Horisont Esikaanel. Tallekotka silm. Tagakaanel. Edwin Aldrin BORIS MURRU foto. jalutab Kuul. Mateeria õn loodamatu, hävimatu ja ammendamatu VLADIMIR GOTT 1__ Maapõu pannakse kõnelema REIN VESKIMÄE 8 _ Newton ja gravitatsiooni­ seadus RAIMUND PREEM, PEETER MÜÜRSEPP 12 _ Kaspia homne päev EMIL AGAJEV 16 Millele viitavad 13. sajandi aarded EVALD TÕNISSON 22 Mandrite triivimine ja evolutsioon BJÖRN KURTEN 34 Igaüks tahab olla ilus VIKTOR SEPPEL 42 Iidse Meroe varemeil JÜRI SELIRAND 46 „Mona Lisa" ei olegi mona Liso? EUGEN ROOMET 51 __ Ära hüüa hunti! FARLEY MOWAT 58 Esimesed nimed Kuu külalisraamatus FEODOR FEODOROV 71 Horisont EESTI NSV ÜHINGU..TEADUS" POPULAARTEADUSI AJAKIRI # ASUTATUD 1967. А. О ILMUB ÜKS КО NR. 10 OKTOOBER 1969 KUUS# EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLI I Nii väitis V. I. Lenin. See tähendab, TEMA IDEED et maailmas toimuvad mistahes prot­ sessid ei vii kunagi liikuva mateeria TÄNAPÄEV tekkimisele ega hävimisele, s.o. teme ■«to ■<):» tekkimisele ei-millestki või muutumisele ei-millekski. Kä mateeria eksisteerimist ruumis ja ajas ei hävita ega loo mista­ hes protsessid. Mõisteid „tekkimine" ja „hävimine" ei saa teineteisest lahutada, neid tuleb vaadelda kui ühtse mõiste, liikuva ma­ teeria kvalitatiivsete muutuste kaht vor­ mi. Mõiste „tekkimine" teaduslikuks sisuks õn mitmesugused muundumised, struktuursed ümberkorraldused, liikuva mateeria mingi seisundi modifikatsioon teatud kindlates ruumilis-ajalistes vor­ mides. Mõiste „hävimine" teaduslikuks sisuks õn aga liikuva mateeria üleminek ühest seisundist teise. Teaduse jo praktika suur põhimõte „ei-millestki miski ei teki" ei kaota kunagi oma jõudu ega tähendust. Tõsi, populaarteaduslikus kirjanduses võib vahel kohata väidet: kaasaja füüsika peab võimalikuks aine tekkimist vaa­ kuumist, s.t. tühjusest, ei-millestki, nagu arvavad autorid. Asi õn selles, et kaas­ aja füüsika mõistab vaakuumi all matee­ ria teatud kindlat seisundit, mitte aga absoluutset „eimiskit". Näiteks elekt­ romagnetilise välja vaakuumiks nimeta­ takse tema seisundit, milles puuduvad Mateeria footonid. Mateeria lõpmatut eksisteerimist ei sõa katkestada mitte mingil viisil. Pole õn olnud ega tule aego, mil to poleks eksis­ teerinud või lakkaks eksisteerimast. Lii­ kuva mateeria kõik liigid jo olekud õn loodamatu, lõplikud, s.t. nad tekivad ja kaovad, kuid liikuv mateeria ise ei kao. Tema hävi­ matus seisneb mitte kunagi katkevas üle­ hävimatu minekus ühtedest seisunditest teistesse. Ruumi ja aja lõpmatus seisneb vastavalt selles, et liikuva mateeria lõputu ülemi­ ja nek ühest seisundist teise ei vii teda välja ruumilis-ajalistest vormidest. Liiku­ mine mistahes kiirusega, kä väga suure, ammendamatu kuid ikkagi lõpliku kiirusega, ei vii mate­ riaalset objekti väljapoole teme eksis- teerimisvormidest, ruumist jo ajast. See­ vastu mateeria mingi seisundi ruumilis- V. GOTT, ajalised piirkonnad õn lõplike mõõtme­ filosoofiadoktor, professor tega, nii et liikuva mateeria ülemineku- 1* шш i К V. I. LENINI MAUSOLEUMI JUU­ RES. BORIS MURRU foto. ga ühest seisundist teise võib kaasneda vähemalt järjekindel see seisukoht kull kä üleminek ühest ruumilis-ajalisest piir­ ei ole. Roie võimalik võtta omaks dia­ konnast teise, millel õn esimesest erinev lektilist materialismi tunnustamata ma­ meetrika jo topoloogia. Ruumi ja aja teeria loodamatust ja hävimatust. Vii­ lõpmatus — see õn alaliselt olemasolev mase tunnustamine aga tähendab ma­ võimalus mateeria üleminekuks ühtedest teeria lõpmatu eksisteerimise tunnusta­ ruumilis-ajalistest piirkondadest teistes­ mist. se, mis kõik ise õn lõplikud. Seega nii Nagu märgitud, õn mateeria ja tema liikuva mateeria kui kä tema ruumilis- eksisteerimise vormid oma omaduste, ajaliste vormide lõpmatus ilmneb matee­ seisundite jo vastastikuste seoste mitme­ ria üleminekutes ühtedest lõplikest sei- kesisuselt ammendamatud. Kuna lõp­ sundeist teistesse lõplikesse seisundeisse matus avaldub vaid lõplikes objektides ning väljumises mingitest lõplikest ruu- jo nende üleminekuis teisteks lõplikeks milis-ajdlistest piirkondadest teistesse, objektideks, s.t. nende muutumises, õn jällegi lõplikesse piirkondadesse. ammendamatus omane mitte ainult maailmale tervikuna, vaid kä igale tema Materiaalse maailma lõpmatuse eel­ toodud dialektilis-materialistlik käsitlus objektile. ei jäta kohta väljamõeldistele mingist Seda väljendabki V. I. Lenini tuntud üleloomulikust maailmast, mis nagu tees ....... Elektron õn niisama ammen­ eksisteeriks väljaspool materiaalse maa­ damatu kui aatomgi..."1 Mateeria ilma piire. seisundite jo liikide ammendamatus õn laialt tuntud fakt. Käesoleval ajal tea­ Teadusliku maailmavaate vastandlik­ takse kaht omavahel tihedasti seotud kus idealistliku jo religioosse maailma­ mateeria seisundit: aine ja väli. Võima­ vaatega tuleb ilmsiks kä maailma lõp­ lik, et mateeria erilisteks seisunditeks likkuse või lõpmatuse küsimuse lahen­ õn kä füüsikaline vaakuum jo plasma, damisel. Materiaalse maailma lõplikkuse kuid esialgu õn füüsikagi neid veel vähe tunnustamine õn üks religiooni põhisei­ uurinud. sukohti. Saab ju kõnelda maailma loo­ Põhimõtteliselt peab tunnistama, et misest vaid sel juhul, kui tunnistada õn olemas lõpmatu hulk teisi, mitte tema olemine lõplikuks nii ruumis kui vähem üldisi mateeria seisundeid. Meile ojas. Lõpmatu maailma loomine oleks tuntud mateeria üldised seisundid — vastuoluline jo sisutu mõiste. aine jo väli — õn omakorda ammenda­ Muide, filosoofilises jo loodusteadusli­ matult mitmekesised. kus kirjanduses võib kohata arvamusi, Kaasajal tuntakse nii palju aine eri nagu ei viiks maailma lõplikkuse tun­ liike jo omadusi, et ainuüksi nende nustamine vastuollu dialektilise materia­ loetlemine käesoleva kirjutise raamides lismi õpetusega. Niisugused vaated õn osutub võimatuks. Näiteks tunneb tea­ seotud raskustega lõpmatuse mõistmisel. dus juba umbes 200 elementaarosakest Oma praktilises tegevuses puutub ini­ ja antiosakest. Peetakse võimalikuks mene kokku vaid lõplike esemete ja veel hoopis iseäralike elementaarosa­ nähtustega. Jo püüdes luua kujutlust keste — kvarkide esinemist (kvarkide lõpmatust, vastandame me sellele taht­ elektrilaeng väljendub murdarvuga). Kä matult lõpliku, mööduva. Me kujutleme iga elementoar- ja antiosakest iseloo­ lõpmatut millegi niisugusena, mis jääb mustab omaduste ja vastastikuste seoste lõplikust väljapoole. Kui aga vaadelda ammendamatus, mitmekesisus. Elektro­ lõpmatut tema ühtsuses lõplikuga, nagu nil õn mass, laeng, magnetmoment, eespool tehtud, kaob selle mõiste üm­ spinn, võime muunduda koos oma anti- bert kogu saladuslikkus ja saab selgeks, osakese positroniga footoniteks jne. Võib et tegemist õn lõplike objektidega, mis olla kindel, et avastatakse teisigi elekt­ lähevad ühest seisundist teise, s.t. tege­ roni omadusi. Kahtlemata õn ammenda­ mist õn lõpmatusega. matu välja liikide mitmekesisus. Loodu­ Mis puutub arvamusse, nagu poleks maailma lõplikkuse tunnustamine vas­ tuolus dialektilise materialismiga, siis 1 V. I. Lenin. Teosed. 14. kd. lk. 242. ses esinevatest väljadest tunneme hästi ruumi omadused sõltuvad mateeria teineteisest järsult erinevat gravitatsioo­ struktuursest tasemest, tema liikumise ni- jo elektromagnetilist välja. Kindlaks vormidest. õn tehtud kä elektron-positronvälja ole­ Tänapäeval võime arvata, et isegi masolu looduses, kuigi esialgu ei ole se­ selline ruumi ja aja põhiomadus nagu da küllaldaselt uuritud. Oletatavasti ek­ homogeensus asendub teiste omadus­ sisteerib veel terve rida välju, näiteks tega, kui antud ruumilis-ajalisse piir­ baarüon- jo leptonväli. Igel väljal õn konda koonduvad suured mateeria mas­ seejuures loendamatu hulk mitmesugu­ sid'2. Seda tõendab üldine relatiivsus­ seid omadusi jo seoseid. Isegi suhteliselt teooria. põhjalikult uuritud elektromagnetilise Edesi. Kas me võime väita, et liiku­ välja kohta ei sõa öelda, et me seda mise, ruumi jo ajaga õn mateeria eksis­ küllalt hästi tunneksime. teerimise vormid ammendatud või esi­ nevad veel mingid tema eksisteerimise Nagu juba öeldud, õn V. I. Lenini vormid? Lähtudes ammendamatuse formuleeritud ammendamatuse printsiip printsiibist, tuleb küsimuse teisele poo­ laiendatav kä mateeria eksisteerimise lele vastata jaatavalt. Uks võimalikest peamistele vormidele: liikumisele, ruu­ mateeria olemise vormidest õn peegel­ mile, ajale. Käsitledes liikumist kogu dus. Seisukoha peegeldusest kui matee­ olemasoleva mateeria suhtes kui mitme­ ria põhilisest, kõige üldisemast omadu­ suguste muutuste, üleminekute jo muun- sest püstitas V. I. Lenin oma raamatus dumiste lõpmatut kogumit, võime ker­ „Materialism jo empiriokrititsism". Kaas­ gesti veenduda liikumise ammendama- ajal leiab see hüpotees üha enem kinni­ tuses. Juba praegu õn meil andmeid tust nii füüsikas jo bioloogias kui kä määratust hulgast kõige erinevamatest uues teadusharus — küberneetikas. muutustest, mis maailmas toimuda või­ Kuid mateeria olemise uute vormide vad. Märgime näiteks muutusi galakti­ avastamine ei kitsenda kuidagi liiku­ kate omavahelises asetuses (galaktikate mise, ruumi jo aja universaalsust. Kä eemaldumine üksteisest), muutusi mit­ peegeldusprotsessid muutuvad jo neilgi mesugustes ühiskondliku elu nähtustes õn oma ruumilis-ajaline olemine. Teisiti jne. Teaduse arenemise üheks oluliseks öeldes: mitte mingite uute mateeria küljeks ongi maailmas toimuvate seni­ olemise vormide avastamisest ei järeldu, tundmatut tüüpi muutuste, muundumiste nagu võiks mateeria eksisteerida ilma jo üleminekute avastamine. Piisab, kui liikumise, ruumi jo ajata. meenutada käesoleva sajandi alguses V. I. Lenin rõhutas õigustatult, ....... et avastatud keemiliste elementide
Details
-
File Typepdf
-
Upload Time-
-
Content LanguagesEnglish
-
Upload UserAnonymous/Not logged-in
-
File Pages72 Page
-
File Size-