Liikumine Ja Sport

LIIKUMINEJa nr 15 2018

Teadusajakiri liikumisest, Eesti A-koondise ja U23-koondise spordist ja tervisest. SPORTneljapaadi sõudjate kehalise töövõime muutused aastase treeningperioodi jooksul GERD KANTER: sportlaskomisjonide liikumine tõstab pead terves Euroopas KALLE VOOLAID: Hackenschmidti SIRET KRUK: varjus sünnib Eesti Eesti osaleb eriolümpia värskeim maailmamängudel kõigi spordikirjandus aegade suurima delegatsiooniga Korvpallurite kiirusjõualaste võimete dünaamika võistlushooaja jooksul ning selle seos mängulise efektiivsusega

Kuuenda klassi õpilaste kehalised võimed ja nende võrdlus kehaliste võimete rahvusvaheliste hinnanguskaaladega TOIMETUSKOLLEEGIUM Kristi Kirsberg Eesti Spordiajakirjanike Seltsi juhatuse liige

Peeter Lusmägi Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht

Andrus Nilk Vabakutseline ajakirjanik

Neinar Seli Eesti Olümpiaakadeemia president

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi õppejõud

Henn Vallimäe Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktor LIIKUMINEJa EELRETSENSEERITUD TEADUSARTIKLITE TOIMETUSKOLLEEGIUM Martin Mooses Treeningufüsioloogia lektor, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Jarek Mäestu nr 15 2018 Spordibioloogia dotsent, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut SPORT Kristjan Port Spordibioloogia professor, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut TEOSTUS Menu Meedia

ISSN 1736 - 6364 Teadusajakiri liikumisest, spordist ja tervisest. Fotod: Shutterstock, erakogud õluv on see spordi mitmekesisus! Sport ei ole ammu enam pelgalt Sisukord sentimeetrite ja sekundite tagaaja- mine, vaid emotsioon, kirjanike Eilin Sepp, Maret Pihu loovus end rakendada, teadlaste 6 Kuuenda klassi õpilaste kehalised võimed ja nende võrdlus kehaliste V äärmiselt lai tööpõld ja poliitika ajamine võimete rahvusvaheliste hinnanguskaaladega kõige kõrgemal tasemel. Ajakirjas Liikumine ja Sport, mida te Kalev Arbus, Mehis Viru parasjagu käes hoiate, on meeldivalt palju 19 Korvpallurite kiirus-jõualaste võimete dünaamika võistlushooaja jooksul omanäolisi lugusid kõigil eelmainitud ning selle seos mängulise efektiivsusega teemadel. Kolm esimest lugu jätkavad Eestikeelne teadusartikkel eelmises numbris alustatut ehk on akadeemi- liste ekspertide eelretsenseeritud teadusar- Velda Buldas tiklid. Pole palju üle korrata, et Liikumine ja 29 Mis põhjustab erinevusi keskmises elueas ja tervena Sport on ainus eelretsenseeritud eestikeelne elatud aastates Euroopa Liidu liikmesriikides? sporditeaduslik ajakiri. Eestikeelne teadusartikkel Tööde teemad on mitmekülgsed ja mis peamine, praktilised. Uurimustes on vaadeldud noori, harrastajaid ja tipp- Priit Purge, Jaak Jürimäe, Jarek Mäestu, Matti Killing sportlasi. Nii mitmegi töö valimis on kasutatud Eesti oma vanuseklassi pari- 40 Eesti A-koondise ja U23-koondise neljapaadi sõudjate kehalise töövõime maid, kelle sooritusvõimele on ainuüksi töö tegemise ajal võimalik tagasi- muutused aastase treeningperioodi jooksul sidet anda. Nii on näiteks järgnevatel külgedel uuritud korvpallurite kiirus- jõualaste võimete dünaamikat ja nende seost efektiivsusega, sõudjate Jarek Mäestu, Rasmus Pind, Priit Purge, Evelin Lätt, Jaanus Teppan töövõime muutust aasta jooksul ning suusataja ülakeha töövõimet paaris- 46 Suusataja ülakeha töövõime paaristõukelisel sõiduviisil ning seosed tõukelisel sõiduviisil ning selle seoseid 3000 m jooksu ja jõutestidega. 3000 m jooksu ning jõutestidega Palju põnevat jääb ka teaduslugude kõrvale. Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter lõpetab septembrikuus oma pika ja eduka karjääri. Vähemalt Gerd Kanter: sportlaskomisjonide liikumine tõstab pead terves Euroopas 52 esialgu näib, et spordist ei kao ta siiski kusagile. Lausa vastupidi, Kanter on oma südameasjaks võtnud sportlase hääle kuuldavakstegemise nii Eesti Olümpialiikumine on jõudnud sügavasse kriisi. Mis on lahenduseks? 56 Olümpiakomitee sportlaskomisjonis kui ka Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjonis. Mõlema juhina on tal võimalus, aga ka kohustus kaasa Uued mõtted alaliitudes 60 rääkida, probleeme tõstatada ja neid ka lahendada. Peamised teemad – topeltkarjäär ja antidoping – on sarnased nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Siret Kruk: Kanter lubab, et tema juhtimisel ei muutu sportlaskomisjonid pelgalt jutu- 61 Eesti osaleb eriolümpia maailmamängudel kõigi aegade suurima delegatsiooniga tubadeks. Hoiame talle pöialt! Suure töö on ära teinud ka Eesti Eriolümpia Ühendus, kelle eestveda- Kalle Voolaid: misel osaletakse järgmise aasta maailmamängudel aegade suurima delegat- 64 Hackenschmidti varjus sünnib Eesti värskeim spordikirjandus siooniga. Intellektipuudega noorte kaasamine spordiliikumisse sai alguse pool sajandit tagasi ja kaasab tänaseks ligi viit miljonit sportlast üle maailma. Spordimaailm on kirev ja seetõttu me seda jälgimegi. Nauditavat süvenemist!

Kristi Kirsberg, toimetaja

4 5 Eelretsenseeritud teadusartikkel

TÖÖ LÜHIÜLEVAADE ABSTRACT Uuringus Eesmärk: Uuringu eesmärk oli mõõta 6. Objective: The objective of this thesis was to osalesid kahe klassi õpilaste kehalisi võimeid ja võrrelda compare Estonian 6th grade students’ nende tulemusi kehaliste võimete hinnan- physical fitness level with normative values kooli 6. klassi guskaaladega. Õpilaste kehaliste võimete from various studies. It is important to õpilased: 178 taset on oluline hinnata, kuna viimane evaluate adolescents physical fitness levels in õpilast vanuses suuremahuline kehaliste võimete hindamine Estonia because last nationwide study among 12–13 aastat. tehti Eesti õpilaste seas aastal 1998 ning students was conducted in 1998. Based on the praegu puudub täpne ülevaade kooliõpilaste main objective, there were set tasks: compare kehalistest võimetest. Lähtuvalt eesmärgist students physical fitness levels with an inter- püstitati järgnevad ülesanded: hinnata 6. nationally recognized measurement tools klassi õpilaste kehalisi võimeid rahvusvahe- and compare boys and girls fitness levels. liselt tunnustatud mõõtmisvahendite abil, selgitada erinevused poiste ja tüdrukute Procedure: The following health related kehalistes võimetes ning võrrelda saadud fitness components were assessed: cardiores- tulemusi rahvusvaheliste uuringute põhjal piratory endurance, flexibility, muscular väljatöötatud hinnanguskaaladega. strength, muscular endurance and speed, as a skill-related fitness component. Physical Metoodika: Õpilaste kehalistest võimetest fitness results were evaluated with an inter- hinnati vereringe- ja hingamiselundkonna nationally recognized measurement tools. vastupidavust, painduvust, lihasjõudu, The study was carried out in two schools lihasjõuvastupidavust ning liikumise kiirust. (Tallinn and Tartu), 178 students aged 12 to 13 Tulemusi võrreldi kehaliste võimete from 6th grade participated in the study. hinnangu skaaladega. Uuringus osalesid kahe kooli (Tallinna ja Tartu) 6. klassi Results: Physical fitness performance was Uuringu better in boys, except for flexibility, in which õpilased. Kokku osales 178 õpilast vanuses tulemustest 12–13 aastat. girls performed better. Boys’ percentage in very low and low level was higher on every selgus, et võrreldes Tulemused: Uuringu tulemustest selgus, et test compared to girls’ results based on poiste kehaliste võimete keskmine tase on normative values. tüdrukutega on võrreldes tüdrukutega kõrgem, välja arvatud poiste kehaliste painduvuses. Võrdluses rahvusvaheliste Summary: The results of the research võimete KUUENDA KLASSI ÕPILASTE indicate the importance to measure the hinnanguskaaladega oli poiste väga madalate keskmine ja madalate tulemuste protsent kõikide keha- physical fitness of schoolchildren, to tase kõrgem, compare them with the evaluation scales liste võimete puhul võrreldes tüdrukutega välja arvatud KEHALISED VÕIMED suurem. because this helps to plan and carry out more PE lessons what are focused on physical painduvuses. Kokkuvõte: Uuringu tulemused andsid fitness development. This topic needs further JA NENDE VÕRDLUS KEHALISTE olulist tagasisidet 6. klassi õpilaste kehalis- research because it is important to evaluate test võimetest. Oluline on jätkuvalt hinnata students’ physical fitness levels among diffe- eri vanuses õpilaste kehaliste võimete taset rent age groups and for more accurate results VÕIMETE RAHVUSVAHELISTE ning täpsemate tulemuste saamiseks mõõta anthropometric characteristics should be õpilaste antropomeetrilisi näitajaid. Keha- measured. Physical fitness development is liste võimete teadlik arendamine on oluline important and should be included in school HINNANGUSKAALADEGA ning peaks kuuluma kooli õppeprogrammi. curriculum. Märksõnad: tervisega ja oskustega seotud Keywords: health- and skill related fitness kehalised võimed, kehaliste võimete testid, components, physical fitness tests, develop- EILIN SEPP, MARET PIHU (Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor, PhD) kehaliste võimete arendamine. ment of physical capabilities. 6 7 misel (Kriemler jt, 2011). Kehaline kasvatus peaks tuses on üks õppeprotsessi osadest. Kehalisi julgustama õpilasi suuremaks kehaliseks aktiivsu- võimeid on oluline mõõta, et õpilased saaksid taga- seks ning sisaldama harjutusi ja ülesandeid, mis sisidet oma võimete kohta ning õpetaja saaks neid Kehalised parandavad õpilaste kehaliste võimete taset: tervi- suunata võimete edasiarendamisele. Tulemused ei Sissejuhatus võimed sega seotud võimed ja oskustega seotud võimed ole mõeldud õpilaste omavaheliseks võrdluseks. ÕPILASTE KEHALINE AKTIIVSUS (Jarani jt, 2016). Tundides omandatud teadmised, Samuti on oluline, et õpilane areneks, saaks aru, Oskustega seotud Tervisega seotud oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitme- milleks see vajalik on, ning suudaks oma arengut JA KEHALISED VÕIMED kehalised võimed kehalised võimed külgset arengut ning võimaldavad tal leida endale näha ja analüüsida (Ruiz jt, 2006; Houston ja Kehalise aktiivsuse tase lapse- ja noorukieas on jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharras- Kulinna, 2014). Õpetaja roll kehaliste võimete tugevalt seotud tervisliku seisundiga täiskasva- tuse. Viimase aja fookus kehaliste võimete testide mõõtmisel on oluline. Mercier jt (2016) uuringu Kehalised nueas. Piisav kehaline aktiivsus vähendab riski • Tasakaal • Vereringe- ja hingamis- kasutamisel kehalises kasvatuses on seotud üldle- tulemused näitasid, et positiivselt kehaliste võimete võimed saab ülekaalulisusele, südame-veresoonkonna haigus- • Koordinatsioon elundkonna vastupidavus • Liigutuse kiirus • Lihasjõud vinud terviseprobleemide hindamisega, nagu testimisse suhtuvad õpetajad edendavad elukestva liigitada tele, liigeseprobleemidele ning vaimse tervisega • Võimsus • ja -vastupidavus ülekaal ja vähenenud kehaline aktiivsus (Merceir jt, kehalise aktiivsuse harjumuse teket õpilastel kahte gruppi: seotud probleemidele (Ortega jt, 2008). Seega on • Reaktsioonikiirus • Painduvus 2016). • Kehakoostis suuremal määral kui negatiivse või ükskõikse tervisega seotud oluline, et lapsed ja noorukid liiguksid piisavalt • Liikumise kiirus Kehaliste võimete mõõtmine kehalises kasva- suhtumisega õpetajad. ning kehalise kasvatuse tunnid toetaksid tervislike ja oskusega seotud eluviiside väljakujunemist. Olenemata sellest, et Joonis 1. Tervise ja oskustega seotud kehaline aktiivsus on kasulik tervisele, on viimase kehalised võimed. kehalised kümne aasta jooksul mõõdetud kehaliste võimete võimed. näitajad alanenud nii täiskasvanute kui ka nooru- Metoodika kite seas (Catley ja Tomkinson, 2013). ÜLEVAADE KEHALISTE VÕIMETE MÕÕTMISEST UURINGU LÄBIVIIMINE Alla veerandi Eesti lastest ja noortest täidab Kehaliste võimete arendamiseks on eelnevalt vaja Uurimustöö valimiks oli ühe Tartu ja ühe Tallinna kooli 6. klassi (12–13-aastased) õpilased. Nõusolekud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust iga päev teada, millisel tasemel on õpilane. Taseme hindami- õpilaste uuringus osalemiseks saadi õpilaselt, tema lapsevanemalt ja kooli juhtkonnalt. Uurimustöö läbivii- vähemalt tund aega aktiivselt liikuda (WHO, 2010). seks on otstarbekas kasutada kehaliste võimete miseks saadi eetikakomiteel luba 19. detsembril 2016, protokolli number 265/T-15. Vähemalt 60 minutit on viiel ja enamal päeval teste. Kehaliste võimete mõõtmise eesmärk on välja nädalas mõõduka kehalise tegevusega seotud 35% selgitada kehalise võimekuse liigid, mis vajavad VAATLUSALUSED noortest (sh 38% poistest ja 33% tüdrukutest). Vane- enam tähelepanu, tõsta motivatsiooni kehaliste Uuringus osalesid 178 õpilast vanuses 12–13 eluaastat, kellest 92 (51,7%) olid tüdrukud ja 86 (48,3%) poisid. maks saades kehaline aktiivsus langeb (tüdrukutel võimete arendamisel, hinnata arengut ning Tartu põhikoolist osales 100 õpilast ja Tallinna põhikoolist 78 õpilast. Vastanud õpilaste keskmine vanus oli vanuses 11–13, poistel 13.–15. eluaastal) (Aasvee jt, suurendada kehalise aktiivsuse olulisust (Harro, 12,50 ± 0,50. 2012). 2004). Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt loetakse Euroopa Liidu laste ja noorukite kehaliste MÕÕTEVAHENDID kehaliseks aktiivsuseks igasugust skeletilihaste abil võimete tulemuste põhjal on koostatud ALPHA Uurimistöös kasutatud testide valikul oli oluline, et need oleksid lihtsalt sooritatavad, vähe aeganõudvad sooritatud liikumist, mis toob kaasa energia testide programm (Ruiz jt, 2011), mis on seotud ning uuringute läbiviimiseks tunnustatud. Testimise käigus mõõdeti tervisega seotud kehalistest võimetest kulutamise üle puhkeolekutaseme. See mõiste tervise ja kehalise vormisolekuga. See on välja vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavust, painduvust, lihasjõudu ja lihasjõuvastupidavust ning koondab endasse eri tüüpi liikumisvõimalusi: töötatud eesmärgiga anda avalikkusele võimalus oskustega seotud kehalistest võimetest liikumise kiirust. Võimete hindamiseks kasutati kehaliste võimete näiteks kõndimine, jalgrattaga sõitmine, aia- ja kasutada usaldusväärset, valiidset, turvalist ning teste, tuginedes ALPHA fitness programmile (Ruiz jt, 2011). Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavuse kodutööde tegemine, liikumisega seotud mängude Alla veerandi käepärast kehaliste võimete hindamise testi. ALPHA mõõtmise test oli valitud, põhinedes Tomkinson jt (2016) uuringul. Peamine eelis nende testide puhul on see, mängimine, tantsimine, kehaliste harjutuste soori- Eesti lastest ja fitness -test on ajasäästlik ja odav, seadmete nõuded et need on teaduslikult kontrollitud ning sobivad kasutamiseks selle vanuserühma õpilastele. Järgnevas tamine ja sportimine (Caspersen jt, 1985). noortest täidab on madalad ning see on teostatav suurele hulgale tabelis (tabel 1) on välja toodud kehalised testid ning kehalised võimed, mida testidega mõõdetakse. Kehaline vormisolek aga näitab inimese kehaliste WHO soovitust inimestele samaaegselt. võimete omandatud taset. Kehalised võimed saab Euroopas on laialt kasutatav EUROFIT (Kull & iga päev Tabel 1. Uuringus kasutatud testid õpilaste kehaliste võimete mõõtmiseks liigitada kahte gruppi: tervisega seotud ja oskusega Jürimäe, 1994) -testide komplekt. See on sobilik Kehaline võime Test Kehaline võime Tulemus vähemalt tund seotud kehalised võimed. Kehaliste võimete jagune- lastele, noortele ja täiskasvanutele. Enamik aega aktiivselt mine kahte rühma on esitatud joonisel 1. Esimesse EUROFIT-testide komplektis kasutatavad kehalise 1. Vereringe- 20 m lõikude vastupidavus- Mõõdab üldist vereringe- ja Tulemus läheb kirja lõikude liikuda. gruppi kuuluvad vereringe- ja hingamiselundkonna võimete testid kuuluvad ka IDEFICS-uuringusse. ja hingamiselund- kordusjooks. 20 m lõikude hingamiselundkonna vastu- arvuna − mitu 20 m lõiku suu- vastupidavus, lihasvastupidavus, lihasjõud, pain- Neid teste kasutatakse nii teaduses kui ka õpilaste konna vastupidavus läbimine helisignaalide järgi. pidavust. deti joosta. duvus. Lisaks on tervise seisukohalt oluline keha- kehaliste võimete ning kehalise arengu hindamis- 2. Jalalihaste jõud Paigalt kaugushüpe. Mõõdab jalalihaste plahva- Tulemus läheb kirja koostis ehk keha rasva ja rasvavaba massi suhe. vahendina. Eestis on EUROFIT (Jürimäe, 2001) Viimastel aastatel on hakatud kehalises kasvatuses -testide põhjal välja töötatud hindeskaalad, mille tuslikku jõudu. sentimeetrites. üha rohkem tähelepanu pöörama tervisega seotud eesmärk on saada informatsiooni õpilase paiknemi- 3. Ülakeha Kõverdatud kätega ripe kangil. Mõõdab käte- ja õlavöötme- Tulemus läheb kirja sekundites. kehalistele võimetele: nende arendamisele ja tead- sest oma kehaliste võimetega eakaaslaste hulgas. lihasvastupidavus lihaste lihasvastupidavust. likkusele nendest. Tervisega seotud kehalistele Testi valikul on oluline lähtuda põhimõttest, et see võimetele pööratakse suurt tähelepanu sellepärast, oleks lihtsalt läbiviidav ja korratav ning võimaldaks 4. Käelihaste jõud Käe dünamomeetri vajutami- Mõõdab käelihaste staatilist Tulemus läheb kirja kilodes. et aktiivne liikumine on oluline mitmete haiguste testimist samas kohas ja samadel tingimustel. ne. jõudu. ning terviseprobleemide ennetamiseks ja raviks. Levinumad terviseprobleemid, nagu südame- KEHALISTE VÕIMETE MÕÕTMINE 5. Jooksukiirus 4 x 10 m kordusjooks. Mõõdab kiirust, reaktsiooni- Tulemus läheb kirja sekundites. veresoonkonna haigused, II tüübi diabeet ning KEHALISES KASVATUSES kiirust ja keha liikumissuuna ülekaalulisus, on seotud elustiiliga ning kehalise Kehalise kasvatuse tähtsus väljendub kehalise muutmise kiirust. aktiivsuse tasemega (Caspersen jt, 1985). Tervisega aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises 6. Painduvus Selga säästev istest Mõõdab alaselja ja reie taga- Tulemus läheb kirja seotud kehaliste võimete optimaalne tase ja keha- elustiili osana. Kehaline kasvatus kui õppeaine ettepainutus. külje lihaste painduvust. sentimeetrites. koostis on olulised kogu eluea jooksul. toetab õpilast tervist väärtustava eluviisi kujunda-

8 9 Täpsed juhised iga testi sooritamiseks on kirjas õpilaste kehaliste võimete mõõtmise juhendmaterjalis, mis Kehaliste on valminud koostöös Tartu Ülikooli ja Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga siinse uurimustöö läbivii- võimete mise käigus. Juhend on leitav Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu kodulehelt õppematerjalide alt pealkirjaga mõõtmine „Toetav juhendmaterjal õpetajale õpilaste kehaliste võimete mõõtmiseks ja tagasiside andmiseks“ (Vaiksaar kehalises Testimisele jt, 2016). kasvatuses eelnes soojendus: on üks kullimäng ja PROTSEDUUR õppeprotsessi dünaamilised Enne uuringu läbiviimist koolis informeeriti kooli kehalise kasvatuse õpetajaid uuringu eesmärgist, selle osadest. venitusharjutused. sisust ja uuringu korraldusest koolis. Kooli poolt oli antud võimalus kasutada võimlat, kus sai läbi viia kehaliste võimete mõõtmise testid. Testimisele eelnes soojendus: kullimäng ja dünaamilised venitusharjutused. Testide sooritamise ajal tuli jälgida õpilaste tehnilist sooritust, et need vastaksid nõuetele. See tagas tulemuste usaldusväärsuse ja tulemused on seega võrreldavad. Testide läbiviimisel järgiti kindlat järjekorda, et tagada maksimaalselt hea tulemus. Järjekorra moodusta- misel toetuti järgmistele põhimõtetele: käe dünamomeetri pigistamine toimuks enne kangil kõverdatud kätega rippe testi ning 20 m lõikude vastupidavusjooks on kõige viimane test.

Tabel 2. Uuringus kasutatud kehaliste võimete testide mõõtmiskatsete arv ja seotus tervise või oskustega

Testi nimetus Katse/korduste arv Tervisega või oskustega seotud kehaline võime Selga säästev istest ettepainutus 2 x mõlema jalaga Tervisega seotud Paigalt kaugushüpe 2 Tervisega seotud Käe dünamomeeter 2 x mõlema käega Tervisega seotud 4 x 10 m süstikjooks 2 Oskustega seotud Kõverdatud kätega ripe kangil 1 Tervisega seotud 20 m lõikude 1 Oskustega seotud vastupidavusjooks

Andmete statistiline töötlus Andmete töötluseks kasutati SPSS 20.0 statistikaprogrammi. Tulemuste selgitamiseks kasutati näitajate aritmeetilist keskmist, protsentuaalset jaotuvust, standardhälvet. Gruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutati sõltumatut T-testi ja paaride T-testi. Tunnuste omavahelist seost hinnati Spearmani korrelatsiooni kordajaga. Siinse uurimustöö andmeid võrreldi Ortega jt (2011) 13-aastaste õpilaste kehaliste võimete hinnanguskaaladega, mis saadi üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste kaudu. Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavuse tulemusi võrreldi Tomkinsi jt (2016) hinnanguskaaladega.

TÖÖ TULEMUSED TULEMUSTE ÜLDANDMED Tabelis 3 on esitatud uuringus osalenud õpilaste kehaliste võimete testide keskmised tulemused, standard- hälbed ja statistiliselt olulised erinevused kehaliste võimete tulemustes gruppide vahel.

Tabel 3. Uuritavate üldandmed, kehaliste võimete keskmised näitajad ning erinevused poiste ja tüdrukute tulemuste vahel Osalejate Kõik õpilased Poisid Tüdrukud Statistiliselt arv (n) χ ± SD χ ± SD χ ± SD oluline erinevus Keskmine vanus (aastat) 178 12,5 ± 0,50 12,6 ± 0,49 12,4 ± 0,49 – Painduvus (cm) 162 23,12 ± 8,71 17,47 ± 7,04 27,77 ± 7,05 p<0,01 Jalalihaste jõud (cm) 164 162,07 ± 24,01 165,95 ± 24,78 158,73 ± 22,95 – Käelihaste jõud (kg) 168 24,39 ± 5,00 25,22 ± 5,29 23,68 ± 4,64 p<0,05 Kiirus (s) 161 13,04 ± 1,22 12,98 ± 1,42 13,08 ± 1,02 – Ülakeha lihasvastupidavus (s) 160 9,05 ± 9,99 10,82 ± 10,96 7,51 ± 8,84 p<0,05 Vereringe-ja hingamiselundkonna vastupidavus 151 37,91 ± 16,96 39,46 ± 18,26 36,35 ± 15,49 – (lõikude arv)

10 11 JALALIHASTE JÕUD Jalalihaste jõu mõõtmiseks kasutati paigalt kaugushüppe testi.

Tabel 4. Kehaliste võimete omavahelised seosed Tabel 8. Jalalihaste jõud poistel (cm) Alaskaala 1. 2. 3. 4. 5. 6. n=76 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 1. Jalalihaste jõud 1 Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 135,3 135,4–152,3 152,4–167,0 167,1–184,2 x ≥ 184,2 2. Painduvus 0,034 1 6. klassi poiste tulemuste 11,8 14,5 21,1 32,9 19,7 jaotuvus (%) 3. Käelihaste jõud 0,253** –0,057 1 * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). 4. Kiirus –0,704** 0,004 –0,113 1 5. Ülakeha lihas-vastu- 0,510** –0,006 0,080 –0,483** 1 Tabel 9. Jalalihaste jõud tüdrukutel (cm) pidavus n=88 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 6. Vereringe- ja hinga- 0,548** 0,057 –0,002 –0,577** ,572** 1 Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 118,0 118,1–133,4 133,5–147,1 147,2–163,6 x ≥ 163,7 miselundkonna vastu- 6. klassi tüdrukute tule- 3,4 9,1 22,7 22,8 42 pidavus muste jaotuvus (%) ** p < 0,01 * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). Tabel 5. Kehaliste võimete testitulemuste ekstreemsed väärtused Test Kõrgeim tulemus Madalaim tulemus Kõrgeima ja madalaima KÄELIHASTE JÕUD tulemuse vahe Käelihaste jõu mõõtmiseks kasutati dünamomeetrit. Käe dünamomeetri pigistamise testi sooritasid Istest ettepainduvus (cm) 39,5 5,0 34,5 õpilased mõlema poolega, tulemuste võrdlemiseks on arvutatud mõlema poole keskmine tulemus.

Paigalt kaugushüpe (cm) 218 100 118 Tabel 10. Käelihaste jõud poistel (kg) Käe dünamomeeter (kg) 32,5 15,0 17,5 n=78 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 4 x 10 m süstikjooks (s) 10,9 16,6 5,7 Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 21,3 21,4–24,6 24,7–27,7 27,8–31,7 x ≥ 31,8 Ripe kangil (s) 36,4 0 36,4 6. klassi poiste tulemuste 21,8 30,8 24,3 14,1 9 20 m lõikude jooks 90 7 83 jaotuvus (%) (lõikude arv) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011).

Tabel 11. Käelihaste jõud tüdrukutel (kg) Järgnevate tabelite koostamisel on lähtutud Likerti skaala põhimõttest. Skaala on jaotatud viieks osaks, mille n=90 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge iga osa määrab kehalise vormisoleku taseme (väga madal, madal, keskmine, kõrge, väga kõrge) vahemiku. Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 19,8 19,9–22,4 22,5–24,7 24,8–27,5 x ≥ 27,6 Tasemete väärtuste hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). 6. klassi tüdrukute tule- 21,1 17,8 23,3 18,9 18,9 muste jaotuvus (%) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). PAINDUVUS Painduvuse mõõtmiseks viidi läbi selga säästva ettepainutuse test. Õpilased sooritasid testi mõlema jalaga, tulemuste võrdluseks on välja arvutatud kahe jala keskmine tulemus. JOOKSUKIIRUS Jooksukiiruse mõõtmiseks viidi läbi 4 x 10 m süstikjooksu test. Tabel 6. Painduvus poistel (cm) n=73 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Tabel 12. Jooksukiirus poistel (s) Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 12,3 12,4–16,3 16,4–19,7 19,8–23,8 x ≥ 23,9 n=74 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 6. klassi poiste tulemuste 23,3 19,2 17,8 20,5 19,2 Kehalise vormisoleku tase* x ≥ 13,1 13,0–12,4 12,3–11,9 11,8–11,3 x ≤ 11,2 jaotuvus (%) 6. klassi poiste tulemuste 35,1 27,1 21,6 14,8 1,4 * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). jaotuvus (%) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011).

Tabel 7. Painduvus tüdrukutel (cm) Tabel 13. Jooksukiirus tüdrukutel (s) n=89 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge n=87 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 18,6 18,7–22,7 22,8–26,2 26,3–30,2 x ≥ 30,3 Kehalise vormisoleku tase* x ≥ 14,0 13,9–13,2 13,1–12,6 12,5–12,0 x ≤ 11,9 6. klassi tüdrukute tulemuste 12,4 11,2 16,8 22,5 37,1 6. klassi tüdrukute tule- 12,6 26,5 26,4 19,6 14,9 jaotuvus (%) muste jaotuvus (%) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011). * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011).

12 13 ÜLAKEHA LIHASVASTUPIDAVUS Ülakeha lihasvastupidavuse mõõtmiseks kasutati kangil kõverdatud kätega rippe testi.

Tabel 14. Ülakeha lihasvastupidavus poistel (s) n=74 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 1,9 2,0–7,9 8,0–13,9 14,0–19,9 x ≥ 20,0 6. klassi poiste tulemuste 22,7 26,6 18,7 10,7 21,3 jaotuvus (%) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011).

Tabel 15. Ülakeha lihasvastupidavus tüdrukutel (s) n=86 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 0,9 1,0–2,9 3,0–5,9 6,0–10,9 x ≥ 11,0 6. klassi tüdrukute tulemus- 22,1 17,4 22,1 15,1 23,3 te jaotuvus (%) * Hinnang põhineb kehalise vormisoleku tasemetel üleeuroopalise HELENA uuringu tulemuste põhjal (Ortega jt, 2011).

VERERINGE- JA HINGAMISELUNDKONNA VASTUPIDAVUS Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavuse mõõtmiseks viidi läbi 20 m lõikude vastupidavusjooksu test.

Tabel 16. Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavus poistel (lõikude arv) n=76 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 25 26–38 39–49 50–63 x ≥ 64 6. klassi poiste tulemuste 25 23,7 26,3 10,5 14,5 jaotuvus (%) * Hinnang põhineb Tomkins jt (2016) uuringu tulemustel. Poisid võtavad Tabel 17. Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavus tüdrukutel (lõikude arv) tavaliselt osa jõulistest n=75 Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge tegevustest Kehalise vormisoleku tase* x ≤ 16 17–24 25–32 33–41 x ≥ 42 ning on 6. klassi tüdrukute tulemuste 6,7 20 18,6 21,4 33,3 mängulisemad, jaotuvus (%) tüdrukud on * Hinnang põhineb Tomkins jt (2016) uuringu tulemustel. vähem aktiivsed ja nende PAINDUVUSE JA KÄELIHASTE JÕU PAREMA JA VASAKU POOLE VÕRDLUS tegevus nõuab väiksemat Painduvuse ja käe dünamomeetri testi puhul sooritasid õpilased testi mõlema kehapoolega. Tabelis 18 on välja toodud parema ja vasaku poole keskmised tulemused. Kahe tunnuse võrdlusel (parem ja vasak) selgus, füüsilist et vasaku ja parema poole vahel on statistiliselt oluline erinevus, see tähendab, et nii parema käelihase jõu aktiivsust. kui ka painduvuse tulemused on paremal pool oluliselt kõrgemad.

Tabel 18. Poiste ja tüdrukute parema ning vasaku poole käelihaste jõu ja painduvuse keskmiste võrdlus. Osalejate arv Parem pool χ¯ ± SD Vasak pool χ¯ ± SD Statistiline erinevus (p) Käelihaste jõud 168 25,15 ± 5,31 23,65 ± 5,06 p < 0,01

Painduvus 162 23,61 ± 8,87 22,65 ± 8,76 p < 0,01

14 15 Kehaliste ARUTELU võimete Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja 6. klassi Vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavus testimine ei õpilaste kehaliste võimete tase ning võrrelda neid on üks olulisemaid tervisega seotud kehaliste tohiks olla kehaliste võimete ealiste soovituslike hinnangu võimete komponentidest (Ruiz jt, 2006). 20 m eesmärk skaaladega. Hinnanguskaalad tuginesid HELENA lõikude vastupidavusjooksu testil on mitu eelist − omaette, vaid uuringu (Ortega jt, 2011) ning Tomkins jt (2016) see on usaldusväärne, valiidne, vähese ajakuluga, üks kehalise uuringu tulemustele. Uurimistöö tulemused on kergesti läbiviidav ning suur hulk õpilasi saab kasvatuse osa. olulised noorukite tervisliku seisukorra hindami- sooritada testi koos, mis tõstab sooritajate motivat- seks, õpilastele ja õpetajatele tagasiside andmiseks siooni taset (Ruiz jt, 2006; Tomkins jt, 2016). Uuri- ning teadlikuks kehaliste võimete arendamiseks. mustöös on 20 m lõikude vastupidavusjooksu testi Viimased Eesti laste ja noorte kehaliste võimete tulemuste mõõtmiseks võetud aluseks lõikude arv. suuremahulise uuringu tulemused pärinevad Tulemusi analüüsides selgus, et koguni 48,7% pois- aastast 1998, mil Eestis ja Lätis viidi 11–17-aastaste test on väga madalal või madalal tasemel ning sama laste (n=4766) seas läbi EUROFIT-testide kompleks tulemuse sai 26,7% tüdrukutest. Kõige kõrgem Tüdrukud (Jürimäe ja Volbekiene, 2006). tulemus antud testi puhul oli 90 lõiku ehk 1800 m näitasid Kehaliste võimete testite keskmisi tulemusi ning kõige madalam tulemus 7 lõiku ehk 140 m. võrreldes selgus, et poiste tulemused olid võrreldes Väga kõrgel tasemel oli 33,3% tüdrukutest ning statistiliselt tüdrukute omadega kõikide testide puhul 14,5% poistest. Suur erinevus võib olla tingitud olulisemalt kõrgemad, välja arvatud painduvuses, milles tüdru- sellest, et poiste standardid on palju kõrgemad, kõrgemaid kutel olid kõrgemad tulemused. Ortega jt (2011) näiteks keskmine tulemus tüdrukutel algab 25 tulemusi HELENA uuringu tulemused on samad. Seda võib lõigust, kuid poistel 39 lõigust. Tulemus viitab painduvuses. põhjendada sellega, et poisid võtavad tavaliselt osa madalale aeroobsele vastupidavusele, mis on seotud jõulistest tegevustest ning on mängulisemad, kuid üldise madala kehalise aktiivsusega. tüdrukud on vähem aktiivsed ja nende tegevus Painduvus on ainuke kehaline võime, mille puhul nõuab väiksemat füüsilist aktiivsust (Oja, 2010). tüdrukud näitasid statistiliselt olulisemalt kõrge- Kehaliste võimete omavahelisel võrdlusel selgus, maid tulemusi. Sellised tulemused on paljudes et tervisega seotud kehalistest võimetest on uuringutes (Chen jt, 2016; Miguel-Etayo jt, 2014; omavahel positiivselt seotud vereringe- ja hinga- Ortega jt, 2011; Zaqout jt, 2016). Parema ja vasaku (2006) tulemustega võrreldes on nii tüdrukute kui omab kehaline aktiivsus tervisele ning kuidas liiku- Painduvus on miselundkonna vastupidavus ja jalalihaste jõud, poole keskmiste tulemuste võrdlusel selgus, et ka poiste keskmised tulemused langenud märkimis- mist iseseisvalt harrastada. Kehaliste võimete üks kehalistest vereringe- ja hingamiselundkonna vastupidavus ja parema poole painduvus on oluliselt kõrgem. See väärselt (poistel enne 182,4 ± 22,1 ja nüüd 165,9 ± hindamisel on selles protsessis oluline roll, see võimetest, mida ülakeha lihasvastupidavus, jalalihaste jõud ja tähendab, et tähelepanu tuleb pöörata nii parema 27,8 ning tüdrukutel enne 169,6 ± 21,5 ja nüüd 158,7 ± annab ülevaate õpilaste tasemest ning võimaluse kooli kehalise ülakeha lihasvastupidavus ning käelihaste jõud ja kui ka vasaku poole võrdsele arendamisele. Väga 22,9). õpilastel teadlikult oma kehalisi võimeid arendada. kasvatuse jalalihaste jõud. Kiirusel kui oskustega seotud keha- madala ja madala tulemuse saavutas painduvuse Käelihase jõutest annab praktilist informatsiooni Tulemused ei ole õpilaste hindamiseks ning pinge- tundides peaks lisel võimel puudus positiivne seos tervisega seotud testis 42,9% poistest ning 23,6% tüdrukutest. Väga lihaste, närvide, luude või liigeste tervise kohta ritta paigutamiseks. Kehaliste võimete testimine ei teadlikult kehaliste võimetega. See kinnitab sissejuhatuses kõrge tulemuse sai koguni 37,1% tüdrukutest ning (Ruiz jt, 2006). Nagu ka painduvuse puhul, selgus tohiks olla eesmärk omaette, vaid üks kehalise välja toodud tervisega ja oskustega seotud kehaliste 19,2% poistest. Võrreldes Jürimäe ja Volbekieni parema ja vasaku poole keskmiste tulemuste võrd- kasvatuse osa. rohkem võimete jaotuvust (Caspersen jt, 1985). Painduvuse (2006) uuringu tulemustega on tüdrukute paindu- lusel, et parema poole käelihaste jõud on oluliselt Kehaliste võimete teadlik arendamine lastel ja arendama. puhul ei esinenud töös positiivset seost teiste tervi- vuse keskmine tulemus jäänud samaks (enne 27,8 ± kõrgem. See tähendab, et tähelepanu tuleb pöörata noortel on oluline, et vähendada elustiiliga seotud sega seotud kehaliste võimetega. Painduvus on 6,0 ja nüüd 27,8 ± 7,1) ning poiste tulemus natukene nii parema kui ka vasaku poole võrdsele arendami- haiguste tekke riski täiskasvanueas. Siinse uuri- oluline tervisega seotud kehaline võime, see määrab langenud (enne 19,7 ± 7,1 ja nüüd 17,5 ± 7,0). Pain- sele. Käelihaste jõu näitaja on üle poolte (52,6%) mistöö andmeid saab kasutada kehalise kasvatuse liigutuste amplituudi (Knudson jt, 2000). duvus on üks kehalistest võimetest, mida kooli poistest väga madalas või madalas tsoonis ning ainekava arendustöös. Sekkumistegevuste rakenda- Põhinedes HELENA (Ortega jt, 2011) uuringu kehalise kasvatuse tundides peaks teadlikult ainult 9% väga kõrgel tasemel ja 14,1% kõrgel mine kooli keskkonnas omab positiivset mõju, kui standarditel, on tervisega seotud kehaliste võimete rohkem arendama. tasemel. Tüdrukute tulemused jaotusid iga vahe- seda toetavad kooli juhtkond ja õpetajad ning testi tulemusi võimalik seostada tervisliku seisun- Jõud kui kehaline võime on oluline teiste keha- miku vahel suhteliselt võrdselt, tulemused jäid õpilased on motiveeritud (Alusalu, 2011). diga. Väga madal ja madal tase näitab, et tegemist liste võimete arendamiseks, nagu kiirus, 17,8% ja 23,3% vahele. Paralleelselt uurimistööga valmis autori osalusel võib olla terviseriskiga ning antud kehaline võime koordinatsioon ja painduvus. Jõutreeninguga on Jooksukiirus oli negatiivselt seotud tervisega õpilaste kehaliste võimete mõõtmise vajab arendamist, keskmised ning sellest kõrgemad võimalik vähendada südame-veresoonkonna seotud kehaliste võimetega. See kinnitab kehaliste juhendmaterjal (Vaiksaar jt, 2016), mis on tulemused näitavad tervise seisukohalt väga head haiguste ning diabeedi riskifaktorite mõju, hoida võimete jagunemist tervisega ja oskustega seotud abimaterjaliks õpetajale, tervisega seotud kehaliste Tervisega seotud tulemust. ära osteoporoosi teket, reguleerida kehakaalu ning kehalisteks võimeteks. Kõigest 1,4% poistest võimete mõõtmiseks ja tagasiside andmiseks ning kehalistest Kangil kõverdatud kätega rippe testi tulemused tekitada üldist psühholoogilist heaolu (Ratamess jt, saavutas väga kõrge tulemuse ning koguni 35,1% sobib kasutamiseks peamiselt II kooliastmest. võimetest osutusid kõige madalamaks, paljud õpilased (n=34) 2009). Paigalt kaugushüppe testi tulemusi võib väga madala tulemuse. Tüdrukutel olid need Uurimistöö tulemused näitasid, mis tasemel on 6. olid madalad Kiirusel kui said tulemuseks 0 sekundit. Tervelt 22,7% poiste hinnata kõige paremaks, testiga mõõdeti jalalihaste näitajad vastavalt 14,9% ning 12,6%. klassi õpilaste kehalised võimed võrreldes rahvus- tulemused oskustega ning 22,1% tüdrukute tulemustest jäid väga mada- plahvatuslikku jõudu. Kõige madalamasse vahe- Põhikooli riiklikus õppekavas on öeldud, et keha- vaheliste uuringu põhjal koostatud hinnangu- painduvuses, seotud kehalisel lasse vahemikku. Castro-Pinero jt (2010) uuringu mikku kuulus 11,8% poistest ning ainult 3,4% kultuuripädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja skaaladega. Tervisega seotud kehalistest võimetest ülakeha lihasjõus võimel puudus tulemused näitasid, et 6–18-aastastest osalejatest tüdrukutest, võrreldes teiste testidega on need tule- tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See olid madalad tulemused painduvuses, ülakeha ning vereringe- positiivne said sama testi tulemuseks 0 sekundit 28% poistest mused kõige väiksemad. Väga kõrgele tulemusele hõlmab oskust anda hinnangut kehalise vormis- lihasjõus ning vereringe- ja hingamiselundkonna ja 39% tüdrukutest. Kuna mitme uuringu (Castro- sooritasid testi 42% tüdrukutest ning 19,7% pois- oleku tasemele, samuti valmisolekut sobiva spor- vastupidavuses. Poiste protsent väga madalas või ja hingamis- seos tervisega Pinero jt, 2010; Ortega jt, 2011) tulemused selles test. Kuigi rahvusvaheliste standardite (Ruiz jt, diala või liikumisviisi harrastamiseks (Vabariigi madalas tsoonis oli kõikide testide puhul suurem elundkonna seotud kehaliste testis on madalad, siis selle kasulikkus on seatud 2011) järgi oli ohutsoonis vähem õpilasi võrreldes Valitsus, 2011). Seega kehalise kasvatuse üks kui tüdrukute oma. Tüdrukud olid poistest oluliselt vastupidavuses. võimetega. küsimuse alla. teiste testide tulemustega, siis Jürimäe ja Volbekieni eesmärke on õpetada õpilastele, millist tähtsust parema painduvusega. 16 17 Eelretsenseeritud teadusartikkel

Kasutatud kirjandus Aasvee, K., Eha, M., Härm, T., Liiv, K., Oja, L. jt. Eesti kooliõpi- Oja, L. Kehaline kasvatus esimeses kooliastmes. Kehaline laste tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC kasvatus. Rmt: Kikas, E. (toim.) Õppimine ja õpetamine uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. Tallinn 2012. esimeses ja teises kooliastmes. 2010: 390–400. http://edu- Alusalu, S. Tervist edendavate sekkumistegevuste efektiiv- ko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf, sus algklasside õpilaste kehaliste võimete arengule. 15.04.2017. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2011. Ortega, F. B., Ruiz, R. J., Castillo, M. J., et al. Physical fitness in Caspersen, C. J., Powell, K. E., Christenson, G. M. Physical childhood and adolescence: a powerful marker of health. activity, exercise, and physical fitness: definitions and dis- Int J Obes 2008; 32: 1–11. tinctions for health-related research. Pub Health Reports Ortega, F. B., Aretro, E. G., Ruiz, J. R., Espana-Romero, V., Jie- 1985; 100(2): 126–131. menez- Pavon, D., et al. Physical fitness levels among Euro- Catley, M. J., Tomkinson, G. R. Normative health-related fit- pean adolecents: the Helena study. Brit J Sports Med 2011; ness values for children: analysis of 85347 test results on 45: 20–29. 9-17-year-old Australians since 1985. Br Sports Med 2013; Põhikooli riiklik õppekava. Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“. 47: 98–108. 2011. Chen, W., Mason, S., Hammond-Bennett, A., Zalmout, S. Ma- https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_ nipulative skill competency and health-related lisa8.pdf, 05.05.2017. physical fitness in elementary school students. J Sports Ratamess, N. A., Alvar, B. A., Evetoch T. K., Hoish, T. J., Kibler, Health Sci 2016; 5: 491–499. W. B., et al. Harro, M. Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehali- Progression models in resistance training for healthy adults. se võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjas- Med Sci Sports Ex 2009; 41: 687–708. tus; 2004. Ruiz, J. R., Ortega, F. B., Gutierrez, A., Meusel D., Sjöström, M., Houston, J., Kulinna, P. Health-related fitness models in phy- et al. Health-related fitness assessment in childhood and sical education. J Phys and Sports Ed, 2014; 27(2): 20–26. adolescence: a European approach based on the AVENA, Jarani, J., Grøntved, A., Muca, F., Spahi, A., Qefalia, D., et al. EYHS and HELENA studies. J Pub Health 2006. Effects of two physical education programmes DOI 10.1007/s10389-006-0059-z. on health- and skill- related physical fitness on Albanian Ruiz, J. R., Castro-Piñero, J., España-Romero, V., Artero, E. V., children. J Sports Sci, 2016; 34(1): 35–46. Ortega, F. B., et al. Field-based fitness assessment in young Jürimäe, T. Eurofit-testide hindeskaalad 11-17- aastastele people: the ALPHA health-related fitness test battery for koolinoortele. Tartu. 2001. children and adolescents. Brit J Sports Med, 2011; 45: 518– 524. Jürimäe, T., Volbekiene, V. Eurofit test results in Estonian and Lithuanian 11 to 17‐year‐old children: Zaqout, M., Vyncke, K., Moreno, L. A., Miguel-Etayo, P. D., Lau- KORVPALLURITE a comparative study. Europ J Phys Ed 2006; 3(2): 178–184. ria, F., et al. Determinant factors of physical fitness in Euro- pean children. Int J Public Health 2016; 61: 573–582. Knudson, D. V., Magnusson, P., McHugh, M. Current issues in flexibility fitness. President's Council on Physical Fitness and Tomkinson, G. R., Lang, J. J., Tremblay, M. S., Dale, M., LeB- KIIRUS-JÕUALASTE Sports Research Digest 2000; 3(10): 2–9. lanc, A. G., et al. International normative 20 m shuttle run values from 1 142 026 children and youth representing 50 Kriemler, S., Meyer, U., Martin, E., Van Sluijs, E. M. F, Andersen, countries. Br J Sports Med 2016; 0: 1–14. L. B., et al. Effect of schoolbased interventions on physical VÕIMETE DÜNAAMIKA activity and fitness in children and adolescents: A review of Vaiksaar, S., Riso, E. M,. Pihu, M. Toetav juhendmaterjal õpe- reviews and systematic update. Brit J Sports Med, 2011; tajale õpilaste kehaliste võimete mõõtmiseks 45(11): 923–930. ja tagasiside andmiseks. Tartu Ülikool, 2016. VÕISTLUSHOOAJA JOOKSUL Kull, M., Jürimäe, J. Using the EUROFIT test battery in Esto- http://www.ekkl.edu.ee/images/dokud/Kehalisetestid2016. nian 16-18 years old adolescents. pdf, 01.05.2017 WHO (World Health Organization). Global recommendations NING SELLE SEOS MÄNGULISE Mercier, K., Phillips, S., Silverman, S. High school physical education teachers’ attitudes and use of fitness tests. on physical activity for health. 2010. The University of North Carolina Press. 2016; 179–190. http://whqlibdoc.who.int/publica- tions/2010/9789241599979_eng.pdf?ua=1, 20.09.2016. EFEKTIIVSUSEGA Miguel-Etayo, P. D., Gracia-Marco, L., Ortega, F. B., Inten- mann, T., Roraita, R., et al. Physical fitness reference stan- dards in European children: the IDEFICS study. Int J Obes KALEV ARBUS, MEHIS VIRU (Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut) 2014; 57–66. (Vastutav autor: Mehis Viru, e-post [email protected]; tel +372 511 1555)

18 19 Lühiülevaade

Eesmärk: Analüüsida meeskorvpallurite kiirus- kehaliste võimete taset. Testide ning kasulikkuse jõualaste kehaliste võimete (jooksu-, liikuvuse-, teguri valemite resultaatidel puudusid liikuvuse koos pallikäsitsusega, üleshüppe- ning omavahelised olulised seosed. Statistiliselt oluliselt topispalliheite testid) tasemete dünaamikat võist- (p < ,05) korreleerus kõige rohkem teiste testidega lushooaja jooksul, leida nende omavahelised liikuvuse test (topispalliheite testiga r = –0,71, käte Võistlusmängule korrelatiivsed seosed ning seosed korvpallurite hoota üleshüppega r = –0,67, liikuvuse testis eelneval mängulise efektiivsusega. Kõrvutada saadud tule- pallikäsitsusega r = 0,66, käte hooga üleshüppega pallitreeningul musi treeneri subjektiivse arvamusega. r = –0,60). Näitajad EKL, PIR ja PER korreleerusid keskenduti Vaatlusalusteks treeneri subjektiivse arvamusega mängijate efek- rohkem olid 10 Eesti Metoodika: Vaatlusalusteks olid 10 Eesti korvpalli- tiivsuse kohta. taktikaliste meistrivõistluste esiliiga meeskonna liiget. Mõõt- korvpalli- olukordade mised toimusid põhihooaja algusest Kokkuvõte: Kaks-kolm treeningut ning üks-kaks meistrivõistluste finaalmängudeni kuuel korral. Mängulise tegevuse võistlusmängu nädalas ei arenda Eesti harjutamisele ja esiliiga hindamiseks kasutati EKL-i (Eesti Korvpalliliit), meistrivõistluste esiliiga mängijate kiirus-jõuala- koostööle. meeskonna PIR-i (mängija efektiivsuse indeks) ja PER-i seid kehalisi võimeid. Efektiivsuse näitajad PIR ja liiget. (mängija efektiivsuse hinne) valemeid, lähte- PER korreleerusid treeneri subjektiivse arvamusega andmed saadi mänguprotokollidest. mängijate efektiivsuse kohta, kuid ei seostunud kiirus-jõualaste testide tulemustega. Tulemused: Võistlushooaja jooksul keskmiselt kaks-kolm ühistreeningut ning üks-kaks võistlus- Märksõnad: korvpallurid, kiirus-jõualased mängu nädalas ei muutnud kiirus-jõualaste võimed, võistlushooaeg, mänguline efektiivsus

THE DYNAMICS OF BASKETBALL PLAYERS SPEED AND STRENGTH ABILITIES DURING COMPETITION SEASON AND IT’S CORRELATION WITH PERFORMANCE EFFICIENCY RATING

Abstract

Aim: The aim of the study was to analyze male most significantly (p < 0.05) with other tests (with Sissejuhatus basketball players’ speed and strength physical medicine ball throw test r = - 0,71; countermove- Testimine on periodiseerimise tähtis osa. Registree- abilities dynamics (speed-, agility-, agility with ball ment jump r = - 0,67; agility test with ball handling r ritud tulemuste põhjal saadakse objektiivset tagasi- handling-, vertical jump- and medicine ball throw = 0,66; countermovement jump with arm swing r = Viimase 30 aastaga on tänapäevases korvpallis sidet treeningprotsessi mõjust mängijale ning vaja- tests) during competitive season, find interrelations - 0,60). There were also significant (p < 0.05) inter- muutunud mängijad tunduvalt suuremaks ja jõuli- duse korral on võimalik teha muudatusi treening- between them and with players’ efficiency ratings. relations between 20 m sprint, vertical jump and semaks. Seda seetõttu, et kõrgelt on hakatud väär- plaanidesse (Foran ja Pound, 2007). Eri tasemega Examine these results with coaches’ subjective view. agility test with ball handling. The values of EKL, tustama kehalise ettevalmistuse tähtsust. Tippta- korvpalluritel on ka erineva tasemega kehalised PIR and PER formulas correlated with coaches’ semel korvpallurid sooritavad kehaliste võimete võimed ja mänguline efektiivsus, mistõttu on nende Methods: The participants were 10 Estonian baske- subjective view of players’ efficiency. arendamiseks treeninguid terve aastase treening- ja faktorite tasemete määramine igas võistkonnas tball first division team members. Testing was võistlusperioodi vältel. Treeningprogrammid alati oluline ja annab treeneritele väärtuslikku carried out 6 times from the beginning of the Conclusions: averagely 2-3 team trainings and 1-2 hõlmavad nii jõu-, kiiruse-, liikuvuse kui ka informatsiooni kõigi mängijate kohta. hüppevõime alaste võimete arendamist (Cormery jt, Uurimustöö eesmärk oli jälgida Eesti korvpalli- regular season until the play-offs. Playing efficiency competitive games during competitive season did Eri tasemega 2008; Drinkwater jt, 2008; Foran ja Pound, 2007). meistrivõistluste esiliiga paremikku kuuluvate was calculated by EKL, PIR and PER formulas, data not develop players’ speed and strength abilities. korvpalluritel was obtained from protocols. The values of EKL, PIR and PER formulas correlated Korvpallurite kehaliste võimete testimine on vajalik korvpallurite kiirus-jõualaste kehaliste võimete on ka erineva with coach’s subjective view of players’ efficiency sportlaste taseme ning treeningmetoodikate sobi- dünaamikat võistlushooaja vältel ning leida selle tasemega Results: Averagely 2-3 trainings and 1-2 competi- but did not bind with speed and strength physical vuse hindamiseks (Bompa ja Haff, 2009; seosed mängulise efektiivsusega. Selleks määrati tive games weekly during competitive season did testing results. Drinkwater jt, 2008; Foran ja Pound, 2007; Shalfawi korvpallurite plahvatusliku jõu ja kiirusvõimete kehalised not change speed and strength physical level. jt, 2011), samuti individuaalsete tugevuste ja taseme dünaamika võistlushooaja jooksul. Hinnati võimed ja Testing results and efficiency formulas did not have Keywords: basketball, competition season, physical nõrkuste ning treeningpauside või saavutusvõime korvpallurite mängulist efektiivsust ning leiti selle mänguline significant interrelations. Agility test correlated abilities, efficiency rating muutuste registreerimiseks (Bompa ja Haff, 2009). seosed kiirus-jõualaste võimete tasemega. efektiivsus. 20 21 Metoodika Joonis 1. Liikuvuse testi ning liikuvuse testi koos palli põrgatades. Arvesse läks kahest jooksust V – mängija tehtud vead pallikäsitsusega sooritus. parema tulemus. VM – mängijale tehtud vead UURINGU KORRALDUS JA VAATLUSALUSTE Üleshüppetestid: Üleshüpe paigalt käte hoota RVV – ründevigu võetud ISELOOMUSTUS (ÜHKP). Tulemused registreeriti infrapuna- PKVK – pallikaotuseni viinud kaitsetegevus Korvpallurite treeningtegevuse käigus registreeriti hüppemati abil kümnendiksentimeetrise täpsusega. PPO – pooleks palli olukorrad 2014/2015. võistlushooaja jooksul kuuel korral Sportlasel oli kolm katset. Arvesse läks kolmest KMVP – kaitstava mehe visatud punktid nende kehaliste võimete tasemed. Kehaliste võimete katsest parima tulemus. mõõtmised toimusid kord kuus põhihooaja algusest Üleshüpe paigalt käte hooga (ÜHKH). Tulemused (2014. aasta september) kuni finaalmängude algu- registreeriti infrapuna-hüppemati abil kümnendik- Valemite keskmiseid tulemusi võrreldi kehaliste seni (2015. aasta märts). sentimeetrise täpsusega. Sportlasel oli kolm katset. võimete testide tulemustega samadel perioodidel. Uuringu vaatlusalusteks olid 10 Tartu korvpalli- Arvesse läks kolmest katsest parima tulemus. Samuti arvutati valemite abil mängijate võistlus- meeskonna mängijat (keskmine pikkus 191,6 ± 7,3 Kiirusliku jõu test: topispalli (5 kg) heide ette hooaja keskmised efektiivsuse tulemid ning cm ja vanus 24,3 ± 2,3 a), kes osalesid Eesti esiliiga (TOPIS). Sportlane seisis joone taga, pall kahes käes võrreldi neid treeneri subjektiivse arvamusega korvpallimeistrivõistlustel. Vastavalt mängijate ees-ülal ning heitis selle jalge vahelt ette. Pärast mängijate efektiivsuse kohta. positsioonidele väljakul (kesk-, ääre- ja tagamän- palli kätest lahtilaskmist võis sportlane üle joone Kehaliste võimete testide ajad ning vastava testi- gijad) jagati mängijad kahte gruppi: pikemad (n = 5; astuda. Heite kaugus määrati kaugusmõõturi Leica misega seostatud mängulised näitajad protokolli- pikkus 197,0 ± 3,6 cm; vanus 24,0 ± 3,4 a) ning Disto A2 (Leica, Saksamaa) abil sentimeetrise dest on esitatud tabelis 2. lühemad (n = 5; pikkus 186,2 ± 5,6 cm; vanus 24,6 ± täpsusega. Arvesse läks kolmest katsest parima 1,5 a). tulemus. Tabel 2. Testimise ajad ning Valemite kasutatud protokollide arv keskmiseid Mängijate treeningkoormus võistlushooaja KORVPALLURITE MÄNGULISTE NÄITAJATE jooksul on esitatud tabelis 1. Testimise Testimisega seostatud protokollide tulemusi võrreldi KASUTATUD KIIRUS-JÕUALASTE REGISTREERIMINE JA KASUTEGURI Treeningkoormused varieerusid võistlushooaja MÄÄRAMINE aeg ajavahemik ning arv kehaliste vältel vastavalt mängugraafikule. Keskmiselt kord TESTIDE KIRJELDUSED: võimete testide Kiirus-jõualaste kehaliste võimete tulemusi võrreldi 29.09.2014 01.10.2014–04.11.2014 (4 võistlusmängu) nädalas toimus Eesti esiliiga võistlusmäng. Võist- Jooksutest: 20 m sprint püstilähtest (20M). Sport- tulemustega lusmängule eelneval pallitreeningul keskenduti lane seisis stardijoone taga stardiasendis ning mängijate statistiliste näitajatega võistlusmän- 05.11.2014 05.11.2014–02.12.2014 (4 võistlusmängu) samadel rohkem taktikaliste olukordade harjutamisele ja alustas jooksu starteri märguande peale. 20 m gudes. Korvpallurite statistilised andmed võistlus- 03.12.2014 03.12.2014–19.01.2015 (5 võistlusmängu) koostööle. Nädala teine pallitreening oli seevastu kaugusel oleval finišijoonel registreeris mängija mängude kohta saadi võistlusmängude tehnilistest 20.01.2015 26.01.2015–24.01.2015 (4 võistlusmängu) perioodidel. intensiivsem. Lisaks eelnevale osales võistkond puusa kõrgusel asuv infrapunaandurite süsteem protokollidest, mis olid saadaval korvpalliportaalis 25.02.2015 25.02.2015–22.03.2015 (3 võistlusmängu) korvpallis ka Tartumaa meistriliigas, kus vaadel- jooksu aja sajandiksekundilise täpsusega. Arvesse www.basket.ee. Andmete põhjal koostati mängijate 23.03.2015 23.03.2015–18.04.2015 (4 võistlusmängu) daval perioodil toimusid karikaturniiri mängud (2 läks kahest jooksust parema tulemus. kasutegurid EKL-i (EKL, 2015), PIR-i (Turkish mängu oktoobris ning 2 mängu novembris) ning Liikuvuse test: T-jooks (TTEST), kujutatud joonisel Airlines Euroleague, 2015) ning PER-i (Taylor, 2007; Lisaks võrreldi ka kehalise võimekuse teste põhiturniiri mängud (4 mängu detsembris, 2 1. Sportlane seisis stardijoone taga stardiasendis NBA, 2011) valemeid kasutades. omavahel, et selgitada nende omavaheliste korrela- mängu jaanuaris, 2 mängu märtsis ning 1 mäng ning alustas jooksu starteri märguande peale. Ta tiivsete seoste olemasolu. aprillis). spurtis 9 m kaugusel oleva tähiseni (40 cm kõrgune EKL-i valem: (P – MV + LP + RS + VL + BV –PK) / t koonus), puudutas seda käega, seejärel liikus külg PIR-i valem: (P + LP + RS + VL + BV + VM) – (MV + Tulemuste statistiline töötlus KEHALISTE VÕIMETE MÄÄRAMINE ees kaitseliikumisega vasakule 4,5 m kauguse tähi- MVV + PK + SB + V) Andmetöötluseks kasutati andmetöötlusprog- Korvpallurite kiirus-jõualaste kehaliste võimete seni ning puudutas seda vasaku käega. Seejärel PER-i valem: PVM * 0,75 + PM * 2 + VVM * 0,75 + rammi Microsoft Excel 2010. aasta versiooni määramiseks kasutati jooksu-, liikuvus-, liikuvuse toimus suunavahetus ning külgsuunaline liikumine VVS + RS + RL * 1,5 + PK * 1,5 + KMVP / 2 + KL + RVV (Microsoft, USA). Uuringu tulemuste kohta leiti koos pallikäsitsusega, üleshüppe- ja kiirusliku jõu parempoolse tähiseni ning selle puudutamine * 2 + PKVK + BV + VL + PPO + V aritmeetilised keskmised (X) ja standardvead (SE). teste. Testitavad olid eelnevalt tutvunud testiproto- parema käega (9 m kaugusel teisest äärmisest tähi- Kehaliste võimete tasemete dünaamika analüüsiks kollidega ning sarnaseid teste-harjutusi ka treenin- sest). Seal toimus taas suunamuutus ning liikumine VALEMITES KASUTATAVATE kasutati ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ANOVA. gutel sooritanud. 4,5 m tagasi keskele, tähise puudutamine ning selg LÜHENDITE SELETUSED: Statistilise olulisuse nivooks võeti p < 0,05. Ajamõõtesüsteemina ja hüppekõrguse mõõtmi- ees liikumine stardijooneni. Külg ees liikudes Korrelatsiooniliste seoste leidmisel kontrolliti PVM – pealeviskeid mängust seks kasutati elektroonilist infrapunaanduritega polnud mängijal lubatud teha ristisamme. Lõppaeg eelnevalt andmete normaaljaotust. Aritmeetiliste PM – punkte mängust süsteemi Ivar (Spin Test, Eesti) ning viskekauguste registreeriti puusa kõrgusel asuva infrapunaandu- keskmiste erinevuse statistilise olulisuse hinda- mõõtmisel laserkaugusmõõtjat Leica Disto A2 rite süsteemi abil sajandiksekundilise täpsusega. VVM – vabaviskeid mööda misel kontrolliti ka F-kriteeriumi abil dispersioo- (Leica, Saksamaa). Arvesse läks kahest jooksust parema tulemus. VVS – vabaviskeid sisse nide erinevuse statistilise olulisuse puudumist. Liikuvuse test pallikäsitsusega: T-jooks palli KT – kasutegur Omavaheliste seoste olemasolu kontrolliti Pearsoni põrgatades (TTESTP). Testi ülesehitus oli sarnane P – visatud punktid koefitsiendi abil. liikuvuse testiga, kuid sportlane pidi raja läbima MV – möödavisked LP – lauapallid RL – ründelauapallid KL - kaitselauapallid Tabel 1. Mängijate treeningkoormused võistlushooaja jooksul RS – resultatiivsed söödud Septembri lõpp kuni detsembri esimene pool Pallitreeningud 2 x 1,5 h nädalas VL – vaheltlõiked Detsembri teine pool kuni jaanuari algus Individuaalne vormi hoidmine BV – blokeeritud visked PK – pallikaotused Jaanuari algus kuni finaalmängud Pallitreeningud 2 x 1,5 h nädalas t – mängus viibitud aeg Oktoober ja jaanuari teine pool Üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) treeningud MVV – mööda visatud vabavisked kuni veebruari lõpp 1 x 1,5 h nädalas lisaks pallitreeningutele SB – mängijale sooritatud viskeblokeeringud

22 23 Tulemused KEHALISTE VÕIMETE KORRELATIIVSED SEOSED arvamusasetusega ning ühe võrra erineva asetusega EFEKTIIVSUSEGA VÕISTLUSMÄNGUDES oli 3 tulemit). Pearsoni korrelatsioonianalüüsi abil KEHALISTE VÕIMETE DÜNAAMIKA Omavaheliste seoste tugevus vaatlusaluste kehaliste leitud seos treeneri subjektiivse arvamuse ning VÕISTLUSHOOAJA JOOKSUL võimete testide ning mängijate efektiivsuse valemi resultaatide vahel oli EKL-i puhul r = 0,61, Uuritavate liikuvuse testi (T-jooksu) tulemuste suhtes Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendi alusel on PIR-i korral r = 0,83 ning PER-il r = 0,90. dünaamika on toodud joonisel 2. Testis saavutasid esitatud tabelis 3. paremaid tulemusi lühemad mängijad, kuid statis- Tabel 5. Mängijad reastatud resultatiivsuse alusel, tiliselt olulisi muutuseid võistlushooaja vältel ei Tabel 3. Korrelatsioonikoefitsiendid mängijate alustades treeneri arvamuse, EKL-i, PIR-i ning PER-i esinenud. Jooniste arusaadavuse huvides on töös kehaliste võimete ning kasuteguri valemite järgi valemite põhjal parematest tulemustest märgitud neil vaid pikemate ja lühemate grupi stan- saadud efektiivsuse näitajate vahel Treeneri EKL-i valem PIR-i valem PER-i valem dardvead. arvamus Kehaliste EKL-i PIR-i PER-i võimete test valem valem valem T-jooksu tulemuste dünaamika Mängija 1 Mängija 1* Mängija 1* Mängija 1* 10.40 Liikuvuse test 0,57 0,06 –0,20 Mängija 2 Mängija 2* Mängija 2* Mängija 2* 10.20 Üleshüppetestide tulemuste dünaamika on välja Liikuvus + pall 0,42 0,26 0,12 10.00 Mängija 3 Mängija 4** Mängija 4** Mängija 4** T-jooksu tulemuste dünaamika toodud joonistel 5 ja 6. 20 m sprint 0,01 0,38 0,25 9.80 Keskmine 10.40 Mängija 4 Mängija 9 Mängija 7 Mängija 7 Pikemad

Aeg (s) Kasutatud 9.60 Käte hoota üleshüppe testi tulemuste dünaamika Üleshüpe käte hoota –0,27 –0,42 –0,18 10.20 Lühemad Mängija 5 Mängija 5* Mängija 5* Mängija 3 9.40 valemite 10.00 Üleshüpe käte hooga –0,34 –0,39 –0,16 52.00 Käte hoota üleshüppe testi tulemuste dünaamika 9.20 Mängija 6 Mängija 7** Mängija 6* Mängija 5** resultaatidel 9.80 Keskmine Topispalliheide –0,26 –0,25 –0,07 47.00 9.00 Pikemad 52.00 puudusid Aeg (s) 9.60 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar (*p < 0.05) Mängija 7 Mängija 6** Mängija 3 Mängija 6** Lühemad Keskmine 42.00 statistiliselt Joonis 2.9.40 Korvpallurite T-jooksu tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± SE). 47.00 Mängija 8 Mängija 8* Mängija 9** Mängija 8* Joonis 2. Korvpallurite T-jooksu tulemuste Pikemad olulised seosed 9.20 ! 37.00 KeskmineLühemad 42.00 Tulemustest on näha, et kasutatud valemite dünaamika võistlushooaja vältel (x± SE). (cm) Hüppe kõrgus Mängija 9 Mängija 3 Mängija 8** Mängija 9* korvpallurite Joonisel9.00 3 on toodud tulemuste dünaamika liikuvuse testis koos pallikäsitsusega. Võrreldes Pikemad resultaatidel puudusid statistiliselt olulised seosed 32.00 võistlushooaja algusega29-Sep oli5-Nov statistiliselt3-Dec mitteoluline26-Jan trend20-Feb tulemuste23-Mar paranemise suunas. 37.00 Lühemad korvpallurite kehaliste võimete testidega. Mängija 10 Mängija 10* Mängija 10* Mängija 10* kehaliste (cm) Hüppe kõrgus Joonis 2. Korvpallurite T-jooksu tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± SE). 27.00 Joonisel 3 on toodud tulemuste dünaamika liiku- 32.00 võimete 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar * valemi tulem langeb kokku treeneri järjestusega vuse testisT-jooksu koos koos pallikäsitsusega. pallikäsitsusega tulemuste Võrreldes dünaamika ! võistlus- KEHALISTE VÕIMETE OMAVAHELISED testidega. Joonisel11.50 3 on toodud tulemuste dünaamika liikuvuse testis koos pallikäsitsusega. Võrreldes Joonis27.00 5. Korvpallurite käte hoota üleshüppe testi tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ** valemi tulem eksib võrreldes treeneri järjestusega hooaja algusega oli statistiliselt mitteoluline trend Joonis± SE). 5.29-Sep Korvpallurite5-Nov 3-Dec käte26-Jan hoota20-Feb 23-Mar üleshüppe testi KORRELATIIVSED SEOSED võistlushooaja algusega oli statistiliselt mitteoluline trend tulemuste paranemise suunas. ! ühe koha võrra 11.00 tulemuste paranemise suunas. tulemusteJoonis 5. Korvpallurite dünaamika käte hoota üleshüppe võistlushooaja testi tulemuste dünaamika vältel võistlushooaja (x± vältelSE). ( X Tugev negatiivne seos oli 20 m sprindi aegade ning ± SE). 10.50 Käte hooga üleshüppe testi tulemuste dünaamika ! hüppetestide tulemuste vahel (r = –0,84). Statistili- T-jooksu koos pallikäsitsusega tulemuste dünaamika Keskmine 11.50 65.00 selt oluline negatiivne korrelatsioon oli ka liikuvuse 10.00 Arutelu Pikemad Aeg (s) Käte hooga üleshüppe testi tulemuste dünaamika testi ja käte hoota üleshüppe (r = –0,67) ning topis- 11.00 Lühemad 60.00 Teaduskirjanduse põhjal pole selge, kas ning mil 9.50 65.00 palliheite (r = –0,71) vahel. 55.00 määral on korvpallurite kehalised võimed seoses 10.50 60.00 9.00 Keskmine Keskmine efektiivsusega võistlusmängudes. Kehalisi võimeid 50.00 10.00 Pikemad Tabel 4. Kehalise võimekuse testide omavahelised 8.50 Pikemad 55.00 Aeg (s) on seostatud erinevate simulatsioonolukordadega 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar Lühemad 45.00 KeskmineLühemad seosed Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendi alusel 9.50 Hüppe kõrgus (cm) Hüppe kõrgus 50.00 Pikemad ning mänguajaga, kuid otseste mänguprotokollidest 40.00 Testid TTEST TTESTP 20M ÜHKP ÜHKH 9.00 9 45.00 Lühemad saada olevate statistiliste näitajatega mitte.

(cm) Hüppe kõrgus 35.00 TTEST 8.50 40.00 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar KEHALISTE VÕIMETE DÜNAAMIKA TTESTP 0,66* Joonis35.00 6. Korvpallurite käte hooga üleshüppe tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± Kiirus-jõualaste kehaliste võimete testides ei Joonis 3. Korvpallurite T-jooksu koos SE). 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar 9 ! 20M 0,25 0,02 esinenud kuude lõikes uuringu raames ANOVA pallikäsitsusega tulemuste dünaamika Joonis 6. Korvpallurite käte hooga üleshüppe tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± JoonisKiSE).irusliku jõu 6. testi Korvpallurite – topispalliheite testi tulemused käte on hooga esitatud joonisel üleshüppe 7. ÜHKP –0,67* –0,18 –0,84* ühefaktorilist dispersioonanalüüsi kasutades statis- võistlushooaja vältel (x± SE). ! tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel (x± SE).11 tiliselt olulisi muutuseid. Siiski tasuks välja tuua ÜHKH –0,60* –0,14 –0,84* 0,99* Kiirusliku jõu testi – topispalliheite testi tulemused on esitatud joonisel 7. Joonis 3. Korvpallurite T-jooksu koos pallikäsitsusega tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel mõned tähelepanekud. T-jooksus toimus tulemuste (20 X ± SE).m sprindi ehk jooksutesti tulemused on esitatud 11 TOPIS –0,71* –0,60* –0,13 0,42 0,28 paranemine kuni detsembrikuuni, jaanuarikuu Kiirusliku jõu testi – topispalliheite testi joonisel! 4. Olulisi tulemuste muutuseid võistlus- (*p < 0,05) mõõtmiste resultaadid jäid aga eelnevatele alla. 20 m sprindi ehk jooksutesti tulemused on esitatud joonisel 4. Olulisi tulemuste muutuseid tulemused on esitatud joonisel 7. hooaja vältel ei esinenud. T-jooksus toimus võistlushooaja vältel ei esinenud. Veebruari ja märtsi mõõtmisteks oli taastunud Topispalliheite testi tulemuste dünaamika MÄNGIJATE EFEKTIIVSUSE detsembrikuu tase. Eelnevat tulemuste kõikumist tulemuste 20 m sprindi testi tulemuste dünaamika VALEMITE RESULTAATIDE NING 3.90 võib seletada treeningkoormuse langusega paranemine kuni 15.00 3.80 TREENERI SUBJEKTIIVSE ARVAMUSE detsembri teises pooles ning jaanuari alguses. Sellel detsembrikuuni, 3.70 14.00 KORRELATIIVSED SEOSED perioodil oli mängijatel individuaalne vormi 3.60 jaanuarikuu 13.00 Keskmine Tabelis 5 on välja toodud mängijate võistlushooaja hoidmise kohustus, kuid sellest võis jääda väheks. 3.50 Keskmine Pikemad mõõtmiste Pikemad keskmine efektiivsus EKL-i, PIR-i ja PER-i valemite Jaanuari lõpust veebruari lõpuni toimunud

Aeg (s) 3.40 12.00 Lühemad resultaadid jäid 3.30 Lühemad (m) kaugus Heite järgi paremusjärjestuses. See on kõrvutatud tree- iganädalane ÜKE treeningkoormus lisaks pallitree- 3.20 11.00 neri subjektiivse arvamusega mängijate efektiivsuse ningutele võis mõjutada üleshüppetestide ning 20 aga eelnevatele 3.10 alla. 10.00 kohta. Kõigi kolme valemi järgi arvutatud mängijate meetri sprindi testi tulemuste langust veebruarikuu 3.00 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar 29-Sep 5-Nov 3-Dec 26-Jan 20-Feb 23-Mar efektiivsuse näitaja kokkulangevus treeneri subjek- mõõtmistel. Märtsikuu mõõtmisteks olid mängijad

Joonis 7. Korvpallurite topispalliheite tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± SE). Joonis 4. Korvpallurite 20 m sprindi testi tulemuste dünaamika võistlushooaja vältel ( X ± SE). tiivse arvamusega oli võrdne (10 mängijast 5 eelneva taseme taastanud. Tulemuste muutuseid Joonis 4. Korvpallurite 20 m sprindi testi tulemuste Joonis 7. Korvpallurite topispalliheite tulemuste! ! paiknes samas kohas treeneri subjektiivse võisid mõjutada ka mängijate individuaalsed tree- dünaamika võistlushooaja vältel (x± SE). dünaamika võistlushooaja vältel (x± SE). Üleshüppetestide tulemuste dünaamika on välja toodud joonistel 5 ja 6.

24 Kehaliste võimete korrelatiivsed seosed efektiivsusega võistlusmängudes 25 Omavaheliste seoste tugevus vaatlusaluste kehaliste võimete testide ning mängijate efektiivsuse suhtes Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendi alusel on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Korrelatsioonikoefitsiendid mängijate kehaliste võimete ning kasuteguri valemite järgi saadud efektiivsuse näitajate vahel Kehaliste võimete test EKL-i valem PIR-i valem PER-i valem Liikuvuse test 0,57 0,06 –0,20 Liikuvus + pall 0,42 0,26 0,12 20 m sprint 0,01 0,38 0,25 Üleshüpe käte hoota –0,27 –0,42 –0,18 10 Üleshüpe käte hooga –0,34 –0,39 –0,16 Topispalliheide –0,26 –0,25 –0,07

(*p < 0.05)

ningud võistlushooaja vältel, mida siinse uuringu Täiskasvanutele jäid tulemused siiski alla (9,21 ± uuringu lähenemist rakendama mitme korvpalli- testi abil saab kaudselt hinnata teisi korvpalluri käigus ei registreeritud. Kindlamate ja täpsemate 0,24 s Delextrati ja Coheni (2008) ning 9,07 ± 0,46 s võistkonna või suurema grupi vaatlusaluste peal. anaeroobse ja aeroobse võimekuse näitajaid. andmete saamiseks tuleks järgnevatel uuringutel ka Hoffmanni jt (1991) andmetel). Ka 20 meetri sprindi Seose olemasolu puudumine PER-i puhul võib tule- Eelnevate uuringute raames korreleerusid teiste seda tegurit arvesse võtta. testi tulemused (võistlushooaja keskmine 3,49 ± neda ka sellest, et saadaolevate protokollide põhjal korvpalluritele omaste kehalise võimekuse testi- Võrreldes pikemaid ja lühemaid mängijaid 0,23 s) jäid alla eelnevalt testitud täiskasvanutele: polnud võimalik kõiki tegureid valemisse kaasata dega tihedalt 20 m sprindi test, üleshüppetest ja omavahel, olid topispalliheite testis pikemad 3,29 ± 0,12 s (Delextrat ja Cohen, 2008). Käte hoota ning seetõttu oli kasutusel valemi lihtsustatud T-jooks ning see ilmnes ka siinses uuringus. mängijad mõnevõrra paremate tulemustega (+ 0,74 üleshüppe tulemustes (võistlushooaja keskmine versioon, võttes arvesse vaid olemasolevaid Treeneri subjektiivset arvamust ning mängijate ± 0,37 cm). Seda annab seletada nende antropo- 41,4 ± 6,9 cm) oldi võrdsel tasemel 18-aastaste andmeid mänguprotokollidest. kasuteguri ja efektiivsuse valemeid kõrvutades Treeneri meetriast tulenevate eelistega (kehapikkus, käte/ mängijatega, kuid jäädi alla 20-aastastele ning täis- Võrreldes kehaliste võimete teste omavahel, selgus, et mängijate järjestus EKL-i, PIR-i ning subjektiivne jalgade pikkus). Tulemusi interpreteerides ei kasvanutele (Delextrati ja Coheni (2008) andmetel ilmnesid mitmed Pearsoni korrelatsioonikordaja PER-i valemite alusel erines üksteisest, kuid tree- arvamus Võistkonna omanud see mõju aga teistes testides, gruppide vastavalt 41,4 ± 4,6 cm; 49,1 ± 5,9 cm ning 49,7 ± 5,8 kriitilist väärtust ületavad seosed. Sarnase testipro- neri arvamusega ühtisid need võrdsel määral (5 korvpallurite treeningkoormus tokolliga ning oma põhimõttelt sarnased olid käte täpset ning 3 ± 1 järjestust vastavas tabelis). vahelisi erinevusi ei esinenud. Varem on paremaid cm; Chaouachi jt (2009) uuringus täiskasvanutel mängulise kaks-kolm korda tulemusi pikematel mängijatel võrreldes lühema- koguni 61,9 ± 6,2 cm). Käte hooga üleshüppe teste hoota üleshüppe ning käte hooga üleshüppe tule- Korrelatsioonanalüüsi andmetel olid statistiliselt efektiivsuse ja keskmiselt tega leitud liikuvuse testi puhul (Jakovljevic jt, 2011). kõrvutades (võistlushooaja keskmine 47,5 ± 7,5 cm) mused (r = 0,99). Üleshüppetestide tulemused, mis olulised seosed treeneri subjektiivse arvamuse ning suhtes langes üks-kaks Drinkwateri jt (2008) ülevaateartikli põhjal on aga saavutati täiskasvanud tippkorvpalluritest mõne- kirjanduse andmetel iseloomustavad kõige pare- PIR-i ja PER-i valemi tulemuste vahel (vastavalt r = mini alakeha plahvatuslikku jõudu (Markovic jt, 0,83 ja r = 0,90). Treeneri subjektiivse arvamuse kokku valemite võistlusmängu leitud 20 m sprindi testis lühematel ehk tagamängi- võrra madalamaid tulemusi (Delextrati ja Coheni jatel paremaid resultaate. Siinses uuringus võis (2008) andmetel 56,6 ± 4,4 cm ning 62,7 ± 7,4 Hoff- 2004), korreleerusid tugevalt 20 m sprindi tule- tähtsust on põhjalikult uurinud Hoffmann jt (1996). tulemustega, nädalas ei pikemate ja lühemate mängijate erinevuste puudu- manni (1991) uuringus). Castagna jt (2009) on teinud mustega (mõlemal juhul r = –0,84). Alemdaroglu Nelja-aastase perioodi jooksul uuriti 29 Connec- kuid nimetatud arendanud Eesti mine olla tingitud vähestest vaatlusalustest. uuringu Itaalia amatöörkorvpalluritega, kelle (2012) uuringus jõuti samale järeldusele. ticuti ülikooli korvpallurit. Kehaliste võimete testi- valemite esiliiga tasemel Kuna võistlushooaja jooksul statistiliselt olulisi antropomeetrilised näitajad ning käte hooga üles- Kirjanduse põhjal peetakse head liikuvust üheks dest kasutati 1-KM rinnalt surumist ning kang turjal resultaatidel mängijate kehalisi muutuseid kiirus-jõualaste võimete testide tule- peamiseks korvpalluri efektiivsust tagavaks eeldu- kükki, 27 meetri sprinti, 2414 m jooksu, T-jooksu. hüppe tulemused (47 ± 5,7 cm) olid sarnased siinses puudus seos võimeid. mustes ei esinenud, võib järeldada, et võistkonna uuringus osalejate tulemustega. Seega võib üldista- seks (Abdelkrim jt, 2010; Chaouachi jt, 2009). Kasu- Neid sooritati iga võistlushooaja alguses. Kehaliste kiirus-jõualaste treeningkoormus kaks-kolm korda ja keskmiselt tult öelda, et Eesti esiliiga tasemel võistkonnal tusel on erinevad valiidsed ja reliaabsed liikuvuse võimete testi tulemusi kõrvutati mängijate mängu- üks-kaks võistlusmängu nädalas ei arendanud Eesti piisas edukaks korvpallimänguks kehaliste võimete testid korvpalluritele, näiteks Y-jooks (Lockie jt, ajaga, treeneri subjektiivse arvamuse ning mängu- võimetega. esiliiga tasemel mängijate kehalisi võimeid, vaid oli tasemest, mis on välismaise kirjanduse põhjal 2014) või uudne test, mis hõlmab nii ründetegevust kogemusega. Treeneri subjektiivse mängijate hinda- sobiv säilitavaks koormuseks. vastavuses kõrge tasemega noormängijatega ning (otse ja diagonaalsuunas kiirendused) kui ka kaitse- mise ning reaalse mänguaja vahel leiti tugev seos Kirjanduse põhjal on isegi noormängijatel tree- regionaalsel tasemel mängivate amatöörkorvpallu- tegevust (selg ees diagonaalsed liikumised) (Dele- (r > 0,80). Madalad ja mõõdukad seosed leiti ningkoormus kõrgem (3–4 pallitreeningut ning ritega. xtrat jt, 2015). Enam kasutatav on kirjanduse põhjal mänguaja ning kehaliste võimete testide vahel 45–60 minutit ÜKE treeningut nädalas) kui siinse Üldises treeningkoormuse doseerimises kasutas T-jooks (Abdelkrim jt, 2010; Delextrat ja Cohen (r väärtused 0,30–0,50), tugevamad nendest olid uuringu raames. Tipptasemel on see näitaja veelgi võistkond eelnevalt edukaks osutunud strateegiat. 2008; Read jt, 2013) ning tipptasemel korvpalluritel 27 m sprindil ning üleshüppetestil. Regressioon- kõrgem: 6–7 pallitreeningut ning 120–135 minutit Võistlusmängule eelnevad treeningud olid ülesehi- on Delextrati ja Coheni (2008) andmetel vastava analüüsi abil leiti, et mängija mänguaja ennustaja ÜKE treeningut nädalas. (Abdelkrim jt, 2010) Kuna tuselt vähem intensiivsed, keskenduti taktikale. testi tulemus keskmise tasemega mängijatest oli 56–86% ulatuses treeneri subjektiivne arvamus kiirus-jõualase võimekuse tähtsus on korvpallis Nädala teine treening oli aga intensiivsem. Sarnast kõrgem (+6,2%). Siinse uuringu raames korreleerus ning 6–20% ulatuses kehalised võimed. Eemaldades pärast 2000. aastal FIBA reeglite muudatusi lähenemist on kasutanud ka näiteks Itaalia tipp- see test kõige enam ka teiste kiirus-jõualaste treeneri arvamuse ja mängija kogemuse kompo- (rünnakuaja lühendamine 30-lt sekundilt 24-le; korvpallurid Manzi jt (2010) uuringus. Treening- võimete testide tulemustega (topispalliheitega r = nendi, leiti, et kehaliste võimete tähtsus tõusis palli keskjoonest ületuleku aja lühendamine 10-lt koormuseid jälgides selgus uuringus, et mängijate –0,71; käte hoota üleshüppega r = –0,67, liikuvuse 64–81%ni. Uuring kinnitab kehaliste võimete seost sekundilt 8-le; mänguaja muutus kahelt 20-minuti- individuaalse treeningkoormuse jälgimiseks testis pallikäsitsusega r = 0,66, käte hooga üleshüp- mänguajaga, kuid põhiliseks määrajaks on siiski liselt poolajalt neljale 10-minutilisele veerandajale) valiidne meetod on mängijatepoolne treeningjärgne pega r = –0,60). Lisaks leiti mõõdukas seos (r = 0,60) treeneri arvamus. tõusnud (Abdelkrim jt, 2010; Cormery jt, 2008), väsimusastme kirjalik registreerimine (session RPE). liikuvuse testis pallikäsitsusega ning topispalliheite Uuringuga leiti, et treeneri subjektiivne arvamus tuleks lähtuvalt siinse uuringu tulemustest kiirus- See korreleerus Pearsoni koefitsiendi järgi pulsi- vahel. Käte hoota üleshüppe ning 30 m sprindi testi korvpallurite mängulise efektiivsuse suhtes langes jõualaste kehaliste võimete arendamiseks raken- testriga saadud infoga vahemikus 0,69 kuni 0,85 puhul on ka varem leitud statistiliselt olulisi seoseid kokku EKL-i, PIR-i ja PER-i valemite tulemustega, dada suuremat treeningkoormust. Samas ei tohi ära (p < 0,001). Seega sobiks lisaks kehaliste võimete (Alemdaroglu, 2012). kuid nimetatud valemite resultaatidel puudus seos unustada ka aeroobse võimekuse olulisust. Abdel- muutuste registreerimisele ja võrdlemisele kasu- On leitud, et tippkorvpalluritel on paremad üles- kiirus-jõualaste võimetega. See võis olla tingitud krimi jt (2010) uuringu järgi on täiskasvanud eliit- tada mängijate füüsilise ning psühholoogilise hüppetesti tulemused kui keskmise tasemega sellest, et Eesti esiliiga tasemel võistlemiseks pole mängijatel see näitaja noorematest korvpalluritest seisundi hindamiseks ka üldise väsimusastme mängijatel (+8,8%) (Delextrat ja Cohen, 2008). kiirus-jõualased kehalised võimed esmatähtsad. (18–20-aastased) tunduvalt kõrgem (24–48%). registreerimist mängijate enda poolt pärast treenin- Siinses uuringus korreleerusid üleshüppetestide Efektiivsuse võivad suuremal määral tagada mängi- Kuigi statistiliselt olulist arengut mängijad võist- guid (Manzi jt, 2010). tulemused tihedalt 20 m sprindi testiga (r = –0,82 ja jate tehnilis-taktikaliste oskuste ja kogemuste lushooaja jooksul kiirus-jõualaste võimete testide –0,85). Olulisuse nivoo on ületatud ka varem pagas. tulemustes ei näidanud, oli mängijate valmisolek NÄITAJATE OMAVAHELISED SEOSED Chaouachi jt (2009) ning Shalfawi jt (2011) uurin- finaalmängudeks ehk võistlushooaja tähtsaimaks Eelnevates uuringutes on leitud simulatsioonründe- gutes. perioodiks siiski hea. Finaalmängude alguseks ehk olukordade ja antitsipatsioonivõime seose Positiivne seos on leitud ka pikemate distantsi- PRAKTILINE RAKENDATAVUS Eesti esiliiga märtsikuu mõõtmiste ajaks olid keskmised resul- olemasolu lühiajaliste sprindidistantsidega (r = 0,39 dega. Hoffmann jt (2000) leidsid 143,4 m pikkuse Uuringu tulemuste põhjal saab teha alljärgnevad tasemel taadid võistlushooaja kõrgeimal tasemel. kuni r = 0,56). Kaitseolukordade korral seos puudus. anaeroobse võimekuse testi (joonejooks, kus tuleb järeldused, mida saavad korvpallitreenerid arves- võistkonna Kehaliste võimete testide tulemusi eri vanuse- (Hucinski jt, 2007) Siinses uuringus võrreldi sprintida edasi-tagasi) ja üleshüppe vahel seose tada oma võistkondi treenides. liikuvuse testi gruppide tippkorvpalluritega kõrvutades selgub, et mängija efektiivsust kui tervikut kiirus-jõualaste vahemikus τ = 0,58 kuni 0,78. Positiivne seos on ka 1. Eesti korvpalli meistrivõistluste esiliiga yo-yo vastupidavusvõimete testi ning üleshüppe tasemel võistlevate korvpallurite plahvatusliku jõu keskmised Eesti esiliiga tasemel võistkonna liikuvuse testi kehaliste võimete testide tulemustega. Selgus, et keskmised tulemused (võistlushooaja keskmine 9,65 nende vahel puudus statistiliselt oluline seos. PIR-i tulemuste vahel (r = 0,62, p = 0,01) (Castagna jt, tase paigalt üleshüppe ja topispalliheite tulemuste tulemused ± 0,45 s) olid paremad, kui noormängijatel: 10,95 ± ja PER-i puhul puudusid seosed ega esinenud ka 2009). Lisaks sellele korreleerus üleshüppetest ka järgi ei muutu võistlushooaja jooksul (kaks-kolm olid paremad, 0,83 s 14-aastastel korvpalluritel (Jakovljevici jt, ligilähedasi tulemusi. Seda võib suure tõenäosusega Wingate’i anaeroobse võimekuse testi näitajatega treeningut ja üks-kaks võistlusmängu nädalas). kui on leitud 2011), 10,53 ± 0,67 s 18-aastastel ja 10,05 ± 0,44 s mõjutada ka siinse uuringu väike vaatlusaluste arv (maksimaalse võimsusega τ = 0,59, keskmise võim- 2. Eesti korvpalli meistrivõistluste esiliiga noormängijatel. 20-aastastel korvpalluritel (Abdelkrim jt, 2010). (n = 10). Kindlamate tulemuste saamiseks peaks susega τ = 0,76). Seega on võimalik, et üleshüppe- 26 27 Eelretsenseeritud teadusartikkel tasemel võistlevate korvpallurite kiirusvõimete PER-i valemeid, on positiivses korrelatiivses tase ei muutu võistlushooaja jooksul (kaks-kolm seoses meeskonna treeneri subjektiivse arvamu- treeningut ja üks-kaks võistlusmängu nädalas). sega. 3. Korvpallurite kehaliste võimete tasemete ja 5. Kõige informatiivsem Eesti esiliiga tasemel mängija efektiivsuse näitajate vahel puudub korvpallurite kiirus-jõualane test on T-jooksu Eesti esiliiga korvpalluritel statistiliselt oluline test, mille tulemused omavad kõige enam statis- seos, aluseks EKL-i, PIR-i ning PER-i valemid. tiliselt olulisi korrelatiivseid seoseid teiste kasu- 4. Hinnangud Eesti esiliiga korvpallurite tatud kiirus-jõualaste kehaliste võimete testide mängulisele efektiivsusele, kasutades PIR-i ja tulemustega.

Kasutatud kirjandus Abdelkrim, N. B., Chaouachi, A., Chamari, K., Chtara, M. Posi- th Cond Res 2000; 14(3): 261–64. tional role and competitive- level differences in elite-level Hoffmann, J. R., Fry, A. C., Howard, R., Maresh, C. M., Krae- men’s basketball players. J Stength Cond Res 2010; 24(5): mer, W. J. Strength, speed and endurance changes during 1346–55. the course of a division I basketball season. J Stength Cond Abdelkrim, N. B., Fazaa, S. E., Ati, J. E. Time-motion analysis Res 1991; 5(3): 144–49. and physiological data of elite under‐19‐year‐old basketball Hoffmann, J. R., Gershon, T., Maresh, C. M., Kraemer, W. J. players during competition. Br J Sports Med 2007; 41(2): Relationship between athletic performance tests and 69–75. playing time in elite college basketball players. J Stength Alemdaroglu, U. The relationship between muscle strength, Cond Res 1996; 10(2): 67–71. anaerobic performance, agility, sprint ability and vertical Hucinski, T., Lapszo, J., Tymanski, R., Zienkiewicz, P. The rela- jump performance in professional basketball players. J tionship between the speed of motor reaction and short- Hum Kinet 2012; 31: 149–58. distance runs and the effectiveness of play in defence and Bompa, T. O., Haff, G. G. Periodization : Theory and Methodo- offence in basketball. Kinesiol 2007; 39(2): 157–64. logy of Training. Champaign: Human Kinetics; 2009. Jakovljevic, S., Karalejic, M., Pajic, Z., Gardaševic, B., Mandic, Castagna, C., Chaouachi, A., Rampinini, E., Chamari, K., Im- R. The influence of anthropometric characteristics on the pellizzeri, F. Aerobic and explosive power performance of agility abilities of 14 year- old elite male basketball players. MIS PÕHJUSTAB ERINEVUSI elite Italian regional- level basketball players. J Strength Physic Educ Sport 2011; 9(2): 141–49. Cond Res 2009; 23(7): 1982–87. Lockie, R. G., Jeffriess, M. D., McGann, T. S., Callaghan, S. J., Chaouachi, A., Brughelli, M., Chamari, K., Levin, G. T., Abdel- Schultz, A. B. Planned and reactive agility performance in KESKMISES ELUEAS JA krim, N. B., et al. Lower limb maximal dynamic strength and semiprofessional and amateur basketball players. Int J agilty determinants in elite basketball players. J Stength Sports Physiol Perform 2014; 9(5): 776–71. Cond Res 2009; 23(5): 1570–77. Manzi, V., D’ottavio, S., Impellizzeri, F. M., Chaouachi, A., Cha- TERVENA ELATUD AASTATES Cormery, B., Marcil, M., Bouvard, M. Rule change incidence mari, K., et al. Profile of weekly training load in elite male on physiological characteristics of elite basketball players. professional basketball players. J Stength Cond Res 2010; Br J Sports Med 2008; 42(1): 25–30. 24(5): 1399–06. EUROOPA LIIDU RIIKIDES? Delextrat, A., Cohen, D. Physiological testing of basketball Markovic, G., Dizdar, D., Jukic, I., Cardinale, M. Reliability and players: toward a standard evaluation of anaerobic fitness. factorial validity of squat and countermovement jump J Stength Cond Res 2008; 22(4): 1066–72. tests. J Strength Cond Res 2004; 18(3): 551–55. VELDA BULDAS Tartu Ülikool (majandusteaduskond) Kontakt: [email protected], [email protected], Delextrat, A., Grosgeorge, B., Bieuzen, F. Determinants of NBA (National Basketball Association). What is PER?, 2011 Ehitajate tee 70 – 113, Tallinn, 12915, +372 539 738 38, +372 652 8043 performance in new test of planned agility for young elite http://espn.go.com/nba/columns/ basketball players. Int J Sports Physiol Perform 2015; 10(2): story?columnist=hollinger_johnjaid=2850240, 16.03.2015. 160–165. Read, P. J., Hughes, J., Stewart, P., Chavda, S., Bishop, C., et Lühiülevaade tuses osalemine, toitumisharjumused ja majandus- Drinkwater, E. J., Pyne, D. B., McKenna, M. J. Design and al. A needs analysis and field-based testing battery for bas- Uuringu eesmärk on identifitseerida rahvatervise likud tegurid on kõige tõenäolisemad põhjused, interpretation of anthropometric and fitness testing of basketball. Strength Cond J 2014; 36(3): 13–20. mõjutegurid, mis on kõige tõenäolisemad põhjused, miks KE ja TEA on EL-i liikmesriikides erinev. miks keskmine eluiga (KE) ning tervena elatud Loodud lineaarse regressiooni mudelites on saavu- ketball players. Sports Med 2008; 38(7): 565–78. Shalfawi, S. A. I., Sabbah, A., Kailani, G., Tonnesen, E., Enok- aastate (TEA) arv Euroopa Liidu (EL) riikides on tatud väga kõrge variatsioonikordaja väärtus, sõltu- EKL (Eesti Korvpalliliit). Kasulikkuse tegur, www.basket.ee/ sen, E. The relationship between running speed and mea- erinev. Analüüsis on kasutatud makroandmestikku, matud tunnused koos võimaldavad kirjeldada 87,1– et/meeste-esilliga/2/statistika/?etapp=0japaram=15, sures of vertical jump in professional basketball players: a andmed on koondatud avalikest andmebaasidest ja 90,0% KE variatiivsusest ja 74,5–81,3% TEA varia- 16.03.2015. field-test approach. J Strength Cond Res 2011; 25(11): alusuuringutest. Korrelatsioonianalüüsi abil on tiivsusest. Ootustele vastupidiselt ei oma riskikäitu- Foran, B., Pound, R. Complete Conditioning for Basketball. 3088–92. tuvastatud erinevate mõjutegurite korrelatsioonid mist, kehakaalu, keskkonnariske ja arstiabi taset Champaign: Human Kinetics; 2007. Taylor, D. Performance rating for Basketball. 2007. http:// KE ja TEA-ga, lineaarse regressiooni abil on kind- kirjeldavad muutujad KE ja TEA-ga tugevaid Hoffmann, J, R., Epstein, S., Einbinder, M., Weinstein, Y. A www.highbeam.com/doc/1G1-162572683.html, 16.03.2015. laks tehtud, kui täpselt on võimalik kaasatud sõltu- korrelatsioone ning seetõttu ei ole tõenäoline, et comparison between the wingate power test to both ver- Turkish Airlines Euroleague. Performance Index Rating, matute muutujate abil prognoosida KE-d ja TEA-d. need tegurid on peamisteks põhjusteks erinevustes Analüüsi tulemused näitavad, et liikumisharras- tical jump and line drill tests in basketball players. J Steng- http://www.euroleague.net/main/statistics, 16.03.2015. elueas ja tervena elatud aastates EL-i riikides.

28 29 Märksõnad: rahvatervise mõjutegurid, korrelat- keskendunud kas ühele mõjutegurile või ühele sioonianalüüs, prognoosimudelid, Euroopa Liit mõjutegurite grupile, on olemas ka kompleksuurin- Keywords: Public health impact factors, Correla- guid, mis käsitlevad mitme teguri mõju paralleel- tion analysis, Prediction models, European Union selt. EL-is tehtud kompleksuuringute näitena võib Liikumi- JEL klassifikatsioon: H71, H75, I150 tuua uuringuid Seke jt (2013) ja Eurobarometer 272. USA-s tehtud uuringutest tuntuim on ehk Reming- sharrastuses Sissejuhatus osalemine, toni ja tema kaasautorite poolt 2015. aastal aval- Tegurid, mis mõjutavad KE ja TEA pikkust, variee- datud tervisereitingute uuring, kus USA piirkonnad toitumisharjumused ruvad maailma riikides ja piirkondades, sõltudes reastati tervise hinnangute alusel. Igale tegurile ja majanduslikud suuresti riikide arengutasemest. Kui arengumaades määrati osakaalud korrelatsioonide ja eksperdihin- tegurid on kõige on eluea olulisteks mõjuteguriteks laste suremus ja nangute alusel (Remington jt, 2015). Korrelatsioon tõenäolisemad vaesus, siis kõrgelt arenenud ühiskondade prob- ja regressioon on mitut tegurit käsitlevates võrdlu- põhjused, miks leemid on seostatavad liigse luksusega. Kuigi EL suuringutes enim kasutatud meetodid. Prognoosi- Piisaval määral KE ja TEA on EL-i tervikuna moodustab ühe enim arenenud piirkonna mudeleid tervise tulemi prognoosimiseks on loodud regulaarne liikmesriikides maailmas, on selle sees siiski tuvastatud kaks selgelt mitmeid (nt Sullivan, 1971; Chen ja Cheng, 2006; liikumis- eristuvat regiooni: Lääne- ja Põhja-Euroopa, kus KE erinev. Zhu jt, 2011; Tan jt, 2013; Kruckhek ja Molchanova, harrastuses on üle 75 aasta, ning Kesk- ja Ida-Euroopa, kus KE 2013). Sõltumatuteks muutujateks neis mudelites osalemine on alla 75 eluaasta (Jaworska, 2014; Mackenbach, võivad olla kas mikrotasandi tervisenäitajad või pikendab meie 2013a; Mackenbach, 2013b; Mackenbach, 2014). makrotasandi rahvatervise mõjutegurid. Sõltuva Enamasti eeldatakse, et KE ja TEA pikkus sõltub tegurina või võrdluse alusena on kompleksuurin- eluiga umbes rahvatervise mõjuteguritest, mida saab liigitada gutes enamasti kasutatud KE-d (nt Seke jt, 2013; viis aastat, seda elustiili ja keskkonna teguriteks. Elustiili teguriteks Mayer-Foulkes, 2001), aga ka TEA-d. Uuringus just tervena on isiku tasandil tehtud valikud: alkoholi, tubaka ja Tareque jt (2013) võrdlesid autorid, kas isikute elatud aastate narkootikumide tarbimine, toitumisharjumused, hinnang oma tervisele langeb kokku nende tegeliku võrra. osalemine liikumisharrastuses ja spordis ning tervise tulemiga, ja tuvastasid, et enamasti on see orienteeritus arenemisele ja õppimisele (EC, Health nii. Mõnes ülevaateuuringus on võrreldud seni and Food Safety). Keskkonnategurite all mõeldakse loodud prognoosimudeleid (nt O’Mara-Eves jt, 2015; nii füüsilist kui ka majanduslikku ja sotsiaalset Chen ja Cheng, 2006, Hendryx jt, 2014), nende keskkonda ning samuti liigitatakse sinna meditsiini ennustuse täpsust või rakendatavust teistes piir- tase ja osalemine preventiivsetes meditsiinilistes kondades. uuringutes (EC, Health and Food Safety). Lisaks Selles, kumb tegurite grupp mõjutab meie tervist mõjutab tervise tulemit meie geneetiline pagas, enam, kas elustiili või keskkonna tegurid, ei ole poliitilised (Mackenbach, 2013a; Mackenbach, uurijad üksmeelse lahendini jõudnud. Mitmed 2013b) ja ajaloolised põhjused (Mackenbach, 2014), autorid rõhutavad kas geneetilise pärandi või meie kuid võimalik ka, et näiteks kliima või muud oma valikute olulisust. McGinnis jt (2002) hindab tegurid. Kui suur mõju võib olla teguritel, mis geneetiliste faktorite mõjuulatuseks 30%, samas traditsioonilisse rahvatervise mõjutegurite loete- jätab uuring Remington jt (2015) geneetilised lusse ei kuulu, on võimalik kindlaks teha nii, et tegurid üldse kõrvale ning hindab suurimaks uurida, kui suure osa KE variatiivsusest selgitavad sotsiaalmajanduslike tegurite mõju (40%), elustiili traditsioonilised tegurid. barometer 272b ja 272c, 2007). On kindlaks tehtud, 2010). On ka leitud, et kõrgem ebavõrdsuse tase tegurite mõjuulatuseks hindab see uuring 30%, Elustiili teguriteks Senised uuringud on tuvastanud, et KE ja TEA-ga et riskide kuhjumisel ei ole nende liitumisel tekkiv tingib madalama spordis osalemise määra (Kay, meditsiinilise abi osaks 20% ning füüsilise kesk- on positiivselt seotud elukestev õppimine ja hari- on isiku tasandil mõju lineaarselt kasvav, vaid kuhjunud riskid 2000), samuti spordi infrastruktuuri puudumine konna mõjuks 10% (Remington jt, 2015). dustase (Coalter jt, 1995; Ingelhart, 1997; Farrell & võimenduvad (Moy jt, 2014). Kuna isikud teevad (Wicker jt 2013; Humpel jt, 2002; Owen jt, 2004; Siinses uuringus ei püüta tegureid või tegurite tehtud valikud: Shields, 2002; Breuer, 2006; Coalter, 2007; oma valikuid sageli sisemisest motivatsioonist tule- Hallmann jt, 2012). Füüsilisest keskkonnast tule- gruppe mõju ulatuse alusel reastada. Eeldatakse, et alkoholi, tubaka Mackenbach jt, 2008; Vella jt, 2014; Dziubiński, nevatel põhjustel, võib ka motivatsioon mõjutada nevad riskid, nagu elektromagnetlained, reostus või üksikisikute käitumise ja keskkonna tegurite mõjud ja narkootikumide 2014), piisavas koguses puu- ja juurvilja söömine tervise tulemit ja seeläbi eluea pikkust. müra, avaldavad oodatavalt KE ja TEA pikkusele summeeruvad riikide tasandil makronäitajateks, tarbimine, (Lloyd-Williams jt, 2014) ning spordis ja liikumis- Teine oluline isikute valikuid tingiv põhjus on negatiivset mõju (EC, Eurobaromeeter 272a, 2007; ning uuritakse nende makronäitajate korrelat- toitumis- harrastuses osalemine (Alzahrani jt, 2014; Moy jt, majanduslikud võimalused. Neid võib vaadelda ja Eurobaromeeter 347, 2010; Hendryx jt, 2014). sioone KE ja TEA-ga. Need korrelatsioonid ei näita, harjumused, 2014). On kindlaks tehtud, et mitmed pikaajalised analüüsidesse kaasata kas isiku tasandil või riigi Hendryx jt (2014) näitas, et keskkonnasaaste mõju kas teguril on meie elueale mõju või mitte, korrelat- osalemine haigused on tingitud meie enda valikutest, sh füüsi- tasandil makronäitajateks summeerituna. Keskkon- võib olla senistes uuringutes oluliselt alahinnatud sioonid näitavad vaid seda, millised tegurid on EL-i lisest aktiivsusest (Poortinga, 2007), ning et piisaval nast tulenevate tegurite mõju on käsitlenud samuti liikmesriikides erinevas seisus ja kui tugev on liikumis- ning neid mõjutegureid tuleks tähelepanelikumalt määral regulaarne liikumisharrastuses osalemine arvukad uuringud. KE ja TEA pikkus on oodatavalt uurida ja analüüsida. Samas ei pruugi füüsilise nende tegurite koosmuutumine KE ja TEA-ga. Tugev harrastuses ja pikendab meie eluiga umbes viis aastat, seda just positiivselt seotud isikute elatustaseme ja sissetule- keskkonna negatiivsed mõjud linnastunud aladel korrelatsioon annab põhjuse arvata, et vastav tegur spordis ning tervena elatud aastate võrra (Holme ja Anderssen, kuga (Townsend ja Davidson, 1988; Zhang jt, 2011), statistikas ilmneda (Kruckhek ja Molchanova, 2013), võib mängida olulist rolli eluea pikkuse erinevustes, Mitmed autorid orienteeritus 2015). Elustiili tegurite uuringuid viiakse EL-is läbi mida on võimalik põhjendada üldisele elukvali- kuna linnades korvavad selle negatiivse mõju nõrk või olematu korrelatsioon viitab seose puudu- rõhutavad kas arenemisele ja regulaarselt ning tulemused on koondatud Euro- teedi, toitumistavade ja meditsiiniabi kättesaada- parem meditsiinilise abi kättesaadavus, mitmekesi- misele. geneetilise baromeetri uuringutes. Uusimaks liikumisharras- vuse sõltuvusega sissetulekust. Paljud uurijad on semad toitumisvõimalused, parem juurdepääs õppimisele. Metoodika ja kaasatud andmed pärandi või tuses ja spordis osalemist käsitlevaks uuringuks selgitanud eluea ja tervise sõltuvust sissetulekust ka spordiklubidele ning hulk muid tegureid. Just meie oma võib pidada Eurobaromeetri 412 uuringut aastast nii, et sissetulekute tase mõjutab võimalusi osaleda meditsiinilise abi olulisust on oma 2013. aasta Selles uuringus kasutatakse korrelatsiooni ja linea- valikute 2014. Eeldatavalt negatiivselt on KE ja TEA pikku- spordis ja liikumisharrastuses (Preston, 1975; uuringus rõhutanud Mackenbach ja McKee. arse regressiooni analüüsi. Korrelatsioonianalüüsi olulisust. sega seotud alkoholi ja tubaka tarbimine (EC, Euro- Breuer ja Wicker, 2008; Downward ja Rasciute, Kui enamik tervise mõjutegurite uuringuid on abil tehakse kindlaks sõltumatute muutujate koos-

30 31 muutumise määr sõltuva muutujaga, lineaarse harrastuses osalemist liiga kalliks (EC, Special negatiivsed ning ootuspäraselt positiivsed õppimis- vaid korrelatsioone, tugevad ootuspärase suunaga regressiooni abil testitakse, kui suurt osa sõltuvate Eurobarometer 412, 2014), (B6) avaliku sektori ja söömisharjumustega ning spordis ja on korrelatsioonid vaid mõne pikaajalise haiguse muutujate variatiivsusest on võimalik selgitada kulud spordi valdkonnale eurodes elaniku kohta liikumisharrastuses osalemise määradega. esinemissagedusega, elatustaset peegeldavate kaasatud sõltumatute muutujate abil. Sõltuvateks (EC, Eurostrategies, 2011), (B7) kodumajapidamiste Keskkonnateguritest on KE-l olulised näitajatega (SKP elaniku kohta ja mediaanpalk) muutujateks on KE ja TEA, sõltumatuteks kulutused spordile ja liikumisharrastusele eurodes korrelatsioonid SKP-ga elaniku kohta, mediaanpal- ning ka linnastumise määraga korrelatsioon TEA-ga Kuigi muutujateks 37 rahvatervise mõjutegurit (neist 17 elaniku kohta (EC, Eurostrategies, 2011); gaga, spordi infrastruktuuri olemasoluga, eraisikute on positiivne ja oluline 0,01 tasandil. Tulem näitab, linnastumisel elustiili tegurit ja 20 keskkonna tegurit), mida järg- Infrastruktuuri ja kohalike omavalitsuste toetust käsit- ja avaliku sektori toetuse suurusega spordile ning et kuigi linnastumisel on meie tervisele nii häid kui on meie nevalt täpsemalt kirjeldatakse. Tegurid on koon- levad tegurid − (B8) spordi infrastruktuuri kättesaa- samuti kolesterooliuuringutel osalemise määraga. ka halbu mõjusid, kaaluvad positiivsed mõjud nega- datud alamgruppidesse. Uuringust on välja jäänud davus (osakaal elanikkonnast, kes pidasid olukorda Teiste sõltumatute muutujatega on sõltuvate tiivsed üles. Keeruline on selgitada TEA tugevaid tervisele nii pere mõju käsitlevad tegurid, kuna neid on keeru- heaks või väga heaks, Special Eurobarometer 334, muutujate korrelatsioonid nõrgemad, puuduvad ootustele vastupidise suunaga korrelatsioone häid kui ka line makrotasandi võrdlustesse kaasata. 2010), (B9) kohalike omavalitsuste toetuse piisavus sootuks või omavad oodatule vastupidist suunda. meditsiiniuuringutes osalemist kirjeldavate teguri- halbu mõjusid, spordi ja liikumisharrastuse valdkonnale (osakaal Oodatule vastupidise suunaga seosed on tabelis 1 tega. kaaluvad Elustiili tegurid elanikkonnast, kes pidasid olukorda heaks või väga alla joonitud ja neid omavad sõltuvad muutujad Rohkem 0,01 ja 0,05 tasandil olulisi korrelat- positiivsed Elukestvas õppes ja liikumisharrastuses osalemise määrad heaks, Special Eurobarometer 334, 2010), (B10) mitmete keskkonna riskiteguritega ja preventa- sioone omavad sõltumatud muutujad KE-ga, mõjud − (A1) elukestev õpe ehk osakaal elanikkonnast, kes kohalike omavalitsuste toetus spordi ja liikumishar- tiivses meditsiinis osalemist kirjeldavate teguritega, TEA-ga on korrelatsioonid enamasti nõrgemad. Üks negatiivsed omandavad haridust ka pärast 25. eluaastat (Euro- rastuse valdkonnale (eurot elaniku kohta, EC, aga ka depressiooni esinemissageduse, kehakaalu, võimalik selgitus sellele on, et KE kohta on statisti- stat), (A2) osakaal isikutest, kes osalevad regulaar- Eurostrategies, 2011); karsklaste ja mittesuitsetajate osakaalu kirjeldavate lised andmed usaldusväärsemad, TEA andmed üles. selt liikumisharrastuses (vähemalt kaks korda Füüsilise keskkonna riskide näitajad (proportsioonid teguritega. võivad olla moonutatud tulenevalt andmete kogu- nädalas 30 minutit) (EC, Special Eurobarometer elanikkonnast) − (B11) reostus (vastused „reostus” TEA omab sõltumatute muutujatega vähem tuge- mise erinevustest eri riikides. 412, 2014); küsimusele „kui juttu tuleb keskkonnast, siis mis Istuvast eluviisist tingitud pikaajaliste haiguste esine- meenub sulle esimesena“, Special Eurobarometer missagedused (EC, Special Eurobarometer 272e, 2007) 365, 2011), (B12) elektromagnetväljad (vastused − (A3) isikute osakaal, kellel ei ole pikaajalisi „väga mures“ küsimusele „kui mures te olete potent- Tabel 1. Rahvatervise mõjutegurite korrelatsioonid elueaga ja tervena elatud aastatega haigusi, (A4) kardiovaskulaarsete haiguste esine- siaalsete elektromagnetväljade põhjustatud riskide Korrelatsioon Korrelatsioon tervena missagedus, (A5) skeleti ja lihaskonna haiguste pärast“, Special Eurobarometer 347, 2010), (B13) Elustiili tegureid kirjeldavad elueaga elatud aastatega esinemise sagedus, (A6) osteoporoosi esinemissa- arvutite radiatsioon (vastused „suures ulatuses“ muutujad Korrel. Korrel. gedus, (A7) depressiooni esinemissagedus; küsimusele „millises ulatuses teie hinnangul Pearsoni Sig. oodatav Pearsoni Sig. oodatav Kehakaalu ja söömisharjumusi kirjeldavad näitajad mõjutab teid mobiiltelefonide radiatsioon“, Euro- − (A8) kehamassi indeks (EC, Special Eurobaro- barometer 272a, 2007), (B14) arvutite radiatsioon korrel. (2-tailed) suund korrel. (2-tailed) suund meter 246, 2006), (A9) ülekaalus isikute osakaal (vastused „suures ulatuses“ küsimusele „millises H1 Keskmine eluiga 1 0,583** 0,001 + rahvast (EC, 2008), (A10) söömisharjumused ehk ulatuses teie hinnangul mõjutab teid mobiiltelefo- ** isikute osakaal, kes söövad nädalas neli või enam nide radiatsioon“, Eurobarometer 272a, 2007), (B15) H2 Tervena elatud aastad 0,583 0,001 + 1 korda puu- või juurvilju (EC, 2008); kõrgepingeliinide elektromagnetväljad (vastused A1 Elukestev õpe 0,408* 0,035 + 0,126 0,530 + Alkoholi tarbimise näitajad − (A11) karsklaste „suures ulatuses“ küsimusele „millises ulatuses teie * osakaal täiskasvanud elanikkonnast (EC, Special hinnangul mõjutab teid kõrgepingeliinide radiat- A2 Liikumisharrastuses osalemine 0,472 0,013 + 0,033 0,871 + Eurobarometer 272b, 2007), (A12) isikute osakaal sioon“, Eurobarometer 272a, 2007), (B16) avaliku A3 Ei oma pikaajalisi haigusi 0,608** 0,001 + 0,579** 0,002 + ühiskonnas, kes tarbivad sageli suurtes kogustes sektori panus keskkonnariskide vähendamisel ** ** alkoholi (EC, Eurobarometer 272b, 2007), (A13) (vastus „ei“ küsimusele „kas teie arvates panustab A4 Kardiovaskulaarsed haigused –0,765 0,000 - –0,490 0,010 - alkoholi tarbimine liitrites üle 15-aastase elaniku avalik sektor piisavalt, et kaitsta teid elektromag- A5 Skeleti ja lihaskonna haigused –0,339 0,083 - –0,284 0,151 - kohta aastas (Eurostat); netväljade riskide eest“, Eurobarometer 272a, 2007); * Tubaka tarbimise näitajad (EC, Special Eurobaro- (B20) linnas elava elanikkonna proportsioon kogu A6 Osteoporoos –0,464 0,015 - –0,375 0,054 - meter 272c, 2007) − (A14) suitsetajate osakaal elanikkonnast (Eurostat); A7 Depressioon –0,159 0,427 - 0,04 0,844 - elanikkonnast, (A15) mittesuitsetajate osakaal Preventatiivsetes meditsiinilistes uuringutes elanikkonnast, (A16) ahelsuitsetajate osakaal osalemine (elanikkonna osakaal, kes on osalenud A8 Kehamassiindeks –0,041 0,838 - 0,014 0,944 - elanikkonnast (st isikute osakaal, kes suitsetavad vastavas preventatiivses uuringus eelneva aasta A9 Ülekaalus isikute osakaal –0,115 0,567 - 0,116 0,565 - päevas üle 20 sigareti); jooksul, Special Eurobarometer 272e, 2007) − (B17) ** Motivatsioon − (A17) isikute osakaal, kes pidasid skaneerimisuuringus osalemine, (B18) vererõhu A10 Söömisharjumused 0,561 0,002 + 0,174 0,386 + head tervist peamiseks motivaatoriks liikumishar- uuringus osalemine, (B19) kolesteroolitaseme A11 Karsklaste osakaal –0,091 0,652 + 0,067 0,739 + rastuses osalemiseks (EC, Special Eurobarometer uuringus osalemine. 412, 2014). Analüüsis kasutatav andmestik on peaaegu A12 Rohkelt alkoholi tarbijate osakaal 0,312 0,113 - 0,173 0,194 - täielik, ainult kolme muutuja andmed puudusid osa A13 Alkoholi liitrites elaniku kohta –0,12 0,552 - –0,195 0,329 - Keskkonna tegurid riikide kohta ning puuduvate andmete asemel kasu- A14 Suitsetajate osakaal –0,363 0,063 - –0,053 0,791 - Majanduslikud tegurid − (B1) SKP elaniku kohta 2012. tati vastava muutuja keskmist. Nendeks muutuja- aastal (International Monetary Fund, 2012), (B2) teks on ülekaaluliste isikute osakaal, söömisharju- A15 Mittesuitsetajate osakaal –0,173 0,389 + –0,267 0,179 + töötuse määr (keskmine perioodil 2002–2013) mused ja alkoholi tarbimine liitrites elaniku kohta. A16 Ahelsuitsetajate osakaal 0,396* 0,041 - 0,259 0,192 - (Eurostat), (B3) mediaansissetulek (keskmine perioodil 2003–2012) (Eurostat), (B4) ebavõrdsuse Tulemused Tervis motivaatoriks spordi tase (Gini koefitsiendi abil mõõdetud keskmised Korrelatsioonianalüüsi tulemused A17 osalemisel 0,637** 0,000 + 0,231 0,245 + kätte saadud tulud perioodi 2003–2012) (Eurostat), Tabelist 1 nähtub, et KE ja TEA korrelatsioonid inak- (B5) isikute osakaal, kes pidasid spordis ja liikumis- tiivsusest tulenevate haigustega on ootuspäraselt ** Korrelatsioonid olulised 0,01 tasandil (2-tailed) * Korrelatsioonid olulised 0,05 tasandil (2-tailed)

32 33 Tabel 3. Tegurite koefitsiendid keskmist eluiga prognoosivates mudelites.

Korrelatsioon tervena Standardiseerimata Standardiseeritud 95.0% Confidence Kollineaarsuse Korrelatsioon elueaga elatud aastatega koefitsiendid koefitsiendid Interval for B statistikud Keskkonnategureid Korrel. Korrel. kirjeldavad muutujad Pearsoni Sig. Pearsoni Sig. B Std. Error Beta Lower Bound Upper Bound Tolerance VIF oodatav oodatav Mudelid korrel. (2-tailed) korrel. (2-tailed) suund suund (Konstant) 0.561 0.053 0.45 0.672 B1 SKP elaniku kohta 0,608** 0,001 + 0,302 0,126 + B3 0.306 0.045 0.78 0.213 0.398 0.474 2.11 B2 Töötuse määr –0,374 0,055 - –0,310 0,115 - A3 0.098 0.051 0.185 –0.008 0.205 0.656 1.524 A13 –0.426 0.125 –0.276 –0.686 –0.166 0.934 1.07 B3 Mediaanpalk 0,776** 0,000 + 0,418* 0,030 + A11 0.102 0.033 0.306 0.033 0.171 0.619 1.615 B4 Ebavõrdsuse tase –0,339 0,084 - –0,142 0,480 - 1 A10 0.171 0.057 0.264 0.053 0.29 0.794 1.259 B5 Osalemine spordis liiga kallis –0,273 0,168 - –0,419* 0,030 - (Konstant) 0.624 0.041 0.54 0.709 B6 Avaliku sektori kulutused spordile 0,281 0,155 + 0,047 0,816 + B3 0.328 0.034 0.837 0.257 0.399 0.623 1.605 B7 Eraisikute kulutused spordile 0,641** 0,000 + 0,297 0,133 + A13 –0.426 0.11 –0.276 –0.655 –0.198 0.94 1.064 B8 Spordi infrastruktuuri olemasolu 0,562** 0,002 + –0,007 0,973 + A11 0.134 0.026 0.4 0.079 0.188 0.776 1.288 B9 Avaliku sektori toetuse piisavus 0,492** 0,009 + 0,045 0,824 + A10 0.202 0.05 0.312 0.097 0.307 0.787 1.27 Kohaliku omavalitsuse toetus B10 0,287 0,147 + –0,118 0,557 + A5 –0.13 0.04 –0.233 –0.212 –0.047 0.947 1.057 spordile 2 Sõltuv muutuja H1 (KE) B11 Reostus –0,162 0,420 - 0,223 0,265 - B12 Elektromagnetväljad 0,281 0,156 - 0,310 0,115 - Tabelist 2 nähtub, et mõlema mudeli kirjeldusvõime on väga kõrge, mitmese korrelatsioonikordaja (R B13 Mobiiltelefonide radiatsioon 0,229 0,250 - 0,278 0,161 - square) väärtus on vastavalt 87,1% ja 90,0%, standardviga (Std error) on vaid veidi üle 0,01. Tabelis 3 B14 Arvutite radiatsioon –0,116 0,564 - 0,051 0,801 - näitab standardiseeritud kordajate väärtus, et suurimat prognoosivõimet neis mudelites omab mediaan- Kõrgepingeliinide palk, järgnevad karsklaste osakaal ja söömisharjumused. Karsklaste osakaalu suur prognoosivõime B15 0,310 0,115 - 0,270 0,173 - elektromagnetväljad mudelis on ootamatu, arvestades selle teguri korrelatsiooni suunda, mis on oodatule vastupidine. Avaliku sektori panus Ülejäänud tegurite mõju mudelis on küll ootuspärase suunaga, kuid väiksem. B16 –0,045 0,825 - –0,182 0,364 - keskkonnariskide vähendamisel Osalemine Tabel 4. Tervena elatud aastaid (EL-i liikmesriikides) ennustavate mudelite põhinäitajad B17 –0,075 0,709 + –0,506** 0,007 + skaneerimisuuringutes B18 Osalemine vererõhu-uuringutes –0,135 0,503 + –0,402* 0,037 + Mudelid R R Square Adjusted R Square Std. Error of the Estimate Durbin-Watson Osalemine kolesteroolitaseme 1 0.902 0.813 0.757 0.02205 2.537 B19 0,472* 0,013 + 0,057 0,779 + uuringutes 2 0.886 0.786 0.735 0.02302 2.537 B20 Linnastunud elanikkonna osakaal 0,296 0,133 ? 0,548** 0,003 ? 3 0.878 0.772 0.717 0.02376 2.537 ** Korrelatsioonid olulised 0,01 tasandil (2-tailed) * Korrelatsioonid olulised 0,05 tasandil (2-tailed) 4 0.877 0.769 0.728 0.02332 2.24 5 0.863 0.745 0.699 0.02451 2.055 Regressioonianalüüsi tulemused Sum of Squares df Mean Square F Sig. Lineaarse regressiooni mudelites KE prognoosimiseks osutusid parimateks prognoosivateks Regression 0.042 6 0.007 14.465 0 teguriteks mediaanpalk (B3), pikaajalisi haigusi mitteomavate isikute osakaal (A3), skeleti ja Residual 0.01 20 0 lihaskonna haiguste esinemissagedus (A5), söömisharjumused (A10), karsklaste osakaal (A11) ja tarbitav alkoholikogus liitrites (A13) (mudelid on kirjeldatud tabelites 2 ja 3). 1 Total 0.052 26 Regression 0.041 5 0.008 15.399 0 Tabel 2. Keskmist eluiga (EL-i liikmesriikides) ennustavate mudelite põhinäitajad Residual 0.011 21 0.001 Mudelid R R Square Adjusted R Square Std. Error of the Estimate Durbin-Watson 2 Total 0.052 26 1 0.933 0.871 0.841 0.012 1.776 Regression 0.04 5 0.008 14.191 0 2 0.949 0.900 0.876 0.011 1.776 Residual 0.012 21 0.001 Sum of Squares df Mean Square F Sig. 3 Total 0.052 26 Regression 0.020 5 0.004 28.462 0.000 Regression 0.04 4 0.01 18.361 0 1 Residual 0.003 21 0.000 Residual 0.012 22 0.001 Total 0.024 26 4 Total 0.052 26 Regression 0.021 5 0.004 37.809 0.000 Regression 0.039 4 0.01 16.103 0 2 Residual 0.002 21 0.000 Residual 0.013 22 0.001 Total 0.024 26 5 Total 0.052 26 Sõltuv muutuja: H2 (TEA) 34 35 Kuigi nii eelnevad Tabelites 4 ja 5 on kirjeldatud mudelid, mis prog- Nende mudelite mitmese korrelatsioonikordaja uuringud kui noosivad tervena elatud aastaid. Neis mudelites on väärtus on madalam kui KE prognoosivates mude- ka meedia sõltumatuteks muutujateks isikute osakaal, kellel ei lites (jääb vahemikku 74,5–81,3%) ja standardviga on rõhutanud ole pikaajalisi haigusi (A3), depressiooni esinemis- on veidi kõrgem (üle 0,02 kõigis mudelites). Kõige riskikäitumiste, sagedus (A7), SKP elaniku kohta (B1), mediaanpalk kõrgemat prognoosivõimet neis mudelites omavad kehakaalu ja (B3), isikute osakaal, kes pidasid spordis ja liikumis- depressiooni esinemissagedus, linnastumise määr, meditsiini taseme harrastuses osalemist liiga kalliks (B5), mobiiltele- mobiiltelefonide radiatsioon ja osalusmäär skanee- fonide radiatsioon (B13), skaneerimisuuringutes rimisuuringutes. Kahe viimasena mainitud teguri olulisust meie osalemine (B17) ja linnastumise määr (B20). Ühes korrelatsioonid TEA-ga on oodatule vastupidise tervisele, siis mudelis ei ole korraga kasutatud tegureid, mille suunaga. selles uuringus omavahelised korrelatsioonid on liiga tugevad. Kõigi nende mudelite prognoosivõime on üllata- need tegurid olulistena ei ilmnenud. Tabel 5. Tegurite koefitsiendid tervena elatud aastaid prognoosivates mudelites Standardiseerimata Standardiseeritud 95,0% Confidence Kollineaarsuse valt kõrge. Huvitav on tulem, et KE prognoosimisel TEA-ga positiivset seost, korrelatsioon on oluline koefitsiendid koefitsiendid Interval for B statistikud osutusid paremateks prognoosijateks elustiili just TEA-ga. Ka prognoosimudelites on see üks tegurid, TEA prognoosimisel keskkonna tegurid. teguritest, mis on TEA-ga positiivselt seotud. Kui Lower Upper Sellist tulemit selgitada on keeruline. Sarnane on võrrelda selle uuringu prognoosimudelite tulemit Mudelid B Std. Error Beta Bound Bound Tolerance VIF mudelite juures see, et mõlema sõltuva muutuja varasemate prognoosimudeleid pakkunud uuringu- (Konstant) 0.521 0.076 0.362 0.68 prognoosimisel on olulisel kohal elatustase. See tega, siis kõige sarnasem on tulemus Krucheki ja A3 0.172 0.101 0.219 –0.039 0.384 0.563 1.775 annab põhjuse arvata, et SKP isiku kohta ja Molchanova poolt 2013. aastal avaldatud uuringuga. mediaanpalk mõjutavad meie eluiga ja tervist erine- Krucheki ja Molchanova (2013) tuvastasid samuti, et B17 –0.317 0.058 –0.683 –0.439 –0.196 0.595 1.679 vate kanalite, sealhulgas liikumisharrastuses ja isikute elatustase ning alkoholi tarbimine on eluea A7 0.546 0.12 0.501 0.295 0.797 0.769 1.301 spordis osalemise võimaluste kaudu väga oluliselt. prognoosimisel olulised tegurid. Kui siinses B1 0.113 0.045 0.322 0.019 0.206 0.572 1.748 uuringus aitas linnastumise määr prognoosida Arutelu TEA-d, siis uuringus Kruchek ja Molchanova (2013) B13 0.14 0.04 0.414 0.057 0.222 0.68 1.471 Uuringu tulem näitab, et rahvatervise mõjutegurite aitas see prognoosida KE-d ning oli nende mudelis 1 B5 –0.281 0.134 –0.259 –0.562 –0.001 0.611 1.636 abil on võimalik selgitada väga suur osa variatiivsu- samuti KE-ga positiivselt seotud. sest KE-s ja TEA-s. Seega, kuigi KE ja TEA pikkust Kuigi nii eelnevad uuringud kui ka meedia on (Konstant) 0.644 0.025 0.591 0.696 võivad mõjutada ka ajaloolised või muud tegurid, rõhutanud riskikäitumiste, kehakaalu ja meditsiini B17 –0.353 0.057 –0.76 –0.471 –0.235 0.684 1.462 millele on tähelepanu juhtinud eelnevad uuringud taseme olulisust meie tervisele, siis selles uuringus A7 0.526 0.125 0.482 0.266 0.786 0.776 1.288 (Mackenbach, 2013a; Mackenbach, 2013b; Macken- need tegurid olulistena ei ilmnenud. Tulemus ei bach, 2014), on traditsiooniliselt rahvatervise mõju- näita, et need tegurid ei ole meie tervise tulemi B1 0.139 0.044 0.398 0.048 0.23 0.652 1.533 teguriteks peetud ja selles uuringud testitud tegurite seisukohalt olulised, analüüs näitab vaid seda, et B13 0.17 0.037 0.505 0.094 0.247 0.861 1.161 selgitusvõime väga kõrge. nende tegurite seis ei ole EL-i liikmesriikides 2 B5 –0.316 0.139 –0.291 –0.604 –0.028 0.626 1.597 Eelnevatele uuringutele tuginedes võisime niivõrd erinev, et need võiksid olla põhjuseks, miks eeldada, et elukestev õpe (Coalter jt, 1995; Coalter Euroopas eksisteerivad kaks selgelt eristuvat tervi- (Konstant) 0.473 0.078 0.31 0.637 2007, Breuer ja Wickr, 2008), söömisharjumused semustrit. Uuring näitab, et palju suurema tõenäo- A3 0.205 0.108 0.26 –0.02 0.43 0.577 1.733 (Lloyd-Williams jt, 2014) ja liikumisharrastuses susega on nendeks võtmeteguriteks meie erinevad KE B17 –0.346 0.061 –0.746 –0.473 –0.22 0.631 1.584 osalemine (Alzahrani jt, 2014, Moy jt, 2014) omavad toitumisharjumused, liikumisharjumused ja sisse- prognoosimisel sõltuvate muutujatega positiivset seost. Samuti tulekute erinevused. A7 0.558 0.13 0.512 0.288 0.827 0.771 1.298 seda, et SKP elaniku kohta (Jaworska, 2014), spordi osutusid B1 0.153 0.043 0.438 0.063 0.243 0.703 1.423 infrastruktuuri olemasolu konkreetses omavalit- Praktiline rakendatavus paremateks 3 B13 0.111 0.04 0.329 0.028 0.194 0.772 1.296 suses (Wicker jt, 2013; Humpel jt, 2002; Owen jt, Kuigi poliitiline maik teadusuuringute juures ei ole prognoosijateks 2004; Hallmann jt, 2012) ja avaliku sektori toetuse hea tooni näitaja, on selle uuringu tulem siiski elustiili (Konstant) 0.519 0.036 0.444 0.594 piisavus liikumisharrastuses osalemisele (EC, rakendatav riigi tervisepoliitika kujundamisel. tegurid, TEA B20 0.195 0.044 0.485 0.103 0.287 0.863 1.159 Special Eurobarometer 412, 2014) omavad elueaga Uuringu tulem näitab, et lühem eluiga nii Eestis kui prognoosimisel B17 –0.258 0.048 –0.555 –0.357 –0.158 0.987 1.013 positiivset seost. Mitteootuspäraselt olid mitmete ka teistes Ida-Euroopa riikides võib olla suuresti keskkonna mõjutegurite korrelatsioonid TEA-ga ebaolulised. põhjustatud liikumis- ja toitumisharjumustest ning B13 0.13 0.035 0.385 0.058 0.202 0.979 1.022 Meie lühem tegurid. Kuigi paljud eelnevad uuringud rõhutasid ebavõrd- on selles suhtes isiku tasandi valikutega mõjutatav. 4 B3 0.162 0.064 0.279 0.03 0.295 0.87 1.15 suse (Zhang jt, 2011), töötuse määra (Downward jt, Samas on ka avalikul sektoril võimalik neid harju- eluiga võib 2009) ja samuti füüsilise keskkonna riskide oluli- musi mõjutada kooli õppeprogrammide kaudu ning (Konstant) 0.382 0.075 0.227 0.538 olla suuresti sust (Hendryx et al., 2014), siis selles uuringus ei koolitoidu kvaliteeti parandades. Majanduslikud põhjustatud A3 0.194 0.1 0.246 –0.013 0.4 0.721 1.387 ilmnenud makrotasandil neis tegurites olulisi tegurid, mis selles uuringus samuti olulise mõjurina liikumis- ja erinevusi. On tõenäoline, et selle põhjuseks on, et ilmnesid, on eraisikute poolt suunatavad vähem, B20 0.214 0.045 0.531 0.12 0.307 0.928 1.078 toitumis- nende tegurite, nagu ka sotsiaalsete tegurite ja pere pigem saab nende negatiivset mõju pehmendada B17 –0.212 0.054 –0.456 –0.324 –0.1 0.856 1.168 mõjud makrotasandil ei ilmnegi. tsentraalne riiklik poliitika, mis hõlmab madalama harjumustest. 5 B13 0.099 0.04 0.293 0.015 0.183 0.804 1.243 Uuring näitas ka, et linnastumine, mis võib sissetulekuga elanikerühmadele suunatud toetusi Sõltuv muutuja: H2 (TEA) omada meie tervisele reostuse ja müra kõrgema ning avalike ja kõigile kättesaadavate sportimisvõi- taseme tõttu negatiivset mõju, omab siiski KE ja maluste paremat tagamist. 36 37 Kasutatud kirjandus adults: A multilevel analysis. Journal of Community Health Owen, N., Humpel, N., Leslie, E., Bauman, A., Sallis, J. F. Un- 2009, 34(5): 430–439. derstanding environmental influences on walking. American Alzahrani, S. G., Watt, R. G., Sheiham, A., Aresu, M., Tsakos, G. Detail/yearFrom/1974/yearTo/2010/surveyKy/776, 01.12.2016. Kay, T. A. Sporting Excellence: A Family Affair? European Phy- Journal of Preventive Medicine 2004; 27(1): 67–76. Patterns of clustering of six health-compromising behaviors EC (European Commission). Special Eurobarometer 347, sical Education Review 2000; 6(2): 151–70. Poortinga, W. The prevalence and clustering of four major in Saudi adolescents. BMC Public Health 2014; 14(1): 1215. Electromagnetic Fields 2010, http://ec.europa.eu/commfron- Kruchek, M. M., Molchanova, E. V. Statistical Research of Ex- lifestyle risk factors in an English adult population. Preventive Breuer, C. Sportpartizipation in Deutschland – ein demoöko- toffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/ pected Life Expectancy in the North Western Federal District: Medicine 2007; 44(2): 124–128. nomisches Modell. [Sportsparticipation in Germany – a de- yearFrom/1974/yearTo/2010/surveyKy/843, 01.12.2016. Panel analysis. European Researcher 2013; 48(5)-1: 1239– Preston, S. The Changing Relation between Mortality and mo-economic model]. The German Journal of Sport Science EC (European Commission). Special Eurobarometer 365, Atti- 1243. Level of Economic Development. Population Studies. Ame- 2006; 36(3): 292–305. tudes of European citizens towards the environment 2011, Lloyd-Williams, F., Bromley, H., Orton, L., Hawkes, C., Taylor- rican Journal of Demography 1975; 29(2): 231–248. Breuer, C., Wicker, P. Demographic and economic factors influ- http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index. Robinson, D., O’Flaherty, M., McGill, R., Anwar, E., Hyseni, L., Remington, P. L., Catlin, B. B., Gennuso, K. P. The Country encing inclusion in German sport system. A microanalysis of cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2011/ Moonan, M., Rayner, M., Capewell, S. Smorgasbord or symp- Health Rankings: Rationale and methods. Population Health the years 1985 to 2005. European Journal of Sport and surveyKy/993, 01.12.2016. hony? Assessing public health nutrition policies across 30 Metrics 2015; 13: 11. Society 2008; 5: 33–42. EC (European Commission). Special Eurobarometer 412, Sport European countries using a novel framework. BMC Public Seke, K., Petrovic, N., Jeremic, V., Vukmirovic, J., Kilibarda, B., Chen, Y. Q., Cheng, S. Linear life expectancy regression with and physical activity 2014, http://ec.europa.eu/commfrontof- Health 2014; 14, 1195. Martic, M. Sustainable development and public health: rating censored data. Biometrica 2006; 93(2): 303–313. fice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/ Mackenbach, J. P. Convergence and divergence of life expec- European countries. BMC Public Health 2013; 13: 77. Coalter, F. A wider social role for sport: Who’s keeping the sco- yearFrom/1974/yearTo/2014/surveyKy/1116, 01.12.2016. tancy in Europe: a centennial view. [Historical Article]. Eur Sullivan, D. F. A single index of mortality and morbidity. HSM- re? London: Routledge; 2007. EC (European Commission), Eurostrategies. Study on the fun- Journal of Epidemiology 2013; 28(3): 229–240. HA Health Rep 1971; 4: 347–354. Coalter, F., Dowers, S., Baxter, M. The impact of social class ding of grassroots sports in the EU, Final report. 2011, http:// Mackenbach, J. P. Political conditions and life expectancy in Zhang, X., Cook, P. A., Jarman, I., Lisboa, P. Area effects of and education on sports participation: some evidence from ec.europa.eu/internal_market/top_layer/docs/FinalReport- Europe, 1900-2008. Social Sci Med. 2013; 82: 134–146. health inequalities: The impact of neighbouring deprivation the General Household Survey, in: K. Roberts (Ed.). Leisure Vol1_en.pdf, 01.12.2016. Mackenbach, J. P. Cultural values and population health: a on mortality. Health & Place 2011; 17(6): 1266–1273. and social stratification. Eastbourne, LSA Publication 1995; EC (European Commission), Eurostat database, ec.europa.eu/ quantitative analysis of variations in cultural values, health 53: 59–74. eurostat/data/statistics-a-z/abc, 01.12.2016. Zhu, D., Dunson, D. B, Ashley-Koch, A. E. Adverse subpopula- behaviors and health outcomes among 42 European count- tion Regression for Multivariate Outcomes with High-Dimen- Downward, P., Dawson, A., Dejonghue, T. Sports economics: EC, European Commission, Health and Food Safety, Public ries. Health & Place 2014; 28: 116–132. sional Predictors. Stat Med. 2012; 31(29): 4102–4113. theory, evidence and policy. Published by Taylor Francis Ltd, Health, http://ec.europa.eu/health/index_en.htm, 07.12.2016. Mackenbach, J. P., Stirbu, L., Roskam, A. J., Schaap, M. M., Tan, A., Kuo, Y.-F., Goodwin, J. S. Predicting Life Expectancy for United Kingdom; 2009. Farrell, L., Shields, M. A. Investigating the economic and de- Menville, G., Leinsalu, M. Socio-economic inequalities in Community-dwelling Older Adults from Medicare Claims Downward, P., Rasciute, S. The relative demands for sports mographic determinants of sporting participation in England. health in 22 European Countries. N Engl J Med 2008; 358: Data. Am Journal of Epidemiology 2013; 178(6), 974–983. and leisure in England. Eurpean Sport Management Quarterly Journal of the Royal Stat Soc: Series A (Statistics in Society) 2468–2481. 2010; 10(2): 189–214. 2002; 165(2): 335–348. Tareque, M. I., Saito, Y., Kawahara, K. Healthy life expectancy Mackenbach, J. P., McKee, M. A comparative analysis of and the correlates of self-rated health in Bangladesh in 1996 Dziubinski, Z. The determinants of Polish Society`s Participa- Hallmann, K., Wicker, P., Breuer, C., Schönherr, L. Understan- health policy performance in 43 European countries. Eur and 2002. BMC Public Health 2015; 15: 312. tion in sport and the directions of change. Physical Culture ding the importance of sport infrastructure for participation in Journal of Public Health 2013; 23(2): 195–201. and Sport. Studies and Research 2014; 61(1), 74–83. different sports – findings from multi-level modeling. Euro- Townsend, P. B., Whitehead, M., Davidson, N. Inequalities in Mayer-Foulkes, D. Convergence Clubs in Cross-Country Life Health: The Black Report & the Health Divide (new third edi- EC (European Commission). Special Eurobarometer 246, pean Sport Management Quarterly 2012; 12(5): 525–544. Expectancy Dynamics. WIDER Development Conference, tion). Penguin Books Ltd, 1992. Health and Food 2006, http://ec.europa.eu/commfrontoffice/ Hendryx, M., Ahern, M. M., Zullig, K. J. Improving the Environ- Helsinki 2001 25-26 May. United Nations University, Discus- Vella, S. A., Cliff, D. P., Okely, A. D. Socio-ecological predictors publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/ mental Quality Component of the County Health Rankings sion Paper 2001/134. yearFrom/1974/yearTo/2006/surveyKy/451, 01.12.2016. Model. American Journal of Public Health 2013; 103(4): 727– of participation and dropout in organized sports during child- McGinnis, J. M., Williams-Russo, P., Knickman, J. R. The case hood. International Journal of Behavioral Nutrition of Phy- EC (European Commission). Special Eurobarometer 272 a, 732. for more active policy attention to health promotion. Health sical Activity 2014; 11: 62. Electromagnetic fields 2007, http://ec.europa.eu/commfron- Holme, I., Anderssen, S. A. Increases in physical activity is as Aff (Milhvood) 2002; 21(2): 78–93. toffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/ important as smoking cessation for reduction in total morta- Wicker, P., Hallmann, K., Breuer, C. Analyzing the impact of Moy, F. M., Hoe, V. C., Hairi, N. N., Buckley, B., Wark, P. A., Koh, yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1498, 01.12.2016. lity in elderly men: 12 years of follow-up of the Oslo II study. sport infrastructure on sport participation using geo-coded D., Bueno-de-Mesquita, H. B. (as), Bulgiba, A. M. Cohort study data: evidence from multilevel models. Sport Management EC (European Commission). Special Eurobarometer 272 b, British Journal of Sports Medicine 2015; 49: 743–748. on clustering of lifestyle risk factors and understanding its Review 2013; 16(1): 54–67. Attitudes towards alcohol 2007, http://ec.europa.eu/ Humpel, N., Owen, N., Leslie, E. Environmental factors as- association with stress on health and wellbeing among sc- commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurvey- sociated with adults` participation in physical activity: a re- hool teachers in Malaysia (CLUSTer) – a study protocol. BMC Detail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1497, 01.12.2016. view. American Journal of Preventive Medicine 2002; 22(3): Public Health 2014; 14: 611. 188–199. EC (European Commission). Special Eurobarometer 272 c, O’Mara-Eves, A., Brunton, G., Oliver, S., Kavanagh, J., Jamal, F., Attitudes of Europeans towards tobacco 2007, http://ec.euro- Ingelhart, R. Modernization and Postmodernization: Cultural, Thomas, J. The effectiveness of community engagement in pa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/ Economic, and Political Change in 43 Societies. Princeton public health interventions for disadvantaged groups: a me- getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1496 , University Press, Princeton, 1997. ta-analysis. BMC Public Health 2015; 15: 129. 01.12.2016. IMF (International Monetary Fund). International Financial EC (European Commission). Special Eurobarometer 272 e, Statistics, Data by Country, http://www.cfr.org/europe/inter- Health in the European Union 2007, http://ec.europa.eu/ national-monetary-fund/, 01.08.2017. commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurvey- Jaworska, R. Health Inequalities Across the European Union Detail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1494, 01.12.2016. Regions: A Beta-Convergence Approach. Comparative Econo- EC (European Commission). Special Eurobarometer 334, mic Research 2014; 17(4), 10.2478/cer-2014-0033. Sport and physical activity 2010, http://ec.europa.eu/ Jia, H., Moriarty, D. G., Kanarek, N. County-level social environ- commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurvey- ment determinants of health-related quality of life among US

38 39 Üks põhilisi vastupidavusalade sportlaste kergekaalu sõudjate treeningud suures osas samuti aeroobse võimekuse näitajaid on maksimaalne jõutreeninguid, samas aga ei saa nad lubada olulist

hapnikutarbimine (VO2max). Eri uuringute järgi jääb lihasmassi juurdekasvu. Seega võib öelda, et

VO2max sõudjatel üldjuhul vahemikku 5,5–6,8 L/min sõudjad treenivad oma maksimumi piiril, et tõsta

ja võimsus maksimaalsel hapnikutarbimisel (Pamax) võistlusdistantsi läbimise kiirust. Klesnev ja Nolte vahemikku 383–552 W (Tran jt, 2015; Purge jt, (2011) on samuti leidnud, et tiitlivõistluste medali- 2014; Purge jt, 2017). Nii Austraalia, Saksamaa kui võitjate 2000 meetri läbimise ajad vähenevad ka Eesti sõudekoondistega tehtud varasemates umbes 0,12% aastas, mis tuleneb ennekõike tree- uuringutes on saadud sarnaseid tulemusi (Tran jt, ningute paremast planeerimisest ja sihipärasest 2015). Samas näitavad uuringud, et aastast aastasse õigest treeningust.

jäävad tippsõudjatel VO2max väärtused pigem samale tasemele, kuid olulisi arenguid on tähen- datud koormustesti maksimaalses võimsuses Tänapäeval on sõudmises kasutuses polariseeritud või püramiidmetoodikal treeningute planeerimine. Selliste (Pmax), võimsuses maksimaalse hapnikutarbimise treeningute planeerimine põhineb kolmel tree- juures (Pamax), võimsuses anaeroobsel lävel (PAnL) ja ningtsooni meetodil, kus: võimsuses aeroobsel lävel (PAeL). Valmistudes võistlushooajaks, treenivad nii • tsoon 1 iseloomustab madala intensiivsusega normaalkaalu- kui ka kergekaalusõudjad enamiku treeninguid alla aeroobset läve; oma treeningust madala intensiivsuse ja kõrge • tsoon 2 iseloomustab aeroobse ja anaeroobse mahuga, et arendada põhivastupidavust (Nybo jt, läve vahelist intensiivsust, mida nimetatakse ka 2014). Kõrge metaboolne ja lihaskoormus limi- „laktaadiläve treeninguteks“; teerib sõudmistreeningud üldiselt 90–100 minuti • tsoon 3 iseloomustab kõrge ja maksimaalse in- pikkuseks, et ka treeningu lõpus suudaksid sport- tensiivsusega treeninguid (Seiler ja Kjerland, lased säilitada tehniliselt korrektse tehnika ja 2006). tõmbetugevuse. Lisaks sõudmistreeningule teevad sõudjad keskmiselt kaks-kolm jõutreeningut nädalas. Seega on tippsportlaste treeningu üks Uuringud näitavad, et Saksamaa noorte sõud- EESTI A-KOONDISE JA eesmärke parandada spetsiifilist kehalist miskoondise puhul jagunevad püramiidmetoo- töövõimet, sealhulgas nii jõuvõimet kui ka dikal treeningute planeerimisel 95% treeninguid aeroobset võimekust, et seeläbi parandada sport- tsooni 1, 3% tsooni 2 ja 2% tsooni 3 ning Uus- U23-KOONDISE NELJAPAADI likku sooritusvõimet võistlustel. Meremaa olümpiakoondise puhul vastavalt 77% Viimase 30 aasta jooksul on Norra sõudjad treeningutest tsooni 1, 17% tsooni 2 ja 6% tsooni 3. tõstnud treeningkoormust umbes 23 (Fiskerstrand Polariseeritud treeningute puhul jagunevad Belgia SÕUDJATE KEHALISE TÖÖVÕIME ja Seiler, 2004) kuni 29 treeningtunnini nädalas sõudekoondise treeningud nii: 93% tsoonis 1, 2% (Nielsen, 2009/2017). Sõudjate treeningmahust tsoonis 2 ja 5% tsoonis 3 (Treff jt, 2017). umbes 90% on vastupidavustreeningud, kus süda- Uuringutes sõudjate ja ka teiste vastupidavus MUUTUS AASTASE melöögisagedus (SLS) jääb alla anaeroobset läve spordialade esindajatega on leitud, et polarisee- (AnL), samas on ka jõutreeningu tähtsus vastupi- ritud treeningutel on positiivne mõju kehalise davustreeningute vahel väga oluline. Sõudjate töövõime arendamisele (Neal jt, 2013). Ometi TREENINGPERIOODI JOOKSUL treeningutest ligi 30% moodustavad jõutree- puudub informatsioon, millised treeningud ningud. Nagu normaalkaalu sõudjatelgi, sisaldavad võiksid efektiivsemad olla. Eesti sõudekoondise

PRIIT PURGE Sissejuhatus (Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna Kehaehituse poolest jagunevad sõudjad sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Eesti normaalkaalu (keskmiselt 198 cm pikad ja 95 kg Tabel 1. Eesti eliitsõudjate üldised antropomeetrilised ja kehalise töövõime näitajad Sõudeliit, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) rasked) ja kergekaalu (keskmiselt 180 cm pikad ja ettevalmistusperioodi alguses JAAK JÜRIMÄE JA JAREK MÄESTU 75 kg rasked) sõudjateks. Kergekaalu meessõudjad Eliit U23 U23 kk (mõlemad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste peavad kaaluma üks-kaks tundi enne starti (n=6) (n=5) (n=6) valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia keskmiselt alla 70 kg. Kui normaalkaalu sõudjad saavad valmistuda rahulikult võistlusteks, siis instituut) Kergekaalu kergekaalu sõudjad peavad lisaks sellele jälgima ka Kehakaal (kg) 97,8 ± 5,6 89,7 ± 5,0 72,6 ± 2,4 meessõudjad MATTI KILLING oma kehakaalu. Ideaalis peaksid Pikkus (cm) 192,7 ± 5,1 188,8 ± 4,7 182,3 ± 4,13 (Eesti Sõudeliit) kergekaalusõudjad jälgima oma kehakaalu terve peavad kaaluma Keharasva protsent (%) 12,9 ± 3,9 14,8 ± 5,8 13,2 ± 1,6 üks-kaks tundi aasta, kuid vaatamata sellele jääb kehakaalu langetamine tihti viimastele minutitele ning Lihasmass (kg) 80,9 ± 5,7 74,5 ± 7,6 60,7 ± 1,9 enne oma starti liigseid gramme higistatakse paksult riides olles VO (L/min) 5,6 ± 0,5 5,2 ± 0,4 4,6 ± 0,6 keskmiselt alla välja veel võistluspäeva hommikul. See aga 2max VO (ml.min.-1kg-1) 57,2 ± 3,7 59,0 ± 2,1 63,8 ± 7,4 70 kg. mõjutab sportlaste aeroobset võimekust, 2max/kg

lihasjõudu ja valmisolekut võistlustel VO2max – maksimaalne hapnikutarbimine; VO2max/kg − suhteline maksimaalne hapnikutarbimine maksimaalselt pingutada. 40 41 puhul on peatreener kasutanud koondise etteval- neval minutil tõusis koormus 20 W võrra (Hoffman suvisel võistlusperioodil. Kokku treenis Eesti sõude- talvisel ettevalmistusperioodil tsoonis 2 ja tsoonis 3 Talvel on mistusel mõlemat treeningute planeerimise jt, 2007). Sportlased sooritasid testi, kuni nad enam koondis keskmiselt 550–700 tundi aastas, kusjuures treeninguaeg suurem kui võistlusperioodil, siis U23 põhirõhk meetodit, võttes arvesse spetsiifilist treeningpe- koormust hoida ei jõudnud või lõpetasid testi väsi- talvisel ettevalmistusperioodil oli treeningumaht kergekaalu koondisel oli võistlusperioodil just jooksmisel, rioodi ja sportlase ettevalmistuse taset. Siinse töö muse tõttu. Testi käigus mõõdeti aparaadiga Cortex 10% kõrgem kui suvisel võistlusperioodil. Talvel on tsoonis 3 veedetud treeninguaeg võrreldes etteval- suusatamisel eesmärk oli analüüsida Eesti sõudekoondise sport- Metamax 3B sportlase väljahingatavas õhus oleva põhirõhk jooksmisel, suusatamisel ja sõudeergo- mistusperioodiga suurem (tabel 2). Kindlasti on ja sõude- laste treeningute ja töövõime muutuste seoseid läbi hapniku ja süsihapegaasi hulk ning määrati laktaa- meetril, suvel toimuvad treeningud enamasti vee oluline sõudjate tihe talvine võistlusgraafik sõude- ergomeetril, hooaja. disisaldus veres taastumise 3., 5. ja 15. minutil. peal. ergomeetritel, kus sportlastel on soov sõuda väga suvel toimuvad Submaksimaalset pingutust mõõdeti sõudeergo- Tabelist 2 on näha, et 75–85% treeningutest häid tulemusi. Paljud treenerid on läinud üle kahe Metoodika meetril (Concept 2), kus esimene 10 minutit sõuti toimusid sõudjatel madala intensiivsusega ja allpool tipuga treeningsüsteemile, kus tippvorm ajasta- treeningud aeroobse läve intensiivsusel, teine 10 minutit anae- aeroobset läve. 12–20% treeningajast oli südame- takse veebruari lõpus ja augustis toimuvateks Eesti enamasti vee UURITAVAD roobse läve intensiivsusel ja kolmas 10 minutit löögisagedus tsoonis 2 aeroobse (AeL) ja anaeroobse meistrivõistlusteks. Samuti on tabelist näha, et peal. Uuringus osales 17 Eesti sõudekoondise liiget, kes maksimaalse hapnikutarbimise intensiivsusel. läve (AnL) vahel ning 1–4% treeningutest tsoonis 3 Eesti sõudekoondisel jaotuvad treeningud inten- esindasid Eestit tänavuse hooaja tiitlivõistlustel. Üldjuhul sooritasid sportlased testi hooaja jooksul üle AnL. Treeningmahtude analüüsimisel leiti, et nii siivsuse järgi pigem püramiidmudelile, kus tsoonis Sportlased jagunesid kolme gruppi: eliitkoondis samadel koormustel, kuid siiski tuli peatreeneri eliitkoondisel kui ka U23 koondise sportlastel oli 1 on veedetud kõige rohkem treeningminuteid ja (n=6), kuhu kuulusid Eesti Olümpiakomitee A- ja soovitusel mõnel juhul koormust korrigeerida. Testi Testimised viidi B-taseme sportlased, U23 koondis (n=5) ja U23 ajal registreeriti sportlase SLS, kasutades selleks läbi nii Tartus kergekaalusõudjad (kk) (n=6), kuhu kuulusid Polari pulsikella. Vere laktaadisisaldus määrati kui ka Pärnus sportlased, kelle eesmärk oli kõrged kohad tiitli- pärast igat 10-minutilist pingutust ning taastumise Tabel 3. Eesti eliitsõudjate ja U23 koondise kehalise töövõime näitajad ettevalmistusperioodi alguses, vastavalt võistlustelt (tabel 1). Sportlased olid tegelenud sõud- 3., 5. ja 15. minutil. Pärast iga 10-minutilist pingu- lõpus ja uue ettevalmistusperioodi alguses misega rohkem kui viis aastat, olid terved ega tarvi- tust hindasid sportlased subjektiivselt koormuse treeningplaanile, Sügis Kevad Muutus Sügis Muutus tanud arstimeid. Uuringud toimusid enne etteval- raskust Borgi kümnepunktiskaala abil. et häirida (2016) (2017) % (2017) % mistusperioodi ja enne võistlushooaja algust. Sport- Testimiste esimesel päeval määrati sportlaste sportlaste laste antropomeetrilised põhinäitajad ja kehalise kehakoostis koormustestiga sõudeergomeetril ja Kehakaal Eliit 97,8 ± 5,6 96,8 ± 5,7 0,89 98,3 ± 6,8 0,44 tavapärast töövõime näitajad uuringu alguses on välja toodud DXA meetodil. Teisel päeval sooritasid sportlased 3 U23 89,7 ± 5,0 90,5 ± 5,2 0,89 90,9 ± 6,4 0,44 treeningurutiini tabelis 1. x 10-minutilise submaksimaalse testi sõudeergo- võimalikult vähe. meetril. Kõikidel testimistel said sportlased ülesan- U23 kk 72,6 ± 2,4 72,6 ± 1,5 0,00 73,8 ± 2,5 1,65 Uuringu korraldus deks sooritada submaksimaalne test vastavate VOmax Eliit 5,6 ± 0,5 5,0 ± 0,1 –10,71* 5,8 ± 0,4 16,00* Sõudjaid testiti hooajal 2016/2017, kus sportlasi lävede koormustel. Vere laktaadisisaldus määrati U23 5,2 ± 0,4 5,2 ± 0,7 0,00 5,4 ± 0,6 3,85 mõõdeti ettevalmistusperioodi alguses, lõpus ja 10 µl verest aparaadiga Dr. Lange (Leipzig, võistlushooaja alguses. Testimised viidi läbi nii Saksamaa) U23 kk 4,6 ± 0,6 4,6 ± 0,2 0,00 4,6 ± 0,2 0,00 Tartus kui ka Pärnus vastavalt treeningplaanile, et VO Eliit 57,2 ± 3,7 51,7 ± 2,7 –9,62* 59,5 ± 3,6 15,09* häirida sportlaste tavapärast treeningurutiini Tulemused ja arutelu max/kg võimalikult vähe. Testimisperioodi jooksul regist- 2016. aasta sügisest liitusid uuringuga lisaks Eesti U23 59,0 ± 2,1 57,8 ± 6,0 –2,03 59,4 ± 4,8 2,77 reeriti sõudjate treeningumaht ja -intensiivsus. eliitkoondisele ka Eesti U23 kergekaalusõudjad, U23 kk 63,8 ± 7,4 63,3 ± 2,1 –0,78 61,8 ± 3,0 –2,37 Treeningu intensiivsus jagati nelja intensiivsust- kelle eesmärk oli saavutada kõrge koht U23 vanuse- P (w) Eliit 227,7 ± 14,5 239,7 ± 21,6 5,27 247,3 ± 13,2 3,17 sooni (tsoon 1 < AeL; tsoon 2 AeL < AnL; tsoon 3 > klassi tiitlivõistlustel. Mõlema koondise testimised AeL AnL). Samuti registreeriti ettevalmistusperioodile toimusid samal ajal. Sportlastelt koguti ka treenin- U23 211,0 ± 29,3 209,4 ± 13,8 –0,76 205,0 ± 17,2 –2,10 järgnenud võistlusperioodi olulised võistlustule- guprotsessi iseloomustavad parameetrid (maht, U23 kk 179,3 ± 10,4 197,3 ± 19,7 10,04 202,0 ± 13,1 2,38 mused. sagedus, intensiivsus, väsimus ja treeningu tunne- P (w) Eliit 324,0 ± 11,4 337,5 ± 24,2 4,17 334,7 ± 17,0 –0,83 Igal testimiskorral mõõdeti järgmist: tuslik raskus). Sellised pika aja jooksul kogutud ja AnL Sportlaste kehakoostis määrati DXA meetodil, analüüsitud andmed võimaldasid hinnata esmajär- U23 287,6 ± 32,4 290,4 ± 22,0 0,97 290,2 ± 18,7 –0,07 Uuringus mis põhineb kogu keha skaneerimisel. Selle meeto- jekorras erinevate treeninguvahendite ja kaalu U23 kk 261,5 ± 12,5 276,2 ± 15,9 5,62 278,0 ± 13,1 0,65 osales 17 Eesti diga on võimalik määrata sportlase keha rasvaprot- langetamise kumulatiivset mõju kehalise töövõime Pa (w) Eliit 440,3 ± 21,4 432,0 ± 46,8 –1,89 453,7 ± 17,4 5,02 sõudekoondise sent, keha rasvamass ja keha rasvavaba mass. Lisaks arengule ja hoida ära seega võimalik ületreeningu max liiget, kes saab vastavad väärtused ka iga kehaosa kohta oht. U23 396,4 ± 30,5 391,2 ± 41,2 –1,31 401,6 ± 21,5 2,66 esindasid Eestit eraldi, näiteks kõhupiirkond, vasak jalg jne. Eesti kliimas võib sõudjate treeningu jaotada U23 kk 363,3 ± 26,9 349,7 ± 26,3 –3,74 361,2 ± 11,4 3,29 Aeroobse võimekuse hindamiseks sooritasid tinglikult talviseks ettevalmistuseks ja suviseks tänavuse hooaja P (w) Eliit 464,3 ± 27,7 460,0 ± 42,4 –0,93 474,7 ± 15,3 3,20 tiitlivõistlustel. sportlased sõudeergomeetril (Concept 2) astmeliselt võistlusperioodiks. Tabelis 2 on välja toodud Eesti Max tõusvate koormustega koormustesti. Sportlased sõudekoondise treeningute jaotumine treeningtsoo- U23 407,8 ± 26,6 415,6 ± 50,2 1,91 410,0 ± 23,5 –1,35 alustasid madala, 40 W koormusega ja igal järg- nidesse nii talvisel ettevalmistusperioodil kui ka U23 kk 378,0 ± 19,2 379,7 ± 18,3 0,45 383,0 ± 15,7 0,87

La5min Eliit 13,5 ± 4,0 17,0 ± 5,0 25,93 15,4 ± 3,4 –9,41 Tsoon 1 (%) Tsoon 2 (%) Tsoon 3 (%) Tabel 2. Eesti sõudekoondise U23 14,6 ± 0,6 13,2 ± 5,0 –9,59 12,0 ± 3,7 –9,09 treeningute jaotumine Eliit Talv 74,8 ± 8,7 21,3 ± 7,0 4,0 ± 1,9 U23 kk 14,4 ± 3,0 12,1 ± 1,4 –15,97 13,0 ± 1,9 7,44 südamelöögisageduse järgi Suvi 76,8 ± 4,4 20,3 ± 4,2 3,0 ± 0,9 La Eliit 9,5 ± 5,2 13,1 ± 5,2 37,89 12,1 ± 2,4 –7,63 talvisel ettevalmistusperioodil 15min U23 Talv 86,2 ± 1,8 12,8 ± 1,8 1,0 ± 0,7 (talv) ja suvisel U23 9,9 ± 0,8 8,5 ± 4,2 −14,14 7,7 ± 2,9 −9,41 Suvi 91,2 ± 1,0 8,0 ± 1,4 0,8 ± 0,5 võistlusperioodil (suvi) U23 kk 10,1 ± 4,3 7,6 ± 2,3 −24,75 8,7 ± 2,7 14,47 U23 kk Talv 80,5 ± 10,0 15,8 ± 7,0 2,8 ± 1,3 VO − maksimaalne hapnikutarbimine; VO − maksimaalne hapnikutarbimine kehakaalu suhtes; AeL − aeroobne lävi; AnL Suvi 83,7 ± 7,9 13,8 ± 9,0 3,2 ± 0,7 max max/kg − anaeroobne lävi; Max − maksimaalne võimsus; La − laktaat; BORG − subjektiivne väsimus

42 43 näidata Pmax ja ka Pamax võimsuses väikest positiivset näitasid, et tulemuste objektiivse analüüsi abil oli arengut võrreldes uuringu algusega (tabel 3). Hooaja võimalik tõhustada sportlaste ja treenerite ning jooksul paranes seega sportlaste spetsiifiline taustajõudude koostööd, et muuta sportlase etteval- ökonoomsus, sest vaatamata füsioloogiliste para- mistus tiitlivõistlusteks võimalikult efektiivseks. meetrite vähestele muutustele paranes sportlaste Sellise koostöö tõhususe näiteks saab välja tuua, et võimekus funktsionaalselt. Eesti tippsõudjad, kaasatuna Eesti Olümpiakomitee Tulemuste Eri tsoonides arendatud võimsused nii eliit-, U23 teadusuuringute projekti, võitsid 2017. aastal maail- kui ka U23 kk koondistel näitavad, et kõige kõrge- mameistrivõistlustelt pronksmedali ja U23 Euroopa objektiivse analüüsi abil maid võimsusi PAeL ja PAnL intensiivsusel suutsid meistrivõistlustelt hõbemedali. arendada eliitkoondise sõudjad, neile järgnesid U23 Lõppkokkuvõtteks peab välja tooma, et Eesti oli võimalik koondise sõudjad ning U23 kk koondise sõudjad Olümpiakomitee rahastatud teadusuuringute tõhustada suutsid arendada kõige madalamaid võimsusi (tabel projekti kasu on olnud mitmepoolne. Esmalt saavad sportlaste ja 3). Sõudeergomeetritel saavutatud võimsused on otseselt kasu projektis osalevad tippsportlased ja treenerite ning tihti väga tugevas seoses sportlase kehaehitusega nende treenerid, kuna nende treeninguprotsessi taustajõudude (pikkus ja kaal), kus pikemat kasvu ja raskemat jälgitakse pikema aja jooksul ning antakse treene- koostööd. Võistlushooaja kaalu sõudjad suudavad sõudeergomeetril näidata rile objektiivset infot sportlase seisundi kohta. eel treenivad paremaid tulemusi. Kergekaalu sõudjate tulemused Seega muutuvad treeningud tõhusamaks ning Eesti sõudjad enamiku sõudeergomeetril ongi seepärast oluliselt mada- sportlaste kohad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ajast madala lamad võrreldes eliit- ja U23 koondise sõudjatega. eeldatavasti veel paranevad, kuna ka sportlaste Samas ei saa me neid tulemusi alati üks ühele kanda treeningud on rohkem ühtlustunud. Oluliseks intensiivsuse ja üle vee peal sõudmisesse − sõudeergomeetril väga saavutuseks võib pidada, et Eesti sõudekoondise kõrge mahuga, et kiireid aegu saavutav sportlane ei pruugi vee peal neljapaat on suutnud viimastel aastatel taas oma arendada põhi- sama hea olla. Siiski suudab ka tippsõudja sõudeer- ettevalmistust tõhustada sedavõrd, et ainsate Eesti vastupidavust. gomeetril väga kõrgeid tulemusi näidata. sportlastena suudeti olümpiamängudel võita Vee peal pole ka normaalkaalu ja kergekaalu pronksmedalid ja 2017. aastal pärast hooaja ebaõn- sõudjate 2000 meetri läbimise aegade erinevus nii nestunud algust maailmameistrivõistlustelt suur kui sõudeergomeetril. Siiski suudavad pronksmedali. Selline teaduslik lähenemine on eriti normaalkaalusõudjad tänu oma kehaehituse iseära- oluline just sõudjate eliitkoondise ja ka järelkasvu sustele ka vee peal läbida 2000 meetri distantsi koondise juures, kus sportlaste treeninguid viiakse veidi kiiremini kui kergekaalusõudjad. läbi võimalikult professionaalselt, mille seires on

tsoonis 3 kõige vähem treeningminuteid (tabel 2). VO2max näitajates sõudekoondises olulisi muutusi Varasemad uuringud Eesti eliitkoondisega olulisel kohal adekvaatne ja teaduslik testimine. Siiski peab tõdema, et selliselt südamelöögisage- ei esinenud, siiski oli eliitkoondisel ettevalmistus- duse (SLS) järgi intensiivsuse arvutamine ei pruugi perioodi lõpus VO väärtused madalamad kui Paljud treenerid 2max treeningutest alati adekvaatset pilti anda, kuna sügisel (tabel 3). See võib tuleneda sellest, et eliit- on läinud üle kahe lühikeste maksimaalsete pingutuste korral on koondis alustas ettevalmistusperioodi eelnenud Kasutatud kirjandus tipuga treening- enamiku lõigu ajast SLS allpool 3. tsooni. 10-minu- raske võistlusperioodi tõttu hiljem kui nooremad süsteemile, tilised lõigud on sõudjate puhul näidanud, et SLS sportlased ja seetõttu polnud nad kevadel võistlus- Nybo, L., Schmidt, J. F., Fritzdorf, S., Nordsborg, N. B. Physiolo- Intensity Distribution Is Not Superior to Pyramidal Distribu- kus tippvorm saavutab intensiivsusele vastava löögisageduse alles perioodi alguses veel piisavalt heas vormis. Tihti on gical characteristics of an aging olympic athlete. Med. Sci. tion in National Elite Rowers. Front. Physiol. 2017, 8:515. ajastatakse kolmandaks minutiks. Lahendus oleks, et tulevikus probleemiks, et pikale veninud eelmise hooaja tõttu Sports Exerc. 2014, 46: 2132–2138. Neal, C. M., Hunter, A. M., Brennan, L., O’Sullivan, A., Hamilton, veebruari lõpus tuleks treeningute seirel märkida treeningpäevi- pole suudetud piisavalt keskenduda ettevalmistus- Fiskerstrand, A., Seiler, K. S. Training and performance cha- D. L., De Vito, L., et al. Six weeks of a polarized training-inten- ja augustis kusse maksimaalsed lõigud selliselt, kus terve lõik perioodil aeroobse baasvastupidavuse arendami- racteristics among Norwegian International Rowers 1970- sity distribution leads to greater physiological and perfor- märgitakse vastavasse tsooni. See annab hilisemal sele. Samas toimuvad Eestis juba aprillis noorte ja toimuvateks 2001. Scandinavian Journal of Medicine and Science in mance adaptations than a threshold model in trained cyc- analüüsimisel kokkuvõttes objektiivsemad andmed U23 koondise katsevõistlused, kus sportlased Sports. 2004, 14: 303–10. lists. J. Appl. Physiol. 2013, 114: 461–471. Eesti meistri- kõrge intensiivsusega töö (tsoonis 3) osakaalus tree- peavad näitama head sõudmiskiirust. Eliitkoondise Hofmann, P., Jürimäe, T., Jürimäe, J., Purge, P., Maestu, J., Purge, P., Jürimäe, J., Mäestu, J. Sõudjate talvise ettevalmis- võistlusteks. ningute lõikes. Tegelikkuses muudavad treenerid ettevalmistusperioodi hilise alguse pärast planeeris Wonisch, M., Pokan, R., von Duvillard, S. P. HRTP, prolonged tusperioodi mõju töövõime muutustele ja ökonoomsusele pidevalt treeningute intensiivsusi, kus siis inten- sõudekoondise peatreener sportlaste tippvormi ergometer exercise, and single sculling. International Journal Eesti A- ja B-koondisel. Liikumine ja Sport, 55–9:50 ,2014. siivsete treeningute osakaal tsoonis 2 ja tsoonis 3 ajastamise alles juulisse. Nii suutsid sportlased oma of Sports Medicine. 2007, 28: 964–9. oluliste võistluste lähenedes järjest tõusevad tippvormi säilitada kuni septembri lõpuni, mil Purge, P., Jürimäe, J., Mäestu, J., Killing, M. Eesti neljapaadi (Tønnessen jt, 2014). See tekitab olukorra, kus Sarasotas toimusid maailmameistrivõistlused. Nielsen, T. (ed.) Training Program for Clubs and Individuals sõudjate kehalise töövõime muutused kolme aasta jooksul sportlane võib treeninghooaja jooksul eri aegadel Tihti on probleemiks, et pikale veninud eelmise – World Rowing. Training Program for Clubs and Individuals valmistumisel Rio de Janiero olümpiamängudeks, Liikumine treenida nii polariseeritud kui ka püramiidmudeli hooaja tõttu pole ettevalmistusperioodil suudetud - World Rowing. 2009/2017. ja Sport, 2017, 13:14–19. järgi. piisavalt keskenduda aeroobse baasvastupidavuse Kleshnev, V., Nolte, V. „Learning from racing“ in Rowing Faster Tønnessen, E., Sylta, A., Haugen, T. A., Hem, E., Svendsen, I. S., Tabelis 3 on välja toodud sõudekoondise kehalise arendamisele. (Serious Training for Serious Rowers) 2nd Edn, ed V. Nolte Seiler, S. The road to gold: training and peaking characteris- töövõime näitajad nii ettevalmistusperioodi Vaadates läbi aasta võimsuse muutusi ja võim- (New York, NY: Human Kinetics Inc.) 2011, 251–265. tics in the year prior to a gold medal endurance perfor- ja P , täheldame nii eliidil kui ka U23 kk alguses, võistlusperioodi alguses kui ka pärast võist- sust PAeL AnL mance. PLoS ONE. 2014, 9:e101796. lusperioodi uue ettevalmistusperioodi alguses. Tihti koondistel positiivset arengut, kuid U23 koondise Seiler, K. S., Kjerland, G. A. Quantifying training intensity dist- võrreldakse, kuidas muutuvad kehalise töövõime puhul olulist edasiminekut ei toimunud (tabel 3). ribution in elite endurance athletes: is there evidence for an Tran, J., Rice, A. J., Main, L. C., Gastin, P. B. Profiling the Trai- näitajad võrreldes ettevalmistusperioodi ja võistlus- Võimalik, et see tuleneb ka märksa väiksemast tree- „optikal“ distribution? Scand. J. Med. Sci. Sports. 2006, 16: ning Practices and Performance of Elite Rowers. Internatio- perioodi algusega, kuid jäetakse tähelepanuta, mis ningumahust, kui võrrelda eliit- ja U23 kk koondise 49–56. nal Journal of Sports Physiology and Performance, 2015, 10: seisus alustavad sportlased uut ettevalmistuspe- treeninguid, ja samuti intensiivsete treeningute Treff, G., Winkert, K., Sareban, M., Steinacker, J. M., Becker, M., 572–580 rioodi pärast rasket võistlusperioodi. arvelt. Siiski suutsid kõikide gruppide sõudjad Sperlich, B. Eleven-Week Preparation Involving Polarized

44 45 klassikalises sõiduviisis sõltub järjest suuremal mega just tüdrukutel ning poistel vastav seos määral ülakeha töövõimest. Kõrgetasemeliste jooksmistulemuse ja suusatamise töövõime vahel meessuusatajate peal tehtud uuringud on näidanud, puudus. Tulenevalt just eelkõige ülakeha jõuvõimete et paaristõukelisel sõiduviisil on lisaks aeroobsele ja olulisuse kasvule suusataja võistlustulemuse saavu- anaeroobsele võimekusele järjest olulisema täht- tamisel on vaja ka uurida, kas lihtsasti testitavate Uuringus osalev susega ka ülakeha jõud, lihasvastupidavus ja jõu- ja jooksuvõimekuste seire aitab hinnata sportlane pidi Sprintide puhul võimsus (Andersson jt, 2010; Mikkola jt, 2010). muutusi suusataja töövõimes paaristõukelisel olema terve, on aeroobse Näiteks on leitud, et nelja maksimaalse sõiduviisil ning seeläbi olla ka efektiivne vahend treenima kätetöötsükli sooritamine põlvili asendis oli seotud treeningprotsessi hindamisel. energiatootmise regulaarselt ega sooritusvõimega sprindidistantsil (Losengard jt, Siinse uuringu eesmärk oli analüüsida suusataja osakaal 70–75% 2011). Kindlasti on oluline ka märkida, et alates ülakeha töövõime ja erinevate jõutestide ning 3000 tohtinud kasutada ning pikemate sprindidistantside kasutuselevõtust on maailma- meetri jooksudistantsi seoseid. ravimeid. distantside puhul karikasarja etappide võitjad olnud suutelised pide- 85–95%. valt saavutama maailmakarika punktikohti nii Metoodika sprindi- kui ka distantsivõistlustel (Stöggl ja Stöggl, UURITAVAD 2013). Lisaks on Stöggl ja Stöggl (2013) välja toonud, Uuringus osalemiseks andis nõusoleku ning alustas et aastatel 1984–2012 toimunud maailmameistri- testidega 20 sportlast (vanus 16,4 ± 2,2 aastat; võistlustel ja olümpiamängudel oli keskmine võit- pikkus 172,3 ± 9,0 cm; kehamass 63,2 ± 10,3 kg; jate vanus 1984. aastal 26 aastat, 2000. aastal 28 kehamassiindeks 21,1 ± 2,1 kg/m-2), kes olid nii Eesti aastat, alanedes 2012. aastal uuesti 26 aastale. noortekoondise kui ka täiskasvanute koondise Seejuures 13. korral olid poodiumil suusatajad (nii liikmed või kandidaadid. Kõikidele uuringus osale- meeste kui ka naiste arvestuses), kes olid nooremad jatele selgitati testimiste olemust ja metoodikat. kui 20 aastat ning 65 juhul olid vanuses 20–21 Uuringus osalev sportlane pidi olema terve, aastat. treenima regulaarselt ega tohtinud kasutada ravi- Siinkohal on alust arvata, et trend, mida võib meid. Uuring korraldati suusatajate ettevalmistus- märgata tippsuusataja vanuse alanemisega, on perioodil 2017. aasta maist kuni augustini. Vaatlus- seotud nii efektiivsemate treening- kui ka testimis- aluseid testiti kolmel korral sarnaselt: mai-, juuni- metoodikate paranemisega. Nii töövõime- kui ka ja augustikuus. Esmalt mõõdeti sportlaste antropo- meditsiiniliste testimiste rakendamine hooaja meetrilised näitajad ning seejärel sooritati Uuringu eesmärk jooksul peaks olema seotud treeningu eesmärki- paaristõuke ergomeetril kasvavate koormustega oli analüüsida SUUSATAJA ÜLAKEHA dega, mida püütakse saavutada nii suusatajat ette- töövõimetest. Seejärel mõõdeti sportlastel erinevate suusataja valmistaval perioodil kui ka võistlusperioodil. jõutestidega suusatamisele spetsiifiliste lihasgrup- ülakeha töövõime Siinkohal on oluline märkida testide valiku tähtsust pide jõunäitajaid. Lisaks kasutati maksimaalse ja erinevate − kas testid on piisavalt tundlikud, et hinnata töövõime hindamiseks 3000 meetri jooksmist jõutestide ning TÖÖVÕIME PAARISTÕUKELISEL muutusi just nendes võimekustes, mida treenerid maksimaalse pingutusega. 3000 meetri soovivad näha, ning piisavalt praktilised. Ehk kas jooksudistantsi treener saab neid sooritada ka iseseisvalt, lihtsates ANTROPOMEETRILISED MÕÕTMISED SÕIDUVIISIL NING SEOSED tingimustes või on testide jaoks vajalik ka spet- Osalejate pikkus (Seca height rod 225, Seca GmbH & seoseid. siaalne aparatuur ja labor, mis muudab testimise Co, Hamburg, Germany) ja kehamass (Salter planeerimise keerukamaks ja kallimaks. 144SVBKDR, Salter Housware Ltd., UK) mõõdeti 3000 MEETRI JOOKSU JA Teaduskirjanduses on üsna mitu uuringut, kus vastavalt 0,1 cm ja 0,1 kg täpsusega. Nendest tulene- vaatlusalusteks on valdavalt eliittasemel võistlevad valt arvutati kehamassiindeks 0,1 kg/m-2 täpsusega. meessuusatajad, samas oluliselt vähem on uurin- Kõik vaatlusalused kandsid mõõtmisel vaid lühikest JÕUTESTIDEGA guid naiste kohta (Holmberg, 2015). Samuti on võistlusdressi. teaduskirjanduses vähem informatsiooni noorsuusatajate funktsionaalse võimekuse ning erine- Funktsionaalsed testid Sissejuhatus vate jõuvõimete ja jooksu soorituse vaheliste seoste KASVAVATE KOORMUSTEGA TEST PAARISTÕUKE ERGOMEETRIL JAREK MÄESTU, RASMUS PIND, Murdmaasuusatamine on üsna tüüpiline vastupida- kohta. Kuna lapsed ja noored ei ole lihtsalt „väikesed täiskasvanud“, ei saa täiskasvanutele sobivaid Kasvavate koormustega test tehti suusatamise PRIIT PURGE, EVELIN LÄTT vusala, kus võistlusdistantside keskmine kestus on metoodikaid või teste alati rakendada noorte puhul paaristõuke ergomeetril Skierg (Concept II, USA). (Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste vahemikus kaks-kolm minutit sprindidistantsidel ja „vähendatud määraga“ tingimustes. Samas on Testi puhul seati oluliseks, et sportlane jõuaks testi- valdkonna sporditeaduste ja kuni veidi üle kahe tunni meeste maratonil. kindlasti vajalikud teatud testid, mis oleksid mise jooksul pingutada vähemasti 12 minutit. füsioteraapia instituut) Seega on ilmne, et suusataja võistlustulemus sõltub eelkõige tema aeroobsest võimsusest. Näiteks sarnased nii noorte kui ka täiskasvanute puhul, sest Seetõttu oli testimiste protokoll eri tasemega suusatajatel erinev. Kõige madalama töövõimega sport- Aastal 1984 oli JAANUS TEPPAN (Eesti Suusaliit) on leitud, et sprintide puhul on aeroobse energia- siis on pikaajalise planeerimise korral võimalik efektiivsemalt määrata sportlase treenituse taset. lased alustasid testi 30 W juures, kus koormus võitjate keskmine tootmise osakaal 70–75% ning pikemate distantside Hiljutine noorte suusatajate uuring näitas, et tõusis 10 W kaupa. Kõrgema tasemega sportlaste vanus 26 aastat, puhul 85–95% (Sandbakk ja Holmberg, 2017). Samas on sprindidistantside ning mass-startide lisamine näiteks surumised rööbaspuudel ja rippes puhul oli algkoormuseks 40 W ning koormus tõusis 2000. aastal 28 võistluskalendrisse suurendanud olulisel määral ka kätekõverdused kangil olid seotud suusatamise kas 10 W või 15 W kaupa. Ühe koormusastme pikkus aastat ja 2012. jõuvõimete osakaalu suusataja funktsionaalses ette- töövõimega küll poistel, samas puudusid sarnased sõltumata testi protokollist oli 1 minut. Tulenevalt aastal taas 26 valmistuses. Lisaks on murdmaasuusatamise puhul seosed tüdrukutel (Stöggl jt, 2015). Vastupidiselt oli ergomeetri ehituse eripärast pidi sportlane soovi- aastat. näha tendentsi, et suusataja sooritus distantsil, eriti aga 3000 meetri jooks seotud suusatamise töövõi- tavat koormust/intensiivsust ise reguleerima, vaja- 46 47 duse korral kas suurendades või alandades töö intensiivsust. Testi sooritati seni, kuni sportlane ei Tabel 1. Noorsuusatajate keskmised Tabel 3. Noorsuusatajate keskmised tulemused suutnud vastavat koormust 5. töötsükli ulatuses tulemused kasvavate koormustega testil erinevatel jõutestidel ja 3000 meetri jooksutestil hoida või katkestas väsimuse tõttu testi ise. Kogu paaristõuke ergomeetril esimesel ja teisel esimesel ja teisel testimiskorral testimise jooksul hingas sportlane läbi hapniku- testimiskorral Mai August maski, et analüüsida väljahingatava õhu koostist Mai August ning minuti ventilatsiooni. Kogu testi jooksul Topispallivise 4,21 ± 0,87 4,54 ± 0,95 * W (W) 184,9 ± 54,3 215,9 ± 55,0 * salvestati ka sportlase südame löögisagedus. Testiga max põlvituses (cm) -1 mõõdeti maksimaalne ülakeha aeroobne võimsus Wmax/kg (W·kg ) 2,78 ± 0,49 3,18 ± 0,44 * Istesse tõusud 34,7 ± 3,8 41,2 ± 4,8 * (W) ja hapnikutarbimine (VO ). Lisaks määrati 2max VO (l·min-1) 3,2 ± 0,9 3,2 ± 1,0 topispalliga (n) sportlase aeroobse ja anaeroobse läve intensiiv- 2max Rööbaspuudel nurk- 14,1 ± 12,0 18,1 ± 11,8 * sused paaristõukelisel ülakeha tööl. Testi lõpus VO (ml·min-1·kg-1) 49,0 ± 7,1 47,6 ± 8,2 2/max/kg toengus surumine (n) 3000 meetri määrati sportlase kapillaarverest laktaadi kontsent- VE (l·min-1) 124,0 ± 24,2 128,3 ± 28,5 * ratsioonid 3., 5. ja 15. taastumisminutil ning hinnati Rippes 7,4 ± 4,5 11,4 ± 5,1 * jooks sooritati SLS (l·min-1) 201,2 ± 6,7 196,7 ± 6,3 subjektiivset pingutuse tajumist kümnepunktisel max kätekõverdused (n) 400-meetrisel tajutava raskusastme skaalal (modifitseeritud 10 La 3 (mmol·l-1) 10,0 ± 2,7 10,6 ± 3,2 3000 m aeg (mm:ss) 12:35 ± 01:22 12:03 ± 01:18 staadioniringil punkti Borgi skaalast; Foster jt, 1996). -1 (7,5 ringi) La 15 (mmol·l ) 7,4 ± 2,3 7,7 ± 2,6 La 5 (mmol·l-1) 8,7 ± 2.5 8,7 ± 2.8 W − maksimaalne töövõime, VO − maksimaalne hapniku- maksimaalselt Jõutestid max 2max La 15 (mmol·l-1) 5,0 ± 1.5 5,1 ± 2,3 tarbimine; VE − minuti ventilatsioon; SLS − maksimaalne pingutades. VAATLUSALUSED SOORITASID max La − testijärgne laktaadi kontsentratsioon kapillaarveres JÄRGMISED JÕUVÕIMETE TESTID: südame löögisagedus, La − testijärgne laktaadi kontsentrat- Põlvituses 5 kg topispalli vise üle pea. Sportlane põlvitas, sioon jalatallad vastu seina, ning viskas kahe käega 5 kg Noorsuusatajate maksimaalne töövõime kasvavate koormustega testil oli seotud kõikide topispalli üle pea ettepoole. Tulemus mõõdeti Tabelis 2 on esitatud noorsuusatajate töövõime paaristõuke ergomeetril oli usutavalt seotud füsioloogiliste ja funktsionaalsete parameetritega, mõõdulindi abil 1 cm täpsusega. Sportlane sooritas muutus paaristõuke testil mai- ja augustikuu testi- kõikide mõõdetud füsioloogiliste parameetrite ja samas kui poistel osutus usutavaks ainult seos 3 katset, millest arvesse läks parim. miste vahel. Oluline töövõime muutus toimus nii funktsionaalsete testidega, välja arvatud topispal- aeroobse läve võimsuse ja kõhulihase testi vahel. Selililamangust istesse tõus 5 kg topispalliga. Sportlane aeroobse kui ka anaeroobse läve võimsuse näita- liviske ja rööbaspuudel nurktoengus surumise tule- Tüdrukute puhul leiti hapnikutarbimise vahel lamas selili, jalad nurkselt ja varbseina all, hoides jates. Oluliselt kasvas ka võimsus, mis vastab mustega (tabel 4). Poistel oli maksimaalne usutav seos aeroobse läve parameetrite ja 5 kg topispalli ülal (matil). Seejärel sooritati ülakeha maksimaalse hapnikutarbimise intensiivsusele. töövõime seotud ainult hapnikutarbimise anaeroobse läve suhtelise võimsuse parameetriga. tõsted ning korduse sooritus läks arvesse, kui pall parameetritega, seevastu tüdrukutel leiti seos Funktsionaalsetest testidest ei leitud seost topis- Tabel 2. Noorsuusatajate füsioloogilised puudutas üles tõustes seina ning alla minnes matti. aeroobse ja anaeroobse läve ning kõhulihaseharju- palli viske ja maksimaalse hapnikutarbimise näita- parameetrid eri intensiivsuslävedel kasvavate Rööbaspuudel nurktoengus surumine. Test sooritati tuse vahel. Maksimaalse hapnikutarbimise väärtus jate vahel (tabel 4). maksimaalsele korduste arvule. koormustega paaristõuke ergomeetri testil esimesel Rippes kätekõverdused kangil. Sportlane sooritas rippes ja teisel testimiskorral kätekõverdused kangil pealthaardega õlgadest veidi Mai August Tabel 4. Statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed maksimaalse võimsuse, maksimaalse laiema hoidega. Soorituse ajal ei tohtinud sportlane Aeroobne lävi hapnikutarbimise ja erinevate funktsionaalsete testimiste vahel noorsuusatajate puhul „jõnksutada“, et sooritust lihtsustada. Kordus läks Maksimaalne töövõime (W) VO kirja, kui sportlase lõug oli ületanud kangi. Võimsus (W) 93,8 ± 26,6 102,2 ± 30,6 * 2MAX/Kg -1 Kokku Poisid Tüdrukud Kokku Poisid Tüdrukud 3000 MEETRI JOOKS Võimsus (W·kg ) 1,42 ± 0,26 1,50 ± 0,26 * -1 VO 0,693 0,828 0,610 SLS (l·min ) 163,4 ± 12,5 154,6 ± 16,0 2MAX 3000 meetri jooks sooritati 400-meetrisel staadio- (l·min-1) niringil (7,5 ringi) maksimaalselt pingutades. Testile Aeroobne lävi V (ml·min- 0,778 0,901 0,765 eelnes 15–20-minutiline individuaalne soojendus. Võimsus (W) 135,2 ± 37,5 158,7 ± 43,5 * O2MAX/kg Sportlased lähetati rajale väikeste gruppidena ning 1·kg-1) Võimsus (W·kg-1) 2,04 ± 0,34 2,34 ± 0,36 * neile anti individuaalset tagasisidet 1. ja 2. km läbi- AT4 (W) 0,696 0,599 0,796 mise aja kohta. Jooksmise lõppedes võeti sportlas- SLS (l·min-1) 181.8 ± 19.7 181.8 ± 8.6 AT4 (W/kg) 0,690 0,654 0,793 0,781 telt laktaadiproovid 3., 5. ja 15. taastumisminutil. Maksimaalne AT2 (W) 0,602 0,684 0,814 0,684 TULEMUSED hapnikutarbimine AT2 (W/kg) 0,537 0,602 0,778 0,803 0,847 Tabelis 1 on esitatud noorsportlaste peamised tule- Võimsus (W) 179,9 ± 52,3 210,7 ± 60,4 * mused kasvavate koormustega testil esimesel ja Võimsus (W·kg-1) 2,70 ± 0,47 3,10 ± 0,50 * Topispallivise (m) − 0,662 − teisel testimiskorral. Kuna mai ja juuni testimiste SLS – südame löögisagedus vahele jäi väga väike ajavahemik, kus olulisi töövõi- Istesse tõus (n) 0,599 0,572 0,528 0,761 0,598 memuutusi ei esinenud, siis esitame mai ja augusti Noorsuusatajate jõutestide ja 3000 meetri jook- Surumine rööbaspuu- − 0,480 0,630 testimiste tulemuse. Usutavad muutused leiti vaat- sutesti tulemused on esitatud tabelis 3. Oluliselt del (n) lusaluste maksimaalses töövõimes (W ja W/kg) ning kasvasid tulemused kõikidel jõutestidel kahekuuse minuti ventilatsioonis (tabel 1). Maksimaalse hapni- Rippes kätekõverdus 0,464 0,731 0,872 testimisperioodi jooksul, seevastu 3000 meetri (n) kutarbimise näitudes, maksimaalses südamelöögi- jooksutesti tulemuses esines küll teatav tendents sageduses ega testijärgsetes laktaadi kontsentrat- tulemuse paranemise suunas, kuid muutus ei olnud 3000 m jooks (min) –0,462 –0,723 –0,704 sioonides kahe testimiskorra vahel usutavaid statistiliselt oluline. muutusi ei täheldatud. VO2max − maksimaalne hapnikutarbimine; AT4 − anaeroobne lävi; AT2 − aeroobne lävi 48 49 Arutelu Töövõime muutuste seireks ning treeningute efek- aval perioodil paranenud nii maksimaalne töövõime vahel, on keeruline seletada. Üheks põhjuseks võib uuringus kasutatud testid sobiksid paremini üldise tiivsuse tagasisidestamiseks on tänapäeval võimalik kui ka suhteline töövõime, mis ettevalmistusplaani tuua, et poiste puhul kompenseeriti osa testide funktsionaalse seisundi hindamiseks. kasutada regulaarselt testimisi laborites, kasutades ülesehitust järgides on igati loogiline. Mõnevõrra nõrgemad tulemused teiste testide suhteliselt tuge- Eraldi märkimist väärib kindlasti jõutestide ja selleks erinevat aparatuuri ja metoodikat. Samas üllatav oli maksimaalse hapnikutarbimise näidu vama tulemusega, mis takistab ka usutavate seoste hapnikutarbimise võime omavaheline seos (tabel 4). oleks treeningprotsessi optimeerimiseks kasulik, kui muutumatuna püsimine uuringuperioodil, sest ilmnemist. Ehk suuremas pildis − madalamad tule- Tegemist on omavahel vastandlike võimetega ning treener ja sportlane saaksid võimalikult palju teste üldiselt peaks ettevalmistava perioodi jooksul ka mused jõutestis kompenseeriti parema sooritusega siin võiks eeldada pigem negatiivset seost. Samas ei teha praktilise treeningtöö käigus, mis võimaldaks hapnikutarbimise näit paranema (Solli jt, 2017). 3000 meetri jooksutestis ja vastupidi. saa neid tulemusi vaadelda kontekstist väljas − et sportlase ettevalmistusele planeeritud aega tõhusa- Samas paranes uuringu järgi suusatajatel oluliselt Kitsamalt esines sarnane kompenseerimine ka parema hapnikutarbimise tulemuse saavutamise malt kasutada. Seejuures on oluline, et kasutatavad tööhulk, mida suudeti maksimaalse hapnikutarbi- näiteks jõutestide puhul, kus kõrge paaristõukelise saame läbi jõuvõimete arendamise. Vastupidavus- testid oleksid võimalikult valiidsed ja nende käigus mise tasemel sooritada (179,9 W-lt kuni 210 W-ni), töövõimega suusatajal olid mõne jõutesti tulemused like võimete arendamisel on kriitilise tähtsusega kogutava informatsiooni suhtes usaldusväärsed mis siiski näitab aeroobse võimekuse ja ökonoom- väga head, kuid teise testi puhul kesisemad. Tüdru- jõuvõimete areng ning ka paaristõukelise sõiduviisi (Carlsson jt, 2015). suse olulist paranemist. Lisaks paranes vaatlus- kute puhul toimus sellist kompenseerimist vähem puhul on jõuvõimetel määrav tähtsus, eriti testi Projekti eesmärk oligi uurida, mil määral alustel oluliselt ka töövõime anaeroobsel lävel (tabel − need, kelle töövõime või maksimaalne hapniku- lõpuosas. Samas on kindlasti oluline, et jõuvõimeid erinevad jõutestid ning 3000 meetri jooksutest 2). Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et suvise ette- tarbimine olid madalamad, sooritasid kehvemini ka ei arendataks üle kriitilise piiri ning hapnikutarbi- seostuvad suusataja funktsionaalse võimekusega valmistava perioodi jooksul paranes oluliselt suusa- jõu- ja jooksutesti. Kindlasti mängib rolli siin ka osa mise parandamiseks on eelkõige olulised siiski paaristõukelisel ergomeetri testil, ning analüüsida, tajate aeroobne võimekus ja suutlikkus sooritada testide suhteline spetsiifilisus. Näiteks üle pea vastupidavusliku suunitlusega treeningud. kas need testid on sobilikud noorsuusataja võime- paaristõukelist tööd. palliviset kasutasid sportlased treeningutel väga Kindlasti tuleb tulemuste interpreteerimisel kuse regulaarseks hindamiseks, pidades silmas Sooritatud jõutestidest paranesid vaatlusalustel vähe, kui üldse, seevastu kõhulihaste treening ja võtta arvesse, et siinsel juhul on tegemist Uuringus paaristõukelist sõiduviisi. uuringu perioodi jooksul oluliselt kõigi nelja testi lõuatõmbed on regulaarsed treeningvahendid. noorsportlastega, kelle sportlik saavutusvõime kasutatud Suusataja spetsiifilise töövõime testimine suus- Seetõttu võis palliviske testi puhul esineda ka varieerus ka juba vanuseliste erinevuste tõttu. tulemused. Kuna vaatlusalustele lisati nimetatud testid sobiksid kadel on mõnevõrra komplitseeritud, sest suusataja perioodiks treeningkavadesse erinevad jõuharju- õppimisefekt ning testitulemuse paranemine on Madalama töövõime taseme juures ei tõuse nii tuge- paremini sooritus võistlustingimustes sõltub lumestruktu- tused, siis võib ka seda tulemust pidada igati pigem oskuse paranemise tagajärg. valt esile ka kõikide kriitiliste võimekuste vaja- Suusataja urist, libisemis-/pidamisomadustest, rajaprofiilist loogiliseks. Tulenevalt meie uuringu ülesehitusest Kindlasti on oluline ka märkida, et paaristõuke likkus. Kui iga vanuse kohta oleks sportlaste arv üldise üldise töövõime jne (Holmberg, 2015). Seetõttu on ka suusataja (kontrollgrupi puudumine) ei saa aga välistada, et ergomeetri testi jooksul määratud maksimaalne suurem, siis oleks ka praegune statistiline analüüs funktsionaalse kõige paremaks ja töövõime peamiseks testimise paigaks labor. uuringus kasutatud testide tulemuste paranemine hapnikutarbimise parameeter peegeldab väga hästi usaldusväärsem ning võimalik, et siis oleks ka seisundi universaalsemaks Tänapäeval on ka laboritingimustes võimalik jäljen- oleks saavutatud ka üldise treeningrutiini käigus. ka sportlase organismi üldist aeroobse töövõime poiste puhul usaldusväärsete seoste hulk olnud hindamiseks. näitajaks dada nii uisu- kui ka klassikatehnikat (sealhulgas 3000 meetri jooksutesti puhul toimus küll näiline taset ning seetõttu võisid olla ka seosed nimetatud kõrgem. paaristõukelist sõiduviisi), kuid sellised trenažöörid parameetri ja funktsionaalsete testide vahel Kokkuvõtvalt võiks öelda, et uuringus kasutatud peetakse paranemine, kuid see muutus ei olnud statistiliselt on suhteliselt vähe kättesaadavad ja kallid. oluline. Analüüsisime eraldi ka poiste ja tüdrukute kõrgemad, võrreldes maksimaalse töövõimega (W) testimisi on mõistlik kasutada suusataja üldise maksimaalset Levinumad (noor)suusataja testimisviisid laboris on jooksu aja muutust, kuid ka siin ei olnud statistiliselt paaristõuke ergomeetri testil. Seega võiks öelda, et töövõime seirel igapäevases treeningrutiinis. hapniku- suusakeppidega kõnnitest jooksulindil, mille käigus olulisi erinevusi (poistel muutus aeg keskmiselt tarbimist. suurendatakse tõusunurka, või siis klassikaline jook- 10:46-lt 10:31-ni ning tüdrukutel 13:18-lt kuni 13:08- sutest. Viimasel ajal on järjest enam leidnud suusa- ni). Samas on oluline märkida, et tüdrukute puhul oli Kasutatud kirjandus taja paaristõukelise töövõime hindamisel kasutust jooksmise aja varieeruvus väga suur, ulatuses Alsbrook, N. G., Heil, D. P. Upper body power as a determinant mass and physical performacne in elite cross country skiers. ka Concept II toote Skierg (Carlsson jt, 2014; Mäestu 12:20-st kuni 15 minutini. of classical crosscountry performance. European Journal of Scandinavian Journal of Medicine and Science in Sports, 2011, jt, 2017l) ning uuringutes on leitud, et see testimisva- Võimalike seoste leidmiseks paaristõuketesti ning Applied Physiology., 105: 633–641. 21: 389–401. hend on sobilik suusataja töövõime hindamiseks valitud jõu- ja jooksutestide vahel tegime analüüsi laboritingimustes. kahes osas: poisid ja tüdrukud koos ning ka eraldi. Andersson, E., Supej, M., Sandbakk, O., Sperlich, B., Stöggl, T., Losier, K. H., Zinner, C., Platt, S., Stöggl, T., Holmberg, H. C. Fac- Suusataja üldise töövõime kõige paremaks ja Nagu tabelist 4 nähtub, siis nii maksimaalse Holmberg, H. C. Analysis of sprint cross-country skiing using tors that influence the performance of elite sprint cross- universaalsemaks näitajaks peetakse maksimaalset töövõime kui ka suhtelise maksimaalse hapnikutar- differential global navigation satellite system. European Jour- country skiers. Sports Medicine, 2016, 47: 319–342. hapnikutarbimist ning mida kõrgem vastav näitaja bimise tulemuse ja töövõime testide vahel esineb nal of Applied Physiology, 2010, 110: 585–595. Mikkola, J., Laaksonen, M., Holmberg, H. C., Vesterinen, V., on, seda teoreetiliselt paremate eeldustega on ka statistiliselt usutav seos kõikide parameetrite puhul, Carlsson, M., Carlsson, T., Knutsson, M., Malm, C., Tonkogi, M. Nummela, A. Determinants of a simulated cross-country suusataja. Näiteks leidsid Carlsson jt (2015), et kui välja arvatud nurkselt surumise testil rööbaspuudel, Oxygen uptake at diferent intensities and sub-techniques skiing sprint competition using V2 skating technique on roller suusatajat kehamassiga 75,5 kg ning hapnikutarbi- pallivisketesti ja maksimaalse töövõime vahel. predicts sprint performance in elite male cross-country skiers. skis. Journal of Strength and Conditioning Research, 2010, 24: mise väärtusega 5,4 l/min võrrelda suusatajaga, kelle Analüüsides seoseid poiste ja tüdrukute vahel eraldi, European Journal of Applied Physiology, 2014, 114: 2587–2595. 920–928. kehamass on sama, kuid hapnikutarbimine 1% võrra on tulemused märksa teised. Poiste puhul osutusid Carlsson, T., Carlsson, M., Hammarström, D., Ronnestad, B. R., Mäestu, J., Mooses, M., Purge, P., Kivil, A., Lätt, E., Teppan V. kõrgem, saavutab viimane 15 km klassikadistantsil maksimaalset töövõimet ennustavaks ainult maksi- 17 sekundi võrra kiirema aja. Ning vastupidi, kui maalse hapnikutarbimise absoluutsed ja suhtelised Malm, C. B., Tonkonogi, M. C. Optimal VO2max-to -mass ratio 10-nädalase treeningperioodi mõju suusataja ülakeha võim- suusatajate hapnikutarbimise väärtused on võrdsed näitajad ning hapnikutarbimise tulemusega olid for predicting 15 km performance among elite male cross- susele. Liikumine ja Sport, 2017, 13: 20–28. ning ühe suusataja kehamass 1 kg võrra madalam, seotud aeroobse läve võimsus ja istesse tõusude country skiers. Open Access Journal of Sports Medicine, 2015: Solli, G. S., Tonnessen, E., Sandbakk, O. The training characteris- tähendab see muude võrdsete tingimuste korral 9 (kõhulihase hindamise) test. Seevastu tüdrukute 6. tics of the world’s most successful female cross-country skier. sekundit kiiremat sõiduaega (Carlsson jt, 2015). puhul leidsime usutavaid seoseid oluliselt rohkem Foster, C., Daines, E., Hector, L., Snyder, A. C., Welsh, R. Athletic Frontiers in Physiology, 2017, 8: 1–14. Seega valisime ka siinses uuringus üheks parameet- 3000 meetri (tabel 4). performance in relation to training load. Wisconsin Medical Stöggl, R., Müller, E., Stöggl, T. Motor abilites and anthropomet- riks, millega jõuteste ning 3000 meetri jooksu Üsna kõrge korrelatiivne seos maksimaalse jooksutesti puhul Journal, 95: 370–374. rics in youth cross-country skiing. Scandinavian Journal of hinnata, just maksimaalse hapnikutarbimise. töövõime ja hapnikutarbimise näitajaga on vägagi toimus küll näiline Holmberg, H. C. The elite cross-country skier proovides unique Medicine and Science in Sports, 2015, 25: 70–81. Teiseks parameetriks, mille suhtes jõu ja jooksuteste kooskõlas varasemate uuringutega (Holmberg, 2015; insightes into human exercise physiology. Scandinavian Jour- paranemine, kuid analüüsida, valisime paaristõukelisel ergomeetril Losier jt, 2016) ning viitab selgelt hapnikutarbimise Stöggl, T., Stöggl, R. Cross-country skiing in the 21-st century nal of _Medicine and Science in Sports and Exercise, 2015, 25: see muutus ei maksimaalse töövõime (W) kui ülakeha töövõime parameetri olulisusele suusataja töövõime ennusta- - altered demands and consequences for training in children 100–109. olnud statistiliselt näitaja. misel. Põhjust või põhjuseid, miks poiste puhul and youths. In: Hakkarinen, A., Linnamo, V., Lindiger, S., eds. oluline. Analüüsides sportlaste tulemusi kahe testimise ilmnesid vähesed korrelatiivsed seosed töövõime ja Losengard, T., Mikkelsen, K., Ronnestad, B. R., Hallén, J., Rud, B., Science and Nordic skiing II. Vuokatti, Finland: University of lõikes, näeme, et olulisel määral oli neil ettevalmist- hapnikutarbimise ning funktsionaalsete testimiste Raastad, T. The effect of heavy strength training on muscle Jyväskylä/University of Salzburg, 2013: 73–83.

50 51 Gerd Kanter: SPORTLASKOMISJONIDE LIIKUMINE TÕSTAB PEAD TERVES EUROOPAS

Kristi Kirsberg, toimetaja

Sel sügisel kettaheitja karjääri lõpetav olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter on viimased paar aastat väga aktiivselt tegelenud sportlaskomisjoni tööga. Esmalt asus ta juhtima Eesti olümpiakomitee komisjoni, möödunud aasta oktoobrist ka Euroopa olümpiakomiteede oma. Kanter tõdeb, et sportlaskomisjonide peamised teemad – topeltkarjäär ja antidoping − on Eestis ja Euroopas sarnased.

Sportlased Gerd, oled Eesti Olümpiakomitee sportlas- sportlased peavad aru saama, et oma tulevasele peavad aru komisjoni juhtinud veidi üle kahe aasta. Kui karjäärile tuleb mõelda juba praegu, sest sport ei ole saama, et aktiivselt olete komisjoni töö käima saanud? igavene. Mida varem on valikud langetatud, seda tulevasele Üldiselt olen rahul. Eelmises komisjonis oli väga lihtsam on nii karjääri jätkata kui ka lõpetada. karjäärile tuleb aktiivne esimees Ott Kiivikas, kuid liikmed mitte nii Teine suur teema on antidoping. Oleme kõik seda väga. Meil aga on lisaks Otile alati kaasa tulnud ja meelt, et võitlus on oluline, meile on käinud praegu- mõelda juba häid mõtteid pakkunud nii Allar Raja, Johanna sest olukorrast rääkimas Eesti Antidopingu praegu − sport Allik, Keit Jaanimägi kui ka Karl-Martin Rammo. inimesed, Allar Rajaga käisime ise rahvusvahelise ei ole igavene. Selge see, et pallimängijatel on keerulisem, Kert antidopingu organisatsioonide üritusel, kus saime Toobal on lihtsalt kogu aeg Eestist ära, kuid ta otsis mitu päeva eri töötubades osaleda ja kaasa rääkida. ise lahenduse ja leidis asendusliikme. Raio Piiroja Teemaks olid tulevikutestid, GPS-kiibistamised – on seni mõnevõrra vähem kaasa löönud. Siiski alati idee tasandil oli väga huvitav kuulata, mida paku- oleme koosolekul kvoorumi kokku saanud. takse ja mis on suunad, kaaluti plusse ja miinuseid. Kohati on ka varem juttu olnud, et GPS võiks sport- Olümpiavõitja Gerd Kanter Kui tihti te kohtute? lasel olla, aga see versioon, mida meile näidati, ei lõpetab tänavu karjääri Saame kokku vähemalt viis korda aastas – kindlasti olnud päris õige. Samuti tuleb mängu isikuandmete ning vaatab lootusrikkalt enne sportlaste jõuluturniiri ning samuti Euroopa kaitse, sest kes see ikka tahab 24/7 jälgimise all olla. Nii Eesti kui spordinädala raames. Ülejäänud kohtumiste aja tulevikku, seistes sportlas- ka Euroopa paneme paika vastavalt vajadusele. Eelmisel aastal Kui tihti mõni Eesti tippsportlane sulle ligi te õiguste eest nii Eestis olümpiakomitee olime spordinädalal koos Oti ja Jüri Tammega astub ja oma mõtetest sulle kui sportlaskomis- kui ka Euroopas. sportlaskomisjoni patroonid, seega püüdsime olla võimalikult joni juhile räägib? põletavamad nähtavad ja kutsusime kõiki üles sel ajal oma koole Mitte just väga tihti. Eestlane on olemuselt tagasi- teemad on ja asutusi külastama ning sporti propageerima. hoidlik. Aga sportlaskomisjonide liikumine tõstab pead, mis on oluline, sest sportlased tunnetavad, et topeltkarjäär ja Mis on peamised aruteluteemad, mis praegu nende häält võetakse kuulda. Eks suuresti spordi- antidoping. sportlaskomisjonis laual on? maailm ju ümber sportlaste tiirleb, nii et ses mõttes Esiteks topeltkarjääri teema. Käin ise palju on tähtis, et nende vaated ja mõtted oleks otsustus- esinemas, samuti on mõned huvilised sportlased protsessi kaasatud. Euroopa olümpiakomiteesse läbinud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) kuulub 50 riiki, julgelt kaks kolmandikku sportlas- programmi. Hariduse tähtsust peab rõhutama, komisjonidest on aktiivsed ja tegevad. Nii et tege-

52 53 mist on üleeuroopalise liikumisega, kus võrgustik avaliku kirjaga, kus küsivad ROK-ilt selgitust olüm- tuleb ka omavahel tööle panna. piaharta reegel 40-le, mis reguleerib reklaamima- jandust. Teatavasti ei saa sportlane olümpia ajal Siit jõuamegi edasi sinu teise tööni – alates personaalsed sponsoreid näidata. Sakslased alusta- sügisest juhid Euroopa Olümpiakomiteede sidki diskussiooni, et see ei ole õiglane. Ühelt poolt sportlaskomisjoni. Kui erinev on tegutsemine on väär, et ajal, mil sportlane on kõige enam Eestis ja rahvusvahelisel tasandil? fookuses, peab ta oma sponsorid enda elust välja Euroopas on kogu protsess olnud pika vinnaga, lõikama. Teisalt jällegi on olümpiarõngaste väärtus valimised toimusid juba oktoobris. Komisjonina ülisuur ja siin tulebki leida kompromisse. saime rohelise tule veebruaris ja esimest korda Samuti nõuavad nad, et suurem osa, vähemalt Coaching’u- saime kokku märtsis. Esiteks on meil sisuliselt kõik veerand olümpiamängude tulust jagataks sportlaste koolitus langes uued liikmed, vanadest määrati kaks täitevkomitee vahel. Praegu on olümpia tulu umbes 5,7 miljardit, viljakale otsusega. Lisaks hiljem veel kaks, kes esialgu vali- millest ROK-i solidaarsusfondi kaudu läheb sport- pinnasele, olen kust välja jäid. Meil on nüüd 12 liiget. Selge see, et lastele tagasi umbes 500 000. Igal juhul on teema elukogenum. seltskond on kirju. huvitav, sest spordis keerlev raha on väga suur ja Kuna järjepidevust ei ole, läheb ikkagi aega, et kokkuleppeid peab uuendama. aru saada, kuidas protsessid toimivad ja mis võima- lused on meil üldse kaasa rääkida. Kahjuks on meil Sinu pika ja ülieduka karjääri viimane suvi ette nähtud vaid üks kohtumine aastas, mida on seisab ees. Kui palju sul jääb treeningute EESTI selgelt liiga vähe. Natukene olen eelmise komisjoni kõrvalt üldse aega, et end kõigi nende problee- juhiga üritanud mõtteid vahetada, et mida võima- mide ja detailidega kurssi viia, millest oleme OLÜMPIAKOMITEE luste juurdesaamiseks teha. Kohtumiste miinimum- rääkinud? SPORTLASKOMISJON arv peaks olema kaks, lisaks konverentskõned. Mitmed arutluse all olevad ideed ja probleemid ei Praeguse süsteemi juures just midagi pilkupüüdvat ole tulnud üleöö. Nii mõneski küsimuses on mul Ülesanne: esindab ja kaitseb sportlaste korda ei saada. Esimene koosolek Tallinnas on olnud seisukoht varemgi olemas. Tõsi, uut infot õigusi ja huve; kujundab sportlaskonna sei- peetud, loodan tänavu korra kõigiga veel kohtuda. tuleb peale, lisaks on alati palju osapooli ja ka polii- sukohad ja esitab EOK-le soovitused; tege- tilist huvi, nii et alati ei oska kiiresti ja kohe otsust leb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutse- Mainisid, et komisjon koosneb suuresti uutest langetada. Iga organisatsioon otsib oma kohta vate sportlaste õiguste kaitsmisega ning liikmetest. Miks nii radikaalne vahetus tehti? päikese all. Tänu Euroopa sportlaskomisjoni juhti- neile suunatud projektide algatamisega; Algselt pidi uut komisjoni juhtima endine esimees, misele olen automaatselt ka ANOC-i ehk rahvuslike teeb ettepaneku kohtunike esitamisel Rah- kuid statuudis tekkis vastuolu ja ta pidi ennast oota- olümpiakomiteede assotsiatsiooni liige. Seal on vusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. matult tagandama. Mina sain kolmanda häälesaagi, tegevad kõik enam kui 200 olümpialiikumises Koosseis: valitakse tegevsportlased, kes on üldiselt pakutakse komisjoni juhi kohta ikka neile, osalevat riiki, järgmisel aastal korraldavad nad viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti kes kõige enam toetust koguvad, kuid kuna esimene esimesed Rannamängud San Diegos, kus osa alasid oli noor sportlane, oli selge, et ta ei taha täit vastu- on uued ja osa vanad klassikalised alad uues koondisesse. Rohkem kui pooled liikmed tust võtta. Lõpuks jõudis pakkumine minuni ja kuna formaadis. Kuulun viie kontinendi esindaja peavad esindama olümpiaprogrammi kuu- olen oma karjääris lõpusirgel, mõtlesin, et miks ka kogusse, ka seal on sügisel valimised. Tundub, et luvaid spordialasid. Esindatud peavad olema mitte. Boonuseks on kahtlemata see, et sarnaselt olen veel liiga roheline, et seal juhiks kandideerida, nii suvealad kui talialad, võistkondlikud grupiliikmed. Pidime kohe õpitud uusi tehnikaid “Kas Eestiga olen ka Euroopas automaatselt täitevko- kuid mine tea. sportmängud ning komisjoni peab kuuluma kasutama. Neljas moodul oli juba eksam, kus tuli kandideerin ka mitee liige, mis tähendab, et saan ka sealset köögi- nii nais- kui ka meessportlasi. tutvustada oma coaching’u-mudelit – kirjutasin ANOC-i juhiks, poolt näha. Kes kõige tõsisem vastane on? Liikmed: Gerd Kanter, Ott Kiivikas, Allar Raja, essee, valmistasin ette presentatsiooni ja viisin läbi ei oska veel Kindlasti Ameerika esindaja, kanadalanna Johanna Allik, Karl-Martin Rammo, Kert neist tõukuvalt praktilise sessiooni. praegu öelda.“ Kas Euroopa sportlaskomisjoni teemadering on Alexandra Orlando, endine võimleja. Tema on väga Toobal, Raio Piiroja, Keit Jaanimägi erinev sellest, mida Eestis arutate? aktiivselt oma tööd teinud. Nii et täiesti korralik koolitöö? Tegelikult mitte, läbivad teemad on sealgi topelt- Jaa, enne eksamit läksid ikka pikad öötunnid essee karjäär ja antidoping. Märtsikuisel koosolekul oli Kui nüüd põgusalt rääkida veel ühest uuest lihvimiseks. Vanad kooliajad tulid meelde küll. meil üks külalistest ROK-i sportlaskomisjoni suunast sinu elus, siis on selleks coaching’u EUROOPA aseesimees, kes peatus pikalt dopinguteemal. Oli diplomiprogramm, mille sa EBS-i Juhtimiskoo- OLÜMPIAKOMITEEDE Kelle peal sa uusi teadmisi rakendama hakkad? tõesti rõõm kuulda, et teatud otsuste juures on ka lituse Keskuses läbisid. Kuidas sa sinna üldse SPORTLASKOMISJON Mõtteid on, kätt tuleb puldil hoida, et ära ei sportlaskomisjonil sõnaõigus. Ta rääkis üsna avatult sattusid? ununeks. Üks väljund on pakkuda coach’i-teenust tagamaadest, kuidas ROK valis 500 Venemaa sport- Käisin aasta varem kahepäevasel sertifikaadikur- ühele programmis „Noored olümpiale“ osalevale Liikmed: Gerd Kanter (Eesti), Balázs Baji lasest 169, kes pääsesid Pyeongchangi taliolümpiale. susel, kus sain coaching’ust aimduse. Seekord kutsus noorele. Teisalt pean ka olümpiakomiteelt uurima, Mõnda sportlaskomisjoni liiget on seetõttu saatnud mind keskuse juhataja Peep Aaviksoo, kes uuris, kas (Ungari), David Harte (Iirimaa), Tania Cagnot- mis on koostöövariandid, kus kogemusi ja uusi ka ähvardused. Teema on ikkagi väga tõsine. olen huvitatud. to (Itaalia), Jana Daubnerova (Slovakkia), teadmisi saaksin rakendada. Gunta Latiseva-Čudare (Läti), Eldar Rönning Nii et sinu eestvedamisel ei saa Euroopa olüm- Oli see kursus rohkem praktiline või teoreeti- (Norra), Nevriye Yilmaz (Türgi), Kui coaching’u-programmi oleks läbinud piakomiteede sportlaskomisjonist jututuba? line? Olga Harlan (Ungari), João Pedro Lopes da kümme aastat noorem Gerd Kanter oma Loodetavasti mitte. Niikaua, kui kokkusaamise Õpe koosneb kolmest kahepäevasest moodulist, Silva (Portugal), Mikko Ronkainen (Soome), karjääri tipul, kas sellest oleks abi olnud? probleemi lahendame, on meil aktiivne WhatsAppi grupis on 12 inimest. Igas moodulis moodustati Luiza Złotkowska (Poola). Abi oleks ikka olnud, aga praegusel hetkel, kus on grupp, kus üleval olevad teemasid jooksvalt kolmesed grupid, veidi räägiti teooriat ja siis elukogemust rohkem ja kurss hakkab muutuma, arutame. Just tuli Saksamaa sportlaskomisjon välja läksime kohe praktika kallale, kundedeks olid teised langes see teadmine lihtsalt viljakamale pinnasele.

54 55 Rahvusvaheline Olümpiakomitee käivitas nelja aasta eest märgilise olümpiareformi Olympic Agenda 2020, mis on juba praeguseks muutnud oluliselt olümpiamängude ja olümpialiikumise tulevikku.

lümpiareformiga hõlbustati olümpialin- naks kandideerimise protsessi ning muudeti olümpiamängude võõrustamine korraldajalinna arengu seisukohast Opaindlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Näiteks vähendati kandideerimisprotseduuride kulutusi, suurendati ROKi-poolseid rahaeraldusi, lubatakse järjest enam võistlusi pidada olümpia- linnast eemal või koguni mõnes teises riigis. Korraldusõigustest huvitatud rahvuslikud olümpiakomiteed ja linnad läbivad dialoogifaasi, mille käigus pakub ROK kõigile kandidaatidele igakülgset tuge, tehnilist nõu ja kommunikatsioo- nialast nõustamist. Tänu uuele lähenemisele saavad kandidaadid koostöös ROKiga välja töötada kava võimalikult efektiivselt teostatavate ja olümpiapärandit väärtustavate mängude korraldamiseks. Selline paindlikkus võimaldab mängude korraldamisel kaasa aidata korraldajalinna, regiooni ja riigi pikaajalisele arengule. Olümpiareform täidab juba edukalt eesmärki. Kui vahepeal näis, et olümpiamängude korraldamine on muutunud nii keerukaks ja kulukaks, et sellest on huvitatud eeskätt totalitaristlikud riigid, siis nii 2024. kui ka 2028. aasta suveolümpia- mängud toimuvad demokraatlikus läänemaa- ilmas, vastavalt Pariisis ja Los Angeleses. 2026. aasta taliolümpiamängude korraldusõiguste taot- lemisest on huvitatud Austria, Kanada, Itaalia, Jaapan, Rootsi ja Türgi. OLÜMPIAREFORM Milliseid muutusi olümpiamängudele lähikümnenditel prognoosid? Käisin hiljuti Tokyos, kus töö 2020. aasta mängu- red, et otsused peavad sündima koostöös koha- de nimel käib ja elevus on suur, nii et kindlasti ei like elanikega – Šveitsis tehti hiljuti rahvaküsitlus saa olümpia tulevikku vaadata mustades tooni- ja nemad olid 2026. aasta talimängude taotle- PEIBUTAB des ja väita, et seda on võimelised korraldama misele vastu. Usun siiski, et vastasseis oli üksnes vaid totalitaarsed suurriigid. Olümpiamängud on praegusel hetkel, mitte põhimõtteline ja alatine. jalgpalli MMi kõrval ikkagi spordi suurim ja ülim Olen ka selle mõtte poolt, et korraldusõigust pidu, nii et nende läbiviimine on jätkuvalt auasi võivad taotleda kaks riiki koos, jalgpalli EMi pu- ja prestiiži küsimus. Uhked on ka Pariis ja Los hul on see nii juba olnud. Kui kahe riigi vahel ei DEMOKRAATLIKKE RIIKE MARKO Angeles, kes vastavalt 2024. ja 2028. aasta spor- ole vahemaad suured ning kulusid on võimalik KALJUVEER, dipeoks valmistuvad. Pariis on veendunud, et jagada, siis ma ei näe mingit põhjust, miks see ei EOK täitev- nad suudavad pakkuda läbi aegade suurimaid ja võiks toimida. Kindlasti annab see võimaluse ka komitee liige TAAS KANDIDEERIMA! tähelepanuväärsemaid mänge. väiksematele, kes üksi ei suudaks kogu projekti Selge on aga ka see, et kulud on niivõrd suu- ette võtta.

56 57 Olen käinud pärast taasiseseisvumist ühe sele tahes tahtmata silma, nagu ka aina üüra- erandiga kõigil olümpiamängudel ja küllap on tumad korralduskulud. Need summad ei kipu ka võrdlusmaterjal piisav, et vastata küsimuse- enam katma isegi mitte mängudest tulevat le, kas üleilmne olümpialiikumine on jõudnud kaudset kasu, otsesest rääkimata. Lisaks spordi kriisi? Jah, nii see on! Tänavu talvel toimunud kui organisatsiooni mainele on rängalt kanna- Pyeongchangi taliolümpia tühjad tribüünid on tada saanud ka tippspordi enda kuvand, seda tegelikkuses vaid jäämäe veepealne, nähta- aina uute dopinguskandaalide tõttu. vaim osa. Olümpia telereitingud on kahanenud Igal juhul seisab ROKil ees keeruliste ümber- NEINAR SELI, üleilmselt, tühje tribüüne võis näha juba korralduste aeg. Selleks, et demokraatlikud Eesti Olümpia Londonis (2012) ja Ateenaski (2004). riigid sooviks olümpiat korraldada, peavad ku- akadeemia Olümpiamängude korraldamine on muutu- lud kahanema. Sestap lubatakse nüüd olümpia Tänavuste president nud väga kulukaks ettevõtmiseks, ent sama läbiviijaks kandideerida ka kahe või isegi kolme olümpiamängude kallis on sinna pääsemine ka tavalisele kesk- riigi eri linnu. Mitmekesi on odavam korraldada saalialade piletid klassi inimesele. Toon näite – tänavuste olüm- ning pehmem on ka surve liiklusele ja üksiti maksid sadu piamängude saalialade piletid maksid kõik kohalike elanike igapäevaelule. eurosid, kohati sadu eurosid, paljud isegi üle 500 euro. Odavai- Olümpiale pääsevate ring muutub ehk sa- isegi 500 eurot. male piletile kulus 60 eurot ja selle eest sai muti kirjumaks, lähtudes saavutuste kõrval viibida murdmaaraja kõrval. Sestap ei täitunud rohkem ka sellest, et osavõtt on mõnikord ka korealaste ootus näha Pyeongchangis palju tähtsam kui keskpärane tulemus. Mõistagi Olümpiareformid tõid kaasa olulisi muutusi, ROKil on eesmärk tõsta olümpial võistlevate välisturiste, nad lihtsalt ei saabunud kohale. jääb igal alal alles ka tippude omavaheline mille esimesi tulemusi näeme juba praegu. naissportlaste osakaal võrdsele 50 protsendile. Ent kriis on olemuslikult märksa sügavam mõõduvõtt. Küllap kahanevad korraldamisku- Demokraatlike ühiskondade huvi olümpia- Tokyo suveolümpial 2020 on see paljudel ala- kui pelgalt rahalised põhjused. ROKi ja teistegi lude vähenemisega ka piletihinnad ning turis- mängude korraldamise vastu on oluliselt tõus- del juba rakendatud – näiteks purjetamises, üleilmsete spordiorganisatsioonidega kaasne- tid hakkavad taas olümpiale sõitma. Ehk saab nud. Pärast Tokyot võõrustavad järgmisi suve- judos, sõudmises, vehklemises, laskmises, nud skandaalid on kärpinud spordi korralduse millalgi leevendust ka lõputu dopinguskandaa- olümpiamänge Pariis ja Los Angeles ning tennises, tõstmises kujuneb mees- ja naiss- mainet. Olümpiamängude korraldusõiguse lide jada ning sport muutub taas puhta jõu 2026. aasta taliolümpiamängude korraldusõi- portlaste arv võrdseks. Samas maadluses on gusele on võistlemas arvukalt demokraatiaid Tokyos meestel 192 kohta ja naistel 96 kohta saamiseks häälte kokkuostmine jääb avalikku- kehastuseks. MARTTI RAJU, Kanadast (Calgary) Rootsini (Stockholm). ning maanteesõidus on meeste 130 kohta Eesti Olümpiakomitee Põhjused on lihtsad – ROK on leidnud või- naiste 67 koha vastu. spordidirektor ja Eesti malusi, kus korraldaja saab kulusid kokku hoi- Soolise võrdsuse taotlus paneb löögi alla olümpiadelegatsioonide da, ning lahendusi, kuidas teha mängude võõ- alad, kus naiste distsipliine pole või kus mehed juht rustamist jätkusuutlikumaks. See teeb olüm- on muul moel eelistatud olukorras. Võrdsuse piamängude korraldamise paindlikumaks ja tagamiseks peavad alad võtma vastu otsuseid, ratsionaalsemaks. Näiteks tribüünide suuru- millest mõnedki võivad olla valusad. Mõnel alal sed. Kui rahvusvaheline alaliit nõuab tavaliselt otsitakse keskteed – näiteks kergejõustikus tohutut tribüüni, siis ROK ja korraldajalinn on mitmevõistluses on juttu olnud kirik keset küla teisel poolel ning lähenevad sellele jätkusuut- tüüpi lahendusest, kus meeste kümnevõistlu- likult. Olümpiamängude ülekannetes näeb se ja naiste seitsmevõistluse asemel teha hoo- mõnikord tühje pingiridu ja põhjus on lihtne pis kaheksavõistlus. Sõudmises, kus tipptase- – piletid müüakse eelmüügis läbi ammu enne, mel mehi võistlebki rohkem, tuleb naiste osa- kui on teada, kes tol päeval üldse võistlevad. kaalu suurendamiseks vähendada selle arvelt Seda enam on mõistlik tribüüne kokku lükata. meeste paadiklasse. Võitlusaladel on küsimuse Küsimus on, Samuti on oluline ROKi luba rajada ajutisi all meeste ja naiste kaalukategooriate arvu mis saab neist võistluspaiku, seega pole asjatult vaja rajada ühtlustamine. Samuti tuleb osas distsipliinides aladest, kus tühjana seisma jäävaid kummitusstaadione. lõpetada lolli mängimine sootute aladega võistlevad vaid Kui võistluslinnas kärestikuslaalomile ikka (open events), kus teoorias saavad võistelda ka turgu pole, siis lubatakse rajada ajutine võist- naised, aga reaalselt võistlevad ainult mehed naised – näiteks luspaik. – näiteks bobi. Pyeongchangis olid juba kavas iluvõimlemisest ja Sportlikus võtmes on oodata suuremaidki naiste suusahüpped. Küsimus on, mis saab kujundujumisest. muutusi. Olümpiaprogrammis katsetatakse nendest aladest, milles võistlevad ainult nai- üha enam uute populaarsete aladega, millel sed, näiteks iluvõimlemine ja kujundujumine. on oma nišš, mida harrastatakse ja järelikult ka Et uutele rahva seas populaarsetele oma vaadatakse. Need alad ei pruugi aga kinnitada nišiga aladele olümpiaprogrammis ruumi teha olümpiaprogrammis püsivalt kanda, nii et tõe- ja soolist võrdsust tagada, tuleb kuskilt kärpida näoline on, et hakkame nägema alade rotee- ja muutusi teha. See tähendab, et ajaloolised rumist. Ka Tokyo suveolümpial on kavas uusi klassikalised meestedistsipliinid hakkavad alasid – pesapall/softball, rulasõit, sportroni- arvus hävima ja hääbuma, vähemalt osa neist. mine, karate ja surfamine –, aga kas need alad Spordi- ja olümpiafännidel, aga ka sportlastel ka neli aastat hiljem olümpiaprogrammis on, seisavad ees huvitavad ja muutusterohked ei tea veel keegi. ajad.

58 59 UUED MÕTTED ALALIITUDES Jäähoki lastevanemate toimkond koostas emadele-isadele reeglistiku

ooajal 2017/18 hakkas Eesti Jäähokiliidu üleskutsel koos käima lapsevanemate toimkond, mis koosneb Eesti hokiklubide aktiivsetest lapsevanematest. Toimkonna Heesmärk on tekitada lapsevanemate ja Eesti Hoki vahele suhtlemis- ja teavitamisvõima- lusi. Aktriivgrupi toimimispõhimõte on, et klubide koosolekutel otsustatakse paar-kolm olulist teemat, mille lapsevanemate toimkonna liikmed toovad 41 sportlast oma klubi poolt koosolekule kaasa. kuulub Eesti Koosolekul arutatakse väljapakutud teemad delegatsiooni. üheskoos läbi ja valitakse välja need, millega toimkond tegelema hakkab. Toimkonna töö esimeseks tulemuseks on Eesti Hoki lapsevanemate reeglid. Selle dokumendiga on liitunud kõik Eesti hoki- klubid ja seda on vaja, et lapsevanemad teaksid, kuidas käituda jäähallides üle Eesti. Väljatöötatud Siret Kruk: dokumendist saab ühtlasi ka laste litsentseerimis- avalduse lahutamatu osa. Rauno Parras EESTI OSALEB ERIOLÜMPIA Huvi Eesti Tennise Liidu MAAILMAMÄNGUDEL lastevanemate koolituse vastu oli suur KÕIGI AEGADE SUURIMA

esti Tennise Liit alustas kevadel lastevane- Seminaril otsitigi vajalikku tasakaalu ja leiti Kristi Kirsberg, toimetaja mate koolitusprogrammiga, mis koosneb mõttemustreid, mis oleksid sportlikule arengule DELEGATSIOONIGA kolmest moodulist. kasuks. „Nii, nagu sinu laps treenib, et saada Viimasel seminaril arutati lähemalt lapse toeta- Eriolümpialiikumine tähistab tänavu poole sajandi juubelit. Missugused on Eparemaks tennisemängijaks, peavad lapse- mist võistlustel: kuidas olla õiges kohas, õigel ajal vanemad õppima, kuidas olla hea ja toetav tennise- ja teha õiget asja? „Eks iga lapsevanem soovib oma eriolümpia tegevussuunad, kuidas valmistub Eesti koondis maailmamängudeks lapsevanem. See on ühine kasvamine,“ toob lapsele toeks ja abiks olla, samas võivad nii paljud ja kui oluline on Euroopa presidendi huvi Eesti vastu, räägib EO Eesti Ühenduse tenniseliidu peasekretär Allar Hint välja põhjuse, lapsed kogeda justkui vastupidist lapsevanema spordidirektor Siret Kruk. miks selline koolitusprogramm korraldati. käitumist,“ arvab Stoljarova. „Lapsevanematele Sarja esimesel seminaril alustati laiemast spordi tuleb selgitada, mis on toetamise ja kontrolli vahe käsitlusest ning koos spordipsühholoog Snezana ning millised on põhilised „reeglid“, millest võist- Siret, eriolümpia saab 50-aastaseks. Missu- vused ja eriolümpia programmid on kõikjal üle Stoljarova ja ETLi peatreeneri Märten Tamlaga lustel kinni pidada.“ Spordipsühholoogi õpetustele gused on peamised tegevussuunad maailmas maailma ühtsed, ei erine toimetamised siin prooviti leida vastuseid ja praktilisi lahendusi lisaks sai näpunäiteid, kuidas ja millistele turniiri- ja kuivõrd Eesti tegevus nendega kattub? Eestis oluliselt sellest, mis toimub mujal küsimustele „Mille poolest laste- ja noortesport dele laps kirja panna ning millised on mängijate Tõsi, Eunice Kennedy Shriver asutas eriolümpia- maailmas. Eesti liigub vaikselt selles suunas, et erineb tippspordist?“ ja „Milline võiks välja näha õigused ja kohustused turniiril osaledes. liikumise 50 aastat tagasi, kuna ta leidis, et just teha koostööd eri spordiklubidega ja pakkuda lapse spordis osalemise arengutee?“. Koolitusprogrammile järgnenud rahulolu- sport on väljundiks intellektipuudega inimestele, paremaid võimalusi regulaarseks treeningtege- Teine seminar oli spetsiifilisem ja prooviti leida uuringust selgus, et sellist koolitust oli lapsevane- motiveerides ja aidates neil olla ühiskonna täis- vuseks. Meil käib kõige aktiivsem tegevus lahendus probleemile, kuidas sütitada last pürgima matele väga vaja. Nii ongi sügisel kavas korraldada väärtuslik liige. 1968. aasta juulis said Ameerikas erikoolides, aga kui sportlane kooli lõpetab, on tema enda isikliku tipu poole. „Lastel on vajadus sarnane koolitus neile, kes kevadisele seminarile teoks esimesed rahvusvahelised eriolümpia- tema võimalused spordiga organiseeritult edasi saavutuste ja edukuse järele. Saavutusvajadus võib registreeruda ei jõudnud. „Otsime sügiseks uusi võistlused, mis praeguseks on kasvanud tegeleda üsna olematud. Vaid toetav perekond anda juurde indu ja motivatsiooni, samas võib teemasid ja lektoreid, sest huvi oli suur ka jätku- maailma suurimaks intellektipuudega sportlaste aitab edasi liikuda. Eesmärk olekski, et täiskas- liigne saavutustele keskendumine viia ka pingete ja koolituse vastu,“ tunneb Hint heameelt korda- organisatsiooniks. Liikumisse kuulub üle 4,9 vanu saaks sporti edasi teha ja tal oleks kuni läbipõlemiseni,“ teab Stoljarova oma kogemustest. läinud ürituse üle. Külli Värnik miljoni inimese enam kui 170 riigist. Kuna tege- kõrge eani teistega võrdsed võimalused. 60 61 Järgmisel aastal toimuvad taas maailma- − me kõik oleme rohkem sarnased kui erinevad”. mängud. Mis aladel Eesti osaleb ja kuidas Ühendava Spordiga tegelevatel sportlastel on ettevalmistus selleks käib? võimalik osaleda erinevatel eriolümpiavõistlustel • Aastast 1989 on Eesti Tõepoolest, 8.–22. märtsini 2019 toimuvad Abu Euroopas ja mujal maailmas. Eriolümpia ülemaailmse Dhabis eriolümpia maailmamängud, kus Eesti organisatsiooni Special osaleb kõigi aegade kõige suurema delegatsiooniga Äsja külastas Eestit Eriolümpia Euroopa Olympics täieõiguslik liige. − kokku 58 inimest. 41 Eesti sportlast on esindatud organisatsiooni president. Kui tihe on ja mis • Aastast 2010 koordineerib koguni kümnel spordialal: triatlonis, ujumises, suunas liigub teie igapäevane koostöö? ja juhib Eestis eriolümpia kergejõustikus, korvpallis, jalgpallis, bowling’us, Eriolümpia Euroopa president David Evangelista tegevusi EO Eesti Ühendus. bocce’s, sport- ja iluvõimlemises ning judos. Oodata külastas Eestit poolaasta jooksul juba teist korda. on suurejoonelist spordipidu, kus võistleb 7000 Esimesel korral oli ta kutsutud möödunud aasta • Ühendusse kuulub 2000 sportlast. Lisaks tavatreeningutele on kogu delegat- sügisel Euroopa spordinädala raames ja nüüd sportlast üle kogu Eesti. sioonile plaanis korraldada kaks treeninglaagrit. märtsis, et kohtuda kõrgete ametnikega ja aidata • Ühenduse eesmärk on Ees ootab väga mahukas dokumentatsiooni täit- Eesti Eriolümpia liikumisel jõuda järgmisele tase- 7000 mine, mis on omane just eriolümpia rahvusvahe- mele. Tema sõnum viimase visiidi ajal oli, et Eesti aidata kaasa Eesti intellekti- ja sportlast osaleb listel võistlustel osalejatele. Iga pisiasi tuleb detaili- kiiresti areneva väikeriigina oleks Balti piirkonna liitpuuetega inimeste kehakul- tuuri- ja sporditegevuse eden- järgmisel deni läbi mõelda, sest intellektipuudega sportlane eeskuju, kuidas kaasata eriolümpia sportlasi ühis- damisele ning arendamisele. aastal on kesksel kohal ja arvestada tuleb kõikide tema konda, omalt poolt soovib ta organisatsiooni aren- eripäradega. Loomulikult tegeleme ka lisarahastuse gule kaasa aidata. Abu Dhabi • Juhatuse esimees Urmas leidmisega, et oma delegatsioon võistlusteks korra- Visiidi ajal kohtus David Evangelista Eesti peami- maailma- Paju, spordidirektor Siret Kruk, likult ette valmistada ja hiljem väärikalt oma riiki nistri Jüri Ratasega. Kuna peaministri üks lemmik- rahvuslik direktor Tiina Möll. mängudel. esindada. spordialadest on korvpall, siis kohapeal sündiski plaan korraldada sügisel Tallinnas Euroopa eri- Palun seletage lahti, mis on unified olümpia korvpallinädala raames korvpalliturniir, sport ja kellele see on mõeldud? kuhu on kaasatud ka peaminister ja teised tuntud Eriolümpia Ühendav Sport on unikaalne sportlik Eesti ühiskonnategelased. Kui kõik läheb plaanipä- koostöövorm, mis liidab eriolümpiasportlasi ja raselt, toimub turniir 21. novembril. Lisaks kohtus esmakordselt suure rahvusvahelise murdmaasuu- Kodulehe alusel on teie tegevus partnereid. Partner on sportlane, kellel pole intel- Eriolümpia Euroopa president USA suursaadiku satamise võistluse Otepääl, kus lisaks Eesti sport- väga aktiivne. Tooge palun välja olulisemad lektipuuet ja kes aktiivselt osaleb koos eriolümpia- James D. Melville’iga, kultuuriminister Indrek lastele olid esindatud veel 11 riigi eriolümpiasport- alad ja tegevused, mis kõige enam tagasisidet sportlasega lõbusas, positiivseid emotsioone Saarega, Lions klubi kuberneri ja asekuberneriga. lased. Iga aasta veebruaris korraldame liikmesasu- saavad. pakkuvas mõtestatud treeningprotsessis ja võist- Kõik kohtumised olid väga sõbralikud ja inspiree- tuste parimatele sportlastele, välisvõistlustel Tegevusi on tõesti päris palju. On mõeldud ka nende lustel. Ühised sportlikud kogemused lähendavad rivad, presidendi toetus meie tegemistele on väga osalenud sportlastele, treeneritele, koostööpartne- inimeste peale, kes füüsiliselt võib-olla nii inimesi, suhtluses spordi kaudu eemaldatakse mõjuv. ritele ja toetajatele tänuürituse. võimekad ei ole ja saavad tegeleda jõukohasemate „tõkked“ ja tekitatakse vastastikust mõistmist ja spordialadega. Näiteks pakume võimalust organi- tunnustust soosiv õhkkond. Osalemine Ühendavas Missugused on suuremad üritused, Kas ja kuidas on teie tegevusse seeritult matkata, osaleda liikumisaktiivsuse Spordis viib uute sõprussidemeteni, tõstab intellek- mida Eestis korraldate? kaasatud lapsevanemad? päeval, mängida bocce’t. Tänavu korraldasime tipuudega sportlaste enesehinnangut ning annab Vabariiklikke võistlusi toimub meil peaaegu iga kuu Meil on tore „väikesportlaste programm“, kus esimest korda tantsukonkursi, mis on samuti üks motivatsiooni regulaarseteks treeninguteks. Part- ja vahel ka mitu ühes kuus. Kõige suurema osavõtu- mängulistes treeningutes osalevad 2–7-aastased osa ülemaailmsest eriolümpia tegevusest. Kindlasti neritel arendab selline koostöövorm aga hoolivust, arvuga on sügisene jooksukross, korvpalli- ja jalg- lapsed koos oma vanematega. Juba mitu aastat on üks populaarsemaid võistlusi aasta jooksul meie sallivust, koostööoskusi − olulisi jooni igapäevases palliturniir, kergejõustikuvõistlused, murdmaasuu- tegutsevad vastavad treeninggrupid Tartus ja kahepäevased talimängud, mis on toimunud juba 4,9 miljonit elus. Programmi iseloomustab moto „Pea meeles satamine. Selle aasta veebruaris korraldasime Tallinnas ning alates möödunud aasta sügisest ka seitsmel järjestikusel korral. Sportlased saavad inimest kuulub Võrus. Vanem aitab last erinevates tegevustes ja ööbida hotellis ja suusatada Otepää maailmata- eriolümpia- treeningu käigus omandatakse elementaarsed liiku- semel radadel. Lisaks on neile vabal ajal organisee- liikumisse. misoskused, kasvab ka rõõm liikumise vastu. Liiku- ritud erinevaid tegevusi: meisterdamine, joonista- Euroopa mistegevused soodustavad laste vaimset arengut, mine, disko, üllatuskülaline. eriolümpia arendavad liigutuste koordinatsiooni, osavust, tasa- Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga oleme president David kaalu ja teisi motoorseid oskusi ning sotsiaalset juba seitse aastat talimängude eel korraldanud üle Evangelista ja arengut, milleks on Special Olympics Internationali maailma tuntud eriolümpia tõrvikujooksu, kus sportlane Artur Pool. väljatöötanud soovituslik harjutusvara. Programm osaleb tavaliselt kuni 40 politseinikku − see on valmistab neid ette treenima 8. eluaastast ja võist- mõlemale osapoolele palju emotsioone pakkuv ette- lema juba eriolümpiavõistlustel. Väikesportlaste võtmine. Kõik sportlased, treenerid ja politseinikud programm sai alguse 2013. aasta sügisel ja alates jooksevad ühiselt Otepää kesklinnast Tehvandi sellest ajast on see kogunud üha populaarsust. staadionile. Jooksu saadab tõrvikujooksu rivilaul. Lisaks regulaarselt toimivatele treeninggruppidele Lisaks spordile on selliste võistluste korraldamisel toimuvad programmitreeningud ka Eesti laste- väga olulise tähtsusega ka sportlaste sotsiaalne aedades. Loomulikult on meil ka vanemaid, kes hakkamasaamine − uus keskkond ja iseseisev toetavad lapse edasisi treeninguid nii koolieas kui toimetulek on märksõnad, mis intellektipuudega ka siis, kui lapsest on saanud täiskasvanu. Eriolüm- inimest arendavad. Tagasiside meie tegevustele on pias on eraldi pereprogramm, kus on mõeldud väga positiivne, ollakse tänulikud, et intellektipuu- sellele, et pereliikmed saaksid soovi korral rahvus- dega inimestel on erinevad võimalused eneseteos- vahelistel võistlustel oma pereliikmeid toetada. tuseks, ja nad tunnevad selle üle siirast heameelt.

62 63 GEORG HACKENSCHMIDTI Olümpia- raamatute RAAMATUAUHINNA autorite hulgast SENISED VÕITJAD on leitav pea kogu siinse 2011 Valter Heuer spordikirjanduse „Meie Keres“ (Argo Kirjastus) koorekiht Valter Heueri ja 2012 Vahur Kalmre Paavo Kivisega „Kolm Kirsipuud“ (Ajakirjade Kirjastus) alustades ning Gunnar Pressiga 2013 Gunnar Press lõpetades. „Härra sportlane Viljar Loor“ (Menu Kirjastus) 2014 Mart Poom, Indrek Schwede „Mart Poom. Minu lugu“ (Film Distribution OÜ) 2015 Mait Riisman „Veepallur“ (Hea Lugu) 2016 Vahur Kalmre „Tartu Rock! Tartu Rock! Ühe korvpallimeeskonna lugu“ (Vahka Meedia OÜ) 2017 Märt Roosna „Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ (Rahva Raamat)

ord John Moore-Brabazon, lennunduspio- spordikirjandust ning asetas selle väga lihtsale neer ja innustunud spordimees, kes olevat skaalale, mille ühes servas oleks põhjalikku veel oma 70. sünnipäeva tähistamiseks ette analüüsi pakkuvad ja teises servas kõmu või isegi võtnud kelgusõidu kuulsal Cresta kelgurajal klatši vahendavad teosed, siis, andes ausa hinnangu HACKENSCHMIDTI LŠveitsis, ütles kord: „Kui sa ei suuda 20 meie kodumaiste autorite erinevatele soovidele ja minutiga ütelda seda, mida ütelda soovid, siis mine eesmärkidele (karjääri kokkuvõtmine, seni rääki- ja kirjuta sellest raamat.“ Tema tsitaat on jätkuvalt mata jäänud lugude ärarääkimine, isiklikud ambit- arusaadav ja asjakohane Eestigi kontekstis, sest sioonid, turunduslikud eesmärgid jmt), on selge- VARJUS SÜNNIB inimesi, kes sooviksid oma mõtteid trükitavaks mast selge, et säärane universaalne liigendus toimib vormida, jagub endiselt ning vaibumise märke ei samamoodi Eestiski. Lugemist leidub meil nii näita ka spordist rääkiva värske trükisõna voog. pehmemate teemade huvilistele kui ka süvitsi- Jättes kõrvale mitmesuguse tarbekirjanduse ja mineku eelistajatele. perioodilised väljaanded, võib hinnanguliselt EESTI VÄRSKEIM tõdeda, et siitkandi tähtsaimale spordiraamatu- Eriomased olümpiaraamatud tunnustusele, Georg Hackenschmidti auhinnale Eesti spordikirjandusel on aga ette näidata ka Võitja valimisel pretendeerivaid trükiseid pääseb igal aastal otsus- midagi siinsele ilmanurgale ainulaadset ja iseloo- eelistatakse tajate eelsõelale umbkaudu paarkümmend nime- mulikku – nimelt pikk omakeelsete olümpiaraama- raamatut, mis tust. See on parasjagu kirev spekter. Lettidele ilmub tute avaldamise traditsioon, mille kohta võib räägib parimal SPORDIKIRJANDUS nii eri spordialade, -organisatsioonide ja -baaside mõningate mööndustega väita, et kusagil mujal moel „spordist, lugusid ning tegevusülevaateid kui ka võistluste maailmas säärast tava rohkem ei eksisteerigi. spordi mõttest, Kalle Voolaid, spordiajaloolane tutvustusi, kuid üsnagi mõistetavalt valitsevad Olümpiaraamatuid saab Eesti kontekstis pidada suuremalt osalt turgu siiski elulooraamatud. suisa omaette kultuurinähtuseks, fenomeniks, mis ausast mängust Kui ajakirjanik Dannar Leitmaa vaatles mõni aeg on parimatel hetkedel suutnud suurepäraselt ühen- ja liikumise tagasi Eesti Ekspressi veergudel maailmas ilmuvat dada spordi ja kirjanduse ning vahendada meie rõõmust“.

64 65 Üsnagi spordi- ja kultuurilugu, selget soovi ise olla ja suurt eelnimekiri ehk sõelutakse välja auhinna nomi- mõistetavalt kirge asju ise teha. Kaheksa aastakümmet ja nendid, mis lähevad nii rahvahääletusele kui ka valitsevad rohkemgi väldanud olümpiaraamatute sari žürii lauale hilisema laureaadi leidmiseks. suuremalt osalt moodustab justkui eesti spordikirjutajate kuulsuste See ei ole kunagi olnud lihtne töö. Parimate välja- turgu siiski seina – on ju nende autorite hulgast leitav pea kogu sõelumisel peab žürii arvesse võtma mitmesuguseid siinse spordikirjanduse koorekiht Valter Heueri ja aspekte: sisukust, uudsust, olulisust võimalikult eluloo- Paavo Kivisega alustades ning Gunnar Pressiga laiale lugejaskonnale, lisaks hakkavad võrdsete raamatud. lõpetades. kandidaatide juures tihtipeale rolli mängima Kuigi ajad muutuvad, ei näita olümpiaraamatud muudki nüansid: korrektne keel, kujundus jmt. ometi kadumise märke. Teiste seas on seda veendu- Jäigalt fikseeritud parameetreid siin ei ole. Kuivõrd must jõuliselt sõnastatuna kinnitanud viimastel arutluse all olevad tööd on tihtilugu üpris eriilme- aegadel nende väljaandmise eest vastutav ajakir- lised, peab ka žürii olema paindlik. janik Gunnar Press: „Viivi Luik ütles hiljuti ühes Valikud ongi nii mõnigi kord olnud äärmiselt raadiosaates, et paberraamatu kadumine tähendaks tasavägised, võidu saanud raamatuid julgeb allakir- tsivilisatsiooni vahetumist. Et kui me ei saa jutanu aga seevastu rahuliku südamega esitleda kui raamatut käes hoida, pole see enam meie tsivilisat- lisakvaliteedimärgiga teoseid. See on ilma kahtlu- sioon. Nojah. Lootes, et taas tulevad ka paremad seta kodumaise spordikirjanduse koorekiht! päevad, julgen täna uskuda nii: kuni püsib trükikir- jandus, püsib ka olümpiaraamat, aidates hoida meie Tunnustus USA presidendilt tsivilisatsiooni.“ Georg Hackenschmidt (1877–1968) oli ühtaegu nii edukas sportlane kui ka rahvusvaheliselt tunnus- Georg Hackenschmidti raamatuauhind tatud filosoofiline mõtleja. Tartust pärit elukutse- Nagu eespool juba öeldud, kannab olulisim line maadleja oli esimene Eestist võrsunud sport- Kui ma ei oleks Eestis jagatav spordiraamatuauhind Georg lane, kes jõudis rahvusvahelise tiitlivõiduni, Hackenschmidti nime. Seda tunnustust jagavad noppides esikoha 1898. aastal Viinis toimunud USA president, alates 2012. aastast, mil auhinna pälvis parim 2011. amatööride maadluse EM-võistlustel. 1902. aastal tahaksin ma aastal ilmunud raamat, ühiselt Eesti Spordi- ja pälvis ta elukutseliste maadlejate seas raskekaalu olla Georg Olümpiamuuseum ning Eesti Olümpiaakadeemia. Euroopa meistri tiitli ning tõusis 1905. aastal maail- Hackenschmidt. Sammhaaval tuntust koguva auhinna mõte on mameistritroonile. Selle viimase võiduga ühendas lihtne – väärtustada omakeelset spordikirjandust Hackenschmidt seni killustunud elukutseliste ning innustada aina uusi huvilisi sellega tegelema ja maadlusmaailma, andes alguse üldtunnustatud sellega tutvuma. Auhinna statuut aga sedastab (tõsi, MM-tiitlite arvestusele. veidi üldsõnaliselt), et võitja valimisel eelistatakse 1908. aastal võõrustas teda Washingtonis koguni raamatut, mis räägib parimal moel „spordist, spordi toonane USA president Theodore Roosevelt, tõdedes mõttest, ausast mängust ja liikumise rõõmust“ ning sealjuures: „Kui ma ei oleks USA president, tahaksin see valitakse nende „eestikeelsete mitteteaduslike ja ma olla Georg Hackenschmidt!” Elu hilisemal -perioodiliste spordiraamatute“ hulgast, mis perioodil tegeles Hackenschmidt aktiivselt filosoo- ilmusid Eestis esmakordselt eelmise kalendriaasta fiaga ning propageeris tervislikke eluviise. jooksul. Tema filosoofia alustala oli inimene. Ta uskus, et Otsustamisel on žürii kasutada spordimuuseumi inimese keha ja vaim peavad arenema käsikäes ning ekspertide poolt värskeima teabe põhjal kokku mida tugevamaks muutub inimese keha, seda tuge- pandud loetelu eelmisel aastal poelettidele tulnud vamaks muutub kogu inimkond. spordikirjandusest. Nende hulgast koostatakse

Kasutatud kirjandus Eesti Ekspress: http://ekspress.delfi.ee/areen/avameelselt-spordist-vaikeste-moondustega?id=70854075 Sirp: Olümpiaraamatute fenomeni on lahanud nt Veiko Märka ajalehes Sirp: http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-ol- mpiaraamat-on-eesti-kultuuri-osa/ Artur Kirisi magistritöö „Spordiromaan kui ilukirjanduslik žanr“ http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47838/kiris_artur.pdf?sequence=1 Olümpiaraamatust, eriti Londoni omast, Gunnar Press: http://www.olympiaharidus.eu/public/files/Gunnar%20Press1.pdf Georg Hackenschmidti raamatuauhinna statuut, auhinna kirjeldus ning seniste võitjate loetelu: https://spordimuuseum.ee/mis-toimub/projektid/hackenschmidt The Auburn Citizen, 25. märts 1908, lk 3

66 Olen Olümpiafänn olympiafann