DOCSLIB.ORG

Berliini Kogunes Eesti Koolide Õpetajaid Üle Euroopa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Berliini Kogunes Eesti Koolide Õpetajaid Üle Euroopa Nr 2 (837) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Märts 2013 Berliini kogunes 1 Berliini kogunes eesti koolide eesti koolide õpetajaid üle Euroopa Münchenis oli kõne all õpetajaid üle Euroopa eesti keele tulevik 1.–3. märtsini toimusid Saksa­ maa pealinnas emakeelepäevad. Toimetaja veerg 2 Berliini Eesti Kooli kutsel kogu­ nesid emakeelepäevadele Eu­ President Ilves: teeme roopas tegutsevate eesti kooli­ 100. aastapäevaks de esindajad ja Euroopa koolide eesti keele õpetajad. Kokkusaa­ Eesti korda misel käis 71 osalejat, sealhul­ gas 18 kooli esindajad 10 riigist. Nende seas oli nii pikka aega 3 eesti keele õpetamisega tegele­ Estonia teatri­ ja nud õpetajaid kui ka uustulnu­ kaid, kel eesti kooli loomine just kontserdimaja saab käsil. sügisel 100aastaseks Emakeelepäevadel kuulati ette- kandeid, toimusid arutelud ja töö- Kirjanik Enn Nõule toad. Eesti Vabariigi Suursaatkonnas anti üle Jaan Krossi toimunud vastuvõtul nauditi kontser- kirjandusauhind ti, peale selle jõuti põgusalt tutvuda linna vaatamisväärsustega, samuti Archimedese vaadata teatrietendust. Kõik esinejad õppestipendiumi olid kutsutud Eestist. konkurss Osalejate ja esinejate arvukuse poolest erines Berliini kokkusaamine Lühidalt eelnenud aastail toimunud keelepäe- vadest. Suur huvi Hamburgist algu- se saanud ja sel aastal neljandat kor- da toimunud eesti koolide õpetajate Eesti koolide õpetajatele pakuti Berliinis mitmekülgset programmi. 4 keelepäevade vastu üllatas ka korral- Eesti Vabariigi 95. dajaid. Pühapäevakoole tekib järjest ja eesti keele õpetamisest võõrkeele- aastapäeva tähistamine juurde ja õpetajad, kes tegelevad eesti na, Eesti keelepoliitikast ja projekti- Emakeelepäeva puhul toimunud ettevõtmisi Berliinis ja Karlsruhes keele õpetamisega sageli oma põhitöö kirjutamisest ärgitasid osalejaid kaa- kõrvalt, vajavad täienduskoolitust. sa mõtlema ja küsimusi esitama. He- ● K. J. Petersoni sünniaastapäe- ● Luxembourg’i Euroopa Koo- Aastapäeva koos­ lin-Mari Arderi Trio muusika tungis val avati Riia vanalinnas tema ku- li külastas lastekirjanik Kristiina viibimine Münchenis kuulajate südamesse ja Andrus Kivi- nagise kooli seinal eesti-, läti- ja Kass. Kohtumiseks valmisid sten- Kasulik kogemuste vahetamine ja Hamburgis Berliinist saadud kogemused aitavad räha monolavastuse “Aabitsa kukk” ingliskeelne mälestustahvel. did kirjaniku loomingust. Lisaks äsja eesti kooli asutanud entusiasti- Mauno, keda mängis Tõnu Oja, pa- ● Helsingi Latokartano Põhikoo- kirjutasid õpilased loovtöö “Meie del oma tegevust paremini korralda- ni publiku nii naerma kui ka raskelt lis toimusid 14. märtsil tunnid kü- kaunis emakeel”, vaatasid õppefil- da. Mida arvab emakeelepäevadest ohkama. lalisõpetajatega, kes rääkisid ees- me, näitust Eestimaast, eesti kul- 5 eelmisel aastal sarnast üritust korral- Müncheni Eesti Kooli ja Müncheni ti keelest ja kultuurist. Eestikeelse tuurist ja emakeelepäevast. Eesti Vabariigi danud Agnes Kuusik-Dijkstra, kes on Euroopa kooli uus eesti keele õpetaja Hariduse Selts tunnustas emakee- ● Ka paljudes teistes välismaa aastapäeva tähistamine Hollandi eesti kooli üks eestvedaja? Margit Urbel kirjeldas oma muljeid lepäeval jutukonkursi võitjaid, kel- koolides lugesid õpilased emakee- Hamburgis “Meie kokkusaamist Berliinis saa- nii: “Olenemata erinevatest lektoritest le hulgas on ka Latokartano õpi- lepäeval eestikeelseid luuletusi ja tis suur edu. Berliini naiskond pani ja esitusstiilidest jäi kuulajatele loen- lasi. Helsingi Eesti Majas esines jutte, kuulasid eesti muusikat, osa- Peomuljeid Hamburgi kokku huvitava ja mitmekülgse prog- gupäevadest ühtne mulje. Ettekanne- Elva neidudekoor, Piret Kärtner lesid Eesti-teemalises viktoriinis, rammi. Ma nautisin igat päeva. Eriti te selge struktuur, ühtlane ülesehitus haridus- ja teadusministeeriumist vaatavad eesti filme jne. Eesti Kooli lastelt meeldisid mulle loengud. Sain kinni- ja formaat aitasid ja toetasid kuulaja- tutvustas uut keeleõppemängude ● Emakeelepäeva tähistati Tšeh- tust oma tegevusele ja motivatsiooni te orienteerumist ja kaasamõtlemist. kogumikku ja Tallinna Ülikooli his Brno Masaryki ülikoolis ette- Aastapäevapidu Kölnis edasiliikumiseks. Tore oli näha meie Vajalikke teemasid käsitleti piisavalt lektor Annika Hussar rääkis uue kandega emakeelepäeva tradit- kõigi entusiasmi ja tõdeda, et ka Ees- üksikasjalikult ning kuulajaid innus- sajandi eesnimedest Eestis. sioonist, kõneldi Lennart Merist ja tist toetatakse meie tegevust,” vastas tati oma arvamust avaldama. Lõõgas- ● Petseri Lingvistilist Gümnaa- vaadati filmi “Linnutee tuuled”. 6 Agnes Hollandist. tavaks üllatuseks tõsiste loengutega siumi külastasid Eesti Rahva Muu- Üliõpilased tõlkisid eesti luulet Fotosid Berliini Berliini Emakeelepäevade korral- täidetud päevas oli poeetiline paus, seumi pedagoogid, kes tutvustasid tšehhi keelde, kirjutasid luuletu- emakeelepäevadest dajad Ingrid Melzer, Aira Paschke ja mille täitis B. Alveri debüüdiauhinna muuseumi uurimusi ja värvisüm- si ning testisid oma teadmisi eesti Kadi Mustasaar said hakkama tõeli- pälvinud nooruke luuletaja Eda Ahi, boolikat. keeles. Münchenis oli kõne all se vägiteoga. Eriti tahaks kiita ema- kes esitas nõtkelt vormitud värsse en- keelepäevade head korraldust. Võõ- da esikkogust “Maskiball.”” eesti keele tulevik rustajad olid näinud palju vaeva nii Mina läksin koju suure rahulolutun- ses, et õpetaja töö kingib tagasi hulga esinejate leidmise, koosolemise ruu- Üksteiselt palju õppida dega, täis inspiratsiooni ja tahet Eesti rõõmu. Rõõmu pärast me seda tööd mide kui ka söögi-joogi organiseeri- “Selliste kokkusaamiste järele on asja edasi ajada,” rõhutas Agnes Kuu- teemegi ja jääme põnevusega ootama misega. praegu suur vajadus. Loengud, teater sik-Dijkstra. järgmisi emakeelepäevi Londonis. Me korpus, leegion 7 Ettekanded mitmekeelsusest ja ja muusika olid kui palsam hingele. Emakeelepäevadel osalenuile saa- (Fotosid Berliini Emakeelepäeva- ja rügement kakskeelse lapse identiteedist, ema- Meil on üksteiselt palju õppida. Sai- tis tervituse ka Vabariigi President, dest leiab 6. leheküljelt – toim) keele õpetamisest liitklassides, muu- me kogemusi jagada ja koos tegutse- kes soovis õpetajaile palju jõudu ja Impressioonid Eestist sika kasutamisest emakeele tundides des oleme tugevad ja jätkusuutlikud. kannatlikkust ning lisas oma läkitu- Piret Suidt Eesti Rahva Muuseum Münchenis oli kõne all eesti keele tulevik ootab kirju kaugelt Eesti Vabariigi 95. aastapäeval seotud, nagu me nii mõneski Euroopa sellega koos hirm enda riigi kadumi- keele staatus. Eesti keelel nende hul- 8 Müncheni Eesti Koondises pidas nurgas näinud oleme. Eestis aga on. se pärast. gas samuti. Ligi 100 keeles on või- Kuulutused ja teated kõne Tartu ja Müncheni ülikoo­ Ja sellepärast on eestlane keskmisest Tavaliselt diagnoositakse keele malik saada kõrgharidust. Eesti keel li doktorant Nele Salveste, tema enam tähelepanelik oma keele ja selle vitaalsust kahe aspekti alusel: keele kuulub nende 100 hulka. Ligi 30 kee- Eesti kultuuripäevad kõne teema oli eesti keel ning kasutuse suhtes. Veel viimatigi avas riiklik staatus ning omakeelse kõrg- lele maailmas arendatakse oma kõ- selle tulevik. Jüri Kuuskemaa Postimehe arva- hariduse ja teaduse olemasolu. 21. netehnoloogilist tuge. Eesti keel on Huvitaval kombel on eestlus, ees- musküljel (12.02.2013) diskussiooni sajandil on siia lisandunud ka info- infotehnoloogia keel, eesti keelel on Pilk ette ti omariiklus ning eestlaseks olemine ingliskeelsete tsitaat- ja laensõnade tehnoloogiline areng. Kogu maail- olemas oma arvutitarkvara, kõnesün- väga tugevalt seotud eesti keelega. liigsest levikust eesti keeles. Meil on mas räägitakse statistika väitel umbes tees ja kõnetuvastus. Mida see kõik Viimane veerg Keel ja riik ei pea ju olema tegelikult hirm eesti keele hääbumise ees ning 6000 keelt. Neist 200 keelel on riigi- õieti tähendab? järgneb lk 6 2 ARVAMUSED Nr 2 (837) Märts 2013 Toimetaja veerg Toomas Hendrik Ilves: teeme aastukuu keskpaigas, 14. märtsil on alates 1996. aastast saanud tavaks 100. aastapäevaks Eesti korda Ptähistada emakeelepäeva ja mõtisk- leda eesti keele seisukorra üle. Ka täna- President Toomas Hendrik Ilves vu korraldati nii Eestis kui ka väljaspool rääkis Eesti Vabariigi 95. aasta­ hulganisti keelepäevaga seotud aktuseid ja päeval peetud kõnes demokraa­ tiast ja kutsus üles Eestit 100. üritusi, kust sai osa võtta igaüks, kes vähe- sünnipäevaks korda tegema. mal või rohkemal määral eesti keele vastu President ütles, et mõte Eesti ise- huvi tunneb. seisvusest on praeguseks saanud ene- Oma keeleteadmised sai proovile pan- sestmõistetavaks. “Eesti mõtteline na näiteks Vikerraadio e-etteütluses. 2008. iseseisvus on põlistunud ja nii see aastal, kui ettevõtmine algatati, kirjutas etteütlust vaid paar- peabki olema,” ütles ta. “Sest kaua me sada inimest. Tänavu oli osalejaid juba nii palju, et server ei ikka otsime oma probleemide põhjust pidanud koormusele vastu. 2910 etteütlusest, mis Vikerraadio- minevikust nagu mõni endine koloo- nia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. ni jõudis, oli veatult kirjutatud aga vaid 37. Mida n-ö veatute sajandil osaks saanud ülekohut?” pisike protsent näitab – kas seda, et eestlane on jäänud laisaks Eesti on ühe inimpõlve vältel tund- reegliõppijaks ja ühiskonnas levivad hoolimatud keelehoiakud matuseni muutunud ja muutunud on või et keelemeestel tasuks lubada veelgi enam rööpvõimalusi? ka meie mured, rääkis ta. Nüüd tuleb Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutropi sõnul on ees- mõelda, kuidas edasi minna. President Estonia kontsertsaalis kõnet pidamas. Foto: Andres Putting ti keel tänu toimivatele arengu- ja tegevuskavadele
Load more

Recommended publications
  • Autumn Estonian2 Literary015 Magazine More Elm Information
    autumn estonian2 literary015 magazine More Elm information sources: Eesti Kirjanike Liit Estonian Writers’ Union Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 e-mail [email protected] www.ekl.ee Tartu branch: Vanemuise 19, 51014 Tartu Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) Phone and fax: 07 341 073 [email protected] 4 Ellen Niit. A lyricist by nature by Sirje Olesk Estonian Literature Centre Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 12 Late, late again. 10123 Tallinn, Estonia A paradox of Estonian culture www.estlit.ee by Janika Kronberg The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Elm / Autumn 2015 contents www.estinst.ee no 41. Autumn 2015 14 Eduard Vilde’s modernisms and modernities: moving towards an urban Estonia by Jason Finch and Elle-Mari Talivee 20 Some things cannot be helped by Rein Raud Rein Raud (Photo by Rosita Raud) 26 Novel competition 2015. Clowns and schoolboys, not to mention a footballer in love by Kärt Hellerma 32 Estonian Literary Awards 2014 by Piret Viires Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) 34 Krisztina Lengyel Tóth. Plays with cats and words 38 The Girls, Alone: Six Days in Estonia by Bonnie J. Rough Krisztina Lengyel Tóth (Photo by Kai Tiisler) 40 Short outlines of books by Estonian authors © 2015 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14 10140 Tallinn Estonia; ISSN 1406-0345 email:[email protected] www.estinst.ee phone: (372) 631 43 55 fax: (372) 631 43 56 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Mati Sirkel, Piret Viires The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Editor: Tiina Randviir Translators: Marika Liivamägi, Tiina Randviir Language editor: Richard Adang Layout: Marius Peterson Cover photo: Ellen Niit (Scanpix) © Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center Ellen Niit a lyricist by nature Ellen Niit is a classic of Estonian children’s literature, mainly as a poet.
    [Show full text]
  • Introduction from the Editor
    INTRODUCTION FROM THE EDITOR The creative works of the eminent Estonian writer Jaan Kross (1920–2007) have long attracted the members of the Department of Russian Literature at the University of Tartu with their rich opportunities to delve into the intersec- tion of Russian and Estonian cultures and into the poetics of this acknowledged master’s historical novels. This focus became a priority within the research pro- ject “The Reception of Russian Literature in Estonia in the 20th Century: from Interpretation to Translation”, which began in 2009. This research project has resulted in the collective monograph offered here to readers. The works con- tained herein are the fruit of collective effort in the direct sense of the word — not only because they are all devoted to one author (the prose, dramaturgy, and poetry translations of Jaan Kross), but also because the contributing scholars strive for common goals and follow the similar methodological principles1. This monograph is composed of three parts. The first contains concentra- ted research into the historical and literary sources for those of Kross’s historical works that are directly or indirectly connected with Russian culture. In stu- dying any single layer of the fictional text, it inevitably becomes necessary for the scholar to describe the text as a whole. Consequently, this part of the mono- graph attempts to analyze several general characteristics of the poetics of Jaan Kross’s historical prose. While in no way claiming to provide comprehensive coverage of the structural features of Kross’s works, the articles’ authors, none- theless, strive to identify the key, dominant features of the analyzed texts.
    [Show full text]
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions
    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
    [Show full text]
  • Koostajad Vaime Kabur, Tiina Ritson Toimetajad Krõõt Liivak, Tiina Ritson Registrid Kai Ellip Kaane Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju
    Koostajad Vaime Kabur, Tiina Ritson Toimetajad Krõõt Liivak, Tiina Ritson Registrid Kai Ellip Kaane kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju Bibliograafia väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Autoriõigus – Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 ISBN-10 9949-413-08-7 ISBN-13 978-9949-413-08-9 bibliograafia.p65 2 30.05.06, 12:56 Sisukord Saateks ......................................................................................... 6 J. Krossi teoste kronoloogiline loetelu 1957-2005 .......................... 7 Tõlkeraamatud 1962-2005 .......................................................... 10 I. J. Krossi looming ......................................................................... 18 1. Raamatud ................................................................................. 18 1.1. Kogutud teosed .............................................................. 18 1.2. Luulekogud .................................................................... 22 1.3. Proosateosed ................................................................... 22 1.4. Näidendid ....................................................................... 23 1.5. Publitsistika .................................................................... 23 2. Helisalvestis ............................................................................. 24 3. Tööd ajakirjanduses ja kogumikes ......................................... 24 3.1. Luule ............................................................................... 24 3.2. Proosa ............................................................................
    [Show full text]
  • Download Download
    INTERLITT ERA RIA 2013, 18/1: 211–225 Of Hard Joy: Half a Century of Viivi Luik’s Creations. Poetry ARNE MERILAI Abstract. Viivi Luik has been active in Estonian literature for half a century: from the times of Soviet censorship to regained independence. Her renowned novels Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace, 1985) and Ajaloo ilu (The Beauty of History, 1991) have been published in a number of foreign languages. Her first collection of poetry Pilvede püha (Holiday of Clouds) appeared in 1965. Since then ten more col- lections have followed: Taevaste tuul (Wind of the Skies, 1966), Lauludemüüja (Song Vendor, 1968), Hääl (Voice, 1968), Ole kus oled (Stay Where You Are, 1971), Pildi sisse minek (Entering a Picture, 1973), Põliskevad (Perpetual Spring, 1975), Maapäälsed as- jad (Earthly Matters, 1978), and Rängast rõõmust (Of Hard Joy, 1982). In addition, she has published three books of selected verse together with the volume of collected verse (2006), as well as four books of fiction, three volumes of essays, several chil- dren’s books and two dramas. Many Estonian songwriters have appreciated her lyr- ics, evident in dozens of music books and recordings. Guided by a methodologically holistic perspective and moving towards a “unified field theory” of literary criticism, this contribution to Luik scholarship makes available, for the first time, a biobiblio- graphical comparative introduction of all of her works for the international audience. It illuminates the broadly representative character of her oeuvre and shows how Luik charts the course for an entire generation of “Soviet” writers of the Baltics as “border states”.
    [Show full text]
  • Jaan Kross and Russian Culture
    ACTA SLAVICA ESTONICA II. Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение VIII. Jaan Kross and Russian Culture. Tartu, 2012 University of Tartu Department of Slavonic Languages and Literatures Department of Russian Literature ACTA SLAVICA ESTONICA II Works on Russian and Slavic Philology VIII Jaan Kross and Russian Culture Acta Slavica Estonica II. Works on Russian and Slavic Philology. Literary Criti- cism, VIII. Jaan Kross and Russian Culture. Managing Editor L. Pild. Tartu, 2012. 256 pp. International Editorial Board of the Series “Acta Slavica Estonica”: I. Abisogomyan (Estonia), D. Bethea (USA), A. Dulichenko (Estonia), L. Kisseljova (Estonia), E.-K. Kostandi (Estonia), I. Külmoja (Estonia), A. Lavrov (Russia), M. Mozer (Austria), V. Mokienko (Russia), A. Mustajoki (Finland), T. Stepanischeva (Estonia), V. Khrakovsky (Russia) International Editorial Board of “Works on Russian and Slavic Philology. Literary Criticism”: D. Bethea (USA), A. Dolinin (USA), S. Dotsenko (Estonia), L. Kisseljova (Estonia) — chair of the board, A. Lavrov (Russia), R. Leibov (Estonia), A. Nemzer (Russia), A. Ospovat (USA/Russia), P. Pesonen (Finland), L. Pild (Estonia), T. Stepanischeva (Estonia), P. Torop (Estonia), A. Hansen-Löve (Germany) All manuscripts were peer reviewed Managing editor: L. Pild Translator: Allison Rockwell Technical editor: S. Dolgorukova This publication was made possible by the financial support of the Publishing Board of the University of Tartu and grant TFLGR 0469 © Articles: Authors, 2012 © Compilation: Department of Russian Literature of the University of Tartu, 2012 ISSN 2228-2335 (print) ISBN 978-9949-32-201-5 (print) ISSN 2228-3404 (pdf) ISBN 978-9949-32-202-2 (pdf) Tartu Ülikooli Kirjastus / University of Tartu Press www.tyk.ee 2 CONTENTS Introduction from the Editor .................................................................................
    [Show full text]