2013/5/Lk 18

Sisukord 5/2013

ehitus, planeeringud

18 Uudistoode ehituses – klaasplastsarrus. H. Antsov 26 Sõpruse puiesteele ehitatakse rohelist büroohoonet. 8 Keskkonnatehnika 32 Mis on poorbetoon? E. Unga 36 Kudjape prügimäe uus elu. M. Kriipsalu, L. Koppel 38 Aidu saab maailmatasemel veespordikeskuse. Keskkonnatehnika

24 energeetika, automaatika 19 Seitsmel Eesti linnal on peagi uudsed tänavavalgustid. S. Umbleja 24 Energiavaiad avardavad maakütte võimalusi. A. Sigur 28 Hoone tervise jälgimist saab automatiseerida. N. Takis 34 PHOTON-L – peeruvalgusest raketitehnoloogiani. H. Ipsberg 34 geoloogia

40 Üllatusi Pandivere paeriigis. Kas ordoviitsiumi-siluri piirikihid ka Inju astangul? R. Einasto, A. Sarv, K. Suuroja keskkond 38 44 Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Leigo järvistu ja kõrgkultuuri kaitseks. R. Einasto küte, ventilatsioon

22 Hea sisekliima on võimalik saavutada ilma oluliste 44 investeeringuteta. I. Pärn 30 Interneti kaudu juhitav hoonete keskne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. L. Ida Toimetus Peatoimetaja: Merike Noor messid [email protected] Toimetaja: Aleksander Maastik (terminoloogia ja keel - A.M. ) [email protected] 46 DACH+HOLZ International. Keskkonnatehnika Reklaam: Marika Rebane, [email protected] Reklaamide kujundus: Raul Laugen vesi Küljendus: Mait Tooming 8 SFA mini-lõikurpumpla – lahendus, mis avardab võimalusi. Väljaandja: OÜ Keskkonnameedia K. Kaska Postiaadress: Pk 2195, 10402 Tallinn 10 Mere- ja jõevee koostoime dünaamikast Pärnu jõe Tel 672 5900 suudmealal. J. Laanearu [email protected] www.keskkonnatehnika.ee 13 Veekogusid aitab korda teha OÜ VKHT. M. Poll 14 Veekasutuse majandusanalüüs. K. Mäsak Keskkonnatehnika ilmub alates 1996. aastast 2013. aastal ilmub 6 numbrit 16 Inimtegevuse põhjustatud pinnaveekoormus Eestis. Aastatellimus maksab 24 EUR K. Kasemägi, R. Reisner Järgmine number ilmub novembris Trükikoda Printon AS 27 Hansgrohe vihmadušid – võtad dušši säästlikult, ent mõnuga. uudised

ETTEVÕTTE DPD KESKKONNASÄÄSTLIKKUS- PROGRAMM Total Zero

DPD on üle-Euroopaline kullerteenust pakkuv ettevõte, mil- konnaprojektide toetamise kaudu, millest suuremad viiakse le 35 riigi 800 kontoris ja depoos töötab rohkem kui 24 000 ellu Kolumbias (metsa uuendamine, elupaikade taastami- inimest. Päevas veetakse 18 000 sõidukiga 300 000 kliendile ne), Kambodžas (biogaasi tootmine, biolagunevate jäätme- üle kahe miljoni paki. DPD Eesti kontoris ja kaheksas dete kogumine ja kompostimine) ning Prantsusmaal (lutserni poos töötab 220 inimest ning 152 sõiduki abil veeti 2012. eelkuivatamine põllul, mis võimaldab vähendada fossiilsete aastal 2,5 miljonit pakki. kütuste kasutamist). DPD Eesti tutvustas 3. juunil Tallinna Botaanikaaias seits- Total Zero programmi esitlusel kinkis DPD Eesti Tallinna mes Euroopa riigis juba ligi aasta edukalt toiminud üle- Botaanikaaiale hinnalise savannitaime – esimest korda Ees- Euroopalist keskkonnasäästlikkusprogrammi Total Zero, tisse jõudnud heinpuu (Xanthorrhoea glauca), mis on oma millega ettevõte 1. juulil liitus ning võttis endale kohustuse 50 eluaastale vaatamata alles lapseeas ning hakkab õitsema vedada pakke keskkonda kahjustamata ja võimalikult vähe tõenäoliselt alles 150 aasta pärast. A.M. loodusressursse kasutades.

DPD tekitatavat CO2 heitkogust on alates 2006. aastast Keskkonnatehnika pidevalt mõõdetud ja vähendatud. Selleks veetakse Saksa- maal, Prantsusmaal ja Inglismaal kesklinnas pakke laiali jalgrataste ja elektriautode abil. Suurbritannias käivitas et- tevõte kütusekulu vähendamise kampaania Drive Smart VALITSUS KINNITAS

Campaign. Ka Eestis on DPD võtnud meetmeid CO2-heite vähendamiseks, kasutades elektroonilisi arveid ja veodo- KVOODIRAHADE kumentatsiooni, korraldades kulleritele ökonoomse sõidu koolitusi, võimaldades töötajatele kaug- ja kodutööd, opti- KASUTAMISE KORRA meerides pakkide laialiveomarsruute, kasutades pakkema- terjali korduvalt ning karmistades veokite tehnilise seisu- Valitsus kinnitas 19. septembri istungil kasvuhoonegaaside korra nõudeid. Keskkonnasäästlikkuse eest klient lisatasu lubatud heitkoguseühikute enampakkumisel saadud tulu maksma ei pea. kasutamise ja aruandluse korra aastateks 2013–2020. Enam-

Vältimatut CO2-heidet (praegu 550 000 t aastas) kompen- pakkumisel saadud tulu kasutamise periood algas 1. jaanua- seerib DPD emaettevõte Geopost Total Zero valitud kesk- ril 2013. aastal ning lõpeb 30. novembril 2020. Kokku laekub oksjonitelt Eesti riigile hinnanguliselt 280 miljonit eurot, millest pool tuleb kasutada keskkonna hüvanguks. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul lae-

kub praeguse prognoosi järgi CO2 kvoodioksjonitelt tänavu 17–18 miljonit eurot, millest pool läheb üldreegli kohaselt riigieelarve tuludesse ning pool sihtotstarbeliselt keskkonna- eesmärkide saavutamiseks. Sel aastal on toetatavaks rohepro- jektiks valitud kortermajade energiasäästlikuks muutmine.

Peale Euroopa CO2-oksjonite on Eesti tublisti kasu saanud rahvusvaheliste kvootide (AAU-de) müügist. Kokku on riiki- de ja ettevõtetega sõlmitud 22 lepingut, millega on Eesti tee- ninud ligikaudu 390 miljonit eurot. Suvise seisuga oli sellest rahast 230 miljonit juba projektidesse investeeritud. Austriaga sõlmitud lepingu raames rekonstrueeritakse välisvalgustussüsteemid seitsmes Eesti keskmise suurusega linnas ning tänu Austriale saab teoks ka üle 60 soojamajan- dusprojekti, ehitatakse viis moodsat koostootmisjaama ning tehakse korda katlamaju ja küttetorustikke. Kõige suurem ja olulisem on Hispaaniaga sõlmitud leping, mis toob Tallinnasse järgmise aasta lõpuks kuusteist liinil number 4 sõitma hakkavat tänapäevast keskkonnasõbralik- ku trammi. Tänu Hispaaniaga tehtud tehingutele on meie ühistransport juba märkimisväärse värskenduse saanud: Tal- linnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal sõidab 110 uut säästlikku bussi ning Pärnu ja Narva liinidel seitse maagaasibussi. Lepinguid on sõlmitud Luksemburgiga korterelamute renoveerimiseks ja eramajade energialahenduste toetamiseks, Mitsubishiga elektriautoprogrammi elluviimiseks ning mitme Jaapani konsortsiumiga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimiseks. A.M.

4 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 uudised

KESKKONNAAMET NARVA SAAB UUE NÄEB VÕIMALUSI KALADE RÄNDE VEEPUHASTUSJAAMA VÕIMALDAMISEKS SINDI PAISUL Narvas pandi 4. septembril nurgaki- nevasse 1975. aastal ehitatud praegu vi linna 63 000 elanikku teenindavale juba amortiseerunud veetöötlusjaa- Keskkonnaamet on kujundanud sei- veepuhastusjaamale, Jaamale kulub ma. Joogiveeks töödeldava pinnavee sukoha Sindi hüdrosõlme rekonst- üle 21 miljoni euro, millest 13,5 mil- orgaanilise aine sisaldus on suur, mis- rueerimise keskkonnamõju hindami- jonit eraldas SA Keskkonnainvestee- tõttu toorvett on vaja enne kasutamist se (KMH) aruande kohta ning vastava ringute Keskus (KIK) Euroopa Lii- põhjalikult puhastada. Tänini on vett otsuse eelnõu on saadetud arvamuse du Ühtekuuluvusfondi vahenditest. desinfi tseeritud klooriga, ent vees lei- avaldamiseks Sindi paisu omanikule. 2015.a kevadel valmiv veepuhastus- duva orgaanilise aine reageerimisel Keskkonnaamet analüüsis igakülg- jaam on osa kogu Narva veemajan- klooriga vette tekkivate vähki põh- selt KMH aruannet ja menetluse väl- duse suuremahulisest uuendamisest, justada võivate trihalometaanide si- tel kogutud teavet ning leidis, et selle mille tulemusena rekonstrueeritakse saldus ületab sageli piirsisaldust (100 põhjal on võimalik tagada veeseaduse 43 km vee- ja 33 km kanalisatsiooni- mikrogrammi liitris). ja veepoliitika raamdirektiivis seatud torustikke ning korrastatakse Must- Uue veepuhastusjaama jõudlus on eesmärkide täitmist. Sindi paisu lam- jõe veehaare. Tööde maksumus on kuni 20 500 m3/d. Kasutusele võetav mutamine ei ole ainus võimalus Pärnu üle 45,7 miljoni euro, millest Euroopa puhastustehnoloogia on Euroopas ja jõe hoiuala kaitseeesmärkide täitmi- Liidu Ühtekuuluvusfondilt saadakse mujal maailmas aastakümneid tõhu- seks, samaväärne tulemus on saavu- 29,5, Narva linn panustab 11,4 ning saks osutunud. Tehnoloogia valikule tatav ka kalarambi ja kalapääsu raja- AS Narva Vesi 4,8 miljonit eurot. Pro- eelnesid pilootkatsed, et leida Narva misega jõe paremkaldale. Aruandest jekti lõpptähtaeg on 2015. aasta au- jõest võetava toorvee töötlemiseks ning sellele antud tagasisidest on või- gusti lõpp. sobivaim. Veetöötlusjaama rajab kon- malik järeldada, et hüdroenergia toot- Narva linn võtab vett Narva jõe sortsium Merko Ehitus AS ja Krüger. mine seab eespool osutatud eesmärki- ülemjooksult Mustjõe veehaardest, Veetorustike uuendamine vähen- de saavutamise kahtluse alla, mistõttu kust vesi juhitakse 26 km pikkust dab ka veekadu, mis on praegu 30– Keskkonnaamet seda teha ei luba. A.M. veetorustikku mööda Narvas paik- 35 % linna veetarbimisest. A.M.

KSB tehaseesindus nüüd ka Eestis

KSB on maailmas üks suuremaid ja vanemaid pumbasüsteemide tootjaid olles usaldusväärseks partneriks juba aastast 1871. Kogemused, tead- mised ja pidev arendustöö võimaldavad valmis- tada tooteid, mis paistavad silma energiatõhusu- se ja vastupidavuse poolest. Need on laialdaselt kasutusel kodumajapidamistes, üldehituses, veevarustuses, tööstuses ja kaevandustes. Vaata lisaks www.ksb.com

KSB | Ehitajate tee 108, 12915 Tallinn | Tel: 60 10 167

www.ksb.com

Pumbad | Ventiilid | Pumbasüsteemid

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 5 uudised

küttesüsteem. Kaug- ja Foto: Erki Teder päikesekütte ühendamine peaks vähendama lasteaia küttekulusid 74 MWh ning linna keskkatlamaja

CO2 heitkogust 16,5 tonni võrra aastas. Lasteaiale projekteeriti mitu nutikat arhitektuur- set lahendust. Terrassi kat- tev hoone fassaadist een- duv varikatus kaitseb suvel suurte klaaspindadega ruume ereda päikese eest ning vihmase ilma korral saavad lapsed terrassil mõ- nusalt mängida. Uus lasteaed on Jõgeval esimene avaliku arhitektuurse idee- konkursi tulemusel püsti- tatud haridushoone. Ligi 1700 ruutmeetrise lasteaia pro- JÕGEVAL AVAS UKSED jekteeris OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik, ehitas AS YIT Ehitus ning sisustas mööbliga OÜ Kraft Wood. KESKKONNASÄÄSTLIK Uues majas on köök, mille sisustas Metos Aktsiaselts. Ligi 2,6 miljoni eu- LASTEAED rose eelarvega suurprojekt sai teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Jõgeval avati 12.septembril lasteaia sustas Jõgeva linn 2010. aastal ehitada (EAS) ja SA Keskkonnainvesteeringu- Karikakar uus hoone, kuhu mahub vana asemele uus. Uus hoone paistab te Keskuse (KIK) toel. Jõgeva linn ra- kuus lasteaiarühma. Kuna lasteaia silma väikese energiatarbimise poolest. hastas lasteaia ehitust omavahenditest vana maja oli amortiseerunud, ot- Sooja vee tootmiseks ehitati päikese- 1,6 mln euroga. A.M.

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA TOETUSTEST INVESTEERITAKSE EESTI VEEKOGUDESSE 2,1 MILJONIT EUROT

Keskkonnaminister allkirjastas 4. sep- Esimeses taotlusvoorus toetatakse tatakse kliimamuutustega kohanemise tembril käskkirja, millega suunatakse merepõhjauuringuid, ent ka liikide ja tegevuste väljatöötamist, kuulutatakse 2,1 miljonit eurot Euroopa Majandus- elupaikade inventuure ning seiret. Elu- välja 2014. aasta kevadel. Toetust või- piirkonna (EMP) toetust Eesti jõgede paikadest on luubi all karid ja veealused vad taotleda Eesti mittetulundusühin- ja järvede hea seisundi tagamiseks, liivamadalad ning liikidest viigerhül- gute ja sihtasutuste registrisse kantud vee-elupaikade taastamiseks ning me- jes. Teises taotlusvoorus rahastatakse mittetulundusühingud ja sihtasutused, repõhja uurimiseks. vee ökosüsteemiteenuste pakutavate sh valitsusvälised organisatsioonid, kui Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) hüvede (nt puhas vesi, toit, elupaik ja projektis kavandatud tegevused kuulu- toetusprogrammi „Integreeritud mere puhkus) kaardistamist ja hindamist. vad nende organisatsioonide põhikirja- ja siseveekogude majandamine“ esime- Toetatakse ka jõgede korrastamist ning liste tegevuste hulka. Taotlema on oo- se ja teise taotlusvooru eesmärk on ai- ebapärlikarbi ja euroopa naaritsa elu- datud ka avalik-õiguslikud juriidilised data kaasa Eesti mere- ja siseveekogude paikade taastamist. Mõlemat vooru fi - isikud, sh riigi- ja kohaliku omavalit- hea keskkonnaseisundi saavutamisele. nantseeritakse ligikaudu miljoni euro- suse ja teadusasutused. Valitsusvälised Projektitaotlusi ootab Keskkonnami- ga, kusjuures taotletava toetuse suurus organisatsioonid võivad saada toetust nisteerium aadressil [email protected] peab olema vähemalt 170 000 eurot. kuni 90 % ning teised taotlejad kuni kuni 4. novembri 2013.a kella 17.00-ni. Kolmas taotlusvoor, mille raames toe- 85 % projekti maksumusest. A.M.

6 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 uudised

VEETA KÄIMLA SAI TÕRVA SAI TÄNAPÄEVASE RAHALISE AUHINNA REOVEEPUHASTI

Suurbritannia ettevõ- Tõrvas avati 17. septembril pidulikult linna uus reoveepu- te Loowatt sai juulis hasti. Sellega jõudis lõpule üks olulisemaid etappe Euroopa sihtasutuselt Bill & Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) fi nantseeritavast Tõrva linna Melinda Gates Foun- veemajandusprojektist. Projekti kogumaksumus on 9,61 mil- dation miljoni dolla- jonit eurot, millest 85 % saadi SA Keskkonnainvesteeringute ri suuruse grandi, et Keskuse (KIK) kaudu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning Madagaskari pealinna 15 % omaosalusena Tõrva linnalt ja linnale kuuluvast vee- Antananarivo lähedal ettevõttest Tõrva Veejõud. asuvas vaestepiirkon- Reoveepuhasti, mille poolteist aastat kestnud ehituseks ku- nas katsetada ca saja- lus üle 1,5 miljoni euro, on Tõrva linna veemajandusprojekti le inimesele mõeldud tähtsamaid objekte. Kui varem jõudis vaid osaliselt puhasta- avalikke kuivkäim- tud reovesi Õhne jõkke läbi ammu amortiseerunud biotiiki- laid. Neil käimlatel on de, siis uue puhasti heitvesi on nõuetekohaselt puhas. Biotii- patenteeritud sulgur- gid puhastatakse settest, täidetakse pinnasega ja suletakse. süsteem väljaheidete Reoveepuhasti juurde kuuluvad ka sama projekti raames pakkimiseks käimla- Foto: Loowatt tarnitud veemajandusobjektide hooldamismasinad – sur- potti vooderdavasse vepesuauto, traktor-frontaallaadur koos järelkäru ja sahaga biolagunevasse ki- ning jääkmuda kompostimiseks vajalik aunapöörel, mis kõik lesse. Kui kasutamise lõpus pott tühjendatakse, sulgeb me- kokku maksid 323 000 eurot. haaniline seade väljaheitepaki ja lükkab selle eemaldatavas- Puhasti ehitustööde peatöövõtja oli konsortsium Shöttli se kassetti. Kassetid tühjendatakse väikekääritisse Loowatt Keskkonnatehnika AS ja Valmap Grupp AS. Järelevalvet kor- Energy Unit, milles tekkivat biogaasi kasutatakse energiaalli- raldasid KVVK Tööd OÜ ja Wesico Projekt OÜ ning hool- kana nt mobiiltelefonide ja akude laadimiseks ning sooja tar- dusmasinad tarnisid AS Mecro ja Volvo Estonia OÜ. bevee saamiseks. Käärimisjäägist valmistatakse väärtuslikku Veemajandusprojekti töödest on juba valmis 272 000 eu- müügikõlblikku väetist. Käimla on haisuvaba, jäätmeid ei rot maksnud veetöötlusjaam ning veel pooleli linna vee- ja teki ning CO2 õhku ei heideta. kanalisatsioonitorustike rajamine, mis peaks lõppema selle WHO/UNICEF-i 2012.a koostatud raporti järgi oli Ma- aasta novembris. dagaskaril 2010. aastal korralik käimla vaid 21 % elanikest, Peale keskkonnahoiu mängib veemajandusprojekt olulist ebasanitaarseid avalikke kuivkäimlaid kasutas 28 % elanikest rolli ka tõrvalaste igapäevaelus – kui kõik kavandatu valmis ning 51 protsendil käimlaid polnudki. 2010. aastal oli sel- saab, on kõigil 1200 tõrvalasel võimalik liituda ühisveevärgi les piirkonnas, kus Loowatti käimlaid katsetati, leibkonnas ja -kanalisatsiooniga. A.M. keskmiselt kuus inimest, kellest kaks käis tööl ja kummagi keskmine sissetulek oli vaid 2,2 dollarit päevas. Sellest kulus Vabandus 11 % söögi tegemiseks vajalikule küttematerjalile ja elektrile ning 2 % avalike kuivkäimlate kasutamise eest tasumiseks. Keskkonnatehnikas 4/2013 lk 38 ilmunud artikli pealkirjas Loowatti käimlaid on katsetatud ka Londoni paatelamutes Stockholmi konventsiooni ohtlike orgaaniliste saasteainete ning kavas on esitleda neid suurtel messidel. A.M. loetelu pikenes oli viga. Õige on Stockholmi konventsiooni ohtlike orgaaniliste saasteainete loetelu võib pikeneda. Allikad: www.greenbuildingpress.co.uk, ja www.loowatt.com Toimetus vabandab vea pärast.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 7 reklaamartikkel SFA MINI-LÕIKURPUMPLA – LAHENDUS, MIS AVARDAB VÕIMALUSI

KUSTA KASKA Hals Trading AS tehnikadirektor

KUI RÄÄGITAKSE reo- või hallvee ärajuhtimisest uuest, renoveeritavast või laiendatavast hoonest, siis enamik inimesi kujutab ette isevoolutorustikku. Kui kanaliseeritav hoone asub kaugel lähimast ühisvoolukanalisatsiooni kollektorist, võib sellise lahenduse rajamine osutuda keeruliseks ja kulu- kaks. Ümberehitamiste korral võib teha tüli betoontarindite lõhkumine, ei pruugi piisata kõrgusvahet vms. Selliste probleemidega seisis silmitsi 1958. aastal noor prantsuse insener Claude Perdriel, kui oli vaja hulgaliselt renoveerida elu- ja äripindu. Lahenduseks sai täiesti uus toode – vannituppa, tualetti või kööki seatav mini-lõikurpumpla, mis purustab reovees tahke osa ning pumpab selle koos veega väikese läbimõõduga (22-40 mm) toru pidi lähimasse ise- voolukanalisatsiooni torustikku. Claude Perdriel’i loodud ettevõttest SFA (Societé Français d’Assainissement) on tänaseks saanud maailma juhtiv mini- lõikurpumplate tootja, mis on keskendunud ainult sellele kitsale valdkonnale. Tooteid on neljasuguseid: kodulahen- dused, ärilahendused, kondensatsiooniveepumbad ja laeva- lahendused (SFA Marine). SFA kodulahendusesari algab üksnes dušivee jaoks mõel- dud tootest SANISHOWER FLAT. Kogu majapidamises tekkiva reo- või hallvee võtab vastu SANICUBIC 2 Clas- sic. Nende vahele mahub hulk tooteid, nt SANICOMPACT Pro – keraamiline WC-pott, millesse on lõikurpumpla sisse ehitatud. Ärilahendustooted on mõeldud intensiivsemaks Kondensatsioonivee pumpamiseks mõeldud SANICONDENS kasutamiseks, nt SANICUBICi jõudlus on 180 liitrit reo- vett minutis, ning köögireovee jaoks SANISPEED. SFA uuem tootesari on pumbad, mille abil saab kanaliseerida kondensatsioonikateldes ja kliima- seadmetes tekkivat kondensatsiooni- vett. Kuna mini-lõikurpumplad paiguta- takse inimese elu- või töökeskkonda, siis on ootused nende suhtes kõrged: suur töökindlus, madal müratase ja hea väljanägemine. Kõike seda on SFA pika ajaloo kestel seatud tootearenduse eesmärgiks. Tulemuseks on uus tootesari SANIACCESS, mille müratase on eelmiste omast veelgi madalam. Oluli- selt on lihtsustatud mini-lõikurpumpla hooldust – kohtadesse, kus võib probleeme tekkida, on lihtne ligi pääseda. Tooteil on sümpaatne lakooniline kujundus. Mini-lõikurpumpla valimisel on vaja Köögilahendus SANISPEED arvestada kolme tegurit:

8 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 reklaamartikkel

• mida on vaja ära pumbata – nt kas ainult WC-vett või ka valamuvett või ehk veel midagi; • kui kõrgele on vaja pumbata; • kui kaugele on vaja pumbata. Ei tohi unustada, et tegemist on seadmega, milles on hulk liikuvaid osi ning mida on vaja korrapäraselt hooldada. Seetõttu peab see paiknema kohas, kuhu hooldamiseks ligi pääseb. Kui veevõrguvesi on lubjarikas, on kindlasti vaja pumpla sisemust vähemalt kord aastas spetsiaalse lahusega puhastada, et pikendada kummidetailide tööiga. Kõik SFA mini-lõikurpumplad vasta- vad Euroopa standarditele EN 12050-3, EN 12050-2 ja EN12050-1. SFA, mille tooted valmistatakse Prantsusmaal, Pariisi lähistel, kasutab ISO 9001:2000 standardile vastavat kvaliteedijuhtimis- Ärilahendus SANIBESTPRO süsteemi. Igale vajadusele leidub SFA tootevalikus sobiv lahendus. Eesti koostöö- partneriks on SFA valinud ASi Hals Trading – ettevõtte, mis tegeleb selle toodete maaletoomise, hulgimüügi ja garantiihooldusega kogu Eestis. A.M.

Lisateave: Hals Trading AS Kadaka tee 42H, 12915 Tallinn Tel 715 1400 www.halstrading.ee

Ärilahendus SANICUBIC

SANIACCESS (mõlemal pildil)

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 9 vesi

MERE- JA JÕEVEE KOOSTOIME DÜNAAMIKAST PÄRNU JÕE SUUDMEALAL

JANEK LAANEARU Tallinna Tehnikaülikooli dotsent

MIKS on Pärnu jõe suudmeala vesi on jõe suudmeala vee soolsuses – me- Instituudi sanitaartehnika probleemla- soolane? Seetõttu, et suudmelähedases revee erikaal on mageda jõevee omast boratooriumi projekti, mille teaduslik jõesängis liikuva vee füüsikalised oma- suurem. Vee omadusi mõjutab ka tem- juhendaja oli professor Harald-Adam dused võivad oluliselt erineda nii jões peratuur, mis Läänemere põhjapoolses Velner, raames uuriti kompleksselt voolava magevee kui ka Pärnu lahe regioonis sõltub oluliselt aastaajast. mere mõju all oleva Pärnu jõe suud- merevee omadest. Et merevee pääs Kevadise suurvee ajal muutub jõe- meala hüdroloogilisi, hüdrokeemilisi jõkke mõjutab nii veekeskkonda kui suudmetega piirnevate merealade vesi ja sanitaar-mikrobioloogilisi näitajaid ka selle elustikku, on oluline selgitada soojemaks, nõnda ka Pärnu lahes, sest ning määrati vee kantserogeenisisal- mere- ja jõevee koostoimet. kevadperioodil soojeneb vooluveeko- dust. Tollal uue, nii voolu kiirust kui Okeanograafi as on vee erikaalust ole- gudesse kogunev pinnavesi tunduvalt ka suunda määrava hoovusemõõturi nev liikumine teada juba aastast 1681, kiiremini kui lahes. Isegi vee erikaalu abil tehti mitme aasta jooksul kindlaks kui itaalia loodusteadlasel Luigi Fer- mõnepromilline erinevus vooluveeko- vee liikumise mitmesuunaline iseloom dinando Marsigli’l õnnestus füüsilise gu suudmealas võib panna vee liikuma ning leiti seletus vee kloriididesisaldu- mudeli abil selgitada Vahemere kaluri- stratifi tseeritud, s.o vee raskuse järgi se mitteootuspärasele jaotumusele jõe te probleemi, miks sügavale Bosporuse kihtideks jaotunud vooluna, kus ras- suudmeala vees. Mõõtmistest selgus, et väina uputatud kalavõrk liigub Musta kem soolane vesi liigub kergema mage- jõesängi põhja lähedal liigub veemass mere suunas ning mere pinnakihis va- veemassi all. Selline nähtus on omane vastuvoolu ning pinnalähedasem vee- litseb tugev vastassuunaline riimvee- paljudele ookeani suubuvate jõgede (nt mass Pärnu lahe poole. hoovus. Et vesi kihistub soolsuse järgi Põhja-Ameerika suurjõe Mississippi) Pärnus toimus 17. augustil 2012 Tal- Mälareni järve ja Stockholmi Lääne- suudmealadele. linna Tehnikaülikooli ehitusteadus- mere-äärse saarestiku vahel, märkas Stratifi tseeritud voolu olemasolu Pär- konna doktorikooli raames seminar veeproovianalüüside põhjal 1876. aas- nu jõe suudmealal sai kinnituse aastatel „Mere- ja jõevee koostoimedünaami- tal ka Rootsi teadlane Fredrik Laurentz 1977–1979, kui Tallinna Polütehnilise ka estuaarides“, kus osalesid ka TTÜ Ekman. Äravool Pärnu jõest (peajõe pikkus 144 km, valgala suurus 6 920 km2, alamjooksul aasta keskmine vooluhulk 50–65 m3·s-1 ning maksimaalne vooluhulk 800–1 000 m3·s-1 [1]) kõigub suuresti, sest selles valgalas ei ole järve, nagu nt Narva jõe omas. Jõesuudmest vähem kui 15 km ülesvoolu paikneb oma kunagise tööstusliku funktsiooni minetanud Sindi pais, mis nüüd reguleerib üksnes veetaset peamiselt Sindi ja Tori vahelises jõelõigus. Sindi paisust allavoolu sõltub veetase peale pea- jõe ka Reiu ja Sauga jõe vooluhulkadest ning veetasemest Pärnu lahes. Sindi pais võib takistada Liivi lahe vee liikumise toimet Pärnu jõe alamjooksul. Sindi ja Pärnu vahelises jõelõigus ei ole vee liikumise dünaamika samasugune kui paisust ülesvoolu ka seetõttu, et seal võivad vee füüsikalised omadused oluliselt erineda nendest, mis valitse- vad jõe suudmealal. Peamine erinevus Joonis 1. Mõõtmispunktid (•) Pärnu jõe suudmealas

10 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 vesi

mehaanikainstituut ning keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete eksperdid. Peaettekandja oli Heriot-Watt’i Ülikooli (Edinburgh) ehitusteaduskonna taristu- ja keskkon- nainstituudi lektor-teadlane dr Alan James Stewart Cuthbertson, kes rääkis stratifi tseeritud voolu dünaamikast At- landi ookeani põhjaossa suubuvate jõ- gede estuaarides, ookeani reovee-väl- jalaskmete keskkonnaprobleemidest ning loodeteenergia kasutamiskava- dest Briti saartel. Seminarile eelnesid 16. augustil 2012 välitööd Pärnu jõe suudmealal, kus piki kivimuulide, vanasilla ja sõude- baasi vahelist voolunõva, milles vee sügavus oli 4–6 meetrit, mõõdeti vee soolsust ühe meetri sügavusel veepin- nast ja ühe meetri kõrgusel jõepõhjast Joonis 2. Pärnu jõe suudmeala vee soolsus 16. 08. 2012 (joonis 1). Sõudebaasist ülesvoolu ei saanud mõõtmistöid teha, sest säng oli seal taimestiku ja setetega ummis- tunud ning mootorpaadiga liikumine tülikas. Ettekande Läänemere veerežiimist, Pärnu välitöödest ja saadud mõõt- mistulemustest (joonis 2) tegi TTÜ ehitusteaduskonna doktorant Monika Sergejeva. Jõevee soolsust ja temperatuuri mõõdeti avasängi veekvaliteedi- mõõturiga Pro Plus (YSI Professional Plus Instrument). Mõõtmistulemustest on näha, kuidas Pärnu vanasilla ja sõu- debaasi vahelises sängilõigus vee soolsus eri sügavustel muutub. On ka näha, kuidas vee soolsuse sügavushorisonti- devaheline erinevus kivimuulide poole järkjärgult väheneb. Mõõtmistega sai kinnituse ka uuringueelne tööhüpo- Joonis 3. Jõe suudmeala füüsiline mudel tees, et Pärnu lahe merevee mõju ula- tub mitu kilomeetrit ülesvoolu. (vee raskuse järgi kihistunud) vool jõe sid pidevalt segunevad. Segunemist Vooluveekogu vesi on ühel või teisel suudmealal, kus suurema soolsusega põhjustab erineva erikaaluga veeosade põhjusel pidevas siseliikumises. Üks merevesi liigub sängi põhja lähedal nn keeris- ja difusioonliikumine, mida siseliikumisvorme on stratifi tseeritud magedama jõevee all ning kus veemas- on võimalik kindlaks teha kontrollma-

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 11 vesi

hu meetodil, mõõtes erineva erikaalu- lise stabiilsusega vee siseliikumisel kui ja jõevee koostoimedünaamika kohta ga vee koguvoogu läbi kontrollpinda- ka hüdrometeoroloogilise olukorraga Eesti jõgede suudmealadel. de. Näiteks kui juhusliku veeliikumise jõe suudmealal seoses jõe vooluhulga Mere- ja jõevee koostoimedünaami- tulemusena satub kindla suurusega muutlikkuse ja veetaseme ulatusli- kat on Eestis seni kompleksselt uuritud ruumiosa vette rohkem soolast kui ma- ku kõikumise või ka nt veeliiklusega. vaid Pärnu jõe suudmealal. Suuremas- gedat vett, siis selle ruumiosa veemassi Suurte jõgede, nt Põhja-Ameerika taabilised looduslikud protsessid on keskmine soolsus suureneb ning vesi Suurjärvistut ja Atlandi ookeani ühen- alati olnud õpetlikud nendega sarnas- muutub suhteliselt raskemaks. Stra- dava Saint Lawrence’i suurjõe, estuaare te protsessidega seotud probleemide tifi tseeritud voolu segunemine on läbivad reeglina laevateed. Laeva liiku- lahendamisel tehnilistes süsteemides. üks tänapäevastest hüdromehaanika mine võib nagu merepinnalaineidki te- Voolu stratifi katsioon jõe suudmealal seisukohalt keerulistest teadusprob- kitada suurema ja väiksema erikaaluga on loodusnähtus, mis mõjutab nii vee- leemidest. Sellist voolu on võimalik veemasside eralduspinnal siselaineid, keskkonda kui ka selle elustikku. Seda demonstreerida jõesuudme füüsili- mille toime laeva liikumisele on hästi on oluline silmas pidada keskkonna- se mudeliga (joonis 3) ning mudeli teada nt Norra fj ordides. Jões võib vee tehnikas, sadamaehituses, ranniku- toel analüüsida nn mastaaptaandatud siseliikumise iseloomu (mudeldamisel tehnikas ja veeliikluses. Oleks huvitav mere- ja jõevee koostoimedünaamika hüdraulilist sisevoolurežiimi) muu- teada, kas stratifi tseeritud voolu ehitus- mitmesuguseid olukordi. ta ka setete kuhjumine suudmealasse, tehniline kontrollimine jõe suudmealal Stratifi tseeritud voolu dünaamikat mis teatud tingimustel võib isegi blo- võiks hõlbustada kalade rännet Eesti Pärnu jõe suudmealal on sisevoolu- keerida merevee pääsu jõkke. Selline suurematesse vooluveekogudesse. A.M. hüdraulika matemaatilisele mudelile olukord on hästi teada näiteks Uus- tuginedes selgitatud teadusartiklis [2]. Meremaal Haldane’i estuaaris. Ees- Viidatud allikad Vooluveekogu siseliikumise mudelda- tis on suuremate Soome ja Liivi lahte misülesandes on oluline eri füüsikalis- suubuvate jõgede lang alamjooksul 1. Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed, Tartu, TÜ te omadustega veemasside tihedus- ja suhteliselt väike ning nende suudmeid kirjastus: 750 lk. kiiruseraldupindade ruumiline jaotus. mõjutavad rannikumeres liikuvad set- 2. Laanearu, J., Vassiljev, A., Davies, P.A. Üks füüsilise mudeli ja jõe loodusliku ted. Liiva kuhjumine on nt Narva jões 2011. Hydraulic modelling of stratiﬁ ed bi- suudmeala stratifi tseeritud voolu oluli- tekitanud olukorra, kus vee sügavus directional ﬂ ow in a river mouth. Proceed- ne erinevus on see, et mastaaptaanda- jõesängis võib olla tunduvalt suurem ings of the Institution of Civil Engineers tud mudelis on reeglina mere- ja jõevee kui suudmes. On mitmeid huvitavaid (ICE): Engineering and Computational segunemine dünaamiliselt väheoluline. teaduslike ja praktilisi rannikutehnika Mechanics, Volume 164 (Issue EM4): See võib olla seotud nii hüdrodünaami- küsimusi, mis ootavad vastust mere- 207–216.

12 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 reklaamartikkel

VEEKOGUSID AITAB KORDA TEHA OÜ VKHT

MARGUS POLL OÜ VKHT juhataja

ETTEVÕTTEL OÜ VKHT on pikaajaline kogemus veekogude korrastamise alal. Väikeveekogud vajavad asjatundlikku hooldamist. Oleks hea, kui nad vähemalt iga viie aasta tagant üle vaadataks ja korda tehtaks. Meie ja meie partnerite masinapark saab hakkama igasu- gustes olukordades. Põhiline töövahend – kerge mitmeots- tarbeline amfi ibmasin Truxor (foto 1) võimaldab teha veekogude hooldustöid kohtades, kuhu tavamasinad ligi ei pääse. Truxor on tõhus mehhanism pikka aega hooldamata või kinnikasvanud jõgede ja järvede puhastamiseks vette langenud puudest ja muust risust. Masinal on niiduk, mille abil saab kuni 1,7 meetri sügavuselt niita veetaimestikku ning niidetud haljasmassi kaldale toimetada. Jõgede puhastamiseks ja koprapaisude lammutamiseks (foto 2) on Truxoril spetsiaalsed kihvad ja puiduhaaratsid. Komplekti kuuluvad ka haard- ja ülekallav kopp. Kõiki töö- organeid saab kiiresti vahetada. Foto 3. Veekogu puhastamine mudapumba abil

Truxor on asendamatu uuringute ja tööde tegemisel soo- des, rabades, kinnikasvanud luhtadel ja kohtades, kus pehme pinnas ei kanna masinaid ega inimesigi. Kandeplatvormil, millele võib paigaldada kuni 200 kg seadmeid, on ruumi kuni kolmele inimesele. Masin on kiiresti teisaldatav ning selle roomikute tekitatav erisurve ja mõju pinnasele on kooskõlas EL normidega. Masina ohutusklass vastab EN 292-1 ja EN 292-2 nõuetele ning juhenditele 89/392/EEC, 91/368/EEC ja 93/68/EEC. Põhjamaades väga populaarne Truxor on leid- nud endale kindla koha keskkonnakaitseliste hooldustööde tegemisel. Arvukate väikesadamate akvatooriume, veekogusid ja bio- tiike oleme puhastanud mudapumba abil (foto 3). Muda saab pumbata kuni 120 m kaugusele. OÜ VKHT on puhastanud ujumiskohti, kodutiike, jõe- Foto 1. Amfi ibmasinad Truxor tööootel sänge ja järvi ning eemaldanud muda biotiikidest. Meil on kogemusi ka suuremate maa-alade veeolude korrastamisel, nt leidis Vesiroosi terviseraja kordategemine tunnustamist KIK-i aastaraamatus 2012. Tublit tööd on tehtud ka Pääskü- la, Vigala ja Keila jões ning Vasknarva kanalis. Tööd teeme asjatundlikult ja armastusega – tegu on ju Eestimaaga, mida peab hoidma. OÜ VKHT kaudu on võimalik saada nõu tunnustatud asjatundjatelt. Koos nendega leiame teie probleemidele lahenduse. A.M.

Lisateave: Margus Poll 80017 Pärnu Pardi 18B Tel +372 51 35 008 [email protected]

Foto 2. Truxor koprapaisu lammutamas

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 13 vesi

VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜS

KADRI MÄSAK EL Konsult OÜ

KESKKONNAMINISTEERIUM aja- mäetööstus (sh põlevkivi kaevandami- Neis veekasutusvaldades töötas 2011. kohastab veemajanduskavu. Uued ne). Nii Ida- kui ka Lääne-Eesti vesi- aastal 40 906 inimest, kõige rohkem kavad perioodiks 2015–2021 peavad konnas on olulisel kohal ka veevarustus mäetööstuses, toiduainetööstuses ja saama valmis 2015. aasta detsembriks. ja kanalisatsioon. Lääne-Eesti vesikon- põllumajanduses. Majanduslikult kõi- Osa ettevalmistustööst on veekasutu- nas on ka mäetööstus- (sh lubjakivi- ja ge olulisemad veekasutusvaldkonnad se majandusanalüüsi ajakohastamine turbakaevandused) ning paberit ja nii toodetud lisandväärtuse, käibe kui (valmimistähtaeg 2013. aasta lõpp). pabertooteid tootvaid ettevõtteid. Kui ka töötajate arvu poolest on energeeti- Analüüs tuleb teha nõnda, nagu nõu- tegevusalade kaupa analüüsida muid ka, mäetööstus ja töötlev tööstus. tud EL veepoliitika raamdirektiivi [1] veekogusid koormavaid allikaid, suu- Majanduslikult olulisimad veeliigid lisades II ja III ning Euroopa Komis- reneb ka taime- ja loomakasvatuse, on pinnavesi, põhjavesi ning kaevan- joni veemajanduse majandusanalüüsi metsanduse, kalapüügi, vesiviljeluse, dusvesi, vähemolulised sademevesi käsitlevates juhistes. veetranspordi ja hüdroenergeetika kui ning kuivendus-, karjääri-, mineraal-, Analüüs jaguneb kolmeks peami- majanduslikult oluliste veekasutajate mere- ja tehisveekoguvesi. Pinnavett seks osaks: osatähtsus. kasutatakse peamiselt jahutamiseks, • veekasutuse majandusliku olulisuse Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kaevandusvesi mängib olulist rol- hindamine; majanduslikult olulised veekasutus- li mäetööstuses ning koguse poolest • veekasutuse arengusuundumuste alad (lähtuvalt Eesti majanduse tege- on kolmandal kohal ühisveevarustus, prognoosimine, arvestades veekesk- vusalade klassifi kaatori EMTAK 2008 milleks kulub ligikaudu ühepalju pin- konnale avalduvaid koormusi; tegevusalade jaotusest) on: na- ja põhjavett. • veeteenusekulude katmisastme hin- • elektrienergia, gaasi, auru ja kondit- damine teenuste ning veekasutus- sioneeritud õhuga varustamine; VEEMAJANDUSVALDKONNA valdkondade (majapidamised, töös- • mäetööstus – põlevkivi kaevandami- ARENGUSUUNDUMUSED tus- ja põllumajandusettevõtted) ne, mis kuulub klassifikaatori koha- kaupa. selt toornafta ja maagaasi tootmise Veekeskkonna arengusuundumus- Käsitleti ka kalamajanduslikult olu- tegevusalasse; te hindamiseks analüüsiti poliitiliste, liste veekogude määratlemist. • veevarustus ja kanalisatsioon; majanduslike, sotsiaalsete ning teh- Mõisteid „veekasutus“ ja „veetee- • põllumajandus; niliste tegurite mõju veevarusid mõ- nus“ kasutati veeseaduse [2] kohaselt. • töötlev toiduainetööstus; jutavatele koormustele. Selle analüüsi Veeteenused on kõik kodumajapida- • paberi ja pabertoodete tootmine; tulemusena selgus, et suure tõenäosu- mistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse • turbabriketi tootmine, mis kuu- sega on koormuste oodatav mõju vee- asutustele, avalik-õiguslikele ja eraõi- lub klassifikaatori kohaselt koksi ja keskkonnale niisamasugune kui prae- guslikele juriidilistele isikutele ning puhastatud naftatoodete tootmise gu. Tabelis 1 on näidatud koormuste füüsilistele isikutele osutatavad tee- valdkonda; tõenäoline arengusuundumus aastani nused: pinna- või põhjavee võtmine, • toodete valmistamine muudest mit- 2021 ning võimalikud meetmed nende paisutamine, tagavaraks kogumine, temetalsetest mineraalidest; vähendamiseks. töötlemine ja jaotamine ning reovee • metsandus; kogumine kanalisatsiooni ja puhasta- • kalapüük ja vesiviljelus. VEETEENUSEKULUDE mine ning heitvee suublasse juhtimi- Veekasutuse seisukohalt majan- KATMINE ne. Veekasutus on veeteenused ja vee- duslikult olulistest tegevusvaldkon- seaduse kohaselt kindlaks tehtud muu dadest toodavad enim lisandväärtust Veeteenusekulude katmisvõimaluste tegevus, mis avaldab vee seisundile energeetika, põllumajandus ja tööstus hindamiseks määrati kulude, sh fi - olulist mõju. – kokku 92 % kogu vett kasutavate nants-, keskkonna- ja ressursikulude majanduslikult tähtsate tegevusalade suurus; hinnati veeteenusekasutajate VEEKASUTUSE lisandväärtusest. Nende tegevusvald- poolt kaetavate kulude osakaal (s.o MAJANDUSLIKU OLULISUSE kondade käive oli 2011. aastal 3 691 tulud miinus subsiidiumid); tehti HINDAMINE miljonit eurot. Kõige suurem oli käive veeteenuste ja veekasutusvaldkonda- tööstuses, põllumajanduses ja ener- de (majapidamised, tööstus ja põllu- Veevõtu ja -heite mahtude analüüsist geetikas – kokku 95 % kõikidest vee- majandus) kaupa vesikonnapõhiselt järeldub, et Ida-Eesti vesikonnas on kasutuse seisukohalt majanduslikult kindlaks kulude kattekordaja CRR suurimad veekasutajad energeetika ja oluliste tegevusvaldkondade käibest. (ingl cost-recovery rate) ning hinnati

14 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 vesi

Tabel 1. VEEMAJANDUSKOORMUSTE TÕENÄOLINE ARENGUSUUNDUMUS AASTANI 2021

Koormus Koormuse arengusuundumus Võimalikud meetmed koormuse vähendamiseks

Punktkoormus ↓ Oodata on vähenemise (1–2 % aastas) Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite jätkumist tänu reovee paremale puhastamisele. korrastamine. Maaparandussüsteemide parandamine (nõnda, Hajukoormus ↔ Oluliselt ei suurene (väetisekasutus kuigi palju et kõlvikute kuivendusvesi enne veekogusse ei suurene). juhtimist puhastatakse) ning nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate rajamine. Järgnevatel aastatel on oodata veevõtu Veevõtt ↑ suurenemist ca 3 % aastas peamiselt tootmise – ja tööstuse kasvu tõttu. Vee vooluhulga muutmisest Paisude likvideerimine; kalapääsude rajamine; või hüdromorfo-loogilisest ↑ Lähiaastatel on oodata koormuse mõningast voolusängide korrastamine; kobraste arvukuse kõrvalekaldest tingitud kasvu. piiramine ja koprapaisude likvideerimine. koormus Vooluveekogude Veekogude kasutuse arendamine kalanduse kasutamisega kaasnev Koormus ei ole viimasel ajal muutunud. eesmärkidel (nt analüüside ja uuringute koormus ↔ tegemine kalaliikide taastootmine ja asustamine veekogudesse). Siirde- või rannikuvee Et Eesti sadamaid külastavate laevade arv Teadustööd ning administratiivsed meetmed kasutamisega kaasnev ↑ tõenäoliselt kasvab, võib oodata koormuse koormuse vähendamiseks. koormus suurenemist 1,2–1,4 % aastas. reostaja-maksab-põhimõtte kohaselt Tabel 2. OLULISTE VEEKASUTUSVIISIDE KULUDE KAETUS VÕI oluliste veekasutusviiside osatähtsust KATTEKORDAJA 2011. AASTAL tekitatavate keskkonnakulude katmi- ses (tabel 2). Veeteenus ja -kasutus Kulude kaetus või kattekordaja CRR

KALAMAJANDUSLIKULT Veeteenused => Veeteenusekulude kattekordaja CRR OLULISTE VEEKOGUDE MÄÄRATLEMINE Ühisveevarustus CRR = 36 % Ühiskanalisatsioon ja reovee puhastamine CRR = 34 % Võttes arvesse nii viimase kolme aasta Veevõtt väljaspool ühisveevarustust Kulud 100 %-liselt kaetud (CRR = 100 %). jooksul tööstusliku kalapüügiga tee- Kui fi nantskulud ning tööstus- ja nitud kui ka veekogu valgala ruutki- põllumajandusettevõtete makstavad lomeetrilt saadud kogutulu, osutusid Veeheide väljaspool ühiskanalisatsiooni keskkonnatasud (saastetasud) on kaetud kalamajanduslikult väga olulisteks 100 %-liselt, siis muud keskkonnakulud veekogudeks: on siiski katmata. • Ida-Eesti vesikonnas: Kuremaa järv, Paisutamine: – hüdroenergia saamiseks Finants- ja keskkonnakuludest Saadjärv, Võrtsjärv, Peipsi järv (koos – muuks otstarbeks hinnanguliselt 80 % kaetud, ent enamik Lämmijärve ja Pihkva järvega) ning ressursikuludest katmata. Kaiavere järv; Olulised veekasutusviisid (peale veeteenuste) => Panus veekasutamisega tekitatud • Lääne-Eesti vesikonnas: Ermistu kulude katmisel. järv ja Sutlepa meri. Kalamajandusliku olulisuse määra- Põllumajanduslik hajukoormus: misel veekogude võimalikku sotsiaal- – loomakasvatushoonetest* CRR = 0 % set ega looduskaitselist olulisust arves- – kuivendussüsteemidest** se ei võetud. Veekasutuse majandusanalüüsi * Selgitust selle kohta, miks on loomakasvatushooned hajureostusobjektideks loetud, arutamiseks korraldatakse vähemalt vt artiklist „Inimtegevuse põhjustatud pinnaveekoormus Eestis“. kaks avalikku arutelu – 2013. aasta ** Taimetoitainete veekogudesse kandumise tõttu kuivendussüsteemide kaudu juulis ja sügisel. Avaliku väljapaneku ajal saab tööga tutvuda maakonna- 2021. Täiendavat teavet saab Keskkon- direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtes- keskustes. Töö kohta on olnud või- naministeeriumist: tel 6262855, e-post: tatakse ühenduse veepoliitika alane te- malik oma ettepanekuid esitada juu- [email protected]. A.M. gevusraamistik (http://eur-lex.europa.eu/ likuust alates. LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:15: Tehtud töö terviklik versioon ja selle Viidatud allikad 05:32000L0060:ET:PDF) lisad on leitavad Keskkonnaministeeriu- 2. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/ mi veebilehel www.envir.ee/vmk/2015- 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu akt/127062013003.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 15 vesi

INIMTEGEVUSE PÕHJUSTATUD PINNAVEEKOORMUS EESTIS

KATRE KASEMÄGI1, RENE REISNER2 1Infragate Eesti AS, 2Keskkonnaministeerium

KESKKONNAMINISTEERIUM aja- vad. Veekogumi valgala on veekogumit ära võetakse ning tagasi ei lasta. Vee kohastab Eesti veemajanduskavu. Uued ümbritsev maa-ala, millelt saab vee ai- vooluhulga muutmiseks loeti tegevus, kavad perioodiks 2015–2021 kõigi ve- nult see veekogum, Eestis on neid üle kui vett ühest vooluveekogu kohast sikondade jaoks peavad olema valmis seitsmesaja. võetakse, kusagil kogutakse või hoitak- 2015. aasta detsembriks ning osa ette- Analüüsimisel liigitati koormusal- se ning lastakse varsti allavoolu tagasi. valmistustööst – ülevaade inimtegevuse likad kuude rühma: punktkoormus, Hüdromorfoloogilisest kõrvalekaldest põhjustatud koormusest veekeskkon- hajukoormus, veevõtust põhjustatud tingitud koormus tekib veekogu põhja, nale olema tehtud 2013. aasta lõpuks. koormus, vooluhulga muutmisest või kallaste, kuju vms muutmisel. Ülevaade koormustest koostatak- mingist hüdromorfoloogilisest kõrva- Analüüsi tulemusena selgus, et kõige se peamiselt asukohapõhise teabe ja lekaldest põhjustatud koormus, voolu- suuremat mõju avaldavad veekogude- varasemate tööde põhjal. Koormuse veekogude kasutamisega seonduv ning le mitmesugused hajukoormusallikad, all mõistetakse inimtegevuse ühes või siirde- või rannikuvee kasutamisega mida tuvastati Eestis kokku 3 378. mitmes tegevusvaldkonnas avalduvat kaasnev koormus (tabel 1). Teise peamise mõjuallikarühma moo- mõõdetavat mõju veekeskkonnale. Punktallikateks loeti kõik need ob- dustavad tegevused, mis on seotud vee Koormuste analüüsimisel lähtuti Eu- jektid, millel on riigi antud koodiga vooluhulga muutmise ja hüdromor- roopa Komisjoni juhenditest. registreeritud heitvee väljalase suublas- foloogiliste kõrvalekalletega, selliseid Järgmiste veemajanduskavade koos- se, ning hajukoormusallikateks need, koormusallikaid tehti kindlaks 1 301. tamiseks vajalikud andmed: vesikon- millel selline väljalase puudub. Seetõttu Veekogude kasutamisega kaasnevaid napiirid, valgalapiirid, veekogud ning arvati loomakasvatushooned hajukoor- koormusallikaid leiti 1 291. nende tüübid, seisund ja seisundi hin- musallikateks. Punktkoormusallikaks Hinnati ka punkt- ja hajukoormuse damiskriteeriumid koguti vesikondade loeti laut või sõnnikuhoidla vaid siis, suurust. Punktkoormuse puhul võeti kaupa 2012. aastal. kui sellel oli olemas andmebaasides aluseks Keskkonnateabe Keskuse and- Koormuste analüüsimiseks määrati registreeritud väljalase. Hajureostus- med veekasutuse kohta. Hajukoormuse kõigepealt kriteeriumid, mille põhjal koormuse suuruse arvutamisel eeldati, osakaalu hinnati arvutuste teel, tugi- üks või teine koormus oluliseks loeti. et need objektid on korras ning kesk- nedes andmetele maakasutuse ning Olulised koormused jaotati omakor- konnale olulist mõju ei avalda. Kui- maakasutusviisist oleneva potentsiaal- da vähetähtsateks, tähtsateks või väga gi on teada, et midagi võib neist vett se koormuse kohta. Sel moel saadi ligi- tähtsateks. Nii olulisus- kui ka täht- reostama pääseda, on nende objektide kaudne hinnang lämmastiku ja fosfori suskriteeriumite määramisel oli üheks otsest mõju väga raske hinnata. Reoai- aastase punkt- ja hajukoormuse kohta põhitingimuseks asukohapõhise info nete keskkonda lekkimise tõenäosus on Eesti pinnavetele (joonised 1 ja 2). olemasolu koormusallika kohta. Kõik suurem vanade lautade juurest. Töö lõpptulemusena saadi ülevaade oluliseks loetud koormusallikad seoti Veevõtust põhjustatud koormus on igale veekogumile mõjuvatest uuritud veekogumiga, mille valgalal nad asu- see, mis tekib, kui pinna- või põhjavett koormusliikidest – see teave on kaar-

Tabel 1. KOORMUSALLIKATE ARV EESTI VESIKONDADES

Koormusallikate arv

Koormus Ida-Eesti Lääne-Eesti Koiva vesikond Kokku vesikond vesikond

Punktkoormus 469 588 19 1 076 Hajukoormus 1 463 1 797 118 3 378 Veevõtust põhjustatud koormus 27 7 – 34 Vooluhulga muutmisest või hüdromorfoloogilisest 730 522 49 1 301 kõrvalekaldest tingitud koormus Vooluveekogude kasutamisega kaasnev koormus 497 782 12 1 291 Siirde- või rannikuvee kasutamisega kaasnev koormus 2 106 – 108

16 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 vesi

tide ja tabelitena leitav Keskkonnami- nisteeriumi veebilehel. Nende andmete põhjal on võimalik hinnata veekogude ohustatust ning teada saada, kas üks või teine koormus teatud tingimustel takis- tab või võib takistada veekogudele seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist. Peale selle saab kogutud teavet kasutada veekogude seisundi hoidmiseks ja parandamiseks vajalike meetmete valimisel, hindamisel ja määramisel. Ülevaate koostamisel oli ka raskusi. Joonis 1. Eesti pinnaveekogumite aastane lämmastikukoormus Probleeme tekitas asukohapõhise in- formatsiooni kättesaadavuse ebaühtlus, mistõttu koormusallikate arv pole ühe- selt võrreldav eelmise veemajanduskava jaoks tehtud hinnangutega. Koormuse- põhiseid andmeid peab uuendama vastavalt sellele, kuidas muutuvad andmed registrites või andmebaasides. Uute koormuste ilmnemisel tuleb koormu- senimekirja täiendada ning koormuste olulisuse ja tähtsuse kriteeriume ajako- hastada. Kõikidel asjasthuvitatutel on õigus Joonis 2. Eesti pinnaveekogumite aastane fosforikoormus veemajanduskava koostamise eri etap- pides teha ettepanekuid ja esitada vastu- keskustes ja Keskkonnaministeeriumi likul arutelul. väiteid. Keskkonnaministeerium ootab veebilehel tutvuda ning ettepanekuid Lisateavet saab Keskkonnaminis- teavet seni teadmata või tuvastamata teha nii selle avaliku väljapaneku ajal teeriumist: tel 6262855, e-post: rene. koormusallikate kohta, mida võiks üle- (2013. aasta juulist detsembrini) kui ka [email protected], veebileht: www.envir. vaatesse lisada. Tööga saab maakonna- vähemalt kahel sellele pühendatud ava- ee/vmk/2015-2021. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 17 ehitus

UUDISTOODE EHITUSES – KLAASPLASTSARRUS

HENRIK ANTSOV Donleon OÜ juhatuse liige

DONLEON OÜ on 2010. aastal asu- tatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb ehitusmaterjalide müügi ja tootmise ning eri tootjate põlluma- jandus- ja tööstusrehvide vahendami- sega. Donleon OÜ on omandanud ka klaasplastsarruse ainumüügiõiguse Euroopas. Klaasplastsarrus on uudne ja ökoloogiline lahendus ehitusmaail- mas. Toode arendati külma sõja ajal selleks, et tuumavarjendeid ehitada materjalist, mis ei salvesta radioak- tiivsust, mida on satelliitidelt raske avastada ning mida on kerguse tõttu lihtne kasutada. Klaasplastsarrus ei roosteta ega hakka niiskes keskkonnas paisuma ja betooni lõhkuma, ei tekita külmasil- du, ei juhi elektrit, on metallist kuni kümme korda kergem, ei sega raa- betugevusest suurem; korterelamut, mitu spaad ja muud diolaineid ning ei reageeri hapetele. • voolavuspiir puudub; teenindushoonet (www.erelgroup.ee). Tarnitakse seda kuni sajameetristes • pikenemine viis korda väiksem; Oma heade omaduste poolest sobib rullides. • elastsusmoodul neli korda väik- klaasplastsarrus ka sildade, teede, ala- Tallinna Tehnikaülikooli Sertifi t- sem. jaamade ja sadamate ehitamiseks. A.M. seerimisasutuses sooritatud katsed Tuntumaid projekte, kus kasutatakse näitasid, et terassarrusega võrreldes betoneerimistöödel klaasplastsarrust, Lisateave: on klaasplastsarruse: on Pärnu maakonnas Valgerannas www.donleon.ee • tihedus ligi 3,8 korda väiksem; asuv Leonardo Golf Village. Ehitusjär- [email protected] • tõmbetugevus 2,5 korda normtõm- gus on 68 eri suurusega villat, kümme Tel: 521 3800

18 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 energeetika

SEITSMEL EESTI LINNAL ON PEAGI UUDSED TÄNAVAVALGUSTID

SIIM UMBLEJA SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse struktuuritoetuste üksuse juhtivkoordinaator

KAVAKOHASELT säravad järgmise Koostöös Austria Vabariigiga sündi- Tabel. LINNADES UUENDATAVATE aasta lõpus Haapsalu, Jõhvi, Keila, Ku- nud mahuka projekti suhtes jõuti lõpli- VALGUSTITE LIGIKAUDNE ARV: ressaare, Paide, Valga ja Võru tänava- ku kokkuleppeni möödunud aasta sep- tel keskkonnasäästlikud leedvalgustid. tembris, mil otsustati Austriale müüa Keila 850 Välja vahetatakse üle 11 000 valgusti osa riigi kasutamata saastekvoodiühi- Haapsalu 2 050 ning selle tulemusena muutuvad öised kutest. Pärast seda alustas SA Kesk- Jõhvi 1 300 tänavad valgemaks ning säästetakse nii konnainvesteeringute Keskus (KIK) Kuressaare 2 250 energiat kui ka raha. linnade tänavavalgustusprogrammi Paide 1 300 Tänavavalgustuse arendamise prog- elluviimist ning algas võidujooks ajaga, Valga 1 900 rammi eesmärk on luua Eesti keskmise sest seitsme linna umbes 11 000 valgus- Võru 1 600 suurusega linnades tänapäeva parimaid tit (vt tabelit) peavad tuleva aasta lõpus tehnoloogilisi võimalusi rakendav kva- olema paigal ja töötama. Ajagraafi ku liteetne, nutikas ja säästlik välisvalgus- pingelisuse tõttu on KIK esimest korda PIKAAJALINE KOOSTÖÖ ON EDU tus. Ei piirduta üksnes valgustite asen- nii rahajagaja kui ka projektijuht. Ma- ALUS damisega, vaid vahetatakse välja ka jandus- ja kommunikatsiooni-minis- kaablid ja mastid ning lisatakse arukad teeriumiga sõlmiti haldusleping ning Kvoodimüügireeglid näevad ette, et juhtimisseadmed. Mõnes linnas jõua- programmis osalevate linnadega lepin- saadud raha tuleb kasutada CO2 ja vad leedlambid ka kergliiklusteedele, gud projekti elluviimiseks. muude kasvuhoonegaaside emissioo- parkide ja kalmistute jalgradadele ning Programmi alustamisel oli problee- ni vähendavates keskkonnasõbralikes lasteaedade, koolide ja parklate terri- me sellega, et Kuressaare, Paide ja Keila projektides. Seda, millises projektis tooriumitele. Kuna tegemist on eel- olid hädas liigse võlakoormusega ning heitkoguseühikute müügitulu kasuta- kõige energiasäästuprojektiga, jäävad oli karta, et nad ei saa programmis osa- takse, otsustab kvoodi ostja, kuigi ka projekti raames asendamata viimasel leda. Tänu omavalitsuste pingutustele müüjal on õigus ettepanekuid teha. viiel aastal rajatud valgustid ning uusi ning heale koostööle rahandusminis- Küsimusele, miks Austria soovis ra- leedvalgusteid ei panda aladele, mida teeriumiga saadi sellest murest siiski hastada tänavavalgustite vahetamist linn ei ole veel valgustada jõudnud. jagu. just Eestis, tuleb vastuseid otsida KIKi

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 19 energeetika

Foto: Jaanika Lilienberg

Vana tänavavalgustus Jõhvis ja osaliselt uuendatud valgustus Tallinnas, kus tänava esimeses osas on leedvalgustid, tagumisese aga mitte.

ning Austria Vabariigi vahelisest pikast rekonstrueerida peaaegu kogu välisval- enne põhiprojekti koostamist heaks koostööst. Tegus koostöö algas juba aas- gustussüsteem. See pidi kindlustama, et kiitma. Parima tulemuse saamiseks

tal 2009. aastal, kui Eesti sisenes CO2- projekti tulemused ei kao kirevasse lin- hõlmatakse ka sõltumatuid eksperte. kvoodimüügiturule. Esimese, 2010. nakeskkonda ära, vaid äratavad meel- Kui esimene etapp läbitud, hakatakse aasta märtsis sõlmitud lepingu kohaselt divat tähelepanu. Sooviti ka seda, et valgustuspunkte joonisele kandma ning

kasutati CO2 müügist saadud raha Eesti programmis osalevaid linnu oleks kogu koostama valgustite ning juhtimissüs- soojusmajanduse edendamiseks. See oli Eestis ning et nende elanike arv jääks teemi hankeks vajalikke lähteandmeid.

avalöök Eesti eduloole CO2-turul. Soo- 8 000–15 000 piiresse. Kõik valitud lin- Kavas on valgustite ning tõenäoliselt ka jusmajandusprojektide edendamiseks nad vastasid austerlaste kriteeriumitele mastide ja jalandite hange, mis peaks sõlmiti Austriaga 2010. aasta juulis uus ning kohalikud omavalitsused võtsid aitama säästa raha – 11 000 valgustit on rahastamisleping. Viimane, 2012. aasta rõõmuga vastu KIKi pakutud välisval- ka Euroopa maastaabis väga suur ko- leping hõlmab peale tänavavalgustuse gustussüsteemide renoveerimise. gus. Oluline on võita ka aega – esimene rekonstrueerimisprogrammi ka soo- partii valgusteid võiks saabuda sama- jusmajandusprojektide fi nantseerimist, VALGUSTUSSÜSTEEMIDE aegselt ehituslepingute sõlmimisega sest Austria on olnud alati huvitatud ÜMBEREHITAMINE ALGAB ning ehitaja saaks kohe pärast lepingu reaalse ning mõõdetava energiasääs- KEVADEL sõlmimist hakata valgusteid paigalda- tu saavutamisest. Projekti tulemusena ma. Et ehitustöödega saaks 2014. aasta suunatakse tänavavalgustusse kümneid Ettevalmistustööd on jõudnud lõppjär- kevadel pihta hakata, peaks projektee- miljoneid eurosid. ku. Pingelise ajagraafi ku tõttu lahutati rimine ning materjali- ja ehitushangete käesoleva aasta kevadel projekteerimis- korraldamine selleks ajaks lõpusirgele RAHASTAJA KEHTESTAS hankest geodeetilised tööd. See tundub jõudma. TINGIMUSED olevat hea otsus, sest projekteerimis- Peale valgustite vahetamise ja juh- hanke tulemus sattus vaidesse. Geo- timissüsteemi paigaldamise on vaja Rahastajal on oluline roll investeerimis- deetilised tööd on nüüd juba lõppemas teha ka suuremahulisi kaablitöid. Suu- tingimuste seadmisel. Tänavavalgustu- ning et 23. augustil sõlmiti lepingud ka rem osa kaableist on kavas panna maa se puhul oli peale reaalse säästu oluline projekteerimistööde tegemiseks, saab alla, et rikkeoht väiksem oleks. KIK on ka see, et projekt paistaks silma ning projekteerija tugineda valminud geo- tegemas koostööd kohalike võrguet- ärataks positiivset tähelepanu – valitud alustele. tevõtetega, et mitme fi rma kaevetöid linnade välisvalgustus tuli energiatarbi- Projekteerimistöid teeb aktsiaselts tehtaks samal ajal – sellega säästetaks mise vähendamise eesmärgil täielikult K-Projekt kolmes etapis. Esmalt koos- raha ning välditaks tänavate korduvat renoveerida ning kohalik omavalitsus tatakse laiendatud eelprojekt, milles üleskaevamist. Seni on oma koostöö- pidi olema valmis seda tegema. Just antakse valgustuslahenduse ja juhtimis- soovi kinnitanud Elektrilevi, Imatra seetõttu otsustati, et programm peaks süsteemi üldkujutlus ning mille prog- Elekter ja Elion. Täpsed koostöövõi- hõlmama väikelinnu, kus on võimalik rammis osalevad linnad ja KIK peavad malused selguvad projekteerimistööde

20 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 energeetika

jooksul kokku kuni 66 % elektrienergiat ning vähendatakse kasvuhoonegaaside emissiooni ca 169 000 tonni aastas. Praegu ollakse projektiga laias laastus planeeritud graafi kus, ent tuleb pingu- tada, et projekteerimistööde vaide tõttu kaotatud poolteist kuud tasa teha.

VALGUSTUSPROJEKTID JÄTKUVAD KA TULEVIKUS

Praegu keskendub KIK seitsme linna pilootprojektile ning kogemuste ko- gumisele. Eestis on aga muidki kohti, kus tänavavalgustite väljavahetamine moodsamate vastu säästaks keskkonda ning tooks omavalitsusele energiasääs- tu näol ka rahalist kasu. Ka uuel struk- tuurivahendite toetusperioodil on mi- nisteeriumid kavandanud vahendeid energiasäästu edendamiseks, sh linnade tänavavalgustuse parendamiseks. Täpsed tingimused ning toetatavad tegevused selguvad 2014. aasta alguses.

Foto: Toivo Varjas CO2 kvoodimüügi ja rohelise inves- teerimisskeemi kohta loe KIKi kodule- Leedidega valgustatud osas on puuvõrad loomulikku, rohelist värvi, tagumises aga mitte helt http://www.kik.ee/et/taotlejale/ro- heline-investeerimisskeem. A.M. käigus, kus kõik vajadused ja lahendu- Siiamaani on koostöö KIKi, linnavõi- sed üksikasjalikult läbi vaadatakse. Et mude ja kohalike võrguvaldajate vahel MÕTTED, MIS JÄID KÕLAMA TTÜ ehitustöödeks on aega vähe, on väga sujunud. Augustis toimusid linnavalit- VALGUSTUSSPETSIALISTIDE oluline hea võrguettevõtete, kohalike sustes tänavavalgustusele pühendatud TIIU TAMME JA TOIVO omavalitsuste, projekteerijate ja ehi- teabepäevad, kus kodanikud said tut- VARJASE TÄNAVAVALGUSTUSE tusettevõtete vaheline planeerimistöö. vuda kodutänaval tehtavast ehitustööst UUENDAMISE TEABEPÄEVADEL Lõpuks jõutakse loodetavasti selleni, et ülevaate andva kaardiga. Oluline on ka TEHTUD ETTEKANNETEST tänavatelt kaob postide ja õhukaablite ehitustöid sobitada rahvaüritustega. rägastik ning linnapilt muutub oluliselt Hea planeerimise korral saadakse hak- Linnade tänavavalgustuse rekonst- ilusamaks (vt fotosid). kama – ühel tänaval ehitatakse, teise rueerimine on kallis, mistõttu tuleb kohta käib alles projekteerimine ning uut valgustuslahendust eriti põhjali- PROJEKTI SUJUMINE SÕLTUB KA kolmandal saab lahedalt pidada laata kult kaaluda, et see oleks arenemis- OMAVALITSUSTEST või tänavafestivali. võimeline, tõhus ja energiasäästlik. Need nõuded on täidetud leedvalgus- Projektis oli tähtis linnade jah-sõna, KASULIK NII KESKKONNALE KUI tuse korral, mida saab väga hõlpsalt sest kuigi suurema osa renoveerimis- KA MAJANDUSELE juhtida. Võrreldes kõrgrõhulambival- maksumusest katab kvoodimüügitulust gusega on kontrastid ja värvid leed- KIK, pidid linnad nõustuma ise maks- Toetusprogrammi kujundamisel en- lambivalgusel paremini näha. ma 10 % abikõlblikest kuludest, katma nustas majandus- ja kommunikatsioo- Väikeprojektide raames on Ees- käibemaksu ning vastutama tänavate niministeerium, et programmi elluvii- tis leedtänavavalgusteid paigaldatud kordategemise eest pärast tööde lõppu. misel hoitakse aastas kokku ligikaudu mitmele poole, ent vaid väheseid neist Mahuka projektiga kaasnevad järg- 5 GWh elektrienergiat – praeguste hin- saab paindlikult juhtida. Esile võib misel aastal väga ulatuslikud ehitus- dade korral umbes poole miljoni euro tõsta Tartu linna, kus on ehitatud eel- tööd, mis tekitavad linlastele kindlasti eest. See võrduks ligi tuhande keskmise programmeeritud kontrolleriga juhi- ebamugavusi. Kaablite maassepanekuks elektrienergiat kütmiseks mitte kasuta- tavaid valgusteid. kaevatakse kevadel ja suvel üles suur va ühepereelamu aastase energiatarbe- Naaberriikidest on leedvalgustuse osa linnatänavaist. Omavalitsused on ga. kohta kõige rohkem kogemusi Root- tõenäoliselt esimesed, kelle poole häi- Tänavavalgusprojektide laiem ees- sis, kus Göteborgis on aastate jooksul ritud kodanikud pöörduvad, mistõttu märk on vähendada fossiilsete kütuste ehitatud eri valgusallikate ja juhtimis-

peab linn suutma kohapeal vastuseid põletamisega kaasnevat CO2-heidet. viisidega tänavavalgustussüsteeme. andma. Õnneks pole elektrikaablite Energiasääst saavutatakse peale öko- Eestis tegelevad välisvalgustuse paigaldamine selline töö, milleks tuleks noomsete leedvalgustite kasutuselevõ- juhtimissüsteemide uurimise ja aren- tänav sulgeda – kaevikud on vaid mõ- tu ka valgustuse paindliku juhtimisega. damisega peamiselt TTÜ teadlased ja nikümmend sentimeetrit laiad. Keskmiselt hoitakse kolmekümne aasta nendega koostööd tegevad ettevõtted.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 21 küte

HEA SISEKLIIMA ON VÕIMALIK SAAVUTADA ILMA OLULISTE INVESTEERINGUTETA

IVAR PÄRN Oventrop tehniline esindaja Eestis

SISEKLIIMAL, mida mõjutavad pea- riandurite ja hüdrauliliselt tasakaalus- ratuur mõjutab ka õhu küllastusniiskust miselt õhu temperatuur, suhteline niis- tatud radiaatorite ning põrandakütte ning see omakorda ruumide heakorda. kus ja süsinikdioksiidisisaldus, on suur ja -jahutuse abil. See, kuidas me tajume Näiteks kui välisseinad on külmad, siis mõju meie tervisele ja teovõimele. ruumitemperatuuri, oleneb õhu niisku- nende lähedal veeaur kondenseerub ja Meie heaolu sõltub suuresti ruu- sest. Joonisel 1 on näha, millise tempe- vesi võib seinu kahjustada. Korraliku mitemperatuurist. Kütmiseks kuluvat ratuuri ja õhuniiskuse koosmõju korral tuulutamisega saab seda vältida. energiat saab kokku hoida temperatuu- inimene end mugavalt tunneb. Tempe- Õhu kvaliteeti mõjutab märkimis-

22 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 küte

väärselt ka süsinikdioksiidisisaldus. VDI direktiivi 6022-3 kohaselt ei tohi

CO2 olla ruumiõhus üle 1000 ppm (miljondikosa, ingl parts per million).

Selleks et õhu ülemäärane CO2-sisaldus tervist ei kahjustaks, on vaja ruume tuulutada. Saksa normide kohaselt peab õhk vahetuma vähemalt 0,6–0,7 korda tunnis. Kõige kiiremini saab ruumi õhustada akent avades. Õhu vahetamisega ei tohiks aga liiga palju soojust kaotsi minna, seetõttu on oluline, et ajaks, kui aken on lahti, suletaks radiaatori termostaatventiil. Tunde järgi akna kaudu tuulutamise asemel on märksa mugavam ja ener- giatõhusam ruumiõhku reguleerida a Oventrop’i uue siseõhu kontrollsüstee- mi R-Tronic TFC (joonis 2, a) abil, mis hoiab sisekliima soovikohasena temperatuuri- ning õhu CO2-sisaldus- ja niis- kusandurite juhtimisel. Temperatuuri-,

õhuniiskuse- ja CO2-sensorid võrdle- vad pidevalt õhunäitajaid seadmesse si- sestatud soovitud väärtustega. Tervislik sisekliima luuakse ilma suuri investee- b ringuid tegemata. Temperatuuri kontrollsüsteemi R- Joonis 2. Kontroller R-Tronic TFC (a) ja juhtmevaba ajam Aktor CON M B (b) Tronic TFC ekraanil on õhu temperatuuri, niiskuse ja CO2-sisalduse mõõ- annab süsteem märku, et on paras aeg batavaks alaneb, teatab seade, et akna detud väärtused pidevalt näha. Kui avada aken ning ruumi tuulutada. Kui võib kinni panna. Nii võib olla kindel,

CO2-sisaldus ületab etteantud väärtuse, ruumiõhu süsihappegaasisisaldus lu- et ruumi ei õhustata liiga sageli ega kaua ning värske õhu soojendamiseks ei kulutata ülemäära energiat. Energiasääst on veelgi suurem, kui küttekehale lisada elektrooniline Aktor M CON B (joonis 2, b), mille andur saab aru, kui aken on lahti, ning lüli- tab kütte välja. Kui aken suletakse, lü- litab seade kontrollsüsteemilt R-Tronic saadud teate põhjal kütte uuesti sisse. Ajam ja kontroller suhtlevad omavahel raadiolainete abil, kasutades EnOcean- tehnoloogiat. Kui ruumi kasutajale on oluline üks- nes temperatuur ja/või õhuniiskus, võib ta valida R-Tronic lihtsustatud versioo- ni R-Tronic TF või R-Tronic T. Esimene on varustatud ainult temperatuuri- ja niiskuseanduritega ning teine üksnes temperatuurianduriga. Ka need seadmed annavad teada, kui on vaja aken avada ja tuba tuulutada. A.M.

Lisateave toodete kohta: Ivar Pärn Peatskivi küla, Alatskivi vald Tartu maakond 60216 Tel.: +372 5108662 Faks: +372 53070722 e-mail: [email protected] Joonis 1. Mugavustunde olenevus sisekliimast www.oventrop.com

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 23 energeetika ENERGIAVA AVARDAVAD VÕIMALUSI

AIVAR SIGUR Uponor Eesti OÜ

EESTIS on maasoojust kasutatud hoonete kütmiseks juba aastaküm- neid. Kuigi tarbijad ja ehitajad on rõhtsalt paikneva maakontuuriga soojuspumbad hästi omaks võtnud, ei pruugi selline lahendus alati võimalik olla. Suure hoone puhul on maakon- tuuri jaoks vaja palju maad, mis võib linnades ja muudes tihedalt asustatud kohtades osutuda lahendamatuks probleemiks. Kui aia, pargi vms all olevat maad ongi piisavalt, ei tarvitse Vaiad ammutavad energiat hoonealusest pinnasest olla võimalik seda torustiku paigalda- miseks üles kaevata.

LAHENDUS NII KOORMUSE KUI KA ENERGIA ÜLEKANDMISEKS

Hea moodus maasoojuse kogumiseks on energiavai – hoone koormust pinnasele üle kandev vundamendivai, mille sisse on pandud soojusvahetina toimivad vastupidavad Uponor Pe-Xa- torud. Selline kütte- ja jahutusenergiat koguv maakontuur ei võta rohkem pinda kui ehitis ise. Energiavaiade pikkus ja läbimõõt oleneb hoone projekteerija arvutatud staatilisest koormusest. Vaia kaudu ammutatav energiahulk jääb tavaliselt piiresse 20–80 W/m, sõltuvalt vaia sisse pandud soojusvahetustorustiku pikku- sest, pinnase omadustest ning vaiade omavahelisest kaugusest.

ENERGIAVAIADE PEAMISED EELISED:

• ei ole vaja maad soojusvahetustorustiku jaoks; • kui hoonele on projekteeritud vai- vundament, ei ole lisainvesteering kuigi suur; • hoone kütte- ja jahutuskulud vähe- nevad. Pe-Xa-torudega varustatud sarrused ootavad energiavaiade valamist

24 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 energeetika AIAD D MAAKÜTTE

Energiavaiad on maas

ENERGIAVAIADE ESMATÄHTIS ON MATERJALIDE Tallinnasse Sõpruse puiesteele kerkiv TÖÖPÕHIMÕTE VASTUPIDAVUS JA KVALITEET 2 500 m2 suuruse kasuliku pinnaga keskkonnasäästlik ja energiatõhus bü- Energiavaiad kasutavad ära asjaolu, Vundamendivaiades paiknevale soo- roohoone on üks esimesi maju, mille et pinnase temperatuur on juba suh- jusvahetustorustikule pärast hoone puhul kasutatakse Uponori energia- teliselt väikesel sügavusel aasta ringi valmimist juurde ei pääse, seetõttu vaiatehnoloogiat. Hoone vundament peaaegu konstantne – 10–15 m süga- on tähtis, et torustik oleks väga vas- toetub kolmekümne kaheksale Upo- vusel umbes 10 ºC. Soojuspumba abil tupidav. Uponor kasutab kergesti pai- nor Pe-Xa-torudega varustatud vaia- on võimalik tõsta temperatuur selli- nutatavat peroksiidist ristseotud Pe- le. Tegemist on esimese Eesti hoone- seks, mis sobib madalatemperatuuri- Xa-toru, mis talub suuri mehaanilisi ga, mis ehitatakse Green Building’u lise küttelahenduse (nt põrandakütte) koormusi. Sarruse või betoonis sisal- sertifi kaadi nõuete kohaselt. Maja jaoks. duvate killustikutükkide muljumise asukate jaoks on sellel maailmavaa- Energiavaiade puhul on vaja talvel eest kaitsevad torumaterjali molekuli- teline tähendus ning kommunaalku- pinnasest võetud soojus suvel tagasta- devahelised ristsidemed. lud on tavamajadega võrreldes väik- da, et vaiasid ümbritsev maa ülemäära semad. Hoone energiavaiatorustiku ei jahtuks. Selleks sobib hästi maja su- VALMIMAS ON EESTI projekteerisid Uponori ja Maaküte visel jahutamisel üle jääv soojus, mis ESIMESED ENERGIAVAIADEGA OÜ spetsialistid maja kütte- ja jahu- vaiade kaudu maasse juhitakse. Nõn- VUNDEERITUD HOONED tusvajadusest lähtudes. Arvesse võe- da kasutatakse hoonealust pinnast ti ka vaiade vastastikune mõju ning suure akumulaatorina, mis annab või Uudsed lahendused ja säästlik lähe- paigalduskoha pinnase iseärasused. salvestab soojusenergiat. nemine on populaarsed ka Eestis. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 25 Joonis: Arhitektuuribüroo Pluss SÕPRUSE PUIESTEELE EHITATAKSE ROHELIST BÜROOHOONET

TALLINNASSE ehitatakse Sõpruse Kuna ligi 75 % büroohoones tarbita- raha kasutatakse maaküttesüsteemi ra- puiestee äärde omapärase arhitektuur- vast veest ei pea vastama joogivee kva- jamiseks, päikesekaitseribid ja -varjud se ja tehnilise lahendusega rohelist liteedile, kasutatakse tualettruumides võimaldavad vähendada hoonesise- büroohoonet Sõpruse 157. Uuendusli- katuselt spetsiaalsesse vihmaveemahu- se jahutussüsteemi ehitamise kulusid kud lahendused suurendavad energia, tisse kogutud sademevett. ning kokkuhoitud raha investeeritakse vee ja materjalide kasutamise tõhusust Büroomaja fassaad kaetakse lehis- sademevee kogumissüsteemi. Tava- ning vähendavad hoone mõju loodus- laudisega. Ida-, lääne- ja lõunafassaa- majaga võrreldes võidavad üürnikud keskkonnale. di ette projekteeritud rõhtsad ribid ja väiksemate kommunaalkulude arvelt. Maja asukoht valiti säästlikkuse põ- -varjud kaitsevad bürooruume päike- Neljakorruseline, ca 2 500 m2 üüri- himõtet silmas pidades – Kristiine ja sekiirte soojendava mõju eest ning ei le antava pinnaga büroohoone valmib Mustamäe piiril logistiliselt hästi ligi- lase neid arvutiekraani taga istujate 2014. aasta kevadel. Maja juurde ehi- pääsetav hoone asub kümneminutilise silmi pimestada. tatakse parkla 76 auto jaoks ja elekt- autosõidu kaugusel südalinnast ning Büroohoone ehitamisel rakendatak- riautode laadimiskoht. Mõeldud on ca 100 meetrit trolli- ja bussipeatusest. se ressursside tõhusale kasutamisele ka nende peale, kes jalgrattaga tööle Kuna lähiümbruses on mitu toitlustus- keskenduvat Green Building-kontsept- tulevad – esimesele korrusele tuleb (Sõpruse Ärimaja restoran, Siili pubi, siooni ning majale taotletakse vastavat turvaline jalgrattahoiuruum ja dušš Rimi) ja teenindusasutust, ei ole lõu- sertifi kaati. Programmi Green Building ratturite pesemiseks. Kolmandale kor- natamiseks vaja kaugele sõita. kutsus 2005. aastal ellu Euroopa Ko- rusele tuleb 85-ruutmeetri suurune Sõpruse 157 büroomajas kasutatakse misjon eesmärgiga tõsta ühiskondlike töötajatele mõeldud haljastatud katu- Eestis esimest korda energiavai-maa- ja ärihoonete energiatõhusust Euroopa seterrass. kütet, mis talvel kütab ja suvel jahutab Liidus. Hoone arendaja on Siili Ärimaja OÜ, hoonet, seetõttu ei ole maja vaja ühen- Rohelise büroohoone ehitamine ei projekteerija Arhitektuuribüroo Pluss dada kaugkütte- ega gaasivõrguga. Be- ole tavalise hoone ehitamisest odavam ning ehitaja Mitt & Perlebach OÜ. toonist vundamendivaiades paiknev ega kallim, pigem asendub üks süs- Rohkem teavet: www.sopruse157.ee. energiavaiasüsteem ei võta rohkem teem või kulu teisega. Kaugkütte- või A.M. ruumi kui maapinnal olev ehitis ise. gaasitorustiku ehitamiseks vajalikku Keskkonnatehnika

26 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 vesi

HANSGROHE VIHMADUŠID – VÕTAD DUŠŠI SÄÄSTLIKULT, ENT MÕNUGA

SAKSAMAALT Schiltachist pärit 111 dance’i dušid Select-nupu. Nüüd saab aasta pikkuse ajalooga Hansgrohe se- vaid nupuvajutusega valida kolme gisteid iseloomustavad innovaatiline pihustusviisi – kas õrnalt nahka kat- tehnika ja tänapäevased disainila- vad piisad (RainAir), värskendava joa hendused. Oluline märksõna on vee (Rain) või jõulise massaaži (Whirl), säästmine, mis kaitseb keskkonda ning mingit nuppu pole vaja keerata.. Hans- tähendab väiksemaid energia- ja vee- grohe uutel duššidel on kaunid ümar- arveid, ent dušinauding jääb samaks. datud nurgad ning voolujooneline Hansgrohe tootesari Raindance tähis- vorm. Uue sortimendi Raindance Select tab tänavu oma kümnendat sünnipäe- kavandas maailma edukamaid disaini- va. Kümne aasta jooksul on tootesari büroosid Phoenix Design. Hansgrohe pidevalt muutunud ning loodud on tootesarja Raindance Select kuuluvad mitmeid vannitoatrende. mitmesuguse läbimõõduga üla- ja käsi- dušid ning moodne termostaat Ecostat AIRPOWER JA RAINDANCE Select, mis reguleerib nii dušivee hulka kui ka temperatuuri. Seinale kinnita- AirPoweriga viis Hansgrohe duši all tav termostaat on ühtaegu elegantne ja käimise uuele tasandile. Nutikas teh- praktiline riiul. noloogia rikastab vett õhuga, muutes Hansgrohe tooted on varustatud dušist voolavad veetilgad suuremaks ja EcoSmart-tehnoloogiaga, mis piirab pehmemaks. AirPoweri loomiseks said vee tarbimist survest sõltumata. Olu- teadlased inspiratsiooni Schwarzwaldi liselt hoitakse kokku ka vee soojen- loodusest – jõgedest, kus langev vesi damiseks kuluvat energiat. Seda, kui end ise õhustab. palju vett Hansgrohe EcoSmart-too- detega säästad, saab teada aadressil DUŠINAUDING www.hansgrohe.ee leitava veesäästu- NUPUVAJUTUSEGA: UUS SELECT- kalkulaatori abil. Hansgrohe kodulehel FUNKTSIOONIGA PÕLVKOND leidub ka virtuaalne dušinõustaja, mille abil saab ehitada endale unelmate du- Kümnendal sünnipäeval said Rain- širuumi. A.M.

GRAZI EHITATAKSE UUT Joonis: Fibag TEADUSTORNI

Austriasse, Grazi linna lääneossa raja- peab torn saama aastal 2015. Kõigile takse teaduslinnakut City Smart, mille avatud torni katusele tuleb puhkeala ja keskseks hooneks saab 60 meetri kõr- väike botaanikaaed. Teaduslinnakust gune, vundamendi juurest 20- ja tipust City Smart saab green-tech-ettevõtteid 23-meetrise läbimõõduga 15-korruse- koondava Green-Tech-Valley, kus prae- line teadustorn Science Tower. Hoones gu tegutseb kõige rohkem greentech-ett- hakkavad tegutsema greentech-fi rmad võtteid maailmas, süda. Projektis osale- ning töötama teadlased, kes tegelevad va uurimiskeskuse Forschungszentrum linnaehituse (urban technology) uuen- für integrales Bauwesen (Fibag) juhi duslike, sh taastuvenergia- ja energia- Mario Mülleri nägemuses hakkab tõhususlahenduste väljatöötamisega. Green-Tech-Valley tulevikus linnaehi- Teadustorni, mille arhitekt on Markus tustehnoloogiate väljatöötamisel olema Pernthaler, ehitamiselgi kasutatakse sama oluline suunanäitaja, kui on prae- uudseid võtteid – torni klaasist väliskest gu arvutitööstuse jaoks Räniorg (Silicon hakkab tootma nii palju elektrienergiat, Valley) Californias. A.M. kui vajavad hoones tegutsevad fi rmad. Ehitus algab 2014. aastal ning valmis Allikas: www.eco.at

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 27 automaatika

HOONE TERVISE JÄLGIMIST SAAB AUTOMATISEERIDA

NEEME TAKIS ITvilla OÜ juhataja

HOONE sisekliima, olelusiga ja käi- kokku korjata ning kohe interneti kau- nata. Vaja võib minna kõigi kogutud tuskulud olenevad suuresti selle ta- du jälgimissüsteemi serverile saata. andmete mahukat andmetöötlust, ra- rindite ja katete kahjustuste kiirest Signaale võtavad vastu andmehõive- kendades keerukaid algoritme. Uni- avastamisest. Kui veeavarii või katuse moodulid, igaüks neist tavaliselt ka- versaalne seireserver seda ei võimalda, läbijooksmise korral märguvad seinad heksalt kuni kuueteistkümnelt hoones kuid seireserveri saab panna suhtlema väga kiiresti, kestab nende kuivami- laiali paiknevalt andurilt. Kõik and- eritöötlust tegeva abiserveriga. Abi- ne aga kuid või isegi aastaid. Regu- mehõivemoodulid ühendatakse ühise serveri töö tulemused saadetakse sei- laarsel ülevaatamisel ei pruugi hoone andmete esmase töötlemise ja and- reserverile tagasi ning tehakse kasu- seisukorra muutumise avastamine mete edastamisega tegeleva seadmega, tajatele kättesaadavaks koos kogutud olla piisavalt operatiivne ning kont- milleks sobib hästi tänapäevane prog- algandmetega. rollkäikude vahelisel ajal võib tekkida rammeeritav automaatikakontroller. Andmete kogumise ja töötlemise kahjustusi, mille likvideerimine võib Kontrolleri internetiühendus tagatakse käiku illustreerib joonis 1. Objektil täi- teinekord olla vägagi kallis. kas arvutivõrgu või mobiilse interneti tureid alati ei ole, joonisel on nad näi- Hoone tervise hindamiseks vajalikku vahendusel. Internetiühenduse kaudu tamaks, et seiresüsteem saab ühtaegu teavet saab koguda ja toimuvaid muu- jõuavad kogutud ja eeltöödeldud and- olla ka (nt sisekliimat) juhtiv süsteem. datusi automaatselt avastada tehnilise med seireserverisse. Seni on igasuguse kaugjälgimise jälgimissüsteemi abil. Selline süsteem Seireserveris andmed salvestatakse kulukaimaid osi olnud objektile pai- mõõdab pidevalt hoone tervist iseloo- ja analüüsitakse ning vajadusel gene- galdatavad andmehõiveseadmed koos mustavaid näitajaid ning edastab nad reeritakse häireteated. Eraldi häire- klienditarkvaraga SCADA (lühend sõ- salvestamiseks, töötlemiseks, graafi - teade tekitatakse ka siis, kui andmete nadest Supervisory Control and Data kutena nähtavaks tegemiseks ja või- saabumine objektilt peaks katkema. Aquisition) ning objektilt saadetavat malike häireteadete tekitamiseks kesk- Seireserver annab autoriseeritud ka- teavet vastu võttev, talletav ja nähta- serverisse. Inimesi, kes on suutelised sutajatele ligipääsu ainult neile luba- vaks tegev keskserver koos SCADA- andmeid tõlgendama, saab saadud teatud objektide andmetele, sealhulgas serveritarkvaraga. Õnneks on selles be põhjal suunata just nende objektide graafi kutena nähtavaks tehtud ajaloo- suhtes viimasel ajal toimunud positiiv- seisukorda uurima, kus seda parasjagu le ning andmete võrdlemist, raportite seid muutusi, millel tasub peatuda. kõige rohkem vaja on. Eriti hästi sobib koostamist ja välisserveritega (süs- Ilmunud on uusi andmehõive kor- selline jälgimissüsteem väärtuslikele teemiväliste abiserveritega) koostööd raldamiseks sobivaid seadmeid, mis hoonetele, milles inimesi iga päev ei võimaldavatele vahenditele. on traditsioonilistest automaatika- viibi. Välisserverite kaasamine hoone kontrolleritest ja nende laiendusmoo- Hoone tervise automaatse jälgimise tervise hindamisse on väga oluline, dulitest oluliselt odavamad, võimekus sisseseadmisel on kõige tähtsam õigesti sest töötlemata andmehulkade põhjal aga tunduvalt suurem. Väiksem hind valida jälgitavad näitajad, neid elektri- ei saa hoone tervist adekvaatselt hin- on saavutatud masstoodetavate uni- liseks signaaliks teisendavad andurid ning kohad, kuhu andurid paigaldada. Peaaegu alati on vaja mõõta siseõhu temperatuuri, niiskust ja teatud gaasi- de sisaldust (teada on vähemalt 18 len- duvat orgaanilist ühendit, mille avas- tamisel õhus on põhjust kahtlustada hallitusseente olemasolu). Osa andu- reid peaks jälgima seinasisest niiskust ja temperatuuri. Kui vaja, on võimalik jälgida kasvõi hoone mõõtmeid või teadaolevate pragude laiust. Andurite valik sõltub sellest, kas nende paigalduskohtadesse on võima- lik vedada kaableid või peab kasuta- ma kallimaid ja patareide vahetamist nõudvaid raadiosideandureid. Hoones paiknevate andurite signaalid tuleb Joonis 1. Automaatse jälgimissüsteemi toimimine

28 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 automaatika

versaalkoostisosade kasutamisega. Suurem võimekus tuleneb aga peamiselt avatud operatsioonisüstee- mi (Linux või Android) kasutami- sest. See võimaldab kasutada tervet hulka kasulikke vaba tarkvara ra- kendusi, mis omakorda vähendab tarkvaraarendusega seotud kulusid ja laiendab arendusvõimeliste ini- meste ringi. Üks sellisid mitme- külgselt võimekaid uusi seadmeid on Eesti fi rma Droid4Control OÜ toodetav automaatikakontroller DC5888-2 (joonis 2), mille süda- meks on tavaline nutitelefon Sony Xperia. Seiresüsteemi sisseseadmiseks ei ole enam vaja investeerida kesksesse SCADA-serverisse, selle tarkva- rasse ega hooldamisse. Nii Eestis kui ka mujal on renditeenusena saadaval mitmesugused veebipõhi- seid seirerakendused, mis salvesta- vad ja teevad nähtavaks neile interneti kaudu saadetavaid andmeid ja Joonis 2. Automaatikakontroller DC5888-2 Foto: Kaido Haagen genereerivad nende alusel häiresig- naale. Tõsi, enamik neist rakendustest siis, kui kogutud andmeid on vaja abi- tide jaoks kohandatud seirelahendus on IT-kallakuga ning ei sobi kohan- serverites edasi töödelda, tasub otsida on Unifl ex Systems OÜ poolt pakutav damata kujul hästi tehnilistelt objek- kohalik partner, kes on optimaalse la- UniSCADA nimeline veebiseire, mida tidelt saadetavate mõõtetulemuste ja henduse leidmiseks valmis asjakohast oma klientide teenindamisel kasutab olekusignaalide vastuvõtmiseks. Eriti koostööd tegema. Üks tehniliste objek- ka ITvilla. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 29 ventilatsioon

INTERNETI KAUDU JUHITAV HOONETE KESKNE SOOJUSTAGASTUSEGA VENTILATSIOONISÜSTEEM

LEMBIT IDA Movek Grupp

ENAMIKUL Eesti 1995. aastani ehitatud Elamu õhuvahetuse üleviimisel loo- soojuspumpadest ligi 0 ºC-ni mahajahu- elamuil ning ühiskondlikel ja ärihooneil mulikult sundventilatsioonile on vaja tatud vee ja piirituse või glükoolilahus. on loomulik väljatõmbeventilatsioon, normatiivse õhuvahetuse tagamiseks Lahuse temperatuur tõuseb soojusva- mille tõhusus sõltub peamiselt ruumi- ja paigaldada välisseina või aknaraami hetit läbides väljapuhkeõhult saadud välisõhu temperatuurivahest ja ventilat- värske õhu klapid. Ruumi õhuvahetuse soojuse arvel umbes 3–5 ºC ning liigub sioonikanali kõrgusest. Mida madalam määr sõltub siis ruumi kasutaja tegevu- tagasi soojuspumpa(desse). Soojuspump välisõhu temperatuur ja mida kõrgem sest, s.o värskeõhuklappide avamisest või muudab väljapuhkeõhu soojuse hoone (piisavalt suure ristlõikega) ventilatsioo- sulgemisest. kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kasu- nikanal, seda parem on tõmme ruumi- Õhu liikumine peab ruumides olema tatavaks soojuseks. Soe vesi juhitakse läbi de ventilatsiooniühendustes. Hoone korraldatud nii, et osaliselt saastunud boileri(te) ja akumulatsioonipaagi hoone alumiste korruste ruumides on tõmme õhk juhitaks ventilatsioonikanalisse. Sel- kesksesse kütte- ja soojaveesüsteemi. parem kui kõrgematel korrustel. Peale lise õhuliikumise tagamiseks peavad uste Tagastatud soojusega on võimalik osa- väljatõmbekanali toime sõltub ruumide all olema õhupilud ning seintes või ustes liselt katta hoone talviseid küttekulusid õhuvahetus õhu juurdevoolust ruumi- vajaduse korral siirdõhuavad. (kasutada vähem kaugküttesoojust) ning desse. Enne sundventilatsiooni sisseseadmist suvel säästa sooja vee valmistamiseks ja Ruumide ventileerimist mõjutab ka tuleb kontrollida ventilatsioonikanalite ringlemiseks kuluvat energiat. nende kütmine. Üleköetavates (omane korrasolekut (kui vaja, puhastada) ning Soojuspumpade väljastatava küttevee vanadele keskküttesüsteemidele) ruumi- kaardistada töötavad kanalid, et teada majanduslikult põhjendatud tempera- des on tavaliselt ka õhuvahetus suurem, saada, milliseid hoone ruume üks või tei- tuur oleneb kaugkütte- ja elektrivõrgust sest liiga soojade ruumide jahutamiseks ne ventilatsioonikanal teenindab. Sund- saadava energia hindadest. Keskkütte avatakse aknaid. Neis ruumides aga, mis ventilatsiooni korral tasub väljapuhuta- korral on soojaveesüsteemi antava vee on normaalse ventilatsiooni korral ala- vas heitõhus sisalduv soojus kinni püüda temperatuur vähemalt 53 ºC. Sellise köetud, piiratakse soojuse hoidmiseks ja kasutada hoone kütmiseks ja/või sooja temperatuuriga sooja vee tootmiseks õhuvahetust. vee tootmiseks, s.o rajada soojustagastu- peab soojuspumbast väljuva küttevee TTÜ ehitusteaduskonna 2009.a tehtud sega ventilatsioonisüsteem. temperatuur olema umbes 58 ºC, mistõt- uuringu ,,Eesti eluasemefondi suurpa- Hoone katusele või keldrisse seatav tu pumba elektritarve suureneb oluliselt. neel-korterelamute ehitustehniline seisu- soojustagastusega süsteemi ventilat- Samas võimaldab sellise temperatuuriga kord ning prognoositav eluiga“ kohaselt siooniseadmes on ventilaator, mis tagab küttevesi katta ka soojaveesüsteemi ring- on õhuvahetus nende korterites umbes stabiilse väljatõmbe ruumist olenemata luskaod, mistõttu soojusvõrgust tarbitav 2–3 korda vajalikust väiksem. välisõhu temperatuurist ja ruumi asuko- energiakogus on nullilähedane. Energiakandjate ja kaugküttesoojuse hast hoones, õhufi ltrid ja ventilatsiooni- Elektrit kulub vähem siis, kui vett hinna tõus on märkimisväärselt suuren- õhu soojust tagastav soojusvaheti. Väl- eelsoojendab 40–43 ºC-ni (või soojus- danud renoveeritud ja soojustatud hoo- japuhkeõhu juhtimiseks soojusvahetisse võrguvett järelsoojendab 53 ºC-ni) soo- nete arvu, seda on soodustanud ka riigi monteeritakse katusele või keldrisse ven- juspump. Siis ei suuda aga soojuspump toetus. Renoveeritud ja soojustatud hoo- tilatsioonikorstnatega ühendatud soojus- katta soojavee ringluskadu, mis võib sõl- ned vajavad sundventilatsiooni, et hoone isoleeritud õhukogumistorustik. Enne tuvalt torustiku soojusisolatsioonist olla ruumide sisekliima vastaks õhuvahetuse ühendamist tuleb katusel olevate venti- kuni 30 % sooja vee saamiseks kuluvast poolest standardi EVS-EN15 251:2007 latsioonikorstnate seinad osaliselt ümber energiast. nõuetele. laduda ning katta õhutiheda luugiga. Kütteperioodi alguses ja lõpus on Sundventilatsioon tagab hoone kõigi Õhukogumistorustike ühendused soojustagastusest saadav energiakogus korruste ruumides nõuetekohase õhu- ventilatsioonikorstnatega varustatakse suurem kui on vaja hoone kütmiseks ja vahetuse ja stabiilse mikrokliima. Eesti tuletõkkeklappide ja õhuhulga regulee- soojavee eelsoojendamiseks. Kui juhtida standardi EVS 845-1:2004 kohaselt on rimisseadmetega. Ventilatsiooniseadme kogu soojus küttesüsteemi, põhjustab õhuvahetuseks vajaliku värske õhu ko- väljapuhkeõhu soojusvaheti ühendatak- temperatuuri tõus küttekontuuris elamu gus elutoas 0,5 l/s ning magamistoas 0,7 se soojussõlmes jahutustorustiku kaudu osalise ülekütmise ning soojuspumba l/s põrandapinna ruutmeetri kohta. WC- soojuspumbaga (-pumpadega). kasutegur langeb. Ülekütmise vältimi- st peab väljatõmme olema 10 l/s, vanni- Ventilatsiooniõhu soojusvaheti jahu- seks paigaldatakse soojuspumba kütte- toast 15 l/s ning köögist köögikubu (s.o tab väljapuhkeõhu enne välisõhku juh- vee-pealevoolutorule magnetklapp, mis pliidi kohtäratõmbeseadme) korral 20 l/s timist 21 ºC-lt 5 ºC-ni. Soojustagastus vähendab küttesüsteemi antava ning ning selle puudumisel 40 l/s. toimib nii, et soojusvahetisse juhitakse suurendab soojavee eelsoojendisse ju-

30 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 ventilatsioon

Joonis 1. Soojuspumba ja soojussõlme parameetrid OUNET-is

Joonis 2. Ventilatsiooniseadme parameetrid OUNET-is hitava küttevee kogust. Klapi tööd juhi- Katusel või keldris paikneva soojusta- mõõteriistu, soojuspumpade toodetud takse välisõhu temperatuuri, s.o kaudselt gastusseadme sisendil peab olema taga- soojusenergia mõõtmiseks soojusar- päikese soojuskiirguse järgi. tud stabiilne alarõhk (150 Pa) olenemata vestit ning soojustagastuseks kulutatud Internetist (Ounet-is) juhitav hoone sellest, kui suur on väljapuhkeõhu hulk. elektrienergia mõõtmiseks elektriarves- keskne soojustagastusega ventilatsiooni- Kaskaadskeemi korral lülituvad soojus- tit. Juhtimispuldi kaudu saadetakse soo- süsteem (joonised 1 ja 2) peab võimal- pumbad kütteperioodil sisse või välja justagastusseadme avariisignaalid halda- dama omavahel ühildada ventilatsioo- pumpadesse siseneva külmaine tempe- ja või hooldaja esindaja mobiiltelefonile niseadme, soojuspumba ja soojussõlme ratuuri, üleminekuperioodil ja suvel aga või arvutisse. automaatikat ning internetiserveri kaudu soojuspumpadest väljuva küttevee tem- Elektri- ja soojusvõrgust saadava ener- juhtida hoone keskseadet, kus säilitatak- peratuuri järgi. Soojuspumpade sisse- ja gia praeguste hindade korral on soojus- se andmeid ja mille kaudu saab kütmist väljalülitumisseadistus on muudetav. tagastussüsteemi lihttasuvusaeg umbes juhtida ja ventilatsiooniparameetreid Küttevee ja külmakandja temperatuu- kümme aastat, riigipoolse toetuse korral seadistada. ri ja rõhu jälgimiseks on torustikele vaja aga viie aasta ringis. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 31 reklaamartikkel

MIS ON POORBETOON?

ESKO UNGA Aeroc ASi arendusjuht

POORBETOON, nagu nimetuski ütleb, on poorse struktuuriga kivipõhine materjal, mille valmistamiseks kasutatakse liiva, tsementi ja vett nagu tavabetoonigi puhul, ent peale nende lisatakse betoonise- gusse ka lupja, kipsi ja väheses koguses alumiiniumi, mille reageerimisel lubjaga väikeste mullidena eralduv vesinik annab- ki materjalile poorse struktuuri. Väikestes 0,5–2,0 mm suurustes poorides olev vesinik asendub tootmisprotsessi lõpuks difusiooni teel õhuga. Nii võibki öelda, et poorbetoon koosneb suures osas õhust, sest kergemad poorbetoontooted sisalda- vad mahu järgi üle 80 % õhku. Rahvusvaheliselt kasutatakse peamiselt poorbetooni ingliskeelset nimetust au- toclaved aerated concrete, lühendatult AAC, või ka aircrete. Saksakeelne termin on Porenbeton, rootsikeelne lättbetong, soomekeelne höyrykarkaistu kevytbetoni ning venekeelne пористый (ячеистый) Aeroc ASi tehas Andjal Lääne-Virumaal бетон. Poorbetooni eristab tavabetoonist ka ning saavutab oma lõpliku tugevuse pi- Ukrainas. materjali tardumine. Tavabetoon tahkes- kema aja jooksul. Poorbetoon tahkestub tub normaaltingimustes betoonisegus toi- kõrgel temperatuuril ja suure rõhu all tööt- POORBETOON EESTIS muvate keemiliste protsesside tulemusena lemisel lõplikult juba autoklaavis. Eestis on valmistatud poorbetoontooteid POORBETOON MAAILMAS eri tooraineist alates 1960. aastate al- gusest. Ahtmes ja Narvas kasutati poor- Poorbetooni valmistamistehnoloogia leiu- betooni valmistamiseks tsemendi ja lubja tati 1920.–1930. aastatel Soomes ja asemel põlevkivituhka, mistõttu rahvasuus Rootsis. Esimesed kaks poorbetoontoo- kutsuti tooteid tuhaplokkideks, Aravete ja teid valmistavat tehast rajati Rootsis, kust Palivere tehastes oli aga ainus sideaine on pärit ka selle materjali vanimad ja tun- lubi ning toodeti silikaltsiitplokke. tumad kaubamärgid Siporex ja Ytong. Uue põlvkonna poorbetoontooteid Tänaseks on poorbetooni tootmise on Aeroc AS-i Kunda lähedases tehases tehnoloogia ja seadmed võrreldes al- toodetud juba kaksteist aastat – aastast gusaastatega tohutult arenenud. Poor- 2001 peale. Uued tooted erinevad vara- betoontooteid valmistatakse kõigi maa- sematest just toorainevaliku poolest. Tse- ilmajagude paljudes riikides kümnete eri mendi ja lubja kasutamine tuha asemel kaubamärkide all – Euroopas on peale tagab väga väikese mahukaaluga too- eespool nimetatute tuntumad veel Celcon, dete AEROC ühtlase kvaliteedi ja suure Tharmalite ja Durox Suurbritannias ning survetugevuse. Hebel ja Porit Saksamaal. Maailmas valmistatakse neid aastas kümneid miljoneid AEROCi OMADUSED ON kuupmeetreid. UNIKAALSED Aeroc AS-i toodetud poorbetooni tu- rustatakse kaubamärgi AEROC all peale Tänu poorsele struktuurile on poorbe- Eesti Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soo- toon äärmiselt kerge. Kui tavabetooni mes ja Venemaa Kaliningradi piirkonnas. jaotatakse mahumassi järgi rask- (üle Sama kaubamärgi all valmistatakse ning 2 600 kg/m³), normaal- (2 100–2 600 Mitmekorruselise elamu välisseinte müüakse kohalikel turgudel poorbetoon- kg/m³) ja kergbetooniks (800–2 100 ehitamine Kiievis AEROC-plokkidest tooteid Peterburis ning Kiievi lähedal kg/m³), siis AEROC-toodete kuiv-mahu-

32 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 reklaamartikkel

mass on 300–575 kg/m³. Võrdluseks: standardniiske (12 %) kasepuidu mahu- mass on 630 kg/m³, mis tähendab, et kõige kergemad AEROC-plokid on kase- puidust kaks korda kergemad! Poorbetooni suletud poorides olev õhk annab toodetele suurepärased soo- jusisolatsiooniomadused. Erinevalt nt keramsiitbetoonist ei ole poorbetoon lä- bipuhutav, st et see materjal on õhutihe. Teadupärast on seisev õhk parim sooju- sisolaator. Just nimelt tänu suurele õhusi- saldusele ja kinniste pooridega õhutihe- dusele on AEROC-plokkide EcoTerm Plus erisoojusjuhtivus vaid 0,072 W/mK, s.o ainult kaks korda suurem kui soojustus- materjalil EPS või mineraalvillal. Poorbe- toon on ainus kivimaterjal, millest on või- Aeroc’i tooteist ehitati Tallinnas Nordea maja siseseinad malik ehitada ühekihilisi soojapidavaid välisseinu, mida ei ole vaja Eesti kliimas sobivad AEROC- majad hästi allergikute- niumpulber („pärm“) ning kus tekib üht- lisasoojustada. le. Tänu materjali soojust ning niiskust aku- lane mass – „ tainas“. Alumiiniumpulbri Tulekahju korral talub poorbetoon kõr- muleerivatele omadustele on poorbetoo- reageerimisel lubjaga eralduv vesinik ja- get temperatuuri paremini kui tavabetoon, nist majades meeldiv ühtlane mikrokliima. guneb massis väikesteks gaasimullideks, sest poorne struktuur kaitseb materjali Tänu kergusele säästavad poorbetoon- mis „panevad taina kerkima“. Kerkimise tavabetoonil aurustuva vee põhjustatud tooted loodusressursse. Poorbetoon on ajal hakkab segu tarduma ning moo- kahjustuste eest. Kuna kahjutule kuumus ka väga hästi töödeldav, mistõttu plokke dustub materjalile iseloomulik poorne tungib materjali eriti aeglaselt, tekib tava- saab ehitusplatsil lihtsalt ja kiiresti mõõtu struktuur. Umbes plastiliini tugevuseks liselt isegi tugevate lühiajaliste põlengute saagida ning seintesse sooni freesida ja tardunud segumassiivi lõikab lõikemasin korral poorbetooni pinnale vaid kahane- avasid puurida. traatidega vajalike mõõtmetega toode- misest tingitud pragude võrk, mis müüriti- teks („leivapätsideks“). Lõpliku tugevuse se tugevusomadusi ei mõjuta. Nt 200 mm POORBETOONI VALMISTAMINE saavutavad AEROC-tooted kõrge tem- paksuse poorbetoonist müüritise tulepüsi- peratuuri, niiskuse ja rõhu all autoklaa- vus on REI240. AEROC-i tootmist võib võrrelda leiva val- vis („leivaahjus“). Autoklaavimisel tekib Poorbetoon AEROC on looduslikult mistamisega. Veskis peeneks jahvatatud lähteainetest uus homogeenne mineraal puhas materjal, mis ei sisalda ega erita kvartsliiv ja kipskivi juhitakse segistisse, – poorne, kerge ja tugev tobermoriit. mingeid kahjulikke aineid ning seetõttu kus lisatakse lubi, tsement, vesi ja alumii- A.M.

Massiivide mõõtulõikamine Aeroc Massiivi tõstmine pakkeliinile Aeroc ASi tehases ASi tehases

12 AASTAT EHITUSTURUL www.aeroc.ee

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 33 Riia tänavavalgustus PHOTON-L – PEERUVALGUSEST RAKETITEHNOLOOGIANI

HEINAR IPSBERG Photon-L, [email protected]

„EH, oleks pidanud ikka omal ajal roh- kaubamärke, vaid ka tehnoloogias on ettevõte, mis võitleb kvaliteetse leed- kem petrooleumi soetama“, loksutas kratte, kes püüavad „sogases vees õn- valgustuse ja selle õige rakendamise Mihkel oma tormilaternat, kui viimane gitsedes“ rikkaks saada. eest. Oleme teadlikult valinud raskema hõõglamp toanurgas nukralt plõksudes Seda tendentsi on tunda nii meil kui tee, et selgitada põhitõdesid, arendada kustus ning ta teadis, et EL direktiivi- ka mujal maailmas. Tänavu jaanuaris väärikaid tooteid ja kokkuvõttes pak- de sunnil külapoe Minna käest sellist tehti Soomes katse, mille käigus testi- kuda tarbijale parimat võimalikku la- enam asemele ei saa. ti kõiki saadaolevaid leedlampe ning hendust. Me ei kurvasta, kui võisteldes „Pole ühtki ruumi, mis ei vajaks te- tulemused olid hämmastavalt kurvad. lahendab projekti mõni teine väärikas hisvalgustust“, ütleb valgustustehnika Umbes 180-st testitud lambist oli kva- ja kvaliteetne tootja, ent oleme kurjad, aabits „Valgustustehnika I“, juhatades liteetseid vaid neljakümne ringis! Kar- kui hanke kvaliteedinõuded on jäänud sisse nii tehnikaala üliõpilaste kursuse detavasti on olukord meil suhteliselt puudulikuks ning võitjaks osutub oda- kui ka meie teema. Oleme valgusega sama ja head nõu on väga raske saada. vaim pakkumine, mis pahatihti tähen- nii harjunud, et kustunud lamp tundub Tallinna Lillepaviljonis toimus 24. dab ebakvaliteetset toodet ning peagi inimõiguste rikkumisena ning energia jaanuaril 2012 linnavalgustusele pü- ka rahulolematut tellijat. kallinemine poliitikute rahvavastase hendatud foorum, kus tekkis mõte Positiivse näite võib tuua kodusest vandenõuna. Valgusest sõltuvana ole- luua erialaliit ning mis saigi põgusa Eestist, kus Tartu linn võttis 2013. me ajaloo jooksul läbi teinud hiiglas- arutelu tulemusena teoks. Eesti Moritz aastal ette suure töö, seades eesmär- liku arengu peeruvalgusest, küünlast, Hermann Jacobi Seltsi rüpes loodud giks renoveerida linna tänavavalgus- petrooleumlambist ja „Iljitši“ lambi- valgustehnikasektsioon on praegu see, tus ning sel moel märkimisväärselt kesest tänapäeva kõrgtehnoloogiala- kellelt saab sõltumatut nõu küsida, vähendada elektrienergiakulu. Juba hendusteni. Hinnates kõrgelt tervet kartmata millegi „pähe määrimist“. esimestest sammudest peale aeti asju talupojamõistust, pean siiski parata- Kuna leedlamp tikub tehnoloogia kee- õiges suuna – hanke tehnilistes tingi- matuseks, et kõigega ei suuda keegi rukuse poolest raketitehnoloogia vald- mustes seati valgustitele karmid, kuid lõpuni kursis olla ja mida keerulisem konda, on soojalt soovitatav küsida põhjendatud nõuded. Sel moel välis- on mingi teema, seda kergem on eksi- nõu selle ala asjatundjatelt. tati tehniliselt sobimatud ja kahtlaselt da ja eksitatud saada. Viimasega pean Photon-L on leedtehnoloogia entu- odavad lahendused. Praegu on tehtud silmas, et ei võltsita üksnes kõrgmoe siastidest alguse saanud rahvusvaheline töö lõpujärgus ning tulemust saab juba

34 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 energeetika

lähiajal nautida. Photonil oli Tartu hanke ajal täna- vavalgustite kohta kahe põlvkonna jagu oskusteavet ning võidetud hange Läti vabariigis, kus olime Riia valgus- tushankes väärika ajalooga Philipsiga võrdsed partnerid. Photoni osaks jäi vahetada mitme tänava valgustid ning valgustada Riia ajaloolise turuhoo- ne territoorium. Kokku paigaldasime 1400 eri võimsusega PH-ST-tüüpi tä- navavalgustit. Kogu renoveeritud ala juhtimissüsteemi pakkus Teliko. Tellija rahulolu võis tajuda 2013.a veebruaris Riia Tehnikaülikoolis korraldatud linnavalgustusele pühendatud seminaril, kus Eestist osalesid kohalike omava- Kadrioru lossi suure saali karniisi valgustus litsuste, KIK-i, TTÜ ja Majandusmi- nisteeriumi erialaspetsialistid ning leedtorusid IP65 kahestes armatuuri- (luumen). Seda seetõttu, et eri tootjatel Lätist projektiga seotud inimesed. Riia des. Eesmärgiks seadsime saavutada võib sama energiatarbega lamp anda projekti puuduseks võib pidada seda, töötsooni valgustustugevuseks 300 Lx, erineva valgusvoo. Osramil ja Philip- et ei leitud raha taristu uuendamiseks. mis hilisemate mõõtmiste põhjal ka sil on tavatarbija jaoks olemas spikrid, Et leedlampide valgusvihk on endiste õnnestus. Erilist äramärkimist väärib mis kehtivad ainult nende toodete lampide omast tunduvalt laiem, oleks see, et Printall kaasas objekti vastuvõt- kohta ning muudele mitte. Seega peaks mastide vahekaugus võinud olla suu- misse sõltumatu asjatundja, kes oma valgusvoog olema näitaja, mida karbilt rem ning kaablite ristlõige väiksem. mõõtevahenditega kontrollis tulemi otsite ja mille järgi lambi valite. Riias piirduti aga valgustite vahetamise vastavust projektile. Tänapäeval on sel- Photon-L toimetab väga kitsas seg- ja juhtimissüsteemi lisamisega olemas- line lähenemine lausa vajalik, sest on mendis, orienteerudes professionaal- olevale võrgutaristule. juhtumeid, kus odavaima pakkumise setele ja tööstuslahendustele, jättes Väga põnev oli leida lahendus Prin- tõttu võitnud tooted ei vasta tehnilises sõpradele või konkurentide kodu- ja talli trükikoja tootmistsehhi valgusta- kirjelduses esitatud andmetele. Tubli disainiteemad. Tõsi, ka meie tööde hul- miseks. Teadupärast on trükikodade energiasääst ja oluliselt paranenud val- gas on rosin – Kadrioru loss, mille suu- nõuded valgustuse kvaliteedile era- gustus on julgustanud Printalli inves- re saali karniisi valgustuse üle tunneme kordselt kõrged ja seetõttu oli see pro- teerima ka ülejäänud tootmise moder- uhkust ja rõõmu. jekt meile eriti kõvaks proovikiviks. niseerimisse. Meie erinevus pika ajalooga suur- Trükikoja tootmistsehhil olid varem Mida peaks silmas pidama, kui mõte test konkurentidest on suhteliselt väike 400 W-sed valgustid, mis olid tuh- liigub leedvalgustuse poole? Kui oli- omatoote arendus ja tootmine, mis või- munud ja kaotanud suure osa algsest me harjunud hõõglampide soetamisel maldab paindlikku lähenemist ja klien- valgusvoost ning mille energiatarve lähtuma energiatarbenäitajatest (40 W, di erinõudmistele vastava „rätsepaüli- oli vananedes suurenenud. Photoni la- 60 W, 100 W jne), siis nüüd peab end konna“ tegemist. Photon-L’i praeguses henduses kasutasime PH-TB22CNW häälestama valgusvoo mõõtühikule Lm tootevalikus on: leedtänavavalgustid, mis koostatakse vastavalt tänava või tee profi ilile ning varustatakse kavandatud juhtimissüsteemile vastavate draiveri- tega, 12–500 W-sed prožektorid, ripp- valgustid Hi-Bay ja leedtorud. Kui olete kavandamas uusi hooneid, ladusid, parklaid, kontoreid, kauban- duspindu või välisvalgustust, siis küsi- ge pakkumist ka meilt. Aitame, anna- me nõu, püüame pakkuda kõrgeima kvaliteediga lahenduse ning aidata säästa loodust, tervist ja raha. „Kes, kurat, naabri-Mihkli õues kondab“, imestas Indrek aknast välja kiigates ning oma nutitelefonil õueval- gustust täisvõimsusele lülitades. „Näh, Mihkel ise oma lahutamatu petroo- leumilambiga...“ Õue- ja laevalgustuse taas hämardanud, laskus Indrek tugi- tooli, süütas lugemislambi ning süve- Printalli trükikoja tootmistsehh nes taas „Keskkonnatehnikasse“. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 35 ehitus

KUDJAPE PRÜGIMÄE UUS ELU

MAIT KRIIPSALU1, LIIS KOPPEL2 1EMÜ professor, 2Koppel Koppel Arhitektid OÜ

EESTIS on suletud ja kaetud mitusada simäele. Olmeprügilale on millegi raja- hüppemäega suusaspordikeskus. Nüüd olmeprügilat ning poolkoksi-, aheraine- mine riskantsem, sest lademe vajumine on sedalaadi lahendus heade asjaolu- ja tuhamäge. Kõik nad on tehismäed, kestab väga pikka aega. Elumaju sellele de kokkulangemise ja viljaka koostöö mis võiksid mingil moel rakendust leida. ehitada ei tohi. Teatud tingimustel võiks tulemusena teoks saanud – Saaremaal, Kui suletud prügila on linna piires või lä- olmeprügilagi spordirajatiseks kujunda- Kuressaare linna lähedal Kudjapel avati hedal, on seda võimalik otstarbekalt ära da. EPA diplomand Helju Aava kavandas 2013. aasta 18. septembril Eesti esime- kasutada – tasast ladestuspaika nt park- oma diplomiprojektis juba 1978. aastal ne suletud prügimäel paiknev vaba aja la või laoplatsina, nõlvasid sportimiseks. Tartu lähedasse Tiksoja alusturbarappa veetmise keskus. Prügilast kujundatud Eesti esimene seiklusturismikeskus ra- prügimäe, millest pidi pärast sulgemist künkal on jooksu- ja suusarajad, pikni- jati Kiviõli põlevkivituha- ja poolkok- saama slaalomi- ja kelguraja ning kahe kunurk ja kelgumägi, edaspidi lisandu-

Joonis 1. Endisest prügilast loodud loodussõbralik tervisespordirajatis hõlmab üht Saaremaa lõunaosa kõrgemat tippu Kujundus: Liis Koppel

36 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 ehitus

vad neile välijõusaal, vaateplatvorm ja laste seiklusrada. Kudjapele hakati prügi viima 1970- ndate aastate alguses ning viimane koo- rem jõudis sinna 16. juulil 2009. Prügila sulgemise ja korrastamisega seonduvaga hakati tegelema juba 2007. aastal. Töösse kaasati Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse valdkonna asjatundjad. Esialgu sooviti prügila korrastada nii, nagu seda on Ees- tis varemgi tehtud – vormida künkaks ja katta pinnasega. Et algul kavandatust märksa tüsedama prügilakattekihi jaoks polnud kuskilt vajalikku materjali võtta, loodusliku pinnase kasutamine olnuks aga selge raiskamine, otsustati kaevan- dada selle kihi materjal prügilast endast

Foto: Mait Kriipsalu

– lade ümber kaevata, peenfraktsioon kavandatud vaateplatvorm ja pikniku- välja sõeluda ning kasutada metaanila- lauad. Et talvel suusaradadeks muutuva- gunduskatte moodustamiseks. Ülejää- tel tervisespordiradadel peab liikumine nud materjalist kuhjatud uus lade sai sel olema ühesuunaline, rajati ümber mäe moel eelmisest loodussõbralikum ning jalami kulgeva ja nõlvalt laskumisraja selles tekkida võiv metaan laguneb enne ristumiskohta sild. Ala lõunaossa kavan- atmosfääri lendumist. dati parkla. Prügila rajad kujundati nii, Töö käigus tekkis mõte rajada mäe- et neile ei oleks sulglohke. Nõlvade suu- le vaba aja veetmise keskus. Et lähedal rim kalle on 1:3 ning väikseim 1:20. Ala paiknevad usinasti kasutatavad Kudjape- absoluutkõrgus on 3,5–17,0 meetrit. Upa tervisespordirajad kulgevad mööda Trepp, infotahvel, piknikulauad ja tasast maad, tundus Kudjape prügila -pingid, prügikastid ja rajaviidad tehti kui piirkonna kõrgeim tipp hästi sobi- Eestis segaplastijäätmetest (mis võivad vat nende radade mitmekesistamiseks. olla ka prügilast välja kaevatud) valmis- Mäge asus kujundama Eesti Maaülikooli tatavast materjalist PlastRex. vilistlane maastikuarhitekt Liis Koppel. Kogu ala hakkab katma osalt juba Prügilaala kujundati võimalikult mit- rajatud kõrg- ja madalhaljastus, mis mekülgseks, võttes arvesse nii prügila mööda nõlvasid kulgedes rõhutab rel- sulgemise ehitustehnilisi erisusi kui ka jeefi , ilmestab maastikku, liigendab eri majanduslikke kaalutlusi. Alale kavan- funktsiooniga alasid ning stabiliseerib dati eri pikkuse ja raskusastmega tervise- kattepinnast. spordirajad, kokku 2 420 meetrit, millest Nõrgvee kogumiseks rajati kinnistu 1 360 m kulgeb prügila ning ca 1 060 m piiridele kahe meetri laiused ja poole kõrvalasuva jäätmejaama kinnistul. Nel- meetri sügavused nõvad ning ala kir- ja meetri laiused rajad sobivad nii jalu- deossa ca 700 m2 suurune poole meetri tamiseks, tervisekõnniks, jooksmiseks sügavune lohk kõige märjemate perioo- ja mägirattaga sõitmiseks kui ka suusa- dide sademevee mahutamiseks. tamiseks. Radade põhja rulliti fi lterkan- Tehismäe radadelt paistavad Kudjape gas, mis kaeti 300 mm paksuse kruusast jäätmejaam ja jäätmekeskus ning külas- jaotuskihi ning 100 mm paksuse kruusa tajail on hea jälgida, milline on tänapäe- ja mittepinnulise hakkpuidu segust kan- vane jäätmekäitlus ning näha, kui oluli- dekihiga nõnda, et raja pind jäi prügila ne on jäätmete sortimine selle asemel, et pinnast õige veidi kõrgemaks. neid läbisegi prügikasti pilduda. Suur kõrgusvahe ja pikk hoopidurdus- Et tegu on ikkagi endise prügilaga, mis ala võimaldas ühe nõlva kujundada laste on kaetud sealtsamast välja sõelutud kat- ja noorte suusa-, lumelaua- ja kelgu- tekihiga, ei tasu kuni püsiva murukama- mäeks, kus saab hästi pika liu. Kelgunõl- ra tekkimiseni radadelt kõrvale astuda. va juures on trepp, mida mööda pääseb Varandust pole sealt mõtet otsida, sest mäe harjale nii kelgutaja kui ka jalutaja. kõik väärtuslik võeti ümberkaevamise Ala atraktiivsust ja kasutamisvõimalu- ajal välja, ning endastmõistetavalt ei ole si suurendavad reljeefi kõrgemale osale mäe tipp mõeldud telkimiseks. A.M.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 37 keskkond

Sõudekanali rajamine endisse Aidu põlevkivikarjääri Foto: SA Aidu Veespordikeskus AIDU SAAB MAAILMATASEMEL VEESPORDIKESKUSE

IDA-VIRUMAAL Maidla vallas asu- Aidu-Nõmme külas oli 680 hektaril del tõstsid Eesti Energia Kaevanduste vas AS-le Eesti Energia Kaevandused 1960ndatel 120 majapidamist) uuesti kaks karjääriekskavaatorit ümber ligi kuulunud Aidu karjääris kaevanda- rahvarohkeks piirkonnaks. viis miljonit tonni mäemassi. Käesole- ti põlevkivi ligi nelikümmend aastat. Aidu karjääriala teemaplaneeringu va aasta augusti lõpuks oli kanal valmis 2012. aasta suvel, pärast põlevkivivaru algatas tuuleenergiatootjate taotlusel ja veega täitunud ning sellel esimesed ammendumist, karjäär suleti. Tänaseks Maidla volikogu 2009. aasta aprillis. proovisõidudki tehtud. Esimesed sõu- on põlevkivikarjääri aladel tehtud üle Veespordikeskuse rajamise kava sai devõistlused on kavas pidada 2015. aasta tööd, et avada seal 2015. aastal kinnituse 2009. aasta lõpus, kui allkir- aastal. Veega on täitumas ka endised veespordikeskus, mille keskmeks saab jastati ühiste kavatsuste protokoll, mil- väljaveoteed, mis tulevikus moodusta- Põhjamaade esimene rahvusvahelistele les Maidla ideed toetasid nii olümpia- vad ligi 30 km pikkuse tehisveekogu- nõuetele vastav sõudekanal. komitee, sõudeliit kui ka Eesti Energia. süsteemi. Rajatavat veespordikeskust tutvusta- Viimane ei panusta veespordikeskuse Veespordikeskuse, mis peaks prae- sid 15. augustil Olümpia hotelli kon- väljaehitamisse üksnes sõudekanalisü- guse kava kohaselt valmis saama 2017. verentsikeskuses SA Aidu Veespordi- vendi rajamise ja maastiku planeerimi- aastaks, arhitektuurse lahenduse koos- keskuse nõukogu esimees ja Maidla sega, vaid ka rahaliselt, lubades kanali tamisse ja projekteerimisse on kaasa- vallavanem Hardi Murula ning Eesti rajamisse investeerida üle 300 000 euro. tud arhitektuuribüroo Pluss ning Eesti Energia ASi keskkonnajuht Olavi Tam- Väikesele ca 800 elanikuga Maidla val- üks tipparhitekte Indrek Allmann. Pea- memäe. lale käiks veespordi- ja vabaajakeskuse le sõudekanali on kavas Aidu karjääri Aidu karjääri hakati Hardi Murula loomine üle jõu. alale rajada veeslaalomirada, tuuletun- eestvedamisel veespordikeskust ka- Tänaseks on karjäärialale rajatud nel, tuulikupark, Kaitseliidu lasketiir, vandama juba siis, kui käisid arutlu- 2,3 km pikkuse, 162 m laiuse ja 3,5 m veemotoala, kalakasvandus, golfi rajad sed karjääri sulgemise üle. Vald soovis sügavuse sõudekanali süvend, mille ning terviseradade ja puhkemajadega muuta varem asustatud ala (Aidu ja 2012. aasta juulis alustatud kaevetöö- puhkerand. Viru Keemia Grupp tahab

38 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 keskkond

oma selle aasta veebruaris avatud Oja- maa kaevandusest järgmise kaheküm- ne aasta jooksul tekkivast aherainest kujundada Aidu karjääri seitsmeküm- ne hektari suurusele maa-alale püra- miidipargi. Aheraine, mida tekib aastas umbes miljon tonni, toimetamiseks la- destusalale on kavas ehitada pooleteist kilomeetri pikkune lintkonveier. Püra- miididesse sisse ei pääse, küll aga saab nende astmeid mööda liikuda. Suurim püramiid (152 m kõrge) tuleb maailma praegu kõrgeimast Cheopsi püramii- dist (137,3 m) 14,7 m kõrgem. Esimene püramiid peaks valmima 2020. aastal. Mis peale püramiidide parki täpselt tuleb, pole veel teada. Ideedena on välja pakutud rajada sinna peale külastus- keskuse, hotelli ja restorani ka amfi - teater, labürint, veinikelder, liuväli ja loomaaed. Püramiidipargi ideekavan- dit Aidu 2030, mille autor on arhitek- tuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ tutvustati sel suvel Kumus näitusel Aedade järelelu ning juunis Londoni Bartletti arhitektuuriülikoolis lähitule- viku ehituskunsti tutvustaval arhitek- tuurifestivalil Th e Atlas of the Unbuilt World (Ehitamata maailma atlas). A.M. Ojamaa kaevanduses tekkivast aherainest soovitakse järgmise kahekümne aasta jooksul kujundada Aidu karjääri 70-hektari suurusele maa-alale Keskkonnatehnika püramiidipark Joonis: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 39 geoloogia

Joonis 1. Üldvaade taasavatud Inju karjäärile pärast esimest alumise astangu ehituspae äravedu. Keskel ülemise astangu puhastatud sein ordoviitsiumi- siluri piirikihtidega, vasemal lõik vana murru seinast

ÜLLATUSI PANDIVERE PAERIIGIS. KAS ORDOVIITSIUMI-SILURI PIIRIKIHID KA INJU ASTANGUL?

REIN EINASTO1, AAT SARV1, KALLE SUUROJA2 1Tallinna Tehnikakõrgkool, 2Eesti Geoloogiakeskus

MÕNED AASTAD tagasi leidsime tüüpilised lubja- ja merkivi vahelduvad lubjakivi mikrokihilise siseehitusega Pandivere läänenõlval Orgmetsa lä- kihid ligi 2 m ulatuses [2, 3]. peitkristallilise põhimassiga paksukihi- histel Neitla kruusaaugu põhjas avatud OÜ Pärtli Paas juhi Hillar Müüri al- line „pank” (0,6 m), mis Neitla analoo- paekihtides ühemõtteliselt selge ordo- gatusel Inju dolokivi ühe vana murru gia alusel peaks olema siluri basaalkiht viitsiumi ja siluri ladestu piiri – esimese taasavamise järel läbilõikega tutvudes – Koigi kihistiku ajaline analoog. Kuhu piiripaljandi Eestis [1]. Porkuni lademe selgus, et ehituslikult hinnalisel kollasel on aga „kadunud” Porkuni lademe Tõrevere riffl ubjakivi „kuplilisel” pinnal dolomiitsel Inju tüüpi pael, mida seni keskmine, riffi dega seotud osa – Vohi- lasub siin Kamariku kihistikku loetud on kivimilise läheduse alusel loetud laiu, Siuge ja Tõrevere kihistik? Need vaheldusrikas kirjuvärviline dolomii- Röa kihistikku kuuluvaks, lasub vahe- stratoonid on Porkunis, vaid 15 km distunud paekihtide kompleks sagedas- tult kirjuvärviline kuni 1 m paksune edelas, lademe stratotüüpses paljandis te katkestuspindadega (0,4–1,1 m), sel- savikam kihind, millel on olulisi ühis- ja lähimas (25 km) Kerguta puursüda- lel omakorda ühtlane peitkristalliline jooni Neitlas Kamariku kihistikku loe- mikus [6] klassikalisel kujul olemas. lubjakivi (0,3 m), mis sobib koostise ja tud kihtidega. Varasemates uuringutes Lamav Röa kihistik on lülitatud kord stratigraafi lise asendi poolest Juuru la- [4, 5] ei ole seda vahemikku Injus eraldi Pirgu lademe noorimaks [7], kord Por- deme Koigi kihistikuks, kuna vahetult esile tõstetud. Sellel keskmisel „vaheki- kuni lademe vanimaks osaks [8]. Kas kõrgemal esinevad Varbola kihistule hindil” lasub omakorda helehalli puhta litofatsiaalne analoogia lubab oletada

40 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 geoloogia

Inju kivimi kuulumist Röa kihistikku ka vanuseliselt, st piiride üheaegsust? Kas Injus on tegemist stratigraafi lise väljakiildumisega, ajalise lüngaga või fatsiaalse (settimiskeskkonna) asendu- misega? Sellistele köitvatele probleemidele vastuste otsimine jääb järgnevate vaatluste ja uurimiste sihiks. Viimati murti Inju leiukohas – Pan- divere kõrgustiku ühe kõrgema (üle 130 m), Koeravere paekõviku kirde- poolsel astangul Kadila ja Viru-Jaa- gupi vahel riigimetsas (joonised 1, 2, 3) – ulatuslikult ehituspaasi tsaariaja lõpuaastakümneil, 19. ja 20. sajandi va- hetusel, mil paasi murti veel kiiludega käsitsi. Siis valmis ka üks Eesti esindus- likumaid paekivist mõisahooneid, Inju mõis, mille ainulaadne kollakaspruun massiivne ehituskivi pärineb nendest Inju-Meriküla nime all tuntud leiukoha murdudest (joonis 3) ja on omale siit ka nime saanud. Leiukoha viimaste geo- Joonis 2. Inju-Meriküla leiukoht Maa-ameti ortofotol loogiliste uuringute põhjal möödunud sajandi viiekümnendail [4] on tehtud ka hilisem varude hinnang [5]. Kahjuks ei ole neist uuringuist ühtki puursüda- mikku säilinud. Uurimuse kokkuvõttes on leiukoha piires välja eraldatud kolm kihikompleksi (ülalt alla): I kompleks ehk lubjakivi levib astangu peal keskmiselt 1 m (0,5–3,3 m) paksuse kihina. Lubjakivi on helehall, peene- kuni keskmisekristalliline, õhukesekihiline, rohekashalli merkivi hajusat püriiti sisaldavate vahekihtidega. Põhimass on üldiselt tihe ja kõva, harvade kavernide ja poorse lubjakivi pesadega; kavernides kaltsiidikristallid. Kompleksis esineb jämedakristallilise kaltsiidiga täitunud lõhesid. Fossiili- dest leidub rohkesti koralle ja käsijalg- seid (brahhiopoode). II kompleks ehk see päris Inju dolokivi avaneb enamasti astangul keskmiselt 3 m (2,3–4,9 m) paksuse kihindina. Joonis 3. Inju-Meriküla leiukoht LIDARi varjutatud reljeefi kaardil. Vanad Inju dolokivi on kollakashall poorne kaevandamiskohad, millele osutab must nool, tähistavad Koeravere paksukihiline kuni massiivne (kohati aluspõhjalise astangu kulgu kuni 1,25 m) peenekristalliline paas. Poorides ja kavernides on sageli kalt- rohekashall, kohati kollaka varjundiga, Üllatav, et läbilõike iseloomustuses ei siidikristalle. Kivimis esineb hajusalt paksukihiline (kihid 20–25 cm), pee- selgu ülemise helehalli lubjakivi ja alu- peenpihustunud püriiti, mis oksüdee- nekristalliline, poorne; kihipindadel mise Inju- tüüpi dolokivi vahel esineva runult annab kivimile laiguti-kihiti pu- savikelmed. Kogu intervalli ulatuses on tumepunase ning kollase savimerkivi nakaspruuni värvuse, seda eriti lasundi dolokivis hajusalt peenekristallilist pü- vahekihtidega kirjuvärvilise savikama alaosas. Kivististest on rohkesti koralle, riiti. Püriidi oksüdeerumisest tingitult pae – Kamariku kihistiku ajalise ana- käsijalgseid, sammalloomi, meriliiliate on kivimis kollakad ja punakaspruunid loogi – esinemine. Selge litoloogilise varrelülisid. Kompleksi läbivad u 2 m laigud. Fossiilidest on rohkesti koralle, eripära tõttu on seda raske lülitada nii I tagant subvertikaalsed lõhed. käsijalgseid, sammalloomi, meriliiliate kui ka II kompleksi koosseisu. Kuivõrd III kompleks ehk savikas dolokivi varrelülisid. II kompleksi iseloomustuses mainitak- levib enamasti astanguesisel alal kesk- Nimetatud kihikomplekside strati- se kihitist punaseks värvumist ja erine- miselt 4 m (2,3–4,9 m) paksuse kihin- graafi lise kuuluvuse kohta selles uu- vate faunarühmade fossiilide sagedast dina ega paljandu. Savikas dolokivi on ringus selged hinnangud puuduvad. esinemist, tuleb arvata, et keskmine

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 41 geoloogia

Joonis 4. Tugevalt karstunud lõhe pind. Selektiivne lahustumine on Joonis 5. Inju vana murru murenenud sein. välja toonud siluri basaalse Koigi kihistiku lubjakivi lainja mikrokihilise Selge kolmikjaotus: Ülal paksukihiline siseehituse lubjakivi, keskel keskmisekihiline savikas murenemisele väiksema vastupidavusega kihistik (Kamariku analoog) on lülita- gus, et see keskmine savikam dolokivi, all massiivne ehitusdolokivi. tud lamamisse „päris Inju kivi” ülemi- läätsjas-kihiline, tumepunaste ja Mõõdulint 1 m ripub ordoviitsiumi-siluri se osana, ilmselt dolomiitse koostise, helekollaste dolo- ja merkivi vahe- piiril poorsuse ja valdava kollase värvi alu- kihtidega kirjuvärviline paelasum sel. (Kamariku kihistiku analoog) sisaldab Koigi kihistikule avamuse läbilõigetes Inju leiukoha omanäolise dolokivi eri kihtides läätsjaid dolomiidistunud iseloomulik. Karstunud lõhepindadel taaskaevandamise ettevalmistamisel korallikolooniaid ja nende kogumeid. on selektiivse lahustumise tulemusel lükati paljaks väike ala kõviku lael, kus Kas need võiksid olla Tõrevere kihis- lubjakivi sisemine mikrokihilisus sel- pinnakate on kohati vaid 15–20 cm tiku rifi taseme kaldapoolsed „sabad”? gelt välja prepareerunud (joonis 4). paksune, ja avati astangu läbilõige vana Sellisel juhul on Injus paljanduv kesk- Arvukalt esineb koralle, kihtpoorseid, murru põhjani enam kui 4 m ulatuses mine Kamariku-tüüpi stratoon Neit- tigusid, pea- ja käsijalgseid. See kivim (joonis 1). Kõviku õhukese pinnakat- laga võrreldes suurema stratigraafi lise lasub vahetult tumepunase merkivi tega lagi on kaetud loometsaga. Paela- mahuga. Selle kivimkeha heterofatsiaa- tasasel kulutuspinnal (joonis 7), mis sundi pealispinnal võib sageli kohata lsust ja kestvamate lünkadega eralda- tähistab ordoviitsiumi ja siluri ladestu selgeid mandrijää kulutusjälgi ümaraks tud suhtelist iseseisvust silmas pidades piiri. lihvitud lamedate kühmude ja ühes [9] tuleks tema stratigraafi lise hierarhia Inju-tüüpi dolopae struktuurides suunas orienteeritud kriimude kujul. järku tõsta iseseisva kihistu tasemele. – mudalise ja teralise (valdavalt detriit- Kogu paelasund on läbitud tugevalt Inju tüüpi dolokivi lasundi ülaosa se) settekomponendi suhtvahekorras karstunud vertikaalsetest ja horison- eristub suurema sorteeritud detriidi ja paigutuses – on selgeid ühisjooni taalsetest lõhedest (joonis 4), mis või- sisaldusega ja mitmete ebaselgete kat- ka vanuseliselt kauge Kaarma karjää- maldavad ehituspaekivi töötlemiseks kestuspindade esinemisega. Kas see ri läbilõike ülemise, Potikihi kivimiga vajalikke pangaseid lihtsalt lahti tõsta. vahemik võib olla Vohilaiu kihistiku Saaremaal. Mõlemad dolokivi erimid Keskmise kirjuvärvilise savikama ki- lausdetriitse lubjakivi fatsiaalse asen- on kujunenud settimistsükli transgres- hindi murenemiskindlus lamami ja la- dumise ajaline analoog? Vastused neile siivses arengufaasis tasase paepõhjalise sumi kivimiga võrreldes on mõnevõrra küsimustele vajavad läbilõike kihtki- madalmere madalikuvööndist kalda väiksem. Seetõttu on üle saja aasta va- hilist litofatsiaalset ja mikro-biostrati- pool varjatud šelfi suhteliselt vaikse- nuses seinas see osa vana murru mure- graafi list analüüsi ning võrdlust lähi- veelistes tingimustes pärast kestvamat nemisel kuni poole meetri võrra taan- mate puursüdamike andmetega. lünka [10]. dunud (joonis 5) või murendkatte alla Inju läbilõike ülemise monoliitse Kihtide ülaltoodud järjestuse ja esi- maetud. Paelasundi lahtilükatud pea- lubjakivi põhimassiks selle põhiosas on algse võrdluse põhjal teiste paljanditega lispinda jälgides selgus, et rahnuvirna hall pool-afaniitne (mikrokristalliline) võib siiski teha üllatava, kõige tõenäo- taga on paljandunud ülemise astangu puhas mudalise struktuuriga lubjakivi lisema, ehkki veel tõestamata järelduse: laest veel kõrgemad, Koigi kihistikule (joonis 7), mis välimuselt on sarnane Pandivere kõrgustiku kõrgemas põhja- tüüpilise peitkristallilise lubjakivi tuge- siluri basaalse Koigi kihistiku põhi- osas, Koeravere astangul Inju läbilõi- valt karstunud ja mandrijää poolt sile- kivimiga. Selles ülemises lubjakivis kes, on avatud ordoviitsiumi ja siluri daks-ümaraks kulutatud kihid (0,5 m, esineb rohkesti nõrga sorteeritusega ladestu piirikihid. See asjaolu muudab joonis 6). mitmekesise kivististe kooslusega laus- Inju niigi huvitava läbilõike geoloo- Ülemise astangu puhastamisel sel- detriitseid läätsjaid vahekihte, nagu on giliselt väga oluliseks kogu Eestis ja

42 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 geoloogia

rahvusvaheliseski ulatuses, kujunedes üheks geoturismi meeliskohaks. Kuna Inju on kõige põhjapoolsem võimali- kest Porkuni lademe läbilõigetest, pole välistatud, et siin on esindatud selle lademe senituntud faatsiestest mõneti erinev, kõige kaldapoolsem erim, mille täpsem stratigraafi line asend ja ajaline maht, läbilõike kivimi ja kivististe eripära ning kujunemistingimused on edasiste uuringute lahendada. Injus taasavatud läbilõike näol on Pandivere paeriigis lisandunud suurt teaduslikku ja geoturistlikku huvi pakkuv paik. Roosna mõisa paehoonete seintes võib ordoviitsiumi-siluri piirikihti- de eri värvi paeplaate kohata segiläbi müüri laotult, ei puudu ka helehalli Koigi-tüüpi peenmugulja kivi näited, seega on tõenäoline ordoviitsiumi-siluri piiripaljandi esinemine ka selles paigas. Dekoratiivkivina suveniiride Joonis 6. Paeplatoo ülemine trepiline mandrijää ümaraks kulutatud Koigi-tüüpi valmistamiseks on sellel kirjuvärvili- lubjakivi karstunud pind. Ülal vaid 10–15 cm paksune pinnakate huumuskihi sel pael vaieldamatu rakenduslik lisa- kujul väärtus. Inju dolokivi kui head ehituskivi Virumaal Pandivere põhjanõlval ja Raplamaal, Röa kihistiku strato- tüüpses piirkonnas on süstemaatilise põhjalikkusega käsitlenud Helle Pe- rens [11, 12].

Kirjandus

1. Einasto, R. (2007). Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu piiri leidmine Neitla kruu- sakarjääris. – Keskkonnatehnika, nr 7, lk 60–61. 2. Kaljo, D., Einasto, R. & Martma, T. (2008). Ordovician-Silurian boundary beds at Neitla, North Estonia: sedimento- logical and carbon isotopic signatures of events, some consequences. – The Seventh Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide. / Eds. O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla. Tallinn, p. 29. 3. Kaljo, D., Einasto, R. & Hints, L. (2008). Joonis 7. Ordoviitsiumi ja siluri ladestu piirikihid Inju karjääris: all Porkuni Ordovician-Silurian boundary in Estonia: lademe Kamariku kihistiku kirjuvärviline lainjas keskmisekihiline savikas localities at Porkuni and Neitla. – The Sev- dolokivi punase ja kollase savimerkivi vahekihtidega, peal Juuru lademe Koigi enth Stratigraphical Conference. Abstracts kihistiku helehall paksukihiline peitkristallilise põhimassiga kivististerikas & Field guide. / Eds. O. Hints, L. Ainsaar, puhas lubjakivi. Piiril tasane kulutuspind. Vasar toetub lubjakivi alumisele P. Männik, T. Meidla. Tallinn, pp. 100–104. kihile piirist kõrgemal. Mõõdulint 1 m 4. Vares, M. (1960). Inju-Meriküla dolomi- idimaardla detailse geoloogilise luuretöö geoloogia. Tallinn: Valgus. 10. Einasto, R. (2007). Paealuspõhjast aruanne. Kiiu. Eesti NSV MN Geoloogia ja 8. Hints, L. & Meidla, T. (1997). Porkuni Põltsamaa ümbruses. Põltsamaa lossi sees Maapõue Kaitse Valitsus. EGF 1272. Stage. – Geology and mineral resources of ja ümber. / Toim. Rutt Tänav. Põltsamaa 5. Lugus, E. (1993). Inju-Meriküla dolo- Estonia. / Eds. A. Raukas & A. Teedumäe. muuseumi toimetised, lk 7–42. miidimaardla varu hinnang. Eesti Geoloo- Tallinn: Est. Acad. Publ., pp. 85–88. 11. Perens, H. (2004). Paekivi Eesti ehi- giakeskus. EGF 4654 9. Einasto, R. (1995). „Liivi keele” tistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond. 6. Kerguta (565) drill core. (2006). / Ed. omapärast Baltika arenguloos. – Liivimaa Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus. A. Põldvere. – Estonian geological sec- geoloogia. / Eds. T. Meidla, A. Jõeleht, 12. Perens, H. (2006). Paekivi Eesti ehi- tions, Bulletin 7. Tallinn, p. 43. V. Kalm & J. Kirs. Tartu: Tartu Ülikooli tistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva 7. Rõõmusoks, A. (1983). Eesti aluspõhja Kirjastus, lk 23–32. maakond. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 43 keskkond

Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas LEIGO JÄRVISTU JA KÕRGKULTUURI KAITSEKS

REIN EINASTO TTK geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor

JUBA ENAM kui 15 aastat augus- kest veesilma ja võsastunud maastikku võib ajatut muusikat kuulates unustada ti alguses korraldatavate klassikalise vaadates tuli tal idee kujundada Leigost hetkeks reaalsuse ning harmoneeruda muusika kontsertidega vabas looduses ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd ümbritseva loodusega. Selles unistuses Järvemuusika nime all on Leigo muu- sündiski esimene järv, mille keskel on täiendavad esineja ja ümbritsev loodus tunud rahvusvaheliseks kultuurikes- siiani vanade pajudega saareke. Just koos elava tulega üksteist ehk loovad kuseks, kuhu sõidetakse lähedalt ja sellel saarel sai 1998. aastal teoks Tõnu nii täiesti uue emotsionaalse kesk- kaugelt. Leigol loodu on vaimse kul- Siberi-rännakutel idanema hakanud konna (sõrendus R. E.).” tuurikeskkonna loomulik ja looduslä- unistus kuulata kaunist muusikat vabas Järvistu loomine Otepää kõrgustiku hedane sidumine looduskeskkonnaga. looduses. keskosa idatiival väikestesse sulglohku- See on LOODUSKULTUUR – inimsoo Usume, Leigo järvemuusika on uni- desse, praeguseks täiesti kinnikasva- kestliku tuleviku kindlustamiseks möö- kaalne terves Euroopas, kus kauni nud jääajajärgsete väikejärvede taas- dapääsmatu [1]. Netist loeme: „Leigo looduse ja sisuka muusika liit loovad tamise kujul on uus ja unikaalne, väga on midagi enamat (kui meelelahutus) ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida tervitatav lehekülg Eesti maastiku- – see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo rohkem läheb aeg edasi, seda enam va- kultuuris. Mitmel pool Eestis võitlevad peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Lei- javad inimesed võimalusi mõtisklemi- kohalikud elanikud teedeehituseks va- gole suvekodu otsima läks, ei suutnud seks ja unistamiseks, et vabaneda mõ- jaliku kruusa kaevandamise vastu selle ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väi- neks viivuks töörutiinist. Igaüks meist nimel, et nende maad ei saaks kahjusta-

44 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 keskkond

tud. Olen valjuhäälselt püüdnud veen- da kaevandajaid hoolima loodusest ja kohalikest elanikest ning kujundada hoiakut, et kruusa, paetoorme hankijal oleks kaevandamise õiguse kõrval ka kohustus panustada kaevandamisjärgse maastiku kauniks kujundamisse [2, 3, 4, 5, 6]. Ammutab ta ju sealt kogu rahva ühisvara – meie maavara –, raha paraku läheb enamasti oma taskusse. Selles mõttes on Leigo peremees Tõnu Tamm kujundanud maastikku kogu rahvale mõeldes. Elavdades Lõuna-Eesti kul- tuurielu, tõstes Otepää-kandi mainet mitte ainult spordikeskusena. Leigo on muusika, Leigo on teater laiale publi- kule. Leigole tulevad meeleldi ka maa- ilmanimega muusikud. See on vaimse kultuurikeskkonna loomise seisukohalt olnud väga tänuväärne tegevus. Inimene on osa loodusest, on vaimne olend, ja nii tema ise kui ta vaimne ve või mere äärde suundudes kinniste mise vastu, et surmata soov püüelda keskkond peab hoitud ja kaitstud ole- territooriumide kurjade siltide tagant. ülla sihi suunas, on aeg mõelda loo- ma. Paraku on just inimese liigitun- Inju mõis justkui enam polegi Eesti duskeskkonna kaitsest avaramalt, nuseks olev vaimne keskkond jäänud territoorium. Sama moraalitult ehita- kaitsta inimese vaimset keskkonda. täiesti kaitsetusse seisundisse ja selle takse mitmel pool (Tabasalu, Ilmandu, Kes hindaks vaimsele ja kultuurikesk- raske reostatus pole ühegi ametkonna Suurupi, Vääna jm) kinni pankranni- konnale tehtud kahju suurust? Puud tegevuse orbiidis. Plahvatuslikult pai- ku klindiastangu serv, mis peab olema istutame asemele, kuid tegijatele väik- suv vaimuhaiguste, allergiailmingute kõigile vaba nagu veekogude kallasra- laselt ametialaseid õigusi kasutades laviin just heaolumaades näitab üheselt, jad. Taoliste näidete põhjal tekib tõesti kaikaid kodarasse loopides kahjusta- et samamoodi jätkata on võimatu. kartus, et nõnda edasi toimetades pole me initsiatiivikaid loova mõtlemisega Keskkonna alal töötavad ametnikud eesti rahval varsti enam midagi kaitsta teovõimelisi inimesi ja see on kokku- ja inspektorid peaksid olema esmalt – võõrad keeled, võõras vara, müüdud võttes lubamatu ümberkäimine meie mitte karistavad ja trahvivad, hoolima- maa ... Mats, ära tule saksu segama! kõige kallima varaga, meie vaimse tud, kõrgid formalistid, vaid kõigepealt Leigole on ka kodumaine eestlane kapitaliga. hooldusarstide sarnaselt heasoovlikud aasta läbi oodatud. Selle nimel, et tal seal nõuandjad, raskustele kaasaelavad, ilus, hea ja huvitav oleks, on väga palju Kirjandus probleemide olemusse süvenevad eri- hingejõudu, energiat, tööd ja investee- ettevalmistusega kõrgkultuuri kandjad, ringuid tehtud. „Mitte raha pärast, vaid 1. Einasto, R. (2002). Leigo Järvemuusika kelle esmakohustus on eksimusi enne- sisemisest vajadusest teha midagi, mis – kõrgkultuur avamaastikul (Bagatellid. tavalt ära hoida. Keskkonna alal töö- inimestele hinge läheb” [7]. Kes vähe- Eesti). – Muusika, nr 7, lk 18. tajal peab olema sügavam ettekuju- gi (süva)kultuuri „turuga” kursis on, 2. Einasto, R. (2005). Mõned säästliku tus ka vaimsest keskkonnast. Ta peab teab üheselt, et sellega tegelemine võ- paekasutuse põhimõtted. I. – Keskkon- suutma vahet teha üldise süvakultuuri tab, mitte ei anna raha. Järvemuusika natehnika, nr 8, lk 32–33. heaks pingutava vaimuinimese ja oma- festivalil aasta tagasi peakorraldaja ja 3. Einasto, R. (2006). Mõned säästliku kasu huvides tegutseva enesekeskse maaomaniku Tõnu Tammega kohtudes paekasutuse põhimõtted. II. – Keskkon- inimese vahel ning vastavalt kujunda- kuulsin kohkumisega, et tema jõuvarud natehnika, nr 1, lk 36–38. ma ka oma hoiakud. Kes maksab kinni on otsakorral, rahva tänu asemel on tal 4. Einasto, R. (2008). Paekasutuse paki- selle raisatud vaimuenergia kulud, mis kaelas võlad, keskkonnaameti trahvid, lised päevapoliitilised ja perspektiivsed tulenevad ametnike harimatusest ja kohtukäigud. Miks ei austata kõike probleemid Eestis. – TTK Toimetised X, lk rumalusest, võimetusest seadusi inim- seda head, mida Leigo peremees loo- 84–101. likult tõlgendada. dusmaastikku ja vaimse kõrgkultuuri 5. Einasto, R. (2010). Röövkaevandamise Tänapäeval on keskkonnamõju hin- keskkonda kujundades aastaid on omal vaimsest reostusest loodushariduskeskuse- damine saanud küll mis tahes inimte- kulul korda saatnud eesti rahva tulevi- ni. – EGK XVIII aprillikonverentsi „Eesti gevuse tagajärgede loodusse projektee- ku heaks?! maapõu ja selle arukas kasutamine” teesid. rimise kohustuslikuks osaks, aga ... Jah, Kas järjekordselt osutub tõeks see, et Tallinn, lk 34–37. keskkonnakontroll on keskkonnaame- parem on mitte midagi teha, sest sea- 6. Einasto, R. (2011). Maastikukujundus tis, keskkonnainspektsioonis kahtlema- duse suhtes formaalse, mitte sisulise ja kaevandamiskultuur. – Eesti Loodus, ta olemas, ent mõnegi ülereguleeritud eksimise puhul unustatakse kõik su aa- nr 2, lk 16–17. seaduse tähttäheline täitmine on avara- teline keskkonnakujundus? 7. Männi, M. (6.08.2012). „Aitab küll, enam ma elutarkusega sügavas vastuolus. Üha Kui aga karistuste saaga muutub ei taha.” Leigo peremees Tõnu Tamm on sagedamini leiame end kimbatuses jär- nõiajahiks tegija ühismeelse teha taht- valmis kõik kuradile saatma. – Õhtuleht.

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 45 messid

DACH+HOLZ International

KÖLNIS toimub 18.–24. veebruarini Messiga samal ajal peetakse kong- ton, Dörken, Eternit, Fakro, Fermacell, 2014 rahvusvaheline katuse- ja puidu- ress, fassaadifoorum, elamumajandus- Isover, Knauf, Mafell, Rheinzink, Roto, mess DACH+HOLZ International, mis päev ja arhitektuurifoorum. Velux ja Wolfi n. peaks erilist huvi pakkuma puuseppa- Messi DACH+HOLZ International Lisateavet saab DACH+HOLZ Inter- dele, katusekatjatele, plekkseppadele, national koduleheküljelt www.dach- arhitektidele, projekteerijatele ja inse- holz.de ning värsket messiinfot Twit- neridele. terist www.twitter.com/dachundholz. Messil käsitletakse puithoonete Novembris pannakse koduleheküljele ehitamist ja renoveerimist, katuseid, online-kataloog, kust saab teavet eks- seinu, fassaade, soojustusmaterjale, ponentide kohta. Koduleheküljelt on plekitöid ja metalli töötlemist ning võimalik osta ka messipääsmeid. Sel- taastuvenergialahendusi (peamiselt leks tuleb end registreerida, panna os- PV-paneele). Ligi poole näitusepin- tukorvi soovitud arv pileteid ning need nast hõlmab puidutöötlusmasinate ja Foto: Düsseldorfi Messid välja trükkida. Ühepäevapilet maksab -seadmete väljapanek. DACH+HOLZ Internetist ostes 19 eurot (messikesku- International ekspositsioon hõlmab ses 23 eurot) ning neljapäevapilet 32 nelja Kölni messi halli. Hallis nr 6 korraldatakse iga kahe aasta tagant – eurot (38 eurot). näidatakse plekkkatuseid ja päikese- 2012. aastast peale vaheldumisi Stutt- Messi organiseerib GHM Gesellschaft paneele ja torutöid, hallis nr 7 puit- gardis ja Kölnis. Eelmisel, 2012. aasta für Handwerksmessen mbH (Münc- materjale, kokkupandavaid puitmaju, Stuttgardi messil osales 70 000 m2 hen) ning toetavad Zentralverband puidutöötlemismasinaid, hüdroiso- suurusel näitusepinnal 606 eksponen- des deutschen Dachdeckerhandwerks ja leerimist ja kuivtarindeid, hallis nr 8 ti 26-st riigist, külastajaid oli 55 800. Holzbau Deutschland – Bund Deutsc- töökojasisustust, tellinguid, kinnitus- 2014. aasta messile oli augusti lõpuks her Zimmermeister im Zentralverband vahendid ja metallitöötlusmasinad registreerunud juba üle 400 eksponen- des Deutschen Baugewerbes. A.M. ning hallis nr 9 lamekatuseid, fassaade di, nende seas mitu Saksa ja rahvusva- ja vihmaveesüsteeme. helist võtmetegijat, nt Bauder, Crea- Keskkonnatehnika

46 KESKKONNATEHNIKA 5/2013 messid

MESSID 2013 EESTI GBC ALUSTAS SÜGISESTE A+A KOOLITUSTEGA 5.–8. novemrini toimub Düsseldorfi s ohutuse turvalisuse ja töötervishoiu- Eesti Green Building Council (GBC) diplomi. mess. alustas koolitussarjaga, mille eesmärk Koolitustele oodatakse osalema as- Internetis:aplusa-online.com on pakkuda osalejatele parimaid prak- jatundjaid (arhitekte, insenere, projek- tikaid juhtimaks edukat rohelise ehitu- tijuhte, investoreid, arendajaid, ehituse POLEKO 2013 se projekti. asjatundjaid, avaliku sektori esindajaid Poola suurim keskkonnamess toimub Hooaja esimesel koolitusel räägiti ja teisi valdkonnaga seotud spetsialis- 7.–10. novembrini Poznanis. nullenergiaga kodudest. Koolitust viis te), kes on huvitatud ehitama kohali- Internetis: http://poleko.mtp.pl/en/ läbi Suurbritannia koolitaja ja pika kul turul jätkusuutlikke ja kvaliteetseid kogemusega ehitusinsener Stephen ehitisi ning parandama oma teadmisi ECOMONDO 2013 Scrivens. GBC-l toimub aastas kokku ja arendama jätkusuutliku projekteeri- Itaalia suurim keskkonnamess toimub 10 koolitust ja neid kõiki läbides saab mise, arenduse, taastuvenergia ja ehi- 6.–9. novembrini Riminis. osaleja Rohelise Ehituse Asjatundja tuse põhimõtteid. Internetis: www.ecomondo.com Sellel hooajal toimub veel 8 koolitust teemadel: Instrutec 2013 7. oktoobril Valgusprojekt ja targad majad Tallinnas toimub 20.–22. novembrini 1. novembril Rohelisemate koolide loomine ja haldamine 19. rahvusvaheline tootearendus-, toot- 11. novembril Jätkusuutlikud materjalid ja vahendid mistehnika-, tööriista-, allhanke- ja 9. detsembril Rohelisemate tööruumide loomine ja haldamine tehnohooldusmess. 16. detsembril Rohelise arenduse projektide juhtimine Internetis: www.fair.ee 13. jaanuaril Roheliste majade fi nantsilised kaalutlused 10 veebruaril Rohelise projekteerimise põhimõtted POLLUTEC 2013 3. märtsil Taastuvenergia ja jätkusuutliku arenduse integreerimine. Prantsusmaa suurimat keskkonnames- si Pollutec peetakse sel aastal 3.–6. det- Rohkem infot koolitussarja kohta: sembrini Pariisis. www.gbc.ee/665est.html Internetis: www.pollutec.com

ENERGIATÕHUSUSEST HOONETES JA LINNAPLANEERIMISEL: RAHVUSVAHELINE KONVERENTS JA NÄITUS TTÜs

Tallinna Tehnikaülikoolis toimub Kolmapäev, 9. oktoober: tal 2020, Mika Vuolle, Soome; 9.–11. oktoobrini konverents “Energy • passiivse arhitektuurse kütte ja jahu- • simulatsioonid vs maketid fassaadi effi ciency strategies for buildings and tuse kasutamine, prof Norbert Lech- kavandamisel, prof Norbert Lech- urban areas”, kus käsitletakse uute ja ner, USA; ner, USA. renoveeritavate hoonete ning linna- • väga madala energiakasutusega hoo- planeerimise energiatõhususe tulevi- nete näited Soomes, Mika Vuolle, Reede, 11. oktoober: kustrateegiaid. Tipptasemel välislek- Soome; • ligi-nullenergia hoone renoveerimi- torite ettekandeid täiendavad arutelud • tuleviku jahutussüsteemide lahen- ne, Evyatar Erell, Iisrael; tudengite välja töötatud energiatõhu- dused avalikes hoonetes, prof Arturs • jätkusuutlik renoveerimine, Rootsi sate hoonete mudelitest ning ülevaa- Lešinskis, Läti; näited linnapiirkondade korrusma- ted renoveeritud objektidest Eestis ja • näitus energiatõhusate hoonete mu- jade terviklikust renoveerimisest, Lätis ning renoveeritud elamupiirkon- delitest ja tudengimeeskondade pre- Mari Andersson, Rootsi; dadest Rootsis ja Soomes. Konverent- sentatsioonid. • energiatõhususele suunatud mahu- si korraldavad neli tehnikaülikooli: kad linnapiirkondade renoveerimi- Tallinna Tehnikaülikool, Riia Tehni- Neljapäev, 10. oktoober: sed, Soome näited; kaülikool, Aalto Ülikool ja Rootsi Ku- • linnakeskkonna planeerimine lähtu- • finantseerimine ja majanduslikud ninglik Tehnikaülikool. Osalema on valt energiatõhususest, prof Evyatar aspektid hoonete renoveerimisel, oodatud insenerid, arhitektid, linna- Erell, Iisrael; prof Seppo Junnila, Soome. planeerijad, konsultandid, kinnisva- • hoonete kavandamise parameetrilised raarendajad ja teised huvilised. Osale- meetodid, Francesco De Luca, Eesti; Rohkem teavet leiab konverentsi ko- mine on tasuta. • simulatsiooniprogrammide roll aas- dulehelt: www.balticenergy.info

KESKKONNATEHNIKA 5/2013 47