ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

SISU

1. Maakonnaplaneeringu eesmärk lk. 4 1.1 Seadustest tulenev 1.2 Toimeareaal

2. Tartumaast lk. 5 2.1 Seisund 2.2 Tartumaa ajaloost 2.3 Tartumaa haldusjaotus 3. Tartumaa arengustrateegia eraldi brošüür 4. Asustus lk. 8 4.1 Asustus 4.2 Tartumaa rahvastiku prognoos 4.3 Asustuse suunamine 4.4 Tartumaa haldusjaotusest 4.5 Tiheasustus ja hajaasustus 4.5.1 Tiheasustusega alad Tartumaal 4.5.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad hajaasustuses 5. Sotsiaalne infrastruktuur ja selle areng lk. 14 5.1 Haridus 5.1.1 Üldharidus 5.1.2 Kõrgharidus, kutseharidus 5.1.3 Huviharidus ja noorsootöö 5.2 Tervishoiusüsteem 5.3 Riiklik sotsiaalhoolekanne 5.3.1 Laste hoolekandeasutused 5.3.2 Täiskasvanute hoolekandeasutused 5.3.3 Planeeritav areng 5. 4 Kultuur lk. 24 5.4.1 Tartumaa-traditsioonidega kultuurikeskus 5.4.2 Suundumused Tartumaa kultuurielus 5.4.3 Identiteedi võtmesündmused 5.4.4 Traditsioonide väärtustamine 5.4.5 Kultuuriasutuste paiknemine 5.4.6 Lähiaja prioriteetsed objektid 5.4.7 Tartumaal planeeritakse 6. Teed, raudteed, sadamad, lennuväljad ja tehnorajatised lk. 30 6.1 Maanteed 6.1.1 Tartumaa riigimaanteede areng 6.2 Raudteed 6.3 Sadamad ja veeliiklus 6.4 Lennuväljad 6.5 Elektrienergeetika 6.5.1 Kandevõrk 6.5.2 Jaotusvõrk 6.5.3 Perspektiivis planeeritakse 6.6 Soojusenergeetika 6.6.1 Olemasolev olukord 6.6.2 Tartumaal planeeritakse 6.6.3 Uued suunad 6.7 Gaasivarustus 6.8 Side 6.8.1 Telefoniside seisund 6.8.2 Telefoniside areng

SISUKORD 1 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

7. Maa ja veealade üldised kasutamistingimused. Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialused. Kestva ja säästva arengu alused lk. 40 7.1 Planeeringukohustus 7.2 Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialused 7.3 Kestva ja säästva arengu aluste kujundamine Tartumaal 7.4 Keskkonnapiirangud 7.5 Jäätmemajandus 7.5.1 Kohustuste jaotus 7.5.2 Jäätmekäitluskohad, jäätmete kogumine ja transport 7.5.3 Jääkreostuse likvideerimine 8. Väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimine lk. 46 8.1 Väärtuslikud põllumaad Tartumaal ja nende säilimise tagamine 8.2 Väärtuslike maastike säilimise tagamine Tartumaal 8.3 Väärtuslike looduskoosluste säilimise tagamine Tartumaal 9. Loodusvarade kasutamistingimused lk. 55 9.1 Maavarad 9.2 Vesi 9.2.1 Pinnavesi 9.2.2 Põhjavesi 9.3 Välisõhk 9.4 Kalavarud ja kalandus 10. Kaitsealad ja nende kasutamistingimused lk. 67 10.1 Loodusobjektide kaitsealad 10.2 Muinsuskaitsealad 10.3 Mälestised 11. Puhkealad ja nende kasutamistingimused lk. 69 11.1 Puhke-eeldustega alad Tartumaal 11.2 Probleemid varemmääratletud puhkealadega 11.3 Linnaümbruse puhkealad 11.4 Planeeritud puhkealade süsteem ja kasutustingimused 12. Planeeringu elluviimine lk. 73 12.1 Maakonnaplaneeringu jätkuplaneeringud 12.2 Kaasnevad algatatud projektid 13. Tartu maakonnaplaneeringu koostajad lk. 76 14. Viited lk. 77

Teemakaardid A4 formaadis: Tartumaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused lk. 23 Tartumaa teedevõrk. Rekonstrueerimine lk. 32 Tartumaa elektrivarustuse skeem lk. 36 Keskkonnaseire Tartumaal lk. 44 Jääkreostuse objektid Tartumaal lk. 45 Väärtuslikud põllumaad Tartumaal lk. 48 Luhaniidud ja linnualad lk. 53 Looduskaitseobjektid ja maastikurajoonid lk. 54 Maavarad lk. 57 Tartumaa veekogude ökoloogiline seisund lk. 64 Põhjavee kasutamine ja kaitse lk. 65 Puhke-eeldustega alad lk. 72

Lisa 1: “Piirangute kaart” 1:100 000 Märkus: Kaardid on edastatud Lisa 2: “Koondkaart” 1:100 000 kohalikele omavalitsustele Lisa 3: “Spordi- ja kultuuriobjektid” 1:100 000 planeeringu avalikustamise ajal. Täiendavate koopiate asjus pöörduda Tartu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonda.

SISUKORD 2 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

SAATEKS

Tartumaa maakonnaplaneeringu eesmärk on korraldada Tartumaa keskkond nii, et siin oleks tegutsemisruumi tartlastele, paik oleks ahvatlev mujalt tulnutele oma ettevõtmiste realiseerimiseks ja et järeltulijatel poleks põhjust ette heita elamist nende elukeskkonna arvelt.

Maakonnaplaneering sätestab maakonna üldise territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja kontseptsioonid ning seda nii, et kohalikud ja riiklikud huvid oleksid tasakaalus. Käesolev dokument paneb aluse kestva ja säästva arengu aluste kujundamisele ja selle sidumisele territoriaalmajandusliku arenguga ning ühendab majandusliku ja territoriaalse planeeringu.

Maakonnaplaneeringus on määratud tihe- ja hajaasustusega alad, rahvastiku praegune koosseis ja rahvastiku muutuse prognoos aastani 2015. Samuti on ülevaade hariduse, tervishoiusüsteemi ja sotsiaalhoolekande hetkeseisust ja arengust.

Planeering annab ülevaate Tartumaa põhilistest teedest, raudteedest, tehnovõrkudest, sadamatest, lennuväljadest ja teiste tehnorajatiste paigutusest ning paneb paika nende arengukontseptsioonid.

Välja on toodud maakonna väärtuslikud ja kaitset vajavad põllumaad, maastikud ja looduskooslused, et tagada nende säilimine. Maakonnaplaneeringus on määratletud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused ja territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialused ning loodusvarade kasutamistingimused.

Maakonnaplaneeringus on sätestatud, kuidas kasutada kaitse- ja puhkealasid ning nimetatud perspektiivsed puhkealad.

Dokument lõppeb ülevaatega neist planeeringutest, mida käesolevas ei käsitletud. Samuti on ülevaade juba algatatud projektidest, mis haakuvad maakonnaplaneeringuga.

Käesoleva planeeringu koostamisel on kasutatud maavalitsuse vastavates valdkondades pädevate spetsialistide ja osakonnajuhatajate informatsiooni ja tulevikuprognoose. Neil on olemas kogu maakonda hõlmav üldistatud teave.

Planeering valmis kolme aasta töö tulemusena. Selle aja sees toimusid mitmed nõupidamised, koosolekud, seminarid ja teabepäevad koos kohalike omavalisuste, riiklike ja erastruktuuride esindajate ning välisekspertide-nõustajatega. Maakonnas planeeritavate arengusuundade kujundamisel on tuginetud Tartumaa arengustrateegiale "Tartumaa 2000+".

SAATEKS 3 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

1. M AAKONNAPLANEERINGU EESM ÄRK

1.1 Seadustest tulenev

Seaduslikuks aluseks maakonnaplaneeringu koostamisel on planeerimis- ja ehitusseadus. Sellest tulenevalt on maakonnaplaneeringu ülesandeks maakonna üldise territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja kontseptsioonide kujundamine; riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine; kestva ja säästva arengu aluste kujundamine ning sidumine territoriaalmajandusliku arenguga; majandusliku planeerimise ja territoriaalse planeerimise sidumine; asustuse suunamine; tiheasustusega ja hajaasustusega alade määramine; väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine; maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste ja territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialuste määratlemine; loodusvarade kasutamistingimuste määratlemine; põhiliste teede, raudteede ja tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade ja muude tehnorajatiste paigutuse määramine; kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus ja ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks või uute kaitsealade loomiseks; puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine.

1.2 Toim eareaal

Maakonnaplaneeringus käsitletavad probleemid omavad sisendeid-väljundeid linna/valla, maakonna, riigi ning rahvusvahelisel tasandil. Enamike probleemide lahendus eeldab samuti sünkroonset koostööd kõigil nimetatud tasandeil. Maakonna arenguks planeeritavad tegevused vajavad reeglina riigi või rahvusvahelise (Euroopa Liidu) tasemega juriidilist ja finantsilist katet, sest maakonnaplaneering on osa riigi regionaalarengust ja ruumiplaneeringust. Samas viiakse maakonnaplaneeringu tasemel kokku tegevused, mille toimeareaal ületab kohaliku omavalisuse võimalusi ja pädevust.

SAATEKS 4 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

2. TARTUM AAST

2.1 Seisund

Tartumaad läänest itta läbiv Emajõgi on Lõuna- ja Põhja-Eesti tinglikuks piiriks. Peipsi ja Võrtsjärv on ühelt poolt looduslikud veetõkked, teiselt poolt ahvatlevad koostööareaalid.

Tartumaa ja selle keskus Tartu on Eestile olnud alati eriliselt oluline - vaimukeskuse areng Academia Gustavianast tuntud ülikoolini, sini-must-valge rahvuslipu sünd ja eesti keele tõus maakeelest Euroopa kultuurkeeleks.

Tartumaal on suur kõrgharidusega elanike osakaal (u 13%). Viimastel aastatel on Tartu juhtivad gümnaasiumid omandanud üle-eestilise populaarsuse. Tartu ülikooli kliinikum on kõrgelt koteeritud meditsiiniasutus.

Tartumaal on Eesti suurim maaelanikkonna tihedus ja suhteliselt suurim põllumajandusliku maa osakaal. Tartumaa on Eesti põllumajandusliku hariduse keskus. Põllumaad on Tartumaa keskosas suhteliselt kõrge boniteediga, osasid neist on haritud üle 500 aasta. Samas on maaelus suure murrangu aeg: pärast taasiseseisvumist alanud väiketalude taastamine ja ühistute loomine kolhooside-sovhooside asemel pole andnud oodatud majanduslikku edu, kaasaegseid suuri edukalt majandavaid põllumajandusettevõtteid on tekkinud vähe.

Tartu on olulise potentsiaaliga transpordisõlm: siin hargneb kaheks üks Eesti peamisi raudteeliine, on 2 lennuvälja (neist üks praegu tegutsev), üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega maanteed ja Eestis ainuke täies pikkuses laevatatav jõgi.

Tartumaal on suhteliselt vana elamufond, enamuses on üle 50 aasta vanused puitelamud. Uued korterid asuvad valdavalt nõukogudeaegsetes madala ehituskvaliteediga industriaalselt püstitatud suurelamutes. Negatiivsed tendentsid maapiirkondades: kohalike elanike tööalane valifikatsioon ei vasta kaasaegsete ettevõtjate vajadustele, toimub põllumaade varjatud kokkuost välismaalaste poolt variisikute kaudu, vahendatakse maal olevad odavad korterid linnast pärit asotsiaalsetele maksujõuetutele peredele.

2.2 Tartum aa ajaloost

Suur muinasmaakond Ugandi paiknes valdavalt nüüdse Tartumaa alal. Keskajal oli Tartumaa ala Riia peapiiskopile alluva Tartu piiskopi valduses. 14. saj. oli Tartu linn sisemiselt korralduselt iseseisev, jõukas, umbes 5000 elanikuga linn. Tartumaad teatakse iseseisva haldusüksusena aastast 1582. Endine Tartumaa hõlmas ka enamiku praegusest Jõgevamaast, osa Valga-, Põlva- ja Ida-Virumaast. Avinurme (Ida-Virumaa), Torma, Laiuse ja Palamuse (Jõgevamaa) kihelkonnad kuulusid kas täies ulatuses või osaliselt Tartumaa koosseisu.

1939 – 49 kuulusid Tartu maakonda lisaks praegustele Avinurme ja Lohusuu vald (Ida- Virumaa); Sadala, Vaimastvere, Laiuse, Jõgeva, Torma, Kasepää, Pala, Saare, Voore, Kuremaa, Kudina, Kaarepere, Kursi, ja Saadjärve vald (Jõgevamaa); Ahja, Kiidjärve, Veski vald (Põlvamaa); Otepää, Pühajärve, Aakre vald (Valgamaa). 1950 kaotati Eestis maakondlik jaotus ja moodustati Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee ja Tartu rajoon. 1959 liideti Kallaste rajoon ja 1962 Elva rajoon Tartu rajooniga. Tartu maakond taastati 1990.a,

TARTUMAAST 5 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS kolm aastat hiljem arvati sellesse ka Tartu linn. Tartumaa oli 1940. a üks suurematest Eesti maakondadest, maismaa pindalaga 5834 km² (praegu 2993 km², s.o. 51%).

TARTUMAAST 6 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

2.3 Tartum aa haldusjaotus (kaart)

TARTUMAAL ON 3 LINNA JA 19 VALDA. RAHVAARV OLI 1.1.1997 SEISUGA 150 391 JA PINDALA 2993 KM²

TARTUMAAST 7 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

3. TARTUM AA ARENGUSTRATEEGIA

Tartumaa arengustrateegia “Tartumaa 2000+” värvitrükis vihikuna on jaotatud kõigile kohalikele omavalitsustele ning loetav Tartu Maavalitsuse koduleheküljel www.tartumaa.ee .

4. ASUSTUS

4. 1 Asustus

Tartu maakonnas elab ühel ruutkilomeetril 50,3 inimest. Maapiirkondades (linnasid arvestamata) on asustustihedus 14,5 inimest ruutkilomeetril. Rahvastiku paiknemine on üsna ebaühtlane: suuremad asulad on koondunud suuremate maanteede äärde ja viljakamate põldudega piirkondadesse. 72% maakonna rahvastikust elab maakonna kolmes linnas (67% rahvastikust on Tartu linnas). Valdadest on suurima elanike arvuga Tartu vald, kus elab 3,46% maakonna elanikest.

Elanike arv Tartu maakonnas seisuga 01.01.1997

Omavalitsus Pindala Rahvastik Osatähtsus maakonna Elanikke 1 km² rahvastikust (%) Alatskivi 128,38 1615 1,07 12,6 Haaslava 110,02 1756 1,17 16,0 Kambja 189,21 2557 1,70 13,5 Konguta 107,58 1491 0,99 13,9 Laeva 233,18 951 0,63 4,1 Luunja 133,85 2534 1,68 18,9 Meeksi 144,09 994 0,66 6,9 Mäksa 136,51 1727 1,15 12,7 Nõo 168,92 3732 2,48 22,1 Peipsiääre 30,97 1009 0,67 32,6 Piirissaare 7,76 102 0,07 13,1 Puhja 169,59 2665 1,77 15,7 Rannu 158,11 2065 1,37 13,1 Rõngu 164,11 3355 2,23 20,4 Tartu 298,69 5209 3,46 17,4 Tähtvere 112,74 2899 1,93 25,7 Vara 333,04 2205 1,47 6,6 Võnnu 228,99 1294 0,86 5,7 Ülenurme 86,35 4577 3,04 53,0 Kokku vallad 2942,09 42737 28,42 14,5 Elva 9,9 6149 4,09 621,1 Kallaste 1,9 1258 0,84 662,1 Tartu 38,8 100247 66,66 2583,7 Kokku linnad 50,6 107654 71,58 2127,5 Kokku 2992,69 150391 100,00 50,3

ASUSTUS 8 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Rahvastiku vanuseline struktuur seisuga 01.01.1997

Vald Kokku Tööeast nooremad Tööealised Pensioniealised Kuni 16 Mehed 16-59 Mehed 16-59 naised 16-54 naised 16-54

Arv % Arv % Arv % Alatskivi 1615 319 19,75 805 49,85 491 30,40 Haaslava 1756 410 23,35 934 53,19 412 23,46 Kambja 2557 540 21,12 1341 52,44 676 26,44 Konguta 1491 345 23,14 789 52,92 357 23,94 Laeva 951 215 22,61 537 56,47 199 20,93 Luunja 2534 638 25,18 1475 58,21 421 16,61 Meeksi 994 202 20,32 481 48,39 311 31,29 Mäksa 1727 359 20,79 950 55,01 418 24,20 Nõo 3732 815 21,84 2063 55,28 854 22,88 Peipsiääre 1009 132 13,08 487 48,27 390 38,65 Piirissaare 102 1 0,98 33 32,35 68 66,67 Puhja 2665 549 20,60 1487 55,80 629 23,60 Rannu 2065 447 21,65 1120 54,24 498 24,12 Rõngu 3355 689 20,54 1885 56,18 781 23,28 Tartu 5209 1160 22,27 2960 56,82 1089 20,91 Tähtvere 2899 621 21,42 1759 60,68 519 17,90 Vara 2205 485 22,00 1215 55,10 505 22,90 Võnnu 1294 283 21,87 674 52,09 337 26,04 Ülenurme 4577 1040 22,72 2754 60,17 783 17,11 Kokku 42737 9250 21,64 23749 55,57 9738 22,79 vallad

Elva 6149 1028 16,72 3384 55,03 1737 28,25 Kallaste 1258 232 18,44 681 54,13 345 27,42 Tartu 100247 19918 19,87 56979 56,84 23350 23,29 Kokku 107654 21178 19,67 61044 56,71 25432 23,62 linnad Maakond 150391 30428 20,23 84793 56,38 35170 23,39 kokku

4.2. Tartum aa rahvastiku prognoos

Tartumaa rahvastiku prognoos on koostatud neljas variandis Tartu linna arvestamata:

I - madal prognoosivariant. Eeldatakse, et sündimus ei lange allapoole 1993/94 aasta taset. Summaarne sündimuskordaja 1,50. Keskmine eluiga (meestel 63,5 ja naistel 74,0 aastat) ei muutu. Elanike arv väheneb 4% võrra aastaks 2014.

ASUSTUS 9 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

II – keskmine prognoosivariant. Eeldatakse, et 1990.aastate esimesel poolel edasilükatud sünnitused realiseeruvad aastail 1995-2000. Summaarne sündimuskordaja 2,0. Keskmine eluiga ei muutu. Elanike arv väheneb 1% võrra aastaks 2010 ja jõuab 2014.aastaks 1994.aasta tasemeni.

III – kõrge prognoosivariant. Realiseeruvad edasilükatud sünnitused ja tõuseb keskmine eluiga meestel 66 ja naistel 76 aastani. Summaarne sündimuskordaja 2,3. Elanike arv suureneb 2010.aastaks 3% võrra.

IV – keskmine koos migratsiooni arvestamisega. Sündivuse mõningane tõus kombinatsioonis sisserände kasvuga annab suurima rahvaarvu. Tegemist pole ainult puhtmehaanilise juurdekaksvuga, sest migrantide nooremast vanusstruktuurist lähtuvalt on oodata ka muutusi sündimuses.

Allikas: Mare Ainsaar, Jüri Kõre “Ülevaade Tartu maakonna rahvastikust aastatel 1959- 1995. Rahvastiku prognoos aastani 2010.” TÜ Perelabor 1995. Tööga saab tutvuda Tartu Maavalitsuses.

Maarahva arvu prognoos (tuh. elanikku)

44

43

42 keskmine koos rändega kõrge sündivus 41 keskmine sündivus 40 madal sündivus 39

38 1995 2000 2005 2010 2015

Olulisi tähelepanekuid prognoosist:

ñ kõigi prognoosivariantide järgi maakonna rahvastik vananeb

ñ laste osatähtsus rahvastikus väheneb ja seeläbi väheneb ka ülalpeetavuse indeks

ñ “kriis” haridussüsteemis jõuab kätte 2010.aasta paiku, mil õpilaste arv moodustab 1993/1994.aasta tasemest 64-71%

ñ tööealiste arv maakonnas ei vähene, kuid toimub tööealise rahvastiku noorenemine, seda võib muuta ainult väljaränne

ñ eakate inimeste arvus on muutused väikesed

ASUSTUS 10 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

ñ aastaks 2010 suureneb elanike arv loomuliku iibe teel ainult Laeva, Luunja, Tähtvere ja Ülenurme vallas. Teisted omavalitsused peavad elanike arvu kasvuks inimesi ligi meelitama rände teel. Madal sündimus ja elanike ebasoodne vanusstruktuur avaldavad suurimat mõju Piirissaare, Peipsiääre, Meeksi ja Alatskivi valla ning Kallaste linna elanike arvule.

4.3 Asustuse suunam ine

Demokraatlikus ühiskonnas on igal inimesel elukohavaliku vabadus. Tartumaal puuduvad keskkonnast vms. tulenevad põhjused asustuse sihiteadlikuks suunamiseks. Teisalt eeldab tänapäeva inimene teatud hüvesid - kanalisatsiooni, puhast joogivett, normaalset elektripinget, võrgugaasi - mis on vastuvõetava hinnaga kättesaadavad ainult piisava tihedusega asustuses. Eeltoodust johtub tiheasustusega alade kehtestamise vajadus.

Kaasajal tugevneb printsiip: töökoht tingib elukoha valiku, senini oli see pigem vastupidi. Lähtudes Tartumaa arengustrateegiast on tähelepanuväärsed kaks tendentsi: ñ töökohti tekib intensiivsemalt nn. ”Tööstuskäe” alal ñ “infoühiskonnastumisega” avarduvad kodustöötamise võimalused: tööülesanne saadakse ja valminud töö edastatakse digitaalsel kujul sidesüsteemi vahendusel.

Majanduslikel kaalutlustel tekivad lähiaja uued elamukrundid sinna, kus kinnisvara potentsiaalne väärtus on suur: linnade ja nende lähialade vabadele maadele ning looduslikult kaunitesse paikadesse, reeglina veekogude kallastele. Oleks vaja riiklikku toetussüsteemi, mis muudaks majanduslikult otstarbekaks nn. “kõdurajoonide” renoveerimise linnades. Vastasel korral suundub uusehitus jätkuvalt linnakeskmeist eemale.

4. 4 Tartum aa haldusjaotusest

Tartumaa arengustrateegia ja maakonnaplaneeringu koostamise koostamise käigus selgus, et otsest vajadust olemasoleva haldussüsteemi muutmiseks pole. Kaugemas perspektiivis toimub valdade liitumine üleriiklike kriteeriume arvestades, see toob kahjuks kaasa elukvaliteedi languse paljudes praegustes maa-asulates ja vallakeskustes.

4.5 Tiheasustus ja hajaasustus

Tiheasustusega alade määramise põhimõtted:

ñ elanike arv asulas

ñ asula arengupotentsiaal

ñ miljööväärtus

ñ omavalitsuse heakskiit

ASUSTUS 11 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

4.5.1 Tiheasustusega alad Tartum aal (asulate kom paktselt hoonestatud osad)

Alatskivi vald: Alatskivi alevik

Haaslava vald: Roiu alevik, Aardla, Mõra, Kurepalu, Ignase ja Uniküla külad

Konguta vald: Annikoru küla (endine Konguta sovhoosi keskasula), Metsalaane küla (Elva linnaga piirnev ala)

Laeva vald: Laeva, Kärevere, Siniküla ja Valmaotsa külad

Luunja vald: Luunja alevik, Kavastu ja Lohkva, Kabina külad ning aiandusühistud “Kelluke”, “Laine”, “Kuuseke”, “Kajakas”, “Metsa”, “Roos”, “Voshod”, “Soosaare”

Meeksi vald: Mehikoorma alevik, Meerapalu, Järvselja, Aravu ja Meeksi külad

Mäksa vald: Kaagvere ja Melliste külad

Nõo vald: Nõo alevik ja Tõravere alevik2; Meeri2, Voika2, Vissi2, Illi2 külade ja Tõravere aleviku2 aiandusühistute alad.

Peipsiääre vald: Kasepää, Kolkja ja Varnja alevikud

Piirissaare vald: Piiri, Saare ja Tooni külad

Puhja vald: Puhja ja Ulila alevikud, Rämsi ja Järvaküla külad

Rannu vald: Kureküla ja Rannu alevikud (muudetud Tartu maavanema 11. juuni 2003 korraldusega nr 698)

Rõngu vald: Käärdi ja Rõngu alevikud

Tartu vald: Kõrveküla² ja Lähte alevikud², Müta², Nigula², Saadjärve², Sojamaa², Salu², Tammistu², Vahi², Vasula, Vedu², Vesneri, Väägvere², Äksi², Erala² ja Kärkna² külad

Tähtvere vald: Märja ja Ilmatsalu alevikud, Rõhu, Rahinge, Tähtvere, Tüki, Vorbuse, Tiksoja ja Kandiküla külad , aiandusühistud “Rutt” ja “Tähtvere”

Vara vald: Koosa ja Vara külad

Võnnu vald: Võnnu alevik, Kurista ja Lääniste külad

Ülenurme vald: Tõrvandi² ja Ülenurme alevikud², Külitse², Linnaveere², Reola², Räni² ja Uhti² külad

Elva linn

Tartu linn

Kallaste linn

ASUSTUS 12 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

4.5.2 Detailplaneeringu koostam ise kohustusega alad hajaasustuses

Alatskivi vald: Kokora1, Nina1, Rootsiküla1, Alasoo1 ja Pusi1 külad

Kambja vald: Kambja alevik¹, Pangodi¹, Aakaru¹, Sulu¹, Virulase¹, Visnapuu¹, Tatra¹, Kullaga¹, Mäeküla¹, Kavandu¹, Lalli¹, Kammeri¹, Vana-Kuuste¹, Suure-Kambja¹, Oomiste¹, Paali¹, Kodijärve¹, Sirvaku¹, Palumäe¹ ja Talvikese¹ külad

Nõo vald: Luke1, Meeri1, Nõgiaru1 ja Tamsa1 külade keskasulad ning Unipiha park1 ja Luke park1

Rannu vald: Võrtsjärve kallas 0,5 km laiuselt alates keskmisest veepiirist.

¹ - detailplaneeringu koostamise kohustusega alad hajaasustuses vastavalt kohalike omavalitsuste ettepanekuile ² - tunnistatud tiheasustusega aladeks Tartu maavanema varasemate korraldustega

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

ASUSTUS 13 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR JA SELLE ARENG

5. 1 Haridus

5.1.1 Üldharidus

Koolide arv, tüüp ja asukoht on aastate jooksul olnud pidevas muutumises. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel munitsipaalkooli asutab (PGS § 12) kohaliku omavalitsuse täitevorgan, reorganiseerib või suleb (PGS § 49) kohaliku omavalitsuse täitevorgan volikogu otsusel.

Eesti Vabariigis on olemasolevat koolivõrku ära kasutades loodud munitsipaal-, riigi- ja erakoolid. Munitsipaalkoolide andmine vallavalitsuste haldusalasse on enamasti tulnud kooli tööle kasuks. Kohapeal teatakse probleeme paremini ja neid saab operatiivsemalt lahendada. Majandusküsimuste lahendamine on kiirem. Toetatakse igati õpetajate ja koolijuhtide tegevust. Erakoolides arvestatakse rohkem lapse isikupära.

Viimastel aastatel ehitati juurdeehitusena sisuliselt uus koolimaja Kolkjasse, käsil on uue koolimaja ehitamine Kambjasse, H.Treffneri Gümnaasiumi kapitaalremont. Plaanis on juurdeehitused Lähte ja Sillaotsa koolidele, parandamist vajavad töötingimused Melliste Algkoolis (spordikompleks), Kuustes (tööõpetuse kabinetid), Nõos (tööõpetuse kabinetid). Sõjajärgsel perioodil ehitati Tartumaal uued koolihooned: Alatskivi KK, Elva G, Nõo PK,RG, Kallaste KK, Rõngu KK, Puhja G, Luunja KK , Rannu KK, Lähte ÜG, Ülenurme G, Võnnu KK, Vara PK, Laeva PK, Kõrveküla PK, Ilmatsalu PK, Tõrvandi AK, Konguta AK-LA, Melliste AK-LA, Valguta AK-LA, Peedu AK-LA.

Kiire urbaniseerumine tõi kaasa uute koolide vajaduse Tartu linnas. Ehitati Raatuse G. (3. keskkool), Tamme G. (5. keskkool), Forseliuse G. (8. keskkool), Kommertsg. (12. keskkool), Kunstig. (14. keskkool), Kivilinna G. (16. keskkool), Veeriku PK (17. põhikool), Descartes?i Lütseum (15. keskkool), Õppekeskus, Täiskasvanute G. (õhtukeskkool). Venekeelse elanikkonna kasv Tartu linnas nõudis vene õppekeelega koolide rajamist, avati Slaavi G. (6. Keskkool), Raadi G. (9. keskkool), Annelinna G. (13. keskkool). Erivajadustega laste koolidest rajati Kammeri EIK, Annemõisa Kool (11. põhikool), Maarja Kool. Viimastel aastatel on asutatud juurde erakoole - eesti õppekeelega Vaba Waldorfkool (Vabakool), Katoliku Kool, Audentese Algkool, Elu Sõna Kristlik Kool, vene õppekeelega Vene Erakool (GITIKA).

1998. aastal õppis Tartumaa 70 üldhariduskoolis ligikaudu 23 100 õpilast, neist Tartu 31 koolis 16 800 õpilast. Õppeasutusest kuulub munitsipaalomandisse 59 kooli, riigikoole on 6 ja erakoole 5.

Tartumaa koolivõrk on suhteliselt hästi välja kujunenud ja katab maakonna eri piirkondade õpilaste vajadused. Tartumaa maakonnaplaneeringus on prognoositud elanike ja perede arvust ning vanuselisest struktuurist lähtuvalt koolivõrgu võimalikke muutusi. Järeldusena on esitatud tabel , milles on arvestatud viimaste aastate sündivust, kohalikes koolides õppijate protsenti sündinud laste arvust. Tabelis on kirjas võimalik õpilaste arvu

HARIDUS 14 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS muutumine ning kõrgemate kooliastmete muutumine madalamateks ja mõnede koolide võimalik sulgemine lähiaastatel.

Erivajadustega lastele on Tartumaal 5 munitsipaal- ja 5 riigikooli, neis õpib ligikaudu 1300 last. Koolivõrk rahuldab nii maakonna kui ka laiema regiooni vajadused. Tartumaal on tekkinud aga vajadus hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks internaatkooli tingimustes vene õppekeelega noortele. Kõne alla võib tulla Meeri Eriinternaatkooli ümberprofileerimine lähiaastail.

Probleemiks on hariduslike erivajadustega laste kutseõpe. Kutseõppeasutustesse võetakse õpilasi peale põhikooli või keskkooli lõpetamist.

Muutused Tartumaa koolivõrgus lähiaastatel on tingitud kahest asjaolust: õpilaste arvu vähenemisest (tuleneb sündivuse pidevast langusest) ja sisulistest muutustest koolide õppekavades. Võimalus kujundada oma kooli eripära, toob kaasa koolides süveneva spetsialiseerumise ja annab õpilasele suurema valikuvõimaluse. Suurem õpilaste arv gümnaasiumi osas võimaldab koolidel rakendada rohkem valikaineid. Maagümnaasiumis on õpilaste arv väiksem, seega on valikuvõimalused piiratumad, mis omakorda toob kaasa gümnaasiumiõpilaste liikumise linna.

Olulist koolide sulgemist õpilaste vähesuse tõttu ei planeerita, kõne alla võib tulla Tartus vene õppekeelega koolide koondamine ja Tammistu Algkooli ning Ulila Põhikooli sulgemine. Prognoositav on koolitüübi muutus, kus keskkool võib muutuda põhikooliks (Alatskivi, Kallaste, Rannu, Rõngu, Luunja ja Võnnu valdades) või põhikool algkooliks (Haaslava, Kambja, Puhja, Laeva, Peipsiääre ja Vara valdades). Vt. tabelit allpool.

Põhikool ja algkool peaksid maal jääma põhilisteks koolitüüpideks- see on oluline külaelu seisukohalt. Munitsipaalkoolidena on neid võimalik komplekteerida kaadriga ja majanduslikult üleval pidada. Siin tuleks järgida nn. õpilaste kriitilise arvu fenomeni. Õpilaste arvu kahanemine klassides (liitklassides). Eriti vastutusrikas on õpetaja töö liitklassis, oht on minna kaasa noorema astme õpetamisega. Liitklasside arvu suurenemise tõttu on vajalik spetsiaalne täiendkoolitus liitklassides töötavatele õpetajatele.

Tartu linnas on prognoositav lähiaastatel 4 – 5 akadeemilise õppekavaga tugeva gümnaasiumi kujunemine; ülejäänud koolide õppekavad sisaldavad eeldatavasti ka teatud kutseoskuste andmist eesmärgiga suurendada lõpetanute konkureerimisvõimet pingestuval tööjõuturul. Koolide õppekavade väljatöötamisel ja rakendamisel lähtutakse õpilaste erihuvidest ning võimetest keskhariduse omandamisel.

Soodustatakse erakoolide teket, et mitmekesistada hariduse omandamise vorme. Arvestades laste individuaalsust ja võimeid.

HARIDUS 15 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Tartu maakonna õpilaste ja klassikomplektide arvud omavalitsuseti ja keskmiselt 1998. aastal

õpetaja õpilaste arv klasside arv keskmiselt õpilasi ameti- kokku kesk- kokku kesk- klassis kesk- õpetaja kohti koolis koolis kooli ameti- klassis kohale Alatskivi vald 2 2 , 9 0 298 45 14 3 21,29 15,00 13,01 Elva linn 7 1 , 1 7 1181 168 42 6 28,12 28,00 16,59 Haaslava vald 1 3 , 1 4 136 0 9 0 15,11 0,00 10,35 Kallaste linn 2 0 , 2 3 218 31 12 3 18,17 10,33 10,78 Kambja vald 2 8 , 0 7 309 0 19 0 16,26 0,00 11,01 Konguta vald 6 , 5 4 55 0 5 0 11,00 0,00 8,41 Laeva vald 1 2 , 6 4 123 0 9 0 13,67 0,00 9,73 Luunja vald 3 1 , 7 7 392 54 20 3 19,60 18,00 12,34 Meeksi vald 1 2 , 9 1 99 0 9 0 11,00 0,00 7,67 Mäksa vald 1 0 , 0 4 113 0 8 0 14,13 0,00 11,25 Nõo vald 3 1 , 0 5 526 263 22 9 23,91 29,22 16,94 Peipsiääre vald 1 2 , 3 6 93 0 9 0 10,33 0,00 7,52 Puhja vald 4 6 , 6 6 534 56 31 3 17,23 18,67 11,44 Rannu vald 2 5 , 3 9 281 34 16 3 17,56 11,33 11,07 Rõngu vald 2 6,58 324 43 19 3 17,05 14,33 12,19 Tartu vald 4 9 , 9 3 634 66 33 4 19,21 16,50 12,70 Tähtvere vald 1 2 , 6 4 161 0 9 0 17,89 0,00 12,74 Vara vald 1 7 , 7 2 163 0 13 0 12,54 0,00 9,20 Võnnu vald 2 0 , 5 7 223 27 13 3 17,15 9,00 10,84 Ülenurme vald 4 8 , 4 6 695 152 26 6 26,73 25,33 14,34 Tartu linn 982,46 15762 3296 562 112 28,05 29,43 16,04 Maakonna 1503,23 22320 4235 900 158 24,80 26,80 14,85 keskmine

Õppurite dünaamika klassiti 1997, 2003 ja 2012

3000

2500 2000 1997 2003 1500

1000 2012 prognoos praeguse sündivuse puhul 500

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

HARIDUS 16 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Õpilaste arvude vähenemisega kaasneb: ñ õpetajate ametikohtade vähenemine; ñ tekkib konkurents õpetajate ametikohale, sest õpetajate palk on jõudnud Eesti keskmise palga tasemele; ñ koolides töötavad ainult vastava hariduse ja ettevalmistusega õpetajad;

Hariduse materiaaltehnilise baasi tugevdamiseks kaasatakse lisaks riigi- ja munitsipaalrahale haridust toetavate üksikisikute ning sponsorite ressursse. Paljud ettevõtmised korraldatakse projektidena, mida finantseerivad erinevad fondid..

Koolivõrgu muutmine (kokkutõmbamine) eeldab igakülgselt regionaalpoliitilist ja majanduslikku analüüsi, seadusandlikku toetust, pikaajalist selgitustööd kohtadel, paindlikku suhtlemist asjaosaliste (kaasata tuleks ka õpilased) vahel, veendumust ettevõetavate sammude õigsuses.

Tartumaal on 58 munitsipaal- ja 2 eralasteaeda, nendes käib kokku ligikaudu 7000 last. Tartu linna 31 lasteaias käis 1998. aasta algul 5300 last ja maakonna ülejäänud 29 lasteaias 1626 last. Tartus suudetakse pakkuda lasteaiateenust 80%, maal 47% vastavaealistest lastest. Edaspidised võimalused sõltuvad kohalikest eelarvetest. Säilitada tuleb optimaalne lasteaedade võrk alushariduse õppekava täitmiseks. Lasteaedades on ellu rakendatud progressiivsed pedagoogilised uuendused, kasvatuse põhirõhk on demokraatial. Lasteaedade juures töötavad ettevalmistusklassid kodustele lastele. Lasteaiad tuleb kindlustada erialase haridusega pedagoogilise kaadriga. Rakendada alternatiivseid lastehoiu vorme.

HARIDUS 17 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Koolivõrgu planeerimine aastani 2012

Põhi- Põhi- Põhi- 2003- 2012- 2012- 1997 2012 kooli kooli kooli 1997 2003 1997 koolide loetelu oletatav 1997 2003 2012 õpilaste õpilaste õpilaste omavalitsuses koolitüübi õpilas- eelda- oletatav arvu arvu arvu muutus te arv tav vahe vahe vahe õpilaste arv Elva 948 809 726 -139 -83 -222 Peedu AK, Elva AK, KK AK, Elva G Kallaste 193 173 184 -20 11 -9 Kallaste KK PK Alatskivi 228 218 196 -10 -22 -32 Alatskivi KK PK Haaslava 155 137 108 -18 -29 -47 Sillaotsa PK AK Kambja 309 266 220 -43 -47 -89 I.Jaagu nim. AK, PK Kambja PK, Kuuste PK, Unipiha AK Konguta 65 46 82 -19 36 17 Konguta AK AK Koosa 69 38 68 -31 30 -1 Koosa AK AK Laeva 117 101 75 -16 -26 -42 Laeva PK AK Luunja 323 222 179 -101 -43 -144 Kavastu AK, AK, PK Luunja KK Meeksi 108 104 96 -4 -8 -12 Mehikoorma PK AK Mäksa 122 75 135 -47 60 13 Melliste AK, 2AK Võõpste AK Nõo 486 430 352 -56 -78 -134 Laguja AK,Nõo PK+KK PK+G Peipsiääre 80 79 74 -1 -5 -6 Kolkja PK AK Piirissaare 0 0 0 0 0 0 Puhja 473 345 313 -128 -32 -160 Kaimi PK, Ulila AK, KK PK, Puhja G Rannu 233 216 175 -17 -41 -58 Rannu KK PK Rõngu 269 274 232 5 -42 -37 Valguta AK, AK, PK Rõngu KK Tartu 588 517 436 -71 -82 -152 Tammistu AK, PK, KK Kõrveküla PK, Lähte G Tähtvere 157 180 148 23 -32 -9 Ilmatsalu PK PK? Vara 122 103 87 -19 -15 -35 Vara PK AK Võnnu 198 170 145 -28 -25 -53 Järvselja AK, PK Võnnu KK Ülenurme 547 407 302 -140 -104 -245 Tõrvandi AK, AK, KK Ülenurme G Tartu linn 12622 11000 9500 -1622 -1500 -3122 6PK, 17KK 6PK, 17KK KOKKU 18412 15909 13791 -2503 -2118 -4621

AK – algkool PK – põhikool KK, G – keskkool või gümnaasium

HARIDUS 18 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5.1.2. Kõrgharidus, kutseharidus

Lisaks avalik-õiguslikele ülikoolidele (Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusülikool) on Tartumaal võimalik omandada kõrgharidust usuteadustes (EEKBL Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja Tartu Teoloogia Akadeemias), lennunduses (Tartu Lennukolledžis), pedagoogikas (Tartu Õpetajate Seminar) ja sõjanduses (1999. aastal on kavas avada Balti Kaitsekolledž).

Kutseõppeasutuste võrk peab arvestama maakonna ja regiooni iseärasusi, kus erialade valikul ja õpetamisel lähtutakse tööturu vajadustest. Kutsehariduse võrgu optimeerimine ja vastavalt sellele reorganiseerimine on lähiajal terav probleem. Selleks peavad valmima kutseõppeasutuste arengukavad ja tööturuuuringud. Tartumaal on 13 kutseõppeasutust. Üheksas riigikoolis, kolmes erakoolis ning ühes munitsipaalõppeasutuses on võimalik omandada ametit 49 erialal. Kutsehariduslikes õppeasutuses omandas 1998. aastal haridust 1568 põhikooli ja 965 keskkoolijärgset õppurit. Tartumaa Põllutöökool, Tartu Õppekeskus, Tartu Tööstuskool, Tartu Meditsiinikool, H. Elleri nim. Muusikakool, Tartu Kunstikool, Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool, Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskool, Eesti Merehariduskeskuse Ametikooli Tartu filiaal. Tartu Õppekeskuses saab erinevatel ametialadel kutseoskuse 2363 õpilast, lähiaastatel planeeritakse sinna rajada ka kutsenõustamiskeskus.

Tartus tegutseb kolm erakutseõppeasutust: Audentese Kõrgema Ärikooli Tartu Kolledž (ärijuhtimine, pangandus), Mainori Majanduskooli Tartu filiaal (ärijuht, finantsjuht) ja AS Dentes Tervishoiukool (suuhügieenist, hambaarsti abiline, hambaraviõde).

Põhiliselt õpivad Tartumaa kutsekoolides Lõuna- ja Kesk-Eestist pärit õpilased, 59% õppuritest on tartumaalased. Probleemiks on hariduslike erivajadustega laste kutseõpe. Kutseõppeasutustesse võetakse õpilasi peale põhikooli või keskkooli lõpetamist.

Tihedas seoses kõrg- ja kutseharidusega on täiendkoolitus ja ümberõpe, mis peaks tagama täiskasvanute professionaalse arengu ning konkurentsivõime tööturul. Tartus paiknevate ülikoolide, kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja koolituskeskuste baasil pakutakse koolitusteenust ka teistele piirkondadele ning tööandjatele täiend- ja ümberõppe läbiviimiseks; 1998. aastal pakub vastavat teenust 85 erinevat firmat. Lähiaastatel prognoositakse täiskasvanute koolitusvajaduse vähenemist sekretäride ja müüjate väljaõpetamisel, arvutialases algkoolituses ja keeleõppes.

Aastatel 2000-2010 planeeritakse täiskasvanute koolituse suurendamist: ñ koolituses, mis on tihedas seoses nõustamisega, ñ organisatsiooni arenguga seotud koolituses, ñ personalitöö alal; ñ muutusi ennetavas koolituses; ñ Euroopa Liidu alases koolituses; ñ ümberõppes; ñ noorsootööga seotud koolituses.

HARIDUS 19 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5.1.3. Huviharidus ja noorsootöö

Tartumaa noorsoopoliitika ülesandeks on valmiva Eesti Vabariigi noorsooseaduse ellurakendamine Tartumaal ja edendamise eesmärk on investeerimine noortesse, mis tagab homse ühiskonna stabiilsuse.

Huviharidus pakub õpilastele võimaluse rakendada oma energiat, väljendada oma loovust ja arendada algatusvaimu. Tartumaal tegutseb hetkel 23 huviharidust pakkuvat kooli , nendest 15 tegutsevad Tartu linnas. Lisaks huvialakoolidele on tekkinud vajadus noortekeskuste (väiksemates kohtades vaba aja veetmise ruumide) järele. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused peaksid olema kättesaadavad kõigile Tartumaa noortele, sõltumata nende elukohast. Selleks tuleb rakendada maakondlikult ühtne süsteem huvikooli kohamaksu suhtes ja täiendada ning kaasajastada olemas-olevaid huviharidusstruktuure. Maapiirkondades tuleb avardada ka muukeelse noore vaba aja veetmise võimalusi.

Lisaks huvitegevusele on noore arengus väga tähtsal kohal kuulumine noorteühingutesse, mis loob aluse noore inimese algatusvõime ja kodanikujulguse arenguks. Noorteühingute tegevus vajab lähiaastatel suuremat koordineerimist. Pakutud on välja Tartumaa Noorsooühenduste Kogu loomise idee. Nimetatud kogu ülesanneteks on lähiaastatel korraldada noorte liidrite ja juhendajate koolitust ning koguda ja levitada infot noorsooühenduste tegevuse kohta Tartumaal. Seetõttu oleks kõige sobivam Noorsooühenduste Kogu , mis ühtlustab noorsooorganisatsioonide arengut, luua omavalitsusi ühendava organisatsiooni - Tartumaa Omavalitsuste Liidu juurde.

Laste tervistava puhkuse paremaks organiseerimiseks vajab Tartumaa ühte aastaringselt töötavat statsionaarset baaslaagrit. Lähemal ajal on vajadus alustada projektiga “Tartumaa noorte töö- ja puhkelaagrid”. Koos nimetatud projektiga tuleb iga-aastaga järjest teravamalt esile noorte tööhõive küsimus. Noorte töötuse probleem on suurem haridustee katkestanud noortel . Vajadus on tööhõive kodade võrgustiku loomine Tartumaale. Paremini lahendab noorte probleeme kavandatav Tartu Linna ja Maakonna Nõustamiskeskus , mille tegevuse eesmärkideks on info liikumise tagamine noorte teenindamisel, tööturu nõudmiste ja kutsehariduse võimaluste tutvustamine noortele, noorte probleemide ennetamine ja lahendamine.

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

5.2 Tervishoiusüsteem

Põhilised rahva tervise näitajad kinnitavad, et rahva tervislik seisund Tartu maakonnas on tõsine probleem nagu kogu Eestis. Suremus on kõrge, sündimus madal, loomulik iive negatiivne alates 1991. aastast. Võrreldes Skandinaavia ja Lääne- Euroopa riikidega on suremus 2,5 korda kõrgem just töövõimelises elueas inimestel. Kõrge on suremus südame-veresoonkonna haigustesse (225 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja pahaloomulistesse kasvajatesse (üle 200 juhu 100 000 elaniku kohta). Kõrge on suremus õnnetusjuhtumite ja enesetappude tõttu.

HARIDUS 20 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Maakonna tervishoiusüsteem on seni kindlustanud elanike tervishoiualast teenindamist rahuldavalt, kuid süsteem on liigselt orienteeritud arstidele. Tervisekriisi seisundis olevale Tartumaale on esmatähtis rahvastiku tervise parandamiseks soodsate tingimuste loomine. Tartu Maavalitsuse ja Tartu Linnavalitsuse juures töötavad rahvatervise spetsialistid, kes on alustanud terviseedenduslike projektide elluviimist. 1997. aastal oli töös 23 sellist projekti, mida rakendati eeskätt koolides, spordiorganisatsioonides ja raviasutustes. Arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele on selgitatud, et esmatasandi tervishoid on hoopis laiem mõiste kui esmatasandi arstiabi.

Tartumaal on alustatud esmatasandi tervishoiu ühe olulisema komponendi - esmatasandi arstiabi - reformi. Maakonnas on kindlaks määratud perearstide arv ja nende perspektiivne paigutus. Tartu linnas on vaja 58 esmatasandi arsti, Elva linnas 5 ja teistes asulates kokku 26. Arvesse on võetud, et arstiabi kättesaadavus maal ei tohi halveneda.

Põhjendus esmatasandi arstiabi üleminekuks perearstisüsteemile: ñ paljude maade kogemused näitavad, et perearst suudab osutada elanikele vastuvõetavaid ja kättesaadavaid terviseedenduslikke, preventiivseid ja raviteenuseid ñ toimub tervishoiuressursside õiglane jaotus ñ saab paremini ja tõhusamalt kasutada kõrgtehnoloogiat ja ravimeid ñ perearstisüsteemi rakendamisega saadakse kõige parem efekt arstiabi ressursside kasutamisel rahvastiku tervise seisukohalt

Põhilise osa haiglaabist (90 %) saab maakonna elanikkond TÜ kliinikutes, mille töö on muutunud aasta-aastalt tõhusamaks. Kasvab väljastpoolt Tartumaad pärit ravitute osakaal. Maahaiglate ja Elva Haigla voodikohtade arv ja osatähtsus on aastatega vähenenud. Praegu on neljas maahaiglas 150 voodikohta.

Planeeritav areng:

ñ Aastaks 2005 peaks maakonnas töötama optimaalne arv perearste. Edaspidi tuleks planeerida ühele perearstile umbes 1500 elanikku, kuna vanemaealiste suhtarv kasvab ja nende tervisevajadused on suuremad. On vajalik ette valmistada ka perearstidele vastavate teadmiste ja oskustega meditsiiniõed

ñ Kiirabi osas kujuneb ühtne riiklik süsteem Tartu linna ja ümbritsevate maakondade jaoks keskusega Tartus

ñ Vähendada iseseisvate haigekassade arvu, et kindlustada patsientidele ravi seal, kus see on efektiivsem ja vastuvõetavam.

ñ Tartu linnas arendatakse aastaks 2000 välja töötervishoiukeskus ja luuakse süstemaatiline tervisekontroll

ñ Tartu Tervisekaitsetalitus reorganiseeritakse Lõuna-Eesti tervisekaitse- talituseks, mille filiaalid jäävad maakondadesse, kuid laborid iseseisvana Tartusse

ñ Alatskivi, Võnnu ja Rõngu haiglad muutuvad aastaks 2000 sotsiaalabi- keskusteks, Elva Haigla jääb pikaravihaiglaks ja rehabilitatsioonikeskuseks

ñ Rajatakse ja rekonstrueeritakse tervistus- ja rahvaspordikeskusi (Tartu Veekeskus, Vooremäe Suusakeskus jt)

TERVISHOIUSÜSTEEM 21 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5. 3 Riiklik sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on organiseerida abi nendele isikutele, kes ei suuda kõrvalabita igapäevase elu nõudmistega toime tulla.

5.3.1 Laste hoolekandeasutused

Elva Väikelastekodus on alates 1986. aastast enamus hoolealuseid puuetega lapsed. Tartu Väikelastekodu “Käopesa” (1997. aastal 51 kohta) kasvandikud on laps-invaliidid. Tartu Mäe-Kodu hoolealuste hulgas on olnud lapsinvaliide, sotsiaalseid hälbeid esineb paljudel kasvandikel. Töö tase maakonna lastekodudes on hea: väljaõppinud töötajad, progressiivsed meetodid, võimalus olla Tartu Meditsiinikooli ja Tartu Ülikooli eripedagoogika ning sotsiaaltöö tudengite õppebaasiks.

Probleemid: puudu on lastekodukohti kooliealistele tervetele lastele (lahenduseks on uute hooldusvormide rakendamine), üha enam sünnib puuetega, sh liitpuudega lapsi, hooldeasutused liiga suletud, laste üleminek iseseisvasse ellu liiga järsk (puudub sotsiaalkorter, kus harjutada elamist päriskodu tingimustes), ratastoolis kooliealistel lastel pole sobivaid elu- ja õppimistingimusi.

5.3.2 Täiskasvanute hoolekandeasutused

Aarike hooldekodu 40 hoolealusega, vajalik ümberehitus. Kastre hooldekodu “Härmalõng” 40 hoolealusega, seisund rahuldav. Kodijärve hooldekodu vanemaealistele psühhokroonikutele 30 hooldatavaga, hädavajalik juurdeehitus. Maavanurite hooldekodu “Nõo” on 30-kohaline, väga head olud. Tartu Hooldekodu võimaldab paigutada 125 hoolealust, rahuldavad olud. Uderna Krooniliste Haigete Kodu 50-kohaline asutus hooldab peamiselt raskeid lamajaid haigeid, seisund rahuldav.

Probleemid: 1995. aastal algatas sotsiaalministeerium hoolekandeasutuste ülemineku munitsipaalomandisse, ent omavalitsused ei ole valmis asutusi vastu võtma; riiklike finantside nappus; personali madalad palgad ei stimuleeri head tööd.

5.3.3 Planeeritav areng:

ñ avalike teenuste ja alternatiivsete hoolekandevormide arvu suurendamine ñ eraorganisatsioonide poolt pakutavate teenuste mahu oluline laienemine ñ koduteenuste toetamine, omaste poolse hooldamise soodustamine avaliku hoolekande edendamise ja lühiajalise hoolekandeasutustes toimuva rehabilitatsiooni abil ñ hoolekandeasutustes pakutava abi põhiloomuse muutmine rehabilitatsiooniks, kus hooldamise strateegia määratakse vastavalt klientide vajadustele ñ hoolekandeteenuseid osutavate asutuste keti moodustamine ñ lisateenuste juurutamine hoolekandeasutustes

Kaart: Tartumaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekandeasutused Ö

SOTSIAALHOOLEKANNE 22 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5.4 KULTUUR

5.4. 1 Tartum aa-traditsioonidega kultuurikeskus

Tartumaa on eestikeelse kultuurielu häll: märksõnadeks on Õpetatud Eesti Selts, I (üld-) laulupidu, Väägvere Pasunakoor, “Postimees”, Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muusem, “Vanemuine”, Tartu Muusikakool, kunstikool “Pallas”, 1. Eesti sümfooniaorkester.

5.4.2 Suundum used Tartum aa kultuurielus

Täheldatav on nõudlikkuse kasv pakutava taseme ja toimumiskoha kvaliteedi suhtes. Inimeste mobiilsuse suurenemise tõttu suundutakse kaugemal toimuvale, kuid prestiizikamale üritusele. Korraldatakse nn suurprojekte- maailmanimega esinejate vabaõhuesinemisi. Kultuurisündmustelt oodatakse dramaatilise elamuse asemel pigem lõõgastust ja pingemaandust. Vaatamata käibetõele kroonilisest ajapuudusest on linnatänavad, eriti suveõhtuti, tulvil inimestest. Euroopalik trend –viibida õhtuti kodust väljas-laieneb ka meil. Suviti käivitub nn “tänavakultuurielu” heas mõttes: ansamblite ja orkestrite esinemine avalikes paikades,professionaalsete kunstnike autorimüük, usuorganisatsioonide misjonietteasted, - seda küll peamiselt Tartus. Tartumaa pea igas vallas-linnas on aktiivsetel inimestel huvi osaleda aktiivselt mõnes harrastuskultuuri viljelevas rühmas. Kohalikud omavalisused korraldavad identiteeti tugevdavaid valla/linna suurüritusi. Massikultuur evib märkimisväärset kommertsedu. Raamatute kõrge hind on kaasa toonud raamatukogude külastatavuse olulise tõusu. Samas ootab eriti noorem lugejaskond elektroonilisel teel levitatava lugemisvara ja teabe kättesaadavust avalikes raamatukogudes. Loovuspotentsiaali alalhoidmiseks ja andekate noorte toetamiseks on eriti hinnatav mitmesuguste vastavate sihtasutuste tegutsemine (näiteks Tartu Kultuurkapital). Väärtustub rahvasport kui kultuuri osa ja tänapäevase elulaadi juurde kuuluv tegevus. Tuhandete osalejatega üritusteks on kujunenud piirkondlikud suve- ja talimängud: Emajõe, Peipsiääre, Võrtsjärve, ja Vooremäe Mängud , rääkimata üldtuntud Tartu Maratonist, Tartu Rattarallist ning Tartu Sügisjooksust.

5.4.3 Identiteedi võtm esündm used

Laulupeod. Laulupidu on läbi heitlike aegade olnud hinnatud eestlaste konsolideerija. Ka tänasel Tartumaal toimuvad laulupeod näitavad osalemisindu nii esinejate, korraldajate kui ka publiku poolt. Laulupidu on üritus, mis annab motivatsiooni koorilaulu ja rahvatantsu harrastamiseks – siin saab saavutatu taset näidata ja kontrollida. Tartu uus, suuruselt teine laululava Eestis, on selleks hinnatud korraldamispaik. Selle kompaktsus on eriti hinnatud noorte-, Balti riikide üliõpilaste ja teiste mitte väga suure osalejate arvuga laulupidude korraldamisel. Laulupidudeta minetaks Tartumaa ajalooliselt saavutatud traditsioonidega kultuurikeskuse maine. Tartu kolmiküritus sisaldab endas Tartu Suusamaratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu. Läbi nende ürituste on Eesti maailma meedia kaudu saavutanud tuntuse ja tunnustuse. Tartu Suusamaraton on seni Eesti ainuke maailmamainega regulaarne spordisündmus. Klassika avakontserdid. Viimastel aastatel käivitunud maailmamainega muusikute avakontsertide korraldamine võimaldab ühelt poolt osalemisnaudingut neile, kellele KULTUUR 24 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Euroopa muusikateatrid ja kontserdihallid jäävad kättesaamatuks, teiselt poolt aga viiakse esinejate, korraldusmeeskondade ja külaliste kaudu toimumispaik ja Eesti maailmakaardile. Kontserdid tuntud paikades. Eesti kultuurielus evivad märksõnad “Tartu Ülikooli aula”, “Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum Toomemäel”, jt. tunnustavat hinnangut. Siia tullakse nende suurepärase akustika ja soliidse aura tõttu ka üpris kaugelt. Tartumaa ja Lõuna- Eesti kontserditegevuse arenguks annab tugeva impulsi Eesti Kontserdi Lõuna-Eesti Keskuse käivitumine Tartus. Teatritegemine ja Vanemuine. Eesti teatrielu konkurentsis on just Vanemuise teatrist tulnud värskendavaid tuuli. Tartu kui haridustempli ja traditsioonidega kultuurikeskuse juurde peab ka edaspidi kuuluma professionaalne teatritegevus. Tartu suvise teatrielu aktiveerimiseks on käivitatud Emajõe Suveteater.

Need vaimu ja keha arendavad Tartumaal toimuvad võtmesundmused vajavad Eesti maailmas tuntuse hoidmiseks ja avardamiseks üleüldist toetamist.

5.4.4 Traditsioonide väärtustam ine.

Professionaalne kultuur. Valdkonda kannavad Tartumaal eelkõige H. Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Eesti Muusikaakadeemia filiaal, “Vanemuine”, “Vanemuise Sümfoonikud”, Koorijuhtide Segakoor, “Ugandi” muusika alal; “Vanemuine” ja “Emajõe Suveteater” teatrimängus; Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, kirjastus “Ilmamaa” ja Liivi Muuseum kirjanduse vallas; Eesti Kunstnike Liidu Tartu osakond, Tartu Ülikooli kunstiosakond, Tartu Kunstikool, Tartu Kunstimuuseum, galeriid ja näitusepaigad kunstielus. Kõrgkultuuri väljundita minetataks “Tartu vaim” ja Tartu kui traditsioonidega kultuurikeskuse maine. Tervitatav protsess on kutseliste tegijate esinemine Alatskivil, Elvas, Luunjas, Nõos, Rannus ja teistes Tartumaa keskustes. Rahvakultuur. Rahvakultuuri missiooniks on osalemisvõimaluse ja kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamine, traditsioonide ja identiteedi säilitamine ning kindlustamine. Harrastuskoorid, -tantsurühmad, -seltsid jt. rahvakultuuri viljelejad Tartumaal vajavad ruume kooskäimiseks ja harjutamiseks, toetusi esinemisteks ja transpordiks. Olemasolevate saalide vähesuse juures ei ole Tartu linnas kerge saavutada mõistlikku kokkulepet rendi hinna ja kasutusaja suhtes. Siin on oluline missioon kanda valla/linna kultuurimajadel, Tartu linnal see kahjuks puudub. Riiklike ja ametiühingute klubide üleandmisega kohalikele omavalitsustele kadus rahvakultuuri metoodiliselt juhtiv maakonna kultuurikeskus. Riigi kultuuripoliitika näeb ette taoliste asutuste taastamise. Huvikoorid, -tantsurühmad ja –orkestrid on täna asendamatud ilmestajad tähtpäevade ja pidulike sündmuste väärikal läbiviimisel. Piirkondlikud ja kodukandi rahvalikud kultuurisündmused , näiteks piirkondlikud suve- ja talimängud, valla/linna päevad, on, eriti maarahvale, identiteeti säilitada aitavad sündmused. Siin lahustvad barjäärid esinejate ja osalejate vahel, printsiip “ise tehtud – hästi tehtud” saab aktsepteeritud. Rahvakultuuri esemeliseks kandjaks on käsitöö. Merkantiliseerunud ühiskonnas on autentne käsitööese jäävaks meenutuseks Eesti vaimulaadist ja meistrioskustest. Kaitseks maailmast pealetulvava kitðimaigulise esemelise kultuuri eest väärib toetust eesti disainerite, arhitektide ja tarbekunstnike tegevus, aga ka autentne rahvuslik käsitöö. Siinolijail ja külalistel peab jätkuvalt olema võimalus veenduda meie kultuurrahva identiteedis. Kehakultuur. Tartumaa traditsioonilised edu toonud spordialad on kergejõustik, korvpall, veesport (aerutamine, sõudmine ja veemootorisport). Nimetatud alade viljelemiseks on

KULTUUR 25 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

olemas traditsioonid, pädev kaader, vajalikud baasid ning veespordi puhul selleks sobilik Emajõgi ning nende edaspidine toetamine on igati motiveeritud. Tartu edukamad spordialad on enamasti olnud seotud Tartu Ülikooliga. Toetust väärib Tartu Laululava kui rahvaspordikeskus, mis on end tõestanud kehakultuurialaste võtmeürituste korraldamisel.

KULTUUR 26 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5.4.5 Kultuuriasutuste paiknem ine

Ülevaade Tartumaa kultuuriobjektidest Vald/ Muusem Raamatu- Kultuuri- Laululava, Huvikool Spordi- Kirik Kalmistud linn kogu hoone vabaõhuüri ehitis -tuste paik Alatskivi Liivi Alatskivil - Hirveaed Alatskivi kooli juures EELK Alatskivil, on vald Muuseum Kokoras perspektiivis Kunstide Alatskivi laiendamisel Rupsi külas ehitada Kool kogudus

Haaslava - Roiul Priiuse Kurepalus - kooli juures, - Tuigo kalmistu vald Seltsimaja, Vooremäe praegu Suusa- ja kapitaal- rahvaspordi- remondis keskus Kambja - Kambjas koolisaal, pole, - Kambja EELK Kambja vald Kuustes mis vallavalitsus Spordihoon Kambja surnuaed rahuldab sooviks e kogudus

Konguta - Annikorus, Annikoru - - - - - vald Kongutas Rahvamaja kavas rajada, koht ette valmistatud Laeva vald - Laevas Laevas - - Laevas - Laevas kaarhall ja staadion Luunja vald - Lohkvas, Luunja Luunja muusikakool staadion ja - juudi kalmistu Luunjas, alevikus laululava Luunjas maadlussaal Tartu külje all Kavastus ,ratsaspordi- plats Luunjas Meeksi vald - Mehi- Rahvamaja Meeksi park Mehikoorma Spordihall Mehikoorma Mehikoormas, koormas, Aravu külas alevikus Mehikoorma EELK, Meerapalus, Meerapalus, end. kooli juures Mehikoorma Järvseljal kultuuri- EAÕK majas Mäksa vald - Mellistes, - Kastre park, Mäksa Melliste - - Mäksal, laululava mõisa Tervise- Võõpstes lagunenud omanik keskus kavandab kunstikooli Nõo vald Heino Prosti Nõo Nõo Luke mõisa Nõo Nõo Nõo EELK 1.Nõo alevikus põllutöö- alevikus, alevikus park muusikakool Spordihoon Vana-Nõo 2.Vene- masinate Lukel ja e VAÕK õigeusu eramuuseu Nõgiarus (mälestis) m Piirissaare - Tooni külas Toonis, - - - 1. Tooni k. - 3 tk. vald varemetes EAÕK Piiri külas 2. Piiri k. - EELK 3. Saare k- vanausulise d

Peipsiääre Vanausulist Varnjas Kolkja - - Kolkja kooli Väike-Kolkja Kolkjas, vald e muuseum Kolkjas kultuurimaja spordisaal VU Kasepääl, Kolkja Suure- Varnjas koolimajas KolkjaVU Kasepää VU Varnja VU Puhja vald - Puhjas Puhjas Ulila Puhja EELK Puhjas Ulilas Suveaed Gümnaasiu- Puhja Kavildas Uulas mil kogudus Rannu vald - Rannus, Rannu Trepimägi, - Rannu Neemisküla Rannus Kurekülas, Rahvamaja eravalduses Keskkooli s EELK, Sanglas juures Noorma külas EAÕK Rõngu vald Udernas Rõngus, Rõngu Hiugemägi - Rõngu Rõngu Rõngus, Korustel, Kultuuri- Keskkooli EELK Mihkli Tilgal (suletud) Teedlas maja staadion, kogudus Hiugemäe terviserada Tartu vald Väägveres Kõrvekülas, - - - Kõrvekülas, - Äksi kalmistu, Tartumaa Vedul, Lähtel, Pala kalmistu Muuseumi Lähtel, Äksis (suletud)

KULTUUR 27 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

filiaal Äksis, Tammistus

Tähtvere - Ilmatsalus Ilmatsalu - muusikakool Ilmatsalu - - vald Kultuuri- Ilmatsalus spordihoone maja

Vara vald - Varal, Koosa - Tartu 1. MK Koosa EELK Vara Vara kalmistu Välgis Rahvamaja filiaal Vara Mängude kogudus, Välgi kalmistu Koosal koolis ja Maja EAÕK Välgi Koosal kogudus Võnnu vald - Võnnus, Võnnu - - - EELK Võnnus 2, Läänistes, Kultuuri- Võnnu Ahunapalus Järvseljal maja, kogudus Järvselja Rahvamaja Ülenurme Ülenurmel Ülenurmel Reola - Ülenurme 2 - - vald Eesti Tõrvandis, Kultuuri- Muusikakool spordihoone Põllumajan- Külitsel maja gümnaasiu- t Ülenurmel, dusmuuseu mi ruumes Tõrvandis m

Elva linn koduloo- Elva Linna kultuuri- Elva Elva Elva EELK Elva Elva kalmistu muusem, Raamatu- keskus Laululava Muusika- Staadion, kogudus, E. Kutsari kogu, “Sinilind” kool, Elva baptisti- Majamuu- Elva Tennise- kogudus seum, Elva Laste- Huvikool, klubi, L. Hanseni raamatu- Elva Spordi- Elva Maja- kogu kool Laskespordi muuseum -baas, Korvpalli- väljak Kallaste Valmimas Kallaste Kallaste - - Staadion , Vanausulist Vanausuliste linn vanausuliste Linna- Rahvamaja kooli juures e kirik kalmistu, muusem raamatukog hokiväljak Uus kalmistu kooli juures u Tartu linn Suuremad Eesti Rahva O.Lutsu nim. Teater Tartu Tartu 1. spordi- 20 kogudust 1.Raadi Muuseum, Tartu Linna Vanemuine, Laululava, muusika- rajatised: kalmistu: Eesti Keskraamat Vanemuise Raekoja kool’ Suuremad osad: Kirjandus- ukogu, Kontserdi- plats, Tartu 2. Tartu kirikud: Vana-Jaani muuseum, maja, Tamme muusika- Ülikooli Peetri kirik, Maarja Tartu Kunsti- selle filiaalid: Vanemuise staadion, kool, staadion, Pauluse Uspenski muuseum, Annelinna väike maja, Anne kanali Tartu kirik, Ülikooli Eesti Spordi- muusem, harukogu, Tartu äärne, Keeltekool, Tamme Jaani kirik, Sõjaväe Tartu Linna- Tammelinna Lasteteater Raadi park Tartu Staadion, Rooma- Peetri muuseum harukogu, Lastekunsti- Katoliku koos L. Koidula kool, Visa kirik, 2. Pauluse filiaalidega, nim. Tartu spordihall, Püha kalmistu, Tartu harukogu; Kultuuri- Aleksandri Mänguasja- ülikool, Ihaste kirik, 3. Rahumäe muuseum, K. Tartu Noorte Ratsaspordi- Püha Jüri kalmistu E. von Baeri Tartu Tehnika- keskus, kirik, maja- Ülikooli maja, Jumalaema 4. Puiestee muuseum, Raamatu- Tartu Tartu sõude- Uinumise kalmistu: Tartu Ülikooli kogu Spordikool ja kirik, osad: Ajaloo- aerutamis- Uusapostlik Uus –Peetri muuseum, keskus, kirik. Vana-Peetri Tartu Ülikooli Uus-Jaani Klassikalise Muinas- Spordiklubi Babtisti teaduse “Tähtvere”, Muuseum, 5. Tuigo Tartu Ülikooli Tartu kalmistu Kartser, Tartu Ülikooli (Haaslava Ülikooli spordihall, valla Geoloogia- territooriumil) muuseum , Tennise- Tartu Ülikooli väljakud 6. Mäe-Roosi Zooloogia- Toomemäel kalmistu muuseum ja Tartu Ülikooli Tähetorni muuseum

KULTUUR 28 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

5.4.6 Lähiaja prioriteetsed objektid

Tartumaa prioriteesed riiklike investeeringute programmi lülitamist vajavad kultuuri- ja spordiobjektid on aastani 2000 Lähte Spordihoone, Lõuna-Eesti Tervise-ja veekeskus, Tartu Jaani kirik, Alatskivi kultuurimaja, Kambja kirik, Konguta Spordihoone, Rannu Rahvamaja, Vooremäe Rahvaspordikeskus, Tartu Linnamuuseum, Reola Kultuurimaja, Piirissaare Kultuurimaja.

5.4.7 Tartum aal planeeritakse:

1. Teaduskultuur. Heureka-tüüpi interaktiivse teaduse populariseerimise koha rajamine. 2. Muuseumid. Eesti Rahva Muusum, Eesti Spordimuuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Tartu Mänguasjamuuseum vajavad hädasti funktsioonile vastavaid hooneid. 3. Raamatukogud. Raamatukogud muutuvad kohalikeks infokeskusteks , selleks varustatakse nad elektroonilisel teel levitatava meedia ja teabe kättesaadavust võimaldavate lugejakohtadega. 4. Kultuurimajad muutuvad kohalikeks kultuurikeskusteks-arenduskeskusteks: korraldavad professionaalide esinemisi, loovad substraadi kultuuriilminguteks, täidavad sotsiaalset missiooni, võmaldades majanduslikult vähemkindlustatutel osaleda kultuurielus, korraldavad kohalikku identiteeti süvendavaid meelelahutuslikke üritusi. 5. Spordiehitised ja –rajatised. Tartu Ülikooli staadion muuta rahvusvaheliseks võistluspaigaks. Kujundada Tartus välja rahvusvahelisele tasemele vastav spordimeditsiini ja treeningumetoodika keskus, mis hästikorrastatud spordirajatiste ja treeningukeskustega tagaksid tippsportlaste aastaringse ettevalmistuse. 6. Kirikud. Teretulnud on koostöö kogudustega kultuurisündmuste korraldamiseks kirikuhoonetes. 7. Kalmistud. Eesti omanäolise kalmistukultuuri väärtustamine ja järjekestvus tagatakse eelkõige sellealase professionaalse teabe levitamise kaudu ning vastavate ettekirjutuste kehtestamisega konkreetsel kalmistul. Uued kalmistute rajamine või olevate laiendamine toimub kehtestatud detailplaneeringute alusel.

Vt. lisatud kaart “Spordi- ja kultuuriobjektid” 1:100 000”

KULTUUR 29 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

6. TEED, RAUDTEED, SADAM AD, LENNUVÄLJAD JA TEHNORAJATISED

6.1 M aanteed

6.1.1 Tartum aa riigim aanteede areng

1997. aasta seisuga on Tartumaal 1261 km riigimaanteid, mida haldab ja hooldab Tartu Teedevalitsus. Põhimaanteed 114,1 km; tugimaanteed 209,6 km; kohalikud riigimaanteed 933,9 km. Riigimaanteedel on 46 silda ja 3,5 km rampe-ühendusteid eritasapinnalistel ristmikel.

Riigi Maanteeameti tulevikuvisioonis peetakse ühe teepiirkonna optimaalseks hooldepikkuseks lähiaastail ca 350 km. Tartu Teedevalitsus plaanib 1-2 aasta jooksul üle vaadata suurema liikluskoormusega vallateed ning välja selgitada, kas nende hulgas on selliseid valdadevahelisi jm. maanteid, mida oleks otstarbekas võtta riigimaanteede hulka ja sellega suurendada riigimaanteede kogupikkust 3-4 aasta jooksul umbes 150 km võrra. Kui selliseid teid maakonnas pole, võetakse suund teepiirkondade vähendamisele.

Maanteevõrgu seisundi parandamiseks planeeritakse:

ñ Aastaks 2000 märgistada kõik põhimaanteede renoveeritud ja pinnatud lõigud 3- 4 aastat kestva plastikteemärgistusega, kõik kõva kattega teed saavad teekattemärgistuse ñ Kõigile põhi- ja tugimaanteedele paigaldatakse kvaliteetse helkiva fooliumiga (3M) kaetud liiklusmärgid ñ Riigimaanteede lõikudele, kus liiklussagedus on üle 1500 auto ööpäevas (praegu on selline liiklussagedus kõigil Tartust väljuvatel maanteedel) paigaldatakse helkuritega varustatud tähispostid vahekaugusega 100 m ñ Taliteenistuse operatiivsuse tagamiseks rakendatakse tööle teeilmajaamad ning raadiosideaparatuur

Tartu Teedevalitsusel on välja töötatud prioriteetsete tööde loetelu:

1. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitamine I klassi maanteeks lõigul Tallinn- Tartu 2. Põhi- ja tugimaanteede katete renoveerimine 3. Avariiohtlike ja normikohasele gabariidile mittevastavate sildade rekonstrueerimine (Kärevere, Luunja, Kikkaniidu (Peedu) ja Lääniste sillad) 4. Pooleliolevate objektide lõpetamine: Elva ümbersõit, Kolkja-Varnja teelõik 5. Vallakeskuste ühendamine tolmuvabade teedega 6. Pindamistööde osas mahajäämuse tasategemine 7. Kruusateede vaegremondi tasategemine 8. Suurem investeerimine liiklusohutuse tõstmiseks põhi- ja tugiteedel: helkurpostide paigaldamine, kaasaegsete liiklusmärkide ja viitade ülespanek, teede märgistamine plastiku ja teevärviga 9. Uue jõudsama tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtt: polüfunktsionaalsed teemasinad, teeilmajaamade võrk, automaatsed liiklusloendurid 10. Juhtimissüsteemi ja personali väljaõppe parendamine

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 30 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Tartumaa arengustrateegiast tulenevalt on kogu regiooni arenguks prioriteetsed kaks maanteedealast suurprojekti: 1. Tallinna-Tartu- Luhamaa maantee rekonstrueerimine I klassi teeks. 2. Nn. “Via Hanseatica” trass Euroopast Peterburi suunas, mis läbiks Tartumaad.

Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee osas on käesoleval ajal reaalselt käivitunud Käevere silla ja selle pealesõitude I niidi ehitus. Rajatis peab valmima 2000. aastaks.

Nimetatud projektide realiseerumisega, aga ka üldise maanteeliikluse intensiivsuse tõusuga Tartu linnas ja lähiümbruses, aktualiseerub ümbersõiduteede - linna ringtee - vajadus. Need vajavad aga Tartu kahel olulisemal suunal (Tallinna maantee ühendamiseks Jõgeva ja Jõhvi maanteega põhjapool linna ning Räpina maanteega linnast lõunapool) sildu üle Emajõe. Liiklusintensiivsuse optimeerimise seisukohalt on Tartus praegu aktuaalsem linnakeskmele lähemate sildade ehitus. Nimetatud ümbersõiduteede ja sildadega tuleb arvestada kõigis neid piirkondi käsitlevais planeeringutes.

Vt: lisatud 1:100 000 “Piirangute kaart” ja “Koondkaart”

Kaart: Tartumaa teedevõrk. Rekonstrueerimine Ö

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 31 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

6.2 Raudteed

Tartumaal paiknevad raudteed kuuluvad AS Eesti Edelaraudteele. Uusi Tartumaad läbivaid raudteeliine lähitulevikus ei planeerita. Laadimistöid ja kaubaoperatsioone teostavad järgmised Tartumaal paiknevad jaamad: Tartu, Kärkna, Reola (teenindab Tartu vedur) ja Elva (teenindab Valga vedur). Riigist väljuvad kaubarongid koostatakse Tallinn- Ülemistel ja Tapal. Tartu linnas on 15 eri firmadele kuuluvat raudteeharu. Haruteede rajamine või likvideerimine lahendatakse vastavate alade üld- või detailplaneeringutega.

6.3 Sadam ad ja veeliiklus

Tartumaal on 4 töötavat sadamat: Kallaste, Kolkja, Piirissaare ja Tartu. Sadama passid ja eeskirjad on Kolkja ja Kallaste sadamal. Vallasadamatena on registreeritud Laaksaare ja Piirissaare, linnasadamana Tartu. Mehikoormas on üks kaluripaatide peatusbaas.

Emajõe suue Praaga lähistel ja nn Eesti väravad (Piirissaare ja Uhtinina vaheline veeala Peipsi järves) peaksid olema kasutada kõigile Peipsil seilavatele alustele. Mereinspektsiooni Peipsi osakonna väikelaevade registris oli Tartu maakonnas 1997. aastal arvel ligi 1300 sõudepaati ja umbes 1600 mootorpaati.

Tartumaal planeeritakse:

ñ Rahvusvahelise sadamana (tolli- ja passikontrolliga) kasutada Tartu linnasadamat, mis teenindaks eelkõige Tartu-Pihkva liini. ñ Kujundada normdokumentidele vastavateks sadamateks Peipsi ääres paiknevad Kallaste ja Kolkja reisisadamad, Mehikoorma ja Piirissaare sadamad ning Tartu linnasadam. ñ Muud praegused ujuvvahendite hoidmiskohad (nn. paadisadamad) kujundatakse nõuetekohasteks lautriteks. ñ Seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued.

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

6. 4 Lennuväljad

Lõuna- Eesti regioon vajab lennuvälja, mis oleks suuteline vastu võtma maailmas üldlevinud vähemalt keskmise suurusega lennukeid. Lennuvälja põhjendatud asukoht saab olla ainult võimalikult suure linna - seega ka transpordisõlme - läheduses.

Tartu lähistel on olemas kaks nõuetekohase pikkusega rajaga lennuvälja: Ülenurme ja Raadi. Töötav Tartu Lennuväli Ülenurmel koos regionaalse lennujuhtimiskeskusega on kõlblik 20 – 40-kohaliste kuni 24 tonni raskuste lennukite vastuvõtuks. Lennuväli on Tartu lennukolledži õppebaasiks. Raadi endise nõukogude sõjaväelennuvälja 3000+500 m pikkune lennurada on võimeline vastu võtma kõige raskemaid lennukitüüpe. 610 ha hiigelterritoorium, kui sinna just ei rajata rahvusvahelist suurlennuvälja koos täieliku teenustekompleksiga, eeldab mitmefunktsioonilist kasutamist, neist olulisim on Tartul puuduva linnalähedase parkmetsa rajamine, (vt. peatükki "Puhkealad…”). Territooriumi kasutuselevõtu ja planeerimisega tegeleb AS Raadi Lennujaam.

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 33 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Käesolev maakonnaplaneering näeb ette mõlema ala lennuväljana kasutamist, kusjuures vajaliku maa-ala suurus täpsustatakse detailsemate planeeringutega või vastava teemaplaneeringuga. Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla üldplaneeringutes määrata nimetatud lennuväljade maa-alad detailplaneeringukohustusega aladeks.

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

6.5 Elektrienergeetika

6.5.1 Kandevõrk

Tartu maakonda varustatakse elektriga 330 kV liini nr. 300 Balti Soojuselektrijaam-Tartu peaalajaam kaudu. Peaalajaama kaudu jaotatakse elektrienergia 10 rajoonialajaama (kandevõrk):

Rajoonialajaam Võimsus % peaalajaamast võrku antud energiast Elva 110/35/15 kV 10 + 10 MVA 23% Puhja 110/15/6 kV 10 + 6,3 MVA 14% Tartu 330/110/35/15/10/6 kV 4 + 6,3 MVA 11% Kuuste 110/10 kV 6,3 + 6,3 MVA 10% Reola 35/10 kV 4 MVA 10% Pärna 35/15 kV 4 + 4 MVA 10% Alatskivi 110/15 kV 6,3 MVA 9% Anne 110/35/15/10 kV 10 + 10 MVA 7% Rõngu 110/15/10 kV 10, 2,5 + 4 MVA 3% Vanaaseme 35/10 kV 1,6 + 1,6 MVA 1% Kokku 98,00%

Umbes 2% energiast saadakse naabermaakondade rajoonialajaamadest

Aastane elektrienergiavajadus oli 1996. aastal 196 GWh. Rajoonialajaamade võimsus- potentsiaal võimaldab Tartu maakonna elektrikoormuse tunduvat kasvu.

Maakonna suurenergeetika objektid on “Eesti Energia” tütarettevõtte “Lõuna Elektrivõrgud” Kõrgepingevõrkude Talituse hooldamisel.

6.5.2 Jaotusvõrk

Tartumaa 10-15/0,4 kV jaotusvõrke hooldab äriühing “Eesti Energia aktsiaselts” tütarettevõtte “Lõuna Elektrivõrgud” struktuuriüksus Tartu Maaelektrivõrk, Tartu linnas Tartu Linna Elektrivõrk. Jaotusvõrgud, eriti maapiirkondades, on sageli ülekoormatud, seadmestik kohati amortiseerunud, pingejaotus (pinge väärtus 230/400±10% V, liini pikkus kuni 0,6 km jt) ei vasta Euroopas kehtivatele nõuetele.

2003. aastal on planeeritud Eesti üleminek Euroopa pingestandardile 230/400+10% volti. Energiaseaduses elektri kvaliteedinormide rikkumise eest ette nähtud karmide trahvisanktsioonide vältimiseks tuleks Tartumaal selleks ajaks ehitada ca 300 uut trafopunkti, mis nõuab täiendavaid investeeringuid üle 60 miljoni krooni.

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 34 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Maakonna territooriumil paiknevad 330 ja 110 kV kõrgepingeliinid vt. lisatud “Piirangute kaarti”.

6.5.3 Perspektiivis planeeritakse:

ñ Kombielektrijaam (soojus+elektrienergia). Eestis elektritootmise hajutamisel võib tekkida vajadus elektrijaama rajamiseks maakonna territooriumile. Kui see tuleb arvestatava võimsusega soojuselektrijaam, on jääksoojuse müügivõimalust arvestades ainuvõimalik piirkond Tartu linna kui ainukese piisavalt võimsa soojusvõrguga tarbija lähiümbrus, näiteks AS Anne Soojuse kui soojusvõrguga vajalikku ühendust omava ettevõtte ja linna suhtes valdavalt allatuult jääv piirkond.

ñ Lokaalne elektrienergia tootmine. Käivitunud on tootmisettevõtete suhteliselt väikese võimsusega, peamiselt oma tarbeks mõeldud elektritootmise teke. Selliseid väikegeneraatorid on 1997. aastal käivitanud AS Sangla (turbabriketi tootmine) – 2,5 MW Puhjas ja AS Grüne Fee (kasvuhooned) - 2 MW Luunja vallas. Selline elektritootmine on majanduslikult põhjendatud vaid soojatootmise kõrvalproduktina tarbija vahetus läheduses.

ñ Alternatiivsete energialiikide kasutamine elektrienergia kohalikuks tootmiseks. Päikese-, tuule- ja vee-energia pole praeguste tehniliste teadmiste ja võimaluste juures Tartumaal energiavõrku tootmiseks konkurentsivõimeline. Küll on mõeldav alternatiivse elektrienergia tootmine väikeobjektide kohapealseks võrguväliseks tarbimiseks.

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

Kaart: Tartumaa elektrivarustuse skeem. Ö

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 35 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

6.6 Soojusenergeetika

6.6.1 Olem asolev olukord

Tartumaal oli 1997. aastal 86 saasteallikana arvestatavat tegevkatlamaja, neist 37 Tartu linnas. 1996.aaastal toodeti katlamajades soojusenergiat 786 Gwh.

Kõik moderniseerimised ja rekonstrueerimised peavad rajanema reaalsele maksujõule tuginevale tehnilis-majanduslikule arvestusele. Majanduskaalutlused tuleks koostada ka sel juhul, kui otsused tehakse mitte majanduslikest, vaid sotsiaal-poliitilistest kriteeriumitest lähtudes. Nii saame teada vastava otsuse hinna.

6.6.2 Tartum aal planeeritakse:

ñ Optimaalne soojusenergia kanne Kaugküttevõrku arendatakse vaid seal, kus on suhteliselt suur asustustihedus ja piirkond omab arengupotentsiaali – seega eelkõige linnades ja suurte asulate paljukorruseliste elamutega aladel. Asulates, kus soojusvõrgul puuduvad arvestatavad ärikliendid, minnakse üle lokaalkatlamajadele või lühikese normaalselt isoleeritud võrguga grupikatlamajadele.

ñ Optimaalne kütuseliik Katlamaja kütuseliik peaks olema varieeritav, see vähendaks sõltuvust hetkelisest hinnakonjunktuurist. Maa-asulates suurendab kohalikul kütusel ja vähem automatiseeritud katlamaja kohalikku tööhõivet. Gaasi ja elektri praegune suhteline odavus on ajutine, kuid ka kohalike kütuste hinnad tõusevad seoses transpordihinna ning elustandardi tõusuga (palgad, uus tehnika ja varustus).

ñ Majanduslik konkurents Soojusvõrgu puhul on hinna madalal hoidmiseks vajalik, et võrku antava energia sõltumatuid pakkujaid oleks mitu ning võrk oleks neist sõltumatu.

ñ Käivitada energiakäitlus Süsteemne püüdlus elustandardit ja tootmisnäitajaid alandamata säästa energiat ja kütust: Hoone või ala energiakulu audit Energiabilansi koostamine Tarbe mõõtmine ja täpse arvestuse pidamine kuude lõikes Säästumeetmete leidmine ja rakendamine

ñ Vastutavate isikute koolitus- ja inimeste teavitussüsteemi arendamine Otsustajate-vastutajate teavituskoolitus Personali ja spetsialistide täiendkoolitus Näidisobjektide ehitus Inimeste teavitamine säästuvõimalustest meedia kaudu

6.6.3 Uued suunad

Eestis elektritootmise hajutamisel võib tekkida vajadus elektrijaama rajamiseks maakonna territooriumile. Juhul kui see tuleb arvestatava võimsusega soojuselektrijaam, on

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 37 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

jääksoojuse müügiks ainus arvestatav subjekt Tartu linn kui ainuke piisavalt võimsa soojusvõrguga tarbija.

Säästvast ja kestvast arengust lähtudes võib lähitulevikus mõttekaks osutuda nn. kongruatsioonielektrijaama rajamine (sorteeritud jäätmete põletamine koos muu kütusega soojus ja elektrienergia tootmiseks). Selline jaam vajab suhteliselt suurt territooriumi. Eelnimetatud objekti(de) tarbeks tuleb Tartu linnas või linna lähivaldade üldplaneeringutes reserveerida territoorium.

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

6.7 Gaasivarustus

Tartu maakonda läbib kõrgsurvetrass (kuni 55 bar) suunal Roiu-Soitsjärv. Maagaasiga on varustatud Kõrveküla, Lähte, Äksi, Vedu, Ülenurme, Tõrvandi ja Roiu asulad. Neis toimub järkjärguline üleminek gaasiküttele. Kokku on Tartumaal (k.a. Tartu linn) 60 km kesksurve gaasitorustikke ja 95 km madalsurvetorustikke. Eelmainitud asulates ja Tartu linnas jätkub gaasitorustiku arendamine-ehitamine. Gaasitrasside ehitus on kallis ja gaasi praegune hind ei sisalda summasid uuteks investeeringuteks.

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

6.8 Side

6.8.1 Telefoniside seisund

Seisuga 01.03.1997 oli telefone Tartu linnas:

analoogtelefonid Digitaaltelefonid kokku Äritelefonid 3118 3206 6324 Eratelefonid 8573 14790 23363 Kokku 29 687

Teistes linnades ja valdades:

analoogtelefonid Digitaaltelefonid kokku Äritelefonid 1730 116 1846 Eratelefonid 7815 363 8178 Kokku 10 024

Tartumaal kokku oli 39 711 (21 236 analoog- ja 5164 digitaal-) telefoni.

Taksofone oli Tartu linnas 270 (kaarditaksofonid), mujal 15 (5 kaardi- ja 10 maksuvaba taksofoni).

Seisuga 01.03.1997 on telefoniseerituse aste (telefonide arv 100 elaniku kohta) Tartumaal 26,7 (Tartu linnas 30,18 ja maapiirkondades keskmiselt 19,9). AS Eesti Telefon investeeris 1997. aastal Tartumaa telefoniseerimiseks 56,6 miljonit krooni, sellest Tartu linna 49,2 miljonit krooni. Paigaldati 4560 telefoni, nendest 4120 Tartusse.

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 38 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Tartu maakonnas oli 1997. aasta lõpuks liitumislepingute alusel mobiilsidevõrku ühinenud 4205 GSM ja 2702 NMT mobiiltelefoni.

6.8.2 Telefoniside alal planeeritakse:

ñ Eesti Telefon on lubanud aastaks 2001 kõigile soovijaile telefoni. ñ Traattelefonisidet tasub AS Eesti Telefoni andmetel arendada keskjaamast umbes 3 km raadiuses ñ Kaugemalasuvate üksikute majapidamiste telefoniseerimine lahendatakse raadiotelefonide süsteemi abil. Selleks on planeeritud aastail 1998-1999 paigaldada vastav aparatuur Tartu Soinaste tn. masti (teenindab Tartu ja Laeva valda), Ahja masti (teenindab Meeksi valda), Maarja masti (teenindab Alatskivi valda), ja Valgjärve masti. ñ AS Eesti Telefon prognoosib mobiiltelefonide ja tavaliste telefonide kõneminuti hinna järkjärgulist nivelleerimist, see tähendab, et hajaasustuses kaob telefonisaamise mure. ñ Traatside väärtuseks on suurem töökindlus andmesides, mistõttu tema väärtus infoühiskonnas kasvab. Hoogustub optiliste kaablite ehitus suuremate asulate vahel, otstarbekaks on osutunud nende paigutamine teekatte alla.

Side kui infotehnoloogiaga tihedalt seotud ala areneb nii tormiliselt, et planeeringu arvestusperioodi lõpuni (aastani 2015) ei ole mõtet seda prognoosida - ilmneda võivad hoopis uued tehnilised prioriteedid.

Keskjaamade piirid vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 39 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

7. M AA JA VEEALADE ÜLDISED KASUTAM ISTINGIM USED. TERRITOORIUM I FUNKTSIONAALSE TSONEERIM ISE PÕHIALUSED. KESTVA JA SÄÄSTVA ARENGU ALUSED

7.1 Planeeringukohustus

Planeerimis- ja ehitusseadus sätestab Eestis põhimõtted: Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa- alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine linnades ja teistes tiheasustusega paikades on lubatud uinult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeerimis- ja ehitusseadus - edaspidi PES - §2 lg 1). Vallal või linnal peab olema üldplaneering, mida võib koostada valla või linna osade kaupa (PES §8 lg 2). Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (PES §3 lg 2). Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 1) detailplaneeringukohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele, 2) detailplaneeringu- kohustuseta aladel - kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele (PES §30 lg2). Katastriüksuse sihtotstarve määratakse hajaasustuses üldplaneeringuga ja tiheasustuses detailplaneeringuga (maakatastriseadus § 18 lg 2).

7.2 Territoorium i funktsionaalse tsoneerim ise põhialused

Maakasutuse juhtfunktsioonid määratletakse ja esitatakse graafiliselt valla/linna üldplaneeringutes. Oluliselt keskkonda mõjutavate rajatiste (näiteks kombielektrijaam, olulise reostus- või jäätmekoormusega tootmisettevõtted) paigutamisel tuleb teostada keskkonnamõjude analüüs (keskkonnaekspertiis), võrreldes alternatiivseid paigutus- võimalusi. Eelmainitust lähtuvalt pole maakonnaplaneeringus võimalik lokaliseerida võimalike suurrajatiste soodsaimat asukohta.

Eraldi käsitlemist ja vastavaid planeeringuid vajavad suurte veekogude (Peipsi, Võrtsjärve ja Emajõe) äärsed alad. Siin väljuvad mõjutegurid ja põrkuvad huvid Tartumaa piirest. Ses vallas on käivitunud või käivitamisel mitmeid projekte (vt. pt. 12).

Puhke-eeldustega alad on antud kaardil “Puhke-eeldustega alad”, puhkealade täpsem määratlemine, kasutamistingimuste väljatöötamine, kitsenduste seadmine jm. saab toimuda konkreetse teemaplaneeringu (valla/linna osa üldplaneeringu) või käesoleva maakonnaplaneeringu jätkuplaneeringu raames, arvestades toimunud kardinaalseid reforme nii omandisuhetes kui ka väärtushinnangutes.

Kõikides maakasutuslikes toimingutes ja maa-alade planeeringutes tuleb arvestada kehtestatud riiklike piirangutega, millest tulenevad vastavad kaitsetsoonid (-vööndid), mõjutsoonid (-vööndid), ehituskeelualad ja kaitse-eeskirjad.

7.3 Kestva ja säästva arengu aluste kujundam ine Tartum aal.

Säästliku arengu kontseptsioon ja nn. Torremollinose (Euroopa regionaalplaneerimise) Hartas välja toodud mitme üksteisest sõltuva eesmärgi saavutamise vajadus. Nendeks eesmärkideks on:

ñ piirkondade tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng

MAA- JA VEEALADE KASUTAMINE 40 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

ñ elukvaliteedi parandamine ñ vastutustundlik loodusvarade kasutamine ja keskkonna kaitsmine ñ mõistlik maakasutus ñ preventiivne printsiip (keskkonnaprobleemide ennetamine jäätmete hulga ja ohtlikkuse ja energiakasutamise vähendamisega) ñ toodete ja tehnoloogiliste süsteemide elutsükli analüüs ñ Euroopa Liidus kasutatava keskkonnakorralduse ja - auditi sisseviimine ñ tarbijate keskkonnahoiualane mõjutamine, selle eri viiside koosmõjus ñ saastaja hüvitab kahjud printsiip

Oluline koht eelnimetatud eesmärkide saavutamisel on planeeringutega kaasnev keskkonnamõjude hindamine , mille sätestamine on praegu väljatöötamisel.

7.4 Keskkonnapiirangud

Piirangud maakasutusele tulenevad seadustest, määrustest ja muudest normdokumentidest sh. mitmetest looduskaitsealastest konventsioonidest. Eesti on ratifitseerinud “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni” (Rio de Janeiro 1992), “Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikadena, konventsiooni” (Ramsari 1971), “Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni” (Washington 1973) ja Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse konventsiooni (Bern 1979).

Valdav osa keskkonnakaitse- ja loodushoiualastest planeeringu algmaterjalidest on esitatud kogumikus “Tartumaa keskkond”.

Olulisemad piirangud maa- ja veealade kasutamisele on sätestatud järgmistes seadustes: ñ Asjaõigusseadus (kinnisomandi ulatus) ñ Veeseadus ( sanitaarkaitsealad) ñ Ranna ja kalda kaitse seadus (ranna ja kalda ulatus, veekaitsevööndid, majandus- ja ehitustegevuse kitsendused, ehituskeeluvööndid ning loodusvarade kasutamise kitsendused rannal ja kaldal) ñ Jäätmeseadus (jäätmete paigutamine ja käitlemine) ñ Jahikorralduse seadus (jahipiirkondade suurus) ñ Kalapüügiseadus (kalapüügipiirkonnad) ñ Kaitstavate loodusobjektide seadus ( tegevus kaitsealadel ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis)

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

7.5 Jäätm em ajandus

Jäätmemajanduse kavandamiseks annab põhisuunad Eesti Keskkonnastrateegia. Planeeringute koostamisel ja praktilises töös juhindutakse kehtivast seadusandlusest . Jäätmekäitluse korraldamisel on aluseks arvestuse pidamine, mis võimaldab tagada kontrolli jäätmetekitajate ja –käitlejate üle ning jälgida keskkonnaseisundit. Süsteemne jäätmekäitlus saab rakenduma järk-järgult ja põhinema kõigi vastutavate organisatsioonide asjatundlikul tööl ja koostööl ning üldsuse kaasamisel. Rakendatakse põhimõtet – saastaja maksab

MAA- JA VEEALADE KASUTAMINE 41 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

7.5.1 Kohustuste jaotus

Jäätmetekitajad on kohustatud pidama arvestust tekitatud jäätmete üle ja vastutavad nende nõuetekohase üleandmise või utiliseerimise eest. Kohalikud omavalitsused korraldavad jäätmekäitlust oma tööpiirkonnas ja valdavad infot tekkivate ja vahendatavate jäätmehulkade kohta. Maavalitsus valdab infot maakonna ulatuses ja laiemalt ning haldab riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistrit. Jäätmed liigitatakse: 1) toime alusel - ohtlikud ja tavajäätmed, 2) tekke põhjal - tootmis-, majandus- ja olmejäätmed, 3) kasutatavuse järgi – teisene toore ja heitmed.

7.5.2 Jäätm ekäitluskohad, jäätm ete kogum ine ja transport

Jäätmekäitluskohade ekspluateerimise eest vastutavad nende valdajad ja haldajad vastavalt kehtivale seadusandlusele ja koostatud eeskirjadele. Praegu ja lähitulevikus 5 – 10 aasta jooksul on Tartumaal kasutusel kaks suuremat prügilat tahkete tavajäätmete ladestamiseks: ñ Tartu linna prügila Aardlapalus (toimuva prügila rekonstrueerimistööde käigus toimub nõrgvee drenaazisüsteemi väljaehitamine ja kavandatakse prügilast lähtuva reovee puhastamist. ñ Elva linna prügila Lagujal (vajab täiendavaid uuringuid ja enne võimalikku kaasajastamist tuleb siin jääkreostus ( nn. õlijärv) likvideerida). Enamus väikeprügilaid suletakse ja rekultiveeritakse. Orgaaniliste tavajäätmete paigutamiseks rajatakse optimaalne arv komposteerimispõhimõttel töötavaid kohalikke prügilaid ja vajalikud matmispaigad. Jäätmete sorteeritud kogumist ja vahendamist oma tööpiirkonnas korraldavad omavalitsused. Vajadusel rajatakse kogumiseks ja sorteerimiseks vahenduskeskused. Ohtlike jäätmete käitluseks planeeritakse Tartumaale riigi rajatav Lõuna- Eesti Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus. Transpordi- ja kogumisettevõtetest tegelevad Tartumaal tavajäätmete kogumise ja transpordiga AS SAB, AS RAGN-SELLS ja Elva Kommunaal. Ohtlike jäätmete kogumise ja vahendamise ning võimalusel utiliseerimisega tegeleb maakonnas AS EPLER ja LORENZ. Ohtlike jäätmete kogumine, transport ja töötlemine peab toimuma rangelt kehtestatud eeskirjade kohaselt vastavat litsentsi omavate ettevõtete poolt. Päästeametid peavad operatiivselt tegelema keskkonnareostuse tõkestamise ja/või likvideerimisega. Tartu valla päästeameti halduses olevasse Maramaa hoidlasse on ajutiselt kogutud ohtlikke põllumajandusjäätmeid nii Tartumaalt kui Lõuna-Eestist. Sekundaarse tooraine kogumine ja kasutamine (ümbertöötlemine), Sekundaarse tooraine eraldi kogumine ja transport on lahendatav olemasolevate ettevõtete baasil. Sekundaarseks toormeks kogutud jäätmeid saab Tartumaal üle anda järgmistele ettevõtetele :AS Tallinna SEKTO Tartu filiaal – paberi- ja papijäätmed; AS EMEX - vanaraud ja metallijäägid; AS Rõngu Tehas – valikuliselt plastikjääke Lähitulevikus tuleb sekundarse tooraine kaasaegse käitlussüsteemi loomiseks leida täiendavaid koostööpartnereid ja töötlusettevõtteid.Ümbertöötlemisega tegelevaid ettevõtteid peaks rohkem olema.

MAA- JA VEEALADE KASUTAMINE 42 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

7.5.3 Jääkreostuse likvideerim ine

Probleemsed alad: ñ Tartu Raadi lennuvälja raketibaas ja Rõngu raketibaas, mis saastunud muu hulgas eriti ohtlike jäätmetega (samiinireostus). Tartu Raadi lennuväljal on läbi viidud puhastustöid, mille tulemusena on olukord paranenud. Kuna siin on tuvastatud reostust mitmete erinevate ohtlike jäätmetega, siis saneerimistööd jätkuvad. ñ Raadi lennuvälja kütuseterminaalide ala naftareostuse osas on uuringuid teinud AS Kobras 1995.aastal (D-8). Naftaproduktidega reostunud pinnas vajab spetsiaalset töötlemist. Sellest tulenevalt ei tohiks nimetatud alale praegu planeerida elamurajooni ega arendada ettevõtlust. ñ Hinnanguliselt on naftaproduktidega reostunud kohti Tartumaal veelgi, need vajavad täiendavaid uuringuid: Kärknas K-Terminaal, Roiu töökoja ja kütusehoidla ümbrus, Tartu Terminaali ja AS Tartu Asfaltbetoontehase ja Vara kütusehoidla territooriumid jne. Tartu linnas on paiguti reostunud kütteõlide ja masuudiga pinnas mitmete vanade maasiseste kütusemahutite mbruses.Vajalikud on täiendavad uuringud. Suuremad kütusehoidlad peavad olema pideva keskkonnaseire objektideks. ñ Endised väetisehoidlad ja mürkkemikaalide laod Tartumaal on üle vaadatud ja jäägid ära veetud peamiselt aastail 1996 – 1998. Kohati vajab saastunud pinnas uuringuid ja eritöötlust. ñ Tartumaa prügilate jääkreostus on suurim Lagujal, kus prioriteediks on nn. õlijärve likvideerimine. Tehtud on keskkonnauuringud ja valminud õlijärve likvideerimise eskiisprojekt. Tööd jätkuvad. Üksikasjalikuma ülevaate jääkreostusega objektidest ja nende puhastamise kavadest annab koostatav Tartumaa jäätmekäitluskava.

Planeeritud tegevus lähitulevikus:

ñ mitmetasandiline koostöö ja välispartnerlus. ñ maakonna jäätmekava koostamine, kus esitatakse ka detailsem kaardimaterjal vastavate objektide paiknemise kohta. ñ linna/valla jäätmekäitluskavade koostamine. Neis käsitletakse jäätmehoolduse olukorda , kavandatavaid eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks, ñ maakonnas käivitatakse keskkonnaseire- ja kontrollsüsteemide võrk. ñ Aardlapalu ja Laguja prügila nõuetekohastamine ñ Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine ñ kaasaegse jäätmekäitluse rakendamine omavalitsuste territooriumil

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

Kaart: Keskkonnaseire Tartumaal Ö

Kaart: Jääkreostuse objektid Tartumaal Ö

MAA- JA VEEALADE KASUTAMINE 43 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

8. VÄÄRTUSLIKE PÕLLUM AADE, M AASTIKE JA LOODUSKOOSLUSTE SÄILIM INE

8. 1 Väärtuslikud põllum aad Tartum aal ja nende säilim ise tagam ine

1980. aasta statistikaandmete alusel oli Tartumaal haritavat maad 102 000 ha; 1997.aastal oli kütuseaktsiisi tõusu kompenseerimise avalduste alusel põldu kasutuses kõigest 50 000 ha. Suuremad piirkonnad, kus endine põllumaa on aktiivsest maaviljelusest välja jäänud, asuvad maakonna äärealadel (Meeksi, Vara-Koosa, Alatskivi, Võnnu valdades). Samuti esineb suuri kasutamata põllupindu Konguta, Nõo ja Kambja valdades. Vahetult Tartu linna ümbruses on palju kasutamata maid, kuid tagastatud maade omanikud loodavad ilmselt saada suuremat tulu maade müügist ehituste jaoks, mitte aga edendada seal põllumajanduslikku tootmist.

Maakonna väärtuslikumad maad on piiritletud kaardil.

Need on: I Tartu ümbruse vallad: Tartu, Tähtvere, Nõo, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Mäksa, Luunja, Vara (osaliselt) II Võrtsjärve-Elva vahelisel alal asuvad vallad: Puhja, Konguta, Rannu, Rõngu

Nendes piirkondades on põllumaade hindepunktiks keskmiselt 43; Tartu, Ülenurme, Tähtvere ja Rannu vallas aga 45. Viimati mainitud piirkondades on liigniiskuse all kannatavat põllumaad kuivendatud 95% ulatuses. Lupjamist vajavad aga kõik põllumaad. Maakonna lõunapoolsemad piirkonnad (Kambja, Haaslava, Nõo) vajavad lupjamist 50% ulatuses. Lääne ja põhjapoolsemad piirkonnad 20-40% ulatuses. Et viia muldade happesus nõutavatesse piiridesse, on lupjamist vaja teha iga 5-6 aasta tagant. 1996. ja 1997.aastal on saadud muldade lupjamist teha maakonnas umbes 400 ha. 1998.aastal on riigieelarvest põldude lupjamisele eraldatud 14,4 miljonit krooni, s.o 10 miljonit enam kui 1996. ja 1997.aastal. Samuti paraneb edaspidi lubiväetiste laotamine põldudele, kuna seda tööd hakatakse tegema Soomest toodud spetsiaalsete külvikutega.

Põllumaade kasutamisel on olulisel kohal maaparandus. 1996. ja 1997. aastal on maakonnas Maailmapanga laenu abiga korrastatud drenaažisüsteeme, sh Rannu vallas 1800 ha ja Luunja vallas 1300 ha. Perspektiivis on Maailmapanga abiga korrastada drenaažisüsteeme veel Tartu ja Nõo vallas.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vabariigis on kavandatud kolm etappi:

I etapp 1996.-1999.aastal 5,4+5,4 mln USD + 40% Eesti Vabariigi osalus II etapp 1997.-2000.aastal 5,4+5,4 mln USD + 40% Eesti Vabariigi osalus III etapp 1998.-2001.aastal 5,4+5,4 mln USD + 40% Eesti Vabariigi osalus

Vaatamata sellele abile jääb vahendeid siiski väheseks, et hoida käigus kõrge boniteediga maad (43 ja rohkem). Töid oleks tarvis teha ligi kolm korda rohkem. Maaparandussüsteemide korrastamise programm toob kaasa mitmeid lahendamist vajavaid probleeme. On vaja viivitamatult otsustada, mida ja kuidas hakata nendel maadel tootma ja kes hakkab.

VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAAD JA MAASTIKUD 46 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Seoses maade erastamisega on probleemiks see, et maad erastatakse välismaalastele või nende variisikutele. Vaja oleks maa panna tootma, suuremalt jaolt jääb see aga seisma ning paremaid aegu ootama. Maade kasutamisel on üheks äärmuslikuks tegevuseks huumuskihi koorimine ja müük (selline tegevus juba toimub). Traditsioonilise põllumajanduse kõrval on maakonnas viimastel aastatel hoogustunud maasika- ja vaarikakasvatus, peale selle ka mustika-, pohla- ja jõhvika- kasvatus (Tartu ümbruse vallad ja Kambja ). Maakonnas on 3 sooala, kus turba tootmist ei toimu: Sapi-Lulli - varud on ammendanud ja perspektiivis võimalik kasutada kultuurjõhvika ja mustika kasvatamiseks Ilmatsalu - varud ei ole veel ammendatud, kuid ei toodeta Tiksoja - eravaldus, kus tegeldakse ka kultuurjõhvika kasvatamisega.

Üks huvitavamaid ja pikaajaliste traditsioonidega piirkond asub Peipsi ääres (kaardil piiritletud sinisega), kus kasvatatakse sibulat, kurki, tomateid. Selles piirkonnas kasvatati ja kasvatatakse ka tulevikus sellele piirkonnale iseloomulikke kultuure.

Järgmise sajandi alguses võib maakonnas kasutusel olev põllumaa suureneda 70-75000 hektarini, kuid 25-30 tuhat hektarit ei leia rakendamist põllumaana, sest nendele maadele tehtavad kulutused ei taga viljelejatele piisavat sissetulekut.

Kaart: Väärtuslikud põllumaad Tartumaal. Ö

VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAAD JA MAASTIKUD 47 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

8. 2 Väärtuslike m aastike säilim ise tagam ine Tartum aal

Mitmekesine liigirikas maastik maakonnas on väärtuseks ka tulevastele põlvkondadele. Tartumaal on esindatud nii Kõrg-Eestile kui ka Madal-Eestile iseloomulikud maastikuüksused, selgelt eristub viis maastikurajooni: Vooremaa, Peipsiäärne madalik, Otepää kõrgustik, Võrtsjärve nõgu ja Kagu-Eesti lavamaa.

Kindlate seaduspäraste seoste olemasolu tõttu maastikes põhjustab ühe komponendi muutumine või inimese poolt muutmine üle teatud kriitilise piiri ka kõikide teiste komponentide muutumise ja seoste ümberformeerumise.

Nii looduslike, poollooduslike kui ka pärandkultuurmaastike kaitse on osaliselt tagatud kaitstavate loodusobjektide seadusega, mille alusel on loodud maastikukaitsealad ning kehtestatud rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus (kaitse-eeskirjad). Väljaspool kaitsealasid oleva väärtusliku maastiku ilme säilitamiseks tuleb valla/linna üldplaneeringutes kehtestada vajalikud piirangud, lähtudes põhimõttest, et väärtuslike maastike majandamisel ei domineeriks erahuvid ühiskondlike üle.

Maastiku geoloogilisest ja kultuuriloolisest (pärandkultuurmaastikud) aspektist väärtustamist vajavad alad Tartumaal:

1. Tõravere - Vellavere - Elva - Vitipalu - Tamsa - Peedu - Vapramäe piirkond Siia kuuluvad: Tõravere observatooriumi alune liivakivist küngastik (Tõravere oja org, võsuliivsibula kasvukoht), Voika oja suudmeala, Elva-Peedu metsapark, Vapramägi, Vapramäe ja Vellavere vahelised liivakivist saared, Vissi järv, Vellavere küngastik koos sulglohkudega, Elva linn, Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Tamsa otsmoreen 2. Kallaste - Nina - Varnja - Kolkja - Kasepää piirkond 3. Välgi mõhnastik 4. Emajõe ürgorg Tartu kohal ning Ihaste sandur 5. Vooremägi 6. Piirissaar

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAAD JA MAASTIKUD 49 TARTU MAAKONNAPLANEERING TARTU MAAVALITSUS

Maastikutüübid

Maastiku- Valdav (suurim) Mullastik Asustus üksus kõrgus KÕRG-EESTI Vooremaa 50 - 100 (93) Maakonna põhjaosas; kõrgeim Saadjärve voor (suhteline Leetjad liivsavimullad ja Tihe, põline, külad paiknevad voorte kõrgus 40 m). Suurvoorte (Sootaga, Kukulinna, Saadjärve, madalsoomullad. jalamil või nõlvul. Maastik on valdavalt Vasula, Haava, Engevere, Vedu jt.) ja nendevaheliste Põllumullad on keskmise kultuuristatud. Põllu-majanduslikku järvede (Saadjärv, Soitsjärv) maastik on võetud riikliku viljakusega või üle selle. kultuurmaad on u 40%. kaitse alla (Vooremaa maastikukaitseala). Otepää 100 – 150 (190) Otepää kõrgustiku põhjapoolne servaala oma küngaste, Madala viljakusega erodeeritud Tihe, üksikperedena, mõnevõrra hilisem kõrgustik nendevaheliste sopiliste järvede ning pisisoodega on mullad küngastel ning pealeuhte- kui naaberaladel. Põllud reeglina maastikuliselt Tartumaa kõige liigestatum osa. Kõrgustik mullad jalameil väikesed. Põllumajanduslikku tõuseb ümbritsevast alast keskmiselt 100 meetri võrra kultuurmaad u 30 - 35% kõrgemale. Otepää kõrgustiku servaalal asuvad Pangodi ja Elva-Vitipalu maastikukaitsealad. Väike- 40 - 60 Alla keskmise viljakuse leetunud Metsane liivikumaastik on hõredalt Emajõe saviliiv- ja leedeliivmullad ning asustatud. Asulad on parematel orund soostunud leetmullad. viljelusmaadel, põllumajanduslikku maad 20 - 25%. Väikepõllud. Kagu-Eesti 40 - 100 (120) Suurim osa Tartumaast. Suhteliselt tasane, lainjas ala, Keskmise ja kõrge viljakusega Tihe, põline, külad paiknevad enamjaolt lavamaa mida liigestavad rohked ürgorud - Suur-Emajõe, Aardla, nõrgalt ja keskmiselt leetunud orgude ääres või ulatuslike põllualade Alatskivi, Voika-Tatra, Kavilda, Elva, Luutsna oma liivsavi- ja saviliivmullad keskel. Tugevasti kultuuristatud - lisaorgudega. Alatskivi maastikukaitseala ning kaitstavaid põllumaad u 40%. Mets on säilinud looduse üksikobjekte: Kallaste järsakkallas, Kalmistu liigniisketel või liivastel aladel. paljand ja Aruküla koopad, Tamme paljand, Kalevipoja künnivagu, Vapramägi, Kanahaua sulglohk, Maiorg. MADAL-EESTI Peipsi nõgu 30 - 50 (62) Tartu maakonna idaosa Kallastest Mehikoormani. Emajõe Madala viljakusega soostunud Põline, paikneb ribana rannikul või suudmealal asuvad sood on liitunud soostikuks, mis on leetmullad ja mitmesugused koldeliselt väheldastel moreenialadel pindalalt Eesti soostike hulgas viiendal kohal. Valdava osa soomullad. keset lammisoid ja soostunud niite. soostikust hõlmab Emajõe-Suursoo maastikukaitseala. Põllumajanuslikku kultuurmaad kuni 20%. Põllud väga väikesed. Võrtsjärve 35 - 50 (56) Maakonna lääne- ja loodeosa. Võrtsjärve maksimaalse Madala ja keskmise viljakusega Põline, väikevoortele koondunud nõgu veetaseme korral võib üleujutusala suurus olla kuni 92 km2. madalsoo- ja rabamullad, kohati asustus. Järveäärsetes madalamates Siinsed sood moodustavad Eesti suuruselt neljanda leetjad liivsavimullad. piirkondades ulatuslikud sood ja soostiku (289,9 km2), millest Tartumaale jääb 255,6 km2. luhaniidud. Põllumaad (osatähtsus u 1994. aastal moodustati selle omanäolise 15%) asuvad piirkonna lääneosas. maastikukompleksi kaitseks Alam-Pedja looduskaitseala.

VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAAD JA MAASTIKUD 50 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

8.3 Väärtuslike looduskoosluste säilim ise tagam ine Tartum aal

Alus: Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773), metsaseadus (RT 1993, 69, 990), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (RT I 1994, 13, 41)

Tartumaa floora. Enamus Tartumaal esinevatest haruldastest taimeliikidest on oma levila piirialadel (sinine kopsurohi, pehme koertubakas, ahtaleheline kareputk, mägi- piimputk, kobarpeal, püsiksannikal ja alssosjal). Tartumaal on ka kiirja ruse, vahelmise lõokannuse, püramidaalse haguheina, villase katkujuure, paskheina ja emaputke elujõulisi populatsioone, mis Eestis tervikuna on väga haruldased. Kaitset vajavad taimegeograafilise piirkonna etalonkooslused, haruldast või hävimisohus genofondi sisaldavad kooslused, reliktsed (jäänuk) kooslused, uurimis-, seire- ja katsealad, väärtuslikku ressurssi (ravimtaimi, meetaimi, marjataimi vm) sisaldavad kooslused, ökoloogilised kompensatsioonialad, kultuuriloolise, esteetilise või rekreatiivse tähtsusega kooslused. Peipsiäärsed veetaimede rannakooslused on omaette koosluste rühm, mida iseloomustavad mitmed haruldased liigid ning seetõttu vajavad säilitamist. Kasutamine ja kaitse on määratud ranna ja kaldakaitse seadusega.

Taimeliikide õiguslik kaitse põhineb peamiselt Berni konventsioonil, mille Annex I nimestik sisaldab 15 Eestis kasvavat taimeliiki, nendest 7 kasvab ka Tartumaal. Annex I toodud taimeliikide kaitse on kohustuslik

Väärtuslikud metsad. Metsadest omavad looduskaitselist väärtust eelkõige vanad põlismetsad, tammikud ja muud laialehelised metsad, samuti tüüpilised lodu- ja lammimetsad. Osa neist paikneb kaitsealadel, nt. sanglepik Saadjärve kaldal (puhtaid sanglepikud on Eestis haruldased) ja Elva männikud.

Perspektiivsed kaitsealused metsad (praegusel ajal väljaspool kaitsealasid kaitset vajavad metsad) on: 1. Tammik Alatskivi alevikust idas, Ninale viiva tee läheduses (Alatskivi vald) 2. Külaaseme nõlva kuuse-segamets (Konguta vald) 3. Matsi järve äärne segamets (Kambja vald)

Väärtuslike väljaspool kaitsealasid asuvate metsade säilitamiseks arvatakse nad metsakorralduskavade alusel hoiumetsade (lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie turberaidena või kitsaste kuni 30 m lankidena metsa juhtfunktsiooni täitmiseks) või kaitsemetsade kategooriasse (lubatud sama, mis eelmisel). ñ Hoiumetsad - reservaadid ning erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Alam-Pedja looduskaitseala reservaatides ja Järvselja ürgmetsa kvartalis on majandustegevus keelatud. ñ Kaitsemetsad - mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. ñ Tulundusmets - mitmesuguste kasutus- ja kaitsefunktsioonide täitmise kõrval peamiselt puitu tootvad metsad. Lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie metsa majadamiskava alusel.

Niidud ja luhaniidud. Niidud on Tartumaa valdavalt üles haritud. Suuremad niidualad on Emajõe orus. Kärevere silla ümbruses on Eesti suuruselt teine luhtade ala. Suure looduskaitselise väärtusega on Palupõhja-Rõngaskoolme, Kärevere ja Ropka-Ihaste luht; kahele viimasele on moodustamisel uued kaitsealad Tartumaal.

VÄÄRTUSLIKUD LOODUSKOOSLUSED 51 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Sood. Väljaspool kaitsealasid olevatest soodest tuleb säilitada Reola soo haruldaste taimede kasvukohana (perspektiivne sookaitseala).

Linnustik. Kaitsealuseid linnuliike on Tartumaa liiginimestikus 205, sh I kategooria liike 7, II kategooria liike 32, III kategooria liike 166. I, II kategooria linnuliigid vajavad elupaiga kaitset. I kategooria linnuliikide kaitseks tuleb teadaolevate pesapaikade ümber luua mikrokaitsealad või liita pesapaigad juba olemasolevate kaitsealadega. II ja III kategooria liikide kaitseks on vaja tagada elupaikade (mängu-, pesitsus- ja toitumisalade) säilimine.

Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Tartumaal on: Emajõe suudmeala koos Piirissaarega, Alam-Pedja märgala, Ropka-Ihaste luht ja Aardlajärv, Kallaste-Kodavere rannik, Lahepera järv. Rahvusliku (kohaliku) tähtsusega linnualad: Soitsjärv, Karijärv ja Keerijärv, Ilmatsalu järved, Varnja polder, Tamme polder. Tähtsaks linnualaks loetakse looduses enamvähem selgelt piiritletavat maa-ala (järv, raba, laht, niit jne.), mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände või talvitusajal.

Kaart: Luhaniidud ja linnualad Ç

Liigikaitse. Seisuga 01.01.1997 on Tartumaal metsasipelgate, viinamäetigude, võsu- liivsibula kaitseala ning kollase nartsissi looduslik kasvuala. I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud.

Kaitsealuste objektide nimekirjad kuuluvad pidevale läbivaatamisele ja täiendamisele vastavalt objekti tähtsuse muutumisele ja uute objektide avastamisele/leidmisele.

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

Kaart: Looduskaitseobjektid ja maastikurajoonid Ç

VÄÄRTUSLIKUD LOODUSKOOSLUSED 52 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

9. LOODUSVARADE KASUTAM ISTINGIM USED

9.1 M aavarad

Maavarade kui praktiliselt taastumatute või äärmiselt aeglaselt taastuvate loodusressursside säästlik kasutamine on üheks eelduseks Tartumaa kestvaks ja jätkusuutlikuks arenguks. Tartumaal esinevad järgmised maavarad: liiv, kruus, savi, turvas, järvelubi ning järvemuda. Maavarade esinemiskohad (maardlad) jaotatakse nende tähtsuse järgi üleriigilisteks ja kohalikeks. Üleriigiline maardla on Sangla turbamaardla, kõik ülejäänud on kohaliku tähtsusega. Muudest maakonnas leiduvatest maavaradest on nende kasutuselevõtu eesmärgil uuritud sapropeeli Kalli ja Leegu järvedes (aktiivne tarbevaru kokku 671,3 tuhat tonni). Uuringute tulemusena on selgunud nimetatud järvede sapropeeli sobivus väetiste tootmiseks. Varude kasutuselevõttu saab teha kooskõlas Emajõe Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskirjadega. Võimalik on Laeva savileiukoha savide taaskasutuselevõtt. Varud vajavad eelnevalt detailuuringutega täpsustamist ning kinnitamist Eesti Maavarade Komisjonis. Varude kasutuselevõtust ja savitööstuse rajamisest on huvitatud Laeva vald ning mitmed ettevõtjad.

Maakonnaplaneeringu alljärgnevas tabelis “Maavarade ja maa-ainese varud Tartumaal” on toodud varud, milliseid saab planeeritava ajavahemiku (~aastani 2015) jooksul kasutada (aktiivsed tarbevarud). Lisaks aktiivsetele tarbevarudele on näidatud nii passiivsed tarbevarud kui ka reservvarud. Maakonnaplaneeringu piirangute kaardil (1:100 000) on kajastatud ka mineraalsete ehitusmaterjalide prognoossete varude need alad, mis on arvestatavad võimalike ammutuskohtadena tulevikus. Maavarade ja maa-ainese varude levik on territoriaalselt ebaühtlane. Liiva on enam Haaslava, Nõo, Ülenurme ja Kambja vallas, kruusa Konguta, Tähtvere, Rannu ja Laeva vallas ning maa-ainest Tartu, Ülenurme, Nõo ja Rannu vallas. Suuremad turbavarud on Rannu, Puhja, Luunja, Tartu , Vara ja Laeva (Emajõe-Pedja maardla) vallas. Emajõe- Pedja maardla varudest ligikaudu 71% paikneb kaitsealal, kus nende kasutamine on keelatud. Turba kasutatav varu (vähelagunenud ja hästilagunenud turvas kokku) on Tartu maakonna jaoks 71 miljonit tonni, turba kriitilise varu suurus 179 miljonit tonni. Tartu maakonnale kuni 2005. aasta lõpuni kinnitatud turba aastaseks turba kasutusmääraks on 350 tuhat tonni. Aastas kaevandatakse praegu keskmiselt 140-150 tuhat m3 mineraalseid ehitusmaterjale ja 150-250 tuhat tonni turvast. 01.jaanuari 1998.a. seisuga oli maakonnas aktiivne tarbevaru jääk liival kokku 15486,5 tuhat m3, kruusal 2575,2 tuhat m3 ja maa-ainesel 3006,7 tuhat m3, vähelagunenud turbal 4241,9 tuhat tonni ja hästilagunenud turbal 18654,1 tuhat tonni.

Vajadus maavarade ja maa-ainese kui ressursi järele sõltub eelkõige maakonna ehitustegevuse intensiivsusest ja turba kui kohaliku kütuse kasutamisest energeetikas. Praeguseks maakonnale esitatud taotluste alusel on prognoositav mineraalsete ehitusmaterjalide ja maa-ainese ligikaudne vajadus 600 tuhat m3 aastas. Kinnitatud varudest jätkuks sellisel juhul keskmiselt 30 aastaks, enamiku karjääride osas aga siiski ainult 10 aastaks. Eeldatav turbavajadus (arvestamata võimaliku soojuselektrijaama vajadust) on lähiaastakümnel ligikaudu 315 tuhat tonni aastas. Kaevandamiseks eraldatud aktiivsetest tarbevarudest (8543 tuhat tonni) jätkuks sellisel juhul teoreetiliselt 25-30 aastaks. Turbakaevandamiseks kasutatavad sood on Sangla, Laugesoo, Laukasoo

MAAVARADE KASUTAMINE 55 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

(põhja- ja lääneosa), Keressaare, Möllatsi. Välislepingutega müüdav turbakogus saab olla nii suur, kui palju jääb kaevandatavast turbakogusest üle pärast siseturu vajaduste katmist. Põhivajaduste rahuldamine kohalike mineraalsete ehitusmaterjalide ja turba osas toimub esmajoones omavalitsuse haldusterritooriumi piires olevate varude arvel, nende puudumisel lähemalasuvatest maardlatest (karjääridest, turbakaevandamise aladelt)

Maavarade kui ressursi säästliku kasutuse eeldused on: 1) Kaasajastatud andmebaasi loomine maakonnas, 2) Varude vajaduse võimalikult täpne planeerimine (varudega kindlustatus), 3) Varude kompleksne kasutamine, 4) Kaevandamisega rikutud ammendatud alade korrastamine (rekultiveerimine). Maakondlik andmebaas tuleb koostada ühtsetel alustel nii riikliku kui ka omavalitsuste andmebaasidega, mis võimaldab kergesti eri tasandil olevaid andmebaase vastastikku kasutada, täiendada või parandada. Maavarade (maa-ainese) säästlikuks kasutamiseks rakendatakse järgmine tegevus: 1) kaevandatav materjal kasutatakse ära täielikult ja optimaalselt. Selle eelduseks on mineraalsete materjale (liiv, kruus, paremakvaliteediline maa-aines) kasutuseelne rikastamine, 2) mäeeraldise piires olevad kaevandamiseks eraldatud varud ammendatakse täielikult, 3) koosesinevad maavaravarud kasutatakse komplekselt (kaevandatavate maavaradega kaasnevad maavarad kaevandatakse samuti või säilitatakse kasutamiskõlblikena). Kaevandamisel tuleb vältida põhja- ja pinnavee kahjustamist. Selleks rajatakse vastava ohu puhul kaevandamialadega piirnevale alale põhjavee kontrollkaevud.

Maastike terviklikkuse ja esteetilisuse tagamiseks on oluline, et maavarade ja maa-ainese kaevandamisega haaratud pind on korraga võimalikult väike ning uute kaevandamisalade tekkimisel oluliselt ei suureneks. Vastasel juhul tuleb kaevandamisega rikutud pinna suurenemine kompenseerida täiendava haljastuse rajamisega (eelkõige Tartu linna ümbruses). Ammendatud kaevandamisalad on üldjuhul otstarbeks metsastada. Aardlapalu liivakarjäär Ülenurme vallas ning Kärevere kruusakarjäär Tähtvere vallas kujundatakse puhkeotstarbelisteks veekogudeks. Omanikuta ammendatud karjäärid, mille laiendamine ei ole võimalik, korrastatakse 2005. aastaks. Igale praegu maakonnas eksisteerivale jääkvarudega karjäärile karjäärile tuleb leida 2000. aastaks valdaja. Karjäärid, mis on tagastatud õigusjärgsetele maaomanikele, jäävad kinnistu omaniku kasutada ning korrastada.

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

Kaart: Maavarad Ö

MAAVARADE KASUTAMINE 56 TARTU MAAKONNAPLANEERING TARTU MAAVALITSUS

Maavarade varud Tartumaal

Varud 01.01.1998.a. seisuga, tuhandetes m3 või tuhandetes tonnides Vald Liiv Kruus Maa-aines Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas aktiivsed passiivsed aktiivsed passiivsed aktiivsed passiivsed aktiivsed passiivsed aktiivsed Passiivsed T R T R T R T R T R T R T R T R T R T R Alatskivi ------Haaslava 11651,5 986,0 371,0 10242,0 ------Kambja 539,7 - 36,0 - 91,4 130,0 30,0 ------Konguta 102,4 - - - 562,2 240,0 ------Laeva - - - - 172,0 ------1336,0 - - - 27725,0 Meeksi ------Mäksa - - - - 113,2 ------Nõo 1744,1 14777,0* 785,0 - - 1514,0* - - 465,0 ------Piirissaare ------Peipsiääre ------Puhja 16,1 ------283,2 698,0 - - 2616,5 - - 670,0 Rannu - - - - 337,9 - - - 363,1 - - - 1696,0 2649,0 70,0 25,0 11063,6 46400,0 285,0 4624,0 Rõngu ------Tartu 27,5 - - - 84,0 - - - 1966,3 ------1455,0 - 562,0 - Tähtvere - - - - 480,0 ------Vara 430,7 - - - 402,5 - - - 7,3 - - - 1251,0 - - - 1490,0 - - - Võnnu ------Ülenurme 974,5 846,2 ------205,0 ------Maakond 15486,5 16609,2 1192,0 10242,0 2575,2 1884,0 30,0 - 3006,7 - - - 4241,9 3347,0 485,0 1361,0 18654,1 70829,0 1358,0 33019,0

* Varud paiknevad Elva-Vitipalu maastikukaitsealal, kus kaitseala kaitse-eeskirjaga on väljaspool olemasolevat mäeeraldist maavara kaevandamine keelatud.

MAAVARADE KASUTAMINE 58 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

9.2 Vesi

9.2.1 Pinnavesi

Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 20 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv ja Võrtsjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 valgalaga (sellest 7840 km2 ülalpool Tartut) Suur-Emajõgi. Tartumaal paiknevad suured soostikud Emajõe-Suursoo ja Sangla on väärtuslikud magevee varude säilitajad. Vooluveekogudest on kõige reostatum Suur-Emajõgi allpool Tartu linna kuni Luunjani ning jõed ja ojad väikeasulate heitvee veekogudesse juhtimise kohast allavoolu (vt. kaart: Veekogude ökoloogiline seisund). Põhjuseks on mitte kogu Tartu linna reovee puhastamine ja mitmete väikepuhastite mittekorrasolek ning ebarahuldav töö. Käesoleval ajal võib rahuldavaks ja heaks lugeda ainult Kärkna, Roiu, Elva ja Tartu puhastite tööd. Ülevaate reoveepuhastite seisundist annab tabel 1 ja järvede ökoloogilisest üldseisundist tabel 2.

Pinnavee kasutamistingimused:

Üld- ja detailplaneeringute (nende lähteülesannete) koostamisel lähtuda järgnevast: A. Pinnavee kasutamine: ñ Planeerida põhjavee asemel pinnavee kasutus seal, kus pole nõutav joogivee kvaliteet (näiteks: transpordivahendite pesemine, ehitusmaterjalide tootmine, haljasalade ja tänavate kastmisvesi, tuletõrjevee võtmiskohad); ñ määratleda veespordiks ja veetranspordiks lubatud veekogud (Tartumaal eelkõige Suur-Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv) ; ñ otsustada maastiku ilmestamiseks rajatud mõisa-, veski- jt. tiikide vajadus ning kavandada meetmed nende korrashoiuks; ñ määratleda poldrite tulevik; ñ pinnavee äravoolu reguleerimine on käesoleval ajal põhjendatud üksnes kalamajandite veevajaduse tagamiseks. ñ mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitse- vöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde. Reostustundlikud on lõheliste elupaigaks olevad veekogud Kääpa jõgi, Kääpa jõkke suubuv Elmiku peakraav, Amme jõgi kuni Vasulani, Rõngu jõgi kuni Lossimäeni, Voika oja, Elva jõgi, Varesepalu oja, Illi oja, Nõo oja ning Laguja oja (vt. piirangute kaarti); teistest Võrtsjärv, Saadjärv, Pangodi järv, Raadi järv, Tartu linna Anne kanal ja Emajõgi Tartu linna piirist Kvissentalis kuni Meloni tänava pikenduseni.

B. Veekogude ja nende valgalade kaitsmine: ñ koostada Peipsi järve ja Võrtsjärve kaitse kavad koostöös teiste maakondadega; ñ kavandada järvede renoveerimist vaid ekspertiisi läbinud projektide alusel; ñ ette näha abinõud pinnaveekogude reostuskoormuse vähendamiseks. Esmajärjekorras rajada uued puhastusseadmed või uuendada olemasolevad puhastid linnade ja suuremate asulate ning reostustundlikesse eesvooludesse juhitavate reovete puhastamiseks. Aastaks 2003 puhastada Tartu linna reoveed vähemalt 95 % ulatuses. Uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud; ñ rajada veekogude kallastele puhveralad väetiste leviku tõkestamiseks; ñ vältida sõnniku ja virtsa laialivalgumist, selleks rajada uued või rekonstrueerida lekkivad sõnnikuhoidlad; ñ likvideerida pinnavee reostust põhjustav jääkreostus ja reostusallikad. ñ tehisveekogude rajamine on üldjuhul põhjendatud vaid puhkeotstarbeks.

LOODUSVARADE KASUTAMINE 59 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Maakonna heitveepuhastid Tabel 1

Vald/linn Asukoht Tüüp Järelpuhastus Korrasolek Alatskivi Alatskivi 4 biotiiki amortiseerunud Kokora BIO-100 2 biotiiki amortiseerunud Kasumetsa 2 biotiiki amortiseerunud Elva Elva aerotankid 4 biotiiki, lodu korras Haaslava Roiu BIOT biotiik korras Villemi ringkanal 4 biotiiki amortiseerunud Aardla 2 biotiiki vajavad remonti Sillaotsa filterpeenar korras Kallaste Kallaste aerotankid 4 biotiiki vajavad remonti Kambja Kambja 2 biotiiki puhastamata Vana-Kuuste 2 biotiiki amortiseerunud Kodijärve filterpeenar korras Aarike biolodu korras Kiisa 3 biotiiki amortiseerunud Oilstop tankla õlipüünis korras NBL tankla õlipüünis 1 biotiik korras Kammeri 2 biotiiki amortiseerunud Konguta Annikoru 2 biotiiki vajavad remonti Kobilu BIO-100 2 biotiiki amortiseerunud Laeva Laeva PRP-300 2 biotiiki amortiseerunud Tapila ringkanal biotiik ebaefektiivne Luunja Luunja 2 biotiiki vajavad remonti Kavastu 2 biotiiki vajavad remonti Pilka 2 biotiiki amortiseerunud Anne 3 biotiiki amortiseerunud Kauhkava HKN 1 biotiik ebaefektiivne Mäksa Melliste BIO-100 2 biotiiki amortiseerunud Kisla 2 biotiiki amortiseerunud Poka 3 biotiiki amortiseerunud Võõpste 2 biotiiki amortiseerunud Mäksa 3 biotiiki amortiseerunud Vana-Kastre 2 biotiiki amortiseerunud Kaagvere 4 biotiiki vajavad remonti Meeksi Mehikoorma 2 biotiiki vajavad remonti Aravu 2 biotiiki amortiseerunud Järvselja 2 biotiiki vajavad remonti Nõo Luke 3 biotiiki amortiseerunud Nõgiaru 2 biotiiki amortiseerunud Tamsa 3 biotiiki korras Nõo hooldekodu 2 biotiiki amortiseerunud Tõravere OXYD-45 3 biotiiki korras Nõo alev 4 biotiiki ebapiisav Nõo kool 3 biotiiki ebaefektiivne Meeri BIO-100 2 biotiiki amortiseerunud Nõo filterpeenar korras Peipsiääre Kolkja Bioclere korras Puhja Puhja filterpeenar 2 biotiiki korras Puhja MRP-300 3 biotiiki vajavad remonti Sangla Turvas 4 settetiiki ebaefektiivne Ulila 2 biotiiki amortiseerunud Uula 4 biotiiki korras Rannu Rannu 3 biotiiki amortiseerunud Rannu meierei MRP-300 2 biotiiki ebaefektiivne Kureküla 2 biotiiki amortiseerunud Ranna 2 biotiiki korras Koopsi 3 biotiiki, lodu amortiseerunud Rakke 2 biotiiki vajavad remonti Metsatinni 3 biotiiki amortiseerunud Kaarlijärve 3 biotiiki amortiseerunud Verevi 1 biotiik korras Limnoloogia BIO-50 2 biotiiki amortiseerunud Rõngu Rõngu 2 BIO-100 2 biotiiki korras

LOODUSVARADE KASUTAMINE 60 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Valguta 2 biotiiki korras Uderna 2 biotiiki amortiseerunud Teedla 3 biotiiki vajavad remonti Tammiste 1 biotiik amortiseerunud Tammiste farm 3 biotiiki amortiseerunud Käärdi 2 biotiiki vajavad remonti Tähtvere Vorbuse OXYD-45 2 biotiiki vajavad remonti Rahinge BIO-100 vajab remonti Ilmatsalu OXYD-180 2 biotiiki vajavad remonti Rõhu 2 biotiiki vajavad remonti Haage 1 biotiik amortiseerunud Tiksoja elamud 2 biotiiki amortiseerunud Tiksoja tootmis. 1 biotiik amortiseerunud Rõhu töökoda 2 biotiiki vajavad remonti Tartu Sompa BIO-50 3 biotiiki korras Jampo 2 biotiiki amortiseerunud Kukulinna 3 biotiiki vajavad remonti Vedu 2 biotiiki amortiseerunud Kõrveküla 2 biotiiki vajavad remonti Vesneri farm 3 biotiiki amortiseerunud Vesneri elamud 2 biotiiki amortiseerunud Tammistu 2 biotiiki vajavad remonti Tammistu tööst 3 biotiiki korras Vahi amortiseerunud Vasula 2 biotiiki amortiseerunud Maramaa 2 biotiiki amortiseerunud Kungla 3 biotiiki vajavad remonti Lähte 3 biotiiki korras Sootaga 2 biotiiki amortiseerunud Sojamaa 3 biotiiki korras Tartu Terminal õlipüünis korras Kärkna Bioclere 2 biotiiki korras Aovere 2 biotiiki vajavad remonti Vara Koosa 3 biotiiki korras Vara 2 biotiiki vajavad remonti Matjama 2 biotiiki amortiseerunud Võnnu Võnnu 2 BIO-100 2 biotiiki vajavad remonti Kurista 2 biotiiki amortiseerunud Ülenurme Reola lodu korras Leilovi puudub Eerika puudub lastud käiku 1997 a. Tartu linn Tartu aerotankid lõpus

Järvede ökoloogilise seisundi üldhinnang Arvo Järveti andmeil Tabel 2

Järvede ökoloogiline seisund Järved Puhtad Agali, Kalli, Leegu Vähemõjutatud Viisjaagu, Saadjärv, Keeri, Karijärv, Vissi, Kuningvere, Lahepera, Nõo Karujärv Keskmiselt mõjutatud Pangodi, Kodijärve, Vellavere Külajärv, Vaikne, Lavatsi, Soitsjärv Tugevasti mõjutatud Verevi, Arbi, Kokora Mustjärv, Väike-Kodijärv, Kriimani, Valguta Mustjärv

9.2.2 Põhjavesi

Maakonnaplaneeringu veemajanduse osa eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata.

LOODUSVARADE KASUTAMINE 61 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Planeeringu koostamisel on lähtutud Säästva arengu seadusest, Veeseadusest ning teistest vee kasutamist ja kaitset reguleerivatest seadusandlikest aktidest.

Tartumaa prognoossed ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on 209,4 tuhat m3/ööpäevas. Kinnitatud põhjavee tarbevaru on ainult Tartu linnal - 69 tuhat m3/ööpäevas. Prognoossetest ekspluatatsioonilistest põhjaveevarudest kasutatakse käesoleval ajal 13 %. Ülevaate põhjavee võtmisest annab tabel.

Põhjavee võtmine (tuhat m3/ööpäevas)

Varud Vee võtmine Prognoos Kinnitatud 1995 1996 1997 1998 209,4 69,0 37,2 34,9 29,3 26,7

Vee võtmiseks on rajatud üle 1000 puurkaevu ja ligikaudu 3000 salvkaevu. Kohalike omavalitsuste lõikes on puurkaevude hulk järgmine:

Alatskivi vald 28 puurkaevu Elva linn 21 puurkaevu Haaslava vald 37 puurkaevu Kallaste linn 5 puurkaevu Kambja vald 35 puurkaevu Konguta vald 32 puurkaevu Laeva vald 15 puurkaevu Luunja vald 28 puurkaevu Meeksi vald 13 puurkaevu Mäksa vald 31 puurkaevu Nõo vald 44 puurkaevu Peipsiääre vald 4 puurkaevu Puhja vald 34 puurkaevu Rannu vald 39 puurkaevu Rõngu vald 44 puurkaevu Tartu vald 79 puurkaevu Tähtvere vald 55 puurkaevu Vara vald 25 puurkaevu Võnnu vald 18 puurkaevu Ülenurme vald 64 puurkaevu Tartu linn 210 puurkaevu

Põhjavett võetakse kvaternaari, devoni, devon-siluri ja ordoviitsium-kambriumi veekihist. Kuigi põhjaveevarud on suured, ei saa mõnedes piirkondades vett kasutada joogiks. Kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatud kvaternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede madalamate puurkaevude vesi reostunud nii mikrobioloogiliselt kui keemiliselt ning ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. Sügavamate veekihtide vee kvaliteet sõltub kivimite looduslikest omadustest ning kohati on joogivees lubatust rohkem fluoriide, kloriide ja rauaühendeid.

Tõsiseks probleemiks on Tartumaal ka lekkivad veetorustikud mis on ehitatud 20-30 aastat tagasi. Ligikaudu 30-35 % võetud põhjaveest ei jõua tarbijani.

Põhjavee kasutamine (tuhat m3/ aastas)

Põhjavee 1995 1996 1997 1998 kasutamine Kokku, sh. 9604 9183 9843 7204 Olme 7054 6922 7381 4706 Tööstus 1744 1548 1706 2140 Põllumajandus 350 293 298 60 Muu 456 420 458 298

Aastatel 1995-1997 on põhjavee kasutus olnud praktiliselt ühesugune. Tunduvalt vähem on vett kasutatud 1998.aastal, eriti põllumajanduses ja olmes.

LOODUSVARADE KASUTAMINE 62 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Vee kasutamisega kaasnevad vee omaduste ja vee hulkade muutused. Edasine tegevus tuleks kavandada nii, et pikemaks ajaks oleks tagatud inimeste eluks ja majandustegevuseks vajalikul hulgal kvaliteetne vesi (see on kõigile kohustuslik).

Põhjavee kasutamistingimused:

1. Üld- ja detailplaneeringute (ja nende lähteülesannete) koostamisel arvestada: ñ piirkonna põhjavee varudega; ñ olemasolevate veehaarete võimsustega, st. mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud; ñ põhjavee kaitstusega. Vastavad andmed on esitatud piirangute kaardil (1: 100 000). Aladele, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest, mitte kavandada ja rajada põhjavett ohustavaid objekte ega suurendada ala reostuskoormust, vaid rakendada meetmeid olemasoleva reostuskoormuse vähendamiseks. 2. Majandustegevuse kavandamisel pidada kinni Veeseadusega kehtestatud (50 m) või Keskkonnaministri poolt kinnitatud puurkaevude sanitaarkaitsealatest. ñ Tartumaal vajab suuremat kui 50 m sanitaarkaitseala ainult Tartu linna Meltsiveski veehaare, selle veehaarde põhjavesi on looduslikult kaitsmata pindmise reostuse eest. 3. Omavalitsustel korraldada veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele, mis näevad ette meetmeid: ñ põhjaveevarude säästlikuks kasutamiseks; ñ vee kvaliteedi parandamiseks, sh. kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine; ñ vee kaitseks, sh. põhjavett ohustava jääkreostuse likvideerimine, amortiseerunud kanalisatsioonitorustike uuendamine ja uute ehitamine. 4. Veekasutajatel rakendada parimat võimalikku tehnikat, mis tagaks vee kokkuhoidu ja viiks miiniumini põhjavee reostumise. 5. Aastaks 2015 vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50 % võrra võrreldes 1997.aastaga. Arengukavade koostamisel näha ette vahendid vee torustike uuendamiseks ja ehitamiseks.

Puhas vesi on erilist hoidmist vajav ressurss: põhimõtteliselt on vesi taastuv loodusvara, kuid varude ja kvaliteedi taastumisaeg võib ulatuda sadadesse aastatesse.

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

Kaart: Tartumaa veekogude ökoloogiline seisund Ö

Kaart: Põhjavee kasutamine ja kaitse Ö

LOODUSVARADE KASUTAMINE 63 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

9.3 Välisõhk

Välisõhu kvaliteeti iseloomustab saasteainete sisaldus. Välisõhu saastatuse peamisteks põhjustajateks on tööstus ja energeetika ning transport. Tartumaal on välisõhu kvaliteet üldiselt rahuldav. 1997.aastal Eesti paiksetest saasteallikatest välisõhku paisatavatest saasteainetest moodustas Tartumaa panus 2,2%, samas Tartu linna osa - 36,7% Tartumaa kogustest. Tartu linnas on paikkonniti kõrge liikluskoormusest tulenev õhusaast: Riia tn. piirkonnas on fikseeritud seire tulemusena lämmastikoksiidide lubatust kõrgem sisaldus. Eeltoodu sunnib põhitähelepanu välisõhu kvaliteedi tagamise küsimuses pöörama just Tartu linnale. Välisõhu saastatusega tuleb kindlalt arvestada linna üldplaneeringu ja liiklusskeemi koostamisel; tugimaterjaliks võib siinkohal pakkuda linna õhusaastekaarti. Põhieesmärgiks välisõhu kvaliteedi tagamiseks Tartumaal (ja ka kogu riigis) on vähendada saasteainete heitmekoguseid ja maapinnalähedasi kontsentratsioone. Selle saavutamiseks tuleb aluseks võtta tööstuses ja energeetikas: ñ parima võimaliku tehnoloogia ja keskkonnapraktika rakendamine uutes ja rekonstrueeritavates ettevõtetes; ñ väiksema energiamahukusega tehnoloogiate evitamine; ñ energiakadude vähendamine; ñ puhastusseadmete rajamine, eelkõige tahkel kütusel töötavatele saasteallikatele; transpordis: ñ parem transpordikorraldus :liikluse sujuvamaks muutmine, liikluskoormuse ühtlustamine, alternatiivsete transpordiliikide arendamine; ñ ühistranspordi eelisarendamine Tartus ja selle konkurentsivõime parandamine.

9.4 Kalavarud ja kalandus

Tartumaa on siseveekogude poolest rikas ja asub kahe suure kalamajanduslikult tähtsa veekogu – Peipsi-Pihkva järve ja Võrtsjärve vahel. Eesti siseveekogude 40 kalaliigist on Tartumaa veekogudest püütud 35, nendest kalamajanduslikult tähtsamad on koha, latikas, ahven, särg, luts, haug, säinas, tint ja angerjas. Paljud maakonna siseveekogud on määrava tähtsusega Peipsi-Pihkva järve kalavarude taastootmisel. Suur-Emajõe, Ahja ja Pedja jõe üleujutatavad luhad, vanajõed ja soodid, madalaveelised Lahepera, Koosa, Kalli, Leego ja Keeri järved, Ahijärv ning Võngjärv on põhilised kalade kudemisalad. Angerja kui vääriskala väljapüük Võrtsjärvest on otseselt sõltuv sinna klaasangerja sisselaskmisest. Kalavarude kui loodusressursi kasutamist reguleerib “Kalapüügiseadus” ning Peipsi- Pihkva järvel riikidevahelised kokkulepped. Uute efektiivsemate kalapüüniste kasutuselevõtt ja intensiivsem püük on põhjustanud kalavarude järsu vähenemise ning väljapüügi kahanemise. Aastas püütakse Tartumaal 800- 1200 tonni kala. Kala ümbertöötlusettevõtted on Tartus, Kallastel ja Kolkjas, kuid maakonna kalaressurss ei võimalda kalatööstust oluliselt arendada. Püügi sesoonne olemus ei taga tööstuse pidevat värske kalaga varustatust.

Planeeritud tegevus:

ñ Kalade kudeteede ja kudemistingimuste parandamine Suur-Emajõe vanajõgede ja sootide süvendamise teel ñ Peipsi järvel aktiivpüünistega kalapüügi vähendamine vältimaks kala noorjärkude kahjustamist ning hukkumist ñ Väljapüügi hoidmine vastavuses kalavarudega ñ Kala ümbertöötluse kaasajastamine

KAITSEALAD JA NENDE KASUTAMINE 66 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

10. KAITSEALAD JA NENDE KASUTAM ISTINGIM USED

10.1 Loodusobjektide kaitsealad

Tartumaal 01.01.1998. aasta seisuga kaitse alla võetud 91 objekti. Kaitsealuste objektide hulgas on 58 põlispuud või puude rühma, 4 alleed, 1 dendraarium, 1 selektsiooniaed, 15 rändrahnu, 2 kivikülvi, 10 maastiku üksikobjekti (paljandid, koopad, moreenseljandikud, järved). Peale selle on loodud 1 looduskaitseala ja 45 maastikukaitseala (sh. 26 parki ja 8 metsaparki). Kaitsealad hõlmavad umbes 12 % maakonna territooriumist (Eestis keskmiselt 9 %). Alam-Pedja looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala ja Elva - Vitipalu maastikukaitseala asuvad osaliselt naabermaakondade territooriumil. Emajõe-Suursoo maastikukaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvaheliselt tähtsad linnualad (RT 1997, 18, 303). Maakonnas muutub nii üksikobjektide kui ka kaitsealade arv. Eelkõige suureneb maastikukaitsealade arv maastiku üksikobjektide arvelt, sest praegusel hetkel on üksikobjektide nimekirjas ka pinnavormid, mis oma territooriumilt on maasikukaitseala mõõtu (näit. Vapramägi, Trepimägi, Kuningvere järv ja selle ümbrus jt.). Rahvusparkide moodustamist ei ole ettenähtud. Kaitseala tüübid on (vastavalt Kaitstavate loodusobjektide seadusele): rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmala. Lisaks kaitsealadele määratleb nimetatud seadus kaitsealused looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitsealal on määratud valitseja. Loodusobjekti valitsemine on selle kaitse ja järelevalve korraldamine. Kaitsealal on kaitse-eeskiri, mis sätestab kogu kaitseala jagunemise järgmistesse kaitsealavöönditesse: ñ Loodusreservaat - keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, keelatud inimeste viibimine, v.a järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ñ Sihtkaitsevöönd - inimeste viibimine keelatud kaitse-eeskirjas määratud paikades, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on üldjuhul keelatud, kaitse-eeskirjas määratakse loodusobjekti mittekahjustavad lubatud tegevused, näiteks maaparandussüsteemi hooldus, hooldus- ja valikraie, marjade ja seente korjamine, kalapüük, ulukite arvukuse reguleerimine, kommunikatsioonide rajamine ja mittetootmisehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ñ Piiranguvöönd - kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude taseme muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, lõppraie, maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, uute ehitiste püstitamine, jahipidamine ja kalapüük Kaitsealal oleva kinnisasja omanikele ja valdajatele väljastatakse kaitsekohustuse teatised. Kaitstavate loodusobjektide seadus sätestab kaitsekorrast tuleneva majandusliku kahju hüvitamise (§28)

Oluline:

ñ Kaitseala kasutamistingimused määratakse kaitse-eeskirjaga ñ Omaniku /valdaja/ kohustused ja kitsendused teatatakse kaitsekohustuse teatisega ñ Kinnisasja kitsendused kantakse kinnistusraamatusse ñ Kaitstaval loodusobjektil on määratud valitseja

KAITSEALAD JA NENDE KASUTAMINE 67 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

10.2 Muinsuskaitsealad

Muinsuskaitseala on mälestis kui asjade kogum. Muinsuskaitsealaks tunnistamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega. Muinsuskaitseala põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (Muinsuskaitseseadus {edaspidi MKS}, RT I 1994, 24, 391).

Tartumaal on praegu üks muinsuskaitseala – Tartu vanalinna muinsuskaitseala. Tartu Linnavalitsuse määrustega on moodustatud 3 linnaehituslikku kaitseala: Tammelinna linnaehituslik kaitseala, Toometaguse-Vaksali linnaehituslik kaitseala ja Tähtvere linnaehituslik kaitseala .

10.3 Mälestised

Kinnismälestiseks (ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja arheoloogiamälestiseks) tunnistamine toimub kultuuriministri käskkirjaga. Mälestise omanikule väljastab Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatise, kus on andmed mälestiseks tunnistamise, mälestise seisukorra, hooldustööde, kasutuskitsenduste, kaitsevööndi ulatuse, toetuste ja soodustuste kohta. Reeglina on kinnismälestise kaitsetsoon 50 m. Kinnismälestise asukoht ning kitsenduste ulatus ning iseloom kantakse riiklikku maakatastrisse. Kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses on Muinsuskaitseameti loata keelatud maaharimine, mulla- ja ehitustööd, puude ja põõsaste istutamine ning mahavõtmine ja juurimine, ümberpaigutamine, ümberehitamine, remontimine, mälestist kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine.

Tartumaal on 436 arhitektuurimälestist (RTL, 68, 13.05.1997); 208 ajaloomälestist (RTL, 65, 8.05.1997; RTL, 163/164, 31.10.1997); 292 arheoloogiamälestist (RTL, 169-171, 10.10.1997). Muinsuskaitsealadel ja mälestistel ning nende kaitsevööndites tehtavad ehitus, remondi-, maaparandus- ja muud mälestisi ohustada võivaid töid tohib teha vaid Muinsuskaitseameti loal.

Oluline: ñ Muinsuskaitseala kasutamistingimused määratakse muinsuskaitseala põhimäärusega ñ Omaniku /valdaja/ kohustused ja kitsendused teatatakse kaitsekohustuse teatisega ñ Kinnisasja kitsendused kantakse kinnistusraamatusse ñ Mälestisega seotud töödel on vajalik Muinsuskaitseameti luba

Vt. lisatud 1: 100 000 “Piirangute kaarti”

KAITSEALAD JA NENDE KASUTAMINE 68 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

11. PUHKEALAD JA NENDE KASUTAM ISTINGIM USED

11.1 Puhke-eeldustega alad Tartum aal

1990. aastal koostati riikliku projekteerimisinstituudi “Eesti Maaehitusprojekt” poolt töö “Eesti puhkepiirkondade generaalplaani täiendamisest. Korrektuur 1990”. Sellest lähtudes on looduslikest ja maakasutuslikest eeldustest tulenev puhkeala potentsiaal järgmistel Tartumaa piirkondadel:

Nimetus Asukoht Märkus Eriväärtus

1 Kukulinna Saadjärve ümbruses osaliselt Vooremaa voore-maastik maastikukaitsealal 2 Vasula Tartust 6 km põhjapool riigimets Tartu lähedus

3 Alatskivi Alatskivi alevikust loodes osaliselt Alatskivi kaunis ja maastikukaitsealal mitmekesine maastik 4 Nina Peipsi kaldal Nina külast Käesolev Peipsi kallas põhja ja lõunasse maakonnaplaneering näeb ette puhkeala laiendamist Rootsikülani ja Lahepera järveni 5 Emajõe Emajõe kaldad Kabinast Emajõgi Kastreni 6 Praaga Emajõe suudmeala Asub Emajõe- Suursoo eraldatus maastiku-kaitseala piires. 7 Piirissaare Piirissaarel Asub Piirissaare eraldatus maastikukaitsealal 8 Mehikoorma Mehikoorma aleviku eraldatus, ümbrus Peipsi kallas 9 Haaslava Haaslava vald Aiandusühistud ja Tartu lähedus puhkeväärtuslik riigimets 10 Pangodi Pagodi järve ümbrus Asub Pangodi kaunis ja maastikukaitsealal mitmekesine maastik 11 Elva Elva linn ja ümbrus Nõo ja Piirkonnas asuvad Elva- kaunis ja Rõngu valla alal Vitipalu maastikukaitseala, mitmekesine Elva-Peedu metsapark, maastik kaitsealused mõisapargid, võsu-liivsibula kasvukoht 12 Viisjaagu Elvast põhjas Nõo ja Piirkonnas asuvad kaunis ja Konguta valla alal Vellavere järvede mitmekesine maastikukaitseala, maastik Vapramäe maastikukaitseala, 13 Vehendi Võrtsjärve idakallas Trepimäe maastikukaitseala Järveäärne 14 Verevi järve ääres kaitsealune männimets ja Tamme paljand rand 15 Ropka Külitse küla Ülenurme aiandusühistud, muutub vallas elamute alaks

PUHKEALAD 69 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

11.2 Probleem id varem m ääratletud puhkealadega

1990. aastal koostati riikliku projekteerimisinstituudi “Eesti Maaehitusprojekt” poolt töö “Eesti puhkepiirkondade generaalplaani täiendamisest. Korrektuur 1990”.

1976. a.Tartu linna generaalplaanis on Tartu lähimasse ümbrusesse planeeritud sõltuvalt looduslikest tingimustest 12 Tartu linna teenindavat puhkepiirkonda: Elva, Võrtsjärve idakallas, Vooremaa, Pangodi, Ropka, Vasula, Haaslava, Vorbuse, Emajõe-äärsed alad, Vooremägi, Erika veehoidla ja Haage veehoidla.

Elval üldplaneeringuna kehtiv generaalplaan näeb ette linna arendamise suvituslinnana.

Nimetatud töödes on küll välja selgitatud looduslikud ja maakasutuse seisukohalt perspektiivikad puhkealad, kuid pole arvestatud omandi- ja maareformist tulenevate muudatustega. Maa tagastamisel ja erastamisel on maakasutuse sihtotstarbeks määratud üldjuhul maatulundusmaa või elamumaa. Maakonnaplaneering käsitleb neid puhke-eeldustega aladena. Samuti pole õige lugeda aiandusühistute maa- alasid puhkealadeks – sisuliselt on need muutunud kas aastaringselt või suviti (nn.suvekodudena) kasutatavateks elamualadeks.

Vajadus veeta lühiajalist puhkust (näiteks pärast töölõppu, nädalalõpud) on tekitanud puhkealade puudujäägi just Tartu linna lähitsoonis, kuhu oleks võimalik minna jalgsi või jalgrattaga. Seetõttu, arvestades Tartu elanikele vastuvõetavat kaugust, on perspektiivsed puhkealad Tähtvere, Haaslava, Vasula ja Vorbuse piirkonnad.

11.3 Linnaüm bruse puhkealad.

Tartumaa metsaameti poolt on piiritletud linnaümbruse kaitsemetsade vöönd, sellesse on planeeritud Tähtvere (1000 ha), Marana (250 ha), Laane (400 ha), Kaagvere (500 ha), Vooremäe (150 ha), Kurepalu (150 ha), Möllatsi (350 ha), Ignase (150 ha) ja Ropka (500 ha) metsamassiivid. Möllatsi metsala on Vabariigi Valitsuse 21. 11. 1997.a. korraldusega nr. 883-k ette nähtud perspektiivseks turba kaevandamise alaks.

Avalikult kasutatavate supelrandade paiknemiskohad määratakse valla/linna üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et neile oleks tagatud vaba juurdepääs ning parkimisvõimalus. Linnaümbruse veekogude kallaste puhkeotstarbelise väärtusega maad on Vasula järve, Kabina endise karjääri ja kujuneva Aardlapalu karjääriveekogu ääres.

PUHKEALAD 70 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

11.4 Planeeritud puhkealade süsteem ja kasutustingim used

Avalikult kasutatavad Tüüp Kasutustingimused Puhkeviis Ettepanek A. Kaitsealad Määratud kaitstavate Lühiajaline ja Varem loodusobjektide seaduse, organiseeritud määratletud kaitse-eeskirjade ja maastikukaitse- põhimäärustega aladel moodustada Puhkuse veetmiseks vajalike seadusekohased ehitiste (majutusettevõtete, kaitsealad maa puhkemajade jms.) alad jätmisega riigi peavad reeglina jääma omandusse väljaspoole kaitsealade piire.

B. Riigimetsad Tulenevalt Metsaseadusest Lühiajaline ja Tartu linna ja metsakorralduskavast organiseerimata ümbruse metsad (kuni 10 km Ehitustegevus piiratud raadiuses linnast) tuleks va muuta kaitsemetsadeks

C. Munitsipaal- Kasutuspiirangud tulenevad Lühiajaline, omanduses seadustest ja konkreetse ala vabaõhuüritused, haljasalad, pargid kohta kehtivatest õigus- aktidest

Kaitsealuste objektide puhul fikseeritud kaitsekohustuse turism teatises Piiratult kasutatavad D. Eravalduses Määrab omanik. Põhiliselt puhkealad: Ehitustegevus lubatud majutuspuhkus turismitalud, Rendi- vastavalt Planeerimis- ja või ehitusseaduses sätestatule üürisuvemajadega puhkealad

Planeeringu ettepanekud:

ñ Tartu linna lähialade riigimetsad määrata hoiu kaitsemetsadeks ñ Omavalitsustel piirata raielubade väljastamist kõrget rekreatsiooniväärtust omavate puhkepiirkondade metsades ñ Peipsi järve, Võrtsjärve ja Saadjärve äärne piirkond kehtestada detailplaneeringukohustusega alaks. Piirid täpsustatakse valla üldplaneeringus ñ Endise Raadi sõjaväelinna territoorium võtta maksimaalses ulatuses kasutusele munitsipaalomanduses metsastatud haljasmaana

Kaart: Puhke-eeldustega alad Ö

Vt: lisatud 1:100 000 “Koondkaart”

PUHKEALAD 71 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

12. PLANEERINGU ELLUVIIM INE

12.1 Maakonnaplaneeringu jätkuplaneeringud

Maakonnaplaneeringu paljutahulisuse juures pole olnud võimalik piisavalt läbitöötatult käsitleda mitmeid, eriti omandi- ja maareformiga seonduvaid ja tehnilise infrastruktuuriga seonduvaid valdkondi.

Olulisemad neist:

Planeeringu nimetus Orienteeruv Partnerid Rahastamisallikad maksumus kroonides Tiheasustusalade piiride täpsem . Riigieelarve, graafiline määramine Tartumaa vallad ja kohalikud eelarved linnad

Maakondliku GIS(geograafilise Tartu Maavalitsus Riigieelarve, informatsioonisüsteemi) loomine Võrtsjärve piirkonna arengukava ja 1 800 000 Viljandi Maavalitsus, Riigieelarve üldplaneering Tartu Maavalitsus, Valga Maavalitsus, Võrtsjärve Nõukogu, Limnoloogiajaam ümbruse vallad, Keskkonna- ministeerium Puhkealade planeering, sõltub Tartu Maavalitsus. Keskkonnafond, rõhuasetusega Tartu linna kavandatava Tartumaa vallad ja kohalike lähiümbrusele ja suurte veekogude territooriumi linnad omavalitsuste kallastele suurusest eelarved

Soojamajandusalane Tartu Maavalitsus, Riigieelarve, teemaplaneering, kus määratakse energeetikafirmad kohalikud eelarved, kaugkütte kasutuspiirkonnad EL struktuurfondid,

Tartu lähialade planeering, kus 400 000 Tartu Linnavalitsus, käsitletakse teedevõrku, AS Eesti Projekt, potentsiaalseid elamualasid, linna Linnaümbruse valla- lähipuhkealasid jm valitsused

Tartumaa energiavarustuse Tartu energeetikafirmad, korrastamise projekt koos vastava Maaelektrivõrk, EL struktuurfondid digitaalkaardi koostamisega energeetikafirmad Tartumaa tervisespordikeskus 120 000 Tartu Maavalitsus, Elvas Kultuuriministeerium Tartumaa omavalitsused Raadi endise militaarlennuvälja ala 1 800 000 Tartu Linnavalitsus, Riigieelarve üldplaneering Tartu Vallavalitsus, Luunja Vallavalitsus, AS Eesti Projekt

PLANEERINGU ELLUVIIMINE 73 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

12.2 Kaasnevad algatatud projektid

prio- nimetus orienteeruv partnerid rahastamisallikad ri- maksumus teet kroonides

Tallinna-Tartu- 1 500 000 000 Riigi Maanteeamet Riigieelarve Luhamaa I klassi Maailmapank maantee laenuandjana

Viitade projekt Tartumaa Riigieelarve, kohalikud Omavalitsuste Liit eelarved

Peipsiveere turismi- 300 000 Peipsiveere Arengu Peipsi äärsed vallad, infrastruktuuri Sihtasutus riigieelarve, arendamine (teede- Tartumaa EL programmid, ehitus jm.) Omavalitsuste Liit regionaalpoliitilised Tartu Teedevalitsus programmid. ettevõtjad

Tartu Ränilinna 16 000 000 Tartu Teaduspark, Tartu Teaduspark, piirkonna Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, väljaarendamine Eesti Põllumajandus- Eesti Põllumajandus- tehnoloogia- ja ülikool, ülikool, teadusmahuka Tartu Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, ettevõtluse alaks Majandus- Majandusministeerium, ministeerium EL programmid, regionaalpoliitilised programmid.

Arenguprogramm 29 000 000 Tartumaa Tartumaa “Emajõe jõeriik” Omavalitsuste Liit, Omavalitsuste Liit, Veeteede Amet, Veeteede Amet, Emajõe-äärsed Emajõe-äärsed omavalitsused, omavalitsused, Uppsala Uppsala Läänivalitsus, Läänivalitsus, ettevõtjad, ettevõtjad. EL programmid, regionaalpoliitilised programmid

Tartu Ülikooli 1 600 000 Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, täiendkoolituse Georgia Ülikool Georgia Ülikool, võimaluste arendamine omavalitsused, EL programmid.

Regionaalse 17 000 000 Tartu Teaduspark, SPP-programm, koostöövõrgustiku Ida-Viru Maavalitsus, riigieelarve, loomine innovaatilise Majandus- ettevõtjad, ettevõtluse ministeerium regionaalpoliitilised arendamiseks programmid.

PLANEERINGU ELLUVIIMINE 74 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Ettevõtlikkuse 3 100 000 Peipsiveere Arengu PHARE, arendamine Peipsi Sihtasutus, Tartu Maavalitsus, piirkonnas Jõgeva Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Peipsiääre vald, Regionaalarengu Peipsiveere Arengu Sihtasutus. Sihtasutus, ettevõtjad.

Lõuna-Eesti Sihtasutus Lõuna- Sihtasutus Lõuna-Eesti turismipiirkonna Eesti Turism, Turism, arendamine ja müük Riigi Turismiamet Riigi Turismiamet Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti maakonnad maakonnad Turismifirmade Liit, Turismifirmade Liit, ettevõtjad. ettevõtjad, regionaalpoliitilised programmid, EL programmid. Euro-Infokeskuse 1 500 000 Eurointegratsiooni Eurointegratsiooni loomine ja arendamine Büroo, Büroo, (regiooni ja Eesti Siseministeerium, Siseministeerium, keskusena) Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli Raamatukogu, Raamatukogu, Tartumaa Tartumaa Omavalitsuste Liit Omavalitsuste Liit, EL programmid.

Eesti Tartu Ülikool keskkonnastrateegia Eesti Põllumajandus- osana ülikool Tartu maakonna Tartu Maavalisus keskkonnastrateegia kehtestamine

PLANEERINGU ELLUVIIMINE 75 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

13. TARTUM AA M AAKONNAPLANEERINGU KOOSTAJAD:

Mati Kermas - juhtimine

Peep Männiksaar - sisu ja tekstiline osa

Margo Uusen - kaardid

Keskkonnaosakond - keskkonnapiirangud, väärtuslikud maastikud ja looduskooslused, loodusvarad ja nende kasutamistingimused, puhkealad, vastavad teemakaardid

Karin Jaanson - arengustrateegia

Martin Johanson - tervishoiusüsteem

Agu Kasetalu - väärtuslikud põllumaad

Aime Koger - sotsiaalhoolekanne

Peep Laanes - haridus

Endel Soosaar - tehniline infrastruktuur

Merike Taal – saatesõna ja keel

Eda Tagamets – korrektuur

VIITED 76 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

14. VIITED.

1. Maakonnaplaneeringu eesmärk. ñ Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 49, 953; 1996, 36, 738)

2. Tartumaast. ñ Tartumaa aastaraamat 1997 ñ Haldusjaotuse seadus

3. Arengustrateegia ñ Uuringud ja SWOT analüüsid maavalitsuses

4. Asustus. ñ Mare Ainsaar, Jüri Kõre “Ülevaade Tartu maakonna rahvastikust aastatel 1959-1995. Rahvastiku prognoos aastani 2010.” TÜ Perelabor 1995. Tööga saab tutvuda Tartu Maavalitsuses. ñ Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808) ñ Linnade, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine (VV määrus RT I 1997, 95/96, 1577)

5. Sotsiaalne infrastruktuur ja selle areng ñ Tervishoiukorralduse seadus

6. Teed, raudteed, sadamad, lennuväljad ja tehnorajatised. ñ Maanteeseadus ñ Eesti maanteehoiu kava aastani 2005 ñ Eesti Telefoni äriplaan 1997-2005

7. Maa ja veealade üldised kasutamistingimused. Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialused. Kestva ja säästva arengu alused ñ Asjaõigusseadus ñ Maareformiseadus (RT I 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; 1993, 20, 354; 72/73, 1021; 79,1182; 1994, 13, 231; 51,859; 86/87, 1488; 94, 1609; 1996, 36, 738; 76, 1342; 80, 1434). ñ Veeseadus (sanitaarkaitsealad) RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241 ñ Ranna ja kalda kaitse seadus ( vööndite ja kitsenduste ulatus)RT I 1995, 31, 382 ñ Kaitstavate loodusobjektide seadus (tegevus kaitsealal ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis) ñ Jäätmeseadus (jäätmete paigutamine ja käitlus) ñ Jahikorralduse seadus (jahipiirkondade suurus) ñ Kalapüügiseadus (kalapüügipiirkonnad)

8. Väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimine ñ Maaparandusseadus (RT I 1994,34,534) ñ Tartu Maaparandusbüroo andmed ñ Mahepõllumajandusseadus (RT I 1997,51,823)

9. Loodusvarade kasutamistingimused ñ Maapõueseadus

VIITED 77 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

ñ Veeseadus (sanitaarkaitsealad) RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241 ñ Kaitstavate loodusobjektide seadus (tegevus kaitsealal ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis) ñ Vabariigi Valisuse 14.08.1996 määrus nr. 213 turba kriitilise varu kohta.

10. Kaitsealad ja nende kasutamistingimused ñ Kaitstavate loodusobjektide seadus (tegevus kaitsealal ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis)

11. Puhkealad ja nende kasutamistingimused ñ “Eesti Maaehitusprojekt” töö “Eesti puhkepiirkondade generaalplaani täiendamisest. Korrektuur 1990”. ñ 1976. a.Tartu linna generaalplaan ñ Kaitstavate loodusobjektide seadus (tegevus kaitsealal ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis) ñ Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 49, 953; 1996, 36, 738)

VIITED 78 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

M UUDATUSED

Muudatust Jrk. Muudatuse sisu ja viide asukohale Muudatuse kehtestav Märkus nr. alus maavanema korraldus jätta peatükis 4.5.1 toodud nimistust 1. Rannu VV Tartu 1 välja Rannu valla Väike-Rakke ja 29.04.2003 kiri nr maavanema 11. Kaarlijärve külad. 7-6/55 juuni 2003 Asukoht lk 12. 2. maavanema korraldus nr 698 07.05.2003 kirjas nr 2.1-6/340

antud heakskiit Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringule

MUUDATUSED 79 ú TARTUMAA MAAKONNAPLANEERING ú TARTU MAAVALITSUS

Muudatust Jrk. Muudatuse sisu ja viide asukohale Muudatuse kehtestav Märkus nr. alus maavanema korraldus

MUUDATUSED 80