EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 1 (29) MUUSEUM Euro 2011

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 1 — ESIKAAS

MUUSEUM PEATOIMETAJALT Eesti rahvas on praegu- Eesti Muuseumiühingu ajakiri seks ehk euroga harjunud, NR 1 (29) 2011 kuigi paljud ikka veel mõttes kas korrutavad või jagavad PEATOIMETAJA 15,6466-ga. Huvitavad ajad Piret Õunapuu seoses rahavahetusega elas [email protected] üle Eesti Panga muuseum, mis mitte ainult ei näita, vaid ka TEGEVTOIMETAJA müüb raha. Heli Nurger Tartu Linnamuuseumi [email protected] Piret Õunapuu kunagine kauaaegne direktor Heivi Pullerits annab ülevaate TOIMETAJA muuseumi 55 aastast. Ivi Tammaru Käesolev ajakiri räägib palju Samuti on palju lugeda [email protected] rahast. Rahast ei saa üle ega näitustest, on see ju üks muu- ümber ja tavaliselt on seda ikka seumi põhiväljundeid. Eelmise PEATOIMETAJALT TOIMETUSE KOLLEEGIUM liiga vähe. aasta suursündmus oli kindlasti Piret Õunapuu, Marge Rennit, Hoolimata masust olid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Aivar Põldvee, Tiina-Mall Kreem, muuseumidel üsna head ajad, Kunstimuuseumi koostöös Mariann Raisma mis aga selleks korraks on otsa valminud pagulaskunsti saamas. Eurorahaga tehtud näitus koos paksu ja põhjaliku TÕLGE muuseumirevolutsioonist ja kataloogiga. Väljapaneku üks Tiina Mällo selleks kulunud summadest kuraatoreid Kersti Koll avab annab põhjaliku ülevaate tehtu tagamaid. Muuseumiroti KÜLJENDUS Mariann Raisma. Alati on huvi- omanik Tallinna Tehnikaüli- Ivi Tammaru tav ka teiste rahakotti piiluda. kooli muuseum räägib kuraa- Täpsemalt kirjutavad euro- tor Liia Rebase sule läbi võidu KUJUNDUSMAKETT rahaga tehtust, ühest Eesti kul- toonud vulkaaninäitusest. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel tuuripärandi tervise paranda- Võimas avalöök taassündinud mise projektist Elo Lutsepp ja muuseumile. Aleksandra TRÜKIKODA Kalle Pilt. Vabaõhumuuseumi Murre asjatundlik ülevaade Ecoprint projektid on konkreetselt meie muuseumidele veel suunatud uurimistööle ja selle suhteliselt võõrast valdkon- Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile abil praktiliste lahenduste leid- nast nagu riikliku tagatisega looduslike õlide ja vaikude baasil miseni ning teoks tegemiseni. kindlustus näitab, mis suunas valmistatud värvidega. © Ecoprint Samas saab lugeda projekti tuleb meil areneda, ja muidugi raames koostööpartneritega rabab summadega, mida muu Harjumaa muuseumis valmiva maailm suurte näituste saami- näituse „Rehielamused“ kont- seks välja käib. Ajakirja väljaandmist toetavad septsioonist. Ülevaate saab Muuseumi- Eesti Kultuurkapital, Muuseumide kõrvale on nõukogu juurde moodustatud Hasartmängumaksu Nõukogu, euroraha abiga tulnud uusi komisjonidest, nende eesmär- Kultuuriministeerium, tegijaid nii teemaparkide, kidest ja suundadest. Jätkub Eesti Rahva Muuseum. pärandkultuuri- ja loodusõp- parimate oma valdkonna pekeskuste, käsitöökodade jne spetsialistide selgitamine. näol. Sellest järjest kasvavast Muuseumid peaksid julgelt ja arenevast maailmast annab pakkuma välja nii oma tublisid ISSN 1406-3484 ülevaate Anton Pärn. tegijaid kui toredaid ideid. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 2 Meie hulgas on üks tõeliselt Hoolimata sellest, et Eesti on karismaatiline „rahainimene“, väike, ei jõua komisjonid ise keda teab enamik muuseumi- kõike tähelepanuväärset üles töötajatest. Numismaatik Ivar leida. ESIKAANE FOTO: TAGAKAANEL: Leimusega ajab meestejuttu Ajakirja järgmise numbri Anu Ansu Kartulitest pata- mitte ainult rahast, vaid ka teema on teadus muuseu- reid Eesti Rahva tööst ja elust enesest tema mis. Kas seda on või ei ole? Muuseumi ja endine kolleeg Aivar Põldvee. Päristeadlased panevad selle Teaduskeskuse Praktilise poole pealt annab väljendi tihti jutumärkidesse. AHHAA töötoas Heige Peets Ennistuskojast Me peame selles ise selgusele FOTO: Anu Ansu Kanut vajalikku nõu, kuidas saama ja püüdma korrastada raha pesta. nii termineid kui suhtumist. LEIUNURK MÄLU AUK KOHTMÕTTE VÄRKSTUBA IKKAGI INIMENE NÄITUSED MÕÕDUPUU LUUBI ALL PÄEVATEEMA UHKE LEIDPÄRNU „LA TOURDESOLEIL“ MUUSEUMI KOGUST: UOAAAMAAHTKUR EVS AADM EURORAHAGA MAA-ARHITEKTUURITERVIST PARANDAMA KROON MUUTUS MUUSEUMID EIOLEÜKSI ARMSAKS — INGE LAURIK-TEDER — UKAIEEUODO IJD Projekti HELTH tutvustavanäituse„Rehielamused“ valmimislugu (REHI)ELAMUSTEST PRAKTIKANI KUNSTIMUUSEUMIS EESTI PAGULASKUNSTI SUURNÄITUSKUMUSJA TARTU VULKAANIDE ELULOODONKIRJUD MUUSEUMI TALTSUTAMATUD TULEMÄEDTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI GALERIIS EESTI MUUSEUMIDE STATE INDEMNITY AASTAAUHINNAD EURORAHAGA MUUSEUMIREVOLUTSIOON ÕU UDAU VÕLUV TUNDMATU Muuseumi arengu mõningatestprintsiipidest TARTU LINNAMUUSEUM–55 RAHAPABER JARAHAPESU Vestlus EestiAjaloomuuseumiteaduri,numismaatikIvarLeimusega RAHAST, MUUSEUMISTJAMUUST — ÕUNAPUU PIRET — — ANTON PÄRN — — ASTRID KANNEL— — LIIA REBANE — — ALEKSANDRA MURRE — — MARIANN RAISMA — — HEIVI PULLERITS — — HEIGE PEETS— — AIVAR PÕLDVEE — — LIISI TAIMRE — — KERSTI KOLL — — ELO LUTSEPP, KALLEPILT — –RILKTGTS –RIIKLIKTAGATIS

LK LK 34 LK 18 LK 16 LK 12 LK 52 LK 33 LK 30 LK 25 LK 22 LK 5 LK 51 LK 48 LK 44 LK 39 LK 37

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 4 — PÄEVATEEMA Laupa mõisakool uueskuuesvaatamisväärsus –Järvamaa FOTO: Kaarel AluojaFOTO: 40 miljoni euro väärtuses, rääkimata EASi kaudu 40 miljonieuro väärtuses,rääkimataEASi kaudu saanud raha26 muuseumiüleEestikokku ligi positsioonide kaasajastamiseksonsealtkaudu ehitus- ningrenoveerimistegevuseks jaeks- objektide väljaarendamiseprogramm. Ainuüksi ning üleriigilisetähtsusega kultuuri- jaturismi- piirkondade konkurentsivõime tugevdamise taotletavad EuroopaRegionaalarengu Fondi võtluse ArendamiseSihtasutuse(EAS)kaudu nendest rahaliseltkõigekaalukamadonEtte- Muuseume toetanudprogrammeonmitmeid, asutuste radikaalneimagoloogiline muutus. paradigmapööret, milleühekstulemuseks onpärandigategelevate muuseumide kiratsemiseaeg,siisalates uueaastasajaalgusestonnäha Eesti muuseumipiltitotaalseltmuudetud.Kui1990.aastadolid fondidest usinalttoetusitaotlema–justEurooparahaabilon Alates 21.sajandialgusestonmuuseumidhakanudEuroopaLiidu PÄEVATEEMA REVOLUTSIOON EURORAHAGA EURORAHAGA MUUSEUMI- TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUM — MARIANN RAISMA — ulatuses samuti EuroopaLiit. Rahva Muuseumi ehitamine,midarahastab 50% aegade Eestisuurim muuseumiprojekt– Eesti turundamiseks. Erikategooria allalähebläbi saadud sadutuhandeideurosid muuseumide mistamistöödeks. Turismi turundustoetuseston vusanalüüsi koostamiseksja projektideetteval- toetust ideekontseptsioonide, teostatavus-tasu- arendustegevust toetavmeede,kustküsitakse arengu kavandamiseprogrammonolulisim saadud toetustestarendustöödeks.Piirkondliku Mariann Raisma

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 5 — PÄEVATEEMA Muuseumide ehitust ja ekspositsioonide Lisaks muuseumidele on struktuurfondide arendust on toetanud veel ka näiteks Phare rahadega arendatud ka erinevaid teemaparke piireületava koostöö programmi ja PRIA kaudu. ja ajaloolisi mälestisi, näiteks anti toetus Vaivara Seto Tsäimaja valmis 2004. aastal Phare tollase sõja-ajaloolise teemapargi rajamiseks, Haapsalu toetusena, Phare on toetanud ka Kuressaare piiskopilinnuse arendamiseks turismikeskuseks, linnuse restaureerimise projekteerimist ja Kaali külastuskeskuse ja Kilplaste keskuse loo- ekspositsioonide uuendamist. Lavassaare raud- miseks või Jääaja teemapargi väljaarendamiseks. teemuuseum on saanud mitmeid kordi toetust Muuseumid on olnud vaid ühed turismi ja regio- ekspositsiooni parandamiseks PRIA programmi naalset arengut toetavate arendusprojektide raames. Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlejatest, seetõttu on konkurents aasta-aastalt poolt jagatava Euroopa Regionaalarengu Fondi muutunud järjest tihedamaks. 2004–2006 toimu- keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise nud taotlusvoorus sai toetust vaid kokku üheksa meetme kaudu on investeeritud näiteks loodus- muuseumi – see oli aeg, mil muuseumid õppisid muuseumidesse nii Tallinnas kui Tartus. Eesti raha küsima (alati on vajalik saada ka vähemalt Loodusmuuseum arendab välja keskkonnahari- 15% omafi nantseeringut) ning suurem osa duskeskuse ehituse, Tartu Ülikooli Loodusmuu- taotlustest jäi uude vooru (2007–2013). Kõige PÄEVATEEMA seumis valmib 2013. aastaks elu mitmekesisust õnnelikumaks võib pidada 2008. aastat, kui tutvustav kaasaegne väljapanek. Sisulist arendust toetuse sai kümme muuseumi üle Eesti, lisaks ja koostööd pakkuvaid võimalusi on kasutatud muuseumidele toetati ka teisi ajalooga tegele- üsna aktiivselt, mis vääriks kindlasti eraldi vaid atraktsioone, näiteks Ajakeskust Wittenstein analüüsivat artiklit. Käesolev lugu käsitleb EASi Paide Vallimäel (toetus 2 090 742 eurot) ja kaudu saadud eurorahadega valminud ehitus- Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimist ning projekte ja ekspositsioone. ekspositsiooni loomist (toetus 1 331 658 eurot). Enamik muuseume on selleks toetust saanud Konkurentsitult kõige enam on ehitus- ja EASi kaudu taotletavast piirkondade konkurent- renoveerimistoetusteks raha küsitud Eesti Mere- sivõime tugevdamise programmist, kus kõige muuseumi Lennusadama arendusprojektiks olulisemateks hindamiskriteeriumideks on paika (toetus üle 9 miljoni euro) ning teaduskeskuse külastavate välisturistide hulk ning kohaliku AHHAA uue hoone ja ekspositsiooni valmimi- regiooni majanduse ja ettevõtluse arendamine. seks (üle 5 miljoni euro). Ülejäänud muuseu- Alati on rõhutud ka regionaalsusele – struktuur- mide suurimad toetused jäävad 2,5 ja 3 miljoni fondide raha on püütud jaotada üle Eesti ja see euro juurde: neist kaalukaimad Kuressaare on jõudnud 13 maakonda, vaid Rapla- ja Valga- linnuse kaasajastamine, NUKU muuseumi maa projektid on jäänud tänaseni toetuseta, seal ehitamine, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi asuvatest muuseumidest rääkimata. Samas, ehi- hoone uuendamine, Eesti Maanteemuuseumi tuse ja ekspositsioonide uuendamisega seotud edasiarendamine, Pärnu Muuseumi aidahoone projektidest on Tallinnast läbi aastate saanud rekonstrueerimine ning Eesti Lennundusmuu- toetuse vaid viis muuseumi. Regionaalsus toimib. seumi väljaarendamine.

Eesti Lennun- dusmuuseum on välja arendanud muuseumi peahoone ja välieksposit- siooni pinnad FOTO: Eesti Lennundusmuu-

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 seum — 6 Narva Muuseumi Põhjaõu pakub muuseumipoolse interpretatsiooni 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast FOTO: Narva Muuseum PÄEVATEEMA

Kui suur osa projektidest on juba valmis, siis Lisaks on olnud võimalus muutuda vor- mõned suurprojektid valmivad alles 2012.–2013. miliselt – uued kujundusideed, mängulisus ja aastaks. Viimases rahajagamise voorus oli atraktiivsus, teadlik suunatus erinevatele siht- edukaim Virumaa Muuseumid, kes sai toetuse gruppidele. Võimalus kujundada muuseumist Rakvere linnuse kujundamiseks aastaringseks unikaalne, ent funktsioneeriv paik on olnud kesk- ja varauusaegseks teemapargiks. Järk- kujundajatele viimastel aastatel üks suurimaid järgult ongi enam esile tõusnud atraktiivsusele väljakutseid, kuna selle ala kogemusega spet- ja populaarsusele rõhuvad teemapargid, mis sialiste oli vaid mõned aastad tagasi üksikuid – suudavad turiste ja ka kohalikke oma lummu- enne euroraha polnud muuseumikujundus ka sesse haarata oluliselt kergemini kui loomult prestiižne. Tasakaalu saavutamine nii kuraatori tõsisemad traditsioonilised muuseumid. kui kujundaja vahel ja nendevahelise sünergia sünd on eduka projekti puhul vast kõige oluli- sem, sest ühe või teise poole domineerimine on MUUTUSTE AEG kerge tulema. Viimasel 5–7 aastal on muuseumidel olnud Eesti kultuuriajaloos unikaalne väljakutse muutuda kvalitatiivselt – luua uus sisu, tõestada uusi ideid ja lähenemisi – olgu selleks valdkonna värske tõlgendamine või hoopiski uute teemade sissetoomine, samuti muuseumikeskkonna kui terviku arendamine (sh keskkond muuseumi MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 7 ümber, visuaalne identiteet, turundus, veebi- Enamik muuseume on toetust saanud keskkond jmt). Koos eurorahaga valitseb muu- seumides ka euronormidele vastav sisu. Ja seda EASi kaudu taotletavast piirkondade kindlasti mitte halvas mõttes, sest atraktiivsust konkurentsivõime tugevdamise ja külastajakeskset suhtumist vajas siinne muu- seumimaastik hädasti. Heal ekspositsioonil on programmist. värske idee ja selge sõnum, needki põhimõtted on muutunud järjest tähtsamaks. Sõnumi puhul on järjest olulisem, kuidas on see vormistatud väljapoole – näiteks kui paljudel uutel eksposit- sioonidel on intrigeeriv ja kutsuv pealkiri ehk lausung või uus terviklik visuaalne identiteet koos turunduskontseptsiooniga? Projektide hulgast saab tuua esile nii suuri Muuseumi Linné aed ja Põhjaõu. Nende puhul õnnestujaid kui ka vähem edukaid projekte, mis tuleb tunnustada nii ideed kui ka head teostust. on jäänud mõnikord idee, mõnikord teostuse Põhjaõu on lisanud kompleksile ülimalt olulise taha. Mõne projekti puhul võib retooriliselt poole, mis toetab tänapäeval nii populaarset küsida, kas muutumine on olnud vaid vormiline. eheda ajalootunde loomist iidsete oskuste Või vastupidi – kas selline kontseptsioon on edastamise ning atmosfääri kaudu. Kuigi ka nii olnud konteksti arvestades kõige õigem? Kuid mitmete teiste muuseumide projektides näeb nagu ütleb rahvatarkus – jänes šampust ei joo meistri- ja õpikodasid, pole sellist hariduslikku ja riskijulgus viib peaaegu alati edasi. Pigem poolt siiski nii palju, kui võiks kaasaegsetelt on oht kapselduda liigselt neutraalsetesse ja mäluasutustelt oodata. Õpikojad muutuvad meeldivalt tasakaalukatesse, üksteisest eristama- vastavalt muuseumi spetsiifi kale – Eesti Maan- tutesse europrojektidesse. Vaatamata mõningale teemuuseumi väliala õpiruumi võib pidada kriitikale on euromiljonid muutnud võrreldama- igale väikesele liiklejale lausa kohustuslikuks. tult muuseumide nähtavust ühiskonnas. Ja olgu Maanteemuuseumi arendusprojekt „Teeaeg“ on Euroopa tänatud, et investeeritud on „betooni“. suurepärane näide uuest sihtkohast, mille julge Täna oleks meie muuseumimaastikku ilma arhitektuur ja emotsionaalne ekspositsioon on PÄEVATEEMA nende uute arendusteta keeruline ette kujuta- toonud aasta jooksul juurde kümneid tuhandeid dagi. külastajaid ja sadu tuhandeid kroone. Tuleb tunnustada muuseumide liikumist väljapoole klassikalisi muuseumiruume ning oskust musea- UUED SIHTKOHAD liseerida seda ümbritsevat keskkonda. Selle protsessi üheks suurimaks väärtuseks on uute paikade musealiseerimine – ilma eurorahata oleks see olnud sellises ulatuses UUED TEEMAD? võimatu. Innovatiivsed ideed on nii mitmestki Kuigi enamik projekte on olemasolevate uuest arendusest kujundanud olulised turismi muuseumide edasiarendused, toodi europro- sihtkohad, kuid mitte ainult, tegemist on meie jektide raames Eesti mälumaastikule ka kultuurimälu loomisega ning seda eelkõige mõningaid seni tagaplaanil olnud atraktiivseid meile endile. Suur osa nendest projektidest on teemasid – olgu selleks laulupeokultuur või Ilon olemasolevate funktsioonita seisvate ehitiste Wiklandi looming. Ühe sellise projektina võib restaureerimine, korrastamine ning sinna sobiva kindlasti esile tuua ka Amandus Adamsoni Atel- sisu loomine – headeks näideteks on bastionide jeemuuseumi, mille tähendust kohaliku turismi käikudesse tehtud ekspositsioon, laulupeomuu- arengule on raske üle hinnata. On ülimalt seum, lennusadam jpt. Teise grupi moodustavad oluline leida meie kultuuriloost need kõnekad arendused, mis algasid ideest – näiteks Iloni tegelased, kelle looming ja isiksus suudavad imedemaa, maanteemuuseumi välialad, Narva kõnetada – ja seda ka rahvusvahelisel tasandil.

Paldiskis restau- reeriti ja kohan- dati muuseumiks Amandus Adam- soni suve ateljee, millest sai Harju- maa Muuseumi esimene fi liaal FOTO: Mariann Raisma

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 8 Küll aga näeb selle projekti juures arenguruumi nii tehniliselt küljelt kui ka kujuri mitmekesise loomingu tutvustamise poolelt. Kunstniku suurust ja laialdast tegevust saaks erinevaid koos- tööpartnereid kaasates oluliselt kõnekamalt esile tuua nii sisulises plaanis (näiteks eksponeerida kunstniku erinevaid tahke, mitte vaid kunsti- muuseumis kättesaadavaid töid) kui ka erinevat museoloogilist metoodikat kasutades (erinevad esitamisvõimalused nii sise- kui väliruumis ning kontrollides-arendades tehniliste teostajate lahendusi). Kuid ülimalt vajalik töö – kunstniku väärtustamine, räämas maja rekonstrueerimine ja interjööride taastamine on tehtud. Nostalgia võidukäik peegeldub ka päran- dimaastikul. Kuigi kogu selle aja jooksul pole olnud ühtegi muuseumiprojekti, mis kesken- PÄEVATEEMA duks keerulisele lähiajaloole (kui välja arvata meremuuseumi Lennusadama arendus), siis seda enam tegeletakse turvaliste teemadega kaugemas ja veel kaugemas minevikus. Keskaja romantiseerimine sobib ka meie kultuuriruumi, kuid ainult ajani, mil langes viimne rüütel. Suurimat nostalgia võidukäiku teeb jätkuvalt lapsepõlv. Ka europrojektide raames arendatud kaks nukkude muuseumi – nukumuuseum Tallinnas ja mänguasjamuuseumi Teatri Kodu Tartus rõhuvad nostalgiale, sest kellele ei meel- diks helged mälestused. Kindlasti on tegemist omas žanris väga heade muuseumidega, kelle tugevuseks on just täpne suunatus oma sihtgrup- pidele. Projektide teemade nimekirja vaadates tun- dubki valitsevat turvaline ja meeldiv positiivsus, kandes hästi sõnumit positively transforming. Olgu Tallinna Linnamuuseum sai toetuse Kiek in de Köki ja tegemist uue või juba eksisteeriva valdkonnaga bastionide käikude restaureerimiseks ning uue eksposit- Eesti mälumaastikul – konfl iktitud on nii paiga- siooni tegemiseks. Bastioni käiku ehitati Eestis ainulaadne muuseumide kui ka teemamuuseumide väljapa- ajamasin, millega saab rännata aastasse 2219 nekud. Tõesti, enam sooviks näha vaimukust ja FOTO: Tallinna Linnamuuseum intriigi!

VANA KOHT, UUS SISU toimib ja see on suurem kiitus kui nii mõnigi Paljude muuseumiprojektide puhul saab auhind. Ka Eesti Ajaloomuuseumi uus ajaloo rääkida olemasoleva keskkonna suuremast või esitamise kontseptsioon erineb eelnevatest väiksemast ümberkujundamisest, olgu selleks drastiliselt – see on üles ehitatud küsimustele, näiteks Kihnu Muuseum, Saatse Seto Muuseum, mis avavad Eesti ajaloo teemapõhiselt. Kas Tammsaare muuseum Albus või Kiek in de Kök. selline risk on aga õigustatud, see on juba Palju toetus on varasemat ülesehitust muutnud, külastajate otsustada. Mitmete muuseumide MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 9 kõigub ühest äärmusest teise. puhul näeb ka traditsioonidele tuginevat Kui Tartu Lennundusmuuseumi puhul saab lähenemist – teema kirjutati uuesti läbi, kasutati rääkida raha kasutamisest sõna otseses mõttes kaasaegseid kommunikatsioonivahendeid, kuid katuseks, siis mitmete teiste projektide puhul üldine lähenemine ja ekspositsiooni ülesehitus on toetus muutnud oluliselt muuseumi kont- jäid suures plaanis samaks. Selline lähenemine septsiooni. Mõne muuseumi puhul saab rääkida on kindlapeale minek, kuna on teada, et see lausa radikaalsest murrangust. Heaks näiteks toimib. Taolist suunda näeb näiteks Eesti on Kihnu Muuseumi uuendamine – UNESCO Põllumajandusmuuseumis või Kiek in de Köki kaitse all olevate traditsioonide elushoidmiseks ekspositsiooni puhul. ja säilitamiseks uuendati ka kogukonnakeskus. Sellistes paikades on oluline, et muuseumi ei tehtaks ainult turistile, vaid et see oleks tähtis ka kohalikule elanikule. Just nii Kihnu Muuseum MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 10 — PÄEVATEEMA seum Mänguasjamuu- muuseumiga teatrinukkude tud teater koos mist inspireeri- Kodu –muuseu- arendus Teatri asjamuuseumi Tartu Mängu- FOTO: TartuFOTO: jooksul, evivadloomulikult teatud määralsarna- keskused, mis kõikonvalminudkolmeaasta välialade ekspositsioon. Needmuuseumid ja kus, Tartu TähetornijaEestiMaanteemuuseumi Adamsoni Ateljeemuuseum, AHHAAteaduskes- muuseum Albus,KihnuMuuseum, Amandus Teatri Kodu, SaatseSetoMuuseum,Tammsaare LBSi kujundatudTartu Mänguasjamuuseumi sioonidele. inspireerivaks mitmetelejärgnevateleeksposit- ja teemadestlähtuvemotsionaalnelahendus narratiivne, paljusekundaarsetmaterjalikasutav tikul, kujunesjustTallinna Linnamuuseumi 1994) –olisamutiuussõnamuuseumimaas- esimene suurtöö–ERMipüsinäitus(valmis seumides. Kuigiühe„koera“,Tea Tammelaane 2001) panialguseLBSivõidukäiguleEestimuu- ekspositsioon Tallinna Linnamuuseumis(avati Belka &Strelka(LBS).Esimeneuuttüüpi siinsete muuseumidelemmikbüroo–Laika, ja kamitmeteltteistelt,kroonibületeistesiiski nii KOKO Arhitektidelt kuiLeonardoMeigaselt Eurorahadega ehitatud muuseumidest on Eurorahadega ehitatudmuuseumideston Kuigi europrojektidekujundusiontellitud LBS – MUUSEUMIDE NÄO KUJUNDAJA valt säilitamist ja kujundamist. valt säilitamistjakujundamist. uus taotlusvoor. Eestimälumaastik vajabjätku- koha japargirekonstrueerimiseplaan. hoone, Läänehooviliikumisradade,piletimüügi linnusekonvendi- arendamine ningNarva viku kogemuse“,Palamusemuuseumikompleksi duse arengusuundadetutvustamineläbimine- projekt „Tänapäevakeskkonna-japõllumajan- väljaarendamiseIVetapp, muuseumi tervikliku Võrus. RahastamatajäidkaEestiPõllumajandus- ja Kreutzwaldimuuseumikaasajastamiseprojekt ilma näiteksEestiPiimandusmuuseumAdaveres loomist. Tuntud muuseumidestjäidtoetusest arendust HelmemõisavõiTõrva Kinomuuseumi 3D kuupi,EestiRahvuslikuKlaverimuuseumi juurde plaanitudhariduslikkuinteraktiivset ideedest võiksmainidanäiteksTartu Tähetorni juba toimivatemuuseumidearendused.Uutest jäid toetusetaveelmitmeduuedideed,kuidka vajalikul hulgalturiste.Viimasestaotlusvoorus loonud piisavaltuusitöökohtiegamotiveerinud oli liigasuurejoonelisejakalliprojektiga,misei puhul võiksvahestpõhjusenatuua,ettegemist kaks kordaprojektiletoetustsaanud,esimesel saksa traditsioonjm.Parakupolemuuseumjuba Jüriöö ülestõus,1905.aastasündmused,balti- leda kateistesellesregioonisolulisteteemadega: järjestenamtege- püüdnud Mahtrasõjakõrval muuseumiga, milleidentiteediotsingudon maha kanda,vaidpeaksedasiarendama. ülitihe konkurents.Seetõttueitohiksneidideid kuid üheksolulisemakskindlastiviimasevooru seerimist poleleidnud.Põhjuseidolierinevaid, tohiks unustadakateisiväärtideid,misfi kedagi teist? valik.Millekssiisvalida kvaliteetne jaturvaline riskijulgus… Kuidtõsionsee,etLBSjualati küsimus, kasEestimuuseumidelpuudub ruumi. Mitmeidkordionmõttessehiilinud võimaldab luuaerilisesüdamlikkusegatäidetud tajuga ningteatudlapselikemotsionaalsus,mis nimeetodite seostaminekoostäpsesihtgruppide tugev lavastuslikkus,erinevatekommunikatsioo- ruumitaju jakontekstitabamine,selgenarratiiv, diga. LBSileiseloomulikeksjoonteksongihea mis onseotudjustsellemuuseumiidentitee- paigas luuakamidagiteistesteristuvat,midagi, doloogias. SamastulebhinnataLBSioskustigas susi niivormikõneskuieksponeerimisemeto- Kuid lootma peab, et 2014. aastal avatakse Kuid lootmapeab,et2014.aastalavatakse luguonMahtraTalurahva-Kõige kurvem ei Paljude toetusesaanudprojektidekõrval TOETUSEST ILMA JÄÄNUD PROJEKTID nant- varauusaegseks teemapargiks (Virumaa Muuseumid) varauusaegseks teemapargiks (Virumaa linnusekujundamine aastaringsekskesk- Rakvere ja mikülastuskompleksiks –arendusprojekti IIetapp muuseu- merenduse jatehnikaajaloo seks jaterviklikuks Eesti Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaeg- jaatraktiivseks muuseumiks mine kaasaegseks Pärnu Muuseumiaidahoonerekonstrueerimine jaarenda- tus japüsiekspositsiooniuuendamine Eesti AjaloomuuseumiSuurgildi hooneosaline ümberehi- (Saaremaa Muuseum) Kuressaare kuiturismiobjektiarendamine kindluse restaureerimine külastuskeskusena jakaasajastamine Tartu Tähetorni kuiUNESCO maailmapärandiobjekti Ööbikuoru vesitöökoda-muuseum korrastamine Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumiekspositsiooni MuuseumiväljaarendamineSaatse Seto Muuseum) muuseumiks(Harjumaa ja arendamine kaasaegseks Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi restaureerimine renoveerimine, uuepüsiekspositsiooniavamine Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsioonihoonenr1 ekspositsiooni ehitusega Teaduskeskuse AHHAAuuehooneehitaminekoospüsi- teerimine kultuuri- jakülastusekeskusekskujundamine, shprojek- A. H. Tammsaare Muuseumi Vargamäel atraktiivseks Muuseumirekonstrueerimine Kihnu Teatrinukkude Muuseumi(NUKUmuuseumi)rajamine Tartu teatrimaja rajamine Mänguasjamuuseumi mine jaekspositsiooniinstalleerimine) renoveeri- indeKöki jaKiek Ajarännak (bastionikäikude edasiarendamineEesti Maanteemuuseumi Muuseumid) Palmse mõisakompleksiväljaarendamise Ietapp(Virumaa Muuseum) linnusesse(Narva Carl Linnéürdiaia loomineNarva Eesti Lennundusmuuseumi väljaarendamise II,IIIetapp hoone renoveerimine õpikojaks Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmemõisasepikoja Muuseumid) OrdulinnuseRakvere vaatetribüünide rajamine(Virumaa MuuseumilinnusePõhjaõu Narva Laulupeomuuseumi rajamine Vanemuise vanassemajja klaasikoda Klaasimuuseumi Järvakandi Tallinna kogudusemuuseumiehitus Rootsi-Mihkli Ilon keskuserajamine(LäänemaaMuuseum) Wiklandi Põlva Talurahvamuuseumiarendamine MUUSEUM ABIL VALMINUD/VALMIMASEHITUSPROJEKTID: KULTUURI- JA TURISMIOBJEKTIDE VÄLJAARENDAMISE PROGRAMMI VÕIME TUGEVDAMISE PROGRAMMI NING ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI PIIRKONDADE KONKURENTSI- Allikas: EASikodulehekülg (valmib 2013) 2011 2012) (valmib 2011– 2010 (valmib 2012) 1001342 2009 218616 (valmib 2011) 851141 11309 2009 185823 (valmib 2015) 361403 2007, 2009 9586 2009 307192 266835 2009 258212 226809 2009 2009 503328 8340640 5112931 2009 1332305 2009 258212 3669558 609030 2009 219481 1858326 3119124 1579577 1605284 2008–2009 3006657 2008 1340362 1085917 2008 2555659 2008 87837 923030 2008 63911 2008 3369102 2008 61589 2841 926 46934 2008 867445 41543 37547 2006, 2008 1399632 598248 2006–2007 862807 334418 47848 2006 267534 38198 672236 2006 2006 563458 2005–2006 255511 2005 2005, 2008 206369 2004, 2007,2009 AASTA RAHASTAMISE 569136599 95 619 11669750 9 235233 3572795 2 147836 3445461 2 875946 3895267 3 310978 (EUR) SUURUS TOETUSE (EUR) MAKSUMUS KOGU-PROJEKTI

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 12 — LUUBI ALL LUUBI ALL MUUSEUMID EIOLEÜKSI KULTUURIMINISTEERIUMI ASEKANTSLER — ANTON PÄRN — (ja mitteainult)käsitöövõtete,toiduvalmista- osalustegevuste nimekirja,alatesrahvapäraste kohustusena. Samaspakuvadkeskusedpikka mine jaeksponeerimine“,küllmitteigapäevase Paljudele neistpolevõõras„kogumine,hoid- „Piirkondade konkurentsivõimetugevdamine“. tiivad EuroopaLiidutõukefondidemeetmest likud külastus-jaettevõtluskeskkonnad“oma muuseumidki saidkaneed„atraktiivsedkoha- soovin maalljärgnevaltpõgusaltpeatuda.Nagu ses innukaltkaasalüüakse.Justnendelkeskustel dit tutvustatakseningkohalikusturismiarendu- kusi, kussamutimeieajalugu-jakultuuripäran- kogumieripalgelisikülastuskes- arvuka kõrvale kui jätaksimemuuseumidekirkastvaateväljast oodata eiole. väljaspool Tartu Raadituusisuuremaidarendusi ning ilmseltjärgmisenelja-viieaastajooksul vad, onmuuseumideosasotsusedjubatehtud kus praegukooskõlastused-läbirääkimisedjätku- perioodil. Välja EestiRahvaMuuseum, arvatud toetusskeemid 2007.–2013.aastaprogrammi puudutavad EuroopaLiidutõukevahendite korraks onlõppenudkõikpeamisedmeid arendustegevuses. Sedapõhjusel,etselleks käsitleda kuiomamoodivahefi võib tundudaimelik,agakäesolevataastatsaab see eiolekaugeltkikogunimekiri.Esmapilgul uus muuseumihooneajaloolisesaidahoonesja nud Kuressaarelinnusühesbastionidega,Pärnu Lennusadama vesilennukiteangaarides,uuene- Meremuuseumi uusekspositsioonTallinna hoone. Kohe-kohetulevadnendekannulEesti teaduskeskus, EestiAjaloomuuseumiSuurgildi avanevad Tartu Tähetornimuuseum,AHHAA Käes on„muuseumikevad“–üksteisejärel Nagu öeldud, nimekiri pole sugugi täielik, Nagu öeldud,nimekiripolesugugitäielik, nišit muuseumide Laupa ja Väätsa Järvamaal, Kõpu, Lahmuse ja Laupa jaVäätsa Kõpu,Lahmuseja Järvamaal, sakooli: KiltsijaVasta Lääne-Virumaal,Koigi, on endüldsuseleavanudkümmekondmõi- duspiirkonna fi nüüd aprillislõppevaNorrajaEuroopaMajan- leksides. Tänu2008.aastalalgusesaanudning lid, mistegutsevadmõisatesvõinendekomp- näited. „Võrtsjärve väravad“.Needonpelgaltsuuremad Võrtsjärve ääreserinevatekülastuspunktidega Tartumaal, KukrusepolaarmõisIda-Virusning Alatskivi lossühesEduardTubina muuseumiga Võrumaal, Uhtikõrtsiavatudkäsitööateljeeja mapargist, Ööbikuoruveskitöökoda-muuseum Piiri kõrtsosanaVastseliina piiskopilinnusetee- JääajateemaparkÄksis, janduskeskus, Saadjärve Saaremaal AnglatuulikumägijaKarjapõlluma- lestised jakäsitöökojad.Olgunäidetenatoodud atraktiivsed museaalsekeskkonnagaehitusmä- kultuuri- jaloodusõppekeskused,teemapargid, remasse rühma.Neistühemoodustavadpärand- võib küündidapeapoolemiljardikroonini. külastuskeskust. Tehtud investeeringuteulatus astumasvähemaltveerandsadauut mide kõrvale keelesrääkidesonmuuseu- ja vahetum.Arvude looduspärandi tutvustaminemitmepalgelisem gustik onnüüdsestpaljutihedamningajaloo-ja veel varamõõta.Kuidüksonselge,kultuurivõr- maakonnas toimivateleriigimuuseumideleon väga suuredmuutused.Mõjusuurustnäiteks toimumas senistesvabaajaveetmisevõimalustes väita, etpaljudesEestimaapiirkondadeson välja. Nimekirjalehitsedesvõibpäriskindlasti osasaamisest kunimatkadejaajasrännakuteni mise oskusteomandamisest,vaimsestpärandist Teise, omaetteseltskonnamoodustavad koo- Uusi tulijaidvõibtinglikultjagadakahtesuu- nantsmehhanismi suurtoetusele Pärn FOTOD: Anton mõisakool avatud Kõpu 1. aprillil2011 Anton Pärn tega seinamaalingu- Pompei stiilis edasikandvate ihalust lis Itaalia Kõpu mõisakoo- Endine söögisaal

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 13 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 14 — LUUBI ALL ... jaseest väljast mõisa karjalaut koda, endine Mooste folgi- töökoda ühes mõisatallis paikneva infopunkti, töökoda ühesmõisatallispaiknevainfopunkti, mikakoda, vanutehnoloogiaidtutvustavkäsi- sepikoda, viinavabrikusasuvadklaasi-jakeraa- kused. Olustverekompleksisattunutootavad on uudistajatelejubapraegutõelisedpäevakes- rentsivõime tugevdamisemeetmest.Mõlemad toetust kaEuroopaLiidupiirkondadekonku- kultuurikantsiks kujunenudMoostemõisale jekindla arendustegevusekauduPõlvamaauueks jagus niiOlustveremõisakompleksilekuikajär- kunstiliselt rikasesteetilinekeskkond.Lisaks esile unikaalne,mõisakultuurigakaasaskäiv vanades mõisamajades,taastamistöödegatoodi toel eiparanenudmitteüksnesõpikeskkond ning Ruusmäe(Rogosi)Võrumaal. Norrariigi Olustvere Viljandimaal,PuurmaniJõgevamaal kuulsust kogunudMoosteKunstijaSotsiaalprak- endises valitsejamajassissesättinudülemaailmset sekatsi Elohelü“.Teispool majandusõue onend lõpus Eestirahvamuusikatöötlustefestival„Moi- Traditsiooniliselt toimubsiinigaaastaaprillikuu loomulikult mõisakarjalautarajatudfolgikoda. sikakeskus vanasviinakeldris-tööliselamusja Lisaks Veskiteater endisesjahuveskis,rahvamuu- on pugenudtoodangutandvadväikeettevõtted. linakoda. Sõnaga,ajaloolistemüüridevahele savi- jametallitöökojad,käsitöökoda,sepikoda, kojad:puidu-,kivi-,kipsi-, on ootamasarvukad Vene legendaarsestmööblikogust.KaMoostes vast peahoonestningsealeksponeeritavasthärra siooni jategutsevahobusetalliga.Rääkimataköit- topiste kogu,miniatuursetepuuhobustekollekt- kasvab ninglaieneb. vastu onpraegu suuremkuikunagivarem jasee tada osatakse.Tundub, ethuvikultuuripärandi kus tedaoodatakse,vaid tedakaedasijuha- aeg onkäes!Külastajaeitule mitteainultsinna, tõrjutud, vaidotsida,leidaja tehakoostööd.See muuseumidele onmittenäha ohtuollakõrvale ennekõike Kesk-jaLõuna-Eestis.Loomoraal dile, näemeuutevaatamisväärsustetulekut seista vastuhääbumisele. lootust täiendadatulubaasiningkülale lootust uutekstegevusaladeks,omavalitsusele võtlusele. Kohalikuleelanikkonnaleannabsee turismilejaväikeette- kooli- jahariduselukõrval kogukonnaelu keskused,kusruumijagub on mõisakoolidmitmekihilisedjaaastaringsed jää teisedki.Tänuomaaktiivselekasutusviisile historitsistliku fassaadikäsitlusega.Kuidmahaei maalingud võiLaupamõisakoolpilkupüüdva söögisaalis avatudefektsedPompeistiilisseina- vad edaspidimatkajaidlummamaKõpumõisa külalistemaja jafotoateljeega.Kindlastihakka- erakapitali toeleEestiFototurismiKeskusoma liku dekoorigaviinavabrikukehandistsaitänu historitsist- tika KeskusehkMoKS.Järveäärsest Kokkuvõttes, heitespilguEestimaakaar- ootel tus külalise-ostja väike villatöös- Mooste mõisa SIRVILAUAD kujundas OÜKULLprojekt. ajal. NäitusekoostasAino Lepp,ellu selkeerukal lupidusid jateatrit, mistõid positiivsust inimeste igapäevaelu,ja terrori lau- ajastut.Näidatakseka masendavamat ajajärku–stalinlikuisikukultuse all“, pealesõjaaegseEestiühte miskäsitleb mis Kuni 31.oktoobrini on angaaride ees. peatseltavatavatelaev väärikalt Lennusadama päevakuuks veest väljavintsitud–õigepeaseisab 2004. aastast.PlaanidekohaseltonLembit sünni- 1936. aastajuulis, Lennusadamas ontaalates tellis.maailmasõda Inglismaalt Laevlastivette allveelaevast, milleEestiriikenne kahest Teist aastal75.sünnipäeva.Lembit onüks käesoleval Eesti Allveelaev Lembit, millestsaabLennusadamas röövlilaeva, misloomulikulttäismereröövlikulda. uhketmere- isetehtud kuika Monopoli-mängu lauamängud. Näituselsaabnähaniirahakassasid, erinevad rahateemalised mänguasjadning fuajeenäitus „Rahanäitus“, kusoneksponeeritud Tartu Mänguasjamuuseumis ja Euroopa Liiduregionaalarengu fond. neku valmimistontoetanud EestiKultuurkapital Rohumaa. kujundajad LiinaUntjaKatre Väljapa- rid onarheoloogid Lõhmus Mari ja Tõnno Jonuks, koosnes viiekümnestmatusest.Näitusekuraato- päevavalgele mis umbes800aastasekalmistu, tõid toimunud arheoloogilised kaevamised aasta algul Tallinna–Narva maanteel Kukrusel piirilt“.muinas- jakeskaja 2009.aastalõpul, 2010. kalmistu Eestirikkalikem tema kaasaegsed: oktoobrini avatud näitus ja kaunitar „Kukruse Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis Teaduslinna teemaks on jailmamõõtmine“.„Maa des jaajaloolistes hoonetes ningpargis laiuva varemetes, toomkiriku ülikoolivana- Keskaegse esimest korda avab omaväravad Teaduslinn. ajal tasubseadasammudka Toomemäele, sest 20.–24. juulinitoimuvad Tartus hansapäevad. Sel Teaduslinn „Maa jailmamõõtmine“ Toomel tähetorn onkülastajatele avatud T–P 10–18. mist tänapäevalningarenguperspektiive. Tartu vaadeldi Tartu jaEestijaoksoluliste teemade uuri- aegade Tartu tähetornis tegeletud. Seejuures Konverents teemasid, millegaonläbi käsitles TÜ ajaloomuuseumja Tartu Observatoorium. muuseumi valgessaalis. Konverentsi korraldasid „Expanding theUniverse“ Tartu Ülikooliajaloo 28.–29. aprillilrahvusvaheline teaduskonverents mine muuseumina 27. aprilliltoimus võimalik näitusega tutvuda „Stalini päikese

Meremuuseumi Tartu Tähetorni pidulikava- . Sündmusega seoses peeti . Sündmusegaseosespeeti peaeksponaat, tähistab peaeksponaat,tähistab Tallinna Linnamuuseu- onavatud on kuni 30. onkuni30.

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 15 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 16 — LUUBI ALL Piret Õunapuu LUUBI ALL kuse huvi erinevate müntide vastu oli nii kõrge kuse huvierinevate müntidevastuolinii kõrge ja tantsupidudel –janõudmineolisuur. Avalik- sugustel suurematel isamaalistelüritustel –laulu- ning neidmüntekäidirahvale müümasmitme- muuseumi jamuuseumipoodi siisveeleiolnud riigi üleminekutomavääringu kasutusele.Panga rim 100-krooninehõbemünt tähistasEestiVaba- samal aastalkrooniga.Neist nimiväärtuseltsuu- pärandamiseks. mõnda hõbe-võikuldmüntilastelejalastelastele siiski inimene,kessoovibkenamälestustehk maatilisi investeerijaid.Valdavalt onagaostja ostjate hulgasniikollektsionäärekuikaprag- et rahvashoolibomariigist.Loomulikulton mündid niivõrdpopulaarsedon,näitabaga, sündmuste tähistamiseksväljaannab.See,et müügiga, midapankEestiVabariigile oluliste miljonid tulevadpoodieelkõigemeenemüntide Esmajoones täidetakseomasisulisteesmärki, raha japanganduseajalootutvustamiselrahvale. 1997. aastalontalolnudkaolulinerollmeie seisvunud Eestimuuseumejaalatesavamisest nas EestiPangakeldrisonüksesimesitaasise- töötajaga toimekasmuuseumTallinna kesklin- muuseum, mismüübomapoesraha.Kahe on jamajutt.Agaeiole.MeilEestiPanga etsee miljonini, siisesimesehoogaarvaks, poe päevanesissetulekvõibküündidakolme Kui keegiütleks,etEestisonmuuseum,mille Esimesed kolm meenemünti tulid kohe Esimesed kolmmeenemüntitulidkohe KROON MUUTUS KROON MUUTUS ARMSAKS EESTI RAHVA MUUSEUM — ÕUNAPUU PIRET — õhulist münti polnud varem nähtud, sest vanade õhulist münti polnudvaremnähtud,sest vanade Dvorjanski kasutanud kodarrahavälimust. Sellist kunstist olikonkursi võitnudnoorautor Liis mündile tavapärastvormi.Lähtuvalt rahva- 100 370, liste institutsioonidemündid nagu nimed. olid graveeritudkõigiEestiolümpiavõitjate kroonine olümpiamängudemeenemünt,kuhu Otepääl. Menukolikasamaaastakullast100- muuseumipoele Tallinnas kalipupidustusteajal hõbemünt. Sedameenemüntimüüdilisaks lipu 120.aastapäevalepühendatud10-kroonine järjekordi mäletavadpaljudtallinlased. vaks väljaantud100-krooninekuldmünt.Neid Vabariigi taasiseseisvuse kümnendaksaastapäe- seumipoes olid2002.aastal,kuimüükituliEesti krooni. ja nimiväärtuseksolisellelkuldmündil15,65 Pank eurokasutuselevõttuEuroopaühisrahana juures poodavada.SamalaastaltähistasEesti ja niiotsustati1999.aastalvastavatudmuuseumi otsene vajadusmüükitänapäevaseltkorraldada ning esimenekuldmünt(500krooni).Tekkis Eesti Vabariigi 80. sünnipäevakskakshõbemünti eelkõige sellepärast,et1998.aastalantivälja Populaarsed onolnudkaeestlaste jaoksolu- Järgmiseks hitikskujunes2004.aastalEesti Esimesed tõeliseltsuuredjärjekorradmuu- . Neist viimasel oli esimest korda muudetud . Neistviimaseloliesimestkorda muudetud

Estonia Teater 100 ja Eesti Rahva Muuseum Eesti RahvaMuuseum Tartu Ülikool aga kuulub hoopis aastasse 2008, kui plaatinast aga kuulubhoopis aastasse2008,kuiplaatinast 1,84 miljonitkrooni. Kõigiaegademüügirekord peale nendemüntide müükisaabumist: 2,27 ja DNAst. Suuremadühe päevakassadtehtikohe kuldmünt, millelstiliseeritud kujutisinimese kopfi Leonhard Lapin,ja tusega hõbemünttükikese eesti paekiviga,autor Summatavet, sega kodarrahakujulinehõbemünt,autorKärt seeria: oli avatudkae-pood. muuseumi ekspositsiooniruumide.Müügitoeks sundkorras targemaks,sestjärjekordkeerlesläbi nimel. Samassaidneedrahahuvilisedkõikka ülekoormatud jatöötasainultüheeesmärgi korras kuniseitsetundi.Muuseumoliselgelt 2010. aastanovembrisseisidinimesedjärje- kokku 20341javeelkäesolevalaastal15533. Pakendatud komplektemüüdiaastal2010 kiiresti pakendada,kuirahvasolekssoovinud. hakati karahatähtiostmajaneideijõutudnii et kroonkaobjaeurotuleb.Lisaksmüntidele suvel. Täpsemalt13.juulil,kuisaabuskinnitus, sai praktiliseltkoheotsa. Soome Rahapajasjanendetiraažoli6000,mis eilset tänasejahomsega.Meenemündidvermiti miku järjehoidjakulgebkülateena,ühendades lugusid inimestestningnendeeludest.Märk- kuhu onaegadejooksultalletatudkirjeldusija on kujutatudrahvapärimusekogujamärkmikku, kodarad ümbertehtud.Meenemünditagaküljel kodarrahade puhulolidvääringugamündile Krooni mälestuseks anti aasta lõpus välja Krooni mälestuseksantiaastalõpusvälja Tõeline ostupalaviksaabusagaeelmiseaasta kujundatud 100-kroonise nimiväärtusega kujundatud 100-kroonisenimiväärtusega Eesti ajalugu Eesti loodus –25-kroonisenimiväärtu- Eesti inimene – 50-kroonisenimiväär- – HannesStar- meenemünti rohkem rahamuutusi. Elame,näeme. ainult mitmeid erinevaidriigikordasid,vaid veel tunud javanad inimesedonelanudülemitte nud. Meelamemaal,kusraha ongitihtivahe- ükskõik kuioptimistliktaka tulevikusuhtespol- tahtis peaigaüksendaleseda mälestuseksjätta, oma kroonijakuisellekadumine selgekssai, ühe rahajaokslühikeaeg. Eesti rahvasarmastas geograafi ehkväheneb,aga nii etostjaskondarvuliselt maatikutele onsaadavaltäiestiuuedeurod, poel paljukergemaks,sestkogumaailmanumis- ole. käibib kogueuroalal.Taolist müntiEestilveelei mõne omaolulisesündmusepuhuksjasee euroriik tohibtehaaastaskaühemälestusmündi on ainultmeierahadjakäibivadsiin.Iga 20-eurone autor SimsonSeakülast,jahõbedastningkullast meil jubakaks:hõbedast10-eurone oma euromeenemüntekujundada.Neidon võime rahvaleolulistetähtpäevadepuhulka nud, eteestlastelemeeldibiserahatehajame muuseumist ostmaskäib.Samasonelunäida- kergemaks, sestkesikkaenamneideurosid Vabariigi 90.aastapäevale. kroonise meenerahatähe,mispühendatudEesti nud kokku18erinevatkunstnikkujaühe10- välja anda27meenemünti,milleonkujunda- jooksul 2,991miljonieest. Eesti kroon jõudis elada 18 aastat ja see on Eesti kroonjõudiselada18aastatjaseeon Ja tegelikulteilähegiEestiPangamuuseumi Võiks etEestiPangamuuseumilläheb arvata, Kokku jõudisEestiVabariik omarahaajal liselt laieneb. Eesti liitumine Eesti Vabariik 90 , autor Priit Pärn. Need , autorPriitPärn.Need müüdi ühe päeva müüdiühepäeva Eesti tulevik , Faizullin päevad Krooni viimased FOTO: Jane FOTO:

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 17 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 18 — LUUBI ALL Kalle Pilt Elo Lutsepp LUUBI ALL ARHITEKTUURI TERVIST ARHITEKTUURI TERVIST EURORAHAGA MAA- misega, teine – seonduvate renoveerimislahenduste väljatööta- sisekliima jaenergiasäästuga ningsellega Rural Houses Healthy andEnergy-effi elukeskkond ajaloolisteselumajades“ Esimene neist– mille juhtpartneriksonEestiVabaõhumuuseum. heakskiidu kogunikaksrahvusvahelistprojekti, lahendatud. peaks paariksaastaksolemaseemureosaliselt tuste jateabepäevadekorraldamiseks,siisnüüd omanikele jakaspetsialistidelemõeldudkooli- seoses katööjõudunappimamitmesugustemaja- uurimis- janõustamistegevuseks. ka n-öpehmetekstegevusteksehksiistäpsemalt rahastamiseks, nüüdagaõnnestustoetustsaada tõukefonde kasutatudeelkõigeinvesteeringute malusi kaugemalt.SenionEuroopaerinevaid -maastiku programmiotsimarahastamisvõi- muuseumi jakonkreetseltMaa-arhitektuuri ja Viimaste aastatemasusundiskaEestiVabaõhu- tused Läänemere saarte ja rannikuala tused Läänemere saarte (FaBBi – 2010. aastal sai Kesk-Läänemere programmi 2010. aastalsaiKesk-Läänemereprogrammi Kui viimastelaastatelkippusrahajasellega Fungi and Beetles in Buildings on Islands Fungi andBeetles inBuildingsonIslands ) – tegeleb vanade taluhoonete ) –tegelebvanadetaluhoonete PARANDAMA „Puidu seen „Tervislik jaenergiasäästlik cient LivinginTraditional - jamardikakahjus- HELTH PROJEKTIJUHT FaBBi PROJEKTIJUHT — ELO LUTSEPP— — KALLEPILT —

(HELTH – hoonetes“ eelarve 1 003 331 eurot.) 1003 331eurot.) eelarve aasta maist2013. aastaaprillini,projekti kogu- ja HarjumaaMuuseum. (Kestus36kuud –2010. kool, AaltoÜlikoolHelsingis, GotlandiÜlikool muuseum, partneritenaTallinna Tehnikaüli- projektis osalevadjuhtpartnerina EestiVabaõhu- tutvustust. seetõttu vajavadneedsiinkohalpõhjalikumat on tegemistkaheüsnagierinevaprojektigaja ekspertidelt. Ülikoolist jagrupiltEuroopastunnustatud Rootsist GotlandiÜlikoolist,SoomestAalto teadmisi jakogemusikaomavälispartneritelt Müko Muuseum, FaBBisEestiMaaülikoolja HELTHis Tallinna Tehnikaülikool jaHarjumaa malike puitulagundavateseentejaputukatega. biokahjustustega ehkmaakeeliöeldeskõikvõi- of BalticSea Kolmandas taotlusvoorus heakskiidu saanud Kolmandas taotlusvoorusheakskiidu saanud Hoolimata sarnasestprobleemiasetusest Vabaõhumuuseumi projektipartneridon DES“ (HELTH) ELUKESKKOND AJALOOLISTES ELUMAJA- PROJEKT „TERVISLIK JA ENERGIASÄÄSTLIK loogiauuringute Keskus. Juurde saame loogiauuringute Keskus.Juurdesaame ) – vanades hoonetes ettetulevate ) –vanadeshoonetesettetulevate Oktoobris 2010 kuulutas A. H. Tammsaare Muuseum Kadriorus välja kogumisaktsiooni „A. H Tammsaare Muuseum rikastab eksposit- siooni 25-kroonistega“. Selle eesmärgiks oli säili- tada ja eksponeerida seda osa kirjaniku kuvandist ka ajal, mil Eestis kehtib euro. Kõik külastajad, kes oma 25-kroonise jätsid muuseumi eksponaadiks, said sisse piletita. Kõik need 25-kroonised on muuseumi püsinäitusel kui museaalid, juures kogumistöös aidanud inimeste nimed.

Näitus „Tiiger. Ninasarvik“ Eesti Loodusmuuseu- mis. Näitusel on eksponeeritud amuuri tiiger ja teravmokk-ninasarvik – loomad, kelle arvukus

maailmas on langenud nii madalale, et nende ALL LUUBI püsimajäämine on ohus. Väljapanek tutvustabki lähemalt tiigrit ja ninasarvikut, nende eluviisi, toi- tumist, paljunemist jms. Näitus jääb avatuks kogu suveks. Täpsem info: www.loodusmuuseum.ee.

Traditsiooniliselt kuulutas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ka selle aasta 7. märtsil välja Heino Elleri muusikapreemia laureaadi. Auhinna pälvis pianist Sten Lassmann – seda Heino Elleri klaverimuusika esitamise, salvestamise ja propa- geerimise eest aastatel 2008–2011. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on Heino Elleri pärandi hoidja ja autoriõiguste omanik.

Hoonestatud külamaastik on osa meie 19. sajandi lõpus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum pakub Vol- kultuuripärandist. Aja jooksul on aga muutu- ehitatud reheahi demar Panso näituse juurde haridusprogrammi, nud ajalooliste maamajade kasutus ja kaasaja on tugevasti mis koosneb Panso elu ja loomingut käsitleva inimestel on uued nõudmised nii mugavusele amortiseerunud näituse tutvustusest ning lõbusast teadmismän- kui ka hoonete energiatõhususele. Selleks, et ja vajab remonti. gust. Haridusprogramm on suunatud põhikooli vanad hooned leiaksid jätkuvalt kasutust, on vaja Reheahju taas- tamise koolitust viimastele klassidele ning gümnaasiumile. töötada välja lahendusi renoveerimiseks, mis juhatab ka vaba- Programm on tellimiseks kuni 1. juunini 2011. toetaksid ühelt poolt hoonete säilimist võima- õhumuuseumi Lisainfo ja registreerimine: [email protected] likult algsel kujul ja teiselt poolt tagaksid neis ahjude tervise või telefonil 644 6407. 21. sajandi standarditele vastava elukeskkonna. eest hoolitsev Projekti tegevused on jagatud kahte võrdse Hardi Ojaste FOTO: Elo Näitus „Pillimeistri fantaasia C-duur“ on avatud kaaluga ossa: esiteks välitööd ja uuringud Lutsepp juunini Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi määramaks hoonete, Eesti oludes rehemajade Assauwe tornis. Näitus keskendub pillimeistrite ehitustehnilist seisundit, energiatõhusust ja sise- fantaasiale, nutikusele ning selle tulemusel kliima kvaliteeti (Gotlandil toimuvad vastavad valminud omanäolistele pillidele. Välja on pandud uuringud kivi- ja Soomes puitsõrestikhoonetes). huvitavad-naljakad-kummalised muusikainstru- Välitöid tehakse peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis mendid, alates rahvapillidest kuni elektrooniliste ning saartel. Tööde käigus jätkatakse juba alus- muusikariistadeni, aga ka Eesti Teatri- ja Muusika- tatud rehemajade inventeerimist, mille hulgast MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 19 muuseumi kogu unikaalseimad pillid. Näitus on valitakse välja sobivad hooned tehniliste mõõdis- eesti ja vene keeles. Näituse koostas Risto Lehiste. tuste teostamiseks. Perioodiliselt ja aastaringselt köetavates tra- Eesti kirjanike muuseumid on koondanud ditsioonilistes taluhoonetes hindavad ülikoolide kirjanike ja muuseumide kohta käiva info teadurid – ehitusfüüsikud niiskusest ning kütmi- ühise virtuaalse katuse alla. MTÜ Eesti Kirjanike sest tingitud hüdrotermilisi mõjusid, sealjuures Muuseumide Ühing on koostanud tänapäevase auru kondenseerumisest tulenevat kõdunemise ja informatiivse veebilehe www.kirjanikemuuseu- riski kasvu. Analüüsitakse ka erinevate küt- mid.ee. misstrateegiate mõju perioodiliselt köetavates hoonetes garanteerimaks tervislik sisekliima nii ehitiste kui ka seal elavate inimeste seisukohast, pakkudes välja võimalusi ka energiasäästuks. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 20 — LUUBI ALL FOTO: KallePilt Ruhnu saarel tusega palksein Mardikakahjus- FOTO: KallePilt vamm Harilik maja- põhineb kaasamõtlejate poolt saadetud fotodel põhineb kaasamõtlejatepooltsaadetudfotodel vallas Metsanurmekülakeskuses.Ekspositsioon sai omaalgusakordi9.aprillilHarjumaalSaku näitus „Loodusjõudmaamajaseesjaümber“, mitmed näituseprojektid.Neistesimene,foto- koolitustegevuses. võimalik neidtulemusirakendadajubanüüdses valt korraldatudsamateemalisiuuringuid,on varasemad kogemused.Võttes alusekskaeelne- ühendatakse niimuuseumidekuikaülikoolide vates vormidesteabepäevad,millekorraldamisel Toimuvad praktilisedehituskoolitusedjaerine- ettevõtjatele ningomavalitsustetöötajatele. vatele praegustelejatulevastelespetsialistidele, omanikele, kuidkakultuuripärandigategele- tegevus, miseelkõigeonsuunatudhoonete projektist onharidusalanesuundjanõustamis- tes heasisekliimajasäästevenergiaprogramm. välja küttestrateegiad,ettagadaedaspidihoone- Uuringutest saadudnäidetevaraltöötatakse Koos Harjumaa Muuseumiga on koostamisel Koos HarjumaaMuuseumigaonkoostamisel Teine jasugugimittevähemtähtisosasellest Projektijooksulonplaanis: suureks. ning mardikatepopulatsioononkasvanudväga test, kunategemistonsuletudökosüsteemiga mardikakahjustusi leiabRuhnusaarehoone- nende levikpiirkonnasulatuslik.Eritilaialdasi lagundavad seened.Sobivakliimatõttuon säilimisel onprobleemiksmardikadjapuitu Läänemere saartejarannikualapuithoonete aasta oktoobrini. on kolmaastat–2010.aastanovembrist2011. on1160253eurot,kestvuseks projekti eelarve landi LäänivalitsusjaÅlandMuseibyrån.Kogu Muinsuskaitseamet, RuhnuVallavalitsus, Got- lise panusegapartneridGotlandikirikud,Eesti Maaülikool. Lisaksonkaasatudveelmitteraha- Eesti MükoloogiaUuringutekeskusSAja õhumuuseum (juhtpartner),GotlandiÜlikool, Sellel projektilonnelipartnerit:EestiVaba- Läänemere saartejarannikualahoonetes“. deerinud „Puiduseen-jamardikakahjustused taotlusvoorus saartealamprogrammiskandi- kodulehel www.helthproject.eu. väärtuslikele majadelekuikainimesteleneis. lahendused onparimadniimeievanadeleja giasäästu, ningmillisedmaterjalidjatehnilised pakaseilmad õues,ehksilmaspidadesener- sellest, kuidasküttanii,etsoepüsikstoasja peaks loodetavalttõusmameiekõigiteadmine näha Keilas. rändama minevatväljapanekutsaabkõigepealt kokku HarjumaaMuuseumjasedaedaspidi tatused. Järgmisenäituse„Rehielamused“paneb aktsendi lisavadkaesivanemateltpäritudmõis- midest javõimalikestlahendustest,omaette jõududega seotudehitustehnilistestproblee- pilte ontäiendatudkommentaaridegaloodus- aastaaegade vaheldumisestnendekodupaigas, ring Ruhnu, Kihnuja Vormsi saaremetsades, uurida 150hoonet, millest107paiknevad Eestis; justuse levikupeatamiseks. Kokku onplaanis nasõbralike meetoditeväljatöötamine kah- uuringud, monitooringud ja esmastekeskkon- biokahjustuste (seen-jamardikakahjustused) seumis; püsiekspositsiooni kavandaminevabaõhumuu- projekti koostaminejanõustamiskeskusening uurimis- janõustamiskeskus)renoveerimis- (Liberty suvemõisad–tulevaneMaa-arhitektuuri Projekti kirjutamise ajendiks oli asjaolu, et Projekti kirjutamiseajendiksoliasjaolu,et Teiseks edukaksprojektiksosutusneljandas Projekti tegemistegasaabennastkursishoida Kogu sellekolmeaastaseprojektitulemusel • • • HOONETES (FaBBi) LÄÄNEMERE SAARTE JA RANNIKUALA PUIDU SEEN- JA MARDIKAKAHJUSTUSED puitu kahjustavate mardikatemonitoo- puithoonete võihoonetepuitosade Eesti Vabaõhumuuseumi hoonete töötlusest); test hoonetesjahoonetepuitkonstruktsioonide kahjustustest hoonetes,puidumardikakahjustus- mardikate ning nende arvukuse vahel; mardikate ningnendearvukuse seoste leidminemetsasjahooneteslevivate www.fabbiproject.eu. partneritest saatelugedalähemalt kodulehelt Projektist, selletegevustest, meeskonnastja takse andapanuskultuuriväärtuste säilitamiseks. osade jakaesemetesäilitamiseks. Eritiloode- on olulistabiEestipuidust hoonete, hoone- võetud eesmärgidsaavadtäidetudjaprojektist arhitektuuriväärtusi kuikateisiartefakte. tajatele, kelleülesandeksonsäilitadaniipuidust Sügisel onplaaniseraldikursusmuuseumitöö- põhjalikult uurimakirikutetöötlemisvõimalusi. Koos kõrgetasemelistespetsialistidegahakatakse 7.–17. juuninijaseejärelRuhnus18.–22.juulini. seks. SellelejärgnevadkokkusaamisedGotlandil ringu teostamiseksninghooneteülevaatami- miseks. Lisakskoostatikirjalikjuhendmonitoo- näpunäiteid seen-jamardikakahjustusteleid- Ilze IrbeningThomasNilssonandsidpraktilisi net javäliseksperdidUweNoldt,JohanMatsson, monitooringu teostajatele.Ülevaadati3-4hoo- koolitus hoonetekahjustusteülevaatajateleja vastu. AprillistoimusEestiVabaõhumuuseumis diskussioon, misnäitastugevathuvivaldkonna 118 ningseminaridekäigusareneskuum kõrtsis. Osalejaidolikolmelseminarilkokku ja 10.märtsilEestiVabaõhumuuseumi Kolu Eesti Maaülikoolimetsamajakaldauditooriumis toimunud 17.veebruarilKuressaares,4.märtsil seminari, töötubajakonverentsi.Seminaridon Projekti raamesonjubakorraldatudmitu mine. mine EestiMaaülikoolisaastal2013; käsitleva rahvusvahelisekonverentsikorralda- muudele huvilistele; Gotlandi spetsialistidele,hooneomanikeleja tailide uuringutes; Eesti ajaloolistepuithoonetejahoonetepuitde- tippteadlaste Eestissetoomineningkaasamine raamatu väljaandmine; puithoonetes; nide esmanetugevdamine; ralikke töötlusmeetodeidningkonstruktsioo- justuste vastanetöötluskasutadeskeskkonnasõb- muude sarnastehoonete)seen-jamardikakah- Projekti meeskond on täis optimismi, et kõik Projekti meeskondontäisoptimismi,etkõik • • • • • • • • konverentsiartiklite kogumikukirjasta- puitkonstruktsioonide kestvusthoonetes kolme õppefi 35 seminarijakoolituskursustEesti uurivate puidu kestvustjakonserveerimist puidu seen-jamardikakahjustustekäsi- välitööd Kishisaarekultuuriväärtuslikes Ruhnu kirikutejaVormsi kiriku(või lmi loomine(puiduseen- Lähem info: www.lemproject.eu. kaudu. õppeprogrammideelukestva käivitamise organisatsioonide võimaluste avardamine on muuseumidejakultuurimälestistega seotud õppe programmist elukestva ningselleeesmärk seum“. Projekti ontoetatud Euroopa Komisjoni 12. oktoobril konverentsi „Avatud jaõppivmuu- Muuseumiliit Soome mitme meeleläbijakülastadamuuseumi. hooldajaid, juhendatakse, kuidaskogedakunsti lähedasija tatakse dementsiaallkannatavate koostöös Tornio linnapilootrühmaga.Kooli- midaarendatakse eraldi Mälurajad-ekskursioon, Samutiluuakse dementsia allkannatavatega. litus dementsiastjavalmistutakseette kohtuma raames korraldataksemuuseumipersonalilekoo- Projekti keskkonnas. kunstimuuseumi kvaliteetses olu toetavat või parandavat regulaarset tegevust hooldajatele stimuleerivat,värskendavat jahea- janende dementsia allkannatavatele on pakkuda projekti AinodjaReinodtarbeks, milleeesmärk Muuseumiühingult 17000eurot innovatiivse Aine kunstimuuseum nba.fi tegelejatele. Väljaanne http://www. onloetav: dengitele, harrastajatele ningkõrvalteadustega tegevatele arheoloogidele jaarheoloogiatu- uurimisviisid“. Väljaanne onsuunatudvälitöid uue võrguväljaande „Arheoloogiliste haudade Muuseumiamet Soome tulemustest avaldatakse 2011.aastalõpul. koostööprintsiipide loomine. Aruanneprojekti muuseumihoonete olukord. Küsitlusele järgneb selgitada väljanendevaldustes olevate kogudeja namuuseumide toimimise edendamiseksning koha- jakoduloomuuseumideningvaldkon- juhendmitte-professionaalsete, on luuariiklik Kohamuuseumide toimkonna loomiseeesmärk maakonnamuuseum ja Turu muuseumikeskus. eest seisavad Muuseumiamet,Lapi heaSoome arenguvõimalusi tulevikuks. Projekti elluviimise nende muuseumideolukord japüütakseleida osa rahvuslikust kultuuripärandist. moodustavad kogud jahooned, mistervikuna tähtsusega märkimisväärse riiklikult ja osaltka on taoliste muuseumidehallatapiirkondlikult Samas peetakse neidmuudetegevuste kõrvalt. onväikejatavaliselt muuseumide külastajate arv ühendustele või organisatsioonidele. Sääraste seumi arendamiseks, miskuuluvadvaldadele, muu- projekti u800mitteriikliku käivitanud Haridus Soome UUDISEID SOOME MUUSEUMIDEST Käivitatud projekti raamesselgitatakse välja Käivitatud /tiedostot/3965bdd4.pdf. - jakultuuriministeerium korraldab Tamperes on saanud Soome onsaanudSoome on

publitseerinud publitseerinud on on

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 21 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 22 — MÕÕDUPUU Murre Aleksandra MÕÕDUPUU prioriteetides jubaaastaid: liikumine. Seeteemapüsib tutvustus, kontaktideareneminejakogude konnas Euroopatasandilonkultuuripärandi Üks enimrõhutatudaspektidestkultuurivald- Samas ei ole suurnäitused ainult muuseumide Samas eiolesuurnäitused ainultmuuseumide enam lootma jääda vaidendakogurikkustele. lekuallikaid ja ellujäämisvõimalusi.Keegi eisaa val kõikidemuuseumideüks olulisemaidsissetu- vaadata www.lending-for-europe.eu. lise muuseumitegevusegaseotud teemaga,tasub Kui onvajaennastkurssiviia mõnerahvusvahe- mid jalepingualused,midaomatööskasutada. tavad, samutivajalikudstandardid,kõiksuguvor- gevust puudutavaseadusandluse,praktikadja dokumendid ningerinevateriikidenäitustete- hetkel aktuaalsedolevadjakogusidpuudutavad ühele internetileheküljelepraktiliseltkõik ka kogudeliikumisekäsiraamat,miskoondab tions Mobility2.0“,milleraamesonkoostatud tegevused. Algatatudonkoolitusprojekt„Collec- enam kogudemobiilsusegaseotudküsimusedja neli aastat.Muuseumepuudutavadsellestkõige teediks aastatel2007–2010ningonkajärgmised kogude „mobiilsus“EuroopaKomisjonipriori- STATE INDEMNITY Suured rahvusvahelisednäitused ontänapäe- RIILIK TAGATIS

nii oli kunstnike ja nii olikunstnikeja Culture KADRIORU KUNSTIMUUSEUM — ALEKSANDRA MURRE — programmi programmi näiteks Ungaril raskusi oma riikliku tagatise näiteks Ungaril raskusiomariiklikutagatise ja majanduslikku olukordausaldatakse(nii on aktsepteeritakse juhul,kuiriiki,sellepoliitilist made asemel.Tagatise aluseksonriigiaujaseda ja omanikuletagastamisetagajana kindlustusfi ka väljasaadetavate)kultuuriväärtuste säilivuse dab seda,etriikastubüles sissetoodavate (või remahulisemaid projekte. lubab teostadapaljuambitsioonikamaidjasuu- tähendab näitusekuludeolulistvähenemistning kuid tegelebsiiskivaid„mõtteliserahaga“,mis samadel põhimõtetelkuikommertskindlustus, näitustele võieksponaatidele.Seetoimib poolne garantiiteistestriikidestsissetulevatele jutt lahtisestuksestsissemurdmine. vabandades nendeees,kellejaoksonjärgnev ja milleksonsedavaja,püüangiveiditutvustada, indemnity käivitamiseks riigitugiriiklikutagatise(ingl samme. Niionrahvusvahelisenäitusetegevuse Paraku eijärgnesõnadelealatikonkreetseid suur onsoov, midaEestison paljukorratud. mata publikuharimisest.Ollaväike,agavaimult ja riigirahvusvaheliseimagokujundajad,rääki- huvides, needonmõjuvõimsadturismimagnetid Riiklik tagatis(riiklikkindlustus)onriigi- ) näol kriitilise tähtsusega. Mis see on ) näolkriitilisetähtsusega.Misseeon

State indemnity –

tähen- state state r- kindlustuskulud. Viimaste aastate jooksul on kindlustuskulud. Viimasteaastatejooksul on katma Šveitsi kindlustusfi selle süsteemi vastu,sestriikonvalmismeelsasti arutamisel. Šveitsisagaollakse põhimõtteliselt seadusandlus jubaväljatöötatud japarlamendis ja Belgia.Neistviimaseson on Eesti,Läti,Küpros,Kreeka, Portugal,Šveits tagatise süsteemipoleveel rakendatud. Need ja mõnedteised). Pompidou keskus,Pariisilinnakunstimuuseum vaid üksikudhiigelmuuseumidnaguLouvre, lustuseta, mistõttuvälisnäitusikorraldavadkiseal riigi seestoimubnäitusevahetusüldseilmakind- (Prantsuse muuseumidelohutuseksonsee,et tustele, milleväärtusületab250miljoniteurot. maal, kusriiklikkukindlustustsaabtaotledanäi- omavastutuse määrerakordseltkõrgePrantsus- dab vaidminimaalsetväljaminekut.Ainsanaon kommertskindlustuse, misselliseljuhultähen- tagada kasomavahenditegavõiostesselleks väärtust. Omavastutuseosasaavadmuuseumid ja torite pooltegapisendaobjektiterviklikkust seumi endavõilaenutajamuuseumikonservaa- ning needonenamastkergestitaastatavadmuu- kriimustus, objektikergedeformeeruminejms) esinebki kõigesagedamini(nagumaaliraami kahjustuse puhul,sestjustselliseidkahjustusi riiklik masinavärkpeakskäivitumaigapisema koguväärtusest. Sellegavälditakseolukorda,kus omavastutusmäära, misulatub0,5–30%näituse tuste toetamiseks). tab teatudpiiri(suunatudvägakallitesuurnäi- või vastupidi–sellegakaetakseväärtus,misüle- riik väldibsuuremahulisteväljamakseteriske) tud keskmisesuuruseganäitustetoetamiseks, tagatis kehtibkuniteatudpiirsummani(suuna- kommertskindlustusega, mistähendab,etriigi on riiklikutagatisesüsteemidkombineeritud Suurbritannias, RootsisjaSoomes.Mitmesriigis kumad jakakõigepareminitoimivadsüsteemid kultuuripoliitika olukorda.Niionkõigeulatusli- riigiti agaüsnaerinevadningkajastavadriikide riigis, selleulatus,tingimusedjapiirangudon eurot. vaid seitsekahjunõuetkoguväärtuses80000 50 miljarditeurot,samasesitatiselleajajooksul ligi 5000näituselaenu,millekoguväärtusületas riikides kokkuriiklikutagatisegakindlustatud viimase viieaastajooksulonkõikidesEuroopa statistikanäitab,et maminek) juhtubharuharva: pannakse (ntobjektidekahjustuminevõikadu- sest neidjuhtumeid,kuiriikliktagatisproovile näituste kindlustuseküsimusestreaalneraha, diidile“. Riiklikutagatisepuhulkõrvaldatakse indikaator riigirahvusvahelisele„usalduskre- Seegaon kui tervikut). seumid eiusaldaeritiUngaririiklikkusüsteemi rakendamisega, sestpaljudteisteriikidemuu- Euroopas on vaid seitse riiki, kus riikliku Euroopas onvaidseitseriiki,kusriikliku Enamik riiklikutagatiseskeemesisaldabka Riikliku tagatisesüsteemkehtib22Euroopa state indemnity rmadele kõik näituste rmadele kõik näituste state indemnity omamoodi omamoodi

kollektsionääri Vexi Salmikogudest. heliloojajakunsti- ajutist näitusttuntudSoome KunstimuuseumRauma „Dinosaurused“ ja „Head isu!“. Gallen 2012. aasta15.jaanuarinionavatud näitus „Akseli toonides fi ning väljapanekHannesHeikuratumedates septembri alguseniavatud näitus „Kuldne mets“ Helsingi kunstimuuseumi fi Läheminfo: www.raseborg.kuni popmuusikani. pakubkõikealates klassikalisest seda muusikaga!“ Suvenäitus keskkond“.„Inimtekkeline 7. oktoobrist kuni4.detsembrinionavatud näitus kuni 25.septembrini avatud väljapanek „Koolid“. 1900–1970“. Ajutistest näitustest onjuunist püsinäitus arhitektuuri„Soome kümnendid Heurekas töödest. näitus ka Tretjakovi galeriiavangardistlikest arhitektuurimuuseumis Soome Castréni ühing. Kultuuri SihtasutusjaM.A. rahastanud Soome uurijate reisidest obiugri aladele. Näituston Kultuuride muuseumiga.Näitusräägib Soome emakeeleõpetajatekoostöös liiduning Soome fi Virtuaalnäitus Virtuaalnäitus /museum. /hanti) kõneleb handi keelest ja on valminud /hanti) kõnelebhandikeelestjaonvalminud - Kallela –Finlandia“.Kallela Samalajalonavatud lmilikest fotodest. 23.septembrist kuni võib suvel nähanäitusi „Rahast“, Eckenäsi muuseumikeskuses „Soomest Siberisse“ „Soomest eksponeeribsuvel Tennisehallis on avatud (www.nba.

on kuni on kuni „Ütle „Ütle

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 23 — MÕÕDUPUU riikliku tagatise süsteem kasutusele võetud palju- turva- ja tuleohutussüsteemide ning näituseruu- des „uutes“ Euroopa riikides, kes ilma selleta ei mide kliimatingimuste kohta. Need raportid saaks rahvusvahelises kultuuriväärtuste tutvus- ei ole tühi „paberimäärimine“, vaid tõsised tamise protsessis osaleda: Leedus, Slovakkias, dokumendid, mille õigsust kontrollivad oma ala Sloveenias, Poolas, Tšehhis ja Rumeenias. eksperdid riikliku tagatise nõukogust. See nõue Kõige hõlpsam ja selgem on süsteemi seadis väiksemad muuseumid valiku ette – kas tutvustada konkreetse näite varal, milleks valin maksta kindlustuse eest, kuna muuseumi tingi- Soome, kuna seal on kasutusel viimaste aasta- mused ei vastanud standarditele, või investee- kümnete kõige edukam riikliku tagatise skeem. rida oma majade kaasajastamisesse ning tuua See aitas elavdada Soome kultuuri, suurendas näitused sisse kindlustussummasid maksmata. muuseumide külastatavust (sealhulgas ka Enamasti on valitud teine tee ning tulemuseks näituseturismi – kes meist ei mäleta Picasso (või on tehniliselt tänapäevased muuseumid, mis on mõne muu) näituse pärast Soome lahe ületa- võimelised vastu võtma näitusi ka kõige kõrge- mist!), tõstis Soome muuseumid rahvusvaheliselt mate nõuetega muuseumidest. Loomulikult ei aktsepteeritavate ja lugupeetud partnerite hulka saa riik anda oma garantiid lõpmatule hulgale ning aitas kaasa muuseumide sisetingimuste näitustele. Asja kontrolli all hoidmiseks on MÕÕDUPUU märkimisväärsele paranemisele. Soome on hea seatud väärtuse ülempiir, mida riik „kindlustab“ näide ja eeskuju ka meie kogude sarnasuse tõttu: üheaegselt. Soomes on see piir üks miljard nendes on enamasti piirkondliku väärtusega ja eurot. Veel hiljuti oli see 300 miljonit eurot, laiemalt vähetundud pärand, mis välistab suurte kuid suure Picasso näitusega seoses võeti vastu vahetusnäituste võimalikkuse. seaduse muudatus ja suurendati seda summat, Soome riikliku tagatise skeem on jõus juba kuna ainuüksi Pariisi Picasso muuseumi koos- ligi 20 aastat ning selle hüvesid on saanud tatud esindlusliku näituse väärtus ületas senist nautida pea kõik suuremad riiklikud ja piir- määra oluliselt. kondlikud muuseumid. Soome skeem on üks Riikliku tagatise süsteem tähendab seega demokraatlikumaid, kuid samas objektiivsemaid muuseumile mõningat lisatööd dokumentide ja rangemaid. Riiklikku tagatist saavad taotleda vormistamisel (juhul, kui tingimused vastavad kõik Soome muuseumid (nii riiklikud kui ka nõuetele), nõukogule kaks-kolm korda aastas munitsipaal- ja eramuuseumid), samuti galeriid, avalduste läbitöötamist ja riigil on seni olnud raamatukogud, arhiivid, näitustesaalid jm orga- kulutusi vaid niipalju, et makstakse palka riikliku nisatsioonid. Otsuse langetamisel, millised näitu- tagatise sekretärile, kes avaldused vastu võtab sed saavad riikliku garantii ja millised mitte (mis ning vastutab sertifi kaatide väljastamise ja tähendab kommertskindlustuse ostmise vaja- täitmise kontrollimise eest. Ja üldtulemuseks on dust), on olulised kaks kriteeriumi: esiteks – näi- suured näitused, kasvav külastajaskond ja Soome tusepaiga vastavus nõutud ohutus- ja kliimastan- muuseumide saamine võrdseteks partneriteks darditele ning teiseks – näituse olulisus Soome Euroopa muuseumimaailmas. kultuuri jaoks. Soome toetab nii sissetulevaid kui Eestis on samuti alustatud riikliku süsteemi ka väljaminevaid näitusi, mis on erandlik (teis- reeglistiku väljatöötamist ja selle mõtte tutvus- test riikidest toetavad välisriikidesse saadetavaid tamist ministeeriumides. Loodetavasti on meie näitusi riiklikult vaid Norra ja Bulgaaria) ning kultuuripoliitika suunatud Eesti kultuurimaas- selgelt seotud vajaduse ja sooviga tutvustada oma tiku mitmekesistamisele ja riik astub sammu rahvuskultuuri ka väljaspool riiki. Selle süsteemi edasi toetamaks muuseumide rahvusvahelise positiivseid vilju oleme maitsnud ka siin Eestis, tegevuse laiendamist. See säästaks kultuurile kui Soome riiklik tagatis kindlustas Sinebrychoffi eraldatavat raha sisuliseks tööks ning lõpetaks muuseumi kunstiteoseid nende eksponeerimise kindlustusfi rmade toetamise muuseumide ja ajal Kadrioru kunstimuuseumis Tallinnas. laiemalt maksumaksja arvelt. Usun, et seda prot- Riiklik tagatis on Soomes asutatud eraldi sea- sessi aitab kiirendada ja edendada ka kõikide dusega, millega on sätestatud selle väljastamise muuseumitöötajate teadvustatud vajadus taolise

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 ja toimimise — 24 kord. Selle järgi valitakse kolmeks süsteemi järele, et me oskaksime seda mujal nor- aastaks erinõukogu, kes töötab ühiskondlikel miks saanud võimalust endale soovida ja nõuda. alustel ja koosneb ministeeriumi esindajast (Soome puhul haridusministeerium, kellele Artikli autor on osalenud 2009–2011 Euroopa alluvad ka muuseumid), muuseumikuraatorist, Komisjoni poolt kokku kutsutud töögrupi „Mobility of konservaatorist, tuleohutuseksperdist, turvasüs- Collections“ tegevuses, kus üks olulisemaid alateema- teemide spetsialistist, politseist ja kindlustuseks- sid oligi riiklik tagatis Euroopa riikides. Autor tänab perdist. Tagatise saamiseks peab näitusekorral- Kultuuriministeeriumi usalduse eest selles töögrupis daja esitama spetsiaalsele nõukogule vähemalt Eestit esindada. kolm kuud enne näituse avamist taotluse, kus lisaks näituse nimestikule (milles on kirjas ka teoste laenaja ja laenutaja vahel eelnevalt kokku lepitud väärtus) peavad olema täpsed aruanded MÕÕDUPUU

EESTI MUUSEUMIDE

AASTAAUHINNAD MÕÕDUPUU

— KERSTI TIIK (NÄITUSEKOMISJON) — — LEA SILLART (KOGUMIS- JA SÄILITUSTÖÖ KOMISJON) — — PIRET ÕUNAPUU (TEADUSKOMISJON) — — MERIKE LANG (HARIDUSKOMISJON) — — KALEV UUSTALU (MUINSUSKAITSEKOMISJON) — — ANTS LEEMETS (TOOTEARENDUSE JA TURUNDUSE KOMISJON) —

2010. aastal moodustati Muuseuminõukogu Mängel, Maarja Vaino, Tüüne-Kristin Vaikla, juurde erinevaid valdkondi – näitusetegevust, Aleksandra Murre ja Kristi Pumbo andis Aasta kogumis- ja säilitustööd, teadustööd, muuseu- Muuseumiroti Tallinna Tehnikaülikooli Muu- Liia Rebane miharidust, muinsuskaitset, turundust ning seumi näitusele „Vulkaan – looja ja hävitaja“ TTÜ muuseumist tootearendust kureerivad komisjonid, kelle (kuraator Liia Rebane, kujundajad Mari Kuris- Aasta Muuseu- töö oluliseks väljundiks sai Eesti Muuseumide maa, Mari Kaljuste). Teised kaks nominenti olid mirotiga Aastaauhindade jagamine. Esimene tunnustus- Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi FOTO: Teet üritus toimus käesoleva aasta jaanuaris Kumu näitus „Eesti kunst paguluses“ ning Eesti Rahva Malsroos kunstimuuseumis, kus päeval tutvustasid nomi- nendid oma töid paljudele kolleegidele, õhtul pärjati parimaid. Välja anti kümme põhi- ja kaks eriauhinda. Järgmist muuseumide tähesadu on oodata 2012. aasta 13. jaanuaril Kumu kunsti- muuseumis.

NÄITUSEKOMISJON MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 25 Näitusetegevuse komisjoni kanda jääb Muu- seumiroti traditsiooni jätkamine ja arendamine. Uued avatud muuseumid üllatasid külastajaid ja kolleege, need olid emotsionaalset kutset kandvad mitmekihilised muuseumikeskkonnad. Ümbermõtestatud ja taasavatud püsieksposit- sioonide kõrge tase tõestas veelkord, et muuseu- mid vajavad enam avalikku tuntust ja tunnustust. Näituste kategoorias kandideeris eelmisel aastal 20 muuseumi, lõppvooru jõudis kuus nominenti. Komisjon koosseisus Juta Kivimäe, Kersti Tiik, Piret Õunapuu, Sirje Karis, Marika Muuseumirott läks Eesti Põllumajan- dusmuuseumi püsinäitusele FOTO: Marat Viires MÕÕDUPUU

Muuseumi „Muuseum näitab keelt“. Muuseu- Saar peab oma ülesandeks muuseumikoguga miroti parimale uuele või renoveeritud muu- tehtava töö tunnustamist ja väärtustamist, mille seumile või uuendatud püsiekspositsioonile sai üheks väljundiks on aasta koguhoidja ja aasta Eesti Põllumajandusmuuseumi püsinäitus „Põl- konservaatori auhind. Hinnatakse tegevusi, lumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajan- mille tulemusena paranevad hoidla või museaa- dite“ (kuraator Mare Viiralt, kujundaja Maarika lide seisund ja säilitustingimused. Erilist huvi Tang), nominendid olid veel NUKU muuseumi pakuvad projektid, millega muudetakse kogud ja Kihnu Muuseumi püsinäitus. Näitusekomis- paremini kättesaadavaks. joni eripreemia läks Vikerraadio lastesaadete Esimesed auhinnad on välja antud. Aasta toimetajale Kadri Tiiselile Eesti muuseumides koguhoidja 2010 on Merilis Roosalu Eesti toimuvate näituste tutvustamise eest. Ajaloomuuseumist, kes koostas veebikataloogi Näituse kui muuseumides sündiva loomingu „Soolapaberfotod Eesti Ajaloomuuseumi fotoko- väärtustamiseks on käesolevast aastast komisjonil gus“. Mahukas kataloog võimaldab haruldastele uus auhinnakategooria – kunstnikutöö tunnus- fotodele ligipääsu originaale kahjustamata. tusauhind. Aasta konservaator 2010 on Jolana Laidma Ennistuskojast Kanut, kes konserveeris Eesti Aja- loomuuseumile kuuluva Egiptuse kassimuumia KOGUMIS- JA SÄILITUSTÖÖ KOMISJON sarkofaagi. Uurides eseme ajalugu ja analooge, Muuseumikogude valdkond jääb sageli õppis Jolana tundma sarkofaagi materjali ja teenimatult märkamata, koguhoidja tööd valmistamistehnikaid, millest lähtus leidlik peetakse igavaks ja rutiinseks. Hästi korraldatud ülesande lahendus. muuseumikogu eelduseks on aga, et koguga töö- tavad inimesed oleksid ülimalt mitmekülgsete teadmiste ja oskustega. Et sadadesse tuhande- TEADUSKOMISJON MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 tesse loendatav — 26 muuseumikogu oleks hallatav ja Teaduskomisjon on endale ülesandeks kättesaadav, peab koguhoidja suurt tähelepanu seadnud korrastada ja sõnastada hoomamatut ja pedantset täpsust pühendama arvelevõtule valdkonda, mida võiks tinglikult nimetada ja kataloogimisele. Et museaal toimiks ajaloo- teadustööks muuseumis. Selle üle, kas ja kuidas allikana, on vaja oskusi kirjeldada taustainfot ja muuseumis teadust tehakse ja kas see üldse kuu- paigutada objekt õigesse aegruumi. Et vana ja lub muuseumitegevuste hulka, on läbi aastate tundlikku eset komplitseeritud keskkonnatingi- vaieldud ning pole kusagile jõutud. Tõsiteadla- mustes säilitada ning konserveerida, on välti- sed tavaliselt panevad selle sõna jutumärkidesse. matu tunda ajaloolisi materjale ja töövõtteid. Ometi ilmub meie muuseumidel tõsiseltvõe- Kogumis- ja säilitustöö komisjon koosseisus tavaid uurimuslikke töid, paljud muuseumid Kriste Sibul, Lea Sillart, Hilkka Hiiop, Kaie Jee- avaldavad juba aastakümneid aastaraamatuid ser, Laura Kipper, Kaie Kukk, Helgi Põllo, Leelo ning korraldavad teaduskonverentse ja meie muuseumitöötajad käivad esinemas ka väliskon- verentsidel. See ei ole sugugi mitte ainult paari suurema muuseumi mängumaa. Selle ebamäärase teaduse hindamine ja eriti parimate väljaselgitamine on väga keerukas ja ilmselt mõneti ka subjektiivne protsess. Komis- jon koosseisus Sirje Helme, Olavi Pesti, Tõnis Liibek, Andres Tvauri ja Piret Õunapuu otsustas jagada teadustöö kaheks: parima materiaalse väljundiga teadus- ja uurimistöö projekt (publi- katsioonid) ja parima immateriaalse teadus- ja uurimistöö projekt (konverentsid, seminarid, teaduspäevad jms). Esialgu palusime muuseumidel saata ise üle- vaade sellest valdkonnast. See tõi palju huvitavat materjali, aga osutus hindamise seisukohast mõttetuks. Komisjoniliikmetel ei ole võimalik MÕÕDUPUU lugeda läbi kõik muuseumides ilmunud trükised ega käia ka kõigil konverentsidel, teaduspäeva- del jne. Laekunud aruanded on aga suurepä- rane algmaterjal ühe uurimusliku artikli jaoks. Järgnevalt palusime muuseumidel endil teha Komisjon külastas kõiki programme ja antud Auhinnatud hari- ettepanek just konkureerimisprintsiipi silmas hinnete alusel otsustati haridusauhinna nomi- dusprogramm pidades. Sellest lähtuvalt tegi komisjon ka oma nentideks nimetada Tartu Kunstimuuseum, Kumu kunsti- valikud. Muuseum Miia-Milla-Manda ja Kumu kunsti- muuseumis Kaheksa nominendi seast valiti „Aasta tea- muuseum. dusauhinna 2010“ trükiste kategoorias võitjaks Haridusauhinna vääriliseks peeti Kumu Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuu- kunstimuuseumi 4K meetodil juhitud kaasaegse seumi väljaanne Kadriorg. Lossi lugu, autorid kunsti haridusprogrammi, mis tugines tunnis Jüri Kuuskemaa, Aleksandra Murre, Mart Kalm, osalejaid suunavatele kaasaegse kunsti kaartidele Kadi Polli, kujundaja Tiit Jürna. Põhjuseks seni (algidee – Anu Lüsi, töögrupis Jelena Tšekula- kasutamata laiaulatusliku arhiivimaterjali avali- jeva, Piret Kruusandi, Anu Purre ja Anna-Liisa kustamine ja sisutihe esitamine. Kuue immateriaalse teaduse nominendi seast võitis Tartu Linnamuuseumi 28. linnaajaloo päev „Rahvused Tartus läbi ajaloo“ (korraldaja Marge Rennit). Komisjon hindas muuseumi tihedat sidet Tartu Ülikooliga, oskust teha suure- pärast koostööd teadusvaldkonnas.

HARIDUSKOMISJON Muuseuminõukogu hariduskomisjon koosseisus Merike Lang, Kaido Orula, Tanel Veeremaa, Virve Tuubel, Kaja Visnapuu, Liisi Selg ja Marge Luude pidi selgitama välja aasta parima haridusprogrammi, ent käsil on ka muuseumipedagoogide ulatusliku koolituskava ettevalmistamine, mis annaks lisateadmisi puu- dega inimeste, eakate, töötute ja vabatahtlike MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 27 koolitusest muuseumitingimustes. 2010. aasta auhinnale kandideeris üheksa muuseumi. Hindamiskriteeriumideks olid konkreetse muuseumitunni ja kasutatava meetodi ainulaadsus, idee kandvus, eesmärgi selgus ja vastavus sihtgrupile, samuti programmi Haridusauhinna mitmekesisus ja paindlikkus. Muidugi ei saanud võtab vastu vaadata mööda muuseumitunni läbiviija karis- Jelena Tšekula- jeva Kumu kuns- maatilisusest, oleneb ju ainese edasiandmine, timuuseumist osavõtjate kaasatus ja tagasiside paljuski just FOTO: Teet vahendaja isikust ja ametioskustest. Malsroos Lehtmets). Haridusprogramm võlus hindajaid Eesti Ajaloomuuseum esitas muuseumi tea- kaasaegse kunsti mõistmiseks väljatöötatud origi- duri, arheoloogiakogu hoidja, arheoloogi Krista naalse ja universaalse meetodiga. See on olnud Sarve, kes juhatas Suurgildi hoones toimunud kasutusel erinevatel näitustel alates 2007. aastast, arheoloogilisi järelevalve- ning kaevamistöid. kuid tulemus on ikka uus ja üllatav. Haridus- Arvestades Suurgildi hoone kui Eesti ühe olu- komisjon leidis, et meetodi laiem tutvustamine lisema keskaegse arhitektuurimälestisega, peab võiks olla kasulik paljudele muuseumidele, esile tõstma vastutust, mida järelevalve nõudis. sealhulgas on 4K vastu tundnud huvi juba ka Harjumaa Muuseum esitas konkursile oma välisriikide kunstimuuseumide kolleegid. fi liaali Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi juhataja Kätlin Jansoni, kes ühes koostööpart- neritega tegi ära suure töö kunstnik Amandus MUINSUSKAITSEKOMISJON Adamsonile Paldiskis kuulunud ja veel mõne Esmakordselt anti 2010. aastal välja auhind aasta eest lootusetuna tundunud puithoone „Aasta muinsuskaitsja muuseumis“. Konkursile restaureerimisel. esitati viis eripalgelist ja väärikat kandidaati. Eesti Rahva Muuseum esitas konkursile Aasta muinsuskaitsja valiku tegi žürii koosseisus meeskonna koosseisus Mari Lõhmus ja Tõnno

MÕÕDUPUU Kalev Uustalu, Krista Aru, Elo Lutsepp, Reet Jonuks (Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia Roop, Tarvi Sits ja Andres Toode. instituut), Kristel Kajak (Tartu Ülikooli ajaloo Eesti Vabaõhumuuseum esitas konkursile ja arheoloogia instituudi konservaator) ning „Rehemajade veebipõhise andmebaasi“ looja Arvi Tragel (Eesti Rahva Muuseumi konservaa- Rasmus Kase koos meeskonnaga. Andmebaas tor) Kukruse 12.–13. sajandi maahaudkalme kui vahend võimaldab mitmekülgseid analüüse, VI matuse monoliidi ja leidude väljapuhastamise mis aitavad tervikuna kaasa traditsioonilise ning stabiliseerimise eest. Tegemist on rikkaliku arhitektuuri mõistmisele, väärtustamisele ja panustevaliku ja haruldaselt hästi säilinud mater- säilimisele. jaliga, mille oluline väärtus on tema terviklikkus, Eesti Kunstimuuseum esitas Tarmo Saareti, võimaldades uurijatel tajuda 800 aasta taguseid Niguliste muuseumi direktori. Tema tegevuse kombetalitusi ning uskumisi. tulemusel püsib Niguliste kirik vaatamisväärse Esimeseks auhinna võitjaks osutus Niguliste ehitismälestisena, keskaja uurimiskeskusena, muuseumi direktor Tarmo Saaret, kelle puhul keskaja kunsti muuseumina ja kontserdisaalina tõsteti esile tähelepanuväärset panust muuseu- meie kõigi jaoks. Saaret on üheaegselt muuseu- mide ja muinsuskaitse lähendamisel. midirektor, muinsuskaitsja, restauraator, ehitus- mees. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 28

Parimaks muu- seumiarendajaks valiti Eesti Maan- teemuuseum projekti „Teeaeg“ eest FOTO: Eesti Maan- teemuuseum Turunduse vald- konnas oli parim NUKU muuseum. Muuseumi MÕÕDUPUU hirmutuba on populaarseim paik väikestele huvilistele FOTO: NUKU

mõeldud ja eksponeerib hästi tee ajalugu. Maa- TOOTEARENDUSE JA TURUNDUSE nteemuuseum osutus populaarseks külastajate KOMISJON hulgas ja eelmise aasta omatulu jõudis 860 000 Komisjon koosseisus Sirje Endre, Kadi kroonini. Siinjuures tuleb meelde tuletada, et Polli, Ain Hinsberg, Mairo Rääsk, Piret Järvan, maanteemuuseumi asukoht ei ole Tallinn ega Mariann Raisma ja Ants Leemets jälgis Eesti Tartu. Mairo Rääsk direktorina ja kogu kollektiiv muuseumide arengut, et tuua esile parimad väärib selle arenduse eest kiitust. näited arendustegevusest ning vaatles turun- Turunduse valdkonnas ei ole konkureerijaid dustegevust, et ka selles valdkonnas leida üles palju, sest muuseumidele on see teema veel muuseumide parim osa. võõras. Konkursile esitatutest oli kindlalt parim Tootearenduse all tuleks mõista muuseumi- NUKU muuseum ja eriti hinnatav on nende arendust, millega tegelevad kõik muuseumid. oskus teha uuest asjast tõeline sündmus. Meelis 2010 oli Eesti muuseumidele õnnelik aasta, Pai on teatrimees, kes tõi muuseumi juurde väga paljud europrojektid realiseerusid ja selle turunduskultuuri, mis seni olnud teatritele tulemusel tekkis täiesti uus kvaliteet. Esikohale omane. oli mitu kandidaati ja konkurents äärmiselt tihe. Komisjon on väga tänulik kõigile, kes osale- Tallinna Linnamuuseumi saavutust on sid konkursil. Loodetavasti toob ka 2011. aasta raske järele teha. Muuseum suurendas aastaga uusi eredaid arendusi. omatulusid 1,5 miljoni krooni pealt 4,7 miljoni kroonini. Selle supertulemuse taga olid bastio- nikäigud, Kiek in de Kök ja Miia-Milla-Manda. Külastatavus kasvas järsult ja loodetavasti ei lange ka uuel aastal. Tugev konkurent oli NUKU muuseum, mille lõi Nuku- ja Noorsooteater. Kaasaegne, inter- MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 29 aktiivne ja mänguline, aasta müüginumber jäi miljoni krooni kanti. Head šansid võita olid ka Tartu Mänguas- jamuuseumil oma arendusega „Teatri Kodu“. Muuseum ei saa olla üheplaaniline ja mängu- asjamuuseumi näide on hea mõistmaks, kuidas võiks muuseum areneda. Ka omatulu tegi tõusu üles ja tulemuseks jäi 1,4 miljonit krooni. Komisjon hindas hääletades parimaks muuseumiarendajaks Eesti Maanteemuuseumi projekti „Teeaeg“ realiseerimise eest, mis on läbi NÄITUSED

TALTSUTAMATUD

NÄITUSED TULEMÄED TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MUUSEUMI GALERIIS

— LIIA REBANE — TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MUUSEUM MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 30

FOTO: Teet Malsroos vulkaanilised kivimid, vulkaaniline Island ja vul- EELLUGU kaanilised kihid Eestis. Esimest teemat illustree- Tallinna Tehnikaülikooli muuseum asutati rib esinduslik valik Eesti muuseumide ja erakol- 1971. aastal ja tegutses järgneva kahekümne viie lektsioonide kogudest. Kivimid on rühmitatud aasta jooksul vanalinnas Laial tänaval. Seejärel ning varustatud etikettide ja lühikirjeldustega. algas muuseumi hääbumine: seoses üle-eestilise Lisaks saab lugeda teemal „Vulkaanid ja maava- varade tagastamise protsessiga 1990. aastate kes- rad“. Teise ploki tekstiosa täiendab Islandilt pärit kel kaotas muuseum oma ruumid. Muuseumi- vulkaaniliste kivimite ja tuha väljapanek. Oma varad koliti Raja tänava kolmetoalisse korterisse, käega on võimalik katsuda 2010. aastal lennu- kus tegutseti veel mõned aastad, ning seejärel jäi liikluses suure kaose tekitanud Islandi vulkaani- pakitud muuseumikogu ootama oma aega. Uus purskest pärit tuhka ning kogeda, kui kerge on mõte TTÜ muuseumist sündis 2008. aastal. pimss. Et ka Eestis leidub vulkaanilise tuha kihte, saab teada viimasest teemaplokist, mis pakub GALERII FUTURUM teavet vulkaanilise päritoluga kihtidest Eesti Tallinna Tehnikaülikooli muuseum on aluspõhja paekivimite vahel ning Eesti geoloo- alustanud oma tegevust ebatraditsiooniliselt: gide sellealastest teadustöödest. Eksponeeritud 25. augustil 2010 avati muuseumi galerii, samas NÄITUSED on puursüdamik savikate vulkaaniliste kihtidega kui muuseumi püsiekspositsioon on alles loo- lubjakivides. Lisaks saab teada ajaloo suurema- misel ja avaüritus seisab ees. Muuseumi galerii test vulkaanipursetest ning vulkanismi plussidest Futurum on teadusgalerii, mille peamiseks ja miinustest. eesmärgiks on tutvustada ülikooli teadusloomet Näituse dünaamilise osa moodustavad ja populariseerida teadust nii koolinoorte hulgas seinale projitseeritud interaktiivne maailma kui ka laiemale publikule. Galerii on avatud vulkaanide kaart, mis visualiseerib vulkaanide interdistsiplinaarsete teemadega näitustele ja paiknemist ning pakub nende kohta lisateavet, kaasaegse kunsti eksponeerimisele. Tegemist ja ligi kahe tunni pikkune videoprogramm, mis on uue ja ainulaadse galeriiga, mis võimaldab viib vaataja Euroopa kuulsatele tulemägedele tutvustada Tallinna kui teadus- ja ülikoolilinna. Etnale ja Strombolile ning pakub unikaalseid Galerii arhitektuurne kontseptsioon või- kaadreid Etioopias paiknevaist Dallolist ja Erta maldab eksponeerida ja vastu võtta väga erine- Ale vulkaanist. Näha on nii võimsaid vulkaa- vaid näitusi. Galeriis on mobiilsed ja nn lego nipurskeid kui maalilisi vaateid laavajärvedest põhimõtte järgi valmistatud moodulid, mida ja geotermilisest tegevusest. 40-minutiline on võimalik vastavalt vajadusele kokku panna. slaidiprogramm maailma vulkaanilistest piirkon- Näiteks saab näituse tarbeks kasutada mobiilseid dadest, sealhulgas Islandi Eyjafjallajökulli 2010. L-kujulisi seinu, millele on võimalik paigaldada aasta purskest, annab vaatajale lisaks teabele ka valgustusega vitriine või jätta need paigaldamata esteetilise elamuse. Slaidiprogrammi taustamuu- ja ladustada sama seina sisse. Ruumi on lisatud sikana kõlab Markus Guentneri looming. kaasaegne multimeedia, kus erinevat heli on Näitus on põhjalikult lahti kirjutatud ja külas- võimalik kuulda neljast tsoonist. Ruumi lakke tajale avatud. Neile, kes ainese vastu rohkem on kinnitatud siinid, mida mööda saab liigutada huvi tunnevad, pakutakse võimalust interaktiiv- projektoreid, kergseinu, valgustust vms. Põnevad sete infokioskite vahendusel põhjalikumalt tee- on galerii valgustussüsteemid: näitustel saab maga tutvuda. Infokioskites esitatud materjal on vajadusel meeleolu loomiseks kasutada värvilist ka tihedalt seotud koolide õppeprogrammidega: üldvalgust, samuti on galeriis seinriiul, mille iga käsitletavad teemad on maa siseehitus, laamtek- üksiku riiuli sisemuse saab valgustada erinevat toonika, vulkaanid ja vulkanism, magmatism ja värvitooni. tardkivimid ning tefrastratigraafi a. Programmid on esitatud eesti, inglise ja vene keeles. Vulka- AVANÄITUS „VULKAAN – LOOJA JA HÄVI- nismihuvilistele jagatakse informatsiooni ka TAJA“ koju kaasa, näituse fl aieril on märgitud kõik Galerii avanäituse „Vulkaan – looja ja hävi- olulisemad teemaga seotud veebilingid. Erilist MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 31 taja“ ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli tähelepanu on näituse koostamisel pööratud purse Islandil, mis seiskas Euroopas lennu- loodus- ja keskkonnahariduse arendamisele liikluse pea nädalaks ja läks maailma majandu- õpilaste hulgas. Kuna väljapanekul esitatud sele maksma ligi viis miljardit dollarit. Nii kindel teemad leiavad käsitlemist nii põhikooli kui kui ka ei tunduks meie jalgealune, on planeet gümnaasiumi õppekavades, võimaldab näitus Maa pidevas liikumises ja vulkaanid on selle mitmekesistada loodusainete õpivõimalusi. planeedi hingamise ning elu üheks kõige selge- Kuna TTÜ muuseumi kollektiiv on väga väike, maks väljenduseks. See on teema, mis puudutas töötajaid on ainult kolm, siis on näitusega kaas- ja puudutab meid kõiki, eriti jätkuvate keskkon- nev haridusprogramm välja töötatud koostöös nakatastroofi de kontekstis. Väljapanek kajastab aineõpetajatega. Haridusprogramm tutvustab vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustab vulkanismi levikut, põhjusi, mõju loodusele vulkaanilise tegevuse tulemusel tekkinud kivi- ja inimtegevusele. Sihtrühma moodustavad meid. Näitusel on kolm suuremat teemaplokki: Näituse töörühm. Ülal vasakult: Saima Peeter- mann, Ave Tar- vas, Ursula Toom, Mari Kurismaa, Heidi Soosalu, Mari Kaljuste, Liia Rebane. All vasakult: Tarmo Kiipli, Olle Hints, Siim Liivand, Gennadi Baranov NÄITUSED

erinevas vanuses õpilased. Haridusprogrammile Märkimisväärne ongi paljude inimeste panus, on lisatud põhikooli ja gümnaasiumi töölehed, mis kokkuvõttes aitas luua huvitava ja emotsio- mida õpilased näituse külastamise käigus koos naalse tulemuse. pedagoogiga saavad täita. Vulkaaninäitus on leidnud suurt vastukaja, Ekspositsioonil on läbimõeldud kujundus, samuti on pälvinud laialdast huvi õpetajaskonna mis seob erinevad teemaplokid, kivimite seina, hulgas. Toimunud on loengu- ja õppepäevad, interaktiivsed infokioskid, videod ja slaidipro- näiteks keemia ja geograafi a ainesektsioonide grammi ühtseks audiovisuaalseks tervikuks. õppepäevad, teadusringide külastused jpm. Atraktiivselt ja emotsionaalselt mõjusad on Mida siis on tarvis, et sünniks sisult hea ja peaekraanil nähtavad võimsad vulkaanipursked vormilt atraktiivne näitus, mis paelub külastajate koos loodushelidega ning slaidiprogramm huvi? Minu kogemus ütleb, et selleks on vaja taustamuusikaga. Näituse kolm liikuvat pilti – säravat ideed, loovat ja konstruktiivselt mõtlevat ekraani – paiknevad ruumis selliselt, et loovad meeskonda, hästilaabuvat koostööd ning kind- staatilise ja dünaamilise vahel tasakaalu. Kauni lasti oskust teha õigeid valikuid. kujunduse autorid on Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste. NOPPEID KÜLALISTERAAMATUST: Näitus sündis spontaansest mõttest ja geo- loogide kiirest jah-vastusest koostööks sarnaselt Näitus vulkaanidest on üle ootuste huvitav. Siit vulkaanipurskele. Käesolevat väljapanekut on raske ära minna – vaataks ja vaataks… iseloomustavateks märksõnadeks ongi spontaan- Arvuti kus saab maakera näha on hästi äge. sus, loovus ja kiirus. Vastupidi traditsioonilisele Terve muuseum oli lahe. Eriti fi lm! ettevalmistusperioodile, mis võib vahel kesta Tore ja kasulik näitus näitamaks, et kõik ei kulge mitu aastat, valmis näitus umbes kahe kuu jook- meie parimate soovide kohaselt… Island tõi meie ellu sul. Koostööd tehti TTÜ Geoloogia Instituudi, vulkaanid ja on parem, kui me neid paremini tundma TTÜ Mäeinstituudi, Eesti Geoloogiakeskuse, õpime. TTÜ ja Eesti teadlased on selle näitusega ilusa MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 TÜ geoloogiamuuseumi, — 32 Eesti Loodusmuu- alguse pannud. seumi, Islandi Ülikooli Geoteaduste Instituudi Tore teada, mis täpselt toimus kui möödunud ning erakollektsionääride Enn Käissi, Kaarel kevadel Bangkokist vulkaanipurske tõttu enam koju ei Orviku ja Mati Stroomiga. Tekstide autorid on saanud! geoloogid Tarmo Kiipli, Heidi Soosalu ja Ursula Toom. Kaastööd on teinud veel paljud inime- See oli maailma parim vulkaaninäitus. Tore oli sed. Näiteks Itaalia astronoomilt ja vulkaanide osa võtta sellest. spetsialistilt Marco Fullelt, kes jõudis Islandile Koolitunnile tõhusalt õpetlik vaheldus! Tuba täis vahetult enne lennuliikluse seiskumist, on tarkust! Aitäh! saadud unikaalsed fotod välkudest vulkaanilises Palun tehke veel selliseid näituseid! tuhapilves. Fotograaf Tauno Sirelilt on pärit Väga õpetlik! Iga tasemega inimesele on palju galerii sissepääsu kõrval paiknev võrratu Islandi vaadata! panoraam. Seda loetelu saaks veel pikalt jätkata. Eestisse saabunud tardunud magma kärakaid. Et vulkaa- nidest sünnib kive, mis vee peal ujuvad, sain selgeks juba 12 aastat tagasi Kamtšatkal, ent et kraatritest võib välja lennata ka otse kulda, nägin esma- kordselt nüüd, kiviminäidisest, Vulkaanide elulood millel kullapiisad sees. Paar aastat tagasi, pärast on kirjud Islandil Hekla otsas turni- mist, lugesin Horisondist, et põrguvärava nelja tuhande aasta tagust tuhka on leitud — ASTRID KANNEL — ka Läänemaalt. Saatsin mat- kakaaslastele laiali sõnumi, NÄITUSED mis pidi kõnelema imeasjast. TTÜ vulkaanide näituselt saan selgeks, et meie kõigest purskavast ja värisevast kauge Eyjafjallajökulli vulkaani mõni podiseb pidevalt, kuid kodumaa on vulkaanide jälgi purskamise aegadel ärkasin ei valmista üldsegi suurimat täis, tuhakihistusi leidub maa varahommikuti pisukese peavalu. Videote, laavanäidiste, sees ning koopa seinal. Saan ehmatusega kummalise vaikuse skeemide ning arvutiekraanide ka uut toitu korduvalt kogetud peale oma Kadrioru pööningu- mänguliste selgituste abil leiab tundele, et vulkaanidel on küll korteris. Veluxite tagant kum- vastuse ilmselt igale asjassepuu- tore külas käia, ent toredam mitas vastu ilmselgelt justkui tuvale küsimusele. Kellel neid veelgi on matkata tagasi maale, uni, millesse olin ärganud… ei pole, saavad nähtust lihtsalt väi- mis paekiviteki all rahulikult ühegi varahommikuse lennuki kese vapustuse, kuna looduse magab. jõminat nagu tavaliselt, ei tulemöll ületab kalleimagi Saadan veel samal päeval propellerite käivitamise ulgu Hiina ilutulestiku, kui mõista, meili mainekale Itaalia vulka- reaktiivide vahele. Lamasin ja et seda „kraani“ kinni keerata noloogile Marco Fullele, kelle nautisin maailma lõppu. ei ole võimalik. video näitusel hirmsa matka- Kui õpetaja koolist X mulle Ja mõni asi jookseb ka nälja kallale ajas, ning uurin, helistas ja kurtis, et mu poeg täiesti ootamatult ise sülle. millal oleks kõige targem on lõhkunud ära ukseluku, Olen mägedes ikka imestanud, ronida Itaalias Stromboli otsa. istusin TTÜ muuseumi galeriis kust tulevad suurte massiivide Vastus saabub viie minutiga. otse tuldpurskava vulkaa- sisse kummalised, kohati Muide, ükskord, ma ei mäleta, nikraatri serval. Olin üksik sadade meetrite pikkused mis aastal, purskas Stromboli hommikune fi lmivaataja keset triibud. Kõige vähem olen sellise hooga, et surma said kõikvõimalikke käegakatsu- ma osanud neid seostada kõik inimesed saarel. Ka need, tavaid näidiseid sellest, mis vulkaanilise tegevusega. Ja kes kes vette hüppasid, sest vesi Maast alles jääb või sünnib, oleks võinud arvata, et meie kees. Ellu jäi pätt, keda hoiti kui ta põleb. Film kattis terve Saaremaa kiviaias on jääajaga maa-aluses vangikongis. näitusesaali seina. Tuld lendas vulkaaniaugust ja hingel oli soe… miskit ometigi oli veel sellist, mida inimene oma aruga muuta ei suuda, mis MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 33 meile meie koha kätte näitab keset suurt enesekindlust, -imetlust ning -mõistetavust, korda, reegleid ja õigust. Vulkaanide elulood on kirjud kui päevinäinud inimes- tel. „Vihastamise“ laadi järgi on neid süstematiseeritud erinevatesse kategooriatesse. Autor Heklal Nii nagu inimesegi puhul on 2007. aastal pikalt viha korjanud tegelaste FOTO: Joonas etteasted muljetavaldavamad, Hint NÄITUSED NÄITUSED

EESTI PAGULASKUNSTI SUURNÄITUS KUMUS JA TARTU MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 KUNSTIMUUSEUMIS — 34

— KERSTI KOLL — ADAMSON-ERICU MUUSEUM PROJEKTI „EESTI KUNST PAGULUSES“ JUHT „50 aastat eesti kunsti eksiilis“. Paraku jäigi see Näitus „Eesti kunst paguluses“ Eesti ja Stockholmi kogudel põhinev näitus kuni 2.9.2010–2.1.2011 Kumu Kunstimuuseum praeguse väljapanekuni ainsaks katseks anda 23.2.–30.4.2011 Tartu Kunstimuuseum meie pagulaskunstist ülevaatlik käsitlus. Kuraatorid: Kersti Koll (EKM), Reet Mark ja Tiiu Talvistu (TKM) Kahjuks ei alanud kohe 1990ndate alguses meie pagulaskunsti samalaadne süstemaatiline Kujundaja: Tiit Jürna uurimine nagu näiteks kirjandusteaduses. Põh- jus on muidugi ilmselge, ressursi puudus, sest Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi Kersti Koll üle maailma laiali oleva visuaalse materjali kät- koostööna valminud näitus „Eesti kunst pagu- tesaadavus uurijatele pole absoluutselt võrreldav luses“ esitles kodumaal esmakordselt niivõrd kirjasõna levikuga. Raamatud levivad kiiresti ja ulatuslikku ülevaadet võõrsil loodud eesti suhteliselt väikese kuluga ning 1990ndatest ala- kunstist. Lisaks meie muuseumide ja erako- tes oli väliseesti kirjandus ka Eestis kättesaadav. gude töödele toodi näitusele arvukalt teoseid Kunstiteoseid peab aga nägema ja just nimelt Kanadast, USAst ja Rootsist. Mitmeid autoreid originaale. Meie pagulaskunstnike looming tutvustati Eestis üldse esmakordselt. Aga avas- on aga sõna otseses mõttes üle maailma laiali, tamisrõõmu oli näitusel ka väliseestlastele, sest NÄITUSED enamasti inimeste kodudes ja seetõttu ka üsna tüüpiliselt tuntakse eelkõige oma asukohamaa liikuv nii pärandvaraks muutumise kui omanike eesti kogukonna kultuurieluga seotud loojaid, elukoha vahetuste tõttu. vähem mujal mandreil ja riikides tegutsenud Kumu avamisaegse ekspositsiooni kontsept- kaasmaalastest kunstnikke ja eriti neid, kelle loo- siooni 2006. aastal pagulaskunsti temaatika ei metee on täielikult vaid rahvusvahelise kunsti- mahtunud, kuid seda enam tõstatus teravalt eluga suhestunud. selle meie 20. sajandi kunstiloo mahuka pea- Teise maailmasõja lõppedes oli erinevate tüki süstemaatilise käsitluse vajadus. Et kaasata uurijate andmeil Eestist põgenikena lahkunuid paguluses loodu meie ühisesse kunstilukku 70 000–90 000, seal hulgas suur osa haritlastest ning alustada süsteemse ülevaate loomist eri ja loomeinimestest ning peaaegu pool meie too- maadel töötavatest eesti kunstnikest, käivitas nasest kunstnikkonnast. Paguluses hakati usku- Näitus Tartu toona Kumu direktorina töötanud Sirje Helme matult kiirelt looma ja edendama oma kultuuri- Kunstimuuseu- 2007. aasta kevadel ulatusliku projekti pagulas- ja kunstielu ning suuremaid ja väiksemaid eesti mis kunsti uurimiseks koos Tartu Kunstimuuseumi FOTO: Peeter kultuuri koldeid tekkis praktiliselt üle maailma. ning Kunstiühinguga Pallas. 2007. aasta suvel Talvistu 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm meie leidis idee toetamisväärse olevat Erika ja Osvald pagulaskultuuri suuremat keskust: Stockholm, Timmase Mälestusfond Kanadas, mis kujunes Toronto ja New York. 1949. aastal kirjutas Ilmar projekti suurtoetajaks. Talve: „Pagulaskultuur on paratamatult ajutine, Esmalt tuli töögrupil kaardistada võimali- üleminekulise loomuga. Eesmärgiks rahvuse kult laialt üle maailma meie pagulaskunstnike integreerimine ja samas rahvuslik enesesäilita- loomingut. Kahjuks pole meil sellist üleilmset mine, identiteedi hoid.“ Valdavalt loodetigi algu- kunstnike ühendust nagu näiteks lätlastel, mille ses, et pagulus jääb tõepoolest ajutiseks, mitte nimestikele oleks saanud toetuda. Suureks abiks aga peaaegu pool sajandit kestvaks perioodiks, oli 1980. aastal ilmunud väliseesti kunstnike mil eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: kodu- biograafi line leksikon, mis aga toonagi polnud maal looduks ja võõrsil sündinuks. kaugeltki täielik. Lisaks töötati läbi väliseesti Pagulusse siirdunud kunstnike kodumaale perioodika, näituste arvustused, erinevate kuns- jäänud sõjaeelset loomingut hakati muuseumide tiühingute välja antud aastaraamatud, näituse- fondidest järk-järgult taas näitustel esitlema kataloogid jm. alles 1960. aastatel. Üks esimene väljapanek, kus Töögrupi liikmed käisid väliseestluse suure- ka kunstnik ise Eestisse tuli ning oma võõrsil mates keskustes – Rootsis, Torontos ja Vancouve- loodud töid kaasa tõi, oli Herman Talviku näitus ris Kanadas ning New Yorgis, Lakewoodis, Bosto- 1971. aastal Kadrioru lossis. Sealt alates on aasta- nis ning üksikuid kunstnikke ja kunstikogujaid MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 35 kümnete jooksul Eestis meie pagulaskunstnike külastati mujalgi. Aja ja vahendite nappuse suuremaid või väiksemaid isikunäituseid korral- tõttu polnud võimalik kaasata Austraaliat – nii datud üle saja ning rohkem kui pool neist on jäi sealse eesti ühiskonna kunstilugu järgmiste olnud muuseumides. Eriti intensiivistus näituse- projektide teemaks. tegevus muidugi 1980ndate lõpul ja 1990ndate Võimalikult palju talletati seda, mis veel alguses, mil taasiseseisvumisaegses lähiajaloo kättesaadav – pildistati töid, koguti dokumen- mõtestamise tõusulaines kasvas kõikidel kultuu- taalset materjali ja mälestusi nii kunstnikelt kui rialadel plahvatuslikult kodu- ja väliseestlaste eesti kogukondliku ja kultuurielu korraldajailt, suhtlus. Tihti oli neil väljapanekutel toona lindistati intervjuusid jne. Kõikjal kogeti siirast hoopis laiemgi tähendus kui vaid ühe autori loo- kaasamõtlemist ja külalislahkust nii kontaktide mingu tutvustus. 1994. aastal, kui suurest põge- otsimisel kui kümnetes ja kümnetes kodudes nemisest möödus pool sajandit, toimus Eesti ning kunstnike juures pildistamas käies. Eel- Kunstimuuseumis Tiina Abeli koostatud näitus NÄITUSED

Näitus Kumus FOTO: Stanislav Stepaško

kõige oli muidugi oluline nii palju kui võimalik Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grün- näha erinevate autorite loomingut ning selle berg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman taustaks asukohamaade kunsti ja kunstielu eri- Talvik, Eduard Rüga jt), Eestis kunstiõpinguid nevaid kihistusi. Kuid just vahetu suhtlemine – alustanud, kuid oma kujunemisaastail juba põgusatest kohtumistest kuni näiteks aastate võõrsil elanud kunstnikud (Juhan Hennoste, jooksul teravapilguliselt eesti kunsti jälginud Eda Osvald Timmas, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Sepa professionaalsete nõuanneteni, erinevate Maire Männik, Olev Mikiver jt), Eestist lapse- või lugude ja arvukate mälestuskildude talletamine noorukieas põgenenud, kes said kunstihariduse ning kogemine, kuivõrd selgelt on põgenemisel juba täielikult uuel asukohamaal (Enno Hal- läbielatu inimeste mälestustes, lõi selle nähta- lek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike matu konteksti mõistmaks eesti kunsti ja kunst- Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth nike positsiooni nii meie pagulasringkondades Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, kui kohalikus kunstielus. Ville Tops jt) ning paguluses sündinud kunst- Pagulaskunsti projekti vaheetapina peeti nikud, kes enne 1991. aastat arvestatavalt oma 2008. aastal Kumus sügiskonverents „Kunst kunstnikukarjääri alustasid (Jaan Põldaas, Mark paguluses“, kus käsitleti nii üldisemaid pagulu- Kalev Kostabi, Uno Hoffmann jt). sega seotud teemasid kui ka eri kultuurivaldkon- Näitus koostati ühelt poolt ajateljel liikudes dade vastavaid uuringuid ning pagulaskunsti ja teisalt käsitledes võõrsil loodud eesti kunsti probleeme meiega sarnase ajaloolise saatusega olulisemaid arengusuundi ja probleemiasetusi Lätis ja Leedus. Kogutud pildimaterjali põhjal suurte teemade kaudu – mälu, muutumised ja alustati Eesti Kunstimuuseumis digitaalse arhiivi haakumised ning uues olukorras kohanemised, loomist. uue kodumaa ja maailma kunstisuundumuste Projekti üheks olulisemaks kokkuvõtteks oli arenguga suhestuvad kontaktid.

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 muidugi — 36 näitus koos mahuka (540 lk) kataloo- Näitust külastas Kumus üle 22 000 inimese, giga. Põhjaliku valiku järgi oli näitusel esindatud suur publikuhuvi jätkus ka Tartus. Mõlemas 72 kunstnikku pea 250 tööga. Nii mõnegi olulise muuseumis saatsid näitust sisukad ja samas väga autori või teose saamine näitusele nõudis kuraa- mängulised pedagoogilised programmid. toritelt peaaegu detektiivi tööd, et leida väliseesti kultuurieluga väheseotud, kuid rahvusvahelise retseptsiooni kaudu hinnatud autorite teoste omanikke ja õigeid pärijate liine. Näituse ajalised piirid määratleti pagulas- perioodiga – Teise maailmasõja lõpust Eesti taasiseseisvumiseni. Nii oli esindatud neli põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud tunnus- tatud kunstnikena pagulusse siirdunud (Karin NÄITUSED

(REHI)ELAMUSTEST NÄITUSED PRAKTIKANI

PROJEKTI HELTH TUTVUSTAVA NÄITUSE „REHIELAMUSED“ VALMIMISLUGU

— LIISI TAIMRE — HARJUMAA MUUSEUM

Näitust, mille eesmärgiks on kajastada väli- setus nendib rehemaja funktsiooni muutumist tööde tulemusi või projekti tegevust, ei ole ajas – üldjuhul pole tänapäeva inimese jaoks kerge koostada. Ikka soovitakse oma tegevuse prioriteediks mitte võimalikult efektiivne vilja vajalikkust ja õigsust teistele tõestada ning on kuivatamine, vaid täisväärtuslik elukeskkond. oht, et näitusele jääb kohustusliku aruandluse Viimane aga eeldab teadmisi traditsiooniliste maik juurde. Õnneks kestab projekt „Tervislik ja maamajade ehitustehnilisest seisukorrast, energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elu- võimalikest bio- ja mehaanilistest kahjustustest majades“ (HELTH) kuni 2013. aasta kevadeni ning samas ka efektiivsete renoveerimislahen- Liisi Taimre ning suurem osa selle tegevusest on veel ees. duste väljatöötamist. Vähetähtis pole ka elanike

Nii kasutasin projekti raames sündiva näituse teadlikkuse suurendamine. Ühest küljest on MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 37 „Rehielamused“ koostajana õigust asetada oluline, et inimesed väärtustaksid kultuuripäran- väljapaneku raskuspunkt mitte niivõrd reaalsete dit, kuid ei tasu unustada, et hoolimata sellest, uurimustulemuste kajastamisele kui pigem kui tähtsaks mõnda objekti või hoonet ei peeta, esimese HELTHi toimumisaasta vältel tekkinud loodusseadused kehtivad ikka. Niisugune pers- isiklikule arusaamale rehemajade mitmekülgsest pektiivide paljusus saigi näituse „Rehielamused“ olemusest. teoreetiliseks aluseks. Projekti HELTH üldeesmärk on traditsioo- Olen proovinud näitusel kajastada rehemaja niliste maamajade (Eesti puhul rehemajade kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. näitel) energiasäästlikkuse tõstmine. Aastate Kindlasti kuuluvad traditsioonilised maamajad jooksul on muutunud nii inimeste nõudmised arhitektuuriajaloolaste ja etnograafi de huvi- elukeskkonnale kui ka materjalid ja meetodid, orbiiti. Nii antakse näitusel ülevaade rehema- kuidas seda parandada. Juba selline probleemia- jade kujunemisloost ning tutvustatakse mitmeid ehisdetaile ja mõisteid, millega tavakülastaja võib-olla iga päev kokku ei puutu. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võime rääkida ka rehemajade statistikast. Majade proportsioonides võib tihti leiduda rohkem matemaatilist korrapära kui arvatagi oskaksime. Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsida aitavad termopildid lisavad rehemajale füü- siku perspektiivi. Kuigi ilumeel võib eelistada puhastatud palkseinte eksponeerimist, suu- rendab isegi õhukese krohvikihi eemaldamine soojakadu märkimisväärselt. Stend „Biosfäär“ tuletab meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud, ning nii nagu inimesed mõjutavad NÄITUSED oma ümbritsevat keskkonda, jätab ka erinevate putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Seadeldis, mil- lega saab mõõta Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hoonepiirete hästi markeerida mitmete kunstnike teosed. On õhupidavust tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub FOTO: Üllar Alev praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilisi maamajasid. Kuigi näituse peamine eesmärk on tutvus- tada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, saab Termopilt palkseinast, loodetavasti nii mõnigi majaomanik näitusest tumedamad ka praktilist kasu. Ehk ergutavad termopildid kohad markeeri- inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub vad õhu leket. ka nende kodudes mõni nurk või seinapragu, FOTO: Tallinna kust soojus mühinal välja pääseb, või nähes, Tehnikaülikooli ehitusfüüsika kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, ja arhitektuuri kontrollitakse ka enda maja üle, ega palkidel ole õppetool kurjakuulutavaid augukesi ja reetliku heledat puru. Loomulikult on väga oluline, et majaoma- nikele oleks kättesaadav vastav teabekirjandus, kuid alahinnata ei tasu ka pehmemaid võima- lusi inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Siinkohal saavad oma panuse anda muuseumid. Võib-olla innustab just üks rohke illustreeriva materja- liga näitus inimest rohkem huvi tundma oma maamaja tervise vastu ja hiljem tutvuma juba Selle palgi kujun- damise kallal on spetsiifi lise kirjandusega ning osalema põhjali- putukad tõsiselt kumatel koolitustel. vaeva näinud Artikli kirjutamise hetkel on näitus valmimis- FOTO: Üllar Alev järgus, sest avamine toimub alles 9. juunil. Seega ei ole välistatud, et lisanduvad uued ideed. Kindlalt on aga otsustatud, et tegu on stendinäi-

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 38 tusega. Soov viia see rändnäitusena võimalikult paljudesse Eestimaa paikadesse välistas rohkete esemete ja suuremate konstruktsioonide kasuta- mise. Siiski, kuna näituse kujundajad on teat- rikunstniku haridusega Marili Toome ja Malle Valli, võib loota, et vähemalt esimeses ekspo- neerimiskohas – Harjumaa Muuseumis – ilmes- tavad lisaks stendidele näituseruumi mitmedki põnevad detailid. IKKAGI INIMENE

RAHAST, MUUSEUMIST JA MUUST INIMENE IKKAGI

VESTLUS EESTI AJALOOMUUSEUMI TEADURI, NUMISMAATIK IVAR LEIMUSEGA

— AIVAR PÕLDVEE — AJALOOLANE

Täna räägime rahast, muuseumist ja muust. Millised on Sinu varaseimad mälestused rahast? Kõigepealt need nõukogude vanad rublad, n-ö vana raha. Emal olid tavaliselt ühest kuni viie rublani, aga isal oli palgapäeval ka suuri... sajane oli väga ilus, vesipildiga, kus paistsid Lenin ja Kujurit minust ei Kreml. Pärast rahareformi jäi kopikaid kõvasti saanud

üle ja nendega sai palju mängitud. Neid oli meil MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 39 FOTOD: Erakogu terve purgitäis. Ma olin siis seitsme-kaheksa- aastane. Minu elus on olnud kolm rahareformi: 1961. aasta oma, siis 1992. aasta ja 2011. aasta Sa oled pärit Võrumaalt. Mida juured Sulle oma. 1947. aasta reformi ma ei jõudnud näha. tähendavad? (Naljatades.) Vanemad on Võrumaalt, ise olen Võru linnast. Aga Võrus meil enam kedagi pole, on Aga kuidas on järgmisega, kas näed ka selle ainult surnuaiaskäigud. Kuid kodukohatunne ära? on ikkagi jäänud. Ja kui võru keelt kuulen kus- Ma usun küll! (Veendunult.) Selleks vist ei pea kil... Isegi kui inimene räägib kirjakeelt, ütlen väga vanaks elama. Hiina raha polegi siin veel ma eksimatult ära, et ta on Võrumaalt pärit. käibinud... Vanemad rääkisid omavahel võru keelt, aga ka tore, aga see oli nii pagana raske... Nimed ja Muusikut minust ei saanud numbrid ei jäänud meelde, mul pole mehaani- list mälu. Hiljem, kui soovisin numismaatikale spetsialiseeruda, võtsin ühendust Arkadi Mal- võginiga, kes soovitas kirjandust, ja ma tegin ka mingeid eksameid Tallinnas Ajaloo Instituudis. Kursusetöödki tulid alates kolmandast kursusest numismaatikateemal, diplomitöö oli Saare- ja Läänemaa mündiaaretest. Töös oli palju trüki- vigu, Palamets tahtis hinde alla võtta, aga siiski ei lastud tal seda teha. Mis puudutab seltskonda, siis Mihkel Mutt on oma mälestustes sellest nii palju kirjutanud, et mul ei ole suurt lisada. Meil oli särav kursus. Mõned legendaarsed alkohoolikud ja väga palju tuntud kunstiajaloolasi, neid oli kuidagi hästi

IKKAGI INIMENE IKKAGI palju. Tiina Abel, Tamara Luuk, Epp Illak, Juta Kivimäe, Ants Hein, Juhan Maiste...

Kuidas Sa sattusid ajaloomuuseumi? Mul oli juba ülikoolis teada, et saan muu- minu kui koolilapsega pidid rääkima rohkem seumisse tööle, kuna Vilma Sõerdi (kauaaegse kirjakeelt. Nii et mina räägin võru keelt aktsen- muuseumitöötaja) asemele otsiti mündikogu diga. Kõla on teine. peale inimest. Ma olin nagu klaver põõsas. Suurt Maidla aaret olin juba hakanud läbi töötama, see läks diplomitöösse (1976) sisse. Miks Sa valisid ajalooõpingud Tartus? Evald Tõnisson soovitas sellest artikli kirjutada Meenuta, palun, ülikooliaegset seltskonda ja ja see ilmus juba 1979. aastal. Nii et kui millalgi õhustikku. paarkümmend aastat hiljem kuskil ülevenemaa- Mingit suurt fi losoofi at valiku taga ei olnud. lisel konverentsil keegi teadis mind selle artikli Huvitas lihtsalt. Käisin kaevamistel juba pärast järgi ja vaatas mulle näkku, siis ütles: „Issand 8. klassi iga suvi, esimesed kaevamised olid Roo- jumal, te olete poisike! Ma mõtlesin, et te olete sisaarel Tamula järvel, Lembit Jaanitsa juhenda- vana mees, kui juba tol ajal niisuguse artikli misel. Ülikoolis ma alguses spetsialiseerusingi kirjutasite.” arheoloogiale, aga mündihuvi oli ka. Väike Ajaloomuuseumi kõrval on olnud muidki mündikogugi oli mul olemas. Nagu paljudel. tegemisi, Eesti Panga muuseum, Tallinna Õppejõududest tuleb muidugi nimetada kolme Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis olen loenguid suurt, ükskõik mis järjekorras: Ligi, Vahtre, Piiri- lugenud, praegugi olen projektide ja loengute mäe. Vilma Trummal kui ääretult kena inimene kaudu Tallinna Ülikooliga seotud. Aga need on Sõjameest oma arheoloogiaga, Märt Tänava vanaaeg oli ju olnud sellised veerandkohad. Oli ka võimalus minust ei saanud minna Tallinna Ülikooli päriselt, aga nähes seda bürokraatiat, mis professuuriga kaasneb... Mõni inimene oskab sellega hakkama saada, aga mina hakkasin kartma ja muuseum tundus kuidagi turvalisem ja kindlam, siin ma vähemalt tean, mis ma teen.

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 40 See niisiis Su esimene töökoht. Mis on Sind siin kinni hoidnud? Laiskus loomulikult! Laiskus, mis muud... Selge see.

Sul on alatasa pooleli mõni süvenemist nõu- dev uurimus, koos tõlketöödega koguni mitu. Kuidas Sa suudad leida tasakaalu ametialaste askeldamiste, uurimise-kirjutamise ja kodu vahel? Ega hirmus palju seda tööd nüüd ka ei ole. Aja jagamine on võib-olla kõige tähtsam. Mul on küll see hea omadus, et olen suhteliselt hea süvenemis- või kontsentreerumisvõimega. Ma olen aastakümneid istunud toas, kus töötab neli inimest. Nendest kolm kurtis kogu aeg, et nad ei saa tööd teha, sest rahvast on liiga palju. Mind ei ole see kunagi seganud. Pigem vastupidi, mul on igav üksinda. Mul on parem, kui ma saan kellegagi suhelda. Tuleb mingi mõte, siis ma röögatan! Vanasti oli Sirje [Annist] mul kapi taga: „No kuule, Sirje!” Ta oli ju ka keskajaga tegelenud. Tema arvas midagi, Mati [Mandel] arvas midagi... Hommikul üheksast kümneni sai nõukogude võimu sõimatud koos ja nii hea oli... (Vaatab äraolevalt oma eraklikku mungakongi meenutava kabineti võlvlage.)

Kodus mul õnneks praegu mingit tõlketööd INIMENE IKKAGI kaelas ei ole. See on olnud koormav. Aastaküm- neid pead sa mõtlema, et pead tõlkima vähemalt ühe lehekülje. Nulla dies sine littera. Üsna väsitav moraalne kohustus. Abikaasa [Tiiu Leimus, sa ainult münte uurid, siis sul ei tule mingit Sportlast minust kauaaegne ajaloomuuseumi töötaja] on sellesse pilti, tuleb arvestada ka majanduse, kultuuri ja ei saanud mõistvalt suhtunud, ... aga ta oli ka kogu aeg muuga. Ajalugu on totaalne. Aga kirjutamisega teises toas. Töö juures, ma mõtlen. (Naerab.) on nii, et mõnel tuleb välja, mõnel ei tule. Üks nipp siin muidugi on – sa pead asja endale selgeks tegema, sa pead keerulise asja nii lihtsaks Laua taga istumine ja kirjutamine on üsna mõtlema, et suudad selle ka lihtsalt kirja panna. kurnav töö. Millega Sa oma vaimu ja keha Usu mind, keskaegsest mündindusest võib väga vormis hoiad? keeruliselt kirjutada, aga mulle on kõige suurem Olen aastaid käinud nädalas kord või kaks kompliment, kui inimene on mu jutust aru trennis, võrkpalli mängimas. Meil on päris hea saanud. Kunagi avaldasin Akadeemias artikli inf- intellektuaalne punt koos, kus on toredaid latsioonist Eestis aastail 1000–1700 ja siis keegi inimesi: kunstiteadlased, arhitektid, ajaloola- tutvustas seda numbrit, vist Ekspressis, ja ütles sed... Võtame rahulikult oma lõbuks seda asja, umbes nii, et lahe lugemine oli Ivar Leimuselt aga samas mitte allahindlusega. Noorteklassis mündiajaloost. Siis ma mõtlesin, et oh-oo, ma olen ma olnud Eesti meister, Võru on ju vana olen saanud hakkama sellega, mida ma tahtsin võrkpallikants. Niisiis väike sport ja, mis seal teha. Sest tegelikult see ei ole lahe lugemine, salata, nädalavahetusel ka klaas või kaks veini, usu mind! (Naerab rahulolevalt.) Mu isa oli aja- vahel harva käid mõnel kontserdil või etendusel. lehe juures korrektor ja toimetaja ja eks ta üritas Ei midagi erilist. Kõige parem asi on see, kui mullegi kirjutamise algtõdesid edasi anda – et ei midagi uut on käsil, siis mõte kogu aeg töötab... oleks väga palju sõnakordusi, et sõnavara oleks see hoiab vaimu erksa. võimalikult suur ja muid elementaarseid ajakir- janiku asju. Neid ei olnud palju, aga need on mind aidanud. Sinu töödes on uudseid vaatenurki, mis justkui väljuvad numismaatika tavapärastest raamidest ja heidavad senisest erinevat Sa oled tõlkinud Oleariuse reisikirja ning valgust meie ajaloole. Ja Sul on oskus seda Renneri ja Kelchi kroonikad. Miks Sa seda elegantselt kirja panna või säravalt ette teed? kanda. (Tuntud on Sinu lubadus pidada MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 41 Tõlkimisel on kõige tähtsam emakeele kunagi telefoniraamatust huvitav ettekanne.) valdamine. Võõrkeele sõnu saab ju sõnaraama- Mis on Sinu meetod? tust vaadata. Ajalooliste tekstide puhul muidugi Sellist ühte meetodit ei olegi. Võib-olla üksi sõnaraamatust ei aita, sest mõisted on aja mingi lähenemisviis. Meil on numismaatikud, jooksul muutunud. Algul oli tõlkimine pigem arheoloogid, etnograafi d... kõik oma eriala väga hobi, aga kui sa juba 1000 lehekülge ära tõlgid, head spetsialistid, aga minu arvates on ajalugu siis see enam lõbu ei ole. Aga tõlkimine aitab üks tervik. Kui arheoloogid väidavad, et nemad täiendada ajaloopilti. Näiteks Kelch. Kui palju ei ole ajaloolased, siis mina ei ole sellega nõus. ma pidin endale 17. sajandi ja 18. sajandi asju Kõik on üks ajalugu, aga sul on allikad, mida selgeks tegema. See kõik harib, loomulikult. Aga sa valdad paremini, ja neid tuleb kõrvutada muidugi, harida saab ennast ka kergemal moel. teiste allikatega, nii et paned pildi kokku. Kui Pankurit minust ei saanud IKKAGI INIMENE IKKAGI

Vähemalt ma ise olen uhke millenniumimur- Kas see tasub ka rahaliselt ära? rangu probleemi selgitamise üle – kuidas Ida- Ei, muidugi mitte. Euroopa 10. sajandi kolmandal veerandil mõne- kümne aastaga, ühe inimpõlve jooksul, keerab ennast majanduslikult Idast Läände. Minu Mida Sa pead oma kõige olulisemateks meelest on see suur asi. Probleem ei olnud ju uurimistulemusteks? tundmatu, aga keegi polnud seda sõnaselgelt Sellega on ikka nii, et viimased tööd tundu- välja öelnud. Ja nüüd on see hakanud vaikselt vad väga olulised. Ma ei julge vastata, aeg sõelub ka Eestist kaugemal levima. Samas raha ja selle välja, mis pinnale jääb või põhja vajub – kuidas uurimine ongi rahvusvaheline. Kasvõi näiteks võtta. Eesti on nii pisike, et iga teema peale ei viikingiaeg, mis ulatub Inglismaalt, Saksamaalt, jätku inimest, rääkimata mitmest. Nii ei teki ka Poolast, Skandinaaviamaadelt Baltikumi ja mitte mingisugust diskussiooni, koolkondadest Venemaani välja. Keskaja probleemid on natuke rääkimata. On kaks võimalust: kas su tööd loe- kitsamad, siin tuleb piirduda enamasti Saksa takse, mis on hea, või – mis on tavaline – su töid kultuuriruumiga, lisaks Soome-Rootsi. ei loeta. Siis sa kobised vahel, et ma olen sellest Presidenti kunagi kuskil kirjutanud, see asi ei ole üldse minust ei saanud Mis on praegu käsil? nii... Ah-ah! Mõtlen juba ammu ühe suurema uurimispro- jekti peale – hinnad ja palgad Eestis aastail 1000 kuni 2000. Aga sellest on veel veidi vara rääkida.

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 42 Kui palju on Su numismaatikutest kolleegide hulgas muuseumitöötajaid? No ikka on. Inglismaal näiteks on muuseu- mid teaduskeskused. Ka Berliini mündikabinetis istuvad numismaatikud, Stockholmis on terve kuninglik mündikabinet, mis on väga suur asutus. Võib rääkida isegi numismaatikute üleproduktsioonist Rootsis. Numismaatikuid on muuseumides igal pool maailmas. Rikka- mad maad muidugi saavad endale lubada, et numismaatik tegeleb numismaatikaga. Aga meil on iseenesest tore, et saab vahepeal teha veidi füüsilist tööd või tegeleda näitustega. Mõned kolleegid on küll imestanud, et millega sa kõik pead tegelema, aga mind ei ole see kunagi tõsisemalt häirinud.

Sa oled ka ise väikestviisi kollektsionäär. Mida tuleb silmas pidada, et harrastusi ja põhitööd sobivalt ühitada? Kas mul ikka on kollektsioon? Kui ma ostan koju aastas umbes ühe mulle meeldiva asja, mõne ilusa taldriku või kohvitassi, siis ma ei julge väita, et see on kollektsioon. Enamasti ma olen ostnud antiigiärist või eBay’st Inglise vanemat keraamikat kuni 19. sajandi keskpai- gani. Aga mündikogumise lõpetasin ma ära juba koolieas. Ajaloost on paraku teada küllalt kurbi juhtumeid, kus numismaatikud muuseumides, on inimesed ausad, mina küll usun inimestesse. Naisemees ka väga suured nimed, on olnud kollektsionää- Tuleb endale aru anda, et on niisugune hobi – minust sai rid või lihtsalt ärimehed. Nii et huvide konfl ikti ja see on plahvatuslikult kasvanud. Neid inimesi ei tohi kindlasti tekitada. Samas ma ei arva, et on Eestis tuhandeid, kes käivad detektoriga iga ilus asi peaks olema muuseumis. Asjade mõte otsimas. Lätis on asi täiesti reguleerimata ja seal pole ju selles, et neid oleks tehtud muuseumi vohab niisugune must arheoloogia, et praktili- jaoks, nad on tehtud inimeste jaoks. Ja sellistena selt kõik liivlaste muistised on rüüstatud ja laiali nad peavadki teenima. Muuseumil on muidugi müüdud. Siin tuleb leida mingi kompromiss ja oma ülesanne, sinna tuleb koguda teatavaid tüü- teha koostööd, sest kätt ette panna ei saa. Muu- pilisi asju, teatavaid unikaalseid esemeid, mida seumid saaksid kindlasti teavitamistööd teha ja peaksid kõik nägema, aga maailm on täis ilusaid üldist muinasteadlikkust tõsta. Ja see tegelikult asju, mida ükski muuseum ei suuda endale tõusebki, mis näitab, et selgitamisest on kasu. „kõhu alla” koguda. Eesti on väike ja vaene maa, Eriti kui inimestele selgeks teha, et see on meie siin on suhtumine mõnevõrra teine. Ma ei pane viikingiaja tohutu rikkus – siia tuli tonnide viisi

üldse pahaks, kui inimesed koguvad kunsti või hõbedat. Sellest kuuldes aetakse silmad punni! — 43 — INIMENE IKKAGI keraamikat, mida tahes, kasvõi münte, kui nad Eestlased on kõige rikkamad olnud 10.–11. ei kogu just neid, mida detektoritega maa seest sajandil, siis me olime igal juhul Euroopa viie leitakse. Siis muutub kollektsioneerimise objek- kõige rikkama „riigi” hulgas. Ilma naljata! Siis tiks ajalooallikas – ja see on hoopis teine asi. Siit nad saavad aru. Ärge siis hävitage seda, kui te läheb selge piir. otsite, sest see on meie kõigi ühine vara, meie ajalugu. Mida Sa arvad detektoriga „numismaatiku- test”? Kas ka muuseumitöötajad saaksid selle Kas muuseumid peaksid tänapäeval „rahasid probleemi lahendamisel midagi ära teha? koguma” ja mida tuleks selle juures silmas pidada? Meil on kõrval kaks maad – üks on Taani, kus asi on vaba, aga selgelt reguleeritud, ja kuna Ikka peavad koguma. Ka ajaloomuuseumis taanlased on suhteliselt riigitruud kodanikud, on olemas peaaegu kõik krooniaja rahad, siis nad annavad riigile informatsiooni ja see, münte küll mitte kõiki aastakäike. See, mis on mille vastu puudub riigil huvi, jääb neile. Ja on täna tänapäev ja homme tulevik, on ülehomme Rootsi, kus asi on väga rangelt keelatud. Aga ajalugu. Ka pangakaart on tänapäeval numis-

kui me vaatame numismaatilise informatsiooni maatika objekt, aga raha on ikka üks kõige MUUSEUM – NR 1 (27) 2010 juurdekasvu, siis Rootsis on see ühtlaselt mada- levinumaid museaale, mis ühte või teist ajastut lal tasemel, kuid Taanis on materjal kasvanud iseloomustab. umbes tuhandekordselt viimase kahekümne aasta jooksul ja enamasti on see suhteliselt hästi Lõpetuseks üks eksistentsiaalne küsimus, dokumenteeritud. Inimesed annavad teada, mis millele muuseumitöötajast numismaatik ehk nad leiavad. Ja ma nüüd küsin, kumb on parem oskab vastata. Kas Sa tead, kust tekib tolm ja lahendus. Ega me siis ometi arva, et Rootsis kuhu kaob raha? detektoriga münte ei otsita. Alles eelmisel aastal võisime lugeda, kuidas Gotlandil pani keegi Ja-jah. Eh-eh-ee. Seda küsitakse mu käest jälle aarde huugama... Mina leian, et tähtis on kodus tihti. Ma ei ole suutnud vastust välja koostöö ja teavitamine. Mingi protsent pätte mõelda. (Naerab.) Aga me oskame nende taga- jääb alati, kes millestki ei hooli, aga enamasti järgedega võidelda... MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 44 — VÄRKSTUBA Heige Peets VÄRKSTUBA kellel onseaduslik õigusrahavalmistada. giaid, mison vaid nendeettevõtetekäsutuses, valmistamisel kasutatakseunikaalseid tehnoloo- materjaliks sünteetilisedkiud. Rahatähtede kiudmaterjalidele onalternatiivseks rahapaberi vajadusel linakiude.Kallitele naturaalsetele tavaliselt puuvillakiududest, millelelisatakse paber, sealhulgasraha-ja väärtpaber toodetakse keemiliselt töödeldudpuitmassist.Kvaliteetne Tänapäevane kirja-jatrükipabervalmistatakse kvaliteet jakasutusonseeläbipaljumuutunud. märkimisväärse arenguningpaberiomadused, selle valmistamisetehnoloogiaonläbiteinud jooksul omaolemuseltvähemuutunud,aga pea kahetuhandeaastasevalmistamisperioodi õhukest kangastvõilehtmaterjali.Paberon päeval igasugustkiudainesadestamiselsaadavat nad onvalmistatudpuuvillast? põlvedele ningkaskroonidikkaonpaberist,kui järgnevatele kroonid hävitadavõikonserveerida ajakirjanduses emotsionaalnediskussioon,kas ja nostalgiliseksmälestusesemeks.Hetkekstekkis maksevahendist kollektsionääridehuviobjektiks oma raha–Eestikroonontänaseksmuutunud 1992. aastarahareformigaEestiskäibeletulnud Terminiga „paber“sobibmärkidatäna- RAHAPABER JA RAHA PESU ENNISTUSKODA KANUT — HEIGE — PEETS kipsi. kasutati (valdavaltriisi)tärklist jatäiteainena väärseks puuvillakiuga.Paberi pinnatöötlemisel nimetatut võibtemaomadustelt pidadavõrd- ja mitsumatataimekiududest, kusjuuresviimati kanepi- jaramjeetaimedesegust,hiljemgampi Idamaades valmistatipaberitmooruspuukoore, Jaapanis 610.aastal,Bagdadis794.aastal). araabia maadesse(esimenepaberiveskiasutati kaudu jõudispaberitundmineJaapanisseja noloogia hästihoitudsaladus.Hiinasõjavangide üksnes Hiinamonopoljavalmistamiseteh- Pea viiesajaaastajooksulolipaberivalmistamine tapakangast, taimedesäsi,nahkavõipärgamenti. materjaliks, etasendadapapüürust,tekstiil-ja tast 105.m.a.j.Paberitvalmistatiesmaltkirjutus- kaltsust javanadestkalavõrkudest,pärinebaas- valmistada paberitpuukoorest,kanepitaimedest, hiina ülikuTs’ai Luni(C(h)aiLun)katsetusi teadaolev kirjalikdokument,milleskirjeldatakse aastatest 179–41e.m.a(Hunter1978). Hiinas ningvaraseimadpaberileiudpärinevad daatumites erinevusi. 1 Erinevates paberitkäsitletavates allikates esineb Paberi leiutamine ja kasutuselevõtt sai alguse Paberi leiutaminejakasutuselevõttsaialguse PABERI TEHNOLOOGILINEARENG 1 Esimene Esimene jat jäljendada, karistatakse kuikõigesuuremat kurjategi- see tõeliseksrahaks ningigavõltsijat,kespüüab seda Sellegamuudetakse javajutabsellepaberrahale. värvi volitatud ülemmündimeisteroma templipunasesse allkirjad antud,kastabTema Majesteedipooltselleks ja isegipitsatiga.Kuirahatähele onametlikuskorras spetsiaalselt teenistussevõetud ametnikekogu nimede selleks kuna igasellelaadnepaberonvarustatud suure hooleganaguoleksseesulatatudhõbevõikuld, tatud raha: lai juureskäibivatmooruspuukiududestvalmis- dest, kustakirjeldabmongolisuurkhaaniHubi- 1298. aastalmaadeuurijaMarcoPoloreisikirja- (13. saj).Euroopassejõudsidteatedpaberrahast pärinevad Pärsia,Hiinajaaraabiatekstidest tootma keemilistestkiududest. tes 20.sajandi50ndatestaastatesthakatipaberit paberimasin võimaldastootapaberikangast.Ala- paberit ammutusraamidelüksiklehtedena,kuid paberivalmistamisse suurepöörde:siianisaadi puidumassist. 19.sajanditehnikarevolutsioontõi mõned aastadhiljemhakatapaberittootmaka puidu peenestamisemasinale,misvõimaldas ümbertöötlemisel ja1840.aastalantiväljapatent esmakordselt kvaliteetsetpaberitvanapaberi kiust, 1800.aastalsaiinglaneMatthiasKoops James Whatmanvalmistamapaberitpuuvilla- jms) kasutamist.1756.aastalhakkasinglane mede (džuut,puukoor, õled,hein,peet,kartul istandusi jakatsetasiderinevatekohaliketai- Paberiveskite omanikudrajasidkanepitaimede paberivalmistajad otsimauusitooraineallikaid. languse. Paberijärjestsuurenevtarbiminepani põhjustas 17.sajandialgusespaberitootmise „sundkogumisi“, kuidtoormaterjalinappus ja sellesaamiseksviidikohatiläbiüleriigilisi 15. sajandil.Kaltsolivägahinnatudtooraine ja sedaeritiseosestrükikunstikasutuselevõtuga paberisorti jms.Vajadus paberijäreleühakasvas kindlat paberiveskiomanikku,teostusaastat, sümboleid, hiljemolinendeülesannetähistada lehes. Esialgseltkujutasidmärgidreligioosseid valgust nähtavatunnuslikujoonkujundipaberi- tena kasutusele1282.aastalvesimärgi–vastu kalt Idamaapaberiga.Itaallasedvõtsidesimes- itaalia meistrid,kelletoodangkonkureerisedu- ning liiminaloomsetliimainet–želatiini. toorainena linast,kanepistjapuuvillastkaltsu Saksamaa). Euroopaskasutatipaberitootmisel Itaalia, 1309Inglismaa,1348Prantsusmaa,1390 nevad 12.sajandilõpust(1151Hispaania,1293 andmed paberiveskitetekkestEuroopaspäri- pärinevat tehnoloogiatkiireltomaks.Esimesed sest kristlikudmaadeivõtnudmoslemitelt jõudis sellevalmistamiseoskusEuroopasse, . (Lips 1968: 227–228) Esimesed teated paberraha kasutamisest Esimesed teatedpaberrahakasutamisest Paberi kvaliteedimärgatavatõususaavutasid Alles tuhataastatpealepaberileiutamist PABERRAHAD Seda paberit valmistatakse ja kasutatakse Seda paberitvalmistataksejakasutatakse ( Congreve’i meetodseisneskolmekihilisepaberi vesimärkidetehnoloogiapaberis. tema värviliste Congreve’i leiutiseleja1819.aastalpatenteeriti vaelementide otsingudandsidtõukeSirWilliam olnud paberrahaleenampiisavkaitse.Uutetur- esmapilgul mingeidkahtlusi–lihtnevesimärkei vesimärkidega kupüürideitekitanudpankades olid omaalameistridjanendevalmistatud süüdi mõistetudisiku.Rahatähtedevõltsijad hulk vale-pangatähtijahukatiüle300võltsimises valmistati aastatel1801–1818Inglismaalsuur lus rahatähtedevõltsijatele.Sellelevaatamata vastu määrus,millegakuulutativäljasurmanuht- valt 1758.aastal.Viisaastathiljemvõetiriigis pangatähe võltsingInglismaaltoimusteadaole- spetsiaalset vesimärgigarahapaberit.Esimene vesimärgita, kuid1725.aastalesitlesInglisePank trükkimisel. Algseltolidingliserahatähedilma on pikaajalisedtraditsioonidpangatähtede hoides kasutatavtehnoloogiasaladuses. veskitele, kasutadeskokkuleppelisivesimärkeja gatähtede valmistamiseõiguskindlatelepaberi- Ühevõimalusenaantipan- tähe turvalisusega. unikaalsuses jaturvalisuses. tamisel onolulineosatänapäevasepaberraha Kolmekihilise paberijaruumilisevesimärgileiu- ( tehnikat ningnendevalmistatudpooltoonides tonaalsete „kahemõõtmeliste“vesimärkide SmithCongreve’i Brewer jaWilliamHenry valgust. 1848.–49.aastaltäiustasidWilliam vahekihtolinähtavainultvastu mille värviline moodustus kihtidesthomogeennepaberileht, kihile šablooniabil.Pealepressimistjakuivamist või kujutismoodustativalamisvormilvärvilisele line jaselleleveelkordvalgekiht.Vajalik tekst esmalt valgestmassistõhukekiukiht,siisvärvi- jms. kokkujooksmine, pigment, trükivärvide paberisse: veevoolujooned, hallitusseente värvi- hallituskahjustusi japõhjustab plekkideteket kust (pööningudjakeldrid), missoodustab • paberist artefaktidelesoovitatavaid normatiive. omadused. paber kaotabringlusesjubalühikeseajagaoma tavaliselt pikem,väiksematellühem,sestraha- Suurema nimiväärtusegarahatähtedelonsee tähe eluigaalatesmõnestkuustkuniaastani. voltimisel. Vaatamata sellelehinnataksepanga- annavad kupüürilevastupidavuserebimiselja sünteetilised kiud(polüesterjapolüpropüleen) kiulised puuvilljalinaningkeemiliseltstabiilsed triple paper light-and-shade Rahapaberi arengonseotudeelkõigeraha- Inglise Pank loodi 1694. aastal ja saareriigil Inglise Pankloodi1694.aastaljasaareriigil Rahapaberi valmistamiselkasutatavadpika- Pangatähtede hoiustamisel tuleb järgida Pangatähtede hoiustamisel tulebjärgida RASTADA SELLE VÄÄRTUST RIKKUMATA? KUIDAS PABERRAHA SÄILITADA JA KOR- Õhuniiskus 45–55%,vältida tuleksliigniis- ) valmistamises: vormile sadestati ) valmistamises:vormilesadestati ) vesimärk jättis ruumilise mulje. ) vesimärkjättisruumilisemulje. foxing

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 45 — VÄRKSTUBA MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 46 — VÄRKSTUBA Sermat Kanut Rohtla, Riin Konservaator panipaberiga. toonitud jaa- kese (8g/m toestati õhu- rebendid liimijäägid, eemaldati Rahatäht pesti, tumenenud paber selletõttu liimijäägid ja pinnal kollased parandusest on kleeplindiga Varasemast did, paberikaod. jooned, reben- tugevad murde- määrdunud, seisund: Rahatähe erakogu. 100-kroonine, Eesti Vabariigi FOTOD: Martin Martin FOTOD: 2 )

väärtust ainult siis,kuitaonvägaharuldane. matult puhastatudjms)rahatähel onoksjonil valesti korrastatud(teibiga parandatud, hooli- taunivad igasugustsekkumist, sesthalvastija/või konsulteerida spetsialistiga. Kollektsionäärid • kahjustada. Ebasobiv pakkematerjalvõibesetpöördumatult müüdavaid polüvinüülkloriidist(PVC)tarvikuid. ja polüpropüleen(PP),mittebürookaupades kilesid –polüester(PET),polüetüleen(PE) Kasutada tohibainultarhiivipüsivast plastikust siidipaberit võipakendadaplastikümbristesse. kartongist karpides,kasutadavahelehtedena • nahakahjurid. Paberit võivadkahjustadaerinevadpuidu-ja monitooringut ningputukkahjuritekontrolli. regulaarselt tulebteostadaruumidemikrokliima • kattekihid murenevad. tagajärjel muutuvadmaterjalidrabedaksja sideaine,mille loomulik niiskusjatrükivärvidest Kõrgematel temperatuurideleraldubpaberist liigkuumust (hoiukapidküttekehadelähedal). soovitavalt mittekõrgemkui23°C,vältida • Mitte pesta ja parandada rahatähti ise, vaid Mitte pestajaparandadarahatähti ise,vaid Pangatähti tulebhoiustadaarhiivipüsivast Hoiuruumid peavadolematolmuvabadja Ühtlane ruumitemperatuur, pigemjahedam, Tallinn: Valgus. Lips, JuliusE. 1968. Technique Craft. ofanAncient Hunter, Dard 1978(1947). terjalina sünteetilistkangast kasutavadtugima- rebeneda. Konservaatorid on raskejavõibotseselkäsitsemiselkergesti tada vettetugimaterjalil,sestmärgunudpaber võib veesõrnaltsiluda.Paberrahatulebase- vette jamurded-kortsudlõdvenevadningneid umbes 10–15minutiks.Mustusliigubpaberist mitte lisada.Rahatähtpannaülenivesivanni tada destilleeritudvõikeedetudvett,pesuaineid sele märgtöötlustjasirutamist.Pesemiselkasu- murtud paberrahadvajavadlisakskuivpuhastu- • kiletaskusse. pakendada kahjustunudkupüür(jatükid) parandada ningsiledarahatähekorraltuleks ja tükkideksrahatähtieitohikseelnevalt spetsiaalsesse raha-albumisse.Rebenditega arhiivipüsivasse kiletaskusse(vteespool)või võib rahatähepärastpuhastamistpakendada • puhastust. vanemate rahatähtedekorralvältidalokaalset Kahjustunudja veele tundlikud(vattvärvub). sest paberipindonniiskenapehmejavärvid niisutatud vatitikke.Ettevaatust,mittehõõruda, Lokaalseks pinnapuhastuseksvõibkasutadavees tähtede korral).Mittekasutadakustutuskumme. raha- tolmuimeja töötlus(sobibainulttervete mikrokiudlapp võiväikesetõmbetugevusega tuseks lahtisesttolmustsobivadpehmepintsel, tuspakendisse panekutpuhastamist.Kuivpuhas- • parandada ainultpaberikonservaator. • teostab ainultpaberikonservaator. hallitusplekidjms)otsustabja värvijooksud, • servaator. korral tohibmärgtöötlusttehaainultpaberikon- • normaalmõõtmed. ilma pressitakuivabpaberkortsujakaotaboma kuivatuspaberite vahelekuivama.Lahtiseltja voldid ühtlaseks.Rahatähtjättakergepressiall mispaber) jaõrnaltsiludessurudamurded kuivatuspaberile (sobibkasilevalgemajapida- tugikangast ( seejuures kasutadakupüürikäsitsemiselalati nis, töödeldaksemärgadefi rabedad) rahatähti,midaeitohipestaveevan- võrkkangaga. Tugevalt kahjustunud(pehkinud, asendada koopiapaberistlehegavõijäigema RAHA KORRASTAMISEKS KONSERVAATORI SOOVITUSED PABER- KASUTATUD KIRJANDUS: Tugevalt määrdunud,kortsunudjakokku- Kui paberrahaseiolemurdeidegakortse Raha onalatimäärdunudjavajabennesäili- Rebenenud ja tükkideks kupüüre tohib Rebenenud jatükkidekskupüüretohib Vajaduse töödeldaspetsiifi Tugevalt kahjustunudjapehastunudpaberi Holytex Asjade algusest. Inimesekultuuriajalugu. ). Seejärel tõsta rahatäht ). Seejäreltõstarahatäht Papermaking. and TheHistory New York: Dover Publishers. lterpaberite vahel, Holytex lisi plekke( , mille võib , millevõib foxing , sirutada japakendadaedasisekssäilitamiseks. paberrahapuhastada, Konserveerimisülesanne: panna üleni veevanni Vähe kahjustunudrahatähe võib lokaalse töötluseasemel silumine Lokaalne poolniiske pinnapuhastusjavoldiharjade Sympatex (fotol) niisutamisel spetsiaalsetmembraanriiet Gore-Tex või (majapidamispaberi) vahel. Konservaatorid kasutavad rahatähteKortsus võib niisutadamärgade fi Määrdunud, rahatäht jakatkine kortsus RAHA PESU lterpaberite rahatäht kuivama vähemalt nädalaks berite vahele kergesse pressi kuivama. Soovitav onjätta Pestud jasilurigaviimistletudrahatäht pannaksefi Volte võib enneüldviimistlustlokaalseltpressida tefl Volte jamurdeharju võib sirutadaniiskel paberilluust(või valmistatud ümbrisesse Korrastatud rahatäht vormistatakse arhiivipüsivast kilest onist) spaatliga lterpa-

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 47 — VÄRKSTUBA MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 48 — MÕTTE KOHT Heivi Pullerits MÕTTE KOHTMÕTTE Muuseum kogumikus Olen käsitlenudTartu Linnamuuseumiajalugu kursil, kuhuesitati Tmutarakanivürstiriigi münt. Linnavalitsuse korraldatudvõtmelugude kon- 2011. aastalsai linnamuuseumauhinnaTartu „Rahvused Tartus läbiajaloo“korraldamiseeest. hinnaga MargeRennitit28. linnaajaloopäeva ka kataloog.2011.aastalpärjati aastateadusau- esikoha.Mõlemanäitusekohtailmus Narvas Kivivare, 2009)saiEestimuuseumide festivalil pärand Tartu Linnamuuseumis“(koostajaTeesi Suvirändur jatemakullafond.GustavMatto Väikese muuseumiroti auhinna,näitus„Aateline Arnold Matteus“(koostajaEeviKärdla,2008)sai Näitus „MinuTartule. MinuEestile.Arhitekt tegusad jamuuseumonpälvinudtunnustust. mõttetu veelkordülekorratatuntudfakte. väljaanded onkõigilekättesaadavadning muuseumi aastaraamatutesnr15,16ja17.Need Merike Toomase artiklitest,misonilmunud vusest aastatel2008–2010võiblugedadirektor seum jatemaaeg ja kultuurilugu MUUSEUMI ARENGUMÕNINGATEST Viimased aastad on linnamuuseumis olnud Viimased aastadonlinnamuuseumisolnud (1996,nr2),koguteoses MUUSEUM – 55 MUUSEUM –55 TARTU LINNA- Tartu jaülikool (2005)ningraamatus (2009).Linnamuuseumitege- TARTU LINNAMUUSEUMI DIREKTOR PRINTSIIPIDEST (1983), ajakirjas (1983),ajakirjas — HEIVI PULLERITS — Tartu. Ajalugu Linnamuu- ühiskonna ees. seum tunnistama jatunnetamaomavastutust nale tallekuuluvatpärandit. Seegapeabmuu- küsimusele nii:muuseumvahendab ühiskon- küsimuse, misonmuuseum. Vastaksin sellele leemid vajavadlahendamist. peaks muuseumedasiarenema,millisedprob- nimel. Seepärastpeatumegiteemal,kuidas jaid veelgipareminitöötamamuuseumiarengu puhkama jääda.Vastupidi, seeinnustabtööta- tõlgendamisvõimalustest. seminari keskaegsetesttekstiilileidudestjanende kultuuriteooria tippkeskusegarahvusvahelise HaakkoosTartuaastal korraldasArvi Ülikooli väljaanded ( gas hansalinnas“,„Koolnudjakoolkonnad“) rahvusvahelistel konverentsidel,näitused(„Kan- kesklinnas, artiklid,ettekandedEestisjamujal sed kaevamisedjakaevamistejärelevalvedTartu osakond, kellekontossekuuluvadarheoloogili- Haak,EeroHeinloo)koosnevarheoloogia-(Arvi 1979–2001 Üheks vastutuse võtmisevormiksonkahtle- Igaüks meistpeaksendajaoks lahendama Saavutatu eiannapõhjustloorberitele Intensiivselt on tegutsenud kahest töötajast Intensiivselt ontegutsenudkahesttöötajast Kangas hansalinnas , 2009). 2009. , 2009).2009. mata uue hingamiseningluuesteksti. looja loomingulistsuhetmuseaali,andestalle lises tähenduses,vaidväljendabekspositsiooni bolitest. Mõiste„tekst“eiesinesiintraditsiooni- on keerulinetekst,miskoosnebmärkidest,süm- aluse uueleekspositsioonile,misomaolemuselt vaks, miskäivitabväljapaneku.Seetööpaneb dena näiteksTartu Ülikoolispetsialiste. käsitlevate teadustöödega,kaasatakonsultanti- sid), arhiivides. Tuleb tutvuda samaprobleemi mata kasutamateisteEestimuuseumidekogu- alguse saanudmuuseumpeabuurimiseltingi- kogudes (linnamuuseumkui20.sajandikeskelt nii omamuuseumikuikateistemuuseumide japanek sünnibpikaajaliseuurimistöötulemina pühendatud Tartu ajaloopäeva. näituse katalooginingkorraldabsamaleteemale Tartu majanduseluekspositsiooni,koostab dit ühiskonnale? 19. ja20.sajandil. paari lähimaaastajooksulTartu majanduselul tööga, milleraskuspunktonlinnamuuseumis tele, vaidtulebisetegeledaaktiivseltkogumis- kuna. Eisaajäädalootmaannetajatepakkumis- ei tohiesinedasiinkontekstisfüüsiliseainuisi- mis lähebprügikasti.Mõiste„muuseumitöötaja“ peab otsustama,midasäilitadatulevikujaoks, Jeeser, kaudseltkõiktöötajad).Muuseumitöötaja Linnamuuseumis selleeestpeavarahoidjaKaie vastutusrikas ülesanne(otseseltvastutabTartu kui kultuurigeneraatori.Pärandikogumineon Taoline mitmetahulineuurimistöösaabhoo- Kuidas sünnibhuvitavväljapanek? Kuidas muuseumvahendabkogutudpäran- pärandi kogumine Linnamuuseum saab valmis Linnamuuseum saabvalmis , mis käivitab muuseumi , miskäivitabmuuseumi Selline väl- taja uuringul ei ole esmatähtis teada saada tema taja uuringuleioleesmatähtisteadasaadatema vat objekti.Meiltulebselleksvalmisolla.Külas- külastajal tekibsuuremvõimalusvalidakülastata- Rahva MuuseumiehitusRaadil.Muuseumi- uksed teaduskeskusAHHAA,algamasonEesti taja küsimus tuleb meillahendada Kas muuseumitöötajaeitohigiväsida? jätkata omamissioonitundestkantudtegevust. 2016. aastaks.Senitulebmuuseumitöötajal mida viimasteandmetekohaseltlubatakse liitika, tulebkultuuriloodatapositiivseteelarvet, nas, kusesikohalonparempoolnemajanduspo- tuleb selleksleidakaraha. soovib, ettemamuuseumesitlekslinnaväärikalt, koostamisel.Kuilinn linnavalitsust eelarve täiendusõppesse sageliisiklikkesääste. kulutusi. Ontõsiasi,ettöötajadpanustavadoma eivõimaldasellelaadseid seumi nappeelarve pikemat aegaarhiivides, raamatukogudes.Muu- sega Eestivõivälismaamuuseumides,töötada aeg-ajalt omapatareisidlaadidakasstažeerimi- protsess jaetseekulgekstõrgeteta,ontarvis ülekoormatud. leemi lõpunisüüvivjuhendaja,kuidkõiknadon riv arendusjuhtMargeRennitpõhjalik,prob- tugevad spetsialistid,nendetegevustkoordinee- (Teesi Kivivare,AimeKärner, EeviKärdla)on muuseumis napib.Kolmteadurit-koguhoidjat töötaja Linnamuuseumi edasise arengu seisukohalt Linnamuuseumi edasisearenguseisukohalt Muuseum eioleodavasutus.Meieühiskon- Administratsiooni ülesandeksonsurvestada Ekspositsiooni tegemineonloominguline Niisiis , kuidinimressurssisellekstöökslinna- loob huvitavaväljapanekumuuseumi- . Käesoleva aasta mais avas oma . Käesolevaaastamaisavasoma muuseumi jatemakülas- Reisner FOTOD: Tiia 2010. aastal mide festivalil muuseu- Narva Haak) (autor Arvi hansalinnas” Näitus „Kangas

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 49 — MÕTTE KOHT MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 50 — MÕTTE KOHT ril 2010 avati 28.oktoob- Viirelaid. Näitus kunstnik Tiina nas Õunapuu, tehnoloog Joo- taja KaimoAder, majandusjuha- Eevi Kärdla, meeskond: autor Kivi” ülespaneku Raul-Levroit Tartu. Arhitekt Näituse „Minu kes viisõpilase otsitavaeksponaadijuurde. Tegin pingutama, vaid joostimuuseumitöötaja juurde, 15-ruutmeetrisel pinnal–,siis eihakatudend vajalikku eksponaati–väljapanek paiknesumbes Mis mindhäiris?Kuiesimese hetkegaeileitud seumitunni teemaksoli19. sajandikullapalavik. kinkida meiekaunistsajakroonist). Lastemuu- kahetsesin, etmulpolnudvõimalustneile huviga väljapanekutnaistestrahatähtedelja mist (vahemärkusenaolgumainitud,etvaatasin andis heaülevaateAmeerikarahandussüstee- nud muuseumitunnis.Muuseumiekspositsioon panga ekspositsioonigajaosaledessealtoimu- selles, tutvudesSanFranciscolinnaesimese maailmas. Käesolevaaastamärtsisveendusin et muuseumitunnidpeavadolemamängulised. on, etmuuseumpeabolemaajaveetmisekoht, õpilastele mõeldudmuuseumitundidepuhul suhtumist muuseumisse jõudnud. kultuure, milletarbimisenionEestiühiskond ettulebnäidatakasub- siis peamearvestama, üldiselt püüdlebkõrgkultuurinäitamisepoole, mitmekesistada ekspositsiooni.Kuimuuseum lõa otsa,annavadselliseduuringudvõimaluse Kuigi siinvaritsebmeidohtollaseotudvaataja erinevad kanendesoovidekspositsioonisuhtes. lugu. Niinaguvaatajadonerinevad,nii miks eijõudnudtavaremmuuseumisse. selgitada, kuidasekspositsioonmuutiskülastajat, välja suhtumist ekspositsiooni,vaidontarvis Selline suhtumine näib olevat levinud kogu Selline suhtuminenäibolevatlevinudkogu Aastate jooksul Muuseumi külastajauurimineonkeeruline on muutunud ja muudetud on muutunudjamuudetud . Üheks nõudeks, eriti . Üheksnõudeks,eriti ka tartlased. eestlase olemust,kellestühe osamoodustavad (üle)globaliseerunud maailmasvõiksmõista etkunagi pärandit tulevastepõlvedetarvis, tus –temakutsumuseksonhoidakultuuri- muuseumi projekteerimisest. nist, muuseumikogustjaekspositsioonist,agaka Siia kuuluvadveelteadmisedkommunikatsioo- loogia, pedagoogika,sotsioloogia,kunstiteadus. teadus, kuhuonintegreeritudajalugu,psühho- museoloogia välja vastusküsimusele, suunatud. suudab määratasihtgrupi,kellelenäituson teema tuumani,peabolemasotsioloog,kes pedagoog, kestargaltjuhibmuuseumikülastaja vaid peabteadmapsühholoogiat,olema sid, sellekseipiisaainultheastainetundmisest, küsimust, misalgakssõnaga„miks“. kuuleb ka meilejõuliseltsissetungima.Harva Madsen onomatöösküllpaljujärjekindlamad. osakonna juhatajaSiljaParisjapedagoogAstrid Siinjuures olgumainitud,etmeieekspositsiooni kõigesse suhtutikiirustavaltjapealiskaudselt. järelduse: süvenemistekspositsioonieiolnud, Muuseumitöötajal lasubsuurvastu- Nendest nõudmistest ja soovidest koorub Nendest nõudmistestjasoovidestkoorub Et muuseumitöötajakuuleksrohkemmiksi- See kiirustaminejapealiskaudsushakkab . See on valdkondadevaheline Seeonvaldkondadevaheline mis on kaasaegne mis onkaasaegne erm.ee. palume saataERMiaadressilmaire.kuningas@ otseselt eestirahvakultuuristpärit. vihje. Sinnavõistasattudasellepärast,eteiole praegu võõrrahvastekoguson,eiolemingi tehke ettepanekuid,misseevõiksolla!Etta laius 19cmjakõrgus18cm. ei kinnitumingilmoel.Kokkupandultoneseme nahast. Nagupiltideltnäha,käibtakokku,kuid heas seisukorrasningvalmistatudsametistja viku tõttupuudubtalkanumber. museaaliks lugeda,sestilmseltomasegasemine- on sattunud.Samutieisaasedaesetotseselt kogus, agapoleteadamillaljamilviisiltasinna Eesti RahvaMuuseumisasubtavõõrrahvaste ole sellekohtateadaabsoluutseltmittemidagi. Seekordne eseontõelinemäluauk.Nimeltei MÄLU AUK Ootame suure huviga arvamusi, mida mida Ootame suurehuvigaarvamusi, Isegi kuitesedailusatasjakoheäraeitunne, Ese iseenesestonagaelegantnejavõluv, TUNDMATU VÕLUV VÕLUV

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 51 — MÄLU AUK MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 52 — LEIUNURK Inge Laurik-Teder LEIUNURK UHKE LEIDPÄRNU MUUSEUMIKOGUST: oli karahvusvaheliselttuntudsoomearhitekti aastatest 1922ja1925.Selgus,etnendehulgas supelasutuse arhitektuurivõistluse projektidele dasin PärnuMuuseumifondiruumis mind algajaõnn,kuisõnaotsesesmõtteskoper- avastamisrõõm. Ligiüheksaaastattagasitabas üks suurimjakauakestvamrõõmonkindlasti üllatused jaootamatusedüsnasagedased,kuid Muuseumitöö erinevatesvaldkondadeson „LA TOURDESOLEIL” — INGE LAURIK-TEDER — EESTI AJALOOMUUSEUM koha, AlvarAalto võistlustööjäitähelepanuta. vahel. Pärnuarhitekt OlevSiinmaasaikolmanda ja riialasteArnoldMaydelli ningKurtBaetge jagamisele Tallinna inseneriAlekseiGolubkovi ühtki esikohavääriliseks.Teine auhindläks Konkursile laekunudtöödest eipidanudžürii seumisse on(osaliseltsäilinutena) jõudnud25. konkursile pääses43tööd,millestPärnuMuu- kaveo tõttu.1925.aastaluuestiväljakuulutatud kohalike poliitilisteerakondadevahelisevägikai- tuurikonkurss 1922.aastalkukkusläbipeamiselt hoone maanimahapõlenud.Esimenearhitek- korraldati põhjusel,et1915.aastalolivana 1838, praegumudaravila)projektileidmiseks Ennistuskojas Kanut. koosteisteprojektidega võistlustöö konserveeriti ja artiklitekogumik„Päikesereis“.AlvarAalto seumi koostöö,milletulemuselvalmisidnäitus alguse PärnuMuuseumijaAlvarAaltoMuu- kuuluvad AlvarAaltole.Üllatavastleiustsai illustreeritudseletuskirjaga koos värviliselt töö nimega„LaTour deSoleil“viisehitusjoonist nii temakuiMartKalmugaselguski,etvõistlus- Karin Hallas-Murulaartiklitele.Konsulteerides nud töödestontõestiAaltoprojekt,sündistänu Jyväskyläs. ja soomekeelneseletuskiriAlvarAaltoFondis seni eiolnudrohkematteadakuimõnedskitsid Alvar Aalto(1898–1976)võistlustöö,millest Võistlus Pärnusupelasutuse(asutatud Kahtlus, etüks1925.aastakonkursilosale- Itaaliast inspireeritudavatudsiseõu klassitsismi esindavatöökeskseteksmotiivideks Sestap onkatemapõhjamaade1920.aastate käis Aalto1924.aastalItaaliaspulmareisil). jetele (koosarhitektist abikaasaAinoMarsioga noore arhitekti üsnavärsketeleItaaliareisimul- kui katööiseviitavadtoonaJyväskylästöötanud märgusõna „LaTour deSoleil“(päikesetorn) rahvusvahelise võistlusekogemusiüldse.Nii Aalto jaoksoluline,kunaoliükstemaesimesi viitav märgusõna.OmetioliseekonkurssAlvar säilitatavatel skitsidelpuudusPärnukonkursile jäänud võistlusprojektideautoreidningSoomes kollides egaajakirjandusesnimetatudauhinnata osaluses täiestikindladolla,sesteižüriiproto- Varem eisaanudarhitektuuriteadlased Aalto ajani, kuniprojektidtaaspäevavalgeleilmusid. Aalto konkursilosales,jäidvastusetaküsimusteks lustingimuste andmestikupuudulikkusele pakutud lahendusepaindlikkuseleningkavõist- arhitekt onomaseletuskirjaalgusesviidanud mist tehnilistelenõuetele.Eiaidanudkasee,et Puudusena heidetiprojektileettemittevasta- langes seeväljajubaesimeseshindamisvoorus. maks Soomestsaabunudprojektiks,kuidsiiski võistlustööd „LaTour deSoleil” veetorn jannVeneetsia trepid.Žüriinimetas ja itaaliaaiahubasus“,solaariuminakasutatav Aalto sõnutsipidivalitsema„kloostriõuerahu luse hilisemastavaldamisest. endale tagasigisaata,rääkimatasiisomaautor- tulemustes niipettunud,eteilasknudprojekti Hallas-Murula oletus,etarhitekt olikonkursi projekti-teema lõpetuseksvõiksagajäädaKarin gile. Uussupelasutusavati10.juulil1927.Aalto Erich vonWolffeldtile jaAleksanderNürnber- ning 1922.aastavõistluseparimatööautoritele Siinmaale, kesolivalitudPärnulinnaarhitektiks, deks konkursilkolmandakohapälvinudOlev lasutuse projektilõplikväljatöötamineülesan- Millised võidutööd täpsemalt olid ning kas Millised võidutöödtäpsemaltolidningkas Kuna esikohtjäiväljaandmata,tehtisupe-

küll ühekspari- cortile ,

. kus kus

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 53 — LEIUNURK MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 54 — KAANTE VAHEL ja inglisekeeles. Piotr Kujundaja Andres Kubiak. Tali. Poola Abel, tekstide autorid Tiina Abel, Szymon kataloog. Koostaja poolel) kaasnev Tiina 20.sajandiesimesel (eesti kunstiklassika datud näitusega „Adapting Modernity” Rahvusmuuseumis (5.5.–4.7.2011)korral- (10.12.2010–27.2.2011) ja Varssavi las Szczecini Rahvusmuuseumis Kumu kunstimuuseumipooltPoo- Jürna. Eesti,rootsi jainglisekeeles. Teksti autor KjellEkström. Kujundaja Tiit Koostajad KjellEkström jaKerstiKoll. tiloos oluliste naiskunstnikeloomingust. ning paljudeteiste jaRootsikuns- Soome A. Wengbergi, E. Topeliuse, E.Favorini töötanud H.Rönnbergi, E.Danielsoni, lõpukümnenditel ja20.sajandialguses teoseid, andesülevaate seal19.sajandi ainsa kunstikekoloonianaisliikmete Soome koostööle. tutvustab Raamat muuseumi 2006.aastalalgusesaanud Önningeby muuseumijaAdamson-Ericu 3.7.2011) ningonjätkuksAhvenamaa sega Adamson-Ericu muuseumis(24.3.– samanimelisenäitu- kaasneb Kataloog KAANTE VAHEL Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum THE 20 OF HALF FIRST IN THE CLASSICS OF ESTONIAN ART ADAPTING MODERNITY. KOLOONIAS ÖNNINGEBY KUNSTNIKE NAISKUNSTNIKUD AHVENAMAA TH CENTURY Indrek Sirkel. Eestijainglisekeeles. Teksti autor Tõnis Saadoja.Kujundaja mipuu loomingulisemeetodi olemuse. Autor avab japõhjalikultPloo- köitvalt õlimaali jamõneguašiningakvarelliga. maalilooming, mistegelikult piirdub nelja valdavalt selalaltegutsenud Ploomipuu graafi on eeskätt loomingust. Saadojatähelepanukeskmes niku, UrmasPloomipuu(1942–1990) teise kunst-Saadoja huvitava käsitlusega 23.10.2011). Tegu onkunstnik Tõnis sega Kumu kunstimuuseumis(13.4.– samanimelisenäitu- kaasneb Raamat inglise keeles. Komissarov. Kujundaja Tuuli Aule. Eestija Kaljula. Teksti Eha autorid LiisaKaljula, erinevatest tajumisviisidest.KoostajaLiisa looming kõneleburbanistlikukeskkonna linnamaalijat, kelle1970.–1980.aastate omanäolist omavahel dialoogi kaks (28.4.–28.8.2011), kuspannakse näitusega Kumu kunstimuuseumis samanimelise kaasneb Kataloog Eesti kõigeuhkem kesk- javarauusaegse muuseumisonväljapandud Niguliste Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum URMAS PLOOMIPUU VALGE MAJA JÜRI PALM ÜKSI LINNAS. LUDMILLA SIIM JA MUUSEUMIJUHT NIGULISTE MUUSEUM. kat õppinud ning ka õppinudningka kat vürtsi rahvapärased ütlused,vürtsi argitarku- riik jarahvuslikud toidud. Asjale lisavad päeva laulud, mängud, meisterdamisrub- Eraldi osanaonväljatoodud vastava täht- sest, nimetusestjapõhilistest kommetest. lühike ülevaadeigatähtpäevaarvestami- Taskuformaadis antakse käsiraamatus väikeraamatutetutvustavast sarjast. Avaraamat tähtpäevi rahvakalendri digiteeritava materjali hulgast. Körberi jaAdo Grenzsteini kogudest pärinevad JakobHurda, Eduard Philipp ainueksemplaridest.Käsikirjanäited kirja näiteid peamiseltPunase nime- Raamatu väärtus. Trükistest valitud onkalendrisse esitatavate materjalide kultuurilooline on lisatudsaatetekstid, kusavatakse ja EestiKultuuriloolisest Arhiivist.Neile matukogust, EestiRahvaluule Arhiivist materjalidest, mispärinevadArhiivraa- fotod digiteeritavatest projekti käigus tagamine”. illustreerivad Kalendrit alliktekstide säilivusejakättesaadavuse jaeestikultuurikäsikirjaliste Raamatu ja sõnasprojekti Punase „Eesti trükise pildis rolli kalender täitmiseletutvustab esindustrükise Lisaks kirjandusmuuseumi Liina Siib. tekstide autor Kurisoo. Merike Kujundaja tutvustuse. Koostajaja hõbedakambri ajaloojaehituslooülevaate ning kiriku lühtrid. SamutileiabraamatustNiguliste epitaafi varauusaegne kirikukunst: luse allonka Notke kuulsatmaali „Surmatants“. Vaat- altariretaableid, puuskulptuure jaBernt väljapanekus olevaidkeskaegseid muuseumi terjaliga raamattutvustab pildima- kogu. Rikkaliku kirikukunsti Kirjandusmuuseum Eesti Vabaõhumuuseum,Eesti Eesti Kirjandusmuuseum 2012 VASTLAPÄEV KAHEAASTAKALENDER EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI d, vappepitaafi d, hauaplaadidja 2011– Eesti talurahva elusulatuslikultkasutust. beesemete valmistamisematerjal kõikjal tõttu. Seetõttuleidistoht kuimitmete tar- javeekindluse säilivuse, tõrvasisalduse olihinnatudmaterjal omapika Kasetoht osakond. rahvaluule osakondningetnoloogia muuseum, Tartu Ülikoolieestijavõrdleva Eesti Rahva Muuseum,EestiKirjandus- Kuutma. toimetaja Kristin Väljaandjad Peatoimetaja Ergo-Hart Västrik, numbri Kultuuripärandi erinumbriteine osa. kujundaja LiisiLukk. osakonna vanemteadur Taive Särjelt, etnomusikoloogia Kirjandusmuuseumi Siirman jaMaret Tamjärv, noodidEesti teaduridEesti Vabaõhumuuseumi Vivian sed, mõistatusedjavanasõnad. Koostajad Rahvakunsti jaKäsitööLiit Eesti Rahva Muuseum,Eesti Reet Piiri Rahvakunsti jaKäsitööLiit Eesti Rahva Muuseum,Eesti Eevi Astel Rahva Muuseum, Tartu Ülikool Eesti Kirjandusmuuseum, Creativity II andProperty Entanglements ofKnowledge, Special Issue:Cultural Heritage: HELMEKEED KASETOHT TARBEESEMENA NO.(2010) 4,1 VOL. AND FOLKLORISTICS JEF. JOURNAL OF ETHNOLOGY tänapäevaste rõivaste juurde. helmeid niirahvarõivakomplekti kuika Siit saabideid, kuidasleidajasobitada 18.ja19.sajandil. talunaised kandsid räägib helmekeedest,midaeesti Raamat Tammiksaar. aspekte. Toimetajad IndrekJääts, Erki ja paljutahuliseprotsessi mõningaid tegur. avab sellekeerulise Artiklikogumik eluoluliselmääralmõjutav ühiskondlikku sai 20.sajandiesimesekspoolekskogu Venemaal erilisttähelepanueipööratud, Etnilisusest, milleleveel 18.sajandilõpus Sikka, Agnes Aljas. Sikka, Runnel, toimetajad Tuuli Kaalep, Toivo aasta tegevusest. Peatoimetaja Pille ülevaademuuseumi2010. Antakse ka vad mälujamäletamiseküsimustele. misselkorralkeskendu- muslikud artiklid, Aastaraamatus onavaldatud kultuuriuuri- jad Terje Anepaio, ReetPiiri, Ellen Värv. Koosta- „oma pere“ kartulitoiduretsepti. Järeleproovimiseks leiabkümmekond ja fotod meieteisest leivast–kartulist. onkoondatud meenutused Raamatusse Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum ПЕРВОЙ ПОЛОВИНЕИXX ВВ. – И СССР XVIII ВКОНЦЕ В РОССИИНАЦИОНАЛЬНОСТИ ПРИМЕНЕНИЕ ДИСКУРСА ПРОНИКНОВЕНИЕ И AASTARAAMAT 54 EESTI RAHVA MUUSEUMI RÄÄGIME KARTULIST! Maia Randma, kujundajaAnneJärvpõld. Randma, Maia toimetaja keeletoimetaja SulevMäeväli, illustratsioonid. Aastaraamatukoostajaja jamustvalged tut ilmestavad värvilised raama- tatud ingliskeelsekokkuvõttega, onvarus- muuseumi teaduritelt. Artiklid sisaldaberiteemalisi artikleid Raamat tuurid“ ningnäitusi.KoostajaPille Runnel. eriprogrammi helimaastikest „Heli kon- Soosaare fi Mark põhiprogrammi fi programmist.fi Tutvustatakse Tartu visuaalsekultuurifestivali annabülevaate 2011.aasta Kataloog Nõmmela,AveKoostajad Marleen Tupits. Tallinna Linnamuuseum Maailmafi Eesti Rahva Muuseum,MTÜ MÄRT 21.–27. Kirjandusmuuseum Eesti Rahva Muuseum,Eesti 2011. Ettekannete kokkuvõtted konverents. Tartu, 27.–28.aprill etnoloogidejafolkloristide Noorte AASTARAAMAT TALLINNA LINNAMUUSEUMI VISUAALSE KULTUURI FESTIVAL MAAILMAFILM: TARTU NOORTE HÄÄLED lmi Ühing lmiloomingust, festivali lme jaretrospektiivi SINI 2008/2010 lmifestivali

MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 55 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 56 — KAANTE VAHEL Kadi Pajupuu.Kadi koostajaEneKuljus.Raamatu Kujundaja tulijate hinnang: „Oo, jaa,maestro Roots!” mida veel tänagi väljendabsealtkandist jakauniks, kujunesrikkaks muusikaelus Colombiasse. RootsiaegBogotá mandrile, Lõuna-Ameerika kaugele ärasõidu Rootsi,seejärel emigreerumise Salzburg. Saatuslik1944.aastatõi kaasa algasid 1930.aastatel –Pariis, Viin, nud Olav Rootsireisid suurde muusikasse Tartumaal ElvaküljeallUdernassündi- Kujundaja Tiina Viirelaid. mälestusmärke. KoostajaEeviKärdla. praegusekslinnapildistkadunud käsitleb dekoratiivskulptuuridest jatahvlitestmastest, kividest ning Tartu linnailmestavatest mälestussam- annab sõnalis-pildiliseülevaate Raamat programmid Ave Viirma. Kujundaja Marge Pärnits, pedagoogilised seumis pakutavaid haridusprogramme. tutvustab Raamat Tartu Mänguasjamuu- Eesti Teatri- jaMuusikamuuseum Elavik XIII Tartu Linnamuuseum Tartu Mänguasjamuuseum PÄEVIKUD, MÄLESTUSED OLAV ROOTS – KIRJAD, REISID SUURDE MUUSIKASSE. DEKORATIIVSKULPTUURID TARTU MÄLESTUSMÄRGID JA MUUSEUMITUNNID JA ÕPITOAD . Eraldi peatükk . Eraldipeatükk tegevusest aastatel 2004–2009. Muuseumi 1919–1939 jaülevaadeNarva Vabariigi kindlusehitistest kirdepiiri jõel, Eesti Narva kalapüügikohtadest rootsi-soome kogudusest, põhjal, Narva ajaloost arheoloogiliste kaevamiste Toimetistes vanalinna Narva onartikleid Muuseumi teadur Vadim Bulatnikov. Idamaade relvad jne. KoostajaNarva on kaitserelvad, külmrelvad, tulirelvad, Esitletud med järjestatudkronoloogiliselt. relvakogu 100eset.Alajaotustes onese- Muuseumi onesitletudNarva Raamatus inglise keeles. Muuseumist.Eesti,vene ja Narva Klimina Koostaja seeritud kronoloogiliselt. Tatjana millematerjal onsüstemati-kataloogist, koosenebreproduktsioonidestRaamat ja Muuseumikunstikogust. lehte Narva Graafi Narva Muuseum Narva Muuseumitoimetised10 Narva Narva Muuseum Narva Narva Muuseum Narva PIIRKONNA AJALOOST PÄEVAS. UURIMUSI NARVA MINEVIKU PÄRAND TÄNASES NARVA MUUSEUMI RELVAKOGU KUNI KATALOOG. GRAAFIKAKOGU NARVA MUUSEUMI KUNSTIKOGU kakogu kataloogis on130graafi kataloogis kakogu 1943 list jale, mistäidavad senistesse käsitlustesse jäänudarhiivimater- aega tutvustamata mitmeidpikka Uurimistöös onkasutatud talurahva mässustvalitsevavõimu vastu. Eesti Vabadussõja tagalasasetleidnud kuma ülevaate 1919.aasta veebruaris annabvarasematest põhjali- Raamat trükises leidnud ka mälestuste osa. leidnudka trükises kohaon Kindla Kultuuriakadeemiast. kaastööd Tartu Ülikoolistja TÜ Viljandi muuseumi töötajate uurimusining formaati onavardatud. Väljaanne sisaldab trükise aastaraamatu nimekandnud kogumik. populaarteaduslik Viimati kuues järjekorras muuseumikahekümne Toimetiste esimeneväljaanneon Kultuuri- jaArendusühinguga. valmis koostöös Eesti Vanausuliste primitiivses stiilisillustratsioone. Raamat onPavelKuvaitseva. Kasutatud Varunini Muuseumi teadur-folklorist Marina pajatava raamatu onkoostanudNarva Eesti vanausuliste toidukultuurist Saaremaa Muuseum Muuseumitoimetised6 Saaremaa Viljandi Muuseum 1919. AASTA MÄSS MÄSS 1919. AASTA Piret Hiie Марина Кувайцева Narva Muuseum Narva SAAREMAAL TOIMETISED I MUUSEUMI VILJANDI СТАРОВЕРОВ ЭСТОНИИ ЗАСТОЛИЦА. КУХНЯ MUHU- JA ENGLISH RESUME jäänud lünki ja küsitavusi. Laiemalt MUSEUM REVOLUTION WITH to about two dozens of varied visiting valgustatakse ka kohaliku võimuvõitluse EURO-MONEY centres, which introduce our history and tagamaid, mis mässulise õhkkonna Mariann Raisma cultural heritage and contribute to tou- tekkimisele oluliselt kaasa aitasid. University of Tartu History rism development. Conditionally, visiting Museum centres can be divided into two larger groups: centres of heritage culture and Since 2004 museums have had the natural studies, thematic parks, attractive opportunity to apply for fi nancial support building monuments in museological from the funds of the European Union, environment and artisans’ workshops and it has namely been European money and schools operating on manors or that has contributed to substantial manor complexes. Owing to their active changes in the Estonian museum picture. use, manor schools are multilayered While in the 1990s museums were lan- and serve as centres of community life guishing, then beginning from the early throughout the year, providing space, 21st century a turn in the paradigm could besides school and educational activities, be observed, which has by now resulted also for tourism and small businesses. MUUSEUMID HARJUMAAL. in a rather radical change in the image of

10 TEEKONDA the institutions dealing with heritage. ENGLISH RESUME Harjumaa Muuseum Among the fi nancially most subs- THE BELOVED KROON Turismikaart on teejuhiks Harjumaa muu- tantial foundations that have supported Piret Õunapuu seumidesse ning nende lähiümbrusesse museums are the programme for Estonian National Museum jääva ehitus- ja looduspärandi juurde. strengthening regional competitiveness Matkaplaanide tegemist hõlbustavad of the European Regional Development There is a museum in Estonia where the kaardile märgitud ja kirjeldatud mars- Fund and the programme for developing daily turnover in the museum shop can ruudid. Eesti- ja ingliskeelne kaart on cultural and tourist sites of all-Estonian amount to three million kroons – this mõõtkavas 1 : 175 000. Tehniline teostaja importance, both of which have been is the Museum of the Bank of Estonia. ja kujundaja EOMAP Geodata AS. Tasuta. applied to through Enterprise Estonia. These millions reach the shop, above all, Twenty-six museums have been allocated in connection with souvenir coins, which money for building and renovation activi- are issued by the bank to mark signifi cant ties and modernization of expositions events in the Republic of Estonia. The alone. Construction work and exposition fact that souvenir coins are so popular development have also been supported proves that people care about their by the PHARE Cross-Border Cooperation country. A real shopping frenzy started Programme as well as PRIA and KIK. in the summer of 2010, with the offi cial Besides museums, money coming confi rmation about the Estonian kroon from structural funds has also been used disappearing from circulation and the to develop various thematic parks and adoption of the euro. In addition to coins, historical monuments. The year 2008 people also started to buy banknotes. can be regarded as the most favourable Altogether, the Republic of Estonia was one, as ten museums all over Estonia able to issue during the kroon period ÜKS VESKI SEISAB VETE PEAL... were allocated funding, and, apart from twenty-seven souvenir coins designed by Karilatsi kajastused III museums, some other history-related eighteen diff erent artists, and a ten-kroon Põlva Talurahvamuuseum attractions were also supported. souvenir banknote, which was dedicated Trükis sisaldab valiku Põlvamaal tegutse- From among design companies, the to the 90th anniversary of the Republic nud vesiveskitest enne ja nüüd. Rohkelt one that has contributed most to the of Estonia. The lifetime of the Estonian fotomaterjali võrdlusena vanemast ajast changing of museums is the favourite kroon was eighteen years, which is a ja tänasel päeval. of Estonian museums called Laika Belka short time for a currency. The Estonian & Strelka, who has designed eight people cherished their kroon and when ULTIMA MEMORIA. EESTIMAA museums built with euro-money. it became clear that it would disappear LAGUNENUD JA HÜLJATUD Besides the projects that have gai- from circulation, nearly everyone wanted KULTUURIMÄLESTISED ned fi nancial support, we must not forget to have it as a keepsake, whatever Arhitektuuripärandi Hoidmise about those valuable ideas that have not optimistic expectations they had about Selts received funding. These ideas should the future. Näituse „Ultima memoria“ materjalidest not be discarded, either, but rather be on välja antud raamat, kus tutvustatakse developed further on.

Eesti mitmekülgset, kuid lagunenud või IMPROVING THE HEALTH OF MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 57 hävimisohus olevat muinsuspärandit. RURAL ARCHITECTURE WITH Analüüsi all on mälestised kõikidest MUSEUMS ARE NOT ALONE EURO-MONEY Eesti maakondadest ning tähtsamatest Anton Pärn Elo Lutsepp linnadest. Käsiteldavaid objekte on kokku Vice-Chancellor, Ministry of HELTH project manager 20. Nende hulgas on mõisaid, elamuid ja Culture Kalle Pilt tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani. FaBBi project manager Raamat on näitusest rikkalikum nii teksti The year 2011 can be treated as a kind kui fotomaterjali poolest. Intervjuud on of interim fi nish in museums’ develop- The economic depression of the last lisatud DVD-l. Koostajad Olev Liivik ja ment activities. By today all the main few years made the Estonian Open Mika Orava. Eesti, vene ja inglise keeles. support programmes of European Air Museum and, concretely, the Rural Union structural funds for the period Architecture and Landscape Programme of 2007–2013 have been terminated. search for fi nancial funding farther away. Besides museums, fi nancial resources Until now diff erent European structural from structural funds were allocated also funds have been used, above all, to MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 58 — ENGLISH RESUME activity. museums’ everyday work –exhibition ofthe introducing anessentialpart is aimedatrecognizing, evaluatingand Award,initiated theMuseumRat which ofCulture jointly tion andtheMinistry 2004theEstonian MuseumAssocia-In ministries. oftheideain tions andtheintroduction elaboration ofnationalsystem regula- the been appliedyet. Estonia hasstarted systemthe state indemnity hasnot are onlyseven countries inEurope where ambitious andextensive projects. There outmoreexpenses andallows usto carry which considerably diminishesexhibition concerned with “imaginary money” only, case ofacommercial insurance; yet, itis reliable. The principlesare thesameasin and economic situationistrustworthy state, itspoliticaland the particular reputation anditisaccepted incase isbasedonthecountry’sIndemnity exhibits coming from othercountries. national guarantee ofexhibitionsor (stateState insurance) indemnity isa isofcriticalimportance. state indemnity intheform of stateactivities, support in launchinginternational exhibition most to theincome ofallmuseums. So, large international exhibitionscontribute movement ofcollections. Nowadays, heritage, development and ofcontacts culture ofcultural istheintroduction inthesphereemphasized of aspects On European level, oneofthemost fungi andbeetlesdamaging wood. buildings, or, inotherwords, of allkinds inold concerned withthebio-damage –is Buildings onIslandsoftheBalticSea) it; theother–FaBBi (Fungi andBeetlesin ration ofrenovation solutionsrelated to saving inoldfarmhousesandtheelabo- with theinterior climate andenergy Living in Traditional RuralHouses)–deals HELTH (Healthy andEnergy-Effi Open AirMuseum. The fi istheEstonian them theleadingpartner Programme,Baltic Sea andinbothof wereprojects approved by theCentral 2010even In two internationalactivities. for researchsupport andcounselling ramme hasalsosucceeded ingetting fi category – so the Annual Museum Rat –sotheAnnualMuseum Rat category think aboutthecreation ofanewaward of themuseumlandscape madepeople Museum Year. The andglamour intensity nance investments; however, theprog- Kadriorg Art Museum Kadriorg Art Aleksandra Murre The year 2009 wascalledthe MUSEUMS ANNUAL AWARDS OF ESTONIAN STATE INDEMNITY rst ofthem– cient emphasize museums’ positioninsociety. system for museumswiththeaimto to create abroad-based recognition Leemets’s appealintheMuseumCouncil tion. The year 2010brought aboutAnts need ofpublicawareness andrecogni- once againthatmuseumsare indire opened permanentexpositionsproved The highlevel ofre-interpreted andre- rised theirvisitors aswell ascolleagues. was added. At the Kumu Art Museum theexhibition At theKumu Art duced inEstonia for thefi were several authorswho were intro- from Canada, USAandSweden. There collections, numerous pieces alsoarrived from ourmuseumsandprivate of art created inexile. additiontoart works In ofEstoniansuch anextensive overview presented for thefi Museumandthe Art Tartu Museum Art in Exile” stagedjointlyby theEstonian The exhibitionentitled “Estonian Art related to schoolcurricula. the presented material isalsoclosely enabling to delve where into thesubject, addition, there are information kiosks thoroughly expoundedto in thevisitor; The topic oftheexhibitionhasbeen Iceland andvolcanic layers inEstonia. volcanic rocks,thematic parts: volcanic The expositionismadeupofthree major formed asa result ofvolcanic activities. introduces therocks thathave been present andpastofvolcanoes and in Iceland. The expositionrefl the dramaticeruptionofEyjafj Technical University wasinitiated by the museumgallery “Volcano –Creator andDestroyer” at The openingexhibitionentitled marketing atourmuseums. research, development product and museumeducation, and conservation, of heritageprotection, preservation the nomineescamefrom thespheres awarded. additionto exhibitions, In ten mainandtwo specialprizes were Museum,where 2011 attheKumu Art Award event took place inJanuary The fi The newlyopenedmuseumssurp- in Exile Project Managerof Kersti Koll University of TallinnMuseum Technical Liia Rebane AND TARTUMUSEUM ART ESTONIAN EXILE ART AT KUMU GRAND EXHIBITION OF TALLINNUNIVERSITY TECHNICAL GALLERY OF THE MUSEUM OF UNTAMEABLE VOLCANOESIN THE rst Estonian Museums’ Annual rst time inhomeland Futurum rst timeever. Estonian Art Estonian Art ects ects the of Tallinn allajökull currency without devaluatingit. currency dations abouthow to paper preserve concrete guidelinesandrecommen- intheworld,currency alsoproviding ofpaperandthefi the history gives of athoroughThis article survey they were madeof cotton. werearguing ifthebanknotes paperas them for thefuture generations, also to destroy orto conserve thekroons an emotionaldiscussionaboutwhether keepsake. For awhilethepress initiated of interest for andanostalgic collectors turned from alegaltender into anobject the moneyreform in1992,hasby today –whichcameinto circulationkroon with Estonian own money–theEstonian archer of the Estonian History Museum. archer oftheEstonian History Leimus,with Ivar anumismatic andrese- by historian AivarPõldveeAn interview Museum. opens onJune9attheHarjumaa benefi practical would fi quite afew house-owners essence ofthebarn-dwelling, hopefully is to introduce diff Although themainaimofexhibition toperspective thebarn-dwelling. cold bridgesofbuildingsaddaphysicist’s help to and analyse thethermalstability dwelling statistics. Thermal that pictures –sowetypes canalsospeakaboutbarn- rooms ofbuilding andthefrequency areathe average ofthreshing surface byessence calculating ofbarn-dwellings researchers have triedto delve into the historians andethnographers. Yet, of part in thesphere ofinterest ofarchitectural Certainly, traditionalrural housesbelong a research ofdiff object exhibition presents as thebarn-dwelling (in Estonian case–barn-dwellings). The effi istoproject increase theenergy The oftheHELTH generalobjective educational programmes. accompanied by substantialyet playful bothmuseumstheexhibitionwas In audience interest alsocontinued in Tartu. moreattracted than22,000visitors; great ciency ofthetraditionalruralhouses ciency Conservation Centre Kanut Heige Peets Harjumaa Museum Liisi Taimre LAUNDERING BANKNOTE PAPER AND MONEY HUMAN, AFTER ALL HELTH PROJECT DWELLINGS INTRODUCING THE EXHIBITION ABOUT BARN- COMPLETION STORY OF THE t from it. The exhibition erent viewpointsofthe erent disciplines. rst paper nd JUUBELDAME!

ABOUT SOME DEVELOPMENT PILVI PÕLDMA JÜRI KUSMIN PRINCIPLES OF THE TARTU CITY Virumaa Muuseumid Sillaotsa Talumuuseum MUSEUM. 15. juuli 1961 20. oktoober 1946 55 YEARS FROM THE FOUNDATION OF THE MUSEUM MADIS JOHANSON ARTHUR RUUSMAA Heivi Pullerits Võrumaa Muuseum Võrumaa Muuseum Director of the Tartu City Museum 22. juuli 1951 22. oktoober 1956 in 1979–2001 TIIA HAUG KALJU IDVAND The past few years at the Tartu City Võrumaa Muuseum Sillaotsa Talumuuseum Museum have been effi cient and the 27. juuli 1956 31. oktoober 1956 museum has earned several recognitions. However, the achievements have not MARET TAMJÄRV LEA MALING made us rest on the laurels. The museum Eesti Vabaõhumuuseum Viljandi Muuseum is the mediator of the heritage to society. 1. august 1961 10. november 1956 The museum worker has to decide what should be preserved for the future and TANEL LÄÄN MAIRE KUNINGAS what should be discarded. Versatile Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Eesti Rahva Muuseum JUUBELDAME! research is like a lever starting a new Muuseum 10. november 1966 display and providing a basis for a new 6. august 1946 exposition. An interesting exposition AINO MIILMETS can be created by a museum worker ÜLLE KASK Eesti Rahva Muuseum who once in a while has to charge their Eesti Tervishoiu Muuseum 28. november 1946 batteries by practising in other museums 8. august 1961 either in Estonia or abroad, and work in JAAK PIHLAK archives or libraries for longer periods. SIRJE KARIS Viljandi Muuseum The museum is not a cheap institution. In Eesti Ajaloomuuseum 1. detsember 1961 our society, where the right-wing econo- 9. august 1956 mic policy prevails, culture keeps looking EEVI ÜTSIK forward to a positive budget, which by EVE KASEARU Tartu Linnamuuseum the latest data could be expected only Eesti Rahva Muuseum 7. detsember 1956 in 2016. Modern museology is an inter- 14. august 1966 disciplinary science, which integrates ÜÜVE VAHUR history, psychology, pedagogy, sociology IVI TAMMARU Ennistuskoda Kanut and art studies. It also comprises Eesti Rahva Muuseum 7. detsember 1981 knowledge of communication, museum 4. september 1966 — 59 collections and expositions, as well as REET VIIRES museum design. Museum workers are OLAVI KURINA Eesti Kunstimuuseum burdened with great responsibility – it Tartu Ülikool 11. detsember 1946 is their calling to preserve our cultural 10. september 1966 heritage for the generations to come, so INGRID SAHK that sometime in the future people could KAIRI TOOMET Tartu Ülikooli Kunstimuuseum understand the essence of our nation. Eduard Vilde Muuseum 11. detsember 1976 18. september 1981 AILI PETTAI A SPECTACULAR FIND FROM LAGLE LINDENBERG Ennistuskoda Kanut THE COLLECTION OF THE PÄRNU Eesti Põllumajandusmuuseum 21. detsember 1946 MUSEUM: LA TOUR DE SOLEIL 20. september 1981 Inge Laurik-Teder HELGI PÕLLO Estonian History Museum KRISTI TARAND Hiiumaa Muuseum Eesti Ajaloomuuseum 30. detsember 1956 About nine years ago designs from 27. september 1936 architectural contests of 1922 and 1925 for a Pärnu bathing establishment were RUTH TREIMUT detected in a collection room of the Ennistuskoda Kanut

Pärnu Museum. Among them was a work 29. september 1956 MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 by Alvar Aalto (1898–1976), a Finnish arc- hitect of international renown, of which TRIIN SIINER until then nothing was known but a few Eesti Ajaloomuuseum sketches and a Finnish-language expla- 1. oktoober 1971 natory letter in Alvar Aalto Foundation in Jyväskylä. According to architectural historian Karin Hallas-Murula, architect Aalto might have been so disappointed in the results of the competition that he did not reclaim the design, not to men- tion disclosing his authorship later on. MUUSEUM – NR 1 (29) 2011 — 60 — TAGAKAAS JÄRGMINE NUMBER TEEMAL:MUUSEUMIS JÄRGMINE TEADUS