Muuseum 1 (29) 2011
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 1 (29) 2011 MUUSEUM ESIKAAS Euro MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 1 MUUSEUM PEATOIMETAJALT Eesti rahvas on praegu- Eesti Muuseumiühingu ajakiri seks ehk euroga harjunud, NR 1 (29) 2011 kuigi paljud ikka veel mõttes kas korrutavad või jagavad PEATOIMETAJA 15,6466-ga. Huvitavad ajad Piret Õunapuu seoses rahavahetusega elas [email protected] üle Eesti Panga muuseum, mis mitte ainult ei näita, vaid ka TEGEVTOIMETAJA müüb raha. Heli Nurger Tartu Linnamuuseumi [email protected] Piret Õunapuu kunagine kauaaegne direktor Heivi Pullerits annab ülevaate TOIMETAJA muuseumi 55 aastast. Ivi Tammaru Käesolev ajakiri räägib palju Samuti on palju lugeda [email protected] rahast. Rahast ei saa üle ega näitustest, on see ju üks muu- ümber ja tavaliselt on seda ikka seumi põhiväljundeid. Eelmise PEATOIMETAJALT TOIMETUSE KOLLEEGIUM liiga vähe. aasta suursündmus oli kindlasti Piret Õunapuu, Marge Rennit, Hoolimata masust olid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Aivar Põldvee, Tiina-Mall Kreem, muuseumidel üsna head ajad, Kunstimuuseumi koostöös Mariann Raisma mis aga selleks korraks on otsa valminud pagulaskunsti saamas. Eurorahaga tehtud näitus koos paksu ja põhjaliku TÕLGE muuseumirevolutsioonist ja kataloogiga. Väljapaneku üks Tiina Mällo selleks kulunud summadest kuraatoreid Kersti Koll avab annab põhjaliku ülevaate tehtu tagamaid. Muuseumiroti KÜLJENDUS Mariann Raisma. Alati on huvi- omanik Tallinna Tehnikaüli- Ivi Tammaru tav ka teiste rahakotti piiluda. kooli muuseum räägib kuraa- Täpsemalt kirjutavad euro- tor Liia Rebase sule läbi võidu KUJUNDUSMAKETT rahaga tehtust, ühest Eesti kul- toonud vulkaaninäitusest. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel tuuripärandi tervise paranda- Võimas avalöök taassündinud mise projektist Elo Lutsepp ja muuseumile. Aleksandra TRÜKIKODA Kalle Pilt. Vabaõhumuuseumi Murre asjatundlik ülevaade Ecoprint projektid on konkreetselt meie muuseumidele veel suunatud uurimistööle ja selle suhteliselt võõrast valdkon- Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile abil praktiliste lahenduste leid- nast nagu riikliku tagatisega looduslike õlide ja vaikude baasil miseni ning teoks tegemiseni. kindlustus näitab, mis suunas valmistatud värvidega. © Ecoprint Samas saab lugeda projekti tuleb meil areneda, ja muidugi raames koostööpartneritega rabab summadega, mida muu Harjumaa muuseumis valmiva maailm suurte näituste saami- näituse „Rehielamused“ kont- seks välja käib. Ajakirja väljaandmist toetavad septsioonist. Ülevaate saab Muuseumi- Eesti Kultuurkapital, Muuseumide kõrvale on nõukogu juurde moodustatud Hasartmängumaksu Nõukogu, euroraha abiga tulnud uusi komisjonidest, nende eesmär- Kultuuriministeerium, tegijaid nii teemaparkide, kidest ja suundadest. Jätkub Eesti Rahva Muuseum. pärandkultuuri- ja loodusõp- parimate oma valdkonna pekeskuste, käsitöökodade jne spetsialistide selgitamine. näol. Sellest järjest kasvavast Muuseumid peaksid julgelt ja arenevast maailmast annab pakkuma välja nii oma tublisid ISSN 1406-3484 ülevaate Anton Pärn. tegijaid kui toredaid ideid. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 2 Meie hulgas on üks tõeliselt Hoolimata sellest, et Eesti on karismaatiline „rahainimene“, väike, ei jõua komisjonid ise keda teab enamik muuseumi- kõike tähelepanuväärset üles töötajatest. Numismaatik Ivar leida. ESIKAANE FOTO: TAGAKAANEL: Leimusega ajab meestejuttu Ajakirja järgmise numbri Anu Ansu Kartulitest pata- mitte ainult rahast, vaid ka teema on teadus muuseu- reid Eesti Rahva tööst ja elust enesest tema mis. Kas seda on või ei ole? Muuseumi ja endine kolleeg Aivar Põldvee. Päristeadlased panevad selle Teaduskeskuse Praktilise poole pealt annab väljendi tihti jutumärkidesse. AHHAA töötoas Heige Peets Ennistuskojast Me peame selles ise selgusele FOTO: Anu Ansu Kanut vajalikku nõu, kuidas saama ja püüdma korrastada raha pesta. nii termineid kui suhtumist. PÄEVATEEMA EURORAHAGA MUUSEUMIREVOLUTSIOON LK 5 — MARIANN RAISMA — LUUBI ALL MUUSEUMID EI OLE ÜKSI LK 12 — ANTON PÄRN — KROON MUUTUS ARMSAKS LK 16 — PIRET ÕUNAPUU — EURORAHAGA MAA-ARHITEKTUURI TERVIST PARANDAMA LK 18 — ELO LUTSEPP, KALLE PILT — MÕÕDUPUU – RIIKLIK TAGATIS LK 22 STATE INDEMNITY SISUKORD — ALEKSANDRA MURRE — EESTI MUUSEUMIDE AASTAAUHINNAD LK 25 NÄITUSED TALTSUTAMATUD TULEMÄED TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MUUSEUMI GALERIIS LK 30 — LIIA REBANE — VULKAANIDE ELULOOD ON KIRJUD LK 33 — ASTRID KANNEL — EESTI PAGULASKUNSTI SUURNÄITUS KUMUS JA TARTU KUNSTIMUUSEUMIS LK 34 — KERSTI KOLL — — 3 (REHI)ELAMUSTEST PRAKTIKANI Projekti HELTH tutvustava näituse „Rehielamused“ valmimislugu LK 37 — LIISI TAIMRE — IKKAGI INIMENE RAHAST, MUUSEUMIST JA MUUST Vestlus Eesti Ajaloomuuseumi teaduri, numismaatik Ivar Leimusega LK 39 — AIVAR PÕLDVEE — VÄRKSTUBA RAHAPABER JA RAHA PESU LK 44 — HEIGE PEETS — MÕTTE KOHT TARTU LINNAMUUSEUM – 55 Muuseumi arengu mõningatest printsiipidest LK 48 MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — HEIVI PULLERITS — MÄLU AUK VÕLUV TUNDMATU LK 51 LEIUNURK UHKE LEID PÄRNU MUUSEUMI KOGUST: „LA TOUR DE SOLEIL“ LK 52 — INGE LAURIK-TEDER — MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 4 — PÄEVATEEMA Laupa mõisakool – Järvamaa uues kuues vaatamisväärsus –Järvamaa uueskuuesvaatamisväärsus Laupa mõisakool FOTO: Aluoja Kaarel PÄEVATEEMA EURORAHAGA PÄEVATEEMA MUUSEUMI- REVOLUTSIOON — MARIANN RAISMA — TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUM Alates 21. sajandi algusest on muuseumid hakanud Euroopa Liidu fondidest usinalt toetusi taotlema – just Euroopa raha abil on Eesti muuseumipilti totaalselt muudetud. Kui 1990. aastad olid muuseumide kiratsemise aeg, siis alates uue aastasaja algusest on näha paradigmapööret, mille üheks tulemuseks on pärandiga tegelevate asutuste radikaalne imagoloogiline muutus. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 5 Muuseume toetanud programme on mitmeid, saadud toetustest arendustöödeks. Piirkondliku nendest rahaliselt kõige kaalukamad on Ette- arengu kavandamise programm on olulisim võtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu arendustegevust toetav meede, kust küsitakse taotletavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust ideekontseptsioonide, teostatavus-tasu- piirkondade konkurentsivõime tugevdamise vusanalüüsi koostamiseks ja projektide etteval- ning üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismi- mistamistöödeks. Turismi turundustoetusest on objektide väljaarendamise programm. Ainuüksi saadud sadu tuhandeid eurosid muuseumide Mariann Raisma ehitus- ning renoveerimistegevuseks ja eks- turundamiseks. Eri kategooria alla läheb läbi positsioonide kaasajastamiseks on sealtkaudu aegade Eesti suurim muuseumiprojekt – Eesti saanud raha 26 muuseumi üle Eesti kokku ligi Rahva Muuseumi ehitamine, mida rahastab 50% 40 miljoni euro väärtuses, rääkimata EASi kaudu ulatuses samuti Euroopa Liit. Muuseumide ehitust ja ekspositsioonide Lisaks muuseumidele on struktuurfondide arendust on toetanud veel ka näiteks Phare rahadega arendatud ka erinevaid teemaparke piireületava koostöö programmi ja PRIA kaudu. ja ajaloolisi mälestisi, näiteks anti toetus Vaivara Seto Tsäimaja valmis 2004. aastal Phare tollase sõja-ajaloolise teemapargi rajamiseks, Haapsalu toetusena, Phare on toetanud ka Kuressaare piiskopilinnuse arendamiseks turismikeskuseks, linnuse restaureerimise projekteerimist ja Kaali külastuskeskuse ja Kilplaste keskuse loo- ekspositsioonide uuendamist. Lavassaare raud- miseks või Jääaja teemapargi väljaarendamiseks. teemuuseum on saanud mitmeid kordi toetust Muuseumid on olnud vaid ühed turismi ja regio- ekspositsiooni parandamiseks PRIA programmi naalset arengut toetavate arendusprojektide raames. Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlejatest, seetõttu on konkurents aasta-aastalt poolt jagatava Euroopa Regionaalarengu Fondi muutunud järjest tihedamaks. 2004–2006 toimu- keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise nud taotlusvoorus sai toetust vaid kokku üheksa meetme kaudu on investeeritud näiteks loodus- muuseumi – see oli aeg, mil muuseumid õppisid muuseumidesse nii Tallinnas kui Tartus. Eesti raha küsima (alati on vajalik saada ka vähemalt Loodusmuuseum arendab välja keskkonnahari- 15% omafi nantseeringut) ning suurem osa duskeskuse ehituse, Tartu Ülikooli Loodusmuu- taotlustest jäi uude vooru (2007–2013). Kõige PÄEVATEEMA seumis valmib 2013. aastaks elu mitmekesisust õnnelikumaks võib pidada 2008. aastat, kui tutvustav kaasaegne väljapanek. Sisulist arendust toetuse sai kümme muuseumi üle Eesti, lisaks ja koostööd pakkuvaid võimalusi on kasutatud muuseumidele toetati ka teisi ajalooga tegele- üsna aktiivselt, mis vääriks kindlasti eraldi vaid atraktsioone, näiteks Ajakeskust Wittenstein analüüsivat artiklit. Käesolev lugu käsitleb EASi Paide Vallimäel (toetus 2 090 742 eurot) ja kaudu saadud eurorahadega valminud ehitus- Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimist ning projekte ja ekspositsioone. ekspositsiooni loomist (toetus 1 331 658 eurot). Enamik muuseume on selleks toetust saanud Konkurentsitult kõige enam on ehitus- ja EASi kaudu taotletavast piirkondade konkurent- renoveerimistoetusteks raha küsitud Eesti Mere- sivõime tugevdamise programmist, kus kõige muuseumi Lennusadama arendusprojektiks olulisemateks hindamiskriteeriumideks on paika (toetus üle 9 miljoni euro) ning teaduskeskuse külastavate välisturistide hulk ning kohaliku AHHAA uue hoone ja ekspositsiooni valmimi- regiooni majanduse ja ettevõtluse arendamine. seks (üle 5 miljoni euro). Ülejäänud muuseu- Alati on rõhutud ka regionaalsusele – struktuur- mide suurimad toetused jäävad 2,5 ja 3 miljoni fondide raha on püütud jaotada üle Eesti ja see euro juurde: neist kaalukaimad Kuressaare on jõudnud 13 maakonda, vaid Rapla- ja Valga- linnuse kaasajastamine, NUKU muuseumi maa projektid on jäänud tänaseni toetuseta, seal ehitamine,