ÄRILAUSE Meil on tankla projekt riiulist võtta, kui te- ÜMBERSÜND kiks vaid tarbija. Pankrotis eduka Viimsi Alexela juhatuse liikme Marti Hääle sõnul on vesinikuautode massidesse mineku taga muna ja kana probleem. 26 spaa operaator ärkas uues ärikehas

Viimsi Lavendel SPAd käitanud irma läks pankrotti ja riigilt saa- dud koroonaabi 60 000 eurot liikus omanikule nii, et võlausaldajad jäid pika nina- ga. Neid esindav Arved Liiv- rand tahab raha kätte saada, aga ettevõte on juba irma- matja labida all. Spaad veab aga juba uus irma. 4 5

Neljapäev, 3. juuni 2021 nr 22 (6430) 8,90 eurot reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 reklaam [email protected] 3. juuni 2021

Pikaajalise kogemusega äri- ja tööstuskinnisvara arendaja

ANNAME ÜÜRILE UUED ÄRIPINNAD

KEILA TÖÖSTUSPARK VALDMÄE TÖÖSTUSPARK A11 ÄRIPARK

Uued stock-office tüüpi Uued stock-office tüüpi Tallinna ringtee ääres parim äripinnad Keilas, äripinnad Tänassilmas, asukoht logistika-, tootmis- pinnad alates 330 m2 pinnad alates 340 m2 ja laoettevõttele

VAATA HARJUKEK.EE VAIDLUS ENERGEETIKA INVESTOR PENSIONIRAHA Tülli kiskunud Eesti Energia tahab Investor Toomas seisis kinnisvaraarendus plasti töödelda raske valiku ees “Investorid ei pea raha “Kogu aeg tulid mingid vaban- Eesti Energia tuli välja plastitööt- Investor Toomas nendib kuu dused, miks ei saa arveid maks- lemise plaaniga. Keemiatöös- kokkuvõttes, et seisis mais sel- pärast muretsema” ta,” kirjeldab Oleg Ossinovskile tuse mõttega väljatulek peab lise probleemi ees, millega ta kuuluval Uus-Hollandi arendu- nüüd omanikule ehk valitsusele polnud varem kokku puutunud. sel töid teinud ettevõtja Roman andma signaali, et õlitehasesse Eetilistel kaalutlustel tuli üks po- “Olin hommikul kenasti jalg- Grebennikov. Nüüd on asi jõud- maetaval 300 miljonil eurol on sitsioon maha müüa, kuigi see rattaga trenni minemas, kiiver nud pankrotiavalduseni. 8 9 perspektiivi. 22 23, 29 oli sel hetkel kahjumis. 30 peas. Kaks viisakat härrasmeest esitlesid enda töötõendit ja üt- lesid, et Marko Vaik, olete kin- ni peetud,” kirjeldab rahvale varast pensioniraha ja in- vestoritele teenimisvõi- malust lubanud vabaks. ee üks asutajaid Mar- ko Vaik, kes koos õi- gusesindajaga sel- gitab, kus inants- inspektsiooniga eri- arvamused tekkisid ja millega kõik lõppe- da võib. 10 11

Neljapäev, 3. juuni 2021 tellijaid EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 22 (6430) 8,90 eurot 15 159 1,219 0,820 10,089 89,480 60,63 –0,517

ÜMBERSÜND EASi raha kadus kui vits basseinivette Koroonalaines raskustesse sat- tunud Viimsi spaa endine operaator sai rii gilt 60 000 eurot abiraha, mis val- gus pankrotis murene- nud ettevõttest kohe välja, otse omanikule. Nüüd käitab spaad ju- ba uus irma, vana ke- ha jäi irmamatjale. 4 5

Viimsi Lavendel Spa tegutseb edasi, aga nüüd juba uue irma all. FOTO: LIIS TREIMANN

KUULA Äripäeva raadiot üle Eesti. Raadiosaated on järelkuulatavad raadio.aripaev.ee Äripäeva raadiot hoiab supervormis toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 2 uudis [email protected] 3. juuni 2021

statistika | kriisiblogi.ee Juhid kalduvad kriisiliidrina toetama pigem Jüri Ratast

Kumb on teie hinnangul edukam kriisiliider – Kaja Kallas või Jüri Ratas? vastas 124 juhti, ei vastanud 73 juhti Mõlemad on Jüri Ratas hakkama saanud 12% 39% Kumbki pole hakkama saanud 16%

Kaja Kallas 33%

Äripäeva Infopanga poolt kümnes sektoris läbi viidud küsitlus näitas, et juhid kalduvad kriisiliidrina pigem toetama Jüri Ratast. Küsi- musele “Kumb on teie hinnangul olnud edu- kam kriisiliider – Kaja Kallas või Jüri Ratas?” vastas 39 protsenti “Jüri Ratas” ja 33 protsenti “Kaja Kallas”. 16 protsendi vastajate hinnangul pole kumbki hakkama saanud ja 12 protsendi hinnangul on mõlemad peaministrid ülesan- nete kõrgusel olnud. Kolmandik küsitletud juhtidest sellele küsi- musele vastata ei soovinud. Üks juht kirjutas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann eile lahkumas ameti uksest. Foto: Liis Treimann kommentaaris, et pole vahet, kes on peami- nister, tegelik kriisiliider on terviseminister Ta- nel Kiik. hanke uurimine Kuigi peaministrite toetus on üsna tasavägine, oli Jüri Ratase toetajaid rohkem mootorsõidu- kite müüjate, tööhõive ettevõtete ja ehitusma- terjalide tootjate juhtide seas. Kaja Kallase toe- tus oli Jüri Ratase omast suurem kullerettevõ- tete, metalli- ja masinatööstuse ning program- Tallinna linnaameti meerimisettevõtete juhtide seas. Kokku küsitleti aprillis ja mais 200 juhti. läbiotsimine

Lühidalt Karuloomakasvatusega on lõpp puudutab Merkot Riigikogu kiitis heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas eilsel linnavalitsuse näeb ette keelustada Eestis loomade aretami- ne ja pidamine üksnes või peamiselt karusna- ha saamise eesmärgil. Seaduse vastuvõtmise pressikonverentsil, et keskkriminaalpolitsei otsib läbi poolt oli 56 ja vastu 19 riigikogu liiget. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karus- keskkonna- ja kommunaalameti ruume seoses riigihangete loomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk. seaduse rikkumist puudutava uurimisega. Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Anna- liisa Post ütles, et tegu on ajaloolise võiduga. Äripäevale teadaolevalt puudutab juhtum Mäletan, et ootamatult dias ilmunud info puudutab Merkot. “Mer- Merko tütarfirma hanget, kuid praeguse ko Ehitus kinnitab, et keskkriminaalpolit- info kohaselt firmat milleski ei kahtlustata. odav hind oli sellel han- sei ametnikud teostasid 2. juunil 2021 me- “Nii palju, kui meile teada, kahtlustatak- kel. Meie sellesse hinda netlustoiminguid ASi Merko Ehitus kont- se üht praegust ja üht endist keskkonna- ja serni kuuluva Tallinna Teede ASi kontoris. kommunaalameti töötajat riigihangete sea- minna ei suutnud. Kontsernile antud info kohaselt on Tallin- duse rikkumises seoses ühe 2018. aasta le- TREV-2 Grupi juht Sven Pertens Tallinna tee- na Teede ASi kolm töötajat kaasatud uuri- pinguga. Ehk siis leping oli sõlmitud kolm de hoolduse ja remondi hanke kohta, mida mise tõendite kogumisse tunnistajatena. aastat tagasi,” rääkis Kõlvart pressikonve- praegu uuritakse Kontsernile teadaolevalt ei ole keskkrimi- rentsil ja nentis, et oluliselt rohkem infot naalpolitsei esitanud kahtlustust ei Tallin- ESINEMISLAVAD | TRIBÜÜNID tal jagada ei ole. na Teede ASile ega selle töötajatele.” TELGID | LAOHALLID Prokuratuurist lisati, et uurimine puu- TREV-2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul dutab kaht ametnikku ning 2018. aasta osaleti ka toona hankes, kuid väga palju sel- PUHASTUS | VÄLIKÄIMLAD Tallinna linna teede hoolduse ja remondi lest ei meenu. “Mäletan, et ootamatult odav hanget. Politsei teatel sõlmiti hanke tule- 5,2 hind oli sellel hankel. Meie sellesse hinda MÖÖBEL | REDELID musel leping viieks aastaks Tallinna linna- miljonit eurot oli uuritava lepingu minna ei suutnud,” lisas ta. SOOJAKUD | PIIRDEAIAD teede hooldusremondiks ja korrashoiuks. eeldatav maksumus. Politsei- ja piirivalveamet teatas, et kesk- ­Uurimine on seoses ühe hankega, teatati kriminaalpolitsei ametnikud tegid läbiot- TELLINGUD | ILMASTIKUKAITSED prokuratuurist. simisi eri kohtades, kuulati üle kahtlusta- tal lepingu Tallinna linna teede, tee toimi- tavad ja mitu tunnistajat. “Menetlus jätkub Merko: meid ega meie töötajaid miseks vajalike rajatiste ja tee osade korras- ning praegu ei ole võimalik selle kohta roh- teadaolevalt ei kahtlustata RENT, MÜÜK ja PAIGALDUS hoiu ja hooldusremondiks lepinguperioo- kem infot avaldada,” teatati politseist. Äripäevale teadaolevalt puudutab juhtum dil 2019–2023. Lepingu eeldatav maksumus Menetlust viib läbi keskkriminaalpolit- tel (+372) 609 6392 | www.ucrent.ee | E-pood: shop.ucrent.ee ASi Merko Ehitus tütarfirma Tallinna Tee- on ligikaudu 5,2 miljonit eurot aastas, mil- sei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib de ASi hanget. Ettevõte ja Tallinna kommu- lele lisandub käibemaks. Põhja ringkonnaprokuratuur. naalamet sõlmisid 14. detsembril 2018. aas- Merko teatas börsiteates, et eile mee- ävripäe .ee

TELLINGUD LAVAD KÄIMLAD PIIRDEAED KONTEINERID MÖÖBEL TELGID PUHASTUS HALLID

Tel 613 9737, 503 6450 | [email protected] | www.ava.ee reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. juuni 2021 [email protected] reklaam 3

Total r e fl e x Innovaatiline, kerge, hingav, refl ekteeruv Boa® kinnitus on kiire, lihtne ja tõhus. See kannatab külma Uudsed tekstiilpealsed lasevad jalal hingata ja kuuma, liiva ja tolmu, põrutusi ja vett. ja sähvivad pimedal ajal valgusvihus.

Hingav ja refl ekteeruv pealiskangas Dryfresh sisevooder

BOA® kinnitus- süsteem ESD

PU vahust SALUS ESD sisetald Torkekindel PepPlate vahetald PU/TPU ultrakerge tald Fiiberklaasist turvanina 200 J Lööki summutavad geelpadjad

Välistallas asuvad kolm erineva tihedusega isemodelleeruvat geelpatja, mis toestavad pöia- luud ja kandluud. Geelpatja- de asetus üksteise suhtes kohandub nii jala sise- kui välisvõlviga neelates seeläbi suure osa astumisel tekkivast põrutusest. TOTAL REFLEX

art 30621 ESD S1 P SRC 134 € ÜLE 80 AASTA KOGEMUST JALATSITE VALMISTAMISEL SOBIVAD MIKROELEKTRONIKA TÖÖSTUSESSE

NON Välistalla kaitseomadused LÖÖGI- LIBISEMISKINDLUS - SRC (SRA+SRB) Dünaamiline hõõrdetegur WOVEN PU ülikerge SUMMUTUS SRA TASANE KAND SRB TASANE KAND METALL keraamiline PIND kontakti nurk 7° teras + PIND kontakti nurk 7° LIBISEMINE ÕLI NAASTUD KUUMUS HÕÕRDUMINE KEEMIA ≥20 J plaat glütserool 36-39 40-48 EN ISO 0,37 0,29 0,19 0,15 (3-6) (6½-13) + pesuvahend MONDOPOINT10 MONDOPOINT11 20345:2011 ≥0,32 ≥0,28 ≥0,18 ≥0,13

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 4 [email protected] 3. juuni 2021

firmavahetus Kuulsast Viimsi spaast on järel vaid tühi kest Tuntud ettevõtjale Ago Kasakule kuulunud Viimsi Lavendel SPA operaator Walhalla Hotels läks pankrotti ja firmamatja labida alla, riigi abiraha kandis spaa aga Kasaku firmale. kaanelugu Pille Ivask kata mõtlema spaa ja hotelli taasavamisele. [email protected] pane tähele Kasak astus tema sõnul aga vahele. Kuulsa Viimsi Lavendel SPA Lahkhelid viisid nii kaugele, et kolmiku

operaatori Walhalla Hotelsi ärisuhe hakkas lõpu poole tüürima. Kar- pankrotisaagal on 11 vaatust. na sõnul oli Kasak spaa ja hotelli avamisele vastu ning kuigi ta oli lubanud, et spaa elab Need tulemused teevad kadedaks – 2020. 2020 raske aja üle ja ajutine olukord tuleb lihtsalt aasta Äripäeva majutusettevõtete TOPi 66. märts – valitsus kuulutab väl- ära kannatada, olevat Kasak teatanud, et koht, aasta enne seda 44. positsioon. Mit- ja eriolukorra, kehtestatakse Walhallal on spaa kinnistu omanikule ehk me aasta lõikes stabiilsed käibed ja kasu- piirangud. tema firmale Same-Sport võlgnevus üleval mid, ettevõtte eesotsas toimetamas pika- aprill – ettevõte sattus ras- ning operaatorleping Lavendli SPAd veda- ajalise hotelliäri kogemusega mehed. Aga kustesse. nud meestega on läbi. “Jõupositsioonilt su- ei enam. Sellest kõigest on nüüdseks järele 22. mai – juhatuse liikme ruti meid välja,” nentis Karna, kelle hinnan- jäänud vaid tühi kest. staatusest kutsutakse taga- gul on Ago Kasak ärimees, mitte ettevõtja. Walhalla Hotelsi uueks nimeks on saa- si hotelli opereerimist juhti- Karna sõnul püüdis teine väikeosanik nud Vallaj Sarmasag OÜ. Lihtne guugelda- nud Jaan Mettis, Lauri Karna ja juhatuse liige Lauri Teorein riigilt arve- mine näitab, et Vallaj on küla Ida-Ungaris, ja Lauri Teorein. te maksmiseks abi taotleda. Spaa sai abi ka Sarmasag aga koht Rumeenias. Kes teavad 28. mai – EAS annab Wal- töötukassalt. midagi firmamatjast Raul Pindist, tunne- halla Hotelsile 60 000 eurot Sealt edasi said aga nii Karna kui ka Teo- vad sellise geograafilise haardega nimes kriisiabi, millest järgnevatel reinu õigused spaas toimetada oma lõpu – tema käekirja eksimatult ära. Ka Äripäeva päevadel kanti suurosaniku- pangakontode kasutamise õigused Karna Infopanga andmed kinnitavad, et Walhalla le ja spaa kinnistu omanikule, sõnul blokeeriti ja õige pea lõppesid ka vo- Hotelsi omanikuks sai mõni aeg enne selle aktsiaseltsile Same-Sport kol- litused juhatuses. ümbernimetamist Limitinvest OÜ, mille ta- me maksega 47 231 eurot. Kui Karna rääkis oma nägemust spaa gant leiab Pindi äripartneri Andrus Räppo. Kevadest alates oli Walhal- juhtimises toimunust avatult, siis Teorein Niisiis viskab endisele edukale spaaope- la võlgu spaale puhastustee- oli oluliselt kidakeelsem. Tema sõnul läk- raatorile mulda peale tuntud firmamatja nust pakkunud BREM Puhas- sid väikeosanike arvamused spaa edasi- labidas. Riigilt saadud koroonaaja abiraha tusele. sest käekäigust Same-Spordiga läinud ke- on liikunud hoopis iseteed ja maandunud 17. juunil asutati OÜ Teras- vadel lahku ning viimane ostis väiksemate ti läks, peate küsima endiselt juhatuse liik- pankrotis Walhalla endise omaniku Ago dam, mis opereerib prae- osalused välja. Teoreinu sõnul lõppes ühes melt Lauri Teoreinult,” kirjutas Kasak. Kasaku ettevõttes, millele Walhalla kuulub. gu Lavendel Spa Hoteli. Te- osaluse müügiga ja juhatusest lahkumise- Riigi abiraha Kasaku firmale Spaa ise tegutseb aga edasi. rasdami endine juhatuse lii- ga ka tema tööleping. Siiani on tal saamata ge on Keijo Kristo Pruus, kes aga koondamisraha, mida ta soovib nüüd Pärast Karna ja Teoreinu “väljakirjutamist” Suruti firmast välja oli enne Walhalla Hotelsi fir- ühes teiste töötajatega pankrotimenetluses Walhalla Hotelsist püsis spaa ise veel püsti. Walhalla Hotels pidas Viimsis asuvat La- mamatja Raul Pindi kätte lii- saada. Karna, kes oli samuti spaas enda sõ- Pankrotihaldur Peeter Sepperi aruan- uudis vendel SPAd mitu aastat. Walhalla Hotelsi kumist selle viimane juhatuse nul lepinguga tööl, on kogu loo enda jaoks dest selgub, et kui Walhalla raskused alga- endine juhatuse liige Lauri Karna meenu- liige. Terasdami suuromanik unustanud ega hakka raha nõudma, vaid ta- sid hiljemalt läinud aasta aprillis, siis juba tas, et ettevõtja Ago Kasak kutsus neid aas- on Same-Sport, nagu Walhal- hab eluga edasi minna. mais saabus EASilt väike abistav rahalaev. tate eest Viimsis Haabneemes asuvat hotel- la Hotelsilgi. Terasdami ainus Ago Kasak ise ei tahtnud rääkida mitte Märkimisväärne on aga, kuidas seda raha li opereerima. Karna sõnul kahtles ta esiti juhatuse liige on Aveli Aku- midagi ning oli Lavendel SPA teemast kuul- edasi liigutati. pakkumises, sest teadis, mida Kasaku koh- lin, kunagine Walhalla Hotel- des kohe häiritud. Ta teatas, et ei soovi kom- Nimelt kandis EAS mai viimastel päeva- ta varem meedias kirjutatud. Üks selline lu- si töötaja. menteerida ning ootab Äripäeva küsimusi del – pärast seda, kui Teorein ja Karna olid gu on ilmunud enam kui kümme aastat ta- Septembris teeb Harju maa- meilitsi. E-kirjas märkis Kasak, et ajakirja- ettevõttest lahkunud – Walhallale 60 000 gasi ka Äripäevas. kohus otsuse nõuda Walhal- nik on pahatahtliku suhtumisega, kalluta- eurot, millest järgnevatel päevadel kanti Karna siiski nõustus, sest Kasakut esin- lalt BREMi kasuks välja üle 18 tud ning “soovib ära panna”. “Keegi levitab kolme maksega kokku 47 231 eurot Walhal- das nüüdseks meie seast juba lahkunud Jaan 000 euro ulatuv võlgnevus. teile pahatahtlikku infot, et mind kahjus- la suurosanikule ja spaa kinnistu omaniku- Mettis, kellele pole Karnal midagi ette heita. Juunist septembrini – kü- tada,” oli ta kindel ja soovitas küsimusi esi- le aktsiaseltsile Same-Sport, mille suuroma- Pealegi uskus ta, et ehk läheb seekord teisiti. lastajad käivad, ent sügisel tada pankrotihaldurile. nik on omakorda Kasak. Karna sõnul sai tema ühes Lauri Teorei- läks raskeks. Samas märkis Kasak, et Walhalla Hotels Walhalla, nüüdse nimega Vallaj Sarma- nuga hotelli ja spaa operaatorfirmas väike- Novembris saab spaa ope- OÜd juhatas endine juhatuse liige ja väike- sagi pankrotiasjas esindab kolme võlausal- osanikeks, suurosanikuks oli Kasaku fir- raatori omanikuks Limit­ osanik Teorein. “Nii et miks firma pankrot- dajat inkassofirma Debitum Collectio juha- ma Same-Sport. Pikalt kulgesid asjad mu- invest OÜ, mille taga on tun- retult, kaks Laurit ehitasid firmat üles, Ka- tud firmamatja Raul Pindi äri- sak ei sekkunud, jätkas Karna. Kui aga spaa- partner Andrus Räppo. äri õige hea hooga käima oli saadud, sekkus Detsembris saab firma ju- Kasak tegevusse üha enam, ütles ta. hatuse liikmeks firmamatja Karna usub, et Kasaku käekiri ongi laie- Raul Pint. malt just selline – laseb spetsialistidel fir- ma üles ehitada ja kui see edu saavutab, võ- 2021 tab käest. 5. märtsil esitas BREM Pu- hastus avalduse Vallaj Sar- Kevad tuli teisiti masag OÜ (endise nimega Nagu paljudes teistes ettevõtetes, tõi eel- Walhalla Hotels OÜ) pankroti loe veebist mine kevad ühes koroonapandeemiaga ka väljakuulutamiseks. “Raul Pindi nime- spaaäris dramaatilise pöörde. Tegutseda tu- 25. mail kuulutati välja Vallaj generaator: millise li kiiresti ja spaad-hotellid sunniti uksi aju- Sarmasag OÜ pankrot. nime saaks sinu fir- tiselt sulgema. Kui maikuus piirangud lee- Aallikas: p nkrotihaldur, Spaa ees on küll vaid üks auto, aga hotelli helistades ma enne matmist? bemaks läksid, otsustas Karna enda sõnul Äripäeva Infopank, Äriregister kinnitatakse, et see töötab ja tube saab broneerida. aripaev.ee kirjutada töötajatele, et tasapisi võiks ha- toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 4 [email protected] 3. juuni 2021 uudis 5

mis on mis Walhalla Hotels OÜ / Vallaj Sarmasag OÜ Asutatud 04.09.2015 Pankrotis alates 25.05.2021 Viimane juhatuse liige Raul Pint, enne teda Keijo Kristo Pruus ja veel enne teda olid pikaajalised juhatuse liikmed Lauri Teorein, Lauri Karna ja Jaan Mettis. Majandusaasta viimane aru­ anne on esitatud 2018. aas­ ta eest, siis oli käive üle 840 000 euro, kasum pea 21 000 eurot. Omanikud: praegu Limit­ invest OÜ, enne seda Same- Sport OÜ, kes ostis varem ära ka Lauri Teoreinu ja Lauri Karna osalused.

Liikus firma­ matja kätte

Läinud aasta novembris sai spaa operaatori omanikuks Li- mitinvest OÜ, mille taga on tun- tud firmamatja Raul Pindi äri- partner Andrus Räppo. Sama aasta detsembris sai Walhalla juhatuse liikmeks fir- mamatja Raul Pint. Walhalla ni- meks oli vahepeal saanud Vallaj Sarmasag. Firma pankrot kuu- lutati välja läinud nädalal. Pint märkis, et kui ettevõte on jõudnud tema portfelli, tä- hendab see, et sel pole vara. Sa- mas tõdes ta, et kuna Walhalla Hotelsil või siis uue nimega Val- laj Sarmasagil oli võlgnevusi vä- he, umbes 40 000 euro jagu, on kogu asjas nähtavasti veel min- gi konks, et omanikud tema juurde jõudsid. “See omanik või seltskond pole sellise käekirja- ga,” viitas Pint ja lisas, et kogu lugu pole kindlasti mustvalge, aga detaile ta ei tea ja tegu on tema hinnanguga. Walhallalt võlgu nõudev Liivrand soovitab firmat sellis- tuse liige Arved Liivrand. Üks tema esinda- Praegu on Terasdami juhatuses Ave- Tegemist võib meie hinnan- Viimsi Lavendel te likvideerijate kaudu mitte tavaid on BREM Puhastus. Liivranna sõnul li Akulin, kes on Walhalla Hotelsi endine SPA on küll endiselt likvideerida. Kui seda teha, võib laekus EASi toetus mai lõpus, kuid võlgne- töötaja. gul olla ettevõtte üleminekuga. oma koha peal ja te- juhtuda, et hiljem on probleeme vus BREMi ees oli tekkinud enne toetuse väl- Akulin ütles, et tema töö on juhtida ho- inkassofirma Debitum Collectio juhatuse liige Arved gutseb, aga operaa- rohkem, kui olnuks enne mak- jamaksmist. Samuti oli BREM Puhastus ju- telli igapäevategevust, juriidilise poolega Liivrand Viimsi Lavendel SPA minekust uue operaatori tor on vahetunud. sejõuetu ettevõtte likvideerijale ba selleks ajaks pöördunud hagiavalduse- ta ennast ei seo ega ole sellesse süvenenud. kätte fotod: Liis Treimann üleandmist, märkis ta. ga kohtusse ning läinud aasta 16. septemb- Debitum Collectio esindaja Liivrand sel- ril rahuldas Harju maakohus hagi tagasel- gitas, et läinud suvel asutatud ettevõte Te- jaotsusega, viitas Liivrand. rasdam OÜ on loodud selleks, et toimeta- Miks riigi abiraha selliselt liigutati, Ka- da Viimsi Lavendel SPA kaubamärgi all ju- sak ei kommenteerinud. ba uue operaatoriga. EASist öeldi aga Äripäevale, et tegu oli “Sellele ettevõttele anti meile teadaole- UUS turismivaldkonna kriisitoetusega ning valt üle võlgniku vara ning võlgnik tasus spaa vastas kõigile valitsuse kinnitatud toe- eelmise aasta juulist kuni septembrini Te- JUVEELIPOOD! tuse määruse tingimustele. Kuna kriisitoe- rasdam OÜ arveid. Tegemist võib meie hin- Rotermanni 7, tus oli mõeldud juba tekkinud kriisikahju- nangul olla ettevõtte üleminekuga,” mär- Tallinn de katmiseks, siis ei pidanud toetuse saaja kis Liivrand. toetuse kasutamise kohta eraldi aruannet Riigikohus on oma otsustes leidnud, et esitama, selgitas EASi kommunikatsiooni- ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üle- juht Egert Puhm. minek teatavas kogumis ehk uude firmas- Kohe kriisi alguses sai spaa toetust ka se ei pea üle kolima kogu eelmise ettevõtte töötukassalt, kokku enam kui 18 000 eurot. vara, vaid üle võidakse anda ka vaid osa va- rast. Samuti ei pea see toimuma korraga ega Vana põhja, uus asemele TULGE ühe tehingu raames. Kõigile kirjeldatud sekeldustele vaatamata Liivrand leiabki, et antud juhul on nime- tegutseb Lavendel SPA edasi. Kodulehel sei- tatud tingimused täidetud ehk on toimu- KÜLLA! sab, et spaa ärinimeks on Terasdam OÜ. Ka nud firma üleminek – üle on läinud identi- lahke häälega administraator kinnitab te- teeti säilitav majandusüksus. lefonis, et spaal on uus operaator, kõik töö- “Meie hinnangul on eelmine operaator tab ja hotellis saab tube broneerida. soovinud jätta tasumata võlausaldajatele Tähelepanuväärne on aga, et spaa uue nende arved ja uue äriühingu ehk operaa- operaatori taga seisavad sarnased nimed, tori loomisega soovinud vabaneda enda ko- kes juhtisid ka Walhallat selle viimastel hustustest,” ütles ta. eluhetkedel. Ka Walhalla endine juhatuse liige Karna Äripäeva Infopank ütleb nimelt, et läi- hindas asjade käigust kuuldes, et nähtavas- nud suvel asutatud Terasdami endiste ju- ti on eesmärk olnud võlgadest vabanemine. hatuse liikmete seas on näiteks Keijo Kris- Küll ei mõistnud ta, miks oli Kasakul vaja to Pruus, kes on olnud ka vahetult enne ni- EASi raha liigutada oma ettevõttele Same- memuutust Walhalla Hotelsi juhatuse lii- Sport. “Ta on ju rikas mees,” oli Karna nõutu. ge. Pruusiga Äripäeval ühendust saada ei Spaa endist pidajat Walhallat ootas aga www.e-jewels.ee õnnestunud. kurblik lõpp. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 6 uudis [email protected] 3. juuni 2021 seaduse muudatus Jahmunud põllumehed jäid pankroti asjas häälteta Hiljutise pankrotiseaduse muudatuse tõlgendus ringkonnakohtus jättis pikalt piima eest 1,7 miljonit eurot oodanud põllumehed kurikuulsas Laeva Piima pankroti­menetluses häälteta, kontrolli haarasid Oliver Kruudaga seotud isikud. koit brinkmann muudatustele lobitööd teinud TGS Balticu [email protected] vandeadvokaat Paul Varul. “Tallinna ringkonnakohus on eksinud ja teinud ebaõige lahendi,” leidis ta. Varuli sõnul on pankrotiseaduses antud ammen- dav loetelu neist, kellele kirjeldatud pii- “See on täiesti absurdne lugu. Kui ei oleks rang kehtib, see on oluline võlausaldajate kohtumäärust, siis ei usukski, et selline asi õiguste piirang ning seda ei saa tõlgenda- saaks tõene olla,” on Laeva Piima nõukogu da laiendavalt. esimees Hannes Alusalu hämmingus. Eelmisel aastal liigutasid ühistu liik- On ka põhjust, sest võimalus ammu oo- med nõuded Laeva Piima vastu kahte osa- datud raha kätte saada hakkab käest libise- ühingusse pärast seda, kui Lepassoni fir- ma. Soolana haaval on Oliver Kruuda, keda ma Dairy Trading House oli omandanud UP Varud OÜ kriminaalasjas süüdistatakse odavalt Raikküla Farmide nõude Laeva Pii- ettevõtte maksejõuetusele kaasaaitamises, ma vastu ning sellel oli ka kohtuotsus, mis praeguseks haaranud lähikondsete kaudu kinnitas nõude olemasolu. kontrolli UP Varude suurima võlausaldaja Seetõttu soovisid Laeva Piima nõukogu Laeva Piima pankrotimenetluses. esimehe Alusalu sõnul ka teised põllume- hed seisu võrdsustamiseks oma nõuetele Kuidas see võimalikuks sai kinnituseks kohtuotsuseid ning kuna iga- Oliver Kruuda endise naise vend ning Kruu- ühel eraldi oleks olnud ebamõistlik koh- da ajal Tere ASis teenustejuhina töötanud tusse minna, koondati suurem osa nõudeid Rein Lepasson on juhatuse liige ettevõte- Varmela Investeeringute OÜsse. Kohtuotsus tes Dairy Trading House OÜ, Põlva SEJ OÜ saadigi eelmise aasta lõpul. ning Fepower OÜ. Viimase ettevõtte oma- Austria ettevõtte Custos Vermögens- nik on Latier OÜ kaudu Kruuda elukaasla- verwaltungs GmbH omanduses olevate põl- ne Reet Raidur. lumajandusettevõtete nõuded Laeva Piima Need kolm firmat on eelmisel ja sel aas- vastu liikusid Vaklak OÜsse. tal omandanud kokku umbes 12 protsen- Veebruaris toimunud Laeva Piima esi- ti kõigist nõuetest Laeva Piima vastu, kuid mesel võlausaldajate üldkoosolekul mää- praeguseks on neil pankrotimenetluses ras pankrotihalduriks olnud Mari Män- häälte enamus ning nemad panid paika niko vastavalt nõuete suurusele kõigile ka pankrotitoimkonna ja vahetasid välja koh- hääled. tu määratud pankrotihalduri. Senise hal- Häälte jaotusega kohtusse duri Mari Männiko asemel valiti halduriks Mihkel Gaver. Lepassoni juhitav Dairy Trading House OÜ Kuidas selline asi võimalik on? Põllu- esitas Varmela Investeeringutele ja Vakla- meestest võlausaldajad jättis häältest ilma kile häälte määramise kohta aga vastuväi- veebruaris kehtima hakanud pankrotisea- te, kuna mõlemad võlausaldajad on oma duse ühe paragrahvi osa. Täpsemalt selle nõuded omandanud vähem kui kolme aas- tõlgendamine kohtu poolt, ja see on tekita- ta jooksul enne ajutise halduri nimetamist nud juba kõvasti poleemikat. võlgniku liikmetelt. Ehk siis neil ei tohiks Väga lühidalt ja lihtsustatult öeldes loet- uuel kujul seaduse järgi hääleõigust olla. leb pankrotiseadus üles äriühingute vor- Harju maakohus seda väidet põhjenda- mid, mille puhul ei ole võlausaldajal tea- tuks ei pidanud ja määras hääled nii, nagu tud tingimustel pankrotitoimkonnas hää- pankrotihaldur oli need esitanud. Kuid Fe- leõigust ehk ta ei saa osaleda oluliste otsus- power ja Dairy Trading House kaebasid sel- te tegemisel. Tulundusühistut – mida Laeva le otsuse edasi. Piim on – selles loetelus ei ole, kuid ringkon- Teises kohtuastmes saidki nad oma taht- Oliver Kruuda line probleem kas või seetõttu, et menetlu- kus nõutakse Oliver Kruudalt ning temaga nakohus leidis, et piirang rakendub ka tu- mise – ringkonnakohus jättis Vaklak OÜ- jaoks on olukord se alguses tehakse edasise menetluse seisu- seotud isikutelt UP Varud OÜ-le kahju hü- lundusühistule. le hääled määramata ning Varmele Inves- lahenemas pigem kohalt kõik olulised otsused – kinnitatakse vitamist summas umbes 1,7 miljonit eu- teeringute OÜ-le määrati neid kõigest vei- soodsalt. pankrotihaldur või valitakse uus, otsusta- rot. “Eks see ole lugejate otsustada, kas see Ebaõige lahend või õige tõlgendus? di üle 86 000. Ehk sisuliselt jäidki põllume- foto: liis treimann takse toimkonna moodustamine, valitak- on kokkusattumus ning mis võiks hakata Täpsemaks minnes ütleb pankrotiseaduse hed häälteta. se toimkonna liikmed, otsustatakse võlg- edasi juhtuma,” ütles Mägi. täiendus, et kui võlausaldaja on juriidilisest Varmela Investeeringute esindaja, PwC niku tegevuse jätkamine. Kohtu poolt Laeva Piima pankrotihal- isikust võlgniku osanik või aktsionär, osa- Legal Eesti vandeadvokaat Kristjan Mägi “Pankrotimenetluse puhul võib võrd- duriks määratud, kuid võlausaldajate poolt niku või aktsionäri tütarettevõtja või on võ- tõdes, et ringkonnakohtu lahend tuli ül- luse tuua sellega, kui suurimalt aktsionä- kinnitamata jäänud HEED Entsiku vande- lausaldaja saanud nõude loovutamise teel latusena. “Põllumehi esindav suurim võla- rilt võetakse üldkoosolekul hääleõigus,” advokaat Mari Männiko märkis, et võla- võlgniku osanikult või aktsionärilt või osa- usaldaja on kohtumäärusega otsuste tege- ütles Mägi. usaldajate enamus otsustab, kas ja millise niku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme misest meie hinnangul ebaõigesti kõrvale Samal ajal on Mägi sõnul pankrotime- hinnaga võõrandatakse Laeva Piima nõue aasta jooksul enne ajutise halduri nimeta- tõrjutud. Suurimale võlausaldajale määra- netluse üle oma häältega kontrolli saanud UP Varudes. Selliseid otsuseid teeb võla- mist, ei ole tal hääleõigust. tud vähesed hääled ei võimalda otsuste te- hoopis isikud, kes on suuremal või vähe- usaldajate üldkoosoleku valitud pankro- Niisiis leiab vaidluse üks pool, et ko- gemist hetkel mõjutada,” sõnas ta. mal määral seotud Oliver Kruudaga. Tähe- titoimkond. hus otsustas õigesti ja võlausaldajad pidid- Mägi selgitas, et häälteta jäänud võla- lepanuväärne on Mägi arvates asjaolu, et ju- “Tasub hoolega jälgida, mida nad edasi ki häälteta jääma, teine pool leiab aga, et usaldaja ei saa kaasa rääkida pankrotime- huslikult on Laeva Piima suurimaks varaks tegema hakkavad. Millise hinnaga hakatak- ringkonnakohus on seadust valesti tõlgen- netluse seisukohast oluliste otsuste tege- nõue UP Varude (pankrotis) vastu, mille se näiteks nõuet UP Varude vastu müüma. danud. Viimast arvab ka pankrotiseaduse misel. Hääleõigusest ilma jäämine on olu- pankrotihalduril on pooleli kohtuvaidlus, Seda kõike otsustab pankrotitoimkond ja 3. juuni 2021 uudis 7 seaduse muudatus Jahmunud põllumehed jäid pankroti asjas häälteta Tulundusühistu erineb äriühingust

Paul Varul TGS Balticu vandeadvokaat ka see, et ühistu liikmetel on kui TÜSist ei tulene teisiti. Siit nõuded ühistu vastu. ei saa järeldada, et ühistule ko- Tallinna ringkonnakohus on Siin ei ole midagi tegemist haldatakse lisaks äriseadusti- eksinud ja teinud ebaõige la- nn libanõuetega, mille vastu kule ka muudes seadustes osa- hendi. Pankrotiseaduse § 82 lg on mõeldud pankrotiseadu- ühingu kohta sätestatut, seega 8 ei hõlma tulundusühistut ega se § 88 lg 8. Tavalise osaühingu ei ole pankrotiseaduse § 88 lg 8 ole ka kogemata nimetatud ja aktsiaseltsi puhul on nende laiendamiseks tulundusühis- sättest välja jäänud. osanike ja aktsionäride nõu- tule mingit õiguslikku alust. Tulundusühistu on olemus- ded osaühingu ja aktsiaseltsi Pankrotiseaduses on antud likult osaühinguga võrreldes vastu pigem erandlikud ning ammendav loetelu, see on olu- teistsugune äriühing. Kui osa- karta võib, et tegemist võib ol- line võlausaldajate õiguste pii- ühing on kapitaliühing, mille la kunstlikult tekitatud nõue- rang ning seda ei saa tõlgenda- osanike peamine eesmärk on tega, nn libanõuetega, et seo- da laiendavalt. osanikele tulu teenimine, siis tud isikud saaksid võlgniku Kuna ringkonnakohtu mää- tulundusühistu on loodud eel- pankrotimenetluses kontrolli. rus on jõustunud ja seda ei Euroopa Liidu Kohus kõige selleks, et tema liikmed Tulundusühistu puhul on olu- oleks nagunii saanud riigikoh- otsib hanketeate alusel vabakutselisi tõlkijaid saaksid selle kaudu oma ma- kord hoopis teistsugune. tusse kaevata, siis ega siin hääl- jandustegevust korraldada. Lisaks sellele on õiged ka ar- te määramise osas midagi ette Nii on piimaühistu loodud gumendid, millele maakohus ei saagi võtta. Euroopa Liidu Kohus soovib vastavalt vajadusele tellida selleks, et piimatootjad saaksid on tähelepanu juhtinud ja mil- Muidugi, ka need võlausal- eestikeelseid tõlkeid õigustekstidest, mille lähtekeel on mõni järgmistest ühistu kaudu oma toodangut le ringkonnakohus on aluse- dajad, kellele hääli ei antud, Euroopa Liidu ametlikest keeltest: turustada ja seetõttu on loo- tult kõrvale jätnud: tulundus- saavad oma nõudeid kaitsta ja mulik, et ühistu ja piimatoot- ühistuseaduse järgi kohalda- osaleda pankrotivara jagami- saksa (DE) prantsuse (FR) jate vahel on püsivad lepingu- takse ühistule äriseadustikus sel, küll ei saa nad mõjutada inglise (EN) poola (PL) lised suhted ning loomulik on osaühingu kohta sätestatut, üldkoosoleku otsuseid. hispaania (ES) itaalia (IT)

kommentaar Kes on kes Hanketeade on avaldatud 27. mail 2021. aastal Midagi ootamatut lahendis Nõuete omanikud Laeva Euroopa Liidu Teatajas 2021/S 101-265569 Piima pankrotimenetluses ei olnud Hankedokumendid on kättesaadavad siin: Sven Lass Dairy Trading House OÜ https://curia.europa.eu/jcms/freelance advokaadibüroo Indela vandeadvokaadi abi, nõue 137 348,51 eurot Dairy Trading House OÜ esindaja hääli 137 349 Tallinna ringkonnakohtu jõustunud Juhatuse liige Rein Lepasson, osanik SEB Lisateavet saab aadressil lahend on seaduslik ja põhjendatud Banka (Läti) esindajakonto (varem on SEB [email protected] ning midagi ootamatut õiguspärases Banka volitanud Reet Raidurit osalema Rub- otsuses Dairy Trading House OÜ jaoks la ASi üldkoosolekul). Viimane majandusaru- ei olnud. anne aastast 2016. Aastal 2018 tegi äriregis- Dairy Trading House OÜ on kogu ter majandusaasta aruannete esitamata jät- aeg olnud seisukohal, et pankrotisea- mise tõttu ka kustutamishoiatuse. Eelmisel duse § 82 lg 8 kohaldub nii osaühingu aastal ostis Raikküla Farmidelt nõude Laeva osanike kui ka tulundusühistu liik- Piima vastu 7750 euroga, mis oli 10% nõu- Kutsume ettevõtteid kandideerima mete suhtes. Kohus tunneb õigust, de suurusest. Eesti ühisstendile suurimal kohtulahendid tehakse seadusest läh- tuvalt ning mingit väidetavat ebaõig- Fepower OÜ veespordi- ja paadimessil lust sellest ei tulene. nõue 109 939,30 eurot Spekulatsioonidele Oliver Kruuda hääli 109 939 seotusest Dairy Trading House OÜga Juhatuse liige Rein Lepasson, osanik Reet ei ole mul jätkuvalt võimalik teile mi- Raidurile kuuluv Laitier OÜ. Hiljuti tegi ärire- dagi vastata – tulundusühistul Laeva gister Laitierile ja juhatuse liikmele Raiduri- BOOT 2022 Piim ei ole minule teadaolevaid nõu- le trahvihoiatuse majandusaasta aruannete deid Oliver Kruuda vastu ning Kruu- mitteesitamise tõttu. Omandas nõude täna- da ei ole ka Dairy Trading House OÜ- vu jaanuaris Vello Kunmani ettevõttelt Man- 22.–30. jaanuaril 2022 ga seotud. geni PM OÜ. Saksamaal Düsseldor s Põlva SEJ nõue 3862,79 eurot Ühisstendile ootame paatide, väikelaevade toimkonnas on täna need võlausaldajad, kes hääli 3863 ning nendega seonduva varustuse tootmise minu kinnitamata jätsid,” sõnas Männiko. Juhatuse liige ja Cassel Holding OÜ kaudu ja müügiga, samuti erinevate veespordiga seotud Laeva Piima nõukogu esimehe Hannes osanik Rein Lepasson Nõude omandas tä- toodete ja teenuste pakkumisega tegelevaid Eesti ettevõtteid. Alusalu arvates võib edasine stsenaarium navu jaanuaris Dairy Trading House OÜ-lt, kujuneda selliseks, et põllumehed peavad kes oli selle omandanud eelmise aasta keva- Osalustasu ühe ettevõtte kohta on 2000 € del Allika Farmer OÜ-lt. lõpuks rahast suu puhtaks pühkima. (käibemaksu ei lisandu). Pankrotiseaduses muidki probleeme Varmela Investeeringud OÜ Lisaks on Varmela Investeeringute OÜ esin- nõue 1 348 866 eurot daja, vandeadvokaat Kristjan Mägi sõnul ko- hääli 86 820 Kandideerimine 14. juunini 2021. hus leidnud, et muudetud pankrotiseadus Omandas mullul Eelar Samleri Kuriste Talu, Osalejate arv ühisstendil on piiratud. kehtib ka neile tehingutele, mis tehti enne Männiku Piima, Krootuse Agro, Ranna Far- seaduse muudatust. See ei ole Mägi hinnan- mil Puurmani Põllumajandusühistu, Väime- LISAINFO JA gul aga kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. la Põllumajanduse, Tac-Ettevõtete, Soone REGISTREERUMINE: Kuivõrd võib ringkonnakohtu lahend Farmt, Valmaotsa Farmi, Tartu Agro, Mäo muuta õiguspraktikat? Mägi arvates on la- Põllumajandusühistu, Tartumaa Maame- Tõnis Pechter hend kindlasti oluline, kuna sätted on uued he, Sargvere Põllumajandusühistu, Lõbun- projektijuht ja varasem praktika puudub ning kuigi see di Talu ja Võhandu Põllu­majanduse nõuded. [email protected] lahend ei ole teistes vaidlustes siduv, juhin- Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaid +372 627 9336 duvad sellest tõenäoliselt ka maakohtud. Krootuse Agro puhul tegemist võlgniku liik- Riigikohtu senise praktika kohaselt ei me poolt loovutatud nõudega. saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust häälte määramise kohta. Samas on vaid- Vaklak OÜ lustatav häälte määramise puhul määruse nõue 514 744,19 eurot see osa, millega jaotatakse menetluskulud hääli 0 ning Varmela Investeeringud on esitanud Omandas mullu Koigi, Aaspere Agro, Adave- BO OT.COM EAS.EE/BOOT2022 riigikohtule määruskaebuse. Mägi sõnul on re Agro, Rebruk Farmi ja Risti Agro nõuded. sellega loodud riigikohtule võimalus ühtse Allikas: Tallinna ringkonnakohus, Infopank, kohtupraktika kujundamiseks. ametlikud teadaanded toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 8 UUDIS [email protected] 3. juuni 2021

KINNISVARA Ossinovski arenduse inetu tüli

lerile tekitanud kordades suurema kahju Rovoleri osanik on Tarmo Poks, kuid Gre- Helmot-E juht Roman Ärimees Oleg Ossinovskile kui 100 000 eurot, ja vaidleb pankrotime- bennikovi sõnul käis kogu asjaajamine läbi Grebennikov andis sisse Uus- netlusele vastu. Ja ka tööde tellija Skinest ettevõtte juhatuse liikme Urmas Kuuskülli. Hollandi elumajade eelmise kuuluva Uus-Hollandi Arenduse juhatuse liige Maarika Piir näeb Kuusküll soovis Äripäeva küsimustele vas- peatöövõtja Rovoleri pank- süüd hoopiski Grebennikovil endal. “Sel- tata kirjalikult. Ta kirjutas, et hoopiski Hel- rotiavalduse. Tal jäi tehtud kinnisvaraarenduse line alltöövõtjate suhtumine, et teen, mis mot-E ei suutnud oma lepingulisi kohustusi tööde eest saamata 100 000 tahan, ja teie makske raha – mind see ärri- täita, ei vastanud telefonile ega tulnud ko- eurot, arendaja Skinest Aren- peatöövõtja jäi alltöövõtjatele tab,” ütles Piir. hale, et leida lahendus tööde lõpetamiseks. dus talle appi ei tulnud. Kuigi Uus-Hollandi arenduse kahes esi- Kuuskülli sõnul on Rovoleril Helmot-E FOTOD: LIIS TREIMANN ja maksuametile võlgu. Nüüd meses majas on pea kõik korterid müüdud vastu rahaline nõue, mis on kordades suu- ja inimesed elavad seal juba mõnda aega rem kui Helmot-E nõutav summa. “Nende sees, puudub hoonetel endiselt kasutuslu- esitatud pankrotiavaldus kohtule on paha- on tema vastu alustatud MIS ON MIS ba. Järgmist kaht hoonet enam Rovoler ei tahtlik,” kirjutas Kuusküll. ehita, vaid uueks peatöövõtjaks on võetud Rovoler OÜ pankrotimenetlust, mida saadab Pankrotihalduri hinnang: Rovoler on Fund Ehitus OÜ. Asutatud 2014. aastal. maksejõuetu Tegevusala ehitus. Osanik Tarmo Poks, terav tüli. Uus-Hollandi müüdud Arendaja appi ei tulnud Rovolerile on praegu määratud ajutine juhatuse liige Urmas Kuusküll. korteritel puudub aga endiselt Roman Grebennikov sõlmis 2018. aastal Ro- pankrotihaldur, kes on Peeter Sepper. Te- 2019. aasta käive oli 3,35 miljonit eurot, voleriga lepingu elektritööde tegemiseks ma sõnul on olukord keeruline, sest Rovo- kasum 78 024 eurot. Aasta varem oli käi- kasutusluba. Tuukri 1b ja Lüüsi 4 kortermajades. Greben- leri vara koosneb peamiselt kahjunõuetest ve 5,28 miljonit ja kahjum 246 358 eurot. nikov rääkis, et kui esimene maja oli lõpe- teiste ettevõtete vastu ning reaalset vara et- Hetkel on Rovoleril üle 66 000 euro suu- tamisel, hakkas Rovoler neile võlgu jääma. tevõttel sisuliselt pole. Samas ei ole Seppe- rune maksuvõlg ja Julianus Inkassolt võla- Teise maja ehitamisel mingeid arveid veel ri sõnul reaalne, et Rovoler suudab kahju- nõue üle 4600 euro. Ajutise pankrotihal- ELIISA MATSALU, maksti, kuid siis enam mitte. “Ükskord öel- nõudeid realiseerida, kuna ettevõttel pole duri hinnangul on ettevõte praegu mak- ALYONA STADNIK Ma ei [email protected] di, et kui Skinest Arendusele saaks üle anda selleks ressurssi. Lisaks vaidleb Rovoler vas- sujõuetu. näe ühtegi viis korterit ja need maha müüakse, saame tu pankrotiavalduse esitanud nõudele, väi- põhjust, ka meie raha. Tegime siis korterid valmis, tes, et tal on Helmot-E vastu omakorda pal- Helmot-E OÜ andsime üle, aga raha ei tulnud,” meenu- ju suurem vastunõue. Asutatud 2009. aastal. miks peaks tas Grebennikov. “Katsuge hinnata Rovoleri nõudeid all- Tegevusala elektri- ja sidevõrkude ehi- Tallinna kesklinnas sadama piirkonnas tellija pea- Grebennikov otsustas, et nii kaua, kui hankijate vastu, kui ei ole jõustunud kohtu- tus. asuv Uus-Hollandi arendus on kulgenud üle arved on maksmata, tema enam Rovoleri- otsuseid. Seda on väga raske teha – üks ütleb Osanik ja juht Roman Grebennikov. kivide ja kändude. Kui eelmisel aastal kirju- töövõtja ja le tööd ei tee, ja lahkus objektilt. Kuid Hel- üht ja teine teist,” ütles Sepper. Töötajaid oli 2019. aastal 21. tati meedias, et arenduse kahe esimese hoo- alltöövõtja mot-E-le arvete äramaksmise asemel võttis Sepperi sõnul väidab Rovoler, et kuna 2019. aasta käive 1,93 miljonit ja kasum ne valmimine venib tööjõu puuduse tõttu, Rovoler tööle hoopiski uue firma. “Siis sain Helmot-E ei teinud oma töid lõpuni ja lah- 146 218 eurot. Aasta varem oli käive 815 siis nüüd on selgunud, et probleem on ol- vahelistes- aru, et see on pettus,” ütles Grebennikov. kus objektilt, pidi Rovoler kiiresti tellima 687 ja kasum 49 239. nud hoopiski peatöövõtjas Rovoler OÜs, kes Tema teada jäi Rovoler võlgu ka teise- uue tööde teostaja ja tegema lisakulu tusi, jäi alltöövõtjatele võlgu. se vaidlus- le alltöövõtjale, ventilatsioonitöid teinud samuti tuli lisaks leppetrahv arendajalt. Skinest Arendus OÜ Mõni nädal tagasi andis Rovolerile all- tesse sek- Mangano OÜ-le. “Nemad aga said kokkulep- Rovoleril on ka maksuametilt umbes 80 Asutatud aastal 2014. töid teinud Helmot-E omanik ja juht Roman pele Skinest Arendusega, et Skinest maksab 000 euro suurune maksunõue, mille ta koh- Kuulub Oleg Ossinovski Skinest Gruppi. Grebennikov sisse Rovoleri pankrotiavaldu- kuma. neile mingi summa otse ära, et nad teeksid tus vaidlustas. Esimeses kohtuastmes Ro- Juhatuse liige Maarika Piir. se. Tehtud tööde eest on tal saamata 100 000 Skinest Arendus tööd lõpuni,” rääkis Grebennikov. voler kaotas, aga esitas otsuse peale apel- Tegevusala kinnivara arendamine ja eurot. “Kogu aeg tulid mingid vabandused, OÜ juhatuse liige Ka tema pöördus oma murega Skinesti latsiooni, taotledes halduskohtu otsuse tü- müük. Viimaste aastate peamine projekt miks ei saa arveid maksta. Ühel päeval said Maarika Piir poole. Oleg Ossinovski soovitas tal rääkida histamist, mille Tallinna ringkonnakohus Uus-Hollandi elamurajoon. vabandused otsa ja telefoni enam vastu ei Skinest Arenduse juhi Maarika Piiriga. “Aga ka menetlusse võttis. 2019. aasta käive 7,58 miljonit eurot, ka- võetud,” põhjendas Grebennikov, miks tal Maarika juba ei soovinud nendest asjadest Sepper on kindlaks teinud, et Rovoleri sum 362 566 eurot. Aata varem oli käive kannatus katkes. rääkida. Ütles, et teda see ei huvita, sest neil tegevus on sisuliselt lõppenud. “Bürooruu- 801 445 ja kahjum -197 671 eurot. Samal ajal väidab Rovoleri juht Urmas on leping Rovoleriga ja Rovolerile on raha mi leping lõpetati jaanuaris, maksuamet ALLIKAS: INFOPANK Kuusküll, et Helmot-E on hoopiski Rovo- ära makstud,” ütles Grebennikov. on konto arestinud, pool aastat ei ole uusi 3. juuni 2021 uudis 9 Rovoler OÜ juhi Urmas Kuuskülli kirju taust

Rovoleri juhatuse liikme Urmas seotud Hispaania ja Läti kinnis- Kuuskülli minevik on küllaltki varaprojektidesse. kirju. Näiteks mõisteti ta 2013. Maakohtu otsusega mõiste- aastal ühes kohtuasjas süü- ti Arco Kapitali juhatuse liik- di suures ulatuses kelmuses ja med Kaido Kaljusaar ja And- dokumendi võltsimises. res Lauri süüdi suure ulatusega Nimelt hakkas OÜ Arco Ka- kelmuses, rahapesus ja doku- pital (2009. aastal muudeti ni- mendi võltsimises. Müller La- meks OÜ Kapitaalsus – toim) henduste juhatuse liige Urmas Veerenni 53a/Töökoja 1 kinnis- Kuusküll mõisteti küll rahape- tule plaanima äri- ja parkimis- su süüdistuses õigeks, kuid ko- maja. Peatöövõtjaks sai OÜ Mül- hus tunnistas ta süüdi suures ler Lahendused, mille juhatu- ulatuses kelmuses ja dokumen- se liige oli Urmas Kuusküll. Sel- di võltsimises. gus, et mõlema ettevõtte juha- Rovoler OÜ osanik on Tarmo tuse liikmed tekitasid fiktiivse- Poks, ettevõtte asju juhib juha- te tööde vastuvõtmise aktide ja tuse liige Urmas Kuusküll. Ro- arvetega SEB pangale mulje, et voler käis hiljuti kohtus ka ette- laenuna saadud raha eest tasuti võttega Patribus OÜ, kes nõudis ehitusega seotud teenuste eest. ligi 36 000 eurot tasumata ar- Saadud raha liikus seejärel eri- veid. Märtsis läksid ettevõtted nevate ettevõtete pangakontode kokkuleppele, et Rovoler tasub kaudu Arco Kapitali omanikega Patribusele 20 000 eurot.

Uus-Hollandi elamurajooni kaks kõnealust maja. Enamik kortereid on müüdud ja inime- sed elavad neis juba sees, kuid kasutusluba majadel endiselt pole. lepinguid peale tulnud. Mina näen, et äri- ma pakkumise Fund Ehitus, sellest ka pea- ühing on maksejõuetu ja välja tuleb kuulu- töövõtja vahetus. tada pankrot,” tõdes Sepper. Etteheiteid on Piiril Rovolerile peamiselt Rovolerile Uus-Hollandi arenduses ven- vaid tähtaegadest kinnipidamise kohta, ehi- OÜ Novoloto kuulub maailma ühte suurimasse mänge- ja mänguauto- tilatsioonitöid teinud Andrei Parfjonov üt- tuse kvaliteediga tema sõnul probleeme ei maate tootvasse kontserni, kus ligi 50 erinevas riigis töötab üle 30 000 les, et Rovoler jäi ka neile võlgu, kuid on lu- olnud. Tähtaegadest üleminek tulenes Pii- inimese. Hea teeninduse ja ainulaadsete mängudega meelelahutust banud võla ära maksta ja seda nad Parfjo- ri sõnul osaliselt probleemidest alltöövõt- pakume oma kasiinodes Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõhvis, novi sõnul ka teevad. jaga. “Rovoleril olid kehvad alltöövõtjad,” Rovoler maksis Parfjonovi ettevõttele ütles Piir. Ta pidas silmas just ettevõtet Hel- Narvas, Kohtla-Järvel ja Viljandis. Alates 2020. aastast on ettevõte Mangano arveid kogu aeg õigel ajal, võlgu mot-E, kes peatas objektil elektritööde tege- tegev kaughasartmängude valdkonnas. hakati jääma alles lõpupoole. Nii nagu Gre- mise. “Helmot-E juht helistas mulle, samas bennikov, peatas ka Parfjonov võlgade tek- oma töid ei lõpetanud. Imelik ettevõte, pidi- kimisel objektil tööd. “Kui jõudsime kokku- me sellepärast lisakulutusi tegema. See on KOKKU 18 KASIINOGA JA leppele, jätkasin töödega,” ütles Parfjonov. väga segane lugu, las Rovoler kommentee- ENAM KUI 200 TÖÖTAJAGA ETTEVÕTE OTSIB Tema sõnul korraldas Rovoler kohtumise rib seda,” ütles Piir. tema ja Skinest Arendusega. Lepiti kokku, Kas Rovoler jäi Helmot-E-le võlgu, Piir et Skinest Arendus maksab osa tööde eest öelda ei osanud. “Seda ma ei tea, kuid ­tean, Manganole otse. et tööd jäid lõpetamata,” ütles ta. “Ma ei näe JUHTI Parfjonov ei oska öelda, miks Rovoler võl- ühtegi põhjust, miks peaks tellija peatöö- gu jääma hakkas. “Ma ei taha oma nina pis- võtja ja alltöövõtja vahelistesse vaidlustes- ta teiste rahakotti, minu jaoks on oluline, se sekkuma,” lisas ta. PEAMISED TÖÖÜLESANDED: et minu raha oleks ära makstud,” ütles ta. Seda, et Mangano sai Skinestiga tööde • ettevõtte strateegia väljatöötamine ja elluviimine vastavalt visioonile; Jääb küsimus, miks õnnestus Manganol teostamises otse kokkuleppele, ei nimeta • ettevõtte igapäevane tulemuslik juhtimine ja arendamine; saada Skinestiga eraldi kokkulepe, sama as- Piir Rovolerile appi tulemiseks. “Me liht- ja palus ka Helmot-E, kuid viimasele Skinest salt tellisime osa töid Manganolt. Elektri- • meeskonnaliikmete valik, arendamine ja motiveerimine; appi ei tulnud. Parfjonov ütles, et neil po- töödeks me enam Helmot-Ed ei valinud, • finantsplaneerimine ja analüüs. le Skinest Arendusega mingeid erilisi side- sest nad hakkasid seal midagi nõudma,” meid, lihtsalt nii läks. “Kui üks ettevõtte ju- selgitas Piir. “Selline alltöövõtjate suhtu- SOBIVAL KANDIDAADIL ON: ba alustab millegi ehitamist, siis kellelgi tei- mine, et teen, mis tahan, ja teie makske ra- • kõrgharidus (soovitavalt majandusalane); sel seda tööd lõpetada on väga keeruline ja ha – mind see ärritab. Selliseid ettevõtteid problemaatiline. Mina ei tülitsenud nende- teine kord ei vali.” • soovitavalt töökogemus ja/või haridus marketingi- ja müügivallas; ga ega astunud konflikti, vaid püüdsin leida Piir tõdes, et Uus-Hollandi majade kasu- • väga hea eesti keele oskus, heal tasemel inglise keele suuline ja kirjalik lahenduse ja selle me ka leidsime,” ütles ta. tuslubade menetlus on läinud oodatust aeg- oskus, vene keele oskus tuleb kasuks. lasemalt. Tema sõnul on see tingitud mitte Skinest: kehvad alltöövõtjad! üksnes Rovoleri probleemidest, vaid ka bü- Skinest Arenduse juhatuse liikme Maarika rokraatiamasinast. “Kohaliku omavalitsuse Piiri sõnul oli Skinestil Rovoleriga leping märkused on olnud sellised, mis tekitavad Uus-Hollandi arenduse kahe maja ehitu- kohati küsimusi. Näiteks menetlejate va- Palume saata sooviavaldus ja CV inglise keeles seks ja need said tehtud. Ülejäänud maja- hetuse puhul küsitakse mõnda asja uuesti, 15. juuniks e-posti aadressile: [email protected]. de ehituse peatöövõtja leidmiseks korral- kuigi tegelikult on dokumendid juba esita- dati uus konkurss ja Piiri sõnul tegi pare- tud,” märkis Piir. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 10 uudis [email protected] 3. juuni 2021 vaidlusalune pensionilahendus “Loodad tulu teenida, lõpuks istud en da autos käeraudades” Palun sõnastage ise, milles teid täpselt süüdistatakse. Selle palve peale asub vabaks. ee üks looja Marko Vaik selgitama enda sõnul osalt õudsena kõlavat kahtlustust, kõrval istumas kaitsja Oliver Nääs, kes soovib selgitusi kohe täpsemaks tõlkida.

Linda Eensaar Vabaks.ee jagab [email protected] selgitusi. Vasakul advokaat Oliver Nääs, portaali üks looja Marko Vaik ja PwC Legali esindaja Finantsinspektsiooni esitatud kuriteotea- Indrek Leppik. Tei- te ja prokuratuuri esitatud kahtlustuse jär- sel pool lauda istub gi tegutsesid varem pensioniraha kätte lu- Äripäeva ajakirjanik bava vabaks.ee loojad Marko Vaik ja Ahto Linda Eensaar. ­Aava ilma vajaliku tegevusloata, samuti tõu- foto: Liis Treimann sis kahtlus investeerimiskelmuses. Portaali asutajad on meediale teatanud, et finantsinspektsioon käitus sellist kuri- teoteadet sisse andes liiga jõuliselt, finants- inspektsioon vaidleb vastu, et portaal kuju- tas endast piisavalt suurt ohtu. Äripäeva küsimustele vastasid vabaks. ee portaali looja Marko Vaik, tema kaitsja Oliver Nääs ning portaali loojaile juriidi- list nõu andnud PwC Legali esindaja Ind- rek Leppik.

Palun sõnastage ise, milles teid täpselt süü- distatakse. Marko Vaik: Seal on loa puudumine ja in- vesteerimiskelmus. Ja see on ilmselt see, mis nagu paistab veel eriti õudne välja. Oliver Nääs: Et siin ei läheks midagi tõl- kes kaduma, siis on kaks etteheidet: tege- vusloata tegevus ja investeerimiskelmus. Investeerimiskelmus seisneb väites, et kui- gid ilmselt ka, et tegu on normaalsete ini- hakanud pakkuma, juba krediiditootena. da esialgse õiguskaitse taotluse. Suhteliselt gi öeldi, et nõue on loovutatav, siis tegelik- 1,3 miljo- meste, mitte kaabakatega. Ja nii veetsime öö Aga me ei jõudnud selleni. Miks oli vaja nii kiiresti oleks tulnud selle järel kohtuniku kuses see nii ei ole. ni elaniku- kinnipidamisasutuses. jõuliselt kinnipidamisega reageerida ja põ- seisukoht, kas selle äriga oleks põhjenda- himõtteliselt öelda, et ärge tulge siia oma tud edasi minna või mitte. See oleks olnud Kas kuriteoteade ja kinnipidamine tuli tei- ga riigis on Millised on teie järgmised sammud? mingite uute ideedega? Nii vaatavad tei- inimlik ja mõistlik lähenemine. Ilma kinni- le üllatusena? nimi kõige Marko Vaik: Kõigepealt ikkagi oma hea sed ka, et Eestis on finantstehnoloogiasek- pidamiseta ja praeguse kriminaalmenetlu- Marko Vaik: Muidugi tuli üllatusena. nime ja maine puhtakspesemine. Lehes kir- tor niisugune, kus te võite lõpetada kongis. seta, sunnimeetmete rakendamiseta. Leebe- Mulle tuli üllatusena ka Siim Tammeri väi- olulisem jutatakse, et olen investeerimiskelm ja näe- Me oleme kogu aeg ju rääkinud, et hu- mad võimalused olid olemas. de, mida ma Äripäeva raadiost kuulsin, et asi, mis sul te, kui pensioniraha vabaneb, siis tulevad vi oma pensioniraha kiiremini kätte saada meie tegevus on neile omakorda üllatav. kindlasti kõik pätid sinna kallale. Me ole- oli inimestel suurem kui huvi pankade ja in- Nüüd on tiitel “investeerimiskelm” küljes? Me tegime neile ettepanekuid kokkusaa- on. me kasutanud väga häid nõustajaid, meil vesteerimistoodete vastu. Äkitselt tulevad Marko Vaik: Need inimesed, kes mind miseks, arutamiseks pärast esimesi inspekt- Marko Vaik on tippspetsialistid abiks, me oleme tei- noored mehed, teevad toote ja lendavad tä- isiklikult tunnevad, teavad ka, kuidas me sioonipoolseid märguandeid. Selle peale nud suured investeeringud tehnoloogias- hena Eesti finantstehnoloogiamaastikule, Ahto Aavaga varem oleme äriprojektides öeldi, et mis me ikka kohtume, tehke liht- se, õigusesse ja kommunikatsiooni, kuidas aga siis kukuvad sama kiiresti. toimetanud. Meid tundvad inimesed seda salt oma ettepanekud. Sealt edasi on prot- selle tootega välja tulla. See oli teenus, mi- “tiitlit” ilmselt tõsiselt ei võta. Aga me näe- sess võtnud täiesti uskumatud mõõtmed. da turul vaja oli. Kui suurest tähelennust me ikkagi rääkida me ikkagi, et 1,3 miljoni elanikuga riigis on Praeguseks on see jõudnud seisu, et peame saame? Milline see huvi oli? nimi kõige olulisem asi, mis sul on. oma äri lõpetama. Kust algkapital tuli? Marko Vaik: Meil loodi investorikonto- Marko Vaik: Meil oli äripartneriks Ahto sid selle aja jooksul 1126. Neid, kes soovi- Finantsinspektsioonist öeldi, et nad ei saa Kuidas see kinnipidamine üldse välja nägi? Aava, kes tegi esimese investeeringu lootu- sid oma raha välja võtta, oli 3168. Loomuli- aru teie plaanist halduskohtusse minna, sest Marko Vaik: Nad ei hoiatanud ette. Olin ses tulu teenida, aga see asi lõppes ka tema- kult ei ole meie kohta finantsinspektsiooni põhimõtteliselt saaks teie küsimusi lahen- hommikul kenasti jalgrattaga trenni mi- le lõpuks nii, et istus käeraudades iseenda poolt avaldatu numbritele hästi mõjunud. dada ka kriminaalmenetluse käigus. nemas, kiiver peas. Kaks viisakat härras- auto tagaistmel. Indrek Leppik: Praegu on finantsinspekt- meest esitlesid enda töötõendit ja ütlesid, Kui finantsinspektsioonile meie toode Kuna avalik tähelepanu oli hästi suur, siis siooni kodulehel avaldus, kus seisab, et va- et Marko Vaik, olete kinni peetud. Ma hak- sellisel kujul ei sobinud, siis me olime juba ehk tuli ka selle võrra jõulisem sekkumine – baks.ee on teenus, mis vajaks tegevusluba. kasin selle peale ropendama. Palusin seejä- nõus toote ümber ehitama. Tegemist ei ol- näiteks kinnipidamisega? Seepärast on kogu äri sisuliselt seisma pan- rel vabandust. nud enne laenuga, aga me olime valmis seda Marko Vaik: Ma usun, et finantsinspekt- dud. Kriminaalmenetlus võtab palju aega. ümber formuleerima laenutooteks. Viima- sioon on harjunud päris suurte numbrite- Tehti ju läbiotsimised, arvutid võeti käest. Te aimasite, mille eest kinni peeti? sed kuu aega me sellega ka tegelesime. Oli- ga. Meie summad ja numbrid ikkagi kahva- Läheb tohutu aeg, enne kui sellega kuhu- Marko Vaik: No mis siin ikka aimata. Ma me analüüsinud nii õiguslikult kui ka teh- tuvad näiteks Swedbanki kvartalitulemuste gi jõutakse. ei ole kriminogeenne inimene. Eks me oli- niliselt. Ma usun, et olime päevade kaugu- kõrval. Finantsinspektsiooni inimesed tun- Praegu ripub finantsinspektsiooni kodu- me ju ka äririske arutades jõudnud järeldu- Loe veebist sel, kui mitte päeva kaugusel sellest, et olek- nevad mind. Ma olen seal majas käinud kor- lehel valeinformatsiooni, sest selle tegevuse seni, et selline risk on olemas, aga me ei pi- “Vabaks.ee looja: sime finantsinspektsioonile edastanud ko- duvalt, et erinevate toodete-teenuste kohta jaoks ei ole tegevusluba vaja. Nii saame hal- danud seda tõenäoliseks, sest arvasime, et me ei ole süüdi” gu uue paketi ümberformuleeritud tootest. mõtteid avaldada. duskohtusse pöörduda, kus kindlalt tuvas- suudame debati ja arutelu kaudu lahendus- “Pensioniraha kätte Oliver Nääs: Muide, kui finantsinspekt- tada, kas luba on vaja või mitte. Halduskoh- teni jõuda. Sellepärast tuli kinnipidamine nüüd ja kohe: vas- Mis puudu jäi, et olla päriselt laenutoote sioon arvab, et vabaks.ee-l oli vaja tege- tus saame selle vastuse loodetavasti kiire- ikkagi üllatusena. Käed värisesid ja mõis- tuoluline platvorm pakkuja? vusluba, siis nad oleksid saanud teha liht- mini kätte kui kriminaalmenetluse käigus. tus kõige selgem sel hetkel ei olnud. Polit- jooksis huvilistest Marko Vaik: Me oleksime pidanud tu- salt ettekirjutuse, millega oleksid saanud Oliver Nääs: Ma ütleks, et see oli finants- seiametnike vastu mul aga mingeid preten- umbe” rult leidma ühe krediidiandja või vahenda- piirata vabaks.ee tegevust. See omakorda inspektsiooni poolt väga äraspidine lähe- sioone ei ole. Käitusid väga inimlikult ja nä- aripaev.ee ja, kellega koostöös oleksime seda toodet oleks andnud võimaluse vabaks.ee-l esita- nemine. Neid küsimusi oleks saanud kohe 3. juuni 2021 UUDIS 11

VAIDLUSALUNE PENSIONILAHENDUS “Loodad tulu teenida, lõpuks istud en da autos käeraudades” FI: vabaks.ee tundus Efektiivne ja paremaid politseile piisavalt ohtlik lahendusi pakkuv ettevõte oma tööstussektoris Finantsinspektsiooni juhatu- se liige Siim Tammer ütles, et politsei pidas vabaks.ee kesk- konda piisavalt suureks ohu- allikaks, et selle asutajad kin- KIIREM TARNE • TARNEKINDLUS • HINNAVÕIT ni pidada. “Ma arvan, et see, kui valge- kraede võimalikule kuritegevu- Laserlõikus sele ka keskkriminaalpolitsei ja Kiire ja korrektne tulemus ka politsei reageerib, on hea märk,” kõige keerukamatele detailidele.

kommenteeris Tammer. LISANDUS UUS LASERPINK! Tema sõnul jäi meedias aval- datu järgi mulje, et investoreid Plasmalõikus ja pensionisambast lahkujaid Plasmalõikus on kõrgtehnoloogiline ning raha varem kätte saada protsess, kus metalli lõikab plasmajuga. soovijaid oli üsna palju ja neid tuli aina juurde. “Mistõttu ava- likkuse tähelepanu oli ilmselt Gaasilõikus nii suur, et võimalikud kahjud Siim Tammeri sõnul oli Metalli lõikamise viis, kus teras suurenesid samuti iga päeva- vabaks.ee valik, kas panna äri põleb oksiidideks hapnikujoas. ga. Nii et kui politsei pidas sel- kinni või taotleda tegevusluba. list reaktsiooni vajalikuks, siis nii ongi. Finantsinspektsioon Painutus andis politseile ainult kuriteo- gi ei saa tulla lihtsalt turule ja Kaks painutuspinki võimaldavad teate,” selgitas Tammer juurde. hakata teenust osutama,” selgi- meil pakkuda kiiret ja täpset teenust. Tammer vihjas, et kinnipi- tas Tammer. damine ei saanud tulla vabaks. Vabaks.ee põhjendus oma ee loojatele kuidagi üllatusena. loata tegutsemisele oli see, et Lihvimine “Finantsinspektsioon on OÜ-le nad on lihtsalt niivõrd uudne la- Detailide automaatne lihvimine Vabaks korduvalt kirjutanud ka hendus ning regulatsioone liht- kraasi-märglihvijaga MD5-CVC1350. enne, kui kuriteoteate tegime, ja salt neile olla ei saagi. “Meie hin- juhtinud nende kui finantsjäre- nangul sellist erilisust siit väga PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu ISO 9001 ISO 14001 levalve subjekti tähelepanu sel- ei paista,” vastas Tammer. AQAP 2110 lele, et nende äritegevuses on vä- Samuti on läbi käinud argu- [email protected] • www.plasmapro.ee ga tõsised riskid ja seaduskuule- ment, et võib-olla on nad liht- Omame EN 1090 sertifi kaati klassiga kuni EXC4 kus ei pruugi olla selle mudeliga salt ühisrahastusplatvorm. Kas tagatud,” rääkis Tammer. sellisel juhul oleks midagi teist- Kõige olulisem puudus fi- moodi? “Ei, meie oleme nende nantsinspektsiooni hinnan- teenuse siiski finantsinspekt- gul nende tegevuses oli see, et sioonis ära hinnanud ja see va- tegemist oli sulaselge kredii- jab ikkagi tegevusluba.” divahetus- ja investeerimistee- Tammer ütles, et võib-olla nusega, mis Eesti riigis vajab fi- anti Vabaks.ee loojatele jooks- nantsinspektsiooni luba. “Kee- valt kehva juriidilist nõu.

kõigepealt haldusmenetluse käigus lahen- Me võrdleme vabaks.ee-d nüüd hoopis in- Küsimus PwC Legalile. Kuidas te oma koos- dada, mitte kriminaalmenetluses. Need on kassoga, mitte ühisrahastusega? tööd vabaks.ee-ga kirjeldate? praegu kriminaalmenetluslikku vormi jõu- Indrek Leppik: Inkasso on üks tegevus- Indrek Leppik: Mina isiklikult olen koh- ga pressitud. valdkond, mis puudutab nõuete omanda- tuvaidleja meie töögrupis, Viljar Kähari an- misi. Seda ei ole kunagi siiamaani mingi dis neile nõu. Kogu selle portaali lepingud Vabaks.ee on end varem võrrelnud ühisra- krediidi väljastamisena Eestis käsitletud. ja kõik need kasutustingimused on üliläbi- hastusega. Kas me saame neid ikkagi võr- Siiamaani. paistvalt ja korrektselt koostatud. Mõistlik relda? Kui teie meelest saame, siis kas Ees- Oliver Nääs: Võttes arvesse seda, et kaa- investor saab kodulehel üleval olevast lepin- tis on ees ootamas ühisrahastusplatvormi- satud olid õigusnõustajad, siis kumab lä- gust kindlasti aru. de loojate kinnipidamise laine? bi Marko Vaiki soov teha äri õiguspäraselt, Marko Vaik: Ühisrahastuse regulatsioo- mitte minna vastu kehtivale õiguskorra- Paljude investorite jaoks oligi see punane nid on Eestis veel loomisel. Ma usun, et ini- le. Muu hulgas viitab sellele ka see, et selles ohu märk, et portaal ei vastuta põhimõtte- mesed mõistavad, et need meetmed meie loos ei ole kahjukannatajaid. Ei ole kedagi, liselt millegi eest. vastu olid natuke liiga karmid. Ma kaht- kes oleks millestki ilma jäänud. Indrek Leppik: Kui palju need teised ühis- AASTAT EDUKAID len, et me nüüd näeme siin järgnevate kuu- rahastusportaalid vastutuse enda peale võ- PROJEKTE de jooksul mingit vahistamislainet Eesti Jah, aga need võimalikud kahjusaajad sel- tavad, kui loovad infotehnoloogilise kesk- finantssektoris. See oleks ju naeruväärne. guksid ju sügisel. Kuidas te investoritele konna? Indrek Leppik: Mina jälle ütleks, et teh- praegu kinnitate, et nad ei jää tühjade pih- 10 kem see vahistamislaine. Kui nüüd mõelda, kudega? Kas PwC meeksonnale võis tunduda, et see mis õigussuhted vabaks.ee-l olid, siis need Marko Vaik: Me saadame oma investori- portaal avati kiirustades? olid teisest pensionisambast väljuja õigus tele selle kohta teate välja, et ei pea oma ra- Indrek Leppik: Neid arutelusid ei olnud, TÖÖSTUSUKSEDTÖÖSTUSUKSED saada sambast septembriks mingi X sum- ha pärast muretsema. Nendega, kes on ju- kas see tehti kiirustades või mitte. Eraõigu-  ma raha. Ta loovutab selle õiguse platvor- ba raha meie portaali kaudu kätte saanud, ses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. mi vahendusel investorile. Nii et õigussuhe- need lepingud endiselt kehtivad. Meie sei- Seadusest peab väga selgelt see tegevusloa TULETÕKKEUKSED te loogika seisab selles, et sõlmitakse nõude same pensioni kättesaajate kõrval ka inves- nõue tulema. Praegu seda ei ole. Praegu teh-  loovutamise leping ja investor astus sinna torite eest. Kuigi äri püütakse käest võtta, ti seda, mida ei olnud keelatud. uue poolena asemele. Kui nüüd selle kohta siis me seisame ikkagi lõpuni. Ei ole nii, et LAADIMISSEADMED ütleb finantsinspektsioon, et siin oleks va- me nüüd loobume, paneme kodulehe kin- Mis portaalist praegu edasi saab?  ja olnud krediidivahendaja tegevusluba, siis ni, süsteemi kinni ja ei huvita, mis investo- Marko Vaik: Oleme liikunud suunas, et vaadakem inkassode kodulehekülgi. Ena- rite rahast saab. Kõik jõuab nendeni tagasi, leida laenulepingute loomise lahendus. mik neist teeb täiesti avalikult ja reklaa- nagu senistes lepingutes lubatud on. Tehniliselt tuleb kõik ümber teha. Natuke- Töötame kõikjal Eestis mib häbenemata, et omandavad nõudeid. ne andke meile aega. Vabaks.ee “kuritegu” seisneb selles, et Kui palju raha on soovijatele laiali läinud? nad lõid innovaatilise platvormi. Lisaks Marko Vaik: Süsteemi kaudu on portaa- Nüüd ehk provokatiivselt, aga kas PwC tun- said nad piisavalt palju tähelepanu, kuna list väljamakseid tehtud 97 000 euro eest. neb ka mingisugust vastutust, et selline olu- see teise pensionisamba reform on nii või kord tekkis, et portaali loojad peeti kinni? teisiti poliitiliselt tundlik. Halduspraktika Ja praegu ei saa seal portaalis endale enam Indrek Leppik: Ei tunne vastutust. Ma ei [email protected] | 6 803 505 | 56 505 898 ei ole nõuete loovutamist siiamaani kuida- kasutajat teha? tea, kui palju üldse oleks inimesi olnud, kes gimoodi mingi krediidilahenduse või kre- Marko Vaik: Saab küll, aga uute lepingute oleks arvanud, et selliste jõuliste meetmete- www.laduks.ee diidiandja tegevusena käsitlenud. sõlmimised ja rahakanded paneme kinni. ga sellises olukorras reageeritakse. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 12 uudis [email protected] 3. juuni 2021 majanduskasv Ootusi ületanud kasv on Euroopas ainulaadne Esimeses kvartalis 5,4 protsenti kasvanud majandus ületas kõigi analüütikute ootusi, teine kvartal võib tulla veelgi kiirem, kuid ennekõike on Eesti Euroopa kontekstis ületamatu fenomen. Selle põhjusena võib suuresti välja tuua aga ühe mullu kasutatud abimeetme mõju.

kristjan pruul [email protected] Olukord viitab pigem buumile kui koroona­piirangute tõttu kidu­vale majan- Kui tavapäraselt käib inflatsiooni ja teiste majandusnäitajate juurde hoiatus, et kasv dusele. näib väga suur, sest võrdlusbaas on madal, keskpanga analüütik Kaspar Oja siis seekord rühkis majanduskasv ülesmä- ge nii palju, et ületas isegi kriisieelse tase- me, tõus oli ka võrreldes kaks aastat tagasi mis sisuliselt täitis mulluse augu,” selgitas VÕRDLUS “Sesoonsetel põhjustel töötus kevadeti registreeritud tulemustega. Veel pool aastat ministeeriumi analüütik Madis Aben. Majandus põrkas kiirelt taas üles väheneb ja nii ka praegu. Väheste erialas- tagasi oodati Eestis esimese kvartali puhul Tasub siiski tähele panna, et ka seda ar- te oskustega inimeste seisukohast on krii- SKP aastane muutus, protsentides pigem nullseisu või isegi langust. vesse võttes oli Eesti majanduskasv Euroo- I kv 2021 tilise tähtsusega välisturistide saabumine, “Eesti majandus on langusest kiiresti väl- pa kontekstis erakordselt tugev. 10 5,38 mida tuleb ilmselt oodata järgmise aasta- junud ja meie SKP ületab kriisieelse tipu, ni,” ütles ta. Kasv puudutas 2/3 majandusest 5 mis oli 2019. aasta viimases kvartalis, ju- Mis puutub lähitulevikku, siis teise kvar- ba 3,4%,” märkis Swedbanki analüütik Tõ- Aben viitaski ainsana statistika kommen- tali majanduskasv ületab ilmselt oluliselt 0 nu Mertsina. Keskpanga analüütik Kaspar teerijatest madalale võrdlusbaasile ning esimese kvartali oma, kuid kardetavasti Oja ütles, et tõus ületas isegi kriisi eel prog- märkis, et tegevusalade lõikes on majan- jääb kasv endiselt ebaühtlaseks, lisas Aben. -5 noositud taseme. duse taastumine endiselt ebaühtlane. “Ees- Põhjus on järgmises kvartalis aga tõesti ma- Mertsina märkis, et kasv oli tublisti üle ti kiire majanduskasvu taga esimeses kvar- -10 dal võrdlusbaas. “Möödunud aastal oli tei- ootuste ja lisaks praegu avaldatud numb- talis on ELi riikide võrdluses suhteliselt vä- II kv 2020 ses kvartalis majanduslangus 7%. On põh- ritest Euroopa tugevaim tulemus. hesed äritegevuse ja liikumise piirangud, -15 –7,04 just arvata, et sellel kevadel on majandus- majanduse hea kohandumisvõime ja valit- olud pigem paremad, mistõttu on ka kasvu­ Mujal Euroopas pigem langus sussektori stabiliseeriv tegevus eriti tervis- -20 number suurem. Samas võivad statistilised Võrdluseks, kuu aega tagasi tehtud Euro- hoiusektori kaudu,” ütles ta. 2007 2010 2013 2016 2019 anomaaliad pilti moonutada,” lisas ta. stati kiirhinnangu järgi oli euroala ja Eu- Erasektori tegevusaladel on areng olnud Eelarvega stimuleerimine küsimärgi all roopa Liidu majandus esimeses kvartalis aga ebaühtlane. Konjunktuuriindikaatorid miinuses, 12 kiirhinnangu andmed edas- näitavad kiiret kindlustunde paranemist Suuremad tõusjad ja langejad Nii tugev majanduskasv tekitas nii mõ- tanud riigist (Eestis kiirhinnanguid ei teh- tööstuses ja ehituses, samas kui tarbijad neski analüütikus küsimusi riigi eelarve­ ta) oli aastases võrdluses plussis ainult Lee- on küsitluste põhjal endiselt ettevaatlikud. I kvartali muutused valdkonniti, protsentides stiimuli vajalikkusest plaanitud mahus. du 1 ja Prantsusmaa 1,5 protsendiga. Saksa- Kuid kui palju juttu on välisturismi lak- “Kasvav nõudlus ja ebapiisav pakkumine maal oli välja pakkuda 3protsendiline kuk- kamisega vabalangusse läinud turismisek- veevarustus +29 3,3 on teatud ehitusmaterjalide – puit, metall­ kumine, mis hiljem täpsustati 3,4 protsen- torist, siis selle osakaal majanduses on pa- finantssektor +210 protsenti lan- konstruktsioonid – hindu juba märkimis- dile. Veel karmim oli olukord Hispaanias ja raku pigem väike. “Pandeemia ja majan- energeetika +16 ges I kvartalis väärselt tõstnud, massiivne lisastiimul sek- Portugalis, kus kukkumine oli vastavalt 4,3 duspiirangud mõjutasid otseselt ligi viien- eratarbimine, torisse võib tasakaalu veelgi enam paigast ja 5,4 protsenti. dikku Eesti majandust. Samas oli ligikau- mäetööstus –16 põhjuseks viia ning tekitada tasakaalustamatusi ka Teine võrdluskoht olekski Kesk- ja Ida- du kolmveerandile majandusest piirangu- põllumajandus –24 vähenenud tööturul,” hoiatas LHV majandusanalüü- Euroopa. Läti majandus kukkus esimeses te mõju kas neutraalne või kaudne,” mär- majutus ja toitlustus –42 kulutused reisi- tik Kristo Aab. kvartalis tõenäoliselt üle 2%. Rumeenia jäi kis Mertsina, kelle sõnul kasvas lisandväär- allikas: statistikaamet misele. Lisaks hakkab aasta lõpus majandust er- Reutersi koostatud ülevaate järgi aastases tus tervelt kahes kolmandikus Eesti ma- gutama ligikaudu miljardi euro jagu tar- võrdluses nulli, Ungaris langes majandus jandusest. bimisse paisatavat pensionisüsteemi raha, 2,3 protsenti, Bulgaarias 1,8. Eelmise kvar- Tegevusalade lõikes panustasid esimeses sed näitavad, et kevade hakul levis ettevõt- mille täielikku ulatust saab näha alles tule- taliga võrreldes oli nii mõnigi riik plussis, kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, ava- lussektoris arvestatav tööjõupuudus ja töös- val aastal. “Seega on kõik eeldused majan- kuid isegi mitte lähedal Eestile, kus sesoon- liku sektori valdkonnad ja toetavad tege- tuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis vii- dusbuumi tekkeks loodud, kuid riigi ees- selt tasandatuna kasvas majandus kvartali- vusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. mase kümne aasta kõrgeimale tasemele. 71 märk peaks olema lisaks krahhidele ka buu- ga 4,8 protsenti. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aasta See viitab Oja sõnul pigem buumile kui protsenti kas- mide vältimine,” lisas ta. Miks siis majandus nii kiirelt kasvas? Ra- võrdluses. Kaspar Oja toob välja, et kasv oli koroonapiirangute tõttu kiduvale majan- vasid ettevõte- Ka keskpank hoidis sarnast liini. “Kui handusministeeriumi selgituste järgi on tugev ka kaubandussektoris, kus olid tege- dusele. Teisalt võib olla tegu ka olukor- majandus taastub kriisist oodatust kiire- te investeerin- üks oluline põhjus mullukevadine riiklik vuspiirangud tugevamad kui aasta varem. ra ülehindamisega, täpselt nagu eelmisel mini, tuleks hoiduda majanduse täienda- meede, mis võimaldas maksude tasumist “Kaubandussektori kiiret kasvu kinni- aastal oli tegemist suure alahindamisega, gud transpordi- vast stimuleerimisest eelarve kaudu, et väl- edasi lükata. “Pool kiirest majanduskasvust tavad kuised majandustulemused. Võima- hoiatas ta. vahenditesse, tida mõne sektori ülekuumenemist,” ütles tuli näiteks sellest, et mullu märtsis lubas lik, et teenuste kasutamise piirangud ja Optimismi püüdis taas jahutada Madis kodumajapida- Kaspar Oja. Piirangute leevenedes tugev- maksuamet riigimakse ajatada, mistõttu väiksem võimalus reisida on pannud ini- Aben, kes meenutas, et majanduskasvu näi- mised panus- neb majandus teisel poolaastal veelgi. Li- maksulaekumise – neto­tootemaksud – pa- mesi rohkem kulutama kaubandusvõr- tajaga võrreldes hoopis teistsuguse pildi an- tasid eluruu- saks suurendavad nõudlust kriisi ajal kogu- nus 2020. aasta esimese kvartali majandus- gus,” ütles ta. nab registreeritud töötuse statistika, mille midesse 13% nenud hoiused, ütles Oja ja lisas, et majan- kasvu oli –2,5 protsendipunkti. Praegu aja- Sealjuures kasvas majandus hoolimata järgi on mai lõpu seisuga arvel 53 000 töö- enam kui mullu duse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime tamise kerget võimalust pole ja netotoote- massilisele kodunt töötamisele. Euroopa tut ehk 23 000 rohkem kui kaks aastat ta- I kvartalis. pikas perspektiivis enam, kui võiksime või- maksude panus oli +2,6 protsendipunkti, Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitlu- gasi ja pea 3000 rohkem kui aasta tagasi. ta odavast laenurahast. 3. juuni 2021 uudis 13

Investeeringute kasv oli esimeses kvartalis laiapõh- OECD hoiatab vaesuse leviku eest, jaline, kuid silma torkab ettevõtete sõiduvahendi- tesse paigutatud summade suur kasv. Selle taga tasub aga prognoosib Eestile tugevat kasvu kahtlustada ka Bolti uue au- torenditeenuse käivitamist. Eesti majandus taastub OECD lele järgnevad erasektori inves- sektoris ning immigratsiooni- on inflatsioon tõenäoliselt kas- down’i, et kuidas maailma ma- foto: liis treimann hinnangul juba aasta lõpuks. teeringud. Ruizi sõnul oli Ees- poliitika peab edaspidi olema vuteel nii tänavu kui tuleval aas- jandus seejärel taastub, siis sel- Ohukohti ja riskistsenaariume ti erasektori säästude järsk tõus majanduskasvu hoidmiseks pii- tal, vastavalt 1,9 ja 2,4 protsenti, lele küsimusele ei oleks kellelgi on maailmas praegu palju, kuid lausa üllatus. Küsimusele, kas savalt lubav. kuid Ruiz märkis, et see jääb aju- vastust olnud,” ütles Ruiz. Eestil tasub hoida kurss võima- kiire taastumisega võib kaasne- tiseks ning nii suureks ohuks ei Valitsus reageeris kiiresti Kas Eesti defitsiit on liiga suur? likult suure tööhõive ning po- da ka majanduse ülekuumene- kujune, kui praegu kardetakse. tentsiaali piiril püsival majan- mine, näiteks ehitusvaldkonna Suur osa põhjustest, miks Eesti Eestil võib inflatsioon ka edas- Küsimusele, kas Eesti eelarve de- duskasvul. tõttu, vastas Ruiz, et ülekuume- saab taastumiseks hea lähtepo- pidi olla kiirem kui euroalas, fitsiit või riigivõla kasv võib krii- OECD prognoosib Eestile tä- nemise märke on võimalik nä- sitsiooni, peitub väliskauban- kuid selle taga on juba loomu- si tulemusel käest ära minna, navu 2,9protsendilist tõusu, ha tegelikult üle maailma, kuid duses ja valitsuse kiires reagee- lik konvergents. vastas Ruiz, et Eesti puhul pole mis järgmisel aastal kiireneb nende mõju jääb lühiajaliseks. rimises. “Eksport paistab tuge- OECD prognoosi järgi on üldse mõtet riigivõlast rääkida, 5 protsendile. Koroonapandee- Kui vaktsineerimise tulemu- valt silma ning väliskaubandu- peamine risk majanduskasvu- see on OECD riikide võrdluses mia teise laine raskus oli eba- sel tavaelu taastub, siis pääseb ses läks Eestil paremini kui teis- le pandeemia uute tüvede tek- lihtsalt liiga väike. “Prantsus- meeldiv üllatus ja OECD-l tuli valla ka vahepeal varjusurmas tel riikidel, seda peamiselt tänu kimise kõrval hoopis liiga väi- maa või Hispaaniaga ei ole siin viimase prognoosiga võrreldes olnud tarbimine ning pakku- sellele, et esimeses laines jäid ke tarbimine, mis võib tekkida, isegi võrdluskohta.” tänavust prognoosi enam kui mise vajakajäämist võib Eestis suhteliselt puutumata lisaks kui tööhõive ei taastu piisavalt Kriisiaegne kiire kulutami- 0,3 protsendi võrra vähendada. oodata lisaks ehitusele ka näi- Eestile ka Eesti peamised kau- kiiresti, ehk siis liiga madal inf- ne läks tema sõnul täie ette ning See on vastupidises suunas teks IT-sektoris, kuid tööjõu banduspartnerid,” ütles Ruiz. latsioon. nüüd taastumisel tuleb jälgi- üleilmse hinnanguga: OECD puudust võib leida mujalgi, mis Teiseks osutusid avaliku sek- Inflatsioonirisk on suurem da, et väike defitsiit hoiaks ma- tõstis globaalse majanduskas- omakorda avaldab survet palka- tori toetused kriisiolukorras esi- väljaspool euroala ning OECD jandust oma kasvupotentsiaali vu prognoosi tänavu 5,8 prot- de tõusule, märkis ta. teks piisavalt suureks ja ka piisa- prognoosi järgi suured kesk- 3–3,5% lähedal. “Riigivõlga ta- sendile, võrreldes 4,2 protsendi- Teisalt on Eesti jaoks kind- valt hästi sihituks. Tõsi, veel on pangad niipea intresse tõstma sub vaadata ainult ühe mõõdi- ga, mida oodati vähem kui pool lasti küsimus ka ligipääs välis- nägemata, kui suur tuleb pank- ei rutta. “Lõpuks on ka Euroo- kuna: suhtena SKPsse. Kui väi- aastat tagasi. tööjõule, kas või Ukrainale, tin- rottide laine, mida Ruizi sõnul pa Keskpanga 2% inflatsiooni kese defitsiidi juures ja tänu sel- OECD vanemanalüütiku ja gimustes, kus vaktsineerimi- võib oodata aasta teises pooles. eesmärk täiesti juhuslik suu- lele kasvab majandus võlast kii- Eesti analüüsiosakonna juhi ne liigub riikides eri kiiruse- Eestil tasub silm peal hoi- rus, miks see ei võiks olla 3 või remini, siis see suhe hoopis vä- Nicolas Ruizi sõnul on Eestil kõi- ga. Ruizi sõnul on see juba pi- da sellel, kuidas muutuvad rah- 4, keegi ei tea. Selge on see, et heneb. See võib tunduda mate- gest hoolimata läinud hästi. Ko- kaajaline vaade, Eesti puhul on vusvahelised tarneahelad, sest 2% on see veapiir, mille puhul maatiline banaalsus, aga paljud roonapiirangud mõjusid täna- tegemist vananeva ühiskonna- on selge, et mitmekiiruselise on teada, et vähemalt ei ole tege- poliitikategijad kipuvad seda vusele majanduskasvule kind- ga ning tööjõu puudujääk võib vaktsineerimise tingimustes mist deflatsiooniga,” märkis ta. unustama,” märkis Ruiz. lasti halvasti, kuid järgmisest tekkida nii ehituses kui ka IT- võib majanduse ja kaubanduse Samas on muidugi raske hin- OECD soovitab oma prog- aastast oodatakse juba tuge- mõttes tekkida nii negatiivseid nata, kuidas täpselt maailma noosis kasutada praegu avarat vat pööret tõusule, ütles ta in- Eesti puhul pole üldse ülekandumisi kui ka positiiv- majandus lähiaastatel käitub, fiskaalset ruumi selleks, et tu- tervjuus Äripäevale. Samas ta- mõtet riigivõlast rääkida, seid võimalusi kuskil oma kon- sest tegemist on väga ebatavali- gevdada ühiskondlikku turva- sub tähele panna, et hoolima- see on OECD riikide võrd- kurentsipositsiooni parandada. se kriisiga ja majanduse nii ek- tunnet ja vähendada vaesust. ta teise laine erakordsest tuge- sogeenset šokki ei suuda tegeli- Pensioni II samba reformil on luses lihtsalt liiga väike. Kuri koll inflatsioon vusest olid piirangud võrdle- kult keegi mudeldada. “Kui kee- tugev potentsiaal suurendada misi leebed. OECD vanemanalüütik, Koos palgasurve, suureneva si- gi öelnuks kaks aastat tagasi, et vanurite vaesust, pealegi ei suu- Kasvu jääb vedama uuesti Eesti analüüsiosakonna juht setarbimise ning rahvusvahe- tehke prognoos, mille on alu- da pensionid niigi palkadega jõudu koguv eratarbimine, mil- Nicolas Ruiz lise tarneahela probleemidega seks neli kuud täielikku lock­ sammu pidada.

Finest quality to cover everything. www.pvc-hall.ee PVC hallid Tootmine, müük & paigaldus

Martin Ivanov +372 504 6293 toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 14 uudis [email protected] 3. juuni 2021

miljoniinvesteering Soomlased ja PRFoods vaidlevad Hiiumaa vetes

Nordic Trouti kalakasvandus Ahvenamaal.

Soome kalakasvataja Nordic Trouti kümnemiljonine investeering Hiiumaa vetesse seisab juba kolmandat aastat, sest soomlased ei saa kuidagi kokkuleppele kohaliku konkurendi PRFoodsiga. Asi on nii kinni kiilunud, et ministeeriumid kavatsevad juhtunu pärast seadust muuta.

kristjan pruul ja Lehtma sadamasse tugiinfra ehitamiseks [email protected] olid neil olemas ning nende majanduslik Ministeeriumid: seis on ka konkurendist parem, et ehituse- ga üldse peale hakata. Kogu vaidlus oleks aga olemata, kui poo- olukord pole kiita led oleksid jõudnud kompromissile. Hiiu- Maaeluministeerium, mis peaks vesi­ Sellest, et Nordic Trout kavandab Hiiumaa maal on neli kalakasvandusteks mõeldud viljeluse koordineerimise eest seisma, tun­ lähedusse suurt kalakasvandust, kirjutas ala ning Nordic Trout esitas taotlused kas- nistab, et olukord pole kiita ning vaja on Äripäev juba 2018. aastal. Plaan oli jumekas: vanduste rajamiseks neist kahele. Kusjuures muudatusi. 2000–2500 tonni forelli aastas. Teisi nii suu- isegi ühe ala sees saab olla rohkem kui üks “Selleks, et ettevõtjal tekiks ka mereve- ri kasvandusi Eestis praegu polegi. Kui min- kalakasvandus. siviljeluse arendamisel investeerimiskind- na asja uurima, siis selgub aga, et hoones- lus, oleme majandusministeeriumi ning te- Selgitused lähevad lahku tusloa andmine pole isegi mitte poole peal. ma vastutusala asutusega teemat arutanud “See on takerdunud kohtutesse,” laiutab Kompromissi võimalust pakutigi pooltekilomeeter - ning püüdnud leida lahendusi, mis sobik- käsi soomlaste esindaja Eestis, Christian le korduvalt. Alguses vahendasLEGEND seda TTJA, sid nii riigile kui ka ettevõtjatele,” ütles mi- Kalakasvatuse koordinaadid, Ala 1: Kalakasvatuse koordinaadid, Ala 2: Kavandatava kalakasvatuse rajatised Allveeleidude uputamisala Sadam Rajalin ettevõttest Cawi. Ta isegi ei tea, kui siis kohus, kuid tulemusteni see ei Vviinud.esiviljelus tasubLaevatee teadaUjumiskoht x y Kaartx N ordic y nisteeriumi turukorralduse ja kaubanduse Hoiuala Planeeritav väikelaeva tee Menetletav vrakk 1. 429799,3 6547529,8 1. 408879,6 6549649,4 2. 430803,1 6547529,8 2. 409779,8 6549651,9 kaua kõigega veel võib aega minna. Kui luba PRFoods ei soovinud ärivaidlustKaitseala kom- Planeeritava laevatee ala Vrakk Trouti taotlusest büroo juhataja Eduard Koitmaa. Meres on ruumi küll. 3. 430804,6 6546527,4 3. 409782,3 6548951,0 Kaabel 4. 429799,3 6546528,9 4. 408879,6 6548953,3 Liikumispiiranguga ala oleks käes, kuluks üks hooaeg keskkonna- menteerida, kuid ettevõtte juht Indrek Ka- MSurfiala illes küsimus? tarbijakaitse ja Koitmaa sõnul tuleb majandusministee- mõjude hindamisele, tuukrite tööle ja tei- sela ütles siiski, et kompromissist keeldu- tehnilise järelevalve riumist peatselt määrus, millega enampak- ne hooaeg maimude kasvatamisele, nii et nud pool ei olnud kindlasti nemad. Esimene saab eelise. Esimene suur kala- ametile. Vesiviljelu­ kumise konkursside korda parandatakse ja vähemalt kaks aastat tuleks Hiiumaal eel- Rajalini sõnul olid nemad nõus sellega, kasvandus saab oma mõjuhinnangutes ar- seks sobivaid alasid konkureerivate hoonestuslubade taotlemi- duslikult 9–10 miljoni eurost investeerin- et mõlemas kasvatusalas oleks võistlevad vestada sellega, et nende 2–3 miljonit kilo- Hiiumaast põhja se ja hindamise kord vaadatakse üle. gut veel oodata. kasvandused olnud alade eri servas, aga ka grammi kala kasvab enam-vähem tühjas pool on kindlaks Lisaks hoonestusloa enampakkumise sellega, et sellisel viisil paika pandud alade meres. Igal järgmisel tuleb oma leevendus- määratud kaks, konkursi tingimuste kehtestamisele plaa- Välja hüppas konkurent vahel oleks saanud otsustada liisuga. “Kor- meetmetega juba jälgida olukorda, kus me- plaanitavad kas­ nitakse avaliku veekogu kasutamist puu- Kõik algas nagu kord ja kohus. Nordic Trout ra küsiti meilt pooleldi naljaga, et viskame res on juba mõni kalakasvandus olemas. vandused on neist dutavad sätted veeseadusest üle viia ehi- esitas hoonestusloa taotluse tarbijakaitse kulli ja kirja. Ma rääkisin peakorteriga ja me Niisiis saab teatava eelise see ettevõte, kes vaid osa, ometi käib tusseadustikku. ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA), kuid olime nõus,” ütles ta. oma kasvanduse esimesena püstitab. vaidlus just samade “Praegu kehtiva veeseaduse kohaselt võib seejärel esitas PRFoodsi tütarfirma Saare- Vahepeal esitas samadele aladele oma Läänemere seisukord niigi kehv. Kui pal- hektarite pärast. hoonestusloa menetluse alustamine min- mere Kala oma taotluse täpselt samale lai- taotluse kolmaski pretendent, Toomas ju Eestis kalu kasvatada saaks, pole selge. fotod: nordic trout na küll enampakkumisele, kuid see ei anna gule. Sealt edasi läks kõik kiirelt allamäge. Kõuhknale kuuluv Eesti Sinitaristu OÜ. Siin Tõenäoliselt 10 miljonit kilogrammi ikka, aga konkursil osalejale garantiid, et hoonestus- Kehtiv veeseadus näeb ette, et konku- on oluline teada, et PRFoods on soovinud keskkonnaministeerium hoiab sellel väga te- loa menetluse alustamine lõpeb hoonestus- reerivate taotluste puhul peab TTJA taotlu- koos Kõuhknale kuuluva Tallinna Lihatöös- ravalt silma peal. Põhjus on lihtne: olukord loa andmisega,” viitas Koitmaa samale mu- si omavahel võrdlema ja kui ei õnnestu tu- tusega rajada kalakasvandust näiteks Pal- Läänemeres on väga raske, toitaineid lisan- rele, millest rääkis Christian Rajalin. vastada, kumb neist on parem, siis korralda- diskisse, kuid seal on riigiametitelt praegu dub sinna reostuse näol rohkem, kui meri Sellisel juhul teeks riik ise kõik vajami- takse loa algatamisele konkurss ehk oksjon, saadud eitav vastus. vastu võtta suudab. Kalakasvandused sel- nevad toimingud hoonestusloa saamiseks, mida TTJA ka tegi, sealhulgas määras amet Kõuhkna taotluse peale esitas Nordic lesse Eestis suurt ei lisa, aga ühtegi uut ei alates keskkonnamõjude hindamisest ku- konkursi alghinna. Trout omakorda konkureeriva taotluse. taheta lasta rajada enne, kui pole selge, et ni vajalike uuringuteni. Kui selle tulemu- Konkursi korraldamise on kohtus vaid- “Meil ei jäänud midagi muud üle, oli võima- sealt lisakoormust merele ei teki. sel selgub, et hoonestusloa andmine on või- lustanud aga nii Nordic Trout kui ka Saare- lus, et nemad alustavad seal kalakasvandu- malik, saab riik panna hoonestusloa enam- mere Kala, kuna mõlemad taotlejad on leid- sega enne ja meie oleme PR Foodsiga koh- pakkumisele. Riik ise ei plaani vesiviljelust nud, et TTJA oleks pidanud menetluse alga- tus igavesti lukus,” ütles Rajalin. tegeleb üldiselt TTJA, kuid nad tegutsevad Korra arendama hakata. tama nende taotluse suhtes, mitte oksjoni Praegu on TTJA teatel Nordic Trout ja Ees- selle nimel, et sellised vaidlused tulevikus See peaks tagama, et iga mereala aren- tegema, ütles ameti esindaja. ti Sinitaristu neile märku andnud, et komp- enam korduks. küsiti meilt dusest huvitatud isik saab võrdsetel alustel romissile jõudmine ei ole nende vahel enam Praegusele kaasusele tuleb oodata la- pakkumisel osaleda. Riigi ettevalmistava- Kes ostaks luba kotis? pooleldi mägede taga. hendit sügiseni, aga mis saab siis edasi? Kas te tegevuste tegemine annab hoonestuslu- Rajalin ütles, et neile ei sobinud oksjon juba vaidlus algab jälle nullist, kui peaks selgu- naljaga, bade enampakkumisel või valikpakkumi- Mis saab edasi? sellel põhjusel, et sellega pakuti ainult hoo- ma, et oksjoni korraldamisega tehti vigu? et viska- sel osalejale kindluse, et enampakkumise- nestusloa menetlemise algatamist. See, kas Igatahes on olukord tekitanud PRFoodsiga TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja le pandud hoonestusloale on võimalik taot- pärast seda soovitud kohas soovitud kogu- raksu läinud Nordic Troutis sellist meele- Kati Tamtik ütles, et kui kohus leiab, et aren- me kulli ja leda kohe ehitusluba. ses kala tegelikult ka kasvatada saab, sel- härmi, et detsembris pöördusid nad maa- dajate kaebusel on alust ning konkurssi kor- ­kirja. Nordic Trouti ja PRFoodsi jaoks on siin guks alles pärast pikka ja kallist mõjude eluministri poole ja palusid Eestis üldse raldada ei oleks tohtinud või esines menet- siiski üks aga: kogu protsessiga peaks ikka- hindamist. kõik kasvanduste hoonestuslubade taotlu- luses mõni viga, siis kohus saab kohustada Nordic Trouti gi algusest peale hakkama. Lahendus hak- Nordic Trout oli veendunud, et nemad sed peatada nii kauaks, kuni vaidlused lä- TTJAd algatama hoonestusloa menetluse il- esindaja Christian kab kehtima nende taotluste puhul, mis esi- olid algusest peale paremas seisus loa saa- bi saavad. ma konkursita või kohustada TTJAd taotlu- Rajalin kasvatusala­ tatakse pärast seadusemuudatuse vastuvõt- miseks, sest eellepped maimude ostmiseks Ministeerium vastas neile, et lubadega si uuesti menetlema. de jagamisest. mist, ütles selgituseks Tamtik. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. juuni 2021 [email protected] reklaam 15

TALLINNA LINNAVARAAMET KUULUTAB VÄLJA LÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE PELGURANNA TN 58 KINNISASJALE HOONESTUSÕIGUSE SEADMISEKS RANNAHOONE EHITAMISE EESMÄRGIL

Pelguranna tn 58 (kinnistusregistriosa nr 12609350, katastritunnus 78401:101:4075, pindala 2857 m², sihtotstarve ärimaa 100%); Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: Pelgurand (kinnistusregistriosa nr 23936001, katastritunnus 78401:101:4074, pindala 267 331 m², 1. andmed pakkuja kohta (juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%); panga nimetus ja arvelduskonto number, juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus pakku- Hoonestaja kohustub lammutama Pelguranna tn 58 kinnisasjal asuvad ehitised ja ehitama misel osalemiseks, juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi nõusolek sõlmida hoonestusõiguse kinnisasjale rannahoone ja seda teenindavad rajatised vastavalt arhitektuurivõistluse võitnud seadmise leping kehtestatud tingimustel); võidutöö „RANNAHOOV“ alusel 26. oktoobril 2020 koostatud eskiisprojektile nr 2015 ja 28. 2. sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat. Kui sõnadega kirjutatud pakkumissumma oktoobril 2020 antud projekteerimistingimustele nr 2011002/11334 ning ehitusprojektile ja ja numbritega kirjutatud pakkumissumma erinevad, loetakse õigeks sõnadega kirjutatud ehitusloale. pakkumissumma; Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusload hiljemalt 4 aasta 3. ehitusalal tegutseva ettevõtjaga sõlmitud koostöökokkulepe hoonestusõiguse alale ehitiste jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. ehitustööde tegemiseks juhul, kui pakkuja ei teosta ehitustöid ise, vaid tellib need ehitajalt; Pelguranna kinnisasjale seatakse üleehitamisservituut pindalaga kuni 650 m2 rannahoone 4. Pelguranna tn 58 kinnisasjale ehitatava rannahoone ruumiprogrammi koos illustratsiooni ja osaks oleva varikatuse ehitamiseks. seletuskirjaga; Pakkumine tuleb esitada hoonestusõiguse seadmise tasu kohta. Hoonestusõiguse seadmise tasu alg- 5. äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: hind on 7395 (seitse tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot. Lisaks tuleb esitada pakkumisteates - äriplaani lühiülevaade; nimetatud dokumendid. - ettevõtte lühikirjeldus, projekti üldine juhtimine; Tagatisraha suurus on 739 eurot. - projekti kirjeldus, sh projekteerimise ja ehitamise protsessi kirjeldus ning ehitamise etapid; Tagatisraha peab olema laekunud pakkumuse esitamise tähtajale eelneval tööpäeval Tallinna - fi nantseerimine, sh projekti fi nantseerimisstrateegia, fi nantsprognoosid; Linnakantselei arvelduskontole: SEB Pank arvelduskonto IBAN: EE311010220061053015, viitenumber - projekti riskid ja riskide maandamise meetmed; 5238050050050319, selgituseks märkida „Pelguranna tn 58 läbirääkimistega pakkumine“. Pakkumise 6. pakkumuse esitamise kuupäeva, pakkumuse esitaja allkirja, juriidilise isiku esindaja puhul volikirja; võitja makstud tagatisraha võetakse lepingu sõlmimisel arvesse hoonestusõiguse seadmise tasu 7. pakkuja kvalifi tseerimiseks nõutud dokumente vastavalt „Pakkujale esitatavad nõuded“ punktidele 5 osalise tasumisena. Teistele pakkumisest osavõtjatele tagastatakse nende poolt makstud tagatisraha ja 6; täies ulatuses hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. 8. kirjalikku nõustumust tasuda hoonestusõiguse aastatasu vastavalt hoonestusõiguse seadmise Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24. august 2021 kell 12.00. tingimustele kogu hoonestusõiguse kehtivuse aja jooksul. Pakkumused esitada enampakkumise korraldajale, Tallinna Linnavaraametile (Tallinn, Vabaduse väljak Pakkujale esitatavad nõuded: 10, IV korrus). 1. pakkuja ja ehitaja peavad olema seaduse kohaselt registreeritud asukohamaa äriregistris; Pakkumised avatakse 24. augustil 2021 kell 13.00. 2. pakkuja ja ehitaja peavad olema maksevõimelised, nende suhtes ei tohi olla algatatud Hoonestusõiguse üldtingimused: likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust ega muud seesugust menetlust pakkuja ja ehitaja 1. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. asukohamaa seaduste kohaselt; Hoonestusõigus seatakse Pelguranna tn 58 kinnisasjale kogu ulatuses. 3. pakkuja ja ehitaja peavad olema täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas; 2. Hoonestusõiguse aastatasu on 2465 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot, mis moodustab 4. pakkuja või ehitaja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevustea- 5% ärimaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast hinnatsoonis H0784034. Hoonestusõiguse te tegevusalal „Ehitamine”; aastatasu maksab hoonestaja kaks korda aastas võrdsetes osades iga aasta 10. jaanuariks ja 5. pakkuja või ehitaja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema 10. juuliks järgneva poolaasta eest ette. Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse vastavalt maa igal majandusaastal vähemalt 3 000 000 (kolm miljonit) eurot. Pakkujal tuleb esitada andmed enda või maksustamishinna muutumisele. Alates 2036. aasta 1. jaanuarist on hoonestusõiguse aastatasu 5% ehitaja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäibe osas iga aasta kohta eraldi; hoonestusõiguse turuväärtusest. 6. pakkujal või ehitajal peab viie viimase aasta (01/2015-12/2019) jooksul olema korrektselt ja hea 3. Hoonestaja kohustub lammutama kinnisasjal asuvad kinnisasja oluliseks osaks olevad ehitised – ehitustava kohaselt ehitatud ja üle andnud vähemalt kolm sarnast ehitustööd, mille lepingu maksumus rannahoone, Stroomi jõulinnaku, paadikuuri ja wc-d – ning ehitama kinnisasjale rannahoone ja seda iga objekti kohta on vähemalt 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) eurot. Sarnasteks ehitustöödeks teenindavad rajatised vastavalt arhitektuurivõistluse osaühingu HG ARHITEKTUUR võidutöö „RAN- loetakse avaliku ehitise kasutamise otstarbega hoonete ehitustööd vastavalt koodile 12000 (majandus- NAHOOV“ alusel 26. oktoobril 2020 koostatud eskiisprojektile nr 2015 ja 28. oktoobril 2020 antud ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51). Pakkujal tuleb esitada viie viimase aasta jooksul (iga aasta projekteerimistingimustele nr 2011002/11334 ning ehitusprojektile ja ehitusloale rannahoone ja seda kohta eraldi) tehtud olulisemate sarnaste ehitustööde nimekiri. teenindavad rajatised. 4. Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, kusjuures omanik seab Eelnimetatud nõuetele mittevastava pakkuja esitatud pakkumust ei arvestata. võõrandamise nõusoleku andmise tingimuseks kõigi omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud hoonestus- Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkuja. Nõuetele mittevastava õigust puudutavate võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Kinnisasja pakkumuse esitanud pakkujat läbirääkimistele ei lubata. omanikul on õigus kuni hoonestusõiguse alusel ehitatavate ehitiste kasutuslubade andmiseni õigus Läbirääkimiste sisu ei avaldata avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avalikustada võib asjaolu, mitu keelduda hoonestusõiguse võõrandamiseks nõusoleku andmisest, kui isik, kellele hoonestusõigus pakkumust on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. soovitakse võõrandada, ei vasta enampakkumisel pakkujale esitatud nõuetele. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiis- 5. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. lahendusega, mis koosneb illustratsioonist ja seletuskirjast. Lõplik pakkumus ei tohi olla linnale esialg- 6. Hoonestaja koormab hoonestusõiguse ostueesõigusega kinnisasja igakordse omaniku kasuks. sest pakkumusest ebasoodsam. Lõplik pakkumus peab olema jõus minimaalselt 120 kalendripäeva. 7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda hoonestaja nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kand- Lõplike pakkumiste hindamiskriteeriumid on järgmised: miseks või hoonestusõiguse üleandmiseks tema poolt nimetatud isikule ehitusprojekti mittetähtaegse 1. hoonestusõiguse seadmise tasu – 10%. tellimise korral, hoonestusõiguse alusel ehitatavate hoonete ja rajatiste tähtajaks mittevalmimisel ja Hindamine toimub väärtuspunktide meetodil. 10% vastab 10 punktile. Kõrgeima tasu pakkumine saab kindlustamiskohustuse, hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustuse ja korrashoiukohustuse maksimaalse arvu punkte st 10, teistele pakkumistele antakse punkte proportsionaalselt vähem, st rikkumisel, kui hoonestaja ei ole lepingu rikkumist talle antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. maksimum punktisumma korrutatakse pakkumise hinna ja parima pakkumise hinna jagatisega; 8. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel või hoonestusõiguse kinnisasja omanikule langemisel 2. hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmisega seonduvaid küsimusi analüüsiv äriplaan – 40%. muutuvad kinnisasjal asuvad hooned ja rajatised kinnisasja oluliseks osaks. Hoonestusõiguse Äriplaani hindamisel hinnatakse: kinnisasja omanikule langemisel ning hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik - terviklikkust, mille juures hinnatakse, kas äriplaan sisaldab kõiki etteantud struktuuri osasid; kinnisasjale jäävate ehitise eest hoonestajale hüvitist ei maksa. - fi nantsilist põhjendatust, mille juures hinnatakse äriplaani fi nantsilist realistlikkust; Hoonestaja kohustub: - tehnilist põhjendatust, mille juures hinnatakse äriplaani vastavust etteantud tehnilistele 1. tellima kinnisasjal asuvate ehitiste lammutamiseks ja hoonestusõiguse alusel rajatavate ehitiste tingimustele (projekti realiseerimise kava kirjeldus) ja tehnilise lahenduse realistlikkust. ehitamiseks ehitusprojekti hiljemalt kahe aasta jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistus- Komisjon annab igale pakkujate esitatud äriplaanile punkte 1 kuni 10 nii, et 10 punkti vastab 40%-le. raamatusse; Pakkujale antakse % vastavas proportsioonis saadud punktidele (näiteks 4 punkti vastab 16%, 6 punkti 2. ehitama hoonestusõiguse alusel rajatavad ehitised valmis ning vormistama kasutusload hiljemalt vastab 24% jne). nelja aasta jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse; 3. Pelguranna tn 58 kinnisasjale ehitatava hoone ruumiprogramm koos illustratsiooni ja seletuskirjaga 3. kasutama ehitisi vastavalt nende ehitisregistris registreeritud kasutusotstarbele; — 50%. 4. täitma tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate või omanike poolt antud tehnilisi tingimusi ehitiste ehitami- Komisjon annab iga pakkuja esitatud ruumiprogrammile punkte 1 kuni 10 nii, et 10 punkti vastab 50-le se ning kasutamise kohta; protsendile. Pakkujatele antakse protsent vastavas proportsioonis saadud punktidele (näiteks 5 punkti 5. nõustuma kinnisasjale ja hoonestusõigusele reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega vastab 25%-le, 7 punkti vastab 35%-le jne), kusjuures punktide andmisel hinnatakse ruumiprogrammi rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks selle eest tasu nõudmata; põhjalikkust, läbimõeldust ja optimaalsust. Pakkujate esitatud ruumiprogrammi lahendused vaatab 6. määrama hoonestusõiguse seadmisel vastutava projektijuhi, kes esindab hoonestajat kõigis lepingu- enne läbirääkimiste alustamist ning teistkordselt pärast lõplike pakkumuste esitamist, kuid enne hinda- ga seotud küsimustes kuni ehitiste valmisehitamiseni; mist, läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja annab iga ruumiprogrammi lahenduse kohta oma kirjaliku 7. kindlustama hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised kogu hoonestusõiguse kehtivuse ajal seisukoha, mis on komisjoni jaoks nõuandva iseloomuga. ning esitama iga aasta 1. märtsiks Tallinna Linnavaraametile kehtiva kindlustuspoliisi. Kui ehitis hävib Pakkumise võitjaks on pakkuja, kes on saanud hindamisel kõrgeima punktisumma. tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud selle omal kulul uuesti üles ehitama või taastama Võrdväärsete pakkumuste esitajatele annab komisjon parima pakkumise välja selgitamiseks võimaluse kolme aasta jooksul; oma lõplikku pakkumust kümne tööpäeva jooksul täiendada. 8. hoidma hoonestusõiguse alal asuvad ehitised ja kogu hoonestusõiguse ala alaliselt heas Pakkumuse esitamisega annab pakkuja nõusoleku hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks kuulutuses seisukorras vastavalt Tallinna linnas kehtivale heakorra eeskirjale; nimetatud tingimustel. 9. tasuma kinnisasja omanikule: Pärast lõplike pakkumuste saamist vormistab pakkumiskomisjon 20 tööpäeva jooksul lõplike • hoonestusõiguse aastatasu mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,05% tasumata summalt iga tasumisega pakkumuste protokolli, kus esitab põhjendatud arvamuse parima pakkumise kohta. viivitatud päeva eest; Läbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitatakse Tallinna Linnavalitsuse korraldusega. • ehitiste tähtajaks mittevalmimisel ning uuesti püstitamise või taastamise kohustuse täitmise tähtajast Pakkumise võitja kohustub sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu ja üleehitamisservituudi sead- mittekinnipidamise korral leppetrahvi 2% hoonestusõiguse aastatasust, kuid mitte vähem kui 100 eurot mise lepingu ning asjaõiguslepingud kahe kuu jooksul arvates läbirääkimistega pakkumise tulemuste ja mitte rohkem kui 500 eurot iga tähtpäeva ületava päeva eest; kinnitamisest. Hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud (s.h notaritasu ja riigilõiv) tasub hoonestaja. • hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste mittesihtotstarbelise kasutamise korral mittesihtotstarbelise Kui parima pakkumuse teinud pakkuja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kin- kasutamise aja eest leppetrahvi 2% hoonestusõiguse aastatasust, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja nitamisest lepingut sõlminud, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse. Parima pakkumise teinud pakkujale, mitte rohkem kui 500 eurot iga päeva eest, mil hoonestaja rikub ehitiste sihtotstarbelise kasutamise kes ei sõlmi kahe kuu jooksul lepingut, ei tagastata tema poolt tasutud tagatisraha. kohustust; Pakkumise võitja kohustub tasuma hoonestusõiguse seadmise tasu hoonestusõiguse seadmise 10. alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. lepingu sõlmimise ajaks. Pakkumusele esitatavad nõuded: Lisainfo tel: 640 4642 või [email protected] Pakkumisel osalemiseks esitab pakkuja pakkumise korraldajale pakkumuse kinnises ümbrikus, millele Alused: Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 otsus nr 131 „Pelguranna tn 58 kinnisasjale on märgitud „Pelguranna tn 58 läbirääkimistega pakkumine“. hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras ja Pelguranna kinnisasjale Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid peavad olema esitatud eesti keeles, pakkumissumma euro- üleehitamisservituudi seadmine“ ja Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrus nr 34 „Tallinna linna des. Pakkumine ja lisadokumendid tuleb esitada paberkandjal ning elektrooniliselt (CD või mälupulk). omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 16 uudis [email protected] 3. juuni 2021 hoiu-laenuühistu ERIALi saneerimisnõustaja suur tasu mõjub mõnitamisena Osa ERIALi hoiustajaid on pettunud, sest skandaali sattunud hoiu-laenuühistu saneerimisnõustaja Ly Müürsoo saab nende hinnangul liiga kopsakat tasu.

Pille Ivask Hoiu-laenuühistu [email protected] ERIAL saneeri- misnõustaja Ly Müürsoo leiab, et tal oleks õigus selle töö eest tegelikult Müürsoo ütles aga, et saneerimisnõusta- palju rohkem raha ja tasu on kinnitatud justiitsministri mää- küsida. rusega. foto: Liis Treimann Eile Harju maakohtu poolt ERIALi sanee- rimiskava kinnitamiseks koostatud mää- ruses seisab, et ERIALi saneerimisnõusta- ja Müürsoo teenib viie aasta vältel keskmi- se kuutasuna ligi 6000 eurot ehk kokku üle 360 000 euro, seisab pressiteates. Müürsoo vastas, et tal pole määrust käe- pärast, kuna on puhkusel, ent 360 000 ­eurot tema tasu küll pole. ERIALi liikmeid ühendava EHLÜ Grupi juhatuse liikme Toomas Karmi sõnul on nii kopsakas tasu aga võlausaldajate otsene mõ- nitamine olukorras, kus saneerimisnõusta- Ja nüüd aastaks, et tema nimel eestikeelseid pressi- maksmine toimub määruse alusel,” ütles ja kokku pandud saneerimiskava on “ilma teateid välja saata ja muu hulgas võlausal- Müürsoo, kelle sõnul jääb selles pressitea- igasuguse finantsanalüüsita koostatud eba- võetakse dajaid mustata. Samal ajal aga käib ettevõt- tes selgusetuks, mil viisil on ta võlausalda- kvaliteetne muinasjutt”. veel üks te sisuline likvideerimine, mingit uut raha jaid mustanud. Pressiteates seisab, et vastavalt eile aval- peale ei tule ja iga tegevus toimub meile võl- Ligi 10% ERIALi võlausaldajaid koonda- 6000 datud kohtumäärusele saab hoiustajate- kõrge- gu oldava raha arvel.” va ja esindava EHLÜ Grupi juhatuse liikme eurot kuus ERIALi saneerimisnõus- le üle 16 miljoni euro võlgneva HLÜ ERIAL Müürsoo selgitas, et ERIALi saneerimi- Raul Kalevi hinnangul on meie kõigi silme tajale Ly Müürsoole on osa hoiusta- saneerimisnõustaja kohe saneerimistasu- palgaline ses vähendati vastavalt riigikohtu juhiste- all toimumas aga pretsedent, kus kohus jate hinnangul liig mis liig. na 43 200 eurot ning igal aastal täiendavalt nõustaja, le saneerimisnõustaja tasu poole võrra ja püüab seadustada sõltumatu saneerimis- 36 130 eurot ettevõtte üle teostatava järele- tasumine toimub graafiku alusel vastavalt nõustaja sõltuvussuhte ERIALi juhatusega. valve eest. Lisaks mõistab kohus ERIALi ju- et juhatuse saneerimiskava täitmisele. Pealegi peabki “Asjaolu, et ERIALi juhid eesotsas Da­ Müürsoo sõnul on kummaline, et Kalev, hatuse ja Ly Müürsoo vahelise teenuse osu- nimel ees- saneerimisnõustajale seaduse kohaselt ta- niela Dalberg Dyagelevaga on pakkunud kellel endal ei ole ERIALis hoiust, on asu- tamise lepingu jaoks välja veel 144 000 eu- su maksma võlgnik. Ly Müürsoole 144 000eurost pikaajalist nud nii tulihingeliselt võitlema osa ERIALi rot, mis makstakse välja iga kuu 2411 euro tikeelseid “Seega ma leian, et kui oleksin taotlenud tasu, et ta oma järelevalvet nende huvides hoiustajate eest. kaupa. Kokku tähendab see nõustajale ligi pressitea- kohtult saneerimisnõustaja tasu justiitsmi- teostaks, polnud meile üllatav,” sõnas Ka- Samuti märkis Müürsoo, et kuigi ava- 6000eurost igakuist garanteeritud sissetu- nistri määrusega kinnitatud alammääras, lev. “Üllatav oli, et kohus selle heaks kiitis likkuse põhjal on EHLÜ Grupiga ühinenud lekut, olenemata saneerimise tulemuslik- teid välja võiks see veel tekitada nördimust, aga kui ja oma määrusega kivisse raius. Ilmselt tun- vaid 10% hoiustajatest, pole teada, kas see kusest, on hoiustajad kalkuleerinud. saata ja tasu on vähendatud 50% võrra summast, mi- netab Ly Müürsoo, et varem või hiljem võib vastab tõele või on ainult nende kolme isi- da saneerimisnõustajal oleks olnud õigus juhatus vahetuda ja seepärast oli talle vaja ku paljasõnaline väide. “Nagu pidu katku ajal” võlausalda- saada ja tasumine toimub graafiku alusel, garantiid, et kohus selle tasu juba ette viie Edasikaebamine otsustakse lähipäevil “Kui me lugesime kohtu määrust ja saime jaid musta- ei saa see küll olla võlausaldajate huve kah- aasta peale kinnitaks.” sealt teada, et Ly Müürsoo kohustuseks on justav,” ütles Müürsoo. Kalevi sõnul viitab varasem, 2011. aastal Raul Kalevi sõnul otsustavad EHLÜ Grupi kaks korda aastas saata kohtule aruandeid ta. Samuti märkis nõustaja, et iga hoiustaja, Väätsa Agro saneerimismenetluses tehtud taha koondunud ERIALi võlausaldajad lä- ettevõtte hetkeseisust ja teostada järeleval- EHLÜ Grupi juhatuse ka endisest majandusõppejõust hoiustaja riigikohtu lahend aga, et saneerimisnõus- hipäevil, kas ja mis osas kohtu määrus sa- vet sel määral, mil ERIALi juhatus teda info- liige Toomas Karm Toomas Karm, pidanuks enne ERIALile oma taja tasu määrates ei tohiks kahjustada võ- neerimiskava kinnitamise kohta vaidlusta- le ligi laseb, siis tundub talle määratud töö- raha laenamist vastutustundlikult kontrol- lausaldajate huve, tasu saab määrata vaid takse. “Meil ei ole midagi saneerimise vastu, tasu selgelt ülemaksmisena,” selgitas Too- lima, kes on HLÜ ERIAL juhid ja kuidas tema kvaliteetse töö eest ja see peab olema seo- aga hetkel ei aidanud kohus grammigi kaa- mas Karm. “Kuna ERIALil endal puudub iga- raha kasutatakse. “Nüüdne kurtmine on hi- tud tulemusega. sa selguse toomisse, mis seisus ERIAL tegeli- sugune majandustegevus, on järelevalve si- linenud kurtmine!” ütles Müürsoo. “Antud juhul läks ERIALi saneerimis- kult on ja kui palju on hoiustajatel sealt või- suliselt vaid seotud kokkuvõtete tegemisega nõustaja tasu puhul midagi kapitaalselt va- malik raha tagasi saada,” leidis ta. Küsimus sõltumatuses tütarettevõtetelt laekuvate laenutagasimak- lesti. Saneerimiskava kvaliteet ei ole enami- Müürsoo sõnul ei saa määrust edasi kae- sete kohta. See pole kindlasti pikki tööpäevi Teise ERIALi võlausaldaja, elukutselise tant- ku võlausaldajate hinnangul piisav, mingist vata. Kohus on juba tuvastanud, et EHLÜ eeldav kontimurdev tegevus. Kuna need sa- sutreeneri Kulno Kabrali sõnul selgub koh- tulemusest saame rääkida alles viie aasta Grupp OÜ ei ole HLÜ ERIAL võlausaldaja, jad tuhanded eurod tulevad sisuliselt meie, tumäärusest, et Ly Müürsoo, keda paljud pärast ja kindlasti kahjustavad selliste sum- märkis ta. ERIALi hoiustajate taskust, jätab see kõik sa- võlausaldajad seni pidasid sõltumatuks, made väljamaksed otseselt sadade võlausal- Müürsoo viitas eilsele ERIALi saneeri- neerimisnõustaja ülekuldamise mulje. Na- on tegelikult lepingulises suhtes ERIALi dajate huve, kellel seetõttu võib jääda tagasi mismenetluse määrusele, milles on öeldud, gu pidu katku ajal.” juhatusega. saamata oluline osa oma hoiusest.” et kohtule taotlused esitanud EHLÜ Grupp Endine majandusõppejõud Karm, kes “Me ei saanud pikka aega aru, miks ta Müürsoo sõnul ei vasta tegelikkusele Ka- OÜ ei ole saneerimiskava ja selle lisade ko- paigutas ERIALi 10 000 eurot, oli enda sõ- meiega, võlausaldajatega, võitleb ja meid levi väide, et kohus püüab luua pretseden- haselt võlausaldaja ega saagi olla, kuna isik nul kohtumäärust lugedes täiesti nõutu. Loe veebist mustab,” ütles Kabral. “Nüüd aga näeme, et ti ja seadustada saneerimisnõustaja sõltu- on äriregistrisse kantud pärast saneerimis- “Eriali juhatuses on kolm inimest, kel- “Suurushullustus ta ei tööta enam mitte üksnes kohtu alluvu- vussuhet võlgnikuga, sest saneerimisnõus- menetluse algatamist ja vahetult enne sa- lest mitte keegi avalikkuse ega võlausalda- ja paranoia: ERIA- ses, vaid nõustaja on sisuliselt viieks aastaks tajale tasu maksmine võlgniku poolt tule- neerimiskava kohtule esitamise tähtaega. jatega ei suhtle ja keda me isegi näinud po- Li juht kaevas enda- palgatud ERIALi juhatuse poolt. See tähen- neb otseselt saneerimisseadusest ja see on Kuna EHLÜ Grupp OÜ ei ole võlausalda- le. Daniela Dyageleva, Oleg Laidinen ja Erik le auku otse politsei dab, et ta pole enam sõltumatu ja mõista- kogu aeg nii olnud. ja, siis ei ole saneerimiskava kinnitamisega Margijev. Neist üks on kohtu all ettevõt- silme all” tuseks jääb, miks kohus sellist saneerimis- “Kusjuures Raul Kalev ise on olnud lepin- tema õigusi kitsendatud ja ta ei ole ka isik, te raha omastamisele kaasaaitamises, tei- “ERIALi juht sai kae- nõustajat usaldab. Iga lapski teab, et kelle gulises suhtes ERIALiga, HLÜ ERIAL lõpe- kellel on õigus esitada saneerimiskava kin- ne on tegutsenud juhatuses terve perioo- la karmimad süü- leiba sa sööd, selle laulu sa laulad.” tas lepingu Raul Kaleviga, mille tulemuse- nitamise peale määruskaebust. Sellest tule- di, mil väidetav omastamine vältas,” ütles distused, kahtlus- Müürsoo sellega ei nõustu. “Ma ei ole na ilmselgelt vähenes Kalevi sissetulek, mis- nevalt ei ole EHLÜ Grupp kaasatud ka me- Karm. “Ilmselt saavad nad kõik korralikku aluseid lisandus ERIALi palgal ja mul ei ole sõlmitud HLÜ- tõttu siis ilmselt ka selline agressiivne suh- netlusse puudutatud isikuna, mistõttu tu- palka. Ja nüüd võetakse nende kõrvale veel juurde” ga ERIAL mitte ühtegi lepingut. Tasu on tumine oma endise lepingupartneri suh- leb tema taotlused jätta läbi vaatamata, sei- üks kõrgepalgaline nõustaja tervelt viieks aripaev.ee kinnitatud kohtu määrusega ja ka välja- tes,” leiab Müürsoo. sab määruses. reklaamiosakond tel 667 0105 3. juuni 2021 [email protected] SISUTURUNDUS 17

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Foto: Shutterstock Disainmõtlemine ja projektijuhtimine – eduka juhtimise alustalad Viimase ligi poolteise aasta vältel on koroonapandeemia dikteerinud ettevõtete tegevusi peaaegu igas valdkonnas. Selgeks on saanud tõsiasi, et need ettevõtted, mis ei suuda areneda ja ärimudelit paindlikult kohandada, kaovad konkurentsivõitluses turult. Aga kuidas selles võitluses siis peale jääda?

Tark ettevõtja seks. Projektijuhtimine on kui tööriist eri- Maailm Investeering haridusse KOMMENTAAR Ettevõtjaks olemine on teekond, mis nõuab nevate tööde planeerimiseks, elluviimiseks Praegune aeg on väljakutsete rohke pidevat arengut. Konkurendi ärimudelit ja arendamiseks, sõltumata valdkonnast. muutub igale ettevõtjale, ent ajal, mil eba- Priit Värv, kopeerida oskab igaüks, ent Eesti vajab roh- kindlust ja määramatust on nii- ettevõtluse ja projektijuhti­ Magistrikraad teenuste disaini ja juhtimise üha enam kem tarku ettevõtjaid, kes suudavad luua võrd palju, on just teadmised mise 2. kursuse sessioon­ õppekaval kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenu- projektipõ- need, mida meilt ei saa kee- õppe üliõpilane, ettevõt­ seid. See aga omakorda nõuab oskust viia Konkurentsivõimelisena tegutsemiseks tu- hisemaks − gi ära võtta. Investeerimine ja C.T. Grupp OÜs läbi kliendiuuringuid ja kasutada õigeid leb teadlikult ja pidevalt tegeleda toodete haridusse on miski, mis ai- Enne Tartu Ülikooli Pärnu analüüsimeetodeid. Teatud arendusme- ning teenuste disainimisega. Pandeemiast projekti- tab luua kindlust tuleviku kolledžisse õppima asu- toodikad eeldavad mitmete valdkondade põhjustatud kriis on seda vajadust veelgi juhtimise- suhtes. Ka uuringud kinni- mist olin töötanud ettevõt- teadmiste koostööd – esile on kerkinud di- võimendanud. Jätkusuutlikud on üldju- tavad, et just ülikooliharidus jana üle 15 aasta. Ühel het- sainmõtlemine ja teenusedisain, mis kom- hul need organisatsioonid, mis suudavad le omane on parim investeering. Näiteks kel jõudsin aga punkti, kus bineerivad teadmisi ja tööriistu disaini, oskuslikult analüüsida oma sihtgrupi var- mõtteviis ja kui aktsiaturgude inflatsiooniga tundsin, et tahan oma teadmi- majanduse, infotehnoloogia, antropoloo- jatud valukohti ning pakkuda innovatiiv- kohandatud tootlus jääb 7% juurde si ettevõtluse vallas täiendada ja gia ja teistestki distsipliinidest. Maailm seid ja sihtrühma kõnetava väärtuspakku- metoodika ja kinnisvara 1% juurde, siis ülikoolihari- oma maailma seeläbi avardada. Töö ja muutub üha enam projektipõhisemaks – misega tooteid ning teenuseid. Selleks, et leiab raken- duse tasuvust võiks hinnata 15% lähedale1. pereelu kõrvalt oli sessioonõpe minu jaoks projektijuhtimisele omane mõtteviis ja me- seda edukalt teha, on oluline tunda disain- Veel enam, õpinguga seotud kulude ja saa- ainus võimalus ning ettevõtluse ja projekti- toodika leiab rakendust väga erinevatel elu- mõtlemise metoodikat ja osata seda kombi- dust väga mata jäänud tulude analüüs näitab, et õpin- juhtimise õppekava sobis minu jaoks nii si- aladel ja väljaspool ettevõtlustki. neerida majandusliku mõtteviisiga. Sisuli- erinevatel gutele tehtud kulud teenib ülikooli lõpeta- sult kui ka vormilt ideaalselt. Kahe ülikooli- selt tähendab kaasaegne ärijuhtimine ja et- ja tagasi juba umbes viie aastaga. aastaga olen oma olemasolevaid teadmi- Teadmised ülikoolist tevõtlus vajadust juhtida edukalt toote või elualadel ja si kinnistanud, ent hoolimata oma pikaaja- Targad kontaktid Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs ei teenuse arendusprojekte ning kaasata sel- väljaspool lisest töökogemusest ettevõtjana väga pal- ole üksnes teadlaste pärusmaa, vaid need lesse protsessi erinevaid osapooli. Harvad ei Lisaks omandatud teadmistele on üks olu- ju ka juurde õppinud. Lihtsalt selle pärast, et on väga tõhusad meetodid, kuidas analüü- ole juhud, kus kliendiuuringu läbiviimist ettevõtlust- line osa ülikoolihariduse omandamisel linnukest kirja saada, ei ole mõtet seda tee- sida turgu, klienti või majanduskeskkon- alustades soovitakse arendada olemasole- ka loodud kontaktid. Ülikool on tarkade konda ette võtta. Soov õppida peab tulema da tervikuna. Just oskus mõista ühiskon- vaid või luua uusi tooteid ja teenuseid, ent ki. ja edumeelsete inimeste kohtumispaik. inimese enda seest. Kui ettevõtlus ja projek- na ja majanduse toimimise seaduspärasu- jõutakse tõdemuseni, et muuta oleks vaja Nii ettevõtluse ja projektijuhtimise kui tijuhtimine on miski, mis kõnetab, siis Pärnu si ning suutlikkus teadlikult ja ettenägeli- kogu ärimudelit. ka teenuste disaini ja juhtimise õppeka- kolledži kvaliteedis kahtlema ei pea. kult kasutada erinevaid meetodeid oma et- vas on märkimisväärne osa seotud Teenusedisaineri mõtteviis tevõtte arendamiseks on miski, mida ainu- grupi töödega, kus luuakse teine- üksi töö ei õpeta. Need on teadmised, mida Ärijuhtimise magistrikraadiga teenusedi- kord lausa elukestvaid kontak- Melissa Mänd, saab anda ülikool. saini põhimõtteid valdav ettevõtja, juht või te ja põhja panevaid karjääri- teenuste disaini ja juhti­ spetsialist kasutab oma töös nii majandu- ning koostöövõimalusi tule- mise magistriõppeka­ Bakalaureusekraad ettevõtluse ja projekti­ se, IT, disaini, psühholoogia kui ka antro- vikuks. Teinekord on just õi- va vilistlane, personaalt­ juhtimise õppekaval poloogia alaseid teadmisi. Ta oskab püsti- gel hetkel õiges kohas ja õi- reener ja tervislike elu­ Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis on nelja-aas- tada disainiprojektideks lähteülesandeid, gete inimeste seas viibimi- viiside nõustaja tase sessioonõppe vormis võimalik oman- juhtida teenuse arendamise projekti, viia ne see, mis annab uue hoo si- 2016. aastal pärast mõne dada bakalaureusekraad ettevõtluse ja pro- läbi kliendiuuringuid, genereerida ideid nu tööalasele edule. Tartu Üli- aasta pikkust töötamist õpi- jektijuhtimise õppekaval. See tähendab, ning testida uute teenuste ja ärimudelite la- kooli Pärnu kolledž on kahtle- tud erialal tundsin, et tahan et maailma parimate ülikoolide 1,2 prot- hendusi. Erasektoris tegutsev teenusedisai- mata väärtuslike kontaktide loo- end tööalaselt veelgi täiendada. sendi hulka arvatud Tartu Ülikooli hari- ner teab, mis on see liikumapanev jõud, mis mise paik. Lisaks sellele motiveeris mind te- dus on kätte saadav töötamise kõrvalt. Seal- innustab inimesi toodet või teenust tarbi- gutsema soov karjääriredelil tõusta, mis aga juures ei ole Pärnu kolledži bakalaureuse- ma. Avalikus või mittetulundussektoris te- Avalduste vastuvõtt eeldas häid juhtimisoskusi. Teenuste disai- kraad üksnes ettevalmistus magistrikraa- gutsev teenusedisainer oskab aga olemas- “Ettevõtluse ja projektijuhtimise” ni ja juhtimise õppekava, mis toona ei olnud di omandamiseks, vaid sel on väga tugev olevaid teenuseid arendada efektiivsemaks õppekavale 17.–30.06.2021 veel nii tuntud kui täna, tundus eriliselt in- suund auditooriumis omandatud teoree- ja seeläbi optimeerida teenuse pakkumise- Vaata täpsemalt: www.pc.ut.ee novaatiline ja uudne. Tõeline tulevikuteema. tiliste teadmiste ja oskuste rakendamiseks ga seonduvaid kulusid. Veel tänagi kasutan oma personaaltreene- päris ellu. Nelja aasta jooksul õpitakse os- Teenuste disaini ja juhtimise magistri- Avalduste vastuvõtt ri ja tervisliku eluviisi nõustaja töös magist- kuslikult koostama ja läbi viima ettevõt- õppekavale on ennast täiendama oodatud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži magistriõppe­ riõppe käigus omandatud klienditeekonna lusega seotud uuringuid, analüüse, plaa- juhid ja spetsialistid nii era- kui ka avali- kavale “Teenuste disain ja juhtimine”: kaardistamise ja väärtuspakkumise loomi- ne ja projekte. kust sektorist, kelle otsesteks tööülesan- 01.02–30.06.2021 se meetodeid. Ahjaa, selle ametikõrgendu- Ettevõtlusega seotud oskuste ja teadmis- neteks on vastutada teenuste arendamise, Vaata täpsemalt: se, mis mind edasi õppima ajendas, ma ka te kõrval annab õppekava laia ettevalmistu- kvaliteedi ja juhtimise eest osakonnas või www.pc.ut.ee/teenuste­disain sain! se ka projektipõhise mõtteviisi kujundami- terves organisatsioonis. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 18 UUDIS [email protected] 3. juuni 2021

KURIOOSSED ARUANDED Kross parandas vanad kahjumid mitu korda suuremaks Reformierakonna poliitiku Eerik-Niiles Krossi ettevõte Kõue Mõis esitas teist korda kolme majandusaasta aruanded, millega parandati kahjum mõnel juhul pea kolm korda suuremaks. Audiitor jättis puuduliku info tõttu aruannetele hinnangu andmata ning viitas vara väärtuse võimalikule vähenemisele ja segadusele laenudega.

KRISTJAN KURG [email protected] KOMMENTAAR Notar on edastuskanal

PRIIT PÄRNA notar Aprillis esitas Kõue Mõis viimase nelja ma- Notari abil võib majandus- jandusaasta aruanded. Viimati esitas Kros- aasta aruannet esitada iga si ettevõte 2017.–2019. aasta aruanded eel- ettevõte. mise aasta augustis, kuid siis edastas need Tavapäraselt kasuta- registrisse notar ning lisamata jäeti ka ette- vad sellist võimalust ette- võttele kohustuslik audiitori ülevaade. Enne võtted või ühingud, kellel eelmise aasta suve ei olnud Kõue Mõis kol- on palju juhatuse liikmeid me aasta jooksul ühtegi aruannet esitanud. ja mõni neist ei saa aru- Uute aruannetega, mille on esitanud et- annet digitaalselt esita- tevõtte juhatusse kuuluvad Eerik-Niiles ja da. Sellisel juhul peab ette- Mary Kross, on eelmisel aastal esitatud and- võtja tooma finantsaruan- meid tugevalt parandatud. Näiteks eelmisel de paberkandjal kõigi ju- aastal avaldas Kõue Mõisa juhatus, et ette- hatuse liikmete allkirjade- võte sai 2019. aastal 76 500 eurot kahjumit, ga notarile, kes selle ska- kuid sel aastal parandati kahjum pea 217 neerib ja ise äriregistrile 000 euroni. Sealjuures lisati aruandesse üle esitab. Sealjuures vastutab 100 000 euro intressikulusid ja 20 000 eu- ettevõtte juhatus esitatud rot muude finantskulude reale. andmete õigsuse eest. Samuti parandati Kõue Mõisa 2019. aas- Notar ei pea ka kontrol- ta omakapitali rida –44 000 euro juurest lima, kas ettevõttel on au- –293 000 euroni. Sealjuures suurenesid lü- diteerimise kohustus. No- hiajalised laenud, võlad ja ettemaksed pea tar on sisuliselt edastus- 80 000 euro võrra ja pikaajalised kohustised kanal, kes jälgib ainult, et 214 000 euro võrra. Uude aruandesse mär- kõik majandusaruande giti ka varasema kolme töötaja asemel seit- kohustuslikud osad saak- se töötajat, kuid palgakulu jäi samasse suu- sid äriregistrisse kantud. rusjärku 68 000 euro juurde. Suuremaid ja väiksemaid muudatusi teh- ti ka 2018. ja 2017. aasta aruannetes. 2018. aasta kokkuvõttes suurendati uue aruande- Meil ei olnud ga Kõue Mõisa kahjumit 100 000 euro võrra, 326 000 euroni. Positiivsemaks parandati võimalik saada pii- vaid 2017. aasta tulemusi, kui kahjumit vä- savat asjakohast hendati uues aruandes 108 000 euro võrra, 166 000 euroni. tõendusmaterjali Audiitor nõuab vara väärtuse hindamist kohustiste lühi- ja Kõue Mõisal on varasid 3,1 miljoni euro pikaajalise klassi- väärtuses, mis tähendab, et ettevõttel on au- itseerimise kohta. diitortegevuse seaduse järgi kohustus lasta audiitoril aruanne üle vaadata. Selle käigus vandeaudiitor Karel Villak kontrollib audiitor, et finantsaruanne ei si- saldaks olulisi vigu. Eelmisel aastal esitatud aruannetele ei olnud audiitori hinnangut Kõue Mõisa MIS ON MIS tiga ning seetõttu ei saa ta anda hinnangut, Ettevõtte pikaajaliste laenude nimekir- lisatud, tänavu oli see kohustus täidetud. omanikud Mary Kõue Mõis OÜ kas bilansis kajastub vara ülehindlusega. jas oli eelmise aasta lõpus ka 630 000 euro Lisatud hinnangus loobus vandeaudii- Kross ja Eerik- väärtuses laene ettevõttega seotud isikute- Segadus laenudega tor Karel Villak aga Kõue Mõisa 2017.–2020. Niiles Kross. Osanikud Eerik-Niiles Kross 35,55%, le. Samas oli omanikelt ja nendega seotud aasta aruannete kohta kokkuvõtete avalda- FOTO: VEIKO TÕKMAN Mary Kross 26,68%, Trustcorp OÜ (oma- Teist kokkuvõtte tegemisest loobumi- isikutelt võlg aastaga 350 000 euro võrra vä- misest, kuna ta ei saanud ettevõttelt piisa- nik Eerik-Niiles Kross) 20%, TC Jugiter OÜ se alust Villak pikalt ei kommenteerinud. henenud, kuid mitte tänu tagasimaksele. valt asjakohast tõendusmaterjali, mille jär- (omanik Eerik-Niiles Kross) 17,77%. “Meil ei olnud võimalik saada piisavat as- “2020. aastal on omanike otsusel oma- gi hinnata finantsaruande vastavust reeg- Juhatuse liikmed Eerik-Niiles Kross, jakohast tõendusmaterjali kohustiste lühi- nike laene summas 350 000 eurot maks- litele. Sealjuures tõi audiitor välja kaks loo- Mary Kross. ja pikaajalise klassifitseerimise kohta,” sei- tud muudesse reservidesse,” seisab Kõue bumise põhjust. sis aruandes. Mõisa majandusaasta aruandes. Seega on VÕRDLUS Esimese põhjusena viitas ta asjaolule, et Kõue Mõisal oli eelmise aasta lõpus pi- omanikud kasutanud võimalust aidata et- 2017.–2019. aastal oli Kõue Mõisa omaka- 11 aastat kahjumis kaajalisi laene 1,78 miljoni euro väärtuses. tevõtte omakapital enda antud laenude ar- pital miinuses ning 2020. aastal oli tehtud Kõue Mõisa tulemused Ettevõtte suurim võlausaldaja on Briti Neit- vel plusspoolele. Alates 2016. aastast on et- osakapitali täiendavaid sissemakseid. Iga mln eurodes sisaartel registreeritud Blue Oil Ltd, kellele tevõtte muude reservide rida omakapitali aasta aruande juures rõhutas audiitor, et et- 0,4 ollakse võlgu 1,09 miljonit eurot. Laenu int- all kasvanud 1,25 miljoni euroni. tevõtte majandustulemused on olnud kah- 0,3 käive ressimäär on 5 protsenti ja järelejäänud lae- Kõue Mõis on juba aastaid olnud ka mak- jumis. Nimetatud olukorrad viitasid Villaku 0,15 nu tähtaeg üle 5 aasta. Blue Oil sai Kõue Mõi- suvõlas, praegu ulatub see üle 161 000 euro. hinnangul materiaalsete põhivarade väär- 0,2 sa laenuandjaks 2015. aastal, kui võttis üle Ettevõttele kuulub Harjumaal Kose vallas tuse vähenemisele, mille tõttu tuleks teha 0,1 Swedbanki 1,5 miljoni eurose hüpoteegi. Triigi külas kolm kinnistut ning neile on vara väärtuse test. Kõue Mõisa võlausaldajate seas on ka jaanuaris seatud maksu- ja tolliameti ka- “Juhul kui vara väärtuse testi käigus lei- 0,0 Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp, kes suks keelumärge kinnisasja käsutamise tud varade kaetav väärtus on väiksem kui -0,1 on andnud Krossi ettevõttele 2018. aastal keelamiseks. Riigile on võlgu ka Kõue Mõi- bilansiline väärtus, tuleb varasid alla hin- viieprotsendilise intressiga laenu 100 000 sa 20protsendiline osanik, Krossi konsultat- -0,2 ärikasum nata nende kaetavale väärtusele,” kirjutas eurot. Sealjuures on laen eelnevatel aastal sioonifirma Trustcorp OÜ. Ettevõtte maksu- Villak. Kaetav väärtus on summa, mida on -0,3 –0,07 liigitatud 1–5 aasta pikkuse tähtajaga lae- võlg on 21 185 euro suurune. võimalik teenida, kui vara kohe ära müüa. nude hulka, kuid 2020. aastal on see tõste- Äripäeval ei õnnestunud Eerik-Niiles 2010 2012 2014 2016 20182020 Audiitor lisas, et tal ei olnud võimalik tut- tud üle viie aastase tähtajaga laenukohus- Krossilt ega Mary Krossilt kommentaa- vuda ülevaatuse käigus varade väärtuse tes- ALLIKAS: ÄRIPÄEVA INFOPANK tuste hulka. ri saada. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. juuni 2021 [email protected] REKLAAM 19

Kõik vajalikud tööriided ühest kohast

Jobman 2722 ripptaskutega Cerva Keilor ripptaskutega lühikesed püksid lühikesed püksid suurused 44-62 suurused 46-58 44.99€ | 35.99€ 36.99€ | 29.99€

VM Memphis töösandaal Turvatähis S1 ESD suurused 36-48 Cerva Dayboro ripptaskutega 47.99€ lühikesed püksid

suurused 46-60 Cerva Knoxfield 42.99€ | 34.99€ Ripptaskutega 3/4 piraadipüksid

suurused 46-64 59.99€ | 39.99€ Cerva Dayboro Ripptaskutega 3/4 piraadipüksid suurused 46-64 SUPER HIND! 52.99€ | 42.99€

Sir Safety töövest Cordura tugevdused 85% puuvill & 15% nailon suurused S-2XL 79.99€ | 59.99€

Adler Basic meeste T-särk Materjal: 100% puuvill suurused S-3XL VM Singapore sandaal 5.99| 3.99€ Turvatähis O1 Logode trükkimise võimalus suurused 36-48 49.99€ | 39.99€

www.um5.ee Uuem Viis OÜ Aardla 23B, Tartu 50110 | Avatud E-R 8.00 - 17.30 L 10.00 - 15.0015. | tel +372 5552 1916 | [email protected] Mustamäe tee 50, Tallinn 10621 | Avatud E-R 9.00 - 18.00 L 10.00 - 15.00 | tel +372 5982 2530 | [email protected] toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 20 uudis [email protected] 3. juuni 2021

elatisraha Ministeeriumi plaan päästab võlgnikke, aga teeb lapsed vaesemaks

Justiitsministeerium tahab vähendada Justiitsminister Maris Lauri rõhutab, alimentide tasumisega hädas olevate et peamine probleem on see, et elatisraha lapsevanemate hulka ja võlgadega on seotud miinimum- palgaga. kaasnevaid kohtuasju, kuid võtab sellega foto: Andras Kralla paljudelt lastelt kohtus välja võideldud raha lihtsalt käest.

Katariina Krjutškova metada. Selleks peaksid nad läbi vaatama tasub teada korda ning suurendab hüppeliselt naiste ja [email protected] See on nõrge- tuhanded kohtuotsused, ütles pressiesin- Kui kallis on laps laste vaesust. daja Kertu Laadoga. “Saame aga anda hin- male poolele lisa- Lastekaitsjate liit pöördus 2018. “Ühetaoline vähendamine paneb halve- nangu, et see puudutab enamikku juba väl- kohustuse pane- aastal Tartu Ülikooli emeriitpro- masse olukorda lapsed, kelle lahus elav va- ja mõistetud elatisi,” lisas ta. fessori Ene-Margit Tiidu poo- nem on majanduslikult vabalt võimeline Lastekaitse liidu juhatuse liige Varje Oja- mine ega ole lapse le, kes on uurinud laste ülalpi- last toetama, ja sellega toetatakse tugevat Aprillis valminud seaduseelnõu vähendab la tõdes, et seaduseelnõus ei ole juttu lapse huvides. damiskulusid. Liidu teatel oli Tiit poolt,” leidsid nad. elatise miinimumi praeguselt 292 eurolt parimatest huvidest, vaid eelnõu eesmärk siis seisukohal, et miinimum­ Soosib perevägivalla jätkumist 193 eurole. Muudatuse eesmärk on vähen- on vähendada kohtunike tööd ja nende Viru maakohtu esimees Liina elatis 292 eurot ei ole kooskõlas dada kohtute ja elatisvõlgnike koormust, lapsevanemate hulka, kes alimentide tõttu Naaber-Kivisoo tänapäevaste üldiste suundu- Naistekaitsjate esindajate hinnangul võib et viimased ei peaks alimentide vähenda- võlgniku staatusesse satuvad. “Kes on sel- mustega, sest: selline eelnõu süvendada ka perevägival- miseks kohtusse pöörduma ja kohtunikud le eelnõu subjekt või kasusaaja? Laps see ei Viimastel aastatel on la jätkumist, sest sellega vähenevad naiste ei peaks neid asju pidevalt menetlema. Kõi- ole, ehkki elatis on lapse õigus,” kirjutas ta Igakuise sisse- tõusnud kõik hinnad, võimalused vägivaldsest suhtest lahkuda ge enam pälvivad muudatuse juures kriiti- ministeeriumile. 1. sealhulgas on muu- ja kindlustada lastele turvaline lapsepõlv. kat rakendussätted, mis kuulutaksid seni Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et ta- tuleku järsk vähe- tunud kallimaks lapse ülalpida- Seetõttu soovitasid nad eelnõu sellisel ku- kehtivad kohtuotsused sisuliselt tühiseks. hes-tahtmata võib eelnõu ja selle eesmärgid nemine võib lapse mine. jul mitte vastu võtta ja töötada teiste riikide Seega: kui lapsevanem on kohtus välja või- erinevaid osapooli riivata. Tõusnud on palgata- eeskujul välja põhjalik, suurema arvu mõ- delnud suurema elatise summa, siis seadu- Niisamuti olid lastekaitsjad seisuko- senise elukorral- se ehk isegi samal ta- jutegurite ning vanemate ja laste vajaduste- se jõustudes see kohtuotsus enam ei kehti. hal, et laste miinimumelatise vähendami- duse segi lüüa. 2. semel toetussumma- ga paremini arvestav elatiskalkulaator, na- Niisuguste rakendussätete vastu seisavad ne praegustes oludes pole asjakohane, sest ga pered jäävad suhteliselt keh- gu oli plaanis juba aastal 2018. nüüd lastekaitsjad, naisteühendused, var- viimastel aastatel on tõusnud hinnad, pal- õiguskantsler Ülle Madise vemasse majandusseisu teiste Teisalt oli eelnõuga päri Ühendus Isade jupaikade liit ja õiguskantsler, kelle mee- gatase ning võimalused lapse arendamiseks peredega võrreldes. Eest, kelle hinnangul on eelnõu vajalik ja as- lest võib ministri plaan olla põhiseaduse- üha laienevad. Võimaluste ja vahen- jakohane ning elatisraha tuleb muuta nen- ga vastuolus. Rakendussätetele seisavad täielikult vas- dite hulk lapse füü- de hinnangul tegelikkusega vastavaks. Se- tu Naisteühenduse Ümarlaua ja Eesti Nais- siliseks ja vaimseks da seetõttu, et osal vanematel on juba rasku- Koormat vähendatakse laste arvel 3. te Varjupaikade Liidu esindajad Merle Alb- arendamiseks kasvab päev- sed kehtiva elatise maksmisega või ei suude- Justiitsministeerium ei osanud öelda, kui rant ja Eha Reitelmann. Nad leidsid, et eel- päevalt, aga kõik vahendid ta seda enam varsti maksta. paljud lapsed peaksid uue seaduseelnõu nõu halvendab korraga väga suure hulga nõuavad raha. Selle tulemuse- Lastekaitsjad tõstatasid aga kahtluse, tõttu leppima väiksema elatisrahaga. Mi- laste ja neid peamiselt kasvatavate vanema- na süveneb kihistumine juba kas lastelt raha äravõtmine ikka vähendaks nisteerium ei osanud isegi suurusjärku ni- te ehk enamasti naiste majanduslikku olu- lapseeas. võlgnevusse jäänud inimeste hulka.

kohtuotsus Urmas Arumäe mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises

Harju maakohus mõistis kol- teeriumi haldusalasse kuuluv luses volituse andmise küsimu- mapäeval maaeluministri eks- PRIA. Prokuratuur esitas Aru- ses, olles ise samas kriminaalas- nõuniku Urmas Arumäe süü- mäele süüdistuse korruptsioo- jas kahtlustatavate kaitsja. PRIA di korruptsioonivastases sea- nivastases seaduses kehtestatud küsis maaeluministeeriumilt duses kehtestatud toimingupii- toimingupiirangu teadvas rik- volitusi, et saada Urmas Aru- rangu rikkumises ja mõistis tal- kumises eriti suures ehk enam mäe klientidelt tagasi 1,1 mil- le rahalise karistuse. kui 400 000 euro ulatuses. jonit eurot investeeringuteks Arumäele määras kohus ra- Põhja ringkonnaprokura- makstud toetusraha. halise karistuse 8688 eurot, mis tuur alustas mullu novemb- Nõunikuks saades Urmas tuleb tasuda 30 päeva jooksul ris kriminaalmenetlust uuri- Arumäe küll taandas end jurii- kohtuotsuse jõustumisest. maks, kas ministri nõunik võis diliste, kuid mitte füüsiliste isi- Süüdistuse järgi nõustas Ur- ministrile õigusnõu andes osa- kute esindamisest nimetatud mas Arumäe ametiisikuna õi- leda ametiisikuna otsuste tege- kriminaalmenetluses. gusküsimustes maaeluminist- misel ja otsuste sisulisel suuna- Apellatsiooni saab esitada 15 rit, olles samal ajal kahtlustata- misel endaga seotud inimeste- päeva jooksul alates otsuse ava- vate kaitsja kriminaalasjas, kus ga. Nimelt nõustas Arumäe mi- likult teatavakstegemisest. kannatanu oli maaeluminis- nistrit PRIA-le kriminaalmenet- äripäev.ee 3. juuni 2021 UUDIS 21 Maris Lauri: kõik ei saagi rahul olla

Justiitsministril Maris Lauril on te? Ma tegelen väga paljude as- tist mitmele lapsele ja igaühele kokkuleppena. Ju siis polnud selle eelnõuga peaaegu või- jadega, tõesti ei tea peast numb- praegust miinimumi (292 eurot see kokkulepe ikkagi nii selge matu rahuldada kõiki, ent riigi reid ega suuda kõike meeles pi- – toim), siis kogusumma on nii ja võib-olla jäi mõne huvigru- eesmärk on leida kompromiss dada. Eelnõude koostamisega ja suur, et ta ei pruugi isegi nii pal- piga arvestamata. ja siduda elatisraha lahti miini- selle vastu esitatud arvamuste- ju teenida. mumpalgast. ga tegelevad ametnikud. Lastekaitsjad on välja toonud, Lauri sõnul sai negatiivset ta- Aga siiski, milles lapsed siis süü- et eelnõu on väga kaldus võlg- gasisidet ka eelnõu, millega po- Õiguskantsler leiab, et eelnõu di on ehk miks nad peavad väik- nike poole. Miks pole märga- leks mindud lastele kohtu mää- võib olla põhiseadusega vastu- sema sissetulekuga leppima? tud lapsi? Riigi ülesanne on lei- ratud senist elatist automaatselt olus. Kuidas see asi võiks edasi Kui on olnud mitu abielu ja kok- da kompromiss. Võimalik, et muutma. minna? Arvamused vaadatakse ku 5–6 last ning lahus elav va- üks variant läheb ühele poole Järgneb intervjuu Maris Lau- läbi, arutatakse ja otsitakse la- nem teenib väikest palka ega kaldu, teine teisele poolele. Mi- riga. hendused. Mina ei ole lugenud suuda maksta esimese pere las- na ei ole pidevalt selle protsessi kõiki arvamusi ega hakka pak- tele, võetakse temalt see raha sees olnud. Kui tagasisides sel- Jaama küla, Illuka vald Eelmine minister Raivo Aeg väi- kuma poolikuid lahendusi. kohtutäituri kaasabil jõuga ära. gub, et eelnõu on vajunud ku- 2 2 2 tis, et automaatselt laste elatis- Ma ei hakka siin neid inimesi õi- hugi kaldu, tuleb seda korrigee- 3 hoonet (664 m , 188 m , 979 m ) raha vähendada ei saa, sest see Kas eelmine eelnõu sai palju gustama. Nad on elanud sellist rida. Keskteed selles eelnõus on- oleks põhiseadusvastane. Kui- kriitikat just seetõttu, et võlg- elu, ma ei tea, miks nad sellist gi väga keeruline leida. das on nüüd ministeerium leid- nikud nägid, et peavad minema elu on elanud ... Aga kõige noo- Sobib IT hooneks, vanade- ja hooldekoduks, nud, et ikkagi peaks kõigilt laste kohtusse uuesti vaidlema? Vaid- rema lapse elu ei tohiks seetõttu Kas ei saaks tegeleda vaid ela- firma puhkemajadeks, laagrite ning ürtuste elatisraha automaatselt vähen- lejaid on igalt poolt. Alati on minna keeruliseks. Neid olukor- tisvõlgnikega, et kõigilt lastelt korraldamiseks. dama? Eelmise ministri ajal al- keegi, kellele ei meeldi praegu- di on väga erinevaid ja need on ei peaks raha vähemaks võt- gatatud eelnõu käis läbi esime- ne lahendus. Kellele on tehtud segased, pole ühest head lahen- ma? Probleem on selles, mille se ringi ja sai palju negatiiv- praeguse miinimumi järgi koh- dust. Ma veel ei tea, kuidas sel- järgi elatist makstakse. Praegu set tagasisidet, sest selles eel- tuotsus, soovivad, et see sum- le küsimuse lahenduse leiame. on maksmise aluseks pool mii- nõus polnud rakendussätteid. ma tuleks allapoole. Teine pool nimumpalka, mis on viimaste Katastritunnus: 22901:008:0175 Arvati, et niiviisi jäädakse keh- tahab jälle rohkem raha saada. Ilma rakendussäteteta pidid aastatega väga kiiresti tõusnud. Üldpind: 1862,50 m² testatud olukorra juurde ja see Kui määratud elatis on nii kõr- võlgnikud pingutama, et saada See on halb, et elatisraha seo- Krundi suurus: 21 100 m² oleks tähendanud tervet hulka ge, nagu see praegu on, ja seda elatisraha summat väiksemaks. takse miinimumpalgaga. Tead- kohtuvaidlusi. Jaanuaris olid ei jõuta maksta, siis mis on la- Nüüd on tekkinud olukord, et lased selgitasid välja, kui suur Tel: +372 516 4685 ümarlauad, kus jõuti nende ra- hendus: kas üldse mitte maksta laps peab hakkama kohut käi- on minimaalselt lastele kuluv Kristo Kalvistu kendussäteteni. Leiti, et ideaal- või vähendada senist summat? ma. Miks see kohustus lapse- raha iga kuu. Tuli välja, et las- e-post: [email protected] set lahendust pole, aga see võiks le pannakse? See otsus sündis te tegelik elatise tase on märk- töötada. Kas olete kindel, et kui elatist aruteludel, kus mina ei osale- sa madalamal, kui on praegune vähendatakse, hakatakse roh- nud. Jaanuaris oli veel ametis miinimumelatis. Seetõttu on ka On teil selge, kui paljude laste kem maksma? Kui elatise maks- teine minister. Seda otsust need paljudelt määratud praegu eba- rahakoti kallale tegelikult lähe- ja peab hakkama maksma ela- rakendussätted lisada esitleti õiglaselt palju elatisraha.

gem praeguse seaduse puudujääkides, mis- tuskirjast, et seal oleks üldse arvestatud lap- tõttu üldiselt kohtunikud toetavad elatisra- se esikohale seadmise põhimõtet. “Igakuise ha seaduse uuendamist. sissetuleku järsk vähenemine võib lapse se- Endine justiitsminister Raivo Aeg rää- nise elukorralduse segi lüüa,” leidis Madise. Kinnistu heas seisukorras. 193 kis, et elatise eelnõu hakati koostama Ur- Madise tõi oma kirjas välja, et elatise saab eurole kuus väheneb eelnõu järgi mas Reinsalu ajal (oli justiitsminister aasta- määrata maksekäsuna kiirmenetluses ja elatise miinimum 292 eurolt. tel 2015–2019). Aegi väitel on kõik erakon- hagimenetluses, ent just viimastes tehtud nad toetanud senist elatisraha korra muut- otsuseid ei tohiks tagantjärele muuta, sest mist, teisisõnu selle lahtisidumist miini- need on kohtu kaalutud otsused. Nende ta- Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Ki- mumpalgast. Teisalt ongi Aegi hinnangul gantjärele muutmine on põhiseadusega visoo märkis, et elatisvaidlused on vanema- väga keeruline seda eelnõu vastu võtta nii- vastuolus, leidis ta. te jaoks olnud kurnavad. “Kui aga pooled viisi, et see oleks kõigi osaliste suhtes õigla- “Selline muudatus oleks vastuolus koh- on vaevaliste läbirääkimiste käigus jõud- ne ega oleks kaldu. tulahendi seadusjõu põhimõttega,” lisas nud kokkuleppele, mis ületab 193 eurot, “See pole kindlasti eelnõu, millega hää- ta. Selle põhimõtte järgi kaitstakse riiklike või on kohus hoolikalt tõendeid hinnates li võidab, aga see on asi, mis tuleb ära te- otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa ta- tuvastanud, et lapse vajadused ja vanema ha,” väitis Aeg. gantjärele muuta meelevaldselt, vaid üks- võimalused on suuremad, siis toob selli- nes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Koh- Õiguskantsler kritiseerib ne automaatne muutmine kaasa olukorra, tuotsuse seadusjõustumise eesmärk on vä- kus laps peab uuesti kohtusse pöörduma,” Põhjalikult kaalutud ja hagimenetluses listada sama kohtuasja teistkordne lahen- ütles ta. Tema hinnangul on see aga nõrge- määratud elatise vähendamine võib ol- damine, kindlustades seeläbi lisaks õigus- male poolele lisakohustuse panemine ega la vastuolus põhiseadusega, hindas õigus- kindlusele ka õigusrahu. ole lapse huvides, teatas ta. kantsler Ülle Madise. Madise hinnangul ei saa välistada koh- Kohtute esindajad leidsid, et seaduse- Kohtu poolt kõigi asjaolude kaalumise tuvaidlusi ka puhul, kui rakendussätted ik- muudatusega peab looma juurde uusi koh- tulemusel määratud elatise suurust ei saa kagi eelnõusse lisatakse, sest sellega vähe- tunike ametikohti. Kohtunike varasemas rakendussätetega vähendada, sest see ei ole neb paljude laste igakuine sissetulek mär- kirjas justiitsministeeriumile oli märgitud, kooskõlas lapse parimate huvide esikohale kimisväärselt. Seetõttu pakkus Madise, et et senimaani on elatisraha vaidlused olnud seadmise põhimõttega ega arvesta eluliste kui üks pool soovib elatise summat vaid- kohtutes aja- ja ressursikulukad, ehkki las- asjaolude ning lapse tegelike vajadustega, lustada, võiks kohus suunata vanemad en- te huvides menetlused peaksid olema kii- leidis õiguskantsler. ne kohtuvaidlust lepitusmenetlusse. Aastal red ja efektiivsed. Selle põhjust nähakse pi- Tema teatel ei selgu seaduseelnõu sele- 2022 peaks jõustuma ka perelepitusseadus. AASTAT EDUKAID PROJEKTE UURING 10 Välisinvestoritel nüüd kergem  TÖÖSTUSUKSEDTÖÖSTUSUKSED MARTIN JOHANNES TEDER [email protected] FICE juhatuse esimees Heikki me maailmale kehva sõnumi. da. Mäki lisas, et regulatsiooni- Mäki, kes ütles, et ministrite väl- “Minu jaoks on kurb märk ja tõ- de läbipaistvus on üks asi, mis TULETÕKKEUKSED Välisinvestorite hinnangul hak- jaütlemised mõjutasid suures- sine probleem, et Eesti niimoodi areneb kindlasti koos valitsuse  kas eelmise valitsusega Ees- ti investorite nägemust Eestist. oma mainet vahepeal kahjustas. reputatsiooniga. ti maine halvenema, kuid äri- Eesti Tööandjate Keskliidu Eks õppetund on käes,” sõnas ta. Välisinvestoritele teevad mu- LAADIMISSEADMED keskkond on jäänud nende juhi Arto Aasa sõnul näitab see ret oskustööjõu kättesaadavu-  Arusaadavad reeglid hinnangul neutraalseks. Siiski probleemi sügavust, et ka välis- sega seotud väljakutsed Ees- ootavad nad stabiilsemat polii- investorite jaoks oli EKRE prob- Välisinvestorid ootavad selgeid tis. Kuigi Eesti tööjõu oskused tilist keskkonda. leem ning Eesti maine sai kah- ja läbipaistvaid regulatsioone, ja kompetentsid olid ühed pea- Töötame kõikjal Eestis Eesti Välisinvestorite Nõuko- justada. Tema sõnul ei saa Eesti mis on investeeringute tegemi- mised põhjused, mis meelitasid gu (FICE) tutvustas konverentsil ühtegi halba uudist endale lu- sel Eestisse üks peamine otsus- välisettevõtteid oma äri Eestisse välisinvestorite uuringu tule- bada. Aas vihjas, et kui riigiju- tamise alus. Heikki Mäki sõnul üle tooma, on just hariduse ja musi, kus anti ülevaade investo- hid käituvad arrogantselt, sol- on lihtsam bürokraatiat suuren- tööjõu oskuste teema investori- rite tagasisidest Eestile kui välis- vavad naabreid, välisinvestoreid dada kui seda vähendada. Ta üt- te sõnul üks kriitilisemaid, mis investeeringute sihtpaigale. Tu- ja välistööjõudu ning nende ke- les, et on tähtis, et süsteemid ja valitsusel tuleks järgneva paari [email protected] | 6 803 505 | 56 505 898 lemused näitavad, et välisinves- hahoiak on selline, et nad ei ta- regulatsioonid oleksid lihtsad aasta jooksul prioriteediks sea- toritele tegi suurt muret eelmi- hagi kedagi siia – ei tööle, inves- ja läbipaistvad, et välisinvesto- da. Mäki sõnul on lisaks mure- www.laduks.ee ne valitsus. Uuringut tutvustas teerima ega õppima –, siis anna- ritel oleks siin lihtne opereeri- koht veel kiire palgatõus. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 22 uudis [email protected] 3. juuni 2021 süsinikuneutraalseks Eesti Energia paradoks: fossiilist loobumiseks tuleb rohkem toota Eesti Energia on välja mõelnud lahenduse, kuidas samal ajal minna kaasa kliimapoliitiliste tuultega ja laiendada fossiilkütuste tootmist: selleks on oma keemiatööstuse rajamine ja põlevkivist loobumine, enne seda tuleb aga õlitööstust veelgi laiendada.

k ristjan pruul [email protected] tasub teada Eesti Energia pikaajaline te- gevuskava näeb ette põlev- kivist elektritootmise lõpeta- mist enne 2030. aastat ning 2035. aastaks loobutakse nii põlevkivi ka- üleminekut ainult taastuva- sutamisest elektri- ja õlitööstuses kui üle- test allikatest elektri tootmi- pea vedelkütuste tootmisest, teatasid kol- sele. Vedelkütuseid ei too- mapäeva pärastlõunal riigifirma juhatuse da ettevõte põlevkivist enam esimees Hando Sutter ja ettevõtte keskkon- pärast 2040. aastat, mil uue- nateenistuse juht Heddy Klasen. mad pürolüüsitehased on Põlevkivi asemele tuleb elektri tootmi- lõplikult ümber kujundatud ne jäätmepuidust, nn plastiõli tootmine keemiatööstuse toorainete ehk siis plastjäätmete pürolüüsimine, mil- tootmiseks. Kogu tootmine lest hakatakse omakorda valmistama meta- on süsinikuneutraalne hilje- nooli (kütuseks ja lahustiks), etüleeni (uues- malt 2045. aastaks. ti plastiks) või karbamiidi (väetisteks). Tulevased mere- ja maismaa tuulepar- gid sinna juurde, lisaks peoga päikesepar- ke ning sedasi peakski Eesti Energia ole- ma 2045. aastaks süsinikuneutraalne. 25 aasta peale võetud plaan peaks rahustama nii avalikkuse kui poliitiliste jõudude kü- simusi selle kohta, kuidas Eestis süsiniku- Eesti Energia keskkonnatee- heitmed väheneks ja kliimaeesmärke ikka- nistuse juht Heddy Klasen ja gi täidetaks. juhatuse esimees Hando Sutter See järgib ka globaalseid tuuli: alles eel- tutvustasid kolmapäeval ener- misel nädalal tuli kolmel globaalsel nafta- giafirma süsinikuneutraalsuse hiiul oma süsinikuheitme poliitikat muu- saavutamise plaani. ta, Shellil käskis seda teha Hollandi kohus, Foto: Liis Treimann Chevronil ja Exxonil (väike)aktsionäridest aktivistid. Isegi rahvusvaheline energia- agentuur IEA, mille prognoose on varem Tasuvus- vandused. Teiseks on Eesti Energia seisu- võiks see kogus ulatuda ühe miljoni ton- õigustuseks toonud nii Eesti Energia kui kohal, et õlitehase rajamine on siiski kirjas nini aastas. Norra naftafirma Equinor, teatas hiljuti, et analüüsid Eesti majanduse arengukavas ning omani- Plastjäätmetele paremate käitluslahen- uusi fossiilkütuste tootmisvõimsusi enam on tehtud ku ootustes. duste otsimist võib tõesti lähiaastatel ooda- luua ei tohiks. Ei tasu ka unustada, et kui energiafir- 6–7 ta. Kas või juba sellepärast, et nii mõnigi kol- miljonile tonnile on põlevkivi kae- Seda viimast juhtnööri eirab Eesti Ener- niivõrd ma räägib põlevkivi kasutamisest loobu- mas riik on Euroopa jäätmete vastuvõtmi- gia ka edaspidi. Omamoodi paradoksaal- esialgses misest 2030. aastaks, siis on mõeldud selle vandamine on langenud kunagiselt sest loobunud, viimati tegi seda kuu aja eest se käiguna kavatsetakse süsinikust vabaks all konkreetselt kivikujulist põlevkivi. Ener- 16 miljonilt tonnilt. Türgi, kuhu seni liikusid Euroopast sajad saamiseks edasi minna teise Enefit280 õli- staadiumis, geetikas asendatakse see siis samamoodi tuhanded tonnid jäätmeid. Teisalt ei pruu- tehase ehitamisega. et me ei põlevkivist õli tootmisel üle jääva uttegaasi- gi vajaliku jäätmehulga kokkusaamine olla ga ning (jäätme)puiduga – põlevkivitööstu- gial sellele vastus: tehas ehitatakse ümber niisama lihtne ja odav, kui esialgu paistab. Sutteril jagub õlitehasele põhjendusi soovi neid se säilimisel on elektritootmises roll män- keemiatööstuseks. Ning viimaks on küsimus plaanitava Ettevõtte juht Hando Sutter ei tahaks üldse gida ka siis, kui põlevkivist esimeses järgus Kui suure raha eest, pole paraku tea- keemiatööstuse toodangus. Täpsemalt, kui ettevõtte süsinikuneutraalsuse teekonna numbreid elektrit ei toodeta. da. “Tasuvusanalüüsid on tehtud niivõrd hästi see suudab konkureerida “vanal kom- ja uue tehase teemat kokku segada. Kuid ta avaldada. Vastupidi, keemiatööstuse perspektii- esialgses staadiumis, et me ei soovi neid bel” lihtlabaselt fossiilkütustest valmista- möönab, et esiteks on uut tehast vaja selleks, viga väljatulek peab nüüd omanikule ehk numbreid avaldada. Aga kui me potentsiaa- tud toodetega. Karbamiidi tootis Eestis ku- et oleks mõtet üldse põlevkivikaevandu- Eesti Energia kesk- valitsusele andma signaali, et õlitehases- li ei näeks, siis me sellega ei tegeleks,” nen- nagi Nitrofert, selleks kulus elektrit ja maa- si vahepealsel ajal üleval pidada. Ülemine- konnateenistuse se maetaval 300 miljonil eurol on perspek- tis Eesti Energia keskkonnateenistuse juht gaasi, küsimus on, kas plastist selle valmis- kuetapil kompenseerib vedelkütuste toot- juht Heddy Klasen tiivi hoolimata sellest, kuidas muutub Eu- Heddy Klasen. tamine oleks odavam. mine põlevkivi kasutuse drastilist langust. õlitehase keemiate- roopa süsinikukvootide poliitika sel su- Riikliku energiafirma esindajad ei taha Jäätmeid kuluks mitu Eesti-täit “Kaevandamine on langenud 16 miljo- haseks ümberehita- vel või kuidas võiks seda mõjutada tööde konkurentsivõimest kuigi palju rääkida. nilt tonnilt 6–7 miljonile tonnile, kaevan- mise võimalusest edasi­nihkumine käimasoleva kohtuvaid- Küll aga on teada, kui palju võtaks see toor- Üks asi on ringmajandus ja teine vana ma- duste infrastruktuur, ainuüksi Estonia kae- luse tõttu. ainet: ühe õlitehase aastavajadus on kuskil jandus. Hando Sutter tõi võrdluseks, et kui vandusest vee pumpamine, võtab hulga ra- Kui seni oli avalikkusel küsimus, mis 400 000 tonni plastjäätmeid, ütles Klasen. põlevkivitööstus maksis riigile aastaga 100 ha, mis tuleb kaevandatavate põlevkivi- mõtet on ehitada keskmiselt 30aastase Võrdluseks – Eestis tekib plastjäätmeid te- miljonit eurot, siis taastuvenergiasse pandi ühikute vahel ära jaotada,” toob ta õlitoot- kasutus­eaga tehas, kui seda saab kasutada ma sõnul 45 000 tonni aastas. Baltikumis- seevastu 100 miljonit juurde. “See ongi viis, mise laiendamise ühe põhjusena välja kae- ainult 10–15 aastat, siis nüüd on Eesti Ener- Soomes ehk Eesti Energia koduturgudel kuidas poliitika majandust suunab.”

CONTAINEX SOOJAKUTE,

LAOKONTEINERITE JA Moodulsoojak Sanitaarsoojak Büroosoojak Piletimüügi soojak Laokonteiner SANITAAARLAHENDUSTE dušš RENT JA MÜÜK! Üle Eesti 1929 (tavatariifne) [email protected] www.kemmerling.ee 3. juuni 2021 UUDIS 23

ELMO Rendi KINNISVARA sõidukid peaks tänavaäärte asemel seisma jagamis- Toomas Annuse irma haarab punktides ja sealt kliendini liikuma. Tallinna külje all maad kokku FOTO: ELMO Tänavu logistika- ja tööstuskin- võimalik arendada ligikaudu 26 Logisticsi omanikega, kellega nisvara ärisse laienenud Kapi- 000 m2 brutopinna ja kuni 18 kavatsetakse laiendada haaret tel soetas Laagri alevikus endi- meetri kõrguseid lao- ja tööstus- logistikakinnisvaras. Ettevõtte ses Gate Tallinna arenduspiir- hooneid, selgub teatest. portfelli kuulub nüüd viis logis- konnas neli kinnistut pindalaga Talvel selgus, et ärimees Too- tika- ja tööstuskinnisvara aren- kokku 60 000 ruutmeetrit. mas Annuse Riverito kontserni damiseks sobilikku kinnistut. 50 Omandatud kinnistutele on kuuluv Kapitel lõi käed Smarten ÄRIPÄEV.EE uut elektrisõi- dukit vähemalt on ELMO Rendil plaanis hankida. JLG - KORV TÕSTUKITE TIPPTASE BÖRS OMME - TÖÖKINDLAD JÄRELVEETAVAD KORVTÕSTUKID SOCAGE, RUTHMANN - AUTO-KORVTÕSTUKID IGAKS VAJADUSEKS Börsile kihutav ELMO Rent plaanib käibe PARIMA KVALITEEDIGA TÕSTETEHNIKA viiekordistada Suur valik tõstetehnikat – müük, hooldus

MAIT KRAUN peaks kolme aasta jooksul käi- kaasautor Meie äri on üles ehita- tud põhimõttele, et sõidu- be viiekordistama ja kulumieel- Reedel algab Tallinna Nasdaqi kid ei tohi üheski mõttes se kasumi (EBITDA) kümnekor- börsil ELMO Rendi aktsiate es- linnakeskkonda reosta- distama. “See on enam kui rea- mane avalik pakkumine, mille listlik eesmärk,” ütles Laansoo. kaasatud investeeringute toel da – ei selle õhku ega ka Aktsiate avaliku pakkumise plaanib ettevõte käivitada juba tänavaääri või kõnniteid. eesmärk on koguda raha vähe- sellel aastal Tallinnas kaugjuhi- ELMO Rendi asutaja Enn Laan- malt 50 uue elektrisõiduki han- tavate autode jagamisteenuse soo kimiseks, millega kinnistatakse testimise. oma positsiooni Eesti suurima “Lisaks sellele toob ettevõte lõppu teekonda järgmise klien- elektriautopargi omanikuna. IPO tulude abil tänavatele vä- dini või tagasi jagamispunkti, Lisaks alustab ELMO Rent kaa- hemalt 50 uut elektrisõidukit ja lisas Laansoo. satud investeeringute toel ette- alustab ettevalmistusi välistur- valmistusi sisenemiseks teiste Kaugjuhitava auto arendamine gudele minekuks,” teatas ELMO Euroopa riikide jagamisteenu- viimases faasis Rent börsiteates. Teisipäeval tea- se turule, kirjutati börsiteates. tas ettevõte, et plaanib tulla Tal- Kaugjuhitava auto arendami- 10 miljoni euro suurune linna börsi alternatiivturule sel on Laansoo sõnul jõutud turuväärtus First North. viimasesse faasi. “Juba sel sügi- Ettevõtte asutaja Enn Laan- sel saavad esimesed linnakoda- ELMO Rendi aktsiate avalik pak- soo ütles, et ELMO Rent soovib nikud tänavatestide käigus tel- kumine algab 4. juunil kell 10 ja panustada inimkeskse linna- lida endale elektrilise jagata- lõpeb 14. juunil kell 16. Iga pa- ruumi kujundamisse, kesken- va auto paari klikiga ukse ette,” kutava aktsia hind on 5 eurot – dudes vaid keskkonnasõbrali- selgitas ta. sellest 0,1 eurot on nimiväärtus ke sõidukite jagamisteenuse- Kaugjuhitavate autode kasu- ja 4,9 eurot ülekurss. Märkida le ning vähendades linnatäna- tuselevõtmine võimaldab Laan- saab üksnes täisarvu aktsiaid. vaid ja parkimisplatse koorma- soo sõnul kasvatada autopargi Kuna kokku on ettevõttel 2 vate jagatavate sõidukite hulka. kasutusaktiivsust ja efektiivsust miljonit aktsiat, siis tähendab “Tänavatel parkivad rendi- ning pakkuda klientidele suure- see, et rahastamiseelseks turu- autod, tõukerattad ja muud sõi- mat paindlikkust jagamistee- väärtuseks on ELMO Rent sead- Maleva 2g, Tallinn, Harjumaa +372 5303 5389 duvahendid rõõmustavad küll nuse kasutamisel. nud endale 10 miljonit eurot. nende kasutajaid, aga linnako- “ELMO sõidukipark on prae- Avalikult pakutakse kuni [email protected] www.liftest.ee danikud on pigem nördinud, et gu kasutusel üle 36 protsendi 120 000 aktsiat, ELMO Rent jä- teed ja tänavad on täitunud pi- ajast, mis on juba väga suur eda- tab endale õiguse suurendada kalt vedelevate liikuritega ning siminek keskmise isikliku sõi- pakutavate aktsiate arvu 80 000 vähesed parkimiskohad on va- duauto kasutustasemest, mis on võrra. Pakkumisest saadav tulu hel päevade viisi hõivanud seis- 4 protsenti. Kuna kaugjuhitava peaks olema suurusjärgus 0,6– vad rendiautod,” ütles Laansoo. rendiauto puhul ei pea kasutaja 1 miljon eurot. “Meie äri on üles ehitatud põ- enam muretsema lähima auto ELMO Rendi asutaja Enn himõttele, et sõidukid ei tohi asukoha pärast, siis olen veen- Laansoo annab selgitusi ka tä- üheski mõttes linnakeskkonda dunud, et nende sõidukite ka- nases Äripäeva raadio hommi- reostada – ei selle õhku ega ka sutusaktiivsus kasvab tänu meie kuprogrammis. tänavaääri või kõnniteid.” tehnoloogiale lähiaastatel üle Selle tõttu peatuvad kõik ja- 50 protsendi,” selgitas Laansoo. gatavad sõidukid jagamispunk- ELMO Rendi asutaja sõnul LOE VEEBIST tides ning kaugjuhitavad elekt- näevad nad sellel lahendusel “ELMO Rent tuleb börsile” riautod alustavad pärast sõidu suurt kasvupotentsiaali, mis aripaev.ee

TEHNOLOOGIA Starshipi juhil Alphabeti kogemus PVC-hallid, PVC-kardinad Ahti Heinla ja Jaanus Friisi asu- juvate õhupallide najal loodava dates viimane miil endiselt kal- tatud pakirobotite irma Star- internetivõrgu arendamisega, lis, ebaefektiivne ja keskkonna- ja tendid ship Technologies hakkab kuid see projekt lõpetati. le kahjulik. “Me leiame, et Alas- edaspidi tegutsema Alastair Starshipi uus tegevjuht ütles, tairil on õige kogemus ja hoiak, projekteerimine, Westgarthi juhtimisel. et kavatseb ettevõtet aidata suu- et kasvatada Starshipi liidrirol- tootmine ja paigaldamine Westgarth alustas tegevjuhi rendada kohalolekut nii ülikoo- li viimase miili kujundamises,” ülesannetes eile. lilinnakutes kui ka eramurajoo- märkis Friis. Westgarth töötas veel hilju- nides lootusega jõuda miljonite Seni Starshipi juhikohuseid www.asula.ee | [email protected] | tel 513 0191 ti Google’i emafirma Alphabe- inimesteni. täitnud Ahti Heinla jääb edasi ti koosseisus, kus juhtis Looni. Starshipi kaasasutaja Janus CTO ehk tehnoloogiajuhi rolli. Loon tegeles kosmose piiril hõl- Friisi sõnul on suurt pilti vaa- ÄRIPÄEV.EE toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 24 UUDIS [email protected] 3. juuni 2021

ÄRIKINNISVARA KINNISVARATEHING Edgar Savisaar müüs Sorainen loobus skandaalse suvila LINDA EENSAAR [email protected] Aastaid hiljem lubas Edgar Savisaar Iltalehtile intervjuud Tee-ehituse irma Viamer andes, et teeb sellest hoopis kontorist Porto Francos Grupp OÜ ostis sel kevadel väikese butiikhotelli, kus po- Edgar Savisaarelt kindral Jo- le palju tube, ning ka soomla- Sügisel kolib Sorainen Rotermanni kvar- han Laidoneri suvila Keila- sed oleks sinna väga oodatud. Advokaadibüroo talis asuvasse Ajamaja ärihoonesse, mis val- Joal. Ka seda ei tulnud. mib suvel. “Ootame uutesse ruumidesse Suvilaga, mille krunt ula- Teostamata jäänud äriplaa- Sorainen kolib kolimist põnevusega, sest saame kaasaeg- tub Keila jõeni, pole Viamer nid polnud aga nii problemaa- sed töötingimused Tallinna ühes ägeda- Grupi omaniku Egon Tischleri tilised asjaolud kui ostuhind, sügisel Rotermanni mas kvartalis,” ütles Lepasepp pressiteates. sõnul tal mingeid ärilisi plaa- millega Savisaar Keila-Joa su- Soraineni büroo hakkab asuma ne. “See maja on plaanis reno- vila Oliver Kruuda kinnisvara- kvartalisse ning on 1400ruutmeetrisel pinnal, kus on ruumi veerida kujul, nagu ta 1935. firmalt Kalev REC ostis. Nimelt 93 töötajale. Töökeskkonna loomisel arves- aastal oli, ja see jääb meile su- 2004. aasta lõpus osteti suvi- lõpetanud seega tatakse Lepasepa sõnul hübriidtöö vajadus- vilaks,” ütles Tischler, kuigi la 500 000 krooni eest, kui- tega, kuna suur osa ettevõtte meeskonnast dokumentidest nähtus, et su- gi samal ajal oleks selle väär- kolme aasta eest on avaldanud soovi jätkata aktiivselt ka ko- vila on ostetud firma nimele. tus olnud vähemalt 1,7 miljo- dukontori kasutamisega. Kui palju ajalooline suvi- nit krooni. la Tischlerile ja tema firma- Omal ajal skandaali puh- sõlmitud üürilepingu Kaks kahtlustust Porto Franco ümber le maksma läks, mees ütlema kedes tõrjus tollane majan- Porto Francoga. Riigiprokuratuur alustas jaanuaris krimi- ei soostunud. Krundi pindala dus- ja kommunikatsioonimi- naalmenetlust seoses Porto Franco kin- on pea 3000 ruutmeetrit ning nister Savisaar kõiki süüdistu- KRISTJAN KURG nisvaraarendusega. Kahtlustuse on saa- sihtotstarbena on maa-ametis si odavalt maja saamise kohta [email protected] nud Keskerakond, riigikogu liige Mihhail kirjas elamumaa. 1930ndatel väitega, et eksklusiivses rajoo- Advokaadibüroo Sorainen ei jõudnud Korb, Kersti Kracht ja Hillar Teder. Samuti ehitatud puitmaja vajab reno- nis asuva hoone eest ongi see oma uue büroopinna valmimist Porto veel kaks inimest, kelle nimesid ei ole ava- veerimist. Savisaart Äripäeval õige turuhind. Samas kinni- Francos ära oodata. FOTO: LIIS TREIMANN likustatud. tabada ei õnnestunud. tas Oliver Kruuda hiljem üle- Esimese kahtlustuse järgi kauples Mih- Keila-Joa suvila on olnud kuulamistel, et poliitikule oli “Kui ilmnes, et Porto Franco keskus ei val- skandaal Porto Francole antud KredExi lae- hail Korb mõjuvõimuga: Hillar Teder pi- endise poliitiku Edgar Savi- siiski spetsiaalselt madalam mi meile vajalikus ajaraamis, pidime otsi- nu ümber lõi kogu projekti edasised plaa- di enne valimisi annetama erakonnale ku- saare jaoks skandaalne. Kui hind mõeldud müügistratee- ma uusi alternatiive,” tõdes Soraineni Ees- nid täiesti segamini. Arenduse juht Rauno ni miljon eurot ning vastutasuks pidi Korb Edgar Savisaar veel majandus- giana, et ülejäänud rajoon tä- ti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Teder ei soovinud Soraineni büroopinnast aitama Tallinna linnalt saada Porto Franco- ja kommunikatsiooniminister nu prominendile teistele ost- Enne Porto Francoga seotud korrupt- loobumist ega ka Porto Franco tuleviku- le kinnistult sobiva hinnaga väljasõidutee. oli, ostis ta poja Erkiga selle su- jatele ahvatlevamaks muuta. sioonikahtluse kerkimist näis mereäärne plaane kommenteerida. Teises juhtumis pidi Hillar Teder kaht- vila nende firmale Fixor Hol- Riigiprokuratuur lõpetas kontoripind Sorainenile atraktiivne ja 2019. Sorainen ei saanud aga jääda ootama lustuse kohaselt andma Kersti Krachtile alt- ding OÜ. Siis lubasid Savisaa- siis kriminaalasja, tuues põh- aastal sõlmiti arendajaga üürileping. Esi- Porto Franco valmimist, kuna Lepasepa sõ- käemaksu, kes aitaks siis kindlustada Por- red teha majast koolituskesku- jenduseks, et eraomanikul po- algse plaani järgi pidi advokaadibüroo Por- nul lõpeb peagi praegune üürileping Kawe to Francole KredExist tuge. See kuritegu jäi se, aga seda kunagi ei tulnud- le keelatud oma vara odavalt to Francosse kolima eelmise aasta sügisel. Plazas. Ta lisas, et Soraineni vajadus suure- kahtlustuse kohaselt lõpule viimata, sest ki. Nüüd müüs Savisaar suvila müüa, mis siis, et see on polii- Tähtajaks ruumid siiski ei valminud ma büroopinna järele oli aasta-aastalt kas- Kracht ja Teder peeti enne kapo ametnike maha, olles üksinda Fixor Hol- tiku poolt ebaeetiline tegut- ning jaanuaris lahvatanud korruptsiooni- vanud ning seega tuli uus kontoripind leida. poolt kinni. dingu omanik. semine.

toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 26 [email protected] 3. juuni 2021 raadio

Alexela juhatuse liige Marti Hääl loodab, et riik töötab vesinikustrateegia välja juba lähima aasta jooksul. Foto: LIIS TREIMANN

energia Vesinik tahab massidesse, aga vajab selleks sädet riigilt kuula QR-kood viib Äripäe- va saatesarja “Ener­ Vesinikuenergia kasutamine muutub rohetrendide leviku tõttu üha giatund” juurde. Saa- te fookuses on vesi- laialdasemaks. Selle massidesse viimiseks ootavad ettevõtjad riigilt kinnitust, nik, mis tundub ener- giavaldkonnas ole- et tegemist on olulise ja prioriteetse eesmärgiga, mida vähemalt esialgu vat üks tähtsamatest suundadest ja selle toetatakse ka dotatsioonidega. kasutamiseks on po- tentsiaali ulatuslikult. rivo sarapik les Kruusenberg. “Pudelikael on seal, et kilo tootmist päevas ei ole majanduslikult [email protected] Praegu on küsi- ühiskond on vaadanud väljakutseid üksi- mitte mingit mõtet ette võtta, hea oleks ise- mus selles, kuidas kult, üksteisest isoleeritult, ning tervikvaa- gi 5000 kilo päevas,” märkis ta. det ei ole olnud.“ taastuvat energiat Riik otsustab, mis on kallis Transporti takistab Kruusenbergi sõnul salvestada, et me vesinikumolekuli väiksus. “See tähendab, et Kruusenberg lisas, et tarbija suunamine “Otsime ühiskondlikult väljapääsu ja või- ei peaks seda ka- ta üritab tungida välja ka kõige väiksema- vesiniku poole on samuti riigi kätes. Ta tõi malusi süsihappegaasi heitmete vähenda- test avadest, sealhulgas läbi metallide,” nen- näite, et poliitika abil saab muuta keskkon- Kuula täispikka saa- miseks, vesinikuga kaasneks lisaks ka läm- sutama ainult siis, tis ta. “Praegu suudame vesinikku salvesta- da saastavamad alternatiivsed energiaalli- det pod­cast’ist. mastikoksiidide vähendamine,” selgitas kui ta parasjagu da ja enam kuluefektiivsemalt ka juba ve- kad makse tõstes kallimaks. “Täna ei suuda vesinikulahendusi välja töötava idufirma dada,” näeb ta siiski tunneli lõpus valgust. vesinik odavate alternatiividega võistelda, Powerup juht Ivar Kruusenberg energialii- kuid me ootaksime, et alternatiivid muutu- päikesest, tuulest Kana ja muna probleem kuula gi potentsiaali. vad ühel hetkel kallimaks, seda keskkonna Alexela juhatuse liige Marti Hääl tõi Äri- või hüdroener- Selleks, et ettevõtjatel oleks majanduslikult võtmes,” ütles ta. päeva raadio saates “Energiatund” välja, et giast tekib. mõistlik vesinik massidesse viia, peaks tek- “Näiteks vesinikul sõitev Toyota tarbib tegelikult ei ole valdkonda, kus vesinikku kima tarbija. Viimast aga ei teki seni, kuni 100 kilomeetri kohta kilogrammi vesinik- Äripäeva raadio kasutada ei saa. “Vesinik on niivõrd univer- Alexela juhatuse liige Marti Hääl pole võimalik näiteks vesinikautosid tanki- ku, kui kilo vesinikku maksaks tanklas 5 eu- sagedused saalne, selle abil saab liigutada korraga vä- da. Hääl defineerib seda kana ja muna prob- rot, oleksime konkurentsis, 10 euroga piiri Tallinnas ja Har­ ga palju energiat, samas kui näiteks akude leemina. “Meil on tankla projekt riiulist võt- peal ja üle selle konkurentsist väljas,” rääkis ju­maal 92,4 MHz, puhul tuleb koos energiaga kaasas kanda ka ta, kui tekiks vaid tarbija,” sõnas ta. Hääl numbritest. “Tänastes mahtudes toot- Tartus­ 97,7 MHz, surnud kaalu,” kirjeldas ta. “Vesinik sobib Vesinikutankla rajamine muutuks tema mine tähendaks teiste kütuseliikidega võr- Pärnus 91,9 MHz, suurepäraselt sinna, kus täna kaablit ei ole.” sõnul mõttekaks siis, kui Eestis sõidaks ve- reldes kordades suuremat hinnavahet. Kui Haapsalus 96,0 sinikul vähemalt üks praam, kaks vedurit, vesinik tuua kliimaeesmärgiks viisil, et see Ees mitu takistust MHz, Saaremaal 10 bussi ja 50 sõiduautot. hakkaks teisi energiakandjaid asendama, 101,7 MHz Ida-Viru­ “Praegu on küsimus selles, kuidas taastu- Et võtta risk ja väheste tarbijate olukor- siis tekiks kohe uus turuolukord,” viskas ta maal 94,6 MHz vat energiat salvestada, et me ei peaks seda ras vesinikutehnoloogiaid edasi arendada, taas kivi riigi kapsaaeda. Podcast’id on Äripäe- kasutama ainult siis, kui ta parasjagu päi- oleks Hääle sõnul palju abi riigi toest. “Ees- Nii Hääl kui Kruusenberg ootavad, et va tellijale tasuta. kesest, tuulest või hüdroenergiast tekib,” li- til ei ole siiani olnud vesinikustrateegiat ja riik töötaks vesinikustrateegia välja juba Kõiki Äripäeva raadio sas saates. seega pole selge, kas vesinik on Eestis teema. lähima­ aasta jooksul. “See on kõige oluli- saateid saab Äripäe- Vesiniku laialdast kasutuselevõttu on Nüüd on see õnneks natuke selgemini po- sem asi ja see võiks sündida konstruktiiv- va tellija kuulata järe- varem takistanud transpordiprobleemid. liitikute tasemel välja öeldud,” märkis Hääl. ses ja kaasavas koostöös nende ettevõtjate- le nii Äripäeva raadio “Meil on pikk tee minna arusaamiseni, mis Hääle sõnul on kriitilise tähtsusega, et ga, kes soovivad selle tehnoloogia arenda- kodulehelt kui ka Äri- moodused vesiniku transpordiks kõige pa- riigi toel saavutataks vesiniku tootmisel mises kaasa lüüa – nii tekib tegevusplaan, päeva raadio äpist. remad on. Üks viis on kasutada ammoniaa- mastaabiefekt. “Kui tahta rohelisel vesini- kuidas strateegia ka reaalselt ellu viia,” kin- raadio.aripaev.ee ki, aga võimalusi avastamiseks on veel,” üt- kul põhinevat väärtusahelat, siis alla 2000 nitas Hääl. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. juuni 2021 [email protected] REKLAAM 27

Äripäeva teemaveeb Kaubandus.ee otsib toimetajat kes looks ja vahendaks kaubanduse valdkonna otsustajatele olulist sisu ja uudiseid. Otsime inimest, kes: • kirjutab ja toimetab uudiseid • viib läbi intervjuusid ja koostab põnevaid lugusid veebi • on kiire, täpne ja peab kinni tähtaegadest • suudab andmetest välja võluda põnevaid lugusid • tunneb kaubanduse valdkonda • on õppimisvõimeline, algatusvõimeline ja uudishimulik. Vastutasuks saad: • võimaluse tuttavaks saada ja kohtuda valdkonna tipptegijatega • ägedad kolleegid ja mõnusa töökeskkonna • motiveeriva palga ja head sportimisvõimalused

Kui teema kõnetas Sind, saada oma CV ja kaaskiri hiljemalt 10. juuniks. Täiendavat infot saad ka telefonil 514 4884 ja e-posti aadressil [email protected], Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.

Äripäev AS palub kandidaatidel tutvuda Äripäev AS privaatsustingimustega, pöörates erilist tähelepanu osale, mis puudutab tööle kandideerija isikuandmete töötlemist. CV saatmisega annab kandideerija nõusoleku, et Äripäev AS võib teostada taustauuringu ning võtta ühendust kandidaadi eelmiste töö- andjatega soovituse saamiseks.

Kvaliteetaeg endale oluliste teemade läbimängimiseks kaaslastega, kelle arvamus loeb. Registreerimine TIPPTEGIJATE KOOLI on alanud!

Mare Pork

Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia tel: 667 0439 | e-post: [email protected] tipptegijad.aripaev.ee toimetaja Neeme Korv tel 6670 169 28 [email protected] 3. juuni 2021

ESSEE Klaaslagi ahistab naisadvokaate, juhiks saab vaid supernaine Naisi ja mehi on Eesti advokaatide seas võrdselt, kuid naiste osakaal advokaadibüroode juhtimises ja kasumi jaotamises on võrdsusest kaugel.

Advokaatide seas valitseb Ees- VÕRDLUS tis sooline tasakaal: 49% advo- katuuri liikmetest on naised. Naiste roll Eesti suurima käibega advokaadibüroode juhtimises Kui paljudel naistel on aga või- Eesti 15 suurima käibega advokaadibüroo andmed (seisuga 13.05.2021) protsentides malus osaleda büroode juhti- advokaadibüroo naiste osakaal naiste osakaal naistele kuuluv naiste osakaal naissoost juhatuses / nõukogus osanike hulgas osalus partnerite hulgas advokaatide osakaal mises? 2020. aastal viis Tartu Üli- Cobalt 33 / 0 38 33 42 53 kooli sotsiaalteaduslike raken- Ellex Raidla 25 / 0 7 7 7 54 Sorainen 20 / 0 20 andmed 20 63 dusuuringute keskus RAKE ad- IMBI JÜRGEN vokatuuri tellimusel läbi kü- advokatuuri asejuht ja advokaadibüroo puuduvad sitluse seksuaalse ahistamise, PwC Legal vandeadvokaat TGS Baltic 0 / 33 25 21 27 49 tööstressi, võrdsete võimaluste Eversheds Sutherland 100 / 0 17 17 17 28 ja klaaslae teemal advokaadi- Ots & Co büroodes. Uuringust selgus, et Täna näib veel, PwC Legal 0 / 0 0 0 0 44 soolist võimaluste ebavõrdsust Walless 33 / 0 13 14 11 39 küsitlusele vastanud enamasti et advokaadi- Triniti 0 / 0 24 17 14 32 ei tunneta. büroo juhiks on Lextal 33 / 0 20 16 11 45 Enamik vastajaid arvas, et Njord 67 / 0 80 90 83 67 nende töökohas on meeste ja võimalik saada Sirel & Partnerid 0 / 0 25 10 25 33 naiste palgad sama töö korral ainult meeletult Nove 20 / 0 38 26 20 55 võrdsed. Ligi kolmveerand vas- Rask 0 / 0 0 0 0 40 tanutest arvas, et sama büroo töökal ja era- Leadell Pilv 0 / 67 50 20 38 50 nais- ja meestöötajatel on võrd- kordselt andekal Magnusson 0 / 0 33 27 33 44 sed võimalused keerukamate ALLIKAS: MAKSU JA TOLLIAMET, ÄRIREGISTER, ADVOKAADIBÜROOD, ADVOKATUUR ja vastutusrikkamate ülesan- supernaisel. nete saamiseks ja edutamiseks.

ARVAMUS Ka võimalus tõusta büroos partneriks on üle poole vasta- andmete põhjal 22. kohal. See- ma kodu korras ja aitama lapsi vanemapuhkust isaga jagada ni, et naine advokaadibüroo jate arvates naistel ja meestel juures oli Eestis naiste esinda- õppimisel? Kultuur on see, mis emal ei ole. juhina oleks sama normaalne samaväärne. tus börsil noteeritud äriühin- survestab just naisi töö ja pere- Nii Islandi, Rootsi kui Uus- nähtus nagu meesjuht. Naisvastajatest vaid vähem gute juhtorganites vaid 9%. elu ühitamise nimel järeleand- Meremaa puhul tuuakse PwC Täna näib veel, et advokaa- kui 20% on kogenud olukor- Kas naiste vähene esindatus misi tegema. aruandes olulise meetmena dibüroo juhiks on võimalik da, kus edutamisel või oluliste advokaadibüroode juhtimi- Pikka aega on naistele sisen- esile seadusi, mis nõuavad soo- saada ainult meeletult töökal ülesannete jagamisel eelistati ses ja kasumi jagamises on üld- datud, et kodune elu on nen- list palgavõrdsust. Seejuures ja erakordselt andekal super- pigem meeskolleegi. se probleem? Jah, on. Naiste ja de vastutusala ja see võib pan- toob edu just selline lähenemi- naisel. Mehe puhul piisab ju- Sellised tulemused on ise- meeste võrdne kaasatus mis ta- na naised tundma süüd ja läbi- ne, et tööandjatel on kohustus hiks saamiseks lihtsalt ande- enesest rõõmustavad ja luba- hes eluvaldkonnas ning varan- kukkumist, kui kodumajapi- tõendada võrdse töö eest võrd- kusest ja töökusest? vad arvata, nagu poleks naistel duslik võrdsus edendab üldist damine täiuslikult ei funktsio- se palga maksmist, selmet pan- Valik on sinu! olulisi takistusi advokaadibü- heaolu. neeri. Naisel oleks märksa liht- na võrdset kohtlemist nõudva- roode juhtimises osalemisel. Naiste kõrvalejäämine juh- sam olla karjääris edukas, kui le töötajale kohustus tõenda- Naiste osakaal advokaadibü- Pilk suurematele Eesti büroo- timisest ei tule büroode aren- ta kodumajapidamise üksikas- da, et ta ei saa teise sugupoole- roode juhtimises saab suure- dele näitab aga, et otsustavad gule kasuks, sest naised toovad ju üle ei tähtsustaks. ga võrdset palka. Meilgi võiks neda, kui suureneb naiste osa- ja kasumit jagavad seal siiski juhtimisse kaasa teistsuguseid Kultuuriline taust ja kasva- soolise tasakaalu saavutamisel kaal Eesti ettevõtete juhtimi- enamasti mehed. vaateid ja muudavad prioritee- tus mängivad aga olulist rol- olla abiks see, kui palgaand- ses tervikuna ja seda saab suu- te. Võimekate, kompetentsete li ka nende naiste karjäärivali- med ei oleks saladuses. nata riik oma poliitikaga. Aga Seitse juhatust – null naist ja kogenud naiste äravool ad- kutes, kes pere või lastega hõi- Sookvootide rakendamisse kindlasti saab ka iga naine ise Võtkem näiteks 15 suurima vokaadibüroodest on büroode vatud ei olegi. Ka lasteta naiste suhtutakse Eestis küllaltki tõr- oma karjääri enda valikutega käibega advokaadibürood jaoks ka majanduslik kaotus, seast tuleb oluliselt vähem juh- juvalt, ometigi on need mitmes edendada. 2020. aastal. Nendes büroodes sest büroost lahkunud heade te kui meeste seast. Naised jää- riigis toonud oluliselt enam Tuleb valida tööandja, kes töötavatest advokaatidest on spetsialistide asemel uute väl- vad sageli tagasihoidlikumaks naisi juhtimise juurde. Näiteks soovib naisi juhtimisse kaasa- umbes pooled naised. Büroode jaõpetamine nõuab kulutusi, ja vähem enesekindlaks kui Rootsis on naiste osalus börsil ta, ning toetav elukaaslane, kes juhatuse liikmete seas on aga aega ja energiat. mehed, sest neisse on juurdu- noteeritud äriühingute juhtor- on valmis osa kodusest koor- naisi 21,3%. Seejuures vaid ühe Naiste raskusi karjäärire- nud hoiak, et neil ei sobi juhti- ganites üle 40%. mast kandma. Saab valida ka büroo juhatuses ei ole ühtegi delil ilmestab lihtsalt ja taba- mist üle võtta. Naiste vähesus Uus-Meremaal oli avali- seda, kas lasta end häirida ste- meest, samas kui koguni seits- valt üks advokatuuri küsitlu- juhtide seas hoiab omakorda ku sektori juhtivatel kohtadel reotüüpsetest ootustest naise- me büroo juhatuses saadakse ses antud vastus: “/.../ kuigi bü- noori naisi juhtimisest eemal, 2020. aastal juba enam kui 50% le või mitte, ning seda, kellest hakkama ühegi naiseta. roost tingituna ei näe ma ta- sest eeskujudeta on raske en- naisi ja sooline palgalõhe sel- eeskuju võtta. Lisaks väärib märkimist, et kistusi naisena partneriks saa- nastki juhina kujutleda. les osas ületatud ning valitsus Riigi ja naiste endi tarkade advokaatidest, kes katkestavad misel või edutamisel, siis näen tõukab ka erasektorit seda ees- valikute tulemusel õnnestub Kuidas pilti muuta? advokaaditegevuse lühemaks takistusi tulenevalt sellest, et kuju järgima. meil ehk mõne aja pärast saa- või pikemaks perioodiks, moo- mul on lapsed ja emana ei ole Selmet lasta ajal omasoodu vutada Eesti advokaadibüroo- ÄRIPÄEVA ESSEE Haridus ja eeskujud dustavad naised suure ena- mul võimalik keskmise mehe- naisi juhtimisse tuua, võiks de juhtide ja osanike seas sage- Äripäeva arvamuskül- muse. Seejuures lapsehooldus- ga sarnases mahus tööd teha.” Eestis soolise tasakaalu eden- Ka hariduses tuleb pöörata tä- damini sama seis, nagu valit- gedel ilmuvad regu- puhkuse tõttu on naised oma Paljud naised ei saa endale vas- damiseks rakendada meet- helepanu soolistele stereotüü- seb Eesti Advokatuuri juhatu- laarselt pikemas ma- liikmesuse peatanud vähem tutusrikkaid tööülesandeid meid, mida kasutavad naisi õn- pidele. Näiteks tegeleb Islan- ses: 5 : 4 naiste kasuks. hus põhjalikumad kä- kui 20%-l juhtudel. võtta, sest peavad leidma aja te- nestunult juhtimisse kaasanud di haridussüsteem sellega juba sitlused ühiskonnas Ligi 80% peatamistest on geleda oma laste või vanemate riigid. PwC aruandest leiab alghariduses, innustades lapsi hetkel olulistel või ül- seotud naisadvokaatide astu- hooldamisega. kaalumist väärt eeskujusid. tegevusteks, mida tavapäraselt TASUB TEADA dist mõtteainest pak- misega avalikku teenistusse Viidatud PwC aruanne näi- Et mõlemad vanemad osa- seostatakse vastassooga. kuvatel teemadel. või tööleasumisega äriühingu tab, et naistel kulub keskmiselt leksid võrdselt nii tööturul kui Kindlasti on naiste võimes- Eestis on pooled advokaati- Ootame kaastöid juristina. Järelikult peavad nai- 31,5 tundi nädalas tasustama- tasustamata kodutöödel, pee- tamiseks erakordselt olulised dest naised, aga advokaadi- arvamus@aripaev sed sageli sobivamaks karjääri ta kodutöödele. See annab kok- takse heaks meetmeks jaga- eeskujud, kogemuste jagamine büroode juhtimisotsuste te- väljaspool advokaadibürood. ku peaaegu teise täistöökoha tud vanemapuhkust. See tä- ja mentorlus. Õnneks on Eesti gemisel ja kasumi jaotami- Tänavu naistepäeval aval- jagu koormust, mis ilmselgelt hendab, et vanemapuhkust ka- advokaadibüroodes juhtivaid sel on nende esindatus vaid LOE VEEBIST das PwC konsultatsiooniük- ei võimalda meestega võrdselt sutada soovivas peres peaks ka naisi juba sel määral, et nen- umbes viiendik. Naiste väike Veebis saab lugeda sus Strategy& uuringuaruande pühenduda karjäärile. isa suure osa ajast lapsega koos dest on võimalik eeskuju võt- esindatus juhtimises on aga nii neid arvamus- “Women in Work Index 2021”. veetma ning naine saaks kiire- ta. Seejuures on paljud neist Eestile üldiselt omane ja mit- Kultuuri nähtamatu surve artikleid täismahus Uuring vaatleb naiste kaasa- mini naasta oma karjääri juur- suutnud ühildada juhtiva rol- mes sektoris oluliselt väik- kui ka teisi artikleid. tust tööelusse 33 OECD riigis, Miks tunnetavad emad isadest de. Eesti tänane vanemapuh- li tipp büroos kahe-kolme lapse semgi kui advokaadibüroo- aripaev.ee/ kelle hulgas Eesti oli 2019. aas- oluliselt enam, et nemad pea- kuse süsteem mehi koju jääma ema rolliga. Sellistelt naistelt des. arvamused tal 19. kohal ja 2020 esialgsete vad valmistama toidud, hoid- ei suuna, sest mingit kohustust õppides võiksime jõuda selle- 3. juuni 2021 arvamus 29

illustratsioon: anti veermaa Kuula TOP 28. mai “Uus Maa kinnisvarasaade” Kinnis- vara tulevik: kuhu üldse tasub veel inves- teerida? Kinnisvarasse investeerimisest ja os- tuhindadest. 31. mai “Hommikuprogramm” Ekspert: kin- nisvarabuum on selleks korraks läbi. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kinnis- varabuumist. 1. juuni “Investor Toomase tund” Investor Toomase sõjaplaan: nii kaitsen end inflat- siooni vastu. Investor Toomase maikuu inves- teeringute kokkuvõte ja plaan, kuidas saada inflatsiooni vastu. 27. mai “Hommikuprogramm” Rahandus- minister muudab tulumaksustamist. Interv- juu Keit Pentus-Rosimannusega tulumaksu- süsteemi korrastamisest. 27. mai “Hommikuprogramm” Nipid, mis aitavad üles leida maailma parimad akt- siad. Investor Paavo Siimann tutvustab pari- mate aktsiate leidmise nippe.

Kuula neid ja teisi saateid raadio.aripaev.ee JUHTKIRI või Äripäeva raadio äpist! Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Poliitikud, aitab juba Ida- Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz. Äripäeva raadiot Virusse õhu müümisest hoiab supervormis Ida-Virumaa vajab ausat suhtlust kohalike valimiste lähenedes hoogustuvate poliitiliste mängudega kaasneva blufi asemel. 8,1 protsenti oli töötuse määr esialgse- Äripäeva meelest on silmakirjalik ja vas- kustada. Kirjutasime juhtkirjas, et riigifir- sega senisel kujul edasi ei minda. Teiseks tel andmetel mai lõpus, töötukas- tutustundetu igasuguse segaduse külva- mal pruugib vaid juhtida poliitikute tähe- peab valitsus tegelema üheselt Ida-Viru- sas on arvel ligi 52 800 inimest. mine – ükskõik, kas ebamugavaid teema- lepanu tööhõivele ja võimalikele sotsiaal- maale suunatud programmidega, vajadu- sid vältides või esitades neid kastmes, mil- setele probleemidele, kui investeeringura- sel leidma ka erakorralisi meetmeid ja ra- le peamine komponent on tegelikku sisu ha leitakse nagu nõiaväel. ha lisaks Euroopast laekuvale õiglase üle- ehk maitset varjav lubaduste ketšup. Eesti Energia tuli kolmapäeval lage- mineku fondi 340 miljonile eurole ja teis- Loe veebist | aripaev.ee Selliste sõnavõttude alla liigendame dale uue jutuga, et tehast läheb vaja plas- tele toetustele. riigikogu esimehe ja ekspeaministri Jüri ti ümbertöötamiseks, kuid pigem tekitab Vesi populistide veskile Ratase eelmisel nädalal Ida-Virumaal öel- see veel enam küsimusi kui vastuseid. Näi- Valik lugusid du: “Kaalul on tuhandete perede toimetu- teks: kust kogu see plast võetakse; kui pal- Ida-Virumaa majanduse struktuurne üm- lek. Seepärast tasub meil liikuda edasi õli- ju maksab ülikalli õlitehase ümberehita- berkorraldamiseks vajaliku keskkonna loo- Äripäeva veebist tehase rajamisega, mis tagaks tööd ja tulu mine keemiatehaseks? Samas võib karta, mine peaks olema kõigi Eesti poliitiliste veel vähemalt 15 aastaks.” et “plast” saab ka poliitikutele uueks võlu- erakondade südameasi. Äripäev on tänavu Geniaalselt lihtne investeerimisidee tõi Praegu on Eesti Energia põlevkiviõli te- sõnaks ilma sisulise vastuseta. kevadelgi juhtkirjas kirjutanud, et piirkond kahe aastaga korteri sissemakse raha hase rajamine teadupärast peatatud seo- Ratase väljaütlemise taga ei paista ole- unustati pärast 1990ndate võitlusi nullin- Rahandusminister: keerasime pensionisüs- ses kohtuprotsessiga, millega MTÜ Loo- vat riigimees, vaid Keskerakonna esimees, datel Euroopaga integreerumise tuules teemi nässu dusvõlu vaidlustas ehitusloa. Reformiera- kes enne kohalikke valimisi präänikut pa- sootuks. See ei tohi korduda, vastasel kor- Leedu majandusleht: eestlastega äri ajami- kondlasest rahandusminister Keit Pentus- kub. Poliitik, kelle erakond võttis 2017. ral võivad idavirulased leida end lõksu ae- sel tuleb olla ettevaatlik Rosimannus on andnud ettevõtte juhatu- aasta valimistel Ida-Virumaal 53% valija- tuna ning meeleheide ja kibestumus on ve- Ekspert: selleks korraks on kinnisvarabuum sele ülesande teha tehasele uus tasuvus- te häältest, muretseb oma toetuse pärast, si populistide veskile. läbi analüüs ja peatada pöördumatute kulu- aga selmet otsida kohalikku elu edasi vii- Näiteks on EKRE asunud maalima Nar- Ivo Vanasaun: maksuamet nöögib majuta- tuste tegemine. vaid algatusi, panustab senise säilitamise- vas homokolli, esinedes ise rüütlina, kes jaid iseleiutatud relvaga Äripäev juhtis aasta tagasi tähelepa- le. Jah, tulevik tundub keeruline, lihtsam selle surnuks lööb. Idanaaber näeb sega- Venemaa keelas Euroopa kahel lennufirmal nu, et sadade miljonite eurode eraldamist on minna kergema vastupanu teed. dust tekitavaid arenguid meeleldi. Just see Valgevenet vältida Eesti Energia suurprojektidest saadab häi- Äripäeva hinnangul tuleb valitsuse ta- tekitab tegeliku julgeolekuriski. Riski, mi- Toomas Annuse firma haarab Tallinna külje riv vaikuse müür. Mullu kevadel otsusta- sandil ausalt välja öelda, et järjest karmis- da meie hinnangul on sageli asjatult või- all maad kokku sid rahandusministeerium ja Eesti Energia tuva Euroopa süsinikukvootide poliitika mendatud ainuüksi seepärast, et paljude Eesti naabri saeveskid purustasid tootmis- uue õlitehase tasuvusanalüüsi mitte avali- taustal 321 miljonit eurot maksva õliteha- idavirulaste emakeel on vene keel. rekordeid Soome analüütikud ootavad Tallinkile kol- mandas kvartalis kasumit repliik Tule loe uudiseid veebist. Seal on suur valik­ põnevaid ja kasulikke artikleid ja Kiire reisirongiga linna taha põllule? need kõik on Äripäeva tellijatele avatud.

Praegune bussiliinivõrk ei ole Hugo Osula Kuna raudtee on algselt ehi- sava hulga mugavate kaasaeg- bussiettevõtja, loodud teenindama reisiron- Mootor Grupi omanik tatud pigem kaubavedude kui sete bussidega. ge, mistõttu puudub enamikus reisijate teenindamiseks, asu- Ühistransport on atraktiiv- Eesti paikades mugav ühendus vad raudteejaamad sageli tõm- ne, kui see on mugav, kaasaeg- lähima raudteejaamaga. See bekeskustest eemal. Eelmisel ne ja pakub võimalust bussi ja Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäev veebis: aripaev.ee Väljaandja: AS Äripäev Äripäeva tooted ja teenused: tähendab, et reisirongikeskse sajandil, kui reisirong oli ainus rongi kombineerimiseks. Pole Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn pood.aripaev.ee ühistranspordi visiooni elluvii- võimalus liikuma pääsemi- mõtet kujundada ülikiiretest telefon: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee miseks tuleb bussiliinivõrk mit- (372) 667 0195, sioon saaks täidetud ning sel- seks, see probleem ei olnud. reisirongidest sisuliselt odav- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress mes maakonnas kiiremas kor- le plaani elluviimiseks tehtud lennu teenust, mis viib reisijad Suur lisavaev reisijale Toimetus: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja ras ümber korraldada. kulutused end õigustaksid, tu- paarikümne euroga keset põl- kaastöid vajaduse korral lühendada. e-post: [email protected] Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Töös oleva liikuvuse ja leb juba täna mõelda ka selle- Reisirongi sujuv liitmine muu du ja jätab sealt linna saamise tel: (372) 667 0111 hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar- transpordi arengukava inves- le, kuidas reisijad rongi pea- ühistranspordivõrgustiku- reisija mureks. Reklaamiosakond: tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- teeringud näevad ette ühis- le jõuavad. Kas kohalik trans- ga toob omajagu lisakulu – va- Ühistranspordi võrgustik- tel: (372) 667 0105 sel teemal) on autoriõigusega kaitstud transpordivõrgustiku arenda- pordikorraldus üldse motivee- ja on rajada bussipeatused, ku tuleb kujundada tervikuna Tellimine ja levi: teosed ning nende reprodutseerimine, le- vitamine ning edastamine mis tahes kujul e-post: [email protected] mist reisirongikeskseks ning rib inimesi kaaluma linnade- -parklad ja muu infrastruk- – vastasel juhul jääb kogu loo- on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta tel: (372) 667 0099 keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh- ennustavad hüppelist rongirei- vahelisteks sõitudeks auto ase- tuur ning tagada raudteejaa- detud rohepööre pigem hele- Tellimine internetis: ta võite pöörduda Pressinõukogusse, sijate arvu kasvu. Et see ambit- mel rongi? masid toetav liinivõrk koos pii- roheliseks unistuseks. www.aripaev.ee/tellimine [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 30 [email protected] 3. juuni 2021

kuu ülevaade Portfellis ootas mind hea üllatus Mais tegin mitu märkimisotsust ja olin sunnitud ühe positsiooni kahjumiga maha müüma. Tootlusega üllatas mind väärtpaber, millest ma pole ammu juttu teinud.

Investor toomas ei teinud ka möödunud kuul midagi, vaid [email protected] seisis paigal. Ootan uusi aktsiaid oma kontole Nagu öeldud, oli mai mulle päris toimekas kuu ja pead tuli murda mitme investee- Erinevalt aprillist seisis mu portfell mai- rimisotsusega. Kui kaks neist päädis po- kuus lihtsalt paigal. Portfelli lisandus kuu- sitiivse tulemusega ehk otsustasin mõle- ga 5738 eurot, mis teeb mu 441 325eurost mat oma portfelli senist aktsiat, EfTENit ja portfelli suurust arvestades 0,34% tõusu. Saunumit, juurde märkida, siis Daqo New Nii et mingist edukast kuust rääkida ei saa, Energy puhul tegelesin olukorraga, milles kuid midagi hullu ka ei juhtunud. ma pole varem kunagi olnudki. Seekordne tootluse edetabeli üllatu- EfTENi aktsia on näidanud stabiilset se põhjustanud tegija oli 2017. aastal port- tõusu, makstes ka dividende, lisaks aitab felli nopitud laiapõhjaline Brasiilia turu- portfelli tegevusalade poolest mitmeke- le panustav fond (iShares MSCI Brazil ETF) sistada. Seetõttu otsustasin uusi aktsiaid börsisümboliga EWZ. Aktsia tegi kuuga märkida 280 tükki 5000 euro eest ja hoian 9% tõusu ja heas võtmes pole ma Brasiilia nüüd silma peal EfTENi börsiteadetel. ETFist juba ammu rääkida saanud. Arves- Saunumit märkisin 325 tükki 5000 tades positsiooni väiksust ehk 0,7% port- ­euro eest, kuna see on kiirelt kasvav idu- fellist, siis hinnatõus mulle eurodes suurt laadne ettevõte, mis on eelmise börsilt võitu ei toonud. kaasatud rahaga juba palju korda saatnud Tootluse poolest teisel kohal olev kõi- ning läbi aegade mu portfelli edukaim ge väiksem positsioon Saunum tegi taas ­IPOst ostetud aktsia. paljudele teistele silmad ette. Kuuga kas- Aga päikeseenergia sektori ettevõtte vatas Saunumi aktsia väärtust 6%, kuid ka Daqo New Energy puhul sattusin raskes- see tõus mu portfelli suurt ei mõjutanud, se olukorda. Nii sügavalt pole ma kuna- sest aktsiad moodustavad mu portfellist gi mõelnud oma portfellis olevate ettevõ- vaid 0,43%. tete tegevuse eetilisuse peale. Hiina ette- Eurodes tõi mulle 929 euro näol suuri- Kaevandusettevõttel Vale on turge mõjutada veel mõnda aega. Samas ei võtetesse investeerimisel pole ka suurt ko- ma tulu Equinor. Ka Berkshire’il läks päris suurim osakaal Brasiilia turule ole Ampler ainuke, kes tooraine puuduse gemust ning võin vast öelda, et ettevõt- investor hästi ja teenisin sealt paberil lisa 864 eu- panustavas fondis iShares käes vaevleb, sama seis on ka konkurenti- te tausta ma tõesti nii põhjalikult ei uuri- rot. Mõlema aktsia puhul jäi kuine kasv 5% MSCI Brazil ETF. foto: reuters del. Seega loeb see, kui efektiivseks on suu- nud, kui märtsis aktsiaid ostsin. lähedale. detud tootmine viia ning kes suudab säi- Vaagisin nii lugeja saadetud kui ka litada turuosa. Ampleri puhul on mul usk omal käel leitud infot Hiina vähemusrah- Ampler on hädas toorainega tugevasse meeskonda, kes ettevõtet edu- vuse uiguuride represseerimisest ja otsus- Suurim kaotaja oli sedapuhku Funderbea- kalt kasvu poole tüürib. tasin sunnitöölaagrite piirkonnas tegut- milt portfelli nopitud elektrirataste tootja Maikuus toimunud 15% languse tõttu sevast Daqo New Energyst oma käed puh- Ampleri osak. Ampler on iga kuu küll tea- on Ampleri osaku hind sulanud samale ta- taks pühkida. Et positsioon oli kahjumis, tanud kasvavatest tulemustest ja seda hoo- semele, nagu see oli osakuid ostes, ning jäin ilma 1086 eurost, kuid õppetunni limata suurtest pandeemiapiirangutest, vahepeal paberil nähtud 25% kasum on siiski sain – kahtlaste režiimidega riikide kuid kiirele kasvule on aasta alguses pidu- kadunud. ettevõtete puhul tuleb uurida, kui tõenäo- rit tõmmanud tooraine puudus. Portfelli praegune suurim patune, jät- line on see, et nende hiilgav kasv ja kasum Ettevõtte juht on öelnud, et see võib kuvalt 12% miinuses Baltic Horizoni aktsia on saavutatud orjatööga.

portfell Maikuus jäi portfell napilt plusspoolele Brasiilia fond sai hoo sisse, Investor toomase portfell 31. mai seisuga iduinvesteering Ampler aga positsioon soetushind turuhind turuväärtus osakaal kasum muutus kukkus kohalikus valuutas kohalikus valuutas EUR portfellist, % EUR kokku, % Kuine muutus eurodes ja protsentides Aktsiad Adobe 20 466,48 504,58 8311,32 2 446,79 6 EWZ ETF 261,36 9 Apple 376 18,55 124,61 38587,84 9 33267,86 625 Saunum 114 6 Berkshire Hathaway 80 162,53 289,44 19070,33 4 6990,73 58 Equinor 929,01 5 Danske Bank 450 127,13 114 6898,31 2 -767,47 -10 Berkshire Hathaway 864,73 5 Equinor 1000 145,83 182,8 17958,54 4 2632,62 17 Swedbank 253,99 2 Facebook 90 164,38 328,73 24366,41 6 12123,34 99 Ryanair Holdings 77,5 1 EWZ ETF 100 34,60 38,91 3204,58 1 114,35 4 Facebook 150,88 1 Lerøy Seafood Group 6400 21,38 75,5 47470,28 11 31609,35 199 Tallinna Sadam 24,31 1 Microsoft 412 26,17 249,68 84720,94 19 76719,23 959 LHV Group 200 0 Ryanair Holdings 500 14,73 16,945 8472,5 2 1106,66 15 EfTEN Real Estate Fund III 0 0 Swedbank 754 132,37 151,58 11288,03 3 1708,45 18 Baltic Horizon Fund –46,06 –1 Tesla 10 545,04 625,22 5149,23 1 583,63 13 Adobe –103,51 –1 Coop Pank 6100 1,63 2,1 12810 3 2824,13 28 Microsoft –1273,23 –1 LHV Group 1694 11,81 2,85 49700 11 22103,58 80 Lerøy Seafood Group –1680,86 –3 Saunum 100 2,84 18,8 1880 0 1596 562 Danske Bank –245,65 –3 Tallinna Sadam 2431 1,7 1,99 4837,69 1 704,99 17 Coop Pank –488 –4 EfTEN Real Estate Fund III 238 15,38 15,383 5117 1 1455,8 40 Apple –2323,4 –6 Baltic Horizon Fund 7430 1,34 1,3466 8756,26 2 –1249,13 –12 Tesla –722,65 –12 Ampler Bikes 288 17,28 17,4 5011,2 1 34,56 1 Ampler Bikes –884,16 –15

Allutatud võlakirjad Admiral Markets, allutatud võlakiri 28.12.2027 75 100,04 102,42 7681,5 2 178,3 2 loe veebist Inbank, allutatud võlakiri 19.12.2029 4 1000 1065,67 4262,68 1 262,68 7 “Nutsin ja müüsin Inbank, allutatud võlakiri 28.09.2026 7 1000,46 1059,44 7416,08 2 412,88 6 aktsiad. Kahjumi- LHV Group, allutatud võlakiri 28.11.2028 10 1000,32 1039,67 10396,7 2 393,5 4 0,34 ga!” LHV Group, allutatud võlakiri 30.09.2030 6 1000 1082,33 6493,98 1 493,98 8 protsenti kasvas portfelli väärtus “Minu raha läks Mogo 3Y 11% 31.03.2024 5 1000 1030,61 5153,05 1 153,05 3 mais ja see on nüüd 447 062,9 uute EfTENi aktsia- eurot (muutus 5738,2), aprillis oli te poole teele” Ühisrahastus portfellis 441 324,7 eurot. Vaba “Võtsin juurde Mintos 15472,9 4 raha on 14 224,55 eurot, s.o 3% 580% tootlust too- Crowdestate 1136,2 0 koguportfellist. nud aktsiat” Estateguru 2112,38 0 aripaev.ee Omaraha 3364,26 1 Allikas: Swedbank, LHV, Äripäev toimetaja Urmas Jaagant tel 667 0111 30 [email protected] 3. juuni 2021 investor 31

balti börsid Mais vallutasid südameid Tallinna kinnisvarafirmad KOOLITUSKALENDER

Mait Kraun top 10 INVESTEERIMINE kaasautor Balti börsi suurimad tõusjad ja langejad mais Idufirmadesse Soodus- Tallinna börsi tõus oli mais Bal- börs turuväärtus aktsia hind muutus, 16. tikumi kõige väiksem ja viie mln eurot eurodes mais, % JUUNI investeerimise kiirkursus hind kuni suurima langeja hulgas olid Pro Kapital Grupp TLN 62,92 1,11 50 kõik kodubörsi ettevõtted. Sa- HansaMatrix RIG 23,23 12,7 38,04 09.06! mas jõudsid suurimate tõusja- Arco Vara TLN 19,17 2,13 21,71 Kristjan Raude te edetabeli esikolmikusse nii Šiaulių bankas VLN 414,5 0,69 17,15 Dmitri Laush Pro Kapital Grupp kui ka Arco AUGA group VLN 118,26 0,52 16,07 Madis Müür Vara. Novaturas VLN 40,6 5,2 14,54 Balti börsiindeks kerkis mais Vilkyškių pieninė VLN 36,9 3,09 10,75 Investor Toomas kokku 4,5 protsenti, 1337 punk- Grigeo VLN 118,52 0,902 10 tini. Tallinna börsi tõus oli 0,13 Olainfarm RIG 111,27 7,9 8,52 39 € protsendiga Baltikumi väik- Apranga VLN 109,48 1,98 7,61 € (46,80 € km-ga) seim. Vilniuse börs lisas lau- Tallinna Kaubamaja Grupp TLN 378,78 9,3 -0,96 sa 6,2 protsenti ja Riia börs 2,7 PRFoods TLN 15,2 0,393 -1,5 protsenti. Klaipėdos nafta VLN 118,3 0,311 -1,89 Viie suurima tõusja seas oli Rokiškio sūris VLN 105,45 2,94 -2 JUHTIMINE mais kaks Tallinna börsi ettevõ- Baltika TLN 17,74 0,328 -2,09 tet, kaks Vilniuse börsifirmat ja Harju Elekter TLN 143,69 8,1 -2,88 Finantsteadmistemiste üks ettevõte Riia börsilt. Enim Tallink Grupp TLN 483,65 0,722 -3,09 25. AUGUST kallines mais Pro Kapital Grupi Coop Pank TLN 191,9 2,105 -3,44 kool juhtidele aktsia – kokku 50 protsendi võr- Ekspress Grupp TLN 28,21 0,916 -5,37 Tee finantsjuhtimisese abil ra. HansaMatrix lisas 38 prot- Nordecon TLN 45 1,39 -6,4 Kestus senti, Arco Vara tõusis 21,7 prot- 5 päeva, paremaid otsuseidd järgmised senti ja Šiauliai pank kallines 26.08 17,2 protsenti. Viiendale kohale hind Pärast pikka langust on 16.09 jõudis Auga Group, mille aktsia 07.10 Margus Tinits hind tõusis 16,1 protsenti. aktsia teinud kiire tõusu 21.10 Eesotsas Eesti kinnisvarafirma Pro Kapital Grupi aktsia hind eurodes 2499 € € (2998,80 € km-ga ) Pro Kapital Grupi aktsia hind oli 1,2 enne aprilli lõpus alanud tõu- su kolm aastat langustrendis. 1,11 Kui veel märtsis levisid speku- latsioonid Pro Kapitali võima- 1,0 TURUNDUS likust pankrotist, sest ettevõtte Tootetutvustuste tütarfirma Tallinna Moekom- 30. binaadi pankrot võiks ettevõtte AUGUST kirjutamine 0,8 omakapitali miinusesse viia, siis Pane tootetekst müüma peagi sai selgeks, et negatiivset mõju Pro Kapitali omakapitali- le sellega siiski ei kaasne. Marianne Liiv Esimese kvartali tulemused Pro Kapitaliga seotud õnnetu 0,6 ei olnud firmal aga sugugi roo- saatusega T1 juhtis Allan Rem- 02.06.2020 02.06.2021 silised – ärikasum vähenes 2,3 melkoor. foto: Liis Treimann ALLIKAS: REUTERS 439 € (526,80 € km-ga) miljoni euro võrra, 0,3 miljoni € euroni. Kokku saadi esimeses kvartalis 3,97 miljonit eurot pu- täiesti sarnane juhtum Harju kasumit, samal ajal on ettevõt- haskahjumit. Mai alguses tea- Elektriga, et kui see ühel hetkel te turuväärtus 17 miljonit eu- tas ettevõte, et müüs 16 miljoni avastatakse, siis aktsia hakkab rot,” selgitas Müür. JUHTIMINE euro eest Kalaranna äripinnad. samamoodi lendama,” nentis ta. Aktsiaraamatutest selgus Tootmisjuhtimise koolool Seega konkreetset põhjust, Kiirele tõusule lisas hoogu mai lõpuks, et kui mai alguses 23. mis oleks Pro Kapitali aktsiale vähene likviidsus, mille tõttu ostis ta 5000 Arco Vara aktsiat, SEPTEMBER Tootmisettevõtete külastusus positiivselt mõjunud, viimas- tõusis aktsia hind vahepeal ühe siis juba mai keskpaigaks oli ta ja parimad praktikad test kuudest ei leiagi. Osalt võis päevaga üle 60 protsendi. Vii- pooled aktsiad maha müünud. Kestus investorite jaoks leevendus olla mase aastaga on HansaMatrixi Kuuga kallines Arco Vara akt- 6 päeva, aprillikuu lõpus ilmunud tea- aktsia kallinenud 107 protsenti. sia kokku 21,7 protsenti, 2,13 järgmised de, et T1 Malli emafirma Tallin- euroni. 07.10 Jari Kukkonen Madis Müür lennutas Arco Vara na Moekombinaat läheb lõpuks 28.10 Enim langes Nordecon 16.11 pankrotti. Kuna aktsia hind oli Baltikumi mais enim tõusnud 07.12 2799 € (3358,80 € km-ga) enam kui kolm aastat olnud aktsiate esikolmikusse mahtus Mais enim langenud aktsia- 11.01 € langustrendis, siis tütarfirma ka Arco Vara, mille aktsia hak- te esimese viie ettevõtte seast pankrot võis olla just ettevõtte kas kiiresti kallinema pärast leiab vaid Tallinna börsifirmad. aktsia jaoks madalpunkt, kust häid kvartalitulemusi ja tun- Kõige enam odavnes Nordeco- vaikselt taastuma hakata. tud investori Madis Müüri os- ni aktsia, kokku 6,4 protsenti, RAAMATUPIDAMINE Just 26. aprillil, mil pank- tusoovitust. 1,39 euroni. Nordeconi aktsia Finantsinvesteeringute rotiteade tuli, hakkas aktsia Arco Vara puhaskasum ula- kiirem hinnalangus algas pä- 27. hind kiiresti tõusma. Pro Kapi- tus esimeses kvartalis 1,7 mil- rast seda, kui LHV analüütikud OKTOOBER raamatupidamine tali aktsia kallines mais kokku joni euroni. Müügitulu suure- andsid ettevõtte aktsiale müü- Kajasta väärtpabereid 50 protsendi võrra, 1,11 euroni. nes neli korda, 9,17 miljoni eu- gisoovituse. roni. Veel mullu samal ajal saa- Suurimate langejate nime- igapäevases raamatupidamises Lennupotentsiaaliga aktsia di 20 000 eurot puhaskahjumit. kirjas oli teisel kohal Ekspress ja aastaaruandes Teisele kohale jõudis elektroo- 2022. aastaks on eellepingutega Grupp, mis odavnes 5,4 prot- nilisi süsteeme arendav Hansa- kaetud juba ligi 9 miljonit eurot senti, 0,916 euroni. Aprilli lõpus Matrix, mille aktsia kallines 38 müügitulu, teatas ettevõte. teatas Ekspress Grupp, et esime- Maire Otsus-Carpenter protsenti, 12,7 euroni. Põhjuse- Investor Madis Müür tegi tu- ses kvartalis ettevõtte käive vä- na võib välja tuua LHV analüü- lemuste järel Facebooki Finants- henes. Samas suudeti puhas- 399 € (478,80 € km-ga) tiku Sander Danili antud kom- vabaduse gruppi postituse, kus kahjumit üle 60 protsendi vä- € mentaarid raadiosaates “Inves- tõi välja, et Arco Vara võiks olla hendada. tor Toomase tund”. atraktiivne investeering. Müü- Coop Panga aktsia hind lan- Danil ütles, et HansaMatrixil ri sõnul on Arco Vara investori- ges 3,4 protsenti, 2,105 euroni. on 50protsendiline osalus ko- te vaateväljast pikalt väljas ol- Osalt võib langus olla tingitud Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia | tel: 667 0439 halikus idufirmas Light­Space nud ja suure languse tõttu kee- sellest, et ettevõtte hinnatase e-post: [email protected] | akadeemia.aripaev.ee Technologies, mis arendab 3D- gi väga neist ei rääkinud. “Ette- kerkis väga kiiresti ja jõudis kül- tehnoloogiat. “See võib olla võte teenis 1,7 miljonit puhas- laltki kõrgele. Nr 22 (6430) 3. juuni 2021

KÜBEROHT INVESTOR TOOMASE BLOGI Küberrünnakuga löödi rivist välja viiendik USA Novaturas on kahjumiga veiselihatootmisest Maailma suurima lihatootja JBSi vastu suunatud küberrün- nakud sundisid maailma suuri- kallim kui kasumiga maid tapamaju massiliselt sul- gema, vahendas Bloomberg. JBSi viis suurimat veiseliha Aasta algusest rallinud reisi irma Novaturase aktsia on tõusnud tootmistehast USAs, kus võe- takse iga päev vastu 22 500 Investor Toomas on Äripäeva välja looma, on liha töötlemise lõpe- mõeldud tegelane, aga tema käsu- pandeemiale eelnenud tasemest läbi, kuigi jätkuvalt on ettevõtte tanud, sest nädalavahetusel ta- tuses on reaalne raha, mida ta in- bas ettevõtte arvutivõrke laia- vesteerib inants turgudele. Too- inantsid veel nõrgad. Investorid ootavad ettevõtte kiiret taastumist, mas alustas tegevust 2002. aasta ulatuslik küberrünnak, kirjutas alguses, mil tema käsutusse anti in- JBS Facebookis. Ainuüksi need vesteerimiseks miljon krooni. Too- selle ootusega on käsikäes liikunud ka aktsia hind. sulgemised vähendasid USA mase investeerimisotsused lange- tootmist viiendiku võrra. Teha- tab Äripäeva börsitoimetus. Hiljuti on Novaturase aktsia suunas kõ- AKTSIA hinnasiht on 5 eurot ja soovitus on neut- seid sulgeti küberrünnakute lanud palju positiivseid uudiseid ja suu- raalne. tõttu ka Kanadas ja Austraalias. PORTFELL ri ootusi. Jaak Roosaare rääkis Äripäeva Aasta algusest 75% tõusu LHV analüütikud on oma analüüsis väl- Küberrünnak on juba mõju- Kuidas läheb veebikoolitusel oma mõttest, et Novatura- hind eurodes ja toonud, et prognoosivad käibe ja puhas- tanud põllumajandustoorme 5,0 Toomase se aktsia hind võib kahekordistuda, ning kasumi taastumist pandeemiale eelnenud börse ning tekitab muret toidu- ga seotud turvalisuse pärast. investeeringutel? ka analüütikud ootavad aktsialt kõrgemat tasemele alles 2023. aastaks. Lisaks tuuak- hinda. 4,5 se LHV Balti analüüsides välja, et vastavalt Aina rohkem toimub rünna- nädala algusest Kuid üks lugeja tõmbas minu tähelepa- 02.06 Maailma Turismiorganisatsiooni prog- kuid kriitilise tähtsusega infra- nu asjaolule, et aktsia väärtus on justkui noosile ei taastu turism veel niipea ja käes- struktuuri vastu. 4,0 +0,45% kahjumiga suurem, kui see oli enne kriisi 5,1 oleval aastal jääb turistide arv siiski pea JBS moodustab neljandiku kogu USA veiseliha tootmisest, aasta algusest kordades suurema käibe ja kasumi juures. poole võrra 2019. aasta tasemele alla. 3,5 LHV nooremanalüütik Raido Tõnisson sealiha tootmises on nende tu- Näitajad on vastuolus aktsia hinnaga +12,91% sõnas, et Novaturase aktsia õiglase väär- ruosa 20 protsenti. Siiski on suur vahe ettevõtte majandusnäi- 3,0 tuse hindamisel kasutasid nad optimist- väärtus 443331,99 eurot. tajatel, kuna enne pandeemiat teenis ette- likku lähenemist majanduse taastumisel. 84,6% aktsiad: Adobe, võte korralikku kasumit, kuid praeguseks “Usume, et kiiret taastumist ei näe mitte PANE TÄHELE 2,5 Ampler Bikes, Apple, Baltic on see kokku kuivanud. 2019. aastal tee- ainult Novaturas, vaid kogu turismisektor, Ryanairi suvised lennud täitu- Horizon, Berkshire Hathaway, nis ettevõte 4,2 miljonit eurot puhaskasu- 01 02 03 04 05 06 sest tarbijate hoiused on tänu koroonaaeg- vad mühinal Coop Pank, Danske Bank, mit ja aasta käive oli veidi alla 180 miljo- ALLIKAS: NASDAQ BALTIC sele säästmisele märkimisväärselt kasva- EfTEN Real Estate Fund III, ni euro. 2019. aastal oli Novaturase aktsia nud,” sõnas Tõnisson. Ta lisas, et inimestel Venemaa keskpank plaanib Equinor, EWZ, Facebook, hind suuremas languses, hoolimata sta- on kasvanud soov reisida, sest piirangute luua krüptorubla. Leroy Seafood, LHV, Micro- biilsetest tulemustest, ja lõpetas aasta 4,3 turas vastu võtma 148 000 euro suuruse tõttu pole seda pikka aega teha saanud või soft, Ryanair, Saunum, Swed- euro tasemel. kahjumi, kuid käesoleval aastal teeniti pea on olnud see keeruline. bank, Tallinna Sadam, Tesla Novaturase IPOst alates on aktsia hind 200 000 eurot kasumit. Sellest järeldades “Seega eeldame, et suurema osa piiran- INVESTORI KALENDER 9,5% võlakirjad langenud ning 2019. aasta lõpuks oli lan- on ettevõte muutunud tugevamaks ja vä- gute ajal tegemata jäänud reisidest teevad 3. juuni 5,0% ühisrahastus gus ligi 63%, tehes ära suurema languse ju- hendanud kasutuid kulutusi. inimesed lähiajal tagantjärele, mis kasva- Tallinna Vesi 1,0% raha ba enne pandeemiat. Pandeemia alguseks tab Novaturase tulud kiiresti pandeemia- aktsionäride koosolek LHV analüütikud ootavad kasvu oli aktsia odavnenud 2,2 eurole. eelsele tasemele ja sealt kõrgemalegi,” sõ- EfTEN Real Estate Fund III Viimased tehingud Eelmisel aastal langes aktsia hind vaid Eelmise aasta lõpus Novaturase aktsiale nas Tõnisson. dividendi ex-kuupäev Märkisin 27. mail 325 Sau- 31,63%, kuid kasum ja käive tegid suurema analüüsi teinud Swedbanki analüütik Ma- Siiski ei tasuks unustada, et pandee- 4. juuni num Groupi aktsiat hinnaga jõnksu allapoole. Novaturase käive kaha- rek Randma seadis siis hinnasihiks 2 eu- mia ei ole veel läbi ning keegi ei oska en- Saunum Group, lõpeb aktsiate 15,4 €. Tehingutasu 3 €. nes eelmisel aastal 81,7%, võrreldes varase- rot, sinna alandas pank sihi 2,5 euro pealt. nustada, millal elu taas normaalsuse poo- avalik pakkumine Müüsin Daqo New Energy ma perioodiga, ja aastaga teeniti 32 miljo- Samas LHV analüütikud on mai algu- le pöördub ja mil määral on inimeste har- Merko dividendi ex-kuupäev aktsiad hinnaga 79,84 dollarit nit eurot müügitulu. ses seadnud aktsia hinnasihiks vahemiku jumused aasta jooksul muutunud. 4.–14. juuni tükk. Tehingutasu oli 10,09 €. Reisifirma kasum vähenes samuti: va- 6,0–6,5 eurot ning on andnud aktsiale os- Positiivse poole pealt on ettevõte edu- Elmo Rent Teenisin kahjumiks 1085,72 €. rasema 22 miljoni euro asemel teeniti eel- tusoovituse. kalt läbi tulnud pandeemiast ja selle kau- aktsiate avalik pakkumine misel aastal 3,6 miljonit eurot kasumit, Swedbanki aktsiaanalüüsi juht Marek du muutnud äri kasumlikumaks, kui oli 7. juuni SINU ARVAMUS mis on aastaga ligi 84% suurune langus. Randma sõnas, et praegu veel Novatura- varem. Mahtude taastumisel ja kulude Arco Vara dividendi ex-kuu- Kommenteeri Toomase See paneb mõtlema, kuidas on juhtunud se uut analüüsi Swedbanki blogist Kukkur väiksena hoidmisega võib ettevõte olla at- päev investeerimisotsuseid, jaga nii, et investorid on nõus väiksema kasumi ei leia, kuid aasta algusega on Novaturase raktiivne investeering, kuid suur osa sel- 8. juuni oma kogemusi või esita eest maksma kõrgemat hinda. hinnasiht muutunud. Siiski ei jaga Swed- lest on lootusel, et tulevikus need eeldu- LHV Group müügitulemused küsimusi veebilehel aripaev. Käesoleval aastal teenis ettevõte üle banki analüütikud LHV analüütikute op- sed realiseeruvad. 9. juuni ee või e-kirjaga aadressil mitme aasta esimeses kvartalis kasumit. timismi ning on tuleviku ootustega taga- Mina isiklikult praeguse hinna pealt Ekspress Grupp aktsionäride [email protected] 2019. aasta esimeses kvartalis pidi Nova- sihoidlikumad. Randma tõi välja, et kehtiv aktsiat ostma ei torma. korraline üldkoosolek

KUULA Investor Toomase tund teisipäeviti kl 11.00 raadio.aripaev.ee | ÕPI Veebiseminar Mida teha II pensionisamba rahaga? 7. juunil pood.aripaev.ee

NÄDALA GRAAFIK BÖRSINÄDAL | 27. mai–2. juuni

aktsiaindeksid viimane väärtus muutus, % Tallinna börs OMX TALLINN aktsia sulgemis- nädala aasta Fibreboard lõikas kasu S&P 500 4202,04 -0,0 52 nädalat hind, EUR muutus, % algusest, % Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja Nasdaq 100 13654,59 -0,2 lisanimekirja aktsiate liikumisi. Puidutöötlemis irma Nordic Stoxx 600 450,76 0,4 Arco Vara 2,13 -0,5 75,2 Nordic Fibreboardi hind kuue nädala muutus Fibreboardi aktsia kallines tei- kuuga kolmekordistunud Hang Seng 29297,62 0,6 Baltic Horizon Fund 1,170 -0,7 0,5 1625,4 +0,4% sipäeval enam kui 40%, osalt aktsia hind eurodes Nikkei 17553,90 -0,4 Baltika 0,333 0,9 -17,3 1800 võib see seotud olla ettevõtte Vene börsiindeks RTS 1621,86 1,1 Coop Pank 2,09 -0,5 80,2 1,5 esmaspäeval avaldatud kvar- VIX indeks 17,82 6,8 EfTEN Real Estate 1600 talitulemuste ja pressiteatega. 02.06.2021 Fund III 21,8 1,4 17,6 Nordic Fibreboardi nõuko- 1,35 kütused USD/bbl Ekspress Grupp 0,92 1,1 15,5 1400 1,2 WTI toornafta 68,29 3,0 Harju Elekter 8,08 0,0 57,5 gu esimees Joakim Helenius ja 1200 tegevjuht Torfinn Losvik teata- Brenti toornafta 70,95 1,9 LHV 24,85 0,8 27,2 sid, et ettevõttel on hea eeldus Merko Ehitus 15,98 0,0 69,1 1000 väärismetallid USD/unts (unts = 31,105 g) Nordecon 1,39 1,8 21,9 121008 02 0604 rohepöördest kasu lõigata. Sa- 0,9 muti anti märku, et ettevõtte kuld, COMEX 1905 0,1 Skano 1,34 57,6 162,2 perioodi kõrgeim1633,10 toodete nõudlus on suur, mil- plaatina, NYMEX 1185,49 0,7 PRFoods 0,395 -0,3 7,6 perioodi madalaim1080,46 le tõttu võidakse Ida-Virumaal pallaadium, NYMEX 2860,67 1,2 Pro Kapital 1,11 1,8 61,4 suletud tehas taas avada. 0,6 hõbe, COMEX 27,96 0,3 Silvano Fashion 1,615 1,6 4,2 Ettevõtte kvartalikäive lan- Tallink 0,734 2,4 -1,6 HansaMatrix ges aasta samas 11 protsenti, valuuta Tallinna Kaubamaja 9,28 0,0 1,5 USA dollar 1,219 0,0 Tallinna Sadam 1,922 -3,1 10,9 2,85 miljoni euroni, enam kui 0,3 +35,52% Jaapani jeen 133,72 -0,1 Tallinna Vesi 14,3 0,0 8,4 poole miljoni euro suurune 01 02 03 04 05 06 Suurbritannia nael 0,860 0,2 kahjum pöörati sama suureks Vilkyškių pieninė kasumiks. ALLIKAS: NASDAQ BALTIC Vene rubla 89,48 0,5 Rootsi kroon 10,089 -0,4 LOE VEEBIST Värsked börsiuudised ja turuülevaade: aripaev.ee/investor Bitcoin/USD 37309,2 4,5 ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA –1,96% reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 3. juuni 2021 [email protected] reklaam

22 H Robotniiduk I 4 IN M D R väikses aias

999 €

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga! STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, korra programmeerid, terve suve naudid iMOW® reageerib koheselt. niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmis- olema ekspert. IntuiƟivst kasutajaliidest koormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust. ja menüü eesƟkeelne. Ka muruservad Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad saavad niidetud kasutades erinevaid laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® anduritele. äppi, saad oma roboƟt juhƟda ka kodust Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki säästab akusid. Akud on võimsad, seetõƩu puhul on kombineeritud juhƟvad järjesƟkune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tehnoloogiad ja uskumatud mugavused! tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt. STIHL iMOW® RMI 422

WWW.STIHL.EE Neljapäev, 3. juuni 2021 nr 22 (6430) 8,90 eurot