Eesti Riigikaitse Eesti Riigikaitse

EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE

HEA LUGEJA SISUKORD

Hiljutised sündmused Georgias tõestasid veel kord, et me elame maailmas, mis ei ole veel piisavalt turvaline EESTI VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 4 ja kus kulutused riigikaitse arendamiseks pole tehtud EESTI KAITSEPOLIITIKA 7 asjata. Eesti riigikaitse arengu jaoks oli pöördelise täht- EESTI RIIGIKAITSE 9 susega liitumine NATO ja Euroopa Liiduga 2004. aastal. KAITSEMINISTEERIUM 14 Oleme teadlikud, et see ajalooline otsus mõjub meie riigi- KAITSEVÄGI 18 kaitse arengule positiivselt vaid siis, kui me ise muutume KAITSELIIT 24 osaks neist organisatsioonidest. Selle nimel oleme töötanud KAITSE-EELARVE 27 nelja möödunud aasta jooksul ning valminud brošüüris RAHVUSVAHELINE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 31 anname teile ülevaate, milline on Eesti riigikaitse hetkeseis RAHVUSVAHELISED OPERATSIOONID 35 ja missuguses suunas oleme liikumas. Siit leiate erinevaid KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA OSALUS valdkondi tutvustavad ülevaated kogu kaitseministeeriumi RIIGISISESES KRIISIOHJES 42 haldusala kohta, kaasa arvatud meie kaitsevägi ja vaba- ABIKÄEPOLIITIKA 44 tahtlikud riigikaitseorganisatsioonid. HARIDUS JA VÄLJAÕPE 46 VÄLJAÕPPEKESKUSED JA HARJUTUSVÄLJAD 49 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS 52 Kaitseministeerium NATO INVESTEERINGUD 55 HANKED 57 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 60 NATO KÜBERKAITSE KOMPETENTSIKESKUS 62 SALASTATUD VÄLISTEABE KAITSE 63 EESTI KAITSEVÄELANE 64 AVALIK ARVAMUS 67 LÄÄNEMEREMAADE RELVAJÕUDUDE SUURUS 70 EESTI KAITSEVÄE AUASTMETUNNUSED 72 4 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 5

EESTI VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Eesti juhtpõhimõteteks välis- ning julgeolekupoliitika elluviimisel on julgeoleku jagamatuse printsiip, rahvusvahelise koostöö olulisus ning demokraatlike väärtuste kaitse. Julgeolekut tervikuna mõjutavad maailmas aset leidvad sündmused: suhted, kokkulepped ja konﬂ iktid.

Kõik need avaldavad mõju ka Eesti julgeolekule. Eesti eesmärk on parendada NATO ja Euroopa Liidu liik- Eesti väärtustab kuulumist Euroopa Liidu demokraatlike mesuse kaudu meie enda riiklikku ja seeläbi ka rahvus- riikide perre. Välispoliitika ja julgeoleku seisukohalt on vahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühiste demo- Eesti jaoks väga oluline Euroopa riikide koostöö ELi ühise kraatlike põhimõtete ja eesmärkidega organisatsioonidesse välis- ja julgeolekupoliitika (Common Foreign and Security on üks Eesti julgeoleku põhialustest ning garantiidest. Policy − CFSP) ning ühe osana sellest Euroopa julge- Rahvusvahelise kaitsekoostöö eesmärk on suurendada oleku- ja kaitsepoliitika (European Security and Defence riikidevahelist usaldust, stabiilsust ning läbipaistvust. See Policy − ESDP) raames. Eesti toetab CFSP ja ESDP aitab vältida sõjaliste kriiside teket. jätkuvat väljaarendamist. ESDP ühtlustab ja koordineerib ELi julgeoleku- ja kaitsealast koostööd. ESDP raames NATO liikmena on Eesti jaoks esmatähtis kollektiivse kaitse osales Eesti koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga põhimõte, mis aitab alliansi liikmesriikidel paremini ja tõhu- Põhjala lahingugrupis, mis oli valmisolekus 2008. aasta samalt toime tulla võimalike ohtudega. Seetõttu osaleme esimesel poolel. mitmes alliansi ühisprojektis. Nii aitab NATO riikide koostöös Eestisse loodud NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kahe- ja mitmepoolne koostöö aitab Eestil tugevdada Kompetentsikeskuses tehtav teadus- ja arendus töö luua turva- suhteid meie jaoks oluliste sõbralike riikidega. Eesti jaoks lisemat küberruumi alliansi liikmete ja partnerite jaoks. on tähtis liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega, aga ka tihe koostöö lähinaabrite, Põhja- ja Baltimaadega. 6 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 7

EESTI KAITSEPOLIITIKA

Eesti Vabariigi kaitsepoliitika eesmärk on saavutada riigi kaitseks usutav heidutusvõime ja valmisolek tegutse- Samuti toetame mitme NATO ja ELi partnerriigi püüdlusi miseks võimaliku sõjalise kriisi korral. Nii Eesti kaitse- demokraatia suunas, nagu Ukraina ja Georgia arengut, jõududel kui ka kaitsealasel rahvusvahelisel koostööl on mis stabiliseerib julgeolekukeskkonda kogu Euro-Atlandi taolise heidutusvõime saavutamisel tähtis roll. Riigikaitse piirkonnas. eesmärgiks on tagada valmisolek võimalikeks riigi suve- räänsust ähvardavateks ohtudeks. Kuigi keskmises ja Eesti on liitunud ning on ka tulevikus valmis liituma pikemas ajaperspektiivis on otsene sõjaline rünnak mis lepetega, mis arendavad rahvusvahelist koostööd ning tahes NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline, ei saa tugevdavad julgeolekut. Kuigi neist üks olulisemaid, sellise olukorra tekkimist täiesti välistada. Euroopa tavarelvastust piirav lepe (CFE), ei ole eriarva- muste tõttu veel jõustunud, on Eesti valmis liituma sellega Sarnaselt julgeolekukeskkonna laienemisega mõjutavad kohe, kui kõik osapooled on nõus täitma leppega võetud Eesti julgeolekut kontrollimatud arengud kogu maailmas kohustusi. ja nendega kaasnev võimalik ebastabiilsus. Üleilmastu- mine ja riikide vastastikune sõltuvus on üha enam esile Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena lasub Eestil toonud asümmeetrilised ohud, mistõttu kasvab tõenäosus, moraalne kohustus panustada julgeoleku saavutamisse et oleme silmitsi uute mitmetahuliste ning sageli ettenäge- mitmesugustes kriisipiirkondades. Sel põhjusel osalevad matute väljakutsetega nagu näiteks küberrünnakud, mida Eesti kaitseväelased rahvusvahelistes operatsioonides Iraa- Eesti koges juba 2007. aasta aprillikriisi ajal. gis, Afganistanis ja Kosovos. Oma panusega aitab Eesti kaasa nende konﬂ iktide lahendamisele ning julgeolekuolu- Eesti riigikaitse põhineb julgeoleku jagamatusel, mille korra parandamisele. tähtis koostisosa on riigi esmase kaitsevõime tagamine. Eesti kodanikel lasub põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses ning selle täideviimiseks on kehtestatud üldine sõjaväekohustus kõigile täisealistele meeskodanikele. Kohustuslik ajateenistus on Eesti riigikaitse alustala, mis 8 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 9

EESTI RIIGIKAITSE

Põhiseadusest tulenevalt on Eesti riigikaitse laiemaks ees- märgiks säilitada riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne kasvatab Eesti kodanikes kaitsetahet ja valmistab ette terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. elukutselisi kaitseväelasi ning reservjõude Eesti kaitse- Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. Vabariigi jõudude jaoks. Eesti kaitsejõud täidavad nelja põhiüles- Valitsus koordineerib ja suunab riigikaitselist tegevust. annet: osalemine NATO kollektiivkaitses ning Eestit ja/või Kaitseministeerium vastutab sõjalise riigikaitse korralda- tema liitlasi ohustavate rahvusvaheliste kriisiolukordade mise eest Eestis. Selle elluviimises osalevad kaitsevägi ohjamine, Eesti suveräänsuse demonstreerimine, osa- ja vabatahtlikest moodustatud Kaitseliit. Muutuv maailm lemine rahvusvahelistes kriisiohjeoperatsioonides ning meie ümber nõuab ka meilt valmisolekut muutusteks. rahvusvaheline kaitsekoostöö. Valmistumine eilseteks ohtudeks ei kaitse meid tänaste ega homsete ohtude (rahvusvaheline terrorism, massi- Eesti kaitse-eelarve kasvas 2007. aastal ligi 34%, moo- hävitusrelvade levik, küberohud ja paljud teised asüm- dustades kokku 4,061 miljardit krooni. Sisemajanduse meetrilised ohud) eest. NATOga liitumise järel on märga- koguproduktist moodustab see 1,62%. 2008. aastal tavalt muutunud Eesti riigikaitset kujundavad arusaamad jätkusid investeeringud Eesti kaitsevõime suurendamisse. ning alustekstid. Riigikogu võttis 2008. aasta juunis vastu kaitseväe korralduse seaduse. Mais kinnitas Vabariigi Valitsus küberjul- Rahuaja riigikaitse seadus on põhiseaduse kõrval üks geoleku strateegia. Samuti toimub kaitseministeeriumis tähtsamaid demokraatliku tsiviiljuhtimise aluseid sätesta- alates 2007. aastast riigikaitse uue kümneaastase arengu- vaid õigusakte, mis näeb ette riigikaitse korralduse põhi- kava ettevalmistamine 2009–2018. aastaks. Need doku- mõtted. Antud seadus peab tagama riigikaitse tervikliku mendid on riigikaitse tuleviku jaoks suure tähtsusega ning ja tasakaalustatud korraldamise ning lähtuma demokraat- aitavad Eestil toime tulla pidevalt muutuva julgeolekukesk- liku õigusriigi põhimõtetest. Hiljuti vastu võetud kaitseväe konna uute väljakutsetega. korralduse seadus reguleerib kaitseväe korralduse aluseid, kaitseväe juhtimist, ülesehitust ja ülesandeid ning jõu kasutamist kaitseväe poolt. Lisaks seadustele on sõjalise riigikaitse korraldamise strateegilisteks alusdokumentideks 10 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 11

julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava NATO ja ELi riikidele. Maavägi on arendanud põhiliselt ja kaitseministeeriumi juhtimisel valmivad kaitsejõudude jalaväge, ent selle kõrval on välja arendatud mitmeid pikaajaline arengukava ning nelja-aastane arengukava. spetsiiﬁ lisi nišivõimeid. Eesti merevägi eelisarendab miini- tõrjevõimet. Õhuväe prioriteet on õhuseire. Relvastuse Eesti täidab seadustes ja strateegilistes alusdokumentides ning tehnika valdkonnas on panustatud kaasaegsetesse sätestatud riigikaitselisi eesmärke, osaledes aktiivselt rah- ja jätkusuutlikesse lahendustesse. Kaitseväe väljaõppe - vusvahelises julgeolekupoliitikas ja -koostöös ning aren- ja juhtimissüsteemi täiendatakse. Rahvusvahelistes dades esmast iseseisvat kaitsevõimet. NATO ja Euroopa operatsioonides on Eesti sõdurit väga kõrgelt hinnatud kui Liidu liikmesus tingib Eesti jaoks vajaduse osaleda koos professionaalset ja usaldusväärset võitlejat. liitlastega rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides. Samuti osaletakse ELi lahingugruppide ning NATO reagee- 2007. aastal algatati kaitseplaneerimisprotsessi korras- rimisjõudude rotatsioonides. tamine, mille olulisim tulem on aasta lõpuks valmiv uus sõjalise riigikaitse arengukava 2009–2018. aastaks. Taasiseseisvumisel 1991. aastal pidi Eesti alustama nullist Riigikaitse planeerimise eesmärkide seadmisel lähtub riigikaitsesüsteemi ülesehitamist ja vahendite hankimist. Eesti eelkõige riiklikest vajadustest, kuid samaaegselt Tänaseks on Eesti muutunud võrdväärseks partneriks arvestatakse NATO ja Euroopa Liidu raames kokku lepitud

EESTI RIIGIKAITSE JUHTIMINE

Õiguskantsler Vabariigi President Riigikontrolör Kohalikud omavalitsused Riigikogu Eesti Pank Riigikaitse Nõukogu Vabariigi Valitsus

Teised Kaitseminister Siseministeeriumi ministeeriumid valitsemisala

Teabeamet Kaitseressursside Kaitseministeerium Kaitseväe juhataja Seli tervisekeskus Eesti Sõjamuuseum- Amet kindral Laidoneri muuseum

Kaitseliit Kaitsevägi 12 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 13

suundadega. Uus kava harmoniseerib Eesti riigikaitse pla- suurendamine, Kaitseliidu arendamine ja ümberkujunda- neerimist NATO planeerimistsükliga ning seda hakatakse mine, teenistuse kvaliteedi jätkuv paranemine. Arengu- täpsustama iga nelja aasta järel. kava elluviimise käigus soovib Eesti ühtlasi tõhustada värbamissüsteemi ning tagada kaitseväelaste palgatõusu Valmiv arengukava tõstab esile mitu olulist valdkonda: jätkumise ja suurema motiveerituse. iseseisva esmase kaitsevõime suurendamine, osalemine rahvusvahelistes operatsioonides, vastuvõtva riigi toetuse

Kaitse-eelarve % SKP-st (2006–2008)

2006 2007 2008 Eesti 1,4% 1,6% 1,6% Läti 1,4% 1,8% 1,7% Leedu 1,2% 1,3% 1,2% Taani 1,4% 1,3% 1,3% Norra 1,5% 1,8% 1,5% Saksamaa 1,3% 1,3% 1,3% Poola 1,8% 1,8% 1,8% Rootsi 1,5% 1,3% 1,2% Soome 1,3% 1,3% 1,3% Venemaa 4,1% - 3,0% NATO keskm. 1,7% 1,8% - 14 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 15

Struktuuriliselt on ministeerium jaotatud nelja asekantsleri KAITSEMINISTEERIUM vastutusalaks. Kujundlikult võib öelda, et kaitsepoliitika asekantslerile alluvad osakonnad töötavad välja visiooni riigikaitse tulevikust, kaitseplaneerimise asekantsleri Riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis vastutavad vastutusala nö tõlgib selle võimete ning eelarve keelde. kaitseminister ja kaitseministeerium. Laiemalt on ministee- Kaitseinvesteeringute asekantslerile alluvad osakonnad riumi ülesanneteks ettepanekute tegemine riigikaitsepolii- tagavad konkreetsed võimed ning õigus- ja haldusküsi- tika kavandamiseks, kavandatu elluviimine ning riigikaitse muste asekantsleri vastutusala toetab ministeeriumi tööd. korraldamine, sealhulgas: Ministeerium kooskõlastab oma tegevuse kaitseväe ning • riigikaitse üldkava väljatöötamine, teiste asjassepuutuvate allasutustega kogu otsustusprot- • rahvusvahelise koostöö korraldamine, sessi jooksul. • mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korraldamine, • kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, • kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse ﬁ nantseerimine ja varustamine, • kaitsetööstuse arendamine, • kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, • vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi vastutusalas on kaitsevägi, värbamise ja ajateenistusega tegelev Kaitseressursside Amet, Teabe- amet, aga ka sõjaajalugu tutvustav Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum1 ning kaitseväelastele taastus- ravi pakkuv Seli tervisekeskus. Ministri pädevuses on järelevalve kõigi allasutuste üle nii seaduse kui ka otstarbe- kuse seisukohast.

1 Johan Laidoner (1884–1953) Eesti sõjavägede ülemjuhataja 1918–20, 1924–25, 1934-40. Suri Nõukogude Liidus, Vladimiri vanglas. 16 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 17

MINISTER Kaitseministeeriumi struktuur

Siseauditiosakond KANTSLER

Julgeolekuosakond Avalike suhete Personaliosakond osakond Põhiregistribüroo Personalibüroo Pressibüroo Teabeturbebüroo Haridus- ja koolitusbüroo Raamatukogu Füüsilise julgeoleku büroo

Kaitsepoliitika Kaitseplaneerimise Kaitseinvesteeringute Õigus- ja haldus- asekantsler asekantsler asekantsler küsimuste asekantsler

Poliitika Riigikaitse Hangete osakond Õigusosakond planeerimise osakond planeerimise osakond

Kaitsepoliitika Riigikaitse Õigusloomebüroo planeerimise büroo planeerimise büroo Relvastusbüroo

Analüüsibüroo Eelarvebüroo Rahvusvahelise õiguse Tehnikabüroo büroo Õigusteeninduse Hankepoliitikabüroo NATO ja ESDP Operatsioonide ja büroo osakond kriisireguleerimise osakond Kaitsetööstuse ja innovatsiooni büroo Rahvusvaheliste Haldusosakond NATO büroo operatsioonide büroo NATO investeeringute ESDP büroo Kriisireguleerimise büroo osakond Asjaajamisbüroo

Teenindusbüroo Rahvusvahelise Kaitseväeteenistuse Infrastruktuuri osakond koostöö osakond osakond

Kahepoolse koostöö Kaitseväeteenistuse Ehitusbüroo Rahandusosakond büroo büroo Kaitsealase abi Mobilisatsioonibüroo Kinnisvarabüroo Raamatupidamisbüroo ja Balti koostöö büroo

Protokollibüroo Tervishoiubüroo Side- ja infotehnoloogia osakond

Infotehnoloogia- büroo Telekommunikatsiooni- büroo 18 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 19

Lisaks allub kaitseväe juhatajale ka vabatahtlik riigikaitse- KAITSEVÄGI organisatsioon Kaitseliit. Eesti kaitseväele püstitatud üles- anded jagunevad rahuaegseteks ülesanneteks ja kriisi- või sõjaaegseteks ülesanneteks. Kaitseväge juhib rahuajal ainujuhtimise põhimõttel kaitse- väe juhataja, kes vastavalt kaitseväe korralduse seadusele Kaitseväe põhiülesanded rahuajal on: allub kaitseministrile. Kaitseväe juhataja vastutab kaitse- • õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll; väe valmisoleku eest täita kaitseväele pandud ülesandeid. • pideva kaitsevalmiduse tagamine; Sõjaajal on täielik juhtimisõigus kaitseväe ülemjuhatajal, • ajateenijate väljaõpetamine ja reservüksuste kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kaitseväe juha- ettevalmistamine; taja tööorgan on Kaitsejõudude Peastaap, mille ülesanded • üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistes on strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöö- operatsioonides; tamine ja väeliikide vahelise koostöö planeerimine. • tsiviilvõimude abistamine (loodusõnnetuste, katastrooﬁ de jms korral). Struktuuriliselt jaguneb kaitsevägi väeliikideks, millele lisanduvad neli kaitseringkonda (põhja, kirde, lääne ja lõuna) koos staapidega ning keskalluvusega üksused.

EESTI KAITSEVÄGI EESTI KAITSEVÄGI Keskalluvusega üksused Kaitseväe struktuur ja juhtimine

Kaitseväe juhataja Kaitseväe juhataja

Peastaap

Logistikakeskus Luurepataljon KVÜÕA Maavägi MerevägiÕhuvägi Kaitseliit (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused)

StsVÕK Kaitseväe Lahingukool Kaitseringkonnad Keskalluvusega üksused Üksik-sidepataljon 20 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 21

Kaitseväe ülesanded kriisi korral või sõjaajal on: Rahuoperatsioonide Keskus (ROK) kui ka Scoutspataljon. • kontrolli tagamine riigi territooriumi üle; ROKi ülesanne on välisoperatsioonile suunduvate üksuste • kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks; väljaõpetamine. Scoutspataljon koosneb ainult elukutse- • riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi listest kaitseväelastest. Pataljoni ülesanne on tagada Eesti olemasolevate sõjaliste vahenditega; kaitseväe kiirreageerimisvõime. • riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhu- kaitse tagamine; Merevägi koosneb Mereväe Staabist, Mereväebaasist • merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja ja Miinilaevade Divisjonist. Balti Miinitõrje Eskaader võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine. (BALTRON) allub Balti sõjalisele komiteele ehk Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatele ning täidesaatvaks võimuks Maavägi on Eesti kaitsejõudude suurim väeliik, mille koos- on Eesti, Läti ja Leedu mereväeülemad. Mereväebaasi seisu kuulub kokku 12 üksust või väljaõppekeskust (VÕK). alluvuses asub Mereväe Arendus- ja Väljaõppekeskus Suurimad väljaõppekeskused on Tapal asuv lahingutoetus- (MEVAK) ning Miinilaevade Divisjoni koosseisus tuukri- üksuste väljaõppekeskus ja Võrus asuv jalaväe väljaõppe- grupp. Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete keskus. Väljaõppekeskuste põhiülesanne on reservüksuste kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. väljaõpetamine ajateenijate baasil. Paldiskis asuvad nii

EESTI KAITSEVÄGI EESTI KAITSEVÄGI Maaväe struktuur ja juhtimine Merevägi

Maaväe ülem Mereväe ülem

Maaväe Staap JVÕK Viru ÜJP Kirde 1. Jalaväebrigaadi Kaitseringkond Suurtükiväe grupp Mereväe Staap Staap Lääne Õhutõrjepataljon JVÕK Kaitseringkond Kuperjanovi ÜJP Pioneeripataljon Mereväebaas Miinilaevade Divisjon Lõuna JVÕK Kaitseringkond Kaitseväe Üksik-vahipataljon Keskpolügoon Põhja ROK Kaitseringkond Staabi- ja tagalakeskus MEVAK Tuukrid Scoutspataljon 22 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 23

EESTI KAITSEVÄGI Õhuvägi

Õhuvägi koosneb Õhuväe Staabist ja Ämaris paikneva st Lennubaasist ning Õhuseiredivisjonist. Lennubaasi pea- Õhuväe ülem mine ülesanne on Eesti ja liitlaste õhusõidukite teeninda- mine ja toetamine. Õhuseiredivisjoni põhiülesan ne on kontrollida Eesti õhuruumi. Õhuväe Staap

Kaitseringkonna staapide põhiülesanne on kaitseringkonna ülemale alluvate operatiivstruktuuriüksuste tegevuse Lennubaas Õhuseiredivisjon operatiivplaneerimine ja ettevalmistamine. 24 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 25

KAITSELIIT Naiskodukaitse peamised ülesanded on: • Kaitseliidu abistamine Eesti iseseisvuse ja põhiseadus- liku korra kaitsel, kodanike julgeoleku kindlustamisel Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev ning teiste ülesannete täitmisel; vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud ning • Kaitseliidu meditsiini- ja tagalateenistuse korraldamine sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. ning tagamine koostöös Kaitseliidu malevaga; • Kaitseliidu aadete ja rahvuslike tunnete levitamine Kaitseliidu põhiülesanne on rahva vabale tahtele ja oma- ning süvendamine; algatusele toetudes kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseadus- • Kaitseliidu seltskondliku elu korraldamisel osalemine. likku korda, sealhulgas sõjalise ohu eest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mille vastutusalad vastavad Eesti maa- kondade piiridele. Praegu kuulub Kaitseliitu üle 10 000 liikme. Kaitseliidu allorganisatsioonides (Naiskodukaitse, KAITSELIIT Noored Kotkad ja Kodutütred) on kokku üle 19 000 Malevad ja organisatsioonid vabatahtliku.

Kaitseliidul on tähtis osa tsiviilstruktuuride toetamisel (metsa- Kaitseliidu ülem põlengute kustutamine, politsei abistamine kaitseliitlastest Kaitseliidu Peastaap abipolitseinike näol ning erinevate ürituste turvalisuse Naiskodukaitse esinaine tagamine). Kaitseliidu vabatahtlikest koosnevad üksused on Alutaguse malev Tallinna malev Kodutütarde osalenud ka rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides peavanem Harju malev Tartu malev Balkani riikides. Kaitseliidul ja tema organisatsioonidel on Noorte Kotkaste head sidemed partnerorganisatsioonidega välismaal (Põhja- Järva malev Saaremaa malev peavanem

maades, Ühendriikides, Ühendkuningriigis). Jõgeva malev Sakala malev

Lääne malev Valgamaa malev Naiskodukaitse teeb koostööd ka teiste organisatsioonide ja ühendustega, sealhulgas Politseiameti, Pääste- Põlva malev Võrumaa malev ameti, Erna Seltsi, Kodanikukaitseseltsi ning kohalike Pärnumaa malev Viru malev

omavalitsustega. Rapla malev 26 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 27

Kodutütarde organisatsioon on asutatud eesmärgiga kasvatada noortes tütarlastes isamaalist meelsust ja KAITSE-EELARVE valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armas- tust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama eesti keelt ja eesti meelt, olema ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja 1994. aastast kuni 2003. aastani suurenes kaitse-eelarve vastutusvõimelised, hoolima loodusest ning austama oma nii mahuliselt kui ka osakaaluna sisemajanduse kogu- vanemaid ja kaasinimesi. produktist (SKP). Alates NATOga liitumise aastast (2004) on kaitse-eelarve maht pidevalt suurenenud, kuid selle Poisteorganisatsioon Noored Kotkad hõlmab ligemale osakaal SKPs vähenes kuni 2007. aastani, moodustades 3500 noormeest üle Eesti. Organisatsiooni eesmärk on 2006. aastal vaid 1,42% SKPst. Tulenevalt NATO liikme- kasvatada noori tublideks, vaimselt ja kehaliselt terveteks susega võetud kohustustest on kaitseministeeriumil kavas kodanikeks. Lisaks paljudele põnevatele tegevustele, viia kaitsekulutuste tase 2010. aastaks järkjärgult 2%ni nagu langevarjuga hüppamine, purilennukiga lendamine, SKPst. Sarnast tahet väljendavad ka Vabariigi Valitsuse orienteerumine, relvadest laskmine jms, osalevad Noored tegevusprogramm ning riigi eelarvestrateegia otsused. Kotkad mitmesugustel võistlustel, millest populaarseimaks, aga ka raskeimaks, on kujunenud umbes 35 km pikkune luurevõistlus Mini-Erna. Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutused ja eelarve osakaal SKP-st ajavahemikus 1994−2010

2,00% 7 000

2,00% 1,90% 1,80% 6 000 1,61% 1,55% 1,53%

1,50% 1.46% 1,42% 5 000 1,34% 1,22% 1,16% 4 000 1,09% 1,07% 1,06% 0,97% 1,00% 0,95%

0,84% 3 000

2 000 0,50%

1 000

Kaitsekulutuste osakaal SKP-st 0,00% 0 Kaitse-eelarve suurus miljonites kroonides 2001 2007 2009 2010 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2008

1EUR=15,6466 EEK 28 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 29

Sellest eesmärgist johtuvalt on 2009. aastal planeeritud nii suht- kui ka absoluutarvudes. 2008. aastal moodusta- kaitsekulutuste mahuks 1,90% SKPst ja 2010. aastal vad kaitseministeeriumi peamistest kululiikidest persona- 2,00% SKPst. likulud vaid 24%, mis on võrreldes teiste NATO riikidega hea saavutus. Kaitseotstarbelisteks investeeringuteks Alates 2004. aastast on kaitse-eelarves personalikulude suudab Eesti eraldada ligi viiendiku kaitse-eelarvest. ning majandamiskulude osakaal suhtarvuliselt vähenenud. Kaitseotstarbelise erivarustuse hanked on samas suurenenud

Kaitseministeeriumi eelarve jagunemine kululiigiti 2004-2008 40% 40%

35% 35%

30% 30% 27% 27% 27% 26% 26% 24% 24% 23% 25% 23% 25% 22% 22% 20% 20% 19%

20% 18% 20% 17% 16% 15% 15%

15% 14% 15% 11% 11% 9% 10% 10% 10% 10% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5%

0% 0% Personalikulud Majanduskulud Kaitseotstarbelise Investeeringud Eraldised Muud kulud erivarustuse infrastruktuuri 2004 2005 2006 2007 2008 investeeringud arendamisse

Kategooria Eelarve maht kroonides (miljon) 2004 2005 2006 2007 2008 Personalikulud 621,32 682,54 761,38 909,10 1 153,88 Majandamiskulud 553,95 583,97 642,33 793,58 943,66 Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud 451,58 445,07 634,05 1039,8 1012,33 Investeeringud infrastruktuuri arendamisse 350,99 466,05 467,84 602,93 703,34 Eraldised 211,92 121,31 146,56 178,4 223,23 Muud kulud 108,57 269,53 293,73 414,78 558,19 Kokku 2 298,33 2 568,47 2 945,89 3 938,59 4901,69*

*2008. aasta kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringute eelarves kajastub ka 2007. aastal makstud summa 307,05 30 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 31

Kaitseministeeriumi valitsemisala Eelarve maht Maht eelarve 2008 kroonides (tuhat) eelarvest RAHVUSVAHELINE Kaitseministeerium 2 235 878,79 45,6% Maavägi 956 941,12 19,5% KAITSEALANE KOOSTÖÖ Kaitseväe Logistikakeskus 723 550,98 14,8% Kaitsejõudude Peastaap 253 701,11 5,2% Teabeamet 165 000,00 3,4% Merevägi 169 278,80 3,5% NATO on juba kuus aastakümmet edukalt toiminud Õhuvägi 163 087,54 3,3% Euroopa ja Põhja-Ameerika riike ühendava sõjalis- Kaitseväe õppeasutused 147 220,30 3,0% poliitilise organisatsioonina. Alliansi liikmesriigina väärtus- Kaitseressursside Amet 62 238,10 1,3% tab Eesti NATO formaadis tehtavat rahvusvahelist koostööd Seli Tervisekeskus 10 462,40 0,2% Eesti Sõjamuuseum – Laidoneri Muuseum 14 275,89 0,3% ning peab kõige olulisemaks jõukohast osalust NATO Kokku 4 901 635,03 100,0% sõjalistes operatsioonides ja NATO reageerimisjõudude (NRF) rotatsioonides, osalust NATO kollektiivses kaitse- planeerimises, NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompe- tentsikeskuse võõrustamist, õhuturbe tagamist Eesti õhuruumis koostöös meie liitlasriikidega ning NATO laienemise ja laiema partnerlusprotsessi toetamist. Eesti on selgelt väljendanud kavatsust pidada kinni liitlaste- vahelisest kokkuleppest suurendada NATO riikide kaitse- kulutusi 2%ni sisemajanduse koguproduktist, et tõhustada liitlaste võimet täita ühiseid kohustusi. Enne NATOga liitumist 2004. aastal sai Eesti väärtuslikke kogemusi NATOga lõimumise protsessis, osaledes erinevates NATO partnerlus- programmides (PfP, PARP, Intensiﬁ ed Dialogue, MAP jne). Saadud kogemusi oleme nüüd abiandja riigina edukalt jaganud mitme NATO partnerriigiga. Parimal moel on see väljendunud eeskätt Georgia ja Ukraina, aga ka Lääne- Balkani riikide NATO suunaliste püüdluste toetamises. 32 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 33

Euroopa Liit on lisaks ühtsele majandusruumile moodus- Lisaks NATOs ja Euroopa Liidus tehtavale koostööle aren- tanud liikmesriikide jaoks ka ühise julgeolekuruumi, mille dab Eesti olulisemate partnerriikidega suhteid kahepoolselt tugevdamine esitab ELi kaitsepoliitikale keerulisi väljakut- ja regionaalsetes formaatides. Viimastest tasub mainida seid ning seab suured eesmärgid. Eesti osalus Euroopa tihedat suhtlust Põhjala riikidega (Soome, Rootsi, Norra Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ESDP) on loonud ja Taani) ning koostööd Balti riikide vahel. Geograaﬁ liselt paremaid koostöövõimalusi ühishangeteks, kaitsealaseks lähedaste ja sarnase ajalooga väikeriikidena on Eestil, teadus- ja arendustegevuseks ning ELi liikmesriikide kaitse- Lätil ja Leedul sageli otstarbekas ühendada oma jõud ja planeerimistsüklite ühtlustamiseks. Eesti on osalenud arendada kaitsealaseid ühisprojekte. Üheks edukamaks ELi rahuoperatsioonides Balkanil, kuid samuti väärib näiteks Balti riikide väljaõppealase koostöö vallas on esiletõstmist Eesti osalus Põhjala lahingugrupis, mis lisaks Tartus asuv Balti Kaitsekolledž. Praegu on suurima uue panustamisele ELi kiirreageerimisvõimesse on meil projektina ettevalmistamisel Balti riikide ühine maaväe- võimaldanud tugevdada kaitsealast koostööd Rootsi, pataljon osalemiseks NATO reageerimisjõudude (NRF) Soome, Norra ning Iirimaaga. koosseisus aastal 2010. aastal. Balti riikidel on ühine huvi 34 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 35

tagada oma õhuruumi turvalisust – praegu teevad seda NATO liitlasriigid, kes patrullivad meie õhuruumi rotatsioo- RAHVUSVAHELISED nide alusel, ent pikemas perspektiivis soovivad Eesti, Läti ja Leedu oma osalust suurendada ja kaaluvad erinevaid OPERATSIOONID võimalusi pikaajalise õhuturbelahendi leidmiseks. Koostöös Balti ja Põhjala riikidega koordineerib Eesti tihedamalt ka kaitsealase abi projekte Ukrainas ja Lääne-Balkanil. 1995. aastast kuni tänaseni on rohkem kui 2000 Eesti kaitseväelast osalenud erinevates operatsioonides Horvaa- Rahvusvahelise kaitsealase koostöö tähtis tegevusvaldkond tias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Liibanonis, on ka relvastuskontroll, mis hõlmab regionaalseid ja kahe- Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide poolseid kontakte ning läbirääkimisi, aga ka muid lepingu- vallas teeb Eesti tihedat koostööd liitlaste ja partneritega liste kohustuste täitmisega seotud toiminguid ÜRO ja NATOs ja Euroopa Liidus. Kõige tihedam on koostöö OSCE raamistikus. Ühendkuningriigi, Taani ja Ühendriikidega.

Kahepoolsed kaitsealased suhted on Eestil sisse seatud ligi- Kaitseväelaste siirmine missioonipiirkondadesse toimub kaudu kolmekümne viie riigiga Euroopas, Põhja-Ameerikas kooskõlas põhiseadusega Riigikogu otsuse alusel. Riigi- ja Aasias. Kohapealsed kaitseatašeed on Eesti määranud kogu ülesanne on otsustada, millistes operatsioonides, Soome, Poola, Taani, Saksamaale, Ühendkuningriiki, Amee- kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. rika Ühendriikidesse, Georgiasse ja Venemaale. Lisaks neile Praegu osaleb Eesti NATO ISAFi operatsioonis Afganis- on Eestil Pariisis, Washingtonis, Kiievis ja Kabulis tööl tsiviil- tanis, KFORi operatsioonis Kosovos ja rahvusvahelise isikutest kaitsepoliitika nõunikud, kes vahendavad koostöö- koalitsiooni koosseisus Iraagis. Eesti esindajad osalevad ka projekte nii ministeeriumide kui ka kaitsevägede vahel. Euroopa Liidu operatsioonis EUFOR-ALTHEA Bosnias ja Hertsegoviinas ning ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO Lähis- Kahepoolne ja regionaalne rahvusvaheline kaitsealane Idas (Liibanon, Süüria, Iisrael). koostöö hõlmab endas väga laia tegevusspektrit, mille eesmärk on parandada riikide ja nende kaitsejõudude AFGANISTAN omavahelist üksteisemõistmist ja koostegutsemisvõimet (International Security Assistance Force – ISAF) ning kasutada ressursse tõhusamalt. Sellise koostöö sisuks ISAFi operatsioon Afganistanis on nii Eesti kui ka NATO on nii aktiivne kaitsepoliitiliste seisukohtade koordineeri- kõige tähtsam rahvusvaheline operatsioon. ISAFi alluvuses mine kui ka koostöö väljaõppe, sõjaväelise hariduse ning on üle 53 000 kaitseväelase 40 riigist, sealhulgas kõigist hangete alal. 36 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 37

26 NATO riigist. NATO raames on Eesti üksused Afganis- albaanlaste ja serblaste segaasustusega piirkonnas Mitro- tanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, mil ISAFi vicas ning staabiohvitserid KFORi peakorteris Prištinas. teenistusse asus demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli IRAAK (Operation Iraqi Freedom linna ümbrus mahajäänud lõhkekehadest. OIF, NATO Training Mission Iraqi NTM-I) Eesti osaleb Iraagi stabiliseerimises rahvusvahelise Praegu osaleb Eesti Afganistanis ligikaudu 140 kaitseväe- koalitsiooni koosseisus alates 2003. aasta juulist pärast lasega. Suurem osa Eesti üksustest teenib Lõuna-Afganis- konventsionaalse sõjategevuse lõppemist Saddam Husseini tanis Helmandi provintsis koos Ühendkuningriigi üksus- režiimi ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude vahel. Rahvus- tega. Eesti jalaväekompaniil on seal oma vastutusala, vaheliste jõudude, sealhulgas Eesti eesmärk on tagada kus kompanii viib koos Ühendkuningriigi, Ühendriikide julgeolek ja stabiilsus Iraagi ülesehitusprotsessi õnnestu- ja Afganistani üksustega läbi lahinguoperatsioone piirkon- miseks ning toetada ÜRO kinnitatud riigiülese ehituskava nas tegutsevate valitsusvastaste relvagrupeeringute vastu. elluviimist. 2008. aasta sügiseks oli Iraagi valitsus võtnud kontrolli alla 11 provintsi 18-st. KOSOVO KFOR (Kosovo Force) NATO rahutagamismissiooni KFOR eesmärk on tagada Eesti panustab Iraaki jalaväerühmaga. Eesti kaitseväelased rahu, stabiilsus ja avalik kord Kosovos ning toetada ÜRO viivad läbi operatsioone Bagdadi lähistel koostöös Amee- missioonide UNMIK2 ja EULEX tegevust Kosovo Vabariigis. rika Ühendriikide ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega Praegu osaleb KFORi missioonil Kosovos 32 riiki umbes eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja 14 700 rahutagajaga. pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.

Kosovos on teenistuses umbes 30 Eesti kaitseväelast: jala- Eesti panustab staabiohvitseridega Iraagis tegutseva väerühm ning staabiohvitserid Taani pataljoni koosseisus NATO väljaõppemissiooni NTM-I3 koosseisu, mille NATO

2 United Nations Interim Administration Mission in Kosovo 3 NATO Training Mission-Iraq 38 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 39

lõi 2004. aasta novembris. NTM-I ülesanne on abistada osalevad seal juba alates 1997. aastast. UNTSOs on Iraaki julgeolekujõudude ülesehitamisel. teenimas kaks Eesti sõjalist vaatlejat.

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA (EUFOR-ALTHEA) NRF ja ELi Lahingugrupid Bosnias ja Hertsegoviinas toimuv operatsioon EUFOR- Lisaks plaanitud operatsioonidele osaleb kaitsevägi NATO ALTHEA on seni pikaajalisim Euroopa Liidu juhitav reageerimisjõududes ja ELi lahingugruppides, mis tagavad sõjaline operatsioon. 2005. aasta detsembrist kuni 2007. nende organisatsioonide võime reageerida tänapäeva maa- aasta juulini oli Bosnia ja Hertsegoviina kirdeosas Tuzla ilmas tekkivatele kriisidele võimalikult kiiresti, sealhulgas linna lähistel teenistuses Eesti jalaväerühm ESTGUARD. kollektiivse enesekaitse kiire rakendamisega. Eesti on Praegu jätkavad Sarajevos teenistust Eesti staabiohvitserid. osa lenud NATO reageerimisjõududes sõjaväepolitsei- ja demineerimisüksuste ning mereväe miinijahtijatega. IISRAEL, LIIBANON JA SÜÜRIA Koos Läti ja Leeduga panustatakse 2010. aastal NRFi UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) koosseisu ühise jalaväepataljoniga (BALTBAT). ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära Koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga osaleti 2008. konﬂ iktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas aastal ELi Põhjala lahingugrupi koosseisus 50 kaitseväe- paiknevaid ÜRO missioone. UNTSO on Eesti kaitseväe lasega. Samade riikide lahingugrupp on valmiduses taas jaoks vanim käimasolev operatsioon – sõjalised vaatlejad 2011. aastal.

Osalus operatsioonides seisuga august 2008

Operatsioon Mille raames Riik Üksused Arv ISAF – International Security NATO Afganistani Islamivabariik jalaväekompanii, staabiohvitserid, 140 Assistance Force perrooniteenindusmeeskond, lähikaitsemeeskond, logistiline toetusüksus OIF – Operation Iraqi Freedom Rahvusvaheline koalitsioon Iraagi Vabariik staabiohvitserid, jalaväerühm 35 NTM-I – NATO Training Mission Iraq NATO Iraagi Vabariik staabiohvitserid 3 KFOR – Kosovo Force NATO Kosovo Vabariik staabiohvitserid, jalaväerühm 30 EUFOR-ALTHEA Euroopa Liit Bosnia ja Hertsegoviina staabiohvitserid 2 UNTSO – United Nations Truce Supervision Organization ÜRO Liibanon, Süüria sõjalised vaatlejad 2 NRF-11 NATO Miinijahtija EML Admiral Cowan 38 Kokku 250 30° 20° 10° 0°10° 20° 30° 40° 50° 40° 60°

40 EESTI RIIGIKAITSE RUSSIAN EESTI RIIGIKAITSE 41 70° FEDERATION Eesti kaitseväelased rahvusvahelistes 70° KAZAKHSTAN Vo rahuoperatsioonides UKRAINE lg a a e S Aral Sea Kokku n C 250 a a i s U g Z B ICEL Black p E KI Reykja AND e i S vík Sea a T RUSSIAN FE A w T’bilisi N r GEORGIA n a i

o D n S N h N ARMENIA Baku t

N A AZERBAIJAN e o 40° Yerevan 40°

L E B a

60° D N Ankara f I TURKM E ENI o S Y T F 60° A KAART W N A DERATI Tigr f is S l Ashgabat W TURKEY

R u

Helsinki O G d lan Fin 38 N f lf o Oslo Gu Tallinn Tehrān ON CYPRUS ONIA A a EST I Stockholm R Nicosia S Y Baghdād N e 140 k LEBANON A a K r S T r a Rīga Dimashq e Beirut S g t LATVIA I a t c k e ISRAEL N S g i IRAQ IRAN North Sea a A t t UANIA l LITH ‘Ammān H DENMARK nius Tel Aviv E G a Vil u København Minsk f r F B RUSSIA JORDAN a t A a KUWAIT Dublin e IRELAND BELARUS S Al Kuwayt UNITE 2 c D NETH a i KINGDOM ERLANDS Warszaw 50° t Berlin EGY l London N e Amsterdam A C Kyiv T POLAND S 50° PT I Bru GERMANY K xelles E Ad Dawhah AIN A BELGIUM Praha UKR P R QATAR Luxe CZECH Ar Riyād mbourg REPUBLIC IA M ișin LUXEMBOURG SLOVAK O Ch Masqaţ L e Abū Zabī Paris va D Wien Bratisla O d V UAE Budapest A AUSTRIA SAUDI Vaduz A S Bern Y ANI LIECHTENSTEIN HUNGAR ROM e ARABIA SWITZERLAND Bay SLOVENIA2 a of B FRANCE Ljubljana Zagreb rești iscay Beograd Bucu 20° 20° CROATIA - BOSNIA 30 N ZEGOVINA A HER SERBIA Arabian SAN MARINO BULGARIA M A o O ITALY d Sarajev Sofiya Andorra l MONACO KOSOVO a Vella r EGRO i MONTEN Priština Sea a ALBANIA je ERITREA ANDORRA t i Podgorica Skop e a c A S a EDONI Şan‘ā’ 40° SPAIN Rom S MAC Khartoum Asmara a n e a r i VATICAN u Tiranë E N Madrid i g 40° M 38L A Y E PORTUGAL e CE g Lisboa GREE e a nian n Tyrrhe S Sea e DJIBOUTI M E Ionian Athína a Djibouti INDIAN D I T Sea E R R SUDAN Ādīs Ābeba Algiers Tunis A N Valletta E OCEAN Rabat MALTA A N ALGERIA S MORO E CCO A ETHIOPIA 0500 km TUNISIA Tripoli LIA A ©Regio 2008 KL-8-083 0 200 400 km M O Muqdisho LIBYA S ©Regio 2008 KL-8-083 KENYA 0° 10° 20° 40° 60° 42 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 43

- kaitsejõudusid kasutatakse tsiviilhädaolukordade lahen- KAITSEMINISTEERIUMI damisel reeglina siis, kui riigi teised kriisiohjevõimed on ammendunud või kui nõutud ressursid või võime on VALITSEMISALA OSALUS vaid kaitsejõududel; - Kaitseliit on esmane tsiviilvõimude toetaja. Kaitseväge RIIGISISESES KRIISIOHJES kasutatakse juhul, kui Kaitseliidul ei ole vajalikke ressursse või kui tema ressurssidest ei piisa; - kaitseväge või Kaitseliitu kasutatakse hädaolukorra Eesti on piiratud ressurssidega väikeriik, kes peab võimali- lahendamisel ilma eri- või erakorralist olukorda välja kult otstarbekalt kasutama riigi käsutuses olevaid ressursse, kuulutamata: et tulla toime mitmesuguste hädaolukordadega. Seetõttu • pääste- ja hädaabitöödel loodus- või tehnoloogiliste pole alati otstarbekas dubleerida võimeid, mis on mõeldud õnnetuste korral; sisejulgeoleku tagamiseks ja riigi sõjaliseks kaitseks. • pääste- ja otsinguoperatsioonidel; • ulatuslike keskkonnareostuste likvideerimisel. Kaitseministeeriumi valitsemisala kriisiohjealane ülesanne on tsiviilvõimude toetamine, mida tehakse kooskõlas sise- Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemine riigisiseses kriisiohjes ministeeriumis koostatud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähtub põhimõttest osaleda ilma sõjalise tegevuseta ehk kriisiohjeplaanidega. Alusdokumendid ja koostöömehha- teisisõnu ilma relvadeta. Kaitseväe ja Kaitseliidu relvas- nismid, mis reguleerivad kaitseväe ja Kaitseliidu osalust tatud üksusi on võimalik kasutada vaid eriolukorra või riigisiseses kriisiohjes: erakorralise seisukorra ajal. See ei kehti aga juhul, kui - arenguplaanid ja -kavad; kaitseliitlasi kasutatakse piirivalve abistamisel ja abipolit- - seadused; seinikena politsei abistamisel. Kaitsejõudude kasutamine - Vabariigi Valitsuse määrused; sisejulgeoleku tagamisel vahetu sunni kasutamise õigu- - koostöölepingud; sega toimub Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Kaitseväge - koostöömehhanismid riiklikul ja maakondlikul tasandil. ja Kaitseliitu võib politseid abistava jõuna kaasata sisejulgeoleku tagamisse vahetu sunni kasutamise õigusega Kaitseministeeriumi valitsemisala osalus sisejulgeoleku järgmistel juhtudel: tagamises lähtub järgmistest põhimõtetest: - avaliku korra kaitse, - sisejulgeoleku tagamise eest vastutab eelkõige sise- - kõrgete väliskülaliste visiitide julgestamine, ministeerium, kuid olenevalt hädaolukorra iseloomust - terrorirünnakutele reageerimine, juhib selle lahendamist pädev valitsusasutus; - objektide valvamine ja kaitsmine. 44 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 45

ABIKÄEPOLIITIKA

Rahvusvahelise koostöö üheks suunaks kaitseministeeriumis on arenguriikide kaitsealane toetamine ja nõusta- mine. Kaitsealaste abikäeprojektidega on tegeldud mitmeid Kaitsealase abi projektid kujutavad endast peamiselt aastaid, seda nii kahepoolselt kui ka rahvusvaheliste materiaalseid annetusi (rahvusvahelised fondid, varustus), projektide osalisena. arenguriikide riigikaitselise hariduse ja väljaõppe toetamist (arenguriikide õppurite toetamine Balti Kaitsekolledžis) Aprillis 2008 kinnitati kaitseministeeriumis kaitsealase või meie ekspertide juhitud nõustamisprojekte. Läbiva abi andmise põhimõtted ja eesmärgid, mis tuginevad põhimõttena nõuab Eesti sihtriigilt vastutust abi sihipärasel põhjalikule analüüsile. Mainitud dokumendis “Kaitsealane kasutamisel ning sihtriigi panuse kasvamist projektide abikäepoliitika 2008-2010” märgitakse, et kaitsemi- elluviimisel. nisteeriumi eesmärgiks on abiprojektide kaudu tagada stabiilne julgeolekukeskkond NATO ja ELi naabruskon- Eesti on viimase aasta jooksul nõustanud Ukrainat avalikku- nas, aidata NATO liikmesuse poole püüdlevaid riike Eesti sega suhtlemise alal, Georgiat IT ning salajase teabe kaitse vastava kogemuse jagamise abil ning toetada Eesti sõjalisi vallas ning abistanud Georgiat sõjajärgselt. Samuti oleme välisoperatsioone. Enne NATO ja ELiga liitumist rohkelt panustanud NATO rahastutesse (PfP usaldusfondid), mis kaitsealast nõu ja abi saanud riigina on Eestil võimalik toetavad ohtlike rakettide hävitamist Georgias ja sõjategevuse nüüd anda oma kogemusi edasi teistele sarnast teed järgset ülesehitust Afganistanis. Alaline Eesti nõunik resi- käivatele riikidele. deerib nii Afganistanis kui Ukrainas; Georgias resideerib alates suvest ka Eesti kaitseatašee. Kuni 2010. aastani on kaitsealaseks abiks planeeritud 9 miljonit krooni aastas. Põhilised sihtriigid on Georgia, Kaitsealane abi haakub teatud määral välisministeeriumi Ukraina, Afganistan ja Montenegro – kolm neljandikku koordineeritava arenguabiga, ent tulenevalt OECD kehtes- Eesti kaitsealase abi eelarvest kulub nende riikide tatud rangetest kriteeriumitest ei lähe kõik kaitsereformi toetuseks. Lisaks on Eesti valmis käivitama projekte ka toetamise projektid kirja Eesti ametliku arenguabina. Armeenias, Aserbaidžaanis, Moldovas, Albaanias, Bosnias Lisaks loeb kaitseministeerium kaitsealaseks abiks ka ja Hertsegoviinas, Kosovos, Makedoonias ning Serbias. sõjalise varustuse annetamise ning annetused NATO rahastutesse, mis tegelevad ohtliku relvastuse kahjutuks tegemisega, sõjaväelaste ümberõppega, jne. 46 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 47

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kaitseväelase elukutse on nagu mis tahes muu eriala, mida saab omandada kutsekoolis ning rakenduskõrgkoolis lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale. bakalaureuse- ja magistriõppes. Selleks et teenida sõjaväe- Õppetöö toimub koostöös Lennuakadeemiaga ja kestab lise auastmega ametikohal, tuleb läbida ajateenistus, mille 3,5 aastat. käigus saab nii teoreetilised kui ka praktilised alusteadmi- sed riigikaitsest. Ajateenistuse käigus on võimalik saada Pärast magistriõpinguid saab õpinguid jätkata vanemstaabi- ka sõduri või nooremallohvitseri auaste. ohvitseride ja kõrgemate staabiohvitseride kursustel samuti Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis (BALTDEFCOL). BALTDEFCOL Kaitseväe Võru Lahingukool on tsiviilhariduse mõistes on Balti riikide ühisprojekt ning siin toimuvad vanemstaabi- kutsekool, kus pärast keskhariduse omandamist ja ohvitseride ja ka kõrgemate ametnike NATO standarditele ajateenistuse läbimist saab õppida vanemallohvitseriks. vastavad täienduskoolituskursused. Lisaks Eesti, Läti ja Õpe kestab 44 nädalat. Edaspidise teenistuse jooksul on Leedu kõrgematele ohvitseridele õpivad kolledžis ka meie võimalik täiendada oma teadmisi ja oskusi vanemveebli liitlas- ja partnerriikide ohvitserid. Õpingute käigus ei saa ja staabiveebli kursusel. küll omandada akadeemilist teaduskraadi, kuid õpingute tase on mitmel korral positiivset märkimist leidnud nii Ohvitseriks on võimalik õppida Tartus asuvas Kaitseväe NATO kui ka teiste välisriikide kõrgete esindajate poolt. Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgemas Sõjakoolis. Siin saab omandada sõjalise juhtimise erialal nii rakendus- Kuigi doktoriõpet sõjalise hariduse valdkonnas Eestis ei liku kõrghariduse kui ka sotsiaalteaduste magistrikraadi. korraldata, on kaitseväelastel võimalik jätkata doktori- Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli maaväe suunal kestab õpinguid välisriikide sõjalistes õppeasutustes.Kaitseväe- kolm aastat ning spetsialiseeruda on võimalik järgmistele lase elukutse juurde kuulub pidev teadmiste ja oskuste erialadele: jalavägi, logistika, side, pioneer, õhutõrje, lihvimine erialakursustel. Nii on kaitseväelastel kogu oma suurtükivägi. karjääri jooksul võimalik osaleda mitmesugustel rahvusvahelistel koolitustel, näiteks NATO koolis Oberammergaus Alates 2008. aasta sügissemestrist saab KVÜÕAs õppida või Roomas paiknevas NATO Kaitsekolledžis ja Saksamaal ka õhuväe õppesuunal. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda Marshalli keskuses. 48 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 49

Kuid valmisolek riigi kaitsmiseks valmisolek saab alguse juba gümnaasiumist. 2008/2009 õppeaastal õpetatakse VÄLJAÕPPEKESKUSED riigikaitseõpetust valikainena 94 gümnaasiumis ja 10 kutsekoolis. Riigikaitseõpetus on noorte hulgas populaa- JA HARJUTUSVÄLJAD rne ja huvipakkuv. Taasiseseisvunud Eesti riigikaitse on umbes sama vana kui on praegused gümnasistid. Nad on kasvanud samal ajal ja koos. Koolides tehtud uuringud Praegu on kaitseministeeriumi valitsemisel 479 katastri- näitavad, et noored mõistavad, et riigi kaitsmine ei alga üksust kogupindalaga 145 758 392 m. Vene sõjaväelt siis, kui vaenlane on juba väravas, vaid ettevalmistusest üle võetud ehitistest on üle 50% tänaseks võõrandatud, ja valmisolekust. Noorte aktiivne osalemine riigikaitseõpe- ära antud või maha kantud ning ülejäänud infrastruktuur tuses on märk sellest, et nad mõistavad, et ka neil on olu- on praeguseks amortiseerunud. Iga sõdur ja ajateenija line osa oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel. Riigikaitseõpe- peavad saama kasutada kõikidele kaasaegsetele nõuetele tuse tund ei ole tavaline koolitund, juba ainuüksi seetõttu, ja normidele vastavaid kasarmuid ja õppehooneid koos et paljudes koolides on õpetajaks oma ala asjatundja – korraliku meditsiinipunkti, spordisaalide ja nõuetelevasta- kaitseväelane või Kaitseliidu liige. See tund annab õpilas- vate harjutusväljade ning muude väljaõppeehitistega. tele võimaluse mõista oma riiki, riigi väärtusi ning enda kohust riigi kodanikuna. 35 ainetundi ei tähenda ainult 2007. aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arenda- teooriat klassiruumis, vaid ka ekskursioone väeosadesse misse kokku 449,6 miljonit krooni, millest 408,89 miljoni ja välilaagreid, kus süüakse sõdurisuppi ning õpitakse krooni eest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku kõike eluks vajalikku. infrastruktuuri. 2008. aasta investeeringutest suurema osa moodustavad Paldiski ROKi, VÕK Kuperjanovi ÜJPi, BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) on Balti riikide ühine LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse ning Mereväebaasi jätkuv kõrgemat sõjaväelist haridust andev õppeasutus. Kooli arendamine. Kolm viimatinimetatut on 2008.–2011. aasta peamine eesmärk on pakkuda NATO standarditele vasta- sõjalise riigikaitse arengukavas märgitud prioriteetsete vat vanemstaabiohvitseride koolitust Eesti, Läti, Leedu objektidena. Kui VÕK Kuperjanovi ÜJP on juba valmimis- ning meie liitlas- ja partnerriikide ohvitseridele. Õpingute järgus, siis järgmise nelja aasta jooksul on olulisemateks käigus ei saa küll omandada akadeemilist teaduskraadi, investeeringuteks LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse väljaehi- kuid koolis toimuvad kursused on kõrgelt hinnatud NATO tamine ja Mereväebaasi rekonstrueerimine. Maaväe või- haridusvõrgustikus ja pakuvad kõrgetasemelist rahvusvahe- mete ja ajateenijate väljaõppetingimuste parandamiseks list õpet nii kaitseväelastele kui ka riigikaitse valdkonnas on kavandatud Tapale rajada täiendav kasarmu, remondihall, töötavatele tsiviilteenistujatele. 50 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 51

tehnikagaraaž, söökla laiendus ja ühiselamu ning luua Harjumaal Keila vallas paiknev Klooga (u 990 ha) ja Saku õhutõrjerelvastuse hooldustingimused. Mereväebaasis on vallas paiknev Männiku harjutusväli (u 1 246 ha) ning peamine infrastruktuuri arendamisega seotud ülesanne Pärnumaal Surju vallas paiknev Kikepera harjutusväli kaide rekonstrueerimine. Oluliseks võib pidada ka planee- (u 850 ha). Harjutusväljade arendamise eelduseks on ritavaid investeeringuid mobilisatsiooniladude rajamiseks ulatuslik koostöö kohaliku elanikkonnaga. Kohalike elanike ning Kaitseliidu infrastruktuuri järkjärgulist arendamist. teavitamiseks korraldatakse infopäevi ja avalikke arute- lusid ning koostatakse harjutusvälju ning seal toimuvaid Eesti riigikaitseliste eesmärkide ja kaitseväelaste välja- tegevusi tutvustavaid infomaterjale. Eriti suurt tähelepanu õppevajaduste täitmiseks on planeeritud luua kuus harju- pööratakse loodusväärtuste ja keskkonnatingimuste säili- tusvälja. Lähiaastatel on esmatähtis Harjumaale Kuusalu misele. Loodusväärtuste säilimise tagavad harjutusväljade valda rajatava kaitseväe keskpolügooni (u 12 000 ha) ning kasutuselevõtule eelnevad ulatuslikud keskkonnauuringud Võrumaale Rõuge ja Sõmerpalu valdadesse planeeritava ning uuringutulemuste alusel koostatud seireprogrammid Nursipalu harjutusvälja (u 3 000 ha) väljaarendamine. ja keskkonnakorralduskavad. Kaugemas perspektiivis ehitatakse välja veel Ida-Virumaal Vaivara vallas paiknev Sirgala harjutusväli (u 2 800 ha),

Harjumaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa

Järvamaa Raplamaa Hiiumaa Läänemaa Jõgevamaa

Pärnumaa Viljandimaa Tartumaa Saaremaa

Valgamaa Põlvamaa

Võrumaa

riigipiir maakonnakeskus põhimaantee pealinn Kaitseväe lasketiir maakonna piir harjutusväli Kaitseliidu lasketiir 52 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 53

rahastab kaitseministeerium ka teaduskompetentsi loomist TEADUS- ja hoidmist riigikaitseliselt olulistes valdkondades. Lisaks võib NATO-lt või ELilt toetust saanud projektidele taotleda JA ARENDUSTEGEVUS k aitseministeeriumil kaasrahastamist.

Viimase aja ühe märkimisväärsema saavutustena võib Kaitseministeeriumi koordineeritava kaitsealase teadus- välja tuua raadiojuhitavate isetehtud lõhkeseadeldiste vas- ja arendustegevuse eesmärgid ning nende saavutamine tase kaitseseadme IRIS väljaarendamise koostöös Tallinna on paika pandud kaitsealase teadus- ja arendustegevuse Tehnikaülikooliga. strateegias, mis on koostatud umbes 10-aastaseks perioo- diks. Strateegia peamine eesmärk on Eesti kaitsevõime Seadet kasutavad Eesti üksused rahuoperatsioonis Afga- tugevdamine teaduslike ja praktiliste tehnoloogiliste lahen- nistanis ning käivad ettevalmistused selle laialdasemaks duste väljatöötamise kaudu ning Eesti teadusasutuste tootmiseks ja võimalikuks ekspordiks. Kaitsealase aren- ja teadlasgruppide suure asjatundikkuse saavutamine dustegevuse käigus loodud seadmed võivad leida kasutust riigikaitse seisukohalt olulistes uurimis- ja arendussuunda- des. Laiemalt võttes on oluline ka teaduslike ja praktiliste lahenduste leidmine NATO ja Euroopa Liidu kaitsevald- konna prioriteetsetele probleemidele.

Esmatähtsaid uurimis- ja arendussuundi on praegu neli: 1) isetehtud lõhkekehade (IED) vastane kaitse (segajad, IED neutralisaatorid jms); 2) sensorite tarkvara (eelkõige multi-sensor tracking temaatilised tarkvaraarendused, samuti passiivradarid); 3) keemiliste ainete tuvastamine (eelkõige lõhkeained); 4) võrgupõhine võime.

Suurem osa kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamisest toimub kaitseministeeriumi uurimistoetustena uurimisrühmadele ja -asutustele/ettevõtetele. Uurimistoe- tuse abil elluviidava projekti tulemusena valmib riigikaitse seisukohalt vajalik seade või uurimus. Lisaks projektidele 54 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 55

ka tsiviilsfääris. IRISe ning teiste kaitseministeeriumi grandiprojektidest välja kasvanud kaitsealaste toodete NATO INVESTEERINGUD turustamist korraldab kaitseministeeriumi omanduses olev ettevõte AS E-Arsenal. Koostöö NATOga toimub peamiselt NATO Teadusuuringute ja Tehnoloogia Organisatsiooni NATO infrastruktuurialaste projektide rahastamine toimub kaudu, kus Eestit esindavad mitmed tunnustatud teadla- NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO sed. Eesti teadusasutustel ning kaitsevaldkonnaga seotud Security Investment Program – NSIP) kaudu. Programmi ettevõtetel on võimalus taotleda rahastamist Euroopa alustati 1950. aastal ning selle eesmärk on luua NATO-le Kaitseagentuuri investeerimisprogrammi JIP (investeeri- liikmesmaades vajalik infrastruktuur või selle elemendid. mise ühendprogramm) kaudu. JIPi raames korraldatakse Projekte rahastatakse NATO liikmesriikide ühiskassa teadus- ning arendustegevuse konkursse, millel osale- kaudu. NATO ﬁ nantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks miseks tuleb huvilistel ennast kaitseministeeriumi kaudu on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoid- registreerida. Seni on JIPi raames välja kuulutatud neli lad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. konkurssi. NATO põhimõtteks on investeerida eri liikmesriikide Riigikaitseliste ja julgeolekupoliitiliste küsimustega tegeleb infrastruktuuriprojektidesse, mille järele on vajadus eel- 2006. aasta märtsis Vabariigi Valitsuse otsusega asuta- kõige NATO-l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi tud mõttekoda, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, vajadused ja võimalused. Tegu ei ole mitte abiga liikmes- mille ülesandeks on jälgida ja analüüsida kaitse- ja riigile, vaid NATO enese huvidest lähtuva investeeringuga. julgeolekuvaldkonnas toimuvaid ülemaailmseid arenguid Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse ning Eestile erihuvi pakkuvaid kitsamaid teemasid. Selle NATO sõjalise väejuhatuse koostatud dokumentides – tulemusel sündiv sõltumatu eksperthinnang peaks olema võimepakettides. riigiametitele abiks pädeva poliitika kujundamisel, aitama parandada avalikkuse informeeritust kaitse- ja julgeoleku- 2006. aasta kevadel kinnitati NATOs võimepakett, mille valdkonnas toimuvast ning arusaamist Eesti julgeolekut alusel rahastatakse 2004. aastal NATOga liitunud liikmes- mõjutavatest teguritest. Mitmesse keskuse projektidesse riikide militaarlennuväljade renoveerimist ning milles sisal- on partneritena kaasatud mõttekodasid teistest riikidest. dub 15 projektiga ka Ämari lennubaas. Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimene suurem NATO investeerimisprojekt Eestis. NATO vahenditega rahasta- 56 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 57

takse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ja lao- kompleksi renoveerimist ja ehitamist. Samaaegselt tuleb HANKED Eestil oma kaitse-eelarvest rahastada Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist. Hanketegevus kaitseministeeriumi valitsemisalas jaguneb kaheks. Strateegilisi (erivarustuse) hankeid (lahingu- 2006. aasta sügisel sõlmis kaitseministeerium Ämari tehnika, relvastus, side- ja seiresüsteemid) teeb ministee- lennubaasi liiklusala projektide projekteerimiseks lepingu rium. Riidevarustuse, väljaõppevarustuse, laskemoona Saksamaa Liitvabariigi ettevõttega Rademacher + Partner ja hooldustöödega seotud hankeid korraldab Kaitseväe Ingenieurberatung GmbH IRP. Lõpliku heakskiidu sai pro- Logistikakeskus (KV LogK). jekt 2008. aasta alguses ning selle alusel korraldas kaitseministeerium NATO rahvusvahelise ehituse riigihanke, mis Eesti kaitsealaste hangete üldised prioriteedid, hange- on esimene omalaadne Eestis. Ehitustööde algus Ämari tele kulutatavate summade piirmäärad ning ajaraamis- lennuvälja liiklusalal on planeeritud 2008. aasta neljan- tiku määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse 27.03.2004 dasse kvartalisse. Kuna tegemist on kaitseministeeriumi kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni seni kõige suurema ehitushankega, siis on huvi selle vastu aastani 2010” (KSAP 2010) ning 09.11.2007 kinnitatud olnud märgatav. Hankes osaleb ettevõtteid nii Eestist kui „Sõjalise riigikaitse arengukava 2008–2011”. ka teistest NATO liikmesriikidest. Prioriteetsed on varustusehanked välismissioonide ning 2007. aasta esimesel poolaastal korraldas kaitseministee- jalaväebrigaadi jaoks. Need hõlmavad ka õhu- ja tankitõrje- riumhanked ka Ämari lennubaasi hoolduskompleksi süsteeme ning sidesüsteeme. Lisaks on kavas hankida objektide ja kütuserajatise projekteerimiseks. Hooldus- õhu- ja mereseirevarustust, miinitõrjevarustust jms, millest kompleksi ehitisi projekteerib Saksamaa ning kütuseraja- NATO osa moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpe- tist Eesti ettevõte. Nii hooldusala kui ka kütuserajatise tada NATO osalusel ﬁ nantseeritavad tööd 2011. aastaks. projekteerimine jõuavad lõpule 2008. aastal ning samal Pärast nende tööde lõpetamist saab Ämari lennubaasi aastal kuulutatakse välja ka vastavad ehitushanked. kasutada NATO õhuturbeülesannete täitmiseks. Praeguste kalkulatsioonide põhjal kujuneb NATO ja Eesti kaasﬁ nantseerimisel Ämari lennubaasis tehtavate reno- Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuulub riigiettevõte veerimistööde kogumahuks orienteeruvalt 1,5 miljardit E-Arsenal, millel on kaks peamist tegevussuunda: krooni. 1) kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse 58 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 59

tulemusena sündivate toodete tootmisse rakendamine ning liikmesriigid panevad üles info oma kaitsealaste hangete 2) Eesti kaitsetööstuse huvide esindamine NATO ja ELi kohta ning milles osalemine on reeglina avatud ka Eesti konsortsiumites. ettevõtetele. Täpsem info on olemas EDA koduleheküljel. Lisaks korraldatakse Euroopa Kaitseagentuuri investee- NATO hanked rimisprogrammi JIP (investeerimise ühendprogramm) Kuigi NATO on esmajoones sõjaline organisatsioon, kaudu teadus- ning arendustegevuse alaseid konkursse, puudub paljudel NATO hangetel sõjaline sisu. Hankida milles osalemiseks tuleb ennast kaitseministeeriumi kaudu võidakse näiteks arvutisüsteeme, nende hooldust, autosid, registreerida. seadmete tagavaraosi, riidevarustust, büroosisustust ning palju muud. Väga palju korraldatakse NATOs ka ehitus- Vastuostud hankeid. NATO liikmesusega avanes ka Eesti ettevõtetele 2007. aastal rakendas kaitseministeerium seoses suure uks, mis võimaldab osaleda NATO hangetel koos teiste õhutõrjerelvastuse hankega esmakordselt vastuostu, mis liikmesriikide ettevõtetega. tähendab, et kaitseministeeriumi välispartner kohustub lepingusumma eest ning etteantud tingimustel Eestist Lisainfot NATO hankevõimaluste kohta saab NATO midagi vastu ostma. Vastuostu rakendamise peaeesmärk agentuuride kodulehekülgedelt (NAMSA, MC3A), on jätta kaitseministeeriumi makstav hankeraha Eesti Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ning tulevikus ilmselt majandusse, soodustades samas suurema lisaväärtusega ka E-Arsenalist. majandusharusid ja investeeringute tegemist ning andes kaitseministeeriumi uurimusprojektidest välja kasvanud Juhul kui Eesti ettevõte soovib mõnel NATO hankel osa- toodetele suuremaid ekspordivõimalusi. Eelöeldust tulene- leda, tuleb tal üldjuhul taotleda kaitseministeeriumist nn valt soodustavad vastuostulepingu tingimused vastuostude vastavusdeklaratsioon, millega kaitseministeerium annab tegemist nimetatud valdkondades. Vastuostu elluviimist NATOle omapoolse kinnituse ettevõtte usaldusväärsuse koordineerib kaitseministeeriumi juhitud ministeeriumide- kohta. Konkreetsel hankel osalemise olulisemad nõuded vaheline vastuostukomisjon. Igapäevane suhtlus ettevõ- saab hankedokumentidest. tetega vastuostude elluviimisel on peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) õlgadel. Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) võimalused EDA raames on käivitatud nn elektroonilise teadetetahvli projekt (EBB ehk Electronic Bulletin Board), kuhu 60 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 61

SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA

Kaitseministeerium on seadnud üheks tähtsamaks sõjalise riigikaitse arendamise prioriteediks Eesti kaitseväe varus- tamise nüüdisaegse side- ja infotehnoloogiaga. Kaitse- ministeerium jätkab investeerimist tänapäevaste tarkvara- lahenduste loomisse, arvutustehnika hankimisse ning telekommunikatsiooni, et toetada Eesti kaitseväe arengut. tagada Eesti kaitseväele taktikalise telekommunikatsiooni võimalused: kõneside, raadioside, andmeside ning ühildu- Strateegiline side ja laivõrk ning nende rakendused vus paralleel- ja NATO struktuuridega. Eelnevate aastatega on ehitatud ning töösse rakendatud kogu kaitseväge ja tema asutusi hõlmav strateegilise side Õhutõrje võrk ning kaitsejõudude laivõrk, et tagada rahuaja raadio- 2007. aasta veebruaris toimus õhutõrje hankelepingu ja andmeside ning nendel võrkudel põhinevad erinevad allkirjastamine ﬁ rmadega MBDA France ja SAAB Micro- rakendused. Ühe olulise rakendusena on ette nähtud wave Systems. Õhutõrjesüsteemi eesmärk on luua kantav C2 juhtimissüsteemi väljaarendamine 2012. aastaks. (MANPAD) ja vajadusel ajutiselt transpordivahenditele See annab parema võimaluse saada jooksvat ülevaadet kinnitatav raketisüsteem, mis sisaldab Mistral rakette koos üksuste paiknemisest ja liikumisest ning võimaldab see- laskeseadeldistega. Laskeseadeldised saavad vajalikku tõttu paremini juhtida. infot SAAB Microwave Systems mobiilsetelt radaritelt. Süsteem peaks Eestisse jõudma 2009. aasta lõpuks. ESTTACS ESTTACS (Estonian Tactical Communication System – Eesti taktikaline sidesüsteem) on jalaväebrigaadi ühtne taktikaline side- ja infosüsteem. Süsteemi eesmärk on 62 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 63

Hispaania, Itaalia, Läti ja Leedu. Lisaks on veel mitu NATO NATO KOOPERATIIVNE riiki avaldanud huvi keskusega liitumise vastu. Keskuse töös KÜBERKAITSE saavad osaleda ka NATO partnerriigid. KOMPETENTSIKESKUS SALASTATUD Eestis arendatakse välja NATO Kooperatiivse Küberkaitse VÄLISTEABE KAITSE Kompetentsikeskust, mille peamine ülesanne on tõhustada NATO koostegutsemisvõimet küberkaitse valdkonnas. NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on teadus- ja Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel arendustööga tegelev asutus, mille eesmärkideks on aren- täidab Eesti Vabariigis riigi julgeoleku volitatud esindaja dada küberkaitse doktriini ja kontseptsiooni, tegelda infojul- ülesandeid kaitseministeeriumi julgeolekuosakond. Riigi geoleku- ja küberkaitsealase väljaõppega, teha katseid ning julgeoleku volitatud esindaja ülesanneteks on salasta- analüüsida küberkaitse õiguslikke aspekte. tud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine Eesti Vabariigis, NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabele NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse loo- ligipääsu võimaldavate juurdepääsusertiﬁ kaatide väljas- mine on osa NATO uute võrgupõhiste võimete arendamisest. tamine ning suhtlus salastatud välisteabe avaldajatega. Võrgupõhiste võimete osakaal NATO sõjalises ettevalmistu- Salastatud välisteabe avaldajateks võivad olla rahvus- ses kasvab ning suureneb vajadus erinevate IT-süsteemide vahelised organisatsioonid (NATO, EL jt) või välisriigid. ühilduvuse, tehnoloogiliste riskide maandamise ja süstee- Salastatud välisteabe kaitse toimub riigisaladuse ja mide tõrgete ärahoidmise järele. Keskus tegeleb ka NATO salastatud välisteabe seaduse ning välisteabe avaldajaga küberkaitsestandardite ning -võimete arendamisega. sõlmitud välislepingu alusel. Praegu on Eestil salastatud teabe kaitse ja vahetamise alane välisleping 22 välisriigi Keskuse ametlik avamine toimus 2008. aasta mais. Keskus ja NATOga. Euroopa Liidu salastatud teabe kaitse toimub asub tööle rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuses Euroopa Liidu Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuse pärast seda, kui NATOlt on saadud akrediteering. Osalemine nr 264 alusel. Täiendav info riigi julgeoleku volitatud keskuses on avatud kõigile NATO liikmesriikidele. Keskuse esindaja tegevuse ning salastatud välisteabe kaitse kohta töös osalevad praegu Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, on saadaval veebiaadressil www.nsa.ee. 64 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 65

ajateenistusse kutsumist, kaitseväekohustuslaste kaitse- EESTI KAITSEVÄELANE väeteenistuskõlblikkuse hindamist ning alates 01. 01. 2008 värbamiskeskuse kaudu ka isikute värba- mist kaitseväkke lepingulisse teenistusse. Eesti kaitsejõudude isikkoosseis on komplekteeritud üldise kaitseväeteenistuskohustuse, elukutseliste sõjaväelaste Kaadrikaitseväelasena võib lepingulisse teenistusse võtta ning vabatahtlike kaitseliitlaste baasil. Põhiosa moo- Eesti kodaniku, kes: dustavad üksustena välja õpetatud ning reservi arvatud 1) on vähemalt 18 aastat vana; kaitseväekohustuslased; kaitseväe tegevteenistuses on 2) omab nõutavat kvaliﬁ katsiooni, haridust ja sõjaväelist ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja õppekogunemistest väljaõpet; osa võtvad reservväelased. 3) valdab nõutaval tasemel eesti keelt; 4) on oma tervise seisundi ja füüsilise ettevalmistuse Kaitseväeteenistuskohustus lasub kõigil tervetel meessoost poolest võimeline täitma teenistuskohustusi. Eesti kodanikel vanuses 16–60 eluaastat. Kohustuslik tee- nistus hõlmab ajateenistust ning reservteenistust. Kaheksa Teenistuse keskkond ja kaitseväelastele antavad ülesanded kuni üksteist kuud kestvasse ajateenistusse kutsutakse seavad pahatihti ohtu kaitseväelaste elu ja tervise. Tervis- noormehed vanuses 18–27 eluaastat (kaasa arvatud). hoiukorraldus kaitseministeeriumi valitsemisalas peab Ajateenistuse kestel on ajateenijatele ette nähtud igakuine välistama kaitseväelaste tervislikust seisundist tulenevaid toetus sõltuvalt ametikohast. Sõjaliselt ette valmistatud täiendavaid riske ning vajaduse korral kindlustama vaja- üksuse koosseisus reservi arvatud isikud kuuluvad ühe liku arstiabi kättesaadavuse. Kaitseväelastele tagatakse aasta jooksul pärast ajateenistuse läbimist valmidusreservi kaitseväes esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine kui kõige kiiremini mobiliseeritavasse reservüksusse. ning väljaõppe meditsiiniline toetus. Eriarstiabi tagamine Vabatahtlike reservväelastega sõlmitud lepingute alusel toimub koostöös tsiviilasutustega. Eraldiseisva asutusena on moodustatud ka valmisolekureserv, mille eesmärk on tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas Seli Tervise- tagada kaitseväe kõrgendatud reageerimisvalmidus ning keskus, kus osutatakse taastusraviteenust nii kaitseväelas- täita vajadusel Eesti Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi. tele ja kaitseliitlastele kui ka vabadusvõitlejate ja repres- Reservväelaste väljaõpe jätkub õppekogunemistel. seeritute ühingute liikmetele. Eesti kaitseväe meedikud koostöös partnerriikidega tagavad arstiabi kaitseväelastele, Kaitseväekohustuslaste arvestust peab Kaitseressursside kes osalevad rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Amet, mis lisaks korraldab oma põhiülesannetena ka Eesti on seadnud üheks eesmärgiks olla valmis 2009. 66 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 67

aastal osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kirurgide meeskondadega. Selline panus- AVALIK ARVAMUS tamine eeldab ka vabatahtlike reservväelaste kaasa - mist meditsiinipersonali hulka ning nende ettevalmistamist osalemiseks sõjalistes operatsioonides. 2008. aasta augusti viimasel ja septembri esimesel nädalal kaitseministeeriumi tellimusel eestimaalaste seas korraldatud avaliku arvamuse küsitlus (N=995) näitas, et kõige usaldusväärsemateks institutsioonideks on Eestis 15−74-aastase elanikkonna hinnangul Päästeamet ning Piirivalve, mida usaldab täielikult või pigem 93−87% elanikkonnast. Kaitseväge usaldab kindlasti või pigem 76% elanikest, sealhulgas 87% eestlastest ning 48% mitte-eestlastest. Antud tulemusega paigutus kaitsevägi kuuendaks institutsiooniks, keda Eesti 15−74 aastased elanikud kas täielikult või pigem usaldasid. Kaitseliitu usaldas samas uuringus täielikult või pigem kokku 44% vastajatest. Rõõmustav antud tulemuste puhul ongi see, et kaitseväe usaldatavus on püsinud viimase kolme aasta jooksul stabiilselt kõrge. Usaldust kaitseväe vastu näitab ka see, et võimalike rünnakute puhul Eesti riigi iseseisvu- sele peavad elanikud kaitsevõimet omavateks struktuuri- deks kõige sagedamini kohalikke jõustruktuure – kaitse- väge, politseid ja piirivalvet. Kõige tõenäolisemaks ohuks peavad eestimaalased aga rünnakut Eesti infosüsteemide vastu (71%) ja ulatuslikku merereostust (69%), neile järgneb Eesti majanduskeskkonna kahjustamine mõne välisriigi poolt (62%). Julgeoleku garantiidena nähakse aga kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhted Venemaaga. Vägagi oluliseks pidasid vastajad ka Eesti sõjaväeliste üksuste osalemist mitmesugustes kriisipiirkondades (53%), mille taga võibki 68 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 69

näha lootust, et see tagab NATO abi võimalike ohtude Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda 2008 puhul Eestile (45%). NATO tähtsust eestimaalaste jaoks Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks august/september Saldo näitab ilmekalt veel seegi, et organisatsiooni kuulumist Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike info- 22 49 5 16 7 47 süsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) peab oluliseks koguni 75% kõikidest vastanutest ning Ulatuslik merereostus 18 51 3 23 6 40 53% arvab, et pärast NATOga liitumist on Eesti julgeolek Eesti majanduskeskkonna mõjutamine Eesti 16 46 6 23 10 29 paranenud. Viimase kolme aasta lõikes on see näitaja huvisid kahjustavalt mõne välisriigi poolt

pidevalt tõusnud. Väga oluliseks pidas enamik vastajatest Massilised tänavarahutused 8 35 4 41 12 -10 ka kaitseväeteenistuse läbimist (91%). Kaitseväeteenis- Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad 7 35 4 36 19 -13 tusest kõrvalehoidmisse suhtus negatiivselt aga 71% kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Ulatuslik sõjaline rünnak 5 21 4 44 26 -43 vastanutest. mõne välisriigi poolt

Piiratud sõjaline äkkrünnak mõne 2 22 6 42 28 -45 Usaldab Ei usalda Saldo strateegilise objekti vastu

Päästeamet -4 89 93 Eestit (või mõnda suuremat linna) läbiva 4 20 5 51 21 -48 naftarongi plahvatus Piirivalve -8 79 87 67 Riigisisesed relvastatud kokkupõrked 3 21 4 46 26 -48 Eesti Pank -14 81 kuritegelike rühmituste (maffia) vahel Maksu- ja Tolliamet -13 65 78 Terroristlike organisatsioonide poolt 4 19 4 53 20 -50 Politsei -16 65 81 korraldatud terroriakt Kaitsevägi -18 58 76 Tuumakatastroof Eesti lähistel 2 19 5 47 26 -52 Õiguskantsler -13 55 68 Rahvusringhääling -20 54 73 0% 20% 40% 60% 80% 100% Riigikontroll -14 52 66 Kõik Mitte-eestlased Eestlased Kaitseliit -20 44 64 42 President -27 70 Kuulumine NATOsse Kohus -24 39 63 Kuulumine Euroopa Liitu 36 Kirik -20 56 Koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga Euroopa Liit -29 35 64 Balti riikide kaitsealane koostöö Kohalikud omavalitsused -31 33 63 NATO -31 30 61 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine Ametiühingud -25 25 50 Kuulumine OSCEsse Mittetulundusühendused -24 22 46 Kuulumine ÜROsse -37 18 55 Era-meedia kanalid Head suhted Ameerika Ühendriikidega Peaminister -49 -1 48 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega -51 -5 45 Valitsus Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel Riigikogu -53 10 43 operatsioonidel Midagi muud Erakonnad -67 -45 23 -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 70 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 71

ROOTSI VENEMAA LÄÄNEMEREMAADE 24 000 (286 000) 1 027 000 7,30 mjd USD (~21 000 000) 280 32,99 mjd USD RELVAJÕUDUDE SUURUS 5 3169 58 130 LENINGRADI SVR 30 000 EESTI 300 SOOME 4000 (16 000) Tegevteenistuses sõjaväelased 29 000 (266 000) KALININGRADI ER (sulgudes koos reserviga) 3,17 mjd USD 11 600 KE 0,386 mjd USD Kaitse-eelarve 163 811 – Tankid – – Allveelaevad 31 BALTI LAEVASTIK 6 Lahingulaevad (k.a. patrulli-, 61 2 rannakaitse- ja miinilaevad) 40 – Lahingulennukid 49

LÄTI SAKSAMAA 6000 (17 000) 246 000 (408 000) 0,47 mjd USD 36,93 mjd USD 3 2035 – 12 9 65 NATO ja – 298 Euroopa Liidu liige Soome Euroopa Liidu liige

LEEDU TAANI NATO liige 9000 (16 000) 30 000 (84 000) Rootsi Venemaa * ei osale ESDP-s 0,471 mjd USD 4,32 mjd USD Eesti – 51 Norra – – 9 66 – 48 Läti

POOLA NORRA Taani* Leedu 127 000 (361 000) 16 000 (196 000) 7,69 mjd USD 5,76 mjd USD 946 165 5 6 Valgevene 28 18 103 52 Poola Holland Saksamaa Ukraina Belgia 72 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 73

EESTI KAITSEVÄE AUASTMETUNNUSED

MAAVÄGI ÕHUVÄGI

KÕRGEMAD KÕRGEMAD OHVITSERID OHVITSERID 1. Kindral 1. Kindral 2. Kindralleitnant 2. Kindralleitnant 3. Kindralmajor 3. Kindralmajor 4. Brigaadikindral 4. Brigaadikindral

1.OF-9 2. OF-8 3. OF-7 4. OF-6 1.OF-9 2. OF-8 3. OF-7 4. OF-6 VANEM- VANEM- OHVITSERID OHVITSERID 1. Kolonel 1. Kolonel 2. Kolonelleitnant 2. Kolonelleitnant 3. Major 3. Major

1.OF-5 2. OF-4 3. OF-3 1.OF-5 2. OF-4 3. OF-3 NOOREM- NOOREM- OHVITSERID OHVITSERID 1. Kapten 1. Kapten 2. Leitnant 2. Leitnant 3. Nooremleitnant 3. Nooremleitnant 4. Lipnik 4. Lipnik 1.OF-2 2. OF-1 3. OF-1 4. OF-1 1.OF-2 2. OF-1 3. OF-1 4. OF-1 VANEMALL- VANEMALL- OHVITSERID OHVITSERID 1. Ülemveebel 1. Ülemveebel 2. Staabiveebel 2. Staabiveebel 3. Vanemveebel 3. Vanemveebel 4. Veebel 4. Veebel 1.OR-9 2. OR-8 3. OR-7 4. OR-6 5. OR-5 5. Nooremveebel 1.OR-9 2. OR-8 3. OR-7 4. OR-6 5. OR-5 5. Nooremveebel NOOREMALL- NOOREMALL- OHVITSERID OHVITSERID 1. Vanemseersant 1. Vanemseersant 2. Seersant 2. Seersant 3. Nooremseersant 3. Nooremsseersant

1.OR-4 2. OR-3 3. OR-3 1.OR-4 2. OR-3 3. OR-3 SÕDURID SÕDURID 1. Kapral 1. Kapral 2. Reamees 2. Reamees

1.OR-2 2. OR-1 1.OR-2 2. OR-1 74 EESTI RIIGIKAITSE EESTI RIIGIKAITSE 75

MEREVÄGI MEREVÄGI

KÕRGEMAD OHVITSERID 1. Admiral NOOREMALL- 2. Viitseadmiral OHVITSERID 3. Kontradmiral 1. Vanemmaat 4. Kommodoor 2. Maat 3. Nooremmaat

1.OF-9 2. OF-8 3. OF-7 4. OF-6 1.OR-4 2. OR-3 3. OR-3 VANEM- OHVITSERID MADRUSED 1. Mereväekapten 1. Vanemmadrus 2. Kaptenleitnant 2. Madrus 3. Kaptenmajor

1.OF-5 2. OF-4 3. OF-3 1.OR-2 2. OR-1

NOOREM- OHVITSERID 1. Vanemleitnant 2. Leitnant 3. Nooremleitnant 4. Lipnik

1.OF-2 2. OF-1 3. OF-1 4. OF-1

VANEMALL- OHVITSERID 1. Ülemveebel 2. Staabiveebel 3. Vanemveebel 4. Veebel 5. Nooremveebel 1.OR-9 2. OR-8 3. OR-7 4. OR-6 5. OR-5

Käesoleva väljaande kirjastamisõigused kuuluvad kaitseministeeriumile. Väljaande mehaaniline või elektrooniline reprodutseerimine või muul viisil paljundamine, sh fotopaljundus, kontaktkopeerimine ärilistel eesmärkidel on keelatud. Koostanud: Kaitseministeerium, avalike suhete osakond. Kujundus: Pult Trükk: Kruul Fotod: Kaitseministeerium, Kaitsejõudude peastaap. 2008 www.kmin.ee