«EDASI» 3. september 1981
madaldub, kadudes paari kilo Sootaga voor on Vooremaa da pidi mäenukile, Sootaga meetri pärast Vedu ümbruse lõunaosas kõrguselt teine voore harjale. Vasakul tihedas mõhnade alla. Saadjärve voore järel: -abso sarapikus otsijne üles Lähte V Karjamõisa bussipeatuse luutsed kõrgused vastavalt 94 Palalinna, Tgrtu lähima põhja juurest võtame suuna edelas ja 92 m. Meiepoolsel nõlval poolse naaberlinnuse. Oma [ I AATtircIGfAAn ] se, peame ületama kilomeetri- pargi sees on Sootaga sovhoosi tüübilt on see neemiklinnus, l lAJvrl/Ui.Mu 1A/U1/ j laiuse vagumuse Karjamõisa Sootaga osakonna keskus. Sel ta asub voorenõlva sopistunud ja Kukulinna voorte vahe, lest paremal näeme Palalinna oru keste vahel neemikul, mis k . ______J k Hundilaane heinamaa. Teerada puudesalu, tehisjärve, Lähte on kaarja kraavi ja valliga siin ei ole. Piki karjakopli ja kalmistut ning Lähte aleviku voorest eraldatud. Proovikae- metsa piiri laskume laugest põhjapoolseid hooneid. Loo vamiste keraamikaleidude jär voorenõlvast alla. Jõudnud desse (voore sihis) sulgeb vaa gi otsustades oli Palalinn ka- heinamaale, ületame purretpi- te Rõõmu talu kaasik. Idas . sutusel esimese aastatuhande di kraavi (vaatepunkt 12 juu sinetab Vedu mets, lõunas teisel poolel ja teise aastatu res nähtud Saadjärve suubuv Vasula mets. Läheme voore hande alguses.' Hundisoo kraavL ja liigume nõlvast alla, Sootaga voorele. Õpperaja lõpp Lähte,alevik sadakond meetru piki kraavi- 23. Sootaga sovhoosi Sootaga ongi meie ees, siinsamas voo kallast vasakule. Ületame lisa- osakonna keskus on arenenud renõlva all. Teisel pool näeme kraavi purde ja võtame suuna elamu- jä tootmistsoon. Siin 14 m võrra Sootaga voorest ees paremal paistva metsasalu asub Tartu rajooni parim madalamat, kuid siiski kõrget vasakpoolsele nurgale. Siinne suurfarm aastast 1979 (leh otstesse madalduvat Kõlluste lai vagumus on kuivendatud mad lüpsavad aastas üle 4000 voort. Sellest vasakul, lohus, ja muudetud ökoloogiliseks kg). Esmased teated endisest sinetab Vasula mets. Paremal, metsasaludega kultuurheina- Sootaga mõisast pärinevad Sootaga voore sihis, on laial maaks. Siin võib kohata jäne aastast 1553 (Sontagken). Pikka dane kultuuristatud ala, endi seid, kitsi, põtru. Tõuseme aega (1626 — 1940) kuulus see ne Puhtaleiva soo. Saadjärve järgmisele voorele. Tartu linnale. X V I—X V III saj. poolt piirneb see Kukulinna 22. Kukulinna voor. Oleme omandasid linnad, ostes või voore järsu nõlvaga, millel jõudnud Sootaga sovhoosi saades kingituseks, rohkesti seisavad reas Puhtaleiva küla- maadele Sootaga külla. Siit mõisaid. Need renditi välja ja talud. Üle nende paistab Äksi kõrgelt voorelaelt Pärnamäe olid linnadele olulised tulualli kiriku torniteravik (5 . km), talu juurest paistab meie eda kad. Tartule kuulus kolm veelgi kaugemal Tabivere sine teekond nagu peopesal. mõisat: Jaama, Saduküla ja park (7,5 km) ja metsane Tor Ees sulgeb silmapiiri laudtasase Sootaga. mi mägi (11 km). harjaga võimas Sootaga voor. Edasi suundume piki Soota 26. Lähte alevik on Sootaga Kukulinna voorest eraldab te ga orgu Palalinna poole. sovhoosi keskasula. See on da kitsuke vagumus, Sootaga 24. Palalinna tehisjärv. Soo- hästi korrastatud, siia on raja tud park. Majandis on hea 4. juuni «Edasis» ilmus Ä k tõukari ja eeskujulikud kui- si — Kukulinna — Saadjärve tuurrohumaad. Sovhoosi juhib looduse õpperaja kirjeldus. teeneline agronoom põlluma- Tänaseks on rada pikendatud, janduskandidaat (rohumaa nii et jätkame ka kirjeldust. LOODUSE ÕPPERADA viljelus) August Kree. Soovi korral võib seda oma Voortevahelisi vagumusi ette rajanagi võtta. • ning suure kaldega voorenõl- vu on väga otstarbekas kasu Alustame sealt, kus eelmine tada rohumaadeks. Rohke juu kord lõpetasime — Soitsjärve restikuga rohumaataimed kin lähistelt Saadjärve Kalevipoja SAADJÄR VE—LÄHTE nistavad hästi pinnast, kaits sängilt. Suundume lõunasse. tes seda erosiooni eest. 1974. Ületame ristisuunas viis voort oli voor võimas, kõrge ja lai. aastal liitus Sootaga* sovhoo ja voortevahelist vagumust. Kagusse ta üha kitseneb, nüüd asume selle kitsukesel kagu- siga naabermajand Vasula Teed kulgevad siin ainult pi sovhoos. Nii said majandi põ- ki voori, s.o. risti meile vaja otsal. Loodes katab voort Salu hitootmisalädeks ka puuvilja-, liku suunaga. Nii liigume sik- mets, sama metsasalu, mille läbisime vaatepunktide 15 ja marja-, lille- ning varase köö- sakiti külade vahel, valides • givilja kasvatus ja mesindus. kohti, kus voorte vahelisi va- 16 vahel. gumusi on hõlpsam ületada. Salu naaber voore edelaja- Lähte Keskkool avati 1959. a. Kolm vagumust ületame möö lamil on Uuenurme. Suundu ning seoses sellega suleti da teeradu, kahest tuleb min me sinna. Laskume teerada ümbruskonnas mitu väikest na üle heina- või karjamaa. pidi voorenõlvast alla. Nüüd kooli. Lähte kool on üks tubli Kõnnime Salu, Kukulinna ja tuleb ületada poolekilomeetri- maid maakeskkoole Tartu ra Sootaga küla maadel. Lõpeta ne voorte vaheline vagumus, joonis, JKoaü-jiimbrusL*on Jxästi me Lähtel. Rada on pikk pea Saadjärve ja Kullamaa voore . Kalevipoja sang kujundatud ja korrastatud. aegu 8 km. vahel asuv Kabelisoo. Esiti lä Ajalooürikuis mainitakse bime Kabelimetsa, siis ületa 17. Saadjärve Kalevipoja Lähte küla esmakordselt 1725. me heinamaa ja tõuseme Kul a. (Lechtekül). Lähte nimi on säng. Siit avanevast vaatest lamaa voore nõlvast üles (ikka tulnud lõunaeesti sõnast läte. oli juttu õpperaja eelmises kir sama teerada pidi). Kabelimet Lähtega on seotud kunstnik jelduses. Meeldetuletuseks: sa ja -soo nimi tuleneb metsa Paul Sepa (1874— 1953) elutee. asume 33 m Soitsjärve pinnast salu põhjaserval olnud Saad \ P. Sepp lõpetas Peterburi kõrgemal. Kalevipoja säng, järve mõisaomanike perekon i Kunstide Akadeemia ning töö muistne linnus, on rajatud Sa nakalmistust. tas pikemat aega joonistus lu voore loodeotsale kuhjunud 20. Kullamaa voor. See on Karjamõisa õpetajana mitmetes Tallinna,^ üksikule mõhnale. Vooremaa Saadjärve kagutipuga otsakuti koolides. 1940. a. läks ta pen lõunaosas oli jääaja lõpul mi seisev 2 km pikkune vooreke, sionile ja asus elama Lähtele tu lühiajalist jääserva seisa mille madalukese põhjaotsa Aia tallu (kollane maja side kut, millest jäi maha serva - me Linnu talu juures (vaate jaoskonna vastas). P. Sepp on moodustisi. Siit kagu poole punktide 12 ja 13 vahel) juba jrohkesti maalinud Lähted Ku Vedu, Kobratu ja Kõrveküla ületasime. Voore kesk- ja ka- kulinna ja Saadj-ärve ümb ümbruses on neid rohkesti Li Sootaga guosa, millel asume, on kõr rust. P. Sepp suri Aial, ta on ning nad mitmekesistavad ged (kuni 20 m), järskude nõl maetud Lähte kalmistule. oluliselt sealset pinnamoodi. vadega. Kaguotsal asub kaks Salu ja Lähte vahemikus, kus talu, Kullamaa ja Soome. Pi Lähtelt on pärit kirjandus õpperada kulgeb, on servamoo- ki voort kulgeb «Avangardi» kriitik ning eesti kirjanduse dustisi vähe, kuid nad on keskust Vedu osakonnaga (Tammsaare, Vilde, Tuglas, maastikus hästi jälgitavad. Üks ühendav tee. Seda mööda ei Lähte org, Palalinnast põh taga voore idanõlv on kihita- Jakobson, Semper jt.) vene niisugune voorele kuhjunud suundume kilomeetri j ao ka jas laieneb see pisut Kuku tud kruusast ja liivast. Aega keelde tõlkija Eesti NSV tee mõhn ongi küngas, millele gusse. Enne heidame pilgu linna voore edelanõlva lõiku de jooksul veeti siit rohkesti neline kultuuritegelane Liidia enam kui tuhat aastat tagasi vaatepunktist paarsada meet nud Pooli oru arvel. Loodesse täite- ja ehitusmaterjali, järe Toom (1890— 1976). Süurem rajati linnus — Saadjärve e. rit Saadjärve pool asuvale pi avardub org laialdaseks Puh le jäi mitme hektari suurune osa L. Toomi elust möödus Äksi säng. Pisut eksitab siin kale punase katusega hoonele. taleiva sooks, kagusse Sootaga jäätmaa. 1970. aastail rekulti- Moskvas. ,. Saadjärve ja Äksi nime kasu Ammustest aegadest kutsu sooks, mis ulatub Amme jõe veeris Sootaga sovhoos karjää Lähte asub elava liiklusega tamine — asub iu Kalevipoja takse seda Toona kooliks. ni. Sootaga voor on jalamilt ri: tasandatud ja taimestatud maantee ääres, hõlpus on siit säng Soitsjärve ääres Salu kü Rahvapärimuste järgi ehitanud 40 m kõrge, meie vaatepunkt mäenõlvad, kena tuultest var pääseda nii Tartu kui Jõgeva las. Varematel aegadel kuulu selle maja Kukulinna mõisnik Kukulinna voorel asub umbes jatud veekogu. poole. sid siinsed maad Äksi kihel oma tütardele Naadale (Nata- 20 m kõrgusel. 25. Palalinn. Tõuseme teera- . HELVE ANTON konna Saadjärve mõisale, neist lie) ja Toonile (Antoniina) su jäidki sängile nimed. vekoduks. Möödunud sajandi Laskume Kalevipoja sängilt teisel poolel oli seal kool. Vä ****** W C ***» alla ja suundume piki Salu ga vana hoone on paksude voort kagusse. Möödume Lin müüridega. namäe ja Kirsi talu hoonetest Läänest piirab Kullamaa ja jõuame Eeriku taluni. voort Hundisoo. Teisel pool sood suleb silmapiiri võimas 18. Salu voor. Kalevipoja Kukulinna voor. Selle meie sängilt vaadates tundus Salu poolsel nõlval paikneb üks voor madaluke, tegelikult «Avangardi» kanalaid. Rüütli- kerkib ta 15 m üle ümbritse mäe männitukk läänes näitab vate soode. Voor on vaevalt kätte majandi keskuse asuko pool kilomeetrit lai, pealt ku ha. Sellest paremal küünitab mer. Idas teisel pool kitsukest Hundisoost Kukulinna mets. sooriba näeme teist sama ilu Lõunas, voore kõige kõrgemal sat väikest voort, see on Too- osal kõrgub Sootaga küla Rõõ lamaa voor. Mööda kasealleed mu talu kaasik, paremal paist ja põllupeenart suundume pa vad puudeladvad kuuluvad remale, voorenõlvast alla, ja järgmisel, Sootaga voorel asu ületame kitsa voortevahelise vale Palalinna puudesalule. vagumuse. Võtame sihiks naa- Laskume vooreotsast alla, bervoorel oleva Salu talu kuu ületame kitsa vagumuse ja seheki parempoolse nurga, sest tõuseme järgmisele voorele. nii saame kõige otsemalt. Tee 21. Karjamõisa voor. Kulla rada siin ei ole, on kultuur- maa voorega otsakuti seisab heinamaa, kuivendatud Salu teine väike voor, Karjamõisa soo, Soitsjärve vagumuse kit voor. Varematel aegadel asus suke kaguots. siin Vedu mõisale kuulunud 19. Taas oleme jõudnud karjamõis. Praegu on selle lä Saadjärve' voorele. Meenuta heduses üks «Avangardi» ioot- me: vaatepunktide 13 ja 16 va miskeskusi, mida kutsutaksegi hel juba ületasime selle. Seal Karjamõisaks. Kagusse voor
9