PÖFF, Nargenfestival, Eesti Kontsert, Nordea, Coca-Cola Hellenic esitlevad:

“Ajaline ja ajatu” pühendatud Theo Angelopoulosele Eleni Karaindrou fi lmimuusika kontsert Tallinna Kammerorkester Eleni Karaindrou (klaver, Kreeka) Vangelis Christopoulos (oboe, Kreeka) Aristotles Dimitriadis (mandoliin, Kreeka) Larysa Zhykhareva (akordion, Kreeka) Dirigent Tõnu Kaljuste

R 23. november kell 19 Estonia kontserdisaal

2012 Οn the Road | The Weeping Meadow (2004) The Weeping Meadow | The Weeping Meadow Refugee’s Theme | The Suspended Step Of The Stork (1991) Ulysses’ Gaze | Ulysses’ Gaze (1995) Βy The Sea | (1998) Depart and Eternity Theme | Eternity and a Day Seeking Var II | Dust of Time (2008) Dance Theme | Dust of Time Αdagio – Father’s Theme | (1988) Voyage | (1984) Concerto – Alexandros’ theme | Voyage to Cythera Τhe Suspended Step – Finale | The Suspended Step Of The Stork (1991) Valse | Τhe Beekeeper (1986) Theme of the uprooting | Τhe Weeping Meadow The weeping meadow II | Τhe Weeping Meadow Parade | Happy Homecoming, Comrade (1985) Return | Happy Homecoming, Comrade Nostalgia in 5/8 | The “10” Seeking | Dust of Time Waltz by the River | Dust of Time Farewell Theme | Τhe Beekeeper Eternity Theme | Eternity and a Day Paljude auhindadega pärjatud režissöör Theodoros Angelopoulos (1935–2012), kes on domineerinud kreeka fi lmimaastikul alates 1970. aastate teisest poolest, kuulub maailma kõige mõjukamate ja lugupeetavamate fi lmitegijate hulka. 1935. aastal Ateenas sündinud Angelopoulos alustas oma sünnilinna ülikoolis õpinguid õigusteaduse erialal, ent jättis need pooleli ja suundus Pariisi, tudeerides Sorbonne’is kirjandust. Jõudmata ka sel alal lõpudiplomini, jätkas Angelopoulos haridusteed Pariisi fi lmikoolis (L’Institut des hautes études cinématographiques). 1963. aastal Kreekasse naastes tegutses ta fi lmikriitikuna vasakpoolses Ateena päevalehes Dimokratiki Allaghi, mille 1967. aastal võimule tulnud nn kolonelide režiim sulges. Angelopoulose esimene lühifi lm (“The Broadcast”) valmis 1968. aastal. Peagi kujundas ta oma iseloomuliku stiili, mida tähistasid aeglane, episoodiline ja mitmetähenduslik jutustusviis ning kauakestvad fi lmikaadrid, mis on sageli üli- täpselt koreografeeritud ning keerukad, haarates kaasa palju näitlejaid. Rahvus- vahelise tuntuse tõi režissöörile fi lmitriloogia Kreeka ajaloost: “Days of 36” (1972), “” (1975) ja “The Hunters” (1977). Tema loomingu põhiosa käsitlebki Kreeka ajalugu, seda sotsiaalsest ja poliitilisest perspektiivist. Angelopoulose fi lme on iseloomustatud sõnadega “unenäoline”, “atmosfääriline” ja “enigmaatiline”. Tema aeglaselt kulgevad fi lmistseenid sisaldavad minimaalset dialoogi. Üksjagu on teda mõjutanud Michelangelo Antonioni, eriti maastike tarvitamisega stseeni meeleolu peegeldusena ja nn surnud ajaga, kus midagi ei juhtu, ent kaamera jätkab fi lmimist, isegi kui tegelased on kaadrist lahkunud. “Angelopoulost võib lugeda nende väheste fi lmitegijate hulka esimesel kinosajandil, kes sunnivad meid uuesti defi neerima, mille arvame kino olevat,” on öelnud ameerika stsenarist ning raamatu “Theo Angelopoulose fi lmid” autor Andrew Horton. Angelopoulose arvukate preemiate hulka kuulub Kuldne Palmioks 1998. aasta Cannes’i fi lmifestivalil linateose “Eternity and a Day” eest, mis on tema loomingust enim tuntuks saanud. Tema fi lme on näidatud maailma kõige olulisematel fi lmifestivalidel. 2004. aastal alustas Angelopoulos uut fi lmitriloogiat, mis käsitleb Kreeka lähiajalugu. Ta jõudis lõpetada neist kaks: “The Weeping Meadow” (2004) ja “The Dust of Time” (2008). Viimane fi lm (“The Other Sea”) pidi jutustama Kreeka fi nantskriisist. Viibides parasjagu fi lmivõtetel Ateena peasadama lähedal, sattus 76aastane Angelopoulos liiklusõnnetusse, mille tagajärjel ta hiljem haiglas suri. Theodoros Angelopoulose regulaarsete koostööpartnerite hulgas olid kinemato- graaf , stsenarist Tonino Guerra ja helilooja Eleni Karaindrou. Eleni Karaindrou sündis 1941. aastal Kreeka mägikülas Teichios. Kui tema perekond kolis Ateenasse, asus Eleni uus kodu otse vabaõhukino kõrval, mida ta võis jälgida oma magamistoa aknast. Oma elu peamise kutsumuse – kinokunsti ja klaverimängu – oli ta enese jaoks leidnud juba 8aastaselt. Kuigi ta õppis 17 aastat Ateena konservatooriumis klaverit ja muusikateooriat, pidas Eleni Karaindrou end heliloojana iseõppijaks, “instinktiivseks heliloojaks”, kui kasutada tema enda sõnu. Konservatooriumi lõpetamise järel omandas Karaindrou Ateena ülikoolis magistrikraadi ajaloos ja arheoloogias. 1967. aastal lahkus ta uue poliitilise režiimi saabudes Kreekast, asudes elama Pariisi, kus ta tudeeris etnomusikoloogiat ja orkestreerimist Sorbonne’is ja Schola Cantorumis. Aastail 1972–75 tegutses ta teadurina etnomusikoloogia alal Pariisi Rahvuslikus Kunstide ja Traditsioonide Muuseumis. Naasnud 1976. aastal Kreekasse, asutas Eleni Karaindrou Traditsionaalsete Instru- mentide Laboratooriumi ning on jätkuvalt oma kodumaa rahvamuusika propageerija. Eleni Karaindrou hakkas aktiivselt fi lmi- ja teatrimuusikat looma 1970. aastate teisel poolel ja on alates sellest komponeerinud muusikat enam kui 20 linateosele, 48 teatritükile ja arvukatele telelavastustele. 1982. aastal pälvis Karaindrou Thessaloniki fi lmifestivalil preemia parima fi lmimuusika partituuri eest (“Roza”) ning žürii eesotsas olnud president tegi talle koostööettepaneku, millest sai alguse kahe oma ala meistri pikk ja viljakas ühisloomingu ajajärk. Lisaks Angelopoulosele on Karaindrou koostööpartneriteks olnud ka Jules Dassin, Lefteris Voyatzis, Vassilis Papavassiliou, Maya Lymberopoulou, Harold Pinter, Chris Marker, Margarethe von Trotta jpt. Esile tuleks tõsta veel koostööd Aplo Teatri direktori Antonis Antypasega, kellele ta on ajavahemikus 1986–2012 komponeerinud muusikat 30 teatrilavastusele, sh “Trooja naised” (2001) ja “Medea” (2011). Kreeka fi lmikriitikute ja muusikaajakirjanike sõnul ületab Karaindrou fi lmimuusika kaugelt helitausta tavasid – tema muusika üksnes ei saada ega ilusta fi lmi, vaid on selle olemuslik element, luues uusi visioone ja ideesid, mis on paralleeliks fi lmitegevusele. Helilooja ise on öelnud, et “pilt ja muusika peavad ühendusse astuma, ütlemaks seda, mida sõnadega ei saa kergesti väljendada”.

4 Tema auhindadest olgu esile toodud Euroopa fi lmiauhind “Felix” (2004) muusika eest fi lmile “The Weeping Meadow”, elutöö preemia (2002) Kreeka presidendilt, Kreeka Riiklik Muusikapreemia (1998) muusika eest fi lmile “Eternity and a Day”, Dimitris Mitropoulose preemia (1992) teatrimuusika eest, Fellini preemia parimale Euroopa heliloojale (1992) “Euroopa Kinolt“ (Itaalia), riiklikud muusikapreemiad (1987 ja 1983) originaalmuusika eest fi lmidele “The Beekeeper” ja “The Price of Love” ning kaks muusikapreemiat (1986 ja 1982) Thessaloniki fi lmifestivalidelt muusika eest fi lmidele “Happy Homecoming, Comrade” ja “Roza”. Karaindrou muusikaga on ilmunud üle 20 albumi. Alates 1991. aastast salves- tab tema teoseid eksklusiivselt ECM, kes on üllitanud tema fi lmimuusikast kaheksa plaati: “Music for Films”, “The Suspended Step of the Stork”, “Ulysses’ Gaze”, “Eternity and a Day”, “Trojan Women”, “Τhe Weeping Meadow”, “Elegy of the Uprooting” (CD & DVD), “Dust of Time”.

Vangelis Christopoulos, Ateena Riikliku Orkestri esioboist, on sündinud 1949. aastal. Ta õppis Ateena konservatooriumis ja Müncheni Muusika- akadeemias. 1970. aastal oli ta esimene oboemängija Maailma Noorte - orkestris Kanadas ja Taanis ning 2000. aastal esioboist Euro-Aasia orkestris kolmanda Aasia-Euroopa kohtumise ajal Lõuna-Koreas. Ta on solistina teinud koostööd paljude Kreeka ja välismaa orkestritega (Münchenis, Stuttgardis, Roomas, Sofi as, Istanbulis, Ankaras ja Taipeis). Tema laiahaardelise repertuaariga helisalvestused, mille seas on oluline koht Eleni Karaindrou loomingul, on pälvinud ülistavaid arvustusi rahvusvahelisel tasandil.

Kreeka mandoliinimängija Aristotles Dimitriadis on sündinud 1969. aastal Ateenas. Ta õppis Ateena konservatooriumis muusikateooriat, juhendajateks Haris Xanthoudakis, Diamantis Diamantopoulos ja Costas Varotsis. Ta on läbinud ka kuueaastase orkestridirigeerimise kursuse Lefteris Halkiadakise käe all. Viiulimängu on õpetanud talle Louize Farrenc ja mandoliini Michalis Vaindirlis. Aristotles Dimitriadis on Attika Näppepillide Orkestri rajaja ning kunstiline juht, alates 1993. aastast on see Kreekas aktiivselt tegutsev kollektiiv saavutanud ka rahvusvahelise tuntuse. Ta on asutanud ja juhatanud mitmeid mandoliiniorkestreid Kreekas. Mandoliinisolistina on Dimitriadis esitanud kogu sellele pillile loodud repertuaari tuumiku 16.–20. sajandini ning astunud üles Roomas, Frankfurdis, Londonis, Taipeis, Brüsselis, Glasgow’s, Budapestis ja muidugi Ateenas.

5 Larysa Zhykhareva on akordionist, muusikaõpetaja ning orkestridirigent, kes on lõpetanud Lunatšarski-nimelise Muusikaakadeemia Valgevenes. 1990. aastatel osales ta kontserditurneel Inglismaal, Saksamaal ja Prantsus- maal õpetajate grupiga Ukrainast, Luganski Muusikakolledžist. Kreekas oli ta Ateena Mandoliiniorkestri liige. Zhykhareva õpilased võitsid 2009. aasta konkursil Kreeka karika akordionimängus.

1989. aastal asutas professor Jüri Gerretz tollase Tallinna konservatooriumi üliõpilastest keelpilliorkestri, mille tuumikust moodustas dirigent Tõnu Kaljuste 1993. aasta aprillis Tallinna Kammerorkestri (TKO). Aastail 1993– 1996 oli TKO kontsertmeister Maano Männi ning aastast 1996 on kontsert- meister Harry Traksmann. Hooaegadel 1993–1995 ja 1996/97–2000/01 oli orkestri peadirigent Tõnu Kaljuste, hooajal 1995/96 täitis peadirigendi ning 2001–2003 kunstilise nõustaja ülesandeid Juha Kangas. Praegu kureerib Tallinna Kammerorkestri tegemisi Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Eri Klas, kuid äsja kirjutati alla leping, mille alusel asub sügisel 2013 TKO peadirigendi ametikohale Risto Joost. Tõnu Kaljuste on aastate jooksul sidunud TKO tegemisi maailmas maineka Eesti Filharmoonia Kammerkoori tööga, sellest algaski TKO ametlik tegevus. Kahe kollektiivi ühistööna plaadistati 1993. aastal fi rmas ECM CD “Te Deum” Arvo Pärdi teostega. Plaat püsis ilmumise järel terve aasta maailma plaadiedetabelite esikümnes ja pälvis kõrgeid hinnanguid juhtivatelt muusikakriitikutelt. 1996. aastal ilmus samas fi rmas tervelt kaks TKO-le olulist heliplaati: Erkki-Sven Tüüri “Crystallisatio” (koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga) ja Arvo Pärdi “Litany” (koos The Hilliard Ensemble’i ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga). 2001. aasta mais andis sama plaadifi rma välja TKO CD “Neenia” Heino Elleri keelpillimuusikaga. TKO on esinenud mitmetel mainekatel muusikafestivalil: Milano Bachi kantaatide festival (1996, 1997), Bremeni muusikafestival (1998), Huddersfi eldi uue muusika festival (1998), Torino SettembreMusica (2004), Budapesti sügisfestival (2005), Kaustise kammermuusikafestival (2005), NYYD 2005, Arturo Benedetti Michelangeli festival (Bergamo, Brescia 2007), Riihimäki kammermuusikafestival (2007), Tuusulanjärve festival (2007) ning Katrina kammermuusikapäevad Ahvenamaal (2009). Kontserdireisid on TKO viinud korduvalt USAsse, Kanadasse, Jaapanisse ja enamikku Euroopa riikidesse. 2012. aasta sügisel oli Tallinna Kammerorkestril koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdireis Mehhikosse.

6 Orkestriga on töötanud dirigendid Juha Kangas, John Storgårds, Pietari Inkinen ja Jaakko Kuusisto Soomest, Richard Tognetti Austraaliast, Terje Tonnesen Norrast, Valentin Zhuk ja Daniel Raiskin Hollandist, Samuel Wong Kanadast, rääkimata meie oma dirigentidest – Eri Klas, Olari Elts, Risto Joost, Paul Mägi, Arvo Volmer, Kristjan Järvi, Vello Pähn, Andres Mustonen, Jüri Alperten, Mikk Murdvee, Mihhail Gerts, Lauri Sirp, Lehari Kaustel, Mihkel Kütson jt. Tallinna Kammerorkestrile on Erkki-Sven Tüür pühendanud oma tsükli “Show”.

Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud oma mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja sümfoonilisest klassikast nüüdis- muusikani. Ta on teinud koostööd selliste modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu suurepärase asjatundja ja tutvustajana. Kaljuste on olnud Rahvusooper Estonia dirigent ja Tallinna konservatooriumi õppejõud. 2010. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ning dirigeerimisosakonna juhataja. Tõnu Kaljuste rahvusvahelist tuntust ja erakordset reputatsiooni on toetanud ka tema koostöö väljapaistvate orkestrite ja kooridega mitmel pool Euroopas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Samalaadset tuntust on ta kodumaal pälvinud veel Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ja Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutaja ja peadirigendina. Kaljuste on olnud ka Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Kaljuste eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival. Teoste salvestamisel on Tõnu Kaljuste teinud koostööd stuudiotega ECM Records, Virgin Classic ja Caprice Records. Kaljuste plaadistused on võitnud mitmeid auhindu (Diapason d’Or 2000, Cannes Classical Award, Edison Prize, Brit Award 2003) ja neid on esitatud Grammy nominendiks. Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna. 2004. aastal omistati Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia.

Kontserdi produtsent Madis Kolk Toimetaja Tiiu Valper Jõhvi Vallavalitsus

*Õhtustele kontsertidele ei soovitata kaasa võtta eelkooliealisi lapsi.

concert.ee