Nr 4 (237) 27. aprill 2007

Püünsi koolis Vallavanem Urmas toimus aprilli Arumäe seletab alguses juba lahti korruptsiooni kuuendat ja huvide konflikti korda vene mõisted. keele nädal. Loe lk 2 Loe lk 9 VTVIIMSI TEATAJA

SÕNUMID Kas Randvere tee tuleks Sotsiaal- ja tervishoiu- amet uutes ruumides Sotsiaal- ja tervishoiuamet töötab alates aprilli lõpust vallamajas uutes ümber nimetada? ruumides esimesel korrusel, kuhu ini- mestel on lihtsam tulla. Ametisse satub nüüd kohe valla- Vallavalitsus algatab avali- valitsuse peauksest sisse tulles ja pa- ku arutelu Viimsi ühe pea- remat kätt pöörates. Ametil on ka tee Randvere tee ümberni- eraldi sissekäigu uks peaukse kõrval, mis avatakse kodanike vastuvõtu metamise kohta, sest see päevadel – esmaspäeviti kella 14- kannab sama nime ligi 11 17.30 ning neljapäeviti kella 9–12 ja 14–17. kilomeetri ulatuses. Sotsiaalametiga saab ühendust telefonidel 6066 824 ja 6066 825. Asajakohane idee tuli Viimsi valla elani- (VT) kult Vaike Murumetsalt, kes tegi valla- valitsusele kodanikualgatuse korras et- tepaneku muuta Randvere tee nime sel- les osas, mis kulgeb Miidurannast läbi Haabneeme Randverre. «Kuna täpselt sama nimega tee algab ka Piritalt, siis on igasugused eksitused aadressidega pigem reegel kui erand,» kirjutas Muru- mets vallavalitsusele. Murumets tegi ettepaneku nimeta- da Viimsis alguse saav Randvere tee Lai- doneri teeks. «Kuna Randvere tee algab Viimsi ehk Laidoneri mõisa juurest, siis sobiks ka tee nimeks Laidoneri tee,» lei- dis ta. Abivallavanem Haldo Oravas ütles, et Randvere tee alates Viimsi sissesõi- Sotsiaaltöö spetsialist Eldi Pär- dust Miiduranna Statoili tankla juures di selgitab kodanikule, kuidas läbi Haabneeme kuni Randvere külani täita taotlust. võiks tõepoolest kanda teist nime. Rand- vere tee võiks aga alata Randvere kü- last, ulatudes Ecolandi hotellini ja eda- si kuni Pirita teeni (Bermuda kohviku- Vallavalitsus kuulutab ni). Randvere tee on muutumas valla üheks peateeks, mille äärde on koondunud nii kaubandusettevõtted kui ka välja esseekonkursi «Tahame teada elanike arvamusi, muud suuremad asutused. «Ideaalne Viimsi». kas selline nimemuutus oleks vastuvõe- tav ning põhjendatud,» ütles Oravas. Ootame valla elanike nä- Kui vallaelanikud seda soovivad geid lepinguid. Vald korraldaks muuda- Oravase sõnul ongi Randvere tee ajades, et nende aadress on Mereranna gemusi selle kohta, milli- ning vallavalitsus otsustab nime muut- tused elanikeregistris ning teeks posti- Miidurannast kuni Haabneeme lõpuni tee, endine Ranna tee. ne oleks nende ideaalne mise kasuks, siis ei tähenda see veel au- teenuse ümbersuunamiseks vajalikud muutumas valla peatänavaks, mille äär- Pärast Murumetsa ettepaneku läbi- kodukoht. tomaatset nimemuutust. Oravase sõnul toimingud. de on kavandatud kaubandusettevõtted, arutamist otsustas vallavalitsus kuulu- Tähtaeg on 11. juuni kuulub Randvere tee riigile ning valla- Sild lisas, et ümbernimetamisel te- kool, staadion jne, mistõttu oleks põh- tada välja avaliku arutelu, kas üldse 2007. Konkurss toimub valitsus saab teha ettepaneku nime kiks tõenäoliselt üleminekuperiood, kus jendatud ka uue tänavanime andmine. oleks vaja nimetatud teelõigu nime kahes kategoorias – koo- muutmiseks Põhja regionaalsele maan- korraga oleks kasutusel kaks tänavani- Tänavanime muutmise kogemus on muutmine. «Tahame teada elanike ar- liõpilased ja täiskasva- teeametile. metust. Viimsil olemas 1994. aasta algusest, kui vamusi, kas on mõtet nime muuta, ja nud, auhinnatakse kolme Tänavanime muutus tooks Randve- Aadressi muutusega peaksid arves- vald nimetas Haabneemes Ranna tee kui leitakse, et on küll, siis ootame ka esimest kohta kummaski re tee ääres elavatele inimestele ja seal tama Haabneemes Randvere tee äärde ümber Mereranna teeks. Nime oli vaja teisi nime ettepanekuid,» ütles Oravas. kategoorias. tegutsevatele asutustele asjaajamisi seo- jäävad mõned suuremad korterelamud muuta, kuna Ranna tee oli valla piires Vallavalitsus ootab elanike arvamusi Huvitavamad esseed ses elu- või asukoha aadressi muutumi- ning asutused, nende hulgas Viimsi kahes eri piirkonnas – nii Miidurannas e-postiga [email protected] või posti teel avaldatakse Viimsi Teata- sega. Valla planeerimisspetisalist Velly Kool, Viimsi Spa, Viimsi Market, ehitus- kui ka Haabneemes. (Nelgi tee 1, Viimsi) kuni jaanipäevani. jas. Sild ütles, et inimestel tuleks läbi käia materjalide pood, Statoil, Säästumarket, Sild ütles, et Mereranna tee elani- Vallavalitsus kõik asutused, kellega on sõlmitud min- ehitatav Rimi pood jt. kud ütlevad seni vallavalitsuses asju Merike Taal Viimsi võrkpallinaised tulid Eesti meistriks

ti seisuga 24:21. Kuid siis panid Viimsi võrkpalliklubi viimsilannad teise käigu sisse ja võtsid selle, mis neile kuulus – 27:25. Milstrand/EBS näitas Eesti Kahes järgmises geimis Milstrandi ja Läti klubidele koha kät- võrkpallineiud oma poolehoidjatele enam ärevust ei tekitanud. Edu oli sel- Pildil Kadri Puri (vasakult), kes te, võites sel hooajal kõik gem, vastastele loovutati vastavalt 14 ja valiti ka 22. aprillil toimunud mis võita andis ja saades 19 punkti. võitluse parimaks mängijaks. tasuks kolm tiitlit. Milstrandi naiskond tunneb uhkust Edasi Triin Meier, Krista Eesti meistritiitli üle, aga sportlikust Vahter, Oksana Bosjanok, Kat- vaatenurgast pakkus suuremat naudin- rin Ottis, Keiu Põlluveer ja Milstrandi superhooaeg algas detsemb- gut Eesti-Läti liiga finaalis saadud ma- Polina Bratuhhina. Taga vasa- ris Eesti karikavõiduga, jätkus märtsis gus võit (3:2) Läti meistri Riia SK üle. kult paremale Natalja Bra- Eesti-Läti ühisliiga kuldmedaliga ja lõp- Selles mängus punkte ei kingitud, need pes 22. aprillil koduse meistritiitliga. tuli välja võidelda. tuhhina, treener Keete Puri, Falck Pärnule ei loovutatud kolme män- Võidukale hooajale panid väärika võistkonna kapten Mari-Liis gu peale geimigi. punkti fännid, kes olid tellinud värske- Graumann, Darja Kuzmitšova, Kõige pingelisem oli finaalseeria vii- tele meistritele spordihalli ukse ette val- Anna-Kristina Nosko ja Tatjana mase mängu esimene geim. Ainult üks ge limusiini. Savina. Edukat võrkpalliklubi punkt lahutas Pärnut geimivõidust, juhi- Keete Puri toetab ka Viimsi vallavalitsus. 2 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007 Huvide konflikt või korruptsioon? iike, kus korruptsiooni ei eksistee- sioon, huvide konflikt ja süütuse pre- laste majandushuve või temaga seotud ri, pole olemas. See on karm tõde. sumptsioon. Aga kahjuks ei vaevutud se- juriidiliste isikute majandushuve. RSamas on raske ette kujutada seda da tegema. Seadus on seadus, ehkki arvestades meetodit, mis annaks tõese ja võrreldava See, millega kohaliku taseme (aga seda, et äris või avalikus halduses tegut- vastuse korruptsiooni taseme kohta eri mitte ainult) ametnikud iga päev kokku seb aktiivselt vaid väike osa elanikkon- riikides, sest suhtumine korruptsiooni on puutuvad, on hoopis huvide konflikt ehk nast, võib nimetatud regulatsioon olla ühiskonniti ja kultuuriti erinev. ametiseisundist tuleneva rolli ja isiklike spetsialistide arvates liiga koormav. Sel- Kõik hakkabki peale suhtumisest. huvide ristumine. Huvide konflikt on lised piirangud võivad teatud tingimus- Eesti ühiskonnas puuduvad ühtsed väär- korruptiivse teo ja korruptsiooniohtliku tel saada takistuseks asjatundlike amet- tused ja sotsiaalne kokkulepe selles, mis suhte keskne mõiste, aga... Korruptsioo- nike värbamisel. Teine Eestile omane on halb ja mis hea. Nõukogudeaegset nist saame rääkida alles siis, kui huvide probleem on selles, et seadus ei pea sõp- suhtumist on veel liiga palju säilinud. konflikt mingil põhjusel realiseeritakse. russuhteid huvide konflikti aluseks – Selle mentaliteedi muutmine või muu- Sellest tulenevalt võiks defineerida kor- sõprussuhted on aga meil lähisugulaste- tumine võtab aega. Lisaks eelnimetatu- ruptsiooni kui avaliku ja erahuvide konf- ga suhetest tihti tugevamad. le on ühiskonnas välja kujunenud mõt- likti lahendamist era- ehk isiklike huvi- Huvide konflikti vältimiseks ja sõltu- testamp, et valla- või linnaametnikud on de kasuks. Näiteks on huvide konflikti- matuse tagamiseks on ajalooliselt välja korrumpeerunud. See on justkui üldtea- ga tegu siis, kui vallavanemale kuuluv kujunenud kaks viisi – otsustusõiguse da tõsiasi, mida isegi ei pea tõendama erafirma taotleb vallavalitsuselt erafir- andmine kollegiaalsele organile või ega tõestama. male kasuliku otsuse tegemist, korrupt- taandamine. Mõlemad võimalused on Kahetsusväärselt kinnitab kohtuprak- siooniga aga siis, kui vallavanem sellise Eestis ka kasutusel. tika korruptsiooni olemasolu Eesti avali- otsuse tegemisest osa võtab. Otsustusõiguse üleandmine kolle- kus sektoris, aga seejuures on huvitav giaalsele organile tugineb veendumusel, märkida, et vallaametnike korruptsiooni uvide konflikt saadab ametnikku et kolleegium on raskemini mõjutatav. kohta süüdimõistvaid kohtuotsuseid po- iga päev, sest hüpoteetiliselt eksis- Samuti ei pääse kolleegiumis nii kergelt le. Linnade osas on juhtumeid, valdade Hteerib alati konflikt ameti- ja era- mõjule üksiku liikme huvid. Sellest saab osas aga mitte. Mida see tähendab? Kas huvide vahel. Huvide konflikt ei ole suu- teha järelduse, et kollegiaalse organi tin- seda, et linnas on rohkem raha ja võima- natud korruptiivse teo toimepanemisele gimustes kaotab huvide konflikt osaliselt lusi? Kas seda, et mida väiksem on kogu- või korruptiivse suhte loomisele – huvide oma tähtsuse. kond, seda väiksemad võimalused on konflikt lihtsalt tekib teatud hetkel, tea- Taandamise puhul välditakse kõige ametnikel märkamatult tegutseda? tud õigussuhte raames. Näiteks väikeses otsesemalt olukordi, kus ametiisik on sa- Ajaloolisesse kogukondlikku järjepi- Eestis või veel väiksemas Viimsis on ini- maaegselt nii otsuse tegija kui ka otsu- devusse tekitati 1940. aaastal ligi 50 aas- mesed tihti üksteisega seotud ühise koo- sest mõjutatud isik. Taandamise puhul taks seisak, mille vilju tuleb veel tänagi liaja, trenniskäimise, naabrisuhete, ühe lahendatakse juba tekkinud huvide konf- maitsta. Seda ka suhtumises avalikku või küla meesteks olemise vms kaudu. Ja kui likti olukord vahetult enne otsuse tege- ühisesse varasse, kogukondlikku asjaaja- kauge sugulane, vana sõber või kooli- mist. Taandamise puhul on tegemist nii misse ja toimimisse ning ilmselt ka kor- vend tuleb vallavalitsusse oma asja aja- emotsionaalselt kui ka reaalselt kõige tõ- ruptsiooni – á la nad nagunii varastavad, ma, ongi tema tuttav vallaametnik sattu- husama huvide konflikti vältimise mee- sest sellel ametipostil ju nii tehakse. Va- nud huvide konflikti situatsiooni. todiga. Taandamise regulatsioon hõlmab ba, kuid suhteliselt keskpärase taseme- Huvide konflikti ei ole võimalik väl- tegelikult märkimisväärselt suuremat ga eesti ajakirjandus lähtub oma töös ja tida, küll aga on sellest tulenevat riski ühiskondlike suhete ringi kui huvide tegemistes kahjuks samast eeldusest – võimalik juhtida. Eestis ei ole õiguslikult konflikt, aga siinkohal pole võimalik sel- kui oled ametnik, siis järelikult oled kor- piisava põhjalikkusega käsitletud huvi- lel peatuda. Taandamise puhul on oluli- ruptant. de konflikti temaatikat. Puudub selge et- ne ka asjaolu, kas isik taandab ennast ai- Sellise suhtumise näiteks võib tuua tekujutus sellest, mis on korruptsioon, nuisikulise otsuse tegemisest või kollek- minu poolt eelmises Viimsi Teatajas kri- selle eelastmed ja kuidas saab maanda- tiivse otsuse tegemisest ning ka see, kas tiseeritud Äripäeva 1. ja 23. märtsi da korruptsiooniriski. Huvide konflikti tegemist on seotud halduse või kaalut- numbrites ilmunud Viimsi vallajuhte hal- regulatsioon on vaid üks vahenditest, lusõiguse raames tehtud otsusega. vustavad artiklid. Ei mingit katsetki fak- mis muuhulgas aitab korruptsiooniriski Õigusalases kirjanduses on jõutud jä- te ja/või nn allikate väidete kontrollimi- juhtida ja/või maandada. relduseni, et huvide konflikti ja taanda- seks. Selliste väidete ümberlükkamine Huvide konfliktiga on korruptsiooni- mise institutsioonide regulatsioon koos- ajalehes on täiesti mõttetu tegevus, sest vastase seaduse § 25 lg 1 järgi tegemist toimes on õnnestunud ja võimaldab ra- kedagi ei huvita tegelikkus. Müüb ikka juhul, kui ametiisik peab tegema oma kendada demokraatlikule õigusriigile so- intriig, veri ja vihkamine. Enne kui ke- töö- või teenistuskohustuste raames ot- bivaid lahendusi. dagi korruptandiks tituleerida, tasunuks suse või osalema sellise otsuse tegemisel, Õigusalases kirjanduses on jõutud järelduseni, et huvide konflikti puhul ajakirjanikul endale selgeks teha vähe- mis oluliselt mõjutab tema enda majan- Urmas Arumäe, on taandamine hea võte, mis võimaldab rakendada demokraatlikule õi- malt sellised terminid nagu korrupt- dushuve, tema lähisugulaste või -hõim- vallavanem gusriigile sobivaid lahendusi.

VIIMSI TEATAJA Millal on valla sünnipäev? Toimetus ootab kaastöid ja se üle. Tuletan mõne reaga meele oma detud kirjas pöördub Harju Maakonna 3. Viimsi valla taasasutamise päev – igal reklaame e-posti aadressil Mina ei ole ajaloolane ega varem esitatud väiteid, et praegu on meil Valitsus Harju Maakonna Nõukogu poo- aastal 20. detsembril tähistatav sünd- kaks Viimsiga seotud tähtpäeva – Viimsi le ja nendib, et tutvunud valla oludega mus. 2010. aasta detsembris on ooda- [email protected] isegi mitte arvestatav aja- esmamainimise aastapäev ja 20. det- ning tulles vastu rahva soovidele, ei leia ta 20. sünnipäeva. Kaastööd võib tuua ka otse toi- loohuviline. Samas on kui- sembril tähistatav Viimsi valla aasta- maakonna valitsus takistusi nende pal- Eestis on mitmed vallad pidanud tä- metusse või saata postiga aad- päev. ve täitmiseks ning teeb Harju Maakon- histamisväärseks hoopis seda kuupäeva, dagi nii läinud, et eri õi- Olen ka öelnud/kirjutanud, et Eesti na Nõukogule ettepaneku: anda oma kui 1866. aastal hakati moodustama val- ressil Nelgi tee 1, Viimsi gusalastes uurimustöödes riigi olulisemaid tähtpäevi vaadates tõ- nõusolek selle kohta, et Viimsi kogukond dasid. Asjaolusid teadmata usun, et ju 74001, Harju maakond. olen sattunud targutama deme, et 24. veebruar on iseseisvuspäev (Viimsi mõis, Pirita, Miiduranna, Lubja, neil valdadel on selleks ka põhjust, sest (nagu eelpool öeldud, on mul selle koh- Pringi, Rummu, Püünsi, ja Rohuneeme ilmselt pääsesid nad sunniviisilisest liit- Eesti riigi sünnikuupäeva ta oma arvamus) ja 20. august taasise- külad ühes Aegna saarega) ja Maardu misest teiste valdadega, nagu juhtus Toimetusel on õigus kirju ja teisi üle. Minule kui juristile on seisvumise päev. Nii peaks õigusliku jär- kogukonna Leppneeeme ja Tammneeme 1891. aastal Viimsi vallaga. Selline liit- jepidevuse kohaselt ka Viimsi vallas ole- külad eraldatakse Nehatu vallast ja nen- mine katkestas ajaloolise ja ka õigusliku kaastöid nende selguse huvides riigiõiguslikust seisukohast ma lisaks esmamainimise aastapäevale dest asutatakse uus iseseisev vald. Maa- järjepidevuse, mistõttu 1919. aaasta 11. toimetada ja lühendada. vaadatuna Eesti riigi sünni- kaks tähtpäeva – 26. jaanuar Viimsi val- konna Nõukogu kinnitas Maakonna Va- mai on Viimsi ajaloolist ja õiguslikku kon- päev 28. november. la aastapäev ja 20. detsember Viimsi val- litsuse otsuse 11. mail 1919. aastal järg- teksti arvestades see ainus ja õige sünni- la taasasutamise päev. Nii arvasin ma miselt: «Ettepanek vastu võetud ühel kuupäev ja tollase Maakonna Nõukogu Vallaleht ilmub iga kuu viimasel eelmise aasta suvel. häälel».» poolt Maakonna Valitsuse otsuse kinnita- reedel, v.a riigipühad. Juulikuus Nimelt just 28. novembril 1917 (vane Vahepeal on MA Viimsi Muuseumi mine on Viimsi valla sünnitunnistus. kalendri järgi 15. novembril) sündis inimesed arhiivides ja ajalooürikutes jäl- nna Sirkeli hinnangul tulebki seda Läheneva 11. mai ehk siis Viimsi val- leht ei ilmu. Maanõukogu otsus kõrgeimast võimust. gi taga ajanud ja leidnud dokumentidest kuupäeva lugeda Viimsi valla taas- la 88. aastapäeva üritused ei tule väga Tegemist on Eesti esimese riigiaktiga ja hoopis uue tähtpäeva. Viimsi Muuseu- Easutamise aastapäevaks. suurejoonelised, sest selgus sünnikuu- sünnidokumendiga. Vaatamata sellele mid direktriss Enna Sirkel kirjutab valla- Nõustudes paljuski Viimsi Muuseu- päeva osas saabus pärast seda, kui selle Peatoimetaja Merike Taal on Eesti riigi sünnihetkena hakatud tä- le saadetud kirjas: mid töötajate seisukohtadega on valla- aasta eelarve oli juba vastu võetud. Siis- tel 606 6833. histama 24. veebruari 1918 ja tänaseks «26. jaanuaril 1919. aastal Viimsi valitsus asja arutades jõudnud otsusele, ki tagasihoidliku vastuvõtu vallavalitsus Toimetuse kolleegium: on rahva mällu juurdunud, et 24. veeb- koolimajas toimunud rahvakoosolekul et alates 2007. aastast on Viimsi vallal korraldab. ruar on iseseisvuspäev. Tegelikult sellel valiti uuesti valla taasloomise küsimus- tähistamisväärseid ajaloosündmusi vä- Vallarahval on aga võimalus 11. mai Urmas Arumäe, Anne Velliste, päeval, 1918. aasta 24. veebruaril, aval- tega tegelev komisjon. [...] Komisjoni ni- hemalt kolm. Ja need on: õhtul kell 19 kuulata Viimsi uue kooli- Leelo Tiisvelt ja Kristo Kallas. dati Tallinnas «Manifest kõigile Eestimaa meks sai Nehatu vallast lahutamise ja 1. Viimsi esmamainimise aastapäev – iga maja saalis Kukerpillide kontserti, mille rahvastele», milles kuulutati välja 28. iseseiva valla sisseseadmise eeltööd te- viie aasta tagant tähistatav sündmus. kohta täpsemat informatsiooni saab val- novembril 1917. aastal keerulistes olu- gev viieliikmeline ajutine komisjon. Järgmine aastaspäevaüritus toimub la kultuuri- ja spordiametist tel 6066 866 Trükki toimetanud AS Postimees. des sündinud sõltumatu ja demokraat- Teadmata põhjustel on siiani just seda 2011. aastal, kui möödub 770 aastat ning valla koduleheküljelt Trükiarv 6940. lik Eesti Vabariik. Aga see selleks. komisjoni valimise päeva Viimsi valla Viimsi esmamainimisest Taani hinda- www.viimsivald.ee. Ka Viimsi sünnipäeva osas olen olnud sünnipäevaks peetud ja tähistatud, ehk- misraamatus 1241. aastal Head saabuvat Viimsi valla aastapäe- kahtleval seisukohal, kutsudes Viimsi ki ühtegi õiguslikult pädevat põhjust sel- 2. Viimsi valla aastapäev – igal aastal 11. va soovides Väljaandja Viimsi vallavalitsus. Teataja lugejaid üles mõtteid vahetama leks, nagu selgub, ei ole.» mail tähistatav sündmus. 2009. aasta Urmas Arumäe, vallale oluliste kuupäevade korrastami- Ta jätkab: «9. mail 1919. aastal saa- mais on seega tulemas 90. juubeliaasta vallavanem Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 3

Tule tegemisest Muinsused korda! Viimsi vallas Viimsis reguleerib avalikus kohas Ühel kevadpäeval külastas lõkke tegemist valla heakorraeeskiri, mille järgi on valla haldusterritooriu- Viimsi valda muinsuskaitse- mil keelatud põletada kulu, jäätmeid ameti Põhja-Eesti järeleval- (prahti) ning teha lõket avalikus ko- veosakonna juhataja Silja has ilma vallavalitsuse keskkonna- ametniku ja Harjumaa päästeteenis- Konsa, kelle eesmärk oli tuse kooskõlastuseta. Avaliku lõkke vaadata üle Peeter Suure tegemisel peab selle korraldaja teavi- tama keskkonnaametnikku lõkke merekindluse Miiduranna asukohast ja andma vastutava isiku patarei ning selle ümbrus. kontaktandmed. Metsades on lõkke tegemine lu- Endise võssakasvanud platsi asemel oli batud ainult raie- näha kena heakorrastatud paik ja pata- tööde perioodil rei betoonrusudki paistsid välja. Valla kooskõlastatult kommunaal- ja heakorraameti ettevõt- Viimsi metskonna- misel on seal tänavu kevadtalvel päris ga või metsa oma- palju heakorratöid tehtud ning ameti ju- nikuga. hataja Indrek Mäeküngase sõnul jätku- Käesoleva aasta 1. aprillist jõus- vad need ka edaspidi. tusid keskkonnaministri määruse Patarei nr 13 rajati Peeter Suure «Metsa ja muu taimestikuga kaetud merekindluse osana 1915. aastal, õha- alade tuleohutusnõuete kinnitamine» ti osaliselt kolm aastat hiljem ning taas- muudatused, millega keelustatakse tati ja võeti taas kasutusele 1922. aas- kulu põletamine pärast lume sula- tal. Järgmine kord purustati kaitseehi- mist. tised 1941. aastal, nende järelejäänud osa – I ja II tulepunkt ning komando- Keskkonnaministri määruse järgi punkti varemed – on tänapäevani säi- tuleb lõkke tegemisel tagada järg- linud. Kindlustused on oma aja kohta mised ohutusnõuded: väljapaistvad sõjateaduse ja ehitusteh- 1) Tule tegemise koha ümbrus peab nika saavutused ning kõnekad ajaloo- olema puhastatud põlevmaterjali- allikad. dest ja -vedelikest ning vajadusel Mõnisada meetrit eemal, Miiduran- eelnevalt niisutatud. Tule tegemi- na neeme tipus asub teine märkimis- se koht tuleb vajadusel ümber väärne arhitektuurimälestis – Miiduran- kaevata või tagada muul viisil tu- na tähtkantsi säilinud muldvall. Täht- le leviku takistamine. Tule tege- kantsid paiknesid Miidurannas, Naissaa- mise juures peab tule suurust, rel ja Paljassaarel ning ühtse kujunduse- ohustatud ehitisi või looduskesk- ga infostendid neis kohtades oleksid ai- konda arvestades olema piisaval nult teretulnud. hulgal esmaseid tulekustutusva- Plaanis on tähistada patarei ala vii- hendeid või muid tule kustutami- tade ja tahvlitega, nii et kogu teave seks kasutatavaid vahendeid. Tule jõuaks huvilisteni, ning paigutada alale tegemisel ei tohi tuletegija jätta pingid, et nii kohalikel inimestel kui ka tuld valveta ega lahkuda enne kui turistidel oleks seal hea jalutada, loodust tuli on kustunud või tema poolt ja ajalugu nautida. kustutatud. Valla kultuuri- ja spordiameti juhataja Ott Kask (vasakult), kommunaal- ja heakorraameti juhataja Indrek 2) Lõkete tegemisel tuleb tagada Enna Sirkel, Mäeküngas, muinsuskaitseameti töötaja Silja Konsa, Viimsi Muuseumide direktor Enna Sirkel ja kultuuritöö ohutud vahemaad hooneteni ja Viimsi Muuseumid direktor koordinaator Marje Plaan. metsani; lõket tohib teha hoone- test vähemalt 15 m kaugusel ja metsast vähemalt 30 m kaugusel. 3) Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeula- tusse tuleb varuda esmased kustu- Ümarlaud Püünsi põhikoolis tusvahendid (nt tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad ok- aprillil Püünsi põhikoolis toimu- oli kindel ja ühene – Püünsi kool jätkab sad). Lõkkease tuleb uuesti sütti- nud ümarlaual arutleti teemal, vastavalt kooli arengukavas kirjapandu- mise vältimiseks hoolikalt kustu- 4.kuhu läheb kool edasi. Kohale le ikka põhikooli ehk siis üheksaklassili- tada. olid tulnud eri huvirühmade esindajad se koolina. Räägiti veel ka õppekava 4) Lõkke tegemisel tuleb arvestada – vallavalitsuse töötajad, külavanemad, arendusest, koolikorralduslikest küsi- tuule tugevust – lubatud on kuni Viimsi Kooli töötajad, Püünsi koolis õp- mustest ning muidugi kooli mainest, mis 1,5 m/s – ja suunda. Lõkkease pivate laste vanemad ja muidugi kooli kõigi osalejate arvates on praegu teeni- ümbritseda mittesüttiva pinnasega töötajad. matult madal. (muld, liiv, savi). Arvestama peab Ümarlaual oli kõigil osalejatel või- Kõik kokkutulnud tõdesid, et Püünsi lõkkest lenduda võivate sädemete- malik väljendada mõtteid, mis neil seo- põhikool on kena, väike ja kodune kool, ga. ses Püünsi põhikooliga tekkinud on. Li- kus tehakse tänuväärset tööd nii klassi- 5) Oluline on jälgida, et lõkkest ei saks positiivsetele emotsioonidele tõid ruumides kui ka väljaspool neid. Väga saaks algust kulupõleng. Lõkke te- osalejad välja ka mõned muret tekitavad oluliseks peeti kooli laialdasemat ja mit- gemisel tuleb veenduda, et tekkiv seigad. Väga paljudel pole selgust, kas mekülgsemat tutvustamist. suits ei häiriks teisi inimesi ja liik- kool jätkab kuue- või üheksaklassilise- lust. na. Birgit Tammjõe-Tulp, Vallavalitsuse esindajate seisukoht Püünsi põhikooli direktor Püünsi põhikooli direktor Birgit Tammjõe-Tulp Heakorra- ja kommunaalamet

HEAKORRAKUU KESTAB 20. APRILLIST MAI LÕPUNI

Viimsi vallavalitsus paigaldab koostöös • Tammneeme küla, Tammneeme/Luha- • Äigrumäe küla. Äigru põik 2 5. mail • kella 15-17 Äigrumäe külas pumbama- AS-ga Cleanaway heakorrakuu raames ääre tee nurk • Metsakasti küla, Metsakasti põik 8 • 10-10.30 Tammneeme tee/Luhaääre ja juures nädalavahetustel valla territooriumile • Viimsi alevik, Aiandi tee 4 (üle tee (kõrval platsil) tee ristmik 19. mail suured prügikonteinerid. parklas) • Leppneeme küla, lasteaia juures • 10.50-11.20 Tammneeme tee/Halliki- • kella 12-14 Tammneeme /Haugi tee 4.–6. mai • Lubja küla, Nurme • Muuga küla, 38 bussi lõpppeatus vi tee ristmik ristmikul • Kelvingi küla, Koidu tee lõpus mängu- • Lubja küla, Paenurme 24 • Tammneeme küla, Mereääre tee/Tam- • 11.40-12.10 Randvere aedlinn • kella 14.30-16.30 Tammneeme/Luha- väljaku juures • Lubja küla, Lubja tee 19 hoovis metõru tee • 12.30-13 Hansunõmme ääre tee ristis Mehise bussipeatuses • Haabneeme alevik, Mereranna teel, • Haabneeme alevik, Rohuneeme/Kesk • Randvere küla, Kaevuaia tee 1 • 13.20-13.50 Metsakasti küla, raudtee 20. mail haljasriba kõrval tee nurk ülesõidu juures platsil • kella 12-14.30 Muuga külas, Randoja • Haabneeme alevik, Sõstra /Männi tee 18.–20. mai Ohtlike jäätmete kogumisring koos- • 14.10-14.40 Muuga küla, 38. bussi tee 13 • Randvere küla, Randvere aedlinna bus- töös Ekoservis Teenused OÜ-ga: nurk, Männi 7 kõrval lõpp-peatus • kella 15-17 Muuga külas, 38. bussi sipeatus 28. aprillil • Viimsi alevik, Aiandi tee 14 • 15-15.30 Randoja tee/Ojakääru tee lõpp-peatuses • Viimsi alevik, Pargi põik 6 • Randvere küla, MÜ Silva Majad, Silva • 10-10.30 Vallamaja juures Nelgi tee 1, ristmik 26. mail • Miiduranna küla, Miiduranna tee lõpp, tee Viimsi alevik sadama väravate juures • Randvere küla, Aiaotsa tee 13 • 10.50-11.20 Ravi tee, Haabneeme alevik • kella 12-14 Rohuneeme kaupluse bus- • Miiduranna küla, Miiduranna tee/Rün- • Muuga küla, Puhkuse tee/Koduranna tee • 11.40-12.10 Vabaõhumuuseumi park- Koerte-kasside vaktsineerimine sipeatuses ka tee nurk • Muuga küla, Metsaserva tee lõpp la, Pringi küla 5. mail • kella 14.30-16.30 Rohuneeme lõpp- • Randvere küla, Tiitsu/Suurekivi tee rist • Muuga küla, Randoja tee 13 platsil • 12.30-13 Rohuneeme kauplus, Rohu- • kella 12-14.30 Kelvingi külas keskuse- peatuses 11.–13. mai • Lubja küla, Metskitse tee neeme tee 96 hoone juures 27. mail • Rohuneeme küla, bussi lõpp-peatuse • Äigrumäe küla, Männimäe tee • 13.20-13.50 Rohuneeme lõpp • kella 15-17 Leppneeme lasteaia juures • kella 12-14 Randvere aedlinna bussi- juures 25.–27. mai • 14.10-14.40 Kelvingi küla, keskuse bussipeatuses peatuses • Rohuneeme küla, Rohuneeme kaupluse • Viimsi alevik, Nelgi tee/Tulbiaia tee hoone juures 6. mail • kella 14.30-16.30 Hansunõmme bussi- juures • Muuga küla, Taganõmme 23 • 15-15.30 Leppneeme lasteaed • kella 12-14.30 Lubja bussipeatuses peatuses 4 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007 Politsei ja abipolitseinikud hakkavad suvel saartel patrullima

Suvi on tulemas ning peagi hakkavad inimesed oma puhkusi kavandama. Prang- li saar ja Naissaar on kogu- nud viimastel aastatel suvi- tuspiirkondadena populaar- sust, vallavalitsus on selle- ga arvestanud ning teeb ju- ba praegu ettevalmistusi turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks saartel.

SA Viimsi Kodanikukaitse Fondi ja Põh- ja politseiprefektuuri Ida politseiosakon- na vahel sõlmitakse mais koostööleping, mille kohaselt politseinikud ja abipolitseinkud hakkavad tegema suvel Pranglile ja Naissaarele patrullkäike. Prangli saar on muutunud oma kau- ni looduse ja mandrist eraldatusega pal- judele inimestele lemmikpuhkepaigaks just suvisel ajal. Saarel käiakse ujumas, grillimas ja lihtsalt vaba aega veetmas. Suvel kasvab saare elanike arv tavaliselt sajalt neljasajani, mistõttu turvalisuse ta- gamine muutub eriti tähtsaks. Kui talvel elab Pranglil 96 inimest, siis turismihoo- aeg toob saarele juurde mitusada ini- mest, kes tihtipeale käituvad saarel vas- tutustundetult. Tehakse lõket selleks mit- te ette nähtud kohtades, loobitakse prah- ti maha ja tarbitakse liigselt alkoholi. Al- koholi mõju all unustatakse kõik reeglid ning tulemuseks on õigusrikkumised. Vallavalitsus tahab hea seista selle eest, et saare elanikud ja külalised võiks end kaunil saarel turvaliselt tunda. Pranglil hakkavad avalikku korda ja tur- valisust tagama üks politseinik ning üks abipolitseinik nädalavahetustel 1. maist kuni 30. septembrini. Patrullitakse kahe- kesi kas jalgsi või jalgratastel, vajadusel saab politsei kasutada ATV-d. Lisaks on saartel viibivatel politseini- kel kaasas erivarustus: käerauad, kum- minui, teenistusrelv ja gaas. Seljas on vormiriietus, et politseinikud oleksid ära- tuntavad ja inimesed saaksid vajadusel kiiresti nende poole pöörduda. Suvel hakkavad Naissaarel taas toi- muma Nargen Opera Festivali etendu- sed. Igal etendusel on avalikku korda ta- gamas politseinik ja abipolitseinik, kes sõidavad koos külastajatega saarele ning lahkuvad etenduste lõppedes. Viimsi vald soovib oma haldusterri- tooriumil turvalist puhkamist!

Jan Trei, Kodanikuks olemise õppimine algab juba lapseeas. Vanemkonstaabel Jelena Vimbergi räägib Piilupesa lasteaia lastele politseitööst ja sellest, kuidas abivallavanem käituda nii, et ei tekitaks kahju endale ega teistele. Maist hakkavad vallas regulaarselt patrullima abipolitseinikud

suse tõstmisele ja avaliku korra tagami- de ennetamisel, tõkestamisel ja avasta- duste ja muude õigusaktidega kehtesta- da organisatsioonidele kuuluvaid side- Alates maist hakkavad sele. Abipolitseinikud hakkavad kindlas- misel. tud korras materiaalsete väärtuste hoid- vahendeid ning edasilükkamatul juhul ti jälgima ka heakorrast kinnipidamist, Samuti osaleb ta õigusrikkumiste en- mist ettevõtetes, asutustes ja organisat- ka mootorsõidukeid (välja arvatud välis- Viimsi vallas regulaarselt hoidma silma peal liiklushuligaanidel ja netamises, osutab abi isikule, kes on saa- sioonides. riigi diplomaatilisele, konsulaar- või patrullima abipolitseinikud. ATV-dega kihutajatel. nud kannatada kuriteo või õnnetusjuh- Samuti võib abipolitseinik siseneda muule esindusele, samuti rahvusvaheli- SA Viimsi Kodanikukaitse Fondil on tumi tagajärjel või kes on abitus seisun- koos politseiga elanike valdusse, kaasa sele organisatsioonile kuuluvad ning eri- plaanis abipolitseinikke tublide saavu- dis, võtab osa inimeste ja vara päästmi- arvatud elu- ja muud ruumid ning orga- otstarbelised mootorsõidukid) vältima- Praegu aitab turvalisust ja avalikku kor- tuste eest premeerida. sest loodusõnnetuse või muu erakorrali- nisatsioonide ruumidesse ja territooriu- tut arstiabi vajavate isikute toimetami- da tagada Viimsi vallas kaks konstaablit, Selleks, et abipolitseinikud saaksid se sündmuse korral. mile kuriteo tõkestamiseks või kurjate- seks raviasutusse. mais saab vald veel ühe konstaabli. Suu- tõhusamalt oma tööd teha, muretses SA Abipolitseinikul on õigus nõuda õi- gija tabamiseks ning samuti loodusõn- Abipolitseinik võib kontrollida tege- rele vallale, kus elab üle 13 000 inime- Viimsi Kodanikukaitse Fond patrullimi- gusrikkujalt korrarikkumise lõpetamist netuse või muu erakorralise sündmuse vusloa või litsentsi olemasolu, kanda ja se, ei piisa avaliku korra tagamiseks pa- se korraldamiseks maasturi ning sideva- ja avalikust korrast kinnipidamist, kont- puhul, mis ohustab inimese elu või ter- kasutada tulirelva ja erivahendeid polit- raku ka kolmest konstaablist. hendid. rollida õigusrikkumise toimepanemises vist. seiseaduse paragrahvides 14, 15 ja 151 SA Viimsi Kodanikukaitse Fond on kahtlustatava isikut tõendavaid doku- Abipolitseinikul on õigus peatada sätestatud juhtudel ja korras ning võtta käivitanud koostöös Põhja politseipre- Kes on abipolitseinik? mente, pidada seaduses ettenähtud kor- liiklusseaduse § 46 lõike 2 alusel valit- sõiduki kütusepaagist või mujalt kütuse- fektuuri Ida politseiosakonnaga abipolit- Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu ras kinni ja toimetada politseiasutusse suse poolt kehtestatud korras sõidukeid süsteemist proove selles sõidukis moo- seinike koolituse. Sel aastal on abipolit- politsei koosseisu, kuid kes vabatahtli- õigusrikkujaid ja õigusrikkumises kaht- ning kontrollida sõitjate- ja veosevedu torikütusena kasutatava kütuse erimär- seiniku paberid saanud 15 meest, kellel kult osaleb politsei tegevuses. Politsei te- lustatavaid isikuid ning toimetada ravi- ning sõidudokumente. Samuti võib ta gistatuse kindlakstegemiseks. on tahe anda oma panus avaliku korra gevuses osalemise ajal on abipolitseinik või politseiasutusse isikuid, kes alkohool- kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isiku, Kui soovid saada abipolitseinikuks tagamiseks Viimsis. riigivõimu esindaja. se, toksilise või narkootilise joobe tõttu kellel puudub vastava kategooria sõidu- Viimsi vallas, võta palun ühendust Viim- SA Viimsi Kodanikukaitse Fondi ees- Vastavalt abipolitseiniku seadusele võivad ohustada iseennast või teisi isi- ki juhtimise või kasutamise õigust tõen- si valla konstaabli Jelena Vimbergiga (tel märk on luua vallas tugev korrakaitse abistab abipolitseinik politseid avaliku kuid. dav dokument või keda kahtlustatakse 60 66 835, [email protected]. formeering, mis aitaks kaasa viimsilaste korra tagamisel, osaleb liiklusturvalisu- Abipolitseinik võib koostada haldus- alkohoolses, toksilises või narkootilises ee) või SA Viimsi Kodanikukaitse Fon- turvalisustunde tõstmisele vallas. se tagamisel ning liiklusjärelevalves, jäl- õigusrikkumise protokolli, politsei üles- joobes, ning kontrollida joovet koha- diga ([email protected]). Usun, et abipolitseinikud saavad gib heakorra- ja keskkonnanõuete täit- andel või ta korraldada isiku sundtoo- peal või saata joobes kahtlustatav eks- kindlasti oma piirkonnas koos politseiga mist, jälgib tarbijakaitsenõuetest kinni- mist seaduses ettenähtud juhtudel ning pertiisi. Rein Madissoon, reide korraldades kaasa aidata turvali- pidamist ning abistab politseid kuritegu- kontrollida koos politseiametnikuga sea- Vajadusel võib abipolitseinik kasuta- SA Viimsi Kodanikukaitse Fond juhataja Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 5 Jäätmemaksu kehtestamise poolt minu prügiveo päev oli esmaspäeval, Olen Viimsi elanik ning elan naabril aga neljapäeval, viskas prügifir- ma alati tühjaks ka kõrvalasuva, teine- piirkonnas, mille miljöö- kord pooltühja konteineri. Ma ei pida- väärtus, nagu kinnisvaraga nud selle eest kunagi midagi lisaks maksma, aga ma tajusin, et see firma tegelevad inimesed seda ni- mõtleb minuga sarnaselt. Puhas oli ja metavad, pole päris olema- konteiner ei saanud kunagi silmini täis tu. Teate, ma ei ole selle nagu nüüd. üle sugugi rõõmus. Põhjusi Lõpetage jama! on mitmeid. Kõige enam Ma tean, et Viimsi vallavalitsus ei saa mitte midagi teha nende inimestega, kes paneb viimasel ajal nördima elavad vana setu vanasõna enesele mo- ropp mustus, laga ning hea- toks võttes. Ilma eest sööks või sitta. Nii korra puudumine. see vanasõna selle kohta ütleb, kui inime- ne igal võimalikul viisil maksmisest pää- seda püüab, ometi aga midagi suhu, tas- Valla heakorrateenistuse kohta tuleb öel- kusse või põue saab. Minu kodutee kan- da palju head. Need inimesed teevad oma nab ilust nime – Roosi tee. Seal elab kor- tööd südamega. Nendega on meeldiv su- teriühistutes palju toredaid inimesi ning helda, nad on asjalikud ja viisakad. Jõue- sõbralikke naabreid. Nad maksavad tõe- Armsad tuks teeb ja masendav on aga olukord näoliselt kõik korralikult ka jäätmeveo vallaelanike endi tegevust vaadates. eest. Korralikult ses mõttes, et nii enda Jätan siinkohal kirumata need ini- kui ka Soosepa, Lubja ja veel mõne lähe- viimsilased! mesed, kes on juba oma hingelt ja laste- duses asuva uusasumi elanike ehitus- toalt seda tüüpi, et on suutelised oma- ning olmeprügi käitluse eest. Ma olen üüd, kui Riigikogu valimiste enese välisukse taha sõnnikukäru tüh- üha uuesti ja uuesti näinud, et Cleanaway tulemused lõplikult selgunud jaks kallama. Arvan, et ma ei eksi palju, prügiauto pidurituled Roosi tee otsas po- Nja uus valitsus ametisse astu- kui pakun, et üle 55% Viimsi elanikest le veel silmist kadunud, kui hetk tagasi nud, kasutan juhust, et öelda suur ei anna tegelikult aru, miks nad valisid tühjendatud konteinerid ajavad juba üle tänu teile, kes te 4. märtsil toetasite oma kodukohaks just Viimsi. servade. Lõpetagem see jama ära! minu kandidatuuri. Kinnisvaraäride hea müügitöö pole Teen ettepaneku kehtestada Viimsi Tänu sellele sain Harju- ja Rap- aga enam mitte üksnes vesi kehvasti valla territooriumil leibkonna jäätme- lamaa valijailt 2402 toetusavaldust, ehitatavate majade ja odavate ehitusma- maks. See peab olema just nii suur, et neist 589 tuli koduvallast, mis erili- terjalide maaletoojate veskitele. See on leibkond saaks valida kahe võimaluse selt soendab südant. Võrreldes ka rabavalt suur hulk rahvast, kes on nö vahel sama raha eest. Organiseeritud 2005. aasta kohalike valimistega korteri-inimesed. Seda oma suhtumiselt prügivedu ning rendikonteiner üksi, suurenes viimsilaste toetus saja hää- nii enda kui teiste ümbrusesse. Ma ei naabriga kahepeale või kuidas kellelegi le võrra. Isiklikult olen väga rahul saanud jupp aega aru, miks mu naaber sobib. Alternatiivina sama summa koos tulemusega, mille saavutamiseks ma mulle köögi akna alla oma rämpsu ja võimalusega viia prügi kindlatesse suur- ei kasutanud reklaame ei televisioo- prügi veab. Nüüd hakkan seda tasapisi konteineritesse, mille tühjendamise ning nis ega suurtes ajalehtedes. 977 kan- mõistma. Ta ei ole niisugune nagu pal- ümbruse heakorra eest saab mõistliku didaadi hulgast tulin üle riigi 47. ko- jud, kes igal hommikul oma auto paki- eelarvetäienduse eest seista valla hea- hale, Isamaa ja Res Publica Liidu ruumist kusagil võõra prügikonteineri korrateenistuse tubli meeskond. Harju- (IRL) naiskandidaatide seast Ene juures prahti maha tõstab. maa rikkaima haldusüksuse visiitkaar- Ergma järel teiseks. diks olgu rõõmsameelsed kodanikud, ilus IRL saavutas Harju- ja Rapla- Monopolism pressib peale keskkond ning rahulolu. Teeks kõik maal tubli tulemuse ning Taavi Ves- Hiljuti astusin «vabatahtlikult» üheskoos ühe katse, vaatame, kas tuleb kimägi ja kaasviimsilane Marko Cleanaway kommunistlikusse parteisse. välja!? Mihkelson pääsesid ringkonnaman- Ei taha kommuniste kiruda, vaid mono- Segi läinud, mõtleb praegu keegi. daadiga riigikokku. Kuna Marko polism sunnib selleks. Mulle saadetud Võib-olla küll. Ma tean ka seda, kuidas edestas mind paarisaja häälega, kol- kirjas seletati, et see on vajalik selleks, et need, kes maksta ei taha või ei kavatse, mandat mandaati aga täis ei tulnud, saaksin rahulikult magada, kuna nüüd seda tegema panna. Prügi kogumise ko- siis jäin asendusliikmeks – nö oote- käib mul sama prügiauto mis mu naab- had ja konteinerite paiknemise kaardis- järjekorda. ril ja ma ei pea ärkama eri firmade ja eri tamine annab selleks väga head võima- Võin 4. märtsi järel veelgi kind- prügiautode mürina peale, kes valla tee- lused. Kuni sa mõistad, et prügimäest lamalt tõdeda, et kõige tähtsam on del jäätmeveovõistluse konkurentsis oma uhke elupuuheki taga saab lahti ai- kaaskodanike usaldus. Minule an- enam elada ei lase. Pean tunnistama, et nult siis, kui sa maksad, et see viidaks tud hääled ei läinud tühja, kuna ai- mind ei häirinud, kui hommikul, kohe selle aia taha, kes ei maksa! tasid kaasa valitsuse koosseisu muut- tööaja hakul käis ja tühjendas kiiresti misele ning Eesti jaoks uue lootuse konteineri minu eelmine lepingupart- Hannes Võrno, tekkele. Olen õnnelik, et tänu teile ner. Viimsi elanik Osa inimesi on juba oma hingelt ja lastetoalt seda tüüpi, et on suuteli- sain selleks oma panuse anda. Olen Mul ei ole ka praeguse kohta mida- sed omaenese välisukse taha sõnnikukäru tühjaks kallama. ka õnnelik, et ei pea Viimsi vallavo- gi paha öelda, ent kui varem oli nii, et likogu tegemistest kõrvale jääma. Olen õnnelik, et mul polnud vaja te- ha raskeid valikuid koduvalla ja Toompea vahel. Veel kord – südamlik tänu kõigi- Savoy köök Viimsi südames le, kes minusse uskusid! Kaunist ke- vadet ja rahuldust kõigist meie hea- tundmatud toidud menüüs üksikasjali- Menüüs domineerivad prantsuse toi- dest ettevõtmistest! Hubane interjöör, säravad kult lahti seletatakse ning õpetatatakse dud – hanemaksa paté, kammkarbid, Teie valmistama ehtsat raclette’i. konnakoivad... «Väga hea on faasanifi- Mari-Ann Kelam lühtrid, valged laudlinad, Meie seltskonna tähelepanu kesk- lee, naiste üldine lemmik on aga toma- küünlad laudadel ja kõlari- punktiks saigi raclette, mida tehakse ti-mozzarella salat. Kõikide nende juur- spetsiaalselt kuumal alusel – kõige- de käivad juustud, mis vähe tuntud, kuid test kõlav smooth jazz viiks pealt pannakse väikestesse kausikes- väga maitsvad,» rääkis Lauri. «Minu isik- AVALIK KIRI Savoy restorani külastaja tesse juust sulama, seejärel peekon lik lemmik on kolme juustu salat, mida vaiksest Viimsist otsekui praadima. Kui juust on piisavalt sula- võtan peaaagu igal hommikul.» TOOMAS TOOLILE nud, kallatakse see taldrikusse kartu- Oluliselt kohal on köögis liharoad, Prantsusmaale, mõnda litele peale ning süüakse koos peeko- mille toormaterjal tuuakse Argentiinast Lp Toomas Tool Savoy maakonna restorani. niga. Lauri lisab, et kindlasti käib või Brasiiliast (loomaliha), Uus-Mere- raclette juurde prantsuse maitsevõi. maalt (talleliha) ning Prantsusmaalt (ka- Teile kirjutama ärgitas teade, et ole- Igal juhul oli see väga kosutav söök ja na). Ainuke sealiharoog on praegu te loobunud lihtkirjalikust kokkulep- Restorani peremees Lauri Viikna ütles, maitses hästi. barbecue kastmes ribid, aga Lauri sõnul pest Viimsi endise keskkooli osas. et mõte prantsuse köögiga restoran Indrek valis põhiroaks sardiinid – tulevad menüüsse kindlasti ka sealiha- Enamasti kõik edukad ja rikkad luua tekkis tal aastaid tagasi Prantsus- neli suurt kala puupliidil praetud kar- vardad. inimesed toetavad vähemjõukaid ja maal suusatamas käies. «Enne kui ma tulitega. Eelroaks sai võetud konnakoi- Indrek märkis, et sealiha peab me- lapsi. Kas Teie ei võiks ka olla kena seda kohta ehitama hakkasin, teadsin basid, mis maitsesid imelises kastmes nüüs olema, muidu ei võta eesti inime- ja heatahtlik ning jätta jõusse oma täpselt, milline see restoran tuleb,» rää- suurepäraselt, ning Lauri soovitusel si- ne Savoy kööki omaks. lubadus müüa Viimsi vallale vana kis ta. Viikna sõnul teadis ta sedagi, ku- bulasuppi, mis on prantsuse köögi üks Kokkuvõtteks võib öelda, et Savoy koolimaja? hu tuleks paigutada lauad ja kuidas kindlaid tegijaid. Magustoiduks sõime on hea pikemaks lõunaks või õhtusöö- Palun kinkige see lubadus Viim- panna elektripistikud, et igasse lauda juustukooki vahtrasiirupiga, mis oli oma giks hea seltskonna, tühja kõhu ja para- si kunstikooli lastele! Vastupidisel ju- saaks vajadusel üles seada seadme tummisuselt paras katsumus lõunasöö- ja ajavaruga, sest hea toidu ja õdusa at- hul tekib kahtlus – vast te polegi nii fondüü või raclette’i valmistamiseks. gi lõpetuseks, ning šokolaadi-pirnikoo- mosfääriga kohas võib ka teie söömaaeg rikas ja võimukas? Ühel varakevadisel pärastlõunal käis ki. sarnaselt prantslastele kujuneda Koputan Teie südametunnistuse- Viimsi Teataja koos Laidoneri muuseu- Kõik sama tüüpi toidud on menüüs märkamault mitmetunniseks. (VT) Varsti on restoranis võimalik süüa le ja jään ootama Teie heategu, müüa mi direktori Indrek Tarandiga Lauri juu- ühe hinnaga – eelroad 120 krooni, supid vana koolimaja Viimsi vallale. res lõunal. Sellisel, millest võiks unista- 75 krooni, põhiroad 195 krooni ja lisan- ka soodsa hinnaga päevapraadi, da iga restoranikülastaja, kes tundmatu did 45 krooni. «See on sellepärast hea, Savoy restoran asub Pargi tee 12. mida pakutakse suveterrasil. See Liane Sild, kelle lapselaps õpib köögiga kokku puutub. et siis saavad inimesed toitu valida meel- Laudu saab tellida telefonil 603 0600 või peaks sobima hästi ärilõunatajaile, Viimsi kunstikoolis. Mis võib olla paremat, kui sulle need divuse, mitte hinna järgi,» ütles Lauri. kodulehel www.savoy.ee. sauti on kogu majas ka tasuta wifi. 6 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007 Koduloomuuseumis avati näitus «Viimsi rootsiaegsetel kaartidel»

Vaiksel laupäeval kogunes Viimsi Koduloomuuseumi rekordarv koduloohuvilisi. Seekord oli külla tulnud Tõ- nu Raid piirivalveametist, kes ühtlasi on tuntud karto- graaf, kirjutanud mitmeid uurimistöid ja andnud välja raamatud «Kaardiraamat» (1999) ja «Eesti teedevõrgu kujunemine» (2005).

Tõnu Raid rääkis köitvalt ja ülevaatlikult kartograafia ajaloost alates antiikajast. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla Eesti ala kujutamise alates araablasest karto- graafi Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi aegadest (tema maailmakaardile jõudis meie kodumaa esmakordselt aastal 1154), 16. sajandil rootslase Olaus Mag- nuse tehtud kuulsal Põhja-Euroopa me- rekaardil Carta marina ning teistel vana- del kaartidel. Kahe tunni jooksul said ligi 30 kuu- lajat teada ka selliseid fakte ning lugu- sid, mida kusagil kirjas pole. Lektor tuvustas huvitavat kaardimaterjali ning tema kommentaarid juhtisid tähelepanu olulistele ajaloosündmustele. Raid pea- tus pikemalt rootsiaegsel kartograafial ja tõi Viimsi piirkonna kohta esile väärt tea- vet. Ta nentis, et Rootsi maamõõtjate inspektori Johan Holmbergi koostatud poolsaare mõisa- ja talumaade kaardid olid tolle aja kohta väga täpsed. Sõltus ju mõõdistusmaterjalide teostus ja usal- dusväärsus paljuski maamõõtja isikust. Vene võimud, kes küll ka usinasti kaarte kogusid, ei jõudnud veel hilise- mas ajajärguski kaugelt selliste tulemus- teni kui rootslased. Kuigi Peterburi Tea- duste Akadeemia tegutses juba 1724. aastast, olid Venemaal koostatud esime- sed kaardid peaaegu koopiad rootslas- te töödest. Näitab merd kui ühendajat Vaatamata ulatuslikule materjalile, mida Raid tutvustas, ei tundnud kuula- jad hetkegi tüdimust. Kokkusaamise lõpus avati muuseu- mi ülakorrusel näitus «Viimsi rootsiaeg- setel kaartidel», mille juhatab sisse eel- poolnimetatud Carta marina. Selle kaar- di ees võib päris kaua aega veeta, vaada- tes põnevaid mütoloogilisi elukaid või nautides muid huvitavaid etnograafilisi seiku. See kõrgetasemeline kaart valmis kaheteistkümne aasta jooksul (trükitud Veneetsias 1539), olles tolle aja teaduse viimane sõna ja samas täis hõrke üksik- asju 16. sajandi elust. Kuigi näituse põ- hirõhk on rootsiaegsetel kaartidel, kuju- tab Carta marina endast võluvat näidet vana aja kartograafide kujutamisviisist. Kaart näitab veenvalt, et meri oli Tõnu Raid Viimsi poolsaare kaardi juures. suur ühendaja, mitte vaid lahutaja. Kõik põhjamaist «Vahemerd» ümbritsevad maad – lisaks Skandinaavia maadele ti adrataludest ka nn vabatalupojad. Sar- Rootsi riik oli varakult tsentraliseeritud, side ja Venemaa piirialasid. Bure töö sai Rootsi-aegsed kaardid on väärtusli- Eesti- ja Liivimaa, Leedu, Poola ja Saksa- nase, kuid väiksema maja-sümboliga ku- omades juba aastal 1630 alalist büro- aluseks kõigile 17. sajandi antud piirkon- kud ja olulised allikmaterjalid nii uurija- maa – kuulusid samasse nö sisemere re- jutati eri majandushooneid nagu kaluri- kraatiat ning hästi määratletud töövald- na üldkaartidele. Kuuelehelisel kaardil tele kui ka koduloohuvilistele. Lisaks giooni. Samasse kuulusid ka Põhjamere onnid, paadikuurid jne. Neile on detail- kondadega riigiaparaati, mis lõi head on üsna üksikasjaliselt kujutatud ka Ees- mõisakaartidele on nimetatud perioodist lõunarannikul asuvad Friisi ja Madal- selt peale kantud vetevõrk (meri, jõed, eeldused kaardistamistöödeks. ti (ligemale 150 geograafilist nimetust). säilinud kihelkondade ja teede kaarte maade alad saartega (paljud neist olid järved), metsad sood ja rabad, tüher- Rootsis puudus pärisorjus, talupoe- Ranniku kontuurid ja veekogude võrk on ning mõned maakondade ja kuberman- sel ajal asustatud norralastega). Balti re- maad, teedevõrk (ka taliteed). gade esindajad kuulusid Riksdagi ja osa- märksa täpsemad kui varasematel kaar- gude kaardid. Kartograafiliste materjali- giooni laevad purjetasid kauplemiskoh- Mõisakaardid annavad hea ülevaate lesid selle töös. Küllap seetõttu valitses tidel. Ei ole teada, et Bure ise oleks pi- de vormistuslik külg muutus sajandite ti ja turgusid otsides kaugele Islandi ta- kogu tollasest asustusest, neil on näida- põhimõte, et maksud peavad olema õig- kemat aega töötanud Eestis, küll aga jooksul lakoonilisemaks, täiustus sisuli- ha. tud iga üksiku talu asukoht ning selle lased ja sõltuma maksustatava talu ma- kuulus talle siin Rannu mõis. ne pool: suurenes edastatavate andme- Huvipakkuvat teavet autori kohta juurde kuuluvad maad. Lisaks talu nime- janduslikust kandevõimest. See nõudis Uus katastreerimis- ja kaardistamis- te hulk ja täpsus. Kuid nende ilus ja leiab näitusesaalis väljapandud teksti- le on kirjas taluperemehe nimi. Nii mõ- talumaade mõõdistamist. Kaardistamis- laine algas seoses reduktsiooniga 1680. naiivne kujutamisviis, vaatajale intuitiiv- dest. Ringi vaadates märkab veel mit- nigi viimsilane võib ajaloodokumentidelt tööd toimusid kahe suurema lainena. Sa- aastatel. Kõige suurejoonelisemalt viidi selt arusaadav sümbolikeel pakub täna- meid maalilisi, hoolikalt teostatud kaar- oma esivanemate talu kohta vajalikku jandi esimesel poolel kaardistati kõik nn see läbi Liivimaal, kus 6318 adramaast päeva inimesele nauditava elamuse. te. Need ongi Holmbergi koostatud Viim- teavet saada. päris-Rootsi alad. Kartograafia kiire riigistati 5215 ehk 84%. Eestimaal redut- Head vaatamist! si poolsaare ning teiste meie paikkonna- areng algab Anders Bure (1571–1646) seeriti 8283 adramaast 2995 (36%), Kuningas tellis kaardi Viimsi Muuseumid ja ga kokku puutuvate kohtade kaardid töödega Gustav II Adolfi ajal. Saaremaal 643-st 160 (u 25%). Teine Viimsi Kultuuriloo Selts aastatest 1688-1693. Kaardil on tähista- Eesti ala kaardistatigi täielikult Root- Buret loetakse Rootsi kartograafia maamõõtmine oli täpsem, toimus ka tud kõik tollased hooned: mõisad koos si suurriigi perioodil. 17. sajand oli Root- isaks. 1603. aastal tegi Karl IX talle üles- maade boniteerimine. Koduloohuvilised kogunevad sel hooajal abihoonetega, kirikud, kõrtsid, veskid si kartograafia hiilgeaeg. Tõuke ulatus- andeks koostada uus ja korralik riigi Eesti Ajalooarhiivis leidub üldse üle viimast korda 5. mail kell 11 Viimsi Ko- jms. Iga asustusüksust sümboliseerib likele kaardistamistöödele andis sõjate- kaart, mida isegi kuningas kasutada 3300 Rootsi-aegse kaardi, neist üle 2900 duloomuuseumis Pringi külas, Nurme tee kaardil punase katusega majake. Mõisa gevus Mandri-Euroopas. Vajati ülevaa- saaks. 1626. astal valmiski pealkirjaga Liivimaa ning ligi 400 kaarti Eestimaa 3. Teemaks on Tallinna Linnamuuseumi maja-sümbol oli talu tähistavast suurem det sõjakulutuste suurusest, kuid maa in- «Orbis arctoi nova et accurata delineatio» kohta. Näitusel väljapandud kaardid on kodu-uurimise ringi tegevus läbi aasta- ning seda eristas viimasest katusele joo- venteerimisega parandada ka selle kasu- suur Soome-Rootsi-Norra kaart, mis hõl- Eesti Ajalooarhiivi originaalkaartide koo- kümnete. Külalisteks on selle ringi täna- nistatud suitsev korsten. Suitsuga erista- tust ja suurendada haritavat pindala. mas ka Taani, Saksa, Läänemere provint- piad teisest maamõõtmise etapist. sed eestvedajad. Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 7 Viimsi vallamajad läbi aegade

Aastatel 1866-1891 tegut- ses vallavalitsus Viimsi val- lakoolis, pärast seda liideti Viimsi vald Nehatuga ja uueks vallakeskuseks (1891-1919) sai vastvalmi- nud Nehatu vallamaja.

Haabneeme karjamõis Valla taasasutamise ajal 1919. aastal kerkis päevakorda vallamaja leidmise kü- simus. Viimsi mõisa omanik Benita Filatow, kes oli valla omavalitsuse toeta- ja, andis 1. maist 1919 Haabneeme kar- jamõisa elumaja üheks aastaks vallavalit- suse kasutada – kuni sobivamate ruumi- de leidmiseni. Kuid sama aasta oktoobris oli olukord muutunud: mõisad võõranda- ti ja Viimsi sai riigimõisaks. Viimsi mõisa ülevõtmisel avaldas vallavalitsus soovi, et härrastemajas leitaks ruumid nii vallava- litsusele kui ka koolile. Mingitel põhjustel vallamaja siiski mõisa ei kolinud, küll aga tegutses seal vallakool ja samas olid ruumid metsaüle- male. Peagi selgus, et mõisamaja kütmi- ne ja korrashoid kujuneks vallavalitsuse- le liiga kulukaks ja kolimise mõte pandi maha. Ruumide otsingud jätkusid. 5. novembril 1919. aastal rääkis val- lavanem M. Kurg valla nõukogu koosole- kul vallamaja ruumide vajadustest. Need olid järgmised: hoones peaks olema kantselei, koosolekute pidamise ruum, vallasekretäri ja vahimehe eluruumid. Ta leidis, et Haabneeme karjamõisa eluma- ja koos maaga vastaks hästi kõigile nõue- tele. Koosolekule oli kutsutud ka Viimsi mõisa rentnik Ujock, kes oli nõus renti- ma kolmeks aastaks Haabneeme karja- mõisa elumaja 700 marga ja neli tiinu maad 300 marga eest aastas. See sobis nõukogule ja kaubad olid koos. Tehing jäi seekord mõisate riigistamise tõttu kinnitamata. Kolmandale rendilepingu sõlmimi- se katsele läks vallavalitsus 1922. aas- tal. Leping sõlmiti 23. mail põllutöömi- Viimsi vallamaja Miidurannas aastatel 1923-1939. nisteeriumi Viimsi mõisavalitsuse ja Viimsi vallavalitsuse vahel. Esimene an- dis vallas asuva endise Haabneeme kar- jamõisa elumaja koos karjalauda ja sel- le juurde kuuluva 800 ruutsülla suuru- se õuemaaga üheks aastaks rendile järg- mistel tingimustel: rentnik maksab hoo- nete ja õuemaa eest 375 kilogrammi rukki hinna iga poole aasta eest 1. maiks ja ettemaksu 1. novembriks. Maksta tuli raharenti ja selleks pidi ruk- kirendi valitsuse määratud hinna alu- sel rahasse ümber arvestama. Vallava- litsus pidi hooned oma kulul remonti- ma, korstnad, käimla ja solgikohad puhtad ja korras hoidma. Viimsi vallavalitsus tegutses endises Haabneeme karjamõis. Vasakul ees karjamõisa Haabneeme karjamõisa elumajas kuni Uus moodne Iru valla- ja rahvamaja, kus valla- hoone tagakülg, tagapool mõisa ait. Keskel ma- Iru vallamaja paiknes 1939. aastal aprillist 1923. aastani. valitsus töötas 1939. aasta septembrist kuni jakas, taga Haabneeme mõisa elumaja – Viimsi septembrini selles hoones. Varem oli siin 1940. aasta augustini. vallamaja aastatel 1919–1923. Nehatu vallamaja. Miiduranna rannavalvehoone Viimsi vallavalitsusel oli mitu rauda tules. Haabneeme karjamõisas tegutse- Gustav Laigar ja Jaan Liebicht olid marka ja 19. juunil lisaks veel 838 mar- ruutmeetrine koosolekute saal, kus ka koosnes Nehatu, Viimsi ja Jõelähtme val- des jätkati sobivama vallamaja otsimist. valmis raha laenama – esimene 2000 ka. Tehingu sõlmimine ei läinud sekel- puhkpilliorkester harjutamas käis, ning la piiriõgvendustest. 1. aprillil 1939. aas- 10. mail 1919 toimus endises Miiduran- marka ja teine 1000 marka. Maja kind- dusteta. Ostu-müügilepingu teist ek- kantselei ja valla raamatukogu. tal alustas Iru vallavalitsus tööd. na rannavalvemajas (praegune Ranna lustati 10 000-15 000 marga väärtuses. semplari vallavalitsusele ei antud ja põl- Valla inventar oli üsna kehvapoolne. Esimesed töökuud möödusid veel tee 3) rahvakoosolek, kus arutati valla- 14. septembril 1923. aastal sai vallava- lutööministeerium hakkas asjaga venita- 1921. aastal kuulus sinna üks tool, üks endises Nehatu vallamajas, kuid sügisel maja küsimust. litsus Harju maavalitsuselt loa hoone ma: leping ei olnud veel kahe aasta pä- kaal, seitse kaalupommi, üks laualamp, kolis vallavalitsus uude avarasse hoones- Leiti, et ka see maja oleks vallama- kasutamiseks ja 9. novembril koliti sis- rastki kinnitanud. kolm valimise kasti, lumelabidas, lipp se. Vallavalitsus töötas teisel korrusel, sa- jaks väga sobilik. Hoone asukoht oli val- se. 1932. aastal andis riik maad üle val- ühes varda ja nööriga, kantseleilaud, mas paiknesid ka valla arhiiv, ametikor- laelanikele soodne. Kuigi enamus valla- Miiduranna majal oli, muuseas, mi- lavalitsusele ja sellest ajast kuulusid nii kantseleikapp, riiul, templipadi, kaheksa terid ja raamatukogu. Esimesel korrusel nõukogu liikmeid elas tollal Rohuneeme tu kosilast. Ka piirivalvevalitsus taotles maa kui hooned vallavalitsuse omandis- eri ametitemplit, arvelaud, kaks kirjapres- oli rahvamaja, kauplus ja Kaitseliidu tu- külas ja need pidasid Miiduranna maja nõusolekut hoone ja maa-ala oma kasu- se. Krundil asus kolm hoonet: paekivist si, käärid, kaks joonlauda, petrooleumi- ba. Keldris tegutses leivatööstus. kaugeks, hakati siiski taotlema hoone tusse saamiseks. Piirivalve oleks soostu- elumaja ja laut ning palkseintega eluma- nõu ja kuus pinki. Inventari muretseti Uues majas jõuti töötada vaevalt vallavalitsuse kasutusse andmist. Selleks nud ka osa ruumide vallavalitsusele loo- ja. Hoonete seisukorda hinnati alla kesk- muidugi juurde, kuid veel 1937. aastal oli aasta. Augustis 1940. aastal jõudis sõja- võeti ette mitmeid tõsiseid samme. Init- vutamisega. Harju maavalitsus vastas mise. Seinapalgid olid kohati mädane- Viimsi üks vähestest 2000 elanikuga val- tegevus Iru alla. Kohalikud elanikud olid siatiivi näitas Viimsi valla lahutuskomis- siiski eitavalt, pidades hoonet kahe asu- nud, põrandad kulunud ja lauda laastu- dadest, mille vallavalitsusel puudus kir- näinud vahetult enne vallamaja-rahva- joni esimees A. Säinas, kes maksis ma- tuse jaoks liiga väikeseks. Pealegi ei lei- katus lagunenud. jutusmasin. Vallamaja kohandati ja re- maja süttimist maja eest lahkumas tolle- ja ostmiseks korraldatud oksjonil Viimsi duvat Viimsis vallavalitsuse jaoks ühtki monditi aasta-aastalt, kuid ruumi jäi ikka aegse vallavanema Alide Sommerlingi valla nimel sisse 450 marka. teist sobivat maja. Ruumid ja inventar napiks. 1937. aastal tegi Harju ajutise autot. Kuna rahvamaja oli kivivooderdi- Lisaks kavandatud hoonete ostule Vallavalitsus sai hooned Harjumaa Haabneeme vallamaja oli võrreldes maavalitsuse esimees ettekirjutuse kaalu- sega puithoone, siis süttis see nagu sära- otsustati taotleda valitsuselt hoonealu- 3. ringkonnavalitsuselt ja maksis ring- Miiduranna majaga kaks korda väiksem. da võimalust vallamaja ümberkorralda- küünal. ne maa koos kahe vakamaaga. Et palve konna valitsejale üüri. Kas poolte vahel Hoones asus majakavahi korter ning val- miseks või uue vallamaja ehitamiseks. Tules hävis sajanditevanune valla ar- valitsusele ette kanda, valiti kolmeliik- ka üürileping sõlmiti, pole teada. Võima- la kasutada oli üks ametikorter, kantse- hiiv, fotod ja dokumendid. Pärast põ- meline komisjon, kuhu kuulusid Jaan lik, et leping jäi tegemata ja riigi maid ja lei ja koosolekute ruum. Pärast Miidu- Iru vallamajad lengut paiknes Iru vallamaja Kloostri- Liebicht, Gustav Laigar ja Voldemar hooneid anti ilma lepinguta välja, nagu randa kolimist muutusid olud mõneti la- Viimsi vallavalitsus tegutses Miidu- metsa teel asuvas eramajas, mis oli ko- Viik. Otsustati võtta ühe aasta peale tollal sageli juhtus. hedamaks. Vallamaja ühes otsas oli kart- rannas 31. märtsini 1939. aastal. Selleks handatud ametiasutuseks. 3000 marka laenu 5,5%-protsendilise 11. augustil 1924. aastal ostis valla- ser-vangimaja, teises vallasekretäri elu- ajaks olid kinnitatud uute valdade ni- intressiga. valitsus hooned ära, maksis algul 8486 ruumid ning sahver. Majas oli veel 24- mekirjad ja moodustatud Iru vald, mis Viimsi Muuseumid 8 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007

Toetame abivajavaid vanureid!

Eakaid inimesi võivad ootamatud tervisehäired kimbutada sagedamini kui noori, täies elujõus olevaid, mistõttu meie, vanurid, ei suuda alati heas korras hoida oma majapidamisi, aedu ja ümbritsevaid krunte.

Et aidata neid pensionäre, kes pole suutnud oma majade või nende ümbruse hooldamisega toime tulla, on MTÜ-s Viimsi Pensionäride Ühen- dus selle asutamisest alates ellu kut- sutud eneseabi toimkond, mis toe- tab endast nõrgemaid hättajää- nuid. Nii ei võimaldanud infarkti läbi- põdenud Eesti Vigastatud Sõjamees- te Ühingu liikme Juhan Priksi tervis tal enam täie jõuga oma aias ja krun- dil rassida ja muru ning peenramaa kasvas kõlkjaid ja mättaid täis. Mu- runiidukiga töötada ei olnud enam võimalik ning naabrid hakkasid nu- risema umbrohuseemnete levimise pärast. Ka soliidses eas pereema, kes Segakoor «Viimsi» on 25 aastaga kasvanud suureks nii lauljate kui ka repertuaari poolest. põeb raskekujulist astmat, samuti nendega koos elav pojapoeg, liiku- mispuudega invaliid, pole võimeli- sed aias ja maja ümber töötama. Juhanile tuli appi VPÜ eneseabi toimkonna esimees Volli Kallion, kes Segakoor «Viimsi» peab juubelit koostöös valla kommunaalametiga organiseeris käestlastud murupinna 1985. aastast osa võetud kõigist üldlau- 25 tegutsemisaasta jooksul on koor kultiveerimise, korrastamise ja uue Viimsi segakoori rõõmsal perel on oma sünnipäeva eel sa- lupidudest, samuti osaletud nii Tartu paisunud suureks nii lauljate kui reper- muru külvamise, mis peaks rahulda- juubelilaulupeol, Lääne-Ida ühislaulu- tuaaris olevate palade hulga poolest. ma ka naabreid. Krundi edaspidise gimist küllaga: 25. tegevusaasta täitumine on paras põh- peol «Laulusillad» 1991. aastal kui ka Aastate jooksul selgeks õpitud laulude hooldamise ja muruniitmisega arvas jus, et harjutada laulukava erilise hoolega. Eesti-Soome ühislaulupeol, rääkimata nootegi on kogunenud juba paras virn. Juhani pere ise hakkama saavat. kohalikest laulupidudest Jõelähtmes ja Sünnipäevakontserdil kuuleb lauludest Priimula tee 2 elanikud avalda- Keilas. Koor on osalenud kolmel rahvus- nii aegumatuid lemmikuid kui üllatuse- vad tänu Viimsi valla kommunaal- Et sünnipäevakontserdi laulud ikka kor- sel kanda Viimsi valla esinduskoori roll. vahelisel Pärnu koorifestivalil ning M. na ka verivärskeid lugusid, millega koor ameti juhatajale Indrek Mäekaldale, ralikult selgeks saaksid, on koor oma aja- Mitmed head lauljad on püsinud kooris Härma nimelistel laulupäevadel Tartus. seni esinenud pole. valla teid ja haljasalasid hooldava graafikusse mahutanud lisaproovid. Ik- vanadest Kirovi aegadest alates, kuid Igal kevadel korraldab Viimsi sega- Segakoor «Viimsi» ootab oma endisi firma juhatajale Tõnu Soomerile ja ka selleks, et õnnitlema tulnud külaliste palju on ka hilisemaid tulijaid. Koori koor kevadkontserdi ühes Tallinna esin- lauljaid koori 25. aastapäeva tähistamise töödejuhatajale Sven Aropile kiire ja iseenda auks antaval kontserdil uhke- enam kui 40-liikmeline pere võib uhke dussaalidest – Raekojas, Matkamajas või kontserdile 5. mail algusega kell 15 Viim- appituleku eest abivajavatele vanu- na särada. olla oma tugeva tuumiku üle ning rõõ- Mustpeade majas. Koori jõulukava kuu- si kultuurikeskuses Nelgi tee 1. Täiendav ritele. Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi mustada, et sellele aasta-aastalt värskeid leb aga Tallinna uhkemates kirikutes: info tel 515 9464, Helle Lusmägi. juures 1981. aastal loodud segakoor te- hääli lisandub. Oleviste, Kaarli, Jaani, Pühavaimu, Me- Vello Jõesaar gutseb katkematult ning sama dirigendi Aastatega on segakooril kujunenud todisti jt kirikus. Loomulikult näeb koori Mari Hiiemäe käe ja juhatuse all siiani. Tänapäeval on välja omad traditsioonid, nii on alates sageli esinemas ka koduvallas Viimsis.

Valla seenioride Palju õnne KALJUSTE, AINO 7.04. 80 SUMBERG, VALDO 19.04. 70 ILVES, SILVI 4.04. 65 nõukoja toimkon- POHL, GUIDO 13.04. 80 LUIK, ENN 21.04. 70 SAALMAA, ERNA 10.04. 65 ALLAM, AGNES 28.04. 93 KESKKÜLA, LJUBA 27.04. 80 TOONELA, TÕNU 25.04. 70 LÕHMUS, OLEV 13.04. 65 nad ootavad eakaid KÄÄR, AMALIE 27.04. 92 ORAV, ALFRED 29.04. 80 TÕNTS, JÜRI 25.04. 70 NUKKA, EHA-MAI 17.04. 65 vallaelanikke vas- KURINA, LINDA 2.04. 90 TÄLL, ELNA 15.04. 75 LAANPERE, VELLO 28.04. 70 REIMAN, REIN 23.04. 65 tuvõtule alljärgne- KALLASSALU, HELMI 25.04. 90 ROO, VALDE 22.04. 75 SÄÄLIK, JAAK 1.04. 65 JESSE, AIME 28.04. 65 valt: METSMA, PAULA 11.04. 85 MÖLLITS, EINO 14.04. 70 TOMBERG, ENDEL 1.04. 65 HÄRM, MAI 29.04. 65 ROOTSI, GUNVOR 19.04. 85 LINHOLM, LAINE 19.04. 70 RANNALA, MATI 2.04. 65 VIISIMAA, MARE 29.04. 65 • 3. mail kella 10-12 sotsiaaltöö toimkon- na liige • 10. mail 10-12 ma- UUDIS! jandus- ja finants- Harju Tarbijate Ühistu pakub tööd müüjatele toimkonna liige Haabneeme ja Rohuneeme kauplustes ning • 17. mail 10-12 ter- TAASKASUTUSKESKUS vishoiu ja eakateabi majahoidjale Haabneeme kaupluses. TULEB MÖÖBLILE toimkondade liik- med TASUTA JÄRELE • 24. mail 10-12 tee- Pakume kindlat töösuhet, konkurentsivõime- de ja transpordi list töötasu, arenguvõimalusi. Alates aprillist pakub Tallinna Taaskasutuskeskus eraisi- toimkonna liige Vajadusel väljaõpe. kutele tasuta transporti suuremahuliste asjade äratoomi- • 31. mail 10-12 sot- seks. Võtame vastu kõiksugust mööblit, mis on piisavalt siaalabi toimkonna Ootame tööle ausaid, korrektseid, positiivse liige ellusuhtumisega inimesi. terve ja puhas, et see võiks leida uue omaniku. Tasuta transpordi teenus kehtib Tallinna ja Tallinna lähiümbruse Seenioride nõukoja (kuni 20 km Tallinnast) elanikele. eesistuja Anne Vahe- Sooviavalduse koos CV-ga palume saata aad- Transpordi tellimiseks võta ühendust Taaskasutus- mäe kontaktandmed: tel 601 1660, ressil Saku tn. 6 Tallinn 11314, keskusega telefonil 553 0242 või saada e-mail 517 5422, e-post anne. faks 669 9818, e-mail: [email protected]. [email protected]. [email protected] Ootan teie kõnesid! Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 9

TEATED

Viimsi vallas registreeritud sünnid seisuga 16. aprill 2007 • Katrin ja Priit Valknal sündis 27. veebruaril tütar JOHANNA • Kätlin ja Tanel Venderströmil sün- dis 2. märtsil poeg JAN ERIK • Sigrid ja Janno Rubenil sündis 4. märtsil poeg RON-OSKAR • Kaire Prukneril ja Tiit Nummertil sündis 6. märtsil poeg KARLI • Kristel Kärneril ja Hendrik de Bondtil sündis 8. märtsil poeg OLAF LEON • Iris Murrutil ja Hillar Pahkil sün- dis 9. märtsil tütar FIONA VICTO- RIA • Aive Liblikal ja Tarmo Õkval sün- dis 9. märtsil poeg HARDI • Katerine Jaakmehel ja Vallo Valtsovil sündis 14. märtsil poeg MATHIAS • Mari Vesteril ja Kalmer Hallikol sündis 16. märtsil tütar ANNA MARIA • Karmen Mael ja Toomas Vananur- mel sündis 17. märtsil poeg TAANIEL • Kristi ja Kari-Erkki Huttunenil sündis 19. märtsil tütar KRISTIIN HELEEN • Merle Oraval ja Janek Lutsaril sündis 21. märtsil tütar INESSA • Anneli Maistel ja Kristo Lepikul sündis 21. märtsil poeg KRISTEN-RAO • Siiri ja Andres Alamaal sündis 22. märtsil poeg SIMO ANDERS • Kairi ja Rait Karul sündis Püünsi kooli õpilased said vene keele nädalal vene kultuurist palju uut ja huvitavat teada. 23. märtsil poeg RENAR • Triin ja Ivo Nagelil sündis 28. märtsil poeg OLIVER ART • Svetlana ja Jüri Rannastel sündis 28. märtsil poeg KRISTO Põnev vene keele nädal Püünsi põhikoolis • Pille ja Margus Tomingal sündis 3. aprillil poeg TAIRON laul tuli plaadilt, mängisid õpilased, et ri ja ajalooga seotud kohti ning vene • Heidi Siimsonil ja Jüri Järvetil Aprilli esimene nädal oli Püünsi põhikoolis väga värvikas nemad ise on lauljad. Sinna juurde mui- köögiga restorani. sündis 3. aprillil poeg JÜRI dugi tants ja muud showelemendid. Õpetaja Veltbach tunneb end inime- • Kait Metsmal ja Margus Avsonil ja elamuslik, sest toimus vene keel nädal. Vene keele nä- «Laulud olid valitud arvestades õpilaste sena, kes seisab justkui kahe kultuuri va- sündis 10. aprillil poeg KEVIN dal on teiste seas muutunud meie koolis juba traditsiooni- keelelist taset ja et laulus õpitud sõnava- hel ning püüab lastele edasi anda kõike MARKUS raga saaks tööd teha ka edaspidi. Kõige seda head, mis seostub Venemaaga, ku- listeks üritusteks, mida igal aastal järjest suuremalt ja olulisem kriteerium laulu valikul oli aga na meedia kipub pahatihti kajastama rohkemate ettevõtmistega tähistatakse. see, et laul meeldiks õpilastele», selgitas vaid negatiivset. «Eesti on paljuski pöör- Püünsi rühma kodu- õpetaja Veltbach. dunud Lääne poole ja palju head, huvi- tütarde ja noorkotkaste Laulude konkursi võitis 9. klass, kuid tavat ja kasulikku, mis seostub Venemaa- Vene keele nädala hing on vene keele Mis siis vene keele nädalal täpsemalt eripreemiaid said ka teised klassid, sest ga on ununenud», räägib ta. laululaagrid õpetaja Ilana Veltbach, kelle töö tulemu- toimus? Vene keele tundides toimusid kõikidest esitustest sai välja noppida mi- Kuna meil on väike kool, saavad eri Püünsi rühma kodutütardele ja noor- sel on kuue aasta jooksul ühest vene kee- võistlused sõnaraamatuga tõlkimises ja dagi, mida eriliselt esile tõsta. üritustest ja teemanädalatest osa kõik kotkastele kujunes meeldejäävaks le päevast saanud erinevaid üritusi täis viktoriin «Mida tead Venemaast». Kogu Enne vene keele nädalat oli palju õpilased. Toimunud vene keele nädal oli osalemine Kivi-Vigala põhikoolis toi- vene keele nädal. Õpetaja Veltbachi sõ- koolipere sai osa ilusast kontserdist, mil- tööd nõudnud näidendite õppimine. Näi- hariv ja põnev igaühele. Lisaks on tub- munud laululaagris 2.-4. märtsil. nul võtab ta igal aasta korraldustöö jälle le andsid küllakutsutud Tallinna Pae dendi esitas 5. klass ning 8. klassi õpilas- lid esinejad suureks eeskujuks väikse- Laagris lauldi rahvuslikke ja selts- ette, kuna lastel on nädala vastu suur hu- gümnaasiumi vene rahvapilliansambel te esituses saime näha eri stseene. Eriti matele ja vähemate kogemustega laste- kondlikke laule, toimusid viktoriinid vi. «See on vahelduseks igapäevastele ja tantsuteater Rada. Nädala põnevama- tore oli 9. klassi näidend «Kolmekesi le ja esinemiste vaatamine valmistab tu- küsimustega muusikavallast ja mu- keeletundidele ja grammatika õppimise- teks üritusteks olid aga venekeelsete Prostokvašinost», kus kõik oli paigas nii levikuks ette ka neid, kes täna ise veel jalt, tehti isetegevust ja palju muud le ning kuna paljudes ettevõtmistes on laulude konkurss ning näidendite esi- rollide, kostüümide kui ka lavakujundu- vene keelt ei õpi. Nii sünnibki tradit- muusikalist ja mängulist. sees ka võistlusmoment, siis on õpilastel tus. se poolest. sioon. Toimusid ka maastikumängu ja tekkinud ka sportlik huvi teha asju pare- Laulude konkurss oli playback põhi- Väsitav, kuid palju positiivseid emot- mini kui eelmisel aastal ja paremini kui mõttel, kus õpilased matkisid venekeel- sioone andev nädal lõppes ekskursiooni- Tiina Karu, esmaabi võistlused. Tublid olid meie Püünsi põhikooli huvijuht rühma nooremad kodutütred ja noor- teised klassid,» ütles ta. sete laulude esitajaid. Kuigi muusika ja ga Tallinnasse, kus külastati Vene kultuu- kotkad kotkaste juhi Leho Rohtla ju- hendamisel. Ülimenukaks kujunes aga aasta kotka ja aasta tütre vali- mine, mis lõppes ühise karaoke ja Muusikali «Snoopy!!!» saatis maakondlikul teatrifestivalil edu diskoga. Suursündmuseks kujunes osavõtt Žürii sõnul muutis lõpliku otsuse langeta- kolmepäevasest vabariiklikust laulu- 15. aprillil toimus Rae kul- mise raskeks asjaolu, et Harjumaal on nii- TEATRIFESTIVALI TULEMUSED võrd erilaadseid näitetruppe. Seda nii va- laagrist koolivaheajal Tallinna Reaal- tuurikeskuses järjekordne • Parim repertuaarivalik – Jõelähtme näitetrupp. koolis, mis on pühendatud kodutütar- nuse ja ainulaadse stiili, aga ka tehniliste • Parim draama helikujundus – Raasiku Lustiring. de 75. aastapäevale. Laululaager Harjumaa täiskasvanute lahenduste ja repertuaari valiku poolest. • Parim lavastus, parim kostüüm ja ansambel – teater-stuudio Veer & Spaga (osu- Aga kus on piir ja kuidas hinnata lõppes kontserdiga rahvusooperi Es- teatrifestival, kus osales tus ühtlasi üheks väljavalituks esindamaks Harjumaad vabariiklikul näiteringide tonia kontserdisaalis, millest võttis ning kõrvutada näitetruppe, kellest ühed festivalil). osa ka president Arnold Rüütel koos kokku viis näitetruppi üle tegelevad sellega kodukohas lihtsast an- • Parim etendus, parim muusikaline lahendus, parim tehniline lahendus – dumusest ja huvist näitlemise vastu, tei- abikaasaga. Harjumaa. Komose näitetrupp Viimsi huvikeskusest. Tahaks tänada meie tublisid laul- sed aga taotlevad juba enamat?! Ühesõ- • Parim komöödia, huvitavaim draama lavakujundus – Kernu rahvamaja. jaid-kodutütreid Mirle Lembineni, naga – mitmekesisus ruulib! Heili Randmaad ja saksofonisti Festivali žüriisse kuulusid Eesti Harras- Kõik etendused salvestati videosse ja Eripreemiad: Karoliyna Pekkeneni. Täname ka tusteatrite Liidu esindaja Vendo Peebo, edastati Eesti Harrastusteatrite Liidule, • Parim naisosatäitja – Lenna Kuurmaa (Peppermint Patty) Komose näitetrupist. kotkaste juhti Leho Rohtlat menuka teatrikriitik Katrin Raud ja vabakutseli- mille komisjon teeb oma valiku teise • Parim meesosatäitja – Kalev Keso (Sass) Raasiku Lustiringist. õhtu organiseerimise eest koos lapse- ne näitleja Pärnust Joonas Parve. Auta- Harjumaad esindava näitetrupi (etendu- • Parim nais-kõrvalosatäitja – Merle Beljaev (toatüdruk Tiine) Kernu rahvamaja vanematega. sustamistseremoonial jagati osalejatele se) osas vabariiklikul festivalil, mis toi- näiteringist. tänusõnu ja eripreemiaid, ja võib öelda, mub 9.–11. novembril Võrus. Viivi Jõgisu, • Parim mee-kõrvalosatäitja – Kaupo Parve (konstaabel) Jõelähtme näitetrupist. et meilgi läks päris hästi! • Parim üllataja – Kaisa Rembel (Woodstock) Komose näitetrupist. kodutütarde juht Tegelikult läks meil ikka väga hästi! Kalle Erm 1100 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007

õppevahendid 120.- krooni. OÜ Masterinvest poolt 12.02.2007.a. esitatud aval- § 2. Ehitise omanikul tähistada aadress vastava tä- IIMSI VALLAVALITSUSUSE V § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja dust hisega 01.12.2007.aastaks. MÄÄRUSED ning valla veebilehel. § 1. Määrata Kepsu II maaüksusest moodustata- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- vatele elamukruntidele alljärgnevad aadres- mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. 16. märts 2007 nr 23 mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. sid vastavalt juurdelisatud plaanile (Lisa 1): Urmas Arumäe Kristo Kallas Randvere keskuses perearsti ruumide üürihin- Urmas Arumäe Kristo Kallas 1) Püünsi tee 38 detailplaneeringu järgne krunt Vallavanem Vallasekretär na kehtestamine Vallavanem Vallasekretär nr 2 Määrus kehtestatakse «Viimsi valla põhimää- 2) Püünsi tee 40 detailplaneeringu järgne krunt ruse» § 64 lõike 4 alusel : nr 1 05. aprill 2007 nr 29 § 1. Kinnitada Randvere keskuse perearsti ruumi- 23. märts 2007 nr 25 § 2. Maaomanikul tähistada aadress vastava tähi- Aadressi määramine Laiaküla külas de üürihinnaks 85 EEK / m². Tee nimetuse ja aadressi määramine Leppnee- sega 01.03.2008.aastaks. Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Valla- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja me külas § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- ning valla veebilehel. Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Valla- mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. testatud «Kohanime määramise korra» ning Va- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- Urmas Arumäe Kristo Kallas lentina Timofejeva poolt 29.03.2007.a. esitatud mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. testatud «Kohanime määramise korra» ning ar- Vallavanem Vallasekretär avalduse Urmas Arumäe Kristo Kallas vestades Marianne Uibo poolt 08.02.2007.a. esi- § 1. Määrata maaüksusele Lilleoru (katastritun- Vallavanem Vallasekretär tatud avaldust nusega 89001:010:0151) aadressiks Pärna- § 1. Määrata Leppneeme külas asuvale teele, mis 05. aprill 2007 nr 27 mäe tee 6A, asukoht näidatud lisas 1 oleval algab Lännemäe teelt ning ristub Reinu tee- Aadressi määramine Randvere külas plaanil. 23. märts 2007 nr 24 ga, nimetuseks Lännekalda tee. Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Valla- § 2. Maaomanikul tähistada aadress vastava tähi- Munitsipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad lap- § 2. Määrata maaüksusele Lännemäe-I (katastri- volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- sega 01.12.2007.aastaks. sevanema poolt tasutava lasteaiatasu määrade tunnusega 89001:003:0402), vastavalt lisas 1 testatud «Kohanime määramise korra» § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- kinnitamine näidatud alale, aadressiks Lännekalda tee § 1. Määrata maaüksusele Tõnu (katastritunnuse- mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Määrus kehtestatakse Viimsi Vallvolikogu 11. ap- 12. ga 89001:010:1095) aadressiks Ritsika tee 12, Urmas Arumäe Kristo Kallas rilli 2006.a määruse nr 14 «Munitsipaallasteasu- § 3. Kommunaalametil tähistada tee vastava tähi- asukoht näidatud lisas 1 oleval plaanil. Vallavanem Vallasekretär tuse Viimsi Lasteaiad lapsevanema poolt tasuta- sega 01.09.2007. aastaks. § 2. Maaomanikul tähistada aadress vastava tähi- va lasteaiatasu määrad ja tasumise kord» § 2 lõi- § 4. Maaomanikul tähistada aadress vastava tähi- sega 01.12.2007.aastaks. gete 1 ja 2 alusel: sega 01.12.2007.aastaks. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- 10. aprill 2007 nr 30 § 1. Kehtestada Munitsipaallasteasutuse Viimsi § 5. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Aadressi määramine Haabneeme alevikus Lasteaiad Randvere lasteaias alates 1. juunist mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Urmas Arumäe Kristo Kallas Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Valla- 2007 lasteaiatasud alljärgnevalt: Urmas Arumäe Kristo Kallas Vallavanem Vallasekretär volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- 1) Randvere Lasteaed - kohatasu 350.- krooni, õp- Vallavanem Vallasekretär testatud «Kohanime määramise korra» ning ar- pevahendid 120.- krooni; vestades vajadusega korrastada aadresse: § 2. Kehtestada alates 1. septembrist 2007 Munit- 05. aprill 2007 nr 28 § 1. Määrata katastriüksusele katastritunnusega sipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad lasteaia- 23. märts 2007 nr 26 Aadressi määramine Püünsi külas 89001:010:0039 aadressiks LILLE TEE 12. tasud alljärgnevalt: Aadresside määramine Püünsi külas Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Valla- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja 1) Piilupesa Lasteaed - kohatasu 350.- krooni, õp- Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Valla- volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- ning valla veebilehel. pevahendid 120.- krooni; volikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 keh- testatud «Kohanime määramise korra» § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- 2) Püünsi Lasteaed - kohatasu 350.- krooni, õp- testatud «Kohanime määramise korra» ja Viimsi § 1. Määrata Püünsi külas asuvale nimeobjektile, mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. pevahendid 120.- krooni; Vallavalitsuse 30.06.2006.a. korraldusega nr 415 raadioklubi - ehitisregistri kood 120215258 Urmas Arumäe Kristo Kallas 3) Pargi Lasteaed - kohatasu 350.- krooni, õppe- kehtestatud «Püünsi küla, Kepsu II mü ja Järve aadressik Vanapere tee 10A, asukoht näida- Vallavanem Vallasekretär vahendid 120.- krooni; tee 5 krundi» detailplaneeringu ning arvestades tud lisas 1 oleval plaanil. 4) Leppneeme Lasteaed - kohatasu 350.- krooni,

Viimsi noortekeskus korraldab Tsirkuslaagrisse on veel mõned vabad kohad 8-12-aastastele Viimsi lastele ja noortele 11.-14. juunini Viimsis Tsirkuse- ja akrobaatikalaagris, mis on aastaid sunnitud suure huvi tõttu jätma paljud lapsed laste linnalaagri ukse taha, on veel mõned kohad vabad.

Väikesed tsirkuseartistid saavad kokku Viimsis 11.-15. juunini. Tsirkust kogunetakse tegema Viimsi Kooli akrobaatikasaali. Laager toimub peamiselt Viimsi noortekeskuses, kavas on ka väljasõidud ja ekskursioonid. Lastele iga päev soe lõuna. Tegevused toimuvad kella 10–17. Raske on leida last, kellele ei meeldiks tsirkus. Aga kas poleks tore ka ise seda õppida? Teha tireleid või žongleerida pallidega, kiikuda trapetsil või keerutada rõngast? Pirita tsirkuselaagris on see või- Tegevused laagris: malik. Esmapilgul võivad tsirkusetrikid tunduda rasked, kuid osavate treenerite ja kõva tahte korral • käsitöö ja kunst õnnestub kindlasti kõik. Kui trikid selged, näidatakse neid laagri lõpus väikesel esitlusel ka lapseva- • seiklusmängud nematele. Karta pole midagi – väike närvipinge ja esinemishirm tulevad tsirkuseartistiks saamisel ka- • ekskursioonid suks. Lapsed saavad lavakogemuse ja julguse esineda. • jne. Sageli tulevad lapsed laagrisse veel teist ja kolmandatki korda, sest neile meeldib esineda või õppida Osavõtumaks 200 kr. uusi tsirkuse trikke. Lapsed, kes näiteks ühel suvel õppisid akrobaatikat suurte pallidega, saavad järg- Kohtade arv on piiratud. misel harjutada õhuakrobaatikat trapetsil või õpivad hoopis monorattaga sõitma. Lapsi köidavad tsirkuselaagri juures uued asjad, mida nad eelnevatel suvedel proovinud ei ole: rullikud, trampliin, Registreerimine kuni 1. juunini, lisainfo tel 60 66 826 või 53 43 1166 (E-R kella 14-20). monoratas, rõngad. Tsirkuselaagris on alati lõbus seltskond ja palju tegevust. e-mail: [email protected] Kõiki tsirkusehuvilisi lapsi ootame Viimsi TSIRKUSELAAGRISSE esmaspäevast reedeni alates kella üheksast. Päevad on täis treeninguid, mänge ja puhkehetki, samuti süüakse üheskoos lõunat. Laagri- päev lõpeb kell viis õhtul.

Laagrisse saab registreeruda aadressil [email protected], info www.omatsirkus.ee Viimsi noortekeskus korraldab Laagri eesmärk ei ole saavutada kuue päevaga maksimaalset taset, vaid näidata lastele tsirkusekunsti 8–13-aastastele Viimsi lastele ja noortele mitmekülgsust ning võimalusi. 5.-10. augustini Venevere Puhkekülas puhkelaagri “Sisukas suvi” Kohtumiseni tsirkuselaagris! Heidi Kann, tsirkuselaagri juhataja

Laager toimub looduslikult väga kaunis ja huvitavas kohas Viljandimaal männimetsas. Ööbimine viie- kohalistes kämpingumajades, toitlustamine kõikidele nõuetele vastavalt. Laagriplatsil on ujumiseks väike järv. Lastega tegeleb neli laagrikasvataja litsentsiga kasvatajat. Transport laagrisse ja tagasi tagatud. Viimsi noortekeskus otsib KASVATAJAID Tegevused laagris: • sportlikud tegevused juunis toimuvasse • rabamatk laste tegevusprogrammi (5 päeva) • käsitöö ja kunst • loodusmängud Kandidaadilt ootame • kanuusõit •Kogemusi töös laste ja noortega • seiklusmängud •Noorsootööalast või pedagoogilist haridust • ujumine •Head organiseerimisvõimet, kohusetunnet ja aktiivsust • jne. Omalt poolt pakume Osavõtumaks 1000 kr. •Praktika sooritamise võimalust Kohtade arv on piiratud. •Konkurentsivõimelist palka • Häid töötingimusi Registreerimine kuni 22. juunini, lisainfo tel 60 66 826, või 53 43 1166 (E-R kella 14-20). e-mail: [email protected] Kasvataja ülesanne on laste vaba aja sisustamine ning tegevusprogrammi korraldamine. Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1111

Harjumaa Puuetega Inimes- te Nõukoda koostöös Viimsi Invaühinguga KUTSUB OSALEMA TEABESEMINARIL «Taastusravi ja Laupäeval12 . mail 200 7 .a. kell 12.00 rehabilitatsiooni Start ja finiš SAME staadionil VIIMSIS võimalustest Ida-Harjumaal». Seminar toimub 11. mail Viimsi päevakeskuses (Kesk tee 1, Haabneeme) kell 17–19. Osalevad dr Enn Rei Viimsi Haiglast, dr Riina Kallaste Adeli Eesti ja dr Maret Tammeka Viimsi SPAst. Ootame aktiivset osavõttu!

20. mail kell 18 Viimsi Huvikeskuses (Nelgi tee 1) TANTSUETENDUS AJA SAMMUD Esitusel valik tantse ja katkendeid 20. ja 21. sajandist Peaosades erinevad tantsu- rühmad kokku 70 tantsijaga! «AINULT PLIKAD» «IRIS» «BE HAPPY» «VIIMSI KOOL» «PIILUPESA»

Viimsi vallavalitsus Pääsmed 50 krooni müügil kohapeal tund enne etenduse algust. Ansambli Kukerpillid kontsert

Rannapere 11. mail kell 19 Esmaspäeval, 7. mail Pansionaat Viimsi Koolis, Randvere tee 8, Haabneeme VÕTAB TÖÖLE kl 10–12 ootab ÕDE-PERENAISE. Pääse 50/30 kr Viimsi lasteaed Piilupesa Info telefonil lapsevanemaid koos lastega 51 89 838 LAHTISTE USTE PÄEVALE Eesti Seksuaaltervise Liit esitleb: Kavas: meeleolukas sissejuhatus (etendus lastele), ÕPILASKONVERENTS seejärel tutvustame lasteaeda ning 3-aas- Viimsis avatud uus eralasteaed. «ARMASTUSE TERVISEKS!» taste laste rühmasid, teeme ringkäigu ma- 2007 jas. Amarülluse 4, Viimsi. Viimsi huvikeskuses Olete oodatud tutvuma ja tegema oma va- Telefon 601 1690, 5673 5365. likuid rühma osas! 4. mail Õpilaskonverentsil valitakse teatrifestivali «Tervis, seksuaalsus, suhted – turvalisus!?» peavõitja. Ettekanded teevad uurimustööde konkursi võitjad. Viimsi huvikeskuses on võimalik tutvuda loovtööde konkursi «Tervis, seksuaalsus, suhted – turvalisus!?» töödega. Osalemine õpilastele tasuta! Lisainfo: Kätlin Podjukov Eesti Seksuaaltervise Liidu koolituskeskuse Amor juhataja Tel 660 7870 ja 5373 7554 www.amor.ee 1122 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007

Kultuuril on Viimsis Lapsed laulma! veel üks toetuspunkt Erahuvialakool Maire Eliste Laulustuudio alustab mais uute õpilaste vastuvõttu 2007.-2008. õppeaastaks. Registreerida saab koduleheküljel www.mariel.ee. na Kunstiinstituudis 1993. aastal teatri- Uuel õppeaastal hakkavad tööle kontsertrühm (A) ja ettevalmistav rühm (B). Kooliealistele ja Viimsi valla kultuurimaasti- dekoraatori eriala, praegu töötab Viim- noortele on ainult kontsertrühm. Katsed kontsertrühma toimuvad esmaspäeval, 28. mail Piri- si kunstikoolis õpetajana ning võimalu- kule on kevade tulles muu- sel tegeleb vitraaži, joonistamise ja maa- ta vaba aja keskuses ja teisipäeval, 29. mail Püünsi põhikoolis. Mõlemas kohas on kell 17 eel- sad naasma hakanud. Hilju- limisega. Vitraažikunstis valdab nii klas- kooliealiste ja kell 18 kooliealiste katsed. Ette tuleb valmistada üks laul. sikalist tinalindi kui ka tiffanilindi tehni- ti hiilis koolimaja koridori- kat. Omab kogemusi freskomaali ja mu- Uuendusena alustatakse uuel õppeaastal ka liikumistundide või Orffi instrumendiõpetusega. des teatrifantoom, nüüd on natemperamaali vallas, maalib ka pui- A-rühmadele on see kohustuslik. mõisakompleksi kuuluvas dule. Eda valutab südant looduse ja Ka kõigil praegustel õpilastel palutakse end uueks õppeaastaks registreerida. inimlikkuse pärast, ta pole kunagi üks- Õppetöö algab 3. septembril. Harmoonikumis pesa teinud kõikne. Kunstnik paneb oma mõtted, sü- kunstimuusa. dame ja maailmavaate oma loomingus- se. Kunstiteost vaadates avame silla kunstniku südamest oma südamesse. Harmoonikumi teetoa galeriipinnaks ku- Eda Kommitza puumaalide näitus- jundatud seinad on kaetud mittekon- müük «Värvilised seened» jääb avatuks 8. mail kell 12 toimub Viimsi raamatukogus ventsionaalsete värviliste, skulpturaalse- mai lõpuni. kohtumine Ene Rämmeldiga. te maalidega. Maalide autor Eda Kommitz on viimsilane. Sündinud Ene Lill, Oodatud on kõik huvilised. 1964. aastal Tallinnas, lõpetanud Tallin- Harmoonikumi perenaine ja Kumu giid

VIIMSI VALLAVALITSUS kuulutab välja avaliku konkursi Viimsi laululaps 2007 järgmise ametikoha täitmiseks: 12. aprillil Viimsi huvikeskuses toimunud lauluvõistlusel TRASSIDE INSENER Viimsi Laululaps 2007 osales 68 last kuues vanuserühmas. Nõudmised kandidaadile: Žüriisse kuulusid rahvusooperi Estonia solist Alar Haak, Harjumaa muusikõpetajate ja koo- rijuhtide ühenduse liige Rutt Ridbeck ning helilooja ja omanimelise kaunite kunstide kooli • tehniline kõrgharidus juhataja Kaari Sillamaa. Žürii ülesanne oli selgitada välja parimad lauljad ja igast vanuse- • erialane töökogemus vähemalt 5 aastat rühmast need lapsed, kes esindavad Viimsit lauluvõistlusel Harjumaa Laululaps 2007. • väga hea eesti keele oskus ja hea vene keele oskus suhtlustasandil Tulemused on järgmised: • arvutikasutamise oskus • täpsus, korrektsus ja väga hea suhtlemisoskus 3-4-AASTASED LAULJAD • Tüdrukute arvestus: Töö sisu: I koht – Eva Katarina Tambets Tehnilise infrastruktuuri (ühisveevärk ja -kanalisat- II koht – Gerlin Pihlak sioon, sademete- ja pinnasevee süsteemid, elekter, vä- III kohta jagasid – Jasmin Riin Sõster ja Loreley Reim lisvalgustus, telekommunikatsioon, kaugküte, gaas • Poiste arvestus: jms) arengu põhisuundade ja -nõuete väljatöötamine Ainsa esindajana pälvis I koha Sven Pärtel ning arengu koordineerimine lähtudes valla arengu- 5-6-AASTASED LAULJAD kavast ja üldplaneeringust ning järelevalve infrastruk- • Tüdrukute arvestus: tuuri valdkonnas toimuva üle. I koht – Mari Ann Valkna II koht – Maria Rander III koht – Judith Kalle Kandidaadil palume esitada: • Poiste arvestus: • avaldus I koht – Kaarel Tamuri • elulookirjeldus (CV) II koht – Rasmus Siitam • ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendava- III koht – Andres Estna te dokumentide koopiad • konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks 7-9-AASTASED LAULJAD peetavad dokumendid • Tüdrukute arvestus: I koht – Maria Mängel Tööle asumise aeg: mai 2007 II koht – Liina Ariadne Pedanik Dokumendid palume saata hiljemalt 30. aprilliks 2007 III koht – Kriss-Stina Vaidla • Poiste arvestus: Viimsi vallavalitsusele aadressil Nelgi tee 1, 74001 Kaarel Tamuri võitis esikoha 5–6-aastaste laste Viimsi, või e-posti teel [email protected] I koht – Mattias Vohu II koht – Martin Siitam arvestuses. Lisainfo: Indrek Mäeküngas, kommunaal- ja heakor- III koht – Sten-Jan Sarv raameti juhataja, tel 60 66 827, [email protected] 10-12-AASTASED LAULJAD • Tüdrukute arvestus: I koht – Kristi Kallas II koht – Maarja Karolina Uritam Müüa Viimis võõrasemade, köögiviljade, Liuguksed, garderoobid. Hinnad sood- III kohta jagasid – Anelle Tamm ja Britta Taniel suve- ja püsilillede taimi. Telefon sad, garantii. Tel 50 29 075. 6090 511, 53 499 081, Tiiu. • Poiste arvestus: Rõõmsameelne 1a ja 5 kuune poiss ootab I koht – Aleksandr Mäeots Vajatakse küünetehnikut. Tel 5515783 aegajalt toredat hoidjat, et emme oma II kohta jagasid – Raul Gross ja Karl-Hendrik Muuga asju saaks ajada. Emme tel 5140425. Koretriühistu Pargi põik 6 Viimsi alevi- III koht – Robert Katman kus otsib majahoidjat. Töö üks kord nä- Puurkaevude puurimine Tel 55 26 277. dalas, sise- ja väliskoritus. Palk kokku- e-mail [email protected] 13-15-AASTASED LAULJAD leppel. Tel 51 36 752. I koht – Mirjam Pihlak Viimsi Perearstikeskus vajab medõde. In- II koht – Kristin Rohtaru Metalli koristamine. Tel 56 975 713. fo telefonil 5111613. Aleksander. 16-18 AASTASED LAULJAD JUSSI ÕLLETUBA pakub tööd sõbrali- I koht – Erik Ollerma Ilusong pakub tööd juuksurile, kosmee- kule ja kohusetundlikule BAARIDAAMI- tikule ja maniküürijale. Kontakt: Katrin LE. Palk hea ja kollektiiv tore. Info Lauluvõistlusel Harjumaa Laululaps 2007 eelvoorudesse Keila kultuurikeskuses 21. ja 22. Kaljuvee 53 422 266, Kristel Piirioja 54535511 Tiia 56 565 949 aprillil lähevad Viimsi valda esindama Kristi Kallas, Maarja Karolina Uritam, Aleksandr Erahaigla Fertilitas pakub tööd hoolda- Mäeots, Mattias Vohu, Gerlin Pihlak, Eva Katarina Tambets, Mirjam Pihlak, Erik Ollerma, Pakun kodukoristuse teenust. Kauaagne ja-koristajale ja üldkasutatavate ruumi- Kaarel Tamuri, Liina Ariadne Pedanik, Maria Mängel, Maria Rander, Mari Ann Valkna. kogemus, viimased kaks aastat töötanud de koristajale [email protected], tel Soomes. Tel 56 450 296, Heli. 605 9603, 5664 0036 Täname kõiki vahvaid lauljaid ja lauluõpetajaid. Restaureerin antiikset täispuitmööblit, MTÜ Viimsi Huvikeskus asukoht Nõmmel. 55 683 629. Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1133

UUDISED UUDISED Harjumaa meistrivõistlused lauatennises Harjumaa meistrivõistlustel lauaten- nises tuli meie valla mängijatest Dia- na Halla tütarlaste C-vanuseklassis üksikmängus kolmandale kohale. Meesveteranide I grupis võitis üksik- mängus Allan Kottise kõik konkuren- did, meespaarismängus koos Ivari Kindsigoga (Kernu vald) saavutati tei- ne koht. Meesveteranide III grupis tu- li Johannes Kant üksikmängu võit- jaks, kolmandaks jäi Kaarel-Mati Halla. Valla meistrivõistlused ujumises Eesti XII maaspordimän- 30. märtsil toimusid Viimsi SPA va- gud toimuvad baajakeskuse ujulas Valla meistri- võistlused ujumises. Kõige noorema- 6.–9. juulini Valgas. tele, 1998. a ja hiljem sündinud pois- 14. aprillil Viimsi Kooli saalis toimu- tele-tüdrukutele peeti Viimsi SPA nud võrkpalli eelvoorus tagas endale auhinnavõistlused 25 m, 1996. aas- finaalvõistlustele pääsu Viimsi võrk- tal ja hiljem sündinud lastele 50 m pallinaiskond Anu Karavajeva eestve- vabaltujumises. damisel. Tänusõnad talle ka turniiri Lühemal distantsil olid tüdruku- läbiviimise vaeva eest. Otse finaalis test tublimad Iiris Taal (28,77), võistleb Viimsi valla võistkond veel Ronja Jürjens (29,12) ja Lisett Marii kergejõustikus, orienteerumises, rat- Tartes (30,67), sama maa läbinud takrossis ning mälumängus. poistest oli Kristjan Naruski võidu- aeg 18,79, järgnesid Otto-Karl Kont Tiia Tamm, (19,18) ja Johann Hermlin (22,73). Viimsi valla spordikoordinaator Poole pikema vabaltujumise pare- mad olid Grete Liblikman (37,30), Tule 1. mail Püünsi Eva Maria Komissarov (41,08), Mirjam Kim Rääbis (41,63), Mikk spordipäevale! Laanes 32,23, Kert Kevin Lissmann 1. mail kell 12 kutsume kõiki juba (41,22) ja Oskar Kasekivi (41,29). üheksandat korda Püünsi spordipäe- Meistrivõistluste kavva oli esma- vale. Külarahvas alustab koristustal- kordselt juurde võetud 50 m liblik- gutega varem, et kõik spordiplatsid ujumine ning 100 m kompleksi. Kuni suveks korda saaksid. 13-aastastest tütarlastest korjasid Võisteldakse meeste ja naiste suurema medalisaagi Viktoria korvpalli vabavisetes ja tennise üksik- Plemakova (50 m vabalt 37,20 – mängus, kell 15 lõpetab spordipäeva kuld, 50 m liblikat 44,63 – kuld, 50 traditsiooniline jalgpalli maavõistlus m rinnuli 46,70 – hõbe, 100 m Püünsi-Haabneeme. kompleksi 1.38,22 – hõbe) ja Grete Ilm lubab juba harjutada ja loo- Liblikman (50 m vabalt 37,30 – hõ- dame, et mullused võitjad korvpallis be, 50 m liblikat 45,18 – hõbe, 100 Rühmakava «Nahkhiired» tõi esikoha. Mait Maasik ja Elsa Saks, tennises m kompleksi 1.36,91 – kuld). Tõnu Kalvik ja Kristel Kukk on kohal Samaealistest poistest dominee- tiitlit kaitsmas. Tõnu Kalvik on seni risid Mikk Laanes (50 m vabalt võitmata, kuigi eelmisel aastal osutas 32,23 – kuld, 50 m liblikat 35,59 – talle visa vastupanu Lennart Meri kuld, 100 m kompleksi 1.23,13 – lapselaps Karl Meri.Veel on löömata kuld), Markus Kadastu (50 m vabalt Viimsi uisutajad tõid ka Maret Posti korvpalli vabavisete 35,48 – hõbe, 50 m selili 39,96 – rekord aastast 2000 – üheksa taba- kuld, 100 m kompleksi 1.39,33 – must kümnest. pronks), Roland Engel (50 m rinnuli 51,41 – hõbe, 50 m liblikat 56,87 – Prantsusmaalt neli medalit Mati Eliste, pronks, 50 m selili 47,57 – hõbe) ja tennisist ja talguline Lauri Visnapuu (50 m vabalt 36,73 Ka üksikkavas saavutasid Viimsi tüd- – pronks, 50 m rinnuli 46,23 – kuld, Prantsusmaal Mezes toimusid 10.-11. märtsil rahvusvahe- rukud häid tulemusi. Kadri Kukk sai üle Tervisesportlased üle 50 m liblikat 47,37 – hõbe, 100 m 12-aastaste edasijõudnute klassis 12 kompleksi 1.35,14 – hõbe). lised rulliluuisutamise karikavõistlused Trophee de võistleja hulgast esikoha Merlyn Padama maailma kogunevad Kuni 17-aastaste neidude ja L´Herault 2007, kust Viimsi uisutajad tõid koju kaks esi- alla 12-aastaste edasijõudnute klassis 16 Eestisse noormeeste klassis võitsid kõik alad võistleja seas teise koha. Kaja Masing (100 m vabalt 1.08,45, koha ja kaks teise koha karikat. Rulluisuklubi Rullest võtab aasta Rahvusvaheline tervisespordiliit (IVV) 100 m rinnuli 1.25,57, 50 m lblikat ringi vastu uusi huvilisi vanuses 6-11 andis Eesti Spordiseltsile Kalev õigu- 36,58; 100 m selili 1.18,06, 100 m Võisteldi eri vanuse- ja tasemeklassides Võistlused Prantsusmaal olid Viimsi eluaastat. Lapsed võivad klubiga liitu- se läbi viia tänavune ülemaailmne ter- kompleksi 1.18,61). Samade alade nii üksiksõidus kui ka rühmakavades. tüdrukutele väga edukad. da ka kevadel, sest saavad niiviisi sel- visesportlaste kokkutulek, mis peetak- hõbedased autasud võitis Kirke Päss. Kokku võttis võistlustest osa 207 sport- Rühmakavaga «Nahkhiired» osaleti geks uisutamise põhitõed ning suvel on se 12.-15. juulini Otepää ümbruses. Noormeeste absoluutselt parimaks last kahekümnest rulluisuklubist Prant- täiskasvanute klassis ning saavutati esi- neil palju kindlam rulluiskudega kihu- Osavõtjaid saabub vähemalt kolme- osutus Sander Parts (100 m vabalt susmaalt ja Eestist. Eestit esindas rullui- mene koht. Tulemus on tähelepanuväär- tada. kümnest riigist. 57,47, 100 m rinnuli 1.21,65, 50 m suklubi Rullest. ne seetõttu, et Rullesti tüdrukud kuulu- Täpsem info Rullesti kodulehel Selliseid olümpiaade, kus aja ja liblikat 30,52, 100 m selili 1.16,25 Viimsist võtsid võistlustest osa Kadri vad nii sel kui ka veel järgmisel aastal www.rullest.ee võidu peale ei konkureerita, korralda- ja 100 m kompleksi 1.12,48). Naiste Kukk, Reet Sarapuu, Deily Plumberg, sünniaasta järgi hoopis noorteklassi (alla takse 1989. aastast, esimest korda põhiklassis võitis Kerttu Tammeri Merlyn Padama, Anna-Lotta Hagi, Brigitta 14-aastaste kadettide klassi). Kavaga Piret Rink, kohtuti Valkenburgis (Holland). Eesti kolm esikohta (100 m vabalt Randver, Liisa Tolli ja Laura Õunapuu. «Roomlased» tulid tüdrukud 2. kohale. rulluisuklubi Rullest treener tervisesportlased liitusid 1995. aastal 1.08,70, 100m selili 1.22,18, 100 Kreekas, teekonna Ateenasse võttis m kompleksi 1.28,57). Kristiina tookord ette 69 jooksu-, käimis-, jalg- Arusoo esikoha 100 m seliliujumises rattasõidu- ja ujumishuvilist. 34,89 ning teise koha vabalt-ja seli- Spordiüritused maikuus Otepää olümpiaadiks on end kirja liujumises. pannud juba sajad eestimaalased, aga Meesteklassis oli võitmatu Herol 1. mail kl 11 Püünsi küla koristustalgud ja spordipäev Korraldaja Püünsi küla ruumi on veel. Huvilistel pöörduda Marjak ( 100m vabalt 55,48, 100 m 9. mail kl 17 Viimsi valla meistrivõistlused laskmises Haabneemes Sõpruse tee 9 spordiseltsi Kalev poole, telefon 644 Korraldaja Viimsi vallavalitsus rinnuli 1.14,50, 50m liblikat 27,15, kl 19 täiskasvanutele alates 18 a 9 mm püstolist lasketiir 0744, 503 2979 (Rein Meijel), 100m selili 1.04,95 ja 100 m komp- [email protected]. Haabneeme Korraldaja spordiselts Marathon leksi 1.04,66). Naisveteranidest või- 12. mail kl 12 XXI Viimsi jooks tis konkurentsitult kõik alad Ene staadionil staadion Kivet, vanemas grupis oli võitmatu 15. mail TV 10 Olümpiastarti Harjumaa III ja IV etapp Korraldaja Harjumaa spordiliit Rein Ottosoni Milvi Vaiksaar. Meesveteranide va- Purjespordikool kutsub Harjumaa meistrivõistlused valikorienteerumises Pu- nemas grupis võitis Olav Lukin 50 m 16. mail Korraldaja Harjumaa spordiliit 8-10-aastasi poisse ja vabalt 32,72 ning 50 m liblikat disool tüdrukuid purjespordi- 36,19. Aksel Luige sai kuldmedalid Korraldaja Viimsi vallavalitsus/ treeningutele. 17. mail kl 18 Vallarahva tervisetund: kepikõnd Rohuneemes kaela 50 m rinnuliujumises ajaga Viimsi SPA Treeningud toimuvad 37,75 ning 100 m kompleksis ajaga 1. juunist 30. septembrini Korraldaja Korvpalliklubi Viimsi 1.27,78. Seliliujumise võit läks Rein 20. mail kl 12 3:3 korvpall Haabneemes Pirital, 1. novembrist 30. (Viimsi Kool) Ahvenale ajaga 43,72. aprillini on treeningud uju- Kõik tulemused on kirjas valla Harjumaa põhikoolide vahelised karikavõistlused las ja spordisaalis. 24. mail Laagris Korraldaja Harjumaa spordiliit koduleheküljel www.viimsivald/ kergejõustiku mitmevõistluses sport/tulemused Registreeruda saab Harjumaa meistrivõistlused ja noorte meistrivõistlu- Palju tänu peakohtunikule Enn Le- 26.-27. mail Männikul Korraldaja Harjumaa spordiliit telefonil 50 66 150. pikule ning tema tublidele abilistele! sed laskmises 1144 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007

Lp. Firmajuht Algab puhkuste aeg – algab Assistendi hooaeg! VIIMSI Pakume asendajat bürootöös! Meilt saate ajutiselt või osalise tööajaga sekretäri, PEREARSTI- personalitöötaja või raamatupidaja. KESKUS Pikemaajalised koostöösuhted kokkuleppel. VAJAB MEDÕDE Võtke meiega ühendust ja lubage oma põhitöötajad puhkusele! INFO TELEFONIL www.assistent.ee 5111613 e-post: [email protected] tel. 56 649571

Viimsi Viimsi KORSTNA- Lihatööstuse AS PÜHKIMIS- JA pakub väikese Lihatööstuse AS POTTSEPATÖÖD töökoormusega • Akende pesu (põhiliselt võtab tööle müüja, • Muru niitmine AHJUD, PLIIDID, nädalavahetustel) • Välikoristustööd KAMINAD, MOODUL- palk korralik. • Lammutustööd tööd autojuht- JA KIVIKORSTNAD Info: ekspediitorile. Info. 60 11 320 www.atpuhastusteenused.ee Info. 60 11 320 Tel 51969799, e-mail: 50 33 585 Tel: 52 10 885 [email protected] 50 33 585

OÜ Konesko Autotarvik võtab tööle LUKKSEPP-KEEVITAJA Valmistame järelhaagise konkse,karterikaitseid VEOTEENUS ja kaitseraudu.Tööaeg E-R 8.00-16.30 Kontakt: Aiandi tee 21 , Viimsi Info tel. 5137070 , 5045350 , 6011695 Kaubaruumi maht 16m3 [email protected] MB-409 TAGALUUK-TÕSTUK www.selteret.ee wwww.koneskoauto.ee tel 60 11 727

Tootmisettevõte Printtare AS võtab tööle pearaamatu- AITAME KAUNISTADA Viimsi Market võtab tööle kulinaarkoka pidaja, kelle tööülesandeks on ettevõtte raamatupida- TEIE RÕDU misliku arvestuse korraldamine ja pidamine ning vasta- ja osalise tööajaga kohviku abitöölise. va majandustegevuse aruandluse koostamine. Eeldame töökogemust pearaamatupidajana ja erialast haridust Pakume erineva suuruse, värvi ja kujuga rõdukaste ja ampleid. Telefon 55617661 või 6051376. (raamatupidamine või finantseriala). Vajalik väga hea Samuti keraamilisi, plastikust ja savist istikupotte. Aitame valida mulla, arvutioskus ja programmi SAF 5.2 valdamine. Pakume Viimsi Market võtab tööle müüja-kassa- meeldivat töökeskkonda ja konkurentsivõimelist tasu. väetised ja lilled või istikuid. Soovi korral istutame. Asukoht: Reinu tee 9, Pringi, Viimsi vald. CV koos pal- pidajaid. Võimalik ka osalise tööajaga KÜLASTAGE VIIMSI AIAKESKUST Miidurannas Muuli tee 8 Raudtee gasooviga saata e-posti aadressil printtare@printtare. töötamine. ee või faksile 609 0608. Kontakt: 50 67 461, 51 07 ääres 627; www.printtare.ee Telefon 5020443 või 6051379.

Pirita TOP SPA Hotell on kaasaegselt renoveeritud ja  kõrgkvaliteetset teenindust pakkuv SPA-tüüpi majutus-  koht, mis ühendab endas mitmekülgseid taastusravi, iluteraapia ja sportimise võimalusi.  Pakume tööd: Vastuvõtuadministraatorile (nõutavad eesti, soome, inglise ja  vene keele oskus)  Toateenijale, koristajale  Hooldustehnikule Ettekandjale, kelnerile, baarmenile (vajalikud eesti, soome, inglise ja vene keele oskus)  Juuksurile (vajalik eesti, soome, inglise ja vene keele oskus) 3$$',6h11,3b(9$1b'$/ CV saata: [email protected] tel 639 6559  Med.õele  Massöörile Füsioterapeudile ²DSULOOLOHULQHYDGSDNNXPLVHG  CV saata: [email protected] tel 639 6661 07.03.06 DSULOOLODODWHVNHOODORREWXMXMD WDQWVXUWPHPXXVLNDOLQHNROOHNWLLY07-  3LGXOLVWHOHSDNXPHSLPHGXVHVDDEXGHV VQQLSlHYDWRUWL  ,1)2-$%521((5,0,1(Y}L SDDW#DJHHZZZSDDWHH 5RKXQHHPHWHH9LLPVL Aprill 2007 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1155

88.5(1P||EHO2h  0||EOLSURMHNWHHULPLQHMDYDOPLVWDPLQH .||JLG *DUGHURRELG /LXJXNVHG %URRP||EHO  $VXPH9DQDSHUHWHH3QVL9LLPVLYDOG+DUMXPDD 7HO)DNV0RE [email protected] ; www.uukren.ee

  Suurim valik Autovaruosade müük Õlivahetus 88.5(1P||EHO2h   muruniidukeid Rehvide müük ja paigaldus Pakume tööd mööblitisleritele Aia- ja metsatehnika müük ja remont Muruniidukite hooldus ja remont &9VRRYLDYDOGXVSDOXPHVDDWDSRVWLDDGUHVVLO 8XNUHQP||EHO29DQDSHUHWHH3QVL9LLPVLYDOG+DUMXPDD Y}LHPDLOLOHLQIR#XXNUHQHHIDNV ja murutraktoreid ,QIRWHOMD  Rohuneeme tee 2  tel 6 090 351 e-post [email protected]

TÄNAVAKIVIDE PAIGALDAMINE Kui vormistate laenulepingu kontoris, saate soovi korral küsida kuni 3 Kogemused suured, hinnad soodsad, Hansapanga Pirita ja Viimsi kontoris on tulemas tagatiseta väikelaenu sooduskampaania, kuulist maksepuhkust. Sel ajal tasute ainult intressi, laenu põhiosa taga- töö kiire jaja kvaliteetne. simaksed algavad pärast maksepuhkust. Helista jaja küsi pakkumist, mis kestab 07. maist 11. maini 2007a. Sooduskam- Väikelaenu võtmine on nii lihtne, nagu üks rahalaenamine üldse olla paania ajal on väikelaenu lepingutasu meie kontori- saab – esitage taotlus, sõlmige leping ning loetud minutite pärast on GSM: 524 8614 tes 50% soodsam. soovitud laenusumma Teie arvelduskontol. Väikelaenu tingimuste kohta saate täpsemat informatsiooni pangakon- torist või internetist Hansapanga kodulehelt aadressilt www.hansa.ee See on hea põhjus, miks just praegu oma ammused plaanid ja unistused ellu viia! Tulge küsige väikelaenu oma Hansapanga kontorist Pirital ja Viimsis.

Tagatiseta väikelaenuga saate teha suuri asju, väikestest rääkimata – Lisainfo klienditoe telefonil 6 310 310. OÜ Viimsi Spa remontida või sisustada kodu, minna perega reisile, sportida, katta õp- pekulusid, tähistada olulist sündmust, osta auto jpm. Oma plaanide kii- PAKUB TÖÖD: reks rahastamiseks saate väikelaenu mugavalt taotleda nii hanza.netist HOOLDELUKKSEPALE JA kui ka pangakontorist. Laenusumma võib olla 5000 – 150 000 krooni TOATEENIJALE ning laenu saamiseks ei ole vaja käendust ega tagatist. Ka ei nõuta la- Keili Tees enusaajalt nii suurt sissetulekut kui teiste laenude puhul. kontorite juhataja CV koos sooviavaldusega palume saata Parima kuumakse aitab leida tagasimaksetähtaeg, mille võite valida 6 postiaadressilOÜ Viimsi Spa, Randvere tee 11, Pirita ja Viimsi kontor Viimsi vald, 74001, Harjumaa või e-mailile kuust kuni 48 kuuni. [email protected]. Tel 606 1001

Rendile anda Upitaja JPC 540-170 Tõstevõime 3,5 t Tõstekõrgus 17 m Helista ja küsi, hind kok- kuleppel.

Aiasepp OÜ  • Haljastuse projektid ja teostus • Tänavakivide paigal- damine • Aia piirete rajamine OÜ Silverado Grupp • Aedniku hooldusplaa- Kontakt: 53 498 370 ni koostamine ja tööd e-post: [email protected] Info ja kontakt tel. 5361 4440

Ostame Harjumaal kuni 2,5 miljoni krooni ILUSALONG eest kinnistu või osa sellest,mida saab jagada väiksemateks tükkideks. Aiakeskus Merivälja Lilled • Juuksuri teenused ( laste- , naiste- ja meestejuuksur ) Teeme detailplaneeringud ja maamõõdutöid Tule Tuule 12 (Muuli vastas) • Maniküüri teenused ( küüneravi, geel- Harju-ja Raplamaal. ja kangasküüned, parafiin hooldus ) Müügil lilletaimed, amplitai- • Pediküüri teenused OÜ Hedolink, Narva mnt.38, Tallinn, 10152, • Kosmeetiku teenused (näohooldus, ke- tel 6485474, mob 56471931, med, maasikataimed, püsi- hahooldus, depilatsioon ) e-post [email protected] kud, tomatitaimed, mullad Ootame Teid Ilusalongis Kaluri tee 5 ja väetised. UUS NUMBER! 621 2275 TEOSTAME SÕIDU – JA PAKIAUTODE PAKUME TÖÖD: Kauplus on avatud KERE- JA VÄRVITÖID. AVARIIJÄRGNE Kaupluse klienditeenindajale REMONT KA KINDLUSTUSSELTSIDELE. Kokale 9-19, L 9-17 ja P 9-15. Kokaabilisele Baaridaamile E–R 9– 18 Telefonid: 50 200 58, AMPRI TEE 9/1 Head tingimused, vahetustega töö, palk konku- rentsivõimeline, transporditasu Kesklinn-Viimsi- 51 91 77 26, Helmi. VIIMSI VALD TEL. 5553 0501 Kesklinn. [email protected] Ivest Kaubandus OÜ WWW.SAMBORA.EE Viimsi vald, Rohuneeme tee 57b, Lahe Tare pubi Kontakt 523 2379 (Natalja) 1166 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Aprill 2007

+DUPRRQLOLVHHOXNOXEL 3lHYD63$9LLPVLVGDPHV 0DVVDDæLWHHQXVHG 8QLNDDOVHG $YDWXG7/ ‡.ODVVLNDOLQHPDVVDDæ |NRLOXWHHQXVHG ‡6SRUGLPDVVDDæ 3DUJLWHH9LLPVL ‡1lRMDNHKDKRROLWVXVHG ‡$URRPLWHUDDSLD ,QIRMDEURQHHULPLQH ‡.lWHMDMDOJDGHKRROGXVHG ‡0HHY}LNXSXPDVVDDæ  ‡3}QHYDG63$KRROLWVXVHG ‡7DLPDVVDDæY}L6KLQGR LQIR#KDUPRRQLNXPHH ‡'HSLOHHULPLQH ‡7DLUGLSDOOLPDVVDDæ ZZZKDUPRRQLNXPHH '$53+,1·LNRVPHHWLNDVDUL ‡/DDYDNLYLPDVVDDæ ‡'$53+,1·LLOXSURJUDPPLG ‡7VHOOXOLLGLPDVVDDæ ‡ãRNRODDGLPDVVDDæ ‡'$53+,1·LWRRGHWHPN ‡/PILPDVVDDæ 7((78%$ gNRORRJLOLVHOWSXKWDGWRLGXG ‡5HLNL 3(25880,'(5(17 .RGXVHGNRRJLGMDSLUXNDG

Azerbaidžaani köök Elava Tule baaris

Meil saab korraldada LUM EN Dr. Merike Immato Dr. Pille Jõevee koosviibimisi, pidada sünnipäevi Kaluri tee 5 või firmapidusid kuni 50 inimesele. Haabneeme HAMBARAVI Tel. 60 11 812 53 416 072 PROTEESIMINE Oleme avatud iga päev kella 11-23, reedel ja laupäeval 11-24. Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901, www.elavatule.ee. www.lumenerakliinik.ee NB! Laste hambaravi tasuta

Polikliinik Haiglaravi s.h operatsioonid Disaini- ja Naistearst Günekoloogia õmblussalong Lastearst Kõrva-nina-kurguhaigused Haabneemes, Kaluri tee 5 Üldkirurg Ortopeedia Uroloog Plastikakirurgia • Individuaalõmblus Onkoloog Üldkirurgia • kodutekstiilide õmblemine • tikkimisteenus (logod ja muu Plastikakirurg Uroloogia sümboolika) Kõrva-nina-kurguarst • suur valik reklaam- ja vabaaja Nahahaiguste arst Sünnitusabi riideid Silmaarst Haiglaga on võimalik tutvuda iga kuu • parandustööd Psühholoog esimesel neljapäeval kell 16 tel: 6091490, 5298020, Psühhiaater e-mail: [email protected] www.indigodesign.ee Registreerimine tel: 6059600 Aadress: Kaluri tee 5a Viimsi www.fertilitas.ee