DOCSLIB.ORG

Meelis Juhandi Asub Tööle Õpetajana

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Meelis Juhandi Asub Tööle Õpetajana “Koju on alati kena tulla, aga töö on töö.” LAEVAKAPTEN VELLO JALAK LK 7 Laupäev, 10. juuli 2021 • Nr 118 (5372) • Hind 1,90 € Meelis Juhandi asub tööle õpetajana MEELIS JUHANDI: “Tahan, et õpilased näeksid mind siiski kui inimest, mitte politseionu.” GERT LUTTER Pea 30-aastase tööstaažiga “Juba päris mitu aastat on selline ma ei pea. “See-eest mingi osa endi- jõuluvanana, pulmaisana kui ka Sal- ta Orissaare politseikaptenil on plaan 20. mõte olnud,” lausus Meelis Juhandi sest ametist jääb alles,” tõdeb mees. me vallateatri näitlejana. Viimasel alal gümnaasiu- augusti paiku oma tööpostilt Saarte Häälele. “Nüüd aga tekkis või- Päris noore mehena korrakaitsja- on ta saanud mitmeid auhindu ja pree- mis läbi viinud lahkuda ning minna lausa kolme malus teha politseiniku ametiga seo- na alustanud Meelis Juhandi ütleb, et miaid. “Need asjad mu elust uue ame- sisekaitse-alast kooli haridust andma. tud varase pensioniea saabumise tõt- tema ametikohad politseimajas on pi- tikoha tõttu kuhugi ei kao,” lausub ta. eelõpet. tu elus uusi valikuid. Hakkasin vaa- devalt vahetunud ja ülesanded muu- Lisaks õpetamisele plaanib Mee- “Gümnaasiumiosa andis mõni tama erinevaid õpetajakonkursse, in- tunud. Seega on kogu aeg on olnud lis Juhandi minna sügisel Tallinna üli- aasta tagasi tagasisidet minu õpeta- Katre-Liis Võhma formaatikat jäi seal palju silma.” mingisugune arengustiimul, kuid vii- kooli magistriõppe tasemel informaa- mise kohta, need olid kõik väga arm- [email protected] Mõeldud-tehtud! Juhandi saab kol- masel kuuel aastal on põnevust jää- tika ja haridustehnoloogia teadmisi sad ja siirad tekstid,” meenutab Juhan- me kooli peale kokku täiskoormuse- nud väheks. Muidugi oleks ta saanud omandama. “Saan samal ajal ise õp- di. “Tõesti hea oli lugeda.” Uue informaatikaõpetaja saavad en- ga õpetajaameti. jääda edasi samasse ametisse, aga ar- pida ning ka õpetada, mis tõotab tul- Ta teab, et õpetajale on raskeim iga dale Salme põhikool, Kuressaare Ha- Päris maha ta politseinikutööd jät- vab, et inimese elus peaks olema min- la põnev,” lausub mees. 5.–7. klass. Seda sai ta kogeda, kui po- riduse kool ning Saaremaa gümnaa- ta ei kavatse, plaan on jätkata abipo- gi liikumine – nii on võimalik olla jät- Õpetajaamet ei ole Juhandile litseivormis loenguid andmas käis. sium. Salmel hakkab Juhandi õpeta- litseinikuna. Selle eest küll palka ei kusuutlik. tundmatu ning koolilastega saab ta Siiski sai ta hakkama, sest lõppkokku- ma veel ka füüsikat. saa ja füüsiliselt pidevalt tööl ka ole- Meelis Juhandi on tuntud ka nii hästi hakkama. Aastatel 2010–2020 on võttes oli tagasiside hea. Lapsi sünnib Muhus “Tänan igat Merily tänavu alustas päeva, kui Porovart: tunduvalt tööd siin saan 10 põhjust vähem toidupank elada!” paljajalu käia LK 2 LK 4 LK 8-9 LK 13 2 UUDIS Laupäev, 10. juuli 2021 Märtsi- ja aprillibeebid said sünnikirja ERAKOGU Neljapäeval olid Saaremaa nud, vaatavad nad, mis nägu Politsei otsib vallalt sünnikirja saama laps on ja teevad nimeotsuse oodatud pisimad kogukon- siis. Toomas, vaadanud lapse- Kärlal kadunud naliikmed. Kuressaare le kohe pärast selle sündi otsa, 37-aastast meest kultuurikeskusesse olid leidis: “Ralf mis Ralf!” koos peredega kutsutud Marite sõnul läheb aeg väi- Politsei palub kaasabi selgi- 50 beebit, kelle sünd kese beebiga peres kiiresti. tamaks Kärla alevikus oma registreeriti Saaremaa “Pea iga päevaga näeme, kui elukohast lahkunud 37-aas- kiiresti Ralf areneb,” lausus ta. vallas märtsis ja aprillis. tase Kairo asukohta. Ema sõnul on pisike Ralf pe- Kairo lahkus oma eluko- res nagu väike diktaator: kui hast Kärla alevikus 7. juulil Monika Metsmaa midagi ei meeldi, siis annab teadmata suunas. Meest [email protected] sellest kõigile teada ja valjusti. nähti viimati 8. juulil kella “Muidu on Ralf rõõmsa- 17 ajal Kuressaare linnas ja- Sünnikirja saama olid kutsu- meelne poisslaps ja olnud tub- lutamas, kuid tema hilise- tud ka need pisibeebid oma lä- li ka selle poolest, et magama- ma asukoha kohta puudub hedastega, kes polnud saanud ta öid on meil olnud vähe,” rää- informatsioon. varasematel vastuvõttudel osa- kis Marite. Kairo on lühikest kasvu leda. Pidulisi tervitasid ja õnnit- ja tugevama kehaehitusega. Üks väikestest pidulistest, lesid neljapäeval toimunud vas- Tal on kiilas pea. Teadaole- Ralf Lõhmus sündis 3. märtsil. tuvõtul vallavanem Mikk Tuisk, valt peaksid mehel jalas ole- Pisipoisi ema Marite Lõhmu- abivallavanem Marili Niits ma mustad lühikesed pük- se sõnul polnud pere esiklapse ning vallavolikogu esimees Jaa- sid, seljas musta värvi var- nime valimine kerge. nus Tamkivi. Publikule andis rukateta särk ja kaasas mus- “Kriteeriumiks oli see, et ei väikese kontserdi Kuressaare ta värvi seljakott. oleks laialt levinud nimi,” rää- muusikakooli õpilane Marta Politsei palub kõigil, kes kis Marite. Aus, kelle laulu saatsid Kairit on Kairot näinud või oma- Kui tulevased vanemad said Sepp klaveril ja Toomas Tang vad teavet mehe võimaliku teada, et sünnib poiss, mõtle- basskitarril. asukoha kohta, anda sellest sid nad talle isa Toomase järgi Saaremaa vallavalitsuse viivitamatult teada häda- panna T-tähega algava nime. andmeil on tänavu kuue kuu abinumbril 112. Samas oli valikus ka teisi nime- jooksul vallas registreeritud Uudistetoimetus sid. Ralf oli ema Maritel üks ni- 123 lapse sünd. Mullu samal mevariantidest. perioodil oli pisimaid vallako- “See nimi – mitte just väga danikke kirjas tunduvalt roh- Saaremaal filmi- levinud ja pigem vanem, jäi kem, 164. miskipärast kummitama,” lau- Saarte Hääl avaldab fotoga- takse kultusfilmi sus Marite. lerii vastuvõtul käinud pere- uusversioon Marite ja Toomas leppisid dest järgmise nädala neljapäe- MÄRTSIPOISS RALF: Toomas ja Marite Lõhmus soovisid lapsele nime, mis poleks laialt levinud. kokku, et kui poiss on sündi- val. GERT LUTTER. Augustikuus algavad Saare- maal kultuslmi "Siin me oleme" uusversiooni võtted. Režissöör Ergo Kulla sõ- nul tehakse headest teostest ikka uusi versioone, viida- Kitarrivõistluse võitsid Marta Link ja Grethe Uustalu tes asjaolule, et omaaegne Saaremaa noorte kitarri- Teine võitja, 6aastane Grethe Sulev Nõmmiku lavastatud võistluse võitnud 13-aasta- Uustalu oli konkursi noorim "Siin me oleme" loodi Juhan ne Marta Link ja 6-aastane võistleja. Muhus elav ja Muhu Smuuli monoloogi "Suvita- Grethe Uustalu püüavad lasteaias käiv Grethe esitas jad" ainetel. Uusversiooni- pillimängu harjutada iga konkursi jaoks kaks pala: de lavastamine on levinud päev. “Juba linnukesed“ ja “Se- teatris ja üha enam ka Lää- papoisid“. ne lmimaailmas. Peale selle oskab ta ka pisut "Tegu on kihvti teosega Monika Metsmaa lugu “Nõianeitsi“, mida hakkas ja sellest saab edukalt teha [email protected] õppima kevadel. tänapäeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uue Võistluse “Incap Rocks!” kor- komöödialoo," selgitas la- raldanud elektroonikaettevõt- Jõuluvana tõi kitarri vastaja, et lmi tegevus te Incap Estonia presidendi tuuakse praegusesse aega. Otto Puki sõnul on äärmiselt Grethe ema Piret Langi sõnul Lugu ise rullub lahti jaa- vahva, et neli nalisti julgesid harjutab tütar väga tublisti, kui nipäeva paiku. Kavas on ka end proovile panna ja said oma talle ülesanded kätte anda. suurem publikustseen, esitatud paladele palju positiiv- Ehkki Grethe on alles lasteaia- kuhu kaasatakse kohalikke. set vastukaja. Ühtekokku anti laps, on tal oma kitarriõpetaja Kulla sõnul tuuakse võima- ettevõtte sotsiaalmeediakana- – Tambet Tamm – , kelle juhen- lusel lmi ka 1978. aastast lis jagatud võistlusvideotele ligi damisel on tüdruk pool aastat pärineva linateose näitleja 700 häält. pillimängu õppinud. Lauri Nebel. Osades män- Kumbagi “Incap Rocks!” ki- Huvi kitarrimängu vastu givad Kaire Vilgats, Meelis tarrivõistluse võitjat premeeris sündis tänu vanaema kodus Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Incap Estonia muusikapoe nähtud kitarrile. “See tundus Seeman, Pääru Oja ja Kris- 300-eurose kinkekaardiga, mis nii lahe pill ja kui sellel mängi- tel Elling. anti üle eile Incapi perepäeval. ti, tundus veel lahedam,“ rää- Filmi tegevprodutsent on kis Grethe. Omaenda kitarri sai Saaremaa ühisgümnaasiu- Proovimine tasus ära Grethe kingiks jõuluvanalt. mi vilistlane Olev Sten Erik “See oli mu väga suur soov,“ üt- Jõgi, kes on alates 2015. aas- Marta Link õpib Kahtla laste- les Grethe. tast mänginud telesarjades aed-põhikoolis ja Orissaare Seda, mida konkursivõidu ja töötanud ka operaatori muusikakoolis. Marta sõnul sai puhul kingitud preemiaraha- assistendina. Üheskoos la- ta Incapi kitarrivõistlusest tea- ga teha, pole Grethe veel ot- vastajaga külastasid nad nä- da oma kitarriõpetajalt Karmo OMA KITARRIPALA VIDEO EEST kogus 13-aastane Marta Link võistlusel kokku 254 häält sustanud. Küll aga soovib tüd- dala algul Saaremaad, et üle Maandilt. ning 6-aastane Grethe Uustalu 168 häält. Ülejäänud kaks nalisti, 13-aastane Kristin Zenkevic ruk oma võitu vanaemaga ja- vaadata võimalikke võtte- “Algul arvasin, et ei osale sai 117 ja Jessica Seeger 143 häält. GERT LUTTER gada. Mine tea, ehk ostab tüd- paiku. Jõgi märkis, et po- seal, aga siis mõtlesin, et mis ruk endale praegusest suure- tentsiaalne asukoht on neil seal ikka – proovin,“ ütles tüd- oskan juba üsna hästi mängi- laadi “Nothing Else Matters“. mi jaoks selgeks õppisin – peal- ma kitarri. Leisi kandis leitud, kuid mi- ruk. See, et see proovimine lau- da,“ lausus ta. “See laul meeldib mulle,“ põh- kirjaga “Nostalgia“ oli palju Kitarrivõistluse tingimused dagi kindlat selles osas veel sa konkursi võidu vääriliseks Isegu suvel püüab Marta pil- jendas Marta. “Kui endale ki- raskem,“ tunnistas tüdruk. pandi kokku koostöös Saare-
Load more

Recommended publications
  • Põllumajandusmaastikud Luubi
    Lümanda Valla TEATAJA NR 33 Juuni 2007 26 . aprill 2007.a Juunikuu volikogu istungil kinnitati eelmise VOLIKOGUS aasta aruanne. Küllap jääb 2006. aasta Lümanda valla ajalukku muudatuste aastana, 1. Lümanda valla eelarve sest lisaks valimiste järel tööle asunud koostamise, vastuvõtmise, vallavanemale on majas vahetunud veel viis täitmise ja aruandluse esitamise kord töötaja t. Nagu ikka, vajab uus meeskond 2. Lümanda valla eelarvest sisseelamist, aga töö tahab tegemist ja sotsiaaltoetuste maksmise kord igapäevaelu elamist. Mul on heameel selle 3. Pikapäevakooli projekti üle, et neist muudatustest probleeme ei ole rahastamisega seotud eelarve tekkinud ja uued inimesed on oma muudatus amteiülesannetega ilusasti toime tulnud. 4. Lümanda valla heakorra eeskirja Eelmine aasta tõi valda aktiivseima ehitustegevuse. Korraga olid töös lasteaed, muutmine koolimaja ja Taritu Rahvamaja. Väiksemaid tegemisi jätkus ka keskusehoonesse, 5. Muuseumi põhikirja I lugemine 6. Teehoiutööde järjekorra kus värskendati saali ja vahetati välja katlamaja tehnika. Sügisepoole sai kinnitamine uuendatud Lümanda keskuse tänavavalgustust. 7. Muudatus SOL-i volikogusse 8. DP algatamine Kotlandi küla Käesoleval aastal jätkame koolimaja remondiga. Kooli õuele tuleb Hannusemetsa II kinnistul (OÜ kunstmurukattega spordiväljak. Vallavolikogu algatusel töötati välja teede Astrotel avaldus) hindamise kord ja kevade hakul teostati teede olukorra analüüs, mis 9. Maakorraldus lõpptulemusena võim aldab viia vallateede remondi uuele kvaliteeditasandile. Muha -Ranna maaüksuse Analüüsi
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • LÜMANDA Terviseprofiil
    LÜMANDA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2011-2013 LÜMANDA 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4 2 Üldandmed ............................................................................................................................... 5 3 Terviseprofiili valdkonnad ..................................................................................................... 10 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ....................................................................... 10 3.1.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 10 3.1.1.1 Tööturu situatsioon ........................................................................................... 10 3.1.1.2 Toimetulek ........................................................................................................ 12 3.1.1.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse .................................................................... 13 3.1.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ............................................................................ 14 3.2 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng .................................................................. 16 3.2.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 16 3.2.1 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...........................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]