Issn 0134-2282 \ Helista Tasuta Infotelefonile 626 1111
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
ISSN 0 134-2282 \ HELISTA TASUTA INFOTELEFONILE 626 1111 Infotelefonist saab teavet tegutsevate firmade aadressi, telefoni, tegevusala ja hindade kohta. Samuti valuutakursside, kinode, teatrite, messide, näituste, ürituste, klubide, sportimisvõimaluste, loto võidunumbrite ning laevade, rongide ja busside sõidugraafikute kohta. Hinnainfo 6261111 HINNAINFO — KÕIGE TÄIUSLIKUM ÄRI INFOBAAS Aosta lõpul ilmub "Horisondi" kirjastamisel rikkalikult illustreeritud raamat "Universum" Maailma sünnist tänapäevani • Galaktikad • Kvasarid Tähed — nende sünd, elu ja surm i Ülevaade tähtedest spektriklasside järgi Supernoovad i Valged kääbused • Pulsarid fe Mustad augud t Kaksiktähed Päike ja Päikesesüsteem i Planeetidevaheline mõju ja katastroofi võimalused Kuuretked ja planeetidevahelised lennud Teleskoobid ja kiirgusvastuvõtjad i Kosmosetsivilisatsioonid Tuntud astronoomid jne. TOIMETUSELT TOMSONI INI MENE* LOODUS ^UNIVERSUM Ilmub aastast 1967. 8 numbrit aastas. TOIMETUS: Läbi aegade õn toimetusse saabunud lugejate kirju soovide, Indrek Rohtmets, peatoimetaja ettepanekute ja küsimustega. Paludes juba ette vabandust meele 6 418 055 valdse järelduse pärast, julgen nende kirjade põhjal siiski arvata, et Rein Veskimäe, tegevtoimetaja ja reaalteadused 44 33 70 HORISONDI lugeja õn reeglina laialdaste huvidega inimene, n.-ö. Kärt Jänes-Kapp, sotsiaal- ja universalist, keda köidavad paljud teadusvaldkonnad humanitaariast humanitaarteadused 44 33 70 reaaliani. Mitmed ja mitmed rõhutavad oma kirjas, et loevad enamasti Krista Saare, kujundus 6 418 038 ajakirja kaanest kaaneni läbi, jättes harva lugemata vaid mõne artikli. Tiiu Kukk, keeletoimetaja 6 418 038 See ei tähenda aga, et universalistidest lugejail poleks oma eelistusi. Fax 6 418 033 Mõned hindavad reisijutte, teised ajalugu, kolmandad psühholoogiat. e-mail [email protected] http://www.zzz.ee/horisont Eriti selgelt aga eristub HORISONDI lugejate ja sõprade seas kos- mosehuviliste inimeste grupp. Osa neist tellib ajakirja pidevalt, osa Toimetuse aadress: Narva mnt. 5 ostab vaid maailmaruumile pühendatud erinumbreid, mis õn olnud Tallinn EE000I kahtlemata viimaste aastate kõige populaarsemad HORISONDI üksiknumbrid. Meeldivalt suur huvi valitseb kä meie ajakirja kirjas Toimetuse kolleegium: tamisel ilmuva UNIVERSUMI-raamatu vastu. See kõik innustab meid Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Arvi Freiberg, Mati Heidmets, Harri Jänes, Kalevi Kull, jätkama raamatukirjastamist. Oleme plaaninud mõnede maailma Indrek Martinson, Toomas Paul, Andrus juhtivate teaduse populariseerijate sulest pärinevate raamatute Ristkok, Indrek Rohtmets, Toomas Tamla, tõlkimist, mis valgustavad kõige uusimaid uurimusi ja paradokse Andres Tarand, Toomas Tiivel. näiteks kosmoloogia, eluslooduse evolutsiooni ning inimese põlvne mise alal. Loomulikult saaksid HORISONDI tellijad neid raamatuid HORISONT avaldab kä reklaami. soodushinnaga. Reklaamihinnad (koos käibemaksuga): Tagakaas l/l 4 värvi 6300.- Sügis õn käes, päev läheb aina lühemaks ja ilm pimedamaks. Esi- ja tagakaane sisekülg ning nende Saabub nn. talvedepressioonide aeg. Selles HORISONDIS õn juttu val- vastasleheküljed l/l 4v. 4900.- gusnälja tekkemehhanismidest ja võimalustest sellele vastu astuda. Ülejäänud leheküljed l/l Kaivo Thomson usub, et valgusteraapiaga saaks vähendada tuhandeid 4v. 4250.- inimesi sügisel ja talvel kiusavat stressi ning masendust. Eks ole oma mustvalge lk. 2100.- laadne valgusteraapia kä talvine lõunamaareis. Hendrik Relve käis Toimetusest saab HORISONDI Keenias vaatamas, kuidas elavad veisekarjade isandad, uhked masaid. varemilmunud numbreid. Trükikoda PRINTALL, Pärnu mnt. 67a, J. Tallinn. Tellimus nr. 3740 Popular-scientific journal «Horisont» (Horizon). Published since 1967. In Estonian. 8 numbers per year. Copyright © «Horisont» ESIKAANEL Tallinna madala tuletorn. Leo Käärmanni foto. Ajakiri õn kujundatud arvutil IKU (ametlik maaletooja AS PONIARD) SELLES NUMBRIS Masaid - maailma veisekarjade isandad 4 Mis eesti rännumehel masai külas silma hakkas. HENDRIK RELVE l ie Sidrunist kõlbab kõik 13 ajaloolane HELMUT PIIRIMÄE Lisaks vitamiinile C saab sidrunist rohkelt kä mitmeid muid mmi kasulikke aineid. HUVI* URMAS KOKASSAAR, MIHKEL ZILMER Pindpinevus ja puhas pesu MART KUURME — Ets! li Uus proovikivi tähtede evolutsiooni teooriale 15 1/ Suur juhus — taevas õn kaks heledat tähte, mille evolutsiooni astronoomid otseselt jälgida saavad. TÕNU KIPPER Kindral Stanislav Bulak-Balachowicz - Välme/PildiPank unustatud kangelane 18 Rein Vene valgetest ja ühe kuulsa valgevenelase saatusest. HANNES WALTER Eesti hobuse lugu 26 Kas eestlaste esivanemad kodustasid hobuse? LIINA MALDRE Värvusteraapia pole müstika 29 Värvusteraapia aitab talvedepressiooni vastu. KAIVO THOMSON Me kõik teame midagi indiaanlastest... 35 Aga kas mele teadmised vastavad tegelikkusele? ULMEHORISONT 1 -l6 AIMAR VENTSEL H E КТО R Katkend jutustusest JAAN KAPLINSKI Plinkivad tuled 38 Maailmatasemel navigatsioonitulede juhtimissüsteem Eestisse. REIN VESKIMÄE HEUREKA 8-11 MÕISTATUS MART MIINUSE matemaatikaülesanne RISTSÕNA METROPOL 12 — 13 Interneti kaudu maailma VELJO SINIVEE KOSMONAUDID 14 — 15 Lennud läbi aegade Ksenoonprojektor. TÕNU TUVIKENE (Ik.29 Värvusteraapia pole müstika). HENDRIK RELVE Rahvas, kes kõneleb maakeelt Uhked masaid õn Ida-Aafrikas Kümnete Ida-Aafrika rahvaste seas ei ole masaid sugugi suurim. Kuid neist õn karja kasvatanud tuhandeid kõneldud-kirjutatud rohkem kui ühestki teisest sealsest rahvast. Nende vane aastaid. Tänaseni elavad nad mast ajaloost õn teada vaid niipalju, et nad õn pärit kusagilt Niiluse jõgikonnast. samasugustes külades ja samal Teiste rahvaste survel rändasid nad lõuna poole ja jõudsid tuhatkond aastat tagasi oma praegusele kodumaale, Ida-Aafrika alangule. viisil kui aastasadade eest. Mis 19. sajandini olid masaid selle piirkonna kardetumaid rahvaid. Nende alalt ei eesti rändurile nende külas juletud läbi rajada karavaniteid ega hankida orje. Kä valged hoidusid masaide Kilimandžaaro jalamil silma kodumaast algul eemale. Esimesed kokkupuuted tulid alles möödunud sajandi hakkas? keskpaigas. Järgnes midagi sarnast Põhja-Ameerika indiaanlaste saatusele. Valgete toodud haigused laastasid kohalikku rahvast ja koduloomi. Endised asu alad võeti vägisi käest ja inimesi sunniti elama reservaatides. Kuigi varasemaga võrreldes ahtale territooriumile kokku surutud, õn masaid naaberrahvastest paremini säilitanud oma eluviisi, kombed ja kultuuri. Masaide nüüdne piirkond, kus nad hajusalt elavad, õn umbes Eesti-suurune. See poolitub kahe riigi, Keenia ja Tansaania vahel. Masaisid õn kokku umbes veerand miljonit. Rahva nimi tuleneb sõnast "maa". Seetõttu õn seda rahvast võib-olla eesti keeles õigem kutsuda maasaideks. Oleks päris lõbustav kirjutada essee, mis tões taks, et masaid õn meie sugulased. Sõna "maa" sarnasus ahvatleb seda tegema. Kusagilt sellest kandist oleme, nii nagu kogu inimkond, ju nagunii pärit. Nimetus "masai" ei tähenda tõlkes midagi muud kui "maakeelt kõneleja". Aga veel möö- dunud sajandil, enne kui hakkasime endid eestlasteks kutsuma, nimetasime oma keelt maakeeleks ja rahvast maarahvaks. Tõtt-öelda, kui nende keele kõla oma kõrvaga kuulasin, ei tundunud see kuigi kodusena. Välja arvatud ehk kõne mahe dus ja pehmus. Mitu lehma sul õn? Masaid õn mäletamatutest aegadest olnud karjakasvatajad. Sellepärast küsivad kaks masaid kohtudes "kuidas käsi käib?" asemel hoopis "kuidas karjal läheb?". Minult, kes ma olin võõras, taheti aga kohe teada, mitu lehma mül õn. Kariloomade arv paneb su paika. Mees, kellel õn pere peale alla 50 pudulojuse, õn vaene mees. Aga et sul ühtegi lehma pole, õn täiesti mõeldamatu. Masaid õn ainujumala usku. Nende vanade müütide kohaselt õn jumal määranud masaid kõigi maailma veisekarjade hoidjaks. Seepärast õn neil naaber- rahvastega tänase päevani arusaamatusi. Kui masaid võõrast soost karjaomanikult loomi varastavad, ei pea nad seda päris varguseks. Nad vaid võtavad, mis jumalast määratud. Karjakasvatuses õn masaidel seljataga aastatuhandete kogemused. Seda tegid nad juba siis, kui meie esivanemad veel metsarahvas oli. Vaieldamatult õn iga masai tipptasemel asjatundja veiste, lammaste ja teiste pudulojuste pidamise alal, samuti loomse toodangu pruukimisel. Kitsedelt ja lammastelt saadav liha ja lehmadelt saadav piim õn talle peaaegu ainsaks igapäevaseks toiduks. Tähtis kosutusvahend õn veise veri. Elava looma kaelaveeni tehakse täke ja jooksu- tatakse sealt söömajagu verd. Verd võetakse nii vähe, et see veise tervist ei ohusta. Järgmisel korral võetakse verd teiselt veiselt. Verd juuakse kas ehedalt või piimaga segatult. Iseäranis vajalikuks peetakse, et verd saaksid mehed. Usutakse, et kui mees igal hommikul ja õhtul verd õn rüübanud, püsib ta alaliselt kõrgvormis. Jahutooteid masaid ei pruugi. Kala-, linnu- ja metslooma liha süüakse vaid suure häda sunnil. Ulukitest õn erandiks kanna (Aafrika suurim antiloop) ja kahvripühvel. Mõlemate liha peavad masaid söödavaks, põhjendusega, et need loomad õn koduveiste sugulased. Viimast looma nõustuvad veise lähisugulaseks pidama kä bioloogid. Kahvripühvel ehk aafrika pühvel õn maailma kogukaim Masaj küla väusringis asetsevad hütid, pärisveislane. Ta võib kaaluda üle ühe tonni. keskel õn loomade aedik. Koduloomade nahkadest saadakse riideesemeid ja majatarbeid. Sarvedest valmistatakse anumaid, sõrgadest ja luudest ehteid ja kaunistusi. Koguni loomade väljaheited leiavad rakendust. Uriiniga loputatakse piimaanumaid ja ravitakse inimeste haigusi. Lehmasõnnik õn peamine ehitusmaterjal elamute ja muude hoonete tegemisel. Võib liialduseta öelda, et veistel püsib masaide