DOCSLIB.ORG

Eesti Riigikaitse Eesti Riigikaitse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Riigikaitse Eesti Riigikaitse EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE HEA LUGEJA SISUKORD Hiljutised sündmused Georgias tõestasid veel kord, et me elame maailmas, mis ei ole veel piisavalt turvaline EESTI VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 4 ja kus kulutused riigikaitse arendamiseks pole tehtud EESTI KAITSEPOLIITIKA 7 asjata. Eesti riigikaitse arengu jaoks oli pöördelise täht- EESTI RIIGIKAITSE 9 susega liitumine NATO ja Euroopa Liiduga 2004. aastal. KAITSEMINISTEERIUM 14 Oleme teadlikud, et see ajalooline otsus mõjub meie riigi- KAITSEVÄGI 18 kaitse arengule positiivselt vaid siis, kui me ise muutume KAITSELIIT 24 osaks neist organisatsioonidest. Selle nimel oleme töötanud KAITSE-EELARVE 27 nelja möödunud aasta jooksul ning valminud brošüüris RAHVUSVAHELINE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 31 anname teile ülevaate, milline on Eesti riigikaitse hetkeseis RAHVUSVAHELISED OPERATSIOONID 35 ja missuguses suunas oleme liikumas. Siit leiate erinevaid KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA OSALUS valdkondi tutvustavad ülevaated kogu kaitseministeeriumi RIIGISISESES KRIISIOHJES 42 haldusala kohta, kaasa arvatud meie kaitsevägi ja vaba- ABIKÄEPOLIITIKA 44 tahtlikud riigikaitseorganisatsioonid. HARIDUS JA VÄLJAÕPE 46 VÄLJAÕPPEKESKUSED JA HARJUTUSVÄLJAD 49 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS 52 Kaitseministeerium NATO INVESTEERINGUD 55 HANKED 57 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 60 NATO KÜBERKAITSE KOMPETENTSIKESKUS 62 SALASTATUD VÄLISTEABE KAITSE 63 EESTI KAITSEVÄELANE 64 AVALIK ARVAMUS 67 LÄÄNEMEREMAADE RELVAJÕUDUDE SUURUS 70 EESTI KAITSEVÄE AUASTMETUNNUSED 72 4 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 5 EESTI VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA Eesti juhtpõhimõteteks välis- ning julgeolekupoliitika elluviimisel on julgeoleku jagamatuse printsiip, rahvus- vahelise koostöö olulisus ning demokraatlike väärtuste kaitse. Julgeolekut tervikuna mõjutavad maailmas aset leidvad sündmused: suhted, kokkulepped ja konfl iktid. Kõik need avaldavad mõju ka Eesti julgeolekule. Eesti eesmärk on parendada NATO ja Euroopa Liidu liik- Eesti väärtustab kuulumist Euroopa Liidu demokraatlike mesuse kaudu meie enda riiklikku ja seeläbi ka rahvus- riikide perre. Välispoliitika ja julgeoleku seisukohalt on vahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühiste demo- Eesti jaoks väga oluline Euroopa riikide koostöö ELi ühise kraatlike põhimõtete ja eesmärkidega organisatsioonidesse välis- ja julgeolekupoliitika (Common Foreign and Security on üks Eesti julgeoleku põhialustest ning garantiidest. Policy − CFSP) ning ühe osana sellest Euroopa julge- Rahvusvahelise kaitsekoostöö eesmärk on suurendada oleku- ja kaitsepoliitika (European Security and Defence riikidevahelist usaldust, stabiilsust ning läbipaistvust. See Policy − ESDP) raames. Eesti toetab CFSP ja ESDP aitab vältida sõjaliste kriiside teket. jätkuvat väljaarendamist. ESDP ühtlustab ja koordineerib ELi julgeoleku- ja kaitsealast koostööd. ESDP raames NATO liikmena on Eesti jaoks esmatähtis kollektiivse kaitse osales Eesti koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga põhimõte, mis aitab alliansi liikmesriikidel paremini ja tõhu- Põhjala lahingugrupis, mis oli valmisolekus 2008. aasta samalt toime tulla võimalike ohtudega. Seetõttu osaleme esimesel poolel. mitmes alliansi ühisprojektis. Nii aitab NATO riikide koostöös Eestisse loodud NATO Kooperatiivse Küber kaitse Kahe- ja mitmepoolne koostöö aitab Eestil tugevdada Kompetentsikeskuses tehtav teadus- ja arendus töö luua turva- suhteid meie jaoks oluliste sõbralike riikidega. Eesti jaoks lisemat küberruumi alliansi liikmete ja partnerite jaoks. on tähtis liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega, aga ka tihe koostöö lähinaabrite, Põhja- ja Baltimaadega. 6 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 7 EESTI KAITSEPOLIITIKA Eesti Vabariigi kaitsepoliitika eesmärk on saavutada riigi kaitseks usutav heidutusvõime ja valmisolek tegutse- Samuti toetame mitme NATO ja ELi partnerriigi püüdlusi miseks võimaliku sõjalise kriisi korral. Nii Eesti kaitse- demokraatia suunas, nagu Ukraina ja Georgia arengut, jõududel kui ka kaitsealasel rahvusvahelisel koostööl on mis stabiliseerib julgeolekukeskkonda kogu Euro-Atlandi taolise heidutusvõime saavutamisel tähtis roll. Riigikaitse piirkonnas. eesmärgiks on tagada valmisolek võimalikeks riigi suve- räänsust ähvardavateks ohtudeks. Kuigi keskmises ja Eesti on liitunud ning on ka tulevikus valmis liituma pikemas ajaperspektiivis on otsene sõjaline rünnak mis lepetega, mis arendavad rahvusvahelist koostööd ning tahes NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline, ei saa tugevdavad julgeolekut. Kuigi neist üks olulisemaid, sellise olukorra tekkimist täiesti välistada. Euroopa tavarelvastust piirav lepe (CFE), ei ole eriarva- muste tõttu veel jõustunud, on Eesti valmis liituma sellega Sarnaselt julgeolekukeskkonna laienemisega mõjutavad kohe, kui kõik osapooled on nõus täitma leppega võetud Eesti julgeolekut kontrollimatud arengud kogu maailmas kohustusi. ja nendega kaasnev võimalik ebastabiilsus. Üleilmastu- mine ja riikide vastastikune sõltuvus on üha enam esile Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena lasub Eestil toonud asümmeetrilised ohud, mistõttu kasvab tõenäosus, moraalne kohustus panustada julgeoleku saavutamisse et ole me silmitsi uute mitmetahuliste ning sageli ettenäge- mitmesugustes kriisipiirkondades. Sel põhjusel osalevad matute väljakutsetega nagu näiteks küberrünnakud, mida Eesti kaitseväelased rahvusvahelistes operatsioonides Iraa- Eesti koges juba 2007. aasta aprillikriisi ajal. gis, Afganistanis ja Kosovos. Oma panusega aitab Eesti kaasa nende konfl iktide lahendamisele ning julgeolekuolu- Eesti riigikaitse põhineb julgeoleku jagamatusel, mille korra parandamisele. tähtis koostisosa on riigi esmase kaitsevõime tagamine. Eesti kodanikel lasub põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses ning selle täideviimiseks on kehtestatud üldine sõjaväekohustus kõigile täisealistele meeskodanikele. Kohustuslik ajateenistus on Eesti riigikaitse alustala, mis 8 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 9 EESTI RIIGIKAITSE Põhiseadusest tulenevalt on Eesti riigikaitse laiemaks ees- märgiks säilitada riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne kasvatab Eesti kodanikes kaitsetahet ja valmistab ette terviklikkus, põhi seaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. elukutselisi kaitseväelasi ning reservjõude Eesti kaitse- Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. Vabariigi jõudude jaoks. Eesti kaitsejõud täidavad nelja põhiüles- Valitsus koordineerib ja suunab riigikaitselist tegevust. annet: osalemine NATO kollektiivkaitses ning Eestit ja/või Kaitseministeerium vastutab sõjalise riigikaitse korralda- tema liitlasi ohustavate rahvusvaheliste kriisiolukordade mise eest Eestis. Selle elluviimises osalevad kaitsevägi ohjamine, Eesti suveräänsuse demonstreerimine, osa- ja vabatahtlikest moodustatud Kaitseliit. Muutuv maailm lemine rahvusvahelistes kriisiohjeoperatsioonides ning meie ümber nõuab ka meilt valmisolekut muutusteks. rahvusvaheline kaitsekoostöö. Valmistumine eilseteks ohtudeks ei kaitse meid tänaste ega homsete ohtude (rahvusvaheline terrorism, massi- Eesti kaitse-eelarve kasvas 2007. aastal ligi 34%, moo- hävitusrelvade levik, küberohud ja paljud teised asüm- dustades kokku 4,061 miljardit krooni. Sisemajanduse meetrilised ohud) eest. NATOga liitumise järel on märga- koguproduktist moodustab see 1,62%. 2008. aastal tavalt muutunud Eesti riigikaitset kujundavad arusaamad jätkusid investeeringud Eesti kaitsevõime suurendamisse. ning alustekstid. Riigikogu võttis 2008. aasta juunis vastu kaitseväe korral- duse seaduse. Mais kinnitas Vabariigi Valitsus küberjul- Rahuaja riigikaitse seadus on põhiseaduse kõrval üks geoleku strateegia. Samuti toimub kaitseministeeriumis tähtsamaid demokraatliku tsiviiljuhtimise aluseid sätesta- alates 2007. aastast riigikaitse uue kümneaastase arengu- vaid õigusakte, mis näeb ette riigikaitse korralduse põhi- kava ettevalmistamine 2009–2018. aastaks. Need doku- mõtted. Antud seadus peab tagama riigikaitse tervikliku mendid on riigikaitse tuleviku jaoks suure tähtsusega ning ja tasakaalustatud korraldamise ning lähtuma demokraat- aitavad Eestil toime tulla pidevalt muutuva julgeolekukesk- liku õigusriigi põhimõtetest. Hiljuti vastu võetud kaitseväe konna uute väljakutsetega. korralduse seadus reguleerib kaitseväe korralduse aluseid, kaitseväe juhtimist, ülesehitust ja ülesandeid ning jõu kasutamist kaitseväe poolt. Lisaks seadustele on sõjalise riigikaitse korraldamise strateegilisteks alusdokumentideks 10 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 11 julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava NATO ja ELi riikidele. Maavägi on arendanud põhiliselt ja kaitseministeeriumi juhtimisel valmivad kaitsejõudude jalaväge, ent selle kõrval on välja arendatud mitmeid pikaajaline arengukava ning nelja-aastane arengukava. spetsiifi lisi nišivõimeid. Eesti merevägi eelisarendab miini- tõrjevõimet. Õhuväe prioriteet on õhuseire. Relvastuse Eesti täidab seadustes ja strateegilistes alusdokumentides ning tehnika valdkonnas on panustatud kaasaegsetesse sätestatud riigikaitselisi eesmärke, osaledes aktiivselt rah- ja jätkusuutlikesse lahendustesse. Kaitseväe väljaõppe - vusvahelises julgeolekupoliitikas ja -koostöös ning aren- ja juhtimissüsteemi täiendatakse. Rahvusvahelistes dades esmast iseseisvat kaitsevõimet. NATO ja Euroopa operatsioonides on Eesti sõdurit väga kõrgelt hinnatud kui Liidu liikmesus tingib Eesti jaoks vajaduse osaleda koos professionaalset ja usaldusväärset võitlejat. liitlastega rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides. Samuti osaletakse ELi lahingugruppide ning NATO reagee- 2007. aastal algatati kaitseplaneerimisprotsessi korras- rimisjõudude rotatsioonides. tamine, mille olulisim tulem
Load more

Recommended publications
  • EDF 2003-06 Est
    Eesti kaitsejõud 2003-2006 Riigikaitse juhtimisstruktuur Kohalikud omavalitsused Riigikogu Eesti Pank Teised isikud Vabariigi President Siseministee- riumi valit- Päästeamet Kaitsevägi semisalas olevad relva- Piirivalve Kaitseliit üksused Vabariigi Valitsus Teised minis- teeriumid Teabeamet Kaitseminis- teerium Riigikaitse- Kaitseminister osakonnad Kaitseväe juhataja NATO läve- pakul Prahas 2002. aasta novembris toimunud NATO tippkohtumisel sai Eesti kutse alusta- da liitumisläbirääkimisi NATO-ga. Liitu- miskutse tähendab põhimõttelist muutust Eesti julgeolekupoliitilises olukorras ning meie vastutuses Euroopa julgeoleku ja stabiil- suse tagamisel. Kaks aastat tagasi toimunud kaitsejõudude struktuurireformi peamiseks tulemuseks on struktuuri lihtsustamine. Nüüd, kui Eesti kaitsevägi on lõimumas NATO relvajõududega muutub ka meie riigi kaitsekontseptsioon osaks alliansi kait- sekavadest. 2003. aasta jooksul, lähtudes NATO kaitseplaneerimise protsessi põhi- mõtetest ja soovitustest arendatakse ka Eesti riigikaitse struktuuri. Selleks: 1) pöörata Eesti kaitsejõudude arendamisel peatähelepanu NATO kõikideks operat- sioonideks võimelistele ja NATO kriteeriu- mitele vastavatele ümberpaigutatavatele ük- sustele; 2) tagada NATO operatsioonide ja õppuste mereseire süsteemi väljaarendamine, mis korraldamise jaoks vajaliku vastuvõtva riigi viiakse lõpuni 2005. aastal. Õhuvägi kes- toetuse väljaarendamine Eestis; kendus õhuseire arendamisele. Alates 2003. 3) täpsustada territoriaalkaitse struktuuri aasta aprillist on töökorras kolmedimen- ülesandeid,
    [Show full text]
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 16 NO 43 NOV 1- 7, 2006
    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 16 NO 43 NOV 1- 7, 2006 FOREIGN NEWS Formin: Estonia Ready to Continue Supporting Iraq Nov 7 - Estonian Foreign Minister Urmas Paet met with Iraqi Prime Minister Nuri al- Maliki and US ambassador to Iraq Zalmay Khalilzad. At both the meetings the focus was on the security situation in Iraq and the possible development scenarios. Iraqi Prime Minister Nuri al-Maliki said Estonia's military contribution to the improvement of the security situation in Iraq was important and expressed the hope that it was the first step on the path of the development of political and economic relations. Paet said that Estonia wanted to have closer relations with Iraq and extended to the Meeting of Estonian Foreign Minister Urmas Paet and Iraqi prime minister and foreign minister Iraqi Prime Minister Nuri al-Maliki invitations to visit Estonia. in Bagdhad, Nov 6, 2006 The Estonian foreign minister said that Estonia wanted Iraq to become a politically and economically stable, democratic and successful country. "We understand that the Iraqi government is facing a task of great complexity," Paet said. "We support the efforts of the Iraqi government to resolve the conflicts between the various ethnic and religious groups and to involve them in a common national development process," he added. The Estonian foreign minister said that it was important that talks between the European Union and Iraq over a trade and economic cooperation agreement should open soon. "International trade and economic cooperation makes it possible to stabilize the situation in Iraq, as this would improve the living standards of the people," Paet said.
    [Show full text]
  • Travel Guide
    TRAVEL GUIDE Traces of the COLD WAR PERIOD The Countries around THE BALTIC SEA Johannes Bach Rasmussen 1 Traces of the Cold War Period: Military Installations and Towns, Prisons, Partisan Bunkers Travel Guide. Traces of the Cold War Period The Countries around the Baltic Sea TemaNord 2010:574 © Nordic Council of Ministers, Copenhagen 2010 ISBN 978-92-893-2121-1 Print: Arco Grafisk A/S, Skive Layout: Eva Ahnoff, Morten Kjærgaard Maps and drawings: Arne Erik Larsen Copies: 1500 Printed on environmentally friendly paper. This publication can be ordered on www.norden.org/order. Other Nordic publications are available at www.norden.org/ publications Printed in Denmark T R 8 Y 1 K 6 S 1- AG NR. 54 The book is produced in cooperation between Øhavsmuseet and The Baltic Initiative and Network. Øhavsmuseet (The Archipelago Museum) Department Langelands Museum Jens Winthers Vej 12, 5900 Rudkøbing, Denmark. Phone: +45 63 51 63 00 E-mail: [email protected] The Baltic Initiative and Network Att. Johannes Bach Rasmussen Møllegade 20, 2200 Copenhagen N, Denmark. Phone: +45 35 36 05 59. Mobile: +45 30 25 05 59 E-mail: [email protected] Top: The Museum of the Barricades of 1991, Riga, Latvia. From the Days of the Barricades in 1991 when people in the newly independent country tried to defend key institutions from attack from Soviet military and security forces. Middle: The Anna Akhmatova Museum, St. Petersburg, Russia. Handwritten bark book with Akhmatova’s lyrics. Made by a GULAG prisoner, wife of an executed “enemy of the people”. Bottom: The Museum of Genocide Victims, Vilnius, Lithuania.
    [Show full text]
  • Estonian Defence Forces' Annual Report 2020
    Annual Report 2020 ESTONIAN DEFENSE FORCES ANNUAL REPORT 2020 TABLE OF CONTENTS FOREWORD || Lt. Gen. Martin Herem 4 RUSSIA’S SECURITY POLICY AND MILITARY DEVELOPMENTS || Military Intelligence Centre 6 FIGHTING THE PANDEMIC || Maj. Indrek Olveti 16 NATO MULTINATIONAL DIVISION NORTH || Command Sgt. Maj. Andreas Rebane 20 ESTONIA AND ALLIES 24 SWIFT AND BOLD – 5 RIFLES IN ESTONIA || Björn Malmquist 34 STRONG BOND CEMENTED || Maj. Allan Møller-Petersen 36 LESSONS FROM THE EXERCISE SPRING STORM || Maj. Gen. Indrek Sirel 38 ESTONIA RECEIVES NEW RIFLES || Ramil Lipp 42 SELF-PROPELLED ARTILLERY K9 THUNDER 46 MILITARY FIELD HOSPITAL DEPLOYS IN KURESSAARE || Maj. Helena Roon 50 US DRONES IN ESTONIA || Lt. Col. Kristo Lipasaar 52 NEW WINDS FOR THE NAVY || Commodore Jüri Saska 56 Soldier from the Viru ESTONIAN SPECIAL FORCES IN MALI || Lt. Col. Margus Kuul 62 Infantry Battalion, 1st Infantry Brigade, looks out from a trench at the MILITARY SERVICE 64 central training ground near Tapa, Estonia, May 7. EDF photo by Junior THE FUTURE BELONGS TO ROBOTIC SYSTEMS || Gert D. Hankewitz 66 Sgt. Jaan Vanaaseme 3 TO THE READER LT. GEN. MARTIN HEREM Commander, Estonian Defense Forces ou are holding the year 2020 of the Estonian Defense Forces. While these reports include a lot about the COVID-19 pandemic, it remains only a «flavor» of our activities. The short Yglances in the annual report focus on the development of our military that contin- ued in spite of the virus. We were unable to conduct snap exer- cises to our reservists, the type of exercises usually measure the quality and efficiency of our activities.
    [Show full text]
  • Estonia: Long Term Defence Development Plan2009-2018
    Estonian Long Term Defence Development Plan 2009 – 2018 Dear reader, 3 Dear reader, National defence documents 4 On 22 January 2009, the Government of the Republic of How was the Plan 2018 drafted? 5 Estonia approved the “Estonian Long Term Defence Deve- Which capabilities will be developed 2009 – 2018? 7 lopment Plan 2009 – 2018” (hereafter Plan 2018), which Communication and intelligence systems will improve Ämari Air Base will be transformed into a modern NATO airfi eld establishes the main development areas of the Estonian Air defence will improve signifi cantly Defence Forces for the next decade. Below you will fi nd an Infantry brigade as the spearhead of the Army overview of how the Plan 2018 was drafted, what will be Mechanised units will improve combat capability the main capability development areas and which invest- Further upgrading of anti-tank capabilities The voluntary Defence League as a broad and effective military organisation ments will follow. Navy keeps its focus on mine countermeasures capabilities To reach the goals of Estonia’s national defence, our defence policy is The Air Force will receive tactical transportation capability based on principles as agreed by the Parliament in June 2004: indivisi- bility of security, solidarity and cooperation, credible military deterrence, Where will the defence forces be located and what kind unity of national defence and total defence, collective security, support to of infrastructure will there be? 11 development of European Union capabilities in the framework of Euro- pean Security and Defence Policy and taking part in ESDP; and democra- What will be the size of the Estonian Defence Forces? 12 tic control of Estonian Defence Forces.
    [Show full text]
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 16 NO 39 OCT 4 - 10, 2006
    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 16 NO 39 OCT 4 - 10, 2006 ESTONIA’S NEW PRESIDENT SWORN IN Ilves: Estonia's Future Is in Its Citizens' Hands Oct 9 – In his inaugural address, President Toomas Hendrik Ilves said that by the end of his term, Estonia must become a state determined by all Estonians, with no vestiges remaining of the Soviet occupation. "In five years we should hand over to the first generation brought up in newly independent Estonia a state, which will look and perform as if there had never been any occupation, the president said before parliament. “Naturally, we cannot abolish fifty years of occupation. However, a generation – twenty years – is a period for us to judge whether we coped or not? Have we made Estonia greater, better, safer and more homelike?” Ilves said the Estonian state is the proactive creation of its citizens, not of foreign powers and international bodies. "At any given moment our country is a work of art created by us, citizens, not by Moscow, Brussels or the International Monetary Fund. No private individual, government, party or company has founded our country. It is we ourselves, each and every one of us, every day that boldly and surely have to shape Estonia." Ilves said that those to whom the people have entrusted leadership and responsibility must act for the sake of the citizens. He also spoke about coming to terms with the past. “If we would like to leave to the generation born in independent Estonia a mentally healthy state, we should not apply the past as a cudgel.
    [Show full text]
  • The Future of Relics from a Military Past
    The future of relics from a military past A study to the history, contemporary role and future development of 20th century military heritage at the waterfront of Tallinn, Estonia W. van Vliet 1 2 The future of relics from a military past A study to the history, contemporary role and future development of 20th century military heritage at the waterfront of Tallinn, Estonia STUDENT Wessel van Vliet s2022524 [email protected] SUPERVISOR Prof.dr.ir. T. (Theo) Spek 2ND READER Dr. P.D. (Peter) Groote 3RD READER Dr. T. (Tiina) Peil STUDY Master Landscape History Faculty of Arts University of Groningen DATE March 2016 3 4 Abstract The future of relics from a military past A study to the history, contemporary role and future development of 20th century military heritage at the waterfront of Tallinn, Estonia In comparison to Western Europe, the countries in Central- and Eastern Europe witnessed a complex 20th century from a geopolitical perspective, whereas numerous wars, periods of occupation and political turnovers took place. Consequently, the contemporary landscapes are bearing the military imprint of different political formations and face problems regarding the reuse and domestication of the military remnants. In this thesis, the post-military landscape at the inner-city coast of Tallinn, Estonia, has been studied. The main objective was to get insight in the historical background, contemporary role and future development of military heritage in the Tallinn Waterfront area. The research consists out of two parts. First of all, the historical layering of the Tallinn Waterfront area has been unfolded by elaborating a landscape- biographical approach and making an inventory of military remnants.
    [Show full text]
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 18 NO 32 AUG 20- 26, 2008
    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 18 NO 32 AUG 20- 26, 2008 ANNIVERSARY OF THE SINGING REVOLUTION IN TALLINN Aug 19 - A night-time song festival titled "Märkamisaeg" ("Time to Notice") was be held at the Song Festival Ground in Tallinn on the eve of the Day of Restoration of Independence, Aug. 20. The song festival was one of the major events of the 90th anniversary of the Republic of Estonia and marked the passage of 20 years from the spontaneously organized nights of singing at the President Toomas-Hendrik Ilves and German Chancellor Angela Merkel in Song Festival Ground that Kadriorg, Tallinn, 26 August. evolved into large-scale pro-independence GERMAN CHANCELLOR IN ESTONIA collective singing events attended by hundreds of Aug 26 – The conflict in Georgia and EU-Russia relations were the main thousands of people. topics discussed during German Chancellors visit to Estonia Estonia formally German Federal Chancellor Angela Merkel and Estonian Prime Minister Andrus declared the restoration of Ansip underlined that Russia must carry out the six-point peace plan and pull out its independence from all its troops from Georgia. Moscow on Aug. 20, 1991. Merkel said at a joint press conference with Andrus Ansip that Russia would A total of 132 choirs hopefully carry out the peace plan and withdraw its troops from the city of Poti with more than 3,000 and from elsewhere in the territory of Georgia. She also underlined the need of singers and attended the international observers in Georgia.
    [Show full text]
  • The Baltic Naval Squadron – BALTRON
    Baltic Defence Review No. 3 Volume 2000 The Baltic Naval Squadron BALTRON By Juozas ALSAUSKAS, Commander Lithuanian Navy, Commander of BALTRON he three Baltic States - Estonia, tablishment of the BALTRON. On 28 accordance with the United Nations Char- T Latvia, Lithuania began military co- August BALTRON was inaugurated. Bal- ter. operation in the defence area shortly af- tic Naval Squadron (BALTRON) is a per- It is noted as a precondition for plan- ter regaining independence. The defence- manently established tri-national standing ning and implementation of BALTRON related co-operation has resulted in four Naval Force with mine-countermeasures activities that BALTRON will train and military projects such as BALBAT, capabilities. The operational task of act in accordance with NATO/PfP naval BALTNET, BALTDEFCOL and BALTRON is to counter mine threats, to and staff procedures, both in the fleet and BALTRON. The idea to establish a joint reduce environmental damage in the ter- in the staff. The command and commu- naval unit was brought up in 1995. The ritorial waters and economic zones of the nication language is English, and same year started the first trilateral Baltic Baltic States and to enhance the security BALTRON activities apply relevant naval exercise AMBER SEA-95. In the end of peacetime seagoing. It is the priority NATO/PfP procedures and standards. of 1996 the practical preparations for the of the project to contribute to the devel- BALTRON project were launched, and opment of the national naval forces and Activities Germany undertook the role as the lead- to raise the self-defence capabilities of the ing nation in the international co-ordi- Baltic States and to develop interchange- BALTRON reached its first operational nation of the project.
    [Show full text]
  • Estonian Long Term Defence Development Plan 2009 – 2018
    Estonian Long Term Defence Development Plan 2009 – 2018 Dear reader, 3 Dear reader, National defence documents 4 On 22 January 2009, the Government of the Republic of How was the Plan 2018 drafted? 5 Estonia approved the “Estonian Long Term Defence Deve- Which capabilities will be developed 2009 – 2018? 7 lopment Plan 2009 – 2018” (hereafter Plan 2018), which Communication and intelligence systems will improve Ämari Air Base will be transformed into a modern NATO airfi eld establishes the main development areas of the Estonian Air defence will improve signifi cantly Defence Forces for the next decade. Below you will fi nd an Infantry brigade as the spearhead of the Army overview of how the Plan 2018 was drafted, what will be Mechanised units will improve combat capability the main capability development areas and which invest- Further upgrading of anti-tank capabilities The voluntary Defence League as a broad and effective military organisation ments will follow. Navy keeps its focus on mine countermeasures capabilities To reach the goals of Estonia’s national defence, our defence policy is The Air Force will receive tactical transportation capability based on principles as agreed by the Parliament in June 2004: indivisi- bility of security, solidarity and cooperation, credible military deterrence, Where will the defence forces be located and what kind unity of national defence and total defence, collective security, support to of infrastructure will there be? 11 development of European Union capabilities in the framework of Euro- pean Security and Defence Policy and taking part in ESDP; and democra- What will be the size of the Estonian Defence Forces? 12 tic control of Estonian Defence Forces.
    [Show full text]
  • Courts Martial and Their Actions in the Estonian War of Independence 1918−1919
    The Establishment of “Drumhead” Courts Martial and their Actions in the Estonian .. Taavi Minnik Juridiskā zinātne / Law, No 7, 2014 pp 99–112 The Establishment of “Drumhead” Courts Martial and their Actions in the Estonian War of Independence 1918−1919 Taavi Minnik, MH Tallinn University, Institute of History PhD candidate E-mail: [email protected] Keywords: Standrecht, Lieber Code, Baltic Wars of Independence, courts martial, military justice Friedrich Fromhold Martens (1845−1909) has noted that wars are the “gauges” of civility.1 Till the early 1860’s, the warring parties had mostly followed warfare practices built upon custom (jus non scriptum), but the Lieber Code of 24 April 1863 became the turning point in the development of laws of land warfare. Dur- ing the American Civil War (1861−1865), alumnus of the universities of Halle and Jena, Francis (born as Franz) Lieber (1798/1800−1872) assisted the American Government in drafting legal guidelines for the Union Army. The Lieber Code is concerned with martial law (Section 1) and also regulated the treatment of the civilians (Section 2), prisoners of war, deserters (Section 3), irregular forces (Sec- tion 4) and collaborators with the enemy forces (Section 5).2 The reception of the Lieber Code in Europe was speeded up by the Franco−Prussian War (1870−1871), during and after the Lieber Code was accepted by Prussia (1870), France (1877), Russia (1877) and Great Britain (1883).3 It also formed the basis for the multilateral treaties like the Brussels’ Declaration (1874) and the Hague Conventions
    [Show full text]
  • Självständigt Arbete (15 Hp)
    Gert Soomsalu 2020-10-01 HOP1 Självständigt arbete (15 hp) Författare Program/Kurs Gert Soomsalu HOP1 Handledare Antal ord: 13852 Michael Jonsson Beteckning Kurskod Självständigt arbete magisteruppsats, krigsvetenskap 2O015 ESTONIA IN BALTIC NAVAL COOPERATION- BUSINESS AS USUAL? Sammanfattning: Since the re-establishment of Estonian navy, Baltic naval cooperation has played various roles for Estonian navy. During different periods, Estonian involvement in cooperation has been fluctuating and in 2014, Estonia decided to withdraw from afloat cooperation, yet continuing with other forms of it. In 2018, Estonia proposed new concept and goals for Baltic Naval cooperation. To better un- derstand the current state of affairs, main motives behind Estonia’s acting in cooperation from es- tablishing the cooperation until today are studied and presented. The main aim of this thesis is high- light which factors are favourable to carry out the ideas presented in the concept for future cooper- ation, Baltic Naval Vision 2030+. Results show that there are factors indicating favourable conditions to carry out the plans, neverthe- less there are also factors less favourable. Most salient favouring factor is strategic culture which is similar in Baltic countries, most salient hindering factor is lack of top-down political support. Nyckelord: Cooperation, Baltic navies, Baltic defence, Estonian navy. Sida 1 av 33 Gert Soomsalu 2020-10-01 HOP1 Contents 1. INTRODUCTION..........................................................................................................................................
    [Show full text]