11

.01.2018

///

Töö nr nr Töö

2913

/17

T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 2913/17 Tartu 2017-2018

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127

Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht

T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ...... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 9 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ...... 10 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 17 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ...... 17 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 18 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ...... 20 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 21 5.5. Müra ...... 22 5.6. Õhukvaliteet ...... 22 5.7. Valgus ...... 22 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...... 23 5.9. Avariiolukorrad ...... 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ...... 24

T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee nr 65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti koosseisu.

Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine tugimaantee rekonstrueerimise läbi.

Projekteeritav ca 26,8 km pikkune teelõik asub Räpina vallas Põlva maakonnas (vt joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh joonised) seisuga november 2017.

Joonis 1.1 Projekteeritava T65 km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti lõigu asukoht ja etapid. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1

6 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang

Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal anda eelhinnang.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse §13 p 8 „tee ehitamise või remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine või asukoha muutus“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

8 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt tugimaantee nr 65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine.

Projektiga nähakse ette tee katte likvideerimine, muldkeha remont, veeviimarite rajamine, uue katte ehitus, ristmike ümberehitus ohutumaks (mnt 90 ristmikule ringristmik), kergliiklejate ohutu liiklemise (teeületuse) tagamine, km 32,5 – 23,9 liiklusohtliku koha (ümberpõige gaasitorustiku ohutusküünlast) likvideerimine.

Üldiselt juhitakse vesi teemaalt ära kraavide ja truupidega. Kõik olemasolevad truubid asendatakse, sh oluliste magistraalkraavide osas on küsitud Põllumajandusameti arvamust truubi parameetrite kohta. Veriorale ja Räpinasse rajatakse osaliselt ka sajuvee kanalisatsioon. Verioral tuleb sajuvee kanalisatsiooni rajamisega lahendada ka tee kõrval oleva Räpina mnt 22 krundi liigvee probleem. Kõnealune krunt on ümbritsevast maapinnast madalamal, sinna koguneb pinnavesi mis ei voola sealt ära. Kuna antud kohas ei ole viimasel ajal sellist tee-ehituslikku tegevust toimunud (ehitati küll jalgtee olemasoleva maantee vastasküljele), mis võiks vaadeldava krundi veerežiimi mõjutada, on tõenäoselt tegu 2017. aasta erakordselt vihmase suve tagajärgedega. Üleujutatav maa-ala paikneb teekaitsevööndis, mistõttu on vajalik kavandatava teeremondi käigus ka antud liigvee probleem lahendada. Eelprojektis pakuti välja lahendus, mille kohaselt juhiti liigvesi sajuvee kanalisatsiooniga raudtee ülesõidu juures paiknevasse truubi peale rajatud sajuvee kanalisatsiooni kaevu ning sealt truubi kaudu olemasolevasse raudtee pikikraavi. Viimati kirjeldatud lahenduse korral on sajuveetorustiku sissevoolu absoluutkõrgus Räpina mnt 22 krundil 51.71, mis on umbes ühe meetri võrra sügavamal antud territooriumi maapinnast ja tagab piisavalt pinnavee äravoolu piirkonnast.

Olemasolevad valgustid on Vilustes, Verioral ja Räpinas. Osad valgustid on vajalik vahetada uute vastu.

Külgnähtavuse parandamiseks nähakse vahetult tee ääres kohati ette raadamist, üldpinnaga kokku 10,05 Ha.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud. Projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu, seega sellekohane täiendav negatiivne mõju projektiala piirkonnas puudub.

Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.

Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.

10 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva tugimaantee nr 65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Räpina vallas Põlva maakonnas.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2015. aastal oli antud lõigus 607 -664 a/ööp, sh raskeliiklust 7%.

Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllu- ja rohumaad, metsamaad ning elamumaad. Hajusalt paikneb elamuid tee lähedale terve lõigu ulatuses, tihedamalt Veriora alevikus Leevi, Vinso, Viluste, Pahtpää, Kirmsi ja Rahumäe külade territooriumitel ning Räpina linna lähistel.

Km 39,96 – 38,250 vasakul pool teed ja km 36,99 – 38,36 parema pool teed asub tee lähistel kavandatava Kirmsi looduskaitseala territoorium (vt joonis 4.1).

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):

„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Km 41,49-42,62 juures piirneb rekonstrueeritav teelõik kaitstava looduse üksikobjekti Räpina männialleega (KLO4001260) – vt joonis 4.3

Km 41,02-41,39 juures asub paremal pool teed (ca 15 m kaugusel tee servast) vääriselupaik (VEP139003, Laane-männikud ja männi segametsad) - vt joonis 4.4.

Projekteeritava vahetuse lähedusse jäävad järgmised kultuurimälestised: Kääbas ( reg nr 13491) Kääbas (reg nr 13492) Leevi kalmistu (reg nr 4212).

Vastavalt Muinsuskaitseameti 13.01.2016 kirjale nr1.1-7/2923-2 paikneb tee lähedal veel järgmisi arheoloogiobjekte (muististe ja pärimuspaikade registri ID): 10822 – Rahumäe ristipuud (kataster: 70703:003:0345) 10818 – Rahumäe asulakoht (katastrid: 70703:003:0004; 70703:003:0005) 10889 – Rahumäe ristipuud (6441042.41; 700494.36) küla täpsusega 2568 – Kirmsi jäljekivi (6439615.93; 699873.05) 10910 – Kirmsi asulakoht (katastrid: 87901:003:0521; 87901:003:0833) 256 – Paidra asulakoht (kataster: 38901:001:0190).

Km 20,23 ületab tee Palomõisa oja (VEE1005700) ning km 27,18; 28,98; 33,32 ja 33,91 Pahtpää jõge (VEE1006400). Vastavalt looduskaitseseadusele on Palomõisa oja ja Pahtpää kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m.

Km 30,55 juures ulatub teele puurkaevu PRK0011013 sanitaarkaitseala.

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang

Projekteeritav lõik asub looduslikult keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.5).

Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb arvukalt maaparandussüsteemi objekte.

Registreeritud maardlaid lõigu vahetus läheduses ei pa ikne.

Põlva maakonnaplaneering 2030+ 4 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik mitmeid rohelise võrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu kohaselt läbi projekteeritav teelõik ka teelõik väärtuslikku maastikku Räpina linna lähistel (vt joonis 4.6).

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):

„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Joonis 4.1 I kaitsekategooria liigi limatünnik leiukoha (tähistatud kollasega) ja kavandatava Kirmsi looduskaitseala (tähistatud punasega) paiknemine projekteeritava maantee suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

4 Kehtestatud 18.08.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/676

12 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):

„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Joonis 4.2 II kaitsekategooria liikide metsis ja laanerähn leiukohtade paiknemine projekteeritava maantee suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.3 Kaitstava looduse üksikobjekti Räpina männiallee (KLO4001260) paiknemine projekteeritava maantee suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

14 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.4 Vääriselupaiga (VEP139003) paiknemine projekteeritava tee suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.5 Projektiala (tähistatud sinise katkendjoonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000

16 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.6 Rekonstrueeritava teelõigu paiknemine väärtuslikus maastikus (tähistatud kollasega). Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ kaardilt Põlvamaa ruumilised väärtused

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (tugimaantee nr 65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sage dust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatavad tegevused lõigul on kooskõlas dokumendiga „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ 6 ja selle lisaga 2 „Kattega riigiteede rekonstrueerimisobjektid aastateks 2016-20197, mille kohaselt nähakse ette tee nr 65 rekonstrueerimist lõigu km 16,777 kuni 43,4.

Põlva maakonnaplaneering 2030+ 8 kohaselt (antud juhul on lähtud maakonnaplaneeringust, mis on oluliselt uuem, kui 1999. aastal kehtestatud Pajusi valla üldplaneering) läbib rekonstrueeritav teelõik mitmeid rohelise võrgustiku alasid. Planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduse/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktaladel, nende objektide kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid.

Antud juhul toimub tee rekonstrueerimine peamiselt olemasoleval muldkehal ning rohevõrgustiku pindala ega toimimine (sh loomade liikumisvõimalused) kavandatava tegevuse tagajärjel olulisel määral ei muutu.

5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju. 6 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Yldine/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_2014-2020_muutmine.pdf 7 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Ehitus/kattega_riigimaanteede_rekonstrueerimisobjektid_aastateks_2016-2019.pdf 8 Kehtestatud 18.08.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/676

18 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikus“ kohaselt on projekteeritaval lõigul 5 ohtlikku teelõiku: Km 17,8 – 18,0, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega; Km 26,0 – 26,4, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega; Km 27,5 – 28,2, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud neli liiklusõnnetust metskitsedega; Km 35,2 – 35,7, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega; Km 40,4 – 41,1, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega ja üks õnnetus põdraga.

Nendele lõikudele oleks soovitatav paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid.

Põlva maakonnaplaneering 2030+ 9 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik väärtuslikku maastikku Räpina linna lähistel (vt joonis 4.6, ptk 4).

Kavandatavate rekonstrueerimistöödega tee asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta ning seetõttu mõju väärtuslikule maastikule puudub.

5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Km 39,96 – 38,250 vasakul pool teed ja km 36,99 – 38,36 parema pool teed asub tee lähistel kavandatava Kirmsi looduskaitseala territoorium (vt joonis 4.1). Kavandava Kirmsi looduskaitseala (PLO1001061) kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetlus algatati Keskkonnaministeeriumi 12.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1204.

Kavandatava kaitseala piir asub kõige lähemas punktis ca 13 m kaugusel teest ning teetööd planeeritava kaitseala territooriumile ei ulatu. Olulise negatiivse mõju avaldumist kaitsealal paiknevatele kooslustele põhjust eeldada ei ole.

Avalikus versioonis varjatud I kaitsekategooria seeneliigi limatünnik (Sarcosoma globosum) leiukoht (KLO9600582) – vt joonis 4.1 peatükis 4.

Limatünnik (Sarcosoma globosum) on tünnikujuline kuni 8-sentimeetrise läbimõõduga tumepruunide kortsus seintega viljakeha, mis on täis sültjat vedelikku (vt foto 5.1).

Algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuulutatud. Limatünnikut leidub ka Ameerika Ühendriikide põhjaosas ja Kanadas. Limatünnik kasvab peamiselt kuuse-põlismetsades ainult kuuskede all samblasse varjunult. Sümbioos kuusega on tõenäoline, kuid tõestamata. Meil kasvab limatünnik Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusemetsades märtsist maini, harva isegi jaanuaris ja veebruaris. See

9 Kehtestatud 18.08.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/676

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang

reliktne häviv liik kuulub Eesti punasesse raamatusse ja looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Selle söögiks kõlbmatu seeneliigi korjamine on keelatud.10

Vastavalt Looduskaitseseaduse §55 lg 7 on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Sellest tulenevalt tuleks limatünniku leiukoht ehitusaegselt tähistada ning veenduda, et teetööde käigus limatünniku isendeid ei kahjustataks. Tõenäosus selleks on siiski väike, kuna teetööd ei ulatu kuuskedeni, mille all limatünnik tavaliselt kasvab. Ehitustööde lõppedes tuleb tähistus likvideerida, kuna I kaitsekategooria liikide leiukohad ei ole avalikud.

Foto 5.1 Limatünnik (Sarcosoma globosum). Autor: Urmas Ojango, 12.05.2014

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1): „I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“ Km 41,02-41,39 juures asub paremal pool teed (ca 15 m kaugusel tee servast) vääriselupaik (VEP139003, Laane-männikud ja männi segametsad) - vt joonis 4.4, ptk 4.

Projektiga nähakse kohati ette teeäärse taimestiku raadamist - metsa piir kujundatakse teega paralleelseks, st enamasti jääb metsa piir paika, kuid likvideeritakse teepoole väljaulatuvad osad. Arvestades, et raadamist tehakse vaid vahetult tee ääres, ei kaasne sellega olulist pikaajalist mõju kaitstavate linnuliikide elupaikade ja vääriselupaiga pindalade vähenemise läbi. Projektiga tuleb tagada, et ei muudetaks oluliselt piirkonna veerežiimi, mis ümbritsevaid kooslusi võiks pikaajaliselt muuta.

10 https://et.wikipedia.org/wiki/Limat%C3%BCnnik

20 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Ehitustöödeks, mis toovad kaasa olemasolevast liiklusest oluliselt suurema müra, tuleks võimalusel valida kohad, mis jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigast eemale (võimalusel enam kui 1 km kaugusele). Mürarikkaid ehitustöid metsise elupaiga läheduses (vt joonis 4.2, ptk 4) tuleks võimalusel vältida metsise mängu- ja pesitusajal märtsi algusest juuni lõpuni (kõige tundlikum periood on aprill -mai esimene pool), sel perioodil kindlasti vältida mürarikkaid ehitustöid öisel ajal (väljaspool kella 10 -17).11

Km 41,49-42,62 juures piirneb rekonstrueeritav teelõik kaitstava looduse üksikobjekti Räpina männialleega (KLO4001260), kus kehtib keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“, mille §6 lg 5 alusel on üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine üksikobjekti üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Antud lõigul projekteeritakse teekate kitsam ja kraave üldjuhul ei tehta. Seoses vastava alaga on projekti jaoks saadud ka Keskkonnaameti tingimused (20.11.2017 kiri nr 6-2/17/12854-2, millega Keskkonnaamet nõustub tee rekonstrueerimisega Räpina männialleega piirneval lõigul).

Vastavalt Keskkonnaameti kirjale: Jooniste alusel ei teostata kaevetöid männiallee maakatastrisse kantud piiranguvööndis. Alleepuude elujõulisuse säilimisel on ohtlikuks tsooniks võra horisontaalprojektsioon, millele lisandub 3 meetrit, kus paiknevad toitejuured. Juhime tähelepanu, et ka ehituse käigus ei ole lubatud allee seisundit mingil moel kahjustada ega seda negatiivselt mõjutada.

Ehitusaegselt tuleb Räpina männiallee ala tähistada ning määrata ehitusala ulatus, mis ei kahjustaks puude juurestikku (ohtlikuks tsooniks on võra horisontaalprojektsioon, millele lisandub 3 meetrit, kus paiknevad toitejuured).

Kirjeldatud nõudeid järgides ei kaasne projektiga kavandatavate tegevustega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Projekteeritava vahetuse lähedusse jäävad järgmised kultuurimälestised: Kääbas (reg nr 13491) - Kääbas on võrdlemisi ühtlaselt kõrgemate nõlvadega, kusjuures tema põhjanõlv on järsem ja kõrgem, lõunanõlv aga madalam ja laugem. Kääpa läbimõõt on 9 meetrit ja kõrgus 1,1 meetrit. Kääpal kasvavad noored kuused ja mänd. Kääbas (reg nr 13492) - Kääbas on laugete nõlvadega, pealt lame. Lõunakülg on laugem ja madalam kui põhjakülg. Muistise läbimõõt on 10 meetrit ja kõrgus 1,2 meetrit. Kääpal kasvavad noored kuused ja üksikud männid. Kraav kääpa ümber pole jälgitav. Leevi kalmistu (reg nr 4212) .

Lisaks sellele paikneb tee lähedal veel järgmisi arheoloogiobjekte (muististe ja pärimuspaikade registri ID): 10822 – Rahumäe ristipuud (kataster: 70703:003:0345). 10818 – Rahumäe asulakoht (katastrid: 70703:003:0004; 70703:003:0005) .

11 Soovituslikud meetmed pärit Metsise kaitse tegevuskavast https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang

10889 – Rahumäe ristipuud (6441042.41; 700494.36) küla täpsusega. 2568 – Kirmsi jäljekivi (6439615.93; 699873.05). 10910 – Kirmsi asulakoht (katastrid: 87901:003:0521; 87901:003:0833) . 256 – Paidra asulakoht (kataster: 38901:001:0190).

Muinsuskaitseamet on oma 13.01.2016 kirjas nr1.1-7/2923-2 esitanud järgmise seisukoha: Enne täpsemate tingimuste andmist on Muinsuskaitseametil vaja teada teekoridori (plaanitavaid muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga) ning rekonstrueerimistöödega kaasnevaid muid muudatusi (kraavide jm s rajamine ja süvendamine jne). Tuginedes Muinsuskaitseseadusele (§ 35 lg 7, § 40 lg 5) märgime üldiste tingimustena, et projekti seletuskirjas tuleb muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Mälestised, nende kaitsevööndid ning Muinsuskaitseametile teada olevad arheoloogiaobjektid tuleb kanda ka projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Lisaks märgime, et pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstu leku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Eeltoodud tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulist mõju kultuuriväärtustele.

5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Km 20,23 ületab tee Palomõisa oja (VEE1005700) ning km 27,18; 28,98; 33,32 ja 33,91 Pahtpää jõge (VEE1006400). Vastavalt looduskaitseseadusele on Palomõisa oja ja Pahtpää kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki.

Pahtapää jõe ja Palomõisa oja truubid on kavas välja vahetada. Selleks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truubi vahetusel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju jõe seisukorrale ja vee- elustikule.

Km 30,55 juures ulatub teele puurkaevu PRK0011013 sanitaarkaitseala. Antud kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse § 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust,

22 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks.

Projekteeritav lõik asub looduslikult keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.5). Siiski on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, tööko jad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pahtpää jõgi ja Palomõisa oja) ja kaevudest.

Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb arvukalt maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist.

5.5. MÜRA

Tulenevalt väiksest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähistel aladel.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitus töid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5.6. ÕHUKVALITEET

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee- alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

5.7. VALGUS

Olemasolevad valgustid asuvad Vilustes, Verioral ja Räpinas. Osad valgustid on vajalik vahetada uute vastu.

Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang

5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

5.9. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

24 T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva tugimaantee nr 65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik . Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.

Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: Lõikudele, millel on keskmisest rohkem õnnetusi metsloomadega juhutnud (vt ptk 5.1), on soovitatav paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid.

Avalikus versioonis varjatud.

Limatünniku leiukoht tuleb ehitusaegselt tähistada ning veenduda, et teetööde käigus limatünniku isendeid ei kahjustataks. Ehitustööde lõppedes tuleb tähistus likvideerida, kuna I kaitsekategooria liikide leiukohad ei ole avalikud. Projektiga tuleb tagada, et kaitstavate loodusobjektide piirkondades (vt joonised 4.1-4.4, ptk 4) ei muudetaks oluliselt piirkonna veerežiimi, mis ümbritsevaid kooslusi võiks pikaajaliselt muuta. Ehitusaegselt tuleb Räpina männiallee (KLO4001260) ala tähistada ning määrata ehitusala ulatus, mis ei kahjustaks puude juurestikku (ohtlikuks tsooniks on võra horisontaalprojektsioon, millele lisandub 3 meetrit, kus paiknevad toitejuured). Ehitustöödeks, mis toovad kaasa olemasolevast liiklusest oluliselt suurema müra, tuleks võimalusel valida kohad, mis jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigast (vt joonis 4.2, ptk 4) eemale (võimalusel enam kui 1 km k augusele). Mürarikkaid ehitustöid metsise elupaiga läheduses tuleks võimalusel vältida metsise mängu- ja pesitusajal märtsi algusest juuni lõpuni (kõige tundlikum periood on aprill -mai esimene pool), sel perioodil kindlasti vältida mürarikkaid ehitustöid öisel ajal (väljaspool kella 10-17). Vastavalt Muinsuskaitseameti märkustele tuleb projekti seletuskirjas muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Mälestised, nende kaitsevööndid ning Muinsuskaitseametile teada olevad arheoloogiaobjektid tuleb kanda ka projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5) . Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Pahtapää jõe ja Palomõisa oja truubid on kavas välja vahetada. Selleks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truubi vahetusel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju jõe seisukorrale ja vee-elustikule. Km 30,55 juures ulatub teele puurkaevu PRK0011013 sanitaarkaitseala. Antud kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks.

www.hendrikson.ee T65 Võru-Räpina km 16,6-43,4 asuva Leevi-Räpina lõigu eelprojekti 25 keskkonnamõjude eelhinnang

Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pahtpää jõgi ja Palomõisa oja) ja kaevudest. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.