Horisont Esikaanel. Tallekotka silm. Tagakaanel. Edwin Aldrin BORIS MURRU foto. jalutab Kuul.

Mateeria õn loodamatu, hävimatu ja ammendamatu VLADIMIR GOTT 1__ Maapõu pannakse kõnelema REIN VESKIMÄE 8 _ Newton ja gravitatsiooni­ seadus RAIMUND PREEM, PEETER MÜÜRSEPP 12 _ Kaspia homne päev EMIL AGAJEV 16 Millele viitavad 13. sajandi aarded EVALD TÕNISSON 22

Mandrite triivimine ja evolutsioon BJÖRN KURTEN 34 Igaüks tahab olla ilus VIKTOR SEPPEL 42 Iidse Meroe varemeil JÜRI SELIRAND 46 „Mona Lisa" ei olegi mona Liso? EUGEN ROOMET 51 __ Ära hüüa hunti! FARLEY MOWAT 58

Esimesed nimed Kuu külalisraamatus FEODOR FEODOROV 71

Horisont EESTI NSV ÜHINGU..TEADUS" POPULAARTEADUSI AJAKIRI # ASUTATUD 1967. А. О ILMUB ÜKS КО NR. 10 OKTOOBER 1969 KUUS# EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLI I Nii väitis V. I. Lenin. See tähendab, TEMA IDEED et maailmas toimuvad mistahes prot­ sessid ei vii kunagi liikuva mateeria TÄNAPÄEV tekkimisele ega hävimisele, s.o. teme ■«to ■<):» tekkimisele ei-millestki või muutumisele ei-millekski. Kä mateeria eksisteerimist ruumis ja ajas ei hävita ega loo mista­ hes protsessid. Mõisteid „tekkimine" ja „hävimine" ei saa teineteisest lahutada, neid tuleb vaadelda kui ühtse mõiste, liikuva ma­ teeria kvalitatiivsete muutuste kaht vor­ mi. Mõiste „tekkimine" teaduslikuks sisuks õn mitmesugused muundumised, struktuursed ümberkorraldused, liikuva mateeria mingi seisundi modifikatsioon teatud kindlates ruumilis-ajalistes vor­ mides. Mõiste „hävimine" teaduslikuks sisuks õn aga liikuva mateeria üleminek ühest seisundist teise. Teaduse jo praktika suur põhimõte „ei-millestki miski ei teki" ei kaota kunagi oma jõudu ega tähendust. Tõsi, populaarteaduslikus kirjanduses võib vahel kohata väidet: kaasaja füüsika peab võimalikuks aine tekkimist vaa­ kuumist, s.t. tühjusest, ei-millestki, nagu arvavad autorid. Asi õn selles, et kaas­ aja füüsika mõistab vaakuumi all matee­ ria teatud kindlat seisundit, mitte aga absoluutset „eimiskit". Näiteks elekt­ romagnetilise välja vaakuumiks nimeta­ takse tema seisundit, milles puuduvad Mateeria footonid. Mateeria lõpmatut eksisteerimist ei sõa katkestada mitte mingil viisil. Pole õn olnud ega tule aego, mil to poleks eksis­ teerinud või lakkaks eksisteerimast. Lii­ kuva mateeria kõik liigid jo olekud õn loodamatu, lõplikud, s.t. nad tekivad ja kaovad, kuid liikuv mateeria ise ei kao. Tema hävi­ matus seisneb mitte kunagi katkevas üle­ hävimatu minekus ühtedest seisunditest teistesse. Ruumi ja aja lõpmatus seisneb vastavalt selles, et liikuva mateeria lõputu ülemi­ ja nek ühest seisundist teise ei vii teda välja ruumilis-ajalistest vormidest. Liiku­ mine mistahes kiirusega, kä väga suure, ammendamatu kuid ikkagi lõpliku kiirusega, ei vii mate­ riaalset objekti väljapoole teme eksis- teerimisvormidest, ruumist jo ajast. See­ vastu mateeria mingi seisundi ruumilis- V. GOTT, ajalised piirkonnad õn lõplike mõõtme­ filosoofiadoktor, professor tega, nii et liikuva mateeria ülemineku- 1* шш i К

V. I. LENINI MAUSOLEUMI JUU­ RES. BORIS MURRU foto. ga ühest seisundist teise võib kaasneda vähemalt järjekindel see seisukoht kull kä üleminek ühest ruumilis-ajalisest piir­ ei ole. Roie võimalik võtta omaks dia­ konnast teise, millel õn esimesest erinev lektilist materialismi tunnustamata ma­ meetrika jo topoloogia. Ruumi ja aja teeria loodamatust ja hävimatust. Vii­ lõpmatus — see õn alaliselt olemasolev mase tunnustamine aga tähendab ma­ võimalus mateeria üleminekuks ühtedest teeria lõpmatu eksisteerimise tunnusta­ ruumilis-ajalistest piirkondadest teistes­ mist. se, mis kõik ise õn lõplikud. Seega nii Nagu märgitud, õn mateeria ja tema liikuva mateeria kui kä tema ruumilis- eksisteerimise vormid oma omaduste, ajaliste vormide lõpmatus ilmneb matee­ seisundite jo vastastikuste seoste mitme­ ria üleminekutes ühtedest lõplikest sei- kesisuselt ammendamatud. Kuna lõp­ sundeist teistesse lõplikesse seisundeisse matus avaldub vaid lõplikes objektides ning väljumises mingitest lõplikest ruu- jo nende üleminekuis teisteks lõplikeks milis-ajdlistest piirkondadest teistesse, objektideks, s.t. nende muutumises, õn jällegi lõplikesse piirkondadesse. ammendamatus omane mitte ainult maailmale tervikuna, vaid kä igale tema Materiaalse maailma lõpmatuse eel­ toodud dialektilis-materialistlik käsitlus objektile. ei jäta kohta väljamõeldistele mingist Seda väljendabki V. I. Lenini tuntud üleloomulikust maailmast, mis nagu tees ...... Elektron õn niisama ammen­ eksisteeriks väljaspool materiaalse maa­ damatu kui aatomgi..."1 Mateeria ilma piire. seisundite jo liikide ammendamatus õn laialt tuntud fakt. Käesoleval ajal tea­ Teadusliku maailmavaate vastandlik­ takse kaht omavahel tihedasti seotud kus idealistliku jo religioosse maailma­ mateeria seisundit: aine ja väli. Võima­ vaatega tuleb ilmsiks kä maailma lõp­ lik, et mateeria erilisteks seisunditeks likkuse või lõpmatuse küsimuse lahen­ õn kä füüsikaline vaakuum jo plasma, damisel. Materiaalse maailma lõplikkuse kuid esialgu õn füüsikagi neid veel vähe tunnustamine õn üks religiooni põhisei­ uurinud. sukohti. Saab ju kõnelda maailma loo­ Põhimõtteliselt peab tunnistama, et misest vaid sel juhul, kui tunnistada õn olemas lõpmatu hulk teisi, mitte tema olemine lõplikuks nii ruumis kui vähem üldisi mateeria seisundeid. Meile ojas. Lõpmatu maailma loomine oleks tuntud mateeria üldised seisundid — vastuoluline jo sisutu mõiste. aine jo väli — õn omakorda ammenda­ Muide, filosoofilises jo loodusteadusli­ matult mitmekesised. kus kirjanduses võib kohata arvamusi, Kaasajal tuntakse nii palju aine eri nagu ei viiks maailma lõplikkuse tun­ liike jo omadusi, et ainuüksi nende nustamine vastuollu dialektilise materia­ loetlemine käesoleva kirjutise raamides lismi õpetusega. Niisugused vaated õn osutub võimatuks. Näiteks tunneb tea­ seotud raskustega lõpmatuse mõistmisel. dus juba umbes 200 elementaarosakest Oma praktilises tegevuses puutub ini­ ja antiosakest. Peetakse võimalikuks mene kokku vaid lõplike esemete ja veel hoopis iseäralike elementaarosa­ nähtustega. Jo püüdes luua kujutlust keste — kvarkide esinemist (kvarkide lõpmatust, vastandame me sellele taht­ elektrilaeng väljendub murdarvuga). Kä matult lõpliku, mööduva. Me kujutleme iga elementoar- ja antiosakest iseloo­ lõpmatut millegi niisugusena, mis jääb mustab omaduste ja vastastikuste seoste lõplikust väljapoole. Kui aga vaadelda ammendamatus, mitmekesisus. Elektro­ lõpmatut tema ühtsuses lõplikuga, nagu nil õn mass, laeng, magnetmoment, eespool tehtud, kaob selle mõiste üm­ spinn, võime muunduda koos oma anti- bert kogu saladuslikkus ja saab selgeks, osakese positroniga footoniteks jne. Võib et tegemist õn lõplike objektidega, mis olla kindel, et avastatakse teisigi elekt­ lähevad ühest seisundist teise, s.t. tege­ roni omadusi. Kahtlemata õn ammenda­ mist õn lõpmatusega. matu välja liikide mitmekesisus. Loodu­ Mis puutub arvamusse, nagu poleks maailma lõplikkuse tunnustamine vas­ tuolus dialektilise materialismiga, siis 1 V. I. Lenin. Teosed. 14. kd. lk. 242. ses esinevatest väljadest tunneme hästi ruumi omadused sõltuvad mateeria teineteisest järsult erinevat gravitatsioo­ struktuursest tasemest, tema liikumise ni- jo elektromagnetilist välja. Kindlaks vormidest. õn tehtud kä elektron-positronvälja ole­ Tänapäeval võime arvata, et isegi masolu looduses, kuigi esialgu ei ole se­ selline ruumi ja aja põhiomadus nagu da küllaldaselt uuritud. Oletatavasti ek­ homogeensus asendub teiste omadus­ sisteerib veel terve rida välju, näiteks tega, kui antud ruumilis-ajalisse piir­ baarüon- jo leptonväli. Igel väljal õn konda koonduvad suured mateeria mas­ seejuures loendamatu hulk mitmesugu­ sid'2. Seda tõendab üldine relatiivsus­ seid omadusi jo seoseid. Isegi suhteliselt teooria. põhjalikult uuritud elektromagnetilise Edesi. Kas me võime väita, et liiku­ välja kohta ei sõa öelda, et me seda mise, ruumi jo ajaga õn mateeria eksis­ küllalt hästi tunneksime. teerimise vormid ammendatud või esi­ nevad veel mingid tema eksisteerimise Nagu juba öeldud, õn V. I. Lenini vormid? Lähtudes ammendamatuse formuleeritud ammendamatuse printsiip printsiibist, tuleb küsimuse teisele poo­ laiendatav kä mateeria eksisteerimise lele vastata jaatavalt. Uks võimalikest peamistele vormidele: liikumisele, ruu­ mateeria olemise vormidest õn peegel­ mile, ajale. Käsitledes liikumist kogu dus. Seisukoha peegeldusest kui matee­ olemasoleva mateeria suhtes kui mitme­ ria põhilisest, kõige üldisemast omadu­ suguste muutuste, üleminekute jo muun- sest püstitas V. I. Lenin oma raamatus dumiste lõpmatut kogumit, võime ker­ „Materialism jo empiriokrititsism". Kaas­ gesti veenduda liikumise ammendama- ajal leiab see hüpotees üha enem kinni­ tuses. Juba praegu õn meil andmeid tust nii füüsikas jo bioloogias kui kä määratust hulgast kõige erinevamatest uues teadusharus — küberneetikas. muutustest, mis maailmas toimuda või­ Kuid mateeria olemise uute vormide vad. Märgime näiteks muutusi galakti­ avastamine ei kitsenda kuidagi liiku­ kate omavahelises asetuses (galaktikate mise, ruumi jo aja universaalsust. Kä eemaldumine üksteisest), muutusi mit­ peegeldusprotsessid muutuvad jo neilgi mesugustes ühiskondliku elu nähtustes õn oma ruumilis-ajaline olemine. Teisiti jne. Teaduse arenemise üheks oluliseks öeldes: mitte mingite uute mateeria küljeks ongi maailmas toimuvate seni­ olemise vormide avastamisest ei järeldu, tundmatut tüüpi muutuste, muundumiste nagu võiks mateeria eksisteerida ilma jo üleminekute avastamine. Piisab, kui liikumise, ruumi jo ajata. meenutada käesoleva sajandi alguses V. I. Lenin rõhutas õigustatult, ...... et avastatud keemiliste elementide muun­ „teaduse objekt õn lõpmatu", et mitte dumist jo viimase kahe aastakümne ainult lõpmatus pole mõõtmatu, lõpuni jooksul kogutud andmeid elementaar­ tunnetamatu, ammendamatu, vaid seda osakestega toimuvatest väga mitmesu­ õn kä „pisimgi aatom", sest „loodus õn gustest muundumistest. kõigis oma osades ilma lõputa" . . ."3. Koik mateeria liikumise vormid õn Kui V. I. Lenin kirjutas elektroni omavahel seotud jo teotud tingimustes ammendamatusest, ei olnud veel mõis­ võivad ühest vormist teise üle minna. tet „elementaarosake", sest tunti vaid Teaduse arenedes täienevad pidevalt kaht osakest, elektroni jo positroni. Nüüd mele teadmised juba tuntud mateeria õn osakeste jo antiosakeste peres umbes liikumise vormidest, kuid avastame kä kakssada liiget. uusi. Teatakse palju mitmesuguseid prot­ sesse, millest võtavad osa elementaar­ Ruumi ja aja omadused, vastastikune osakesed. Terve rida reaktsioone õn mõju nende endi jo mateeria liikumise seotud elementaarosakeste kadumise, vahel õn samuti ammendamatud. Kuni tekkimise, muundumisega, ühtede osa- Lobatševski avastuseni mitteeukleidiliste geomeetriate võimalikkusest, peeti meie teadmisi ruumi omadustest ja struktuu­ 2 Originaalis: сосредоточиваются большие rist lõplikeks ning täielikeks. Pärast seda массы материи. (Tõlkija märkus.) avastust sai aga üha selgemaks, et 3 V. I. Lenin. Teosed. 14. kd., lk. 240. keste moodustumisega teistest. Kotse- ses, s.о. radioaktiivsele lagunemisele andmed lubavad väita, et elementaar­ vastupidistest protsessidest6. Universumi osakestel õn oma sisemine struktuur. uuritavas osas esinevad radioaktiivne Runktikujuline, struktuurita osake ei sõa lagunemine jo keemiliste elementide olla nii mitmekesiste nähtuste põhju­ süntees kui dialektilise vastuolu kaks seks. Sest igasugune mikroobjekt mitte külge, mis iseloomustavad liikuva ma­ ainult põhjustab üht või teist loodus­ teeria igavest olemist, lõpmatust jo nähtust, vaid kä teda ennast kutsub ammendamatust. miski esile. Järelikult õn tal ehitus, struktuur. Mikroobjekti struktuuri muutlikkus, Elementaarosakeste ja väljade vas­ dünaamilisus põhjustab teme mitme­ tastikune muundumine, tähesüsteemide palgelisust erisugustes vastastikuse mõju evolutsioon, radioaktiivne lagunemine protsessides, mis omakorda määrab ja keemiliste elementide süntees nagu tema ammendamatuse, millest omal ajal paljud teisedki tõigad näitavad, et vas­ kirjutas V. I. Lenin. tastikune mõju, muutumine, liikumine jo arenemine õn omane nii mikro- kui Huvitavas artiklis „Uusi ettekujutusi megamaailmale. elementaarosakestest" näitab tuntud jaapani teadlane Sakata Senji, millist Liikuv, ammendamatu mateeria kui suurt heuristilist tähtsust omab leninlik pidevas muutumises olev tervik moodus­ tees elektroni ammendamatusest, ja tabki universumi, mida uurivad loodus­ sõnastab selle ümber järgmiselt: „neut­ teadlased. Universum esineb oma lõplike riino õn niisama ammendamatu kui vormidena, millest igaüks kujutab aatomgi"4. Senji astub otsustavalt välja endast lõpliku ja lõpmatu dialektilist dogmaatilise ettekujutuse vastu elemen­ ühtsust. taarosakestest kui mateeria primaarse­ Metafüüsiline filosoofia ja mehha- test elementidest, mida osa füüsikuid nitsism oma tardunud kategooriatega ei veel pooldab, ja rõhutab õigustatult, et ole suuteline seda kõike mõistma ega säärane seisukoht õn suureks takistu­ pidama sammu kaasaja teaduse tormi­ seks teaduse progressile. Võib ainult lise, vastuolulise arenguga. Otsustav tervitada teme avaldust: „Minu seisu­ loobumine kunagisest füüsikalisest skee­ koht (elementaarosakeste kohta — V. G.) mist, teineteist vastastikku välistavate põhineb materialistliku dialektika väi­ teooriate sünteesimine, füüsikaliste detel-"5 objektide muutumatuse eitamine, mitme­ Leninlik tees liikuva mateeria ammen­ suguste seoste ja üleminekute tunnus­ damatusest leiab kinnitust kä teadus­ tamine, vastandlike tendentside ühtsus tes megamaailmast, eeskätt astrofüüsi­ - kõik see, nagu Lenin ette nägi, viib kas ja teistes universumit kirjeldavates füüsikuid dialektilisele mõtlemisviisile, teadusharudes. mõtlemisele „voolavates", muutuvates Iga aastaga avastatakse uusi mega- kategooriates. Nagu teaduse enda ko­ objektide tüüpe. Need õn mitte ainult gemused näitavad, õn ainsaks kaasaja mitmesugused tähed, galaktikad, vaid teadusega vastavuses olevaks teadusli­ kä hoopis uut tüüpi objektid - kvasarid, kuks tunnetusteooriaks dialektilise mate­ pulsarid ja teised. rialismi tunnetusteooria. See etendab Füüsikute jo astrofüüsikute, eriti aka­ tohutut heuristilist osa, soodustab õigete deemik V. Ambartsumjani uurimused suundade valikut teaduslikes otsinguis. täheassotsiatsioonide moodustumisest õn andnud väärtuslikke teaduslikke and­ meid tähtede jo teiste kosmiliste objek­ " Nii termotuumareaktsioonid tähtedes kui kä tide tekkimisest, nendes vabaneva ener­ radioaktiivne lagunemine kujutavad endast kee­ miliste elementide sünteesi. Mõlemas reakt­ gia allikatest jo keemiliste elementide sioonis vabaneb energia (elementaarosakeste sünteesist kosmiliste objektide sisemu- * või elektromagnetilise kiirgusena) jo mõlemal juhul õn tulemuseks uute omadustega aatomi­ tuum. Autor peab nähtavasti silmas, et ena­ * „Вопросы философии" 6, 1962, Ik. 140. masti kulgeb esimene protsess raskemate, teine 5 „Вопросы философии" 6, 1962, Ik. 134. kergemate aatomituumade suunas. (Tõlk.) REAKTIIVMOOTOR UUT „NOVOSTIST" AIA SOOJENDAMISEKS Juba ammu kasutavad kirurgid tuntud Isegi lühiajaline külm võib tsitrusvil­ pesupulbrit „Novost". Selle lahusega jade saaki kahjustada. Kui ilmajaam tea­ pesevad nad käsi, instrumente, apara­ tab külmalaine võimalikust lähenemisest, tuuri, töötlevad sellega operatsiooni- mähitakse aiad suitsukattesse — tsitrus­ välja. Hiljuti sai „Novost” kä vahetult viljade kasvatajad süütavad lõkked. Kuid raviva kasutusala. Gorki Traumatoloogia ühes Gruusia istanduses lõkked ei põle. ja Ortopeedia Instituudi kirurgid, valmis­ Kõrge samba õtsa asetatud reaktiiv- tades põletusarme ette plastiliseks ope­ mootor pöörleb ja «soojendab» umbes ratsiooniks, töötlesid neid meditsiini­ 10 ha aiapinda. Mootori toimepiirkon- doktor N. Atjassovi soovitusel „Novos- nas tõuseb temperatuur 3... 4 kraadi tiga". Ilmneb, et isegi väikestes annustes võrra. Sellest piisab apelsinisaagi pääst­ hävitab see stafülokokke, streptokokke miseks. Ja kulutused — nii üllatav, kui jo teisi mikroorganisme ning neidki, mis see kä pole —- õn lõppkokkuvõttes õn vastupidavad antibiootikumide suh­ väiksemad kui senise viljapuude kaits­ tes. Arstide uuringute järgi värskendub mise viisi — lõkkepöletamise puhul. haav pärast ühekordset töötlemist 3 ... 5%-se „Novosti" lahusega, mikrofloora AKUT LAADITAKSE hulk aga langeb järsult. VAHELDUVVOOLUGA?

Juba ammust ajast laaditakse akusid KU! KIRJU ÕN PALJU alalisvooluqa. igasugune muu viis oleks nago mõeldamatu. Kuid tehnikakandi­ Ümbriku kinnikleepimine õn sekundi daat N. Maslov otsustas siiski teisiti ja töö. Aga kui ümbrikke õn palju, kulub hakkas akusid laadima vahelduvvooluga! selleks mitu tundi. Juhtimissüsteemide Täpsemini — mitte tavalise vahelduv­ ja -masinate Teadusliku Uurimise Insti­ vooluga, vaid järjest kiiremini pulseeriva tuudi Kurski filiaali konstruktorid andsid vooluga. Tema menetluse olemus seis­ oma panuse selle töö mehhaniseerimi­ neb selles, et 5 minuti jooksul laadi­ seks, Nende masin kleebib mitu tuhat takse akut ühesuunalise vooluga, siis ümbrikku minutis. Kummitransportöör muudetakse 26 sekundiks voolu suunda. haarab ümbrikud ühekaupa vastuvõtjast Järgnevalt tsükleid korratakse, nende ja suunab nad noa alla. See tõstab kestust järk-järgult vähendades. Lõpuks ümbrikukaarie üles, niiske taht märjastab lühenevad laadimistsüklid esialgsega liimi ia valts surub ümbriku kinni. võrreldes 3 . . . 3,5 korda, aku mahtuvus Paljude ümbrike üheaegset avamist aga suureneb 20 . . . 25n/o võrra, tundu­ võimaldab käsimasin «Moment». See valt kasvab tööiga. fotolõikuriga sarnanev seadis eemaldab ümbrikupakilt 0,4 mm laiuse riba. Ved­ HÄIRE - VARING! ruga varustatud nuga läheb pärast lõika­ mist ise tagasi lähteasendisse. Muinasjutus pani kurja nõia poolt taga aetud kangelane kõrva vastu maad ia kuulatas, kas oht pole ligidal. Kä VEEL ÜKS KULLA „ELUKUTSE". Donbassi peaseismoloogiajaama tööta­ jad A. Konstantinova, L. Mõssina ja Kui kuida sulatada, aurustada ja see­ G. Ivanova soovitavad suunata tundlike järel sadestada näiteks klaasi pinnale, aparaatide — geofoonide «kõrvad» vas*- moodustub üliõhuke läbipaistev kelme. tu maad, et kindlaks teha, kas kuskil Sellise kullast mikrokelmega soovita­ kaevanduses ei ähvarda tekkida varin­ takse katta lennukikabiinide ja reisijate guid või vallanduda gaase. Nimelt hak­ salongide aknad. Kulda kulub vähe - kab söekiht kolm kuni viis päeva enne 80 illuminaatorile vähem kui 30 g. Las­ avariid «kahisema», kusjuures see kahin tes läbi illuminaatorite kullakihi elektri­ graafiliselt lindile võetuna tõuseb täpselt voolu, võib isegi suures kõrguses säili­ kindlaks määratud kõverani — ekspo- tada klaaside välispinna jäätumist väl­ nendini. tivat temperatuuri. MAA ANN ONE

REKORD LOODUD Sügavusrekord püsis aga 1939. aas­ tast veel käesoleva ajani. Tol aastal Kui ruhnlased ehitasid uhiuue ehtsa jõudis seesama Juhan Muru rauamaagi tuuliku Kihnu-Ruhnu mängudest osa­ otsinguil Jõhvi lähedal kohapeal valmis­ võtjatele vaatamiseks ja originaalse lau­ tatud teemantkrooniga 721,5 meetrini. lulava louljatele-tantsijatele-pillimees- tele esinemiseks, siis kolmas selle aasta Nüüd õn „rekordilipp" 721,5 meetrist uusehitis Ruhnus - mandrimeeste püsti­ juba sügavamale nihutatud. Kilomeetri tatud puurtorn - teenindab geolooge. piir kavatsetakse purustada Ruhnus Saarel, mida nüüd sügisel uhuvad vi­ aasta lõpuks. 120-kilovatine generaator hased lainemürakad, ragistab teemant- undab ööd-päevad läbi, toites puur- puur juba sügaval graniidis. masina mootorit. Puuritakse Donbassis, Kaspia mere ääres, Koola poolsaarel, Uraalides, Al­ tais, Kaug-ldas .. . See õn nagu iseene­ MERE TÄMÄ sest mõistetav. Teame ju, et neis pai­ Käesoleva aasta maikuus laaditi Pär­ gus lasub ohtrasti mitmesuguseid maa­ nu sadamas praamile rasket rauda - varasid. sihtkohaks saja kilomeetri kaugusel asuv Eks meiegi vabariigis leidub maa- Ruhnu saar. Last sai üsna paras. Kihnu põuerikkusi. Eelkõige põlevkivi ja fosfo­ all tormi kätte sattunud meresõidukil oli riiti. Ja detailselt sondeeritakse maa­ tükk tegemist veepinnal püsimisega. Pi­ põue ikka puurimise teel ning seäl, kus kad raudtorud lükkasid luugid praokile midagi loota õn. jo laeva voolav vesi andis lastile liso. „Kolmekümnendatel aastatel sõelu- Poeti maapakku — naabersaar Kihnu sime risti-põiki läbi Iru, Maardu jo õi­ pakkus varjupaika koorma kohendami­ geste ümbruse. Mis Maardus puuritera seks ja hingetõmbeks. Pärast sunnitud ette jäi, seda teab igaüks," jutustab vaherandumist jõuti viperusteta sihtkoh­ vabariigi vanimaid puurimisspetsialiste, ta. Siis algas torni kokkupanek. Kraanat 70-aastane Juhan Muru. Muide väide­ asendasid tööst mehistunud lihased, takse, et esimene prooviauk põlevkivi­ ning pärast kahenädalast vaevanäge­ varude kindlaksmääramiseks puuriti Ees­ mist tirisid „Kommunismi Majaka" kol­ tis 1916. aastal. Kui nii, siis õn mele hoosi traktorid 24 meetri kõrguse jo 10 puurimistööde ajalugu küllaltki pikk. tonni raskuse torni lõplikul kujul püsti. Tuli paigaldada kä jõujaam jo raja­ rastrosside otsas olev plokk mitmeid da üiekandeliinid, kaevata settekaevud kordi üles-alla. Kulub oma veerand savilahuse tarbeks, seada pump töövor­ tundi kuni 17 raudtoru omavahel ühen­ mi, ehitada laoruum ning torni ümber datult terviku moodustavad ja kroon tuule- ja vihmavarjuks katusealune. Lei-. augu põhja ulatub. Nüüd kinnitatakse dus tuhat muudki tegemist. ploki külge pöördtihend, mille kaudu Kui kõik korda sai, tungis esimene pump puurimislahuse puurvarrastesse kroon mullakamarasse, ikka sügava­ surub. Järjekordne reis — nii nimetatak­ male, sügavamale... se üht puurimistsüklit — võib alata. Pehmemas pinnases — liiva- ja savi- Puurmeister pöörab kangi, hüdrauli­ kihtides — võeti algul proove peenema line puurpink annab varrastele täispöör­ kärnitoruga, siis puuriti auk jämedama­ ded peale jo babediitkroon hakkab pae­ ga üle, et savi- ja liivakihte torudega kivi närima. Kärnitoru täitub kärniga manteldada. Iga maa sisse lastud man­ (maa peale toodava puursüdamikuga) teltoru tagune tsementeerib. Vastasel jo paari tunni pärast tõmmatakse kõik korral võivad pudedate pinnaste varise- puurvardad järk-järgult üles, võetakse mised põhjustada puuri kinnijäämist. üksteise küljest lahti ja pannakse puur­ Niisuguse avarii likvideerimine võib torni järgmist reisi ootama. Lõpuks osutuda mõnikord võimatuks ning va­ näeb päevavalgust kärnitoru koos te­ rem nähtud vaev lihtsalt asjatuks — auk masse tunginud kivimiprooviga. Kärn tuleks maha jätta ja uut rajama hakata. leiab koha vastava kasti kindlas lahtris Mida sügavamale jo mida kõvemad ja saab juurde sildi: 299,5 - 303,5, õn kihid, seda väiksema läbimõõduga tähendab, proov toodi välja sellisest sü­ kärnitorud jo kroonid valitakse. Granii­ gavusest. dis piisab kuuesentimeetristest. Kuid Koik algab jälle otsast peale, ainult seäl ei aita enam kõvasulamkroonist. neli meetrit allpool. Asemele astub teemant, mis suudab MILLEKS? meetrite viisi graniiti lõigata. Ruurimisšlammi maa peale toime­ Eesti NSV MN Geoloogia Valitsuse tamiseks ja puuri jahutamiseks kasuta­ Keila Geoloogilise Rühma puurimistule- takse puurimislahust. Liiva jo savi puu­ muste andmeil koostatakse detailne geo­ rimisel võetakse suurema tihedusega loogiline kaart Põhja-Eesti alade jo savilahus. Kõvemates kihtides kõlbab saarte kohta. Lõuna-Eestis see töö juba harilik vesi. lõpetati. OOROMANTIKA Geofüüsika meetodid ja varem naa- beraladel rajatud puuraugud võimalda­ Naerusuine kuusirp puhkab viimaseid vad kihtide languse järgi kaudselt kind­ hetki männilatvadel. Sei ajal asub ame­ laks teha nende asetust jo sügavust kä tisse uus vahetus. mingis teises kohas. Järgnevalt koosta­ Puurmeister Olev Reitsnik kontrollib takse puuraugu projekt ja alustatakse puurpinki, teme abi Arnold Sepman selle rajamist uues kohas. Nii oli see keerab uhiuue babediitkrooni kärnitoru Ruhnus, Jägalas jo Vakil, nii saab ole­ külge. Vintsi abil tõstetakse plokk koos ma Sõrve sääres, Viinistul ja teistel Põh­ selle külge riputatud kärnipuuriga üles­ ja-Eesti aladel. Kaardistamine - see õn poole ja võetakse suund augule. küll rohkem asjo teaduslik külg. Aga „Stopp!" kõlab hääl hämarusest. Vints praktiline? Ehk leitakse midagi kaevan­ seiskub. Kärnipuuri ülemine ots kinnita­ damist väärivat. Leedus ja Lätis avas­ takse augu äärele jo plokk liigub tati näiteks naftat, kuigi vähevõitu. Kä uuesti üles, nüüd juba päris „lae" alla, Ruhnus mõeldakse salamahti vedelale sinna, kuhu vahepeal õn roninud Tarmo kullale, ehkki pessimiste leidub. Uibo, kes esimesed 18 meetrit omavahel Nafta pole muidugi ainuke maapöue- ühendatud puurvardaid ploki külge kin­ rikkus. Ikla jo Värska puuraukudest voo­ nitab. Vilunud liigutustega keerab Ar­ lab mineraalvett. Tapa kandis kuulukse nold Sepman püurvardad kärnitoru kül­ külluses põlevkivi olevat. Toolses puuri­ ge jo puur lastakse paarikümne meetri takse veterani Juhan Muru juhtimisel. võrra maa sisse. Nii liigub tugevate te- Fosforiidi avastas to Maardus. NOtid tõotavad Toolse fosforiidivarud Maardu omadele silmad ette anda. Tallinna-Loksa liinil lastakse maapind õtse „sõelaks", ühtpidi iga 7, teistpidi iga 10 kilomeetri tagant lüüakse puur- torn püsti. Neist kolm tulevad sügavad — 600 meetri ümber, nn. tugipuuraugud. üht neist kolmest puuriti juba tänavu suvel Jägala jõe ääres. Teist alustatak­ se tuleval aastal Viinistu rannas. Miks just neis paigus? Geofüüsika meetodi­ tega avastati nendes kohtades geoloo­ gilised rikked, kuid just rikete tsoonis võib lõigata maa alt saaki. Tihe puuraukude võrk võimaldab mää­ rata, milliseid mineraale ja maake kris­ talsed kivimid ühes või teises kohas si­ saldavad. Hiljem tehakse veel puuraugu järelkontroll, nn. karotaaž. Määratakse kihtide elektrijuhtivust, kivimite radio­ aktiivsust jm. Vajaduse korral võetakse uued proovid. Niisuguse mahuka töö põhjal valmib täpne geoloogiline kaart, leitakse sea­ duspärasused maagistumise võimaluste kohta nendel aladel. Ja mine tea, kus niimoodi uus kaevuritelinn kunagi ker­ kida võib.

KIVID JUTUSTAVAD Iga maapõuest välja toodud kärn võe­ takse rangelt arvele. Midagi ei tohi ka­ duma minna. Ainult nii saavad geoloo­ gid täpselt kindlaks teha kihtide ehitust, asetust ja koostist mistahes sügavuses (muidugi puuraugu ulatuses). Et iga puursüdamik kastis õige paiga leiaks, selle eest vastutavad tehnikud-geoloo- gid. Nemad annavad kä väljatoodud ki­ vimite esimese kirjelduse. Seejärel sõi­ dutatakse proovid Geoloogia Valitsuse laboratooriumidesse. Osa kärnist säilita­ takse (mine tea, millal läheb vaja), osa peenestatakse põskpurustiga 2- .. .3- mm läbimõõduga teradeks. Vibratsioon- purusti nühib nad omakorda pulbriks. Spektraalanalüüsi laboratoorium. Pin­ gestatud söepulkade vahel, millest ühe õõnsasse õn puistatud graniidipulbrit, tekib silmipimestav kaarleek ja hõõguv pulber kiirgab liitvalgust, sest proovis leidub palju elemente. Igaüks neist an­ nab kindla lainepikkusega valguskiiri. Spektrograafis asuv prisma lahutab val­ Kolmas selle aasta uusehitis Ruhnus. guse komponentideks — murduvad ju erisuguse lainepikkusega kiired prismast südamikust õn võimalik saada tohutus läbiminekul erisuguse nurga all ning koguses mikroorganismide jäänuseid, läätsede süsteem koondab need kiired mida vaatleme juba mikroskoobiga. Vii­ fotoplaadile. masel ajal pakuvad erilist huvi hapetes Varsti õn fotoplaat ilmutusvannist läbi lahustumatud skeletid. Neid mo praegu käinud ja laboratooriumi vaneminsener jälgingi," sõnab asjaosaline. Juhan Püvi projitseerib plaadile jääd­ Ja mida see annab? vustunud spektrijooned ekraanile. „ühel ja samal ajastul tekkisid eri „Meie laboratooriumis võib viie mi­ piirkondades erisugused kivimid. Nende nuti jooksul teada saada 43 elemendi tekke ühe- või eriaegsuse väljaselgita­ olemasolust aines. Tavaliselt, nagu käes­ miseks tulebki tunda mikrofaunat jo olevalgi juhul fotoplaadilt joonte järgi -floorat ning selle leviku seaduspära­ näha võib, õn proovis 20 elemendi üm­ susi. See omab suurt tähtsust kihtide ber. Erilist huvi tunneme vase, tina, mo­ kaugvõrdlemisel. Näiteks põlevkivi lei­ lübdeeni, tsingi jt. ainete olemasolu vas­ dub piiratud alal. Kui kuskil mujal ol­ tu. lakse huvitatud samast maavarast, tu­ Esiteks huvitab meid võimalus avas­ leb seda otsida esijoones samavanuse- tada neid elemente suuremal hulgal. listest kihtidest. Seega peame teadma, Teiseks võib aga mõni vähemas koguses millised, ütleme Põhja-Aafrika kihid vas­ leiduv element viidata alati sellega koos tavad vanuseliselt Eesti omadele. Seda leiduvate maakide olemasolule," selgi­ aga saab öelda kõige täpsemalt kuna­ tab Juhan Püvi, kes ise päev päeva kõr­ gise planktoni koosseisu kuulunud orga­ val mikroelementide avastamisega tege­ nismide põhjal, kuna nende levikupiir- leb. kond oli väga suur. Samal ajal lagundatakse pulbreid kä Muide, seoses põlevkiviga teeme hapetega ja viiakse lahusesse — nii te­ praegu lepingulisi töid. Teatavasti asu­ hakse keemilisel teel kindlaks ühe või vad põlevkivikihid vaheldumisi teiste teise elemendi — räni, alumiiniumi, kalt­ kivimitega erisugustes sügavustes. Puur- siumi, magneesiumi, raua, kaaliumi, südamiku analüüsimisel määrame kind­ naatriumi jo teiste sisaldus. laks, millised põlevkivikihid eri kohta­ Geoloogiavalitsuse jo kä TRÜ labo­ des omavahel kokku jooksevad. Selle ratooriumides uuritakse magmast tardu­ järgi saab arvutada varusid ja projek­ nud kristalset aluspõhja, millega õn seo­ teerida uusi kaevandusi," selgitab Ralf tud vahetult maagistumine. Eesti NSV Männil. TA Geoloogia Instituudi sektorites oga „Muidugi õn mikroplanktoni uurimise õn huviobjektiks settekivimid, eriti lub­ tulemustel geoloogias teisigi rakendus­ jakivid. Sellesse algul merepõhja muda­ alasid, kuid alahinnata ei saa kä asjo ne settinud kivimisse õn jäänud palju puhtteaduslikku külge. Nimelt koosnes mitmesuguseid anorgaanilisi jo orgaa­ vanemate ajastute mikroplankton väga nilisi lisandeid, mille lähem tundmaõp­ omapärastest, käesolevdlcs ajaks täieli­ pimine lubab teha olulisi geoloogilisi kult välja surnud organismidest, mille järeldusi. leviku seaduspärasusi tuntakse ülemaa­ Stratigraafia- jo paleontoloogiasek- ilmses ulatuses veel väga vähe. Mele tori juhataja geoloogia-mineraloogia- instituudis tehakse seiles osas tänuväär­ doktor Ralf Männil! töölaual lebab set, võiks öelda isegi pioneerlikku tööd." Meetodeid kivimite uurimiseks leidub kandik väikeste läbipaistvate topsiku­ palju. Koik need aitavad tundma õppi­ tega. Neis näikse olevat midagi musta da Maa minevikku, teha uusi avastusi pulbri taolist, mida teadlane uurib läbi ja kasutada neid. Kõigest sellest siin­ binokkel mikroskoobi. kohal pajatada ei jõua. Kuid üks õn Mida seäl näha võib? selge — maapõue toimetamiseks kiht „Varem uuriti meil peaaegu ainult kihi haaval laboratooriumi, kus uued suuremate loomade kivistunud jäänu­ avastused sünnivad, läheb vaja puur- seid, mida saadakse kärnist ilma keemi­ torne jo puurauke ning mehi, kes seda lise menetluseta. Kuid praegusel etapil nii vajalikku tööd teevad. ainult see meid enam ei rahulda. Puur- REIN VESKIMÄE NEWTON |A GRAVITATSIOONISEADUS

KEPLERIST NEWTONINI tes ei püüdnudki viia hüpoteesi koos­ kõlla planeetide tegeliku liikumisega, juurdus see paljude 17. sajandi õpeta­ . . Sellest õn nüüd 18 kuud, kui mi­ tud meeste peades niivõrd, et hiljem nus tärkas esimene valgussäde ... Mi­ tuli Newtonil jo d’Alembert’il näha roh­ dagi ei peata mind. Ma andun pühale kesti vaeva kaasaegsete veenmiseks meeletusele. Tunnen sügavaimat võidu­ Descartes'! keeriste paikapidamatuses. rõõmu tunnistades, et olen varastanud Kuidas olekski võidud lahendada Egiptuse kuldsed vaasid oma jumalale taevakehade liikumisega seotud prob­ altari püstitamiseks kaugel väljaspool leeme, kui puudus õpetus liikumisest Egiptuse piire. Kui andestate mulle, mehaanika tänapäeva mõttes. Selle ra­ rõõmustun; kui pahandate, suudan se­ jamine jo rakendamine päikesesüstee­ da taluda. Sest täring õn heidetud, mi kehadele, taevakehade liikumist raamat kirjutatud, et seda loetaks kas põhjustava jõu — gravitatsiooni avasta­ nüüd või edaspidi; ma ei hooli sest. mine jäi mehe hooleks, kellele mele Võin oodata lugejat kas või sajandi, loodusteadus võlgneb oma alused. ku! jumal õn oodanud avastajat kuus See mees oli Isaac Newton. To sün­ tuhat aastat." dis aasta pärast Galilei surma 5. jaa­ Nii kirjeldas saksa astronoom Kep­ nuaril 1643. a. Inglismaal Woolsthorpe’i ler teda vallanud tundeid pärast kol­ külakeses Lincoln! krahvkonnas. New­ manda seaduse avastamist. Seadus ton! isa, samuti Isaac, suri noorelt, en­ näis väljendavat universumi sügavat ne poja sündi. Viimane tuli ilmale en­ harmooniat. Mida lähemal Päikesele, neaegselt, oli ebatavaliselt väike ja seda kiiremini tema ümber tiirlev pla­ nõrgake, nii et kardeti tema, nagu neet liigub, mida kaugemal, seda aeg­ omal ajal Keplerigi ellujäämise pärast. lasemalt. Keplerile tundus, et Päikesest Ema lootis, et pojast saab nende väi­ nagu lähtuks miski, mis koos temaga kese maatüki pidaja. Poiss aga oli hoo­ ööreldes kannab kaasa kä planeete. pis teiste huvidega. To luges vanu raa­ ärast aastaid kestnud arvutusi leidis P matuid ning ehitas tuuleveskeid, vee- to säärase keerise liikumist kirjeldava ja päikesekell!, lennutas tuulelohesid, khtsa matemaatilise seaduspärasuse, sagedamini aga istus jo mõtiskles. Ema mille avastamine pani Kepleri elutööle plaanid purunesid jo lõpuks saatis ta krooni. venna nõuandel, kes omal ajal oli õp­ Kepleri kujutlust keeriste olemasolust pinud Cambridge1! ülikoolis Trinity kol­ arendas edasi prantsuse filosoof jo ledžis, poisi samasse õppeasutusse. 18- matemaatik Rene Descartes (1596- aastasena astus Newton Cambridge’! 1650), kes oma rahutu elu jooksul (tee­ ülikooli ja 7 aasta jooksul omandas nis Hollandi, Baieri, Austria jo Prant­ Trinity kolledžis kõik akadeemilised suse armees) leidis aego kä teadusega kraadid. Tema õpetaja, matemaatika­ tegelda. professor Isaac Barrow otsustas oma Descartes eeldas, et taevakehade õpilase vaimuandeid nähes matemaa­ ümber tekkivad keerised koosnevad tika professuurist loobuda jo teoloogia­ äärmiselt peenest eetritaolisest ainest, le pühenduda. Barrow’ järeltulijaks ma­ mis nagu tuulekeerised tolmu, planee­ temaatikaprofessorina sai 27-aastane te Päikese ümber ja kaaslasi planee­ Newton, kes püsis sel kohal üle 30 aas­ tide ümber kannavad. Jo kuigi Descar­ ta. ta elas ta tolle aja kohta erakordselt kõrge eani (85. eluaastani), ainult kor­ ra tõsisemalt haigestudes.

GRAVITATSIOONISEADUSE AVASTAMINE Newtoni tähtsaimaks päranduseks jä­ relpõlvedele õn kindlasti tema gravitat­ siooniseadus. Gravitatsiooni avastami­ sega seoses tuntakse anekdooti, mille järgi koduaias puult langenud õun vii­ nud puu all istuva Newtoni mõttele, et kukkuvale õunale ja Maa ümber liiku­ vale Kuule mõjub üks jo söma jõud. Selle loo pani laiemalt liikvele Voltaire, kes väitis seda kuulnud olevat Newtoni nõolt Catherine'ilt. Tõenäoliselt segune­ vad siin tõde ja luule. Vaevalt, et õuno JOHANNES KEPLER. langemine andis esimese tõuke gravi­ tatsiooniteooria rajamiseks. Siiski võis kõnealune seik juba olemasolnud idee­ dele pidepunktiks saada. Igatahes vii­ bis Newton aastail 1665—1666 kodus Professori palk ei olnud eriti suur. katkupaos jo küllap ta mõlgutas sellal Tema õpilane ja sõber Montagu, hili­ juba mõtteid raskusjõu mõju ulatumisest sem krahv Halifax, saanud mõjuka ko­ maalinnast palju kaugemale, võib-olla ha finantskolleegiumi kantslerina, mu­ Kuuni jo veelgi edasi. retses Newtonile tasuvama teenistuse, algul rahapaja ülevaatajana, pärast di­ Muide, viimast arvamust oli väljenda­ rektorina. Hiljem loobus Newton pro­ nud juba Kepler oma töös „Astronomia fessuurist. Valituna Londoni Kuningliku nova" (1608). Ta kujutles raskusjõudu Seltsi presidendiks (selle liikmeks to sai jaotatuna mitte ruumis, vaid pinnal, omavalmistatud peegelteleskoobi eest) mistõttu järeldas (loogiliselt õigesti), viibis ta vahelduvalt Londonis jo selle et see jõud peaks kahanema pöörd­ lähedal Kensingtonis oma nõo Cathe- võrdeliselt kaugusega. rine'i hoole all. Newton suri külmetuse Kepleri vaateid kritiseeris prantsuse tagajärjel 31. märtsil 1727 ja ta põrm teadlane Ismae! Boulliau (1605—1694) puhkab Westminster Abbey’s, Inglismaa teoses „Astronomia philolaiea" (1645), kuulsate meeste panteonis. Kuigi New­ kus ta muuhulgas märkis, et mingist ton elas tagasihoidlikult, sai talle juba punktist lähtuv jo ruumis ühtlaselt jao­ eluajal osaks auavaldusi, nagu vaevalt tuv jõud peab kahanema pöördvõrde­ ühelegi teisele teadlasele. Ta tõsteti liselt kauguse ruuduga. Newton võis aadliseisusse jo valiti kaks korda par­ seda samuti teada ja äkilisel mõttesäh­ lamendi liikmeks (parlamendis olevat vatusel otsustas asjo kontrollida Kuu Newton küll ainult korra sõna võtnud, liikumise kaudu. paludes akna kinni panna). Kujutleme lihtsuse pärast Kuu tee­ Newton pühendas kogu oma elu tea­ konda ringjoonena ümber Maa keskme dusele, jäi isegi poissmeheks. Mõnest (vt. joonis). Maalt lähtuva raskusjõu mõttest haaratuna unustas to sageli tõttu ei saa Kuu sellelt ringjoonelt puu­ söögi ja tõusis südaööselgi voodist. tuja suunas lahkuda (mida to teeks, kui Peab imestama teme füüsilist vastupi­ Maa teda pidevalt ei tõmbaks). Oleta­ davust; ta ei teinud ju kehalisi harju­ me nüüd, et see jaud lakkaks mõjumast, tusi, ei lõdvestanud end vaimselt, tal ei kui Kuu asub punktis M. Otsekohe hak­ olnud regulaarset päevakava, kindlaid kaks Kuu liikuma puutuja suunas ja söögi- ega uneaegu. Kõigele vaatama­ jõuaks näiteks minuti pärast punkti A. Tegelikult mõjub talle aga kogu aeg A Maa külgetõmme, mis sunnib teda jää­ ma ringjoonele, s. t. punktist A „lange­ ma" punkti 8. Kui pikk õn nüüd lõik AB, kui õn teada, et ringjoone raadius R — 60r (Maa-Kuu-vaheline kaugus õn ca 60 Maa raadiust) ja nurk

360-602 32,9", 27V3 -24-60 sest 27*/з päevaga teeb Kuu ühe ringi (360° = 360-60 60") ümber Maa (

1950. aastal õppis kogu maailmas 221,5 miljonit noormeest ja neidu (alg­ koolides .177,1, keskkoolides 38 ja kõr­ Mis saab Kaspiast? Missugused te­ miseks sobimatuks. Vähenes jahilindu- seks langes igal aastal tuurakalade gemates õppeasutustes 6,3 miljonit). gurid õn tinginud muutusi selles vee­ hoidlas? Kuidas leida olukorrast välja­ de arv . . . väljapüük õtse hirmuäratavalt. Reale Kümme aastat hiljem olid vastavad ar­ pääs? Kas suudetakse taastada Kaspia ku­ NSV Liidu püütakse punast kala Lääne- vud 324,7, 248,4, 65,1 ja 11,1 miljonit. Niisugused küsimused püsivad aas­ nagine kuulsus? Euroopas, Iraanis ja USA-s. 1959. aas­ tal saadi seda välisriikides kõigest 1965. aasta kohta ütleb statistika, et siis taid teaduslike ja populaarteaduslike Vastuse saamiseks peatume mere ajakirjade veergudel. Üksnes NSV Liidu peamisel rikkusel — kalal. Just tema 18 000 tsentnerit. õppis maakeral 413,1 miljonit noort, TA kuukirjast „Природа" leiame kõne­ määrab mere saatuse. Pärast tuura bioloogiliste omaduste neist algkoolides 304, keskkoolides 91 ja alusel teemal ridamisi kirjutisi: „Põhja pikaajalist uurimist selgus, et oma so­ kõrgemates koolides 18 miljonit. jäed hakkavad voolama lõunasse" Tuurast kiluni liidsele eksisteerimiskestusele vaatamata õn see liik tänapäeva tingimustega suu­ Maailma eri paikades oli pik järgmine (nr. 7 1961), „Kaspia jääb elama" (nr. 2 1963), „Mis saab mele sisemeredest?" Ehkki Kaspias puudub mitmekülgne repäraselt kohanenud. Langes ära kä (miljonites): (nr. 1 1967), „Muutusi Kaspia faunas fauna — selles jääb ta maha kas või kahtlus tuurade konkurentsivõimetusest (nr. 1 1968). Kä „Horisondi" toimetus õn Mustast merest, tegid Kaspia ammust teiste, nooremate kalaliikidega võrrel­ Aasia saanud lugejatelt kirju küsimustega ajast tuntuks väärtuslikud liigid. Tema des. Tuurakala väljapüügi languse põh­ „mis saab Kaspiast?". Allpool avaldame peamiseks trumbiks õn tuurakalad. Isegi jus osutus üsnagi proosaliseks: vee 1950. a. 1960. a. 1965. a. asjakohase kirjutise, mille saime pressi- praegu annab see veekogu ligemale reostamine. Ja see kehtib mitte üksnes agentuuri „Novosti” vahendusel. üheksa kümnendikku musta kalamarja Kaspia, vaid kogu maailma kohta, sest Algkoolides 53,303 87,236 113,876 ja neli viiendikku punase kala maailma- tuurad õn vee reostuse suhtes eriti tund­ Keskkoolides 12,658 21,325 30,703 toodangust. likud. Teame, et veetase Kaspias perioodi­ Kerg. koolides 1,007 2,131 3,722 Õn kindlaks tehtud, et söödabaas, Ent pöördugem taas Kaspia tuleviku liselt kõigub. Viimastel aastakümnetel kalade söögilaud, millest peab alusta­ juurde. Nagu öeldud, kuulut) söögilauas õn tema pind alanenud rohkem kui ka­ Kokku 66,968 110,692 148,301 ma kõnelust kalavarudest, pole Kaspias aukoht tuurale. To toitub bentosest, me­ he meetri võrra jo oli 1952. a. mada­ kannatada saanud. Veel enam: tervel re põhjas elavatest selgrootutest, keda laim nelja sajandi kohta. Kuid meri ei real põhjustel, muuhulgas sööjate arvu leidub külluses jo keda jätkub kä suur­ Aafrika haigestunud iseenesest. vähenemise tõttu, õn see heas seisu­ soomkalale. Seda enam, et viimased ja Nagu enamik veehoidlaid maailmas, korras. Mõelgem ise! Kõnealune meri tuurad toituvad mitte üksnes bentosest. 1950. a. 1960. a. 1965. a. nii ori kä Kaspia ja temasse suubuvad produtseerib aastas enam kui kaks mil­ Mida Kaspia pakub veel oma asuka­ jäed seotud tihedalt asustatud jo töös­ jardit tonni elusolendeid - mikroorga­ tele? Algkoolides 8,511 18,931 25,924 tuslikult arenenud piirkondadega. Ent nismidest vääriskalani. Pealegi leidub Tähtsuselt teiseks roaks õn plankton. Keskkoolides 0,745 2,115 3,615 Kaspial puudub ühendus Maailmaooke- sealses faunas vähe kasutuid eluvorme, Muide, planktonivarud ületavad Kerg. koolides 0,071 0,192 0,322 aniga, mistõttu see omapärane vee­ näiteks suuremaid molluskeid, kellest nõudmise. Planktonist toitus ammust hoidla õn eriti tundlik inimese mitme­ kala ei sõa toituda. ajast Kaspia heeringas, keda oli meres Kokku 9,327 21,238 29,861 palgelise majandusliku tegevuse suhtes. Nii-siis, söögilaud õn kaetud. Keda väga palju. Kuid veetaseme languse ja Suured keemia- jo metallurgiatehased, paluda selle taha? Tuleb ju igale roale tammide ehitamise tagajärjel kadus elektrijaamad, naftatöötlemisettevõtted Ladino-Ameerika leida austaja. enamik kudemiskohti, mille all kõige jätavad merele sügava jälje, üksnes Kaspia kalade söögilaua ääres kuu­ enam kannatas heeringas. Tema varu­ Volga kannab temasse peaaegu poole 1950. a. 1960. a. 1965. a. lub auväärseim koht tuurale. Istugu to sid ei saagi enam taastada. meie maa heitveest! seäl kä edaspidi, sest tuurad õn mitte Siis meenus inimestele väike kalake Aastast aastasse vähenes kõnealuse Algkoolides 15,379 26,973 34,704 üksnes Kaspia minevik, vaid kä tulevik. - kilu. Ta toitub planktonist, mida Kas­ Keskkoolides veehoidla kalamajanduslik tähtsus. Roo­ 1,706 3,885 6,694 Ometi oli aeg, mil küsiti: aga kui pias leidub külluses. Aga kui nii, siis le sajandiga langes seäl vääriskala väl- Kerg. koolides 0,279 0,567 0,910 tuurad õn määratud väljasuremisele? miks mitte tuua teda Kaspiasse! japüük viis korda. Paljud suvituskohad Kuuluvad nad ju maailma vanemate Nii näeb välja Kaspia ihtüofauna ka­ Kokku 17,364 jo lahed muutusid puhkuseks ja kalasta­ 31,425 42,308 asukate hulka. Jo nagu väite kinnitu­ sutamise üks viimastest, ilmselt kä rat-

sionaalsematest variantidest. Universaalne vahend puudub. Koik Mida sellega saavutatakse? Nagu ar­ oleneb reostusallikast. Naftatöölised vab väljapaistev Kaspia uurija profes­ peavad viima nullini kaod nafta ammu­ sor Rafael Mailjan, võib nimetatud abi­ tamisel merest, laevamehed hoidugu nõude rakendamisel anda meri sajand! heitvee paiskamisest jõgedesse ja me­ vahetusel 500 OOG tsentnerit tuurakala, redesse, maismaa tööstusel tuleb aga söma palju suursoomkala jo ligemale rajada uusi ja täiustada olemasolevaid neli miljonit tsentnerit kilu. Samal hul­ puhastusseadmeid. gal püüti Kaspiast kalu pääl sajandit Kõike seda kä tehakse. Möödunud tagasi, mere kuldsel ajastul. aasta lõpus võttis Nõukogude valitsus vastu määruse, milles keskasutustelt jo Jõed puhtaks! suurematelt ettevõtetelt nõutakse muu­ hulgas puhastusseadmete korrastamist Tuleks kõnelda veel ühest kurvast tõi­ konkreetseteks tähtaegadeks. gast. Meri pole põhjatu vaat. Rajame Huvitavaid ettepanekuid olukorra pa­ me jõgedele hüdroehitisi või paiskame randamiseks tuli teadlastelt. Soovitatak­ jõgedesse ja meredesse heitvett — kõige se suunata heitvesi maapõue, nafta alt eest tuleb maksta. Loodus õn kehtesta­ vabanenud kihtidesse, kasutada heitvee nud omad isemajandamise põhimõtted, settimiseks madaljärvi, rakendada töös­ paraku aga ei pea ühiskond neist sageli tuses vesivarustuse ringsüsteeme jms. lugu. Mõistagi, vara oleks kõnelda lõplikust Juba möödunud sajandi 80-ndai! võidust. Ent pole kahtlust, et praegu aastail hakkasid kalurid lööma häire­ voolab mustuse asemel Kaspiasse iga kella Volga ja Kaspia naftaga saasta­ päevaga ikka rohkem puhast vett, elu mise pärast. Kuid tollal polnud pahe ja külluse allikat. eriti suur, aga kä võimalused kurja lik­ videerimiseks jäid napiks, üksnes plaa­ Kust tuurakala püüda? nimajandusel rajanevas riigis suudetak­ se lahendada nii keerukat jo laiaulatus­ Kaspia pinna alanemise ning Volgal likku probleemi. ja Kural hüdroelektrijaamade rajami­ Mil kombel tõkestada tee merre voo­ se tõttu hävis suurem osa koelmuid. See lavale nafta-, õli-, fenooli- jo muude seadis ohtu magevees küdevate vääris­ keemiliste ühendite laviinile? kalade — tuurade jo lõhilaste soojätka- mise. Nii tekkis kalavarude kunstliku taastootmisega tegelev omapärane Tuurad elektrijaama tammi ees Vol­ tööstus. Inimene hakkas täiskasvanud gal ... Neist ainult 40 000 ... 50 000 isenditelt korjama marja ning kasvata­ jõuavad teisele poole tõket eriliste tõs­ ma sellest maime. Moodusel õn isegi tukite abil jo suunduvad sinna, kus nad mitmeid plusse, millest mainigem, et tulid ilmale ja kuhu neid sunnib mine­ kõigepealt jäävad ära paljud ohud, mis ma imeline jõud - instinkt, ülejäänud loodusliku paljunemise korral varitsevad suguküpsed kalad jäävad peatuma maime jõgedes ja meres. võimsa betoonseina ees, sest pole liht­ Olgu märgitud, et üksnes Kaspia tuu­ ne üles leida lifti jo veelgi suurem õn ra taastootmiseks õn loodud üksteist ka- hirm sellesse siseneda. Kõneldakse, et lakasvondust, kust igal aastal lastakse suvel koguneb tammi ette kuni 250 000 merre sadu miljoneid maime. Milliseks tuura. Talvekuudel, mil kalad õn uima­ kujuneb nende edasine saatus? sed, tuleb tuukritel neid eemale lükata, Tuntud õpetlase Aleksandr Deržavin! et saaks segamatult töötada. andmeil püüti 18. sajandi lõpul aastas Kurb vaatepilt. Nii jääb saamata jä­ välja umbes 500 000 tsentnerit Kaspia relpõlv sadadelt tuhandetelt vääriskala­ tuura. Ja seda mitte merest, vaid ... jõ­ delt. gedest. Välja arvatud hülgeküttimine, Nüüd õn hakatud suguküpseid kalu merepüüki siis ei tuntud. See tekkis hil­ tammide ees välja püüdma ja kasvata­ jem. Põhjuseks oli mitte püügitehnika ma saadud marjast järelpõlve kalakas- täiustumine, vaid kalavarude vähene­ vandustes. mine. meetrites, allpool merepinda

15.000 -

km 26.000 - 300-

27.000 - 200-

28,000-

19.000 ■ т- n I I Illi III 8 81 88Ц881 Щ aastad C3i '»„сом 0O=OC> Icj CS,'»M'

Kaspia meri läbi aastate. Alumine kõver iseloomustab mere pinna kõikumist (m), ülemine aga vee juurdevoolu NSV Liidu aladelt (km3 aastas). Horisontaalteljel too­ dud rasvased kriipsud ja nende peäl paiknevad arvud näitavad, kui palju vett (km3) võeti merest ühel või teisel aastal. Graafiku tagapõhjal õn kujutatud Kaspia mere rannajoon 30-ndail ja 50-ndail aastail. R. Nikolajeva järgi ajakirjast «Природе».

Tuurad kaaluvad juba „lapsepõlves" Jääb lahendada veel üks küsimus: mitu korda rohkem kui söma vanad taastada merepinna tõse. Ettepanekuid suursoomkalad. Pealegi kulub esimestel tehakse rohkesti. Soovitatakse pöörata küpsesse ikka jõudmiseks kuni kaksküm­ lõunasse mitmed mele põhja suunas mend aastat. Selle ajani rändavad nad voolavad jäed, ühendada Kaspia ja koos täiskasvanutega toiduse otsingul Aasovi meri, rajada madala Kara-Bo- mööda mereavarusi. Järelikult satub me­ gazi lahe ja mere vahele tamm .. . Ent rel püünistesse kä noorkalu. Kui aga kõik need ettevõtmised nõuävad suuri püüda tuurasid jõesuudmetes, võivad kulutusi ja lõplikku sõna pole veel öel­ noorkalad kasvada Kaspias häirimatult. dud. Viimastel aastatel ongi seäl punase Kaspia näite varal võime kogeda, et kala püük keelu all ja suursoomkala tänapäeva ühiskond saab mõndagi te­ püük rangelt piiratud. Ainult kilu osas ha loodusele tekitatud kahju hüvitami­ kitsendused puuduvad. Nii näeb välja seks. kalamajanduse kaasaegne reguleeri­ mine. EMIL AGAJEV

Naar rabarbrileht. JURI TENSONI foto. ► щ ш ARHEOLOOGI JA AJALOOLASE Aastal 1867 tuli Tallinna lähedal Mõi­ PIIRIMAILT gu mõisa põllul päevavalgele hõbeda­ ga täidetud pronksnõu. Kuus suurt kaa­ rega kaelavõru, üheksa käevõru, viis hoburauakujulist solge, lisaks katkisi hõbeehteid ja mõningaid pronksasju. MILLELE Peitmise aeg: 13. sajand, tõenäoliselt selle teine veerand. VIITAVAD Aasta 1939. Kostivere külas, Tallinnast umbes 20 km ida pool, jäi äkkepuiga taha kasetohust tomp, mille rebenenud 13. SAJANDI servast läigatas hõbe ja pudenesid väl­ ja mündid. Aarde koosseis: viis punutud suurt kaarega kaelavõru, viis hoburaud- AARDED sõlge, 18 hõbeplekist ümmargust ripatsit ehk rinnalehte, sõrmus, 118 klaashel- mest, kaelakee, 121 münti ja brakteaati, lisaks ehete tükke. Peitmise aeg: 13. sa­ EVALD TÕNISSON, jand, tõenäoliselt selle teine veerand. ajalookandidaat Aasta 1965. Keila lähedal, Tallinnast umbes 20 km edela pool, Kumna ehk Knoobuse külas leiti põllu kividest pu­ hastamisel hõbeaare. Saadi neli hobu- raudsõlge, kolm hõbevaru, 19 rinna­ lehte, 12 cm pikkune hõbedakang ja 20 münti. Ääre peitus savinõus, mis leidmi­ sel purunes. 1968. aastal tuli randaali- misel samast paigast päevavalgele veel hõbetraatidest punutud kee koos loo- makujutisega medaljoni ja loomapea- kujulise ripatsiga, kaks käevõru ning pronksist kaalukapsel. Aarde peitmise aeg: 13. sajand, tõenäoliselt selle teine või kolmas aastakümmend. Et Mõigu, Kostivere ja Kumna aarded leiti 1867, 1939 ja 1965, õn ilmne juhus. Ent kas õn juhuslik, et kolm suurt hõbe- aaret Tallinna ümbruses, muistses Räva- las, peideti peaaegu samaaegselt? Pea­ legi saadi Rävalast ja sellega liituvast Harjust teisigi 12. sajandi lõpust ja 13. sajandi esimesest poolest pärinevaid hõbedaleide: Ja kuigi viimastele satu­ takse kä Virumaal, Saaremaal—Muhus ja mujalgi Eestis, jääb peamiseks selle­ aegsete hõbeaarete leiukohaks esijoo­ nes Tallinna ümbrus. Kuna hõbevara kuulus üldreeglina jõukamale rahvas- tikukihile, võib arvata, et Rävala ülika- perede kätte kogunes muinasaja lõpuks silmapaistvalt palju väärismetalli. Sel­ lest pole raske teha teist järeldust: siin­ ne elanikkond, esijoones ülikkond, pidi saama märkimisväärset tulu välisühen­ Kaelavõrusšd Kostivere hõheonrdest. dustest ja kaubitsemisest. Meenutagem, et meie arvukad vara­ kaardil Muinas-Eestis väljakujunenud semad - 9., 10., 11. sajandist ja 12. sa­ teedevõrku, leiame teatavat üllatavat jandi esimesest poolest pärinevad aar­ analoogiat tänapäevaga. Suur hulk si­ ded koosnevad valdavalt müntidest. Mõ­ semaalt tulevaid teid lõppes ühes punk­ nikord leidub neis kä üksikuid hõbeda- tis Soome lahe lõunarannikul. Praegu kange või võõra päritoluga ehteid. Ent asub siin Tallinn. Aga muinasajal? Vas­ viimased olid esijoones, nii nagu mün­ tus saab olla ainult üks — sisemaalt läh­ did ja hõbedakangidki, maksuvahendid, tuvate mandriteede lõpus algas rahvus­ mida tunnistab nende esinemine aare­ vaheline kaubatee. Esimesi ühendas tei­ tes peamiselt katkiraiutuna. 12. sajandi sega heade looduslike eeldustega sa­ teiseks pooleks kogunes aga teatud dam ja ümberkaudsetes maades laial­ piirkondadesse hõbedat ilmselt seda­ daselt tuntud kaubitsemispaik. võrd, et selle ülejääke võis ikka enem Tallinna sadamakohta hakati kasuta­ kasutada ehete valmistamiseks. Tõsi, ma juba kauges minevikus. Mõningaid endiselt esines kä münte, hõbedakange kaudseid tõendeid selle kohta teame ja katkiraiutud ehteid. Meie aarded õn juba eelmise aastatuhande algusest. tüüpilised sega-aarded - need anna­ 10., 11. ja 12. sajandist pärinevad mün- vad pildi nii üliküpse ehtelaekast kui dileiud õtse Tallinna alalt jo lähemast kä ringlemissfääris olnud hõbedast. ümbrusest viitavad siinse sadama „käi­ Loomulikult arenes kohalik hõbesepis be" märgatavale kasvule just nendel sa­ esijoones seäl, kus väärismetalli oli roh­ janditel. Ja kui mainitud sajanditest kem. Mõigu, Kostivere, Kumna ja tei­ saadakse mujaltki Eestist arvukalt mün- sed samalaadsed aardeleiud tunnista­ diaardeid, võib arvata, et üsna suur osa vadki, et muistne Rävala etendas meie nendest saabus Eestisse Tallinna sada­ hõbesepise arengus mitmeti juhtivat ma kaudu. osa. Siin kujunesid välja omalaadsed Eesti põhjarannikul leidus teisigi sa- õhukesed käevõrud, mille valmistamine damakohti, näiteks Toolse, kuid Tallinn jo ilustamine nõudis mitte ainult eri­ oli nende hulgas ilmselt tähtsam. Seda vahendeid, täpset silma ja kätt, vaid kä kinnitavad mitte ainult aardeleidude le­ arenenud proportsioonitunnet ja kunsti­ vik ja süa koonduv teedevõrk, vaid kä meelt. Paljud mainitud käevõrudest sar­ kirjalikud allikad. Kolõvan, Koluvan, nanevad omavahel niivõrd, et nende au­ Lindanise, Ledenets, Kesoniemi... üks­ toriks võiks pidada üht ja same meist­ nes muistse Tallinna erisuguste nimede rit. Siinsed sepistajad valmistasid kä ar­ loetelu näitab selle tundmist nii Vene­ vukalt rinnalehti, hoburaudsõlgi, kaela- maal, Skandinaaviamaades kui kä Soo­ võrusid ja hõbeehteid. Ilmselt ei rahul­ mes. danud Rävala hõbesepad üksnes ko­ Ehkki sadama- ja kaubitsemiskoha halike ülikuperede nõudmisi, vaid osa ümbruses paiknes mitmesuguseid hoo­ nende loomingust läks Eesti teistesse neid (seäl võis olla kaupmeeste koloo­ osadesse. Nii või teisiti: Rävala oli ko­ niaid jo isegi kirikuid ning elada käsi­ gu Eesti muistse metallehistöö esirin­ töölisi ja muud rahvast), näib ometi, et nas ja mõjustas ülejäänud Eesti maa­ muistne Tallinn ei moodustanud omaette kondi. iseseisvat administratiivüksust. Muinas­ Millega seletada muistse Rävala üli­ aja lõpuni oli mele rannik üldiselt alali­ kute hõbedarikkust? Sisemistelt ressurs­ selt asustamata; seäl asetsevad sada­ sidelt ei olnud Rävala teistest maakon­ ma-, kaubitsemis- ja kalapüügipaigad dadest kaugeltki ees. Siinne põllumaa kuulusid ümbruskonna külade kogu­ oli vaevalt viljakam kui preester Hen- kondlikesse valdustesse. Kuna Muinas- riku kroonikas mainitud Järva- või Lõu- Eesti ühiskonnas oli käesoleva aasta­ na-Virumaa „avarad põllud". Siinsetes tuhande algul juhtivaks jõuks varakas metsades leidus vaevalt rohkem karus­ ülikkond, tähendas see praktiliselt, et loomi kui Kesk-Eesti laantes. rannikul olevad sadamad ja kaubitse- Jääb teine seletuskatse: Rävala soo­ miskohad seisid ülikute kontrolli all. dus asend ühendusteede suhtes ja head Muistne Tallinn, kuigi to tähtsus ületas sadamakohad. Tõepoolest, kui vaadata kaugelt kohalikud raamid, ei olnud selles suhtes erand. Kahtlemata kujune­ likult kuulus see esijoones ülikute kont­ sid just siinsest sadama- ja kaubitse- rolli alla. Nagu võib järeldada kroonika miskohast saadavad tulud ümbruskonna teateist, ei elatud linnuses pidevalt, vaid ülikutele oluliseks jõukusallikaks. nähtavasti ainult kaubitsemisperioodi­ Nagu teisteski samalaadsetes kohta­ del, mil sinna paigutati — moodsat ter­ des Läänemere ümbruses, kaubitseti kä minoloogiat kasutades — relvastatud muistses Tallinnas tõenäoliselt kindlatel garnison. tähtaegadel. Võib oletada, et kauba- Kes olid muistsete rävalaste peamis­ suhetes olid välja kujunenud kindlad teks kaubitsemispartneriteks? Kostivere, vastastikused partnerid (nn. sõprade Kumna ja teistes aaretes leiduvad Skan­ süsteem), et võõrsilt tulnud kaubitse­ dinaavia mündid ja söma päritoluga jate suhtes kehtis tavakohane külalis­ ehted kinnitavad esijoones tihedaid si­ lahkus, et kaubitsemisperioodidel tuli demeid Läänemere piirkonna ühe pea­ kõigil kinni pidada relvarahust. mise kaubitsemiskeskuse Ojamaaga. Tähtsamate sadama- ja kaubitsemis- Osa hõbedat saadi aga ilmselt karja­ kohtade kaitseks ehitati linnuseid, sest lastelt, isuritelt ja venelastelt. Rävala kallaletungioht polnud kunagi välista­ ülikute kaubitsemises etendas märkimis­ tud. Seesugune linnus oli kä Tallinnas väärset osa vahendus väljastpoolt tul­ Toompeal. Nagu näitavad 1952. aastal nute ja kaugemal sisemaal elava rah­ tehtud arheoloogilised kaevamised, tek­ vastiku vahel. Tallinna sadomakoha kau­ kis see 11. sajandi paiku. Linnuse ehi­ du välja veetavate saaduste hulgas olid tamisest ja hooldamisest võttis osa ko­ 12. sajandil ilmselt tähtsal kohal tera­ gu ümbruskonna elanikkond, ent teqe- vili ja kariloomad. Hilisemate andmete

Põhja-Eesti teedevõrk muinasaja lõpul ja aardeleidude levik.

iÕlQU KUMMA

,.4 maakondade piir tähtsamad teed

S 11.—13. sajandi linnused 12. sajandi lõpu jo 13. sajandi aarded 4* sadamakohad 10.-12. sajandi mündileiud

Kümne hõbeaare. 1965.a. (Ik. 25) ja 1968. a. leiud.

järgi otsustades läks vili esijoones Soo­ sissetung Liivi aladele paarkümmend me jo Karjalasse, ajuti kä Vene linna­ aastat varem algas Riia vallutamisega). desse ja Skandinaaviasse. Sisseveos Nii Saksa kui Taani agressiooni togo — etendas hinnalisemate riidesortide, rel* vaatamata selle üldiselt kiriklik-feodaal- vade, hõbeda jm. kõrval juba siis suurt sele ilmele - võib selgesti tunda kaup­ osa sool. Osa soola ja muid kaupu läks meeste omakasupüüdlikku kätt. Saades nähtavasti Tallinna sadamakoha kaudu oma valdusse Ida-Baltimaade tähtsa­ edasi Soome jo Karjalasse. mad kaubitsemiskeskused, võisid sisse­ Muistse Tallinna silmapaistev tähtsus tungijad tugineda juba varem välja ku­ kaubitsemiskeskusena ja potentsiaalselt junenud ühendusteede ja sidemete süs­ võimsa sõjalise tugipunktina sai talle teemile. saatuslikuks. Kui taanlased 1219. a. Mõigu, Kostivere, Kumna ja teised alustasid Põhja-Eesti vallutamist, suunas aardeleiud kinnitavad, et meie muist­ Valdemar II esimese jo peamise löögi sete ülikuperede varanduslik ja ühis­ nimelt süa (meenutame, et sakslaste kondlik seisund tugines mitte üksnes maavaldustele. Need tõendavad, et Aardeleiud viivad veel ühele mõttele. sakslaste ja taanlaste vallutusretkel^ Kõneldes 1343. a. Jüriöö ülestõusu põh­ vahetult järgnenud perioodil ei taandu­ justest, rõhutatakse tavaliselt Harjumaa nud rahva ajalugu kaugeltki otseko­ talupoegade eriti rasket olukorda. Sel­ he agraarvahekordadele, talupoja ja lele pole põhjust vastu vaielda. Ent kas mõisniku suhetele. Ja seda eriti sellises Jüriöö ülestõusul oli ainult puhttalupoeg- maakonnas nagu Rävala. Maade lää- liku vastuhaku ilme? Kas ei tule selle nistamisele, mõisate tekkimisele jo jär­ põhjuste ringi laiendada? Kas ei mõju­ jest suurenevatele koormistele lisandus nud selle ülestõusu puhkemiseks vähe­ olulise tegurina seniste rannakasutami- malt osaliseltki kaasa needsamad põhju­ se, kaubitsemise ja välisühendustega sed, mis õhutasid rävalasi jo teisi eest­ seotud õiguste piiramine. Koik see oli lasi taanlaste vastu juba 1219. aastal, vastuolus seniste tavadega, kogu senise s. o. siis, kui siin polnud veel mõisaid elukorraldusega ja viis paratamatult ega vasalle? Tõepoolest ei saa Jüriöö kokkupõrgetele. Sellepärast kõnelevadki ülestõusu koondamist Tallinna ümbrus­ kroonikud visadusest, millega rävalased se pidada juhuseks ega seletada ainult ja kä teised eestlased püüdsid sissetun­ agraarsete põhjustega. Nende küsimuste gijaid minema kihutada äsjavallutatud selgitamine nõuab aego ja edasist uuri­ Tallinnast. Teravate kokkupõrgete, üldi­ mist. Ent nendega tegelda tasub juba se ebakindluse jo pinge olukorrast tu­ sellepärast, et meil pole õigust oma lebki otsida neid põhjusi, mispärast lin­ na ümbrusse peideti ride suuri hõbe­ rahva ajalugu käsitleda lihtsustatumana aardeid. tegelikkusest.

Hoburaudsõlgi Kostivere aardest. KUMMALISED SILMAD

i I

Mao liikumatu hüpnotiseeriv pilk, kala jõudsin selgusele, et elusolendite silmad külm kiretu silm, öökulli jubedavõitu juba kauges minevikus ennetasid mit­ vaade ... Mida ebatavalisem õn ühe meid inimeste loodud optilisi seadmeid. või teise olendi elukeskkond, seda roh­ Looduse „leiutiste” hulgas näeme žalu- kem erinevad tema nägemisorganid siide, tumedate prillide, topeltraamide, inimese omast. Paljudes riikides tehtud kahefookuseliste läätsede, auto „koja­ uuringud näitavad, et loomad näevad meeste” jo terve hulga tänapäeva foto­ ümbritsevat maailma igaüks isemoodi. aparaati kuuluvate detailide prototüü­ Erisugustes silmades peegelduvad ob­ pe. Mui oli võimalus jälgida silmaava- jektiivse maailma erisuguselt subjektiiv­ sid, mis võtsid liivakella, hoburaua, sed pildid. vaagna, tähekese ja isegi ... lukuaugu See tähendab, et kä silma optiline kuju." ehitus peoks olema haruldaselt mitme­ kesine. Aga millisel määral? „Kümne aasta jooksul tegin ma viis tuhat üles­ Õn tähele pandud, et kä kõige ma­ võtet," kirjutab C. Walker, tuntud amee­ dalamad loomad, ainuraksed (näiteks rika silmaarsti G. Walkeri assistent. „Mo kingloom), reageerivad valgusärritüstele, kuigi neil ei leidu mingit organit niisu­ Merepõhja elanik rai eelistab silmit­ guste aistingute vastuvõtmiseks. Maa­ seda maailma läbi narmasripsmete, mis pinnalt ammu meresügavusse laskunud kinnituvad silmäävä ülaservale (foto 5). hulkraksete seas leidub õige omapäras­ Lähemal vaatlusel selgub, et niisugune te nägemisorganitega liike. Nende li­ silmakonstruktsioon töötab žaiusii põhi­ havasse laialivalguvasse kehha õn laiali mõttel. pillutatud nägemisrakkudega varustatud Ja veel üks silmäävä kaitsmise viise. pigmenditäpikesed — sinised, pruunid, Lõuna-Ameerika vöödilise merihundi punakad. Meie mõiste järgi tunduvad silmäävä õn hoburauakujuline (foto 6). need veidrana - nende ähmaselt välja­ Kaitseks võimalike kahjustuste eest var­ joonistatud kuju meenutab valguse ja jab hoburauda kõigis vikerkaarevärvides varjude hajusat mängu. sätendav klapp. Oma eluvormide kujundamisel ei põl­ Paljuimetletud keiserpingviini silmä­ ga loodus ühtki materjali. Ripsmed, ävä õn peaaegu samasugune kui inime­ mis ääristavad ninasarvik-linnu silmi, sel. See aheneb Antarktika kiiskavas meenutavad linnusuigi. Jo mitte juhusli­ päikeses tillukeseks täpiks ja avardub kult! Ripsmed õn tõepoolest kujunenud merepõhja pimeduses peaaegu kogu sulgedest. Nüüd õn neil veel teine päris silma täitvaks kettaks. Kuid jäise tuule tavaline ülesanne — varjata silmatera ja vee eest kaitseb silma selle paremas ning kaitsta seda tolmu jo prahi eest. nurgas asuv läbipaistev kelme. See õn Kui linnusilma (tallekotkas - foto 2, liikuv ja libisedes üle silma, katab selle pelikan - foto 4) või mõne meile tun­ erilise võidekihiga, mis leevendab külma, tuma neljajalgse — koera (foto 3) näge­ lõikava tuule ja merevee mõju. misorgani ja inimsilma (foto 1) vahel Kameeleonipoeg klammerdub ema võib leida veel mingit sarnasust, siis turjale (foto 7). Ning kas need soomu­ hoopis erisuguseks osutub putukasilm selised moodustised õn tõesti kamee­ (ja üldse lülijalgsete silmad). Antud leoni silmad? Jah, Soomuskettakesed juhul õn tegemist liit- ehk fassettsilma- kinnituvad jäigalt silmamunadele jo ga, mis koosneb lugematust hulgast peites need endasse, võimaldavad ka­ üksikutest kuusnurksetest väljakestest. meeleonil vaadelda ümbritsevat maa­ Igale väljokesele vastab üks osasilmake. ilma sõna otseses mõttes toru kaudu. Niisuguses nägemisorganis tekib vaa­ Niisugune organ pole sugugi ülearune deldava eseme kujutis mosaiigina, mille kiikuvate puuokste varjudemängus, kus üksikud täpid õn tajutud osasilmakes- iga lehekese togo võib peituda kamee­ test. Mõnedel putukatel, näiteks parmul, leoni ihaldatud saak. võib täheldada n.-ö. kahekordset näge­ mist. Osasilmakesed võtavad kujutise Samasugusel põhimõttel töötab näi­ välisilmast vastu selgete jämedate piir­ teks lehekonna silm. Nagu periskoobi joontega, ent imetihe fassettvõrk silma kaudu jälgib konn lehestikus oma saaki. alumises osas õn vähem valgustundlik Kui konn puhkab, tõmbuvad periskoo- ja tajub objekti detailsemalt. Jällegi bid sisse. Vajaduse korral aga tõukavad spetsialiseeritus, mis õn tundmatu inim­ nad toidu alla kuni söögikõrini. Lehe­ silmale ! konna alumine silmalaug etendab mas­ ki osa. Niisuguse poolläbipaistva kardi­ Valgustugevuse muutumisele reagee­ na läbipõimunud koed ei sega näge­ rib inimsilm silmäävä ahenemise või mist, kül! aga varjavad reetlikult erke laienemisega. See teatavasti väga ots­ merevaikkollaseid silmi. tarbekas refleks õn omane enamikule loomadest. Kuid öösisalikul gekol mär­ Kõigi nende mitmekesiste „tehniliste kame siin huvitavat omapära. Pimesta­ lahenduste" üle tasub järele mõelda. vas valguses tema pilujad silmaavad Muuhulgas, loomade optika töötab kä sulguvad jo sisalik vaatab maailma ebatavalises olukorras jo keskkonnas läbi nelja kohakuti asetseva nööpnõela- haruldaselt laitmatult. Seepärast võivad peasuuruse ava. Põhimõte jääb seega niisugused looduseimed — nagu vahel samaks, ainult teostus paistab silma ori­ tavatsetakse öelda — pakkuda täna­ ginaalsuselt. päeva uurijatele palju üllatavat. Pariisi bioloog J. Stolkowski ja tema kaastöötajad haarasid kinni ühe farmeri tähelepanekuist ning hakkasid uurima, kas veiste sugu õn teatud mineraalidega mõjustatav. Nad jagasid Prantsusmaa jo Iirimaa eri paikade põllumeestele kätte ankeedid, milles paluti vastata, kui pal­ ju neil sündis aastas pull- ja kui palju lehmvasikaid, kirjeldada oma põllu- ja karjamaa pinnast, nimetada kasutatud väetisi, loomasööta ja söödalisandeid. Saabunud vastustest oli 134 ankeeti rahuldavalt täidetud ja nende põhjal võidi analüüsida andmeid 26 000 sündi­ nud vasika kohta. Ankeetide järgi ilm­ nes selgesti vasikate soo sõltuvus karja­ maa või loomasööda mineraalainesisal- dusest. Kaaliumirohkus lehma söödas põhjustas 69% ulatuses pullvasikate, kaltsiumi- ja magneesiumirikas sööt 70% ulatuses lehmvasikate sündi. Teiste selgroogsete kohta ei andnud katsed — selgitada keskkonna mõju soo­ lisele arengule — mingisuguseid tule­ musi. Ainult konnadest teatakse, et nen­ de sugu õn teatud määral mõjustatav keskkonnaga, milles arenevad nende kudu ja kullesed.

VÄHKKASVAJA DETEKTOR

Vähktõve ravi õn seda edukam, mida varem kasvaja avastatakse. Maovähi varajase diagnostika jaoks laskis Jaa­ pani firma „Toshiba Company" välja ränidetektori baasil valmistatud sead­ me, mis kinnitatakse mao sisemuse vaat­ lust võimaldavale optilisele instrumen­ dile - gastroskoobile. Uuritavale inime­ sele süstitakse enne vaatlust üliväike hulk radioaktiivset fosforit, mida kogu­ neb pahaloomulise kasvaja koesse tun­ duvalt rohkem kui tervetesse kudedesse. Seetõttu suureneb pahaloomulise kas­ vaja koe radioaktiivsus. 20 tunni jooksul lõpeb fosfori jaotumine kudede vahel ja siis viiakse gastroskoop koos ränide- tektoriga makku. Detektor mõõdab mao seina kõikide piirkondade radioaktiiv­ sust ja võimaldab seega avastada ning täpselt piiritleda selliseidki väikesi vähi- koldeid, mida vaatleja silm e! märka. mist häirivaid tõrkeid, tõusis tema pulsi sagedus kuni 180 löögini minutis). Kä Kosmonaudi peab avakosmoses viibiv inimene olema kaitstud võimaliku kokkupõrke eest mehaaniliste kosmiliste osakestega — mikrometeooridega. Silmapaari vahele skafander ei saa jätta pikemat aego skafandris viibiva inimese loomulikke vajadusi. Hea, kui skafander suudab täita veel nn. kompensatsiooniülikonna ülesandeid, leevendades inertsjõududest põhjustatud ülekoormuse mõju kosmoselenduri organismile. Jo lõpuks peab skafander tagama ohutuse kosmoselaeva avarii ja kosmonaudi maandumise ajal. To kait­ seb inimkeha katapulteerimisel, vette laskunud kosmonaut püsib aga täispu­ hutud skafandris suurepäraselt vee peäl. Sõltuvalt konstruktsioonist ja hapniku toitesüsteemi iseloomust valmistatakse ventileeritavaid või siis regeneratiivset tüüpi kosmoseülikondi. Ventileeritavates skafandrites (olid kasutusel ,,Vostok''-tüüpi kosmoselaeva­ des) võetakse hingamiseks vajalik õhk kosmoselaeva kabiinist ja puhutakse spetsiaalse ventilaatori abil läbi ska­ fandri, Kiivri näoklaas õn kabiinis hari­ likult avatud jo ainult avarii korral sul­ gub see automaatselt. Sei juhul venti- leeritakse skafandrit hapnikuga rikasta­ tud suruõhu abil vastavast balloonist, kusjuures rõhk skafandri sisemuses õn ca 170...200 mm Hg, mis vastab rõhule umbes 10... 11 km kõrgusel merepin­ nast. Ventileeritavat tüüpi skafandris saab kasutada veel täiendavat hapniku­ maski.

Kosmoselenduri mitmekesise indivi­ Regeneratiivsed skafandrid isoleeri­ duaalse varustuse hulgas kuulub keskne vad kosmonaudi ümbritsevast keskkon­ koht kaitseülikonnale - skafandrile. nast täielikult. Hingamiseks ja ventilee­ Eelkõige peab see olema hermeetiline, rimiseks kasutatav ringlev gaasisegu säilitama kosmilises vaakuumis viibija puhastatakse spetsiaalsetes absorbeeri- ümber vajaliku rõhuga keskkonna, nn. vates filtrites niiskusest, hingamisel eral­ „mikroatmosfääri". To peab kindlustama dunud süsihappegaasist ja muudest kä sobiva temperatuurirežiimi, kaitsma lisanditest ning vastavalt vajadusele Päikese soojuskiirguse jo kosmilise kiir­ kas soojendatakse või jahutatakse jo guse eest. Vajalik kliimaseade tagab, et kosmonauti ümbritseks nõutava koos­ täiendatakse puhta hapnikuga. Hapni- tisega keskkond. Kosmonaudi niigi ras­ kuvarusid hoitakse balloonides või too­ kendatud liigutusi ei tohi tema kaitse- detakse pidevalt keemilisel teel. ülikond üleliia takistada (kui USA ast­ ronaut E. White pidi avakosmosest Avakosmosesse väljumiseks kasutata­ naasmisel kõrvaldama lüüsiluugi sulge­ vad ülikonnad võivad olle kosmoselae- vast sõltumatu autonoomse toitega või energiasidekaablite ja hapnikutoitevoo- liku kaudu ühendatud laeva parda- seadmetega. Autonoomsed, ranitsas kaasas kantavate elutegevust ja raadio­ sidet tagavate süsteemidega skafand­ rid võimaldavad soovi korral kosmoses vabalt ringi liikuda pisireaktiivmootorite abil. Valmistatakse jäiku ja elastseid kait- seülikondi. Viimased tehakse mitmekihi­ lisest tugevast sünteetilisest materjalist nagu nailonist vms. Kosmonaudi kait­ seks Päikese soojustoime eest kasuta­ takse varjestavat vaakuum-soojusisolat- siooni. Soöjusrežiimi reguleerib vastava tsirkulatsioonisüsteemiga veesärk. Kosmonaudi silmi hoiavad ereda päi­ kesevalguse eest erilised valgusfiltrid, mis lasevad nii nähtavat kui kä infrapu- nast valgust läbi ainult 10°/o piires. Kee­ rukamaks kujuneb lugu radioaktiivse kiirgusega. Selle vastu õn kõige mõju­ vamateks abinõudeks Maa kiirgusvöön- dites lendamise vältimine, lennu ajasta­ mine kosmilise kiirguse intensiivsuse madalseisu perioodiga ja vajaduse kor­ ral pelgupaiga otsimine kosmoselaevas kiirguskaitsega kambris. Joonisel kujutatud autonoomse toite- süsteemiga kosmoseülikond oli määra­ tud „Apollo" programmi kohaselt Kuu pinnale laskuvatele astronautidele, üli­ konna juurde kuulub ranits elutalitluseks vajalike vahendite, hapnikutoiteseadiste, raadiosidevahendite ning muu vajaliku­ ga. Skafander kaalub 20 kg, ranits 30 kg. Ajakirja „Aerospace Medicine" and­ meil õn viimasel ajal edukalt katsetatud uut tüüpi elastset ülikonda avakosmoses töötamiseks. Idee põhineb asjaolul, et juba suhteliselt väike mehaaniline surve vaakuumis asuva inimese nahale katkes­ tab organismist gaaside eraldumise. Kui hingamiseks kasutatakse hapnikku rõhu­ ga 170 mm Hg, piisab inimorganismi „Apollo" programmi kohaselt Kuu häireteta elutalitluse tagamiseks elastse pinnale laskuvatele astronautidele mää­ trikootüüpi ülikonna survest 100 . . . 170 ratud skafander. 1 - vesijahutusega mm Hg. Niisuguses ülikonnas töötades ülikond; 2 - skafandri vooder; 3 - ven­ ei tõusvat energiakulu võrreldes maa­ tileeritav ülikond; 4 - hermeetiline lisa- pealsega rohkem kui 10... 20%. kiht; 5 - hermeetiline põhikiht; 6 - tugevduskiht; 7 - vaakuumsoojusisolat- ANTS KÜNNAPUU siooni kiht. Viimasel ajal õn kogu maailmas tek­ kinud huvi mandrite kujunemise vastu. Jutustasime sellest kä käesoleva aasta „Horisondi" teises numbris. Allpool aval­ MANDRITE TRIIVIMINE JA EVOLUTSIOON dame lühendatult ajakirja „Scientific American" 1969. aasta märtsinumbris BJÖRN KURTEN toodud Helsingi ülikooli paleontoloogia õppejõu Björn Kurteni kirjutise samal teemal.

*

kes kuuluvad napihambuliste seltsi. Aa­ pikkusega võrduval lõigul imetajate selt­ Fossiilsete leidude järgi otsustades lihasööjad. Sellest reeglist leiame mõ­ sias ja Aafrikas etendavad söma osa side arvuga uusaegkonnas. Selleks so­ õn maakeral esinenud ajajärke, mil tea­ ningaid väheseid erandeid — näiteks soomusloomade seltsi kuuluvad panga­ bib hästi kriidiajastu, mis kestis 75 mil­ tud tüüpi organismid ülikülluses palju­ toitub bambuskaru ehk hiigelpanda liinid. Aafrikas lisandub neile veel toru- jonit aastat ja oleks seega imetajate nevad ja mitmekesistuvad, üheks niisu­ bambusvõrsetest —, kuid seda loetakse hambuliste seltsi kuuluv tuhnik. Ja lõ­ ajastust vaid veidi pikem. Kriidiajastu guseks peetakse roomajate ajastut. Um­ hilisemaks kohastumiseks. oli pealegi roomajate kulminatsiooniks bes 200 miljoni aasta jooksul tekkis 20 puks elab Austraalias ainupiluliste seltsi ja nende kohta leiame head paleonto­ roomajate seltsi. Roomajatele järgnes kuuluv sipelgasiil. Näeme, et nelja eri seltsi kuuluvad loomad elavad ühesu­ loogilist materjali peaaegu kõikidelt praegune imetajate ajastu, mis õn kest­ ADAPTIIVNE RADIATSIOON JA gust elu. mandritelt. Arvestades, et üks või kaks nud 65 miljonit aastat, mille kestel tek­ KONVERGENTS kis umbes 30 imetajate seltsi. Samasuguseid näiteid võib tuua palju. seltsi võisid ainult üksikute vormidega Huvitav õn võrrelda imetajate ja roo­ Hoolimata mitmekesisusest õn kõik Nii esineb mitmeid praegu elavaid ja esindatud olla, leidus siis ikka vaid ka­ majate seltside arvu. Kuidas võisid ime­ imetajate seltsid ühtse päritoluga. Nad väljasurnud sõraliste rohusööjate seltse. heksa või üheksa seltsi maismaarooma- tajad kolm korda lühema aja jooksul tekkisid ühestainsast liigist, kes elas ku­ Kahe praegu elava seltsi — näriliste ja jaid. Kui jagada seltsisisesed erisugu­ lahkneda 50 protsendi võrra suuremaks nagi keskaegkonnas, mida üldiselt sa­ jäneseliste peitlitaolised lõikehambad sed kohastumistüübid iseseisvateks selt­ arvuks seltsideks kui roomajad? Vastus mastatakse roomajate ajastuga. Evolut­ õn kohastunud närimisele. Mõned välja­ sideks, saab neid kokku siiski vaid 12 . .. võib peituda mandrite triivimise hüpo­ siooni ühest esivanemast suureks hul­ surnud seltsid olid kohastunud samal 13. Pealegi näib tolle aja roomajate teesis, mis viimasel ajal köidab geoloo­ gaks mitmekesisteks liikideks nimetas viisil ning jääaegsed kabjalised ja kaas­ hulgas leiduvat ainult üks selgesti väl­ ge ja geofüüsikuid. Näib, et roomajate ameerika paleontoloog Henry Fairfield aegsed kukkurloomad tungisid samuti jendunud konvergentsi juhtum — nii kro­ ajastul olid mandrid koondunud kaheks Osborn „adaptiivseks radiatsiooniks" „näriliste nišši”. Kattumine või peaaegu kodillid kui kä Champsosaurus olid vees ülimandriks — üks lõuna-, teine põhja­ (meil tarvitatakse kä terminit „idioadap- kattumine iseloomustab uusaegkonnas elunevad suured röövloomad. Seitse ku­ poolkeral. Imetajate ajastu algul kaks tatsioon" - tõlk.). Kohastudes erisugus- tekkinud imetajaid. Ligikaudu kolme­ ni kolmteist seltsi 75 miljoni aasta jook­ ülikontinenti ilmselt jagunesid tänapäe­ tele eluviisidele: kõndimisele, ronimi­ kümnest selle aja vältel tekkinud mais­ sul õn tagasihoidlik saavutus, võrreldes va mandriteks, kuid praegused ühen­ sele, ujumisele, lendamisele, rohu- või maa imetajate seltsist õn praegu alles imetajate kolmekümne seltsiga 65 mil­ dused mandrite vahel ei moodustunud lihasöömisele — lahknesid algvormi järg­ peaaegu kaks kolmandikku. joni aasta jooksul. Missugust valgust kohe. Niisugustel sündmustel pidi ole­ lased üksteisest ikka rohkem ja rohkem. heidab sellele paleogeograafia? ma tugev mõju elusorganismide evolut­ Adaptiivne radiatsioon esines mitte ai­ KRIIDIAJASTU ROOMAJAD sioonile. nult imetajatel, vaid kõigis looma- ja KESKAEGKONNA MANDRID Elusm.aailm tähendab spetsialiseeru­ taimeriigi suuremates rühmades. Uusaegkonna 65 miljonit aastat jaga­ mise maailma. Igale taimele või looma­ Konvergentsiks nimetatakse vastupi­ takse kaheks perioodiks — pikaks tertsi­ Roomajate ajastu kahte ülikontinenti le langeb kindel ökoloogiline osa. Iga dist nähtust, mille puhul väga erisuguse aariks ja lühiaegseks kvaternaariks. Vii­ nimetatakse Lauraasiaks (Laurentia ja imetajate selts koosneb enam-vähem päritoluga evolutsiooniharud muutuvad mane hõlmab praegust aego. 200 mil­ Euraasia järgi) ning Gondvanaks (ise­ ühtmoodi spetsialiseerunud ja välimuselt üksteisele sarnaseks tänu kohastumisele joni aasta pikkusesse roomajate ajas­ loomuliku geoloogilise formatsiooni jär­ üksteist teataval määral meenutavatest ühesuguste elutingimustega. Võib-olla tusse kuulub keskaegkonnast triias, juu­ gi). Neid lahutas Teetise meri (nimeta­ liikidest, kes õn omavahel sugulased kõige märki misväärsema näite leiame ra jo kriit ning neile eelnenud vanaaeg­ tud titaan Okeanose naise Tethyse jär­ ühise esivanema kaudu. Näiteks koos­ imetajate hulgas, kes troopikas toituvad neb kiskjaliste selts tervest reast sugulu­ termiitidest ja sipelgatest. Seda ökoloo­ konna viimane ajastu — perm. Pakub gi, kes kreeka mütoloogia kohaselt oli ses olevatest liikidest (nirk, karu, koer, gilist nišši täidavad Lõuna-Ameerikas huvi võrrelda roomajate seltside ar-u merede ema). Põhjapoolne ülikontinent sipelgakaru ja temale lähedased vormid, kass, hüään jne ), kellest suurem osa õn keskaegkonna mingil uusaegkonna Lauraasia koosnes praegusest Põhja- SOOMUSELISED (SISALIK) LENDSISALIKULISED (DIMORPHODON)

LINNUSÜLELISED (IGUANODON) CHORISTODERA ^ (CHAMPSOSAURUS)

LINNUSÜLELISED KILPKONNALISED (.POLACANIHUS) (NAHKKILPKONN)

EKVAATOR TEETISE MERI

KÄRSSPEALISED (KARSSPEA)

LINNUSÜLELISED (TRICERATOPS)

SISALSÜLELISED (M EGALOSAURUS)

SOOMUSELISED SISALSÜLELISED (DINILYSIA) (8 RACHIOSAURUS) KROKODILLILISED (KROKODILL) Ameerikast, Gröönimaast ja Euraasias! mitmekesisus suurem. Seepärast oleta­ põhja pool Alpe jo Himaalaja mägesid. takse nende teket Gondvanas. Lõunapoolne Gondvana koosnes tule­ Linnusüleliste seltsi kuuluvad dino­ vasest Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, In­ saurused ilmusid ülemtriiases Lõuna- diast, Austraaliast jo Antarktikast, üli- Aafrikas (Gondvanas) jo tungisid mõne­ kontinendid võisid hakata lõhestuma võrra hiljem Lauraasiasse. Seega õn nad juba triiase ajastul, kuid nendevahelised ilmselt tekkinud Gondvanas. lõhed ei muutunud efektiivseteks barjää­ Vanimad lendsisalike jäänused leiti rideks enne kriidiajastut, mil roomajale juura ajastu algusest Euroopast. Need ajastu lähenes lõpule. Niisugused bar­ õn tugevasti spetsialiseerunud vormid, jäärid oleksid takistanud maismaaloo­ kelle eellasi ei tunta. Samuti pole või­ made liikumist. malik kindlaks määrata nende tekke- Kui kriidiajastu lõpul ja tertsiaari al­ kohta. gul hakkasid imetajad mitmekesistuma, Kilpkonnadele õn satutud triiase for­ oli mandrite eraldumine üksteisest ilm­ matsioonides Lauraasias, kuid Gondva- selt kõige suurem. Vanad sidemed olid nast pole neid ühtegi leitud enne krii­ katkenud ja uued polnud veel tekkinud. diajastut. Seega võib oletada nende te­ Maismaa-alasid liigendas kõrge mere- ket Lauraasias. Teisest küljest ilmus üks tase. Vesi ujutas üle mandrite servad jo kilpkonnade võimalik eellane permiajas- moodustas suuri sisemeresid, jagades tul Lõuna-Aafrikas (Gondvanas). Kui see kohati mandri üksikuteks osadeks. Näi­ oli tõesti kilpkonnade esivanem, tuleks teks lõikas vesi Lõuna-Ameerika pooleks nende tekkekohaks lugeda Gondvanat. sellest kohast, kus praegu õn Amasoo- Igel juhul asub seltsi peamine evolutsi- nase bassein, ning Euraasiat lõhestas oonikeskus põhjapoolsel ülikontinendil. Teetise ühinemine Arktilise ookeaniga. Esimesi sisali kulisi saadi põhjapool­ Niisugustes tingimustes muutus iga en­ keral hilistriiasest, kuid neil peab ole­ dise ülikontinendi kild iseseisvaks adap- ma pikk eelajalugu, mida me veel ei tiivse radiatsiooni keskuseks ja igaühel tunne. Choristodera seltsi kuuluvat kro- kujunes välja tasakaalustatud loomas­ kodillisarnast Champsosaurust õn seni tiku kohalik variant. Imetajate ajastu al­ leitud vaid Euroopast ja Põhja-Ameeri- gul oli vähemalt kaheksa sellist keskust. kast, seega tekkis ta arvatavasti Laur­ Niisugune olukord erines ilmselt rooma­ aasias. jate ajastul valitsenud olukorrast, mil Nii võib kolme roomajate seltsi - kro- eksisteeris vaid kaks eraldatud maismaa- kodilliliste jo kahe dinosauruste seltsi massiivi. tekkimist oletada Gondvanas. ülejää­ nud kolm - kilpkonnad, sisalikud ja KUS TEKKISID ROOMAJAD maod ning Champsosaurus — tekkisid tõenäoliselt Lauraasias. Gondvanas esi­ nes kokku kuus põhilist kohastumistüüpi, Paleontoloogia annab mõningaid Lauraasias aga neli. Idioadaptatsioon andmeid üksikute roomajate seltside Gondvanas võis olla rikkalikum kui Laur­ tõenäolise tekkepaiga kohta. Suur aja­ aasias, sest näib, et lõunapoolne üli- vahemik jo geograafilised erinevused kontinent oli Veldi suurem ja mõne­ teevad järeldused küll ebakindlaks, kuid võrra erinevama ilmastikuga. Lauraasias vaatame, mida võib öelda kriidiajastu valitses nähtavasti mõõdukalt troopiline roomajate seltside kohta. kliima. Gondvana lõunapoolsed osad Kõige varasemad fossiilsed krokodillid olid enne keskaegkonda tugevasti jää­ leiti Gondvana mandrilt (Lõuna-Ameeri­ tunud, tema põhjarannik vastu Teetist kast) kesktriiase formatsioonidest. Laur- aga täiesti troopilise kliimaga. aasias avastati esimesed krokodillid Kuigi mõnede roomajate rühmade ülemtriiasest. Seega võib arvata, et kro- (näiteks Champsosauruse) levik piirdus kodillilised tekkisid Gondvanas. ühe või teise ülikontinendiga, kandus Sisalsüleliste seltsi kuuluvad dinosau­ suurem osa roomajate seltse varem või rused ilmusid mõlemal ülikontinendil hiljem mõlemale. Seega pidi maismaa­ kesktriiases, kuid lõuna pool õn nende loomadel olema võimalus ületada Tee- Iist. Nimetatud meri oli idaosas lai ja roomajate maailm, mida tabas nende majatel. Kriidiajastul olid mandriteva- järk-järgult üksteisest. Lauraasia mand­ ahenes lääne poole. Lääneosas võis esi­ ajastu loojang. belised sidemed ilmselt veel küllalt tu­ ritest eemaldus Põhja-Ameerika Euroo­ neda mandrisild või siis saarestik. Igal gevad, et võimaldada aIgelistel imetaja­ past, kuid imetajate ajastu alguses pol­ juhul tähendab niisugust teed mööda LAURAASIA ESIMESED IMETAJAD tel levida asustamiskõlbliku maailma nud see vahemaa veel suur ning õn rändamine, et keskaegkonna roomajate kõikidesse osadesse. Kui aga mandrid tõendeid, et tertsiaari algul säilis nende hulgas esines vähe kohalikku diferent­ Imetajate evolutsioonitingimused ku­ üksteisest rohkem eemale triivisid, iso­ vahel kä maismaaühendus. Põhja-Amee- seerumist. See oli põhiliselt ühetaoline junesid oluliselt teistsugusteks kui roo­ leeriti algeliste vormide populatsioonid rika ja Euroopa imetajad olid kuni hi- Iise eotseenini praktiliselt ühesugused. aari algul ajutiselt Põhja-Ameerikaga Kä uusaegkonnas, vähemalt ajuti, pidi ühendatud, kuid hiljem kogu nimetatud leiduma ühendus Alaska ja Siberi va­ ajastu vältel täielikult isoleeritud. Aju­ hel üle Beringi väina. Teisest küljest tist seost Põhja- jo Lõuna-Ameerika va­ moodustas Teetist Põhja-Jäämerega hel tõestavad Põhja-Ameerika varase ühendav sisemeri täieliku barjääri, mis tertsiaari ladestustest leitud kahte põhi­ tertsiaari alguses takistas otsest rännet liselt Lõuna-Ameerika seltsi kuuluvate Euroopast Aasiasse. Ränne sai toimuda imetajate — napihambuliste ja väljasur­ ainult Põhja-Ameerika kaudu. nud sõraliste rohusööjate seltsi Notoun- ürgse Lauraasia kolm osaliselt iso­ gulata esindajate jäänused. leeritud tütarmandrit moodustasid sel Neli ülejäänud imetajate seltsi esi­ viisil kolm evolutsioonikeskust. Nendes nevad ainult Lõuna-Ameerikas. Need õn tekkisid paljud imetajate seltsid, millest kukkurrotlased, Pyrotheria (väljasurnud praegu õn seitse välja surnud. Põhja­ elevanditaolised loomad), Litopterna poolsetel tütarmandritel näivad olevat (väljasurnud sõralised rohusööjad, kel­ tekkinud järgmised käesoleval ajal ek­ lest mõned meenutasid hobuseid jo sisteerivad imetajate seltsid: kaameleid) ning Astrapotheria (väga Käsitiivalised: esimene tuntud nahk­ omapärase väljanägemisega suured hiir pärineb Põhja-Ameerika varasest väljasurnud sõralised rohusööjad). Nii eotseenist. Veidi hiljem muutusid nahk­ õn kuus kaasaegset või väljasurnud ime­ hiired tavaliseks kä Euroopas. tajate seltsi tekkinud tõenäoliselt Lõu­ na-Ameerikas. Esimesed primaadid leiti hiljuti Põh- ja-Ameerikast kriidiajastu lõpust. Tertsi­ Kõige tähtsam Põhja- jo Lõuna-Amee- aari algul olid nad tavalised kä Euroo­ rikat isoleeriv barjäär oli Bolivari väin, pas. mis lõikas läbi Lõuna-Ameerika loode- Esimesed tõelised kiskjalised tekkisid nurga. Tertsiaari lõpuks kerkis Bolivari Põhja-Ameerikas paleotseenis. väina põhi üle merepinna ja muutus mägiseks maismaaks. Samasugune Kabjalised — hobused, tapiirid ja tei­ mereharu, nagu juba mainitud, läbis sed, samuti esimesed sõralised ilmusid mandrit praegu laiuva Amasoonase eotseeni algul põhjapoolkeral. basseini kohal. See suurendas Lõuna- Esimesed närilised ilmusid paleotsee­ Ameerika põhjaosa isoleeritust edaspidi nis Põhja-Ameerikas. veelgi. Jäneselised tekkisid eotseenis põhja­ poolkeral. ESIMESED IMETAJAD AAFRIKAS Esimesi soomusloomalisi teatakse Eu­ roopast tertsiaari keskelt. Kui mingi seltsi vanimad jäänused leiti Aafrika osa adaptiivse radiatsiooni Ameerikas, mitte aga Euroopas või keskusena jääb ebaselgeks, sest meil Aasias, ei tähenda see veel nende tek­ õn andmeid vaid eotseeni lõpust päri­ kimist Uues Maailmas. Siin võib lihtsalt nevate imetajate kohta. Siiski teame, et kajastuda tõik, et Põhja-Ameerika vä1- suur osa mandrit jäi rannikumerede jasurnud imetajatest õn meil rohkem alla ning et tertsiaari algul oli Aafrika andmeid kui samade loomade kohta jagatud kaheks või kolmeks suureks Euraasiast. Võib vaid öelda, et 16 kaas­ saareks. Ilmselt leidus aga Euraasiaga aegset või väljasurnud imetajate seltsi ühendus eotseenis maismaa kaudu, tekkisid nähtavasti põhjapoolkeral. sest mõned järgmise ajastu (oligotseeni) imetajad rändasid Aafrikasse sisse ilm­ ESIMESED IMETAJAD selt põhjast või kirdest. Sellest hooli­ LÕUNA-AMEERIKAS mata õn suur osa Aafrika loomi koha­ liku päritoluga: londilised (mastodonid Tõenäoliselt hakkas Gondvana lõhes- ja elevandid), küüniskabjalised, väga tuma varem kui Lauraasia. Tema kil­ suurte imetajate väljasurnud selts Emb- lustumisega kaasnesid palju tugevamad rithopoda ja toruhambulised. Lisaks tagajärjed. Lõuna-Ameerika oli tertsi­ nendele õn meriveiseliste selts ilmselt sugulane londiIistega ja oletatavasti kalt Põhja-Ameerikasse jo moodustasid samuti Aafrikas tekkinud. Söma võib osa mandri omapärasest jääaegsest kehtida vees elunenud imetajate välja­ faunast. surnud seltsi Desmostylia kohta, mis sa­ Gondvanasse kuuluv India pidi and­ muti näib olevat elevantidega sugulane. ma oma osa Euraasia loomastikule. Sel­ Seega tekkis Aafrikas neli, aga võib­ le panuse iseloomu ei saa praegu hin­ olla kä kuus imetajate seltsi. Tuleb nata. Tänapäeval õn säilitanud isolat­ märkida, et oligotseenis esines Aafrikas siooni vaid Austraalia ja Antarktika. silmapaistvalt palju primaate. Seetõttu Antarktika tundmatuks jäänud imetajad võib arvata, et nad arenesid Aafrikas õn ammu nende mandrit katva paksu pika aja jooksul. Kuigi see selts pole jääkilbi all välja surnud1. Austraalia ehk Aafrikas tekkinudki, õn võimalik, jääb seega ainukeseks oma põlise ime­ et Vana Maailma ahvid ja inimese esi­ tajate fauna säilitanud saaremandriks. vanemad pärinevad siiski seält. Mandrite jagunemine imetajate ajas­ tu algul soodustas varieerumist, mand­ ÜLEJÄÄNUD GONDVANA rite hilisem ühtesulamine aga soodustas kohastumist. Sellega kaasnes varieeru­ Me teame vähe või peaaegu mitte vuse vastav vähenemine. Uusaegkonna midagi India ja Antarktika zoogeograa- jooksul õn välja surnud 13 maismaa filisest osast tertsiaari alguses. Selle imetajate seltsi. Suurem osa nendest ajastu fossiilsed imetajad puuduvad kä oli tekkinud saaremandritel, mis näitab, Austraalias. Võib aga eeldada, et ime­ et poolisoleeritud alad, nagu Lauraa­ tajate seltsid, mille levik piirdub nime­ sia tütarkontinendid annavad eluvõime- tatud mandriga, seäl tekkisid. Süa kuu­ lisemaid loomi kui lõunapoolkera täiesti luvad kaks kukkurloomade seltsi ja vä­ eraldatud keskused. Mitte kõik Gond­ ga primitiivsete imetajate — ainupiluliste vana seltsid polnud aga nõrgad. Napi- selts (nokkloom jo sipelgasiil). Seega hambulisi võib pidada mõõdukalt jo lon- tekkis Austraalias tõenäoliselt kolm ime­ dilisi üsna silmapaistvalt edukaks. tajate seltsi. Lõpuks õn huvitav märkida, et meie ise kui primaatide alarühm võlgneme Niisiis andsid Lauraasia kolm mand­ oma tekke eest tõenäoliselt tänu radiat­ rit kokku kuusteist imetajate seltsi, kesk­ sioonile ühel Gondvana saaremandril. miselt viis-kuus seltsi mandril. Gondvana Nagu märgitud, asusid Aafrika oligot- aga andis Lõuna-Ameerikas kuus, Aaf­ seeni primaadid inimese evolutsiooni- rikas neli kuni kuus ja Austraalias kolm liinile tõenäoliselt lähedal. Miotseenis seltsi. Asjaolu, et Austraalias tekkis vä­ esinesid Aafrikas ilmsed hominiidid. he seltse, seletub mandri piiratusega. Oletatavasti levisid esimesed hominii­ Muidu õn aga nii Lauraasia kui kä did Aasiasse jo Euroopasse miotseeni Gondvana mandritel tekkinud seltside lõpus. Mandrite lagunemise ja liitumise arv märkimisväärselt ühesugune. tsükkel mängis seega tähtsat osa nii Tertsiaari jooksul tekkisid mandrite inimese kui kä teiste maismaaimetajate vahel uued ühendused, mis asendasid tekkimisel. ülikontinentide lagunemisel katkenuid. Aafrika ühines Euraasiaga oligotsee­ nis ja miotseenis. Lauraasia imetajad tungisid Aafrikasse ja tõrjusid välja mõ­ ned kohalikud vormid,- kuid samal ajal 1 Äärmiselt nappidele paleontolooai listele andmetele Antarktikast saadi liso möödunud läksid üksikud Aafrika imetajad (eriti aasta algul, kuid kahjuks mitte imetajate koh­ mastodonid ja elevandid) sealt välja ta. Uus-Meremaa geoloog Peter Barret leidis ning vallutasid peaaegu kogu maailma. umbes kolme sentimeetri pikkuse lõualuutüki, mis kuulus mageveekahepaiksele labürintodon- Läänepoolkeral järgnes Bolivari väina dile. Labürintodondid elasid umbes 200 miljo­ kerkimisel mõlema Ameerika loomade nit aastat tagasi — triiase keskel — jo nende segunemine ia võitlus, milles suurem jäänuseid õn leitud kä Austraaliast ja Lõuna- Aafrikast. See leid tõendab veelkord, et An­ osa tüüpilisi Lõuna-Ameerika loomi hä­ tarktika moodustas kunagi öse lõunapoolsest vis. Mõned üksikud aga tungisid edu­ Gondvana ürgmandrist. (Tõlk.) IGAÜKS Ehk piisabki. Saime juba mitu tugi­ punkti mõtisklusteks.

TAHAB SISU JA VORMI DIALEKTIKA

OLLA Hästi makstud kogenud rätsep võib imet teha. To tõstab esile siit, varjab sealt ja tuhkatriinust saab printsess. Ega ILUS asjata öelda, et riie teeb inimese. Мест „partiiga" (eks meilgi leidub selleks või­ malusi) hakkama saanud naine väljub moeateljeest otsekui ümbervahetatuna. Tal jätkub kä kindlasti aego ja energiat käia kas või iga päev juuksuri juures ja enamasti selle tagaruumidesse surutud kosmeetikakabinettides. Pole ime, kui ta Mees unistab Afroditest, naine Apol­ peagi omandab mannekeeni välimuse. lonisi, kumbki abiellub aga... just oma Muidugi püüab ta viimasega kooskõlla naise või mehega, saades kaasavaraks viia oma käitumist, tegelikult alustab kõik selle voorused ja puudused. aga kauakestvat halenaljakat klounaadi, Õn äratoodus midagi halvustavat? mida toidab lühike aru. Sünnib piiratud Vaevalt küll, sest tegu pole meeste mõistusega jõuka inimese kurbmäng, maitse ega tänapäeva naiste võlude millele võiks sobitada sõjaeelseil aastail alahindamisega. Hoopis vastupidi. Ela­ läbilöönud tabava nimetuse — tõusik- va naise ilu ületab käteta jumalanna- lus. Õnnelik õnnetu ei tea enam, kui­ kuju marmorkauniduse, samuti nagu das astuda või istuda. Miski pole talle tänane mees ületab muinas-kreeklaste hea, miski teda ei rahulda. „Fuih" ja sümpaatse Apolloni. Sest kä suhtumine „uih" aino uitavad ringi, otsides teine­ ilusse, ilu kriteeriumid muutuvad: iga teist. inimene näeb ilu jo võlu ajastust ning Antud kuju õn muidugi teravdatud, keskkonnast lihvitud pilguga. Jo veel — tegelikus elus võib ehk ainult üksikuid ta näeb ilu ja võlu oma silmade läbi. selliseid kohata. Kuid kindlasti paljud Ilu isikliku kriteeriumi tähtsust mõistsid õn näinud äärmise šikiga riietatud mehi- aga hästi juba meie kauged esivane­ naisi lohakas poosis restoranilaua ää­ mad. Muidu poleks rahvatarkusse pää­ res laias kaares vibutamas nuga-kahv- senud mõtteavaldus: „Maitse üle ei lit või siis kõrva koogitsemas, endal sil­ vaielda!" mad mõnust kissis. Või mida arvata väl­ Mida aga õieti mõista ilu all? janägemise poolest soliidsest inimesest, Enamik sel teemal kirjutanud auto­ kes oma töökohal käitub karjamurina? reid väldib otsest vastust jo isegi soliid­ Lisagem näite riietusest. Vanadusest sed entsüklopeediad jäävad selles osas kühmus naine miniseelikus või vana võlgu. Jätkem meiegi kõrvale ametlikud mees kriiskavkollases kutsarikuues, mis definitsioonid ja palugem isiklikku inim­ meeldib (ja mõnikord kä sobib) nooru­ likku vastust nendelt, kes nii või teisiti kitele. Tegelikult polegi siin tegu muu iluga tegelevad. kui selle nõude rikkumisega, mida ki­ rurg Hillar Kaur peab ilu aluseks - har­ ILU ÕN . . . moonia rikkumisega. Inimese olemus jo • ...... loomulikkus ja looduslikkus" välimus peaksid olema tasakaalus nagu (kosmeetikaarst Enno Hanniotti), sisu jo vorm filosoofias, muidu tekibki eemaletõukav vastuolu. S „. . . värskus" (arheoloog Jüri Seli­ rand), Sellestsamast sisu ja vormi dialektili­ • „... harmoonia (Tallinna linna sest seosest tekib nähtus, et mõni üld­ Plastilise Kirurgia ja Arstliku Kosmee­ tunnustatult ilus inimene kaotab oma tika Kabineti peaarst Hillar Kaur). ligitõmbavuse, kui teda lähemalt tundma õppida. Ja vastupidi — üksikult võttes ehte? Vaevalt küll, ega muidu kohtaks ebaõnnestunud näojoonte jo võib-olla tänaval, väikese liialdusega öeldes, kõi­ jändriku kujuga mees või naine muutub kides vikerkaarevärvides päid. võluvaks alles pikema tutvuse vältel. Sest ilu pole üksnes anatoomiline mõis­ ühes kosmeetikakabinetis käivad igal te, vaid sellest palju laiem. aastal paljud kurtmas tugevate pig­ Välimus, riietus, käitumine, sisemaa­ mendilaikude üle näol. Süüdi nendes ilm - kõik kokku moodustagu ühtse pole aga loodus, vaid kurtjad ise. Nad loomuliku terviku. Seda võime pidada sõidavad puhkuseks lõunasse ja võta­ iluaabitsa esimeseks peatükiks, arva­ vad seäl, mis võtta annab, kaasa arva­ vad kosmeetikaarstid, kellega vestlesi­ tud päikesepaiste. Otsmik, põsenukid ja me. mõni muu katmata koht saab üleliigse kiirteannuse jo järgmisel aastal tekivad Lootusetu oleks püüda kõnelda kõi­ sinna inetud pigmendilaigud. Seega gist ilu komponentidest. Arvestagem, et pruunistumine, mis peaks inimest kau­ üksnes välimuse võib jaotada kümne- nistama ja tema organismile kasuks tu­ teks ja sadadeks osisteks, millest iga­ lema, annab hoopis vastupidiseid taga­ ühel õn inimese ilu loomisel kindel üles­ järgi. Mõni naine vihkab näole kasva­ anne täita. Jo kui palju võiks kõnelda vat karvakest niivõrd, et kitkub selle ot­ veel inimese sisemaailmast! Miks mitte semaid välja. Kitkub seni, kuni näiteks jätta küsitletute ütlemiste lahtimõtesta­ ülahuulel ilutseb mehehakatise vurru- mine ilust huvitatud lugejate endi teha? ude ja ilutahe ei pea enam valule vastu. Meie aga jätkaksime juttu pisiasjadest. Mõnikord muidugi lüüakse puuduse- PISIASJADE HIND pitsat nähtusele, mis vigade valda üldse ei kuulu. Nagu tedretähekesed toreda nöpsiku ninajuurel. Need lihtsalt kau­ Kard tuli ühte kosmeetikakabinetti nistavad teda, muudavad ta liigutavalt vistrikuline neiu. Kogenud arstil polnud armsaks pluss annavad väljanägemisele raske märgata tema ülirusutud jo üht­ juurde pisukese kelmikusannuse. Nöpsik lasi kinnist olekut. Vistrike hulgalise tek­ ise aga õn nukker, otsib abi. Hea, kui kimise põhjused muidugi selgitati välja to seda nõudma läheb kogenud kos­ ja rakendati vajalik ravi. Koos patsiendi meetikult. Viimane kas rahuldab selleks tervenemisega avanesid tema keele­ korraks tema nõudmise, eemaldades paelad. To õppis hästi, kuid enne ravi mõne salvi abil naha pindmise kihi, või puudus tihti koolist. Ta vältis seltskon­ võtab abiks veenmise ja rahustab pat­ da, oli nukker, jõudis üksiklase mõtte­ sienti. Halvem õn, kui meie ebahaigele mõlgutustes isegi enesetapmiseni. Ja satub pihku vanaema-aegne imerohi. kõike seda tühiste, kuigi rohkete vist- Pärnu maanteel asuvas kosmeetikakabi­ rikkude pärast, mille to koolikaaslased netis tuleb igal suvel tegelda vähemalt valisid pilkemärklauaks. paari-kolme naisega, kes õn tedretähne Igal inimesel leidub mõni meeleolu „kaotanud" joodiga või siis valgenda- rusuv iluviga, kellel väiksem, kellel suu­ vate võietega segatud joodiga. Joodil rem, kellel koguni mitu. Kosmeetika­ ja selle ühendeil põhinevad esiemade arstid tunnevad kä puudusi, mida me salarohud võivad algul ju küll midagi ise endile muretseme. Vist ei tasugi ju­ positiivset näidata, kuid lõpuks laosta­ tustada Twiggy-kultusest, mis õn Lääne­ vad tarvitaja tervist, mõjudes toksiliselt maailmas hoogu võtnud. Näljutada end neerudele jo maksale. Ent üha jälle lei­ selle nimel, et olla üks hooaeg mood­ dub nende pruukijaid ning isegi arsti­ ne sale (kontkõhn) daam jo hiljem ter­ dele pistetakse koltunud retseptilehti ve elu kahetseda! Seda võib tipptotru- lauale palvega need ümber kirjutada seks pidada. Kuid kä teadmatus teki­ jo oma allkirjaga kinnitada terviseröövli tab defekte. Kas teavad kõik, et juuste kasulikkust. Siit kosmeetikute järeldus: värvimine ja täielik blondeerimine võib ärgem talitagem iluravivahenditega sa­ mõne aastaga rikkuda naise kauni pea- ma „targalt" nagu pärdik prillidega. KAS OMAETTE TEADUSHARU? saks psühholoogide ning pedagoogide oskusi ja kogemusi. Oleks ohtlik kujut­ leda, et meis endis peituvad kõikide Tõsisem kodune „iluküpsetamine" õn nende võimed. niisiis ohtlik ettevõtmine. Reaks olema mõistetav, mispärast. Kui tunneme end haiglasena, ei hakka me sõpradelt-tut- ILU NIMEL LÕIKUSLAUALE tavatelt manguma vanu retsepte või salve, et ehk lähevad täppi ja aitavad. Kahjuks tuleme me eeltoodud tõsias­ Kutsume hoopis arsti koju või läheme jale üksnes neil juhtudel, kui oleme läbi ise polikliinikusse ja laseme end diplo­ elanud suuri arme jätnud õnnetuse või miga töötajal läbi vaadata. Ilu aga õn kui loodus õn meiega õelalt vallatlenud peaaegu või täiesti samastatav tervi­ või vanemad oma vastutustundetuses sega. Kaob viimane, kaob kä esimene. jätnud meile halvaks päranduseks mingi Jo nagu viimane, ei kao kä esimene ta­ iluvea. Niisuguste vigade kõrvaldamise valiselt korrapealt, vaid n.-ö. piiskhaa­ eest peab hoolt kandma juba kirurgi val, Süüdi pole selles üksnes märkama­ käsi. Tallinnas tegeldakse seda liiki ope­ tult suurenenud aastatekoorem. Kui tun­ ratsioonidega Plastilise Kirurgia jo Arst­ nete end tülpinuna ‘jo väsinuna ning liku Kosmeetika Kabinetis. peegel näitab ilmetust näost seiravat Möödunud aastal ühes vabariigi aja­ kaht tuhmi silma ja masendavalt halli kirjas ilmunud reportaaži nimetatud ka­ üldmuljet, peate kindlasti otsima viga bineti tööst alustab autor märkusega: enda organismist. Tõsi, midagi saate et­ kuuskümmend protsenti selle külasta­ te võtta kä kodus tavaliste kosmeetika- jaist õn mehed. Järgneb ehtnaiselik vahenditega (näomossaaž, vann, voided, nõelatorge — mehed õn edevamad kui jumestusvahendid ja mida kõike naiste naised. Hea, et autor leiab sedamaid; iluarsenal tunneb!). Kuid sellest jätkub „Olla terve ja olla ilus, see õn inime­ päevaks paariks, heäl juhul mõneks sele vajaduseks." Võiks lisada, et ärgem kuuks. See õn umbes söma, kui tava­ olgem egoistid, mõeldes ainult oma va­ lise terviserikke vastu võetakse kodus jadustele. Hoolitsegem sellegi eest, et lusikatäis või tabletike rohtu sisse. Vea me pakuksime oma välimusega teistele süvenemisel pöördutakse ikkagi tohtri meeldivat vaatepilti. Sest tõepoolest, poole. Kä ilu tuhmumisel tuleb minna millist rõõmu annab ümberkaudsetele söma teed pidi, otsida abi kosmeetika- viltune või kartulnina meie näos, tuules arstilt. Sest inimkeha keerukas ehituses, laperdavad kõrvad või jänesemokk. Ei eriti aga selle ehitise purunema kippu­ ilusta inimest kortsudki näos ja kaelal, vates nurgakestes ei sao erihariduseta kui need liiga varajases elueas nähta­ kuidagi orienteeruda. Pealegi põhjusta­ vale tulevad või siis sügavad armid vad kosmeetilisi defekte sageli mao- ebameeldiva mälestusena autoõnnetu­ sooletrakti, makso-, sisesekretoorsete sest. elundite haigused, millega omal käel pole midagi peale hakata. Koik sellised ja paljud muud defektid lasevad end kõrvaldada. Iluoperatsioo- üldse tuleks ilu eest põhjalikul hoo­ nid erinevad muidugi tavalise kirurgi litsemisel loobuda kodukäsitöö meeto­ tegevusest. Jo raskekski ei peeta tingi­ deist. Inimene õn keerukas füüsiline ja mata suuri lõikusi, vaid tihti just väikesi, vaimne organism kümnete, sadade, ise­ pikka nokitsemist vajavaid iluvigade pa- gi tuhandete detailidega. Alles kõigi randamisi. Kabineti peaarst peab üheks suurte ja väikeste osakeste korrasolek keerukamaks ja aeganõudvamaks tööks tagab ajahambale kaua vastupidava ilu Siberist Tallinna sõitnud noormehele (või sellele lähedase võlu). Korrasole­ elusa kõrva valmistamist. Mida sel kut suudab aga tagada üksnes teadus. puhul ette võeti? Kõigepealt vormiti Ilu loomine, säilitamine, taastamine on­ kaelanahast vorstikesekujuline nahavars gi muutunud nagu omaette teadusha­ ja istutati (õmmeldi) teist õtsa pidi kõr­ ruks, milles läheb vaja mitme eriala va piirkonda. Järgnevalt vabastati naha meedikute, mitme eriala kunstnike, li­ alaots kaelalt ja õmmeldi kõrva kohale Seejärel algas „vorstikesega mängimi­ Niisugustele hädalistele võib kosmee­ ne" — lõigati vähemaks, vormiti jne. Lõ­ tik rahuliku südamega eitava vastuse puks täideti alles pehme tehiskõrv kõh- anda, sest abipaluja ei tunne ennast, repulbriga, mille ebemed ühinevad oma­ vaid talitab hetkelise tuju jo rumala vahel ja tagavad kord antud kuju säili­ nõuandja ajel. Kuid mõnel juhul tunneb mise. Kogu operatsiooni kestuseks oli arst „ei" pärast hingepiina. Ta aitaks, kaks aastat — ilu nimel peab kä pisut kuid teadus, mida ta esindab, pole sel­ kannatama, nii füüsilises kui kä vaim­ leks veel suuteline või siis ei lahenda ses mõttes. küsimust lõplikult. Kosmeetikule pole uudiseks, et iga neiu tahaks õhkõrna Kosmeetikakirurg kuuleb igasuguseid kaproniga katta meelisegavalt kauni soove. Mõni patsient nõuab nöpsnina kujuga sirge sääre. Kuid kõverat sir­ asemele sirget, teine vastupidi - sirge geks hakkab ta voolima juhul, kui seda asemele nöpsikut, kolmas tahab mingit saab teha pehmete kudede arvel. Kõ­ kullinokataolist moodustist, neljas va­ ver luu tuleks nagu vorst juppideks hak­ jab enda omast erinevat lõuga, viien­ kida jo tükikesed uuesti kokku kasva­ dale ei meeldi tema rinnapartii, kuuen­ tada. Seda annab ju teha, kuid jalg dale rasvavolt kõhul .. . jääb nõrgaks. Ja üldse - kirurgi abi õn hea, veel Paljude soovid rahuldatakse, nagu parem aga, kui seda ei lähe vaja. See näiteks noormehel, kellel üks kõrv oli õn ikkagi ebaloomulik vahelesegamine normaalne, teine aga peast kaugele looduse loomulikku loomingusse. Või eemale hoiduv. Jõudis aeg ja ta heitis nagu kunagi lausus üks tark meedik: operatsioonilauale. Eemaleulatuv kõrv „Iga operatsioon õn kaotatud lahing!" lõigati pikuti lõhki (peapoolselt küljelt, Niisiis, õige õn kosmeetikaarstiga (kä sel juTiul ei jää väikestki armi paistma), kirurgiga) nõutleda, aga hea, kui ta ei võeti tükk nahka välja, seejärel osa pea teiega radikaalselt talitama. kõhret. Lõpuks lasti käiku niit ja nõel: piste siit, piste sealt ja kõrvalest tõm­ bus kuulekalt ligi pead. Valmis, jäi ai­ LEIDUB SELLEKS VÕIMALUSI? nult sidumine. Kirurg lõikab kä pea­ naha all läbi lihaseid katva jäiga kihi, Kindlasti. Kosmeetikud soovitavad: mis surub pealihastele jo takistab vere elage loomulikku elu, võimelge hommi­ juurdevoolu juuksesibulatesse (kahjuks kuti, karastage end jaheda veega, spor- ei sõa sellega 100-protsendiselt võita tige, istuge ja kõndige õigesti (sedagi meeste üht kurjemat vaenlast - kiilas­ tuleb õppida), õppige iga oma keha­ päisust). Ta võib teiseks kujundada nai­ se rinnapartii, istutades vajaduse korral osa, iga joont tundma ja neid üksteise­ ümber kä rasvkudet. Kuid paljudel juh­ ga kooskõlla viima. Pidage meeles, et tudel siiski . . . ei kosmeetika ega riietumismood ole samad, mis tara 'pimedale. Meenutage ... KIRURG El VÕTA SKALPELLI ... alati, et igal elueal õn oma võlud. Ilu õn noorel, aga sageli kä vanal: hallid lokid, kortsud näol - hurmav, kui need Miks näiteks opereerida nöpsnina, kui kortsud väljendavad elutarkust. Igal ju­ see harmoneerib põsesarnade, alalõua ia üldse näo kujuga? Mispärast muuta hul ilusam kui kirurgilt saadud sile näo­ igati normaalset alalõuga närimiskum­ nahk, selle juurde kühmus kõnnak ja mi mäluja kandiliseks koonuks? Milleks kartus iga naeratuse, iga tundevarjundi kujundada naise rindasid mingi kaht­ lase matemaatilise standardi järgi, kui eest. need, küll standardita, harmoneerivad tema kehaehituse ja olekuga? VIKTOR SEPPEL ARHEOLOOGILISTE AVASTUSTE AJALOOST IIDSE MERGE VAREMEIL

Aafrika jäi kauaks väljapoole arheo­ Egiptuse vaaraod hakkasid Nuubia loogide tähelepanu. Tõsi, korduvalt õn vastu huvi tundma juba viis tuhat aastat kaevatud Egiptuses, suuremast osast tagasi. Sealt saadi orje ning sealt voo­ Aafrikast ei loodetud aga leida midagi las riigikassasse kulda ja elevandiluud, nimetamisväärset. üsna pea selgus vaaraodele, et see, kes Viimased aastakümned sundisid ar­ valitseb Nuubia karavaniteid, valitseb heolooge oma seisukohti korrigeerima. ühtlasi salapärase Sise-Aafrika üle. Lõu­ Laialt said tuntuks prantsuse uurija nasse hakkasid liikuma vaaraode palga­ sõdurid, koos nendega ametnikud, kaup­ H. Lhote'i saavutused muistsete kalju- mehed, käsitöölised. Mõne aja pärast jooniste tundmaõppimisel Sahaaras. Edukalt õn kulgenud inglise arheoloo­ jõudsid Nuubiasse preestridki, tuues kaasa egiptuse jumalate austamise ja gide kaevamised Nigeerias . . . Järgne­ vad read pühendagem aga Sudaani hieroglüüfid. Nuubia egiptiseeriti, kuid kaugeltki mitte võitluseta. territooriumile, mille muistised aitavad heita uut valgust Aafrika seni vähetun­ Võitluse käigus tekkiski Nuubia ter­ tud esiajaloo lehekülgedele. ritooriumil 8. sajandi paiku e.m.a. esi­ mene riik, mille pealinnaks sai Napata. „MUSTADE MAA" SALADUSED Tolles varaorjanduslikus riigis säilis ürg- kogukondliku korra sugemeid — kunin­ Juba kauges minevikus ristusid Su­ ga valis näiteks oraakel, mille järgi va­ daani territooriumil põhjast jo lõunast, limise kinnitas formaalselt sõjavägi. Rii­ idast jo läänest tulevad teed, mida möö­ gi eesotsas seisis kohalik kušiidi dünas­ da liikusid terved rahvad. Seäl kohtu­ tia, mille asutajaks oli Kasta. Tema sid jo mõjustasid üksteist kõige erine­ järglane Pianhi hõivas muide Egiptuse, vamad kultuurid. Sudaan oli ühendus­ ühendades mõneks aastakümneks mõ­ lüliks Vahemeremaade jo troopilise Aaf­ lemad maad oma võimu alla ja pannes rika vahel; oli nagu omapärane ümber- seega aluse Egiptuse XXV-le, nn. eti­ laadimispuhkt, kust inimesed, kaubad ja oopia dünastiale. ideed valgusid laiali igasse ilmakaarde. Just seäl tekkiski üks vanimaid riike 525. aastal e.m.a. alistas Egiptuse Aafrikas. Pärsia kuningas Kambüses. Nuubiast kõneldi Kambüsesele imelugusid. Seäl Kusi maa egiptlastele, Etioopia kreek­ olevat nii tervislik kliima, et inimesed lastele, Sudaan araablastele ... Eri ni­ elavat saja kahekümne aasta vanuseks. mede all tundsid Niiluse esimese jo Maa ise olevat nii rikas, et isegi sõja­ kuuenda kärestiku vahel asunud muist­ vangide ahelad taotakse kullast. set Nuubiat selle lähemad ja kauge­ mad naabrid. Väliselt erisugused nime­ Kuuldust innustatuna läkitas Kambü­ kujud tähendasid oma sisult üht ja sa­ ses Napatasse oma saadikud kinkide­ ma - „Mustade maa". ga, mida aga vastu ei võetud. Herodo- Oina- ja lõvipeakujutised „Lõvide templist". tõse järgi pidas Napata valitseja saa­ Egiptuses oli Meroe suhtes veel teisigi dikuile järgmise kõne: „Pärsia kuningas tagajärgi. Egiptuse mõju hakkas järjest saatis teid minu juurde kinkidega nõrgenema ning Meroes kujunes nüüd mitte sellepärast, et ta peaks endale välja omapärane ja iseseisev kultuur. tähtsaks liitu minuga; te valetate, sest Sealsed elanikud loobusid egiptuse hie­ tulite minu valdustesse salakuulajatena roglüüfidest jo võtsid tarvitusele uue ning teid süa saatnud inimene õn au­ tähestiku, mis koosnes kahekümne kol­ tu. Kui ta oleks olnud aus, poleks ta mest tähest. Üksikud sõnad ja vokaalid püüdnud omandada teist maad peale eraldati kindlate intervallidega. enda oma ega oleks tahtnud orjastada Meroe riiki tundsid nii kreeklased kui rahvast, kes pole talle teinud mingit kä roomlased, kuid nende teadmised kurja." olid äärmiselt ähmased. Nii jötsidki nad Kambüsest see ei heidutanud. Nuubia järeltulevatele põlvedele kunagisest vallutamiseks saatis ta Napata vastu v&imsast riigist kõige napimaid teateid, oma sõjaväe, mille aga peaaegu viima­ mõnigi kord küllastatud fantastiliste väl­ se meheni hävitasid liivatormid, nälg ja jamõeldistega. veepuudus. Meroe linna territooriumi nimetasid Ilmselt Kambüsese sõjaretkega seo­ antiikautorid „saareks, millel õn kilbi ses viidi Nuubia pealinn üle kaugemale kuju"; kaartidel kujutati seda ümmar­ lõunasse. Uueks pealinnaks sai 6. sa­ guse saarena, mida igast küljest ümb­ jandi lõpul e.m.a. Meroe, mille järgi ritsesid Niiluse harud. Olemasolevail kogu riiki hakati kutsuma Meroe ku­ andmeil külastas mitu Meroe saatkon­ ningriigiks. Napata jäi teatud religioos­ da kä Roomat. Keiser Nero seätis 1. sa­ seks keskuseks. Pärslaste ülemvõimul jandil Nuubiasse rühma ohvitSöre, kes pidid valmistama tema leegionidele gusel praeguse Sudaani pealinnast teed Aafrika sisemusse ja kes jõudsid Khartumist, mida edelast piirab Sinine Meroest lõuna poole. Kuulus rooma Niilus, kirdest aga Atbara jogi, asus geograaf ja loodusteadlane Plinius Va­ kunagi tõepoolest Nuubia pealinn, nem teatab, et Nuubiat valitsesid sala­ ümbruse praegu kõrbelised alad olid pärased kuningannad, kes kandsid pä­ aga (leidude järgi otsustades) kunagi ritavat nime Kandaka. Meroe linnas viljakandvad ja tihedasti asustatud. asus Egiptuse päikesejumalale Amonile pühendatud tempel. Oma väikestest „LÕVIDE TEMPUS" mõõtmetest hoolimata võis linn välja Eriti rikastas arheoloogide teadmisi panna 250 OOG sõdurit ja andis peavarju lõvipeaga jumalale Apedemakile pü­ 4000 kunstnikule. Lõpuks märgib Plinius, hendatud templi väljakaevamine. Ehi­ et Nuubiat asustasid ninata ja suuta või tis purunes minevikus mingi ootamatu siis ühesilmalised inimesed. katastroofi tõttu, kuid õnneks varisesid seinad selliselt, et nendel olevad rel­ UURIMISTE ALGUS jeefid suruti vastu liiva ja säilisid kah- justamatult läbi aastasadade. Loomuli­ 1822. aastal avastas prantsuse tead­ kult nõudis mitmetonniste kivirahnude lane Calliaud kohas, kus kirjelduste sobitamine templi rekonstrueerimisel järgi pidi asuma Meroe, suure linna teadlastelt suurt vaeva. Kuid see tasus liiva mattunud varemed. Paarikümne end. aasta jooksul ei võtnud siiski keegi vae­ Tempel kujutas endast massiivsetest vaks neid lähemalt tundma õppida. Esi­ kiviplokkidest püstitatud nelinurkset ehi­ mesena otsustas seda teha Berliini üli­ tist, peaaegu üleni kaetud reljeefide ja kooli egüptoloogia professor Richard raidkujudega. Kuni 15 meetri pikkuste Lepsi us. reljeefide hulgas äratas erilist tähele­ Pärast kolm aastat kestnud rännakut panu üks, mis kujutab ohverdamist — piki Niiluse ärgu jõudis / uurija 1844. a. kuningas toob oma jumalale rikkalikke oma karavaniga muistse linna vareme­ ande. Jumala nime teadlased tundsid. tele. Purunenud templitest püsima jää­ See oli Meroe lõvipäine jumal Apede- nud tohutute kivisammaste vahel leba­ mak. Kuid kuningas? Pärast reljeefi pu­ sid liival värviliste savinõude killud ja hastamist liivast hakkasid arheoloogid purunenud kujude tükid. Ekspeditsiooni lähemalt uurima hieroglüüfe. Seni olid liikmed õppisid tundma maapinnal le­ teadlased leidnud ainult meroiidi kirju, bavaid esemeid, mõõtsid neid, tegid joo­ mida võidi lugeda, kuid millest ei saa­ niseid ja kopeerisid raidkirju. Lepsiuse dud aru1. Kõnealusel reljeefil olevad kogenud arheoloogisilm nägi muistset hieroglüüfid osutusid aga loetavaks. kultuuri, milles oli märgata egiptuse mõ­ Kõigepealt pöörduti jumala poole: „Oo ju, kuid egiptlased ei saanud olla selle Apedemak." Edasi järgnes kuninga tii­ kultuuri loojad. Missugune rahvas püs­ tel jo nimi Arakakaman. titas templid ja millal? Lepsius vastust See avastus aitas templit dateerida ei leidnud. Varemetes võis näha siin jo umbes 300. aastasse e.m.a. Nähtavasti seäl raidkirju, kuid kummalisi tundma­ algas sel ajal kä Meroe kunsti vabane­ tuid märke polnud esialgu võimalik lu­ mine Egiptuse mõju alt. geda. Peale seinare!jeefide leiti hiiglaslikke Möödus sada aastat. Varemeteväljad lõvikujusid. Kunstiliselt teostuselt ei jää­ seisid endist viisi. nud reljeefid ja kujud maha Egiptuse Berliini ülikoolis ei unustatud siiski või Assüüria-Babüloonia omadest. Järe­ täielikult Lepsiuse teateid. Käesoleva likult oli Pliniuse! alust kõnelda suurest sajandi 50-ndate aastate alguses saa­ hulgast Meroes elanud kunstnikest. bus varemetele Saksa Demokraatliku Templi sisemusest saadi palju lehtkulda. Vabariigi arheoloogide ekspeditsioon Nähtavasti olid templi katus ja sambad eesotsas professor F. Hintzega. Alles sa­ kullatud. jand pärast Lepsiuse ekspeditsiooni selgus, et kolmnurkne varemeteväli Nii­ 1 Meroe tähestik dešifreeriti 1910. a., kuid luse paremal kaldal, 150 kilomeetri kau­ keelt ennast ei tuntud. Tõenäoliselt hävitas ehitise maavärin. MUUDEST EHITISTEST Meroe olemasolu ajal oli neid Sudaa­ nis 100. ja 21. aastal e.m.a., seejärel Peale nimetatu õn Saksa DV arheo­ aga 221. aastal m.a.j. üks neist nähta­ loogid uurinud mõnda templit ja muid vasti lõpetas templi olemasolu. ehitisi, nende seas suurt ümmargust tsis­ terni vihmavee kogumiseks. Veerand kilo­ „Lõvide templi" uurimine aitas täpse­ meetri pikkuse läbimõõduga jo kuni malt lahendada kä küsimust, miks Nuu­ kümne meetri sügavune kividega voo­ bia pealinn toodi Napatast üle Meroes- derdatud jo müüriga piiratud mahuti se. Endises pealinnas Napatas etenda­ võis veega varustada vähemalt 30 000 sid suurt osa egiptuse päikesejumala inimest. Mahuti. ümbruses avastati ter­ Amoni preestrid. Pealinna ümberpaigu­ ve veevärk kanalite jo kividest ehitatud tamine oli seotud võitlusega nende vas­ maa-aluste torude näol. Veevõtmiseks tu. Võitluse lipuks sai rahvusliku jumala mahutist kasutati erilist tõsteseadist. Apedemaki kultus, mille õitsenguga Võimalik, et seda veevarustussüsteemi seostus kä Meroe õitseng. Koik teised, kasutati kä põldude tehisniisutamiseks. nii kohalikud kui kä Egiptuse jumalused, Muide, kolm samasugust veereservuaari jäid lõvipäisest Apedemakist madala­ leiti linna varemetest mõnevõrra kauge­ male. malt.

Meroe valitseja portree reljeefil „Lõvide templi" seinal. Ekspeditsioon sattus veel kivimurrule, vad siis, kui suudetakse lahti kaevata kust hangiti kive templite jo paleede suurem osa Meroed. ehitamiseks. Seäl lebasid peaaegu lõpu­ Uurijatel seisab ees veel palju tööd. ni viimistletud sambad samasuguste kivi­ Linn eksisteeris ligikaudu tuhande aasta raiduri märkidega, nagu neid leidus jooksul. Arheoloogidel õnnestus juba linnas valmisehitatud hoonete sammas­ eristada rida perioode, nagu „liivakivist tel. Arvukate savinõukiidude kõrval tuli ja põletatud punastest tellistest ehitiste liivast päevavalgele hiina marmori tük­ periood", „õitsengu periood" jne. Suurt ke. Meroe elanikud tundsid oma pott- tööd nõuab aga nn. Suure Ehitise sepist, samal ajal ulatusid nende kau- uurimine (kujutab endast koridoride, tu­ basidemed Hiinani. bade, saalide ja juurdeehitiste süstee­ „Lõvide templist" saadud leidude hul­ mi). Tuleb välja selgitada linna ulatus gas kutsus eriti suure vaimustuse esile õitsengu perioodil. Laialdane varemete väike rauast signaalsarv, mis lebas kõr­ piirkond, hiiglaslik veevarustussüsteem vuti värviliste klaashelmeste ja pronksist ja muud inimtegevuse jäljed tunnista­ kujukestega. Isegi Egiptuses ei tuntud vad, et Meroe oli oma aja silmapaistev tol ajal kuigi suurel määral rauda. Tar­ linn. Arvutati välja, et territooriumil Si­ vitati peaasjalikult pronksi. Meroes see­ nise Niiluse ja Atbara vahel elas vähe­ vastu oli raud küllaltki tuntud. Sellega malt 120 000 inimest. Koik see lükkab seoses meenutame kõigepealt ühe ing­ ümber mõnede ameerika teadlaste ar­ lise teadlase proovikaevamisi Meroes vamuse, kes mõnda aego tagasi külas­ käesoleva sajandi alguses. Öhe templi tasid Meroe kuninglikke hauakambreid kõrval sattus uurija räbukuhelikule, mis ja teatasid, et sealsed ehitised „olid oli ilmselt tekkinud raua taandamisel püstitatud ainult jumalate auks, kuid maagist. Teadlane ei osutanud aga sel­ neis ei elatud kunagi". lele mingit tähelepanu, vaid käskis töö­ listel räbu ära koristada. Huvitasid ju Kes asutas Meroe riigi? Milline rah­ teda jumalate kujud jo meroiitide vaim­ vas seäl elas? Seni pole keegi neile kü­ ne maailm, mitte aga nende materiaal­ ne kultuur. Tegelikult oli sellest sammust simustele vastähud. Siiski saadi kind­ suur kahju, sest kooš räbu eemaldami­ laks teha, et Etioopia, Egiptuse, Hiina ja Roomaga sidemeis olnud Sise-Aafrika sega hävis suurem osa vanimast raua- riigi ajalugu õn täis vastuolusid. Teme sulatusdhjust. F. Hintze juhatusel uurisid saksa ar­ õitseng kuulub aego 4. sajandist e.m.a. heoloogid jälle nimetatud paika ja tu­ kuni 2. sajandini m.a.j. Ei teata, millal lemusrikkalt. Neil õnnestus uuesti avas- lõppes riigi olemasolu. Võib oletada, et täcfü muistne rauataandamisseadis. Eri­ to langes kallaletungi ohvriks. Etioo­ teadlaste! õn võimalik taastada ahju piast leitud raidkirjas kõneldakse, et ehitus ja selles kasutatud õhu juurde­ 350. aastal korraldas Aksumi kuningas voolu süsteem. Hiljem saab aga võrd­ sõjaretke Kusi maale, hävitades oma luse teel kindlaks teha, kes kellelt raua- teel kividest jo õlgedest linnad. Võima­ sulatamisoskuse ja tehnilised meetodid lik, et need olidki Meroe asulad. Meroe ajaloo edasine selgitamine üle võttis. Tuntud teadlane Dubois kir­ õuab üha uusi kaevamisi. Mida roh- jutas: »Võime veendunult kinnitada, et neil aegadel, kui meie esivanemad tar­ em muistseid ehitiši toqb kuuma Aaf- vitasid veel kivi- või paremal juhul Hka päikese all kollasest liivast välja ar­ pronkstõörlistu, šulätasid aafriklased ju­ heoloogi läbides, seda^ selgemini joo­ nistub meie silmade ette rikka jo toret­ ba rauda. Võimalik, et nende rass tegi seva Nuubia pealinna ajalugu. Jo veel teištest tähtsama panuse metallurgia arengusse." rohkemgi! Kunagi tavatsfesid inglise ko­ Ajaloolbsed nimetasid Meroed kunagi lonisaatorid öelda: kes valitseb Sudaa­ ni, see valitseb Aafrikat. Rakendame se­ „Aafrika Birminghamiks". Tõepoolest, da ütlust tänapäeva ajaloolaste suhtes: räbukuhelikke kohtab seäl tihti. Pole kes teab Sudaani ajalugü, See mõistab võimatu, et metsadki kodusid just sula­ kogu Aafrika ajalugü. tusahjude tõttu. Kuid need jo teised materiaalse kultuuri saladused selgu­ JURI SELIRAND SO „MONA LISA' EI OLEGI MONA LISA?

Et kunstiteosel võib olla kirev saatus, ukse, mis riivas pildi alumist serva, Na­ sellest jutustab meile maal, mille ümber poleoni husaarid kasutasid maailma­ kõmulained õn korduvalt kõrgele löö­ kuulsa maaliga refektooriumi tallina. nud. Pildilt vaatab vastu mitte enam Kuigi Leonardo, erinevalt teistest re­ esimeses nooruses naine. Tähelepanu nessansi suurvaimudest, elas karsket köidab tumedate, vabalt langevate juus­ elu, milles puudusid - nagu kurdab ta tega piiratud nägu, millel mängleb vae­ uusimaid biograafe - „armukesed, võ­ vu märgatav muie. Seda „Mona Lisa" lausaldajad, anekdoodid ja seiklused", kuulsat naeruvinet õn tagajärjetult püü­ aga võib-olla just selle tõttu, suutis ta tud lahti mõtestada, sellest õn traktaate tabada meelaste nähtuste olemust ning kirjutatud, selle mõjul õn monomaanid anda maailmale erootilise „Leda" ja pea kaotanud . . . salapärase naeratusega „Mona Liso". Itaalia kõrgrenessansi geeniuste hul­ Kuni viimase ajani võeti puhta kul­ gas, kellest too õnnistatud maa rikas lana da Vinci varasema eluloovisan- oli, kuulus eri koht Leonardo da Vincile daja, Arezzost pärineva kunstniku Gior­ tema huvialade erakordse amplituudi gio Vasari sõnu, kes kirjutas: „Leonar­ tõttu. Kujutava kunsti, luule ja muusika do hakkas maalima Francesco del Gio- kõrgusi vallutas ta söma kergusega kui condole tema naise mona Liso port­ arhitektuuri, mehaanika, lennunduse, reed . . . Kuna mona Liso oli väga ilus, hüdraulika, optika, anatoomia ja pal­ kasutas kunstnik järgmist võtet: ta kut­ jude teiste distsipliinide saladusi. Ent sus maalimisajaks kohale lüüramängi- kaasaega ei saanud karistamatult trot­ jaid ja lauljaid, ei puudunud kä vei­ sida kä kõige mitmekülgsemate vaimu­ derdajad, kes kõik mona Lisat lõbusta­ annetega inimene — ta uurimused jäid sid, et peletada kurvameelsust, mida paratamatult fragmentaarseteks, ja kui maalitud piltidele annab kunst. . ." Leonardo! oleks järglaspõlvedele pak­ Kuna del Giocondo oli Firenze pat­ kuda vaid teadusalaseid etüüde, poleks riits, järeldati, et Leonardo maalis pildi da Vinci tema ise. Surematuse tõi talle selles linnas elades, seega 1503. aasta just see osa tema loomingust, mis ilu­ paiku. tulestike ja kanalite kõrva! kippus vaes­ Kunstiajaloolane A. Venturi peab lapse ossa jääma — kunstiteosed. kogu seda juttu „Arezzo elulookirjutaja Suurem osa da Vinci kunstiloomin­ ja novellisti fantaasiaks". Kui Louvre'! gust õn kas lõpetamata või rahutute ae­ maal tõepoolest kujutaks Francesco gade rüpes hävinud Osa süüd lasub abikaasat, oleks lahendamatuks mõis­ autoril, kes katsetas ajaproovi läbi te­ tatuseks, miks jäi maal kunstniku kätte, gemata värvidega. Leonardo tähtsamat kes selle Prantsusmaale kaasa võttis ja teost hiidfreskot „Püha õhtusöömaaeg" 400 kuldskuudo eest Prantsuse kuninga­ (910X420 cm) Santa Maria delle Gra- le Francois I - le müüs. Omalt poolt pa­ zie kloostri söögisaalis Milaanos tabas kub Venturi maali modellina välja hert­ üks saatuselöök teise järel: juba enne soginna Constanza d'Avoloset, Frederigo valmimist (valmis pole ta üldsegi saa­ del Balzo leske, keda Eneo Irpino ülis­ nud) hakkas värv pudenema, kunstniku tab ühes väikeses poeemis, kus ta kä eluajal rikkus maali tulvavesi, poolteist Leonardo pilti mainib. Constanza oli sajandit hiljem raiusid mungad seina Giuliano de Medici metress. Pärast abi- Leonardo da Vinci. „Mona Liso".

ellamist Savoia printsessiga tagastas tati vanades kataloogides »Kurtisaani Medici maali Leonardole. portreeks". Vasari postulaadiga ei nõustu kä suu­ Nüüd õn nõukogude kunstiteadlane re itaallase nõukogude biograaf V. Zu­ professor M. Gukovski välja tulnud hoo­ bov, kes maali loomise aja samuti mõ­ pis sensatsioonilise avastusega. Aasta­ nevõrra hilisemasse ajajärku (1514. või tepikkuse uurimise tulemusena jõudis to 1515. aastasse) nihutab, mil vanameis­ otsusele, et ...... Ermitaažis asuva ,,Co- ter Medicite soosikuna elas Roomas. lombina" lõi Leonardo da Vinci Firen­ Nende oletuste kasuks räägib muuseas zes 1509. ja 1507. aasta vahel, kuid asjaolu, et kõne all olevat maali nime­ jättis arvatavasti pooleli ja maali lõpe- tas Melzi pärast 1517. aastat. Püt ku­ seid da Vinci viimistletud teoseid. Va­ jutab rikka Firenze daami mana Liso sari nimetab mona Lisat väga ilusaks Gioconda portreed, kuna samanimeline - pildil kujutatud naine õn kõike muud Leonardo teos Louvre'is õn aastat küm­ kui ilus. Arezzo biograaf tähendab: me noorem ja kujutab kedagi teist nais­ ...... maalil hõljub nii armas naeratus, olevust." et selle õn kujutanud pigem taevased Jälgime kõigepealt ebakohti Vasari kui inimkäed." Kuid „Mona Lisa" õn kirjelduses. „Leonardo töötas maali kal­ just selle tõttu kuulus, et to näol mäng­ lal neli aastat ja jättis pooleli." — „Mo­ leb vaid naeruvine, muie. Vasari kinni­ na Liso", vastupidi, õn just üks vähe­ tab: „„Mona Lisa" kulmud õn kujutatud nii, nagu karvad inimihu! harilikult kas­ nagu seda eksponaatidega sageli juh­ vavad: kus tihedamalt, kus hõredamalt." tus. Melu läks lahti alles siis, kui ühest Louvre'i maalil kulmud peaaegu puu­ kõrvalisest trepikojast „Mono Lisa" tühi duvad, seda nõudis 16. sajandi mood. raam leiti. Leonardo da Vinci maal õn Edasi: maali „silmis helgib niisugune varastatud! Uudis pani kogu maailma läige jo niiskus, mida tavaliselt võib jahmatama. Otsekohe astus tegevusse elava! inimesel näha", „nina oma kau­ politsei, otsingusse lülitus kä vastuluure, nite roosakate jo õrnade avadega näib jälgi hakkas ajama prantsuse Sherlock elavana" jo lõpuks „veidi avanenud Holmes Louis Bartillon. Ainuke, mis tal suu ..." — miski ei sobi „Mona Liso" õnnestus avastada, oli varga parema portreega, küll aga läheb kokku ,,Co- pöidla jäljend pildiklaasil. See aga iombinagc”. tõendas, et tegemist ei ole professio­ Uurijad õn välja otsinud ühe vana naaliga, kuna tema kohta andmed po­ 1768. aastal Pariisis trükitud oksjonika- litsei kartoteegis puudusid. taloogi, kus loeme: „. .. Joconde'i .. . Suure levikuga pildiajakiri „L'lllustra- põlvedel jo vasakus käes õn jasmiin, teises õieoks, mis õn tõstetud näo juur­ tion" pani välja 10 000-frangise preemia sellele, kes aitab varga jälile, ja lubas de. Rohkete kroogetega ja kuldtikandi- 50 000 maali tagasitoojale. Hiljem mää­ ga särk, mis nähtavale jätab osa rin­ rati veel 5000-frangine lisapreemia, kui nast, ning korraldamata voltides sinine seda tehakse enne 1. septembrit. Kä riidetükk vasakul õlal jo põlvedel moo­ vargale garanteeriti saladus. Kuid kõik dustavad kogu ta riietuse . . ." See aga oli asjata. Maal välja ei ilmunud ja ot­ õn juba täiesti „Colombina". singutest hoolimata seda ei leitud. üldse tuntakse kolme sellenimelist maali ja mitut enam-vähem õnnestunud Sündmusest möödus üle kahe aasta, koopiat. Ermitaaži „Colombina" auto­ ühel päeval detsembri algul 1913 sai riks peeti seni Francesco Melzit, Leo­ tuntud rahvusvaheline kunstiantikvaar nardo lemmikõpilast, kes saatis vana­ Firenzes, Geri, kirja kelleltki tundmatult, meistrit Prantsusmaal selle viimaseil elu­ kes teatas, et õn varastanud da Vinci aastail ning kellele kunstnik pärandas maali jo tahab selle, tema arvates Na­ oma maise vara. poleoni ajal Itaaliast röövitud kunsti- aarde nüüd kodumaale tagasi anda Louvre’i „Mona Lisa" edasisest saa­ ja palub Geri kaasabi. Kiri kondis Vin­ tusest teame, et ta esimene valdaja, cenzo Leonardi allkirja jo aadressiks Prantsuse kuningas, laskis maali - kum­ oli Pariis nõudmiseni. Kunstikaupmees maline kül!! — oma vannitoa seinale ri­ pidas kirja hullumeelse või naljahamba putada. Ligi kolmeks sajandiks jäi maal vembuks, kuid arutanud küsimust oma Fontainebleau lossi. Sealt tõi Napoleon sõbra, Galleria degli Uffizi direktori to Pariisi ja seadis oma magamistoas professor Poggiga, otsustas kummalise Tuileries' lossis üles. Nähtavasti matkis kirja autoriga kontakti astuda. Sõprade keiser vanade kreeklaste eugeenilisi suureks hämmelduseks määras tundmatu pruuke, kes iludusjumalanna kujusid kohtamise Milaanos, ühel päeval ilmus oma asemejalutsisse paigutasid. 1804. Geri antikvariaati keegi kõhnavõitu, tu­ aastal sai maal uue peavarju muuseu­ gevate mustade vurrudega mehike, esit­ miks muudetud kuningalossis Louvre’is les end Leonardina ja teatas, et to õn ja hakkas seäl külalisi salapärase nae­ kä maali Firenzesse kaasa toonud, näh­ ratusega vastu võtma. tavasti ei läbenud ta tähtaega ära oo­ „Mona Lisa" oleskelu Louvre’is aga data. Hinnas — pool miljonit franki! — katkestasid maalide röövimise rahutud lepiti kokku ning järgmisel päeval viis ajad jo talle sai osaks sensatsioon need ta kunstikaupmehe ja eksperdina kaasa avada. 22. augusti hommikul 1911 mär­ võetud Poggi ühte teisejärgulisse võõ- kasid muuseumi töötajad küll „Giocon- rastemajja. Vaeselt sisustatud ärklitoas da" asemel seinal tühja kohta, aga et tõmbas Leonardi voodi alt välja mahu­ eelmisel päeval oli sanitaarpäev, arvati ka puukasti, mille kahekordse põhja va­ maali olevat pildistamise! fotoateljees, helt tuli päevavalgele hoolikalt paberis­ se ja punasesse sametisse mähitud laeva hukuvõimal us, kliimamuutuse ja „Mona Lisa". Maali ehtsus ei äratanud laevavibratsiooni mõju daami värvidele niisugustes asjatundjates nagu kunsti- ning veel palju muud. Kuid ta lahkus antikvaar Geri ja muuseumidirektor siiski, kui ameeriklased olid lubanud Poggi vähimatki kahtlust, kuid kõige kõik võimalikud ohud välistada. Maal ükskõiksema ilmega, mida silmapilk või­ eraldati raamist, pakiti nailonpatjade maldas, teatas Poggi, et lõplikuks eks­ vahele ja paigutati hermeetiliselt sule­ pertiisiks tuleb maal muuseumi toime­ tud alumiinium konteinerisse, milles va­ tada. Leonardi mitte et nõustus, vaid litsesid Louvre’i tingimused: + 17°C ja viis kä ise maali kohale. Tasu järele pa­ 48% õhuniiskust. luti järgmisel päeval tulla, ent siis ootas Pimedal detsembriööl sõitis muuseumi- vaest varast raha asemel juba politsei õuest välja furgoon, mida saatis polit­ ja vangla. seinike eskort mootorratastel. Hommi­ Juurdlusel selgus, et varas oli 32-aas- kuks jõuti Le Havre'isse. Konteinerile tane, rahvuselt itaallane, elukutselt maa­ reserveeritud luksuskajutis reisilaeval ler või, nagu ta ise rõhutas, dekoratsi- „France" alustas „Mona Lisa" 14. det­ oonimaaler, õige nimega Vincenzo Pe- sembril 1962. aastal teekonda seits­ rugio. Parema töö otsinguil oli Perugio me relvastatud kavaleri saatel, kes daa­ jõudnud Pariisi, kus elas itaallaste lin­ mi hetkekski omapead ei jätnud, ükski naosas. Ettekavatsetud ja hästi läbi­ reisija laeval ei olnud õnnetuse vastu nii mõeldud varguse sooritas ta 21. augus­ hästi kaitstud kui tema. Laevahuku pu­ til, mil Louvre oli sanitaarpäeva puhul hul oleks ta vee peale jäänud ja helki­ külalistele suletud. Hommikul ilmus la va suitsujoaga oma asukohast teatanud. töökitlis kohale ja pääses koos töölis­ Ettevaatust võib mõista: mõne tunniga tega sisse. Ajal, mil korraldusi jagati, teeks sündivus inimkaotused tasa, kuid ruttas ta läbi inimtühjade saalide „Mo­ uut „Mona Lisat” enam ei saaks . . . na Lisa" juurde, võttis raske maali sei­ nalt maha, toimetas trepikotta, seejuu­ Õnneks ei juhtunud midagi ja 19 res kedagi kohtamata, vabastas raa­ detsembril jõudis laev New Yorki. Siin mist, mässis laudtahvli, millele püt oli valmistas kapriisne daam teda tervitama maalitud, kitlisse ja pääses õnnelikult tulnud kaamerameestele, ajakirjanikele väravast välja. jo uudishimulikele pettumuse: ta näitas neile vaid hõbejat kesta, mis ettevaat­ Kohus mõistis minimaalse karistuse — likult ja suurima valve all furgoonautos­ 1 aasta ja 15 päeva, mille kassatsiooni- se laaditi ning tugeva konvoi saatel kohus seitsmeks kuuks ümber muutis ja Washingtoni poole teele läkitati. kuna kä eeluurimise aeg arvesse võeti, vabanes Perugio otsekohe. Mis kasu „Gioconda" pandi vaatamiseks välja vaene mees vargusest sai? Kui Artemise Rahvusgaleriis, kus külastajad sellest templi süütaja pälvis igavese kuulsuse, kolme meetri kauguselt peatuseta möö­ siis tänapäeva Herostratos jäi sellestki da defileerisid. Maali mõlemal pool ilma. seisid valves mereväekadetid täägista- tud püssidega, üks televisioonikaamera Teise maailmasõja algul evakueeriti oli suunatud maalile, teine publikule. koos teiste rahvuslike aaretega kä daam Eri ruumis kontrollekraanide ees istusid Louvre'ist, et ta ei pruugiks taluda rau­ detektiivid, valmis vähimagi kahtluse tatud saabaste marssimist Pariisi täna­ puhul nupule surumisega väljapääsud vail. Pärast sõda ilmus ta endisse kohta sulgema, üle poolteise miljoni inimese tagasi. tegi „Mona Lisa" Uues Maailmas oma Tõeliseks võidukäiguks kujunes „Gio- naeratusega õnnelikuks. conda" väisang Ameerikasse. Lõpliku Nüüd õn ta Louvre’is tagasi ja ootab otsuse langetamine nõudis kabineti eri­ oma nime muutmise otsust, mille peab istungit. Kui teated sellest ajakirjandus­ langetama maailma kunstiteadlaste se pääsesid, tõusis metsik torm loosungi kvoorum. all „Joconde ei tohi Louvre'ist lahkuda I" Lahingusse paisati kõik: gangsterite oht, EUGEN ROOMET Stardi aeg Lennu kes­ Lennu lõpp Kalle Maa ekv. Pöörlemis- Kosmoseoparaat Riik (maailma- tus, ööp. (maailmaaeg) tasapinna periood, min Perigee, km Apogee, km aeg) 1 2 3 « 5 6 7 8 9 1965 EGRS 3 (Secor 3) USA 9.03. 1000 a. - 70,08 103,51 909 938 Oscar 3 USA 9. 03. 1000 o. — 70,12 103,50 902 946 Surcal USA 9. 03. 1000 a. - 70,06 103,50 901 945 Dodecahedron USA 9. 03. 1000 a. - 70,08 103,51 910 939 Kapsel USA 11.03. 94,72 14. 06. 1965 89,97 95,19 211 890 EGRS 2 (Secor 2) USA 11.03. 3,5 a. ? 89,98 97,85 296 1014 Salajane USA 11. 03. 870 29. 07. 1967 89,99 97,97 289 1035 Kosmos 60 NSVL 12.03. 5 17. 03. 1965 64,7 89,1 201 287 Salajane USA 12.03. 4,98 17. 03. 1965 107,69 88,51 155 247 Kosmos 61 NSVL 15. 03. 1036 15.01. 1968 56 106 273 1837 Kosmos 62 NSVL 15. 03. 3,5 a. — 56 106 273 1837 Kosmos 63 NSVL 15. 03. 964 4. 11. 1967 56 106 273 1837 Salajane USA 18. 03. 25 a. - 99,12 j 97,68 525 764 Voshod 2 NSVL 18.03. 1,09 19. 03.1965 64,79 90,944 173,5 497,7 Ranger 9 USA 21.03. 2,69 24. 03. 1965 Laskumine Kuule Gemini 3 USA 23. 03. 0,2 23. 03.1965 33 88,37 160 240 Kosmos 64 NSVL 25. 03. 8 2. 04. 1965 65 89,2 206 271 Salajane USA 25. 03. 10,1 5. 04. 1965 96,08 89,06 186 265 SNAP 10A USA 3. 04. 5000 a. 89,97 111,58 1282 1313 EGRS 4 (Secor 4) USA 3. 04. 5000 a. — 90,03 111,58 1282 1313 Early Bird USA 6. 04. >106a. — 0,14 1436,4 34995 36564 Kosmos 65 NSVL 17. 04. 8 25. 04.1965 65 89,8 210 342 Molnija 1 NSVL 23. 04. 14 a. - 65 720 548 39957 Salajane USA 28. 04. 5,14 2. 05.1965 95,60 88,95 180 259 Kapsel USA 28. 04. 7 a. — 95,26 95,16 490 559

6 1 2 j 3 4 7 8 9

Explorer 27 USA 29. 04. 3000 a. — 41,19 107,78 941 1317 Salajane USA 29. 04. 26,5 26. 05. 1965 85,04 91,05 178 473 Kapsel USA 29. 04. 39,43 8. 06. 1965 84,85 98,12 197 1141 Transtage 4 USA 6.05. 50 000 a. - 32,06 156,93 2782 3746 LES 2 USA 6.05. 10ho. - 31,36 315,16 2828 15102 Surcal USA 6.05. 30 000 a. - 32,11 145,42 2704 2869 Kosmos 66 NSVL 7. 05. 8 15. 05. 1965 65 89,3 197 291 f Luna 5 NSVL 9. 05. ~3,5 12. 05. 1965 Lasku mine Kuule Raske tehis- 1 kaaslane NSVL 9. 05. 1 10. 05. 1965 64,78 88,25 151 217 1 Salajane USA 18. 05. 28,24 15. 06. 1965 75,01 89,71 198 331 1 Salajane USA 20. 05. 30 a. - 98,69 100,06 567 953 1 Pegasus 2 USA 25. 05. 20 a. - 31,73 96,99 502 740 1 Apollo 4 USA 25. 05. 20 a. - 31,74 97,04 512 736 Kosmos 67 NSVL 25. 05. 8 2. 06, 1965 51,8 89,9 207 350 I Salajane USA 27. 05. 4 1. 06. 1965 95,78 88,67 149 267 Explorer 28 USA 29. 05. 3 a. Luna 6 NSVL 8. 06. Heliotsentrüine orbiit Raske tehis- kaaslane NSVL 8. 06. 4 12. 06. 1965 64,76 88,65 167 246 Salajane USA 9. 06. 12,58 22. 06. 1965 75,07 89,84 176 362 Kosmos 68 NSVL 15. 06. 3 23. 06. 1965 65 89,77 205 334 Transtage 4 USA 18. 06. 3,30 21.06.1965 32,13 87,75 163 176 Salajane USA 24. 06. 100л a. - 90,00 106,92 1024 1144 Salajane USA 24. 06. 1000 a. - 90,00 106,94 1025 1144 Kosmos 69 NSVL 25. 06. 8 3. 07. 1965 65 89,7 211 332 Kapsel USA 25. 06. 7 a. - 107,65 94,68 496 510 Salajane USA 25. 06. 4,9 30. 06. 1965 107,64 1 88,78 151 283 Tiros 10 USA 2. 07. 80 a. — 98,65 100,76 751 837 Kosmos 70 NSVL 2. 07. 534 18. 12. 1966 48,8 98,43 229 1154 Kosmos 71 NSVL 16. 07. 10 a. - 56,1 95,5 550 550 Kosmos 72 NSVL 16. 07. 25 a. — 56,1 95,5 550 550 Kosmos 73 NSVL 16. 07. 20 a. — 56,1 95,5 550 550 Kosmos 74 NSVL 16. 07. 25 a. 56,1 95,5 550 550 FARLEY MOWAT

Aeg läks, orus venis lõputu põdravool, jo mo olin kaotanud juba lootuse näha haaravat vaatemängu; tuli ilmselt rahulduda stseenikesege hundi ja põdralehma osavõtul. Arvasin, et hundid õn söönud ja naudivad pärastlõunapuhkust Kuid ma eksisin, sest George'il tekkis mingi plaan. Ta läks kolmas kord Angelina juurde, kes kolitas laisalt, jo seekord ei jäänud ta vastuseta. Tõsi küll, mül polnud aimugi, mida ta Angelinale ütles, kuid ilmselt midagi asjalikku, sest see tõusis püsti, raputas ennast jo järgnes talle kuulekalt. Sei ajal läks George Alberti jo Tundmatu juurde ning nuhutas neid, pärast seda tõusid kä need, olles ilmselt teme ettepanekuga päri. Igaks ettevõtmiseks valmis hundikutsikad ühinesid vaimustatult täiskasvanutega. Seistes ringis, tõstis hundi­ kari koonud püsti jo hakkas ulguma, täpselt nii nagu oma kodus enne jahile minekut. Olin üllatunud, et nad tahavad pidada jahti nii vara, päevaajal, aga veel roh­ kem üllatas mind see, et karibuud ei pööranud hundikoorile mingit tähelepanu, üksnes mõned tõstsid pea ja vaatasid ükskõikselt huntide poole, et siis rahuli­ kult söömist jätkata. Mui ei jäänud aego juhtunu üle järele mõelda, kui Angelina, Albert jo Tundmatu juba ära jooksid, jättes kutsikad George’iga valliharjale istuma, üks kutsikatest üritas vanadele järele minna, aga George „põrkas" talle peale jo kutsikas kiirustas oma kohale tagasi. Lõuna poolt puhus nõrk tuuleke ja kolm hunti läksid tihedas tropis sellele vastu. Orus venisid nad ahelikku jo sörkisid kiirustamata rahulikult söövate karibuude vahel. Nagu tavaliselt, ei ärritanud see põhjapõtra üldse, ükski neist ei jooksnud eemale, kui ei tekkinud just otsest kokkupõrkamise ohtu. Hundid omakorda ei pööranud tähelepanu põtradele jo läksid ükskõikselt mööda mitmest karjast, kus oli selle aasta vasikaid. Nad ei puutunud kedagi ja jätkasid sihikindlalt oma teekonda, kuni jõudsid peaaegu kohani, kus mina istusin. Siin Angelina äkki peatus ja istus maha, ülejäänud järgnesid tema eeskujule. Jälle leidis aset nuhutamine ja siis pöördus emahunt valli suunas, kus George ja kutsikad ikka veel vagusi istusid. Kahe hundirühma vahel oli vähemalt kakssada põhjapõtra jo peale selle tuli mäeaheliku idaharu tagant neid ühtelugu juurde. Angelina vaatas nad kõik hooli­ kalt üle ja läks koos oma kaaslastega edasi. Umbes kahe-kolmesaja sammuliste vahedega, nii et ahelik ulatus üle kogu oru, liikusid nad nüüd põhja suunas. Nad ei kiirustanud eriti, aga nende manööver oli juba sihikindel, millest kä kari- buud aru said. Võimalik, et huntide selline paigutus segas neid kasutamast oma tavalist kõrvalepõikamise taktikat. Nii või teisiti, aga kari karja järel suundus nüüd põhja, ja varsti liikus enamik põhjapõtru tuldud teed tagasi. Põhjapõtradele ei meeldinud, et neid kuhugi aetakse, ja mõned karjad üritasid pealetungivast ahelikust läbi murda, aga iga kord jõudsid kaks lähemat hunti tõr- kuvate loomade juurde ja sundisid neid põhja poole minema. Kuid kolm hunti ei suutnud kontrollida liikumist kogu oru ulatuses, peatselt said karibuud aru, et äär­ telt saab läbi murda ja jätkata liikumist lõunasse. Ja ikkagi, kui hundid olid jõud­ nud vallini, kus neid ootas George'i rühm, ajasid nad enese ees vähemalt sada­ kond karibuud. Nüüd muutusid need esimest korda närviliseks, ühtne mass lagunes väikesteks rühmadeks, kes tormasid galopis igasse suunda laiali. Rühm rühma järel põgenes eemale, aga hundid ei üritanudki neid takistada. Hakkasin huntide kavatsusest aru saama. Nad pöörasid peatähelepanu väike­ sele karjale, kus olid tosin põdralehma jo seitse vasikat. Iga selle karja katse pöörduda vasakule või paremale katkestati otsekohe. Põhjapõdrad olid varsti sunnitud loobuma manööverdamisest jo jäid nüüd lootma ainult jalgade väle- dusele. See oleks neil nähtavasti kä õnnestunud, aga kui nad möödusid valli otsas kasvavast pajutihnikust, tungis neile küljelt peale huntide laviin. Kaugelt ei saanud ma kõike hästi näha, aga ikkagi märkasin George’i, kes jälitas kahe vasikaga põdralehma, jõudis neile järele ja pöördus äkki ära. Tema järel tormasid nagu püssist lastud kuulid kaks halli kutsikat. Nad sööstsid lähima vasika kallale, aga see hakkas eest ära põiklema, üks kutsikas libises jo lendas uperkuuti, kargas aga kohe püsti ja jätkas jälitamist. Teised kutsikad takerdusid karja sisse jo ma ei saanudki aru, mis seäl juhtus, kui aga põhjapõdrad täie kiirusega edasi tormasid, nägin, et kutsikad olid neil sabas, ei pidanud aga tempole vastu ja jäid maha. Karjast maha jäänud vasikas pääses samuti jälitamisest. Koik neli kutsikat jooksid kõigest väest edasi, kuigi põtradele poleks nad enem järele jõudnud. Mida siis vanad hundid ootasid? Kui ma neid binokliga vaatasin, nägin George’i. To seisis samas, kus ma teda viimati nägin ja jälgis saba vibutades jahti. Teised heitsid kohe pikali, kuid Angelina jäi jahti jälgima. Kutsikad tulid tagasi alles poole tunni pärast. Nad olid nii väsinud, et jõudsid vaevu vanade juurde, kes nüüd juba rahulikult puhkasid. Kutsikad prantsatasid lõõtsutades nende kõrvale, aga keegi täiskasvanutest ei pööranud neile tähele­ panu. Tänaseks olid koolitunnid läbi.

Septembrist sai oktoober, öösiti külmusid soolagendikud ja järved kattusid jääga. Mina aga veetsin endiselt suurima heameelega enamiku ajast tundras, ela­ des poolhundi kombel. Teoreetiliselt pidin kogu aja pühendama huntide elu ja ta­ vade uurimisele, et aga see oli minu enda, mitte minu värbajate teooria, olin kõrvale hiilinud paljudest lisauurimustest, mis mulle Ottawas ette kirjutati. Nüüd, kus aeg jäi juba napiks, mõistsin, et pean kas või osaliselt midagi kä ülemuste meeleheaks tegema. ühe sellise lisauurimusena nõuti taimestiku analüüsi. See pidanuks koosnema kolmest osast: esiteks — koguda kohalikest taimedest täielik herbaarium; teiseks — uurida taimkatte tihedust ja määrata üksikute liikide protsentuaalne esinemis­ sagedus, ja lõpuks — hinnata kvantitatiivselt taimkatte toiteväärtust karibuu seisu­ kohast. Mui polnud aego kõigi nende asjadega tegelda ja kompromissiks üritasin mää­ rata taimkatte tihedust. Selleks kasutatakse tavaliselt Raunkiaeri ringi, riistapuud, mille mõtles välja saa­ tan ise. Väljanägemiselt õn see süütu asjake, ei midagi muud kui tavaline metall- võru, tegelikult aga õn see kuratlik instrument, mis teeb normaalse inimese hulluks. Riista tuleb kasutada selliselt: avasoos paigal seistes sulgeda silmad, pöörelda vurrina koha peäl ja visata võru nii kaugele, kui suudad. Kogu selle keeruka prot­ seduuriga, mis olevat välja mõeldud selleks, et vise oleks tõepoolest „juhuslik", kadus võru iga kord ära ja mo raiskasin tohutult aego selle otsimiseks. Kui aga rõnga üles leidsin, õiged piinad alles algasid. Pidin üles korjama kõik, isegi kõige pisema taime, mis jäid nõiutud ringi, määrama ja ära lugema liigid, jo lõpuks — lugema üles, kui palju taimi õn igas liigis. Näib, nagu oleks see lihtne. Kaugeltki mitte. Koik tundrataimed õn väikesed, mõnikord isegi mikroskoopilised. Minu esimene katse võruga võttis ära tubli poole päeva, silmanägemine kustus ja ristluud läksid kangeks — kõik see oli võru kohal kükitamise tundide vili. Algul õnnestus mül nendel Raunkiaeri-ekspeditsioonidel Ooteki seltskonda väl­ tida, sest ma lihtsalt polnud suuteline talle nende eesmärki selgitama. Kuid minu piinade kolmandal päeval ilmus to lähimale vallile ja sööstis rõõm­ salt minu poole. Tervitasin teda üpris kuivalt, inimlikku soojust oli minu hinge vähe järele jäänud. Tõustes vaevaliselt püsti, tegin järjekordse viske sellal, kui tema mind huviga jälgis. Võru ei lennanud kuigi kaugele. Olin väsinud jo tujust ära, jõudu mül enam polnud. „Shweeanak! Viletsavõitu," tähendas Ootek põlastavalt. „Kuradile!" läksin ma endast välja. „Vaata, kas sa ise paremini oskad!" Ilmselt sosistas seda ette minu päästeingel. Ootek muigas üleolevalt, jooksis võru juurde, võttis selle kätte, nagu teeb kettaheitja, ja viskas. Võru läks lendu kui üleshirmutatud püü, lennu kõrgpunktis välgatas päikesekiirtes, laskus sujuvalt lähima tundrajärvekese kohale, lõikus ilma sulpsatuseta vette jo kadus. Ootek oli ebaõnnestumisest löödud. To nägu venis pikale, ilmselt ootas ta minu vihapuhongut. Vean kihla, et ta ei saanudki aru, miks ma ta kaenlasse kahmasin ja indiaanlaste tantsu vihtuma kukkusin. Siis läksime osmikusse ja jõime ära vii­ mase pudeli kallihinnalist hundikokteili. Kindel see, et Ootek veendus veel kord, kui imelised õn valge inimese tööd ja tegemised.

Pärast taimestku uurimise lõppu alustasin uut ebameeldivat tegevust: hundi väljaheidete tundmaõppimist. Kuna Ottawas sellele suurt tähtsust omistati, pidin ettenähtud aja pühendama hundi väljaheidete kogumisele jo analüüsile. Ei sao öelda, et ma sellest ülesan­ dest oleksin vaimustunud, aga mööda tundrat uidates hoidsin igaks juhuks hunni­ kutel silma peäl. Pikkade kirurgitangidega toppisin nad väikestesse presentkotti- desse, mille külge riputasin sedeli hunniku kogumise oja ja kohaga. Kotikesi hoid­ sin osmikus oma voodi all. Septembri lõpuks kogunes sinna niivõrd aukartustära­ tav kollektsioon, et kotid hakkasid virnast põrandale varisema ja jäid igal pääl jalgu. Mitmesugustel põhjustel, mille hulgas sugugi viimasel kohal polnud Ooteki ja Mike’! kohalolek, lükkasin materjali analüüsi kogu aeg edasi. Kujutasin ette, mis näo nad teevad, kui saavad teada, millega tegelen. Püüdsin oma harrastust sala­ duses hoida, ja kuigi Mike või Ootek võisid omal käel huvituda kotikeste sisust, olid nad küllalt viisakad (või liiga kartlikud, teades, et ma võin oma vastusega neid liialt rabada) ega pärinud midagi. Kuigi nad mõlemad olid harjunud taluma minu elukutse ebameeldivusi, ei tahtnud mo ikkagi ülemääraselt avameelne olla ja lükkasin uurimusi edasi, kuni nad ühel oktoobrikuu hommikul läksid kahekesi kari- buujahile jo jätsid mind laagri ainuvalitsejaks. Kasutasin võimalust ja asusin eba­ meeldiva töö kallale. Kauaaegsest hoidmisest olid väljaheited muutunud kivikõvaks ja enne uurimist tuli neid vees niisutada. Seepärast viisin kotid kahes tsinkämbris jõe äärde ja vala­ sin neile vett peale. Kuni uurimisobjektid niiskusid, laotasin kõik tarvilikud riistad, märkmikud ja muu varustuse lameda kivi peale, päikese ja tuule kätte valmis. Mulle tundus, et seda tööd õn kõige parem teha värskes õhus. Nüüd tuli gaasitorbik pähe panna. Ma ei tee nalja — minu varustuses oli mitte ainult gaasitorbik, vaid kä pisargaasigranaadid, millega ma pidin hunte urgudest välja ajama, et saada materjali lahkamiseks. Loomulikult ei langenud ma kunagi nii madalale, isegi mitte siis, kui ma veel polnud jõudnud hunte tundma õppida ja nendega sõbruneda. Granaadid uputasin lähimasse järvekesse, kuid gaasitorbiku säilitasin, sest see oli minu nimel arvel. Nüüd läks seda tarvis, sest huntide välja­ heidetes võib olla väga ohtliku parasiidi mune ja kui need juhuslikult sissehinga­ misel inimese organismi satuvad, võivad munadest arenenud tillukesed ussid pea- ajju tungida ja seäl intsüsteeruda, surmates tavaliselt nii inimese kui iseenese. Veendunud, et esimene portsjon väljaheiteid õn küllaldaselt niiskunud, tõmba­ sin torbiku pähe, laotasin materjali valgesse emailkaussi, mille olin onnist kaasa toonud, ning hakkasin tangide jo skalpelliga tegutsema. Luubiga määrasin välja- heidete koostise ja tulemused kirjutasin märkmikku. Töö oli üpris vaevav, aga huvitav. Süvenesin niivõrd, et unustasin peagi kogu ümbritseva tegelikkuse. Kui mo aga paari tunni pärast selga sirutasin ja juhusliku pilgu osmiku poole heitsin, nägin üllatunult, et tosin poolringis seisvat võõrast eskimot jälgib mind seletamatu uudishimu jo ehmatusega. See oli ebamugav silmapilk. Olin seevõrd segaduses, et unustasin täiesti elevandilondi ja punnsilmadega gaasitorbiku ning üritasin tulnukaid tervitada, aga läbi söefiltri ja pika kummitoru kõlas minu hääl tuhmilt ja süngelt nagu tuul kalmistu kohal — ja see oli veel õudsem. Rüüdes teki­ tatud muljet parandada, tirisin torbiku kiiruga peast ja tegin sammu ettepoole, kuid eskimod taandusid sellise korrapärasusega, mis oleks au teinud igale opereti­ trupi tantsurühmale, jo jäid mulle endiselt hirmuga õtsa jõllitama. Püüdes meeleheitlikult oma heasoovlikkust näidata, naeratasin nii laialt, kui sain, kusjuures minu alasti irvet peeti ilmselt saatanlikuks. Külalised astusid veel paar sammukest tagasi, ja mõned neist heitsid kartlikke pilke minu paremas käes säde­ levale skalpellile. Nende põgenemiskavatsus oli enam kui ilmne. Püüdsin päästa mis päästa an­ nab ja, tuletades meelde vajalikke sõnu, põristasin maha midagi tervituskõne tao­ list. Pärast pikka pausi kogus üks neist julgust ja vastas aralt. Seejärel ei vaada­ nud nad mind enam nagu kanapojad lõgismadu. Tõsi küll, elavat vestlust meie vahel ei tekkinudki, aga järgnevast kõrgelennuli­ sest jutust selgus, et need inimesed õn Ooteki suguseltsist, olid kogu suve kaugel idas ja tulid nüüd tagasi kodukanti, kus neile räägiti pentsikust valgest inimesest, kes elavat Mike’! onnis. Nad olid siis otsustanud kohale tulla ja oma silmaga seda imet vaadata, aga siin nähtu ületas kõik eelnevalt kuuldu. Jutu ajal panin tähele, et mõned lapsed jo täiskasvanud heitsid arglikke pilke väljaheidetega täidetud ämbrite ja emailkausi poole, milles kuhjusid põldhiirte luud ja karvatuustid. Iga teise rahvuse juures oleks see olnud vaid tavalise uudis­ himu väljendus, aga ma olin piisavalt kaua eskimote hulgas elanud jo oskasin lugeda nende mõtteid. Nende huvi asjo vastu oli omamoodi peeneks vihjeks, et nad õn pärast pikka teekonda näljased jo ei ütleks ära tassist teest. Mike'! äraolekul olin mina peremehe eest ja kana põhjas õn külalislahkus suu­ rim voorus, kutsusin eskimod osmikusse õhtusöögile. Nad said aru, võtsid mu kutse vastu ja ronisid lähemale vallile, et seäl ajutine laager üles lüüa, jättes mind lõpe­ tama viimase hunniku uurimist.

Analüüsi tulemused olid üpris huvitavad. Umbes 48 protsenti väljaheidete koos­ tisest langes näriliste jäänustele, peamiselt lõikehammastele ja karvatompudele. ülejäänud määramiskõlblik materjal oli karibuude karvad ja luutükid, natuke lin- nusulgi ja minu üllatuseks leidus seäl kä seedemahladest tugevasti kannatada saa­ nud vasknööp, millel oli ikkagi säilinud köie jo ankru kujutis — selliseid nööpe kannavad tavaMselt kaubalaevastiku meremehed. Mui pole aimugi, kuidas nööp sattus sii a, kust ma to leidsin, aga mingil juhul ei saanud see olla asitõendiks, et hunt oli mingi hulkuva madruse pintslisse pistnud к Kaks vaikivat eskimopoissi jälgisid, kuidas ma nõud puhtaks pesin ja veega täit­ sin, et keeta paar gallonit teed. Kui ma ämbritega osmikusse läksin, tormasid poi­ s'd vallile uudisest vanematele teatama, ja ma naersin nende entusiasmi üle. Kuid minu hea tuju ei kestnud kaua. Kui õhtusöök kolme tunni pärast valmis sai (kalapallid polüneesia moodi pluss minu enda leiutatud magushapu kaste), ei ol­ nud külalistest jälgegi. Oli juba pime, ja ma hakkasin muretsema, kas nad äkitselt olid õhtusöögi ajast valesti aru saanud. Lõpuks ei pidanud mo vastu, tõmbasin kuue selga, võtsin taskulambi ja läksin eskimoid otsima. Ma ei leidnud neid. Muide, ma ei kohanud neid enem kunagi. Laagriplats oli tühi ja inimesed kadunud, nagu oleks ääretu tundra nad neelanud. Muutusin mõtlikuks ja olin kä veidi solvunud. Kui Ootek järgmise! päeval tagasi tuli, rääkisin talle loo ära jo nõudsin seletust. Ta esitas hulgaliselt küsimusi ämb­ rite, väljaheidete ja muu kohta, millel polnud minu arvates toimunuga mingit pist­ mist. Jo lõpuks olin esmakordselt meie tutvuse kestel sunnitud temas pettuma. Ootek ütles, et to lihtsalt ei oska praegu seletada, miks minu külalislahkusest loo­ buti ... To ei vastanud mulle kä hiljem.

Lähenes minu lahkumishetk Hundikodust — mitte seepärast, et ma oleksin taht­ nud siit ära minna, aga varem või hiljem siirduksid hundid siit nagunii oma talve- korteritesse. Oktoobri lõpus, kui tundras hakkas võimutsema talv, rändasid karibuud võõras­ tele, tuulte eest kaitstud metsaaladele. Ja kuhu nad kä ei lähe, õn hundid neil kannul, sest pakasest paukuvatel ääretutel lagendikkudel pole midagi süüa. No­ vembri algusest kuni aprillini rändavad hundid ja põhjapõdrad mööda hõredat kuuse- ja männimetsa. Kui jäneseid õn palju, jahivad hundid peamiselt neid, aga eelistavad ikkagi jääda karibuude lähedusse — nälja puhul õn põhjapõdrad nende ainuke pääsemine. Tavaliselt hoiab iga hundipere omaette, aga pole kä haruldane, et paar-kolm väiksemat rühma karjaks ühinevad Karjas pole mingeid kindlaid reegleid ja see võib iga hetk uuesti üksikuteks peredeks laguneda. Kuid õn olemas ülempiirid - tavaline jahipidamine nõuab mitme hundi ühist koostööd, muidu pole mingit edu loota, õn aga hunte liiga palju, ei jätku kõigile liha. Viis kuni kümme hunti karjas näib olevat kõige sobivam arv. Ilmselt pole talvel kä mingeid kindlaid jahipiirkondi. Iga rühm tegutseb seäl, kus tahab: kui aga kaks hundikarja kokku saavad, vahetavad nad omavahel tervitusi ja lähevad oma teed. 1

1 Põhja-Kanadast pole saadud mingeid usaldusväärseid andmeid selle kohta, et inimesed huk­ kuksid huntide läbi, kuigi viimaste süüdistamine selles jääb siiani väga ahvatlevaks võimaluseks. Tavaliselt ei koondu karjad ühte paika. Kuidas nad säilitavad hajutatuse, et vä­ hese toidu korral hoida ära üleasustust, jäigi mulle mõistatuseks. Aga Chippevvaya indiaanlased kinnitasid, et hundid teevad seda „lõhnastatud kirjakestega", mida nad jätavad igale silmatorkavale kohale, koljudele jo puudele, järvekaldale ja sissetallatud radade veerde. Tõsiasjaks jääb ikkagi see, et niikaua, kui nälg maad täiesti puhtaks ei laosta, liiguvad hundikarjad rändavate põhjapõtrade kannul ega sega üksteist jahipidamisel. Talvel varitseb hunte surm. Metsades ründab neid inimene. Trapperid ei salli hunte silmaotsaski ja mitte ainult seepärast, et hundid õn nende konkurendid kari- buude küttimisel, vaid kä seepärast, et nad viivad rivist välja hulgaliselt püüniseid: löövad kerged rebaserauad kinni ja lähevad oma teed. Peale selle kardab enamik valgeid jahimehi hunte — mõned õn nende pärast surmahirmus - jo, nagu teada, ei õhuta inimese vihkamist miski nii tugevasti kui hirm. Föderaalvalitsus ja provintsivõimud toetavad sõda huntide vastu — iga tapetud hundi eest saab kümme kuni kolmkümmend dollarit preemiat. Ja aastatel, mil po- laarrebaste jo teiste karusloomade nahkade hinnad õn madalad, muutuvad need preemiad karusnahakaubitsejate ja trapperite toetusrahadeks. Palju õn räägitud jo kirjutatud huntide murtud põhjapõtradest. Aga väga vähe õn olnud juttu inimese tapetud põtradest. Esimesel juhul toetatakse massiliselt ja ametlikus korras valet, teisel juhul vaikitakse tõde maha. Kuid üks jahimees, kes küttis minu siinoleku esimesel talvel Manitoba ja Keewatini vahel, sai preemia saja kaheksateistkümne hundi hävitamise eest, kusjuures sada seitse olid eelmisel ke­ vadel sündinud. Seaduse järgi oleks ta neid pidanud püssiga laskma või rauda­ dega püüdma. Tegelikult aga talitas ta nii, nagu tegid ja teevad kauges Põhjas siiani kõik. Kasutades valitsuse soosingut, pildus to mööda tundrat laiali uskumatul hulgal strühniiniga mürgistatud sööta, hävitades sellega peaaegu kõik polaarreba- sed, kaljukitsed, rebased jo muud väiksemad kiskjad. Kuid see polnud tähtis, sest polaarrebaste nahad ei maksnud sel aastal midagi, aga iga hundi eest premeeriti kümne dollariga. Rauad jo mürk õn levinumaid vahendeid huntide hävitamisel, aga seda tehakse kä teisiti.

Kõrgeltarenenud kodanikutundega sportlaste hulgas õn levinud küttimine lennu­ kilt — ollakse valmis teenima ühiskonda, tuues kiskjate hävitamise eesmärgil ohvriks oma aego ja raha. üsna suures kõrguses püütakse avamaastikul, eelistatuna järve­ jääl, hundid üles otsida. Nähes hunti, laskutakse madalamale jo jälitatakse seni, kuni loom kokku variseb; mõnikord sureb to enne, kui tema pihta jõutakse kogu­ pauk põrutada.

Muuseas tean üht juhtumit, kus selline küttimisviis ei täitnud oma eesmärki. Kaks suurlinna härrasmeest lendasid välja oma isiklikul spordilennukil, et maailma oht­ likest kiskjatest päästa. Esimestel jahiretkedel oli neil edu, nad lasksid palju hunte ja piloot oli muutunud tõeliseks oma ala meistriks. Ta oskas nii madalalt lennata, et lennuki suusad puudutasid hunti, ühel päeval laskus ta liiga madalale. Äraae­ tud hunt pööras ümber, hüppas kõrgele õhku ja klammerdus ühe suusa külge. Ta hukkus, oga temaga kaas hukkus kä kaks jahimeest. Seda juhtumit kirjeldati popu­ laarses spordiajakirjas kui näidet huntide salakavalusest jo inimeste vaprusest. Mui­ dugi oli see üksnes klassikaline võte. Kus eales jo kunas inimene kä ei tapaks teist elusolendit (kaasa arvatud inimesed), püüab to alati õigustada enda teguviisi jo tembeldab ohvrid tont teab kelleks. Jo mida vähem põhjusi tapmiseks, seda enam põhjatakse langenuid.

Brochet's (minu talvebaas Põhja-Manitobas pärast Hundikodu lahte) oldi minu sinnajõudmise! huntidele väga vihased. Kohalikud jahiasjanduse kaitsjad rääkisid kujunenud olukorrast kibestunult: paarkümmend aastat tagasi oli kohalike elanike talviseks saagiks 50 000 karibuud, nüüd ollakse õnnelikud, kui saadakse paar-kolm tuhat looma. Karibuud õn muutunud harulduseks jo üksmeelse arvamuse järgi pidid hundid kõiges süüdi olema. Väitsin vastu, et hundid murdsid karibuusid kümneid tuhandeid aastaid enne valgete inimeste tulekut Brochet'sse, ilma et põhjapõtrade arvukus oleks vähenenud. See vihje kas lasti kõrvust mööda või siis vihastut!. öhel talvehaku hommikul tormas minu juurde ülimalt ärritunud karusnahakaup- mees. „Kuulge," ütles ta väljakutsuvalt, „te pasundate siin, nagu poleks mingeid tões­ tusi, et hundid laastavad põdrakarju. Hüva, pange oma koerad rakkesse ja kihu­ tage Fishducki järvele. Seäl ootavad teid tõestused, üks minu trapper tuli sealt tund aega tagasi jo nägi viitkümmend huntidest murtud põhjapõtra jääl siruli, ja ühtki suutäit liha pole sealt kaasa võetud!" Saadetuna Cree-suguharu indiaanlasest, tegin, mis nõuti, jo hilisõhtul jõudsime Fishducki järvele. Siin olid toimunud jälgid tapatalgud. Järve jääl vedelesid kolme­ kümne kolme karibuu korjused ja nende verest oli lumi tumepruuniks pudruks muu­ tunud. Trapperil oli õigus — korjused olid tõepoolest puutumata. Kui jätta arvestamata polaarrebaste, vareste jo nääride jäetud pisijäljed, olid kõik loomad peale kolme terved. Kahel pullil polnud pead ja ühel tiinel põdralehmal tagumisi kintse. Hoolimata „tõestusest", ei murdnud ühtki looma hundid. Järvel polnud hundi- jälgegi. Küll olid aga teised jäljed - kolm selget triipu, mida jätavad lennuki suu­ sad jo sobatugi. Lennuk oli mööda jääd igas suunas ringi tiirutanud jo jätnud lu­ mele ristuvate jälgede labürindi. Karibuusid ei murdnud hundid - neid oli tulistatud, mõnda mitu karde, üks loom oli sada sammu eemale jooksnud, lohistades mööda jääd soolikaid järele. Paljudel olid jalaluud kuulidest purustatud. Toimunu selgitamine ei valmistanud raskusi. Kolm aastat tagasi avastasid kohalikud võimud, et põhjapõdrad võiksid olla väga heaks peibutuseks Ameerika ühendriikide rikastele küttidele, kes armastavad jahi­ trofeesid 2. Turismivalitsus töötas välja terve programmi. „Sportlased" toodi subark- tikasse mõnikord isegi valitsuse lennukitel, ja igaühele tagati tema tuhande dollari eest esmaklassilised karibuusarved.

2 1963. aastal järgnesid sellele eeskujule kä Newfoundland! väitnud. Metsatundras talvitamise ajal õn karibuud metsas ainult varahommikul jo vide­ vikus, päevavalgel eelistavad nad järvejääd. Lenduritel tuleb ainult selline järv üles otsida ja karja kohal tiirutades loomad ühte kokku ajada. Siis lennuk laskub ja hakkab ümber hirmust hullunud karja sõitma, takistades loomi laiali jooksmast. Lennukiustest ja -akendest avatakse juhuslik tuli, mis kestab senikaua, kuni küttide arvates õn maha notitud küllaldaselt põhjapõtru, et saaks tõepoolest head trofeed välja valida. Muidugi õn nad veendunud, et kalli lõbu hulka kuulub õigus oma eesmärki saavutada ükskõik milliseid vahendeid kasutades. Ja ilmselt jagavad sel­ list arvamust vastavad ametivõimud. Kui tulistamine lõpeb, vaadatakse saak üle, jo iga kütt valib välja parima pea, kuna jahiluba näeb ette vaid ühe karibuu laskmist. Kui küttide seas õn ulukiliha austajaid, lõigatakse mõnel loomal tagajalad, ülejääk aga visatakse jääle. Lennuk võtab kursi lõunasse ning paari päeva pärast õn „sportlased" võitjatena kodus. Cree-indiaanlane, kes mind saatis, oli möödunud aastal töötanud giidina ja tea­ dis, kuidas sellised asjad käivad. Talle see ei meeldinud, aga ta teadis kä, milline õn indiaanlase olukord valge inimese maailmas ja ta jättis oma arvamuse enesele. Mina olin lihtsameelne. Järgmisel päeval andsin raadio teel, kuhu vaja, põhjaliku ülevaate toimunust. Mo ei saanud mingit vastust, kui mitte ärvestada seda, et mõne nädala pärast suurendasid kohalikud võimud preemia ühe hundi hävitamise eest kahekümnele dollarile.

Hundikodu lahest lõunasse Brochet'sse jõuda oli omamoodi probleem, aga see lahenes ootamatult ühel hommikul, kui Ootek tormas osmikusse ja karjus, et to nägi lennukit. Ja tõsi meist lääne pool tiirutas laisalt tundra kohal ujukitega „Norseman". Olin juba ammu matnud lootuse, et mind omal ajal Hundikodu la­ heni toonud lendur mulle süa kunagi kä järele tuleb, seepärast sattusin lennukit nähes lausa ärevusse. Iuli meelde, et olin varustatud suitsugeneraatoritega ja jook­ sin neid otsima. Minu üllatuseks nad isegi töötasid. Võimas must jo õline suitsu­ sammas tõusis taevani ja vahepeal läände lennanud „Norseman" ilmus uuesti välja, hoides kurssi minu suitsusamba^. Ta maandus lahte jo ma läksin kanuul tervitama lendurit, kiitsakanäolist ja üks­ kõikset noormeest, kes kogu aeg närimiskummit mälus. Tal oli mulle palju rääkida. Et kuud möödusid ja minust polnud mingit elumärki, sattusid ülemused paani­ kasse. Mitte et nad polnud saanud aruandeid huntide kohta, kuid nelja tuhande eest kroonu varandust oli kadunud kuhugi tundrasse. Sellega oli tõsi taga, sest mõni urgitsev opositsioonitegelane võis asjo suureks puhuda jo küsimuse parlamendis tõstatada. Aga riigi varadega hooletu ümberkäimine hirmutab ükskõik millise riik­ liku asutuse. Seepärast anti Kuninglikule Kanada ratsapolitseile kõva käsk mind üles otsida, kuid minu jäljed olid kadunud. Lendur, kes tõi mind tundrasse, oli kadunud Mac­ kenzie kohal, ja kuna politsei ei leidnud teme jälgi, siis loomulikult ei saadud kä teada, kuhu to mind toimetas. Pärast pikki otsinguid sai politsei teada kuuldus­ test Churchill^, nagu oleksin mo salateenistuse agent, kes saadeti spioonina vene­ laste trlivjaamadele pooluse piirkonnas. Politsei teataski sellest Ottawasse, lisades omalt poolt, et sellised naljad neile ei meeldi ja edaspidi, kui midagi vaja õn üles otsida, räägitagu juba kõik ausalt ära. Minu signaali peale maandunud lendur ei võtnud otsingutest osa, vaid kuulus geoloogilisse luuresse ja leidis mind täiesti juhuslikult. Sellest hoolimata oli ta nõus teate oma baasi viima, et kä ministeerium saaks teada, kus tema varandus õn jo saadaks lennuki, enne kui vesi kinni külmub. Mike'! abiga veeretati lennuk kaldale, et lendur saaks tagavarapaakidest ben­ siini võtta. Sei ajal üritasin lõpetada mõned tegemata jäänud tööd ja läksin hundi- uru juurde. Minu uurimustele hundipere kohta punkti panemiseks pidin veel selgitama, mis­ sugune õn urg seestpoolt: selle sügavus, laius, kas uru põhjas õn mingi pesa ja veel rida muid küsimusi, üsna arusaadavatel põhjustel ei saanud ma seda teha siis, kui loomad urgu asustasid, hiljem aga tulid igasugused teised tööd ja ma liht­ salt ei saanud mahti. Nüüd, mil aeg jäi napiks, tuli kiirustada. Jooksin üle tundra oosi poole ja olin sellest umbes poole miili kaugusel, kui minu seljataga kostis kõuemürin. See oli nii võimas ja ootamatu, et kiskusin samblasse pikali. „Norseman" lendas minust paarikümne meetri kõrguselt üle. Lennuk vibu­ tas lõbusalt tiibu, jättes minuga hüvasti, tõusis hundioosi kohal üles, nii et propel­ ler tõstis terve liivapilve õhku. Vedasin ennast püsti, püüdes südamekloppimisest jagu saada ja meenutasin pähä sõnaga naljahammast, kes istus eemalduvas len­ nukis. Liivavaliit uru kõrval polnud ühtki hunti (selleks oli kä „Norseman" oma osa andnud). Uru sissepääsu juures tirisin oma paksud püksid, kuue ja sviitri maha, võtsin kätte taskulambi (mille patareid olid täiesti läbi), mõõdulindi ning toppisin ennast kitsasse kaldtunnelisse. Taskulamp põles nii nõrgalt, et oranži valgust piisas vaevu mõõdulindi numbrite nägemiseks. Roomasin neljakümneviiekraadise nurga all sügavamale. Suu ja sil­ mad olid liiva täis ning hakkasin juba kannatama klaustrofoobia al!, sest tunnel oli kangesti kitsas. Kaheksa jala kaugusel pöördus käik järsult vasemale. Pöörasin lambi sinnna ja vajutasin nupule. Ähmases valgusvihus lõid hõõguma neli rohelist tulukest. Praegusel juhul ei tähendanud see vaba edasipääsu. Tardusin paigale ja minu heitunud aju üritas seedida teadet, et peale minu õn koopas veel vähemalt kaks hunti. Ja kuigi ma olin hundiperele näiliselt üsna lähedane tuttav, võtsid antud olu­ korras mõttetud, kuid kahjuks liiga kinnistunud eelarvamused võimust arukuse ja kogemuste üle. Kui aus olla, siis olin nii ehmunud, et kartsin langetõbe. Mui pol­ nud mingit relva, ja peale selle ei saanud ma selles kitsas kongis kallaletungi kor­ ral kasutada rohkem kui üht kätt. Ja selles, et hundid peavad mulle kallale tun­ gima, polnud kahtlust, isegi suslik kaitseb ennast meeleheitlikult, kui ta uru nurka surutakse. Hundid isegi ei urisenud. Kui poleks olnud kaht paari tuhmilt põlevaid silmi, võinuks arvata, et urg õn tühi. Langetõbi näis üle minevat jo vaatamata külmale, hakkasin higistama. Arutu bravuuri ajel torkasin käe taskulambiga nii kaugele kui ulatasin. Valgust jätkus Angelina jo ühe kutsika äratundmiseks. Nad olid vastu uru tagaseina surutud jo istusid liikumatult nagu surnud. Tardumus kadus jo asemele tuli enesekaitse refleks. Nii kiiresti, kui sain, roomasin mööda ülessuunduvat urgu tagasi, oodates kogu aeg, et hundid minust kinni krabavad. Mui õnnestus vabalt urust välja pääseda, aga huntidest polnud ikka veel mingit elumärki. Istusin kivile jo süütasin värisevate kätega sigareti, nagu näidates endale, et ma enem ei kordagi. Jo siis tuli pime raevuhoog — olnuks mül püss kaasas, oleksin mõlemad hundid maha lasknud. Sigarett põles lõpuni jo põhjast, kus taevas süngelt sinetas, hakkas tuul puhuma. Uuesti algas värin, seekord mitte raevust, vaid külmast. Viha vaibus jo mo püüdsin kõigest aru saada. Selgus, et raevu põhjustas hirmust ajendatud solvumine — ma vihastasin loomade peale, kes tekitasid minus loomalikku hirmu jo solvasid sellega minu inimväärikust. Mõelda ainult, kui kiiresti unustasin kõik, millise valmisolekuga loobusin kõigest, mida mo sain suve jooksul huntidest jo ... iseenesest teada. Mõtlesin Angelinale jo hundikutsikale, kes olid lennukimürina eest pugenud urunurka jo mül hakkas häbi. Kuskil idas hakkas hunt vaikselt jo küsivalt uluma. Tundsin seda häält, olin seda palju kordi kuulnud. Kuskil kutsus George oma kadunud ligimesi. Minule rääkis see hääl aga kadunud maailmast, mis oli kunagi kä meie oma, kuni meie, inimesed, valisime teise tee; maailmast, kuhu olin sisse piilunud, peaaegu sisse pääsenud ... ainult selleks, et sealt lõpuks iseennast välja ajada.

EPILOOG

1958. -1959. aasta talvel saatis Kanada Looduskaitse Valitsus hundivastase võit­ luse jätkamiseks Keewatini tundrasse kiskjate hävitamise spetsialistid. Kohale len­ nanud, pildusid nad mürgitatud sööda laiali. 1959. aasta mai alguses maandus üks neist Hundikodu lahe juures. To jäi sinna paariks tunniks jo jättis maha „kingitused strühniiniga", aga asustatud uru juurde pandi maha „hunditapja". To ei saanud hiljem tagasi tulla, et oma töö tagajärgi kontrollida, sest kevad tuli peole. Pole teado, mis seäl juhtus. Tõlkinud jo lühendanud REIM SALURI emalindu teotava kujuga laigu (linnu­ NAATAN poja noka või neelu) nägemisel sinna toitu asetama. Sääraseid „nuppe" õn ГГ С KVARKI tuhandeid: värvid, vormid, lõhnad, hoia­ kud, liigutused koera sabaliputusest 1 Г... 7 RAAMATU ämblike või lindude pulmarituaali „bal­ RUUL letini". Inimpsühholoogias tuntakse analoogi­ list suunda — Ameerikas väga populaar­ set biheviorismi, mis samuti lähtub välis­ test käitumisvormidest (kaasa arvatud Lugupeetud lugejad I kõne) jo peab inimese siseilma põhi­ mõtteliselt teistele kättesaamatuks, kui­ Uusi teadusi kasvab meie sajandil võrd saab küll jälgida, mida keegi ütleb kui seeni: bioonika, semiootika, kosmo- või kirjutab, kuid ei suudeta tema mõt­ bioloogia, informaatika jo mis nad kõik teisse tungida. Biheviorismi inimpsüh­ õn. Mõni ime, kui uustulnukatest mõni holoogias kritiseeritakse tugevasti, kuid suhteliselt märkamatuks jääb. Näiteks loomariigis õn säärane lähenemine küsimus „mis õn etoloogia?" saaks ena­ täiesti omal kohal. Mida madalamal mikul juhtudel vastuseks õlakehituse. arenguastmel loom, seda enam määra­ Ometi peaks see teadus huvitama kõiki, vad instinktid tema käitumist. Evolut­ kelle maailmamudelis leidub kohta loo­ siooniredelil mööda imetajatele lähene­ dusele jo loomariigile. des, näeme üha rikkamat psüühilist Etoloogia õn teadus loomade käitumi­ tegevust, eeskätt kogemustest õppimist, sest, kui loomade all mõelda kõike, mis ent instinktide osa jääb ikkagi suureks. maa peäl ja vee all, vees või õhus kõn­ Etoloogia probleemistikku käsitlevad nib, hüppab, roomab, ujub jo lendab. meie raamatuturul õige mitmed paelu­ Tõsi küll, teinegi teadus — loomapsüh­ valt kirjutatud väljaanded. Alustada holoogia - tegeleb pealtnäha samade võiks populaarsest ülevaateteosest, näi­ probleemidega. 1964. aastal ilmunud teks Oxfordi ülikooli norralasest profes­ raamatus „Loomapsühholoogia" rõhu­ sori Niko Tinbergen! raamatust „Loo­ tab professor K. Ramul, et inimpsüühika made käitumine"1. Teadlane juhib luge­ uurimiseks annab lähteainet enesevaat­ jat risti jo põiki läbi etoloogia ja selle lus ning teiste inimeste enesevaatluste naabervaldkondade arvutu hulga näi­ kirjeldused, kuid looma psüühilisse dete najal — muna suuruse jo kuju mõju maailma pole võimalik pilku heita jo kajaka houdumishimule, ämbliku võrgu- jääb üle „piirduda ainult niisuguste kudumistehnika, kalade pesitsuskom- nähtustega, mille kohta saab küllalt bed . . . Mõjukate fotode jo jooniste kindlat materjali, see tähendab, uurida poolest rikka raamatu vooruseks õn loomade käitumist". Ometi saab looma- autori oskus huvitavalt näidata pealt­ destki üsna mitmekülgse pildi, kui uurida näha tillukeste faktide bioloogilist taga­ nende tuju, instinkte, mälu, õppimist jne. põhja, looduse või täpsemini loodusliku valiku äraarvamatut leidlikkust liikide Aastat kaks-kolmkümmend tagasi hak­ eluvõime kindlustamisel. kas loomapsühholoogia tüvest eralduma etoloogia, mis koondab tähelepanu loo­ ühe tähelepanuväärsema etoloogia- made instinktiivsetele käitumisvormidele. raamatuna võib nimetada prantsuse teadlase Remy Chauvini „Mesilasest Tuhandete jo miljonite põlvkondade jooksul lihvitakse seda käitumist bioloo­ gorillani"2, rõhuasetusega loomariigi gilise otstarbekuse suunas. Loom pole esindajate käitumisele kollektiivis, olgu pelgalt automaat, nagu arvas Descar­ selleks sipelgapesa, mesilaspere, linnu- tes, kuid midagi automaadist peitub te­ või kalaparv, antiloobi- või paaviani- mas küll. Loodusel õn omad „nupud", millele ta vajutab, kutsudes sellega 1 H. Тинберген. Поведение животных. Иэд. «Мысль», 1969. loom-automaadis esile liigi säilimiseks 2 Р. Шовен. От пчелы до гориллы. Иэд. kasuliku tegevuse, näiteks sundides «Мысль», 196$. kari. Chauvin tegeleb seega otsekui teaduslikust tõest kõrvale kaldub, seda loomariigi sotsioloogiaga. Sellegi raa­ seletab tõlkija, ajakirja „Eesti Loodus" matu loeme läbi ühe hingetõmbega. peatoimetaja Linda Foots oma järelsõ­ Kä Nõukogude Liidus õn juba ammu nas. Akimuškin püüab leida looduses tehtud tähelepandavaid uuringuid loo­ vastukaalu loodusliku valiku aluseks made käitumise alalt. Meenutagem oleva olelusvõitluse „julmusele", kuju­ eesti keeles ilmunud J. Halifmani väga tada loodust „humaansemana". Ometi huvitavat teost „Mesilased" (1953) ning pole looduses headust ega kurjust, sõp­ hilisemat koondväljaannet „Mesilased. rust, halastust ega vaenu - kõik selle Sipelgad. Termiidid" (1966). Nendes kanname sinna üksnes meie ise läbi putukaliikides võidutseb looduse instink- oma maailmanägemise prisma, üks timeetod, „sisemine programmeerimine", isend „abistab" teist vaistlikult, s. o. siin õn selle mõjusa liigisäilitusviisi lagi, tegutseb nii, et see osutub teisele kasu­ putukariigi arengu ummiktee lõpp. likuks, kuid see instinkt õn kujunenud Jo lõpuks jõuame raamatu juurde, liigi huvides, isendil endal aga puudu­ mille pärast me seekord jutu üldse eto- vad isiklikud ajendid, eesmärk jo tahe. loogiale viisime. See õn „Valguse" jär­ Seda häälestusviga peaks lugeja Aki- jekordne „kõvakaaneline" — Igor Äki- muškini muidu igati toredat raamatut muškini „Kä krokodillil õn sõpru" (1969). lugedes silmas pidama. Härdumusele ei Kuigi me siin sõna „etoloogia" autori­ tohiks voli anda — ja ometi pole sellest tekstis ei kohta, nähakse jo käsitletakse kerge hoiduda . .. Niisugune to juba probleeme just selle vaatenurga alt. kord õn, see teaduse kiretu skalpell — Raamatu esimeses pooles huvitab auto­ koorides maailma olemuselt nahka, rit üks loomariigi omapärasemaid käi- näitab ta asju, nagu nad õn, annab tumistüüpe — eri liiki isendite koostöö teadmisi, aga ometi röövib mingi ilu- ja ehk sümbioos, vastastikku kasulik tege­ headusekelme. vus. Näiteid selleks annavad niivõrd Akimuškini raamatu suurimaks väär­ eriskummalised paarid nagu krokodill jo tuseks võib pidada rikkalikku ülihuvita­ kõnnupääsu või koguni kolmikud — meri- vat faktimaterjali, mille suure eruditsioo­ roos, erakvähk ja klounkala. niga autor seadis ladusalt ritta. Raama­ tu ülesehitusele pole materjalirikkus Paraku teeb Akimuškin käitumisvor­ siiski lõpuni kasuks tulnud, osad ja pea­ mide seletamisel vea, mida bioloogilt tükid valguvad lausa üle ääre (põhi­ õieti ei oodanuks — see õn ülemäärane mõttel — ega küll küllale liiga tee). „inimestamine". Olgugi kohati jutumär­ Väike piste toimetaja aadressil: lk. 214 ke kasutades, ent ilmselt sisemise veen­ mainitud „taani matemaatik Mäns Free- dumusega sugereerib autor alatasa, et dendaal" õn tegelikult hollandi mate­ ioomanigiski eksisteerivad tunded, nagu maatik, Utrecht! ülikooli matemaatika­ sõprus, kaastunne, vaen ja vaata et professor Mäns Freudenthal, kosmilise moraalikategooriadki, nagu ustavus, keele „Lincos" leiutaja. Siit nähtub, kui omakasupüüdmatus jo ohvrimeelsus. kasulik oleks mõnikord lugeda omaenda Neid puht inimliku psüühikaga seotud kirjastuse raamatuid, näiteks Veismanni mõisteid lihtsalt ei tohiks kasutada loo­ „Kosmosetsivilisatsioone" või Kondratovi madest kõneldes. Kellel peaks kõhklusi „Häälikuid ja märke" .. . tekkima, lugegu professor Ramuli eel­ Kokkuvõtteks aga: järjekordne meel­ mainitud raamatu esimest peatükki. div uudis „Valguselt". Lihtsurelik, kes jälgib oma koera või Teie kassi, märkab nende käitumises muidugi väliseid paralleele inimkäitumisega ning kaldub neid vastavalt seletama. Olgu säärane vaateviis eetiliselt kuitahes hin­ natav, kasvatades meis looduse- ja loo­ maarmastust ning aukartust elu vastu, peaks bioloogi ülesandeks olema siiski asjade tegeliku olu esiplaanile sead­ mine. Miks aga Akimuškin siin loodus­ Poisikesepõlves kuulsin loo, mis sundis alatasa suunama pilku öisesse taevasse kerkinud kuukettale ning otsima sellelt alasit ja seppa suure vasaraga paremas käes... Sepa ja alasi leidmine ei valmistanud raskusi: sepp oli paremal, alasi — vasa­ kul. Kä haamrit võis tähelepanelikumal jälgimisel märgata. Kuidas aga taevase sepikoja alasilt nii palju sädemeid sa­ jab, et maapind kumab, ja millest nende kaunis hõbedane helk? — see jäi mõis­ tatuseks. Kä külasepp oskas sädemeid lüüa, aga mis olid need võrreldes kuusepa omadega! Tekkis tahtmine taevases sepikojas ära käia. Nüüd ongi kaks maist kodanikku Kuu külalisraamatusse juba nimed jätnud. Kuu pildistatuna Maalt. Oleks see juhtunud mitukümmend aastat GUNNAR VAIDLA foto. tagasi, oleksin neile läkitanud kirjakese ja palunud mind vaevanud loo kohta selgitust. Paraku . . . Aastatega tuli ime­ lise sepa ja alasiga hüvasti jätta. Kuld reaalsuses peituvad oma võlud ja ro­ mantika. «See õn väike samm ühele inimesele, kuid gigantne samm inimkonnale,» ütles Neil Armstrong, «Apollo 11» meeskon­ na liige, kui ta puudutas esmakordselt Kuu pinda ja astus siis esimese ettevaat­ liku sammu taevakehal, mille keskmist kaugust meist mõõdetakse 384 400 kilo­ meetriga. Nii kaugel polnud inimsoo esindajad veel käinud! See oli retk ühelt ESIMESED taevakehalt teisele! Lugu pole üksnes emotsioonides. Ela­ NIMED muste nimel Kuu-reisiga seotud kulutu­ sed ja risk vaevalt küll õigustaksid en­ nast. Ilmselt peitub inimese ühes või KUU teises ettevõtmises kä midagi jäävamat: mingisugused õppetunnid, kogemused, teadasaamised. Veelgi tähtsam õn ehk KÜLALIS­ see, et kogu inimkonda saab võrrelda kuusepikoda uudistava poisikesega. RAAMATUS Seni suutsime vahetult uurida ainult Maad, ühtainsat päikesesüsteemi kuulu­ vate planeetide esindajat. Ja kuigi saa­ me otseselt tundma õppida üksnes maa­ koore ülaklhte, ookeane ja atmosfääri (andmeid maa sisemusest hangime ikka veel kaudsel teel), võime professor B. Kukarkini arvates väita: Maa õn oma­ pärane moodustis päikesesüsteemis. Mis seda kinnitab? See, et kõik teised pla- needid erinevad Maast nii massi ja ehituse kui kä te­ male langeva päikeseener­ gia hulga poolest. Maal õn mitmeidki eri­ nevusi võrreldes Kuuga, mis viitab viimase pealmis­ te kihtide erinevale välja­ kujunemisele. Mõelgem: praktiliselt puudub Kuul at­ mosfäär ja temale avalda­ vad mõju kõik meie kodu­ planeedile mittemõjuvad nähtused — kosmiline kiir­ gus, päikesetuul, meteorii­ did jne. «Seepärast pakub Kuu pinna erisuguste proovide uurimine võrratut huvi päi­ kesesüsteemi kuuluvate planeetide moodustumise ja evolutsiooni käigu mõist­ miseks,» väidab B. Kukan­ kin. öeldut täiendab tehnika­ doktor kosmonaut K. Feok- tistov: «Nüüd saavad ini­ mesed lisaks maapealsetele kivimitele enda kätte veel Kuu kivimite proove. Asja­ olul, et päikesesüsteemi kohta võib hankida katse­ andmeid juba tema kahes punktis, õn tohutu tähtsus päikesesüsteemi ja teiste galaktikate evolutsiooni­ teooria rajamisel.» Veel üks huvitav mõte tuntud USA astronoomilt Fred L. Whipple'ilt «Maan­ dumine Kuul võimaldab tungida öökuninganna saladustesse. Tema iidne kate kätkeb endas «ürg­ seid pitsereid», mis õn vanemad kui mistahes veel Maal leiduvad jäljed, tema ajalugu aga viib meid aegadesse, mil Maa oli veel noor.»

Kuu 113 km kauguselt. Pildistatud „Apollo 8" pardalt. Ent enne kui inimene astus Kuu pinna­ Kuu ja pildistas 40 minuti jooksul öökau- le ning võis seda tajuda ja oma silma­ nitari nähtamatut poolt. 31. juulil 1964 dega näha, kulus ihaldatud eesmärgi andis USA automaatjaam «Ranger 7» saavutamiseks mõõtmatul hulgal mõtte­ televisiooni vahendusel vaateid Kuu Osake "Luna 9" poolt tööd. Mida nende otsingute ja leidmiste maastikust alates 1800 km kõrguselt nähtud Kuu panoraamist. ahelas esile tõsta? kuni 300 meetrini välja. 3. veebruaril 1966 Ehk vastavad sellele tehnikaajaloola- maandus «Luna 9» sujuvalt Kuule ja saa­ sed ja filosoofid. tis maistele kodanikele vaatamiseks kolm panoraami ... Igal juhul — Galilei oli esimene, kes Nii see läks tõusvas joones kuni meie oma tagasihoidliku teleskoobiga nägi lähemale taevakehale astusid inimesed, Kuul mägesid, kraatreid ja suuri tume­ kosmoselaeva «Apollo 11» kaks liiget. daid laike. Viimased meenutasid vee­ kogusid ja Galilei pani nendele «APOLLO 11» MEESKONDA nimeks maria, s. o. mered. Teles- KUULUSID koop, inimkäte töö ja mõistuse haruldane Neil Armstrong. Kuuendal eluaastal vili, etendab aga nüüdki võtme osa, mil­ tegi ta esimese reisi lennukil, üheksa­ le abil astronoomid avavad tähistaevas­ aastaselt tundis kõiki tolleaegseid lennu- se viivaid uksi. Kuid peenel riistapuul kitüüpe, kuueteistkümnendal sünnipäeval õn kaval vaenlane — Maa atmosfäär, sai lenduriõigused, 21. juulil 1969 aga mis raskendab planeetide vaatlemist ja astus Kuule. pildistamist. 1955. a. lõpetas ülikooli ja sai lennun- Seepärast hakkas inimene otsima uusi dusinseneriks. Töötas Rahvuslikus Astro- teid taevalaotuse jälgimiseks: tõusis õhu­ nautikanõukogus (MASA eelkäija). Katse­ pallil paljude kilomeetrite kõrgusele, tas ülikiireid raketoplaane X-15 ja X-16. ehitas vaatlusjaamu mäeharjadele, võttis Astronautide gruppi lülitati 1962. a. «Ge­ omale abilisteks spektroskoopia ja raa­ mini 5» lennu ajal oli varumees. 16. diolained, paigutas uuringuteks tarvili­ märtsil 1966 startis kosmosesse «Gemini kud riistad rakettidele... 4. oktoobril 8» komandörina. 1959 alustas mele «Luna 3» retke ümber Ta õn 38-aastane ja kolme lapse isa. Inimese jäljed Kuul. ► Edwin Äldrin. Kihk lennata pärineb ja väga külmi esemeid. Kõlas korraldus vist isalt, keda kahekümnendatel aastatel avada laskumisšassii toed. Üheaegselt tunti väljapaistva lendurina. 1951. a. lõ­ lülitati sisse lokaator ja seade, mis toi­ petas West Rointi sõjaväeakadeemia dab küttega kuukabiini mootoreid. õppeedukuselt kolmandana. Kaksteist 20.47. LEM eraldus kosmoselaevast ja aastat hiljem kaitses Massachusettsi teh­ lendas viimasest 12 ... 20 meetri kaugu­ noloogiainstituudis doktoriväitekirja kos­ sel. Armstrong pööras aeglaselt kabiini, monautika valdkonnast, täpsemalt — et põhilaeval viibinud Michael Collins kosmoselaevade kokkuviimisest orbiidil. saaks jälgida, kas LEM pole eraldumi­ Oma seisukohti tuli tegelikus elus kont­ sel saanud vigastusi. Koik oli korras. rollida 1966. a. «Gemini 12» lennu ajal, Grupilend kestis 25 minutit. Sei hetkel mille tegi kaasa teise piloodina. jõudsid mõlemad aparaadid ettenähtud Ta õn 39-aastane ja kolme lapse Isa. maandumispaiga kohale. Collins viis abi- Michael Collins. Pärineb sõjaväelase mootorite jõul kosmoselaeva uuele or­ perekonnast, teme isa oli kindral, sama biidile, mille periseleen — lähim punkt auastet kannab kosmonaudi vanem vend. Kuule — oli 108 ja aposeleen — kau­ Collins lõpetas 1952. a. West Rointi geim punkt Kuust—116 km. Kui Collins akadeemia. Seitsme aasta pärast määrati eemaldus 3 km võrra, anti Maalt korral­ tööle «Mercury»-projekti juurde. 1966. dus kabiini viimiseks selenotsentrilisele aastal käis «Gemini 10-ga» kosmoses. orbiidile (periseleen 15 km). OM määratud «Apollo 8» meeskonda, Vahepeal kadus LEM öökaunitari taha. kuid jalgade haigestumise tõttu pidi küt­ Katkes side keskusega Houstonis. kestavast reisist loobuma. 23.05. Lülitati sisse laskumissektsiooni mootor. LEM jäi korraks rippuma 15 km Ta õn 38-aastane ja kolme lapse isa. kõrgusel Vaikuse mere kohal ja hakkas Oleme lugejatele juba tutvustanud siis laskuma. Lendu juhtisid automaadid. kaugreisiks kasutatud kolmeastmelist ra­ Kuid umbes 200 m kaugusel Kuust võttis ketti «Saturn 5», kolmekohalist piloteeri- Armstrong juhtimise enda peale, sest tavat kosmoselaeva «Apollo» ja kuu- maandumiseks määratud kohal asus jalg­ ekspeditsiooniaparaati LEM (vt. «Hori­ palliväljaku suurune kraater. sont» nr. 4 1969). Samuti andsime lühi­ 23.17 ja 32 sekundit. Esimesed planeet ülevaate «Apollo 11» lennust. Nüüd veel Maa esindajad jõudsid õnnelikult mele mõningaid üksikasju reisi kõige põneva­ lähimale taevakehale. Ümberringi laius mast osast — Kuule jõudmisest. kividest ja kraatritest ülekülvatud lagen­ 20. juuli dik, taamal, umbes kilomeetri kaugusel 16.28. Lennatud oli peaaegu neli öö­ LEM-ist paistis kõrgendik. päeva (Kennedy neemelt starditi 16. juu­ Kosmonaut Konstantin Feoktistovi ar­ lil 16.32) ja kosmoselaev tiirles ümber vates, oli maandumine üks keerukamaid ihaldatud eesmärgi orbiidil parameetri­ lennulõike. Kõnealust operatsiooni ei tega 99,4 ja 121,5 km. Selja taha oli saanud Maal modelleerida, sest palju oli jäänud kä kuukabiini 2-tunnine «revis­ teadmatut. Laskumine toimus tühjuses ja jon». Nüüd sisenes taas LEM-i Edwin ebatasasele pinnale. Mootorist väljatun- Aldrin, seljas kerge kombinesoon, tema­ givad gaasid panid Kuu pinnal liikuma le järgnes Neil Armstrong skafandris. väiksemad kivid ja need võisid üles Kosmonaudid tegid viimaseid ettevalmis­ paiskuda. Kä tagasipaiskuvad gaasid tusi kuukabiini iseseisvaks lennuks: seati võisid kuukabiinile ebasoodsalt mõjuda. antennid ettenähtud asendisse, lülitati Maistes tingimustes ei saanud kõiki neid sisse peajuhtimissüsteem ja söödeti vaja­ asjaolusid ette näha. Lisaks tuli astro­ likud andmed avarii korral tööle hakka­ nautidel küllaltki lühikese ajaga leida vasse juhtimisseadmesse. sobiv laskumiskoht. See nõudis Arm- Aldrin pöördus meeskonnaruumi ja strongilt ja Aldrinilt kiiret reageerimist ajas selga skafandri, LEM-is aga panid ja suurt keskendumist. mõlemad mehed pähe kiivri ja kätte Tulnukad Maalt kohanesid kiiresti seal­ erilise soojusisolatsiooniga sõrmkindad, se gravitatsiooniga. Kui pidurdamise millega võib puudutada väga tuliseid hetkel lõi Armstrong! pulss 110 ja maan­ dumisel 150 lööki minutis, siis 45 minutit kaks ja pool tundi. hiljem registreeriti 90 lööki minutis. Naasmisele kuukabiini järgnesid puh­ 21. juuli kus ja ettevalmistused tagasilennuks. 05.40. Armstrong avas luugi, ronis ja­ 20.45. Armstrong lülitas 438 sekundiks lad ees kabiinist välja ja hakkas laskuma sisse kuukabiini tõususektsiooni mootori, mööda treppi Kuu pinnale. Jõudnud tre­ mis viis mehed üles kohtuma «Apollo pi viimasele astmele tõmbas ta nöörist: 11» põhiblokki jäänud Michael Collinsi- avanes riiul, millele oli monteeritud te­ ga. LEM-i jõudmisel ettenähtud orbiidi­ levisioonikaamera. Algas telereportaaž le oli ta oma kaaslastest ligemale 500 km Kuult. kaugusel. Kokkuviimine leidis aset 3 Trepi viimaselt astmelt astus Arm­ minutit ettenähtust hiljem, sest pärast strong laskumisšassii ühele toele ja toe­ ühinemist rakendus ootamatult tõususekt­ tudes sellele parema jalaga puudutas siooni orienteerumissüsteemi mootor ja vasakuga öökaunitari pinda. See tundus sektsioon hakkas pöörlema. See viga kindlana. Siis proovis ta kõndida. suudeti kiiresti kõrvaldada. 06.14. Kuule väljus Edwin Aldrin. Kokkuviimisele järgnes kabiini ohusta­ Kosmonautide jalad jätsid pinnasesse mine kaasatoodud tolmu kõrvalda­ umbes 2,5 cm sügavused jäljed. Ehkki miseks. Siis avati põhilaeva ja tõusu­ liikuda oli suhteliselt kerge — Armstrong sektsiooni ühendavad luugid ning väitis koguni, et see oli märksa kergem püüti taas lahti saada tolmust, mis oli kui Maal treeningute ajal Kuu-lähedase- kogunenud skafandritele, konteineritele le olukorrale imiteeritud tingimustes — ja muule, mis pidi jõudma Maale. tegi mõningaid raskusi pealmine kohe 22. juuli kiht. Jalad libisesid selles ja kukkumise 02.42. Armstrong ja Aldrin kolisid taas vältimiseks tuli käia poolküürus ja har­ meeskonnaruumi. kisjalu. 03.02. Põhiblokist eraldus tõususekt- Suurem osa ajast kulus kosmonautidel sioon. Kavakohaselt pidi see toimuma Kuu pildistamisele ja kivimiproovide korjamisele. Oldse võeti kaasa 27 ... 28 kell 04.25. Kuid mehed kuulsid tõusu­ kg proove. Peale selle asetasid nad sektsiooni ülemises osas ja ülemineku- tunnelis kahtlast heli ning kiirustasid. Kuule reflektori Maalt saadetavate lase- Oletatavasti põhjustas seda heli soojus­ rikiirte peegeldamiseks, seismograafi ja isolatsiooni mahalangemine. harutasid lahti rulli alumiiniumpaberit päikesetuules leiduvate inertgaaside Meeskonnaruumi jõudes olla kaks osakeste püüdmiseks. Paberirull võeti Kuul käinud inimsoo esindajat öelnud, hiljem kaasa, kaks riista aga jäid maha et nüüd nad võivad kä istet võtta teadusmehi. abistama. (LEM-is puuduvad tugitoolid). 08.00. Aldrin pöördus tagasi LEM-i. Seda nad olid auga välja teeninud. Kümme minutit hiljem tegi sedasama Armstrong, kelle jalutuskäik Kuul kestis FEODOR FEODOROV

TOIMETUSE KOLLEEGIUM: A. Aarna, U. Agur, F. Feodorov (peatoimetaja), H. Jänes, P. Kard, E. Lippmaa, U. Mereste, V. Mäe, V. Seppel (vastutav sekretär), U. Siimann, T. Tomson, Ch. Villmann. Kunstiline toimetaja H. Kersna. Tehniline toimetaja R. Roorand. Keeleline toimetaja M. Saar. Toimetuse aadress: Tallinn, Raekoja plats 17. Telefon 443-85. Postkast 442. Ladumisele antud 26. VIII 1969. Trükkimisele antud 17. IX 1969. Tiraaž 52 000. Paber 60X 90/16. Tingtrükipg. 5. Arvestuspg. 6,38. MB-01845. Tellimise nr. 874. Trükikoda «Oktoober», Tal­ linn 1, Kreutzwaldi 24. Научно-популярный журнал общества «Знание» Эстонской ССР «Хоризонт» («Горизонт»), Выходит раз в месяц. На эстонском языке. 5 печ. листов. Адрес редакции: rop. Таллин, пл. Раэкоя, 17. Почтовый ящик 442. Типография «Октообер», rop. Таллин 1, ул. Креуцвальди, 24 Заказ 874. Тираж 52 000. Цена 30 коп.