Horisont STIIHILINE SUURLIN NADE KASVAMINE SÜ VENDAB NENDE PUU DUSI
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MH Ш/Шл Jr ffl H^H K s Horisont STIIHILINE SUURLIN NADE KASVAMINE SÜ VENDAB NENDE PUU DUSI. Nikolai Ullas, professor, Lenini preemia BftjMHfi1 laureaat #Диии . Mind aga võlub Unn. Ta rühk, щй&е ta tahm, ta tuled . ENN VETEMAA, «Apoteoos sünnilinnale». Õn traagiline, et meie linnad peavad esmajärje korras majutama autosid, — nii seisvaid kui liiku vaid. DOXIADIS, kreeka arhitekt SS- I Л ** . ж 1Ш Esikaan ja esikaane sisekülg HEINO KERSNALT. EESTI NSV ÜHINGU,,TEADU S" POPULAARTEADUSLIK AJAKIRI m ASUTATUD 196 7. A. ® ILMUB ÜKS KORD KUUS® EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLINN Horisont. NR. 8 AUGUST 1969 Läbi sajandite ideaalse poole RAIMO PULLAT 2 * * * sajandil MALLE MEELAK 3 Linn areneb LEONID VOLKOV 24 Kümmekonna aasta pärast RENE PALIS 32 Kuidas linlane puhkab ASTA PALM 40 Tallinn muudab ilmet MART PORT 42 Molekuli saladuste jälil INTERVJUU 54 Ära hüüa hunti! FARLEY MO WAT 57 Aju ja masin KIRILL MASSAJEV 69 Enne kui filmida ARTUR RÄTSEP 72 LÄBI SAJANDITE IDEAALSE POOLE RAIMO PULLAT, ajalookandidaat Inimkonna ajalugu tunneb lugema tohutud inimhulgad. Kapitalismi tingi tuid linnu — linnu, mis õn hävinud, ja mustes süveneb vastuolu linna ja maa teisi, mis püsivad tänapäevani. Mee vahel. Kapitalistlik linn ekspluateerib nutagem tähtsaid tsivilisatsioonikeskusi: küla. Linna ja küla antagonismi kaota esimesel aastatuhandel enne mele aja mist igatsesid paljud mineviku mõtle arvamist Babülon, siis Rtolemaiose jad. Täiuslikust linnaühiskonnast unista Aleksandria ja Justinianuse Bütsants, sid juba Platon ja Aristoteles. Sadu aas Rjurikute Kiiev ja kuulus kaubalinn taid tagasi vaidlesid ideaalse linna üle Novgorod, Elizabethi-aegne London, Thomas More, Tommaso Campanella jt. Medicite Firenze, Neevalinn Peter Citta ideale kontseptsiooni leiame kä buri, suurlinnad New Yorkr Chicago, 16. sajandi Itaalia arhitektide Antonio San Francisco ja kogu progressiivse Pietro, Martini, Antonio Filarete, Barto maailma keskus Moskva. Igaüks neist õn lomeo Ammanati ja teiste töödest. omamoodi kuulus ja kõigil neil õn oma Thomas More kujutab oma raamatus rikas ning dramaatiline ajalugu. «Utoopia» ideaalset ühiskonda era Antiikaja linnriigid koosnesid linnast omanduseta ja ekspluateerimiseta ko ja selle juurde kuuluvatest suhteliselt gukondadena. Koik töötajad elavad väikestest põllumajanduslikest aladest. seäl linnades, tegeldes vaheldumisi Varafeodaalsuhete ajal, mil valitses al käsitöö ja põlluharimisega. Th. More les naturaalmajapidamine, kujutasid lin idealiseeris keskaegset käsitööd ja eitas nad endast peamiselt kindlustatud tehnilist progressi. T. Campanella kuul punkte või kuningate, nende vasallide sas raamatus «Päikeselinn» lähtutakse ja kõrgvaimulike residentse. Majandus põhiliselt samadest seisukohtadest, kuid likus mõttes oli küla ja linna erinevus pööratakse rohkem tähelepanu kodani väike. ke harmoonilisele arengule. Feodalismiajal arenesid linnad kiire Prantsuse sotsialist-utopist Charles mini ning tänu käsitöö ja kaubalis-raha- Fourier tahtis ideaalse ühiskonna luua liste suhete süvenemisele saavutasid kogukondlike tootmisassotsiatsioonide 14. ja 15. sajandi! õitsengu. ehk faalanksite abil, kus tööstuslik toot Kapitalistlikku ühiskonda iseloomusta mine pidi olema seotud maaharimisega. vad suured tööstuslinnad, kuhu kapitali Ühes assotsiatsioonis võis tema järgi akumuleerumise ja talurahva proletari- elada kuni 1000 inimest. Muide, Pla seerumise tulemusena õn koondunud toni arvates oleks ideaalse linna sobi vaim elanike arv 5040 inimesi. Niisugu jaid — lootsid kä nemad oma projekti ne arv kindlustavat valitsemise kõige dega kõrvaldada ühiskonnas valitsevaid sügavama demokraatia, sest sel juhul vastuolusid. Küle ja linna vastuolud jäid kuuleb valitseja veel iga elaniku häält. siiski püsima, kuld aedlinnu hakati ra Fourier' ideed avaldasid teatud mõju jama, ehkki mitte päris mõtte algataja kä N. Tšernõševski maailmavaatele. Ro te poolt soovitatud kujul. Nii sai algu maanis «Mis teha?» arendas ta mõtet, se uus suund linnaehituses (Eestis näi et vabas ühiskonnas «Uus-Venemaa» teks Tallinna sõsarlinn Nõmme, Tartus hakkavad inimesed elama suurtes, üks Tähtvere linnaosa jt.). teisest 3 ... 4 versta kaugusel paikne 1920. aastal kirjutas akadeemik Hans vates alumiiniummajades, mis sarnane Kruus raamatus «Unn ja küla»: «Linna ja vad paleedega. Linnades polevat tule maa kokkukõlaline ühinemine, see õn vikus alalisi elanikke, sinna sõidetakse probleem, mis seisab teravalt mele kul ainult tarbe korral mõningaid töid te tuuriilma ees tulevastel aastakümnetel, gema. Nagu teäda, oli Tšernõševski, võib-olla, veel pikemal ajal.» erinevalt lääne utopistidest-sotsialisti- 20. sajandi urbanistika kreedo lõid dest, revolutsionäär, kuid paraku nägi arhitektid Frank Lloyd Wright, Walter ta ühiskonna ümberkujundavat jõudu Croplus ja Le Corbusier. Kä nemad talupoegade kogukonnas, mitte aga töö arvasid, et suudavad meie sajandi vas lisklassis. tuolusid kapitalistlikes linnades lahen Rahvastiku otstarbekast paigutamisest dada ratsionaalse planeerimise ja lin väikeste kommuunide kaupa rääkis tun naehitusega. 30-ndail aastail lootis Le tud töölisliikumise tegelane Wilhelm Corbusier liialt tehnika arengule ja Weitling, kes oma «perekondlikud lii funktsionalismile. Ta pani isegi ühe oma dud» planeeris umbes 10 000-inimese- raamatu pealkirjaks «Arhitektuur või lisena. Väikeste kommuunide pooldaja revolutsioon». Sellele vaatamata õn ja suurlinnade vastane oli kä saksa vaieldamatu nende kolme arhitekti mõ sotsiaaldemokraat August Bebel. ju kogu kaasaegsele, sealhulgas kä Ideaalse linna mõtte tõstis uuesti kil nõukogude linnaehitusele. Nüüdisaja bile inglane Ebenezer Howard, kes arhitektiks nr. 1 oli kahtlemata Le Cor 1902. aastal ilmunud raamatus «Tuleviku busier. Tema ideede jatkaja, maailma aedlinnad» propageeris suurte metro tuntumaid arhitekte Eero Saarinen pidas polide lähedusse väikeste aedlinnade Le Corbusier'd tänapäeva Leonardo da rajamist. Aastail 1901—1904 projektee Vinciks. ris prantslane Garnier tööstuslinna 35 000 Vastuolu maa ja linna vahel õn lik elanikule. Tööstus- ja elurajoonid eral videeritav üksnes sotsialismi tingimus das ta rohelise vööndiga. Nimetatud tes. Linn kui sotsiaalne organism õn arhitektid käsitlesid esimestena linna meil muutunud küla abistajaks ja toe optimaalse suuruse küsimust. tajaks ning põllumajandusliku tootmise E. Howard! ja T. Garnier' linnad olid edendajaks. Nimetatud tõsiasja põhjen renessansi arhitektide omadest loomu dajateks õn K. Marx ja V. I. Lenin. likult palju komplitseeritumad. Kuid nii Unistades ideaalsest linnast, kus elani nagu 25 sajandit tagasi Hippodamus kel oleksid normaalsed võimalused töö Mileetosest — esimesi linnaplaneeri tamiseks, elamiseks ja puhkamiseks, BAALBEKI VAREMED. LEIPZIG. jõudsid nad järeldusele, et suurlinnas puuduvad inmestel optimaalsed elu tingimused. Seepärast õn vaja ehitada selliseid linnu, millel oleks nii tööstus lik baas kui kä põllumajanduslik taga maa, kus leiduks tööd ja leiba igaühele ning kä häid looduses viibimise võima lusi. Need probleemid erutasid nõu kogude linnaehitajaid juba 30-ndail aastail. Kommunistlikus Akadeemias korraldati 1930. aasta mais ulatuslik dis kussioon teemal «Sotsialistliku linna planeerimine». Mõttevahetus oli nagu kokkuvõtteks uute sotsialistlike linnade Magnitostroi, Anostroi, Stalingradstroi jt. rajamisest. Vaeti nende plusse ja miinuseid. Vaidluste käigus pöörati muide tähelepanu vajadusele pidurdada tööstuse arendamist Leningradis, et mit te halvendada sealse elanikkonna öko loogilisi tingimusi. Mõttevahetuse pal jud tõeterad leidsid hiljem rakendamist uutes linnaehituslikes lahendustes. Mõni aeg tagasi kinnitas ÜRO Üle maailmne Tervishoiu Organisatsioon, et «peäle rahu säilitamise kogu maailmas õn inimkonna 20. sajandi teise poole olulisemaks küsimuseks linnade planee rimine». 1967. aasta algul oli Nõukogude Lii «Chicago kaksikud». dus 1874 linna ja 3445 alevit või linna list asulat, kus elas üle poole Nõuko gudemaa elanikkonnast. Nõukogude linnade ja linnaelanike arv kasvab iga aastaga. NLKP programmis nõutakse seepärast: «Linnad ja alevid peavad Marina-City's (Chicagos) ehitati arhi endast kujutama Inimeste tööks, iga tekt Goldberg! projekti järgi kaks kõr vuti seisvat silindrilist kuuekümne ühe päevaseks eluks ja puhkuseks parimaid korruselist tornelamut. Hoonete kaks tingimusi tagavate tootmistsoonide, ela esimest korrust õn ühised. Neis paik murajoonide, ühiskondlike ja kultuuri nevad kaubandusettevõtted, spordisaalid asutuste võrku, elukondlike ettevõtete, ja kontoriruumid. Kahekümnel alumisel transpordi, insenertehniliste seadmete korrusel asuvad garaažid 896 auto jaoks, 21. korrusel aga pesuköögid ja teised ja energeetika ratsionaalset kompleksset abiruumid. Ülejäänud korrustel õn ülle organisatsiooni,» kätte- ja kolmetoalised elukorterid, Si- lindriliste tornelamute välisläbimõõt õn Tornelamute ümber õn projekteeritud 32 m, kõrgus 190 m. spiraalsed pandusautoteed (mis võimal davad sõita iga korteri juurde) ja küm nenda korruse kõrgusele kõiki tornmaju ühendav kiirmagistraal. Ameerika mererannikutel ehitatakse Silindrilised, ovaalsed ja mitmekan- pöörlevaid hotelle. Nii saavad kõik hoo dilised elamud võtavad enda alla vä nes viibijad võrdselt nautida väljavaa hem pinda kui nelinurksed hooned, jä det merele. tavad enda ümber rohkem õhuruumi, Arhitekt H. Yamgoshian'i projekti jär korteritesse pääseb enam valgust ning gi õn juba ehitatud Virginia rannikule kaovad suurlinnade kitsastest tänavatest kaks kõrvuti seisvat kuueharuliste tähe- tingitud hoonetevahelised