DOCSLIB.ORG

Majandusaasta Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Majandusaasta Aruanne MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Aktsiaselts Matsalu Veevärk registrikood: 11055659 tänava nimi, maja number: Veski tn 6 alev: Märjamaa alev vald: Märjamaa vald maakond: Rapla maakond postisihtnumber: 78302 telefon: +372 5037406, +372 4892556 faks: +372 4892556 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.matsaluvv.ee Aktsiaselts Matsalu Veevärk 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Kasumiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Omakapitali muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 16 Lisa 8 Laenukohustised 17 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Eraldised 20 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 13 Aktsiakapital 21 Lisa 14 Müügitulu 21 Lisa 15 Muud äritulud 21 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 22 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 18 Tööjõukulud 23 Lisa 19 Intressikulud 23 Lisa 20 Seotud osapooled 23 Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Oleme vee-ettevõte, kus: * tarbijatele on tagatud ühesugune kõrge kvaliteediga teenus * on minimaliseeritud tegevusest põhjustatavad keskkonnamõjud * on tagatud jätkusuutlik vee-ettevõtlus. Tegevusaruanne 2019 majandusaasta aruande juurde AS Matsalu Veevärk (MVV) on vee- ja kanalisatsiooniteenust osutav ettevõte, mis kutsuti ellu 15.07.2004 üheteistkümne (11) Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa omavalitsuse poolt. MVV on lähtunud igapäevases majandustegevuses ettevõtte juhtimisel juhtimise heast tavast, ÜF Matsalu alamvesikonna veemajandusprojekti alamprojekti elluviimislepingust, aktsionäride lepingust, nõukogu ja üldkoosoleku seaduslikest otsustest ja korraldustest ning vallavolikogude poolt kinnitatud regulatsioonidest. Käesolev tegevusaruanne on AS-il Matsalu Veevärk kuueteistkümnes (16) aktsiaseltsi asutamisest alates. 2019. aastal osutas AS Matsalu Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuseid järgmiste valdade territooriumitel: Märjamaa (Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, Kasti, Valgu, Orgita, Teenuse, Vana- Vigala, Kivi-Vigala), Lääneranna (Lihula, Tuudi, Kirbla, Lõpe, Virtsu, Kõmsi, Koonga, Varbla, Oidrema, Mõtsu, Irta, Vatla), Lääne-Nigula (Kullamaa, Koluvere, Üdruma, Liivi, Martna), Rapla (Raikküla, Tamme, Purku) ning rendib varasid Kehtna vallas ja ka Rapla vallas (Alu, Hagudi, Kuusiku, Iira, Kodila). Valdades, kus vee-ettevõte osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, on kehtestatud ühtne teenuse osutamise hind. Aruandeaastal osutasime teenust I kvartalis hinnaga 1,33 €/m3 vesi ja 1,67 €/m3 kanalisatsioon. Alates 01.04.2019.a on teenuse hinnaks kogu teeninduspiirkonnas 1,401 €/m3 vesi ja 1,681 €/m3 kanalisatsioon. Hindadele lisandub käibemaks. 2019 aasta eesmärgid investeeringute osas olid: Põhieesmärgid: Valgu küla VK projekti taotluse koostamine KIK-le ja positiivse rahastuse otsuse korral hanke korraldamine Oidrema küla VK projekti taotluse koostamine KIK-le ja positiivse rahastuse otsuse korral hanke korraldamine Koonga RVPJ ümberehitamine biokilepuhastist läbivooluga kestvusõhutusega puhastiks. Eesmärgid: Jätkata veekadu hoidmist omatarbeta alla 12%; vee erikasutuslubadest tulenevate täiendavate tingimuste täitmine; kaugloetavate arvestite paigaldamise jätkamine; tegutseda eesmärgiga piirkonna laienemise suunal; haldusreformi tulemusena tekkinud olukorra kohandamine. Võetud põhieesmärke Valgu ja Oidrema osas kahjuks ei saavutatud. Kuna eesmärkide täitmiseks oli planeeritud kasutada vahendeid KIK keskkonnaprogrammist ja neid ei õnnestunud saada. Koonga RVPJ ümberehitamine biokilepuhastist läbivooluga kestvusõhutusega puhastiks on teostatud. Ettevõte tegutses 2019 võetud eesmärkide päraselt, veekadude protsendi jäi alla 12. 3 Aktsiad ja aktsionärid Nasdaq CSD Eesti filiaal Aktsiaraamat Tellitud nimekirjad Emitent: AS MATSALU VEEVÄRK Registrikood: 11055659 Väärtpaberi nimi: MATSALU VEEVÄRK lihtaktsia ISIN: EE3100072844 Väärtpaberite arv kokku: 17 790 Väärtpaberi valuuta: EUR Nimiväärtus: 63,9 EUR Ostueesõigus: Jah Seisuga: 24.01.2020 07:00 Seisuga 24.01.2020 23:59 ei ole registrisse kantud ühtegi panti, finantstagatist ega muud blokeeringut. Tulemused 1-6 6-st 1 Konto Omaniku nimi Isik./reg.kood Aadress Saldo Osalus liik LÄÄNERANNA 77000298 JAAMA 1 LIHULA, 6 981 39,2412% Lihtkonto VALLAVALITSUS LIHULA VALD PÄRNU MAAKOND 90302, Eesti MÄRJAMAA 75022835 TEHNIKA 11, 6 179 34,7330% Lihtkonto VALLAVALITSUS MÄRJAMAA 78301, Eesti RAPLA 77000312 VILJANDI MNT.17, 3 006 16,8971% Lihtkonto VALLAVALITSUS RAPLA 79511, Eesti LÄÄNE-NIGULA 75038598 HAAPSALU MNT 6, 864 4,8567% Lihtkonto VALLAVALITSUS LÄÄNE-NIGULA VALD 90801, Eesti KEHTNA 77000252 PARGI 2, KEHTNA 760 4,2721% Lihtkonto VALLAVALITSUS ALEVIK KEHTNA VALD 79001, Eesti 4 Ettevõtte juhtimine ja tegevuse korraldamine Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, mis käis majandusaasta jooksul koos ühel (1) korral. AS-i nõukogu töötas 2019 aastal seitsme (7) liikmena. Nõukogu liikmete töö oli tasustatud. 2018 aastal toimusid nõukogu koosolekud viiel (5) korral. Nõukogu tegevuse kohta koostab nõukogu esimees nõukogu töö aruande. Koosolekud on protokollitud ja arhiveeritud dokumendihalduse süsteemis Amphora. Aktsiaseltsi juhatus koosneb ühest liikmest. Operaatorteenuse korraldamine asulates Aktsiaselts osutas 2019. aastal vee- ja kanalisatsiooni teenust neljas (4) vallas. Valdade arvu vähenemine tuleneb 2017 aasta haldusreformist, asulate arv jäi samaks. Opereeritavate asulate varad on aktsiaseltsi omandis. Varade rendilepingud on sõlmitud Rapla vallas AS-ga Rapla Vesi ja Kehtna vallas OÜ-ga Kehtna Elamu. Järgmise aasta eesmärgid 2020. aastal osutab AS Matsalu Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuseid järgmiste valdade territooriumitel: Märjamaa (Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, Kasti, Valgu, Orgita, Teenuse, Vana- Vigala, Kivi-Vigala), Lääneranna (Lihula, Tuudi, Kirbla, Lõpe, Virtsu, Kõmsi, Koonga, Varbla, Oidrema, Mõtsu, Irta, Vatla), Lääne-Nigula (Kullamaa, Koluvere, Üdruma, Liivi, Martna), Rapla (Raikküla, Tamme, Purku) ning rendib varasid Kehtna vallas (Keava) ja ka Rapla vallas (Alu, Hagudi, Kuusiku, Iira, Kodila). Põhieesmärgid 2020: Kuna 2019 aastal ei õnnestunud toetusvahendeid rahastajalt KIK saada, siis taotleme uuesti: Valgu küla VK projekti taotluse koostamine KIK-le ja positiivse rahastuse otsuse korral hanke korraldamine Oidrema küla VK projekti taotluse koostamine KIK-le ja positiivse rahastuse otsuse korral hanke korraldamine Lisaks: koostame kogu vee ja kanalisatsiooni süsteemide andmemudeli ja kaardimaterjalide digitaliseerimise GIS süsteemi tarvis. Koonga, Tuudi ja Lihula asulate torustike projektidele taotluste koostamine ja esitamine KIK- i (omafin KOV) Aitame kaasa Lääne-Nigula vallas asuva Rõude küla rahade taotlemisele KIK-ist. (omafin KOV) Ehitame kaks 50kW päikeseenergia jaama, üks Märjamaa RVPJ ja teine Lääneranna valla piirkonda. Eesmärgid 2020: Jätkata veekadude hoidmist omatarbeta alla 10%; 5x RVP remont ja Virtsu Kaare VTJ PO seadme väljavahetamine; tegutseda eesmärgiga piirkonna laienemise suunal; haldusreformi tulemusena tekkinud olukorra kohandamine. Klientide ootuste täitmiseks oleme seadnud eesmärgiks: pakkuda nõuetekohast teenust. Hoida keskkonda, vähendades veelekkeid, hoiduda olukordadest, kus meie kanalisatsioonisüsteemide rikke tõttu võib tekkida oht elu- ja looduskeskkonnale. Eelarve koostamise juures jätkame tasakaalustatud ja konstruktiivset hoiakut. Hans Liibek / Juhatuse liige 5 Aktsiaselts Matsalu Veevärk 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 170 663 138 645 Nõuded ja ettemaksed 106 858 98 390 2 Kokku käibevarad 277 521 237 035 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 32 850 565 34 160 700 5 Kokku põhivarad 32 850 565 34 160 700 Kokku varad 33 128 086 34 397 735 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 64 752 62 302 8 Võlad ja ettemaksed 96 938 92 642 9 Eraldised 11 970 23 940 10 Kokku lühiajalised kohustised 173 660 178 884 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 863 047 927 803 8 Võlad ja ettemaksed 16 750 19 750 9 Kokku pikaajalised kohustised 879 797 947 553 Kokku kohustised 1 053 457 1 126 437 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 136 781 1 136 781 13 Ülekurss 459 768 459 768 Kohustuslik reservkapital 113 678 113 678 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 31 561 071 32 453 211 Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 196 669 -892 140 Kokku omakapital 32 074 629 33 271 298 Kokku kohustised ja omakapital 33 128 086 34 397 735 6 Aktsiaselts Matsalu Veevärk 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 841 464 827 232 14 Muud äritulud 2 081 544 991 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -309 200 -331 899 16 Mitmesugused tegevuskulud -84 054 -36 057 17 Tööjõukulud -302 295 -340 330 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 332 085 -1 542 741 5 Kokku ärikasum (-kahjum) -1 184 089 -878 804 Intressikulud -12 580 -13 336 19 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -1 196 669 -892 140 Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 196 669 -892 140 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest 0 -542 863 12 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 1 213 614 1 416 895 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 16 945 -18 108 netomeetodi korral 7 Aktsiaselts Matsalu Veevärk
Load more

Recommended publications
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Koduste Laste Jõulupidu
    RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 10. JAANUAR 2020 NR 1 (272) TASUTA STATISTIKA RAHVAARV: 13 138 PINDALA: 860 KM2 SUURIM ASULA: RAPLA LINN 5015 ELANIKUGA KÜLASID 83, ALEVIKKE 5 Valla koduste laste jõulupidu apla Kultuuri- keskuses peeti 16. detsembril valla koduste laste jõu- lupidu. Peole olid oodatud osalema valla lapsed, kes on sündinud enne 2019. aas- Rtat ja kes ei käi lasteaias. Suurde saali oli üles sea- tud jõulumaa, kus lapsed said teha mida iganes: mängida, supelda pallimeres, tantsida, valmistada koos vanemate- ga jõulukaarte, kaunistada pi- parkooke jne. Nagu jõulupeole kohane, saabus ka jõulumees, kes jagas kingitusi. Lapsed, kes ei saanud peost osa võtta, saavad oma kingipaki kätte tööpäevadel vallamaja kantseleist. Kingi- tusele saab järele tulla jaanua- ri lõpuni. Suur tänu Ridiradiralla ja Piilupardi mängutoa mees- konnale toreda jõulumaa üles- sättimise eest! FOTO:D SIIM SOLMAN RAPLA TEATAJA / JAANUAR 2020 / 2 Rahvastiku- 19. detsembri vallavolikogu istungil toimingud Otsustati koormata hoonestusõi- da tingimused paarismaja püstita- andmisega Reinu III lubjakivikar- isikut tõendava dokumendiga Rapla gusega MTÜ Raplamaa Jäätme- miseks. Planeeringuala hõlmab Lii- jääris kaevandamiseks. Vallavalitsuses või teenuskeskustes. kolisid kultuuri- käitluskeskus kasuks Rapla vallale va tn 2 maaüksust, mis piirneb Kuu- Muudeti Rapla valla kaasava eelar- Viidi läbi Rapla valla 2020. aasta eel- keskusse kuuluv Mäepere jäätmejaama kin- siku tee, Nurme tänava, Liiva täna- ve menetlemise korda: endale mee- arve esimene lugemine. nistu. va, Liiva tn 4a ja Nurme tn 4 maa- lepärase idee poolt saab hääletada Muudeti volikogu kultuuri- ja spordi- 3. jaanuarist alates saab rahvas- Algatati Rapla linnas Liiva tn 2 de- üksusega. elektrooniliselt valla kodulehel või komisjoni koosseisu, kinnitades ko- tikutoiminguid teha Rapla Kul- tailplaneering eesmärgiga sätesta- Nõustuti Vahi OÜ-le kaevandamisloa isiklikult, identifitseerides ennast misjoni liikmeks Agur Asperki.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Seikluste Septemberkivi-Vigala Põhikoolis
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 9 (187) Oktoober 2017 TASUTA did ja muud elukad ujusid Lääneme- res miljoneid aastaid tagasi ja milline on Läänemeri tänapäeval. 20. septembril said soovijad külastada hr Aivar Jõgiste kodutalu ja kuulata huvitavat jahindusjuttu. Räägiti jahi- pidamise seadustest, jahipidamise vii- sidest ja sellest, et miks üldse jahti on vaja pidada. Eesmärk sellise jutuaja- mise juures oli selgitada jahipidamise tähtsust looduses. Tihti kuuleme aja- kirjanduses inimeste nurinat, et miks üks või teine loom on maha lastud ja kas seda peaks või ei peaks tegema. Loomade arvukust tuleb ikka regulee- rida, sest muidu hakkavad seda regu- leerima erinevad haigused ja kiskjad hakkavad inimese koduõuele tikkuma. Heaks näiteks on sigade katk, mis on meie metsadest kaotanud praktiliselt kõik sead. Oli väga meeldiv jutuaja- mine koos sinna juurde pakutavaga suupärasega. Suur tänu perekond Jõ- SEIKLUSTE SEPTEMBER KIVI-VIGALA PÕHIKOOLIS gistele meeldiva vastuvõtu eest. eptember on Kivi-Vigala Põhikoo- Saime aru, et labidat on väga raske 25. septembril külastasid kooli klaasi- Slis tõeline seiklemiste ja avasta- asfaldisse lüüa (nimelt üritas giid meistrid Lätist. Anti teadmisi klaasi miste kuu. Peale selle loo lugemist oma jutu käigus pidevalt käes olevat puhumisest ja millisest liivast klaasi võib paljudele tunduda, et koolis enam labidat maasse lüüa, õnnetuseks ise tehakse. Puhuti kohapeal mõnusaid tunde ei olegi. Tegelikult on kõik meie asfaldil seistes). Nägime väga puhta klaasist kujukesi ja soovijad said en- matkamised ja sõidud olnud seotud veega lubjajärve. Kahjuks ei töötanud dale ka imeilusaid ja mõnusaid klaas- õppimiste ja avastamistega. Millal giidil ükski kaasas olev mõõteriist ja kujukesi osta. Igale lapsele kingiti ka siis veel kooliga väljasõite teha, kui nii sõitsime vanast lubjakaevandu- väike klaasist kaelaehe.
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    LIHULA VALLAVALITSUS LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 TÖÖ NR 201707 TALLINN 2017 Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2029 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................... 7 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 9 2.1 ÜLDIST .............................................................................................................. 9 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ....................................................................................................... 9 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 10 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................... 10 2.3.2 Lihula valla üldplaneering............................................................................. 12 2.3.3 Lihula valla arengukava ................................................................................ 13 2.3.4 Valla õigusaktid ............................................................................................ 14 2.3.5 Vee erikasutusluba ........................................................................................ 14 2.3.6 Lihula valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid .................................. 16 2.3.7 Veekvaliteedi kontrollikavad ........................................................................ 17 2.3.8
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava LÄÄNEMAA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 PRIORITEETSU S TULENEVALT MAAKONNA ARENGUK
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava LÄÄNEMAA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Lääne maakonna kõige suurem probleem on elanikkonna vähenemine. Mida vähem on maksumaksjaid, seda väiksem on PRIORITEETSU kohalike omavalitsuste suutlikkus areneda ja pakkuda elamisväärset keskkonda ning avalikke teenuseid. Võrreldes S TULENEVALT ülejäänud Eestiga on Läänemaalt lahkumise peamiseks põhjuseks just sobivate töökohtade puudus2. Ettevõtluse arengut MAAKONNA takistavad olemasolevate tööstusalade amortiseerunud infrastruktuur, raskused uute tööstusalade rajamise ja ARENGUKAVA turundamisega. ST Ettevõtlusega seonduvaid probleeme, arengueesmärke ja lähiaastate kavandatavaid tegevusi käsitletakse üldisemalt Lääne (põhjendada, maakonna arengustrateegias 2020+. Põhjalikumalt kirjeldatakse maakonna konkurentsivõime tõstmiseks tehtud valikuid, miks on tegevusi ja investeeringuvajadusi Lääne maakonna ettevõtluse arengukavas: http://laane.maavalitsus.ee/arengukavad. maakonna jaoks üks tegevus Antud meetmest on maakonna konkurentsivõime tugevdamiseks võimalik toetust taotleda neljale erinevale tegevusele. prioriteetsem kui Kuigi teenuste, sh taastusravi, rehabilitatsiooni ja turismiteenuste arendamine on maakonnale väga oluline, näitab teine) majanduse analüüs, et suurima tulu maakonnas teenivad ja aastaringseid töökohti loovad tööstusettevõtted (vt täpsemalt maakonna ettevõtluse arengukava). Seepärast on maakonna tasandil seatud maakonna ettevõtluse üheks eesmärgiks tasakaalustada teenindussektorit tootmissektori arendamisega. Kuivõrd teenindussektori
    [Show full text]
  • Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
    Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Majandusaasta Aruanne
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: Aktsiaselts Matsalu Veevärk registrikood: 11055659 tänav, maja: Veski tn 6 alev: Märjamaa alev vald: Märjamaa vald maakond: Rapla maakond postisihtnumber: 78302 telefon: +372 5037406, +372 4892556 faks: +372 4892556 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.matsaluvv.ee Aktsiaselts Matsalu Veevärk 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Kasumiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Omakapitali muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Kapitalirent 15 Lisa 7 Kasutusrent 15 Lisa 8 Laenukohustised 16 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 10 Eraldised 19 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 19 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 19 Lisa 13 Aktsiakapital 20 Lisa 14 Müügitulu 20 Lisa 15 Muud äritulud 20 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 21 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 18 Tööjõukulud 22 Lisa 19 Intressikulud 22 Lisa 20 Seotud osapooled 22 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne Üldist AS Matsalu Veevärk põhitegevusalaks on klientide varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Ettevõtte tegevuspiirkonna moodustab neli valda ( kolmkümmend asulat): Märjamaa (Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, Kasti, Valgu, Orgita, Teenuse, Vana-Vigala, Kivi-Vigala), Lääneranna (Lihula, Tuudi, Kirbla, Lõpe, Virtsu, Kõmsi, Koonga, Varbla, Oidrema, Mõtsu, Irta, Vatla), Lääne-Nigula (Kullamaa, Koluvere, Üdruma, Liivi, Martna), Rapla (Raikküla, Tamme, Purku) ning rendib varasid Kehtna vallas (Keava) ja ka Rapla vallas (Alu, Hagudi, Kuusiku, Iira, Kodila).
    [Show full text]