15 MIN TARTU. Tartu Viidasüsteemi Juhis

15 MIN TARTU Tartu viidasüsteemi juhis SISUKORD 15 min Tartu 15 min Tartu VIITADE MOODULID ...... 36 ÜLDPÕHIMÕTTED...... 60

TÄHISTAV PLOKK...... 37 Ligipääsetavus...... 61 Millist infot viitadel tähistada? Füüsiline Visuaalne ja auditiivne SUUNAV PLOKK ...... 38 TEELEIDMISE Muud põhimõtted...... 63 Kuidas viitadelt suunata? Millist viidatüüpi otsustuspunktis kasutada? PÕHIMÕTTED...... 3 Millist infot anda sihtkoha kohta? Viidasüsteemi keelekasutus Linnaruumi tajumine...... 4 Vahemaad Viidasüsteemi tootmine ja paigaldus Rajad ja trassid KAARDIPLOKK...... 42 Viidasüsteemi hooldamine Otsustuspunktid Kaart jalakäija liikumissuunas Väravad Põhjasuuna tähis VIITED ...... 68 Maamärgid Kasutaja asukoht Linnaosad Reljeefsus ja kõrguste erinevus Jalakäijakeskne kaart...... 12 Takistuste ja ühenduste kirjeldamine Avastama kutsuv teljeskeem...... 13 Haljastus Kaarditüübid 15 min Tartu Mikrokaart VIIDAPEREKOND...... 17 GIIDIPLOKK...... 50

PLANEERIMISVIIDAD...... 21 15 min Tartu Linnatootem...... 22 TÖÖRIISTAD ...... 51 15 min tootem...... 25 ÜT-peatuse viit ...... 28 ANDMEBAAS...... 53 Terve linna kaart...... 29 TÖÖKAART...... 54 TELJEVIIDAD...... 30 MÄRGID...... 57 SUUNAVIIDAD...... 32 Nooled...... 57 TÄHISTAVAD VIIDAD ...... 34 Tingmärgid, piktogrammid, maamärgid. . . . 58 Tähistavas plokis Objekti tähistav viit...... 34 Suunavas plokis Tänavanimega ning majanumbriga viit. . . . . 35 Kaardiplokis TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED Linnaruumi tajumine

Tartu on jalakäija- ja ratturisõbralik kompaktne linn . Ka kõige kaugemad distantsid Kesk linnast (Ihaste, Lõunakeskus, Ringtee postkontor, Tartu vangla) asuvad vaid 15-minutise rattatee kaugusel . Kergliiklusteede võrgustiku laienedes lühenevad need vahemaad ilmselt veelgi . Kasutaja jaoks on tajutav ajakulu või distants aga veelgi olulisem kui reaalselt läbitav füsiline distants 1. Ka kasutaja liikumisviisi valikut mõjutavad reaalsest ajakulust enam just tajutav vahemaa ja ajakulu 2. Tartu linnaelanikega intervjuusid tehes ja fookusgruppides vesteldes selgus, et “Tartus on kõik ümber nurga”, “Tartus on kõik 15-min kaugusel”, “Tartus on kõik lähedal” . Seega võib üldistavalt öelda, et tajutavalt on ratt aga 1 Tartu kesklinnast kõik sihtkohad 15 min kaugusel – kui mitte jalgsi, siis rattaga kindlasti . 5 m in

Tajutav distants on kombinatsioon reaalsest distantsi pikkusest, teekonna kvaliteedist ja kasutaja teadlikkusest teekonna kohta . Mida rohkem infot kasutajale teekonna kohta jalgsi 1 5 m in anda, seda pikema retke on ta valmis ette võtma 3. Jan Gehli järgi on tajutav vahemaa luhem, kui teekond on inimese jaoks mugav, elamusi pakkuv ja huvitav, sest siis inimesed unustavad vahemaa peale mõtlemise . Väsitava pikkuse perspektiiv kirjeldab olukorda, kus kasutaja tajub teekonda näiliselt lõputu ning vähe elamusi pakkuva sirgena juba enne teele asumist . Kasutaja jaoks mugavamad on segmentideks jagatud ja vähem sirgjoonelised teekonnad 4. Kesklinna suunal on inimesed valmis võtma ette pikema teekonna kui suunal linnast välja 5.

15 min Tartu idee on teha Tartu linn kasutajale kompaktseks ja hoomatavaks. Nimelt jõuab rattaga kesklinnast pea igasse Tartu punkti 15 minutiga. Samuti on viidasüsteem üles ehitatud 15 min planeerimisviitadele, mis jaotab linna jalakäijale hoomatavateks tükkideks. Joonis 1 . 15 min Tartu viidasüsteem teeb linna kasutajale kompaktseks ja hoomatavaks .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 4 Ülelinnaline terviklik võrgustik

Traditsiooniliselt paigaldatakse viitasid rohkem just kesklinna ja kesklinna ümbrusesse, kus linnaruum on juba iseenesest tihedam ning tajutavad vahemaad lühemad . Jalgsi liikumise ja rattasõidu elavdamiseks oleks viitasid tarvis aga ka äärelinna, kus on väsitava pikkusega ja üksluisemad teekonnad ning seejuures kasutajal teekonna kohta oluliselt vähem infot (näiteks pikad marsruudid mööda Riia või Turu tänavat) . 15 minuti Tartu viidasüsteem on disainitud toimima tervikliku ülelinnalise võrgustikuna, mis seob äärelinna linnaosad ja objektid mööda liikumistrasse tihedalt kesklinnaga ning motiveerib kasutajaid liikuma mõlemasuunaliselt – nii kesklinnast äärelinna kui äärelinnast kesklinna, pakkudes neile nende etappide jooksul põnevaid kõrvalepõikeid ning uudistamisvõimalusi .

Jalgsikäigu tajutavat vahemaad mõjutavad teekonna eesmärk, demograafilised faktorid, teekonna ligipääsetavus ja selle tehislik ning looduslik keskkond . Kõndimisteekonnad eesmärgiga meelt lahutada, jõuda kooli või kaubandusse on tajutavalt luhemad kui kõndimisteekonnad eesmärgiga jõuda tööle . Kõndimisteekonnad rongipeatusesse on keskmiselt pikemad kui teekonnad bussipeatusesse, sest enamasti paiknevad ka rongidistantsid kaugemal ning inimene on valmis reisi tervikpikkust arvestades pikema jalgsikäigu ette võtma 6. 15 min Tartu viidasüsteemis on seda põhimõtet järgides ning jalgsiliikumist, kergliiklust ja ühistransporti ühtseks võrgustikuks sidudes suunatud viitadelt olulistesse väravatesse nagu bussijaam ja rongijaam üsna suurtelt kaugustelt . Viidasüsteemiga on ühenduses ka terve Tartu kohalik ühistranspordivõrk, mille peatuste ootekodades on geograafilise kaardiga planeerimisviit .

Kevin Lynch kirjeldab oma raamatus The Image of The City, et inimesed orienteeruvad linnaruumis tajukaartide järgi . Linn kui tervik muutub inimesele kodusemaks ning ta tunneb ennast selles paremini, kui ta tajub oma asukohta linnaruumi elementide suhtes .9 Et teeleidmine oleks edukas, tuleks kasutajal linnaruumi elemente kergesti ära tunda ja nendest oma peas sidusaid mustreid luua . Linnades, kus on äratuntavad maamärgid:

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 5 jõgi, kasutajate jaoks hästitajutav raudteevõrgustik või äratuntav kuju, tekib tajukaart selgemalt ning ka vahemaid hinnatakse täpsemalt 1.

Lynch kirjeldab, et selge linnaruumi mõtteline tajukaart on kasutaja jaoks oluline, et tal säiliks ruumis turvatunne ja ei tekiks pidevat eksimise hirmu . Seejuures tõdeb ta, et linnaruumi on vajalik jätta ka veidi müstikat, labürinti ja üllatust . Siin näebki Lynch suurt vastutust disaineril, kes peab leidma tasakaalu kasutaja informeerimise ja talle linnaruumi avastamisel piisava vabaduse jätmise vahel .7 Neid põhimõtteid jälgides paigaldatakse 15 min Tartu viidasüsteemi viidad küll süsteemse võrgustikuna linnaruumi olulisematesse otsustuspunktidesse ning sihtkohtadesse suunatakse alati lõpuni, kuid kaardipõhine planeerimisviitade süsteem võimaldab jätta viitade-vahelise ala turvaliseks seiklemiseks ja avastamiseks .

Kasutaja peas tekib mentaalne tajukaart linnaruumi füüsiliste omaduste üldistamisest taju, mälu ja varasemate kogemuste baasil . Lynchi7 järgi koosnevad need tajukaardid viiest baaselemendist: rajad, sõlmed, maamärgid, servad ja piirkonnad, mis kehtivad samavõrd ka Tartu kontekstis ning on toodud kasutajate tajukaartidelt üle linna viidasüsteemi . Kasutajauuringust tulid järgnevalt kirjeldatud Lynchi baaselementide analoogid välja kui individuaalsete tajukaartide ja üldise Tartu tajumise olulised komponendid 8.

RAJAD JA TRASSID

Rajad7 on liikumisteed, millel toimub kogu linnaline liikuvus 10. Autostumise kasvuga on sissekäidud rajad kohati tiheda autoliiklusega tänavate näol servadega läbi lõigatud . Geograafiline serv Emajõe kujul on aga tartlaste tajukaartidel alati olemas olnud . Joonis 2 . Fragment Tartu tajukaardist, siseturist, 28 a 8. Servadest ülesaamiseks kasutatavaid sildu ja seeläbi ka uusi radasid on aga ajapikku juurde tekkinud .

Tartus on üks silmapaistvamaid jalgsikäigu radasid Küüni tänav, mis liidab omavahel vanalinna ning kesklinna . Huvitav radade koondumis- ning hargnemispunkt on

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 6 Raekoja plats, mida läbivad mitmed rajad, kuid nende suund pole määratud . Seejuures on Raekoja plats oluline ühenduslüli Kesklinna ja Ülejõe vahel 9. Sellised linnaosasid ning olulisi sihtkohti ühendavaid jalgsi ning rattaga mugavalt läbitavaid radu on Tartu viida süsteemis käsitletud trassidena, mis katavad ristudes Tartu selgelt väljajoonistuvate otsustuspunktidega .

OTSUSTUSPUNKTID

Otsustuspunktid, või Lynchi7 järgi sõlmed, on radade koondumispunktid . Teeleidmise kontekstis on otsustuspunktid kohad, kus kasutaja peab vastu võtma vastu otsuse edasise liikumissuuna osas ning kus teda võiks seejuures viidaga toetada, et neid otsuseid hõlbustada . Trasside ristumiskohtadel paiknevatest otsustuspunktidest saab 15 min Tartu süsteemis kasutajat mööda trasse hõlpsalt piirnevatesse linnaosadesse ning trassil paiknevate sihtkohtadeni suunata .

VÄRAVAD

Tartu väravad – bussijaam ja rongijaam – on jalgsi ja rattaga liikuva kohaliku, külalise, uue tartlase või sügisel saabuvate suurte tudengihulkade peamised sisenemisteed Tartu linna . Hea ühendus väravatega ei ole oluline ainult Kesklinnale, vaid kõikidele Tartu linnaosadele ja seda ühendust saab eelnevalt mainitud trasse ja trassidel paiknevaid otsustuspunkte kasutades hästi luua . Väravad ise on olulised otsustuspunktid ning mõlema Tartu värava juurde on 15 min Tartu viidasüsteemis teeleidmise hõlbustamiseks kavandatud ligipääsetav ning ülelinnast planeerimist hoogustav viidatüüp . Joonis 3 . Fragment Tartu tajukaardist, kohalik elanik, 60 a 8.

MAAMÄRGID

Maamärgid on kergesti äratuntavad objektid linnaruumis, mille abil on võimalik paremini orienteeruda . Lynchi7 käsitluses võib maamärgiks olla ka looduslik objekt, näiteks mägi .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 7 Kaugemalt märgatavaid maamärke nimetatakse globaalseteks maamärkideks ja nad on head üleüldiseks ruumiliseks orienteerumiseks linnas . Globaalsed maamärgid võiksid 15 min Tartu süsteemis olla fassaadidena kaardil välja joonistatud, et kasutajat neid maamärke linnaruumist üles leidma ja teeleidmisel kasutama suunata . Maamärke, mis on nähtavad ainult väikeste vahemaade pealt või pole visuaalselt eriliselt distinktiivsed, nimetatakse kohalikeks maamärkideks 9. Kohalikud maamärgid toetavad teeleidmist (wayfinding) ja teejuhatamist (wayshowing) ning loovad teekonna etappidest parema visuaalse pildi (nt “Aparaaditehasest (kohalik maamärk) edasi kuni viaduktini (kohalik maamärk) ja siis Tamme staadioni (kohalik maamärk) ristist vasakule ning seejärel otse, kuni märkad Telemasti (globaalne maamärk)”.

Globaalseteks maamärkideks on 15 min Tartu süsteemis valitud sellised, mida kasutaja fassaadi või lõike järgi võiks kergesti ära tunda: Tigutorn, Telemast, Kaarsild, Raekoda, Turuhoone, TÜ peahoone, ERM, Toomkirik, Teater Vanemuine, Tähetorn, Peetri kirik, Turu sild, Plasku, Pauluse kirik, Raudteejaam, Laululava, EMÜ spordihoone, Botaanika aed, AHHAA Teaduskeskus, TÜ raamatukogu .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 8 ÜHENDUSED JA BARJÄÄRID

Tartu linnas on kaks väga selget ja olulist füüsilist barjääri - Emajõgi ja raudtee. Sillad ja raudteeületuskohad kujundavad selgelt ruumikasutust ning koondavad liikumistrajek- toorid väga kitsastesse ja vähestesse läbipääsudesse. Riia tn on ühteaegu nii ühendaja kui barjäär, sest ülekäigukohtade arv on väike ja jalakäijate ERALDAJAD JA ÜHENDAJADliikumisteid mõjutav.

Eraldajad ehk Lynchi7 järgi servad on mingi jätkuvuse (rada, trass, piirkond, linnaosa) lõpetajad linnaruumis . Ühendajad on nende jätkuvuste taastajad . Ka rada võib olla jalakäija ja ratturi jaoks eraldaja, kui seda rada katab mitmerealine suure mürabarjääriga autoliikluse voog . Mida rohkem ristmikke, pöördeid ja takistusi on teekonnal, seda pikem see tundub 4. Tartu puhul tulid kasutajauuringust eraldajate ja ühendajatena välja: Riia tn, Emajõgi, raudtee ja Toomemägi, mis on oma staatuse saanud seeläbi, et lõpetavad tajutavalt linnaosi, jagavad muul moel linna osadeks ning mõjuvad mentaalse takistusena teekonna planeerimisel .

Emajõgi kui eraldaja seab piiri Ülejõe ja Kesklinna vahele . Annelinn algab servast, kus eraldajateks on korraga nii Emajõgi kui Anne kanal, ühendajaks Annelinna ja Kesklinna vahel on aga Turu sild 9. Toomemäe kui takistaja roll tuleb peamiselt ligipääsetavusest . Ülesmäge ja allamäge teekonnad on tajutavalt pikemad kui teekond siledal tasapinnal 4. Lisaks Riia tn-le täidavad eraldaja rolli veel autokesksed trassid Vabaduse pst, Turu tn ja Narva mnt, mille koondumispunkt Kaubamaja ja Tasku juures tekitab linna keskusesse teeleidmise seisukohast keerulise autoliikluse ja jalgsiliikumise ristumispunkti .

Samaaegselt toimivad eraldajad aga teiste piirkondade suhtes ühendajana ja kõik eelnevalt nimetatud autostunud tänavad on 15 min Tartu viidasüsteemis ka olulised ühendustrassid . Ühendaja roll tuleb hästi välja kasutajauuringu raames tartlastega tehtud intervjuudest: „Minu Tartu on jõe ja raudtee vahel – sellel alal olen kõige rohkem olnud Joonis 4 . Tartu linna eraldajad – Emajõgi, raudtee ja Riia tn;Tartu linna ühendajad – sillad, raudteeülekäigud ja Riia mnt ülekäigurajad . ja tunnen, et oskan orienteeruda .“ „Kui kaardil on Toomemägi ja sillad olemas, siis on (T . Savi, E . Kiivet) juba Tartu.“8 Seda ühendaja rolli plaanib 15 min Tartu viidasüsteem edendada kattes takistusena tajutavate telgede ääred julgustavate teljeskeemidega, tuues sellega eraldaja poolt läbi lõigatud piirkonnad üksteisele lähemale (Maarjamõisa–Kesklinn–Ülejõe) .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 9 LINNAOSAD

TARTU LINN Lynchi7 järgi on piirkonnad identiteedi poolest eristatavad alad linnas . Tartus on nendeks piirkondadeks linnaosad . Tartus on 17 linnaosa: neist 12 Emajõe alumisel (Kesklinn,

Jaama- Supilinn, Tähtvere, Vaksali, Karlova, Ropka, Ropka tööstuse, Variku, Veeriku, Tammelinn, Raadi- mõisa Kruusamäe Maarjamõisa, Ränilinn) ja 5 Emajõe ülemisel kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna, Ihaste), mis erinevalt Tallinnast pole halduslikud linnaosad 11.

Annelinn Ülejõe Linnaosade piirid ja nimetused ei ole kõikide kasutajate jaoks ühiselt tajutavad . Ihaste Supilinn Kasutajauuringus osalejad kaardistasid 35 tajutavat piirkonda, mida nemad linnaosadeks eraldaja: Emajõgi peavad, mitmed ametlikud linnaosad meenusid neile aga alles intervjueerija meelde Kesklinn Karlova Tähtvere tuletusel . Tulenevalt intervjueeritava vanusest oli tajukaardil piirkondade kihistusi erinevatest ajastutest ja nt varasemast noorusest harjumuspäraseks muutunud piir Vaksali Ropka konnad püsisid eakatemal vastajatel tänini meeles 8. Veeriku Maarjamõisa Variku 15 min Tartu viidasüsteem tähistab ja piiritleb kaardil vaid ametlikke linnaosasid . Tammelinn Viidasüsteemile tuleb luua kõikide kasutajate poolt ühiselt arusaadava platvorm ning raudtee Ränilinn piirkondade süsteemne nimetamine on selle üks peamisi osasid . Uuringu tulemuste takistus: põhjal kaardistusid linnaosade sees erineva karakteriga alad . Selgus näiteks, millised Riia tn linnaosa-sisesed piirkonnad on pigem elurajoonid ning milliseid loetakse pigem “autoremonditöökodade” rajooniks 8. Ka see sisend aitas viidasüsteemi paremini planeerida .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 10 Autost tänavale

Legible London viidasüsteemi peamine ülesanne oli kasutajate toomine metroost maa peale jalgsi liikuma . 15 min Tartu süsteemi eesmärgiks võiks olla autokasutajate suunamine 15 min raadiuses jalgsi liikuma ning autojuhi tajukaardil suurte ja sirgete tänavate asendamine mitmekesisemate teekondadega, mida ta autoga läbida ei saaks .

Liikumisviisi muutmiseks on vaja muuta auto vähem atraktiivseks ning tõsta sõitjate teadlikkust alternatiivsetest liikumisviisidest . Põhiline, millega põhjendatakse auto eelistamist alternatiivsetele liikumisviisidele on ajakulu 12. Autojuhid tajuvad tihti jalgsi läbitavate vahemaade ajakulu tegelikust suuremana, kuid pole kindel, kas põhjuseks on vähene teadlikkus või hoopis teadlik enesepetmine autosõitude õigustamiseks 13. Autojuhtide teadlikustamine Tartu lühikestest vahemaadest ning mugavatest trassidest nende läbimisel annab tõuke vähemalt lühikesi vahemaid jalgsi läbida .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 11 Jalakäijakeskne kaart

Philadelphia jalakäijate teeleidmise süsteemi autori Joel Katz julgustab disainerit võtma mõjusamat positsiooni kaardil kujutatava uuesti mõtestamisel ja olulise esile toomisel . 1995 . aastal algatas ta „Walk!Philadelphia” projekti, mis täitis analoogselt Legible Londonile linna lühimälule keskendunud skemaatiliste piirkonnakaartidega . Eriti omapärane oli Katzi töö esimene faas, kui ta võttis eeskuju iidsetest lihtsustatud kaartidest koopaseintel, kus sama oluline kui teerada ise oli veidra tüvega puu või kõrge kivi selle ääres 14.

Staadioni

Puiestee Senine Tartu geograafiline linnakaart on sõltumata jalakäijale meelepäraste sihtkohtade tähistamisest lähemal uurimisel üsna autokeskne ja jalgsiliikumist mittetoetav . Ratturitele on loodud eraldi digitaalsed ja paberkaardid, kuid ka rattateid ja teeületuskohti pole Jaama linnakaartidel enamasti peal . Autokesksust väljendab ka näiteks tänavate kujutamine Rüütli autode läbilaskvuse järgi, mis toob esile suured liiklussõlmed (Võru-Ringtee ristmik, Lõunakeskuse ringristmik) ning jalakäija vaatepunktist oluliste kõrguserinevuste ja takistuste, kuid ka oluliste ühenduste vähene kirjeldamine . Näiteks jalakäijale väga Kaarsild Taara pst olulisel trassil paiknev maamärgiline Kaarsild on isegi Google Mapsil võrreldes teiste

Küüni ühendustega peaaegu märkamatu . 15 min Tartu viidasüsteem võiks uuel linnakaardil Toomemägi Võidu sild

Näituse Kaubamaja Tasku senisest rohkem jalakäija ja ratturi vaatepunkti arvesse võtta .

Kvartal Turu Pikk SõpruseMassimo pst Vignelli ehk esimese New Yorgi tänapäevase metrookaardi disaineri põhimõte Vaksali Kastani Riia “No map should do all the heavy lifting” viitab sellele, et kõige terviklikuma teeleidmise Kalda tee Joonis 5 . Tartu kesklinn Google Maps'i keskkonnas toob esile süsteemi saab luua asetades kasutaja teekonnale võimalikult erikujulist navigatsiooniinfot .

Vanemuisetänavad (tulevik) ja sillad autode läbilaskvuse järgi . Tiigi 15 min Tartu kontekstis toetab see mõtet viidaperekonnast, kus linnatootemil on JoonisRiia 6 . Eksperiment Tartu kesklinnaga . Mida vähem on geograafiline terve linna kaart, 15 minuti tootemil 15 min raadiuse kaart, teljeviidal autosõidu ridu, seda jämedam on tänava joon . (B . Pavelson) teljeskeem, suunaviidal lõpp-punkti osutav info ning suurema osa kasutajate taskus Võru julgustuseks Google Maps .

Kesk

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 12 Avastama kutsuv teljeskeem

Riia tn tuli 15 min Tartu kasutajauuringust esile mitmel moel . Tänavat nähti nii siduva teljena Kesklinna ja Ränilinna vahel kui takistuse ja eraldajana ristuvate liikumisteede ning piirkondade vahel . „Riia magistraal on niivõrd suur sh ka müra pärast, siis tekib ka mentaalne barjäär .“„Riia mnt toimib Tartus nagu linna lõhkujana. Supilinnast vaadates tundub Barlova meeletult kaugel, Riia mnt lõhub mentaalselt midagi nagu ära või ehitab piirid. Kui tuled suhteliselt vaiksest Supilinnast, siis pead ületama selle autotiheda maantee .“ „Riia tn on kõndimiseks kõige ebamugavam tänav.“8

Linnaruumis mõjub Riia tänav Gehli4 järgi väsitava pikkusega tänavana, teekonna tajutavat pikkust suurendab veelgi tänavat risti läbi lõikav ja ületamatuna näiv raudtee . Viidasüsteemi ülesanne on pikad ja sirged lõigud kasutaja jaoks meeldivaks jupitada, teekonda avastamisvõimalusi lisada ning seeläbi teekonna tajutavat pikkust lühendada . Lihtsam kui kujutleda end läbimas teekonda “Kesklinn → Tartu Teaduspark” on ettekujutus kulgevast teekonnast “Kaubamaja → Vanemuine → TÜ raamatukogu → puhkehetk Tiigi pargis → TÜ Loodusmuuseum → Pauluse kirik → kohv Aparaaditehases → kiirelt läbi tunneli → Oskar Lutsu majamuuseum → TÜ Kliinikum → Maarjamõisa ülikoolilinnak → Raja park → ja paistabki Lõunakeskus ja peagi ka Teaduspark” . Selleks on aga oluline, et ühtaegu näeks kasutaja teekonda mööda Riia tänavat kui tervikut ja saaks aimdust teekonna läbimisele kuluvast reaalsest ajast, kuid samaaegselt tajuks seda ka etapiliselt ning võimalusterohkelt .

Sarnaselt Riia tänavale, kuid looduskeskkonna ja vaba-aja veetmise võimaluste tõttu positiivsema seosega takistusena nähti ka Emajõge, mis eraldab viit üle jõe paiknevat linnaosa ülejäänud linnast vaid seitsme ühenduse (silla) abil . Jõe kaldad, mis võiks olla aktiivsed jalgsiliikumise tsoonid, on omakorda ülejäänud linnaruumist eraldatud suurte automagistraalidega (Turu tn, Vabaduse pst, Narva mnt) .8 Jõeääre paremaks sidumiseks ülejäänud linnaga, sinna liikuma meelitamiseks ning samal ajal ühenduste suunamiseks vajas 15 min Tartu head lahendust .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 13 Lahenduseks sai nii Emajõe kui Riia tn analoogsetel põhimõtetel toimiv teljeskeem, mis esitleb telge terves pikkuses ning kogu seda ümbritseva linnameluga . Teljeskeemid on

TARTU LINN paigutatud piki telge otsustuspunktidesse . Teljeskeem näitab kasutaja asukohta teljel, suunab õigel hetkel lähimate sihtkohtadeni, annab infot linnaosadevaheliste ühenduste 15 min Tartu viidaperekond sisaldab kahte teljeskeemi. Raadi- Jaama- kohta,Teljeskeem näitab on eesootavaidlihtsustatud kirjeldus huvipakkuvaid teekonnast, objekte, rohealasid jms jalakäijale olulisi Kruusamäe mõisa mis aitab pikka vahemaad kasutaja jaoks hoomatavaks teha. linnaruumi omadusi . Riia tänava telg – ühendab kesklinna Maarjamõisaga Nii Emajõe– toob kesklinna kui Riia lähemale tn Lõunakeskusepuhul on tegemistkülastajale Tartu mõistes pikkade vahemaadega, seega Annelinn – julgustab ületama raudteed kui suurt takistust linnas Ihaste Ülejõe – pakub Vanemuise tänavat kui jalakäijasõbralikumat on teljel alternatiivi oluline Riia rolltänavale 15 min Tartu perekonnas julgustada ennekõike rattureid . Telg on Supilinn – pakub jalakäijale võimalusi pika ja sirge teekonna eraldaja: skemaatiline, mitmekesistamiseks st võrreldes geograafilise kaardiga tugeva lihtsustusastmega ja nii on ratturil Kesklinn Emajõgi võimalik seda kiiremini lugeda . Rattur näeb liigeldes korduvat skeemi, kus muutub ainult Emajõe telg Karlova Tähtvere tema– asukoht aitab siduda . See Emajõe aitab kahte teda kallast teeleidmisel ja õigel hetkel teljelt maha keeramisel . Muude – julgustab veetma aega Emajõe äärsetel rohealadel tud geo– lihtsustabgraafiliste ratturi liiklemist proportsioonidega mööda Emajõe äärseid teljeskeemi toetavad ühistranspordipeatustes kergliiklusteid Vaksali Ropka paiknevad geograafilised kaardid . Veeriku

Maarjamõisa Variku

Tammelinn raudtee Ränilinn

takistus: Riia tn

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 14 Viidasüsteem jalgratturile

Kui suurte kiirustega linnaäärsetel kergliiklusteedel on arusaadav, et ratturile on täiesti omaette liiklusmärkide perekonda kuuluv viidasüsteem, mis suunab peamiselt kaugeid kaugusi, siis linnaosades sees liikudes muutub ratturi kaasamine linna üldisesse viidassüsteemi väga oluliseks . Kõige suurem aja- ja mugavusvõit autojuhi ees on ratturil just 3 km raadiuses liikudes 15. Sarnaselt jalakäijale vajab ka rattur vaheldusrikast ja etapilist teeleidmist ning sarnaselt jalakäijale saab ka teda linna avastama kutsuda . Ka ratturile peaksid viidad juhatama teed linnaosadesse, ühistranspordi sõlmpunktidesse, puhke- ja spordirajatistesse, linna keskusesse, muuseumidesse, turismiinfopunkti ning teistesse kohtadesse, mis võiksid jalgratturitele huvi pakkuda 16. 15 min Tartu viidasüsteem vahetab välja linnasisesed valge tausta ja musta tekstiga kergliiklustee tähised, kuid jääb toimima paralleelselt piirkondlike, üldriiklike ja rahvusvaheliste kergliiklusteede tähistega (sinisetaustalised) ning teekattemärgistega . 15 min Tartu viidasüsteemis on spetsiaalselt ratturile mõeldes loodud järgnevad lahendused:

Ratturi ajakulu

Viitade suunavas plokis on alati esitatud ratturi ajakulu sihtkohta . Kaardil on näidatud ratturi 5 min liikumisraadius tema asukohast .

Kergliiklusteede võrgustik

Geograafilisel kaardil on peal ka kergliiklusvõrgustiku kiht ning viidasüsteem on arvestanud ka lähiajal juurde rajatavate kergliiklusteedega . Kaardil on markeeritud rattarendipunktid ning rattahoolduspunktid . Ratturile on kaardikihtidest vajalik ka kergliiklussildade ning ülekäigukohtade rõhutatud esiletoomine .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 15 Mugavad teljeskeemid

Teljeskeem on võrreldes geograafilise kaardiga tugeva lihtsustusastmega ja nii on ratturil võimalik seda kiiremini lugeda . Rattur näeb liigeldes korduvat skeemi, kus muutub ainult tema asukoht ning see aitab teda teeleidmisel ja õigel hetkel teljelt maha keeramisel .

Tudengite jaoks on ratas eelistatuim liiklusvahend, kuna see on kiire, odav ja mugav . Kuna tudengid on märkimisväärne osa Tartu rattaga liiklejatest, siis peaks nende marsruutidega kergliiklusteede planeerimisel eriliselt arvestama . TÜÜE näeb suurt vajadust ühendada kesklinnaga erinevaid Tartu ülikoolide kampuseid17 ja seda rolli teljeviit ratturi jaoks ka trassidel Ülejõe – Kesklinn – Maarjamõisa või Kesklinn – EMÜ kampus ka täidab .

Tootemid rattarendipunktides

Rattarendipunktidesse võiks tulevikus paigaldada terve linna geograafiliste kaartidega tootemid . Rattarendipunktide asukohtade selgumisel saab täpsemalt vaadata, kuidas need punktid koos teiste viitadega 15 min Tartu võrgustikul toimivad .

TEELEIDMISE PÕHIMÕTTED 16 15 min Tartu VIIDAPEREKOND 15 min Tartu viidaperekond jaotub planeerimisviitadeks, teljeviitadeks, suunaviitadeks ja tähistavateks viitadeks . Kõikidel viidatüüpidel on ühine äratuntav ja kaugelt märgatav päis või muul viisil kujutatud tunnus, mis märgistab, et tegu on 15 min Tartu viidasüsteemiga .

Joonis 8 . 15 min Tartu viidaperekond

PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD

Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk

Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid →

Kaardiplokk 15 jalgsi min

jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in in in

Giidiplokk

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, VIIDAPEREKONDviida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud 18 viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. Joonis 9 . Viitade hinnangulised proportsioonid .

2300 mm Ala kõrgemal kui eesseisev Linnatootem 15 min tootem Teljeviit Suunaviit inimene, nähtav teiste tagant. Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa – Tähistav plokk – Suunav plokk ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid 1800 mm Objektid → Objektid → Objektid → Objektid → Hea nähtavusega vahemik, i 15 ka ratastooliga kasutajale. jalgs min – Kaardi plokk – Giidi plokk jalgsi 15 m in

900 mm Mugavaks vaatlemiseks liiga madal.

VIIDAPEREKOND 19 Joonis 7 . Kuidas 15 min Tartu viidasüsteem toimib

PLANEERID aeglane OTSID kiire

Terve linn Terve linn B B

I I A A C A C

H D H D C Kesklinn Kesklinn E E G G

F F Kesklinn

Leiad oma sihtkoha ja planeerid Jätad meelde olulise – liikumissuuna, Valitud teekonnal liikudes kohtud oma teekonda linnakaardil. milliseid linnaosasid läbid ja millisesse suunaviitadega, mis juhivad sind neist jõuda tahad. lähiümbruse objektideni. Kaldud plaanitud teelt kõrvale, aga uute planeerimisviitade abil koostad uue teekonna ja avastad teepealseid objekte.

Planeerimisviidad Planeerimisviidad Teljeviidad ja suunaviidad (kaardiga) (kaardiga)

VIIDAPEREKOND 20 PLANEERIMISVIIDAD Planeerimisviidad moodustavad 15 min Tartu viidasüsteemi tugiraami . Nendest algab ning peamiselt nendele toetub kogu viitasid kasutav teeleidmine Tartu linnas . Planeerimisviitasid on nelja tüüpi ja nendega seostub kasutamise aeglane tempo, kaardikesksus, oma asukoha määramine linnaruumis, planeerimine ja teeleasumine .

PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD

Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk

Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid →

Kaardiplokk 15 jalgsi min

jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in in in

Giidiplokk

VIIDAPEREKOND Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud 21 Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. Linnatootem

Linnatootem on teekonna alguse planeerimisviit, mis paikneb linna kõige olulisemates otsustuspunktides . Ta on vormilt kompleksseim ning pakub linnast kõige põhjalikuma PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD kaardipõhise ülevaate .

Infofunktsioonid Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa 1 Objekt. Tähistav, Linnaosa plokk: Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk a . Objekti nimi . Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk b . Linnaosa nimi . Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → 2 . Suunavasse plokki tuleb objektid valida Objektide tabelist .

Kaardiplokk 15 Kasutadajalgsi min võib ühel suunal kuni 4 ja kõikidel suundadel kokku kuni 8 objekti . Objekte valitakse viidale olulisuse järjekorras: a . Kesklinn (kui viit asub väljaspool Kesklinna või Kesklinna piiril) . jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in in in Kui otse Kesklinna ei lähe sobivat trassi, tuleb suunata Kesklinna suunas lähima suunava plokiga viidani . b . Rongijaam, bussijaam, ERM – kui viidast jalgsi <30 min kaugusel . c . Sama või naaberlinnaosa B kategooria objektid, mis viidast jalgsi <30 min Giidiplokk kaugusel ja viidaga samal trassil või on sihtkohani lõpuni suunatavad teiste suunava plokiga viitade abil . d . Erandina kauged sihtkohad, mis on viida asukohast hästi suunatavad (nt Ihaste, Ülenurme, Tõrvandi) . 3 . Kaardiplokk: a . Terve linna geograafiline kaart. b . Näitab kasutaja asukohta linna suhtes kasutaja liikumissuunas . c . 15 min jalgsikäigu ja 5 min rattasõidu ühine asukohatähis .

VIIDAPEREKOND 22 Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. 4 . Giidiplokk: a . Info (turismiinfokeskus, bussijaam, rongijaam, lennujaam, taksod, ühistransport) . b . Tähistava ploki objekti pilt ja kirjeldus (v .a . kui ei ole kultuuriobjekt, nt bussijaam) . c . Suunava ploki kultuuriobjektide pildid ja kirjeldus . d . Muude ümbruskonnas paiknevate objektide või ülelinnaliselt oluliste objektide pildid ja kirjeldus .

Tootefunktsioonid

1 . Kahepoolne . 2 . Elektriühendusega . 3 . Valgustatud (võimalusel päikesepatareiga) . 4 . WIFI ühendusega . 5 . USB laadimisvõimalusega . 6 . Maasse kinnitatud .

Ligipääsetavusfunktsioonid

1 . Audiogiid . 2 . Taktiilne rada viidani . 3 . Varustatud asukohta tuvastavate lähiväljaside kiipidega kleebistega või vastu võtjapõhise signaalseadmega, mis saadab asukoha kohta (tänavanime, ristmiku geomeetria, liikumissuuna, aadressi vms) info kasutaja isiklikule vastuvõtjale .

Viida asukoht

Hea planeerimisviida asukoht on avatud, väljaklik, erinevaid liikumisteid koondav, pinkide ning rohelusega palistatud paik, kus kasutaja võtab suurema tõenäosusega hetke, et oma teekonda planeerida . Viit peab olema mõlemalt poolt lähedalt vaadeldav ning kaugelt märgatav .

VIIDAPEREKOND 23 Head asukohad planeerimisviidale on näiteks:

1 . Liikumisteid ühendav väljak või pargiala . 2 . Mõnusa avaliku ruumiga objekti (avalik hoone, muuseum) sissepääs . 3 . Jalakäijasõbraliku silla liikumisvoo koondumispunkt . 4 . Aeglase ruumiga koht kaubanduskeskuste lähistel .

Kui linnaruum ei paku head avarat pinda, tuleks jälgida, et valitud koht koondaks inimesi ja vahetus läheduses (võimalusel samal teepoolel) paikneks kas ühistranspordipeatus, ülekäigurada või kergliiklustee .

Kui on valida kahe tänava või raja poole vahel, tuleks eelistada seda (olulisuse järjekorras):

1 . Millel paikneb: kergliiklusteede rist . 2 . Millel paikneb ülekäigurada ja sellest tulenev suurem liikujate vool . 3 . Millel paikneb ÜT-peatus ja sellest tulenev suurem liikujate vool . 4 . Kus on suurem liikumisruum . 5 . (Kust on mugavam suunata ).

VIIDAPEREKOND 24 15 min tootem

15 min tootem on teekonna jätkamise planeerimisviit, mis paikneb trassidel olulistes otsustuspunktides . 15 min tootem näitab kasutajale kaarti 15 minuti liikumistee ulatuses PLANEERID aeglane PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD OTSID kiire LEIAD tema asukohast .

Infofunktsioonid Linnatootem 15 min tootemLinnatootem Ühistranspordipeatuse15 min tootem viit ÜhistranspordipeatuseTerve linna kaart viit TeljeviitTerve linna kaartSuunaviit TähistavTeljeviit viit Suunaviit Tähistav viit Tähistav Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, LinnaosaObjekt, Linnaosa 1 . TähistavBussipeatuse plokk: nimiObjekt, Linnaosa , Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa ObjektObjekt, Linnaosa, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk plokk a . Objekti nimi . Suunav Suunav ← Objektid ← Objektid← Objektid ← Objektid← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk plokk b . Linnaosa nimi . → Objektid → Objektid →Objektid → Objektid →Objektid → ObjektObjektid, Linnaosa → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → Objektid 2 . Suunavasse plokki tuleb objektid valida Objektide tabelist . Kaardiplokk Kaardiplokk 15 si 15 m jalgsi min Kasutada võibja lgühelin suunal kuni 4 ja kõikidel suundadel kokku kuni 8 objekti . Objekte valitakse viidale olulisuse järjekorras:

si 1 a . Kesklinn (kui viit asub väljaspool Kesklinnasi 1 või Kesklinna piiril) . si 1 jalgsi 15 m jalg 5 m jalgsi 15 m jjaallggsi 155 mm jalg 5 m in in in iinn in Kui otse Kesklinna ei lähe sobivat trassi, tuleb suunata Kesklinna suunas lähima suunava plokiga viidani . b . Rongijaam, bussijaam, ERM – kui viidast jalgsi <30 min kaugusel . c . Sama või naaberlinnaosa B kategooria objektid, mis viidast jalgsi <30 min Giidiplokk Giidiplokk kaugusel ja viidaga samal trassil või on sihtkohani lõpuni suunatavad teiste suunava plokiga viitade abil . d . Erandina kauged sihtkohad, mis on viida asukohast hästi suunatavad (nt Ihaste, Ülenurme, Tõrvandi) . 3 . Kaardiplokk: a . Terve linna geograafiline kaart . b . Näitab kasutaja asukohta linna suhtes kasutaja liikumissuunas . c . 15 min jalgsikäigu ja 5 min rattasõidu ühine asukohatähis . d . Suunab kaardi äärel kaardilt välja jäävaid A kategooria objekte .

VIIDAPEREKOND 25 Geograafiline kaart tervest linnast. GeograafilineGeograafiline kaartkaart tervestalast, linnast.Terve linna kaardileGeograafiline on lisatud kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt 15kuhu min jõuad sõõr jalgsi liigub 15 kaardil minutiga. vastavaltühistranspordi liinivõrk.kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. viidaKaardi asukohale. keskpunktiks on Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatelviida asukoht ühistranspordi- ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlilsuunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. suunas. 4 . Giidiplokk: a . Info (turismiinfokeskus, bussijaam, rongijaam, lennujaam, taksod, ühistransport) . b . Tähistava ploki objekti pilt ja kirjeldus (v .a . kui ei ole kultuuriobjekt, nt bussijaam) . c . Suunava ploki kultuuriobjektide pildid ja kirjeldused . d . Muude ümbruskonnas paiknevate objektide või ülelinnaliselt oluliste objektide pildid ja kirjeldused .

Tootefunktsioonid

1 . Kahepoolne . 2 . Maasse kinnitatud . 3 . Võimalusel ühendatud elektriga . 4 . Valgustatud (võimalusel päikesepatareiga) .

Viida asukoht

Head asukohad planeerimisviidale on näiteks:

VIIDAPEREKOND 26 Kui linnaruum ei paku head avarat pinda, tuleks jälgida, et valitud koht koondaks inimesi ja vahetus läheduses (võimalusel samal teepoolel) paikneks kas ühistranspordipeatus, ülekäigurada või kergliiklustee .

Kui on valida kahe tänava või raja poole vahel, tuleks eelistada seda (olulisuse järjekorras):

VIIDAPEREKOND 27 PLANEERID aeglane PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD OTSID kiire LEIAD

ÜT-peatuse viit Linnatootem 15 min tootem ÜhistranspordipeatuseLinnatootem viit 15 minTerve tootem linna kaart ÜhistranspordipeatuseTeljeviit viit Suunaviit TerveTähistav linna kaart viit Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Tähistav BussipeatuseObjekt, Linnaosa nimi, Linnaosa ÜT-peatuseObjekt, Linnaosa viit kasutab infokandjanaBussipeatuse ObjektTartu nimi, Linnaosa, Linnaosaühistranspordi Objektootekodade, Linnaosa infotahvleid,Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk plokk mis on enimlevinud mõõdus 1180 x 680 mm (nähtav ala) . Infotahvlisse on kujundatud Suunav ← Objektid ← Objektid Suunav ←← Objektid Objektid ← Objektid ← Objektid← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk plokk analoogselt teistele viidaperekonna viitadele modulaarsed plokid: tähistav, suunav ja Objektid → Objektid → ObjektidObjektid → → ObjektidObjekt → , Linnaosa ObjektidObjektid → → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → kaardiplokk . Vajadusel saab jätta ruumi ka täiendava ÜT-info jaoks .

Kaardiplokk 15 Kaardiplokk 15 jalgsi min jalgsi min

Infofunktsioonid jalgsi 15 m jajalglgssi i1 155 m m jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in inin 1 . Tähistavin plokk: in in a . Bussipeatuse nimi . b . Linnaosa nimi . 2 . Suunav plokk:

Giidiplokk Giidiplokk a . Suunatakse ÜT-peatusega samal trassil paiknevat kahte A kategooria või muud asukohaga seotud olulist sihtkohta, nt Kuperjanovi linnasuunalises peatuses: “← Kesklinn rongijaam →” . 3 . Kaardiplokk: a . Geograafiline kaart ÜT-liinidega . b . 15 min jalgsikäigu ja 5 min rattasõidu ühine asukohatähis . c . Võimalusel võiks ka see kaarditüüp kasutaja asukoha suhtes pöörata .

Tootefunktsioonid

1 . Ühepoolne . 2 . Olemasolevas infotahvlis, bussiootekodades .

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, GeograafilineTerve linna kaardile kaart tervest on lisatud linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardileSkemaatiline on lisatud kaart teljest. Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. 15ühistranspordi min sõõr liigub liinivõrk. kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk.Näitab viida asukohta teljel, Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevateljalakäija ühistranspordi- liikumise suunas. jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. suunas.

VIIDAPEREKOND 28 PLANEERID aeglane OTSID kiirePLANEERID aeglane LEIAD OTSID kiire LEIAD

PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit TerveLinnatootem linna kaart Teljeviit15 min tootem SuunaviitÜhistranspordipeatuseTähistav viit viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Tähistav Objekt, Linnaosa ObjektObjekt, Linnaosa, Linnaosa Objekt, Linnaosa BussipeatuseObjekt nimi,, LinnaosaLinnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk plokk Terve linna kaart Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid Suunav ← Objektid ← Objektid← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Tähistavplokk Objektid → Objektid → Objektid → ObjektObjektObjektid, Linnaosa, Linnaosa → TerveObjektidObjektObjektid linna, Linnaosa→ kaart→ kasutabObjektid ära olemasolevaid→ BussipeatuseObjektid nimi , kaardialuseid→Linnaosa linna sissesõitudelObjekt ning, Linnaosa võiks ObjektObjektid, Linnaosa → ObjektObjektid, Linnaosa → Objekt, Linnaosa plokk ideaalis vahetada välja kõik jalakäijatele suunatud kaardid ka avalikes hoonetes . Kaart Suunav Kaardiplokk i 15 Kaardiplokk ← Objektid ← Objektidi 15 ← Objektid ← Objektid ← Objektid jalgs min plokk jalgs min Objektid → ei erineObjektid oluliselt → teistest terve linna geograafilistestObjektid → kaartidest . Kaardil on tähistavObjekt, Linnaosaplokk Objektid → Objektid → kaardi asukohaga ning kaardiplokk . Kasutaja asukoht on kaardil märgitud .

Kaardiplokk i 15 jalgsi 15 m jalgsi 15 m jaljaglsgi s1i 51 5m m jalgs min jalgsi 15 m jalgsi 15 m in in in in in in Infofunktsioonid

jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in 1 . Tähistav plokk: in in d . Objekti nimi . Giidiplokk Giidiplokk e . Linnaosa nimi . 2 . Kaardiplokk:

Giidiplokk a . Terve linna geograafiline kaart . b . Võimalusel võiks ka see kaarditüüp kasutaja asukoha suhtes pöörata .

Tootefunktsioonid

1 . Ühepoolne . 2 . Olemasolevas infokandjas linnaäärsetes parklates .

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Geograafiline kaart tervest linnast. GeograafilineSkemaatiline kaartkaart alast,teljest. Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhuNäitab jõuad viida jalgsi asukohta 15 minutiga. teljel, ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on viida asukohale. Kaarditelje skeem keskpunktiks on suunatud on telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafilineviidajalakäija asukoht liikumise jakaart kaart suunas. alast, on TerveAsub olemasolevatellinna kaardile on ühistranspordi- lisatud Skemaatilinejalakäija liikumise kaart suunas. teljest. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhusuunatud jõuad jalakäija jalgsi 15 liikumise minutiga. ühistranspordipeatuste infotahvlil liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, suunas. viida asukohale. Kaardisuunas. keskpunktiks on telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas.

VIIDAPEREKOND 29 TELJEVIIDAD Teljeviidad on skemaatilise kaardiga viidad, mis on disainitud toimima piki telge korraga nii kiires (Riia tn) kui aeglases (Emajõgi) ruumis, korraga nii kiirele liiklejale (jalgrattur) kui ka aeglasele jalutajale . Teljeviit on mugavalt kasutatav viidatüüp jalgratturile, kellel on skemaatilist infot hea kiirelt lugeda ning kelle jaoks on telgede pikad vahemaad jalgsikäigust ligi 3x lühemad ja kindlasti 15 min sees läbitavad .

Infofunktsioonid

1 . Tähistav plokk: a . Objekti nimi . PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD b . Linnaosa nimi . 2 . Suunavasse plokki tuleb objektid valida Objektide tabelist . Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit Kasutada võib ühel suunal kuni 4 ja kõikidel suundadel kokku kuni 8 objekti . Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk Objekte valitakse viidale olulisuse järjekorras: Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → a . Kesklinn (kui viit asub väljaspool Kesklinna või Kesklinna piiril) . Kui otse Kesklinna ei lähe sobivat trassi, tuleb suunata Kesklinna Kaardiplokk 15 jalgsi min suunas lähima suunava plokiga viidani . jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m b . Rongijaam, bussijaam, ERM – kui viidast jalgsi <30 min kaugusel . in in in c . Sama või naaberlinnaosa B kategooria objektid, mis viidast jalgsi <30 min kaugusel ja viidaga samal trassil või on sihtkohani lõpuni suunatavad teiste suunava plokiga viitade abil . Giidiplokk d . Erandina kauged sihtkohad, mis on viida asukohast hästi suunatavad (nt Ihaste, Ülenurme, Tõrvandi) . e . Hästi suunatavad olulisemad tänavad, eriti juhul, kui sihtobjekte on antud piirkonnas vähe . f . Skeemil juba kirjeldatud teljelt eemal paiknevaid objekte tuleks suunata vaid sel ristmikul, millelt on võimalik objektini suunamise reegleid järgides "maha suunata" .

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on VIIDAPEREKOND telje skeem on suunatud 30 viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. 3 . Kaardiplokk: a . Teljeskeem . b . Telje ajaline kogupikkus (min) . c . Kasutaja asukoht skeemil .

Tootefunktsioonid

1 . Kahepoolsed . 2 . Võimalusel kinnitatud olemasoleva linnaruumi objekti külge (nt tänavavalgusti) .

Viida asukoht

1 . Alati teljega risti, et oleks kasutaja jaoks liikumissuunaline . 2 . Kergliiklustee äärde . 3 . Teljega ristuva trassi, olulise tänava või rajaga risti . Kui on valida kahe tänava või raja poole vahel, tuleks teljeviida puhul eelistada seda (olulisuse järjekorras): d . Mis paikneb olulisest takistusest (jõgi, sild) kesklinna pool . e . Millel paikneb: kergliiklusteede rist . f . Millel paikneb ülekäigurada ja sellest tulenev suurem liikujate vool . g . Millel paikneb ÜT-peatus ja sellest tulenev suurem liikujate vool . h . (Kust on mugavam suunata ). 4 . Teljeäärse kergliiklustee ja sellega ristuva silla ühenduspunkti . 5 . Teekonna tajutavasse serva julgustuseks, et teekond jätkub .

VIIDAPEREKOND 31 SUUNAVIIDAD Suunaviidad toetavad 15 min Tartu viidasüsteemis planeerimisviitasid . Suunaviitade põhiline eesmärk on kasutaja jaoks sihtkoha leidmise hõlbustamine teeleidmise viimases etapis . Suunaviidad ei ole tavapärased linnulennult suunavad fingerpost tüüpi viidapostid, vaid kompaktsed modulaarsed ülejäänud viidaperekonda toetavad viidad, mis juhatavad kasutaja sihtkohta alati lõpuni välja .

Infofunktsioonid

1 . Tähistav plokk: a . Objekti nimi .

PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD b . Linnaosa nimi . 2 . Suunavasse plokki tuleb objektid valida Objektide tabelist .

Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viitKasutada võib ühel suunal kuni 4 ja kõikidel suundadel kokku kuni 8 objekti .

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, LinnaosaObjekte valitakse viidale olulisuse järjekorras: plokk a . Kesklinn (kui viit asub väljaspool Kesklinna või Kesklinna piiril) . Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → Kui otse Kesklinna ei lähe sobivat trassi, tuleb suunata Kesklinna suunas

Kaardiplokk 15 jalgsi min lähima suunava plokiga viidani . b . Rongijaam, bussijaam, ERM – kui viidast jalgsi <30 min kaugusel . jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m in in in c . Sama või naaberlinnaosa B kategooria objektid, mis viidast jalgsi <30 min kaugusel ja viidaga samal trassil või on sihtkohani lõpuni suunatavad teiste suunava plokiga viitade abil . d . Erandina kauged sihtkohad, mis on viida asukohast hästi suunatavad Giidiplokk (nt Ihaste, Ülenurme, Tõrvandi) . e . Hästi suunatavad olulisemad tänavad, eriti juhul, kui sihtobjekte on antud piirkonnas vähe .

Tootefunktsioonid

1 . Kahepoolsed . 2 . Võimalusel kinnitatud olemasoleva linnaruumi objekti külge (nt tänavavalgusti) .

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. VIIDAPEREKOND Näitab viida asukohta teljel, 32 viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil suunas. Viida asukoht

Suunaviida jaoks on hea asukoht ristmikul igast suunast hästi nähtav koht:

1 . Millel paikneb kergliiklusteede rist . 2 . Millel paikneb ülekäigurada ja sellest tulenev suurem liikujate vool . 3 . Millel paikneb ÜT-peatus ja sellest tulenev suurem liikujate vool . 4 . Mis on Kesklinnale lähemal . 5 . (Kust on mugavam suunata ).

VIIDAPEREKOND 33 TÄHISTAVAD VIIDAD Tähistavad viidad motiveerivad kasutajat linnaruumi iseseisvalt avastama ning sealt PLANEERID aeglane OTSID kiire LEIAD kaardistamata pärle üles otsima .

Linnatootem 15 min tootem Ühistranspordipeatuse viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav viit

Tähistav Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Bussipeatuse nimi, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa Objekt, Linnaosa plokk Objekti tähistav viit Suunav ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid ← Objektid plokk Objektid → Objektid → Objektid → Objekt, Linnaosa Objektid → Objektid → Objekti tähistavad viidad markeerivad linnaruumis erilisi objekte, mis muul viisil 15 min Kaardiplokk 15 jalgsi min Tartu viidasüsteemi ei jõua . Viida objektivalikus on näiteks tartlaste poolt ideekorje

jalgsi 15 m jalgsi 15 m jalgsi 15 m raames välja toodud väheavastatud paiku . Selle viidaga võiksid olla markeeritud Tartu in in in linnaruumis paiknevad rohkearvulised monumendid . Objekti tähistav viit võib koosneda vaid tähistavast plokist, kuid olenevalt tähistatavast objektist saab sellele lisanduda ka giidiplokk . Giidiplokk Disaineri jaoks on tähistava viida kujundamisel oluline meeles pidada, et viit oleks märgatavalt viidasüsteemi kuuluv objekt, aga mitte liialt pealetükkiv või tähistatava objektiga konkureeriv . Viida vorm võiks olla lihtne ja soodsalt toodetav, sest viita saaks tähistatavate objektide arvu arvestades paigutada linnaruumi üsna rohkearvuliselt .

Infofunktsioonid

1 . Tähistav plokk:

Geograafiline kaart tervest linnast. Geograafiline kaart alast, Terve linna kaardile on lisatud Skemaatiline kaart teljest. a . Objekti nimi . 15 min sõõr liigub kaardil vastavalt kuhu jõuad jalgsi 15 minutiga. ühistranspordi liinivõrk. Näitab viida asukohta teljel, viida asukohale. Kaardi keskpunktiks on telje skeem on suunatud b . Linnaosa nimi . viida asukoht ja kaart on Asub olemasolevatel ühistranspordi- jalakäija liikumise suunas. suunatud jalakäija liikumise peatuste infotahvlil 2 . Giidiplokk (vajadusel) suunas. a . Lisainfo objekti kohta .

VIIDAPEREKOND 34 Tänavanimega ning majanumbriga viit

15 min Tartu viidasüsteemi disainer võiks viidaperekonda võimalusel kaasata ka täna vaid ja hooneid tähistavad viidad . Nagu süsteemis tervikuna, võiks ka nendel viitadel rõhutada linnaosa, milles tänav või hoone paikneb . Tänavate tähistus peaks olema üht- aegu nii hoonele kui postile kinnituv .

VIIDAPEREKOND 35 15 min Tartu VIITADE MOODULID

Tähistav plokk Suunav plokk

Kaardiplokk

Giidiplokk

Linnatootem 15 min ÜT-viit Terve linna kaart Teljeviit Suunaviit Tähistav tootem viit

Joonis 13 . Viitade moodulid . 36 TÄHISTAV PLOKK MILLIST INFOT VIITADEL TÄHISTADA? 1 . Täpsema koha kirjeldus, kus viit asub (olulisuse järjekorras) a . Objekti nimi, mille lähistel viit asub (liigisõna, vajadusel terve nimi inglise keelde tõlgitud) . b . Tänava nimi, millel viit asub (liigisõna tõlgitud) . 2 . Linnaosa, milles viit asub (est) .

VIITADE MOODULID: Tähistav plokk SUUNAV PLOKK KUIDAS VIITADELT SUUNATA?

Viida asukoht tuleks valida selliselt, et sealt oleks mugav suunata vajalike sihtkohtadeni 5 noole (←↖↑ →) abil .

1 . Ühe suuna sihtkohad on koondatud alati ühte gruppi nii küljenduses (ühe noole alla) kui ka füüsilisel objektil (vältides fingerpost tüüpi lahendust) . 2 . Suunata tuleb mööda viida asukohast sihtkohani viivat jalakäija jaoks mugavaimat teed või rada . Kui see võimalus puudub, tuleb suunata järgmise viidani . 3 . Suunata ei tohi linnulennult . 4 . Sihtkohta, mida ühe korra suunatakse, tuleb suunata katkestusteta lõpuni . 5 . Viida suunamist mööda asukohast sihtkohani viivat sirget teed või rada loetakse lõpuni suunatuks ka siis, kui teel tuleb ette ristmikke . 6 . Sihtkohta kohale jõudes sinna enam ei suunata, suunatava objekti saab märkida viida tähistavasse plokki . Nt Raekoja platsis "Raekoja plats" või alates linnaosa piirist "Kesklinn" .

VIITADE MOODULID: Suunav plokk 38 Planeerimisviit Objekt

Suunaviit

Kui objekti on ühe korra suunatud,Suunaviit tuleb kasutaja Joonis 15 . Kui objekti on ühe korra suunatud, tuleb suunata kas teekonna lõpuni… Objekt kasutaja suunata kas teekonna lõpuni…

15 min Tartu viidasüsteemi perekond koosneb planeerimisviitadest (kaardiga) ja suunaviitadest. PlaneerimisviitadePlaneerimisviit Suunaviit lähiümbrusesse jäävaid objekte eraldi suunama ei pea. Kui lähikonnas kaarti ei ole, aitavad Objektolulistes otsustuspunktides liiklejat suunaviidad (näiteks linnaosadevahelistel trassidel).

… või planeerimisviidani, kui see on objekti Joonis 16. … või planeerimisviidani, kui see on Joonis 14lähiümbruses. . Planeerimisviitade lähiümbrusesse jäävaid objekte tingimata suunama ei pea . Kui lähikonnas kaarti ei ole, aitavad objekti lähiümbruses. olulistes otsustuspunktides liiklejat suunaviidad (näiteks linnaosadevahelistel trassidel) .

VIITADE MOODULID: Suunav plokk 39 MILLIST INFOT ANDA SIHTKOHA KOHTA?

Suunatava sihtkoha kohta tuleks anda:

1 . Sihtkohta suunav nool (←↖↑ →) . 2 . Sihtkoha nimi eesti keeles (Pauluse kirik, Riia tn) . 3 . Sihtkoha liigisõna inglise keeles church, St, bridge . •• Sihtkoha nimesid, milles eristatav liigisõna puudub, kirjutatakse ainult eesti keeles (nt Laululava) . 4 . Sihtkohta jõudmise aeg ümardatud minutites jalgsi koos piktogrammiga . 5 . Sihtkohta jõudmise aeg ümardatud minutites rattaga koos piktogrammiga . 6 . Piktogramm, mis kirjeldab teekonda: trepp, mägi, osaline ligipääsetavus (lapsekäru), täielik ligipääsetavus (ratastool) . •• Jalgsi piktogramm asendatakse vajadusel teekonda kirjeldava piktogrammiga .

VIITADE MOODULID: Suunav plokk 40 VAHEMAAD

Kaugust sihtkohtadeni ja liikumisraadiust kasutaja asukohast esitatakse 15 min Tartu viidasüsteemis läbivalt ainult minutites ning jalakäija ja ratturi kohta eraldi . See otsus hoiab süsteemi kompaktse ja müravabana . Vahemaade arvutamiseks tuleb võtta aluseks jalakäija kiirus19 5 km/h ning sellest ümardada ratturi kiirus täisarvudeks suhtega 3 : 1 . See ümardus hoiab ajalised vahemaad selgemana, viitade tootmise lihtsamana ning ei kajasta olulist erinevust ratturi reaalsest liikumiskiirusest15 16 km/h .

Jalgsi Rattaga Jalgsi Rattaga (ümardatud 3:1) (arvutuslik 5km/h) (arvutuslik 16km/h) 60 min 20 min 60 min ~19 min 45 min 15 min 45 min ~14 min 30 min 10 min 30 min ~9 min 20 min 6 min 20 min ~6 min 15 min 5 min 15 min ~5 min 10 min 3 min 10 min ~3 min 5 min 2 min 5 min ~1,5 min 4 min 1 min 4 min ~1,2 min 3 min 1 min 3 min ~0,9 min 2 min 1 min 2 min ~0,6 min 1 min 1 min 1 min ~0,3 min

Tabel 1 . Jalgsi ja rattaga liikumise ajakulu ümardamine .

VIITADE MOODULID: Suunav plokk 41 KAARDIPLOKK Kaart on 15 min Tartu viidasüsteemi kõige olulisem element . Kaardikesksus jätab kasutajale oma teekonna planeerimisel peamise rolli ning ta ei pea pimesi usaldama ja pingsalt jälgima suunaviitadel kirjeldatut . Nii on ta linnaruumis iseseisvam, meelestatud rohkem avastama ja seeläbi linnaruumis pakutavat ka potentsiaalselt rohkem tarbima . Kaartidel on toodud esile jalakäija jaoks olulised kihid ning rõhuasetustega tahaplaanile viidud kõik, mis esmatähtis pole (nt maanteede eristus, maakasutus, objektide andmebaasi välised hooned) . 15 min Tartu kaardikihtide andmebaas on leitav siit .

KAART JALAKÄIJA LIIKUMISSUUNAS

Traditsioonilise põhi-üleval kaardi asemel soovitab töögrupp kõik fikseeritud jalgsikäigu kaardid keerata jalakäija liikumissuunda . Sellisel moel on kasutaja juba harjunud navigeerima enamikes navigatsioonirakendustes ning suuremates jalakäijasõbralikes linnades ning see meetod on end positiivselt tõestanud . Liikumissuunalise kaardiga loob kasutaja ka parema seose 15 min Tartu kaardi, enda peas oleva tajukaardi ning reaalse Tartu linnaruumi vahel . Kaardi disainimisel tuleb kaardi mugavat pööratavust kogu aeg silmas pidada, et viidasüsteem püsiks kompaktse ja kergesti uuendatavana .

PÕHJASUUNA TÄHIS

Kui kaart on traditsioonilisest põhi-üleval suunast ära pööratud, on oluline disainida kaardile juurde põhjasuuna tähis . See võib olla graafiline element kaardil või miks mitte ka taktiilne element tootedisainis, näiteks tootemi jalusel . Sellisel juhul saaks täiendavat navigatsiooniinfot ka nägemisvaegusega kasutaja .

VIITADE MOODULID: Kaardi plokk 42 KASUTAJA ASUKOHT

/ 5 Igale geograafilisele kaardile lisatakse kasutaja asukohta tähistav punkt ning seda ümbritsev 15 min min ring, mille raadius kirjeldab ühiselt jalgsi 15 min ja rattaga 5 min jooksul läbitavat vahemaad ringi servani . Linnaruumi servas, olulise takistuse ääres (nt rongijaamas või Emajõe ääres), kus teekonna läbimiseks kuluv aeg ei ole kaardi asukohast igas suunas võrdne, lisatakse ringile 1 n 5 i

m maksimaalselt 3 sektori kohta reaalne ajakulu Tabelis 1 kirjeldatud ümardusi kasutades . m

6 n

/ Teljeskeemile ja mikrokaardile märgitakse kasutaja asukoht punktina .

5 n

n 0

RELJEEFSUS JA KÕRGUSTE ERINEVUS

0 n i

m m

i n 6

/ 15 min Tartu kaart peaks olema praegu kasutuselolevatest kaartidest topograafiliselt oluliselt täpsem . Täpsemalt tuleks kirjeldada pinnamoe muutust kõrgustes, järske

Joonis 19 . Takistused nagu raudtee ja Emajõgi, millel tõuse ja languseid . Praegu kasutusel oleval linnakaardil on ainult kesklinna suurendusel on ainult üksikud ületuskohad, muudavad liikumissõõri järsakud ära markeeritud .Tähistamata on teisel pool jõge asuvad pinnamuutused . Ülejõe raadiused ebaühtlaseks . kõrgendatud osa kui liikumise mõjutajat mainiti ka kasutajauuringu raames teostatud intervjuudes .8 Maastikku on oluliselt täpsemalt kujutatud vanadel kaartidel, pea kõigil 19 . saj kaartidel . Selle puudumist uutel (viimaste kümnendite) kaartidel võib pidada linnaruumi autostumise sümptomiks .20

TAKISTUSTE JA ÜHENDUSTE KIRJELDAMINE

15 min Tartu igal geograafilisel kaardil peaksid kindlasti olema kaardistatud trepid, mida on eriti rohkelt kesklinnas . Praegu kasutuseloleval kaardil treppide märgistus puudub . Oluline on tähistada kaardil kasutaja jaoks eraldi auto- ja jalgsikäigusillad; ülekäigurajad- ja kohad; fooridega ja reguleerimata ristmikud ja eritüübilised teed, tuues kindlasti rõhutatult välja ka jalgsikäigutänavad- ja rajad .

VIITADE MOODULID: Kaardi plokk 43 HALJASTUS

Senisest lopsakamalt võiks kaartidel kirjeldada ka haljastust . Vastava andmestiku olemasolul võiks haljastust ka lausa puuhaaval kaardil esitleda, et kasutaja saaks valida meeldivama ja rohelisema liikumistee . Jäätmaad ja skväärid peaksid olema visuaalselt eristatavad mõnusast pargist ja haljastuse abil võiks ka puiestee tavalisest tänavast eristuda .

KAARDITÜÜBID

Geograafiline terve linna kaart

Geograafiline terve linna kaart on paigutatud suuremõõtmelisele viidale (tootemile) või kaardialusele ning näitab väikses, kuid hästiloetavas mõõtkavas tervet Tartu linna jalakäija liikumissuunas ja jalakäija jaoks olulistes kaardikihtides . Geograafiline terve linna kaart on kasutaja jaoks oluline tema planeerimisteekonna alguses . Kaardi disain arvestab kaardi pööramisega jalakäija liikumissuunda .

Geograafiline 15 min kaart

Geograafiline 15 min kaart on kasutajale oluline lokaalsete planeerimisotsuste tegemisel . Pikema teekonna puhul on tal sihtkoht ja suund juba valitud, 15 min viidalt otsib detailsemat infot lähiümbruse otsustuspunktide kohta . Kaardilt tulevad hästi esile maamärgid, lähipiirkonna objektid ja võrreldes terve linna kaardiga sisaldab see detailsemat infot linnaruumi elementide kohta (trepid, rajad, ülekäigud) . Kaart on keeratud jalakäija liikumissuunda .

VIITADE MOODULID: Kaardi plokk 44 Geograafiline kaart ÜT-liinidega

Geograafiline kaart ÜT liinidega näitab väikses, kuid hästiloetavas mõõtkavas tervet Tartu linna . Aluskaart on sama kõigi teiste geograafiliste kaartidega, kuid kaardil kuvatavate kihtide arvu on vähendatud arvestades ÜT-liinide mahtu kaardil . Võimalusel võiks ka see kaarditüüp kasutaja asukoha suhtes pöörata .

Teljeskeem

Teljeskeem kirjeldab kasutajauuringust8 välja tulnud Tartu peamisi telgi (Emajõgi, Riia tn) lihtsustatult, muudetud geograafiliste proportsioonidega, kuid terves pikkuses ning kogu ümbritseva olulise linnaruumiga . Teljeskeem tuleks kujundada vastavalt kasutaja liikumiskiirusele ehk peamiselt ratturile mõeldes: kiirem kui jalakäija, aga aeglasem kui auto – st lihtsustatum kui geograafiline kaart, aga detailsem kui liiklusmärk .

Teljeskeemi disaini peamised printsiibid:

1 . Telg on skeemil tervikuna ja seega geograafiliselt muudetud proportsioonidega . 2 . Kujundus on selge ja kiirelt loetav . 3 . Kummagi telje pikkus on kirjeldatud ajakuluga ühes otsast teise (Emajõgi ratturile ca 20 min, Riia tn ca 15 min) . Täpsemaid vahemaid ei saa muudetud proportsioonide tõttu skeemil kirjeldada . 4 . Skeem on kasutaja liikumise suunas (2 suunda) . 5 . Teljel on märgitud kasutaja/viida asukoht . 6 . Skeem toob välja teljega piirnevad linnaosad . 7 . Skeem kujutab jalakäija ja ratturi jaoks olulisi linnaruumi elemente (trepid, ülekäigud, reguleeritud ja reguleerimata ristmikud, haljastus, raudtee) .

VIITADE MOODULID: Kaardi plokk 45 stee Puie

Lemmatsi 3

3 . 5/6k 1 V A

lajaam

Jaama

Pärna Optika

ead

uspa

r gi

Pikk Raatuse Op tik

Teadu

a Teadusparg rgi

te e Le

3 i .

v Pikk Pikk

Ki 1 Pikk

Joonis 17 . Fortuuna Pikk

Mäe Lõunakeskus

Valga > Valga

a l

Aa Aardla .2 Ujula 1 Uj RÄNILINN Punga ula .1

Sauna 1

Ujula Aardla Ujula Visand Riia tn teljeskeemiga . a

Vene Fortuun Põik Turusild Urva < Võru Tallinn >

.1 Tuvi 1

Vene .2 Lõunakeskus

Metsma RÄNILINN > Valga

as 1 ik .2 a

1 K

o marja Põld NB! Tegemist on Disainiosakond OÜ te gre

.2 e

vi Sa .1

ogr

Kroonuaia sild Kroonuaia

Põl e e

e te

j a Vabadussild

.4 Ra .2 1 < Võru Tallinn >

1 .1 1 . 1 a Raja mustandiga . Skeemi lihtsustusaste ja 1 Emajõe .3

.2 Soola ajõe Vene 1 ortuun

Em 1 F Väike-Turu

Lai

tuuna

o F Kroonuaia

Lai

l i

Väike-Emajõe

2 u

. d i

Haki

1 V

Viljandi mnt Viljandi 3 Kulli . .1 Vil

ed ja 1 mnt ndi ikaa 1 Riia maantee detailid tuleb disaineril välja töötada . an Tartu Ülikooli Bota Tervise

.2 adama

1 Raja S Politsei

.2 ola Kaluri

So Kaluri

1 Puhke

Vaar du

tee ika

puies

e e Tamm

Kartu

ara Kaarsild

ka ulli .2

Magasini Haraka 1 .1

Riia maantee Haraka 1

Savi Magis .1 .3 tri 1 1 Kom panii

Vabaduse pst Aardla Munga Politsei

derjani l 1 Pa Gildi

Vaarika ru

ida tu

Lutsu

Küütri Savi Uue

Poe

Lüübeki Jõe

.4 Piparmündi Raja 1 .4 Savi

Jaani 1

am Ter

Kloostri põ e

ise

Soola Palsami

ik .3

Raja Aleksandri

e Sanatooriumi h

Lai le

Marja 1 1 . Tee

1 Viljandi Raja

.1 .1 m

1 1 nt

Kõrvitsa Lutsu

Sõpruse pst

Lao

Munga

ida

Poe uvitsa A

4 b

. Ki

e Raja aialill Ülikooli Vallikraavi S Lina

Tihase .3 1 .4

ia onua Kro 1 1 Savi Lepiku Mal Ülikooli mi Kalevi TÜ Physicum

Sanatooriumi Jakobi Palsami t

ps Aroonia e

Ka us Raja Mu levi õe

J r õpr eli

Lemmatsi S Riia .3 tee

umi

oori

nat

a Lossi S

Kale

3 vi

. Ta Rahvusarhiiv Lai

1 mmik e u Lill Tähtvere .3 1 .3 TÜ Physicum

Pirni 1 Vapramäe

.3 1 u Marta

vi inn L Riia a i M likra

Jakob Inglisild Lossi Val A Wilhelm Struve rhite Pirni põik k Peedu ti T

Lossi

i s ai

M Rahvusarhiiv Raja TÜ Tehnoloogiainstituut Wilhelm 1 Lossi Struve . st

1 Päeva

pruse p

si Sõ Los Vapramäe N

õva

Lille

Lossi rgi

Lossi a

P A Ni

Sihi

su h su

Aardla

Ni a

lh M

Kreeg Õ TÜ Physicum 3 Kar su

. u Lo ssi Ostwa elm

l na Tähe Karikakra

Veski Er

ns Vapramäe A 1

t vo du Pee i TÜ Keemia n Baer d i isil

sitoome rad Ravila u ldi T K Sangla Kas

pst pst Tamme Laulupeo TÜ Tehnoloogiainstituut Akadeemia oome ru T .2 2 Augu O . st 1 Kitzb tenniseväljak 1 ergi Oru .3 .3 1 1 A

Kal Arbi Rahvusarhiiv ev A Õnne i Säde

Variku Ko e

Käo Käo p idu

õik M Sal Käo oi Täh m TÜ Physicum

3 e ste

a . Ruk Rau

in aeri Nõva So A B Juhan Liivi a TÜ Keemia n ki 1 Lev Tolst t vo

ns pst Tamme 3 e

. Er Ravila l

Kar Vas

1 Võ Ehitaj li T M

a 4 Tähe No .

o 1 r

us R

e Vaba

V ressi alli K A kraavi

Wilhelm Friedrich Heze Pepler iku

öb

Ö i TÜRahvusarhiiv Meditsiin V E

Johann Säde i Ööbiku Tähe maante ljandi TÜ Tehnoloogiainstituut

Laulupeo pst M äike- V Kesk Kuldnoka

e Linda

uis e

Pääsukese Elva Suur kaar ra

Vanem A A Kesk Sõb

.3 T Nikolai Lunini Tart 3 M ldi u — Il — u Tu.ru

eutzwa 1

Kr Väike-Tähe matsalu 1 J

nhold Õie

Rei Kotka

h Rõh — R ric Kure

Fried L õo e u

Karl August Hermanni August Karl Veski Purd TÜ Keemia Juhan Liivi L TÜ Meditsiin Lootuse E TÜ Tehnoloogiainstituut

Sireli

Kanni a

kese ekoj

L Era Ravila Sa ydia Koidula peta 3 M Kalevi A . Õ Suur kaar

i Vahe

Carl Robert Jakobsoni Robert Carl A A 1 J. Kuperjanovi Tiig Nikolai Lunini

Säde A J

Suur kaar Suur

Säde Maarjamõisa

Tungla Tulika Kuu Taara pst I L TÜ Keemia Taara pst Ka stani

Kiire haigla Tamme pst Tamme

Tiigi Kannikese Västriku

Ilmatsal Tamme pst Tamme

Tehase

Tammekuru põik Tammekuru E u R

Nelgi M A Jakob Hurda Jakob Kesk kaar Ludvig Puusepa

Ku M A ll erkupu N I Maarjamõisa Taara puiestee 2 TÜ Meditsiin 4 . Västriku .

1 1 Filosoofi .3 Varju Tähe haigla

Luige 1

Västriku Räni Eha L E J R

Kooli

Luige Kesk kaar

Tõrviku Ludvig Puusepa

Hiie Vaba Kirde

Ülase TÜ Kliinikum Ä M uglase

riku

Loode .4 Rästa N N 1

Tedre Kastani

debert T debert

Frie TÜ Meditsiin Aardla

rkaare Ilmatari .3

Vike 1 Tulbi nne Õ

Üm I L Väike kaar A J

Kooli

Näituse era Anna Haava Ä

Tammekuru Kuperjanovi Julius E .4 TÜ Kliinikum Jaan Tõnissoni Voldemar Jannseni 1

Nigula Maarjamõisa A. H. Tammsaare

Johann N

Kastan

Astri

nini u haigla .2

1 L Nikolai Kastani I Väike kaar A .3 N Oskar Lutsu M Sirbi kaar Sirbi 1 E

A.H. Tammsaare Vabriku

Tamme

A.H. Tammsaare Maarjamõisa

Kase Kesk kaar Kesk atsal

majamuuseum Ilm

Räni põik Räni Kuru Mooni

Räni põik Alev Ränikivi i

n haigla

Kaare Kasta tee Vesiroosi

Aardlavälja 2 N Oskar Lutsu Tehase M . Vaksali .2 Vaksali 1 N i Ä .3 Vaksali 1 Tegur

1 Kase põik N. Lunini põik Lunini N.

Vaksali Tamme majamuuseum Tamme pst Tamme Tamme pst Tamme TÜ Kliinikum Hom

miku

Õ staadion htu Kabeli N Ä 3

. Forseliuse Gottfried Bengt E

1 Side sepa .3

2 T Tamme

. erv dvig Puu dvig

Lu Raudtee 1

Vasara 1

Rahu 3 Lembitu . hoi Võru TÜ Kliinikum

1 u Riia maantee

Vasara Vambola staadion

Tasuja etooni Lõuna E e kaar Ropka tee Väik Lembitu

Riia maantee Väike kaar Väike

Tartu alajaam Sak

Väike kaar Väike

Väike-Kaar Väike kaar Kungla Tamme Ro

p staadion N ka äituse Vaksali Vaksali alajaam

Vitamiini Ropka aar

Tähe e k

Lembitu äik Ropkamõisa Ropkamõisa V

Tervishoiu Tähe

V pka

äik

Lehola Lehola Ro e kaar e

Tervishoiu

Lembitu

m aa alaj

Ropka Ropka Oskar Lutsu

staadion Vitamiini Vaksali Vaksali

Tamme Kungla Väike kaar Väike Näituse majamuuseum .3 Väike-Kaar Väike kaar 1 äike kaar V

Sakala Oskar Lutsu alajaam Tartu

Ropka tee Ropka .3 Kastani Kastani

Väike kaar Väike 1 Tamme majamuuseum Vasara

uja s

Ta Lõuna Võru Rahu Vasar Vambola Kastani Kastani a

Betooni staadion Raudtee Bengt Gottfried Forseliuse Side Ludvig Puu

Tervishoiu Aparaaditehas Peetri kirik sepa TammeKabeli Vanemuise staadion

t Väike Vanemuine

Õhtu e pst miku

amme ps Aparaaditehas Peetri kirik Tamm

Vanemuise Hom

Teguri Kase põik Kase

N. Lunini põik

FilosoofiVaksali

Tehase Aardlavälja

Vaksali Vaksali

Vaksali Kastani

Kaare Väike Vanemuine Alevi

Ränikivi

Räni põik Räni Kuru

aar Vesiroosi tee Räni põik

Kesk k Filosoofi

Mooni Kase Tamme

Sirbi kaar

Ilmatsalu Tammsaare A.H.

Vabr

iku

Loodus- Tammsaare A.H. Kastani

Kastani Nikolai Lunini

Astri 2 muuseum Nigula .

1 Loodus-

Johann

A. H. Tammsaare H. A. Tammekuru

1 Jaa

. Voldemar

Julius Kupe n n

1 Tõn

Anna Haava Anna

isso

Õnne muuseum

era J

annseni

Kooli Riia mnt

m ni N

Ü r tu

janovi äi s

e ardla A

Tulbi

Tedre

Ilmatari ani

aare Kast Rästa

Friedebert

Loode Riia mnt Vaba e Kirjandus- ge

Kird T Veeriku

uglase

Lui

Ülase

u Aparaaditehas Peetri kirik Eha

Hiie

Kooli Räni

Västrik Tõrvik

Tähe

muuseum u

Luige ku

Filosoofi tri

Väs Kirjandus-Väike Vanemuine

Varju Aparaaditehas Peetri kirik

tee puies ra

Taa Pepleri muuseumPepleri Tehase

Kullerkupu Väike Vanemuine Tammekuru põik Jakob

pst Nelgi Hurda

Tamme pst

Västriku K Tiigi Pepleri Pepleri

Tamme K K

Kiire Ekraan Loodus-

Kuu

Ilmatsalu Kastani

Taara pst Taara Kannikese Taara pst Taara Suur kaar K

Tulika muuseum

Säde K K

Kalevi Tungla Saekoja

de Loodus-

ä Ekraan

igi

S . Kuperjanovi .

Õpetaja Era Vahe

Car

l Sireli

Rob Koidula ydia 3 L E . KÜÕ muuseum Ravila

1 A A ert Jakobso

Lootuse Purde

Kannikese

Juhan Juhan Kirjandus-

õo

Turu Veski L KÜÕ E

Karl A Kotka

Lii Kure

Väike-Tähe A A i

Fried

Sõbra ugu ric

h Reinhold h

Kesk s Võru Galerii Noorus

u t Her muuseum

w z

Õie Kreut

Vanemuise Kirjandus-

— Rõh Linda

man

Pääsukese a

.2 ldi lva

matsalu 1 E ni S dnoka

Kesk Väike-Tähe

Tartu — Il R R Kul Võru Galeriimuuseum Noorus Ööbiku Tähe Akadeemia Akadeemia

i oh

Ööbiku pst Laulupeo ler p Pe a

Vaba nn S Wi

Viljandi maantee lhelm Fr lhelm

Vallikraavi R REkraan Tähe i edrich Heze edrich Tähe Akadeemia Akadeemia Vase Kressi

Võru Nooruse

Nõva

hitaja Baeri von Ernst Karl Lev Tolstoi Lev

a Rau Ekraan E K

mme pst

Ta L L

Tähe Salme

Juhan Liivi Juhan Soinaste KÜÕ

Koidu

evi Õnne Käo

Käo põik Variku Kal TÜ Raamatukogu Rukki L L K

Arbi KÜÕ

ergi Galerii Noorus TÜ Raamatukogu

Kitzb ust Aug Oru

tenniseväljak Wilhelm Struwe Wilhelm Struwe

Akadeemia Toome

Oru L

mme pst

Ta Galerii Noorus o pst o e Laulup Kuradisild O O Kas

sitoome Wilhelm Struwe Wilhelm Struwe ldi Sangla Tähe

Peedu twa Lossi L

Vapramäe Kreegi Õuna Baeri von Ernst Karl es O O Aardla

Pargi k

Nõva Karikakra hi

Lille

Wilhelm Os Si

Lossi Sõ Nisu

Lossi Vanemuine

pruse p pruse

Nisu haru Lossi Päeva

st Vanemuine TÜ Raamatukogu I

Wilhelm Struve Wilhelm Lossi V V

Raja

Lossi TÜ Raamatukogu põik I i

Maisi Struve Wilhelm

Peedu

Pirn V V

Vallikraavi

Lossi Inglisild Marta .3 Jakob

Linnu i Arhitekti 1

Vanemuise N Pirni A A Ülikooli Ülikooli

Vanemuise

Lille

Tähtver e N

ÜlikooliVanemuine Ülikooli i Kalev Lai A A

Tammiku

Lossi Vanemuine

Sõpruse pst Sõpruse tee

Jõe Sanatooriumi Kalevi Lemmatsi N

Mureli

.3 Jakobi

levi Ka Malmi N Aroonia 1

Palsami Ülikooli .2 1

Uueturu Lina

Lepiku

Aida Kroonuaia Va

Ülikooli

llikraa Tihase

Po Sõpruse pst Sõpruse

Uueturu

Lao

e vi Mun Raekoja

Saialille Kibuvitsa

ga Küüni

L utsu

Kõrvitsa Raekoja

Küüni plats Aleksandri

Lai plats Marja

Soola Viljandi mnt Teelehe

Raja

Kloostri Palsami Jaani Tamme põik

Jõe Kvartal Kaubamaja Tervise

Lüübeki Kvartal Kvartal KaubamajaKaubamaja

Poe

Aida Uue Küütri Riia maantee

turu

Piparmündi Lutsu Kvartal Kaubamaja Savi

Riia maantee

Uueturu

Vaarika Gildi

Uueturu

Vabaduse pst Vabaduse Munga Turu Vabaduse puiestee

Palderjani Aardla

Kompanii Turu Vabaduse puiestee Magistri

Savi

Haraka

Magasini Kaarsild Haraka

a ulli K arak Ka H

Tamme puiestee rtuli TaskuTasku TaskuTuruhooneTuruhoone

Kaluri So

Vaarika Tasku Kal uri

ola

Sadama Puhkekodu

Kaarsild

Raja Botaan

Tart

Kaarsild

u Ülikooli u ika

aed Tervise

V õ id Kulli u Bussijaam s ild Bussijaam Haki Väike-Emajõe

Viljandi mnt

Viljandi mnt Lai Lai

Kroonu Fortuuna Turg ai

Lai a

Väike-Turu Turg

Soola rtuun

Vene Emajõe a

Emajõe Narva maantee

Narva maantee Raatuse

Raja

Vab

adus Kroonuaia sild ÜLEJÕE sild ÜLEJÕE Põldmarja Turusild Kogre tee Turusild Savi ÜLEJÕEÜLEJÕE

Põldmarja

V Kogre tee ene .3 Metsmaasika 1

Tuvi .2 Urva

Turusild .2 1

ik Põ

Fo 1

rtuuna ANNELINNANNELINN Vene

Uju la Ujula

Sa Punga

Aardla una

Ujula a

Ujul ANNELINNANNELINN

dla Aar 3 1 Aardla

Mäe

Pik k .1

Fortuuna 1

Pikk Pikk Pikk Kivi

Leet

Teaduspargi argi

Pikk a

Ra Teadusp tuse VIITADE MOODULID: Kaardi plokk Optika Teaduspargi 46

Pärna

Optika

Jaama

matsi 35/6kV Alajaam 35/6kV matsi

L Puiestee Kla asi

Palsa tee

ee Puiest

.3 1

Puidu Ravila

Ravila

Metsaääre tee Metsaääre Ravila

Jaama

na r ä P

use

Pikk

Raat

Vesiroosi tee Vesiroosi

te e Le

.3 Pikk Pikk

Kivi 1

Pikk Põllu

e n a La rtuuna Fo

Joonis 18 . Pikk äe T S Ü M Vabaujula T S Ü .2 Ujula 1 Uj Punga ula .1

Sauna 1 Ujula

Ujula e

Visand Emajõe teljeskeemiga . n Ve Põ Fortuuna S Ü ik T Turusild

Urva Ä U L 1 . 1 Ä U L

Vene .2 1 .2 1 Muru NB! Tegemist on Disainiosakond OÜ 2 . 1 Ä U L

d il s a

i 1

ussil d

a oonu r K

a b H P E Va H P E

Raatuse V

4 Kalmi . a .2 1 1 .1 Roh inu . u 1 stu pa Emajõe 1 3 a 1 . n

u oola

.2 u S

e n Ve

mustandiga . Skeemi lihtsustusaste ja rt lj 1

Emajõe Fo a

n ru

1 Väike-Tu iidu

d N

Lai

ortuu

F H P E

a i a Kroonu Vai

Lai

Lai kne

l i

e jõ a Em - ike Vä

2 u Niidu

. d i

õ Ar 1 V T I J u O 3 a Niidu Tart I oli T J . o d .1 u — 1 Ülik 1 ao I V l matsa detailid tuleb disaineril välja töötada . Tartu lu Botaanikaae — Rõh a Ro

hu A d dam r 2 a a u . 1 S

ola Kaluri .2 o S Kaluri T I J 1 Lubja lase rt Tug Kru Friedebe us Lubja amä sa Kruu e u Tä sakur ruu

hver K V L Õ Kartuli

Kaarsild e r V L Õ

ul S Oa se 2 liring am ebert Tugla . Ilmat Fried b Li la Oa Mag 1 nn s a asini au lu ju .1 la 1 Ranna tee Ranna Magi 1 .3 Kartuli stri . 1 1 tee Ranna Kompa Kartuli Betooni n N ii õ V L Õ Vabaduse pst mm Munga e sa Aa .3 Kr u us 1 avälja Gildi Lii v ak

I E A.H. E uru Ujula

u a Tammsaar auna Laulupeo Her K d ne i Tõrviku pst su E I E ut A L

Küütri

ur uet U

Poe e

Lüübeki Jõe .4 1 .4 F r 1 ied Jaani

ric a h R

Kloostri ool E I E

ei S nhold Kreutzwa Allika

Tungla Kapsa Aleksandri .3

A. H. Tammsaare H. A. Lai

Liiva Marja .1 1 Ranna tee Ranna

Lubja A.H. ldi 1 Liiva Ranna tee Ranna

R N Tamm amäe Lubja

.1 .1 Liiv

s Allika aare

R st N

1 1 K

se p Mõ

u l l

Kartuli u

i t

Kõrvitsa s sa

Lutsu i k värav

Sõpr Va

u Kartuli

La hi põ Kalmis

Munga põ a

i k

ik Poe .4 Aida tu

allikraav .3 Ülikooli Piiri V 1 .4 Lina

Maarj a Kroonuai 1 1 R N Lepiku aturg Killus tiku põik Malmi Ülikooli E m

ajõ Kalevi

Hiie e

Jakobi Liiva t E N ps Kannikese Lubja Kalevi N Liiva E ruse

Jõe õp

.3 tee 1 jaturg Ta Maar

rt Ki u al oni l Mel lus Lossi a jaam tik Selleri Kale u vi .3

Laulupeo E N Lai Ujula Ujula 1 le

Lil Ujula Ujula ti

p a

Tähtvere L bj Ris a idul Ko ydia ydia u 3 st L . Ilmata 1 .3 ri 1 3 . ta Kroonuaia Taar r 1 Ma a p mnt va Kroonuaia uiestee i raavi Nar

kob ik a Lossi J Inglisild Vall Wilhelm Struve

Ilmatsa Oa Kan

Vaksali

nikese Ranna te lu Los J si oha nn V i Wil oldemar Ja helm Stru 1 Loss ve e . st eva n nse 1 Pä ni

pruse p õ S Lossi a Nõ

Marj va Lille

Lossi Lossi

Staa

argi P

Täht

ion ve iva i Li r .3 Kar e Lossi l E Tähe Veski rn 1 st vo Botaanika-Botaanika- soni n Baeri kob eromet Ja ld uli arl Robsito Kart Botaanika-Botaanika- C radisi Ku

Emajõe Kas pst Laulupeo Akadeemia Emajõe ru oome 2 T . 2 August Surnu Emajõe Ujula Ujula O . Ki 1 tzb 1 ergi Emajõe Ujula Ujula aedaed tenniseväljak aia u Or .3 .3 aedaed

1 1 Õie Tartu Ü K Kõr al evi P vi staadionl Õnne ik e tsa oo etr K li Muuse o i idu Sal oi Tähe m Lai VabadussildVabadussild Vene Narva mnt e um ri 3 olst . T Laii tee Raua Vene Narva mnt Nõva Em VabadussildVabadussild Juhan Liivi

1 Lev aj

3 e

. Ernst von Bae s

Karl õru

Kressi 1 V li

rda ze b Hu Tähe Jako .4 Veeriku 1

Friedrich He

Vaba

it elm ami Val

h likraa in Wil

i vi Pe

pleri Johann

r u Laulupeo pst

Lepiku Kesk i Väike-Tähe Tuu

st Hermann l u Väike-Emajõe e Õhtu Aug Karl ise Linda

m Veski a Nisu haru br Vane Kesk Sõ Vik 3 erkaar . aldi Taa Tu.ru3 tzw 1 eu e ra pst Taa Kr Väike-Tähe 1 ra pst Sauna Vabaduse puiesteeVabaduse puiestee h Reinhold Ravila edric

Fri Vabaduse puiestee Uj Vabaduse puiestee

Karl August Hermanni August Karl Vesk rde u

a i l Pu Juhan Liivi Nisu Kroonuaia sild Arhitekti Jakob

Lootuse Jaani i aia Kroonu

Uj Jaani

akobsoni u J l onuaia a Kro a Jaani ja

Robert Robert Era Jaani Saekoj

Narva mnt Lydia Koidula Mäe .3 Kalevi Õpe

Carl Carl 1 Narva mnt Mäe kirik J. Kuperjanovi O Tiigi ru kirik Jä

nese

kirik Jaama Klo Tungla Ujula

ostri kirik Kuu a pst Kas Taar sitoome Ülej Tartu Ülikool pst õe ala Näitu Taara Kas Botaa miku se tani Or P

m n j

o i ee av a r Rukki Ka k E H aaed i ingu am

Näit ma K tr a

use Baeri von Ernst l Vene iturg Tiigi jõ

e Ujula

Tehase e Ven äe

Jakob Hurda Jakob Lai M

Viljandi mnt Viljandi mnt 20 min

Vabadussild Maisi 20 min Tulbi

Vene Roosi Taara puiestee 4 .2 Lai

Sangla . Roosi

Veski va aa

TÜ H Anna Lai Viljan 1 1 Lai Filosoofi 3 Tä di ERM . he mnt TÜ Nelgi

Lai 1 ERM Lehola

Vabriku Ja Eha

Astri ni Lõuna Kooli Lutsu a tenniseväljToomeak Lutsu

peahoone Tõrviku Hiie Vaba

Karikak peahoone ra Kogre t Magas

L Mooni

üübeki ini Saialille 4 ee . Varju 1

Kastan

t Tuglase t er eb d Frie

Vaksali i Mäe Roosi kaare Ilmatari Koo .3 Viker li 1 Munga Õnne

Viljandi maantee erjanovi Kooli

Tervishoiu Näituse

sson Kup Ka Anna Haava

Kivi sta

n Leete Julius Raadiraj

i 4 Kivi Munga . Pi aan Tõni J k Juhan Liivi Ur Voldemar Jannseni 1 k v Tervishoiu a Wilhelm Friedric Karl E Nigula A. H. Tammsaare Johann Johann h Heze li

Koo r li nst von Baer i armu

Kas Kastan i L Kogre tee os si Jakobi Gildi .2 1 Kastani ssi 3 Juh Lo . Ku an Liivi In

rad gl 1

l i s

isild

e Kompa Ülase d m

A.H. Tammsaare Vabriku m Sakala Lossi a

T n

Jaan i Tõnissoni i A.H. Tammsaare Kase

Punga Lossi Palsami Küütri Kuru

Loss Alevi Raekoja i Kaarsild i n Raekoja

Raatuse Magistri Kaarsild Kasta Raatuse Palsami Kullerkupu

2 Tehase Piparmündi .

Palderjani Vaksali .2 Vaksali 1 Ü Vaksali 3 Vaksali . likooli 1 Teguri plats novi Kase põik 1 Julius Kuperja plats Raja

Tervise Lossi Teelehe Vaksali Lossi

J. K Kivi Vallikraavi

uper Pikk ja novi Puiest

Kibuvitsa K Tulika Lossi K e

ikolai ikolai

Ludvig Puu Ludvig

Lunini

Aroonia use seli or F ried

N. Lunini põik ttf gt Go gt

sepa Kaarsild 3

. Ben

gi Tii Väike-Kaar 1 Side 3 Tervise .2 . Raudtee 1 1 .3

Väike kaar Väike Raatuse Pe V Poe 1 al etr likra i avi Poe

Optika Sanatooriumi E Jaam a E ee t pka Tasuja Ro Väike kaar

Atlantis V a b Atlantis Tiigi Vallikraavi adus

Wilhelm Ostwa e Raatuse p

Raja ldi st

Tartu alajaam

Väike kaar P

õ i k Tamme Rop

S staadion ka alaja Kastani S am Vitamiini Fo rtuun

Pikk

Ülik a e kaar Ropkamõisa Fortuuna ool Väik Õpetaja i

Vambola Wilhelm Fortuuna

r Peple

VabaduseVabaduse puiestee puiestee Tähe

Lehola uuna VabaduseVabaduse puiestee puiestee Ropka

bitu i Fort Tervishoiu

t S

uve r Vaksali Uueturu

Puhkekodu Nooruse e ld si Kungla u id Näitus õ V Fortuuna

Ak Põldmarja 3 K Vanemuise adee Väike-Kaar Väike kaar K . 1 mi e kaar

a Väik

Sakala

.3 1

Ehitaja ilh

Lembitu W

t S Turuhoone Võidu sild elm Turuhoone

Fortuuna Võidu sild

r uve Vasara

Kaubamaja a Raja ol Tasuja Pärna Lõuna Kaubamaja Võru Rahu Vasara L Vamb

Metsmaasika Betooni L L ä ä n Teaduspargi e

hoiu Ludvig Puu Üm Tervis sepa Säde era Kabeli

Pi Vapramäe k k

Säde Soola

Soola Lää Põldmarja Puiestee ne

Riia mnt Õhtu Riia mnt

Soola miku

meTam

Tamme Tamme pst Kalu Hom mamõisa

r Jaa Teaduspargi I i Pikk Teadusp I N. Lunini põik Aardlavälja

argi H TuruTuru ei

Lille Kaare na TuruTuru ik

Väike-Tähe

Lemmatsi 35/6kV Alajaam Ka Ränikivi Räni põ Räni

lur

i Tähe Võru Tu Vesiroosi tee Sihi Era rusild Räni põik Sadama Kesk kaar Kvartal Mooni Kvartal Loode Tamme Kiire Turg Lille Turg Tasku Bussijaam Turg S Ilmatsalu Tasku Bussijaam Turg irbi Lääne k

aar lev N Ka N

i Paju Pärna Väik

e- Pärna Nikolai Lunini

T tee uru V F Astri äike il Lao t Raudtee 2 o - . Oks a ps Elva soofi T hj Ladva ähe Põ

Kase põik 1 a uru T

U üve ek

Optika s

.1 Tamm 1 Peedu

a Kirde er

Vahe Arbi Üm

N Ok

N s

a Aardla

Tulbi e r

Raja

Peedu

T Haraka a

Räst

Haraka Oksa Koidu

Tammiku Pap Päeva Loode

Turu sild Kastani Tamme pst li Turu sild

k s araka Tamme pst Ke

e Männi e

Kirde Veeriku

Lui

Ülas Tamme pst Tamme u staadion rik Papli Turu sild st Tamme pst Räni Vä Turu sild Ida a pst

Luige Põhj

u ik r

Tamme pst st ä

Kungla Papli V

Pikk Alek Kesk Savi

sand Varju Papli

Mureli Tamme pst ri Aardla

Kase rgi Pa Lootuse Lehe

Haki

kupu r Vahtra

Aida Savi

Kulle i Kalev Aida Ida

u Tammekuru põik

i me pst

pst m

a lgi Tuvi Ne T m

Västr

Räni põik Eha Ta

Vaarika Kiire Ahhaa Paju Oks

Luige Ahhaa Paju Ilmatsalu Kulli Räni põik Kannikese a

Saa

us g Pikk Pikk Au re

Suur kaar Pikk Pikk

Aardla Tulika

Luige

Kit Säde

Õuna

ergi Sä

Vahe Ladva Ränikivi

Aardla Kastani Savi

3 Sireli Kulli Räni .

Ravila Tähe 1 Õnne Kastani Kannikese

Aardla

Kure

õo Soinaste Tigutorn A L Tigutorn Aardla Kure Kotka A Vaarika Lina Tamme põik Ja ama Tähe st u Västriku Aura Sõpruse p K Kreegi Õie Aura

— Rõh Västriku

se e K Pääsuk

.2 a

v Lehe

l matsalu E A

Västriku 1 nne ldnoka

Kaare u Tartu — Il Väike kaar K

Ööbiku Anne aantee

Lev Tolstoi Kale Anne

i m Ööbiku

i v

iljand

V P Käb

ikk Marta Käbi i u tee V Rõõm Tammekuru äik N Lõo N e kaar Pirni kanal se Kressi Lõhmuse u kanal Anne e

Noor Anne u te t Lepa A Väike kaar Rõõm Ehitaja A

amme ps

T Zeppelin Soinaste

o Zeppelin

kanal ä

i m l a M

K kanal

Tammekuru põik Käo põik Variku

kki Ru st Remm ruse p õp S el Väike kaar Arbi ga Pirni põik Kuu Ööbiku K a

uu Lemmatsi Õnne Vaba se Tihase Rästa Kadak

Jõe

N S pr

õ N Laseri

u Käo se pst Kotka S ar amme pst apuu R T

Jõe R Tamme puiestee Tamme Sangla ldi Peedu

Suur kaar rdla

Ostwa a Aardla Vapramäe Sõpruse pst Õuna Kreegi

Vindi A

rikakra

Ka i Sõpruse pst

Wilhelm Si Nisu Sõpruse sild Sõpruse p st

Nisu haru

Sõpruse pst Sõpruse sild Käo põik l

E Sa E Sõpruse pst

Vindi me

Leevikese Linnu Tammeõie

Kesk kaar

Linda Raja

L ik

õ L p

Maisi Ann Tammetõru Peedu

Pirni Pirni e Tammeoksa

Side

Tedre .3

prus õ S

Pääsukese Linnu

Arhitekti 1 e-I

Ööbiku h

Vindi a

te te s

e ü

e i

tee s u d n

e Pirn

Tammelehe L Kal L Alevi Jaama O evi Vaba O Tammiku

Tamme pst Tamme Kuldnoka Kabeli

Räägu Lemmatsi

Iha

ste t ste ee Sanatooriumi

Lemmatsi Jaama Rebase

Nigula Mureli

K e

.3 aunas I ps

Aroonia I

1 t

Palsami .2

Aardla Tähe Kalda tee

Tammetõru 1 Raudtee V V se iha T Sõbra

Saialille Kibuvitsa

a u Ra

Tammetõru

Nõva n

N An N e

Tamme pst Viljandi mnt J Jaa Teelehe a aa Pikk Pikk

Raj Pikk Pikk Raudtee m m A põik A a a Kuru

Roopa

Võru Palsami Sas Tamme

Luha

s Tervise i

Saekoja

Variku Nõva

Piparmündi Savi

Kopli Kalevi Tehase

N Vaarika N Bengt Gottfried Forseliuse

Palderjani Aardla

Siili

ase b Re ne

Muraka Savi Haraka

Ristiku Välu Sinika Si

Kraavi Sõpruse sild SõpruseSõpruse pst pst ili Sõpruse sild SõpruseSõpruse pst pst Haraka Välu

ulli Kaunase pst K Sinika

Variku Sinika Ülenurme Sinika araka

Sinika H

Tamme puiestee

Sireli i

ar Mesika Maasika Purde Va Kald Aardla Tehase a te Kopli Puhkekodu e Mesika

Roopa

Vase Raja Pohla Ropka

Rahu Kalda tee Kalda tee Kalda tee Kalda tee Tervise

Kirsi i ll u K

i mnt

d Kopli Haki Teguri Viljan

Viljandi mnt Ploomi

Aianduse Eeden Pihlaka Eeden

Timuti

Odra Kesa

Raja

Kaunase pst eKald pst

Kaunas

a a

Sirbi kaar Sirbi

e e t Kesa Aardlavälja

Põldmarja

Kogre tee

Kau

se se

Savi na S

i pst

Põldmarja

Kogre tee Metsmaasika .3

Turu 1 Voolu Toominga Tuvi

Kopli .2 Võruvälja

Tähe .2 1

Vasara

Vasara 1

Piima M

lajaam a Ropka õ

Jalakakuru

isa

Ülenurme

Vasara põik vah Sirbi e Aardla

Väike-Sepa

la Jalakakuru põ Jalakakuru d ar Kopli A 3

Aardla Kalda

Kesa põik Kesa

Si t

ili õisa Ropkam .1

Ropka tee K

e te lda Metalli kuru Sepa

I has M õ te põik isavahe Sepa

Heki Sepakuru Ropka tee Mõisavah e

Sepavälja Leegi

Sepavälja Teaduspargi argi Lammi Mõisavahe

Võru Teadusp Vasara

Sepavälja

Optika

Jalaka

st Iha Mõ

e isa

te va Mõ

e he

s av

VIITADE MOODULID: KaardiSepakuru plokk ahe Teaduspargi 47

Mõisavah Alasi Jalgpallikeskus

Sepa e Kolde

Ääsi

Optika

ammi

he ä

te Lemmatsi 35/6kV Alajaam 35/6kV Lemmatsi põ

i k

mmi

La mmi

Lammi

Tööstuse alajaam

Tehnika

he Salutä

Salut ähe

vik

alda

Palusambla Vars

M a etsha

ldja

S õn

ala

r a sa

Ihaste sild

Hobuseraua

Sälu

Kulj

e eraua Hobus Hi

dro

i MIKROKAART

Terve linna mikrokaart on geograafiline abiline 15 minuti kaardi kõrval terve linna ülevaate andmiseks . Kaardil on kihtide väljalülitamise teel alles vaid Tartu põhiraamistik: Emajõgi, raudtee, trassid ning linnaosad . Kaart on väikses mõõtkavas . Kaarti ei pöörata jalakäija liikumissuunda .

VIITADE MOODULID: Kaardi plokk 48 GIIDIPLOKK Giidiplokk koondab endas viidasüsteemi poolt kasutajale pakutavat lisainformatsiooni: nii kirjeldust kui olulisi abitelefone ja juhiseid .

Giidiploki kirjelduse osa annab kasutajale linnatootemil ja 15 min tootemil huvitavat lisalugemist viidalt suunatud või piirkonnas leiduvate objektide kohta . Lisaks kirjeldusele võiks anda ka infot objekti ligipääsetavuse kohta (piktogrammide kujul), kontaktinfot ja objekti lahtiolekuajad .

Infosisend tuleb www.visittartu.com andmebaasist .

Lisaks võiks giidiplokis anda kasutajale Tartu kohta olulise üldinfo, nt:

•• bussijaama, rongijaama, lennujaama kontaktid, •• turismiinfo kontaktid, •• hädaabinumber, •• info ühistranspordi ja taksode kohta .

VIITADE MOODULID: Giidi plokk 49 15 min Tartu TÖÖRIISTAD

50 Viidasüsteemi juhis

Viidasüsteemi juhis annab viidasüsteemi planeerijale peamised suunised selle loomise põhimõtete kohta . Juhises on kirjeldatud 15 min Tartu teoreetiline baas, antud ülevaade viidaperekonna viidatüüpidest ning juhendatud viidasüsteemi loomiseks vajalike tööriistade kasutust .

Andmebaas

Andmebaas on viidasüsteemi projekti raames pidevalt täienev tööriist, millest tuleb viitadele kogu nendelt nähtuv visuaalne andmestik . Andmestiku kasutamise põhimõtted on kirjeldatud juhise erinevates peatükkides . Andmebaas koosneb neljast osast:

•• objektide andmebaas, •• kaardikihtide andmebaas, •• piktogrammide andmebaas, •• giidi ja info andmebaas .

Töökaart

Töökaart on viidasüsteemi projekti raames pidevalt täienev tööriist, mille baasil teha otsuseid uute viitade paigaldamise vajaduste ja võimaluste kohta . Kaardil on kirjeldatud olulised liikumistrassid ning kõikide viitade asukohad otsustuspunktides viidatüüpide kaupa .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 51 ANDMEBAAS 15 min Tartu objektide andmebaasis on objektid jagatud prioriteetsuse ja kasutus funktsiooni kaudu kategooriatesse, mis hõlbustab nende süsteemset kasutamist . Objektide valik põhineb 15 min Tartu kasutajauuringul ning töögrupi kaardianalüüsil . Objektide andmebaas on leitav siit.

Objekti kategooria planeerimisviida suunaviida teljeviida kaardil kaardil kaardil tähistame suunavas plokis suunavas suunavas hooned nimetame piktogrammiga viidaga plokis plokis värvitähisega

A Kesklinn X X X – X – – (alati, (alati, (alati, kui ei tähista) kui ei tähista) kui ei tähista)

bussijaam, X X X X X X – rongijaam, (alati, (valikuliselt, (valikuliselt, (bussijaam, ERM kui jalgsi <30 min) kui jalgsi <30 min) kui jalgsi <30 min) rongijaam)

B olulised sihtkohad, X X X X X X – ülikoolihooned (kui jalgsi <30 min) (valikuliselt, (kui jalgsi <30 min) (kaubandus, rand, kui jalgsi <30 min) kirik, kliinik)

tänavad, sillad, pargid – X X – X – X (valikuliselt) (valikuliselt) (valikuliselt)

kauged sihtkohad, mis on viida – X X – X – – asukohast hästi suunatavad (valikuliselt) (valikuliselt) (nt Ihaste, Ülenurme, Tõrvandi linnaosad)

teised linnaosad – – – – X – –

C väiksema sihtgrupiga, osaliselt – – – X X X – suletud, kuid siiski olulised (valikuliselt) (valikuliselt) sihtkohad

D tähtmonumendid – – – – X X X

muud monumendid – – – – – X X

Tabel 2 . Objekti kategooriate kasutus .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 52 TÖÖKAART Kuidas määrata otsustuspunkte?

15 min Tartu töökaart on otsustuspunktide määramiseks . Töökaart sisaldab ette panekuid viitade paiknemiseks, aga ka trasside võrgustikku, mis on üks tähtsamaid otsustuspunktide määramise tööriistu .

Trass – liikumistrajektoor, mille jooksul ei pea liiklejat juhendama . Enamasti sirge teekond, Trasside omavaheline ristumine mis ühendab linnaosasid ja sihtkohti . Trassid kattuvad tihti üldplaneeringu liiklusskeemi18 trass põhimagistraalide, jaotusmagistraalide ja kohalike jaotustänavatega, kuid neile lisanduvad E jalakäijate ühendused üle sildade, mööda kergliiklusteid ning üle raudteede . 4 Kõige olulisemad otsustuspunktid paiknevad selliste trasside ristumiskohtadel, mis ühendavad omavahel linnaosi ning neis paiknevaid A ja B kategooria objekte . (Joonis 10)

linnaosa A B C D

trass objekt 1 2 3

F Suunavasse plokki: ↑ objekt 4 5 → objekt 1 ↓ (viida teisel küljel) objekt 5 6 objekt 6

Joonis 10 . Otsustuspunkt trasside ristumiskohas .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 53 Ülejäänud otsustuspunktid paiknevad

1 . Trassi ja olulise tänava ristumispunktis, kus toimub kergliiklustee trassilt mahakeeramine (nt Kesk tn) . 2 . Trasside vahelisel alal kohalike tänavate ristumiskohtades, kus kasutaja peab sihtkoha leidmiseks valiku tegema . 3 . Linnaväravates (bussijaam, rongijaam, Pargi & Reisi parklad) .

Trassi ristumine olulise tänavaga

oluline tänav

linnaosa A B C D

trass objekt 1 2 3

Suunavasse plokki: ← objekt 1 → objekt 2 objekt 3

Joonis 11 . Otsustuspunkt trassi ja olulise tänava ristumiskohas .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 54 Teise kategooria otsustuspunktid

Trasside ristumiskoht = otsustuspunkt

Trassi ristumiskoht olulise tänavaga = otsustuspunkt

Oluliste tänavate ristumiskoht = otsustuspunkt

Objekt (A kategooria)

Objekt (B kategooria)

Linnaosa

Jalgsikäigu trass Jalgsikäigu trass on teekond, mis ühendab linnaosasid või olulisi objekte teiste linnaosadega

Oluline tänav

Joonis 12 . Otsustuspunktide kujunemine trasside abiga .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 55 MÄRGID Nooled

Nooled on tõhusa teejuhatamise tagamisel väga olulisel kohal . 15 min Tartu süsteemis kasutatakse neid ainult viitade suunavas plokis . Noolte esitus ja paigutus peab olema läbivalt ühtne ja süsteeme .

1 . Sihtkohtadesse suunamine peaks arvestama võimalusega kasutada nooli viies liikumissuunas: a . vasakule (←), b . diagonaalis otse vasakule (↖), c . edasi (↑), d . diagonaalis otse paremale ( ), e . paremale (→) . 2 . Viidasüsteem ei kasuta teeleidmise selguse mõttes tagasisuunalisi ( ↓↘) nooli, suuna muutvaid nooli (↵) ning U-turn ( ) nooli . Kui tekib vajadus sihtkohta selliselt suunata, tuleks kasutada viida tagumist külge ja liikumissuunalisi nooli . 3 . Tekstist vasakule paigutatakse vasakule, diagonaalis vasakule ja otse suunavad nooled . Tekstist paremale paigutatakse diagonaalis paremale ja paremale suunavad nooled .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 56 Tingmärgid, piktogrammid, maamärgid

TÄHISTAVAS PLOKIS

Viida tähistavas plokis võiks kasutada viitasid komplektiks siduvat visuaalset identiteeti ja sellega seonduvat piktogrammi, mis viitaks jalakäija- ja ratturikesksusele . Viida tähistavas plokis tingmärke ja maamärke ei kasutata .

SUUNAVAS PLOKIS

Viida suunavas plokis kasutatakse ainult liikumisviise kirjeldavaid piktogramme – ühe suuna kohta korraga maksimaalselt 2 tk . Viida suunavasse plokki lisatakse liikumisviise kirjeldavad piktogrammid (“jalgsi” / “rattaga”) objektini jõudmiseks kuluva aja näitamiseks . Tavapärasel teekonnal objektini (Tabel 3, näide 1) suunatakse enamasti mõlemat liikumisviisi (“jalgsi” / “rattaga”) koos, alternatiive ei pakuta .

suund A suund B ligipääsetav teekond objektini piktogramm piktogramm teekond objektini 1 tavapärane “jalgsi”+“rattaga” – – teekond 2 teekonnal trepp “trepp” – – 3 teekonnal trepp “trepp” lauge maa “lapsekäru”

Tabel 3 . Liikumisviise kirjeldavate piktogrammide kasutus .

Kui teekonnal esineb takistus (Tabel 3, näide 2), nt see kulgeb trepist, asendatakse “jalgsi” piktogramm piktogrammiga “trepp” ning alternatiivse ligipääsetava teekonna puudumisel ei suunata ratturit üldse (piktogrammi “rattaga” ei kasutata) . Kui suunal A suunatakse kasutajat liikuma trepist ning suunal B mööda lauget ja ligipääsetavat teed (Tabel 3,

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 57 näide 3), suunatakse suunal A ainult piktogrammiga “trepp” ning suunal B piktogrammiga “lapsekäru” (osaline ligipääsetavus) . Teekonna läbimiseks kuluv aeg esitatakse jalgsikäigule olenemata kasutatavast piktogrammist (“jalgsi”, “trepp”, “lapsekäru”) .

KAARDIPLOKIS

Kõige rohkem esineb 15 min Tartu viidasüsteemis märkide kasutamist kaardiplokis . Seal kasutatakse korraga nii tingmärke (ei pea olema kujutavad), piktogramme (kujutavad, kuid lihtsustatud) kui maamärke (kujutavad, kuid üsna detailsed) .

Tingmärke kasutatakse kaardikihtide eristamiseks ning tingmärgid vajavad juurde ka toetavat legendi . Tingmärkide abil saab kirjeldada nt erinevaid pinnakatteid, maastikku või erinevaid radade liike . 15 min Tartu kaardikihtide loetelu on leitav siit .

Piktogramme kasutatakse kaardil erinevate objektitüüpide esitlemiseks (mänguväljakud, monumendid, bussijaam) . Piktogrammid peavad olema nii selged, et legendi lisaks kasu tama ei pea . Piktogrammid on olulised erinevaid keeli kõnelevatele, erineva kultuuritausta ja kognitiivse võimekusega kasutajatele, kuid aitavad ka kõigil teistel kasutajatel kaardil kirjeldatud infot paremini tajuda . 15 min Tartu piktogrammide loetelu on leitav siit .

Maamärgid on visuaalselt äratuntavate objektide lihtsustatud fassaadikujutised, mis aitavad kasutajal teeleidmisel kaardi ja reaalse linnaruumi vahel sidet luua . Maamärke saab kujutada nii 3- kui 2-mõõtmeliselt, kuid arvestades seda, et 15 min Tartu kaarti keeratakse viitadel vastavalt jalakäija liikumissuunale, on oluliselt praktilisem ja vähem töömahukam luua Tartule 2-mõõtmelised fassaadilõikelised maamärgid . Maamärgid ei tohiks paikneda liiga lähestikku ning peaksid jagunema üle terve linna . 15 min Tartu maamärkide loetelu on leitav siit .

VIIDASÜSTEEMI TÖÖRIISTAD 58 15 min Tartu ÜLDPÕHIMÕTTED

59 Ligipääsetavus

FÜÜSILINE

Füüsiliselt ligipääsetavad viidad on: 1 . Viita ümbritseva 1500 mm diameetriga pöördealaga . 2 . Lähedalt vaatlemiseks mõeldud viit ei tohi paikneda sellisel pinnasel, kuhu ei saa ratastooliga ligi . 3 . Viit ei tohi paikneda alal, kuhu minemiseks peaks ületama takistuse (trepi või järsu kaldpinna) 4 . Rahulikult loetav info viidal peaks jääma vahemikku 900–1800 mm . Suunav info võiks jääda sellest vahemikust kõrgemale . 5 . Takistustega teekonnale alternatiive pakkuvad .

VISUAALNE JA AUDITIIVNE

Visuaalselt ligipääsetavad viidad on tootedisainilt: 1 . Märgistatud taktiilse suunda näitava teekatendiga, mis juhib viidani . 2 . Varustatud reguleeritava helitugevusega audiogiidiga . 3 . Varustatud asukohta tuvastavate lähiväljaside kiipidega kleebistega või vastuvõtjapõhise signaalseadmega, mis saadaks asukoha kohta (tänavanime, ristmiku geomeetria, liikumissuuna, aadressi vms) info kasutaja isiklikule vastuvõtjale . 4 . Valgustatud taustaga viida terves ulatuses, et mitte tekitada valguskontraste . 5 . Mittepeegelduva pinnakattega . 6 . Võimalikult lühikeste eenduvate elementidega . 7 . Piisavalt laia jalusega või viida laiusele viitava taktiilse tähisega, et valge kepi kasutajal ei oleks ohtu viidale otsa kõndida . 8 . Viita ümbritseva vähemalt 600 mm laiuse ohutusalaga .

ÜLDPÕHIMÕTTED 60 Visuaalselt ligipääsetavad viidad on graafiliselt disainilt19:

1 . Tugevate värvi- ja suuruskontrastidega . 2 . Võimalikult väheste ainult värvi baasil eristatavate elementidega, lisaks värvile võiks kasutada ka alternatiivset visuaalset erinevust (erinev kuju, joone paksus, paigutus, vorm, muster) . 3 . ADA ligipääsetavuse standard soovitab 70%-st värvikontrasti tausta ja sellel asetseva teksti vahel .

ÜLDPÕHIMÕTTED 61 Muud põhimõtted

MILLIST VIIDATÜÜPI OTSUSTUSPUNKTIS KASUTADA?

Otsustuspunkt asub teljel (Emajõgi, Riia tn)

•• kiire iseloomuga ruumis → teljeviit •• aeglasema kiirusega aktiivses ruumis → 15 min tootem •• aeglasema kiirusega ruumis, olulise ja rahvast koondava objekti juures (nt Anne kanal) → linnatootem

Otsustuspunkt asub trassil või trasside ristumiskohas, (mitte teljel)

•• kiire iseloomuga ruumis → suunaviit •• aeglasema kiirusega aktiivses ruumis → 15 min tootem •• aeglasema kiirusega ruumis, olulise ja rahvast koondava objekti juures (nt Raekoja plats) → linnatootem •• objekti lähistel, kus liigub palju nägmisvaegusega kasutajaid → linnatootem

Otsustuspunkt asub väljaspool trassi ja telge

•• kohalike tänavate ristumiskohas, kus kasutaja peab sihtkoha leidmiseks valiku tegema → suunaviit •• linnaväravas → linnatootem •• objekti lähistel, kus liigub palju näegmisvaegusega kasutajaid → linnatootem

VIIDASÜSTEEMI KEELEKASUTUS

Viidasüsteemi keelekasutus lähtub põhimõttest, et lühem ja selgem keelekasutus on teeleidmise kontekstis parem . Seejuures teeb töögrupp järgnevad ettepanekud:

ÜLDPÕHIMÕTTED 62 1 . Nimedes, kus see ei muuda oluliselt arusaamist, võiks kaaluda “Tartu” ärajätmist, et vältida kakskeelsusest tulenevaid kordusi ning muuta nimed lühemaks ja kompaktsemaks, nt: •• Tartu rongijaam, Tartu bussijaam, •• Tartu Kaubamaja, Tartu Turuhoone, •• Tartu Toomkirik, Tartu Pauluse kirik jne, •• Tartu Puuetega Inimeste Koda . 2 . Nimedes, kus see ei muuda oluliselt arusaamist, võiks kasutada lühendeid, nt: •• Tartu Ülikool võiks olla viidasüsteemis läbivalt lühendiga TÜ või UT (eng), •• Eesti Rahva Muuseum võiks olla ERM (est/eng), •• Eesti Maaülikool võiks olla EMÜ (est/eng) . 3 . Ropka ja Ropka tööstuse võiksid koonduda ühtse nimetuse alla Ropka .

ÜLDPÕHIMÕTTED 63 VIIDASÜSTEEMI TOOTMINE JA PAIGALDUS

15 min Tartu viidasüsteem vahetab välja kohalikud pruunitaustalised valge tekstiga turismiobjektidele suunavad viidad ja valge tausta ja musta tekstiga kergliiklustee tähised, kuid jääb toimima paralleelselt piirkondlike, üldriiklike ja rahvusvaheliste kergliiklusteede tähistega (sinisetaustalised) .

Millega paigaldamisel arvestada?

•• Viit peab olema loetav nii suvel, talvel, päeval kui öösel . Loetavuse peab tagama piisav ja hästi planeeritud valgustus . Valgustus ei tohiks seejuures pimestada viita lugevat kasutajat . Ka valguse värv on oluline, sest näiteks kollases gaasilampide valguses silm kollaseid kujutisi ei erista 19.

•• Viidad peaksid olema kõikidest liikumissuundadest võimalikult kaugelt nähtavad . Talvisel paigaldamisel tuleks arvestada ka suvise haljastusega . Avaras paigalduskohas on ka rohkem valgust .

•• Viidad võiksid võimalusel kasutada ära linna olemasolevat valgustust ja infokandjaid: a . Viida võiks paigutada valgusallika alla või kinnitada postile kinnituv viit valgusallika postile (suunaviidad, teljeviidad) . b . Infotahvlid ÜT-peatustes . •• Viida asukoha planeerimisel teekaitsevööndisse peab arvestama liiklusvälisele teabevahendile teekaitsevööndis kehtestatud reeglitele . Loa ja reeglid paigalda miseks annab tee omanik (peamiselt Tartu linn) .

•• Viida asukoht ei tohi takistada jalakäijate, ratturite, teehooldusvahendite liikumist .

•• Viidad peaksid olema paigutatud selliselt, et kasutaja oskaks nende paigutus loogikat aimata ning viita linnaruumis otsida .

ÜLDPÕHIMÕTTED Paigaldamine etapiviisiliselt

Viidasüsteemi on võimalik toota etapiviisiliselt, kuid ainult kindlat reeglistikku järgides, et suunamisprintsiipe mitte rikkuda . Paigaldamine peaks toimuma sellises järjekorras .

1 . Ükshaaval Linnatootemid ja ÜT-peatuse viidad . 2 . Ükshaaval I järgu 15 min tootemid . 3 . Komplektina I järgu suunaviidad, II järgu 15 min tootemid (või neid asendavad suunaviidad) ja teljeviidad . 4 . Komplektina II järgu suunaviidad .

ÜLDPÕHIMÕTTED 65 VIIDASÜSTEEMI HOOLDAMINE

1 . Andmebaase tuleb pidevalt täiendada ja värskena hoida . 2 . Viidad peavad olema modulaarsed, et infot oleks võimalik lihtsalt uuendada . 3 . Viidad peavad olema nii füüsiliselt kui graafiliselt vormilt pikaealised . Vältima peaks kergesti pleekivaid või määrduvaid materjale ja värve . Tootemid peaksid vastu pidama vähemalt 25 aastat . Viitade trükitud mooduleid tuleks asendada 2–3 aasta tagant, olulise info vahetumisel tihemini . Oluline info on nt: •• Uue silla või tunneli lisandumine . •• Uue trassi rajamine . •• Olulise objekti sulgemine, kolimine või nimemuutus . 4 . Maapinnale kinnitatud viidad peavad olema teehooldusvahendite- (kaitstud tugeva jalusega) ja vandalismikindlad (graffitist puhastatavad, tule- ja löögikindlad) .

66 VIITED 1 – Parthasarathi, P ., Levinson, D ., Hochmair, H ,. 2013 . Network Structure and Travel Time Perception

2 – Hernández, D ., Witter, R ,. 2015 . Perceived vs . Actual Distance to Transit in Santiago, Chile

3 – González-Marrero, R . M ,. Budría, M . E ,. Hernández-Díaz, J . J ., Arnaldo, E .-R ,. 2015 . Explanatory factors of distorted perceptions of travel time in tram

4 – Gehl, J ,. 2015 . Linnad inimestele . Tallinn: Raamatutrukikoda

5 – Lee, T ., 1970 Perceived Distance as a Function of Direction in the City

6 – Walton, K ,. D ., Sunseri, S . (2010) . Factors Influencing the Decision to Drive or Walk Short Distances to Public Transport Facilities

7 – Lynch, K ., 1960 . The Image of the City . The Technology Press & Harvard University Press . Cambridge .

8 – Melioranski, R .-H ., 2018 . Tartu viidasüsteemi platvormi kasutajauuringu kokkuvõte

9 – Kikas, A ,. 2008 . Tartu nähtavad linnastruktuurid . Kevin Lynchi teooria rakendus . Bakalaureusetöö inimgeograafias . Tartu Ülikool, Tartu .

10 – Golledge, R ., 1999, Human Wayfinding and Cognitive Maps . In: Golledge, R . (ed ). Wayfinding Behavior – Cognitive Mapping and Other Spatial Processes, p . 5–45 . Johns Hopkins University Press, Baltimore

11 – Tartu linn, 2014 . Tartu . Statistiline ülevaade . Asend ja keskkond http://uus.raad.tartu.ee/stat2014/index.php/asendjakeskkond/

12 – Kenyon, S ., Lyons, G . (2003) . The value of integrated multimodal traveller information and its potential contribution to modal change

67 13 – Rietveld, P ., 2010 . Perceptions of public transport travel time and their effect on choicesets among car drivers

14 – Pavelson, B ,. Rummel, K ., 2014 . Kultuurileht SIRP online, artikkel “Trooja hobune Tallinnas”

15 – Jüssi, M ., Kalvo, R ,. Rannala, M ., Savi, T ., 2017 Tallinna Rattastrateegia 2018– 2027 . Grupp Trükiagentuur OÜ

16 – Deffner, J ., Hefter, T ., Rudolph, C ., Ziel, T ., eesti keelde kohandanud Jüssi, M, Rannala, M ., Remmelgas, L ., Oisalu, S ., 2013 Jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamat https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/ Transport/jalgrattaliikluse_kasiraamat.pdf

17 – Pilliroog, E ., Mõisavald, K ,. Vellerind, R ., Tars, S ., 2017, Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) seisukohad kergliiklusest . Tartu

18 – Tartu LV LPMKO, 2017 . Tartu Linna Üldplaneering . Liiklusskeem http://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf

19 – Falkenberg, F ., Kotsjuba, D ., Lepik, P .-R ., Levald, A ., Lillemaa, M ,. Lubjak I ,. Maas, H ., Melioranski, R -H. ., Mikola A ., Peetsalu, K ,. Pukk, M, Rummel, K ., Vaikla, T .-K- ., Valk, V . Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine, 2012 http://www.astangu.ee/kohandused/kasulikud-materjalid/kaasav-elukeskkond/

20 – Raid, T ., 2015 . Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600–2010 . Grenader Grupp

VIITED Lisainfo: Tartu linna Arhitektuuri ja Ehituse osakond Anna-Liisa Unt

Disainiosakond OÜ 2017–2018

Koostajad Brit Pavelson, Kristi Rummel-Kottisse

Kasutajauuring Ruth-Helene Melioranski, Brit Pavelson, Kristi Rummel-Kottisse, Anu Leisner

Liikuvusuuring Elo Kiivet, Brit Pavelson, Kristi Rummel-Kottisse, Tõnis Savi