Täna 40 aastat tagasi 12.11.1972 – 12.11.2012

HORTUS MUSICUS

Kunstiline juht Andres Mustonen

Tundmatu tšehhi helilooja (XVI saj) Kaks tantsu

John Dunstaple (u 1390–1453) “Puisque m’amour” / “Minu armastuse pärast”

Guilelmus Monachus (XV saj) Kolmehäälne instrumentaalpalake

Tundmatu inglise autor (XIII saj) Kaks ductia’t

Francesco Landini (u 1325–1397) “Amar gli alti tuo’ gentil’ costumi” / “Armastades su kauneid kombeid”

Adam de la Halle (1245/50–1285/8) “Tant con je vivrai” / “Seni, kuni elan”

Gilles Binchois (u 1400–1460) “De plus en plus” / “Üha rohkem ja rohkem”

Guillaume de Machaut (u 1300–1370) “Plus dure que un dyamant” / “Tugevam kui teemant”

“Se je souspir parfondement et tendrement” / “Kui ohkan sügavalt ja õrnalt”

“Je puis trop bien ma dame” / “Võin vabalt oma daami võrrelda”

Hugo de Lantins (tegutses 1420–30) “Ce ieusse fait” / “Ma oleksin teinud”

Arnold de Lantins (XV saj) “Puisque je voy belle” / “Siis kui näen oma kaunitari”

Guillaume Dufay (1397–1474) “Adieu, m’amour” / “Hüvasti, mu arm”

“Le jour s’endort” / “Päev uinub”

Tundmatu poola autor (XIV saj) “Surrexit Christus hodie” 3 Tundmatu saksa autor (Glogaueri lauluraamat u 1480) “Das jaegerhorn” / “Jahisarv”

Madalmaade rahvalaul (seadnud Jacobus Clemens non Papa u 1510–1556) “Ich sag ade” / “Ma ütlen hüvasti”

Ludwig Senfl (u 1486–1542/3) “Lamentatio Carmen”

“Carmen in re” “Carmen in re”

Tundmatu saksa autor (Glogaueri lauluraamat u 1480) “Der neue bauern schwanz” / “Talupoja uus saba” “Die katzenpfote” / “Kassikäpp”

Johann Walther (1496–1570) “Kolmehäälne kaanon”

Heinrich Finck (1445?–1527) “” / “

1982. Foto Kalju Suur 4 HORTUS MUSICUS Andres Mustonen (viiul) Olev Ainomäe (pommerid, plokkflöödid) Imre Eenma (violone) Valter Jürgenson (tromboonid) Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid) Tõnis Kuurme (dulcian, plokkflöödid) Riho Ridbeck (bass, löökpillid) Ivo Sillamaa (orel) Anto Õnnis (tenor, löökpillid) Taavo Remmel (kontrabass ) Ansambli kunstiline juht Andres Mustonen

eed mõned meist, kes nelikümmend aastat tagasi siinsamas viibisid, Nmäletavad seda õhtut igaüks omal viisil. Aeg on ähmastanud värve, on neid kokku sulatanud. Igaühel on selgelt meelde jäänud mõni oma, eriline detail sellest kontserdist. Imekspandav on, et kui need kirevad mälestuskillud on kõigil erinevad, siis salapärast „esimest tunnet“, mida see muusika meis tekitas, tajusime me kõik sarnaselt. Noodid, helirida, ka pillid, mida me mängisime – kõik oli tuttav ja teada ja tavaline. Aga muusika ja selle mõju täiesti uudne, ootamatu ja salapärane. Tegelikult ei kogetud seda nelikümmend aastat tagasi mitte ainult ühes Tallinna keskaegses linnamüüritornis, vaid terves maailmas. Keskaja- ja renessansimuusika oli see, mis meid kõige rohkem kasvatas, mõjutas ja kujundas. Täna ei üllata see muusika meid enam oma uudsusega. Me oleme seda aastakümneid laulnud ja mänginud ja kuulanud. Kuid see päike, mis tol mälestusväärsel novembriõhtul pilve tagant välja tuli, paistab meie üle ikka sama eredalt, sama soojendavalt. Kõik need palad, olgu see näiteks kas või Guillaume Dufay’ või ’ ballaad, on ju miniatuurid, kuid nad on inspireerinud ja toitnud meid kõik need aastakümned. Mis salapärane ning imeline jõud ja vägi see küll on, mis nendes pisikestes palades, selles sajanditetaguses muusikas peidus on, mis meid lummanud on ja lummama jääb? 5 2012. Foto Heikki Leis

6

hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdi suurtoetaja

Ametlik autopartner

www.concert.ee

Fotografeerimine ja salvestamine kontserdi ajal on keelatud. Mobiiltelefonid palume kontserdi ajaks välja lülitada. Eelkooliealisi lapsi ei ole soovitav õhtustele kontsertidele kaasa võtta.