EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

TALLINNA KESKLINNA LIIKLUSKOORMUST VÄHENDAVATE LAHENDITE VÄLJATÖÖTAMINE

KOOSTANUD: TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUDI DIREKTOR ERIK TERK

Tallinn, 2009

1 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks oli pakkuda välja selline pikemaajalisem visioon transpordikorraldusest, mis sobiks lähtematerjaliks aruteludesse Tallinna arengustrateegia uuendatud versiooni ümberkorraldatud aruteludesse. Ülesandepüstitusel lähtuti arusaamast, et linna praegune transpordisüsteem ei ole jätkusuutlik. Tema miinusteks on liiga kõrge sõiduauto kasutajate osatähtsus ja ühistranspordi madal konkurentsivõime sõiduautole kui liiklusvahendile, kesklinna liiga suur ülekoormatus transpordiga, magistraaltänavate funktsioonide täitmine tänavate poolt, mis pole selleks sobivad, elukeskkonna halvenemine transpordi ebakohtade tõttu. Seetõttu võeti juba algusest peale kurss situatsiooni radikaalsele muutmisele kahe põhimõttelise lahendi kaudu milleks on rööbastranspordi muutmine linna transpordisüsteemi kandvaks struktuuriks ja teiseks seal kus võimalik linna läbivate transpordivoogude asendamine ringmarsruutide kasutamisega. Viimase põhimõtte realiseerimisel on oluline kohta Tallinna nn. väikese ringtee rajamisel.

Esitatud töö koosneb projekteerimise lähtekohtade esitamisest, kontseptuaalsest perspektiivsest transpordiskeemist ja selle kommentaaridest. Töö teostamise ajaliste ja finantsiliste piirangute teostamise ajaliste ja finantsiliste piirangute tõttu polnud võimalik teostada väga töömahukaid analüüse ja arvutusi seetõttu on pakutud välja eelkõige terviklik kontseptuaalne pilt, mille üksikelemendid nõuavad loomulikult edasist täpsemat kontrolli arvutuste teel. Kaardil esitatud liinimarsruudid on meie hinnangul põhimõtteliselt realiseeritavad, mis ei välista kõrvalekallete otstarbekust üksikutel lõikudel.

Käesoleva aruande koostaja tänab Tallinna Volikogu esimehe poolt moodustatud kiirtrammi-poolmetroo ideekavandi ning Tallinna väikese ringtee võimaluste selgitamiseks loodud töörühma liikmeid: Hardo Aasmäed, Andres Harjot, Ignar Fjuki, Tiit Metsvahit, Endrik Mändi, Ain Valdmanni, Andrus Aavikut ning Reedik Võrnot, kes arutasid käesolevas töös esitatud põhimõtteid ja lahendeid nii komisjoni viiel töökoosolekul kui abistasid ka hiljem individuaalses korras täpsustusi tehes, vajalikke lisamaterjale saates jne. Tänu arhitektuuri büroole OÜ Alver Arhitektid töös esitatud kontseptuaalse skeemi vormistamise eest.

Töö tulemusi esitleti lühidalt Tallinna Visiooninõukoja istungil 27. mail 2009. Seal tehtud täiendused on käesolevas tööversioonis arvestatud.

2 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

2. ÜLDPÕHIMÕTTED ÜLESANDE LAHENDAMISEL

Põhimõtted, millest käesoleva töös lähtutud on järgmised: 1) pikaajaline ja strateegiline lähenemine. Transpordisüsteemi ei kavandata mitte 5 või 15 aastaks vaid 50-ks aastaks või veelgi pikemaks perioodiks; 2) hoidumine sellistest praeguse rahapuuduse olukorras meelitavatena tunduvatest lahenditest, mis momendil on küll odavad, aga pikas perspektiivis, tulenevalt vajadusest neid ümber teha, tulevad kallimalt kätte. Püütakse kavandada selliseid süsteeme, millel on kindel pikaajaline siseloogika, aga mis võimaldavad järk-järgulist realiseerimist sõltuvalt vahendite kogunemisest; 3) liiklusolukorra parandamise (s.t parem ja kiirem ligipääs ja ohutuse tagamine) eesmärgile lisaks peetakse silmas ka nagu ökoloogilised olukorra parandamist ja hästikasutatava ruumisüsteemi loomist selle kõige laiemas mõttes; 4) lisaks linnasisese liikluse paremale tagamisele peetakse äärmiselt oluliseks ka linna ühendamist tema tagamaaga, ülejäänud Eestiga ja välismaaga; 5) proaktiivsuse põhimõte. Lähtutakse sellest, et transpordiga tagamine ei pea “lohisema kinnisvaraarendusel sabas” vaid, et uute transpordiühenduste loomisega saab anda neile potentsiaalsetele arenduspiirkondadele, mis on linna (ja aglomeratsiooni) ruumilise arengu seisukohalt enamsoovitavad, eeliseid1.

3. REALISATSIOONITEED

Eelnimetatud põhimõtted on realiseeritavad meie poolt lahendatavas järgmiste põhimõtteliste lahenduste kaudu:

1. Ühistranspordi soodustamine, seda eriti kesklinnas talle eelistingimuste loomisega (s.h foorisüsteemide abil) ja kesklinnas autode parkimise piiramisega; 2. Linna ja eriti linna kõige kitsamat, mere ja Ülemiste järve vahele jäävat ala läbivate autovoogude suunamine/meelitamine ringteedele. Üheks selle suuna realiseerimise lahendiks on nn Väikese Ringtee rajamine ümber Ülemiste järve; 3. Kaasaegse tervikliku rööbastranspordisüsteemi rajamine kui strateegiliselt keskne lüli linna transpordiprobleemide lahendamisel. Et konkureerida autoga

1 Käesoleva töö täitmise käigus koostati ka Tallinna lähema paarikümne aasta olulisemate arenduspiirkondade loetelu, millega transpordisüsteemi kavandamisel tuleb arvestada. Loetelu on toodud aruande Lisas 1. 3 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

peab taoline süsteem olema kasutaja jaoks mugav ja kiire. Seetõttu on kõige sobivam lahend kesklinna läbivatele diameetritele ülesehitatud kiirtrammisüsteem2. Kiirus saavutatakse suurelt osalt suhteliselt pikkade peatusevahedega süsteemi kesklinnavälises osas ja trammile liikluses eelise andmisega (foorisüsteemid); 4. Reisirongi liikluse tihendamine linna lähisliinidel ja nende haakimine liiklusgraafikus kiirtrammiliiklusega. Linnalähirong peaks kujutama endast kiirtrammiliini jätku, seega pole otstarbekas rajada pikalt raudteega paralleelselt kulgevaid kiirtrammiliine. Eeldame, et eelseisval perioodil elektriraudtee võrgustikku ei laiendata, küll aga minnakse reisiliikluses üle tihedama graafikuga sobivale väiksemale veermele; 5. Transpordi põhiterminalide paigutuse ja nende logistika hea läbimõtlemine. “Pargi ja sõida” tüüpi parkimisalade kujundamine kiirtrammiliini lõpppeatustesse ja muudesse sobivatesse kohtadesse. (Oluliseks lisakriteeriumiks on siin suurte kaubanduskeskuste olemasolu.); 6. Kiirtrammisüsteemi seostamine lennujaama, raudtee reisivaksalite (Ülemiste!) ja reisisadamaga, mis tagab hea seose rahvusvahelise ja lokaalse liikluse vahel. Potentsiaalis võiks arvestada ka ühendust võimaliku Helsinki ja Tallinna vahel tunnelis kulgeva raudteeliiklusega, momendil on selle projekti perspektiivid küll segased.

Vaatleme järgnevalt asjade seisu eraldi rööbastranspordisüsteemi loomise allülesande osas ja Väikese Ringtee allülesande osas. Lisaks eeldatakse antud töös ka mõningate teiste juba kavandatud infrastruktuursete projektide plaanipärast realiseerumist. Olulisemad nende hulgast on: • Ülemiste eritasandilise liiklussõlmede kompleksi väljaehitamine lähiajal; • Põhjaväila lõplik väljaehitamine Tallinna üldplaneeringus kavandatud kujul.

Kindlasti on vajalik ka Kaubajaama likvideerimine. Selle küsimuse lahendamine, mis välistaks transiitkaubarongide sisenemise sügavale Tallinna on võimalik kas Paldiski ringraudtee rajamisega, või siis miinimumvariandina Tallinn-

2 Töö käigus arutati ka teisi termineid nagu ekspresstrammiliin, kuna aga rahvusvaheliselt rakendatav kiirusemiinimum vähemalt 25 km tunnis nn ühenduskiiruses (s.t koos peatustes ja fooride taga seismise aegadega) peaks meie poolt pakutud süsteemi puhul ka kehvemate variantide puhul olema kindlasti saavutatav (küsimus on suuresti trammile prioriteedi andmises foorisüsteemi abil), siis ei näe me antud juhul põhjust terminist kiirtramm loobuda. 4 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

Rapla ja Tallinn-Keila raudteede ühendamisega Järvel või siis väljaspool Tallinna (Männiku-Laagri ühendus).

5 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

6 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

4. KAVANDATAV KIIRTRAMMISÜSTEEM

Kiirtrammisüsteem on linna transpordisüsteemi põhikarkassina õigustanud end paljudes Saksamaa, Śveitsi, Rootsi jt maade linnade praktikas. Sealjuures ei anna efekti mitte 1-2 liini rajamine, aga nimelt trammiliinide muude transpordiliikidega ühendatud tervikliku süsteemi rajamine. Ka antud töös on paljuski võetud eeskuju eelnimetatud riikide linnade praktikast. (Täname selle materjali esitamise ja üldistamise eest töörühma liiget Reedik Võrnot.) Tallinn jääb praegu olemasolevate trammiteede pikkuselt linna pindala km² kohta arenenud linnadest oluliselt maha. Me ei kasuta ka trammiliikluse suurt eelist, trammi suuremat kandevõimet võrreldes bussi ja trollibussiga. Suurt kandevõimet saab aga hästi rakendada just sel juhul kui ühendada kiirtrammiliinidega suurt sõitjate mahtu pakkuvad linna äärealadel asuvad linnaosad. Kesklinna läbimine taoliste linnaosade ühendamisel võimaldab reisijatele ümberistumisi teistele liinidele3.

Trammi kiirus on oluliseks argumendiks, mis stimuleerib linna taga elavaid inimesi jätma oma sõiduautod linnapiirile “Reisi ja sõida” parklatesse ja kasutama oma edasisel marsruudil juba ühistransporti.

Osaliselt on kiirtrammi võimalik Tallinnas kasutada juba olemasolevatel trammimarsruutidel, suures osas aga eeldab skeem siiski uute trammiteede rajamist. Samal ajal aga tõotavad just uued liinid potentsiaalselt suure reisijatearvu tõttu oluliselt kõrgemaid efektiivsusnäitajaid.

Peame otstarbekaks Tallinna nn kahesuunalise trammiveeremi muretsemist, millel on juhtimiskabiinid veeremi mõlemas otsas ja uksed mõlemal küljel. Sõltuvalt liiklusvoogude prognoosist tuleks tellida ilmselt nii lühemate (~33m) kui pikemate (~44 m) liigendvagunitega trammikoosseise. Taoliste kaasaegsete trammide hind sõltub tellitava partii suurusest ja sellest, kui palju tuleb tramme konkreetse linna jaoks ümber kohandada. Tallinna puhul tuleb ümberkohandamist teha tulenevalt Tallinna Euroopa mõttes mittestandardsest rööpavahest ja voolupingest. Need ümberkohandamised ei tohiks aga olla väga kallid, seetõttu eeldame, et suurema partii puhul ei ületaks trammi hind 40 miljonit EEK-i ( 33 m pikkuse puhul). Peatugem järgnevalt lühidalt vaatluse all olnud trammimarsruutidel. Esialgu oli neid vaatluse all seitse.

3 Suurt vaidlust tekitas töörühmas küsimus sellest kui oluline on liinide ja ümberistumispeatuste viimine kesklinnas maa alla. Küsimusele vastamine eeldab täiendavat analüüsi ja arvutusi, mis sisaldaksid nii liini maa alla viimise maksumuse arvutust kui ka maa alla viimisega saavutatud täiendefektide arvutusi. Siinkohal ei saa ilmselt piirduda ainult reisitranspordialase vaatepunktiga, tuleks luua kontseptsioon sellest kui palju kesklinna funktsioneerimiseks, vajalikku logistikat (s.h laohooned, sõiduautode parkimine jm) on otstarbekas viia maa alla ja kuidas maaalust ruumikasutust eri otstarveteks ühendada. 7 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

1. Kavandatava võrgustiku kõige suuremat koormust kandev või sõitjatevoogu teenindav diameeter Lasnamäe-Kesklinn-ja edasi Õismäele ja Mustamäele. Selle liiniga seoses on siiski veel mitmeid läbitöötamist vajavaid küsimusi, millest osa on töörühma eelseisvatel nõupidamistel ilmselt lahendatavad, mõned aga tuleb tõenäoliselt jätta ka väljundmaterjalis (ja tõenäoliselt ka Tallinna uuendatud arengustrateegias) alternatiivseteks.

Kiirtrammiliin kulgeks mööda Laagna teed ja Gonsiori tänavat, läbima puiestee- Karli puiestee suunal. Liini Kesklinna osa kujutabki marsruudi kõige probleemsemat lõiku. Maksimaalvariandiks oleks liini paigutamine maa alla nn. Politseiaia ja Endla-Koidu tänavate ristmiku vahelises lõigus. Kui see pole kas üldse või esimesel perioodil liiga suurte kulude tõttu ( hinnanguliselt umbes 0,5 miljardit EEK km kohta, sõltub aga väga tugevalt geoloogilistest tingimustest) võimalik, tuleb minna variantidele, kus see lõik on jäetud maa peale (lahend on põhimõtteliselt võimalik, aga tülikas) või siis viidud maa alla vaid osaliselt, näiteks Vabaduse väljaku Endla-Koidu ristmiku vahel. Edasi jätkuks liin mööda Endla tänavat ristmikuni, kuhu tuleks mitmetasandiline transpordisõlm4, kust põhiliin liiguks edasi mööda Sõpruse puiesteed Mustamäele, haruliin aga mööda Endla tänavat ja Paldiski maanteed Õismäele. Täiendavalt vajavad läbiarutamist veel küsimus sellest, mis momendil ikkagi on otstarbekas asendada Sõpruse pst trolliühendus kas osaliselt või täielikult kiirtrammiühendusega. Tundub, et esimesel perioodil poleks kindlasti mõtet Sõpruse pst-l Vabaduse väljakuni ja Kaubamajani viivat trolliühendust likvideerida. Kas kaugemas tulevikus võtta ikkagi eesmärgiks mööda Sõpruse pst-d kulgeva Mustamäe trammiliini rajamine võiks jääda esialgu lahtiseks;

2. Lasnamäe liinilt haruliini ehitamine Ussimäele ja edasi Maardusse (Kallaverre). Liini rajamisega erilise trassiprobleeme ei ole, ka Maardu-Muuga elanike arv ( pluss töökohtade arvestades Muuga piirkonda) peaks olema piisav liini rajamise põhjendamiseks.

3. Kadrioru trammiliini pikendamine jõeni ja sinna “pargi ja sõida” tüüpi parkimisala rajamine, kuhu Viimsi poolsaarel elavad inimesed saaksid jätta Tallinna siirdudes oma autod. Suuri realiseerimisprobleeme siin ette näha pole. Russalka juures eeldatakse mitmetasandilist ristumist.

4. Kopli trammiliini võimalik pikendamine Paljassaarele. Tegemist on ainukese mõistliku viisiga kuidas kavandatav elamupiirkond kesklinna ja muu Tallinnaga ühendada. Loomulikult on haruliini rajamine otstarbekas aga vaid juhul kui Paljassaarele suurem elurajoon tõesti tekib (tegelikult on siin trammiliini perspektiiviga küll vastastikune sõltuvus).

4 Liini viimine maa alla ka Endla-Koidu ristmiku ja Kristiine ristmiku vahel läheks väga kalliks halbade geoloogiliste tingimuste tõttu selles piirkonnas. 8 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

5. Tondile suunduva trammiliini pikendamine Järveni koos Järvele “pargi ja sõida” tüüpi parkimisala loomisega. Seostub hästi Järve piirkonda planeeritavate suurte kinnisvara arendusprojektidega. Tundub, et Tondi-Järve vaheline trass võiks kulgeda paralleelselt raudteega.

6. Praeguselt Tartu mnt. – Majaka - Peterburi tee trammiliinilt haruliini ehitamine, mis liiguks Tuulemäe tänavalt tunnelisse viiduna ja maapealsena Lennujaama tee kõrval Lennujaama. Liini majanduslikule tasuvusele annaks palju juurde kui see haruliin saaks võimalikult hästi teenindada ka Suur-Sõjamäe/Ülemiste city piirkonnas töötama hakkavaid inimesi ja ühenduks võimalikult mugavalt sinna piirkonda rajatava raudteeterminaliga, millest tulevikus peaks saama Tallinna põhiline raudteevaksal (NB! Perspektiivis ka seos võimaliku Helsinki-Tallinn vahelise tunneli kaudu kulgeva raudteeühendusega). Seetõttu on selle kiirtrammi haruliini Lennujaamale eelneva peatuse täpne paigutus ja ühendus äärmiselt oluline.

7. Reisisadama (kõikide terminalide, nii A, B, C kui D) ühendamine trammiliinide ja nende kaudu eelkõige kesklinnaga. Esimese kolme nimetatud terminali ühendamiseks on parim ilmselt trammiliin piki Sadama tänavat. D-terminali puhul on variantideks, kas postidele tõstetud ühendus üle Admiraliteedi basseini, kui seda ei peeta sobilikuks, siis aga haru Narva maantee liinilt Hobujaama – Ahtri –Lootsi tänava trassil D-Terminalini.

8. Eelkirjeldatud 7 suunda kujutaksid endast (kiir)trammi võrgustiku põhistruktuuri. Kaugemas tulevikus võib tulla kõne alla selle võrgustiku edasiarendamine mõnede liinide pikendamisega või uute haruliinide rajamisega. Lisaks majanduslike võimaluste paranemisele ja tehnoloogia arengule sõltub aga nende otstarbekus suuresti ka sellest, kas näeme Tallinnas või Tallinna lähistel potentsiaali suuremate kinnisvaraarenduspiirkondade, nii elurajoonide kui ettevõtlusalade tekkeks. Trammiliini pikendamise Lennujaamast näiteks Jürini ei pruugi olla praegu ettenähtava Jüri asula suuruse puhul otstarbekas, küll võib aga seda olla juhul kui Jüri elanike arv oluliselt suureneks. On välja pakutud ka Õismäe ja Kesklinna trammiliinilt haruliini mööda Telliskivi tänavat, mis ühendaks selle liini Kopli trammiliiniga (terminal saaks olema sel juhul praeguse Kopli Kaubajaama territooriumil). See lahend on otstarbekas juhul kui paralleelselt kavandatakse suuri arendusprojekte Põhja-Tallinnas Vabriku, Tööstuse ja Volta tänava piirkonnas ja tahetakse nende teket toetada, muidu mitte. Projekteerijad on mõelnud ka Tondi ja Mustamäe trammiühendusele (Tondi t. ja Tammsaare tee kaudu väljumisega Sõpruse puiesteele), Lasnamäe-Maardu haruliinilt teise astme haru väljaehitamisele Randvere ja Viimsi suunas jm. Peale analüüsi leidsime neist suurima potentsiaaliga olevat üle Tondi kulgeva Mustamäe ühenduse. Praeguse linnaruumi mustri juures ei suuda ülejäänud siinmainitud liinid tõenäoliselt haarata piisavalt reisijaid, et end majanduslikult

9 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

õigustada, kui aga asustusruumis tekivad uued tugevad keskused, siis pole see tulevikus välistatud.

VÄIKE RINGTEE

Väikese Ringtee, st. Ülemiste järvest ida pool marsruudile Smuuli tee – Peeteri ristmik Tartu maanteel – Valdeku ristmik Viljandi maanteel planeeritud uue liiklusmagistraali küsimustega tegelevad praegu aktiivselt mitmed organisatsioonid: K-Projekt, Lepik&Luhaäär, PriceWaterhouseCoopers. Trass on määratletud, samuti ka projekti põhilahendid, millest kõige uudsemateks on tee tasulisuse põhimõte ja eri variandid linna ja erapartnerite koostööks. Antud töö ülesanne ei ole tehtavat tööd dubleerida, pigem jälgida, kas tekkiv lahend sobib üldisesse perspektiivsesse Tallinna linna ja linastu transpordisüsteemi väljaarendamise ideoloogiasse ja olla teatud mõttes nn. kontrollplokiks. Üldiselt võib väita, et Väikese Ringtee väljaehitamise ideoloogia sobib hästi meie poolt eespool formuleeritud strateegiliste aluspostulaatidega, probleem võib tekkida vaid seoses valitud finantslahendite tundlikkusega potentsiaalse autovoo suuruse suhtes. Prognoosid, kus autovoogu on käsitletud lineaarselt suurenevana ei pruugi olla realistlikud, ilmselt mitte ka soovitavad, seetõttu peame vajalikuks täiendavaid finantsarvutusi ka väiksemate autodevoo mahtude juures, samuti suurema tähelepanu pööramist projekti seostele Tallinna ja linnastu ümbruse perspektiivsete ruumiliste arengutega. Tallinna Väikese Ringtee projekt kujutab endast loogilist lüli Tallinna suunduvate maanteede ühendamisel ja juba seetõttu väärib ta lülitamist perspektiivsesse linnastu transpordiskeemi. Otsesed seosed projektil kavandatava kiirtrammsüsteemiga ja reisirongiliikluse tihendamise ideedega on teoreetiliselt olemas, aga oma tõenäolistelt mahtudelt kindlasti mitte esmased. Väga oluline on aga see vähendades liikluskoormust kõige enam koormatud lõigule Ülemiste järve ja mere vahel annaks Väikese Ringtee rajamine võimalusi rakendada Tallinna liikluse kitsaskohas senisest otstarbekamaid lahendusi (tugev kaudne mõju liikluse ühe põhilise kitsaskoha probleemide lahendamisele).

Kui jätta vaatluse alt välja Muuga sadamast, Lasnamäelt ja Viimsi poolsaarelt Tartu, Viljandi ja Pärnu maanteele (ja vastupidi, neilt maanteedelt eelnimetatud piirkondadesse) liikuv liikluse transiitvoog, siis muus (lokaalsemas) mõttes saab uut ringteed käsitleda siiski ühelt poolt kui valdavalt elupiirkonda Nõmmet ja teiselt poolt Lasnamäed, mis on nii elu– kui arvestades Suur-Sõjamäed ka tööhõivepiirkond, ühendava magistraalina. Väga suurt igapäevast tööalase liiklemise tõusu siin ette näha ei ole, suuremaks täiendavaks liiklusvooks võiks kujuneda Ülemiste kõrgtehnoloogialinnaku liiklus. Võib eeldada, et seal töötavatest inimestest võib teatud osa eelistada elukohana Nõmmet, ei ole välistatud ka see, et Väikest Ringteed pidi hakkab tulevikus kulgema tööalane liiklus Ülemiste linnaku ja Mustamäe Tehnoloogiapargi vahel. Siin oleks ilmselt vajalik tegelda täpsemalt Väikese Ringi transpordiühenduste Nõmmesiseste liiklusühendustega, ka täpsustada seda, kas ja mis 10 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

eeltingimustel Mustamäe Nõmmepoolse osa ühendus Ülemiste/Sõjamäe piirkonnaga võiks hakata (osaliselt) kulgema mööda seda liiklusmagistraali. Kui mitte transiitse iseloomuga liiklusvoogudest saame arvestada valdavalt vaid Narva suunas liikuvate nõmmelaste ja Viljandi ja Pärnu maanteele suunduvate Lasnamäe ja Viimsi elanikega võib see muuta projekti finantseerimisvõimalused rasketeks.

Kui Nõmme (Nõmme-Mustamäe?) ja Ülemiste-Sõjamäe piirkondade vahele tekib tulevikus rohkem igapäevast tööalast liiklust on investeerinud Väikese Ringtee rajamisse oluliselt jumekamad.

Oluliselt tõstaks liiklusvoogu Väikesel Ringteel Tallinn-Helsinki raudteetunneli valmimine ja Ülemiste kujunemine Tallinna põhiliseks rongivaksaliks. Sel juhul omandaks uus magistraal olulise rolli Ülemiste jaamaga seotud reisijate jaoks, kes saabuvad jaama Pärnu ja Viljandi maanteede suunalt või liiguvad jaamast nendele maanteedele. Täiendavalt kaubatranspordivoogude osas oleks muutus ilmselt väiksem, sest ei tee suurt vahet, kas kaup liiguks Muuga Sadama või raudteetunneli kaudu.

On olnud kuulda seisukohti, et võib-olla piisaks esimesel perioodil vaid Väikese ringtee väljaehitamisest Sõjamäe – Tartu maantee lõigul ja pikendus Viljandi maanteeni võiks järgneda oluliselt hiljem. Arvestades eelpoolloodud kaalutlusi tuleks taolisesse loogikasse suhtuda suure kahtlusega.

11 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

LISA 1

PÕHILISED TALLINNA ARENDUSPIIRKONNAD, MIDA TULEKS ARVESTADA TRANSPORDIVÕRGU KUJUNDAMISEL

Oluliseks teguriks, mida perspektiivse transpordivõrgu väljaarendamisel tuleb arvestada on uute perspektiivsete arenduspiirkondade paiknemine. Paarikümne aasta perspektiivis saab välja tuua järgmised põhilised arenduspiirkonnad:

• Lasnamäel – piirkond, valdavalt korterelamud;

• Hipodroomi ristmiku, Seewaldi, Ilmarise piirkond (segakasutus);

• kõrghooneala (kõige suurema mahuga arendusala, elukohad)

• Tallinna Tehnikaülikooli piirkond (töökohad)

• tihendamine (valdavalt elukohad);

• Ülemiste City ja Lasnamäe Tööstuspargi piirkond, valdavalt töökohad;

• Arendused Põhja-Tallinnas piki mererannikut (Kopli-Paljassaare), nii elu- kui töökohad;

• Tondi piirkond, nii elu- kui töökohad

• Kaugemas tulevikus Väo karjääri piirkond

12 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

TRAMMISÜSTEEMIDE NÄITAJAD TALLINNAS JA ANALOOGLINNADES

Näitajad Mulhouse Linz Braun- Graz Karls- Zürich Tallinn Stras- Dresden Leipzig Göteborg Bremen schweig ruhe bourg Elanike arv, tuhat 110 189 246 250 286 372 401 427 505 507 510 548 Linna pindala, km2 22,18 96,05 192,13 127,56 173,46 91,88 159,2 78,26 328,8 297,6 199 326,72 Asustustihedus, elanikku/km2 4959 1957,4 1280 1960 1648 4046 2506,9 3486 1535 1702 2491 1679 Trammiteedevõrgu pikkus linnas, km 20 15,6 32,4 28,8 48,9 69,6 16,9 22,3 136,4 149,9 79,2 55,3 Trammiliinide koguarv linnas, tk 2 2 9 6 6 13 4 4 12 15 12 8 Trammiliinide kogupikkus linnas, km 20 18 73,7 44,4 73,5 111,6 33 44,6 206,9 324,4 195,16 98,3 Trammiliinide tegur linnas, km/km 1 1,15 2,27 1,54 1,5 1,6 1,95 2 1,52 2,16 2,46 1,78 Trammiteedevõrgu tihedus linnas, km/km2 0,9 0,16 0,17 0,23 0,28 0,75 0,11 0,28 0,41 0,5 0,4 0,17 Trammiliinide tihedus linnas, km/km2 0,9 0,19 0,38 0,35 0,42 1,21 0,21 0,57 0,63 1,09 0,98 0,3 Trammipeatuste üldarv linnas, tk 23 38 66 70 100 170 34 47 184 230 133 92 Trammipeatusi km2 kohta linnas 1,04 0,4 0,34 0,55 0,58 1,85 0,21 0,6 0,56 0,77 0,67 0,28 Trammiteedevõrgu pikkus keskuses, km 5,2 2 7,13 5,5 7,6 21,38 4,95 5,64 10,2 11,2 7,27 8,44 Maismaa pind keskuses, km2 *** 3,14 3,01 3,14 3,06 3,14 2,78 3,14 3,14 2,96 3,14 2,54 2,88 Trammivõrgu tihedus keskuses, km/km2 1,66 0,66 2,27 1,8 2,42 7,69 1,58 1,8 3,45 3,57 2,86 2,93 Trammiliinide kogupikkus keskuses, km 4 14,15 16,5 30,73 9,9 11,28 23,9 35,68 18,5 18,31 Trammiliinide tihedus keskuses, km/km2 1,32 4,62 5,25 11,05 3,44 3,59 8,07 11,36 7,28 6,36 Tramipeatuste arv keskuses, tk 6 6 16 13 16 29 9 12 19 22 15 19 Peatuste tihedus keskuses, tk/km2 1,91 1,99 5,09 4,29 5,09 10,43 2,87 3,82 6,42 7,01 5,91 6,6 Trammireisijaid aastas, mln 186,8 26,2 123 92,9 sama, võrreldes Zürichiga, % 100 14 66 50

13 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank

EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

14 tel +372 6411760 [email protected] Reg.kood 74000122 faks +372 6411759 Lai 34 10133 Tallinn KMKR EE100251335 a/a 221044720882 Swedbank