Nr 2 (837) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Märts 2013

Berliini kogunes 1 Berliini kogunes eesti koolide eesti koolide õpetajaid üle Euroopa

Münchenis oli kõne all õpetajaid üle Euroopa eesti keele tulevik

1.–3. märtsini toimusid Saksa­ maa pealinnas emakeelepäevad. Toimetaja veerg 2 Berliini Eesti Kooli kutsel kogu­ nesid emakeelepäevadele Eu­ President Ilves: teeme roopas tegutsevate eesti kooli­ 100. aastapäevaks de esindajad ja Euroopa koolide eesti keele õpetajad. Kokkusaa­ Eesti korda misel käis 71 osalejat, sealhul­ gas 18 kooli esindajad 10 riigist. Nende seas oli nii pikka aega 3 eesti keele õpetamisega tegele­ Estonia teatri- ja nud õpetajaid kui ka uustulnu­ kaid, kel eesti kooli loomine just kontserdimaja saab käsil. sügisel 100aastaseks Emakeelepäevadel kuulati ette- kandeid, toimusid arutelud ja töö- Kirjanik Enn Nõule toad. Eesti Vabariigi Suursaatkonnas anti üle Jaan Krossi toimunud vastuvõtul nauditi kontser- kirjandusauhind ti, peale selle jõuti põgusalt tutvuda linna vaatamisväärsustega, samuti Archimedese vaadata teatrietendust. Kõik esinejad õppestipendiumi olid kutsutud Eestist. konkurss Osalejate ja esinejate arvukuse poolest erines Berliini kokkusaamine Lühidalt eelnenud aastail toimunud keelepäe- vadest. Suur huvi Hamburgist algu- se saanud ja sel aastal neljandat kor- da toimunud eesti koolide õpetajate Eesti koolide õpetajatele pakuti Berliinis mitmekülgset programmi. 4 keelepäevade vastu üllatas ka korral- Eesti Vabariigi 95. dajaid. Pühapäevakoole tekib järjest ja eesti keele õpetamisest võõrkeele- aastapäeva tähistamine juurde ja õpetajad, kes tegelevad eesti na, Eesti keelepoliitikast ja projekti- Emakeelepäeva puhul toimunud ettevõtmisi Berliinis ja Karlsruhes keele õpetamisega sageli oma põhitöö kirjutamisest ärgitasid osalejaid kaa- kõrvalt, vajavad täienduskoolitust. sa mõtlema ja küsimusi esitama. He- ●●K. J. Petersoni sünniaastapäe- ●●Luxembourg’i Euroopa Koo- Aastapäeva koos­ lin-Mari Arderi Trio muusika tungis val avati Riia vanalinnas tema ku- li külastas lastekirjanik Kristiina viibimine Münchenis kuulajate südamesse ja Andrus Kivi- nagise kooli seinal eesti-, läti- ja Kass. Kohtumiseks valmisid sten- Kasulik kogemuste vahetamine ja Hamburgis Berliinist saadud kogemused aitavad räha monolavastuse “Aabitsa kukk” ingliskeelne mälestustahvel. did kirjaniku loomingust. Lisaks äsja eesti kooli asutanud entusiasti- Mauno, keda mängis Tõnu Oja, pa- ●●Helsingi Latokartano Põhikoo- kirjutasid õpilased loovtöö “Meie del oma tegevust paremini korralda- ni publiku nii naerma kui ka raskelt lis toimusid 14. märtsil tunnid kü- kaunis emakeel”, vaatasid õppefil- da. Mida arvab emakeelepäevadest ohkama. lalisõpetajatega, kes rääkisid ees- me, näitust Eestimaast, eesti kul- 5 eelmisel aastal sarnast üritust korral- Müncheni Eesti Kooli ja Müncheni ti keelest ja kultuurist. Eestikeelse tuurist ja emakeelepäevast. Eesti Vabariigi danud Agnes Kuusik-Dijkstra, kes on Euroopa kooli uus eesti keele õpetaja Hariduse Selts tunnustas emakee- ●●Ka paljudes teistes välismaa aastapäeva tähistamine Hollandi eesti kooli üks eestvedaja? Margit Urbel kirjeldas oma muljeid lepäeval jutukonkursi võitjaid, kel- koolides lugesid õpilased emakee- Hamburgis “Meie kokkusaamist Berliinis saa- nii: “Olenemata erinevatest lektoritest le hulgas on ka Latokartano õpi- lepäeval eestikeelseid luuletusi ja tis suur edu. Berliini naiskond pani ja esitusstiilidest jäi kuulajatele loen- lasi. Helsingi Eesti Majas esines jutte, kuulasid eesti muusikat, osa- Peomuljeid Hamburgi kokku huvitava ja mitmekülgse prog- gupäevadest ühtne mulje. Ettekanne- Elva neidudekoor, Piret Kärtner lesid Eesti-teemalises viktoriinis, rammi. Ma nautisin igat päeva. Eriti te selge struktuur, ühtlane ülesehitus haridus- ja teadusministeeriumist vaatavad eesti filme jne. Eesti Kooli lastelt meeldisid mulle loengud. Sain kinni- ja formaat aitasid ja toetasid kuulaja- tutvustas uut keeleõppemängude ●●Emakeelepäeva tähistati Tšeh- tust oma tegevusele ja motivatsiooni te orienteerumist ja kaasamõtlemist. kogumikku ja Tallinna Ülikooli his Brno Masaryki ülikoolis ette- Aastapäevapidu Kölnis edasiliikumiseks. Tore oli näha meie Vajalikke teemasid käsitleti piisavalt lektor Annika Hussar rääkis uue kandega emakeelepäeva tradit- kõigi entusiasmi ja tõdeda, et ka Ees- üksikasjalikult ning kuulajaid innus- sajandi eesnimedest Eestis. sioonist, kõneldi Lennart Merist ja tist toetatakse meie tegevust,” vastas tati oma arvamust avaldama. Lõõgas- ●●Petseri Lingvistilist Gümnaa- vaadati filmi “Linnutee tuuled”. 6 Agnes Hollandist. tavaks üllatuseks tõsiste loengutega siumi külastasid Eesti Rahva Muu- Üliõpilased tõlkisid eesti luulet Fotosid Berliini Berliini Emakeelepäevade korral- täidetud päevas oli poeetiline paus, seumi pedagoogid, kes tutvustasid tšehhi keelde, kirjutasid luuletu- emakeelepäevadest dajad Ingrid Melzer, Aira Paschke ja mille täitis B. Alveri debüüdiauhinna muuseumi uurimusi ja värvisüm- si ning testisid oma teadmisi eesti Kadi Mustasaar said hakkama tõeli- pälvinud nooruke luuletaja Eda Ahi, boolikat. keeles. Münchenis oli kõne all se vägiteoga. Eriti tahaks kiita ema- kes esitas nõtkelt vormitud värsse en- keelepäevade head korraldust. Võõ- da esikkogust “Maskiball.”” eesti keele tulevik rustajad olid näinud palju vaeva nii Mina läksin koju suure rahulolutun- ses, et õpetaja töö kingib tagasi hulga esinejate leidmise, koosolemise ruu- Üksteiselt palju õppida dega, täis inspiratsiooni ja tahet Eesti rõõmu. Rõõmu pärast me seda tööd mide kui ka söögi-joogi organiseeri- “Selliste kokkusaamiste järele on asja edasi ajada,” rõhutas Agnes Kuu- teemegi ja jääme põnevusega ootama misega. praegu suur vajadus. Loengud, teater sik-Dijkstra. järgmisi emakeelepäevi Londonis. Me korpus, leegion 7 Ettekanded mitmekeelsusest ja ja muusika olid kui palsam hingele. Emakeelepäevadel osalenuile saa- (Fotosid Berliini Emakeelepäeva- ja rügement kakskeelse lapse identiteedist, ema- Meil on üksteiselt palju õppida. Sai- tis tervituse ka Vabariigi President, dest leiab 6. leheküljelt – toim) keele õpetamisest liitklassides, muu- me kogemusi jagada ja koos tegutse- kes soovis õpetajaile palju jõudu ja Impressioonid Eestist sika kasutamisest emakeele tundides des oleme tugevad ja jätkusuutlikud. kannatlikkust ning lisas oma läkitu- Piret Suidt Eesti Rahva Muuseum Münchenis oli kõne all eesti keele tulevik ootab kirju kaugelt Eesti Vabariigi 95. aastapäeval seotud, nagu me nii mõneski Euroopa sellega koos hirm enda riigi kadumi- keele staatus. Eesti keelel nende hul- 8 Müncheni Eesti Koondises pidas nurgas näinud oleme. Eestis aga on. se pärast. gas samuti. Ligi 100 keeles on või- Kuulutused ja teated kõne Tartu ja Müncheni ülikoo­ Ja sellepärast on eestlane keskmisest Tavaliselt diagnoositakse keele malik saada kõrgharidust. Eesti keel li doktorant Nele Salveste, tema enam tähelepanelik oma keele ja selle vitaalsust kahe aspekti alusel: keele kuulub nende 100 hulka. Ligi 30 kee- Eesti kultuuripäevad kõne teema oli eesti keel ning kasutuse suhtes. Veel viimatigi avas riiklik staatus ning omakeelse kõrg- lele maailmas arendatakse oma kõ- selle tulevik. Jüri Kuuskemaa Postimehe arva- hariduse ja teaduse olemasolu. 21. netehnoloogilist tuge. Eesti keel on Huvitaval kombel on eestlus, ees- musküljel (12.02.2013) diskussiooni sajandil on siia lisandunud ka info- infotehnoloogia keel, eesti keelel on Pilk ette ti omariiklus ning eestlaseks olemine ingliskeelsete tsitaat- ja laensõnade tehnoloogiline areng. Kogu maail- olemas oma arvutitarkvara, kõnesün- väga tugevalt seotud eesti keelega. liigsest levikust eesti keeles. Meil on mas räägitakse statistika väitel umbes tees ja kõnetuvastus. Mida see kõik Viimane veerg Keel ja riik ei pea ju olema tegelikult hirm eesti keele hääbumise ees ning 6000 keelt. Neist 200 keelel on riigi- õieti tähendab? järgneb lk 6 2 arvamused Nr 2 (837) Märts 2013

Toimetaja veerg Toomas Hendrik Ilves: teeme aastukuu keskpaigas, 14. märtsil on alates 1996. aastast saanud tavaks 100. aastapäevaks Eesti korda Ptähistada emakeelepäeva ja mõtisk- leda eesti keele seisukorra üle. Ka täna- President Toomas Hendrik Ilves vu korraldati nii Eestis kui ka väljaspool rääkis Eesti Vabariigi 95. aasta­ hulganisti keelepäevaga seotud aktuseid ja päeval peetud kõnes demokraa­ tiast ja kutsus üles Eestit 100. üritusi, kust sai osa võtta igaüks, kes vähe- sünnipäevaks korda tegema. mal või rohkemal määral eesti keele vastu President ütles, et mõte Eesti ise- huvi tunneb. seisvusest on praeguseks saanud ene- Oma keeleteadmised sai proovile pan- sestmõistetavaks. “Eesti mõtteline na näiteks Vikerraadio e-etteütluses. 2008. iseseisvus on põlistunud ja nii see aastal, kui ettevõtmine algatati, kirjutas etteütlust vaid paar- peabki olema,” ütles ta. “Sest kaua me sada inimest. Tänavu oli osalejaid juba nii palju, et server ei ikka otsime oma probleemide põhjust pidanud koormusele vastu. 2910 etteütlusest, mis Vikerraadio- minevikust nagu mõni endine koloo- nia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. ni jõudis, oli veatult kirjutatud aga vaid 37. Mida n-ö veatute sajandil osaks saanud ülekohut?” pisike protsent näitab – kas seda, et eestlane on jäänud laisaks Eesti on ühe inimpõlve vältel tund- reegliõppijaks ja ühiskonnas levivad hoolimatud keelehoiakud matuseni muutunud ja muutunud on või et keelemeestel tasuks lubada veelgi enam rööpvõimalusi? ka meie mured, rääkis ta. Nüüd tuleb Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutropi sõnul on ees- mõelda, kuidas edasi minna. President Estonia kontsertsaalis kõnet pidamas. Foto: Andres Putting ti keel tänu toimivatele arengu- ja tegevuskavadele praegu pa- “Oleme alles toibumas kogu maa- ilma aastaid vaevanud majanduskrii- vast, iga Eesti ema ja isa, iga vana ja ja leidlikkusega, oma tarkuse ja ka remini hoitud kui kunagi varem. Üheks suurimaks eesti keele sist. Meid mõni aasta tagasi laastanud noort, iga töötajat ja tööandjat, iga oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ohuks peab ta aga väljarännet ja sellega kaasnevaid mõjusid. tööpuudus on taandunud Euroopa loojat ja iga riigimeest.” ja toimivaga.” Need eestlased, kes elavad võõra kultuuri ja keele keskel, tule- keskmisest allapoole. Juba kurdavad Tiigrihüpe, Skype, digiretsept, Tegevuskavad peavad lähtuma vad ükskord Eestisse tagasi ja toovad kaasa ka muutunud kee- ettevõtjad, et palgad tõusevad liiga e-politsei ja e-maksuamet, nagu ka Eesti vajadustest, mitte aga vaidlus- le, leiab ta. Instituut peab oma ülesandeks valvata, et eesti keel kiiresti, andes hoogu inflatsioonile. Eestis välja mõeldud X-tee andme- test, mil viisil, keda ja kui palju mak- areneks terviklikult. Loomulikult tähendab see, et toetataks kee- Erinevalt paljudest Euroopa riikidest vahetuskiht on võetud uurimiseks ja sustada. “Oma riigi suhtes nõudlike Eesti majandus kasvab.” matkimiseks mitmes Euroopa riigis kodanikena, oma riigi peremeestena, leõpet väliseesti kogukondades ja ka akadeemilisel tasemel. President tõstatas küsimuse, kui- ja kaugemalgi. võiksime koostada loendi probleemi- Eesti keelt kõnelejate arv ei ole ju maailma mastaabis kuigi das ja miks üldse peaksid need mak- President ütles, et samas tuleks dest, mis ootavad järgmise viie aasta suur, kuid vaatamata sellele on huvi selle keele õppimise vastu romajanduslikud näitajad rõõmusta- vaadata otsa ka tegematajätmistele. jooksul vähemalt mingisugustki la- ka väljaspool riigipiire. Võib ju arvata, et selle väikese riigi kee- ma neid, kellele teeb muret igapäe- “Just täna, mil Eesti riigi suure juu- hendust.” lega pole midagi peale hakata, kuid eesti keelt õppida ja õpeta- vane toimetulek. Lahendus on majan- belini on jäänud täpselt viis aastat. President leiab, et Eesti suur- da tahtjaid jagub. Eesti koolides üle maailma käib tänuväärne duskasvus, kuid seda ei tasu oodata Ja miks mitte seesuguse pilguga, mis te eesmärkideni jõuame siis, kui me töö selle nimel, et eesti verd lapsed ei kaotaks sidet kodumaa kohe, ja mitte kõigil korraga. nõuab nende asjade korda tegemist ühiselt nõu peame. “Pole vaja tege- President rõhutas, et oluline on Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäe- leda väikeste, populaarsust noolivate ja selle kultuuriga. Emakeelepäeva üritustega tehti algust juba parandada riigi ja inimeste suhteid. vaks.” ent lõppkokkuvõttes asendustegevust märtsi alguses Berliinis. Sinna kogunesid Euroopa eesti kooli- “Kui riik suhtub kodanikesse samasu- Ta leiab, et järgmise viie kuni meenutavate seadustega.” de ja seltside õpetajad kogemuste vahetamiseks. Eesti Vabariigi guse hoole ja armastusega kui valdav seitsme aasta jooksul muutub Eesti Me ei pea kinkima oma riigile sa- president Toomas Hendrik Ilves kirjutas oma tervituses Berliini osa meist suhtub oma riiki, oleks meil olukord oluliselt. Näiteks et vähese jandaks sünnipäevaks Eiffeli torni, emakeelepäevalistele, et meie koolid väljaspool Eestit on killu- palju rohkem ausat, aga mitte võlts­ sündimuse ja eluea pikenemise tõttu vaid lahendusi ja otsuseid kindlates ke isamaad kaugetes paikades, kus saab oma emakeelt õppida isamaalisust.” peab juba 2018. aastal kolme inime- valdkondades, rääkis ta. Samas ei tohiks me luua endale il- se tööst piisama viie inimese ülalpi- President sõnas, et kodanikuna ja meie oma tavasid ja kultuuri hoida. Arvan, et sellest vaa- lusiooni mingist imerohust, mis kõik damiseks. on igaüks meist oma riigi omanik. tenurgast saab Eestist väljarännet võtta rohkem võimaluse kui valud korraga leevendab, leidis ta. “Mõelgem ka sellele, et kui saa- Ja omanik vastutab, omanik hoolib. ohuna eesti keelele, mille kaunist kõla me väga hindame. “Ei, ma ei pea praegust valitsust asen- me rikkamaks, siis tähendab see üha “Loodan näha ja usun, et näeme, uut Karin Aanja damatuks ega meie poliitiliste otsuste kasvavat panust ja vastutust,” kõne- kvaliteeti, mis sünnib meie inimes- tegemise kombestikku parimaks. Mõ- les Ilves. Kui Eesti suhteline jõukus te oluliselt suurenenud teadlikkusest lemad muutuvad niikuinii, kui vaid majandusarengu jätkudes kasvab, tä- kõiges, mis puudutab riigi valitse- kodanikud seda soovivad.” hendab see, et järgmisel, 2020. aas- mist.” “Demokraatia õpetab, et kui ol- tal algaval finantsperioodil ei pruugi “Eesti on nagu metsmaasikas: ta lakse rahva nurina suhtes tuim või me enam saada kaugeltki nii kopsa- on ürgne ja väike, teda on raske leida Eesti Rada tumm, siis tuleb peagi, juba järgmis- kat toetust, kui hiljuti kauples meile ja need, kes seda ei oska, ei märkagi Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja tel valimistel võimule keegi teine,” välja valitsus. teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui Vanim väliseesti väljaanne ütles Ilves. “Me peame järgmise seitsme aasta ta on kord käes, kui ta on kord olemas Asutatud 1945. aastal Ilvese arvates läheb Eestil päris jooksul nii targaks saama, et me saa- ja oma, siis on ta üks parimaid asju hästi ja ta on oma riigi üle siiralt uh- me ise hakkama,” ütles ta. üldse. Meie kodu, meie Eesti ongi me Peatoimetaja/Chefredakteur: Edda Maria Schneider / Hamburg ke. “Kui ma välisvisiitide ajal kuulen “Teeme meie oma sajandi juube- metsmaasikavälu. Ja milline on meie Karin Aanja kiitvaid sõnu Eesti saavutuste kohta, liks metafoorilise torni, mis särab ja kodu, meie homne Eesti, on eelkõige Tellimine/Abonnement: siis ma tänan alati mõttes kogu rah- paistab kaugele oma innovaatilisuse me endi teha.” Vastutav toimetaja Saksamaal/ Aastatellimus Verantwortlicher Redakteur Euroopas 25 EUR Deutschland: Väljaspool Euroopat 28 EUR Maie Kisis-Vainumäe Tudengitele 15 EUR VABANDUSED PILTUUDIS Kaastöötaja/Mitarbeiter: Eesti Raja konto: Jaanuarikuu Eesti Rajas ilmu- Eestlased lahkuvad parvedena kodumaalt... Meeli Bagger Estnische Volksgemeinschaft nud artiklis “Emakeelepäevad Rahvaloenduse in der BRD Berliinis 1.–3. märtsil” oli viga. tulemused Toimetus Saksamaal/ EESTI RADA Deutsche Bank, 2. märtsil esitas monoetenduse ei pakkunud Redaktion Deutschland: Hamburg BLZ: 20070024 “Aabitsa kukk” Eesti Draama- üllatust selles, EESTI RADA Konto nr 440011504 teatri näitleja Tõnu Oja. Vaban- .! et suur enamus a.. Maie Kisis-Vainumäe IBAN: dame eelmises numbris tehtud a- välismaal tööd tegevatest In der Gracht 10 DE64200700240440011504 vea pärast. a-a-a- d k eestlastest on D-51105 Köln BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM ei tel: 0221/83 47 03 Toimetuse süül jäi jaanuarikuu m hõivatud Soomes, faks: 0221/830 31 03 Kuulutused, reklaam/ Eesti Raja rubriigist “Pilk ette“ dake kuid kümneid Oo e-mail: [email protected] Anzeigen, Reklame: välja Karlsruhe eestlaste Eesti kaasmaalasi 1,00 EUR/cm2 Vabariigi 95. sünnipäeva aktu- töötab ka Islandil Toimetus Eestis/ alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 se info. Palume asjaosalistelt või Austrias. Redaktion Estland: alates 100 cm2 – 0,70 EUR/cm2 vabandust. ER Soomele Karin Aanja alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 järgnevad Lille 6, 75201 Aruküla üle 300 cm2 – 0,50 EUR/cm2 populaarsuselt tel: (+372) 53 929 684 Norra ja Rootsi. Küljendus: Karin Aanja Leinakuulutused: Välisministeerium kuulutas Üle tuhande Trükikoda: Bookmill, Tartu Kahe veeru laiuselt: välja järjekordse Eesti-tee­ inimese töötab 1 cm kahel veerul – 5 EUR malise viktoriini, milles saab Venemaal. Kirjasaatjad: osaleda 25. maini. Viktorii- Kokku töötas Karin Ladva-Zoller / München Toimetus jätab endale õiguse ni peaauhind on reis kahele 2011. aasta Reet Meyer /Hamburg toimetada ja lühendada kaastöid Eestisse. Loosimises osale- 31. detsembri Ingrid Melzer / Berliin ning kirju nende selguse huvides. miseks tuleb õigesti vastata seisuga Laura Rummel / Köln Avaldatud artiklite sisu eest 12 küsimusele. Viktoriini leiab välismaal Ülle Röber / Hamburg vastutavad allakirjutanud. aadressilt http://quiz.mfa.ee/ Joonistas Kaja Põder 24 907 eestlast. Eestlased lahkuvad parvedena kodumaalt... Märts 2013 Nr 2 (837) eesti uudised 3 Lühidalt Estonia teatri- ja kontserdimaja Lühidalt

●●Kultuuriministeerium eraldas ●●Märtsiküüditamise käigus viidi programmi “Eesti kultuur maailmas” saab sügisel 100aastaseks Nõukogude Liidu poolt Venemaa- esimesest taotlusvoorust 34 erineva- Sügisel saab Estonia teatri- ja le üle 20 000 süütu inimese. “Hoia- le projektile kokku ligi 402 000 eu- kontserdimaja 100aastaseks. me küünlaid süüdates elavana mä- rot. Kõige arvukamalt toetati esime- Aastapäeva on kavas tähistada lestust süütutest inimestest, kes kan- ses voorus muusikaprojekte. Nii sai suurejoonelise festivaliga. natasid okupatsioonivõimude poolt ERSO turneeks Ameerika Ühend- 1913. aastal valminud Soome ar- inimsusvastaste kuritegude ja terrori riikides 100 000 eurot ning Ees- hitektide Armas Lindgreni ja Wivi all,” märkisid oma üleskutses noor- ti Filharmoonia Kammerkoori Lönni projekteeritud juugendklas- teorganisatsioonide esindajad Ees- USA-turneed toetati 27 900 euroga. sitsistlik Eesti Teater Estonia hoone tis. Juba aastast 2010 on küünalde 50 000 euro suuruse toetuse sai Ees- oli suurim tollases Tallinnas. Kahe- süütamine 25. märtsil saanud tra- ti tippkollektiivide esinemine Sch- tiivalise ehitise ühte poolde kavan- ditsiooniks nii Eestis kui ka mujal. leswig-Holsteini Muusikafestiva- dati teatri-, teise kontserdisaal. Nii lil, kus Eesti on koos Läti ja Leedu- on see tänaseni. ●●New Yorgis asuv Intelligentse- ga sel aastal peakülalise staatuses. Teatri- ja kontserdimaja avati pi- te Kogukondade Foorum (ICF) kuu- dulikult 24. augustil 1913. Skulptor Eesti rahvuskultuuri tempel – Estonia teatri- ja kontserdimaja. lutas välja tänavused maailma seitse ●●Eesti ei saa jätkata palkade kunst- August Weizenberg kinkis teatri- kõige intelligentsemat kogukonda, likult madalal hoidmise poliitikaga, le selle puhul oma kaks kauneimat aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Esto- 1951. aastal, kahe saali vahele jääv mille hulka kuulub ka Tallinn, teatas sest inimesed hääletavad siis jalga- marmorkuju “Koidu” ja “Hämari- nia hoone. Teatri- ja kontserdimaja madalam osa rekonstrueeriti alles estonianworld.com. “Intelligentsete dega ja lahkuvad Eestist, arvab kon- ku”, mis ehtisid kunagi teatrimaja renoveeriti 1940. aastate teisel poo- aastal 1991 Estonia talveaiana. Ma- kogukondade innovatsioon põhineb junktuuriinstituudi direktor Marje Punast saali. Aasta pärast oli teat- lel arhitektide Alar Kotli ja Edgar ja kuulub tänapäeval endiselt Esto- info- ja kommunikatsioonitehnoloo- Josing. Josing rääkis, et maksu- ja rimajas juba sõjaväehospidal, käis Johan Kuusiku projektide järgi. nia teatrile, selles tegutsevad prae- gia edukal kasutamisel majanduskas- tolliameti andmeil oli keskmine bru- esimene maailmasõda. Kontserdi- Kotli projekt oli inspireeritud 1930. gu kolm iseseisvat institutsiooni vu arendamisel ja kvaliteetsete töö- topalk möödunud aasta IV kvartalis saali rõdupoolses osas seati sisse aastate uusklassitsismist või ajas- – ühes tiivas Rahvusooper Estonia kohtade loomisel ning läbi sellel ko- 680 eurot, mediaanväljamakse aga õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siis- tu nõuetele vastavast stalinistlikust ja teises Eesti Kontsert ning Eesti danike elukvaliteedi kasvatamisel,” 535 eurot (millest 50% palgatulu saa- ki ei okupeeritud, jätkasid näitlejad klassitsismist. Arhitekt püüdis säili- Riiklik Sümfooniaorkester. rääkis ICF idee autor Lou Zacharilla. jatest jäävad alla- ja 50% ülespoole). etendustega omal kulul. tada hoone Estonia puiestee poolse 2003. aasta sügisel valmis teat- 23. aprillil 1919 tuli Estonia fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadi- ris polüfunktsionaalne kammer- ●●Justiitsministeeriumi koostatud ●●28. veebruaril pidi rahvusvaheli- kontserdisaalis kokku esimene Ees- de ilme muutus põhjalikult. Muutus saal, 2004. aasta sügiseks sai teat- kuritegevuse baromeetri andmed ne spordiarbitraažikohus (CAS) and- ti parlament – Eesti Vabariigi Asu- ka interjöör, mis kaotas oma kau- risaal endale ajakohase lavakonst- näitavad, et kuritegude üldarv pü- ma lõpliku hinnangu Andrus Veerpa- tav Kogu. Teatri ja kogu maa aja- nid juugendlikud jooned ja muutus ruktsiooni, teatri 100. aastapäevaks sib 2012. aasta tasemel. Esimese ka- lu dopingujuhtumile, aga niigi pika- loos algas uus aeg, tehti mitmeid klassitsistlikult rangemaks. 2006. aastal renoveeriti suur saal ja he kuuga registreeriti kokku 6183 leveninud kohtuprotsess lükati taas ümberkorraldusi. 1946. aastal taasavas oma uksed publiku jalutusruumid, valmisid ka kuritegu, mida on 71 võrra rohkem edasi. Otsuse uueks tähtajaks mää- Nõukogude lendurite totaalses kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris uued kohvikud ja baarid. (+1%), kui aasta tagasi samal ajal. rati 25. märts. 2011. aastal avasta- pommirünnakus Tallinnale 1944. ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule allikas: opera.ee Justiitsminister Hanno Pevkuri sõ- ti Andrus Veerpalu A-proovist luba- nul näitab kahe kuu statistika, et va- tust kõrgem kasvuhormooni näit ning ravastaseid kuritegusid pandi eelmi- rahvusvaheline suusaliit (FIS) tun- se aastaga võrreldes toime vähem, nistas Veerpalu dopingu tarvitamises Kirjanik Enn Nõule anti üle küll on aga kahjuks tõusnud tunta- süüdi. Veerpalu kaebas otsuse edasi. valt joobes juhtimise kuritegude arv. ●●Euroopa Komisjon algatas põhja- Jaan Krossi kirjandusauhind ●●Eurostati andmetel tekkis 2011. liku uurimise mitme riikliku toetus- aastal Eestis olmeprügi ühe ela- meetme kohta, mida Eesti on võtnud 19. veebruaril, Jaan Krossi dusest selles, muuhulgas ka tutvu- niku kohta 298 kilogrammi, mis oma riikliku lennufirma Estonian Air sünniaastapäeval, anti Tallin­ sest Jaan Krossiga. on Euroopa Liidu liikmesriikide kasuks. Praeguses uurimisjärgus on nas Kirjanike Maja musta lae­ Enn Nõu on sündinud 1933. aas- seas kõige väiksem näitaja. Kesk- komisjonil kahtlusi selles, kas võetud ga saalis Enn Nõule üle Jaan tal Tallinnas ja elanud alates 1944. miselt toodeti 2011. aastal Euroo- meetmed on kooskõlas ELi riigiabi Krossi kirjandusauhind. aastast Rootsis, nüüd juba aastaid pa Liidus ühe elaniku kohta 503 ki- eeskirjadega. Alanud põhjalik uuri- Preemiat annab välja Jaan Kros- vaheldumisi ka Eestis. Ta lõpetas logrammi prügi, selgus uuringust. mine annab asjast huvitatud kolman- si Sihtasutus, mille asutasid 2010. Uppsala ülikooli ja tegutses aasta- datele isikutele võimaluse kommen- aastal Jaan Krossi lesk Ellen Niit ja kümneid kopsuarstina. Enn Nõu on ●●Eesti suurim ekspordipartner teerida vaatluse all olevaid meetmeid. pojad Eerik-Niiles Kross ning Mär- abielus kirjanik Helga Nõuga, neil Rootsi teeb jõupingutusi oma kuuma- ten Kross. Varem on Jaan Krossi on kolm last. va kinnisvaraturu jahutamiseks, kuid ●●Eesti Panga nõukogu esimees Jaan kirjandusauhinna saanud Ain Kaa- Enn Nõu esimene romaan “Pi- see ei peaks ekspertide sõnul peluta- Männik kaalub uue parempoolse era- lep, Mats Traat ja Jüri Hain. dulik marss” (1968), milles ku- ma Eesti ettevõtteid, kes laienemise konna loomist, mis koondaks ini- Enn Nõu tunnustati auhinna vää- jutatakse Eesti NSV vallutamist ja kasvu lootuses Skandinaavia poo- mesi, kes soovivad muudatusi Ees- riliseks kolmeosalise ajaloolise ro- Rootsi vägede poolt, tõi kaasa te- le vaatavad, kirjutas Äripäev. “Mis ti poliitilises kultuuris. Loodav era- maani “Vabariigi pojad ja tütred” ma isiku ebasoovitavaks tunnista- puudutab ehitussektorit, siis seal on kond oleks parempoolne, sest sel- (Tallinn 2010–2012) eest. Kolmes Enn Nõu auhinda vastu võtmas. mise okupatsioonivõimude poolt väga suured eeldused aktiivsuse elav- line on Männiku enda ilmavaade ja köites kokku enam kui 1200 lehe- Foto: Peep Pillak Eestis. Oma seni ilmselt tuntuimas nemiseks,” kommentaaris Rootsi parempoolne partei aitaks tema sõ- küljel antakse autori isapoolse Lää- romaanis “Koeratapja” (1988) kä- riikliku eluasemelaenufirma SBAB nul ühtlasi Eestil jõukamaks saada, nemaalt pärit pere üheksa liikme janikuteed ja rõhutas faktitruu aja- sitleb Enn Nõu Otto Tiefi valitsuse Bank AB peaökonomist Tor Borg. mis pidurdaks ka suurt väljarännet. elulugude kaudu ajalooliselt tõene loo olulist osa tema loomingus. tegevust 1944. aastal, sama teemani ja kirjanduslikult haarav pilt Eesti Jaan Krossi Sihtasutuse juht Tõ- jõudis Jaan Kross romaanis “Paigal- ●●Eesti miinimumpalk kuulub Eu- ●●Eesti Ajalehtede liit valis aasta saatusest läbi 20. sajandi. nis Arro andis Enn Nõule üle raha- lend” (1998). roopa Liidu riikide hulgas madala- ajakirjanikus Rein Siku Eesti Päe- Auhinnakomisjoni nimel kõne- lise auhinnaga kaasneva mälestus- Enn Nõu tunnistas, et etteval- mate hulka, tänavu jaanuaris oli Eesti valehest. Aasta ajakirjanik sai pree- lenud Jaan Undusk tõdes, et doku- plaadi. Näitlejad lugesid ette kat- mistav töö triloogia “Vabariigi po- 320eurosest miinimumpalgast mada- miaks 4500 eurot ja kullatud sule. menteeritud ajalugu ja selle kirjan- kendeid auhinnaga pärjatud triloo- jad ja tütred” kirjutamiseks kestis lam vaid Rumeenia, Bulgaaria, Lä- duslik edasiarendus on teoses saa- giast “Vabariigi pojad ja tütred”. pea pool sajandit ja nõudis kaheksa ti, Leedu ja Tšehhi miinimumpalk, ●●Eestit külastanud Rahvusvahelise vutanud mõjuva kooskõla. Oma Seejärel sai sõna laureaat Enn aastat intensiivset tööd. kirjutab Eurostat. Läti miinimum- Valuutafondi delegatsiooni juht Alex­ sõnavõtus analüüsis ta Enn Nõu kir- Nõu, kes rääkis enda elust ja kirjan- Peep Pillak palk oli samal ajal 287 eurot, Lee- ander Hoffmaister ütles, et Eesti on dus 290 eurot ja Tšehhis 312 eurot. saavutanud tasakaalu ja naasnud jät- kusuutlikku majanduskasvu. IMFi ●●13. märtsil toimus Strasbourgis hinnangul on Eesti taastumine kriisist Archimedese õppestipendiumi konkurss Euroopa Parlamendi täiskogu is- võtnud sisse kindla suuna. Inflatsioon Rahvuskaaslaste program­ diumile kandideerida ka konkursi klassi tunnistusest. Magistrantuuri tung, millel kiideti heaks europar- on leevenenud ja kasv on naasnud jät- mi stipendiumide väljaandmi­ teistele tingimustele vastavad noo- astuda soovijatel tuleb esitada kõrg- lamendi seisukohad kolmepoolse- kusuutlikku majanduskasvu. Samas se eesmärk on toetada noorte red, kes on kantud Eesti õppeasu- haridust tõendava dokumendi koo- teks läbirääkimisteks ühise põlluma- aeglustub 2013. aasta majanduskasv väliseestlaste õpinguid Eesti tuste õpilaste/üliõpilaste nimekirja pia ja akadeemiline õiend või tõend janduspoliitika reformimisel. Eesti tõenäoliselt 3 protsendi peale. IMF lei- ülikoolides, riiklikes rakendus­ taotluse esitamisele eelneva aasta õppetulemuste kohta; Põllumajandus-Kaubanduskoda ja dis, Eesti peaks toetama raskelt kätte kõrgkoolides ja kutseõppeasu­ jooksul. ●●passi isikuandmete lehe koopia; Eesti Põllumeeste Keskliit avalda- võideldud fiskaal- ja finantsstabiilsust tustes. Stipendium sisaldab elamis- ja ●●sünnitunnistuse koopia; vad heameelt, et täiskogu istungil ning säilitama konkurentsivõime ma- Programmi raames toetatakse reisitoetust, vajadusel kaetakse õp- ●●2 soovituskirja (kohalikult eesti sai tugeva toetuse Balti riikidest pä- janduskasvu ja tööhõive toetamiseks. õpinguid eestikeelse õppekavaga pemaks, tervisekindlustus ja ela- seltsilt, eesti kogukonna esindajalt, rit saadikute ettepanek, mille koha- erialadel. Valituks osutunud stipen- misloa riigilõiv. eesti keele või mõne teise aine õpe- selt oleksid Balti riikide põlluma- ●●Eesti saatkond Moskvas mälestas diaatidel tuleb enne õpingute algust Stipendiumi taotlemiseks tuleb tajalt, juhendajalt). janduse otsetoetused 2014. aastal traditsioonilise visiidiga Vladimirisse sooritada eesti keele eksam. Kui edastada: Taotlused peavad olema lae- vähemalt 55% ja 2019. aastal 75% kuue aastakümne möödumist kindral taotleja eesti keel ei ole edukaks õp- ●●taotlus http://archimedes.ee/sti- kunud hiljemalt 15. aprilliks 2013 liikmesriikide keskmisest tasemest. Johan Laidoneri surmast. Eesti sõja- petööks piisav, alustab ta õpinguid pendiumid/rahvuskaaslased/oppes- posti teel aadressile: vägede ülemjuhataja Johan Laido- eesti keele intensiivõppe aastast. tipendium/taotlusdokumendid/ Rahvuskaaslaste programm ●●26. märtsist hakkas Ryanair Tallin- ner küüditati 19. juulil 1940. aastal Stipendiumi võivad taotleda ●●elulookirjeldus/CV; Kõrghariduse arenduskeskus nast lendama Düsseldorf Weeze len- Penzasse, seejärel viibis ta vangistu- kesk- või kõrgharidusega noored ●●keskharidust tõendava dokumen- Sihtasutus Archimedes nujaama ning 2. aprillist Bremenisse ses Moskva, Kirovi ja Ivanovo vang- väliseestlased, kes pole alaliselt di koopia, selle puudumisel välja- Koidula 13A ja Frankfurt Hahni lennujaama. Riiast lates. Laidoner suri 13. märtsil 1953. Eestis elanud vähemalt viimased 10 võtte keskkooli lõpu­klassi õpingu­ 10125 Tallinn avab Ryanair ainult ühe uue liini Düs- aastal Vladimiri vanglas. aastat. Erandkorras võivad stipen- tulemustest ja koopia eelviimase Eesti ER seldorf Weezesse. 4 sündmuste kroonika Nr 2 (837) Märts 2013 Eesti Vabariigi aastapäeva Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Berliinis Berliini Saksa-Eesti Selts tähis­ tähistamine Karlsruhes tas Eesti Vabariigi 95. sünni­ päeva 22. veebruaril Berliinis, Karlsruhes tähistasime Eesti Soome Kultuurikeskuses. Vabariigi sünnipäeva 23. veeb­ “Eestlane olla on uhke ja hää,” ruari õhtul hotelli Eden talveaias. ütles peokõnes Eesti Vabariigi suur- Kahjuks sundis meie mail maad saadik Saksamaal proua Kaja Tael. võtnud gripilaine nii mõndagi Suurte sammudega ja enesekind- külalist sel õhtul haigevoodisse lat läheb tubli Eesti oma saja-aasta- jääma, nii et peokülalisi kogunes sele sünnipäevale vastu. Üle elatud veidi üle kolmekümne. raskused on jätnud kindlasti oma Õhtu külalisesinejaks olime kut- jälje, kuid Eestil on tänaseks kindel sunud Carl Eric Laantee Reintamme koht ja positsioon Euroopas. See on Berliini Eesti Saatkonnast. Perekond põhjus kokku tulla ja eestlaseks ole- Laantee Reintamme seiklusrikas ka- mise üle uhkust ja hääd meelt tunda, heksatunniline autoreis läbi lumesa- rääkis ta. juse ja -tormise Saksamaa Berliinist Peo avas Berliini Eesti Koo- Muusik Ingrid Lukas. Karlsruhesse lõppes siiski õnnelikult, li ühendkoor, kelle esituses kõlas Foto: Arvo Wichmann nii et vaid väikese hilinemisega võis eestlastele südamelähedane “Mu Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi esimees isamaa armas, kus sündinud ma”, oma juuri väga tugevalt. Ingrid saab Piret Randalu peoõhtu avatuks kuulu- mille komponeeris 19. sajandi teisel inspiratsiooni Eesti laulu traditsioo- tada. poolel saksa rahvaviisi põhjal balti- nist ja eriti just regilaulust. Ingridi Ühiselt lauldi Saksa ja Eesti hüm- sakslane Martin Körber. Ühendkoo- sõnul on eesti keel suurepärane lau- ne, saatjaks e-pianol Kalle Randalu. Eesti Vabariigi aastapäeva pidu hotelli Eden talveaias. Fotod: Thomas Michael ride idee tekkis Berliini Eesti Kooli lukeel, sest eesti keeles on palju vo- Oma lühikeses tervituskõnes tut- muusikaõpetajal Kadi Mustasaarel kaale. vustas Piret Randalu Eesti Vabariigi juba ammu. Kuna eestlased on ala- Ingrid Lukase esituses kõlasid ajalugu huvitavate faktide kaudu. ti olnud laulukoorirahvas ja Berlii- mitmed tema enda kirjutatud lood, Seejärel sai sõna hr Laantee Rein- ni Eesti Kooli lapsed laulavad vä- nagu “Süda teab”, “Laula”, “Ra- tamm, kes rääkis endast ja oma töö- ga hea meelega, siis tekkis õpetajal inspell”, “Sini must valge”. Praegu ülesannetest Berliinis. mõte kõik koos laulda. Loodetavasti tegeleb Ingrid Lukas oma kolman- Carl Eric Laantee Reintamm sün- kasvab ühendkoor ajapikku arvuli- da plaadi ettevalmistamisega, plaat dis eksiileestlaste perekonnas Pe- selt suuremaks, repertuaari laiene- ilmub järgmise aasta alguses. Sel- ruus, kooli- ja kõrghariduse oman- mine jääb Kadi Mustasaare ja bee- le aasta novembris on Ingridil käsil das Rootsis ning alates 1995. aastast bipuhkuselt naasva muusikaõpetaja Zürichi Kammerorkestriga muusi- elab Eestis. Pärast Eesti Diplomaati- Maarja Ansorgi südameasjaks. kaprojekt “Zürcher Kammerorches- de kooli lõpetamist töötas ta EV Vä- Peo kõrgpunktiks oli Ingrid Lu- ter mit Ingrid Lukas.” Ingrid Lu- lisministeeriumis, Berliini saatkon- kase kontsert. Ingrid Lukas sündis kas tunneb suurt rõõmu selle üle, et nas 2. sekretärina, vanemkonsulina 1984. aastal Tallinnas ja õppis kolm eestlased ka väljaspool Eestit väga Venemaal Pihvkas. Alates eelmisest aastat Tallinna Muusikakeskkoo- kokku hoiavad. “Meid ei ole palju aastast töötab ta esinduse asejuhina lis klaverit, enne kui ta 1994. aas- ja just sellepärast tahan ma Eestist Berliini saatkonnas. Tähtsamatest lä- tal Šveitsi elama asus. 2007. aastal teistele rääkida ja Eestit tutvustada hiaja tegemistest nimetas hr Laantee lõpetas Ingrid Zürichi muusikaaka- – just oma muusika ja laulu kaudu,” Reintamm ettevalmistusi Saksa pre- deemia (Hochschule für Musik und ütles Ingrid Lukas. sidendi Joachim Gaucki juulikuiseks Theater) džäss- ja popmuusika eri- Pärast kontserti kõlas Eesti hümn Eesti-visiidiks, peaminister Andrus alal laulja ja muusikaõpetajana. ning peolised tõdesid seltskondlikul Ansipi Berliini-visiidi korraldamist, Praegu töötab Ingrid Lukas laul- koosviibimisel, et Eesti rahval on Eesti osavõttu Schleswig-Holsteini ja, pianisti ja komponistina, alates palju asju, mille üle ka väljaspool Muusikafestivalist augustis. Mägede Oma tööst saatkonnas rääkis Meeli Bagger võtab vastu 2007. aastast juhib ta lisaks ka oma Eesti piire uhkust ja head meelt tun- taga pole ka aasta 2014, mil Berliini Carl Eric Laantee Reintamm. välisminister Urmas Paeti tänukirja. ansamblit. Eesti keeles laulmine on da! Palju õnne, Eesti! Grüne Woche partnermaaks on Ees- lauljatarile väga tähtis ja ta tunnetab Ingrid Melzer ti ning sellega seonduvad mitmedki eeltööd. Lõpetuseks andis Carl Eric Laantee Reintamm allakirjutanule üle välisminister Urmas Paeti tänukirja Eesti sünnipäev Hamburgis aktiivse eestluse hoidmise eest Sak- 17. veebruaril tähistas Hambur­ si tublid liikmed. Väga palju maits- samaal. gi Eesti Rahvuskoondis Eesti vaid toite oli kodudes valmistatud ja Muusikalist vaheldust peoõhtul Vabariigi 95. sünnipäeva. kaasa toodud. pakkus duo Liisa Randalu (vioola) ja Eesti rahva rasked ajad ei ole Larissa klaverimängu saatel laul- Jonathan Bloxhoven (tšello), kes esi- ununenud, aga nüüd vaatame tule- di hümni ja pärast seda veel lõbu- tasid neli pala Bachi “Inventionen’ist” vikku ja seda rõõmuga, pühitsedes said rahvalaule. Tänu Dianale ja La- ning Beethoveni teose “Duett mit seda tähtsat päeva. rissale oli programmis isegi väike zwei obligaten Augengläsern”. Lil- Pärast avasõna oli peokõneks näitemäng. leõied ning külaliste soe aplaus olid saksa keelest tõlgitud artikkel “Imp- Rõõmsalt koos viibides möödu- tänutäheks noortele muusikutele suu- ressioonid Eestist, suvi 2012”, mis sid tunnid liiga ruttu! repärase esinemise eest. on ilmunud ühes suures saksa päe- Suur tänu kõigile, kes aitasid Pärast pidulikku õhtusööki järg- valehes. korraldada seda sünnipäeva. Eestis- nes seltskondlik koosolemine, kust ei Kuna meie rahvusgrupp on ar- se lähevad südamlikud õnnesoovid puudunud ka ühislaulmine, eeslaulja- vult väike, kujunevad koosviibimis- ja tervitused. Head homset, väike teks naisansambli tublid daamid ning test nagu perekonna peod. Külma Eesti! e-pianol saatjateks Kalle Randalu ja laua eest olid hoolitsenud meie selt- Edda Maria Schneider Thomas Michael. Meeli Bagger Esinesid Liisa Randalu vioolal ja Jonathan Bloxhoven tšellol. Aastapäeva koosviibimine Münchenis

24. veebruaril kogunesid Münc­ heni ja ümbruskonna eestlased ja eesti sõbrad Hofbräukelleris­ se, et koos tähistada Eesti Vaba­ riigi 95. sünnipäeva. Rahvusvärvides kaunistatud lau- dade ümber kogunenutel oli võima- lus kuulata Müncheni ülikooli ja Tar- tu ülikooli fennougristika doktorandi Nele Salveste ettekannet teemal “Mõ- tiskledes eesti keele tulevikust” (loe lk 1, 6 – toim), peo muusikalise osa eest vastutas Mirjam Behrendt. Müncheni kandi eestlaste Eesti Vabariigi aastapäeva auks korraldatud Müncheni Ülikooli ja Tartu Ülikooli fennougristika doktorant Nele Salveste Karin Ladva-Zoller koosviibimise muusikalise osa eest vastutas Mirjam Behrendt (laua otsas). rääkis külalistele eesti keele tulevikust. Märts 2013 Nr 2 (837) sündmuste kroonika 5 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Hamburgis Hamburgi eestlased alustasid Eesti Vabariigi aastapäeva tähis­ tamist laupäeva, 23. veebruari õhtul Soome Meremeeste Kogu­ duse majas. Soome Meremeeste kogudus (Finnische Seemanns­ kirche) asub Hamburgis aad­ ressil Ditmar-Koel-Straße 6 ning seal toimuvad paljud soome ja eesti kultuuriüritused. Õhtu algas piduliku aktusega, kus lisaks Eesti hümnile lauldi ühiselt ka isamaalisi laule “Ärkamise aeg” ja “Põhjamaa laul”. Õhtu avas kõnega Liilika M. Allev, Hamburgi Eestlas- te Akadeemilise Seltsi (HEA Selts) esimees, meenutades Saksamaal ela- vatele eestlastele, et me oleme kõik “made in Estonia”, võime välismaal elavate eestlastena kahte maad enda Kaptenleitnant Roman Lukas. Pidulisi oli kogunenud 50 ringis. Fotod: Tuuli Kaeramaa Kadri Reichard mängis klaverit. omaks pidada ning sellega koos oma- me ka kahekordseid võimalusi enda Liitu on tugevdanud meie sidet Sak- kes ei pea paljuks oma vabast ajast arenguks. samaaga ning nii on ka selle loomulik korra kuus ka Hamburgi eestlaseid Tervituskõne pidas seejärel ka järg, et paljud eestlased ka tänapäeval juhendamas käia. Väike video rah- Eesti kaitseatašee Berliinis kapten- ennast Saksamaal ja Saksa kultuuri- vatantsust on üleval ka YouTube´is: leitnant Roman Lukas. ruumis koduselt tunnevad. Samuti ei http://youtu.be/hPIo_YBdu2g. Kaptenleitnant Lukas meenutas tohiks me unustada, kui suur osa on Peoliseid oli kokku ligi viieküm- Eesti iseseisvuse väljakuulutamist olnud just sakslastel meie keele, hari- ne ning õhtu jätkus humoorika etüü- 23. veebruaril 1918 Pärnus ning tule- duse ja rahvusliku eneseteadvuse väl- diga professorist ja üliõpilasest, mil- tas meelde, kui palju oleme oma aja- jakujunemisel. lele järgnes Eesti-teemaline viktoriin loo jooksul üle elanud, kuid samuti Kaptenleitnant Lukas meenutas ka major Jüri Bachmani juhtimisel ja kui kaugele oleme viimase 22 aasta levinud Hemingway tsitaati, et maa- põnevate eestipäraste auhindadega. taasiseseisvuse jooksul jõudnud, ol- ilma igas sadamas on üks eestlane, Õhtu maitsvaim osa oli isetehtud roo- les rahvusvaheliselt hinnatud partner ning pani südamele, et me ei tohiks gadega kaetud toidulaud, kust ei puu- nii Euroopa Liidus kui ka NATOs. unustada, et alati on olemas ka ko- dunud kartulisalat, kiluvõileivad, ise- Samuti rõhutas ta seda, et eestla- dusadam, kus meid oodatakse. Lõ- tehtud must leib, kringel ega Kalevi sed on alati olnud avastamis- ja rän- petusena rõhutas ta Eesti riigikaitse kommid. nuhuviline rahvas, keda ajalugu ja ja kaitseväe tähtsust, milleks kohus- Tänusõnad korralduse eest HEA saatus tihti kodumaalt väljapoole on tavad meid meie esivanemate valatud Seltsi eestvedajatele Laura Balzeri- viinud, kuid sama tihti ka sinna ta- higi ja veri. le, Riina Leminskyle, Jaana Lüpke- gasi toonud. Isegi Egiptuse püramii- Ametlikule osale järgnenud peo- le, Ave Valsile, Ira Widderichile ning didest leitud merevaigust esemed on le lisasid meeleolu Eesti rahvatants kõigile Hamburgi ja lähiümbruste pärit 3000 aastat tagasi Läänemere Meljo Kaaviste juhendamisel. Meljo eestlastele! Reelika Virunurm rannikult. Hilisem kuulumine Hansa Lustakas etüüd professorist ja üliõpilasest. Kaaviste on Berliinis elav tantsujuht, Estonian World´i kaasautor

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktust alustati piduliku hümnilaulmisega. Luuletuse Eestist esitasid Kölni Eesti kooli lapsed. Foto: Karin Schmauck Peomuljeid Hamburgi Eesti Kooli lastelt Aastapäevapidu Kölnis

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pi­ disid. Seal oli presentatsioon Eesti- Kölni Eesti Rahvuskoondis ni luuletuse isamaast ja emakeelest. du Hamburgi Eesti Koolis toimus maa kohta, mis oli huvitav. Pärast tähistas Eesti Vabariigi 95. aas­ Muusikalise külje eest hoolitsesid laupäeval, 23. veebruaril Soome kõiki neid ettekandeid saime vast- tapäeva 17. veebruaril. Koos­ Katri Hackländer flöödil ja Tuuli Meremeeste Kirikus. lakukleid, mis olid mustsõstramoo- viibimine toimus ruumides, kus Solom süntesaatoril. Nende esitu- Järgnevalt peo järelkajasid vane- si ja vahukoorega... Koolis me ei alates sellest aastast tegutseb ses kõlasid meeleolukad palad ning ma koolirühma õpilaste kirjutistes. teinud palju, vaid mängisime väga Kölni Eesti Kool. nende kindlal toel laulsime ühiselt Raido (13): “Kell 11 algas Ham- palju pantomiimimängu.” Kokku oli tulnud üle 40 inimese, hümni ja teisi isamaalisi laule. burgi Eesti Koolis pidulik aktus. Me Marleen (10): “Mulle vastla- nende hulgas 18 last, kellest enamik Seinal oli Eesti kaart, kuhu kogu- tähistasime EV 95. sünnipäeva. Mi- kuklid ei meeldinud, sest nende sees vastloodud kooli õpilased. Tänu Ka- nes hulk lipukesi – igaüks sai nende- nule meeldis see päev väga. Major oli moos ja see mulle ei meeldinud. rin Schmauki eestvedamisele saab ga tähistada oma kodukoha Eestis. Jüri Bachman tegi minuga pilti ja Aga mulle meeldis laulmine ja kla- nüüd ka Kölni piirkonnas elavatele Lapsed said peolt kaasa ilusa kin- surus mu kätt. Pärast sõime vast- verimängimine.” lastele Eestimaa lähedasemaks, se- gituse – omaenda väikese Eesti lipu. lakukleid ja oligi aktus läbi. Pärast Janus (12): “Mulle meeldis Ees- da nii keele, muusika, meisterdami- Täname Düsseldorfi aukonsulaati seda oli veel väike koolitund ja sai- Pildi autor on 9aastane Irene. ti Vabariigi aastapäeval, et sõdala- se kui ka koos mängimise kaudu. Kristel Degeneri esindusel sponso- gi koju minna.” ne tuli ja rääkis Eesti ajaloost, aga Aastapäevapeo tervituskõne pi- reerimise eest. Ellen (10): “Ma käin Hamburgi mulle tundus, et natukene segami- das EÜSLi esimees Maie Kisis-Vai- Mõnus pärastlõuna lõppes kena Eesti Koolis juba kaheksandat aas- ni oli. Mulle meeldis väga, et sõime numäe. seltskondliku koogisöömise ja koh- tat. Mulle meeldis pidu väga selle- kukleid.” Nii lastele kui ka kindlasti pal- vijoomisega. pärast, et me õppisime palju Ees- Pille-Riin (11): “Mulle meeldis judele täiskasvanutele oli huvi- Suur tänu kõigile, kes selle üri- ti Vabariigi kohta. Laura jutustas, pidu väga! Eriti laulmine ja see, kui tav kuulata kooli juhataja Karin tuse korraldamisele kaasa aitasid, miks me tähistame Eesti Vabariigi Laura Eestist rääkis. Mulle meeldis Schmaucki ja Mare Rahkema ette- samuti suur tänu Margit Markusele, aastapäeva. Jüri rääkis meile Ees- see ka väga, kui me vastlakukleid kandeid. Nad rääkisid meile Ees- kes küpsetustöö ette oli võtnud. ti kaitseväest. Laulmine, söömine ja sõime, sest need olid moosiga! See ti lipu värvide tähendusest ja Eesti Saadud sooja tunnet südamesse koosolemine oli väga lõbus.” oli ka lahe, kui Jüri rääkis Eesti ise- hümni sünniloost. jätkus pikaks ajaks. Magnus (13): “... siis olid veel seisvumisest.” Esinesid ka lapsed – kooli vane- teised esinemised, mis mulle meel- Pildi autor on 7aastane Rebekka. Reet Meyer, Ülle Röber ma rühma seitse õpilast lugesid kau- Laura Rummel 6 sündmuste kroonika Nr 2 (837) Märts 2013 Fotosid Berliini emakeelepäevadest Münchenis oli kõne all eesti keele tulevik

(algus lk 1) See, et eesti keel on rii- ti noored ei õpi okay asemel ütlema gikeel, tähendab seda, et kõikides elu- hüva, võib siiski kõike ülaltoodut ar- valdkondades peab olema tagatud ees- vesse võttes Tartu ülikooli professo- ti keele kasutus. Eesti Vabariigi koda- ri Birute Klaasi sõnadega saluteerida: nik räägib eesti keelt ning tal on õigus “eesti keele tervis on päris hea” (Pos- saada arusaadavat ning ühemõttelist timees, 21.01.2009). Just seda pea- informatsiooni just selles keeles. See vadki noored keeleteadlased silmas, üksnes ei suuna meid kasutama iga- kui nad suurtele keelemoraalitsejatele päevaselt eesti keelt, vaid see sunnib vastavad, et eesti keelega ei juhtu mi- ka eesti keelt nendes eluvaldkondades dagi ja et üsna tõenäoline on, et kee- arendama. Sellepärast on Eesti riigi lereegel, mille vastu eksimise üle me eelarves oluline koht emakeelsel ha- täna kõige häälekamalt pahandame, ridusel, emakeelse kultuuri ning ema- on homme juba keelenorm (Arvi Ta- Berliini Eesti Kooli laste tehtud plakat. keelse keeletehnoloogia arendami- vast, Postimees, 12.02.2009). seks. Kui me oleksime vähemuskeel Keel on lihtsalt muutumas ning ühes suurriigis, siis meie suurimaks muutumine on kõikidele elavatele õiguseks oleks võib-olla taotleda oma keeltele loomulik. Keeleuurijad oska- kogukonnale ühte kultuurimaja ning Nele Salveste. Foto: erakogu vad öelda, et üsna tihti järgivad kon- esindajaparteid riigiparlamendis. Just taktkeelest ülevõetud grammatika ja sellega seoses muutub oluliseks, et kasutusvaldkond on sihtkeeles pal- lauseehituse mallid keele enda aren- Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja ju kitsam ning konkreetsem kui läh- guloogikat. Meie keelele anti arengu- mitte osariik. See, et Brüsselis ripub tekeeles. Omasõna jääb alati laiema suund juba üle 400 aasta tagasi, kui mastis Eesti riigilipp ning et Euroopa kasutusvaldkonnaga ja arvukamate selle kirjakeelse normi arendajateks Liit tunnustab eesti keelt ning soodus- seostega sõnaks kui laensõna. Täpselt said saksa emakeelega misjonärid. tab sellega Euroopa Liidu direktiivide nii on see ka meie lähtekeele inglise Meie keel liigub analüütilisuse poo- ja seaduste tõlkimist eesti keelde, on keele jaoks. le ning võtab üle nii-öelda keskmise oluline nüanss meie keele poliitilises Tundub tühine arutelu sellel tee- euroopa keele kasutusmalle. Keele- vitaalsuses.­ Selle toimel üldse viit- mal? Kas pole siis ükskõik, mis kee- kasutaja ei võta naljalt omaks muu- sivadki meie ametnikud eesti keeles les me oma arvutiga suhtleme? Aga tusi, millel ei ole keele enda süstee- kirjutada. Eesti keele riigikeele staa- ma arvan, et päris paljud meist on mis loodud eeldusi. Kui Kristjan Jaak tus on üks initsiaator tagamaks oma- keele õppimise ja praktiseerimise hu- Peterson ei mõistakski enam eesti keelne haridus ning muu avalik tege- vides Facebooki saksa- või hispaania- keele teadurit, siis ei tule see mitte Tõnu Oja näidendis “Aabitsa kukk”. vus. keelseks määranud. Miks see siis järs- eesti keelest, vaid nendest tohututest Väga oluliseks osaks keele potent- ku nii oluline on? Ning miks ei peaks ühiskondlikest uuendustest, mida me siaali puhul on omakeelse kõrgha- siis sel juhul arvutikasutus emakeele selle keelega tähistame. On loomu- riduse ning teaduskeele olemasolu. puhul teisiti toimima? lik areng, et ühele 19. sajandi algu- Arutelu ingliskeelsest kõrgharidusest Anu-Reet Hausenberg hoiatab se luuletajale jääb ilmselt hämaraks ning teadusest on eesti ajakirjanduses Keeles ja Kirjanduses (2009) eesti sedastus, et korrelatsioon ära-partik- kõvasti kirgi kütnud ning seda mitte keelt kreoolistumise eest ning kirjel- lite esinemissageduse ja vaadeldud põhjuseta. Kui me kas või pealispind- dab situatsiooni, kus 11aastane laps ajaperioodide vahel on eesti kirja- selt analüüsime keele toimimismeh- seletab teisele lapsele arvutimängu: keele korpuses oluliselt positiivne. hanismi, siis me teame, et keel on eel- “mine backroomi, kogu refreshi, siis Niisiis, uued sõnad ning laensõnad kõige vahend teatud eesmärkide saa- saad järgmisele levelile ja member- tulevad keelde uute ühiskonnanäh- vutamiseks. Me ei vaja nendeks tege- iks.” Tunnistagem, et etteheidetud ek- tustega ning Jüri Kuuskemaal ei ta- vusteks ilmtingimata eesti keelt. simus on absoluutselt inimlik. Kuidas su meiega pahandada, kui me ütleme me saaksime siin Baierimaal viidata funk-muusika või road-movie. Meil Keel kui identiteedi looja Eisdiele kuidagi teisiti kui Eisdiele? lihtsalt pole nendele vasteid ja vahel Teaduse pretensioon on aga seista Kui ei ole eestikeelset vastet, siis ei polegi vaja neile meeleheitlikult vas- ühiskonnast väljaspool, seda vaadel- ole ka mitte millegi muu kui võõr- teid leida. Nad kohanevad emakeele da ja pakkuda sellele seletusi ning keelsega viidata. prosoodiasüsteemi ning grammatika- ennustada muutusi. Seepärast sei- Kõnesünteesi- ja kõnetuvastuse ga ning üsna pea ei näe me sõnas lii- Lektorid Eha Jakobson ja Mall Pesti. sab tal ka kohustus minna mitte- areng mujal maailmas liigub sinna, sing mingit võõrapärast algupära just utilitaristlikku teed ja pakkuda keele- et näiteks võib filme tõlkida auto- nii, nagu me ei suuda enam tuvastada, le arenguruumi. Omakeelne teadus on maatselt lähtekeelest sihtkeelde ning et sõna korsten on eesti keeles alam- eeldus omakeelseks hariduseks ning selleks ei olegi enam vaja kirjutatud saksa laen. selle kaudu on ta põhiinitsiaatoriks transkriptsiooni. Selle teeb arvuti ise Siinjuures on aga oluline rõhuta- emakeele omandamisel. Omakeelne ning kõnetuvastusest saadud tekst da, et vaja on ära tunda need keele- teadus arendab ja kinnistab uusi ühis- tõlgitakse masintõlke abil vastavas- kasutusvaldkonnad, mis võivad ku- konna- ning keskkonnanähtusi tähis- se keelde. Võib-olla praegu veel liiga nagi eesti keele jaoks kriitiliseks saa- tavaid termineid ning loob, nagu kir- optimistlik prognoos, aga ühel päe- da. Julgen oletada, et üheks selliseks jutab Peeter Tulviste (2002) Postime- val seisavad ehk meie ukselukkude valdkonnaks on paraku tehnoloogi- he arvamusküljel, eesti identiteeti. asemel dialoogsüsteemid, mis ava- lised lahendused ning arvutikasutus, Mida tähendab ühe keele jaoks vad ukse meie häälkäsule, autod, mis sest neist on saanud meie igapäev. omakeelne arvutitehnoloogia? Iga kuuletuvad meie kõneldud juhistele eestlane on praeguseks tõenäoliselt ning digiallkirjad, mis reageerivad Keel peab olema praktiline kokku puutunud eestikeelse Linuxi üksnes meie häält iseloomustavatele Miks on aga eesti keele tervis pä- või Windowsiga või siis ka Microsof- tunnustele. Kui selles maailmas on ris hea ja mitte väga hea? Kas Bi- ti toodetes leiduva eestikeelse spel- automaatne tõlge, kõnesüntees ja kõ- rute Klaasi öeldu on üksnes pelgalt leriga. Võib-olla olete märganud, et netuvastus võimalikud üksnes näiteks ehteestlaslik tagasihoidlikkus või tõ- Google’i otsimootor tõlgib Eesti IP- inglise-, jaapani- või soomekeelsete- sine ettevaatlikkus? Selleks, et keel Emakeelepäevalised jutuhoos. aadressilt tehtud otsinguid automaat- na, ei ole eesti keelel meile praegu säiliks, peab keel tunduma vajalik ja selt eesti keelde ehk siis teie ükskõik- tuntaval kujul enam kohta. praktiline. Keel peab tekitama selle mis-keelsele otsingule leitakse vas- Lihtne on selle 11aastase lapse kasutajates soovi temaga samastuda. teid ka eestikeelsetelt lehtedelt. Või näite eeskujul kujutada endale ette Keel on in ehk moes siis, kui riik on kui teie veebilehitseja seaded on pan- järgmist lauset: “Sai eile vähe võe- majanduslikult edukas, kui riik toetab dud eestikeelseks, siis teab otsimoo- tud ja hilja peale jäädud ning olin oma kodaniku heaolu ning kui riik tor pakkuda teie ingliskeelsele otsin- hommikul nii wasted, et door ei ope- omab välispoliitilist mõjujõudu. gule ka eestikeelseid lehti. Seda ni- nenudki”. Ehk tulemuseks on eesti Tänase ettekande eesmärgiks on metatakse masintõlkeks, tõlkeks, mi- keele kreool, mis tähendab, et kasu- näidata, et tegelikult ei sõltu eesti da teeb teie eest arvuti. tusel on eesti keele grammatika, aga keele tulevik sellest, kui palju tuleb Tihti ütlevad arvutikasutajad, et toored tõlkelaenud. Sellele survele ei meie keelde laensõnu, või kas meie eestikeelne arvutitarkvara kõlab kum- pea grammatika lõpuks ka enam kaua keelde tungivad inglise keele mõjul maliselt, ehk et säärased funktsioonid vastu. Õnneks julgeme veel veendu- uued grammatilised kategooriad või nagu “Sätted” või “Suvandid” kõla- nult väita, et Eesti on infotehnoloogia muutuvad juba olemasolevad. Meie vad harjumatult, samal ajal kui “Set- riik ning infotehnoloogilised arendu- keele tulevik sõltub uskumatul kom- tings” või “Edit” või “File” mõjuvad sed on praegusel hetkel meie teaduses bel hoopiski väga paljudest välistest palju asisemalt ja asjakohasemalt. esikohal. teguritest, nagu riigikeele staatus, See on aga laensõnadega tegelejatele Ning hoolimata sellest, et Jüri omakeelne teadus ja kõnetehnoloogia Näidistund väiksemate lastega. ammutuntud mehhanism, et laensõna Kuuskemaa kurdab selle üle, et ees- ning eesti keele kasutajate identiteet. Märts 2013 Nr 2 (837) sündmuste kroonika 7 Me korpus, leegion ja rügement Impressionid Eestist Lugu on ilmunud 2012. aasta suvel Minu eesti keele oskus on Jalaväerügemendi nr 200 69. aastapäevaks ajalehes Hamburger Abend­blatt, napp, vaid mõned laused, sõnad. tõlkis Edda Maria Schneider. Aga oma meest imestan küll. Ül- Teise maailmasõja keeristes sai Õhk on siidine, pehme. Meri on latavalt hästi saab ta selle keele- Eesti rahvas endale kolm erine­ sile nagu peegel. Kerge lainetus ga hakkama. Sellel keelel on väga vate traditsioonidega sõjaväe­ tekkib vaid siis, kui meie paat läbi raske grammatika, palju topeltvo- list üksust. Need olid korpus, madala vee liigub. kaale – nagu “siin” ja “seen”. Ja leegion ja rügement ehk siis Pu­ Kivid on meres, suured ümmar- siis see “õ”, mis minu suust üldse naarmee 8. gused kivid. Jääaeg on nad siia välja ei tule. Õnneks on meie sõ- Eesti laskurkorpus, Saksa Waffen- toonud, siia nad jäid ja hommiku- ber ikka kohal ja meid aitamas. SSi Eesti leegion ja Soomes jäägrilii- ne päike soojendab neid. Me läheme randa. Taevas ehib kumise eeskujul loodud jalaväerüge- Kivide vahel on võrgud, võr- end Eesti lipu värvidega. Selge ment nr 200. Nii korpus, leegion kui kudes üllatavalt palju kalu. Mi- sinine, sinakasmust ja õrn valge ka rügement on küll ladina juurtega da meie selle saagiga küll teeme? värvivad taevast, Läänemere tae- mõisted, kuid Teise maailmasõja te- Aga võrkude omanik, meie sõber vast. Läänemeri, nagu eestlased gelikkuses said neist täiesti erineva Mati, suitsetab neid hiljem – pa- seda merd nimetavad. Rand on tausta, struktuuri ja traditsioonidega remat kala pole me kunagi varem kivine, liivast randa leidub vähe. ühikud. Ja neil kõigil kolmel on Ees- veel söönud! Ümberringi männimets ja hei- tis oma poolehoidjad. ”Mereveel on juba vannivee namaad. Mere kohin ja kajakate Pärast sõda domineeris Eesti NSVs soojus,” arvab Mati, ”juba 18 hääled saadavad meid. Inimesi korpus ja seal teeninud veteranide kraadi!” kohtab rannas harva. austamine ehk isegi poputamine mit- Harva on siin vesi soojem. Aga Muidugi on siin ka suvema- mesuguste eeskätt aineliste privilee- selle eest on juba kell neli hom- ju. Elu suvemajata – seda ei os- gidega. Need kaotas taastatud vaba- mikul valge ja viimane hämarik ka eestlane omale ette kujutadagi. riigi esimene valitsus 20 aastat tagasi. Soomepoisid kogunesid 23. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama keskööl kingib taevast tähtedele Eestlane vajab tükikest maad, kus Järgmisel kahel aastakümnel kuni tä- Estonia kontserdisaali. Foto: Peep Pillak ainult lühikeseks ajaks. Need val- ta saab kaevata ja kasvatada juur- naseni on Eestis peamiselt tähelepanu ged ööd! Saksamaal, suurlinnas, vilju ja marju. Kuskil mujal ma saanud leegion, mille kultus tõusis ja sõjameeste individuaalmoraalset ta- randumit Eestit okupeerivale Saksa seal kus meie elame, ei saa seda pole söönud nii maitsvaid kurke, levis teatud ringkondades fööniksina. sandit, ohvitserkonna ja meeste aja- ülemjuhatusele 1941. aasta 29. juulil imet ette kujutadagi. Seda peab porgandeid, kartuleid! See maa- Leegionist kirjutati raamatuid, peeti loolis-poliitilist taibukust ja lojaalsust Tartus ei anna sellega üldse võrrel- oma silmaga nägema! elu ühendab eestlast oma juurte konverentse, korraldati paraade, püs- – NB! ei millelegi ega kellelegi muu- da.6 Korpuse ideoloogiast möödume 20 aastat tagasi ei teadnud ja minevikuga. Maal elavad vane- titati mälestusmärke (Sinimäed, Li- le kui Eesti Vabariigile. siinkohal vaikides. meie Eestist peaaegu midagi. Al- mad, sugulased – seal on kodu! hula), loodi dokumentaal- ja ulmefil- Peame meeles, et iga mees, kes Vaevalt et saab selgemalt kui soo- les siis, kui need väikesed Balti Ja muidugi loodus. See ainu- me ehk legende. Soome läks, pani teadlikult oma elu mepoisid väljendada vaoshoitud põ- riigid jällegi Euroopasse tagasi laadne loodus. See annab inimes- Eesti Vabariigi sõjaväes puudusid mängu vähemalt kaks korda. Esiteks lastust tolleaegse Saksa ja NSVLi jõudsid, hakkasime huvi tundma tele jõudu ja rahu. korpused ja leegionid, küll aga esines Soome minek kui sakslaste välikoh- režiimi vastu (nende riikide ideoloo- nende maade, eriti aga Eesti vas- Eesti rahvale on müüdid ja le- seal rügement. Ja küllap oligi seepä- tute ähvardatav väejooksiklus ehk gilised alused ja senine tegevus on tu. Külastasime seda maad siis gendid sama reaalsed nagu hir- rast Soome “rykmentti” eestlastele Fahnenflüchtling. Teiseks mõistuse- sügavas vastuolus Eesti rahva de- mitu korda. Võttis aga 20 aastat ved ja põdrad metsas. Tallinnas kodusem ja arusaadavam mõiste kui vastane tagasitulek leekides lõõmava- mokraatlike tõekspidamiste ja elu- aega, enne kui leidsime ühel saa- kõnelevad isegi pangadirektorid nõukogulik korpus või natsionaalsot- le kodumaale 1944. aasta augusti kes- liste huvidega), samas leplikku koos- rel vana lagunenud talumaja. Ost- “pühadest puudest” ja meie sõber sialistlik leegion. Samuti sobis soome kel, et pärast Sinimägede raskeid kao- töösoovi kõikide kaasatõmmatava- sime selle ära. See oli armastus Mati ütleb väga tõsiselt: “Kivid, keel, põhjamaine kultuur ja riigikord tusi lüüa rahva ja riigi eest Viimane te rahvuslike jõududega (olenemata esimesest pilgust! puud ja jõed on meile pühad”. palju rohkem Eesti Vabariigi koda- Lahing ehk Harmagedoon.Sääraseid mundrist!). Eelkõige aga avaldatakse 20 aastat oli see meie unistus, Ühel päeval viis ta meid ühe nike vaimuga kui Hitleri või Stali- iseseisvalt tehtud eksistentsiaalseid siirast poolehoidu ja ilmutatakse isik- keegi ei uskunud, et sellest mida- püha allika juurde ja seletas, et ni verine diktatuur. Kindlasti passis otsuseid elu ja surma peale ei nõutud likku vastutust ning valmidust või- gi välja tuleb. Aga vaatamata ras- selle allika vesi ravib silmi. “Esi- eestlastele noore, Talvesõja oreooliga ei korpuse ega leegioni meestelt. delda elu ja surma peale, et taastada kustele on meil nüüd kodu võõr- teks pead allikale midagi kinkima, Suomen Puolustusvoima kord, indi- Nii kaua, kui on Eesti Vabariik, põhiseaduslik demokraatlik Eesti Va- sil. Õieti aga on meil tunne, nagu siis pead silmi veega pesema ja vidualism, taktika ja julge vastuhakk jääb veerevate aegade voolus hiilga- bariik. Aimates, kes tegelikult memo- oleksime koju jõudnud. sealt lahkuma, ilma et tagasi vaa- sõjalisele ülemvõimule paremini kui ma soomepoiste viiepunktiline me- randumi teksti koostasid (lipnikud Vett majas ei olnud, aga väljas tad.” ükskõik millise totalitaarse hiigelar- morandum, mis koostatud Soome rin- Kerson, Rebas jt), loen sealt välja ka kaev, “hea koht” maja taga sireli- Mul on taskus aiast võetud roo- mee pime distsipliin, rõve toorus, tül- del 1943. aasta 21. oktoobril. varjatud distantseerumise president põõsaste varjus. Ja suur õunaaed siõis, panen selle vette. Külmalt ja gastavad poliitloengud ja nõme juhi- Pätsu 1938. aasta autoritaarsest põhi- vanade puudega, metssigade lem- selgelt suliseb vesi. Roosiõie le- kultus. Kõrgesti austatud Hr. Minister A. seadusest. mikkoht tuhnimiseks. hed keerlevad vee peal. Lahkudes Soomepoistel endil läks halvasti ja Varma Pangem tähele, just demokraatlik- Elu siin saarel tundub meile ra- ei vaata ma tagasi. Olen imelikult seda päris pikka aega. 1944. aasta hi- Sõja ja maailmapoliitiliste sünd- ku Eesti Vabariiki nimetatakse sel- hulik. Maailma kära siiani ei kos- rahulik ja rahul. Kuidagi on nagu lissuvel Eestisse vabatahtlikult naas- muste kiire areng kohustab Soome les lühikeses memorandumis koguni tu. Vaadates randa ja metsa, hei- kergem olla. nud 200. jalaväerügemendi enamust, armees teenivaid eesti vabatahtlik- kaks korda. See oligi see niinimeta- namaid ja sirelipõõsaid, on argi- Mida pikemat aega ma siin vii- kellel hea väljaõpe ja värsked lahin- ke teatama Teile, Härra Minister, tud kolmas võimalus pääsemaks sõja päevaelu kaugel. bin, seda rohkem mulle tundub, et gukogemused, vedasid Saksa okupat- kui Eesti täisvolilisele saadikule oma alustajate Hitleri Saksamaa ja Stalini Aga muidugi me teame, et elu see maa võlub mind ära, annab sioonivõimud ja nende eestlastest kä- järgmisi tõekspidamisi: NSV Liidu haardest, nagu Odüsseus siin on raske. Siin pole arsti ega mulle midagi tagasi, mida kunagi silased alatult alt. Pärast uljast algedu Meie võitluseesmärgiks on ise- omal ajal ähvardavate elukate Skylla politseid, ainult väike pood, üksik kaotasin ja millest olen ikka puu- Tartu all septembris lootusetult kao- seisva Eesti demokraatliku Vabariigi ja Charybdise vahelt. Selle võimaluse suverestoran ja tööpuudus. dust tundnud. tatud tõrjelahinguid vangistati, peksti taastamine. saavutamiseks oldi valmis ohverdama ja viidi punaste kätte sattunud soome- Meie soovime oma rahva kõiki- nii varandust kui ka elu. Tähendab, poisse Venemaa vangilaagritesse. Ka de positiivsete jõudude rakendamist, mitte mingil juhul ei tahtnud soome- Eesti NSV aastakümnetel neid rep- et täita meie kodumaa vabastamise poisid tagasi kommunistlikku Eesti resseeriti või siis suruti parimal juhul suurt ülesannet. NSVsse ega leppinud nad ka olema unustusse. Häid põhjusi ja viise soo- Meie oleme valmis igal ajal rel- natsi-Suur-Saksamaa mutrikesed. mepoiste mahasalgamiseks ning hä- vastatult välja astuma eesti rahva hu- Lähtudes samadest klassikalistest vitamiseks leidsid punased okupan- vide eest. vabaduse ja demokraatia põhimõte- Eesti Rahva Muuseum did ja nende kohalikud kollaboran- Meie ei ole nõus koos töötama bol- test, mis viivad tagasi Periklese Atee- did ilma suurema vaevata. Alles pool ševistliku NSVLiga ega rahvussotsia- nasse V sajandil enne Kristust, püüdis ootab kirju kaugelt sajandit hiljem, 1990. aastatel, hakati listliku Saksamaaga, kuna nende rii- 1990. aastate alguses Eestis kodanike taastatud Eesti Vabariigis teadvusta- kide ideoloogilised alused ja senine komiteedele rajatud Eesti Kongress Eesti Rahva Muuseum soovib selgitas ERMi peaarhivaar Tiina ma soomepoiste lugu, nende vaimset tegevus on sügavas vastuolus eesti juurutada eesti rahva ja ta rahvarind- oma kogusid täiendada kirja­ Tael kogumisaktsiooni tausta. pärandit ja meeste jätkuvat kohalole- rahva demokraatlike tõekspidamiste laste seas mõisteid “riiklik järjepide- dega, mida vahetasid omava­ Kirjad on oluliseks uurimisalli- kut. Võimsalt esile toodud leegio- ja eluliste huvidega. vus ja vastutusega kodanik”. hel Teise maailmasõja keerises kaks, kuna lisaks autobiograafilisele ni varjus algatati tagasihoidlikult ka Me usaldame nimetatud küsimus- Mäletatavasti kandis kongress välismaale pääsenud ja kodu­ informatsioonile annavad nad teavet soomepoiste liikumine, pikapeale ha- tes eesti vabatahtlike poliitilise esin- oma lipukirjana kodanikkonnale ehi- maale maha jäänud eestlased. ümbritseva keskkonna ja sotsiaalse- kati meestele isegi pensioni maksma. damise ainuüksi Eesti Vabariigi sea- tuva riigi kontinuiteeti ehk siis just Samuti ootame nii kirju, mida te olude kohta. Kuigi kirjades kir- kirjutasid küüditatud kodumaa­ Miks peaksime soomepoiste- duslikele esindajatele. riiklikku järjepidevust. Ning pinevate jutatakse enamasti isiklikust koge- le, kui ka neid, mida saadeti le tähelepanu osutama? Milles pei- Avaldame Teile, Härra Minister, vaidluste saatel suudetigi tõepoolest kaugele Siberisse. musest, saab nende kaudu informat- tub nende eripära? Eks leidus nende oma täielikku lugupidamist Soome üle kivide ja kändude juurutada Põhi- siooni ka kollektiivsete hoiakute ja seaski rumalaid, argu, ebaausaid, se- armees teenivate eesti vabatahtlike seaduse Assamblees ja põhiseaduses, Eriti väärtuslikud on kirjavahetu- väärtushinnangute kohta. Keerulis- da muidugi. Seejuures pole kübetki nimel: seda ka soomepoiste kaudsel eesku- sed, mille puhul on alles nii saadud tel aegadel kirjutatud kirjade vahen- kahtlust, et rügement täitis oma sõja- (Ohvitseride allkirjad.) jul, mõiste restitutio ad integrum, st kui ka saadetud kirjad. Kui kahe- dusel saab aimu sellest, millistest lisi ülesandeid hästi, nagu tunnistab Eesti Vabariigi formaalne ennistami- poolne kirjavahetus ei ole säilinud, teemadest pidi vaikima ja millistest märkimisväärne hulk autasustamisi Nende väheste ridadega sai ütel- ne. Selle kiitis rahvas tänulikult heaks siis on ka ühe poole kirjad uurijatele tuli kirjutada valitud sõnadega. pärast 1944. aasta suve Karjala kan- dud kõik, mis vaja. Pangem tähele, ja võttis rahvahääletusel omaks. väärtuslikuks allikaks. Lisainfo: Riina Reinvelt, peava- nase, Viiburi lahe ja Tartu kaitselahin- see deklaratsioon on ainulaadne, mis Kokkuvõtlikult võimegi väita, et “Oli vähe neid Eesti inimesi, ke- rahoidja, telefonil (+372) 735 0406 guid, aga vahvalt ja surmapõlgavalt puutub eestlastest relvakandjatesse rügement on lõpuks, poolsajand post da ei oleks puudutanud küüditami- või e-posti aadressil riina.reinvelt@ võitles ka leegion ja korpuski. Järeli- maailmasõja keeristes. Tekst on tõe- festum tõusnud varjusurmast ning jät- sed aastatel 1941 ja 1949 või põ- erm.ee kult tuleb otsida rügemendi, leegioni poolest uhke ja hää, tagantjärele ko- nud oma isamaaliku vaimu ja ettenä- genemine välismaale 1944. aastal. Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil ja korpuse erinevusi muus, hoopis tei- guni liigutav. Vabariigi viimase pea- gelikkusega kaugele selja taha nii lee- Kirjad olid ainukeseks võimaluseks (+372) 735 0420 või e-posti aadres- ses vallas kui sõjamehe vahvus. Vahe ministri professor Uluotsa ja tema gioni kui ka korpuse. pidada sidet pereliikmete või sõpra- sil [email protected] ilmneb selgelt, kui kõrvutame nende nõunike piinlikult lömitavat memo- Hain Rebas dega, kes sattusid itta või läände,” ER 8 kuulutused ja teated Nr 2 (837) Märts 2013 Pilk ette Viimane veerg Juubilarid! ●●5.–7.04.2013 – Annaberg ●●Suurima kodumaise laulukonkur- Eesti Kultuuripäevad Soovime su ellu si Eesti Laul 2013 võitis Birgit Õi- korraldaja EÜSL, www.eüsl.de kevadist värskust, gemeel looga “Et uus saaks alguse”. koht: Haus Annaberg, Annaberger suvist soojust Võidulaul esindab Eestit ka 14.–18. Str. 400, 53175 Bonn maini Rootsis Malmös toimuval Eu- www.annaberg.de ja südamesse Lähenemas on ülemaailmsed eestlaste rovisioni lauluvõistlusel. Võistluslu- info ja registreerimine: õnnelhetki ilusaid! päevad San Franciscos, mis toimuvad gude esialgne paremusjärjestus sel- Eha Salla ([email protected]) Märts 28. juunist 1. juulini 2013. gitati välja žürii- ja publikuhääletuse Maie Kisis-Vainumäe Krista Gertz LEP-ESTO 2013 esimese päeva sündmused kombinatsioonina. ([email protected]) Klaus Humrich toimuvad Palace of Fine Arts teatris, tuntud kui üks kauneim koht San Franciscos kui mitte ter- ●●Andrus Kiviräha mütoloogilisel ●●26.–30.05.2013 – Annaberg ves maailmas. 28. juunil 2013 toimub selles kau- romaanil põhineva mängufilmi “Re- 55+ Kultuuripäevad Aprill nis asukohas nii festivali pidulik avatseremoo- hepapp” võtted algavad juba sel sügi- koht: Haus Annaberg, Annaberger Margarete Gabriel nia kui ka Eesti EXPO eesmärgiga näidata San sel, filmi toetuseks kogunes Hooand- Str. 400, 53175 Bonn Erik Schneider Franciscole eesti kunsti, talenti, kultuuri, ajalu- ja abiga üle 10 000 euro. Režissöör info ja registreerimine: gu, turismivõimalusi, äri- ja majandusarenguid. Rainer Sarneti sõnul on filmi osa- Maie Kisis-Vainumäe LEP-ESTO 2013 programm ja kogu vajalik täitjate otsing olnud edukas. Üle 400 Õnnitleb Eesti Ühiskond Saksamaa e-post: [email protected] info on saadaval ürituse kodulehel http://www. laekunud pildi seast valitakse nüüd Liitvabariigis ja Eesti Rada tel. 0221-834 703 lep-esto2013.com/ välja potentsiaalsed kandidaadid, kellest võivad saada filmis näitle- ●●kuni 14.04.2013 – Berliin jad, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Ivar Kaasiku näitus “Vor der Stille” Abstaktne maaling 1993–3014, ret- ●●Veebruari lõpus toimus Belgias rospektiiv Eesti Kultuuripäevade programm Antwerpenis Arvo Pärdile pühenda- koht: Art Place Berlin tud festival “Pärt in primetime”, selle Forum für zeitgenössische Kunst im reedel, 5.04 pühapäeval, 7.04 programmis olid Arvo Pärdi tuntumad park Inn am Alesanderplatz ●●alates 19.00 õhtusöök ●●9.00 hommikusöök teosed, mida esitasid Belgia kamme- ●●22.00 laulab Anneli Aken (Trier), ●●Carl Eric Laantee Reintamm (Berliini Eesti ransamblid, Eesti filharmoonia kam- ●●10.–16.04.2013 – Wiesbaden klaveril džässipianist Kirill Žavoronkov (Trier) Saatkonna asejuht) räägib oma kogemustest diplo- merkoor ja 27 last, kellele see oli esi- 13. Kesk- ja Ida-Euroopa filmifesti- maadina väliseesti esinduse kultuuripoliitilises töös mene kohtumine Pärdi muusikaga. val goEast laupäeval, 6.04 ●●kindralmajor Riho Terrase (Tallinn, Eesti Kait- “Kui mõelda tänapäeva kõige popu- “Eestlanna Pariisis” (režissöör ●●9.00 hommikusöök sevägi) ettekanne “Riigikaitse lai käsitlus Eestis” laarsema ja armastatuma kaasaegse Ilmar Raag) ●●Priit Tender (Tallinn, Eesti Joonisfilm, režis- ●●kokkuvõte ja mõttetalgud teemal, missugused helilooja peale, siis on see Arvo Pärt. 10.04, algus 21.30, Caligari söör) “Animatsioon kui Eesti identiteet” võiksid olla kultuuripäevad aastal 2014 On imeline, kuidas tema muusika 14.04, algus 22.00, Caligari Priit Tender näitab oma animafilme ja räägib hiljuti- ●●12.30 lõuna, hüvastijätt lihtsus läheb otse südamesse. See on “Luuser” (režissöör Kai Kaljo) sest tshukotka-ekspeditsioonist nii puhas ja tõetruu muusika,” selgi- 13.04, algus 16.00, Festivalzentrum ●●lastele/noortele töötuba “Liikuv pilt” Priit Ten- Lydia Nüüd (Koblenz, kunstnik) ehitab sel nädala- tas festivali korraldaja Robin Steins. “Seenelkäik” (rež Toomas Hussar) deri juhatusel vahetusel Annabergi parki installatsiooni ja 14.04, algus 22.00, Alpha ●●Järvi Kotkas (Frankfurt, EZB) ettekanne “Tants Eha Salla (Mainz, kunstnik) otsib Annabergi lossis ●●Kinodesse jõuab Eesti esime- info: www.filmfestival-goeast.de eurokatla ümber – Eesti ja eurosüsteem” ühe kammerliku nurga tööle “Aiaäärne tänavas” ne pikk prilli- ehk 3D-animafilm. ●●14.00 lõuna Animafilmi “Lisa Limone ja Maroc ●●17.–21.04.2013 – Flensburg ●●Jürgen Rooste, (Tallinn, kirjanik, ajakirjanik, Osavõtumaks: Orange: tormakas armulugu” tegemi- folkBALTICA kultuuritoimetaja Maalehes) ettekanne “Uusim ees- EÜSLi liikmetele 45 eurot; teistele 80 eurot; seks kulus seitse aastat ning see vaeb Jahoanna-Adele Jüssi bänd (Eesti) ti luule on tõesti luule”. üliõpilastele/noortele 25 eurot; illegaalse immigratsiooni ja armas- esineb igal päeval ●●Olav Ehala (Eesti Heliloojate Liidu esimees) lastele kuni 16 a 10 eurot; tuse teemat teatraalselt muusikalises info: www.folkbaltica.de näitab mõnda tema muusikaga tehtud vähemtuntud osalemine ainult laupäeval 25 eurot võtmes. Filmi režissöör on Mait Laas, tel. 0461-1829 3616 animafilmi ja istub ka klaveri taha. (Hinnass programm, ööbimine, kõik toidukorrad) filmi eelarve oli 1,1 miljonit eurot. ●●19.30 pidulik õhtusöök Info ja registreerimine: ●●10.05.2013 – Schwetzingen ●●ühine musitseerimine, tants, pidu ja pillerkaar Eha Salla ([email protected]) ●●Restoranis Gloria anti emakeele- Vokaalansambel Heinavanker Maie Kisis-Vainumäe ([email protected]) päeval pidulikult üle kultuurkapitali esineb muusikapäevadel Schwetzin- kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad ger SWR Festspiele eelmise aasta loomingu eest, parimaks koht: Mozartsaal, Schwetzinger ilukirjanduslikuks proosateoseks vali- Schloss ti Rein Raua “Rekonstruktsioon”. Pa- info: www.swr.de rimad luuleraamatud on Jürgen Rooste Meie hulgast lahkus EÜSLi kauaaegne liige “Laul jääkarudest” ja “Higgsi boson”. ●●mai 2013 – Berliin Perekond Kokamägi kolme generat- ●●Eesti Betooniühing kuulutas kon- siooni – Imbi Lind, Epp-Maria Ko- Endel Rehe kursi “Aasta betoonehitis 2012” kamägi ja Liisu Arro – näitus * 24.04.1922 Eesti võitjaks Tallinna Lennusadama ve- koht: Galerii Sur la Montagne silennukite angaari betoonkonstrukt- Torstr. 170, Berliin † 5.03.2013 Castrop-Rauxel sioonide rekonstrueerimise. Üheks www.surlamontagne.de taastamistööde suurimaks väljakut- Avaldame kaastunnet abikaasale ja tütrele seks kujunes angaari kuplitesse tek- ●●21.06.–23.06.2013 Annaberg kinud pragude täitmine – konstrukt- Laste- ja noorte kultuuripäevad, Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis sioonile ohtlike pragude pikkuseks jaanipäev Eesti Rada mõõdeti kokku 3,6 kilomeetrit. Kõik koht: Haus-Annaberg, Annaberger praod õmmeldi metallvarrastega Str. 400, Bonn kinni ja täideti spetsiaalse seguga. info: Maarika Remmert e-post: [email protected] ●●Eesti Rahvusringhäälingu arengu- Nii süda kuuleb varisevaid lehti kava näeb ette korrespondendikoh- ta lisaks Brüsselile ka Berliini. Seda, TÄNUAVALDUS nii meidki tuuleks tuule kätte tehti kas Berliini korrespondent asub töö- Tänan kõiki sõpru ja kaasmaa- nii päeva pärast hämaraks jääb pale le järgmisel aastal või hiljem, sõl- lasi, kes mind isiklikult, telefo- nii vaatad endas endast kaugemale... tub Eesti Rahvusringhäälingu juha- ni teel või kirjalikult õnnitlesid tuse esimehe Margus Allikmaa sõ- ja meeles pidasid minu 90. aas- /J.Kaplinski/ nul ERRi rahalistest võimalustest. ta juubeli puhul! Südamlik kaastunne teile Mälestame leinas armsat Vilma Brinkmann ●●15.–17. veebruaril toimus Stock- Tiiu ja Lasar abikaasa ja isa abikaasat, ema, vanaema ja õde holmi südalinnas kultuurisündmus nimega Estival 2013, millega root- Eesti Raja toimetus tänab sieestlased tähistasid Eesti Vabariigi lahkeid annetajaid Tenis Liepinši Elisabeth Jaamanni 95. juubelit ja 30 aasta möödumist

Gina Bauer surma puhul esimesest Estivalist. Toimusid teat- Raimond Hiiemäe rietendused, kontserdid, teaduslik Valdek Vilumets laste ja lastelastega ja kirjanduslik kogunemine, kunsti- Lea Hoffmann-Pajic Kölni Eesti Rahvuskoondis Maria Jaamann Nils Hollberg näitus ning pidulik galaõhtu. Ainu- üksi Estivali tippüritusel – galaõhtul Heido Karge – osales üle 670 külalise, sealhulgas Olga Kompus Eesti Vabariigi president Toomas Lea ja Raimond Leitaru Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid Hendrik Ilves ja Rootsi välisminister Helene von Schilling ootame aadressile [email protected] Carl Bildt. Estivalil osales hinnangu- Karl Friedrich Wendt liselt 1000 inimest ja enamik üritusi Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge. läks täissaalile.