Tallinna Kesklinna Liikluskoormust Vähendavate Lahendite Väljatöötamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT TALLINNA KESKLINNA LIIKLUSKOORMUST VÄHENDAVATE LAHENDITE VÄLJATÖÖTAMINE KOOSTANUD: TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUDI DIREKTOR ERIK TERK Tallinn, 2009 1 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT 1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks oli pakkuda välja selline pikemaajalisem visioon transpordikorraldusest, mis sobiks lähtematerjaliks aruteludesse Tallinna arengustrateegia uuendatud versiooni ümberkorraldatud aruteludesse. Ülesandepüstitusel lähtuti arusaamast, et linna praegune transpordisüsteem ei ole jätkusuutlik. Tema miinusteks on liiga kõrge sõiduauto kasutajate osatähtsus ja ühistranspordi madal konkurentsivõime sõiduautole kui liiklusvahendile, kesklinna liiga suur ülekoormatus transpordiga, magistraaltänavate funktsioonide täitmine tänavate poolt, mis pole selleks sobivad, elukeskkonna halvenemine transpordi ebakohtade tõttu. Seetõttu võeti juba algusest peale kurss situatsiooni radikaalsele muutmisele kahe põhimõttelise lahendi kaudu milleks on rööbastranspordi muutmine linna transpordisüsteemi kandvaks struktuuriks ja teiseks seal kus võimalik linna läbivate transpordivoogude asendamine ringmarsruutide kasutamisega. Viimase põhimõtte realiseerimisel on oluline kohta Tallinna nn. väikese ringtee rajamisel. Esitatud töö koosneb projekteerimise lähtekohtade esitamisest, kontseptuaalsest perspektiivsest transpordiskeemist ja selle kommentaaridest. Töö teostamise ajaliste ja finantsiliste piirangute teostamise ajaliste ja finantsiliste piirangute tõttu polnud võimalik teostada väga töömahukaid analüüse ja arvutusi seetõttu on pakutud välja eelkõige terviklik kontseptuaalne pilt, mille üksikelemendid nõuavad loomulikult edasist täpsemat kontrolli arvutuste teel. Kaardil esitatud liinimarsruudid on meie hinnangul põhimõtteliselt realiseeritavad, mis ei välista kõrvalekallete otstarbekust üksikutel lõikudel. Käesoleva aruande koostaja tänab Tallinna Volikogu esimehe poolt moodustatud kiirtrammi-poolmetroo ideekavandi ning Tallinna väikese ringtee võimaluste selgitamiseks loodud töörühma liikmeid: Hardo Aasmäed, Andres Harjot, Ignar Fjuki, Tiit Metsvahit, Endrik Mändi, Ain Valdmanni, Andrus Aavikut ning Reedik Võrnot, kes arutasid käesolevas töös esitatud põhimõtteid ja lahendeid nii komisjoni viiel töökoosolekul kui abistasid ka hiljem individuaalses korras täpsustusi tehes, vajalikke lisamaterjale saates jne. Tänu arhitektuuri büroole OÜ Alver Arhitektid töös esitatud kontseptuaalse skeemi vormistamise eest. Töö tulemusi esitleti lühidalt Tallinna Visiooninõukoja istungil 27. mail 2009. Seal tehtud täiendused on käesolevas tööversioonis arvestatud. 2 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT 2. ÜLDPÕHIMÕTTED ÜLESANDE LAHENDAMISEL Põhimõtted, millest käesoleva töös lähtutud on järgmised: 1) pikaajaline ja strateegiline lähenemine. Transpordisüsteemi ei kavandata mitte 5 või 15 aastaks vaid 50-ks aastaks või veelgi pikemaks perioodiks; 2) hoidumine sellistest praeguse rahapuuduse olukorras meelitavatena tunduvatest lahenditest, mis momendil on küll odavad, aga pikas perspektiivis, tulenevalt vajadusest neid ümber teha, tulevad kallimalt kätte. Püütakse kavandada selliseid süsteeme, millel on kindel pikaajaline siseloogika, aga mis võimaldavad järk-järgulist realiseerimist sõltuvalt vahendite kogunemisest; 3) liiklusolukorra parandamise (s.t parem ja kiirem ligipääs ja ohutuse tagamine) eesmärgile lisaks peetakse silmas ka nagu ökoloogilised olukorra parandamist ja hästikasutatava ruumisüsteemi loomist selle kõige laiemas mõttes; 4) lisaks linnasisese liikluse paremale tagamisele peetakse äärmiselt oluliseks ka linna ühendamist tema tagamaaga, ülejäänud Eestiga ja välismaaga; 5) proaktiivsuse põhimõte. Lähtutakse sellest, et transpordiga tagamine ei pea “lohisema kinnisvaraarendusel sabas” vaid, et uute transpordiühenduste loomisega saab anda neile potentsiaalsetele arenduspiirkondadele, mis on linna (ja aglomeratsiooni) ruumilise arengu seisukohalt enamsoovitavad, eeliseid1. 3. REALISATSIOONITEED Eelnimetatud põhimõtted on realiseeritavad meie poolt lahendatavas järgmiste põhimõtteliste lahenduste kaudu: 1. Ühistranspordi soodustamine, seda eriti kesklinnas talle eelistingimuste loomisega (s.h foorisüsteemide abil) ja kesklinnas autode parkimise piiramisega; 2. Linna ja eriti linna kõige kitsamat, mere ja Ülemiste järve vahele jäävat ala läbivate autovoogude suunamine/meelitamine ringteedele. Üheks selle suuna realiseerimise lahendiks on nn Väikese Ringtee rajamine ümber Ülemiste järve; 3. Kaasaegse tervikliku rööbastranspordisüsteemi rajamine kui strateegiliselt keskne lüli linna transpordiprobleemide lahendamisel. Et konkureerida autoga 1 Käesoleva töö täitmise käigus koostati ka Tallinna lähema paarikümne aasta olulisemate arenduspiirkondade loetelu, millega transpordisüsteemi kavandamisel tuleb arvestada. Loetelu on toodud aruande Lisas 1. 3 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT peab taoline süsteem olema kasutaja jaoks mugav ja kiire. Seetõttu on kõige sobivam lahend kesklinna läbivatele diameetritele ülesehitatud kiirtrammisüsteem2. Kiirus saavutatakse suurelt osalt suhteliselt pikkade peatusevahedega süsteemi kesklinnavälises osas ja trammile liikluses eelise andmisega (foorisüsteemid); 4. Reisirongi liikluse tihendamine linna lähisliinidel ja nende haakimine liiklusgraafikus kiirtrammiliiklusega. Linnalähirong peaks kujutama endast kiirtrammiliini jätku, seega pole otstarbekas rajada pikalt raudteega paralleelselt kulgevaid kiirtrammiliine. Eeldame, et eelseisval perioodil elektriraudtee võrgustikku ei laiendata, küll aga minnakse reisiliikluses üle tihedama graafikuga sobivale väiksemale veermele; 5. Transpordi põhiterminalide paigutuse ja nende logistika hea läbimõtlemine. “Pargi ja sõida” tüüpi parkimisalade kujundamine kiirtrammiliini lõpppeatustesse ja muudesse sobivatesse kohtadesse. (Oluliseks lisakriteeriumiks on siin suurte kaubanduskeskuste olemasolu.); 6. Kiirtrammisüsteemi seostamine lennujaama, raudtee reisivaksalite (Ülemiste!) ja reisisadamaga, mis tagab hea seose rahvusvahelise ja lokaalse liikluse vahel. Potentsiaalis võiks arvestada ka ühendust võimaliku Helsinki ja Tallinna vahel tunnelis kulgeva raudteeliiklusega, momendil on selle projekti perspektiivid küll segased. Vaatleme järgnevalt asjade seisu eraldi rööbastranspordisüsteemi loomise allülesande osas ja Väikese Ringtee allülesande osas. Lisaks eeldatakse antud töös ka mõningate teiste juba kavandatud infrastruktuursete projektide plaanipärast realiseerumist. Olulisemad nende hulgast on: • Ülemiste eritasandilise liiklussõlmede kompleksi väljaehitamine lähiajal; • Põhjaväila lõplik väljaehitamine Tallinna üldplaneeringus kavandatud kujul. Kindlasti on vajalik ka Kopli Kaubajaama likvideerimine. Selle küsimuse lahendamine, mis välistaks transiitkaubarongide sisenemise sügavale Tallinna on võimalik kas Paldiski ringraudtee rajamisega, või siis miinimumvariandina Tallinn- 2 Töö käigus arutati ka teisi termineid nagu ekspresstrammiliin, kuna aga rahvusvaheliselt rakendatav kiirusemiinimum vähemalt 25 km tunnis nn ühenduskiiruses (s.t koos peatustes ja fooride taga seismise aegadega) peaks meie poolt pakutud süsteemi puhul ka kehvemate variantide puhul olema kindlasti saavutatav (küsimus on suuresti trammile prioriteedi andmises foorisüsteemi abil), siis ei näe me antud juhul põhjust terminist kiirtramm loobuda. 4 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT Rapla ja Tallinn-Keila raudteede ühendamisega Järvel või siis väljaspool Tallinna (Männiku-Laagri ühendus). 5 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT 6 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT 4. KAVANDATAV KIIRTRAMMISÜSTEEM Kiirtrammisüsteem on linna transpordisüsteemi põhikarkassina õigustanud end paljudes Saksamaa, Śveitsi, Rootsi jt maade linnade praktikas. Sealjuures ei anna efekti mitte 1-2 liini rajamine, aga nimelt trammiliinide muude transpordiliikidega ühendatud tervikliku süsteemi rajamine. Ka antud töös on paljuski võetud eeskuju eelnimetatud riikide linnade praktikast. (Täname selle materjali esitamise ja üldistamise eest töörühma liiget Reedik Võrnot.) Tallinn jääb praegu olemasolevate trammiteede pikkuselt linna pindala km² kohta arenenud linnadest oluliselt maha. Me ei kasuta ka trammiliikluse suurt eelist, trammi suuremat kandevõimet võrreldes bussi ja trollibussiga. Suurt kandevõimet saab aga hästi rakendada just sel juhul kui ühendada kiirtrammiliinidega suurt sõitjate mahtu pakkuvad linna äärealadel asuvad linnaosad. Kesklinna läbimine taoliste linnaosade ühendamisel võimaldab reisijatele ümberistumisi teistele liinidele3. Trammi kiirus on oluliseks argumendiks, mis stimuleerib linna taga elavaid inimesi jätma oma sõiduautod linnapiirile “Reisi ja sõida” parklatesse ja kasutama oma edasisel marsruudil juba ühistransporti. Osaliselt on kiirtrammi võimalik Tallinnas kasutada juba olemasolevatel trammimarsruutidel,