www.tiryimyim.in Regd. No. RNI. NAGAAO/ 2004 / 13113. Postal-NE/RN-717. e-mail : [email protected] TAPAK 7 Yangia anidakangma : Tir Yimyim tiryimyim@aolima tir yimyim TAPAK 10 Taoba mapang CBI Director, Harmanpreet Kaur 'COVID-19' Ranjit Sinha süogo nungi taneptsü nguogo VOL. XVIII NO. 182 (ADOK 182) DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 ` 5.00 COVID-19 : Nisung 22 dak putet Nagaland sorkari SOP tasen latettsür; Nisung 50% dang adenshitsü melar Kohima, April 16 (TYO): rongnung nisung 14 dak Kohima, April 16 (TYO): adenshitsüsa kümra, bangdak Secretary-isa shisem. Hokolbarnü Nagaland nung shirangba yimya terara lir saka Linük nung COVID-19 wara District Task Force (DTF) dang Maneni, theatres, nisung 22 dak COVID-19 aliba nisung 125 dakbo kecha mali, ta kanga menatepa aoba nung nungi temelaba meshitsüla, ta multiplexes, cinema halls nunga putet aser parnok züngsema Dr Kikon-isa ashi. ajemdaker Hokolbarnü paisa ashi. 50% dang adenshitsü aser SOPs nisung ajak agi 12,504 kümogo. Nagaland nung COVID-10 Nagaland sorkari Standard Tamangba yimsü dak benshitsü tetuyuba agütsüogo. "Tanü nisung 22 dak COVID- alitsü akok ta temolung melemi Operating Procedure (SOP) sendakba tesemtem nung High Powered Committee 19 putet. Parnokji Dimapur nung bilembsa sample 1,39,828 yanglushiogo. nisung 50% mesüra 200 tashi on COVID-19 Co- nisung 15, Kohima nung 4, tendangogo. RT-PCR ajanga Nagaland nung Containment dang adenshitsü akok. COVID- spokesperson aser Advisor Mokokchung nung 2 aser sample 76,111, TrueNat ajanga Zones tema nung lokti, 19 azüoktsü atema ajaki face -ia ashiba Longleng nung 1 lir. Külen, 37,649 aser Rapid Antigen Test shisaliok, sobaliba, yimtenren masks enoktsüla, tepila ayutsüla agi "HPC-i taruba anogo ishika Dimapur aser Kohima nung ajanga 26,869 tendang. aser tamangba yimsü dak aser mapang shia teka tsüngda school aser transports nisung kaka taneptsü nguogo" ta Brihostibar tashi nung sendakba sentongtem agitsü metsüktsüla, ta Nagaland Chief atema telemtetba agitsü." Health & Family Welfare Minister, Nagaland nung nisung 1,09,176 melar, saka sentong agidak 50% Secretary-isa metetdaktsüogo. "COVID-19 wara tanabuba S Pangnyu Phom-i metetdaktsü. nem covishield indang dose mesüra nisung 200 tashi dang Pei pei District Task Force tensa ajuruba ajanga sorkari Nisung 12,504 rongnung 1,41,220 agütsüogo, ta State adentsü melar, ta Chief on COVID-19 nungi jelia virus azüoktsü atema ozüng 12,102 taneptsü nguogo aser Immunization Officer Dr Ritu Secretary J Alam-i tanü temelaba meshiba sülen ang akangshitsü" ta Mmhonlumo tang nisung 139 anepaludar, ta Thurr-i metetdaktsü. Vaccine sangdong ka nung metetdaktsü. intra-district sports sentongtem Kikon-isa metetdaktsü. paisa ashi. Nagaland nung agirtem rongnung frontline March 19 nü Nagaland state ayonga amongtsüla. COVID-19 "Tensa dak rangloker aser COVID-19 nungi taneptsü angur workers 42,002, healthcare sorkari sentong ajak nung azüoktsü atema nisung ajaki COVID-19 menatepa aoba 96.78% kümogo, ta State Nodal workers 13,140, teintet rogo 100% adenshitsü temelaba SOPs benshitsüla ta paisa ashi. nung ajemdaker lockdown Officer for Integrated Disease 29,017 aser arishi küm 45 ser agüja liasü saka tanü agütsüba Saisapong sentong tulu atema telemtetba agi. Nagaland Surveillance Programme, Dr temapur 25,017 lir, ta paisa ashi. tetuyuba ajanga ibaji agienogo. amongtsüsa kümra Home state-i COVID-19 wara Nyanthung Kikon-ia ashi. Frontline workers 20,701, Kima nung agiba sentong Department dang nungi tanabuba anema raratsü asoshi COVID-19 puteter nisung 94 healthcare workers 9,022, tenteit nung nisung 200 tema temelaba agitsüla, ta Chief renema lir," ta Kikon-isa ashi. asüba nungi parnok 10 bo tanga togo 1,580 aser arishi küm 45 ser timtem ajanga asü, ta paisa ashi. temapur 741 tashi vaccine Nisung 169 tashi tanga state indang dose anaprong agiogo, ta RIIN atema Joint Consultative Committee tentetogo temi ogo. Tang anepalurtem Dr Thurr-isa metetdaktsü. Kohima, April 16 (TYO): jungjunga shisadangba sülen (CNTC), Eastern Nagaland Nagaland sorkari kin hohotem RIIN mapa küma tenzüktsü People's Organization (ENPO) aser civil society tem den senden telemtetba agia liasü. aser Tenyimi Peoples' Dimapur nung Geo Park lapok amendang Register of Senden nung RIIN atema Organisation (TPO) nungi Indigenous Inhabitants of kanga junga olemtepogo aser teshimtet nübotem züngsem Nagaland (RIIN) mapa küma JCC tentettsü lemtet, ta Nagaland asütsü. inyaktsü atema Joint Consultative sorkar otongdar aser Advisor Ludenisa Nagaland Garo Committee (JCC) ka tentetogo. Mmhonlumo Kikon-i ashi. Tribal Council, Kuki Inpi Hokolbarnü State Banquet Iba luden nung mendenbubaji Nagaland aser tanga non-Naga Hall nung ghonda asem dak tali Home Commissioner aser teloktem nungia züngsem senden amen aser idangji JCC ka tezülurji Commissioner Nagaland tasentem anioktsü akok, ta tentettsü aser parnoki Banuo Z asütsü. Luden nungsa Central Mmhonlumo Kikon-i metedaktsü. Jamir commission'er report Nagaland Tribes Council (Maneni tapak 10 nung...) Mkg nung Apr 17-May 2 tashi school ajak shibangtsür April 16, 2021 nü Dimapur nung Geo Park lapokba sentong nung Mokokchung, April 16 (TYO): kümzüka ayutsü nükjidong nung nungji shia lir. Geology & Mining Department Director S. Manen den tetushi jaokertem Mokokchung Municipal Council District Task Force Covid-19 Iba mapang nungji aser ketdangsürtem külemi agiba angur. (Dimapur, April 16) (MMC) telungtet nung aliba school- senden April 16, 2021 nü tsüraburtemi pei chirnurtem tem den temeket yim - Ungma, amendang telemtetba agi. nüngdak makaba nung kima Dimapur, April 16 (TYO): April pai Geology & Mining Department 16, 2021 nü Directorate of nem tenüngsang agütsü. "Geo Chuchuyimpang, Khensa aser Covid-19 wara perokshia yimdongi mashimashi Geology and Mining Nagaland, Park ajanga nisungtem dang lung Mokokchung yimtsüng nung aliba moudaktsütsü aser tsüngsü meyoktsüla, ta Mokokchung DC- Dimapur nung 'Geo Park' ka tobur ajungba sayutsü mapa Govt/Private school ajak offline bushiba nungdak maparen kar isa tekümdangtsü ka metetdaktsü. lapokogo. inyakba atema tenüngsang class April 17 nungi May 2, 2021 inyaktsü atema offline class-ji khen Tang HSLC/HSSLC tatidang Hokolbarnü Geology & agütsür. Geology & Mining tashi khen anena atatsü anena atar, saka online class jibo koba agidar, ibajibo maneni exam Mining department Director, S. directorate-i iba mapa inyakba Mokokchung deputy maneni agia aotsü asoshi centre ajak nung Covid-19 arla aser Manen-i iba park lapokja liasü. ajanga sorkar department temi pei commissioner, Limawabang Jamir- Mokokchung DC-i agütsüba ozüng inyakyim (SOPs) nung shia aliba Nagaland nung anguba lung teti inyakba mapa dang nungi tali i ozüng küma metetdaktsüogo. nungji shia lir. Class shibangba ama shitak benshia aotsü, ta tapu balala angatetdaktsütsü awaloka oa inyakba sayur. Iba ya tawa tanü mapangji private tuitions/home Mokokchung DC-isa metetdaktsü. atema iba Geo Park lapoktsü Tanüngba department temia iba ya Mokokchung town kübok school tuitions/coaching centres-tema ajak Item tetuyuba kübok manitakertem shisatet, ta S. Manen-i ashi. tatishitsü tajung ka ama angazüka "Retired Additional Director, inyaka aotsü imlar" ta Hotolu kar nung Covid-19 positive case offline class khen anena atatsü temzüngi melaba ama temerenshi DGM-i anir züngsem 7 agi Sema-isa ashi. putetba ajanga nüburtem tetuyuba agütsür, ta kasa ozüng alitsü, ta paisa metetdaktsü. akümba ludeni senotsü peria Sentong nung geologist meliaka iba park asangsang küma David Lhoupenyi-i okila Mkg nung AWUMT nem mask mittsü tashi agütsür yanglutsüba atema kanga pelar" jembidang Nagaland nung anguba Mokokchung, April 16 (TYO): positive case tali züina aoba ajanga Mokokchung deputy ta paisa metetdaktsü. lung tapu balala amshia iba park Covid-19 positive case tali züina tekümdangtsü mera kar agitsü commissioner-i melaba Police aser Tarutsü putu atema aser talisa yangluogo ta ashi. aoba ajanga April 17 nungi atema iba telemtetba ya agiba lir, Magistrate-temi mapang shia state ajangzüktsü asoshi Wazheho, Phongkhuri, Moke, tenzüka public tesem ajak nung ta osang ajanga metetdaktsü. Covid-19 temzüng dak sentakba Department-i tesem balala nung Mollen, Ziphu, aser Satuza dena mask kangtepa agidaktsütsü Mokokchung Municipal nung ajungbena mittsü, ta ali telung nung aliba rongsen Nagaland kübok tesem balala atema All Ward Union Council (MMC) aser Mokokchung tekümdangtsü o ka metetdaktsü. bushitepa arur, ta S. Manen-isa nungi lung tapu 11 bener arua iba ashi. Paisa ali telung nung aliba Geo Park nung yua lir. Ano lung Mokokchung Town (AWUMT) Chamber of Commerce & Maneni senso ajaki Covid-19 tzü timba kümdaktsütsü atema kar bener arusema ayutsü, ta nem pei ward kübok iba mapa Industry (MCCI)-i dokan-tem arla kobasa lateta lir, ibaji kanga kanga tongtipang süa jembi. Lhoupenyi-isa metetdaktsü. inyaktsü tashi agütsür, ta nung teka metsükdak/hand junga anitaka benshitsüla aser "Department-i ali telung nung Iba sentong nung mendenji Mokokchung Deputy sanitizer aka maka aji reprangtsü nüngdak makaba nung nübur aliba tzü timba kümdaktsütsü Geologist Imlinungla Walling Commissioner, Limawabang aser ano shishilembai arurtem ajak watidak mashimashi atema lenmangtem bushitepa liasü, Baptist Pastors Fellowship Jamir-i ozüng agütsüogo. kangtepa mask agidaktsütsüla. mesenzütsüla, ta Mokokchung mapa inyaka arur," ta Geology & Dimapur President, Rev.Vitoshe- April 13 aser April 16, 2021 Covid-19 arla anema shishilembaba DC-isa metetdaktsü. Item tetyuba Mining Director-isa shisem. i temoatsü meshia sarasadem nü District Task Force Covid-19 mapa kecha meinyaktsüla, ta nung tashi mangartem temzüngi Iba sentong nung Dimapur aser Joint Director, Er. Chirhotho senden amenba mapang Mokokchung DC-i ozüng melaba ama temerenshi alitsü, ta SDO (civil) Hotolu Sema aden aser Rasutho-i anküp tepela o jembi. Mokokchung nung Covid-19 agütsüba nungji shia lir. Mokokchung DC-isa metetdaktsü. 2 TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 STATE & NE TAPAK Yajang-i Molungkimong nem Dr. E. W. Clark yipzükba kimong agütsü DoSE ajanga metetdaktsür Dimapur, Rongchii/April 16 training agir tenüng, enrolment (TYO): Online Course Batch number, study centre code, 2017-19 indang training agir TMA Errors aliba subject code, shirnoki pei Study Centre Study Centre Coordinator-i Coordinators ajanga TMA email ajanga timtem aliba Awards nung timtem ajuruba osang sangoktsüba mezüng indang osang agüjaka tang anogo, training agir indang tashi iba timtem mabentetteti mobile number tem agütsütsüla ali, parnok dang tsünglanglen aser iba ken o ya NIOS agüja aliba tejangja agütsütsü ketdangsüri NIOS metetdaktsür, ta Department of Headquarter semdangba School Education ajanga mapang benoka jembitsü, ta sangdong ka nung ashi. sangdong ajangasa ashi. Training agirtemi email Item tejangja ya ([email protected]) 'attachment' nung masü saka ajanga State Nodal Officer 'text format' nung agütsütsüla, nem April 22, 2021 tashinung ta sangdong ajangasa ashi. Tanü BJP Nagaland unit state executive senden amentsü Tsürang tzüpak nung Dr. E.W. Clark yipzükdak Yanjang aser Molungkimong yimsüsür, Arogo tenzüker aser yimtsü-yimbo tem külemi tangokba noksa ka yangi angur. Dimapur, Rongchii/April 16 nungi Molungkimong tashi aliba Yajang Mademsanger Putu (TYO): Tsüngrem tenüng nung 'Gospel Path' nung lir. nungi tatar Imna-ia sentong azüngashia April 15, 2021 nü Iba temeshi kimong agütsüba nung ashi. Yajangi Molungkimong nem sendong Tsürang tzüpak nung Molungkimong Village Tsürang tzüpak nung Dr. E. W. agidang, Yajang Mademsanger Council Chairman, Y. Imsü Clark yipzükba tesem Mission Putu tatar I. Akok-i, "2019 küm Tzüdir-i kasa sendong nung mapa asoshi amshitsü nüngo June 7 nü Molungkimong aser jembiba mapang, "Yajang Dimapur, Rongchii/April 16 Along-i jembitsü. agutsü. Yajang tesendaktep yanglushiba yimten-i Dr. Clark yipzükdak (TYO): BJP Nagaland unit pur Iba party senden nungya Dr. E. W. Clark, Naga tenem metsüji tanü nungi tenzüker. tesemji molungsoa agatsüba state executive senden ka April Nagaland Deputy Chief nung mezüng Molungkimong-i Oboula Dr. Clark yipzükdak pelashishia agazüker. Tanü 17, 2021 nü IMC Hall, Dimapur Minister Y Patton, Ministers Tsüngrem osang tajung bener tesem nung Molungkimong anogo ya asenoki kodanga nung anepdang 10:00 ako nungi Jacob Zhimomi, Minister atudang, December 17, 1872 yimten aser Arogo-i kimong ka mamashitsü," ta ashi. tenzüka amentsü. Iba senden Kashiho Sangtam, Minister P aonung Tsürang tzüpak nung aginer ta Yajang yimten dang Iba sentong nung Rev. nung state executive züngsem, Paiwang Konyak, Minister S tesem ka nung yipzüka liasü. Iba asüngdang nung, tanü Yajang Yapang-i yim ana asoshi district tirtem aser Mandal Pangnyu Phom aser Advisor aonung tsükchir aser shiruru yimteni oboula Dr. Clark Tsüngrem temoatsü meshizüka tirtem den alakteta jaokertem Khehovi Yeputhomi nungeria o tesashi nungi kümzüktsü asoshi yipzükdak lumong ka agatsür. sarasadema, Yajang-i arua adentsü. jembitsü. Molungkimong nunger arshir Anungji iba ya ajanga Yajang Molungkimong nem agütsüba Dimapur nung April 16, 2021 Ato Kilonser 60-i Dr. Clark anük. Naga lima aser Molungkimong tanjungtiba lumong arr nung süngdong atem. nü osangbener senden ka nung lenisüba kübok BJP sorkari nung mezüng Khristan yimsü jungshitepa aser yariteba aotsü Iba sendong nung jembiba mapang, BJP Nagaland sentong balala yanglua takok pokokba den sendaka iba tesem merangdi," ta ashi. Molungkimong aser Yajang unit general secretary (Admin) ngua inyakba ajanga state nung ya temeshi kimong ta angateta, "Molungkimong aser Yajang nungi arogopurtem, yimden Khevishe Sema-i ashiba agi, iba densema nüburtem ajangzükba wazüka yua aru. Iba temeshi akangjungshiji mesenshitsü ta yimsüsürtem aser tantsü-tampu senden tenzüka BJP Nagaland indang Khevishe-isa lemsatepa kimong ya Sibsagar, Assam yimten O shitsür," ta anosa dena liasü. state president Temjen Imna liasü. DoHE ajanga orientation sentong ka ayongzüka agi Sentong shilem tanabuba CBCS ya ajaba Choice Based nung Dr. R.K. Behera, Dean, Credit System ya tenzüka Higher Academic, St. Joseph Education Institutions (HEIs) University, Dimapur ajanga ajak nung amshitsü renem. "Practical aspect of Nagaland nung CBCS ya implementation of CBCS" onük tang Autonomous institution nung jembia liasü. Iba session asem nung amshir aser nung Nagaland College Nagaland University nunga Principals Forum tir aser taruba academic session nungi Principal, Japfu Christian benoka amshitsü. College, Dr. Asakho Hibo Linük tesem ajunga nung menden liasü. Higher education system Maneni iba sentong nung Dr. tajungba kumdaktsütsü mechi Katoni Jakhalu, Additional UGC ajanga ozüng aser Director, Higher Education, totuyuba balala yanglua lir. Nagaland, Kohima ajanga CBCS ya kaketshir dak Kohima nung April 16, 2021 nü "Choice Based Credit System" sentong nung anogo ka sentong shibangba o jembia liasü. rangloker tajungtiba nung orientation program agidang Prof. Pardeshi Lal aser dangartem külemi tangokba noksa ka University Grants sayutsü aser angazüktsü yangi angur. Commission (UGC) ajanga nükjidong nung yanglu. Kohima, Rongchii/April 16 Nagaland University (NU), Higher and Technical (TYO): Directorate of Higher Lumami ajanga lapoktsü. Education, Nagaland menden Education, Nagaland ajanga "Choice Based Credit liasü aser Dr. Apeni Lotha, secular college indang principal System" amshitsü kanga Director, Higher Education, ajunga asoshi "Choice Based tongtipang ta rasaa ashiba Nagaland ajanga tepela ankep Credit System" nung orientation mapang, Department of Higher o jembia liasü. sentong ka Directorate of Education aser academic tsütsü Kasa sentong shilem Higher Education, Kohima nung lenirtemi shisaliok tajungtiba mezüngbuba nung Prof. Dipak April 16, 2021 nü ayongzüka agütsütsü tejangraba aliba Sinha, Director, IQAC, NU agia liasü. asoshi pai pelaba lemsatepa Lumami ajanga "Syllabus under Iba sentong ya De Oriental liasü. Choice Based Credit System: Grand, Kohima nung agitsü Pai ashiba agi, linük Implementation and Guidelines" NDPP Women Organization Mokokchung Region ajanga liasü, saka COVID-19 wave yangerba lenir tajungtem tera ya onük nung ajemdaker jembi, region nung aliba assembly constituency ajunga indang tanabuba tenzükba tensa mechi kaket rejutem nung yangloker kong Dr. Lily Sema, Principal, Women Organization tem den shisadokten senden ka mena virtual meet dangi melena agi. tenzükba lir. Kohima Science College party tashi itshitsü indang jembia liasü. Iba senden ya NDPP Iba sentong ya Prof. Iba sentong tetenzü nung (Autonomous) Jotsoma Region Office, Sangtemla ward, Mokokchung nung April 16, Pardeshi Lal, Vice Chancellor, Anoop Khinchi, Secretary, menden liasü. 2021 nü mena liasü. TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 REGIONAL 3 Tripura nung NLFT züngsem 2 temai adok Agartala, April 16 nung Uttam Kishore Jamatia-i (Agencies): Tripura nung shilem agiogo. South Tripura National Liberation Front of district kübok Chechingcharra Tripura (NLFT) züngsem ana nung CRPF jawan 17 tepsetba police tsüngdang temai adokogo. aser CRPF bus gari ana amakba NLFT züngsem anaji North nung pai shilem agiogo" ta Tripura SP and DIG (North police-i metetdaktsü. Range) Lalhminga Darlong Joseph Jamatia ya NLFT D tsüngdang temai adok. Umthai faction nung sergeant NLFT züngsem anaji ka liasü. Bangladesh nung training agi NLFT aser NSCN-IM aser Nagaland nung NSCN tsüngda pa ya tesentaktep züngsemtem den külemi liyonga tongtiba liasü. Pa ya Nagaland aru. Tenati revolvers asem den kübok Dimapur nung NLFT injangtem bener arua atema 'town commander' liasü. agütsüogo. April 2017 nung Jampuijala NLFT züngsem anaji- police station kübok Rs 18 lakh Uttam Kishore Jamatia aser jungnüa MGNREGA funds Joseph Jamatia na lir. auyaba nung Joseph Jamatia-i "NLF-i inyakba mapa aika shilem agiogo, ta police-isa ashi.

Bohag Bihu benjung amongba tiyalong nung Guwahati kübok Fancy Bazaar tesem nung Hokolbar nikongdang kitsük kirong lendong tulu ka atalokogo. HB Road, Fancy Bazaar anasa restaurant ka nung LPG cylinder apokba ajanga lendongji atalok ta osang angazüker, ajisüaka iba lendong nung nisung yiruba mesüra asüba osang kecha mali. (Guwahati, April 14) Manipur High Court-i BJP MLA anentsür Imphal, April 16 elections 2017 atema affidavit ta agütsü, ta Singh-i ashi. (Agencies): Manipur High agütsüdang Henry-i Election Henry-i Election Court-i MLA Okram Henry Commission of Commission dang pa anema Hokolbarnü Agartala nung Ramadan temeshi ita nung kanga shimba indang election tsüngdang pa indang ken o ana benoka aliba mashi, sapua achiba Vermicelli yangluba noksa nung angur. agienogo. educational qualification tai ta paisa tai tongloktsü. (Agartala, April 16) 2017 küm pa Manipur agütsü aser ozüng alema ken Henry-i 2017 election nung assembly election nung o ka miimshi, ta Singh-i tai Congress ticket amer toktep. AR-i Arunachal nung yimdaklirtem Wangkhei assembly tongloktsü. Pa ya taoba Manipur chief asoshi medical camp ayongzük constituency nungi takok ngua Okadaki tetuyuba agütsüba minister Okram Ibobi Singh'er Itanagar, April 16 wara mapang temang merüka liasü. nung Election Commission kinunger lir. (Agencies): Assam Rifles ayutsüba, face mask enoktsüba Yumkham Erabot Singh-i tsüngdang "false affidavit" Yaküm August ita pai indang Longding Battalion-i aser tanga inyakyimtem benokba ken o ka indang onük tetshia lir. Congress MLA pungu den Wanu yimdak Medical Camp ka metetdaktsü. angadangdang Justice MV 2017 assembly election külemi Congress toktsür BJP ayonga agiogo. Brihostibarnüa 23 Sector Muralidaran-i iba tetuyuba nung Henry-i votes 16,753 aser nung aden. Iba mapang yimdaklir 340 Assam Rifles (East) indang agütsü. Singh-i votes 12,417 angu. Yaküm September ita chief nem teyari balala agütsüogo. Lunglei Battalion-i Lunglei, Assembly election nung Henry-i highest minister N Biren Singh-i Nisungtem rongnung tebur 90, Mizoram nung Baptist Church Erabot Singh-i BJP ticket amer educational qualification ji cabinet minister 6 anentsü tetsür 180 aser tanur 70 liasü. Orphanage Home nung alirtem Congress candidate Henry den Punjab University nungi BA ta aser Henry dena MLA tasen Iba medical camp nung nem anti-Covid-19 osettem toktep saka Henry-i BJP nung agütsü aser 2017 election nung pungu anioka liasü. yimdaklirtem dang COVID 19 agütsü. aden. pai highest educational Henry-i social welfare, 11 buba Manipur qualification Manipur Public cooperation & MAHUD Legislative Assembly School, CBSE nungi Class XII mapatem ketdangsüa liasü. CoMSO-i Meghalaya Secretariat kima lungkak ait Manipur highway nung truck garitem dak injang khaloktsü Imphal, April 16 mejangjatetba nisung kari truck adokogo. (Agencies): Manipur kübok garitem dak injang khaloktsü. Iba Highway nung telungpur Imphal-Jiribam national Parnoki truck tire aser totzü telok balalai mapang shia highway nung mejangjatetba pongdang nung injang garitem dang nungi tashiyim nisung kari truck garitem dak khaloktsü" ta osang ka ajanga agi sen sarur. injang khaloktsü. ashi. Manipur nung Kuki Iba tesem nung tensa Iba ya Kaiphundai yim telungpur telok 18 lir. Kuki azüoktsü atema sepaitem mapa anasa atalok aser iba ajanga Revolutionary Army (KRA) aser lemzüktsüogo. Northeast nung aser talisa Kuki National Army (KNA) dak "Tanep Imphal Jiribam Manipur nung telungpurtemi alia tanga teloktemibo mapa National Highway nung mapa inyakba tebilemtsü ka kanga meinyaker. Shillong, April 16 kümzüka ayutsü atema Bengal (Agencies): Hokolbarnü Eastern Frontier Regulations, Confederation of Meghalaya 1873 kübok ILP benoktsü atema Social Organizations (CoMSO)- sorkari bangzüngtep. i Shillong nung Meghalaya "Tanü onoki Secretariat tashi secretariat building kima nung ajungbena jajayonga aobaji state adenshir lungkak ait. sorkar saksalemdaktsütsü atema Meghalaya nung Inner Line lir. Parnoki Centre sorkar dang permit (ILP) benoktsü atema ILP atema telangzüba ka bangzüngtepba agizükang meshitsüla" ta CoMSO züngsem, mesüra agienang ta parnoki Roikupar Synrem-i ashi. Centre sorkar nem takhangba "State sorkari Centre den agüja lungkak ait. kecha mejembitetra, CoMSO-i CoMSO züngsemtemi state secretariat shibangtsütsü secretariat kishi tashi ao aser kechiyong iba tebilemtsü onük state sorkar dang Meghalaya atema meinyaktetba sorkarji nung ILP benoktsü atema nüngdak mali" ta Synrem-isa Centre dang nungi telangzüba ashi. meshiang ta takhangba agütsü. Tanü CoMSO züngsemtemi Hokolbarnü OJU Welfare Association (OWA), Campus, B-Sector, Naharlagun nung sentong Meghalaya assembly-i secretariat kishi jakdang ka agidang National Commission for Protection of Child Rights (NCPCR), New Delhi Member December 2019 nung ILP mapa adenshir yimyim ayim aser Mrs. Taba Rosy-i tanurtem nem games & sports osettem agütsüba noksa nung angur. tenzüktsü atema bangzüngtepa lir. sorkari ILP mapa meinyakba (Naharlagun, April 14) Meghalaya nung sensotem atema tai tongloktsü. 44 TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 TIR YIMYIM OLEMSABANG YIMOBILEM (EDITORIAL) Tsüngremi sakloktsüsa litetba DIMAPUR KÜPTOKNÜ, RONGCHII (APRIL) 17, 2021 nisung Tsüngremi ajungketer Mapa tema ayutsula ~ L. Kika Pongener. ang ama anogo shia Covid-19 tashidak mesen Asenoki laishiba nung Tsüngremi sakloktsüsa taküm litetba nisung kar bushidangra, nisung teimba teimba dak aliba puteta arudang, Uz lima nung tetemjen nisung ka Yob liasü. Tsüngremi pa nem jabaso tenet aser jala Tasenok kümdanga aliba den külemi tanü mapa asem moatsü. Pa rongsena San meyi tenet, Ut meyi asem, alu alaba Nashi-Pungchi tanü tema ayutsüla aser tamasa amato senzüsenpongtsü jura noklang pungu, Gado Tsüla noklang pungu, aser kilir aika liasü. Iba jagi anutoklen lima nung alir ajak dang pa tulutiba aser takatiba nisung liasü. Yongji Tsüngremi Mojing mesademi ka aküm nunga timtem majurutsüsa tang yongi nem Yob taküm aser par kibong tendangtsü atema bendanga agütsü, kechiyong Mojingi renema ayutsüla. Asenok aikati tanü tema ayutsüba mapa kechi komaka tendang-aka Yob-i kodanga Tsüngrem nungi pila-a maotsü ta Tsüngremi ser nung asüng inyaktsü anünga ayur aser asüng anogoji jungjunga meteta liasü. Mojing-i Yob-er jabaso/jala ajunga taküm samatsü, par takaba komaka asütsüar asenok shingaia memetet. Covid-19 rongsen ajunga samatsü, aser tatem nung pa dak temang sunga 'Tepzü-nu komo' tashidak wara ya komaser poktet aser komaka nung adokdaktsü, ajioda, O agi ashitsü mali, Mojing-i Yob taküm tesungmangtsü-ka atemtsüar shingaia meshitet, anungji pei kümdang reshikangshia timtemdaktsü. Ajisuaka, iba ama timtem tia nung liaka, Yob-i Tsüngrem kümdanga alitsübaji kanga tongtibang lir. Tenük agi anema mejembi, Tsüngrem anema tai memena aser Tsüngrem nungi pila-a mao. mangur asünungji, aikati Covid-19 tashidak wara agi Yongji Tsüngremi Yob taküm aser par kibong ano tanaben mezüng tia dang nungi shirangba aser nisung asüba ya tiyazü amato bilemer, kanga agi tajungtiba moatsü. Yob takaba rongsen San meyi ter-pezü,Ut meyi trok, alu saka tiyazü tashidak aser olulu agi tashitemetet limatem alaba Nashi-Pungchi jura meyi-ka, aser Gado Tsüla meyi-ka ta Tsüngremi moatsü. dena yamai timtem takoksa arema tashidak wara Mezüng ama jabaso tenet aser jala asem moatsü. Atangji Yob rongsen mezüng jenjang dang nungi anasü agi tali moatsü. Shirnoki Tsüngremi sakloktsüsa taküm liteter, nokdangba mapa meinyaktsü ta asenoki angatetdi. Joko, Tsüngremi parnok yamaji moatsütsü. Delhi nungbo nisung tali asüba agi Hindu nunger leper Ano Yosef taküm otsü reprangdangra, tedi nungeri tenukmerem mokokachi agi, nung mang arongdak ronger merongma asür kinungertem tebu dang tiyazü otsü atongtepa yanglur, Yosef arem shirurui tepsetogo ta ashi, saka atateper. Aji oda, asenok khen mekümdanger ta asüdang, Yosef tedi nungeri Ishmail nunger dang alar asütsü ayok. Ajisuaka, Yosef-i Tsüngrem iba kasa tia jagi memeteti dang asen lima atongtsü. Tang anema aibelen kecha meinyak, indang-indanga Tsüngremi sakloktsüsa taküm litetba tashi nungbo asenok aikati Covid-19 tashidak wara ya agi, Farao chuba'er tongtipur Potibar kidang alar jenjang nungi, Ijip lima ajunga nung kangabo metsübur amai reprangtetter. Ibaji, ashiko, asen Farao Chuba den atongba 'Prime Minister' menden tashi Tsüngremi ajungket. Tiyazü dak matalokba agi asütsü. Ajisüaka, asen kinunger aser agi takok angubaji kodanga arishia nokdak-a malitsü, kenubo maaksua laoa-adoktsü. medemer ka sür külenang kümdangtsübaji kanga Yosef tedi nungeri tiyazü otsü atongtepa yanglur tebu ashioktsü, aser Yosef anema menuadoker asütsü. Aji oda, Covid-19 tashidak wara tashiyim mapa tamajung tulu inyak, saka Yosef asoshi-bo ibaji chuba mendeni atutsüba nungi jenbua alitsü asoshi benshitsü tetuyubatem tia melenshitsüba mapa ka-ang liasü. Aji oda, nisungi kechi kodakirnaka mesen-metoa/ mezüngmeshia jentok-aka, shirnoki Tsüngremi sakloktsüsa ajemalua tila küma taküm agütsüba ya asenoki tangar atema inyaktsür amato liteter, par kibongji Tsüngremi balaka moatsütsü/ajungkettsü. Itum chirnur aser semchi- mebilemi asen taküm aser asen kinungertem kümzüktsü semnurji Tsüngremi balaka jenjang tajung nung yutsütsütsü/ajungkettsü. Tsüngrem o- asoshi lemang sayur ta angateta anidaktsüla. Atangji, India i ashir, shirnoki Tsüngrem dak temulung lema ochishia indang-indanga alir parnok jagi ama lima ya Tsüngrem dak amangba lima ka asünungji, ashitsü… "Kibuba kü tsütsü lir; Nisungi kü dang kechi inyaktettsü ? Kibuba kü tsütsü ni Hindu, Muslim aser Khristan yimsü dak amanger tamanger yaritsü lir. Aji asünung shirnoki ni sempar parnok madak takokba nung ni reprangtsü. ajaki Tsüngremi kümzüktsü ta amanger. Iba jagi nisung Nisung dak tamang aka dang nungibo Kibuba dak temulung alem tajungba. Tongtipur aikati Tsüngrem nem dang nungloka toktsür, pei linütsü dak tamang aka dang nungibo; Kibuba dak temulung alem tajungba" (T.Ken.118:6-9). alir aser inyaknütsü inyaker. Aji oda, tang ama Covid-19 Atangji tulur, takar, tashitemeteter, nutsüng-nubu aika, kin-kidong aikati nungita (support) tashidak wara tanaben ayimsünga ao tialong nung, Hindu asüyongjia, Tsüngremi meyarira/mesaklokra maaksua laoa-adoktsü. "Shir ajemalurtem nunger tekülem benjong amongtsü asoshi nisung lakh lir parnok temoatsüba, kechiaser parnoki alima senmang amangtsü" (Mathi-5:5) junga tula masem ayongküm nung nungtepba asenok Israel lima nung mezüngbuba chuba asütsü Tsüngremi Saul shimtet, saka Saul chubai Tsüngrem mepelatsüsa inyak, Tsüngremi mesakloktsüsa litet, anungji Tsüngremi aikati nguogo. Iba ama nung jagi tashidak wara ya Saul chuba sentok. "Ni Saul chuba kümdaktsüba atema ni temulung meyiper" (1Sam- menokdangtettsüsa prokshitsü. Iba amaji asenok 15:11). Samuel ainkar-i Saul chuba atema Tsüngrem dang kanga mang ayim…Saka Khristan-temia asenok kümdanga maliyonga Tsüngremi Tsüngremi Samuel ainkar dang ashi, "Ni pa Israel madak chuba asütsü magizük nung, kümzüktsü ta bilemer. Ajisüaka, shin o nung ashi ama, nai Saul asoshi kopiga mang ayimtsü ?" (1Sam-16:1). Alima chuba menden nung tia-ia tasü aitertem dang yaritetter aser peisasa pei taküm amener nungi shir, tilatiba yimtsüng nung yimsusurtem tashi, Tsüngremi meima anepalurtem dang Tsüngremia yarir. Aji oda, takoka mesentoktsüsa yimsu asütsü kanga tongtipang lir. Nisungi yangluba ochi nung nendaker temerangertemiang ngutetter. Akhidang memetetba putu masü, nisung tsüngdang shitak/ochi mesukba nung masü, saka Tsüngrem tsüngdang nungbo mapa ajak Tsüngrem sayatenya nung lia aru saka ochiba/shitakba nung ajemndaker yimsu asütsü kanga tongtipang lir. "Nisung tsüngdang tanübo Tsüngremi Pa melen inyaktsü asoshi alima nung shitak mesukba lenmang ka lir, saka iba tatempangji tasüba lenmang (A.Shin-16:25). tashitemetetertem yuja lir, anungji tashitemetetertemi Atangji, nisungi yangluba ochi jagibo tatempang nung tasüba lenmangi anitsü. Anungji asenok meshirangtsü aser lendongi maitsü asoshi yimsusurtemi anir, arogo aser loktiliba ajunga nung lennirtemi nisung nem saklokdaktsütsüsa masü, saka Tsüngrem nem saklokdaktsüsusa yimsu asütsü, arogo tetuyuba agütsüba nung asenoki tashi anga anidaktsüla. aser loktiliba anitsü merangdi. Aji oda, akhidangbo mozü machiyonga odang shirang Atangji, shirnoki tanak dang tanak ta…temesung dang temesung ta ashir, parnokjibo ajung, kechiyong mozü achitsü memeteti liasü saka tanübo nisung aikati sempatsü aser arishitsü. Ajisuaka, nisung nungi konang-nungsang angutsü mozü achi nung dang Tsüngremia yaritettsüba putu nung asoshi masü, nisung nungi teyari (support) angutsü asoshi masü, saka Tsüngremi asenok alir. Item wainshinji meteta asenoka Tsüngrem dak sakloktsüsa yimsu asütsüla, arogo aser loktiliba anitsüla. Alima nutsüng-nubu, kin- amanger ka ama Tsüngremi asenok yaritettsüsa asenoki kidong, takar, tulur ajungai saklok yongjia, Tsüngremi mesaklokra laoa-adoktsü. Saul asenoksasa yari ashitsü tim. Atangji, alima agi ojangji, chubai Tsüngrem jashidaktsü nung, pa melena tangar chuba ka shimtsüba Tsüngremi tang amai tashidak tasen poktetpet poktettsü, anungji Samuel ainkar yok, aser Jesse'er jabaso ti rongnung aso-ajen topur tajung, Saul chuba tashidak wara tamajung aliba agi ki shibanga yur küpok temeranger sepoy-tem ka khen…ka khen ta melentepa sayu, saka itum rongnung kechalenia mao aser kecha meinyak among nung Tsüngremi sakloktsüsa kata mali asü. Saka tatemsa kodang arem nung san nuka majungtsü, anungji tashidak liang teli, taküm lia aotsü alisang Dawid, ashiko nisunger tsütsü nungibo aso-ajen topur kangabo tajung masü, temeranger sepoy ka masü, pa-jiang Tsüngremi saklokbaji liasü. Atangji, nisung-i atema mapabosa inyaktsüla. Iba tangatetba nung mezüngmeshia/ashishia tezülen/kinuklen agiena ayutsü merang yongjia, shirnoki tashidak mopong koka mapa inyaktettsü atema temang Tsüngremi sakloktsüsa liteter, parnokji Tsüngremi lenjang-leni anir arutsü. Par chirnur/ tashi itta ayutsübaji kanga tongtibang asütsü aser semchi-semnurji Tsüngremi jenjang tajung kümdaktsütsü/ajungkettsü. Alima miimchir- achiajem mazüoktetba yimya tamajung melenshitsü ibo chuba yimli yimsusuba mendenji nisunger shisatsü, takaba rongsen aser nutsüng- mapang tajungtibaji Covid-19 wara agi amokmerenba nubo, kin-kidong aika tenungiter aliba, aküm-sentsüket agi yanglur/ajangzüker ama mapang ya lir. Alima nung ya timtem agi anar temoatsü bilemer, saka itum ajakji Tsüngrem kapu nung yua lir. "Mimchir yimli madak Tematibai arur, anungji tang ama timtem aser shisabolu mapang yimsu asür, aser aji pai mulunger nem agütsür" (Daniel-4:25). "Saka ajemalurtemi nung asenoki alima nung ya lia aotsü atema jungjunga alima senmangji amangtsü, aser yimjung nung azükarotsü"(T.Ken-37:11). Arung asenoki sarasadema bilemdangra, Tsüngremi asenok nem mapa Tsüngremi sakloktsüsa ajemalua tila kümdi, aser ochishia Tsüngremi sakloktsüsa inyaktsü tasa tasen agütsütsü. Asenok shilemji kümdanga yimten, arogo aser loktiliba nung shilem agidi. alitsüla aser azümesen melii tanü mapa tanüsa Iba Olemsabang nung lemsaba ken-o aser shisatsü ya iba ocet züluri temadoktsüla.Tanüngbajibo Tsüngremi inyaktsü. bilemba ken-o ama tazüngeri angateta agitsü mepishir TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 KHRISTAN TAPAK 5 Nashville-Area Arogo ka nung revival adoka nisung 1,000 Bapti ANOGO ABEN TSÜNGREM DEN Kibuba tashi nung amangdi "Kibuba tenüngji tashi tait mitsa; temeshipur ajagi asüma ayir aser kümzüka alir." A.Shin 18:10 Alemli otsüla-oboula nunger mapang yim ka tsükchir ket nungi kümzüka yutettsü atema yimti tezülen mesüra süngküm anasa mitsa yanglur idakji mitertemi tsükchir arur marur repranga yimtiji nüka ataa liasü, iba jagi yimti nüburtem yimmaker lendong nungi aiben kümzüka aru. Amangbapur ka asoshi pei miim (secret) tamang kümzüka ayudaki Kibuba tashi tait mitsa akümpokji lir. Tamanger ka shibai pei tamang Kibuba tashi nung teti metaloker aser Kibuba tashi angutsü meita alir pa/laji temoatsü. Tamajungbai pa kodanga mesemdangtsü mesüra pa/la anema marutsü Hendersonville, Tenn. nung aliba Long Hollow Baptist Arogo nung Baptiba sentong agidang kechiyong Kibuba tashi nung parnok teti tangokba noksa nung angur. kümzüka lir. Dawid ya Tsüngrem dak mulung toka April 16, 2021: Yaküm tenzüka April 11, 2021 tashi ajungshia liasü. Ni kanga amanger ka liasü, kechiaser pai pa tamangba December ita nung Nashville- nung Arogo nung nisung 1,000 belemer liasü; nisungtem tashiji pa yanglusang nungi dang angur ta area nung aliba Arogo ka nung dak tema Baptiogo. peladaktsütsü atema inyakba taküm nung jangja meteta ali, yongji pai revival milak jangruba sülen ita "Onok tashi agi kecha agi ni kanga belemadoker liasü. "Kibuba kü long, aser kü mitsa, aser kü pezü jungogo aser iba mapang mazüokteti liasü aser Ni ozü Arogo aser linük nung kümzükba; kü Tsüngrem, kü lung, shiba dak ni nungji nisung 1,000 dak tema Tsüngremi mapa tulu inyak," ta tebilemtsü onüktem atema jenoker. Pa kü jong, ni kümzükba jangzü, kü tzü nung Baptia Amongnü Arogo nung executive pastor, sarasadem aser tebilemtsü tashi tait mitsa" ta Kibuba indang jembiba kuli anepdang ((April 11) tekülem Collin Wood-i metetdaktsü. onükji ni, ta Tsüngremi kü dang angur. Dawid ama amanger ka yimya nung sentong ka agia tembangogo. Amongnü shia tekülem sayu," ta ashi. Tsüngremi asen taküm nung anogoshi teyari Hendersonville, Tenn. nung sentong tembangba sülen baptiba Iba sülena pastor-i maneni mapatem inyakba indang shisadanga Pa aliba Long Hollow Baptist sentong minute 45 shi agia Tsüngrem dang sarasademba nüngsangba nung anogo süitema yoktetba Arogo nung December 20, aruogo, aser iba revival atema den Pa ola angaa aru, iba sülen tamanger ka na aser ni südi. 2020 nü Baptiba sentong agiba Tsüngrem nem tenüngsang December 20 nü Arogo nung Sarasadem mapang nung Tsüngremi mapa agütsür, ta Gallaty-i ashi. baptiba sentong agiba mapang Oh Tsüngrem, tanü anogoa ne tashi tait inyaka liasü. Iba sentong nungji Pastor, Gallaty'er tembar nung Tsüngremi mapa tulu mitsa nungi mepilai kümzüka litetba nisung 12 shi dang Baptitsü tajung ana- Jarrid Wilson aser inyak. amangbapur ka asütsü kü nem tangatetba tashi sentong liasü saka nisung 99 Darren Patrick na soseta Easter Sunday nunga Arogo kua. Amen tashi Bapti, ta Southern Baptist asüba sülen kobi melii par nung nisung 200 tashi baptia Convention osang ajanga Arogo nung asentenshi milak liasü. metetdaktsü. jangru. 2018 küm Arogo nung Caribbean nung volcano agi December ita nung Pastor Osangbener den jembidang nisung 162 aser 2019 küm kongshirtem Baptist Arogoi yarir Robby Gallaty-i, tang pastor-i, "Tena soseta masü nisung 222 dang baptia liasü April 16, 2021: Caribbean mitzü yimzüka aluba ajanga Tsüngremi mapa inyakba ama tsüngda ita trok lia tenapronglai saka tesüiba ita pezü tsüngda nung volcano lendong atalokba süngolio aser ki aika kü taküm nung ni kodanga Long Hollow Arogo nung Arogo nung nisung 1,000 dak sülen pastor, Rev. Cecil raksatsüogo. Iba tatalokba majangshidang, ta sayutsüngia liasü. Tenaprong tema baptiba ya Tsüngremi Richards leniba nung sülen Khristan tentet aikati metetdaktsü. kü den chiyungba langbang mapa inyakba ajanga lir; tanga Kingstown Baptist Arogoi St. Vincent nung alirtem yaridar. Yaküm December ita nung nung amen. Kibubai kü taküm Arogotem nunga kasa ataloktsü Vincent nung tangalen nungi United Methodist revival mi jangruba sülen nungi meyipa reprangshitsü atema ni akok, ta paisa metetdaktsü. arua jenoka alirtem yaridar. Committee on Relief otongdar, Hokolbarnü (April 9) Dan Curran-i, "Tang iba Lokti tentet aikati USCIRF dang India ya CPC nung züngoktsü mepishir mezüng volcano lendong lendong agi kongshirtem United States, April 16 bulua kümogo. alima tesem balala nung atalokba sülen Arogoi shelters shelters balala nung jenoka lir, (Agencies): Meimchir 2014 küm India nung Khristantem anema inyakba balala nung jenoka alir nisung aser item shelters aika temeden atema inyakertem aser Khristantem anema inyakba asadanga linük balala nung 170 nem chiyungdaktsü, iba Arogotem nung lir," ta ashi. sülen tang nisung 250 mesüdar, Florida nung amenoka aliba lokti tentet aikati shidi ajanga tatalokba ken o 147 liasü saka religious freedom indang report saka maneni iba dang nungjagi Food For The Poor United States Commission on 2019 küm nungbo Khristantem agütsür. timba akümtsü. organization aser Orthodox International Religious Freedom anema inyakba tatalokba 328 USCIRF-i küm shia reports Pastor, Rev. Richards-i, Jewish organization, Chabad- (USCIRF) dang India ya tashi liasü. renema State Department dang "Coronavirus wara Lubavitch natia supply balala Country for Particular Concern India nung religious freedom anema mepoktetba mapang nung bendena agütsüdar. Ano (CPC) nung züngoktsüla ta tangatetbatem benokba ajanga inyakba linüktem CPC nung Arogo nung züngsem 250 nungi Primate's World Relief and mepishiogo, ta International Khristantem aser Muslim züngoktsü atema benoker. 300 shi tekülem kidangi arur," Development Fund-i Arogotem Christian Concern (ICC) osang nunger anema inyaktsü atema Yaküm-a Commission-i ta metetdaktsü. den longjemer St. Lucia aser ajanga metetdaktsü. Hindu yimsü alia amangertem International Religious Freedom Par Arogo den international Grenada na nung tenla 2020 küm report nunga temelung uludaktsür. Act anema inyakba atema India relief agencies densema tanga bendena timtemertem yaridar. USCIRF-i US state department Mapang shia India nung ya CPC nung züngoktsü atema lokti tentet balalai iba lendong Taoba mapang nung dang India ya CPC nung Hindu yimsü alia amangertemi benoka liasü saka state agi kongshirtem nem shi aser Bartow Baptist Association, züngoktsü atema benoka liasü Khristantem amaker, tekülem department-i magizük. tanela nüngdak ajak peritsüdar. Georgia-i team balala yoka iba saka magizük. sentong tagidak mapang nung ICC Director of Advocacy, Caribbean island anüdoklen asetkong nung vacation Bible Meimchir temeden atema timtem agütsür, anti-conversion Matias Perttula-i, "Taküm-a nütsüng 100,000 shi lir aser iba school agiba den Arogo inyakertem aser lokti tentettemi, ozüng nung ajemdaker tai USCIRF-i kasa onük benoktsü nungjagi nisung 16,000 nungi asentenshiba sentongtem agia India nung nütsüng ajema aliba tongloktsür, sorkar teyari balala (CPC nung India züngsemtsü) 20,000 shibo tangaleni liasü, aser tang parnokisa tenla aienshidaktsüogo, ta UN-i bendena St. Vincent nung tamangba yimsütem anema magütsür aser Khristan yimsü ta onoki imlar, iba dak alia Biden metetdaktsü. timtemertem yaridar. inyaker, aser yaküm dang amangertembo yimtsüng nungi administration-i alima tesem National Emergency Southern Baptist nungibo taküm tamajungba, ta mindoker. ajaklen religious freedom atema Management Organization-i Convention indang national & shidi ajanga metetdaktsü. Loktiliba nung Khristantem inyaktsü aser India ya CPC ashiba agi, nisungtem international compassion 2014 küm Ato kilonser, sendoker, Khristantem kiojen linük ta sangdongtsü imlar. jenokdaktsütsü atema shelters ministry- Send Relief-ia Narendra Modi leniba nung raksatsür aser azüker. United States leniba nung alima 87 lapokogo aser item shelters shelters nung alirtem nem sorkar akümba sülen India nung USCIRF ya United States tesem ajaklen aser mapang ajak nung nisung 3,800 dak tema chiyungtsü agütsüba den külemi Khristantem anema inyakba Congress-i amenokba bipartisan nung religious freedom atema jenoka lir. tetsürtem nem health & aser reshikangshiba kanga commission ka lir aser parnoki inyaktsüla," ta metetdaktsü. La Soufrière volcano nungi hygiene supplies agütsüdar.

9 9

TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 OLONG PAITEP # 5784 AO OSHI ANGAZÜKDAK: 1 2 3 4 5 TANÜ ANGAZÜKTSÜBA OJANG Ber1 6 (n.)Tsük aser jang nungi tsüksü aser wanu bendangba oset (winnowing tray) * Asenoki ber agi tsük aser jang asep ashitsüla.

Ber2 7 8 (n.)Ali nung juzüa senzüba shiruru (snake) * Ber dak mim lir. 9 10 11 12 NAI-A YA METETTER MA? 13 14 15 APRIL 17 NÜ ASOR TONGTIBANG NISUNG KAR 16 17 18 - American industrialist & financier J.P. Morgan - (1837) - Indian Politician Chandra Shekhar (1927) 19 20 - Indian former cricketer Dinesh Mongia (1977) - Baseball Hall of Fame member Cap Anson - (1852) 21 22 23 - Actor William Holden - (1918) 24 - Music promoter Don Kirshner - (1934) - Musician Jan Hammer - (1948) 25 - Actor Olivia Hussey - (1951)

TIPLEN LANGTSÜNGLEN - Actor Sean Bean (1959) 1. Taksep - (3) 1. Saku - (4) 2. Langtem - (5) - Singer Maynard James Keenan 6. Songjen - (7) 3. O tamendaktak - (4) 4. Nütsü tebuba - (3) (Tool, A Perfect Circle, Pucifer) - (1964) 7. Mali/Tazüng - (4) 5. Anüngdang tesangwa - (3) 6. Apitet - (5) - Actor Henry Ian Cusick - (1967) 9. Tasen apok - (6) 7. Yagi jungdaktsür - (4) - Singer Liz Phair - (1967) 11. Songtem - (3) 8. Anogo semer ka - (3) 10. _ _ _ tatsü - (3) 13. Ata liasü - (5) 12. Tebur kidong aser zünga - Actor Jennifer Garner - (1972) 16. Tzünglu den külemi tsüker - (3) kasa tsüngda jatepba - (4) 14. Pela agizükba tapu ka - (5) - Singer/model Victoria Beckham - (1974) 17. Aso tila - (6) 15. Tenüng atet - (3) - Actor Rooney Mara - (1985) 20. Tashi maküm - (4) 18. Mejanga onü - (5) 19. Talak techira - (4) 24. Tenüng kasa jatepba - (7) 21. Maneni - (3) 22. Nübo teyi - (3) SUDOKU # 5827 TELANGZÜBA # 5826 25. Ki yangluba oset - (4) 23. Meshi - (3) OLONG PAITEP # 5783 TELANGZÜBA

TIPLEN : LANGTSÜNGLEN : 2. Anükalem, 4. Mesak, 5. Apet, 1. Kümdang, 2. Ayak, 3. Leptep, 9. Meimtep, 11. Posü, 12. Patak, 6. Sati, 7. Yiar, 8. Sangküm, 9. Metsük, 13. Tekettsü. 10. Mazü. Second 30 tsüngda iba ongo ya inyaktettsü asü ?

OJANG LUTEP # 5371 ÜRURJATSBI :  ASIRHT :  EASÜMR :  ASMIRH :  ÜYASGJONIA :  HRTEIRNCUMI :  NOARKP :  MMEIA :  KUAMÜÜBUTTSS : 

Q. Koba küm NGC 7371 ngutet? NERNÜAKGD :  A. 2015 B. 2014 C. 2013 D. 2012 OJANG LUTEP TELANGZÜBA # 5370 ======(Taruba adok nung onoki langzütsü) TANGAR DANG NUNGI BALAKA ALIRTEM NEMJIBO YASHI ADOK TELANGZÜBA : September 2021 NÜBURI TENÜNG BALAKA JALOKTSÜR TAN HOPTA ATEMA - KOMA SÜLA ?

Q. Tang Nagaland nung government medical doctor-temi akangba ama, parnok kisüng atema, parnok govt mapa nungi anentsü asoshi tasoba küm 60 aliba nungi 65 kümtsü nunga koma süla ? Olong 20 shi nung April 16, 2021 tashi nung iba telangzüba ya onok dangi (e-mail - [email protected]) : (SMS - 9856121232 / 9436072422) : (WhatsApp - 7005723372 / 8729995804) : (tiryimyim.in) ajanga yokang. Telangzübatemji taruba Honibarnü adoktsütsü. TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 INDIA OSANG 7 Taoba mapang CBI Director, Ranjit Sinha süogo New Delhi, April 16 "Tanü ITBP nung taoba mapang (Agencies): Taoba mapang DG, Ranjit Sinha alima nungi Central Bureau of Investigation pilaba atema DG aser ITBP pur (CBI) nung Director, Ranjit ajaki mangyimer. September 1, Sinha Hokolbar anepdang alima 2011 nungi December 19, 2012 nungi pilaogo; pa arrshi küm 68 tashi pa ITBP nung DG aser liasü. ADG inyaka liasü. Pai mongin Brihostibar aonung pa dak süa inyakba aser pa dak lenisüba coronavirus tashidak puteta liasü sempet alibaji teti bilemtettsü," aser Hokolbar anepdang 4:30 ta metetdaktsü. ako nung pa alima nungi pila, ta Indian Institute of Public ketdangsertemi metetdaktsü. Administration nungi M.Phil Sinha ya 1974-batch agir, Sinha ya kaket kanga officer,Bihar cadre liasü aser pa sapua azünger ka aser zülur ka arrshi küm 21 asüdangyongi pai liasü, aser pai osangkaket aser UPSC examination nung takok magazines atema mapang shia angu. 2012 küm pa CBI police dak sendakba onüktem Mumbai, April 16, 2021: Hokolbarnü Mumbai nung aliba slum area tulutiba- Dharavi nung Director aküm. nung ocettem züluja liasü. health worker kati covid tendangtsü atema samples bendenba noksa nung angur. Tamalen pa Indo-Tibetan Police Medal for Meritorious Hokolbarnü India nung nisung 2,17,353 dak coronavirus putet aser linük nung iba tashidak Border Police (ITBP) force Service aser Distinguished timtiba putetba state ji Maharashtra (61,695) lir. aser Railway Protection Force Service atema President's nung tongti liasü. Pa küm 40 dak Police Medal angusang, Sinha- India nung ano nisung lakh 2.17 dak Covid putet aser 1,185 asü tema police service nung aliba i Ranchi, Madhubani aser New Delhi, Rongchii/April linük nung anogo shia nisung Brihostibarnü samples mapang nung pa Patna aser Saharsa district tem nunga SSP 16 (Agencies): Tanü agi timba-timba dak iba tashidak 14,73,210 tendangba densema Delhi na nung CBI nung inyak aser Bihar nung Maoists anogo ananübuba India linük putetdar aser iba tashidak agi lir. menden balala nung tongti telungpurtemi timtem agütsüba nung nisung lakh 2 tema dak teshirangdakpurtema timba- Tesüiba anogo ka tsüngda ketdangser liasü. Magadh Range nunga DIG coronavirus tashidak putetogo; timba kümdar; tang linük nung India nung iba tashidak timtiba ITBP-i sangdong ka ajanga, inyakogo. tesüiba ghonda 24 tsüngda iba tashidak agi putetba state ji Maharashtra linük nung nisung 2,17,353 dak teshirangdakpir 15,69,743 (61,695) lir, iba sülen Uttar coronavirus putet aser nisung kümogo. Pradesh (22,339) aser Delhi 1,185 süogo, ta Hokolbarnü Linük nung coronavirus (16,699) na lir. Union Health Ministry data tashidak agi shiranger anepba Tesüiba ghonda 24 tsüngda ajanga metetdaktsü. shilem ajema 87.80 dang linük nung coronavirus Tang tashi nung India nung kümogo, iba tashidak agi tashidak agi asür 1,185 nisung ajak agi 1,42,91,917 shiranger ajak agi 1,25,47,866 nungjagi Maharashtra nung dak iba tashidak putetogo. anepogo aser iba tashidak agi 349, Chhattisgarh nung 135, Tesüiba anogo ka tsüngda shiranger asüba shilembo 1.22 Delhi nung 112, Uttar Pradesh iba tashidak agi nisung 1,185 dang kümogo, ta kasa osang nung 104, Gujarat nung 81, asüba densemabo nisung ajak ajanga metetdaktsü. Karnataka nung 66, Madhya agi 1,74,308 süogo, ta tanep ICMR-i ashiba agi, April 15 Pradesh nung 53, Punjab nung 8:00 ako nung Health Ministry- tashi nung linük nung samples 50, Rajasthan nung 33 aser i metetdaktsü. ajak agi 26,34,76,625 Tamil Nadu nung nisung 29 Tesüiba anogo 37 tashi tendangogo aser iba nungji asüba densema lir. Ranchi, April 16, 2021: India nung coronavirus tanaben prokba mapang Ranchi, Jharkhand nung aliba Rajendra Taküm tzüngluruwa mongpu nung tzünglu junga arutsü: IMD Institute of Medical Sciences (RIMS) hospital nung coronavirus agi shirangertem yipten agi meperiba agi yipten New Delhi, April 16 June ita nungi September ita Tang coronavirus wara (Agencies): India nung tashi ita pezü indang Long ajanga linük rongsenkettsüng lemsatepa agiba noksa nung angur. tzünglu aruba shilem 75 bo Range Forecast sangdongba jenjang mejungi aliba mapang Southwest tsütsü tzüngluruwa mapang Rajeevan-i, "Ajisüaka ka nung tzünguruwa normal WB Election: candidate trok dak Covid putet; kabo süogo mongpu ajanga lir, aser taküm Odisha, Jharkhand, anüdoklen asütsü ta asadangtetba ya New Delhi, April 16 candidate tem dang election tzünluruwa mongpu 'normal' Uttar Pradesh, Assam aser osangtajung ka lir, kechiyong (Agencies): West Bengal nüboyim sentongtem nung asütsü, ta Hokolbarnü India Meghalaya state tem nungbo India nung rongsenkettsüng Assembly elections nung shilem agiba anenang ta Meteorological Department tzüngluruwa 'normal' den tamendakdakji aluyimba aser tokteper candidate trok dak tuyuogo. Parnok kidang kija (IMD)-i metetdaktsü. tajemba asütsüa akok," ta ashi. iba den sendaktepba sectors lir. Long Period Average "Tzüngluruwa mongpu ji Rajeevan-isa, India coronavirus putet aser kabo amongtsüla mesüra temang (LPA) ji shilem 98 asütsü, ta LPA nungi shilem 98 asütsü, Meteorological Department süogo, tanüngba pongu manemba apir hospital nung Ministry of Earth Sciences aser ibaji 'normal' lir. Iba ya (IMD)-i maneni ita sasep nung nungjagi asem Trinamool amongtsüla, ta Secretary, M Rajeevan-i linük atema osangtajung, region pezü- Northwest India, Congress (TMC) nungi aser metetdaktsüogo," ta paisa ashi. osangbenertem nem kechiyong iba ya ajanga India East & Northeast India, Central Revolutionary Socialist Party Ano külen Murshidabad metetdaktsü. nung alu nungi aonsotsü jenti India aser South Peninsula nung (RSP) aser Bharatiya Janata district kübok Samsherganj Video conferencing ajanga züsentettsü," ta Rajeevan-isa tzüngluruwa osang ita shia Party (BJP) na nungi candidate assembly constituency nungi osangbenertem senden ka nung metetdaktsü. metetdaktsütsü, ta ashi. kaka lir, ta Hokolbarnü health Congress Party candidate, department ketdangser kati Rezaul Haque bo Brihostibarnü metetdaktsü. (April 15) nija hospital ka nung Bodhbarnü RSP nungi monga lia coronavirus tashidak candidate arrshi küm 73, agi süogo. Pradip Kumar Nandi dak Brihostibarnü West Bengal coronavirus putetba sülen tang nung nisung 6,769 dak pa kidang mongdar, ta coronavirus putet aser kasa ketdangseri ashi. anogo nungsa iba tashidak agi Matigara-Naxalbari nisung 22 süogo. menden nung tokteper BJP West Bengal nung candidate, Anandamay Honibarnü (April 17) election Barman (arrshi küm 38), TMC shilem pongububa agitsü aser nungi Goalpokhar menden nung iba election nung candidate candidate, Mohmmed Ghulam 342-i tokteptsü. Constituency Rabbani, Tapan candidate 45 kübok Polling station 15,789 Kalpana Kisku, aser Jalpaiguri nung election agitsü. nungi candidate Dr Pradip State nung shilem 8 lemsar Kumar Barma nunger dak-a assembly elections agir; April Kolkata, April 16, 2021: Honibarnü West Bengal nung Assembly elections shilem 8buba coronavirus putetogo, ta 29 nü election tembangtsü aser agitsü lia Hokolbarnü Kolkata nung Polling officials-i election duty aotsü atema EVMs ketdangserisa metetdaktsü. May 2 nü vote zünga election agizükba noksa nung angur. "Coronavirus puteta aliba osang sangdongtsü. 8 TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 BENDANGLI OSANG Democracy busema longkak aitba mechi Jimmy Lai tepuokdak ayutsü Hong Kong, Rongchii/April kong "Ochi temeden bushitsü ya 16 (Agencies): Hong Kong osangbener ka ama asen mapa nung democracy busemer aser lir. Tim masüba yimya agi takataiter Jimmy Lai ya asenok memesüzük tashi, temelaba melie nisung temenen nem asen adenshiba ken o nung aibelena mokokdaktsü tashu asenoki aliba ajitetba sülen ita 14 asen mapa inyaktsü," ta zülua tepuokdak ayutsü obendang liasü. agütsüogo. August 18 nü longkak aitba 2019 küm democracy mechi Lai ya ita 12 tepuokdak busema longkak aitba dak ayutsü aser ano August 31 nü sendakba nung ken o benoka longkak aitba mechi ita ti aitsür Hokulbarnü obendang tepuokdak ayutsü. Ajisüaka pa agütsür activist ishika rongnung ya ita 12 bo tetsüngta makai Lai ya dena liasü. tepuokdak ayutsü, ta Rio de Janeiro, Brazil kübok Petropolis nung police ketdangsür Everaldo Pinto-i superhero Arishi küm 73 tain Apple obendangeri totuyuba agütsü. Captain America ama sübutsü sübur tanurtem teka nung COVID-19 mesen tepsettsü asoshi Daily tenzüksang ya Beijing Taoba mapang ozüng yanglur alcohol inoktsüba noksa nung angur. Pinto-i tanurtem dang COVID-19 nungi jenbua alitsü kanga sashia anemer ka lir. Lee Cheuk-yan ya anogo ananü asoshi yimyatem sayu aser parnok nem mürekmejuba oset aser face mask lema agüja liasü. China-i Hong Kong longkak aitba mechi tepuokdak temeden tali azüoktsü ayutsü. Indianapolis, US nung nisung ti khaset merangba mapang ka nung iba Jimmy Lai anema ano ken o obendang ya agütsü. trok benoka lir, aser item nungi Indianapolis, Rongchii/April mapang) sülen injang akhaba khaloktsü," ta yangji inyaker 2019 küm August 18 aser 31 anabo linük indang National 16 (Agencies): United States osang ka police dangi aru, ta Jeremiah Miller-i ashi. nü longkak aitba nung shilem Security Law tasenba kübok indang Indianapolis yimti kübok Cook-i ashi. Indiana nungi US Congress agiba mechi danga activist tem benok, kong aitsüra taküm FedEx facility nung prangbong "Onoki iba lendong indang züngsem Andre Carson-i nema Hokulbarnü temerenshi tepiyonga tepuokdak ayutsü. bena alir kati nisung ti khaset kuli tejangja bushitsü meranger," Twitter nung, "Indianapolis nung agütsü. Item rongnung arishi China-i taoba küm Hong aser pasasa pa khaset, ta police- ta pai ashi. aliba FedEx facility nung nisung küm 82 tain campaigner Martin Kong nung benokba ozüng i ashi. FedEx ajanga sangdong ka khasetba asoshi ni temolung Lee aser arishi küm 73 tain kübok sorkar den madenba aser Brehostibar aonung nung parnok ketdangsür den raksar aser iba lendong agi Margaret Ng densema lir. sorkar nem tetsükdaktsü agüja Indianapolis International yariteper aser osang tali kongshir alir ajak asoshi Hopta tetenzüklen Lai inyaksangshiba aitsür. Ita Airport anasa iba tesem nung bushitettsü asoshi inyaker, ta sarasademtsür," ta zülutsü. indang Apple Daily osangkaket tetenzüklen Beijing-i Hong lendong atalokba mapang ashi. "Lendong atalokba osang ajanga pai tepuokdak nungi teka Kong electoral ozüng nisung aika yirua liasü, ta police "Indianapolis airport anasa tejangja ajak angutsü asoshi agi züluba shidi ka adokja liasü, melenshija lir. odongtar Genae Cook-i ashi. FedEx Ground facility nung yangji aliba ketdangsürtem den M a n i l a , Nisung pezü mozüki nung lir, lendong atalokba onoki meteta osang agiteper aser timtem Rongchii/April 16 aser parnok rongnung ka lir. Nüburtem kumzüka ayutsü ajurua alirtem den akokba agi : Taguig City, kangasa mejungi yirur lir. mezüng sür inyaker, aser iba yariteptsü kü office renema lir." Philippines nung Nisung ana iba tesem nung lendong agi kongshirtem den Taoba ita southern Califronia COVID-19 mozü anepalur yok, ta Cook-i ashi. onok sarasadem lir," ta nung tanur ka densema nisung agitsü tesem ka Nisung khasetsang ya ano sangdong ajanga ashi. pezü tashi office aliba ki ka nung m e s e m t e t a mejangjatet aser FedEx nung inyakertem khaset. alidak April 16, bushisüngdanger temi osang- mapa inyakba mapang phone Boulder, Colorado nung aliba 2021 nü tetsür ka tsüsang bendenba mapang lir. mamshidaktsür, anungji parnok chiyongtsü ayokdak dokan ka Sinovac COVID- Nisung khasetsang ya iba den osang agiteptsü asaker, ta nung March 22 nü nisung ter 19 mozü agiba mapang tangokba noksa nung angur. Hokulbarnü facility nung mapa inyaker asü nisung kari ashi. khaset. nisung tasen 10,726 dak COVID-19 tashidak jangjatet, ta masüar ashitsü ano kerara, ta "Nisung ka submachine gun Küm shia United States nung Philippines' Department of Health (DOH) ajanga ashi. Tang iba pai ashi. ama automatic rifle ka amer prangbong agi nisung 40,000 Southeast Asia linük nung COVID-19 agi nisung 914,971 Aonung 11:00 ako (par liasü aser pai tabi agi injang jungnüa asür. menepogo aser nisung 15,738 süogo, ta DOH ajanga ashi. Myanmar mitkar anemertemi sorkar tentetba sangdong Naypyitaw, Rongchii/April 16 telok nungi parliament nung agizüktettsüba ya lir. tilatem yagib küm aika central dangartemi asürtem mangyima (Agencies): Myanmar mitkar atsüngdoker aliba züngsemtem Iba sorkar nung minister of sorkar den rarayonga arua liasü. kilung nung "silent strike" agi anema nokdaker temi densema yimten yimsüsürtemi international cooperation, Dr Azüdokshi tatem kati aser yimti kar nung süoshi sentsü Hokulbarnü National Unity par linük aser alima dang mitkar Sasa-i osangbener dang ashiba arudaktsütsü, democracy tanak agir jaja liasü. Government ka sangdongogo, tanishirtem masü saka parnok agi, United States aser Britain tanaben arudaktsütsü aser Yangon yimti nung kong parliament züngsem nungi ang yimten yimsüsür tejangja, ta ajanga Venezuela opposition lenir "federal democratic union" ka yimtongtem kanga atsüngdoker alirtem aser mitkar sayutsü meranger. Juan Guaido ya iba linük indang yanglutsü nükjidong lir, ta Sasa-i azüngmeyaker liasü, ta yangji tashi amshia sorkar atsüngdokba National Unity Government tetemjen lenir, ta agizükteta lir. osangbener danga shi. alirtemi ashi. anema longkak aitba lenirtem tentetba indang sangdonga "Onok ya democratic yimya Mitkartem ya mapang Hokulbarnü azüdokshiba aser ethnic kin tila nungi dena lir, minute ter jembiba video ka nung, nung shimtetba Myanmar talangka nungi federalism atema osangbo mali saka Brehostibar aser ibai mitkartemi yimsü asüba "Imlibilema nübur indang sorkar lenirtem lir. Anungji democracy tema tazütsü ka amai arur aser aonung Myingyan jila nung laodaktsütsü aser democracy agizükang," ta democracy aliba linüktemi asenok par sasa parnok ya linük tashi nisung ana khaset, ta Radio Free tanaben amenotsü nükjidong activist tejen, Min Ko Naing-i magizükra, iba tetetzü parnoki amshiba tiyongtsü ka ama Asia ajanga ashi. nung lir, ta ashir. ashi. democracy magizüker ta sayur bilemer. Mitkartemi parnok February 1 nü mitkartemi Telungjem sorkar ya alitsü," ta Sasa-i ashi. Mitkartemi sorkar anemertem pua arur. tashiyim amshia Aung San Suu nüburtemi aginüba saka mapa Myanmar mitkar dang linük atsüngdokba anogo nungi Suu Brehostibarnü kisüng nunga Kyi-i aniba civilian sorkar tulu lir, ta Min Ko Naing-i ashi. balalai tashiyim amshiba anentsü Kyi ya pua yua lir aser lai dangar parnoki longkak aitba sentong atsüngdokba sülen Myanmar "Asenoki iba ya tera nungi ajungshir, talisa anüolen linüktemi den sensaksemba ya lar ayonger tejangja nübu ana puogo. nung azüdokshia rongrong nung atsüteta indoktsü meranger, tenokdangba kar agüja lir, saka okatsürtem den jembiba kisüng Taoba maoang lir. Suu Kyi'er teloki küm pongu anungji asenoki bendanga mitkar lenirtemi mapang talangka lir, koba sepaitemi mita repranga Ayeyarwaddy Federal Army ta tashi yimsü sür November agütsütsüla," ta pai mitkar nungi item ya aineri teka atar. nüngja agüja aliba telok katia election nung takok ngua ano lenirtem athishia ashi. amoshitsü merangba ka amai Democracy busemba yimten Facebook nung, election ajanga kümsük tanabuba tenzükdang Suu Kyi'er teloki akokba züngshia arur. yimsüsürtem atema odongtar shimtetba sorkar amenoktsü aser mitkartemi menden nungi November election nungya Iba telungjem sorkari kati ashiba agi, telungjem sorkar nüburtem kumzüka ayutsü asoshi atsüngdoka liasü. ashikülak mapa inyakba ajanga ketdangsür tenüngtem ka tentetba atema la nem mitkartem den raratsü, ta Security forces temi tashiyim sorkar atsüngdok, ta mitkar sangdongogo aser yangji ethnic memetetdaktsü, saka sangdong aser volunteer jaoka amshiaka anogoshi nüburtemi lenirtemi ashir, saka election kin tila nungi züngsemtem, tatalokbatem lai meteta alitsü liasü. democracy tanaben meshia commission-i tai apuba longkak aiter lenirtem dena lir, imlar. Telungjem sorkar nung yimtong nung longkak aita arur, magizüker. anungji democracy busema Yimten yimsüsürtemi lenirtemi 'federal army' ka kong nisung 700 dak tema Iba telungjem sorkar asoshi nokdakertem aser autonomy telungjem sorkar indang tentettsü tebilemba lir aser ethnic tepsetogo, ta telok kati ashir. tongtipangtiba nükjidong kaji bushiba kin tilatem lungjemba sangdongba mapang mitkartemi kin tila nungi telungpur telok den Kasa mapang Suu Kyi'er linük balalai par nungittsü aser sayur. Autonomy bushiba kin yimsü asüba anema nokdaker jembishinür, ta ashi. TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 9 Longleng nung telongjem senden ka agi Longleng, Rongchii/April lir aser iba nung sensopurtem proktsü asoshi telok Onoki teti meima aliba 16, 2021 (TYO): State aser maoksateptsü, saka lokti nung jembitepogo. tsürabur asür Likokmar Imsong, mapang tatsüka District kübok Covid-19 wara iba wara prokba azüoktsü asoshi District Surveillance Officer, temang nung mekokmein aliba tanaben adokba dak sendakba longjemer inyaktsüla, ta pai telok Dr. Maria Yaden-i, tanga State mapang nungi tasüba anogo nung nüburtem atema ayongzük. balala nungi District-i arurtem tashi temeimer shirnokisa tekümdangtsü meratem Iba senden nung SOPs anogo 10 atema quarantine sarasadem, nübo aser rongsen asadangshia aser sensaksem tetuyubatem talisa tejak asütsüla, ta metetdaktsü; aser balala agi yaritepogo, nenok akatsü asoshi, Brehostibarnü nembangba mask inoktsü, social item rongnung kar dak danga ajak dang kanga pelaba lemsateper. (15.04.2021) DC conference distancing aser shishilembaba Covid-19 tashidak dak Tsüngremi nenok ajak hall, Longleng nung telongjem tesem ajak nung teka metsüktsü sendakba temaitsü aliba metetra maneni talubosa moajangma. senden ka agiogo, ta sangdong atema sapon aser tongtibangsa District hospital nung aruagi ~ Temeim Kinungtsü TASOBA : 1959 ajanga metetdaktsü. hand sanitizer amshidaktsütsü tendangtsüla, ta lai ashi. aser Chirnur. TASÜBA : 05.04.2021 Iba senden nung SDO(C) asoshi ozüng takang yanglutsü Iba senden nung ward ajak Longleng, Trongdiba Tongpi telok olemtepa liasü. nungi teshimtet nübuyem, OFFICE OF THE menden liasü. Iba den külemi, ward aser Arogo lennirtem, NGOs, DBs CHANGKIRI KIDONG KOHIMA Tongpi-i, district nung nisung yimtsüng ajak nung Covid-19 aser council chairman tem Dated: 16th April 2021 kar dak Covid-19 tashidak wara dak sendakba aruagi denogo, ta kasa putetba ajanga ki kar shibangja tekümdangtsü osangtem sangdong nung shia lir. TENÜNGSANG AGÜTSÜR Dr. Moakala Changkiri, Scientist (Assistant Agronomist), AICRP (VC), Dept. of Horticulture, SASRD, NU, D/o Shri. Limasüngba Changkiri, lai Mon tensa asadanga DPDB senden agiogo teküboklen agüja aliba Award-tem ajangzüktetba ajanga kidong nem konang Mon, Rongchii/April 16, ya State Sorkar dangi benoktsü PowerPoint ajanga bener arutsüba atema Tenüngsang agütsür: 1. "Women Scientist of the Year Award-2020" in the 4th International 2021 (TYO): Hokolbarnü teloki mulungtep. metetpeladaktsü: Conference on "Global Approaches in Natural Resources (15.04.2021) Deputy v) Angjangyong aser Tobu i) Permaculture indang ECS Management for Climate Smart Agriculture (GNRSA-2020) during Commissioner Conference Hall nung Eklvya Model Residential tenüng nung Vishak-i agütsü Pandemic Era of Covid-19" organized by Agricultural Technology nung DC Mon Thavaseelan K School (EMRS) yanglutsütsü. ii) Principal, Wangkhao Development Society (ATDS), Ghaziabad, U.P. held at Meerut, U.P. during 26-28th February 2021. IAS-i anir Mon District Planning DC-isa, Ministry of Tribal College Mon, Wati Imchen-i, 2. "Young Scientist Award" in the International Seminar on "Agricultural & Development Board Affairs ajanga EMRS Longwa NAAC accreditation jenjang Sustainability for doubling Income in changing climate Scenario and (DPDB) senden menogo, ta atema senotsü teyari agütsütsü, ajangzüktettsü asoshi College market challenges during Covid-19" organized by University of sangdong ajanga metetdaktsü. ta metetdaktsü. nung timtem aser tayongzükba Allahabad Prayagraj, U.P. during 10-11th April 2021. Maneni, la tarutsü mapatem ajak nung takokba lidakjangma aser tulusang Iba senden nung MLA & vi) Tetsürtem atema Model balala ajuruba indang lemsatep. Tsüngremi la nem anema aliba, arishi anogo talang moatsüba den la shisatsü Chairman DPDB Mon, N. College anepalutsü telok iii) PWD(R&B) Mon indang asen Linük aser Alima ajunga renloktsü atema tali awaa amshidakjangma. Thongwang Konyak-i, Covid-19 jembitep. Iba College atema Executive Engineer aser Sd/- Sd/- wara tanaben adokba KNSK President, Ponglem Executive Engineer of Power (TEMENDANGBA CHANGKIRI) (TEMJENTENZUK CHANGKIRI) President Secretary azüoktsüsa lenmangtem Konyak-i tebilembatem telok temi pei pei tata inyakyimtem asadangshitsü asoshi telok den lemsatepa liasü aser iba metetdaktsü. OFFICE OF THE ayongzük. Iba den külemi State College atema tesem Maneni, DIO Mon, Shasinle nunga iba tashidak tanaben jangjatsüogo, ta pai ashi. Tep-i, District nung Covid DIMAPUR MOPONGCHUKET MEJENSANGER pokteba dak sendakba nung vii) Kidang shirur aser an vaccination drive indang telok TENÜNGSANG AGÜTSÜR shishaliok rejutem aser lokti metsüba ajanga tetsür aser dang metetdaktsü, kong Wb. M. Nungsang Aier aser Wt. Talirenla Jamir na jabaso adenshiba sentong/maparen lanur tem atema pei sasa mezüng shilem nung nisung Temsükaba Aier Ao Kaketshir Telongjem, Dimapur (AKTD) nung 2021-23 Tir inyaktsü shim nung Dimapur Mopongchuket shibangtsütsü atema State Level rongsen lenmang bushitsü 8,763 aser shilem tanabuba Mejensanger pelar aser pa nem tetushi aser tenungsang agütsür. dangi tebilembatem benoktsü mapatong tem yanglutsütsü. Iba nung nisung 2,303 nem Covid- Nü lenisüba nung AKTD maparen ajak takok ngua bener aotsü asoshi board dang asalentong dak sendakba nung, Chief 19 Vaccine agütsüogo. onok sarasadem. yanglutsü ashi. Veterinary Officer Mon, Dr. Tep-i ashiba agi, tang iba Sd/- Sd/- Jongshitemsü Jamir Imotemjen - Teküboklen agüja aliba Vilatuo Rutsa-i, District nung shi District nung Vaccination President Secretary asalentongtem State Level (meat production) peria Centres 18 lapoka lir aser April dangi abentsü Board manguba indang tebilemtsü 16, 2021 nungi tenzüka Centre Old Showuba area near Four Lane bangjemtep : lemsatep. Iba mapatong 36 tashi akümtsü. 1. Per Sq.ft. Rs. 90 2. Per Sq.ft. Rs.150 ALI AYOKER 9856603713 / 9362576107 i) Apiary ulushitsütsü atema mezüng shilem nung, kilen 1450 Public aser nija Office senotsü teyari agütsütsü. nungi tetsür aser lanur 30 nungi anaprongla nung Covid Microsoft Surface Laptop 4 sayaogo ii) Longphoah yimtsüng nung 50 tashi nem maongka Vaccination Sessions New Delhi, Rongchii/April 16, tejangja magütsü. Medical Sub-Centre ka agütsütsü, ta pai metetdaktsü. achaayanga agitsü sentong lir 2021 (Agencies): Redmond, Surface Laptop 4 ya yanglutsü. Tawa, Tobu tesem nung asünung, iba Covid-19 Washington nung amenoka aliba Windows 10 ajanga iii) Medical College Mon ya temaitsü kecha melii ak asüba Vaccination drive takok ngua tech company tetsüti - achaayangtsür aser tasazük ana Chah-yo area Mon Village agi indang nung Dr. Rutsa-isa jembi agitettsü atema, Department Microsoft-i US, Canada aser - 13.5-inch den 15-inch nung belentsü. aser iba ya metettsü atema den amalitepa inyaktsü asoshi Japan nung Microsoft Surface angutsü. iv) Chen circle kübok sample tem Bhopal-i yokogo, ta Tep-isa telok dang mepishiogo. Laptop 4 sayaogo. 13.5-inch model nung 10- Chingkao Nyaho Village nung pai metetdakja liasü. Iba senden nung SP Mon Iba Microsoft Surface point multi-touch enabled Laptop 4 ya Surface Laptop 3 PixelSense display den Anganwadi Centre talila ka viii) Mount Longnam School Imnalensa Ao IPS, den tatongtep alitsü, koba 2019 2256×1504 pixels resolution, 201 benoktsü. Social Welfare Longching nung class VII Administrative Officers aser küm October ita saya liasü. ppi pixel density aser 3:2 aspect Departmental inyakyim renema bendenloktsü asoshi telok District HoDs den DPDB Microsoft Surface Laptop ratio inoka yanglutsüogo. Ano inyakba sülen, ADC Aboi, jembitep. indang züngsemtem denogo, ta tasenba nung Intel aser AMD külen, 15-inch model nung Chumlamo Humtsoe NCS Kasa DPDB senden nung kasa sangdong ajanga configuration inoka yanglutsüogo 2496×1664 pixels resolution den ajanga lemsatepba asalentong teküboklen agüja alibatem metetdaktsü. aser laptop ya tasazük ana - 13.5- 13.5-inch model ama pixel inch aser 15-inch nung angutsü. density aser aspect ratio kasa Surface Laptop 4 anaprongla angutsü. 'Indiana Jones 5' nung Mikkelsen denogo touch enabled' alitsü aser Microsoft Surface Laptop 4 Jones 5' cast rongnung Mads James Mangold-i iba film Windows Hello face recognition - 13.5-inch model nung 11th dena lir. Gen Intel Core i7 processor aser Mikkelsen anisemogo. director asütsü. Nüngtugu film Iba laptop nung aluminium Intel Iris Xe graphics mesüra Arishi küm 55 tain actor yanglur Steven-i producer frame den alcantara mesüra AMD Ryzen 5 processor den Mads-i Harrison Ford aser shilem nungang temulung agüja metal palm rest options angutsü. AMD Radeon graphics shimtsü Phoebe Waller-Bridge na den inyakdaki. Ajisüaka, John Microsoft Surface Pro 13.5- akok. külemi iba series indang Williams, shibai film series inch jenjang $999 (sen 75,000) Maneni, 15-inch model nung installment pungobuba nung ajunga nung inyakogo, pai aser 15-inch variant jenjang Intel Core i7-1185G7 processor $1,299 ( sen 97,500) alitsü. mesüra AMD Ryzen 4980U shilem agiba angutsü. tanaben installment tasenba 13.5-inch variant ya sentsü chipset angutsü. Iba Surface Mezüng installment ama nung inyaktsü. ana - Ice Blue aser Platinum; den Laptop 4 nung 32GB LPDDR4X Harrison-i archaeologist Jones John-i Indiana Jones indang 15-inch variant ya Matte Black RAM aser 1TB SSD storage ama shilem agitsü, saka Phoebe nüngtugu theme mejema liasü. aser Platinum sentsü nung inoktsüogo. 13.5-inch model New York, Rongchii/April aser Mads role dak sendakba Taküm tsüklawa mongpu angutsü. Iba laptop ya mezüng laptop nung agüja aliba 47.4Whr 16, 2021 (Agencies): aser film osang mapang iba film tangok US, Canada aser Japan linük battery ya ghonda 19 aser 15-inch nungang ayoktsü. Tanga model nunga kasa battery ya Nüngtugu franchise indang memetetdaktsü. tenzüktsü imlar aser 2022 July shishilembadak iba laptop sayatsü ghonda 17 ser tesadangka tashi installment tasenba - 'Indiana Steven Spielberg melena ita iba film sayatsü sentong lir. asoshi company ajanga osang amshitettsü. 10 TIR YIMYIM, DIMAPUR KÜPTOKNÜ (SATURDAY) RONGCHII (APRIL) 17, 2021 SAISAPONG OSANG Asian Wrestling Championship: Vinesh, Anshu aser Divya nungeri gold angu IPL nungi Ben Stokes tukadok London, Rongchii/April 16, atema Hombarnü pa England-i 2021 (Agencies): Tang India meyipa aotsü, ta ECB-i shisem. nung tasayadak aliba Indian England aser New Zealand Premier League (IPL) nung, tsüngda 'Test series' ana June Brehostibarnü Rajasthan Royals 02, 2021 nungi tenzüktsü tenüng nungi asayaba mapang terenemba lir. Iba mapang England all-rounder Ben Stokes Stokes-i külem team pur den temeyong yiruba sülen, ita asem asayatsü teimla kangarabo mali. jungnüa tashi pa iba asaya nungi Stokes, shiba all - rounder agiena atatsü, ta Hokolbarnü Cricket asayar tajungtiba England aser Wales Cricket rongnung tanabuba lir, Board (ECB) sangdong ka Brehostibarnü Rajasthan Royals ajanga metetdaktsü. aser Punjab Kings na IPL Brehostibarnü Stokes-i X- asayadang Chris Gayle-i ray aser CT scan agiogo, kong zükloktsüba ball ka 'deep off' pa temeyong teret raksar aliba tsütsü ajepzüktsü merangba Almaty, Rongchii/April 16, Vinesh, shibai 2020 küm agütsü. 2021 (Agencies): Hokolbarnü, Delhi kübok ayongba kasa Külem India tsür Sakshi sayu, ta ECB-i ashi. mapang pa temeyong yirua Asian Wrestling Championship Continental championship Malik-a final tongogo. 65kg Leeds nung surgery agitsü liasü. 53kg category - final tetoktepba asayamung nung bronze medal category tetoktepba nung nung, Olympic nung shilem agitsü takok angu, final tetoktepba Sakshi-i takok ngua shilem Harmanpreet Kaur 'COVID-19' nungi taneptsü nguogo asoshi quota ngur alila India tsür nung lai point 6-0 ajangzüktet. agidar. New Delhi, Rongchii/April wrestler Vinesh Phogat-i gold Ano külen, kasa asayamung Trials asaya dang nungibo 16, 2021 (Agencies): India medal nguogo. 57kg category asaya nung Sakshi-i bout nung tajungba tetsür T20 captain Harmanpreet 53kg category final asaya Anshu, shibai tesüiba anogo shilem agiba asadangteter. Rio Kaur, shiba dak coronavirus nung Phogat-i point ka danga ishika tejakdang Olympic quota Games nung bronze medal tashidak puteta liasü, la iba melalui iba title ajangzüktet. angu, la-a iba asaya telemsa takok angula, Sakshi-i technical tesashi wara nungi taneptsü Tesüiba küm ishika final tongtet. superiority ajanga mezüng bout nguogo. tejakdang nungi Asian Arishi küm 19 tain Anshu-i ana takok angu aser Korea tsür Hokolbarnü, Kaur-i la asayamung nung Vinesh-i semi-final tongtettsü atema, Hanbit Lee temekok yirur asaya COVID-19 tashidak nungi tenetben tashi takok ngudanga mezüng bout ana nung lai nungi tukadokba mapang point lir. Item medal rongnung lai technical superiority ajanga 3-0 agi Sakshi tejakdang ser taneptsü anguba osang silver medal asem ngua lir aser Uzbekistan tsür Sevara asaya liasü. sangdonga liasü. tan asayamung nung lai mezüng Eshmuratova aser Kyrguzstan Sakshi-i Mongolia tsür Tesüiba hopta ana tejakdang gold medal angur alitsü. tsür Nazira Marsbek Kyzy Bolortungalag Zorigt den final Harmanpreet dak Covid-19 Hokolbarnü, mezüng aser tsükdaktsü. asayatsü. positive putet aser March 30, tanabuba bout nung lai technical Mongolia tsür Battsetseg Maneni, 72kg category 2021 nü lai alima dang iba superiority ajanga Mongolia tsür Altantsetseg aser Anshu semi- tetoktepba nung, Divya osang lemsatepa liasü. Kidang ajak nung anidakang. Iba wara Otgonjargal Ganbaatar aser final asaya liasü. Referee ajanga Kakran-ia junga shilem agidar. quarantine süa anepalua aruba agi shiranga alir ajak yakta Taipei tsür Meng Hsuan Hsieh 'victory by caution' agütsüba Lai Asian Champion (72kg sülen la indang RT-PCR report taneptsü angutsü asoshi parnok tsükdaktsü. Korea tsür mapang, Anshu point 9-1 agi category nung) Kazakhstan tsür nung negative sayuogo. nem tashi agüjangma," ta Hyunyoung Oh yirurba ajanga tejakdang ser asaya aser Zhamila Bakbergenova madak "Coronavirus wara nungi Twitter ajanga Harmanpreet-i semi-final nung lai shilem referee-i asemben tashi 8-5 agi koka round tasembuba taneptsü anguba den kü temang lemsatep. magitet. Battsetseg nem tekümdangtsü tongtet. tang tajungba lir ta pelashishia Taoba ita India nung South osang lemsateper. Nenok ajaki Africa tetsür team den ODI RIIN atema Joint Consultative... (Tapak 1 nungi...) pei temang anepalutsü aser series asayaba mapang, JCC-i State level nung RIIN Commission-i report agütsüba ketdangsürtem aser district ajak kanga kümdanga alitsüla. Iba Harmanpreet yirua liasü aser indang mapa inyaktsü aser sülen pai Assembly nung nungi Deputy Commissioner virus ya atangji nunga shitak lir ibaji ajanga iba series temer district level nung pei pei Deputy benoktsü ta Chief Minister-i tem aden. aser tetsübutsüka. sülen T20s asayamung nunga lai Commissioner-i anir ludentemi shiogo. Assembly nung report ji Senden nung kin balala nungi Tekolakpurtemi teyuba temzüng shilem magitet. mapa inyaktsü ta paisa ashi. benoka olemteptsü ta paisa telok adenertem: Angami Public Tanü senden nung adenba shiogo. Ajisüaka tang tashi Organization, Ao Senden, Tanü New Zealand tebur cricket team pur vaccine agitsü kin hohotemi JCC pusema report ji mebenok mesüra Chakhesang Public nungitogo aser tarutsü nung shingaia mangu, anungji tangbo Organization, Chang Khulei Rongchii/April 16, 2021 team England-i aotsü. Iba Test parnoki telemtetbatem agitsü. ni kecha meshitettsü" ta T R Setsang, Kachari Tribal Council (Agencies): Asaya ana series series June 02, 2021 nü nungi RIIN ya kanga dang onük tulu Zeliang-isa metetdaktsü. Nagaland, Karbi (Mikir) Union, aser World Test Championship tenzüka asayatsü. ka lir aser kümdanga inyatsüla, TR Zeliang-isa state sorkar Nagaland, Konyak Union, final atema England-i maodang, Tokyo Olympics atema aji ta mesüra okadak sorkar dang Assembly nung Khiamniungan Tribal Council, Honibarnü (17.04.2021) New athlete tem Japan-i ayamesoa anema ken o tem benoktsü yanglushiba ama ILP mapa Kuki Inpi (Nagaland); Lotha Zealand-i parnok indang tebur maodang Bodhbarnü, New akok, ta Kikon-isa metetdaktsü. akangakanga inyaktsü Hoho, Nagaland Garo Tribal cricket team aser support staff Zealand-i linük tenüng nungi "Onoki report metetdaktsü. Council, Phom Peoples' Council, nem Covid-19 vaccine shilem agitsü alir athlete nem reprangdangtsü aser onük talila Iba senden nung Chief Pochury Hoho, Rengma Hoho, achaayanga agütsütsü sentong Covid-19 vaccine agütsü benoktsü mesüra agientsü akok" Minister , Deputy Sumi Hoho, United Sangtam lir, ta Stuff sangdong ajanga tenzükogo. July 23, 2021 nungi ta Opposition Leader T R CM Yanthungo Patton, cabinet Likhum Pumji, Yimchunger metetdaktsü. August 08, 2021 tashi ayonga Zeliang-ia ashi. minister tem aser ruling o Tribal Council, Zeliang People Taoba ita Zealand Sorkari asayatsü aliba Games nung "Taoba Chief Secretary opposition MLA tem aden. Organization, CNTC, ENPO ashiba agi, linük tenüng nungi New Zealand nungi athlete 200 Banuo Z Jamir-i aniba Parnok den tongti aser TPO. tongtibang asayamung nung dak temai shilem agitsü imlar. shilem agitsü asoshi linük nung Nübur tsüngda Novel Covid-19 vaccine agiba Coronavirus wara menatepba mapang, athlete nem iba mozü akok tashi azüoktsü asoshi junga agitsü asoshi maongka achaayangtetba linük rongnung agütsütsü. New Zealand ka asütsü aser June 18, 2021 nü taoba ita linük arrtsülen aliba Southampton nung India tebur tesemtem aser quarantine cricket team den ICC World workers atema New Zealand-i Test Championship final COVID-19 Vaccination drive masayadang Test series asaya indang round tanabuba ana atem New Zealand cricket tenzüktsüogo. Dimapur, Rongchii/April 16, 2021: Fire Week 2021 shilem ama "Cycling for Fire Safety Awareness" omen kübok ayongba “Cyclothon” sentong nung shilem agirtem Hokolbar anogo BILEMDANGANG Mokokchung lenmang ajangdang tangokba noksa ka yangi angur. Honibarnü (17.04.2021) "Pei wadang jibo peii dang inyaktet." iba sentong nung shilem agirtemi Changtongya aser Tuli tesem atongtsü sentong lir.

Owner, Printer, Publisher and Editor- K. Temjen Jamir, Published from H.No. E/449 Nepali kashiram, Dimapur- 797112, Nagaland. Printed at Tzuwar Publications, H.No. E/449 Nepali Kashiram, Dimapur- 797112, Nagaland. Phone: (03862) 248129 / 9436002285, e-mail : [email protected], [email protected] . Mokokchung Office : MTBA Complex, Phone: (0369) 2226650. Kohima Office: Glass Mart, Opp. War Cemetry, Kohima Contact No. 9436001045. Delhi office- Paschim vihar, ph- 9818655933