SKK Hindamiskomisjoni 06-07.03
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
“Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga. -
Detailplaneeringu Kooskõlastused
Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 TÖÖ NR. 03 - 24 DAGOpen OÜ Projektbüroo Sülla, Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi, Muratsi maaüksuste DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 1. 2. 3. 4. DAGO pen OÜ Projektbüroo 1 Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 Sisukord A. SELETUSKIRI 1. Üldosa 2. Lähteolukord ja ajalooline taust 2.1 Lähteolukord 2.2 Ajalooline taust 3. Planeeritava ala asukoht ja olemasolevad tingimused 3.1 Planeeritava ala asukoht 3.2 Looduslikud tingimused 3.3 Geoloogilised tingimused 3.4 Olemasolev insenerivarustus 4. Planeerimislahendus 4.1 Üldlahendus 4.2 Maakasutus - krundijaotus, kruntide kasutuse sihtotstarve ja servituutide vajadus 4.3 Kruntide ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded 4.4 Keskkonna-ja tulekaitsenõuded 4.5 Teedevõrk ja liikluskorraldus 4.6 Insener-tehniline varustus 4.7 Tehnilised näitajad 5 Haljastus ja heakorrastus 6. Kasutatud kirjandus B. GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeemid M 1 : 10 000, 1 : 150 000 2. Muratsi m/ü tugiplaan M 1: 1000 3. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü tugiplaan, krundijaotusplaan M 1 : 2000 4. Muratsi m/ü krundijaotusplaan M 1 : 1000 5. Muratsi m/ü ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 1000 6. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü krundi- jaotusplaan, ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 2000 7. Muratsi m/ü insener-tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 1000 8. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü insener- tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 2000 C. LISAD • Detailplaneeringu lähteülesanne nr. 24 – Kaarma Vallavalitsus; • Tehnilised eeltingimused elektrienergia saamiseks nr. 2 21.01.2003.a. -
Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................ -
Saarlased Soovivad Puhast Ja Turvalist Koduvalda
Pangal avatakse EV100 Saaremaa tammepark 21. mail istutavad Tornimäe, Orissaare ja Aste kooli õpilased Saaremaa valla eestvõt- tel omakasvatatud istikutest Panga panga- le 100 tamme pargi. “Tammepargi loomi- ne mere äärde kannab edasi saarlaste igi- Teataja põlist seost maa ja merega – mõlemad on üliolulised meie edasikestmisel,” ütles Saa- Nr 10 I aastakäik Neljapäev, 17. mai 2018 Tasuta infoleht remaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro. Pargi rajamine on kingitus Eesti Vaba- riigile 100. sünnipäevaks. “Samavõrra on see kingitus Saaremaale ning meie praegus- tele ja ka tulevastele põlvedele, kel on par- gi rajamisel kanda põhiroll – on ju tammeis- tikuid hoolega kasvatanud meie oma koo- liõpilased,” lausus Aro. Istutamine algab kell 13 ja sellest võta- vad kooliõpilaste ja õpetajate kõrval osa Saa- remaa vallavolikogu ja vallavalitsuse esin- dajad, kohalik kogukond ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad. Kõik hu- vilised on oodatud! Panga 100 tamme park avatakse pidulikult 1. juunil. Riigikantselei algatusega “Eesti 100 tam- me” rajatakse juubeliaastal vähemalt üks tammik igasse maakonda. Tammepuid on juubeliaastal oodatud istutama kõik era- isikud, pered, kohalikud kogukonnad, et- tevõtted ja organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal. Vallavalitsus pakub tööd allavalitsus on kuulutanud välja avaliku konkursi järgmistele töö- IDEEKORJE: Ühe ettepanekuna pakkusid vallaelanikud välja, et Kuressaarest võiks saada Eesti rattapealinn. See foto on tehtud eelmise aasta kevadel Kuressaares toimunud Tour d´Ööl. ja ametikohtadele: kultuuri- Jaagup Jalakas / Tour d'ÖÖ tööspetsialist, vallaarhitekt, arhi- tektV ja vallavaranõunik. Vallaarhitekti ja ar- hitekti ametikohale saab kandideerida 28. maini (k.a) ning kultuuritööspetsialis- ti töökohale ja vallavaranõuniku ametiko- hale 4. juunini (k.a). Täpsema info ja ame- Saarlased soovivad puhast tijuhendid leiab valla kodulehelt www.saa- remaavald.ee/et/tookohad. -
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo -
Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23 -
Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv -
Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................ -
4110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
4110 buss sõiduplaan & liini kaart 4110 Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4110 buss liinil (Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 16:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4110 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4110 buss saabub. Suund: Kuressaare 4110 buss sõiduplaan 59 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev Ei sõida Säästu neljapäev Ei sõida 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 16:00 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4110 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 59 Reisi kestus: 152 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi, Leisi, Leisi Vallamaja, Veske, Tomba, Angla, Karja Kalmistu, Saue-Putla Karja, Tutku, Selja, Selja II, Tika, Jööri Tee, Valjala Teerist, Haeska, Turse, Liiva-Putla, Putla, Saue-Putla, Putla Mustla, Uduvere, Kiratsi, Loigu, Laadjala, Upa, Kooli, Säästu, Kuressaare Liiva-Putla Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Triigi Triigi Sadam Triigi Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Veske Tomba Angla Karja Kalmistu Karja Tutku Selja Selja II Tika Jööri Tee Valjala Teerist Haeska Turse Liiva-Putla Putla Saue-Putla Mustla Uduvere Kiratsi Loigu Laadjala Upa Kooli Säästu 63a Tallinna Tänav, Kuressaare Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare 4110 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Lisa 2. Lääne-Saare Valla Jäätmemajanduse Hetkeolukord 1
Kuressaare linna, Lääne-Saare valla ja Pihtla valla ühine jäätmekava 2015-2020 Lisa 2. Lääne-Saare valla jäätmemajanduse hetkeolukord Lisa 2. Lääne-Saare valla jäätmemajanduse hetkeolukord Lääne-Saare valla jäätmemajanduse olemasolevat olukorda käsitletakse kolmes erinevas osas, (Kaarma vald, Kärla vald ja Lümanda vald) kuna kolm valda eksisteerisid 2014. aastal jäätmekava koostamise ajal veel eraldi, kuid alates 1. jaanuarist 2015 ühinesid üheks Lääne- Saare vallaks. 1 Kaarma vald 1.1 Kaarma valla üldiseloomustus Kaarma vallal on ühine piir Kuressaare linna ja Salme, Kärla, Mustjala, Leisi ja Pihtla vallaga. Kaarma vald ulatub lõunaosas Liivi laheni (Suure katlani) (vt Joonis 1). Valla pindala on 391,47 km 2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Vallas on 70 asulat - 67 küla ja 3 alevikku. Vallavalitsus asub Kuressaare linnas. Joonis 1. Kaarma valla asukoht 1 Kuressaare linna, Lääne-Saare valla ja Pihtla valla ühine jäätmekava 2015-2020 Lisa 2. Lääne-Saare valla jäätmemajanduse hetkeolukord Kaarma vallas asuvate ühepereelamute arv on 1752 (Ehitisregistri andmetel seisuga 01.01.2014). Korruselamute arv kokku 42 ja neis on kokku 488 korterit (vt Tabel 1). Tabel 1. Kaarma valla asulad, elamud ja neis elavate inimeste arv 01.01.2014 seisuga Alaliste sh sh jrk Korterelamute arv x Asula nimi elanike arv Elamuid ühepere- korter- nr. korterite arv/Märkused 01.01.2014 elamuid elamud 1 Abruka küla 36 39 39 1 x 3; 1 x 4; 1 x 8; 9 x -
Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi, -
ÜP Rohevõrgustiku Uuring
Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Projektijuht: Kristo Kiiker Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Kuressaare Tel: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 01/10 Kuressaare 2010 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 2 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................4 1. Ülevaade uuringualast ............................................................................................................7 1.1. Üldiseloomustus .............................................................................................................7 1.2. Maakasutus ja asustus..........................................................................................................8 1.3. Geomorfoloogia ja mullastik.............................................................................................10 1.4. Maastik ja taimestik...........................................................................................................15 1.5. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................19 1.6. Loomastik ja loomade liikumisteed...................................................................................26