DOCSLIB.ORG

Punavetikad (Rhodophyta) Eesti

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Punavetikad (Rhodophyta) Eesti EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Mari Kägi PUNAVETIKAD (RHODOPHYTA) EESTI VOOLUVEEKOGUDES RED ALGAE (RHODOPHYTA) IN ESTONIAN RUNNING WATERS Bakalaureusetöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia Juhendaja: Kai Piirsoo, PhD TARTU 2020 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Mari Kägi Õppekava: Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia Pealkiri: Punavetikad (Rhodophyta) Eesti vooluveekogudes Lehekülgi: 51 Jooniseid: 9 Tabeleid: 1 Lisasid: 13 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Hüdrobioloogia Juhendaja(d): Kai Piirsoo, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2020 Eestis praktiliselt puuduvad uuringud mageveeliste punavetikate kohta. Sellest tulenevalt uuriti Eesti jõgedes leiduvate punavetikate andmeid. Antud töö eesmärk oli välja selgitada, kas punavetikad esinevad Eesti vooluveekogudes mõnevõrra sagedamini kui kirjandusallikate põhjal Euroopa teistes jõgedes. Töös kasutati kolmekümne aasta (1987-2019) jooksul kogutud punavetikate levikuandmeid Eesti jõgedest. Lõputöös leiti, et punavetikaid leidus mõnevõrra rohkem kui Euroopa teistes jõgedes. Punavetikataksoneid leiti ligi 35% Eesti uuritud jõgedes. Eristusid kaks väga erineva esinemissagedusega punavetikate gruppi: taksonid, kelle esinemissagedus oli 13-26% ja taksonid, kelle esinemissagedus oli 1% piires või alla selle. Esimesse gruppi kuuluvad taksonid (Batrachospermum gelatinosum, Lemanea sp., Hildenbrandia rivularis, Batrachospermum sp.) on sagedased ka mujal Euroopas, va H. rivularis. Teise gruppi kuuluvatest taksonitest (Audouinella chalybea, L. cf. fucina, B. atrum ja L. fluviatilis) on mõned liigid lülitatud mitme riigi Punasesse raamatusse. B. atrum väärib Eesti Punasesse raamatusse lisamist ning L. fluviatilis puhul tuleks edaspidiselt tähelepanu pöörata liigi täpsemale määrangule. Antud töö andmetega saab täiendada Eesti elurikkuse ja Pluto-F andmebaase. Edaspidi tuleks uurida ja täpsustada leitud punavetikate indikaatorlust, mis aitaks kaasa vooluveekogude seisundi hindamisele. Märksõnad: punavetikad, vooluveekogud, esinemissagedus, Punane raamat Estonian University of Life Abstract of Bachelor´s Thesis Sciences Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Mari Kägi Specialty: Applied Biology of Aquatic and Terrestrial Ecosystems Title: Red algae (Rhodophyta) in Estonian running waters Pages: 51 Figures: 9 Tables: 1 Appendixes: 13 Department: Institute of Agricultural and Environmental Sciences Field of research:Hydrobiology Supervisors: Kai Piirsoo, PhD Place and date: Tartu, 2020 There are practically no studies on freshwater red algae in Estonia. Consequently, data on red algae in Estonian rivers were studied. The aim of this study was to find out whether red algae occur somewhat more often in Estonian running waters than in other European rivers based on literature sources. Data on the distribution of red algae from Estonian rivers collected in thirty years (1987-2019) were used in the study. The dissertation found that in some cases red algae were found more than in other European rivers. Red algae taxa were found in almost 35% of the rivers studied in Estonia. Two groups of red algae with very different frequencies stood out: taxa with an incidence of 13-26% and taxa with an incidence of 1% or less. Taxa belonging to the first group (Batrachospermum gelatinosum, Lemanea sp., Hildenbrandia rivularis, Batrachospermum sp.) are also common elsewhere in Europe, except for H. rivularis. Of the taxa in the second group (Audouinella chalybea, L. cf. fucina, B. atrum and L. fluviatilis), some species are included in the Red Book of several countries. B. atrum deserves to be included in the Estonian Red Book, and in the case of L. fluviatilis further attention should be paid to the more precise definition of the species. The data of this work can be supplemented with the Estonian biodiversity and Pluto-F databases. The indication of red algae found should be further investigated and refined to help assess the status of watercourses. Keywords: red algae, running waters, frequency, Red Book SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ........................................................................................ 8 1.1 Ülevaade süstemaatikast .............................................................................................. 8 1.2 Punavetikate ehitus ................................................................................................. 9 1.2.1 Raku ehitus ............................................................................................................ 9 1.2.2 Niitide ehitus ....................................................................................................... 10 1.2.3 Erinevad kasvuvormid ........................................................................................ 10 1.3 Elutsükkel ............................................................................................................. 11 1.3.1 Paljunemine ......................................................................................................... 11 1.4 Ökoloogilised nõudlused ja survetegurid ............................................................. 12 1.4.1 Ökoloogilised nõudlused ..................................................................................... 12 1.4.2 Survetegurid ........................................................................................................ 15 1.5 Punavetikate levik magevees ................................................................................ 16 1.5.1 Levik maailmas ja Euroopas ............................................................................... 16 1.5.2 Leiud Eesti vooluvetes ........................................................................................ 17 2. MATERJAL JA METOODIKA .................................................................................. 18 2.1 Uurimisala .................................................................................................................. 18 2.1 Materjali kogumise meetodid .................................................................................... 18 3. TULEMUSED JA ARUTELU..................................................................................... 20 4. KOKKUVÕTE ............................................................................................................. 33 5. SUMMARY ................................................................................................................. 34 6. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 35 LISAD ................................................................................................................................. 37 Lisa 1. Audouinella spp. andmebaas 1987-2019 ............................................................. 38 Lisa 2. Batrachospermum spp. andmebaas 1987-2019 ................................................... 39 Lisa 3. B. gelatinosum andmebaas 1987-2019 ................................................................ 40 Lisa 4. Hildenbrandia rivularis andmebaas 1987-2019 .................................................. 41 Lisa 5. Lemanea spp. andmebaas 1987-2019 .................................................................. 42 Lisa 6. Pudisoo, Saekalda, 2015. Autor: P. Pall. ............................................................. 43 Lisa 7. Selja, Karepa, 2005. Autor: P. Pall. ..................................................................... 44 Lisa 8. Valgejõgi, Nõmmeveski. Autor: P. Pall. .............................................................. 45 Lisa 9. Vihterpalu, Vihterpalu, 2016. Autor: P. Pall. ...................................................... 46 Lisa 10. B. gelatinosum, Pärnu jõgi, Türi, 19.07.2018. Autor: K. Piirsoo. ..................... 47 4 Lisa 11. Batrachospermum sp. Autor: K. Piirsoo. ........................................................... 48 Lisa 12. H. rivularis. Autor: K. Piirsoo. .......................................................................... 49 Lisa 13. Lemanea sp. ja Audouinella sp. Pirita, Iru, 11.07.1993. Autor: H. Timm. ........ 50 5 SISSEJUHATUS Hõimkond punavetikad (Rhodophyta) on üks ürgsemaid eukarüootseid vetikarühmi. Nende levik ulatub külmadest arktilistest vetest kuni troopikavööndini. Enamik umbes 5500 punavetikaliigist elab meredes. Magevetes elab umbes 180 liiki, nendest ligikaudu 60 liiki on leitud Euroopas (Kwandrans, Eloranta 2010). Mageveelised punavetikad eelistavad väikesi madalaid, kuid suhteliselt kiirevoolulisi vooluveekogusid, olles kinnitunud kividele, veetaimedele või -sammaldele (Eloranta et al. 2016). Üksikud liigid asustavad ka järvi, soid ja rabasid (Kwandrans ja Eloranta 2010). Eesti järvedest on leitud kolm leiukohta: Bangia atropurpurea (Mertens ex Roth) C.Agardh ja Batrachospermum gelatinosum (L.) De Candolle emend. Vis Peipsi järves 2000.a. ning Batrachospermum sp. Võrumaal asuva Kirikumäe järves 2012.a (Mäemets, H. 2020, suulised andmed). Suur osa punavetikaid sisaldab lisaks klorofüllile a veel karotinoide ning vetikaspetsiifilisi antennpigmente fükoerütriini ja fükotsüaniini. Viimased põhjustavad talluse punakas-lilla, punase või musta värvuse (Cole, Sheath 1990). Mageveeliikidel domineerib aga sageli tumeroheline või lillakas-must värvus (Cole, Sheath 1990). Esineb ka väike rühm, kellel pigmendid üldse puuduvad, kuid
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Tallinn 29.06.2015 Nr 1.1-1/0099-P Maksu- Ja Tolliameti Tulumaksusoodustusega Mittetulundusühingute, Sihtasutus
    KÄSKKIRI Tallinn 29.06.2015 nr 1.1-1/0099-P Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kinnitamine Rahandusministri 06. oktoobri 2008.a määruse nr 29 “Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” § 29 lõike 2 alusel ning rahandusministri 18. detsembri 2014.a määruse nr 53 “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord” § 6 lõike 2 alusel: 1. Kannan 2015. aasta 1. jaanuari seisuga Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas olevad ühingud alates 01.07.2015 Maksu- ja Tolliameti kinnitatavasse nimekirja (lisa 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Helm peadirektor Jaotuskava: KO, MO /kooskõlastatud digitaalselt/ Helen Tälli Lisa 1 Kanda alates 01.07.2015 järgmised ühingud Maksu- ja Tolliameti kinnitatavasse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja I Mittetulundusühingud ja sihtasutused registrikood 1. Tallinn Aadu Luukase Sihtasutus 90009476 Anna Levandi Iluuisutamisklubi 80070888 Arengutoetajate ühing 80364503 Arheoloogiakeskus 80177600 ASSITEJ Eesti Keskus 80013436 Audentese Spordiklubi 80132187 Avalik Sõna 80013146 Avatud Piibli Ühing 80064971 Ayuda Mittetulundusühing 80344558 Balti Haridus- ja Kultuuriühing 80007387 Balti Keskkonnafoorum 80191103 BALTI KRIMINAALPREVENTSIOONI JA SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • MEES, KES JÄI ELLU. Taadu
    MEES, KES JÄI ELLU. Taadu JAAN LAUSING TARMO LAUSING Lausingute sugupuu Andri Ell 1752-2017 (1752-1816) (s. 1756-1815) Mai Jaan Lausing (s. 1791) (1781-1828) Eva Valdmann Aleksander Lausing Ann Eichelmann (s. 1823) (s. 1819) Mats Täkk (s. 1855) Mari Lausing (1860-1946) Johannes Riives Adele Lust (1901-1968) (1902-1975) Karoliine Täkk Karl Lausing (1886-1973) (1885-1972) JAKOB LAUSING SALME LAUSING Endel Oja Saima Riives JAAN LAUSING Aita Lausing (s. 1937) (s. 1930) (1925-2016) (1931-2010) (1923-2010) Eve Unger Uno Roots Liia Lausing Toomas Kohal Silvar Oja Lea Jõgioja Heldur Jõgioja (s. 1961) (s. 1960) (s. 1965) (s. 1959) (s. 1936-2010) Liina Lausing Sergo Kohal Mihkel Oja Marko Pugal (s. 1981) Peeter Hütt (s. 1996) (s. 1995) Sirje Hütt Arvo Puur (s. 1965) (s. 1955) (s. 1957) Elle Puur (s. 1949) (s. 1949-2003) Uuno Lausing Inge Lausing Kelly Kohal (s. 1973) (s. 1971) (s. 2001) Siim Hütt Veronika Elle Haan Janek Puur Aivar Heitur Hütt (s. 1987) Birgit Lausing (s. 1955) (s. 1989) (s. 1967) (s. 1974) Peeter Larionov Egert Kohal Karl Lausing (s. 1981) (s. 1984) (s. 2006) Roman Hütt Angela Puur (s. 2002) (s. 2013) Rasmus Puur Casper Larionov (s. 1999) (s. 2001) (s. 2005) Deia Kohal Lucas Lausing (s. 2015) (s. 2005) Rauno Heitur Marge Sellenberg (s. 1982) (s. 1980) Ülo Tsopp Pille Tsopp-Pagan Frank Lausing Mari-Liis Rainer Lausing (s. 1965) (s. 1971) (s. 2011) Linamaa (s. 1990) (s. 1986) Aleksandra Kristofer Sellenberg (s. 2009) Martin Tsopp Leanne Lausing Sellenberg (s. 2007) (s. 1990) (s. 2017) Maimo Lausing Risto Väljaots (s.
    [Show full text]