“Koju on alati kena tulla, aga töö on töö.” LAEVAKAPTEN VELLO JALAK LK 7

Laupäev, 10. juuli 2021 • Nr 118 (5372) • Hind 1,90 €

Meelis Juhandi asub tööle õpetajana

MEELIS JUHANDI: “Tahan, et õpilased näeksid mind siiski kui inimest, mitte politseionu.” GERT LUTTER

Pea 30-aastase tööstaažiga “Juba päris mitu aastat on selline ma ei pea. “See-eest mingi osa endi- jõuluvanana, pulmaisana kui ka Sal- ta politseikaptenil on plaan 20. mõte olnud,” lausus Meelis Juhandi sest ametist jääb alles,” tõdeb mees. me vallateatri näitlejana. Viimasel alal gümnaasiu- augusti paiku oma tööpostilt Saarte Häälele. “Nüüd aga tekkis või- Päris noore mehena korrakaitsja- on ta saanud mitmeid auhindu ja pree- mis läbi viinud lahkuda ning minna lausa kolme malus teha politseiniku ametiga seo- na alustanud Meelis Juhandi ütleb, et miaid. “Need asjad mu elust uue ame- sisekaitse-alast kooli haridust andma. tud varase pensioniea saabumise tõt- tema ametikohad politseimajas on pi- tikoha tõttu kuhugi ei kao,” lausub ta. eelõpet. tu elus uusi valikuid. Hakkasin vaa- devalt vahetunud ja ülesanded muu- Lisaks õpetamisele plaanib Mee- “Gümnaasiumiosa andis mõni tama erinevaid õpetajakonkursse, in- tunud. Seega on kogu aeg on olnud lis Juhandi minna sügisel Tallinna üli- aasta tagasi tagasisidet minu õpeta- Katre-Liis Võhma formaatikat jäi seal palju silma.” mingisugune arengustiimul, kuid vii- kooli magistriõppe tasemel informaa- mise kohta, need olid kõik väga arm- [email protected] Mõeldud-tehtud! Juhandi saab kol- masel kuuel aastal on põnevust jää- tika ja haridustehnoloogia teadmisi sad ja siirad tekstid,” meenutab Juhan- me kooli peale kokku täiskoormuse- nud väheks. Muidugi oleks ta saanud omandama. “Saan samal ajal ise õp- di. “Tõesti hea oli lugeda.” Uue informaatikaõpetaja saavad en- ga õpetajaameti. jääda edasi samasse ametisse, aga ar- pida ning ka õpetada, mis tõotab tul- Ta teab, et õpetajale on raskeim iga dale Salme põhikool, Ha- Päris maha ta politseinikutööd jät- vab, et inimese elus peaks olema min- la põnev,” lausub mees. 5.–7. klass. Seda sai ta kogeda, kui po- riduse kool ning Saaremaa gümnaa- ta ei kavatse, plaan on jätkata abipo- gi liikumine – nii on võimalik olla jät- Õpetajaamet ei ole Juhandile litseivormis loenguid andmas käis. sium. Salmel hakkab Juhandi õpeta- litseinikuna. Selle eest küll palka ei kusuutlik. tundmatu ning koolilastega saab ta Siiski sai ta hakkama, sest lõppkokku- ma veel ka füüsikat. saa ja füüsiliselt pidevalt tööl ka ole- Meelis Juhandi on tuntud ka nii hästi hakkama. Aastatel 2010–2020 on võttes oli tagasiside hea.

Lapsi sünnib Muhus “Tänan igat Merily tänavu alustas päeva, kui Porovart: tunduvalt tööd siin saan 10 põhjust vähem toidupank elada!” paljajalu käia LK 2 LK 4 LK 8-9 LK 13 2 UUDIS Laupäev, 10. juuli 2021 Märtsi- ja aprillibeebid said sünnikirja

ERAKOGU Neljapäeval olid Saaremaa nud, vaatavad nad, mis nägu Politsei otsib vallalt sünnikirja saama laps on ja teevad nimeotsuse oodatud pisimad kogukon- siis. Toomas, vaadanud lapse- Kärlal kadunud naliikmed. Kuressaare le kohe pärast selle sündi otsa, 37-aastast meest kultuurikeskusesse olid leidis: “Ralf mis Ralf!” koos peredega kutsutud Marite sõnul läheb aeg väi- Politsei palub kaasabi selgi- 50 beebit, kelle sünd kese beebiga peres kiiresti. tamaks Kärla alevikus oma registreeriti Saaremaa “Pea iga päevaga näeme, kui elukohast lahkunud 37-aas- kiiresti Ralf areneb,” lausus ta. vallas märtsis ja aprillis. tase Kairo asukohta. Ema sõnul on pisike Ralf pe- Kairo lahkus oma eluko- res nagu väike diktaator: kui hast Kärla alevikus 7. juulil Monika Metsmaa midagi ei meeldi, siis annab teadmata suunas. Meest [email protected] sellest kõigile teada ja valjusti. nähti viimati 8. juulil kella “Muidu on Ralf rõõmsa- 17 ajal Kuressaare linnas ja- Sünnikirja saama olid kutsu- meelne poisslaps ja olnud tub- lutamas, kuid tema hilise- tud ka need pisibeebid oma lä- li ka selle poolest, et magama- ma asukoha kohta puudub hedastega, kes polnud saanud ta öid on meil olnud vähe,” rää- informatsioon. varasematel vastuvõttudel osa- kis Marite. Kairo on lühikest kasvu leda. Pidulisi tervitasid ja õnnit- ja tugevama kehaehitusega. Üks väikestest pidulistest, lesid neljapäeval toimunud vas- Tal on kiilas pea. Teadaole- Ralf Lõhmus sündis 3. märtsil. tuvõtul vallavanem Mikk Tuisk, valt peaksid mehel jalas ole- Pisipoisi ema Marite Lõhmu- abivallavanem Marili Niits ma mustad lühikesed pük- se sõnul polnud pere esiklapse ning vallavolikogu esimees Jaa- sid, seljas musta värvi var- nime valimine kerge. nus Tamkivi. Publikule andis rukateta särk ja kaasas mus- “Kriteeriumiks oli see, et ei väikese kontserdi Kuressaare ta värvi seljakott. oleks laialt levinud nimi,” rää- muusikakooli õpilane Marta Politsei palub kõigil, kes kis Marite. Aus, kelle laulu saatsid Kairit on Kairot näinud või oma- Kui tulevased vanemad said Sepp klaveril ja Toomas Tang vad teavet mehe võimaliku teada, et sünnib poiss, mõtle- basskitarril. asukoha kohta, anda sellest sid nad talle isa Toomase järgi Saaremaa vallavalitsuse viivitamatult teada häda- panna T-tähega algava nime. andmeil on tänavu kuue kuu abinumbril 112. Samas oli valikus ka teisi nime- jooksul vallas registreeritud Uudistetoimetus sid. Ralf oli ema Maritel üks ni- 123 lapse sünd. Mullu samal mevariantidest. perioodil oli pisimaid vallako- “See nimi – mitte just väga danikke kirjas tunduvalt roh- Saaremaal filmi- levinud ja pigem vanem, jäi kem, 164. miskipärast kummitama,” lau- Saarte Hääl avaldab fotoga- takse kultusfilmi sus Marite. lerii vastuvõtul käinud pere- uusversioon Marite ja Toomas leppisid dest järgmise nädala neljapäe- MÄRTSIPOISS RALF: Toomas ja Marite Lõhmus soovisid lapsele nime, mis poleks laialt levinud. kokku, et kui poiss on sündi- val. GERT LUTTER. Augustikuus algavad Saare- maal kultus lmi "Siin me oleme" uusversiooni võtted. Režissöör Ergo Kulla sõ- nul tehakse headest teostest ikka uusi versioone, viida- Kitarrivõistluse võitsid Marta Link ja Grethe Uustalu tes asjaolule, et omaaegne Saaremaa noorte kitarri- Teine võitja, 6aastane Grethe Sulev Nõmmiku lavastatud võistluse võitnud 13-aasta- Uustalu oli konkursi noorim "Siin me oleme" loodi Juhan ne Marta Link ja 6-aastane võistleja. Muhus elav ja Muhu Smuuli monoloogi "Suvita- Grethe Uustalu püüavad lasteaias käiv Grethe esitas jad" ainetel. Uusversiooni- pillimängu harjutada iga konkursi jaoks kaks pala: de lavastamine on levinud päev. “Juba linnukesed“ ja “Se- teatris ja üha enam ka Lää- papoisid“. ne lmimaailmas. Peale selle oskab ta ka pisut "Tegu on kihvti teosega Monika Metsmaa lugu “Nõianeitsi“, mida hakkas ja sellest saab edukalt teha [email protected] õppima kevadel. tänapäeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uue Võistluse “Incap Rocks!” kor- komöödialoo," selgitas la- raldanud elektroonikaettevõt- Jõuluvana tõi kitarri vastaja, et lmi tegevus te Incap presidendi tuuakse praegusesse aega. Otto Puki sõnul on äärmiselt Grethe ema Piret Langi sõnul Lugu ise rullub lahti jaa- , et neli nalisti julgesid harjutab tütar väga tublisti, kui nipäeva paiku. Kavas on ka end proovile panna ja said oma talle ülesanded kätte anda. suurem publikustseen, esitatud paladele palju positiiv- Ehkki Grethe on alles lasteaia- kuhu kaasatakse kohalikke. set vastukaja. Ühtekokku anti laps, on tal oma kitarriõpetaja Kulla sõnul tuuakse võima- ettevõtte sotsiaalmeediakana- – Tambet Tamm – , kelle juhen- lusel lmi ka 1978. aastast lis jagatud võistlusvideotele ligi damisel on tüdruk pool aastat pärineva linateose näitleja 700 häält. pillimängu õppinud. Lauri Nebel. Osades män- Kumbagi “Incap Rocks!” ki- Huvi kitarrimängu vastu givad Kaire Vilgats, Meelis tarrivõistluse võitjat premeeris sündis tänu vanaema kodus Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Incap Estonia muusikapoe nähtud kitarrile. “See tundus Seeman, Pääru Oja ja Kris- 300-eurose kinkekaardiga, mis nii lahe pill ja kui sellel mängi- tel Elling. anti üle eile Incapi perepäeval. ti, tundus veel lahedam,“ rää- Filmi tegevprodutsent on kis Grethe. Omaenda kitarri sai Saaremaa ühisgümnaasiu- Proovimine tasus ära Grethe kingiks jõuluvanalt. mi vilistlane Olev Sten Erik “See oli mu väga suur soov,“ üt- Jõgi, kes on alates 2015. aas- Marta Link õpib laste- les Grethe. tast mänginud telesarjades aed-põhikoolis ja Orissaare Seda, mida konkursivõidu ja töötanud ka operaatori muusikakoolis. Marta sõnul sai puhul kingitud preemiaraha- assistendina. Üheskoos la- ta Incapi kitarrivõistlusest tea- ga teha, pole Grethe veel ot- vastajaga külastasid nad nä- da oma kitarriõpetajalt Karmo OMA KITARRIPALA VIDEO EEST kogus 13-aastane Marta Link võistlusel kokku 254 häält sustanud. Küll aga soovib tüd- dala algul Saaremaad, et üle Maandilt. ning 6-aastane Grethe Uustalu 168 häält. Ülejäänud kaks nalisti, 13-aastane Kristin Zenkevic ruk oma võitu vanaemaga ja- vaadata võimalikke võtte- “Algul arvasin, et ei osale sai 117 ja Jessica Seeger 143 häält. GERT LUTTER gada. Mine tea, ehk ostab tüd- paiku. Jõgi märkis, et po- seal, aga siis mõtlesin, et mis ruk endale praegusest suure- tentsiaalne asukoht on neil seal ikka – proovin,“ ütles tüd- oskan juba üsna hästi mängi- laadi “Nothing Else Matters“. mi jaoks selgeks õppisin – peal- ma kitarri. kandis leitud, kuid mi- ruk. See, et see proovimine lau- da,“ lausus ta. “See laul meeldib mulle,“ põh- kirjaga “Nostalgia“ oli palju Kitarrivõistluse tingimused dagi kindlat selles osas veel sa konkursi võidu vääriliseks Isegu suvel püüab Marta pil- jendas Marta. “Kui endale ki- raskem,“ tunnistas tüdruk. pandi kokku koostöös Saare- pole. osutus, oli Marta jaoks suur ül- limängu harjutada iga päev. tarri sain, hakkasin seda tasa- Oma preemiaraha eest ka- maa muusika- ja kitarriõpeta- Valmima peaks linateos latus. “Vahel jääb mõni päev vahele pisi õppima.“ vatseb Marta osta päris isikli- jatega. tuleva aasta esimeses poo- Orissaare muusikakoolis lõ- ka,“ tunnistas ta. Marta seda lugu mängija ku elektrikitarri. “Olen juba Otto Pukk tänab kõiki kon- les. petas Marta tänavu neljanda Võistluse jaoks valis Marta jaoks keeruliseks ei pea. “See uurinud ka, mida osta,“ lausus kursil osalenuid, innustajaid Raido Kahm klassi – kitarri erialal. “Noodist välja rokilegend Metallica bal- lugu, mis ma üleminekueksa- noor kitarrist. ning noortele kaasa elanuid. Laupäev, 10. juuli 2021 UUDIS 3

Liis mängis Karli ja müüs lehekuulutuse kaudu õhku 30-aastase naise otsus teeni- da kelmusega paarsada eurot kriminaalset tulu lõppes tal- le tingimisi vangistuse ja mitu korda suurema rahalise hä- vinguga rahakotis. Liisi hõlptuluskeem oli ta- valine, ei midagi originaalset. REIN KALLAS Ta riputas kuulutusteportaa- li soov.ee mobiiltelefoni müü- gi kuulutuse, suhtles võima- liku ostjaga Karli nime all ja tegi tehingu teoks. “Telefoni osta soovinud inimene kandis kuulutuses märgitud kontonumbrile üle Militaarehitis asub Varese sadama lähedal Ranni- soovitud telefoni maksumu- ku kinnistul. se ning postikulu, kuid tele- MAAAMET foni Liis talle ei saatnud,” üt- les prokurör Agnes Olle- BETOONPUNKER SUVILAKS: Praegu pole selge, ma-Barndõk. kas laskedzott jääb suvilana ehitusregistrisse või Liis “teenis” nii 238 eurot, antakse asjale tagasikäik. MERIT LEHTSALU kuid kannatanu andis asja po- litseisse. Eelmisel nädalal jõu- dis kuritegu kohtusse ja Liis sai kelmuse eest karistuseks aasta vangistust tingimisi. Ehk kui naine ei pane 18 kuu Ametnik tembeldas miljoni- pikkuse katseaja jooksul toi- me uut tahtlikku kuritegu, jääb karistus täitmisele pöö- ramata. Katseajal peab naine allu- vaatega sõjarajatise suvilaks ma kriminaalhooldaja järele- valvele, järgima käitumis- küla maaomanik sast rahuaja eluaset, ent Saa- guosakonna juhataja Rein keeles mõistetavat tähendust les, et suvilate kohta ei ole kontrolli nõudeid ning talle vormistas suvilaks ehitus- remaa valla kasutuslubade Kallas küsis seetõttu majan- kui ka ehitise kasutusotstar- väga selgeid nõudeid. Amet- määratud kohustusi, vahen- keeluvööndis asuva Teise spetsialist kandis raudbetoo- dus- ja kommunikatsioonimi- vet. Tavakeeles on suvila ehk nik, kes dzoti ehitusregistris- das kohtu pressiesindaja Jaa- maailmasõja aegse nist laskedzoti suvilana ehi- nisteeriumilt, kas selline hoo- suvekodu suvitamiseks mõel- se kandis, oli sel hetkel veen- nika Lusti. Samuti peab ta raudbetoonist laskedzoti. tusregistrisse. Punkrile lähim ne ehitusregistrisse kandmi- dud maja. Nõudeid seadus su- dunud, et talitab õigesti. Asja katseaja lõpuks hüvitama ehitis on mõnikümmend ne on ikka seaduspärane või vilale kehtestanud ei ole. Küll õiguspärasust hakatakse kaa- kannatanule tekitatud kahju meetrit eemal uhkes üksindu- hoopiski mõne õigusaktiga aga tuleb laskedzoti suvilana luma niipea kui teemaga seo- summas 238 eurot. Ain Lember ses paiknev tabaga lukustatud vastuolus. registrisse kandmiseks kind- tud ametnikud puhkuselt ta- Menetluskuluna peab Liis [email protected] iglusaun. MKM ehitus- ja elamuosa- laks teha õiguslik alus, mille- gasi tulevad. riigituludesse tasuma 592,50 Vallavalitsus pole ka ise konna peaspetsialist Ülle Rei- ga laskedzoti kasutamise ots- “Selliseid ettepanekuid lae- eurot. Kohtuotsus ei ole jõus- Varese sadama lähedal asuv päris kindel, kas dzoti suvi- di selgitas vallavalitsusele vas- tarvet muudeti. kub teisigi, me peame selle kü- tunud. militaarehitis Ranniku kinnis- laks möllimine ikka õige tegu tuseks, et ehitise määratlemi- Rein Kallas ütles Saarte simuse endale üdini selgeks te- Andres Sepp tul ei meenuta küll ühestki ot- on. Valla ehitus- ja planeerin- sel tuleks hinnata selle tava- Häälele, et probleem on sel- gema,” lausus Kallas.

11.07 kell 19 KURESSAARE LOSSIHOOVIS

Kontsertlavastus

VOLDITAVAD KLAASUKSED TOODETEGA SAAB TULEPUUDE EELNEVALT TUTVUDA HOIDIK- KÄRU LIHTSALT, HALUR DUSCHY.EE TERMO- PUUVILLASED NARMASTEGA VANNITOAVAIBAD 80 cm SEGISTIGA RÕÕMUKS DUŠIPANEEL SILIKOONIST WC-HARJAD ARIZONA E-R kl 10-18 E, 9. aug kell 19 Orissaare kultuurimajas Tallinna 65 T, 10.; K, 11. aug kell 19 Kuressaare teatris DUŠIPANEELIGA Kuressaare DUŠINURK 85x85x200 4 UUDIS Laupäev, 10. juuli 2021 Muhus alustas tööd toidupank Muhu vallavalitsuse, duabi saamiseks vallavalitsu- Kuressaare toidupanga ja se poole pöördunud ei ole, uu- COOPi Liiva kaupluse risid sealsed ametnikud, kel- koostöös avas Muhus lel seda tarvis oleks. uksed toidupank. “Väga suurtes raskustes meie inimesed ilmselt pole, aga neid, kellele toidupakk kor- Monika Metsmaa ra nädalas abiks oleks, ikka lei- [email protected] dub,” rääkis Triin Valk. Esialgu paneb toidupank Seni jagati Muhu vallas toime- kokku viis toidupakki nädalas tulekutoetuse saajatele Euroo- – igale perele üks. “Samas pea- pa Liidu toiduabi, koroona-ajal me plaani neid pakke sageda- korraldas hädas olnutele toidu- mini jagama hakata,” lausus ainete jagamist aga Muhu val- sotsiaalnõunik. lavalitsus, esitades Liiva kaup- Üks vabatahtlik, kes korral- lusele tellimuse 20 toidupaki daks kauba transpordi poest jaoks. ning paneks kokku toidupakid “Oleme püüdnud levitada ka puudust kannatavatele pere- teavet, et kel kitsas käes, saab dele, on juba leitud. Vabataht- hooldekodus sooja lõunat,” likul tuleb toiduained kord nä- rääkis Muhu valla sotsiaalnõu- dalas viia Liiva poest Hellamaa nik Triin Valk. “Vald hoolitseb külakeskusesse, seal need kaa- selle eest, et keegi tühja kõhtu luda ning aidata toidupakke kannatama ei peaks.” kokku panna. Samuti on tema Toidupank alustas Muhus ülesanne viia toidupakid abi- tööd 30. juunil. Nagu mujalgi vajajatele, kes ise neile järele Eestis, on ka Muhu toidupan- tulla ei saa. ga eesmärk päästa toiduks “Ühe vabatahtliku juba leid- kõlblikku, nn parim-enne-kau- sime, aga parem, kui neid oleks pa äraviskamisest ning abista- kaks – kas või puhuks, kui üks da neid, kes puudust kannata- neist peab ära olema,” ütles vad. sotsiaalnõunik. Seni on toidu- Muhu toidupank tegutseb pangas toimetanud ka sotsiaal- Hellamaa külakeskuses, kus nõunik Triin Valk ise ja valla on söögikraami hoidmiseks ja lastekaitsetöötaja. säilitamiseks sobivad tingimu- sed. Sinna saavad abivajajad oma söögikraamile järele min- EESTVEDAJA: “Vald hoo- na, pelgamata, et teised näe- litseb selle eest, et kee- vad. Neil, kel oma pakki Hella- gi tühja kõhtu kannatama maalt ära tuua pole võimalik, ei peaks,” kinnitab Triin viiakse see koju kohale. Valk. Kuna Muhu elanikud ise toi- MAANUS MASING

Kaks ränka põlengut Saaremaal põhjustas hooletu suitsetamine

Päästeameti menetlejate hin- paberikorvi visatud koni või- Elupäästev suitsuandur on nangul on kolmapäeva öösel vad tuua kaasa suure tulekah- eluruumides kohustuslik külas ja Kuressaares ju. Jälgida tuleks alati ka suit- 2009. aastast. Ionix Systems OÜ Õie tänaval toimunud tule- setamise kohta – kodus olles Päästjad tõid ööl vastu kol- kutsub kandideerima INSENER-TEHNOLOOGI ametikohale kahjude tõenäoline tekkepõh- suitseta alati õues ning kustu- mapäeva Kuressaares põle- jus hooletu suitsetamine. ta sigaret veega täidetud tuha- vast korterist välja sigaretiga Peamisteks tööülesanneteks on: Kasuks tuleb: Kaisvere külas puhkenud toosi, rõhutavad päästjad. magama jäänud mehe. • Fiiberoptiliste, painduvate ja poolpainduvate • Varasem töökogemus tulekahju lõppes inimese huk- Mõlemad õnnetustes osa- Kell 1.19 andsid suitsuan- RF kaabliühenduste tootmisprotsessi tehniline toetamine fiiberoptika või RF alal kumisega, Õie tänava tule- lenud mehed elasid üksi, see- duri signaal ning suitsuving ja osalemine uute toodete juurutamisel • IPC-620 sertifikaat kahjul sai inimene põletus- tõttu kutsuvad päästjad üles märku tulekahjust ühes Õie • Tootmise tööjuhendite väljatöötamine ning ja nõuete tundmine haavu ning toimetati haigla- märkama oma naabreid ja ea- tänava maja teise korruse kor- protsesside arendamine ravile. kaid lähedasi ning kandma teris. Suitsu täis korteris tu- • Testprotseduuride väljatöötamine ja testimise toetamine Omalt poolt pakume: Päästjad märgivad, et üldju- hoolt, et üksi elava eaka või vastati põleva sigaretiga ma- • Tootmiseks vajalike 3D rakiste disainimine ja 3D printimine • põnevat väljakutset hul ei puhke tulekahju lihtsalt puudega inimese kodus oleks gama jäänud 66-aastane • Seadmete ja tööriistade õigeaegne hooldamine lennundustööstuse tuhatoosi kustutatud konist, olemas töökorras suitsuandur mees, kes sai jalale põletus- korrasoleku tagamiseks tootmisfirmas vaid on seotud muude teguri- ja elamu vastaks kõikidele tu- haavu. • Töötajate koolitamine • huvitavat tööalast suhtlemist rahvusvahelises tega. Suitsetamisest alguse saa- leohutusnõuetele. Kaisvere külas hukkus kol- Ootused kandidaadile: ettevõttes va tulekahju üks peamisi põh- Päästjad tuletavad meelde, mapäeva varahommikul elu- • Tehniline haridus, näiteks mehaanika, elektroonika, • kaasaegseid juseid on suitsetades magama et suitsetamine siseruumides maja tulekahjus mees. Häire- mehhatroonika alal töövahendeid jäämine, mistõttu ei tohiks võib viia tuleõnnetuse ja sur- keskus sai kell 4.46 teate elu- • Hea arvutikasutamise oskus • väljaõpet kohapeal mingil juhul voodis ega diiva- mani. Tänavu on Eestis tules maja tulekahjust. Kustutus- (MS Office, CAD tarkvara tundmine jne) ja välismaal. nil või tugitoolis suitsetada. hukkunud juba 24 inimest, tööde käigus välja toodud • Huvi elektroonika ja tehnika vastu Oluline on jälgida ka seda, neist viis on surma saanud 74-aastase mehe elustamine • Oskus probleeme iseseisvalt lahendada Kandideerimiseks palun saada kuhu sigaret pannakse. Hoo- hooletu suitsetamise tõttu tulemusi ei andnud. • Hea inglise keele oskus CV koos palgasooviga e-meilile letult kustutatud sigaret või tekkinud tulekahjudes. Uudistetoimetus • Hea pingetaluvus [email protected]. • Aktiivne suhtleja ja hea meeskonnaliige Lisainfo telefonil 515 6272. Regionaalhaigla Grand Man tiitli pälvis onkoloog Vahur Valvere Kuressaare Suvemuusika Põllumajandus Lossipargi kõlakojas Algus kell 17.00. TASUTA Kolmapäeval andsid “Grand Man tiitel interdistsiplinaarne mitte ai- president Kersti on väga suur ja nult eriala sees, vaid ka tõeli- OÜ Kaljulaid, tervise- muidugi väga selt erialadevaheline koostöö. 11. Ansambel ja tööminister meeldiv üllatus, Seega on see tunnustus kõigi- Beati Mandolini pakub tööd Tanel Kiik ja re- aga see kaugeltki le neile spetsialistidele, mitte JUULI TRAKTORISTILE gionaalhaigla ju- ei ole tunnustus ainult arstidele, vaid ka õde- hatus haigla ter- ainult minule, dele ja hooldajatele, kes onko- Tähtajatu tööleping, vishoiujuhtide pi- see on tunnustus loogia vallas tööd teevad ja täistööaeg. dulikul koosviibi- kogu onkoloogiale. patsiente aitavad,” ütles Saa- misel 2021. aasta Sel aastal möödub remaalt pärit Vahur Valvere Täpsem info 50 82 677, Grand Man tiitli onko- onkoloogia rajamisest preemiat vastu võttes. [email protected] loog Vahur Valverele (fotol). Eestis 75 aastat, onkoloogia on Uudistetoimetus Laupäev, 10. juuli 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Tänuväärt töö Uppuja päästmine – Muhus alustas pisut rohkem kui nädal tagasi tööd kohalik toidupank. Saaremaal – Kuressaares – on toidupank tegutsenud juba aastaid. Mõlema eesmärk on sama: päästa kauplusest toidukaupa, mis mui- uppuja enese asi du prügikasti läheks, ning anda see puu- dust kannatavatele inimestele. “Eelmise aasta septembris ratuur 27 kraadi ning isegi kui me ei oleks oma jonni aja- uude majja kolides ei koolides ei ole kliimasead- nud ja aknavõrkusid siiski väl- Küllap ei oska meist paljud isegi aimata, osanud me uneski näha, meid – nagu meile ilusti sel- ja kaubelnud. milline košmaar meid sel geks tehti –, võime ainult unis- Jah, me ei maksa majas ren- kui palju toidukraami kauplustel müü- tada, et varjupaiga majaks ehi- ti, küll aga tasume kommu- mata jääb. Samas ei ole ju söögikraam suvel ees ootab,” kirjutab Kuressaares Kalevi tänaval tatud säästuobjekt ühel heal naal- ja küttekulud. Need sum- sugugi kõlbmatu, kui pakendil märgitud tegutseva MTÜ Saaremaa päeval loomasõbralikuks saab mad on kordades suuremad parim enne tärmin möödas. Mõelgem, Lemmikloomade Turvako- ning talitajad ja vabatahtlikud kui arvestada oskasime. ei pea higist tilkudes ning õhu- du juhatuse liige kui palju toitu läheks lihtsalt raisku, kui Edit puuduse käes vaeveldes oma Palume südamest abi poleks neid, kes seda päästa püüavad. Annusver. “Selle asemel, igapäevaseid toiminguid tege- et rõõmustada kaunite ma. Muide, seda 8–10 tundi Saarte Hääles 8. juulil ilmunud Saaremaal teevad toidupangaga koos- suveilmade üle, on meil kohapeal olles ja füüsilist tööd leheloo “Turvakodu kassid tõsine mure oma hoole- tööd õnneks juba paljud kauplused. Li- tehes. piinlevad põrgukuumuse aluste pärast.” Meie kassidel ei ole suveva- käes” vallapoolsest kommen- saks toidupangale püüab kõlbulikku söö- heaega ja neil ei ole võimalik taarist selgub, et kliimasead- gikraami äraviskamisest päästa Saare- Õhutemperatuur meie majas on “Pärast kuu aega kestnud liiga kuumadest oludest jalga mete muretsemine on lepingu maa lasterikaste perede ühendus. Sest juba mitu nädalat 27–30 kraadi lasta. Turvakodu maja on nen- järgi meie mure. Kas lepingu ja seda olenemata päevad läbi probleemi ja sellele de kodu 24/7 ja see, mis prae- lõppedes kolime koos seadme- alati on neid, kellel seda tarvis läheb. Lei- ristseliti lahti olevatest akendest gu toimub, on tegelikult loo- tega välja või kuidas valla esin- dub neid, kelle jaoks rikkalik toidulaud ja kriitilisemas olukorras oleva- lahenduse otsimist on made abitusse olukorda jätmi- dajad seda asja näevad? on unistus. tesse tubadesse paigutatud ven- tulemus selline, et ne. Kas väike mittetulundus- tilaatoritest. Mis on lahendus, pole meil ühing peab lisaks ruumide si- Probleemid hakkasid pihta mingisugust tulemust ei õrna aimugi. Neid, kes peaks sustuse ja muule tööks vajami- juba juuni alguses, kui hakka- olegi.” asjaga tegelema, ei paista tur- neva hankimisele hakkama Ungarlased võlusid sime kahtlustama ventilatsioo- vakodu olukord huvitavat. Kui- sponsoriks ka suurvallale ning festivalipublikut nisüsteemi riket – õhk lihtsalt Uppuja päästmine on uppu- das muidu selgitada meilidele paigaldama vallale kuuluvas- ei liikunud, tubades oli umbne ja enda asi – see on meile nüüd mitte vastamist ja seda, et kuu se ja spetsiaalselt varjupaigaks Teisipäeva õhtul sai Mustjala kõlakojas kuu- ja lämbe. Ega`s midagi – mure lõpuks selgeks saanud. Meie aja jooksul ei ole suudetud sel- ehitatud majja oma kulu ja kir- lata haruldast kontserti hõimuvelledelt Un- kirja, kiri vallamaja poole tee- probleemi on vallamajas ühelt geks teha ka seda, kes problee- jadega kliimaseadmed, et loo- garist. 1995. aastast toimuva Mustjala festi- le ning jäime vastust ja problee- ametnikult teisele visatud kui miga tegelema peaks. madele ja vabatahtlikele ele- vali raames esines vanamuusikaansambel mile lahendust ootama. Vahe- kuuma kartulit, millest kõik Ilmateenistus andis kogu mentaarsed tingimused taga- Bordó Sárkány (tõlkes Bordoopunased Draa- peal aga jõudis kohale kuuma- osalised kiiresti lahti tahavad Eestile selleks nädalaks kuu- da? konid), kelle muusika võlus igat kuulajat al- laine ja majasisene tempera- saada... mahoiatuse. Meie hoolealus- Paraku pole meil endil klii- gusest lõputaktideni välja. tuur hakkas järjest tõusma... Pärast kuu aega kestnud te olukord on juba praegu krii- maseadmete ostuks ja paigal- Bordó Sárkány on aastaid tunnustatud va- Jätkuvalt ootasime vastust oma probleemi ja sellele lahendu- tiline. Mis edasi saab? Mis saab damiseks vajalikku raha mit- namuusikaansambel, kes külastas Eestit nel- murekirjale. se otsimist on tulemus selline, siis, kui meie talitajate ja vaba- te kusagilt võtta. Meil ei ole jandat korda, kuid Saaremaale tuli esmakord- et mingisugust tulemust ei ole- tahtlike tervis sellistes tingi- aega ära oodata valimisi ega ka selt. Festivalil esitasid ungarlased keskaegset Vastuseta kirjad gi. Korra käis üks ametnik 15 mustes vastu ei pea või nad seda, et äkki kirjutatakse uue maailmamuusikat. Oli nii instrumentaalseid minutiks majas, jalutas kiirelt lihtsalt keelduvad 30kraadises aasta vallaeelarvesse vajami- lugusid kui ka lüürilisi kompositsioone, un- 21. juunil läks teele uus kiri pal- toad läbi, tõestas paberilehe leitsakus töötamast? Meil on nevad summad sisse. Isegi val- gari ja iiri laule/tantse. Keskaegset torupilli, vega meie maja ventilatsiooni- abil, et ventilatsioonisüsteemis tõsine hirm tuleviku ees, sest lamajas ja koolides ei ole ju ungari ja iiri  ööte mängis Dickmann Roland, süsteem üle vaadata ja üritada on tõmme olemas. Edasi kehi- olukord muutub üha hulle- kliimaseadmeid... Seetõttu pa- viilulil Fábi János, keskaegseid trumme SzĘ leida lahendus, et toatempera- tas õlgu ja kogu lugu. Mingit maks, lahendust aga ei ole ilm- lume südamest abi. Kas Saa- ke Miklós Márk, mandocello`l Kiss ErnĘ, tsit- tuur ei oleks enam nii kõrge. reaalset tulemust me sellest selt niipea loota. remaal või mandril leidub ril aga laulja Szlama László. Selline kuumus mõjub inimes- kiirvisiidist ei oota ega looda. Eelmisel aastal nägime kur- mõni rma, kes saaks ja tahaks Mehed olid riietatud keskaegses stiilis ja te ja loomade tervisele ju väga Vähemalt see ametnik reagee- ja vaeva, et akendele võrgud meid meie suures mures aida- tänu ilusale ilmale nautisid kõik peale toru- halvasti. ris, asi seegi. paigaldataks. Vallaarhitekti ta? pillimängija paljajalu esinemist. Kassid on betoonpõrandal Vallaametnikud puhkavad vastus oli algul kindel “ei”: tur- Kuna meil ei ole õrna aimu- Rahvas polnud aplausiga kitsi ja mehed “lapakil”, külje all jahutuseks ja siiani ei ole me aru saanud, vakodu maja ei tohi anda ini- gi, milline tehniline lahendus tundsid ennast oma jutu järgi kui San Remos. märjad rätikud. Inimestel hak- missugune osakond vallale mestele valet signaali, ei tohi meie maja puhul töötada võiks Võõrustajatel panid need sõnad kõrvad liiku- kab juba ainuüksi ruumi sise- kuuluva maja probleemidega mõjuda vanglana. Majja tule- ning mis see maksma võiks ma. Suurepärase heli tegi Ivo Aksiim, tänu kel- nedes higi jooksma... Ka juuli al- üldse tegelema peaks. Üldine vat korralik ventilatsioonisüs- minna, vajame professionaa- lele üheksa kilovatti puhast muusikat üle guses saadetud kolmandale suhtumine on aga selline, et teem ja akende avamine ei ole- lide abi. Meie hoolealused va- Mustjala kõlas. meilile ei ole keegi vaevunud vallal raha ei ole. vat vajalik. Praegu ei kujuta javad professionaalide abi. Aitäh, Bordó Sárkány ja Mustjala festivali vastama. Kuna vallamajas on tempe- ette, milline oleks olukord siis, Hirm on... boss Aare Tammesalu! Kalle Kolter LUGEJA KIRI Tagarannas levis isuäratav Jaagupipäevaks Püha Jakobi kirikusse lesta praadimise lõhn... “Mis võiks olla õigem kui apos- gi on maetud Jeesuse jünger võib lugeda Eesti jaakobitee de ja Kahtla kiriku juures, tel Jaakobuse päeval ehk jaa- Jaakobus, Sebedeuse poeg. palverändurite kodulehelt ca- ööbime Sakla külamajas, rän- Lugenud Saarte Häälest Maimu Bergi kirju- gupipäeval pühal palverän- Sinna koonduvad mitmed mino.ee. nata tuleb 31 km. Pühapäeval tatud lugu “Tagarannas suitseb lest ja lendab nu aastal minna palverän- palverännuteed, neid Saaremaal kannab Püha läheme läbi Räimaste Pühas- vaim”, viisid mõtted mu 1953. aastal Tagaran- nakule, mille sihiks on kollaste noolte ja teokar- Jaakobuse nime Püha kirik. Ja se, kokku on teekonna pikku- nas veedetud ajale. Külastasin seda küla l953. Püha Jakobi kirik!” kirju- bisümbolitega märgis- mis võiks olla õigem kui sellel seks vaid 11 km, palverännu aastal oma ülikooli diplomitöö jaoks. Küll ava- tab EELK Kuressaare Lau- tatud radasid, jaakobi- pühal palverännu aastal min- lõpetame jumalateenistusel nes kaldal ilus vaade punasele kalakonservi- rentiuse koguduse abiõpe- teid võib leida mitte ai- na palverännakule, mille si- Püha Jakobi kirikus. Palverän- tehasele sinise mere taustal! kon- taja Tiina Ool. nult Hispaanias, vaid hiks on Püha Jakobi kirik! Kui nul on ka väike osavõtutasu, servitehases toodeti praetud lesta õlis ja sprot- Reisida on viimasel ajal kogu Euroopas. ei saa sõita kuhugi kaugema- mis sisaldab majutuse kulud, te õlis, lesta tomatiga. Isuäratav lesta praadi- raske, piirangud on erinevad Käesolev, 2021. aasta on le, tuleb leida võimalusi kodu- kaks hommiku- ja õhtusööki mise lõhn levis kaugele. ja eri riikides need ka muutu- kõigile jaakobiteede palverän- kandis. ning lõunasöögi pühapäeval. Urve Kirss vad pidevalt. Olen seetõttu TIINA OOL duritele eriline – see on püha 23.–25. juulini toimubki pal- Kes ei pelga päevateekondade tundnud puudust palveränna- aasta. Nii on juba keskajast verännak Kuivastust Pühasse. pikkust ja on valmis sel ränna- kutest. alates nimetatud aastat, kui Esimesel rännakupäeval alus- kul ka oma varustust seljako- Enne koroona-aega sain apostel Jaakobuse päev ehk tame hommikul Kuivastu sa- tis kandma, saab registreerida kolm korda käia Santiago de eestipäraselt jaagupipäev, 25. damast, peatume Hellamaal ja end Püha palverännakuks KIRJUTAGE MEILE! Compostela palverännuradadel juuli langeb pühapäevale. Liival, ööbime Tornimäe rah- kuni 15. juulini tel 5342 7096 Saarte Hääl, Kohtu 1, 93819 Kuressaare oma akusid laadimas. Santiago Eestis on seda palveränduri- vamajas, kokku on päevatee- või e-postiga tiina.ool@eelk. [email protected]. de Compostela on linn Põh- te püha aastat juba mitmeti konnaks 28 km. Teisel päeval, ee, siis saab ka täpsemat infot ja-Hispaanias, kuhu legendi jär- tähistatud – sellest kõigest laupäeval on palvehetked Pöi- palverännu kohta.

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Toimetuse assistent-levikoordinaator Fotograaf Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Rihti Rask 45 30 200 Maanus Masing 53 403 175 Liidu liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle

Tel 45 30 200 Tegevtoimetaja Toimetajad Kujundaja Trükiarv: 4700. Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik [email protected] Andres Sepp 45 30 202 Kertu Kalmus 45 30 212 Liina Õun 45 30 203 Printall AS. Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on

www.saartehaal.ee Müügijuht Ain Lember 45 30 211 Küljendaja-kujundaja Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Kerli Rüütel 45 24 443 Monika Metsmaa 45 30 216 Anette Sannik 45 30 203 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. Reklaamimüügi projektijuht Mehis Tulk 45 30 214 Keeletoimetaja kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. Merilyn Tohv Raul Vinni 45 30 215 Ragna Malm 45 30 202 võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 10. juuli 2021

Haned ja sookured kah- justasid põllukultuure 225 HEKTARIL. 3 X FREEPIK Metssiga tuleb mühinal Saaremaale tagasi 2016. aasta suvel Saare- järgnevalt refereerime ka muu- punahirve, nendest umbes dunud aastal maakonnas vaid maale jõudnud Aafrika de ulukitega seotud numbreid. 6500 asub Saaremaal ja üle ühe lamba. Seevastu murti seakatku hävitustöö järel Sigade arvukuse märgata- 1500 Hiiumaal. maha kuusteist veist, mida on järsult vähenenud metssi- vale tõusule viitavad eelkõige Punahirve ohjamiseks tu- enneolematult palju, kuna sa- gade arvukus on Saare- jäljeloendus, samuti sellised leks Saaremaal sõlmi- geli ei murra hundid Saaremaal maal ja mujal Eestis kahe arvukuse tuvastamise näita- da erinevate osa- aasta jooksul mitte ühtegi veist. viimase aastaga uuesti jad nagu pabulaindeks ja poolte (põllupida- Viimaste aastatega suurenes oluliselt suurenenud. tuhnimisindeks. jad, metsaomani- Saaremaal šaakali arvukus. Hirvlaste pabulaloen- kud, jahimehed) hu- Šaakal ei ole võõrliik, keda tu- duste käigus registree- videga arvestav oh- leks välja tõrjuda, vaid võrd- Ain riti metssea väljahei- jamiskokkulepe ja väärne meie pärismaiste liiki- Lember teid 2021. a kevadel sellest lähtuvalt dega, olgugi et ta on alles hilju- keskmiselt ligi kaks koostada iga-aasta- ti siia levinud. Šaakalit tuleks korda enam kui sed küttimissoovi- intensiivsemalt küttida piir- Just nii kinnitab keskkonna- möödunud aasta ke- tused. kondades, kus karjakasvataja- agentuuri värske raport “Ulu- vadel ning võrreldes Saaremaa tel on nendega probleeme. Saa- kiasurkondade seisund ja küt- 2019. a loendustega punahirve asur- remaal kütiti 2020. aastal seit- timissoovitused 2021”, millest neli korda rohkem. konda ei saa kä- se šaakalit. Suured küttimis- 2020. aasta jahihoo- sitleda loomuli- numbrid olid Läänemaal (34) ajal kütiti Eestis kokku kul teel kujune- ja Pärnumaal (15). 9978 metssiga ehk kaks nud loomastiku Rändel olevad haned ja soo- korda enam kui eelne- osana. See tekitati kured kahjustasid Saaremaal val jahihooajal. erinevatel aegadel ja põllukultuure 225 hektaril, mis Kaheaastase vaheaja erinevatest Euroopa on viimase kümnendi suurim järel kütiti möödunud hirveasurkonda- number. Siiski jääb rändlindu- jahihooajal taas kõige dest pärit isen- de tekitatud kahju mastaap olu- enam sigu Saaremaal, kus dite baasilt pea- liselt alla mõnele mandri maa- lasti 1933 metssiga. Eesmärk Sel aastal võiks lasta vähemalt 2700 SIGA. miselt jahimajandus- konnale. Kõige enam oli linnu- hoida metssea asustustihedus likest huvidest lähtuvalt. See- kahjustusi mullu Lääne-Viru- allpool 1,5 isendi 1000 hektari tõttu puudub selge arusaam, maal – 1585 hektaril. Samast jahimaa kohta ei õnnestunud. vat tõusu lähimal paaril aastal gusesse. Riskid uute taudipu- millises vahemikus tuleks pu- maakonnast pärinevad ka vii- 2021. aasta alguses oli metssea ära hoida ei õnnestu, soovitab hangute tekkeks ei ole kadunud nahirve arvukust hoida ja kas mase kümnendi suurimad kah- asustustihedus sellest eesmär- keskkonnaagentuur muuhul- ning metssea asustustiheduse üldse peaks midagi ette võtma, junumbrid, kui 2019. aastal said gist keskmiselt juba üle kahe gas kaaluda metsseajahi pida- suurenedes ei pruugi uute tek- kui asurkonna seisund peaks põllumehed kahju 2291 hekta- korra kõrgem. mise õiguse laiendamist maa- kida võivate nakkuskollete lo- mingil põhjusel oluliselt hal- ril. omanikele. Ühtlasi tuleks tõ- kaliseerimine enam õnnestu- venema. Jahilindudest on kasvutren- Hirvede arv muudkui husamalt kontrollida peibutus- da. dis niigi suur suur-laukhani, kasvab söötmise piirangutest kinnipi- Kasvamist jätkab Eestis ka Uustulnukas trügib valgepõsk-lagle ja kormorani damist. punahirvede arvukus. Viimas- pildile arvukus, kelle tekitatud kah- Keskkonnaagentuur soovitab Möödunud jahihooajal tek- tel aastatel on punahirvi lisan- justused on jätkuvalt problee- sel jahihooajal küttida Saare kis peale ligi pooleteiseaastast dunud nii Saare kui Hiiu maa- Väga tavapäratud numbrid miks. Seetõttu soovitab kesk- maakonnas vähemalt 2700 siga pausi kaks uut SAK levikukol- konnas, samuti jätkub leviku- vaatavad raportist vastu Saare- konnaagentuur nende lindude ehk nelikümmend protsenti let, mis õnnestus siiski lokali- ala laienemine Eesti mand- maa hundikahjustuste osas. küttimist suurendada ning küt- Saaremaal kütiti 2020. rohkem kui mullu. seerida ning viimane viiruse riosas. Selle aasta algul oli Ees- Tavapärase paarisaja lamba timisvõimaluste piiramise ase- aastal 7 ŠAAKALIT. Kui metssea arvukuse jätku- leid jäi selle aasta veebruari al- tis hinnanguliselt ligi 11 000 asemel murdsid hundid möö- mel piiranguid leevendada.

ASVA VIIKINGIKÜLA Alen Veziko _ğ Ąŷŷĉŷ­ ďÏúĉÏijijij  MXXOL ARENSBURGI SUVELAVA SUVEL AVATUD .DDVWHJHYDG .DUO-XKDQ /DDQHVDDU O¸¸NSLOOLG MD 3ULLW 6RRWOD NODYHU T–P 11–19 .RQWVHUGL DOJXV 

ǣǼȅƏ àǣǣǸǣȇǕǣƏƏɀɎƏ Ȓȇ ȅƺǣɎƺ ǸɜǼƏɀɎɖɀƺɎƏ ɀƏȅƏً ǸɖɎ ȸƺǣɀǣƳƏ ِِِ ƏɀɖɀɎƏȅƏɎƏ ɀƏƏȸƺǼ

3LOHWLGP¾¾JLOPiletilevis 6RRGXVSLOHWLGwww.alen.ee ɀƏƏȸƺȅƏƏɮǣǣǸǣȇǕǣƳِƺƺ Laupäev, 10. juuli 2021 PERSOON 7 Kapten, kes tüürib Madonnat sadamast sadamasse Panga küla mees kapten Vello Jalak arvas juba lapsepõlves, et temast VELLO JALAK võiks saada meremees. Tänaseks on ta kapten, Sündinud 1. aprillil 1970 kes seilab peamiselt Kingissepa (Kuressaare) linnas. Lääne- ja Põhjamerel. Sugugi võõrad pole aga Haridus tema jaoks kaugemadki • 1976-1978 Võhma Algkool horisondid. • 1978-1985 Mustjala 8-klassiline Kool • 1985-1988 Kingissepa 1. Keskkool • 1990-1993 Tallinna Riiklik Merekool, Raido laevajuhtimise eriala. Kahm Töö Kapten Vello Jalak tüürib kau- • 1993-1994 Eesti Veeteede Amet. balaeva Baltic Madonna sada- EVA-007, vanemtüürimees mast sadamasse Läänemerel ja • 1994-1996 AS Karavell. M/l Sass, Põhjamerel. Nooremana on ta vanemtüürimees ohtralt merd kündnud ka maa- • 1996-1998 Eesti Merelaevandus. kera kaugemates paikades, 3. tüürimees, 2. tüürimees kuid praegu hindab ta kõrgelt • 1998-2002 Spliethoff, meelepärast graa kut ja kodu- 3. tüürimees, 2. tüürimees lähedust. “Mida vanemaks • 2002 Lys Line, 2. tüürimees jääd, seda ligemal kodule olla • 2002-2004 Fredocean. Mv Heimglimt, tahad,” nendib Vello. vanemtüürimees Tööl on ta järjest neli näda- • 2004-2005 Rapid Explorer. lat, millele järgneb sama pikk Kariibi meres, Saint Martin ja Antigua. puhkeaeg kodus. “Kuu on täp- selt paras aeg,” selgitab Vello, HSC Katia, katamaraan, vanemtüürimees et eks oma aja võtab ju ka töö- • 2006-2007 kruiisilaev Island Star, le minek ja sealt tulek. Baassa- 2. tüürimees. dam on Baltic Madonnal Turus. • 2007-2008 Tschudi Ship Management,. Seal leiab aset ka meeskonna • Konteinerlaevad, 2. tüürimees, vahetus. vanemtüürimees Üldiselt on meri olnud Vel- • 2008-2011 FRS, Algeciras Jet, Ceuta Jet, lo vastu lahke, kuid eks ole te- vanemtüürimees (Hispaanias, endised malgi ette tulnud teravamaid Nordic Jet ja Baltic Jet) elamusi. Kõige eredamalt on • 2012-2014 C-Bed, Wind Solution, Vellol meeles öö, mil läks põh- ujuvhotell, vanemtüürimees ja parvlaev Estonia. “Tulime tol • 2014-2016 Godby Shipping. ööl Lõuna-Rootsist Klaipedas- Link Star – ro-ro kaubalaev, vanemtüürimees. se. Justkui oleks mäest üles ja Esimesed reisid kaptenina. alla sõitnud,” meenutab toona- • 2017-… Prima Shipping. ne vanemtüürimees tormist merd. Katastroo st kuulis ta Baltic Madonna, kapten. järgmisel hommikul kapteni Hobid käest. “Hirmu mul polnud, • Midagi väga erilist ei olegi. Paar aastat tagasi noor ei oska ju hirmu tunda, sai paat ostetud , aga see rohkem suvine lõbu. aga pingeline oli see elamus Pere küll,” nendib Vello ja lisab, et • Ema Vilma magada 44 meetri pikkusel ka- • Elukaaslane Elje lalaevast ümber ehitatud kau- baalusel keegi vist küll ei saa- nud. MEREKARU: Noorema- Selle asemele peaks aga üks hemerel ja Atlandi ookeanil. 89 meetrit laeva Kuidas Vello kiirabiarsti ära lollitas na on kapten Vello Ja- hetk kerkima külamaja, kus ko- “Kaubalaevas on igasugu koh- lak ohtralt merd kündnud halikud inimesed saaksid koos ti, kuhu end peita,” nendib ta, Töötasime Velloga koos UK lipu all olevas reisilaevas, mina Täna juhib Vello 89 meetri pik- ka maakera kaugema- käia aega veetmas. “Joonised ja et laeva läbiotsimisest enne sa- kust laeva. Säärane pikkus tu- kaptenina ja tema vanemtüürimehena. Vello jutumaneer on tes paikades, kuid praegu projektid on valmis joonista- damast lahkumist ei ole alati leb kasuks, kuna nii mõneski selline külamehelik, tegelikult on ta nupukas ja kohusetundlik hindab ta kõrgelt kodulä- tud,” märgib Vello juba märk- abi. Läänemere sadamas ei nõua laevajuht. Töövälisel ajal oli hea muhedat juttu veeretada. hedust. sa optimistlikumalt. Läänemerel sõites sääraseid alla 90 meetri pikkused alused Humoorikam vahejuhtum meenub hoopis täiendkoolituselt. GUNNAR SIINER Saarlasi ei kohta Vello aga muresid meremeestel õnneks lootsi teenuseid. Paljude teiste Sattusime koos esmaabi ja meditsiinihoolduse täiendkoo- sugugi ainult kodus käies. pole. Peale Vello on Baltic Ma- sadamate jaoks on aga Vello litusele Mustamäe kiirabihaiglas. Eks need kiirabiarstid donna peal veel kaheksa mees- vastavad eksamid läbinud. “See võtsid meid, meremehi tüütu kohustusena kui hobivelskreid. Loo ilmumise Trehvas Bellingshausenit konnaliiget. “Muhulane, eest- hoiab rmale raha kokku ja aja- Kiirabiarsti loeng oli juba pikale veninud, ammu oli aeg teha ajal on Vello taas lane, soomlased ja lipiinla- liselt on ka oluliselt mugavam,” suitsupaus, aga eks ta üritas meid kiiresti kaelast ära saada Alles mõned nädalad tagasi, sed,” loetleb kapten ja lisab, et selgitab Vello, et nii saavad nad Parasjagu rääkis ta inimese üldistest näitajatest nagu pulss, merel: maikuu lõpus trehvas Baltic seal pardal on teistegi rahvus- lahkuda sadamast kohe kui hapnikunäidud, kehatemperatuur jne, kui leidis aset järg- “Koju on alati Madonna Bornholmi lähistel te esindajaid nähtud, näiteks kaup peal ja ei ole vaja kohalik- nev dialoog. Vello: “Aga naisterahva kehatemperatuur on Arktikasse teel olevat Admiral venelasi. ku abimeest oodata. kõrgem.” Arst: “Mis te ajate?!” Vello: “Olen seda ise omal kena tulla, aga Bellingshausenit. “Tulin hom- Filipiinlastega, kes on laeval Norras on Vellol lootsipabe- nahal korduvalt tundnud.” Arst, vaadates üle prillide nagu mikul vahti ja vanemtüürimees madrused, suheldakse inglise rid olemas tervelt seitsme-ka- töö on töö.” ütles, et näe, Bellingshausen on keeles. “Nende vahetused käi- lolli: “Mis ma teiega siin ikka vaidlen, teeme siinkohal väikese heksa sadama jaoks. Nende seal. Mõtlesin, et lähen lähe- vad n-ö ringiratast ja nad kõik loendamisel tuleb igatahes kohvipausi,” ja kiirustas auditooriumist välja. Vello: “Läks vist dus Vello tagasi Panga külla. male ja teen pilti, aga nad pa- oskavad oma ametit, ei pea iga appi võtta mõlema käe sõrmed. kraadima ennast.” Selline muhe tüüp. Seal ootas teda ees kodutalu, nid käiku juurde,” muheleb kord õpetama hakkama,” sel- Päris lemmiksadamat Vellol ei Sõber Indrek Kivi kus leiab alati tegemist. Ligi Vello. gitab kapten. ole. Küll aga avanevad kaunis kümme aastat tagasi loodi ko- Seejärel võttis kapten Bel- Väärika kaptenitiitli sai maalilised pildid Norra fjordi- halike ettevõtmisel ka uhke ni- lingshauseni meeskonnaga Vello viis aastat tagasi. Järgmi- des. Selgemate ilmade korral bussi peale,” meenutab ta. Tol- kas silma, et võetakse jälle me- mega MTÜ – Panga küla kala- ühendust ja viimasel keerati ne aste karjääriredelil oleks pakub meri seal vaata et ideaal- le koolivenna vägev sinel oligi rekooli õpilasi vastu. Meelita- meeste ja pärandkultuuri selts. käiku maha. Pildid said tehtud kontoris laua taga. “Seda ei set peegelpilti taevast ja maast. see, mis noorele Vellole esial- sin Peeter Sepa (endine parv- “Mõte oli Panga rand korda nii ühelt kui teiselt pardalt ja le- taha,” märgib Vello resoluut- Lisaks on sealsetesse sadama- gu silma jäi. “Vaatasin, et uhke laeva Tõll kapten – toim) kaa- teha ja väike paadisadam ka piti kokku ka uus kohtumine selt, et naudib oma praegust tesse küllaltki mugav siseneda, mees, prooviks ka,” muheleb sa,” meenutab Vello, et tal pol- juurde, aga suuremalt jaolt jää- ajaks, mil Bellingshausen Põh- staatust, mille poole on aas- kuna teravad kaljud kaitsevad nüüdseks juba kaugelt üle paa- nud sugugi tahtmist üksi Tal- vad ju asjad ikka raha taha,” ja-Jäämerelt naaseb. taid püüeldud. “Paljud on kap- tuulte eest. rikümne aasta merd sõitnud linna minna. Õppima asusid mõtiskleb Vello ja lisab, et ise Omapäraseid kohtumisi on teniks saanud nooremalt, aga Meremeheks saamise soov Vello. sõbrad Tallinna merekooli, mis on ta neis asjus võib-olla liialt merel ette tulnud teisigi. Päris ega ma liialt selleks tõmmel- tekkis Vellol juba lapsepõlves. Enne merenduse juurde asus Estonia puiesteel. Täna on passiivne. piraatidega ei ole Vello tööpos- nud, rahulikult, tasakesi,” Ta mäletab lausa täpset hetke, jõudmist tuli Vellol siiski veel samas majas Tallinna inglise Kuigi paadisadamat praegu til olles trehvanud, aga laeva- nendib Vello endale omasel mil see mõte temas idanema mitu head aastat koolipinki kolledž. veel ei paista, ei saa sugugi öel- jäneseid on küll ette tulnud. rahulikul moel. hakkas. “See oli 4. klassis juba. nühkida ja Vene kroonus ära Elu pealinnas polnud Saare- da, et Panga külas asjad ei lii- “Eks nad tahavad Euroopas- Loo ilmumise ajal on Vello Üks endine koolivend, kes oli käia. “Tulin sõjaväest koju, see maa mehele siiski meelt möö- guks. Nimelt on sügisel ees se parema elu peale,” meenu- taas merel: “Koju on alati kena merekooli õppima läinud, tuli oli maikuus, ja ajalehest hak- da ja pärast kooli lõppu pöör- vana pritsikuuri lammutus. tab Vello päevi, mil ta seilas Va- tulla, aga töö on töö.” 8 REPORTAAŽ Laupäev, 10. juuli 2021

Mälestus imelisest merevaatest – oli see päriselt, unenäos või eelmisest elust? Mul endal on Lümandaga seoses ka üks lugu. Sattusin sinna esmakordselt vast kolmküm- mend aastat tagasi. Sõitsime kaudu mööda rannamaanteed. Kusagil tee ääres üllatas mind merevaade, mis ilmus ootamatult ja jäi meelde. Hilisemas mälestuses ulatus meri peaaegu maanteeni ja asus Lümanda külje all. Pärast sattu- sin Lümandasse korduvalt, aga merd ma seal ei näinud. Asjata otsisin kadunud vaadet ja Kipi vahelt. Kahtlustasin üksvahe, et merevaade pä- rineb unenäost. Või hoopiski eelmisest elust, mis sel juhul pidi samuti mööduma Saaremaal. Paar aastat tagasi jõudsin selgusele, et müstiline mälestus sai kuuluda vaid Lõmala ja Tooma- lõuka vahelisele maanteelõigule. Olin Lõmala rannakarjamaade avaruse kandnud üle Lüman- dasse. See pole mu ainuke ülekohus Lõmala suhtes. Kui üldse leidub Saaremaal mõni teada-tuntud paik, mille nimi kipub pidevalt vestlustes ununema, siis on see Lõmala. Mäletan, kuidas janusena Lõmala keskuse sissepääsu juures kaevust vett pumpan. Mäletan “Tänan igat kuldse varjundiga õhtupoolikut, pilk liibunud lehesajus Sõrve rannikule. Kuid ma ei suuda välja mõelda koha nime. Ain Lember päeva, kui MAANUS MASING MERI KAUBA PEALE: Pärnakas Ülo Tohv tuli Karalasse peret looma ja sai mere pealekauba.

gaks viis rubla. “See oli kahe nägid. Maade tagastamine pä- aasta palk mul,” räägib ta. rast Eesti taasiseseisvumist oli Pärast kutsekooli ja sõjaväe- tema sõnul hullumaja. Endi- teenistust Endel kodukanti sed naabrid ja tuttavad, mui- siin saan enam tagasi ei tulnud. Tema du kenad inimesed, kaotasid töömehepõli kulges Saare üksteise vastu lugupidamise ja KEK-is autorooli keerates. ilmutasid väiklust. Praegu käib Endel sageli abi- “Mis sa käid mu maa peal,” kaasa kodukohas Karalas. “Va- meenutab Ülo, kuidas sülle- naduses tahad rahu, siis ikka kukkunud omand inimesi hir- kodukant kutsub.” muäratavalt tundmatuseni elada!” muutis. ATLA UHKUS: Juunis valminud Atla sadamahoone sobib hästi ka kultuurielu edendamiseks. Tori põrgust Karala Marju Žirk kolis Viidumäe- paradiisi le 2006. aastal. Marju sündis ja käis koolis Tartus, aga tema na, jätab auto Virtsu ja tuleb külasse sisse kirjutatud 16 ini- põhjendab ta. Atlast leiab Ülgape põlistalu peremees Ülo lapsepõlve koolivaheajad möö- saarele jalgrattaga. mest, nüüd saab nelikümmend praegu 38 aastaringselt ela- Sajand tagasi elas Lää- aktiivne seltsielu, noor ja vai- VÄLJAVALITU: küla elanik Marju Žirk on üks giliselt tundlikuks tegevuseks. Tohv tuli Karalasse 40 aastat dusid Põlvamaal emakodus Samas leidub neidki, kes täis. Viimati asus külasse ela- miskõlblikku majapidamist, ne-Saaremaal kordi muerk August Mälk kündis vähestest Saaremaal, kellele maksab palka Tallinna Enne merele minekut pidi ka- tagasi Tori põrgust. “Tulin Saa- ümarpalk-taluhoones. käivad pealinna ja lääneran- ma kolme lapsega pere, kes tuli kuid aasta läbi kõigis ei elata. rohkem inimesi, kuid väita, kultuuripõldu. botaanikaaed. lur loovutama passi piirival- remaale, sest juhuslikult leid- Saaremaale tõi armastus, niku vahet juba aastakümneid mandrilt. Atlas asus ajalooliselt väga et elu praegu allamäge vele. Spioonihirmus istutati sin omale mandrilt ühe kui väljenduda pisut vana- pikast vahemaast numbrit te- Lääne-Saare vallalt pälvis suur kalurite kogukond. Külas veereb, oleks liialdus. Tuhat korda muutu- mõista, kui lage see maa- kuidas maitseb Coca-Cola. merevaated männikutega kin- proua,” kõneleb mees. Sisse- moeliselt. Marju ja tema abi- gemata. Teel olles saab rahu- Naagel tänukirja iibe tõstmise tegeleti põhiliselt kalanduse- nud merevaade lapp kunagi oli. Pätsiaegses Lümanda poes ko- ni. Loonalaiul pidid 1960nda- elamine proua kodukanti su- kaasa töötavad mõlemad Tal- likult asju arutada ja lugusid eest, kui elanike arv oli kasva- ga, sest maa saagikus on alla Palusin kord Lü- kat ei müüdud, kuigi Euroopas tel võimude survel koduga hü- jus libedalt. Vabal ajal hakkas linna botaanikaaia liaalis Vii- jutustada. nud 18st 32ni. Otseselt iibe igasugust arvestust. “Meil on Sajand tagasi oli täna- manda patrioodil seda juba villiti. vasti jätma talu viimased ela- Ülole meeldima kalal käimi- dumäel. “Viidul elada on pu- Austlas kuulsime huvita- tõstmises Naagel oma teeneid siin kümme sentimeetrit mul- Ain Lember ne rannamaantee kuni Jaan Holmil võrrelda, Kuressaare linna elama nikud Mihkel ja Emma. ne. Koos abikaasaga on nad has rõõm, see on puhas õnn. vast kokkusattumusest, kus ei näe, küll on ta keelitanud da ja siis hakkab paas,” räägib Sõrveni välja üksainus kui palju oli tema asunud Atla ja Karala meestest Atlast pärit 1936. aasta mees kujundanud kauni koduaia, Ma tänan igat päeva, kui siin ühes pealinna lasteaias avas- küla kinnisvaraomanikke end Naagel. Külavanema aiasaa- merevaade. Leedrisse noorusaja avatud said EPT ja autobaasi mehed, Endel Talp meenutab, kuidas millest kuus aastat tagasi kir- saan elada.” tasid kahe pere lapsevanemad sisse kirjutama. dused kasvavad kõik maast Koduloolane Urve Vakker rää- välja sinas ja sillerdas maastik kaunim bussijuhid ning pikalaineme- Lümanda rahvas kodukandist jutas Maakodu. Just sellist kiitust üks Saa- juhuslikult, et nad suvitavad “Ma osale lihtsalt ütlesin, et lahti kastide sees. gib, et Lääne-Saaremaal läheb Kuusnõmme la- praegusest metsas- hed. Miilitsad ja tapamaja me- esimesel võimalusel lahkus, Nagu nüüdne Ülgape talu remaa ajakirjandusväljaanne Saaremaa läänerannikul ühes kui te siin juba elate, miks te Kuressaarest pärit Toivo piirkonnana hästi. Kõik vaja- hesopp. Viidu külas tunud rannikust. hed. Talu ja kohanime järgi ei sest palka ei makstud. peremees pea pool sajandit ta- mandrilt tulnud inimese suust ja samas külas. Hiljem tuli väl- sisse ei kirjuta.” Niiviisi kasvas käis võrriga Nasval kalal juba lik on olemas – kool ja lasteaed, metsatukas vedelevad Vastuseks hüüatas kutsutud enam kedagi. 1952.-53. aastal tegi Talp pä- gasi, tuleb tänagi külla elama kuulda tahab. Olge teiegi täna- ja, et samas külas suvitab veel Atla elanike arv isegi Karala 12aastaselt. Võimalus kodusa- pood, kirik ja kultuurimaja. tänagi veel tuuleveski Jaan paatoslikult Põllumajanduseks väheso- rast kohaliku kooli lõpetamist uusi noori, kes ostavad või ehi- tud, Marju! kolmaski pere, kelle võsukesed arvelt. Süüd headelt naabritelt damast kalale minna muudab Elu toimib. Inimesi meelitab aluskivid, mis lubab nagu talle omane: bilikel maadel forsseeris kol- kolhoosikontoris normipäevi. tavad maju. Ülole meeldib sõp- pisut varem samas lasteaias rahva ülemeelitamise pärast küla eriti külgetõmbavaks. Eesti läänepoolsematesse kü- “Tuhat korda!” hoosikord tegevusi, mis pigem Päevatasu maksti üks kopikas, radega suhelda, külalisi vastu Kui väike on tegelikult käisid. Atla külavanem ei tunne. Miks “Oleks super elatuda kalapüü- ladesse rahulik elu ja kaunis Paadipõgenikud ja end majanduslikult ära ei ta- mille eest sai osta tikukarbi. võtta ja ise külas käia. Saare maailm Atla külavanem Toivo Naa- ei võiks asjad olla paberil nii gist, aga nii see pole,” kahet- loodus. Kes soovib, saab hõlp- kolhoosi algusaastate sunud. Endli normipäev seisnes töö- EPT-s varustajana töötamise gel räägib, et kuus aastat nagu nad päriselus on, seb võrgumees. sasti tööl käia Kuressaares. näljapajuk jätsid külad Siingi haaras ohjad sama tajate normipäevade arvesta- ajast siiani käib ta läbi oma- Autosõit Kuivastu sadamast tagasi, kui tema kü- Oma portsu saavad kohali- Paljud nii teevadki, sest paar- tühjaks. Maailma eri pai- vaimsus, millega nõukogude mises. aegse Võru kolleegiga, kes sel- Saaremaa läänerannikule võ- lavanema ameti kud ühevõrgumehed siiski kümmend minutit autosõitu gus muutusid saarlase toi- kodumaa lõpututel avarustel Millegipärast kogesid nägu- gi aastal Karalasse külla tuleb. tab aega üle tunni. Paljud põl- üle võttis, oli kätte ja vahel jagub naabri- pole probleem. dud. Soolasilku asendasid alistati loodust ja üritati Sibe- ripäevi just ühismajandi töö- Karlas meeldib käia ka Ülo gavad pika teekonna ära ja os- naistele ka. Toivo elab Atlas Siinkandis asub Saaremaa känguruliha või roiskunud ri jõgesid ümber pöörata. tajad. Endel kutsuti appi pärnakatest sugulastel. tavad kinnisvara lähemale, abikaasa kodukohas alles loe- kaks kõige tuntumat kaitseala rootsi heeringas. Võõrsil said Ajast aega leiva lauale too- kooperatiivi poodi inventuuri Üht halvamaigulist ajajär- näiteks Muhusse. Mõni ei taha tud aastad, ent pakatab ra- – rahvuspark ja Viidu- endised laevaehitajad teada, nud kalandus muutus ideoloo- tegema ja sealt anti päevapal- ku Ülo silmad Karalas siiski Kuivastustki kaugemale min- hulolust. Atla on väga mõ- mäe looduskaitseala. KOPIKA- nus koht, räägib ta. PÕGENIK: Ometi erinevad tänane Lü- juurtega arhitekt Kopika päevas manda ja sajandi- teeninud Endel Talp Liina Link, kes projektee- tagusest päris palju, mõneti ka pages noorena vaesuse ris Atla uue sadamahoo- hoomamatul moel. eest linna, kuid kodukant ne, suvitab Karalas. Piir- Urve Vakker võib rääkida meeldib talle endiselt. konna inimestele oma- tundide kaupa, kuidas endis- selt liigub ta naabruses aegne meremeeste ja laevaehi- palju ringi, sest kaunis tajate piirkond Saaremaa lää- rannik tahab imetle- nerannikul õitses. Lümanda mist. Liina meelest kandis tegutses üksteist küla- on läänerannik kõi- kooli, käis ge ilusam kant Saa- remaal. 4 X MERIT LEHTSALU 10 AJA LUGU Laupäev, 10. juuli 2021

Carl Wilde Kuressaare VTÜ peamehe vormis.

Maasilinnuse varemete kae- vamised 1904. aastal. 2 X SAAREMAA MUUSEUM Carl Wilde – teenekas, kuid unustet 125 aastat tagasi, mõisa (sks Karkelhof, lt Kark- ülema ning seejärel Kuressaa- 25.06.–15.07.1896 (vkj) lumuiža). Aadlipartikkel ja re laenu- ja hoiukassa raama- toimus Kuressaare -nimi von Wildemann kanti tupidaja ja asedirektorina. tütarlaste gümnaasiumi Kuramaa matriklisse 1819. Mary ja Carli tütar Marga- ruumes oma aja kohta aastal; suguvõsa hilisemate rethe Kuester (1891 Kuressaa- väga mahukas näitus põlvkondade enamikus haru- re – 1981 Edmonton) oli Kures- Saaremaal leidunud des kadus see kasutusest. saare tütarlaste gümnaasiumi kunstikogudest. George Wilde perre sündis õpetaja; tema 1924. aastal Tal- kuus tütart ja kolm poega. Isa linnas sündinud poeg Mathias järeltulijaks Karkelni mõisa Kuester töötas pikka aega Ka- Olavi haldajana sai  eodor Elfried nadas Edmontonis Alberta Pesti George Wilde (von Wilde- ülikoolis, on rahvusvahelise mann; 1826–1887), kes oli hil- haardega seltsitegelane, kodu- See õppeasutus paiknes tolla- jem ka Kuramaa konsistooriu- loolane ning Saaremaa muu- ses Kubermangu tänavas, mi ametnik Jelgavas. seumi suursponsor. Freyde seal, kus praegu on kaubama- Karkeln oli väga omapära- abielu sõlmimisel oli mängus ja Ferrum. Tänu sellele, et pa- se asukohaga suur kaluriküla saatuse sõrm: Mary Wilde oli rajasti oli koolivaheaeg, saadi (1939 – 850 elanikku) Kura la- parajasti Kuressaares külas välja panna lausa uskumatu- hest eralduva laguuni suud- oma vennal Carl Wildel. na tunduv arv – üle 500 – mes, mille nimi tuleb preisi Paistab, et ülemõpetajal kunstiteose, mille Saaremaa sõnast vesipaju. 1911. aastal olid tihedad sidemed ka oma aadlikud ja kodanlased olid Karkelni sadam 1920. aastail. VIKIPEEDIA ühendati see asula ka haru- noorima venna Rudolf Alexan- oma kodudest kokku toonud. raudteega. Nüüd on sellest der Wildega (1868 Karkeln – 28. märtsil oli näituse kor- kunstnik akadeemik Otto von sissepääs “piltide wäljanäitu- Wildemann (1794–1865) oli saanud Kaliningradi oblasti 1938 Leningrad), kes lõpetas raldaja kohaliku saksa ajale- Moeller oli esindatud koguni sele” maksis esimesel kolmel kaupmeheõpilane Riias, kes Mõssovka küla, mis asub Lee- Peterburi Stieglitzi-nim kuns- he vahendusel pöördunud 54 maali, akvarelli ja visandi- päeval 50, hiljem 20 kopikat. astus vabatahtlikuna Vene ar- du piiri külje all. tikooli, täiendas end stipen- Saaremaa elanike poole pal- ga, Oswald von Sass viie maa- Näituse tulud läksid heatege- meesse, osales aktiivselt diaadina Pariisis ja Itaalias vega kunstiteoseid näitusele liga, Friedrich Sigismund vaks otstarbeks. Prantsusmaa-vastases sõjas, Saatusesõrm ning töötas alates 1906. aastast laenata. Stern 13 teosega. Selle suurejoonelise sünd- võttis mh osa nn Rahvaste la- Peterburi/Leningradi port- Ta kirjutas: “Sellise näitu- muse peakorraldaja oli tolla- hingust Leipzigi all ja Water-  eodor Wilde perre sündis selani- ja klaasivabrikute maa- se suurim väärtus peab olema “Piltide wäljanäitus” ne Kuressaare Aleksei güm- loo lahingust ning osales Pa- viis poega ja kolm tütart. Neist limis- ja lihvimistöökodade ju- õhutada noori ja vanu ideaal- naasiumi saksa ja klassikalis- riisi vallutamises. Minna Emmy Marie (Mary; hatajana; hukati kui Nõukogu- semale tegevusele, tegevuse Kuulsamate kunstnike töödest te keelte ülemõpetaja (aastail Mitme ordeni kavalerina oli 1865 – 1950 Holland) abiellus de korra vaenlane. asemel, mis praegu seisneb olid väljas Ivan Aivazovski, 1886–1913) Carl Ernst Wilde ta hiljem Talsingeni vallakir- 1890. a Jelgavas Saaremaa krei- Nimelt oli 1896. a suurnäi- vaimutus klatšis ja väikelinna Gustav Eugen Dückeri, Barto- (1859–1933). jutaja ja mõisa rentnik tollase sipolitseivalitsuse registraa- tusel eksponeeritud ka kolm intriigides.” lomé Esteban Murillo, Eduard Tema vanimad teadaolevad Friedrichstadti (nüüdne Jaun- tor-arhivaari Carl Freyga (1857 Rudolf Wilde maali, kolm joo- Eksponeeritud oli 185 maa- von Gebhardti, Karl Alexander otsesed esivanemad pärine- jelgava) linnakese lähedal Ku- Wenden – 1929 Kuressaare), nistust ja kaks akvarelli. Kõik li, sadakond akvarelli, rohkes- von Winkleri, Carl Timoleon vad Kuramaalt, 17. sajandi al- ramaal. Sõjaliste teenete eest kes hiljem töötas siinse väetee- need olid loodud aastail 1888– ti joonistusi ja vaselõikeid. von Ne jpt teosed. guse Bauskast. Tema vanaisa annetas riik talle hiljem Kar- nistuskomisjoni sekretärina, 89, v.a üsna värske akvarell Saarlaste peaaegu et oma Ajaleht Saarlane teatas, et George Emanuel Wilde von kelni lähedal asunud kroonu- 1918 Saaremaa passiosakonna “Kuramaa hertsogid” (1895).

kas ta järjekindlalt. 1896. aasta guste kunstialaste ettekanne- mas ajalookirjanduses on tema rastusprojekti kõrval) on säili- Carl Wilde hiigelnäitusel oli eksponeeri- tega, 1902. a näiteks Saare- ja eesnimi kaduma läinud ja te- nud Wilde koostatud joonis. õppis 1880.–1886. aastal Tartu tud ka Carl Wilde enda ülikoo- Muhumaa vanematest ehitus- mast sai keegi salapärane Wil- 1887. aastal abiellus Carl Ernst ülikoolis ning omandas saksa liaastail tehtud viis koopiamaa- mälestistest. de von Wildemann – nimeku- Wilde Kuressaares kohaliku ja võrdleva keeleteaduse kan- li ja üks pliiatsijoonistus. Ta oli Muuseumi esimene välisnäi- ju, mis oma päritolult pole su- kaupmehe tütre Margot Luise didaadi kraadi. Seejärel kutsu- ka ise agar kunsti- ja raamatu- tus toimus 1896. aastal, kui Carl gugi vale!) Eichfussiga. Neil sündis kolm ti ta Kuressaare gümnaasiumi koguja; Saare arhiivraamatu- Wilde ja Kärla pastor Johannes Nende kaevamiste käigus tütart ja poeg  orwald, kellest humanitaarvaldkonna vanem- kogus on hoiul 30 Wildele kuu- Kerg (1849–1926) panid Riias X puhastati linnuse erinevates sai insener ja Berliini elektrijaa- õpetajaks. lunud raamatut, neist 14 auto- ülevenemaalisel arheoloogide osades varemetest mitmed made inspektor. Pedagoogitöö kõrval kuju- graa ga. Mõnda aega oli ta üht- kongressil osaledes seal välja müürilõigud, mis on nähtavad 22. jaanuaril 1907 (ukj) tabas nes temast väga mitmes vald- lasi Kuressaare Vabatahtliku valiku Saaremaa muinasleidu- ka tänapäeval. Tõenäoliselt teh- perekonda tragöödia: põles konnas tegev entusiastlik kul- Tuletõrje Ühingu peamees. dest. Riiast suundusid nad eda- ti tollal ka eluhoone sees mõ- maha nende Pargi tänavas asu- tuuritegelane, lemmikaladeks Saaremaa Uurimise Seltsi si Danzigisse ja Königsbergi, et ned sondaažid. Teadaolevalt ai- nud maja. Koos sellega hävis ka kunst ja arheoloogia. Ta andis kauaaegse liikmena valiti Wil- tutvuda sealsete muististega. nuke säilinud neid kaevamisi suur osa Saaremaa Uurimise joonistamise, akvarellimise ja de 1895. aastal seltsi sekretä- 1900. aastal kaevasid nad koos kajastav dokument on Wilde Seltsi arhiivist. kunstiajaloo eratunde, korral- riks, kellena tegutses 1906. aas- Kergiga Lümanda Kabelimäel. koostatud pisikeste fotodega 1913. aastal jäi riiginõuniku das kunstinäitusi ning 1890. tani, saades J. B. Holzmayeri Carl Ernst Wilde suurim stend (fotograaf Vassiljev), mida auastmesse ülendatud teene- aastal Kuressaare daamidele Carl Ernst Wilde. (1839–1890) üheks järeltulijaks muinsusalane ettevõtmine oli klaasituna ja raamituna säili- kas koolimees ja germanistika esimese kirjanduse ja kunsti EDUARD BUHGANI FOTO Saaremaa arheoloogilise uuri- Soneburgi (Maasilinna) – ilm- tatakse Saaremaa Muuseumis doktor pensionile ja kolis Riiga. ajaloo kursuse. mise korraldamisel ja kohaliku selt esimeste põhjalikumate – (SM-2028). Peaaegu ainsa lin- Töötanud seal veel mõnda aega Laiemale avalikkusele mõel- muuseumi arendamisel. Seltsi arheoloogiliste kaevamiste ju- nuse plaanina (Reinhold Gule- erakoolide õpetajana, suri Carl dud kultuuriloolisi kursusi jät- istungitel esines ta mitmesu- hatamine 1904. aastal. (Varase- ke koostatud Maasilinna kor- Wilde 1933. aastal. Laupäev, 10. juuli 2021 MAAILM 11 (UGRáDQLXXVPHJDSURMHNW Istanbulile kasulik või kahjulik? Istanbuli kanal, mille mimist hakkab vee hulk Mus- Varasemad katsed rajamise algusest teatas tas meres tasapisi vähenema, Esimesena tegi ettepaneku hiljuti Türgi president, mis võib endaga kaasa tuua rajada Musta ja Marmara ühendab kaks merd ja on Marmara mere elukeskkonna mere vahele veel üks kanal Bosporuse kanali dubleeri- väljasuremise. sultan Suleiman I Tore 1550. ja. Kuid selle ehitamine aastal. Projekti autorid olid võib linnale tuua tõsiseid Kellele kasulik? kaks toona väga tuntud in- majanduslikke ja ökoloogi- Istanbuli ülikooli metsateadla- seneri Mimar Sinan ja Kerez lisi kahjusid, väidetakse ne Doganay Tolunay ütles in- Nikola. Kuna aga puhkes Saksa avalik-õigusliku tervjuus DW-le, et võimude an- sõjategevus, jäi projekt ellu ringhäälingu Deutsche tud eksperthinnang ei ole pii- viimata. Welle (DW) veebilehel sav, kuna see ei võtnud arves- 1591. aasta märtsis taastati ilmunud artiklis. se kanali ehitustööde kõiki as- projekteerimistööd sultan pekte. "Vähemalt kümnes Murad III korraldusel. Raha- punktis on tõsised puudujää- puudusel aga lõpetati need Urmas Kiil gid. Ehitustööde mõju oora- peagi. le, faunale, õhule ja rannikule Kanali ehitustöid kavan- Türgi president Recep Tayyip ei uuritud piisavalt," arvas ta. (UGR÷DQ on tuntud oma kire Kuid vastuargumendid ehi- dati ka sultan Mehmet IV poolest viia ellu suuri projekte. tustööde algust peatada enam ajal 1654. aastal ja sultan Istanbuli uus pompoosne len- ei suuda. Kanali ehitustööde Mustafa III ajal 1760. aastal. nujaam, maailma üks suure- raames on ju kavas rajada hul- Mõlemal korral jäeti ette- maid mošeesid, tunnel TÕRJUB KRIITIKAT: Au- galiselt uusi luksuslikke elura- valmistused majanduslike Bosporuse väina all – kõik loet- MUST MERI toritaarselt valitsev Türgi joone. Vastavalt Türgi valitsu- probleemide tõttu katki. letud ehitised püstitati väga lü- Istanbuli praegune riigipea Recep se aruandele ehitatakse kana- 19. sajandil sultan Mahmud hikese ajaga sisuliselt tüher- Kanal Tayyip Erdo÷an vastuvaid- li äärde elumaju vähemalt 1,2 II valitsemisajal loodi riiklik maale. lemist eriti ei talu. See- miljoni inimese jaoks. Ehitus- erikomitee, et veel kord pärast on Istanbuli kana- Kuid tema kõige uuem pro-  rmadele eraldatakse selleks tutvuda kanali rajamise li kriitikud ametivõimude jekt, mille alustamise kuulutas 83 ruutkilomeetri suurune projektiga. Vastav ette- riigipea välja juuni lõpus, on Is- põlu ja tagakiusamise alla maa-ala. sattunud. kanne valmis 1813. aastal, tanbuli kanal. See on midagi MARMARA Medat Güney arvates tõotab kuid mingeid konkreetseid hoopis teisest valdkonnast. ALJAZEERA.COM Istanbuli kanal investoritele tegevusi sellele miskipärast Türgi võimud kavandavad ra- ülisuurt kasumit. "Kui kanal jada veel ühe Bosporuse väina se väinas püüavadki Türgi li ehitamine võib kogu et linnaelanike jaoks tõuseb tõepoolest valmib, võib kasum ei järgnenud. – kunstliku kanali, mis dublee- võimud ära hoida. looduskeskkonnale traagiliselt joogivee hind järsult," prognoo- tõusta kuni 800 miljardi dolla- Lähiajaloos tuli Istanbuli riks juba olemasolevat loodus- mõjuda. sis Güney. rini," ütles ekspert. "Võidab sel- kanali rajamise projektiga likku veeteed. Uue kanali ehitamisest on Nii näiteks ütles Türgi tun- Lisaks kardavad sõltumatud lest aga vaid ühiskonna eliit. 1990. aastal välja Türgi Istanbuli lääneosa eeslinna- Türgis juba ammu räägitud. tud insener ja keskkonnakaits- teadlased, et Istanbuli kanali Lihtinimesed tõstetakse nende energeetikaministeerium. desse planeeritava kanali pik- Kuni tänase päevani peeti seda ja Medat Güney DW-le antud ehitus hävitab Bosporuse lää- praegustest elukohtadest välja. Kanali pikkus pidi toonaste kus on 45 kilomeetrit, see kul- kaugema tuleviku perspektii- intervjuus, et Istanbuli kanal nekaldal asuva ökosüsteemi, Oma senistest elupaikadest kavade kohaselt olema geb enam-vähem paralleelselt viks. Nüüd on aga projekt võt- muudab täielikult maailma kus on rikkalikult taime- ja loo- aetakse minema ka loomad ja 47 kilomeetrit, laius u 100 loodusliku kanaliga ja ühendab nud juba konkreetsed kontuu- ühe suurema linna (Istanbulis maliike ja kus talvituvad mit- linnud." meetrit ja sügavus 25 meet- Musta merd Marmara merega. rid. Kanali ehitustööd peaksid elab vähemalt 16 miljonit ini- med linnuliigid. Istanbuli põh- Teine punkt, mis tekitas tõ- rit. 2011. aasta aprillis tuldi Rajatise eesmärk on vähenda- kohe-kohe algama. Juba 2020. mest – toim) varustamist joo- jaosades raiutakse maha um- siseid vaidlusi, oli suured väl- taas kanali rajamise idee da laevaliikluse koormust aasta märtsis käivitus projekti giveega. Kanal lõikab Bosporu- bes 200 000 puud, linna vahe- jaminekud Türgi riigikassale. juurde. Ettepaneku tegi Bosporuse väinas. esimene etapp. DW andmetel se väina läänekaldale jäävad tus läheduses hävitatakse aga Ametlikul tasandil räägitakse Recep Erdo÷an, kes sel ajal türklased rahastajatest puu- linnaosad ära mageveeallika- 136 ruutkilomeetrit põllumaid 11,5 miljardist dollarist. Kuid oli peaministri ametikohal. Kriitikute väited dust ei tunne – kanali ehitami- test. "Ühe hoobiga kaotame me ja 13 ruutkilomeetrit karjamaid. eksperdid oletavad, et tegeli- Kanal kavatseti käiku lasta se vastu on huvi üles näidanud pea kõik joogiveehoidlad linna Kuid see pole veel kõik. Ohu kult on see summa mitu korda Türgi riigiametnikud on kordu- mitmed investorid Aasiast. Euroopa poolel. Näiteks hävi- alla satub ka Marmara mere suurem. See omakorda tähen- hiljemalt Türgi vabariigi 100. valt väitnud, et laevaliiklus Kuid Istanbuli linnapea Ek- tatakse seal asuv Durusu järv, ökosüsteem. Nimelt satub pä- dab aga, et suurel määral hak- juubelisünnipäevaks 2023. Bosporuse väinas tiheneb üha rem Imamo÷lu ja suur osa lin- sest see ühendatakse kanaliga," rast uue kanali valmimist Mus- kab kanali rajamist rahastama aastal. Miskipärast lükati enam ning paratamatult tõu- na haritlastest suhtuvad kana- lausus ta. tast merest sinna soolasem Türgi maksumaksja, mis on aga ehitustööde algust seb sellega avariide risk. Kõigil li rajamisse kriitiliselt. Ehkki Selle asemel loodetakse va- vesi, mis on vähem hapnikuri- kutsunud esile opositsiooni pidevalt edasi. on ju meeles, mis toimus keva- autoritaarselt valitseva Türgi rustada linna mageveega Istan- kas. Praegu satub Musta mere suure pahameele. Ametlikult kuulutati kanali del Egiptuses, kui gigantsete presidendi kontrolli all olev bulist umbes 200 kilomeetrit vesi Marmara merre väga väi- Sõnakamate kriitikute seas ehitustööd alustatuks käes- mõõtmetega konteinerlaev keskkonnaministeerium andis ida pool asuvast veehoidlast. kestes kogustes, sest Bosporu- on Istanbuli linnapea Ekrem oleva aasta 26. juunil. Kanal Ever Given blokeeris ligi näda- juba 2019. aastal projektile po- Selleks on aga vaja ellu viia veel se väinas on rohkesti erisuuna- Imamo÷lu, kelle tegevuse suh- peaks avatama kuue aasta laks Suessi kanali. Säärase sitiivse hinnangu, on sõltuma- üks megaprojekt – tuleb ehita- lisi hoovusi. Teadlased arva- tes on võimud alustanud juurd- pärast. sündmuse kordumist Bosporu- tud eksperdid väitnud, et kana- da võimas tamm. "Tagajärg on, vad, et pärast uue kanali val- lust.

Üllatus Briti poliitikutele: EL-i kodanikke elab riigis palju enam kui oletati 30. juunil, see on pool aastat ningriigis elab alaliselt umbes Nad elasid nagu kodumaal, isik Ühendkuningriigis püsi- pärast Brexiti lõplikku jõustu- 400 000 Rumeenia kodanikku. polnud vaja viisat ega elamis- valt elanud. mist lõppes Suurbritannias Avaldusi lihtsustatud korras luba. Eraldumisläbirääkimis- Et Home O ce Briti saartel PÄRAST Milliste riikide kodanikud elavad Suurbritannias kampaania, mille eesmärk oli elamisloa saamiseks laekus aga tel leppisid London ja Brüssel elavate välismaalaste arvu 10 suuremat rühmitust + lihtsustatud korras registreeri- rumeenlastelt 918 270. kokku, et püüavad inimestele prognoosiga märkimisväärselt Eesti ja Soome seisuga 31. mai 2021 da riigis elavad EL-i maade ko- See-eest poolakate arvu – pärast Brexitit tekitada võima- mööda pani, seletavad asja- BREXITIT danikud. Päevavalgele tuli või- see on suurim Briti saartel elav likult vähe probleeme. BBC väi- tundjad metoodika ebatäpsu- Poola 975 850 mude jaoks suisa vapustav fakt: välismaalaste rühm – arvas tel pidas Suurbritannia lubadu- sega. Nimelt hindas siseminis- Rumeenia sääraseid kodanikke on udusel Home O ce peaaegu ära. Ole- sest korrektselt kinni. teerium immigrantide arvu pii- 918 270 Albionil pea poolteist korda ehk tati, et Poola kodanikke on rii- Nimelt käivitas Briti valitsus ril pisteliselt korraldatud küsit- Itaalia 500 550 ligi kaks miljonit enam, kui gis 900 000, avaldusi laekus aasta alguses spetsiaalse prog- luse alusel. Sealjuures näitasid Portugal 376 440 seda oletas Home O ce. neilt aga veidi üle 975 000. rammi nimetusega EU Settle- aga teiste ametkondade and- Hispaania Maikuu lõpuks (juuni and- Lisaks Poolale ja Rumeenia- ment Scheme. BBC kirjutab, et med – näiteks statistika, kui 320 850 meid pole veel avalikustatud) le kuulub esiviisikusse veel hiljemalt 30. juuniks 2021 sai paljudele välismaalastele on Bulgaaria 284 640 19 300 esitas taotluse saada Suurbri- kolm Lõuna-Euroopa riiki: iga Briti saartel elav EL-i koda- antud isikukood tervisekind- Leedu 245 240 Soome tannias lihtsustatud korras ela- Itaalia (itaallasi elab Suurbri- nik esitada lihtsas vormis aval- lustuse saamiseks – juba Prantsusmaa misluba enam kui 5,6 miljonit tannias 500 550), Portugal (376 duse elamisloa saamiseks. Pii- ammu, et Home O ce’i piste- 206 910 Eesti EL-i ning Islandi, Norra, Šveit- 440) ja Hispaania (320 850). sas vaid mingi tõendi esitami- lise küsitluse statistika ei ole Saksamaa 145 420 si ja Liechtensteini kodanikku. Leedulasi on Ühendkuning- sest (näiteks väljavõte pan- täpne. Kuid Briti valitsus toe- Läti 126 660 13 470 Varem oli siseministeerium riigis 245 240, lätlasi 126 660, gaarvest), et avalduse esitaja tus otsuste langetamisel mis- oletanud, et riigis elab umbes soomlasi 19 300, eestlasi aga elas enne 2020. aasta 31. det- kipärast just siseministeeriumi 3,7–3,8 miljonit EL-i ja Schen- kõigest 13 470. sembrit Suurbritannias. Seejä- andmetele. Sama tegid ka geni viisaruumi kuuluvate rii- Enne Suurbritannia välju- rel anti talle kohe kas ajutine Brexiti vastased ja pooldajad ALLIKAS: kide kodanikku. mist EL-ist polnud euroliidu (pre-settled status) või alaline omavahelistes diskussioonides GOV.UK/HOME-OFFICE Kõige suurema möödalask- kodanikel udusel Albionil (settled status) elamisluba. immigratsiooni teemadel, kir- GRAAFIKA: mise tegi Home O ce rumeen- (nagu ka brittidel Mandri-Eu- Kõik olenes sellest, kui kaua jutab BBC. LIINA ÕUN laste osas: arvati, et Ühendku- roopas) mingeid probleeme. enne käesoleva aasta algust oli Urmas Kiil 12 RETROKLÕPS Laupäev, 10. juuli 2021

Valjala juustutööstuses tehti aastas tuhat tonni juustu näidisjuustutööstus sai valmis aastal 1963 ja piimakombinaadi kesktööstus toonases Kingissepas kaks aastat hiljem. 2000. aasta kevadel kiitis liha- ja piimaühistu juhatus heaks tööstuse säästuprogrammi, otsustati likvideerida juustutööstus Valjalas ning tuua juustutootmine üle Kuressaarde. Mati Oolupi fotod Valjalast on pärit 90ndate aastate keskelt. FOTOD 8 X MATI OOLUP / OMA SAAR / SAARTE HÄÄL FOTOD OOLUP MATI

Retrogaleriisid vaata veebist www.saartehaal.ee Laupäev, 10. juuli 2021 TERVIS 13

Paljajalu kõndida – nii mõnus!

PALJAJALU ON MUGAVAM: Ketasgol mängides kannab Sander Armus plätusid. Enne aga, kui ketast vis- kama hakkab, võtab plätud jalast. 2X GERT LUTTER “Paljajalu olemine annab Paljajalu käimisest ja jooksmi- Siinkohal toob ta välja kümme “Praegu valitseb meil troopiliselt sest on laule loodud ja luuletu- fakti, miks käia paljajalu. (Vaata si- kuum ilm, paljajalu olemine või- vabaduse igal pool ja si kirjutatud. Küllap ikka duslugu – toim) maldab aga kergemini organismi igal ajal tantsida.” seepärast, et vahel on ilma “Kuna jalgade nahka mõjutavad temperatuuri reguleerida,” lausub kingadeta palju mõnusam. erinevad pinnavormid ja ilmastiku- arst. “Paljajalu kõndimine aga tu- MERILY POROVART Tervisele kasulik ka. olud, tuleb paljajalu kõndijal oma gevdab labajala lihaseid, reguleerib jalgade eest muidugi head hoolt nende tööd ja parandab kohalikku kanda,” rõhutab Merily. vereringet.” Monika Paljajalu kõndida meeldib ka Ortopeedi sõnul on kõndimine, Metsmaa spordilembesele saarlasele Sander king või saabas jalas, paljajalu käi- Armusele. misega võrreldes passiivsem tege- “Paljajalu mustal mullal, kodupõl- “Selle tegevuse kasulikkusest ei vus. dudel käia taas,” unistas laulus “Seal, tea ma midagi, aga mulle lihtsalt ei Dr Aare Taul soovitab ka vane- kus Emajõgi voolab” Tarmo Pihlap. meeldi suvel sokke kanda,” põhjen- matel lasta oma lastel võimalikult Merily Porovardi 10 põhjust paljajalu käia: Vilsandil elava näitekirjaniku ja laul- dab mees. “Nii käingi suvel plätu- palju jalavarjudeta kõndida. ja Jaan Tätte üks lauludest kannab dega ja paljajalu.” “Kuna lastel on lihaste pinge ta- 1. Paljad jalad ei haise ega higista, 7. Kui paljajalu käimine on hea ja sulle koguni pealkirja “Paljajalu”. gasihoidlikum, kipuvad ka nende la- nagu jalanõude sees tihti juhtuda võib. meeldiv, siis kaob isu rohkemate jala- “Suvel, kui kodus olen, käingi põ- “Kodumurul või bajalavõlvid olema lamedamad,” 2. Palava ilmaga jahutab paljajalu ole- nõude järele, mis aga tähendab raha hiliselt paljajalu,” räägib Jaan Tät- põhjendab ortopeed. mine kogu keha. Samuti on võimalus kokkuhoidu. te. “Mul on pärismaalase jalad – ta- mererannas tasub Kõnd paljajalu aitab ka lampjalg- alati kohe vette astuda, kui kuumaks 8. Paljajalu olemine aitab iseennast luvad kruusakive ja kõike muud.” küll kingad ära suse süvenemist vähendada. kisub, ilma, et peaks jalanõusid ära ja oma nahka tundma õppida. “Eks Sellistes kohtades, kus võib enda- “Kahjuks igal pool ilma kingade- võtma. igaühel ole isemoodi tundlikkus,” le midagi ohtlikku talda või kanda võtta.” ta kõndida ei saa – seal, kus on pal- 3. Paljajalu kõndimine toob su täieli- lausub Merily. Siit tekib ka täiesti uus astuda, Jaan paljajalu ei käi. Tätte sõ- ju kive, teravaid oksi, klaasikilde või kult just sellesse hetke. Sest sa ei saa vaatenurk erinevatele pinnavormidele ORTOPEED DR AARE TAUL nul on tema jalgade jaoks kõige hul- muid ohtlikke esemeid,” tõdeb dr ju mitte tunda, mis on jala all. läbi reaalse tundmise. lem, kui suvel tuleb – näiteks esine- Kui mugavust silmas pidada, Taul. “Siledal, puhtal ja kontrollitud 4. Erinevate pindade vaheldumine ja 9. Paljajalu olemine annab vabaduse ma minnes – kingad jalga panna. kõnniks Sander veelgi rohkem pal- pinnal, näiteks kodumurul või me- eriti suuremad kivid on massaaži eest. lihtsalt ja kergemini igal pool ja igal Jaani meelest on väga mõnus õues jajalu. Paraku igal pool seda teha ei rerannas tasub küll kingad ära võt- Ja kui vaadata nüüd idamaade medit- ajal tantsida. Kõik jalanõud ei ole ringi käia ka sokkides – eriti mööda saa. “Klaasikilde ja muud sellist ei ta.” siini poole, võib näha, millised punktid selleks soodsad. muru. “Soovitan kõigile,” ütleb Jaan. taha ju jalga astuda,” põhjendab Muidugi peab see, kes eelistab saavad kogu kehas stimuleeritud. 10. Paljajalu olemine tasakaalustab, Saarlasest poetess Merily Poro- Sander. paljajalu käia, oma jalgade eest roh- vart – kelle debüütkogu “Las lendan Ketasgol mängides kannab San- kem hoolt kandma – kipuvad ju pal- 5. Paljajalu olles hoiad aega kokku – kui tunned ära, et see on midagi ma” on, muide, välja andnud kirjas- der plätusid. Enne aga, kui ketast jad jalatallad ja kannad kergesti ei pea jalanõusid valima, et mis ja kas sinule. tus nimega Paljasjalg – kõnnib pal- viskama hakkab, võtab plätud jalast. määrduma. Lisaks pesemisele tu- üldse rõivastega sobib. Paljad jalad “Selle punkti sisu on aga kaunis eso- jajalu vahelduva eduga aastast 2013. “Plätudega on üsna ebamugav visa- leb jalgade nahka niisutada ja peh- sobivad enamasti iga riietusega. teeriline ja tasakaalustumine toimub “Esimesed kaks aastat käisin ilma ta,” põhjendab ta. mendada. 6. Muru peal jalanõudega käia tundub ainult juhul, kui selle iseendas päriselt jalanõudeta aasta ringi igal pool, nii Võimalusel paljajalu kõndida “Jalgadele mõeldud nahahool- mõne jaoks ebaviisakas. Ent see just- ära tunned, vastasel juhul on see liht- linnas kui maal, hiljem aga tunde soovitab ka Kuressaare haigla orto- dusvahendeid leiab nii kauplusest kui ei kehti, kui oled paljajalu. salt sõnakõlks,“ lausub Merily. järgi,” ütleb Merily. peed dr Aare Taul. kui ka apteegist,” ütleb dr Taul. Tüütu refl uks kiusab nii suuri kui väikeseid!

Maosisu tagasiheide ma. Kellel valutab kõht, keda Perearsti sõnul sageneb re uk- “Miskipärast peavad inime- korral kasutada gaase leeven- söögitorusse ehk re uks vaevavad kõrvetised – kõrvetav siprobleem näiteks suviti, mil sed tihti just piparmünditeed davaid ravimeid. on üsna tavaline nähtus nii tunne rinnaku taga, ülakõhus valmivad maasikad ja tomatid re uksiprobleemi leevenda- Re uksi korral ei tohi süüa imikute kui ka täiskasvanu- või kurgus, mis tekib maohap- ning neid isukalt süüakse. jaks,” lausub dr Väli. “Arvatak- vähemalt kaks tundi enne te hulgas. Kui pisikesed pe tagasivoolu tõttu maost söö- Probleemist aitab lahti saa- se, et piparmünt mõjub seedi- ööund ja magada tuleks kõrge- ilmakodanikud saavad gitorru. Sageli võivad kaebus- da või vähemasti seda leeven- misele rahustavalt, aga see ma padjaga. sellest probleemist ena- teks olla kurguvalu ja ärritus- dada õige toitumine. Süüa – või muudab mao lukuti hoopis lõd- Kui refluksiprobleemi vaa- masti lahti lihtsalt kasva- köha. imikut toita – on soovitatav ra- vaks ning probleem võib veel- tamata vaevustele ei püüta la- Kaebused süvenevad pärast hulikult, korraga vähe, aga sa- gi süveneda.” hendada ning maohape pide- des, siis täiskasvanutel sööki ja siis, kui inimene on pi- gedamini. Imikut tuleks pärast Küsimusele, kas re uksi lee- valt söögitoru limaskesta tuleb rohkem vaeva näha. kali, ka öösiti. toitmist umbes pool tundi hoi- vendamiseks sobib ka sooda- kahjustab, võib tekkida söö- “Re uksi põhjus on see, et da püstises asendis, vanema vesi, nagu paljud inimesed ar- gitoru põletik või koguni haa- Monika Metsmaa mao lukuti ei sulgu korrali- PEREARST DR SILLE VÄLI rinnale või õlale toetumas. vavad, vastas dr Väli, et sooda- vand. [email protected] kult,” selgitab Kuressaare pe- Maasikas, tomat ja sibul on vett juua siiski ei tasu. Dr Väli sõnul tehakse mao- rearst dr Sille Väli. beebidel on see patoloogiline need, mis täiskasvanuil tihti “See, mis aitab, on menüü sisu tagasiheite tõttu hädas ole- Teadusliku nimetusega gast- Dr Väli sõnul re uks vanu- ja hakkab arengut pidurdama, vaevusi põhjustavad – seega kohaldamine ja vajadusel ka vale patsiendile vajadusel gast- roösofageaalne re uks on mao- sest ei küsi – seda võib ette tul- siis selleks puhuks on olemas on targem neist hoiduda. Sa- tabletiravi – õige pikkuse ja õi- roskoopia ehk seedetrakti üla- sisu tagasiheide söögitorusse, la igas eas inimestel. spetsiaalsed toidud.” muti ei tohiks refluksiga hä- gete annustega,” räägib dr Väli. osa optiline uuring. “See on va- suhu või ninaneelu. Täiskasva- “Imikutel on toidu tagasihei- Ka täiskasvanute seas on das olijad juua gaasilisi joo- Ravimid pärsivad maohap- jalik, et olla kindel, kas tegemist nuil võib re uks ilmneda eri- de üsna tavaline – piima ime- re uks väga levinud. “Arsti ke, palju kohvi, alkoholi. Vas- pe toimet mao limaskestale ja on ainult re uksiga, mitte mao nevalt – keda ajab iiveldama, des ahmivad nad ju väga palju poole pöördutakse selle pärast tunäidustatud on ka pipar- parandavad maolukuti tööd. või kaksteistsõrmiksoole prob- keda liigset õhku välja röhitse- õhku,” tõdeb dr Väli. “Kui aga palju,” ütleb dr Väli. münditee. Samuti on soovitatav re uksi leemiga,” selgitab dr Väli. 14 KUULUTUSED Laupäev, 10. juuli 2021

LEIDA KESKÜLA 7.07 Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on Sinuga … 1929 Muhu v, Linnuse küla Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega... Mälestan onu MIHKEL VANEM 7.07 Alati abivalmis 1947 Kaisvere küla INGRID HOLMI VIKTOR NURJAT Sügav kaastunne Margotile ja Meelisele peredega mälestab ja avaldab Südamlik kaastunne VALJA TÕRVA HELJU SIRKAS 8.07 lähedatele. 1930 Kuressaare linn kaastunnet lähedastele kaotuse puhul. ANDRUS KIISLA 8.07 Elvine Sünter lastega Inna 1964 Kuressaare linn Aime ja Kersti

Üks tee on käidud lõpuni, üks süda vaikinud... Südamlik kaastunne Mälestame lahedat Mälestame Sirjele, Armandile, Merlele ja Kaidole naabrimeest Avaldame kaastunnet Jaan Keskülale perekonnaga abikaasa ja isa ANTS ARVO LEEMETIT ema, vanaema ja ämma KALJUSTET ARVO NUUDI Meie kaastunne LEIDA KESKÜLA Siiras kaastunne kaotuse puhul. lastele peredega. lahkumise puhul. lähedastele.

Rita ja Leo Rauts Õelapsed Andres, Tiiu ja Merike peredega Muhu vallavolikogu, Muhu vallavalitsus Onulapsed peredega

Kuigi rohtuvad rajad, ei unune koos oludud ajad... Avaldame kaastunnet Mälestan toredat kursusekaaslast ja kolleegi HILDA JA MIHAIL SUU Lembitule ja Einarile isa AVO-JUHAN SOE INGRID HOLMI Meenutame tänutundes oma kallist ema ja isa surma puhul. Südamlik kaastunne poegadele peredega. nende 100. sünniaastapäeval.

Karja jahiselts Marianne Tütred peredega

Tunneme kaasa Kristile isa Seal, kus sulgub elurada, algab ANTS KALJUSTE mälestuste maa... surma puhul.

Majanaabrid Kurbusega mälestame Südamlik kaastunne Õpetaja Anneli perega! onutütart Südamlik kaastunne Üllale perega kalli Avaldame kaastunnet Kaastunne isa Annelile isa Liile kalli ROSILDE-JOHANNA SIRJE ANTS KRUPINŠIT ANTS KALJUSTE Kaastunne Lii Pihlile perega MEIERI VENNA KALJUSTE Südamlik kaastunne kaotuse puhul. kaotuse puhul. lahkumise puhul. kaotuse puhul. VENNA Annele ja Ivole perega.

surma puhul. Siret ja Karin Pärja ja Virve peredega Saaremaa Kunstiklubi Valjala koolipere Maria Peep abikaasaga Kipi lapsed

Vaikus ja rahu on sinuga, mälestused meiega...

On raske ja nukker praegu, kuid meenub hulk kauneid aegu... Mälestame ja jääme alati Mälestame ja avaldame Südamlik kaastunne mäletama Südamlik kaastunne kaastunnet Annele abikaasa Einarile ja Monikale Meie südamlik kaastunne Voldemarile lastega ja poegadele Lembitule perega INGRID HOLMI Annele ja Ivole perega kalli õe, ema ja vanaema abikaasa ning Einarile peredega isa, äia, vanaisa Kaastunne poegadele perega. NORMA LOIGU AVO-JUHAN SOE SIRJE KRUPINŠI AVO-JUHAN SOE lahkumise puhul. surma puhul. kaotuse puhul. lahkumise puhul. Endise Orissaare valla vallavolikogu Perekonnad Salme, Ülle ja Aasa Saima Pildre Ülo Märjamaalt ja vallavalitsus Rüütli ja Vahar

Tuul nii tasa puude ladvas liigub, linnud unelaulu laulavad... Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus Sinust on jääv. Südamlik kaastunne Einarile ja Lembitule

Südamlik kaastunne Annele abikaasa, Lembitule ja Einarile isa, Mälestame armast sugulast AVO-JUHAN SOE Kerstile venna surma puhul. NORMA LOIKU AVO-JUHAN SOE Südamlik kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele. lahkumise puhul. Toomas, Üllar, Valdur, Ants, Aarne, Irja

Perekond Tamkivi Lea, Olev Laupäev, 10. juuli 2021 REKLAAM/KUULUTUSED 15

MobiFIX Kuressaare • Raietööd Ei tea, mis on Metsa ja • Raieõiguse ja metsamaa ost telefonil viga? METSAMAA OST, põllumaa ost. • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost 0RELî[DLWDE PÕLLUMAA OST, Raietööd ja • Võsalõikus võsagiljotiiniga >> kiirremont RAIETÖÖD JA metsa • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost >> telefoniakud uuendamine. >> kaitseklaasid TRANSPORT. TEOSTAN >> kindlustusjuhtumid Tel 5090 260 Info: 503 9321; [email protected] [email protected] [email protected] 517 2758; [email protected] FEKAALIVEDU Saaremaa Kaubamaja Kuressaare, Lossi 3 www.retapuit.ee Raekoja 1, tel 5352 6660 Tel 50 700 45 Telefon 50 92 781 0RELî[#PRELî[HH

Metsakinnistute ja TEENUS Valmistan tellija soovil käsitöötorte. raieõiguste ost Metsade hindamine ja metsakor- Tel 5344 5515. Paberipuu, palgi ost ralduskavade koostamine. Marko Tiik, tel 509 4407, Roomassaare ja www.taksaator.ee. KINNISVARA terminalid, tel 45 33 974, mob 53 411 444 Arens Torutööd Lugupeetud ehitaja! Ostame põllu- ja heinamaad, ka Metsaalane nõustamine, otsib oma meeskonda OÜ Kapra Vanametall võtab vastu rendilepingutega koormatuid. Pa- mob 51 72 300 Saare Ehituspuit torulukkseppa, ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mul- kume parimat hinda! Tel 504 5404, Saarte Metsamajanduse OÜ, müüb: tilift konteinerite rent ja transport. [email protected]. Ringtee 14, Kuressaare, ventilatsioonilukkseppa, Teostame hoonete lammutustöid [email protected] külmutusmehaanikut. www.metsamajandus.ee . Sise- ja välisvoodrilaudu ja utiliseerimist. Rohkem infot Saarte Metsamajanduse OÜ teeb . Põrandalaudu www.kaprametall.ee või telefonil teile alati parima pakkumise raiete Lisainfo tel 5838 8869 5650 6282. ja metsakinnistute eest. Info tel või e-mailil: . Vineere ja puitplaate 5341 1444, 453 3974. [email protected] . Liimipuitkilpe Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. . Ehituslikku saematerjali 24/7. www.ennustus.ee. Meite Saar OÜ. Ostame metsa- maad ja kasvavat metsa. Tel 505 Asume aadressil: Ohtlike puude ja okste raie ka 8260, [email protected]. Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va- kuna liiga võimas väikese toa Otsin torulukkseppa, kes aitaks kõige kitsamas kohas. Erine- jadusel tükeldamine. Info tel 5196 jaoks. Hind 210 €. Tel 505 3492. korteris vahetada kanalisatsiooni- Ringtee 12, Kuressaare vad puuhooldustööd kutseliselt OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja 2628 või 5354 3002. torud. Tel 5451 3803. Avatud: arboristilt. Tel 527 3622, Tõnu Ling, põllumaad. Tel 504 5215, 514 Müüa söögilaud ja 4 tooli. Võib ka E-R 8-17; L 10-14 Puuspetsialist OÜ. 5215, [email protected]. eraldi. Hind 60 €. Tel 5386 2330. Tel 453 8709; mob 5340 0245 SÕIDUKID www.ehituspuit.ee Ohtlike puude eemaldamine, võsa- Müüa Kuressaarest 30 km kaugu- Ostan vene ratastraktoreid T-16, lõikus. Töötame 7 päeva nädalas. sel 1 ha kinnistu, millel lähedal on T-25, T40AM, uuemad ja vanemad Pikaaegne kogemus alal Austraa- mõne meetri kaugusel elektriliitu- MTZ ja Lääne ratastraktoreid ning lias ja Inglismaal. Tel 5623 0373, mise punkt. Sobilik maja kohaks. kirgistanpressi. Lisainfo telefonil TEATED Randy. Helista julgelt ja leiame Tel 5660 3087. 5787 6262. Ülesaaremaaline tervisepäev lahenduse. väärikatele toimub 19. juulil algu- sega kl 11 Asva Viikingite külas. Kapra Vanametall OÜ pakub MÜÜK Buss väljub Kuressaare bussi- Saare- ja Muhumaal kaeve- ja Konservikarbid, kaaned, kaaneta- jaamast kl 10 hommikul. Palun pinnasetöid kopp-laaduriga JCB jad, roostevabad autoklaavid. Tel Müüa nõukaaegne kokkupandav oma osavõtust teatada piirkonna 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja 506 8501. jalgratas. Tel 5786 2676. volinikule või tel 504 1394, 515 täitematerjalide müüki ning trans- Müüa heas korras nõukaaegne 3122 hiljemalt 14. juuliks. porti. Info ja tellimine 5650 6282. Kampaania otse tootjalt. Pree- alusele asetatav universaalne töö- Müüa Lada,1.3, 51 kW. Pindmist Vaata lisaks kaprametall.ee. mium pellet 6 ja 8 mm, aluse hind pink. Võimalik teha erinevaid töid: OST roostet leidub, muidu sõidukorras. Reisisõbrad! alates 179 €, pakitud kasepuitb- saagimist, hööveldamist, puidu Muhu Liha ostab lambaid lihaks. Huvi korral helista ja uuri lähemalt. Kogenud reisijuhi geograaf Teostame katuste pesu ja värvi- rikett al 140 €, turbabrikett al 130 treimist jne. Kaasa veel erinevaid Tingimused ja hinnakiri kodulehel: Auto asub Saaremaal. Hind 700 €. Elmar Aru kultuurilis- mist, akende pesu, veerennide €, pakitud kivisüsi al 240 €, kuivad saekettaid, höövliterasid. Hind 110 https://muhuliha.ee/teenused/ Tel 5554 0081. loodusloolisel bussireisil vaba- puhastust. Vajadusel ka remont ja kütteklotsid võrgus al 1,8 €. Vedu. €. Tel 509 6778. loomade-ost/. Kirjuta muhuliha@ nes 2 kohta. väiksemad ehitustööd. Info telefo- Tel 506 8501. gmail.com või 5671 4481. Müüa Dacia Logan 2007. Väga Aeg: 18. sept-1. okt. nil 5638 8994. Müüa 75 liitrine boiler seoses majja heas korras. Saaremaalt uuena Marsruut: Läti. Leedu, Poola, Müüa punast ja musta sõstart, Ku- sooja vee paigaldusega. Kasutatud Soovin osta Kasse paati koos ostetud, kõik hooldused teostatud Slovakkia, Ungari, Serbia, Puurkaevude puurimine ja projek- ressaares koju toomisega. Samas umbes 5 aastat. Hind 25 €. Tel 520 20-30-kuubikulise mootoriga. Asun margiesinduses. Mootor 1.4 55 Montenegro, Albaania, teerimine. Vee- ja kanalisatsiooni- müüa soodsalt erineva suurusega 7297, Tõnis. külas. Tel +4915141203606, kW, bensiin, manuaalkäigukast. Põhja-Makedoonia ja tööd, septikute paigaldus. Tel 521 keeratava kaanega klaaspurke ja Cristoph Bitter. Läbisõit 61 360 km. Hind 1490 €. Lääne-Rumeenia. 7415, 504 2999, www.baltipuur- 3-l purke. Tel 5334 0912. Tel 503 7866. Buss: Mercedes Benz Sprinter kaev.ee. Ostan lennuvälja plaate. Tel 504 519,16 kohta. Ranna Reisid OÜ, 6887. bussijuht Ain Rand. Ööbimised Salvkaevude puhastamine ja 3-4-5 tärni hotellides, kaheinime- remont. Tel 5840 0240. Ostan väikese külmkapi, kuni 140 se tubades. Reisi maksumus 638 cm kõrge, peab olema töökorras €. Huvilistele saadan detailse rei- Teostame kaevetöid 2,3-tonnise ja omama sügavkülma. Välimus siplaani. Osalemise tingimuseks roomikekskavaatoriga üle Saare- pole oluline. Saada smsiga mudel on covidi vaktsiinipassi omamine ja Muhumaa. Tellimine 529 9481. ja hinnasoov. Hind 50 €. Tel 5333 septembriks. 4636. Tel 526 3907. Kiirusta! Pakun trimmerdamisteenust. Tel 5380 7613. E-mail: forestpuu@ Pakkuda väga korralik tugitool. Ostan traktorihaakesse puidu- Lao- ja Kaisvere küla kokkutulek gmail.com. Paku oma hind. Tel 5878 3299. hakkuri. Peab olema etteveoga ja toimub 17. juulil kell 16 Laokü- Pakkuda paksust rauast saunaahi. jõutarve kuni 60 hj. la kiigeplatsil. Ootame kohale Õhksoojuspumpade hooldus, Müüa kartulipealsete võtja, lohisti Pindmine rooste, kuid muidu kor- Tel 5558 7643. Müüa laste ATV, sobib vanusele kõiki tänaseid ja endisi elanikke paigaldus ja müük. Hooldatud ja 5-tonnine mahuti. Tel 5647 ras. Transporti ei paku. Paku hinda. 6-13 eluaastat, mootor 124 cm . ning kõiki, kelle juured on neist seade hoiab toad soojana, arved 2172. Tel 5193 8594. Soovin osta Kasse paadi, võib olla Kandevõime 50 kg. Käivitus pul- küladest alguse saanud. Osavõ- väiksena ja on tervisele parem. koos mootori ja haagisega. Tel 504 dist või nupust, kiirust on võimalik tutasu täiskasvanutele 5 eurot ja Gemelo OÜ, info.gemelo@gmail. Müüa alumiiniumist veepaak. Tel Müüa mobiilne õhukonditsioneer. 0801. piirata vastavalt vajadusele. Kõik lastele (1-16 a k.a) 1 euro kanda com, tel 5810 4807. 5664 9740. Ostetud 2 nädalat tagasi. Müügis, tuled toimivad. Automaat - 1 eda- Laoküla Külaselts MTÜ arveldus- Ostan Mazda/Ford tagasilla. Tel si- + 1 tagurpidikäik. Väga vähe kontole EE761010220039437016. 5800 0358. kasutatud, kuna lapsel puudub Osalejatel palume piknikule kaasa huvi. Hind 575 €. Kontakt kalmer- võtta hea tuju ning veidi toidu- ja [email protected], tel 5333 0972. joogipoolist. Kohapeal on võimalik TÖÖPAKKUMINE grillida. Täpsema info kokkutuleku Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud. Pakun tööd roomikekskavaato- kohta ja registreerimise vormi leiad Ei tulek ega minek pole meie teha, rijuhile ajavahemikus juuli kuni külade FB lehelt: https://www. vaid see, mis sinna vahele jääb. september 2021. a Saaremaal. facebook.com/Lao-ja-Kaisvere. Ja see on elavate mäletada! Aegu kestnud elutee Lisainfo telefonil +372 5650 1401. Küsimuste korral info Aive 526 jõudis vaikselt lõpule. 9258, Raino 505 2698, Sander Saaremaa Veski restoran otsib 5345 1749. Südamlik kaastunne kõigile lähedastele Südamlik kaastunne oma meeskonda suvehooajaks Maimu Pihlakule AVO SOE abikokka ja kokka. Info tel 5387 Müüa mopeedauto. Heas korras. 2254 / [email protected]. Diislil töötav mootori ja kabiini soo- ÄRA ANDA lahkumise puhul. ÕE jendus. Hind 4500 €. Tel 511 0614. Kui sul on jäänud tolmu koguma lahkumisel. Võtan tööle CE-kategooriaga vana telekas, raadio, arvuti, digi- Vello, Leeni ja Mati peredega autojuhi. Täpsema info saamiseks Müüa 2004. a Opel Combo, 1,7 boks või mikrolaineahi, siis helista Aime kirjuta kapra.vanametall@gmail. TDi. Esiklaas mõraga. Hind 750 €. ja viin vanakese tasuta jalust ära. com või helista 5650 6282. Tel 510 9161. Tel 5851 6291. LAUPÄEV Laupäev, 10. juuli 2021

HOROSKOOP Osteopaatia kujutab endast JÄÄR Mõtted on sul ko- MASSÖÖR-OSTEOPAAT manuaalset BRONEERIMINE www.mtkabinet.ee • 5300 8066 • [email protected] ravimeetodit, mis duste asjade juures. Ta- sobib paljude haksid midagi teha oma kodu kau- JUULI LÕPUNI Massaaži- ja erinevate tervise- nimaks muutmiseks, kibeled ehk probleemide ISSN 1736-9436 BRONEERINGUD –20% Teraapiakabinet raviks. aiatööd tegema. ILM SÕNN Tempo kiireneb. TÄNA on vähese ja va- Küllap on sul vaja suhelda helduva pilvisusega pea- erinevate inimestega või pead ku- KUHU MINNA PÄEVAPILT miselt sajuta ilm. Puhub kagu- hugi sõitma. Tee plaane, mis on ja idatuul 3-9, puhanguti 13 m/s. seotud enesearendamisega. Laupäev, 10. juuli Õhutemperatuur 27...33, meremõ- juga rannikul kuni 25. Päike tõuseb Kuressaares 4.41 ja loojub 22.28. KAKSIKUD Eelnevail ÜRITUS nädalail hoolega hautud Tasuta Kuressaare linna- HOMME on muutliku pil- äriplaane võib nüüd hakata tasapisi ekskursioonid algusega kl visusega ilm. Sajab hoo- ellu viima. Ära ainult liigselt kiirusta! 11 Kuressaare raekoja eest. vihma, on äikeseoht. Õhtul saju võimalus vä- heneb. Tuul pöördub järkjärgult VÄHK Kuu hakkab Vähi sadama festival al- kagust edelasse ja läände 4-9, märgis kasvama ning sul gusega kl 11. Kl 15.30 esineb puhanguti 13 m/s, äikese ajal on tu- on õige aeg kõrgeid eesmärke sea- Maria Väli, keda saadab ki- gevamaid puhanguid. Õhutempe- da. Mõtle, kuidas end arendada, tarril Madis Kreevan. Päeva ratuur öösel 18...23, päeval 23...28, idapoolsetes maakondades kuni oma elu täiustada. juht Maris Kaljuste. 31. Päike tõuseb Kuressaares 4.43 ja loojub 22.27. LÕVI Tänaöine uni võib Salme viikingilaager kl 12– Allikas: Riigi Ilmateenistus olla rahutu, ehk näed kum- 19 Salme jõesadamas. malisi unenägusid. Nende analüü- NIMEPÄEV simine võib sulle elu planeerimisel Tagaranna kirjanduspäev abiks olla. kl 12 kuni päikeseloojangu- 10. juuli. Saima, Saime, Saimi ni Tagaranna külas. 11. juuli: Asko, Askur NEITSI Vaata ringi ja mõt- 12. juuli: Hermann, Herman, Ar- le, kuidas koostööd laien- Kultuurne laupäev kl 12 mand, Hermo, Härmo, Härm, dada, keda oma projektidesse kaa- Kuressaare kesklinnas. Härmel sata. Lähiaja edu sõltub suuresti meeskonnatöö sujuvusest. Giidituur kl 12 Kuressaare ÕNNITLEME linnuses. KAALUD Su ametiala- 10. juuli ne ambitsioonikus tõuseb. Tasuta Kuressaare teema- 75 Erna Sarapuu Võid tunda, et väärid enamat. Sel tuur kl 15 Kuressaare rae- küla juhul tuleb sul tegutseda, et halja- koja eest. male oksale saada. 82 Arvi Põld Mihkli talumuuseumi lau- Kuressaare linn SKORPION Võiksid uu- päevased giidituurid kl 15. 83 Annika Iin rida reisimisvõimalusi, ka- Kuressaare linn vandada puhkuseplaane. Puhkus Simmanipäev Vikil Mihkli 85 Laine Vaab peaks aga olema mitte ainult lõõ- talumuuseumis. Kuressaare linn gastav, vaid ka arendav. 93 Vilma Vaikla Arheoloog Marika Mägi küla AMBUR Su sisemine pin- loeng kl 16 Salme jõesada- ge võib olla suur ja uni ra- mas. 11. juuli hutu, ent hommikul tunned end rei- VAATA KA 83 Inge Špongolts palt ja tegutsemisvalmilt. Hea aeg KONTSERT saartehaal.ee küla uuteks algusteks. Folkmuusika festival “Su- vine pööripäev” Laadla kü- 87 Harri Sõber KALJUKITS Küllap saad las Reinuldi talus. Kl 12–14 "Tassike" Türju- Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadres sil Orissaare alevik nüüd paremini aru, mida ja kl 16–18 esinevad folkloo- Ohesaare vahel. paevapilt@ saartehaal.ee. Kuu vaadatuima foto autor saab auhinnaks taas 2 pääset Grand Rose Spaasse! vajad suhetes, millised on su ootu- rikollektiivid Eestist. JARMO MIETTINEN NALJATILK sed partnerile. Tasub temaga koos Mees tuleb kõrtsist ja on veidi tulevikuplaane teha. Mustjala festival 2021 kl 19 švipsis. Ta põrkab vastu valgus- rannakaitsepata- SPORT kuul, kl 13.45 meeste oda, kl 17 Lossipargi kõlakojas. Esineb tusposti. VEEVALAJA Tasub reis. Kihelkonna rahvaralli 2021: 16 mälumäng. ansambel Beat Mandolini. Ütleb: "Vabandust!" kaaslastega avameelselt kl 8 esimene võistlusauto Sil- Hakkab minema ja jälle vastu suhelda, arutada üheskoos läbi lä- Jazzliit ja Saare KEK live – vestoni kiiruskatsel, kl 15.25 TANTS 15. merelaulude õhtu folk- posti. hiaja võimalikud muudatused eda- Maria Väli kvartett kl 20 Orikülas start Spetsiaalse Tarvo Raja live kl 22 Kapte- ansambliga Untsakad kl 19 Ütleb: "Vabandust!" sistes plaanides. Saare KEK-is. Ehituse punktikatsele, kl ni Kõrts ja Restos. Lümanda söögimaja õuel. Ja nii mitu korda järjest. 17.56 viimane, Nordauto kii- Viiendal korral ütleb: “Ei, istun KALAD Võid tunda, et TEATER TEATER ruskatse Orikülas, kl 18.26 lõ- Pühapäev, 11. juuli parem maha ja ootan, kuni see oled viimasel ajal palju vae- Kose rahvateatri Kikerdi- petab esimene võistlusauto Henrik Normanni juubelie- demonstratsioon mööda lä- va näinud teiste ootuste täitmise ni- sed etendus “Aastavahetus Kihelkonna laululaval. ÜRITUS tendus “Nuta või naera!” kl heb.” mel ning tahad nüüd rohkem oma Casablancas” kl 18 Abrukal. Salme viikingilaager kl 12– 19 Kuressaare lossihoovis. huvidele keskenduda. XVII Karala odagala. Kl 12 19 Salme jõesadamas. ule teater “Läänemere avamine ja lipuheiskamine, ule teater “Läänemere NB! Neil, kes ei soovi õnnitlust lehes, palume sellest Koostanud Maria Angel, emandad” kl 20 Salme ran- kl 12.05 naiste oda, kl 12.30 KONTSERT emandad” kl 20 Salme ran- teatada telefonil 45 24 440. [email protected] napargis. meeste kuul, kl 13.15 naiste Kuressaare suvemuusika kl napargis.

Jazzkontsert JAZZLIIT ja SAARE KEK live

MARIA VÄLI KVARTETT 10. juulil kell 20 SAARE KEK-is Ringtee 15, Kuressaare Piletid www.ticketer.ee, eelmüügis 9–12 €, kohapeal 15 €. Uksed on avatud alates kell 18, avatud on kohvik-baar. Laudade broneerimine: www. KONTSERTKORRALDUS. ee JÄTKUVALT TEIE [email protected] Hanna-Liina Võsa Katrin Karisma Johan Randvere Lauri Liiv Reigo Tamm TEENINDUSPARTNER 16.07 kell 20 JUBA 14 AASTAT. KURESSAARE ARENSBURGI TERRASS Piletid eelmüügist Fientas, Piletilevis ja Piletimaailmas. Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] JÄLGI JOOKSVALT REKLAAMI! Info 505 9625 Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00