Nr 7-8 juuli-august 2003 kl I *T* Hind 25.ЭО

Mida arvavad praegused noored klassikalisest muusikast? Intervjuud Vladimir Chernovi, Vivian Tordiku ja Stephan Mathieu'ga Eesti muusika Peterburis kolmel sajandil

SIIRI SISASK x.atipäevari9. juulil. kell 19.30 www.sonico.ee Võru Katariina kirikus ч W.A.Mozart Pühapäeval 20: juulil kell 20.00 Divertisment D-düür Tajlinna Kaarlkkirikus Ifi BIBritter? Lihtne sümfoonia A. Vivaldi » % & Suyj (elekt4roonilise,tausfagäj) fW.'iVV i C/' r , F* Schubert >5 Mrs s a nr.2" ** «^ ' , .;* .. tf

t =- "« •* P . t * ' 5 ;13к •žfšw* '"^aü ft V -

....—"i~ ^гСцчЛГ "=*lte

VIHM RAAGIB A KEELT esitavad: /B. Alver/ Coro Consonante i. i solistia: Collegium Consonante Meri Süra,a (Soome) koormeister: Heli Jürgenson Toomas Kaldaru (Itaalia) Taavi Tampuu (Eesti] dirigent: Lehari Kaustel taustad ja elektroonika: Märgo Kõlar

SISSEPÄÄS TASUTA

m S^nuuiaja KLASSI К A EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU U RAADIO IV *Я*?С ИЛШ HIESTI II iii KRAFT» KraftFoods X4J*

TOBLEROWE] JACOBl S /ИупШоп Eesti Päevaleht muusika NORDIC*JETUNE KAVA Intro 7&8/2003 2 Anneli Remme. Kuldmedal mongoo­ lia meeslaulmises. Intervjuu Siiri Mõni nädal tagasi oli ajakirjanduses juttu muusikaakadeemia õppe­ Sisaskiga jõudude väikesest töötasust. Riigikõrgkooli muusikaõpetajad on alata- BAGATELLID sustatud ja nii on see olnud kogu aeg. Kui trompetiõppejõud Aavo Ots 7 Mailis Põld. Uudiseid maailmast esines meedias seoses tema suurele perekonnale - kõik muusikud - omistatud aunimetusega, kasutas ka tema intervjuu andmist võimaluse­ na juhtida tähelepanu sellele, et niinimetatud huvialaõpetus on sageli 9 Anneli Remme. Nõnda kõneles Tubin jäetud tundmatu jumala hoolde ja riigikooli õpetaja palk võimaldab 10 Toomas Velmet. Sankt-Peterburg enne ja pärast Roonast" ning pidu pigem toimetulekut kui haridusele väärilist äraelamist. 11 Kristina Kõrver. Prantsuse Akadeemia töötasude teema kajas pikalt vastu internetis, mille kom­ Rahvusorkester ja värsked värvid mentaarides on teadagi läbisegi prügikastikraam ja asjalikud mõtted. Lausvihkamine koos soovitusega EMA üldse kinni panna ja kait­ BAGATELLID 12 Uudiseid Eestist sekõned. Aga ka prügikastist võib vahel leida tõde. Ma olen väsinud vastamast nõndanimetatud mittemuusikute küsimusele, miks elab STAAR akadeemiline muusikamaailm kõrvalt vaadates nagu kookonis, 15 Eva Potter. Vladimir Chernov erinevalt teistest kunstidest. Ma loodan ja mulle tundub, et kookonist tullakse järjest rohkem välja ning leitakse rohkem mõistmist. Tagasiside 19 Lauri Sommer. Eesti kiiks kultuuride Muusika lugejatelt näitab, et ka ajakiri aitab sellele oma võimaluste risttules piires kaasa, püüdes veidigi lõhkuda müüre erinevate heliliste suundu­ KONTRAPUNKT muste vahel. Muusika on muusika on muusika. 21 Thea Gents. Klassika noorte seas - kadumas või avastamata? Anneli Remme

24 Marek Mühlberg. Sõpruse Puiestee. Ansambli tutvustus EKSPOSITSIOON Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 26 Mart Jaanson. "Olen oma elu Toimetaja Mirjam Tally [email protected] elanud muusikaga." Intervjuu ühe Eesti Turundusjuht Herje Tamm [email protected] parima muusikaõpetaja Vivian Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Tordikuga Keeletoimetaja Kulla Sisask Raamatupidaja Tambet Kuresoo POP & ROCK 32 Margus Kiis. Kevad-suvi 2003 Rahastaja EV Kultuuriministeerium Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn S T U D I U M 34 Kaire Maimets. Muusikast filmis Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 MODULATSIOON kodulehekülg: muusika.kul.ee 42 Erkki Luuk. "Heroin". Stephan Reprotööd КО Repro Trükikoda Printon Mathieu ja Ekkehard Ehlersi plaadist ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 46 Alo Põldmäe. Eesti heliloojad ja Peterburi Tellimine OÜ Kirilind tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 50 Mailis Põld. Polüfoonia Luciano faks (0) 640 85 98 Berio aastais e-post: [email protected] kodulehekülg: www.kirilind.ee MELOMAAN Tellimisindeks 00679 53 Heliplaatide tutvustused Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni COLLAGE 6 numbrit 126 krooni 56 Valik juuli ja augusti muusikasünd­ Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. musi Välismaale tellimisel lisandub postikulu.

EESTI

RAHVUSRAAMATUKOGU SOOLO Kuldmedal n ongoolia n eeslaulmises Intc /juu Siiri Sisaskiga ANNELI REMME

Miks sa ära maale kolisid? Sa elasid ju jumalikule. Ambitsioonitule. Ma lihtsalt võib-olla olengi hunt. Kui ikka nälg käes, Tallinnas sellises kandis, mis oli ka hingan seda sisse ja välja, kosun sellest. äkki lähen ja murran selle sookure maha natuke nagu maa? Linnal on oma võlu. Aga kui ma ja söön ära. Võrreldes linnaga oli see, jah, natuke õhtul koju lähen, olen nii väsinud infor­ maa. Aga samas, võrreldes päris maaga, matsioonist, mille eest ma pean ennast Kas sa rästikuid ei korja enam riiulisse oli see ikkagi linn. Ja mina sellist vahe­ kogu aeg sulgema. Et ellu jääda. Linnas nagu lapsepõlves? pealset elamist ei taha. Mulle meeldib kas ma püüan mitte panna tähele seda silti, Kust sa seda tead?! Meil olid, jah, üks või teine. Kuna ma olen maal kas­ seda akent, seda inimest, pean ennast rästikud lindikarpide vahel. Kapid vanud, siis mingil hetkel ma tahtsin hirm­ kogu aeg lukustama. Maal on täpselt vas­ panime kinni ja rästikud olid klaasi taga sasti linna. Nüüd sain oma linnatiiru täis tupidi: ütlen, et tulge minu juurde, minu makilintide vahel nagu akvaariumis. Ei, ja läksin oma juurte juurde tagasi. Ma sisse. Rebased kõnnivad toas. Ka põdrad sellega ma enam ei tegele ja ma ei ole olen sündinud Raplamaal ja tegelikult oli on teretulnud. Rebane viis, nagu eesti neid ka oma praeguse kodu juures näi­ see juhus, et ma nüüd elan jälle rahvajuttudes, kana ära, aga see oli grill­ nud. Paras uss olen ma ise seal soode ja Raplamaal, et ma valisin just selle kodu. kana. Maitsestatud. rabade vahel. Ma otsisin tõelist kodu. Ma tunnen, et Mulle meeldib maainimeste puhas see maalapike, mis mul seal on, on minu mõtlemine ja otsekohene olemine. Ma Milles see seisneb? kodu. Otsisin ikka mitu aastat. See ei ole olen ise ka selline, sobin nendega. Linnas Mui on palju jõudu ja ma tegelen kõige­ nii, et ilus maja ja tore koht, nüüd kolin pead õppima manipuleerima. Maal jook­ ga jõudsalt. Ma olen seal hästi avanenud sinna. Minu jaoks on oluline mingi­ sed hunti ja rajad on ees lahti. ja mitte ainult muusikas. Koik meeled on sugune energeetiline rahutunnetus. Ko­ läinud lahti. Elasin selle Siberi talvegi seal durahu on mulle äärmiselt oluline, sest Ega sa libahunt ei ole? üle. Kui pistad rinda loodusega, siis see mu töö nõuab nii palju suhtlemist, hästi Seda on minult varemgi küsitud. Mui on avab kanaleid. Avastan endas maal olles palju endast välja jagamist ja mul on vaja tõesti mingi side huntidega, nagu ka bas­ palju uusi tuuli. kohta, kus ennast laadida. Nüüd ma seda seinis elavate delfiinidega. Mine tea, teen. Teen aknad lahti, "keeran sookured Sa ütlesid enne, et sa ei taha midagi peale" - sellise programmi. Televiisorit vahepealset. Kas see kehtib sinu kohta üldse ei vaata, raadiot ei kuula. ka kuidagi üldisemalt? Sookured on haruldased linnud, mas­ Viimase poolteise Ma ei ole tõesti leigearmastaja, aga ekst­ siivsed nagu dinosaurused. See hääl, mis remist ka mitte. Kuid mu elu on olnud nende pikast nokast tuleb, on nii valuline aasta tippsaavutus väga astmeline. Kui ma oma elukäiku ja samas ürgne, täis rahulolu. See hõige vaatan, siis peab ütlema, et ma ei ole mil­ käib lihast ja luust läbi. Minu jaoks jääb minu jaoks on see, et legi ees risti ette löönud, ma olen julge­ ööbik sookure kõrval kaugelt varju. nud elada. Mis on mõnikord olnud ekst­ Sookured on miski, mis mind inspireerib ma suudan korraga reemne. Aga siiras ja sinisilmne olen ka ja äratab minus ürgsust. See on tasand, olnud. kus muusika ja kunst liiguvad, ma tun­ kolmehäälselt nen, et ma olen nii lähedal millelegi laulda. Kas sa kavatsed Eestist ära kolida, nagu

2 muusika 7-8/03 FOTO MARK RAIDPERE jutud räägivad? laulud. Mulle on pakutud igasugust Tõenäosus on viiskümmend viiekümnele. muusikat. Näiteks klassikat, et kuulda, Suuresti hoiab see maja mind siin kinni. kuidas ma seda laulan. Aga ma jõuan Vaevalt, et sellist loodust kusagil Euroo­ alati ringiga oma muusika juurde tagasi. pas leiaks. Me oleme selles mõttes õn­ Minu enda muusika on mulle kõige nesärgis sündinud, et iga maatükike ei õigem ja tuleb just seda teha, sest muidu ole veel hoolitsetud. Euroopas võilille ma põlen ja põen ja põrun läbi, enda naljalt ei näe. jaoks. Aga töö mõttes ma tahaksin edasi minna. Varem, võib-olla kümme aastat Mis oli esimene laul, mida sa avalikult tagasi, kui mul esimene hitt välja tuli - esitasid? "Ma ei maga, ma ei söö" (esimene ja Valgre. "Kahes taktis". peaaegu ainuke lugu, mis on olnud hitt suurema publiku jaoks) - , siis arvasin, et Ma mäletan, et vaatasin seda saadet ja nüüd on lagi käes ja mis ma nüüd enam mõtlesin, et on üks veider tüüp küll. edasi teen. Ma arvan, et tegelikult ei ole Tead, see oli nii ambitsioonitu olemine. veel praegugi lagi. Aga mulle tundub, et Pärast seda olen käinud raske kadalipu ma olen Eestis palju ära teinud, vähemalt läbi. Ja informatsiooni kogunes sellega enda jaoks. Koik suured rollid on ära nii palju, et ei mahtunud enam Kivimäele mängitud. ära. Ruumi jäi vaheks. Evitaga ma tahaksin lõpetada oma muusikalikarjääri. Ma panin ennast sada Kui sa terve oma laulmiseaja peale protsenti sellesse ossa sisse, pärast seda tagasi mõtled, kui suur osa lauludest on oli tükk tühja maad. Kui ma õpetaksin olnud su enda lood? mõnda muusikalilauljat, siis ma Suur osa, aga ma pean kõike loominguks. hoiataksin, et ära pane kunagi kogu oma Kui ma kellegi teise lugu laulan, lähen hinge ja mõttemaailma osasse, väga raske ikka sinna sisse ja püüan leida sellest oma on ennast pärast tagasi saada. Ühegi sõnumi. Olenemata, kas see on Eric maise asja puhul ei maksa nii teha. Clapton või Peeter Vähi. Vaimuga sukel­ Kindlasti oleks veel rolle, mida ma dun sisse. Viimasel ajal leian, et mul ei võiksin mängida, aga ma ikkagi tunnen, ole mõtet teiste loomingut "läbi nämmu- et see muusika, mida ma ise teen, on tada", kui on endal midagi. mulle kõige õigem. Sookurgede keskel elamisest hakkab Kas mõni nii-öelda originaali autor on Saksamaale minek avaks palju uusi Siirilegi juba kasvama kure kael. protesteerinud ka, et sa asjale nii oma võimalusi. Võib-olla ka mitte, aga ma FOTO MARK RAIDPERE tahaksin proovida kusagil mujal midagi küljest lähened, või on suhtutud hoopis teha. Eesti publik tunneb mind. Eesti soritel mõtet suurt raha selle alla panna. vastupidi? publiku jaoks on mul silt peäl, et see on Mui tasuks vähemalt proovida, kas ma Ei mäleta küll, et keegi oleks protestee­ see. saan kusagil mujal oma ideid teostada ja rinud. Kui on tegemist muusikaliga, siis mis lõpuks välja tuleb. Sest see on tege­ seal on muidugi palju kokku lepitud, ikka päris u-duuris ei laula. Pausi pead nii Kas sa tahad öelda, et kui läheksid likult hullumeelsus, mida kõike ma enda pikalt, nagu orkester peab. Aga on olnud Saksamaale nii-öelda loomingulistel sees näen, ja ma ei saa seda teostada! Kui juhtumeid, kus öeldakse, et lisa iseennast põhjustel, siis nimelt kohta, kus sul ei Salvador Dali oleks hakanud lihtsalt veel rohkem. Näiteks Schuberti "Ave ole ühtegi silti küljes? sõnadega kirjeldama, et tahan teha niisu­ Maria" puhul paluti laulda kohe "a-st ü- Jah, kus ma võiksin täiesti puhtalt lehelt guse maali, ei saaks keegi sellest arugi. ni". Aga kõige selle juures olen ka teatud alustada. Ma ei aja kuulsust taga, ma Ma tahaksin oma värvid välja käia. Ma lihtsuse saavutanud. Enam ei ole vajadust tahaksin areneda. tean, mida ma teha tahan ja mida pub­ kõike forsseerida, võib sellesama meloo­ Eestis töötad kolme erineva projekti­ likule anda. Ma tahan publikut tõsta, kui diaga, mille on kirjutanud autor, kõik ära ga samal ajal, selleks et ellu jääda, hinge ma laulan, anda mingi iva, mida lahti öelda. sees hoida, midagi teha. Midagi öelda. seletada on raske. Selle käigus ma ise Ma olen väga produktiivne inimene, kosun ja täienen. mulle meeldib teha erinevaid asju, aga Kas sa tunned, et sa vanasti forsseerisid? ma tunnen, et publik on sellest ära väsi­ Oled sa rahul, tunned lavalt, et see iva nud. Eestis toimub kõik nii väikeses mas­ Jaa, see oli otsing, suur kool. Aga ma jõuab inimeseni? olen tänagi alles teel. taabis, aga mul on sellised ideed peas, Jah, tunnen, kui see on vastu võetud. mida ei ole võimalik siin teostada. Esi­ Kas see pole siis parim tunne, mida teks ei ole raha. Kui teha üks projekt, siis Ja oled ka tundnud, et ei ole võetud? tunda võib? tasuks anda viiskümmend kontserti. Jaa, see on kohutav. Sealjuures võib olla On küll, aga mul on pidev rahulolematus Eestis saad teha viis ja siis ei ole spon- mitu komponenti valesti. Näiteks valed

4 muusika 7-8/03 endaga. Ainuke projekt, millega ma jäin damise vastu on aga temast jäänud. Ma et see nii pere- või naisekeskseks on rahule, oli kunagine Kostabi projekt koos arvan, et hääle võimalusi on veel palju aetud... Lõpuks oli nii, et ma hakkasin Peeter Vähiga. See oli igavesti lahe! avastamata. Igasugused Tarzani-efektid, tajuma, et see on ikka kollane! Selle sõna Sellele ma kirjutan veel tänagi oma nime hääle murdmise, olen avastanud projek­ kehvas mõttes. Nüüd ma ei suhtle enam hea meelega alla. Aga sellistele asjadele tide tegemisel. Meel käib ees ja muu Kroonikaga nii tihedalt, suhtlen Elo on raske leida rahastajaid. Kuigi on palju tuleb järele. Odresega, kes annab loo mulle enne publikut, kes just sellist kunsti vajab. ilmumist lugeda. Aga on olnud juh­ Publik ei oota ju ainult palagani. Ma Mui pole vist mõtet küsida, mida sa tumeid, kus helistatakse: "Kas te vastate arvan, et meelelahutusmaailmas ei tohi kodus kuulad. Vist ainult kurgi - kõik sellele küsimusele?" Mina ütlen, et ei liiga ühekülgseks minna. Seda palagani //Ve'is? kommenteeri seda. Aga nad panevad siis on ka vaja, et ennast kõigest välja lülitada Kured on põhiline. Selle vabaduse ja kirja omapoolse nägemuse, mis on veel ja mitte millelegi mõelda. Aga kõrvale on ürgse lennu tunde ma kindlasti kuhugi hullem. Neid haavu annab lakkuda. Ma vaja vaimu- ja hingekosutust. Seda pakub muusikasse panen. Seinu ja aegu läbistav olen roppu moodi haiget saanud. Nad on meie klassikaline muusika. Mulle tundub, kirg, samas kiretu. Nagu mingi null­ peaaegu mu karjäärile vee peale tõm­ et meie noorem põlvkond on ka hakanud punkt. Peale selle harjutab mu abikaasa manud. Ma ei saa aru, kuidas ajakirjanik rohkem pöörduma vaimsuse poole, on palju kodus, kontrabassi ja tšellot. sööb leiba, mille ta on teeninud teise ju? "Väljastpoolt" muusikat kuulame mõle­ inimese elu hävitamisega. See toit läheb mad väga vähe, kui, siis näiteks Bachk kõhus käärima! Kas sa oled nõus, et sa oled laulja, aga sama palju ka häälitseja? Kured on niisiis nullpunkt, aga kuidas sa Tunned, et see on sind publiku silmis (Paus...) Mulle kohe väga meeldib, et sa elu rasketest punktidest üle saad? kahjustanud? nii ütlesid. Ma väga tänan selle kompli­ Tuleb reisida, käia kohtades, kus piire ei Kindlasti! Mui on ikka korralik kollase mendi eest! Olen jah, panen sellele ole, vaadata, kuidas seal inimesed elavad. inimese pitser selja peäl. rõhku, sest mind huvitab maksimum Nagu Tiibetis. Praegu on selline iga ka, et häälest välja tõmmata. Viimase poolteise - ma ehk ei nimetaks seda keskea kriisiks Sul on "elunaise" reputatsioon. Kui palju aasta tippsaavutus minu jaoks on see, et -, aga oled nagu kahe tule vahel. see tõele vastab? ma suudan korraga kolmehäälselt laulda Elunaine olen ma kindlasti, aga mitte - või häälitseda. Kas sul nostalgiaid on? Mingi aja, emot­ nõmedas mõttes elunaine. Taust, kust ma siooni, muusika suhtes? olen tulnud, ei olnud eriti paljulubav. Ma Kuidas sul see õnnestub? Kas võtsid Mere suhtes. Elan praegu merest kaugel, olen ennast lihtsalt elust läbi närinud! Nii teadlikult mõne idamaa tehnika appi? aga kui satun mere äärde, siis miski nagu et kahele poole verd pritsib, aga alla ei Ma avastasin selle täiesti juhuslikult auto­ tardub minu sees. Huvitav on see, et olen ole andnud! Rein Raud ütleb ühes oma ga sõites. Ja siis hakkasin kuulama, kas mere ääres kasvanud, kuulnud ja näinud luuletuses, et patt on teadmine patust ja veel kusagil keegi nii teeb, käisin tiibeti merd igast kaarest, aga ikka on tal midagi teadmine õnnest on õnnetus. Ma olen munkade kontserdil ja kuulasin, et ahah, uut pakkuda. Kui mul on hing haige, end kogu elu tundnud teistsuguse ja nendel käib ka selline asi muusikaga lähen mere äärde, kus on tuult ja õhku. üksildasena. Oma õnnetust olen mitmel kaasas. Hakkasin mitmehäälse laulu Ühe võimsa kogemuse merest sain viisil välja elanud ja kui olen eriti õnnetu, tehnikat teadlikult arendama, iga päev eelmise aasta sügisel. Elu elamus merest, tärkavad minus sarkasm, iroonia, metsik harjutama. Nüüd valdan seda keelt tõeline sümfoonia, mis toimus. jõud, ja ma võin teha metsikuid tegusid. vabalt. Kahehäälselt laulmine pole üldse Sellistel hetkedel ma raiun elu puid, nii mingi probleem. Mitmehäälsus on nagu Miks sa Kroonikas nii meelsasti esinenud et pilpaid ja laaste lendab. torupilliefekt: panen ühe hääle alla oled? Mida see sulle andnud on? "jooksma", teine jookseb üleval. Ma suu­ Kui Kroonika tuli, siis oli seal väga tore Kui sa oled olnud väga pettunud, kas sul dan korraga tekitada akordi. olla. Ma tundsin tookord neid ajakir­ tekib loomingus paus? janikke, siis ei olnud sellel ajakirjal ka Siis ma valutan! Lülitun kõigest välja, Teed sa seda intuitiivselt või eeldab see sellist pitserit peäl nagu praegu. Olin räägin kaks sõna päevas. Kui ma ütlesin, inimese füsioloogia tundmist? avatud. Ikka vastasin küsimustele ausalt. et minu muusika ja tõlgendused on muu­ Seda suudaksid kõik, aga on vaja harjuta­ Seda on reklaami mõttes ka töö jaoks tunud lihtsamaks, siis mis on selle tingi­ da. See on puhtalt tehnika asi. vaja, saad oma projektidest rääkida. Aga nud? Ikka see, et oled käinud hammas­ rataste vahelt läbi. Hakkad nägema, mil­ Sul on neid häälitsemise tüüpe nii palju. lel on mõte ja kaal. Mäletad sa, millal sa selle kõige peale See on tegelikult Kuna ma olen laulja, siis sõltun palju tulid? Millal sa oma häälega mängima teistest muusikutest. Mui on ideid, aga hakkasid? hullumeelsus, mida ma ei oska korralikult mängida ühtegi See tuli nii loomulikult. Akna avas mulle pilli. Teen küll klaveril lugusid, aga Nina Hagen, kuigi meie muusikalised kõike ma enda sees kontserdile nii ei läheks. maitsed on liikunud eri suunas. Tema andis julguse ja oli mingi aeg minu guru, näen, ja ma ei saa Kelle poole sa abi saamiseks pöördud? siis läksin oma teed. Huvi hääle aren­ seda teostada! Väga raske on leida meeskonda, kes sinu-

muusika 7-8/03 5 ga samamoodi hingaks ja su ideedest aru saaks. Millegipärast arvatakse, et minu muusika on viimasel ajal väga depres­ siivseks muutunud. Tabamatumaks. Aga mina ei näe näiteks surma teemas midagi halba, paljud mu laulud räägivad sellest. Kui ma läheksin sama jutuga arsti juurde, siis öeldaks, et kulla tüdruk, sul on ju depressioon. Minu sihiks ongi surm ja surma hetkeks tahan ma olla oma stiilis valmis, stiilipuhas. Iga töö ja elusündmus on ainult verstapost surmaks valmistu­ misel.

Kas sa oma laule kirja paned? Ei. Ma ei oska seda.

Aga kuidas sa oma idee siis teistele muusikutele edasi annad? Praegu kirjutab abikaasa üles. Aga varem ma lihtsalt mängisin klaveril teistele ette, lisasin, et siin kohas peaks olema midagi Kui Siiri midagi otsustab, siis nii ta ka teeb. Kui millestki keeldub, siis pole vastu vaidlemisel mõtet. sellist, sellel pillil siin niisugune käik. FOTO ERAKOGUST Lihtsalt laulan ette, mis mu peas on. Võiks noodikirja muidugi ära õppida Nad on sattunud teele. Mongoolias viidi tähendusega muusikat laulan, siis olen küll. Kui ma muusikali õpin, siis mind ühe mägilauliku juurde, kes oli nagu energiapomm, põlen laval. Ei min­ kontsertmeister mängib mulle partii ette, laulmise eest isegi kuldmedaleid saanud! git väsimust pärast kontserti. ma jätan selle meelde ja noodipilt tuletab meelde, kus on tõusud ja laskumised. Ma Mongoolia kuldmedalid?! Kas eesti kuulajale jõuab sellest midagi olen mälu treeninud. Mongoolia kuldmedalid laulmise eest. kohale ka? Praegu on mul uus kava, kus ma Temalt õppisin mitu laulu. Seda, mida On mingi energeetika, mis toimib, ja kui laulan kaheksas keeles. Mongoolias naised seal laulavad, on võimatu ära õp­ sa oled ise laval õige, on kõik korras. õppisin nende joiud ära, korea keeles pida, sest neil naistel on linnu keel. Vale energeetikaga asja ma ei esita. Olen laulan. Selle kavaga tuleb suvetuur, hästi Mulle sobivad mongoolia meeste laulud. palju pakkumisi selle pärast ära öelnud ja hea seltskonnaga: Robert Jürjendal, Korea laule õppisin siis, kui mind kutsuti mingis mõttes natuke üksi jäänud. Ma ei Henn Rebane, Tanel Ruben ja veel kolm Stuttgarti ühte ansamblisse laulma. taha olla see, kes laulab: "I Löve You, poissi, kes mängivad löökriistu. Laulan Laulsin linti kolm koreakeelset laulu. Üks You Löve Me and Everything is All erinevate maade religioosseid rahvalaule. korealanna õpetas mind, ja huvitav oli Right". Ja mida ma veel halvustan, on Keeled jätan ka kõla järgi meelde. see, et kui ma mõtlesin läbi inglise keele, igasugune kurjuse ja vägivalla propagee­ Võib-olla mul ei oleks oma nägu, kui milles me muidu suhtlesime, ei saanud rimine muusikas. Ka telekanalites. Kui ma oleksin muusikat ametlikult õppinud. keelele üldse pihta. Siis mõtlesin, et maniakk varem ei teadnud, et ta on ma­ Ei tea. Viisi peaks ju niikuinii. Mui on proovin mõelda läbi soome keele, tuli niakk, siis muusikat kuulates võib ta selle hea meel, et ma olen mägilaulikutega täiesti aktsendita. Mongoolia, korea ja endas ära tunda. Ja siis me kõik pärast palju kokku puutunud ja nendelt õppi­ eesti keeles on sarnaseid sõnu. Võib hädaldame. nud. Eriti Mongoolias, Himaalajas sain aimata seda teed, mille kaudu me oleme Mui on üks teooria, et näiteks ainult paar korda muusikutega kokku, siia tulnud. Suveniir on hea ansambel, sest kui nende rohkem suhtlesin munkadega kloostrites. kontserdil tekib energia, mis kaks inimest See jutt meeldiks praegu Tõnis Vindile. kokku viib, siis see tulemus ületab igasu­ Kuhu sind praegu tõmbab? Võib-olla. Ma hakkasin praegu hoopis guse äri ja selle, milline Suveniiri muusi­ Ma tahaksin minna tagasi Mongooliasse. mõtlema, et kui Himaalaja saja silbi ka on. Kui mu poeg tõi koju eesti rop­ Ma leidsin seal oma isikliku sisemise mantrat kasutatakse ka mujal muusikas, pude laulude plaadi, mida nii palju kuu­ kloostri. Mongoolias on üks nun­ siis minu arvates ei ole aus seda lihtsalt latakse, siis mul kukkus suu lahti. Ma naklooster, kus elab üks nunn. Ta elab võtta ja minna lavale, kui sa ei tea, mis usun, et see läheb üle, et lõpuks ei meeldi jurtas kloostri kõrval, näljased hundid selles tegelikult on, mida see tähendab. ka rahvale, et teda nii harimatuks pee­ käivad ümber jurta ulumas. Üks minu Himaalaja reisi eesmärke oli takse. Ma loodan, et varsti ei tehta enam saada luba seda laulda. Seletasin ära, kes midagi sellist, millel pole sisu ja sihti. Kuidas sa leidsid need rahvamuusikud, ma olen, ja sain loa. Robert Jürjendal tegi kelle laule sa praegu laulad? mantra juurde muusika. Kui ma sellise

6 muusika 7-8/03 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD

Michael Nyman peab oma senise loomingu võtmeteoseks Goya- teemalist ooperit * Satiemania * Lähiaegade liikumised dirigentide leeris * Sinead O'Connor lahkub järjekordselt "lõplikult" lavalt

• Ma ei kujuta ette, kui "suur" või "väi­ oma isikliku kirjakunsti reegleid, püüel­ loomingu võtmeteoseks ja kokkuvõtteks. ke" on eestlaste meelest inglise helilooja des jätkuvalt mitmekesise omanäolisuse "Facing Goya" (teost on üritatud mitmeti Michael Nyman (s 1944 Londonis). Kar­ poole. Praegu on Nymanil käsil Viiuli­ tõlkida: "Goyaga vastamisi", "Silm silma dan, et suureks vist Nymanit ei peeta, kontsert - Gidon Kremerile. Valmiva vastu Goyaga") aluseks on 1878. aastal sest eks saavutanud ta ju populaarsusegi viiulikontserdi kõrval, milles Nyman Bordeaux' surnuaial aset leidnud õõvane kahtlasel teel: sellises madalamat sorti kasutab ehitusmaterjalina nii bergilikku, seik: Goya haua avamisel vaatas maail­ žanris nagu filmimuusika. Peter Green­ džässilikku kui ka popilikku, väärib male vastu rüvetatud, peata laip. Üle away, Neil Jordani ja Jane Campioni tähelepanu üks päris uus plaat: Warner kahe tunni vältavas ooperis puudutab linateostele kirjutatu kipub tänini Nyma- Classic on välja andnud Nymani "Facing Nyman ääripidi mitmeid teaduse, poliiti­ ni muud loomingut varjutama. Muusikat Goya" (Warner Classic; 0927-45342-2 ka, eetika, ideoloogia ja rassismiga (gee­ on Nyman kirjutanud veidi üle kahe­ DDD 2 CD). Aastal 2000 Santiago de niuse määratlemist kolba kuju ja mõõt­ kümne viie aasta. Noorpõlves alustas ta Compostelas esietendunud neljavaatuse- mete kaudu jne) haakuvaid probleeme. hoopis muusikateadlase ja kriitikuna, list ooperit peab Nyman oma senise arutles puhtintellektuaalsete Erik-Alfred-Leslie Satie mõistete üle, vaevas oma pead sündis aastal 1866 Honfleuris defineerimisega; ka minimalis­ (Calvados); ta isa oli normann mi mõiste siirdas ta helikunsti ja ema šotlanna, vastsündinu kujutava kunsti terminoloo­ ristiti protestantide kombe giast, aimamata ilmselt isegi, kohaselt. Kuus aastat hiljem kui vajaliku lünga ta sellega Satie ema suri ning poiss ristiti täitis. Kuuekümnendatel-seits- teistkordselt - katoliiklaste mekümnendatel uuris Nyman, tava järgi. 1878 asus Satie mida mõtlevad Boulez ja Pariisi konservatooriumis Stockhausen (viimast oli tal au õppima harmooniat ja klaverit. isegi intervjueerida), ning neil Kaheksa aastat hiljem lahkus aastakümneil ta muudkui ta konservatooriumist, "ilma lähenes: lähenes nn Manches­ et oleks õpiaja jooksul saavu­ teri koolkonnale (Maxwell tanud ühtegi rahuldavat tule­ Davis, Alexander Goher, Har­ must" - lause, mis mulle Satie rison Birtwistle), John Cage'ile elulookirjeldustes on alati (uurimus "Experimental salapärane tundunud, sest pole Music: Cage and Beyond"), arusaadav, kas Satie tulemused Cornelius Cardew'le, Steve ei rahuldanud pedagoogilist Reichile, Philip Glassile, Terry kollektiivi või tundusid man­ Riley'le. Heliloojana pole netud talle endale. Esimese Nyman kunagi ihalenud erak- haridust tõendava dokumendi lust või elevandiluust torni, ta sai Satie alles 42-aastaselt ei ole ka sõjakalt väitnud, et (Schola Cantorum; seal õppis mineviku muusikaga tuleb ta kontrapunkti ja orkestrat­ lõpparve teha, sest täna va­ siooni), ent selleks ajaks oli jame me midagi hoopis muud. temast kujunenud helilooja- Sageli iseloomustatakse teda kontsertmeister-organist- kui ühe ja sama ketrajat ning kirikurajaja-kultuurikääritaja- teiste tsiteerijat, ent kergelt ühiskonnaelu tegelane... irooniline ja puhanud vaimu­ Sajandi alguseks oli Satie jõud­ inimesena mõjuv Nyman (te­ nud ennast juba kõikjale gelikult jätab ta lausa lõdves­ seemendada: kabareest suuril­ tunud mulje) kinnitab, et mur­ ma salongideni, teatri-, näi­ rab loomeprotsessis pidevalt Michael Nyman - silm silma vastu Goya ja kõigi muude tuse-, kontserdisaalidest värvidega maailmas.

muusika 7-8/03 7 heategevusorganisatsioonideni; vaid Augusta Read Thomas, David Crumb, Helmut Lachenmanni (s 1935) ooper partei puudus - sinna astus ta hiljem. Aaron Jay Kernis, Matthew Quayle, "Das Mädchen mit den Schwefelhölzern" Satie loomepärand on sauruslike mõõt­ Michael Daugherty, William Bolcom, (esietendus 1997 Hamburgis). Teoses on metega. Ehk just seetõttu üritatigi teda Filippo Del Corno, Carlo Boccadoro ja kasutatud Hans Christian Anderseni, mingitel aastakümnetel naljanumbrina George Crumb. Ent kuna teos, ehkki esi- Leonardo da Vinci ja Gudrun Ensslini vaadelda või olematuks mõelda. See aeg tusküps (Arciuli on seda mänginud nii tekste (Ensslin, kes kuulus RAFi ridadesse on küll ümber saanud, ent Satie pärandi Ühendriikides kui ka läinud hooaja [Roten Armee Fraktion], võitles "õigluse" ja ta ideede mõju hoomamiseni kulub Veneetsia biennaalil), kuulub praegu veel nimel, avades kaubanduskeskuses tule...). ilmselt määramatu aeg. Üks, kes seda nähtuse work in progress alla, siis lisan­ Helmut Lachenmann lööb ooperis kaasa aega üritab lühendada, on Itaalia piirilin­ dub autoreid veelgi. muinasjutuvestjana; räägitakse sellest, nast Triestest pärit Ornella Volta (asutas kuidas kõigi viie meelega varustatud 1981 Pariisis Satie ühingu arhiivi). Juba * Kevadekuulutaja Wiener Westwochen ühiskond eelistab teeselda, et ta on kurt, mitu aastakümmet kogub ja süstema­ (9. mai - 16. juuni) on toonud tumm ja pime. tiseerib Volta Satie'st maha jäänut - muusikateatri repertuaari täiendust. 18. Viini festivaliga haakub ka 1991. põhiliselt eraarhiivides olevat materjali - mail esietendus festivali tellimustööna aastal Claudio Abbado asutatud "Wiener ning veenab kirjastajaid selle avaldamise austria elektronmuusika liidri Wolfgang Internationaler Kompositionspreis vajalikkuses. Veenab edukalt, sest Mittereri ooper "Massacre". Mittereri (s Claudio Abbado". Tänavune noore ilmunud on ligi paarkümmend köidet, 1958) esimene ulatuslik lavateos räägib helilooja toetusauhind anti leedulasele kuid "lõppu polevat näha". Tänu Voltale protestantide ja katoliiklaste ususõdadest Vykintas Baltakasele (s 1972; õppinud tähistatakse Triestes 17. mail Satie sün­ 16. sajandi lõpu Prantsusmaal; "Tapa- kompositsiooni ja dirigeerimist; peda­ nipäeva. Esimene Satiemania sai teoks talgu" situatsioonid tuginevad Christop­ googe palju: Vytautas Barkauskas Vil­ 1992 ning ette kanti "Vexations", teos, her Marlow' komöödiale "The Massacre niuses; Wolfgang Rihm Karlsruhes...). mille John Cage täiesti juhuslikult leidis at Paris", ooperi tekstile lisavad mõju Henri Sauget' paberite hulgast. "Ve­ ajaloolised dokumendid. Lavastus on kui Ametlikku kinnitust on leidnud mõned xations" kujutab endast lühikest motiivi, ära nülitud, lavakujunduses sähvivad vaid lähiaegade liikumised dirigentide leeris: mida helilooja tahtel tuleb korrata 840 mõned valgusefektid ning seitse lõõmavat aastal 2004 läheb Christian Thielemann korda. Sel kombel paisub motiivikübe- sammast (küünalt). Mittereri muusika Müncheni filharmoonikute etteotsa; mest kakskümmend tundi vältav ja um­ kõneleb tsitaatide, stiilipõimumiste ja James Levine läheb Münchenist ära bes kümnele pianistile jõukohane teos. vajaduse korral ka müra keeles. Silmitsi Bostonisse; Riccardo Chailly jätab maha Loo esiettekande organiseeris omal ajal seistakse kroonilise haigusega: hirmuga Amsterdami Concertgebouw ning on aas­ Cage ühes Manhattani teatris: publik erineva ees. Ikka ja jälle on kabuhirm tast 2005 Leipzigi Gewandhaus-orkestri võis toona oma suva järgi sisse-välja käia, tõuganud inimkonna "kollektiivse vägi­ ees (teine ametipost Milanos Verdi- makstes kontserdil viibitud aja eest. Sel valla ja süstemaatilise vihkamise teele", orkestri juhina); Ingo Metzmacher läheb aastal oli Triestes kavas üks uus esmaesi- mis omakorda lõppenud veresaunaga - Amsterdami ooperisse; Antonio Pappano tatav kübem-lugu: "Le Sacre du Charles ajaloo abituima, ent eelistatuima ravi­ hakkab põhiliselt lendama kahe linna X" - seitsme-kaheksasekundine frag­ meetodiga. vahet: Rooma (Santa Cecilia) ja London ment, mida pianist mängib ja tantsija Teine lavateos, mis sel kevadel Viinis (Covent Garden). tantsib 267 korda; suurem osa tänavusest kavas ja mida kindlasti peaks nägema, on kavast oli aga üllatus, mis selgus koha­ • Ilmselt on Maarjamaa ajakirjandusest peal enne esitust. läbi lipsanud, et peagi lahkub Sinead John Cage on öelnud, et Satie on O'Connor lavalt. Tõele au andes on see hädavajalik; Ornella Volta on öelnud, et juba mitmes-setmes kord, kui iirlanna igal maal on oma Satie. See on tõsi. muusika ja meelelahutustööstusega "lõp­ likult" hüvasti jätab ning rohkearvuliste Satie kübem-massiivide kõrvale ka leinajate rõõmuks mõne aja pärast kõpsti ühest isemoodi klassikalisest suurvormist. naaseb. Sedapuhku põgeneb O'Connor Thelonious Monki oivaline "Round lumpenliku meedia eest: press tungivat Midnight", mida džässmuusikud igatpidi eraellu. Muidugi pole välistatud, et laul­ ümber kirjutanud, on lähtealuseks variat- jataril on seekord minekuga tõsi taga, sioonitsüklile "Round Midnight sest Evening Heraldile saadetud läkituses Variations", mille tellija ja esitaja on teatab O'Connor, et kavatseb hakata pianist Emanuele Arciuli. Nüüdis­ teoloogiat õppima ning tahab tulevikus muusikale pühendunud Arciuli reper­ saada usuõpetajaks. Aga ta lisab: tuaaris on põhiliselt Uus-Viini koolkond- "Tulevikus laulan ehk kirikukooris ja lased ning ameerika heliloojad (ka "mus­ teenistusel...". Siiski on raske uskuda, et tad akadeemikud" Talib Rasul Hakim ja O'Connor jääb vaid koorilauljaks. Anthony Davis). Monki-teemalisele tsüklile on praegu variatsiooni kinkinud Tulevane kirikukoori liige Sinead Frederic Rzewski, Milton Babbitt, O'Connor.

8 muusika 7-8/03 IMPRESSIOONID Tubin ja tema aeg I Peterburi juubel ja "Joonase lähetamine" I Kurt Masur Tallinnas Nõnda kõneles Tubin ANNELI REMME

Rahvusvaheline muusikafestival "Tubin ja tema aeg" 6.-14. juunini. Kunstiline juht Vardo Rumessen. Leedu Riiklik Sümfooniaorkester 14. juunil Estonia kontserdisaalis. Dirigent Gintaras Rinkevicius.

Eduard Tubina (1905-1982) nimeline suur muusikafestival tõi Eestisse esinejaid Lätist, Leedust, Venemaalt, Ameerikast, Inglismaalt ja Saksamaalt ning esindatud heliloojate päritolumaade loetelu tuleks Eduard Tubin. veelgi pikem. Eelkõige oli see aga siiski eesti muusika ja muusikute festum - ERSO, Estonia koor, vokaalsolistid, diri­ gendusele; kui uudisteoseid, siis senikuul­ Tubina Teine sisaldab kõike, mida gendid ja instrumentalistid; viimastest oli mata muusikale". (klassikalise) sümfonismi austaja võiks suurim pianistide esindus, alates Ivari Iljast, Loomulikult ei saa seekord ettekandest igatseda: poeesiat ja traagikat, kõlavõim- Vardo Rumessenist ja Peep Lassmannist vaid paari sõnaga üle libiseda. Kuulajate sust ja rütmikordustest tekkivat transitun- oma õpilastega. tagasiside Leedu orkestri mängule oli või­ net, kohutavalt põnevaid (loe ühtlasi: pro­ Kuigi meil toimuvad igal kevadel ka mas nagu üheksas laine. Kindlasti ka selle­ fessionaalseid) üleminekuid ühest "kõlako­ näiteks eesti muusika päevad, ei oma ükski pärast, et dirigent Rinkevicius on erakord­ jast" teise, elamusi vormist. Ja kas pole teine siin aset leidev muusikasündmus nii selt karismaatiline. Kava nõudis esitajailt mitte just selle sümfoonia alguses ja lõpus kaugele paistvat rahvuskultuuri väärtus­ tohutut vastupidavust - emotsionaalset, kõlav hallutsinatiivne (loe ühtlasi: imeilus) tamise pitserit. Festivali imago ja eesmärgi intellektuaalset, füüsilist. Kui me kiidame muusika esiisa sellele, mis kõlab panevad paika kunstilise juhi väärtushin­ löökpillimängijat või -ansamblit füüsilise "Kevades", kui eksistentsiaalsusevaevas nangud. vastupidavuse eest, siis oleks patt mitte Arno seisab oma puu all? Keskenduda tahaksin Leedu Riikliku märgata sedasama ka sümfooniaorkestri Straussi "Zarathustra" on Sümfooniaorkestri kontserdile. Milline puhul. soovikontserdi lugu nii kuulajatele kui ka kava - Tubina Teine sümfoonia Leedulaste Tubina-tõlgendus oli mõt­ orkestritele. Peamiselt muidugi selle ("Legendaarne") ja Richard Straussi tetihe, aga mõnes "valusas" muusikalõigus taevasse tõusev algus. "Zarathustra" aren­ Nietzschest inspireeritud sümfooniline tundus see mulle oodatust pehmem. gud pole mulle kunagi varem tundunud nii poeem "Nõnda kõneles Zarathustra"! Tubina esitus peaks rohkem hinge lõikama wagnerliku Tristani-Isolde armastus- Paljud muusikud teavad neid peast, ja ma ei usu, et ma seda väites oleksin muusikana kui sel kontserdil. Aga... Strauss tegemist on nii klassikalise klassikakavaga, mõne "traditsiooni ohver". Pigem avaldub mõjus pärast Tubina pingelist ja tihedalt kui üldse olla saab. Aga nende kahe teose siin ehk mingi raskesti defineeritav "eesti mõtteid täis pikitud partituuri lihtsalt ilusa kõrvutus kontserdil ahvatles mind tegema psüühika", mis parimail juhtudel paneb romantilise voona. Ilus küll, aga ei usu "kõrvalhüpet" oma põhimõttest: "kui samal maal sündinud inimesi valust ühte hästi, et Zarathustra just nõnda kõneles. mängitakse tuntud teoseid, keskendu tõl- moodi aru saama. Tubin ütles midagi enamat.

muusika 7-8/03 9 Sankt-Peterburg enne ja pärast "Joonast" ning pidu TOOMAS VELMET

Aasta 2003 on eesti muusikakultuurile nelise kollektiivi kontsertabonement nrl, nii olulise linna nagu Sankt-Peterburg s.o hooaja tähtsaim kontserdisari, tänavu asutamise 300. aastapäev. Pidu kestab uhke nimega "Juri Temirkanov ja tema terve aasta, kuigi ametlik tähistamine orkester". Muide, 11. mail toimunud toimus maikuu viimasel dekaadil. Kui Tobiase "Joonase lähetamine" oli just Venemaal midagi tehakse, siis ikka selles sarjas hooaja eelviimane kontsert. tohutu suurtes mõõtmetes. Muusikaelu Peab teadma, et see on eriline pjedestaal. Peterburis on otsustavalt koondunud Armutu konkurents on osalistele kind­ kahte punkti - Maria teatri ja filharmoo­ lasti ebatervislik, aga publikule erutav ja nia ümber. Mõlemad on väga selgelt kontserdielu edendav. Samas annab isikukesksed institutsioonid, õigemini konkurents ka masendavaid tagasilööke. dirigendikesksed. Maria teatris "valitseb" Gergijev kutsus Peterburisse Metro­ Valeri Gergijev ja filharmoonias Juri politan Opera orkestri koos selle pereme­ Temirkanov. Kuna Juri Temirkanov ei he James Levine'iga, kuid filharmoonia ei ole ammu Eestis käinud ja Valeri leidnud Suures saalis vaba aega, sest Gergijev ei ole meile veel jõudnud, siis Temirkanovil olid proovid planeeritud. peaks neid veidi tutvustama. Juri See selleks, aga näiteks juunikuus on Temirkanov on vanem, st pikema teenis­ Peterburi külalisteks kuus orkestrit tuskäiguga, loomulikult maailmanimi, Euroopast, nende seas Taani SO kuid oluline on see, et ta on Venemaa Temirkanoviga, aga ka Viini legendaarseima sümfooniaorkestri Filharmoonikud Gergijeviga. Ka edaspidi peadirigent. Toon siin ära orkestri amet­ toimub küllaga asju, mida me kindlasti liku täisnime: Sankt-Peterburgi Dmitri peaksime teadma. Näiteks võib lehitseda S ostakovitši nimelise Akadeemilise üht äärmiselt huvitavat ingliskeelset buk- Filharmoonia Venemaa teeneline kollek­ Rudolf Tobiase 'Joonase lähetamisest" haaratud Neeme Järvi Peterburi filhar­ letti, mille esiküljel on kirjas: "2003 Da tiiv Akadeemiline Sümfooniaorkester. moonia Suures saalis. capo al St. Peterburg" ja logod "David Lihtsamalt ja äratuntavalt öeldakse: FOTO RAIGO PAJULA / EPL Oistrahhi Festival" ja "Culture 2000 Mravinski orkester, või lausa kõnekeeles: European Commission of Education and teeneline kollektiiv. Miks see kõik nii Culture". Tagaküljel on logo nimega pikk ja keeruline on? Sellepärast, et on "Port of Tallinn". Bukleti sisust selgub, veel üks peaaegu sama pika nimega süm­ et "Joonase lähetamisega" algas rahvus­ fooniaorkester, millest puudub vaid liidsem Temirkanov hoiab kohta maail­ vaheline kontserdiprojekt, milles osale­ seesama "teeneline kollektiiv", mis ei maareenil, siis Gergijevi tähelend on just vad Eesti, Läti, Soome ja Prantsusmaa tähenda, et tal teeneid ei ole või et ta praegu täistuuridel. Igatahes Venemaal ning mille peaorganisaator on Pärnu oluliselt nõrgem oleks. Kuid nii on käib nende vahel armutu heitlus ning David Oistrahhi Festival. Projekti nimes ajalooliselt kujunenud, et sageli kutsu­ väliste tunnuste järgi on Gergijevil edu sisaldub veel laiend-täiend, mis ütleb, et takse seda veel lausa "teine koosseis". sees - juubelipidustuste ajal domineeris Euroopa läheb tagasi Peterburi läbi Eesti. Juri Temirkanovi lisakohustuseks on olla linnapildis tema nägu ja nimi. Mõlemad Nii võib aru saada, sest ettekandele tule­ veel Peterburi filharmoonia kunstiline trügivad ka otsutavalt teineteise amp­ vate teoste autorid on Eesti heliloojad juht. Mõlema orkestri kodu on mitte üks luaasse - Gergijev annab oma teatri­ Rudolf Tobiasest Galina Grigorjevani, kes suuremaid, vaid sümfoonilise akustika orkestriga sümfooniakontserte ja kõik on muusikuks saanud läbi Peterburi seisukohalt parimaid saale, kus kunagi Temirkanov saabus just oma orkestriga konservatooriumi. Lisaks kuulsatele solis­ olen viibinud, - filharmoonia Suur saal. Pariisist, kus kandis üliedukalt ette tidele ja kammerkoosseisudele eespool Valeri Gergijev on Maria teatri Tšaikovski "Jolanthe" kontsertversiooni. nimetatud riikidest ja Venemaalt on Eesti peadirigent ja kunstiline juht ning METi Gergijevi tempo on vapustav: 8. mail esindatud Hortus Musicuse ja Tallinna esimene külalisdirigent. Neil meestel on Maailma SO kontsert Maria teatris, Keelpillikvartetiga ning kogu projekti palju ühist: mõlemad on kuulsa Peterburi 9. mail oma orkestriga Moskvas, 10. mail peaorganisaator ja kunstiline juht on dirigendikoolkonna tippmehed ja mõle­ kontsert Viinis jne. Kuid Peterburi aka­ tšellist Allar Kaasik. mad pärit Kaukaasia mägedest. Erinevus deemilises kontserdielus domineerib siis­ on eelkõige staatuses: kui vanem ja so- ki filharmoonia Suur saal ja tema tee­

lO muusika 7-8/03 BAGATELLID* Prantsuse Rahvus- EESTI Rahvusvahelise orkester ja värsked Muusikaraamatukogude Liidu aastakonverents värvid 6.-11. juulini toimub Tallinnas Rahvusvahelise Muusikaraamatu­ KRISTINA KÕRVER kogude Liidu konverents (IAML - Lõppenud kontserdihooaja viimane nädal International Association of Music võimaldas Tallinna publikul tunda end Libraries, Archives and Do­ tõelise maailmalinna kodanikuna, sest cumentation Centres). IAML Eesti Kontserdi programm sarnanes mai loodi 1951. aastal Pariisis. See viimastel päevadel mis tahes suurlinna ühendab peäle muusikaraa­ kuulsaima kontserdisaali kavaga. 26. mail matukogude ka teisi muusika- П kõlas Philippe Herreweghe ja Collegium teavikute ning muusikainfo Vocale esituses Bachi h-moll missa, kolm kogumise ja vahendamisega tegelevaid päeva hiljem säras Estonia kontserdisaalis asutusi. Praeguseks on organisat­ juba Prantsuse Rahvusorkester legen­ sioonil ligikaudu 2000 liiget 59 riigis. daarse dirigendi Kurt Masuri juhatusel. Tänavuaastast konverentsi kor­ Kavas oli peamiselt prantsuse muusi­ raldab Eesti Muusikakogude Ühendus ka: Francki Sümfoonia ning Raveli (IAMLi Eesti rahvuslik sektsioon). Ka "Valss"; Prokofjevi Teises klaverikont­ sel aastal toimub IAMLi töö sekt­ serdis soleeris Jelizaveta Leonskaja. Kaks sioonides. Konverentsi kahel ple­ esimest teost on suurele sümfooniaor­ naaristungil tutvustatakse Eesti muu- kestrile tõelised maiuspalad - virtuoos­ sikakogusid, antakse ülevaade meie sed, väga "värvilise" orkestratsiooniga ja pärimusmuusikast ning selle kasu­ filigraanselt lihvitud kõlaga. Ideaalsed, et tamisest kunstmuusikas. Eesti Kirjan­ ilma liigse efektitsemiseta näidata, kuidas dusmuuseumi ja Eesti Muusikakogude võib mängida üks hea orkester. Prantsuse Ühenduse ühisprojektina presenteeri­ RO mängus oli palju ilusat, kuid enim takse ka CD-kogumikku "Eesti rahva­ võlus mind keelpillikõla, mis oli vahel muusika antoloogia". Konverentsil on mahlakas, intensiivne, vahel pehme ja osavõtjaid enam kui 30 riigist. sametine, vahel muudki, kuid mitte ja ranget joont ning kuulata samas Lähem info: www.utlib.ee/fono- kordagi kitsas või forsseeritud. Ja veel, orkestri nõtket, peaaegu svingivat magu. teek/emky orkestri musitseerimises oli midagi sundi­ Kurt Masuri ja Prantsuse RO liigas matut ja vahetut. Ega ma arvagi, et see mängis ka grusiinlanna Jelizaveta neil ilma raske tööta kätte tuli, kuid Leonskaja, kelle pianistikarjääri kau­ Eesti Muusikaakadeemia proovide "higilõhna" kontserdil tunda ei nistavad samuti Euroopa ja Ameerika lõpetajad olnud. kuulsaimad orkestrid ja kontserdisaalid. Sel kevadel lõpetas Eesti Muusika­ Orkestri spontaansus on enamasti Mis puutub tema Prokofjevi-interpretat- akadeemia 98 noort muusikut, neist muidugi kuulaja illusioon. Seda taipasid siooni, siis tean mitmeid pianiste, kellele bakalaureuseõppes 55 ja magistriõp­ ilmselt kõik, kes sel kontserdil kas või tundus see liiga pehme ja vaikne, ühesõ­ pes 39 ning õpetajakoolituses 4: 16 põgusalt dirigenti jälgisid. Kurt Masur, naga lahja. Mulle aga tõesti meeldis. Me pianisti, 2 organisti, 3 muusikatead­ kes on olnud mitmete maailmakuulsate oleme üldiselt harjunud seostama last, metsasarvemängijat ja koolimuu- orkestrite (Leipzigi Gewandhaus- Prokofjeviga groteski ja stiihiat, teatud sikut, 10 viiuldajat, 4 tšellisti, 8 kom­ orkester, New Yorgi Filharmoonikud, liiki talitsetud barbaarsust. Leonskaja ponisti. Bakalaureuseõppes oli lõpeta­ Londoni Filharmooniaorkester jt) kunsti­ pakkus aga täiesti teist laadi emotsioone: jaid veel 1 kontrabassi, kirikumuusi­ line juht, pea- ja audirigent, juhatab suurt melanhoolset lüürikat, salapära, öiselt ka, klassikalise kitarri, elektronmuusi­ osa oma repertuaarist traditsiooniliselt tumedaid varje. Tema mängus oli kassi­ ka, gümnaasiumi muusikaõpetaja ja peast. Nii ka Tallinnas. Prantsuse RO likku plastikat, mis pakkus lausa trompeti erialal, 2 löökpilli, 3 üld­ kunstiline juht on ta alles esimest hooae­ visuaalset naudingut, ja meeldivalt vähe hariduskooli muusikaõpetaja, 4 flöödi ga. Masur on tõeliselt väärikas vana välist artistlikkust. Lihtsam on pakkuda ja kooridirigeerimise ning 12 laulu kooli dirigent, tema žestid on nii konk­ publikule seda, mida ta ootab, Leonskaja erialal. Magistriõppe lõpetasid 2 ini­ reetsed, et lubavad orkestril mõista vaid aga otsis Prokofjevi partituurist tundeid, mest vioola ja kammeransambli, 4 üht. Oli omamoodi kummaline ja vai­ mis on ootuspärase varjus. Ta leidis ooperilaulu ja lavakunsti, 1 tromboo­ mustav jälgida dirigendi äärmist täpsust mõndagi huvitavat. ni ning 5 interpretatsioonipedagoogi- ka erialal.

mtmsika 7-8/03 11 Tiiä Järg 8. septembril 1982 Hüpassaares telesaate "Põhjavaim" salvestuse ajal. FOTO ERAKOGUST

USAI Ülestunnistus Lugupeetud Tiiä Järg! Ma ei ole seniajani end lähemalt tut­ tavaks teinud Skrjabini hilise klaveri­ muusikaga, kuigi sain Teilt vene muusika eksamil "viie", olles pärast küsimustele vastamist väidetavalt ära tundnud ka ühe Skrjabini viimastest sonaatidest. Asja eellugu ja selgitus asjasse pühen- damatuile. Nimelt on (või vähemalt oli kaheksakümnendate-üheksakümnendate vahetusel) proua Järgil komme avada eksamil üliõpilase ees suvalisest kohast üks noot. Teose äratundmine tõendas, et õpilane on läbi kuulanud kursuses ette nähtud repertuaari. Aga isegi cum laude lõpetajad pole seda alati teha jõudnud. Aasta enne mind tegi sama eksamit JUBILATE Rauno Remme. Tiiä Järg avab noodi. Rauno vaatab: tegemist on klaveri­ teosega, võtmemärke ei ole, helikeel tun­ Tiiä Järg dub üsna psühhedeelne, lugu on osaliselt kirjutatud kolmele noodireale - ei saa ANNELI REMME olla keegi muu kui Skrjabin. Rauno pakub Kaheksandat sonaati. Vastus õige. Järgmisel aastal istun samas olukor­ Kes teisele kaasa tunneb, see ise kan­ Eespool kirjeldatu ei tähenda, et Tiiä ras mina. Jälle võtmeteta, st märkideta; natab. Ma ei tea, kas ja kuhu maandab Järgil puuduks huumorimeel. Vastupidi, põrnitsen faktuuri ja kolmerealist üles­ Tiiä Järg muserduse ja pinge, mis kuigi enamasti kaldub see musta huumori tähendust. Äkki meenub elukaaslase aas­ koguneb tegelemisest enamasti traagilise valdkonda. tatagune eksamikirjeldus. Blondiin kobab saatusega heliloojatega ning üliõpilaste Üks tema hobisid on muusika­ õige vastuse kokkupanemisel vastavaid probleemidega, mille ta alati ära kuulab. keskkooli ja -akadeemia õpilaste sügavate komponente muidugi poolkõva häälega, Tiiä Järgi eksamiaeg võib venida väga tarkuste kogumine kirjalikest töödest, ä reetes oma tee äraarvamismängu lahen­ pikaks, kui tema vastas istuv tudeng la "M. Saar oli ujuja, see pärast jätkus tal damisel. Tiiä Järg kergitab laupa ja ütleb: pärast (vahel ka enne) piletis seisvate laulmiseks palju hapnikku." Või: "Kui "Ma tõesti ei tea, mis kohaga te selle küsimuste äravastamist vajab ka psüh­ Tubin klaverit harjutas, astus uhke To- sonaadi nii-öelda ära tundsite, aga pole holoogi. Tiiä Järg on eesti muusikatead- bijas sisse ja ütles paar ebasobivat sõna. midagi parata, vastus on õige." lastest kõige tuntum ja tänuväärsem Haavatud Tubin mängiski käe üle." Või: ärakuulaja. "Mussorgski rahvastseenide muusika väl­ Minu mälus istub kõige tugevamalt jendab ka rahvast, näiteks kilkavate LISA 2 õppejõud Järgi kaasaelamine Dmitri eidekeste hääl, vanade taatide istumine." Keelevääratus-resümee Sostakovitšile. Seoste leidmine inimese Sellelaadset mõttevara on korduvalt aval­ Tiiä Järgi loengus on pikalt juttu eesti elukäigu ja tema muusika vahel. datud ajakirjas Teater. Muusika. Kino. heliloojate Siberisse saatmisest. Kohutavalt depressiivne, kohutavalt aus, Siin kirja pandu ei meenuta millegagi Sünnipäralt venekeelne üliõpilane ohkab kohutavalt hea muusika ja kõik see juubelijuttu, aga tegemist on inimesega, loengu lõpus üle auditooriumi: "... ja "kohutav" oli paraku tõde. kellele pole mõtet loopida banaalseid Riho Päts sõitiski Sibeliusse...". Eesti muusika... Siberisse saadetud õnnesoove. Õigem on lihtsalt olla tänulik muusikud ja meiega samal ajal elanud Tiiä Järgilt saadud hariduse ja inim­ heliloojate kogetud jubedus - ühiskonna likkuse eest ning julguse ja vajaduse eest poolt, perekonna poolt, omaenese mitte varjata ülearenenud südametunnis­ psüühika eluohtlikud hüpped. Näide - tust, kui see juba kord talle on antud. Mati Kuulberg.

12 muusika 7-8/03 BAGATELLID * EESTI Juubelirostrum Mozarti linnas TIIÄ TEDER

1953. aastal asutasid nelja Euroopa raa­ tähelepanu äratas kultuuride vahele silda Claudy Malherbe'i tänavahääli kirjeldav diojaama muusikategelased heliloojate ehitava ideega "Inuit Games" kanada teos "Metro". rostrumi (International Rostrum of heliloojalt Patrick Carrabre'ilt, kus eski­ Noorte kategoorias võitnud Johannes Composers), eesmärgiks uue muusika mod musitseerivad sümfooniaorkestriga Maria Staudi teos "Polygon" on väike levitamine ja infovahetus. Viiskümmend iidsel kombel. ornamentkujunditega, tämbrirohke aastat hiljem hõlmab uue muusika Popmuusikat integreeris klassikasse orkestriga klaverikontsert, inspireeritud konkursi ja ülevaatuse joontega rostrum poola autor Jacek Grudzien, kelle pala ameerika skulptori Walter de Maria kolmekümne viie riigi rahvusraadiod. "Ad Naan" oli otsekui rocktšellistide hulknurksest kunstiobjektist. Võiduteos, Reeglite tähtsaim punkt ütleb, et iga grupi Apocalyptica repertuaarist. poola autori Hanna Kulenty Trompe- osavõtja peab järgmisel aastal raadioeetris Sümfoonilistest paladest äratasid tikontsert on traditsiooniline instrumen­ tutvustama vähemalt kümmet rostrumil tähelepanu austraallase Damian Barbeler' taalkontsert. Teose teeb võluvaks ener­ kõlanud teost. "Elastic Horizons" - helge kosmiline geetiline serbia päritolu kõlapalett ja Aja märk on seegi, et ligi pool sajan­ sfääride muusika, samuti ungari autori vaimukas loomuliku ning konstrueeritu dit Pariisis toimunud muusikaüritus läks Gyula Bankövi uhkete tämbrimängudega ühendus. Põnevaid teoseid oli palju ning teist korda UNESCO majast välja ning "Accord(ion) concerto", mis kõlas hiig­ neid saab kuulata Klassikaraadiost sep­ toimus seekord Austria raadio (ORF) lasliku mandoliiniorkestri või suure oreli­ tembrikuus algavas sarjas Rostrum 2003. kutsel Viinis. Kuulatud kuuekümne kuue na, kus olid olulised kiireneva ja tihene­ Viiekümnenda Rahvusvahelise eriilmelise oopuse hulgas oli nii tradit­ va, aeglustuva ja hõreneva akordimassiga Heliloojate Rostrumi tulemused: välja­ sioonilist kui ka uuenduslikku, nii inspi­ faktuurimängud. Poliitikast oli inspireeri­ valitud teos {selected work) põhikategoo­ ratsioonist kui ka tehnikast laetud tud iirlanna Deirdre Gribbini ambitsioo­ rias Hanna Kulenty (Poola) - Trompeti- muusikat. Samuti tähelepanuväärseid nikas suure orkestri töö "Empire States", kontsert. Väljavalitud teos alla kolme­ aleatoorilisi teoseid, näiteks Rob american dream 'i mälestuseks, samuti kümneaastaste heliloojate kategoorias: Canningi "The Garden of Forking briti helilooja Sam Haydeni "Collateral Johannes Maria Staud (Austria) - "Poly­ Paths". Kuulati kolme sonoristlikku Damage", mille idee pärineb ameerika gon". Eesti muusikast osalesid rostrumil koorioopust, neist huvitavaim tundus kindralite retoorikast. Oli üllatavalt Tõnu Kõrvitsa teos "Armastuse märk" ja soome autori Perttu Haapaneni ürgse urbanistlikke ja realistlikke teoseid, kus Märt-Matis Lille "Taeva jogi". jõuga "Khoorg" meeskoorile. Palju muusika matkis olme helipilte, näiteks

Alates 1994. aastast tegutseb Sel aastal on orkestri töö korral­ Euroopa Utrechti Kaunite Kunstide damine Eesti Muusikaakadeemia Akadeemia juures Euroopa ülesanne. See näitab partner- noorte kammerorkester. ülikoolide usaldust EMA vastu noorte Orkester sai teoks tänu ning annab Eestile hea võimaluse Euroopa Liidu kõrgharidus- tutvustada nii meie muusikat, kul­ kammer­ programmile "Sokrates/Eras­ tuuri kui ka Eestit tervikuna. mus", kus osalevad 22 Euroopa Rahvusvahelisi Eestisse koguneb 23 muusika- suhteid korraldab juhtivat muusikaakadeemiat. üliõpilast 17 konservatooriu­ orkester EMAs pianist ja pro­ Igal aastal valivad akadeemiad fessor Marje Lohuaru mist. Proovid toimuvad EMAs välja ühe keelpillimängija, kes FOTO ANNELI REMME 6.-10. juulini, järgneb kolm Erasmus neid orkestris esindab. Alates kontserti: 11. juulil Pärnu 1998. aastast on kammerorkestris kontserdimaja väikeses saalis kell 20, 12. Chamber edukalt osalenud ka Eesti Muusika­ juulil Narva kindluses kell 18 ning 13. akadeemia tudengid. Ürituse põhiees­ juulil Tallinnas Mustpeade Majas kell 19. Orchestra märgiks on anda noortele andekatele Dirigent on Arvo Volmer, kes valis muusikutele rahvusvahelise orkestri­ kavva Eesti ja Baltimaadega seotud mängu ning esinemise kogemus. heliloojad. Ettekandele tulevad Erkki- Eestis Erasmus Chamber Orchestra tegutseb Sven Tüüri "Lighthouse", Peteris Vasksi igal suvel Euroopa erinevates kultuuri­ "Musica adventus" ning Pjotr Tšaikovski keskustes: Viinis, Salzburgis, Lyonis, Pa­ "Serenaad". riisis, Malmös ja Utrechtis. Anu Kivilo

muusika 7-8/03 13 RETRO Muusikasündmusi Eestis sada aastat tagasi 1. juulil toimus Tallinnas Harjumäel Hamburgi Riigiteatri solistide, kuue <^^2^б1^)сыАла^аЛл<зС ^ daami ja kaheksa härra kontsert. K 2. juulil tuli Tartus müügile äsja trü­ kist ilmunud Johannes Kappeli "Muusika algus-õpetus". 6. juulil asus viiulimeister August Kristal reklaamima oma pillitöökoda. Kuressaares toimus Lyra seltsi lõbuõhtu, kus Kihelkonna "neidudekoori laul läks &. keskmist wiisi, wabandawaks põhjuseks oleks, et koor esimest korda linnas ette astus ja sellepärast wähe argtust tundis". 13. juulil esitati Vanemuise seltsi suvepeol "näitlus lauludega rahva elust" "August ja Klara ehk seisuste wahe­ seinad" August Wiera juhatusel. Selts Walwaja meelitas publikut oma suvepeole kaheksa-aastase pianistist imelapse etteastega. 19. juulil põles maja, kus asus Vane­ muise selts, maani maha, katkestades kul­ tuuritöö seltsis. 20. juulil toimus Rapla Maarja-Mag­ daleena kirikus Rudolf Tobiase orelikont­ sert. 22. juulil toimus Viljandimaal Oisu mõisa küünis karskusseltsi Eesmärk hääks ilmalik kontsert ja näitemäng, mis "tuu- 1 lese ilma pärast ei tahtnud küünis häste о x*^&Aj^4rfd&fy kõlada, siiski saivad lauljad oma asjaga hra Tiidtu juhatusel rahuloldavalt val­ mis". 27. juulil sai Paistu koguduse organist синч; Friedrich Saebelmann jahimehena eel­ mise hooaja hundipreemia 1 rubla ja 14 kopikat. ж Friedrich Saebelmanni kiri Aino Tammele 1903. aasta 21. augustil. 3. augustil toimus Kanapääl (Kanepis) TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUMI ARHIIVIST lastepidu lauludega. Aga "kõige kurvemaks nähtuseks Kanapää lastepidul pidi seda pidama, et siin hirmus palju joodi, roppe laulusid lauldi ja isegi kakeldi". Selts 10. augustil toimus Tartu Bürger­ kümme päeva hiljem Aino Tamme esitu­ Karskuse sõber korraldas Tartus Eesti musse saalis laulja Aino Tamme kontsert, ses Tartu Bürgermusse saalis. Näituse hoones muusikalise suvepeo, kus kavas olid Mozarti, Schuberti, Saint- 31. augustil tegi Rakvere seltsi Ööpik Karl August Hermann kandis klaveril ette Saensi, Händeli, Aljabjevi aariad ja ro­ pasunakoor oma saalis äsjaostetud "Eesti muusika iseäraldused ja rahwawii- mansid ning eesti rahvalaulud. viieteistkümne uue pilliga esimese esine­ side laad", peale selle olid kavas sega- ja 21. augustil saatis Friedrich mise hr Tennebergi juhatusel. meeskoori laulud ning okariinosoolod. Saebelmann Aino Tammele soololaulu 8. augustil kinnitati Tallinnas A. F. Se- "Serenade", palvega, et lauljanna selle Koostanud Heino Rannap gali asutatud muusikakooli "põjuskirjad". oma kavva võtaks. Laul kõlas juba

14 muusika 7-8/03 STAAR Vladimir Chernov

EVA POTTER

27. aprillil esines Rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi ooperis "Ernani" Hispaania kuninga Don Carlo osas maailmakuulus bariton Vladimir Chernov (Tšernov). Ooperifriigid mäle• tavad ka tema varasemaid esinemisi Rahvusooperis Estonia, samuti solistina Georg Õtsa nimelisel muusikanädalal. 1986. aastal viibis laulja Tallinnas kahel korral. 19. mail laulis ta Germont'i osa Verdi "Traviata" (lavastaja Arne Mikk) 150. etendusele pühendatud ooperiõhtul, jagades end laval kahe Violettaga - Margarita Voitese ja Anu Kaaluga, Alfredo partiid laulis Anatoli Duda Odessast (etendusest on ETV arhiivis II vaatus). Samal nädalal salvestas Chernov soolokava ETVs, partneriks üks Moskva nõutumaid klaverisaatjaid Vaza Tšat- šava, Jelena Obraztsova ansamblipartner. Sama aasta 5. oktoobril esines Chernov taas Rahvusooperis Estonia, Tšaikovski "Jevgeni Oneginis" (lavastaja Neeme Kuningas, sellest on säilinud salvestus ETVs). Etendus oli Vladimir Chernovi debüüt Jevgeni Oneginina. Minu esimene kokkupuude Vladimir Chernoviga oli 15. aprillil 1984 Moskvas, sealses Ametiühingute Maja Sammassaalis, kus ta esitas Verdi ooperi­ aariaid, saatjaks Üleliidulise Raadio ja Televisiooni Suur Sümfooniaorkester, diri­ Jevgeni Onegini rolli on Vladimir gent Tallinnaski tol ajal tuntud Vladimir Chernov maailma ooperilavadel Fedossejev. Koos paari telekolleegiga laulnud tänaseks kümneid ja kümneid olime rabatud - tabasime meile tollal kordi. Tema esimene Onegin sündis tundmatu laulja hääles georgotsalikku aga 1986. aastal "Estonias". sarmi, aga ka loomupärast intelligentsi ja FOTO "ESTONIA" TEATRI ARHIIVIST musikaalsust. Tema tookordses esinemises võis aimata suure laulja tulevikku. Möödunud suvel külastas laulja üle jäänud lavarollis, Germont'ina Verdi sikalist muusikat kuulata. Aga meil oli pika aja taas Tallinna, esinedes koos "Traviatas". Tean teie suurt austust "krapp", mida me ööl ja päeval krut- Terem-kvartetiga Pirital. Georg Õtsa vastu ja fakti, et te pole teda tisime. Isa, kes oli vene ning saksa keele kunagi ise esinemas näinud. ja kirjanduse õpetaja, sõitis sageli Teie viimasest esinemisest Estonia teatri Minu vanemad jumaldasid Georg Õtsa Krasnodari ja teistesse keskustesse ning laval saab peatselt viisteist aastat. häält, vaatamata sellele, et me elasime ostis sealt heliplaate.Vanemad armastasid Esinesite siis Georg Õtsa viimaseks maal ja meil oli vähe võimalusi klas­ rohkem operette, kuna aga Georg Ots oli

muusika 7-3/03 15 võrdselt hea nii operetis kui ooperis, siis Temirkanov on olnud suur vedamine. Ma mil töötasin Läänes, laulsin ma rohkem kuulasime neid plaate lõputult. pean teda üheks kõige andekamaks diri­ ooperiosi kui Leningradi Kirovi teatris Ma olin siis neljateistkümneaastane, gendiks ja muusikuks maailmas. Koh­ kaheksa aasta jooksul. Ma võin kahe käe kui ma Georg Õtsa plaadistusi kuulsin. tume temaga tänaseni ja ma pean teda sõrmedel üles lugeda need ooperid, mida Häälemurre hakkas juba läbi saama, oma sõbraks, võiks isegi öelda, et isaks. Leningradis laulsin: "Jevgeni Onegin", häälde tekkisid ilusad baritoni ülemhelid Olen selle üle uhke, et olen olnud tema "Padaemand", "Traviata", "Sevilla habe­ - see kõik kinnitas minu suurt soovi solistide trupi liige. meajaja", "Don Pasquale", "Kihlus saada lauljaks. Ma kuulasin ka Fjodor kloostris", "Boriss Godunov" ja "Ho- Saljapini plaadistusi, ebajumal oli 1988 võttis Temirkanovilt peadirigendi ja vanštšina" ning "Salambo" kontsert­ Muslim Magomajev, kuid Georg Ots sai kunstilise juhi ameti üle Valeri Gergijev, ettekanne. Praktiliselt vaid kümme suure­ minu saatuse kujunemisel määravaks. kellega koostöö jäi teil küll kahjuks väga mat või väiksemat rolli. Läänes töötades Oma täditütre mehelt kuulsin esimest lühikeseks. laulsin kümme uut partiid kahe ja poole korda Caruso nime. Tema oli see, kes Valeri oli minu kolleeg ja sõber, kui ma hooaja jooksul. Mitte ainult METis, ka pidevalt kordas, et laulja elukutse on Kirovi teatris töötasin. Miks ma ütlen, et teistes nimekates teatrites. Valdavalt olid suur eneseohverdamine ja enesetäien­ oli? Tema jääb ikka samaks, mina aga need Verdi ooperid. damine, töö hommikust õhtuni. Sel teel sõitsin Leningradist ära, meie teed läksid ei tohi hetkekski peatuda. saatuse tahtel lahku. Ma ei lahkunud Nii muutuski kõik pöördumatult? mitte sellepärast, et mul poleks jätkunud Pärast muutus ka Kirovi, siis juba Maria Lauljadiplomi saite mainekast Moskva Kirovi teatris piisavalt tööd. Mulle pakuti teatri repertuaaripoliitika. Valeri Gergijev konservatooriumist ja tunnistasite, et lepingut METis ja ma nõustusin,Valeri hakkas lavastama vene heliloojate - Tšai- teie süda kuulub ka praegu Moskvale, lubas mul pärast seda kord sõita Los kovski, Rimski-Korsakovi, Mussorgski - mitte Peterburile. Angelesse, siis tulid uued ja uued pakku­ vähetuntud oopereid. Nüüd on ta lavale Õpinguaeg Moskva konservatooriumis mised ja nii see läks... Mui polnud prak­ toonud suure hulga lääne oopereid - Ver­ oli minu jaoks esimene tõeline väljakutse. tiliselt võimalust sõita tagasi ja jätkata di, Wagneri, Mozarti, Berliozi, Richard Mitte ainult lauluõpingud, vaid ka püüd tööd Kirovi teatris. Straussi ja paljude teiste teoseid. mõista dirigeerimiskunsti aluseid. Minu METis ma kahjuks koos Gergijeviga muusikuks kujunemise tegelik tee sai Teie esimene pikem gastroll Šotimaale laulnud ei ole, ainult kord Los Angeleses alguse Suurest Teatrist. See tundub võib­ 1989 oli ju tegelikult ettevalmistus Jeletskit "Padaemandas". Meil on mõttes olla kurioosne, kuid uudishimu muusika­ Venemaalt lahkumiseks 1990. aastal. teha koos mõned projektid, kas need teatri vastu äratas fakt, et me saime jälgi­ Aktiivne töö maailma suurtel ooperi­ teostuvad või mitte, ei tea. da dirigentide tööd selles teatris, kus neil lavadel algas 1990. aastal METis, seejärel aastail töötas terve plejaad väljapaistvaid tulid Chicago, San Francisco ja teised Leningradi aastatesse jäid teie konkur­ dirigente. Väga sageli oli võimalus kuula­ suured keskused. Need viimased neliteist sivõidud: II koht üleliidulisel Glinka- ta suuri pianiste. Külastasin paljusid aastat, mil ma olen töötanud Läänes, nimelisel vokalistide konkursil Minskis Svjatoslav Richteri kontserte, oli võima­ mitte Venemaal, on mulle väga palju 1981; lil koht rahvusvahelisel Tšaikovski- lus kuulata ka tema proove. Pedagoogid õpetanud. Tööstiil Läänes erineb juurteni nimelisel konkursil Moskvas 1982; II koht suunasid meid eneseharimise teele - vene tööspetsiifikast, usun, et ka eesti rahvusvahelisel konkursil "Verdi hääled" Suurde Teatrisse oli meil vaba sissepääs, omast. Bussettos, Itaalias 1983; I koht ja kuld­ vaatasime praktiliselt kõiki ooperi­ Nende kahe esimese aasta jooksul, medal esimesel rahvusvahelisel Mirjam etendusi. Tol ajal ei olnud ma ooperist Helini lauluvõistlusel Helsingis 1984, kui muusikažanrist erilises vaimustuses. lisaks Tito Gobbi nimeline eripreemia. Ma ei suutnud mõista, miks inimesed Tol ajal tundus, et Nõukogude Liidus ei ooperit nii väga armastavad. Milles Eriti skeptiliselt omistatud konkursivõidule nii suurt täht­ peitub saladus? Miks mina ei suuda sust kui Läänes. Siin oli see sageli vaid ooperit armastada ja seda tõeliselt suhtub Itaalia publil kõlavaks täienduseks interpreedi nime mõista? Suures Teatris laulsid sellised ees. solistid nagu Irina Arhipova, Tamara vene lauljatesse, ses Konkurss kui nähtus on muusiku elus Milaškina, Juri Mazurok, Jevgeni väga olulise tähtsusega, eriti esimene Nesterenko... heade lauljate rida tollases meil on aktsent, koht. Mirjam Helini nimeline laulu­ Nõukogude Liidus oli lõputu. See oli meile omane tüpaaž võistlus oli minu viimane, praegu on see minu laulukooli tegelik algus. Euroopas väga tuntud, aga siis teadsid a vokaaltehniline seda vähesed. Esimene vastukaja tuli 1981. aastal sai teist Leningradi Kirovi- kohe. Mäletan hästi mulle kalli Arne nimelise Ooperi- ja Balletiteatri solist. külg. See ei vasta Miku telefonikõnet pärast konkurssi. Sattusite tähtsuselt teisele esin- Ta tegi mulle ettepaneku laulda Jevgeni duslavale Nõukogude Liidus ja jäite sinna nende maitsele, sest Oneginit "Estonia" teatris. Olin väga kaheksaks aastaks... liigutatud, kuna olin Onegini osa kahe- Sattuda kohe oma esimesel tööaastal nii on itaallastest kolme aasta jooksul stažöörina Kirovi väljapaistva dirigendi käe alla nagu Juri täiesti erinev. teatri trupis ette valmistanud ja unistasin

16 muusika 7-8/03 selle laulmisest seal. Juri Temirkanovi kriteeriumid olid aga väga kõrged ja mina nendele nõudmistele tol korral ei vastanud. Seetõttu oli mulle erakordselt meeldiv, et sain "Jevgeni Oneginis" esmakordselt üles astuda just Eestis. See oli minu esimene Onegin!

Võistlused on ju ka koht, kus tehakse valikuid ja panuseid uutele annetele... Mitu impressaariot on mulle hiljem öel­ nud, et nad olid 1984. aastal Soomes konkursil ning kuulasid osalejaid väga kriitiliselt. Üks inglise muusikakriitik oli öelnud, et Olaf Bär (II koht, Saksamaa) on küps meister, Chernov aga peab veel õppima - tal on suurepärane häälemater­ jal ja ta jõuab täiuslikkuseni. Ausalt öeldes olin selle arvamusega nõus, sest olulisem on omada vokaalseid eeldusi Vanad sõbrad Arne ja Vladimir 2003. aasta kevadel. ning šanssi veel õppida ja tõeliseks FOTO VLADISLAV SHATUNOV / DEN ZA DNEM meistriks saada kui olla valmis, küps laul­ ja. impressaario büroosse helistama, et kuul­ mus. Praktiliselt iga koostöö, iga etendus Olete teinud koostööd dirigentide Juri da tulemustest. Ta läks ja jäi kaheküm­ selle dirigendiga jääb ajalukku. Nüüd on Temirkanovi, Valeri Gergijevi, James neks minutiks... Tagasi tulnud, oli ta pilk mul meeldiv tunnistada, et ta valis mind Levine'i, Lorin Maazeli, Seiji Ozawa, eriline ning ta ütles: "Sulle tehti Simone Boccanegra rolli La Seälas. Zubin Mehta, Claudio Abbado, sir Georg ettepanek laulda "Traviatas"." Mina: Itaallaste suhtumine välismaalastesse, kes Solti ja väga paljude teistega. Lava- "Hurraaa! Geniaalne." Tema: "Pakuti laulavad selliseid partiisid nagu Rigo- partneriteks on olnud Placido Domingo, veel "Luisa Millerit", "Don Carlot" ja letto, Macbeth, Simone Boccanegra ja Mirella Freni, Luciano Pavarotti jpt. "Trubaduuri." See oli aastal 1990. Täie­ Jägo, ei ole just positiivne. Eriti skep­ Ooperiteatrite reas on maailma kõige lik šokk. Minu olukorras oli seda tol tiliselt suhtub Itaalia publik vene laul­ väärikamad: Moskva Suur Teater, korral raske uskuda. Pärast METis ette­ jatesse, sest meil on aktsent, meile omane Peterburi Maria teater, MET, La Seäla, laulmist sain ma massiliselt kutseid, kuid tüpaaž ja vokaaltehniline külg. See ei Los Angelese ja San Francisco praegu pole ma otseselt seotud ühegi vasta nende maitsele, sest on itaallastest ooperiteatrid, Deutsche Opera Berliinis, ooperiteatriga maailmas. täiesti erinev. Mulle oli suur üllatus, et Opera Bastille Pariisis, Govent Garden, Esimene dirigent, kes mind Verdi Abbado kutsus vene baritoni Verdit laul- Boston Opera House, Carnegie Hall, aga ooperite juurde suunas, oli James Levine. ka Estonia teater. Olen talle ääretult tänulik, et ta avastas Sageli räägivad kuulsad ooperilauljad minus Verdi-laulja ja et talle meeldis mi­ Iga nimekas ooperilaulja ei ole veel oma lavapartneritest, kuid täna kaldub nuga töötada. laulupedagoog, teie analüüsivõime ja meie vestlus rohkem ikka dirigentide Kohtumine Claudio Abbadoga oli aga pidev enesetäiendamine on eelduseks rollile teie teatritöös. Miks see on nii? minu elu kõige tähelepanuväärsem sünd- heale pedagoogivaistule. Kui palju aega Vokalist ei suuda dirigendi abita luua teil selleks tööks jääb? sügavat ja tõelist lavakuju. See on ilm­ Õpetamine on lauljale väga kasulik, sest selge tõde. Koostöö dirigendiga algab õpetades püsib pedagoog ka ise vormis. kõige olulisemast - ühisest tööst parti­ kõige silma­ Ma õpetan seal, kus töötan, näiteks Los tuuriga. Peale selle peame ansamblite väl­ Angeleses, seal on mitu muusikakooli. jatoomisel töötama koos kolleegidega di­ paistvamate diri­ Samuti Lõuna-California ülikooli juures. rigendi abita. Sellest kõigest sõltub tule­ San Francisco Muusikaülikoolis oli mul mus. gentide seas on neid, meistriklass viiele üliõpilasele. James Levine oli esimene, kes avas Õpetades noori lauljaid, püüan neile mulle tee maailma monumentaalsetele kes arvavad, et selgitada, et laval ei piisa ainult tehnikast. ooperilavadele. Kui läksin esimesele ette- saatmine on alandav, See on keerukas kooslus - inimese laulmisele METi, ei pidanud ma seda iseloom, moraal, ettekujutus elust ja veel esimeseks ooperilavaks maailmas. Võib­ ning töötavad palju muud, mis kompleksselt kujun­ olla oli just see teadmatus mulle eeliseks. davad tulevast lavakunstnikku ja aitavad Pärast ettelaulmist läksime restorani, ooperiga nagu luua erinevaid lavarolle. jõime šampanjat ning jäime tulemusi Mui on selle kohta üks vapustav ootama. Sel ajal, kui mina tellisin, läks sümfooniaga.

muusika 7-8/03 17 näide. Just hiljuti laulsin Jevgeni Onegini partiid Opera Bas­ tille's Pariisis. Koos minuga laulis sel õhtul väljapaistev bul­ gaaria lauljatar Aleksandrina Milceva. Ta vapustas mind alates ^ss^ esimestest helidest. Me seostame inimhääle kvaliteeti tavaliselt laulja vanusega. Sel teemal ei ole viisakas rääkida, kuid Milceva ei olnud mitte enam 40-aastane, ta oli 50! Kuid tema hääl kõlas nagu 17-aastasel tütarlapsel. Läksin tema juurde, avaldasin oma vaimustust ja küsisin, kuidas ta töötab. Ta vastas, et kõige täht­ sam on talle õpetamine, õpilastega töötades hoiab ta ka ennast vormis.

Kas ooperil on tulevikku? Ooper püüab läheneda massidele. See on otseselt seotud teatrite majandusliku küljega: teatripiletid üha kallinevad, on vaja leida uusi vorme, et tuua teatrisse uut publikut. Selles suu­ nas tehakse tööd eriti Ameerikas. Et müüa rohkem pileteid, on OOPERI vaja teha rohkem reklaami - see kõik on kommertskaalutlustel. Teisalt, on lootus, et noor põlvkond, tänased 17-18-aastased PÄEVAD 2003 jäävad teatrile truuks elu lõpuni, kui nad kord ooperiteatrisse Kuressaare piiskopilinnuse hoovis. ^ satuvad.

Need on publikuprobleemid. Aga ooper ise, tema professio­ naalne tase? R 25. juuli kell 20 Ooperit kummitavaid hädaohte on minu arvates kaks. Esiteks, järjest suurenev ajapuudus ning laulja ja dirigendi järjest Pjotr Tsaikovski ooper J vähenev kontakt. Kuulsad dirigendid ei vaevu enam koos laul­ jaga töötama. Teise ohuna näen hiiglaslike ooperiareenide teket. Akustika on seal lauljale ääretult raske, sest orkester JEVGENI ONEGIN V kaotab sellises ruumis oma peamise funktsiooni - saatja oma. Sibeliuse Akadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, .; Ooperiteatris pole selline asi võimalik, muidugi dirigentide Rahvusooper Estonia ja puhul, kes oma kunsti valdavad. Ka kõige silmapaistvamate Kuressaare ooperipäevade koostööprojekt dirigentide seas on neid, kes arvavad, et saatmine on alandav, ning töötavad ooperiga nagu sümfooniaga. L 26. judi kell 20 Meie siin Eestis esitame üha sagedamini küsimuse, kas Georg Ots oleks Läänes saavutanud samasuguse kuulsuse, nagu tal Ooperigala oli siinpool piiri ja Soomes? Ma piiritleksin seda ooperi ja kam- merlauluga. Seda on tagantjärele väga raske öelda. Me peame arvesse XXI SAJANDI TÄHED võtma neid kõlakultuuri standardeid, mis vokaalkunstis tol ajal valitsesid. Kui minna tagasi 20. sajandi alguse Läände, siis see Solistid Eestist, Soomest, Austriast, maneer, mis oli Fjodor Saljapinil, oleks olnud kuuekümnenda­ Saksamaalt, Brasiiliast tel ja seitsmekümnendatel juba vastuvõtmatu. Kõlaesteetika on väga tugevasti muutunud, sest lauljad hakkasid kaotama ele­ • mentaarseid vokaalkooli põhimõtteid. Seda tingis muutunud poliitiline ja sotsiaalne olukord, kogu elurütm. See kõik avaldas P 27. juuli kell 16 mõju ka inimhäälele. Kord kuulsin ühe kollektsionääri juures Georg Õtsa lauldud Olav Ehala muusikal Rigolettot. Koik kollektsionäärid teavad Georg Õtsa, see on fakt, mitte minu isiklik arvamus. Ta on sama kuulus nagu Pavel Lissitsian või Fjodor Šaljapin. Samal ajal ei peeta midagi NUKITSAMEES Muslim Magomajevist. Georg Õtsa tuntakse kui ooperilauljat. Rahvusooper Estonia ja Kuressaare ooperipäevade koostööprojekt Kuidas tähistate Peterburi 300. aastapäeva? Chernovi Valeri Gergijev juubelile esinema ei kutsu, tal on väärikamad ja andekamad muusikud... See on täiesti nor­ 49] maalne nähtus. Mina arvan, et see on viga. Sellise inimese nagu Vladimir Chernov, oleks pidanud juubelipidustustele kutsuma. Piletimüük: Tallinna 1, Kuressaare 93813 (kauplus EDU) teisel korrusel tel: (045) 33 881, 053 436 292 e-post: [email protected], www.tt.ee/ooperipaevad

18 muusika 7-8/03 Lihtsalt jänesed. Eriti Kurva Muusika Ansambli plaadi esikaas.

KIIKS Eesti kiiks kultuuride risttules LAURI SOMMER

Sidekanalite lisandumisega on meil hyp- leerivat raadiopoppi, muusikale, äraaetud viltu, kui selle pakutud illusioon, agres­ peliselt tõusnud maailmas toodetava kuulsusi, õllesummereid ja trendipakette. siivne "normaalsuse" ja coo/'i-kultus ei muusika kättesaadavus. Poed ja kata­ Urbanistlikus eetris kummitavat europidu tõmbaks alla ka nende taset, kes võiksid loogid on plaatidest pungil. Sofistid kannab lõputu yhekordne tarbimine ja teha ja kuulata midagi huvitavamat. laadivad netist alla kymneid haruldusi, ettearvatavus. Koik huvitavamad raadio­ Sellisest olukorrast saab tuleneda kas rikkam kontingent tellib rariteedid programmid elavad öistele ääremaadele pidev solvumus, teravnev camp'i-tun- endale originaalidena kätte. Sajad bän­ tõrjututena. Noorte lauljate konkursside netus või tegus autism. Usun, et mõnelgi dide saidid ja netiraadiod võimaldavad kloonikyllus ja stiilidesisene ärava- libedavõitu artistil on klišeede kokku­ stiilide peensustesse tungides avastada hetatavus lääne näidetega viitavad klopsimisel omajagu huumorit ja ehk nädalate ja kuude kaupa aina uut. Meile omakultuuri nõrgenemisele. Kunagist õelavõitu irooniatki. Kui kuulan, kuidas laulavad tiibeti mungad, mängivad jazzi- kõrgpoeesia viisistamist asendavad Jyri Homenja laulab Jyri Makarovi sen­ lavade rafineeritud improvisaatorid ja tavafraasid kapistlistliku turu odavalt väl- tentsi "vaimustav rind on su vaimu yks rahasystid toovad asjatundlikku perifee­ jamyygilt. Sel taustal omandavad Jaan kõrgemaid vorme" ja sinna peale tsi­ riasse alternatiivse tantsumuusika olulisi Tätte lihtsameelsed laulutekstid tõe­ pakese Jörbergi ja Orumetsa, siis hakkab nimesid. Kõrgkultuuri kontserdipeegel poolest aina ylevama ilme. "Sõnumiga tunduma, et tahtlik või tahtmatu kirendab. Keskmise kodaniku muusika­ lood" moodustavad uuest muusikast aina metatasand polegi laulutekstidest päris line kompetents on vaieldamatult tõus­ väiksema protsendi. Ometi, öelda oleks kadunud. Kuid see on rohkem kumin nud. selles kirjus ja sulanduvas maailmas dementseks muutunud tarbija kõrvades. rohkemgi kui varem. Juba kolmekymne Europidu urbanistlikus eetris aasta eest myhatas Uku Masing, et Kultuuriline impro Kuid suurem osa eestlastest soovib elada poplugude refräänid kuulutavad käibe­ Me vajaksime hoopis valgustavaid helilisi alla keskmist vaimset taset (või on nad tõdesid nii avangardistlikult, et see kukerpalle. Minu meelest peaks osa eesti selleks materiaalse kitsikuse ja ajupesu pahandab tolerantsetki inimest. Tõe­ muusikast lähtuma sellest, et tegu on kul­ tingimustes sunnitud). Kultuurivahetuse poolest, millist elamust peaksid mulle tuurimõjude ristumiskohal asetseva väi­ igapäev toob läänest ja idast siia ka laial­ pakkuma tõdemused stiilis "kaks ongi kerahvaga. Me kanname mälusopis otsa­ dast rämpsu. Maailmakodaniku nivel­ paar"? Popkultuuriga poleks midagi pidi tänapäeva ulatuvat, kylluslikku kul-

muusika 7-8/03 19 tuurilist minevikku ja me peaaegu ei viitsi vapärandist teame. Ette võiks kujutada ka mõelda selle kasutamisest endale põneva­ microsound,i ja vanima kihistuse rah­ ma tuleviku loomiseks. Tihedast seosest valaulu loomulikku ja funky\ yhinemist. igapäevaste tegevuste, elu tähtpäevade ja Kiiksu kood on tõepoolest jazzilik ja maastikuga arenes kunagi regivärsi eepi­ ootamatutes kohtades sulandusi tekitav, line lainetamine, setode kummaline mit­ teda juhib impro sõge jõud (MKDK mehäälsus, mille vägi peaks teisel kujul toodang, Kismabande) ning vahel ka jätku leidma ka tänases päevas. Hilisem lyhema (Kohvirecordsi ja Ulmeplaatide killustuva pärimuse aeg näitab võõr- artistid, Luarvik Luarvik, Vabaduse mõjude keerisest ilmnevaid fragmente. Puiestee) või pikema eaga nostalgia ehk Väljastpoolt osati yle võtta parasjagu nii aval uussentimentaalsus. Maailma­ palju, et oma saaks elavamaks. Mõned muusika aina laienev tundmine võimal­ laulikud mõtlesid juba karjapõlves dab sedagi omamoodi kasutada (Triskele, algupäraseid lugusid välja ning hiljem Romb, Ragatmika). Teismeliste rahva­ muutsid kirikus või kõrtsis kuuldud viise spordiks muutunud rockil oleks perspek­ tundmatuseni või tegid uued sõnad. tiivi, kui rohkem bände saaksid Migreeni Võimumehed ja ärplejad pandi laulu sisse kombel yhendada vältimatu sõnumi ja ning kohemaid nägid inimesed neid teise eeskujudest hoolimatu mõistliku pilli­ pilguga. Väikerahva liikme staatus on mängu. juba olemuslikult midagi traagilist ja ni- hestatut - sel puhul on isikuline topelda- Võrgust välja... tus ka suurem "syy" kui suurrahva seas. Globaalse kommunikatsiooni ajal on Ja kindel suund väljasuremisele, sest muusikul peale kõrgharidust, sadade yhetaolisus teeb kollektiivi (bändi, or­ plaatide kuulamist ja higiseid proovi- kestri, loomingulise grupi) nõrgaks. tunde lausa kohustus vahel võrguyhendus Erinevaid radu uuristav kultuuriline imp­ Luarvik Luarvik luksuslikus interjööris. katkestada ja leida endast yles see antsak rovisatsioon on väikerahva kestmiseks FOTO INTERNETIST kylamees või -eit, kes suure osa oma elutähtis. Seda teostavad suurepäraselt maailmast ehitas "käe järgi" sellest, mis näiteks islandlased. Kaua muuilmas vii­ tulenes õtse tema lähemast ymbrusest ja binud Björk pole siiani gringostunud ega sisemusest. Kuigi meil pole sujuvat alter­ loomeerksust kaotanud, ning kohapeal­ natiivset kultuurivõrku, on teineteist sest multistilistilisest kogukonnast ilmub Arvutiheli progressiivsem, raalile elus- kobamisi otsivates idiosynkraasiates ainus jätkuvalt huvitavaid bände. pillide improt lisav osa sarnaneb tõe­ pääsetee uue avardumiseni. Mingil poolest uue folkmuusikaga, mida igayks tasemel kannavad (tahtlik) eraldatus, Meie aja kiiks? võib teha: trubaduurina ringi hulkudes, omaette pusimine, jalgratta leiutamine ja Kust võiks tõusta meie viimase aja kiiks? sämplides kannelt, sõprade juttu või auto sisekaemus tohutut jõudu. Need annavad Rahvalikul kujul esindas seda osa R 2 katuse käginat, nagu Aphex Twin, viies tehtule läbitunnetatuse, mida ei suuda saate "Eesti kabel" lugudest, kuid eeter laptop'i liivakarjääri või rabasse, mis asendada ykski tehnikapark või kallis ummistus peagi väljundit otsivast syldi- muidugi lisab tehtavale keskkonna stuudio. Kiiksuartistid eelistavad salves­ muusikast ja rullnoklikust "huumorist". hõngu. Teisalt pole ka tavaline folkloorse tamisel rohkem tavapäratuid, tihenenud Mõned friigid on tõusnud ja langenud - seosega heliilm oma olemuslikkust fiilinguga paiku - kodust miljööd, loo­ Elmar Tura, Toivo Pesu, Maie Parrik ja kaotanud. Tykati säilinud kylakogukond- duskeskkonda, magamistuba või kirikut. monumentaalse ozmp'i-tunnetusega tart­ liku mõtlemise vastandus kapitalistliku Paljud kultuurid pole lokaalse omapära lane Erkki Hyva, kellelt peaks lähitule­ turu standarditega on teravam kui varem. väljendamiseks puhtal kujul enam või­ vikus ilmuma plaat. Viimati nimetatu Sellest on saanud pigem maagiliselt kui melised, meil pole ots veel täiesti käest kyynib ka elitaarsema nihketasandi romantiliselt rahvuslik, kuid mitte kolklik kadunud. Kysimus ei seisnegi õtse rah­ äärele, mis lähtub kas musikaalsest eru­ alternatiiv pealetungivale hamburgeri- vuslikkuses - see osutuks paljude stiilide ditsioonist ja suudab kõrvalise oma popile. Murdes laulmises sisaldub midagi puhul programmiliseks ballastiks -, vaid sound'ist välja filtreerida või siis sihikind­ isiklikku ja äratavat ning nii vaimulik suhtumises. Ma teen midagi ja ma ei last, tahtmatust ja andekast naivismist. rahvalaul, seto leelo kui ka regivärss on oska või ei viitsi seda teha nii, nagu Vastavalt esimest ja teist võimalust esin­ puristlikus esituses ja lennukamates mulle ytlevad raadio, telekas, ajaleht, davad näiteks eesti uue elektroonika teisendustes sama karmid ja yhiskon- trendiretsept või mis tahes stilistilised artistid Pastacas ja Barbariz, kelle kohta nakriitilised kui J.M.K.E. viimane plaat. ettekirjutused. Koik helid tuleb uuesti Londoni mees Nick Luscombe ytles, et Päris uut mõtestust nad veel saanud pole. leiutada - nii õpetavad mind vanaisa, nende muusika "kõlab, nagu oleks see Kuid yhendavad lylid folkloori ja täna­ puu akna taga, enda prepareeritud kõri ja loodud vaakumis. Nagu nad poleks üldse päeva vahel toimivad - Weekend Guitar pill. mingit muud muusikat kuulnud. Kui, siis Trio, Vägilased, Oort, Metsatöll, Lõ- ekstreemset jazzi"(EE 3. 03. 2003). Kui kõriq, Triskele, Vara jt lisavad sujuvalt see pole eesti kiiks, mis see siis on? uusi stiilinyansse sellele, mida me rah-

20 muusika 7-8/03 KONTRAPUNKT Klassika noorte seas - kadumas või avastamata? THEA GENTS Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane

Mida ütleb tänapäeva noortele sõnapaar teostada end just vaimselt ja seetõttu "klassikaline muusika"? otsides mentoreid, ning mingi seadus Kas see on sunniviisiline kükitamine pole keelanud teha seda muusika kaudu. lauluklassis, jälgides pedagoogi etendata­ Kuna klassikalistes meloodiates selgesti vat pantomiimi, või kunst, mis ilmestab tabatav vahetu sõnum puudub (pigem on sisemaailma? teosed ühiskondliku alatooniga), on Koolinoorte seas on suhtumine klas­ koolinoorel keeruline selles enda jaoks sikalisse muusikasse muutunud positiivse­ mõtet leida. maks. Uurisin, mis on esimene selle mõis­ Kas need on meie tulevased kriitikud tega seonduv mõte, ja vastuseks sain, ja heliloojad? Jah! Praegused mida ootasin: Mozart, Grieg, Viies süm­ muusikaõpetajad ja -teadlased pole kõik foonia, aastaajad - päris tark! Ometigi, oma teed õtse leidnud. Pole midagi alles paar aastat tagasi võis muusikatun­ imekspandavat, et inimene, kes praegu nis avameelitseja sattuda tagantpingiso- on pühendanud oma elu klassikale, oli sitajate ohvriks: „Friik! Nohik!" kunagi estraadilauluhuviline ning vilistas Areng toimub ja selle üle tasub vaid Brahmsi ja Raveli peale. Kuid nüüd on rõõmus olla. Valdav enamik siiski naudib nad need, kes nad on. juba Viini klassikuid, sümfooniaid, so­ Klassikaline muusika on olnud luksus, naate jms - muusikatunnis. Küsimus, kas lõbu, mida vaid kuningad ja krahvid said läheksid ise kontserdile, kui retsensiooni endale lubada. Koik tuleb aja või mõis­ tähtaeg poleks olnud eelmisel nädalal, tusega, ehk siis peab olemas olema leidis mitmekülgsemat vastukaja. On tundemaailmaga seostuks. Olgu siis justkui teatav staatus, mingi piir. inimesi, kes lähevad, kuna see pakub muusikaks mõni aeglane ballaad, räpp, Valmisolek. neile siiralt huvi - emotsioone püüdma ja rock või ühiskonna vastu suunatud Et klassikat nautida, on vaja seda ka laengut saama. Mõni huvitub koori­ anarhiline punk. Isegi trance'i puhul piisavalt tunda ja mõista. Aeg möödub - muusikast, kuna seal esineb tuttav, ning võib näiteks mõni üksik sõna või lause areng toimub, kuid viiulid-klaverid- käib seepärast kuulamas. Teised aga kanda endas midagi sügavamat, kuigi kontrabassid pole kuhugi kadunud. hoopis löövad käed risti rinnale, nii et antud juhul on oluline just see tunne, kurtki võib kuulda neid "ei" ütlemas. mida muusika tekitab. Enamasti meeldib Muusikaõpetajad ise on olukorraga siiski mõni mainstream,i salmi põimitud ÕPILASTE ARVAMUSI suhteliselt rahul. Loomulikult, alati võiks seik, mida saab samastada omaenda Thea Gents esitas kolmele põlvkon­ kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. Ning eluga. Võiks arvata, et sellel on mingi nakaaslasele kaks küsimust: seda silmas pidades tehakse pidevalt pro­ seos noore inimese eneseotsimisperioodi- pagandat mõnele kontserdile, festivalile ga, kas siis teadlikult või mitte. Sooviga Mida tähendab klassikaline muusika sinu või muule kultuuriteadvust tõstvale üri­ jaoks? tusele, et meelitada sinna ka teisi, peale Mida sa arvad muusikatunnist? selle kümmekonna, kes neid nagunii külastab. Reio (19) Kogu selle teema juures hakkas mind Aeg: möödub - areng Klassikaline muusika on minu jaoks huvitama, mida inimesed siiski muusikast keeruline. Aga see on hariv ja paljudele otsivad. Kui otsivad. Kas kriteeriumideks toimub, kuid viiulid- tundub ta kohati närvilisena, aga kui ini­ on mõnus feeling, tabavad sõnad või klaverid-kontra- mene seda vähegi kuulata oskab, naudib kerge nostalgia, mis tuletab kolme aasta ta seda. tagust suve meelde? Selgus, et vägagi bassid pole kuhugi Meie koolis olid muusikatunnid paljud otsivad loost konkreetset sõnumit, piisavalt mitmekesised. Kuna enamus ideed, midagi, mis nende enda mõtte- ja kadunud. meist kuulas trance'i, siis suutsime selle

muusika 7-8/03 21 ka muusikatundidesse sisse tuua ning kaheteistkümnenda klassi lõpuseminar muusikas toimus just trance'i teemadel.

Andres (17) Rahulik muusika, muidu spetsiaalselt ei kuula. See ei tähenda minu jaoks midagi erilist. Muusikatund on päris meeldiv vahel­ dus sellele muule saginale, mis koolis toimub. Tunnis on kõike piisavalt (kuu­ lamist, ettekandeid, ajalugu, laulmist), olen korraldusega rahul ja midagi muusikatunni juures muuta ei tahaks. livika (17) Klassikaline muusika ei tähenda minu jaoks midagi mahukat. Ise kuulan ainult Orffi. Meeldivad üksikud teosed ja eri­ line kontserdisaalikülaline ei ole. Muusikatundides võiks tunduvalt rohkem rõhku panna laulmisele, kõik muu on tasakaalus.

ÕPETAJATE ARVAMUSI Kristina Muusikaõpetaja traagika Tavakooli (see tähendab mitte muusika- kallakuga või mõnda muud tüüpi eliit­ kooli) lauluõpetaja amet on minu etteku­ jutuses üldse üks raskemaid ja tänamatu­ maid. Olen ise andnud laulutunde alg- ja põhikooliastmes, see tähendab vanuses, kus lisaks õpetamisele on vaja lapsi ka kasvatada, korrale kutsuda jne. Laulu­ õpetaja abitus ilmnebki kõige selgemalt hetkedel, kus käed on klaveril ja suu laulab, aga kõrvad registreerivad ühis­ laulu asemel õpilaste lärmamist ja kõvahäälset juttu. Kui sul pole loomupäraselt hirmuäratavat näoilmet ega läbitungivat pilku, siis millega kor­ Kui palju võtab praeguse aja rarikkujaid taltsutada? Üle klassi inimene vaevaks kuulata ja laulda marssimine ja marakratiga vestlemine klassikat äärmuslikes klimaatilistes tähendaks laulu katkestamist... ja nii tingimustes, nagu seda tegi dirigent sageli juhtubki. Eks igaüks meist mäleta Ants Üleoja aastal 1990? oma koolipäevilt kaost meenutavaid laul- FOTO KALJU SUUR mistunde, kus pool klassist üritab püüd­ likult viisi pidada, pool joriseb ja lällab Sest kui te loete tööst vastust "eesti rah­ kontsertidel üldse ei käigi, pole varem niisama ning õpetaja püüab ühtaegu nii valaul hiire takka" ja teil pole oma käinud ega kavatsekski, kui ma neid ei loovalt ja innustavalt musitseerida kui ka naerukrampides millegi taha varjuda, sunniks. Kuna ma aga sunnin - nõuan ranget korravalvurit mängida. On see võib õpilastel teie psüühilisest seisundist nimelt ühe arvustuse kirjutamist semest­ ühele inimesele jõukohane? väga kummaline mulje jääda. ris -, siis on hea see, et enamik lõpetab oma kirjatüki sõnadega, et küll oli tore Marie Virge üritus, küll on tore, et seesuguseid asju Soovitus Kogemus muusikakoolist tehakse, küll on tore, et ma sellisest asjast Ärge hakake kunagi tunni ajal kontroll­ Ühtaegu hea ja halb kogemus on see, teada sain, lähen järgmine kordki kind­ töid vaatama, samal ajal kui õpilased kuivõrd eelarvamuslikult õpilased lasti! Topi nagu kassipoegi ninapidi piima plaadilt järgmist õppematerjali kuulavad. kontserdile lähevad, õigemini, et nad sisse.

22 muusika 7-8/03 Anu-Mai hoiakutest. On noori, kes tunnevad süga­ Tartu Descartes'i Lütseumi Lapsed on tunnis vat huvi nii muusika ajaloo kui ka sellega muusikaõpetaja kogemused ülierutatud ja raske kaasneva muusikaliteratuuri vastu. Samas Suhtumine klassikalisse muusikasse ja ei tundu sugugi olevat määrav, kas noor arvamused laulmistunnist on erinevad. on neid kiirrongilt käib näiteks muusikakoolis või võtab pil­ Laste silm läheb ikka särama, kui mobii- limängus/laulmises eratunde või mitte. lilt tuttav pinin järsku orkestri esituses maha saada, et On ka neid, kes näitavad huvi üles selle kõlaritest kostab. Või kui Bizet' "Carme- pärast, et õpetaja teeb oma materja- ni" aariad-koorid põrmustavad "Ajaxi" pisutki tutvustada likäsitlusega tunni lihtsalt põnevaks ja reklaami. Sellistel puhkudel olen tund­ loominguliseks ning paneb neid seega nud võidurõõmu. muusikat, mis ei ole asjast rohkem huvituma. Kuid alati on ka Kuid juba liiga tihti tunnen ma tunnis neid, kes hoolimata sellest, kas õpetaja kimbatust, sest kooli on tulnud sellised kogu aeg forte's. annab ainet huvitavalt või mitte, ei näita inimesed, keda keskkooli ained prak­ üles peaaegu mitte mingisugust huvi tiliselt ei huvita. Loomulikult ei huvita teema vastu. Õnneks on neid viimaseid neid ka muusikaajalugu ja nad ei varja valisid kuus õpilast ka arvestuse aineks minu kogemuse põhjal üpris vähe olnud. seda. Sain soki, lugedes 10. klassi õpi­ muusika. Noorte teadmiste kohta klassikalisest laste esseesid Viini klassikute kohta. Ühe Kaheteistkümnendas klassis oli teisel muusikast pean tunnistama, et kui Rocca õpilase töö lausa nõretas vihkamisest. Jäi poolaastal kavas eesti muusika, millest al Mare Kool kolm aastat tagasi alustas, mulje, nagu oleks teda isiklikult solvatud ikka üht-teist teatakse, muusika on tut­ tegin kooli saabunud gümnaasiumiõpi- sellega, et Haydn, Mozart ja Beethoven tavam. Kahekümnenda sajandi muusika lastele üldkultuurilis-ajaloolise testi üldse elasid ja muusikat kirjutasid. suunad, näiteks dodekafoonia, tekitasid muusikast ja tulemused olid üpris kur­ Tunnistan ausalt, raske on panna lapsi õpilastes õudusjudinaid. Nad väitsid, et vad. Tänavustele lõpetajatele tehtud klassikalist muusikat kuulama. See tohutu nii võib igaüks muusikat kirjutada. küsitluses muusikaõpetuses saadud tead­ muu melu (Eurolaulud, ansamblid, mp3 miste ja nende vajalikkuse kohta oli mär­ jne) on hõivanud koha, kuhu vanasti oli Hanna gata juba tuntavat positiivset arengut. õpetajal võimalik lastele muusikaajaloo Klassikaline muusika ja Rocca al Enamik õpilasi väitis, et nad on saanud pärleid lükkida. Mare Kool palju kasulikke teadmisi ja nende huvi Info- ja müra tulv on nii tohutu, et Küsimus, kuidas suhtuvad tänapäeva klassikalise muusika vastu on oluliselt võimatu on löögile pääseda. Lapsed on noored klassikalisse muusikasse, on väga­ suurenenud ning nad soovivad ka edaspi­ tunnis ülierutatud ja raske on neid kiir­ gi intrigeeriv. Millegipärast jääb paljudele di meelsasti sellega kokku puutuda nii rongilt maha saada, et pisutki tutvustada hetkega mulje, et ega sealt vist muud vas­ kontsertide kui ka muusikateatri vahen­ muusikat, mis ei ole kogu aeg forte's. tust tulla saagi, kui et "olgem ausad - dusel. Olen selle üle väga rõõmus. Kontsertidele on keskkoolilapsi juba suuremalt osalt nad ju vihkavad seda!!". raske agiteerida. Meeleldi lähevad need, No ei, mitte just ei vihka - see oleks liiga kes tihedamalt muusikaga kokku puutu­ karm väljend, aga vähemalt peavad seda vad, käivad muusikakoolis või laulavad liiga vanamoodsaks, liiga pikaks ja liiga ILMUNUD ON. .. kooli kooris. Mulle tundub, et veel viis igavaks. Või kui mitte just seda, siis on aastat tagasi oli mul huvilisi tunnis 75%, nad selle suhtes vähemalt ükskõiksed. kuid nüüd kaldub see olema 50:50. Ja Samas pean väitma, et olen oma peda- ma arvan, et see ei ole ainult laste süü. googipraktika vältel märganud siiski Nad lihtsalt ei jaksa kõike pakutavat suundumist järgmise mõtte poole - ainult vastu võtta. 10 % on seda, mida me kogeme, ja 90 % seda, kuidas me sellesse suhtume. Piret Noored tunduvad kujundavat arva­ Esimese aasta muljed musi selle järgi, kuidas kujundatakse, Minu kogemused on alles väikesed - arendatakse ja toetatakse nende suhtu­ olen muusikaõpetaja esimest aastat. Minu mist vanemate, peadagoogide, kaasõpi­ arvates võtavad erinevad vanuseastmed laste/sõprade ja ka kogu ühiskonna poolt. materjali vastu väga erinevalt. Kõige See saab otsustavaks ka suhtumises klas­ raskem on õppematerjal 10. klassile, sikalisse muusikasse. kuna see hõlmab erinevaid ajastuid, Tohutult oleneb sellest, milline on alates vanast ajast ja lõpetades klassitsis­ olnud noorte varasem kokkupuude klas­ miga (Mozart). Eriti problemaatiline on sikalise muusika ja ka muusikaajalooga. keskaeg, selle aja muusika ja inimeste Koik algab ikkagi kodust ja sealsest suh­ mõistmine. tumisest ning liigub edasi algõpetuse ja Kõige meeldivam on 11. klassi prog­ keskastme muusikatundides kogetu ramm, mis hõlmab romantismiajastut - kaudu. eelkõige ilusa muusika pärast. Kevadel Palju oleneb ka klassikollektiivi

muusika 7-8/03 23 UVERTÜÜR Sõbralikud Mait Vaik, Alar Tammela, Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe. Sõpruse Puiestee FOTO ERAKOGUST MAREK MÜHLBERG

Miks pannakse tänavale nimeks Sõpruse perioodil samaaegselt üht esimest vene tus. Muusikat ei tehtagi niivõrd auditoo­ puiestee? Aga bändile? Sõpruse Puiestee diskobändi Laskovõi Mai ja Joy Divi­ riumile, kuivõrd iseendale. Püütakse sai muusikahuvilistele tuttavaks "Seitsme sions Nende kahe bändi vastuoluline mõista iseend ja peegeldada oma mõtteid vapra" saates, debüteerides looga mõju kajastub ka Sõpruse Puiestee ja tundeid. Sõpruse Puiestee otsib või­ "1905". Loomingulisse kollektiivi kuulu­ loomingus, sest eelkõige taotletakse piiri­ malusi väljendada end läbi erinevate stii­ vad Andres Rooväli, Tanel Raja, Allan de kaotamist muusikas. Sõpruse Puiestee lide, vormide ja žanrite. Tegu pole iden­ Vainola, Alar Tammela, Andrus Uutsalu, sümboliseeribki omamoodi kahesust ning titeedikriisi, vaid pigem muusika piiride Kaupo Kaldmäe ja Mait Vaik. samas ka kindlat toetuspinda - tänavat. avardamisega. Tekstide eesmärk ei ole Debüüt "Seitsmes vapras" polnud aga Rooväli töötas välja bändi identiteedi ja mitte niivõrd mingisugust tõde kuuluta­ planeeritud asjade käik. Juhuse läbi tuli sõnumi ning määras edasise arengukava. da, vaid pigem panna inimesi mõtlema ja üks lugu hästi välja ja nii tekkis idee pan­ Ajapikku liitusid kollektiiviga ka noored küsimusi esitama. Kuigi Mait Vaik na see telesaates proovile. Bändi saatis andekad muusikud, kuid bändi raud­ pöörab oma tekstides viimasel ajal palju edu ja tekkisid ka esimesed fännid. Sõp­ varaks võib pidada staažikaid tegijaid tähelepanu vormile, ei ole ta unustanud ruse Puiestee oli sündinud. Allan Vainolat ja Mait Vaiku. ka spontaansust. Sõpruse Puiestee räägib Idee luua bänd tekkis 1992. aastal oma lugudes erinevate ajastute inimestest Soomes, Turu äärelinna ridaelamu boksis. Looming kui paratamatus ja vaimust. Praeguseks on valminud juba Mõtte autor Andres Rooväli kuulas sel Muusika on eneseväljendus ja paratama­ neli laulu, tööd tehakse iga päev. Plaati

24 muusika 7-8/03 on oodata alles suve lõpuks või sügise väga hästi liigitada levimuusika alla, kuna mise sõnaks ja sõna silbiks, aga mida alguseks. bändi liikmed erinevad oma muusikalise enam me paadume, seda vaesemad me tausta poolest ja nende üheks eesmärgiks oleme, ja meie rõõm kui igatsus jääb Karl Barth ja Krassin on võimalikult palju eksperimenteerida, sagedusribale, mille laius on võrreldav Eesti levimuusika on alati kannatanud kaotada žanri- ja vormipiirid. Hetkel on telefonitorust kostva krõbinaga. puberteediea kriiside käes nagu keskmine nad näidanud üles huvi kitarri- ja elekt­ Loodame rikastada kuulajate-huviliste teismeline kunagi. Viimasel paaril aastal roonilise muusika vastu, on tunda ka ker­ silmaringi jäälõhkuja Krassin ajalooga, on aga hakanud olukord natukene geid mõjutusi jazzist. Milline on nende eelkõige aga otsida laeva kapteni Karl paranema. Milline on Sõpruse Puiestee koht eesti muusikas, jääb siiski kuulaja Jogi kohta faktidel põhinevat teavet. koht? On nad erilised? Laulude tekstides otsustada. Toetame teaduslik-tehnilist revolut­ on nad end sidunud Karl Barthi siooni ja oleme leheküljele pannud filosoofia ja teoloogiaga ning jäälõhkuja lennukikonstruktor Viktor Loktajevski Krassin ajalooga. Karl Barth räägib oma Väljavõtteid Sõpruse Puiestee kodulehe­ leiutise, klappideta ja monoliitse peaga töödes inimese paadumisest, põgenemi­ küljelt www.hot.ee/spst, kus ansambel mootori kirjelduse. Leiutise juurutamine sest ja püüab seletada elu absurdi. 1917. avab oma loomingu tagamaid: aitaks säästa keskkonda, vähendaks aastal Suurbritannias ehitatud pääste- ja "Mis on elu?" on küllap üks täht­ kütusekulu ja lubaks meil uskuda, et ekspeditsioonilaev Krassin aga on märk samaid, tegelikult kõige olulisem küsimus oleme andnud midagi kõrgtehnoloogia ühest ajastust ja selle aja inimestest, mis ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sel­ jätkuva arengu hüvanguks. loob bändi lugudele sobiva tausta. lest mööda hiilida. Me võime ju ennast Sõpruse Puiestee loomingut ei saa petta, maskeerida elu illusiooniks, tead­

Eesti Kitarriselts kuulutab välja klassikalise kitarri sooloteoste konkursi

Oodatud on teosed kestvusega vähemalt viis minutit. Lisaks paberkandjale on soovitatav ka kõlaver- sioon helisalvestuse näol või MIDI-fail. Teoste esitamise tähtaeg on I. september 2,003. Teosed esi­ tada märgusõna all ja autori nimi lisada eraldi kinnises ümbrikus. Teosed tuua või saata aadressil:

H. Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15 51003 TARTU "Kitarripalade konkurss"

Konkursi võitjad selguvad kitarrimuusika nädala "Fiesta de la guitarra 2003" raames toimuval avalikul konkurss-kontserdil 2,9. oktoobril Tartus.

Auhinnad : I koht — 6000 krooni II koht - 5000 krooni III koht — 4000 krooni

Züriil on õigus vastava tasemega teoste puudumise korral auhinnafondi ümber jagada.

muusika 7-8/03 25 EKSPOSITSIOON "Olen oma elu elanud muusikaga" Intervjuu Vivian Tordikuga

MART JAANSON

Vivian Tordik, üks Eesti paremaid vend). Õppisin tegema kõiki töid, mida sikuid-romantikuid, näiteks Beethoveni muusikateoreetiliste ainete õpetajaid, sai maal tehakse. Siiski oli aega ka muuks, klaverisonaate - tõsises tõlgitsuses. Isa tänavu 25. juunil 70-aastaseks. Pärit küll näiteks lugemiseks. Meil oli korralik raa­ juhatas kõrge vanaduseni laulukoore, Põbja-Eestist ja õppinud Tallinnas, on ta matukogu. kõigis koolides olid tal lastekoorid ja viimased nelikümmend neli aastat elanud Mu ema oli väga huvitava haridusega, orkestrid. Tartus ja õpetanud kogu selle aja Heino samuti Järvamaalt pärit. Ta õppis pärast Ma sain kodust väga suure muusi­ Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Paide Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetamist kalise pagasi ja hiljem muusikaajalugu Vivian Tordikul on palju õpilasi, kes teda Tallinnas Kõrgemas Kodumajanduskoolis. õppides märkasin, et tunnen juba paljut­ tõsiselt hindavad, siin kirjutaja nende See oli 2-3-aastane kõrgkool, milles ki. hulgas, järgnev intervjuu on tehtud sel­ valmistati ette tollal paljudes Eesti leks, et see enda ja teiste suhtes nõudlik, paikades asunud perenaistekoolide õpeta­ Kas saite tema käest ka muusikateo­ oma tööd ja muusikat tõeliselt tundev ja jaid. Hiljem need koolid suleti ja ema oli reetilist algõpet? armastav pedagoog, samas tagasihoidlik pikka aega kodune. Tollal piisas isa Teatud määral, aga mitte süsteemselt. Ta inimene saaks oma sünnipäeval ka ava­ maakooli juhataja palgast täiesti. näitas lihtsalt klaveri taga noodid kätte. likult sõna. On vist sageli nii, et oma lapselt Alljärgnevas kokku võetud vestlus Kuidas algas teie muusikaharidus? oodatakse kiiremat arengut. Kui ta toimus 24. aprillil Vivian Tordiku kodus. Esmalt pean ütlema, et haridus oli meie ükskord - olin siis 10-11-aastane - tahtis peres midagi väga olulist, sest mõlemad minuga mängida neljal kael Beethoveni Rääkige palun oma lapsepõlvest ja vane­ vanemad olid pärit vaesest perekonnast. Viienda sümfoonia aeglast osa, aga ma ei matest. Õpiti "hambad ristis". Kui sündisin, avas tulnud nooditeksti lugemisega toime, tuli Olen sündinud Paides, 10. üldlaulupeo isa pangas mulle arve, et saaksin kunagi päris suur pahandus. See tõmbas mind ajal. Mu isa oli kooliõpetaja, Tartu ülikoolis õppida. krampi ja isa juuresolekul ma enam Õpetajate Seminari kasvandik, töötanud Mu muusikaharidus algas kodust. Isa klaveri taha ei läinud. Aga kui isa kodus kogu elu väikeste maakoolide õpetajana oli hingelt tublisti rohkem muusikaini­ polnud, läksin ja mängisin ise noodist. Järvamaal. Tänu sellele olen lapsepõlve mene kui mina. Ei möödunud päeva, mil Sain kätte lehest lugemise kogemuse. veetnud vanades mõisates, sest seal ta poleks klaverit mänginud. Tartu Õpe­ Sellest oli hiljem palju kasu. asusid 6-klassilised koolid. Need olid tajate Seminaris oli nähtavasti nii kõrge väga ilusad paigad, suurte parkide ja muusikaõpetuse tase, et ilma eelhariduse­ Kuidas sattusite muusikakooli? tiikidega. Mäletan lapsepõlve erilise soo­ ta Tartumaa poiss õppis täiesti korralikult Ma poleks muusikakooli sattunud, kui jusega - kõike seda, mis kestis umbes klaverit ja viiulit mängima. Ja ta ei män­ ühel sõjasuvel poleks meile külla juh­ 14. eluaastani. ginud mitte salongirepertuaari, vaid klas- tunud hilisem muusikateadlane Helga Lapsepõlv jaguneb omakorda veel Aumere, tollal muusikakooli lõpuklasside kaheks pooleks. Esmalt vaba maa lap­ klaveriõpilane. Ta oli meil paar päeva sepõlv kuni 1941. aastani. Isa oli siis külas, mängiti ja lauldi. Mui oli kõrge Türi lähedal asuvas Tori mõisas algkooli lapsesopran ja laulsin täiesti täiskasvanu juhataja. Sõja puhkemine lõikas lap­ repertuaari: Schubertit, Schumanni, Mart sepõlve läbi. Põgenesime kodunt ema ja peres midagi iraga Saart jne. Kõrv oli samuti väga hea. paari tuttavaga, elasime kogu esimese Helgale jäi see meelde. Pärast sõda sõjasuve metsaheinamaadel ja sootaludes. olulist, sest mõlemad Tallinnas andis ta mulle aasta jooksul Meid aitasid ja toitsid kohalikud talu­ klaveritunde ja viis mind siis käekõrval nikud, kes olid isa õpilaste vanemad või vanemad olid pärit muusikakooli vastuvõtueksamile, Villem lihtsalt tuttavad. Kapi juurde. Nii sattusingi Tallinna Kodu oli tagasi pöördudes täiesti tühi vaesest perekonnast. Muusikakooli muusikateooriat õppima. ja vanemad otsustasid minna mujale. Tollal asusid praegused Eesti Muusika­ Algas kitsas sõjaaegne elu, väga töine, ka Õpiti "hambad akadeemia, Georg Õtsa nimeline Muu­ laste jaoks (mul on neli aastat noorem ristis". sikakool ja Narva maantee lastemuu-

26 muusika 7-8/03 Vivian Tordik (vasakult kolmas) kolleegide ja muusikateooria eri­ ala lõpetajatega Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli juures 1994. aastal. sikakool kõik ühes majas Suvorovi (nüüd Ei, sest kui ma olin kolmanda kursuse nud nii palju kui praegu. Rohkem "visati Kaarli) puiesteel. lõpul, oleksin pidanud valitud eriala järgi vette". Anti näiteks üks solfedžoklass spetsialiseeruma õpetajaametile. Aga kätte ja siis töötasid sellega umbes kuu Kui vana te siis olite? mulle hakkas vastu väga räigelt peale aega. Lõpuks andsid näidistunni, tuldi See oli 1948, seega 15. surutud poliitiline hoiak. Taipasin, et üle kuulama, ja siis oli ka kõik. Muidu pean keskkooli pääsema. Läksin Bruno oli sel erialal "kolm vaala" solfedžo, har­ Kas teid miski muu ka huvitas? Kui te Luki juurde, tema oli vist tollal konserva­ moonia ja muusikaajalugu (või "muusi- poleks sattunud muusikakooli, kuhu siis? tooriumi prorektor ja ajas ka kaliteratuur", nagu seda tookord nime­ Pärast seitsmenda klassi lõpetamist (tollal muusikakooli asju. Kuna mul olid tati). Ainete arv polnud kuigi suur, mui­ oli see alghariduse lõpp) oleksin pidanud muusikakoolis ainult "viied", andis ta du poleks jõudnud kahes koolis käia. minema Paidesse keskkooli, vanaema elas mulle tõendi, millega läksin Õpetajate Mis puutub õppetöösse, siis mate­ seal. Aga ma millegipärast ei tahtnud. Instituudi rektori Kristjan Kure juurde ja riaalsed võimalused olid tollal muidugi Meie klassist läks mitu tüdrukut Tallinna "rääkisin" end lihtsalt välja. Läksin teised. Muusikaajaloos kirjutasime kõik Õpetajate Instituuti (praegune Tallinna viimasesse klassi 7. keskkooli, prae­ paksudesse kaustikutesse üles ja kuula­ Pedagoogikaülikool), mina siis ka. Isa oli gusesse Prantsuse Lütseumi. Pärast sime siis, mida õpetaja meile klaveril ette imestunud: kas tahad õpetajaks saada? keskkooli lõpetamist õppisin veel aasta mängis. Noote jätkus, aga plaate ja heli­ Mina: jah! Ehkki ma tegelikult üldse ei muusikakoolis ja lõpetasin 1953. linte oli väga vähe. Muusikaajaloo õpeta­ tahtnud. Tahtsin hoopis Tallinna kooli saa­ jad pidid olema kaunis head pianistid. da. Soovisin ka muusikat õppida ja tead­ Räägime nüüd teie õpingutest sin, et Õpetajate Instituudis seda saab. Kui muusikakoolis. Mida kujutas endast Kellega koos õppisite? olin esimese kursuse lõpetanud, siis astu­ tookord muusikateooria eriala? Kas see Minuga koos õppisid Anne Ellerhein- sin muusikakooli. Nii et ma õppisin paral­ valmistas juba siis ette laste­ Metsala, meie rühma noorim, siis Edgar leelselt kahes koolis. muusikakoolide muusikateoreetiliste Selberg, Vello Lipand, Heino Levald, kes ainete ja muusikaajaloo õpetajaid? on praegu Tallinna Tehnikaülikooli pro­ Kas lõpetasite Õpetajate Instituudi ära ka? Just. Aga metoodilist ettevalmistust pol­ fessor, samuti Eda Stern, lastelaulude kir-

muusika 7-8/03 27 jutaja, ja tema abikaasa Sandor Stern, kes läks Kunstiinstituuti ja õppis graafikuks. Kirjutas muide koos Dagmar Normetiga stsenaariumi menufilmile "Vallatud kurvid".

Kes olid õpetajad? Harmooniat õpetas algul Boris Kõrver, hiljem Els Aarne. Muusikaajalugu õpetas Harri Külvand, instrumendiõpetust diri­ gent Sergei Prohhorov. Aga eriline roll oli Leo Normetil, kes õpetas, ise veel kompositsiooni eriala üliõpilane, solfedžot. Tema on vist paljude jaoks olnud tiivustav ja teednäitav pedagoog. Meie rühma suhted temaga olid sõbra­ likud, ta oli optimistlikult häälestatud inimene. Normet andis tollal järjekind­ laid impulsse enesearendamiseks. Näiteks tegi meile väga kiiresti selgeks, et ainult eesti keelega ei jõua mitte kuskile, võõr­ Harmooniarühm pärast tundi professor Mart Saare juures keeli on vaja. Mu saksa keel oli tollal (Vivian Tordik vasakult neljas). üsna korralik, aga vene keel väga kehv. Normet ütles, et tuleb lugema hakata. Ta kutsus meid sageli enda juurde külla, kuni 20. sajandi alguseni. Järgnevat, alles Moskvast tulnud, õpetas siis vane­ kuulasime plaate ja vaatasime raamatuid. erandiks nõukogude muusika, peeti matel kursustel partituuri lugemist ja Siis ta palus lihtsalt midagi oma riiulilt kodanliku kultuuri ilminguks. Mäletan, instrumentatsiooni. Samuti väga huvitav lugemiseks välja valida. Võtsin kord kuidas ma kuulsin konservatooriumi ajal kogemus. kevadel Rimski-Korsakovi venekeelse elus esimest korda Debussy klaveri­ Palju oli muidugi poliitilisi aineid. Kui "Minu muusikalise elu kroonika" ja pun- muusikat ja imestasin, et muusika võib näiteks Tartu Ülikoolis peeti legendaar­ nitasin selle sügiseks läbi. Järmised raa­ niisugune olla. setest dialektilise materialismi õppejõu­ matud olid lihtsamad. Teadsime väga vähe, aga võib-olla just dudest ka lugu, siis konservatooriumis Leo Normet provotseeris ka vestlusi see andis tõuke hiljem järjest rohkem küll mitte. teravamatel muusikateemadel. Meil pol­ teadmisi hankida. nud tema ees liigset respekti ja rääkisime, Kes olid peale Imbi Kulli teie kaasõpi­ mida mõtlesime. Huvi ja soov oma õpi­ Kas konservatooriumis olid võrreldes lased? lasi arendada, kulutada neile oma kallist muusikakooliga erinevad õppejõud? Meie Imbiga käisime kõigis tundides, aega, oli tollal üsna ebatavaline. Ühesõ­ Jah. Õppisin muusikateadust, ja üht välja arvatud muusikaajalugu, koos kom­ naga, pean Leo Normetit oma haridus­ põhiainet, muusikaajalugu õpetasid ponistide Edgar Selbergi, Vello Lipandi ja teel oluliseks suunajaks. mitmed õppejõud. Esmalt Artur Vahter ja Anne Ellerhein-Metsalaga. Anne on üks Heimar Ilves. Ilvesel oli teatavasti kõige meeldejäävamaid inimesi, kellega Mis aastal te konservatooriumi astusite? muusikanäidete osas fantastiline mälu, koos õppisin. Väga andekas komponist ja 1953. Muusikakooli kiitusega diplom aga ajaloolist ja teoreetilist osa ta ei taht­ pedagoog, kes oli kahjuks pikka aega vabastas konservatooriumi sisseastu­ nud õpetada. Olime sel kursusel Imbi usuliste veendumuste tõttu maha suru­ miseksamitest. Erialaeksam koosnes Kulliga kahekesi muusikateadlased ja tud. Oleme jäänud headeks tuttavateks vestlusest ja ette antud teemale kirjutatud pidasime temaga plaani, kuidas Ilveselt tänaseni. esseest. rohkem välja meelitada. Vahel see õnnes­ Suhtlesin palju ka kaasõpilastest tus. pianistidega, näiteks Ruuta Tarasega ja Mida te konservatooriumiaastatest Kaks aastat õpetasid meile muusika­ Lüa Mardiga. oluliseks peate? ajalugu vene pedagoogid, kes käisid Le­ Pean ütlema, et mu muusikaharidus ningradist. Üks neist, Aleksandr Sohhor, Mida tollal loenguvälisel ajal tehti? langes väga kitsale ja raskele ajale, ka oli suurepärane, teine, Katonova, oli tub­ Käisime sümfoonia- ja kammerkontser- pedagoogilises mõttes. Näiteks viimased listi alla keskmise. Seega arvan, et tollane tidel. Tallinnas esinesid ju paljud kuulsad kümme aastat on minu õpilased saanud muusikaajalooalane haridus polnud just vene interpreedid: David ja Igor Oist- vabalt tundma õppida seda, mis minu eriti tugev. rahh, Richter, Gilels, Rostropovitš jt. Ja õppimise ajal oli kättesaamatu või väga Samal ajal õpetas meile Mart Saar muidugi tipporkestrid. raskesti kättesaadav - kui üldse oskasime kaks aastat harmooniat ja see oli midagi Ka koolikontserdid olid kõigile midagi tahta. Muusikaajalugu õpiti alates eriti head! Polüfooniat ja vormianalüüsi avatud. Istusin üsna palju konservatoo­ Bachist (välja arvatud vaimulikud teosed) õpetas Ado Velmet. Ester Mägi, kes oli riumi klaveriõhtutel. Mõtlesin, et kui

28 muusika 7-8/03 oleksin õppinud klaverit lapsest peale, ainult paar üksikut tuttavat. Tol korral tile. Konservatooriumi neljandal kursusel oleksin ehk valinud klaveri eriala. oli muusikakooli õpetajate enamik sama oli meil kriitikaseminar, mida juhatas Tunnen sellepärast klaverimuusikat ehk kooli haridusega ja konservatooriumist Viima Paalma, ka värskelt Moskvast tul­ paremini kui muud. alles hakati tulema. Roland Laasmäe, nud. Arutasime vene kriitikute ammukir­ Pianistid mängisid mulle tihti ette. Ka Peeter Lokk, Valve Lepik ja Maie Tigane jutatud artikleid, ka Romain Rollandi. komponistid, näiteks Anne Ellerhein, näi­ olid just enne mind tulnud. Leo Normet juhtus seda kuulma ja ütles, tasid mulle oma töid. Tookord ei korral­ Muusikateooria osakonna (tollal et peaks kirjutama nii, et sellest oleks datud eriti kompositsioonieriala ainekomisjoni) koosseis oli põnev. praktilist kasu. Kirjutasin siis mõnda aega kontserte. Lõpetajate puhul mängis Osakonna juhataja oli siis Johannes kontserdiarvustusi "Rahva Häälele" ja ERSO aga sümfoonilised teosed alati ära. Bleive, Elleri koolkonna esindaja. Õpeta­ "Ohtulehele". Tollased Tallinna ajalehed Mitmel korral püüti jalgu alla saada jad: Oskar Eomõis, Aare Allikvee, Heino avaldasid meelsasti kontserdikriitikat, aga üliõpilaste teaduslikule ühingule, mäletan Kostabi, lisaks Tartu Ülikooli õppejõud nad ei soovinud pikki artikleid. Kui ma sellega seoses eriti Leo Semlekit. Iseäranis Udo Kolk ja Arthur Robert Hone ning Tartusse tulin, kirjutasin Tallinna lehte­ elavnes see siis, kui korraldati Baltikumi Valdeko Viru Vanemuise teatrist. Sellist dele edasi, põhiliselt "Vanemuise" oope­ konservatooriumide vahelisi konverentse. meeskonda tänapäeva feminiseerunud rilavastustest. Aga ma lõpetasin selle koolis naljalt enam ei kohta! varsti ära, sest raske on kirjutada teatrist, Kas muusikateadus tähendas tollal Ainus naisõpetaja oli mu eakaaslane mille solist on abikaasa. Vahel tuldi talt muusikaajalugu või tegeldi ka Eva Sori. Ta oli Leningradi konservatoo­ küsima: miks sinu naine ei kirjutanud muusikaanalüüsiga? riumi lõpetanud ja võrreldes meiega ik­ midagi minu naise kohta? Aga ma ei kir­ Jah. Põhiliselt oli see ikka ajalooline. kagi kitsal erialal, muusikalistele vormi­ jutanud seepärast, et polnud midagi head Meile loeti küll ka ooperidramaturgiat dele spetsialiseerununa. Ta oli ka oreli- ütelda. (Leo Normet). pedagoog, aga temast sai muusikateooria osakonna peamine harmooniaõpetaja. Kui palju eeltööd nõudis ühe arvustuse Millest oma lõputöö kirjutasite? Mõne aja pärast tulin mina sinna kõr­ kirjutamine? Mina tegin oma lõputöö Mihkel Lüdigi vale. Sori tundides, mida ma algul mit­ Kontserdiarvustuste puhul tuli muidugi loomingust, juhendaja oli Artur Vahter. mel korral kuulamas käisin (mulle meel­ leppida ühe korra kuulamisega. Aga kui Vaatlesin Lüdigi loomingut žanrite dib teiste tundides käia), nägin, kuidas ta muusikateatrit arvustasin, siis käisin kaupa. Kokku umbes 80 lehekülge. koolitas õpilastes seda väljenduslikku mitmes proovis ja etendusel, rääkisin täpsust, mis on harmooniatunnis väga enamasti ka lavastajaga. Liigume nüüd teie tööelu juurde? Millal oluline. Et ei räägitaks mingisugust udu­ hakkasite õpetama? juttu. Siis oli see ju küll väga põhjalik ette­ Praktikatundidega alustasin, nagu öeldud, valmistus! juba muusikakooli ajal. Konservatoo­ Kas olete peale Elleri kooli veel kuskil Jah, aga tihti tuli arvustada teoseid, mida riumi päevil õpetasin Õtsa koolis prakti­ töötanud? Tean, et olete olnud kriitik. ma ei tundnud. Eesti heliloojad kirjutasid ka korras muusikaajalugu. Pidin kõvasti Jah, aga mitte palgaline, vaid tellimise teatrile väga palju. Vanemuine oli tol ajal klaverit harjutama, plaate ju polnud. korras. See algas jälle tänu Leo Norme- tõeline teatrilabor. Tollal oli Õtsa koolis muusikaajaloo põhiõpetaja Johannes Jürisson, teda kut­ Mis aastatesse teie kriitikukarjäär jäi? suti konservatooriumi õppejõuks. Mina Umbes 1960. aastatesse. pidin saama pärast konservatooriumi lõpetamist tema koha endale, aga läks Tean, et olete toimetanud ka muusika­ teisiti. Selle koha sai hoopis Imbi Kull, Leo Normet andis teaduslikke raamatuid. Üks neist on kes pidi algul, tartlane nagu ta oli, mine­ järjekindlaid paljudele muusikaõppuritele tuntud Eva ma Elleri kooli. Sinna sattusin aga Sori "Harmoonia" (Tallinn, 1. tr 1966, 2. perekondlikel põhjustel hoopis mina. impulsse enese­ tr 1984). Aga veel? Kolisime Tartusse, sest mu abikaasa [tun­ Mihkel Lüdigil oli paks käsikiri mäles­ tud bassilaulja Evald Tordik] sai arendamiseks, tegi tustest, mille ma seadsin trükivalmis. Vanemuise teatrisse solistiks. selgeks, et ainult See ilmus 1960. aastate lõpul? Mis aastal te Tartusse tulite? Jah. Ja kui haridusministeerium tellis Kohe pärast konservatooriumi eesti keelega ei jõua keskkoolide jaoks muusikaajaloo õpiku, lõpetamist, 1958. siis pakuti seda tööd Imbi Kullile ja mitte kuskile, võõr­ mulle. Ma kirjutasin isegi lepingule alla. Milline pilt teile tookord Elleri koolis keeli on vaja, ning Aga kui alustasin, siis nägin varsti, et mu avanes? koormus koolis ja kodus ei võimalda siis­ Tartusse tulek oli minu jaoks nagu uue provotseeris ka ki seda tööd võtta, ja ma loobusin. Pidin elu alustamine, sest ma sattusin linna, kus kirjutama eesti muusika osa. Siis tegi selle olin varem ainult ühe korra käinud. Ka vestlusi teravamatel töö Imbi Kull ja kutsus kaasautoriks muusikakooli õpetajate hulgas oli mul muusikateemadel. Ofelia Tuisu.

muusika 7-8/03 29 паша ф рнш ш @ ям Sellest sai siis see legendaarne oranži- musta-valge kaanega muusikaajaloo õpik, mille esimene trükk ilmus 1971 ja kaheksas veel 1988? Jah, just. Ja ma pean ütlema, et mu Vivian Tordiku loobumine oli mulle õnneks, sest Imbi Kull nägi eesti muusika kaasaegse osaga väga palju vaeva. Teda kutsuti igasu­ gustesse kolleegiumidesse, kus tekkisid küsimused ä la miks pole näiteks sellest heliloojast nii palju kirjutatud kui tollest. õpetajast Autori võimalused olid üsna piiratud. Läheksime nüüd konkreetselt õppeainete Galina Kulikova (muusikateooria eriala, lõpetanud 1976): "Mäletan Vivian juurde, millega olete tegelnud. Te olete Tordikut nõudliku õpetajana, kelle tunnid olid alati sisukad ja huvitavad. Pehmelt, Elleri koolis õpetanud eesti muusika ajalugu, harmooniat, solfedžot. Mida vaikse häälega oskas ta tõmmata absoluutse tähelepanu olulisematele prob­ veel? leemidele. Tema poole võis pöörduda ka isiklike muredega ja alati abile loota." Omal ajal ka saateimprovisatsiooni Anneli Remme (muusikateooria eriala, lõpetanud 1987): "Üks viiest õpetajast, koorijuhtidele ja nõukogude muusika keda ma oma (ei kunagi lõppevast) muusikaõpingute ajast kõige rohkem hindan. ajalugu. Mõnikord ma natuke kartsin teda, ülipiinlik oli saada lohakalt tehtud kodutööle see range vaiksehäälne kommentaar. Aga tänu Vivian Tordikule võisin ma Elleri Aga oma põhiaineks peate harmooniat? kooli lõpetades mängida klaveril harmoonilisi järgnevusi sõna otseses mõttes une Seda olen küll algusest peale õpetanud, pealt. Koik vihkavad neid järgnevusi, mina hakkasin lausa armastama, sest "tree­ kuid oma põhiaineks pean tegelikult eesti ner" oli nii hea ja inimesele ju meeldib enda juures see, mis tal hästi välja tuleb. muusika ajalugu. Kui ma 1958. aastal Tema oli ka esimene inimene, kes taipas, et mul on elus raskusi, rääkis emalikult ja Elleri kooli tulin ja rääkisin esimest saatis tuttava arsti juurde." korda direktriss Aleksandra Sarvega, siis Heidi Heinmaa (muusikateooria eriala, lõpetanud 1989): "Vivian Tordik vastab ta küsis, mida ma võiksin õpetada. Mina minu nägemusele ideaalsest õpetajast, kes valdab hästi oma eriala, suudab seda ütlesin, et võiksin õpetada mitut asja, aga õpilasele selgeks teha ning on oma õpetamise järjekindluses ja õiglases ranguses ka tahaksin õpetada eesti muusika ajalugu. väga hea ja mõistev inimene. Ehkki õpilased ei oska neid omadusi oma nooruse Ei teagi, mis selle taga oli. tõttu tervenisti näha ja mõista, tundsin ma tema ees suurt aukartust ja ühtlasi tur­ valisuse tunnet. Tema tundidest ei tahtnud puududa, ehkki mõnikord oli oma Te olite ju ise sellega konservatooriumis laiskuse ja rumaluse pärast "sant" olla. Aga see, mida ta on mulle õpetanud, on ka tegelnud! külge jäänud. Aitäh talle!" Noh, natuke olin tegelnud. Aga ma vist Geiu Rohtla (muusikateooria eriala, lõpetanud 1994): "Õpetaja Tordik on veel lootsin, et õpetamine paneb mind veel nüüdki mulle õpetaja väga isiklikus ja sügavas tähenduses. Ta andis mulle Elleri põhjalikumalt seda ala uurima. Olin kooli ajal harmooniat ja eesti muusikalugu. Peale imetluse, millise selguse ja ran­ olnud ka vähem kui aasta tööl Tallinnas gusega ta oma ainet luges, hindan siiani tema oskust inimese sisse näha. Mu indi- Teatri- ja Muusikamuuseumis. See oli viduaaltunnid harmoonias kujunesid vahel huvitavateks vestlusteks, mis mingil väga huvitav ja inspireeriv koht: kõik määral on mõjutanud kogu mu edasist käekäiku (näiteks tema soovitatud need noodid, käsikirjad ja raamatud... Ja Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"). seltskond, kes seal tookord käis, oli Mait Jüriado (kompositsiooni- ja muusikateooria eriala õpilane alates 2000. aas­ tasemel: paljud oma aja represseeritud tast): "Mind pole keegi peale tema õpetanud, kuid paremat harmoonia tundjat ja haritlased. pedagoogi kui tema on raske leida, selles ei ole kahtlustki. Olen õnnelik, et mind Ma ehitasin eesti muusika kursuse õpetab just tema!" täiesti ise üles. Elleri koolis polnud minu ees midagi erilist tehtud. Kõige raskem Hanna Kõrvel (kompositsiooni- ja muusikateooria eriala õpilane alates 2000. aas­ oli muusikanäidetega. Oli tohutu suur tast): "Kindlakäeline, sihikindel õpetaja. Mulle väga meeldib, kuidas ta õpetab. stuudiomagnetofon ja 2-tunnised Hea süsteemiga, järjepidev. Ise peab palju tööd tegema." lindikettad. Eesti heliloomingut peaaegu ei olnud plaadistatud. Aga mu abikaasa Kristo Matson (muusikateooria eriala õpilane alates 2000. aastast): "Mui õnnestus käis tihti Tallinnas ja kuna ta oli tükk viis semestrit harukordselt hea ja professionaalse õpetaja juures õppida. Kui kedagi aega laulnud Eesti Raadio segakooris, oli suurepäraseks pedagoogiks saab nimetada, siis õpetaja Vivian Tordik on selle kind­ tal raadios häid tuttavaid. Tema siis aitas lasti ära teeninud. Loodan, et tema põhjalikkus ja eriala suurepärane valdamine ka mind seda eesti muusika helifondi luua. minusse oma osa istutas!" Nii et ma sain juba esimese kahe aastaga midagi, mida tunnis õpilastele näidata.

30 muusika 7-8/03 Mitmel korral sain abi ja tuge kuni tänaseni. Mui on nendega kuju­ Richard Ritsingult. Tema oli ise uuri- nenud väga head suhted. See seltskond jaloomuga, tegeles põhiliselt eesti muusi­ on olnud inspireeriv! Eriti tore on rühm, ka ja muusikaelu küsimustega, rääkis mis läheb omavahel vaidlema. On tore meelsasti nendel teemadel. Kui mul oli seegi, et kunagistest õpilastest Anne tarvis mõnda raamatut, mis avalikes raa­ Juzarist ja Galina Kulikovast on saanud matukogudes oli erifondis, siis väga sage­ minu kollegid, harmoonia õpetajad. li tõi ta mulle selle oma raamatukogust. Eesti muusikas olid õiged avanemis- Kas harmoonia õpetamine kolme nurga ajad alles ees. Materjali oli saada umbes alt - kirjalikud ülesanded, järgnevuste 20. sajandi alguseni, palju oli infot ka mängimine ja analüüs - on kõikjal üld­ selle muusika kohta, mida kaasajal kirju­ levinud? tati. Näiteks 1960. aastate uus laine - Jah. Nii on saksa-vene traditsioonis ja ka seda plaadistati, seda sai õpetada. Aga angloameerika omas. Neist kolmest võiks vahepealsete aastate kohta polnud midagi Vivian Tordik (vasakult esimene) kaasõpi­ ehk taandada järgnevuste mängimise, võtta. Minu jaoks läks asi eriti huvi­ laste ja õppejõud Leo Normetiga (pare­ eriti interpreetide puhul. Praktilises har­ tavaks, kui 1980. aastatel, alates Mart malt esimene) Nõmme mändide all. moonias määrab õpilase tahtejõud. Aga Saarest, hakkasid tulema 100 aasta juube­ kindlasti oleks vaja ülesandeid kirjutada lid: Saar, Süda, Lemba, Eller, Kreek. ja eriti analüüsida. Harmooniat ei tuleks Kõigi nende puhul korraldas Teatri- ja raskemaid kogemusi - ma polnud varem käsitleda mitte kuiva õppedistsipliinina, Muusikamuuseum või konservatoorium läbi kukkunud. Otsustasin siis, et lähen vaid muusika ühe komponendina, mis teaduskonverentse, millest sain koos oma ise koolist ära. Läksin selle jutuga klassitsismi-romantismi ajal on valitsev. õpilastega osa võtta. Anti välja ka nende osakonnajuhataja Villem Kapi juurde. Just analüüs teeb asja tõeliselt huvi­ heliloojate teoseid, ilmusid noodid ja Tema aga ütles, et tuleb minna tagasi tavaks! Tunnis uue teksti analüüsimine plaadid. Ja siis veel Tobiase "Joonase" esimese kursuse rühma. See oli õige on mahavisatud aeg. Tänapäeval, mil järkjärguline tulemine. Käisin Tallinnas otsus, sest see lisa-aasta andis väga palju saab kasutada paljundusaparaate, on või­ kõiki ettekandeid kuulamas. Ma arvan juurde. Edaspidi Els Aarnega probleeme malik õpilastele analüüsi koju anda. Alles küll, et eesti muusikat sain tasemel õpeta­ polnud. Tegin kõvasti tööd. Tahtsin olla iseseisva töö puhul võivad järgmiseks ma hakata tänu 1980. aastatel avanenud heas kirjas ja olin ka. tunniks tekkida küsimused. võimalustele. Ise harmooniat õpetama asudes läh­ Muidugi peab ütlema, et elavast tusin raskustesse sattunud õpilase koge­ muusikast on mõnikord teemale vastavalt Kas te olete oma sellealasest tööst musest: ei saa totaalselt millestki aru! raske näiteid leida. Vene õpikute lühike­ kunagi midagi publitseerinud? Tänu sellele tean, et harmoonia algõpe­ sed analüüsiülesanded pole eriti head. Ei. Mui pole olnud midagi, mis oleks tus peab olema äärmiselt põhjalik. Ei tohi Olen valinud pikemaid klassikalis-roman- lõplikult kirja pandud. Pealegi ei ole edasi liikuda, kuni kõik pole korras! tilise muusika lõike ja rääkinud ise sel­ keegi huvi tundnud ja ma pole pakkunud Mõistan õpilasi, kui nad on hädas. lest, mida õpilane hetkel veel ei oska. ka. Harmoonia algosa (lõpeb domi­ Oluline on ka harmoonia seostamine nantseptakordiga) vältel tuleb eelkõige vormiga. Jätsin lõppu küsimused harmoonia paika panna terminoloogia (näiteks "tert­ õpetamisest. See on valdkond, milles side hüpped"). Andekate jaoks on algosa Miks üleüldse on tarvis tänapäeval har­ teid eriti hinnatakse. igav. Aga see on tehnika omandamise mooniat õpetada? Õpilaste jaoks on see aine tegelikult alati periood, mis tuleb hästi selgeks saada. Tarvis on tunda muusikalise materjali raske. Arvan, et minu harmooniaõpe- Õpetaja ei tohi järele anda. Nõudlikkus organiseerimispõhimõtteid. Kui klassi- tamise taga on mu enda valus kogemus. sel perioodil on hädavajalik. Kui õpilased kalis-romantilise ajastu muusika mõist­ Kui astusin 1948. aastal muusikakooli, sellest osast on läbi tulnud, läheb meele­ miseks peab õppima harmooniat, siis sel­ oli meid kursusel kolm. 1949 muudeti olu paremaks ja hakkab huvitavam. lele eelneva ja järgneva perioodi mõist­ seni viieaastase õppeajaga kool nelja-aas- Olen käinud palju kolleegide tun­ miseks vastavalt range stiili kontrapunkti taseks. Esimene kursus jäi ikka esimeseks dides, ka omal ajal Moskvas. Olen õppi­ ja serialismi. Selline distsipliin väärtustab ja uued õpilased võeti juurde. Mind aga nud teiste õpetajate kogemustest ja oma iga noodi ja õpetab mõistma, miks on pandi tulemuste järgi ainsana teisele kur­ vigadest. Els Aarne metoodika on eesku­ seda või toda muusikasse vaja. susele. Seal hakkas meile harmooniat juks, eri õpikud annavad palju. Õpetajaks õpetama Els Aarne. Esimene tund oli kujunemine võtab aega. Ja lõpuks. Mida muusika teile rabav! Sain aru ja ei saanud ka. Kõigis tähendab? järgmistes tundides kordus sama. Mu Millal alustasite harmoonia õpetamist? Hea muusikaelamus viib rutiinist välja, ülesanded olid õpetaja parandustest 1958, kohe kui Elleri kooli tulin. Aga ülendab, kirgastab... Olen oma elu punased. Rühmas oli viis noormeest ja tõelist rahuldust on mulle pakkunud elanud muusikaga. mina ainus tüdruk, pealegi noorim. muusikateooria eriala [1998. aastast Teised said hakkama, mina mitte. Keegi kompositsiooni ja muusikateooria eriala] ei aidanud ka. See oli mu elu esimesi õpilaste õpetamine alates 1974. aastast

muusika 7-8/03 31 POP & ROCK KEVAD SUVI 2003 MARGUS KIIS

Oh õudust! 23. mail toimunud üritusel Eurovision Riga 2003 sai Eesti esindaja, ansambel Ruffus Vaiko Epliku seitsmekümnendate šniti ja huvitava tekstiga britpop-looga "Eighties Coming Back" 21. koha! Kogu aastaid kestnud legend eestlastest kui eurolaulurahvast varises kokku! Aja­ Kümnete vaprate ekraanilemanaja Mihkel Raud. lehtedes ilmusid pealkirjad nagu FOTO KALJU SUUR "Euroopa andis Eesti loole hävitava hin­ nangu" jms. Saadud laks viis nii mõnelgi viimase arunatukese peast. Epliku eraa- näitajaid-laskjaid, meie oma "Top Of the põhjust totralt iriseda ja "7 vaprat" sõi­ maja ette kogunes kamp Moskvitši-kutte, Pops", "Ready Steady GO!", "Beat Club". mata. Jüri Pihel aga võttis selliseid mõtte­ kes lauljat-heliloojat surmaga ähvardasid 1994. aastal mõtlesid muusik-raadiomees tult sallimatuid sõnavõtte tõsiselt ning ja sõimasid, mispeale noormehele palgati Mihkel Raud ja toonane ETV meele­ hakkas saatesse pääsu tsenseerima. Aga kontserdituuri jaoks kaks turvameest. lahutussaadete boss Jüri Pihel välja saate- oli ka muid põhjusi "7 vapra" ignoree­ "Eurospetsialist" Olavi Pihlamägi kirjutas formaadi, kus artistid esinevad stuudios rimiseks. Näiteks 2 Quick Starti esimene mitmele poole artikleid, kus ta teatas, et (tegelikult videolindilt) ja rahvas saab katse ei osutunud eriti edukaks. Pärast oli juba ammu enne aru saanud, et head helistada ning neile viie palli süsteemis seda teatasid bändi liikmed, et saade on sellest loost ei tule, ja oleks, oleks... Ning hindeid anda ja jälgida ansambli keskmist allpool igasugust taset ja nad ei naase peaks tõsised järeldused tegema. Jajah, hinnet reaalajas õtse ekraanilt; halvima sinna kunagi. Mida nad ka tegid. kõige tobedam tulemus selle 21. koha keskmise lõpptulemuse saanud kukuvad Konkureerivad telekanalid üritasid peale olekski see, et Eesti saadaks edaspi­ välja, teised jäävad sisse, kuni omakorda ekraanile tuua samasuguseid saateid, kuid di võistlusele vaid "riskivabu" eurovissi- ise pudenevad; väljakukkujate asemel on need tulid ja kadusid. Meenub TV 1 monstrumeid ä la 2002. aasta "Runa­ igas saates uued tulijad, kes tulle astuvad. "Uus viis", mida reklaamiti kui "7 vapra" way", millega pole pärast midagi peale Mihkel Raud sai saatejuhiks, Pihel turult tõrjujat (kuna oli ekraanil püha­ hakata. režissööriks, spetsiaalse arvutisüsteemi päeval samal kellaajal) ning millele eriti Tegelikult oli see 21. koht hea näide lõi Ott Aaloe. Esimesel aastal oli ühes usinasti laulsid halleluujat needsamad sellest, kuidas me ikka oleme muutnud saates kümme esinejat, kolm "halvimat" eespool nimetatud põlastajad. "Uus viis" pühaks asju, mis seda kohe mitte ei vääri, kukkusid välja ja oli ka kolm "uut tuli­ püsis ekraanil ühe hooaja, 1999/2000. ning võtame ka täielikke totrusi tõsiselt. jat". Edaspidi aga sai ühte saatesse seitse Mihkel Raud oli saatejuht 1994. Koht Eurovisioonil sõltub kümnetest esinejat ja kaks kukkusid välja (lisandus -1998. aastani. Ta oli nauditavalt kor­ muudest asjaoludest peale muusika kvali­ kaks uut). rektne ja ei ajanud liigset juttu. Istus oma teedi ning ei tähenda lõpuks suurt peale "7 vaprat" saavutas kohe väga hea toolil, luges alguses ette saate reeglid, statistika midagi. Halb laul unustatakse, vaadatavuse, kuid suhtumine temasse oli lugude vahepeal eelmise esineja punktid saagu või esikoha. Võimekas helilooja- üsna vastuoluline. Mitmed snobistlikud (pani need hoolikalt mingile salapärasele interpreet saavutab tunnustuse bändid keeldusid demonstratiivselt "7 paberile kirja) ja järgmise esineja nime ja Eurovisioonil taha jäämisest hoolimata. vapras" esinemast, kuna ühte saatesse laulu pealkirja, saate lõpul tegi kokku­ pandi mitme erineva stiili esitajad, nii võtte. Kui Raud tahtis oma ansambliga In memoriam "7 vaprat" süldimuusikuid kui ka hevimehi. Eriti Mr. Lawrence "7 vapras" esineda, siis Sisuliselt veel suurem kaotus eesti muu­ tõusis teema päevakorrale, kui saates asendas teda toonane universaalstaar- sikale on aga fakt, et mais 2003 lõpetas "7 osales pilapunkansambel Operatsioon O, iludus Elektra. vaprat". See ETV igapühapäevaõhtune mille üks soliste oli vanemas eas 1999. aasta sügisest 2001. kevadeni (v.a suvel) sarisaade oli peaaegu kümme laulumaan Maie Parrik. See andis nii juhtis saadet varem nii raadios kui ka aastat üks peamisi eesti pop/rock/meta/'i mõnelegi enda arvates kõvale mehele teles tuntuks saanud Kirsti Timmer.

32 muusika 7-8/03 Blond noornaine oli normaalne ankur, käis, ei tea vist keegi, kuid vähemalt Tagasi aga kahjuks anti talle põhjendamatult sadakond oli neid ikka. Aegadel, mil raa­ Kes seda enam mäletab, millal ilmus suur võim esinejate valikul. Sellest ajast diod eesti muusikat mängida pole taht­ esmakordselt meie ajju Jäääär, Tartu sai tuntuks mõiste "Timmeri kamp" ehk nud, on selle saate tähtsus olnud hin­ bluusi-folgi-maleva-poeesia-boheemlus- teatud nimekiri ansambleid, kes said damatu, rääkimata tehtud videosalves­ kvartett (esinenud ammu ka Pärnu jat- kergesti esinema. Ülejäänuid hoiti iga­ tuste väärtusest. Kahjuks, erinevalt oma sufestivalil Fiesta Internationale), kuid suguste ettekäänetega eemal. Timmer Lääne analoogidest, pandi saade kinni, ammugi ei tule meelde, millal ilmus õigustas ennast, et tahab saate "taset" nägemata oma 10. aastapäeva (võib-olla nende viimane korraline album (vist siis, hoida. Lõpuks läks pahameel muusika- sellepärast, et viimasel aastal ei jõudnud kui bänd oli Tallinnas ja kambas polnud ringkondades ja mujalgi nii suureks, et ta vaadatavuselt esikümnesse - aga kas isegi liidrit InBoili, vaid Riho Sibul). Aga Timmerit 2001. aasta sügisest enam see ongi ainuke väärtus?). Loodetavasti nüüd, nagu naksti, klassikalisel koosseisul saatejuhiks ei määratud. ilmub mõni vääriline asendaja. (InBoil, Jaan Sööt, Tõnu Timm, Tarvo Alates aastast 2001 oli saatejuht Eesti Jaaksoo) uue materjaliga täispikk väljas. pungilegend Villu Tamme (peas ikka Piiriületajate järjekordne laine Tagasitulek, mis võib olla sama hea kui värviline turrissoeng ja seljas nahktagi), Aprillis-mais ilmus Eestis mitmeid plaate, The Beatlesi come-back, kui too võimalik kelle stiil erines kardinaalselt eelmistest. mille tegijad ei olnud ei liha ega kala, oleks. Tema tekst oli hüplik, ta kommenteeris juurikast rääkimata. Ei saanud neid esinejaid, lisas oma mälestusi, välkmõt- paigutada ei džässi, rocki, popi, süva ega Uued teid, jooksis sageli jutuga ummikusse klassika alla. Tõelised karmid kontraban- Õnneks on Eestis hulganisti noori entusi­ ning tegi stuudios omapäraseid liigutusi, distid, koodeksit väärt, näppavad siit ja aste, kes ikka viitsivad proove teha ja muutudes nii omamoodi atraktsiooniks. sealt ning saavad kokku midagi, eh, mõnikord ka esineda, kuigi perspektiiv Selline muutus tõi kaasa palju (eriti tim- intellektuaalselt huvitavat. on hägune. Tõsi küll, tavaliselt pole ena­ merlaste) vihaseid kirju ja kommentaare, Omapäraseim neist on kindlasti Eriti mik noori punte teab mis originaalsed, kuid siiski oli tegemist meeldiva vahel­ Kurva Muusika Ansambel, üle kümne punnitavad ikka kas karmi metaVxt või dusega. Saatele lisandusid uute esinejate aasta tegutsenud mitte eriti kurb koos­ hüppavad punk-poppi, aga asi seegi. lühitutvustused, sügisel 2001 muutus seis, kuhu kuuluvad peale klassikalise Sageli satuvad nad ka igasugustele üle­ veidi ka hindamissüsteem, hinded "üks", keelpillikvarteti veel saksofon ja muud vaatustele, kus siis "vanad peerud" neid "kolm" ja "viis" (muid hindeid ei saanud­ "sobimatud" pillid, mille peamine üles­ oma lubjastunud väärtuste järgi hin­ ki enam panna) said automaatregistreeri- anne on teha tausta Sven Kuntu vokaal- davad. Tavaliselt saavad priise ikka need, jad, kuhu sai igaüks helistada (ei pidanud esinemisele ehk siis omapärase luule kes oskavad kiiremini kitarril sõrmi "järjekorras tunglema"). kunstipärasele, mõnikord ka meloodilise­ liigutada või osavamalt kedagi järele Oma viimasel hooajal 2002/2003 le etlemisele. Mitte just igapäevase näh­ teha. muutus "7 vaprat" omamoodi laiendatud tusena ilmus bändilt LP "Ebafolklorism". Noortebänd 2003 oli suurejooneline noortesaateks, kus peale muusika näidati Samuti on kümmekond aastat intelli­ üritus, kus Eesti tähtsamates linnades ka videolõike muudest hobidest-tegemis- gentselt inimeste kõrvu piinanud Week­ tehti eelvoorud ja puha. Nii-öelda pari­ test. Peale Tamme hakkasid roteeruvalt end Guitar Trio - Mart Soo, Tõnis mad suubusid kõik Tallinna, kus 25. saadet juhtima ka lauljad Indrek "Sum­ Leemets ja Robert Jürjendal ning nende aprillil toimus grande finale. Kes seal mer" Raadik ja Lea Liitmaa, kes tegid ka kitarrid. Ja lisaks kümned kõlamoonu- auhinna said, pole tähtis, kuid jätkem muid intervjuusid. tuspedaalid, kompuuter ja muu tehnika- meelde nimed: Turncoat, Tormented, Saate visuaalne külg muidugi aja träni. Nii nad kolmekesi nende keelpil­ Low Z, Slide 50, The Wunkz, Spiritual jooksul arenes. Alguses näidati vaid ETVs lide, elektronide ja metalli - muusikast Alien, Abu-Sabu, OIP, Kreeker Kidz. tehtud "esinemisi" - bänd pandi neljan­ rääkimata - piire ja võimeid katsuvad, Siin kirjutaja ise viibis 10. mail üri­ das stuudios dekoratiivsete "võrede" ette lisaks veidi löökriistu ja näitleja Alek­ tusel Tartu Kevad Fest, mis meenutas "taidlema"; tavaliselt tehti vaid kaks sandr Ivaskevitši steppimist. Seekord on tarifitseerimist, kuna seal peale žürii ja duublit. Sajandivahetuse paiku oli kasu­ nende plaadi nimi lihsalt "Aim", ümbrisel bändide eriti kedagi kohal polnud. Aga tusel omapärane stuudiodisain, kus saalis kolm uhket raadiomasti meie laineid esinesid Red Wine (vene surf-pop-rock), olid vanad telekaamerad ja ventilatsioo- segamas. Rude (тате-metal), Slide 50 (eesti Blink nitorud. Sellesarnastes Lääne šõudes Erkki Otsman pole olnud kuulus 182), Varjendi Hip Hop Crew (räp-ora- tavalist publikut polnud kunagi. Villu lühemat aega, kuid temal tuli alles tänavu toorium), Bone's Club (power-pop), Tamme ajal hakati eetrisse laskma ka välja esimene album, omanimeline. H20 (kultuurimaja-estraad), From bändide omatehtud videoid. Saatejuht oli Otsman võib ületada ka naise-mehe Private Letters (punk & metal), Loca - alguses otse-eetris ühes minimaalse olemise joone, muu on juba köki-möki. Buta (indie-rock) Creatures Of Your kujundusega väikeses stuudios, ainult Ta võib olla korraga prantsuse šansooni- Breed (пи-metal), Highway (punk), istuvas asendis, staatilise kaamera ees, laulja, saksa vamp, latiino muchacho, Mister No Mister (punk-pop), My Eye monitori kaudu asja jälgimas. Tamme ajal briti dändi, ameerika muusikalistaar, Hurts (naiskitarripop). Augustiks said sai ta rohkem ruumi, ka püsti tõusmiseks internatsionaalne dekadent. Ja seda kõike Soome festivalile esinema Mister No ja ringi kõndimiseks, abiks juba suurem lihtsalt hiilgavalt. Mister ja Highway. ekraan. Kui palju muusikuid "7 vaprast" läbi

muusika 7-8/03 33 STUDIÜM Muusikast filmis KAIRE MAIMETS

Küllap on inimene muusikat alati kasu­ sugune kui "dramaturgiliste aukude ühe kindla emotsiooni rõhutamine on tanud lugude jutustamise saateks. Selles kinnimätsimine" ning "pingevabas pildi­ nende kohalolule viitamisest järgmine mõttes tundub muusika kohalolu filmis jadas mingitegi pingete ja nende lahen­ samm. täiesti loomulik. Kuid mida ikkagi teeb duste loomine", ning vastavalt ka selgi­ IV Juhised narratiivi tõlgendamiseks: muusika filmikunstis, mille põhiline tusi andnud (Maimets 2003). Siinkohal • referentsiaalne/narratiivne: muusika diskursiivne meedium on ju visuaalne? Ja aga käsitleme lähemalt just traditsiooni­ loob juhiseid süžee tõlgendamiseks - kuidas? lisi arusaamu muusika funktsioonidest näiteks teatud tegelasega seostudes rõ­ Filmimuusika uurimisloo levinumaid filmis. hutab muusika selle tegelase vaatepunkti arusaamu üldistades täheldame, et sündmustikule; annab teavet tegevustiku muusikat on filmikunsti algusest peale Filmimuusika funktsioonidest ja tegelaste aegruumilise ümbruse kohta; peetud vahendiks, mis suudab eelkõige Claudia Gorbman (1987: 73-91) on määratleb filmiterviku ja sisuliste üksuste emotsionaalselt "konkretiseerida" sõnastanud filmimuusika põhilised kom- (nt stseenide) piirid; filmikujutiste mitmeti mõistetavaid poneerimis- ja filmi sobitamise printsii­ • konnotatiivne: muusika "tõlgendab" tähendusi. Muusika suudab varjata bid, mis filmimuusikaalases kirjanduses tegelasi (nt hea või halb tegelane) ja loo- filmile omast fragmentaarsust ehk tagada on omandanud klassika staatuse. Üldis­ siseseid sündmusi ning "selgitab" nende kaadrite ja jutustatava loo sujuva jätku­ tuse aluseks on 1930.-40. aastate tähendust. vuse ja ühtsuse ning muuta loo, tege­ Hollywoodi filmide muusika - sealjuures V Jätkuvus: muusika tagab vormilise lased, loosisese aja ja ruumi vaataja jaoks ainult mittediegeetiline1 muusika - ja ja rütmilise jätkuvuse diskreetsete kaad­ "tõelisemaks". Tulewaga arvestada, et selle kasutus filmis. Samas viitab autor, et rite ja stseenide vahel, täites "lünki" ning traditsioonilised arusaamad filmi­ tollal kehtinud muusika komponeerimise muutes üleminekud vähem märgatavaks. muusikast ja muusika funktsioonidest ja filmi monteerimise printsiipe raken­ VI Ühtsus: muusikalise materjali kor­ filmis on kujundanud Hollywoodi datakse põhimõtteliselt muutumatult ka damise ja varieerimise kaudu aitab muu­ filmipraktika. Ehk siis: valdava osa ula­ tänapäeval. sika kaasa vormilise ja narratiivse ühtsu­ tuslikult tsiteeritavate filmimuusika- I Nähtamatus: mittediegeetilise se loomisele. analüüside uurimismaterjal on mängufil­ muusika tehniline aparatuur (orkester, VII Konkreetse filmi muusika võib mi "klassikaline mudel", 1930.-50. aas­ mikrofonid jne) ei tohi olla nähtav. rikkuda ükskõik millist eespool nimeta­ tate Hollywoodi film - peamiselt meele­ II "Kuuldamatus": filmimuusika pole tud printsiipi tingimusel, et see on mõne lahutuslik, aja ja sisu mõttes sirgjoo­ mõeldud teadlikuks kuulamiseks, see teise printsiibi huvides ja kooskõlas filmi neliselt kulgeva süžeega, montaažikee- peaks filmis alluma pildiribale ja dialoo­ üldkontseptsiooniga. rukusteta mängufilm, mis teeb suuresti gile - s.o esmastele narratiivi kandjatele. "filmivaataja eest ära vaatamise ja kuu­ III Emotsiooni tähistaja: muusikat Nii mittediegeetiline kui ka diegeeti- lamise töö" (Gorbman 1987: 72). Jääb kasutatakse filmis eelkõige loosiseste line muusika võib funktsioneerida "emot­ mulje, et muusika täidab Hollywoodi emotsionaalsete hetkede toetamiseks - siooni tähistajana", "narratiivse tõlgen- filmis suures osas sama ülesannet, mida seega, kui mõnes narratiivses situatsioo­ dusjuhisena", filmilise jätkuvuse ja üht­ montaaž Euroopa (sh vene) filmis. Nii nis ilmub korraga muusika, on see märk suse loojana. olengi oma uurimistöös oletanud, et emotsiooni kohalolust selles situatsioo­ Kaks esitatud printsiipi, mis aga viimastes on muusika funktsioon teist­ nis; teatud meeleolu määratlemine või diegeetilise muusika puhul üldiselt ei

34 muusika 7-8/03 Elmo Nüganen ja Martin Veinmann filmis Kaader filmist "Kundun" "Nimed marmortahvlil" (muusika Märgo (muusika Philip Glass). Kõlar). FOTO MARTEN KROSS kehti, on nähtamatus ja "kuuldamatus". stseeni meeleolu, mille kujundamisel reeglist, et teatud stseenides lihtsalt peab Esimene viitab sellele, et mittediegeetilise osales ka muusika.' Samas täheldatakse, olema muusika - ja kui see ei ole pildi ja muusika tehniline aparatuur (orkester, et muusika osa filmis teadvustub vaata­ sõnaga otseses konfliktis (ei tõmba enese­ mikrofonid jne) ei tohi olla kaadris näh­ jale eelkõige süžeesituatsioonides, mille le asjatut tähelepanu), pole tegelikult tav. Vastasel juhul on Gorbmani arvates tähendus näib mitmemõtteline. mingit tähtsust, milline see muusika on. tegemist diegeetilise muusikaga - pigem Püüdes täpsemalt kirjeldada "kuul- Teiseks kuuldamatuse põhjuseks võib võiks siin aga rõhutada, et puruneb seni damatuse" fenomeni, täheldab Gorbman, tuua filmimuusika allutatuse häälele; kehtinud filmi-illusioon ja kujuneb uus. et üldiselt ei kuule vaataja filmimuusika nimelt tingib narratiivi loogika ühtlasi ka "Kuuldamatus" viitab levinud puhul kompositsioonitehnilist aspekti seda, et dialoog või iga muu narratiivselt seisukohale, et muusika on allutatud (või "akustilisi omadusi"4, Cohen 2001: oluline heli on heliriba kokkumonteeri- visuaal-verbaalsele narratiivile. Kuid 262) ehk seda, kuidas film kui meedium misel tähtsam kui muusika. Selgitamaks, Gorbman, kelle raamat kannabki pealkir­ mõjutab muusika loomist. Gorbmani miks ei kuulda filmimuusikat dialoogi ja "Unheard Melodies", rõhutab pigem järgi määrab Hollywoodi paradigmas taustal, juhib Gorbman tähelepanu ühele muusika võimet mõjuda vaataja alatead­ filmimuusika vormilised omadused üldi­ psühholoogilisele ja ühele tehnilisele vusele ning pakub selle välja ühe selt narratiivi vorm (vastupidised näited põhjusele: 1) vaataja on süüvinud nar­ põhjusena, miks muusika filmist meelde on erandid): muusikalõigu kestuse mää­ ratiivi ja dialoogi; 2) dialoogi algul keera­ ei jää. Tõsi küll, filmimuusika univer­ rab visuaalselt esitatud tegevuse või takse hääl "peale" ning muusika samal saalide loetelus paigutab ta sõna "kuul­ kaadrite (montaažijärgnevuse) kestus. See ajal vaiksemaks ("maha"). Dialoogi ja damatus" jutumärkidesse, sest tahtmise tingib Hollywoodi filmipraktikas va­ muusika kokkusobitamiseks on Holly­ korral on ju filmimuusikat alati võimalik jaduse kirjutada paindlikku muusikat, woodi filmipraktika kujundanud mõned kuulda. Kalduvust filmi muusikat mitte mida võib venitada või lühendada vas­ reeglid, mille puhul põhiprintsiip on alati mäletada põhjendavad muusikapsüh- tavalt lõppmontaažis tehtud otsustele üks - vältida konkurentsi; näiteks eelis­ holoogid2 vaataja tähelepanuvõime piira­ kaadreid lisada või välja jätta. Mitmed tatakse inimhääle taustaks keelpillide tuse ja pikaajalise mälu selektiivsusega. Hollywoodi filmitegijad ja -heliloojad on kõla, kuna puupuhkpillide tämber on Filmi vaatamisel keskendub toonitanud, et "hädaolukorra" tarbeks inimhäälele tugevam konkurent kui põhitähelepanu visuaalsele tasandile. peaks alati käepärast olema väikseid keelpillide oma. Sama printsiip kehtib Ehkki pidevalt toimuvas tõlgendamis- neutraalse5 muusika lõike, mis koosnek­ ulatuse puhul: madala hääle taustaks protsessis kasutatakse visuaalse informat­ sid näiteks pikkadest nootidest erinevate sobivad paremini kõrged instrumendid ja siooni mõtestamiseks mis tahes teiselt instrumentide esituses, taldrikute või kõrge hääle taustaks madalad instrumen­ tasandilt samaaegselt saadavat informat­ trummipõrinast, keelpillide pizzica- did (ehkki mõnikord annab selle reegli siooni, ühendab mälu erinevatelt tasan­ fo'dest, retsitatiivilaadsetest akordidest eiramine paremaid tulemusi - sõltub ditelt saadud teabe üheks tervikuks; jne. Lisaks on vajadus neutraalse muusika konkreetsetest juhtudest). järele tihti tingitud n-ö kirjutamata näiteks jääb meelde terve filmi või teatud Kolmandaks ei tajuta filmis enamasti

muusika 7-8/03 35 "Kontsert porgandipirukale" "Bermuda" (muusika (muusika Olav Ehala). Sven Grünberg). muusikalõigu algust ja lõppu, kuna vaata­ damiseks stseenide vahel, ning sealjuures verbaalsete väljendusvahenditega, kuid ja tähelepanu on keskendunud jutustuse- on muusika täielikult allutatud narratii­ muusika kohalolu mitte ainult ei muuda sisesele tegevustikule ja dialoogile. Tüü­ vile - muusika peab "kordama" pildis emotsiooni kujutamist sidusaks, kestvaks piliselt algab või lõpeb muusika mingi nähtavat tegevust või tajutavat meeleolu, protsessiks, vaid võimaldab kujutataval tegevuse või liikumise (nt tegelase lii­ mitte sellest kõrvale kalduma ega iseen­ emotsioonil ka veenvamalt mõjuda. gutus, žest, ukse sulgemine) ajal või dale tähelepanu tõmbama. Üldiselt sa­ Püüdes üldistada emotsionaalselt olulisi juhindub mingist helilisest sündmusest mamoodi määratletakse muusika põhi­ süžeesituatsioone, esitab Gorbman (heliseb telefon, kõlab uksekell). Muusika funktsiooni ka 1990. aastatel: filmi­ (1987: 79-82) vastandpaaridena need võib "hiilida sisse" või vaibuda dialoogi muusika "peab täielikult ja üleni teenima olulisemad tähenduskategooriad, mille taustal nagu ka muus stseenisiseselt otsus­ filmi ning ta peab täiendama ja võimen­ ühe poole (siin: paremal) ilmumist filmis tava tähtsusega (nt emotsionaalses) muu­ dama filmi emotsionaalset teksti ja saadab tihti muusika. Siinkohal pole tuses. Sealjuures on muusikalõigu alusta­ allteksti" (Karlin 1994: 85). Ent kui niivõrd oluline, et muusikaline taust võib mine keerukam kui selle lõpetamine, 1990. aastateni peeti muusikat jutustu- ju ka puududa, kuivõrd et vastanduste kuna muusika algus mõjub suurema muu­ sesiseste emotsioonide (meeleolude, tun­ vasaku poole ilmumist saadab muusika tusena kui selle lõpp ja on märgatavam - nete) peegeldajaks ja võimendajaks, siis väga harva. nii ei astu muusika peaaegu kunagi sisse tänapäeval rõhutatakse, et igasugune häälega samaaegselt, kuna nii tehes sum­ filmiline tähendus tekib filmi väljendus- 1. Muusika ja irratsionaalsuse kujuta­ mutaks ta sõnad (dialoogi). plaanf erinevate tasandite vastastikusest mine: koostoimest ning et film mõjutab emot­ • loogiline *< > irratsionaalne Filmimuusikast ja emotsioonist sionaalselt ka vaatajat. See arusaam suu­ • igapäevareaalsus < >» unenägu Varastest helifilmi muusika käsitlustest nab filmimuusikast mõtlejaid emotsiooni • kontroll < > kontrolli tänapäevani kehtib nii filmimuusika kui tekkeprotsesse täpsemalt mõtestama. puudumine/kaotus; ka üldises filmiteoorias seisukoht, et Kõigepealt, erinevalt tummfilmidest, 2. Muusika ja Naise kujutamine: muusika filmis on allutatud narratiivile6 mille muusikasaade kestis tavaliselt • mees •< >» naine ning suhestatud sellega emotsiooni katkematult terve filmi vältel, kasutatakse • objektiivsus < >• subjektiivsus kaudu. Muusikat filmis on võrreldud helifilmides muusikat valikuliselt ja ena­ • töö < >• puhkus "vasaku käega" homofoonilises klaveri­ masti neis stseenides, mis sisaldavad • mõistus < >• emotsioon muusikas; samuti on teda käsitletud emotsiooni. Märkides, et filmimuusika • realism •< >• romantiline fantaasia; "saateharmoonia" funktsioonis olevana on "esmalt ja eelkõige emotsiooni tähis­ 3. Muusika ja eepilisuse tunne: ("meloodia" loob narratiiv). Kokku­ taja", peabki Gorbman silmas lihtsalt • konkreetne/spetsiifiline < > võtlikult määratleti 1930.-40. aastatel seda, et (mittediegeetilise) muusika ilmu­ universaalne/üldine muusika põhifunktsiooni klassikalises mine filmis on enim seotud süžeesituat- • proosaline < > luuleline narratiivses filmis järgmiselt: muusikat sioonidega, milles on oluline emotsio­ • olevik < >• müüd/t/iline aeg kasutatakse lootasandi emotsionaalsete naalne külg. Põhjenduseks toob ta asja­ • "sõnasõnaline" ~<—>~ sümboolne hetkede võimendamiseks, meeleolu olu, et teatud aja vältavat emotsiooni on määratlemiseks ja jätkuvuse tugev­ keeruline kujutada ainult visuaalsete ja Siit võib aga näha, et eritletud tähen-

36 muusika 7-8/03 duskategooriate seos emotsiooniga jääb moonia puudumine filmimuusikas tekitab kohati väga kaugeks; samuti pole selge, Traditsioonilised vastuvõtjas ebamugavuse ja ebastabiilsuse mida mõeldakse "emotsiooni" all. arusaamad tunde - seetõttu kasutatakse sellist muu­ Mõttekam tundub siduda muusika ilmu­ sikat sageli õudus-, ulme- ja fantaasia- mine filmis laiemalt tekstilise tähendus- filmimuusikast filmides. loomega. Lähtudes sellest, parafraseerin: filmimuusika on esmalt ja eelkõige tähen­ ja muusika Jätkuvus duse tähistaja, st muusika ilmumine Koik narratiivse filmi muusikast kirjuta­ viitab filmiterviku mõistmise seisukohast funktsioonidest jad on ühel meelel filmimuusika jätku- olulistele süžeesituatsioonidele, mille vusloomelises funktsioonis. Hollywoodi puhul emotsionaalne külg ei pruugi sugu­ filmis on kujun­ filmides peetakse selle all silmas või­ gi olla esmatähtis. danud Hollywoodi malust tagada muusika abil vormiline ja Ehkki Gorbman käsitleb muusika ja rütmiline jätkuvus diskreetsete kaadrite ja nn emotsiooni suhet ainult filmisiseses filmipraktika - stseenide vahel, st neis filmides on olu­ maailmas, mõjutab film emotsionaalselt line muusika funktsioon täita "lünki" ka vaatajat - sealjuures peetakse muu­ peamiselt meele­ montaažis ja/või dramaturgias ning sikat üheks tugevaimaks emotsiooni muuta üleminekud struktuuriüksuste allikaks filmis. Muusikal põhineva emot­ lahutuslik, ajaja vahel vähem märgatavaks. Peale selle, siooni seesugune esinemine kahel kuna klassikaline narratiivne film tasandil - toimimine filmisiseselt (nt sisu mõttes põhineb tegevusel, mitte refleksioonil, on muusika kajastab tegelaste emotsioone ja muusika kasutamise ajendiks hirm reaktsioone) ja filmiväliselt - seostub sirgjooneliselt vaikuse või visuaalse staatika ees tänapäeva muusikapsühholoogia laiema kulgeva süžeega, (Gorbman 1987: 89); teisisõnu, muusikat küsimusega emotsiooni locus'e kohta. On kasutatakse filmis ka selleks, et tagada see muusikas, kuulajas või mõlemas? montaažikeerukuste- jutustatavas loos dünaamilisus või liiku­ Küsimus sisaldab tuntud ideed, et muusi­ mine.8 ka võib "väljendada" emotsioone (mida ta mängufilm, mis Kõigepealt märgime, et muusika võib tajuvad kuulajad) ja samas "esile kutsu­ luua ka ruumilist jätkuvust, visuaalsest da" emotsioone (mida tunnevad kuula­ teeb suuresti filmi- kujutisest puuduvat ruumisügavuse illu­ jad). Emotsiooni "väljendamise" ja siooni. Tegelase ja/või tegevuse akustilise "põhjustamise" eristamine on filmimuusi- vaataja eest ära atmosfääri kujundamisel liigendab muusi­ ka-alastes töödes alles hiljutine nähtus, vaatamise ja kuu­ ka ruumi ja lisab sellele sügavust heli­ kuid üldiselt käsitletakse neid sama­ tugevuse ja kõlavärvi abil, näiteks vaikne aegsete protsessidena. Nii märgib Kalinak lamise töö. heli viitab millelegi "kaugel", vali heli (1992: 87): "Voogavad keelpillipassaažid millelegi "lähedal". Raadiost kostev armastusstseeni saatvas muusikas ei väl­ muusika võib kõlada vaikselt (st eemalt, jenda mitte ainult diegeetiliste tegelaste kaugelt), seejärel võib helitugevus koos emotsioone, vaid põhjustavad ja peegel­ tegelase või kaamera lähenemisega helial­ davad ka vaataja enda reageeringut." vaataja mõjutamisel. Mõned seesugused likale järk-järgult kasvada. Samuti suudab Kuna kognitivistlik teooria muusikalisest võtted on edukamad filmikunstis (emot­ muusika luua mulje, et ruum eksisteerib väljendusest (afektiivsest tähendusest) sionaalne mõju ja tähendus tekib muusi­ ka väljaspool kaamera vaatevälja, kuna peab muusika, kõneintonatsiooni, näoil­ ka, sõna ja pildi koostajumisest), teised muusika allikas ei pea olema nähtav - mete ja liikumisviisi struktuurilisi korre­ ühtviisi nii kunstmuusikas kui ka filmi­ näiteks kostab muusika teisest toast, laate invariantseks, siis on filmilise tähen­ muusikas. Esimesel juhul võiks näiteks tänavalt. duse tekkeprotsessis olulisteks muutu­ tuua Hollywoodi filmis südantlõhesta­ Tüüpiliselt kasutatakse filmis vateks muusikalisteks parameetriteks vatele stseenidele südantlõhestava muusi­ muusikat aja kiire kulgemise näitamisel, tempo (kiire/aeglane), meetrum (regu­ ka "konstrueerimise" (filmikontekst kiire montaažiga kaadrijärgnevuste laarne/ebaregulaarne), valitsev helikõrgus toetab mõjuvust). Teisel juhul pinge aren­ puhul, kaamera vaatepunkti sagedase (kõrge/madal), (meloodia) helikõrguslik damise ja ülalhoidmise võtted - viivitus muutumise korral montaažilõigus; samu­ kontuur (astmeline/hüppeline), aga ka dissonantside lahendusega konsonant­ ti siis, kui ühe tervikliku stseeni sees laad (nt mažoor/minoor). sidesse, dissonantsed klastrid, tõusva toimub tegevus erinevates ruumides (nt Samas võib muusika ka üldse hoiduda (harvem laskuva) helirea või sekventsi paralleelmontaaži puhul), kuid samal ajal empaatilistest kommentaaridest, n-ö de­ kasutamine meloodias, meloodia killusta­ tahetakse rõhutada valitseva idee, emot­ monstreerida täielikku ükskõiksust ek­ mine, ühe muusikalise figuuri lõputud siooni jms muutumatust. Ühe põhjusena raanil aset leidva pingelise emotsionaalse kordused, peatumine ülikõrgetel helikõr­ võib siin tuua asjaolu, et mainitud juh­ situatsiooni vastu (surm, kriis, hullus...) gustel (keelpillide puhul on sel juhul tudel ilmneb eriti selgelt jada diskreetseid Huvitav on aga see, et filmimuusika tavaline tremolo kasutus). Samuti kin­ kaadreid, mille järgnevust on muusika praktikast võib tuua mitmeid standard- nitab kogemus, et teatava muusikalise abil kõige lihtsam jätkuvaks muuta. võtteid, mida peetakse hästi toimivaks konkreetsuse, näiteks selge rütmi või har­ "Kuna tonaalne muusika on rütmi,

muusika 7-8/03 37 meloodia ja harmooniliste järgnevuste üldiselt arvatakse, filmi rütmi. Filmi rütm kontseptsioonina. Seetõttu on liialdus range loogilise struktuuri tõttu oma tekib vastavuses kaadris kulgeva aja väita, et vaataja tajub filmi rütmi:"Koik, iseloomult ajas pidev, kohustab see iseloomuga ega sõltu mitte monteerita­ mida me tegelikult tajuda suudame, on [vaatajat] kujutlema ranget ajalist pide­ vate lõikude pikkusest, vaid neis kulgeva suhted, erinevused ja katkestused" (Mitry vust ka kaadritesse, mida muusika aja pingeastmest" (Tarkovski 1981: 418). 2000: 214). Ja filmimuusika funktsioon saadab"9 (Gorbman 1987: 142). On aga Film ei ole sellepärast veel rütmiline, et tagada rütmiline jätkuvus tähendabki huvitav, et kõigil mainitud juhtudel keegi on otsustanud kaadrijärgnevused töötada kaasa aja kulgemise ja selle taju­ kaldub verbaalse tasandi osa olema monteerida eelnevalt kindlaks määratud mise kujundamisel ehk pingete ja lahen­ vähene või puudub see täiesti, mistõttu meetriliste suhete kohaselt. Rütm on duste, erinevuste ja katkestuste loomisel. võib tähelepanu juhtida ka ühele üldise­ pigem seotud intensiivsussuhetega - kuid Näiteks staatilise pildi puhul (kaadri- male, filmikunsti spetsiifikast tulenevale kestussuhete sees sisalduvate intensiivsus­ sisene liikumine puudub või on vähene, põhjusele, mis tingib siin vajaduse muusi­ suhetega. Kaadri intensiivsus sõltub te­ kaamera fikseeritud) võib muusika toeta­ ka järele. Nimelt on film ajaline kunst, mas sisalduvast liikumishulgast (füüsili­ da staatilisust või muuta kujutatava mis sünteesib nii diskreetseid kui ka mit- sest, dramaatilisest või psühholoogilisest) dünaamilisemaks - olenevalt sellest, mida tediskreetseid elemente ehk, nagu väljen­ ja tema ajalisest kestusest. Ka märgitakse, filmis soovitakse väljendada. duvad kultuurisemiootikud, sõnalist ja et oluline tegur rütmi puhul ei ole mitte pildilist narratiivset tendentsi. Juri kaadri või kaadrijärgnevuse tegelik kes­ Ühtsus 1 Lotman kirjutab: "Algusest peale tus, vaid vastuvõtja kujutlus kestusest." Koos teiste riimiliste väljendusvahendite­ realiseerub [film] kui kakskeelne Jean Mitry arvates tuleb filmi rütm ilm­ ga on muusika üks funktsioone luua fenomen (liikuv foto + kirjalik sõnaline siks pinge olemasolu ja selle puudumise filmis temaatilist, dramaatilist ja struk­ tekst = tummfilm; liikuv foto + heliline vaheldumismustri kaudu, olles seetõttu tuurilist ühtsust. Gorbman märgib, et sõnaline kõne = helifilm; fakultatiivse, sama metafoorne kui näiteks aastaaegade muusika põhiline ühtsusloome jõud seis­ kuigi laialt levinud elemendina eksis­ vaheldumise rütm. Mitry tugineb neb korduva muusikalise materjali kasu­ teerib ka kolmas keel - muusika). Kuid seisukohale, et mingi terviku rütmi on tamises: "Muusikaliste teemade kordus, vastuvõtvas teadvuses funktsioneerib see võimalik tajuda vaid seda tervikut korra­ vastastikune mõju ja varieerumine filmis nii, nagu oleks tegu ühe keelega" ga haarates, mis samas eeldab haaratavast annab palju filmi dramaturgilisele ja (Lotman 2002: 2652). Pean aga vaja­ tervikust väljaspool seismist; kuid nii struktuurilisele selgusele" (Gorbman likuks rõhutada, et filmi iga tasand filmi vaatamise kui ka aastaaegade vahel­ 1987: 91). Sealjuures on filmis vähemalt sisaldab nii diskreetseid kui ka mitte- dumise puhul on inimene ise sellesse üks teema (tihti rohkem), mis omandab diskreetseid elemente. See tähendab, et protsessi kaasatud ja ei suuda tervikut märgi staatuse ehk muutub juhtmotiiviks teoreetiliselt võib diskreetsuse-mitte- ühes ajahetkes tajuda teisiti kui abstraktse (nt "armastusteema"). diskreetsuse suhtes tasakaalustatud Paradoksaalselt on vaikusel ja visuaalne tasand teatud aja jooksul muusikal filmis üks ühine roll: muuta edukalt hakkama saada ka sõna- ja diegeetiline ruum vahetumaks, "reaalse­ muusikatasandita; juhul aga, kui Paradoksaalselt on maks". Samuti võib ka vaikus filmis täita visuaalsel tasandil valitsevad diskreetsed ühtsusloome funktsiooni. Muutuvad ju elemendid ning verbaalse tasandi roll on vaikusel ja muusikal asjad, nähtused jne, mida me juba minimaalne või üldse puudub, võib nägemismeele abil erinevatena tajume, "fakultatiivne" muusikatasand osutuda filmis üks ühine roll: veelgi erinevamaks, kui nendega kaasneb möödapääsmatuks vajaduseks. heli - vaikus aga tundub neid sarnastavat. Selgitamaks muusika funktsiooni muuta diegeetiline Heli eristab nähtavaid asju, vaikus toob tagada rütmilist jätkuvust, peatume het­ nad üksteisele lähemale, muudab vähem keks üldisemalt rütmil ehk teatud liiku­ ruum vahetumaks, erinevaks. Bela Baläzs on täheldanud, et mise ajalisel (ja ruumilisel) korrastatusel "reaalsemaks ". ükski kunstiliik peale helifilmi ei suuda filmis. Pole üllatav, et filmi rütmi luua vaikust - ei maalikunst ega skulp­ seostatakse valdavalt vaid visuaalse Bela Baläzs on tuur, kirjandus ega tummfilm; isegi tasandiga. Ja ehkki sel juhul võib rütm teatrilaval kasutatakse vaikust dramaa­ tuleneda nii diegeetilisest (kaadrisisesest) täheldanud, et ükski tilise efekti loomiseks harva ja ka siis liikumisest, kaameraliikumisest kui ka vaid lühikesteks hetkedeks; raadiokuul- kaadrite monteerimisest, seotakse see kunstiliik peale heli­ demängud ei suuda üldse panna kuulajat enamasti just montaažiga ehk siis erineva vaikuse sügavust tunnetama, kuna heli on pikkusega kaadrite ning montaažilõikude filmi ei suuda luua raadio väljendusvahend ning selle lak­ vaheldumisega. See tähendab, et eelkõige kamine pole vaikus, vaid lihtsalt tühjus peetakse filmi rütmi kujundajaks "lühi­ vaikust - ei (mitte midagi). Nii on vaikuse raken­ kest" (kiiret) või "pikka" (aeglast) mon- damine üks helifilmi eripärasemaid väl­ taaži. Seevastu Andrei Tarkovski on öel­ maalikunst ega jendusvahendeid dramaatilise efekti nud: "Mis aga puudutab kaadrite skulptuur, kirjandus loomiseks. kokkukleepimist, siis see organiseerib Gorbman (1987: 18-19) eristab heli­ küll filmi struktuuri, kuid ei loo, nagu ega tummfilm. filmis kaht tüüpi vaikust: diegeetilist ja

38 muusika 7-8/03 HhtešT^

EESTI FILM 2001 >

"Karu süda" (muusikaline kujundaja Peeter Vähi).

mittediegeetilist muusikalist vaikust. kaudu (nt teatud instrument või muusi­ kõlab filmi algul üks (või rohkem) filmis Diegeetilise muusikalise vaikuse puhul kaline teema seotakse teatud tegelasega edaspidi olulisi muusikalisi teemasid. puudub helitaustast vaid muusika, teised filmis). Samuti võib muusika seostuda ka Filmi lõpumuusika algab tavaliselt helid on olemas; nii võib muusika näiteks teatud emotsiooni, idee, paiga, viimases stseenis ja jätkub lõputiitrite puudumine rõhutada näiteks kahe tege­ situatsiooniga. taustal. lase vaikimist, dialoogi puudumist nende Filmi algus ja lõpp (või "repriis" kui Pildilis-sõnaliste motiivide kordused vahel - kui koos vaikivate tegelastega signaal filmi lõpu saabumisest) on sageli ja variatsioonid ilmnevad sageli kaadris kõlaks mittediegeetiline muusika, markeeritud sarnase muusikaga. Ava- samaaegselt ka muusikas ning pildilis- ei tunduks nendevaheline vaikus (dialoo­ tiitrite taustal kõlav muusika kehtestab sõnalised ja muusikalised pinged, kulmi­ gi puudumine) nii olulisena. üldise meeleolu filmis ning määratleb natsioonid ja lahendused langevad Mittediegeetilise muusikalise vaikuse filmi žanri"; samas võib muusika filmi tavaliselt kokku. Siin võib juhtida puhul ei kõla ühtegi heli, seda tüüpi jooksul žanripiire ka hajutada. Tihti tähelepanu sellele, et nii nagu igasuguse vaikust kasutatakse helifilmis harvem kommunikatsiooniakti puhul on ka ning enamasti irratsionaalsuse väljen­ filmiteksti ühtsuse tagajaks liiasus, täpse­ damiseks (nt unenäolised episoodid). Ka malt - informatsiooni ja liiasuse samaaeg- juhib Gorbman tähelepanu struktuurilise sus. Vajaduse liiasuse järele kommunikat- vaikuse tähenduslikkusele, mille puhul siooniaktis tingivad inimese tun­ heli või muusika, mis algul on teatud netusvõime piirid: liiasus mitte ainult ei süžeesituatsioonis olemas, puudub hiljem Avatiitrite taustal piira informatsiooni hulka, mida mõistus sama situatsiooni korduses, või puudub peab läbi töötama, vaid ka vähendab muusika seal, kus vaataja seda kultuuri- kõlav muusika tähelepanu kõrvalekaldumiste mõju, hõl­ koodidest lähtuvalt eeldab (nt filmi algu­ bustades seetõttu tajumist ja arusaamist. ses ja lõpus). Niisiis võib filmiterviku kehtestab üldise Filmiterviku ühtsuse mõistmine sõltub seisukohast olulist stseeni markeerida ka meeleolu filmis ning loo jälgimisel teatud tähenduslike sõlm­ nii diegeetilise kui mittediegeetilise muu­ punktide äratundmisest ning need sõlm­ sika puudumisega. määratleb filmi punktid on alati liiasuserohked. Kuid Järgnevalt Hollywoodi filmide põhi­ huvitaval kombel loetakse filmi- ja listest muusikalise ühtsusloome printsiipi­ žanri; samas võib filmimuusika analüüsides valdavalt 1990. dest. aastate lõpuni liiasust loovaks tasandiks Hollywoodi filmis kasutatakse muu­ muusika filmi just muusika, mitte visuaalne või ver­ sikat sageli teatud tegelase vaatepunkti jooksul žanripiire ka baalne tasand - seda nii filmitervikus kui edastamiseks ning tavaliselt tehakse seda konkreetses süžeesituatsioonis (stsee­ 12 instrumentatsiooni või juhtmotiivide hajutada. nis). Pole keeruline tuua näiteid selle

muusika 7-8/03 39 Anthony Hopkins ja Chris Rock filmis "Plekkmäe Liidi" (muusika Rauno Remme). "Bad company" (muusika Trevor Rabin). kohta, kuidas muusikat käsitletakse muusikapsühholoogiliste uurimuste tule­ väärtushinnanguid, käitumismotiive. Seda visuaalse ja verbaalse tasandi kaudu edas­ mused, suunab ühe ja sama visuaalse otstarvet täitsidki esimesed tatava filminarratiivi "(joonealuse) tõlke­ järgnevusega kaasnev erineva karakteri ja filmimuusikaalased väljaanded - n-ö na" - siit johtub ka muusika "kuuldama­ struktuuriga muusika filmivaatajat andma muusikakataloogid, mis sisaldasid kas tus" -, mis tähendab, et muusika funkt­ erinevaid hinnanguid filmi emotsionaalse ainult muusikateoste loetelusid või ka sioon ongi nagu võimendada kõike seda, külje, žanri, tegelaste iseloomude ja tege­ lahtistel noodilehtedel muusikat ning olid mis on juba antud dialoogi, žestide, vuse põhjuste ning jutustatava loo ole­ mõeldud pianistidele ja organistidele, valgu(stu)se, värvi, tempo, montaažiga tatava edasise suuna või isegi lõpu kohta. kelle töö oli saata tummfilme muusikaga. jne. Tõsi küll, pragmaatilistel (ja kom­ Gorbmanist (1987: 73, 82) lähtudes Muusikateosed olid neis indekseeritud mertslikel) põhjustel on just sellise liia- võib rääkida kaht tüüpi juhistest narratii- süžeesituatsiooni, meeleolu, tempo järgi. suse aste eriti kõrge tüüpilises meele­ vi tõlgendamiseks: referentsiaalsed, mis Näiteks Erno Rapee 1924. aasta lahutuslikus filmis (filmimuusika- aitavad mõista loosiseseid sündmusi "filmimuusika leksikon" sisaldab uuringute põhilises analüüsiobjektis), mis (süžeed) elementaarse informatsiooni arranžeeritult umbkaudu kahtsada klas­ on orienteeritud läbipaistvusele ja kiirele tasandil, ja konnotatiivsed, mis "selgi­ sikalist heliteost, mis on koondatud 52 arusaadavusele. Kuid sellegipoolest võib tavad" jutustatava sisu ja tähendust. erineva temaatilise määratluse alla (nt vaielda, kas stseenis, kus näeme ja Mõningaid Gorbmani mõttes refe- "aeroplaan", "lahing", "linnud", "taga­ kuuleme kaht armastajat teineteisele rentsiaalseid juhiseid mainisin eespool ajamine", "rahvuslik", "orgia", "orien­ armastust avaldamas ning ka muusikas muusika ühtsusloome funktsioonist taalne", "torm merel", "pahaendeline", kõlab "armastusteema", saab väita, et siin rääkides. Need on seotud muusika ja "pulm", "vestern") ning mille hulgast sai on just muusika funktsiooniks tagada vaatepunkti küsimusega ning muusikaga valida jutustatava loo sisese meeleolu, stseeni põhiidee jõudmine ka "madalama filmiterviku ja süžeestruktuuri üksuste tegevuspaiga või situatsiooniga sobiva tajulävega" vaatajani. Ehk siis: kas antud alguse ja lõpu piiride määramisega. Peale muusikasaate. Nii võis klaverisaatja vali­ juhul on tegemist informatiivse liia- selle kujutatakse ja kujundatakse tüüpi­ da ekraanil kujutatava "kurbuse" susega, mis tagab teates edastatava tähen­ liselt ka muusika kaudu filmi narratiivi- toetamiseks kümmekonna loo hulgast, duse võimalikult kindla säilimise, või maailma, näiteks identifitseeritakse muu­ milles leidusid näiteks Chopini prelüüdid asjakohatu liiasusega? sikastiili ehk kompositsioonitehnika ja nr 4 ja 20 (op 28) ning Griegi "Eleegia" iseloomulike kõlavärvide (instrumentat­ (op. 47). Vahetu afektiivse tähenduse kõrval muutuvad siin oluliseks lisatähen­ Tõlgendusjuhised sioon, tämber, heliread) kaudu jutustata­ dused, mille muusika ümbritsevast Üks olulisemaid tõdemusi filmimuusika va loo ja selle tegelaste aega (ajastut) ning kultuurikontekstist kaasa saab ja filmi uurimises on see, et ükskõik millise geograafilist, rahvuslikku või muud tüüpi toob. Näiteks kui samaaegselt sümpaatse muusika ja ükskõik millise pildi koos­ (nt sakraalset) - reaalset või tinglikku - tegelasega kaadris kõlavad muusikas esinemine loob alati mingi tähenduse, ruumi. modaalsed orelifraasid (spetsiifiline mis muutub niipea, kui muudetakse üht "Konnotatiivsuse" all peab Gorbman instrumentaalne tämber ja mittetonaalne koosesinevat tasandit - hoolimata sellest, silmas muusika võimet "tõlgendada" helisüsteem), on audiovisuaalset kooslust et teine jääb samaks. Nagu kinnitavad ka loosiseseid sündmusi, tegelaste iseloomu,

40 muusika 7-8/03 võimalik tõlgendada viitena "religioos­ Viited: "Suudame vahet teha CouriefW ja GalliarcTW, kuid susele". Niisamuti toimivad lisatähen- Cohen, Annabel J. (2000). "Film music: senikaua, kuni tekst on loetav, ei hooli me tegelikult eriti, kas tegemist on ühe või teisega. Samamoodi duste loomisel muusikalised tsitaadid, Perspectives from cognitive psychology". võtab vaataja-kuulaja vastu muusikalise [siin: sisaldades samal ajal oma originaalkon- In: Music and Cinema. (Music/Culture). afektiivse] tähenduse, kuid muusika akustilised teksti (nii muusikasisest kui -välist) ja Buhler, J., Flinn, C, Neumeyer, D. omadused näivad funktsioneerivat transparentselt, kõiki ilmumiskontekste. Need tähen­ (eds.), Ik 360-377. Hanover, London: teatud mõttes "akustilise kirjaliigina" (Cohen 2000: dused ei kuulu otseselt jutustatavasse Wesleyan University Press, University 366). ' Mõiste "neutraalne muusika" pärineb Erno Rapee loosse ning on olemuselt latentsed: nad Press of New England. (1924) muusikakataloogist "Motion Picture Moods võivad teatud kontekstis vaataja jaoks Cohen, Annabel J. (2001). "Music as a for Pianists and Organists: A Rapid Reference aktualiseeruda või mitte - igal juhul osu­ source of emotion in film". In: Music an Collection of Selected Pieces Adapted to Fifty-Two tub nende äratundmisel ja filmi konteks­ Emotion: Theory and Research. (Series Moods and Situations" (vt edaspidi); hiljem on seda tis interpreteerimisel (või ka nende in Affective Science). Juslin, P. N., defineeritud kui muusikat, mis ei tõmba endale tähelepanu, toimib taustana. asjakohatu liiasuse mõistmisel) oluliseks Sloboda, J. A. (eds), Ik 249-272. Oxford, " Varase helifilmi puhul me sellist sõnastust muidugi vastuvõtja taust, tema teadmised ja koge­ New York: Oxford University Press. ei leia, kuid võib öelda, et väljendustes "muusika on mused. Gorbman, Claudia (1987). Unheard allutatud pildile" peetakse just seda silmas. 7 Samuti suudab muusika pildiga struk­ Melodies: Narrative Film Music. Kunstiteksti "väljendusplaani" moodustavad vahen­ London: British Film Institute Publishing. did, mille abil konkreetses kunstiliigis konkreetsel tuurilise (nt rütmilise, rõhulise) kokku­ juhul jutustatakse. Filmiteksti väljendusplaan koosneb langevuse või assotsiatiivsuse" kaudu Kalinak, Kathryn (1992). Settling the mitmest erinevast tasandist (visuaalsest, verbaalsest, juhtida tähelepanu ja omistada tähen- Score: Music and the Classical muusikalisest jne), mis on omavahel lahutamatult Hollywood Film. Madison: The seotud ning tähenduspotentsiaalilt võrdsed. dus(likkus)t üksikutele visuaalsetele 1 University of Wisconsin Press. On alust arvata, et Euroopa (sh vene) filmis selliseid detailidele kaadris, mis võivad esmapilgul "montaažilünki" ei esine, nagu ka hirmu vaikuse või muidu märkamata jääda. Sealjuures võib Karlin, Fred (1994). Listening to Movies. seisaku ees. tähendus olla samaaegselt nii stseenispet- The Film Lover's Guide to Film Music. 4 Vormilise jätkuvuse loomise juures on huvitav siifiline ehk vahetult mõistetav kui ka New York: Schirmer Books. Hollywoodi varases filmimuusikapraktikas levinud saada mõtte filmitervikus, st selle mõist­ Lotman, Juri ([1978] 2002). "Kultuuri nn 15 sekundi rusikareegel: kui muusikat pole kõlanud rohkem kui 15 sekundit, võib helilooja alus­ mine eeldab filmi vaatamist algusest fenomen". Akadeemia, nr. 12, lk 2644-2660. tada uut muusikalõiku uues, ka kauges helistikus, lõpuni. Viimasel juhul osutub oluliseks kuna selle aja peale on vaataja/kuulaja juba unus­ tähenduste seos kahe ajaliselt lahus asuva Maimets, Kaire (2003). Visuaalse ja tanud eelmise muusikalise lõigu helistiku; kui aga struktuuriüksuse vahel, mida ühendab muusikalise tasandi suhtest Leida Laiuse kahe muusikalõigu vaheline vaikus kestab vähem kui kas sama visuaalne või sama muusikaline 15 sekundit, peab uus lõik algama samas või läheda­ filmis "Ukuaru". Magistritöö. Tallinn: ses sugulushelistikus. kontekst - seega, ühe muusikalise teema Eesti Muusikaakadeemia. [Käsikiri]. 111 Sama on rõhutanud Eero Tarasti (1994: 61), kirjel­ varasemad ilmumiskontekstid ning ühes Mitry, Jean (2000). Semiotics and the dades muusikalise objekti (heliteose) ja subjekti (esi­ konkreetses süžeesituatsioonis selle Analysis of Film. Bloomington, Indiana: taja või kuulaja) suhet musitseerimistegevuses või teema või ilmumiskonteksti Indiana University Press. kuulamissituatsioonis Henri Bergsonilt laenatud samasus/varieeruvus. metafooriga kahest rongist, mis liiguvad sama Tarasti, Eero (1994). A Theory of kiirusega ja samas suunas kahel paralleelsel raudteel: Musical Semiotics. Bloomington, mõlemad on allutatud oma temporaalsusele, mõlema Siin kirjutatu võib kokku võtta lühi­ Indiana: Indiana University Press. jaoks kulgeb aeg ja toimub liikumine, ent kui kuulaja dalt. Öeldakse, et kunst ei tunne Tarkovski, Andrei ([1981] 2001). suudab täielikult süveneda muusikalisse protsessi, tunnetab ta heliteose ajalise kulgemise tõttu kiiren­ reegleid, kuid ühe ma siiski sõnastaksin: "Loenguid kinorežissuurist". Rmt: dust või aeglustust omaenda temporaalsuses. muusika, ükskõik kui hea ta ka poleks, ei Kummardus Andrei Tarkovskile. " Kõigis mängufilmi liikides, eriti vesternites, õudus-, suuda päästa kehva filmi. See-eest kõik Schutting, R. (koost.), Ik 386-426. katastroofi- ja ulmefilmides on välja kujunenud omad muu on võimalik. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu muusikalised traditsioonid. Seetõttu võib rääkida ka Kirjastusselts. filmi kontseptsioonist lähtuvatest (filmikunstisises- test) muusikažanritest - igal neist oma spetsiifiline instrumentatsioon/orkestratsioon, kõlaatmosfäär, 1 Termin "diegees" tähistab jutustatava loo sisest ehk meloodiatüübistik jne. tegelaste ja tegevuste (fiktiivset) aegruumilist maail­ 12 Vastureaktsioonina viitab tänapäevane arusaam ma. Vastavalt: "diegeetiline" muusika on see, mida filmilise tähenduse tekkeprotsessist sellele, et ter­ kuulevad või võivad kuulda tegelased ning enamasti vikliku teate mõistmiseks oluline informatsioon ei on heliallikas teatud hetkel ka kaadris nähtav; "mitte- ole ühe meediumi spetsiifiline, ning et filmiline diegeetiline" on muusika, mida tegelastel pole võima­ tähendus kerkib esile erinevate tasandite samaaegsest lik kuulda ning heliallikas ei ilmu kunagi kaadrisse. vastastikusest koostoimest. : Ülevaatliku pildi filmimuusikapsühholoogia kui " Näiteks märgib Cohen (2001: 258): "Hällilaul uurimisvaldkonna alustest annab ajakirja võib juhtida tähelepanu pigem hällile kui akvaariu­ "Psychomusicology" 1994. aasta erinumber. mile, kui mõlemaid objekte kujutatakse samaaegselt 1 Annabel Cohen (2001: 253-254) nimetab sellist pildis", lisades, et kui sama kaadriga koos kõlab fenomeni "tähelepanematuslikuks kurtuseks" (inat- Schuberti "Forellikvintett" ja vaataja mitte ainult ei tentional deafness) ehk selle fakti kaasnähuks, et mil­ tunne teost ära, vaid teab ka selle pealkirja, juhib legi teadvustamine sõltub tähelepanust ja inimlik muusika tähelepanu pigem akvaariumile. tähelepanuvõime on piiratud. 4 Cohen märgib, et filmimuusika on "kuuldamatu", nii nagu siin leheküljel kasutatav kirjaliik (font) on transparentne - kuni sellele juhitakse tähelepanu.

muusika 7-8/03 41 MODULATSIOON "Heroin" Ühe plaadi valmimisest, ühendatuna arutlusega eksperimentaalsuse ja avangardi mõistetest nüüd ja praegu + eksklusiivintervjuu ühega plaadi tegijatest + plaadi arvustus

ERKKI LUUK

2001. aastal andis Hollandi eksperimen­ eksperimentaalse muusika staare koon­ levivatele "postmodernistlikele" seisu­ taalse muusika plaadifirma Staalplaat dav remiksplaat. Remikside plaadil aren­ kohtadele võib kindlalt väita, et "eksperi­ välja Stephan Mathieu ja Ekkehard davad originaali lugusid Josef Suchy, mentaalsus" ja "avangard" pole ka post­ Ehlersi albumi "Heroin", mida sest­ Nobukazu Takemura, Kit Clayton, modernistlikus kultuurisituatsioonis sisu­ saadik, kas teenitult või mitte, on Christian Fennesz, Oren Ambarchi, tud mõisted. Muidugi ei saa neist enam nimetatud juba žanri klassikasse kuulu­ Carmen Baiec ja Akira Rabelais. Selline rääkida klassikalises modernistlikus vaks. Millise žanriga on tegu? See ongi saatus ja tähelepanu on ühe eksperimen­ tähenduses - pole enam üht kindlat avan­ "Heroini" puhul üks raskemaid küsimusi. taalse plaadi puhul väga ebatavaline. gardi, vaid palju erinevaid -, kuid loogi­ "Elektroakustiline muusika" kui peaaegu Vaevalt võib kogu kultuurivallast ka, mille alusel need mõisted moodus­ kõige ebamäärasem määratlus ajab ehk leida globaalsemat ja hajusamate piiride­ tatakse, töötab endiselt. Üldisel teo­ esialgu asja ära. Mõlemad mehed on and­ ga nähtust kui "eksperimentaalse muusi­ reetilisel tasandil konstrueeritakse "eks­ nud muusikat välja erinevate plaadifir­ ka seene", kuid Orthlong Musork on perimentaalsus" ja "avangard" ju endiselt made (ja Ehlers ka erinevate nimede) all, igatahes tänapäeval üks selle scene'i tõu­ selle põhjal, milline on parasjagu muu­ ning label'Ae vastavalt on žanrgi peaaegu sev esindaja ja defineerija, kes on andnud sikaline või laiemalt kultuuriline üldpilt alati erinev olnud, ühiseks tunnuseks vaid maailmale nii erinevat "peamurdmist" (seda muidugi mitte niivõrd main­ muutumatu eksperimentaalsus. nagu Stephan Mathieu elektroakustiline stream'i, kui žanriliste dominantide mõt­ "Heroin" lindistati ja tehti valmis ambient ja Gold Chainsi hip-hop. Tõusev tes), ning sellele vastandumise kaudu. seitsme päevaga 2000. aasta jõulude ja trend eksperimentaalses muusikas - ja Loomulikult on ka eksperimentaalses 2001. aasta alguse vahel. Ekkehard mitte ainult muusikas, vaid kultuuris üld­ muusikas oma žanridominandid ja Ehlersi loomingulises biograafias vilksa­ isemalt - ongi ju žanripiiride kadumine. klišeed, mida tõelised, st mitte ainult tavad (peale tema enda nime, mille all ka See on loomulik protsess. Esiteks ei küsi nime poolest eksperimentaatorid kindlalt üksjagu muusikat on ilmunud) artisti­ eksperimentaalsus žanrist. Uuendada - eiravad. nimed Auch ja Betrieb, bändid März ja kui mitte muus, siis vähemalt kõlalises Kuna kultuuriline/žanriline üldpilt Autopoiesis. Viimane on väljastanud mõttes - on võimalik mis tahes reeglis­ muutub kogu aeg, ilma et keegi kõigil plaate label'ite Mille Plateaux ja Ritor- tikku (ja muusikaline žanr oma olemuselt neil muutustel otseselt silma peäl jõuaks nell all. Autopoiesist võiks määratleda midagi muud ju polegi). Teiseks, lähtudes hoida, on "eksperimentaalsus" end vas­ kui eksperimentaalset glitch'i, elektroo­ laiemast huvist muusika, selle retsept­ tavalt üldpildi stiihilistele muutustele nikat vms (kuigi tegelikult oleks võib-olla siooni ja nii ühe kui teise piiride avar­ sunnitud kogu aeg kavakindlalt rekonst­ targem seegi määratlemata jätta), kuid damise vastu, on ju ülimalt ahistav ja rueerima, olles seega kultuurilise/žan- Auch (plaadifirma Force Inc) on udune ja ebaloomulik kinni pidada mingisugustest rilise üldseisu kõige tundlikum ning praksuv eksperimentaalne techno, ilmselt žanrilistest piiridest, mis sel kõigel ainult samas juba oma olemuselt äraspidine üks paremaid, mida selles žanris üldse jalus saavad olla. Seetõttu ongi tõeline indikaator. Igasugune "eksperimentaal­ tehtud. Stephan Mathieu plaadid on il­ eksperimentaalne seene avatud kõikvõi­ sus" on juba teisene, kultuuriliste või munud Ritornelli, Orthlong Musorki, malikele mõjutustele (täna teeme räppi, žanridominantide äraspidine, ümber Fällti jt label'ite all. Küllap mitte just homme minimalistlikku neoklassikat ja tehtud ja vastupidiseks pööratud tõmmis, väheolulise seigana on mõlemad mehed ülehomme mõlemat koos, leiutades selle negatiiv, mis peab olema küll äratuntav ka digitaalsete kunstide õppejõud - Mat­ jaoks mingi uue stiili), et püsida vormis, (muidu ei saadaks aru, et tegu on avan­ hieu Saarbrückenis, Ehlers Stuttgardis. st ühtaegu nii inspireerunu kui ka gardiga), kuid mitte kunagi etteaimatav. inspireerivana nii tegijate endi kui ka 2003. aasta märtsis andis San Vastasel juhul ei suuda ta täita oma uuen­ nende (enamasti ärksamat sorti) tarbija Francisco plaadifirma Orthlong Musork davat funktsiooni, vaid mandub pelgalt jaoks. välja "Heroini" remaster\ seejuures klišeeks, eksperimentaalseks žanridomi- duubelplaadina - originaalile on lisatud Vastupidiselt mõningatele tänapäeval nandiks, millest ma juba eespool rääkisin.

42 muusika 7-8/03 "Avangard" peab endiselt liikuma ajast ja See on kõik "meie" muusika. Tegelikult Millised on teie muusikalised lemmikud? ootustest eespool (siit ka tema etteaima­ on 90 protsenti "Heroini" muusikast Walter Marchetti, Robert Ashley, matus), analüüsides, tabades ja "tappes" minu tehtud, andsin need Ekkehardile Charlemagne Palestine, Beach Boys, The kultuurilisi dominante enne - kiiremini ja ümber töötada ja täiendada. Enamiku Beatles, Albert Ayler, Will Oldham, Chic, kaugema aja peale ette -, kui keegi neid lugude puhul ütles ta lihtsalt: "Mida sa Ehtnological Wax Cylinder Recordings, eksplitsiitselt ja "positiivselt" formuleeri­ tahad? See on ju valmis lugu!" Nii et Akira Rabelais, Terre Thaemlitz, da jõuab. Seega on "eksperimentaalsusel" lõpuks jäi talle vaid lugude lõppviimist- Nobukazu Takemura. Uuematest The ja "avangardil" endiselt suur tunnetuslik lus, kõla parandamine ja mõningate Books, Asa-Chang & Junray, ja teoreetiline väärtus, millele võib (kuigi väikeste asjade lisamine. Me veetsime Vibracathedral Orchestra, Tweet... Oleme muidugi ei pruugi) lisanduda ka kunsti­ selle nädala tihedalt koos, miski pole mõlemad plaadikollektsionäärid, ja line. Peale selle on tal moe tsüklilist sündinud ilma teise abita. muusikaajaloo kõigis nurkades on nii iseloomu arvestades ka potentsiaalne palju suurepärast muusikat. moe- ja seetõttu üldine huviväärtus. Teie lemmiklood "Heroini" originaalil ja Nii palju teooriast. remiksplaadil? Millises suunas sooviksid näha oma Muutuvad pidevalt. Üks originaali kind­ muusikat arenemas tulevikus? laid lemmikuid on "Vinnie's Theme", Seda laadi muusikas, millega ma seni tun­ Erkki Luugi intervjuu tegelikult vaid tarkvarastuudium, mis on tud olen, on mulle üha tähtsamaks muu­ pühendatud mu sõbrale Akira Rabe- tunud selgus, lihtsus ja puhtus. Mulle ei Stephan Mathieu'ga lais'le. Vinüüliversioonis puhkeb ta veel meeldi, kui inimesed viitavad mulle kui "Heroini" originaalplaadil pole märgitud, eriti kenasti öide. Töötlustest meeldib kellelegi, kes teeb sämplitel põhinevat või kes on millise loo autor. Kuidas sa kirjel­ enim vist Oren Ambarchi "Black Dalli isegi "ilusat" muusikat. Mulle meeldib daksid oma ja Ekkehard Ehlersi muusika Rue". muutuda. Varem või hiljem teen ma albu­ erinevusi sellel plaadil? mi lastele, samuti tahaksin teha biitide,

Mis võiks olla selle žanri nimi, milles Ekkehard Ehlers (vasakul) ja Stephan Mathieu muusikat teevad?

muusika 7-8/03 43 kitarri ja magusa vokaaliga "tõelise" Stephan Mathieu / Ekkehard Ehlers popalbumi. Samas tean, et praegu tuleb Heroin mul muusikategemine mõneks ajaks Orthlong Musork katkestada ja distantseeruda sellest, mis orth 12 ma seni teinud olen. Aeg näitab, olen alati ideedest tulvil, ja mitte ainult Kahest plaadist esimene, originaal, algab ilutulestiku muusikalistest, aga aega on alati vähe. madalakvaliteedilise praksumisega (mida kaunistab Installatsioonide tegemine, disain ja hämmondoreli tagasihoidlik, kuid maitsekas viisijupp) tüpograafia on mulle samuti olulised. ja olgu kohe öeldud, et täpselt sama looga ta ka lõpeb. See, "New Year's Eve" ongi üks plaadi pare­ Miks "Heroin" uuesti välja anti? maid lugusid, mis paneb kohe paika ka üldise stiili - mitmesugustest hajusatest Kui muusika valmis sai, arvasime mõle­ keskkonnamühadest ja -müradest kootud lo-fi ambient, mida täiendatakse mingi mad, et see peaks vinüülile minema. instrumendi repetiivse meloodiaga. "Rose'i" puhul jääb mulje, et instrumendiks on Kuna projekt oli algselt mõeldud ainult kas süntesaator või akordion, "Turkey Songi" puhul arusaamatuseni moonutatud CD-1 väljalaskmiseks, teadsime kohe, et vokaal jne. Süntesaator on kasutusel korduvalt, soojad ja praksuvad "rikked" ja tahaksime selle ühel päeval uuesti mühad selle taustal töötavad väga hästi. Lugude struktuur, nagu öeldud, on repe- vinüülil välja anda. Orthlong Musork on tiivne, kuid igav ei hakka, kuna komponeeritakse targalt, kõikvõimalikke arendusi mu "kodu-label" ja selle omanikele sisse jättes, ning samas ei saa ka öelda, et mingi kindla skeemi alusel - kui kont­ "Heroin" meeldis, nii et nad olid selle rastile üles ehitatud kõlaskeem välja arvata, kuid see tuleb asjale vaid kasuks. taasväljaandmisest huvitatud. Mingil het­ Meeleolu on udune, kuidagi akommunikatiivne ja "ärapööratud", see tuleb hästi, kel tuli siis ka mõte, et vinüüli tootmisest kuid väga erinevalt ilmsiks peaaegu kõigis lugudes, nii "Turkey Songi" quasi- tekkinud kulude katteks peaks ka CD vokaalsetes veidrustes kui ka "Blue Baby 1" minimalistlikus trafo-ambient'is. uuesti välja laskma. Vaheldusrikkusele tuleb kasuks see, et lood on parasjagu lühikesed. Minu lemmik- Meile tundus ka, et albumil on teatav loo kandidaat oleks "Herz". Soe, bassine ja pehme, erakordselt musta ja meeldiva crossovefi potentsiaal, millele tahtsime kõlaga lugu, mida kõigele sellele vaatamata võiks (rütmist lähtuvalt) peaaegu tech- uue võimaluse anda. no'ks liigitada. Mõneti meenutab see Auchi, Ehlersi techno-projekti Force Inci all, kuid "Herz" pole siiski nii selgelt žanris, vaid kusagil piiri peäl, kus techno laiali Kuidas te Ekkehardiga sellise albumi valgub ja ambienf iks laguneb. "Vinnie's Theme" kujutab endast plaadi kui terviku idee peale tulite? kompositsiooni seisukohalt "klassikatöötlust", kus üldtuntud, kahjuks küll mulle Oleme temaga juba mõnda aega sõbrad, tundmatu autori (Bachi?) orelikäik on lastud läbi tarkvaraefektide ja filtrite külastame teineteist aeg-ajalt, aga koos kadalipu, tulemus on ühtaegu lihtne, veenev ja must. "Joshua's Theme" kujutab polnud seni veel midagi teinud. Selle endast madalat ja meloodilist ambient-loop'i, mida rütmistavad korduvad klõpsa­ asemel kuulasime muusikat, vahetasime tused katkestuskohtades. Originaal on väga sisendusjõuline plaat - mida rohkem ja mõtteid jne. Kui ma 2000. aasta lõpul tähelepanelikumalt seda kuulata, seda huvitavam tundub. Frans de Waardiga [Beequeen, Freiband, Remikside ja eelkõige arendustega lisaplaadil pole originaali meeleoludega Goem jt projektid], kes oli tollal suuremat pistmist (erandiks on Fenneszi "Codeine" ja Akira Rabelais' "Pferdente", Staalplaati kaastööline, tuuril olin, kutsus mis põhinevad üsna selgelt "New Year's Eve'il") ja puudub muidugi ka plaadi tun­ ta mind koos ühe vabalt valitud netuslik ühtsus. Ülekaalu saavutab siiski ambient, sellega plaat ka algab (Josef külalisega tegema projekti Extrapoolis, Suchy repetiivne, pahisev ja kitarridega kaunistatud ":quque"). Nobukazu Hollandis Nijmegenis asuvas loomema­ Takemura arendab oma mitmekesiseid sämpleid kasutavast ragisevast "müra-ambi- jas. Kutsusin Ekkehardi ja me veetsime enfist" võrdlemisi kohatult käreda electronicaAoo. Oren Ambarchi, Mathieu lem­ seal temaga ühe nädala külg külje kõrval miku osaks jääb metalselt särisev "Black Dalli Rue", siinsetest lugudest üks koos. See oli väga viljakas aeg, lisaks ebameeldivamaid ja raskemini kuulatavaid. Üsna sarnane on tegelikult ka Carmen "Heroini" lõpuleviimisele produtseeris Baieri "Webteil". Lisaplaat pole nii kompaktne ja hea kui originaal, kuid mõned Ekkehard seal oma "Plays Robert autorid (eelkõige Kit Clayton) tõusevad ka originaali tasemele. Teisalt, "arenduste" Johnsoni" 7-tollise vinüüli materjali ja kontseptsioon originaali taset ju otseselt ei eeldagi. mina tegin mitu lugu oma "Frequen­ cy Libile". Põhiidee oli töötada instrumentidega. Me teadsime, et seal oli rockbändi just otseselt ei õnnestunud. materjali ja mõned tegid enam-vähem prooviruum, mida me kasutada võisime, Oleme alati arvanud, et "Heroin" on klassikalised remiksid. Üldiselt meile lisa­ ja see huvitas meid palju rohkem kui eneseküllane. Kui tuli albumi taasvälja- plaat meeldib ja näib, et mõte "lugu kõvaketta-salvestusstuudio, kuna me andmise idee, palusime mitmel oma lem- jätkata" töötas hästi. eelistame töötada oma arvutitega. mikmuusikul originaalalbumit arendada. Instrumentide läbikammimine oli seal Rohkem või vähem klassikaliste remik­ Kas pealkiri "Heroin" viitab millelegi spet­ meie põhitegevus. Mina tõin kaasa ka side asemel tahtsime, et jätkataks lugu siifilisele? oma trummikomplekti ja pakkisin selle viisil, nagu nad seda ise olid kuulnud. Meie seal veedetud ajale. Väga tihe, kon­ esmakordselt üle kahe aasta lahti. Ausalt Mõned neist töötasid meie sessioonide denseeritud elamus, mida me mõlemad öeldes tahtsime teha rockalbumit, aga see toormaterjaliga, mõned tegid ise uut nautisime, kuid vajame vaid korra elus.

44 muusika 7-8/03 TALLINNA XVII RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 1.-10. august 200! kiinistiiinn iniii Andres Uibo ORVb>

alakontsert ramu Гаити TaTtU Jõhv OREL VEE PEÄL - JAZZ ja KLASSIKA Johann Sebastian Bach. "Talupojakantaat" BWV Kunstiline juht Peeter Vähi ÖÖMISSA JÄRVA. - VOX CLAMANTIS 22.07 kell 20 Pärnu kontserdimaja R 1.08 kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik 23.07 kell 20 Kanuti Gildjallinn flfllSE LAUL LEEEflD RORO OIF L 2. 08M19 Äksi kirik Ansambel Gamelan Son of Lion (New York) E 4. 08 kell 20 Tallinna Ь 28,07 kell 20 Pärnu kontserdimaja ANDRAS VIRAGH (orel, OHTUTUBIOR JflTOBIRSETR Vardo Rumessen (klaver) L 2. 08 kell 20 Estonia kontserdisaal Pärnu kontserdimaja 29.07 kell 20 Niguliste P 3. 08 30.07 kell 20 Pärnu kontserdimaja MM (orel, Saksamaa), ESTONIAN DREAM BIG BAIMI TULETRUmmiTEmPEL Sevara Nazarkhan (laul, Taškent) ф2. 08 kell 19 Valga kirik, P 3. 08 kell 20 Niguliste Qk Mark Pekarski löökpilliduo (Moskva) Wm N 7. 08 kell 20 Pärnu kontserdimaja Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme WOLFGANG ZERER (Orel, Saksamaa) 06.08 kell 20 Tartu raekoja plats ; , mm j KELLROE 5HDLU kell 1Я Sirama kirik, P 3. 08 kell 19 Koeru kirik Kellade ansambel Arsis, Tartu Raekoja kellamäng .kell 20 Niguliste Dirigent Aivar Mäe 12.08 kell 20 Estonia kontserdisaal 13.08 kell 20 Pärnu kontserdimaja TRIPEI FILHRRmOOniKUÖ (Taiwan) Solist Lina Yeh (klaver) Dirigent Tien-Chi Lin AARE-PAUL LATTIK (orel), VILLLU VESKI (saksoton) 11.08 kell 19 Jõhvi kirik 12.08 kell 20 Vanemuise kontserdimaja I P 3.08 kell 19 Haapsalu toomkirik 16.08 kell 20 Pärnu kontserdimaja Wfcell 19 IjÄkirik, P TO. 08 kell 19 Kuusalu 17,08 kell 20 Mustpeade maja TOOMAS TRqp(orel), ansambel SCANDICUS menooLinissimo Wuppertali Mandoliini-kontsertorkester T 5. 08 kell fsrairnu kontserdimaja Dirigent-solist Detlef Tewes (Saksamaa) N 7. 08 kell 19 RäpinaTfrik, P10. 08 kell 20 Nigi 14,08 kell Oreliduo PHILIP CROZIER - SYLVIE POIRIER (Kanada) 15.08 kell 20 Vanemuise kontserdimaja 20 Pärnu kontserdimaja —' ' Ж1к BACH PEEGLIS К 6. 08 kell 20 Pärnu kontserdimaja Ines Maidre (orel). Ricardi Odriozola (viiul. Hispaania) N 7.08 kell 20 Niguliste Tantsib Estonia priimabaleriin Kaie Kõrb 18.08 kell TRIO MEDIAEVAL (vokaaltrio, Norra) 20 Pärnu kontserdimaja 19.08 kell 20 Jaani kirik,Tallinn i. 08 kell 20 Niguli! EUR00PR LIIDU HRmmERQRHESTER Andres Uibo (orel, Ee Solist Tallinnas Maximiliano Martin (klarnet) Dirigent Knut Zimmermann 21.08 kell R 8. 08 kell 19 Sangaste kirik ja kelilll 223 RõuqRõuge kirikirikk - 20 Pärnu kontserdimaja ""•" ju nou tu nuuyc мил /^ & ANDRES UIBO (orel)sl), VOX CLAMANTICLAMANTIS UR5RK muusiKB Pianistid: Yumi Kimchi (Jaapan). Anna Soyeon Cho (Kore 9. 08 kell 20 Niguliste Hanna Heinmaa (Eesti). Gonzalo Paredes Campos (Tšiili) 10.08 kell 20 Pärnu kontserdimaja Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten Missa ja tants 22,08 kell 20 Estonia kontserdisaal 24.08 kell 20 Pärnu kontserdimaja BAROKKSOLISTID, VILNIUS CAMARGO TROUPE РЕПОШЕПННЬПЕ1B53 VOXTTAMANTIS, PETER VAN DIJK (orel, klavessiin, Holland) Mägi / Mustonen / Eespere / Rannap - 50 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

P R I K E SSTONIAN EÕR) Eesti Raadio RECORD Postimees i PRO!. ial kaaskorraldaja PÖStliileeS (§® Eesti Raadio Г Л HUI KOWIHI

muusika 7-8/03 45 KADENTS Eesti heliloojad ja Peterburi ALO PÕLDMÄE

г SA Щ^\^Ь~ЩШЬ i^ W:: £А\Ш^ ш Hi ш • I ЁЛ 1

iЛ ттЧ 1

но Ё^^з 1Г1 1

Grupp Peterburis õppinud muusikuid: (vasakult) Juhan Aavik, August Topman, Raimund Kull ja Mart Saar, istub Peeter Süda.

46 muusika 7-8/03 Tänavu tähistatakse laialdaselt Peterburi Lähim ja parim koht muusika- Eestlastel oli tihti õnne saada mak­ asutamise 300. aastapäeva. Peterburi õpinguiks suvabastust. Mõnigi sai stipendiumi. Üld­ tähendus eesti muusikale on ilmne: Peterburi konservatooriumi (edaspidi juhul olid eestlased õppimises edukad. peaaegu kõik meie esimesed professio­ PbK) maailmatasemel õpetus, Eestile Maksust vabastamisel mängis rolli seegi, naalsed heliloojad ja interpreedid on lähedalolek ja Peterburi kuulumine sama et 19.-20. sajandi vahetusel oli PbK muusikalise kõrghariduse saanud riigi koosseisu mis Eestigi - need olid direktor Tallinnast tulnud August Peterburi konservatooriumis.Võib liial­ põhjused, miks sooviti Peterburis Bernhard ja veidi hiljem (lisaks profes- damata öelda, et see asutus on eesti haridust omandada. Õppimine Peterburis sorikutsele) inspektoriks Jaan Tamm. muusika häll. Eriti suurejooneline oli eestimaalastele ka kõige kättesaa­ Viimase käsutada olid asutuse õppeosa Peterburi koolkonna rida moodustub davam. rahalised vahendid. heliloojaist-klassikuist: Rudolf Tobias, 1917. aastani oli PbKs tarkust taga Artur Kapp, Mart Saar, Cyrillus Kreek, nõudnud enam kui 120 inimest. Neist Nemad olid esimesed Peeter Süda, Mihkel Lüdig, Heino Eller, peaaegu pool jõudis kõrgkooli lõpudiplo­ Eesti rahvusliku liikumise kõrgaega sattus Juhan Aavik, Artur Lemba... Efektne on mini. Kui juurde arvata ka hilisemad, 20. esimeste eesti poolprofessionaalsete ka interpreetide rivi: esimene eesti sajandi teisel poolel konservatooriumis heliloojate tegevus. Nad kõik olid seotud kontsertpianist Theodor Lemba, esi­ õppinud, saame üldarvuks umbes 200 Peterburiga. mesed puhkpillimängijad, metsasarve- inimest. Eesti esimese üldlaulupeo sangar, solist Jaan Tamm ja klarnetist Bernhard PbK asutaja (aastal 1862) ja selle esimeste arvestatavate koorilaulude "Mu Lukk, tšellist Raimond Bööcke, lauljad esimene direktor oli pianist ning heliloo­ isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" Aino Tamm (tema käis küll Peterburi ja Anton Rubinstein. Mitu aastat peeti looja Aleksander Kunileid (1845 - 1875) Muusikakoolis), Ludmilla Hellat-Lemba, ägedat võitlust, et saada koolile nor­ suundus paremate töötingimuste otsin­ Benno Hansen, Mathilde Lüdig-Sinkel; maalset hoonet. Võitlust kroonis edu guil Peterburi, oli seal ja hiljem Gatšinas dirigendid Raimund Kull ja Otto ning õppeasutus kolis ühte vabaks jäänud eesti koolis ning Kolppanas ingerisoom- Hermann; viiuldaja Hugo Schütz, orga­ teatrisse. See on sama maja, mille üle nii laste õpetajate seminaris muusikaõpetaja. nist August Topman jpt. Käesolevas kir­ uhke ollakse ja kus asutakse tänaseni. Kunileidi noorem vend Friedrich jutises tuleb juttu eesti muusikuist, kes Peterburi konservatooriumil oli Saebelmann (1851 - 1911), populaarsete olnud Peterburiga seotud kuni 1920. aas­ omapärane struktuur, ta oli laste­ laulude "Kaunimad laulud" ja "Ellerhein" tani. muusikakooli, keskastme kooli ja kirjutaja, läks koos vennaga Peterburi, kõrgkooli hübriid. Üheaegselt 8-10-aas- kus töötas saksa koguduses organisti ja Karell ja Schultz-Adaiewsky tastega õppisid seal 20-25-aastased ja muusikaõpetajana. 1874. aastal sai ta Varaseim Eesti päritolu muusik, kes vanemadki. Sisseastujate juures peeti sisse PbKsse nõudliku klaveripedagoogi Peterburiga tihedalt seotud, oli Hagerist esimesena silmas nende muusikalisi eel­ van Arcki juurde. Seega oli Saebelmann pärit helilooja Carl Friedrich Karell dusi, mitte aga treenitust ja eelnevat ette­ esimene teada olev eesti soost muusik (1791 - 1857) - väga mitmekülgsete valmistust. PbKs. huvidega inimene. Õppemaks oli PbKs 200 rubla aastas. Aleksander Thomson (1845 - 1917), 1830. aastast peale oli ta Peterburis koorilaulude "Kannel" ja "Laula, laula, rootsi koguduse organist ja õigus- suukene" autor, oli Peterhofis kirikukooli teaduskoolis muusikaõpetaja, kus tema õpetaja ja tutvus seal Anton õpilasteks olid hilisemad vene muusika Rubinsteiniga, kes palkas ta oma laste suurkujud Pjotr Tšaikovski ning muu- koduõpetajaks. Rubinsteini mõjutusel sikateadlastena tuntud Vladimir Stassov Peterburis hariduse hakkas Thomson aktiivselt muusikat kir­ ja Aleksandr Serov. jutama. Aastast 1876 kuni surmani oli Teine Peterburiga seotud Eesti (balti­ saanud muusikute Thomson Peterburis saksa gümnaasiumi saksa) taustaga väljapaistev muusik oli õppejõud. helilooja ja pianist Elia Schultz- tuumikust sai noore Karl August Hermann (1851-1909), Adaiewsky (1846 - 1926), kes külastas ärkamisaja tipptegija paljudel aladel. sageli vanaema mõisa Tormas. Eesti vabariigi Paljud tema koorilaulud on tänini ülipo­ Peterburi-Torma liinil toimusid kultuu­ muusikaelu ja pulaarsed. Nagu mitmel muul alal, nii ka rilised kohtumised paljude tolleaegsete heliloomingus oli ta iseõppija. 1871. eesti kultuuri tippudega, sealhulgas Carl muusikaõpetuse aastal sai ta saksa keele õpetaja koha Robert Jakobsoniga. Lõpetanud hiilgavalt Peterburi inglise koolis. Hermann soovis Peterburi konservatooriumi Anton põhijõud. Seda nii astuda PbK klaveriklassi ja mängis ette Rubinsteini juures, andis Elia Schultz- Anton Rubinsteinile. Ta näitas ka ühte Adaiewsky kontserte mitmetes Euroopa Tallinna konserva­ omaloomingulist pala. Tuleb imestada linnades, aga ka kodumaal. Eriline huvi Hermanni ettevõtlikkust, sest pianistiks oli tal vanakreeka muusika vastu, mille tooriumis kui ka õppimist on kahekümneaastaselt hilja kohta ta avaldas mitmeid uurimusi Itaalia alustada. Õppima Hermann ei saanud, muusikaajakirjades. Tartu Kõrgemas küll aga arendas ta aktiivset tegevust Muusikakoolis. Peterburi eesti seltsides. Ta oli 1873.

muusika 7-8/03 47 aastal esimese eestikeelse teatrietenduse algataja, lavastades eesti teatritrupiga oma näidendi "Linnas ja maal", kus mängis ise ka peaosa. Edu oli suur ja lavastamine jätkus 1874. aastani, siis lahkus Hermann Tartusse. Peterburiga oli Hermannil veel üks kokkupuude 1908. aastal, kui "Vanemuise" trupp mängis seal tema ooperit ehk lauleldust "Uku ja Vanemuine". Kui Eestis olid etendused menukad, siis Peterburi eesti publik pol­ nud rahul. Oli harjutud kõrgema tase­ mega. Lauleldust peeti primitiivseks, eriti terav oli PbKs õppiv tulevane helilooja Mihkel Lüdig, kes kirjutas Postimehes: "Elagu vana dr. Hermann veel kaua aastaid, aga jätku oma ooperi­ muusika tegevus vähemalt seisma." "Uku ja Vanemuine" jääb siiski eesti muusikalukku kui esimene katse luua rahvuslikku ooperit. Täismõõdus eesti ooperiks tuleb pidada Artur Lemba Peterburis 1905. aastal valminud "Sabinat", mis toodi 1908. aastal ümbertöötatuna "Vanemuise" lavale "Lembitu tütre" nime all. Johannes Kappel (1855 - 1907) oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta sai 1881. aastal suure hõberahaga vabakunstniku diplomi (oreli ja kom­ positsiooni alal). Töötas organistina Peterburi Hollandi kirikus ja juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori, millega sai ette kanda ka oma helitöid. Miina Härma (Hermann) (1864 - 1941) - esimene eesti naishelilooja, sai organisti hariduse Louis Homiliuse klas­ sis. Mitmed tema tuntumad koorilaulud valmisid just Peterburis. Konstantin Türnpu (1865 - 1927) sai Artur Lemba mängimas Peterburi esindusklaveril "Diederichs freres", tema kõrval Homiliuse klassist vabakutselise heli- seisab klaverivabriku üks omanikke Robert Diederich. kunstniku diplomi 1891. aastal. Tegutses hiljem Tallinnas peamiselt baltisaksa kooridega ja Niguliste kiriku organistina. Oli 1921. aastal Lauljate Liidu üks asuta­ jaid. Harmooniat andis vene muusika Orkestratsiooni õpetas kuulus suurkuju, helilooja Anatoli Ljadov. Tema helilooja Aleksandr Glazunov, õilis ja Eestlasi koolitanud PbK õppejõude nõuded olid ranged ja teda peeti "kehas­ heasüdamlik inimene. Tal oli haruldane Paljud Eestist tulnud õppisid orelit, sest tunud harmooniaks". Siiski ei puudunud anne lugeda orkestri partituuri nagu see ala pakkus hiljem kodumaal ja mujal­ tal huumorimeel. Talle kuulub sõnamän­ ajalehte. gi kõige reaalsemat sissetulekut. guline ütlus: "Koik meie professorid on Üks silmapaistvaim isiksus oli muidu­ Esimeseks oreliõppejõuks PbKs oli kas sakslased või juudid, venelastest üksi gi professor Nikolai Rimski-Korsakov - Tallinnast tulnud Oleviste kiriku organist vaid Korsakov ja seegi Rimski". Muidugi ülemaailmse kuulsusega helilooja ja peda­ Heinrich Stiehl. Järgmine oreliprofessor oli ka vene rahvusest õppejõude, ent goog. Ta oli õpilastega alati viisakas ja oli sakslane Louis Homilius, kelle juures samas oli pedagoogide kaader väga punktuaalne. Koju andis palju ülesandeid õppis enamik meie juhtheliloojaist - rahvusvaheline (ka palju tšehhe, ja täitmata ei tohtinud midagi jätta. Tobias, Süda, Saar, Artur Kapp, Lüdig jt. kreeklasi ja sakslasi).

48 muusika 7-8/03 Rudolf Tobias ja Peeter Süda vaviisi olemuse omaksvõtmist. Need kaks meest olid eesti muusika tee­ rajajad: Tobias sümfoonilisel, Süda oreli- Artur Lemba - kõige kauem maastikul. Peterburis Rudolf Tobiasest (1873 - 1918) sai Käesolevast kirjatükist jäävad teadlikult esimene komponistiharidusega eesti välja mitmed eesti muusika suurkujud, muusik. Orelil koolitas teda Homilius, nagu Artur Kapp (kelle 125. sünni­ heliloomingus Rimski-Korsakov. Teerajaja aastapäeva pidustused seisavad ees selle rolli täidab kogu tema Peterburi-aegne aasta sügisel) ja Heino Eller, kellest on looming. Osaliselt on Peterburiga seotud rohkem kirjutatud. ka Tobiase kuulsaima teose, oratooriumi Peatuksin pikemalt Artur Lembal "Joonase lähetamine" saamislugu. Nimelt (1885 - 1963), kelle kakskümmend üks Peterburi konservatooriumi hoone. pani ta seal kirja mitmed tööd, mille lüli­ aastat kestnud viibimine Peterburis oli FOTOD TMMi ARHIIV tas hiljem "Joonase"osadeks. kui üks suur tähelend. 1899. aastal astus Käesoleva aasta 11. mail oli ta PbKsse kuulsa professor van Arcki Peterburis "Joonase lähetamise" suure­ klaveriklassi, kus oli juba ees tema vanem jooneline ettekanne Eesti kingitusena vend Theodor (kellest sai esimene eesti linna asutamise 300. aastapäeva tähis­ innustumine moodsatest muusikavoolu- klaverivirtuoos). Paralleelselt klaverimän­ tamiseks. Teose valik oli väga õnnes­ dest: Debussy, Raveli, Skrjabini ja eriti guga hakkas Lemba ka muusikat kirjuta­ tunud ja sümboolne. Schönbergi muusikast. Nende mõjutusel ma. Tema andekust märkas 1905. aastal Aastaid töötas Tobias Peterburi Eesti sündis üks eesti ekspressionistliku muusi­ PbK direktoriks saanud Glazunov, kes oli Jaani kiriku organistina ja juhatas samas ka tähtteos, laul "Must lind". Lembale autoriteediks elu lõpuni. koori. Oma erakordset fantaasiat impro­ Saar oli neid eestlasi, kes juba esime­ Glazunovist ja Lembast said suured visaatorina realiseeris Tobias kiriku orelil. sel õppeaastal vabastati õppemaksust, sõbrad, mida tõendavad ka Teatri- ja Ta muutis sageli jumalateenistuste sest kõik hinded olid "väga head". Muusikamuuseumis säilitatavad muusikalise osa suurejoonelisteks Cyrillus Kreek (1889 - 1962) õppis Glazunovi kirjad. kontsertnumbriteks. PbKs hoopis trombooni, sest puhkpillide PbK lõpuaktusel (1908) esitas Lemba Peeter Süda (1883 - 1920) oli õppimise maks oli väiksem. Loomingut hiilgavalt enda klaverikontserdi ja sai isikupärasemaid muusikuid Peterburg­ õpetasid Kalafat ja Vitols. korraga kaks diplomit - klaveri alal koos iast^ hulgas. Ta oli leebe inimene ja jäi Kreegi suurem osa loomingust väikese kuldmedaliga ja heliloomingu alal selleks kuni surmani. Tema oreliõpetajaks põhineb eesti rahvalaulul. Ta oli nagu koos suure hõbemedaliga. Lõpetamisega oli algul Homilius, hiljem šveitslane Saargi innukas rahvaviiside koguja ja kaasnes haruldane kingitus - Peterburi Jacques Handschin. Mõlemaga oli Südal süstematiseerija. Eriliselt mõjutas teda kuulsa klaverivabriku Schröderi hea kontakt. Handschin pidas Südat oma selleks lätlasest kompositsiooniõpetaja tiibklaver. parimaks õpilaseks. Kuulus lätlane, PbK Vitols, kes lausa sugereeris Kreegile rah- Samal aastal valiti Lemba PbK professor Jäzeps Vitols ütles Süda mängu eriklaveri pedagoogiks. Õpilasi tuli palju, kohta: "Just nii peab orelit mängima, sest Lembat armastati väga tema tagasi­ nagu teeb seda Süda. Ta mäng on kindel, hoidlikkuse ja heatahtlikkuse tõttu. 1915. selge, puhas ja virtuooslikult sütitav." aastal sai ta professori tiitli. Süda on loonud peaaegu eranditult Kõrvuti pedagoogitööga kujunes orelile, see on väikesearvuline, aga väga edukaks ka kontserttegevus. 1910. aastal sisutihe ning väärtuslik looming, eesti osales Lemba Peterburis rahvusvahelisel orelimuusika alustugi. Harmooniat andis Rubinsteini-nimelisel pianistide võistlusel, mida saatis silmapaistev edu - Mart Saar ja Cyrillus Kreek vene muusika ta sai aukirja ja oli kaheksa parima hul­ Mõlemad mehed on eesti koorimuusika gas. See oli eesti pianismi esimene suur­ suurkujud ja mõlemad said rahva- suurkuju, helilooja saavutus! Olgu märgitud, et teise koha muusikaalase tõuke just Peterburi päevil. sai Artur Rubinstein, hilisem 20. sajandi Mart Saar (1882 - 1963) õppis orelit Anatoli Ljadov. Tema üks maailma paremaid pianiste. Homikuse, kompositsiooni Rimski- nõuded olid ranged Artur Lemba aktiivne ja kõrgtasemel Korsakovi ja Ljadovi juures. Suurt mõju tegevus kestis kuni 1920. aastani. Siis tuli avaldas Rimski-Korsakovi loominguline ja teda peeti ta iseseisvunud Eestisse. eeskuju ja ülimalt pooldav suhtumine Peterburis hariduse saanud muusikute rahvaviiside kasutamisse. Viimane langes "kehastunud tuumikust sai noore Eesti vabariigi hästi kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi orga­ muusikaelu ja muusikaõpetuse põhijõud. niseeritud ulatuslike rahvaviiside kogu­ harmooniaks ". Seda nii 1919. aastal asutatud Tallinna mise aktsioonidega, millest Saar aktiivselt konservatooriumis kui ka samal aastal osa võttis. Siiski ei puudunud asutatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Peterburi aega jääb ka Saare suur tal huumorimeel.

muusika 7-8/03 49 LACRYMOSA Polüfoonia Luciano Berio aastais 24. oktoober 1925 Oneglia 27. mai 2003 Rooma

Kaks aastat tagasi, 75. sünnipäeva ajal 1956 asutab Berio ajakirja Incontri küberneetikutele, intellektuaalidele- antud intervjuus tunnistas Luciano Berio, musicali. Tagasihoidliku tiraažiga väl­ visionääridele, kes interdistsiplinaarsust et tal on alati olnud tuline rutt õppida- jaanne ei jäänud igavesti ilmuma, ent oli "nägid" märksa varem kui arvutuspulka- avastada ja see soov on olnud pakilisem lugejate sõnul ilmutuslik toona - ja on desse kiindunud heliloojad-konstruk- kui paljudel ta põlvkonnakaaslastel. erakordselt hariv täna. Berio pakkus torid, puristlike programmide külge Berio muusikaõpingud algasid kodus ajakirjas väljundit lingvistidele, takerdunud nüüdismuusika ideoloogid. ning jätkusid Milano konservatooriumis Kogu elu tähendas muusika Beriole (kompositsioon ja dirigeerimine). "suurt mängu", mille nimel panustada Konservatooriumi ametliku kavaga sai ta kirjandusse, kunsti, arhitektuuri, kiiresti ühele poole, et siis hiljem kogu filosoofiassse, digitaaltehnikasse, küber- elu edasi õppida. Ülioluliseks on ta Teisalt ammutas ruumi. Umberto Eco sõnul ei jõudnud pidanud konservatooriumile järgnenud Saussure, Roman Jakobson ja Roland aega Ameerikas, enesetäiendamist Berio traditsioonist: Barthes temani mitte ametivendade, vaid rahvuskaaslase Luigi Dallapiccola käe all. just nimelt Berio kaudu. Teisalt ammutas Berio alustab viiekümnendatel: koos klassikalisest Berio traditsioonist: klassikalisest päran­ Bruno Madernaga kirjutavad nad pärandist ja rahva­ dist ja rahvamuusikast, ent ka intuit­ teatritele, raadiole, televisioonile - "tehes siooni pühitsevast ja filigraanset käsi- seda tihti puhtalt raha pärast". Berio muusikast, ent ka töömeisterlikkust eeldavast džässist ning sõnul olnud nad "lahtise käega vennad", aja vaimuga lahutamatult seotud rock­ kes mõne minutiga suutsid paberile intuitsiooni muusikast. panna meeletu hulga muusikat. Kuid Kuuekümnendate algul üllatab Berio mida iganes nad ka ei kirjutanud, selle pühitsevast ja süvaringkondi kergemuusika käsitlusega taga oli uudishimu, konkreetne eksperi­ "Commenti al rock". Kui aasta tagasi ment ja analüüs. 1954 rajab ta Milanos filigraanset avati Rooma uus kontserdikeskus, lasti kahasse Madernaga muusikalise käsitöömeister- rock- ja džässmuusikud sinna Berio fonoloogia stuudio; sellest kujuneb nii "eestkostel". Kultuurinähtusi ei saa täna­ töö- kui ka elukoht, kuhu peagi on asja likkust eeldavast sest päevast välja kiskuda ning Berio oli Boulezil, Stockhausenil, Pousseuril. oma põhimõtetes järjepidev. Luciano Toonased katsetused elektroakustika val­ džässist ning; Berio ja Liverpooli neliku suhetest las on praeguseks juba kohustuslik klas­ pajatatakse aga anekdoote. Kord sikaline repertuaar. Berio ja Madernaga aja vaimuga Londonis konverentsil, kui Beriol oli liitub peagi Luigi Nono, stuudio edasine käsil džässisugemetega "Laborintus II" käekäik ja viimane sõna on seotud lahutamatult seotud analüüs, märganud ta publiku hulgas Paul Angelo Paccagniniga. rockmuusikast. McCartney't. Küsimusele "mida sina siin

50 muusika 7-8/03 teed", vastanud McCartney, et "ta olevat programm on tasakaalus nii alalhoidlike teoses "La vera storia" (oma lavateoseid tulnud ideid hankima". Kui ideed olid kui ka uuendusmeelsete vaatevinklist; nimetas ta muusikalisteks action'iteks); hangitud, McCartney lahkus, jättes Berio ning tagatipuks võtab maailmas enim ent Berio taaskülastas ka Monteverdit, tütrele autogrammi: "Sinu isa fänn Paul mängitud itaalia helilooja Luciano Berio Boccherinit, Schubertit. McCartney". oma teosed Santa Cecilia kavadest Avangardist Berio ei kuulunud ühtegi Koos elektroakustilise muusikaga sootuks maha. Ainus kord, mil kõlab koolkonda, ei olnud ühegi teooria jünger. tuleb Berio ellu Darmstadt: 1953 kuuleb Berio looming, on kevadine Pollini pro­ Läbivalt lähtus ta vaid kriteeriumist: par­ ta esmakordselt Stockhausenist, Meyer- jekt, aga see on juba Pollini valik. Täna, tituuri ja publiku vahele peab mahtuma Eplerist, Eimertist; 1954 läheb mil Berio on üle läve astunud, seisab arusaamise maa-ala, loodu peab kätkema Darmstadti. Berio on Darmstadti kirjel­ Rooma silmitsi hoopis teist laadi murega: seda võimalust. danud kui midagi loomaaia või loomade kes hakkab jätkama, kes tuleb lakoonilise Berio elutööd tunnustavad Siemensi kaitseala sarnast, kus tihti möllasid ja punktuaalse, "koletu" haardega preemia (1991), Veneetsia biennaali pinged ja emotsioonid, millel kaugeltki intellektuaali ja plahvatusliku looja Berio Kuldlõvi (1995), Jaapani Kunstide mitte alati polnud pistmist muusikaga - asemele - ja kas jätkajast on edasiarenda­ Assotsiatsiooni preemia (1996). küll aga lapsikute ideoloogiliste program­ jat. Berio viimaseks randunud laevaks jäi midega. Ent Darmstadt oli ka "paik, kus Berio loomingus on ligi 150 teost. Ta uus finaal Puccini ooperile "Turandot"; eeskätt tänu Boulezile ja Stockhausenile ise oli esimene oma loomingut vaidlusta­ pärale ei olnud määratud jõuda Los valitses ebatavaline loominguline ma avardamaks horisonte igas suunas. Angelese ooperi tellimustööl: "Viaggio a õhkkond, kus avastati enneolematuid Tõestamaks, et ükski struktuur pole Roma" - "Reis Rooma". analüütilisi lähenemisvõimalusi ja kujunes täiuslik ega ükski teos lõplik, kirjutas ta täiesti uus muusikaline eetika". Aastail oma teoseid ümber ja "põletas" uueks ka Mailis Põld 1960-1972 tegutseb Berio Darmstadtis, teiste omi: "Sekventside" temaatiline ja 1973-1980 Pariisis IRCAMis; ta õpetab tämbriline materjal leidis uue elu teoses Harvardis, New Yorgis (Juilliard School), "Chemins"; Mahleri Teine tuli kasutusele Columbia ülikoolis...; 1987 rajab ta Sümfoonias kaheksale häälele ja orkest­ Firenzes uurimisinstituudi "Tempo rile; Verdi "Trubaduur" Calvino-ainelises Reale" ja seob end püsivalt Itaaliaga, maaga, mida ta "armastab ja vihkab". Itaalia mäletab impulsiivse, iroonilise ja konfliktijulge Berio väljaastumisi: ta nõudis kõigi ooperiteatrite kohest sul­ V HIIUMAA KAMMERMUUSIKA- gemist, sest parasiteerivaid institutsioone polevat mõtet ülal pidada; mäletatakse ta PÄEVAD 11.- 13. juuli 2003 lakkamatut sekkumist valitsuse kultuu­ ripoliitikasse (õieti kõigi valitsuste); ta 1 osalust diskussioonis, kas ja kuidas peaks 11. ju kelh9.ooEmmaste kirikus katoliku kirik tunnistama oma ajaloolist Esinevad:Mihkel Peäske (flööt), Elar Kuiv süüd "jumaliku kunsti" nimel kastreeri­ Juta Õunapuu (viiul), Arvo Haasma (vioolž tud lauljate ees. Berio võitles kohustus­ liku muusikahariduse eest, muusikaõp­ Teet Järvi (tšello), Mati Lukk (kontrabass) peasutuste autonoomia eest, formaalsete Kavas: Bach-Mozart, Liik, Sperger, Mozart seadusesätete vastu, mugavuse, vanameel­ suse, pealiskaudsuse, uduajajate, südikate 12.jui kelh9.ooSuuremõisa lossis vastu. Esinevad:Mati Turi (tenor), Aet Ratassepp (viiul), Teet Järvi (tšello), Mart Ernesaks Aastal 2000 valitakse Berio Roomas Santa Cecilia Rahvusakadeemia presi- (klaver) dendiks-superintendandiks. See ei sünni Kavas:Vaughan-Williams, Beethoven rõõmuhõisetega: läheb vaja mitmeid akadeemilisi hääletusprotseduure. Juba kell22.00Suuremõisa pargis enne lõppotsust õilmitseb väiklus: kostab Öine KammerJazz "Bossa nova rütm hääli, et Berio ülemvalitsusel hakatakse Esinevad:Helin-Mari Arder (vokaal), Santa Cecilias mängima vaid nüüdis­ muusikat ja eeskätt muidugi Berio loo­ Teet Raik (kitarr), Ara Yaralyan (bass) mingut. Berio tegevus sunnib näägutajad vaikima: valmib uus auditoorium (ar­ 13. ju kelh9.ooReigi kirikus hitekt Renzo Piano sõnul võlgneb see paljugi Berio ideedele); orkester ärkab Esinevad:Mi-kyung Lee (viiul)/Lõuna-Kore; ellu; kontserdikavad vabanevad aastast Ulf Wallin (viiul)/Rootsi aastasse kõlanud rutiinrepertuaarist, ent Kavas:Spohr, Ysaye, Prokofjev

muusika 7-8/03 51 DAVID OISTRAHHI FESTIVAL

Ühenda suverõõmud muusikaelamustega! DAVID OISTRAHHI FESTIVAL koos NEEME JÄRVI SUVEAKADEEMIAGA PÄRNUS 28. juunist - 20. juulini

L 28.06 L 05. 07 К 09. 07 К 16. 07 Kontserdimaja 19.00 Eliisabeti kirik 19.00 Kontserdimaja kammersaal 19.00 Eliisabeti kirik 20.00 Maarika Järvi, flööt; Dmitri Kohtumine Peteris Vasksiga (Läti) Kohtumine Henryk Mikolaj Goreckiga Ceremony Sitkovetski, viiul (Inglismaa) (Poola) Maya Homburger, viiul; Barry Guy, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eliisabeti kirik 20.00 kontrabass, basskitarr (Iirimaa) Paavo Järvi, dirigent John Storgärds, viiul (Soome) Kontserdimaja 20.00 Biber. Guy Tamberg. Prokofjev Keski-Pohjanmaa Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor (Soome) Paul Hillier, dirigent (Inglismaa) N17. 07 P29.06 Juha Kangas, dirigent (Soome) Gõrecki Raekoda 10.45 Kontserdimaja 19.00 Juozapaitis, Yasks. Sink. Nordgren Hommikukontsert Liana Issakadze, viiul (Gruusia); Pille L 12. 07 Kalev Kuljus, oboe Lill, sopran P 06. 07 Kõlakoda 20.00 Marko Martin, klaver Rahvusooperi Estonia poistekoor; Sepo Kõpu kirik 16.00 Indrek Vau, trompet Sainl-Saens. Milhaud, Jolivet, Poolene, Seeman, lugeja Keski-Pohjanmaa Kammerorkester Pärnu Linnaorkester Tõnu Kõrvits, Lutoslawski Pärnu Linnaorkester Juha Kangas, dirigent Dirigeerivad Neeme Järvi Arvo Volmer, dirigent Bruckner, Mozart. Sibelius, Madetoja, Suveakadeemia kursusel osalejad Kontserdimaja 20.00 Suitiera, Brahms Kuula, Barber, Honegger, Dvorak, Haydn Neeme Järvi Suveakadeemia lõpp­ Weiner, Eller kontsert E 30. 06 P 13. 07 Mi-Kyung Lee, viiul (Lõuna-Korea); Kontserdimaja 19.00 Eliisabeti kirik 20.00 Raekoda 10.45 UlfWallin, viiul (Rootsi) KREMERata Baltica (Läti) Luigi Boccherini 260 Hommikukontsert Moskva Kammerorkester Gidon Kremer, viiul, dirigent (Läti) Ensemble 415 (Prantsusmaa): Iris Oja, alt Dirigeerivad Neeme Järvi Pelecis, Vivaldi. Pendcreeki, Grigorjeva. Maria Cristina Kiehr, sopran Martti Raide, klaver Suveakadeemia kursusel osalejad Schubert Chiara Banchini, viiul Liszt, Richard Strauss Rossini, Schnittke, Mozart, Eller Odile Edouard, viiul К 02. 07 David Courvoisier, vioola E14. 07 L 19. 07 Raekoja saal 20.00 Käthi Gohl, tšello Kontserdimaja 20.00 Eliisabeti kirik 20.00 Michel Lethiec, klarnet (Prantsusmaa); Orlando Theuler, tšello Tommy Smith, saksofon (Sotimaa) Ripsime Airapetjants, viiul; Aleksander Allar Kaasik, tšello Boccherini Edinburghi Noorteorkester (Šotimaa) Zagorinski, tšello (Venemaa) Tallinna Keelpillikvartett Dirigeerivad Neeme Järvi, En Shao Moskva Kammerorkester Pendereeki, Grigorjeva, Mozart E 07. 07 (Hiina) ja Neeme Järvi Suveakadeemia Constantine Orbelian, dirigent Eliisabeti kirik 20.00 kursusel osalejad (USA/Venemaa) N 03. 07 Antonio Vivaldi 325 Sibelius. Smith, Tšaikovski Grieg. Prokofjev. Sarasate, Tšaikovski. Kontserdimaja kammersaal 18.00 Conrad Sternmann, plokkflöödid Franck, Boccherini Kohtumine Gia Kantšeliga (Gruusia) (Šveits) T 15. 07 Ensemble 415 (Prantsusmaa) Raekoda 10.45 P 20. 07 Kontserdimaja 19.00 Vivaldi Hommikukontsert Kontserdimaja 20.00 Anneli Peebo, sopran; Daniel Räiskin. Maya Homburgcr, barokkviiul Festivali lõppkontsert vioola (Holland/Venemaa) T 08. 07 (Iirimaa) Antti Siirala, klaver (Soome) Riiklik Akadeemiline koor ''Latvija" Raekoda 20.00 Biber, J. S. Bach. Teleinäni), Guy Kaia Urb (sopran), Iris Oja (alt), Mati (Läti) Antti Siirala, klaver (Soome) Turi (tenor), Uku Joller (bass) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Quartetto Amati Italia Eesti Filharmoonia Kammerkoor Andres Mustonen, dirigent Cherubini, Schubert, Schumann Moskva Kammerorkester Part. Grigorjeva. Mahler. Kantšeli Neeme Järvi, dirigent Beethoven. Mozart

Piletid müügil Pärnu Kontserdimajas, Piletipunkti müügikohtades üle Eesti ning kaks tundi enne kontserdi algust kohapeal. Festivali kunstiline juht: Allar Kaasik Info ja kontakt: www.oistfest.ee e-mail: oistfest(5)oistfest.ee MELOMAAN Aleksander Rjabov I Carla Bley / Francis Dhomont I Geologists and Professional Tourist Volume 2 I Megan Quartet I Mirjam Tally I Ensemble Courage I Wimme

jazz tänini nii harva seda pilli ILÜÕKINC FÖR АМЁШСА1kirjuta b efektselt kõlavaid pas- kasutab. Nii Kuut kui Loop tun­ saaže ja akorde ning teab, mil­ netavad bossanoova nüansse lisel puhul mingit solisti kasuta­ peenelt, Loop on lausa da. Solistide ring on Bleyl kitsas suurepärane ning CD sisaldab - Andy Sheppard tenorsaksil, ka eesti jazzi/popi ajaloo Wolfgang Puschnig aldil, Gary krestomaatilisi salvestusi, teiste Smulyan baritonil, Lew Soloff seas Uno Naissoo lauludest trompetil, Gary Valente trom­ "Kui käes on jaanipäev" ja boonil, Steve Swallow bassil ja "Palus pohli punetab". ta ise klaveril. Carla Bley muu­ Aleksander Rjabov esineb lisaks tuvate maastikega haakuvad Aleksander Rjabov, Uno klarnetisolistina ka dirigendi kõige paremini Soloffi ja THE CARLA BLEY BIG Loop, Marju Kuut. Palus rollis, ohjates nii Eesti kui Valente tämbrimängud, mis BAND. Looking For America. pohli punetab. Leningradi raadio orkestrit. annavad niigi gruuvivatele sea­ WATT/31; 067 791-2 ARCD 005 "Phoenix" on juba märksa detele erilise hoo. Alexander Meets His rohkem Rjabovi "enda plaat" Ameerika hea maine (kui seda Jazzfriends. Phoenix. ning hõlmab 1980. aastal kunagi üldse on olnud) on Joosep Sang ARCD 004 ansambliga Synthesis salves­ viimasel ajal kaunikesti kõiku­ tatud materjali ja ülesvõtteid ma löönud. Nii pole ime, et Eesti vanema jazzipõlvkonna 1991. aasta jazzifestivalilt jazzmuusikud, kes alati ühis­ üks väärikamaid esindajaid, Västeräsis, Rootsis, lisaks veel kondlikele ja poliitilistele prot­ augustis 75-aastaseks saav klar­ Uno Naissoo pala "Eesti tants" sessidele reageerivad, Ameerika netist Aleksander Rjabov andis 1965. aastast. Pool plaati imago (taas)defineerimisel kaasa hiljuti välja kaks CDd. sisaldab jahedat kammerjazzi - löövad. Carla Bley plaat on Mõlemad sisaldavad vanu klarnetist Jimmy Giuffre palu, varustatud hoiatusega, et "aval­ ülesvõtteid: "Palus pohli pu­ kus Rjabovi mängus kerkivad datud seisukohad ei pruugi netab" keskendub eestikeelsele esile peened, lausa "klas­ peegeldada orkestri muusikute bossanoovale ja "Phoenix" sikalised" kõlanüansid. Paraku ja plaadifirma omi", kuid tege­ instrumentaalsele jazzile. on ansambli mängus ka prob­ likult pole siin mingit šoki- "Palus pohli punetab" leeme, eriti bassi intonat­ teatrit, vaid kommentaarid tuumaks on 1970. aastal salves­ sioonipuhtuse osas. Sestap ameerika elu erinevatele aspek­ tatud LP "Laulavad Marju Kuut annab lummava tulemuse hoo­ tidele, mida võib väga mitmeti Francis Dhomont. Jalons. ja Uno Loop", mis kujutab pis Rjabovi duett kitarrist Tiit tõlgendada. Teravamaid torkeid empreintes digitales IMED endast N Liidu omaaegseid Paulusega, tõlgendus rahva­ sisaldab ehk albumi pikim kom­ 0365 olusid arvestades üliprogres- laulust "Kallis Mari". Teine positsioon, süidilaadne "The siivset vastukaja tollal kogu pool plaadist kuulub svingivale National Anthem", mille avaosa Dhomont (sündinud 1926) maailmas levinud bossanoova- /we-salvestusele, kus Rjabov ja "OG can UC?" on ilmselge avastas neljakümnendate lõpul vaimustusele. Leningradis tema ammune ansamblipartner, nool George Bushi pihta. Carla Pariisis magnettraadiga katse­ salvestatud Antonio Carlos Peterburi multiinstrumentalist Bley ise on öelnud, et see plaat tades intuitiivselt selle,, mille Jobimi ja teiste brasiilia autorite David Gološokin esitavad koos on omamoodi "viiruseteade" Schaeffer hiljem "musique con- lood Heldur Karmo eesti­ vibrafonist Lars Erstrandi Ameerikas hetkel valitseva crete'iks" nimetas. Seejärel keelsete tekstidega kõlavad igati kvartetiga jazzistandardeid. Siin "patriotismiviiruse" kohta. eksperimenteeris ta helilindis- esimese bossalaine vaimus ja on suurimaks väärtuseks hulk Tema relvad selle sõgeduse tuse muusikaliste võimalustega, nõnda stiilipuhtalt, et ei jää su­ häid soolosid: peale Rjabovi ja vastu on grotesk ja iroonia. loobus instrumentidele kirju­ gugi alla Stan Getzi/Joäo Gološokini saavad end näidata tamisest ja pühendus täielikult Kui loobuda peidetud Gilberto või Jobimi enda kuul­ ka ansamblijuht ja teine elektroakustiliste heliloomin­ tähenduste otsimisest ja kes­ satele ülesvõtetele. Kui nimekas rootsi muusik, pianist gule. 1963. aastast teeb ta eran­ kenduda muusikale endale, bossanoova tuntuim instrumen­ Kjell Öhman. ditult lindimuusikat, kusjuures jätab Bley orkestrikäsitlus hoo­ taalne kõlavärv on kindlasti kõikvõimalikke tiitleid ja pis riskivabama mulje. Siin pole Stan Getzi saksofon, siis tege­ Joosep Sang aunimetusi on tal tänaseks midagi eriti uudset, kuid ka likult sobib selle muusika rohkem, kui üles lugeda jõuab. tänase bigbändimuusika pea­ vaimuga imehästi ka Rjabovi "Jalons", Dhomonti kuues voolus tegutsedes torkab daami nõtke klarnet. Jääb vaid üle plaat sama labeVi all, kujutab meisterlikkus silma: ta oskab imestada, miks brasiilia värvides endast 8-loolist "minipanoraa- kasutada erinevaid faktuure,

muusika 7-8/03 53 mi" aastaist 1985-2001. Väga Isepäine rühmitus väärib kind­ eklektiline elektroakustika - lasti kuulamist. Ehk ilmub peaaegu kõik lood pakuvad järgmisena stuudioplaat, kus erinevaid kõlasid või "objekte". GEOLOGISTS peäl rohkem (lühemaid) palu AND Palas "Un autre printemps" PROFESSIONS TOURISTS ning värskem salvestuskuupäev? esinevad hajusalt koos hõre modernistlik viiulimeloodia, Joosep Sang sulisev vesi, konnad, koer jne. See on ambient ümbruse, mitte seisundi mõttes. Teos loob üsna vältimatu pildi mingisugusest ümbrusest, samas on komposit­ määratlematute helidega Megan Quartet. Are You siooniline alge liiga tugev sel­ katkestatud tumedat drone'x. Insured? t leks, et lubaks mingil ühel sei­ Alexei Borisov & Anton MKDK0011 sundil end kuulajas sisse seada. Nikkilä "So Few Good Ligikaudu sama iseloo­ Moustaches" on venekeelne Järgmisel aastal oma kümnen­ mustab siin ka teisi lugusid, deklamatsioon põriseva ja elekt­ dat sünnipäeva tähistava Megan kuigi paljud neist on abstraktse­ rilise raadio-ambienfi taustal, Quarteti värske plaat annab ma, st raskemini visualiseeritava Leif Elggreni "The Cobb­ pildi kollektiivi eilsest ja või esemestatava helipildiga. lestone..." sarnaneb puhta tunaeilsest muusikast (kolm Kuid üldmulje on sarnane. trafolindistusega. Membranoids lugu on aastast 2000 ja üks Näiteks "Vol d'Arondes" segab eksleb kuskil digitaalse 1997), kuid ei kajasta kum­ reaalset ja elektroonilist linnu­ Mirjam Tally. Mirjam Tally. helitöötluse mail, produt­ malisel kombel grupi tänaseid laulu elektriliste sahinate ja sün- ARM Music ARMCD012 seerides senistest kõige rohkem tegemisi. Megan liigub kolm­ diakordidega, kuid teosesse looga sarnaneva, vähemalt nurgas elektriline jazz - rock - siseneb väga palju kõrvalisi Kusagil peavad helimaastikel mingi marginaalse rütmiga free jazz ning eelistab (vähemalt helisid (vesi, orkester, kätepla- toimuvad otsingud servapidi (kuigi absoluutselt muneva ja kontsertidel, millest ülesvõtted gin, elektrooniliste "puumu- kohtuma. Käesolev, eri stiilitun­ "bakteriaalse") loo. Theodor CD-le on valitud) pikki hüp­ nade" klõbin, mulksumine, ilu­ dega muusikuid ja palu koon­ Bastard on sellega võrreldes nootilisi arendusi, mille aluseks tulestik, sügavikust kostev koo­ dav plaat sobib selleks ylihästi. juba päris rütmiline. Benzo on üsna napp materjal. rilaul jne), luues sellega mulje Siin on mitmesuguseid laien­ "Chemical..." segab omavahel Jazzrockilik staatika har­ õige suurest territooriumist, dusi. Kokku saavad burdooni- väga erinevaid sämpleid raa­ moonia- ja rütmipildis, mis mida "lennult" (pr к vol) line elektroonika ja akustilised diosaadete katketest kuni domineerib plaadi esimeses läbitakse. Erinevalt eelmisest ei instrumendid, vabalt naivistlik töödeldud meloodiakildudeni, palas "Kolmekesi" (19T6"), paista see lugu küll erilise kor­ ja kalkuleeritud vorm. saades tulemuseks, khm, töötab ansambli mootorina vaid rapäraga silma, pigem pakub Nyydismuusika, lahtine jazz, eksperimentaalse muusika, ma paiguti. Järgnev "Võsas" kaootilisevõitu arengust ja folk ja burlesk elavad yllatava oletan. KK.Null & Alexei (12'24") kandub free jazzi kõlalisest uudsusest tingitud sundimatusega kõrvu. Veidi Borisov on mingi üsna sarnane radadele ja sisaldab huvitavaid pealiskaudset huvi. Paljud teised romantilise auraga pillid (akor­ hermeetiline jaburus, Pink kõlaeksperimente. Kolmas teos lood, nagu "En Cuerdas" ja dion, folgi moepilliks tõusnud Twins teeb kõigi eelnevatega "Venekeelne" (20'18") saab "Droles d'oiseaux", on veelgi hiiu ja tavaline kannel, flööt) võrreldes peaaegu meloodilise impulsse peavoolu jazzist ning abstraktsema kompositsiooni ja teevad suuremaid ja väiksemaid loo, kuigi meloodia on kusagil lõpunumber "3 punkti" kõlapildiga. ampluaanihkeid. Skeptik võib väga kaugel, esiplaanil jälle (16'28") keskendub agressiiv­ pärida, kas efektne vorm ning erinevad mürad ja drone. Anton setele psühhedeelsetele kõlakat- eksootilised kooslused pole Erkki Luuk Aeki "Semipalatinsk" on hõre ja setustele. Nagu näha, on lood kergemat teed minek ja ei irri- erinevatest (juhuslikest?) allika­ pikad (mis ei too alati tervik- teeri vahel asjatult? Siiski ei test leitud, KK.Nulli "Assas­ muljele tulu) ning nõuavad kuu­ seata crossover'lust omaette Geologists and Professional sin..." pulseeriv ja monotoonne lajalt valmisolekut muuga tege­ eesmärgiks. Meeleolud ja Tourist Volume 2 ambient, F.R.U.I.T.S. töötleb lemata muusikale keskenduda. teostus on näivast ulamisest N&B Research Digest erinevaid sämpleid, kuni neist Siiski, kannatlikkus ei jää tasuta hoolimata selgepiirilised. Kui NBRD-06 saab tume ambient. Jne, jne, - plaadi pikim lugu on ühtlasi Tally veel mõne kriipivate kokku 15 lugu. parim. biitidega või vanaaegselt senti­ Vene, Soome, Rootsi, USA, Megan Quarteti liider on mentaali peomuusikapalaga Ukraina, Belgia ja Jaapani artis­ Erkki Luuk Tarvo Kaspar Toome klahvpil­ välja tuleks, oleks uue otsingu tide plaat, mida TJ Norris lidel ja kitarril ning talle kuulub tsentrid kõik hõlmatud. Ja kes iseloomustas: "eksperimentaal­ ka enamik sisukamaid soolosid. ytleb, et näiteks tumedalt am- seim kogumik, mida viimasel Tuge saab ta kvarteti ülejäänud bientne, kosmose-šansooniliku kuuel aastal kuulnud olen". liikmetelt, kelleks on Aulis akordioniga "Air" polegi chill- Critikali (mitte selle Eesti DJ, Nemvalts altsaksofonil, Mihkel out tantsulugu? vaid USA-Ukraina-Rootsi pro­ Mälgand elektribassil ning Kirjusus kisub kaardistama. jekti) "Accidental Tourist" Rauno Rebane trummidel. kujutab endast põhiliselt Varasemad kammerpalad kand-

54 muusika 7-8/03 lele on rahutud, vahel mali vahast". Haapaneni "Deltaic Squirm". laspillidel. "Bärru" on vahest kora'le lähedasi helistikke möö­ Plaati koondatu on vaid osa Ansambli seos Soomega on üsna elektroonilisemgi kui mõni da uitavad. Ehk isegi kuidagi tema projektide spektrist. otsene: nagu kaks nimetatud Wimme eelmistest plaatidest ja klavessiiniliku fiilinguga. Justkui Lisagem helide juurde tantsijad heliloojat, on Paavo Heinineni viitab äratuntavamalt koostööle pillile psyhhoanalyysi tegevad ja ja meenutagem lennukaid juures õppinud ka ansambli muusikutega ansamblist mõnes lõigus basside toel leebu- kontsert-eksperimente. Nii kunstiline juht, kes ei ole mitte Rinneradio. Ent selle albumi vad. "Veetilgas sätendab..." palju pillisulandusi, vormi- dirigent, vaid hoopis helilooja rütmid on kommertsist peaaegu yhes tiibeti kellukeste ja laulvate pöördeid ja õhust haaratud Benjamin Schweitzer. Ei saa üle priid. Wimme on asetatud kaussidega on ehitatud orien­ ideid - see mõjub peaaegu hir­ ega ümber faktist, et ansambel "tehnilisse" taustsüsteemi, mida taalse vihjega napile elek­ mutavalt meie klannilises, stiili- on korduvalt esitanud ka uut tema ehe joig pisut pehmendab troonilisele kristallvõrele. Koos sisest professionaalsust ja yhese- eesti muusikat. (siiski mitte lõplikult). Olles "Airiga" on see yks plaadi medi- mat kõlapilti väärtustavas Plaadile on mahtunud ka elektroonilise sousti sees küll tatiivsemaid numbreid. muusikailmas. Kuhu Tally kuu­ saksofoniharidusega Šveitsi võõrkeha, juhib ta kuulajat sün­ Vaiksemasse poolde jääb ka lub? Kas ta ei karda jääda tõsise helilooja Rico Gubleri "Fal" ja teetilisemast keskkonnast näide autori hiljuti elavnenud ja avangardse muusika vahelise­ suurepärase maa Kasahstani ürglooduse poole. Elektroonika folkloorihuvist. Koos "Wirb- le eklektilisele eikellegimaale? naishelilooja Jamilja Jazyl- annab ürgloodusele ka kohati liga" esitatud pala "Iha ongi Ise kuulete - ei karda. Ja ta bekova "Zaman". Oma kaheksa maavälist heiastust juurde. õis" kihnu rahvalaulul põhinev kuulub tulevikule. minuti jooksul suudab kõrva Põgusad idamaised värvid on meloodia on Tally kohta tava­ kõige enam kikki jätta aga minu jaoks Wimme juures uus tult "ilus" ja faasiga korduste Lauri Sommer hoopis muusikateooria doktori nähtus ("Inka", "Waterfall", toel peaaegu sakraalne. Seda Christoph Neidhöferi mujalgi), mida on muusikas muljet tugevdavad Jaak Johan­ "Interplay". See on ülimalt tõesti üksikute väikeste soni ja Meelika Hainsoo pyhen- peensüsteemse siseehitusega "pintslilaikudena". Moekad dunud hääled. Nihestuse loovad teos, raskesti tabatava fluidumi didgeridoo-sämplid koos rütmi­ aga Hasso Krulli yhtaegu mee­ täpse kaardistamise ja "kotti masinaga loos"Fädnu"toovad las ja pilklik (tahaks öelda: syrr- püüdmise" hea näide. pärimuse suisa klubidesse kätte. tantristlik) tekst ning kannelde- Kogumiku boonus on saksa Sama klubilikud on ka "Arctic sosinate vahesööstud. Kandleid naishelilooja Eva-Margarita Tern" ja "Kalkutta", kus mängitakse riffivalt ja krotta Geissleri ligi 20-minutine teos konkreetsed rütmid ei luba kak­ kõlab nagu 4 Hero bassid. "Jo-An". Küsitav on ülesvõtte sipidi mõistmist. Haprad kitar- Tõsidus ja sõgedus ei taanda kvaliteet, ansambli mäng küll rihelid koos pseudotalvise teineteist. Nii värske kõlaga mitte. tuisuga palas "Whirling Snow". avant-iolki pole ammu kuul­ Grünbergilikult pikad kaja- nud. Krulli mõistja ja lähiluge- Elena Lass maastikud ("Calm"). Need kaks jana (ka pala "Pihlakate meri" AUFTAKT. ensemble pala sunnivad kuulajat enam pealkiri on temalt) on Tally kir- courage. Dresden. otsima uusi tõlgendusi. "Old jandusteadlastest ees. Luuletaja en avant records, en-avant- Fox" tuletab meelde liikuva­ teksti meelus ja lavastatus 00201.10 maid hetki Brian Eno muu- saavad väikse võimenduse sikavaramust (täpsemalt albu­ stilistiliselt pungil mikstuuris Ensemble Courage loodi 1997. milt "The Drop"), sound'idki "Swinburne". Yhtaegu aastal ja on kokku pandud on sarnased. Plaat lõpeb "Wim­ burleskne kuuldemäng (loeb noortest Dresdeni muusikutest, me madala "nurrumisega" Ardo-Ran Varres), free jazzi dirigent on Titus Engel. ("Tempest"). Või oleks seda vööridega skertso ja veel midagi "Projekt 21" on ansambli uus õigem pidada mõne ürgse õhku jäävat. Muutuva paisu- suurprojekt, mis hõlmab tel­ looma kurguhäälseks oigeks. tusega teatraalsuse kiuste limusi noortelt heliloojatelt üle Wimmes on midagi sellist, mis (kureparv, ohked, Bachi "Mat­ terve maailma, plaanitavaid wimme. bärru. meie pärismaailmas hakkab teuse passiooni" uduverelik nüüdisaegse muusika konve­ Rockadillo Records 2ENCD hääbuma (või ehk ongi juba ilmumine ja pompoossed tim­ rentse, interpretatsiooni- ja 2081 kadunud) - rikkumata loodus ja panid) jääb ruumi ka skisoidsele kompositsioonikursusi, kont­ pärimused. tumemeelele. Tally armastust serte ja mida kõike veel. Saami joiguja Wimme Saarilt on rohkete trillerite ja kajavate, Korduvalt on juttu millegi plaa­ ilmunud järjekordne sugestiivne Mirjam Tally vahel koomiliste synkoopide nipärasest arendamisest. Plaadi- album, mille kaunite loodus- vastu avavad "Detsembrisse teksti lugedes tekib tunne, et kaadritega ümbris võlub meeli. vajuvad kuused". Ta varasemast tegu on pigem laieneva tea­ Sama looduslähedane on teada koostööpartner Weekend dusasutuse kui lihtsalt ansambli­ Wimme enda häälgi, ümbritse­ Guitar Trio toonib kaht rohkete ga. Koosluse ratsionaalset nägu tud elektroonilise kõlamaailma­ soppidega ja saundiliselt seotud peegeldab ka kogumikule vali­ ga (Jari Kokkonen). Tulemust rännakut - agoonilise flöödi tud lugude olemus. Nii on võiks nimetada "saami dis­ veetud, tõusvate-langevate tini- plaadil kahe soome modernisti koks". Ilma igasuguse irooniata. natega "Kui puud jäävad teosed, Hannu Pohjannoro Plaadil osaleb ka Matti Wal- raagu..." ja "Koik maastikud on "Eilisen linnut" ja Perttu lenius kitarril ja selle sugu-

muusika 7-8/03 55 COLLAGE Juuli - august Tallinnas Maano Männi (viiul) Niguliste Are (klavessiin) (orel), Villu Veski (saksofonid) kirikus 24. 08 kell 18 Suvemuusika Pirita Peetri kirikus 1. ja 3. 07 kell 20 Niguliste suve­ 23. 07 kell 20 Niguliste suvemuusi­ kloostris: Vox Clamantis 21. 08 kell 20 Tosin + 1. Tähesadu: muusika: Aare-Paul Lattik (orel) ka: Tallinn Baroque Niguliste 26. 08 kell 20 Niguliste suvemuusi­ Urmas Sisask (klaver) Tartu Niguliste kirikus kirikus ka. Kapten Hume'i muusikalised Tähetornis 2. 07 kell 20 Niguliste suvemuusi­ 24. 07 kell 20 Urmas Alenderi tujud: gambaansambel väike rinG, 27. 08 kell 21 Jubilent omnes: ka: Raivo Peäske (flööt), Eda mälestuskontsert "Sõbra käsi" Jaan Arder (bariton) Niguliste Tallinn Baroque Peetri kirikus Peäske (harf) Niguliste kirikus Jaani kirikus kirikus 29. 08 kell 20 Tosin + 1: Strauss- 4. 07 kell 20 Ooper raekojas: 25. 07 kell 20 Ooper raekojas: 27. 08 kell 19 Eesti Filharmoonia orkester, Maano Männi (viiul) Rahvusooperi Estonia operetigala Soome Rahvusooperi solistid Kammerkoor, Tallinna Kammer­ Vanemuise kontserdimajas 5. 07 kell 12 Orelipooltund: Kristel 26. 07 kell 12 Orelipooltund: Ene orkester, Tõnu Klajuste (dirigent) Aer toomkirikus Salumäe toomkirikus Estonia kontserdisaalis Pärnus 9. 07 kell 20 Niguliste suvemuusi­ 27. 07 kell 17 Akadeemiline kam­ 28. 08 kell 20 Niguliste suvemuusi­ ka: Aet Ratassepp (viiul), Teet Järvi mermuusika Kadrioru lossis: Lasse ka. Flutish Kingdom: Neeme 28. 06 - 20. 07 David Oistrahhi (tšello), Mart Ernesaks (klaver) Joamets (viiul), Andrus Järvi Punder (barokkflööt), Peeter festival ja Neeme Järvi Niguliste kirikus (vioola), Kristine Blaumane (tšello), Sarapuu (barokkfagott), Ivo Suveakadeemia 10. 07 kell 18.30 Baltic Voices: Tanel Joamets (klaver) Sillamaa (klavessiin) Niguliste 2. 07 kell 20 Norrköpingi Eesti Filharmoonia Kammerkoor, 27. 07 kell 18 Suvemuusika Pirita kirikus muusikaseltsi kammerkoor Paul Hillier (dirigent) Kaarli kirikus kloostris: Flutish Kingdom 29. 08 kell 20 Ooper raekojas: Eliisabeti kirikus 10. 07 kell 20 Niguliste suvemuusi­ Rahvusooperi Estonia operetigala 3. 07 kell 20 Ammende aia suve­ ka: Andres Uibo (orel), Ain Varts 1. 08 kell 18 Tallinna toomkiriku 31. 08 kell 17 Lossikontsert. muusika: ansambel Lament (kitarr), Jüri Leiten (trompet) restaureeritud Sauer-oreli Tangoballett: Tiit Peterson (kitarr), Special Party Niguliste kirikus 5. aastapäeva kontsert: Kari Allan Jakobi (akordion), Helen Org 4. 07 kell 19Tšaikovski 'Jevgeni 11. 07 kell 20 Ooper raekojas: Vuola toomkirikus (tants), Dmitri Hartšenko (tants) Onegin": Läti Rahvusooperi Peterburi Maria teatri noored solis­ 1. 08 kell 20 Ooper raekojas: Anna Kadrioru lossis etendus Pärnu kontserdimajas tid Samuil (sopran), Natalia Bogelava 5. 07 kell 19 Verdi "La traviata": 12. 07 kell 12 Orelipooltund: Maris (klaver) Läti Rahvusooperi etendus Pärnu Lend (orel), Kaie Hommuk 1.-11. 08 Tallinna XVII Tartus kontserdimajas (sopran). Valdo Subi (viiul) Rahvusvaheline Orelifestival 3. 07 kell 20 Tosin+ 1: Mart Soo 6. 07 kell 17 Pärnu kontserdimaja toomkirikus 1. 08 kell 20 Lembit Saarsalu (sak­ (elektrikitarr), Raul Vaigla (basski­ oreli esitluskontsert 13. 07 kell 17 Akadeemiline kam­ sofonid), Kristjan Randalu kvartett tarrid) Tartu Ülikooli ajaloo muu­ 6. 07 kell 20 Promenaadikontsert: mermuusika Kadrioru lossis: Anne- Mustpeade Majas seumis CD "Soovide linn" esitluskontsert Liis Poil (sopran), Marju Riisikamp 3. 08 kell 17 Akadeemiline kam­ 7. 07 kell 19 Roostevabad: Rein ranna kõlakojas (positiivorel, klavessiin) mermuusika Kadrioru lossis: Rannap, Maarja, Jassi Zahharov, 10. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 13. 07 kell 18 Suvemuusika Pirita Roland Lill (viola da gamba), Irina Marko Matvere Tartu laululaval muusika kloostris. Muusika, mida armas­ Zahharenkova (klavessiin) 9. 07 kell 21 Andres Uibo (orel), 11. 07 kell 20 Erasmus Chamber tasid Prantsusmaa kuningad: 9. 08 kell 16 Väravatorni muusika: Ain Varts (kitarr), Jüri Leiten Orchestra Pärnu kontserdimajas Cantores Vagantes Hortus Musicus Väravatornis (trompet) Peetri kirikus 13. 07 kell 20 Promenaadikontsert: 13. 07 kell 19 Erasmus Chamber 10. 08 kell 18 Suvemuusika Pirita 10. 07 kell 20 Tosin+1. Õhtukellad Rakvere Saksofonikvartett ranna Orchestra Mustpeade Majas kloostris: Riho Sibui (kitarr), Robert - Сатрапе a sera: Arvo Leibur kõlakojas 15. ja 17. 07 kell 20 Niguliste Jürjendal (kitarr) (viiul), Heiki Mätlik (kitarr), Terje 16.-20. 07 Rahvusvaheline folk­ suvemuusika: Ines Maidre (orel) 15. 08 kell 20 Ooper raekojas: Terasmaa (löökpillid) Salemi loorifestival "Pärnumaa Pirand" Niguliste kirikus Galakontsert 'Johannes Brahms kirikus 17. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 16. 07 kell 20 Niguliste suvemuusi­ 170" 17. 07 kell 19 Tosin + 1: muusika: Estonian Dream Girl ka: Mi-Kyung Lee (viiul), Ulf Wallin 16. 08 kell 16 Väravatorni muusi­ Vokaalgrupp Man Sound Band, Jaak Johanson (vokaal) (viiul) Niguliste kirikus ka: Hortus Musicus Väravatornis Vanemuise kontserdimajas 18. 07 kell 19 Vokaalgrupp Man 18. 07 kell 20 Ooper raekojas: 17. 08 kell 17 Lossikontsert. 22. 07 - 24. 08 Festival Sound Pärnu kontserdimajas Katrin Pintsaar (sopran), Leandro Hõiskab kiitust kogu maailm: "Klaaspärlimäng" 20. 07 kell 20 Promenaadikontsert: Fischetti (tenor), Tarmo Eespere Tallinn Baroque Kadrioru lossis 23. 07 kell 21 Mati Palm (bass), segakoor Endla ranna kõlakojas (klaver) 19. 08 kell 20 Niguliste suvemuusi­ Ulla Vilenthal (orel) Peetri kirikus 21. 07 kell 22 Öös on tähti: Aile 19. 07 kell 12 Orelipooltund: Imbi ka: Priit Lehto (vokaal), Robert 30. 07 kell 20 Tosin +1: Lembit Asszonyi (Öökuninganna), Pärnu Laas toomkirikus Jürjendal (kitarr) Niguliste kirikus Saarsalu (saksofonid), Kristjan õukonnaorkester, Jüri Alperten 19. 07 kell 20 Vokaalgrupp Man 21. 08 kell 20 Niguliste suvemuusi­ Randalu kvartett Tartu (kapellmeister) Pärnu kontserdima­ Sound Pirita kloostri varemetel ka. Muusika, mida armastasid Botaanikaaias jas 20. 07 kell 17 Lossikontsert: Prantsusmaa kuningad: Cantores 22. 07 - 24. 08 Festival klaveriduo Nata-Ly Sakkos - Toivo Vagantes Niguliste kirikus 1.-11. 08 Tallinna XVII "Klaaspärlimäng" Peäske Kadrioru lossis 22. 08 kell 20 Ooper raekojas: Rahvusvaheline Orelifestival 24. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 22. 07 - 24. 08 Festival Rahvusooperi Estonia solistid 7. 08 kell 20 Tosin + 1: Raivo muusika: Ewert Sundja (vokaal), "Klaaspärlimäng" 24. 08 kell 17 Akadeemiline kam­ Tafenau kvintett Tartu Hatuna (vokaal), Hain Hõlpus 22. ja 24. 07 kell 20 Niguliste mermuusika Kadrioru lossis: Jean Botaanikaaias (klahvpillid), Henno Kelp (bass), suvemuusika: Kristel Aer (orel), Pascal Ollivry (bariton), Kristiina 13. 08 kell 21 Aare-Paul Lattik Ahto Abner (löökpillid)

56 muusika 7-8/03 24.-27. 07 Rahvusvaheline Pärnu 6. 07 kell 17 Tantsu litaania: Ines rannakirikutes: Heiki Mätlik (kitarr) 8. 08 kell 21 Heli Lääts - 50 helise­ Suupill if esti vai "Baltic-Nordic" Maidre (orel), Kaie Kõrb (baleriin) Tahkuranna ja Häädemeeste vat aastat: Võru kultuurimaja 27. 07 kell 20 Promenaadikontsert: Keila Mihkli kirikus kirikus Kannel aias Pangelaulukuuik ranna kõlakojas 6.-11. 07 Viljandi Vanamuusika 27. 07 kell 12 Muusika Eesti ran­ 9. 08 kell 20 Sax Quatuor Narva- 28. 07 kell 20 Õhtu Tubina ja Festival nakirikutes: Heiki Mätlik (kitarr) Jõesuu Valges pargis Tobiaseta: Vardo Rumessen 9.-13. 07 Promenaadi Sümfoniett, Audru kirikus 10. 08 kell 17 Tangoballett: Tiit (klaver) Pärnu kontserdimajas Loit Lepalaan (dirigent) Haapsalu Peterson (kitarr), Allan Jakobi 29. 07 kell 20 Lembit Saarsalu kuursaalis 1.-16. 08 Festival "Leigo järve- (akordion), Helen Org (tants), (saksofonid), Kristjan Randalu 9.-20. 07 Tõnis Mägi juubelituur muusika" Dmitri Hartšenko (tants) Räpina kvartett Pärnu kontserdimajas "Aeg on ajatu" 1. 08 kell 19 Heli Lääts - 50 helise­ rahvamajas 31. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 11. 07 kell 19, 12. 07 kell 20 Baltic vat aastat: Kuressaare lossihoovis 10. 08 kell 19 Tallinna XVII muusika: Marek Talts Kvartett Voices, Paul Hillier (dirigent) Narva 1. 08 kell 20 Tallinna XVII Rahvus­ Rahvusvaheline Orelifestival. Aleksandri kirikus, Haapsalu vahelise Orelifestivali galakontsert Toomas Trass (orel), ansambel 1.-11. 08 Tallinna XVII toomkirikus Leigo järvel Scandicus Kuusalu kirikus Rahvusvaheline Orelifestival 11. 07 kell 21 Ansambel Kolmkõla 2. 08 kell 19 Aare-Paul Lattik (orel), 11. 08 kell 19 Festival 3. 08 kell 20 Promenaadikontsert: Kõpu tuletorni jalamil Villu Veski (saksofonid) Nissi "Klaaspärlimäng": Mandolinissimo Haapsalu Linnaorkester, Jüri-Ruut 11.-13. 07 V Hiiumaa kammer­ kirikus Jõhvi kirikus Kangur (dirigent) ranna kõlakojas muusika päevad 2. 08 Laulukonkurss "Valge daam" 12.-17. 08 XXI koorijuhtide ja 7. 08 kell 20 Ammende aia suve­ 11.-13. 07 Võsu muusikapäevad Haapsalus muusikaõpetajate seminarlaager muusika 12.-13. 07 Puhkpillimuusika päe­ 2.-17. 08 XI Rahvusvaheline Vigalas 14. 08 kell 20 Ammende aia suve­ vad Lihulas Kirikumuusika Festival 13.-17. 08 Võru Vaskpillipäevad muusika 12.-19. 07 Eksootika ja kõrgkul­ Raplamaa kirikutes 14. 08 kell 19 Vokaalduo Klassika 17. 08 kell 20 Promenaadikontsert: tuuri festival Kuressaares 2. ja3. 08 kell 19 Tallinna XVII Narva Aleksandri kirikus Sindi puhkpilliorkester, Rein 12. 07 kell 18 Erasmus Chamber Rahvusvaheline Orelifestival: 15. 08 kell 21 Liikumise müstika: Vendla (dirigent) ranna kõlakojas Orchestra Narva kindluses Serge Schoonbroodt (orel) Hortus Musicus Jüri kirikus 19.-29. 08 Rahvusvaheline Klaveri 14., 15. ja 16. 07 kell 20 Urmas Simuna ja Koeru kirikus 16. ja 18. 08 kell 18 Eesti mõisad: SUVEUNIversiteet: professor Arbo Alenderi mälestuskontsert "Sõbra 2. 08 kell 19 Tallinna XVII Corelli Consort Alu mõisas ja Valdma klaverikool Pärnus käsi" Nõo, Otepää ja Viljandi Rahvusvaheline Orelifestival: Harku mõisas 21. 08 kell 20 Ammende aia suve­ Pauluse kirikus Wolfgang Zerer (orel) Valga Jaani 16. ja 19. 08 kell 20 Sinilind- muusika 17. 07 kell 20 Riho Sibul (kitarr), kirikus Raimond Valgre 90: Põltsamaa Robert Jürjendal (kitarr) Rakvere 2. 08 kell 19 Tallinna XVII lossihoovis ja Sillamäe kultuurima­ Kõikjal üle Eesti Kaurikoolis Rahvusvaheline Orelifestival: jas 17., 18. ja 19. 07 kell 20 Urmas Andras Viragh (orel) Äksi kirikus 16. 08 kell 21 Heiki Mätlik (kitarr), 2.-6. 07 Haapsalu Vanamuusika Alenderi mälestuskontsert "Sõbra 3. 08 kell 16 Helisev hing: Silvi Jaak Sooäär (elektrikitarr) Nissi Festival Haapsalu toomkirikus käsi" Pärnu-Jaagupi kirikus, Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul kirikus 3. 07 kell 19 Roostevabad: Rein Haapsalu toomkirikus ja Keila (vokaal), Toomas Trass (orel), Jaak 20. 08 kell 19 Strauss-orkester, Rannap, Maarja, Jassi Zahharov, kirikus Jürisson (klahvpillid) Avinurme Maano Männi (viiul) Toila oru par­ Marko Matvere Võru-Kubija laulu­ 18. 07 kell 21 ERSO Fagoti kvartett kirikus gis laval Kõpu tuletorni jalamil 3. ja 9. 08 kell 19 Tallinna XVII 20. 08 kell 19 Tõnis Mägi Narva 3. ja 4. 07 kell 19 Muusika Eesti 19. 07 kell 21 Helisev hing: Silvi Rahvusvaheline Orelifestival: Aleksandri kirikus rannakirikutes: Heiki Mätlik (kitarr), Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul Toomas Trass (orel), ansambel 20. 08 kell 20 Annum per annum: Andres Uibo (orel) Põltsamaa ja (vokaal), Toomas Trass (orel), Jaak Scandicus Haapsalu toomkirikus Vox Clamantis, Aare-Paul Lattik Kihelkonna kirikus Jürisson (klahvpillid) Nissi kirikus ja Iisaku kirikus (orel) Loksa kirikus 4. 07 kell 20 Helisev hing: Silvi 20. 07 kell 11 Muusika Eesti ran­ 4.-9. 08 VIII Kuressaare 20.-24. 08 V Rahvapilli- ja laulu­ Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul nakirikutes: Heiki Mätlik (kitarr) Kammermuusika Päevad laager Haanjamaal Rogosi mõisas (vokaal), Toomas Trass (orel), Jaak Pühajõe kirikus 4. 08 kell 19 Noortekoor Porta 23. ja 24. 08 kell 18 Eesti mõisad: Jürisson (klahvpillid) Räpina 20. ja 21. 07 kell 20 Urmas Westfalica, Võhma noortekoor, Corelli Consort Kalvi mõisas ja Inju Miikaeli kirikus Alenderi mälestuskontsert "Sõbra Paukenfest Ensemble, Elke mõisa lastekodus 4. 07 kell 21 Ain Varts (elektri- käsi": Tajo Kadajas, Kait Tamra Jahnentz (dirigent) Narva 23. 08 kell 19 Hõiskab kiitust kogu kitarr), Raul Vaigla (basskitarr) Kadrina ja Laiuse kirikus Aleksandri kirikus maailm: Tallinn Baroque Palamuse Kõpu tuletorni jalamil 22. 07 kell 19 Maano Männi (viiul), 6. 08 kell 19 Tallinna XVII Rahvus­ kirikus 4.-5. 07 Festival 'Uuu jääb" Tiit Peterson (kitarr) Vaivara vaheline Orelifestival: Aare-Paul 24. 08 kell 19 Stockholmi Fredriks Muhu-Nautses Vanatare külaseltsis Lattik (orel), Villu Veski (sakso­ Musikklasseri noortekoor, Lotta 5. 07 kell 14 Helisev hing: Silvi 22. ja 23. 07 kell 20 Urmas fonid) Narva Aleksandri kirikus Björkvall (dirigent) Narva Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul Alenderi mälestuskontsert "Sõbra 7. 08 kell 18 Haruldasi kalu: Viiu Aleksandri kirikus (vokaal), Toomas Trass (orel), Jaak käsi": Tajo Kadajas, Kait Tamra Härm (tekst), Paul-Eerik Rummo 24. 08 kell 19 Kui muusikud tem­ Jürisson (klahvpillid) Mäetaguse Põlva ja Elva kirikus (tekst), Lembit Saarsalu (sakso­ butavad: Hortus Musicus mõisas 23. 07 kell 19 Tantsu litaania: Ines fonid), Mart Soo (kitarr) Tõrva Tsirguliina rahvamajas 5. 07 kell 19 Silver Brass Nissi Maidre (orel), Kaie Kõrb (baleriin) kirikus 28. 07 kell 19 Eesti Rahvus­ kirikus Narva Aleksandri kirikus 7. 08 kell 19 Tallinna XVII Rahvus­ meeskoor Jõelähtme kirikus 5. 07 kell 19 Roostevabad: Rein 23.-27. 07 Keelpillimuusika festi­ vaheline Orelifestival: Oreliduo 28. 08 kell 20 Heiki Mätlik (kitarr), Rannap, Maarja, Jassi Zahharov, val "Viiulimängud" Haapsalus Philip Crozier - Sylvie Poirier Jaak Sooäär (elektrikitarr) Rakvere Marko Matvere Kuressaare lossi­ 24.-27. 07 Viljandi Räpina Miikaeli kirikus Kaurikoolis hoovis Pärimusmuusika Festival 8.-10. 08 Augustibluus Haapsalu 30. 08 kell 19 Vox Clamantis Nissi 5. 07 kell 19 ja 6. 07 kell 10 25.-27. 07 Kuressaare piiskopilinnuses kirikus Muusika Eesti rannakirikutes: Heiki Ooperipäevad 8. 08 kell 19 ja 23 Tallinna XVII 30. 08 kell 19 Strauss-orkester Mätlik (kitarr), Ivo Sillamaa (har­ 25.-27. 07 Pühajärve Rahvusvaheline Orelifestival: Siimusti peoplatsil moonium, orel) Kassari ja Puhkpillipäevad Andres Uibo (orel), Vox Clamantis Emmaste kirikus 26. 07 kell 19 ja 23 Muusika Eesti Sangaste ja Rõuge kirikus

muusilla 7-8/03 57 VILL A AMM ENDE

JUULI 2003 Neljapäev, 24. juuli kell 20.00 AUGUST 2003 Neljapäev, 3. juuli kell 20.00 HAIN HÕLPUS & GEORG ÕTSA NIMELISE Neljapäev, 7. august kell 20.00 ANSAMBEL LAMENT SPECIAL PARH MUUSIKAKOOLI NOORED Tiit Peterson (kitarr) PILETI HIND: 45.- Hain Hõlpus (klahvpillid) Anastasia Bardina (kitarr, Venemaa) Ewert Sundja, Hatuna (laul) PILETI HIND: 45.- Neljapäev, lO.juuli kell 20.00 Henno Kelp (bass) Hedvig Hanson (laul) Ahto Abner (löökpillid) Neljapäev, 14. august kell 20.00 Andre Maaker (kitarr) PILETI HIND: 45.- Sofia Rubina (laul) PILETI HIND: 45.- Jürmo Eespere (klahvpillid) Mihkel Mälgand (bass) Neljapäev, 17. juuli kell 20.00 Neljapäev, 31. juuli kell 20.00 Tanel Ruben (löökpillid) ESTONIAN DREAM GIRL BAND JA MAREK TALTS KVARTETT PILETI HIND: 45.- JAAK JOHANSON Marek Talts (kitarrid) Jaak Johanson (vokaal) Mihkel Metsala (trompet) Tuulike Agan (kitarr) Raul Vaigla (bass) Neljapäev, 21. august kell 20.00 Lea Liisbet Peterson (kontrabass) Toomas Rull (löökpillid) LARRY PRICE* TOIVO UNT TRIO Anneli Kadakas (trummid) PILETI HIND: 45.- Larry Price (saksofon, laul, USA) Maria Faust (saksofon) Zenja Gimer (klahvpillid, Venemaa) PILETI HIND: 45.- Aivar Vassiljev (löökpillid) PILETI HIND: 45.-

laupäev, 16. august kell 18 Alu тШ r*tSTI MÕISAD pühapäev, 17. august kell 18 Щ SOliSt RiStD JOOSt kontratenor

Liitu kunstimetseenide valitud ringiga Toetame koos Inju mõis laupäev, 23. august kell 18 barokkansambel pühapäev, 24. august kell 18 Mli Consort Suju тШ ajastu pillidel SOliSt Elja PUUkkO bass Soome selgitusi jagab Jüri Kuuskemaa kunstiajaloolane

Anname maailma lastele, anname ainsakski päevaks! Üheskoos kasvavad väikestest asjadest suured Piletid: PMetipunkt, tel.: [0]667 3337. Metseeni-info: 050 97963, www.Boncertogrosso.ee

9771406 946001