Väljaandja: Jõelähtme Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 107, 968

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine

Vastu võetud 22.12.2003 nr 25

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 1, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Jõelähtme valla arengukava aastateks 2004–2015 vastavalt lisale. 2.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

Volikogu esimees Tiit KOLLO

Jõelähtme valla arengukava 2004–2006 2015 Sissejuhatus Kohalikul omavalitsusel peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui omavalitsusel on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 9 sätestab, et valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava on aluseks valla- või linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast, ning laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks (KOKS § 4). Käesolev on Jõelähtme valla arengukava aastateks 2004–2015. Arengukava sisaldab endas eri huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi ehk pikemaajalisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2015. Arengukava lahutamatu osa on rahastamisallikatega seotud tegevuskava aastateks 2004–2006. Arengukavaga on kooskõlas ka Jõelähtme valla üldplaneering. Arengukava on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab nii elanike, huvigruppide kui ka kohaliku omavalitsuse soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku. Sellest tulenevalt on ka Jõelähtme valla arengukava valminud koostöös kohalike elanike, ettevõtjate, haridus- ja kultuuritöötajate, vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetega. Ühiselt on välja selgitatud peamised probleemid ja nende võimalikud lahendused, seejuures on arvestatud ka väliskeskkonnast tulenevate võimalike mõjutustega. Fikseeritud on siinsed prioriteedid, mida tahetakse saavutada ning kuhu oma arengus välja jõuda. Koostatud arengukava on aluseks Jõelähtme valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks. Väliskeskkonna mõjutegurid Oma arengu kavandamisel tuleb Jõelähtme vallal arvestada väliskeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 12 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Kolm põhilist neist on: – elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast – Eesti Euroopa Liidus – struktuurifondid ja seadusandlus – euroopalike väärtushinnangute juurdumine ühiskonnas. Keskkonnaministeerium on prognoosinud, et aastaks 2025 saabub Tallinnasse juurde umbkaudu 50 000 inimest, kuid sama palju ka lahkub ning 90% neist just Harjumaale. Harju maakonnaplaneering näeb ette selle inimvoo suunamist lõunasse suunduvate põhimagistraalide äärde, kuid hetkel näitab tegelikkus (tuginedes Viimsi ja Harku valla olukorrale), et inimesed eelistavad elupaigana rannikulähedasi piirkondi.

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 1 / 32 Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, eelkõige põhimagistraalide äärde kui logistiliselt sobivamatesse paikadesse. Ka teenindusettevõtete paigutusskeem hakkab järjest rohkem järgima samu põhimõtteid. Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992 ) püstitatud ülesandest – saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas – on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurifondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) ja Kalanduse rahastamisvahend (FIFG). Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodil funktsioneerinud eelstruktuurifondid – ISPA, PHARE ja SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades. Euroopa Liidu liikmestaatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisele euroopalikumaks. See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üha rohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi. Jõelähtme valla SWOT-analüüs

TUGEVUSED VÕIMALUSED ▪ strateegiline asukoht Tallinna ▪ alternatiivenergia kasutamine lähedal mnt ääres ▪ Muuga sadam ▪ 40 km rannajoont ja saared ▪ turisminduse ja puhkemajanduse arendamine ▪ kõrge miljööväärtusega alad ▪ Tallinnaga ajalise vahemaa vähendamine (teed korda) ▪ väljakujunenud teedevõrk ▪ potentsiaalsete väikesadamate väljaarendamine ▪ ajaloo-, kultuuri- ja loodusväärtused ▪ kergliiklusega teede planeerimine ja ehitus ▪ maavarade olemasolu ▪ ettevõtete saabumine valda ▪ Tallinna Prügila kui omalaadne ettevõte ▪ fondide raha efektiivne kasutamine ▪ raudtee olemasolu ▪ haridusasutuste laiendamine ▪ hästi funktsioneerivad ja ▪ vald infolevitajana rahuldavas korras avalikud hooned ▪ kultuuriasutuste renoveerimine ▪ 3 maastikukaitseala ▪ 3 jõge ▪ väikesadamate asukohad ▪ 300 aastat haridust – traditsioon NÕRKUSED OHUD ▪ tööjõu liikumine Tallinnasse ▪ rahvastiku kontrollimatu plahvatuslik kasv ▪ kultuuri- ja seltsitegevuse vähene hõivatus ▪ maavarade kaevandamine ▪ endised kaevandusalad – teadmatus nende mõjust selleks mitte ettenähtud kohas ▪ elanikkonna madal keskkonnateadlikkus ▪ miljööväärtuste kadumine seoses elamuehitusega ▪ nõrk noorsootöö ▪ põllumajandusliku maa osakaalu vähenemine ▪ nõrk turvalisusega kindlustamine ▪ põhjaveereostus ▪ teedevõrk halvas seisus ▪ infopuudus ja koordineerimatus ▪ olmejäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtades

Jõelähtme valla visioon aastaks 2015

Puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega Jõelähtme vallas on hea elada!

Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur.

Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsed rakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne.

Leht 2 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jõelähtme vald, väärtustades kohalikku elukeskkonda, pakub laialdasi vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi. Strateegilised eesmärgid Iga kohaliku omavalitsuse funktsioneerimise eesmärk on tagada oma elanikele kvaliteetne ja jätkusuutlik elukeskkond ning pidevalt tegeleda selle parendamisega. See tähendab tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku arengut, mis on suunatud elanikkonna heaolu kasvatamisele eelkõige inimressursi, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamise, keskkonna väärtustamise ning turvatunde tagamise kaudu. Oma arengus peab Jõelähtme vald, kasutades ära väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi, veelgi tugevdama oma tugevaid külgi ja vähendama nõrkusi ning vältima ja ennetama ohte. Sellest tulenevalt seisab Jõelähtme vald oma arengut planeerides järgmiste strateegiliste küsimuste ees:

Kuidas • arendada kohalikku inimressurssi, tõsta elanike identiteeti ja garanteerida sotsiaalne turvatunne? • tagada praegustele elanikele kvaliteetsed kommunikatsiooni- ning infravõrgud, millega oleks võimalik liituda ka kõikidel uutel soovijatel? • toimub avalike asutuste laiendamine ja/või juurde loomine tulenevalt rahvastiku kasvust tagamaks kvaliteetseid avalikke teenuseid? • kahjustamata kohalikku elukeskkonda võtta vastu uued elanikud ning samas arendada vallast aktiivse puhkuse ja vaba aja keskus? Leidmaks lahendused antud küsimustele on Jõelähtme vald seadnud endale viis strateegilist eesmärki: 1) rekreatsiooni, kultuuri- ja noorsootöö edendamine 2) teede jt kommunikatsioonide ning infravõrkude arendamine 3) turvatunde ja avaliku korra tagamine 4) kohaliku miljööväärtuse säilitamine läbi planeerimise ja keskkonnahoiu kaudu 5) hariduse kvaliteedi tõus ja haridusasutuste laiendamine Strateegia Suurimaks väljakutseks Jõelähtme vallale lähitulevikus saab olema Tallinnast väljavoolava elanikkonna ja ettevõtluse vastuvõtmine samaaegselt kohaliku elukeskkonna arendamisega. Tõenäoliselt on aastaks 2015 valla elanike arv märgatavalt kasvanud ja seda seoses just inimeste väljavooluga pealinnast. Seetõttu on oluline, et antud kiirete muutuste perioodil oleks tagatud praeguste elanike ja valla huvide kaitse. Järgnev strateegia, saavutamaks püstitatud strateegilisi eemärke, ongi üles ehitatud lähtudes nendest eeldustest: – planeeringute, regulatsioonide ja korrapärase ehitusjärelevalve kaudu tagatakse miljööväärtuse, esteetiliselt nauditava maastiku ja olemasolevate kaitsealade säilimine. Elanikkonna teavitamine ja seaduslike vahendite kasutamine tagavad keskkonnateadlikkuse tõusu, mis väljendub oma tegevustes säästliku arengu põhimõtete järgimises. – kasutades ära oma strateegilist asendit, kaunist looduskeskkonda ning valla ja investorite poolset huvi, kujundatakse Jõelähtme vallast tunnustatud rekreatsioonikeskus, ning pakkudes mitmekülgseid puhke- ja majutusvõimalusi, muudetakse atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile. Korrastatud, viitadega varustatud ja väljareklaamitud loodus- ja ajalooobjektid ning puhkekohad on aluseks turismi elavnemisele. – kogukonnatunde ja identiteedi kasv ning koostöö ja kaasatuse põhimõtete väärtustamine on aluseks jätkusuutlikule arengule ja turvalisuse tekkimisele. Sellel eesmärgil toimub kõigile valla lastele kultuuriliselt aktiivses ja õpilassõbralikus keskkonnas kvaliteetse hariduse ja huvihariduse andmine. Tähelepanu keskpunkti võetakse noorsootöö. Sotsiaalse turvatunde suurendamiseks on toimetulekuraskustega inimestele võimaldatud vallapoolne abi. – planeerimise, ressursside aruka kasutamise ja Euroopa Liidu struktuurifondide toel suudab vald elanikele tagada heas korras auto- ja kergeliiklusega teed ning kommunikatsioonivõrgud. Tiheasustusaladel ehitatakse vee- ja kanalisatsioonivõrgud, millega on võimalus ühineda kõigil, kellel tekib vajadus vastava teenuse saamiseks. – loomaks innovaatilist ettevõtlusmiljööd, luuakse eeldused, et valda siirduvad teeninduse ja keskkonnasõbraliku tootmisega tegelevad ettevõtted, kellega koos toimub kohaliku elu edendamine. Eraldi tähelepanu nõuab potentsiaalsete väikesadamate väljaarendamine ja põllumajandustootmise taaselustamine. – vallavalitsuse ja demokraatlikult valitud külavanemate vaheline pidev koostöö aitab kaasa piirkondlike probleemide kiiremale lahendamisele ja alt-üles planeerimise tulemuslikkuse kasvule. Samuti leiab aset külaliikumise ja seltsitegevuse elavdamine. Kohalik omaalgatus on eelduseks, et igas aktiivse seltsitegevusega külas oleks olemas koht avalikeks üritusteks ja sporditegevuseks ning lastele mänguväljakud. Strateegilised tegevused

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 3 / 32 Strateegiliste eesmärkide elluviimine, arvestades eelnevaid põhimõtteid, toimub viie valdkonna arendamise kaudu: 1. Tegevusvaldkond: Haridus

Haridusteenuse pakkumise korraldamiseks on vaja ülevaadet olemasolevast sihtgrupist ehk kui palju lapsi elab koolide teeninduspiirkondades. Samuti on tarvis teada naaberomavalitsustes käivate koolilaste arvu ja prognoosida haridusteenust vajavate laste hulka.

Kuna kvaliteetse hariduse andmine valla haridusasutustes loob eeldused elus toimetulekuks, tuleb neid käsitleda kui õppe-, kasvatus-, täiendus-, spordi- ja huvihariduskeskusi. Seega peab haridusasutustele oma funktsioonide täitmiseks olema võimaldatud kaasaja nõuetele vastav materiaalne baas (inventar) ja kaader.

Haridusasutuste laialdane omavaheline suhtlus ning koostöö lapsevanemate, vallavalitsuse, ettevõtete, välispartnerite ja teiste institutsioonidega võimaldab ratsionaalsemalt ära kasutada olemasolevaid ressursse ning mitmekesisemate võimaluste teke annab ka aluse parema tulemi saamiseks.

Valla projektifondi loomine pakub mittetulundussektorile mitmeid võimalusi saada toetust omaalgatuse korras teostatavatele headele ideedele, seda ka hariduse vallas.

Tasuta või osaliselt doteeritud koolilõuna ja huviharidus oma valla lastele on üheks vahendiks meelitamaks elanike valda sisse kirjutama.

Pakkumaks kaasaja nõuetele vastavaid õppimistingimusi, on vaja renoveerida Loo ja kool ning vajadusel ehitada Neeme koolile uus maja.

2. Tegevusvaldkond: Kultuur, sport ja sotsiaalvaldkond

Kultuuri-, seltsi- ja sporditegevuse edendamiseks on vallal plaanis pakkuda täiendavaid rahalisi vahendeid, eraldades igal aastal 0,8–1,0% eelarvest projektifondi kolmanda sektori tarbeks. Tõhusa koordineerimise, efektiivse infovahetuse ja pideva teavitamise abil toimub kultuuri- ja spordielu elavdamine. Teostada tuleb erinevaid külaliikumise programme, tõstmaks elanike aktiivsust. Sihiks on rahvuskultuuri arendamine külades ning valla oma kultuuriseltsi loomine.

Tõhus koostöö riigi korrakaitseorganitega, naabrivalvepiirkondade laienemine ja juurdeteke, lastele tegevusvõimaluste loomine, noorsootöö ja alaealiste komisjoni loomine ning elanikkonna suhtumise muutus on aluseks Jõelähtme valla kujunemisel turvalisemaks piirkonnaks.

Noorte tegevusetuse vähendamiseks, eriti suvekuudel, tuleb taaselustada noorte töö- ja puhkelaagreid.

Elanikele rekreatsioonivõimaluste loomiseks tegeleb vald spordirajatiste ja mänguväljakute väljaarendamisega.

Autoteede renoveerimisega paralleelselt peab toimuma ka kergeliiklusteede järkjärguline väljaehitamine suurendamaks inimeste liiklusohutust, edendamaks rahva tervist ja propageerimaks keskkonnasäästlikkust.

Eesmärgiks on loodavate matkaradade ühendamine naabervaldade omadega.

Seoses elanikkonna märgatava kasvuga aastaks 2015 peab toimuma olemasolevate haridusasutuste laienemine vastavalt vajadusele. Sellega kaasnevalt tuleb tulevikusuundumustes kaaluda ka võimaliku valla oma muusikakooli rajamist. 3. Tegevusvaldkond: Infrastruktuur ja elamumajandus

Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et aastaks 2015 on tolmuvabaks saanud kõik valla sõiduteed. Valla teedevõrgu väljaehitamisel arvestatakse kõikide piirkondade vajaduste ja valla terviklikkusega.

Vald on jätkuvalt kohustatud pakkuma elanikkonnale kvaliteetseid avalikke teenuseid. Prognoosides rahvaarvu suurenemist, tähendab see haridus- ja sotsiaalasutuste hoidmist vastavuses kaasaja nõuetega ning vajadusel olemasolevate laiendamist ja/või uute loomist.

Valla joogivesi peab vastama Eesti joogivee standarditele. Selle tarvis on vaja korraldada uuringuid – regulaarselt kontrollida joogi- ja põhjavee kvaliteeti, ehitada välja puhastusseadmed ning vältida põhjavee

Leht 4 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine reostumist. Seega peavad tiheasustusalad olema varustatud ühiskanalisatsiooniga ning teistes piirkondades peab reovee ärajuhtimine olema korraldatud vastavalt keskkonnanõuetele.

Külade ja kergliiklusega teede varustamine tänavavalgustusega on üheks vahendiks turvalisuse suurendamisele valla eri piirkondades. Sama eesmärki kannab ka liiklusmärkide arukas paigutus ja laste kooliteede turvaliseks muutmine.

Koostöös energiateenuse pakkujatega lahendatakse vallas elektrivõrguga seonduvad probleemid.

Ühistranspordi korraldamisel säilitab vald ratsionaalsuse, lähtudes tegelikest vajadustest.

Raudtee ja Muuga sadama äärsetele elanikele on lähtuvalt müra ja vibratsiooninormidest tarvis kindlustada inimväärsed elutingimused.

Valla infotehnoloogilise süsteemi kaasajastamine, registrite loomine ja kodulehekülje informatiivsus on vahenditeks olulise teabe kättesaadavuse garanteerimisel ning jõudmisel elanikkonnani. 4. Tegevusvaldkond: Ettevõtlus ja turism

Valla arendamisel on tähtsal kohal turismindus, mille võimalused on järgmised: · ajaloo-, loodus- ja kultuuriturism – eeldab vaatamisväärsuste korrastamist ja viitadega varustamist; · konverentsiturism – Rebala Muinsuskaitseala keskus-muuseumi väljaehitamine, mis hõlmab endas muuseumi, esindusruumi ja konverentsikeskust; · mereturism – eeldab kohalike väikesadamate väljaarendamist, mis annaks võimaluse korraldada liiklust ka väikesaarte vahel. Ühtlasi meelitaks see ligi nii sise- kui ka välisturiste ning võimaldaks arendada kalapüüki ja tegeleda veespordi aladega selleks ettenähtud tsoonides; · pere- ja aktiivne turism – taluturism, karavaniplatsid ja rekreatsioon. Viimane nõuab jalgratta- ja matkaradade väljaehitamist koos puhkekohtadega.

Saha kabeli ja Jõelähtme kiriku ümbruse planeerimine turisminduse ja kultuurilise tegevuse ärakasutamise eesmärgil.

Ettevõtluse valda toomiseks peab eelnevalt välja selgitama olemasolevad võimalused ja neid avalikult reklaamima.

Turisminduse arendamine nõuab koostööd turismifirmadega. Tegema peab lobi- ja reklaamitööd, koostama turismipakette – teisisõnu tutvustama siinset piirkonda.

Põllumajandusettevõtluse elavdamiseks tuleb inimesi motiveerida, korraldades konkursse ja nende kaudu mõjutama oma talumaade ning -hoonete eest hoolitsema. Valla võimalus on projektiabi pakkumine, talunike nõustamine EL struktuurfondidelt raha taotlemisel. Koostöö tulemuseks oleks esteetiliselt nauditavad ja korras põllumaad.

Kalanduse taaselustamiseks peavad kalurid organiseeruma, vald saab korraldada neile teabepäevi, jagada infot püügikvootidest jms.

Olemasolevate ettevõtete endi vahel tuleb suurendada koostööd, kujundades kooskäimised traditsiooniks. Teabepäevade korraldamine loob võimaluse kaasata ettevõtteid valla ühisarengusse. Tulemuslikuks osutub, kui koostada ettevõtluse aruandeid, milles tutvustatakse väikeettevõtjaid üksteisele ja reastatakse aasta paremad ettevõtted. 5. Tegevusvaldkond: Keskkond ja planeeringud

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, mille järgi Jõelähtme vald on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond, tuleb inimestel oma tegevustes järgida säästliku arengu printsiipi. Kohalikele elanikele peab korraldama keskkonnaalaseid ühisüritusi, läbi viima kampaaniaid ja levitama vastavasisulisi infolehti, tõstmaks keskkonnateadlikkust.

Tähelepanu nõuavad vallas keskkonnakaitse ja keskkonnahoid, milleks on võimalik kasutada ka eri fondide rahasid.

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 5 / 32 Korraldada tuleb ülevallaline jäätmevedu, printsiibil, et oma prügi eest vastutab iga elanik ise. Likvideerimist vajavad kõik olmejäätmete jääkreostuse paigad, toimima peab hakkama sorteeritud jäätmekäitlus ja luua on vaja ohtlike jäätmete kogumiskohad.

Efektiivsemalt ja suuremahulisemalt peab korraldama ja koordineerima maastikuhooldustöid.

Miljööväärtuste säilimiseks tuleb teostada teemaplaneeringud ja kehtestada kindlad normid maaüksuste suuruse ja elamute ehitusstiili kohta. Nende järgimist peab aktiivselt kontrollima ehitusjärelevalve kaudu.

Vallas leiduvad rohelise energia tootmise võimalused võetakse kasutusele vastavalt vajadusele.

Lahendamist vajab Ülgase isetekkelise asustuse probleem. Planeerimisdiagramm

Leht 6 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Tegevuskava 2004–2007+ TEGEVUSKAVA Tegevuskava hõlmab aastaid 2004–2006 ning alates aastast 2007 kajastab perspektiivseid tegevusi. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa vastavalt strateegias kirjeldatud eesmärkidele. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringusumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (X) on märgitud summad alla 10 000 krooni, samuti summad, mida ei ole täpselt määratletud, ning mitterahaline tegevus. Tabelis vastutajate nimetamisel on kasutatud järgmisi lühendid: – Vallavalitsus – VVA – Arhitektuuri- ja ehitusosakond – AEO – Kommunaalosakond – KO – Sotsiaalosakond – SO – Abivallavanem – ABV Vastava üksuse töö eest vastutab selle juhataja Märge* tähistab aastast mahtu HARIDUS

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Kostivere 3 600 4 000 Vallaeelarve AEO; SO lasteaed- päevakeskuse väljaehitamine Loo vaba 6 510 1 510 1 510 7 500 Vallaeelarve AEO; SO aja keskuse ehitamine Kostivere 500 Vallaeelarve; AEO; SO kooli EL rekonstrueerimise struktuurfondid projektdokumentatsiooni koostamine Kostivere 8 500 Vallaeelarve; AEO; SO kooli EL rekonstrueerimise struktuurfondid ehitustööd Loo kooli 610 Vallaeelarve; AEO; SO rekonstrueerimise EL projektdokumentatsiooni struktuurfondid koostamine Loo kooli 20 390 Vallaeelarve; AEO; SO rekonstrueerimine EL struktuurfondid Neeme – X Vallaeelarve SO – piirkonna sotsiaalne analüüs – kooli ja lasteaia kohtade arv– vajadus Õpetajale X Vallaeelarve VVA korteri soetamine Neeme külla – vabastamaks ruume lasteaiale Neeme X Vallaeelarve VVA; SO; külasse kooli AEO

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 7 / 32 ja lasteaia ehitamine Õpetajatele X X X X* Vallaeelarve VVA korterite soetamine – Kostivere ja Loo kooli kindlustamine kaadriga Vallas 15 15 15 15* Vallaeelarve VVA Alaealiste Asjade Komisjoni töölerakendamine Vallavalitsuse 150 150 150* Vallaeelarve VVA koosseisus haridusametniku töölerakendamine Jõelähtme X valla koolivõrgu arengukava koostamine Vallavalitsuse X X X* Vallaeelarve VVA koosseisus IT spetsialisti töölerakendamine – katmaks ka hallatavate asutuste vajadusi Lasteaedade 100 200 200 50* Vallaeelarve SO mänguväljakute korrastamine

KULTUUR, SPORT & SOTSIAALHOOLEKANNE

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Fondi loomine 0,5% 0,8– 1% 0,8–1% 0,8–1% Vallaeelarve VVA vaba aja vallaeelarvest vallaeelarvest vallaeelarvest vallaeelarvest* sisustamise ürituste projektipõhiseks korraldamiseks Loo vaba X 500 500 3 000 Vallaeelarve VVA; SO aja keskuse sisustamine inventariga Loo vaba 83 X X X* Vallaeelarve SO aja keskuse personali töölerakendamine Jõelähtme 1 000 1 000 6 500 Vallaeelarve; VVA; AEO Rahvamaja SAPARD remont Meede 6 Jõelähtme X X X X EL SO; VVA Rahvamajale struktuurfondid; inventari vallaeelarve soetamine (rahvariided, lavaseadmed, mööbel jms) Kostivere X Vallaeelarve ABV aleviku arendusprojekti koostamine

Leht 8 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jägala-Joa X Vallaeelarve ABV piirkonna arendusprojekti koostamine Kostivere 150 Vallaeelarve; VVA; SO; koolistaadioni riigieelarve AEO projektdokumentatsiooni koostamine Kostivere 1 350 Vallaeelarve; VVA; SO; koolistaadioni riigieelarve AEO väljaehitamine Loo 118 Vallaeelarve; VVA; SO; koolistaadioni riigieelarve AEO rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamine Loo 882 Vallaeelarve; VVA; SO; koolistaadioni riigieelarve AEO rekonstrueerimine Loo Spordi- ja 600 600 600 20 000 Vallaeelarve VVA; SO; Tervisekeskuse 20%; AEO rekonstrueerimine riigieelarve 80%

Sotsiaalkeskuse 250 2 000 3 000 Vallaeelarve; rajamine, EL töösoleku struktuurfondid kindlustamine Loo terviseraja 500 Vallaeelarve, SO; VVA väljaehitamine erakapital Avahooldussüsteemi X X X X Vallaeelarve, SO väljatöötamine, EL käivitamine, struktuurfondid toimimise kindlustamine Külakeskuste 100 100 100* Vallaeelarve; VVA; ABV väljaehitamine EL struktuurfondid Spordi- ja X X X X* Vallaeelarve; VVA; SO mänguväljakute EL rajamine: struktuurfondid 1. Jõelähtme Rahvamaja juurde 2. Neeme külasse 3. Kaberneeme külasse 4. Loo alevikku 5. Kostivere alevikku 6. Iru külasse 7. keskusesse Kaberneeme X X X X* Vallaeelarve; VVA puhkekompleksi erainvestorid rajamine Kardiraja II X X X Erainvestor ehitusjärgu väljaehitamine Iru külas Loo alevikus X X X X* Vallaeelarve; VVA; AEO suletud prügila EL territooriumi struktuurfondid

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 9 / 32 kujundamine sportimise ja vaba aja veetmise kohaks Jägala-Jõesuu X X X Erainvestor – EGCC puhke- ja Estonian Golf spordikompleksi & Country rajamine Glub (EGCC) külla

ETTEVÕTLUS, TURISM

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Valla eri 1 000 1 000 1 000* Vallaeelarve VVA; ABV piirkondade 120 detail- ja teemaplaneeringute,100 tsoneerimiskavade koostamine, 100 kujundamaks ning 150 valmistamaks ette uusi piirkondi ettevõtlusele 1. Rebala kaitseala keskuse ja vallamaa kahe maaüksuse DP 2. Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri DP 3. Jõelähtme küla «Rahvamaja» elamuala DP 4. Ihasalu küla teedevõrgu ja infrastruktuuri DP Rebala 60 40 Harju Rebala Muinsuskaitseala Maavalitsus Muinsuskaitseala teemaplaneeringu Keskus koostamine (MKK) Rebala 421 Vallaeelarve VVA; Rebala Muinsuskaitseala 20% MKK Keskuse Hasartmängumaks olemasoleva 80% hoone renoveerimine Rebala 250 Vallaeelarve VVA; Rebala Muinsuskaitseala 100 000 MKK Keskuse uue Kultuurkapital hoonestuse 150 000 (muuseum, konverentsikeskus, workshopikojad) projekteerimine Rebala 3 150 17 850 Vallaeelarve; VVA; Rebala Muinsuskaitseala EL MKK Keskuse uue struktuurfondid hoonestuse ehitamine Rebala 2 147 Vallaeelarve VVA; Rebala Muinsuskaitseala 10%; MKK

Leht 10 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Keskuse KIK 90% olemasolevale hoonele veevarustuse, kanalisatsiooni rajamine Planeeritava 231,5 Vallaeelarve VVA; Rebala huviraja 10%; KIK MKK rajamise 80%; muud eeltööd fin. al. 10% – Ülgase paekalda uuringud Ülgase 100 100 100* Vallaeelarve; VVA; Rebala huviraja EL MKK rajamine struktuurfondid Kaberneeme X X X X* Erainvestor sadama rekonstrueerimine Neeme sadama X X X X* Vallaeelarve, VVA väljaarendamine erainvestor Koljunuki X X X X* Vallaeelarve, VVA sadama erakapital väljaarendamine Jõelähtme X X X X* Vallaeelarve VVA kiriku ja kirikaia korrastamine Saha kabeli 1 000 Vallaeelarve; VVA; Rebala korrastamine EL MKK struktuurfondid Vallamaja 280 Vallaeelarve; VVA; AEO kui endise EL postimaja struktuurfondid remont – restaureerimise projektdokumentatsiooni koostamine Vallamaja 1 000 3 000 Vallaeelarve; VVA; AEO kui endise EL postimaja struktuurfondid muutmine turismialaseks vaatamisväärsuseks

INFRASTRUKTUUR, ELAMUMAJANDUS

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Kohalikel 1 800 1 800 2 000 2 500* Vallaeelarve ABV teedel teekatete renoveerimine, hoolduse korraldamine vastavalt teehoiukavale Kergliiklusega 200 300 300 500* Vallaeelarve ABV teede projekteerimine, ehitus Tänavavalgustuse 200 200 200 300* Vallaeelarve; KO rajamine valla ERDF Meede asumites 24

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 11 / 32 Osalemine 381 309 X X* Vallaeelarve KO ISPA Ida- Harju ja Keila- Vasalemma veekaitse projekti ettevalmistamises ja juhtimises Iru küla 1 250 Vallaeelarve VVA; ABV infrastruktuuri 25%; PPF 75% arendamise projekti koostamisel vajalike eeluuringute teostamine ja eskiislahenduste koostamine Iru küla 1 800 Vallaeelarve; VVA; ABV infrastruktuuri EL arendamise struktuurfondid terviklahenduse projekti ja tööjooniste koostamine, riigihanke korraldamine Iru küla 25 000 25 000* Vallaeelarve; ABV, KO, infrastruktuuri EL AEO uuendamise struktuurfondid ja laiendamise ehituslike tööde teostamine Loo aleviku 1 000 1 000 Vallaeelarve KO joogivee 50%; OÜ Loo töötlemine Vesi 50% (puhastamine), seadmed neljale olemasolevale pumplale Loo aleviku 1 500 Vallaeelarve; KO ÜVK OÜ Loo Vesi; rekonstrueerimise EL projekti struktuurfondid koostamine Loo aleviku 52 000 Vallaeelarve; KO ÜVK OÜ Loo Vesi; rekonstrueerimise EL ehitustööd struktuurfondid Kostivere 500 500 Vallaeelarve KO aleviku 50%; OÜ joogivee Kostivere töötlemine Elamuhooldus (puhastamine) 50% Kostivere 600 Vallaeelarve; KO aleviku uue EL puurkaevu struktuurfondid rajamine Kostivere 2 200 Vallaeelarve; KO aleviku uue EL heitveepuhasti struktuurfondid rekonstrueerimine Kostivere 4 730 Vallaeelarve KO aleviku 11%; ühisveevärgi KIK 89% ja -

Leht 12 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kostivere 2 000 2 000 Vallaeelarve; KO mõisa ja EL ühepereelamute struktuurfondid piirkonna heitveerajatiste ehitus Haljava 300 Vallaeelarve KO küla ÜVK 20%; OÜ, renoveerimine KÜ Haljava 80% küla 100 Vallaeelarve KO joogivee 50%; OÜ töötlemine Kostivere Elamuhooldus 50% Neeme 4 746 Vallaeelarve KO küla ÜVK 20%; KIK rekonstrueerimine 80% Neeme küla 300 Vallaeelarve; KO tuletõrje OÜ Loo Vesi veevõturajatiste väljaehitamine Kaberneeme 60 60 Vallaeelarve KO küla uue puurkaevu rajamine Kaberneeme X Vallaeelarve KO küla ÜVK projekteerimine Kaberneeme 1 600 Vallaeelarve KO küla ÜVK 50%; I etapi OÜ Loo ehitustööd Vesi 50% Kaberneeme 500 Vallaeelarve; KO küla ÜVK EL II etapi struktuurfondid projekteerimine Kaberneeme 18 000 Vallaeelarve; KO küla ÜVK EL II etapi struktuurfondid ehitustööde teostamine Jägala-Joa 80 Vallaeelarve KO küla ÜVK projekteerimine Jägala-Joa 1 000 1 000 Vallaeelarve; KO küla ÜVK EL ehitustööde struktuurfondid teostamine Uusküla X Vallaeelarve KO heitvee kanaliseerimise projekti koostamine Uusküla 15 300 10 000 Vallaeelarve; KO heitvee EL kanaliseerimise struktuurfondid rajatiste ehitamine

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 13 / 32 Joogivee 200 Vallaeelarve; KO töötlemise aiandusühistute seadmete vahendid paigaldamine piirkonna kolmele olemasolevale puurkaevule Saviranna 300 Vallaeelarve KO piirkonna ÜVK projekti koostamine Saviranna 8 000 8 000 Vallaeelarve; KO piirkonna EL ÜVK struktuurfondid ehitustööde teostamine Jõelähtme küla 250 Vallaeelarve KO ÜVK projekti koostamine Jõelähtme 3 000 2 000 Vallaeelarve; KO küla ÜVK EL ehitustööde struktuurfondid teostamine Joogivee 100 OÜ Loo Vesi KO töötlemise seadmete paigaldamine Ülgase küla olemasolevale puurkaevule Rebala küla 150 Vallaeelarve KO tuletõrje veevõtukoha ehitus Joogivee 150 OÜ Loo Vesi KO töötlemise seadmete paigaldamine Ilumäe piirkonna olemasolevale puurkaevule Joogivee 150 OÜ Loo Vesi KO töötlemise seadmete paigaldamine Maardu küla olemasolevale puurkaevule Nehatu külla 400 OÜ Loo Vesi KO uue puurkaevu rajamine Loo aleviku 100 Vallaeelarve KO; ABV sademevee OÜ Loo Vesi kanalisatsiooni projekteerimine Loo aleviku X X X* Vallaeelarve KO; ABV sademevee kanalisatsiooni ehitamine Purgimiskoha 250 Vallaeelarve KO väljaehitamine Loo alevikku Tuletõrje Vallaeelarve KO veevõtukohtade X X rajamine: X X

Leht 14 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine külasse Ihasalu külasse Kaberneeme külasse Maardu külasse Jõelähtme 140 Vallaeelarve KO valla 10%; põhjaveevarude KIK 90% ümberhindamine

Kaugküttesüsteemi X X Erainvestor; Erainvestor rekonstrueerimine vallaeelarve vallamaja lähiümbruses

KESKKONNAKAITSE, LOODUSHOID

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Jõelähtme 10 Vallaeelarve KO valla jäätmekava koostamine ja jäätmehoolduseeskirja muutunud seadusandlusega kooskõlla viimine Andmebaasi 10 Vallaeelarve KO koostamine olmejäätmete kogumise korraldamiseks ning olmejäätmete koguse ja koostise uuringuks Jääkreostuse 1 500 Vallaeelarve KO likvideerimine 300 10%; valla KIK 90% haldusterritooriumil: ja Ülgase küla Jägala küla Ohtlike 20 20 20 Valla eelarve KO jäätmete kogumisaktsioon (kord aastas) Sorteeritud 20 75 75 75* Vallaeelarve KO jäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine Ohtlike X X X X* Vallaeelarve KO jäätmete kogumispunkti rajamine ja haldamine Rohejäätmete X X Vallaeelarve KO kompostimisväljaku rajamine Puhkekohtade X X X X* Vallaeelarve KO – randade jäätmekäitluse

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 15 / 32 ja heakorra tagamise korraldamine Parkide 200 200 200 200* Vallaeelarve; KO hooldamine EL struktuurfondid Kalmistute 50 100 100 100* Vallaeelarve; VVA; KO korrastamine, EL laiendamine struktuurfondid Maastikuhooldustööde 100 300 300 300* Vallaeelarve; KO korraldamine EL struktuurfondid Jõgede X X X X* Vallaeelarve; KO puhastamine KIK; KKM; (vältimaks EL täielikku struktuurfondid kinnikasvamist) Endiste X X X* Vallaeelarve; KO fosforiidikaevanduste EL alade struktuurfondid keskkonnaohtlikkuse analüüsi teostamine Keskkonnaalase 10 10 10 10* Vallaeelarve; KO mittetulundusühingu KIK; KKM; loomise ja EL tegevuse struktuurfondid toetamine Elanikkonna X X X X* Vallaeelarve; KO pidev KIK; KKM, jäätmealane EL teavitamine, struktuurfondid koolitamine (jäätmeteemaline voldik, kampaaniad jne) Üldsuse X X X X* Vallaeelarve; KO keskkonnateadlikkuse KIK; KKM; tõstmine (eri EL üritused, struktuurfondid teavitusmaterjalide levitamine jne)

KORRAKAITSE

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Kogu X X X X Vallaeelarve VVA; Jõelähtme korrakaitse- valla ametnik territooriumi katmine naabrivalve sektoritega Päästeteenistuse X X X X Vallaeelarve VVA olmetingimuste ja varustuse parendamine

ÜHISTRANSPORT

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus Ühistranspordialase 30 Vallaeelarve VVA uuringu teostamine, selgitamaks

Leht 16 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine välja haldusterritooriumi eri piirkondades elavate elanike liikumisvajadusi Ühistranspordi 50 Vallaeelarve VVA arengukava 20%; ERDF koostamine Meede 25 80% Ühistranspordialase 20 20 20 20+ Vallaeelarve VVA infrastruktuuri objektide ehitamine, remont, korrashoid, kasutamine

LAENUD

Tegevuse 2004 2005 2006 2007+ RahastamisallikasVastutaja kirjeldus EBRD laenu 1 453 1 450 1 450 1 430* Vallaeelarve VVA tagasimakse EV 33 32 Vallaeelarve VVA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi laenu tagasimakse

Jõelähtme valla profiil Jõelähtme vald Praegune Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Praeguse Jõelähtme valla sünniaastaks võib lugeda aastat 1891, mil kuus väikest mõisavalda – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo – ühinesid Jõelähtme vallaks. Volikogu esimene koosolek toimus 19. jaanuaril 1891. a. Sellest ajast peale on Jõelähtme vald eksisteerinud, elades üle mitmeid piiride muudatusi. Jõelähtme valla viimane koosolek toimus 23. augustil 1950. a ning lõpetanud oma tegevuse, tuli asemele külanõukogu. 42 aastat külanõukoguna funktsioneerinud valla omavalitsuslikud õigused taastati 16. jaanuaril 1992. a. Asend

Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Valla pindala on 210,8 km2. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Läänemere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunast 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunast ja läänest 8 km ulatuses Rae vallaga; läänest 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb Jägala jõega 3 km enne Ihasalu lahte suubumist. Rae valla ja Tallinna linna piiril voolab Pirita jõgi. Jõelähtme valla põhjapiiriks on ca 42 km pikkune rannajoon koos 9 väikesaarega. Valda läbib –Narva maantee. Jõelähtme valla haldusterritooriumilt saab alguse Piibe maantee ehk Vana–Tartu maantee. Rahvastik Seisuga 28.03.2003. a elab vallas 5271 inimest. Vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Suurimad asulad vallas on Loo 2129 inimesega ja Kostivere alevik 814 elanikuga. Elanike arv külades on toodud tabelis 1. Vallarahva arv seisuga 01.01.2000 oli 5074, mis tähendab, et kolme aastaga on elanike arv tõusnud 197 inimese võrra.

Tabel 1. Rahvaarv külade kaupa

Küla/alevik 28. märts 2003 Aruaru 105 Haapse 17 Haljava 146

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 17 / 32 Ihasalu 26 Iru 219 Jõelähtme 103 Jõesuu 49 Jägala 226 Jägala-Joa 36 Kaberneeme 89 Kallavere 114 Koila 9 0 Koogi 87 19 Kostivere 814 Kullamäe 3 Liivamäe 50 Loo küla 20 Loo alevik 2129 Maardu 113 Manniva 35 Neeme 162 Nehatu 25 Parasmäe 44 0 Rebala 80 0 Ruu 79 Saha 102 Sambu 19 Uusküla 119 51 Võerdla 10 Ülgase 91 Jõelähtme vald 5271

Looduskeskkond Jägala jõgion Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkam Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 m2, pikkus 97 km. Jõel asub enne merre suubumist üks Eesti ilusamaid jugasid – Jägala juga. Joa kõrgus on 8 meetrit, laius veerikastel aegadel 60–70 meetrit. Pirita jõgi(pikkus 105 km) on Jõelähtme valla läänepiiriks, mis algab Kesk-Kõrvemaalt Saarnakõrve küla lähedalt Pususoost ja suubub Pirital Tallinna lahte.

Jõelähtme jõgi(pikkus 46 km, valgala 321 m2) kaob Kostiveres maa alla, voolab salajõena 2,5 kilomeetrit ja tõuseb maapinnale Jõelähtme rahvamaja lähedal. Iseloomulikud on languslehtrid ja -orud, avalõhed, pisikesed koopad ning suviti kuiv jõesäng. Kaberla ojaon valla suurim oja, mis saab alguse Kuusalu valla territooriumilt ja suubub merre Kaberneeme külas. Vallas asuvad Linnamäe paisjärvja Kia rabajärv. Kolga lahe maastikukaitsealaon loodud Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitseks. Kaitstakse omapärast taimekooslust, linnustiku ja hallhüljeste kolooniate säilimist. Kolga lahe maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest saartest 9 asuvad Jõelähtme vallas: – Rammu (96,6 ha) – Koipsi (33 ha) – Rohusi (10,1 ha) – Põhja-Malusi (4,3 ha) – Lõuna-Malusi (3,0 ha) – Vahekari (2,0 ha)

Leht 18 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine – Allu (0,7 ha) – Umblu (0,5 ha) – Laiakari (0,2 ha) Kostivere maastikukaitseala(97 ha) on moodustatud unikaalse karstivälja kaitseks Jõelähtme jõe maa-aluse jõesängi (2,5 km) kohal ja ümbruses. Kaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse. Kostivere karstiala on omataoliste seas üks Eesti suurim. Osaliselt valla haldusterritooriumil asub Pirita jõeoru maastikukaitseala(pindala Jõelähtme vallas 30,3 ha). Kaitseala kui terviku väärtus seisneb maastiku mitmekesisuses ning kättesaadavuses loodushuvilistele ja puhkajaile. Jõelähtme vallas on säilinud kultuurmaastik, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste mälestiste ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Nende kaitseks on moodustatud Rebala Muinsuskaitseala(74 km2). Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn–Narva maantee 23-ndal kilomeetril asub Harjumaa ainuke turismiinfopunkt. Looduskaitsealused üksikobjektid: – Ruu tammed (Ruu küla); – Ubari tammed (Haapse küla); – Ruu hobukastan (Ruu küla); – Tõnsau tammed (Haapse küla); – Ülgase paekallas (Ülgase, Kostiranna, Manniva küla); – Jägala juga (Koogi küla); – Malusi rändrahn (Põhja-Malusi saar); – Augu suurkivi (Haapse küla); – Ellandvahe kivi (Jõelähtme küla); – Kuke-Miku kivi (Koila küla); – Laulumäe kivi (Koila küla) ning kaitstavaid parke 2: – Maardu mõisa park (Maardu küla); – Kostivere mõisa park (Kostivere alevik). Väljaspool kaitsealasid kasvavad haruldased taimed: – mets-kuukress Ülgase külas; – aasnelk ja alpinurmikas Rebala külas; – laialehine neiuvaip ja vööthuulsõrmkäpp Kaberneeme külas; – aasnurmikas Ruu külas. Jõelähtme valla loodusele on omased tüüpilised alvarid ja jääajast pärit rändrahnud. Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas asub ja kulgeb edelast kirdesse liivamägi Kalevi-Liiva, mis on kaetud liigivaese männikuga. Maavarad Riikliku tähtsusega maavarad valla maa-alal on graniit, savi, turvas ja lubjakivi.

Uuritud graniidimaardla asub valla lääne- ja põhjaosas ning on suurim (60 km2). Graniidimaardla sügavuseks on 160–200 m. Uuritud on A, B ja C horisondid, bilansiliste varudega üle 2 miljoni tonni. Graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-alusel kaevandamisel, kasutades kõrgtasemelist tehnoloogiat. Savi on Jõelähtme valla territooriumil tähtsuselt teine maavara. Savimaardla asub valla põhjaosas Ihasalu lahe kaldal. Uuritud on Ülgase–Kaberneeme maardla 25 km2maa-alal, mille varud on hinnatud 500 miljoni m3-ni. Kallavere maardla bilansiline suurus on 6608 tuhat m3. Fosforiidimaardla on valla üks suuremaid, asudes valla lääne- ja idapiiril. Fosforiidi kaevandamist enam ei toimu. Jääkvarusid on olemas 23,3 km2maa-alal.

Lubjakivimaardla asub valla lääneosas endises fosforiidikarjääri maa-alal ca 20 km2suurusel pinnal. Bilansilised varud olid 58 317 tuhat tonni. Lubjakivi aastatoodang on umbes 500 tuhat tonni. Lubjakivi jääkvarud on hinnatud 46 508 tuhandele tonnile. Maakasutus

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 19 / 32 Jõelähtme valla pindala on 21 076 ha ehk 210,8 km2, millega vald on riigis suuruselt kümne esimese valla hulgas. Põllumajandust saab viljeleda 8231 ha suurusel pinnal ehk 40,9% valla maa-aladest. Haritava maa osakaal on 26,3% ehk 5289,7 ha valla pindalast ja sellest kasutuses ligi 80%. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega. Mulla viljakus on üldjuhul hea. Metsamaad on 8523 ha, poole sellest moodustab riigimets – 4393 ha. Riigimetsa maid haldavad Anija (3945 ha) ja Viimsi (488 ha) metskonnad. Valla territooriumil asuvad metsad kujutavad endast olulist majanduslikku (kütus, puit) kui ka rekreatsiooniressurssi (puhkemajandus, jahindus jne). Looduslikku rohumaad on 3203 ha ulatuses. Sotsiaalne keskkond Kultuur, sport ja rahvakunst on pikaajaliste traditsioonidega. Valla eelarvest on jõudumööda toetatud vähekindlustatute toimetulekut, eraldades selleks rahalisi vahendeid. Olemasolevad koolid ja lasteaiad katavad elanike vajadused, mõnevõrra on probleeme kvalifitseeritud kaadri leidmisega. Positiivseks tuleb lugeda piirkonna madalat töötuse määra. Kõrgest tööalasest pendelliikumisest tulenevalt osutub paljude töölkäijate päevakava suuresti sõltuvaks ühistranspordi liikumise graafikust. Teisalt on mobiilne elulaad andnud paljudele võimaluse väärtustada märksa kõrgemalt oma tööjõu hinda ning saada enam mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Tööhõive Ligi 2/3 tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool Jõelähtme valda, enamasti Tallinnas. Kohapealseteks suurimateks tööandjateks on:

AS Tallegg Loo alevikus – 850 töötajat Vald oma allasutustega – 204 töötajat

Lindström OÜ Loo alevikus – 52 töötajat AS Aatmaa Loo alevikus – 30 töötajat Loo Kaubamaja AS Loo alevikus – 27 töötajat OÜ Melanell Loo alevikus – 25 töötajat Haridus Jõelähtme valla territooriumil töötab kolm kooli: Loo Keskkool, Kostivere Põhikool ja Neeme Algkool ning kolm lasteaeda: Loo Lastepäevakodu «Pääsupesa», Kostivere Lasteaed ja Neeme Lasteaed «Mudila». Lasteaiad ja koolid paiknevad valla territooriumil suhteliselt ebaühtlaselt. Väljakujunenud infrastruktuur näitab, et teatud osa vallaelanikest kasutavad Maardu ja Tallinna linna ning naabervaldade haridusasutusi. Meditsiin Arstiabi on kättesaadav Lool ja Kostiveres OÜ Loo Tervisekeskuse vahendusel. Tervisekeskuses töötab kolm perearsti, ämmaemand ja viis õendusala töötajat. Võimalik on saada ka tasulist füsioteraapiat. Lool ja Kostiveres töötab hambaarst. Valla ainuke apteek asub Lool.

Sotsiaalhooldus Vallal oma hooldekodu puudub. Lähimad hoolekandeasutused on Valkla Hooldekodu (Kuusalu vald), Rae Hooldekodu (Rae vald), Rannapere pansionaat (Viimsi vald), Paunküla Hooldekodu (Kõue vald) ning Tallinna hooldekodud. Jõelähtme vald kasutab suures osas Paunküla Hooldekodu teenuseid. Kostiveres tegutseb üks Päevakeskus. Päevakeskuses töötavad laulu-, tantsu-, võimlemis-, kokandus- ning kunstiring. Kultuur Vallas töötab kolm kultuuriasutust. Loo Kultuurikeskuses tegutsevad viiuliklass, klassikaline kitarr, akordioniklass, solfeed�o, plokkflöödiklass, viiul ja üldklaver, orkester «Loopill», Maardu-Loo segakoor, kvartett «Heli-Neli», vokaalansambel, flamenko, Loo kammerkoor, beebikooli meisterdamine, vaba tegevus, muusikatuba, malering, naisrahvatantsurühm «Loolill» ning iga kuu viimasel laupäeval on piiblitunnid. Jõelähtme Rahvamaja, asutatud 1953. aastal ja kus töötab neli ringi: vokaalansambel «Ajastud», koolilaste näitering, Jõelähtme segakoor ja täiskasvanute näitetrupp.

Leht 20 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Neeme Rahvamaja, kus tegutseb naisansambel «Briis», laste lauluring, keeltering täiskasvanutele ja lastele, lastele etlemis- ja näitlemisring, sõnakunstiring, tantsuring naistele ja lastele. Nii suurtele kui väikestele on loodud klaasikunstiring. Jõelähtme vallas töötab viis raamatukogu: Lool, Kostiveres, Kaberneemes, Neemes ja Jõelähtmes. «Rahvaspordiklubi Loo» on Jõelähtme valla spordi- ja tervisekeskus. Spordisaal on 23x36 m suurune ja võimalused on korvpalli, käsipalli, saalijalgpalli, tennise ja kahel väljakul võrkpalli mängimiseks. Hoonekompleksis on ka kolmerajaline 25 m bassein, lastebassein ning saunad. Tegutseb kuus spordiringi: tütarlaste kergejõustikuring, poiste kergejõustikuring, poiste korvpall, ujumise algõpetus, vesiaeroobika ja poiste jalgpall. Spordirajatisest on kasutada veel ka Kostivere Põhikooli võimla. Seal töötab viis ringi: jalgpall, üldtreening, lauatennis, aeroobika naistele ja korvpall meestele. Võrkpalliplats on Jõelähtme Rahvamaja juures. Valla haldusterritooriumil asub Jõelähtme kirik. Jõelähtme vallal on oma munitsipaalmuuseum püsiekspositsiooniga. Muuseumi suurim fond on 1930-ndatest aastatest pärit fotokogu. Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Jõelähtme valla territooriumil asub Rebala muinsuskaitseala, kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud Jõelähtme vallast 34 arhitektuurimälestist, 22 kunstimälestist, 7 ajaloomälestist ja 346 arheoloogiamälestist. Jõelähtme vallas on olnud kümme mõisa: Lagedi, Saha, Maardu, Kostivere, Haljava, Jägala, Ruu, Jõelähtme, Jõelähtme kirikumõis, Ülgase. Narva maantee ääres Jõelähtme külas asub Rebala Muinsuskaitseala keskus ja muuseum, kus saab tutvuda Jõelähtme kivikirstkalmete (rajatud 8–7 saj eKr) avastamisloo ja Jõelähtme piirkonna ajalooga. Ainulaadne Jõelähtme kivisild pärineb 1898. aastast. Valla territooriumil asub üks kirik – Jõelähtme kirik ja Saha kabel. Jõelähtme mälestussammas on püstitatud 1939. a. Jõelähtme kihelkonnast pärit Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud võitlejate auks. Kalevi-Liiva mälestusmärk tähistab ligi 6000 terroriohvri hukkamiskohta Saksa okupatsioonivõimude poolt aastail 1942–1944. Lagedi mõisa pargis asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Jõelähtme kõrts-postijaam on rajatud tõenäoliselt juba 17. sajandil 1712. a. Praegune hoone on ehitatud 19 saj, mis 1920-ndatel muudeti vallamajaks ja on seda tänapäevani. Suurimad militaarobjektid Jõelähtme vallas olid Tallinna Kõrgem Poliitiline Ehitussõjakool Jägalas, miilitsapolgu linnak Koogi külas ja 92 ha suurune lasketiir, mis asus Jägala-Joa külas. Piirivalveüksused paiknesid piki randa Uuskülas, Neemel ja Ihasalus. Ihasalu poolsaarel oli 20 ha suurusel alal ka raketibaas – hetkel jäänuk tolleaegsetest ehitistest. Jägala Linnamägi on olnud Eesti suurima õuepindalaga linnus – 2,8 ha ning rajatud 7.–8- saj. Linnus sai tugevasti kannatada kõrvalasuva Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal. Maardu mõisa pargi taha jääb kunagise ohvrihiie asupaik, mille lääneserval paikneb suur hiiekivi. Jägala tee äärde jääb Pärnamäe hiiepaik. Säilinud on 1922–1939. aastatel rajatud Ülgase fosforiidikaevanduse maa-alused kaevanduskäigud. Korrakaitse ja päästeteenistus Naabrivalve projekt on tänaseks käivitunud ja moodustatud on kolm naabrivalve sektorit (Neemes, Kallaveres ja Kaberneemes). Planeeritud on moodustada naabrivalve sektorid kõigis valla külades, veebruarist töötab vallas korrakaitse patrull, milles osalevad konstaablid ja abipolitseinikud. Vallas on korrakaitse spetsialisti ametikoht, kes tegeleb põhiliselt kõigi korrakaitset puudutavate küsimustega. Põhiasukohaks on Loo Korrakaitsepunkt.

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 21 / 32 Teed Valda läbib Tallinn –Narva põhimaantee, alguse saab Piibe maantee (nimetatud «Suveteeks»). Valla teede kogupikkus on 276,25 km, sealhulgas kohalike maanteede pikkus 114,06 km, erateede pikkus 100,91 km, tänavate pikkus 18,47 km ja metsateede pikkus 42,81 km. Vallas on 7 silda ja 115 tee torutuupi. Vald hooldab 114,06 km teid, millest 19,10 km on mustkattega teed, 91,84 km kruusateed ja 3,12 km pinnaseteed. Valda läbib Lagedi–Maardu–Muuga raudtee. Valla territooriumil on Maardu ja Muuga raudteejaam. Muuga sadama arenev osa asub Jõelähtme vallas. Eesti merekaardil on käsitletud väikesadamatena Koljunuki, Piganeeme, Neeme ja Kaberneeme sadamat. Lähim kauba- ja reisisadam on Muuga. Side Postkontorid asuvad Loo ja Kostivere alevikus, Jõelähtme, Jägala ja Neeme külas. Interneti püsiühendus on olemas Lool, Kostiveres, Jõelähtme vallamajas. Püsiühendust ei ole Kaberneeme, Ihasalu, Maardu, Haljava, Haapse, Kullamäe ja Jõesuu külas. Enamikul valla haldusterritooriumil on interneti püsiühendus võimalik vastava soovi olemasolul. Loo ja Kostivere alevikus ning veel osal valla haldusterritooriumil osutab elektrivarustuse teenust OÜ Loo Elekter. Enamuse osal valla haldusterritooriumil osutab elektrivarustuse teenust Eesti Energia AS.

Elamumajandus Jõelähtme vallal munitsipaalelamufond puudub. Korrusmajad asuvad Loo ja Kostivere alevikus. Loo alevikus on kolm kahekorruselist 14 korteriga elamut ja üks neljakorruseline 48 korteriga elamu. Viiekorruselisi korterelamuid on 11. Ridaelamuid on Loo alevikus 7, eramaju 46. Korrusmajad kuulusid endisele Tallinna Linnuvabrikule. Elamufondi kohustatud erastamise subjektiks oli Tallina Linnuvabriku õigusjärglane – Loo Laenu- ja Hoiuühistu. Käesolevaks ajaks on see elamufond täies mahus erastatud. Elamumajandusega seotud teenuseid osutavad OÜ Loo Elamuhooldus ja Kostivere Elamuhoolduse OÜ. Kostivere alevikus on kaks viiekorruselist, viis kolmekorruselist ja neli kahekorruselist maja. Rida- ja korrusmajad asuvad veel Haljava, Aruaru, Jägala, Ülgase, Maardu ja Neeme külas. Kommunaalteenused Elamute hoolduse ja remondiga seotud teenuseid (Lool ja Kostiveres) osutavad seni korrusmajade korteriomanikele ja ühistutele Loo ning Kostivere Elamuhoolduse Osaühingud. Küte Jõelähtme vallas on tsentraalkatlamajad olemas Loo ja Kostivere alevikus. Sooja tootmise müügiga tegeleb Loo alevikus OÜ Loo Soojus, Kostiveres OÜ Kostivere Elamuhooldus. Tsentraalkatlamajad töötavad gaasikütusel. Korrusmajade osas kaugküttele alternatiive praktiliselt pole. Samal ajal kaugkütte arenguks perspektiivi ka ei ole. Vesi ja kanalisatsioon Teenuseid osutab elanikkonnale ja ettevõtetele Loo alevikus ja selle lähipiirkonnas, Iru külas ja Neeme külas OÜ Loo Vesi. Kostivere alevikus ja selle lähipiirkonnas OÜ Kostivere Elamuhooldus. Jõelähtme Vallavolikogu on kinnitanud Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2002–2013. Volikogu on kinnitatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad veeettevõtja piirkonnad Jõelähtme valla territooriumil. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on käesoleval ajal olemas Loo alevikus, Kostivere alevikus, Neeme külas ja osaliselt (ainult veevarustus) Iru külas. Jõelähtme valla territooriumile on Tallinna linn ISPA kaasfinantserimisel rajanud Tallinna uue prügila nõrgvee magistraaltorustiku. Sellesse torustikku juhitakse ka Loo aleviku ja Iru küla heitvesi. Jõelähtme vallal on Jõelähtme volikogu määrustega kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitmise eeskiri ja liitumistasu võtmise kord, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

Leht 22 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jäätmete hooldus Jõelähtme valla munitsipaalomandis oleva Loo olmejäätmete prügila on suletud ning prügila sulgemistööd lõpetatud. Territooriumi kavandatakse ümber kujundada spordi- ja vaba aja veetmise (nt talvel kelgutamine ja suusatamine) alaks. 3. juunil 2003. a alustati prügi ladustamist Jõelähtme valla territooriumile rajatud Tallinna uude prügilasse. Prügila pindala on 66,7 ha. Olmejäätmete korraldatud veoga on Jõelähtme vallas haaratud Loo ja Kostivere alevik ning rannakülad. Olmejäätmete korraldatud veoga on vaja kaasata ka ülejäänud külad ning aiandus- ja suvilaühistute krundid, sest viimaseid hakkavad inimesed üha enam aastaringselt kasutama. Suvila- ja aiandusühistutes on prügivedu lõplikult lahendamata – sealt ka suur oht metsade ja teede äärsete reostamiseks.

Sorteeritud jäätmeid on võimalik ära anda Maardu, Haljava, Kaberneeme, Neeme, Jõelähtme ja Ülgase külas ning Kostivere ja Loo alevikus. Ettevõtlus Seisuga 1. aprill 2003. a on vallas registreeritud 190 ettevõtet, neist 70 kaubandusettevõtet, 17 põllumajanduslikku ettevõtet ja 13 toitlustamis-, majutamisettevõtet. Seega on põhilisteks tegevusaladeks teenindus ja kaubandus, veel leidub finantsvahenduse, transpordi ja mootorsõidukite hooldusega seotud ettevõtteid. Jõelähtme vallas on kokku üheksa kauplust, kaks restorani, kolm baari, üks söökla, üks kõrts. Valla haldusterritooriumil asub neli bensiinitanklat (Alcorde OÜ – Loo alevikus, Lukoil Tanklad AS, Favora Kernu AS ja Rodoniit OÜ – Peterburi mnt ääres). Lisaks tegutseb vallas veel ka 48 mittetulundusühingut. Jõelätme valla rahvastiku prognoos Jõelähtme valla rahvastiku prognoosi seletuskiri Prognoos on koostatud aastateks 2000–2025. Prognoosi lähtealuseks on 2000. aasta Eesti rahvaloendusel fikseeritud rahvastiku soo-vanuskoostis. Prognoosi koostamisel on arvestatud Eestis ja Jõelähtme vallas toimunud ja toimuvate rahvastikuprotsessidega, nähes neid ka tunnustatud teooriate ja arenenud riikide praktika abil. Metoodika Tegemist on maailmas enimlevinud kohort-komponent tüüpi prognoosiga, mis baseerub ÜRO neljal projektsioonitüübil: Konstante ehk baasstsenaarium– tavapäraselt eeldatakse, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis tähendab, et selle koostamisel rände võimalikku mõju ei arvestata. Samuti lähtutakse eeldusest, et tulevikus jätkub praegune sündimus- ja suremuskäitumine, seega on kõik nimetatud näitajad hoitud kogu prognoosiperioodi vältel muutumatuna. Optimistlik stsenaarium– sündimuseelduse kohaselt tõuseks sündimus praeguselt aastaks 2010 ühtlaselt tagasi rahvastikutaasteks vajalikule tasemele ehk ühe naise kohta sünniks keskmiselt 2,1 last. Suremuseelduseks on eluea jätkuv ning meeste ja naiste lõikes diferentseeritud kasv. Rändesaldo on positiivne. Pessimistlik stsenaarium– sündimuseelduse kohaselt langeks sündimus aastaks 2010 keskmisele tasemele üks laps ühe naise kohta ja püsib sellel tasemel kuni aastani 2025. Suremuseelduseks on keskmise eluea stabiliseerumine praegusel madalal tasemel. Rändesaldo on negatiivne. Mõõdukas ehk tõenäoseim stsenaarium– sündimuseelduse kohaselt kasvaks sündimus võrreldes 2000. aasta tasemega mõnevõrra, kuid ei jõuaks siiski rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Suremuseelduseks on keskmise eluea kasv, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui optimistliku prognoosivariandi korral. Rändesaldo on positiivne, kuid mõnevõrra madalam kui optimistlikus variandis. Väljund Iga projektsiooni kohta on koostatud koondtabel olulisemate näitajatega.

Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 23 / 32 Punasegaon tabelites välja toodud sisendandmed. Graafikud annavad visuaalse võrdleva ülevaate võimalikest rahvastiku arengustsenaariumitest vanusgruppide lõikes, samuti ka sündide ja surmade dünaamika. Välja on toodud rahvastiku vanusstruktuuri arvuline jaotus kõigi prognoosivariantide korral iga aasta kohta aastateks 2000–2025. Sõnaseletused Summaarne sündimuskordaja – kui palju sünnib keskeltläbi lapsi fertiilses eas (15–49) naise kohta Taaste brutokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga (%) Taaste netokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga (%), kuid arvestab ka suremust, st kõik viljakusealised naised ei ela 49 eluaastani Sündimuse üldkordaja – sündide arv 1000 inimese kohta Suremuse üldkordaja – surmade arv 1000 inimese kohta 15–49-aastaste naiste (%) – kui suure hulga moodustavad fertiilses eas naised naiste koguarvust Sugude suhe – mitu meest on 100 naise kohta Ülalpeetavate määr – ülalpeetavate (rahvastik vanuses 0–14 ja 65+) suhe tööealistesse (rahvastik vanuses 15– 94).

Leht 24 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 25 / 32 Leht 26 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 27 / 32 Leht 28 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 29 / 32 Leht 30 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine Leht 31 / 32 Leht 32 / 32 Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine