EMADEPÄEVAL MÄNGIS ABJAS EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Emadepäeva Tähistati Traditsioo- Kõiki Saalis Viibinud Emasid, Kelle Soomest Kokku Ligi Sada

 Rõõmus hetk emadepäevapeolt Kaarli rahvamajas. VAIRE PITKI foto

 Abjas meeleoluka emadepäevakontserdi andnud Eesti Kaitseväe orkestri muusikutele palus Abja vallavanem Peeter Rahnel tänuks šokolaaditahvlit üle andma sõdurivormis telesaatejuhi Hannes Võrno. MEELIS SÕERDI foto EMADEPÄEVAL MÄNGIS ABJAS EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Emadepäeva tähistati traditsioo- kõiki saalis viibinud emasid, kelle Soomest kokku ligi sada. Emaksole- niliselt mitmel pool Halliste kihel- seas oli ka orkestri dirigendi major mise tähenduse üle mõtiskles Abja  Mõisaküla kultuurimajas laulsid ka nelipühi koguduse pühapäeva- konna mail. Eriliselt pidulikuks ja Indrek Toompere ema. Mulgi- ja Pär- nelipühi koguduse diakon Mirjam kooli lapsed Kaja Õiguse juhendamisel. MEELIS SÕERDI foto meeldejäävaks muutis tähtsa päeva numaal õppusi pidavate kaitseväe- Järve. Päevakohase kontserdi esine- paljudele Eesti kaitseväe orkestri laste tervituse tõi abjalastele rõõmsat misraskust kandsid Abja koguduse kontsert rahvast täis Abja kultuu- elevust tekitades sõdurivormis saali pühapäevakooli lapsed. Lisaks neile rimaja saalis. ette marssinud nooremleitnant Han- astusid üles rahvamaja mudilasringi ABJA KULTUURIMAJAS algas ema- nes Võrno – tuntud telesaatejuht. liikmed. Kaetud oli koogi- ja kohvi- depäev hommikul kontsertaktusega, Publiku aplaus orkestrile oli tugev, laud. kus esinesid Abja lasteaia mudilased. muusikuid tänas lõpuks rahva nimel KAARLI RAHVAMAJAS toimu- Emasid ja vanaemasid õnnitles Abja vallavanem Peeter Rahnel. nud emadepäevakontserdil võeti vallavanem Peeter Rahnel. Aktusele MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS rõõmsalt vastu nii Õisu lasteaia las- olid palutud kokku 22 vallas elavat tervitasid emasid ja vanaemasid lin- te, “Lumivalgekest” mänginud Abja eelmisest emadepäevast tänavuse- navolikogu esimees Jorma Õigus ja kultuurimaja lasteteatri kui ka Kaarli ni lapse ilmale toonud ema, et neile linnapea Ervin Tamberg. Linnapea rahvamaja naisansambli esinemine. valla poolt üle anda meenelusikas ja andis üle pildiraamatu ja roosiõie Lastele pakuti küpsiseid ja komme. tänukaart. Väikeses saalis pakuti kõi- neljale aasta jooksul emaks saanule. Peo korraldasid ühiselt rahvamaja ja gile kringlit, kohvi ja morssi. Lastele Pidupäevakontserdil esinesid mulgi lasteaed. oli vaibal sisustatud mängunurk. folklooriringi mudilased, Mõisaküla EAKATEKODUS Mulgi Häärber Pärastlõunal oli suur saal tulvil nelipühi koguduse pühapäevakooli õdusalt vanaduspäevi veetvatele va- rahvast, kes sai kuulda suurõppuse lapsed, Mõisaküla kooli laululapsed naemadele laulsid väikeses kontsert- Kevadtorm raames esinenud Eesti ja kultuurimaja segaansambel. Pidu kavas Halliste kooli lapsed ja tantsis Kaitseväe orkestri kontserti. Lisaks lõppes tordi- ja kohvilauas. Halliste rahvamaja rahvatantsurühm sõdurilauludele kõlas ka lüürilise- HALLISTE RAHVAMAJAS oli Sõsare. Kaetud oli peolaud. Eakatel maid helindeid. Emadepäeva puhul emadepäeva peolisi koos esinejate ja memmedel olid külas omaksed.  Mulgi häärberis Hallistes lõi emadepäeva koosviibimisel oma esine- tervitas orkester muusikapaladega paarikümne Halliste sõbra-külalisega Meelis Sõerd misega meeleolu rahvamaja tantsurühm Sõsare. MEELIS SÕERDI foto

Õpilaskohtumisega “Tõruke” Mulgimaa tähistati Abjas Arenduskoda sulges taotlusvooru lugemisaastat 10.–14. maini oli avatud Mulgimaa 21. aprillil toimus Abja Gümnaasiumis traditsiooniline piirkondlik Arenduskoja 2009.–2010. aasta prog- algklasside päev „Tõruke“, mis tänavu oli pühendatud lugemisaasta- rammiperioodi kolmas ja viimane le. taotlusvoor. Südamenädalal Mõisakülas I–IV klassi õpilastele mõeldud kohtumispäevale olid kutsutud osalema Taotlusi sai esitada I ja III meetmes- Viljandi Maavalitsuse tervisetoa algatusel toimub tänavu juba viiendat põhikoolidest Mõisaküla, Paistu ja Halliste ning August Kitzbergi nimeline se, mille eelarved koosnesid varase- aastat kampaania “Valla/linnarahvas liikuma!” Gümnaasium. Iga kooli esindas kolm õpilast, kokku oli osalejaid ligi seitse- mate voorude jääkidest. I meetme Märtsist septembrini kestva kampaania ajal korraldab iga selles osalev kümmend. varasem jääk ja selle taotlusvooru vald või linn kaks terviseliikumise ettevõtmist, ühe oma valitud ajal, teise Oma selleaastase “Tõrukese” pühendasime lugemisaastale. Iga kool pidi eelarve oli 1 180 412 krooni ja III 18.–25. aprillini peetaval südamenädalal. Mõisakülas korraldati südamenädal ette valmistama väikese etteaste. Pärast esinemisi tehti viktoriin, mille küsi- meetmel 979 843 krooni. 19.–23. aprillini, teine tervisespordipäev 29. augustil. mused olid seotud tuntud raamatutega. Suurele ajude ragistamisele järgnesid Meetmete eelarvesse võib raha li- Südamenädalal sai Mõisakülas iga soovija terve nädala vältel lasta mõõta mitmesugused võistumängud ja rahvastepall. sanduda veel teisest voorust PRIA-le oma vererõhku ja tugevdada südant traditsioonilisel terviserajal. Kuni seits- Taolise ettevõtmise mõte tekkis soovist teha midagi üheskoos. Maakon- esitatud taotluste osalise rahastami- me kilomeetrine rada oli avatud ja registreeriti lõunast õhtuni. Raja pikkuse nas algklasside õpilastele kokkusaamisi ei ole korraldatud, välja arvatud se korral. Sellesse taotlusvooru esi- valis igaüks ise vastavalt oma võimekusele. kolmandate klasside õpioskuste olümpiaad. Nii otsustasimegi ise härjal tatud taotluste kohta saab täpsema Kahel päeval sai Laine Pedaja juhendamisel kultuurimajas võimelda. sarvist haarata ja korraldada piirkondliku kohtumise. ülevaate meie kodulehelt: www. Samas sai vaadata videoid ja fotosid eelmiste aastate tervisespordipäeva- Ka esimene piirkondlik algklasside õpioskuste olümpiaad peeti 2004. mulgimaaarenduskoda.ee, teadete de tegemistest. Pärast rajalt naasmist pakuti iga päev erinevat terviseteed, aastal Abjas, korraldajaks ja eestvedajaks Abja Gümnaasiumi algklasside lehe alt. tera- ja seemneleiba ja -sepikut ning puuviljaleiba. Maiustada sai veel Kalju õpetajad. Toona osales viis kooli. Üksteiselt võeti mõõtu nii õpioskustes kui Ühtlasi valmistub Mulgimaa Aren- Õiguse annetatud piparkookidega. ka spordis. Igal aastal on korraldajakool vahetunud. Sel aastal oli traditsioo- duskoda ka järgmise, so 2011–2013. Ühiselt käis rajal Mõisaküla kooli 9. klass. Lasteaialapsed käisid tervise- nilise õpilaspäeva korraldajaks taas Abja, kuid järgmisel aastal saame kokku aasta programmiperioodi taotluse rajal 23. aprillil. Iga laps sai tänuks tubliduse eest ja kosutuseks šokolaadist August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis. esitamiseks. medali. Kokku osales Mõisakülas südamenädala ettevõtmistes veidi üle 300 Ave Jelisejeva, Piret Leskova, inimese, neist 17 teistest omavalitsustest. Hille Jersolav Annely Pilk Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht  Abja valla ettevõtjad kuulamas Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna  Epp ja Justin Petrone kohtumisel raamatukogusõpradega Abjas. MEELIS SÕERDI foto juhataja Merit Laane soovitusi. MEELIS SÕERDI foto RAAMATUSÕBRAD KOHTUSID Töötukassa nõustas tööandjaid Abja valla ettevõtjad said Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna töö- EPP JA JUSTIN PETRONEGA tajatelt teavet ettevõtjaile tööjõuturul pakutavatest riiklikest teenustest. Tosin juhtivtöötajat nii erasektorist kui Abja valla allasutustest said 12. Abja kultuurimaja väike saal oli prantsuse kirjanduses, võttes selle ne ka keskkonnateema. Väga loetav mail Abja päevakeskuses paaritunnisel koosolekul ülevaate riigi käesoleval 22. aprilli õhtul täis raamatu- ja “Minu...” sarja eeskujuks. ja elavat vastukaja on leidnud tema ajal pakutavatest tööturuteenustest, mis aitavad ettevõtjail uusi töökohti reisihuvilisi, kes olid tulnud koh- “Kuna eestlased tunnevad oma publitsistlik raamat “Roheliseks kas- luua, olemasolevaid töökohti täita ja ettevõttes vajadusel ümberkorraldusi tuma noorte populaarsete raamatu- maad hästi, siis otsustasin kirjutada vamine”. Petronede kirjastus on välja teha. Ettevõtjad väljendasid omapoolseid ootusi. Nõustamas ja küsimustele autorite ja kirjastajate Epp ja Justin sellest, kuidas ma kohanesin Eesti- andnud ka lapseootel keskkonna- vastamas olid Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan, Petronega. ga,” kõneles oma raamatust Justin, teadlase Sandra Steinbergeri päeviku konsultant Raili Partvei ja spetsialist Hellevi Talimaa. Mulgimaal sirgunud Epp ja tema kes eesti keeleni jõudis soome keele “Mina olen ookean”, mis on trükitud Laan kutsus ettevõtjaid aktiivsele koostööle ja palus neilt igal võimalikul Itaalia juurtega ameeriklasest abi- kaudu. Autori sõnul on raamatule ümbertöödeldud paberile looduslike juhul tagasisidet. Ta rõhutas ka, et koos omavalitsuste sotsiaaltöötajatega kaasa Justin Petrone rääkisid paari “Minu Eesti” oodata järge veel kahe õlide ja vaikude baasil valmistatud püüab Töötukassa ärgitada ka tööotsijaid olema ise aktiivsemad. põneva tunni vältel oma raamatutest, osa näol. Epu “Minu Ameerika” on värvidega. Laane sõnul aitab Töötukassa ettevõtjail muuhulgas teha tööjõu eelvalikut. kirjastamistegevusest, isiklikust elust omakorda tema isiklikel kogemustel Missioonitundelistena annavad Praegu on eriti vaja keskastme spetsialiste, kes oskavad masinaid käsitseda. ja tulevikuplaanidest. Rahvas kasutas põhinev köitvalt ja mõtlemapanevalt Petroned kirjastajatena välja ka noor- Ettevõtjad soovivad reeglina kogemustega töötajaid, mistõttu üksnes paa- meeleldi võimalust osta omahinnaga kirjutatud raamat kõigi võimaluste te autorite raamatuid. Kahe väikese rikuulistel kursustel uue ameti õppinud töötuil muutub töökoha leidmine Petronede raamatuid, kuhu autorid maast Ameerikast. tütre emana on Epp ise samuti kir- üha raskemaks. lahkesti ka autogramme andsid. Tänaseks on “Minu...” sarjas jutanud ja loodab veelgi kirjutada Tööturu hetkeseisu vaadeldes nentis Laan, et praegu on Viljandi maa- Epp ja Justin Petrone on eelkõi- paljude kaasautorite kirjutatutena lastele. konnas arvel alla 3000 registreeritud töötu, kusjuures töötute arv on vähe- ge tuntud kõikjal raamatukogudes ilmunud raamatud Argentiinast, Is- Epp Petrone on pärit Karksi- nemas. Meelis Sõerd nõutavate “Minu...” sarja raamatute landist, Hispaaniast, Kanadast, Ma- Nuiast, õppinud Longi Algkoolis ja poolest. Epu “Minu Ameerika” ja rokost, Nepaalist, Pariisist jne. Mõnel Karksi-Nuia Keskkoolis. Tema ema Justini “Minu Eesti” jäävad žanrilt väga hea sulega reisisellil oleks aga oli raamatukoguhoidja, vanaisa Erik reisikirja ja ilukirjanduse vahele, ol- võimalik omalt poolt pakkuda seni Saluveer aga aastatel 1951–1952 Abja, les pälvinud ühtaegu nii mõistmist kirjeldamata maade-paikade kohta hiljem Suure-Jaani keskkooli direk- kui ka mittenõustumist. Taolise žan- sarjale veelgi täiendust. tor. ri analoogi oli Epp varem kohanud Epp Petronele on südameläheda- Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU • kehtestas alates 1. augustist 2010 • kehtestas endise Kosksilla koo- • (22. IV) tunnistas peremehetuks Abja valla teeninduspiirkonnas asu- limaja ruumide kasutustasuks pere- varaks Kamara külas asuvad lagune- tuste, korterite ja eramute omanikele kondlike tähtpäevade ja sündmuste, nud ja mahajäetud laudad, silotorni ja või valdajatele ühisveevärgi süstee- asutuste pidude, laagrite jne korral- kaalukoja ning Abja-Vanamõisa külas mi pideva korrasoleku tagamiseks damiseks 500 krooni ööpäeva eest asuvad endised linaleotamistiigid, teh- abonenttasuks (ilma käibemaksuta) (alates 3. ööpäevast 400 krooni); noloogilise vee basseinid ja pumpla; nii veele kui ka vee kanaliseerimi- • eraldas valla eelarve spordisum- • kehtestas Abja Gümnaasiumi sele 8.50 krooni ja teenuste hinnaks madest 3000 krooni Mulgi maratoni arengukava aastateks 2010–2013; (ilma käibemaksuta) veele 10 krooni kaasfinantseerimiseks; • kehtestas eluruumi alaliste ku- 1 m³ eest ning vee kanaliseerimisele • suunas reservfondist vastavalt lude piirmäärad toimetulekutoetuse 12 krooni 1 m³ eest. taotlustele tegevustoetuseks MTÜ-le arvestamisel Abja vallas; Külaselts Rimmo 2190 krooni, endise  Talgud Abja noortekeskuses. MEELIS SÕERDI foto • otsustas anda SA Abja Haiglale HALLISTE VALLAVOLIKOGU Kosksilla koolimaja remondikuludeks sihtkapitali suurendamiseks kinnis- • (21. IV) kehtestas alalise eluase- 1734,60 krooni ja Karksi Noorte Kuns- tu katastritunnusega 10701:002:0033 mega seotud alatiste kulude piirmää- tistuudiole 2500 krooni Noortekeskus korraldas pindalaga 2314 m², mis asub Abja- rad toimetulekutoetuse määramisel Paluoja linnas Järve tn 1; Halliste vallas; MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU heakorratalgud • andis nõusoleku vallavanem • võttis vastu Halliste valla üldpla- • (22. IV) kinnitas Mõisaküla linna Abja noortekeskuses 27. aprillil korraldatud kevadiste heakorratalgute Peeter Rahnelile tegutsemiseks et- neeringu, mis pannakse välja avali- terviseprofiili; tulemusena said puhtama ja rõõmsama ilme nii uus mängudemaja kui ka tevõtluses, lubades tal asutada osa- kuks tutvumiseks; • otsustas astuda Hangete Korral- noortekeskuse hoov. ühingu, mille tegevust Rahnel soovib • kehtestas Õisu ja Halliste alevi- damise MTÜ liikmeks tingimusel, et Möödunud aasta oktoobris avatud noortekeskuse mängudemajal pesid juhtida; kus ühtseks veevarustusvõrgu kau- liikmelisus ei too kaasa rahalisi ko- selle igapäevased asukad talgutel koristaja Anne Sarapuu juhendamisel • lubas Abja Vallavalitsusel võtta du realiseeritava joogivee tasuks ja hustusi; talvesaastast puhtaks aknad. Saanud noortekeskuse juhatajalt Eveli Allikult laenu 3 500 000 krooni, sealhulgas: kanalisatsiooni kaudu heitvee kana- • andis otsustuskorras Ain Tihase kindad, rehad ja ämbrid, oli osa lapsi samal ajal hoolsalt ametis majaümbru- Abja gümnaasiumi uue korpuse ehi- liseerimise tasuks 9.70 krooni 1 kuup- kasutusse viieks aastaks linnale kuu- sest ja hoovist prahi koristamisel. Kuivanud puulehed koguti kilekottidesse, tustöödeks 2 886 038 krooni, Abja las- meetri eest tagasiulatuvalt alates luvad ruumid Nurme tn 8–6 üldpin- mis tassiti hoovinurgas seisnud suurde prügikonteinerisse. Samasse rändas teaia piirdeaia rajamiseks ja väravate 1. veebruarist 2010; naga 31,3 m². puurisu ja muu prügi. Paari tunniga oli konteiner täis ja hoov puhas. Nüüd paigaldamiseks 92 718 krooni, Abja • kehtestas alates 26. aprillist 2010 ootavad majaümbrust ja hoovi ees veel planeerimine ja tasandamine. kultuurimaja ekspositsioonisaali loo- Halliste kalmistu kasutamise eeskir- MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS Koristustöödele järgnes talguliste piknik mõnusal päikesepaistel majaesisel miseks 58 004 krooni, Penuja külamaja jad. • (13. IV) maksis kolmele taotleja- vabaõhulaval avara laua taga. Abja valla noorsootöötaja Maie Bratka kan- renoveerimis- ja ehitustöödeks 70 754 le ühekordset sotsiaaltoetust häda- dis lauale kaks Anne Sarapuu küpsetatud suurt kringlit, mis koos morsiga krooni, joogivee kvaliteedi paranda- HALLISTE VALLAVALITSUS vajalikeks kulutusteks kokku 3000 töötegijaile hästi maitsesid. miseks Kamara puurkaevust 189 815 • (19. IV) kinnitas aprillikuu toi- krooni; Nädal varem oli noortekeskus osaline ka Abja Gümnaasiumi ümbruse krooni, Kamara külakeskuse hoone metulekutoetuse saajate nimekirja • (19. IV) lubas Mõisaküla Linna- heakorratalgutel. katuse vahetamiseks 95 271 krooni ja summas 44 127 krooni, puudega hooldusel maha võtta kaks kuivanud Meelis Sõerd Abja valla prügilate sulgemise projek- lapse hooldajatoetuse saajate nime- okaspuud ja ühe lehtpuu linna hal- ti koostamiseks 107 400 krooni. kirja summas 4200 krooni ja hoolda- jasaladelt; jatoetuse saajate nimekirja summas • määras ja maksis välja aprilli- ABJA VALLAVALITSUS 4000 krooni; kuu toimetulekutoetused summas Mulgi küla näitering • (22. IV) maksis toetust aprillikuu • andis nõusoleku väikeehitise 23 364,93 krooni kokku 15 taotleja- eest lastele ja peredele (7 taotlejat) püstitamiseks Serinus OÜ-le Halliste le; ootab uusi liikmeid 5750 krooni, raske ja sügava puudega alevikus Viljandi mnt 6; • (4. V) eraldas Lõuna-Mulgimaa Pärast pausi taas tegevust alustanud Halliste valla Mulgi küla näitering inimestele (10 taotlejat) kokku 4085 • maksis Spordiklubile Halliste Puuetega Inimeste Ühingule 5000 Vuntsid ootab enda seltsi uusi ärksaid isetegevuslasi. krooni, ühele eakale 800 krooni ja tegevustoetust Halliste Põhikooli krooni tegevustoetust; 2005. aastal loodud näiteringi Vuntsid tegevuseks pole mitte ainult näitle- küttepuude ostuks (15 taotlejat) kok- jõusaali rajamise projekti laenuint- • väljastas ehitusloa EKNK Mõi- mine, vaid ka laul ja tants, sest kõigi osalejate soov on veeta ühiselt vaba aega ku 15 900 krooni; resside tasumiseks märtsikuu eest saküla kogudusele golfiväljaku raja koos sellega ka külaelu mitmekesistada. Näiteringis osalevad praegu Tiiu • tunnistas Abja Gümnaasiumi 4379 krooni ja Maaelu Edendamise jamiseks Mõisakülla Pärnu tn 61 Hiob, Merle Mõtsnik, Anne Kaljapulk, Maarika Kaljapulk, Eha Viik, Anne tööõpetuskorpuse ja spordikompleksi Sihtasutuse laenu tagatise tasumiseks maa-alale; Järvis ja hiljuti ringiga liitunud Ele Saar. Näiteringi juhendab endiselt selle projekteerimis-ehitustööde tegemi- 1960 krooni; • otsustas võtta Mõisaküla linnas asutaja ja algne juhendaja Tea Kartau. seks korraldatud riigihankel edukaks • (10. V) kehtestas Halliste vallas Pärnu tn 34 asuva hoone ruumid kol- Kõigil, kellel veel on soov näidelda, tantsida ja laulda, on võimalus näite- Gustaf AS ja Merko Tartu AS poolt elavatele maakonna üldhariduskoo- meks aastaks tasuta kasutusse; ringiga ühineda, võttes kontakti selle juhendajaga telefonil 5907 2109. esitatud pakkumine kui kehtestatud lide õpilastele alates 1. septembrist • kinnitas linna suveaia tantsuplat- Esimesena astuvad Vuntsid üles endise Kosksilla kooli 200. aastapäeval nõuetele vastavaks tunnistatud ning 2010 sõidusoodustused kooli ja koo- si ehitustööde teostajaks Pärlin AS 10. juulil 2010. Tea Kartau odavaim; list koju sõidul; hinnapakkumisega 382 416 krooni. Õisus särab vastu puhtus Tõsiasja, et Õisu elanikud on muutunud tunduvalt aktiivsemaks, tõestas kohaliku rahvaseltsi korraldatud heakorrapäev. Sellest võttis osa ligi 80 inimest, nende seas ka rõõmustav hulk noori ja õpilasi. Kogu alevik ja lähem ümbrus said puhtaks. Hommikune saemürin äratas 17. aprillil hiliseid magajaid, kui maha langes jõulukuusk Edgar Puideti sae all. Palliplatsi kõrvalt veeti ära ja aeti laiali aastaid seisnud mullahunnik tänu Arne Lohule ja tublidele organisaatoritele Merju Leiarule ja Tiina Triksbergile, võsastunud platsi samas aitas puhastada saemees Harry Siht. Asendamatud abilised igal aastal on oma saagidega ka Valdek Triksberg ja Anatoli Ivaskevitš, kes sel kevadel puhastasid võsast külavahelise maan- tee ääre ja tammeallee. Võsa ja jõulukuuse põletasid Edgar Puidet ja Jaan Parts. Arvo Tautsi juhtimisel korrastati puurkaevu ümbritsev plats ja tammeallee. Käidavaima koha, bussipeatuse ümbruse ja sealse tammeallee riisumist- koristamist juhtis allakirjutanu. Noored kandsid seljas üle viiekümne suure prügikoti täie lehti põletusplatsile mõisa juures, sest tuul oli vali ja kohapeal lõket teha ei söandatud. Vanemaealised toimetasid oma majade juures ja haljasaladel. Ilmselt on hakatud aru saama, et teeme kõike endale ja et keegi ei tule seda meie eest tegema. Rõõmu tegi juhuslikult bussis kuuldud lause: “Vaata, Õisus on nii puhtaks kraabitud, kohe silmaga näha!” Päev oli ka kenaks lõpuks Õisu Rahvaseltsi projektile “Õisu Rahvaselts jätkab külaelu arendamist”. Me tõepoolest jätkame ja muutume järjest pa-  Talgulised Mõisaküla taastatava luterliku kiriku ümbrust korrastamas. MEELIS SÕERDI foto remaks. Virve Kivja, Õisu Rahvaseltsi juhatuse esimees TALGULISED TEGID ÄRA TÄNUVÄÄRSELT PALJU Üle-eestilisel “Teeme ära!” talgu- ABJAS heakorrastas kümmekond trepp. Lisaks töötegemisele kuulati päeval 1. mail oli Abja ja Halliste Eesti Looduskaitse Seltsi August osakonna esimehe Rein Mägi asja- kandi rahvas mitmel pool tänuväär- Kitzbergi nimelise osakonna liiget kohast ajaloolist ülevaadet. Isiklikke selt ametis kevadistel heakorratöö- Penuja tee ääres endise Kaidi kooli poole sajandi taguseid mälestusi ja- del. Ühisjõul said märksa kenama asupaika tähistava Jaan Jungi mä- gas üks talgulisi Villu Elblaus, kelle ilme mitmed ajaloolist ja kultuuri- lestuskivi ümbrust. Saeti maha võsa, lapsepõlvekodu asus nüüdseks hä- list väärtust omavad paigad kodusel riisuti lehti ja kaevati murukamara vinud koolimaja naabruses ja kelle Mulgimaal. seest välja kunagise koolimaja kivi- isa Kaidi koolis õppis.

MÕISAKÜLAS heakorrastas üks seltskond talgulisi eesotsas linnapea Ervin Tambergi ja kultuurimaja juhataja Laine Pedajaga suveaia ter- ritooriumi. Kilekottidesse pakitud lehepraht ja puuoksad veeti ära traktorikärus. Tänuks tubliduse eest lubas linnapea kõigile töötegijatele  Heakorrapäeval tassisid tublid Õisu noored turjal põletusplatsile üle vabapääsme suveaia avamisele. poolesaja kotitäie leheprahti. VIRVE KIVJA foto Ligi paarkümmend talgulist oli koguduse juhatuse esimehe Kunnar Kerese juhtimisel töös Mõisaküla Rahvaselts heakorrastas taastatava luterliku kiriku ümbruse korrastamisel. Kõige virgemad alus- Õisu mõisaparki tasid tööd seal juba enne ametlikku algust kell 10. Tänuks Õisu mõisaomanikele abi eest heakorrastas Õisu Rahvaselts kevadistel talgutel mõisaparki. KAMARAL oli ligi veerandsada Õisu mõisa omanikud on alati vastu tulnud Õisu Rahvaseltsi soovidele ja väikest ja suurt töötegijat heakor- igati toetanud sellega meie tegevust. Jaanipäevad-laadad ja muud taolised rastamas külamaja hoovi ja ümbrust. oleme korraldanud mõisa õuel, maksmata selle eest mitte midagi. Tänavu  Talgulised Halliste kalmistul. MEELIS SÕERDI foto Kamara raamatukogu juhataja Eve otsustasime, et tänutäheks läheme mõisale appi koristama. Raska sõnul oli tegu registreeritud Teoks sai see mõte 25. aprillil. Kokku tuli talgutele 35 inimest. Riisusime “Teeme ära!” Puhtaks said ka hoovi- puhtaks mõisataguse astangu, mis oli mitmel aastal jäänud puhastamata, ga piirnev sarapuuhekk ja pargiserv. sest oma töötajate jõud ei käinud üle. Vaid kaks neid ongi. Seekord olid nad Lisaks lõigati oksi kaupluse ees hal- ka ise abiks: Valdur Mets vedas ära oksi ja suuremat prahti, Eve Kuningas jasalal kasvavatel vanadel õunapuu- keetis talgulistele maitsva supi. del. Pärast tööd grilliti raamatukogu Riisutud ala oli silmale tõesti ilus vaadata, mida Mets ka hiljem ise mainis. rõdul vorstikesi. Õhtul tundis hulk Jälle üks kordaläinud päev. Usun, et tegijatel oli ka hea meel tehtud tööst ja lapsi rõõmu diskost, mille korraldas ilusast ilmast. Virve Kivja Siim Usin.

HALLISTE kalmistul oli registreeritud 30 talgulist, kellest osa jäi kalmis- tuvaht Jaak Sala sõnul tulemata. Mõ- netunnise tööga sai pilt kalmistul palju rõõmsam: riisuti kokku ja veeti ära hulk lehe- ja oksarisu. Pärast kinnitati keha hernesupi ja pirukatega. Siiski ei varjanud Sala, et suure kalmistu kohta oodanuks ta heakorratalgutest märksa aktiivsemat osavõttu.

KOSKSILLAL heakorrastati 1. mai talgupäeval endise koolimaja ümb-  Kosksillal lõbustas talgulisi mänguhimuline elav maskott Polla. rust. Riisuti lehti, saeti maha teeäärne MEELIS SÕERDI foto võsa ja tükeldati vanu puuoksi, mis põletati lõkkes või laoti kütteriita. Tuju tegi rõõmsamaks talgute elav maskott – kahekuune kutsikas Polla. Pärast tööd kinnitati keha Tea Kartau keedetud supi ja Karin Albi küpseta- tud koogiga.

RIMMUS sai talguliste ühisjõul võ- sast ja leherisust puhtaks külamaja ümbrus. Külaseltsi esimees Sigrid Rubenil tekkis koguni küsimus, et kuhu nüüd tuhka valada, kui põõsaid enam pole. Üle jõe viiva jalakäijate silla metallkonstruktsioonidelt eemal- dati roostet. Plaanis oli nii silda kui ka suvelava ka värvida, mis vihmase ilma tõttu aga seekord tegemata jäi. Talgutoiduks oli Ulrika Veidebaumi keedetud hernesupp. Õhtul mängis suvelaval tantsuks Uue-Kariste rah-  Kamaral tehti 1. mail puhtaks külamaja hoov ja ümbrus. vamaja ansambel.  Mõisapark sai õisulaste kätetööna märksa puhtamaks. EVE RASKA foto Meelis Sõerd MEELIS SÕERDI foto Et mälestus kestaks Kuuskümmend üheksa aastat tagasi tabas 14. juuni öösel 1941 eesti rahvast esimene suurem okupantide korraldatud terrorilaine, mis puudutas paljusid peresid. Algas küüditamine ja korraga terves Eestis. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kodumaalt välja saadeti. Selleks otstarbeks olid võõrvõimud va- runud 490 loomavagunit. Raudteejaamades lahutati mehed oma peredest ja saadeti enamikus sunnitöölaagritesse. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud tagasi Eestisse lapsed, kellel oli siin sugulasi. Hiljem otsiti nad uuesti üles ja saadeti Siberisse tagasi. Eestist oli ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Teadaolevalt saadeti neid Siberi poole teele 10 016. Küüditatute hulgas oli ka 124 arreteeritud laskurkorpuse sõjaväelast. Juuniküüditamine ei jätnud puudutamata ka Abja valda. Oma kodudest viidi 20 meest ja 22 naist. Neist suri asumisel või tapeti vangilaagris 10 meest ja 7 naist. Kodumaale pääses tagasi 5 meest ja 10 naist. Ülejäänute saatuse kohta puuduvad täpsemad andmed. Elujõulisest Palu talust viidi selle perenaine Amalie Arro, kes suri välja- MEELIS SÕERDI foto saadetuna 1943. aastal. Ka Abja rohukaupluse omaniku abikaasa Anna Arro suri Siberis. Kurjategijad ei halastanud isegi lastele. Vana-Kariste Saapa talust  Üks arutlusteema noorte ja kohaliku elu otsustajate ümarlauakohtumisel Mõisakülas oli “Noored ja haridus”. viidi 14-aastane Alma Blum-Sapas, tema saatus oli veidi parem. Šveitslasest isa nõudis tütre välja ja ta jõudis tagasi kodumaale. 1941. aastal küüditati Kaljapulga talust koos pojaga poliitikategelane ja vandeadvokaat Tõnis Noored sooviksid otsustamisel Kalbus, kes teadaolevalt hukati vangilaagris. Et mälestus kestaks, kutsub küüditatutele Abja-Paluojale mälestuskivi rohkem kaasa rääkida püstitamise algatusgrupp Abja valla elanikke 14. juuni õhtul Abja-Paluojale Tiigi tn 1 praeguse “Kuga” poe juurde, et süüdata küünal süütult hukkunutele olla sees lausa riiklikus õppekavas, et linnajuhtidega oma probleemidest ja kannatanutele. Infot saab telefonil 436 1656 või 5858 7860. kuna see annab eluks väga olulise rääkida ja neile lahendusi otsida. Seni Andres Räägel praktilise kogemuse. on noored arutanud oma probleeme Mis jäi olulisemana kõlama Mõi- Noortel, kes lähevad kõrgkooli aeg-ajalt vaid isekeskis, neist linnaelu saküla kultuurimajas toimunud mõnda eriala õppima, võiks olla või- üle otsustajatele teatamata. Kevad Halliste koolis noorte ja otsustajate ümarlauakoh- malus tulla oma kodukohta praktika- Arutelul osalenud otsustajad õhu- Aprilli- ja maikuu on Halliste kooliperele olnud taas tegusad ja huvi- tumisel “Noored võtavad sõna”, le ja hiljem isegi tööle, et panustada tasidki noori rääkima oma problee- tavad. mitmetunnist ajurünnakut ohjanud oma teadmistega kodukoha arengus- midest just täiskasvanuile, sealhulgas Kooli folkloorirühm osales Karksi-Nuias Viljandimaa laste folklooripäeval Viljandi Maavalitsuse projektijuht se. Volikogu esimees Jorma Õigus omavalitsusjuhtidele. Näiteks julgus- “Väikesed virred”. Koos oli ligi 200 last Viljandist, Holstrest, Karksi-Nuiast SIIRI LIIVA? tegi ettepaneku, et võiks sõlmida kol- tas volikogu esimees Jorma Õigus ja Hallistest. Päev algas rühmade esinemistega. Avatud olid töötoad, kus “Ümaralauakohtumisele olid ooda- mepoolse leppe linna, kooli ja noo- noori osalema volikogu istungitel, õpilased said õppida laulumänge, meisterdada vurri, punuda paelu, voltida, tud kõik need noored ja täiskasvanud, re vahel. Omavalitsus toetaks noore et saada volikogu toimimise ja päe- teha värvitrükki ja panna kasvama seemneid. Kõiki õpitubasid juhendasid kes tunnevad südamest tahet ütelda õppimist ja pärast tuleks noor linna vakorras olevates küsimustes otsuste Viljandi kultuurikolledži huvijuhi eriala üliõpilased. sõna sekka noorte tuleviku asjus Mõi- tagasi. Hetkel on Mõisaküla linnas tegemise jälgimise teel paremini aru Halliste õpilased lõid kaasa 15. aprillil Viljandis toimunud põhikoolide sakülas. Osavõtt 958 elanikuga väike- näiteks väga suur vajadus kohapealse linna juhtimisest. mälumängu “Pähklipureja” viimasel etapil. Järgmisel päeval külastas kooli linna kohta oli üsna aktiivne – kokku kvalifitseeritud perearsti järele. Endi kaasamist kogukonna ellu Heino Seljamaa kohverteater etendusega “Lotte”. 36 inimest. Otsustajaid esindasid Teema “Noored ja töö” arutelul pidasid noored vajalikuks just põhju- Lauluvõistlusel “Halliste kooli laululinnud 2010” pälvis laululinnu nimetuse linnavolikogu esimees Jorma Õigus, selgus, et senisest rohkematel noortel sel, et ühtsuses peitub jõud. Noored V klassi õpilane Liisi Vister. volikogu liige Viktor Siigur, noorte- võiks olla võimalus osaleda õpilasma- tahavad tunda, et nad on vajalikud, Tarkusi jalgrattaga toimetulekuks liikluses käis II–V klassi õpilastele ja- juht Kaja Õigus, õpilasmalevate kor- levates ja seda juba alates 12., mitte hoides ja tõstes oma linna mainet gamas Siim Brauer ARK-st. raldaja ja lasteaia juhataja Pirje Usin, 13. eluaastast nagu seni. mitmesugustel võistlustel, viktorii- 28. aprillil oli ülekooliline koristuspäev “Teeme ära!”. Klassidele oli jaga- kultuurimaja juhataja Laine Pedaja, Noortetöö kui linna uus töövald- nidel jne. tud erinevad piirkonnad koolimaja ja kiriku juures, järve ääres, Halliste ja sotsiaalkomisjoni liige Maarika Siigur kond on noorte jaoks igati mõistetav. Mõisakülas 6. mail toimunud Kulla aleviku vahel ja Hallistest koolini kulgeval jalgteel. Maastik sai märksa ja sotsiaaltöötaja Lea Moorats. Mõisaküla noortetoast arvati, et see ümarlauakohtumine “Noored võta- puhtamaks. Asjalikke ja huvitavaid ideid paku- on hea koht, kus aega veeta, eriti kül- vad sõna!” oli üks osa Viljandi Maa- Koos Halliste lasteaiaga oli 6. mail “Emadepäev looduses”. Päev algas ti mitmetunniste mõttetalgute käigus mal ajal. Seal käimine arendab silma- valitsuse poolteist aastat kestvast rah- väikese kontserdiga lasteaialt ja kooliõpilastelt. Lõbusas perevõistluses, kus kohvilauas, mida virgutas sekka lõbus ringi ja suhtlemisoskust, liidab ühte vusvahelisest noorte osalusprojektist, pidi tundma taimi ja viljateri, panema kokku puslet ja lihamasinat, jälgima liikumismäng õues, erinevate teemade ja peletab igavust. Noored sooviksid mis hõlmab kokku 15 Viljandimaa ja ümbrust ning tundma pille. Kavas olid noolte täpsusvise ja petang. Meele- käsitlemisel välja rõõmustaval hulgal. Mõisakülla veel toitlustusasutust ja 15 Põhja-Läti kohalikku omavalitsus- olukas perepäev lõppes lõkke ääres salati ja grillvorstide maitsmisega. Haridusteemadel mõeldes tõdesid kohti, kus saaks õhtuti aega veeta üksust. Projekti eesmärk on noorte ja Milvi Kull noored, et haridussüsteem vormib ka peale noortetoa kinnipanemist. otsustajate vahelise dialoogi arenda- n-ö keskmist noort, kuid kõik selles- Praegu on nende lemmik-ajaveetmis- mine eri vormides nagu ümarlauad, se raami ei mahu. Noored soovivad, kohaks Mõisaküla bussijaam. Vabal debatikoolitused, debatid, spordi- et koolis oleks rohkem individuaalset ajal käiksid poisid meeleldi näiteks võistlused, töövarjuks olemine, noor- Avati veeprogrammi taotlusvoor lähenemist ja õpetajate mõistvust. poksi- ja maadlusringis. tevahetused, sotsiaalsed aktsioonid ja Juba kolmandat aastat on käimas toetusprogramm, mis võimaldab pa- Ümarlaual kõlas mõte, et Mõisa- Kogukonda ja linnavalitsemis- lõppkontsert Eesti-Läti piiril. Projekti randada joogivee kättesaadavust hõredalt asustatud piirkondades. Taotlusi küla noored võiksid ise ka projekte se pole noored enda arvates eriti toetavad programm Euroopa Noo- saab esitada Abja ja Halliste Vallavalitsusele kuni 9. juunini 2010. kirjutada, samuti teha realistlikke kaasatud. Kui, siis noortejuhi või red ja Viljandi Maavalitsus. Projektist Eelmistel aastatel esitati Halliste vallas 24 taotlust, millest 21 taotlust ra- ettepanekuid linnavolikogu otsus- valimistel osalemise kaudu. Noored saab lähemalt lugeda aadressil http:// huldati. te eelnõudesse, pakkudes ideid ja soovivad tihedamat koostööd eeskätt noorteosalus.edicypages.com .” Programmist saab taotleda toetust puur- ja salvkaevude ehitamiseks ja lahendusi oma pilgu läbi. Leiti, et kooli, linnavalitsuse ja noorte vahel, Küsitlenud puhastamiseks ning kaevudest joogiveetorustiku ehitamiseks või rekonst- projektikirjutamise koolitus võiks korraldades ümarlauakohtumisi jne, Meelis Sõerd rueerimiseks ning alates sellest aastast ka kaevumajade ehitamiseks. Samuti toetatakse kaevude varustamist vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega. ne lisasekeldusi tööandjaga. Loodud Programmist saavad toetusi taotleda füüsilised isikud, kes omavad sisse- Õppimisvõimalused õpikeskkond soosib igati üliõpilase kirjutust vastavasse omavalitsusse hiljemalt 1. jaanuar 2009, ning mittetu- arengut. Õppejõududel on lai silma- lundusühingud ja sihtasutused, mille põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub ring ja erialased kogemused, mille oma liikmete või elanike joogiveega varustamise tagamine või kes täidavad kodukohast lahkumata edasiandmine on igati inspireeriv ja korteri- või veeühistu ülesandeid. Ühe majapidamise kohta ette nähtud Alates 1993. aastast tegutseb Viljan- Rakenduskõrghariduse erinevus innustav. toetussumma (riik pluss omavalitsus) on maksimaalselt 100 000 krooni. dis Mainori Kõrgkooli õppekeskus, akadeemilisest kõrgharidusest on Kui teil tekkis huvi õppimise Rahastamise põhimõtte järgi annab riik ühe kolmandiku projekti maksu- mis pakub tasemeõppes rakenduslik- suurem praktikate ja praktiliste aine- vastu Mainori Kõrgkooli Viljandi musest, teise kolmandiku rahastab kohalik omavalitsus ja kolmanda taotleja ku kõrgharidust neljal erialal. te osakaal, ka paljud õppejõud on ise õppekeskuses, siis võtke ühendust ise. Mainori Kõrgkoolis on rakendus- erialal töötavad praktikud. Seega on õppekeskuse töötajatega tel. 433 3193 Hajaasustuse veeprogrammi toetuse taotlemise korra kohta saab infot ajalehtedest kõrgharidusõppes võimalik valida 4 rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud või 526 8028, kirjutage aadressil Sakala ja Lõuna-Mulgimaa, Abja valla kodulehelt www.abja.ee , Halliste valla kodu- peaeriala vahel: ettevõtlus, juhtimine, ettevõtetes oodatud erialaspetsialistid [email protected] või uurige kooli ko- lehelt www.halliste.ee ja Viljandi Maavalitsuse kodulehelt www.viljandimaa.ee . infotehnoloogia ja disain loovettevõt- või oma ettevõtte loojad. dulehte www.mk.ee . luses. Igal õppekaval on kõrvalerialad, Mainori Kõrgkooli sisseastumiseks Dokumentide vastuvõtt on Mai- mille hulgast teevad üliõpilased valiku peab tudengikandidaat omama kesk- nori Kõrgkooli Viljandi õppekes- esimese õppeaasta lõpuks. Kõigi õp- haridust, nõutav ei ole riigieksamite kuses alates 25. maist. Avaldust on Mälumängu võitis Abja Mulk pekavade üliõpilased saavad õpingute sooritatus kooli lõpetamise hetkel. võimalik täita ka elektroonselt kooli Möödunud aasta novembrist tänavu aprillini kord kuus toimunud Abja käigus baasteadmised majandusest, See annab võimaluse õppima asuda kodulehe. mälumängu võitis võistkond Abja Mulk. et olla valmis ka ise ettevõtlusega ka neil, kes on keskkooli lõpetanud Vastuvõtukatsed (akadeemiline Viie vooru kokkuvõttes (kuues – kõige väiksema punktisummaga voor alustama. Õppekavasid arendatakse varasemal ajal. test ja vestlus) tasuta õppekohta- arvesse ei lähe) kogusid võitjad 150 punkti. Teise koha saavutas võistkond lähtuvalt eriala kutsestandarditest. Hetkel õppivate üliõpilaste arva- dele kandideerijatele toimuvad 30. Sakala 137 ja kolmanda Tamme 126 punktiga. Samad võistkonnad mahtusid Ettevõtluse, juhtimise ja infotehno- mus Mainori Kõrgkoolist. Mainori juunil ja 7. juulil kell 14.00 Viljandi esikolmikusse ka eelmisel hooajal, ent täpselt ümberpööratud järjestuses. loogia õppekavadel on nominaalne Kõrgkooli suurimateks väärtusteks õppekeskuses. Kati Pell, Abja mälumängude pika ajaloo absoluutse rekordiga võib tegemist olla õppeaeg 3 aastat, disaini õppekaval on kindalasti asukoht kodukohas ja Marilis Palmiste, tänavuste võitjate tulemusega viimases voorus, kus koguti 39 punkti 40 4 aastat. Kõik Mainori Kõrgkooli ra- õhtune õpe, koolis saab käia väga Mainori Kõrgkooli I kursuse võimalikust. See tähendab et kahekümnest küsimusest vastati pooleldi õi- kenduskõrgharidusõppe õppekavad edukalt peale tööd ja sellega ei kaas- üliõpilased gesti vaid ühele. on rahvusvaheliselt akrediteeritud “Lõppvooru teise osa küsimused olid nagu minu jaoks loodud,” kom- ning kooli lõpetajad saavad riikliku menteeris võitjate kapten Rein Mägi, kes on Abja mälumängus osalenud diplomi, mis annab lõpetajatele või- Tellige “Lõuna-Mulgimaa”! juba 1980. aastast alates. Lisaks temale kuulusid Abja Mulgi koosseisu Ants maluse jätkata õpinguid magistri- Karpa, Peep Kotkas ja Rene Sang (viimases voorus asendas teda külalisena õppes nii Mainori Kõrgkoolis kui ka Jätkub Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna elu kajastava ajalehe Aimar Sikka). teistes kõrgkoolides. “Lõuna-Mulgimaa” tellimuste vastuvõtt 2010. aastaks. Kõik kuraditosin võistkonda said mälumängu vimpli, kolm paremat lisaks Mainori Kõrgkooli õppesüsteem on “Lõuna-Mulgimaa” tellimusi (indeks 00927) võtavad vastu kõik Eesti karika. Tänu oli ära teeninud ka küsimused koostanud ja mängu juhtinud paindlik. Soovi korral saab üliõpilane postkontorid. Tellida saab lehte korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks žürii koosseisus Enno Liiber, Aime Hunt ja Mairold Kõrvel. Autasustamisele õpingute jooksul muuta peaeriala või kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. järgnes vestlusring suupistelauas. kõrvaleriala. Kui üliõpilane vahetab Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Lehe- Uus mälumänguhooaeg ootab kilvareid kultuurimajja taas novembri- elu- või töökohta, on õppegruppide eksemplar maksab 4 krooni. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on seega 12 kuus. olemasolul võimalik muuta ka õppe- krooni, kuueks kuuks 24 krooni jne. Aastatellimus maksab 44 krooni. Meelis Sõerd keskust või õppevormi. Meelis Sõerd, toimetaja Õisus peeti kevadlaata Kevadlaat Õisu mõisahoovil 9. mail oli kui emadepäeva kingitus kü- larahvale. Laadal olid müüjad nii oma küla rahvas, nii eelmistest laatadest tuttavad kui ka uued osavõtjad. Taimede ja lillede soovid said rahuldatud. Süüa pakkus Siili Äri. Müügil olid ka kuulsad Silvi (Saare) pirukad, mis kadusid kui nõiaväel ostjate suhu ja kotti. Käsitöid on alati müüdud alla omahinna, nii ka seekord: vaipu ja muud ilusat rahvuslikku käsitööd pakkunud Vastemõisa naiste käsitööring Vallatud Teljed ei teeninud suurt kasumit, kuid olid rõõmsad ikka. Ettevõtlikud neiud Anne-Ly Nassar ja Marlen Lees müüsid omaküpsetatud vahvleid ja teed, ärikogemuseks väga hea algus. Uudishimu pakkusid seekord Silvia Põdra ja Martin Tõniste elavad loo- mad laadal, kalkunid, tibud, pardid. Üllatuskülaliseks oli endine Puiatu kooli käsitööõpetaja Arnold Kleemann oma ilusa ja päris odava puidust aiamööbli ja laste mänguasjadega. Annetustena tänu väärivailt laadalistelt kogus selts üle poolesaja krooni jaanipäeva korraldamiseks. Virve Kivja

 Seebi viltimist õpetas käsitööpäeval Uue-Karistes huvilistele Liia Nõmm (paremal teine). MEELIS SÕERDI foto NOBENÄPUD JAGASID ÕPPEPÄEVAL KOGEMUSI

Käsitööringi eestvõtmisel sai 24. aprillil Uue-Kariste tud lõngast. “Vanasti pidid kindad olema vastupidavad, rahvamajas taas teoks järjekordne käsitöö õppepäev ni- nüüd kootakse pehmemaid,” teab Alamaa, kes ise õppis metusega “Rõõm elust ja ilust läbi nobedate näppude”. roositud kinnaste kudumise ära hulk aastaid tagasi just Meistrite juhendamisel sai õppida nii uuemaid kui ka Uue-Karistes ühelt eakalt memmelt. vanemaid näputöötehnikaid. Hiljuti Uue-Karistes suure juubelinäituse korraldanud Kõpu käsitööringi juhendaja Viive Lehtla pidas slai- Aino Rangi laual olid õppepäevalgi laual lapitööde näi- didega illustreeritud loengu õlasallidest, õlarättidest, sõ- dised ja nende kõrval raamat “Lapitööd”. badest ja suurrättidest. Lisaks õpetas ta laua taga koos Uue-Kariste käsitööringi liige Eevi Allik jagas näpu-  Puiatu mees Arnold Kleemann pakkus Õisu mailaadal nägusat puit- Kõpu käsitööringi liikme Maia Kolgiga pakutrükki ja näiteid taimeseadete valmistamiseks. Kaasa oli ta toonud mööblit ja mänguasju. VIRVE KIVJA foto tuniisitehnikat – esiemade aegset heegeldamistehnikat, kevadisi taimeseadeid, mis lisaks lauale saalis kaunistasid mis võimaldab imiteerida kootud pinda ning sobib hästi ka rahvamaja esikut. vaipade ja vööde tegemiseks. “Seda ma hakkan kodus Savist ehete ja vaaside voolimist õpetas Kaie Orgo Vil- Turel tantsis Bauskas ja Tallinnas kindlasti tegema,” oli põnevil Leili Tšernõšova Saksa- jandist Me-galeriist. “Kui ise teed, siis oskad ka ostmisel Hiljuti oma 35. sünnipäeva tähistanud Halliste valla rahvatantsurühm külast. neid teise pilguga vaadata ja valida,” kommenteeris ta. Turel esines aprilli lõpul sõprusrühma aastapäevakontserdil Lätimaal ja Uue-Kariste käsitööringi liige Leida Helimets õpetas Midagi hoopis uuemat – seebi viltimist – õpetas Liia messil Tallinnas. hargipitsitehnikat, lihtsustatult öeldes heegelnõelaga üm- Nõmm. Vildisvammi kihtidega kaetud seep hakkab Mulkidele viimati eelmisel suvel Kaarlis tantsuelamust pakkunud rah- ber kõvera raua keerutamist. “Keegi ei ole eriti proovinud, pestes kenasti vahutama ja nii pole eraldi käsna või vatantsurühm Biguli Bauskast võõrustas oma 30. sünnipäeva kontserdile ütlevad, et ei tule välja, nüüd Aino Nugis tunneb huvi pesusvammi vajagi. “Pesen ise vilditud Oriflame seebi- vaheldust pakkuma sõitnud Tureli pastlakulutajaid 24. aprillil. – püüan ära õpetada,” selgitas juhendaja. “Mina õpin ga iga päev ja see pidas mul kuu aega vastu,” julgustas Kahe rühma tantsijate sidemed ulatuvad nõukogudeaegse kultuurivahetuse Leidalt, kuidas pitsilist sokki kududa,” lausus viimase juhendaja asjahuvilisi katsetama. raames aastasse 1988. Ringsõit, suitsusaun, tantsuõhtu ning Tureli osalemine kõrval istunud Eda Niin. Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp tänas lõpuks Läti laulu- ja tantsupeokontserdil said aasta hiljem jätku Viljandimaal. “Siin on roositud kindad mulgi mustriga,” osutas kõiki õppepäeva juhendajaid ja palus osalejad kohvilau- Veel üks mälestusväärne korduspidu toimus enne riigikorra lõplikku oma töölauale Uue-Kariste käsitööringi juhendaja, Vil- da. Meelelahutust nii õppepäeva hakatuseks kui lõpuks vahetumist Bauskas. Seekord olid lätlastel juba omad, valge triibuga pu- jandimaa rahvakunstimeister Valve Alamaa. “Kaks paari pakkus oma etteastetega Uue-Kariste rahvamaja näitering nalipud vardas. on täiesti etnograafilised.” Need olid katsudes nahkja, Aino Nugise juhendamisel. Vahel juhtub, et tantsujalg “jääb õhku” ja kibeleb lisaloo järele. Nii on kahe vastupidava välispinnaga, kootud hästi tihedalt keri- Meelis Sõerd sõprusrühma tantsijatel juhtunud alati – juhtus seegi kord Bauskas. Turel jättis sealse kultuurimaja siiski uuteks üritusteks jaksu koguma ja jõudis kahe sõiduautoga varahommikul koju tagasi. Esinduse juhina oli vähenda- tud koosseisus Bauskas tantsinud Tureliga reisil kaasas Halliste vallavanem Andres Rõigas. EAKAD SAID HÜVA NÕU Päev enne Bauska-reisi oli Turel üks Viljandimaa esinejaid Tallinnas Salme kultuurikeskuses toimunud rahvamajade messil, kus jagati teavet suvel Loeng-vestlusel Mõisaküla kul- toimuvatest üritustest. Maitsti piirkondadele omaseid toite. Trükisõnale tuurimajas said eakad inimesed tee- lisasid kaalu pildiväljapanekud ja esinejate ülesastumised. lauas spetsialistidelt kasulikku nõu, Viljandimaad esindasid tantsurühmad Turel ja Viljandi Vabajalg koos vä- kuidas tunda end turvalisemalt nii simatu lõõtsamehe Julius Vilumetsaga Karksi vallast. Turel esitas “Mulgi kodus kui väljaspool seda. polka” ja “Mulgimaa”. Tuntud viisid koos mulkidele omase liikumisega ei OÜ Õendusteenused terviseõde vaja üheski Eestimaa nurgas lisaselgitusi. Lisaks on “Mulgimaa” tantsuks Linda Jürisson andis näpunäiteid, seadnud Viljandimaa rahvatantsijate kauaaegne eestvedaja Vaike Rajaste. kuidas vältida vigastusi kodustes toi- Enn Pinsel metustes ning mõõtis soovijail vere- rõhku. Näiteks soovitas ta muretseda Teatejooksudega meenutati libastumise ärahoidmiseks põranda- tele kaltsuvaipade alla mittelibisevad Jüriöö ülestõusu aluskummid, vannituppa vanni ette aga kummimati. Kevadise tasakaalu Abjas ja Mõisakülas tähistati 23. aprillil traditsioonilise teatejooksuga nõudva aknapesu keelitas ta jätma Jüriöö ülestõusu algust, millest tänavu möödus 667 aastat. hoopis nooremate hooleks. Kõneleja Nii Abjas kui Mõisakülas sel puhul korraldatud iga-aastane teatejooks juhtis tähelepanu, et tasakaalu aita- kujunes tänavu peaasjalikult kooliõpilaste omavaheliseks mõõduvõtmiseks, vad vanainimestel paremini hoida kuhu Abjas ainsa külalisvõistkonnana sekkus absoluutarvestuses kolmanda ka sobivad sussid ning korralikult koha saavutanud Penuja küla esindus. lõigatud varbaküüned. Abja jüriööjooksu, mis algas ja lõppes kultuurimaja ees, võitis noorematest Õues aiatööd tehes tuleb teha pii- gümnaasiumi VIII klass VI ja VII klassi ees. Vanemas arvestuses oli kiireim ka savalt puhkepause, töötada ei tohiks absoluutvõitjaks tulnud XI klass Xa ja IXb klassi esinduse ees. Jooksjad said palava päikesega. Meestel tasub olla autasuks Abja spordiklubi välja pandud karikad ja rohkearvulise publiku väga ettevaatlik igal aastal traumasid tunnustava aplausi. põhjustaval viljapuuokste lõikami-  Turvalisuseteemalisel teabepäeval Mõisakülas said eakad lisaks ka- Mõisaküla kooli spordiväljakul peetud teatejooksu kiiremad olid poistest sel. sulikule nõule lasta ka omal vererõhku mõõta. MEELIS SÕERDI foto Kalvi Kris Randlepp ja Riho Saks ning tüdrukutest Nele Ramjalg ja Helis Tuleohutuse teemal nõustas kuu- Lehtsaar. Auhinnad jooksjaile panid välja linn ja Mõisaküla nelipühi kiriku lajaid Lõuna-Eesti Päästekeskuse dur kinnitatakse põrandast umbes tur peab kandma kiivrit ja soovitavalt kogudus. vanemspetsialist Eda Mõim. Ta õpe- poole meetri kõrgusele seinale. ka helkurvesti. Jalgrattur peab sõitma Pärast jooksu süüdati keskväljakul tõrvikud ja suunduti nendega rahvaroh- tas, kuidas kontrollida suitsuanduri Tänu suitsuandurile pääses Mõimi paremal teepoolel. kes rongkäigus, mida kaunistasid tantsunaiste värvikad rahvariideseelikud, seisukorda ja sellega ümber käia. Et sõnul 2009. aastal Viljandimaal kuus- Eakas jalakäija peaks täielikuma Linnamäele. Avara ja kena murukamara all oleva endise prügimäe jalamil poleks lae alla ronimist, soovitas ta seitse peret tuleõnnetusest elu ja vaid turvalisuse tagamiseks kandma jope süüdati jürituli, mille ääres tantsiti ja mängiti ühiselt ringmänge. vanureil muretseda kas sugulaste või väikese varalise kahjuga. või mantli küljes helkurit mõlemal Meelis Sõerd omavalitsuse abil koju seinale kinni- Lääne Regionaalse Maanteeameti küljel. Sõiduteed tohib asulates üle- tatav patareikarp, mis pika juhtmega liiklusohutusosakonna juhataja Sirli tada vaid kas ülekäiguradadel või, on ühendatud laes oleva anduri kül- Leier andis eakatele nõu turvaliseks kui autosid ei lähene, ristmikel risti ge. Anduri või selle tarvikute ostmisel liiklemiseks. Lisaks kohustusliku- üle sõidutee. tuleks kindlasti alles hoida ostukvii- le turvarihmade kinnitamisele nii Kõnelejad jagasid kuulajaile ka tung – kui juhtub olema praaktoode, auto esi- kui tagaistmel sõites soo- asjakohaseid trükiseid ja kleepse ja siis on võimalik see kvaliteetse vastu vitas Leier kinnitada üle kõhu käiv vastasid esitatud küsimustele. Ka- välja vahetada. turvarihm kindlasti ka bussides, kus sulik vestlusring, kus osalejaid küll Kaasas oli päästetöötajal ka suitsu- need on olemas. Rihm ei tohi jääda loodetust vähemaks jäi, sai teoks anduri sarnane, aga sellest suurem keerdu ja see tuleb käega rihmapesa Mõisaküla Linnavalitsuse sotsiaal- vinguandur, mis on väga kasulik ahi- suunas pingule tõmmata. töötaja Lea Mooratsi ja kultuurimaja küttega elamistes. Vingu olemasolust Jalgrattal peab sõites ees olema val- koostöös. valju helisignaaliga märku andev an- ge tuli ja taga punane helkur. Jalgrat- Meelis Sõerd  Jüriööjooksu start Abjas. MEELIS SÕERDI foto Koolitused erametsaomanikele ÕNNITLEME JAANIKUU Pärnumaa Kutsehariduskeskuse EAKAID HÄLLILAPSI! Voltveti Koolituskeskus korraldab PRIA toel erametsaomanikele mai- ARVO VEIDENBERG 70 ja juunikuus järgmisi tasuta kooli- Abja Vallavalitsus tusi: SALME-MARIE LOOPRE 90 Kevad lasteaias SELMA PUISS 89 AINO SAIMRE 87 • 21. mail kella 9.00–17.30 – metsa LINDA KIISKI 88 LEIDA TEOR 80 Veebruarist aprillini käisid Õisu lasteaias kasulikku nõu andmas eri- hindamine elektronklupi abil (15 MAIMU KASE 86 VAIKE HENSEN 80 pedagoog ja logopeedid. osalejale; väljastatakse koolitustõend; ANELE GALJATSKENE 84 LEIDA-ALVINE RANG 75 Külaskäikudel lasteaeda vestlesid Viljandimaa Nõustamis- ja Õpiabi- praktilised tööd toimuvad metsas, JUHAN OJA 84 LEMMI LOOG 75 keskuse spetsialistid eraldi kõigi laste ja nende vanematega laste võimete võtta kaasa tööriided ja sobilikud ANTONINA ZAHHAREVITŠ 83 ALLI KALM 75 ja arenguvõimaluste teemadel. Jagati nõuandeid laste käitumisega seotud jalanõud). HELJU LEHESMETS 82 LIIDIA MÄGER 70 küsimustes nii vanematele kui ka lasteaiaõpetajatele. • 27. mail kella 9.00–17.30 ja 28. ELLEN-IRENE SAAR 82 Halliste Vallavalitsus Selgus tõsiasi, et paljud vanemad vajasid nõu laste kasvatusküsimustes. mail kella 8.00–16.30 – olulisemad HELJU RÄÄGEL 81 Oluliseks peeti kodu ja lasteaia tihedat koostööd. Esmast rolli mängib siis- metsakahjustused ja nende väl- ELENA LUUKA 81 MARIE PENJAM 92 ki kodu. Lasteaed pakub võimalusi laste hoidmiseks ja neile alushariduse timine (15 osalejale; väljastatakse ENDEL ROOSIMETS 80 MAIMU HÄMARMETS 85 võimaldamiseks vastavalt lapse arengule ja individuaalsusele ning toetab koolitustõend; õppekäiguks vajali- ENDEL ROOSMAA 80 LINDA NÕMMETS 85 ja vajadusel nõustab ka lapse perekonda. kud porikindlad jalanõud). OLGA ANDRUŠKO 80 LOOLA GRENTS 84 Igati kasuliku ettevõtmise õnnestumise eest täname nii koostöövalmis • 28. juunil kella 9.00–17.30 ja 29. SALME HILDA KALDOJA 83 lapsevanemaid kui ka lahket abi pakkunud erispetsialiste. KUUSSALU-PAALMÄE 80 SALME PIRSKO 82 Lihavõtte aegu käisid Õisu lasteaias lihavõttejänesed. Toredad külalised juunil kella 8.00–16.30 – metsa puh- kemajanduslik kasutamine (15 osa- NADEŽDA STAROVOITOVA 75 EDGAR-LEONID LAINELA 81 tutvustasid lastele vanu lihavõttekombeid ja -mänge. Lapsed ise muutusid ANTS LOND 75 AINO KÕVATOOMAS 75 kanadeks ja kukekesteks, kes istusid pesal. Väga meeldis neile munade lejale; väljastatakse koolitustõend; õppekäiguks vajalikud porikindlad ANTS TINN 75 ANTS KAMA 75 veeretamise mäng, hasarti tekitas ka sulepuhumise võistlusmäng. Jänkud LIIVI KULDSAAR 70 ENN TOOMSOO 70 laulsid koos lastega päikesele ja tantsisid tibutantsu. Seejärel värviti koos jalanõud). Koolitused, materjalid, kohvipau- JÜRI ILUSMETS 70 JAAN OTS 70 lastega paberist mune. ELSA JUGANSON 70 Mõisaküla Linnavalitsus Suure korvi põhjas oli lastele ka üllatusi – maiustusi. Neid maitsti koos sid, õppekäikude transport ja ööbimi- jänkudega. Oli tore hommikupoolik. Tiina Triksberg ne on osalejatele tasuta. Õpilaskodus saab majutuse registreerida vahemi- kus kella 8.30–18.00. Toitlustamine. Matkapäev Abjas Koolituse toimumispaik: Peahoone PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL! tee 2, Tihemetsa, Saarde vald, Pär- Kampaania “Vallarahvas liikuma” raames oli Abja vallas südamenädala TIIU SOMMER ja TEET OOLE – 21. aprillil sündis tütar EMMA TEELE. numaa. lõpul 25. aprillil matkapäev. ANNELI MERILA ja MAREK RAHU – 22. aprillil sündis poeg Info ja registreerimine: tel 516 8099; Avatud oli kaks marsruuti: kepikõndijatele lühem, umbes 8-kilomeetrine ja HENDRIK. e-mail piret.koorep@hariduskeskus. jalgratturitele pikem, ligikaudu 30-kilomeetrine. Mõlemad marsruudid olid Abja Vallavalitsus ee ja http://www.hariduskeskus.ee/ koostatud nii, et matkajad võiksid turvaliselt liikuda koduvalla erinevatel index.php?id=1025 . teedel, kasutades vähem liiklustihedaid suuri maanteid. Jalgratturite päev kujunes veidi poriseks ja küllalt raskeks katsumuseks, KARISTE JÄRVE ÄÄRES Rehemäel kuid rahulolu, et saadi hakkama, oli seda väärt. Kepikõndijate matk oli küll Märka ja tunnusta! 22. VI Halliste valla jaanituli. Tant- lühem, kuid nende matkajuhi Karin Hundi sõnul oli see jõukohane kõigile suks mängib ansambel Onupoeg. kaasalööjatele. Selleks, et tänavusel täiskasvanud Abja vald osaleb Viljandimaa tervisetoa algatatud kampaanias “Valla- õppija nädalal 8.–15. oktoobrini ini- MÕISAKÜLAS meste ja organisatsioonide õpijul- rahvas liikuma” juba kolmandat aastat. Oleme pakkunud mitmesuguseid 21. V kell 20 endises kaubamajas tervisespordi võimalusi, et valla elanikud saaksid aktiivselt liikuda ja ka uusi gust ja -sõbralikkust tunnustada, on aeg esitada kandidaate. taidlushooaja lõpupidu. Lõbusad teadmisi. Seekordset südamenädala matkapäeva toetas EL-i Sotsiaalfond. etteasted kõigilt taidlusringidelt. Sama kampaania raames saab järgmine tervisespordipäev teoks 20. augus- Tunnustamiseks võib kandidaate ABJA KULTUURIMAJAS esitada igaüks ja märkamist väärib Südaööl üllatusesinejad. Tantsuks til, mil ootame osalema ikka neid, kel tahtmine terve olla. Mida tervemad väikeses saalis Kaja Ojamäe foto- ansambel Udo ja Kalev. Pääse ette telli- me oleme, seda tervem ja tugevam on ka Eesti riik. Triinu Menning igasugune täiskasvanud inimeste õp- pimine, ka väljaspool õppeasutusi ja näitus “Lihtne ilu” • 23. V kell 12 des 50, kohapeal 80 krooni. Pääsmete koolitusorganisatsioone. Tunnustame Abja Muusikakooli 4. klassi lõpu- tellimine tel 525 6049 või 435 5601 • neljas kategoorias: • aasta õppija • aktus. Kevadkontsert • 27. V kell 23. VI Mõisaküla suveaia avamine. Vahetusõpilased vajavad aasta koolitaja • aasta koolitussõb- 17 eakate klubi Meelespea peoõhtu Jaanituli. Tantsuks mängib ansambel ralikum organisatsioon • aasta koo- • 27.–29. V laste kevadpäevad. Info Gigalo. Info tel 525 6049. tel 436 0055 ja 5698 3806 ning www. külalislahkeid peresid litussõbralikum omavalitsus. RIMMU RAHVATOAS Augustis avaneb külalislahketel vastavalt pere elupaigale või sellele, Esitamise vormid ja regelemendi abjakultuurimaja.ee . raamatute väljapanek teemal “Ees- eesti peredel suurepärane võimalus kus pere enda lapsed juba õpivad. leiate: www.andras.ee/tunnustami- KAARLI RAHVAMAJAS täiustada oma inglise keelt ning õp- Kõik noored kõnelevad lisaks oma ne ja esitamiseks on aega kuni 15. ti ärkamisaeg kirjanduspõllul” – tut- 22. V kell 19 kevadkontsert. Esi- pida tundma võõraid kultuure võttes emakeelele ka inglise keelt, seega on juunini. vustatakse raamatuid ja kirjanikke nevad rahvamaja taidlejad. Info tel oma koju aastaks elama välismaala- tegu suurepärase keelepraktikavõi- Eestimaal on uskumatult palju ini- Rimmu raamatukogu asutamise ajast 5347 1393. sest vahetusõpilase. malusega vahetusperele. Peale selle mesi, kelle elu on õppimise läbi olu- 140 aastat tagasi. Rahvusvaheline õpilasvahetusor- saab uue pereliikmega koos elades liselt muutunud. Eelmise aasta Tar- ganisatsioon YFU Eesti MTÜ otsib ülevaate ka tema kodukultuurist ise tumaa aasta õppija ja innovatsiooni- augustis Eestisse saabuvatele vahe- kuhugi reisimata. aasta eripreemia laureaat Tiia Peetsu EDIMENE MULGI LAULU- JA TANTSUPIDU tusõpilastele peresid. Uus inimene kodus annab võima- on üks neist õnnelikest inimestest. Eestisse tuleb 32 vahetusõpilast nel- luse oma igapäevaelu kõrvaltvaataja Pärast töötuks jäämist algas tema uus jateistkümnest riigist üle maailma. pilguga näha. Senised kogemused on elu. Tiia õppis ja asutas oma ettevõtte MULGI PIDU 2010 Eksootilisemad saabujad on Taist, näidanud, et tihti õpivad pereliikmed ning kuigi kõik ei ole olnud kaugeltki om 5. jaanikuu päevän Karksi lossimägeden. Uruguayst, Mehhikost ja Uus-Mere- oma tavapäraseid käitumismustreid kerge, kumab tema sõnadest praegu maalt. analüüsima ja vahel muutmagi. suurt soojust ja rahu. See, et teised Rongikäigu akatus om kell 17.00 Nuia kesklatsi päält. Noored vanuses 15–19 aastat õpi- Praegu elab Eesti peredes 23 vahe- tema püüdlusi märkasid, tähendab vad aasta aega Eesti keskkoolis, ees- tusõpilast, kes on avatud nii ajakir- Tiia jaoks palju: “Uskumatult palju Kontserdi om kell 18.00. märgiga saada selgeks eesti keel ja jandusele kui ka vahetusprogrammist oli abi sellisest tunnustamisest, mär- tutvuda siinse kultuuriga. huvitatud peredele, et oma kogemusi kamisest, poolehoidjate sõbralikest Lõpuss teeve simmanit “Untsakad” ja oma pillimehe. Sõbralikud vahetuspered, kes ta- jagada. õlalepatsutustest... See andis ja annab haksid välismaist noort oma pereliik- YFU Eesti MTÜ on noorteorgani- tänaseni julgust jääda igas olukorras Sissipääsuss piass üten võtme 50 (latse 25) krooni. meks, võivad asuda kõikjal üle Eesti. satsioon, mis tegeleb rahvusvahelise iseendaks ja inimeseks! Enenes rahu Toeteje: LEADER, Mulgimaa Arenduskoda, Pole oluline, kas perel on pakkuda õpilasvahetusega alates 1992. aastast. ja õnne leidmine on tõeline eesmärk, Mulgi Kultuuri Instituut, Eesti Kultuurkapital, noorele oma tuba või vaid diivani- Esimene YFU maailmas asutati 1951. mille poole püüelda.” nurgake. aastal USAs. YFU Eesti töötajad vasta- Leiame koos kõik särasilmsed ja Kultuuriministeerium, Karksi, Alliste, Paistu, Oluline on avatus ja soov kogeda vad meeleldi kõigile lisaküsimustele. õpihimulised inimesed Eestimaalt Ummuli, Põdrala, Pärsti, Elme, Tarvastu ja midagi enneolematut. Koolid, kus Kontakt: Diina Tuulik, tel 730 5964, üles! Abja vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn noored õppima hakkavad, valitakse [email protected], www.yfu.ee. Külliki Steinberg

Halliste Vallavolikogu liige Vello Külalisvõistleja Reivo Keng Mõisa- rimist, projekteerimist ja kaevude Akel. Oma käterammu oli tulnud külast surus 80 kg (56,48 p.). pesu, pumpade müüki ja paigaldust. proovima üheksa võistlejat, nende Punktitabeli alusel osutusid kol- Kontakttel: 521 7415 ja 504 2999, hulgas ka üks õrnema soo esindaja. meks paremaks meesvõistlejaks www.baltipuurkaev.ee . Osalejate paremusjärjestus selgitati Mihkel Raadik, Madis Tellis ja Argo • Majade värvimine (puit-, Wilksi punktitabeli alusel. Kangur. krohv-), katuste survepesu. Tel Pärast kuueaastast vaheaega oli 25. aprillil Halliste Spordiklubi kor- 5813 3444. Timmo. taas tõstepõrandal Kristiina Purju. raldatud võistluse lõppedes riputas • Surnuaiapüha Halliste kalmistul • Ostan vanu autoakusid. Tel Male Olles kõigest kolm kuud harjutanud, parematele medalid kaela Halliste on 24. juunil kell 12, Abja kalmistul 5617 6024. Halliste valla esivõistlustel males surus ta 35 kg, saades selle eest 67,06 vallavanem Andres Rõigas. kell 14 (teenib õpetaja Kalle Gaston) märtsikuus tuli meestest esikohale punkti. Napilt ebaõnnestus järgmise Vello Aus ja Mõisaküla kalmistul 27. juunil kell Rein Mägi Martin Linderi ees. 3.–4. raskuse – 37,5 kg surumine. 11 (õpetaja Arvo Lasting). Noortest (14–18-aastased) võitis Pallimängud MÄLESTAME kohta jagasid Harri Ellermaa ja Aimur • Tihemetsas valmistutakse kü- Pukk. Naistest võitis Tea Eller. Kooli- käesoleva aasta maakonna meister Pallimängude nelikturniiril Hal- Madis Tellis isikliku rekordiga 67,5 kg liste Põhikooli võimlas jagasid nii lastusmänguks “Unustatud mõisad ELMAR MÕTTUS noortest võitis Merili Kallaste Edvin 2010”. Külastuspäevad on 12. juuni 21. XI 1928 – 17. IV 2010 Kulemini ja Oskar Raidlepa ees. (59,02 p.). Olles võitjast 10 kg raskem, meeste kui naiste arvestuses esikoh- oli sama tulemusega (51,26 p.) teine ta Halliste valla võistkonnad. (rohevahetuspäev), 26. juuni, 10. ja EDGAR KALA Abja ja Halliste valla sõprusmatši 11. juuli, 24. juuli ja 5.august. aprillikuus kaheksal laual võitis Hal- Kermo Eller. Seekord pidi kolman- Nelikturniiri kavas olid nii mees- 30. IX 1930 – 24. IV 2010 liste tulemusega 9:7. Ainsana suutis da kohaga leppima võimekas Kevor tele kui naistele korvpall, võrkpall, • Kosksilla kooli esmamainimisest Abja Vallavalitsus Reva tulemusega 50 kg (45,12 p.). sulgpall ja indiaca. Neist kahel vii- möödub 200 aastat. Sel puhul saame oma vastase mõlemas partiis alistada HELMA RAADIK Seenioridest (19-39-aastased) võitis masena märgitud alal toimus võist- kokku Kosksillal 10. juulil kell 14. Rein Tarkus Hallistest. 14. VIII 1932 – 22. IV 2010 ja ühtlasi saavutas võistluste parima lus siinkandis esmakordselt. Lisaks Oodatud on kõik huvilised ja kaasa Martin Linder Halliste Vallavalitsus tulemuse maakonna paremate lama- Halliste vallast kokku tulnud võist- võtta piknikukorv. Info tel 5907 2109 Raskejõustik des surujate hulka kuuluv Mihkel kondadele osales turniiril Abja Güm- (Tea Kartau). KALLE KÕLVALD Raadik 140 kg-ga (87,64 p.). Isikliku naasiumi tütarlaste esindus, kes oli • Alanud on puurkaevude raja- 14. IV 1938 – 19. IV 2010 Halliste valla meistriks lamades rekordi – 145 kg surumine seekord naiste arvestuses kolmas. mise tellimuste uus hooaeg! Balti Mõisaküla Linnavalitsus surumises tuli Mihkel Raadik, kes ebaõnnestus. Teise kohaga üllatas Nelikturniiri korraldanud spordi- Puurkaev pakub teile kaevude puu- surus sirgetele kätele 140 kg kaalu- esimest korda sel alal võistelnud klubi Halliste loodab sellest kujunevat nud tõstekangi. Argo Kangur. Ta surus kindlalt 70 iga-aastast traditsiooni. Turniiri toeta- Halliste Põhikooli uues jõusaalis kg (55,81 p.). Kolmandaks jäi mit- sid kohaliku omaalgatuse programm Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd toimunud võistluste avamisel ter- mekülgne Mihkel Kalda, kes surus ja Halliste Vallavalitsus. (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas vitas sportlasi endine tuntud tõstja, 70 kg (46,11 p.). Anneli Roosalu 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).