2009/1/ Lk 24
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
uudised Mitu Eesti piirkonda saab puhta joogivee Sweco Projekt projekteerib Viimsi poolsaare veevarustust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi elukeskkonna arenda- mise rakenduskava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri Sweco Projekt projekteerib Viimsi valla vee-ettevõttele Viimsi arendamine“ esimeses taotlusvoorus esitati KIKile kokku Vesi joogiveetöötlusjaama põhjavee puhastamiseks ülemää- 35 taotlust, neist 20 said positiivse rahastusotsuse detsembri rastest rauaühenditest ja radionukleiididest. Poolsaare kes- lõpus ja 9 jaanuaris. Rahastusotsuse saanud 29 projekti ko- kele rajatakse uued puurkaevud, vee puhastamiseks on ette gumaksumus on 5,23 miljardit krooni. Veemajanduse inf- nähtud kolm 2000m3 veereservuaari ning veetöötlushoone rastruktuuri arendamise projektide rahastamiseks on Ühte- vajalike seadmete, pumpla ja tehniliste ruumidega. Teises kuuluvusfondist aastail 2007–2013 kavandatud 6,4 miljardit etapis projekteeritakse haldushoone, garaažid, töökojad ja krooni. laod. Viimsi Vesi loodab Lubja mäele veetöötlusjaama ehi- Tänu positiivsele rahastusotsusele saavad lähiaastatel pa- tama hakata sel aastal ja jaam peaks valmis saama hiljemalt rema joogivee Aseri, Haljala, Jõelähtme vald, Järva-Jaani, 2010. aasta alguses. Kadrina, Kehra, Keila, Kohila, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rae valla, Rakvere, Otepää, Saue, Sillamäe, Tapa, Tõrva, Valga ja Väike-Maarja, Kiili, Koeru, Maardu, Saku, Sauga, Sindi, Rahvusvaheline magistriõppekava “Materjalid Tamsalu, Türi ja Vändra elanikud. Saadud toetus võimal- ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas” dab paljudel liituda veevõrguga, paraneb joogivee kvaliteet, ehitatakse ja renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ning Tallinna Tehnikaülikool on tõusnud Põhjamaade tippkes- uuendatakse puhastusseadmeid. kuseks päikeseenergeetika vallas ning seetõttu on Eesti riik esmakordselt otsustanud toetada arenevat kõrgtehnoloogiat ning tasub uue rahvusvahelise magistriõppekava „Materjalid Kaks suurt hotelli said Rohelise Võtme märgise ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ õppemaksu tuden- gite eest. Koostööd teevad omavahel Tallinna Tehnikaülikool Meresuu SPA & Hotell ja Nordic Hotel Forum täitsid 2008. ja Tartu Ülikool. Tasuta õppijaid on oodatud nii Eestist kui aasta detsembris keskkonnasõbraliku majutusettevõtte Rohe- välismaalt. Projekti koordineerivad prof Andres Öpik ja prof liseVõtme märgise kriteeriumid. Rohelise Võtme märgis anti Enn Mellikov, projektis osaleb ka Welsi Rakendusteaduste neile üle 13. veebruaril messi Tourest 2009 toimunud rohe- Ülikooli (Austria) prof Dieter Meissner. Prof Enn Mellikov ja lisema turismi foorumil. Mõlemad hotellid peavad oluliseks prof Dieter Meissner tegelevad ka TTÜs välja töötatud päike- pakkuda klientidele kvaliteetset teenust kooskõlas loodust seelementide tootmisesse rakendamisega. Vastuvõtt magist- säästvate põhimõtetega (keskkonnasõbralike materjalide ka- riõppesse toimub TTÜs 1.–10. juulini 2009. sutamine, säästlik ümberkäimist loodusvaradega, kohaliku toidutoorme kasutamine). Roheline Võti on rahvusvaheline majutusettevõtetele Ühtekuuluvusfondi abiga suletakse kolm prügilat mõeldud keskkonnamärgis, mis võeti esmakordselt kasutu- sele Taanis 1994. aastal. Eestis algatas selle 2001. aastal Ma- Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas detsembris toeta- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASi da kolme tavajäätmeprügila sulgemisprojekti kogusummas turismiarenduskeskusega. EAS koordineerib Rohelise Võt- ligi 130 miljonit krooni. Kokku esitati esimeses taotlusvoorus me märgise andmist tänaseni. Pärast Meresuu SPA & Hotelli KIKile viis taotlust kogusummas 150 miljonit krooni. ning Nordic Hotel Forumi liitumist on Rohelise Võtme dip- Ühtekuuluvusfondi abiga suletakse Käina prügila Hiiu- lom 19 majutusettevõttel Eestis. maal, korrastustöid tehakse Pärnu Rääma prügilas ja Saare- maal Neemi prügilas. Käina prügila sulgemiseks eraldatakse Käina Vallavalitsusele 1 118 692,80 krooni, Rääma prügi- Tegutsemisõiguse sai kolmas la korrastamiseks OÜ Paikrele 127 185 174,90 krooni ning taaskasutusorganisatsioon Neemi prügila korrastamiseks Maasi Jäätmehoolduse OÜle 441 000 krooni. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ tohib alates 23. jaanuarist Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevas- tegutseda segapakendijäätmete taaskasutusorganisatsiooni- tavad prügilad olema ladestamiseks suletud 2009. aasta 16. na. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liikme Kristii- juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks. Kõik prü- na Dreimanni sõnul toovad nad turule uusi lahendusi ja pa- gilate sulgemiskohustusega juriidilised isikud ja kohalikud kuvad täiendavaid võimalusi pakendijäätmete kogumiseks. omavalitsused peavad kiirustama, et ettenähtud töödeks Üh- Klientideks oodatakse pakendiettevõtjaid, kes pole veel so- tekuuluvusfondist raha taotleda. Järgmine taotlusvoor kuu- bivat organisatsiooni leidnud. Tootjavastutusorganisatsioon lutatakse välja hiljemalt märtsis. OÜ kohustub looma pakendijäätmete kogumiskohti, nende Aastail 2007–2013 on jäätmekäitluse arendamise projek- täpsemad asukohad lepib organisatsioon kokku iga omava- tide Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks kavandatud 2,8 litsusega eraldi. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ on kolmas miljardit krooni, sellest tavajäätmeprügilate sulgemiseks on pakendijäätmete kogumisega tegelev taaskasutusorganisat- kavandatud 630 miljonit krooni. Selle summa ulatuses toeta- sioon Eestis. Selliste taaskasutusorganisatsioonidena tegutse- takse keskkonnateenistustelt sulgemisotsuse saanud prügilate vad Eestis ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ sulgemistöid – jäätmete koondamist, tihendamist, ladestus- Eesti Pakendiringlus, kellel on tegutsemisõigus alates 2005. koha eripära arvestava nõlvuse andmist ning jäätmelademe aastast. katmist kas haljastusega või muul viisil. KESKKONNATEHNIKA 1/2009 5 ALEKSAN Paastukuu kolmandal päeval sündis siia koostatud kandidaadiväitekirja teemal ilma poisslaps, kes sai nimeks Aleksan- “Vee liikumistakistus prismaatilistes der. Aastanumbriks kirjutati siis 1929. avasängides” kaitses ta 1961. aastal. Jät- Sünnimaa oli Austraalia ning vanemad kus aastakümneid kestnud õppejõutöö. Euroopa Keskkonnapressi auhind eestlased, kes olid tulnud sinna paremat Tasub märkida, et ilmselt oli ta Eestis elu otsima. Kui pere tagasi kodumaale esimene, kes veekaitset õpetas. Tollane EEP Award 2009 jõudis, oli Aleksander juba kaheksa aas- õppeplaan keskkonnakaitsega seotut “Environmental Innovation for tat vana. Riikliku (Inglise) Kolledži II muidugi ei sisaldanud ning seda ai- Europe” klassi 1937. aastal õppima asunud poiss net tuli õpetada (alates 1973/74. aas- oli inglise keeles juba kõva tegija. Eesti tast) veevarustuse ja kanalisatsiooni Euroopa keskkonnaajakirju ühendav organi- keelt oskas ka, kuigi ‘õun’ oli algul tema kursuse sees. Doktoritöö teemal satsioon Euroopa Keskkonnapress (EEP, Euro- keeles ‘aun’ (Hiiumaa juurtega isa ei õp- “Veekaitse põllumajanduses” kaitses pean Environmental Press) annab koos Prant- pinud aga õ-d elu lõpuni ära). Kui RIK dotsent Aleksander Maastik 1992. susmaa juhtiva keskkonnamessiga Pollutec 1940. aastal suleti, jätkus koolitee kin- aastal Tallinna Tehnikaülikoolis. (www.pollutec.com) Euroopa Keskkonnaasja- ni pandud J. Westholmi Gümnaasiumi Emeriitprofessor on Aleksander tundjate Ühenduste Liidu (EFAEP, the European uues, Kevade tänava majas. Sakslased Maastik 1994. aastast. Ta on juhen- Federation of Associations of Environmental võtsid selle maja laatsaretiks ja kool, danud üle saja diplomi- ja lõputöö, Professionals, www.efaep.org) toel sel aastal nüüd Westholmi nimeline gümnaa- oponeerinud kandidaaditöid, olnud seitsmendat korda välja keskkonnaauhinna, sium, viidi Hariduse tänavale, Prantsuse paljude ühiskondlike ja akadeemilis- sedapuhku EEP Award 2009. Lütseumi majja. Kui võim jälle vahetus, te organisatsioonide ning nõukogu- nimetati kool Tallinna VII Keskkooliks. de liige ning avaldanud suure hulga Eesmärk on tunnustada nende Euroopa fi rma- Keskkooli kuldmedaliga lõpetami- teaduslikke ja populaarteaduslikke de jõupingutusi, kelle uuenduslik keskkonna- ne avas kõikide kõrgkoolide uksed. artikleid, juhendmaterjale ja raama- tehnika aitab parendada elukvaliteeti. Võitjate Ehitustööd teinud isa soovitusel astus tuid hüdraulika, veekaitse, reovee- valimisel lähtutakse uuenduslikkusest, arves- Aleksander 1947. aastal TPI-sse. Tei- puhastuse ja hüdroloogia teemal. se võetakse keskkonnaprobleemi tähtsust ja sel kursusel vahetas ta ehituse eriala Eraldi peatükki vääriks Aleksander mõju Euroopas. Tootmistehnoloogiat peavad alles loodud vesiehituse vastu. Viienda Maastiku töö reoveepuhastuse, pu- saama kasutada ka teised, tähtis on usaldus- kursuse tudengina sattus ta praktikale hastusmeetmete ja -seadmete vald- väärsus, kvaliteet ja tõhusus. Tehnoloogia ei stalinlikule suurehitusele – Volga-Doni konnas. tohi olla olnud kasutuses enne 1. jaanuari kanali piirkonda, Doni peaniisutuska- Oluline osa on tema töös olnud 2007. nali ehitusele. eesti oskuskeelel. Algas see läbi va- Aspirantuuri Aleksander Maastik hapaberi paljundatud terminiva- Auhinnad 1952. aastal ei pääsenud, ilmselt keele, limikest ning jätkus õpikute lisas Välja antakse kuld-, hõbe- ja pronksauhind. meele ja tausta tõttu, kuid TPI juurde olevates oskussõnastikes. Ligi kolm- Võitjad saavad tasuta stendi sel aastal det- kiitusega lõpetanu siiski jäeti. Samal kümmend aastat kestnud töö mitme- sembri alguses Pariisis toimuval messil Pollu- aastal otsiti vastavatud Eesti Põlluma- keelsete sõnaraamatute koostamisel tec. Nominente ja võitjaid tutvustatakse EEP janduse Akadeemiasse hüdraulika õp-