uudised

Mitu Eesti piirkonda saab puhta joogivee Sweco Projekt projekteerib Viimsi poolsaare veevarustust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi elukeskkonna arenda- mise rakenduskava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri Sweco Projekt projekteerib Viimsi valla vee-ettevõttele Viimsi arendamine“ esimeses taotlusvoorus esitati KIKile kokku Vesi joogiveetöötlusjaama põhjavee puhastamiseks ülemää- 35 taotlust, neist 20 said positiivse rahastusotsuse detsembri rastest rauaühenditest ja radionukleiididest. Poolsaare kes- lõpus ja 9 jaanuaris. Rahastusotsuse saanud 29 projekti ko- kele rajatakse uued puurkaevud, vee puhastamiseks on ette gumaksumus on 5,23 miljardit krooni. Veemajanduse inf- nähtud kolm 2000m3 veereservuaari ning veetöötlushoone rastruktuuri arendamise projektide rahastamiseks on Ühte- vajalike seadmete, pumpla ja tehniliste ruumidega. Teises kuuluvusfondist aastail 2007–2013 kavandatud 6,4 miljardit etapis projekteeritakse haldushoone, garaažid, töökojad ja krooni. laod. Viimsi Vesi loodab Lubja mäele veetöötlusjaama ehi- Tänu positiivsele rahastusotsusele saavad lähiaastatel pa- tama hakata sel aastal ja jaam peaks valmis saama hiljemalt rema joogivee Aseri, Haljala, Jõelähtme vald, Järva-Jaani, 2010. aasta alguses. Kadrina, Kehra, Keila, Kohila, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rae valla, Rakvere, Otepää, Saue, Sillamäe, Tapa, Tõrva, Valga ja Väike-Maarja, Kiili, Koeru, Maardu, Saku, Sauga, Sindi, Rahvusvaheline magistriõppekava “Materjalid Tamsalu, Türi ja Vändra elanikud. Saadud toetus võimal- ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas” dab paljudel liituda veevõrguga, paraneb joogivee kvaliteet, ehitatakse ja renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ning Tallinna Tehnikaülikool on tõusnud Põhjamaade tippkes- uuendatakse puhastusseadmeid. kuseks päikeseenergeetika vallas ning seetõttu on Eesti riik esmakordselt otsustanud toetada arenevat kõrgtehnoloogiat ning tasub uue rahvusvahelise magistriõppekava „Materjalid Kaks suurt hotelli said Rohelise Võtme märgise ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ õppemaksu tuden- gite eest. Koostööd teevad omavahel Tallinna Tehnikaülikool Meresuu SPA & Hotell ja Nordic Hotel Forum täitsid 2008. ja Tartu Ülikool. Tasuta õppijaid on oodatud nii Eestist kui aasta detsembris keskkonnasõbraliku majutusettevõtte Rohe- välismaalt. Projekti koordineerivad prof Andres Öpik ja prof liseVõtme märgise kriteeriumid. Rohelise Võtme märgis anti Enn Mellikov, projektis osaleb ka Welsi Rakendusteaduste neile üle 13. veebruaril messi Tourest 2009 toimunud rohe- Ülikooli (Austria) prof Dieter Meissner. Prof Enn Mellikov ja lisema turismi foorumil. Mõlemad hotellid peavad oluliseks prof Dieter Meissner tegelevad ka TTÜs välja töötatud päike- pakkuda klientidele kvaliteetset teenust kooskõlas loodust seelementide tootmisesse rakendamisega. Vastuvõtt magist- säästvate põhimõtetega (keskkonnasõbralike materjalide ka- riõppesse toimub TTÜs 1.–10. juulini 2009. sutamine, säästlik ümberkäimist loodusvaradega, kohaliku toidutoorme kasutamine). Roheline Võti on rahvusvaheline majutusettevõtetele Ühtekuuluvusfondi abiga suletakse kolm prügilat mõeldud keskkonnamärgis, mis võeti esmakordselt kasutu- sele Taanis 1994. aastal. Eestis algatas selle 2001. aastal Ma- Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas detsembris toeta- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASi da kolme tavajäätmeprügila sulgemisprojekti kogusummas turismiarenduskeskusega. EAS koordineerib Rohelise Võt- ligi 130 miljonit krooni. Kokku esitati esimeses taotlusvoorus me märgise andmist tänaseni. Pärast Meresuu SPA & Hotelli KIKile viis taotlust kogusummas 150 miljonit krooni. ning Nordic Hotel Forumi liitumist on Rohelise Võtme dip- Ühtekuuluvusfondi abiga suletakse Käina prügila Hiiu- lom 19 majutusettevõttel Eestis. maal, korrastustöid tehakse Pärnu Rääma prügilas ja Saare- maal Neemi prügilas. Käina prügila sulgemiseks eraldatakse Käina Vallavalitsusele 1 118 692,80 krooni, Rääma prügi- Tegutsemisõiguse sai kolmas la korrastamiseks OÜ Paikrele 127 185 174,90 krooni ning taaskasutusorganisatsioon Neemi prügila korrastamiseks Maasi Jäätmehoolduse OÜle 441 000 krooni. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ tohib alates 23. jaanuarist Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevas- tegutseda segapakendijäätmete taaskasutusorganisatsiooni- tavad prügilad olema ladestamiseks suletud 2009. aasta 16. na. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liikme Kristii- juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks. Kõik prü- na Dreimanni sõnul toovad nad turule uusi lahendusi ja pa- gilate sulgemiskohustusega juriidilised isikud ja kohalikud kuvad täiendavaid võimalusi pakendijäätmete kogumiseks. omavalitsused peavad kiirustama, et ettenähtud töödeks Üh- Klientideks oodatakse pakendiettevõtjaid, kes pole veel so- tekuuluvusfondist raha taotleda. Järgmine taotlusvoor kuu- bivat organisatsiooni leidnud. Tootjavastutusorganisatsioon lutatakse välja hiljemalt märtsis. OÜ kohustub looma pakendijäätmete kogumiskohti, nende Aastail 2007–2013 on jäätmekäitluse arendamise projek- täpsemad asukohad lepib organisatsioon kokku iga omava- tide Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks kavandatud 2,8 litsusega eraldi. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ on kolmas miljardit krooni, sellest tavajäätmeprügilate sulgemiseks on pakendijäätmete kogumisega tegelev taaskasutusorganisat- kavandatud 630 miljonit krooni. Selle summa ulatuses toeta- sioon Eestis. Selliste taaskasutusorganisatsioonidena tegutse- takse keskkonnateenistustelt sulgemisotsuse saanud prügilate vad Eestis ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ sulgemistöid – jäätmete koondamist, tihendamist, ladestus- Eesti Pakendiringlus, kellel on tegutsemisõigus alates 2005. koha eripära arvestava nõlvuse andmist ning jäätmelademe aastast. katmist kas haljastusega või muul viisil.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 5 ALEKSAN

Paastukuu kolmandal päeval sündis siia koostatud kandidaadiväitekirja teemal ilma poisslaps, kes sai nimeks Aleksan- “Vee liikumistakistus prismaatilistes der. Aastanumbriks kirjutati siis 1929. avasängides” kaitses ta 1961. aastal. Jät- Sünnimaa oli Austraalia ning vanemad kus aastakümneid kestnud õppejõutöö. Euroopa Keskkonnapressi auhind eestlased, kes olid tulnud sinna paremat Tasub märkida, et ilmselt oli ta Eestis elu otsima. Kui pere tagasi kodumaale esimene, kes veekaitset õpetas. Tollane EEP Award 2009 jõudis, oli Aleksander juba kaheksa aas- õppeplaan keskkonnakaitsega seotut “Environmental Innovation for tat vana. Riikliku (Inglise) Kolledži II muidugi ei sisaldanud ning seda ai- Europe” klassi 1937. aastal õppima asunud poiss net tuli õpetada (alates 1973/74. aas- oli inglise keeles juba kõva tegija. Eesti tast) veevarustuse ja kanalisatsiooni Euroopa keskkonnaajakirju ühendav organi- keelt oskas ka, kuigi ‘õun’ oli algul tema kursuse sees. Doktoritöö teemal satsioon Euroopa Keskkonnapress (EEP, Euro- keeles ‘aun’ (Hiiumaa juurtega isa ei õp- “Veekaitse põllumajanduses” kaitses pean Environmental Press) annab koos Prant- pinud aga õ-d elu lõpuni ära). Kui RIK dotsent Aleksander Maastik 1992. susmaa juhtiva keskkonnamessiga Pollutec 1940. aastal suleti, jätkus koolitee kin- aastal Tallinna Tehnikaülikoolis. (www.pollutec.com) Euroopa Keskkonnaasja- ni pandud J. Westholmi Gümnaasiumi Emeriitprofessor on Aleksander tundjate Ühenduste Liidu (EFAEP, the European uues, Kevade tänava majas. Sakslased Maastik 1994. aastast. Ta on juhen- Federation of Associations of Environmental võtsid selle maja laatsaretiks ja kool, danud üle saja diplomi- ja lõputöö, Professionals, www.efaep.org) toel sel aastal nüüd Westholmi nimeline gümnaa- oponeerinud kandidaaditöid, olnud seitsmendat korda välja keskkonnaauhinna, sium, viidi Hariduse tänavale, Prantsuse paljude ühiskondlike ja akadeemilis- sedapuhku EEP Award 2009. Lütseumi majja. Kui võim jälle vahetus, te organisatsioonide ning nõukogu- nimetati kool Tallinna VII Keskkooliks. de liige ning avaldanud suure hulga Eesmärk on tunnustada nende Euroopa fi rma- Keskkooli kuldmedaliga lõpetami- teaduslikke ja populaarteaduslikke de jõupingutusi, kelle uuenduslik keskkonna- ne avas kõikide kõrgkoolide uksed. artikleid, juhendmaterjale ja raama- tehnika aitab parendada elukvaliteeti. Võitjate Ehitustööd teinud isa soovitusel astus tuid hüdraulika, veekaitse, reovee- valimisel lähtutakse uuenduslikkusest, arves- Aleksander 1947. aastal TPI-sse. Tei- puhastuse ja hüdroloogia teemal. se võetakse keskkonnaprobleemi tähtsust ja sel kursusel vahetas ta ehituse eriala Eraldi peatükki vääriks Aleksander mõju Euroopas. Tootmistehnoloogiat peavad alles loodud vesiehituse vastu. Viienda Maastiku töö reoveepuhastuse, pu- saama kasutada ka teised, tähtis on usaldus- kursuse tudengina sattus ta praktikale hastusmeetmete ja -seadmete vald- väärsus, kvaliteet ja tõhusus. Tehnoloogia ei stalinlikule suurehitusele – Volga-Doni konnas. tohi olla olnud kasutuses enne 1. jaanuari kanali piirkonda, Doni peaniisutuska- Oluline osa on tema töös olnud 2007. nali ehitusele. eesti oskuskeelel. Algas see läbi va- Aspirantuuri Aleksander Maastik hapaberi paljundatud terminiva- Auhinnad 1952. aastal ei pääsenud, ilmselt keele, limikest ning jätkus õpikute lisas Välja antakse kuld-, hõbe- ja pronksauhind. meele ja tausta tõttu, kuid TPI juurde olevates oskussõnastikes. Ligi kolm- Võitjad saavad tasuta stendi sel aastal det- kiitusega lõpetanu siiski jäeti. Samal kümmend aastat kestnud töö mitme- sembri alguses Pariisis toimuval messil Pollu- aastal otsiti vastavatud Eesti Põlluma- keelsete sõnaraamatute koostamisel tec. Nominente ja võitjaid tutvustatakse EEP janduse Akadeemiasse hüdraulika õp- algas 70-ndate aastate lõpus toonase liikmete ajakirjades, EEP elektroonilises ajakir- pejõudu. Kuigi „hüdrotehnikute isa“ Nõukogude Liidu ja Soome koostöö jas ning EEP Internetileheküljel www.eep.org). Leo Tepaks hoiatas, et Tartus tuleb alus- raames. Soome lahe töörühma 10. tada jumala tühja koha pealt (hüdroteh- aastapäeva aktusel Tallinnas 1988. aasta Osalemiseks tuleb täita ingliskeelne blankett nika mõttes), oli Aleksander Maastikul septembris esitleti kümme aastat teh- ja saata see pdf-failina ajakirja Keskkonnateh- kange tahtmine Tartu minna – seal oli tud kuuekeelset (soome, vene, inglise, nika toimetusse. Lisada võib ka minutipikkuse arstiks õppimas kena neiu Lea Okas, eesti, saksa, rootsi) „Veekaitse sõnaraa- fi lmi (DVD-l või CD-l). kellega abielu on nüüd kestnud juba 56 matut“, 2001 aastal ilmus seitsmekeelne aastat. (juurde tuli läti keel) EnDic2000 ning Blanketi saab Internetist ajakirja Keskkon- Laia (tol ajal Mitšurini) tänava nr 32 2005. aasta alguses üheksakeelne (li- natehnika koduleheküljelt (www.keskkonna- hoovimaja keldriruumi ehitati EPA esi- sandusid prantsuse ja leedu ning tak- tehnika.ee). Eelmiste aastate EEP Award no- mene hüdraulikalabor, millele hiljem sonoomilistel terminitel ka ladina keel) minentide ja võitjate kohta leiab teavet EEP lisandus koos Heiti Haldrega rajatud EnDic2004, mille sõnastiku elektroonse koduleheküljelt (www.eep.org). suurem labor Tartusse kavandatava versiooni leiab arvutikasutaja aadressil sõudekanali modelleerimiseks. Kolmas, http://mot.kielikone.fi /mot/endic/net- Lisateavet saab Keskkonnatehnika toimetu- Eesti suurim hüdraulikalabor sai Täht- mot.exe?UI=ened. sest, kontaktisik on Merike Noor: vere metsandus- ja maainseneriteadus- Iga haritud inimene teab või võiks tel 672 5900, [email protected], konna õppehoones valmis 1985. aastal. teada selliseid termineid nagu biotiik, www.keskkonnatehnika.ee Sihtaspirantuuri saadeti Aleksander hajureostus, hakkpuit, inimekvivalent, 1956. aastal. Moskva Veemajandusin- jäätmekäitlus, jäätmete ladestamine, Materjalide saatmise tähtaeg on 30. aprill. seneride Instituudi hüdraulika kateed- keskkonnaseire, kompostkäimla, läga, ris prof Jossif Agroskini juhendamisel olelusring, omaveevärk, omakanali-

6 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 NDER MAASTIK 80

satsioon, omapuhasti, pumba jõudlus, Tehnikadoktor Aleksander (Lex) sugugi kõrgel ametitoolil troonimist punktreostus, ringkanal, suubla, trepp- Maastik saab kohe 80 aastat täis. Sel ning hoolitsemist üksnes teose üld- veelase, virgestus (võõrsõnalise rekreat- puhul tekib kõigepealt tahtmine soovi- kompositsiooni, õigete tööprintsiipide siooni asemel), voolurahusti, ühiska- da temale ikka selget meelt ja õnnelik- ja ainese proportsioonikuse eest ning nalisatsioon, ühisveevärk. Nendele ja ku kätt – kõiges, mida ta veel võtab ette tema käsutusse antud tegijaskollektiivi paljudele teistele on Aleksander Maas- võtta. Selles aga, et võtab, pole neil, kes töö mõningast juhendamist-kontrol- seda aja ihu- ja vaimukulutavast toi- limist. Peatoimetaja oli olude sunnil mest üle olevat erksat inimest kordki enim teha jõudnud otsene tegija, en- kohanud, mingit kahtlust. dale kaastööliste otsija (ja leidja) igast Pärast professoriametist emeritee- vajalikust ilmakaarest, nende kõigi rumist pole meie juubilari puhul kui- tööleinnustaja ning mitme inimese dagi olnud võimalik täheldada tolle töö kokkusobitamisel ikka tekkiva- ladinapõhjalise sõna tähenduse kohast te korralduslike kriginate kõrvaldaja. ‘ärateenitud puhkusele jäämist’. Te- EnDic2004 puhul tuli professoril töö gevuse hoog on sellele järgnenud 14 lõpujärgus tükati olla ka lausa korrek- aasta jooksul aiva kasvanud. Profes- tor ja paranduste arvutisse sisestaja … sor Maastiku selge, loogikat austav Sõnaraamatute kallal töötades õppi- täppisteadlasemõistus on ähmasust ja sime tundma veel üht juubilari väär- kohmakust nii kõneldud kui ka kir- tuslikku ja harva esinevat omadust: jutatud keeles tõrjunud tingimatult ta teab, kui ta midagi ei tea. Ei pane ja alati. Kuid pärast kutsevabaduseni valehäbi sunnil („egas’ professor tohi jõudmist tekkis tal võimalus palju suu- tunnistada, et ei tea“) kunagi midagi remal määral pühenduda sellele, mille kirja umbropsu hea õnne peale, vaid juurde oma ala oskuskeele teadlik vil- otsib kas või maa alt üles inimese, kes jeleja peab paratamatult välja jõudma teab täpselt. Küsib järele ja paneb kirja – süstemaatilisele hoolitsusele sõna- ainult kahtluse alt vabastatud asju. Du- vara eest, oskusleksikograafi ale. Õigu- bito, ergo sum (‘kahtlen, järelikult olen poolest algas juubilari sõnaraamatutöö [olemas]’)! See Descartes’i ütluse para- juba EPA-ajal, kui koostöös Soome fraas, toimetajate tsunft ideviis, on üks vee- ja keskkonnauurimisinstituudi- professori lemmikütlusi. Selle deviisi ga sündis ühes selle asutuse esindaja- all toimetab ta ka seniajani Keskkonna- ga toimetatud Veekaitse sõnaraamat tehnikas, tema nimetähed toimetatud (1988). Kuid 1990. aastate algul laienes lugude all sisendavad alati usaldust. tööpõld märgatavalt – korrastamise- Aga eks ainult kaheldes saabki tekita- le tuli ökoloogiasõnavara. Sündisid da enam-vähem usaldusväärseid teks- järjest kaks eesti oskusleksikograa- te. Sest kirjutatud on: „Igasugune fakt, fi a musterteosteks arvatud raamatut: arv, nimi, mis on silmanähtavalt õige 7-keelne EnDic2000 ja 9-keelne En- ning mida pole mõtet kontrollida, on Dic2004. Taas olid ettevõtmise rahas- suure tõenäosusega vale.“ tiku keelevaist leidnud eesti keelde so- tajad ja ka sisulised kaasalööjad soom- Õnnitleme Aleksander Maastikku biva sõnakuju. Suurt tänu väärib ta töö lased Suomen ympäristökeskuse näol. kogu südamest juubelisünnipäeva pu- ajakirja Keskkonnatehnika artiklite Mõlema EnDic’i peatoimetajaks oli hul; soovime talle tervist ja jõudu! toimetajana. Kas me üldse oskame selle kutsutud professor Maastik. See tiitel töö eest tänada? Kas me saame aru sel- ei tähendanud kahjuks (tegija tervi- Kolleegid EnDic’ide kirjastamisel, vä- lest, kui tähtis on hoida ja kaitsta oma sele) või õnneks (raamatu kasutajale) hema vaeva nägijad kirjastusest Mats emakeelt? Soovime kolleeg Aleksander Maas- tikule, meie Lexile, jaksu ja jonni tööd jätkata. Selleks muidugi ka palju tervist ja õnne. Õnne ja tervist Aleksander Maastikule! Kunagine õpilane, EMÜ veemajanduse osakonna juhataja Jätkuvat koostööd soovides Toomas Tamm Keskkonnatehnika (Andmeid on saadud Aleksander Maas- tiku trükis olevast raamatukesest “Tal- latud tee”.)

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 7 vesi KUI LÄHEDAL ON ÜLEILMNE VEEKRIIS?

PROF REIN MUNTER TTÜ keemiatehnika instituut

ÜHT AJALOOST tuntud lauset pa- nooremat õde või venda seljas kandma. janduskultuuride niisutamiseks – 2020. rafraseerides võib öelda, et maailmas Ometi oli mõne näol näha siirast lap- aastaks tahetakse korduskasutada käib ringi veekriisi tont, haarates oma senaeratust, mõni oli seevastu aga väga vähemalt 30 % puhastatud reoveest. embusse üha uusi Põhja-Aafrika riike. kurb ja kurnatud. UNESCO konve- Suuremat osa (70 %) Orange County Ka Jordaanias ja 2,3 miljoni inime- paljudes muudes- se veevajadusest ki lõunapoolsetes kaetakse põhjavee- riikides on maa- ga. On koostatud pind kuivusest ja projekt igal aastal kuumusest lõhene- välja pumbatava nud, Surnumeri on põhjavee asenda- kokku kuivanud, miseks Santa Ana 80–90 % Hiina ja jõe puhastatud vee India jõgedest on ja korduskasutus- bakterioloogiliselt veega. Konverentsi saastatud, 90 % pidamist Califor- olmereoveest pu- nia osariigis võis hastatakse halvasti soodustada ka see, või üldse mitte, 1,1 et seal pööratakse miljardil (!) inime- kuberner Arnold sel puudub igapäe- Schwarzeneggeri vane puhas vesi. juhtimisel suurt Iga 15 sekundi järel tähelepanu kesk- sureb maailmas üks konnakaitsele, seal- laps joogiveepuu- Hotell Hyatt Newport Beach, kuhu konverentsil osalejad majutati hulgas kasvuhoone- dusse, aastaks 2020 Fotod: Rein Munter gaaside emissiooni arvatakse sellesse vähendamisele. Lä- surevat ligi 76 miljonit inimest (pea- rentsil sai kõigile selgeks, et kui kiiresti him ülesanne on viia gaasiheide 2010. miselt lapsi). Need, kes joovad vaid midagi radikaalset ette ei võeta, ootab aastaks 2000. aasta tasemele. saastatud vett, kannatavad raskesti pa- eeskätt arengumaid peale energia- ja California ülikooli poolt juhtis kon- ranevate paisete ja seedeorganihaiguste toidukriisi ka veekriis. See on palju verentsi korralduskomiteed veeuuri- käes. Kindlalt ei saa end tunda ka Kesk- hullem kui energiakriis, sest naft at saab miskeskuse juhataja prof Bill Cooper Euroopa riigid, sest nende peamine asendada, vett mitte. Ismail Serageldin, ja teaduskomiteed sama ülikooli pro- joogiveeallikas – Alpi liustikud – on kes oli 1999. aastal Maailmapanga juht, fessor Jean Fried. Konverents kulges hakanud märgatavalt sulama. Need on öelnud: „Th e next wars in the next UNESCO veeprobleemidega tegelevate vapustavad andmed tegid UNESCO century will be for water.“ Kui täpne kõrgete ametnike aktiivsel osavõtul ja kõrgemad ametnikud teatavaks 1.–5. olla, siis selliseid sõdu on juba olnud, koordineerimisel. Balti riikidest olid detsembrini 2008 California Ülikoo- nt Iisraeli ja Jordaania konfl ikt Jordani esindatud Läti (Dr. Daina Kalnina Riia lis, Irvine’is (UCI) toimunud rahvus- jõe vee pärast. Et vältida vee pärast pee- Tehnikaülikoolist) ja Eesti selle artikli vahelisel veekonverentsil, kus oli ligi tavaid sõdu, on UNESCO kuulutanud autori isikus. Põhjamaadest osalejaid 300 osalejat 52 riigist. Eesti veemured vee oma prioriteediks ning koostanud polnud. Venemaad esindas prof Igor tunduvad konverentsil nähtu ja kogetu programmi „Water for peace“. Zekster Venemaa veeprobleemide ins- kõrval lausa tühised. Konverentsi asukohta ei valitud ju- tituudist. Arvestades seda, et põhiosa Elus on vesi kõige muu võti, õieti huslikult. Peamiselt sellepärast, et vee- (97 %) maailma joogiveest tuleb maa- elu ise. Sellist nime kandis konverent- kriis ähvardab ka USA edelaosa – eriti põuest, pöörati eriti suurt tähelepanu si delegaatidele näidatud fi lm „Water California osariigi lõunaosa, ja vaata- põhjaveevarude kaitsele, nende säästva- is the key“ veepuuduse all kannatavast mata sellele, et USA-s kulutatakse kesk- le kasutamisele ning põhjavee kvaliteedi Lääne-Aafrikast (Nigeeriast). Meel- miselt 15 korda rohkem vett päevas kui parendamise ajakohasele tehnoloogia- de sööbisid kaadrid lastest, kes koolis arengumaades. Arvestades ähvardavat le. Konverentsi eesmärk oli tuua ühise käimise asemel pidid iga päev 3–5 km ohtu on Orange County teinud suuri laua taha maailma juhtivad veespetsia- kauguselt pere jaoks 25–30 l vett koju jõupingutusi, et olmereovett korrali- listid, teadlased, insenerid, poliitikud ja tooma ning sageli peale veekanistri ka kult puhastada ja kasutada põlluma- juristid, et vahetada koostöökogemusi

8 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 vesi

nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil ja tutvustada uuenduslikke tehnoloo- giaid. Konverentsi peaeesmärk oli aga ette valmistada 2009. aasta märtsis Is- tanbulis toimuvat suurt ülemaailmset veefoorumit. Konverentsi töö kulges viies paralleelses sektsioonis ning tule- mused võeti kokku kaks korda päevas peetavatel plenaaristungitel. Tööpäe- vad kujunesid seetõttu 11–12 tunni pikkuseks. Selle üle, kas kliima soojeneb või jaheneb, võib diskuteerida. Ometi do- mineerisid esinejate ettekannetes koha- pealsete olukordade kirjeldused, milles ühemõtteliselt süüdistati temperatuuri tõusu. Valitsustevahelise Kliimamuu- tuste Paneeli (IPCC) prognoosi koha- selt võib Maa keskmine temperatuur aastaks 2100 tõusta 1,8–4,0 °C võrra. Selle tagajärjel võib veeringe muutuda, põhjustades mõnes piirkonnas teravat California ülikooli Aldrich-park. Paremal konverentsikeskus veepuudust ja mujal üleujutusi. Põhja- Aafrikas, Saharas, Jordaanias jm selle roonikaromu prügila ning see on põh- Hiinas, Indias, Taiwanil, Vietnamis) on piirkonna maades on veepuudus juba justanud suuri raskmetalli- ning nitri- põhjavesi saastunud arseeniga, mis sa- praegu väga suur. Jättes kõrvale veema- ti- ja nitraadikontsentratsioone Nigeri tub põhjavette peamiselt keerukate bio- janduse korraldust, õigusakte, tervis- jõe deltas; Kanada järvede vee tempe- geokeemiliste protsesside tulemusena hoidu ja täiendusõpet käsitlevad ette- ratuur on tõusnud ja hapnikusisaldus maapinnalähedastes kihtides. kanded (kõikides sektsioonides polnud vähenenud, külmaveekalade arvukus Mitmes ettekandes käsitleti veekvali- mul võimalik osaleda), võiks tehnoloo- on langenud ning sinivetikad vohavad; teedi parendamise ajakohaseid tehno- giaosast esile tõsta järgmisi probleeme: mitmel maal (Argentinas, Inglismaal, loogiaid: süvaoksüdatsiooniprotsesside Nigeeriast on saanud lääneriikide elekt- USA-s, Bangladeshis, Tšiilis, Ghanas, (AOPs) ja elektronkiirguse kasutamist

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 9 vesi

vees leiduvate ravimite, pestitsiidide, valitsusväliste organisatsioonide poole, Vabas mõttevahetuses (ajurünnakul) endokriinsete preparaatide ja mürkke- milles jäi kõlama üleskutse tegutseda jõuti ühisele seisukohale, et ainus prak- mikaalide lagundamisel, tehnoloogia- kõikidel tasanditel ja kohe. tikas rakendatav ja majanduslikult vee magestamist membraantehnoloogia Lõpuks mõni sõna selle konverentsi tasuv tehnoloogia on kombineeritud ning põhjavee kvaliteedi parendamist peamisest organisaatorist ja veeteema protsess: süvaoksüdatsioon (AOP) + tseoliitide ja adsorbentide abil. Viima- innukast propageerijast professor Bill anaeroobne biopuhastus. AOP täpne sel teemal esines Eesti näidetele tugine- Cooperist, kes on vee säästva kasuta- valik (nt O3/H2O2, H2O2/UV, O3/US, des ka selle artikli autor. mise ja puhta vee kaitse teema viinud elektronkiirgus) tuleb kindlaks teha pi- Omaette huvitava valdkonna moo- lausa eelkooliealiste laste ja nende va- lootkatsetega. Seminar lõppes osalejate dustasid membraanprotsessid merevee nemateni. Konverentsil osalejad said pildistamise ja ühiseinega. magestamiseks pöördosmoosi abil, et ühel õhtul uurimisinstituudis Ocean UNESCO veekonverents andis al- toota joogivett. Võib öelda, et memb- Institute jälgida lastevõistluse võitja- lakirjutanule võimaluse tutvuda Cali- raanprotsesside võidukäik veetehno- te autasustamist. Lapsed olid uurinud fornia ülikooli ja selle Irvine´i veeuu- loogias jätkub. Tutvustati fi rma Water vett, seda analüüsinud või midagi vee rimiskeskusega. Lähen sinna kolmeks

Standard laeva H2Ocean Cristina, mis kohta kirjutanud. Kõige väiksem sära- kuuks (märtsist maini 2009) tagasi, et jääb suvalises kohas kalda lähedal ank- silmne tüdrukutirts oli vaid kuueaasta- lähemalt tundma õppida radikaalsete russe, võtab merevett, juhib selle läbi ne. Prof Bill Cooperi suurepärase töö reaktsioonide kineetikat ja osaleda ühes eelpuhastus- ja pöördosmoosiseadme tulemusena õpivad lapsed maast-ma- vee osoonimise projektis. Heameelt tegi ning pumpab siis kaldal olevasse ma- dalast hoidma ja kaitsma kõige kalli- prof Bill Cooperi ettepanek pidada üli- gestatud vee hoidlasse. Magestamis- mat loodusvara – puhast vett. Ja loo- õpilastele loenguid meie uurimistöö tu- jõudlus võib olla kuni 200 000 m3/d. mulikult pole professoril vaja endale lemustest süvaoksüdatsiooniprotsesside Aastatel 2005 ja 2008 lasti käiku maa- tudengikandidaate otsida. Erakordselt valdkonnas. Konverentsi teine konk- ilma suurimad maismaal paiknevad energiline ja südamlik prof Bill Cooper reetne väljund oli koostöösidemete tek- magestamisseadmed Iisraelis Ashqelo- on loonud maineka veeprobleemidega kimine TTÜ, Riia TÜ ja UCI vahel. nis ja Haderas (kummagi tootlikkus on tegeleva rahvusvahelise uurimisgrupi. Ja lõpuks vastus selle loo pealkirjas 326 000 m3/d). Üha rohkem kasutatak- Konverentsi viimasel päeval toimus esitatud küsimusele. Üleilmse veekriisi se magestamisseadmete varustamiseks soovijatele kitsamas ringis seminar tunnused on kindlasti olemas, see võib tuule- ja päikeseenergiat. Konverent- oliiviõli tootmise reovee puhastusteh- olla meie kõigi lähedal ning hõlmab si viimasel päeval võeti vastu Irvine’i noloogiast. See reovesi on äärmiselt üha uusi riike. Jääb vaid loota, et Eesti deklaratsioon (sellele on eelnenud kange ning fenoolide sisalduse tõttu suudab oma pinna- ja põhjaveevarusid Alicante ja Th essaloniki deklaratsioo- ka toksiline. Ettekandjaid oli kolmelt hoolega kaitstes ja hoides sellest kriisist nid) – pöördumine riikide valitsuste ja maalt – Türgist, Egiptusest ja Süüriast. pääseda. A.M.

10 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 energeetika

ÖKOPOLIS JA JÄÄTMED

MATTI LIISKE EMÜ tehnikainstituudi emeriitprofessor

INIMKOND ON ÜHA ENAM kim- dakse. Ühele tonnile kulub sama pal- pus enda toodetud prügiga. Arvatak- ju energiat, kui tarvitavad aastas 700 se, et aastaks 2050 võib ¾ inimkonnast eramut. elada megapolistes, kus igas on kuni 18 Chapmani idee kohaselt tuleb prügi miljonit elanikku. Tänase suurlinna- enne plasmajoas põletamist peenesta- ga võrreldes võib sellises keskkonnas da. Enne sorditakse välja klaas, plast olmejäätmete hulk suureneda kahe ja ja muud taaskasutatavad materjalid.

poole ning CO2-emissioon viiekord- Ülejäänud prügi – see, mida millekski seks. Kui midagi kardinaalset ette ei Joonis 1. Semakau tuhasaar kasutada ei saa, hakitakse laastudeks ja võeta, upub inimkond prügisse ning Singapuri lahes puhutakse pihustuskambrisse (joonis kliima soojenemine jätkub. 2). Prügi eelnev pulbristamine vähen- Nobeli preemia laureaat, California ka. Ladestusala jagati üheteistkümneks dab plasmatöötlusele kuluvat energiat. ülikooli professor Dan Kammen on sektsiooniks, mida täidetakse korda- Chapmani katseseadmes – paari võrrelnud kolmelt eri autorilt pärine- mööda. Tuhk kaetakse mullaga ning meetri kõrguses püstsilindris kuumu- vat kõrgtehnoloogilist keskkonnahoiu- peale istutatakse mangrooviistikud. tatakse liivakiht 900 °C-ni, puhudes ideed, seades ülesandeks valida neist Saastetundlikud mangroovipuud on sellesse ülekuumutatud veeauru ja

CO2-heite poolest parim ning mis ei head indikaatorid ning nende hukku- hapnikku. Selle temperatuuri juures oleks liiga keerukas ega kallis. mine annab teada, kui tuhas on mür- pihustuvad prügilaastud peenteks kü- Esimese võimalusena vaadeldakse giseid aineid. Kümne meetri sügavuste bemeteks, mis juhitakse plasmakamb- prügi põletamist, mida tehakse palju- puuraukude abil kontrollitakse pide- risse. des kohtades, Singapuri näitel, kus põ- valt tuhalademe aluse vee puhtust. Plasmakambris (joonis 3) tekita- letatakse 3000 t prügi ööpäevas. Öko- Teine võrreldud tehnoloogia seis- takse elektroodide vahel 650 V pinge loogiliselt puhas põletamine tähendab neb prügi kuumutamises plasmatem- toimel kaarleek, kuhu juhitakse vääris- suitsugaaside puhastamist. Katalüsaa- peratuurini (10 000 °C). Töötlemist gaasi. Tekib 10 000-kraadine plasma. torite toimel puhastatakse põlemisgaas plasmajoas on varem kasutatud radio- Plasmasammas on võimas soojuse ja mürgistest lisanditest, kuid muret teeb aktiivsete jäätmete kahjutuks tegemi- ultraviolettkiirguse allikas. Pihustus- tuha, mida tekib umbes 1/10 prügi sel. Inglasest keemiatehnoloog Chris kambrist plasmakambrisse juhitud massist, ladestamine. Chapman soovitab seda moodust ja prügikübemete molekulid lagunevad Singapuris otsustati tuhk merre la- tehnoloogiat rakendada ka prügi käit- põlevgaasiks, mida pärast jahutamist destada. Selleks ümbritseti kaks Sema- lemisel. Kõrge temperatuuriga kesk- kasutatakse elektri tootmiseks. kau väikesaart kuue kilomeetri pikku- konnas lagunevad toksilised ained Prügi kaheastmeline töötlemine se tammiga (joonis 1). Kolmekihiline elementaarosakesteks ning prügist võimaldab saada viis korda rohkem tamm tehti kividest, merepõhjast võe- jääb järele räbu ja põlevgaas, mis sobib energiat, kui protsessi jaoks vaja läheb. tud liivast ja savist ning muudeti veeti- elektrienergia tootmiseks. Peenesta- Prügi ei ole enam jääde, vaid energia- hedaks polümeerkilega. Moodustunud mata prügi käitlemiseks kulub paraku allikas. Põlemisjääke tekib väga vähe.

saar mahutab miljon kuupmeetrit tuh- rohkem energiat, kui seda tagasi saa- CO2-emissioon väheneb prügi lades-

Joonis 2. Prügipihustamise katseseade Joonis 3. Prügikübemete põletamine plasmakambris

12 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 energeetika

tamisega võrreldes küll ainult 3 %, seega on tulemus sama, emissioon väheneb. mis Singapuri tuhaväljade puhul. Prof Dan Kamman arvab, Katses suurendas biosüsi suhkruroosaaki 50 %. Mõõtmi- et plasmatehnoloogia on ehk liiga keeruline ning ei ole kõi- sed põllul näitasid CO2-emissiooni vähenemist. Kokkuvõt- kidele linnadele jõukohane. tes tekib süsinikdioksiidi prügi ladestamisega võrreldes 21 Megapolistes võib muutuda ka prügi kogumise viis. Jäät- korda vähem. meid saab majade juurest mööda maa-aluseid torusid suru- Prof Dan Kamman pidas kolme projekti hulgast parimaks

õhu abil juhtida (kiirusega 60 km/h) plasmaseadmeni, kus prügi pürolüüsimist, mis võib oluliselt vähendada CO2-hei- prügist saab elekter. det atmosfääri ning mille puhul tekkiv biosüsi võib teha USA Alternatiivsete Tehnoloogiate Keskuses arvatakse, et revolutsiooni põldude väetamises. Plasmatehnoloogia ra-

2050. aastal tekitab 18 miljoni inimesega ökopolis 100 000 t kendamine võib osutuda liiga keeruliseks ning CO2-heidet prügi päevas. Pool sellest on orgaaniline aine, mille lagune- kuigi palju ei vähenda. misel tekkiva metaani kasvuhooneefekt on 23 korda suurem kui süsinikdioksiidil. Kui metaaniheidet õnnestuks vältida, Artikkel on koostatud telekanali Discovery Science saate oleks ökopolises saavutatav efekt võrreldav 350 000 auto „Ökopolis“ põhjal. A.M. kõrvaldamisega liiklusest. Kolmas kõrgtehnoloogiline lahendus prügi käitlemi- seks pärineb Austraaliast. Firma BEST Energy keemiainse- ner Adriana Downie soovitab prügi orgaanilist osa püro- lüüsida. Saadused on nn biosüsi ja elektrijaamas kasutatav Sweco Projekt hakkab Liivi lahte põlevgaas. Põllumajandus tekitab veerandi kasvuhoonegaasidest. meretuuleparke projekteerima Saagiga viiakse mullast välja suur hulk toitesooli ning selle viljakus väheneb. Seda püütakse korvata mineraalväetiste Projekteerimisfi rma Sweco Projekt AS võitis detsembris andmisega, kuid mitte alati loodust saastamata. Legendi soodsaima pakkumisega Eesti Energia taastuvenergia ette- järgi olevat Amazonase piirkonna pärismaalased taastanud võtte korraldatud Liivi lahe meretuuleparkide eskiisprojek- oma põldude viljakuse, aga kuidas nad seda tegid, ei tea- teerimise konkursi. Koos Sweco Projektiga asuvad eskiispro- ta. Prof Stephen Joseph arvates on see võimalik, kui lisada jekte koostama OÜ Corson ja Eldeco Inseneribüroo OÜ. mulda sütt. Viimased viis aastat on ta teinud katseid oma aia Eskiisprojekteerimise tulemusena peab olema määratud savimullaga, segades sellesse orgaanilise aine põletamisel tuuleelektrijaamadega koormatava mereala pindala, elektri- saadud sütt. Tulemused on lootusrikkad. Professor järeldas tuulikute kavandatav vundamenditüüp, jaamade potentsiaal- oma katsetest, et süsi muudab mulla keemilist ja elektro- ne võimsus, tuulikute arv ja mõõtmed. Tulenevalt olulisest keemilist koostist ning bakterite ja mikroobide hulk mullas mõjust keskkonnale ja inimtegevusele tuleb eskiisprojekti suureneb. staadiumis, enne keskkonnamõju hindamise läbiviimist, saa- Adriana Downie sai sellest teadmisest innustust oma da eelhinnangud ministeeriumitelt ja ametitelt. prügikäitlustehnoloogia loomisel. Prügi kuivatatakse trum- Eestis peagi vastuvõetav seadusemuudatuste pakett loob melahjus pürolüüsi jääksoojusega ja kuumutatakse seejärel meretuuleparkide rajamiseks õiguslikud alused. Meretuu- pürolüüseris vähese hapniku osalusel. Tavalise põletamise- leparkide rajamise vajadust käsitleb ka elektritootmiseks ga võrreldes tekib oluliselt vähem süsinikdioksiidi. Osa sü- kasutatavate allikate mitmekesistamiseks Majandus- ja sinikust läheb vingugaasi koostisse ning osa biosöena põl- Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötatav Eesti elekt- lule. Mullast saab süsiniku akumulaator ja kasvuhoonegaasi rimajanduse arengukava 2008–2018.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 13 energeetika

HAMBURGIS SAAB SÕITA ESIMESE KÜTUSEELEMENDI JÕUL TÖÖTAVA REISILAEVAGA

HAMBURGIS lasti eelmisel aastal käi- ku maailma esimene kütuseelemendi, mille energiaallikas on vesinik, jõul töötav väike reisilaev FCS Alsterwas- ser (FCS on lühend sõnadest Fuel Cell Ship), mis sõidutab turiste südalinnas asuval Alsteri siseveekogul ja Elbe jõel Hamburgi sadama piirkonnas. Siiani oli kütuseelemente katsetatud jõuallikana allveelaevadel ning väikestel kuni 5 kW Joonis 1. Esimene kütuseelemendi jõul töötav reisilaev sõidutab turiste mootoriga mootorpaatidel ja -jahtidel. Hamburgi südalinnas Laeva (joonis 1) on kavas hoida käigus Foto: http://www.zemships.eu/de/DateienDownloadbereich/Conference/P2_ 2010. aastani, et testida kütuseelemen- Zemships_conference.pdf di sobivust väikestele reisilaevadele ja propageerida selle kasutamist laevan- duses. Laeva FCS Alsterwasser konst- rueeris Hamburgi liidumaa linnaaren- dus- ja keskkonnaameti (Behörde für Stadtentwicklung und Umwelt) eest- vedamisel kaheksa fi rmat. Kere eest vastutas laeva opereeriv ATG Alster Touristik GmbH ning hübriidse jõual- lika (kütuseelement + aku), mille ser- tifi tseeris Germanischer Lloyd, töötas välja Proton Motor. Laeva jõusüsteemi projekteerimise eest vastutas Tšehhi Tuumauuringute Instituut (Th e Czech Nuclear Research Institute, UJV).Vesi- nikutankla rajas ja selle käitamise eest Joonis 2. Kütuseelemendi jõul töötava laeva jõusüsteem vastutab Linde Group AG. Laeva käi- Allikas: http://www.zemships.eu/de/DateienDownloadbereich/Conference/P6_ tamisel kogutavaid andmeid töötleb ja Zemships_conference.pdf analüüsib Hamburgi Rakendusteaduste Ülikool (Hamburg University of App- mitu kütuseelemendil liinibussi, ning kuni 14 km/h, pardale võetakse kuni lied Sciences). Nullemissiooniga laeva fi rma hySOLUTIONS. sada reisijat. (Zemship e Zero Emission Ship, www. FCS Alsterwasser on 25 m pikk, 5 m Polümeermembraaniga kütuseele- zemships.eu) ja vesinikutankla ehita- lai ja ulatub 2,63 m üle veepinna. Sil- mente PEM (Proton exchange memb- miseks saadi toetusraha Euroopa Liidu dade alt läbipääsemiseks saab katust al- rane) on laeval kaks, kummagi võimsus programmist Life. Projektist teavita- lapoole lastes aluse kõrgust vähendada 50 KW (joonis 2). Neid kasutatakse vad avalikkust linnatranspordiettevõte 2,3 meetrini. Laeva, mille veeväljasurve 100 KW (130 hj) elektrimootori käi- HOCHBAHN, kellel on Hamburgis on 72 tonni, süvis 1,3 m ja sõidukiirus tamiseks kombineeritult 560-voldise

www. .ee

14 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 energeetika

plii-geelakuga. Kütust (vesinikku) tuleb tankida 2–3 päeva tagant. Et energiat piisaks kuni kolm päeva kestva sõidu jaoks, on pardal mahutid, milles saab 350-baarise surve all hoida kuni 50 kg vesinikku. Uudne on kütuseelementide ja akude koostöö energiasäästlik lahen- dus. Osa kütuseelementide toodetud energiast salvestatakse akus nt siis, kui laev lühiajaliselt sadamas peatub, ning kasutatakse tippkoormuse korral – ma- nööverdamisel sadamasse sisse- või väljasõitmisel. See võimaldab vähen- dada kütuseelementide koormust ja pikendada nende kasutusiga. Mootor töötab vaikselt ning laev on emissioo- nivaba, sest kütuseelemendis midagi ei põle, keemilistes protsessides tekib vaid veeaur. Eelduste kohaselt peaks laeva jõusüsteemi kasutegur olema mooto- ri normaalse koormuse korral diisel- Joonis 3. Laeva FCS Altwasser jaoks ehitatud vesinikutankla Hamburgis elektrimootoriga laeva omast poole Allikas: http://www.zemships.eu/en/technology/hydrogen-fuelling-station/index.php suurem. Paakautodega jõeäärsesse tanklasse 350 baarini (FCS Alsterwasseri ma- VESINIKU TANKIMINE (joonis 3) toodavat vedelat vesinikku hutites hoitakse 50 kg vesinikku 350- hoitakse soojustuskihiga ümbritsetud baarise rõhu all). Uus kokkusurumis- Uuenduslik on ka Linde Group AG välja külmutusmahutis (cryotank) tempera- tehnoloogia on vaikne (müratase alla töötatud ja patenteeritud vesinikutan- tuuril –253 ºC. Vedel vesinik aurustub 65 db(A)). Vesinikutanklat on lihtne kimissüsteem, milles vesinik surutakse alles siis, kui laeva tangitakse. Pärast kasutada, laeva tankimiseks (50 kg ve- mehaanilisi kolbe kasutamata uhiuut seda surutakse gaas kokku 25-baarise sinikku) kulub vaid 12 minutit. A.M. tüüpi ioonkompressoriga kokku rõhu- rõhuni kruvikompressori abil. Järgneb ni 450 baari. rõhu tõstmine ioonkompressori abil Merike Noor

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 15 automaatika TTÜ SAI VEEBIPÕHISE ELEKTRIAJAMITE LABORI

ARGO ROSIN TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Vanemteadur (projektijuht)

E-ÕPE ON TÄNA laialt levinud ning humanitaar- ja reaalainete õpetamisel seega üsna tavaline. E-õpe on plah- vatuslikult kasvanud viimase 10 aasta jooksul. Eestis on tuntumad ja enim levinud e-õppekursuste loomist toe- tavad keskkonnad Moodle ja WebCT. Loengud ja koolitusmaterjalid tehti veebipõhiselt kättesaadavaks juba palju varem, võrdeliselt interneti kättesaada- vuse ja andmevahetuskiiruse kasvuga. Multimeediavahendite, video- ja veebi- kaamerate areng võimaldas omakorda muuta veebipõhist õpet tarbijale järjest atraktiivsemaks. Oluliselt on kasvanud virtuaallaborite ja väikese võimsuse- Joonis 1. Elektriajamite e-õppekeskkond Moodle’is ga seadmetel põhinevate kauglaborite arv, kuid vähem on arendatud tööstus- esile tuua Rootsi Kuningliku Tehnoloo- ver. Kokku 8 laboritöö metoodiliste likel seadmetel (võimsused üle 1 kW) giainstituudi (http://www.energy.kth. materjalidega tutvumine, s.t laboritöö- e-õppelaboreid. se/proj/projects/remote_labs/) ja Küp- deks ettevalmistamine, ettevalmista- Märkimist väärib siin Sloveenias rose Kõrgema Tehnoloogiainstituudi mise hindamiseks testide tegemine ja Maribori ülikoolis välja töötatud ja (http://elab.hti.ac.cy) e-laborit. aruannete esitamine toimub veebipõ- maailmas enim tuntust kogunud e-õp- Üks tööstusseadmetel põhinev e-õp- hiselt. Lisaks on võimalik laboris toi- pelabor, millega võib tutvuda aadressil pelabor töötati välja ka TTÜ elektriaja- muvat jälgida ka veebikaamerate abil http://remotelab.ro.feri.uni-mb.si/index. mite ja jõuelektroonika instituudis (Eu- (joonis 2). Kolm laboritööd (alltoodud php?lang=en_utf8. Suurte võimsustega roopa Liidu struktuurifondide meetme loetelus kaldkirjas) kaheksast on täieli- seadmete siirdeprotsessid ja käitumine 1.1 raames, rakendusüksuse Sihtasutus kult üle interneti läbiviidavad. erinevad mõnevõrra väikese võimsu- Innove toel). Projekti üldeesmärk oli sega seadmete omast ning sellest tule- elektriajamite ja jõuelektroonika alal 1. Sõltumatu staatiline muundur nevalt ka juhtimise (samuti ohutuse) rahvusvahelise tasemega võrreldava 2. Kolmefaasilise asünkroonmootori seisukohast. Virtuaallaborite eelis on õppe kvaliteedi tagamine e-õppelabori sagedusjuhtimine madalam maksumus, kuid reaalseid välja arendamise ning e-õppe raken- 3. Sujuvkäivitiga elektriajam seadmeid need ei asenda. Keeruka- damise ja uudse õppemetoodika laial- 4. Kahe sagedusmuunduriga elektri- te seadmete virtuaalmudelid pole nii dasema kasutuselevõtu kaudu TTÜs ja ajam täiuslikud, et arvestaksid kõiki ümbrit- TTÜ kolledžites. Projekti sihtgruppi 5. Momendijuhtimine kolme sagedus- seva keskkonna olusid ning reaalsuses kuuluvad lisaks eri valdkondade üli- muunduriga elektriajamis toimuvaid sündmusi. Tööstusseadmete õpilastele ka Eesti elektrotehnika- ja 6. Servoajamite juhtimine baasil rajatud e-õppelabor on oluliselt tööstusettevõtted. Projektiga lisandub 7. Samm-mootori tööpõhimõte täiuslikum, sest katseobjekt on töös- oluline võimalus oma insener-tehni- 8. Dioodalaldid tuslik ja arvestab tegelikke olusid kõige liste töötajate täienduskoolituseks aja- paremini. Samuti soosib tööstussead- kohase ning ettevõtete tegelikele vaja- Tänu süsteemi avatusele on tagatud metel põhineva e-õppelabori väljatöö- dustele vastava praktilise suunitlusega ka viie kohapeal tehtava laboritöö hili- tamist tehnoloogia areng, mis toetab õppe abiga. sem viimine veebipõhiseks. järjest suurema hulga seadmete vee- Projekti käigus töötati välja eesti- ja bipõhist jälgimist ja juhtimist. Samas ingliskeelne e-õppekeskkond (joonis 1) VEEBIPÕHISTE LABORITÖÖDE räägivad tööstusseadmetel põhinevate laboritööde tegemiseks ning metoodi- STRUKTUUR e-õppelaborite kasuks nende võimalus- lised ja juhendmaterjalid. E-õppelabori te ja kvaliteedi kasv. Täna tööstuslikel väljaarendamiseks kasutati tarkvarasid Kahe sagedusmuunduriga elektriajami seadmetel põhinevate laborite välja- Moodle, MySQL Server, Macromedia stend (joonis 3) koosneb kahest asünk- arendamine maailmas on kasvav trend. Flash, Schneider Electric UnityPro ja roonmootoritega ühendatud 0,75kW Energeetikavaldkonnas tasub siinkohal FCHMI, PHP toega Apache Web Ser- Altivar 71 sagedusmuundurist. Moo-

16 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 automaatika

Joonis 2. E-õppelabori veebikaameratest edastatavad pildid torite võllid on mehaaniliselt ühenda- tud. Üks elektriajam (sagedusmuundur mootoriga) töötab töömasinana ja tei- ne koormusena generaatori talitluses. Sagedusmuundurite alalisvoolusiinid (DC-siin) on kokku ühendatud, et taaskasutada koormuse genereeritud energiat. Altivar 71 sagedusmuundurid on sisseehitatud veebiserveriga, mille kaudu saab andmeid ja sätteid vaadata ja muuta, kuid mis ei võimalda tagada piisavat turvalisust ega ohutust stendi Joonis 3. Kahe sagedusmuunduriga elektriajami stendi üldine struktuurskeem kasutamiseks. Et tagada piisavad tur- va- ja ohutusnõuded, juhib ja jälgib sagedusmuundureid fi rma Schneider Electric Premium-sarja tööstuskontrol- ler (nt pinge, voolud, kiirus, võimsus). Seega on tööstuskontroller vahelüliks stendi ja veebirakenduste serveri ning SQL serveri vahel. Momendistendi (joonis 4) peamine erinevus eelmisega võrreldes seisneb kolme asünkroonmootoritega ühen- datud sagedusmuunduri kasutamises. Mootorite rihmaratastega võllid on omavahel rihmaga ühendatud. Kõikide Joonis 4. Sujuvkäiviti ja momendistendi struktuurskeem (ülikooli võrguta ja laboritööde vältel töötab üks mootori- internetita) test koormusena. Ülejäänu osas sarna- neb stend eelmisega (joonis 3). ja jälgitakse lisaks kontrolleri analoog- tulemüüriga eraldamise eesmärk on Sujuvkäiviti stend koosneb asünk- ja digitaalsisenditele ning -väljunditele eelkõige turvalisuse ja ohutuse taga- roonmootoriga ühendatud Altistart andmesideliidese kaudu. Andmesideks mine, välistades seeläbi kontrollerite, 48 sujuvkäivitist ja koormusena töö- sujuvkäiviti ja kontrolleri vahel on ka- sujuvkäiviti ja sagedusmuundurite tavast alalisvoolugeneraatorist, mille sutusel Modbus/Ethernet-sild. programmide ning sätete veebipõhise staatorimähis on ühendatud takistite- Kohapealseks juhtimiseks, seireks ja muutmise. ga (joonis 4). Premium-sarja tööstus- sätestamiseks (nt mootori parameet- kontrolleri digitaalväljundite kaudu rite sisestamine) on võimalik kasuta- VEEBIPÕHISE LABORITÖÖ juhitakse sujuvkäivitit Altistart 48, ana- da sujuvkäiviti ja sagedusmuundurite TEGEMINE loog- ja digitaalsisendite abil saadakse kohtkasutajaliideseid või -kasutuseks juhitavast protsessist tagasiside. Andu- ettenähtud tarkvara. Veebipõhiste la- Kõikide laboritööde (ka kohapeal rite signaalid muundatakse galvaanili- boritöödega seotud programmid asu- tehtavate) juhendid on veebis kätte- se eraldusega signaalimuundurite abil vad rakenduste serveris. SQL serverit saadavad ja esitatud harjutusvihikute kontrollerile arusaadavale kujule. Osa kasutatakse eri andmebaaside ja prot- vormis, kuhu saab sisestada näiteks sujuvkäiviti parameetreid muudetakse sessi mõõtetulemuste jaoks. Labori kasutatud valemeid ja mõõtetulemusi.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 17 automaatika

Selleks et e-õppelaborit kasutada, peab kõigepealt registreerima end Moodle’i keskkonnas loodud kursusele. Seejärel saab tutvuda teoreetiliste materjalide- ga, laboritöö juhenditega ning osaleda ettevalmistust hindavates testides. La- boritöö veebipõhiseks tegemiseks on vaja reserveerida aeg, lühim ajaühik on 15 minutit. Tööks reserveeritud ajal on laboritöö tegemiseks võimalik avada kasutajaliides. Kui reserveeritud aeg jääb kasutamata, siis on see reservee- ringute tabelis nähtav. Kasutajaliidese kaudu saab vastavalt laboritöö juhendile sisestada ja muuta vajalikke parameetreid ning käivitada katse, klõpsates hiirega veebiliidesel oleval nupul (joonis 5). Kogu töö ajal saab üliõpilane tagasisidet reserveerin- Joonis 5. Sujuvkäiviti veebipõhise laboritöö kasutajaliides gu lõpuni oleva aja kohta. Kui reservee- ritud aeg ületatakse, siis katkestatakse laeb need katsetulemuste lehelt (joonis 3. Ettevalmistav töö laboratooriumis laboritöö. Katse käivitamise järgselt 6 vasakul) endale arvutisse ja töötleb – kuni 1,5 h kontrollitakse sisestatud või muude- edasi vastavalt tööjuhendile. 4. Ettevalmistuse hindamine (valikvas- tud parameetrite väärtuste vastavust tustega ankeet) – kuni 0,75 h etteantule ja nende õigsuse tuvastami- ÕPPEMETOODILINE STRUKTUUR 5. E-laboritöö tegemine – kuni 1,5 h sel edastatakse rakenduste serverisse. JA OMANDATAVAD TEADMISED 6. Aruande koostamine ja saatmine õp- Kui kontroller on rakenduste serverist pejõule – kuni 1,5 h uued katseparameetrid alla laadinud, Veebipõhise laboritöö metoodiline 7. Arvestus (valikvastustega ankeet) käivitatakse katse ja mõõtetulemuste struktuur ja ajakulu ühe laboritöö tege- – kuni 0,75 h salvestamine SQL serverisse. Mõõte- miseks on alljärgnev. tulemused salvestatakse katse käigus Tagamaks ka tegelikku kokkupuudet koos sisestatud või muudetud andme- 1. Registreerimine, autentimine, ju- seadmetega peavad üliõpilased osa la- tega HTML (Hypertext Markup Lan- hendmaterjalidega tutvumine – kuni boritöid, nagu süsteemi eelseadistus ja guage), CSV (Comma Separated Valu- 0,5 h rikkeotsing, tegema laboris kohapeal. es) ja XLS (Excel Worksheet) formaadis 2. Õppematerjalidega tutvumine – kuni Seega kulutatakse ühe veebipõhise failidena (joonis 6 paremal). Üliõpilane 1,5 h laboritöö kohta kokku kuni 8 tundi,

Joonis 6. Tulemustelehe kasutajaliides veebis ja avatud katsetulemuste fail

18 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 automaatika

millest vähemalt 80% toimub veebis. tesse antavat alalisvoolu, mis peatab muunduriga elektriajami laboritöö Millised teadmised laboritööde käigus mootori lõplikult. Pidurduse inten- ülesanne). Kiirendus- ja aeglustus- omandatakse? Alljärgnevalt on esita- siivsus sõltub voolutugevusest (dü- kõverad määravad väljundsageduse tud ülesannete nimetused (kokku 8) ja naamilise pidurduse ergutusvoolust). muutumise kiiruse pärast uue seade- metoodiline kirjeldus, mida üliõpilane Sujuvkäiviti püüab imiteerida alalis- suuruse sisestamist. Kõverad võivad omandab eespool nimetatud kolme voolu vahelduvvoolu poolperioodi olla kas lineaarsed, S- või U-kujuli- veebipõhise laboritöö käigus [1]. äralõikamisega, s.t tema väljund on sed. S-kujulised kõverad vähendavad poolperioodalaldile iseloomuliku mehaanilistest lõtkudest põhjustatud 1. Asünkroonmootori siirdeprotses- suure pulsatsiooniteguriga. tõukeid ja piiravad siirdeprotsessi- sid sujuvkäivitiga (Sujuvkäivitiga 2. Sagedusjuhtimisega ajami omadu- de käigus erinevust suure inertsiga elektriajami laboritöö ülesanne). sed all- ja ülapool nimikiirust (Kahe töömasinate tegeliku kiiruse ja ette- Mootori käivitamisel sujuvkäiviti- sagedusmuunduriga elektriajami la- andekiiruse vahel. S-kujuliste kiiren- ga kasvab mootori arendatav mo- boritöö ülesanne). Kuni nimisagedu- duskõverate tüüpilised rakendusalad ment alates löökkäivitusmomendist seni hoitakse toitepinge ja -sageduse on pakkeliinid, konveierid ning elek- sujuvalt mootori nimimomendini. suhet ning momenti konstantsena. tertransport. Kiirendus- ja aeglustus- Löökkäivitusmomendiga määratakse Sageduse ülempiir sõltub mootori rampide sätitavad kestused peavad mootorile moment, millega mootor konstruktsioonist ja dokumentat- sobima ajami tegelike parameetrite- alustab pöörlemist. Löökkäivitust ra- ga. Suure inertsimomendiga ajami kendatakse enamasti suurte raskete puhul ei saa valida väga lühikese transpordikonveierite käivitamisel, kestusega kiirendus- või aeglustus- et mootor jõuaks need käima vedada. rampi, sest see vajaks ka väga suurt Mootori peatumine sujuvkäivitiga pöördemomenti ja ajami suurt võim- võib toimuda kas vaba väljajooksuga, sust. Reaalse ajami puhul põhjustab momendijuhtimisega või dünaami- liiga lühikese kestusega käivitus- või lise pidurduse abil. Vabal väljajook- pidurdusrambi valik ajami sisseehi- sul lahutatakse mootor võrgust ning tatud kaitsesüsteemi rakendumise, selle kiirus hakkab hõõrde- ja muude muunduri väljalülitumise ja mootori takistusjõudude mõjul vähenema. seiskumise. Mootori pidurdamist, kus kasuta- 4. Sagedusjuhtimisega ajami pidur- takse momendijuhtimist, kutsutakse damine (Kahe sagedusmuunduri- ka sujuvaks pidurdamiseks. Sujuval ga elektriajami laboritöö ülesanne). pidurdamisel vähendatakse mootori Joonis 7. Momendi, võimsuse ja pinge Ajam võib peatuda kas vaba väl- arendatavat momenti sujuvalt nulli- sõltuvus sagedusest jajooksuga, aeglustusrambiga või ni või selle väärtuseni, millest alates dünaamilise pidurdusega (joonis mootor läheb üle vabale väljajook- sioonis lubatud väärtustest; teata- 8). Vabal väljajooksul lahutatakse sule. Sujuval pidurdamisel välditakse vasti kasvab rootorile mõjuv tsent- mootor võrgust ning mootori kiirus mootori löökpidurdust (dünaamilise rifugaaljõud koos pöörlemiskiiruse hakkab hõõrde- jm takistusjõudude pidurduse juures see esineb). Dünaa- ruuduga. Kuna mootori võimsus on mõjul vähenema. Aeglustusrambi milisel pidurdusel juhitakse staatori konstantne, siis nimisagedusele vas- puhul aeglustatakse mootori kiirust mähistesse alalisvool. Tekkinud ala- tavast sünkroonkiirusest kõrgemal sageduse vähendamisega. Kuna sa- lismagnetväli indutseerib pöörlevas peab mootor ülekoormuse vältimi- gedus osutub esialgu seadesagedu- rootoris pöörisvoolud, mis koos- seks töötama vähendatud magnet- sest suuremaks, satub mootor gene- toimes staatori väljaga pidurdavad vooga ja mootori moment kahaneb raatoritalitlusse ja hakkab energiat mootorit sujuvalt 20% nimipöörle- märgatavalt (joonis 7). võrku tagastama. Pidurdusaja vähim miskiiruseni. Pidurduse lõpus suu- 3. Sagedusjuhtimisega ajami kiirendus- kestus sõltub ajami võimsusest ja rendatakse mootori staatori mähis- ja pidurduskõverad (Kahe sagedus- muudest omadustest: energia tagas-

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 19 automaatika

tumisel hakkab alalisvoolu vahelüli pinge tõusma, kusjuures kasvu kiirus sõltub pidurdusaja kestusest ja töö- masinasse salvestunud kineetilisest energiast. Alalisvoolu vahelüli pinge piiramiseks kasutatakse kas kahe- poolset talitlust (energia tagastamine võrku) võimaldavaid muundureid või pidurdustakisteid, kus kineetili- ne energia muundatakse soojuseks. Dünaamilisel pidurdusel juhitakse staatori mähistesse alalisvool. Tek- Joonis 8. Pidurdusviiside ajadiagrammid kinud seisev magnetväli indutseerib rootoris pöörisvoolud, mis hakkavad sele, mis võib sattuda generaatori- esmakordselt kasutusele võeti, saadi koostoimes staatoriväljaga mootorit talitlusse. Ülekoormusel aktiveerub üliõpilastelt hea tagasiside, mis suuren- pidurdama. Pidurduse intensiivsus voolupiirang, mis ei lase ajamil saa- das survet tulevikus ka teiste ainete õp- sõltub voolutugevusest ja pöörlemis- vutada etteantud kiirust. Liigvoolu pelaborite viimiseks e-õppekeskkonda. kiirusest. kestmisel lülitab mikroprotsessor- Kahtlemata on igal süsteemil nii puu- 5. Skalaar- ja vektorjuhtimise erinevu- kaitse ajami mootori kaitsmiseks dusi kui eeliseid, millest mõned on all- sed sagedusjuhtimisega ajamis (Kahe mõne aja möödudes välja. Generaa- pool ka ära toodud: sagedusmuunduriga elektriajami toritalitluses mootor hakkab suuren- laboritöö ülesanne). Tavalist sage- dama sagedusmuunduri alalisvoolu Puudused dusjuhtimist kasutatakse peamiselt vahelüli pinget, pidurdustakisti puu- • Kasutatav tehnoloogia võimaldab püsikiirusel töötavate või väikese toi- dumisel annab mittetüüritava alaldi- salvestada andmeid minimaalselt mekiirusega reguleerimist nõudvate ga sagedusmuundur teatud pingeläve intervalliga 50 ms, mis on mõõtmis- masinate, nagu pumpade, ventilaa- ületamisel liigpidurduse veateate ja teks piisav, kuid seab piirangud eda- torite ja kompressorite käitamiseks. lülitub välja. Mitmemootorilistes siarendustele. Sellist juhtimisviisi võib nimetada ajamisüsteemides ühendatakse sa- • Seda laadi süsteemides pole võimalik ka skalaarjuhtimiseks, sest juhtimine gedusmuundurite alalisvoolusiinid vältida selliseid süsteemist sõltuma- toimub sageduse ja pinge efektiiv- omavahel kokku, tulemusena tarbi- tuid mõjusid nagu teenusepakkujate väärtuse järgi, mis mõlemad on ajas vad tagastatud energia mootorirežii- andmesideprobleemid ja häkkerlus. mõõdetavad keskmised suurused. mis töötavad muundurid ja toitevõr- Suure toimekiirusega elektriajamite gu koormus väheneb. Eelised juhtimiseks kasutatakse tänapäeval 7. Tasakaalustamine libistuse kom- • vähendab üliõpilaste ja õppejõudude vahelduvvoolumasinate vektorjuhti- pensatsiooniga sagedusjuhtimisega sõidu- jm kulusid (andes üliõpilasele mist. Nimetus vektorjuhtimine tule- ajamis (Momendijuhtimine kolme vaba võimaluse tutvuda uudse teh- neb sellest, et juhtimiseks vajalikku sagedusmuunduriga elektriajamis la- noloogia kasutusvõimaluste ja prob- informatsiooni mootori oleku kohta boritöö ülesanne). Kui libistuse kom- leemidega pika vahemaa tagant) saadakse mootori mudeli järgi leitud pensatsioon deaktiveerida, jaotub • kasutab tõhusamalt laboriseadmeid, vahelduvvoolu, -pinge ja magnetvoo koormus ajamite vahel loomulikul laboritöö keskkonda ja õppejõudu- hetkväärtuste põhjal, mida mitmefaa- viisil: enam koormatud mootor libis- de/teadurite aega silises süsteemis kirjeldavad selleko- tub rohkem ja selle moment väheneb, • võimaldab investeeringuid optimaal- hased pöörlevad vektorid. Seepärast teisele mootorile langev moment semalt kasutada (e-õppelaborit, ka- tähendab nimetus vektorjuhtimine suureneb ja püsitalitlusse jõudnuna sutades hoiab iga kolledž koolitus- eelkõige juhtimist magnetvälja pöör- võrdsustuvad mõlemad momendid. materjalide ja seadmete soetamise leva suunavektori järgi. Siit tuleneb Tüüpilised kasutusalad on transpor- arvelt kokku ligikaudu 0,5...0,6 mil- ka mõiste juhtimine väljasuunistuse töörid ja konveierid. jonit krooni. Toodud hind ei sisalda järgi. 8. Tasakaalustamine ülem-alluv süstee- veebipõhiseks õppeks vajalikke sead- 6. Katse tasakaalustamata koormustega mis (Momendijuhtimine kolme sage- meid) sagedusjuhtimisega ajamis (Momen- dusmuunduriga elektriajamis labo- • vähendab kulusid metoodiliste ma- dijuhtimine kolme sagedusmuunduri- ritöö ülesanne). Ülem-alluv süsteem terjalide uuendamisele (trükikulude ga elektriajamis laboritöö ülesanne). tagab momendi parema jaotuse kahe kokkuhoid) Tehnoloogiliselt pole võimalik luua jäigalt ühendatud võllidega mooto- kahte absoluutselt identset asünk- ri vahel. Kasutusalade näiteiks on Viidatud kirjandus roonmootorit ega sagedusmuun- veojõu juhtimine andurite abil, tõs- durit, samuti pole ideaalsed auto- temehhanismid, vintsid, kerimis- ja 1. Jansikene, R.; Hõimoja, H.; Müür, M.; maathäälestuse käigus arvutatud mahakerimisseadmed ning momen- Vinnikov, D.; Drovtar, I.; Kukk, I.; Rosin, asünkroonmootori mudelid. Andu- dijuhtimine ülem-alluv süsteemis. A.; Ruban, O.; Eelmaa, K. Elektriajamite rivabal vektorjuhtimisel langeb isegi ja jõuelektroonika e-õppelabori metood- sarnaste häälestus- ja sisendpara- KOKKUVÕTE ilised materjalid. Elektriajamite ja jõuele- meetritega muundurite korral ühele ktroonika instituut. Tallinna Tehnikaüli- mootorile suurem koormus kui tei- 2008 aasta sügissemestril, kui e-labor kool. Tallinn, Eesti, 2008.

20 KESKKONNATEHNIKA 1/2009

energeetika TUULE JÕUL TÖÖTAV PUMPEJÕUJAAM

VIKTOR MALINOVSKI

Koormustippude katmiseks elektrivõr- ning neid maapinnaga ühendav stoll, kudes on teatavasti otstarbekas kasu- mille alumises otsas on pumba- ja tur- tada vee-energiat. Pakun ideed, kuidas biinikamber. Sel ajal, kui tuuleenergiat tuule jõul töötava pumpejõujaama abil üle jääb, pumbatakse vett maa-alusest elektrivõrku lisaenergiat anda. mahutist maapealsesse veekogumisse, Võimalikult sügavale maa alla on ning siis, kui tuult on vähe, lastakse ko- vaja rajada vett mahutavad tunnelid gutud vesi läbi turbiini tagasi.

MOODUS VEE-ENERGIA SAAMISEKS TUUMAENERGIA JÕUL

VIKTOR MALINOVSKI raiskamist. Veekogust võetav tuu- mareaktori jahutusvesi soojeneb Eesti riigi iseseisvuse ja tõhusa ma- ning tõuseb, nagu keskküttesüstee- jandamise tagamiseks on vaja vä- miski, ülespoole ning paneb tööle lisriikidest sõltumatut energiava- elektrit tootva hüdroturbiini. rustust. Tänini on see tänu meie Kirjeldatud süsteemi puhul kesk- soojusenergeetikutele, kes oskavad konda põlemisjääkidega (süsinik- kasutada nii viletsat kütust, kui dioksiidi, väävliühendid, veeaur) seda on põlevkivi, olemas. Muret ei saastata. Peaaegu kogu kütuse teevad aga selle gaasilistest ja tah- soojusenergia muudetakse elektri- ketest põlemisjääkidest põhjusta- energiaks, mistõttu kütuse kokku- tud keskkonnareostus ning põlevkivi- Mõeldav moodus peaaegu kogu soo- hoid on suur (eeldatavasti üle 50 %). varude paratamatu lõppemine. jusenergia ärakasutamiseks on järgmi- Sügaval maa all olevate mahutite raja- Akadeemik A. Raukas on viidanud ne. mine ei tohiks probleeme tekitada, selles võimalusele ehitada tuumaelektrijaam Kui vesi panna elektrienergia tootmi- suhtes on maailmas piisavalt kogemusi. maa alla. Ja probleemist, mis on omane seks ringlema ilma selle agregaatolekut Kui idee realiseerimine osutub tasu- kõigile soojuselektrijaamadele, sh. tuu- muutmata, s.o vett aurustamata, siis vaks, saaksid tööd paljud Kirde-Eesti majaamale – kondensatsioonisoojuse välditaks auru kondensatsioonisooju- kaevurid. Aidataks kaasa Eesti majan- (umbes 50 % kütuse soojusest), heitmi- se sattumist ümbritsevasse keskkonda duse arenemisele ning elanike heaolu se vajadusest ümbritsevasse keskkonda. ja kütuse põletamisel saadava soojuse paraneks.

<ĞƐŬŬŽŶŶĂĂůĂŶĞŶƁƵƐƚĂŵŝŶĞũĂĞŬƐƉĞƌƟŝƐ Keskkonnamõju hindamine ja strateegiline hindamine ning keskkonnamõju eelhindamine Müralevi modelleerimine (SoundPlan) Keskkonnalubade (välisõhu saasteloa, vee erikasutusloa, jäätmeloa, keskkonnakompleksloa) taotlused

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad Alkranel OÜ www.alkranel.ee ZĞŽǀĞĞƉƵŚĂƐƟƚĞƉƌŽũĞŬƚĞĞƌŝŵŝŶĞ [email protected] Jäätmekavad Riia 15b, 51 010, Tartu Telefonid: 7 366 676, 50 39 010

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 25 ventilatsioon HOOLDUS PRAEGU JA TULEVIKUS

KALEV KUNDLA AS Clik

TEHNOSÜSTEEMIDEGA te- bes fi ltri raisatakse energiat (see geldes ei tohi unustada nende kajastub muidugi elektriarves) korrasoleku jälgimist ega hool- ning ohustatakse ruumides vii- damist. Kui hinnata süstee- bijate tervist. Umbes fi lter ei hoia mi olelusringi majanduslikust kahjulikke osakesi kinni, vaid vaatenurgast, siis ca 80 % ko- hoopis lisab neid ruumi puhu- gukuludest langeb energia- ja tavasse õhku, kutsudes esile nn hooldus(käidu-)kulude arvele. haige hoone sündroomi, pikaaja- Milles seisneb tänapäeval teh- lise toime korral ka allergiat. nosüsteemide hooldus? Enamik Hoone energiavajadusest ku- kliente paraku arvab, et hool- lub ca 70 % õige sisekliima loo- dusmeeskonna ülesanne on ai- misele ning seepärast peab kõik nult mehaanilise tõrke või rikke sellega seonduv olema tähelepa- kõrvaldamine, st tegelda taga- Umbes õhufi lter ohustab sisekliimat nu keskmes. Hoone haldajail, nii järgede, mitte nende ärahoid- praegustel kui tulevastel, tasub misega. On aga hoopis tähtsamat ning süsteemide projekteerimisel. kaasata hooldusmeeskond juba süs- tulevikus hakatakse hooldusele vaata- Miks on hooldus nii tähtis? Seda teemide projekteerimise ja ehitamise ma hoopis teise pilguga. Eesmärgiks võiks selgitada autohoolduse näitel, etapis. Saadakse kogemustel põhinevat seatakse: mille vajalikkuses tavaliselt keegi ei teavet parimate, käitusel säästu and- • hügieenilisus – sisekliima hea kva- kahtle. Hooldamata auto ei sõida või vate lahenduste kohta. Eriti oluline on liteet (inimeste tervis on kõige täht- kaotab tootja garantii. Tehnosüsteemi- see olemasolevate tehnosüsteemide sam); dega on üldjoontes sama lugu. ümberprojekteerimisel. Praegu selline • energia säästmine parimate lahen- Inimene veedab keskmiselt 90–95 % praktika kahjuks puudub ja hooldus- duste väljatöötamise, automatiseeri- oma elust siseruumides (tööl ja kodus). meeskond võib seda ka oma igapäe- mise ja seire kaudu; Hea sisekliima tagamiseks on hakatud vatöös kogeda. Väga paljud süsteemid • mehaaniline aspekt – süsteemide üha rohkem ehitama mitmesuguseid lausa raiskavad energiat, on projektee- töökindlus; tehnosüsteeme. Kui neid valesti kasuta- ritud puuduliku lähteülesande põhjal • turvalisus – torustiku puhastamine takse või hooldamata jäetakse, võib see (mõttekoht tellijatele!) ning seetõttu ei ning suitsueemaldus- ja tuleohutus- kaasa tuua suure majandusliku kahju toimi nii, nagu oodati. süsteemide kontrollimine; või seada ohtu inimeste tervise. Lihtsa Energia säästmiseks saab üsna palju • tehnosüsteemide järjepidev täiusta- näite pakuvad ventilatsiooniagregaati- ära teha. Automatiseerimisest ja seirest mine, millega kaasneb nende kee- des kasutatavad fi ltrid, mille eesmärk (sobivad eeskätt suurtele ärihoonetele) rukamaks muutumine, üksteisega on kinni pidada välisõhus sisalduvaid, oleneb suurel määral see, kuidas sooja läbipõimumine ja hooneautomaatika siseõhku saastata võivaid osakesi ja ja elektrit tarbitakse. Oluline on, et soo- osatähtsuse suurenemine; ühendid. Hooldamisel on vaja fi ltrid jussõlm toimiks optimaalsel režiimil, et • tellija teavitamine ning abistamine vahetada, sest õhu surumiseks läbi um- ventilaatorid töötaksid ajaprogrammi

26 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 ventilatsioon

Uus ja vana õhufi lter juhtimisel ning et ruumiregulaator välistaks üheaegse kütmi- se ja jahutamise. Usutavasti muutuvad need teemad järjest tähtsamaks, sest energiakandjate hind tikub jätkuvalt tõus- ma. Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub tehnosüstee- mide hooldus. Süsteemid lähevad järjest keerukamaks ning nõuavad spetsialisti kätt. Hoolduse alla kuuluvad ka venti- latsioonitorustike puhastamine ning suitsueemaldus- ja tu- leohutussüsteemide kontrollimine. Ventilatsiooni-, jahutus-, kütte- ja muude süsteemide hooldus moodustavad terviku. Hoone haldaja jaoks oleks muidugi mugav, kui kõiki neid hooldusteenuseid saaks ühest kohast. Selles suunas on hool- dusvaldkond ka liikumas. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 27 keskkond ÕNNESTUNUD HÜDROKÜLV TUHAMÄGEDEL – ESIMEST KORDA MAAILMAS

MAIT SOASEPP OÜ Nordgarden

HÜDROKÜLVIGA haljastamiseks val- mistatakse veokil paiknevas paagis vee, seemnete ja multši segu ning pritsitak- se see ühtlase kihina maapinnale. Kül- vata saab veoautodelt, järelhaagiselt või helikopterilt. Selle tehnoloogia kasu- tusvaldkond on väga lai. Eestis on kõi- ge pikem hüdrokülvikogemus (alates 1994. aastast) osaühingul Nordgarden, kelle üks olulisemaid tegevusalasid on tööstusmaastike ümberkujundamine. Nordgarden on ka väheseid fi rmasid Euroopas, kellel on patenteeritud Soil Guard-tehnoloogia kasutamise oskus ja õigus. Kõige rohkem kasutatakse hüdrokül- vi tee-ehitusel, golfi väljakute rajamisel, Narva tuhaväli nr 2 linnulennult enne kuivendamist ja planeerimist suusanõlvade haljastamisel ning suurtel Fotod: Mait Soasepp ja raskesti ligipääsetavatel objektidel, mida ei ole võimalik tavapärasel viisil siis segatakse pritsitavasse segusse kül- aja järgi koostatud kattesegusid. haljastada. Hüdrokülviga rajatud muru ma- ja põuakindlate liikide stooloneid Hüdrokülvikuid ei kasutata ainu- on palju odavam kui paigaldatud mu- või risoome. üksi külvamiseks. Pärast suuri metsa- ruvaip ning seda saab rajada kiiremini Euroopas muutub esteetiliselt mitme- tulekahjusid valitseb mägistel maadel ja lihtsamalt kui seemneid külvates. kesine ja möödujate tähelepanu köitev suur erosioonioht. Taimede hävinud Hüdrokülvitehnoloogiat kasutatakse üldhaljastus üha populaarsemaks. Hüd- juurestik ei hoia enam pinnast kin- ka spetsiaalsete seemnesegude kül- rokülvi abil on võimalik õitsema panna ni ja tugevad vihmahood võivad te- vamisel selleks, et rajada lilleaasu või ning värvikirevaks muuta maantee- ja kitada hirmuäratavate tagajärgedega -niite, metsi ja põõsastikke, ulukisöö- raudteetammisid, laugeid tõuse ja mäe- mudavoole. Selle artikli autor osales damaid ja erosioonitõkkeid. Viimasel nõlvu. Valida on võimalik põhivärvide konsultandina 2005. aasta suurte met- ajal tehakse sel moel ka rohekatuseid, (nt sinine, kollane, punane) ja õitsemis- sapõlengute tagajärgede likvideerimi- sel Hispaanias. Tuli oli puude asemele jätnud poole meetri sügavused augud ning liivakivikaljud olid kuumuse käes liivapuruks murenenud. Esimene suur vihm oleks põhjustanud mäekülgedel rusuvoole ning hävitanud neil asuvaid teid ja hooneid. Teede kohal olevatele nõlvadele pritsiti võimsate hüdrokül- vikute abil erosiooni tõkestavat segu Soil Guard. Suurte moodsate masina- tega sai materjali laotada põhiseadmest kuni 120 meetri kaugusele. Kõige kee- rulisemates kohtades kasutati kopteri abi. Hüdrokülvikuga varustatud veokit on võimalik kasutada ka esimese rea- geerimiskiiruse tuletõrjeautona. Nord- gardeni käsutuses olevad võimsad 6- Hüdrokülv Narva tuhaväljal tonnised külvikud, mille tööulatus on

28 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

60–120 meetrit, annavad silmad ette enamikule tuletõrjeautodele. Ühe meie alusauto maastikuläbivus on eriti suur. Oma külvikutega oleme töötanud ka Prantsuse Alpide suusanõlvadel, mille stabiilsuse hoidmiseks on tugeva taimkatte olemasolu eriti vajalik. Kuna töötada tuli kuni 45-kraadistel nõlva- del, seadsime paagi ja pumbad metsa- töötraktori raamile. Lumi paljal kaljul ei püsi ning seepärast tuleb paremate radade saamiseks ja laviiniohu vähen- damiseks kaljumassiivid septembris spetsiaalse seguga üle käia, nii et need oleksid lume tuleku ajaks ilusasti ro- huga kaetud. Suvi põletab kaljud jälle paljaks ning iga aasta sügisel tuleb seda tööd korrata. Suusakuurortides ei lõpe Hüdrokülviga haljastatud Narva tuhaväli hüdrokülv kunagi ning külvik on ole- mas peaaegu igas mägikülas. NARVA JA KOHTLA-JÄRVE ja Kanadast. Esimesed kümme kahes Teatud tüüpi hüdrokülvikuid on või- TUHAMÄED korduses katselappi rajasime tuhavälja- malik kohandada ka talviseks jää- ja le juba 2005. aastal. Katsetasime küm- suviseks tolmutõrjeks. Suhteliselt kesk- Mõlemad objektid olid väga keerulised, metkonda tõenäolist sobivat taimeliiki. konnaohutu kaltsiumkloriid lahusta- arvestades seda, et haljastus rajati otse Kõik katsed, v.a. kaks kordust, nurjusid takse ja kantakse eripihustite abil pin- tuhale või koksile, kasvusubstraati ka- juba pärast esimest talve. Tuli leida ka nasele. See tehnoloogia sobib jäätõrjeks sutamata. Lahendada tuli mitmesugu- moodus, kuidas külvata ligi 150 ha ka- temperatuuril kuni –30 ºC ning seob seid probleeme. Kõige enam tegi muret semetsa seemnest otse tuhale. kruusateedel tolmu 1–6 kuuks. Veega pH, mis oli nii Narvas kui ka Kohtla- Teine probleem oli seotud segu koos- kokku puutudes kaltsiumkloriid kuu- Järvel umbes 12. On teada, et isegi väga tisega. Kuna ei olnud mingit avalikku meneb ning see võimaldab selle lahust alkalifi ilsed (aluselembesed) taimed ei teavet selle kohta, kas otse tuhale tehtud pihustada sellise välistemperatuuri saa kasvada, kui pH > 10. Rohttaimi- hüdro- või mõni muu külv on kellelgi korral, mille puhul muud vedelikud kule sobib pH vahemikus 6–7. Siit ehk kunagi kuskil õnnestunud pidama saa- külmuvad. esimene probleem: millised pikaealised da, tuli tehnoloogia endal välja mõel- Hüdrokülvist on nüüdseks arendatud ja meie kliimat taluvad rohttaimed tu- da. Ka mõnikord meile nõu andnud tehnoloogia, mis võimaldab tõhusalt ja haväljal ja poolkoksimäel üleüldse pü- Taani, Prantsusmaa ja Suurbritannia ilma kalli ja töömahuka pinnase teisal- sima jäävad? Lahendust aitas leida meie partnerid olid nõutud. Meielaadsetes duseta rekultiveerida inimtegevusest ja kümne aasta pikkune rohttaimeliiki- tingimustes polnud veel keegi edu saa- looduskatastroofi dest rikutud piirkon- de müümise ja katsetamise kogemus. vutanud ning meilegi soovitati sellest di. Üks selle tehnoloogia pioneere on Abiks olid ka partnerid, tänu kellele on kahtlasest ettevõtmisest loobuda. Tu- OÜ Nordgarden. 21. sajandi biotehno- meil väga hea ligipääs maailma kõige havälju ja -mägesid on mujal suletud ja loogia viimaseid saavutusi rakendades erinevamates paikades kasvavate tai- hüdrokülviga kaetud küll, aga alati on ja neid õnnestunult kombineerides on mede seemnetele. Vastused saime ise- tuhale enne laotatud kuni poole meetri meil aastatel 2007 ja 2008 õnnestunud gi India ja Tšiili külma kliimaga aladel paksune mullakiht. haljastada ASi Narva Elektrijaamad ligi paiknevatest katsekeskustest ning koge- Au tuleb anda Nordgardeni ajupo- 400 ha suurune tuhaväli nr 2 ning osa mustel põhinevaid tehnoloogia-alaseid tentsiaalile, tänu millele suudeti läbi Viru Keemia Grupi poolkoksimäest. soovitusi Prantsusmaalt, Madagaskarilt töötada ja kokku seada suhteliselt kee-

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 29 keskkond

rulised, aga lõppkokkuvõttes töötavad ootamatu probleemipuntra põhjustasid sid, kannatasid ometi mõlemad tuge- retseptid. Meie segu koostises oli 3–5 ilmastik, pinnase struktuur ja töötingi- vasti põua käes. Ümbritsevad alad said liiki rohttaimi, puidust saadud fi iber- mused. Nii Narvas kui ka Kohtla-Järvel aga vihma küll: Kohtla-Järve poolkok- multši, mererohust valmistatud pika on tuhamägede kõrgus selline, et ma- simäest mööda läinud pilved andsid lagunemisajaga mikrobioloogiliselt dalal liikuvad hoovihmapilved lähevad seda tavaliselt Kukrusel ning Narva tu- aktiivset väetist, spetsiaalset juurekas- nendest kaarega mööda. Mägedele said havälja vältinud sademed sai enamasti vuergutit, huumushappeid, viiesugust pihta vaid väga tugevad tormi- ja äike- endale Narva-Jõesuu. mikroväetist, lämmastikku, NPK- sepilved või siis laussadu toovad hallid 2008. aasta kevad oli Narva tuha- kompleksväetist, sünteetilist kiudu, pilvemassiivid. Veidral kombel ei aval- väljaplatool eriti drastiline – esimest looduslikku liimi ja vähelagunenud danud sajupilvede liikumisele mõju vihma tuli oodata üle 50 päeva! Samas sphagnum-turvast. Segu täpset koostist tuhamägede värvus. Narva tuhaväli oli registreeris lähim, Narva-Jõesuus asuv varieeriti olenevalt ilmastikust, aasta- valge – nii valge, et päikeselise ilmaga vaatlusjaam suhteliselt normaalset sa- ajast ja pinnamoest. Täpsed retseptid tuli kanda väga tugevaid päikeseprille. demete hulka. Kui aga vihma tulema on muidugi fi rmasaladus. Valge väli on ümbritsevatest tumeda- hakkas, siis sadas seda korraga palju. 2006. aasta oktoobris rajasime tuha- test metsadest ja järvedest jahedam, 2007. aasta augustis pühkis pikka aega väljale esimese ulatusliku hüdrokülvi sest sellelt peegeldub rohkem päikese- kestnud veetorm külvatud segu laine- tootmiskatse. Kasutasime nelja seem- kiirgust atmosfääri tagasi. Kohtla-Järve tena kokku ning peaaegu kogu 50 ha ne- ja kaht toitesegu. Tänu soojale sü- poolkoksimägi on aga süsimust ning suurust kasemetsa- ja rohttaimikuhal- gisele ja talvele oli esimene tõeliselt hea kuuma ilmaga soojeneb pinnas taluma- jastust tuli korrata. tulemus näha juba jaanuarikuus. tult kuumaks. Kuigi hele objekt tekitas Bioloogiast ja taimekasvatusest on Kolmanda, meie jaoks mõnevõrra langevaid ja tume tõusvaid õhuvoolu- teada, et juurestik vajab toitainete kät- tesaamiseks vett ja soojust. 2008. aasta kuiva ja külma kevade tõttu venis kül- vatud pindade tärkamine poole suveni. Vaevu tärganud kasekülvid hävisid ja idanemata jäänud seemned jäid ootama 2009. aasta kevadet. Eks oma osa oli ka pinnases leiduvatel raskmetallidel, mis madalatel temperatuuridel pidurdasid toitesoolade liikumist pinnases. Pikad põuaperioodid põhjustasid uue ja ettenägematu probleemi. Nor- maalsetes tingimustes kestab hüdro- külviga koos laotatud erosioonitõke vähemalt nii kaua, kuni seemned tär- kavad ja juurestik pinnast siduma hak- kab. Põuaga tekkis aga olukord, kus päikese pikka aega kestev intensiivne UV-kiirgus lõhkus liimaine molekuli- de ahelad ning see kaotas oma siduvad Kohtla-Järve poolkoksimäe nőlv on katmiseks ette valmistatud omadused. Kõige hullemad olid päe- vi kestvad tolmutormid, mis halvimal juhul kandsid alles paar nädalat tagasi külvatud alalt ära kogu pealmise tuha- kihi. Suurim niiviisi tekkinud paljak oli ligi 30 ha suurune. Väga põuane ilm ja intensiivne UV-kiirgus on ka põhjus, miks Narvas ja Kohtla-Järvel ei olnud võimalik kasutada niiskust säilitavaid polümeere. Suur tänu objekti peatöövõtja ASi ASPI asjatundlikele ja abivalmis pro- jektijuhtidele ning Nordgardeni ko- hapealsele meeskonnale, kes alustasid aprillis ja lõpetasid lume saabudes, töö- tades kuni 18 tundi päevas. Kui vaja, tehti tööd ka öösiti autodele pandud prožektorite valgel. Pidevalt õhus oleva tuha- ja turbatolmu tõttu tuli kanda tü- likaid maske ja prille. Masinaid remon- diti n-ö põlve otsas ja töötati ka siis, kui Kohtla-Järve poolkoksimäe Soil Guard-iga kaetud nõlv ja tõkestusvall pumbad hilissügisel külmusid või suvel

30 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

ülekuumenenud hüdrokülviku mooto- takümnete jooksul suutnud sinna vaid le jõule vastu. Vee ärajuhtimiseks eraldi risse lennanud turvas ilmast ilma põle- üksikuid rohelisi laike tekitada. 2007. kogumiskanalite ehitamine läheks inse- ma süttis. Neljast tuhaväljadel iga päev aastal hüdrokülviga kaetud mäenõlva ner-tehniliselt liiga kalliks ja sellel oleks töötanud suurest veoautost tuli kaks alaossa lõigati aste, mida mööda kul- vaid lühiajaline efekt. Meie ülesanne lõpuks maha kanda, ent inimesed olid ges mäge ümbritsev hooldustee ja nõl- oli haljastada nõlv nõnda, et platoolt pärast kahenädalast puhkust jälle rivis. va pidi alla voolavat sademevett koguv alla sööstev vesi seda ei kahjustaks. Sõltuvalt seadmest, ilmast, objektist, kraav. Aastal 2008 fi kseeritud nõlv oli Eelmise aasta kogemustele tuginedes meestest ja tehniliste probleemide roh- tunduvalt keerulisem – kraavi polnud kasutasime täiendatud ja patenteeritud kusest oli ühe hüdrokülviku tavaline ning kogu mäekülge mööda voolav vesi tehnoloogiat Soil Guard. Oma suurte jõudlus umbes 0,7–1, Nordgardeni kül- tuli otse peale. Keerulisemad ja uht- vooluhulkade ohjamise kogemust jagas vikutel 1,1–1,3 hektarit päevas. Jõudlu- misohtlikumad kohad katsime džuut- meie partner Euro-Tec, kes on juhtinud se tipp saavutati 2008. aastal, mil Narva võrguga. Pehme ja kiiresti biolaguneva Prantsusmaa ja Saksamaa kaevandus- Elektrijaamade tuhavälja viimase osa džuutvõrgu eelis on see, et seda saab maastike rekultiveerimist. Pealetuleva sulgemisel haljastati kolme koos tööta- hüdrokülvi kleepja segu abil pinnasele vee liikumise pidurdamiseks rajasime va seadme abil ühe, tõsi küll 18-tunnise liimida ning seda on pudedasse või kal- tuhamäe nõlva esimesele kolmandiku- tööpäevaga, 75 000 ruutmeetri suurune jusesse pinnasesse lihtne ankurdada. le kuni meetri kõrguse tihendatud valli ala. Viimastel aastatel on Viru Keemia ning katsime nii selle kui ka ülejäänud Viru Keemia Grupi Kohtla-Järve Grupp oma ladestustehnoloogiat muut- nõlva nelja Soil Guard-i kihiga. Tööd poolkoksi-ladestusalal tegime 2007. ja nud: mäkke viidav poolkoks tihenda- lõppesid oktoobris ja tulemuste üle ei 2008. aastal kaks ladestusala läänenõl- takse, sademevesi kogutakse kokku ja ole siiamaani põhjust kurta. va fi kseerivat külvi. Kuigi lähteülesande mäge kasvatatakse platoode kaupa. Sel- Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi poolest sarnased, olid need tööd siiski lisel suurel, mitme jalgpallväljaku suu- meil on huvitavaid kogemusi mitmelt erinevad. Kõigepealt ei suutnud me rusel vibrorulliga tihendatud platool te- poolt maailmast, pakkus meie koduste kuni viimase hetkeni leida taimeliike, kib tugeva vihmasaju ja lume sulamise tuhamägede haljastamine siiski kõige mis jääksid püsima üliväikese veema- ajal suur veemass, mida pinnas endas- huvitavama väljakutse. See, et tõenäo- hutavuse ja rohkesti fenoole sisaldaval se ei võta. See veemass valgub platoo liselt esimesena maailmas oleme selle- värskel poolkoksil. Püsiva segu retsepti kerget kallet pidi välisnõlva alguseni ga hakkama saanud, on päris meeldiv leidsime alles vahetult enne tööde al- ja sealt alla kogumiskraavi. Paraku on tõdemus. A.M. gust. vett kohati nii palju, et see viib kraavi Nii Narva tuhaväljad kui ka Kohtla- kaasa suure osa nõlvast endast. Ka nõl- Lisateave: Mait Soasepp Järve poolkoksimäed on enamasti tai- va kaitseks prooviks paigaldatud paks [email protected], 5024493, mestikust paljad. Emake loodus on aas- killustikukiht ei pidanud vee uuristava- www.nordgarden.eu

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 31 keskkond KIVIÕLI TUHAMÄEST SAAB SPORDIKESKUS

HARRI TREIAL

SEOSES PÕLEVKIVI kaevandamise ja töötlemisega alates 1920ndate aas- tate algusest on Virumaale kerkinud teravate tippudega tehismäed. Neid nn tuhamägesid on omamoodi põnev vaa- delda, kuid aastakümnete jooksul on nad kohalikele elanikele ka muret tei- nud, eriti isesüttimisega kaasneva haisu pärast. Üks põlevkivirajooni kõrgemaid mägesid asub Kiviõlis. Mägi koosneb peamiselt tootmisjääkidest – poolkok- sist ja koldetuhast, mida veeti aina kõr- gemaks kerkivale tehismäele aastatel 1922–1967 kokku 6,3 mln tonni. Aas- takümnete jooksul kattusid mäenõlvad taimestikuga, sinna kasvasid ka puud ja põõsad. Haljastatud tuhamägi. Foto: OÜ Roadservice Euroopa Liidu direktiivi nõudel tuleb Eesti tuhamäed 2013. aastaks korrasta- märk luua 80 ha suurusele alale aasta gijaile mõeldud rajaalused tunnelid ja da. Siis peavad kõik alad, kus inimene ringi tegutsev suusa-, moto- ja ekst- kastmissüsteem, et rada võistluste ajal võib poolkoksiga otseselt kokku puutu- reemspordikeskus, mis oleks ainulaad- ei tolmaks. da (tuhapaljandid), olema kasvupinna- ne kogu Euroopas. Kiviõli tuhamäele Janek Maar loodab mäesuusarada- sega kaetud ja haljastatud. Algust tehti ning selle ümbrusesse on kavandatud dega seikluskeskuse külastajatele avada 13 hektariga Kiviõli vanal tuhamäel. mäesuusarajad ja lumelauapark, suusa- 2010. aasta alguses, praegu on lume- Ühel 2001. aasta jaanuarikuu nädala- tamiseks, matkamiseks ja rattasõiduks tootmissüsteem ja suusatõstukid veel vahetusel otsustasid lumelaudurid Kivi- mõeldud terviserajad, seikluspark ja puudu. õli tehismäe põhjapoolselt küljelt kivide muudki. Seiklusturismikeskuse rajamine on ja põõsaste vahelt laskumist proovida. Kõigeks selleks tuli aga ümber kujun- seitsme aasta jooksul nõudnud umbes See pakkus nii palju põnevust, et tekkis dada ligi 110 000 m3 suurune tuhamägi. 18 mln krooni. Esimese etapi avami- mõte hakata seda nõlva enamaks kui Hakata haljastama ligi 100 m kõrguse seks on praeguste arvestuste järgi vaja proovisõitmiseks kasutama. mäe nõlvu, rajama suusaradade põhju lumetootmissüsteemi, suusatõstukite, ning istutati 1400 mägimändi. Taimede terviseraja, suvise alpine slide kelguraja, JULGED IDEED VIIDI ELLU kasvutingimuste parendamiseks veeti teenindus- ja tehnikahoone ehitamisse 13 ha ulatuses nõlvadele ka savipin- ning teede ja parklate rajamisse inves- Juba 2002. aastal valmis keskkonnamõ- nast. teerida ligi 70 mln krooni. ju hinnang. Aastal 2005 asutatud SA Kiviõli vana poolkoksimäe seiklus- Keskuse loomist on seni umbes 14 Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse turismi keskuseks kujundamiseks tegi miljoni krooniga toetanud Keskkon- liige Janek Maar meenutas seda aastat vajalikud pinnase- ja kaevetööd OÜ naministeeriumi Keskkonnainvestee- kui ideede arendamise aega. Mõte läks Formet Grupp. Riigihanke Kiviõli tu- ringute Keskus (KIK) ja kahe miljoni lumelaudurisõitudest kohe kaugemale. hamäe hüdrokülviga haljastamiseks krooniga Kiviõli linn. Keskuse infrast- Ehk tasuks Kiviõli tehismäel hakata võitis fi rma Roadservice. Tuhamäe ruktuuri ja teenusobjektide rajamiseks Ida-Virumaa maine tõstmiseks korral- 300 000 m2 suurusest pinnast tuli katta loodetakse Ettevõtluse Arendamise dama atraktiivset turismi ja mitmesu- muruga 150 000 m2.Tehismäe korrasta- Sihtasutuse vahendusel saada fi nants- guseid spordiüritusi? mine ja haljastamine läks maksma um- abi Euroopa Liidu toetusfondidest. Et Härjal võeti sarvist kinni – ideid bes 13 mln krooni. Selle eest sai Eesti tegemist on atraktiivse rahvusvaheliste hakati kohe ellu viima. Aastatel 2002– oma pikimad mäesuusanõlvad, mis tippvõistluste korraldamise keskusega, 2005 sooritati geotehnilised uuringud on tänaseks kasvupinnasega kaetud ja mis tutvustab Eestit ja pakub häid tree- ja pinnasekatsetused, mõõdeti mäe hüdrokülviga haljastatud. nimisvõimalusi mitmel spordialal, siis sisetemperatuuri ning tehti õhuseiret. Valmis on maailmatasemel moto- loodetakse, et praegusele majandusli- Tulemused olid rõõmustavad, mingeid krossirada ning tippvõistluste nõuetele kule seisule vaatamata rahuldatakse ka segavaid takistusi ilmsiks ei tulnud. vastavate lumelauaradadega mäesuusa- riigile esitatav kaasfi nantseerimispalve. Nüüd ongi seiklusturismi keskuse ees- nõlvad, motokrossi MM-võistluste jäl- A.M.

32 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

ETTEVÕTLUS JA JÄTKUSUUTLIKKUS

PETER GORNISCHEFF Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskojas Ekspordi on üha raskem eraldada ning toot- • peale igal aastal esitatavate tegevus- Akadeemia seminarisarja raames rää- mine väheneb 3–6% aastas. ja finantsaruannete peab üha rohkem giti 13. jaanuaril jätkusuutlikkusest. Et- 5. Inimtegevuse tagajärjel tekkivate ai- ettevõtteid esitama aruandeid ka selle tekandega esines Globe Forumi asutaja, nete (saaste) tase peab vähenema se- kohta, kuidas nad panustavad jätku- keskkonnateadlane ja konsultant Niclas davõrd, et see ei oleks kahjulik ümb- suutlikkusse arengusse. See on mit- Ihren. Globe Forum on jätkusuutlikul ritsevale keskkonnale (biosfäärile). mel pool juba suundumuseks saanud viisil tegutsevate ettevõtjate, teadlaste, Paradoksaalne on, et autokraatlikus ning mõnes riigis ka kohustuslikuks kohalike omavalitsuste ja investeerijate ühiskonnas saab negatiivseid arenguid muudetud. Nii nõuavad Apple’i osa- keskkond. vajaduse korral peatada jõuga, demo- nikud, kelle seas on ka New Yorgi Jätkusuutlik äri on ettevõtmine või kraatlikus ühiskonnas aga mitte. Ette- linn ja Green Century Equity Fund, ärikontseptsioon, mis tagab ettevõtte kandja tõi näiteks Hiina, kus tselluloosi firmalt keskkonnaaruandeid. Suurb- tegevuse pikaks ajaks ilma olulise nega- tootmisel kehtestati kunagi energiaka- ritannias on suurematele ettevõte- tiivse mõjuta ümbritsevale keskkonna- sutuse piirmäärad, mistõttu paljud väi- tele tehtud kohustuslikuks esitada le ja ühiskonnale. kesed ettevõtted pidid oma tootmise tegevus- ja finantsaruandeid, kus on Praegune ressursikasutus sunnib lõpetama. Pärast seda hakati tselluloosi kirjeldatud, kuidas ettevõte kavatseb mõtlema, et inimeste arvates on meil mujalt sisse vedama. optimeerida tootmisprotsesse ning mitte üks, vaid poolteist planeeti. On Lähitulevikus minnakse ühtedelt vähendada tulevikus mõju ühiskon- ilmne, et sel viisil ei saa enam kaua te- energialiikidelt üle teistele. Kui praegu nale ja keskkonnale; gutseda. on valitsev naft a, gaasi ja kivisöe baasil • tekivad n-ö rohelised ametikohad, Niclas Ihren tõi esile viis jätkusuut- energia tootmine, siis 30 aasta pärast näiteks jätkusuutlikkuse direktor; likkusega seotud teesi: on eeldatavasti peamised energiares- • valitsused algatavad selles valdkon- 1. Ühiskond, kus ressursse ei kasutata sursid päikeseenergia, biokütus ja jät- nas üha enam projekte; efektiivselt, on määratud hukkumise- kuvalt kivisüsi. • roheline hankemenetlus – lisanduvad le. Nii jõudsid oma hiilgeajani, kuid Jätkusuutlikkuse negatiivsed fakto- täiendavad keskkonnanõuded; hääbusid siiski näiteks Vana-Egiptus, rid, näiteks puudus vabast maapinnast, • innovatsiooni fookustamine; Rooma impeerium ja kommunistlik fossiilkütuste piiratus, inimkonna kasv, • tekivad jätkusuutlikud ja omavahel Nõukogude Liit. toidupuudus, veepuudus mõjutavad ka konkureerivad linnad ning sellega 2. Rahvastiku kasv ja sellega seotud tar- üksteist negatiivselt. Kui populatsioon kaasnev PR (suhtekorraldus). Näiteks bimine ei saa jätkuda endises tempos. kasvab, kasvab ka puhta vee ja toidu- Stockholm peab ennast rohelisemaks Eeldatavasti jõuab Maa rahvaarv oma puudus, ning vastupidi. kui Kopenhaagen, ja vastupidi. tippu (9–10 miljardit inimest) aasta- • tekivad nn ökotarbijad, kes teevad teks 2030–2050. MIDA TOOB JÄTKUSUUTLIKKUS JA oma ostud keskkonnateadlikkuse 3. Taastuvaid ressursse (nt kalavarud, SELLEGA SEOTUD SUUNDUMUSTE põhjal. Sellest tulenevalt on tarbija maa, vesi) peab kasutama nende MUUTUMINE ETTEVÕTETELE? üha enam huvitatud läbipaistvusest, taastumisest väiksemas mahus. Ta- näiteks sellest, kust üks või teine too- sub näiteks teada, et ühe kilogrammi Ettevõtja peab arvestama, et: de on pärit, kes ja kuidas seda tootis; puuvilla tootmiseks kulub 25 000 liit- • valitsused subsideerivad jätkusuut- • meedia otsib häid ja halbu ettevõt- rit vett. likku ja energiasäästlikku tootmist ja teid. Keskkonnasõbraliku ja jätku- 4. Taastumatute loodusvarade kasuta- tooteid. Näiteks 2006. aastal hakkas suutliku tootmise korral võid saada mine peab vähenema suurusjärku, Euroopa Liit toetama farmereid, et tasuta positiivset meediatähelepanu. mis on väiksem või vähemalt sama need toodaksid õliseemet, Lõuna- Kui oled oma tegevusega kellelegi suur kui ammendumise määr. Uusi Aafrikas subsideerib riigi omanduses kahju teinud, võib meedia sulle mus- naftavälju leitakse üha vähem, kuid olev tööstusettevõte Eskom lõpp- ta märgi külge panna; naftat kulub üha rohkem. Seega ka- tarbijaid, kes ostavad endale nende • investeerijad on üha enam huvitatud sutame ressursse, mis pärinevad toodetud säästlikke elektriajameid, sellest, et ettevõtted, kuhu investeeri- varasematest avastustest, uusi aga 2004. aasta oktoobris andis Euroopa takse, oleksid eetilised või et investee- piisavalt peale ei tule. Tuleb silmas Komisjon Rootsi valitsusele roheli- ringud infrastruktuuri ei teeks kahju pidada, et viimase nelja aasta jooksul se tule vähendada nende ettevõtjate ümbritsevale keskkonnale. on naftatootmine püsinud ühel ja sa- makse, kes võtavad ette arvestata- mal tasemel, eksport on aga kahane- vaid keskkonnahoiu ja energiasäästu MILLISED ON nud. See tähendab, et naftariigid on meetmeid. Teisalt on üha enam neid JÄTKUSUUTLIKKUSEGA SEOTUD hakanud ise rohkem kütust tarbima valitsusi, kes rakendavad energia- PIKAAJALISED TRENDID? ning teistele jääb seda vähem. Niclas makse ning jätkusuutlikud ettevõtjad Ihreni arvates jõutakse naftatootmise võivad saada nendest maksudest va- Jätkusuutlikkusega seoses on ette näha, tippu umbes aastal 2016. Lisakütust bastuse; et:

34 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

• prügi peab kaduma. Näiteks Rootsis aastal kampaania “Nelja triljoni dollari alustasid tootmist Sri Lankas, kusjuu- ei ole enam prügimägesid ja seepä- plaan“ (Four Trillion Dollar Plan), mille res töötasu ei makstud kohalikele mitte rast tuleb jäätmed sajaprotsendiliselt sõnum on lõpetada aastaks 2030 USA-s turuhinnast lähtudes, vaid arvestades taaskasutada; fossiilkütuste kasutamine. (Google’i vi- seda, kui palju läheb vaja normaalseks • kõike mõõdetakse; siooni kohaselt ei toodeta 2030. aastal äraelamiseks. Sellega seoses said nad • maailma rahvastik kasvab üha aegla- USA-s elektrit mitte õlist ja kivisöest, suure tähelepanu osaliseks. semalt; vaid tuulest ja geotermaalenergiast, IKEA otsustas 2008. aasta augustis • toimub individualiseerumine ja spet- maagaasi kasutamine väheneb praegu- hakata tootma ja müüma päikesepa- sialiseerumine; sega võrreldes poole võrra. Tänu tõhu- neele. Eesmärk on viia päikesepaneelid • arenevad uued tehnoloogiad ja kas- sale kasutamisele kulub energiat kol- miljonite inimesteni. Kui maailmas on vab uuenduslikkus; mandiku võrra vähem kui praegu, 90% miljoneid kodumajapidamisi, kellel on • ühelt poolt toimub globaliseerumine autodest, mis müüakse aastal 2030, on juba IKEA riiul või öökapp, siis miks ei

(üha enam on rahvusvahelisi lepin- hübriidautod. CO2-heide atmosfääri võiks neil olla ka päikesepaneel. guid ja institutsioone ning võrgustik- väheneb 48%. Ambitsioonika plaani el- Kui TOYOTA hakkas omal ajal te- ke), teisalt aga deglobaliseerumine. luviimiseks kuluks 4,4 triljonit dollarit, gelema PRIUS-e projektiga, ei osatud Energiaallikate piiratuse tõttu reisi- kuid see tasuks ennast ära 5,4 triljoni arvata, et see hakkab mõjutama too- takse vähem ja üha enam tuntakse suuruse säästu näol.) Selle grandioos- tevalikut tervikuna. TOYOTA võib ju huvi oma piirkonna vastu; se plaaniga on Google pälvinud era- toota ka maastikuautosid ja priiskavaid • tervis ja keskkond muutuvad keskse- kordset tähelepanu, mis kindlasti aitab limusiine, kuid PRIUS-e efekti tõttu on teks teemadeks; jõuda ka äriliste eesmärkideni, kuna ta säilitanud keskkonnasõbraliku ette- • linnastumine. Google’i äri toimibki inimeste kaudu. võtte imago. Rootsi fi rma Dem collective ühendab KUIDAS ETTEVÕTTED kahe rootslanna ideed. Töötanud koos Ekspordi Akadeemia korraldamist JÄTKUSUUTLIKKUSEGA ühes rõivafi rmas said nad aru, et ette- rahastab Ettevõtluse Arendamise Siht- TEGELEVAD? võte ei pööra piisavalt tähelepanu jätku- asutuse Teadmiste ja oskuste arengu- suutlikkuse küsimustele. Nad lõid oma programmi raames Euroopa Sotsiaal- Jätkusuutlikkus ei tähenda ettevõtte ettevõtte, asutasid oma puuvillafarmi ja fond. jaoks mitte üksnes kohustust või tea- tavat vastutust, vaid ka võimalust. Mõ- ningad näited selle kohta on toodud allpool. Google algatas 2. oktoobril 2008.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 35 keskkond

Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas SUURTOOTMISE JA KÕRGKULTUURI VASTUOLU RAIKKÜLAS ON VÄLDITAV

REIN EINASTO Eesti Paeliit Tallinna Tehnikakõrgkooli professor

TÄNAPÄEVA MAAILM on inim- konna senise ajaloo suurimate muu- tuste küüsis. Üleilmne ebasäästlik ja jätkusuutmatu turumajandus on üle minemas suutlikumale, milleks tead- lased on pakkunud ÖKOSOTSIAALSE TURUMAJANDUSE (eeldus on tugev riik). Seda muutust peavad arvestama ka kõik omavalitsused väikeses kõrge koolitustasemega Eestis. Avaliku arutelu alla on sattunud ka Eestimaa loopealsete südaalal asuva Raikküla Seakasvatuse OÜ Luuka sea- farmi rekonstrueerimine. Arutamiseks esitatud OÜ ELLE koostatud keskkon- namõju hindamise (KMH) program- mis jääb mõndagi vajaka ning mõneti Muinsuskaitse alla võetud Raikküla mõisa aitkuivati Eesti pikima võlvkaaristu sellest tulenevad ka eksitavad järeldu- sammastega on ehitatud Raikküla lademe õhukesekihilisest lubjakivist sed keskkonnauuringute mittevaja- Foto: Rein Einasto likkusest vallavalitsuse korralduses (8. detsember 2008, nr 249). KMH prog- jõe paksema savimoreense pinnakat- ehkki eesmärke püstitades on selline rammis on mitmeid tõsiseid puudusi. tega madalam orulamm, kus põhjave- siht seatud. 1. Arvestamata on piirkonna loodus- si on looduslikult kaitstud vettpidava 3.Käsitlemata on sisulised alterna- likud ja maastikulised eripärad. moreeniga. Alternatiivse võimaluse- tiivsed võimalused suurtootmise Lipametsa – Raikküla PAEKÕVIKU na oleks see tulevase seafarmi asuko- paiknemiseks keskkonnaga har- LOOPEALSE olemasolust tulene- haks looduslikult sobivam. moonilises kooskõlas lähinaabruses vad loodusega seotud lisanõuded 2. Arvestamata on ka piirkonna pä- või kaugemal, lähtudes tänapäeva majandusarengule on selgelt kirjas randkultuurmaastikuline omapära: keskkonnanõuetest ja Euroopa Liidu Raikküla valla arengukavas aastani tiheasustus paekõvikul, terviklikult Ärhusi konventsioonis sõnastatud 2012: “Raikküla valla territoorium säilinud mõisasüda abihoonetega, inimese õigusest elada puhtas kesk- kuulub õhukese pinnakatte ja karsti uued elu- ja haldushooned, kool, konnas. Võõrastavalt ühekülgne ja laialdase leviku tõttu looduslikult mõisa vanad põllumaad ning Raela ebaprofessionaalne on piirduda kesk- kaitsmata või nõrgalt kaitstud põh- ja Kaigepere ridaküla piki paeplatoo konnamõju hindamisel vaid suurfar- javeega alade hulka.” Loopealsed on serva madalama heinamaa või lodu- mi maa-alaga, kaasamata analüüsi Eesti paemaastike omapära, mida metsa piiril, Luuka sigalast vähem loopealsest ja pärandkultuurmaas- on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. kui 1 km kaugusel, kus talukaevud tikust tulenevaid erinõudeid. Kesk- Avatud karstistunud lõhede süsteem toituvad ülemisest põhjavee horison- konnauuringud on loopealsel ja võimaldab sademetel, samuti reoveel dist ning on seetõttu eriti ohustatud ümbritsevatel aladel hädavajalikud neelduda ülemisse põhjaveekihti, praegusest reljeefis kõrgemal asuvast, ning need peavad hõlmama kogu mistõttu loopealseil on ette nähtud väga õhukese pinnakattega põllu- võimaliku keskkonnamõju piirkon- vaid tavapärane majandustegevus – massiivi keskele kolhoosikorra ajal da kuni paeplatoo serval paiknevate mahepõllundus, lambakasvatus, väi- keskkonnanõudeid eirates võõrkeha- Raela ja Kaigepere ridaküla talude- ketootmine. Teisalt pole arvestatud, na rajatud sigala reostusest. Need ti- ni, samuti võimalikke alternatiivseid et naabruses, kahel pool nimetatud heasustuspiirkonnad on KMH prog- alasid paksema pinnakattega vööndis paekõvikut, laiub Vigala ja Kuusiku rammi käsitlusest kõrvale jäetud, ümber paeplatoo.

36 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

4. Käsitlemata on vajalikud hinnan- gud juurdepääsuteedele, kasvava liikluse mõjule praegustel ja alterna- tiivsetel teedel. Nõukogude ajal läbi mõisapargi rajatud käänuline tee ei saa olla põhiteeks farmi juurde, sest seab ohtu kõrval asuva muinsuskait- sealuse paekivist sammaskaaristuga aidahoone, mis raskete veokite vib- ratsioonist tingituna on juba tee poo- le viltu vajunud. Pärandkultuurilise mõisakompleksi taastamisel tuleb suure koormusega teed pargivöön- dist väljapoole viia. Pakutud reostusvastased meetmed tulevases suurfarmis (näiteks lägahai- su leviku peatamiseks ja virtsa põhja- vette sattumise tõkestamiseks) ei erine põhimõtteliselt senisest praktikast ega saa olla piisavalt veenvaks garantiiks keskkonnareostuse vastu, näiteks hai- Tutvumine Raikküla lademe kohaliku ehituslubjakivi (ülal) ja ehitusdolokivi sugaaside hajutamine kõrge korstna (all) piirikihtide läbilõikega äsja avatud Lipametsa (Lubjajaani) karjääris kaudu. Täiesti puuduvad program- Foto: Elle Jõesoo mist soovitused loopealsetel leviva avatud karstilõhede süsteemi nõuete- (puhtakujuline ökotsiid), on teadlasi, kultuurmaastikus, nii et kõik loomad kohaseks isoleerimiseks veekindla sa- tootjaid ja majandusjuhte viinud n-ö saaksid karjamaal päikese all ringi lii- vikihi moodustamise teel kogu farmi allakäigutrepist üles – konservatiiv- kuda. Vanglalähedases vägivaldses te- maa-alale. Sellised kaitsemeetmed on sema elulaadi suunas, mis tähendab hiskeskkonnas kasvanud loomade liha riskide vähendamiseks möödapääsma- üleminekut jätkusuutmatult vabaturu- kvaliteet ei vasta lähitulevikus enam tud, kuid muudavad vajalikud investee- majanduselt ökosotsiaalsele turuma- turu nõudmistele, eriti ülehomses Ees- ringud kokkuvõttes ikkagi ebapiisavaks jandusele. Raplamaal võiks Raikküla tis ja Euroopa Liidus. Ühe sobiva koha ning seoses nõuete karmistumisega vald pakkuda eeskuju mahemajandu- farmi jaoks võiks leida Allikalt läände lähitulevikus toovad kaasa vajadu- se, looduslähedase elulaadi ja kõrg- jäävast taludeta uudismaapiirkonnast. se keskkonnakaitseliselt lubamatusse kultuuri harmooniliseks sulandu- Vigala jõe laiadel moreenkattega luh- kohta ehitatud farm maastikuliselt so- miseks ühtseks eesti maakultuuriks. tadel saaks läga keskkonnasõbralikult bivamale alale ümber kolida. Sellise keskkonnaharmoonia jaoks on kasutada põlluväetisena farmi vahetus just Raikküla pärandkultuurimaastikul naabruses. MAHELOOMAPIDAMINE ON JUBA erakordselt tänuväärsed looduslikud, Seega ei ole esitatud KMH prog- ÜLEHOMME LOOMAKASVATUSE majanduslikud ja süvakultuurilised ramm oluliste täiendusteta vastuvõetav TÄNAPÄEV eeldused. Raikküla Seakasvatuse OÜ ning vajab eespool toodud põhjenduste saaks Luuka seafarmi rekonstrueerimi- vaimus tõsist ümbertegemist. Pealegi Mahepõllundus on meie tavamõtlemi- sel astuda selles suunas olulise sammu. on juba enne keskkonnamõju hinda- seski iseenesestmõistetavaks saamas. Diskuteeritavas arendustegevuses on mist hädavajalikud komplekssed kesk- Loomakasvatuses kahjuks veel mitte. ettevaatavam juba praegu võtta suund konnauuringud, mis vastavad homse Hiljutised loomade massilised hukka- alternatiivsetele aladele ja hajutada Eesti vajadustele, eriti pinnaste, kars- mised, kus taudide tõttu oldi maailmas suurtootmist väiksemate farmidena tinähtuste ja põhjavee hetkeseisu ja tu- sunnitud hävitama miljoneid elusid inimasustusest eemal, looduslähedases levikku silmas pidades. Ainult siis, kui on tagatud kooskõla säästva mahema- janduse ja mitmetahulise vaimukultuu- riga, on paekõvikule rajatud Raikküla mõisal, seda ümbritseval pärandkul- tuurmaastikul, looduslikul keskkonnal (Pakamägi), Raela, Kaigepere, Lipa ja veel teistel küladel ning korrastatud mõisasüdamel eeldusi kujuneda kiiresti arenevaks turismi- ja kõrgkultuurikes- kuseks, kus on püsiv paeekspositsioon, suur raamatukogu, hooldatud park ja vanale toetuv uus külakultuur. Sellest võiks kujundada õpetlik mudelmaas- tik kogu Eesti ning miks mitte ka kogu uueneva Euroopa jaoks.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 37 keskkond PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA KINDLAKSMÄÄRAMISE ALUSED KESKKONNAÕIGUSES

KAIDO KÜNNAPAS Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant

Saastaja maksab on keskkonnaõiguse parima tehnika tehniliste võimaluste olla veel arengu- või katsejärgus, eeldu- üks juhtivaid ning vanemaid põhimõt- tuvastamine, keskkonnamõju hindami- sel, et käitisel on luba seda kasutada [3]. teid, mille kohaselt peab keskkonna ne ning majanduslike kaalutluste käsit- Silmas tuleb pidada kindlasti seda, kas saastaja kandma oma kahjulikust te- lemine. Siinjuures tuleb tähele panna sellekohane luba on antud, kuna alles gevusest tulenevad kulutused. Oluline asjaolu, et BAT-regulatsioon sisaldub arengujärgus tehnoloogia pole nii tur- ennetav saastekontrolli vahend, mille saastuse kompleksse vältimise ja kont- valine kui juba tootmises kasutatud. kaudu toimetatakse saastamisega seo- rolli kohta käivas direktiivis. Artikli Kui võimalikud tehnilised lahendu- tud kulutuste õiglast jaotust, on parima autor peab siin silmas direktiivis posi- sed on kindlaks tehtud, siis tuleb neid võimaliku tehnika (ingl k Best Available tiveeritud fakti, et saastuse kandmine omavahel võrrelda, et saaks jätta kõrva- Techniques, BAT) kasutamise nõue. keskkonna ühest sfäärist teise (näiteks le need lahendused, mille kasutamine Euroopa tasandil reguleeris vaadel- õhust pinnasesse) ei ole saastuse vähen- ei vastaks ilmselgelt BAT-regulatsioo- davat valdkonda kuni 2008. aastani damine, vaid selle ümberpaigutamine. ni mõttele – minimeerida üldist mõju saastuse kompleksse kontrolli ja välti- Just seetõttu läheb vaja integreeritud, keskkonnale. Sfääridevahelise mõju mise kohta käiv IPPC direktiiv 96/61/ direktiivi pealkirja kohaselt kompleksset (ingl k cross-media eff ects) arvestamise EÜ, mida muudeti Euroopa Parlamen- ehk kogu keskkonda hõlmavat saastuse kohustuse sätestab IPPC direktiivi põ- di ja Nõukogu direktiiviga 2008/1/EÜ. vältimist ja kontrollimist. Seda tuleb hiidee – keskkonna integreeritud kaitse. Selle idee kohaselt peab saastaja kasuta- silmas pidada kogu BAT-i kindlakste- Tehnika, mis väga tõhusalt vähendab ma tootmises ja oma tegevuses laiemalt gemise menetluse käigus. saasteallikate mõju keskkonna ühes keskkonna seisukohast tõhusaimat aja- sfääris (näiteks veekeskkonnas), kuid kohast tehnikat, mille kasutamist on TEHNILISTE VÕIMALUSTE viib seetõttu teise sfääri (näiteks mul- võimalik nõuda. See ei viita ainult käi- TUVASTAMINE lastikku) mitmeid kordi rohkem saas- tises kasutatavale tehnoloogiale, vaid tet, ei saa olla parim [4]. Sellise tehnika ka viisile, kuidas käitis on projekteeri- Parima tehnika otsinguid alustades tu- kasutamine peab olema välistatud. tud ning ehitatud, kuidas see töötab ja leb kõigepealt välja selgitada kõik sel- BAT-i kasutuselevõtu aja arvestami- püsib, seega käitisega seotud tegevus- les valdkonnas kasutatavad ajakohased se soovitus tuleneb IPPC direktiivi IV tele selle loomisest kuni lõpetamiseni tehnikad, mis esmapilgul võiksid saas- lisa p-st 8, mille kohaselt tuleb parimat [1]. Tegemist on ettevaatusel põhineva tust vähendada või seda hoopis vältida tehnikat valides arvestada ka seda, et meetmega, mis on suunatud negatiiv- ning millest saaks põhimõtteliselt läh- selle kasutuselevõtuks kuluv aeg oleks se keskkonnamõju vähendamisele või tuda heite piirväärtuse kindlaksmää- mõistlik. Uued tehnoloogiad võivad ärahoidmisele, mitte tagajärgede likvi- ramisel, nagu seda nõuab IPPC direk- küll olla säästlikumad, kuid sageli võib deerimisele. tiivi 2008/1/EÜ art 2 p 12. Arendatava liiga pikk paigaldus- ja tarneaeg muu- BAT-regulatsiooni rakendamiseks tehnika levimise juures on oma roll ka ta nende kasutamise nõutavuse käitaja koostab Sevillas asuv Euroopa IPPC Euroopa Komisjonil, kes peab vastavalt suhtes ebaproportsionaalselt koorma- Büroo tehnilisi kirjeldusi ehk BREF-e IPPC direktiivi art 17 p-le 2 korraldama vaks. (Best Available Techniques Reference liikmesriikide ja asjaomaste tööstusha- Documents) selle kohta, millised võik- rude vahelist teabevahetust. KESKKONNAALANE HINDAMINE sid olla parimad võimalikud tehnikad Tehnika valiku puhul tuleb vastata konkreetsetes valdkondades. Kuna ka küsimusele, kas operaatoril on üld- Kui BAT-ile vastavad potentsiaalsed tegemist on väga mahukate ning vald- se võimalik valitud tehnikat omanda- tehnikad on identifi tseeritud, tuleb konnaspetsiifi liste ettekirjutustega, da. See küsimus kerkib eelkõige juhul, välja selgitada võimalik mõju keskkon- mis ei ole kohustuslikud, oleks ilmselt kui on tegemist väga uue tehnilise la- nale, määrates kindlaks selle hulga ja vaja välja töötada BAT-i kindlaksmää- hendusega või kui tootja asub mõnes intensiivsuse. Hindamisel peaks välja ramise üldreeglid, et muuta see me- kaugemas regioonis, näiteks Ameerika selgitama tehnika suuremad eelised ja netlus laialdasemalt arusaadavaks ja Ühendriikides või Hiinas. Selles küsi- puudused. Arvestama peab IPPC direk- rakendatavaks. muses on Suurbritannia apellatsiooni- tiivi IV lisas nimetatud tegureid ning Suurbritannias on selleks koostatud kohus tähtsustanud riigisekretäri üldisi tähelepanu tuleb pöörata direktiivi III üldised juhendid [2], mille kohaselt tu- juhendeid, mille kohaselt ei pea tehni- lisas nimetatud põhilistele saasteainete- leks analüüs jaotada kolmeks etapiks: ka olema laialdaselt kasutatav. See võib le, mille vältimisele on Euroopa Liidus

38 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

pööratud suuremat tähelepanu. turvaline kasutada ka ootamatu õn- ja tehniliselt otstarbekas /…/.” Siin an- Välja tuleb selgitada nii otsene kui netusjuhtumi korral kas tootmises takse vastus parima võimaliku tehnika kaudne mõju keskkonnale, eelkõige või näiteks ohtlike jäätmete hoidmi- mõiste ühe koostisosa, võimalikkuse inimestele, loomastikule ja taimesti- sel. Alles arengujärgus, tootmisma- kriteeriumile majanduslikust aspektist. kule; pinnasele, veele, õhule, kliimale, hu poolest tõhusate tehnikate puhul Piltlikult öeldes võiks seda proportsio- maastikule ja kultuuripärandile; mate- on keskkonnakahju tekkimise risk naalsuse testi etappi nimetada ettevõtja riaalsele omandile, mugavustele ning üldjuhul suurem, kuna katsetused päästerõngaks, kus kaalukausil on kaks muule keskkonna õiguspärasest kasu- pole näidanud kätte nõrku kohti, mis vastassuunalist huvi – käitaja kulutused tamisest saadavale kasutuseelisele, sa- võiksid realiseerudes kahju tekitada. ja tulu keskkonnale. muti nende tegurite omavahelised seo- Siin võiks kõne alla tulla ka uudne Kuluanalüüsi puhul tuleks analüüsi- sed ja koostoimest tekkivad võimalikud nanotehnoloogia, mille kasutusala da kahte liiki kulusid – käitamis- ehk mõjutused [5]. võib ulatuda praepanni teflonkatte tootmiskulusid ning üldisi koguku- Hindamise eesmärki käsitledes võib asendajast kuni inimkehas haigusi lusid. Kulude puhul tuleb arvestada kerkida ka küsimus, kas emissiooni ravivate nanorobotiteni. Nagu näha, ka kokkuhoidu, mis saadakse näiteks piiridesse jääv tehnika on automaatselt on nende kasutusala tulevikus mõõt- kallima, kuid tõhusama tootmise kor- parim ning vabastab käitaja kohustu- matult lai ning ilmselt ka tõhus. Tei- ral [7]. Juhul kui tootmises kasutatakse sest kasutada tegelikult parimat kät- salt pole jõutud selgusele, millised küll kallimat, kuid puhtamat ning suu- tesaadavat tehnoloogiat. Sellele küsi- riskid selle tehnikaga kaasnevad, re energeetilise kasuteguriga toorainet, musele tuleb vastata eitavalt. Vastavalt mistõttu tuleks seda pidada BAT-i millest tekib märksa vähem jäätmeid ja IPPC direktiivi art 2 p-le 11 on “parim kindlaksmääramisel tähtsaks analüü- tänu sellele on ka jäätmekäitluskulud võimalik tehnika kõige tõhusam ja are- si punktiks; väiksemad, siis tuleb seda arvesse võt- nenum tegevus ja selle rakendusviisid, c) kasutatava toorme mõju – vastavalt ta. mis näitab teatava tehnika praktilist IPPC direktiivi 2008/1/EÜ IV lisa Küsimusi tekitab see, kas majandus- sobivust heite piirväärtuste määramise p-le 9 tuleb BAT-i määratlemisel ar- liku võimalikkuse hindamisel tuleb põhimõtte loomiseks /…/”. BAT annab vestada kasutatava toorme (sealhul- arvestada konkreetse käitaja majan- aluse heite piirmäära kehtestamiseks, gas vesi) tarbimist ja laadi ning selle duslikku olukorda (subjektiivne) või mitte vastupidi. Esmapilgul tundub see energiatõhusust (energeetilist kasu- vastava sektori üldist võimekust (ob- kõrge standard olevat vastuolus õigus- tegurit). See nõue tuleneb peamiselt jektiivne). Artikli autori ning ka Suur- kindluse ning õiguspärase ootuse põ- säästva arengu põhimõttest, mis seab britannias valitseva seisukoha järgi on himõttega, kuid on kooskõlas Euroopa eesmärgiks tagada inimestele nii täna majanduslik hindamine objektiivne, Liidu keskkonnaõiguses kehtiva kaits- kui ka tulevikus kõrge elukvaliteet mitte subjektiivne, mistõttu ei tohiks tuse kõrge taseme põhimõttega. Seda ning turvaline ja puhas elukeskkond lähtuda konkreetse ettevõtja majandus- seisukohta toetab ka Euroopa Ühen- (nn põlvkondadevaheline õiglus). likust olukorrast. Seda toetab asjaolu, duse asutamislepingu art 95 lg 3: “Ter- Energiatõhususe arvestamise näol ei et heite piirväärtused kehtivad üldjuhul vishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja ole tegemist ainult ühe Euroopa Lii- kõikide jaoks ühtmoodi. Kuna IPPS tarbijakaitset käsitlevates ettepanekutes du prioriteediga. Näiteks on ka suur- direktiivi art 2 p-st 11 nähtub, et BAT võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge riikide ühendus G8 selle oma Glene- ning heite piirväärtused on seotud, siis taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi agles-i programmi võtnud; ei tohiks need selle sätte mõtte kohaselt teaduslikel faktidel põhinevaid suun- d) tehnika asukoht – kohalikest kesk- üksteisest oluliselt erineda. Juhul kui dumusi.” konnateguritest vääriksid tähelepanu kasutada subjektiivset hindamist, saaks Keskkonnaalasele hindamisele kuu- järgmised: ala kasutuskord, sihtots- mõne majanduslikult vähem võime- luvad tegurid võib jaotada nelja grup- tarve; liikiderohkus, loodusvarade ka ettevõtte puhul kasutada suhteliselt pi: kvaliteet ja taastumisvõime; keskkon- madala standardiga BAT-i, mis kind- a) jäätmete liik ja hulk – võimaluste na tundlikkus; keskkonna absorpt- lasti ei järgi kõrgetasemelise kaitstuse valikul peab hindama tootmise käi- sioonivõime. põhimõtet. Ning vastupidi, sektori jõu- gus tekkivate jäätmete kogust, samuti katele ettevõtjatele kõrgemate nõuete jäätmetekke vältimise võimalusi jäät- MAJANDUSLIKU OTSTARBEKUSE kehtestamine võib olla ettevõtlusvaba- mete taaskasutamise või hävitamise HINDAMINE duse ja konkurentsi alusetu piiramine. teel [6]. Vastavalt IPPC direktiivi IV Erandeid võiks teha vaid siis, kui kulu/ lisale tuleb arvestada järgmisi fakto- Kaks eelmist hindamisetappi (tehniliste tulu tasakaal on turusektori keskmisest reid: jäätmevaese tehnoloogia kasu- võimaluste tuvastamine ja keskkonna- erinev tulenevalt kohaliku keskkonna tamine (p 1), vähem ohtlike ainete alane hindamine) aitasid kindlaksmää- või tehnika eripärast, näiteks mõjutus- kasutamine (p 2), ainete ning jäätme- rata objektiivselt parimat tehnikat, mis tele väga vastupanuvõimelise loodus- te taaskasutamine (p 3), heite laad, oleks kõige soodsam keskkonna sääst- keskkonna korral. mõju ja kogus (p 6); miseks. Teatavasti on aga uued ja alles b) õnnetusjuhtumite risk ja oht – IPPC arendamisjärgus tehnoloogiad sageli LÕPPSÕNAKS direktiivi IV lisa p 11 seab üheks hin- väga kallid ning ettevõtjatele seetõttu damispunktiks ka õnnetusjuhtumite kättesaamatud. Majandusliku otstarbe- Kuigi Euroopa IPPC Büroo üritab vältimise ning nendega kaasnevate kuse hindamisel tuleb lähtuda IPPC di- BAT-i mõiste sisustamisele anda BREF- keskkonnaohtude ja -riskide mini- rektiivi art 2 p-st 11, mis sätestab: “Teh- ide kaudu ühist suunda, siis tegelik- meerimise võimaluse. Eesmärk on nika /…/, mille kasutamine on kulusid kuses on need väga tehnilised ja lisaks välja selgitada, millist tehnikat on ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult veel mittekohustuslikud juhised, mille

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 39 keskkond

järgimine on liikmesriigiti lünklik ja ebaühtlane. Seetõttu on õigustatud ül- EUROOPA disemate BAT-i rakendusreeglite välja- töötamine. Eespool käsitletud kolmes hindamisfaasis tuleks alati silmas pida- da seda, et BAT-i kindlaksmääramisel ROHEKORIDOR tuleb keskkonda vaadelda kui tervikut, mille kaitse peab olema integreeritud. Kindalasti ei saa BAT olla pelgalt parim LÄBIB KA EESTI tehnoloogiliselt kättesaadav lahendus, kuna käitajate jaoks oleks see ilmselt ebaproportsionaalselt kulukas nõue. HARRI TREIAL Siinkohal tsiteeriksin keskkonnatead- last Frank Farrelli: “Parim võimalik PÄRAST RAUDSE eesriide langemist Rohekoridori loomisel ja selle arenda- tehnika ei ole lihtsalt parim parimast 9. detsembril 1989 korraldas Saksamaa misel teevad koostööd Eesti Maaüli- – see peab olema õigustatud.” [8] valitsusväline organisatsioon Bund für kool, Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) Umwelt und Naturschultz Deutschland ja MTÜ Läänerannik. Meil on Euroopa Viidatud allikad seminari, kus tutvustati rohekoridori Rohekoridori väärt mõtte eestvadajaks ideed. Avaldati resolutsioon, kus kutsuti algusest peale olnud Eesti Maaülikooli 1. Questions and Answers on the Com- üles investeerima loodushoidu ja moo- põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mission’s proposal for the revision of in- dustama kaitsealasid endise raudse ees- maastikukorralduse ja loodushoiu pro- dustrial emissions legislation in the EU. riide tagustes piirkondades Saksamaal fessor Kalev Sepp. Teadusmehe tege- 21.12.2007, Brüssel. – http://europa.eu, ja mujal Kesk-Euroopas. Seda ideed toe- vust on märgatud ka väljaspool Eestit. 13.11.2008. tas 1990. aastal ka Saksamaa keskkon- Mõni kuu tagasi Barcelonas toimunud naminister prof dr Klaus Töpfer. Alates maailma suurima loodus- ja keskkon- 2. Environmental Permitting Guidance 1992. aastast on rohekoridoriga seotud nakaitseorganisatsiooni (IUCN) 60. for the Integrated Pollution Prevention projekte rahastanud Saksamaa föde- aastapäeva kongressil valiti Kalev Sepp and Control (IPPC) Directive. For the raalne looduskaitseamet (GfN). 2002. neljaks aastaks IUCN-i nõukogu liik- Environmental Permitting (England and aastal tuldi välja ideega moodustada meks ja samaaegselt ka selle regionaal- Wales) Regulations 2007. Lk 16. – http:// Barentsi mere äärest algav ja lõunasse nõunikuks. Teadlase jaoks on see väga www.defra.gov.uk/environment/epp/guid- Musta mereni ulatuv 6800 km pikku- suur tunnustus. Rohekoridori ideest ja ance.htm, 13.11.2008. ne Euroopa Rohekoridor (European sellega seotud ettevõtmistest oli Kalev Green Belt, EGB). Võimalikult ürgloo- Sepp lahkelt nõus ka rääkima. 3. Wilde, M. Best Available Techniques dust meenutav rohekoridor ühendaks (BAT) and Coal-fi red Power Statons: Can 22 Euroopa riigi kaitsealasid ja oleks ROHEKORIDOR VÕIB EESTIS the Energy Gap be Plugged Without In- ühtlasi ökoloogiline ala, kus mitmed KAHEKS HARGNEDA creasing Emissions? – Journal of Environ- ohustatud imetajad (nt pruunkaru, mental Law, nr 20, 2008. Lk 100. Balkani ilves, mägikitsed) saaksid ühelt Rohekoridori marsruut suunaga põh- loodusalalt teisele liikuda. Euroopa Ro- jast lõunasse pole valitud meelevaldselt. 4. Wilde, M. Best Available Techniques hekoridor jaguneb kolmeks regiooniks: Rohekoridor kulgeb mööda kunagise (BAT) and Coal-fi red Power Statons: Can Baltoskandia, Kesk- ja Lõuna-Euroopa. raudse eesriide rada. Viimase puhul the Energy Gap be Plugged Without In- Esimesse kuuluvad Skandinaavia riigid polnud tegu demokraatliku riigi tavali- creasing Emissions? – Lk 100. ning Eesti ja Läti. Leedu arvatakse pa- se riigipiiriga, vaid üsna laia asustama- remini sobivat Kesk-Euroopa regiooni. ta alaga, kus tavainimesed ei tohtinud 5. PPCSGN3 – Determining BAT for Part Suurt rahvusvahelist huvi äratanud elada ega liikuda. Seda tsivilisatsioonist B Activities. Scottish Environment Pro- ja paljude riikidega seotud ettevõtmise enam kui 50 aastat puutumata ala soo- tection Agency. Lk 4. – http://www.sepa. peamine toetaja on seni olnud Saksamaa vitaksegi rakendada loodushoiu vankri org.uk/pdf/ppc/guidance/ppcsgn3_bat.pdf, föderaalvalitsus, koordinaatori rollis ette ning moodustada sellest loodus- 13.11.2008. on rahvusvaheline looduskaitseliit (Th e kaitsesaarekestega ahel. International Union for Conservation Kuigi NSV Liidu raudsed piirid on 6. Environmental Permitting Guidance of Nature, IUCN). Tööd koordineerib teada, on Balti riikides ja Poolas rohe- for the Integrated Pollution Prevention Belgradis asuv IUCN-i Balkani regioo- koridori suuna valikuks mitmeid või- and Control (IPPC) Directive. Lk 18. ni keskus, kes püüab arvestada eelkõige malusi. Kalev Sepp rääkis, et loogiliselt inimtegevust, sotsiaal-majanduslikku ja peaks rohevööndi piir kulgema piki 7. Environmental Permitting Guidance kultuuriloolist mõõdet. IUCN-i eelkäi- rannikut. Mäletatakse ju veel seda, et for the Integrated Pollution Prevention ja oli kuni 2008. aasta veebruarini maa- võõrvõim ei lubanud isegi mitte mere and Control (IPPC) Directive. Lk 19. ilma looduskaitseliit (Th e World Nature lähedale minna. Sinna suunduvate tee- Conservation Union). Eestis koordinee- de ja radade ääres olid edasiminekut 8. Farrell, F. BATs and BREFs. Support for rib tegevust Balti Keskkonnafond, kuid keelavad ja piiritsoonist teadustavad sil- the Further Approximation of Croatian igas riigis on ka oma kontaktinstitut- did. Teed olid tõkestatud ka kraavidega, Legislation with the Environmental Aquis. sioon. Eestis kureerib rohekoridori ku- rääkimata okastraataiast ning mitme – http://www.seuela.hr, 15.11.2008. junemist Riiklik Looduskaitsekeskus. meetri laiusest rehitsetud rannaliiva-

40 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 keskkond

ribast. Just nii moodustuski inimtege- nitakse piiriülest koostööd, seda nii Kalev Sepp selgitas, et rohekoridori vusest täielikult puutumatu ala. Eestis loodushoiu kui ka kohalike omavalit- puhul on esmatähtis loodushoid ja nii võiks see piir minna ka läbi Kesk-Eesti, suste vahel. Kesk-Euroopas on seda ei kiputagi militaarrajatisi esimestena kus oli samuti terve hulk tavakodaniku- juba edukalt rakendatud. Sealsed rii- eksponeerima. Kuid aja kulgu ja olnut le suletud asualasid ja polügoone. Siis gid on saanud Euroopa Liidu INTER- jäävad trükisõnast paremini meenuta- kulgeks rohekoridor Lahemaa rahvus- REG-i programmist rohevööndi tege- ma füüsilised rajatised. Seetõttu peaks pargist Kõrvemaa maastikukaitsealale, vuse arendamiseks toetusraha. Siin tõi rannaala rohevööndisse jätma ka mõne edasi Soomaa rahvusparki, sealt Nigula professor Kalev Sepp näiteks edukalt vaatlustorni või rannapatarei asukoha, looduskaitsealale, kust see võiks võtta lõppenud interregionaalsed projektid, sidudes need puutumatu loodusega. suuna Lätti. millega tagati abi saamine konkreetselt Rohekoridori olemasolu soodustab Parimaks peetakse rohevööndi kul- piiriülese kaitseala moodustamiseks, kindlasti loodusturismi arengut. Meil gemist mööda Põhja-Eesti rannikut. loodushariduse ja -turismi arendami- pole kõrgeid mägesid, kuid meie ro- Kunagises okupatsioonivä- hekoridori kuulub Soome gede valvatud militaartsoo- lahe järsk lõunakallas. Meie nis meenutaks see rohkem põhjarannikul on kümnete raudset eesriiet ja poleks kilomeetrite kaupa paljan- vaesem ka looduskaitseala- dunud paekiviklinti, mil- de poolest. Mandrilt jõuab list pole kuskil mujal. Küll rohekoridori piir saartele, ulatub pankrannik, kuigi Sõrve poolsaarelt jätkub see enam mitte nii järsk, idas Kuramaale ning edasi möö- Venemaale ja läänes Rootsi. da Läti ja Leedu rannikut Meeldiv on see, et meil näi- lõunasse. Piki rannajoont tab loodusturismist huvita- minev rohekoridor hõl- tute hulk juba praegu kiiret maks ka mitmeid sõjaväest kasvu. On isegi arvatud, et puutumata kunagisi kee- peatselt võib maaomaniku lualasid. Nii kuuluksid ro- jaoks olla kasulikum puude hekoridori ka Osmussaar, mahavõtmise asemel metsa Naissaar, Pakri poolsaar ja külalistele näidata ja turis- Harilaid, mis kõik on nüüd mitaluga tegelda. ka kaitsealad. Kindlasti annab Euroopa Samas selgitas Kalev Rohekoridori arendamisse Sepp, et meil on rohekori- uue tõuke selle aasta juulis dori piiri kulgemist üsna Austria keskkonnaminis- pikalt arutatud, kuid amet- teeriumi eestvõtmisel kor- likku seisukohta pole välja raldatav üleeuroopaline ro- öeldud. Pole ju keelatud hekoridori teemaline näitus ja seega võimatu, et Eesti ja teadusseminar. Eksposit- territooriumile jõudes ro- siooni korraldamisel löö- hekoridor hargneb ning vad kaasa kõik selle ideega tekib koguni kaks mars- liitunud riigid. Väljapane- ruuti. Kesk-Eesti läbimisel kutest selgub, mil viisil on kulgeks see „tänu okupat- rohekoridori olemasolu sioonile” samuti mööda soodustanud loodushoidu, suuri metsalagendikke ja kultuuripärandi säilimist soid, kuhu inimjalg pole ja kohaliku kogukonna elu. astunud. Samas tekib siiski küsimus, seks, samuti kohalike omavalitsuste Näitus võtab kokku seniajani tehtu ja kas kõik need alad on jäänud inimtege- koostöö laiendamiseks. Järgmiste sam- tutvustab tulevikuplaane. Edasiseks te- vusest puutumata. Näiteks Puurmanni mudena võib nimetada Baltoskandia gevuseks andis kindlasti hoogu juurde naabruses asunud polügoonile heitsid ja Saksamaa ühistööna praegu koosta- mullune kohtumine Barcelonas, kus õppuste käigus mürske mitme tuhande tavat projekti, milles rohekoridori ala muu rõõmustava kõrval teatati, et Sak- kilomeetri kauguselt Siberist startinud inventeerimine ei seostu samuti üksnes samaa jätkab Euroopa Rohekoridori pommitajad. loodusega, vaid ka kultuuri- ja militaar- rahastamist. Tegevusplaanid on paigas pärandiga. Nii tuntakse suurt huvi va- kuni aastani 2012 ning need sisaldavad LOODUSHOID SEOSTATAKSE KA hetult mere ääres, kunagistel keeluala- piiriüleseid kaitsealasid, piiriülest koos- KULTUURIPÄRANDIGA del asunud ja ka säilinud rannakülade tööd, looduskaitset väljapool kaitseala- vastu. Sellest lähtuvalt hakkabki rohe- sid ja kohalike kogukondade kaasamist. Rohekoridori idee pani kõigepealt te- lise koridori piir kulgema vinka-vonka, Eestis on praegu kogu tähelepanu in- gutsema Kesk-Euroopa riigid. Austrias, kuid see pole segav. terregionaalse projekti ettevalmistami- Slovakkias ja Ungaris võimegi juba Rahastamisküsimuste lahendamiseni sel. Selle edukusest sõltub ettevõtmiste näha rohekoridori tähistavaid viitasid. on tutvustavate trükiste ja teemakohase rahaline toetus, seega ka töö ning selle Rohekoridori ühe märksõnana mai- fi lmi tegemine ettevalmistamise järgus. tulemus.

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 41 messid POLLUTECIL ESITLETI ÜLE 200 UUDISTOOTE

EELMISE AASTA LÕPUS (2.–5. det- tavat sõiduautot, millel on vesiniku saami- leiduvaid, haige maja sündroomi põhjus- sembrini) toimus Prantsusmaal, Lyo- seks vedelaid orgaanilisi hüdriide kasutav, tavad formaldehüüde. nis, 23. korda keskkonnamess Pollutec. fi rmas välja töötatud suure energiatihedu- Prantuse fi rma Sinnoveg näitas Pol- Prantsusmaa suurim keskkonnamess oli sega (83 Wh/kg) lameda kujuga liitum- lutecil looduslikku müratõket – tihedalt majanduses puhuvatele jahedatele tuulte- ioonaku. üksteise kõrvale istutatud puude (ka kok- le vaatamata ka seekord eelmistel aastatel Mitchubishi demonstreeris uusi mik- kupoogitud) tüvedest kujundatud seina. toimunutest suurem. Osales 2340 ekspo- romorfseid tandem-tüüpi PV-mooduleid. Moodustuv tihe sein võib kasvada 6–8 m nenti (6% rohkem kui 2006. aastal), neist Need on kahekihilised: mikrokristalne kõrguseks või isegi kõrgemaks (joonis 3). välismaiseid 675 (42 riigist): kõige rohkem ränikelme on kantud amorfse räni kelme Saksamaalt (177), Itaaliast (100) ja Bel- peale. Moodulid absorbeerivad nii ultra- giast (82). Rootsist oli neid 13, Soomest 8 violett-, nähtavat, kui ka infrapunakiirgust ja Balti riikidest vaid üks Läti eksponent. ning on tavalistest kristalse räni baasil val- Nelja päeva jooksu külastas messi üle mistatud PV-moodulitest ca 10% tõhusa- 70 000 inimese. Uudistooteid oli Pollutecil mad. üle 200, neist 62 esitleti maailmas esimest RIOE (Th e Research Institute for Organic korda. Uusi rakendusi ja olemasolevate Electronics, Yamagata Promotional Orga- arendusi oli mitmest valdkonnast. nization for Industrial Technology) on välja Messil hakkas silma Jaapani 400 m2 töötanud orgaanilised elektroluminest- suurune ühispaviljon, kus olid kohal nii sents-valgustuspaneelid (joonis 2), mille suured fi rmad (sh Hitachi, Kobelco, Nissan, silmadele mugav valgusspekter on läheda- Sharp, Winpro), kui ka väikesi ja keskmisi ne loomulikule valgusele. Valgustid, mis ettevõtteid esindav NEDO (New Energy ei sisalda toksilisi aineid, nt elavhõbedat, and Industrial Technology Development on äratanud tähelepanu mitte üksnes oma Organisation). Paviljonis esitleti mitut uut lameda väliskuju vaid ka energiasäästlik- keskkonnatoodet ja -tehnoloogiat ning kuse tõttu. Uued lambid on fl uorestsents- tutvustati käimasolevaid keskkonnapro- lampidest poole energiasäästlikumad. jekte. Põhirõhk oli innovaatilistel energia- tehnoloogiatel, suurt tähelepanu pöörati Joonis 3. Sinnovegi looduslik kasvuhoonegaasiheite vähendamisele. müratõkkesein Foto: Sinnoveg Panasonic tutvustas kodumajapida- misse mõeldud polümeerkütuseelemen- Rootsi fi rma Scania, mis on 20 aasta dil töötavat koostootmissüsteemi ENE- jooksul tootnud 600 etanoolil töötavat FARM, mis peaks tootmisse minema bussi, esitles samalaadseid linnaliiklusse 2010. aastal (joonis 1). Süsteemi tööiga on sobivaid veoautosid, mida on kavas ha- 40 000 tundi ja kütuseelement peaks vastu kata tootma juba käesoleval aastal. Uute pidama 10 aastat. Kuna elektrit toodetakse etanoolmootorite väljatöötamisel lähtu- kohapeal, jääb ära energiakadu ülekande- ti Scania 9-liitristest diiselmootoritest. liinides. Joonis 2. Lähitulevikus hakatakse Mootorid vastavad EEV-standardile (en- HITACHI esitles kütuseelemendil töö- tootma suuri ja tõhusaid orgaanilisi vironmentally friendly vehicle – keskkon- elektroluminestsents-valgustuspaneele nasõbralik sõiduk), mis on veidi karmim El-Chandelier Foto: RIOE kui 2009. aasta sügisel kehtima hakkav heitgaasinorm Euro 5. Mootor võimsus on Jaapani sordiaretusfi rma Sakata esitles 201 kW ja pöördemoment 1200 Nm. lemm-maltsaliste perekonda (Impatiens) Poola paviljonis tutvustati 25 uut Poolas kuuluvate lilledega SunPatiens® seotud uu- välja töötatud keskkonnatoodet ja -tehno- rimistööd. Uus-Guinea ja metsiku lemm- loogiat (veepuhastus, alternatiivkütused, maltsa ristamisel saadud SunPatiens® õhu puhtus, säästlik ehitus, jäätmekäitlus, talub väga hästi päikest, suurt kuumust seireseadmed). Esitletud tooted ja tehno- ja niiskust ning sobib seetõttu hästi haljas- loogiad on pälvinud rahvusvahelist tun- tustaimeks kuuma ja niiske kliimaga piir- nustust ning keskkonna- ja innovatsioo- kondadesse. Taime on edukalt katsetatud niauhindu. Ameerikas Florida ja Colorado linnade Przemysłowej keemiainstituut on Joonis 1. Panasonicu kütuseelemendil haljastamisel, ent ka mitmel pool Euroo- arendanud uue tehnoloogia polümeersete töötav koostootmissüsteem sobib pas. Sakata uurimistulemused näitavad, et komposiitmaterjalide tootmiseks polü- elektri ja sooja vee tootmiseks see taim on ka tõhus siseruumiõhu saas- karbonaatmaterjalide jäätmetest, sh CD- kodumajapidamisse Foto: Panasonic tatuse vähendaja – ta absorbeerib õhus plaatidest. Jäätmeid töödeldakse reaktiiv-

42 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 messid

ja selle kogusest. Võimalik on saada ka unikaalsete omadustega nanokomposiite, mille jäikus on suur ning mis on mehaa- niliselt väga tugevad ja heade soojusoma- dustega (joonis 4). Marbet Wil Ltd. tutvustas tööstuses tekkivate ohtlike tahkete jäätmete, mis sisaldavad kaadmiumi, kloori, baariumis- ooli, tsinki, vaske, kaltsiumi, rauda, niklit, arseeni, mangaani, alumiiniumi, mag- neesiumi, ning jäätmepõletamisel tekkiva Joonis 5. Tööstuses tekkivad Joonis 4. Polükoarbonaatmaterjalide tuha taaskasutustehnoloogiat SULTECH®. ohtlikud jäätmed saab ära kasutada jäätmetest toodetud polümeerset See tehnoloogia võimaldab neid jäätmeid polümeerbetooni tootmiseks, millest komposiitmaterjali saab kasutada nt stabiliseerida ja neutraliseerida ning po- saab valmistada mitmesuguseid auto- ja elektroonikatööstuses ning lümeerbetooni tootmiseks ära kasutada. tooteid – kanalisatsioonitorudest elektrimaterjalide tootmisel Polümeerbetoon on inertne termoplastne kõnniteeplaatideni Foto: Marbet Wil Ltd Foto: Przemysłowej keemiainstituut materjal, mida saab korduvalt töödelda ning millest saab valmistada mitmesugu- siivsele keskkonnale (k.a happed, soolad, ekstrusiooni teel, lisades täiteaineid (nt seid kvaliteettooteid, nt kanalisatsiooni- merevesi), veetihe ja külmakindel. klaaskiud, montmorilloniit, grafi it), mis torusid, reoveesettekaeve, kõnniteeplaate, Vaheldumisi Lyonis ja Pariisis toi- soodustavad ühtlase koostise ja paremate autotee-elemente (joonis 5) jm. Materjal muvat messi Pollutec peetakse sel aastal nakkeomadustega materjali moodustu- on heade mehaaniliste omadustega ning 1.– 4. detsembril Pariisis. A.M. mist. See, missugune uus polümeerne ma- portlandtsementbetoonist parema surve- terjal saadakse, sõltub lisatavast täiteainest ja paindetugevusega, vastupidav agres- Merike Noor

ISH RESTA 2009 10.-14. märts, Frankfurt 7.–10. aprill, Vilnius Sanitaarseadmete, kütte-, kliima- ja ventilatsiooniseadmete mess. Sel Baltimaade suurim ehitusmess toimub Vilniuses. Peale ehitusteema on aastal osaleb messil ca 2400 eksponenti, ekspositsioonipinda on üle messil esindatud ka kütte ja ventilatsiooni, veetöötluse, taastuvenergeetika 250 000 m2. Internetis: www.ish.messefrankfurt.com ning energiatõhusa ehituse temaatika. Eelmisel aastal osales messil 650 eksponenti 14 riigist, ekspositsioonipinda oli 36 000 m2. Messi külastas 60 000 inimest. Internetis: www.litexpo.lt AMERICANA 17.-19. märts, Montreal Üle aasta Montrealis toimuv keskkonnamess (teemad: veevõtt, Elfack 2009 veekäitlus, jäätmekäitlus, saastunud pinnase käitlus, keskkonnakorraldus, 4.–8. mai, Göteborg kliimamuutused, säästlik areng, taastuvenergeetika). Osaleb ca 400 Skandinaavia suurim elektrotehnika- ja valgustusmess. 2007. aastal osales eksponenti 60 riigist. Internetis: www.americana.org 477 eksponenti, messi külastas üle 30 000 inimese. Internetis www.elfack.com Wasser Berliin 2009 30. märts –3. aprill, Berliin Euroopa juhtiv veemess ja kongress kajastab kõike vee ja reoveega seonduv – veevõtust selle jaotamiseni tarbijatele ning reovee kogumisest ja töötlemisest settekäitluseni. Eelmisel messil 2006. aastal osales 550 eksponenti, messi külastas üle 26 000 inimese. Internetis: www.wasswr-berlin.de HANNOVER MESSE 2009 20.–24. aprill, Hannover HANNOVER MESSE on üks suuremaid tööstus- ja energeetikamesse maailmas. Põhitähelepanu on tööstuse automatiseerimisel, energiatehnoloogiatel, kliimaküsimustel, elektrijaamadel ja robotitel. Suurt tähelepanu pööratakse messil energiatõhususele tööstuses. Sel aastal korraldatakse messil kaheksa erinäitust. Erinäitus WIND toimub esimest korda. Edaspidi hakkab WIND toimuma HANNOVER MESSE raames üle aasta. Eelmisel aastal osales tööstusmessil 5100 eksponenti, messi külastas üle 200 000 inimese. Internetis: www.hannovermesse.de

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 43 jäätmed ÜLEVAADE KESKKONNAMESSIL Pollutec 2008 ESITLETUD JÄÄTMEKÄITLUSTEHNOLOOGIATEST

JAAN KERS TTÜ materjalitehnika instituut

PRANTSUSMAAL Lyonis toimunud keskkonnamessil [1] hõlmati kümnes hallis laia teemaringi. Käesolevas artik- lis antakse ülevaade peamiselt viiendas hallis nähtud kompaktsetest jäätmete töötlus- ja toormekasutusseadme- test. Messi toimumiskoht oli Euroo- pa suurte tööstusriikide jaoks soodne ning seetõttu ka tehnoloogiasaavutuste väljapanek muljetavaldav. Majandus- surutise mõju polnud kuskil märgata. Esindatud olid suurimad prügiveo- kite ja muude jäätmekäitlusseadme- te tootjad, maagikaevandajad, vee- ja õhupuhastusettevõtted. Kuna Hiina ei Joonis 2. Eri värvi pakendite sortimisliin Titech: 1 – elektromagnetiline ole jäätmete vastuvõtumaana paljude metallidetektor, 2 – RGB-kaamera, 3 – sortimiskamber Euroopa jäätmekäitlejate jaoks enam atraktiivne, tuleb praeguses keerulises sortimiseks. Titech-tehnoloogiat saab valguskiirguse spektri järgi. Sensor majandusolukorras keskenduda uute ja kasutada nii olme-, kaubandus-, töös- VIS (visual sensor) vőimaldab säästlikumate tehnoloogiate arendami- tus- kui ka ehitusjäätmete sortimiseks identifi tseerida nähtava valguse sele ning olemasolevate täiustamisele [2]. Analoogilisi seadmeid pakkus ka spektris olevaid ja ka läbipaistvaid automatiseerimise teel. Saksa fi rma Steinert [3]. objekte, eristades sarnaseid värvitoone Eri materjalist pakendite auto- inimsilmast märksa paremini. RGB- JÄÄTMESORTIMISTEHNOLOOGIAD maatseks lahkusortimiseks kasutatakse kaamera (red-green-blue), mis eristab mitmesuguseid sensoreid. NIR-sensor värvitoone kolme pőhivärvuse Prantsuse fi rma Titech demonstree- (near-infra red) lahutab polümeerkile – punase, rohelise, sinise ja nende ris messil seadmeid paber-, kartong-, muudest pakenditest identifi tseeritava liitumisel tekkiva valge valguse pőhjal, tetra- ja plastjoogipakendite lahku- objekti pinnalt peegeldunud on kasutusel läbipaistvate ja värviliste PET- vői HDPE-joogipakendite lahutamisel. Koos NIR- ja VIS- sensoritega kasutatav sensor CMYK (cyan, magenta, yellow, key) vőimaldab kindlaks teha, kas pakendi vői paberi trükkimisel on kasutatud cmyk-trükki, selleks, et lahutada trükivärvi eemaldamisele suunatud paberijäätmevoost kartong, värvitud vői kiletatud paber. Olgu siinkohal öeldud, et ringlusse võetavat paberit ja kartongi töödeldakse enamasti kahte moodi. Kui seda soovi- takse taaskasutada trüki- või muu valge paberina (seda on hrl alla 10 massiprot- sendi), tuleb trükivärv eemaldada, kui aga kartongtahvlite või muu mittetrü- kipaberi valmistamiseks, siis mitte. Romusõidukite ja elektroonikajäät- mete töötlemisel kasutatakse metalli- sensorit, mis induktsiooni põhimõttel Joonis 1. Plast- ja tetrapakendite lahkusortimisseade Fotod: Jaan Kers võimaldab lahutada mittemagnetilisi

44 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 jäätmed

metalle (alumiinium, vask, roostevaba teras) ja muid materjale. Röntgensensor (X-ray sensor) võimal- dab lahutada materjale nende aatomti- heduse järgi. Tehnoloogia põhineb kõr- ge resolutsiooniga röntgenkiirguse abil saadud piltide töötlemisel, mis võimal- dab tahketest jäätmekütustest kuivalt, mehaaniliselt eraldada PVC ja bromii- nid. Selle tehnoloogia eelis on saadud materjali kõrge puhtusaste, olenemata jäätmete suurusest, saastatusest (tolm, mustus) ja niiskusest. Šveitsi fi rma Bagtronic ja Prantsuse fi rma Neos pakutavad eri värvi jäätme- kottide optilised jämesortimissüstee- mid võimaldavad operaatorfi rmadel säästa veokulusid. Jäätmesortimiskes- kusesse veetakse elamute ühistesse kon- Joonis 4. Firma Hammel mobiilne purustusseade

SUURJÄÄTMETE MOBIILSED 150–500 mm) ja sekundaarseteks (50– PEENESTUSSEADMED 150 mm).

Romusõidukite, vanarehvide, elektroo- SEADMED KAABLITE JA METALLE nikaromu ja lammutusprahi veokulude SISALDAVATE VANAREHVIDE vähendamiseks on loodud mitmesugu- TÖÖTLEMISEKS seid mobiilseid seadmeid. Diiselmootori ja kahe juhtimissüstee- Metallijäätmeid, kaableid ja metall- miga mobiilseid purusteid (Lindemann, koorti sisaldavaid rehve saab tükeldada Arjes, Hammel) saab treileritel viia isegi lihtsa ja praktilise giljotiinseadmega raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse (joonis 5). Tavaliste purustite puhul (nt raielangile, lammutus- või ladustus- teevad muret trossid ja elektrikaablid, platsile) [5 ja 6]. Lindemanni purustil mis tikuvad tööorganite ümber mäh- on 10 kVA generaator, mis annab voolu elektromagnetlindile, peale- ja maha- laadimiskonveierile ning seadme juh- Joonis 3. Optiline jäatmekotisorter timissüsteemile (sh kaugjuhtimispuldi- Bagtronic [4] le). Purustivõllide suur väändemoment Foto: www.bksnordic.ch/index_en.php (80 000 Nm) ja aeglane pöörlemine (10–50 pööret minutis) võimaldavad teineritesse kogutud rohelised (biola- purustada romusõidukeid, rehve, kau- gunevad, nt toidujäätmed), punased baaluseid, paberirulle, madratseid, (ringlusse võetavad materjalid, nt plast, vaipu ja mitmesuguseid tootmisjäät- paber) ja sinised (põletatavad või lades- meid. Purustite jõudlus on 20–60 t/h. tatavad jäätmed) prügikotid, mis auto- Purustuspeensuse järgi liigitatakse maat-sortimisliinidel optiliste sensorite purustid primaarseteks (lõppsaadus abil lahutatakse (joonis 3) ja saadetakse jäätmeliikide kaupa edasiseks käitlemi- seks eri tehastesse. Bagtronic-süsteemi rakendamist võiks kaaluda ka Eestis. Meil on elamute juurde kavandatavast neljakonteinerilisest süsteemist raken- dunud vaid kolmekonteineriline (vana- paber, pakendid ja olmejäätmed). Neid teenindades saastatakse keskkonda ja kulutatakse raha kolm (tulevikus neli) korda rohkem kui Bagtronic-süsteemi puhul. Juba tuntud tehnoloogiatest olid Joonis 6. Firma MG Recycling messil esindatud magnet-, vibro-, õhk-, Joonis 5. Metalljäätmete kaablijäätmete töötlemisseade ja märg- ja elektrostaatiline sortimine. tükeldamisgiljotiin Mistra lahutatud vasktraadi tükid

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 45 jäätmed

Joonis 8. Vanarehvide purustamisel saadavast Joonis 7. Rehvipurusti Neos kummipurust valmistatakse jalgpalliväljakute elastseid Foto: http://www.rmdsa.net/rmdsa/index.php?id=112 aluspõhju

kuma. Probleeme on ka elektroonikaromu töötlemisega, sest www.steinert.de seadmete polümeerse isolatsioonimaterjaliga kaetud kaablite ja juhtmeköidiste eraldamine nõuab eritehnoloogiat. Kaabli- 4. Sortimisseadmed Bagtronic http://www.bksnordic.ch/index_ jäätmed purustatakse lõiketeradega seadmes ning puhutakse en.php siis õhujoaga ketaspeenestisse [7]. Järgneb mehaaniline rapu- tamine ning materjalide õhklahutamine tiheduse erinevuse 5. Jäätmepurustid Arjes http://www.arjes.de/en/products/the-pri- põhjal. Selleks otstarbeks on Itaalia fi rmad Giudetti ja MG mary-shredder/ Recycling (joonis 6) välja töötanud kompaktsed seadmed, mille jõudlus on 150–200 t/h ja tarbitav võimsus 20–30 kW. 6. Jäätmepurustid Hammel http://www.hammel.de Vanarehvide käitlemiseks pakkus purusteid mitu fi rmat. Tähelepanu väärisid purustid Prantsuse fi rmalt Neos (joo- 7. Kaablijäätmete purustamis- ja lahutamisseadmed http://www. nis 7) ja Hispaania fi rmalt RMD SA, kelle tehnoloogia näeb mgrecycling.it/eng/azief.html ette neljaetapilist peenestamist koos metall- ja tekstiilkoorti lahutamisega [8]. Kummipurule lisatakse värvainet (punast, 8. Vanarehvide purustusseadmed http://www.rmdsa.net sinist, rohelist, valget), mis tõstab materjali hinda kuni kolm korda. Rebitud kummilaaste (pikkus 16–25 mm) saab kasu- tada multšina või koos polümeerse sideainega kummimatti- de tootmiseks. Kummipuru tükisuurusega 8–20 mm kasu- tatakse hobuseparkuurides, 2–7 mm jämedust fraktsiooni staadionitel ning 0,6–2,5 mm-st jalgpalliväljakute kunstmu- ru alusena (joonis 8).

KOKKUVÕTTEKS

Pollutec 2008 andis väga hea ülevaate ajakohastest jäätme- töötlustehnoloogiatest. Esindatud olid nii väiketootjad kui ka suurte jäätmetöötlussüsteemide pakkujad. Ühe puudu- sena võiks küll nimetada ettevõtete orienteeritust Prantsus- maa turule, mistõttu trükised ja ka esitlused olid enamasti prantsuse keeles. Ka Eestis oleks vaja mobiilseid jäätmetööt- lusseadmeid, mille abil saaks väikesi jäätmekoguseid töödel- da kohapeal ning sel moel veokulusid vähendada. Pakendi- jäätmete vastuvõtjana on Hiina turg kiiresti kokku kuivamas ning Euroopa peab hakkama oma taaskasutatavaid jäätmeid ise töötlema ja kasutama. Selleks on eelkõige vaja vähendada jäätmesortimisega seotud tööjõukulu. A.M.

Viidatud allikad

1. Pollutec 2008 http://www.pollutec.com/

2. Sortimisseadmed http://www.titech.com/

3. Eri materjalist jäätmete lahutamisseadmed Steinert http://

46 KESKKONNATEHNIKA 1/2009 jäätmed PÄÄSKÜLA JÄÄTMEJAAM VALMIS 2008. AASTA LÕPUS

2008. aasta novembris avati maksma 11,9 miljonit krooni, Pääsküla jäätmejaam. Jaama prügila sanitaartsooni puhas- avamine lõpetas 1999. aastal tamine 4,6 miljonit krooni. alguse saanud Pääsküla prügila Prügila sanitaartsooni puhas- sulgemise ja selle keskkonnao- tamine lendprahist ja muudest hutuks muutmise. jäätmetest, jões olevate seire- Jäätmejaama ehitas ja Pääs- punktide juurde viivate laud- küla prügila sanitaartsooni teede ehitus ja ala hooldusraie puhastas KPK Teedeehitus AS, lõpetati oktoobris 2008. jaama tellija riigihankega oli Tallinnas Raba tänaval asu- Tallinna Keskkonnaamet. Ra- vat jäätmejaama opereerib jatised projekteeris AS Sweco AS Cleanaway. Jäätmejaamas Projekt. võetakse elanikelt tasuta vastu Kaupo Kaljuvee, KPK Tee- töötlemata puitu, vanametalli, deehituse juhatuse esimees: Vaade Pääsküla jäätmejaamale endise prügila maaalalt taaskasutatavaid plast- ja pa- „Projekteerimis-ehitushankega kendijäätmeid, suuremõõtme- rajatud jäätmejaamaga püüdsime jäät- rimistöödest rääkides, et algselt oli lisi ehitusjäätmeid (nt kivid, betoon), mete äraandmise tallinlastele võimali- jäätmejaamas vaid kaarhalliga asfalt- vanapaberit ja pappi, kasutuskõlblikku kult lihtsaks teha. Kõige suurem töö oli plats. „Projekteerisime 1,2 ha suurusele mööblit, elektri- ja elektroonikaromu prügila sanitaartsooni korrastamine, territooriumile sinna juurde valvuri- (sh külmikud ja telerid), lehtklaasi ning muuhulgas kasutasime õpilasmaleva hoone, estakaadi 9 multilift konteineri- vanu autorehve. Jäätmete äraandmiseks abi.“ ga, õlijääkide konteinerite platsi, katu- sõidetakse autoga estakaadile. Sweco Projekti keskkonnadivisjoni sealuse õlijääkide alustele.“ juht Toomas Kärmik ütles projektee- Pääsküla jäätmejaama ehitus läks AS Sweco projekt

h EcoTech (Greece) h h ekoloji magazin (Turkey) h European h EkoPartner (Poland) h Environmental Press h Environnement Magazine (France) h h Hi-Tech Ambiente (Italy) h The EEP is a Europe-wide h Industria & Ambiente (Portugal) h association of 18 h Keskkonnatehnika (Estonia) h environmental magazines. h Környezetvédelem (Hungary) h h milieuDirect (Belgium) h Each member is the leader in h MilieuMagazine (Netherlands) h its country and is committed to h Miljø Horisont (Denmark) h h MiljoRapporten (Sweden) h building links between 400,000 h MiljøStrategi (Norway) h environmental professionals h Residuos (Spain) h h Umwelt Perspektiven (Switzerland) h
across Europe in the public h UmweltJournal (Austria) h and private sectors. h UmweltMagazin (Germany) h h Uusiouutiset (Finland) h

KESKKONNATEHNIKA 1/2009 47