MH Ш/Шл Jr ffl H^H K s

Horisont STIIHILINE SUURLIN­ NADE KASVAMINE SÜ­ VENDAB NENDE PUU­ DUSI. Nikolai Ullas, professor, Lenini preemia BftjMHfi1 laureaat

#Диии . . . Mind aga võlub Unn. Ta rühk, щй&е ta tahm, ta tuled . . . ENN VETEMAA, «Apoteoos sünnilinnale».

Õn traagiline, et meie linnad peavad esmajärje­ korras majutama autosid, — nii seisvaid kui liiku­ vaid. DOXIADIS, kreeka arhitekt

SS-

I Л **

. ж 1Ш

Esikaan ja esikaane sisekülg HEINO KERSNALT. EESTI NSV ÜHINGU,,TEADU S" POPULAARTEADUSLIK AJAKIRI m ASUTATUD 196 7. A. ® ILMUB ÜKS KORD KUUS® EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLINN Horisont.

NR. 8 AUGUST 1969

Läbi sajandite ideaalse poole RAIMO PULLAT 2

* * * sajandil MALLE MEELAK 3

Linn areneb LEONID VOLKOV 24

Kümmekonna aasta pärast RENE PALIS 32

Kuidas linlane puhkab ASTA PALM 40

Tallinn muudab ilmet MART PORT 42

Molekuli saladuste jälil INTERVJUU 54

Ära hüüa hunti! FARLEY MO WAT 57

Aju ja masin KIRILL MASSAJEV 69

Enne kui filmida ARTUR RÄTSEP 72 LÄBI SAJANDITE IDEAALSE POOLE

RAIMO PULLAT, ajalookandidaat

Inimkonna ajalugu tunneb lugema­ tohutud inimhulgad. Kapitalismi tingi­ tuid linnu — linnu, mis õn hävinud, ja mustes süveneb vastuolu linna ja maa teisi, mis püsivad tänapäevani. Mee­ vahel. Kapitalistlik linn ekspluateerib nutagem tähtsaid tsivilisatsioonikeskusi: küla. Linna ja küla antagonismi kaota­ esimesel aastatuhandel enne mele aja­ mist igatsesid paljud mineviku mõtle­ arvamist Babülon, siis Rtolemaiose jad. Täiuslikust linnaühiskonnast unista­ Aleksandria ja Justinianuse Bütsants, sid juba Platon ja Aristoteles. Sadu aas­ Rjurikute Kiiev ja kuulus kaubalinn taid tagasi vaidlesid ideaalse linna üle Novgorod, Elizabethi-aegne London, Thomas More, Tommaso Campanella jt. Medicite Firenze, Neevalinn Peter­ Citta ideale kontseptsiooni leiame kä buri, suurlinnad New Yorkr Chicago, 16. sajandi Itaalia arhitektide Antonio San Francisco ja kogu progressiivse Pietro, Martini, Antonio Filarete, Barto­ maailma keskus Moskva. Igaüks neist õn lomeo Ammanati ja teiste töödest. omamoodi kuulus ja kõigil neil õn oma Thomas More kujutab oma raamatus rikas ning dramaatiline ajalugu. «Utoopia» ideaalset ühiskonda era­ Antiikaja linnriigid koosnesid linnast omanduseta ja ekspluateerimiseta ko­ ja selle juurde kuuluvatest suhteliselt gukondadena. Koik töötajad elavad väikestest põllumajanduslikest aladest. seäl linnades, tegeldes vaheldumisi Varafeodaalsuhete ajal, mil valitses al­ käsitöö ja põlluharimisega. Th. More les naturaalmajapidamine, kujutasid lin­ idealiseeris keskaegset käsitööd ja eitas nad endast peamiselt kindlustatud tehnilist progressi. T. Campanella kuul­ punkte või kuningate, nende vasallide sas raamatus «Päikeselinn» lähtutakse ja kõrgvaimulike residentse. Majandus­ põhiliselt samadest seisukohtadest, kuid likus mõttes oli küla ja linna erinevus pööratakse rohkem tähelepanu kodani­ väike. ke harmoonilisele arengule. Feodalismiajal arenesid linnad kiire­ Prantsuse sotsialist-utopist Charles mini ning tänu käsitöö ja kaubalis-raha- Fourier tahtis ideaalse ühiskonna luua liste suhete süvenemisele saavutasid kogukondlike tootmisassotsiatsioonide 14. ja 15. sajandi! õitsengu. ehk faalanksite abil, kus tööstuslik toot­ Kapitalistlikku ühiskonda iseloomusta­ mine pidi olema seotud maaharimisega. vad suured tööstuslinnad, kuhu kapitali Ühes assotsiatsioonis võis tema järgi akumuleerumise ja talurahva proletari- elada kuni 1000 inimest. Muide, Pla­ seerumise tulemusena õn koondunud toni arvates oleks ideaalse linna sobi­ vaim elanike arv 5040 inimesi. Niisugu­ jaid — lootsid kä nemad oma projekti­ ne arv kindlustavat valitsemise kõige dega kõrvaldada ühiskonnas valitsevaid sügavama demokraatia, sest sel juhul vastuolusid. Küle ja linna vastuolud jäid kuuleb valitseja veel iga elaniku häält. siiski püsima, kuld aedlinnu hakati ra­ Fourier' ideed avaldasid teatud mõju jama, ehkki mitte päris mõtte algataja­ kä N. Tšernõševski maailmavaatele. Ro­ te poolt soovitatud kujul. Nii sai algu­ maanis «Mis teha?» arendas ta mõtet, se uus suund linnaehituses (Eestis näi­ et vabas ühiskonnas «Uus-Venemaa» teks Tallinna sõsarlinn Nõmme, Tartus hakkavad inimesed elama suurtes, üks­ Tähtvere linnaosa jt.). teisest 3 ... 4 versta kaugusel paikne­ 1920. aastal kirjutas akadeemik Hans vates alumiiniummajades, mis sarnane­ Kruus raamatus «Unn ja küla»: «Linna ja vad paleedega. Linnades polevat tule­ maa kokkukõlaline ühinemine, see õn vikus alalisi elanikke, sinna sõidetakse probleem, mis seisab teravalt mele kul­ ainult tarbe korral mõningaid töid te­ tuuriilma ees tulevastel aastakümnetel, gema. Nagu teäda, oli Tšernõševski, võib-olla, veel pikemal ajal.» erinevalt lääne utopistidest-sotsialisti- 20. sajandi urbanistika kreedo lõid dest, revolutsionäär, kuid paraku nägi arhitektid Frank Lloyd Wright, Walter ta ühiskonna ümberkujundavat jõudu Croplus ja Le Corbusier. Kä nemad talupoegade kogukonnas, mitte aga töö­ arvasid, et suudavad meie sajandi vas­ lisklassis. tuolusid kapitalistlikes linnades lahen­ Rahvastiku otstarbekast paigutamisest dada ratsionaalse planeerimise ja lin­ väikeste kommuunide kaupa rääkis tun­ naehitusega. 30-ndail aastail lootis Le tud töölisliikumise tegelane Wilhelm Corbusier liialt tehnika arengule ja Weitling, kes oma «perekondlikud lii­ funktsionalismile. Ta pani isegi ühe oma dud» planeeris umbes 10 000-inimese- raamatu pealkirjaks «Arhitektuur või lisena. Väikeste kommuunide pooldaja revolutsioon». Sellele vaatamata õn ja suurlinnade vastane oli kä saksa vaieldamatu nende kolme arhitekti mõ­ sotsiaaldemokraat August Bebel. ju kogu kaasaegsele, sealhulgas kä Ideaalse linna mõtte tõstis uuesti kil­ nõukogude linnaehitusele. Nüüdisaja bile inglane Ebenezer Howard, kes arhitektiks nr. 1 oli kahtlemata Le Cor­ 1902. aastal ilmunud raamatus «Tuleviku busier. Tema ideede jatkaja, maailma aedlinnad» propageeris suurte metro­ tuntumaid arhitekte Eero Saarinen pidas polide lähedusse väikeste aedlinnade Le Corbusier'd tänapäeva Leonardo da rajamist. Aastail 1901—1904 projektee­ Vinciks. ris prantslane Garnier tööstuslinna 35 000 Vastuolu maa ja linna vahel õn lik­ elanikule. Tööstus- ja elurajoonid eral­ videeritav üksnes sotsialismi tingimus­ das ta rohelise vööndiga. Nimetatud tes. Linn kui sotsiaalne organism õn arhitektid käsitlesid esimestena linna meil muutunud küla abistajaks ja toe­ optimaalse suuruse küsimust. tajaks ning põllumajandusliku tootmise E. Howard! ja T. Garnier' linnad olid edendajaks. Nimetatud tõsiasja põhjen­ renessansi arhitektide omadest loomu­ dajateks õn K. Marx ja V. I. Lenin. likult palju komplitseeritumad. Kuid nii Unistades ideaalsest linnast, kus elani­ nagu 25 sajandit tagasi Hippodamus kel oleksid normaalsed võimalused töö­ Mileetosest — esimesi linnaplaneeri­ tamiseks, elamiseks ja puhkamiseks, BAALBEKI VAREMED. LEIPZIG. jõudsid nad järeldusele, et suurlinnas puuduvad inmestel optimaalsed elu­ tingimused. Seepärast õn vaja ehitada selliseid linnu, millel oleks nii tööstus­ lik baas kui kä põllumajanduslik taga­ maa, kus leiduks tööd ja leiba igaühele ning kä häid looduses viibimise võima­ lusi. Need probleemid erutasid nõu­ kogude linnaehitajaid juba 30-ndail aastail. Kommunistlikus Akadeemias korraldati 1930. aasta mais ulatuslik dis­ kussioon teemal «Sotsialistliku linna planeerimine». Mõttevahetus oli nagu kokkuvõtteks uute sotsialistlike linnade Magnitostroi, Anostroi, Stalingradstroi jt. rajamisest. Vaeti nende plusse ja miinuseid. Vaidluste käigus pöörati muide tähelepanu vajadusele pidurdada tööstuse arendamist Leningradis, et mit­ te halvendada sealse elanikkonna öko­ loogilisi tingimusi. Mõttevahetuse pal­ jud tõeterad leidsid hiljem rakendamist uutes linnaehituslikes lahendustes. Mõni aeg tagasi kinnitas ÜRO Üle­ maailmne Tervishoiu Organisatsioon, et «peäle rahu säilitamise kogu maailmas õn inimkonna 20. sajandi teise poole olulisemaks küsimuseks linnade planee­ rimine». 1967. aasta algul oli Nõukogude Lii­ «Chicago kaksikud». dus 1874 linna ja 3445 alevit või linna­ list asulat, kus elas üle poole Nõuko­ gudemaa elanikkonnast. Nõukogude linnade ja linnaelanike arv kasvab iga aastaga. NLKP programmis nõutakse seepärast: «Linnad ja alevid peavad Marina-City's (Chicagos) ehitati arhi­ endast kujutama Inimeste tööks, iga­ tekt Goldberg! projekti järgi kaks kõr­ vuti seisvat silindrilist kuuekümne ühe päevaseks eluks ja puhkuseks parimaid korruselist tornelamut. Hoonete kaks tingimusi tagavate tootmistsoonide, ela­ esimest korrust õn ühised. Neis paik­ murajoonide, ühiskondlike ja kultuuri­ nevad kaubandusettevõtted, spordisaalid asutuste võrku, elukondlike ettevõtete, ja kontoriruumid. Kahekümnel alumisel transpordi, insenertehniliste seadmete korrusel asuvad garaažid 896 auto jaoks, 21. korrusel aga pesuköögid ja teised ja energeetika ratsionaalset kompleksset abiruumid. Ülejäänud korrustel õn ülle­ organisatsiooni,» kätte- ja kolmetoalised elukorterid, Si- lindriliste tornelamute välisläbimõõt õn Tornelamute ümber õn projekteeritud 32 m, kõrgus 190 m. spiraalsed pandusautoteed (mis võimal­ davad sõita iga korteri juurde) ja küm­ nenda korruse kõrgusele kõiki tornmaju ühendav kiirmagistraal. Ameerika mererannikutel ehitatakse Silindrilised, ovaalsed ja mitmekan- pöörlevaid hotelle. Nii saavad kõik hoo­ dilised elamud võtavad enda alla vä­ nes viibijad võrdselt nautida väljavaa­ hem pinda kui nelinurksed hooned, jä­ det merele. tavad enda ümber rohkem õhuruumi, Arhitekt H. Yamgoshian'i projekti jär­ korteritesse pääseb enam valgust ning gi õn juba ehitatud Virginia rannikule kaovad suurlinnade kitsastest tänavatest kaks kõrvuti seisvat kuueharuliste tähe- tingitud hoonetevahelised pimedad ko­ kujuiiste tiibadega neljateistkümnekorru- ridorid. selist turismihotelli, mis pöörlevad mak­ Kä rahvademokraatiamaades, näiteks simaalse kiirusega üks ring tunnis. Pöör­ Poolas, õn välja töötatud tüüpprojektid lemiskiirust õn võimalik kä aeglustada. viie- ja üheteistkümnekorruseliste silin- derelamute püstitamiseks tehases val­ mistatud detailidest. Tuntud ameerika insener B. Fuller te­ gi ettepaneku ehitada New Yorgis Haar- lemi neegrilinnaosas viisteist sajakorru­ Pariisis projekteeriti huvitava välisil­ selist silindrilist tornelamut, kuhu ma­ mega viiekümnekorruseline hoone endi­ huks 110000 perekonda. Korterite ka­ se «Santie» vangla asemele. Hoonesse sulikuks pinnaks õn planeeritud umbes paigutatakse Prantsuse haridusministee­ 100 m2 (garaaže ja rõdusid arvestamata). rium.

Uus haridusministeeriumi hoone Pariisis (vasakul). Pöörlevad hotellid Virginia rannikul (paremal). ioon. 1. Tokio linna arengukava. Ge­ neraalplaan (arh. Kenzo Tange, 1960].

*** SAJANDIL

Kõigi maade linnaehitajaid erutab küsimus, ' millisteks muutuvad linnad ja neis elunevate inimeste vajadused tu­ levikus. Sei teemal käivad loominguli­ sed diskussioonid, see teema õn saa­ nud teaduslike uurimuste sisuks nii meil kui kä välismaal. Viimase kümne aasta jooksul õn teo­ reetilised uurimused ja projektid tule­ viku linnade kohta tõsist huvi pakkunud Jaapani, Prantsusmaa, Inglismaa, Amee­ rika, šveitsi jt. välisriikide arhitektidele. Samuti tegelevad nende probleemidega mitme vastava ala spetsialistid meie maal. Uute mõtete tekkimist otseselt mõju­ tavateks teguriteks õn peamiselt demo­ graafiline ekspansioon, üha süvenev ur­ baniseerumine, suurte linnade kasv, liiklusmured, elamurajoonide kaugene­ mine töökohast ja loodusest, vee ja õhu saastumine ning raskused elanike teenindamisel. Joon. 2. Vertikaaltornid nn. sildmajadega (Tokio linna arengukava, arh. Kenzo Tange, 1960).

DEMOGRAAFILINE EKSPANSIOON. elanike arv. Tormilist linnastumist tähel­ Maakeral oli 1900. a. 1,60 miljardit, datakse kõikides maades. Maailma ela­ 1967. a. aga 3,45 miljardit inimest. ÜRO nikkonna keskmiselt 2%-se aastajuurde- andmetel võib 2000. aastaks oodata kasvu juures suureneb Igal aastal linna­ elanikkonna järjekordset kahekordistu­ elanike arv maakeral 4% võrra, kahe- mist ja rahvastiku arvu tõusu 6,0 ... 7,5 kordistudes 20 aasta tagant. Võrreldes miljardi elanikuni. Oletades, et sündi­ 1926. aastaga õn linnaelanike arv näi­ vuse kontrolli ei rakendata ja kasvu­ teks mele maal kasvanud 30,6 miljonilt tempo jääb endiseks, s. t. elanikkond 114 miljonini, mis moodustab 52% ko­ kahekordistub iga 40 aasta järel, siis gu Nõukogude Liidu elanikkonnast. 2120.—2170. aastaks õn maismaa asus­ Jaapanis elab linnades koguni üheksa tatud tihedusega 6500 . . . 7000 elanikku kümnendikku rahva koguarvust. ühe! ruutkilomeetril! Eriti kiiresti paisuvad suurlinnad. Need kasvavad mitte üksnes laiusse Seoses teaduslik-tehnilise progressi ja kõrgusse, vaid tungivad kä üks­ ning majandusliku ja kultuurilise heaolu teisesse. USA idarannikul moodustavad tõusuga eeldatakse küll sündivuse lan­ linnad (Boston — New York — Phila­ gust, mis viiks lõpuks elanikkonna loo­ delphia — Baltimore) katkematu lindi, muliku juurdekasvu üldisele vähenemi­ kuhu õn koondunud 38 miljonit inimest. sele. Et aga absoluutarvud suureks jää­ Sõites mööda 600 km pikkust peatäna­ vad, õn väljaspool kahtlust. vat, võib endale ette kujutada, milleni URBANISEERUMINE JA SUURLINNA­ viib linnade stiihiline kasv. Juba prae­ DE PAISUMINE. Üheaegselt maailma gu valitseb seäl terav veepuudus, hal­ elanikkonna kasvuga kasvab kä linna­ jastus kaob järk-järgult. LIIKLUSMURED. Pidurdamatult paisu­ vatesse linnadesse õn koondatud tohu­ tult liiklusvahendeid. Autode kasutami­ ne, hooldamine, parkimine ja majuta­ mine teeb järjest suuremat muret. As­ jata ei kaeba kreeka arhitekt Doxiadis: «See tragöödia, et meie linnades õn eeskätt mõeldud autodele, nii seisva­ tele kui kä liikuvatele, purustab inim­ liku mõõdupuu.» Ameeriklane Lewis Mumford läheb veelgi kaugemale: «ln- dividuaalautodele õn antud litsents nor­ maalse elu hävitamiseks linnas.» Palju­ del juhtudel ongi liiklus muutunud lin­ naehituses probleemiks nr. 1. Nii-siis, linnale avaldab mõju rohkesti tegureid. Kus aga õn väljapääs?

Vaatleme silmapaistvamaid linnaehi­ tuslikke käsituslaade. Esmajärjekorras tuleks vist mainida jaapani metaboliste ja nende silmapaistvat esindajat Kenzo langet. Sõna «metabolism» tuleneb kreeka keelest ja tähendab vahetust, muutust. Metabolism ühendab endas nii sotsio­ loogiat kui kä ökonoomikat. Peale selle püüab metabolism kä filosoofiliselt lahti mõtestada 1960. a. alguseks kujunenud linnaehitusprobleemide kogu keerukat olukorda. Metabolistid vaatlevad inimühiskon­ da areneva orgaanilise protsessina, eris­ tades seejuures pidevat välist kasvu ja järkjärgulisi sisemisi muutusi. Nad sea-

Joon. 3. Lahe pinnal asuvate elura­ joonide makett (Tokio linna arengukava, arh. Kenzo Tange, 1960).

Joon. 4. Vaade veepinnalt uuele elu­ rajoonile (Tokio linna arengukava, arn. Kenzo Tange, 1960).

Joon. 5. Klastri vertikaalne ja hori­ sontaalne projektsioon (arh. Kikutake). vad endale ülesandeks leida väljendusi pontoonidel uluv Unn 500 000 elani­ sellele pidevale kasvuprotsessile, töö­ kule (joon. 7). tada välja tasakaalustatud ruumilisi süs­ Metabolistide loodud uue arhitektuu­ teeme. ri suhe loodusega õn sõltumatum ku! Kenzo Tange linnaehituslikud projekt- kunagi varem. Uusi hiiglaklastreid ei ettepanekud õn seotud peamiselt To­ saa enam vaadelda delikaatsete ja fak­ kioga, kus järgneva 20 aasta vältel tiliste loodussõbralike vormidena. Arhi­ oodatakse elanikkonna kahekordistumist tektuur muudab nüüd ise aktiivselt loo­ — 10 miljonilt 20 miljonile. Jaapanis dust, siit tuleneb aga oht tehisstruktuu- valitsev suur maapuudus viis mõttele ride ja looduse vahelise tasakaalu muu­ kasutada asustamiseks kä vett, nimelt tumiseks. Nõukogude linnaehitajate ar­ lahe pinda (joon. 1). Keerukate trans- vates õn tingimata vaja loodust säili­ porditeedega uus Tokio rajatakse tehis- tada. Metabolismi hinnatakse ku! üht platvormile, mis hoonestatakse iga 200 esimestest sammudest, mis lähendab meetri järel vertikaalsete tornidega. Vii­ meid uut kasvutempot arvestavale lin­ mastele toetuvad horisontaalsed nn. naehituslikule strateegiale. sildmajad (joon. 2). Elamud kujutavad endast üksteisega seotud originaalseid Detailsemalt välja töötatud tuleviku­ 100 m kõrgusi ehitusi. Sealjuures säili­ linnade kavadest õn viimasel ajal üle­ vad hoonete arhitektuuris kä rahvusli­ maailmset huvi äratanud merelinna pro­ kud jooned (joon. 3 ja 4). jekt Inglismaal, nn. Sea-City. Muide, samasugust ideed õn välja Sea-City tahetakse rajada Great Yar- pakutud kä varem ja nimelt mele maal. mouthist põhja poole, Inglismaa ida­ Juba 1924. a. tegi arhitekt El-Lissitski rannikust 15 meremiili kaugusele Hais- ettepaneku luua Moskvas piki Tveri bul­ borough Taili, kus vee keskmine süga­ varit originaalsed horisontaalsed pilve­ vus õn 9 m. Et projekteerijad kuuluvad lõhkujad. Le Corbusier tuli aga mõttele Inglise klaasifirma «Pilkington Glass tõsta majad postidele. Kuid enne Kenzo Äge Development Committee» kollek­ Tanget toimusid kõik linna funktsionaal­ tiivi, langeb ehitusmaterjali valikul pea­ sed sidemed ikkagi maa horisontaal- mine rõhk klaasile ja betoonile. Paku­ tasandil ja vertikaalurbanism ei olnud takse välja erisuguse soojusjuhtivuse, veel väljunud traditsioonide raamist. valguse läbilaskvuse ja isolatsiooniga Metabolistide projektides eksisteerib klaasi, mis võimaldab päikesepaiste soo­ uus linnaehituslik mõiste: klaster. See just ja kiirgust reguleerida. Erisugustes ühendab tuntud mõisteid maja, tänav ja värvustes ja toonides klaasi kavatsetakse linnarajoon (joon. 5). Säärasteks ele­ kasutada kä hoonete esteetilise välis­ mentideks õn arhitektide Kenzo Tange ilme kujundamiseks. gigantsed radariantenni-kujulised ela- Merelinna põhiehitiseks õn sisseehi­ mublokid, Kikutake ujuvad klastrid, Ku- tatud korteritega amfiteatrikujuline 16- rokava vindikujulised klastrid (joon. 6), korruseline vall, mis ümbritseb laguuni Isozaki klastrid õhus jt. mõõtmetega 1430x1000 m. Välisvall Eelmainitu kõrval sai maailmas üld­ paigutatakse 20 m kõrgustele betoon- tuntuks Kikutake meretsivilisatsiooni vaiadele ja see õn mere poolt laine- «Unabara» projekt, milles õn kujundatud murdjaga kaitstud, välja arvatud kitsas sadamasuu kaguosas. 55 m kõrgune ter- restorane, klubisid, aedu jne. ühenda­ rassikujuline kumer vall varjab lainete vad omavahel eskalaatorid, liikuvad ja tuulte eest ning sisaldab kaheksal kõnniteed ning kaetud jalakäigurajad. alumisel korrusel ühiskondlikke asutusi, Uinn õn haljastatud niisket kliimat vaja­ kaheksal ülemisel korrusel aga kliima- vate f il lede ja taimedega. seadmetega varustatud kortereid 20 000 Müra ja laguuni saastamise vältimi­ elanikule. Ülejäänud 10 000 elanikku seks kasutatakse linnasiseseks liikluseks saavad oma käsutusse kuni 3-korruseli- elektripaate ja veeomnibusse. Mandri ja sed elamud tehissaartel laguuni lõuna­ merelinna vahel peavad ühendust õhk- osas. Nimelt ujuvad valliga ümbritsetud padlpaadid või õhutaksod. laguunis kolmnurksed 18 m pikkused Sea-City varustatakse loodusliku gaa­ betoonpontoonid, mis õn kettidega an- siga, mida saadakse merepõhjast. Linna- kurdatud ja elastsete sidemetega üks­ valli põhjatipus asuv jõujaam toodab teise külge seotud. Need kannavadki sellest elektrit. kergeid kuni 3-korruselisi klaaskiud- Merelinn väärib tähelepanu kä spet­ seintega ehitisi. sialiseeritud meretööstuse seisukohast. Linnavallist seespool asuvaid elamuid Rahvusvaheline mereteaduse ja mere­ ja ühiskondlikke asutusi nagu kauplusi, uurimise keskus saab sinna allvee-

Joon. 6. Vindikujuliste klastrite projekt jarh. Kurokava). laboratooriumid, vaatluspunktid jne. teenindushooned raudbetoontugede, Mõeldav õn kä kalakasvatuse rajamine metallfermide ja nendevaheliste side­ koos konservitööstusega. Võimas ma- mete abil. Elamuühikuid võib paigutada gestusseade võib toota mereveest suu­ vabalt või rühmadena, neid saab välja res koguses magevett ja seda torustiku vahetada ja ümber kujundada. Arhitekt kaudu maismaale saata, kuna juba Maymont aga tahab vana linna kohale praegu muutub Inglismaal vee saamine malekorras paigutada hiiglaslikud vih- üha raskemaks. mavarjukujulised elamud (joon. 8). Liik- Eriteadlaste arvates õn Sea-City ehi­ lusmagistraalid tõstetakse raudbetoonist tuse alustamine mõeldav lähema 40 aluse tasandile, rõngaspanduste süsteem aasta jooksul. seob ülemise ja alumise tasandi täna­ vaid. Elamuid rajatakse piki vantkonst- Linnaehitajate pilgud suunduvad tu­ ruktsioone, kusjuures, nagu esimeselgi levikus nii õhuruumi linna kohale kui juhul, säilib võimalus nende vabaks kä maa alla. Mitmesuguseid ideid sisal­ ruumiliseks paigutamiseks ja vahetami­ davad näiteks Pariisi arendamise pro­ seks. jektid. Arhitekt Fridmani kavandi koha­ Kuid näib, et linnad võivad kasvada selt riputatakse Pariisi kohale elamud ja mitte üksnes kõrgusse, vaid kä süga-

Joon. 7. Meretsivilisatsiooni «Unabara» projekt. Linn pontoonidel laieneb ujuv- linnade süsteemiks ookeanil (arh. Kikutakej. vusse. Nii kujutletakse tuleviku Pariisi sutada 20 ... 30 aasta vältel. Autorid Semel jõe alla ulatuvana. Riki jõepõhja õn minetanud idee ehitada igaveseks ja kavatsetakse läbi kogu linna rajada au­ leiavad, et vähemalt neli korda sajandis tomagistraal peatuste, väljakute ja kau- õn võimalik ja vajalik vananenud konst­ bandusasutustega. See kõik moodustaks ruktsioonid välja vahetada. tohutu suure 14-korruselise kompleksi. Üks osa eksperimentaallinnast kaetak­ Sama põhimõtet tahetakse rakendada se kupliga, et sellise süsteemi eemused USA-s Pittsburghi linnas. Prantslased ja taamused ekspluatatsioonis välja sel­ õn esitanud veel ühe lahenduse põhi­ gitada ning otsustada, kas lõpplahen­ mõtteliselt uue liiklusskeemi loomiseks. duses kogu linn kupliga katta või mitte. Nimelt tehti ettepanek katta linna kes­ Kupli läbimõõt õn 3,2 km, hind 80 mil­ kus 1,5x1,5 km suuruse betoonplaadi- jonit dollarit. Eeldusel, et pole enam ga ja muuta niiviisi liiklus kahekorruse­ vaja tänavatelt lund koristada ja et liseks. Plaat paikneks 15... 30 m kõr­ hoonete konstruktsioonid õn kupli all gusel maapinnast. Sei juhul jääks alu­ kergemad ning kütmise toime suurem, mine korrus ainult autodele ja teistele arvatakse kupli ehituskulusid kompen- liiklusvahenditele. Samasse rajatakse seeruvat 10 aasta jooksul. parkimisplatsid, garaažid, töökojad ja Eksperimentaallinna maksumuseks ar­ bensiinijaamad. Teisele korrusele istu­ vestatakse 4 miljardit dollarit. Autorid tatakse puid, põõsaid ja lilli ning ehi­ loodavad siiski lähemas tulevikus linna tatakse kaubandus-, kultuuri- ja õppe­ üles ehitada, propageerides seda kui asutusi. Alumise korrusega luuakse ver­ linnlaboratooriumi, kus tööstused saak­ tikaalne ühendus. Linna keskusse saa­ sid proovida uusi tehnoloogilisi ideid, budes jätab inimene auto alumisele kor­ transpordiliike ja kommunikatsioone. rusele ja suundub ise teisele.

Omapärase platvormlinna paneb ette USA arhitekt Fitzgibbon. Rõngasplat- Terves reas projektides püütakse luua vorm koos 100 m kõrguste silindrikuju- kompleks tehiskliimaga — süsteemiga, liste hoonetega õn tõstetud kõrgele kus vastava kattega eraldatakse inimene maapinna kohale. Raudbetoonplatvorm looduslike tegurite kahjulikest mõju­ õn panduste abil ühendatud kiirtransiit- dest. Tehnilised võimalused kergete magistraalidega. karkasside ja ülitugevate kelmete näol Ameerika arhitektidele kuulub kä õn juba praegu olemas. Kuplite ehita­ Minnesota eksperimentaallinna projekt. mine linnade kohale lubab kasutada Selle autorid teevad ettepaneku asusta­ tehiskliimat ja asendada rasked konst­ da maakera kindla suurusega linnade­ ruktsioonid õhuliste ehitistega. Üks sel­ ga. Esimene eksperimentaallinn kavan­ liseid katseid õn insener Fulleri kupli datakse 250 000 elanikuga. Iga niisugu­ projekt New Yorki Marthattani kohale. ne linn jääb vähemalt 150 km kaugu­ Sama ideed õn kasutanud NSV Liidu sele olemasolevate suuremate linnade Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige keskusest. Koik gaase eraldavad sõidu­ Budnikov. Tema ettepaneku kohaselt kid viiakse eksperimentaallinnas maa projekteeritakse' polaarlinnade kohale alla. Samas nähakse ette kä õhusõidu­ kelmega varustatud pneumaatiline konst­ kite parkimine. Ehitisi kavatsetakse ka­ ruktsioon (joon. 9). Võimas valgustus Joon. 8. «Rippuv Unn» Pariisi territooriumi kohal (arh. Fridman, 1958).

Joon. 9. Polaarlinn kupli all [arh. Budnikov, 1968). tehispäikese näol loob inimesele nor­ me tiivaga pilvelõhkujad, hiljem ehi­ maalseks eluks vajaliku keskkonna, ku­ tatakse 600 m kõrgused silindrikujuli- jundab loodust ja kliimat kupli all. sed tornid. Neisse monteeritakse voo- Leningradis valmis arktiliste rannikute lulindil toodetud korterid. Aja jooksul asula projekt, mis oli välja pandud kä võib neid välja vahetada uutega. Ra­ EXPO-67 maailmanäitusel Montrealis joonis hakkab elama ligi 90 000 ini­ (arhitektid Verner, Djakonova, Tankjan). mest. Transporti neile tarvis ei ole, ku­ Asula õn arvestatud 3500 elanikule ja na kõik vajalik asub 10... 15 minuti paigutatud rõngakujulisse hoonesse. See jalakäigutee kaugusel. kujutab endast tehisliku mikrokliimaga lljitši rajoon! rekonstrueerimise vii­ suurt talveaeda, mis mahutab nii ela­ mane etapp õn ette nähtud lõpetada muid kui kä kõiki ühiskondlikke hoo­ uue sajandi alguseks — aastaks 2000. neid.

Tähtsamatest töödest Nõukogude Lii­ Lõpuks mõned fantastika valdkonda dus, mis õn seotud teemaga «Tuleviku kuuluvad ideed, mis püüavad asustus- linn», tuleks nimetada veel lljitši rajooni probleeme lahendada kauges tulevikus. rekonstrueerimisprojekti Moskvas. Ar­ Üks selline õn nõukogude teadlase vestades reaalseid ehitustehnilisi võima­ Drjazgovi ettepanek — kolmemõõtme­ lusi, õn arhitektid Gunst ja Ptšelnikov line grandioosne linn 54 miljonile elani­ andnud järkjärgulise elurajooni muutu­ kule. mise skeemi (joon. 10). Kompleksi kol­ Linn-maja kujutab endast 1,5 km kõr­ memõõtmelises lahenduses ilmneb mo­ gust tüvikoonust. Linn jaguneb 50 toot- biilsuse Idee, mis õn kooskõlas nõuete miskorruseks, mida valgustatakse kunstli­ muutumisel ühikute teisaldamise või­ kult. Iga korruse pinda kasutatakse põl­ malustega. lumajanduslikuks maaks. haljastuseks, lljitši rajooni rekonstrueerimise pro­ veekogudeks, tootmisruumideks. Ülemi­ jekt peegeldab meie arhitektide tule- sele korrusele õn kavandatud veehoid­ vikumõtete loogilist väljendust, mis la, mis varustab veega vindikujulisi jõ­ kajastub kä rekonstrueerimiskava järku­ gesid ja kanaleid. Sellise lahenduse pu­ des. hul ei ole koonuslinna ümbritsevat piir­ konda vaja utilitaarselt kasutada. Koo­ 1. järk: tühjadele kohtadele ehitatak­ nuse välispinnale kinnitatakse elamu- se neli 30-korruselist maja, samal ajal ühikud koos iga korteri juurde kuuluva rajatakse teeninduskeskus. Hoonete val­ rõdu-aiaga. mimisel paigutatakse neisse elanikud Mõte erineb teistest kahtlemata origi­ ümbruskonna majadest. naalsuse ja mastaabi poolest, kuid linna struktuuris õn tunda mõningat liht­ 2. järk: lammutatakse amortiseerunud elamud, ehitatakse veel neli 30-korru­ sustamist ja idee jääb puhta fantaasia selist elamut. Teenindamine laieneb. valdkonda. Rajatakse teater, muuseum, tsirkus, spor- Kaugemaks tulevikuks õn töötatud diehitised. välja projekte kä Inglismaal. Näiteks noorte arhitektide rühm «Archigram» 3. järk: uute 30-korruseliste elamute näeb tuleviku linna hoopis teisiti, kui vahele rajatakse 300 m kõrgused kol­ võiks endale ette kujutada tegelikku- Joon. 10. Moskva lljitši rajooni rekonstrueerimisprojekt, makett (arhitektid Gunst ja Ptšelnikov, 1965).

Joon. 11. Tuleviku linna dünaamiline struktuur (Inglise noorte arhitektide grupp «Archigram», 1966). sest Irdumata. Arhitektuur õn muutunud masinate sarnaseks, väga fantastiliseks (joon. 11). Kujunevad keerukad dünaa­ milised süsteemid ebatavaliste funktsio­ naalsete ja struktuursete sidemetega. Linn ei meenuta millegagi elamute ku­ jundust, vaid pigem automatiseeritud tööstust. Nõukogude arhitekti Loktevi ideed väljendavad tema teoreetilisi arusaa­ masid, mille kohaselt linn funktsioneerib nagu elav organism. Vahetpidamata lammutatakse vanu ja ehitatakse uusi elamuid, kujundatakse ümber liiklust, muudetakse terveid rajoone. Et väl­ tida perspektiivitundetut projekteerimist ühelt poolt ja mittekontrollitavat vaba dünaamilist arengut teiselt poolt, teeb autor ettepaneku ehitada nn. «meta- linnu», mis õn igati kohandatud võima­ likele struktuuri metamorfoosidele.

Loktevi metalinn kujutab endast tohu­ Joon. 12. Metalinn 2,5 miljoni elani­ tut karkassi, mis õn täidetud rakukes­ kuga (arh. Loktev, 1966—1967). tega. Iga rakuke õn hoone, tehas, ela­ mu, instituut (joon. 12). Vajaduse kor­ Joon. 13. Kosmiline sputnik-linn (arh. ral saab üksikuid tarbetuks muutunud Loktev, 1966—1967). või vananenud rakukesi välja vahetada. Selleks varustatakse iga ühik nii mon- teerimis- kui kä demonteerimisseadme- tega. Arhitekt Loktev unistab kä kosmiliste lendavate sputniklinnade loomisest. Me- tamorfoosset struktuuri kosmilises arhi­ tektuuris põhjendab ta ühelt poolt len­ dava linna dünaamikaga, teiselt poolt vajadusega täiustada ruumiliste vahen­ dite mitmekesisust, mis antakse inime­ sele Maa tingimustes (joon. 13). Arhitekt Sokolov suhtub skeptiliselt ennustustesse, mille põhjal inimkond tu­ levikus läheb maa alla. See oleks te­ ma arvates pime loodusele alistumine, mitte selle üle valitsemine. Muidugi, allmaaehitisi õn alati loodud ja luuak- se kä edaspidi. Kuid pole kahtlust, et i LINNAD KOLIVAD MAA ALLA inimesed kasutavad iga võimalust loo­ muliku päikesevalguse ja õhu poole Lääne suurlinnades, eriti nende kes­ pääsemiseks. Selleks õn arhitekt Soko­ kustes, jääb järjest vähemaks maad hoo­ nestamiseks. Piisab juba klassikaliseks lovi arvates ainult üks võimalus: suuren­ kujunenud näitest — Manhattan New dada maakera pinda reljeefi muutmi­ Yorgis. Niisugune olukord sunnib arhi­ sega ja katta planeet 30 km kõrguste tekte otsima vaba ruumi maa all. giganthoonetega. Iga maja südamikus USA-s planeeritakse suuri allmaa- asuvad masinad, tootvad ja teeninda­ kaubanduskeskusi. Üht suurematest ha­ vad automaadid ning ülikiired liftid, kati juba ehitama Philadelphias. Keskus paikneb viie elamukvartali pikkuse all- nende ümber aga elamud. maa-autotee lähedal ja seda läbib met- Hooneid ümbritsevad paljukorruseli- rooliin. Tahetakse ehitada kä allmaaga- raaž-ootepaik 4000 autole. Koik ehiti­ sed terrassid maakera floora ja fauna sed ühendatakse omavahel ja maapin­ kaitsealadega. Maa kujutab endast Ve­ naga liikuvate kõnniteede ja eskalaato­ neetsias mille kanalitel gondlite asemel rite kaudu. kurseerivad allveetiibadega laevad. Jaapanlased ei jää ameeriklastest ma­ Autod ja bussid sõidavad majadevahe- ha. Käesoleva aasta veebruaris avati lisel õhulisel sildadevõrgul või kanalite pidulikult Tokio peavaksali all 70 000-m2 põhjas tunnelites, õhk õn lennukite ja pindalaga kaubanduskeskus. Seäl õn 300 kauplust, restorani, töökoda, mis arves­ helikopterite päralt. tuste kohaselt võivad teenindada mil­ Arhitekt Loktevi arvates ei ole ükski jon klienti ööpäevas. Maa-alusel linna­ nimetatud projektidest lõplik ja võib osal õn 35 väljapääsu. Garaaž mahutab 520 autot. muutuda üksikasjades, õige prognoos, isegi fantastiline, vabastab arhitekti ük­ sikasjade väljatöötamisest. Detailid ilmu­ vad süsteemi seaduspäraste järelduste­ na, ükskõik kui uskumatuna need kä VEEL ÜKS TEADUSLINN praegu tunduksid. Mõni aeg tagasi alustati Tokio lähedal Tihti küsitakse: milleks kõik need teaduslinnakese ehitamist. Rajatakse 40 prognoosid ja projektid? Keegi vana­ mitmesugust laboratooriumi, kus saavad töötada 50 000 õpetlast. Linnake peab aja filosoof kirjeldas tuleviku linna järg­ valmima 1975. aastal. miselt: «Iga kuu noorukid pesevad end saunas ja vahetavad pesu.» Kas ei osutu kä tänapäeva arhitekt selle filosoofi taoliseks? Siiski — kui Tsiolkovski pro- HÄDA El ANNA HÄBENEDA jekteeris esimesi kosmoselaevu, peeti teda veidrikuks. Kä tulevikulinnade pro­ Jaapani suurlinnadesse suunduvad töölisrongid õn sedavõrd koormatud, et jektid võivad täna näida teostamatu fan­ raudteede administratsioon palkas käes­ taasiana. Seetõttu ei ole õige eelistada oleva aasta algul ametisse 500 inimest, üht uut linnaehituslikku ideed teisele. kes peavad aitama tagant reisijaid vagu­ Igaüks neist õn oma kohal, kui ta er- i nisse suruda. Eriti keerukaks läheb lugu talvel, mil sõitjad riietuvad soojemalt ja gutab mõttelendu ja kergendab otsin­ võtavad rohkem ruumi. Muide, metroos guid. ja linnatranspordis tekkisid säärased MALLE MEELAK ametnikud aastaid tagasi. PLASTMASS EHITUSMATERJALINA sisseehitatud söögilaud ühes istmetega, seintel raamaturiiulid ja seinakapid. Va­ Soome arhitekt M. Suuronen konstru­ jaduse korral saab katuse kergesti ära eeris kokkupandava ja lahtivõetava mu­ tõsta, et päikesevanne võtta. nakujulise plastmass-suvila, mis kaalub ainult 1000 kg (fotol). Suvila koosneb 16 segmendist, kusjuures 4 mm pak­ Saksa Demokraatlikus Vabariigis loo­ sused seinad õn läbipaistmatust, aknad di 25-korruseline eluhoone üksikuist te­ aga läbipaistvast klaasplastist. Suvilat hases valmistatud olokkidest. Alumisele saab lihtsalt teisaldada, sest selle mon­ ja ülemisele korrusele paigutatakse teerimiseks ei kulu üle nelja tunni. Ma­ kauplused, kohvikud ja teised teenus- jake õn varustatud kumeratele seintele ruumid. sobitatud mööbli ning isegi kütte ja ventilatsiooniga, olles seega kä talvel Lääne-Berliinis hakati valmistama ja kasutatav. püstitama ühekorruselisi ühekorterilisi plastmasselamuid. Hooned kujutavad en­ dast üksikutest osadest kokku monteeri­ Gruusia arhitekt Vahtang Kvimsadže tud 16-m läbimõõduga tähekujulisi konstrueeritud suvila monteeritakse ük­ blokke, mille kasulik pindala õn 150m2 sikutest alumiiniumäärisega plastmass- (neli eluruumi, köök, sanitaarsõlm, esik). tahvlitest. Suvila koosneb 10-rri2 pindala­ Hoone keskosa all keldris asub kesk- ga toast, garaažist ja verandast; toas õn kütteseade.

MOSKVA. LINN ARENEB

LEONID VOLKOV, arhitektuurikandidaat

Linna tekkimine ja kasv seostub töö­ erilist tähelepanu just tööstuse paigutu­ protsesside ja tootmise, eriti aga töös­ sele ja arendamisele — oli ju see ja tuse arenguga. õn praegugi linna eksisteerimise pea­ Tänapäeva võib iseloomustada kui mine alus, linna peamine kujundaja. Se­ üleminekuperioodi «tööstuslikust», «in­ da kinnitavad kä arvulised andmed. Nii dustriaalsest» epohhist «teaduslik-tehni- õn näiteks Eesti NSV-s materiaalse toot­ lisse». mise sfääris rakendatud 79% töötavast Tootlike jõudude arengu «tööstusli­ elanikkonnast (sealhulgas tööstuses 34% kul» ajastul iseloomustas ühiskonna ma­ ja põllumajanduses 21%), mittetootmis- janduslikku progressi eeskätt tootmisva­ sfääris aga kõigest 21%. hendite ja rakendatud tööjõu arvuline Märkame juba praegu olulisi nihkeid kasv. Tööjõud siirdus põllumajandusest tööalade osatähtsuses, mida tingib al­ tööstusse, tööstus koondus linnadesse, gav teaduslik-tehniline revolutsioon. tööstusettevõtted kontsentreerusid ja Tänu uusimatel teaduslikel saavutus­ nende vahel süvenes koopereerimine, tel põhinevatele tehnoloogilistele prot­ arenesid ühiskondlik-poliitilise ja majan­ sessidele, tootmise automatiseerimisele dusliku juhtimise funktsioonid, kaadri ja mehhaniseerimisele, üha süvenevale ettevalmistamine, kultuuriasutused jne. spetsialiseerumisele ja koopereerimisele ‘See avaldas linnadele selgesti tajuta­ väheneb töötajate arv materiaalsete vat mõju. Järjest intensiivistus linnastu­ väärtuste tootmise sfääris. mine, tekkisid uued ja kasvasid vanad Vastupidist tendentsi täheldatakse linnad. Edasimineku määravaks teguriks teadusliku uurimise ning projekteerimise kujunes tööstus. Siit selgub, miks lin­ ja konstrueerimise juures. Vaatamata nade käekäigu vaagimisel pööratakse matemaatika, küberneetika ja elektroo­ nika laialdasele kasutamisele eeldavad nes elamuga, siis tööstuslik ajajärk la­ need tööalad oma arenguks kvalifitsee­ hutas töökoha elamust. Selline protsess ritud kaadri suurt arvulist kasvu. Ana­ oli ja õn majanduslikel, sanitaar-hügiee- loogiline olukord esineb juhtimises: nilistel, tehnoloogiliste! ja muudel kaa­ üha komplitseeritumaks muutuv majan­ lutlustel paratamatu. dus, teaduse ja tehnika edenemine, Teaduslik-tehniline revolutsioon ei kultuuri tõus teevad juhtimise funktsioo­ likvideeri küll tööstusrajoone — need nid üha keerukamaks. võivad isegi suureneda, kuid töötajate Kä teenindussfääris õn oodata tööta­ hulk neis väheneb mitmekordselt. Sa­ jate arvu suurenemist. Seda tingib vaja­ maaegselt hakatakse elurajoonidesse ra­ dus täiustada elanikkonna haridustaset, jama teaduslikke asutusi, projekteeri- laiendada puhkevõimalusi, mitmekesis­ mis-, konstrueerimis-, juhtimis-, teenin­ tada ja arendada teenuseliike jne. dus- ning teisi vähe müra tekitavaid Lühidalt: teaduslik-tehniline revolut­ ettevõtteid. Seda võimegi juba tähele sioon põhjustab tööjõu valgumise ma­ panna. Mustamäele õn püstitatud Tal­ teriaalsete väärtuste tootmise sfäärist linna Polütehnilise Instituudi hoonete mittetootmissfääri, selle sfääri osatähtsu­ kompleks, kerkivad Teaduste Akadee­ se kasvu. Mõnedes riikides kulgeb ni­ mia instituutide hooned, kavatsetakse metatud protsess küllaltki intensiivselt ja ehitada mitmeid administratiiv- ja ühis­ materiaalses tootmises rakendatute hulk kondlikke. hooneid, rääkimata teenin­ langeb pidevalt. dusettevõtetest jne. NSV Liidu teaduslike keskinstituutide prognooside kohaselt väheneb kogu LINNAOSADE KÜLGETÕMBEJÕUST riigis aastaiks 1980—2000 materiaalsete väärtuste tootmises töötajate arv 55 Esialgu näib, et töökohtade tagasi­ protsendini kõigist rakendatutest, kau­ pöördumine elurajoonidesse loob eel­ gemas perspektiivis aga veelgi rohkem. dusi nn. suletud rajoonide rajamiseks. Prognoosid Eesti NSV kohta ei ole nii See vähendaks transpordi koormust — optimistlikud. Mele vabariigi tööstuses inimene rahuldaks kõik oma vajadused rakendatud inimeste hulk õn suhteliselt ühe rajooni piires. Kuid nagu näitavad kõrgem kui NSV Liidu keskmine ja ku­ kogemused, õn säärased väljavaated õi­ junenud tendentse arvestades pole loo­ ge väikesed. Linnale õn omane püüdlus ta, et lähematel aastakümnetel võiks eksisteerida kui terviklik organism, mil­ töötajate arvu Eesti NSV tööstuses vä­ le kõik osad õn suhteliselt võrdse kül- hendada samapalju kui kogu riigis. getõmbejõuga. Tõepoolest, Lasnamäel Eelnimetatud tegurid avaldavad kaht­ käivad tööl nii lasnamäelased kui kä lin­ lemata mõju kä linnale. Millises suunas? na teiste rajoonide elanikud. Samasugust Kaasaegset linna iseloomustavad pilti märkame kesklinnas, Nõmmel, Kop­ tööstus- ning elurajoonid. Tüüpilisteks lis jm. Vaatlused lubavad oletada, et tööstusrajoonideks Tallinnas õn Lasna- teatavas rajoonis, näiteks Lasnamäel, mägi, Kopli, Männiku ning elurajooni­ töötab ainult 50% selle piirkonna ela­ deks Mustamäe, Nõmme ja teised. Kui nikest, ülejäänud aga seäl ei ela. Vaa­ «eeltööstuslikus» linnas asusid käsitöön- deldav tendents näib olevat võrdlemisi duslik töökoda, kauplus jne. ühes hoo­ püsiv. Tuleb seda imeks panna? Vae- Joon. 1. Philadelphia linna ühiskond- Ik-kaubanduslik keskus (ehitatud 1965). 1 — raudteejaam, 2 — reisiautobussi- jaam, 3 — kaubaautobussijaam, 4 — metroojaam, 5 — kaubanduskeskus, 6 — autode parkimine, 7 — peamine tasand jalakäijatele.

Valt. Inimeste huvialad õn väga mitme­ kesised ja erinevad. Isegi ühes perekon­ nas esineb harva ühesuguse eriala või huvialaga liikmeid. Seetõttu ei õnnestu­ gi kõigil leida «oma» rajoonis sobivat tööd või enesetäiendamise võimalust ning inimeste töökohad ja käigud jagu­ nevad teatava seaduspärasuse järgi üle kogu linna. Ainult mõningate teenuste osas (näiteks toidukaupade ostmine ja Berliinis oli sõitude arv 1905. a. — 240, asutused), siis tulevikus elurajoonide ja eelkooliealiste laste kasvatamine) lepi­ 1909. a. — 270, keskuse vahelise liikluse osatähtsuse takse oma rajooniga. Mõndagi iseloo­ 1932. a. — 500. säilimisel omandab suuremat kaalu trans­ mustavat linlaste liikumisest leiame all­ Zürichis 1900. a. — 60, port elurajoonide vahel, samuti elura­ järgnevas tabelis. 1920. a. — 200, joonide ja puhkealade vahel. Liiklus lä­ 1930. a. — 340, heb palju keerukamaks ja raskustest 1950. a. — 480, saab üle tõenäoliselt ainult hästi kor­ Sõitude arv ühe elaniku kohta aastas 1955. a. — 420. raldatud ühiskondliku kiirtranspordi (mis Liikuvuse sagenemine tingib hea hakkab funktsioneerima põhisuundadel) 1913. a. 1924. a. 1936. a. 1958. a. 1962. a. ühenduse kõikide linnaosade vahel '. ja sõiduautode abil. Kui praegu õn olulisemad transpordi- Kiirtranspordi (tõenäoliselt rööbas- Moskva 170 155 560 650 670 sidemed elurajoonide ja tööstusrajoo­ transpordi) trassid kujunevad linna täht­ Leningrad 155 150 450 507 501 nide ning linna keskuse vahel (viima­ sateks tuiksoonteks, jaamad aga linna­ Gorki 60 60 220 295 290 sesse koonduvad juhtimis- ja teenindus- Rostov-Doni-ääres 115 90 250 355 365 osade keskusi kujundavateks elementi­ Krasnodar 90 55 190 470 498 ' See protsess õn muidugi dialektiline. Hea deks. Tšehhi linnaehitaja J. Hruza kirju­ ühendus soodustab kä elanikkonna liikuvuse suurenemist. tab: «Kiirtrassid mõjutavad linnade ja asulate keskuste arengut, sest jaamad . . . Viimastel aastakümnetel kolitakse hakkavad koondama enda ümber nii kesklinnast äärelinna, võimalikult loo­ ühiskondliku teenindamise asutusi kui duslikku keskkonda, mürast ja kärast kä elamuid.» Sääraseid keskusi õn juba eemale. Kesklinna aga koonduvad mit­ kujunemas. Praktika tunnistab nende mesugused ülelinnalise tähtsusega asu­ otstarbekust ja perspektiivsust (joon. 1). tused ja ettevõtted. Nimetatud protsess, Erilise koha omandab auto. Professor V. Smith! andmeil kulutatakse välisriiki­ millel õn sügavad majanduslikud, psüh­ de linnades üheks sõiduks aega järg­ holoogilised ja sotsiaalsed juured, tin­ nevalt (tabel 2). gib aga transpordi edendamist.

Tabel 2

Keskmine ajakulu üheks sõiduks, min Linna suurus, tuh. ei. sõiduauto ühiskondlik transport

kuni 100 8 15 100...500 11 20 500...1000 16 30 1000...5000 22 40 üle 5000 30 60

Tööalased käigud toimusid USA lin­ Veelgi rohkem — koos üldise majan­ nades (seisuga 1960. a.): dusliku tõusuga muutuvad üha tiheda­ sõiduautoga 69,5%. maks linnadevahelised tootmis- kiirrööbastranspordiga 5,6%, sidemed; sellega kaasneb tööalaste, autobussi ja trammiga 11,8%, kultuuriliste ja muude sidemete tugev­ muude transpordivahenditega 2,3%, nemine. Tekivad ühised asustusrühmad jalgsi 10,8%. — aglomeraadid, mis hõlmavad palju­ Meil suureneb sõiduautode hulk sa­ sid asulaid. Eestis õn tekkimas Tallinna jandivahetuseks tõenäoliselt kuni 10 kor­ aglomeraat linnade ja asulatega 30 . . . da. See tingib mitte ainult tänavavõrgu 40 km raadiuses, eksisteerib Kohtla- ümberkorraldamist, vaid kä elurajooni­ Järve aglomeraat, ühtsesse süsteemi de ja võib-olla isegi elamute kohanda­ kuuluvana tuleb vaadelda Türit ja Pai- mist. Elektrijõul töötav tuleviku auto ku­ det, Pärnut ja Sindit, Narvat—Ivango- juneb sanitaarselt kahjutuks ning pea­ rodi ja Narva-Jõesuud jne. Linn kaotab aegu tuleohutuks. Ehk õnnestub siis iseseisva, isoleeritud asula mõiste, ase­ ehitada garaaže elamute vahetusse lä­ mele tuleb rühmaasula, mille kõik osad hedusse, arvatavasti elamute alla mitme- õn omavahel seotud ja moodustavad korruseliste keldrite näol. Kulutused? ühtse terviku. Uinn muutub kinnisest Ilmselt tasuvad nad end ära, sest suu­ struktuurist lahtiseks, dünaamiliselt are­ dame likvideerida esteetiliselt ebard- nevaks tervikuks. Võib ette kujutada, likud garaažide linnaosad (näiteks et kaugemas tulevikus moodustab kogu Tammsaare teel Mustamäel). Eesti NSV asulastik ühtse terviku, mille osad õn omavahel ühendatud liiklus­ realis, aga kä mõningates teistes projek­ magistraalide ja videoliinidega. tides. Üldiselt näib, et tihedalt asusta­ tud maade suurlinnades jäävad eelista­ tumaks kõrgelamud. Väiksema elanik­ PILVELÕHKUJA VÕI ÜHEPEREKONNA- konna tihedusega maades, kus puudu­ ELAMU! vad miljonilinnad ja pole eeldusi nen­ de tekkimiseks, soovitatakse nii vähe- Tuleviku linna põhijooni prognoosides kui paljukorruselisi elamuid. Õn ilmne, ei saa jätta vaatlemata elamut. Elamu et eriti intensiivse elutegevusega kes­ tüüp avaldab linna kujunemisele olu­ kustes, kus maa õn hinnaline, tuleb püs­ list, mõnede lääne sotsioloogide ja lin­ titada kõrghooneid, linnaalade äärera- naehitajate arvamuste kohaselt isegi joonides aga leiavad endale.ruumi kä määravat mõju. Ja tõesti, linna vorm ja madalamad üheperekonna-elamud. sisu olenevad sellest, kas see õn hoo­ nestatud madalakorruseliste ühepere- konna-elamute või pilvelõhkujatega. Mida eelistada? Raske vastata. Ühepere- Linna mõiste laieneb. Ühe asustatud konna-elamu lähendab inimest loodu­ punkti asemel hakkab linna koosseisu sele, võimaldab «omaette olemist», kuid kuuluma rida asulaid, mida ühendavad õn pillav maa suhtes, põhjustab linnade ühtsed tootmislikud, majanduslikud, tee­ laialivalgumise ja teeb sellega kalli­ ninduslikud, sotsiaalsed ja muud huvid. maks transpordi- ja muude kommuni­ Üksikuid linnaosi ühendavad omavahel katsioonide ehitamise. Pilvelõhkujad õn ja kogu metropolitsentrumiga kiirmagist- pinna suhtes palju ökonoomsemad, või­ raalid. Linnaosade ühiskondlikud kesku­ maldavad kompaktsemaid linnu, kus sed langevad kokku transpordi peamis­ kommunikatsioonide rajamine õn odavam te sõlmpunktidega. Hoonestus tuleb ja ühiskondliku transpordi küsimused märksa mitmekesisem. kergemini ja paremini lahendatavad, kuid side loodusega jääb halvemaks. Siiski võimaldavad tornmajad (säilitades küllalt suure elanikkonna tiheduse) jät­ KEEMIA KAITSEB UDU EEST ta avaraid alasid enda ümber, tuua loo­ Udu tõttu ära jäänud õhureisid teki­ duse elamule lähemale. Suhteliselt kõige tavad lennukompaniidele aastas miljoni­ ebaõnnestunumaks tuleb pidada aga tesse ulatuvaid kahjumeid. Katseid kõr­ meil praegu kasutatavaid viiekorruselisi valdada udu alustati Teise maailmasõja päevil, kuid märkimisväärseid tulemusi sektsioonelamuid, sest need raskenda­ pole seni siiski saavutatud. Põhjus pei­ vad loodusliku miljöö kujundamist, õn tub selles, et katsete käigus märgati ebamugavad liftide, prügišahtide ja mõningat edu vaid nn. allajahtunud udu muude seadmete puudumise tõttu. Või­ puhul, ent 95% 'kõikidest ududest õn soojad. Nüüd õnnestus Kalifornias ha­ malik, et aja jooksul luuakse elamutüüp, jutada mitmesaja meetri paksusi udu- mis ühendab nii vähe- kui kä palju­ kihte, pihustades neisse tahkeid või ve­ korruselise elamu eeliseid. Huvitavalt delaid kemikaale, samasuguseid, nagu realiseeriti säärane idee paljukorruseli­ kasutatakse vee selitamiseks. Pihusta­ mist toimetatakse lennukeilt analoogili­ ses eksperimentaalkompleksis «Habitat- selt kahjuritõrje või väetiste külvami­ 67», mis püstitati maailmanäitusel Mont­ sega.

AUTO VÕIDUKÄIK...

Möödunud sajandi lõpul leiutatud tõld-automobiili võtsid kaasaegsed vastu imestuse ja umbusuga. Inimkonda sa­ jandeid teeninud hoburakend oli igati proovitud ning kindel liiklusvahend, ja igaüht, kes oleks väitnud, et uus, vast- leiutatud sõiduriist võiks tulevikus välja .vahetada tõlla ja hobuse, oleks halasta­ matult välja naerdud. Autole vaadati kui omamoodi tehnilisele lelule, millel pole praktilist väärtust. Kuid leidus küllalt ettevõtlikke mehi, kes ei põlanud paljuks ühtki vaeva, et katsetada, proovida ning otsida uuele sõidukile otstarbekamat jõuallikat. Katsu­ KÜMMEKONNA mustest väljus võitjana bensiinikütusega sisepõlemismootor. Viimase puudused — müra ja mürgised heitgaasid ei etenda­ nud tolleaegse väga väikese autotoo- AASTA dangu juures määravat osa. Praegu võib bensiini- ehk nn. otto- mootor1 tagasi vaadata ligi sajandipikku­ PARAST sele võidukale teele. Ta õn suutnud (vä­ hemalt sõiduautode osas) täielikult välja tõrjuda teised võistlejad — aurumasina,

1 Leiutaja Nikolaus Otto järgi, kes 1878. а. ehitas neljataktilise bensiinimootori.

Joon. 1. Jaapani firma «Toshihiko Sakow Associates» elektriauto projekt. diiselmootori, elektrienergia. Mootor õn bensiinilehk õn saanud suurlinnade la­ aja jooksul täiustunud peamiselt võim- hutamatuks koostisosaks. Tõepoolest — susühikule langeva kaalu vähenemise kui 1900. aastal omnibuss oma kahe osas. Säilinud õn aga endised miinused hobusega arendas kohati kiirust kuni — müra ja mürgised heitgaasid. 10 km/h, siis 60-ndatel aastatel liikus ligi 160-hobujõulise mootoriga autobuss kiirusega 8 km/h, sõiduauto ainult 4 km/h. ... JA VARJUKÜLJED Kuid moodsal sõiduriistal leidub tei­ sigi miinuseid. Isegi 50 000 elanikuga Linnastumisprotsessis koonduvad kül­ linnas, kus inimesed sooritaksid oma laltki piiratud maa-alale suured inim­ igapäevased käigud sõiduautoga, kuluks hulgad ning jõuvankrite heitgaasid ja teede, tänavate ja liiklussõlmede rajami­ müra hakkavad tõsiselt ohustama elanike seks ligikaudu 70% kogu linnale kuulu­ tervist. Kui 20. sajandi esimesel poolel vast maa-alast. Konkreetse näitena võib kasvas suurlinnades autode arv umbes tuua Los Angelesi, kus tänavate ja ris- 60 korda, siis samal ajal kasvas elanike tete pind moodustab % kogu linna ter­ arv 2,5 korda, linnade territooriumid ritooriumist. Üldkasutatav transport le­ suurenesid aga ainult 1,75 korda. piks hoopis vähemaga. Linna maa-alast Sõiduautode tootmine õn väga tulus kuluks ettevõtmine. Siin leiavad rakenduse allmaaraudteele 0,1%, peaaegu kõik tööstusharud alates me­ trammiliinidele 2,5%, tallurgiast ja lõpetades keemiaga. Pea­ autobussi-trollibussiliinidele 3,5%. legi piitsutab kapitalistlikku majandust tagant stiihia ja jaht suurimate kasumite Niisiis kergitab autode rohkus päe­ järele. Ja igal aastal paisatakse turule vakorda nõude vähendada jõuvankrite kümned miljonid sõiduautod, mis lisan­ heitgaaside hulka tervishoidlikult taluta­ duvad seni' liiklevatele jõuvankritele va normini ja tagada sõidukitele liik­ kõigi kontinentide tänavatel ja teedel. lemiseks vajalik ruum. Polegi siis imestada, et jalakäija kiiru­ Keerdsõlme saaks lahti harutada ka­ sega liikuvad lõputud autovoolud ja hel viisil. Tuleks võtta kasutusele heit­

toon. 2. «Transveyor» (vertikaalne). gaasideta jõuallikas (mootor) või asen­ mise madalseisul — öösel, mil laadi­ dada isiklikud sõidukid sama mugavate takse autoakusid. ning ekspluatatsioonikindlate üldkasuta­ Elektriauto jõuallikaks võib olla kas tavate liiklusvahenditega. akupatarei või kütuseelement. Olgugi et 1966. a. avaldati andmed uut tüüpi aku­ ELEKTRIAUTO patarei kohta (naatrium-väävelaku, «Ford»), mille energiamahtuvus õn plii- Paljude liiklusteoreetikute ja praktiku­ aku omast umbes 15 korda suurem, ehi­ te arvates kuulub tulevik elektriautole. tatakse katselisi elektriautosid ikkagi «Fordi» ja «General Motorsi» uurimis­ peamiselt pliiakudega. Tööstuslikus see- osakonnad ennustavad, et alles 5... 15 riatootmises pole seni ühtki elektriau­ aasta pärast osutub võimalikuks luua tod Piiratud liikumisvaru (ühekordse laa­ elektriauto, mis oma tehniliste ja majan­ dimisega 40 .. . 240 km), energiasalves- duslike näitajate poolest ei anna alla tussüsteemi suhteliselt suur kaal ja plah­ sisepõlemismootoriga autole. Alles sa­ vatusohtlikkus (kütuseelement, naatrium- maväärsete või paremate näitajate puhul väävelaku) ei tee elektriautost veel edu­ muutub elektriauto bensiinimootoriga kat võistlejat bensiinimootoriga sõidu­ sõidukile võrdvõimeliseks partneriks. kile. Kuid katsemudelite ekspluateerimi­ Huvi elektriautode loomise ja toot­ sel saadud kogemused viivad kindlasti mise vastu tuleneb kä kapitalistike toot­ elektromobiili edaspidisele täiustami­ miskoondiste lootusest kasulikult val­ sele. Peamised pingutused ongi prae­ mistada suurtes hulkades elektrisead­ gu suunatud liikumisvaru ja energiaalli­ mestiku, akupatareisid, kütuseelemente, ka erivõimsuse suurendamiseks. elektrimootoreid ja toota elektriener­ Alljärgnevas tabelis õn esitatud mõ­ giat, millele leitakse kasutaja kä tarbi­ nede elektriautode peamised andmed.

Tabel 1

Kiirus, km/h Tegevus­ Firma Auto mark Jõuallikas raadius, maks. keskm. km

«Ford» _ pliiakud 56,0 40,0 «Ford of Britain», «Elektro van» kütuse- 128,0 — 240,0 «General Motors» (veoauto) elemendid «West Penn. Power Со» — pliiakud 80,0 — 80,0 «Toshihiko Sakow pliiakud — — 80,0 Associates» «Ford of Britain» «Comuta» pliiakud 64,0 40,0 60,0 «General Electric» «Delta» pliiakud 88,0 48 0 190,0. «Electric Fuel «Mars II» plii-koo- 96.0 — 112...192 Propulsion» baltakud

Kõige lootustandvam õn firma «Toshi- paneku olemus seisneb idees, et liiklus- hiko Sakow Associates» poolt esitatud voolud koondatakse teatud trassidele, elektriauto projekt, mille alusel luuakse kuhu tuleb rajada nn. «supermagistraa- praegu katseeksemplari (joon. 1). Ette­ lid», mis tagaks elektriautole energia välissüsteemist. Kõrvalteedel võimaldaks liikumist (umbes 80 km ulatuses) aku- patarei. Sõiduki juhtimine «supermagistraalil» kui kä kõrvalteedel automatiseeritakse varem koostatud programmi abil. Auto- maatikaseadmed reageerivad nii rist- tänavate reyuleerimissüsteemidele kui kä tänavale sattunud esemetele. Sellega tagatakse liiklusohutus. Tulevikus kolbmootorsõidukeid asen­ dav elektriauto vabastab linlased ainult mürast ning mürgistest heitgaasidest. Tänavate ülekoormus ning parkimise probleem aga säilivad. Ettepanekud tänavate koormuse vähendamiseks näe­ vad tavaliselt ette kiirliiklustrasside ra­ jamist maapinna alla või maapinna ko­ hale.

JALAVAEVA KERGENDUSEKS

Kaasaegse ja kä tuleviku linna tsent­ rumis reserveeritakse enamik suundasid jalakäijatele. Seepärast õn huvitav vaa­ delda mõningaid prantsuse inseneride

Joon. 5. «Guided Taxiway». ettepanekuid jalakäijate vaeva vähen­ valdsetes suundades ja vastavad kä damiseks. eeltoodud põhimõtetele.

«Transbordeur» koosneb viiest kuni «Starcar». Väikemõõtmelised elektri­ kümnest omavahel ühendatud istmetega autod liiguvad enamiku ajast automaat­ platvormist. Liigub jalakäijast kaks kor­ juhtimisel eriteid mööda kuni 100-km da kiiremini. tunnikiirusega. Võimalus liigelda kä linnatänavail (akupatarei jõul) teeb sel­ «Transveyor» (vertikaalne) süsteem lise transpordiliigi eelistatavaks, sest nii koosneb reast kabiinidest 2... 4 reisi­ saab sõita «uksest ukseni». jale. Sisenemisel ja väljumisel kabiinid hetkeks peatuvad (joon. 2). «Rail-Taxi» ja «Teletrans» rakendavad «Transveyor» (horisontaalne) sarnaneb samuti väikemõõtmelisi vaguneid, need eelmisega, ainult kabiinid mahutavad 4 liiguvad aga ainult kindlates suundades ...6 reisijat. Kavatsetakse rajada len­ kas läbipaistvas või külgakendega to­ nujaama Sud Aviation (joon. 3). rus («Teletrans»), Igasse vagunisse ma­ hub 2 ... 4 reisijat. Elektrienergia an­ Süsteem «Batelle» kujutab endast kii­ takse veomootoritele väliselektrivõrgust. rusega 30 . . . 40 km/h liikuva kõnnitee Sõidukite kasutamine õn automatisee­ erivariant!. Peatustes õn peale- ja ma- ritud ja toimub järgmiselt. hamineku seadmestik, rida kabiine, mis Jaamas saab reisija piletiautomaadist algul liiguvad risti ja hiljem paralleel­ kas perforeeritud või magnetmärkidega selt peateega, samm-sammult kiirust suu­ kodeeritud pileti. Siis astub ta platvor­ rendades. Kiiruste võrdsustumisel astub milt vagunisse, laseb pileti automaati, jalakäija kabiinist istmetega varusta­ mis valib vastavalt koodile õige mars­ tud kõnniteele. ruudi, viib sõiduki peateele ja sihtpunkti jõudes vähendab kiirust ning peatab va­ UKSEST UKSENI guni platvormi ääres (joon. 4).

Lähtudes eeldusest, et üldkasutatava Eelnevaga analoogiline süsteem õn liiklusvahendi mugavus ei tohi olla väik­ kä «Guided Taxiway» (joon. 5). sem sõiduauto omast, peaks reisiveo- «Urbmobile» töötati välja Cornelli transpõrt koosnema 2 ... 3 reisijat [na­ aeronautika laboratooriumis. Süsteem hutavatest vagunitest, mis liiguksid mi­ koosneb rööbasteedest, jaamadest, nimaalsete intervallidega (2 ... 3 s), ol­ elektriveoga sõidukitest, mis liiguvad kä les täielikult automatiseeritud juhtimi­ rööbasteta tänavatel, arvutuskeskusest ja sega. Liikumapanevaks jõuks kasutatakse vagunite liikumist korraldavatest juhti- elektrienergiat. misseadmetest. Peale 2... 4 istekohaga Järgnevalt vaatleme vahendeid, mis autode võib rakendada kä autobusse võimaldavad liikuda tänavatel meele­ 10... 12 reisijale. Sõidukil jätkub lii-

Tabel 2

Veovõime, Liikumiskiirus, km/h Seadme nimetus reisijat tunnis Intervall, s

«Starcar» 24. ..96 7000 . . . 8000 1 ... 3 «Rail-Taxi» ja «Teletrans» 55 . . . 196 16 000 1 ... 2 «Urbmobile» 80 6 000 3 ... 5 kumisvaru 64 km jaoks väljaspool röö­ Suurte kiiruste saavutamiseks rakenda­ bastelel. takse peamiselt õhkpatja ning lineaar- Esitatud ideede kasutamisring piirdub elektri mootoreid. Kuna käesoleval ajal ainult linnaga. ekspluateeritakse õhkpadisõidukeid juba edukalt, õn küsimus peamiselt tehnilist LINNAST LINNA laadi — kuidas tagada õhupilu konstant­ sust. Milliseid võimalusi leiaksime reisijate Lineaarelektrimoolorltega õhkpadiron- transpordiks kaugematel vahemaadel — gid võimaldavad kiirust kuni 800 km/h. kujunevates asulate konglomeraatides? Seejuures säilib mugavus, väheneb müra Ettepanekud õn enamikus alles katse- ja vibratsioon. Kergema konstruktsiooni tamis- või rakendamisjärgus ja nii mõnigi ja väiksemate mõõtmete tõttu vähenevad perspektiivsena näiv süsteem võib-olla ehituskulud. Sellised rongid võivad jul­ ei õigusta end hilisemal kasutamisel. gesti võistelda lennukitega.

Tabel 3

Ette­ paneku Kiirus, Märkused Tüüp projekti k m /h Tee tüüp Vedu koosta­ nud firma

Tee poolt «Hover- 480 õhkpadi, Lineaar- Kiiruse poolest suunatavad craft» 640 betoontala elektri­ võistleb lennukiga õhkpadi- mootor aparaadid «General 160 õhkpadi, Lineaar- Perspektiivne sõi- Motors» 480 spetsiaalne elektri­ duk nii indivi­ betoontee mootor, duaalseks kui kä propeller üldiseks kasuta­ miseks Transporttoru «General 800 Terasrattad Atmosfääri Torude-tunnelite Motors» rööbastel, rõhk, raskus­ rajamisel väga tunneltoru jõud suured kulutused. Tunnel kuni 397 m sügavusel. Psühholoogiline barjäär — her­ meetiline kapsel sügaval maa all

Käesoleva sajandi kuuekümnendate aastate keskel ennustati erilist tulevikku Esitatud ülevaade näitab tehnilise nn. monoteele ehk üksrööpale. Suurem mõtte pingsat rakendatust sellise keeru­ osa ettepanekuid monotee rajamiseks õn ka probleemi lahendamisel nagu liikluse jäänud siiski realiseerimata süsteemi korraldamine kaasaegses linnas. Milline ebatäiuslikkuse tõttu, mis ei loo võrdseid kirjeldatud seadmetest jõuab masstoot­ ekspluatatsioonilisi näitajaid teiste seni­ misse, selgub juba lähema 10 ... 15 aas­ tuntud ja käigusolevate transpordiliiki- ta jooksul, dega. RENE PALIS

ASTA PALM, tehnikakandidaat

1940. a. elas mele vabariigi rahvasti­ nide ja tööstuste tehnilist täiustamist, kust 33,6% linnaasulates. Praegu ulatub elamute, ühiskondlike asutuste ning hal­ see protsent 63,6-le. Ja säärane inim­ jasalade järjest paremat väljaehitamist hulk õn koondunud pisut rohkem kui ja kooskõlla viimist elanikkonna kasva­ ühele sajandikule vabariigi territooriu­ vate vajadustega, aga kä linnakodanike mist. Teiste sõnadega: linnaasulate pii­ endi teadlikku asjasse sekkumist. res elab keskmiselt 1400 inimest, maal Kuldas seda mõista? Tootmistaseme ja 12 inimest ruutkilomeetril. Linnade elu- kvartalites kujuneb tihedus veelgi suu­ materiaalse heaolu tõus õn põhjustanud mele vaba aja otsese ja kaudse pike­ remaks, kõikudes piires 6000 ... 40 000 inimest ühel ruutkilomeetril. nemise — kõigepealt muidugi tööpäe­ va lühenemise arvel ja kaudselt ühis­ Suur asustustihedus, tööstuslik tootmi­ kondliku teenindamise täiustamise taga­ ne ja transport jätavad jäljed linnade järjel. Vaba aega võib käsitleda ku! tea­ õhku, pinnasesse ja veekogudesse. Lin­ tud lisatasu, mille arvel inimene saab nades õn õhk kümneid kordi saastatum enda eest paremini hoolitseda, end väl­ kui maakohtades. Ja tulemus? Väheneb ja puhata ja elust rõõmu tunda. õhu ionisatsiooniaste ja bioloogiliselt aktiivse ultraviolettkiirguse osatähtsus. Puhkus jaguneb passiivseks ja aktiiv­ Müra tugevus ületab paljudes linnara­ seks. Täiuslikuks passiivse puhkuse vor­ joonides, eriti aga kesklinnas, lubatava miks peetakse und. Aktiivset puhkust piiri. Koik see põhjustab otseseid või veedetakse aga väga mitmekesiselt. kaudseid tervisehäireid. Kä linnaelani­ Mis ühele õn töö, võib teisele olla ak­ ke tubane eluviis soodustab mitmete tiivseks puhkuseks. Kalastamine, marjul füsioloogiliste protsesside, nagu vere­ või jahil käimine õn linlasele puhku­ ringe, hingamise, kehatemperatuuri re­ seks, samal ajal võib see elanikkonna guleerimise jt. loidust ning seega orga­ teatud osale olla tööks. Kä mitmesugu­ nismi vastupanuvõime langust. Olemegi sed positiivsed psüühilised emotsioo­ sunnitud küsima, kuidas luua linna, mil­ nid, olgu nende põhjuseks teatrielamus, les saavutatud tsivilisatsiooni- ja kul­ meeleolukas looduspilt või midagi tuuritase harmooniliselt ühineks bioloo­ muud, tõstavad töövõimet. Aja surnuks­ giliselt terve elukeskkonnaga. Loogiline löömist — nn. jõudeelu — aga puhku­ mõttekäik eeldab linna kommunikatsioo­ seks pidada ei saa. Erialade spetsialiseerumisega kaasneb isegi puhta õhu reservuaariks. Eriti kii­ paratamatult tööprotsesside ühekülgsus, resti kasvab tagamaa tähtsus linnaelanike mistõttu väsimus ei haara tavaliselt inim­ puhkekohana. Juba praegu sõidab ilusa­ organismi ühtlaselt. Pingelisemalt tege­ tel suvepäevadel linnast välja kuni 15% vusse rakendatud elundid väsivad kii­ elanikkonnast. Eelistatakse ilusaid alasid remini. Viimaste töövõime taastub aga veekogude ääres, kuhu jõuab rongi või märgatavalt paremini, kui antakse tege­ autoga umbes tunni aja jooksul. Väga vust teistele lihasterühmadele, s. o. arvukalt käiakse kä seenel ja marjul puhatakse aktiivselt. Kõige otstarbeka­ (33% kõikidest väljasõitudest). Kalasta­ maks osutub puhata tingimustes, mis misele langeb 8%, suusaretkedele 4 . . . erinevad tööolukorrast. Seega peaksid 5% sõitude koguarvust. Linnalähedaste kinnistes ruumides töötavad linlased puhkekohtade väljaehitamine, pargi met­ viibima rohkem vabas looduses. Vaim­ sade heakorrastamine ning metsade osa­ se töö tegijaile sobib vahelduseks ke­ tähtsuse tõstmine linnade ümbruses jääb haline töö ja sport. Kehalise töö tegi­ lähemate aastate pakiliseks ülesandeks. jad peaksid aga oma vabu hetki sisus­ Puhta õhu seisukohast õn tähtis, et met­ tama huvialase vaimse tegevusega. sad, veekogud ja haljasalad ümbritseksid linna ühtlase haljasvööndina. Seda vaja­ Kuidas veedab elanikkond oma vaba dust illustreerib järgmine näide. Linna- aega? Küsitluse andmeil teeb iga meie õhu keskmine temperatuur õn 0,7... 1,0 vabariigi täiskasvanu 8 (siin ja edas­ kraadi võrra kõrgem kui ümbruses (vaik­ pidi tuuakse keskmised arvud) nädala­ setel suvepäevadel aga 10 ja enem lõpu väljasõitu aastas. Puhkuseajast vee­ kraadi). Soojenenud õhk kerkib linna ko­ detakse väljaspool linna umbes 9 päe­ hal üles, selle asemele tungib jahedam va. Kui nädalalõpu väljasõitudele lan­ õhk linna ümbrusest, õhuvahetus kuju­ ges 50 tundi inimese kohta aastas, siis neb seda tõhusamaks, mida suurem õn puhkuse ajal oldi väljaspool linna üle temperatuuride vahe ja mida paremini 200 tunni. Tallinlased veetsid kinodes, kohvikutes, restoranides ja teatrites 75 kiiluvad ümbritsevad haljasalad linnara­ ...80 tundi aastas (arhitektuurikandidaat joonide vahele. Seepärast nähakse ette P. Härmsoni andmed). rajada kõigi Nõukogude Liidu linnade ümber haljasvööndid. Näiteks Moskva Akadeemik S. Strumilini poolt Siberi haljasvööndi laiuseks õn planeeritud linnades tehtud uurimuste kohaselt ka­ 15 ... 25 km. Leningradi haljasvöönd ula­ sutas sealne töötaja 1959. a. aktiivseks tub linna loodeküljel kuni 50 km kaugu­ puhkuseks 1339 tundi. Arvatakse, et sele linnast. Tallinna haljasvööndi kesk­ 1980. aastaks peaks see arv ligikaudu miseks laiuseks tuleb 15 km, sellele li­ kahekordistuma, ulatudes ümmarguselt sandub aga nii ida kui lääne suunas 2500 tunnini. Sellest pool langeb näda­ mererand. Vabariigi teiste linnade üm­ lalõppudele, ülejäänud poolest % iga­ ber kavandatavate haljasvööndite laius päevasele vabale ajale ja üks kolmandik kõigub 2 ... 10 km piires, sõltuvalt linna korralisele puhkusele. suurusest ja kohalikest looduslikest tingi­ mustest. Unn ei ole kunagi eksisteerinud ilma tagamaata. Viimane õn olnud linnale Puhkealasid vajame aga kä linnas. toidu- ja tooraine-, aga kä puhta vee ja Uued vaba hoonestusega elurajoonid ja haljasalade suurem osatähtsus pakuvad selleks senisest paremaid võimalusi. Siis­ ki — mitmekülgseks huvialaseks tegevu­ seks leiame veel väga vähe võimalusi. Miks peab aiatööga tegelemiseks sõitma aianduskrundile, mille korrashoid palju­ TAI1INN MUUDAB I1MET dele isegi väsitavaks ja ülejõukäivaks muutub? Miks peab selleks, et lapsed supelda saaksid, linnast välja sõitma? Miks me ei leia päevitamiseks sobivat paika elurajoonis endas? Võib-olla vajame peale linna veel «antilinna», kus end välja puhata? Näi­ Kas linnade planeerimise alal mele teks 1967. a.' veetsid linlased umbes vabariigis saavutatud tulemused vasta­ poole oma puhkusest väljaspool alalist vad neile suurtele sotsiaalsetele ümber­ elukohta. Ümmarguselt 20% puhkusest korraldustele, mis õn ühiskonnas teoks tud linnaelanike arvu. See kõik süven­ kud objektid ja määrati nende asukohad veedeti tuttavate ja sugulaste juures, 6% saanud? das alahindavat suhtumist linnade pla- linnaplaanis. puhkekodudes, ligi samapalju sanatoo­ Heitkem pilk minevikku ja meenuta­ neerimisse, vastutustunde ja huvi vähe­ Millega seletub toimunud murrang? riumides, 8% puhkeajast kulutati matka­ gem eelmistest põlvkondadest ja Tei­ nemist ning tõi kaasa noorte spetsialis­ Ilmselt õn peapõhjuseks ehitustegevuse dele, ligi 2% veedeti aianduskrundil. sest maailmasõjast jäetud pärandit. Kõr­ tide eemalehoidmise sellest projektee- tormiline industrialiseerimine, sellega Materiaalse heaolu tõus põhjustab aga vutagem mõttes mida, kellele ja ku! rimislõigust. Eelnevale lisandusid veel kaasnenud ehitustempo ja -mahu mitme- järjest kasvavat nõudmist puhkeasutuste palju oleme ehitanud viimasel ajal ja liialdatud valvsuse ilmingud, mis muut­ kordistumine. Üle linna hajutatud üksik­ järele. Muutub kä puhkuse veetmise tulemusi võib pidada tänase päeva sei­ sid suurimat riiklikku tähtsust omava hoonete kallal nokitsemise õn lõplikult iseloom. Järjest suuremat kaalu võtab sukohast ajastule vastavaks. Ent kau­ ala äärmiselt väikesearvulise töötajate- välja tõrjunud suurte komplekside kiire turism. Inimene otsib puhkuseks vahel­ gema tuleviku seisukohast ei saa seni­ rühma monopoliks, kelle töötulemuste ehitamine vabadel, seni kasutamata ala­ dust. Sageli valitakse puhkekohtadeks tehtut paraku veel meie epohhi iseloo­ sisulist külge ja loomingulist taset tege­ del. mustavaks või selle vääriliseks pidada. looduslikult ilusates paikades asuvaid likult ei kontrollitud. Edasiminek õn olnud suur. Kuni sõ­ Tallinnas algas uus periood Pelgu­ väikelinnu, aleveid ja maa-asulaid. Kä Kahekümne viie aasta jooksul õn toi­ jajärgse perioodi esimese aastakümneni ranna massiiviga, jätkus Väike-Lasna- seda tuleb edaspidi tõsisemalt arvesta­ munud mitmeid väga olulisi nihkeid. oli linnade planeerimine veel üsna mäel, Karjamaa ja Sõle tänava rajoonis, da. Nii ongi ette nähtud Pärnu, Haap­ Tänavaäärse üksiku hoone projekteeri­ Mustamäel ning kandub edaspidi üle kantseleilik ja igavavõitu ala. Sellega misele järgnes kvartalite kompleksne salu ja Narva-Jõesuu väljaehitamine kuu­ tegeldi õndsas veendumuses, et autori Väike-Õismäele, Suur-Lasnamäele ja kavandamine, mille käigus likvideeriti Suur-õismäele. Mahukaid elamukomp­ rortlinnadena. Elvet, Kingisseppa, Ote­ silmad ei suuda kunagi ära oodata nii­ pääd, Viljandit, Aegviidut ja Võsut sugust aega, mil täna paberile veetud kapitalismist pärinenud kruntide piirid lekse õn rajatud kä teistes vabariigi ja piirded. Esialgu püüti elutingimuste linnades: Narvas, Tartus, Kohtla-Järvel, arendatakse kui puhkeasulaid. Viimas­ jooned kujunevad reaalsuseks. Valitses parandamiseks maksimaalselt haljastada Jõhvis, Pärnus, Viljandis jm. Seoses uute tele lisanduvad edaspidi veel Tõrva ja üldine arvamine, et elu läheb edasi hoonetevahelisi õuesid. Vähehaaval planeerimispõhimõtete juurdumisega omamoodi ja planeerimisprojektid, mis Kärdla ning Loksa. Terve rida loodusli­ juurdus uus mõte: hooned paiknegu pidid ehituspoliitikat suunama vähemalt ning eriti elamispinna arvestusliku nor­ kult ilusaid kohti ehitatakse välja vaba­ vabalt seisvaina haljastuse keskel. Hak­ mi kasvuga (varem lõplikuks peetavalt 20 kuni 30 aasta ulatuses, vananevad riikliku tähtsusega puhkerajoonideks ja 9 m2-lt inimesele 15 m2-ni inimese koh­ nagunii juba ligema 3 ... 5 aasta jook­ kasid kaduma erinevused pea- ja taga- -kohtadeks. Nimetatud alad võtavad en­ sul. Teati ju, et tüüpprojektid muutuvad fassaadi vahel. Ehitised muutusid igast ta) tekkis vajadus põhjalikult ümber töötada ja moderniseerida kä kõik va­ da eila ümmarguselt 2% vabariigi pind­ pidevalt, ehitiste korruselisus ja elamis­ küljest võrdväärselt vaadeldavaks. Väi­ alast. Mitmed planeerimiskavad õn juba pinna norm suurenevad ning kontrolli­ keste kvartalite asemele asusid suured rem valminud linnade generaalplaanid. koostatud ja kohapeal käib hoogne matu migratsioon pöörab pea peale mikrorajoonid. Mitmeastmelise teeninda­ Praegu õn üsna tavaliseks muutunud ehitustegevus. projekteerimise lähteandmetes fikseeri­ mise ja vastavalt valitud teenindusraa- detailplaneerimise projektide loomine diuse alusel projekteeriti ühiskondli­ 10 OOG ... 12 000 elanikuga mikrorajoo- nidele, mis ehitatakse valmis aasta-ka- sugune arusaam ei anna arhitektuuris hega. Mustamäe tervik ulatub 80 000 . . . rahuldavaid tulemusi. 90 OOG, Väike-õismäe 36 000, Suur-Las- Arhitektuuris õn orgaaniliselt ühenda­ namäe ligi 200 000 elanikuni. Needki tud ratsionaalne ja emotsionaalne. Kee­ arvud ei aja enam kellelegi kananahka rukates seostes ja vastuoludes põimu­ ihule. Ent panevad siiski mõtlema. Sest vad esteetilised, funktsionaalsed, tehni­ antiiklinnad, mis tänapäevani õn jäänud lised, ökonoomilised, linnaehituslikud ja ilu ja mastaabi etalonideks, mahutasid sotsiaalsed küljed. Meie ühiskonna ehi­ vald kaksteist, viisteist, kakskümmend tuskunstile peab olema iseloomulik tuhat inimest. Kä keskaegsed linnad komplekssus — kõikide eeltoodud kül­ ulatusid harva üle 20 000 ... 30 000 pii­ gede arvestamine ja harmooniline aren­ ri. Nad kasvasid niisuguste mõõtmeteni damine. ja arenesid kordumatult omanäolisteks Kaasaja tingimustes tuleb arhitektuu- vähehaaval, järk-järgult, aastasadadega. ritaseme järsuks tõstmiseks kasutada üht­ Ainuüksi viimase viie aasta jooksul pi­ aegu kaht teed. dasid aga Nõukogude Liidus soolalei­ 1. Parandada mahuliste objektide vapidu üle 65 miljoni inimese. See võr­ kvaliteeti, alates üksikdetailidest, vii­ dub 650 uue 100 000 elanikuga linna­ mistlusest, viimistlusmaterjalidest ja lõ­ ga! Peaosa üsna ühenäolisest hoonestu­ petades plaanilahenduse, kujunduse, sest tootis samal perioodil 300 maja- korruselisuse, ruumiprogrammi, ühiku ehituskombinaati. Koos uhkustundega lubatava maksumusega. sotsialistliku ühiskonna vaieldamatu 2. Edasi arendada massilise industri­ võimsuse üle tekib neile arvudele mõel­ aalse ehituse linnaehituslikku külge. des väga tõsine mure uute linnade ja Käesoleva kirjutise maht ei luba pea­ linnaosade arhitektuuri pärast. Plahva­ tuda esimese probleemi juures. Teist tuslikult õn arenenud kvantitatiivne püüan aga käsitleda, toetudes kahele külg kvalitatiivse kahjuks. konkreetsele näitele, nimelt Mustamäe ja Väike-õismäe planeerimislahendu- Tuleb küsida — kas progressiivsed sele. industriaalmeetodid õn üldse loonud eeldusi kä uue arhitektuuri õitsele puh­ Mustamäe kujuneb Tallinna seniehita- kemiseks? Olen veendunud, et eeldu­ tud rajoonidest kõige õhu- ja päikese- sed õn tõepoolest loodud. Kahjuks ole­ rikkamaks. Samal ajal elab selles rohe­ me aga esialgu veel väga kaugel nen­ lusse kasvavas uues linnaosas igal hek­ de täielikust kasutamisest. Ühelt poolt taril 2... 3 korda rohkem inimesi kui takistavad industrialiseerimise lastehai­ vanades linnaosades. Esmakordselt põ­ gused: ehitiste piiratud nomenklatuur, lise linna ajaloos rakendati uut hoo- paindumatu tehnoloogia, mitteküllalda­ nestuspõhimõtet: suured elamud asetati ne ehitusmaterjalide valik ja madal vabalt seisvaina igast küljest ümbritse­ kvaliteet. Teisalt teeb suurt kahju laialt vasse rohelusse, võimalikult eemale kä­ juurdunud arvamus, mille kohaselt pea­ rarikastest peateedest. me esmajärjekorras rahuldama inimeste Kas Mustamäe hoonestus õn mono­ materiaalseid vajadusi ja alles selle jä­ toonne! Õn. rel, kunagi hiljem, tuleme tagasi idee- Kas ta jääb sääraseks! Ei jää. Ei tohi lis-kunstiliste probleemide juurde, Nii­ jääda! Tänaseks õn Mustamäel kelku antud sele siis veel ei mõeldudki. Vabariigis ainult viiekorruselisi elamuid ja võrdle­ ei olnud sellal kvalifitseeritud trans- misi väike osa kavandatud kõrgemakor- pordiala spetsialiste. Nii suure planee- ruselistest ja ühiskondlikest hoonetest. rimiskava lahendamiseks puudusid ko­ Ehitamata õn alles enamiku mikrorajoo­ gemused. nide ja kä kogu elamurajooni ühiskond­ Vist kuskil mujal ei ole põhimõtte lik keskus, tantsusaalid, klubid, spordi­ «üldiselt üksikasjale» järjekindel raken­ kompleks, polikliinik, haigla, teenustöö- damine nii oluline kui linnaehituses. Ja kojad, spetsialiseeritud kauplused, moe- ometi tuli alustada suure linnaosa ka­ ateljeed, raamatukogud, elamutevalit- vandamist just vastupidises suunas — suse, hoiukassade ja postkontori hooned. «üksikasjalt üldise poole». Üldine, s. o. Käiku andmata õn kä enamik 9-, 12-, pealinna uus generaalplaan, valmis ju 16- ja 22-korruselistest elumajadest. alles käesoleval aastal, seega 10 aastat Neile määratud kohad õn esialgu tüh­ hiljem. Transpordi arendamise generaal­ jad. Sellest kä segane ja hõre ruumi- plaan õn aga alles väljatöötamisel. mulje. Ligemate aastate jooksul jõu­ Seepärast ei tule imestada, et Musta­ takse aga kä kõrgemate ja ühiskondlike mäe linnaehituslikus põhikontseptsioo­ hoonete ehitamiseni, millega üldpilt nis esineb mõningaid möödalaskmisi. peaks rõõmustavalt muutuma. Võib aga rõõmu tunda vigade suhtelise Tarkus õn kogemuste tütar. Mustamäe vähesuse ja mitte iiiga suure kaalu pä­ üldlahendust vaadeldes näeme selgesti, rast. Kahtlemata tuleb seda lugeda ela­ kuidas iga uue mikrorajooni kavandami­ murajooni planeerimisprojekti autorite sel õn kasvanud projekteerijate (arhi­ arhitektide V. Tippeli, T. Kallase ja tektid M. Port, V. Tippel, T. Argus, L. Pettai teeneks, kes puudulikele alg­ M. Meelak, T. Kallas, I. Veršovskaja, materjalidele vaatamata suutsid siiski L. Haljak, |ü. Tölpus]> v- Tallo, L. Pet­ anda küllaltki vastuvõetava lahenduse, tai jt.) oskused. mis tunduvalt ületab teistes linnades Sei ajal analoogilises olukorras kavan­ Mustamäe üldlahenduse aluseks kuju­ datud projekte. nesid 1958. a. korraldatud avalikul arhi­ tektuurivõistlusel premeeritud projektid. Mis siis võinuks olla tänase päeva ja Aeg ei olnud suuremahulise linnaehi­ tuleviku seisukohast teistmoodi? tusliku ülesande lahendamiseks soodne. Ku! vaadelda Tallinna eeldatavat Nn. «liialduste perioodi» arhitektuursed arengut uuele generaalplaanile toetu­ väärteooriad olid paari aasta eest koli­ des, ja arvestades linna piire mitte ai­ kambri heidetud. Uusi veel ei olnud. nult 25, vaid kä 50 ja 100 aasta pärast Puudus ammendav ülevaade välismais­ (nii kaua peaksid raudbetoonist ehitatud test linnaehituslikest saavutustest, prob­ hooned ometi vastu pidama!), siis lii­ leemide asetusest ja nende lahendamis­ tub Mustamäe põhistruktuur linna or­ katsetest. Linnaosa tuli projekteerida ganismiga pisut ebamugavalt. Oleks loo­ lokaalse lahendusena paika, mis oma­ giline, kui uue elurajooni keskus, sa­ aegse Tallinna generaalplaani kohaselt muti mikrorajoonide keskused jääksid jäi üldse väljapoole hoonestatavat piir­ hästi seotuks peamiste liiklusmagistraa- konda ja pidi kujunema haljasvöö osaks. lidega ja ühiskondliku transpordi põhi­ Pealinna uue generaalplaani koostami­ massidega. Väljaehitatud skeemi koha- selt (joon. 1) õn aga linnaosa pööratud lisest ühendamisest olulisem õn nende näoga Nõmme, seevastu seljaga kesk­ soodne asetus ühiskondliku transpordi linna ja kaugemas tulevikus väga suurt peatuskohtade suhtes, summaarsete jalg- tähtsust omava kiirmagistraali «LÄÄS— sikäikude lühendamine miinimumini. IDA» poole. See põhjustab elurajooni Ühiskondliku transpordi peamised ja keskuse külastamisel küllalt suurt lisa- lühimad trassid kulgeksid piki Ehitajate ajakulu. Samuti läheb vaja täiendavaid ja Kadaka teed ning Sõpruse puies­ liiklusvahendeid ja tõusevad nende teed. Kuna mikrorajoonide keskused käigus hoidmisega seotud ekspluatat­ paiknevad aga nendega risti olevate sioonikulud. kohalike tänavate ääres, siis tulevad Mustamäe õn pea- ja kohalike täna­ trammi- ja trollibussiliinid ära pöö­ vatega jagatud üheksaks mikrorajooniks, rata mikrorajoonide vahelistele ring­ millest enamik omab iseseisvat keskust teedele. See pikendab liine, suurendab (1. mikrorajoon õn hajutatud kaubandus- ekspluatatsioonikulusid, vähendab ristu- ja teenindamisvõrguga). Keskused õn miskohtade läbilaskevõimet ja kulutab planeerimiskava põhikontseptsiooni ko­ rohkem elanike aega. haselt asetatud peamiste jalgteede Mõtte selgituseks (joon. 2) toome äärde, mis ühendavad neid elura­ näite, kuidas Mustamäe praegust põhi­ jooni keskusega. Kõnniteed kulgevad struktuuri muutmata, ainuüksi mikrora­ elamute vahel paralleelselt peamagist­ joonide paarikaupa ühendamisega saa­ raalidega ja ristuvad kohaliku tähtsu­ nuks likvideerida Ed. Vilde tee ja sega sõiduteedega (Ed. Vilde tee). vähendada keskuste arvu ilma vastavaid Tuleb kahelda valitud keskuste paigu­ teenindusraadiusi suurendamata. Ühtlasi tuse ratsionaalsuses. Keskuste omavahe­ asetseksid siis kõik keskused vahetult ühiskondliku transpordi peatuskohtade matult. Püüdes kõrvaldada puudusi, mis juures, mis oleks elanikele mugavam. tavaliselt kaasnevad mikrorajoonide ka­ Sei juhul võinuks keskuste teisel korru­ sutamisega, kadusid vähehaaval kä vii­ sel paiknevaid korpusi ehitada silda­ maste piirid ja iseloomulikud tunnused dena üle magistraalide, mis aitaks la­ üldse. hendada jalakäijate ohutut magistraalide Kolme mikrorajooni asemel hakkas ületamist. Tänavate ja transpordiliinide kuju võtma suur kompaktne tervik, mil­ pikkused, kapitaalmahutused, eksplua­ le ristisime makrorajooniks. Esialgu võ­ tatsioonikulud ja kä sõiduaeg oleksid lusid uue põhimõtte rakendamisega vähenenud tunduvalt. Tänavate alt va­ laienevad linnaehituslikud ja esteetilised banevale pinnale (ca 10... 12 ha) saa­ võimalused. Hiljem võtsid konkreetse nuks ehitada täiendavalt kortereid kuni vormi tehnilised ja funktsionaalsed ük­ 3500 inimesele ja haljasalasid. Suure­ sikasjad. Lõpuks leidsid veenva kinni­ mates mikrorajoonides olnuks lihtsam tuse kä lahenduse majanduslikud eeli­ lahendada erikeelset õpetamist mitme sed. koolihoone baasil. Obe kooli ehitamine väiksemates mikrorajoonides (1., 2., 3., Väike-õismäe rajoon asub Ehitajate 4., 5.) tõi kaasa õpilaste käigud naa- tee, Paldiski maantee ja autobussipargi bermikrorajoonidesse koos sõiduteede vahel. Generaalplaani kohaselt möödub ületamisega, elurajoonist Mustamäe metsamassiivi Harku järvega ühendav haljasvöö. Tu­ Miks neid mõtteid ei ole ellu raken­ levikus rekonstrueeritakse Paldiski datud? Seepärast, et elurajooni projek­ maantee ja Ehitajate tee kahes pinnas teerimisel saab minna ainult üldiselt ristuvate sõlmedega kiirmagistraalideks. üksikasjadele. Vastupidine pole enam Kagupoolses küljes ehitatakse edaspidi võimalik. Juba esimeste mikrorajoonide välja veel üks oluline magistraal veo­ rajamisel pandi paika kä Ed. Vilde tee transpordile, mis ühendab Pärnu maan­ ja allmaavõrgud. Üldstruktuuri muutmine teed Kadaka tee ja Kopli tööstusrajoo­ ei osutunud hiljem enam reaalseks. nidega. Seega õn uus elamumassiiv nel­ jast küljest piiratud niisuguste linnaehi­ Kokkuvõttes — midagi lausa traagi­ tuslike komponentidega, mis traditsioo­ list ei ole juhtunud. Mustamäe elanikud niliste lahendusvõtete juures tingiksid kaotavad pisut enem oma vabast ajast kohalike paralleelteede väljaehitamist sõitudele ja käimistele. Ühiskond kao­ kogu hoonestatava ala ümber. Territoo­ tab mõned miljonid rublad kapitaalma­ riumi suurus (100 ha) vastab kolmele hutuste ja ekspluatatsioonikulude arvel. mikrorajoonile, mida suudaks teenin­ See kõik jääb igapäevases elus pea­ dada kolm keskust ja üks abikeskus. aegu märkamatuks. Ühiskondliku transpordi liiklusskeem ku­ Väike-õismäe linnaosa planeerimisel junenuks niisugusel juhul küllaltki kee­ (projekti autorid arhitektid M. Port ja rukaks, peatuskohtade arv suureks M. Meelak) töötasime alguses paral­ (joon. 4). Üksnes osa peatustest langeks leelselt nelja variandi kallal (joon. 3). kokku ühiskondlike keskuste asukohta­ Neist kolm lähtusid üldkehtivast mikro­ dega. rajoonide põhimõttest. Neljas (variant 3) Ühe makrorajooni korral muutub põ­ arenes välja eelmistest mõnevõrra oota­ hiskeem lihtsamaks ja selgemaks. Ainult I

Ühtlasi korrastatakse siin supelrand ja rajatakse spordiväljakud. Hoonestatud ala keskele jääb umbes kilomeetrise läbimõõduga üldkasutatav park, milles suurte puude vahel paikne­ vad koolid ja lastepäevakodud. Pargi ning ühtlasi kä Väike-õismäe keskuseks kujuneb 2-ha pinnaga tehisveekogu. Viimane ühendatakse torustiku kaudu Harku järvega. Suvel saab seda Võidu Joon. 3. väljaku suurust basseini kasutada uju­ miseks, talvel uisutamiseks. Veekogu ümbritseb kergelt kooniline päevitus- muru, mida tuulte eest kaitseb kõrge mets. Järve süvendi kaevamisest saadav pinnas võimaldab täielikult loobuda kümnete tuhandete kuupmeetrite täidise juurdevedamisest 15 km kauguselt, nagu see esines Mustamäel.. Väike-õismäe väiksem territoorium võimaldas, hoolimata napivõitu täht­ aegadest, seda projekteerida üheaeg­ selt. Tulemuseks õn mitte ainult lennu­ kilt vaid kä maa pealt haaratav ellipsi- kujuline tervik. Pargiteedelt ja tehis­ veekogu äärest saab ülevaate kogu elamumassiivist. Pikk kaarekujuline ela­ ja ühekorruseliste aatriummajade rüh­ mu ja keskusi tähistavad eriilmeliste ühelt poolt hoonestatud pikka perimet- peatänavat mööda liikudes näeme rüt­ mad, mis moodustavad ülemineku hal­ tornelamute rühmad hõlbustavad orien­ raaltänavat asendab tunduvalt lühem miliselt vahelduvaid hoonerühmi ja hal­ jasvööndile. Paralleelselt Ehitajate tee­ teerumist. kahelt poolt hoonestatud ringtänav jastatud siseõuesid. Need õn kavanda­ ga õn kavandatud 650 m pikkune ühek- (joon. 4, variant 3). Radiaaltänavad jää­ tud variatsioonidena ühele juhtivale Ellipsikujulise peatänava kõverus ning sakorruseline kergelt kaarjas elumaja, vad ära. Kolm keskust ja kolm toidu- teemale. Üksluisuse kõrvaldamiseks ehi­ sirgete hoonefrontide tükeldamine va­ mis esimese korruse ulatuses toetub ainetekauplust asuvad ringtänava ääres. tatakse paneelelamud üksteisega kokku bamalt liidetud ehitisteks peaks aitama postidele ja õn alt läbinähtav ja -käi­ Liiklusskeem õn lihtsam ja tänavate üld- väga mitmesugustes eri kombinatsiooni­ vähendada igavust ja muutma vaated dav. pikkus kaks korda lühem. Peatuskohti des ümber päikeseküllaste välisruumide. maalilisemaks. Peatänavalt nähtava hoo­ Ühiskondlikke keskusi (umbes Musta­ jääb poole vähemaks, need paiknevad Ringtee siseküljel vahelduvad üheksa- nestuse ilme õn pealegi erinev igas mäel kaupluse «ABC» juures ehitamisel õtse keskuste juures, neis peatuvad korruselised elamurühmad vabalt seis­ 900 m pikkuses kolmandikus, mida lõ­ oleva mahuga) tuleb kolm. Need asu­ kõikide liininumbritega liiklusvahendid. vate kuueteistkümnekorruseliste torn- petavad keskused. Elamurühmade va­ vad peateede ja kohaliku ringtänava Kohalik ringtänav moodustab nagu suu­ elamutega. Ringi välisküljele õn aga helt avanevad takistamatud perspektiiv­ vahel. Keskuste asukohti rõhutavad eri­ re lõppringi, mille läbisõiduks kulub projekteeritud viiekorruseliste paneel­ vaated kõrghoonetele, keskustele, par­ ilmelised 16- ja 22-korruseliste torn- ainult 4 minutit. majadega raamistatud tuultest varjatud gile, haljasvööndile ja Harku järvele. elamute rühmad. Harku järve äärse Elamurajooni arhitektuurse komposit­ avarad õued. Lahendust aitavad mitme­ Huvitavad panoraamid peaksid olema keskuse juurde õn kavandatud kä ran- siooni (joon. 5) põhiidee aluseks ongi kesistada kõrgemate'hoonete vahel asu­ nähtavad eriti üheksakorruseliste ja nakohvik ja riietusruumid puhkajatele. eelkirjeldatud ringtänav. Ellipsikujulist vad' kahekorruseliste kooperatiivelamute tornelamute akendest. Tõenäoliselt ei keskendu kä maapealse vaatleja tähe­ vastavalt ehitusperioodidele ja sellest lepanu Väike-Oismäel ainuüksi paarile- tingitud häireid koolide ja lasteasutuste kolmele kõrvuti seisvale paneelmajale kasutamisel, uute linnade ja elurajooni­ nagu seni, vaid avardub ja suudab haa­ de elanike vanuselise struktuuri dünaa­ rata korraga märksa laiemat kompleksi. mikat ning vanuselisest resonantsist tin­ Tehnilis-ökonoomilised võrdlusarvu- gitud anomaaliate kompenseerimist. tused näitavad, et kõrvalekaldumine se- Mitteküllaldast tähelepanu õn pühen­ nikehtivast teooriast ja praktikast andis datud kä üksikisiku ja kollektiivide ene­ kapitaalmahutuste osas ühekordset kok­ seteostamisvõimaluste ja kontaktide kuhoidu 1570 440 rubla, millele liitub loomisele uutes linnaosades, inimeste ekspluatatsioonikulude vähendamisest vaba aja suurenemisega lisanduvatele igal aastal veel 290 200 rubla. probleemidele. Millest see tuleb? Eelnevat arvestades ei tohi praegu Peatänavate pikkuse lühenemisest kehtivatesse linnaehituslikesse teooria­ peaaegu poole võrra. Tänavavõrgu kor­ tesse ja normatiivsetesse dokumentides­ rashoiu-, remondi- ja valgustuskulude se suhtuda mehaaniliselt, vaid loomin­ vähenemisest. Tänavate alt vabaneva guliselt. Neid tuleks võtta mitte kui min­ pinna kasutuselevõtust elamute ehitami­ geid igavesti kehtivaid dogmasid, vaid seks 3500 inimesele. Liiklusvahendite kui teatava aja vajadusi ja reaalseid arvu ja neid teenindava pargi vähene­ võimalusi arvestavaid soovitusi, kontroll­ misest (ilma liiklustihedust harvenda- arve. Praktilise töö kogemused tõenda­ mata). Töötajate sõitudeks ja käikudeks vad, et nendest kõrvalekaldumine õn kuluva ajakulu kokkuhoiust. Ekspluatat­ olnud real juhtudel mitte ainult õigusta­ sioonikulude ja vajaliku teenindava per­ tud, vaid koguni vajalik. Enesestmõiste­ sonali vähenemisest. Insenerivõrkude lü­ tavalt peavad aga sellised seigad ole­ henemisest. Täidise juurdeveost loobu­ ma iga kord kontrollitavad, toetuma so­ misest. Põhjavee taseme alandamisest liidsele teaduslik-teoreetilisele alusele tehisveekogu loomise tulemusena. ja vastama konkreetsetele tingimustele. Mingil juhul ei saa lubada kehtivate normide nihilistlikku eitamist ja põhjen­ Millised peamised probleemid vaja­ damatuid tujusid. vad eelseisvate linnaehituslike ülesan­ nete lahendamisel erilist tähelepanu? Esialgu puudub veel küllaldane koor­ Kümme tuhat aastat inimkonna aja­ dinatsioon linnatranspordi ja linnaehi­ lugu õn olnud ühtlasi kümme tuhat aas­ tuse arengusuundade vahel. Samal ajal tat ehituskunsti ja linnaehituse arengut. õn aga normides mitmekordselt alahin­ Suhtumine iseenesesse, elusse ja surma natud individuaalautode arvu tulevasest õn alati väljendunud inimese poolt loo­ kasvust tingitud erivajadusi, mis väga dud ehitistes. Kä siis, kui inimene ise oluliselt mõjustavad projekteerimist. õn seda teadlikult või alateadlikult Hoopis puudulikult õn seni käsitletud püüdnud vältida. niisuguseid suurt tähtsust omavaid küsi­ Tänapäeval suudavad uurijad teha musi, nagu elanikkonna demograafilise kaugeleulatuvaid järeldusi mineviku tsi­ struktuuri arvestamist, mikrorajoonide vilisatsioonide üle mõne säilinud pisi­ korterite koosseisu diferentseerumist detaili, näiteks uksekäepideme põhjal. Iga ajajärk lisab aga ümbritsevasse arengut, aitab kaasa või takistab elu­ keskkonda omaenese projektsiooni. jõu taastumist. Nii võtavad arhitektuur ja Mele üle otsustavad tulevased põlved linnaehitus vahetult osa inimisiksuse ku­ kõige muu säiliva kõrval kä meie poolt jundamisest, aktiveerimisest ja tema loodud arhitektuuri põhjal. tööjõudluse tõstmisest. Siit jõuame järeldusele, et pürgimist Ent isegi siis, kui me üldse ei hoo­ ümbritseva keskkonna kõrgeima taseme liks järgmiste põlvkondade arvamisest, poole ei saa pidada liialduseks. Tege­ ei tohiks meid jätta ükskõikseks teine, mist õn ju ühe kõige tõhusama vahen­ kaugelt olulisem küsimus: missugusteks diga mele ühiskonna sadade miljonite kujunevad meie järglased! Kä selles liikmete arendamisel täiuslikkusele. Ini­ küsimuses õn oluline sõna kaasa rääki- meste võimete kasv ja mitmekülgsus õn . da arhitektuuril. aga hädavajalikud tõhusate tulemuste Ümbritsev keskkond mõjub pidevalt saavutamisel ja üldise edasimineku kii­ inimese füüsilisele ja psüühilisele sei­ rendamisel. sundile, kiirendab või pidurdab tema MART PORT MOLEKULI SALADUSTE JÄLIL

Hiljuti anti füüsika-matemaatikadoktori kraad Eesti NSV TA Küberneetika Insti­ tuudi füüsikasektori juhatajale, mele aja­ kirja kolleegiumi liikmele Endel Lipp­ maale, kes kaitses oma väitekirja kee­ milise füüsika erialal NSV Liidu TA Kee­ milise Füüsika Instituudis Moskvas. Kuidas Te sattusite teaduseteedele? Teadusega oli mül kokkupuuteid juba kodus, sest isa töötas Tartu Ülikooli Bo­ taanika Instituudis. Nii sattusin kä mina loengutele ja laboratooriumidesse. See oli poisikesepõlves. Mille vastu tärkas eriline huvi! Raske öelda, kui selge see eriline huvi väikesel poisil nüüd õn. Igasuguste asjade vastu. Eriti meeldisid aparaadid — keemiariistad, elektrilised ja optili­ sed seadmed. Ja pärast keskkooli! Jätkasin õpinguid Tallinna Polütehni­ lises Instituudis. Huvi pakkus elektroo­ nika, aga tol ajal TPI-s vastavat eriala ei olnud. Ja kuna ma keemia vastu ei tundnud põrmugi vähem huvi, läksingi seda õppima. Tuli Teil kä ülikooli päevil kokku puutuda teadusliku tööga! Muidugi, mingil määral. Ni! palju, kui üliõpilaste teaduslik töö teaduslik õn. Tingimisi ta seda ju õn: ÜTÜ, kursuse­ tööd, diplomitöö. Pärast instituudi lõpe­ tamist astusin kohe aspirantuuri. Juhen­ dajaks oli professor Agu Aarna. Uurisin põlevkivi termilise lagunemise kineeti­ kat ja kerogeeni struktuuri. Kuid tuli kokku puutuda kä põlevkiviga vähem seotud materjali, analüüsi meetodite ja muuga. Teiste sõnadega: kandidaadi väitekiri oli rohkem füüsikalise keemia alane, vähem tehnoloogilist laadi, kuigi sain tehnikakandidaadi teadusliku kraa­ di. Kas doktoritöö kirjutamise mõtted hakkasid juba pärast kandidaadiks saa­ mist peas mõlkuma! Endel Lippmaa. Oh el. Doktoriväitekirja kirjutamine See õn tõsi. Nagu instituuti nii pol­ õn väga tüütu tegevus, mida ma aina nud kä füüsikalaboratooriumi. Selle loo­ lükkasin edasi. Palju huvitavam õn te­ miseks kulus tükk aega. OM vaja ruu­ gelda uuringutega. Minu arvates kuju­ me, aparatuuri, kaastöötajaid. tab dissertatsiooni vormistamine rohkem Väitekiri õn kokkuvõte selle uurimis­ raamatupidaja tööd, aruandlust. Kuid töö ühest lõigust, millega olen olnud see tuleb ära teha. seotud pärast kandidaadidissertatsiooni Algul uurisin sootuks teisi asju, mitte kaitsmist. Selles ei kajastu üldsegi gaas­ neid, mida praegu, ja mille peale dis­ kromatograafia, biokeemia ja biofüüsika sertatsiooni kirjutasin. Nimelt oli pärast alane töö, mida me füüsikasektoris sa­ aspirantuuri tehtud uurimistöö esialgu muti teeme. seotud põlevkivi ja põlevkiviõliga. Ta­ Kas Teil õn siis tulnud teadusliku töö sapisi kaldus töö molekulaarse struktuuri käigus ümber spetsialiseeruda! valdkonda. Algul kasutasin optilist spektroskoopiat, siis raadiospektroskoo- Seda küll mitte. Vanad teemad, nagu piat. Mitmed aastad töötasin gaaskro- orgaaniliste ühendite uurimine ja ana­ matograafia alal, mis õn orgaaniliste lüüs, õn säilinud, juurde õn tulnud füü­ ühendite keemilise analüüsi tähtsamaid sika ja elektroonika. Nii et kvalifikat­ meetodeid, kuid mis üldse ei kajastu sioon õn lihtsalt laienenud. doktoriväitekirjas. Seega ei saa kuidagi Palun Teid äsjakaitstud doktoritööd öelda, et hakkasin pärast kandidaadi­ lähemalt tutvustada. kraadi saamist doktoritööd tegema. Doktoritöö kasvas välja uuringutest, Kaugel sellest. Ma lihtsalt tegin uurimis­ mille sihiks õn olnud uute meetodite tööd ja paralleelselt mitmel alal. Dok­ leidmine molekulide struktuuri uurimi­ toritöö pole mül kunagi olnud omaette seks ja nende meetodite kui niisuguste eesmärgiks. Ta võinuks seda muidugi täpsustamine. Dissertatsiooni teema olla. Sei juhul oleksin ma koostanud «Tuumne Gverhauseri efekt ja orgaani­ väitekirja mingil teisel erialal, võib-olla liste ühendite struktuur», mida see sisal­ gaaskromatograafiast või optilise spekt­ dab? Sisaldab tsüklit töid topeltreso- roskopia alalt, igatahes mitte raadio- nantsmeetodite rakendamise alalt. To- spektroskoopiast. Viimane õn olnud peltresonants õn moodne võte, mille doktoritöö kui niisuguse tegemiseks al­ abil saab kergemini ja täpsemalt tõl­ gusest peale väga ebaotstarbekas. Sest gendada tuumaresonantsspektreid. Seäl kõik tuli algusest luua. Meil. Tallinnas esineb tuumne Overhauseri efekt, mis ega kogu Eestis polnud mingit vasta­ seisneb selles, et kui me spektri üht osa vat koolkonda ega aparatuuri. Kui sihiks häirime tugeva kõrgsagedusväljaga, siis õn kiiresti kaitsta doktoritööd, tuleb esinevad spektrijoonte intensiivsuste viimast teha juba mingis väljakujunenud muutused spektri teistes osades — kä koolkonnas või vähemalt jätkata kan­ teatud joontel või joonte gruppidel. didaaditöös alustatud suunda. See efekt osutub väga kasulikuks, kuna Millal hakkasite rajama vastavat baasil viib mõnel juhul joonte intensiivsuse 1957. aastal asuti kõrgemates õppe­ olulisele suurenemisele. Kuid dissertat­ asutustes organiseerima probleemlabo- sioon pole pühendatud ainult joonte in­ ratooriume. Oks esimesi neist oli TPI tensiivsuse muutumise uurimisele, vaid põlevkivikeemia ja -tehnoloogia prob- üldse topeltresonantsile — tähendab leemlaboratoorium professor A. Aarna joonte kuju ja multiplettide kuju muutu- juhtimisel. Töötasin tolles laboratooriu­ mistele ning suures osas kä nähtuse mis mitmed aastad, tegeldes õppetöö konkreetsetele rakendustele molekulide kõrval molekulaarspektroskoopia ja struktuuri uurimisel. Erilist tähelepanu gaaskromatograafia küsimustega. Sealt õn pööratud süsiniku resonantsile. See kä huvi raadiospektroskoopia vastu. Ehi­ õn kä päris loomulik. Moodustab ju tati ju Eesti esimene raadiospektromee- süsinik põhilise osa kõikidest orgaanilis­ ter TPI-s. test ühenditest, orgaanilised ained aga la Küberneetika Instituudi loomisel põhilise osa keemilistest ühenditest tulite kohe süa! üldse. Ja kui meil avaneb võimalus detailselt uurida orgaanilisi ühendeid, matemaatikud, eelkõige arvufusmate- kindlaks teha üksikute süsiniku aatomite maatikud. Niisugune kollektiivne töö lõ­ olekut nendes molekulides, saame suu­ peb suure hulga eriteemaliste dissertat­ re hulga vajalikku ja kasulikku informat­ sioonide kaitsmisega. Iga teadlane kä­ siooni ni! molekuli ehituse ku! kä elekt- sitleb esmajoones seda lõiku, millega ronstruktuuri kohta. Niisiis, oluline osa ta otseselt tegeles. See õn normaalne väitekirjast õn pühendatud süsiniku süsteem tänapäeva teaduses. tuumaresonantsspektroskoopiale. Kah­ juks oli seda tööd küllalt raske teostada, Mida see töö andis teadusele! sest süsiniku puhul jääb mõõdetav sig­ Nagu ma ütlesin, tahame leida uusi naal väga nõrgaks, mitu tuhat korda meetodeid molekulide struktuur! uuri­ nõrgemaks vesiniku aatomituumadelt miseks. Milleks peame molekulide struk­ saadavast isegi nõrgast signaalist, mida tuuri tundma? Me ei saa mõistlikult ka­ õpiti mõõtma alles veidi enam kui 20 sutada aineid, neid sünteesida ega too­ aastat tagasi. Seetõttu hakkab süsiniku ta, kui ei tunne nende ehitust. Kuid tä­ spektrite uurimine kä kogu maailma napäeva elu nõuab igasuguseid keemia­ mastaabis alles praegu omandama suu­ tööstuse tooteid — see õn igaühele remat kaalu. Seni pöörati põhilist tähe­ pikemata selge. lepanu vesiniku tuumade spektritele. Nagu doktoridissertatsioon ikka, nii kä Nii tulebki uurida molekulide struk­ see võtab kokku lõigu laboratooriumi tuuri, ja mitte ainult aatomite vastastikust tööst, hõlmab mitmete meie aspirantide asetust, vaid elektronstruktuuri. See kõik ja teaduslike töötajate tehtud uuringuid. eeldab uusi uurimismeetodeid. Nimeta­ tud eesmärki täidab kaitstud dissertat­ Nii et kollektiiv etendas tähtsat osa! sioon. Mitte vähem oluliseks suunaks oli Ilma kollektiivita pole tänapäeval füüsikalise nähtuse — topeltresonantsi mõeldav ükski keerukam eksperiment. tundmaõppimine nimetatud nähtuse enda Antud juhul ma kaitsesin tööd keemili­ pärast. Mui pole vaja eriti rõhutada, mil­ se füüsika alalt. Siin tuli paratamatult leks see õn vajalik. Me kasutame füü­ kokku puutuda füüsikaliste nähtuste ja sikast tulenevaid seadusi praktikas ja küsimustega, füüsika teooriaga. Pidime selleks praktikaks olid siin meetodid kasutama matemaatikat, sealhulgas arvu­ molekulide struktuuri uurimiseks. tusmatemaatikat elektronarvuti vahendu­ Tänu tublidele elektroonikutele töötati sel. Koik nimetatu õn asja füüsikaline välja üsnagi originaalsed spektromeetrid, külg. Peale selle olid meil mängus mo­ mis annavad meile olulisi eeliseid teiste lekulid, see tähendab keemia. Need laboratooriumide ees. Seetõttu õn huvi­ molekulid tuli valmistada, meil läks va­ tatud koostööst füüsika sektoriga Mosk­ ja orgaanilist sünteesi ja analüüsi. Sün­ va, Leningradi, Novosibirski, aga kä tees võib olla vägagi keerukas. Pealegi Rootsi, Saksa DV ja Soome teadlased. pidime lahendama elektronstruktuuri, keemilise kineetika ja väga palju muid Lähemas tulevikus õn plaanis luua füüsikalise keemia valdkonda puutuvaid Eesti NSV TA juurde midagi biofüüsika probleeme. Mõõtmiste tegemiseks läks instituudi taolist. Saab see teoks teie vaja komplitseeritud elektroonikat. Sel­ laboratooriumi baasil! leks tuli põhimõtteliselt otsustada, mida Kahtlemata hakatakse kä meil üha ehitada, mida hankida. Tähendab — kõi­ rohkem tähelepanu pöörama biofüüsika, gepealt tuli koostada blokkskeemid, siis keemilise füüsika ja biokeemia problee­ juba konkreetsed skeemid, valmistada midele. mehaanilised detailid ning monteerida kokku ja häälestada vastavad aparaadid. Kas meil vastav instituut luuakse, pole See eeldas raadiomehaanikat ja töökoda, oluline. Tähtis õn laboratooriumide ole­ asjatundjaid elektroonika alal. Järelikult masolu, kus inimesed sel alal töötada oli tööl nagu neli külge — sellest pidid saaksid. osa võtma füüsikud, keemikud, elekt­ Intervjueeris roonikud ja mehaanikud. Ja viiendana — REIN VESKIMÄE FARLEY MOWAT

Enne kui vaatlusi jätkata, otsustasin lasta huntidel end uues suvekorteris sisse seada ja veetsin seepärast järgmise öö onnis, kus tegin kokkuvõtteid oma senisest tööst. Sellel ööl lisas Ootek minu teadmistele mõndagi uut. Muu huvipakkuva hulgas jutustas to, et hundid elavad kauem kui koerad. Ta tundis mitut vähemalt kuue­ teistkümneaastast hunti, aga Ooteki isa teadnud rääkida Kazani jäe ääres elavast hunt-patriarhist, kes oli enne ärakadumist rohkem kui kahekümneaastane. Ta rääkis kä, et hundid suhtuvad oma kutsikatesse samuti nagu eskimod las­ tesse — pärisisa pole kunagi liialt tähtis ja meie mõiste järgi puuduvad neil orvud. Mõni aasta tagasi oli kanuul ringi seigelnud valge jahimees tapnud emahundi, kes elas koos kutsikatega vaid mõne miili kaugusel Ooteki tolleaegsest kodust. Ootek pidas end huntidega maagiliselt seotud olevaks ja oli sellest seigast väga häiritud. Sei ajal poegis eskimote laagris üks koer ning Ootek otsustas hundikutsikad urust välja kaevata jo koera hoolde anda. Isa aga keelas seda tegemast — hun­ did suutvat küsimuse ise neile omasel viisil lahendada. Kuigi isa oli suur šamaan ja teda tulnuks uskuda, ei suutnud Ootek rahuneda ja hakkas hundiurgu valvama. Varsti nägi ta leske koos võõra hundiga. Mõlemad pugesid urgu. Kui nad välja tulid, olid neil kutsikad hambus. Ootek jälitas neid mitu miili ja veendus, et hundid lähevad teise urgu, mille asupaika to samuti teadis. Siis jooksis to lühemat teed pidi ja jõudis pesa juurde enne hunte. Niipea kui hundid saabusid, ilmus koopa suudmele emahunt, kahmas toodud kutsikad ja tassis urgu oma pesakonna juurde. Mõlemad isahundid läksid tagasi mahajäänud kutsikate järele. Kui kolimine lõppes, oli urus kümme enam-vähem ühesuurust ja ühevanust kut­ sikat. Ooteki sõnade' järgi suhtusid vanad hundid, kä lesestunud isane, kõigisse ühesuguse hoole ja armastusega. Lugu iseenesest oli liigutav; kardan aga, et tookord ma seda eriti tõsiselt ei võtnud, kuid mõni aasta hiljem kuulsin peaaegu samasugust lugu orbudeks jäänud hundikutsikate lapsendamisest. Sei korral oli jutustajaks sellise reputatsiooniga teadlane, kelle jutu õigsuses ei saanud kahelda. Muide, kui hakata mõtlema, siis raske oli endale selgeks teha, miks just tema sõnul peaks olema suurem kaal kui Ootekil, kes pealegi tema enda kinnitust mööda oli ise vaimselt hunt. Sobival hetkel küsisin Ootekilt, kas ta õn kuulnud sajandeid kestnud uskumust, et mõnikord võtavad hundid inimlapsi oma hoole alla. Ootek naeris, nagu võtaks to minu küsimust omamoodi huumorina ja vastusest võis aru saada, nagu poleks niisugusel väljamõeldisel vigagi, aga tõtt selle togo küll ei ole. Niivõrd resoluutne „hundilaste" eitamine üllatas mind, kuid ma olin Ooteki järgnevast jutust täiesti hämmastunud. Tema sõnade järgi sureb hundiurgu sattunud inimlaps tingimata. Selles pole süüdi hundid, vaid inimlaps ei saa lihtsalt hundi kombel elada. Kuid naisterahvas olevat täiesti võimeline kutsikat toitma ja seda juhtuvat eskimo asundustes sageli, kui nende koerad surevad. Veel enam, ta teadis vähemalt kaht juhust, kus oma lapse kaotanud ja rinnapiima külluse all kannatav naine toitis rinnaga hundikut- sikat, sest koerakutsikat polnud hetkel kuskilt võtta.

Huntide kodu asus ideaalses paigas. Mina nende arvamust ei jaganud, sest suured kivimürakad segasid toimuva jälgimist. Pealegi hakkasid karibuud põhja poolt koju tagasi tulema ning jahivõlud meelitasid kolme hunti. Ja kuigi nad veetsid endiselt enamiku päevast suvekoopas või selle läheduses, olid nad öistest retkedest nii väsinud, et muudkui .magasid. Aeg venis pikkamööda, aga siis päästis mind igavusest onu Alberti armumine. Kui Mike pärast minu saabumist oma onnist lahkus, võttis to kaasa kä koerad — mitte, et to oleks kartnud (nagu ma oletasin), et koerad võivad sattuda minu skalpellitera alla, vaid karibuude puudumise tõttu polnud neid millegagi toita. Kogu juunikuu hoolitsesid koerte eest eskimod, kelle laager paiknes karibuude suvisel maa-alal. Nüüd, mil põdrad taas lõunasse pöördusid, tõi koeri hooldanud eskimo nad tagasi. Mike'il olid imetoredad kohalikku tõugu koerad. Vastupidi üldlevinud arvamu­ sele, ei ole eskimo koerad poolkodustatud hundid, kuigi mõlemad liigid võivad põlvneda ühistest eellastest. Eskimo koerad õn huntidest väiksemad ning jässaka­ mad, neil õn võimas lai rind jo lühike kael, kohev saba rõngana seljas. Nad eri­ nevad huntidest kä muu poolest. Emased koerad ei pea hooajast kinni ja võivad hakata indlema mistahes aastaajal. Kui Mike oma rakendiga onni tagasi pöördus, oli selles just üks indlev emane. Loomult kuumavereline ja armuküMas, tekitas ta rakendis tõelise tohuvabohu ega andnud Mike'ile hetkekski rahu. ühel õhtul torises to sellest endamisi ja siis tek­ kis mül idee. Huntide karske eluviisi tõttu olid minu teadmised nende seksuaalelust väga piiratud, kuigi möödunud kevadel valmistusin jälgima nende lühikest paaritumis- perioodi. Hoolimata heast kavatsusest jäi see ikkagi valgeks laiguks minu tead­ mistes. , Mike'! ja Ooteki juttude järgi teadsin nüüd, et huntidel pole midagi segaabi­ elude vastu. Nad paarituvad koertega, kui aga võimalus avaneb. Niisugust asjo juhtub harva, sest koerad õn alati kinni seotud, kui nad just ei tee tööd, kuid seda juhtub ikkagi. Ma tegin Mike’ile ettepaneku ja minu rõõmuks jäi ta nõusse. To näis isegi rõõmus olevat, sest ta tahtis juba ammu näha, missugune veokoer tuleb hundi ja koera järglasest. Järgnevaks probleemiks oli korraldada katse selliselt, et see tagaks minu uurin­ gute tõhusust. Esimeseks ülesandeks oli minna Kooaga — nii kutsuti koera — jalu­ tuskäigule vaatluspaiga ümber ning anda huntidele teada teme olemasolust jo praegusest olukorrast. Kooa oli enam kui näus. Kui me üht hundirada ületasime, sattus to sellisesse hoogu, et suutsin teda vaevu keti otsas kinni hoida. Tirides mind enda järel, nuuskis to kannatamatult iga mahajäetud märki. Mo suutsin ta vaevu osmikusse tagasi tirida, kus ta tugevasti kinni seotuna terve öö kurvastusest ulgus. Kuid võib-olla polnudki see kurvastus, sest järgmisel hommikul ütles Ootek, et meil õn käinud külaline. Ja tõsi — vaid sada meetrit koerte kinnituspaigast eemal olid märjal liival sel­ gesti näha suure hundi käpajäljed. Ilmselt oli sel öösel üksnes armukadedate isaste koerte juuresolek seganud romaani algust. Ma polnud asjade nii kiireks arenguks ette valmistatud, kuigi' aimasin, et juba samal õhtul märkavad kas Albert või George Kooa „lõhnastatud" armukirjakesi. Kiirustasin katse teise osa alustamisega. Läksime koos Ootekiga vaatlustelgi juurde jo tõmbasime telgist sada meetrit hundiuru poole kahe kaljunuki vahele tugeva viieteistkümne meetri pikkuse traadi. Järgmisel hommikul tõime süa Kooa (õigemini — Kooa tõi meid). Vaatamata tema otsustavatele katsetele minna omal käel hunti otsima, õnnestus meil ta kaelarihm ketiga traadi külge kinnitada. Koerale jäi piisavalt liikumisruumi, meie aga võtsime telki komandopunkti sisse, valmis tulistama, niipea kui midagi valesti läheb. Minu üllatuseks rahunes Kooa otsekohe ja veetis ülejäänud õhtupooliku maga­ des- Vanu hunte polnud suvekorteris näha, aga vahete-vahel nägime soo peäl ukerdamas hiiri püüdvaid kutsikaid. Umbes pool üheksa õhtul kostis äkki huntide jahihüüd, kuigi nad ise jäid veel kaljude taha nähtamatuks. Jõudsin vaevu esimesed helid kinni püüda, kui Kooa püsti kargas jo kooriga ühines. K u i d a s ta ulgus! Kuigi minu teada ei voola minu soontes tilkagi ei koera ega hundi verd, kutsus Kooa ulgumine esile möödunud päevade jo vanade rõõmude mälestustetulva. Et hundid tema halinast aru said, selles ei tulnud meil kaua kahelda. Nende koer katkes poole takti pealt ja hetk hiljem ilmusid nad kaljuharjale. Kuigi Koea oli neist veerand miili kaugusel, nägid hundid teda kohe. Pärast hetkelist kõhk­ lust tormasid George ja onu Albert täies galopis tema poole. George ei jõudnud eriti kaugele. To ei saanud joosta viitkümmend sammugi, kui Angelina talle järele jõudis jo kuigi mo ei julgeks täie veendumusega kinni­ tada, näis mulle siiski, et ta pani George'ile jala taha. Igal juhul vajus George märjale rohule ja kui to ennast püsti ajas, näis tema huvi Koea vastu olevat haihtunud. Lisan tema õigustuseks, et ma ei julgenud oletadagi, nagu huvitaks Kogo teda seksuaalselt - ilmselt tahtis to lihtsalt kontrollida tema omandipiiri- desse sisse tunginud võõrast. Igatahes läksid nad koos Angelinaga uru juurde ja heitsid kuristiku sissekäigu juurde pikali, jättes onu Albertile võimaluse kujune­ nud olukorras tegutseda oma äranägemisel. Mo ei tea, kui pikk oli olnud Alberti poissmeheelu, aga ilmselt Oli see kestnud kaua. Ta kihutas Koea juurde sellise hooga, et algul tormas koerast mööda. Sei hetkel mõtlesin, et to peab meid oma konkurentideks ja tuleb telgi juurde meist lahti saama, aga ta pöördus tagasi ja vähendas kiirust. Ekstaasis ootava Kooani olid jäänud mõned meetrid, kui Alberti käitumine äkki muutus. Ta jäi jooksu pealt seisma, langetas oma suure pea jo muutus . . . narriks. See oli jälk vaatepilt. Tõmmates kõrvad vastu suurt kolpa, hakkas to vinger­ dama nagu kutsikas, samal ajal venis ta suu näotuks grimassiks, mis pidi tähen­ dama sõgedat kirge, kuigi mulle näis see pigem vanadusnõtruse väljendusena. Tagatipuks hakkas ta pugejaliku falsetiga vastikult vinguma — täiesti nagu hiina mops. Koea näis olevat sellisest ebatavalisest käitumisest hämmeldunud. Nähtavasti polnud temaga keegi sel kombel kurameerinud ja to ei osanud midagi peale hakata. Vaikse urinaga taganes ta niikaugele, kui kett lubas. Selle peale alandas Albert end veel hullemini. Kõhuli poris roomas ta koera poole, näol ülim idiootsus. Mo hakkasin aru saama Kogo hämmeldusest ja olles kindel, et Albert õn lõp­ likult segaseks läinud, tõstsin püssi, et koera päästa, aga Ootek takistas mind. Ta itsitas, itsitas avalikult jo tiiraselt, selgitades mulle, et asjad arenevad hunti­ dele omaste kommete kohaselt täiesti normaalselt. Sei hetkel vahetas Albert kiiresti käiku. Karates püsti, muutus ta kuninglikuks isaseks. Kaelal tõusid karvad turri, moodustades koonu raamiva hõbedase krae. Kere tembus pingule, to näis olevat üleni terasest valatud. Saba viskus üles ja tõmbus rõngasse, täiesti nagu tõelisel eskimo koeral. Siis hakkas ta ettevaatlikult, samm-sammult lähenema koerale. Kooal polnud enam põhjust kahelda. Sellest sai ta juba aru. Veidi häbelikult pööras to hundile selja jo kui too sirutas oma suure koonu esimeseks õrnuseks, pöördus ta ümber ja näksas hunti hellalt õlast. . . Mo panin kogu toimuva põhjalikult kirja, kuid kardan, et märkmed õn liiga tehnilised jo teaduslikku terminoloogiat täis,-et anda neile selles raamatus ruumi. Seepärast piirduksin vaid kokkuvõtva märkusega — minu vaatluste järgi oli Albert armastuses kahtlemata asjatundja. Minu teaduslik uudishimu oli rahuldatud, kuid Alberti kirel polnud piire jo nii kujunes üsna pikantne olukord. Kuigi me täie kannatlikkusega ootasime oma kaks tundi, ei kavatsenud Albert nähtavasti üldse oma armsamast lahkuda. Tahtsime Ootekiga onni tagasi minna ja Koea kaasa võtta, polnud meil ju lõpu­ tult aego koera oodata. Teatava hulljulgusega otsustasime armunud paarile lähemale minna. Albert seisis paigal, õigemini, ta ei pööranud meile üldse tähelepanu. Isegi Ootek oli kohmetunud, kui me nende juurde jõudsime, aga Albert ei avaldanud vähimatki soovi lahkumiseks. Polnud mingit pääsu, ja suure vastumeelsusega tulistasin ma laengu maasse. Lask vabastas hundi transiseisundist. To paiskus kõrgele õhku ja põgenes veidi eemale, kuid sai endast kohe võitu jo tormas õtse meie suunas. Siiski jõudsime keti lahti päästa ja sel ajal, kui Ootek tiris mornilt vastupuiklevat Kooat, kaitsesin mina, relv käes, taganemist. Albert hoidus mele lähedusse, viieteistkümne sammu kaugusele. Ta jooksis kord taga, kõrval, ees, kuid maha ei jäänud. Jõudes onnini, püüdsime tema tor­ makust maha jahutada ja valasime kogupaugu õhku, kuid seegi ei andnud mingit tagajärge: hunt jooksis vaid mõned sammud eemale. Polnud midagi teha, Kogo Iuli onni kinni panna, sest kui ta ööseks koos teistega ketti jätta, toimuks tõeline lööming koerte jo Alberti vahel. öö oli hirmus. Sei hetkel, kui ma ukse kinni lõin, hakkas Albert märatsema. To ulgus, lõugas jo hädaldas mitu tundi ühegi vaheajata. Koerad vastasid talle sol­ vava haukumise jo ulgumise kakofooniaga. Koea lisas sellele oma surematu armastuse kriiskavad kinnitused. See oli tõeline põrgu. Hommikul oli puruvihane Mike valmis uuesti tulistama, ja seekord juba tõeliselt. Olukorra, koos sellega võib-olla kä Alberti elu, päästis Ootek. Ta veenas Mike1! Kooat lahti laskma, siis olevat kõik korras. Ta ei jooksvat ära, vaid jäävat koos oma hundiga laagri lähedusse. Kui innaaeg lõpeb, tuleb koer tagasi, hunt aga läheb oma teed. Nagu ikka, oli tal õigus. Järgmisel nädalal nägime mõnikord, kuidas armasta­ jad õlg-õlas kinni jooksid piki valliharja. Kunagi ei lähenenud nad huntide pesa- paigale ega kä onnile. Nad elasid oma maailmas, võõrastades kõike peale iseenda. Nad olid meist kaugel, aga mina mõtlesin pidevalt nendest ja olin siiralt rõõ­ mus, kui ühel hommikul leidsin teiste koerte hulgast väsinud, aga õnneliku Kooa. Järgmisel õhtul ühines onu Albert taas huntide traditsioonilise kooriga oosil. Aga nüüd oli tema häälde ilmunud uhkeldavad noodid, ta hääl oli madal ja mahlakas. Ma pigistasin hambad kokku, kehklemine pole mulle kunagi meeldinud, isegi huntide juures mitte.

Juuli keskel otsustasin kindlalt, et õn aeg lõpetada paiksed vaatlused ja alus­ tada huntide jahitegevuse tõelist uurimist. Sellist üllast soovi põhjustas osaliselt kä asjaolu, et ma sattusin juba ammu kadunud operatiivse eeskirja peale, mis oli jäänud nädalate jooksul kogunenud mustade sokkide virna alla. Tegelikult olin ma täiesti unustanud mitte ainult ees­ kirjad, vaid kä Ottawa enese olemasolu: aga kui ma taas rangeid ja täpseid juht­ nööre uurisin, taipasin, et olen süüdi teenistuskohuste täitmata jätmises. Eeskirjades oli selgesti öeldud, et minu esmaseks ülesandeks õn loendada hunte jo uurida nende üldist levikut, millega omakorda kaasneks „hunt—karibuu - kiskja—ohver" suhete uurimine. Seega oli huntide käitumise ja sotsiaalsete instink­ tide uurimine kindlalt väljaspool igasugust programmi. Nii keerasin mo ühel hommikul telgi kokku, pakkisin pikksilma ja lõpetasin tegevuse vaatluspunktis. Teisel päeval pakkisime Ootekiga laagrivarustuse kanuusse ja alustasime pikka reisi tundra põhjapoolsetesse avarustesse. Mõne nädalaga läbisime paarsada miili ja kogusime hulga andmeid hundi paiknemisest ja „hunt—karibuu — kiskja—ohver” suhetest. Koos sellega kogunes muudki materjali, mis polnud ministeeriumi eeskirjades ette nähtud, oli aga sel­ lest hoolimata huvipakkuv. Trapperitelt jo kaubitsejatelt saadud poolametlike andmete põhjal oli Keewa- tinis umbes kolmkümmend tuhat hunti. Isegi minu kasinate matemaatiliste võimete juures olin suuteline välja arvutama, et keskelt läbi tuleb üks hunt umbes kuue ruutmiili kohta. Kui veel silmas pidada, et üks kolmandik tundrast õn vee all, teise kolmandiku aga hõlmavad viljatud künkad ja mäeahelikud, kus ei ela karibuusid, hunte ega paljusid teisi loomi, tõusis asustustihedus umbes kahele ruutmiilile hundi kohta. See arv oli aga juba kahtlaselt suur. Kui see vastaks tõele, oleks meil Ootekiga kibe käes. Teoreetikute kurvastuseks leidsime, et hundid õn tavaliselt perekonniti mööda tundrat laiali hajutatud, kusjuures perekond hõlmab maa-ala saja kuni kolme­ saja ruutmiili ulatuses, kuigi selline hajutatus pole igal pool ühesugune. Näiteks pesitsesid ühes kohas kaks hundiperet kõigest poole miili kaugusel teineteisest ja Ootek rääkis, et kord oli to Kazani jõe kaldaoosil näinud kolme emahunti koos kutsikatega kõigest paari sammu kaugusel üksteisest elutsemas. Teiselt poolt, kui me kolm päeva mööda huntide paradiisina näivat Thlewiaza jõge mööda sõudsime, ei leidnud me ühtki hundijälge, ei väljaheiteid, ei ühtki hundikarva. ülima vastumeelsusega, mõistes, et see ei meeldi minu peremeestele, vähendasin huntide arvukuse kolmele tuhandele ja kä see arv oli ilmselt tublisti suurendatud. Me nägime kõige erinevama suurusega hundiperekondi: ühest hundipaarist kolme kutsikaga kuni rühmani, mis koosnes seitsmest vanast hundist ja kümnest kutsikast. Kuna kõigil juhtudel peale ühe olid olemas „liighundid" ja kuna ma oleksin saanud nende suhtelise staatuse perekonnas selgeks teha üksnes neid hukates (et määrata nende vanust ja sugu), pöördusin informatsiooni saamiseks jälle Ooteki poole. Nagu to teatas, saavad emased hundid suguküpseks kaheaastaselt, isased aga kolmeaastaselt. Enne suguküpsust jäävad noorloomad tavaliselt vanemate juurde; aga pulmaeas ei saa paljud perekonda soetada väheste vabade elualade tõttu. Neil pole lihtsalt küllaldaselt jahimaid, mis tagaks igale emahundile kõik vaja­ liku pesakonna üleskasvatamiseks. Huntide üleasustuse tõttu jääb toitu tundras napiks, see tähendab, jahiloomade arv väheneb, aga siis õn kä huntidel nälg käes. Seepärast kontrollitakse sündimust karskuse kaudu. Sobiva ala otsingul jäävad paljud täiskasvanud hundid pikkadeks aastateks üksikuks. Õnneks õn suure armu periood huntidel üsna üürike — umbes kolm nädalat aastas — see­ pärast ei kannata „vanapoisid" jo „vanatüdrukud" eriti sugulise rahuldamatuse all. Reale selle katab nende tarviduse kodukolde, täiskasvanute seltskonna jo kutsikate järele perekonnagruppide ühine iseloom. Ootek eeldab, et mõned hun­ did isegi eelistavad „onu" või „tädi" seisust, sest see annab neile kätte pere­ konnaeluga seotud rõõmud, ilma et nad peaksid kandma vanemate täielikku vas- tutuskoormat. Vanad hundid, eriti need, kes õn kaotanud oma elukaaslase, jäävad tavaliselt leskedeks. Ootek jutustas mulle hundist, keda to oli kohanud kuusteist aastat järjest. Esimesed kuus aastat oli tal alati järglaskond olemas. Seitsmendal talvel kadus emahunt, ilmselt mürgitati to lõunast tulnud preemiajanuliste küttide poolt. Järgmisel kevadel oli hunt vanas elupaigas. Jo kuigi kä seekord urus pesakond üles kasvas, kuulus see teisele paarile, Ooteki arvates lese pojale ja miniale. Igal juhul elas vana hunt kogu ülejäänud aja „viienda rattana", hoolitsedes kutsi­ kate kasvatamise eest. Huntide arvukus sõltub mitte ainult sobivate elupaikade piiratusest, vaid kä erilisest looduslikust mehhanismist, mis kontrollib sündimust. Kui toiduks kõlblikke loomi õn palju (või hunte vähe), sünnitavad emahundid rohkesti järglasi, mõni­ kord kuni kaheksa kutsikat korraga. Kui aga hunte õn palju või jääb toitu vähe­ seks, võib kutsikate arv perekonnas langeda ühele-kahele. See kehtib kä arktika- fauna teiste liikide, näiteks karvasjalg-viude kohta. Pisinäriliste massilise palju­ nemise aastail õn viude kurnas viis-kuus muna, õn aga hiiri või lemminguid vähe, munevad nad vaid ühe muna või ei paljune sel aastal üldse. Kui aga mitmesugused kontrollivad tegurid ei toimi, tagavad epideemiad toi­ duga kindlustatud huntide sobiva arvukuse. Nendel harvadel juhtudel, kui üldine tasakaal õn häiritud (tihti inimese vahelesekkumise tulemusena), hunte paljuneb liiga ohtrasti, toit jääb kasinaks jo alatoitlus muutub tõeliseks näljaks, hakkavad hundid füüsiliselt manduma. Nende seas puhkevad siis aeg-ajalt laastavad tau­ did — koerakotk, marutaud jo kärntõbi, ning siis langeb nende arvukus miinimu­ mini, mis vaevalt tagab vajaliku järelkasvu. Rõhja-Kanada lemmingud paljunevad tsükliliselt, kõige „saagirohkemaks" kujuneb iga neljas aasta, sellele järgneb loomade peaaegu täielik väljasuremine. 1946. aastale langes tsükli kõige madalam punkt. Lisaks sellele muutsid juba niigi arvukuses järsult vähenenud Keewatini karibuud1 juhuslikult just sellel aas­ tal oma sajandite kestel traditsiooniliseks saanud rändeteid jo nende põhimass möödus Keewatini lõuna- jo keskosast. See oli eskimotele, polaarrebastele ja huntidele raskeks hooajaks. Tundrasse tuli hirmus nälg Polaarrebaste hulgas tekitas latentne marutaudiviirus tõelise epizootic ja haigus levis kä huntidele.

Kanoda karibuude arvukus õn langenud 4 miljonilt isendilt (1930. a.) vähem kui 170 000 loo­ male 1963. aastal. Muide, loomad ei lähe „hulluks" selle sõna otseses mõttes. Närvisüsteem õn häiritud, loomade käitumine muutub mõttetuks, pidevalt tormatakse kuhugi, kaitsev hirmutunne kaob. Marutõves hundid põrkavad nagu pimedad vastu auto­ sid jo ronge, nad võivad sattuda veokoerte keskele ja rebitakse tükkideks. Sageli jookseb hunt asulasse või isegi telkidesse jo majadesse, kus elavad inime­ sed. Surmani haiged hundid vääriksid haletsust, inimlikuks reaktsiooniks õn aga ohjeldamatu hirm — mitte haiguse ees, mida õnnestub väga harva kindlaks teha, vaid huntide endi ees. Leiavad aset kõige totramad sündmused, mis kinnitavad üldlevinud müüti hundi õelast ja ohtlikust loomusest. Kord 1946. aasta epideemia ajal jooksis selline haige ja surev hunt Churchill!. Kõige esimesena nägi teda Kanada armee kapral, kes oli teel õllebaarist kasar­ musse. Julge sõduri ettekande põhjal sööstis hiiglaslik hunt talle kallale ja ta suu­ tis vaevu oma elu päästa, põgenedes miili kaugusel asetsevasse kasarmusse. Ta ei suutnud demonstreerida selle katse füüsilisi näitajaid, kuid psüühiline trauma oli vaieldamatult ränk. Tema häire peale sattus kogu sõjaväelaager hüsteeriaga sarnanevasse kabuhirmu. Võitluseks hundiga paisati välja Kanada ja Ameerika sõjaväeüksused. Vintpüsside ja elektrilampidega relvastatud inimesed, nägudel otsustav tarmukus, kammisid läbi kogu ümbruskonna, valmis tõkestama ohtu, mis mõne tunni vältel oli muutunud juba näljaseks hundikarjaks.

Segaduse ajal lasti maha üksteist eskimo koera, kannatada said õhtul koju minev ameerika kapral ja Chippewaya suguharu indiaanlane ning seda mitte huntide, vaid korravalvurite enda käe läbi.

Lapsed ja naised jäid kaheks päevaks suletud uste taha. Sõjaväelaager oli nagu välja surnud; sidemehed läksid ülesannet täitma kas džiipidel, hambuni rel­ vastatult või ei läinud üldse kuhugi. Teisel päeval avastati hunt haarangut teostavatele vägedele appi saadetud lennukilt. Märgitud kohta saadeti ratsapolitsei eskadron. Kuid hunt osutus Hudsoni lahe kompanii valitseja kokker-spanieliks.

Paanika lõppes alles kolmandal päeval. Juba õhtu eel lennuväljalt laagrisse sõitva kuuetonnise sõjaväeauto juht märkas ees tee peäl mingit karvapundart. Ta vajutas piduritele, aga liiga hilja, ja täiesti nõrkenud, vaevu roomata suutev hunt sai silmapilkselt surma. Kä kogu järgnenud pakub huvi. Tänapäevani võib Churchill^ kohata elanikke (aga samuti kogu kontinendil sõdureid), kes meelsasti, viimaste üksikasjadeni kirjeldavad teile huntide kallaletungi Churchillile 1946. aastal. Nad pajatavad teile loendamatutest inimohvritest, puretud lastest ja naistest, räbalateks kistud koerarakenditest; kogu linnakese inimestest, kes pidasid vastu hirmsale kallale­ tungile. Ainuke, mis jääb „pealtnägijate" juttudes puudu, õn mööda külmunud tasandikku tormava vene troika Rõhja-Ameerika ekvivalendi dramaatiline kirjel­ dus - rändajatele läheneb pääsmatult huntide laviin ja siis kostab polaaröös hundilõugade vahelt inimkontide ragin. (Järgneb) PUURAUGUD

MEREPÕHJAS

Maismaa naftavarud õn ülisuured. 20 minutit, 180-meetrine sügavus Ent naftamaardlaid leidub kä mere­ nõuab aga juba 12-tunnist „järeleand­ põhjas jo juba praegu hangitakse sealt mist". Nende nõuete hülgamine toob hinnalist maavara1. Tavaliselt rajatakse kaasa kessoontõve või isegi surma. puurauke merepinnalt erilistel platvor­ Sellepärast arvaski Cousteau, et tuleb midel töötades. Mida sügavamale loobuda igapäevastest sukeldumistest puuraugud jäävad, seda rohkem kerkib ning üle minna elule jo tööle vee all, päevakorda tehnilisi raskusi. Seepärast kasutades allveemaju — tuukrikella eri­ soovitavad mõned eriteadlased viia kuju. Elades teatavas sügavuses suu­ puurimised ja tootmine veepinnalt all- rendatud rõhu all võib kogenud sukel­ veejaamadesse, mis paigutatakse duja mitu tundi päevas vee all töötada. mandrileedetele12. Seejärel aga pöördub to suurima ra­ üks mandrileedete uurimise pioneere huga, dekompressiooni vajamata, tagasi õn Jacques-Yves Cousteau. To korral­ allveemajja. Dekompressiooni kasutab das kolm allvee-ekspeditsiooni, mis ta ainult pikema aja tagant, kui tuleb andsid huvitavaid andmeid. Muuhul­ maismaale. gas püüdis Cousteau tõestada nafta- „Precontinent 3“ meeskonna liikmed puuraukude teenindamise võimalikkust töötasid iga päev 120 m sügavuses vee all ja ekspeditsiooni „Preconti- naftapuuraugu mudeli juures. Komp- nent 3" meeskonna tegevus kinnitaski ressor asus majas ja surus hingamis- seda. segu sukelduja õhuvoolikusse, regulee­ rides ühtlasi rõhku vastavalt sukeldu- Võib kerkida küsimus: kas siiski ei missügavusele. Teist voolikut mööda saaks alivee-puurauke nii teenindada, pöördus kasutatud segu tagasi majja, et merepõhja saadetakse tööiised- kus see puhastati. Igal sukeldujal oli akvalangistid? 100 . . . 200-meetrine sü­ varuks kaasas veel kolm ballooni hee- gavus õn neile ju kättesaadav. liumi-hapniku seguga. Nii see ongi jo akvalangistid võivad Ainult tänu heeliumile võisid vee al! tõepoolest teha mitmesuguseid töid olijad taluda nii suurt sügavust. Kuid nimetatud sügavuses. Kuid nad peavad kä heeliumil õn oma puudused, näi­ alluma dekompressioonile. Pärast poo­ teks suur soojusjuhtivus. Hingates hee­ letunnist viibimist 120 m sügavuses vee liumil põhinevat segu, sukelduja kül- all vältab dekompressioon 3 tundi jo meiub, ühtlasi kaotab ta kaloreid kuus korda rohkem kui tavalise õhu hinga­ misel. Järelikult õn elu kõrge rõhu all suur füüsiline ja moraalne katsumus, 1 Välismaiste allikate põhjal ulatub igapäe­ vane naftatoodang merepõhjast umbes 360 000 seotud paljude ebamugavustega. tonnini. Eeltoodut arvestades töötavad pal­ 2 Mandrileede — merepõhi, mis piirneb vahe­ jude maade teadlased välja allveejaa- tult maismaaga. Selle osa sügavus ei Õiete made ja ujuvvahendite projekte. Huvi­ 500 m, keskmine sügavus aga õn umbes 200 m. Mandrileedete üldpindala õn üle 27 tava veealuse naftatootmise jaama miljoni ruutkilomeetri. projekti lõid „Ocean Systems Inc." insenerid. Nad tahavad ehitada 24-m di insenerid. „Capshelliks" nimetatud läbimõõduga jalgadega varustatud ke­ ehitis koosneb kahest omavahel eral­ ra. Keres asuv meeskond hakkab töö­ datud ruumist — üks tööks, teine ela­ tama normaalsel rõhul. Kerasse lasku­ miseks. Konstruktsioon pukseeritakse takse ja sealt tõustakse vahetuse lõpul kohale, sukeldatakse jo ta istub õtse pinnale liftiga. Jaam saab spetsiaal- puuraugule. Inertgaaside abil tõrjutak­ seadmed nafta ammutamiseks, mahu­ se vesi tööruumist välja jo seäl alusta­ tamiseks ja pinnale pumpamiseks. vad kaks inimest tegevust, ülejäänud Puurida võib kera mistahes jala kaudu. kaks meeskonnaliiget asuvad eluruu­ Ameerika eriteadlased arvavad, et mis, jälgivad sealt teiste tööd ja regu­ puurimine sügaval paiknevates leiu­ leerivad hingamissegu rõhku. Niisugu­ kohtades merepõhjas tuleb märksa ses konstruktsioonis suudavad neli odavam kui tavalistel meetoditel vee­ inimest mitu päeva järjest töötada pinnalt. 210 m sügavuses ja teenindada mitut Leidub kä teisi projekte, üsna huvi­ puurauku. tava konstruktsiooni allveepuuraugu teenindamiseks pakkusid välja hollan­ KONSTANTIN KOROLJOV

SUKELDUMISE REKORD... vad sukeldujat kerged lihastekrambid ja tugev unisus. 360-meetrisele süga­ KUIVAL MAAL vusele vastaval rõhul suutsid teadlased vaevu reageerida katsejuhtide ettepa­ Laboratooriumist väljumata püstita­ nekule sirutada välja sõrmed. Entsefa- sid kaks prantsuse õpetlast Marseil­ logrammid näitasid ilmseid ebanor- le's omapärase sukeldumisrekordi. maalsusi ajutegevuses. Nad viibisid barokambris rõhu all, mis Esimene järeldus, millele tuldi Mar­ vastab 365-meetrisele sügavusele vees. seille's: kuigi inimene suudab taluda Niisugusesse sügavusse sukeldumine 360 meetri sügavusele sukeldumist, õn erakordselt keerukas. Kiirel tõusmi­ pole to seejuures töövõimeline. sel võib jääda kessoontõppe. 365 meet­ rilt 340 meetrini „tõusid" teadlased 7 minuti jooksul. 240 meetrini jõudmiseks AVASTATI MEREHOOVUS kulus juba 4 tundi. 100-meetrisesse „sü­ gavusse" saabuti aga 40 tunni pärast. 1965. aastal uuris Kurošivot, võimsat Seejärel asusid õpetlased mugava­ soojaveehoovust Vaikse ookeani lääne­ masse barokambrisse, kus nad said kä osas seitsmeteistkümnest laevast (Jaapa­ lamada. Seäl viibiti veel pisut üle kol­ nist kümme, NSV Liidust kuus ja USA-st me päeva. Kõige ohtlikumad olid vii­ üks) koosnev ekspeditsioon. Avastati mased viis meetrit. „Kerkimiskiirus" veel üks merehoovus, mis voolab piki küündis siin ainult ühele meetrile tun­ Vähja pöörijoont Põhja ekvatoriaalhoo- nis. vusele vastupidises suunas kiirusega 0,37 ... 2,4 km/h. Tema laius ulatab Nimetatud katseni ei olnud selge, 150 kilomeetrini ja sügavus 300 meetrini. kuidas inimorganism reageerib rõhule rohkem kui 300-meetrises sügavuses, Avastus pakub suurt huvi tuunikala kuhu polnud veel keegi erivahenditeta püüdjatele, sest oletatavasti kannab hoo­ laskunud. Tänu katsele sai selgeks, et vus nimetatud kala marja vastseid Vaik­ 300 . . . 350-meetrises sügavuses taba­ se ookeani kesk- ja idapiirkondadesse, MAALT STARTINUD KOSMOSEÄPARAADID

Stardi aeg Lennu kes­ Lennu lõpp Kalle Maa ekv. Pöörlemis- Kosmoseaporoat Kiik (moaUma- tus, ööp. (maailmoaeg) tasapinna periood, min Perigee, km Apogee, km oeg)

1 2 3 4 5 6 7 8 9

1964 Salajane USA 15.02. 23 9.03. 1964 74,95 90,86 179 444 Salajane USA 25. 02. 4 1.03. 1964 95,66 88,24 173 190 Kosmos 25 NSVL 27. 02. 267 21.11.1964 49 92,27 272 526 Salajane USA 28. 02. 7 a. - 82,03 94,74 479 520 Salajane USA 11.03. 4,3 16.03. 1964 95,73 88,2 163 203 Kosmos 26 NSVL 18. 03. 194 28. 09. 1964 49 91 271 403 Kosmos 27 NSVL 27. 03. 1 28. 03.1964 64,80 88,7 192 237 Ariel 2 Inqlismaa, 27. 03. 1331 18.11. 1967 51,64 101,29 285 1362 USA Zond 1 NSVL 2.04. Heliotsentriline orbiit • ~4 ~290 ~97.106 'v158«106 Raske tehis- NSVL 2. 04. 1 3. 04.1964 Orbiit teadmata kaaslane Kosmos 28 NSVL 4. 04. 8 12. 04.1964 65 90,38 209 395 Gemini 1 USA 8.04. 4,2 12. 04. 1964 32,56 89,00 154 299 Poljot 2 NSVL 12. 04. 787 8. 06. 1966 58,6 92,4 310 500 Salajane USA 23. 04. 5,2 29. 04.1964 103,56 89,40 150 336 Kosmos 29 NSVL 25. 04. 7 2. 05. 1964 65,07 89,52 204 309 Salajane USA 27. 04. 28,19 26. 05. 1964 79,93 90,77 178 446 Kosmos 30 NSVL 18. 05. 8 26. 05. 1964 64,93 90,24 206,6 383,1 Salajane USA 19. 05. 2,9 22. 05. 1964 101,12 89,69 141 380 Saturn SA 6 USA 28. 05. 3,31 1.06. 1964 31,74 88,22 179 204 (Apollo 1) Transit USA 4. 06. 200 a. 90,42 103,12 854 956 Salajane USA 4. 06. 13,94 18.06. 1964 79,96 90,27 149 429 Kosmos 31 NSVL 6. 06. 136 20. 10.1964 49 91,6 228 508 Kosmos 32 NSVL 10. 06. 8 18. 06. 1964 51,28 89,78 209 333 Starflash 1A USA 13. 06. 354,21 2. 06. 1965 114,98 91,67 350 364 Salajane USA 18. 06. 500 a. - 99,84 101,64 828 842 Оч 00 1 2 3 4 5 6 7 s 9 Kapsel USA 18.06. 500 a. 99,83 101,64 828 842 Salajane USA 19.06. 26,81 16. 07. 1964 85,0 90,95 176 462 Kosmos 33 NSVL 23. 06. 8 1.07. 1964 65 89,38 209 293 Kosmos 34 NSVL 1. 07. 8 9. 07. 1964 64,97 90,0 205 360 Salajane USA — 3. 07. 7 a. 82,09 94,94 501 529 Salajane USA 6. 07. 2 8. 07. 1964 92,89 89,20 121 346 Salajane USA 10. 07. 26,52 6. 08.1964 84,98 91,0 180 461 Elektron 3 NSVL _ 11.07. 200 a. 60,87 168 405 7040 Elektron 4 'NSVL — 11.07. 23 a. 60,87 1314 459 66235 Kosmos 35 NSVL 15. 07. 8 23. 07. 1964 51,3 89,2 217 268 Vela-Hotel USA 17. 07. 106 a. — 39,58 6022,6 101959 104591 Vela-Hotel USA 17. 07. 106 a. — 40,88 6007,0 94436 111775 TRS õ USA 17. 07. 18 kuud? — 36,7 2364 220 105000 Kanger 7 USA 28. 07. 2,83 31.07. 1964 Laskumine Kimle Kosmos 36 NSVL 30. 07. 212 28. 02. 1965 49 91,9 259 503 Salajane USA 5. 08. 26 1.09. 1964 79,96 90,71 182 436 Kosmos 37 NSVL 14. 08. 8 22. 08. 1964 65,0 89,45 205 300 Salajane USA 14. 08. 8,8 23. 08. 1964 95,52 89,0 149 307 Kapsel USA 14. 08. 30 a. 95,67 127,40 275 3748 Kosmos 38 NSVL 18. 08. 82 8.11.1964 56,17 95,2 210 876 Kosmos 39 NSVL 18. 08. 91 17.11. 1964 56,17 95,2 210 876 Kosmos 40 NSVL 18. 08. 92 18. 11.1964 56,17 95,2 210 876 Syncom 3 USA 19. 08. >106 a. — 0,10 1407,8 34191 36271 Starflash 1B USA 21.08. 221,66 31.03. 1965 115,0 91,60 349 363 Kosmos 41 NSVL 22. 08. 46 a. — 64,0 715,0 394 39855 Kosmos 42 NSVL 22. 08. 484 19. 12. 1965 49,0 97,8 232 1099 Kosmos 43 NSVL 22. 08. 492 27. 12. 1965 49,0 97,8 232 1099 Explorer 20 — USA 25. 08. 800 a. 79,77 104,09 878 1024 Nimbus 1 USA 28. 08. 15 a. — 98,66 98,42 429 937 Kosmos 44 NSVL 28. 08. 100 a. — 65 99,5 618 860 OGO 1 USA 5. 09. 16 a. — 31,15 3838,8 281 149385 Kosmos 45 NSVL 13. 09. 5 18. 09. 1964 64,90 89,69 206 327 Salajane USA 14. 09. 21,7 6. 10. 1964 84,96 90,88 238 466 Saturn SA 7 USA 18. 09. 3,86 22.09. 1964 31,72 88,30 178 203 (Apollo 2) AJU JA MASIN

Hästi tundma õpitud masina juhtimi­ selt, nii erinevad kä nende mioelektrili- sel inimene tavaliselt ei mõtle oma te­ sed signaalid. gevusele. Tema jäsemed, jalad jo käed Pole kerge kindlaks määrata kä sig­ teevad juhtimisliigutusi, s. t. liigutavad naali teekonda ajust lihasesse, sest hoobi või vajutavad nuppudele peaae­ mioelektrilised signaalid õn väga nõr­ gu automaatselt. Käe või jala osavõ­ gad. Siin segavad vahele elektromag­ tuta säärase toiminguga nähtavasti netilised väljad jo koesignaalid-э müra, hakkama ei saada, ja seda isegi kõige mis mõnikord küünib 10 mikrovoldini. täiuslikuma, programmeeritud juhtimise Raskustele vaatamata õnnestus puhul. Olgu kas või ainult üks nupp, teadlastel luua invaliididele bioelektri- kuid sellele tuleb ikkagi vajutada. lisi jäsemeproteese. Esimene niisugune Ent põhimõtteliselt õn võimalikud töötati välja Nõukogude Liidus 1957. hoopis täiuslikumad juhtimismeetodid. aastal. Raskuste ületamine lubab eel­ Nagu teada, juhib jäsemeid aju. dada, et lähemas tulevikus luuakse Just ajus kutsutakse esile elektrisig- masinate, näiteks sammuvate masinate naalid, mis suunatakse „täiturmehha- bioelektrilised juhtimissüsteemid, mille nismidesse" — lihastesse — jo need abil masina jalad pannakse liikuma rakenduvad. Aju igal signaalil õn tea­ mitte mehaaniliselt - operaatori jalga­ tav mõte, mille kohaselt astub tegevus­ de abil, vaid inimese jalgadest tulevate se üks või mitu lihast. Kuidas see toi­ mioelektriliste signaalide kaudu. See tä­ mub? hendab aga suurt edasiminekut masi­ Aju saadab erke mööda signaali, nate juhtimises („Horisont" nr. 1 1968, erk aga, lõppedes lihastes, kutsub esile „Ratta asemele - jalg"). keeruka elektrokeemilise protsessi, mis Muide, sellega ei ammendu bio- põhjustab soovitud tegevuse, näiteks elektri rakendamisvõimalused. Eespool mingi jõupingutuse. oli juttu signaalide edasiandmisest „juhtmeid" (närve) mööda. Kuid Nahale paela abil kinnitatud või täiesti võimalik õn masinate juhtimine kleebitud elektroodide abil saab re­ kä juhtmete abita. Prantsuse teadlane gistreerida signaale vahemikus mõnest M. Dusailly korraldas huvitava katse. mikrovoldist mõne millivoldini, sagedu­ Ta lõi ajulaineid püüdva ja võimenda- sega 3 . . . 1000 hertsi ning kestusega va seadme. Tänu niisugusele aparaa­ 1 ... 10 millisekundit. Niisuguseid sig­ dile võis katsealune oma tahtepingutu­ naale nimetatakse mioelektrilisteks. sega elektrilambi sisse ja välja lülitada. Neile ei mõju mitmesugused kõrvalte­ Dusailly püüdis ajulaineid katsealu­ gurid, nagu keha pinguldatus jms. se peale kinnitatud hõbeelektroodide Peäle selle võib mioelektriline juhti­ abil. Juustele vaatamata saadi hea missüsteem, erinevalt elektromehaani- kontakt soolveega immutatud padjake- lisest, eila ehituselt üpris kompaktne se abil, mis kinnitati peanahale. Kon­ jo lihtne. takti saab parandada kä voolu juhtiva­ Vajaliku signaali püüdmine pole te pastade abil, hõõrudes neid kergelt muidugi lihtne. Seda takistavad teised nahasse elektroodide paigaldamise ko­ lihased, rasv- ja sidekude ning naha hal. vahepealsed ladestused. Jo nagu ini­ Õn teada, et aju kujutab endast mesi eristatakse üksteisest füsioloogili­ elektrivõnkumiste generaatorit ning et vaimne tegevus muudab võnkumiste ne kirjeldus. Dusailly arvas aga, et kui­ amplituudi jo sagedust. Tuntakse nelja gi need lained õn väga nõrgad ego tüüpi (alfa, beeta, gamma ja delta) suuda põhjustada kuskil kaugemal ajulaineid. Füüsiliselt ja vaimselt puh­ mingisugust mehaanilist tegevust, võib kava inimese ajus kujunevad alfa- neid siiski rakendada mehhanismide lained. Nende pikkus õn erakordselt töö juhtimisel. Selleks tuleb tunduvalt suur - 23... 43 kilomeetrit, sagedus võimendada ajuloinete pinget, seejärel 7... 13 hertsi ja amplituud 5 . . . 50 nende abil rakendada tundlik relee, mikrovolti. Kui katsealune keskendub mis sooritabki vajaliku toimingu. mõttes millelegi, väheneb ajutegevuse Ei tohi unustada, et mõttetegevusega mõjul lainete amplituud. Just sellisel juhtimine rajaneb aju aktiivsuse elekt­ ajuloinete muutumise ärakasutamisel romagnetilisel ülekandel, millel pole Dusailly'katsed põhinesidki. midagi ühist mõtete ülekandmisega Tavalistes tingimustes ei onno ajust teatavale kaugusele (telepaatiaga). levivad lained mingit välist efekti, välja Seda enam aga äratasid huvi Dusailly’ arvatud nende elektroentsefalograafili- katsed.

Masinate juhtimise meetodite evolutsioon

Juhtimisviis Juhtimisest Operaatori Meetodi eelised osa võtvad tegevus jo puudused ajuosad

Mehaaniline

Nupule vajutamine

Maksimaalselt lihtsustatud juhtimi­ ne: tuleb vajutada ainult ühele Programmeritud nupule; nõuab vähest tähelepane­ likkust

Suur ajami lülitamiskiirus; kinee­ Mioelektriliste tilise tagasisidestuse võimalikkus signaalide abil (lisaks nägemisele)

Langeb ära mistahes mehaanilise Aju juhib vahe­ tegevuse vajadus; juhitakse tahte tult masinat abil Huvitav märkida, et katsete edu sõl­ da tahtejõu abil lampi süüdata, eten­ tub teataval määral katsealuse psüh­ dab psühholoogiline tagasisidestus ne­ holoogilisest seisundist. Mitme kuu gatiivset osa — ei lase inimesel vajali­ jooksul korraldatud eksperimendid näi­ kul määral keskenduda ning lamp ei tasid, et tekib teatav tagasisidestus: süttigi. aju võib mõju avaldada mehhanismile Mõistagi õn Dusailly' katsetest ma­ ja viimane omakorda ajule. Kui inime­ sinate mõtte abil juhtimisest praktiliselt ne pole veendunud katse edukuses, ei kõlbliku süsteemini pikk tee. Kuid nii­ suuda ta lampi sisse lülitada. Kesken­ suguse süsteemi loomine õn täiesti danud aga tahte ja nähes lambi sütti­ mõeldav. Millal see luuakse, sõltub mist silmapilgukski, veendub to õnnes­ paljude probleemide lahendamisest nii tumises ja tema tugevdatud tahe suu­ inimbioloogia kui kä elektroonika dab hoida lambi põlevana. Seega õn valdkondades. tegu psühholoogilise tagasisidestusega. Kui katsealune mingil põhjusel ei suu­ KIRILL MASSAJEV

LASTI VÄLJA RAKETT võib roheline või sinine kuiv supeltri- koo märgumisel üle minna roosaks või Raketipolügonilt Thumbes Indias lasti oraniiks ia kui trikoo päikese kaas kui­ edukalt välja «Centaur»-tüüpi rakett, vab — koguni valgeks. mille kõik osad õn valmistatud kohapeal. Nüüd avanes nimetatud riigi teadlastel ALALISVC-OL LIIDAB METALLI JA võimalus radioaktiivse kiirguse uurimi­ KLAASI seks kosmoses. Trivangrumis toimunud pressikonve­ Vastav menetlus töötati välja USA-s. rentsil ütles India rahvusliku kosmose- Selleks pannakse klaas- ja metalldetai- uurimise komitee esimees, et esimene lide siledad pinnad vastakuti kokku ning sputnik tema maalt lastakse välja viie kuumutatakse peaaegu klaasi pehmene- aasta pärast. Vastav jaam kavatsetakse mistemperatuurini. Järgnevalt ühenda­ rajada 80 km kaugusel Madrasest. takse detailid alalisvooluallikaga, kus­ juures metall moodustab positiivse poo­ POOLA SUURIM PABERIMASIN luse. Uus tehnoloogia osutub eriti pers­ pektiivikaks pooljuhtide tööstuses. õn 96 m pikk, kaalub 2800 t ja selle ük­ sikosad toimetati kohale 250 kaubava­ gunis. Mammufmasinal toodetava pa- VALKU SAAB ROHUSTKI berilindi laius õn 5300 mm ja kiirus Teadlased Lõuna-Walesi ülikoolist 480 m/min. Seadet teenindab ainult 8 Sydneys töötasid välja menetluse, mis inimest. Kogu tootmisprotsessi regulee­ võimaldab toota Inimorganismile vaja­ ritakse kaugjuhtimise teel. Kä elektri- likku valku — proteiini — kõige tava­ energiakulu õn tohutu, vastates umbes lisemast rohust. Peaosa mängivad seal­ 100 000 elanikuga linna tarvidusele. juures eriliselt välja valitud bakteri- või pärmitüved, mis toituvad rohus sisaldu­ K AMEELEONKIUD vast suhkrust ja toodavad proteiini, Nii­ sugusel teel saadud valgu aminohapete Niisugune ainulaadne materjal töötati sisaldus vajab veel täiendavat uurimist. välja Jaapani tekstiiliuurimise instituudis. Vajaduse korral manustatakse toorpro­ Niiskudes või märjaks saades läheb riie teiinile valgu kasvatamiseks * vajalikke teist värvi. Nähtus põhineb fotokroom- söötmeid, millega paraneb toodangu ühendite omadusel muula valguse ia kvaliteet, Tehisvalk õn kuiv pulbriline niiskuse toimel oma värvust. Näiteks aine. FILM1AMATÖÖRIDELE

ENNE KUI FILMIDA

Igal kitsasfilmikaamera! õn omadusi, jektile ligemale või sellest kaugemale. mida kaamera kasutaja peab hästi tead­ Siin aitabki optika, ilma et ise peaksime ma ja tundma, et neid maksimaalselt asukohta muutma. kasutada — olgu need siis erisugused võttekiirused, erisuguse fookuskaugu­ Tavaliselt kasutatakse normaalobjek- sega objektiivid, filmi tagasikerimise ja tiivi. 16-mm kitsasfilmikaameratel õn lisaseadmete kasutamise võimalused või normaalobjektiivi fookuskaugus ena­ muud iseärasused. Kuna enamikul kaa- mast! 20 ... 25 mm, 8-mm kaameratel merail õn mitu objektiivi või muudetava 10... 13 mm. Seega ei ütle objektiivi fookuskaugusega objektiiv, püüame kõi­ fookuskaugus veel, kas õn tegemist lai- gepealt tutvustada sellest tulenevaid nurk-, normaal- või teleobjektiiviga. Kui võimalusi. 12,5-mm fookuskaugusega objektiiv õn Erisuguse fookuskaugusega objektii­ 8-mm kaameral normaalobjektiiviks, siis vide abil saab ühest ja samast punktist 16-mm kaamerale õn see juba lainurk- filmida eri mastaapidega plaane. Filmis objektiiviks jne. Pikafookuselistel (tele-) vahelduvad suur-, kesk- ja üldplaanid objektiividel õn pildinurk 10 . . . 30u, ning detailid. Operaator ei saa aga alati normaalobjektiividel 35 . . . 40°, lainurk- oma kaameraga liikuda filmitavale ob­ objektiividel üle 40 . . . 45°.

Tabel 1 KITSASFILMIKAAMERATE OBJEKTIIVIDE PILDINURK KRAADIDES

16- mm 8-mm Fookus- kaugus, Horisontaal- Vertikaal­ Horisontaal- Vertikaal­ mm suunas suunas suunas suunas

6,25 77°36' 6Г36' 42°42' 31°13' 10 53°22' 40°52' 27032/ 19°52'

12,5 45°10' 33°24' 22°10' 15°58' 15 37°03' 27°08' 18°32' 13°18' 20 28=12' 21°06' 13°58' 9°56'

25 23°48' 17°04' 1Г12' 7°36' 40 14°06' 10°33' 7°00' 4°58' 50 11°54' 8°32' 5°36' 3°48' 75 7°40' 5°40/ 3°46' ' 2°33' 100 5°57' 4°16' 2°48' 1°54' Tabelist 1 näeme, kuidas pildinurk objektid lähemale. Näiteks rahvamatkal erisuguse fookuskauguse juures muutub. teleobjektiiviga filmimisel tiheneb mat- Kui näiteks 8-mm kaamera normaalob- kagrupp ja jooksurajal õn võistlejad jektiiv õn 12,5-mm, iainurkobjektiiv üksteise kannul, kuigi nad õn tegelikult 6,25-mm ja teleobjektiiv 25-mm fookus­ üksteisest palju kaugemal. kaugusega, muutub nende kasutamisel kä pildinurk vastavalt 22°10/, 42°42/ ja Kä teravuse suhtes mängib optika H0^'. Seega võime ühest punktist saa­ suurt rolli. Lühikese fookuskaugusega da kaadrisse kas kitsa või kuni neli objektiiv võimaldab saada terava pildi korda laiema ala. Selleks tuleb teleob­ nii esiplaanil kui kä taustal. Kui aga te­ jektiivi asemel vaid ette keerata lai- ravat tausta ei soovita (näiteks portree nurkobjektiiv. Veelgi lihtsam õn muu­ puhul), tuleb kasutada teleobjektiivi. detava fookuskaugusega objektiivi ka­ Kaamerat liikuva objektiga kaasa pöö­ sutamisel. «Kvarts 5» objektiivi fookus­ rates saame (eriti teleobjektiiviga) täies­ kaugust saab muuta 9 ... 36 mm piires, ti ebaterava tagapõhja, mis tuleb kaad­ mis võimaldab peaaegu otsekohe üle rile kasuks. minna suurelt plaanilt üldplaanile või vastupidi. Seejuures., tuleb teleobjektiivi kasuta­ misel kaugus panna väga täpselt. Kui Objektiivi valikul peab meeles pida­ lainurk- või normaalobjektiiviga filmi­ ma, et normaalobjektiiviga filmimisel misel pole tavaliselt välisvõtetel üldse jääb perspektiiv õigeks ja filmi vaata­ tarvis kaugust seada, siis teleobjektiivi misel saame ruumilisest paiknemisest kasutamisel sellest ei pääse. Lisaläätse- moonutuseta ettekujutuse. Pikafookuse- süsteemidega kaameral peab põhiob- lised objektiivid ei anna õigesti edasi jektiivi kauguse seadma alati lõpmatu­ ruumi sügavust ja ulatust. Lainurkobjek- sele. Kui näiteks kaamera «Neva» põhi- tiivid seevastu liialdavad sügavusega ja objektiivil unustatakse kauguseks 0,2 m, põhjustavad kaugete plaanide liigset õn teleobjektiiviga filmimisel sügavus- vähenemist. Objektiivide niisuguseid teravuse piirid diafragma 1:1,9 korral omadusi võib edukalt kasutada loomin­ 61 ... 63 cm. Kä sel juhul, kui põhiob- gulistel eesmärkidel. Lainurkobjektiiviga jektiivil õn kaugus õigesti seatud lõp­ saame kiire liikumise efekti kaamera matusele, peab pidevalt jälgima tele- suunas või sellest eemale. Niisamuti te­ seadme kaugusskaalat. kitab mastaabi kiire kasv või kahanemi­ ne mulje, nagu toimuks tegevus väga Sügavusteravuse muutumisest erisugu­ pikas ruumis. Teleobjektiiv oma väikese se fookuskaugusega objektiividel olene­ pildinurgaga vähendab kujutise sügavust valt filmimisel kasutatud avast annab ja toob kaugemal asuvad inimesed ja ülevaate tabel 2.

Tabel 2

Dia­ fragma Fookuskaugus 6,5 mm Fookuskaugus 13 mm Fookuskaugus 26 mm

(kaugus seatud 7 m) (kaugus seatud 7 m) 1:1,9 1,60 — lõpmatus 4,96 — 11,9 6,29 — 7,88 1:2,8 1,40 - „ 4,36 — 17,9 6,01 — 8,38 1:4 1,20 - „ 3,64 — 53,0 5,66 — 9,16 1:5,6 0,95 - „ 3,16 — lõpmatus 5,26 — 10,45 1:8 0,75 - 2,56 — 4,76 — 13,25 1:11 0,60 - 2,07 — 4,25 — 19,91 1:16 0.45 - 1,57 — 3,60 — lõpmatus SUUR-, KESK- JA ÖLDPLAAN

Teatavasti koosneb film üksikosadest, eriplaaniga kaadritest, mis montaaži ajal kokku kleebitakse. Kui me pole aga enne filmimist stsenaariumi koostanud, oleme hiljem raskustes. Ei saa ju head filmi kronoloogilises järjekorras kokku kleebitud juhuslikest kaadritest. Läheb vaja erisugustes mastaapides kaadreid — üld-, kesk- ja suurplaane ning detai­ le. Üldplaaniga saame edasi anda tege­ vust, mis näitab kogu stseeni ja kõiki asjaosalisi. Keskplaanil suuname vaataja tähelepanu juba mingile kindlale tege- vuslõigule. Suurplaan peab aga filmitut edasi andma põhjalikumalt kui kesk- plaan (näiteks miimika, reageering). De­ tail õn suurplaanist välja otsitud suuren­ dus (stopperiosutl spordivõistlustel, hi­ gipiisad näol, kurrud otsaesisel jne.). Plaanide valikul peab amatöör arves­ tama, kuldas need aitavad teemat aren­ dada, kuidas neid saab montaaži ajal siduda. Algul tundub amatöörile, et kõik lä­ heb liiga keerukaks ja parem juba fil­ mida seda, mis parajasti toimub. Sageli tehaksegi nõnda. Kuid siis algavad raskused montaažilaua taga ja seäl ei aita enam ükski hea mõte, sest mõte peab siiski käima enne võtet. Kui me alustame mõttega, jääb mõnigi filmirull raiskamata ning tulemusedki õn pare­ mad.

LÜHINÕU ANDEID Ärge alustage filmimist ilma stsenaa­ riumita või hoolika plaanita. Stsenaariumi koostamisel mõelge tee­ ma arendamisele, üleminekutele, dünaa­ mikale. Kuigi amatöörfilmi pikkus pole piira­ tud, peate arvestama vaataja vastuvõtu­ võimet. Kui ta ei ole ise filmis kaasosa­ line, tahab ta näha huvitavaid, sisu­ tihedaid kaadreid. Erilist tähelepanu pöörake suurele plaanile ja detailidele. Ärge unustage, et vaataja ainult näeb filmi. Ta ei kuule ega taju seda, mida nägite ja kuulsite teie filmimise ajal. ARTUR RÄTSEP valdkondi ning pälvivad seetõttu erilist huvi. Matemaatikutel õn populariseerimine veelgi raskem kui füüsikutel, kellest eel­ misel korral vestsime. Peame silmas mit­ te matemaatika rakendusi ja arvutusteh­ nikat, vaid «puhast» sümbolite ja vale­ mite riiki, millele õn oma elu pühenda­ nud tuhanded, kuid mida koolipõlves miljonid kartma või koguni vihkama õpivad. Enne võiks küll küsida: mida hakkab Lugupeetud lugejad! lai lugejaskond peale matemaatikute abstraktsioonide, maatriksite, determi­ nantide, idempotentide ja grupoididega? ÕIGESTI NÄHTUNA El VÄLJENDA Kuid mõelgem kõigepealt järelkasvule. MATEMAATIKA AINULT TÕTT, Tulevaste matemaatikute avastamiseks VAID KÄ ÜLIMAT ILU. pole aeg kunagi liiga varajane. 21-aas- BERTRAND RUSSELL tase Galois' või 27-aastase Abeli surm ei takistanud neid asumast hiilgavaimate Äsja oli meil põhjust kõnelda psühho- teadlaste esiritta. Praegu korraldavad loogialainest, mis populaarteadusliku kir­ tõotavat talentidejahti näiteks Novosibirs­ janduse müügilettidest helikiirusel üle ki ja Moskva matemaatikud. Üsna silma­ pühkis, järelvirvenduseks märkigem veel paistvat kasu võib oodata köitvaist mate- M. Bobneva «Tehnopsühholoogiat» ning maatikakäsitlusist, mis hõlbustavad noo­ professor K. Ramul! artiklikogumikku rel matemaatikajanusel oma õpikust kau­ «Teaduslik psühholoogia ja elu» — Eesti gele ettepoole küünitada. psühholoogiapatriarhi aukartustäratava Samalaadset toetusmaterjali vajavad 90 aasta juubeli tähistuseks ilmunud esin­ need tuhanded, keda elu ise seab varem duslikku köidet. Siis aga saabub aeg ha­ või hiljem matemaatikaprobleemide ette. kata hämarais letitagustes «Krokodilli Kõigi elualade ja teadusharude matema- sõpradele» jahti pidama. Ilmselt õn aeg tiseerumine õn paratamatu. Juba praegu küps tõsta mõnedel teadusaladel popu­ ei saa matemaatikata (sügavate mate­ laarteaduslike raamatute tiraaže. Prog­ maatiliste ideedeta — jutt pole mitte noosida õn muidugi raske: kes teab, aritmeetikast) läbi ei ökonomist ega kas aasta-kahe pärast populaarteaduse arst; sama teed sammuvad psühholoogia, moemaailmas näiteks majandusteadus pedagoogika, filoloogia ja loodusteadu­ psühholoogiat või geneetikat välja ei sed. Ent praegu suunduvad neile aladele vaheta? Põhitendents õn siiski selge: tihti Ikka veel noored, kellel matemaati­ kasvav huvi inimese enda vastu. Ni! lised eeldused täielikult puuduvad . . . kaua kui majanduteaduse populariseeri­ Mis saab neist hiljem? Eeltööna tuleks mine piirdub tootmise ja ametialaste ko­ süstida matemaatikaga igaüht ükskõik hustuste tasandiga inimese intiimsemaid mis viisil — kä populaarteaduslikus vor­ huvi- ja tundesfääre riivamata, võtavad mis, ainult et abstraktse mõtlemise see­ majandusalaseid raamatuid kätte vaid me hakkaks kuidagi idanema. majandusmehed Ise. Ni! õn lood teistegi Matemaatika keskkooli programmide teadustega. hõime piirdus viimase ajani selle teaduse Niisiis tekib kiusatus nimetada 1968. 1600-nda aasta tasemega. Koolimatemaa­ aastat Inimeseteaduste aastaks. Kuid siis tikale õn seda piiratust ammu ette hei­ lisandusid korraga kolm matemaatika- detud ning tagajärjeks õn praegu käsil raamatut. Üks neist — F. Nagibini «Hu­ olev õpetamisreform. Papa või mamma, vitav matemaatika» — õn õigupoolest kelle võsu alles teist aastat püksipõhjaga abimaterjal koolile, nuputamisülesanne- koolipinki poleerib, leiab lapse mate- te kogu klassiväliseks tööks. Ülejäänud maatikaõpiku alguslehekülgedelt müstili­ kaks käsitlevad matemaatika uudseid se väite: arvude 9 ja 10 vahel olevate täisarvude hulk õn tühi hulk, ning mõtleb mida me räägime, õn õige. Matemaatiku hirmuga suurejoonelisele blamaažile, mis le võib just niisugune mõttekäik olla teda mõne aasta pärast õppetükkide puhta matemaatika veetluse peaallikaks, kontrollimisel ees ootab. Võib-olla just lihtsurelik aga tahab siiski kahe jalaga see hirm ajendab mõndagi isa-ema ra­ maas püsida, mille toeks tuleks reaalelust bama lettidelt J. Gabovitši «Arvudeta rohkem tugipunkte anda. matemaatika» kaheksatuhandelist tiraaži, Lünka J. Gabovitši raamatu ja mate­ mille peibutuseks oli alapealkiri: «Popu­ maatiliselt vilumatu teadvuse vahel aitab laarne sissejuhatus tänapäeva matemaa­ täita N. Vilenkini «Jutustusi hulkadest». tikasse». Eessõnaski viitab autor vajadu­ Eessõnast nähtub, et autor õn matemaa­ sele tänapäeva matemaatikat laiadele tik nagu Gabovitški. Ometi õn käsitlus rahvahulkadele tutvustada ning õpetada. hoopis kergem (muidugi kä pealiskaud­ Kardan, et «laiad rahvahulgad» raama­ sem), tõeliselt populaarne, milles pea­ tut avades siiski pettusid. Juba pärast rõhk õn moodsa matemaatika ühe osa — mõndakümmend lehekülge jääb popu- hulgateooria mõistete kodundamisel iga­ laarsustaotlusest järele peamiselt vaid suguste eriskummalisuste demonstreeri­ üks komponent — illustratsioonid. Koik, mise ja lahkamisega, põlgamata anek­ mis kirja pandud, õn sisukas, asjalik, doote ja Stanislaw Lemi jäljendamiskat- metoodiliselt hästi üles ehitatud, kuid seid. Selles brošüüris ei proovitagi anda õp i ku I i ku It tihe, emotsionaalse ilmestu­ süstemaatilisi ja rangelt motiveeritud seta ja lõdvestuseta, lühidalt — väga teadmisi — niisuguseks asjaks õn tea­ raske. See raamat leiab tõsist ja andu­ tavasti olemas õpikud. nud läbilugejat ainult nende hulgast, Vilenkini brošüür õn J. Gabovitši raa­ kellel juba varem õn välja kujunenud matu ühele peatükile heaks sissejuhatu­ matemaatikahuvi ja mõttelaad ning tõ­ seks. Teistele aga säärast veel pole. sine tahtmine matemaatikasse edaspidi­ Tõsi, matemaatilise loogika peatükk õn gi erialateoste najal süveneda. Nojah, Gabovitšil vast ehk kõige ligipääseta­ eks sääraseidki raamatuid oie tarvis. vani. Ja ometi poleks pähä otsida tõlki­ Illustreerija Tõnis Vindi hingelaadile miseks midagi tõepoolest populaarset kä — kui uskuda tema senist loomingut — matemaatilisest loogikast. Moodne al­ pidanuksid matemaatilised abstraktsioo­ gebra õn juba liiga spetsiaalne ning nid lähedased olema. Käesolevas raama­ temata võib lihtsurelik esialgu läbi saa­ tus pole ta aga suutnud leida kooskõla da. autoriga. Inimkujutistega skeemid, mis Lõpuks tahaksin veel viidata paarile Illustreerivad konkreetseid matemaatilisi venekeelsele raamatule, millest matemaa­ seoseid, õn kuidagi pretensioonikad, tika populariseerijal mõndagi õppida õn. neis pole õieti informatsiooni ega kä «Matemaatika kaasaegses maailmas»1 allteksti, liiatigi õn nad pealetükkivalt õn tõlge Ameerika ajakirja «Scientific mastaabikad. Ilmselt ei luba Vindi loo­ American» temaatilisest erinumbrist ning melaad ennast siduda konkreetse teksti­ sisaldab üksteist artiklit, kõik kuulsatelt rea külge. Meeldiv õn aga näha kunstni­ matemaatikaprofessoritelt, kelle nimed ku käega ilmekalt joonistatud puhtasja- oleksid ehteks mistahes akadeemiale. likke kujundeid (kas või ruumifiguure Esitus ei taotlegi matemaatika õpetamist, lk. 112... 119). vaid ettekujutuse andmist tänapäeva ma­ Tehnilisele toimetusele peaks ette heit­ temaatika valdkondadest, nende prob­ ma tekstipildi monotoonsust. Raamatu leemidest ja käsitlusmeetodeist. Väga raskust ja populaarsustaotlust (või di- palju aitavad lugejat suurepärased illust­ daktikanõudeid) silmas pidades olnuks ratsioonid, milles Informatiivne ja estee­ hädavajalik teksti liigendada, põhimõis­ tiline külg õn võrdselt tähtsad. teid ia definitsioone eri kirja, sõrenduse, «Noh, ja mis siis!»12 õn vestlus mate­ raamistuse või muu selletaolisega esile tõsta. B. Russell määratluses õn matemaatika 1 Математика в современном мире. Изд. «Мир». 1968. doktriin, milles me kunagi ei tea seda, 2 я. Хургин. Ну и что! Изд. «Молодая reap millest me räägime, ega seda, kas see, дия». <967. maatika tähtsusest kõigile. Autor, Mosk­ seks. Pole kahtlust, et pärast sääraste va matemaatikaprofessor, ei suhtu luge­ raamatute läbilugemist astub igamees jasse kui diletanti ega kä kül lehtrisse, julgemalt matemaatika juurde. Mida roh­ kuhu ainult teoreeme sisse kallata. Raa­ kem aga võiks populaarteaduslikult raa­ mat õn ühe haritud inimese kõnelus teise matult veel tahta? haritud inimesega probleemidest, mis teisele küll tarvilikud, kuid veel võõrad. Osa tekstist õn tõepoolest vestlusvormis T eie — kord psühhiaatri, kord Inseneriga. Lai silmaring ja suured kogemused võimal­ davad autoril tuua näiteid väga palju­ delt teadusaladelt ja teevad moodsa matemaatika võimalused ja meetodid iga eluala esindajale inimlikult läheda­

TOIMETUSE KOLLEEGIUM: A. Aarna, U. Agur, F. Feodorov (peatoimetaja), H. Jänes, P. Kard, E. Lippmaa, U. Mereste, V. Mäe, V. Seppel (vastutav sekretär), U. Siimann, T. Tomson, Ch. Villmann. Kunstiline toimetaja H. Kersna. Tehniline toimetaja R. Roorand. Keeleline toimetaja M. Saar. Toimetuse aadress: Tallinn, Raekoja plats 17. Telefon 443-85. Postkast 442. Ladumisele antud 26. VI 1969. Trükkimisele antud 15. VII 1969. Tiraaž 52 000. Paber 60X90 16. ' ^n9^r“kipg. 5. Arvestuspg. 6,47. MB-01835. Tellimise nr. 711. Trükikoda „Oktoober", Tallinn 1, Kreutzwaldi 24. Научно-популярный журнал общества «Знание» Эстонской ССР «Хориэонт» («Горизонт»), Выходит раз в месяц. На эстонском языке. 5 печ. листов. Адрес редакции: rop. Таллин, пл. Раэкоя, 17. Почтовый ящик 442. Типография «Октообер», rop. Таллин 1, ул. Креуцвальди, 24. Заказ 711. Тираж 52 000. Цена 30 коп.