Aegviidu Metsapõleng – Valus Katsumus

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . November 2018 . nr 3 (134) . 18. aastakäik

Aegviidu metsapõleng – valus katsumus

Valmis RMK Maailmakoristus: Floridas Teadusuuring: matkatee ühiselt prügi loodusega puit on tuleviku võrgustik vastu silmitsi materjal

Sisukord

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 3 (134) November 2018 Ilmub 4 korda aastas

VÄLJAANDJA: RMK 50 66 TOIMETUSE AADRESS: Metsamees Sagadi küla, Haljala vald 45403 Lääne-Viru maakond Telefon 676 7500 JUHTKIRI Mine Metsa! PUHKEPÄEV Ajanappuse ja [email protected] www.rmk.ee/metsamees 4 44 loodusjõudude kiuste Floridas matkamas PEATOIMETAJA: UUDISED Kristi Parro 5 TOIMETAJAD: PÄRANDKULTUUR Lugusid Kristiina Viiron PEATEEMA Valus katsumus – 50 Penijõe–Kauksi matkateelt. Maret Einmann 8 Aegviidu metsapõleng Penijõelt Aegviitu KEELETOIMETAJA: Carina Loit 1800kilomeetrine rännak lõppes FOTOKROONIKA Metsatelgis KUJUNDUS: uhke juubelipeoga Menu Meedia 12 52 ootavad uued põnevad teadmised

MAKETT: www.df.ee KOMMENTAAR Maailmakoristus: DF Identity Matters & Klassika Sagadis Visual Affairs™ 18 ühiselt prügi vastu 53 TRÜKK: RAIESPORT Lõppes raiesportlaste Kroonpress PERSOON Kantsler Meelis Münt: 55 tihe hooaeg TIRAAŽ: 20 Eesti keskkond ja RMK on heas 2400 seisus LEVI JA AADRESSIDE UUED TÖÖTAJAD PROBLEEMID: 56 [email protected] RMK ÜLE EESTI Turustusosakond ESIKAANEL: 26 leiab riigimetsa puidule usaldus- METSIK DISAIN Puit kõnetab Vikipalu metsapõleng väärse ostja 57 disainereid Foto: Kaupo Kikkas

ERAMETSAUUDISED Erametsas AJALUGU Metsamajandusele Ajakiri Metsamees tunnustati tublisid metsaomanikke andsid hoogu roosid on trükitud paberile 30 58 CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust) TEADUS Puit on tuleviku materjal, ÕNNITLUSED 32 millest õige kasutamise korral saab 62 valmistada vastupidavaid tooteid 64 RMK LOODUSBLOGI PARTNER Prügimajanduses on 36 Eestil pikk tee astuda SPORT 66 Põnev võistlus Pähni laantes 161 g CO2 ID 6ff6 NAABRIL KÜLAS Eestlased Poola Palume 40 riigimetsas RISTSÕNA taaskasutada 67

Metsamees nr 3 (134) / 2018 3 Juhtkiri Mine metsa!

On Eesti Vabariigi 100. sünni- demetevaesena. Suure tuleohuga päeva aasta, mida tähistatakse aeg algas juba 19. aprillil ja kes- kogu riigis mitmesuguste sünd- tis väikeste pausidega ligi neli mustega. RMK kingitus meie kuud. Temperatuur kerkis juulis riigile ja inimesele on kogu Ees- ja augustis vastavalt 34,2 ºC ja tit hõlmav matkatee võrgustik, 32,6 ºC soojakraadini ning suure mille 607 km pikkune Penijõelt tuleohuga kaasnes metsas tule te- Kauksi kulgev kolmas haru val- gemise keeld. See omakorda tä- mis sel aastal. Matkatee tutvus- hendas, et paljud RMK ühismat- tamiseks ja katsetamiseks toimus kal osalejad, aga ka teised tänavu augustikuus suur ühis- Kristjan Tõnisson, metsapuhkuse nautijad ei tohti- matkamine, mis 25. augustil kul- RMK juhatuse liige nud sumedatel suveõhtutel lõket mineerus matkapeoga Eesti mat- teha ega grillida. Tähelepaneli- kapealinnas Aegviidus. kud pidid olema kõik, kes metsas Matkapeol anti RMK kingitus, tuleohtlikul ajal liikusid või tööd mille võttis vastu Eesti president tegid. Tänu tõhusale teavitustööle Kersti Kaljulaid, sümboolselt üle Kolmest harust koosneva ja metsaskäijate vastutustundli- Eesti rahvale. kule käitumisele jäi suurem kahju Suvisel ühismatkal lõi kaasa RMK matkatee võrgustiku õnneks siiski sündimata, hooli- 369 osalejat, kes kõik nägid mat- kogupikkus on 1800 km, mata sellest, et tules hävis või sai kateel põnevaid loodusmaas- pakkudes avastamisrõõmu kannatada 270 ha riigimetsa, tikke, said võimaluse ennast ja liikumisvõimalusi igale võime siiski rahule jääda. Pääs- proovile panna ja avastada uusi maitsele. teamet tegi head tööd ja suutis kohti ning lugusid. Vabariigi tulekahjud kontrolli alla saada, juubeliürituste ettevalmistamisel vaatamata sellele, et paiguti kuju- ja korraldamisel RMK töötunde nes olukord päris kriitiliseks. Aga ei lugenud. Matkasellide toitlus- oleks võinud minna palju hulle- tamine, seljakottide ja jalgratas- osa. 2017. aastal kasutati RMK mini! Näiteks Rootsis hävis sellel tega kaasnevad logistilised väl- pakutavaid võimalusi loodus- suvel tules 25 000 hektarit metsa. jakutsed, osalejate liitumine ja puhkuseks ja matkamiseks 2,4 Kõige tähtsam on see, et pärast lahkumine matkakarussellilt, aga miljonit korda ja arv on aasta- RMK matkarajal, lõkkekohal või ka ootamatute ja erakorraliste aastalt kasvanud – see on metsaonnis käimist on inimene olukordade lahendamine nõudis RMK-s töötavate andekate ini- tervem, teadlikum ja õnnelikum. pühendumist ja paljud ühismatka meste visa ja järjepideva töö tu- Teaduslikult on tõestatud, et loo- korraldajad olid rakkes varaval- lemus. Tänu koostööle Eesti duses viibimine tõstab tuju ja gest öötundideni. Tean seda Kunstiakadeemiaga oleme aas- toetab vaimset tervist, alandab omast käest, sest osalesin samuti tate jooksul loonud uusi, uni- vererõhku, vähendab stressi ning RMK ühismatka ühel kolmepäe- kaalseid ja põnevaid rajatisi. suurendab rahulolu. Tuleta vasel etapil ja nägin, kuidas Meenutagem siinkohal näiteks meelde, millal sa viimati metsas RMK töötajad matka õnnestu- Võrumaale püstitatud kõlakoda- puhkamas käisid? Praegu on loo- mise nimel pingutasid. sid ehk ruuporeid; Tuhu soosse dusesse minemiseks suurepärane Eesti inimesed ja ka kauge- kerkinud vaatetorni või Eesti aeg – suvekuumus ja sääsed-par- malt tulnud on RMK külastusta- matkapealinnas valminud mat- mud on kadunud. Avastamist ristu omaks võtnud. Korralikult kasilda. Igal aastal üllatame uute ootab terve hulk uue ilme saanud väljaehitatud ja hooldatud loodu- mõtete ja uute ideedega, mis kohti, muu hulgas näiteks Lõha- sesse sobivad külastuskeskused annab põhjuse metsa ikka ja jälle vere, Varbola ja Neeruti linna- ja metsamajad, lõkkepuudega tagasi tulla. mäed. Minge metsa, aga tehke varustatud telkimiskohad ja gril- Möödunud suvi jääb aga seda ohutult ja suhtuge loodu- limisvõimalused on vaid väike meelde erakordselt kuuma ja sa- sesse lugupidavalt!

4 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Uudised Tänutäheks uhke saunatünn Rekordiliselt kuumal suvel enam kui 800 metsatulekahjuga või- delnud päästjad said riigimetsa haldaja RMK ja Eesti Erametsa- liidu käest tänukingiks uhke eestimaise saunatünni. „Samal ajal, kui enamik eestimaalasi sooja suveilma nautis, andsid need tublid mehed ja naised erakordse panuse, hoidmaks ära sadu suuri maastiku- ja metsapõlenguid,“ tõdes RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ning avaldas lootust, et Lõuna-Eestis spetsiaalselt valminud saunatünn nüüd neile väljateenitud lõõ- gastus- ja puhkehetki pakub. Ühtlasi kingiti Alansi Vabatahtli- kule Päästeseltsile Stihli mootorsaag, et päästetöödel teid maha kukkunud puudest vabastada ning tänati ka teisi vabatahtlikke päästjaid. Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on päästjate töö korvamatu tähtsusega nii Eesti loodushoiu kui ka majanduse jaoks. „Eestis on üle 30 000 inimese, kellele mets tööd annab, üle 100 000 metsaomaniku – söestunud puit on raisku läinud ressurss, mis seab ohtu nende töökohad ja vara,“ selgitas Tali- Suurenesid järv ning lisas, et tänu päästjate vaprale tegevusele jäi peale metsa alles ka lugematu hulk loomi, taimi ja linde, kes muidu- šaakali ja oleks hukka saanud või koduta jäänud. metskitse Kõige suurem ja keerulisem metsapõleng oli tänavu Vikipa- lus: tuleroaks langes pea 200 hektarit metsa. Päästeameti peadi- jahivõimalused rektori Kuno Tammearu sõnul on just päästjate kiire reageeri- Keskkonnaminister kinnitas ja- mine ja visa töö see, mis ülejäänud rohkem kui 800 põlengul nii hieeskirja muudatused, millega suureks paisuda ei lasknud. „Vaatamata sellele, et kehtestasime suurendatakse kahe uluki kütti- looduses tule tegemisele range keelu, oli sellegipoolest erakord- misvõimalusi. Jahikoeraga pee- selt keeruline suvi – kui viimasel kolmel aastal on põlenud maa- tava šaakalijahi hooaeg pikenes alade ulatus jäänud vahemikku 29–116 hektarit, siis tänavu ühe kuu võrra. See tähendab, et küündib see juba üle 400 hektari,“ kommenteeris Tammearu. varasema 1. novembri asemel „Loomulikult tahame tänada veel kõiki neid inimesi, kes metsas võib neile koeraga jahti pidada käies tuletegemise reeglitest kinni pidasid ja suitsukonisid maha juba 1. oktoobrist. Enamikule ei visanud – tegite Eesti metsale kindlasti suure heateo ja muut- ulukitest võimaldab jahieeskiri site päästjate töö lihtsamaks.“ koertega jahti pidada alates 1. 1. maist 31. augustini käisid päästjad ja vabatahtlikud kustuta- oktoobrist. Muudatus oli vajalik mas 2843 tulekahju. Neist 833 olid metsa- ja maastikutulekah- selleks, et võimaldada šaakali- jud ning 1069 prügist, grillimisest ja lõkketegemisest alguse jahti teistelegi ulukitele peetava- saanud tulekahjud. tes jahtides, näiteks rebasejahis, kus koerte kasutamine on lubatud. Metskitse jahiaeg lõpeb edaspidi ühe kuu võrra hiljem: senise 31. detsembri asemel 31. jaanua- ril. Muudatus on vajalik metskitsede arvukuse kiirest kasvust tingitud metsakahjustuste välti- miseks. Küttimisaega pikenda- takse seetõttu, et jaanuariks on metskitsed liikunud oma talvis- tesse elupaikadesse ja muudatus võimaldaks metskitsede asustus- tiheduse vähendamist just kah- justusriskiga aladel.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 5 Uudised 14 miljonit koolitee alustajat RMK taimlates koolitati 15. maist – 15. septembrini põl- dudele edasi kasvama 11,5 miljonit kuuske, 2,5 miljonit kaske ja 240 000 sangleppa. Enamik kuuski, kaski ja sangleppasid kasvatatakse RMK taimlates pott-põld-süsteemis. Kõik külvid tehakse kasvatuskastidesse ja viiakse kasvuhoonetesse, kust väi- kesed potitaimed koolitatakse hiljem edasi põllule. RMK taimekasvatusjuhi Aivo Varese sõnul on selle aasta märksõnad pikalt kestnud põud ja kuumus, mis mõjutasid eriti koolitatud kuusetaimede kasvamaminekut ja hilisemat kõrguskasvu. Pärast koolitamist vajavad metsataimed põldudel pidevat hooldamist – mulla kobestamist, väetamist, kastmist ja rohimist, kaitset seenhaiguste, putukkahjurite ja mets- loomade eest. 2018. aastal koolitatud taimed istutatakse riigimetsa 2019. aasta sügisel või 2020. aasta kevadel. Männid kasvatatakse RMK taimlates potitaimedena. Männil kulub potitaimena metsakõlbulikuks kasvami- seks üks, kase ja kuuse pott-põld-taimel kaks-kolm aastat. RMK kasvatab kõik riigimetsa uuendamiseks vajalikud taimed ise, igal aastal istutatakse üle 21 miljoni taime. Parim metsanduslik magistritöö RMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli metsa- RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul täitis tööstuse eriala magistranti Martin Kõksi, kes koos- Martin Kõks oma töö eesmärgi suurepäraselt ning tas kaugseire andmetel tugineva mudeli, mis aitab omandas väga head teadmised kaugseirest. „Harven- planeerida harvendusraieid. dusraie on üks tähtsamaid metsakasvatuslikke töid Magistritöö kannab pealkirja „Harvendusraie vaja- ning kaugseire andmetel töötava mudeli põhjal oleks duse hindamine aerolidari andmetelt Laeva katsealal“ võimalik saada harvendusraiete planeerimisel infor- ning eesmärk oli koostada metsa laserskannimise matsiooni korraga suurte alade kohta ning vähendada andmetel töötav mudel, mis võimaldaks hinnata puis- ajamahukat hindamist metsas.“ tute harvendusraie-eelset hõredust. Eesmärgi saavuta- Magistritööd juhendasid Eesti Maaülikooli dokto- miseks modifitseeriti olemasolevat metsaregistri and- rant Tauri Arumäe ja dotsent Mait Lang. Martin metel töötavat raie-eelse hõreduse arvutamise Kõks kaitses töö hindele A ja lõpetas nii maaülikoolis mudelit, mille sisendparameetriteks on puistu kesk- metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolis metsa- mine diameeter ja kõrgusindeks. tööstuse õppekava. Esmalt töödeldi katseala kohta kogutud lidariand- meid, mille tulemusena saadi iga katsealal oleva eral- Kaugseire andmetel töötav mudel dise kohta punktipilv. Seejärel eraldati metsaregistri andmestikust metsatükid, mis vanuse diameetri ja bo- LreALS7 = a0 + a1 . H100 + a2 . Hsd + a3 . Hp90 niteedi (kasvukoha headuse) poolest võiksid vajada harvendusraiet. Kolmanda etapina koostati nende H100 – puistu kõrgusindeks andmetega mudelid, kus prognoositavaks tunnuseks oli raie-eelne hõredus. Saadud mudelite abil on või- Hsd – lidari punktipilve kõrguste standardhälve malik leida liiga tihedaid puistuid, mis vajaksid har- H – lidari punktipilve kõrgusjaotuse 90-protsentiil vendusraiete planeerimisel esimesena tähelepanu. p90 Katsetamise tulemusena saadi 14 sarnaselt töötavat Allikas: Martin Kõksi mudelit.

6 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Uudised

Riik korraldas ümber kõrge loodusväärtusega maade omandamise Juunis vormistati esimene uue töö- korraldusega tehing, kui RMK omandas metsa- ja lammikoosluste ning kauni kuldkinga kaitseks loodud kait- sealal asuva kinnistu, mille kasutamine on sihtkaitsevööndi režiimist tu- lenevalt palju piiratud. Varem tegeles kõrge looduskaitse- lise väärtusega maade riigile omanda- Tulemuse sai kirja misega Maa-amet riigieelarves eral- datud summa piires. Alates selle aasta 10 567 õpilast kevadest valmistab aga dokumendid ette Keskkonnaamet ning lepingu sõl- RMK interaktiivsel viktoriinil oli tänavu rekordarv osale- mib RMK. jaid ja õigeid vastuseid. Viktoriinist võttis osa 911 klassi RMK eelarves on selleks aastaks 237 koolist üle Eesti ning tulemuse sai kirja 10 567 õpi- planeeritud maade ostmiseks viis mil- last. Enim elevust tekkis küsimusega, kus sooviti teada jonit eurot, mis peaks võimaldama saada Ootsipalu hiigelmänni otsa ronimise peamist põh- omandada hinnanguliselt vähemalt just. Õige vastus on: eesmärk on käbisid koguda, et RMK 40 järjekorras olevat kinnisasja. saaks männiseemnetest uusi, suurepäraste omadustega Maade soetamiseks vajalike kattealli- puid kasvatada. kate leidmiseks müüb RMK avalikul enampakkumisel maatükke, mida ta ei vaja ja mis seisavad seetõttu kasutult. 2018. aastal on toimunud viis kirja- likku enampakkumist hoonestamata kinnisasjade ehk peamiselt metsamaa müügiks. Enampakkumistel on ostjad leidnud 140 kinnistut kogupindalaga 1186 ha 5,66 miljoni euro väärtuses. Müüdud kinnistutele on tehtud 658 pakkumist ning enampakkumiste tulemusel on alghind tõusnud 1,55 korda. Pakkumisi ei ole tehtud 36 kinnistule ning need lähevad kordus enampakkumisele madalamate alghindadega. Loodusväärtuste kaitse on üheks RMK ülesandeks ja riigi omandatud looduskaitsepiirangutega maade eest kannab hoolt RMK. Praegu on veidi üle kolmandiku riigimetsast kaitse Fotouudis: „Vereta jahi“ all, 28 protsenti riigimetsast on see- juures range kaitse all. meistriks tuli Indrek Ilomets Septembri seisuga on ootejärjekor- Loodusfotovõistluse „Vereta jaht“ tänavuseks võidutööks ras 146 omandamise avaldust ja kuulutati Indrek Ilometsa foto jõgede ja ojade kallastel maade ostmine jätkub sama nimekirja tegutsevast kahlajast, pisikesest metstildrist. Fotovõist- alusel, millega tegeles Maa-amet. Jär- luse žürii välja valitud tööd on vaatamiseks väljas RMK jekord on avalikult kättesaadav Kesk- külastuskeskustes. konnaministeeriumi kodulehel.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 7 Peateema

Tuli ei halasta.

Kristiina Viiron . Fotod: Kristiina Viiron, Arno Mikkor Valus katsumus – Aegviidu metsapõleng Tänavusuvine Aegviidu lähedal puhkenud põleng haaras ligi 180 hektarit metsamaad, mille kustutamiseks kulus lausa 11 päeva. Nüüd- seks on põlenud puud maha raiutud ning kevadel pannakse sinna kasvama uus metsapõlv.

Varem on riigimets põlenud suu- koolitada, sest tavalise lõikus kinni lööks. Kõigepealt aga läk- rematelgi pindadel, palju kordi maatriksi järgi ei saa puid, mil- sid metsa taksaatorid, et panna näiteks Vihterpalus, kus kümme lest tuli on üle käinud, lõigata. kirja kahjustuse ulatus ning ka aastat tagasi sai tulest haaratud Üldse jääb lõikamata paberipuit, see, millist sortimenti põlenud 800 hektarit, ning Agusalus, kus sest tselluloosi tulest puututud metsast lõigata annab. lõõmas üle tuhande hektari, kuid puidust toota ei saa. Alles jäävad Aegviidu põleng on suurim ma- latt, palk ja küte ning enamikus Igas vanuses jandusmetsa haaranud tulekahju. palgiks ja kütteks lageraiega lõi- Tuleroaks langes igas vanuses Praaker Aivar Lagenõmm gatigi. Sealjuures eristati palki metsa. Nii metsakultuure, noo- tunnistab, et põlenud metsa raie lõigates söestunud koorega ja rendikke, keskealisi, valmivaid tööde korraldamist ei ole tal tahmunud koorega puitu. ja küpseid metsi kui ka lagedaid enne ette tulnudki. Selle tarvis Enne raietööde algust tuli ära alasid, kus hiljuti oli just lage tuli langetustraktori juhte eraldi oodata vihmasadu, mis tahma raie tehtud.

8 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Peateema

„23 hektaril põlesid vaid raie- Ilmar Paal ja Tiit Ruus. jäätmed,“ märgib Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. „Need alad pidid kultuuri alla minema ja nüüd lähevadki.“ Hulga jäi tulle ka niisuguses vanuses metsakultuure, mida pidi just metsaks ringi arvesta tama. „Nüüd pole neist midagi enam näha, on juurikani ära põ- lenud,“ täheldab Kirde regiooni metsakasvataja Tiit Ruus. See, et tuli nii laiali läks, teeb meeste meele mõruks, sest esimesel põlengupäeval jättis pääs- teamet kustutustööd ööseks pooleli. Ühtlasi levis tuli järgmistel päevadel latvasid mööda, mis lanki. Nüüd saab sealkandis tu- kõrvalt sirgusid pinnasest roheli- päästeameti hinnangul neljakor- levikus aga kasvama ligi pool- sed kasevõrsed. distas põlenguala kõigest paari teistsada hektarit ühevanust Ruus märgib, et kevadine istu- tunniga. metsa. tus nii suurel alal saab olema tõ- „Ladvatuli on harv nähtus, aga Puid hakkab RMK istutama sine väljakutse. Esiteks tuleb ju siin oli,“ nendib Paal. kevadel. Ala uuendatakse suure- istutada ka sellele 400 hektarile, Piirkonna raieplaanid lööb malt jaolt männiga, kuid kol- mis ilma põlengutagi on plaanis säärane ulatuslik tulekahju nagu mandik ka kuusega. Kask tuleb uuendada. tormgi mitmeks aastaks sassi, looduslikultki – seda, kui suur Teiseks tuleb leida hulk istuta- sest suur osa põlenud metsast on looduse jõud, sai näha juba jaid, kes sel suurel alal töötama poleks niipeagi raiesse läinud, mõni nädal pärast seda, kui tu- hakkaks. Otse RMK istutajaid rääkimata sellest, et saaks kor- lele oli piir pandud. Süsimustaks enam palgata ei saa, vaid need raga raiuda ligi 150hektarilist põlenud kasekändude ja tüvede tuleb leida riigihankega. Varem

Tahmunud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 9 Peateema

pole see nii olnud, seetõttu ei saa söestunud koorega nottidest kuuske ja kaske. Metsad on oma teagi Ruus praegu arvata, kuidas lõigata küljelaudasid ja poom- struktuurilt mitmekesised – seal kõik sujuda võiks. kantset materjali. Saagimisel esineb suuremaid ja väiksemaid tekkivaid kõrvaltooteid – tsellu- häile, puud on esimeses rindes Müügiga muret polnud loosihaket ja saepuru ei saa edasi erivanuselised ning puistus on Muret, et põlengualalt raiutud müüa, vaid tuleb tööstusel endal paiguti metsatulekahju värskeid puitu kuskile müüa ei saa, RMK kütteks ära kasutada. Samuti jälgi,“ selgitab Krumm, miks ala tundma ei pidanud, sest kohali- jääb oht, et lauad võivad kuiva- vääriselupaigaks määrati. kud saeveskid huvitusid materja- tades kõmmelduda. Peale selle on alal palju väga list juba enne, kui RMK oskas RMK müüs palki kolmele hea kvaliteediga surnud puitu, vastata, millist sortimenti sealt saeveskile, suurema osa ASile seda nii lamapuidu, tüügaste kui üldse tulemas on. Aegviidu Puit, mis paikneb seal- ka seisvate surnud puudena, kus- „Samal ajal otsisime muidugi samas lähedal ning kus saetakse juures surnud puit on väga erine- vastust, et kas söestunud koo- ka peenikest palki, mida tuli vas lagunemisastmes. rega puit sobiks ka muuks kui noorest metsast ohtralt. Näha on palju puiduseeni ning vaid madalakvaliteediliseks pal- äratuntavalt on esindatud üksi- giks,“ meenutab puiduturus- Kaks metsatükki kud väga vanad eelmise metsa tusosakonna juht Ulvar Kaubi. kaitse alla põlvkonna puud: kased, kuused Õnneks sobis ja saeveskid said Aegviidu põlengualale ja selle ja männid. sellest toota suhteliselt hea kva- piirile moodustas RMK kaks „Samuti leidub seal vääriselu- liteediga saematerjali. vääriselupaika (VEP), üks suu- paikade tunnusliike, nagu kän- Kuigi söestunud koore all on rusega 7,7 ja teine 8,5 hektarit. nukatik, volt-tardnahkis, rooste- puit tulest enamjaolt puutumata, Esimesel neist kasvavad RMK torik ja lõhetümak. Ja jääb sellise hind tavapärasest looduskaitsespetsialisti Leevi männitaelik, mis ei ole küll 20% madalamaks. Kaubi sõnul Krummi sõnul üle 130 aasta va- ametlik VEPi tunnusliik, ent on sel mitu põhjust. Näiteks see, nused männi-kuuse-kase teda peetakse üheks vanametsa et saeveskid peavad põlenguala segametsad. tunnusliigiks. palkide saagimiseks võtma „Alusmetsas leidub näiteks Teisel, 8,5hektarilisel VEPil eraldi aja ning pärast seadmed pihlakat, toomingat, paakspuud, kasvavad 124 ja 157 aasta vanu- tahmast puhastama. Ühtlasi ei tamme ning järelkasvu rindes sed männikud, vähesel määral

10 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Peateema Aegviidu metsapõleng Kuigi avalikkus tunneb seda tulekahju Vikipalu metsapõlenguna, puhkes põleng siiski Aegviidu lähedal. Põleng sai alguse 10. juunil ja kestis 11 päeva. Päästetöödel osales 37 komandot – 20 riiklikku ja 17 vabatahtlikku – 347 päästjaga (262 riiklikku ja 85 vabatahtlikku päästjat). Peale selle aitasid kustutada veel 56 kaitseliitlast, 66 inimest reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku. Kustutamisel kasutati 88 tehnikaühikut: 19 põhiautot, 2 vabatahtlike põhiautot. Samuti käis päästetöödel kohapeal 5 riiklikku ja 6 vabatahtlike paakautot. Kaasatud oli ka 5 ATVd, 1 riiklik ja 10 vabatahtlike tulekustutusautot. Lisaks mitmesuguseid erisõidukeid/ konteinerveokeid, teisi päästesõidukeid ja -konteinereid ning haagiseid. Aegviidu tulekahju kustutamise hinnanguline maksumus on 260 000 eurot. Sellest personalikulud on 42 768 eurot, pääste ameti kütus 21 097 eurot, politsei- ja piirivalveameti kütus 9146 eurot, pääsekomandode remondikulud 11 490 eurot, vabatahtlike päästeseltside või -komandode tehnika/varustuse remont 12 764 Aegviidu põlenguala. Edaspidi saab eurot. Pääsekomandode inventar läks maksma 37 083 eurot ning siin kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa. söök ja jook 21 091 eurot. Vabatahtlike päästeseltside või -komandode kulud olid 91 228 eurot. Allikas: Päästeamet leidub esimeses rindes ka kuuske. Krumm märgib, et alus- mets suuremalt jaolt küll hävis tules, kuid seal, kuhu tuli ei jõud- nud, leidub näiteks pihlakat, paakspuud, toomingat. Järelkas- vus domineerivad kuusk ja kask. „Puistute esimene rinne on va- nuseliselt ebaühtlane, lamapuitu leidub väga mitmesugustes lagu- nemisastmetes – nii värsket, surnud puitu kui ka juba väga peh kinud ning pehmet puitu,“ iseloomustab Krumm. Kuna suurem osa sellest VEPst on saanud tulekahjustusi, suureneb surnud puidu kogus ajaga kindlasti. Ka sellel VEP-l kasvab tulest Ligi kaks nädalat pärast põlengut pistsid kasevõsud juba ninad välja. puutumata osal vääriselupaikade Foto on tehtud 4. juulil. tunnusliik kännukatik ning männitaelik. Krumm kinnitab, et tulekahju lisas mõlemale alale tublisti väär- tust, sest loob elupaigad liikidele, Põlenud ala arvudes kes on kohastunud just põlenud Põlenud alalt raiuti 17 404 tihumeetrit puitu. Sealhulgas 8618 tm (surnud) puidule ja keskkonnale. männipalki ja 1126 tm kuusepalki. Männiküttepuitu tuli alalt 5624 „Näiteks on lootust tulevikus tm, kuusekütet 170 tm, muud liiki kütet 842 tm ning energiapuitu seal kohata männi-soomus- 705 tm. Männilatti saadi alalt 858 tm, kuuselatti 167 tm. samblikku või süsijooksikut,“ märgib ta. Allikas: Kirde regiooni juht Avo Siilak

Metsamees nr 3 (134) / 2018 11 Peateema

1800- kilomeetrine rännak lõppes uhke juubelipeoga

RMK suur ühismatk tõi Aegade suurimal ühismatkal läbisid igas vanuses ja eri koge- musega matkasõbrad kolme nädala jooksul 1800 kilomeetrit. augustis kokku sajad Sellest üle 600 kilomeetri matkati uhiuuel Penijõe–Kauksi rõõmsameelsed ja vaprad pikal matkateel, mille valmimisega sai punkti Mandri-Eestit inimesed, et tähistada kattev matkatee võrgustik. Juubeliaastale omaselt matkati rõõmsal meelel ja kergel sammul, sest varustuse kandmise ja Eesti vabariigi matkatoidu organiseerimise võttis RMK sedakorda enda peale. 100. sünnipäeva ja anda Vaadati ka minevikku. Kolme matkatee haru äärest leiab 100 huvitavat ja tähtsat lugu, mis neis paigus Eesti Vabariigi 100 kingitusena üle selleks aasta jooksul juhtunud on. Ja ega ükski korralik pidu möödu puhuks valminud RMK tantsu ja trallita, sellegi eest sai hoolitsetud. matkatee võrgustik. Keskmiselt läbisid inimesed matkates 20 000 sammu päevas. Kuuest eri punktist startinud matkajuhid Andre Kaur, Tõnu Tekst: Kadri Masing, Kaarel Kõvatu Pihelgas, Kaidi Jõesalu, Maarja Mirjam Rajasaar, Alar Sikk, Fotod: RMK, erakogu, Kaarel Kõvatu, Jaak ja Tiina Neljandik tegid kolme nädalaga aga ligi poolteist Ardo Kaljuvee, Stanislav Moshkov miljonit sammu.

12 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Peateema

ANDRE KAUR: et elamus jääks meelde Kogenud matkaja ja tõeline loodus entusiast Andre Kaur kõndis 396 kilomeetrit. Kuigi kõik matkalõi- gud olid jagatud etappideks, millest osalejad said meelepärase(d) valida, oli ka neid, kes tegid mat- kad algusest lõpuni kaasa. Andre distantsil oli neid kolm. Andre valmistus väga põhjalikult, sest viimase aasta kuud ja päevad veetis ta Ida-Virumaa metsades just seda kõige õi- gemat rada otsides. Juubeliks maha saanud kolmanda matkatee haruga Penijõelt Kauksi oli ta vägagi lähedalt seotud. Matkalt ootas ta ennekõike seda, et inimesed saaksid nii ägeda elamuse, et see jääks neile eluks ajaks meelde. „Ühtlasi on elu näidanud, et matkamine ja sellises vor- mis üksteisega suhtlemine muudab õnneli- kumaks ja enesekindlamaks,“ rääkis ta. Matk Andre jäi kõige ja kõigiga väga rahule. Kauksi–Aegviidu lõiku peab ta füüsiliselt kõige raskemaks, sest jalgsi mat- arvudes Ajalootund. Matkatee 1 500 000 sammu tegid kamist on palju. Samas on see üks kont- äärest leiab 100 huvi- matkajuhid kolme nädalaga. rastsemaid radu, kus on nii ürgloodust kui tavat lugu seal paigus 20 000 sammu tegid ka tööstusmaastikku. toimunust. matkalised keskmiselt ühes päevas. 4000 toiduportsu pakuti matkalistele. 17 tasuta metsakontserti. 78 aastat vana oli vanim matkaline. 1 aasta ja 9 kuud oli noorim matkaline.

RMK kingituse EV100 juubeliks – kogu Mandri-Eestit katva matkatee Paradiis! Väga võrgustiku – võttis vastu president kaunis rada! Kersti Kaljulaid. Hea töö! Uued avasta mata aarded, mõnus matka seltskond ja äge matkajuht. Parim ja lõbu saim matk, kus ma olen olnud! Aitäh!

Metsamees nr 3 (134) / 2018 13 Peateema

KAIDI JÕESALU: hea seltskond on Elagu ilus parem kui päiksepaisteline ilm Eestimaa, Alati rõõmsameelse Kaidi Jõesalu teekond oli RMK ja Alar 312 kilomeetrit pikk, selle tegi temaga koos Sikk. Aitäh algusest lõpuni kaasa kuus inimest. kõigile! Mina Pakkumise juhtida matkagruppi Iklast Aeg- jään siia! viitu võttis ta igati heal meelel vastu. „2012. aastal oli just Oandu–Ikla matkatee Väga vahel see, kust sain esimesed kogemused pikemaks dusrikas loo matkaks kui vaid paar-kolm järjestikust vä- dus, avastasin liööbimist,“ rääkis ta. Matkalt võttis ta kaasa enda jaoks teadmise, et inimesed, kes on valmis tulema väga palju matkama, kas või elus esimest korda, on tohu- ägedaid uusi tult toredad ja positiivsed. „Nad ei lase end ALAR SIKK: radu ja järvi. heidutada ei ilmast, teel olevatest raskustest rada on oma ja hea Alar on maa ega tekkivatest villidest.“ Kogu ettevõtmise Matka pikim lõik oli Alar ilma kõige võtab ta kokku ühe osalenu sõnadega: „Hea Siku juhtida, koos matkalis- parem ja tore seltskond on parem kui päikesepaisteline ilm“. tega läbis ta 20 päeva jooksul dam matka Ikla–Aegviidu lõiku peab ta ideaalseks just 617 kilomeetrit. Täies mahus juht. Punase rattamatka huvilistele. Alustades Aegviidust, tegid teekonna läbi kaks vap- peaga söögi saab raskemad lõigud läbitud enne, kui väsi- rat matkaselli – Kristjan ja tädi tõstis mus vaevama hakkab. Rattamatka puhul tuleb Mihkel. alati kõigil aga arvestada, et rada viib paraku raja kõige Alari jaoks oli see küll seni- tuju. parematest ja põnevamatest paikadest mööda, nägematult lame rada ning sest neil lõikudel on rattasõit raskendatud. teel on ta olnud varem pike- Jalgsimatkajatele soovitab ta alustada Iklast, et maltki, kuid see-eest oli rada pikad sirged saaksid läbitud siis, kui vaim veel oma ja hea. Omad ja head olid virge ja keha väsinud pole. ka inimesed, kes koos mat- Peredega matkajad aga võiksid raja lä- kama tulid. „Täiuslik retk. bida lõiguti. Heaks vahelduseks Suurepärane teejuht. Ägedad matkateel on kindlasti rabad ja kaaslased. Üllatusi täis rada. sealsed laudteed Loosalu, Mukri, Vaheldusrikas jalgealune. raja kõrvale jääva Hüpassaare ja Imelised vaated. Alari väga Kakerdaja rabas, kus end laugastes loominguline lähenemine viis kosutada. Vaheldusrikkust pakuvad Make telkimiskohani ja lausa ka Kabli loodusõpperada, Laiksaare kummastava Tamme müüri ja loodusrada, Rae järve matkarada, Ki- Porgoni. Sõnadega on seda lingi-Nõmme metsarada, Soomaa rah- kõike raske väljendada. Kii- vuspargis olevad Koprarada ja Kuura- dan tegijaid. Väga inspireeriv niidu õpperada ning mitmesugused teised matk ja inimesed!“ võttis mat- rajad, mida peale matkatee läbida. kaja Piret kogemuse kokku.

14 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Peateema

Mets toidab. Hea TÕNU PIHELGAS: ettekääne kogu rajalõik oli kõigile jõukohane puhkepausiks. Tõnu Pihelgas Eesti Matkaliidust läbis kümne teel oldud päeva jooksul 235 km, sellest 48 km jalgrattal, ülejäänud jalgsi. Väljakutse hakata matkajuhiks võttis ta põ- nevusega vastu. „See oli hea võimalus endalgi puhata ning loodust nautida. Saime päikest ja vihma, kuid keegi ei andnud alla,“ kiitis ta. Kõige noorem osaleja oli aasta ja üheksakuune, kõige vanem aga 78aastane. Peraküla–Aegviidu rajalõiku peab ta huvita- vaks ja mitmekülgseks. Harju-Risti kiriku tor- nis on täiesti asjalik kohvik. Rummu karjäär oli huvitav paik peatumiseks ja kindlasti tasub sinna tagasi minna sukelduma. Suurima ülla- tuse pakkus Metsanurme külaselts, mis on väga tegus nii kogukonna eestvedamises kui ka turismi arendamises. „Meie matkagrupi võtsid nad vastu aplausiga, avasime nende taaskasuta- tavatest materjalidest ehitatud metsaonni, nau- tisime kontserti ning saunamõnusid. Sellist sooja vastuvõttu sellisel vihmasel päeval poleks osanud oodata ega loota.“ Kogu rajalõik on kõigile jõukohane Mis maitseks paremini kui hommikused ning sisaldab nii kaunist mereranda, lõkkepannkoogid? Mitte miski. kultuuriväärtusi, ujumisvõimalusi, sügavat metsa kui ka vaba aja veetmise kohti. „Enamiku rajast saaks sõita ka jalgrattaga, aga leidub kohti (metsas), kuhu rattaga minna pole mõtet. Soovitan kõigile matk ette võtta ja kindlasti leiate omale meelepärase osa.“

Metsamees nr 3 (134) / 2018 15 Peateema

JAAK JA TIINA NELJANDIK: kõik toimis kui kellavärk Seitse päeva ja 80 kilomeetri pikkust matkateed juhtisid Lahemaad ilmselt kõige paremini tundvad Tiina ja Jaak Neljandik. Tiina ja Jaaguga tegi terve distantsi kaasa neli inimest. Kuna Jaak ei olnud ammu matka gruppi juhtinud, tundis ta alguses end natuke ebakindlana. „Taustajõud aga tegid väga suure töö ära, kõik toimis nagu kel- lavärk, matkajuhi töö oli igati lihtsaks tehtud,“ kiitis ta. Samuti nentis ta, et matkamine on meil endiselt Rattad olid sel matkal populaarne ning rajad asendamatud. on ikka asja ette läinud. Tiina ootas retke väga, kuid tundis enne seda kerget kõhedust, sest nende juhtida oli peredele mõeldud grupp, kus inimesed va- hetusid tihti ja oodata oli palju lapsi. Ja lapsi tuligi rõõmustavalt palju, ühel etapil olid koguni 30 matkajast 14 lap- sed, neist neli kolmeaastased. Ka ootus, et inimesed, kes matkale tule- vad, on toredad ja ei virise, täitus 100%. Kuna mitmepäevastest jalgsi- matkatest oli aega üksjagu möödunud, võttis Tiina matkalt põhilise emotsioonina kaasa „jällenägemisrõõmu“ matkamisega ning teadmise, et saab endiselt hakkama. Lahemaa inimesena üllatas teda aga, kui imeline on Põhja-Kõrvemaa loodus. „Kippus juba meelest minema.“ Jaaku üllatas mõnevõrra, kui vapralt kõik noored matkasellid vastu pidasid. „Osa noormatkajaid oli harjunud lõu- nauinakut tegema, nii siis sai teekonna peal seegi toiming tehtud,“ rääkis ta. Oandu–Aegviidu matkatee lõik läbib nii mitmekesiseid maastikke ja on samas turvaline. Peredel soovitab Tiina alustada Oandult, et saada Oandu–Võsu lühikesel lõigul ennast ja varustust katsetada. Jaagu soovitus on aga kõigile ühine. „Võtke kindlasti mõni neist kolmest matkarajast ette, läbige nii palju, kui just parajasti aega on ja kui tekib jälle võimalus rajale Tavapärane vaatepilt augustikuises metsas. põigata, siis jätkake sealt, kus pooleli jäi. Matkamist tuleb mõnusalt võtta.“

16 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Peateema

Väsinud, aga väga õnnelikud! Pikalt matkalt otse peole tulnute silmist sai lugeda siirast rõõmu.

MAARJA MIRJAM RAJASAAR: matkale lähevad ainult suurepärased inimesed Palju õnne 100aastasele Tõeline matkaentusiast Maarja Mirjam Rajasaar läbis kaheksa Eestile! Aitäh, RMK, kingi päevaga 263,9 kilomeetrit. Tema oli Andre kõrval teine matkajuht, tuse eest! Tundsin end selle kes viis oma grupi läbi uue tee. Selle teekonna tegi temaga algu- etapi ainsa soomlasena väga sest lõpuni kaasa rekordarv inimesi – koguni üheksa. oodatuna. Väljakutse asuda matkajuhiks võttis ta vastu põnevuse ja uudis- himuga. „Matkale lähevad ainult suurepärased inimesed. Olen Super tore neli päeva met väga õnnelik ja tänulik kõigile inimestele, kes minuga selle tee- sas. Nautisin igat hetke. konna läbisid.“ Eredamalt jäi meelde vii Avastamist, rõõmsaid elamusi ning toredaid kaasaelajaid rajale mane päev mööda Piusa jagus. „Viiendal päeval, kui Naisteraba lõkkekohani oli ainult paar jõge. kilomeetrit jäänud, ootas meid ees üllatus. Kohalik mees, kes mat- Meie kuuepäevase matka kas Ikla–Aegviidu viimasel etapil, oli meile teeservale katnud seltskond tantsis õhtuti sal laua mee ja saiaga,“ tõi Maarja Mirjam ühe seiga esile. sat (enne õppis, st päeval), Kuigi Penijõe–Aegviidu lõik sai paika täpselt ühismatka algu- ujus alasti, tegi lisaretki, seks, kohtuti matkal ka inimestega, kes olid juba omal käel uut ujus igas ette jäänud veesil teed proovima tulnud. Lõik on igati vaheldusrikas, saades alguse makeses, laulis ühiselt ning Matsalu rahvuspargist. Inimestele, kes naudi- tegi hommikuti joogat (gru vad avaraid vaateid ja tasast maapinda, pis). Teekond... rada...! soovitab Maarja Mirjam Penijõe – Super! Vana-Vigala lõiku, mis sobib ka ratta- sõpradele. Lastega peredele See on väga äge ettevõt Vana-Vigala – Varbola lõiku, kuhu mine ja loodan, et see saab jääb palju telkimiskohti ning päe- iga-aastaseks traditsiooniks! vaga läbitavad distantsid ei pea Suur tänu korraldajatele ja väga pikad olema. See lõik sobib sa- meie matkajuhtidele, kes muti rattaga matkamiseks. Seikleja- korraldasid väga huvitava ja tele ja looduse ilu nautlejatele aga just turvalise matka. Rabivere–Paunküla lõiku.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 17 Kommentaar

Maailmakoristuspäev: ühiselt prügi vastu Kui Eestis 10 aastat tagasi ühel maikuu laupäeval 50 000 inimest kodust välja tuli, et metsaalused, rannad, tänavaäärsed ja pargid prügist puhtaks teha, polnud neil aimugi, millele nad aluse panevad.

Tekst: Tiina Urm

Kodanikuliikumine „Teeme ära“ kasvas üle keva- selles võimalust ka oma kodukoha prügiproblee- diseks talgupäevaks, millel on igal aastal kümneid mile lahendus leida. tuhandeid osalisi. Kuid esimese kevadise koristus- 2010. aasta jaanuaris korraldasime Tallinnas se- päeva mõju kõmas lainena kodust väljapoole. Peale minari riikidele, kus olid tõsiste plaanidega koris- välismaiste meediakanalite, kes koristust kajasta- tustiimid tekkinud. Jagasime kogemusi ja aruta- sid, osutus otsustavaks üks ingliskeelne video, mis sime koos nende väljakutsete üle, millega meie võttis lühidalt kokku selle, kuidas kogu Eestis ko- polnud silmitsi seisnud. Järgnesid ahhetama pane- ristuse ellu viisime, ja heitis vaatajale omamoodi vad aktsioonid Sloveenias, Rumeenias, Lätis ja kinda – ainult üks päev ja viis tundi, tehke järele! teistes riikides, kus koristama tulid sajad tuhanded Video hakkas internetiavarustes täiesti oma elu vabatahtlikud. elama. Postkasti saabusid kirjad maailma eri pai- Koristamispalavik levis ja sündis mõte tuua gust inimestelt, kes olid vaadanud videot ja nägid kõik need teotahtelised inimesed ühe mütsi alla, püüda koos tegutsedes tekitada kogu maailmas mastaabiefekt ning pakkuda tegijatele võimalust omavahel suheldes üksteisele toeks olla. Esimene maailmakoristus Esimene maailmakoristuse aktsioon toimus 2012. aastal, „World cleanup 2012“ nime all. Osa võttis 96 riiki, kes korraldasid oma koristusaktsiooni vabalt valitud päeval 2012. aasta märtsist septembrini. Eesmärk oli algusest peale vältida ootust, et jäämegi koristama, peamine soov oli mastaabiefekti kaudu muuta inimese ja ühiskonna

18 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Kommentaar väärtushinnanguid. Need pea 100 riiki, kes kaasa lõid, andsid signaali, et ühest koristusest ei piisa. Kuigi igaüks neist oli valmis ja võimeline oma riigis järgmisi koristusaktsioone ette võtma, ei tahe- tud üheskoos tegutsemisest enam loobuda. „Teeme ära“ ingliskeelsest nimetusest „Let’s do it!“ ja selle mitmenäolisest logost oli kasvanud bränd, mida võis kohata sadades riikides. Kuid prügiprobleem aina kasvas. Lokaalsed aktsioonid töötavad kohalikul tasandil, aga prügisse on uppumas terve meie planeet. 2015. aastal sün- dis plaan korraldada aastal 2018 ühepäevane globaalne koristusaktsioon, mis tekitaks 24 tunni jooksul ülemaailmse rohelise laine ja ühendaks kõikide prügistamise vastu võitlevate inimeste jõud. Meeskond, liidrid, tehnoloogia Esimene samm oli kokku panna meeskond ning leida liidrid. Eesmärk oli kaasata 150 riiki, seega tuli leida lausa 150 võimekat inimest. Maailmako- ristuse meeskond koostöös kohalike eestvedaja- tega korraldas liidriakadeemiaid maailma eri re- gioonides, et anda edasi vajalikke teadmisi ja kogemusi ning panna alus omavaheliseks tiheda- maks suhtluseks ja koostööks. Ühtlasi oli vaja välja arendada tehnoloogia, millega igaüks saaks prügi kaardistada – mobiilira- kendus, mis kogub andmeid ülemaailmse prügi- kaardi jaoks, mille põhjal oleks võimalik hiljem koristusaktsiooni plaanida. „World cleanup Day“ välja jätma orkaani puudutatud regioone, et tagada mobiilirakenduse ning veel mitme maailmas inimeste turvalisus. enimkasutatava prügikaardistamise rakenduse Maailmakoristuspäeval osales 17 miljonit inimest andmetest joonistuv maailma prügikaart (World – see on maailma suurim prügi ja prügistamise Waste Platform) võimaldab vaadata esimest korda vastu võitlev kodanikuaktsioon läbi aegade. Aastate sellele mastaapsele probleemile suures mõõtmes jooksul on „Teeme ära“ võrgustiku koristusaktsioo- otsa. Tehnoloogia oli algusest peale aidanud (ka nides osalenud kokku 35 miljonit inimest. Loo- Eestis) probleemi ulatust täpsustada ja koristus- dame, et aktsioonide korraldamisel osalenud ligi aktsioone logistiliselt korraldada, kuid milliseid 30 000 eestvedajana on maailmas juures uus liidrite võimalusi loob nende andmete globaalne kogu- võrgustik, kes alles hakkab oma tiibu sirutama, et mine edasiseks teadustööks ja lahenduste välja- prügiprobleemile lõpp teha. töötamiseks, on praegu raske hinnata. 24.–27. jaanuarini toimub Tallinnas „Puhta maa- Kõige tähtsam oli aga otsustada, mis saab pärast ilma konverents”, kus „Teeme ära“ võrgustiku liid- koristuspäeva. Selleks pandi kokku teadlaste ja rid lepivad kokku edasises koostöös. Unistame sel- uurijate meeskond, kes hakkas analüüsima suurt lest, et igas riigis sünniks konkreetsed plaanid, pilti: milliseid samme peab astuma, et globaalset kuidas parandada jäätmekäitlussüsteemi, soodus- prügireostust merel ja maal peatada ning ümber tada keskkonnasõbralikke tooteid ja tootmist, aidata pöörata? Valmis „Puhta maailma plaan“ (vt world inimestel teha teadlikumaid valikuid. Unistame, et cleanupday.org) koristusaktsioonide järelkajana otsustavad ettevõt- ted ja valitsused, et puhas keskkond on väärtus ja 17 miljonit inimest, 158 riiki selle hoidmisse tuleb investeerida ning et üha roh- Maailmakoristuspäeva avapauguks – päev algas kematel inimestel on teadlikkust ja julgust oma hääl Fiji saarel 15. septembril kell 10 – oli valmis 158 kuuldavaks teha. „Teeme ära“ meeskond ootab riiki. Suurima väljakutse esitas aga loodus: roh- enda sekka vabatahtlikke, partnereid ja toetajaid. kem kui 15 riiki jõudis kuus troopilist tsüklonit ja Oma kogemuse põhjal saan kinnitada, et selles lii- orkaani. 11 riiki olid sunnitud oma koristusakt- kumises kaasalöömine on elumuutev kogemus, kus sioonid edasi lükkama ilmastiku või poliitilise kohtab võrratuid inspireerivaid inimesi ja leiab suu- olukorra pingestumise tõttu. Paljud riigid pidid repäraseid sõpru terveks eluks.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 19 Kantsler Meelis Münt: Eesti keskkond ja RMK on heas seisus

Tekst: Tarmo Tuule Fotod: Rasmus Jurkatam

„Hull oled või?!“ reageerib kallis inimene, kui kuuleb, et kavatsen Keskkonnaministeeriumi uue kantsleri Meelis Mündi (37) intervjuu jaoks metsa kutsuda. „Kantsleritel on terve päev koosolekuid täis ja iga minut arvel.“ Arusaadav, siis plaanime lühikese tutvumismatka – 4–5 kilomeetrit ja tund-poolteist.

20 Metsamees nr 3 (134) / 2018 persoon

Meelis jõuab kohtumispaika, RMK Naisteraba lõkkekohta Kose vallas veerand tundi enne kokkulepitud aega. Minuti eest saabus fotograaf. Õnneks jõud- sin mina tsuti veel varem. „Ma olen muidu hilineja,“ sõnab kantsler ja ma ei saagi täpselt aru, kas põhjuseta va- bandades või veidi rahulolevaltki. Naisteraba lõkkekoht on täiesti uus punkt uuel 608 kilomeetri pikkusel RMK matkarajal – Penijõe-Aegviidu-Kauksi.

On harukordselt soe sügis, sel Ajakirjanik Tarmo Tuule (vasakul) ja Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis jataga ainulaadselt kuum ja Münt kohtusid intervjuuks RMK Naisteraba lõkkekohas Kose vallas. kuiv suvi – kas need ongi need kliimamuutused? baalne probleem ja otsesed See on karm vaatepilt. Kliimamuutustest rääkides tuleb mõjud ei ole kõikjal ühesugu- Ühesõnaga – probleemid on, silmas pidada pikemat perioodi sed. Seetõttu neid probleeme ei aga olukord pole veel kui üks kuiv ja põuane suvi. Pi- teadvustata kõikjal ühtmoodi. pöördumatu. kemaid aegridasid vaadates Vaesemad piirkonnad kannata- Väga tähtis on muidugi enne- näeme, et kliima muutub – kesk- vad rohkem, sest neil on vähem tus – ühest uuringust tuli välja, mise temperatuuri tõus, ekst- võimekust muutustele vastu et üks euro ennetustegevusse tä- reemsed ilmastikuolud. Peale seista ning üldjuhul paiknevad hendab neli eurot hilisemat selle loomulikult teadlaste koos- nad ka tundlikumates piirkonda- kokkuhoidu. tatavad ülevaated, mis seda kõike nii globaalselt kui regio- naalselt kinnitavad. Oleme tähel- Me elame kõik samal planeedil ja hoida-väärtustada enam danud ju pehmemaid talvesid. seda, mida meie planeet pakub, on ainus viis tagada, et Teadlaste hinnangul on ilma tar- ka meie järeltulijad siin kenasti hakkama saavad. vis 50 aastat uurida, et põhjapa- nevaid järeldusi teha. Mina olen selleks liiga noor, et 50 aasta ta- gust mäletada. (Naerab.) Lapse- des. Kindlasti on rändekriisi Pärast ühte kilomeetrit hin- põlvest mäletan, et jõulude ajal üheks põhjuseks kliimamuutu- geldame natuke mõlemad. Hil- ikka lumi oli maas, mitte ei otsi- sed. Vajadus viljaka maa ja kva- jem fotograaf Rasmus mainib, nud kummikuid. Samuti kliima- liteetse joogivee järele on pan- et metsa läksime sportlase tem- muutused ei ole ainult tempera- nud inimesed paremaid pol, ent naasime rahuliku mat- tuuritõus, vaid mitmesuguste elamistingimusi otsima, mis kaja moel. nähtuste heitlikkus ja intensiiv- omakorda on tekitanud konku- suse muutlikkus. Ka seda oleme rentsi piirkondades, kus elutingi- Mis on põhimõtteline erinevus näinud, et aastad pole vennad ja mused on paremad. Ja seal on sinu eelmise ameti ehk ase ilmastikumustrid muutuvad. konfliktid kerged tekkima. Me kantsleri ja praeguse töökoha elame kõik samal planeedil ja ehk kantsleri töös? Mulle öeldi, et kliimateema on hoida-väärtustada enam seda, Asekantslerina ma vastutasin sulle hingelähedane. Mida see mida meie planeet pakub, on konkreetsete teemade eest: tähendab? ainus viis, kuidas tagada, et ka kliima, välisõhu kvaliteet ja ka Kliimamuutused on reaalsus ja meie järeltulijad siin kenasti hak- välissuhted. Oma meeskonnaga selle leevendamisega tuleb te- kama saavad. seisin selle eest, et nendes vald- gelda, aga sama tähtis on muu- Eelmisel aastal väikeses saare- kondades muudaksime elu liht- tustega kohaneda ja nendeks val- riigis käies nägin, kuidas kliima- salt öeldes paremaks. Tegime et- mis olla. Igaühe panus loeb ja muutused inimeste elu mõjutavad. tepanekuid, kuhu ja kuidas peame keskkonnast hoolimisel Orkaanid ja tormid olid minema liikuda, ning tagasime, et see näitama üksteisele eeskuju. pühkinud inimeste kodud ja koo- saaks ka ellu viidud. Kantsleri Tõsi, kliimamuutused on glo- lid ning kõik tuli uuesti rajada. ametis pean ma eelkõige seisma

Metsamees nr 3 (134) / 2018 21 persoon

hea selle eest, et ministeeriumil Suurendamaks veelgi konst ja ka valitsemisalal oleksid ole- ruktiivsust, teeme nii, et sul on mas ressursid eesmärkide elluvii- üks lause, et kirjeldada lihtsale miseks ja ajaksime ühte asja. Eesti inimesele, millega kant Aga eelkõige töötan iga päev ser tegeleb. selle nimel, et meil oleksid moti- Kantsler tegeleb kõige sellega, veeritud ning teotahtelised tööta- millega ministril aega tegelda ei jad ja neil oleksid eesmärgid. Ini- ole. mestega töötamine on kõige alus. Kodulehel on kirjas, millega Mis on Keskkonna Keskkonnaministeeriumi kants- ministeeriumi roll Eestis? ler tegeleb: „Kantsler juhib mi- Tagada, et inimene ja loodus nisteeriumi struktuuriüksuste käivad käsikäes nii täna, homme tööd ja annab sellest aru minist- kui ka saja aasta pärast. rile. Ta suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas ole- Oleme jõudnud Mahtra loo- vate riigiasutuste tegevust ning duskaitseala piirini. Mingil põh- teeb ministrile ettepanekuid jusel loodusesse juhtunud möla- nende asjaajamise ja töökorral- kad on looduskaitseala sildi viltu duse kohta.“ lükanud. Palun kantsleril silt

sirgeks ajada, et saaks ka hea pildi. See polnud niimoodi plaanitud. Metsasihile, kaugel tee- dest on maastikumasinad jätnud sügavad rööpad, nii on see ka rabapinnases.

Kas looduskaitsealal on ATVga sõitmine lubatud? See sõltub eritingimustest. Ma peast täpselt ei tea, pean järele vaatama.

Sa pole sadat päevagi veel ametis olnud, aga kujuta het keks ette, et viis aastat kantsle riametis on möödunud kui lin nulennul. Kuhu edasi? Poliitikasse? Erasektori kogemust mul pole ja ma pigem kujutaksin end ühel hetkel ette erasektoris. Ja võib- olla siis tuleks sealse kogemu- sega riigisektorisse tagasi. Polii- tikasse? Ei! Ma olen rohkem kuulaja tüüp. (See on esimene ja ainus kord, kui pahvatame fotograafiga koos naerma – Meelis räägib tegelikult metsaretkel tund aega pea-

22 Metsamees nr 3 (134) / 2018 persoon

selleks, et mõistust virgena siis üldpilt on ikkagi väga kena. hoida. Mõtlemine ei tee kellelegi Meil on, mille üle uhkust tunda. kahju, küll aga üle mõtlemine. Meil on palju metsa, meil on Ühtlasi õpetab ülikool sihikind- liigirikas loodus, meil ei ole lust. Me läheme üldiselt ülikooli veepuudust, joogivesi on kvali- ikkagi eesmärgiga see lõpetada. teetne, meil on puhas õhk ja Ehk püstitan eesmärgi ja viin mida kõike veel. See küll ei tä- eesmärgi ellu. Samas ma tunnis- henda, et me võime loorberitele tan, et hindan rohkem elukestvat puhkama jääda, aga vajadust õpet ja enese pidevat harimist äkiliseks kursimuutuseks ja läbi kogemuste ning kui vaja, põhjendamatuks tõmblemiseks siis ka vigadest õppimist. ma ei näe. Samas meil on ka valdkondi, Ja siis sillerdabki meie ees kus peame oma sooritust kõ- Mahtra looduskaitseala üks vasti parandama. Kindlasti pärlitest – Leva järv. Pisut lee- peame liikuma jõulisemalt ring- mendava särgiga kantsler uurib majanduse suunas, et suur osa ujumisvõimaluse kohta, aga... sellest, mida me kasutame, seekord loobub sellest suurepä- leiaks taaskasutust ja vähendaks rasest võimalusest. Pärast vee- ladestamist prügilates. Samuti randtunnist vaatepildi imetle- on tähtis, et me üheskoos ette- mist korjame natuke prügi võtetega leiaksime lahendusi, lõkkeplatsi ümbrusest ja asume kuidas tööstuse kõrvalprodukte tagasiteele. Põdrakärbseotsin- (tuhk, aheraine, reoveesete) ma- gud juustest lõppevad ilmselt jandusse tagasi suunata. Peame alles kodus. oma teadmised ja initsiatiivi- kuse nii digimajanduse kui ka Mis seisus on Eesti keskkond? start-up valdkonnas tooma üle aegu järjest väga sisukat juttu.) Mis on väga hästi? keskkonnavaldkonda. Meil Kooliajal Meelisel, Tallinna Mis on põhiprobleemid? tuleb pingutada selle nimel, et poisil üleliia palju loodusesse Hindamiseks on vaja ka mingit transpordisektoris võetaks ka- asja ei olnud. Kristiine kant pole võrdlusalust. Kui võrdleme sutusele alternatiivkütuseid ja teatavasti kõige rohelisem. Kui Eesti keskkonnaseisundit maa- kasutataks säästlikumaid aga vanaema-vanaisa juures ilma või Euroopa keskmisega, transpordiviise. Mustamäel käis, siis sealsete parkidega tegi ta küll tutvust. Suure osa soojast ajast veetis Meelis vanavanemate juures Kui võrdleme Eesti keskkonnaseisundit Suurupis. maailma või Euroopa keskmisega, on üldpilt Metsa ega metsamaad Meeli- väga kena, ütleb Meelis Münt. sel endal pole, kuid vanavanemate juures on koos hea sõbraga väiksemaid puid maha võtnud ning kütteks saaginud-lõhkunud. Kodumaja on tänaseni halupuuküttel.

Oled lõpetanud Tallinna Tehni kaülikooli transporditehnika eriala ja oled Keskkonnaminis teeriumi kantsler – miks üli koolis omandatu nüüd raisku läheb? Mul on ülikoolis õpitust oma töös palju kasu olnud. Ülikool õpetab pingutama ka nendes ai- netes, mis tunduvad mõttetud ja ebavajalikud. Aga seda tarvis

Metsamees nr 3 (134) / 2018 23 persoon

Kõike eespool mainitut on või- arendustegevusi – näiteks ini- saab aru, mida temalt oodatakse malik saavutada, kui peame hu- meste teadlikkuse tõstmise pro- ja viib need ootused ellu selli- vigruppidega avatud ja faktidel- jektid –, siis ta on tugevatel sam- selt, et kõik saavad aru, et nad teadmistel põhinevat diskus- mastel, mille pealt on hea edasi ajavad ikka üht ägedat asja, mil- siooni ning otsime suurimat liikuda. Peaasi et loorberitele lest on kasu meile kõigile nii ühisosa. Kui sellist arutelu ei puhkama ei jääks. täna kui tulevikus. toimu ja kõiges valitseb umbusk, siis soovitud tulemust ei tule. Mis on RMK roll ühiskonnas? Kell on saanud märkamatult RMK peab täitma igasuguseid pool viis. Võtsin päev varem Aga tselluloositehas ja Rail ülesandeid ja temale asetatud mett ja annan nüüd Meelise- Baltic? ühiskonna ootused on suured. le-Rasmusele purgikese. Pärin, Mina pole ei poolt ega vastu. RMK peab riigimetsi säästvalt kas nende lehekülgede peakan- Kõigepealt tuleb teha uuringud majandades suutma meie majan- gelane plaanib läbi Tallinna um- ja siis selle põhjal adekvaatsed dusele lisandväärtust luua. mikute Narva maanteele Kesk- otsused. Väita üht või teist ilma Samas peab suutma pakkuda konnaministeeriumi hoonesse uuringutega – sellel pole tõe- igaühele võimalust riigimetsades sõita. „Mõtlesin, et täna ei lähe põhja all. käia, seeni ja marju korjata ning enam kontorisse.“ „Sa ei peagi nüüd Tartu RMK taristu ei ole Meelisele maanteele minema, vaid pöörad võõras. Ta on vähem kasutanud Minu silmis on Tuhala poole ja siis läbi lõkke- ja telkimisplatse, ent see- RMK paljuski Tammiku Viljandi maanteele.“ eest on kodukandi rajad palju „Hea mõte, sealt saab Kiisa kordi läbi joostud, jalutatud ja metsamajandamise ja Saku kaudu Murastesse.“ rattaga sõidetud. Hiljuti käis ta ja looduskaitse Ametnik, aga ikkagi ini- pere (tal on üheksa-aastane poeg ühendaja rollis. mene. Küll ta selles vastu- ja kolmeaastane tütar) ja pere- tusrikkas ametis jõuab sõpradega Naissaare radadel oma ületunde küll ja veel RMK pakutavaid metsakasutus- maailma puhtamat õhku nuusu- teha. viise proovimas. tada. Seetõttu on äärmiselt tähtis, Kes teab, võib-olla Oma meelisalagi – petanki – et RMK oma rolli teadvustaks ja on lausa tervislik lõ- on ta RMK radadel proovinud. ausalt ning läbipaistvalt kommu- petada tööpäev met- Eeldab see kuulimäng ju vaid nikeeriks. Minu silmis on RMK sas ning võtta sealt lihtsat väljakut. Meelisel on paljuski metsamajandamise ja natuke rahu, vai- Eesti petangi meistrivõistlustelt looduskaitse ühendaja rollis. kust ja looduse üle 20 kuldmedali. rütmi koju Milline oleks sinu arvates kaasa!? Palun kirjelda, mis seisus ideaalne RMK? RMK sinu arvates praegu on? Ma olen realist ja idealismi väga Raske midagi geniaalset öelda. ei süüvi. Kui väga pingutada, siis Vaadates majandustulemusi ja ideaalne RMK on selline, kes

24 Metsamees nr 3 (134) / 2018 uudised Sügisistutus ning suuremahulised metsa hooldus- ja ulukitõrjetööd

Riigimetsa pandi sügisel kasvama miljon kuusetaime, peale selle hoolda- takse metsa ja tehakse ka uluki- tõrjet

„Tänavune põuane kevad ja suvi jääb kindlasti paljudele meelde, kuid praegu võime öelda, et tänu metsakasvatajate heale tööde planeerimisele ning taimekasvatuse kvaliteedile on tulemused kiiduväärt. Oleme järjepidevad ning uuendame kõik raiesmikud sobivaima puu- liigiga ka siis, kui see nõuab Kuuskede istutamiseks on sü- liigilise koosseisu kujundami- meilt lisapingutust,“ rääkis gisesed tingimused soodsad, seks 18 000 hektaril ette RMK metsakasvatustalituse sest on piisavalt niiskust ja pole valgustusraie. juhataja Toomas Väät. nii kuuma päikest, samuti on Samuti teeb RMK tänavu sü- taimede transport ja hoidmine gisel esimest korda suures väiksema riskiga. mahus ulukitõrjetöid, mille käi- RMK istutas kevadel pea 20 gus pritsitakse noori mände miljonit taime, millest mändi veel ja lambarasval põhineva 10,1 miljonit, kuuske 8,2 miljo- loodusliku vahendiga, mis pele- nit, kaske 1,5 miljonit. Kokku tab loomi taime söömast. istutati sel aastal 21 miljonit „Oleme teinud katseid mitme taime 7420 hektaril. Külvati repellentiga piirkondades, kus 320 hektaril ning loodusliku sõraliste arvukus on kõrge, ning uuenduse tekkele aidati kaasa see vahend on andnud parimaid ca 2000 hektaril. tulemusi. Sel sügisel alustame Ühtlasi toob sügis kaasa ak- kahjustuste vältimise eesmärgil tiivsed metsahooldustööd, mille pritsimistöödega üle Eesti, ca käigus puhastatakse noorte tai- 1500 hektaril,“ selgitas Väät. mede ümbrus rohust ja konku- Pritsida on võimalik kuiva ja reerivatest puudest. Metsa uuen- sooja ilmaga, et repellent püsiks duse hooldust tehakse ca 23 500 taimel ega hanguks pritsimisel. hektaril, millest suurim osa sügi- Tõrjevahendi toime kestab kuus sel enne lume tulekut. Peale kuni kaheksa kuud, kattes kõige selle võetakse noore metsa kas- ohtlikuma aja hilissügisest kuni vutingimuste parandamiseks ja varakevadeni.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 25 RMK üle Eesti

Turustusosakond leiab riigimetsa puidule usaldusväärse ostja Tekst: Kristiina Viiron . Fotod: Rasmus Jurkatam, erakogu

26 Metsamees nr 3 (134) / 2018 RMK üle Eesti

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ja turustuse peaspetsialist Urmas Treial. „2008. aasta lõpus olime olukorras, kus käisime pilt- likult öeldes, müts näpuvahel, otsimas, kas oleks jaanuaris midagi kuskile müüa. Olime nautinud head hinda ja äkki ei tahtnud keegi puidu eest maksta,“ meenutab Ulvar Kaubi majanduslanguse aega, mis RMK jaoks siiski pikalt ei kestnud. Ühtlasi nendib ta, et sellise hinnani, mida enne masu kasepaberipuidu eest maksti – 1500 krooni tihumeeter – pole puidu- turg nüüd jõudnud. Ega ilmselt jõua ka, leiab Kaubi, kuigi nõudlust jagub kõikidele sortimentidele. Ostusoove arvestades võiks RMK aastas märksa enam raiuda, kuid riigimetsa majandaja hoiab arengu- kavaga seatud joont. Tänavune müügimaht ulatub 3,8 miljoni tihu- meetrini, tuleval aastal on plaanis müüa 3,9 miljonit. Seda kogust teavad siinsed ostjad kindlasti oodata. Puiduturustusosakonna töötajate ülesanne ongi kogu puit, mis riigimetsast tuleb, usaldusväärsele ostjale võimalikult hea hinnaga maha müüa. Eesti puit jääb suuremalt jaolt Eestimaale Suurem osa puidust ehk 85% raiemahust müüakse kestvuslepingute alusel, ülejäänud 15% sisse jääb müük enampakkumisel, küttepuidu müük elanikele ning kiiresti rikneva puidu müük. Samuti proovi- „Neid hetki on olnud vähe, kui partiid mõnele ettevõttele, kes on siin alles uksi puit ei oleks defitsiitne kaup,“ avamas ja vajab katsetamiseks väikses mahus (50 tm) puitu ning enamasti ühekordse tehinguna sõl- märgib RMK puiduturustusosa- mitavad müügid. Suuremalt jaolt leiab riigimetsast konna juhataja Ulvar Kaubi tu- raiutud puit ostja Eestimaal, võõrsile rändab väike osa. ruolukorda kirjeldades. Vaid „Tänavu üheksa kuuga oleme müünud 2,7 miljo- masu aegu kümme aastat ta- nit tihumeetrit, millest 53 000 tihumeetrit on otse gasi tuli seista silmitsi tõsias- eksport,“ täpsustab Kaubi. Kui nüüd pöörduda jutuga tagasi kümne aasta tajaga, et polnud teada, kellele gusesse aega, kui RMK-l tuli agarasti puidule ost- järgmisel kuul puitu müüa. jaid leida, siis just toona saigi alguse kütte- ja pabe-

Metsamees nr 3 (134) / 2018 27 RMK üle Eesti Peale ümarpuidu ka energiapuit Praeguses koosseisus, kuhu kuulub 12 töötajat, askeldab osakond alates 2016. aastast, kui metskondadelt võeti üle raieõiguse müük ja tööle hakkas raie- õigusspetsialist. Ühtlasi kuulub osakonna koosseisu puidumõõtmise peaspetsialist ja kaks puidukontrollmõõtjat (varem alamstruktuurina ja viie töötajaga). Kui enamikus korraldab riigimetsas raieid RMK, siis väikesaartel on mindud seda teed, et vajalikud raied saavad tehtud raieõiguse müügi abil. See ei puuduta suuri saari – Saaremaad, Hiiumaad ja Muhu saart, kus raietöid tehakse sarnaselt mandriga. „Kõigil väikesaartel müüme selle metsa, mis on tarvis tormi tagajärjel või muul põhjusel maha võtta, näiteks raja- Harvester ei lähe ripuidu müük kestvuslepingute alusel. takse uus tee või karjäär, samuti selle, enne metsagi, kui Palki müüdi nii juba varem. mis raieküpseks saanud, kasvava metsa on teada, kellele „Tahtsime suuremat stabiilsust,“ sel- raieõigusena,“ selgitab Kaubi. Hind sel- puit läheb ja mis gub kas oksjonil, kui on raieküps mets, mõõdus palki gitab turustuse peaspetsialist Urmas lõigata. Treial, miks nii otsustati. Kliendid olid või kokkuleppel töö tegijaga. samuti kindlamahulistest lepingutest „Praegu oleme oksjoni teinud vaid huvitatud, sest see võimaldab paremini Vormsil,“ märgib Kaubi, lisades, et saa- tööd plaanida. rel on peagi uut raieõiguse oksjonit Kohe ei ostetud küll suuri koguseid, oodata. aga siiski osteti, sh lattu, lootusega, et Peale raieõiguse ja ümarpuidu müügi küllap turg taastub, ja taastuski. Selleks on puiduturustusosakonna ülesanne veel kulus Kaubi sõnul pool aastat. Isegi uusi energiapuidu ehk hakkpuidu müük. Hak- kliente tuli, näiteks Rootsi ettevõte Bil- keks sobiva puidu hakkimise ja hakk- lerudKorsnäs sisenes masu ajal siinsele puidu veo korraldab puiduenergeetika turule ja on praegu kõige suurem riigi- talitus, ostja sellele aga leiavad metsast raiutud kasepaberipuidu ostja. turustusosakonna spetsialistid. „Kõik ülejäänud ajad oleme töötanud Kui muidu on puidumüügil kauple- nii, et nõudlus on ületanud pakkumist, mise ühikuks tihumeeter, siis hakkpuit ja meie ülesanne on olnud leida üles läheb kaubaks mitut moodi. kõige kindlamad ostjad,“ märgib puidu- „Müüme megavatt-tunni hinnaga, ton- turustusosakonna juht. nidena, puistekuupmeetrina, tihumeet- Praegu uuendatakse RMK puidutu- rina – mõõtühik sõltub kliendist,“ selgi- rustusstrateegiat ning kestvuslepingute tab Treial. Välismaalt on hinnapakkumist osakaal võib edaspidi muutuda väikse- küsitud ka gigavatt-džaulides, kuid te- maks, samuti muutuvad hingu sõlmimiseni selles mõõtühikus müügitingimused. seni jõutud pole. „Tahame kestvuslepingute protsessi Erinevalt ümarpuidust, mida turul on standardiseerida,“ selgitab Kaubi. „Mitu enamalt jaolt nappinud, on hakkpuit alles klienti on öelnud, et meilt on raske nüüd defitsiidiks kujunenud. Õigemini puitu osta, sest oleme kõik maha müü- on hakkpuidu eest hakatud maksma nud. Siis jääb aga enampakkumisteks hinda, mis selle varumise ka tasuvaks puitu rohkem. Me küll ei garanteeri kõi- muudab. gile puitu, aga anname võimaluse osta.“ „Aastaid on hakkpuiduga olnud di- lemma, kas seda tasub üldse müüa,“ tä- heldab Kaubi. Suuremalt jaolt leiab riigimetsast raiutud puit ostja Muudatuse peamiseks põhjuseks on Eestimaal, võõrsile rändab väike osa. asjaolu, et eelmise aasta sügisesel mär- jal ajal läks suur osa raidmeid kokku-

28 Metsamees nr 3 (134) / 2018 RMK üle Eesti veoteedele ning varud said otsa. Usalda, aga kontrolli „Müüme sel aastal hakkpuitu vähem Turustusosakonna puidukontrollmõõt- ka – mullu 200 000 tihumeetrit, tänavu jad võtavad puidu kontrollmõõtmise 150 000,“ täheldab Kaubi. Ta lisab, et sel ette põhiliselt kolmel eesmärgil. Esiteks suvel aga raiuti kuivi olusid ära kasuta- mõõdetakse puitu pisteliselt, võrdle- des paljuski nn kehvemates kasvukohta- maks kliendi mõõtmisandmeid RMK des ning tekkis taas materjali, millest saadetud puidu kogusega. haket valmistada. Järgmisel kevadel on Teiseks siis, kui RMK kontrollmõõt- siis taas hakkimiseks sobivat materjali jate ja kliendi mõõtmistulemuste vahel rohkem ning see ei lase hakkpuidu hin- esineb süsteemselt ühesuunalisi nal edaspidi tõusta. erinevusi. Mõõdud ja mahud Kolmandaks on koolitav mõõtmine eelnevalt paika uutele klientidele ning uute metoodikate kasutusele võtmisele kaasa aitamine. Kuidas RMK puit kestvuslepingutega Näiteks on juba aasta otsa tehtud koos- ostjad leiab? Üks kriteerium on hind, ent tööd Graanul Investiga, et graanulite- lepingu sõlmimisel mängivad rolli hastes püsti pandud uuenduslike Load- muudki aspektid. Näiteks mitu töökorral- moni nn mõõtmisväravatega saada duslikku nüanssi: kas puitu võetakse võimalikult täpne puidukogus. vastu 24 tundi ööpäevas; kas palgid tuleb „Sellised mõõtmisväravad nagu ostja platsile maha panna ladvaotsad graanulitehastes, võiks tulevikus olla ühele poole sorteerituna või võib panna kõikides Eesti suuremates kütte- ja pa- ka läbisegi. Samuti loeb see, kui palju beripuidu tarnekohtades,“ lisab Kaubi. erineb sortiment RMK standardist, ning see, kuidas klient puitu mõõdab ning kui täpne see meetod on. „Neid väikseid asju mõõdame – igal neist on oma hinnasilt küljes ning välja kujuneb oma väärtushinne, mille lisame puidu hinnale,“ selgitab Kaubi. Ning kui näiteks tuleb kaaluda kahe kliendi vahel, kes pakuvad mõlemad võrdset hinda, saab suuremas mahus lepingu see, kelle väärtushinne on kokkuvõttes kõrgem. See, kellele ja kuhu puit müüa, pannakse paika juba enne raiumist. „Enne harvester metsa ei lähegi, kui pole teada, kellele puit läheb ning kui pikk palk lõigata,“ ütleb Treial. „Klien- diga on eelnevalt läbirääkimistel kokku lepitud, millises pikkuses palke ja millises proportsioonis ta vajab ning sellest Puiduturustusosakonna töötajad Tartu kontori trepil. kujuneb lõikusskeem järgmiseks tarne- perioodiks,” selgitab Treial. Kui klienti eelnevalt teada ei oleks, lõigataks RMK standardi järgi ja ka see Puiduturustusosakond puit leiaks ostja, kuid ei pruugiks vastata Osakonna juhataja Ulvar Kaubi kohapealse kliendi soovile. Turustuse peaspetsialist Urmas Treial Ta täpsustab, et ühelgi kliendil ei to- Turustusspetsialist Jaanus Reinvee hiks lasta n-ö koort riisuda, näiteks osta Turustusspetsialist Mart Enel ainult kuuemeetrist palki, vaid võtta Turustusspetsialist Üllar Rosin tuleb ka muus mõõdus palki. Puidumõõtmise peaspetsialist Terje Sein „Tahame metsast maksimaalselt palki Puidukontrollmõõtja Veikko Asur välja lõigata ja teha seda nii, et klient Puidukontrollmõõtja Meelis Karja oleks samuti rahul,“ selgitab Treial, et Turustusassistent Eve Merbach puidu ostjatega leitakse palgi mõõtude ja Turustusassistent Katrin Võlli nende proportsioonide asjus nn kuldne Turustusassistent Esta Kaljussaar kesktee. Raieõigusspetsialist Aimar Pärnalaas

Metsamees nr 3 (134) / 2018 29 Erametsauudised Erametsas tunnustati tublisid metsaomanikke Suve lõpus anti Haapsalu külje all Uuemõisas toimunud kogu pere metsapäeval juba 25. korda välja parima metsamajandaja tiitel. Eesti Erametsaliidu ja SA Erametsakeskuse korraldatud metsamajandajate konkursil kan- dideeris tänavu üheksa metsa- Jüri Ratas, omanikku. 2018. aasta parimaks Lauri ja Marge metsamajandajaks sai Lauri Salumäe, Salumäe, kellele andis tiitli üle Mikk Link, peaminister Jüri Ratas. Marku Tänavusel konkursil osalesid: Lamp.

Lauri Salumäe – metsakasvatusliku töö kohta Maive Vaarpu. 2018. aasta parim kohe öelda ka põhjendus, miks metsamajandaja just nii on otsustanud toimida. Lääne-Virumaa metsaomanik Otsuseid toetavad nii koolis õpi- Lauri Salumäe elab ja majandab tud teooria, enda kogemused kui metsa oma vanaisa talu maadel. ka ametikaaslastega peetud aru- Tema omandis on 92 hektarit telud. Mikk on Põhja-Eesti Met- metsamaad, kus toimetab koos saühistu liige ning lööb ka ise abikaasa Margega. Lauri on ühistu tegemistes kaasa. ametilt metsakorraldaja, peale Metsandustarkvarade arendaja selle kasvatab pere lambaid ja AS Deskis tunnustas Mikk kitsesid ning tegeleb turismiga. Vakkumit eriauhinnaga. Lauri paistis žüriile silma põh- jalike teadmistega ning järje- Mare ja Heini Kunimägi – kindla tegevuse ja konkreetsete innukas metsauuendaja sihtidega oma metsa majandami- Mulgimaa metsaomanik Mare Maive Vaarpu – taime- sel. Säästva metsamajandamise Kunimägi on oma metsade ma- tundja metsaomanik kinnituseks on ka FSC sertifi- jandamise usaldanud poja Heini Maive Vaarpu sai metsaomani- kaat, mille nõuetele kõik pere kätte. Talu ümber 76 hektaril kuks mitukümmend aastat ta- metsades tehtud tööd vastama laiuvates metsakinnistutes on gasi, kui Hiiumaal tollase kodu- peavad. Lauri on olnud Rakvere kõikjal näha peremehe kätt. Eriti maja kõrval suurema privaatsuse Metsaühistu pikaaegne eestve- paistavad silma noored puistud, saamiseks 22 hektarit metsa ära daja ja praegu on nõukogu liige. mis on rajatud endisele põllu- ostis. Romantikuhingega Maive maale ja sooheinamaadele. Heini ütleb, et ta on oma metsa armu- Mikk Vakkum – metsa- Kunimägi põhimõtteks oma nud ning majandab seda pigem majanduse tulevikutegija metsade majandamisel on proo- püsimetsana. Järvamaa metsaomanik Mikk vida endast maha jätta igas mõt- Maivega koos metsas käies on Vakkum on noor metsamees, kes tes väärtuslikum mets. Kunimä- näha, et kõik metsaelanikud on metsas ja metsaga tegutsenud gid on metsaühistu Ühinenud tal hästi teada – teele ei jää taime, juba kooliajast. Pärimise või Metsaomanikud liikmed. keda ta ei tunneks. Metsatööde ostu teel saadud metsamaad on Metsataimetootja AS Plantex planeerimisel küsib Maive nõu ja tema omandis ligi 32 hektarit. tunnustas Kunimägisid kasulikke kontakte Hiiumaa Met- Oma metsas on Mikul iga eriauhinnaga. saseltsist, mille liige ta on.

30 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Erametsauudised

Martin Tishler (Tornator), Anu Kivinukk (Mikk Vakkumi ema), Marge ja Lauri Salumäe, Maive Vaarpu, Ilmo Torn, Külliki Valk (EELK Ridala kogudus).

EELK Ridala Püha toimetab. legi metsaomanikele kasulikku Magdaleena kogudus – Metsatöödega on Koitmaad nõu jagab. ühistegevust toetav hakkama saanud omapäi. Metsa- metsaomanik toetustega kaasneva asjaajamise Tornator Eesti OÜ – Läänemaal asuv Ridala kogudus lihtsustamiseks on aga liitutud professionaalne usub ühiselt tegutsemisse nii metsaühistuga Eesti Metsama- metsamajandaja igapäevastes tegemistes kui ka jandajate Selts. Tornator Eesti OÜ on Eesti suu- oma metsade majandamisel. Ko- rim erametsaomanik, kelle met- gudusele kuulub 15 hektarit sad asuvad kogu Eestis. Ette- metsa, mille majandamisega võtte metsade majandamine on alustamist ajendas koguduse- läbimõeldud, efektiivne ja kind- hoone parandamist vajav late eesmärkidega. Tööde pla- seisukord. neerimisel kasutatakse palju Esialgu otsis kirikuõpetaja abi IT-lahendusi ja võimalikult palju koguduse liikmetelt, siis aga pakutakse tööd kohalikele jõudis kohalikke metsaomanikke Märt ja Oliver Koitmaa. metsameestele. koondava Läänemaa Metsaühis- Tornator Eesti OÜ on metsa- tuni, kelle tegevust mitmesu- ühistu Ühinenud Metsaomani- guste metsatööde asjus ja info Ilmo Torn – mitmekülgne kud liige. jagamisel nüüd kiidab. Ta nen- metsaomanik dib, et kuna endal metsatööde Saaremaalt pärit Ilmo Torn on Jüri Stroo – tubli kohta teadmised puuduvad, on oma metsad pärinud vanematelt, püsimetsamajandaja ühistu abil töid organiseerides kuid neid ka ise juurde ostnud. Lääne-Virumaa metsaomanik muresid hulga vähem. Praeguseks kuulub talle 56 hek- Jüri Stroo on lapsest saati met- tarit Ilmo sõnade järgi „tavalist saga kokku puutunud. Metsas oli Märt ja Oliver Koitmaa – Saaremaa metsa“. tema esimene töökoht ning tä- tubli hobimetsaomanik Metsas toimetab Ilmo mitmel nagi, pensioniiga veetes, rügab Tartumaalt pärit perekond Koit- rindel. Peale metsakasvatuse te- Jüri oma 70hektarisel metsakin- maade 20 hektari suurune mets geleb ta aktiivselt jahindusega, nistul tööd teha. Suure osa töö- asub Viljandi- ja Valgamaa piiril, peab metsas mesilasi ja asutas dest teeb Jüri oma metsas ise. isa sünnitalu lähedal. Pere met- koos pojaga puukooli, kus ühes- Nii raied, materjali väljaveo kui sade eest hoolitsemise on isa koos metsataimi kasvatatakse. isegi maaparanduseks vajalikud Märt usaldanud metsandushari- Ilmo on üks eestvedajaid kohali- projektid. Metsa kujundab ta se- dusega poja Oliveri kätte, kes kus metsaühistus Saaremaa Met- gametsaks ja hoiab seda oma nüüd ise ja sõprade abiga metsas saühing, kus ta vajadusel teiste- lastelastele.

Konkursil osalejatele jagasid auhindu STIHL Eesti, MTÜ Loodusajakiri, OÜ Deskis, AS Plantex / Juhani Puu- kool ja Värska Originaal.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 31 Teadus Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid

Eesti on maailmas tuntud metsarikkuse ning puidust kõrghoonete ehitamise oskuse poolest. Tänu teadus- ja arendustegevusele oleme õppi- nud tootma järjest kvaliteetsemat ehitusmaterjali ja oskame parimal viisil ära kasutada metsast tuleva puidu. Selleks, et leida veelgi keskkonnasõbralikumaid ja suurema lisandväärtusega lahendusi puidu kasutamiseks – ka selliseid, mis arvestavad seni vähe tarvita- tud lehtpuidu võimalustega –, tuleb vaadata, millest sõltub puidu kvaliteet ja selle sobivus toodeteks. Puiduteaduse põhitõdesid selgitab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kers.

Tekst: Kristi Parro Fotod: Scanpix, Kristi Parro, Kaupo Kikkas,EMPL, Valmos

Tallinna Tehnikaülikooli professor ja puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers

32 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Teadus

Kohtun Jaan Kersiga TalTechi puidutehnoloogia majas. Teeme Puidutehnoloogia labor ringi laboritele, räägime käimas- kuulub Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia olevatest projektidest ning sel- instituudi koosseisu, tegeldakse puidu, puitmaterjalide ja teiste loo- lest, kuidas tudengid läbi teadus- duslike materjalide (lina-, kanepikiud jt), puitpolümeerkomposiitide ja arendustöö puidu arendamise ja mööbli kvaliteedi katsetamistega; kasutusvõimaluste ja eripäradega laboris asub Eestis ainulaadne laboratoorne spooni treimise ja vineeri tutvuvad. Seda, et õpitakse läbi tootmise liin, millega on võimalik valmistada kindlatel tingimustel tegemise, tõestavad piki seina si- väga täpse kvaliteediga spooni ja vineeri erinevate tootmise para- rutuv raamatukapp, külastajaid meetrite korral ja teha kindlaks saadud materjali omadused. välisukse juures ootav diivan, ruumiline puidust pilt seinal ja teised üliõpilaste kavandatud ja valmistatud mööbliesemed pui- suur erinevus eriti hästi näha seda, kus lauad kasutusele võe- dumaja eri ruumides. Selgub, et sööti jäänud põldudel, takse ja kuidas need kasutamise eestlaste lemmikmaterjal, puit, heinamaadel ja harimata käigus kuluvad. on inimese käe all väga nõudlik rohumaadel kasvanud puudel.“ „Kui radiaalselt saetud ja projekteerimisel tehtud vigu Selgub, et säsi ja selle ümber põrandalaud kasutamise käigus on keeruline parandada. olev esmaspuit ning puu kesk- kulub, siis ta natuke kulutab ka „Puidu kvaliteedist sõltub, osast kooreni ulatuvad säsikiired kahe aastarõnga sügispuidu osa mida sellest teha saab. Puidu on kõige nõrgem osa puust. Ni- vahel paiknevat kevadpuitu, ja kvaliteet sõltub aga sellest, kus melt poolduvad noores puus kulumine ei ole nii silmanähtav puu on kasvanud, kas tuulte rakud kiiresti ja need ei jõua pi- kui tangentsiaallaudadel, mis lõi- käes, kalda peal, mäenõlval, pae- kaks kasvada. Puidu kuivatami- gatakse tüve välimisest sel pinnasel või liival, kui kiiresti sel aga tõmbub just see osa pui- maltspuidu osast, kus välispinnal ta kasvab ja milline on puuliik – dust kõige rohkem kokku, on rohkem kevadpuitu,“ selgitab väga paljudest asjadest,“ räägib säsikiirte rakud purunevad sise- Kers. „Kõige vastupidavama Kers. pingete tõttu ja nii tekivad puidu saabki just palgi südamiku „Täna kasutame Eestis ehitus- praod. “Mida kiiremini puitu osast ehk lülipuidust. Õigesti materjalina peamiselt okaspuud. kuivatatakse, seda suuremad on puitu lõigates, kui puidukiud on Mänd ja kuusk on sirge tüvega, sisepinged ja seda suuremad on sirged ja ränipuitu ei esine, ja kui ühtlaste aastarõngastega ja juba praod. Seda üritatakse puidu kasutatakse õigeid kuivatusre- peenikesest puust saab midagi kuivatamisel vältida.“ Kuigi žiime, siis saematerjal kuivata- teha. Lehtpuidulistele liikidele nõrgemad, on säsikiirte olemas- misel ei kaardu, ei kõverdu.“ tuleb meil leida rohkem kasu- olul ka põhjus – nende kaudu Kers toob näiteks vanad mõisa tust,“ arvab Kers ja selgitab li- eraldub kergemini puidu kesk- saks: lehtpuud on kiirema kas- osas olev niiskus ja kui puid lõ- vuga ja tulevikus on kliima hume, siis lõheneb puu kerge- soojenemise tulemusena Eestis mini just säsikiirte kohast. tõenäoliselt lehtpuude osakaal suurem. Samas on lehtpuit võr- Üheksa korda mõõda... reldes okaspuiduga sageli kõve- „Kui lõikad puud niipidi,“ võtab ram, okslikum ja ka vastuvõtli- Kers kätte saelaua, kus aastarõn- kum haigustele. gad hästi näha, „siin on näha, et kevadpuidu heledam osa koos- Sisepinged neb suure läbimõõduga rakku- Kers võtab riiulist paar puidutea- dest, et nad saaksid võimalikult duse raamatut ja avab esiteks palju vett ja toitaineid alt üles joonise, mis näitab puidu säsi pumbata. Sügispuidus on paksu paiknemist puu keskosas. „Esi- seinaga ja hästi kitsa rakuõõnega mesed 10–20 aastat kasvab okas- rakud, mis annavad okaspuidule puu kiiresti ja aastarõngad on mehaanilise tugevuse. Need on sellised, kus on palju kevadpuitu, kolm korda tugevamad kui õhu- vähe sügispuitu,“ viitab Kers kese seinaga sügispuidurakud ja Puidu kasutamisel ehituses ja puidu aastarõngaste laiusele esmaspui- vastupidavamad kulumisele,“ lõikamisel peab arvestama puidu omadustega, kuidas need muutuvad dus võrreldes hiljem kasvanud selgitab Kers, miks on oluline erinevatel kuivatusrežiimidel ja puidu osaga. „Meil on selline puud ka õigesti lõigata, arvestada lõikamisel.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 33 Teadus

põrandalauad, mis on sirged ja puidust, kus toimub aktiivne toit- kuid puidus sisalduv väärisme- kus pragusid esineb vähe. Ai- ainete ja vedelike liikumine, eriti tallide kogus on väga väike. nuke probleem on, et nad kipu- kevadel. „Kui mahlad, suhkrud „Puidu omadused võivad erineda vad auku kuluma. „Puitpõranda- jäävad liikuma puurakkudesse, vastavalt puu kasvukohale – kas tel on väga oluline korralik siis seentel ja kahjuritel on suu- on paepinnas nagu Põhja-Eestis hooldamine, lakkimine, et puit ei rem huvi sealt toitu hankida,“ või liivane pind nagu Lõuna-Ees- kuluks lohku. Muidu kipuvad selgitab Kers ja lisab, et oma tis – ja aastaajale. Eesti erineva- näiteks tangentsiaallaudadel aas- rolli mängib ka ilm – kui on tes piirkondades kasvavate tarõngaste kihid lahti tulema, kuum ja palav, võib kergemini puude puidu mehaaniliste oma- lauad hakkavad kestendama.“ tekkida puidusine. Seega on ke- duste ja keemilise koostise vadistel raietel oluline puit kii- uuring tuleks kindlasti ära teha. Kas raie peaks sõltuma resti kasutusse võtta. Soome, Rootsi ja Norra on neid aastaajast? uuringuid juba teinud. Samas on „Kui puitu varuda sel ajal, mil Puiduga maavarasid neil ka võimalik võrrelda puidu toitemahlad on liikvel, kevadel, kaevandama omadusi ligi 1000 km vahekau- siis maltspuidu vastupanuvõime Kui kevadel mahlad liiguvad – guste juures. Eesti jaoks on tege- kahjuritele ja seentele on väik- kogume seda ju ka ise kaskedelt mist muidugi suure ja keerulise sem,“ võtab Kers lühidalt kokku, ja vahtratelt –, siis talvel mahlad projektiga, kus on oluline paika mis vahe on talvistel ja kevadis- ei liigu, need on säilitatud juu- panna täpne metoodika kasvu- tel raietel. Maltspuit on see osa restikus. Kui küsin, kuidas see kohtade ja katsepuude valimisel mõjutab raiutava puidu koostist, ja palkide lahtisaagimisel, kuiva- lähevad Kersil silmad särama. tusrežiimide valikul ja katseke- „Seda oleks oluline uurida,“ hade lõikamisel, et katsetulemu- alustab Kers. „Kui võtta kaks- sed oleksid võrreldavad,“ on uus kolm puud maha samast kohast projekt juba Kersi peas valmi- ja erineval aastaajal, siis kuidas nud. „Selle projekti teostamiseks see mõjutab puidu keemilist on oluline TalTechi ja Eesti Maa- koostist, puidu tugevust, milli- ülikooli metsa- ja puiduteadlaste seid metalle erinevates kasvu- koostöö ettevõtete, RMK, kohtades kasvanud puit sisaldab, Erametsaliidu jt näiteks tsink, kaadmium, plii, organisatsioonidega.“ vask?“ Küsin, kas võiksime raietega Oksakoht viib uute erinevatel aastaaegadel siis ka lahendusteni väärismetalle kaevandada? Kers Kersi sõnul on suurimaks puidu- Puidu kuivamist mõjutavad oluliselt ei vaidle vastu. Iga puuliigi kohta tööstuse innovatsiooni tõukajaks säsi ja säsikiired, lõikamisel on määrav, mis pidi puitu lõigata. olevat oma Mendelejevi tabel, tarbija, kes tahab näha puhtaid „Puiduteadus“, mis pidevalt juurestiku ja puu ühtlasi pindu ja samas ka kesk- Eesti Metsaselts, 2006 erinevate osade vahel liigub, konnasõbralikumat toodet.

34 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Teadus

Heaks näiteks on sõrmjätkatud leva surve, näiteks tuule või puit. „Lõpptoote kvaliteeti saab mäenõlval kasvamise tõttu kas- Suurprojekt paljude asjadega mõjutada,“ rää- vatama tugevduseks rohkem sü- ETAg–i RITA 1 meetme raames gib Kers. „Võtame näiteks oksa- gispuitu. Nii on puiduketast pealt teevad Tallinna Tehnikaülikooli, kohad puidus. Kui sa seda pah- vaadates näha, et ühel küljel on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teldad ukse või aknalengi sees, sügispuidu rõngad laiemad ja pa- teadlased koostööd projektis „Li- siis see on tülikas ja valge värvi remini eristatavad, vastasküljel sandväärtuse tõstmine ja toorme all tahab ta vaigu sisalduse tõttu aga kitsamad. „Sellest puidust tõhusam kasutamine Eesti kollakaks tõmbuda. Igal juhul kvaliteetset lauda ei saa, tekivad biomajanduses ja selle sektori- paistab oksakoht sealt välja.“ kaardumised ja probleemiks on tes”. Projekt kestab kolm aastat. Probleemi lahenduseks võeti ebaühtlane kahanemine kuivami- Kersi sõnul kasutusele erinevaid sel. Reaktsioonpuidu osa saepal- plastliiste, kus värviprobleeme ei gis püütakse saeveskites tuvas- ole, kuid samal ajal hakati puidu- tada ja kvaliteediprobleeme tööstuses ise oksavaba puitu vältida,“ räägib Kers. Teadus- tootma, võeti kasutusele sõrm- „Reaktsioonpuidus on kiudude jätk, millega oksakohtade pahtel- pikkused erinevad, alumises osas arendustöö damise ja läbikumamise muret ei on kokku surutud, lühemad, üle- ole. mises osas venitatud, pikemad,“ suunad „Tehnoloogiad, mida kasu- kirjeldab Kers reaktsioonpuidu tame, lähevad aina keskkonna- mõju puidu töötlemisel. „Leht- Kasespooni töötlemiskarakteris- sõbralikumaks, aga lisanduvad puidus esineva tõmbepuidu kor- tikute mõju mikrostruktuurile, ka uued väljakutsed: kuidas ral kipub see lihvimisel jääma pinnaomadustele, liimitavusele õigesti kasutada puitu, mis on karvane, ei lähe nii hästi sile- ja viimistletavusele ning hüdrofiilne, niiskust armastav daks.“ Reaktsioonpuidu tõttu ei tugevusomadustele; materjal,“ jõuab Kersi järgmise ole puuoksad, ükskõik kui jäme- puidu ja teiste looduslike toorai- näiteni. Nimelt on praegu min- dad need ka on, mööbli ja puit- nete baasil valmistatud puit- dud lahustipõhistelt puidukaitse- toodete valmistamisel nii polümeerkomposiitide vastupi- süsteemidelt (nt biotsiidid jt väärtuslikud. davus väliskeskkonnas puidukaitsevahendid) üle vesi Kuid reaktsioonpuit on takistu- UV-kiirgusele, niiskusele ja aluselistele süsteemidele. „Esi- seks isegi kvaliteetse paberi toot- temperatuurile; mene immutuskiht, mis puidule misel, kus puit protsessi käigus puidu vastupidavuse uurimine peale pannakse, sügavale ei peenekiuliseks keemiliseks tsel- väliskeskkonnas; imendu, jääb päris pinnakihti, ei luloosiks töödeldakse. Reakt- pragude mõju ristkihtliimpuidu ulatu isegi millimeetrini. Vesialu- sioonpuidus on puidukiudude hügrotermilistele omadustele. selised töötlemisvahendid aga pikkused erinevad ja nii ei saa tõstavad puidukiu püsti. Lahusti- ühtlase kvaliteediga kiumassi, et põhised töötlemisvahendid ei valmistada kvaliteetset ja tugevat mõju puidukiududele niimoodi paberit. „Seetõttu ongi kiiresti sutuse tulevikust. „Räägime ärritavalt, ei pane pinnakihti pun- kasvavad lehtpuidulised liigid palju sellest, et kasutame tehases duma.“ Kersi sõnul on ka siin la- paremad trükipaberi tegemiseks, ära pea 100% sissetulevast pui- hendus olemas: teha tuleb vahe- sest seal on ühtlane lühike kiud. dust, kuid see on vaid toore. Kust lihv, et puidu pind ei muutuks Okaspuit on parem jõupaberi, tuleb töötlemiseks kasutatav karedaks. Ta lisab, et puit ei an- pakendi ja tugevate materjalide energia? Keskkonnasõbralikust desta, kui teda valesti kasutada. valmistamiseks,“ selgitab Kers, tootmisest rääkides peame ar- miks üks või teine puuliik erine- vesse võtma kogu protsessi, et Kas iga puutükk sobib vates kohtades kasutust leiab. kogu protsess oleks säästlikum.“ ehituseks? Täna tuleb valdav osa trükipabe- Oleme jõudnud tõdemuseni, et Jõuame jutuga uuesti rakkude ja rist eukalüptist valmistatud kee- palju on keskkonna heaks juba puude kasvamise juurde ja sel- milisest tselluloosist, mille teha- tehtud. Puitu väärtustatakse ja leni, miks iga puutükk ehituseks sed on Lõuna-Ameerikas ja võimalusi selle veelgi suuremaks ikkagi ei sobi. „Vaata, siin on Aasias. kasutamiseks on tohutult. Aren- hästi näha, kuidas aastarõngaste dus- ja teadustöös aga ei tohi kokkusurutud kohal on ligniinisi- Tulevik on puidust unustada kogu protsessi. Lepime saldus suurem,“ näitab Kers pilti „Puit on Eestis ainus taastuv loo- Kersiga kokku, et võtame puidu reaktsioonpuidust – sellest, kui- dusvara, mida saame ehituseks väärindamise ja erinevad prot- das puu hakkab ühelt poolt tu- kasutada,“ rääkis Kers puiduka- sessid peagi uuesti jutuks.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 35 Partner

Prügimajanduses on Eestil pikk tee astuda „Ma tõesti ei tea, miks prügi visatakse metsa alla,“ tõdeb aktsia- seltsi Ragn-Sells turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti vastuseks ajakirjaniku arupärimisele. Ja küsib ise vastu: „Miks peaks keegi nägema vaeva ja vedama oma vana külmkapi Pääsküla rabasse, kui selle saaks jäätmejaama tasuta ära anda?“

Tekst: Kristiina Viiron Ragn-Sells on üks Eesti jäätmekäitle- roopa Liidu keskmise, kuid on kaks Fotod: Arno Mikkor, jaist, kes RMK koostööpartnerina metsa korda väiksem kui näiteks Taanis, kus Andrus Kevvai alla tassitud prügi kokku kogumas ja ära see näitaja leibkonna kohta on 750 kilo- vedamas käib. Kui võtta see nn metsa grammi. „Kahjuks ei ole põhjus siiski prügi ja liita sellele elanikelt, ettevõte- selles, et eestlased oleksid märgatavalt telt ja mujalt kogutud jäätmed, siis keskkonnasõbralikumad, vaid selles, et jõuab aastas Ragn-Sellsi kätte ligi meie ostujõud on kaks korda väiksem 250 000 tonni prügi. 80 000 tonni sel- kui taanlastel,“ selgitab Pesti. lest kogusest moodustavad Tõsi – keskkonnasõbralikkusega Eesti segaolmejäätmed. hiilata ei saa, sest taaskasutusse jõuab „Kahjuks on rohke jäätmete teke siinmail vaid ligi veerand jäätmetest. kogu maailma probleem,“ märgib Ülejäänu läheb enamikus põletamisele, Rainer Pesti. Iga Eesti leibkond tekitab aga ka prügilatesse matmisele. Sorditud prügi Ragn-Sellsi jäätme- oma koduses majapidamises aastas Esimesena mainitud variant on Pesti jaama territooriumil keskmiselt 350 kilogrammi olmeprügi. hinnangul vaid õige pisut etem prügi Suur-Sõjamäel. See jääb tema sõnul veidi alla Eu- n-ö mäkke kuhjamisele, sest põletades

36 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Partner saab prügist sooja ning elektrit, ent kok- kuvõttes suurt vahet ei ole, sest jäät- meid uuesti kasutusele ju ei võeta. „Mitu riiki on siiski aru saanud, et praeguses tarbimisele suunatud ühis- konnas on jäätmed väärtuslik ressurss ja neid tuleb materjalina taaskasutada,“ märgib Pesti. Üle poole oma olmeprü- gist taaskasutavad näiteks Sloveenia, Saksamaa ja Austria. Eesti jääb selles edetabelis üsna tahaotsa. „Eestis sordib jäätmeid regulaarselt vaid kolmandik leibkondadest, kuigi see on teatud jäätmeliikide puhul kohustus- lik kõikidele juba alates 2007. aastast,“ märgib Pesti. Mugav, aga saastav teenus Eestlaste loidust sortimisel saab Pesti hinnangul põhjendada üsna mitmeti. Viimase aja suunana liideti tema and- Ragn-Sellsi turundus- „Peamine põhjus on see, et Eesti prae- metel siiski vanapaber ja biojäätmed ja kommunikatsiooni juht Rainer Pesti gune jäätmekäitlussüsteem ei toeta korraldatud jäätmeveoga, aga pakend paneb südamele, keskkonnahoidlikku elustiili ja sorti- vaid üksikutes kohtades. et jäätmeid ikka mist. Sortimise asemel on fookus se- Hea näitena toob ta välja Kuressaare, sorditaks, siis saab gaolmejäätmete odaval äraveol, nende kus korraldatud jäätmeveo hankes mää- neid taaskasutada. ladestamisel ja põletamisel,“ selgitab ratleti, et eraldi tuleb koguda biojäät- Pesti. „Kui viie euro eest on lubatud med ja vanapaber. kõik jäätmed kokku visata ja veel ukse Ühtlasi alustas Kuressaare pakendior- eest minema veetakse, siis on see ju ganisatsioonidega TVO ja EPR paken- maailma mugavaim teenus. Paraku soo- dite kohtkogumise katseprojekti. Paken- dustab see raiskamist.“ dikonteinerid paigaldatakse korter- Ta lisab, et jäätmeid sordivad need majade lähedale, eramajad saavad aga inimesed, kes mõistavad nii keskkonna tellida tasuta pakendikoti teenuse, mil- kui ka planeedi Maa elutegevuse jätku- lega viiakse pakendid tasuta ära otse suutlikkuse tähtsust. koduukselt. „Samal ajal peavad need inimesed, Sel moel väheneb segaolmejäätmete kes jäätmeid sordivad, mööda linna pa- hulk ja nendega seotud kulud, sest sor- kendikonteinereid taga otsima,“ viitab ditud jäätmete äravedu kodu juurest on Pesti järgmisele vajakajäämisele, mis tasuta või palju soodsam. puudutab prügi liigiti äraandmise Kui see oleks igal pool nii, sorditaks võimalusi. rohkem, sest ka sorditud jäätmete Kui suuremate kortermajade juurest äraandmine on mugav. võibki leida biolagunevate jäätmete ning paberi ja papi konteinerid, siis pa- Konteinerid kodude juurde kendikonteinereid pigem mitte. Ometi „Eesti saaks üsna lihtsa vaevaga oma on nende osa olmejäätmetes suurim. jäätmete taaskasutusprotsenti kahekor- Siinkohal on Pesti sõnul tähtis, et distada, kui võtaksime edulistelt riiki- Eesti kehtestaks pakendite sortimisele delt üle mõned põhimõtted,“ ütleb Pesti. üleriigilised nõuded. Praegu otsustab Esiteks on neis riikides sortimise toe- iga omavalitsus, kas nad koguvad ainult tamiseks jäätmete põletamine ja ladesta- segaolmejäätmeid või ka sorditakse mine maksustatud saastetasuga. Ehk midagi. need, kes ei sordi, peavad maksma „Kui jäätmete hulgast biolagunevad saastetasu. jäätmed, vanapaber ja pakendid välja Samuti on süsteem hulga mugavam: võtta, jääb segaolmejäätmete hulk kül- pakendi-, biojäätmete- ja paberikontei- lalt väikseks,“ viitab Pesti, et kõik kolm nerid on kodude juures ja neid tühjenda- esimest tuleks liita korraldatud takse üldjuhul tasuta või väiksema tasu jäätmeveoga. eest.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 37 Partner

Selles hoones „Lihtne süsteem – kui ei sordi, pead Sortida ja taaskasutada ei saa parata- sorditakse pakendeid. maksma üsna kõrget hinda, kui sordid, matult ka seda prügi, mis on metsa alla saad tasuta. Selle süsteemi suur pluss on kokku kantud, sest see on enamasti läbi- see, et premeeritakse neid, kes sordi- ligunenud ja määrdunud. vad,“ selgitab Pesti. Eesti on võtnud eesmärgi aastaks Ligi sada liiki uut materjali 2020 taaskasutada pool olmejäätmetest, Ragn-Sells sordib jäätmete seast oma- seega vähem kui poolteise aastaga tuleb korda välja 95 jäätmeliiki. „Ainuüksi taaskasutus veerandi pealt poole peale plasti sordime 35 liiki,“ märgib Pesti. tõsta. Näiteks kilekotte sortides on kriteeriu- Võib ju küsida, miks jäätmekäitlejad miks koti läbipaistvus, kas kott krõbiseb segaolmejäätmeid ise sortida ei võiks, jms. ent kui biolagunevad jäätmed, vanapa- Vanapaberi seast sorditakse eraldi ber ja pakendid on kord juba kokku vi- välja ajalehed, kartong, klantspaber, satud, siis taaskasutada neid enam ei ole valge paber jms. võimalik. Suur-Sõjamäel sorditakse kahes hoo- „Kokku visatud materjal on peamiselt nes, eraldi lähevad ettevõtetest ja kodu- biojäätmete tõttu nii määrdunud, et selle dest pärit pakendid. puhastamiseks kulub liiga palju res- Reegel on üldjuhul selline, et kui ma- sursse – keemilisi aineid, vett ja ener- terjal on puhas, saab seda ka giat,“ põhjendab Pesti. Seega ei maksa taaskasutada. tema sõnul uskuda ka linnalegendi, mis „Ragn-Sells kasutab oma kogutud räägib, et prügiauto tuleb ja kallab na- materjalide taaskasutamisel peamiselt gunii ju kõik ühtekokku. Euroopa partnereid,“ ütleb Pesti. „Hii-

38 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Partner nast tulnud pakkumised võivad küll olla ahvatlevad, aga meie jaoks on Tonnide viisi tähtis kindlustunne, et need materja- Selle aasta jooksul on riigimetsast kogu- lid ka tegelikult taaskasutatakse.“ tud 240 tonni prügi ning selleks on Euroopa ettevõtete puhul on läbi- RMK-l kulunud 71 000 eurot. paistvus tema sõnul suurem ja neilt Prügirohkusega „ruulivad“ aastast aas- saab ka vastavad taaskasutust tõen- tasse Harjumaa, Ida-Virumaa ja davad dokumendid. Raplamaa. Jäätmete seast välja sorditud ma- Prügi äravedu riigimetsast on korralda- terjale kasutatakse mitmel moel: jo- tud hankega. Hanke käigus pakuti ob- gurtitopsidest saab valmistada näi- jekti koristuse hinda ja ala koristuse teks pistikupesasid ja terrassilaudu, hinda. plastpudelitest riideid, metallpurki- Kui prügi on laiali suuremal alal, korjab dest autosid, patareides leiduvast jäätmekäitlusettevõte selle kokku ja esi- tsingist kosmeetikatooteid jne. tab RMK-le arve. Eelnevalt saadab met- Biojäätmed lähevad Jõelähtmele saülem tellimuse, millega kirjeldab, kas kompostimisele, tekkinud mulda see on koristamist vajav ala (umbkaudse sobib kasutada haljastuses. pindalaga) või on ühes punktis asuv „Selleks, et materjalid jõuaksid jäätmehunnik. taaskasutusse, on meil kõigil vaja RMK tasub jäätmekäitluse eest aktide anda oma väike panus. Vähim, mida alusel, vastavalt jäätmejaamas kaalutud peab tegema, on sortida eraldi paken- prügikogusele. did, biojäätmed ja vanapaber,“ rõhu- tab Pesti. Allikas: RMK peametsaülem Andres Sepp

Ragn-Sells Ragn-Sells on Eesti suurim jäätmekäitlusettevõte. Ettevõttel on viis jäätmejaama: Tallinnas Suur-Sõjamäel (kaks jaama, eraldi era- ja äriklien- dile), Pärnu-Jaagupis, Tartus ja Haljalas. Aastas käitleb ettevõte 250 000 tonni jäätmeid. Korraldatud jäätmeveo alusel veab ettevõte jäätmeid 13 maakonnas. Ettevõte kuulub rootslastele, Sellbergide perele. Sama pere liikmed asutasid ettevõtte 1881. aastal. Eestis tegutseb Ragn-Sells alates 1992. aastast.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 39 Naabril külas Eestlased Poola riigimetsas See sõit oli mõttes juba pikalt. Kuid lõplikult andis tõuke reisiks mullu 11. augustil üle Poola lõunast põhja liikunud torm, mis tõi kaasa suurima loodusõnnetuse Poola metsanduse ajaloos. Meie soov oli tutvuda kolleegide metsamajandamisega, sealhulgas tormikahjustuste kõrvaldamise meetoditega.

Tekst: Ulvar Kaubi Fotod: Ulvar Kaubi, Margus Reimann

40 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Naabril külas

Alguse sai reisiidee sellest, et grupp metsamehi „RMK“ struktuuris on 17 regionaalset direktoraati Poola Riigimetsa Poznańi Regionaalse Direkto- ja 430 fundamentaalset üksust ehk metskonda. raadi metskondadest väisas Eestit 2014. aasta ke- Metskonna keskmine pindala on 17 500 ha. Tööta- vadel ning tutvus RMK Kirde regioonis metsama- jaid on 26 000, kellest 91% on metskondade perso- jandamisega. Vastuvõtt jättis neile sügava mulje ja nal. Juhtimisreforme pole ammu tehtud, kuid ri- meid kutsuti vastuvisiidile. Ei kulunudki rohkem dade vahelt oli aimata, et peadirektoraadis sellega kui kolm aastat, kui võtsin möödunud aasta augus- tegeldakse. Eelarve on riigieelarvest lahutatud. Hu- tis nendega ühendust ja tänavu mais käisimegi seal vitavalt on lahendatud riigile omanikutulu maks- ära. Reisiks tõuke andnud torm murdis Poolas puid mine – selleks tasutakse 2% puidumüügi käibest, ligi 79 700 hektaril, millest 39 200 hektarit vajavad nii lihtne see ongi. täielikku uuendamist. Kahjustatud metsades jätkub raie siiani, koristustöödega soovitakse lõpetada Suurim loodusõnnetus metsanduses järgmise aasta jooksul. Gniezno metskonna majandataval territooriumil asuvad metsad said mullu 11. augustil suuri tormi- Poola riigimetsa majandaja kahjustusi, mille koristamiseks rakendatud meeto- Kohale jõudes majutati meid Puszczykowos Wiel- ditega tutvumiseks käisime mitmel väliobjektil. kopolski rahvuspargis Warta jõe kaldal asuvasse Ühel suurel langil tutvustati Taanist pärit 3D- metsanduse õppekeskusesse, mida me omavahel fotooptilist puiduvirna mõõtmise tehnoloogiat „poolakate Sagadiks“ hakkasime kutsuma. Kolme- Dralle (www.dralle.dk). Autokatusele paigaldatud päevane programm oli kokku pandud meie soo- seade mõõdab virna 5–10 km/h liikuval autol, mis ve-mõtteid arvesse võttes ja sujus väga hästi. Esi- on suur eelis, kuid saadud andmete töötlemine on mesel päeval saime ülevaate Poola riigimetsa suhteliselt ajamahukas. Meile demonstreeritud ca majandajast ja nägime Gniezno metskonda. Poola 150 m³ virna mõõtmiseks koos pildi- ja andmetööt-

Metsamees nr 3 (134) / 2018 41 Naabril külas

Puiduvirnade mõõtmiseks kasutatakse Taanis välja töötatud tehnoloogial põhinvat 3D-fotooptilist seadet Dralle.

lusega kulus 10–12 minutit. Puiduvirnad peavad aastal uuesti hangetel osalema. Ainult raietöödeks olema ühtlase kõrgusega ja virnade alla peavad tehakse hankeid 1–3aastaste lepingute sõlmimi- olema risti paigaldatud aluspuud. Mõõtmise täp- seks. Kõik töökäsud ning tööde vastuvõtuaktid suse kohta annab Dralle tootja +/– 2% ja aastaseks vormistatakse paberil ning igal õhtul antakse doku- mõõdetavaks mahuks kuni 300 000 m³. Seade või- mendid üle. Üks meie giidiks olnud töötaja vaban- maldab virna asukoha koordinaadid salvestada, das, et peab järgmisel päeval kontoris olema ja seega kasutatakse neid andmeid laoarvestuse pida- päeva andmeid arvutisse sisestama, sest muidu miseks ja materjali müümiseks. Ja mis kõige täht- kasvab lauanurgal tööde vastuvõtuaktide pakk liiga sam, seda kasutatakse ainult suure tormikahjustu- suureks. sega aladel, mujal mõõdab virnasid metsnik ning Riigimetsa teedel on keelumärgid ees ja teiste laoliikumise aluseks on samuti metsniku mõõtmis- valdajate sõidukid saavad teid kasutada vaid lu- tulemus. Ühtlasi annab metsnik välja koormad, bade alusel, ilma loata tohib liikuda jala või rattaga. Raielankide juurde ehitatakse ajutised be- toonplaatidest teed, mis pärast korjatakse üles ja veetakse järgmisele langile. Poolas lubatud täis- Tammepalkide suuline oksjon on suur ja mass on 40 tonni, mistõttu on kasutusel palju vanu pidulik rahvusvaheline sündmus, mis veokeid. Palk lõigatakse ühel langil enamasti toimub igal aastal jaanuaris. üheks pikkuseks, levinuim on viiemeetrine palk ja kahe ja poole meetrine paberipuit.

mõõtes koguse autol. Müügi aluseks on langi ääres Uhked tammikud mõõdetud kogus, v.a nott-haaval müüdavad tamme- Hoolimata sellest, et Poola riigimetsast 68,5% palgid. Meie jaoks on natuke kummaline nende moodustavad okaspuumetsad (millest omakorda puidu müügihinna kujundus. Lähtutakse eelmistest ligi 90% on mänd), on kohalikud metsamehed metskonna tehtud tehingute hinnast, mis ei pruugi kõige uhkemad oma tammikute üle, mille osakaal üldse turusituatsioonile vastata. on ligi 10%. Teisel päeval tutvustati meile Kro- Juhtimises ja töökorralduses on palju elemente toszyni metskonnas tamme kasvatamist ja varu- aastakümneid muutumatuna püsinud. Näiteks met- mist. Viimastel aastatel on põuased suved hakanud samajanduslike tööde tegemiseks sõlmitakse töö- halvasti mõjutama tammikute juurdekasvu ning võtulepingud peamiselt aastaks ja seda igas mets- seetõttu otsitakse ja katsetatakse igasuguseid mee- konnas eraldi ning kõik ettevõtjad peavad igal todeid tammikute kasvujõu säilitamiseks. Igal sam-

42 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Naabril külas mul rõhutati niiskustingimuste tagamiseks tehta- Metsadest hoolides vaid pingutusi. Üheks metsakasvatusmeetodiks on Kolmandal päeval vaatasime potitaimlat ja käbi- nn Szymański meetod, mis sarnaneb püsimetsama- kuivatit. Jarocini metskonnas asub Poola uusim jandamisega. Tammikute tervisliku seisundi hinda- taimla, mis on spetsialiseerunud tamme seemikute miseks kasutatakse 50 puu meetodit: proovitükil kasvatamisele, aastane toodangumaht on kolm mil- vaadatakse juhusliku valiku alusel detailselt üle 50 jonit tamme potitaime.Tamme istutatakse lankidele puu seisund. 6000–8000 tk/ha ja kõik uuendatud alad tarasta- Samas metskonnas tutvustati veel tammepalkide takse. Näiteks mändi istutatakse suisa 10 000 tk/ kvaliteedi klassifikatsiooni ja tammepalkide oksjo- ha, noorendiku hoolduse lõpuks jäetakse hektarile niks ettevalmistamise protseduuri. Krotoszyni 5000 puud ja lageraie ajaks on alles 400–500 tamm on poolakate kuulus kaubamärk. Iga palki mändi. Harvendusraiet tehakse iga kümne aasta ta- hinnatakse individuaalselt, seejärel markeeritakse gant. Tammikute rajamiseks tehakse ka segakul- ja paigaldatakse müügiplatsile. Tammepalkide suu- tuure, istutades tammeridade vahele mändi. Selli- line oksjon on suur ja pidulik rahvusvaheline sünd- sel juhul kulub tammiku kasvatamiseks mus, mis toimub igal aastal jaanuaris. Tänavu pa- kokkuvõttes vähem taimi ja mändide võrad aitavad kuti kõrgeimaks hinnaks 1087 eur/m³. Ühtlasi tammedel paremini laasuda. Mändide kasvu haka- kiideti Kuusalu vallas tegutsevat OÜ Balti Spooni, takse kohe piirama ja hiljemalt 15 aasta pärast kes on aastaid oksjonitel edukalt osalenud ja Kupul raiutakse kõik männid välja. asuvasse spoonitehasesse Poola tammepalke Viimasel õhtul kolleegidega nähtust muljeid va- toonud. hetades tõdesime, et metsameeste hoiakud Eestis ja Väga võimas ja emotsionaalne elamus tabas Poolas on sarnased ning metsade kasvatus ja hea- meid Dąbrowa Smoszewi reservaadis, mille 13,85 peremehelik kasutamine läheb korda nii meile kui ha suuruses tammikus kasvavad Poola kõige suure- neile. Kes (ammu) pole Poolas käinud, sellele jul- mad ja uhkemad tammed. Parimate omadustega gesti soovitan minna ja tutvuda, sest poolakad hoo- puud on nummerdatud ja nende tõrusid korjatakse livad oma maast väga ja puhtust-korda hoitakse nii kvaliteetsete järglaste kasvatamiseks. põllul, metsas kui ka maantee ääres ja asulas.

Loo autor kallistamas Dąbrowa Smoszewi reservaadis Poola Poola metsad kõige uhkemat harilikku tamme Tänapäeval on Poola metsasus 29,5% ning metsade (Quercus robur). pindala on 9 230 000 ha. Riigimetsa osakaal domineerib, moodustades 80,8%, sh 77% on Lasy Pan’stwowe – Poola riigimetsa majandaja – hallata. Jättes Venemaa kõrvale, on Euroopas veel suurem riigimetsa osakaal vaid Valgevenes ja Ukrainas. Keskmine kasvava metsa tagavara riigimetsas on 285 m³/ha ja aastane likviidse materjali raiemaht 37 400 000 m³. See moodustab Poola koguraiest 96%, mis näitab paremat majandatavate metsade kvaliteeti kui teiste metsaomanike metsades.

Gniezno metskonnas jätkub eelmise aasta augustitormi kahjustuste kõrvaldamine veel vähemalt aasta.

43 Metsamees nr 3 (134) / 2018 43 Puhkepäev Ajanappuse ja loodus- jõudude kiuste Floridas

Tekst: Joosep Link, füüsik ja hobimatkaja matkamas Fotod: erakogu

Suur küpressimets. Lummavate küpressipuude külge kinnitusid ühes ananassiga bromeelialiste sugukonda kuuluvad tillandsia fasciculata´d, mis ei ole küpressidele parasiidid, vaid elavad õhust ja armastusest.

Olin tahtnud juba ammu National Geographicus tuttavaks saanud Evergladesi vesist maastikku avastama minna. Nüüd, kui Eestis matkakilomeetreid ja kogemust juba küllalt kogutud, tundus aeg paras olevat. Arvasin, et olin valmis, aga loodusjõud osutusid tugevamaks kui minu raudkindel reisiplaan.

44 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Puhkepäev

Orkaani ootuses uhutud pae- pinnasel küpressimetsa lühike- sel Gator Hook matkarajal. Tihedalt läbipõimunud mangroovijuured. Mangroovi- Jalutuskepiga saab alligaatoreid metsad pakuvad ookeanilainetest ja loodetest tingitud peletada ja sügavamates rannikuerosiooni eest vajalikku kaitset. kohtades tuge otsida.

Olin USA Florida osariigis töölähetusel juba kol- vähem kui Tallinnas. Võtsin suuna lõunasse, et rei- mandat korda, kuid polnud sealse ülikooli labora- sikaaslasega kohtuda. 900 km sõitu, mille kestel tooriumist kaugemale jõudnud. (Linna)kliima oli nägin üllatavalt palju rohelust ja pea puutumatut mulle tuttav, aga loodus veel mitte. Kibelesin juba loodust, teeäärsed majad ja väikelinnad olid kohati ammu seda avastama. Florida on USA kõige lõuna- räämas ja halvas seisus. Teel peatusin külastuskes- poolsem osariik, mis on ka ameeriklastele eksoo- kustes, kus rääkisin läbi plaanitud kanuumatka tika, koht, kus on filmitud enamik krokodillifilme, marsruudi, sain infot tõusude-mõõnade, lähiaja kus asub maailmakuulus Evergladesi rahvuspark ilma, ohtude jm kohta. Sain kinnitust, et oleme oma 97 km laiuse aeglase jõega ja nii palju muud oodatud ja et mu plaan on raudkindel! põnevat. Just filmides nähtud elamust läksin ka Kuigi reisi peamine sihtmärk oli Florida lääne- mina otsima. rannik ja Evergladesi rahvuspark, otsustasime sis- Võtsin aega piirkonna ja võimaluste tundmaõppi- seelamiseks alustada Florida kõige lõunapoolse- miseks, et reisiplaan saaks võimalikult sisukas ja mast otsast, Key Westist. Sinna jõudmiseks tuli mitmekülgne. Töögraafiku tõttu oli meil kaaslasega sõita 185 km mööda sildu ookeani kohal. Ühel seiklemiseks vaid mai viimane nädal. Teadsin, et pool on Everglades oma lõputute mangroovisaar- turismihooaeg on lõppemas ja juunis algavad tor- tega, teisel pool Kuuba ja Atlandi ookean. mid. Pidasin seda suureks plussiks – õues on veel Võimas! jahe, aga teisi matkajaid vähe, sääski küll rohkem, Kuna minu rahakotirauad mitmesajadollariliste aga eks neid ole Eestiski. hotellide peale mõeldes ei avanenud, kasutasime Key Westis peatudes „õhumajutuse“ võimalust. Florida linnadest Väike ookeanilainetes hulpiv jaht oli kinnitatud Alustasin oma retke linnast nimega Tallahassee, üsna kalda lähedale keset looduslikku kanalit kahe mis on muide Florida pealinn, mitte Miami, nagu saare vahele, kuid sinna pääses vaid kajakiga. paljud arvavad. Tallahassees elab vaid 1% Florida Saime seega harjutada kajakiga manööverdamist – elanikest, 190 000 inimest, mida on üle kahe korra ei olnud me kumbki selle sõiduvahendiga palju

Metsamees nr 3 (134) / 2018 45 Puhkepäev

kokku puutunud. Saime tunda, millist jõudu annavad tõusud-mõõnad vee voolule ja seigelda väi- keste mangroovisaarte vahel. Viimasel õhtul Key Westis vaatasime kuulsat päikeseloojangut, nauti- sime värsket kookosemahla ja eri rahvustest, toitu- dest ja muusikast pulbitsevat ajaloolist vanalinna. Everglades – ainulaadne rahvuspark maailmas Evergladesi rahvuspark on tohutu suur ja mitmeke- sise loodusega. Küpressimetsad kasvavad seal vee sees, kõrgemal maastikul on tuleohtlikud männi- metsad ja märgala, mille kohta tahaks öelda soo, kuid turbasambla asemel kasvavad seal kõrrelised ja voolab ülipuhta veega kümneid kilomeetreid lai aeglane jõgi. Evergladesis kohtub soolane ja mage- vesi, liigirikkus on suur ja kõik nii ainulaadne. Selleks, et näha kogu Florida lääneranniku ilu, tasuks plaanida üheksapäevane Wilderness Wa- terway kanuuretk Evergladesi linnast Flamingo Bayni. See on 99 miili kanuuga läbitavat matkarada, mis kulgeb mangroovimetsa vahel ja kus orienteerutakse vette paigutatud postide järgi. Kah- juks aega meil nappis ja flamingode piirkond oli viimases tormis saanud liigselt kahjustada ning tu- Alligaator Burns Lake´i riste võeti vastu vaid mõnel päeval nädalas. Jäime telkimisalal. Evergladesi ajale ja loodusjõududele alla. rahvuspargis on neid umbes Ajapuuduses plaanisime oma kanuumatka alus- 200 000. Terves Florida tada Evergladesist, järgida paar päeva sama ette- osariigis aga üle 1,5 miljoni. märgitud rada mageveelises soos kuni Sweetwater Chickee telkimispaigani, sealt lõigata soolase ava- mere äärde ning ööbida näiteks New Turkey Key-l muruvälju vaadata. Küpressimetsi olime mõelnud ning tulla mööda mereäärt tagasi, tehes viimase vaadata vaid autoaknast. Olin teadlik, et peagi peatuse näiteks Rabbit Key’l. Selleks, et näha algav tormihooaeg ei pruugi meie tahtmistega päri Evergladesi veel teise nurga alt, plaanisime üürida olla… kiirkaatri/hõljuki ja paar tundi rohelisi üleujutatud Tormidest rohkem suudab loodust mõjutada vaid inimene. 400 km pikk tikksirge Tamiami tee, mis ühendab Florida tiheda asustusega idarannikut lää- nerannikuga, ehitati 1928. aastal. Tammile ehitatud tee lõikas Evergladesi sadu km laia veeökosüsteemi pooleks ja lubas vee läbipääsu vaid mõnest kohast. Kuigi praegu on kavas loodusliku veerežiimi taasta- miseks ehitada uus tee postidele, on see ökosüsteem juba pea sada aastat õppinud uutmoodi hakkama saama. Toona inseneeria imeks peetud tee ehitamise juures ei mõeldud Evergladesi ökosüsteemi hapru- sele. Ja nüüd me ei tea, kuidas loodus uute suurte muudatustega hakkama saab ning kuidas see mõju- tab seal piirkonnas elavaid inimesi. Särasilmsed alligaatorid Tee Key Westist Evergladesi linna oli pikk, seega jõudsime rohkete telkimis- ja karavanipaikade seast valitud Evergladesi ja küpressimetsa piiril Evergladesi rahvuspark pakub rohkelt võimalusi metsas ja asuva Burns Lake’i telkimisplatsile napilt enne vees matkamiseks, peatumiseks telkimisaladel üksikutel saartel, randades ja chickee´del. Plaanitud marsruut oli ööpimedust. Ilmselgelt oli matkahooaeg lõppenud, Everglades City, Sweetwater chickee´del, New Turkey Key, sest mitu paika olid juba turistidele suletud. Meidki Rabbit Key. tervitas tõkkepuu, aga otsustasime seda eirata –

46 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Puhkepäev

Selleks, et tõus kajakit minema ei viiks, tuli see puu külge kinni siduda. Laagriplats Picnic Key’l.

Imeline päikeseloo- jang ookeani ääres üksikul saarel. kell juba palju ja kuhu sa ikka pimedas enam lähed. Ühtlasi oli tõkkepuu hetk varem nähtu kõrval tühine. Hetkel, kui olime maanteelt maha kruusateele keeranud, märkasime teel suurt palmioksa – tuul kuhjas neid sageli teedele, kuid liiklemist tavaliselt need ei seganud. Lähemale jõudes nägime, et see „palmioks“ võib meid siiski veidi segada. See oli hoopis 3–4meetrine alligaator. Ninaots täpselt meie telkimisplatsi poole suunatud. Reisikaaslase jaoks oli ootamatu kohtumine paras üllatus – olin ju rää- kinud, et Florida on ainuke koht maailmas, kus elavad kõrvuti magedat vett eelistavad alligaatorid ja soolase vee krokodillid, aga unustasin mainida, et peame nende kõrval ka öö veetma. Pealampidega telki püsti pannes märkasime väikeses järves veel mitut helkivat silmapaari. Leppisime kokku, et üksi öösel uitama ei lähe.

Alati juunis ja just seekord mais meil olid vihmakeebid, sääsevõrgud, matkasaapad Ja olimegi Evergladesi linnas kohal! Lõpuks ometi ja kogu varustus kaasas. Kahjuks ei suutnud me saime alustada oma kolmepäevast matka mangroo- oma enesekindlusega murda külastuskeskuse ini- vide vahel. Plaan sisaldas palju kohtumisi alligaa- mesi. Praegu saame neid ainult tänada. Troopiline torite ja krokodillidega, palju linde, delfiine, roh- torm kasvas paari päevaga orkaaniks Alberto. kelt metsikut mangroovivõsa magevees ja Mehhiko Siiski, päris alla me ei andnud. Rääkisime välja lahe soolast vett. Või nii me vähemalt olime ette kajaki ja võimaluse sõita sellega üheks ööks ilm- näinud. selgelt kõige turistilikumale saarele – Picnic Keyle. Külastuskeskuses, kus kolm päeva tagasi kiideti Kellaajalise täpsusega saime Eesti sõpradelt infot meie head reisiplaani, tehti nüüd suuri silmi. „Kas te ilma kohta: 24 järgmist tundi peaks olema veel ilmateadet ei ole vaadanud?“ küsiti meie soovi peale ohutu. Kohalik turismilaeva juht andis kindlust kolmeks päevaks kanuu üürida. Eks ikka olime, aga juurde: pikale retkele ärge minge, tulge tagasi järg- hooaja esimene troopiline torm ei tundunud piisa- mise päeva õhtuks kell 16.30 hiljemalt, kindlasti valt märkimisväärne, et tema pärast oma kauaooda- tuleb äikesetorme, aga see on tavaline. Ja muidugi tud matk pooleli jätta. Eestis sajab ju ka vihma. Ja palus, et me arvestaks tõusude ja mõõnadega.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 47 Puhkepäev

Loodusfilmi vääriline elamus susega veekaarte. Muidugi olid meil kõik kaardid ja Julm matkaplaanide kärpimine viis meie ootused juhised olemas, isegi mitmes eri versioonis. midagi erilist näha üsna madalale. Äkki näeme vä- Sellegipoolest oli raske lahkuda paradiisisaarelt, hemalt mangroove, ehk näeme linde ja loodus on kus hommikusöögi taustaks sai vaadata delfiine kindlasti eriline, eks? ookeanis, suruda varbad liiva ja otsida ilusaid karpe. Florida aga ei lase endas pettuda ja National Olime otsustanud loodusega rinda pista ja sõitsime Geographicu maailma jõuab vaid mõne hetkega. välja kõige ebasobivamal ajal. Kõik kompsud kaja- Tumeda taeva ja kõuekõmina saatel kaldaservast kile pakitud, ootas meid ees järjest tugevamaks end lahti lükates ja rannahoonete keskelt eemale muutuv vastuhoovus, mida saime järgnevate tundide sõites leidsime eest hunnitud vaated. Läbisime saa- jooksul tunda nii käe- kui seljalihastega. restiku, ümberringi mangroovimetsad. Nägime Selleks, et hoovust üle mängida, otsustasime ta- kilpkonni, hüppavaid kalu, raisid, linde, hulganisti gasi sõita väiksemate saarte vahelt, kus vajadusel krabisid. Liuglesime oma kajakiga delfiinide kes- saaks mangroovide vahel peatusi teha ja puhata. Pä- kel, kes tugevas hoovuses mängisid. Samuti kohta- rast mitut tundi sõudmist tundusid kõik saared ühe- sime suurt taimetoidulist imetajat lamantiini, kes sugused. Kui ei olnud kindel, kuhu poole sõita, usal- võib kaaluda isegi kuni 600 kg ja olla viis meetrit dasime kõrvu ja vaatasime, kust vesi kiiremini pikk. voolab. Ja siis surusime end vastuvoolu edasi. Mõõn viis meid mugavalt saarestiku kõige ava- Kui äkitselt leidsime ennast kärestikulise jõe kii- mere-poolsemale saarele, Picnic Key-le. Jõudsime rusel vastu voolavast veest, tuli kasutusele võtta uus kohale päikeseloojanguks, mis oli kümme korda taktika. Vesi voolab mööda võimalikult lühikest ilusam kui Key Westis. Tõmbasime kajaki üles ja maad, mistõttu väliskurvides tekivad pöörised ja sidusime puu külge, sest tõus ja mõõn on ookeani seisva vee taskud. Seega liikusime taskust taskusse servas tugevad. ja ületasime kiirevoolulise koha risti. Iga käänaku taga tuli teha puhkepaus, hoida mangroovidest kinni Vastuvoolu – sest nii on põnevam ja lõdvestada väsinud lihaseid. Edasi tuli aga rüh- Järgmise päeva varahommikul pidime hakkama kida, sest tulemas oli Alberto. mandrile tagasi sõitma, et vee tõusuga sama muga- Lõpuks silmasime taamal tuttavat torni ja nüüd ei valt tagasi sadamasse jõuda, kui mõõnaga väljusime. tundunud äikesepagid enam nii tugevad ja lihased Tõus ja mõõn vahelduvad kaks korda päevas, aja ja olid valmis viimast andma. Tagasi jõudsime minuti marsruudi plaanimiseks on võimalik soetada endale täpsusega. Meist ehk rõõmsamad olid meid kaldalt kellaaja täpsusega ilmakaarte ja mangroovipuu täp- jälginud laevajuht ja külastuskeskuse inimesed.

Miami rand üllatas meid surfilainete ja Memorial Day õhuetendusega.

48 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Puhkepäev Matkates sokid puhtaks Kuigi orkaan otse meile peale ei tulnud, ei lubatud meil enam merele minna. Võtsime plaani matka küpressimetsas, millest olime varem vaid läbi sõit- nud. Nagu juba traditsiooniks saanud, jõudsime enne pimedat Kirby Storter Roadside Parki. Sealne mugav laudtee viib metsa keskele, kus saab väga hea ettekujutuse iidsetest võimsatest küpressimetsa- dest. Miks laudtee? Sest küpressimets kasvab vees. Mida märjem, seda kõrgemad puud. Metsa all oli näha mudaseid lohke, kuhu alligaator endale pesa teeb. Politseipatrullide kiuste otsustasime kauni metsa keskele ööbima jääda. Panime telgi üles laudtee keskel oleva katuse alla. Mets elas ja laulis lausa kõrvu- lukustavalt, kuid rammestus oli nii suur ja uinusime silmapilkselt. Alligaatorite silmi me ei näinud, kuid leppisime taas kokku, et üksi seiklema ei lähe – sealkandis elab ka puuma ja võõrliigi püütoni eest hoiatavad sildid olid meid juba ettevaatlikuks Kajakiga mangroovisaarte vahel. teinud. Vaatamata hallile taevale ja ühtlasele seenevih- male lootsime minna pikale jalgsimatkale Oasise külastuskeskusest põhja suunduvale rajale. See on Floridat läbiva pika 1000 km matkatee lõpuosa, mis kulgeb kõrgemal maastikul ja männimetsas. Kah- juks pidime taas plaane muutma – metsas olid olnud suured põlengud ja ala oli matkamiseks suletud. Külastuskeskuse soovitusel võtsime suuna lühike- sele Gator Hook rajale, kus nägime, milline on Everglades tegelikult. Matkarajal kõndides olime ühtlaselt põlvini kuni puusadeni vees. Selgeks sai põhjus, miks matkamist tähistavatel siltidel on matkaja kepiga – seda läheb vees sumades vaja.. Taas auto juurde jõudes ja märgi saapaid jalast võttes imestasime, kuidas vee sees kõndides olid saapad ja sokid puhtamad kui enne rajale asumist. Ka mereelustik oli nii lopsakas, et merekarpidest kuhjusid Vot nii puhas on Everglades ja sealne loodus. lausa uued saared.

Viimane peatus: Miami Teiseks, aega valides võiks vältida orkaanide ja Tagasi turvalisse Eestisse lendasime Miamist. tulekahjude hooaega. Paberite järgi see meil justkui Kuna orkaan Alberto ajas meid metsast samuti õnnestus, aga alati võib hooaeg tavapärasest varem välja, jäi meile paar päeva selle legendaarse lin- alata/ hiljem lõppeda. Ilm on Floridas väga heitlik: naga tutvumiseks. Kindlasti tasub Miamis üle vaa- ilmateatel tuleb silma peal hoida ja olla valmis data kuulus rand, kus suured lained pakuvad plaane ümber tegema, kiiresti reageerima ja mitte ideaalse võimaluse surfamiseks. alahindama loodusjõude, olgu need troopilised tormid, äike või hoovused. Järgmine kord, kui Floridasse Kolmandaks, kindlasti soovitan minna nii matkama lähen... küpressi-, mangroovi- kui männimetsade piirkon- Everglades on nüüd nähtud. Oleksime justkui läbi dadesse. See on midagi hoopis teistsugust, kui Ees- käinud lühikesest tihedalt kokku pressitud loodus- tis võimalik kohata. filmist, kus näeb ära suure osa piirkonna erilistest Neljandaks, teadvustada tuleb ohte. Floridas on loomadest ja taimedest. Lühikesest, aga sisukast alligaatorid, krokodillid, karud, puumad, püütonid. reisist on palju kaasa võtta. Kui ise targalt käituda, siis ohtu ei ole. Esiteks, kindlasti tasub minna pikemaks ajaks. Infot leiab internetist, kuid kindluse mõttes oleks Broneerida võiks üheksa päeva, et läbida kogu ka- tark matkaplaan alati külastuskeskuse loodusvahti- nuurada Evergladesi linnast Flamingo Bayni. Meie dega kooskõlastada. Kõige paremini tunnevad seal- saime sellest vaid killukest maitsta. set võimast loodust ikka kohalikud.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 49 Pärandkultuur

Loodusteadlane E. Kumari. Lugusid Penijõe–Kauksi matkateelt I Penijõelt Aegviitu Matkatee uus haru Penijõelt Matsalu maastikud jutustavad Kauksisse avati suure möödunud aegadest „Tagasihoidlik on see ümbrus, tagasihoidlik siinne ühismatkamisega 6.–25. augus rahvas, keegi ei tee reklaami sellele linnuparadii- til. Matkagrupid alustasid 12. au- sile. Harva eksib siia turisti jalg, veel harvem üksik gustil Kauksi külastuskeskuse teadlane,“ kirjutas Eerik Kumari (tollase nimega Erik Sits) 1933. aastal ajakirjas Eesti Mets ilmunud õuelt ja 18. augustil Penijõelt artiklis „Ekskursioonipilte Matsalult“. Just Eerik Matsalu rahvuspargi Kumari tegi 1936. aastal esimese ettepaneku külastuskeskusest ning kohtusid Matsalu linnukaitseala moodustamiseks Penijõe ja Kloostri vahele. Kuna see piirkond oli tuntud ka Aegviidus suurel matkapeol. hea linnujahialana, lükati ettepanek tookord tagasi Eesti Vabariigi sünnist ning looduskaitseala loodi 1957. aastal. Matsalu maastikke on läbi aegade kujundanud möödunud 100 aasta jooksul on inimesed. Kasari luhta on tugevalt mõjutanud jõe uue matkatee äärsetes paikades süvendamine aastail 1926−1938 ning kuivendus- toimunud nii mõndagi. Neid tööd kohalike talunike põllu- ja heinamaade parandamiseks. Varem hargnes Kasari jõgi mõni kilo- lugusid tähistavad nüüd ka meeter enne Matsalu lahte suubumist rohketeks infotahvlid looduses. jõeharudeks, moodustades ulatusliku delta. Süven- duse tulemusel püsib suurvesi luhas lühemat aega Tekst: Triin Kusmin ning üleujutused ei ole nii ulatuslikud. Vähenes ka Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Marju Pajumets, erakogu luhaheinamaade saagikus, sest kuivendatud maad

50 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Pärandkultuur

Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm suurvee ajal. bas lebada juba 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest. Kohale kutsutud korrakaitsjad andsid asjast teada arheoloogidele, surnukeha uuriti põhjalikult ning maeti hiljem ümber Peetri kal- mistule. Naise riided ja sõlg asuvad Eesti Rahva Muuseumis. Rabiveres on üles kirjutatud kaks pärimus- lugu, mis võiksid asjale valgust heita. Esimese järgi armastanud üks naine üle raba kõrtsis käia. See aga ei meeldinud tema mehele, kes olla naise ära tapnud ja sohu uputanud. Teine päri- mus räägib aga Truuta-nimelisest neiust, kes oli end õnnetu armastuse pärast rabaserval üles poo- nud. Kuna enesetapjaid ei tohtinud kirikaeda matta, leidnudki Truuta viimase puhkepaiga rabas. Arvatavasti ei saa me kunagi täpselt teada, kes oli Rabivere naine. Igal juhul on see haru- kordne ja seni ainukene omataoline leid Eestis.

kuivasid varem ja iga-aastased setted ei väetanud Aegviidu – matkateede ristumispaik neid enam. 2014. aastal avati Kasari jõel uus Edasi liigub matkatee läbi Kohila, Paunküla ja Kloostri sild. Sillal on veetaseme regulaator, mis Vetla Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru tähendab, et suurvett Kasari jõel ja luhal saab kohtuvad. 1937. aasta kevadel hakati riigihoidja hoida vajaduse korral tavapärasest kauem. Mida Konstantin Pätsi korraldusel Aegviidu lähedale pikem ja ulatuslikum on üleujutus, seda soodsa- Nelijärvele rajama Turistide Kodu. 1938. aasta juu- mad on tingimused luhas pesitsevatele lindudele. lis külastajatele avatud Aegviidu Turistide Kodu sai Matsalu rahvuspargist suundub matkatee Vana- kohe populaarseks puhkepaigaks nii suvel kui ka Vigalasse, Märjamaale ja Varbolasse. Teel püüavad talvel. Külastajatele mõeldes avati Nelijärve raud- pilku Kasari jõe luhad, Rapla–Virtsu kitsarööpme- teepeatus ja ehitati tee rongipeatusest Turistide Ko- lise raudtee tamm, Vana-Vigala mõis ja hirvepark duni. Aegviidu Turistide Koju oodati puhkajaid ka ning Varbola linnamägi. talvel. Lisaks ümbruskonda rajatud suusaradadele olid järvel avatud liuväli ja karussell, kasutada sai Haruldane leid Rabivere rabast kelke. 1939. aasta jooksul ööbis Turistide Kodus 1936. aasta märtsis märkasid Rabivere rabas tur- 566 inimest. Aastast 1948 tegutses endine Turistide bakraavi kaevavad mehed, et kraavist paistavad Kodu Aegviidu-Nelijärve turismibaasi nime all. kellegi jalad. Edasi kaevates tuli turba seest välja Talvel töötas suusabaas, mis oli populaarne sport- naisterahva laip. Leidu kirjeldasid töölised hiljem: laste ja kooliõpilaste seas. Purgatsi järve kaldale nagu „puust tehtud inimese kuju“. Surnul olid sel- ehitati vettehüppetorn, samuti oli turistide käsutu- jas soopinnases hästi säilinud villased rõivad. ses paadisadam 15 sõudepaadiga. Turismibaasi juu- Turba konserveeriv toime on imetlusväärne – res asusid palliväljakud ja võimlemiskoht. 2003. maetu mütsil ja kinnastel olid eristatavad isegi aastal renoveeriti hoone Nelijärve Puhkekeskuse koekirjad. Laiba kõrvalt leiti 1667. aastal vermitud Pääsu Villa nime all. Nii on Aegviidu ümbrus olnud münt, mis andis tunnistust, et surnukeha võis tur- matkajate kohtumispaigana tuntud läbi aegade.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 51 Fotokroonika

Tekst: RMK Fotod: Marina Poltavtseva Metsatelgis ootavad uued põnevad teadmised Kuuendat aastat järjest oli RMK metsatelk üleval meene – Metsaeksperdi logoga seljakoti. suurematel Ida-Virumaa rahvaüritustel, jagades „Metsamajanduse teema on inimeste kõrgenda- metsatarkust nii suurtele kui väikestele huvilistele. tud huvi all juba mitmendat aastat,“ ütleb RMK Kui varasematel aastatel pakuti metsatelgis üli- kommunikatsioonispetsialist ja programmi koos- populaarset Sagadi looduskooli koostatud prog- taja Marina Poltavtseva. „Paljude inimestega su- rammi, kus sai kontrollida oma teadmisi Eesti heldes ning kuuldes nende negatiivseid arvamusi metsade taimestiku ja loomade tundmisel, siis metsamajanduse kohta, võib järeldada, et vajaka nüüd tuldi välja hoopis uue programmiga „Saa metsa- jääb lihtsatest algteadmistest: mis on metsa elu- eksperdiks!“. ring, milleks üht või teist raiet tehakse, mida teeb Programmis osalejal tuli küsimustikus ära mär- metsas suur ja hirmus harvesteri-nimeline elu- kida õiged vastused. Telki üles riputatud pildid kas... Programm võimaldab omandada neid tead- metsavaadetest ning metsatöödest aitasid meele- miseid lihtsal mängulisel moel ning programmis olu õigele lainele seada. Õigesti vastanud said osalemine on inimestele väga positiivne koge- oma ankeedile Metsaeksperdi pitsati ning RMK mus.“

4 1

2 1 Narva ja Narva-Jõesuu linnapäevadel, Jõhvi folkloorifestivalil „Slavjanski Svet – Sõnajala õis“, aga ka Tartu Loodusfestivalil ja Seto Folgil läbis programmi „Saa metsaeksperdiks!“ 430 inimest.

2 RMK metsatelgi konsultandid Narva-Jõesuu linnapäeval (vasakult): Aleksandr Frolov, Marina Domova, RMK Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda ja kommunikatsioonispetsialist Marina Poltavtseva.

3 Pisemad huvilised metsa eluringi skeemi uurimas.

4 Metsaeksperdi tiitel annab õiguse sügava- mõtteliselt arutleda metsanduse teemadel sõbralikus seltskonnas nii on- kui ka offline´is. Ka teravamate teemade käsitlemisel on huumor suureks abiks.

52 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Fotokroonika

Vene teatri kunstnik Diana Yanson kujundas teatrikava väikse raamatu moodi. Andekaid ja naljakaid stseene sai näha Lugeda saab näitlejate arvamusi lavastuse ning oma rolli kohta, hulgaliselt põnevat Tatjana Kosmõnina ja Aleksandr teavet RMK Sagadi metsakeskuse kohta pani kokku Sagadi muuseumi juht Ain Kütt. Kutšmezovi esituses.

Tekst: RMK Klassika Sagadis Fotod: Marina Poltavtseva Vene teater tähistas kuulsa vene kirjandusklassiku tust kultuurikriitik Danzumees: parim teatrielamus, Ivan Turgenevi 200. sünniaastat ulatusliku suve parim lavastajatöö (Filipp Loss), parim naisnäitleja programmiga RMK-le kuuluvas Sagadi mõisas. (peaosatäitja) ja uus näitleja (Ksenia Agarkova), Vene teatri kunstilise juhi Filipp Lossi sõnul sobis parim välismaine dramaturgia, parim kostüümi- Sagadi mõis suurepäraselt Turgenevi näidendi kunstnik ning parim naisnäitleja kõrvalosas. „Kuu aega maal“ lavastamiseks nii ajaloolise hõngu kui ka maalilise looduse poolest. Kohtumiseni suvel! Sagadi mõis on juba ammu populaarseks filmi- Vene teatri suvelavastus Sagadis osutus nii edu- võtete paigaks, samuti on Eesti draamateater seal kaks, et nii mõisavalitsejad kui ka teatri juhtkond kahel korral oma etendusi andnud, 2006. aastal soovisid saavutatud edu korrata tulevalgi suvel. etendati seal ka Rakvere teatri suvelavastus. Nüüd Kahe esimese, 6. ja 7. juunil 2019 toimuva eten- avanes võimalus Sagadisse meelitada vene klassika duse piletid on juba müügil (RMK töötajatele keh- austajad. tib teatud allahindlus). Rohkem infot lavastuse Kokku esineti Sagadis juunikuus 17. korral, kohta on siin: www.veneteater.ee. Etendust mängi- lavastust käis vaatamas 4065 inimest. takse sünkroontõlkega eesti ja kindlatel päevadel Vene teatri suvelavastusele jagas hulgaliselt kii- ka inglise keelde.

Peaosatäitjad: Karl-Robert Saaremäe ja Ksenia Agarkova. Vene teatri lavastus „Kuu aega maal“ pakub ainulaadset Väga kriitilise teatrikülastaja arvustus: „See oli väga hea võimalust kaunis pargis nautida Ivan Turgenevi surematu etendus ja produktsioon, ja seda ütlen mina, kellele Eestis klassikalise draama kangelaste tormilisi romantilisi suhteid, tavaliselt mitte ükski etendus oma „maavillasuses“ ei sobi. kanduda aadlipesa aegadesse ja tunnetada õhustikku, Seega soovitan“. Ja meie igal juhul soovitame! milles elasid Turgenevi kangelased.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 53 In memoriam

Alvar Peterson 15.10.1955–4.10.2018 Lahkus meie hea kolleeg Alvar Peterson.

Alvar oli pärit Otepäält, pärast kesk- ja tema teadmispagas erakordselt põh- kooli ja sõjaväeteenistust lõpetas ta jalik. Ta oskas palju rääkida nii puu- Eesti Põllumajanduse Akadeemias dest, lindudest, liblikatest kui ka seen- metsanduse eriala. Pärast EPA lõpeta- test ja taimekahjustajatest. mist asus ta tööle Eesti Metsainstituuti Mitmel kevadel organiseeris ta Tartu insenerina, seejärel läks Tartu Puu- RMK lastele hommikusi linnulaulu- kooli juhataja asetäitjaks. Kui retki, kus peale laulu ja välimiku järgi 1997. aastal moodustati eraldiseisev lindude äratundmise saime teada, mis aktsiaselts Tartu Puukool, hakkas ajal keegi pesitseb ja millal pojad Alvar seda juhtima. kooruvad. Alates 2008. aastast, kui puukool lii- Eelmisel aastal, kui käisime osakon- tus RMKga, sai Alvari ülesandeks kor- naga Saaremaa seemlate ja katseala- raldada kogu Eesti seemnemajandust. dega tutvumas, üllatas Alvar meid Seda aega Alvari tööelust võib iseloo- oma põhjalike teadmistega Saaremaa mustada kui seemnemajanduse uuesti- loodusväärtustest. sündi. Tema juhtimisel said seemlad Alvar oli mitmekülgne, kohusetund- korralikult hooldatud ja uuendatud. lik ja hea huumorimeelega. Meie mä- Loodus oli Alvari elus tähtsal kohal lestus Alvarist jääb sellisena kestma.

54 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Raiesport Lõppes raiesportlaste tihe hooaeg Raiespordihooaeg on lõppenud ning käes kokkuvõtete tegemise aeg. Öeldakse, et tibusid loetakse sügisel, aga meil said esimesed tibud loetud juba juulis, kui selgitati välja Eesti koondis, kes augusti lõpus sõitis raiespordi MMile Norrasse.

Raiesportlased on juba harjunud, et võistlussaelt MMilt ära tubli 7. koha meeskondlikus arvestuses tuleb tolm pühkida õige varakult, et aprilli lõpus ja mõne medali ka individuaalselt. toimuvaks hooaja avavõistluseks, „Kevadkari- MMil hoolitses aga tõeliselt suursuguse tulemuse kaks“, valmis olla. Sel aastal oli valmisolek eriti ja võistluse eest Saksa koondis ja nende esinumber tähtis, sest võisteldi raiemaailmameistrivõistlustele Marco Trabert, kes püstitas uue maailmarekordi pääsu nimel ning hooaja algus annab väga hea pildi 1678 punktiga. Oli uskumatult võimas võistlus ja konkurentsist ja võistlejate valmisolekust. Kui ligi suurepärased tulemused, millest saab välja lugeda 30 aastat on hooajale stardipauk antud Maamessil, võistlejate maksimaalse ettevalmistuse ja pühendu- siis sel aastal toimus üks võistlussarja mõõduvõtt muse oma hobile ja elukutsele. Türi Lillelaadal ja Eesti meistrivõistlusi peeti seekord 25. korda Valgas. Noored näitavad taset Igal võistlusel oli taas tugev kolmandik noori raie MMilt 7. koht sportlasi. Seega on järelkasv olemas ja häid noori Varase MMi tõttu oli hooaeg tihe ja võistlusi nii tuleb Luua Metsanduskoolist järjest peale. Õnneks Eestis kui välismaal palju. Tulemuste suhtes võib on koolis ka õpetajad, kes tahavad noortele õpetust öelda, et oli üks tugev Harju keskmine aasta. Nagu jagada. Parimad noored leiavad omale ka sponso- spordis ikka, tuli ette nii õnnestumisi, ebaõnne kui rid, kes annavad saed ja varustuse, et võistluskarus- üllatusi. Kes oleks kevadel võinud arvata, et juu- sellis kaasa lüüa. Husqvarna ja STIHL on loonud nioride arvestuses läheb Eestit esindama Priit- oma võistkonnad, kuhu pääsevad vaid valitud Karmo Orupõld, kes seni teinud tublid punktid sportlased. See kõik peaks uut järelkasvu üksjagu iga kord, kuid üks särav esitus oli veel puudu. Selle innustama ning sponsoridki hindavad võistlusi, tegi ta ära just kõige tähtsamal võistlusel. Orupõld kutseõpet, kvaliteetset haridust ja muidugi head oli täpne nagu raekoja kell ja saatis oma konkuren- šõud, mida raiespordis jagub. did hoopis trennilainele. Seekordne MMi koondis 2019. aastal kohtume juba uutel võistlustel. koosseisus Taavi Ehrpais, Jarro Mihkleson, Kõige esimene neist, nagu juba tavaks saanud, Sulev Tooming ja Priit-Karmo Orupõld tõi Maamessil 25.–27. aprillini.

Priit-Karmo Orupõld: sportlane, kes tõmbas torukübarast mitte jänese, vaid MMi pileti. Võistluste peakohtunik Arno Skuin – mees peab täpne olema.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 55 Uued töötajad Olav Looga, RMK Edela regiooni uus analüütik Olav kaitses 2012. aastal EMÜs metsamajanduse magistritöö „Digi- taalsete maakaartide täpsuse hindamine“. Magistritöö käigus analüü- sis ta mitmesuguseid maakattekaarte ja hindas nende täpsust olemas- olevate baasandmete põhjal. Õpingute jooksul sai Olav kahel korral RMK Heino Tederi stipendiumi ja oli ühtlasi RMKs praktikal. Ana- lüütikuks tuli ta Keskkonnainspektsioonist, kus töötas keskkonna- kaitse vaneminspektorina. Uue töö juures on väljakutseks tööülesan- nete ja -aja planeerimine. Metsa on mitmendat põlve metsamees alati tähtsaks pidanud: alates tarbepuidust kuni mõtete kogumise ko- hani. Olavi hobidki on metsaga seotud: jaht, kaitseliit ja puutöö.

Uus loodusvaht Madis Ess „Loodusvaht ongi see salapärane isik, kes hoolitseb, et puhke- ja lõkkekohtades oleks alati lõkkepuid, rajad oleksid korras ja niidetud. Vahel tekibki selline metsahaldja tunne, sest paljud ei tea sellisest ametist nagu loodusvaht suurt midagi,“ kirjeldab RMK uus loodusvaht oma ametit. Metsas käib Madis sageli, sest peale töö kutsuvad sinna tema hobid: jahindus ja kalandus. Järjest enam viivad huvid teda aga hoopis veele, sest viimastel aastatel on ta rohkem tegelenud purjetamise ja laevandusega. „Viimas- tel suvedel ja jäävabadel aegadel on mind rohkem nähtud vee peal roolipinnist kinni hoidmas või soote sikutamas.“ Madis õppis Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoo- lis loodusmajanduse ja Eesti Maaülikoolis loodusturismi eriala. Nüüd õpib hoopis Eesti Merekooli Tartu filiaalis si- sevete laevajuhiks ja üritab tasapisi ka ülikooli magistri- õppega ühele poole saada. Varasem tööde ja tegemiste nimekiri on pikk, näiteks on ta töötanud Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakes- kuse järvemuuseumis spetsialisti, giidi ja väikelaevajuhina ning juhtinud Elva Puhkepiirkonda.

Maren Rits, RMK Sagadi restorani peakokk Tänavu juulist on RMK Sagadi restorani peakokk Maren Rits, kes on seda tööd Sagadis teinud tegelikult juba 2013. aastast. Enne Sa- gadisse jõudmist töötas ta oma kodulinnas Pärnus, näiteks Kuld Lõvis, Postipoisis ja Tervise Paradiisis. „Juba esimesel korral Sagadi kööki astudes tundsin end õiges kohas,“ ütleb peakokk. Sa- gadi restorani köögile iseloomulik – kohalik toit, metsaannid ja ulukiliha – meeldib Marenile väga. Näiteks seenelkäiku peabki ta üheks parimaks lõõgastuseks. Ühtlasi meeldib talle reisida, eri rahvuste toidukultuuriga tutvuda, kunstinäitustel ja teatris käia.

56 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Metsik disain

Tekst: Susanna Kuusik Fotod: EDL arhiiv Lauavalgusti Voldemar Autorid: Katrin Lopuhhin, Liis Tippel Materjal: tammepuit, lehtmetall, kangaskaabel Kirjeldus: Puidutööstuse PUIT tootmisjääkidest tehtud liimpuidust lauavalgusti, mida autorid kirjeldavad sõnadega kõnetab mõtlik, intelligentne, väärikas Pink Kaks Kammi disainereid Autor: Toivo Raidmets Materjal: saarepuit, Eesti Disainerite Liit (EDL) roostevaba teras Kirjeldus: Kammidest annab üle aasta välja inspireeritud pink on tootedisainiauhinda BRUNO. valmistatud termotöödeldud saarepuidust ja roostevabast Augustis selgusid konkursil terasplaadist „BRUNO 2018ʻʻ II vooru pääsenud. Meie rõõmuks on nende seas palju puitdisaini.

Tooteid saab konkursile esitada kolmes kategoorias. Enim kasutatakse puitmaterjali parima elukeskkondliku toote disaini kategoorias, mille all mõeldakse kodu- ja ühiskondlikku mööblit ja objekte, sh välimööblit, valgusteid, sisustuselemente: tekstiile; lauaaksessuaare; köögivarustust, vanne jm. Saunalava Autor: Mario Raja Materjal: puit Tugitool Kolmnurk Kirjeldus: Ergonoomilise kujuga Autor: Veiko Aedma niiskuskindlast vineerist saunalava Materjal: tislerikilp (puit) Kirjeldus: Kolmnurk on uuendusliku Serveerimis- ja konstruktsiooniga tugitool lõikelauad FOLD Autor: Triin Maripuu Materjal: väärispuit (tamm, termosaar, pähkel) Kirjeldus: Minimalistlikus võtmes lõike- ja serveerimisalused FOLD on valmistatud väärispuidust Eemaldatava sangaga tass Autor: Mart Vaarpuu Materjal: portselan ja puit Kirjeldus: Kursusetööna valminud puidust sangaga tass, mis on inspireeritud Rauaniidi hoone otsavaatest

Metsamees nr 3 (134) / 2018 57 Vaade Kullenga roosikasvandusele 1980ndate algul. Kuskil siin roosipõõsaste Tekst: Ain Kütt, RMK Sagadi Metsakeskuse muuseumi juht vahel teevad peidetult oma igapäevaseid Fotod: RMK Sagadi Metsakeskuse muuseum toimetusi põldvutid. Metsamajandusele andsid hoogu ROOSID Eelmise sajandi keskpaigas hakkasid metsamajandid tegelema valdkondadega, millest nii mõndagi oli esmapilgul traditsioonilise metsamajandusega üsnagi raske seostada.

58 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust

Eelmise sajandi keskpaigas hakkasid nud üldsegi mitte vähetähtis, sest kõr- metsamajandid tegelema valdkonda- valkasutusest saadud tulust sai metsa- dega, millest nii mõndagi oli esmapilgul majand endale jätta tervelt 95 protsenti. traditsioonilise metsamajandusega üs- Ärksamad majandijuhid olid seda hooba nagi raske seostada. Eesti metsamajan- enam kui varmad ära kasutama, leiuta- dite tegevusvaldkondi hakati järk-järgult des ja katsetades aina huvitavamate või- laiendama 1960. aastate keskpaigast, malustega. Kuigi mitu ettevõtmist eri põhjendades seda sooviga saada majan- põhjustel ebaõnnestusid, oli üksjagu ka ditelt suuremat panust üldisesse rahva- neid, mis ootamatult tulukaks osutusid. majanduse arengusse. Kui 1963. aastal Rakvere metsamajandi jaoks oli üheks alguse saanud mesilate rajamine metsa- selliseks roosikasvatus. majanditesse oli veel mõneti mõistetav, siis järgnenud kalakasvatused, lillekas- Roosidega rikkust jahtimas vatus, hobuste- ja jahikoerte kasvandu- 1974. aastal valmis Kullengal uus ma- sed haakusid metsandusega juba palju janditevaheline suure võimsusega käbi- keerulisemalt. kuivati. Koos kõrvale rajatud taimlaga kujunes sellest üks kahest suurest oma- Uute lisategevuste pealetung Kõrvaltegevused tekitasid metsamajan- dite juhtkondades kahetisi tundeid. Ühelt poolt tähendas see uusi kulutusi Kuigi mitu ettevõtmist eri põhjustel ebaõnnestusid, ning ressursside ja tähelepanu vähene- oli üksjagu ka neid, mis ootamatult tulukaks mist põhitegevusele, teisalt andis aga osutusid. võimaluse lisatulu teenida. Viimane pol-

Kullenga roosid olid ilusad, hästi hooldatud ja vastupidavad. Parasjagu rikkalik sortiment tagas hea valikuvõimaluse värvide ja suuruste vahel.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 59 taolisest keskusest Eestis. Kompleksi planeerides arvestati palju suurema jõudlusega, kui reaalsuses kasutada suudeti. Eriti puudutas see käbikuivati hiigelvõimsusega katlamaja, kus aasta möödudes oli selge, et võimsust jääb meeletult palju üle. See omakorda pani metsamajandi juhtkonnal mõtte liikuma, kuidas olemasolevat ressurssi muuks otstarbeks kõige paremini ära kasutada. Laual oli palju suundi, millest pärast pikemat kaalumist jäi sõelale variant proovida kätt lillekasvatusega. Taimede suunal vaatamine oli igati loo- mulik, uue tegevusala juurutamisel sai määravaks olemasoleva personali osku- sed ja võimekus. Rakvere metsamajand oli sõpruslepinguga seotud Ida-Saksa- maa Schwerini ringkonna metsamajan- dusettevõtetega ja seal nähtud tublid kogemused analoogses vallas andsid julgust proovida kätt ka siinmail. Seega sealt tuligi idee keskenduda just roosikasvatusele. Probleemid ja lahendused Suuremahulised ettevalmistused algasid 1976. aastal, kui asuti rajama hiigel- suurt, 600ruutmeetrise põhipinnaga klaaskasvuhoonet. Kullenga taimlasse oli selleks ajaks ehitatud juba hulk kile- kasvuhooneid, kuid arvestades rooside suuremat nõudlikkust temperatuuri suh- Kullenga roosikasvanduse esimene aednik Ahto Ojang koos aiatöölisega tes, otsustati uus kasvuhoone katta valmivate rooside ilu üle rõõmustamas. Ojangu teeneid roosikasvatuse edukas käimalükkamises võib pidada suurimaiks. klaasiga. Aastaga pandi kasvuhoone püsti, kuid üsna varsti hakkasid ilm- nema esimesed probleemid. Plaan oli istutada kasvuhoonesse vääristatud, kõrge kvaliteediga roosisordid. Oota- matult selgus aga, et neid pole kuskilt võttagi. Istikute koguarvuks plaaniti ligi 4000 taime, mis oli väga suur kogus ja vaatamata pingutustele soovitud taimi Eestist leida ei õnnestunudki. Abi saamiseks pöörati pilgud Läti suunas, kust hangiti üheksa sorti väga kvaliteetseid ja väärikaid istikuid, ligi 3770 taime – enim „Concordi“ ja „Superstari“. Ena- mikus olid need punased kõrged peen- raroosid, lootus oli, et sellised sordid on vastupidavamad ja elujõulisemad. Ta- gantjärele võib tõdeda, et valik osutus õnnestunuks. Roosid läksid hästi kasvama ja taimede väljaminek suudeti hoida kenasti kontrolli all. Kullenga roosikasvanduse kasvuhoone avamine 1977. aastal. Eduka tuleviku terviseks tõstavad klaase (paremalt) aednik Ahto Ojang, metsa- Kitsaskohaks kujunes aga taimede majandi direktor Simo Nõmme, tema kõrval Kullenga kompleksi toimetulek kahjuritega. Roosid istutati juhataja Heino Suve. tihedalt üksteise lähedale, seega ei and-

60 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust nud tavapärane kemikaalidega pritsi- Edu tiivustas ja 1985. aastal rajati mine alati soovitud tulemust. Olukord veel kaks sama suurusega klaaskasvu- saadi kontrolli alla üsna omapärasel hoonet. Kui üks neist läks puhtalt roo- moel. Nimelt kuulis roosikasvanduse side alla, siis teises katsetati segakas- aednik Ahto Ojang kuskilt, et põldvutte vuhoone varianti. See täideti teist sorti vabalt kasvuhoones pidades on võima- lilledega, peamiselt gladioolide ja lik taimekahjuritest lahti saada. Üllata- krüsanteemidega. Täiesti uudse ideena val kombel andis eksperiment igati pandi mulda veel isegi kurgi- ja toma- head tulemust ja roosipõõsaste vahel titaimi. Viimane eksperiment aga en- siblivad vutid said kasvuhoone lahuta- nast suurt ei õigustanud ja korralikku matuks osaks. Oma töö teinud linnud funktsiooni segakasvuhoone ei leidsid leidnudki.

Kogu eksisteerimisaja jooksul ei olnud roosikasvatuse sektoris suuri tagasilööke ja areng oli stabiilne ning mõtestatud. lõpuks oma otsa naabruses asunud Por- Kokkuvõtteks võib tõdeda, et roo- kuni konservitsehhi tootmisliinil, tuues sikasvatuse projekt oli metsamajandis nii teist kordagi metsamajandile kasu. proovitud kõrvalkasutuse tegevusala- dest üks edukamaid ja võrreldes nii Edukas lõpptulemus mõnegi teise ettevõetuga ka palju Roosikasvatus osutus ootamatult tulu- vähem avantüristlik. Õiged otsused ja saks. 1980. aastal suudeti turustada üle hea kaadrivalik tagasid metsamajan- 30 000 roosi. Kogutulu saadi üle 40 000 dile iga-aastase stabiilse lisasissetu- rubla, mis teatavasti oli tol ajal üsna leku. Kogu eksisteerimisaja jooksul märkimisväärne summa. Umbes sama ei olnud roosikasvatuse sektoris suuri suurt tulu andsid metsamajandi kaks tagasilööke ja areng oli stabiilne ning suurt mesilat. Samas olid aga roosikas- mõtestatud. Võib muidugi vaielda, vatuse kulud tunduvalt väiksemad. Met- kui õige ühe metsamajandi jaoks roo- samajandi rooside maine oli kõrge ja sidega jändamine üldse oli, kuid ar- neid osteti väga hea meelega. Peale hul- vestades tollast ajakonteksti ja kõr- gimüügi turustati roose metsamajandi gema tasandi survet uute esinduspoes Rakveres ja kõigil soovija- tegevusalade juurutamiseks, oli see tel oli võimalus neid osta ka kohapealt tegevus vähemalt majanduslikult Kullengast. igati asjakohane.

Külalised Schwerini ringkonna metsa majandist tutvumas Kullenga roosikasvatus- kompleksiga. Ida- Saksamaa kolleegidelt saadud kogemused kulusid eduka roosi kasvanduse rajamisel igati ära.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 61 Õnnitlused

OKTOOBER 45 Jana Jaanson 35 Annes Välk 45 Jaano Tobreluts 60 Eerik Alber 12.10 20.11 16.12 1.10 külastuskorraldusosakond, metsakasvatustalitus, analüütik Kagu piirkond, raietööline Kagu regioon, praaker loodusteabespetsialist 50 Ülla Tomp 35 Dirk Merk 50 Urmas Osula 50 Arne Korjus 22.11 18.12 2.10 23.10 Edela regioon, logistik Kagu piirkond, raietööline Edela piirkond, metsakorraldaja Kirde regioon, harvesteri operaator 40 Rainis Virks 55 Riho Männik 60 Jaan Veltman 25.11 18.12 4.10 60 Leonid Tikhomirov Kagu piirkond, raietööline külastuskorraldusosakond, külastuskorraldusosakond, 24.10 külastusala juht Kirde piirkond, raietööline loodusvaht 65 Kaarel Tiganik 28.11 50 Urmas Murumägi 60 Ants Voolaid NOVEMBER Kagu piirkond, metsakasvataja 21.12 7.10 Kagu piirkond, metsakorraldaja Edela piirkond, raietööline 60 Harti Paimets 60 Monre Mäerand 2.11 30.11 45 Andres Rootalu 65 Lily Kask looduskaitseosakond, külastuskorraldusosakond, 26.12 8.10 looduskaitse tööjuht loodusvaht Edela piirkond, metsakorraldaja kinnisvaraosakond, haldusjuht 50 Liivi Kukk DETSEMBER 65 Einar Truija 30 Kristjan Karro 5.11 26.12 15.10 taimla- ja seemnemajandus Kagu piirkond, raietööline osakond, istikukasvataja 50 Nikolai Finagin Kirde regioon, praaker 1.12 Kagu piirkond, raietööline 50 Toomas Juhkam 45 Aune Ferschel 50 Mati Koorik 30.12 17.10 13.11 Kagu regioon, praaker taimla- ja seemnemajandus 55 Tarmo Potivar külastuskorraldusosakond, 8.12 teabejuht osakond, tööline Kirde piirkond, raietööline 50 Triin Saluste 30.12 45 30 Raimonds Bleiferts külastuskorraldusosakond, Rein Kukk 55 Lea Helk 17.10 14.11 teabejuht Kagu piirkond, raietööline 13.12 Kagu regioon, varumisjuht raamatupidamisosakond, raamatupidaja 65 Sirje Luik 45 Margus Pensa 20.10 19.11 raamatupidamisosakond, looduskaitseosakond, elurikkuse raamatupidaja seire spetsialist

62 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Mees Karula metsade keskelt 17. oktoobril tähistas oma 45. sünni- päeva Karula metsade keskel üles kasvanud Rein Kukk. Juba Reinu isa Mikk oli metsaülem ja hingega 60 loodusemees. 65 Eks sai Reinulegi elukutse valikul EERIK ALBER otsustavaks keskkond, kus ta kasvas. KAAREL TIGANIK Kagu regioon, praaker Pärast õpinguid Eesti Põllumajan- Kagu piirkond, metsakasvataja 01.10 dusülikooli metsamajandusosakon- 28.11 nas asus Rein 1996. aastal tööle Ka- Kollo metsade rula metskonna metsnikuna. Hiljem Hingelt on ta töötanud Taheva metskonna valitseja metsnikuna, Antsla metskonna abi- metsakasvataja metsaülemana, Kagu regiooni praa- Oktoobrikuu esimesel päeval 28. novembril tähistas väärikat kerina ja nüüdse varumisjuhina. oli Eerikul kuuekümnes sünni- sünnipäeva metsakasvataja Rein oskab metsaga sina peal olla. päev. Nii on igati paslik välja Kaarel Tiganik. Sellest ajast üle Karulas on Rein koos kaasa otsida ajalooannaalid. kahe kolmandiku oled sa tööta- Evega loonud pere, kus kasvab kaks Esimese märke leiab aastast nud riigimetsas. Kuigi ligi 30 poega ja tütar, ning ehitanud hubase 1976, kui Kaarepere sovhoos- aastat olid Ilumetsa metskonna ja korrastatud kodu. tehnikum võttis 17aastase metsaülem, oled öelnud, et sinu Reinu tööpiirkonnas on metsama- noore hakkamist täis mehe toot- praegune amet metsakasvatajana jandamise asjus keeruline otsuseid mispraktika ajaks kaheks kuuks on kõige parem ja huvitavam langetada, sest suure osa sellest tööle. 1979. aastal läks Eerik töö üldse, oled hingelt metsakas- moodustab Karula rahvuspark. tööle kolhoosi Rahvaste Sõp- vataja. Millise pühendumusega Reinu peamine ülesanne on nüüdis- rus. Sealt edasi leiab omajagu sa oma tööd teed! Ja mitte ainult aegse looduskaitse ja sajanditeva- kandeid igasugustele ametipos- tööd, vaid ka kõike muud. Oled nuse metsamajanduse vahel komp- tidele (katlamajade remondi- aastaid eestvedanud Eesti Met- romisse otsida. Ühtlasi on ta lukksepp, mehaanik ja trakto- sateenijate Ühingut ja korralda- aktiivne kaasarääkija Karula RP rist) asumise kohta. nud üritusi. Sulle meeldib ja koostöökogus. Esimese sammu metsanduses sobib looduses liikumine. Olgu Üks Reinu hobidest on reisimine. tegi Eerik 1989. aasta kevadel, selleks teisipäevased orienteeru- Ta on suurepärane kaaslane, kellel kui läks tööle Räpina mised Põlvamaa metsades või on lai silmaring ja hea huumorimeel. näidismetsamajandisse – jalgrattamatkad Eestimaa paika- Rein on abivalmis ja arvestab teis- Meeksi metskonda Kollo vaht- des. Talveõhtutel näeb sind tihti tega ning enne otsuse tegemist kaa- konna metsavahiks. Kollo met- pärast tööpäeva suusaradadel lutleb põhjalikult. Ta on suurepärane sade „valitseja“ on ta tänaseni. kilomeetreid kogumas, et siis kaaslane, kellel on lai silmaring ja Seda nii Meeksi metskonna nädalavahetusel kas Eestis või hea huumorimeel. metsavahina, hiljem Meeksi ja kaugemal mõni suusamaraton Õnne ja kordaminekuid sulle ja su ka Räpina metskonna läbida. toredale perele! metsnikuna. Sul on lai silmaring ja mee- Kolleegid Alates 2008. aasta suvest töö- letu kogemustepagas ning si- tab Eerik RMK Kagu regiooni nuga on väga meeldiv vestelda. praakerina. Üks Eeriku hobi- Sa oled alati sõbralik ja hästi dest on kalastamine, kus ta on meelestatud. Oma rahulikku- hea kaaslane sõpradele ja sega lood sa ka oma kolleegi- töökaaslastele. dele mõnusa turvatunde. Meie Ta on väga hinnatud kolleeg, jaoks on kuidagi iseenesest kellelt alati nõu küsitakse. Oma mõistetav ja sümboolnegi, et hea huumorisoonega on Eerik praegused Eestimaa kõige kõr- leidnud koha töökaaslaste süda- 45 gemad puud, Ootsipalu hiigla- mes. Jõudu ja jaksu sulle edas- sed, avastasid just sina. pidiseks ning kordaminekuid REIN KUKK Õnne, tervist ja jaksu igal rindel! Kagu regioon, varumisjuht edaspidiseks! Kolleegid Kagu regioonist 17.10 Kolleegid metsakasvatusest

Metsamees nr 3 (134) / 2018 63 RMK loodusblogi sirvis Susanna Kuusik. RMK loodusblogi Fotod: Ants Animägi RMK loodusblogi annab ülevaate RMK eestvedamisel tehtavatest looduskaitsetöödest. Kaamera vahendusel saab jälgida ka lindude ja mäkrade toimetusi ning tutvuda uudistega looma-, taime- ja linnuriigist. Hoidke pilk peal – rmk.ee/loodusblogi.

Ühe õnnetus on teise õnn – nii võib kokku võtta Ants Animägi kogetud hetke looduses. Põuaga jäi kuivaks Kukka allikasohu kaevatud kraav. Vett enam ei voolanud, olid vaid üksikud lombid, kuhu jäid lõksu kalamaimud. Pidulaua leidsid üles nasti- kud. Loodusmees kirjeldab, et neid suuri-väikseid Nastikute pidulaud nastikuid oli seal lompide ümber kümneid. Üsna erksad ja väledad roomajad peitusid kiiresti, õn- Kukka soos neks sai ta mõned pildile jäädvustatud.

Väikekiskjate ohjeldamine Metsise arvukuse suurendamiseks ohjeldakse väikekiskjaid. 2017/2018. aasta jahihooajaks jagas RMK jahindustalitus püüni- Mullutu-Loode 2017. a seid, et suurendada kähriku ja nu- gise püüki uuritavatel aladel ja sel- rekonstrueeritud teed gitada, mil määral suurendab see metsise pesitsemisedukust. Jahi- hooaja lõpuks oli püütud 4 rebast, 2017. aastal rekonstrueeriti Mullutu-Loode teid, et hooldada 34 metsnugist ja 48 kährikkoera. poollooduslikke kooslusi. Suve hakul kirjutas Ants Animägi, kui- Väikekiskjate arvukust on vaja ohjas das tee ümber elu keeb – kraavis jäi pildile näiteks tähnikvesilik, hoida, sest peale metsise munade luukarits ja mitmesugused maimud ning kullesed. ja poegade jäävad kiskjate saagiks Augustis olid Antsul aga hoopis muud jutud, sest kodanikud täiskasvanud metsisedki. Margus pöördusid RMK Saaremaa metskonna poole ja kurtsid, et Loode Pensa täpsustab blogipostituses, et tammikus kihutavad autod. Nn kiiruskatseid on hakatud tegema eriti mängupaikade läheduses võib teedel, mille ees on märgid „Jalgratta- ja jalgtee“. Loode tam- leida värskeid ja mulluseid murdeid. miku poollooduslike koosluste taastamistöid vaatlemas käies Margus pakub välja hüpoteesi, et nägi Ants teedel mitmel pool libisemisjälgi ja lõpuks kraavis ka kisklussurve suurenemise ja metsi- autot. „Ilmselgelt oli väljasõidu põhjuseks juhitavuse kaotamine semängude keskmise suuruse vähe- suure kiiruse tõttu,“ kirjutas Ants loodusblogis. nemise vahel võib olla seos.

64 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Uudised Toomas Kivistole Eesti riigi metsandus sai kõrge tunnustus 100aastaseks Maaeluminister Tarmo Tamm andis 2. novembril Maaelumi 13. novembril möödus sada nisteeriumi 100. aastapäevale pühendanud sündmusel RMK aastat Eesti riikliku metsasüs metsaparandusosakonna juhatajale Toomas Kivistole üle teemi sünnist. Eesti metsa põllumajanduse ja maaelu edendaja hõbedase teenetemärgi. pindala on selle ajaga kasva nud enam kui kaks korda ja Toomas alustas metsamajandusspetsialistina tööd 1997. aastal jõutud on Euroopa metsarik RMK eelses MÖIK Põhja osakonnas ja jätkas hiljem RMK Edela kaimate riikide hulka. Juubeli regioonis. Metsaparandusele spetsialiseerus ta 2008. aastal, tööta- puhul avati RMK Sagadi met des alguses peaspetsialistina, pärast osakonna moodustamist selle sakeskuses näitus „100 sammu juhatajana. Toomas hoolitseb selle eest, et riigimetsa teed ja kui- metsateel“. vendussüsteemid oleks korras ja kavandab selleks vajalikke töid. Toomase sõnul teevad töö keeruliseks järjest lisanduvad piirangud Eesti riiklik metsavalitsus alus- ja kitsendused, seda suurem on aga rahuolu, kui leitakse keerulisele tas tegevust 13. novembril 1918, olukorrale sobiv lahendus ja see metsas ka tehtud saab. kui lõpetati Eestimaa provint- Maaeluminister andis põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle siaalvalituse metsaosakonna ja 62 hõbedast ja 12 kuldset ministeeriumi teenetemärki. Kuldne tee- Tallinna metsainspektsiooni netemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toi- tegevus. dutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edasi viimisel. Hõbedase Iseseisvunud Eesti tööstuses teenetemärgiga autasustatakse tulemusrikka koostöö eest ministee- muutus puit järjest väärtusliku- riumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala maks materjaliks ja esikohale asutuses või valdkonnas. tõusis jätkusuutlik metsamajan- dus. Endistele põllumaadele ja raiesmikele istutati puud, sageli kaasati ka kohalikke inimesi ja Aasta isaks kuulutati kooliperesid. 1939. aastaks kasvas esimeste iseseisvumise aas- Einart Kask tate 20protsendiline metsapind- ala 34 protsendini ning jõudis Tänavu kuulutati aasta isaks Viljandimaal elav 12 lapse isa taasiseseisvunud Eestis 51 prot- Einart Kask, kes töötab RMK Edela regiooni varumisjuhina. sendini. Metsauuendamise kõr- val muutus tähtsaks looduskaitse Tiiltlikandja peres on 12 last, noorim 10- ja vanim 30aastane, vaja metsa puhkevõimaluste loo- hendas ERR. „Ta on väga töökas ja tark inimene. Ta on õpetanud mine, mis on samuti alati olnud mind niimoodi elama, et kõik asjad saab ise ära teha,“ kirjeldas riigimetsanduse ülesanne. oma isa ERRile Silver Kask. Juubeli puhul avatakse RMK Aasta isa tiitlile esitati 64 kandidaati. Võitja kuulutati välja Sagadi metsakeskuses näitus 11. novembril Estonia kontserdisaalis peetud pidulikul kontsertak- „100 sammu metsateel“, mis on tusel. Ühtlasi õnnitleti Einart Kaske Tallinna lauluväljakul toimu- austusavaldus ja tänu kõigile nud EV100 isadepäeval. Aasta isa tiitli andis üle nelja lapse isa, neile, kes selle sajandi jooksul peaminister Jüri Ratas. on aidanud kaasa metsanduse arengule ning kummardus meie Eesti metsale. Näitus annab üle- vaate metsanduses saja aasta jooksul toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning toob uudistamiseks välja märgi- lised tööriistad ja sümbolid. Näitus on avatud Sagadi här- rastemaja II korrusel iga päev kell 10–16.

Metsamees nr 3 (134) / 2018 65 Sport

Põnev võistlus

Pähni laantes Fotod: Aldis Toome

RMK Pähni külastuskeskuses 23. giga liikujad said põneva septembril toimunud Seiklus- elamuse. hundi sügisroganil sai lõpuproto- Üldvõidule pretendeerisid liiku- kollis tulemuse 315 osalejat – miskiiruse poolest neli võist- peale rogainisarja tavapäraste konda, kellest jäid lõpuks peale osalejate liitusid veel Võru ja Läti värsked rogaini Euroopa Meistri- orienteerujad ning Võrumaa noor- võistluste hõbemedalistid Sander kotkad ja kodutütred. Mirme ja Ain Fjodorov (Õnne- Pähni laantes ja ümbruses on valem). Pähni kaarti saavad edas- rohkelt pärandkultuuri objekte pidigi kasutada nii matkajad- ning nende esile toomisele panid uudistajad kui ka sportlased, aga rõhku nii rajameister Taavi Tatsi miks mitte ka metsa- ja jahimehed kui kaardi autor Markus ning seenelised. Kel soovi, astuge Puusepp. Pähni külastuskeskusest läbi. Valikut oli piisavalt palju, et nii Kohtumiseni tuleval aastal sportliku kui tervisliku eesmär- 22. septembril Paganamaal! Orienteerumishooaeg lõpusirgel Eesti suurima harrastusspordisarja potentsiaal ning lähiaastatel kolmik läks stardikordi jahtides RMK Eestimaa orienteerumispäe- ootame idapiirilt suurt päevaku- hasarti ja kogus iga nädal mitu vakute teine hooaeg on lõpusirgel liste arvu kasvu. osalust, käies aeg-ajalt ühe päeva ning tõotab tulla taas rekordiline. Metsaorienteerumine alustas jooksul ka teineteisest mitmesaja Tänavu on üle Eesti toimunud debüüthooaega aga kohe 17 eta- kilomeetri kaugusel asuvatel päe- juba 330 sündmust, millel osale- piga, mis linnalähedastesse met- vakutel. Kui usinussarja arvestus nud 7700 harrastajat on teinud sadesse ja parkidesse keskmiselt lõppes ja statistika üle kontrolliti, 55 000 stardikorda. Võrdlusena – pea poolteistsada osalejat tõid. selgus, et kahel usinamal – Rein 2017. aastal käis orienteerumisra- N-ö vanadest sarjadest tegi suure- Hansteinil ja Aimar Jaaksonil oli dadel 6200 harrastajat ja tehti pärase hooaja Tallinna orienteeru- mõlemal koos 91 osaluskorda 52 000 stardikorda. misneljapäevak, mille 55. hooajal ning kolmanda koha saanud Heini Teisel hooajal lisandusid Narva tehti 12 170 starti, mis tähendab Tammikul 89 osaluskorda. Seda kolmapäevakud ning Metsaorien- umbes 10% kasvu aastatagusega on pea 20 osaluskorra võrra enam teerumise sari Tallinnas. SK Nar- võrreldes. kui 2017. a usinamatel. va-Asimuudi ellu kutsutud kol- Kõiki sarju hõlmavas Baseilo Vaata täpsemalt: mapäevakuid toimus viis ning usinussarjas, milles võeti arvesse www.päevakud.ee. osavõturohkeimaks oli 43 osale- osalusi 1. jaanuarist 31. oktoob- Sotsiaalmeedias kasuta jaga üritus Narva vanalinnas. rini toimuvatel päevakutel, oli märksõnu #orienteerumine ja Kindlasti on Narval suur kasvu- väga huvitav sügishooaeg. Esi- #riigimets

66 Metsamees nr 3 (134) / 2018 Metsamees nr 133 ristsõna lahendus: TEKITAB MAOHAAVAD või Toompuiestee 24, 10149 Tallinn. Eelmise numbri ristsõna lahendamise eest võitis auhinna võitis eest lahendamise ristsõna numbri Eelmise Tallinn. 10149 24, Toompuiestee või [email protected] aadressil e-posti toimetusse Metsamehe lahendus Saada meene. RMK välja loosime vahel lahendanute õigesti Ristsõna ( la-minoor Metsamees nr Raadium T Muusika- Hommik some Akadee- defitsiit piiriline eadust Vismut ...-moll Puudu- kindla- Linna Eesti jääk ehk mia stiil osa , k e .) t V V erv Lehtpuu metsast Viljapuu, erg abadus naljalt i leia ei mida Ole ita 3 (134) / 20 tu u p d p ! ia üha Aina, Kirjutus- vahen K onts 1 d 8 a Baaslae V puunott n Endine ettinud ...-t sa mb op el v .. Thule" "... t V ur tihe Suur nimetus ea käitumi- Rõngas- Rahvus- x täht x 2 pärane ah Esmas- Pruudi- (okas)- Motiiv saksa- mets päe seks park pind Lind sõlg ta uv v eini v a ks V 1 iki ... Riiklik sõjalae eelkäija x täht x 3 9 .-Kreeka (RMK rahv Klass T 9 liige urgi 0 -1 9 a 9 v 8 ) V langeta- Vähene, Puude- Aasta ASTUS car mine napp . la ... t e Esi jä- (Eesti medaim Päästik Näitleja Ajaleht . pärn ... V pärn) arras V su: SELJAKOTIPUU astus: Kärplane sol-diees ...maasi- Kreeka In . Palju õnne! VooleErmo Palju . täht kas val iid t 1 ma ". mat Esita n H me . Raitviir ... Last Looduse" Maahari- oimetaja 9 misriist "Eesti 9 pea- d tsalo- 0 a " -1 eraa- a min

( 2 b 9 .. 0 9 ri 1 ja 5 7 d e ) ) inimene i kuum ei i külm, Ei ...urma- Väga van Jood rohi Aar a Pulbriline käikudes üraskit . V G. Umbes k mass ooper Ristsõna oore- erdi e 67