Didaktika Ja Metoodika

DIDAKTIKA JA METOODIKA

Peeter Olesk

Asi algas sellest, et hetkel, mille valisid need asja tundvad, kuigi mind pelgavad inimesed, kes vaatasid mind minu enda arvates nagu madu küülikut, pidin ma lebama valvel lamades väga jäigal tasapinnal. Olin nimelt haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Seekord lamasin ma väljasirutatud olekus, aga mitte omal tahtel, teadmata samas, kui pikalt veel, ning mis eriti ängistav, aimamata, mida minuga tegema hakatakse. Olin naelutatud ilma naelteta ja pidin mõtlema ajas tagasi, ehkki olin kohustatud harutama asjade seisu edasi. Siis meenuski, kuidas matemaatilises analüüsis võidakse öelda ette, mis järgneb. Oma raamatukeses Matemaatiline analüüs koolipoistele (Moskva: Nauka füüsika-matemaatikaalase kirjanduse peatoimetus, 1983; 2 tr) kirjutab NSVL TA tegevliige Lev Pontrjagin (1908–1988), kuidas ja miks ta kirjeldab piirväärtuste teooriat alles oma käsitluse järel (lk 70–74), mitte aga juba sisseju- hatavalt (vrd lk 5). Siinkohal pole määrav, kas selline järjestus on õige või vale. Olulisem on saada teada, kuidas käsitlus jätkub ehk mis ja mispärast tuleb hiljemini, näiteks selgitada, miks on tarvis Newtoni binoomi käsitleda enne eksponentfunktsiooni (vrd lk 58). Õpetamine seisnebki ettenägelikkuse põhjendamises ja didaktika peab kätkema liikumist sihile ning mitte luhta. Iseasi, millal tuleb sihilejõudmist kord-korralt korrigeerida. Järgnev on arutlus kogemusest, mida valdab inimene, kes on alt üles roninud läbi kõik hariduse redelipulgad, kuid pole teinud seda mitte aja peale ja teistega võidu, vaid endamisi ning otsekui redelipuude kõrvalt. Redeli esimeseks pulgaks on olnud iseõppimine (mis kuni mälu tunnetamiseni on alateadlik), viimaseks on elusolemine lõpuni. Redelipulkadest esimene on mul meeles umbes kolmanda eluaasta kohalt. Viimasest pulgast kir- jutatakse pärast mind. Mitte kohe, kuid siiski enne kooli hakkas

723 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk mind huvitama, mida tunneb 1) see, kes peab õpetama teist, ja Kujunditeni jõuab ühiskond igal juhul, sest nad on meile 2) too, kes õpib enese jaoks. Niisiis on käesolevas tegemist õppe- jõukohasemad kui rangelt määratletud loogilised skeemid, ja kui tundidega ligikaudu poole sajandi kestes, kusjuures need tunnid me haarame imaginaarsuse alla ka näiteks kaubamärgid, siis kind- ei lõpe pärast koolipäeva ära, vaid kestavad ööpäev läbi. lasti ka tasuvamad. Pealegi ei välista imaginaarsus teaduses ene- Ma ei ole ealeski teadnud ühtegi õppekava ette lõpuni. See po- sestmõistetavat täpsust. “Elavad arvud” või “arvuvald” on kaht- legi võimalik, aga mitte eeskätt seepärast, et need kavad kogu aeg lemata kujundid, kuid me ei saa väita, et nad on tunnetuslikult muutuvad. Lihtsalt kellelgi meist pole võimu olla kõigutamatult eksitavad. kindel inimese arengus üksnes ühte rada pidi. Kui pedagoogika Sõna “didaktika” iseenesest kujund ei ole, ta on deﬁneeritav. oleks fatalistlik, oleks ta küüniline ehk toimiks koera tasemel. Ent ta on saanud lisaks deﬁnitiivsele ka imaginatiivse funktsiooni, Ometi on pedagoogika olnud algusest peale antiküüniline ehk saa- sest eeskätt on ta hakanud tähistama õpetamistööd madalamana tusega vaidlev. Siit tulenebki õppekavade ajutisus — nagu ka kui uurimistöö. Umbes nõnda, nagu toimiks õpetamine enne tea- kasvatusliku ideaali kestvus. dust või vähemasti tema kõrvalt, mitte aga koos temaga. Vastavalt Sellisel taustal on 1) pedagoogika ehk kasvatusteadus koos sel- me oleme harjunud mõistma didaktikat kui õpetamise põhimõtete lealase praktikaga, 2) metoodika ehk võtete kogum pedagoogiliste püstitamist kõrgemalt vaatekohalt nende läbiviimiseks allpool va- taotluste elluviimiseks didaktiliselt edukal viisil ja 3) didaktika hemikus “lasteaed-gümnaasium”. Ent hariduskäik läheb ju viima- ehk õpetamine targemaks-saamise nimel hierarhiseeritud avara- sest edasi ja nimelt just kõrgemale. Ega siis õpetamine kõrgemas malt kitsamale. Alamal huvitavad mind (3) ja (2), s.t ma liigun kutsekoolis ja quasi-akadeemias ning ülikoolis saa sündida di- alt üles, didaktikast metoodikasse. Osalt seepärast, et kaitsta di- daktikavabalt! Häda on hoopiski selles, et rahvuslikul ühiskonnal daktika fundamentaalsust, teisalt ka seetõttu, et metoodika võibki on küll mõnesugune ettekujutus teaduslikust tööst kui avaldatud tuleneda didaktika taotlustest. Kui didaktika eesmärgiks on teha artiklite hulgast, puudub aga deskriptiivsust ületav ülevaade õpe- selgeks näiteks aiatööriistad, siis metoodika peab suutma kinnis- tamise käigust tollesama teaduse keskel ning teel sinna. Jutt ei tada, kui palju neid konkreetses aias tegelikult on tarvis, kuidas käi mitte koolikorraldusest, vaid hariduslike põhimõtete pidevu- neid hooldada, mismoodi nendega töötada ja kuidas seda kõike sest ja muutumisest. Lõppude lõpuks on kool alati vorm, im- üldistada väljaspoole aedagi nõnda, et teist korda sama reha otsa matrikulatsioonist algav ja atestatsiooniga päädiv normistik, mis ei astutaks. kas on täidetud või on kõik kolm katset luhtunud. Seevastu näiteks emakeelsus ja kodumaa tundmine, kõnelemata juba os- kustest ning teadmusest, on vormi kõrval kogu aeg ühtlasi ka 1 vormiülesed kategooriad, sest nad on järjekestvamad kui kooli- korralduse jõukohasus. Kõikidel nendel õppeasutustel, kus siinkirjutaja on koolis käinud, on nimi viimase ligemale poolsajandi Õpetamise mõtteks on teadmatuse vähendamine. Päriselt kõr- kestel korduvalt muutunud. Ja mitte ainult nimi, vaid ka haridus- valdada teadmatust ei anna, vastasel korral ei kasutaks inim- korraldus koolimaja sees. Põhimõtted, et 1) keeli tuleb vallata kond näiteks niisugust kujundlikku sõna nagu postmodernism emakeelest kaugemalgi ja 2) kodumaa mittetundmine tasub end tähenduses “radikaalse kaasaja järgne olevik”. Loogiliselt võttes kätte kurjasti, pole aga muutunud kuigivõrd. saab olevikule järgneda ainult tulevik ehk aeg, mida me võime küll aimata, ent pole veel kogenud. Tähistades sõnaga postmo- Eespoolse käsitluse järgi haarab didaktika enesesse kõike, mis dernism olnut, me varjamegi tegelikult oma teadmatust, püüdes on seotud asjade tegemisega selgeks. Järelikult on teadus, näiteks seda küll piirata imaginaarsuse abil ehk õppides maailma sele- algebra, samavõrd didaktiline kui tapmisohus inimese tahe ellu tama vähemasti kujundite kaudu. jääda. Väike laps ei pruugi saada aru sellest, kuidas ta kuuleb

724 725 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk valesti. Ta ei või teada, mida toob enesega kaasa see, kui ta ei tunne selles, mis peab olema juba käes või selja taga. Lihtsa- oska “hääleliselt” paika panna ei teisi ega ennastki, ruumist kõigi malt öeldes on vaja uskumist õppekavade püsikindlusse, kuigi ümber kõnelemata. Teda võib selles õpetada ja arendada, kuid see jääbki soovunelmaks, sest distsiplinaarne normatiivsus on selleks peab jätkuma oskusi, tahtmist, tähelepanu ning aega. Usu- ebapüsiv. Praktilisem on olla elutark ja hankida kinnitusi igasu- tavam on, et laps õpib kuulama iseõppijana ja kogu didaktika tema guste kursuste lõpetamise kohta ning esitada vajaduse korral just suhtes taandub käskudele “ole vait!”; “kas sa kuuled!”; “räägi see tõend, mis sobib. kõvemini!”; “ära karju!” jms. Alles vananeva täiskasvanuna hak- Asjakorraldus on siiski formaliseeritav, kas või nende nõuete kab ta ehk mõistma, et kuulda tuleb osata, ent väga vähesed meist järgi, mis peavad olema täidetud akadeemilisele redelile astu- oskavad muuta kuulamist loomu poolest kauniks. Muusikateadus miseks. Et õige pilt tegelikkusest võib olla mittelineaarne ja ja akustika võivad jääda inimeselapse juurde jõudmata, kuid kuu- seega paradoksaalsem kui akadeemiline norm, see teema väärib lama inimeseloom peab — olgu heli allikaks siis vererõhu tõus käsitlemist eraldi. Minu jaoks oli mõtlemapanev leida ühe kõrvus või puude kohin või lainete laksumine või põrandalaua valla raamatukogust, mis ühtlasi on ka sealse põhikooli raa- käuksumine või nohin omaette. matukogu, avariiulilt füüsikaõpik kõrgkoolidesse sisseastujai- Tahan öelda, et praktika võib olla didaktilisem kui teooria — le, ehkki põhikoolist saab astuda üksnes gümnaasiumisse või kuid ka juhuslikum. Juhus aga jätab alati ruumi ka ebaselgusele, kutseõppeasutusse. Miks ei võiks põhikooli lõpetaja varakult uuri- niisiis sellelegi, mis pole didaktiline. da, mis teda gümnaasiumi järel ootab? Et õpik oli tõlgitud eesti keelde vene keelest, ka see polnud ehmatav. Kurvastas hoopiski tõsiasi, et tõlge pärines 1969. aastast, seega eelmisest sajandist ja 2 sootumaks teisest formatsioonist. Enam kui kolme ja poole aas- Ma ei arva, et kõik on alati lõpuni seletatav. Kui see nii oleks, takümne kuludes on kõrghariduse tüpoloogia, nagu ka füüsika sisu tähendaks see tunnetussurma. Läbipaistvus on laisa luuraja ning maht ja asend teiste ainete hulgas õpilase koormuses muu- ideaal, saavutatav ainult vägivallaga ning väga piiratud ulatuses. tunud sedavõrd, et museaalne õpik tohib olla kättesaadav ainult Mõelgem korraks, mida tähendaks läbipaistvus kõrghariduses. parema puudusel. Kaasaegsemat õpikut ma tollelt riiulilt aga ei Kõrgharidusena mõistan ma siinkohal gümnaasiumijärgset õppi- leidnud. miskäiku sellekohases õppeasutuses või ka mitmest asutusest Distsipliinide omavaheline suhe 2) lõpuni läbipaistev olla ei koosnevas süsteemis, mille lõpetamise kinnituseks on kohustus- saa, sest ühelt poolt sõltub ta ainete valimisest stuudiumi läbimisel, lik akadeemiline kraad. Selliseid kraade võib olla mitu: baka- teiselt poolt aga õppejõudude isikupärast ja tudengi kohanemi- laureus; magister; ﬁlosooﬁadoktor; (teise ülikooli) erialadoktor. sest sellega. Isegi dogmaatiline didaktika (näiteks “ükskordüks”) Kohustuslikkus tuleneb kraadi nõutavusest mõlemalt poolt — sel- muutub, kui ta hakkab sõltuma ülesande lahenduskäigu delegeeri- lest, et 1) õppekava oleks läbitud lõpuni, ja sellest, et 2) tööturg misest (näiteks peastarvutamise asemel taskuarvuti eelistamisel). kehtestab läve, mille ületamine eeldab tingimuseks seatud kraadi Kuid kõigepealt võib kergesti muutuda ainete valik, ja kui tema olemasolu. Kõik see tähendab, et ma pean loomulikuks akadee- ise mitte, siis ainete omandamise kiirus küll. Kahest ühel ja sa- milise hierarhia absoluutsust, ent just selle tõttu on minu jaoks mal ajal (1989) alustanud üliõpilasest uudsel erialal “eesti keel naeruväärsed igasugused bakalaureuse-koolid ja kutsemagistrid, võõrkeelena” kaitses üks 2000. aastal magistrikraadi, teine jõuab kuna need soosivad gradueeritust väljaspool teadust. Inimesele, ehk 2006. aastal alles bakalaureuseni. kes tunneb Fausti monoloogi, ei pea seda üle seletama. Vormiliselt võib olla läbipaistev 3) õpetamistingimuste rahas- Niisiis on läbipaistvus kõrghariduses kõigepealt 1) asjakorral- tamine. Ma mõtlen rahastamist nii a) kogu õpetava ruumi ula- duse teadaolek ehk selgus selles, mis millele järgneb, ja kindlus- tuses (s.t kodust töökohani ehk iga pool, kus õpetatakse) kui

726 727 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk b) õppevahendite järgi (alates virtuaalsest vitsast kuni oma arvu- on lubatud. Ja elutarkuse seisukohalt ongi see era didaktilisem kui tini) kui c) õpetaja rolli täitmise järgi alates iseendast (vrd August miskisuguse ülikooli lõpetanud bakalaureuse ümberõpetamine töö Sanga: “(ja nälg on kõige parem kokk)” luuletusest “Rongis”, käigus asjatundlikuks toimetajaks. 1961) ja lõpetades nondega, kes hoiavad õpetava ruumi korras, Võtame teise näite. Kaasaegne lukksepp peab olema eeskätt kui ka d) rahvusliku hariduskorralduse piires (seega nii keeleõppe hea inglise keelega, sest seadmed või nende osad pärinevad kui ka näiteks töökohtade täitmise tasandil). Kõik need nõuded välismaalt. Järelikult peab tal olema korralik gümnaasiumiharidus. peavad olema täidetud korraga, vastasel korral märgib jutustamine Mis puutub siia kõrgharidus? Puutub muidugi, sest korralikku läbipaistvusest muinasjutuvestmist. gümnaasiumiharidust ei tule, kui puudub tugeva kõrgharidusega Tegelikkuses see kõik nii idülliline ei ole. Kuidas nii? pedagoog, ja ka temal läheb raskeks, kui õpilase põhikooliharidus Õppimine, järelikult ka õpetamine iseenda suhtes on parata- on nõrk kas õpetaja nõrkuse tõttu või seepärast, et õpetajad vahe- matu kohustus, mida tuleb ellujäämise nimel täita ka siis, kui tuvad. raha pole. Me nimelt hakkame õppima märksa varem, kui me See pole nõnda mitte ainult nn üldainetega. Ühel päeval tund- oskame rahaga ümber käia ja kuni meil tekib oma raha. Sin- sin ma huvi, mida kavatseb teha lõputööks kutsekoolis noormees, nani rahastab inimeselapse haridust peamiselt vanemate elujärg kes oli abiks meie kodu remontimisel. Köögimööblit, kõlas vas- ehk riigi töö- ja sotsiaalpoliitika, mis on läbipaistev ainult pabe- tuseks, sest seda teevad kõik. Miks sa teed midagi, mida teeb ril. Seal on võimalik näidata ära palgatõusu protsente, ent kuidas igaüks, miks sa ei tee midagi sellist, mida teeksid ainult sina? Mis katta elamispinna amortisatsiooni, seda paber ei näita. Eeldades, see oleks, tahtis noormees teada. Tee üks puhvet, pakkusin ma. et õppimine ja õpetamine on totaalsed protsessid, tahaksin väita, Noormees jäi nõusse, ent töö käigus selgus, et mitte keegi tema et mõlemat rahastatakse kaudselt märksa rohkem kui vahetult ehk õppemeistritest ei osanud teda juhendada, sest nad olid harjunud sihtotstarbeliselt. Koolimaju ei ehitata tasuta, õpetatakse aga küll. tüüplahendustega. Läbipaistvuse kehtestamise asemel kõneleksin mina läbipaistvuse Noormees tegigi puhveti valmis. Seejärel tekkis küsimus, mis suurendamisest nendes sektorites, kus see on tegelikult läbiviidav. saab edasi. Nendel oli koolis tekkinud oma punt ja nad tahtsid koos jätkata Võrus, sealses õppekeskuses. Arvasin, et see ei anna palju 3 uut, strateegilisem oleks õppida Avinurmes puutööndust mõne tugeva meistri õpipoisina. Idee polnud vale, kuid ta polnud ka Ennekõike haarab see kutseharidust määritletuna erialase pädevuse teostatav, sest Avinurmes puudub asjaomane õppekeskus ja kust järgi. Vajadus kutsega inimeste järele on nimelt alati selge- võetaks noormehe stipendium ning ülalpidamiskulude kate jne. mini prognoositav kui vajadus lihtsalt haritlaste järele. Olgu Mis kasu on sellele noormehele tõsiasjast, et meie riigieelarve il- meil vaja — nagu ongi! — asjatundlikke toimetajaid. Inimesi, mub trükituna? Ta ootab loovat ülesannet, ent teda sunnitakse kes valdavad head eesti keelt, tunnevad korralikult veel mitut, õppima seda, millega saab kergemini hakkama. teavad ajalugu ja kaasaegset maailma ning oskavad liikuda arvu- Läbipaistvus saab olla ideaaliks näiteks matemaatikas, kuid timaailmas. Sellist kutseharidust antakse Eestis praeguse nimega mitte poeetikas või kujutavas kunstis või meditsiinis või polit- Tallinna Ülikoolis magistrikraadi tasemel eriala alt “keeletoime- seitöös. Ta pole seda ka pedagoogikas ja sealt hargnevas, sest taja” (vt http://www.tlu.ee), aga kuna trükiseid tuleb välja anda õpetajagi on seotud oma saladustega, mis ei saa olla avalikud asjad. kohe, siis tehakse see töö ära haltuurana kiiremini, kui keeletoime- Küll tohiks olla mõistetav, et kutseharidus pole mitte redelipulk tajast saab staaˇzikas asjatundja. Osutaksin koguni, et too haltuura põhikooli ja kõrgkooli või gümnaasiumi ja kõrgkooli vahel ehk igal ongi läbipaistvam kui hariduskorraldus ise, sest kuigi viimane ta- juhul allpool kõrgharidust, vaid erialase kvaliﬁkatsiooni omanda- hab olla väga akrediteeritud, annab ta siiski mõista, et “väike era” mine baashariduse pealt ja selle kõrval. Olukorras, kus kraaditaot-

728 729 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk lemise kaudu üritatakse sokutada teaduse alla võimalikult kõike, jõudnud poolele teele inimese Piibli-järgses elueas, koguni üle on erialane kvalifikatsioon tegelikult järjest haruldasem. Need selle. Kas nad saavad planeerida enda ja oma pere tulevikku, asjad tuleb ümber pöörata! ütleme, veerandsajandi peale, ette, pensionile jäämiseni? See on Õigupoolest me teeme praegu läbi didaktilist revolutsiooni. mõeldav, kuid sageli on see juhuslik. Enamasti on neil tunne, Tegureid, mis seda tingivad, on mitu. Revolutsioon ise seisneb sel- et neid sunnitakse hoidma madalat profiili, ja see ei vasta nende les, et alates 1987. aastast on kasvanud rahvusliku enesemääramise pädevusele. Neil on kvalifikatsioon ja võrdlev kogemus ning nad võim ehk julgus mitte karta, mis õpetamises tähendab tahtmist — ei taha sõita kogu aeg keskmise kiirusega. Didaktiliselt on tehtud või ka jonni — mõelda eeskätt enesele. Inimesed pöörduvad sis- võimaluste piires kõik, et nad oleksid modernsed (postmodernsed sepoole; mitte ei muutu kinniseks, vaid lähtuvad oma huvidest. nad ülemal viidatud põhjusel olla ei saa), metoodika pole sellele Teiselt poolt on üleminek avatud ühiskonda toonud kaasa koos- aga järele jõudnud, eeskäimisest rääkimata. mineku tehnoloogilise innovatsiooniga, millest kõige olulisem on Milles seisneb metoodika ülesanne? Selles, et leida ühtaegu võimalus suhelda maailmaga veerest veereni. Me peame valdama sobiv lahendus asja selgitamiseks nii 1) individuaalselt kui ka niisiis mõlemat — oskust kaitsta oma tahtmist ja sihte ning suut- 2) kollektiivselt ja seda nii 3) arvestades senist kogemust kui likkust mõista (ning ära kasutada) teiste arengut, sellega pimesi ka 4) nähes ette edasist arengut. Neid asjaolusid tuleb hierar- kaasa minemata. Vallates kummakski vajalikku tehnikat, millest hiseerida. Võtame näiteks värsiõpetuse. Lapsele on vara rääkida lükati on siinmail umbes Kristuse eluea pikkuse ajavahemiku kes- värsiõpetuse struktuurist ja meetrika põhitõdedest. Teda tuleb õpe- tel muutunud ajalooks, ent saja aasta vanune raadio mitte. tada õigesti laulma ja luulet lugema, mis tähendab tööd nii kopsude Niisugune revolutsioon ei ole didaktikas esmakordne. Millegi kui ka kõrvadega, mitte aga värsijala pikkusega. Kui laps hakkab selletaolisega puutus ühiskond kokku renessansi tagumises osas, mõistma rütmi ja häälikute seotust, siis on tema jõudmine luule Ameerika avastamisest 1492 kuni Newtoni ja tema kaasaegsete võimaluste juurde juba ootuspärane. Ning ikkagi kulub aega, enne mehaanikani 17. sajandi lõpu poole. Ei ole kõrvaline, et eesti- kui laps saab aru, mis on värsitehnika, sest see eeldab keele ehituse keelse trükisõna, iseäranis aga aabitsa ja rahvakooli sünd jäävad tundmist. samasse epohhi. Tookord algas revolutsioon Euroopa läänepoolel. Mida teha aga siis, kui laps pole oma loomult luuletaja, vaid Nüüdne algas Euroopa idapoolel, kuid mõlemad haarasid ka Ees- on hoopiski prosaist või pole sedagi? Pigem on see individuaalne tit. Meie häda avaldub hoopiski selles, et me käsitame oma hari- kui kollektiivne probleem, mida koolitunnis kõikide kuuldes ja duskorraldust pelgalt administreerivate reformidena ega näe, kui- nähes lahendada ei saa. Seda saab teha lisatööga, mille tegija das muutub õpetamise sisu. Muutub ta aga niiviisi, et õpetada peab oma metoodika sobitama üldiste hoiakutega. Jõuame sel- oleks üha rohkem, kuid aega õpetamiseks juurde ei tule. Isegi leni, et metoodikas on mitmekesisus loomulik, kuid ta ei tohi olla mitte elukestva õpetamise korral. anarhiline. Paraku ta võib selliseks muutuda, kui tänav või laada- plats õpetavad inimlast rohkem kui kodu ja kool. Ei saa olla, et me hoidume tänavast, sest tänav sotsialiseerib erinevaid kodusid 4 ja peresid, üldisemalt ka elamisviise ning niisugust kogemust on Iseseisvus õpetab juba iseenesest, sest ta on teatav absoluut. Ta ei inimesele tarvis. Kuid tänav ei tohi olla parem kui kodu ja tema ole lindpriius või hundipassiõigus, vastupidi, ta on vabaduse hin- õu, sest pole loomulik, kui kodu välditakse. naga saavutatud kohustus sedasama vabadust teiste keskel hoida. Oleme jõudnud aega, mil kodust äraolek on saanud tavaks. Nõnda ka hariduses. Olen jälginud Eesti Vabariigi julgeoleku See tähendab, et siit pärit inimesed peavad saama mujal hakkama, eest vastutavate kaitseväelaste ja politseinike kogenemist alates kohanedes asukohas kehtiva didaktikaga ning alludes sellele me- ligikaudu 1991. aastast. Nüüdseks on tollased iseseisvaks-saajad toodikale, mida rakendatatakse tolle järgi. See ei pruugigi olla

730 731 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk vale, tahan lihtsalt öelda, et metoodikad kalduvad segunema. misele kõneldi Eestis juba praegusest kakskümmend aastat ta- Nende ühtsustamine seevastu on ohtlik, kui me ei taju üldisuse gasi, isegi rohkem. Ligemale veerand sajandit hiljem räägib piire. Toome näite keelekorraldusest. Enam kui 90 aastat ta- enam-vähem seesama ühiskond nüüd teadmistepõhisest Eestist. gasi kirjutas hilisem Eesti NSV TA liige Johannes Voldemar Jäägu kõrvale, et needki määratlused ja sihiasetused on imagi- Veski täiesti ühemõtteliselt: “Kõik Eesti keele pea-asjaliseks eda- naarsed, s.t kirjeldatavad üksnes ligikaudu. Olulisem on, et tead- siarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peitu- mistepõhisus peab olema samaaegu üldine ning sealsamas hakkab vad meie keeles eneses [siiani Veskil sõrendatult — P. O.], kui olema selektiivne, inimesi vastandav. Teiste sõnadega, intellek- omapäralises Soome-Ugri keeltepere liikmes” (“Eesti kirjakeele tuaalsust destruktureeriv antinoomia on teadmistepõhisusse juba edasiarendamise-teedest” (1913)). See on salgamatu nõue mitte ette sisse kirjutatud. allutada rahvusliku keele kujundamist teistsuguse ajalooga keelte Inimeste vastandamist tingib ainuüksi juba teadlastöökohtade arengule ja võimule. Venestamisajal koolihariduse saanud ning hõivatus rahvusliku ühiskonna sees. Mitte et konkurents oleks sakslaste ülevõimu tundev Veski ei tahtnud lasta eesti keelt allu- vale, vaid manööverdamisvõimalused inimeste kasulikuks raken- tada võõrapärasustele, mille järgi, jällegi August Sanga tsiteerides, damiseks on väga puudulikud. Üks aspekt on võimalik liiku- me “ — hirmus mõtelda! — ka oma keelt / ei räägi vastavalt gram- mine asutuste vahel või siis kohakaaslus — ehkki see jätab pro- matikale” (“Laul O. W. Masingust, mehest, kes andis eesti keelele jektipõhise rahastamise korral segaseks, kui palju tohib keegi õ-tähe” (1962)). Ja see poleks ainus asjaomane näide. kasutada kõrvalt neid töövahendeid, mida on soetatud ainult Mida on praktilisel kooliõpetajal kõigi nende mõtisklustega põhitöökohajärgselt. Pole ju saladus, et sellelt pinnalt on tek- peale hakata? Sisimas on kindlasti. Olen näinud lasteaiakasvata- kinud raskeid konﬂikte ja paljudel juhtudel on sellised konﬂiktid jaid, põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid ning kutse- ja kõrghari- jäänud lihtsalt lahvatamata, sest pragmaatik ei taha suurt tüli. duse juhte küllalt lähedalt selleks, et võiksin kinnitada: ühel het- Teine aspekt väljendub liikumises asutuse sees alt üles või keskel, ja see polegi hardushetk, tahavad nad väga, et keegi märkaks kelt diagonaali või ülevalt diagonaalis allapoole veerandkeskele. neid näha laiemas mõõtkavas. Et neile antaks, laenates Eduard Ehk kas magistrandist korraliseks professoriks võimalusega täita Vilde mõtet, tähendus. Nad ei oota tingimata oma põhimõtte ka- mõnda aega instituudi juhataja ülesandeid või siis jõuda olemas- noniseerimist, sest kaanon võib juhtida loova didaktika ummik- olevale täienduseks avatud professuuri või siis pääseda korralise teele. Küll tahavad nad näha oma kogemuse kirjeldamist üldise- professuuri lõppemise järel vanusetsensuse tõttu või ka konkursi mal tasemel, nimelt metakeelelises vormis ja järelikult suhestatuna mittesoodsa läbimise pärast kas siis dotsentuuri või erakorralise teiste panusega õpetamiskultuuri. Ma ei ole juhtunud lugema ainu- õppejõu/teaduri kohale. Tunnistagem, et esimene võimalus on matki analüütilist käsitlust meie 20. sajandi pedagoogide metoo- tõepoolest regulaarne. Ülejäänud enam samas mõttes regulaarsed diliste hoiakute ja nende rakendamise kohta. Tähtpäevaartikleid, ei ole — ja nii ei oskagi rahvuslik ühiskond vastata rahuldavalt nekrolooge ning mälestuskirjutisi küll, kuid need pole analüüs. küsimusele, kuhu inimesed kaovad või miks nad tunnevad end Niisiis on see töö tegemata. Nii lastesõimest keskkoolini kui ka tõrjutuna. gümnaasiumist doktorantuurijärgse iseseisvuseni. Kolmas aspekt avaldub inimeste liikumises riikide vahel, võimaluses töötada mujal ja vaadata seejärel, kas kodumaa os- 5 kab rahvusvahelise väljaõppega asjatundjat ära kasutada või jääb nõutuks. Mulle tundub küll, et need aspektid on Eesti kaitseväes Muidugi ei rahulda negatiivse diagnoosiga piirdumine kedagi, ka ning välisteenistuses paremini läbi mõeldud (ma ei räägi raken- mitte siinkirjutajat. Alustagem vähemasti sellest, miks võib diag- damisest) kui Eesti teaduskorralduses. Ent metoodika on alati noos negatiivseks osutuda. Üleminekust teadusmahukale toot- sõltunud sellest, mida on võimalik inimesele pakkuda ja kuidas

732 733 Didaktika ja metoodika Peeter Olesk see tagatakse. Negatiivne diagnoos algab just sellest, et need vii- eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes võib õpetada ka kodundust, on mased asjaolud on harilikult irregulaarsed ning stohhastilised. pädevuselt võrdne erialase koolituse saanud kodundusõpetajaga, Järelikult on ka meie oleviku metoodika pigemini münchhau- kes võib anda ka eesti keelt ja kirjandust? Loomulikult kaitsevad senlik kui descarteslik. kummagi õppejõud oma eriala, manööverdamist nad ei kaitse. Tahan öelda, et teadmistepõhises Eestis peaks metoodika- Kuid kaitsta on vaja just nimelt manööverdamist ehk positiivset alasele tööle avaldatama massiivset survet. Et öeldaks kõikidele mobiilsust ja seda ka metoodilisel tasandil. arusaadavalt, mida tahetakse õpetada ja kuidas kavatsetakse seda Tagasi algusesse. teha. Kui lubatakse eelnevast veelgi rohkem võõrsõnu, siis sel- Didaktika kohustuseks on niisiis jõuda diàmethodóu prog- les vallas, nimelt õpetamistöös, on meil vaja eksponentsiaalset noosini, näidata ära, mis saab edasi. Või õigemini mitte “mis transformatsiooni. Seda, et üleminek interneti-pedagoogikasse saab”, vaid “mis võib saada”. See ei ole sugugi kohatu, otse ei piirduks pelgalt märksõnade vahetamisega. Mitte didak- vastupidi, arstiasjanduses, kriminaalhoolduses ja -preventsioonis, tika aksiomatiseerimist, vaid just metoodika tõusvat arengut, kriisireguleerimises ning ka näiteks võõrliikide introduktsioonis vähendamaks inimese sõltuvust tarbimise diktatuurist ja suuren- on see kõigiti igapäevane töö. Valdkonnalist kogemust üldistades damaks tema originaalset loovust. Kas see pole liiaks romantiline on tõesti võimalik jõuda metoodilise integraalini nii erinevates soov? vanuserühmades kui ka distsipliinidevaheliselt. Viletsus seisneb Ei, kui me teeme enesele selgeks, keda me õieti vajame. Ala- selles, et me nii väga tahame latvu, mõtlemata juurest. Juureks on tes 1971. aastast on Tähtvere kanti Tartu servast Emajõeni su- kodu või pesa ja põhikool. Nendest on kodu kõige raskemini for- genenud Tähtvere Dendropark, Jänese matkarada ning Ilmatsalu maalselt akrediteeritav. Kuid kuna tema kui tüvi on imaginaarne, linnutee. Järelikult roheline mõtlemisviis toimib. Kuid ajaloolas- siis pole tüvest hargnevate okste “akreditsiooni” formaliseerimine lik mõtlemisviis veel ei toimi — ja kogu ala Baeri majast kuni kuigi usaldusväärne. Kärevere sillani on katteta selle paikkonna ajaloo suhtes. Bio- loogiatundmine on jäänud õppekavades kohatundmisega ühenda- mata. Usun, et sedasama võiks väita paljude teistegi kohtade suhtes üle Eesti. PEETER OLESK (sünd. 1953) on õppinud Tartu ülikoolis eesti filo- Võtame teise valla, nimelt söögitegemise. Meie söögilaud on loogiat 1972–1977; töötanud õpetajana Tallinna 21. Keskkoolis 1977– internatsionaalne, kuid vaevalt me oskame ise seletada toiduainete 1978, toimetajana kirjastuses “Eesti Raamat” 1978–1980, Kirjandus- päritolu, nende valmistamise tehnoloogiat ja biokeemilist mõju. muuseumi vanemteadurina 1980–1987 ja direktorina 1990–1993, Eesti Me loeme seda kas juhuslikust ajalehest või ajakirjast või suva- Vabariigi rahvastikuministrina 1993–1994 ning kultuuri- ja haridusmi- lisest reklaamkokaraamatust, teadmata, kust on vastava kirjutise nistrina 1994–1995, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorina 1995– või koguni raamatu vormiline autor oma loo kas maha või kokku 1999; Riigikogu IX koosseisu liige 1999–2003; Tartu ülikooli õppejõud kirjutanud. Meil puuduvad oma toidu tundmise õpetajad. Kas 1980–1993 ja 1995–1999. Akadeemias on ta avaldanud kirjutised on väga irratsionaalne kujutleda sellist eesti keele ja kirjanduse “Füüsika õpetamisest” (2005, nr 7, lk 1460–1470) ja “Toimetav õpe- õpetajat, kes ühteaegu oskaks lisaks õpetada ka kodundust ning taja” (2005, nr 12, lk 2557–2570), humoristliku dialoogi “Kaks meest on nimelt selle rahvuslikust küljest? rohkem kui kaks meest” (2002, nr 11, lk 2361–2363), arvustuse raamatu- Kahtlemata tekib siis küsimus, kuivõrd on niisugune õpetaja sarja “Tartu ülikooli ajaloo küsimusi” kohta (2002, nr 12, lk 2683–2693) oma lisaerialal samaväärselt pädev võrreldes kolleegiga, kellele ning väidelnud Vello Helgi ja Jaan Isotammega (2001, nr 6, lk 1301– teise lisaeriala on põhierialaks. Asja näitlikumaks tehes — kas 1304). Akadeemia kolleegiumi liige a-st 1999.

734 735 Jan Kaus

PÄEV KESET ELU 11 995/30 000: Uurija Smith teatab Jayle, et Jake ei tapnud Johni ja on ilmselt kellegi abil välja mõelnud ning teostab mingit salakavalat plaani. 11 996/30 000: Valeria saab Biancalt teada, Jan Kaus et naine aitas Johnil Jake’ile ja Sharonile kätte maksta. 11 997/ 30 000: Rykes saab teada, et Jean-Pierre ja Selma abielluvad, ja teatab tütarlapsele, et Selma pole liikluse reguleerija, vaid hoopis Maanteeameti koristaja. 11 998/30 000: Rykes lubab Selmal 1. enda juurde tagasi tulla. 11 999/30 000: Matt päästab Angelica A-s plahvatas täna pomm. B-s plahvatas täna autopomm. C-s JD küüsist, kuigi Angela kahtleb. 12 000/30 000 (JUUBELIOSA): kukkus kokku pilvelõhkuja või kool, andmed erinevad. D-d ta- Jay tapab uurija Smithi, John tapab Jake’i, enne seda on Jake bas ebatavaliselt tugev torm. E-s on ebatavaliselt külm. F-is tapnud Bianca, kes tahtis mürgitada Jean-Pierre’i, aga limonaadi on ebatavaliselt kuum. G-s algasid traditsioonilised rahutused, joob hoopis Matt, kes oma elu viimastel hetkedel süüdistab kõiges mis lõppesid verise ilutulestikuga. H viibis täna kaose vallas. I-s Rykesi ja tulistab teda, jättes verise revolvri Rykesi kõrvale maha, tegutseb sari sarimõrvareid. J-s kukkus alla lennuk. K-s põles mistõttu surev Rykes tulistab Biancat, Sharonit ja nende ema, hotell. L: pomm. M: autopomm restoranis. N: ebaõnnestusid suguvõsa matrooni Bellat, kes vahepeal on surnud. Siis selgub läbirääkimised, hukkunuid 2. O: tapeti minister. P: atentaat la- üllatuslikult — ja vaatajate soovidele vastu tulles — et tegu on JD vastajale. R: ﬁlantroop vangi, misantroop vabadusse. S: üleuju- unenäoga, ning siis ärkab JD üles, vanglas, verise särgi väel. tus. T: põleng. U: üleujutus ja põleng. V: surid kõik bussis olnud lapsed. 4. Ning väikseks lõpukergenduseks (enne sporti): W-s ehitati maailma suurim martsipanist televiisoripult. Täna on see päev, kui me tutvume tema elamisega. Viibime elutoas ja magamistoas. Esikus ja väljakäigus. Esikukapis on huvitavad lahendused. Valgustid on stiilsed, magamistoas on ka- 2. sutatud stiilselt traditsioone. Tänane arvamusliider oskab elada. Alles eile oli ta neonats magalate piirkonnast; pügatud vuntsi- On tore päev, nii tore päev, ja pole ju mõtet hakata rääkima kata- dega närvihaige onu tähistas tema meelest ajaloo ilu ning õig- strooﬁst. Ja mis siis sellest, et kadus järv, meil on neid üle tu- luse võitu. Õiglustunne pole aga kuhugi kadunud, arvamusliider hande, põhjanaabritel veelgi enam. Ja mis siis sellest, et hinga- teab, mis ühiskonna kriisi lävele lükkab. See on abieluväline misraskused, elu ei ole ju kerge, ei minul ametnikuna ega ka teil seks. Peaasi, et räägime asjadest õigete nimedega. Peaasi, et oma töö tegijana, pealegi soodustab kiire hingamine vereringet. me räägime seksist. Seks on püha, seks on vajalik. Räägime, et Ja mis siis sellest, et linnud tilguvad naftast — vaadake neid kau- seksist räägitakse liiga palju. Kvaliteet on ka tähtis. Arvamuslii- gelt, oma maja hoovist, pikksilmaga, tehnoloogia viimane sõna, der heidab end oma naisega lustakalt voodile, tuleb tunnistada, sellega näeb otse naftast läbi, näeb sisikonda ja luustikku. Ning et voodi eest maksti rohkem kui neljakohane summa, kusjuures kui te ei taha nii lähedalt, siis võite vaadata eemalt, nagu mina. esimene number oli suurem kui üks. Mitme lugeja meelest peaks Nii ilusasti tatsavad mustad luiged lumevalgel, milles ilusad ki- arvamusliider selle intervjuu puhul saama autasu väljapaistvate visöetolmused mustad täpikesed. Palugem jumalat, et tuleksid teenete eest. valged jõulud.

736 2 737 Päev keset elu Jan Kaus

5. Ei tea midagi poliitikast ega tavalise inimese elust. Vahitakse oma tornis ega olda rahul, et seal pole keskkütet, ja kui ongi, siis — Alustagem, kallis Martin, alustagem. 100 krooni küsimus. liiga kõrge hinnaga. Nad ei tea midagi rahvast. Rahvas on aga Kas reputatsioon on a) toidulisand b) meditsiiniline operatsioon meile kõigile kallis.” Sellele reageeris trendikas kultuuritegelane: c) maine d) tehniline nõue? — Eee... ma pole selles asjas eriti “Tõesti, mida me viriseme, mingem tööle, võtkem laenu, ehita- tugev... — Mis asjas? — Noh, see teema ei huvita mind, see on gem! Aga ei, me kiristame vihas hambaid ja kritiseerime. Nii nagu läbitud etapp. Aga... agaa... kui nüüd peaks midagi vas- kerge on kritiseerida ning teenida niisama raha teiste inimeste tama, noh, mis ta võiks olla... Pikk paus. — Noh, Martin, paku. — õnnetuste pealt. Miks peab kõik nii keeruline olema? Elus on Noh, küsiks publikult. Publik vastab. — Publik pakub nii: 25% paju ka tõelisi väärtusi.” Nad mõlemad pooldasid mõtet, et nende kub, et toidulisand, 25%, et meditsiiniline operatsioon, 25%, et kodulinn peab saama kultuuripealinnaks, sest seal on rohkem maine ja 25%, et tehniline nõue. — Jah, ma olen terane küll, aga ööklubisid. Nende arvamused kogusid palju kommentaare. kohe alguseks selline pähkel... Noh, võtame fifty-fifty. — Teeme nii, võtame fifty-fifty. Variandid on: kas toidulisand või maine. — * Ei, kurat, ma võtan raha välja. — Sa võid ju ka sõbrale helistada. Pealegi pole sul midagi välja võtta. — Nojah nojah noh, ah, ...... P. S. mingu nagu läheb. Paneme lukku tsee ja maine. Midagi nagu olen kuulnud, tead... — Paneme lukku. Pinev ootus. — Õige, Tegelikult tahtsin rääkida armastusest. Keegi ei räägi armastu- Martin, õige! — Vinge!!!! Tasus ikka tulla! sest. See pole privileeg. Rääkida mitte ainult sellest, et see kasvab. Ka siis, kui Su sees kasvasid me lapsed või kui me kohe kuidagi ei mõistnud teineteist. Ainuke healoomuline pahaloomu- 6. line kasvaja. Rääkida sellest kõigile. Kuidas ma hakkan Sinu mõjul kõiki taluma. Kuidas kõik hakkab taluma mind. Või ükskõik Miss Teini-Tiss valmistas hommikuses saates tissikujulisi küpsi- keda, ükskõik kes. Tahtsin seda öelda kõigi ees. Vaid Sina tead, seid, nibudeks vaarikamoosist tupsud. Kuid meedia huvi oli juba et tegelikult pole seda võimalik teha. jahtumas — äsja valiti Miss Teini-Trussikud, võidutrussikud olid missi omaenda kätega heegeldatud, hargnesid otseülekandes võidutagumikul nii sulnilt. Kahtlejaile, toriseijaile, kriitikuile vastas züriiˇ esimees — ärge kritiseerige, hakake elama! Ärge kartke elu! Miks me peame ennast alla suruma? Elu pakub ju võimalusi! Või ei paku? Öelge keegi, et ei paku! Miss Teini-Trussikud seisis eevakleidis tema kõrval ja kinnitas omakorda: jajaa, elu on ilus, ilu ei tasu endale hoida, mina tahan oma ilu maailmale jagada. Ma tahan olla nagu see naine sellest multifilmist, kes tappis hapet higistava kolli.

Züriiˇ esimees avaldas kolumni, kus ta kirjutas: “Ning siis on need marginaalid, need ühiskonna äärealade rahulolematud massid.

738 739 SEMIOOTIKA JA EETIKA

John Deely Küsinud Urve Eslas Tolkinud˜ Triin Kallas

Kui me peaaegu kuus aastat tagasi Helsingi ülikoolis esimest korda kohtusime, köitis mind filosoofiaüliõpilasena eriti Teie filosoofiast lähtuv vaatenurk semiootikale. Miks on Teie arvates semiootika nii lahutamatult filosoofiaga seotud? Kas põhjus on selles, et semiootika on noore teadusena laenanud oma ajaloo filosoofialt? Või on sellel mõni muu, olemuslikum põhjus? Ma nõustun Umberto Ecoga, kes ütles, et semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus. Minu meelest ei lähe see väide isegi veel piisavalt kaugele, kuna semiootika ei ole pelgalt filosoofia edasiarendus — seda küpsust, milleni praegune semiootika on arenemas, võib pidada vaimukultuuri kõige olulisemaks saavu- tuseks pärast tänapäeva teaduse teket 17. sajandil. Mulle tundub, et semiootika tähistabki tõelise “postmodernistliku” ajastu saa- bumist filosoofias, sest märkide uurimine on ennekõike näidanud seda, et modernistliku filosoofia poolt, eriti Kanti sünteesis ning selle hilismodernistlikes analüütilise keelefilosoofia edasiaren- dustes inimkogemusele ja -teadmisele analüütiliselt seatud või kaelamääritud piirid on näilised ja kunstlikud, teisisõnu: valed. Uusaegne teadus õpetas meile paljude muude asjade hulgas, et Maa tõepoolest tiirleb ümber Päikese. Uusaegne filosoofia püüdis meile selgeks teha, et Maa ja Päike kui asjad iseeneses on tunne- tamatud, nagu Jumal ja inglidki, sest taju pakub meile vaid asjade

ANNE PARMASTO 8. augustil 2005 elektronposti teel Akadeemiale tehtud intervjuu.

741 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas vaimseid esitusi ning arusaamine ei küüni selleni, mida ei ole jektiivsustest (entia rationis), mille reaalsus on tagatud ainuüksi võimalik tajuda. kogemusega, mis neid subjektile esitab, subjekti enda aktiivsu- Sellepärast kasutan ma oma semiootika vaatenurgast kirjutatud sega. filosoofia ajaloos analoogiat dr Jekylli ja hr Hyde’iga, et näidata Sebeok asus märgiteooriaga tegelema 1963. aastal. Kuigi ta uusaja skisofreenilisust kogemuse ja teadmise kohta käivates oli keeleteadlane, sai temast algusest peale Peirce’i liitlane ja se- küsimustes, kui võrrelda uusaja teadust, mis õpetab meile enne- mioloogilisele liikumisele omase varjatud idealismi vastane, kes olematult palju selle kohta, kuidas maailm tegelikult on, ja uus- nägi märgiteooria tulevikku oma kaasaegse teadusega kaasaliiku- aja filosoofia põhivoolu, mis triivis “ideede rajale” ega suutnud mises ja mitte modernistliku filosoofia solipsistlikus epistemoloo- lõpuks väljuda solipsismi lõksust, nagu Bertrand Russell on ilme- gias. Petrilli ja Ponzio avaldasid hiljuti uurimuse Sebeoki kohta,∗ kalt kokku võtnud. mis ütleb Märkide tee postmodernistliku tuuma kohta väga ta- Semiootika tulekuga muutub kõik, mitte kergelt, aga vältima- bavalt: “Pole kahtlust, et seesmine inimlik maailm suudab suure tult. Semiootika arengus on otsustav roll kahel hilismodernistlikul pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest mõtlejal: Charles Sanders Peirce’il 20. sajandi alguses ja Thomas maailmadest ja enda seotusest nendega.” Albert Sebeokil 20. sajandi lõpus. Nende vahel seisab Ferdinand Seega minu meelest ei ole semiootika filosoofiaga seotud mitte de Saussure ning “semioloogia” nime all tuntud liikumine, mis niivõrd sellepärast, et ta on “laenanud” filosoofialt ajaloo, vaid on iseenesest küllaltki tähtis, kuid samal ajal niisugune, mis filo- sellepärast, et filosoofia on algusest peale näinud vaeva reaalsuse soofiliste valupunktide seisukohalt tekitas sageli sama palju kahju, ja illusiooni eristamise küsimusega, nii et kogu ta arengulugu on kui tegi head märkide mõistmisel. Ma arvan, et ongi ainult kaks teekond arusaamiseni, et kogemuse seisukohast vaadates eelnevad põhilist viisi näha semioloogia tähtsust intellektuaalsele kultuu- objektid asjadele (kuna me saame objekte asjadest eristada ainult rile: kas selle osana semiootikast, mis keskendub kokkuleppeliste objektiivses kogemusmaailmas), kuid märgid eelnevad omakorda märkide semioosisele (levinuim suhtumine), või ühe järjekordse objektidele, sest ainult tänu märkide toimimisele muutuvad asjad uusaegse idealismi variandina, mis näeb epistemoloogiat filosoo- objektideks, ja ainult tänu märkide toimimisele on võimalik esile fia kitsendamisena vaimu enese loodud objektidele, millest tal pole tuua asju eristatuna objektidest. lootust välja ega üle pääseda. Õnnetuseks on mõlemad suhtumised Ent isegi kui semiootika on modernistliku teaduse kindel liit- võimalikud, mis on paljude arusaamatuste ja segaduste allikaks. lane, püsib ta ikkagi rohkem filosoofia poolel lihtsalt sellepärast, Peirce’i ja semiootika suhe on hoopis erinev. Esiteks, Peirce et ta areneb koinoskoopiliselt ehk eelkõige ühise kogemuse kaudu, erines uusaegsetest filosoofidest selle poolest, et tema suhtus filo- samal ajal kui teadus on esmajoones idioskoopiline, s.t tema areng soofia ajalukku tõsiselt. Tänu sellele, et Peirce tundis hästi ladi- põhineb peamiselt üksikutel kogemustel, näiteks katsetulemustel.1 nakeelset filosoofiat, sai ta luua oma kolmeosalise märgimõiste, mis on kooskõlas nii Portugalis Coimbra ülikooli juures tegutse- Missugune oleks filosoofiaga seotud semiootika? Kas see võiks nud jesuiitide õpetusega (keda Peirce luges ja kes olid Poinsot’ olla epistemoloogia osa? Või kuuluda eetika alla? õpetajad) kui ka Poinsot’ga (keda Peirce ei lugenud). Siiski sai Peirce’ist esimene postmodernist, sest ta mõistis, et ∗Susan Petrilli, Augusto Ponzio, Thomas Sebeok and the Signs of see, mida märgid teevad — semioosis, teeb võimalikuks objektiiv- Life [Thomas Sebeok ja elu märgid], Cambridge: Icon Books, 2001. suse ning objektide liigitamise olemise ja mitteolemise kategooria Toim. abil: ens reale (vaimust sõltumatud objektid) ja ens rationis (vai- 1Eristus coenoscopic—idioscopic pärineb Jeremy Benthami filosoo- must sõltuvad objektid) — või teiste sõnadega, asetades ens reale fiast ning on tuletatud vanakreeka sõnadest koinos (ühine), idios (üksik) tagasi vahetu kogemuse maailma, lahutamata seda nendest ob- ja skopia (vaatamine). Tlk.

742 743 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas

“Epistemoloogia” kuulub minu meelest modernistliku filosoofia olemuslikult täielikult konstrueeritud ja teispool ens reale reeg- nurisünnitiste hulka. Sebeok on öelnud, et epistemoloogia pole leid: lühidalt, just see, mida nüüdisaegne analüütiline filosoofia semiootikale muud kui “keskpäraseim sihtmärk” ja minu meelest väidab inimteadmise kohta — kõik on meie enda konstruktsioon. on tal täiesti õigus. Kohe selgitan. Selles punktis on Descartes’i ja Kanti vahel ainult üks erinevus: “Epistemoloogia” kui mõiste, mis tähistab inimteadmise ole- Descartes’il on ens rationis subjektiivselt loodud, Kantil on see muse ja aluste (kehtivuse ja piiride) uurimist, näib olevat küllaltki kindlasti objektiivne, olgugi et selle teadmise võimalikkuse tagab ohutu ja vajalik. Tegelikult aga võeti see termin uusaegses fi- inimlik subjektiivsus. losoofias kasutusele kontekstis, mis ei olnud sugugi nii ohutu ja Eetikaga on teine lugu. Semiootikat ei saa võtta eetika osana, neutraalselt kirjeldav. Nimelt eeldavad nii Descartes, Locke kui ka küll aga eetika võiks ja lõpuks isegi peaks arenema semiootika Kant ühiselt (kuigi erineval moel), et mõistuse vahetuks objektiks osaks. See valdkond ulatub tagasi Aristotelese põhieristuseni on igal juhul alati see, mida protosemiootiliste aegade filosoo- “spekulatiivse mõtte” — mis tegeleb sellega, “kuidas asjad on” — fid nimetasid species expressae’ks ehk (laias laastus) mentaalse- ja “praktilise mõtte” vahel, mis tegeleb sellega, “mida me saame teks representatsioonideks — mõisted ja kujundid, mis piiritlevad teha ja peaksime tegema, arvestades seda, kuidas asjad on”. inimteadvust. See kasutusviis on vaevalt ohutu, sest eeldab, et vai- Aquino Thomas pani need asjad veelgi teravamalt paika. Inim- must sõltumatute objektide maailm on sureliku mõistuse ees su- vaim, ütles ta, eristub elusolendite vaimude seas oma võime poo- letud. Poinsot ütles sama mõtte selgelt välja veel Descartes’i elu- lest õppida asju tundma nii, nagu need iseeneses on, mitte ainult ajal (ja Locke’i sünniaastal) oma teoses Tractatus de Signis. Kui vastavuses meie endi huvidega nende suhtes. See on spekula- mentaalsed representatsioonid on muudetud inimteadmise ainsaks tiivne teadmine. Kuid spekulatiivne teadmine muutub praktiliseks vahetuks objektiks, siis saab inimlik mõte vaid omaenda repre- “laienduse teel”: kui me juba teame, kuidas miski on, tekib meil sentatsioonide hulgas ringi uidata, eales puudutamata oma repre- ühtlasi mingisugune ettekujutus sellest, mida me saame või ei saa sentatsioone põhjustavat allikat niisugusena, nagu see on enne, tema juures muuta, eriti paremaks muuta, võrreldes sellega, kui väljaspool stimulatsiooniprotsessi, ja seega sõltumatuna oma rol- me jätaksime nad puutumata. list representatsioonide põhjustajana ning kõikidest suhetest, mis See on eetika algupärane idee: teha asju paremaks, toetudes sellest alguse saavad (olgugi et just need suhted, mis represen- teadmisele sellest, kuidas asjad on. 1998. aastal ilmunud raama- tatsioonide põhjustamisest alguse saavad, loovad silla teadja sub- tus Teoria dei Segni e del Linguaggio näitas Susan Petrilli väga jektiivsete representatsioonide ja põhjustaja subjektiivse olemise veenvalt, kuidas ja miks semiootika kui märgiteadus toob varem vahele). või hiljem kaasa seda tüüpi eetilise õpetuse (mis on sama vana kui “Epistemoloogia”, näiliselt neutraalne mõiste kirjeldamaks Aristoteles või Thomas, nagu ma mainisin) ja eetilise arengufaasi, teadmise uurimist, osutus uusaegses filosoofias tegelikult kõike pikendades ja laiendades semiootika algselt teoreetilist uurimis- muud kui neutraalseks. Nominalistliku kokkuleppe kiretu neut- faasi. Spekulatiivse mõtlemise edasiarendusena ei kuulu “semioo- raalsuse sildi all on “epistemoloogiast” saanud teooria teadmisest tika” Petrilli sõnul ühe või teise ideoloogia raamidesse, vaid huvi- kui enesesse sulgunud ringliikumisest, mille ligipääs olemisele ja tub inimese kui “semiootilise looma” prise de conscience’i ning seega ka “ontoloogia” kui olemise uurimise perspektiiv on ette sellest tuleneva käitumise vastutusvõimelisusest kogu planeedi se- välistatud, selle asemel et olla selleks ettevalmistatud või avatud. mioosise ees. Oma 2003. aasta raamatus ühineb Petrilli Augusto Seega tähendavad “ontoloogia” ja “epistemoloogia” modernist- Ponzio üleskutsega nimetada seda uut ja vajalikku arenguetap- likus keeles hoopis vastavalt teadmatut ehk kättesaamatut (seda, pi, millest võib saada tänapäeva semiootika olulisemaid suundi, mis ladina aegadel oli ens reale) ja sellele vastandatud teatavat, semioeetikaks. Eero Tarasti, veel üks meie aja semiootika juht- mis ladina keeles oleks ens rationis — objektiivne olemine, kuid kujusid, on sama teemat käsitlenud vähem atraktiivse eksistent-

744 745 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas siaalse semiootika nimetuse all. Pole kahtlust, et Tarasti eksistent- Semiootika algab arusaamisest, et looduses ja kultuuris, meie sise- siaalne semiootika koos Petrilli ja Ponzio semioeetikaga paigutub maailmas ja välismaailmas, nii ühiskonnas kui looduskeskkonnas, semiootika murdepunkti, mis tähistab uue intellektuaalse ajastu kogu universumis toimivad märgid. Kohe tekib ka küsimus, mis algust nii filosoofias kui ka kogu vaimukultuuris. märgid need on, mis sel moel suudavad kõiki piire ületada. Mõiste “semiootiline loom” kasutus selles kontekstis vajab ehk paremat seletust. “Semiootiline loom” on mõiste, mille oleme Sel suvel Imatra rahvusvahelises semiootika ja strukturalismi välja pakkunud uusaegse inimesemääratluse res cogitans, “mõtlev suvekoolis kõnelesite vastutusest ja eetilisest semiootikast. Lu- asi” asemele, mis ühtlasi asendaks antiikset definitsiooni, et ini- bage siinkohal üks provokatiivne küsimus. Palun selgitage, mene on “ratsionaalne loom”. See põhineb faktil, mille minu teada kuidas saab semiootika olla eetiline? Kas ei ole nii, et semioo- esimesena tõi esile Jacques Maritain: et kuigi kõik loomad kasu- tika on alati seotud nimetamisega, sildistamisega ja funkt- tavad märke, on inimene ainus, kes on võimeline teadma, et tegu siooni kaudu iseloomustamisega ning sisaldab seetõttu eneses on märkidega. Semiootika kui märkide toimimise õpetus põhineb vägivalla alget? selsamal “teadmisel, et need on märgid”, mis ületab kõik piirid See toob meid tagasi teises küsimuses alustatud arutluse juurde looduse ja kultuuri, seesmise ja välise vahel; ja kõik meie tead- semiootika ja eetika seostest. Miks peaks asjade nimetamine si- mised, nii teoreetilised kui praktilised, on saadud tänu märkide saldama vägivalla alget mingil muul põhjusel kui see, et õpetus toimimisele. Niisiis väljendab “semiootiline loom” inimese ainu- märkide “kokkuleppelisusest”, mida on sobimatul viisil arenda- laadsust muude maiste eluvormide hulgas ning samal ajal juhatab nud oma kirjutistes näiteks Derrida ja paljud teised, on viinud praktilisse sfääri, kus semiootilisest loomast saab ka semioeetiline tõsise keele kuritarvitamiseni, suhtumiseni, et märkidele, seal- loom. Petrilli, Ponzio ja minu ühistöös on valmimas selleteema- hulgas sõnadele, võib anda ükskõik millise tähenduse? Õpetus line raamat pealkirjaga The Semiotic Animal, mis peaks selle aasta ∗ märgi kokkuleppelisusest on läinud üle igasuguse piiri ja jäänud lõpus ilmuma kirjastuses Legas. alamõistetuks, kui ma tohin nii öelda. Idee võiks kokku võtta järgmiselt: semiootika aitab meil Ütleme ülelihtsustamisega riskides, et on olemas kaht tüüpi mõista, et nomos’e (kultuuri) maailm, mis on konstrueeritud vas- märke: ühed põhinevad peamiselt füüsilistel tegevustel, nagu suits tanduses physis’ega, loodusega (ja mitte selle liigiomase laien- ja tuli, pilved ja vihm, rinnapiim ja sünnitamine; teised põhinevad duse või väljendusena), on viinud nomos’e maailma algusest peale harjumustel, mis on kujunenud sotsiaalsete tegevuste käigus, mille eksiteele ning on osutunud vääraks. Tänu arusaamisele, et kul- seas semiootilisele loomale on kõige tähtsam sõna, teistele loo- tuur ei ole tegelikult loodusega vastuolus, vaid seda tuleks pigem madele mitte, olgugi et paljud loomaliigid loovad samuti kommu- mõista looduse osana, millel on liigispetsiifiline inimlik semioosis nikatsioonisüsteeme (isegi häälelisi) ja need võivad paikkonniti (umbes nagu ämblikuvõrgud on semioosise produktidena omased varieeruda. Kõik teise rühma kuuluvad märgid, kõik märgid, mis ämbliku kui liigi semioosisele), ei saa mitte ainult et modernsus põhinevad sotsiaalsel ja mitte füüsilisel tegevusel, on Saussure’i läbi, vaid alguse saab ka midagi uut: globaalne semiootika. tähenduses “kokkuleppelised”. Kuid nad ei ole kaugeltki “kok- Pärast seda tõuseb “semioeetika” inimese ees seisvate üles- kuleppelised” oma kasutuskontekstis. Ainult inimkeelt saab kaht- annete etteotsa. lustada “kokkuleppelisuses” isegi kasutuskontekstis ja seda üksnes tänu üksiku keelekasutaja pahatahtlikkuse võimalusele, ning kok- Filosoofia algab imestamisest, arvas Aristoteles. Millest algab kuleppelisuse kasutamine selles tähenduses on ka ise peaaegu alati semiootika? pahatahtlik. Ütleme nii: märke, mis saavad alguse tänu osalemisele kok- ∗Ilmus tõepoolest 2005. a. Toim. kuleppes, kuivõrd nende tähendus on seotud selle kokkuleppe-

746 747 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas lise mõõtmega (mis sõltub võimest mõista suhteid nende erine- saab teha teadust? Kas teadus ise saab sisaldada võimalust vuses asjadest, millega nad on seotud) — isegi kui nad omanda- eksida? vad teisi tähendusi, millest mõned on haaratavad zoosemiootili- selt sõltumata antroposemiootikast —, nimetati protosemiootilisel Muidugi võib teadus eksida. Aristotelese loogika — seda on väga ajal (Augustinusest Poinsot’ni) signa ad placita, “kokkulepitud oluline tähele panna — ei tegele otseselt sellega, “kuidas asjad märgid” või “kokkuleppelised märgid”. Kuid see “kokkuleppe- on”. Otseselt tegeleb ta ainult sellega, kuidas asju mõeldakse ole- lisus” on rangelt piiratud, sest sõna peab edukaks toimimiseks vat. Loogika toob esile järeldused, milleni viib mõtlemine, et as- olema niihästi kokku lepitud kui ka ühiskondlikult omaks võetud. jad on nii või naa, kuid nende järelduste paikapidavust saab testida Mingit objektiivsust kirjeldama pakutav termin ei leia mingil juhul ainult kogemuse kaudu. Sellepärast on Aristotelese enda väide, heakskiitu ega saa üldkasutatavaks, kui ta ei kõla kuuljate kõrvus et maakera asub universumi keskpunktis (mis on muuseas kõige ega paista nägijate silmis “sobiva” või “vastavana” sellele, mida kehvem koht, kus olla, sest antiikmõtlejate arvates on asi seda pa- nimetatakse või kirjeldatakse. Sobivus mängib kokkuleppelisuse rem, mida kaugemal ta asub keskpunktist), loogilise väitena keh- igal juhul üle. Sellest ei ole semioloogid tahtnud aru saada. tiv, olles järeldus, mis oma eeldustest paratamatult tuleneb, kuid Nimetamine — ja kõik sõnad, nagu juba Augustinus märkis, teadusliku faktina väär. Eeldused, millele ta toetus, ei pidanud on eelkõige nimed — on seega iseenesest üllas tegevus, antropose- paika. mioosise kõrgeim saavutus. Aga kuna verbaalse keele kasutamine Tõenäoliselt on kuulsaim semiootika deﬁnitsioon see, mille jääb iga kõneleva indiviidi tahtliku kontrolli alla, siis võib nimeta- pakkus välja Eco: semiootika uurib kõike, mida sobib kasutada mine olla meelevaldne ja pettumust valmistav, selle asemel et olla valetamiseks. Muidugi on nii valed kui tõed võrdselt semioosise sobiv ja kooskõlas parimaga, mida me saame asjadest ja isikutest kaudu loodud, kumbagi ei oleks ilma märkide tegevuseta. Iga teada mis tahes ajal ja mis tahes tingimustes. objekt eeldab märke, ja ehk oleks semiootika parem deﬁnitsioon Jah, semiootika kui metasemioosis antroposemioosise piires, “kõikide objektide eelduste uurimine”. Aga just sellepärast, et iga kuid väljaspool zoosemioosist on alati seotud nimetamise, sildis- teadmine, sealhulgas teaduslik teadmine, kasutab märke, võibki tamise, funktsiooni abil kirjeldamisega, kuid ei sisalda sellepärast igasugune teadmine olla ekslik ja põhjustada vigu. veel “vägivalla alget”. Vägivalla juured ulatuvad sügavamale, su- Semiootika on “ekslikkuse teadus”, sest semiootika näitab, et relike olendite loomusesse, kes tegutsevad juhuse ja paratamatuse igasugune teadmine sõltub semioosisest, ja semioosis kui tegevus mõjusfääris. Kuid ärge unustage, et antroposemioosis on lahuta- erineb füüsilistest tegevustest näiteks selle poolest, et sisaldab alati matu mis tahes zoosemioosisest, milleta semiootika kui intellek- nii olemise kui ka mitteolemise võimalust. Teadus püüab teada tuaalne saavutus oleks mõeldamatu. saada ainult olevat, aga kuna ta teadmised sõltuvad märkidest,

∗ jõuab teadus piisavalt sageli valede järeldusteni, mis loodetavasti 2002. aastal Eesti semiootikatudengitele antud intervjuus paljastatakse edasiste uuringute ja katsete käigus. Sellel semioo- ütlesite Te Peirce’ile toetudes, et semiootika on teadus või- siseprotsessil ei ole kunagi lootust jõuda “viimase tõlgendajani”, malusest eksida. Võimalus eksida on justkui võimalus öelda välja arvatud ehk juhul, kui tõestatakse teoloogiline õpetus juma- “võib-olla”, selles asemel et öelda “on nii”. Teadus ise aga likust tõest. Aga selle teadasaamiseks tuleb meil kõigepealt surra! ei saa olla ekslik. Teadus põhineb Aristotelese loogikal, mis Kui ma tahan oma auto vastu puud sodiks sõita, peab mul ütleb, et A on samane A-ga, ent mitte et võib-olla A on sa- olema auto ja kusagil peab olema puu. Aga märk “Sild kasu- mane A-ga, aga võib-olla ei ole ka. Kas võimalusest eksida tuskõlbmatu!” ei pruugi meile “tõtt” rääkida. Sild võib olla täiesti sõidetav, silda ei pruugi üldse olemaski olla: äkki pani hoopis pan- ∗Vt Esta Tatrik, “John Deely”. — Vihik 2002, nr 1, lk 55–60. U. E. garöövel sellise märgi ristteelt vasakule suunduva tee algusesse, et

748 749 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas jätta teda jälitavatele politseinikele muljet, nagu oleks ta paremale Talle pole tähtis, kas ta on kala või imetaja. Talle ei lähe see pööranud. Sel juhul mängis semioosis otsustavat rolli pangaröövli korda. Aga kuna tema arvates on kalad midagi niisugust, mis on elus, kus oli kaalul valik rikkuse ja muretu elu või vanglaõuduste seotud merega, ja vaalad on samuti seotud merega, siis kiputakse vahel. mõtlema vaaladest kui kaladest. Ta ei pööra klassifikatsioonile Nii et ekslikkusest mitte ainult ei ole võimalik teadust teha, mingit tähelepanu ega kasuta mõisteid, mis põhineksid vaalade vaid semiootikas me seda teemegi; ja see teadus mitte lihtsalt ei subjektiivse seisundi uuringutel. Kui ta sellise uuringu ette võtaks, või olla ekslik, vaid kindlasti ongi! Semiootika uurib eksimise avastaks ta peagi, et vaalad on imetajad, kuigi nad elavad vees. võimalikkust, sest semiootika uurib märke ja märkide abil saab Küsisin ükskord oma loengul, kui paljud usuvad, et Päike tiir- alati nii kohale juhatada kui ka eksiteele viia. leb ümber Maa. Keegi ei tõstnud kätt. Siis küsisin, kes usub, et Maa tiirleb ümber Päikese. Umbes kaks kolmandikku tõstsid Umberto Eco eristab oma raamatus Semiootika ja keelefilo- käe. Olin segaduses. Mida teised siis arvavad? Siis taipasin ja soofia kaht tõsikindlust: teaduslik ja sotsiaalne. Nii on näiteks küsisin: keda ei huvita, kas Päike tiirleb ümber Maa või Maa ümber teaduslik fakt, et vaal on imetaja, kuid sotsiaalse faktina võib Päikese? Nüüd tõstsid kõik käe! Olgu, see polnud just parim vaal olla kala. Mulle näib, et semiootiliselt huvitav ei ole mitte kursus, keda olen õpetanud, aga see oli õpetlik kogemus looma- küsimus mis on vaal , vaid kuidas vaal on see, mis ta on — ühel liku olemise mõjust semiootilisele loomale teadusliku teadmise juhul imetaja, teisel juhul kala. Seega, kas võiksime öelda, et küsimuses. Semiootika sarnaneb teadusega, küsides küsimusi, diskursust iseloomustavad need küsimused, mida seal küsida mis ulatuvad kaugemale objektide “+, , 0”-liigitusest. Kuigi saab? Kas teadus erineb semiootikast selle poolest, et küsib ükski semiootiline loom ei pääse oma loomalikkusest,− ei suuda teistsuguseid küsimusi? iga semiootiline loom ka kogu oma semiootilist potentsiaali ellu Teadus erineb semiootikast, nagu ma eespool ütlesin, peami- viia! Nii lihtne see minu meelest ongi. “Sotsiaalse tõsikindluse” selt nii, nagu idioskoopiline teadmine erineb koinoskoopilisest mõistet kasutades kipub zoosemioosis liialt keskenduma speku- teadmisest, ning selle erinevuse pinnalt küsitakse muidugi eri- latiivsele teadmisele kui millelegi, mis on ainuomane antropose- nevaid küsimusi, kuigi dialoogi käigus võivad välja kujuneda ka mioosisele. Semiootikas nagu teaduseski on lood pigem vastupidi. ühisküsimused, nagu me võime näha näiteks “kognitiivteaduses”, Vähemalt ideaalis. mida tuleks näha — aga alati ei nähta — tihedas seoses semiooti- kaga. Kas me võime siis öelda, et kui teaduse küsimus (üldiselt, eran- Eco eristus “sotsiaalse” ja “teadusliku” tõsikindluse vahel on deid arvestamata) on “mis?” ja filosoofiline küsimus (üldi- minu meelest eelkõige huvi tasandi (või sügavuse) küsimus. Ju- selt, erandeid arvestamata) on “miks?”, siis semiootiline hiksin tähelepanu sellele, et semiootilised loomad on enne loo- küsimus (üldiselt, erandeid arvestamata) on “kuidas?”? mad ja alles seejärel semiootikud või teadlased. Loomadena pole nende peamine huvi mitte objektide kui niisuguste suhe asjade Ei, ma arvan, et selline küsimuste liigitus on liiga kunstlik. Näiteks maailmaga, mis moodustavad meid ümbritseva füüsilise univer- semiootika algab niisuguse küsimusega: mis on märk, mida on sumi. Kõikide loomade peamine huvi on suhe omaenda vajaduste võimalik verifitseerida nii looduses kui kultuuris? Aga selle ja ihadega. Sellest vaatenurgast tuleks objekte liigitada selle järgi, küsimuse võiks sama hästi sõnastada ka järgmiselt: kuidas on mis on ihaldusväärne ja mida tahetakse, mis ei ole ihaldusväärne võimalik, et on olemas niisugust liiki olev nagu on märk, mis ja mida tuleks vältida, ning mida võib julgelt ignoreerida. Kogu ulatub üle looduse ja kultuuri, üle seesmise ja välimise piiride? loomade objektiivse maailma võtavad seega kokku +, , ja 0. Või teisiti: miks ei ole märgid vangistatud ühele looduse/kultuuri Ka keskmist inimest enamasti ei huvita “mis vaal iseenesest− on”. eristuse poolele?

750 751 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas

Ükskõik millisele neist sõnastustest ei andnud esimesena taba- dust. See eristus ei olnud esiteks üldse jõudnud välja areneda, vat vastust mitte Peirce ega Sebeok, mitte Saussure ega Eco, vaid isegi ladinlaste hulgas, kuid liikus sinnapoole, et mõista “sub- John Poinsot: märgi olemus seisneb kolmeosalises suhtes ning jekte” füüsilises maailmas eksisteerivate indiviididena ning “ob- olles suhe, jagab märk igasugusele suhtele omaseid jooni, nagu jekte” mis tahes olevana, mida teatakse. Eristus eeldas ka objekti suprasubjektiivsus, ning on seega inertne niisuguste küsimuste paratamatut seotust sellega, kes teda teab, erinevalt asjast, mis suhtes nagu see, kas märgi kohalolu aluseks olev subjektiivne ole- niisugusest suhtest ei sõltu (isegi kui ta sõltub muudest suhetest). mine on vaimust sõltuv või sõltumatu, kunstlik või loomulik. See on keeruline jutt, aga ütleksin niipalju, et ladina mõtlejatel Semiootika ja teadus on erinevad, nagu öeldud, tänu oma koi- on arusaam suhte tõelisest olemisest väga oluline kujundamaks noskoopilisusele ja idioskoopilisusele, kuid semiootika on siiski eristust asjade (“subjektide”) ja objektide vahel, ning see areng fundamentaalsem sel lihtsal põhjusel, et me oleme tajuvad olen- pööras õigelt teelt kõrvale William Ockhamiga ning iga temale did nii enne olemist kui ka selleks, et olla võimelised eksperi- järgnenud uusaegse mõtlejaga kuni Hegelini (mõningal määral) ja menteerima. Niisiis kui sellel, mida me saame teada ühisest ko- Peirce’ini, kes taastasid suure osa varasest ladina diskussioonist gemusest, ei oleks mingit kehtivust, ei saaks kehtida ka miski, ja märkasid selle olulisust märgiteooriale. mida me saame teada ruumilise kogemuse kaudu. Koinoskoopia Uusaja filosoofid pöörasid selle eristuse pea peale ja tekitasid ei saa asendada idioskoopiat, kuid samamoodi ei saa idioskoopia täieliku tohuvabohu. “Subjektiivne” hakkas neil tähendama pri- täielikult täita koinoskoopia kohta, nagu valgustusajal kujutleti. vaatset, individuaalset, mitteolulist; “objektiivne” aga omandas Seda teemat käsitlen ma pikemalt oma raamatu Arusaamise neli tähenduse “see, kuidas asjad on või peaksid olema sõltumata vai- ajastut 11. peatükis. must”. See uusaegne kasutus, uusaegse epistemoloogia õpetuste nurisünnitis, osutub tegelikult järjekindlusetuks, kui seda äärmu- Raamatu Semiootika alused minu meelest kõige huvitavam seni edasi arendada (hoolimata “lingvistilise märgi kokkuleppe- osa rääkis asjade ja objektide erinevusest. Mina sain sellest nii lisusest”), ning sellest on praeguseks saanud peaaegu nali, ar- aru, et näiteks hobune võib olla nii asi kui objekt (ta eksisteerib vestades arvukaid vaidlusi “objektiivsest olemisest” ja “objektiiv- nii reaalse maailma osana kui ka minu tajudes), ükssarv aga susest”. Richard McKeon kirjutas oma sissejuhatuses Aristotelese saab olla ainult objekt (ta ei eksisteeri reaalses maailmas, kuid valitud teoste väljaandele, et tõenäoliselt on filosoofi mõju parima võin teda ette kujutada, seetõttu on ta mu tajude osa). Mis maks mõõdupuuks tema õpetuste poolt hilisemate põlvkondade jääb sel juhul alles sõna “objektiivne” tavatähendusest? Kas tavakeelekasutusse jäetud jäljed. Uusaegse filosoofia “subjekti “objektiivsus” on siin “subjektiivsus”? poole pöördumine”, mille tagajärjeks on idealismi tee koos selle Suurepärane küsimus. Olen meeldivalt üllatunud, et pidasite seda “kriitilise filosoofiaga” ja “epistemoloogiaga” ning lõpuks “kee- raamatu kõige huvitavamaks osaks, sest pean seda ka ise üheks lefilosoofiaga”, on just see, mille mõjul tavakeelde on juurdunud kõige olulisemaks ja küllap ka uuenduslikumaks osaks oma raa- “subjekti-objekti” eristus, milles subjektiivseks loetakse vaimust matus. Mu lugejad ja üliõpilased on olnud aastaid segaduses, et sõltuvat ja objektiivseks vaimust sõltumatut, kuid mis vastan- minu semiootiliste väidete mõistmiseks on vaja kasutada mõisteid dusena ei ole järjekindel. “subjekt” ja “objekt” koos vastavate tuletistega teises tähenduses Märgiõpetus vajab kaht asja: uusaegse sellealase arengu üm- kui see, millega oleme nüüdisaegses intellektuaalses maailmas berpööramist ja keskaegses mõtlemises varjatud kujul peituva harjunud. arengusuuna lõpuleviimist, mida eelkõige seoks selge arusaam Põhjus on teada: kui uusaegne filosoofia pöördus ladinakeel- olemisviiside vaheliste suhete loomusest, kuna just selles loomu- sete mõtlejate arenguteelt ära idealistlikku suunda, sündis proto- ses osaleb märk. semiootilisel ajal tekkinud subjekti-objekti eristusega palju sega-

752 3 753 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas

Minu esimene Bulgaarias kirjutatud uurimus selle aasta jaa- märgipõllul rügajad pöörama pilgu Poinsot’ väitele (tsiteerin Poin- nuaris püüab esimest korda temaatiliselt sõnastada objektiivsuse sot’ 1632. a Tractatus’e I raamatust küsimust nr 6, 209/23–32), et loomust kui nende asjade olemist, mida teatakse, ning mis ei kõikide loomade, sealhulgas inimeste märgid põhinevad samadel ole põhimõtteliselt kunagi privaatne ega subjektiivne, vaid alati alustel, sest märgi toimimise printsiip ei sõltu sellest, mille abil põhimõtteliselt avalik ja isegi (perspektiivis) intersubjektiivne. seda kasutatakse (keele abil, võrdlemise abil või lihtsalt tähistatut Sellest sündiv raamat Purely Objective Reality, ma julgen nii haarates), vaid sellest, kuidas märk representeerib, andes edasi mõelda, peaks tuntuks saades muutma mõistete “subjektiivne” ja midagi, mis ei ole erinevalt temast endast objektiivselt kohal; üht- “objektiivne” tavakasutust, kuid see on niisugune ennustus, mille lasi ei sõltu see sellest, kas kognitiivne organism teab lihtsustatud paikapidavust saavad hinnata alles järgmised põlvkonnad. moel või diskursiivselt, kas ainult tajumise või ka intellekti kaudu. On tõsi, et paljud usklikud inimesed — mitte ainult Ameeri- Üks raamatutest, mille Teilt sel suvel Imatral sain, kan- kas — mõtlevad, et bioloogiline evolutsiooniteooria läheb mingil nab nime Semiootilise looma defineerimine ja sama teemat moel vastuollu nende usuga Jumalasse. Kuid see on sotsiaalne olete käsitlenud varemgi. Mäletan, et Helsingi ülikoolis oma uskumus, mida võib võrrelda tavaseisukohaga, et vaal on kala: loengus nimetasite inimest Aristotelese sõnadega “mõtlevaks see on mõistetav, kuid teaduslikus mõttes rumalus. Olen evolut- loomaks”, mis algatas pika ja emotsionaalselt pingelise dis- sioonist palju kirjutanud ja teatava kokkuvõtte mu argumentidest kussiooni vahetusüliõpilasega Ameerikast, kes ei olnud nõus leiate raamatust The Four Ages (11. märkus lk 494; lk 506jj), kus olema loom, isegi mitte mõtlev. Kui raske on käsitleda audi- ma nimetan seda “üheks kõige püsivamaks, saladuslikumaks ja tooriumi ees inimest semiootilise loomana? tühjemaks vastuoluks ajaloos”. Arusaam, et loomad on üks asi ja inimene midagi hoopis muud, Pean ütlema, et minu Ameerika auditooriumides ei ole ku- on uusaegse filosoofia tagajärg, kuigi ka teoloogid on selles nagi tekkinud probleeme mõtlematult konservatiivse suhtumi- küsimuses teataval määral süüdi. Aquino Thomas on Aristote- sega evolutsiooni küsimusse, mille kohta kunagi avaldasin mit- lese eeskujul arvamusel, et “hing” on lihtsalt see substants, mis meid kirjutisi. Nüüdseks olen arvamusel, et mitmed darvinist- teeb elusolendist elusolendi. Uusaegsete filosoofide kaudu muu- liku lähenemisviisi probleemid peituvad selles, et ta piirdus liikide tus hing aga millekski, mis on inimesele ainuomane, ning nad arenemise seletuses vaid füüsiliste tegevuste analüüsimisega, sa- läksid isegi niikaugele, et panid kahtluse alla, kas teised loo- mas kui mulle tundub, et algusest peale on evolutsiooni kulgu mad (rääkimata taimedest) on “päriselt” elus või pelgalt keeru- mõjutanud semioosis. Kui pöörata tähelepanu mitteolemise kad masinad, millel pole hinge ega tundeid, nagu arvas Descartes. väljapaistvale rollile märkide toimimises erinevalt füüsilisest te- Ettekujutus inimesest kui “mõtlevast asjast”, mis on muust loodu- gevusest, nagu ma viitasin auto ja silla näites, siis on võimalik sest kõrgemal ning sellest ära lõigatud, on üks kõige sügavamalt näha semioosist tuleviku mõjuna minevikule, nii et asjade ole- kinnistunud modernsetest arusaamadest, osalt seetõttu, et seda on vikuline staatus muutub täielikult ja ootamatus suunas tänu mõne nii tugevalt peale surutud epistemoloogias ja keelefilosoofias. füüsilise maailma ettenägematu aspekti arengule. Olen seda ideed Ometi on see arusaam sügavalt ekslik, ja hilise modernismi juba mõnda aega tahtnud tutvustada biosemiootika rühmale, aga ning varase postmodernismi semiootika arengus ei ole kellegi kuna mu kaks aastat tagasi Kopenhaagenis planeeritud loeng jäi mõju märgiteemaliste arutluste õigele teele juhtimisel olnud nii viimasel hetkel ära, ei ole mul seni tekkinud uut juhust selle teema suur kui Thomas Sebeokil, kes on vaieldamatult kõige olulisem te- juurde tagasi pöörduda. gelane semiootika teoreetilises ja terminoloogilises arengus enne Piisab, kui ütlen, et mul on tõsine kahtlus, et just “semioo- 21. sajandi algust, isegi kui ta pole pälvinud kuulsaima semioosis” suudab peagi selgelt öelda seda, mida “evolutsioon” on tiku tiitlit populaarkultuuris. Just Sebeok oli see, kes sundis väljendanud ähmaselt, ja et “semiootilise looma” mõiste saab ini-

754 755 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas mese üldkasutatavaks deﬁnitsiooniks, mis kõlab postmodernistide teine, mis varem asus inimesest väljaspool, liikus nüüd sis- kõrvus sama tuttavalt nagu res cogitans modernistide kõrvus — sepoole (psühhoanalüüsis) ja psühhoteraapia eesmärk on ka kui lubate lõpetada selle vastuse niisuguse enesekindlusest paka- see päevavalgele tuua. tava tulevikuvisiooniga. Dario Martinelli, kes oli samuti mu õppejõud Helsingi ülikoo- Esimene kuristik, mille märk suudab ületada, on erinevus loo- lis, avaldas raamatu zoosemiootikast, kus ta mainib, et Teie duse ja kultuuri vahel. Tegelikult ületab märk ka lõhe seesmise ja soovitasite pigem kasutada mõistet zoösemiootika — muidu välimise vahel, millega seoses Sebeok kunagi nimetas uusaegset kõlavat see nagu zoopargi semiootika. Kui semiootiline on “välismaailma” mõistet eba-veaks: sinnamaani, kuhu ulatub meie loom? teadvus füüsilisest keskkonnast, ei ole see lihtsalt “väljaspool”. Aga mõte sellest, et “samasus” asendab “erinevuse” seoses Jah, Dario võttis kiiresti omaks mu soovituse, et on oluline eris- üleilmastumisega, on minu meelest populaarkultuuri kaubandus- tada üldist õpetust loomade märkidest nendest uuringutest, mis lik illusioon. Idee, et “kõik on teada”, ei ole vähem illusoorne ja on puudutavad ainult vangistuses või kodustatult elavaid loomi. Kui õieti sama sorti arusaam nagu see, et vaal on kala. Psühhoanalüüs me olime aastaid rääkinud vajadusest muuta see teine “o” täppide oli uusaja oluline saavutus, üks olulisemaid selleaegseid saavutusi, lisamisega “ö”-ks, parandas üks Tübingeni sõber mind eelmisel kuid seda hägustab uusaegsest epistemoloogiast pärinev kõlbmatu aastal, just enne Bulgaariasse minekut, öeldes, et me ei tohiks “subjektiivsuse” mõiste. rääkida täppidega tähest kui teisest häälikust, nagu saksa o Umlaut, vaid kui diereesist: eesmärgiks on märku anda, et kaks „o”-d tuleb Semiootika keeles on subjektiivne, vähemalt loomade, seal- hääldada eraldi, mitte et tegu on teistmoodi kõlava häälikuga (“ö”). hulgas inimeste puhul, Innenwelt (sisemaailm), see individuaalne, Öelge seda palun Dariole ka edasi, et ta ei kasutaks sõna Umlaut! kuid liigiomane modelleerimissüsteem, mille abil organism ku- jundab oma representatsioone ümbritsevast maailmast ning muun- Seda Dario Martinelli raamatut, mida Te mainisite — Kui mu- dab pelgalt füüsilise universumi objektiivseks maailmaks, Um- sikaalne on vaal? —, pean ma aga üheks kõige tähtsamaks raa- welt’iks (omailmaks), s.t millekski selliseks, mis sisaldab (tun- matuks semiootikas. See peaks kuuluma kohustusliku kirjanduse netuse kaudu, mis on eristatud tajumisest) üht-teist füüsilisest hulka, eriti õppejõududele, kes kasutavad peamiselt semioloogilisi keskkonnast, kuid pole sellele taandatav. Semiootilistel loomadel õpetusi! Loodan, et sellest raamatust ilmub varsti teine trükk, kuna hõlmab see sisemine modelleerimissüsteem aspekti, mis ei ole bio- juba praegu on seda raske leida. loogiliselt määratud, ja seetõttu suudab semiootiline loom lisada Teised loomad peale inimese ei ole aga üldse “semiootilised”, omailma tajutamatuid koode, mis teevad võimalikuks keelelise sest nad ei oska käsitleda seda, mida ei ole võimalik tajuda, ning kommunikatsiooni. Omailma muundamine keelelise kommuni- märgid kui suhted — vastandina sellele, mida tavaliselt nimeta- katsiooni abil avab tee kultuuriliseks arenguks ning kultuuriliselt takse “märkideks”, kuid mis tegelikult on märgi edasikandjad — ei arenenud omailma kirjeldab ehk paremini sõna Lebenswelt (elu- saa teada, et märgid on olemas, olgugi et nad kasutavad neid kogu maailm), milles ei tohi siiski unustada (nagu sageli juhtub se- aeg. Seega saab loomade, sealhulgas mu koera kohta öelda, et ta mioloogidega) seda olemuslikku osa, mis inimese maailma lisan- on “semioosises” ehk märkidesse haaratud ja nende toimimisest dub tänu zoosemioosistele ja milleta antroposemioosis, sealhulgas sõltuv. keeleline kommunikatsioon, lõplikult seiskuks. Tänapäeval on järjest raskem leida semiootilist teist — üle- Seega on tõsi, et “see, mis oli väljaspool, liikus nüüd sisse- ilmastumise käigus muutub kõik üha sarnasemaks. Sama- poole”, kuid sama juhtub kogemuses ikka, ja mis puutub ma- sus asendab erinevuse. Enam ei ole maa peal tundma- teriaalsesse ümbrusse, siis see ütlus kehtib nii loomade kui ini- tuid maid ega avastamata rahvaid, kõik on teada. See meste kohta. Mulle meeldib kasutada näidet oma puusepast sõbra

756 757 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas

Sonny McDonaldiga, inimeseloomaga: kuigi me oleme aastaid ja Carnap on teaduse viimane sõna, ja et ärritus/reﬂeks on piisav koos töötanud, jääb puit mulle ikkagi hulga rohkem “väliseks” kui skeem mõistmaks mis tahes loomi peale inimese. Mul kulus pea- talle. Olen kindel, et sama võiks öelda kobraste kohta. Mõistmise aegu neli kuud, et uskuma jääda, et need inimesed (keda on tõsiste puhul võib internaliseerumine küllap isegi ulatuda algpõhjuste ja semiootikute hulgas arvuliselt vähe ja loodetavasti iga päev järjest põhistruktuurini, kuid see on protsess, mille puhul ei ole veel nii- vähem) tõesti uskusid seda, mida väitsid. Zoosemiootikute aru- pea ohtu, et kõik valmis saaks. Et semioosis lõpule jõuaks, peaks telu “paremaks muutmise” ettekäändel pakkusid nad järjekindlalt teadma kõike, mida on võimalik teada igast olevast ja olemise välja kriteeriumi — nimelt et on tõestatud ärrituse/reﬂeksi teooria moodusest universumis, ja isegi siis, nagu kristlikus õpetuses Ju- paikapidavus kogu loomariigi käitumise ulatuses — mis annaks malast kui kolme isiku seesmisest ühendusest Aquino Thomase tagasikäigu kogu semiootika arengule alates 1960. aastatest. Ro- tõlgenduses, semioosis ei lõpeks. Ainult igavlev popkultuurlane land Barthes oli nende kangelane, märgiõpetuse apoteoos, Sebeok võib kuulutada, et “kõik on teada”. aga Nemesis, kes tõi õiglase karistuse. Sellel kängunud variandil “semiootikast” ei ole mingit tulevikku, see teeb häbi kogu selle Kas siis, kui on avastatud kõik, mis on taandatav ratsionaal- teadusala nimele; sellest oleks tulnud naljakas kokkupõrge, kui sele mõistmisele, võiksid loomad omandada teise rolli? Kas mängus poleks olnud süütuid üliõpilasi! loomadel võiks tulevikus olla järjest olulisem koht semiooti- Ent ükskõik kui palju semioeetika järgnevatel aastatel areneb kas? märgiteooria praktiliste lisanduste suunal — ma ei arva, et läheks Ma arvan, et tänu semiootika alustatud animaalsuse taastamisele täide Dario Martinelli unistus sellest, et kõik semiootilised loomad inimeses postmodernsel ajastul peab loomade ja üldse keskkonna hakkavad taimetoitlaseks. positsioon asjade kultuurisüsteemis paranema. Üleilmne sooje- nemine on üks niisugune laiaulatuslik nähtus, mis paljastab, kui Umberto Ecole meeldib nii palju kui võimalik osaleda oma rumal on kinni hoida uusaegsest inimesemõistest, justkui hoidu- raamatute tõlkimise protsessis. Eco on öelnud, et tõlkimine des oma kultuurilisse kookonisse, mis on lahutatud loodusest ja on nagu idamaisel turul kauplemine: kaupmees küsib 100, selle suhtes ülimuslik. Ei, semiootika näitab, et kultuur on liht- sina pakud 10, ja lõpuks lepite kokku 50 peale. Milline on salt looduse antroposemiootiline edasiarendus, ning see, et me Teie kogemus oma raamatute tõlkimisest — kas Te usaldate ignoreerime kultuuri rolli füüsilises universumis ja bioloogilise tõlkijaid? evolutsiooni kulgemises, on meile ohtlik (nagu kõik muu elus- looduses, nagu Ponzio ja Petrilli armastavad öelda). Seetõttu on Mul ei ole usaldust ega usaldamatust tõlkijate suhtes üldiselt. varem mainitud semioeetika üks praegusaja semiootika olulise- Hästi tõlkida on väga raske, aga mõned tõlkijad teevad seda hästi. maid arengusuundi. Nagu Ecole, nii meeldiks ka mulle oma raamatute tõlkimise juures USAs ilmub üks väga huvitav uus ajakiri, New Scientist, mis nii palju kui võimalik osaleda, kuid minuga on läinud nii, et peale on täis artikleid taasavastustest selle kohta, millises ulatuses on hispaania ja portugali keele on kõik mu raamatute tõlked keeltes, loomade maailm kognitiivne ja emotsionaalne. Sellel peab olema mida ma ei valda. Mida saan ma öelda Semiootika aluste jaapani mõju tulevikule. tõlke kohta peale selle, et see on olemas? Sama kehtib rumee- Iga kord, kui ma selle ajakirja numbri avan, tuletatakse mulle nia, ukraina, peatse bulgaaria ja saksa väljaande kohta, ja isegi meelde seda rumalat piiratust ja jäikust, mida ma olen kohanud itaalia väljaande kohta. (Räägitakse, et kui ma oskan hispaania mõnede niinimetatud semiootikaõpetajate juures (kes tegelikult keelt, ei teki itaalia keelega mingit probleemi, aga minu kogemus õpetavad ainult seda ummikusse viivat semioloogia varianti, mil- ütleb midagi muud.) Nii on tulnud mul toetuda inimestele, kes lest oli enne juttu). Kujutage ette kedagi, kes arvab, et Võgotski tõlkimist toetavad ja tõlgivad, faute de mieux. Ma väga loodan, et

758 759 Semiootika ja eetika John Deely, Urve Eslas varsti on tulekul ka venekeelne tõlge ja et sellega läheb niisama JOHN DEELY (sünd. 1942) on St. Thomase ülikooli (Houston, Texas, suurepäraselt nagu eesti tõlkega. USA) filosoofiaprofessor, Ameerika Semiootika Assotsiatsiooni asuta- Ma olen ülimalt rahul, et see raamat ilmub Tartu semiootika- jaliige ja Rahvusvahelise Semiootikauuringute Assotsiatsiooni asepre- sident. Tema raamatutel (neid on ilmunud üle kümne) ja artiklitel on sarjas, aga Teie peate mulle ütlema, kas tõlge on “piisavalt hea”. olnud semiootika arengule märgatav mõju. Deely tähtsamateks teosteks Ma muidugi loodan ja usun, et see on nii. on Basics of Semiotics (1990), The Human Use of Sign (1994), New Be- ginnings: Early Modern Philosophy and Postmodern Thought (1994) ja tema peateoseks peetav Four Ages of Understanding: The First Postmo- dern Survey of Philosophy from Ancient Times to the Turn of the Twenty- Kuhu areneb semiootika? Kas on mingeid üldisi seaduspära- first Century (2001), mis annab ülevaate filosoofia ajaloost semiootika susi? vaatepunktist. 2005. a ilmus eesti keeles TÜ kirjastuse väljaandena Tartu semiootikasarjas tema esimesena nimetatud teos pealkirja all Semiootika alused. Siin tuleb mul korrata varem öeldut: arvan, et semiootika laien- URVE ESLAS (sünd. 1972) on Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia- damine praktilistele inimlikele asjadele, eriti “semioeetika”, on doktorant, muu hulgas uurinud Emmanuel Lévinasi teise-käsitlust. semiootika lähituleviku tähtsaim suund. Ja pole kahtlust, et seesama “semioeetika” (või “eksistentsiaalne semiootika”) märgib uut etappi semiootika arengus. Ent silmas pidades seda, et modernismi olemus uusaja vaimukultuuri filosoofilisest aspektist tähendas epistemoloogilist vastuseisu just sellele, mida märgid saavutavad, juhatades meid, nagu Claus Emmeche tabavalt ütles, “kõikjale looduses, sealhulgas neisse valdkondadesse, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud”, samuti seda, et semiootika on postmodernistlik just sellepärast, et ta ületab need epistemoloogili- sed piirid, mida modernistlik filosoofia edutult, kuid nii võimukalt luua püüdis (mille hulka kuulub ka Todorovi viidatud “keelelise süsteemi lõhkumine”), tuleb meil viisakalt tagasi lükata professor Tarasti ettepanek sellesuvise Imatra rahvusvahelise semiootika- instituudi kogunemise avakõnes: et meie aeg ei ole enam “postmodernistlik”, vaid “uussemiootiline”. Ma nimelt arvan, et semioeetika kohta ei saa öelda, nagu lii- guks see “teispoole” semiootikat, nii nagu semiootika filosoofilist mõõdet ei saa näha kuidagi teisiti kui postmodernismi kontekstis. Semioeetikat tuleb mõelda semiootika vältimatu sisemise arenguna, mis on biosfääri tervise huvides hädavajalik, nii kaua kui inimesed selle raamidesse kuuluvad. Ma ei näe seda niivõrd “uuendusena” või “uussemiootikana”, vaid märgiteooria loomu- liku jätkuna ja eluterve laienemisena, nii et seda lõpuks tunnus- tataks iseseisvana ja lahus olevana filosoofia eelnevate etappide etteantud paradigmade järgimisest.

760 761 MÄRKUS SEOSE KOHTA RELATIIVSUSTEOORIA JA IDEALISTLIKU FILOSOOFIA VAHEL

Kurt Gödel Tolkinud˜ Piret Kuusk

Filosooﬁliselt meelestatu vaatepunktist seisneb relatiivsusteooria üks huvitavamaid aspekte tõigas, et see on andnud uusi ja üllata- vaid arusaamu aja loomusest, sellest müstilisest ja näiliselt vastu- olulisest1 olendist, mis teisalt näib moodustavat maailma ja meie enda eksistentsi aluse. Erirelatiivsusteooria tõeline lähtepunkt seisneb aja uue ja väga hämmastava omaduse, nimelt samaaegsuse relatiivsuse avastamises, mis toob suurel määral kaasa2 järgnevuse relatiivsuse. Väide, et sündmused A ja B on samaaegsed (ja sündmuste paaride suure klassi kohta ka väide, et A juhtus varem kui B), kaotab oma objektiivse tähenduse, kuivõrd teine vaatleja samasuguse pretensiooniga õigsusele võib väita, et A ja B ei ole samaaegsed (või et B juhtus varem kui A).

A remark about the relationship between relativity theory and idealistic philosophy (1949). — Solomon Feferman (editor-in-chief). Kurt Gödel: Collected Works , Vol. II, pp. 202–207. 1Vrd nt McTaggart 1908. 2Vähemalt siis, kui kehtib nõue, et mis tahes kaks punktsündmust on kas samaaegsed või üks järgneb teisele, s.t et ajaline järgnevus määrab kindlaks kõigi punktsündmuste täieliku lineaarse järjestuse. On olemas ANNE PARMASTO absoluutne osaline järjestus.

763 Relatiivsusteooria ja idealistlik ﬁlosooﬁa Kurt Gödel

Selle kummalise asjaolu tagajärgede hoolikas jälgimine viib enda “nüüd”-kihtide hulk ja ükski neist kihtide süsteemidest ei saa meid järeldusteni aja loomuse kohta, mis on tõepoolest väga kau- pretendeerida eelisõigusele esindada aja objektiivset möödumist.5 geleulatuvad. Lühidalt, tundub, et sel viisil jõutakse nende filo- Sellele järeldusele on tähelepanu juhtinud mõned, olgugi et soofide vaadete ühemõttelise tõestuseni, kes Parmenidese, Kanti üllatavalt vähesed filosoofiast kirjutajad, kuid see ei ole jäänud ja moodsate idealistide kombel eitavad muutumise objektiivsust ja ka kahtluse alla seadmata. Ja tegelikult võib sellele argumen- käsitavad muutumist kui illusiooni või näivust, mis tekib meie taju dile äsja esitatud kujul vastu väita, et kõigi erineva (kuid üht- erilise laadi tõttu.3 Argumentatsioon on järgmine. Muutumine lase) kiirusega liikuvate vaatlejate täielik ekvivalents, mis on selle saab võimalikuks ainult aja möödumise tõttu. Ent aja objektiivse oluline punkt, on olemas ainult erirelatiivsusteooria abstraktses möödumise olemasolu4 tähendab (või vähemalt on samaväärne aegruumi skeemis ja üldrelatiivsusteooria teatud tühjades maa- tõigaga), et tegelikkus koosneb lõpmatust arvust “nüüd”-kihtidest, ilmades. Kuid mateeria olemasolu ja selle tekitatud spetsiifiline mis tulevad olemisse üksteise järel. Ent kui samaaegsus on midagi ruumikõveruse laad rikub suurel määral eri vaatlejate ekvivalentsi6 relatiivset ülalkirjeldatud mõttes, siis ei saa reaalsust jagada sellis- ja eristab mõned neist selgesti ülejäänutest, nimelt need, kes oma teks kihtideks objektiivselt määratud viisil. Igal vaatlejal on oma- liikumises järgivad mateeria keskmist liikumist.7 Kuid gravi-

5Võib vastu vaielda, et see argument näitab ainult seda, et aja möödumine on midagi relatiivset, mis aga ei välista, et see on midagi objektiivset, samas kui idealistid jäävad arvamusele, et see on midagi 3Kant väljendab Puhta mõistuse kriitikas (1787, lk 54) seda vaadet pelgalt kujutletavat. Ent aja relatiivne möödumine, kui sellele fraasile järgmiste sõnadega: “Kui aga mina ise või mõni teine olend ilma selle üldse saab anda mingisugust tähendust, oleks kindlasti midagi hoopis meelelisuse tingimuseta saaks mind vaadelda, siis võiksid needsamad erinevat aja möödumisest harilikus mõttes, mis tähendab muutust eksis- määratlused, mida me praegu kujutame endale ette muutustena, anda teerivas. Eksistentsi mõistet ei ole aga võimalik relativiseerida ilma tema tunnetuse, milles ettekujutust ajast ja koos sellega muutumisest üldse tähendust täielikult hävitamata. Veel võidakse vastu väita, et kõnealune ei esineks.” See formuleering on nii hästi kooskõlas olukorraga rela- argument näitab ainult seda, et eri vaatlejate hinnangul möödub aeg tiivsusteoorias, et peaaegu on kiusatus lisada: nt tunnetuse Minkowski erineval viisil, samas kui aja enda möödumine võib siiski olla aja või ruumis oleva mateeria maailmajoonte kaldest üksteise suhtes. reaalsuse sisemine (absoluutne) omadus. Ent aja möödumine, mis ei 4Võib asuda seisukohale, et aja objektiivse möödumise idee (mille ole möödumine teatud kindlal viisil, näib mulle niisama absurdne nagu sisu on selles, et reaalselt eksisteerib ainult olevik) on mõttetu. Kuid värviline objekt, millel ei ole kindlaid värve. Aga isegi kui selline asi see pole väljapääs dilemmast, sest selle arvamusega asutaks tegelikult oleks mõeldav, oleks ta jällegi täiesti erinev intuitiivsest aja möödumise idealistlikule seisukohale muutumise idee suhtes, täpselt nagu need filo- ideest, mida käsitleb idealistlik väide. soofid, kes käsitavad seda iseendale vasturääkivana. Sest mõlemal puhul 6Muidugi on relatiivsusteooria järgi kõik vaatlejad ekvivalentsed sel- eitatakse, et aja objektiivne möödumine on võimalik sündmus, a fortiori, les mõttes, et liikumisseadused ning mateeria ja välja interaktsioonid on et see eksisteerib reaalsuses, ja selles kontekstis pole erilist vahet, kas neile kõigile ühesugused. Kuid see ei välista, et maailma struktuur (s.t meie ideed peetakse mõttetuks või iseendale vasturääkivaks. Muidugi, mateeria, liikumise ja välja tegelik jaotus) võib pakkuda eri vaatlejatele nende meelest, kes asuvad ühel kahest nimetatud seisukohast, ei ole all- täiesti erinevaid vaatevinkleid, ja et ta võib pakkuda rohkem “loomu- pool toodud argument relatiivsusteooriast vajalik, kuid isegi neile võiks likku” vaatevinklit mõnedele neist ja moonutatud vaatevinklit teistele. olla huvipakkuv, et võib-olla on olemas muutuse ebareaalsuse kohta üks Vaatleja ei mängi muide neis kaalutlustes mingit olulist osa. Põhiline teine tõestus, mis põhineb sootuks teistsugusel alusel, eriti arvestades on mõistagi see, et [neljamõõtmelisel] maailmal endal on teatud erilised tõika, et tõestatav väide räägib nii täielikult vastu tavamõistusele. Re- suunad, mis otseselt defineerivad teatud erilised lokaalsed ajad. latiivsusteooriast sõltumatult on selle teema üle eriti selgelt arutlenud 7Mateeria keskmise liikumise väärtus võib oluliselt sõltuda piirkon- Mongré(1898). dade suurusest, üle mille on keskmistatud. See, mida võib nimetada

764 765 Relatiivsusteooria ja idealistlik filosoofia Kurt Gödel tatsioonivõrrandite kõikides praegu teadaolevates lahendites (s.t On olemas ka teist tüüpi kosmoloogilisi lahendeid10 kui praegu kõikides võimalikes universumites) sobitub kõigi nende vaatlejate teadaolevad, milles pole rakendatav absoluutse aja defineeri- lokaalne aeg kokku üheks maailmaajaks, nii et seda aega tundub mise eelnimetatud protseduur, sest mainitud spetsiaalsete vaat- olevat võimalik vaadelda kui “tõelist”, mis möödub objektiivselt, lejate lokaalseid aegu ei saa kokku sobitada üheks maailma- samas kui teiste vaatlejate mõõtmistulemuste erinevust sellest ajast ajaks. Samuti ei ole nende puhul olemas mingit teist protse- võib käsitada kui mõju tulemust, mida liikumine mateeria kesk- duuri, mis viiks selle eesmärgini, s.t nendel maailmadel on sellised mise liikumise oleku suhtes avaldab mõõtmisprotsessile ja üldse sümmeetriaomadused, et samaaegsuse ja järgnevuse iga võimaliku füüsikalistele protsessidele. mõiste kõrval on olemas teised, mida ei saa sellest eristada ühegi Sellest asjaolust — arvestades tõika, et mõned teadaolevad sisemise omaduse abil, vaid ainult individuaalsetele objektidele, kosmoloogilised lahendid paistavad kirjeldavat meie maailma kor- nt mingile kindlale galaktikasüsteemile viidates. rektselt — on James Jeans8 järeldanud, et ei ole põhjust loobuda Seega ülalesitatud järeldus muutuse mitteobjektiivsuse kohta objektiivselt mööduva absoluutse aja intuitiivsest ideest. Ma ei kehtib vähemalt nendes maailmades. Veel enam, tuleb välja, et arva, et olukord õigustab seda järeldust, ja tuginen oma arvamu- ajalised tingimused nendes universumites (vähemalt neis, mida ni- ses põhiliselt9 alljärgnevatele tõikadele ja kaalutlustele. metatakse märkuse 10 lõpus) näitavad teisigi üllatavaid omadusi, mis veelgi tugevdab idealistlikku vaatekohta. Tehes nimelt küllalt suure kaareulatusega edasi-tagasi raketirännaku, on neis maailmades võimalik reisida mineviku, oleviku ja tuleviku igasse piirkonda ja jälle tagasi, täpselt nagu teistes maailmades on võimalik rännata ruumi kaugetesse osadesse. See asjaolu tundub viivat absurdini. Sest see lubaks kellelgi nt rännata nende kohtade lähiminevikku, kus ta ise on elanud. Seal kohtaks ta inimest, kes oleks olnud tema ise oma elu varasemal perioodil. Nüüd võiks ta sellele inimesele teha midagi sellist, mida tema enda mälu järgi pole temaga juhtunud. Ent selleks, et see ja teised säärased vastuolud tõestaksid kõnealuste maailmade “tõeliseks keskmiseks liikumiseks”, on saadud nii suure piirkondade võimatust, tuleks eeldada tegelikku võimalust rännata omaenda võtmisel, et nende edasine suurendamine ei muudaks enam oluliselt saa- minevikku. Kuid kiirused, mida oleks vaja, et teostada kogu reis dud väärtust. Meie maailmas vastab see piirkondadele, mis sisaldavad palju galaktikasüsteeme. Muidugi ei pruugi tõelist keskmist liikumist sellises mõttes paratamatult olemas olla. 10Kõige silmatorkavam füüsikaline omadus, mis eristab neid la- 8Vt Jeans 1936: 22–33. hendeid teistest seni teadaolevaist, on see, et inertsikompass pöörleb 9Teine Jeansi argumenti kummutav asjaolu on see, et ülalkirjeldatud neis mateeria suhtes igal pool [samas suunas], mis meie maailmas protseduur annab absoluutsele ajale vaid ligikaudse definitsiooni. Kaht- tähendaks, et ta pöörleb galaktikasüsteemide kui terviku suhtes. Seetõttu lemata on võimalik protseduuri täiustada, et saada täpne definitsioon, võib neid maailmu tabavalt nimetada “pöörlevateks universumiteks”. kuid seda võib-olla ainult siis, kui tuuakse mängu rohkem või vähem Alljärgnevates kaalutlustes pean ma silmas teatud kindlat tüüpi pöörlevaid meelevaldsed elemendid (nt piirkondade suurus või kaalufunktsioonid, universumeid, millel on lisaomadus olla staatiline ja ruumiliselt homo- mida kasutada mateeria keskmise liikumise arvutamisel). On kaheldav, geenne ja ning mille kosmoloogiline konstant < 0. Nende lahendite ma- kas leidub täpne definitsioon, millel oleksid nii suured eelised, et oleks temaatilist esitust vt minu peagi ilmuvast artiklist 1949 [ja üldist arutlust olemas küllaldane alus käsitada just sel viisil saadud aega tõelise ajana. pöörlevatest universumitest artiklist 1952].

766 767 Relatiivsusteooria ja idealistlik filosoofia Kurt Gödel mõistliku ajaga,11 on kaugel teispool seda, mida võiks ealeski loota dagi meid huvitava küsimuse seisukohast: kas siin meie maailmas saavat praktiliseks võimalikkuseks. Seega ei saa ülaltoodud argu- on olemas aja objektiivne möödumine? Ma arvan, et tähendab. mentide põhjal a priori välistada, et reaalse maailma aegruumiline Sest: (1) On tõsi, et meie maailm on vaevalt esitatav ülalkirjelda- struktuur on kirjeldatud tüüpi. tud eritüüpi pöörlevate lahendite abil (sest need lahendid on staa- Mis puutub järeldustesse, mida võiks selles artiklis käsitletud tilised ega tekita seetõttu punanihet kaugete objektide puhul); ent küsimuse kohta teha selgitatud asjaolude põhjal, siis otsustav on olemas ka paisuvad pöörlevad lahendid. Absoluutset aega ei punkt on see: maailmaaja iga võimaliku definitsiooni korral on pruugi olemas olla ka sellistes universumites13 ja pole võimatu, et keegi, kes võiks rännata piirkondadesse, mis on selle definit- meie maailm on just seda tüüpi universum. (2) Ilma eristatava ab- siooni kohaselt minevikus.12 See näitab jällegi, et aja objek- soluutse ajata ja järelikult ilma aja objektiivse möödumiseta maa- tiivse möödumise eeldus kaotab neis maailmades igasuguse õigus- ilmade pelk kooskõlalisus loodusseadustega14 heidab mõningat tuse. Sest ükskõik millisel viisil aja möödumist ka eeldada, valgust aja tähendusele ka nendes maailmades, kus absoluutset alati leidub võimalikke vaatlejaid, kelle kogetud aja möödumisele 13Vähemalt juhul, kui see nõuaks, et ühe vaatleja järjestikused ko- ei vasta mingit aja objektiivset möödumist (erijuhul ka vaatle- gemused ei tohi absoluutses ajas kunagi samaaegsed olla või (mis on jaid, kelle kogu eksistents on objektiivselt samaaegne). Kuid kui samaväärne) et absoluutne aeg peab oma suunalt ühtima kõigi võimalike aja möödumise kogemine võib olemas olla ilma aja objektiivse vaatlejate aja suunaga. Ilma selle tingimuseta on absoluutne aeg paisu- möödumiseta, siis ei saa esitada ühtki põhjust, miks aja objektiiv- vas (ja homogeenses) maailmas alati olemas. Iga kord, kui ma kõnelen set möödumist üldse peaks oletama. “absoluutsest” ajast, tuleb seda muidugi mõista piiranguga, mida on Siiski võiks küsida: mis kasu on sellest, kui säärased tingimu- seletatud märkuses 9 ja mis kehtib ka teiste absoluutse aja võimalike sed kehtivad mingis võimalikus maailmas? Kas see tähendab mi- definitsioonide kohta. [Autori lisandus 1955. a saksakeelsele väljaandele: “Absoluutse aja” all mõtlen ma maailmaaega, mida saab defineerida ilma viiteta teatud 11Lähtudes arvutustes mateeria keskmisest tihedusest, mis on võrdne kindlatele objektidele ja mis rahuldab selle märkuse alguses toodud tin- meie maailmas vaadelduga, ja eeldades, et mateeriat on võimalik gimusi. Täpsemalt, seda tuleks nimetada “võimalikuks absoluutseks täielikult muuta energiaks, on rakettlaeva “kütuse” kaal, mida on tarvis ajaks”, kuna neid võib ühes maailmas olla mitu, ehkki see on nii ainult selleks, et teha reis t aastaga (reisija mõõdetuna), suurusjärgus 1022/t2 erijuhtudel, ruumiliselt homogeensetes universumites.] korda laeva kaal (kui ka peatumine toimub tagasipõrke abil). See hin- 14Eespool käsitletud lahend tõestab vaid kooskõlalisuse väljavõrran- 11 nang kehtib juhul kui t << 10 . Sõltumata t väärtusest peab laeva dite üldise kujuga, milles kosmoloogilise konstandi väärtus on jäetud lah- kiirus olema vähemalt 1/√2 valguse kiirusest. tiseks; see väärtus aga, mis praegu ei ole päris kindlalt teada, moodustab [Autori lisandus 1955. a saksakeelsele väljaandele: Teise põhjuse ilmselt osa loodusseadustest. Kuid teised pöörlevad lahendid võivad teha ülalnimetatud universumite välistamiseks apriori võiks leida võimalusest tulemuse sõltumatuks kosmoloogilise konstandi väärtusest (või õigemini “telegrafeerida sõnumit omaenda minevikku”. Kuid praktilised rasku- selle võrdumisest või mittevõrdumisest nulliga ja tema märgist, sest ta sed selle teostamisel võiksid vaevalt olla tühised. Veel enam, prakti- arvuline väärtus ei too selle probleemi seisukohast kaasa mitte min- liste ja põhimõtteliste raskuste vaheline piir pole sugugi kindel. See, geid järeldusi). Igal juhul tuleks neile küsimustele kõigepealt vastata mis aatomifüüsikas tundus varem praktilise raskusena, on praeguseks ebasoodsal viisil, enne kui mõelda selliste järelduste tegemisele nagu muutunud põhimõtteliseks võimatuseks järeldusena määramatuse print- ülalmainitud Jeansi oma. [Märkus, lisatud 2. septembril 1949: Ma olen siibist; ja sama võib ühel päeval juhtuda ka nende raskustega, mis ei asu vahepeal leidnud, et kosmoloogilise konstandi iga väärtuse korral lei- mitte “liiga väikese” piirkonnas, vaid “liiga suure” piirkonnas.] duvad lahendid, milles ei ole maailmaaega, mis rahuldab märkuses 13 12Selleks otstarbeks piisaks võrreldamatult väiksematest kiirustest. esitatud nõudeid.] Märkuses 11 esitatud eeldustel peaks kütuse kaal olema kõige rohkem [Autori lisandus 1955. a saksakeelsele väljaandele: Termodünaamika samas suurusjärgus laeva kaaluga. teine seadus tundub samuti olevat kooskõlas ülalnimetatud lahenditega.

768 4 769 Relatiivsusteooria ja idealistlik filosoofia aega saab defineerida. Sest kui keegi väidab, et see absoluutne aeg möödub, tunnistab ta järelikult, et see, kas aja objektiivne möödumine on olemas või mitte (s.t kas aeg selle sõna harilikus REAALNE JA mõttes on olemas või mitte), sõltub konkreetsest viisist, kuidas mateeria ja tema liikumine on maailmas jaotatud. See ei ole ot- EBAREAALNE AEG sene vasturääkivus, kuid ometi saab filosoofilist vaadet, mis viib selliste järeldusteni, vaevalt rahuldavaks pidada. Piret Kuusk Kirjandus G ö d e l , Kurt 1949. An example of a new type of cosmological solu- tions of Einstein’s field equations of gravitation. — Reviews of Mo- dern Physics, Vol. 21, pp. 447–450 G ö d e l , Kurt 1952. Rotating universes in general relativity theory. — I Proceedings of the International Congress of Mathematicians; Cam- bridge, Massachusetts, U.S.A. August 30 – September 6, 1950. Pro- 20. sajandi suurimaid loogikuid Kurt Gödel (28. aprill 1906, vidence, R.I.: American Mathematical Society. Vol. I, pp. 175–181 Brno — 14. jaanuar 1978, Princeton) jõudis 1930. aastal tõde- G ö d e l , Kurt 1955. Eine Bemerkung über die Beziehungen zwischen museni, et formaalsetes süsteemides, milles tõestatavus on esita- der Relativitätstheorie und der idealistischen Philosophie. — Paul tav kui teatud lausete omadus, peab leiduma lauseid, mida ei saa A. Schilpp (ed.). Albert Einstein als Philosoph und Naturforscher. selle süsteemi raames ei tõestada ega ka ümber lükata (Tamme, Stuttgart: Kohlhammer, S. 406–412 Tammet, Prank 1997: 217–220). Tema ettekanded formaalsete J e a n s , James 1936. Man and the universe. — Scientific Progress. (Sir Halley Stewart lecture, 1935.) Ed. by James Jeans et alii, pp. 11–38 süsteemide, nende hulgas aritmeetika mittetäielikkusest tekitasid M c T a g g a r t , J. Ellis 1908. The unreality of time. — Mind (n.s.), matemaatikute seas elava arutelu. Neli aastakümmet hiljem hin- vol. 17, pp. 457–474. [Eesti keeles: Aja ebareaalsus. — Akadeemia das Gödel tookordset olukorda nii: “Antiplatonistlik eelarvamus 2003, nr 5, lk 939–957] oli see, mis takistas inimesi mu järeldusi aktsepteerimast. See as- M o n g r é, Paul [Felix Hausdorffi pseudonüüm] 1898. Das Chaos in jaolu on selgeks tõestuseks, et too eelarvamus on vigane” (Wang kosmischer Auslese. Leipzig: Naumann 1996: 83). Platonismiks matemaatikas nimetas Paul Bernays veendumust, et matemaatilised objektid võivad olemas olla täiesti sõltumatult nende üle arutlevast subjektist (Bernays 1935). Sajandi esimesel kolmandikul valitsenud David Hilberti formalistliku arusaama matemaatiliste ja loogiliste objektide loomusest vaidlustas Gödel Nimelt on neis võimalik defineerida kõikide ajasarnaste joonte posi- juba oma 1930. a dissertatsiooni sissejuhatuses, kuid ei pidanud tiivne suund üheselt ja pidevalt. Lisaks sellele on igasuguse mate- siis vajalikuks oma filosoofilisi seisukohti publitseerida. Hao riaalse süsteemi tõenäosus jõuda tagasi täpselt varasemasse olekusse Wangile on ta 1970. aastatel öelnud: “Kui ma hakkasin tegelema kaduvväike; ja kui see juhtub vaid ligikaudselt, tähendab see ainult seda, loogikaga, oli seal 50% filosoofiat ja 50% matemaatikat. Praegu et sellesama süsteemi kaks eksemplari (millel üldiselt on erinev entroo- on seal 99% matemaatikat ja vaid 1% filosoofiat; isegi see 1% on pia) eksisteerivad samaaegselt kusagil kõrvuti. Muidugi ei saa sellises halb filosoofia” (Wang 1996: 82). 1940. aastatel, kommenteerides maailmas algtingimusi täiesti vabalt valida.] Bertrand Russelli matemaatilist loogikat, Gödel siiski avalikustas

770 771 Reaalne ja ebareaalne aeg Piret Kuusk

üht-teist oma filosoofilistest vaadetest, nimelt tunnistas oma mate- abstraktsem, nagu Spinoza oma ja india filosoofia. Minu oma on maatilist platonismi: “Mulle tundub, et selliste [loogiliste ja mate- sarnasem kirikureligiooniga. Spinoza Jumal on vähem kui isik- maatiliste] objektide eeldamine on täpselt niisama legitiimne kui sus [person]. Minu oma on rohkem kui isiksus, sest Jumal ei saa füüsikaliste kehade eeldamine, ja on üsna ühepalju alust uskuda olla vähem kui isiksus. Ta võib mängida isiksuse rolli. nende tegelikkusesse. Nad on samas mõttes tarvilikud rahuldava Võib olla olemas vaime [spirits], kellel ei ole keha, kuid kes süsteemi saamiseks matemaatikas, kui füüsikalised kehad on tar- saavad meiega suhelda ja maailma mõjutada. Nad jäävad taga- vilikud meie meeletajude rahuldavaks teooriaks, ja mõlemal juhul plaanile ega ole meile tuntud. Teisiti oli antiikajal ja keskajal, on võimatu tõlgendada propositsioone, mida tahetakse väita nende kui olid imed. Meie ei saa aru déjàvu nähtusest ega mõtete üle- entiteetide kohta, kui propositsioone “andmete” kohta, s.t teisel ju- kandmisest. Tuumaprotsessid, erinevalt keemilistest, ei puuduta hul — tegelikult aset leidnud meeleliste aistingute kohta” (Gödel aju. 1944). Minu töö pöörlevate universumite kohta ei olnud ajendatud mu Sellega on Gödel tunnistanud ühevõrra reaalselt olemasole- tihedast kontaktist Einsteiniga. See tuli minu huvist Kanti vaa- vaks nii füüsikalised kui matemaatilised objektid, kuid jätnud dete vastu. Selles, mida räägiti Kanti ja relatiivsusteooria kohta, täiesti lahtiseks nende omavahelise vahekorra küsimuse. Kas rõhutati vaid erinevusi, keegi ei näinud nende kahe kooskõla. saab selle kohta midagi leida Gödeli viis aastat hiljem kirjuta- Veelgi tähtsam on aga aja olemus. Relatiivsusteoorias ei ole aja tud artiklist (Gödel 1949b), mille teemaks on füüsikalise maa- möödumist, see on koordineeritud ruumiga. Sellist analoogiat ta- ilma matemaatilise kirjeldamise üks aspekt — aja mõiste Einsteini vamõtlemises ei ole. Kant ütleb, et tavamõtlemine on väär ja et võrrandite kosmoloogiliste lahendite valguses? Artikli lõpulaused tegelik aeg on midagi hoopis teistsugust. See on kindlaks teh- kinnitavad: “Ilma eristatava absoluutse ajata ja järelikult ilma aja tud [relatiivsusteooria poolt], kuid viisil, mis on vastupidine Kanti objektiivse möödumiseta maailmade pelk kooskõlalisus loodus- kavatsustele. [---] Üks pool on erinev. Teine pool, mis ei ole tun- seadustega heidab mõningat valgust aja tähendusele ka nendes netatav, ei ole falsifitseeritud” (tsit. Wang 1996: 88). maailmades, kus absoluutset aega saab defineerida. Sest kui keegi väidab, et see absoluutne aeg möödub, tunnistab ta järelikult, et see, kas aja objektiivne möödumine on olemas või mitte (s.t kas III aeg selle sõna harilikus mõttes on olemas või mitte), sõltub konkreetsest viisist, kuidas mateeria ja tema liikumine on maailmas Gödeli töös (1949a) pöörlevatest universumitest on konstrueeri- jaotatud. See ei ole otsene vasturääkivus, kuid ometi saab filo- tud Einsteini gravitatsioonivõrrandite selline lahend, millele vas- soofilist vaadet, mis viib selliste järeldusteni, vaevalt rahuldavaks tav aegruum ei ole esitatav hetkeliste kolmruumide üheparameetri- pidada” (Gödel 1949b). lise hulgana ja seega puudub selles lahendis matemaatiline objekt, mida saaks tõlgendada absoluutse ajana. Lihtsamates kosmoloogilistes mudelites, nt Friedmanni-Ro- II bertsoni-Walkeri lahendis kirjeldatus (see on veel tänapäevalgi kosmoloogilise standardmudeli lahutamatu koostisosa), on see Alustame kaugemalt, Gödeli enda hilisemast kommentaarist selle võimalik ja absoluutseks (globaalseks) ajaks võib võtta kolm- kohta, miks ta huvitus relatiivsusteooria ja aja probleemidest ruume nummerdavate parameetrite rea; sellisele tõlgendusele Princetonis 1940. aastate teisel poolel. viitab ka juba nimetatud mõiste “hetkeliste kolmruumide hulk”. “Ma läksin peaaegu iga päev koju koos Einsteiniga ja me Gödeli enda sõnul “aja objektiivse möödumise olemasolu tähen- rääkisime filosoofiast, poliitikast ja tingimustest Ameerikas. Ein- dab (või vähemalt on samaväärne tõigaga), et tegelikkus koosneb stein oli demokraatlikult meelestatud. Tema religioon on palju lõpmatust arvust “nüüd”-kihtidest”.

772 773 Reaalne ja ebareaalne aeg Piret Kuusk

Gödel tahtis selgitada, kas niisugune absoluutse aja valiku aeg, siis lisandub matemaatilisele ajale ja füüsikalisele ajale veel võimalus on Einsteini võrrandite lahendite üldine omadus, ehk kolmaski tegelane — subjektiivne aeg kui ajateadvus. nagu tänapäeval öeldakse, kas Einsteini võrrandite kõik lahendid lubavad neliruumi V 4 esitada hetkeliste kolmruumide V 3 ja ühemõõtmelise aja T topoloogilise korrutisena, V 4 = V 3 T . IV Endale seatud ülesande lahendas Gödel vastuväiteliselt — ta× kon- strueeris ühe konkreetse lahendi, näitas, et vastav aegruum ei ole Vaatame kõigepealt matemaatilise ja füüsikalise aja vahekorda. sellise korrutisena esitatav, ja selgitas, millised lahendi matemaa- Loeme veel kord kõige olulisemat lauset tema artikli (Gödel tilised omadused on seejuures takistuseks. 1949b) lõpust: “Sest kui keegi väidab, et see absoluutne aeg Aegruume, kus absoluutset aega T saab leida, iseloomustab möödub, tunnistab ta järelikult, et see, kas aja objektiivne asjaolu, et kosmoloogilise mateeria maailmajooned on neis geo- möödumine on olemas või mitte (s.t kas aeg selle sõna harilikus meetriliselt risti hetkeliste kolmruumidega. See tähendab üht- mõttes on olemas või mitte), sõltub konkreetsest viisist, kuidas lasi, et kui võtta nood maailmajooned aja koordinaatjoonteks, on mateeria ja tema liikumine on maailmas jaotatud.” aegruumi iga punkti esimest järku väikeses ümbruses määratud See, kuidas mateeria ja tema liikumine on maailmas jaota- lokaalne taustsüsteem (ruumiteljed ja kell), kus inertsijõud puudu- tud, määrab Einsteini võrrandite parema poole. Võrrandite lahen- vad. Gödel lähtus teistviisi liikuvast kosmoloogilisest mateeriast: damise järel saab uurida, missugused lahendid lubavad vastava taustsüsteemis, kus mateeria maailmajooned on aja koordinaat- aegruumi esitamist topoloogilise korrutisena V 4 = V 3 T , ja joonteks, postuleeris ta teatud inertsijõudude olemasolu, millest see on puhtmatemaatiline uurimine. Gödel tundub pidavat× ene- sai järeldada, et taustsüsteemis, kus inertsijõud puuduvad, on ma- sestmõistetavaks samastamist: matemaatiline aeg T = aja objek- teeriaosakeste kiirus ruumiliselt mittekonstantne. Niisugust ma- tiivne möödumine (s.t kas aeg selle sõna harilikus mõttes on ole- teeriat nimetas ta pöörlevaks mateeriaks, sest matemaatilises for- mas või mitte). Muidugi võib see Gödeli matemaatilist plato- malismis sai seda väljendada eeldusena, et mateeriaosakeste kii- nismi arvestades tema silmis igati loomulik olla, kuid teistsuguste ruste välja rootor ei ole null. Lahendi teiseks iseärasuseks on matemaatikafilosoofiliste vaadetega inimesed ootaksid siiski sel- nullist erinev kosmoloogiline konstant — salapärane liige Ein- gitusi. Kui füüsikaline objektiivne aeg on reaalselt olemas, siis steini võrrandites, mida saab tõlgendada näiteks vaakumi ener- miks on just ühe kindla füüsikalis-matemaatilise teooria — üldre- giatihedusena. Praeguste kosmoloogiliste vaatluste koondamisel latiivsusteooria raames lootust leida objektiivse aja täpne kirjel- teooriaks on nullist erinev kosmoloogiline konstant osutunud dus T ? Ja kas peab selline aeg olema vastava füüsikateooria lausa hädavajalikuks, kuid pool sajandit tagasi tundus ta veidra põhivõrrandite kõikvõimalike kosmoloogiliste lahendite üldine külalisena, kes lihtsasse Friedmanni kosmoloogilisse mudelisse matemaatiline omadus, kui ometi meie saame näha ja mõõta üht- eriti ei sobinud. ainukest konkreetset füüsikalist universumit? Siinkohal ei hakka me süüvima Gödeli lahendi matemaatikasse Matemaatiline platonism võib viia ka kaugelt tugevama järel- ja füüsikasse, huvilistele võib juhatada mõned uuemad sellealased duseni: objektiivne kosmoloogiline tegelikkus = neljamõõtmeline tööd — Wilkins, Jacobs 1992; Delgado, Schleich, Süssmann 2002; aegruum, mille geomeetria on määratud Einsteini võrranditega, Ozsváth, Schücking 2003. ehk teisisõnu, füüsikaline eksistents = matemaatiline eksistents. Meid huvitab teine küsimus, mis eespool juba ka esitatud: mis- Nii on väidetudki: maailm on vaid diferentsiaalvõrrand (Poin- sugune on matemaatilise tegelikkuse ja füüsikalise tegelikkuse va- caré1905: III osa, XI pt, 6); füüsiline maailm on matemaati- § hekord Gödeli kosmoloogiaalastes töödes? Ja kuna kõne alla tuleb line struktuur (Tegmark 2003: IV B). Gödel tunnistab sedasama, kuid ümberpööratud kujul: matemaatilisest eksistentsist järeldub füüsikaline eksistents, ehk kui Einsteini võrranditel on lahend,

774 775 Reaalne ja ebareaalne aeg Piret Kuusk siis on vastav aegruum ka füüsikaliselt olemas. Objektiivselt ometi on meie vaim töötamas ja töötamas — üldse mitte mil- võivad olemas olla kõikvõimalikud neljamõõtmelised relativist- legi kallal. Aja probleem on tähtis ja keeruline. Husserl töötas likud aegruumid, mille geomeetria rahuldab Einsteini võrrandeid, kakskümmend viis aastat just selle üheainsa probleemi, aja ning objektiivse aja olemasolu või puudumine on määratud vaa- mõiste kallal. Husserli töö ajast on tema käsikirjadest kadu- deldava aegruumi matemaatiliste omadustega. nud. Savitt (2001) nimetab sellist seisukohta aja eternalistlikuks 9.5.5. Husserli avaldamata tööd ei sisalda aja kohta rohkem metafüüsikaks ja neljamõõtmelist aegruumi plokkuniversumiks, kui tema avaldatud tööd. See, kuidas me esitame endale aega, vastandades seda presentismile, mis peab objektiivselt olemasole- ei ole lihtsalt kooskõlas tegelikkusega. Nimetada aega subjek- vaks vaid olevikku, ja possibilismile, mille järgi on objektiivselt tiivseks on vaid eufemism selle ebaõnnestumise kohta. Prob- olemas olevik ja minevik, kuid mitte tulevik. Eternalism aja me- leemid jäävad alles. Üks probleem on kirjeldada, kuidas me tafüüsikana on loogiliselt võimalik, kuid see jätab lahtiseks objek- saabume aega. tiivse maailmaaja ja subjektiivse ajateadvuse vahekorra ega vasta 9.5.6. Veel üheks probleemiks on meie ajamõiste vahekord te- küsimusele, miks neid mõlemaid nimetatakse ühtviisi — ajaks. geliku ajaga. Tegelik idee aja mõiste taga on põhjuslikkus; maailma ajaline struktuur on just tema põhjuslik struktuur. V Põhjuslikkus matemaatikas, selles mõttes, et fundamentaalne teoreem põhjustab oma järeldused, ei ole ajas, kuid me võtame Reaalse objektiivse aja ja subjektiivselt läbielatud aja põhierine- seda kui skeemi ajas. vuseks peab Gödel “nüüd”-hetke paratamatut olemasolu subjek- 9.5.7. Aja terminites: on olemas eri ajahetked ja erinevad maa- tiivses ajas ja selle täielikku puudumist objektiivses ajas, mille ilmad. ta samastab aja mõistega vastavas füüsikateoorias. 20. sajandi 9.5.8. Meeleaistingus ei lähe kaduma see, mis algselt antud; filosoofias on subjektiivset aega kõige põhjalikumalt käsitlenud kuid meie kogemuses, mis puudutab aega ja matemaatilisi ob- Edmund Husserl (1928) ja tema tööd olid tuttavad ka Gödelile. jekte, me kaotame suure osa sellest, mis on algselt antud. Hao Wang on 1970. aastatel üles kirjutanud Gödeli alljärgnevad 9.5.9. Põhjuslikkus ei muutu ajas ja temast ei järeldu muutus. mõttekatked. On empiiriline — kuid mitte a priori — fakt, et põhjuslikkus “9.5.1. Aegruumi neli mõõdet on loomulikud füüsikalises on alati seotud muutusega. Einsteini universumis on muutus maailmas. Kuid vaimul [mind] ei ole sellist loomulikku koor- subjektiivne. Kanti arvates on muutus aja olemus. dinaatsüsteemi; aeg on ainuke loomulik taustsüsteem. 9.5.10. Aeg ei ole olemise spetsiifiline tunnus. Relatiivsus- 9.5.2. Newtoni skeem on suurel määral saadud a priori. teoorias on ajaline suhe samasugune nagu kauge ja lähedane Võrdelisus, ruum ja aeg on a priori, samas kui jõud, mis teki- ruumis. Ma ei usu aja objektiivsusesse. Mõiste “nüüd” ei tab kiirenduse, on empiiriline. Husserl uskus, et tema meetodi esine kunagi teaduses endas, ja teadust eeldatakse tegelevat abil saab leida Newtoni skeemi — või koguni mõne parema — objektiivsega” (tsit. Wang 1996: 319–320). isegi ilma teadusliku teadmiseta Newtoni aja kohta. 9.5.3. See, mis jääb alles Husserli meetodist, on vaimu Need mõtted koonduvad pildiks kahesugusest ajast. Reaalselt töötamise vaatlemine; see on viis teha selgeks mõisted ajast on olemas füüsikaline aegruum, kus aeg on ruumist eristatav vaid ja nii edasi — mitte uurides, kuidas nad töötavad teaduses. põhjuslikkuse kaudu: põhjuse eelnemist tagajärjele tõlgendatakse 9.5.4. Me unustame, kuidas me jõudsime aja mõisteni lap- kui vastavate sündmuste ajalist järjestust (vrd Reichenbach 1956). sepõlves ega tea, kuidas me seda kasutame. Kui me püüame Ehk teisiti: objektiivne aeg pole üldse aeg, vaid ruum pluss mõelda ajast, siis on meie eesmärk teatud väidete esitamine, põhjuslikkus. Subjektiivne aeg koos “nüüd”-hetke tajumisega on

776 777 Reaalne ja ebareaalne aeg Piret Kuusk aeg olemuslikult, kuid see ei ole tegelik aeg, sest “nüüd” puu- Kanti omast selle poolest, et kui Kanti järgi pole asjadel iseeneses dub objektiivse reaalsuse teaduslikus (füüsikalis-matemaatilises) üldse objektiivseid ajalisi omadusi, siis Gödeli järgi võib objek- kirjelduses. tiivne aeg olla neljamõõtmelise tegeliku aegruumi omadus, kuid ta ei ole üldine omadus, sest mitte kõik aegruumid ei luba abso- VI luutset ajalist järjestust V 4 = V 3 T . Seevastu iga vaatleja subjektiivne aeg on alati olemas ja seda× esindab omaaeg piki vaatleja Lõpuks veel mõni sõna Gödeli ja Kanti ajakäsituse võrdluseks. maailmajoont — sellel lõigul, mille jooksul vaatleja on subjekt, Tuletame meelde Gödeli tunnistust 1970. aastatest: “Minu töö s.t teadvuslik. Eri vaatlejate subjektiivseid aegu saab omavahel pöörlevate universumite kohta ei olnud ajendatud mu tihedast kon- koordineerida ainult sellistes maailmades, kus absoluutne aeg on taktist Einsteiniga. See tuli minu huvist Kanti vaadete vastu. Sel- lubatud — neis ja ainult neis saab Gödeli kõiki ajamõisteid sula- les, mida räägiti Kanti ja relatiivsusteooria kohta, rõhutati vaid tada kokku üheksainsaks ajaks. erinevusi, keegi ei näinud nende kahe kooskõla. Veelgi tähtsam on aga aja olemus. Relatiivsusteoorias ei ole aja möödumist, see Kirjandus on koordineeritud ruumiga. Sellist analoogiat tavamõtlemises ei B e r n a y s , Paul 1935. Sur le platonisme dans les mathématiques. — ole. Kant ütleb, et tavamõtlemine on väär ja et tegelik aeg on L’Enseignement mathématique, I ser., t. 34, p. 52–69 midagi hoopis teistsugust. See on kindlaks tehtud [relatiivsus- Delgado, A., W.P.Schleich, G.Süssmann 2002. Quantum teooria poolt], kuid viisil, mis on vastupidine Kanti kavatsustele. gyroscopes and Gödel’s universe: entanglement opens a new testing [---] Üks pool on erinev. Teine pool, mis ei ole tunnetatav, ei ole ground for cosmology. — New Journal of Physics, vol. 4: 37.1–37.8 falsifitseeritud” (Wang 1996: 88). G ö d e l , Kurt 1944. Russell’s mathematical logic. — Paul Gödel kavatses Einsteinile pühendatud filosoofiakogumikku A. Schilpp (ed.). The Philosophy of Bertrand Russell. (The Library of kirjutada arutluse, mis neid väiteid seletaks ja põhjendaks. Kuid ta Living Philosophers.) Evaston & Chicago: Northwestern University, mõttekäigud ei jõudnud soovitud selguse ja kindluseni. Tema pa- pp. 125–153 berite hulgast leiti hiljem koguni viis lõpetamata käsikirjavarianti G ö d e l , Kurt 1946/1949. Some observations about the relationship between theory of relativity and Kantian philosophy. — Solomon Kanti filosoofia ja relatiivsusteooria vahekorra kohta, kuid Ein- Feferman (editor-in-chief). Kurt Gödel: Collected Works. Vol. III: steini kogumikus ilmunud töös (Gödel 1949b) polnud pearõhk Unpublished essays and lectures. Oxford University Press, 1995, mitte niivõrd Kanti ajakäsitusel, kui filosoofilistel järeldustel, mida pp. 230–259 ta tegi Einsteini võrrandite uudse lahendi (Gödel 1949a) põhjal. G ö d e l , Kurt 1949a. An example of a new type of cosmological solu- Viiest lõpetamata käsikirjast on kaks praeguseks avaldatud (Gödel tions of Einstein’s field equations of gravitation. — Reviews of Mo- 1946/1949), kuid need on küllaltki visandlikud ja nende põhjal on dern Physics, vol. 21, No. 3, pp. 447–450 riskantne püüda rekonstrueerida Gödeli seisukohti. G ö d e l , Kurt 1949b. A remark about relationship between relativity Võib arvata, et see pool, mis relatiivsusteoorias on erinev Kanti theory and idealistic philosophy. — Paul A. Schilpp (ed.). Albert filosoofiast, puudutab geomeetria aprioorsust: Kanti arvates on Einstein: Philosopher-Scientist. (The Library of Living Philoso- eukleidiline geomeetria meie tunnetusvõime aprioorne omadus, phers, vol. 7.) La Salle, III: Open Court, pp. 555–562. [Eesti keeles: mis rakendub igasugusele kogemusele välismaailma kohta, rela- Akadeemia käesolev nr] H u s s e r l , Edmund 1928. Vorlesungen zur Phänomenologie des in- tiivsusteoorias on aga (aeg)ruumi geomeetria aposterioorne ning neren Zeitbewusstseins. — Jahrbuch für Philosophie und phänome- empiirilise uurimise objektiks. nologische Forschung, IX Bd. Halle a.d.S.: Max Niemeyer Verlag, Teine pool, mis Gödeli arvates ei ole ümber lükatud, on as- S. 365–496 jaolu, et tegeliku välismaailma juurde kuuluv objektiivne aeg ei O z s v át h, István, Engelbert S c h ü c k i n g 2003. Gödel’s trip.— ühti meie tunnetatud subjektiivse ajaga. Gödeli seisukoht erineb American Journal of Physics, vol. 71, No. 8, pp. 801–805

778 779 Reaalne ja ebareaalne aeg

P o i n c a r ´e, Henri 1905. La valeur de la science. Paris: Flammarion R e i c h e n b a c h , Hans 1956. The Direction of Time. Berkeley and Los Angeles: University of California Press S a v i t t , Steven 2001. Being and becoming in modern physics. — Stan- ford Encyclopedia of Philosophy, http://plato.stanford.edu. [Eesti keeles: Akadeemia, nr 7, 2005, lk 1520–1554] T a m m e , Tõnu, Tanel T a m m e t , Rein P r a n k 1997. Loogika: Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus T e g m a r k , Max 2003. Parallel Universes. — Science and Ultimate Reality: Quantum Theory, Cosmology and Complexity. (Honouring John Wheeler’s 90th birthday.) Cambridge: Cambridge University Press, pp. 459–491. [Eesti keeles: Akadeemia, nr 10, 2004, lk 2165– 2211] W a n g , Hao 1996. A Logical Journey: From Gödel to Philosophy. Cambridge, Massachussets & London, England: The MIT Press W i l k i n s , Daniel, Mark W. J a c o b s 1992. Gödel’s gravitomag- net. — Physical Review D, vol. 46, No. 8, pp. 3395–3402

PIRET KUUSK (sünd. 1947) on lõpetanud Tartu ülikooli teoreetilise füüsika erialal 1970, füüsika-matemaatikadoktor 1990. Praegu TÜ Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika labori juhataja kt. Akadee- mias varem ilmunud artiklid: “Nicolaus Cusanuse kosmoloogia” (1991, nr 2, lk 227–238), “Aja probleem kosmoloogias” (1991, nr 4, lk 691– 698), “Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjelda- mine” (1992, nr 11, lk 2361–2366), “Jumal ja loodusseadused” (1993, nr 1, lk 46–53), “Inimene uusaegse füüsika maailmapildis” (1994, nr 10, lk 2051–2063), “Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson” (koos Indrek Martinsoniga; 1997, nr 2, 358–375), “Mis on aeg?” (koos Madis Kõivuga; 2000, nr 1, lk 67–87), “Loogika ja kaemus Kanti matemaa- tikaﬁlosooﬁas” (koos Immanuel Kanti tekstide tõlgetega, 2001, nr 4, lk 691–743) ja “Aeg ja θεωρι´α” (koos Madis Kõivuga; 2003, nr 5, lk 1000–1018), “Bernard Bolzano ja matemaatika põhialused” (2004, nr 3, lk 592–632), “Albert Einsteini artikkel “Liikuvate kehade elekt- rodünaamikast”” (2005, nr 7, lk 1408–1425) ning arvustus Robert H. Marchi raamatule Füüsika võlu (2002, nr 7, lk 1510–1517). Muu hulgas tõlkinud Akadeemiale Bernard Bolzano “Lisandusi matemaatika põhjendatuma esituse juurde” (2004, nr 3, lk 567–591) ja Albert Einsteini “Liikuvate kehade elektrodünaamikast” I osa (2005, nr 7, lk 1392–1407). ANNE PARMASTO

780 Ülo Lumiste

kümneaastane, kui isa suri; tema võõrasisaks sai üks teine as- sessor, kellesse poeg tugevalt kiindus. Koolihariduse sai ta selle FERDINAND MINDING mägedevahelises orus asuva kena linnakese gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1824. a parima õpilasena, olles saanud põhiliselt klas- JA DIFERENTSIAALGEOMEETRIA sikalise hariduse, ühtlasi hea ladina keele oskuse (Galtˇsenkova et KEISERLIKUS TARTU ÜLIKOOLIS al. 1970). Mindingi haridustee jätkus Halle ülikoolis, kuhu ta immatri- kuleerus samal aastal ﬁloloogia erialale. Kuid juba järgmiseks 200 aastat õppeaastaks läks ta üle Berliini ülikooli, kus jätkas samal erialal. Tema huvi täppisteaduste vastu võisid süvendada Halles kuulatud Ferdinand Mindingi Ludwig Kämtzi∗ loengud füüsikast ja Berliinis Enne Heeren Dirk- seni (1788–1851) loengud staatikast, ka võis ta olla külastanud sünnist noore andeka eradotsendi Carl Gustav Jacobi (1804–1851) loenguid. Ta lõpetas ülikooli 1828. a gümnaasiumiõpetaja kutsega, alustas tööd Berliini ühe eeslinna gümnaasiumis geomeetriat õpe- Ülo Lumiste tades, kust siirdus järgmisel aastal Elberfeldi gümnaasiumi ma- temaatikaõpetajaks. Selle tegevuse kõrval alustas ta iseseisvat uurimistööd. Ta püüdis määratud integraali ligikaudse arvutamise Gaussi meetodit (Jacobi esituses) laiendada kahekordse integraali juhule. Tööd saatis edu ja juba 1829. a oktoobris esitas ta tulemuse doktoriväitekirjana Halle ülikoolile. Kaitsmisele eelnenud I eksamil näitas Minding häid teadmisi matemaatikas ja füüsikas, 19. sajandi üks silmapaistvamaid täppisteadlasi Tartu ülikoolis oli mille ta oli omandanud peaasjalikult iseseisva õppimise teel. Ka kahtlemata Peterburi TA auliige Ferdinand Minding, kes töötas töö hinnati silmapaistvaks ja nii avanes Mindingile tee teadusesse siin matemaatikaprofessorina erakordselt kaua, tervelt 40 aastat. ja õpetamisse ülikoolides. Tema sünnist möödus käesoleva aasta 23. jaanuaril täpselt 200 Tema viljakusest sel perioodil annab tunnistust viis artiklit, aastat. Oma mitmekülgse teadusliku loominguga on ta kinnista- mis ilmusid 1830. aastail tolleaegses juhtivas matemaatikaajakir- nud oma nime matemaatika ajalukku, kõige olulisemalt seejuures jas Journal für die reine und angewandte Mathematik. Esimese diferentsiaalgeomeetria arengusse. Eeskätt tema kaudu sai Tartu oli ta esitanud juba Berliinis olles. Selles lahendas ta samas aja- ülikool tuntuks kui pinnateooria üks juhtivaid keskusi 19. sajandi kirjas varem püstitatud probleemi: milline joon antud kõverpinnal keskpaiku. on lühim antud pindala piiravate kinniste kõverjoonte hulgas. Ta Ernst Ferdinand Adolph Minding sündis Poola linnas Kaliszis, näitas, et sellel joonel peab olema konstantne teatav suurus, mis kuhu tema juristist isa oli siirdunud saksa ümberasujate seas pärast sai hiljem nimeks joone geodeetiline kõverus. Ühes teises samal Rzeczpospolita Polska teist jagamist Venemaa ja Preisimaa va- aastal ilmunud artiklis tõestas ta, et see suurus ei muutu pinna pai- hel. Kuid et 1807. aastal kaotas Preisimaa pärast Tilsiti rahu selle osa Poolast Napoleoni Prantsusmaale, asus pere oma ühe- ∗Ludwig Friedrich Kämtz (1801–1867), saksa meteoroloog, töötas aastase pojaga elama Sileesia linnakesse Hirschbergi (nüüd Jele- pärast Halle-perioodi füüsikaprofessorina Tartu ülikoolis (1841–1865). nia G´ora Poolas), kus isast sai kohtuassessor. Poeg oli kõigest Toim.

782 783 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste nutamisel. Selle teoreemiga andis Minding olulise lisa pinnateoo- riasse, millele oli aluse pannud Carl Friedrich Gauss 1828. aastal oma klassikalise tööga (Gauss 1828). Dirk Jan Struik kirjutab oma ajaloolises ülevaates diferentsiaalgeomeetriast: “Gauss ku- junes kogu maailma matemaatikute õpetajaks, kuid vahetut kool- konda ta ei loonud, nagu seda tegi Monge. [---] Ainsaks erandiks, kui jutt on diferentsiaalgeomeetriast, oli kauges Tartus Ferdi- nand Minding (1806–1885), kes täitis Gaussi jäetud lünga” (Struik 1933/1934). Struik peab siin silmas seda, et valdava osa oma elust oli Minding Tartu ülikooli professor, kuid oma esimesed uurimused kirjutas ta juba Berliinis. Edu innustas teda taotlema loengute pidamise õigust Berliini ülikoolis eradotsendina. Esi- mene pöördumine 1830. a algul ei leidnud heakskiitu professorite, eriti Dirkseni poolt, kuid teistkordne taotlus juunikuus uue töö esitamisega lõppes edukalt sellekohase diplomi saamisega novembris. Algas Mindingi töö kõrgkooli õppejõuna. Matemaatika oli Berliini ülikoolis sellal alles astumas oma tõusuteele. Korrali- sed professorid Enne Dirksen ja Martin Ohm (1792–1872; tuntud füüsiku Georg Simon Ohmi noorem vend) tegelesid peamiselt elementaarmatemaatika täiustamise probleemidega. Gaussi kutsumine Göttingenist Berliini lõppes tulemuseta. Mindingist aasta varem Berliini eradotsendiks saanud Peter Gustav Dirichlet, siin põgusalt loenguid pidanud noor Jacobi ja Minding ise olid ain- sad, kes püüdsid oma erikursustega tõsta õpetamist kaasaegsele tasemele. Siin ilmus 1832. a ka Mindingi esimene õpik Kõrgema aritmeetika alused. 1834. a alustas ta lisaks tööle ülikoolis õpe- tamist ka Berliini Ehituskõrgkoolis (Bauschule). 1835. a avaldas ta töö kindlale kehale rakendatud mitteparalleelsete jõudude tasa- kaalupunkti leidmise kohta, mille tollal Pariisis viibiv Alexander von Humboldt leidis olevat väärilise esitamiseks Pariisi Teaduste Akadeemiale. Peale selle koostas Minding kaheosalise õpiku Diferentsiaal- ja integraalarvutus rakendustega geomeetrias ja FERDINAND MINDING teoreetilises mehaanikas, mis ilmus 1836. ja 1838. a. See vii- 1880. aastatel mane aasta oli tähelepanuväärne ka tema isiklikus elus: ta abiellus Augusta Regleriga ja juba järgmisel aastal sündis neil poeg Bern- hard. Samal ajal avaldas ta ühed oma silmapaistvaimad uurimused pindade painutamise problemaatikast, samuti tööd algebraliste võrrandite teooriast ja algebralise funktsiooni integreerimisest.

784 5 785 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste

1841. a möödus kümme aastat Mindingi asumisest Berliini üli- väikese puumaja tolleaegses “professorite linnaosas”; maja asus kooli eradotsendi ametisse. Filosoofiateaduskonna kolleegid toe- Aia (praegu Vanemuise) tänaval nüüdse Kirjanduse maja vas- tasid tugevalt tema taotlust ja palusid lisada koosseisu üks täiendav tas (hävis Teise maailmasõja ajal). professorikoht, kuid tulemusi sel esialgu veel polnud. Edutult Algul sai Minding nautida Tartu kui väikelinna rahulikku lõppes ka Dirichlet’, Dirkseni, August Leopold Crelle (1780– miljööd. Ta saatis siit oma uurimistulemusi avaldamiseks Pe- 1855) ja Jakob Steineri (1796–1863) katse esitada Minding Ber- terburi TA bülletäänis ja asus kirjavahetusse sealsete akadeemi- liini TA liikmeks, sest ta oli siis veel nii ealt kui ka karjäärilt kutega, eeskätt Viktor Bunjakovskiga (1804–1899) ja Struvega, kõigi kandidaatide seas noorim. Neid taotlusi hiljem enam kor- kes oli 1839. aastal siirdunud Tartu astronoomiaprofessori kohalt rata ei saadud, sest järgnes Mindingi kutsumine Keiserliku Tartu Peterburi akadeemikuks ja Pulkovo observatooriumi direktoriks. Ülikooli rakendusmatemaatika professori kohale, mis oli loodud Olukord muutus pärast Senffi ootamatult varajast surma 1850. a 1842. aastal senise ühe professuuri poolitamise teel. algul. Mindingi õlule langes kõigi matemaatiliste ainete luge- 1802. a Keiserliku Tartu Ülikoolina taasloodud Tartu üli- mine ülikoolis. Samal suvel jagunes senine filosoofiateaduskond koolis olid matemaatikaprofessuuri täitnud esialgu astronoomid, kaheks — füüsika-matemaatika- ja ajaloo-keeleteaduskonnaks. kuni 1820. aastal loodi Wilhelm Struvele (1793–1864) uus ast- Esimese dekaaniks sai 1851. a Minding, kes oli sellel kohal ronoomiaprofessori koht ja matemaatikuks kutsuti Kaasanist ko- järgnevad neli aastat. Õnneks leiti 1852. aastal vääriline asen- genud professor Martin Bartels (1769–1836), kes töötas siin daja Senffist vabanenud kohale — selle sai Peter Helmling (1817– kuni surmani; seejärel sai asendajaks tema õpilane Carl Eduard 1901), hilisem Mindingi eluaegne kolleeg Tartus. Järgnes Min- Senff (1810–1850; graafiku ja maalikunstniku Carl August Senffi dingi uus viljakas loominguperiood, mil ta avaldas mitu artik- poeg). Uut rakendusmatemaatika professorit otsides pöörduti lit Saksa ajakirjades. 1861. a lõpetas ta ulatusliku töö diferent- teiste seas ka Jacobi poole, kellest oli vahepeal saanud Königsbergi siaalvõrrandite integreerimisest, mille Peterburi TA hindas aka- Albertuse Ülikooli professor. Tema soovitas soojalt oma endist deemik Mihhail Ostrogradski (1801–1861) ettepanekul Demidovi kolleegi Berliini päevilt, sealset eradotsenti Mindingit. Seejärel preemia vääriliseks ja mis ilmus 1862. a vene keeles. Nii Min- pöörduti Berliini ülikooli tähetorni direktori Johann Franz ding kui ka tema lapsed astusid 1864. a Vene kodakondsusse, va- Encke (1791–1865) poole, kes oma pikas soovituskirjas loetles nem tütar Clara (sünd. 1844 Tartus) asus pärast abiellumist elama Mindingi saavutusi, meenutas katseid tema edutamiseks Berliini Peterburi. Akadeemikute Bunjakovski, Aleksei Savitˇsi (1810– ülikoolis ja TAs ning pidas väga soovitavaks anda tema talen- 1883) ja Ossip Somovi (1815–1876) esituse alusel sai Mindingist dile vabamaid arenguvõimalusi. Järgnes dekaani Johann Hein- 1865. aastal akadeemia korrespondentliige. 1868. aastal täitus rich Mädleri (1794–1874) kiri Mindingile, mille peale viimane Mindingil 25 tööaastat ülikoolis. Ta valiti TÜ rakendusmatemaa- meenutas oma vastuses kohtumisi Kämtziga Halles ja Senffiga tika professori kohale veel viieks aastaks, sai teenelise professori Berliinis ning avaldas valmisolekut Tartusse tulla. Tema valimine aunimetuse ja hakkas lisaks palgale saama ka pensioni. Peterburi vabale professorikohale teaduskonna nõukogus toimus 1843. a ülikooli 50 aasta juubeli puhul valiti ta 1869. a selle ülikooli au- märtsis. Tsaarivalitsuse tolleaegsele haridusministrile Sergei Uva- liikmeks. Pärast järjekordse viie aasta möödumist valiti Minding rovile saabusid veel soovituskirjad Peterburi TAst P. N. Fussilt ja 1873. a ühehäälselt jätkama professoriametit Tartu ülikoolis veel Berliinist Alexander von Humboldtilt. Kohale määrati ta 1843. a viieks aastaks. Tema aktiivsus loengute pidamisel üllatuslikult mais. Mindingile otsustati eraldada 150 tˇservoonetsit kolimis- isegi kasvas, lisandusid mitmed uued ained. Jätkus ka viljakas kulude katteks. Ta saabus koos abikaasa ja kahe pojaga (va- uurimistöö; ta pöördus tagasi oma noorpõlve temaatika juurde, hepeal sündinud teine poeg suri Tartus lapseeas) Tartusse sama publitseerides TA bülletäänis rea artikleid kõverpinna isoperi- aasta augustis, andis kohe ametivande ja asus tööle. Ta ostis meetria kohta. Seetõttu paluti Mindingil 1878. aastal erandkorras

786 787 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste jätkata tööd veel viis aastat, millega ta nõustus kolleegide, eeskätt II Helmlingi ja astronoom-vaatleja kohale asunud noore rootslase Anders Lindstedti (1854–1939) pealekäimisel. Kui 1879. aastal Nüüd on aeg pöörduda diferentsiaalgeomeetria juurde. Selle klas- tähistati Mindingi 50. doktorijuubelit, anti talle üle Halle ülikooli sikalist osa võib käsitada kui üldist teooriat kõverjoontest ja -pin- audoktori diplom ning Peterburi TA valis ta Bunjakovski ja Pafnuti dadest. Kõverjoont iseloomustavad esmajoones kaare pikkus ning Tˇsebõˇsovi (1821–1894) ettepanekul oma auliikmeks. lokaalselt puutuja (ehk siht) ja kõverus antud punktis. Puutuja Minding loobus ametist 1883. aastal pärast 40 aastat pidevat on siin defineeritav kui lõikesirge piirasend lõikepunktide kok- tööd Tartu ülikooli professorina. Tema järglaseks sai Lindstedt. kutõmbumisel piki joont, kõverus aga kooldumisringjoone abil, Minding suri Tartus 13. mail 1885 ja maeti auavalduste saatel kusjuures viimane on joone kolme punkti läbiva ringjoone piir- Raadi kalmistule. Venemaa kodanikuna oli ta jõudnud tsiviiltee- asend nende punktide kokkutõmbumisel mööda joont; kõverus nistuse IV auastmeni: tõeline riiginõunik (vt EE, kd 9, lk 332); teda on sellise kooldumisringjoone raadiuse pöördväärtus (vt Lumiste oli autasustatud Püha Vladimiri III järgu ordeniga, Püha Anna II 1963a, 1987). Sirgjoone kõverus on null, ringjoone oma kon- järgu keisrikrooniga ja Püha Stanislavi I järgu ordeniga (Ainsoo, stantne. Sirgjoon, mis läheb läbi joone punkti ja seal võetud Ainsoo 2003: 272). kooldumisringjoone keskpunkti, on joone peanormaal. Selle Mindingi järeltulijad jäid Eestisse kuni ümberasumiseni (Um- sihivektor, mille pikkus on võrdne kõverusega, kannab nimetust siedlung). Vanem poeg Bernhard (sünd. 1839) omandas väikemõi- kõverusvektor. sa Rasinas, kus ka professor Minding ise sageli oma suvepuhkusi Kõverpinda käsitletakse sellel pinnal olevate kõverjoonte kaudu. veetis. Bernhardi vanem tütar Hedwig oli abielus Tartu ülikooli Pinna kahe punkti vaheliseks kauguseks pinnal loetakse vähimat filosoofiaprofessori Gottlob Benjamin Jäsche poja Ernstiga, eel- neid punkte ühendavate pinnajoonte kaarte pikkustest. Kahe viimane poeg Ernst Minding töötas Tallinnas Lutheri firma ühe lõikuva joone vaheline nurk on nurk nende joonte puutujate va- juhina kuni 1939. aastani. Bernhardi noorim poeg Erich päris hel lõikepunktis. Pinnaosa pindala määratakse kui seda osa isalt Rasina mõisa, kuid asus koos abikaasa Kariniga (kohtume- lähendavate hulktahuliste pindade pindala (kõikide tahkude pind- ditsiiniprofessor Herman Guido Samson von Himmelstierna tütre) alade summa) piirväärtust tippude arvu piiramatul kasvamisel. ja kuue lapsega samuti 1939. a Saksamaale. Tema noorima poja Need on põhilised arvulised suurused, mis iseloomustavad pinna Wolf von Mindingiga õnnestus mul ühel välisreisil kohtuda tema sisegeomeetriat (geomeetriat pinnal). Selle mõisteni jõudis Carl kodulinnas Coburgis. Friedrich Gauss oma klassikalises töös (Gauss 1828) ja asus sel Mindingi vanem tütar Clara Reimer, kes oli abielus Tartus õppi- viisil tõlgendama üldist geodeesiat Maa pinnal. nud arstiga, leidis pärast põgenemist Peterburist 1919. a augustis Kõikjal sileda pinna korral on selle suvalise punkti koordi- varjupaiga Mindingi majas Tartus Aia tänaval oma õe, Mindingi naadid avaldatavad diferentseeruvate funktsioonidena kahest pa- noorima tütre Agnese juures. Clara tütar Margarethe abiellus rameetrist. Sellise pinna sisegeomeetria on täielikult määratud TÜs õppinud ajaloolase Georg von Rauchiga ja koos siirdusid nad tema esimese ruutvormiga, millega joone kaarepikkuse diferent- 1939. a Saksamaale, kus Rauchist sai professor ning Baltikumi ja siaali ruut ds2 avaldub nende parameetrite diferentsiaalide ruutvor- Ida-Euroopa ajaloo silmapaistev asjatundja (Rauch 1943; vt ka EE mina. Eespool mainitud sisegeomeetrilised suurused avalduvad kd 4). Äsjatoodud andmed on enamalt jaolt saadud kirjavahetusest analüütiliselt selle ruutvormi kordajate kaudu. Pinna sellist defor- Margarethe von Rauchiga. meerimist, mille puhul sisegeomeetria säilib, nimetatakse pinna painutamiseks. Pinnal on aga ka oma välisgeomeetria, mis painutamisel ei säili. Sellesse kuulub näiteks pinnajoone nn normaalkõverus, mis

788 789 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste absoluutväärtuselt on joone kõverusvektori normaalkomponendi kooli trükkali poolt väikeses tiraaˇzis ja jäi mujal maailmas üsna pikkus. Teise, puutujatasandil oleva komponendi pikkuseks on tähelepanuta. Alles siinsete ridade autoril õnnestus avada selles si- pinnajoone geodeetilise kõveruse absoluutväärtus. Mindingi esi- salduv uus oluline saavutus, nimelt ruumiliste kõverjoonte teooria mestes, 1830. a töödes leitud lisa Gaussi tulemustele pinnateoo- põhivalemite, nn Frenet’ valemite tuletamine 16 aastat enne Fre- rias seisneb selles, et geodeetiline kõverus kuulub sisegeomeet- net’d (Lumiste 1963b). Oma töös viitab Senff, et sai selle idee riasse. Jooned, millel see on null, on pinna nn geodeetilised peamiselt Bartelsi loengutest. Õieti algas asi juba Bartelsi enda jooned, tasandi sirgjoonte analoogid — jooned, mis on lühimad tööst (Bartels 1822), mille ta tolleaegse korra kohaselt esitas Tar- pinnal iga kahe oma küllalt lähedase punkti vahel. Pinnajoone tus professorikohale asudes. Seal on selgesti välja toodud ruumi- normaalkõverus osutub sõltuvaks ainult joone sihist antud punktis lise joone iga punktiga seotud liikuva teljestiku idee; see teljestik ning avaldub murruna, mille nimetajas on pinna esimene ruut- on määratud ühikvektoritega paarikaupa ristuvatel sirgetel: puu- vorm ja lugejas pinna teine ruutvorm, mõlemad oma väärtustega tujal, peanormaalil ja nn binormaalil. Jäi vaid tuletada valemid, selles punktis ja selles sihis. Seejuures osutub, et teine ruutvorm mis määraksid selle teljestiku hetkelise muutumise punkti liiku- on Euleri-Dupini valemi (Euler jõudis tulemuseni 1767. a, Du- misel mööda joont. Nende valemite tuletamine ongi esmakordselt pin 1813. a) põhjal täielikult määratud vaadeldavas punktis ekst- publitseeritud Senffi ülalmainitud auhinnatöös, kus on esitatud ka reemsete normaalkõveruste ehk pinna nn peakõveruste k1 ja k2 nende viljakaid rakendusi. Seetõttu ongi õpikutes (Lumiste 1963a, poolt, kusjuures need realiseeruvad kahes ristuvas sihis — pinna 1987) neid valemeid, mida enamasti tuntakse Frenet’ valemitena, nn peasihtides selles punktis. Peakõveruste korrutist K = k1 k2 hakatud esmakordselt nimetama Bartelsi-Frenet’ valemiteks (vt nimetatakse pinna täiskõveruseks ehk Gaussi kõveruseks,× sest ka Lumiste 1997b; Reich 1973). Gaussi 1828. a töö tähtsaimaks tulemuseks oli tõestus, et K on pai- Senffi kõnealune töö on märkimisväärne muuski mõttes. See nutamise invariant, s.t kuulub sisegeomeetriasse. Tõsi, Gauss defi- on tegelikult esimene käsitlus, kus selleaegne joone- ja pinna- neeris K pisut teisiti, nn Gaussi kujutuse (ehk sfäärilise kujutuse) teooria on ühendatud ühtseks aineks, mis sai peatselt nimeks di- kaudu (vt Lumiste 1963a, art. 76). Rõhutame siin, et Mindingi ferentsiaalgeomeetria. Senff ise sai seda edukalt kasutada oma esimesed tööd Berliinis ilmusid ainult kaks aastat pärast Gaussi õppejõutöös ning ka Minding lisas selle oma Tartu loengukavade kirjutist. Siinkohal on sobiv meenutada Mindingi Tartu-tegevuse soovitatava kirjanduse nimestikku. Lisaks on siin olulisi täiendusi ülejärgmise jätkaja Adolf Kneseri (1862–1930) sõnu: “Mindingit Gaussi pinnateooriale, nimelt on esmakordselt käsitletud pinna võib nimetada esimeseks jätkajaks, kuid mitmes olulises punktis kõverusjooni — jooni, mis läbivad pinna punkte neis määratud läks ta Gaussist kaugemale” (Kneser 1900). peasihtides — parameetriliste võrranditega antud pinna korral. Tartusse tulles tõi Minding kaasa uusi tuuli pinnateoorias. Kõverusjooned kuuluvad pinna välisgeomeetriasse. Pinna si- Kuid tal ei tulnud alustada täiesti tühjalt kohalt, sest üsna sa- segeomeetriat täiendas peaaegu samal ajal Minding oma Berliini- mal ajal tema esimeste publikatsioonidega ilmus 1831. a Tartus perioodil. Aastail 1837–1840 avaldatud töödes esitas ta esimeses töö (Senff 1831), mis tegelikult tähistab üldse diferentsiaalgeo- artiklis idee pinna tasandile laotamisest piki antud joont (kus joone meetriaga tegelemise algust Tartus. Kõige selle alguseks oli nii- punktides võetud puutujatasandite poolt mähitud tasanduv pind suguste matemaatikaklassikute nagu Gaussi ja Lobatˇsevski õpe- painutatakse tasandiks) — see idee sai hiljem aluseks Tullio Levi- taja Martin Bartelsi ületulek Kaasani ülikoolist Tartusse (Lumiste Civita 1917. a tööle rööpülekandest Riemanni geomeetrias (vt 1997b). Bartels õpetas siin teiste hulgas välja kohaliku joones- Lumiste 1987, art. 74). Järgmises kolmes töös uuris Minding tamise ja graveerimise professori Carl August Senffi noorema pindade painutamist. Ta andis esimesi konkreetseid näiteid mitte- poja Carl (Karl) Eduardi, kes ülikooli lõpetamisel esitas äsja vii- tasanduvate pindade painutamisest, uurides sirgjoontest koosne- datud mahuka, kuldmedaliga autasustatud töö. See trükiti üli- vate pindade (nn joonpindade, nt helikoidi) painutamist selliste

790 791 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste pindade endi klassis, samuti pöördpindade painutamist. Klassi- terson Moskvasse, kus ta töötas Petropavlovski õppeasutuse ma- kaliseks sai hiljem tema näide püsthelikoidi painutamisest kate- temaatikaõpetajana, oli üks Moskva Matemaatika Seltsi asutajaid noidiks (vt Lumiste 1963a, näide 32; 1987, art. 47). Kõige ula- ja oma sealsete artiklitega ning ühe raamatuga hilisema Moskva tuslikumas, 1839. a töös uurib Minding põhjalikult pinna painu- diferentsiaalgeomeetria koolkonna alusepanija (Depman 1952). tamise probleemi analüütiliste vahenditega, tõestab, et kaks pinda Alles pärast Petersoni surma, kui tema Moskva-saavutused olid sama konstantse Gaussi kõverusega on painutatavad teineteisele, laiemat tähelepanu äratanud, avaldas Paul Stäckel (1862–1919) seejuures lõpmata paljudel viisidel, ning teeb kindlaks, missu- oma artiklis (1901) Adolf Kneseri vahendusel saadud väljavõtte gused on negatiivse konstantse Gaussi kõverusega pöördpinnad, kõnealusest kandidaaditööst, pööramata paraku tähelepanu selle hilisema nimetusega pseudosfäärid. Need klassikalised saavu- peamistele väärtustele. Töö täielik tekst (Peterson 1952) aval- tused andsid järeltulijatele põhjust nimetada pinna painutamise dati TÜ professori Jaan Sarve ja Peterburis tegutsenud eesti rah- probleemi pikka aega “Mindingi probleemiks”. Viimaseks selles vusest matemaatikaprofessori Jaan Depmani venekeelses tõlkes tsüklis oli Mindingi töö 1840. aastast, kus ta tuletas geodeetilis- alles 1952. aastal koos ülevaatega autorist (Depman 1952). Selle test (s.t lühimatest) kaartest koosneva kolmnurga trigonomeetria tõlke alusel on seda tööd ja selle autorit kogu maailma avalikkusele negatiivse konstantse Gaussi kõverusega pinnal ning näitas, et saa- tutvustanud Esther Phillips (1979; vt ka Reich 1973). Phillipsi ar- dud valemid on tuletatavad sfäärilise trigonomeetria valemeist, kui tikli pealkirjas märgitut — “Karl M. Peterson: Mainardi-Codazzi nendes raadius r asendada imaginaarse suurusega r√ 1. See valemite esmatuletamine ja pinnateooria põhiteoreem” — võib Mindingi saavutus muutus eriti oluliseks, kui selle kaudu− leiti avada järgmiselt. võimalus uue, seni abstraktse Lobatˇsevski geomeetria interpre- Pinna sise- ja välisgeomeetria on seotud Gaussi valemiga, mis teerimiseks (vt pikemalt allpool). annab täiskõveruse K = k1 k2 avaldise pinna esimese ruutvormi Selline oli Mindingi pagas Tartusse tulekul. Siit leidis ta — kordajate ning nende esimest× ja teist järku osatuletiste kaudu. Pe- võib-olla isegi oma üllatuseks — eest üsnagi hästi ettevalmista- terson leidis veel kaks sõltumatut võrrandit, mis seovad neid kaht tud pinna, eelkõige tänu Bartelsi ja Senffi tegevusele. Bartels oli geomeetriat. Nende võrrandite uuema käsitluse võib leida õpi- selleks ajaks juba surnud, kuid koostöö Senffiga sai kesta veel üle kuist (nt Lumiste 1963a, art. 77: Petersoni valemid). Nad seovad kuue aasta. Selle koostöö üheks parimaks viljaks oli Riiast pärit peakõverusi ja nende tuletisi piki teist kõverusjoont nende joonte lihttöölise poja Karl Petersoni kujundamine andekaks uurijaks, geodeetiliste kõverustega. Samaväärseid, kuid teisiti väljendatud kes oma 1853. a Tartus valminud kandidaaditöös “Über die Bie- seoseid kirjeldas neli aastat hiljem, 1857. a itaallane Gaspare Mai- gung der Flächen” saavutas silmapaistvaid tulemusi, millega tema nardi (1800–1979). Ka need said tuntuks hilinemisega. Teine nimi on (tõsi küll, tagantjärele) kindlalt jäädvustunud diferent- itaallane, Delfino Codazzi (1824–1873), tuletas oma võrrandid siaalgeomeetria ajalukku. Eespool toodud Struiki (1933/1934) käsikirjas, mille ta esitas 1860. a Pariisi Teaduste Akadeemia kon- tsitaat jätkub järgmiselt: “Tänu Mindingile, tema kolleegile Senf- kursile (ja sai teise auhinna), kuid avaldas selle alles 1869. a Mai- file (1810–1850) ja nende õpilasele Petersonile (1828–1881) hak- nardi varasemale saavutusele viitamata. Petersoni veelgi vara- kas Tartu etendama diferentsiaalgeomeetria väikese keskuse rolli.” semast saavutusest ei teadnud sellal muidugi keegi (peale Min- Seda hinnangut peaasjalikult õigustav Petersoni väitekiri lebas dingi Tartus). Laiemale matemaatikaavalikkusele said need seo- 99 aastat tänamatult ülikooli arhiivis käsikirjalise gooti kirjas sed Petersoni-Codazzi võrranditena tuntuks alles Pjotr Raˇsevski tekstina väikeses vihikus, kuigi oli saanud Mindingilt kiitva hin- monograafia (1953) kaudu (see ilmus 1959. a ka saksakeelses nangu. Tekst on üsna konspektiivne, nähtavasti oleks autor seda tõlkes Berliinis; vt ka Lumiste 1963a, 1987; Reich 1973; Phillips täiendanud enne võimalikku avaldamist, kuid seda kahjuks ei 1979). Petersoni saavutused tema 1853. a Tartu kandidaaditöös ei järgnenud. Vabade kohtade puudumise tõttu Tartus siirdus Pe- piirdu ainult sellega. Ta tegi seal ka esimese katse tuletada pinna-

792 793 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste teooria põhiteoreemi: et pind on täielikult määratud oma sisemeet- Tartu professor (sellesse ametisse jõudis ta 1865. a), kelle Peter- rikaga (ehk esimese põhivormiga) ja peakõverustega (ehk teise buri ülikool valis 1869. a oma auliikmeks. põhivormiga) — kuni oma asendini ruumis. Seejuures peavad Clauseni saavutustest pinnateoorias on pikemalt juttu artiklis muidugi olema rahuldatud Gaussi ja Petersoni-Codazzi võrrandid. Lumiste 1976. Algul, kohe pärast Tartusse jõudmist, kritisee- Peterson oli siin õnnelikus olukorras selles mõttes, et tal olid ka- ris ta üht Jacobi artiklit kõverjoonte kaartest ruumis moodusta- sutada ka Bartelsi ja Senffi varasemad saavutused. Ta sai tugineda tud kolmnurga sisenurkade summa kohta ning pisut hiljem an- kõverjoonte teooria tõsiasjale, et joon on täielikult määratud, kui dis uue tõestuse Gaussi teoreemile pinna geodeetilistest kaartest on teada tema kõverus ja vääne kaarepikkuse kui parameetri funkt- koosneva kolmnurga korral. Jacobi esitas vastusartiklis rangema sioonina ja joone liikuva teljestiku asend mingis punktis. (Siin on tõestuse koos uue lausega, et pideva kõverusega kinnise ruumilise kõverus ja vääne kordajad Bartelsi-Frenet’ valemeis.) See tõsiasi kõvera sfääriline kujutus peanormaalide järgi jagab ühiksfääri ka- ei ole küll otseselt tõestatud üheski Bartelsi ega Senffi töös, kuid heks võrdse pindalaga osaks. Clausen hindas oma 1843. a ilmunud oli tollal Tartus nähtavasti teada ja anti edasi võib-olla Senffi loen- artiklis Jacobi laused ja tõestuse hiilgavaks ning lisas oma tõestuse, gutes. mille lootis olevat veelgi ülevaatlikuma. Jacobi tööd mõjutasid hil- Selle põhiteoreemi sõnastuse publitseeris 1865. a prantslane jemgi Clausenit üht artiklit kirjutama (Clausen 1847), kus ta annab Pierre Ossian Bonnet (1819–1892), kahe aasta pärast andis ta teist järku pinna korral tõestuseta huvipakkuva seose K3 = ck4 sellele ka põhjaliku tõestuse (vt Reich 1973). Seega oli Tartus selle pinna geodeetilise joone kõveruse k ja pinna täiskõveruse K 3 tegutsenud Peterson selles vallas märgatavalt varasem (vt Phillips vahel geodeetilise joone punktides, samuti seose k2 = c1k1 selle 1979). pinna kõverusjoone normaalkõveruse (s.t ühe peakõveruse) k1 ja Kuigi Peterson lahkus Tartust rakendust leidmata, ei lakanud teise peakõveruse k2 vahel antud kõverusjoone punktides; c ja c1 on ülikoolis pinnateooriaalased uuringud. Minding pöördus oma siin teatavad konstandid. Need Clauseni valemid võib nüüd leida pika ja viljaka tööelu jooksul korduvalt selle temaatika juurde. Venjamin Kagani monograafiast (1948, 72, art. 3), kus nad on § Tal oli aga ülikoolis veel üks kolleeg, kes episoodiliselt harras- omistatud Bonnet’le, kes tõestas need 1848. a, kuid üksnes teist tas muu hulgas ka pinnateooriat. Selleks oli temast aasta va- järku joonpindade korral. Õige oleks nimetada neid Clauseni- rem Tartusse astronoom-vaatleja kohale kutsutud Thomas Clau- Bonnet’ valemiteks. Paraku on nad välja jäänud ajaloolistest üle- sen (1801–1885; vt Biermann 1964; Gaiduk 1967; Lumiste 1967), vaadetest (Struik 1933/1934; Reich 1973). Üldiselt olid Clauseni kes oli alustanud pastori karjapoisina Põhja-Jüütimaal, saanud eelmainitud saavutused tema enda silmis nähtavasti episoodilise koduõpetuse leivaisalt ning hankinud endale iseõppijana esimese tähendusega, mistõttu ta jättis need ka küllaldaselt välja arenda- töökoha Altona observatooriumis astronoom Schumacheri juu- mata. Pole kahjuks ka mingeid andmeid tema teadussidemetest res.1 Clausen sai tuntuks eeskätt komeetide uurijana. Kuigi tal Mindingiga, kuigi need võib-olla mingil määral eksisteerisid. polnud kõrgharidust, andis Königsbergi ülikool 1844. a talle Fried- Minding ise asus Tartus tegelema väga mitmes matemaatika- ja rich Wilhelm Besseli ettepanekul doktorikraadi honoris causa. selle rakenduste valdkonnas, saavutades silmapaistvaid tulemusi, Lisaks mitmele muule aunimetusele oli ta Mindingi kõrval teine millest on antud ülevaade Galtˇsenkova jt monograafias (1970). Selle kuuendas ja kümnendas peatükis on ka käesoleva kirjutise autori käsitlusi Mindingi töödest pinnateoorias. Tartu-perioodi

1 kuulub artikkel (Minding 1849), kus ta lahendab kaks geodeesiast Heinrich Christian Schumacher (1780–1850) alustas oma astronoo- pärit ülesannet, üldistades need suvalise kõverpinna juhule. Ühe miaharrastusi Tartus 1805. a Johann Wilhelm Andreas Pfafﬁ (1774– neist oli Bessel Königsbergis varem lahendanud pöördellipsoidi 1835) juures, olles siin koduõpetaja (Eelsalu 1982). Hiljem andis ta Altonas välja teadusajakirja Astronomische Nachrichten. korral, teine neist viis ühe lahendi näol minimaalpindadeni (s.t

794 795 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste sellisteni, mille peakõveruste aritmeetiline keskmine — nn kesk- oli tagasi pöördunud oma esimeste artiklite teema juurde, uurimine kõverus — on kõikjal null ja mille pindala suvalise kinnise des isoperimeetrilist probleemi kõverpinnal. Mindingi selleala- kõvera sees on minimaalne võrreldes kõigi teiste sama kõverat sest tööst ja selle probleemi lahenduskäigu edasisest arengust on läbivate pindadega). Keskmisele kõverusele pühendas ta oma- käesoleva kirjutise autor andnud ülevaate Galtˇsenkova jt mono- ette töö (Minding 1863), mis trükiti ülikooli trükikojas ja oli graaﬁa (1970) 10. peatükis. Huvipakkuv on tõik, et ühed tuntui- pühendatud Struve 50-aastase doktoritegevuse aastapäevale. mad selle probleemi hilisematest uurijatest on seotud Tartu üli- 1860. aastate lõpul sai Mindingi nimi veel kord laiemalt tun- kooliga. Nendeks on füsioloogiaprofessori ja rektori Alexander tuks, kui ilmus Enrico Beltrami töö (1868), kus autor tõestas Schmidti (tuntud Blut-Schmidt’ina) Tartus sündinud poeg Erhard Mindingi 1840. a artiklile viidates, et Lobatˇsevski planimeet- Schmidt, kes lõpetas Tartus ülikooli ja jätkas tööd Saksamaal (Lu- ria on realiseeritav negatiivse konstantse Gaussi kõverusega pin- miste 1970), ning samuti Tartu ülikooli lõpetanud, siin doktoritöö nal (pseudosfääril). Varem oli paljudele, ka Lobatˇsevskile endale kaitsnud ja eradotsendina töötanud Edgar Krahn (Peetre 1994; Lu- ja samuti näiteks Gaussile selgusetu, kas see uus geomeetria on miste 1997a; Krahn 2001). ikka vaba vasturääkivustest (nagu selle looja ise muidugi uskus, Mindingi järglastest Tartus oli diferentsiaalgeomeetriaga põ- ilma et tal siiski oleks olnud veenvat põhjendust). Lahendus oli aga gusaid kokkupuuteid Otto Staudel (1857–1928) ja Adolf Kne- pärast Mindingi 1840. a tööd käeulatuses. Nimelt on Lobatˇsevski seril, kes mõlemad tulid Tartusse Breslau ülikoolist, esimene ainsas saksakeelses töös (Lobatschefskij 1840) näidatud, et uues 1886. a, teine tema asemele 1889. a. Pärast Peter Helmlingi geomeetrias on kolmnurkade trigonomeetria seotud sfäärilise tri- surma kutsuti tema kohale 1888. a Leipzigi ülikoolist Friedrich gonomeetriaga täpselt samuti nagu Mindingi selles töös trigono- Schur (1856–1932), kes oli juba tuntud oma uurimustega algeb- meetria negatiivse konstantse kõverusega pinnal. Oleks vaja ol- ralistest pindadest ja klassikalise Schuri teoreemiga (1886) kon- nud vaid kõrvutada neid kaht tööd, et jõuda Beltrami saavutuseni stantse kõverusega Riemanni ruumide kohta (vt Raˇsevski 1953). 28 aastat varem. Lobatˇsevski kõnealune kirjutis äratas küll Gaussi Nende kolme mehe geomeetriaalastest saavutustest Tartus olen tähelepanu — tema ettepanekul valiti selle autor Göttingeni Tea- andnud ülevaate oma 1976. a artiklis. Esimesed kaks arenda- dusliku Seltsi korrespondentliikmeks —, kuid Mindingile Berlii- sid siin ruumiliste kõverate teooriat, kolmas avaldas uurimusi nis see töö paraku silma ei hakanud. Mis puudutab Lobatˇsevskit, pidevate teisenduste rühmade ehk Lie rühmade teooria alustest. siis tema küll üldiselt jälgis ajakirja, kus Mindingi töö ilmus, kuid (Üks neist töödest anti Keiserliku Tartu Ülikooli poolt asjakohase need 1840. aasta numbrid jäid tal haiguse tõttu vahele, nagu selgi- pühendusega üle Pulkovo tähetornile selle 50. aastapäeva puhul, tas Boriss Laptev Kaasani ülikooli raamatukogu lugejate ˇzurnaali nagu varem Mindingi oma 25. aastapäeval). uurides. Hiljem Tartus huvitus juba eakas Minding sellest temaa- Uuesti elavnes diferentsiaalgeomeetria Tartus juba Eesti Vaba- tikast ja andis 1877. a üliõpilastele auhinnatööks ülesande esitada riigi Tartu Ülikooli ajal, kui siin tegutses Jüri Nuut (1892–1952), võimalikult täielik käsitlus trigonomeetriast negatiivse konstantse kes oma monograaﬁas (Nuut 1961; käsikiri sai raamatuks alles kõverusega pindadel (s.t Lobatˇsevski trigonomeetriast). Kuldme- pärast autori surma) esitas ka mõningaid palu Lobatˇsevski ruumi daliga autasustatud töö kirjutas sel teemal Julius Amelung, hilisem joonte geomeetriast (vt Lumiste 1992). Diferentsiaalgeomeetria Tartu reaalkooli füüsika ülemõpetaja. arengut Tartus Teise maailmasõja järel on käsitlenud oma ülevaa- Mindingi enda üks viimaseid töid oli 1875. a ilmunud artikkel, detes Viktor Abramov ja Maido Rahula (Abramov, Rahula 1999; milles ta andis uue valemi pinna keskmise kõveruse arvutamiseks Abramov 2004). ja uuris etteantud kõverjoont läbiva minimaalpinna leidmist. Oma viimases publikatsioonis (Minding 1879) teeb ta kokkuvõtte oma töödest Peterburi TA bülletäänis aastatel 1876–1878, milles ta

796 797 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria Ülo Lumiste

Kirjandus K r a h n , Dorothee Einstein 2001. Edgar, mu abikaasa. — Akadeemia, nr 1, lk 99–107 Lobatschefskij, Nikolai I. 1840. Geometrische Untersuchungen A b r a m o v , Viktor 2004. On the development of differential geometry zur Theorie der Parallellinien. Berlin: Fincke in Estonia. — Recent Developments in Mathematics. Proc. Finnish- L u m i s t e , Ülo 1962. Karl Eduard Senff. — Eesti Loodus, nr 4, lk 282– Estonia Colloquium in Tallinn, May 27–29, 2002 (Math. Studies 2), 283 Tartu: Est. Math. Soc., pp. 12–24 L u m i s t e , Ülo 1963a. Diferentsiaalgeomeetria, Tallinn: ERK A b r a m o v , Viktor, Maido R a h u l a 1999. Differential geometry of L u m i s t e 1963b = Lumiste, lo G. Predvoshiwenie formul 20th century and geometric research in Tartu. — Bibliography of Ülo Frene v soqinenii K. З. Zenffa. — Voprosy istorii Lumiste. Development of differential geometry in Estonia. Tartu: fiz.-mat. nauk. Moskva: Vysxa xkola, str. 141–147 Estonian Math. Soc., pp. 103–123 L u m i s t e , Ülo 1967. Täiendusi Th. Clauseni biograafiale. — Mate- A i n s o o , Lembit, Uno A i n s o o (koost.) 2003. 1000 tartlast läbi maatika ja Kaasaeg, nr 12, lk 123–124 aegade. Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu L u m i s t e , Ülo 1970. Erhard Schmidt — Tartu ülikooli kasvandik. — B a r t e l s , Johann Martin Christian 1822. Disquisitiones quater theo- Matemaatika ja Kaasaeg, nr 17, lk 104–110 riam functionum analyticarum pertinentes pro munere in Academia L u m i s t e , Ülo 1976. Tartu Ülikool ja XIX sajandi geomeetria. — Tea- Caesarea Dorpatensi Professoris Matheseos publici ordinarii rite duse Ajaloo Lehekülgi Eestist II. Tallinn: Valgus, lk 36–68. [Ingl. k: adenuto. Dorpat: J. C. Schünmann vt Lumiste 1999] B e l t r a m i , Enrico 1868. Saggio di interpretazione della geometria Lumiste,Ülo1987. Diferentsiaalgeomeetria, Tallinn: Valgus non-euclides. — Giorn. mat., t. 6, p. 284–312 L u m i s t e , Ülo 1992. Lobatˇsevski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi B i e r m a n n , Kurt-R. 1964. Thomas Clausen, Mathematiker und Ast- hüperboolne universumimudel. — Tallinna Tehnikaülikooli Toimeti- ronom. — Journal für die reine und angew. Math., Bd. 216, H. 3/4, sed, nr 733, lk 3–21 S. 159–198 L u m i s t e , Ülo 1997a. Edgar Krahn (1894–1961) uurijana ja mate- C l a u s e n , Thomas 1847. Auszug aus einem Schreiben des Herrn maatika arendajana Tartu Ülikoolis (100 aastat sünnist). — 75 aastat Dr. Clausen, Observator an der Dorpater Sternwarte, Dorpat, 1846, Eesti ülikooli Tartus. Tartu: Tartu Ülikool, lk 148–157 Dec. 31. — Astronomische Nachrichten, Nr. 589, Sp. 115–120 L u m i s t e , Ülo 1997b. Martin Bartels as researcher: his contribution D e p m a n , Jaan 1952 = Depman, Ivan . Karl Mihailoviq to analytical methods in geometry. — Historia Mathematica, vol. 24, Peterson i ego kandidatska dissertaci . — Istor.- pp. 46–65 mat. issledovani , vyp. V. Moskva, str. 87–112 Lumiste, Ülo 1999. Bibliography of Ülo Lumiste. Development of E e l s a l u , Heino 1982. Astronoomia. — Tartu Ülikooli Ajalugu II. Differential Geometry in Estonia. Tartu: Est. Math. Soc., pp. 68–102 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat, lk 206–213 M i n d i n g , Ferdinand 1849. Ueber einige Grundformeln der Geodä- G a i d u k , J. 1967. Thomas Clausen ja tema matemaatika-alane loo- sie. — Bull. phys.- math. de l’Acad. sci. St.-Pétersbourg, t. 8, S. 88–92 ming. — Matemaatika ja Kaasaeg, nr 12, lk 116–122 M i n d i n g , Ferdinand 1863. De curvatura superficierum questiones, Galtˇsenkova et al. 1970 = Galьqenkova, Rimma I., Lumiste, Dorpat: Schünmann lo G., Oжigova, Elena P., Pogrebysskii, Ivan B. M i n d i n g , Ferdinand 1875. Über die mittlere Krümmung der Ferdinand Minding 1806–1885. Leningrad: Nauka Flächen. — Bull. Pétersbourg Acad., t. 20, S. 531–537 G a u s s , Carl Friedrich 1828. Disquisitiones generales circa superficies M i n d i n g , Ferdinand 1879. Zur Theorie der Kurven kürzesten Um- curvas. — Comment. Soc. Gott., math. Classe, vol. 6, p. 99–146 rings, bei gegebenem Flächenhalt, auf krummen Flächen. — J. reine K a g a n 1948 = Kagan, Ven min F. Osnovy teorii poverh- und angew. Math. Bd. 86, S. 279–289 nostei II. Moskva—Leningrad: OGIZ N u u t , Jüri 1961 = Nut, rii. Geometri Lobaqevskogo v K n e s e r , Adolf 1900. Übersicht der wissenschaftlichen Arbeiten analitiqeskom izloжenii. Moskva: Izd. AN Ferdinand Minding’s nebst biographischen Notizen. — Zeitschrift Math. und Phys., Bd. 45, S. 113–128

798 799 Ferdinand Minding ja diferentsiaalgeomeetria

P e e t r e , Jaak 1994. Faber Krahn inequality and related topics. — Edgar Krahn 1894–1961. A Centenary Volume. Ed. by Ü. Lumiste and J. Peetre. Amsterdam et al.: IOS Press, pp. 81–106 Peterson 1952 = Peterson, Karl. Ob izgibanii poverh- nostei. — Istor.-mat. issledovani , vyp. V. Moskva, str. 87–112 P h i l l i p s , Esther R. 1979. Karl M. Peterson: the earliest derivation of the Mainardi-Codazzi equations and the fundamental theorem of surface theory. — Historia Mathematica, vol. 6, pp. 137–163 R a ˇse v s k i 1953 = Raxevskii, Petr K. Rimanova geometri i tenzornyianaliz Moskva: GIZ R a u c h , Georg von 1943. Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 1690–1710. Essen R e i c h , Karin 1973. Die Geschichte der Differentialgeometrie von Gauss bis Riemann (1828–1868). — Archive for History of Exact Sciences, vol. 11, no. 4, pp. 273–382 S e n f f , Carl Eduard 1831. Theoremata principalia e theoria curvarum et superﬁcierum. Dorpat: J. C. Schünmann S t r u i k , Dirk Jan 1933/1934. Outline of a history of differential geometry. — Isis, vol. 19, 20, pp. 92–120, 161–191 S t ä c k e l , Paul 1901. K. Peterson. — Bibliotheca mathematica (3), Bd. 2, S. 121–132

ÜLO LUMISTE (sünd. 1929) on lõpetanud Tartu ülikooli matemaatiku- na (1952), kaitsnud samas kandidaadi- (1958) ja doktoriväitekirja (1968) ning töötanud alates 1970. aastast professorina; 1996. aastast emeriitprofessor. Ühtlasi Eesti TA akadeemik (1993), Ameerika Matemaatika Seltsi tegevliige (1992), Tallinna ülikooli audoktor, Eesti Matemaatika Seltsi asutajaliige ja kauaaegne esimees ning Eesti nüüdisaegse diferentsiaalgeomeetria koolkonna rajaja. Ta on mitme vene- ja ingliskeelse monograaﬁa kaasautor, teadusajaloolane, teaduse populariseerija ning kõrgkooliõpikute autor. Akadeemias varem avaldanud artikli “Aegruumi geomeetriast ja selle ajaloost” (2005, nr 2, lk 332–353) ning arvustuse “Vennad Väisäläd” (2005, nr 4, lk 842–849).

ANNE PARMASTO

800 Kalevi Wiik

geograaﬁlisi erinevusi, aga need jagunesid vanuse järgi selgesti kahte rühma: vanema rühma moodustasid neli esimesena maini- LÄÄNEPOOLNE VAADE tud kalmistut ja noorema viimasena mainitu. Rühmadevaheline ajapiir paigutub umbes aastasse 800 pKr. Teisisõnu: vanemad BRITTIDE JA kalmistud kuuluvad anglosaksi perioodi, kui viikingid ei olnud veel tulnud Briti saartele, aga noorem kalmistu kuulub aega, mil TEISTE PÕHJAEUROOPLASTE viikingid olid juba saartel, seega viikingiaega. ALGUPÄRALE Geneetilised tulemused saadi luustike hammastest võetud mi- tokondriaalse DNA analüüsi põhjal. Tegemist oli niisiis mito- kondriaalse DNAga, mis tähendab, et kõnealuse uurimise tule- muste põhjal on võimalik välja selgitada emaliinid, kuna nende Kalevi Wiik abil pole võimalik saada selgust isaliinides. Tegemist oli tüüpiliste Lääne-Euraasia elanikkonna haplotüüpidega ja nendest moodus- tatud haplorühmade ning haplorühmade alarühmadega: Briti ja USA geneetikuterühm, millesse kuulusid Ana Töpf, J: J1, J1a, J1b, J1b1, J2; Marcus Thomas Pius Gilbert, Jack P. Dumbacher ja A. Rus T: T1, T2, T3, T4, T5; Hoelzel, on avaldanud huvitava artikli Briti saarte muinasasukaist U: U1, U2, U5, U5a, U5a1, U5a1a, U5b, U5b1, U6, U6a, U6b, pealkirjaga “Tracing the phylogeography of human populations U7; in Britain based on 4th–11th century mtDNA genotypes” Mole- K; V; I; W, X. kulaarbioloogia ja Evolutsiooni Ühingu (Society for Molecular Autorid rõhutavad, et sajanditevanust luumaterjali analüüsides Biology and Evolution) ajakirjas Molecular Biology and Evo- peavad geneetikud olema eriti hoolsad. Kasutada olevad mater- lution (23. kd, nr 1, lk 152–161), mida kirjastab Oxford Uni- jaliosakesed on väga väikesed ja sageli juhtub, et saadud tule- versity Press.1 Artikkel esindab moodsat populatsioonigenee- mused kajastavad nende isikute DNAd, kes on kõnealuseid luid tikat, vähemalt osalt põhineb selle andmestik arheoloogilistel käsitsenud; mõnikord võib juhtuda, et tulemused põhinevad katse väljakaevamistel saadud muistsel luumaterjalil. Sellele lisaks on sooritaja poolt väljahingatud õhus leiduvatel osakestel. Autorid ei andmestikus kaasaegsest elanikkonnast tehtud uurimuste tulemu- usu küll, et nende katsetes oleks nii juhtunud. sed. Artiklis võrreldakse mitmel pool Briti saartel asuvatest ja eri aegadest pärinevatest haudadest saadud luumaterjali mitmel Haplorühmade sageduse põhjal (selle põhjal, kui palju mingit pool Euroopas ja Lähis-Idas elunevatest populatsioonidest varem haplotüüpi mingis populatsioonis esines) arvutati populatsiooni- saadud vastava ainestikuga. devahelised geneetilised kaugused. Need esitati lihtsustatult ka- hemõõtmelise diagrammina, kus populatsioonid paiknevad üks- Analüüsitud muinasaegne luumaterjal pärineb viielt kalmis- teise suhtes selliselt, et geneetiliselt üksteisele lähedased populat- tult, mis asuvad järgmistes kohtades ja kuhu surnud on maetud li- sioonid paiknevad ka diagrammis üksteise lähedal (vt diagrammi). gikaudu järgmistes ajavahemikes: Leicester (300–400 pKr), Nor- Üks selge erinevus vanemate kalmistute rühma ja noorema kal- ton (400–600 pKr), Buckland (500–600 pKr), Lavington (550– mistu vahel oli see, et haplorühma U5 alarühma U5a1 esinemine 700 pKr) ja Norwich (900–1050 pKr). Saadud geneetiliste tule- oli selgesti sagedasem vanemas rühmas kui nooremas kalmistus. muste põhjal võib järeldada, et kalmistute vahel ei olnud olulisi Usutavasti levis kõnealune alarühm Euroopas ülempaleoliitiku- mis (35 000–10 000 aastat tagasi). Noorema kalmistu leiuma- 1Vt http://mbe.oxfordjournals.org/cgi/content/short/23/1/152.

802 803 Läänepoolne vaade brittide ja teiste põhjaeurooplaste algupärale Kalevi Wiik

Diagramm tänapäevastel populatsioonidel? (Sel juhul “geneetiline sugulus” põhineb muidugi ainult nendel mitokondri DNA haplorühmadel, mida uurimise käigus vaadeldi.) Kui selliseid sugulasi on, kus leiduvad siis “vanemate briti luustike” ja “nooremate briti luustike” muinasaegsed sugulased? (Kõne all on tõesti “muinasaegsed sugulased”, sest mitokondri DNA abil väljaselgitatavad emaliinid võivad viidata vägagi kaugetele aegadele.) Autorid leidsid järgmise vastuse. Vanemate luustike mui- nasaegsetest sugulastest suhteliselt paljud on ühised Euroopa põhjapoolsete populatsioonidega ehk eestlaste, soomlaste, norra- laste, ˇsotlaste, islandlaste, hebriidlaste (artiklis nimetusega West Islanders) ja saamidega. Noorematel luustikel on suhteliselt palju muinasaegseid sugulasi Euroopa lõunapoolsete ja Lähis-Ida populatsioonide hulgas ehk sakslaste, prantslaste, hispaanlaste, ar- meenlaste ja palestiinlaste seas. See tulemus tähendab muuseas seda, et enne umbes aastat 800 pKr Britannias elanud anglosakside esivanemad olid muu- hulgas eestlaste ja soomlaste esivanemate “geneetilised sugulased” ehk üldisemalt võttes on kogu Põhja-Euroopa populatsioonid moodustanud kunagi muinasajal enam või vähem ühtse populatsiooni. Selle kohta, kui kauge sugulusega on tegemist, ei saa ainuüksi geneetilise uurimise teel kindlat informatsiooni. Autorite algupärast diagrammi on muudetud selliselt, et sellele on kan- Seepärast võtavad autorid appi ka arheoloogia ja arutlevad, kui tud jooned, mis osutavad elanikkonna geneetilisi kaugusi ühelt poolt kaugest ajast on Põhja-Euroopa sugulus pärit. Nad peavad vanemate kalmistute (VANEMAD) ja teiselt poolt noorema kalmistu võimalikuks, et kõne alla tuleks jääaja lõpp või mesoliitikum. (NOOREM) luustikest. On lisatud ka (peenem) joon, mis näitab, kust Kummastki perioodist leiavad nad ühe tähelepanuväärse asja: kulgeb “geneetiline piir” vanematesse kalmistutesse ja nooremasse kal- mistusse maetud populatsioonide vahel. (Diagrammi aluseks on vaatlus- a) jääaja lõpu Põhjamere manner ehk, nagu nad ütlevad, Dogger- aluse artikli diagramm.) land ning b) mesoliitikumi ühtne põhjaeuroopalik kultuur (“a common Mesolithic culture from Britain to Estonia”). a) Jääaja lõpul sidus mannerjää veel nii palju vett, et mere- terjalis oli aga rohkesti haplorühma T1, mida seostatakse sageli pind oli praegusest madalamal ja kuiva maad oli nüüdsest roh- neoliitikumiga (umbes aastale 8000 eKr järgnenud perioodiga) ja kem. Autorid peavad Britannia ning kogu Põhja-Euroopa seisu- maaviljeluse tulekuga. kohast eriti oluliseks seda, et Briti saared ja Euroopa manner olid Autorid võrdlesid muinashaudade luustike hammastest saadud omavahel maaühenduses; neid ühendas Doggerland (vt kaarti). tulemusi tänapäeval Euroopas ja Lähis-Idas elunevatelt populat- Autorite järgi toimis see kunagine maismaa jääaja maksimumi ajal sioonidelt varem saadud vastavate tulemustega. Küsimus oli sel- pelgupaigana (refuugiumina), kuhu oli jäänud külmast hoolimata line: kas Briti saarte vanemate ja nooremate haudade luustikel on elanikke. Suur osa Euroopa elanikkonnast pages külma eest küll ehk samad “muinasaegsed geneetilised sugulased” kui nimetatud lõunasse Franko-Kantaabria pelgupaika. See, et Lääne-Euroopas

804 805 Läänepoolne vaade brittide ja teiste põhjaeurooplaste algupärale Kalevi Wiik

Kaart Briti saarte nooremale (800–1050 pKr) kalmistule maetud inimeste esivanemaid leiab suhteliselt sageli Franko-Kantaabria pelgupaiga asukate hulgast. b) Omapärane on see, et autorid ei eritle neid mesoliitilisi kul- tuure, millele nad viitavad, kuid ilmselt on tegemist kultuuriahe- laga, mille emakultuuriks oli Maglemose kultuur ja kuhu kuulus Briti saarte Star Carri kultuur ning idas Kunda ja Suomusjärvi kultuur. Just selle kultuuriahela populatsioonid oleksid olnud omavahel geneetilised sugulased ehk need populatsioonid oleksid kuulunud mõistesse “Põhja-Euroopa mesoliitiline ühtsus” (the Meso- lithic Unity of Northern Europe). Artikli autorid on britid ja ameeriklased, mistõttu nende vaatenurk on tüüpiliselt läänelik. Kui artikli autorite hulgas oleks olnud eestlasi või soomlasi, oleksid nad tõenäoliselt tuletanud autoritele meelde, et Briti saarte kahest populatsioonist võib üks olla küll läänepoolset algupära (pärit Franko-Kantaabria pelgupaigast), aga teine peab olema idapoolset algupära (pärit Ukraina pelgupaigast). Autorid on konstrueerinud omaette Doggerlandi pelgupaiga, mis peab justkui asendama tegelikult loomulikumat Ukraina pelgupaika. Ei tundu usutav, et Euroopa eriti külmas osas, mannerjää naabruses praeguse Põhjamere kohal oleks asunud pelgupaik, kus elanikkond oleks leidnud külmavarju. Geneetikuna ei tee autorid mingeid oletusi nende keelte kohta, mida kõnelesid “doggerlandlased” ja “frankokantaabrialased”. Ise oletan, et esimesed kõnelesid soome-ugri ja teised baski keeli. Kui see oletus on õige, kõneldi Briti saartel varem soome-ugri Autorite järgi oli Doggerlandis (Põhjamere mandril) jääaegne pelgupaik, kust hiljem siirdus elanikke Britanniasse, Skandinaaviasse ning ka keeli ning hiljem baski keeli. Loomulikult ei või keegi nii vana- praegusesse Eestisse ja Soome. (Kaardi aluseks on vaatlusaluse artikli dest keeleasjadest teada midagi kindlat. kaart.) oli kaks pelgupaika — Doggerland põhjas ja Franko-Kantaabria lõunas —, põhjustas autorite meelest Lääne-Euroopa elanikkonna KALEVI WIIK (sünd. 1932) on soome keeleteadlane, 1968–1997 Turu geneetilise jagunemise kaheks: põhjapoolseks ja lõunapoolseks. ülikooli foneetikaprofessor, praegu emeriitprofessor; ﬁlosooﬁadoktor Just sel teel tekkinud põhjapoolsete lääneeurooplaste, “dogger- 1965; Soome Teaduste Akadeemia liige 1980, Tartu ülikooli audok- landlaste” seast tulebki otsida Briti saarte kõnealustele vanema- tor 1991. Eesti keeles on tema raamatutest ilmunud Foneetika alused tele (300–700 pKr) kalmistutele maetud inimeste esivanemaid. (Tartu: Tartu Ülikool, 1991) ja Eurooplaste juured (Tartu: Ilmamaa, Ning samalt territooriumilt peab otsima autorite arvates ka teiste 2005). põhjaeurooplaste, muu hulgas eestlaste ja soomlaste esivanemaid.

806 807 Mati Kröönström

uurimisteemana soositud. Pealegi ei jätnud ohvitserid erinevalt mõne teise eluala esindajatest nähtavat jälge rahvuslikku liiku- EESTLASTEST OHVITSERID misesse. Suur osa ohvitseride kohta käivatest allikatest asub Ve- nemaa arhiivides ja raamatukogudes, mis muudab teemaga tege- VENE ARMEES 19. SAJANDIL lemise tänapäeval keeruliseks, kuigi mitte võimatuks. Nii polegi imestada, kui 19. sajandi eesti haritlaskonda käsitlevates töödes on eesti päritolu sõjaväelastest mainitud vaid Mereministeeriumi Mati Kröönström ametnikku Aleksander Jurjevit, inseneriväe polkovnikut Fjodor Russowit ja vendasid Karelle. Jääb mulje, nagu ei oleks 19. sajandil kutselisi eesti soost sõjaväelasi rohkem olnudki.2 Artikkel püüab anda ülevaate eestlaste võimalustest jõuda Vene Oleme harjunud, et eestlaste ajalugu 19. sajandil on peamiselt ag- armees 19. sajandil ohvitserikraadini, teha kindlaks sel ajal tee- raarajalugu või rahvusliku liikumise ja sellega seotud teemade (ha- ninud eesti soost ohvitseride ligikaudse arvu ja võimaluse korral riduse, seltsiliikumine jms) ajalugu. Uuritud on enamasti neid sot- ka nende teenistuskäigu. 19. sajandi keskel ja ka hiljem on ohvit- siaalseid gruppe, mis osalesid aktiivselt rahvuslikus liikumises. seri rahvuse määratlemine keeruline ning paljudel juhtudel koguni Rahvusliku liikumise kontekstis on käsitletud ka eestlaste ühis- võimatu. Ohvitseride teenistuslehel puudus eraldi lahter rahvuse kondlikku mobiilsust. Samas teame väga vähe nende haridust märkimiseks. Et sageli pole teenistuslehel märgitud ka ohvitseri saanud eestlaste kohta, kes saksastumise ja venestumise tõttu eest- sünnikreisi ja -linna, siis võib isegi Liivimaa kubermangu talupoe- lusele n-ö kaotsi läksid. Me ei tea isegi nende ligikaudset arvu. gadest pärit ohvitseri rahvuse määratlemine osutuda üsna keeruli- Pärast Vabadussõda avaldas üle 100 000 inimese soovi Eestisse seks. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul teeninud ohvitseridest opteeruda, kellest võeti vastu ligi kolmandik. Kuigi kõik op- on võimalik saada siiski üsna hea ülevaade. Varasema perioodiga teeruda soovijad ei olnud eestlased ega isegi mitte Eestiga seotud on asi keerulisem. Nooremate ohvitseride kohta (lipnikud, leit- isikud, oli neid siiski absoluutne enamus. Need olid eesti soost nandid, staabikaptenid) on andmeid väga raske leida. 19. sajandi väljarändajad ja nende järeltulijad, kellel 19. sajandil oli õnnes- esimesest poolest on olemas küll ohvitseride nimekirju (Spiski tunud välja murda talupojaseisusest ja teostada end mõnel “pee- po starxenstvu), kuid enamik neist sisaldab väga vähe infor- nemal” elualal väljaspool Eestit. Kontroll-opteerumise komisjo- matsiooni. Kuni 19. sajandi keskpaigani on spisok’ites tavaliselt nide fondides asuvate arhivaalide läbitöötamine avardaks oluliselt märgitud vaid ohvitseri perenimi, teenistuskoht ja vanus viima- meie teadmist eestlaste ühiskondlikust mobiilsusest 19. sajandil ses auastmes. Sõjaväe ametlikud teated (edutamised, autasusta- ja aitaks võib-olla paremini mõista ärkamisaegset õhustikku ter- mised jms), mis ilmusid Russki˘iInvalid’is, Razvedqik’us vikuna.1 ja Pravitelьstvenny˘iVestnik’us piirdusid enamasti sa- Ohvitseride kui suhteliselt väikesearvulise ja kindlalt piiritle- muti vaid perenimega. Mõnevõrra lihtsam on staabiohvitseride tud sotsiaalse grupi näite varal võib öelda, et uurimisteema on ja kindralitega, kes teenisid 30–40 aastat ja kelle kohta leidub huvitav ja tulemustelt kohati üllatav. Ohvitseridele kui sotsiaal- rohkem informatsiooni. Nii kaugele jõudsid teenistuses aga vaid sele grupile on ajaloolased seni vähe tähelepanu pööranud. Osalt ehk seepärast, et nõukogude ajal ei olnud tsaariarmee ohvitserid 2Mitmes käsitluses on mainitud veel kindraleid Michelsoni, Craff- strömi, Masingut, Raddatzit jt; Jaan Kross on kindral Michelsonile 1Selleks et hinnata eestlaste sotsiaalset mobiilsust, ei piisa loomuli- pühendanud koguni novelli. Kõigi nimetatud ohvitseride eesti päritolu kult ühe eriala esindajate tundmaõppimisest. Vaja oleks kaardistada ka on siiski lõpuni tõestamata. Et artikli autoril ei ole selle kohta varem teiste erialade esindajad (insenerid, arstid, ametnikud jt). kirjapandule midagi uut lisada, ei ole neid käesolevas artiklis mainitud.

808 809 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström vähesed ohvitserid. Seetõttu oleme eesti soost ohvitseride hulka Esimesed kindlad andmed eesti soost ohvitseride kohta päri- arvanud kõik 19. sajandil Vene armees teeninud kaadriohvitserid, nevad 19. sajandi algusest. Ainuüksi nimekuju põhjal võib 19. sa- kelle puhul eesti juured on selgesti tuvastatavad. jandi esimesel poolel ja keskpaiku eristada vähemalt paarkümmend eesti päritolu ohvitseri. 6. mail 1856. aastal suri Tallinnas endine Arhangelski ja- EESTLASTEST OHVITSERID VENE ARMEES laväepolgu leitnant Jegor Jurison (Jüri Jürisson). Tema tee- 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL nistuskäigu kohta on teada, et ta võttis osa Napoleoni sõdadest — sellest annavad tunnistust 1812. ja 1814. aasta sõjakäikude mäles- 18. sajandi lõpul komplekteeriti Vene armee ohvitserkond peami- tusmedalid tema autasude hulgas ning sõduri Georgi rist ja medal selt endistest allohvitseridest. Aadlikud ülendati teenistusse astu- Anna ordeni lindil (EAA, f 30, n 4, s 451). Tõenäoliselt osales des kohe allohvitserideks (esimesed kolm kuud teenisid reame- Jürisson Napoleoni sõdades sõdurina või allohvitserina ja ülendati hena, kuid allohvitseri mundris). Seejärel ülendati nad junk- hiljem ohvitseriks. ruks (alamlipnikuks) ja siis portupeejunkruks (ratsaväes lipujunk- ruks). Pärast seda võis neid vakantsi olemasolu korral ohvitseriks 1854. aastal suri Peipsi-äärse Ninase etapijaama komandant ülendada. Mitteaadlikud pidid teenima enne allohvitseriks ülen- premier-leitnant Peeter Friedrich, kes oli pärit Pärnumaa talu- damist neli aastat reamehena. Pärast seda ülendati nad esmalt poegadest. P. Friedrich oli ohvitseriks ülendatud ühe suurvürsti allohvitseriks, siis veltveebliks (ratsaväes vahtmeistriks) ning al- elu päästmise eest oma polgu kasarmus Peterburis (Dr. Bertram les pärast seda võidi nad lipnikuks ülendada (Volkov 1993: 55). 1868: 51; Lipp 1909: 12). Eestist hakati nekruteid võtma 18. sajandi lõpul.3 Seega võisid 1856. aastal ülendati Sveaborgi kindluses alamleitnandiks in- esimesed eestlastest nekrutid lipnikuks saada 19. sajandi esi- seneriväe lipnik Nikolai Jürisson (VRSAA, f 395, n 48, s 12, mese kümnendi lõpul. Teoreetiliselt oli igal eestlasest nekrutil l 97 p–98). 1855. aasta mais oli Sveaborgi komandant kindralleit- võimalus Vene armees 19. sajandil ohvitseriks saada, kui ta oli nant Sorokin pöördunud palvega Tallinna kuberneri poole lubada teeninud nõutava aja allohvitserina ja veltveeblina ning selleks linna ajutiselt elama inseneriväe lipnikul Jurissonil koos perekon- oli polguülema nõusolek. Vaid Paul I valitsemisajal oli lühike naga (EAA, f 29, n 3, s 3540). Tõenäoliselt on tegu sama isikuga. periood (1798–1799), kui oli keelatud mitteaadlikke ohvitseriks Eestlane oli 1854. aastal lipnikuks ülendatud Nikolai An- ülendada (Volkov 1993: 55). Loomulikult ei olnud kõik nii lihtne. toni p Martson. N. Martson astus sõjaväeteenistusse 1836. aastal. Vakantsele ohvitserikohale esitas polguülem tavaliselt aadliku ja 1874. aastal oli ta admiraliteedi staabikapteni ja 1881. kapteni au- alles siis, kui polgus ei leidunud sobivat kandidaati, võis lip- astmes (vt Amburger nr 32687). nikuks saada madalamast seisusest pärit allohvitser. Suurte sõdade Eesti või soome rahvusest pidi olema aastatel 1856–1858 ajal leevendati madalamast seisusest pärit ohvitseridele esitatavaid 8. Eestimaa polgus lipnikuna teeninud Karl Metsberg (Gulevitˇs nõudeid. Napoleoni sõdade ajal, kui valitses suur nappus ohvitse- 1911: XXXIV). ridest, lubati mitteaadlikest allohvitsere ohvitseriks ülendada isegi 1870. aastatel teenis Balti laevastikus vanema insener-mehaa- kaardiväes (Volkov 1993: 56). Laias laastus tuli nekrutil lipniku nikuna staabikapten Jüri Mihkli p Jürisson (sõjaväeteenistuses auastme saamiseks 19. sajandil teenida kõige vähem 10–12 aastat. 1850. ja ohvitser 1866. aastast). Tema poeg oli tõenäoliselt Eraldi soodustused olid sõdurite ja allohvitseride poegadel (kan- insener-mehaanik (kapten) Georg Juri (Jüri) p Jürisson, kes tonistid), kellest paljud valisid sõjaväelase karjääri. võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Enne Esimest maailmasõda teenis G. Jürisson Balti laevastikus (Spisok litˇsnogo sostava... 1914: 3Tõenäoliselt teenis eestlasi põgenenud talupoegadena Vene armees 410). ka varem ja on võimalik, et mõni neist ka ohvitseriks ülendati.

810 811 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

1874. aastal läks 65-aastasena erru 112. Uurali polgu kapten “pärineb aadlist”. Asjaolu, et sünnikanne on tehtud Tallinna Ado Antsu p Tenis (Tõnis?), kes oli pärit Liivimaa talupoega- Pühavaimu koguduse meetrikas, lubab oletada, et tegu oli eestlase dest (Neveˇzin 1899: 198). 1869. aastal tuli 103. Petrozavodski või vähemalt eesti päritolu mehega.4 E. Peterov õppis lühikest polku lipnik Aleksander Krestjani p Madisson. 1874. aastal aega Tallinna kubermangugümnaasiumis (1864–1865) ja hiljem oli A. Madisson samas polgus leitnant (Dubinin 1903: 322). Riias, kuhu tema isa oli teenistuskohuste tõttu siirdunud. Astu- Aastail 1864–1866 teenis 112. polgus ohvitserina keegi Peter nud 1872. aastal sõjaväeteenistusse, lõpetas E. Peterov 1875. aastal Echman (Neveˇzin 1899: 203), kelle poeg Anatoli Echman Pauli sõjakooli ja ülendati lipnikuks. Pärast seda teenis ta Leedu sündis 1881. aastal Viljandis ja lõpetas 1902. aastal Vilno junkru- kaardiväepolgus, mille koosseisus võttis osa Vene-Türgi sõjast. kooli (VRSAA, f 408, n 1, s 555, l 16 p–17). Lahingute eest Plevna all pälvis Anna IV järgu ordeni. 1894. aastal 19. sajandi ohvitseride nimekirjades leidub arvukalt son- komandeeriti E. Peterov kaardiväe Volõõnia polku ja ülendati pol- lõpulise nimega isikuid. Enamik neist olid nooremad ohvitserid kovnikuks. 1899. aastal nimetati ta 15. Tiﬂisi grenaderipolgu üle- lipniku või leitnandi aukraadis. Kuigi andmete nappuse tõttu on maks ja 1904. aastal ülendati kindralmajoriks. 54. jalaväediviisi tänapäeval nende ohvitseride päritolu väga raske kindlaks teha, brigaadiülemana võttis E. Peterov osa Vene-Jaapani sõjast, mille võib arvata, et kümnete Johansonide, Petersonide, Michelsonide, eest teda autasustati kuldmõõgaga. Aastail 1906–1908 oli E. Pe- Martinsonide, Tomsonite ja teiste sellise nimega ohvitseride seas terov 39. diviisi brigaadiülem ning 1908–1910 64. reservbrigaadi oli ka eestlasi. Samuti võis eestlasi olla arvukate saksapäraste ni- ülem. 1910. aastal nimetati E. Peterov 2. Turkestani kütibrigaadi mede taga. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tähistasid paljud ülemaks. Sellelt kohalt läks ta 1911. aasta novembris kindralleit- Vene polgud oma 200. aastapäeva. Sel puhul ilmus trükist mi- nandina erru. E. Peterov oli lastetus abielus Soﬁa Kozubskoiga. tukümmend polkude ajalugu, mille lõpus olid lisad polgus tee- Teenistuslehes kirja pandust tasub märkida veel, et E. Peterov ninud ohvitseride nimekirjadega. Tõenäoliselt teenis igas pol- oli hea laskur, vähemalt kaardiväe ohvitseride seas. Leedu kaar- gus 19. sajandi jooksul viis-kuus ohvitseri, kes nime järgi ot- diväepolgus teenides võitis ta laskevõistlusel imperaatorliku au- sustades võisid olla eesti päritolu. Näiteks teenisid 97. Liivi- hinna (VRSAA, f 409, n 1, tl 266-215; EAA, f 30, n 6, s 853; maa polgus 1870.–1880. aastatel järgmised ohvitserid: Anton TLA, f 238, n 2, s 10; Hradetzky 1931: 176). Ohvitser oli ka Reinhold, Ivan Krestjani p Veideman, Karl Rautel, Vladi- E. Peterovi noorem vend, 1854. aastal Tallinnas sündinud ja samuti mir Krestjani p Leht, Aleksander Neiman, Adolf Michel- Pühavaimu koguduse hingekirjas seisnud Konstantin Hugo Pete- son (Pantzerˇzinski 1890: 29, 39, 40, 61). 129. Bessaraabia pol- rov, kes 20. sajandi algul oli polkovniku aukraadis ja 40. Kolõvani gus teenisid 1860.–1870. aastatel ohvitserina Nikolai Luther ja polgu komandör (vt Amburger nr 37428; TLA, f 238, n 2, s 5). Viktor Aleksandri p Peterson. 1887. aastal degradeeriti samas Heinrich Hansu p Rautsman (Raudsep) sündis 1. juulil polgus reameheks äsja Nikolai inseneriväe kooli lõpetanud alam- 1852. aastal Vaimõisas kutsari pojana. Nagu E. Peterovil, nii leitnant Mihhail Mauer (Gubernartˇsuk 1909: 39, 51, 70). Enam- on ka H. Rautsmani 1918. aastal koostatud teenistuslehel märge, jaolt oli tegu nooremate ohvitseridega (lipnikud, leitnandid), kelle et ta pärines aadlist. H. Rautsman sai üldhariduse Tallinna ku- päritolu on nüüd juba raske või isegi võimatu kindlaks teha. Mit- bermangugümnaasiumis. Sõjaväeteenistusse astus 1870. aastal. med eesti soost ohvitserid tegid 19. sajandil tsaariarmees aga hiil- Ilmselt isa elukutse tõttu hea hobustetundmine viis H. Rauts- gavat karjääri, jõudes staabiohvitseri ja isegi kindrali aukraadini. mani kaardiväe bereitarite kooli5 ja sealt edasi Tveri ratsaväekooli. Nende kohta on säilinud rohkem ja täpsemaid andmeid. 4 Ernst Jakob Kaspari p Peterov (Peterson?) sündis 1851. aas- Tallinna Pühavaimu kogudus on olnud alates 16. sajandist eesti kogudus. tal Tallinnas sõjaväeametniku (suurtükiväe kirjutaja) pojana. Tee- 5Kaardiväe bereitarite kool asutati 1819. aastal Peterburis. Selle üles- nistuslehel, mis on koostatud tema erru minnes 1911. a, on märge andeks oli koolitada ratsaväe polkudele ratsastamisinstruktoreid. Kool

812 813 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

H. Rautsman võttis 1. Moskva tragunipolguga osa Vene-Türgi haigestus ja arvati Kiievi sõjaväeringkonna reservi. 14. mail 1915 sõjast, kus pälvis Anna IV ja Stanislawi III järgu ordeni. Ta osales saadud põrutuse tagajärjel oli ta osalt kaotanud kuulmise. Saanud lahingutes Silistria kindluse, Sipkaˇ mäekuru ja Tõrnovo raudtee- 22. mail 1915 vasakust jalast haavata, viibis ta 1916. aasta algul jaama lähistel, Seinovoˇ lahingus ning Adrianoopoli hõivamisel. Suhhumis ravil ja arvati 17. mail 1916 tervislikel põhjustel erru. 1887. aastal määrati H. Rautsman oma polgu 5. eskadroni ko- Pärast erruminekut elas J. Lepik Pensas. J. Lepiku nimi leidub mandöriks. 1890. aastal ülendati ta rittmeistriks ning viidi sa- Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee nimekirjades, kuid komitee tööst mal aastal üle ohvitseride ratsasõidukooli ratsutamisõpetajaks. ta ilmselt siiski osa ei võtnud. Vene kodusõja ajal teenis J. Lepik 1899. aastal ülendati H. Rautsman polkovnikuks ja 1908. aasta Punaarmees diviisiülemana. Pärast kodusõda asus J. Lepik elama aprillis kindralmajoriks. 1913. aastal määrati ta armee remon- Läti Vabariiki Liibavisse. J. Lepikuga 180. ja 178. polgus koos divalitsuse ülemaks ning ülendati kindralleitnandiks. Esimese teeninud J. Prei mäletas teda kui suurepärast inimest ja seltsimeest, maailmasõja hakul oli H. Rautsman ratsakaardiväe reservpolkude kes oli polgus “üldiselt lugupeetud ohvitser”. (VRSAA, f 409, n 1, ja divisjonide ülem brigaadiülema, hiljem diviisiülema õigus- tl 183-33; f 2927, n 2, s 213, l 205; f 408, n 1, s 814, l 1 p–2; ERA, tes. Pärast Vene kodusõja lõppu opteerus H. Rautsman Kons- f R-1703, n 1, s 4, l 39–40; f 2124, n 2, s 577, l 526–526 p.) tantinoopoli kaudu Eestisse, kus ta 14. märtsil 1924. aastal suri. Mõne kindrali puhul saame rääkida vaid eesti päritolust. Üheks (VRSAA, f 409, n 1, s 177-511, tl 155-077; tl 334-777; ERA, selliseks meheks oli kindralleitnant Paul Wilhelm Johani p Kuhl- f 14, n 15, s 1625; f 45, n 1, s 3, l 93; Hradetzky 1931: 193.) berg. 1843. aastal sündinud kindrali teenistuslehel on märge, et ta H. Rautsman oli abielus ja tal oli viis last. Tema mõlemad po- pärineb Kuramaa aadlist. P. Kuhlbergi esivanemad olid pärit Viru- jad olid samuti ohvitserid. Georg Rautsman lõpetas 1910. aastal maalt Simunast. Kindrali päritolu uurinud Dagobert von Lemmi Nikolai ratsaväekooli ja teenis 14. Novorossiiski tragunipolgus väitel oli P. Kuhlbergi isapoolne esiisa Simunas Salla mõisa aladel (VRSAA, f 409, n 1, tl 312-273, tl 209). Vladimir Rautsman elanud Kubja Andres. Viimase pojapoeg Johan asus 1826. aas- oli Esimese maailmasõja ajal ohvitser 1. Sumõ husaaripolgus. tal elama Tallinna ja võttis endale nimeks Kuhlberg. Tema oligi Vene kodusõja ajal emigreerus ta Prantsusmaale, kus 1966. aastal kindrali isa. Möldri ametit pidanud Johan Kuhlberg oli linna suri (Kröönström 2005: 922). asudes juba täielikult saksastunud ja võeti Toomkoguduse hin- Jaan Toomase p Lepik sündis 1859. aastal Liivimaa ku- gekirja. P. Kuhlberg sai hea hariduse (õppis ka Tartu ülikoo- bermangu läti osas. Lõpetas Riia kreiskooli ja Riia junkru- lis). Sõjaväeteenistust alustas 1864. aastal 4. sapööripataljonis. kooli 1883. aastal. 1885. aastal ülendati J. Lepik alamleitnan- 1865. aastal komandeeriti ta Nikolai inseneriväekooli juurde lip- diks. 1903. aastal lõpetas ta Oranienbaumi ohvitseride kütikooli. nikueksami tegemiseks. 1872. aastal lõpetas P. Kuhlberg Kind- 241. Orˇsa polguga võttis osa Vene-Jaapani sõjast roodu- ja patal- ralstaabi akadeemia geodeesia-topograafia osakonna. P. Kuhlberg joniülemana, sai raskelt kõhtu haavata ning ülendati vahvuse eest võttis korpuse staabi koosseisus osa Vene-Türgi sõjast Kaukaasia alampolkovnikuks. 1911. aastal ülendati J. Lepik polkovnikuks. rindel ja osales kolmepäevases lahingus Alandˇzini kõrgendikel. Esimese maailmasõja puhkedes nimetati ta 318. Tˇsernojarski 1880. aastal ülendati P. Kuhlberg polkovnikuks ja 1883. aas- polgu ülemaks. 1915. aasta oktoobris ülendati J. Lepik kindralma- tal arvati kindralstaapi. Alates 1892. aastast oli ta Kaukaasia joriks ja kolm kuud hiljem määrati 105. diviisi 2. brigaadi ülemaks. sõjaväeringkonna staabi topograafiaosakonna ülem. 1894. aas- 1915. aasta mais Pruti forsseerimisel ilmutatud vahvuse eest auta- tal ülendati P. Kuhlberg kindralmajoriks ja 1904. aastal kindral- sustati J. Lepikut Georgi mõõgaga. 1915. aasta detsembris J. Lepik leitnandiks. Ta oli tegev Afganistani piirikomisjonis ja teostas astronoomilisi vaatlusi Siberis. Kindralleitnant P. Kuhlberg suri 1909. aasta veebruaris Tiflisis kopsupõletikku ja maeti kohali- tegutses kuni 1882. aastani, mil tema ülesanded läksid üle Ohvitseride kule luteri kalmistule. P. Kuhlberg oli lastetus abielus Aleksandra Ratsakoolile.

814 815 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

Kovalevskajaga. Muude autasude seast oli P. Kuhlbergi autasusta- hetusel teenis Varssavi raudteel tõepoolest inseneriväe polkovnik tud nii Stanislawi kui Anna ordeni I järguga ning Vladimiri ordeni Fjodor Fjodori p Mets (Adresnaja kniga... 1899: 613), kes III järguga. (VRSAA, f 409, n 1, tl 352-096; Lemm 1995: 17–19.) võidi hiljem kindralmajoriks ülenda. Tema poeg oli 1859. aas- Ohvitserid olid ka doktor Philip Karelli mõlemad pojad, Alek- tal Peterburi kubermangus sündinud Vladimir Fjodori p Mets, sander ja Jakob Karell. A. Karell oli sündinud 1849. aastal. kes lõpetas 1884. aastal Tiﬂisi junkrukooli ja teenis 1910. aastal Tema teenistuskäik oli tüüpiline aadlikust ohvitseri karjäär rat- alampolkovnikuna 263. Novobajazeti polgus (VRSAA, f 408, n 1, saväes. 1870. aastal alustas ta sõjaväeteenistust ratsakaardiväes ja s 271, l 3 p–4; Obˇstˇsii spisok... 1910: 389). ülendati samal aastal allohvitseriks. 1872. aastal sooritas A. Ka- Nagu juba mainitud, oli eesti päritolu inseneriväe polkov- rell Konstantini sõjakooli juures ohvitserieksami ja ülendati sama nik Friedrich (Fjodor) Russow (Karjahärm, Sirk 1997: 40). aasta detsembris kornetiks. Juba järgmisel aastal ülendati A. Ka- 1910. aastal teenis Vene armees neli Russovi nime kandvat ohvit- rell leitnandiks ja 1876. aastal staabikapteniks(?). 1877. aasta seri, kellest üks, Porhovi kreisi sõjaväeülem alampolkovnik Pjotr juulis viidi A. Karell üle 13. Vladimiri ulaanipolku6 (hiljem 38. tra- Fjodori p Russov, võis olla F. Russovi poeg (Obˇstˇsii spisok... gunipolk), mille koosseisus (kindralleitnant Dellingshauseni sal- 1910: 53). gas) võttis osa Vene-Türgi sõjast. Osales Jamboli vallutamisel ja Üks esimesi eesti päritolu üliõpilasi Tartu ülikoolis oli 1805. aas- oli evakueeritud Jassa hospidali nr 70 (Pravitelьstvenny˘i tal immatrikuleeritud ja hiljem Moskvas arstina tegutsenud Ja- Vestnik, 1877, nr 264). Vene-Türgi sõja eest pälvis A. Karell kob Friedrich Sülk (Karjahärm, Sirk 1997: 16). 19. sajandi ka oma esimese autasu — Anna IV järgu ordeni. 1883. aastal lõpul teenis tsaariarmees mitu Sülki nime kandvat ohvitseri. ülendati A. Karell rittmeistriks. Pärast eskadroniülemate kursuste Vene armee 1910. aasta ohvitseride nimekirjas on kaks Sülki: lõpetamist oli ta 1885. aastast 13. ulaanipolgu 6. eskadroni ko- 5. Siberi kütiväe sapööripataljonis teenis kapten Jevgeni Sülk mandör. 1908. aastal läks A. Karell eskadroniülema kohalt alam- ja 6. sapööripataljonis alampolkovnik Nikolai Sülk (Obˇstˇsii polkovnikuna erru. Tema hilisema tegevuse kohta on vähe teada. spisok... 1910: 785, 774). 1917. aastal sõitis A. Karell USAsse, kuid kolis hiljem Taani, kus Eesti päritolu võis olla 1834. aastal Tallinnas sündinud pol- ta 1929. aastal suri. A. Karell oli abielus Varvara Illarioni t Karpo- kovnik Karl Karli p Heinrichsen, kes 19. sajandi lõpul tee- vaga ja tal oli 1908. aastal koostatud teenistuslehe andmetel kaks nis 166. Rovno polgu ülemana (Spisok polkovnikam... 1899: tütart: Olga ja Lidia, sündinud vastavalt 1882. ja 1884. aastal. 68). Tema kaks poega olid samuti ohvitserid. 1910. aasta oh- 1892. aastal surnud J. Karelli teenistuskäigu kohta siinkirjutajal vitseride üldnimekirjast leiame Vladimir Karli p Heinrichseni, andmed puuduvad (VRSAA, f 409, n 1, s 295-662, l 983–990; kes võttis osa Esimesest maailmasõjast 10. Novgorodi traguni- Qasovo˘i, 1929, nr 11–12, lk 30; Lipp 1932: 78). polguga (Georgi kavaler) ja langes valgearmee ridades võideldes Kolonel Jakob Prei andmetel oli eesti päritolu ka kindral Mets, Krimmis 1920. aastal (Volkov 2002: 124). Vladimiri vend Sergei kes oli lõpetanud Nikolai inseneriväe kooli ja Nikolai inseneriväe Karli p Heinrichsen teenis enne Esimest maailmasõda ohvitse- akadeemia ning teenis sajandivahetusel Varssavi raudtee ülemana. rina Pavlovi kaardiväepolgus ja siirdus pärast kodusõda Prantsus- J. Prei sõnul oli Mets talle isa kaudu kaugelt sugulane, “kes oli maale, kus 1967. aastal suri (Volkov 2002: 124; Obˇstˇsii spisok... eesti keele unustanud” (ERA, f 2124, n 2, s 589). Sajandiva- 1910: 138). Eesti päritolu võisid veel olla inseneriväe polkovnik

6 Aleksander Karli p Lukenberg (Spisok polkovnikam... 1899: 13. ulaanipolk oli üks vanemaid Vene armees. Asutatud 1701. aastal 373) ning Siberis ja Kuramaal sündinud Norenbergi nime kand- Vladimiri tragunipolgu nime all, sai polk tuleristsed sama aasta detsembris Erastvere all. Hiljem võttis polk osa Lesnaja ja Poltava lahingust. vad ohvitserid. Eestlaseks on nimetatud 1917. aastal üht Siberi Vene-Türgi sõjas osales nn Ruˇstˇsuki grupi koosseisus ja pälvis vahvuse kütipolku juhatanud polkovnik Laksi: “Ka siin on ohvitseerisi eest erilised märgid mütsidel (VRSAA, f 3586). eestlasi, kes väga külmalt oma suguvendade organiseerimisest

816 7 817 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström osa võtavad. Siin on üks polgu komandör eestlane, polkovnik Vilno junkrukoolis. Ta võttis osa Vene-Türgi sõjast ning teenis Laksi, kellele isegi sõjaminister Kerenski kiitust avaldas ja hurraa muu hulgas Vilno junkrukooli ülemana (1890–1894), 43. Ukraina hüüda lasi, kui tema 8. juulil siin käis” (Eesti Sõjamees, 1917, polgu ülemana ja 6. diviisi ülemana (1904–1906). J. Prei sõnul oli nr 21 (26.08 (8.09)). Tõenäoliselt oli tegu 3. Siberi kütipolgu P. Klaus Vilno junkrukooli ülemana olnud eestlastest junkrutega komandöri Nikolai Konstantini p Laksiga. Polkovnik N. Laks “väga vastutulelik ja heatahtlik” (ERA, f 2124, n 2, s 575, l 1–1 p)7. oli teenistuslehe järgi pärit Tuula kubermangu aadlist (VRSAA, Hiljem teenis P. Klaus XV korpuse staabiülemana (1906–1909) ja f 409, tl 191-805; Vojennõi orden... 2004: 600). Samas on teada, sama korpuse ülemana (1909–1911). 1911. aastal läks kindralleit- et 19. sajandi lõpul sai Tallinna renteist pensioni keegi staabikap- nant P. Klaus erru ja asus elama Vilno kubermangu. Ta oli abielus ten Konstantin Laks (EAA, f 179, n 1, s 352). Juliana Smirnovaga, kellega oli kaks last (Spisok polkovnikam... Eesti päritolu kindraleid võis tsaariarmees teenida teisigi. Nii 1891:322; Spisok generalam... 1904: 668; EAA, f 178, n 1, on mainitud kedagi Martsoni- või Martinsoni-nimelist kindralit, s 2609). P. Klausi tütar oli J. Prei andmetel abielus jalaväekindral kes oli 1914. aasta augustis Ida-Preisimaal hukkunud XV korpuse Ippolit Voiˇsin-Murdas-Zilinskigaˇ 8 (ERA, f 2124, n 2, s 575, l 1– ülem (ERA, f 2124, n 2, s 508). Harri Jõgi väidab oma 1999. aas- 1 p). Poeg Leonid Klaus lõpetas 1896. aastal Vilno junkrukooli tal koostatud ülevaates eesti kindralitest, et XV korpusega Ida- ja võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Esimese maailmasõja ajal oli Preisimaal sakslaste kätte vangi langenud kindralleitnant Nikolai kapten L. Klaus Poltavasse evakueeritud Vilno sõjakoolis takti- Martos (Martinson) oli pärit Pärnust ja rahvuselt eestlane (Jõgi kalektor. 1917. aasta kevadel ülendati ta alampolkovnikuks ja 1999: 20). Uurinud aastate eest Moskvas Tartu ülikooli lõputöö saadeti rindele 97. Liivimaa polku. Andmed L. Klausi hilisema jaoks Vene 2. armee tsentrikorpuste (sealhulgas XV korpuse) saa- elukäigu kohta puuduvad. L. Klaus oli abielus Ella-Ida-Selma tust, hakkas see julge seisukoht mind huvitama. Nüüdseks on Schultziga, kellega tal oli kaks poega: Paul (sünd. 1899) ja Bo- selge, et päris alusetud väited XV korpuse ülema eesti päritolu ris (sünd. 1900) (VRSAA, f 409, n 1, tl 85657). J. Prei sõnul kohta vist ei ole, kuid see ei olnud N. Martos. 1914. aasta augustis oli L. Klausi abikaasa eestlanna, kelle isa töötas raudteel masinis- Ida-Preisimaal XV korpust juhtinud kindralleitnant N. Martos ei tina (ERA, f 2124, n 2, s 575, l 1–1p). olnud eestlane, vaid oli pärit Kiievi kubermangu aadlist. Kiievi ja Lisaks P. Klausile on olemas veel üks tõsiseltvõetav kandi- Poltava kubermangust pärit Martosi-nimelised ohvitserid on tsaa- daat eestlasest XV korpuse ülema kohale. Vahetult enne P. Klausi ririiki teeninud kogu 19. sajandi. oli XV korpuse ülemaks (1907–1909) kindral Fjodor Vladi- N. Martos määrati XV korpuse ülemaks 1911. aasta detsemb- miri p Martson, kes Amburgeri arhiivis leiduvate andmete järgi ris, veidi pärast seda, kui sellelt kohalt oli erru läinud kindral- võis olla eestlane (vt Amburger nr 32685). F. Martson oli ha- leitnant Pavel Fjodori p Klaus. 1843. aastal Tallinnas piirivalve riduse omandanud kadetikorpuses, mis tähendab, et ta pärines vahtmeistri pojana sündinud P. Klaus võis olla see XV korpuse aadlist või ohvitseri perekonnast. Teada on, et 1845. aastal ülem, keda N. Martosiga on segi aetud (EAA, f 179, n 1, s 352, ülendati pärast 14-aastast teenistust lipnikuks keegi Vladimir l 80 p–81). Kolonel Jakob Prei, kes õppis Vilno junkrukoolis Martson, kes võis olla 1853. aastal sündinud Fjodor Martsoni koos P. Klausi poja Leonid Klausiga, on väitnud, et P. Klaus oli eestlane. Vähemalt ema poolt see vist ka nii oli — kindrali isa 7J. Prei pidi seda teadma teiste juttude põhjal, sest astus kooli pärast F. Klaus oli abielus Maria Jüri t Kreisbergiga, kes oli ilmselt eest- seda, kui P. Klaus oli kooli ülema kohalt lahkunud. J. Prei allikaks võis lane. P. Klausi teenistuslehel on kirjas, et ta pärineb Viiburi ku- olla P. Klausi ajal Vilno junkrukoolis õppinud Johan Jaakson, kellega ta hiljem Riias koos teenis. bermangu aadlist, kuid tema sünd on registreeritud Tallinna Alek- 8 ˇ sander Nevski koguduse meetrikas (TLA, f 1411, n 2, s 24, l 23 p– I. Voiˇsin-Murdas-Zilinski (1856–?) oli Esimese maailmasõja ajal XIV korpuse ülem; Georgi kavaler. Pärast revolutsiooni astus enamlaste 24). P. Klaus omandas üldhariduse Helsingis ja sõjalise hariduse teenistusse. Vt põhjalikumalt Zalesski 2003: 126.

818 819 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström isa. V. Martson teenis Riia lähedal Ust-Dvinski kindluses in- sõjaväelaste dünastiale.9 C. Tenner võttis ohvitserina osa Na- seneriväe ohvitserina (VRSAA, f 395, n 48, s 12, l 94 p– poleoni sõdadest ja pälvis ülesnäidatud vahvuse eest Georgi or- 95). F. Martson tegi tsaariarmees hiilgavat karjääri, teenides deni IV järgu (vt Amburger nr 80370; Vojennõi orden... 2004: välja jalaväe täiskindrali (general ot infanterii) aukraadi. 227). Tema kolm poega, Jeremias, Nikolai ja Eduard Tenner, Ta oli muu seas Varssavi sõjaväeringkonna kindralkortermeis- olid kõik kindralid. Eduard Tenneri (1842–1899) poeg Dmitri ter, 3. Mandˇzuuria armee staabiülem Vene-Jaapani sõjas, 42. ja- Tenner (1869–?) teenis pärast Nikolai kindralstaabi akadeemia laväediviisi ülem, XV korpuse ülem ja Vilno sõjaväeringkonna lõpetamist Peterburis Suurtükiväe Peavalitsuses ja ülendati enne ülem. 1913. aastal nimetati F. Martson Sõjanõukogu liikmeks. Esimest maailmasõda samuti kindralmajoriks. 1916. aastal oli Viimased andmed F. Martsoni kohta pärinevad 1916. aastast, mil kindralmajor D. Tenner 26. evakuatsioonipunkti ülem (VRSAA, ta kutsuti Turkestani sõjaväeringkonna ja Semiretˇsenski kasakaväe f 409, tl 340-663; Amburger nr 80378). C. Tenneri poegadest tun- ülema kohalt uuesti Petrogradi Sõjanõukogu liikmeks (vt Ambur- tuim oli kindralleitnant Jeremias Tenner (1836–1903), kes juhtis ger nr 32685; VRSAA, f 409, n 1, tl 179-359; tl 347-569; Spisok Vene-Türgi sõjas polku ja pälvis Balkani ületamisel üles näidatud generalam... 1909: 171; Zalesski 2003: 397–398). vahvuse eest kuldmõõga. J. Tenner on maetud Novodevitˇse kloost- Fjodor Martsoni noorem vend Leonti Martson teenis 19. sa- risse (VRSAA, f 409, tl 73-569; Amburger nr 80374). N. Ten- jandi lõpul 71. Belevski polgu ülemana ja võttis 9. diviisi brigaadi ner oli 19. sajandi lõpul 11. Fanagooria grenaderipolgu ja hiljem ülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Kindralmajor L. Martson langes 4. diviisi 2. brigaadi ülem (Amburger nr 80372). 1958. aastal suri 1905. aastal Lioyangi all (vt Amburger nr 32686). USAs Lakewoodis Vene mereväe korpuse kasvandik (1904–1907) 19. sajandil teenis tsaariarmees veel üks kindral, kelle pu- Grigori Ivani p Tenner, kes võis olla nendesamade Virumaalt hul on räägitud eesti päritolust. Baltisaksa literaat Georg Ju- pärit Tennerite kauge järeltulija (Martirolog... 2001: 133). lius Schulz-Bertram on ühes koduloolises uurimuses öelnud, et Poola päritolu vene literaat Faddei (Jan Tadeusz) Bulga- 1783. aastal Auveres mõisavalitseja pojana sündinud kindralleit- rin on oma mälestustes kirjutanud Napoleoni sõdade veteranist, nant ja topograaf Carl Friedrich Tenner (1783–1860) oli eesti 26. jäägripolgu ülemast kindral Ivan Matvei p (Jaan Madise päritolu (Dr. Bertram 1868: 113). C. Tenneri päritolu uurinud poeg?) Eriksonist. Kindraliga Soome sõjakäigu ajal ka isikli- August Traadi sõnul ei ole Tennerit maininud suured Brock- kult kohtunud F. Bulgarini väitel oli E. Erikson lihtsast soost ja hausi ja Meyeri entsüklopeediad ega Allgemeine Deutsche Bio- sündinud Tartu lähedal möldri pojana. I. Eriksonil oli F. Bulga- graphie, kuhu võeti üsnagi tähtsusetuid baltisakslasi. Asjaolu, rini sõnul olnud kombeks sõdureid lahingusse innustada sõnadega: et kindrali ema ei ole nimeliselt sünnimeetrikas mainitud, on “Vperëd, vperëd, moi kozly!”. Lõpuks oli teda ennast ha- A. Traat pidanud kaudseks tõendiks tema eesti päritolu kohta. katud kitseks (kozël) kutsuma (http://fershal.narod.ru/Memories/ G. Schultz-Bertram oli C. Tenneri kaasaegne, kes elas nooruses Texts/Bulgarin/Bulgarin 5 1.htm). Täpsemad andmed selle silma- ajuti Torma kirikumõisas, kus lähedal veetis C. Tenner oma noo- paistva ohvitseri ja Georgi kavaleri päritolu ning rahvuse kohta rusaastad. Hiljem külastas ta seal korduvalt oma ema, tundis ja siinkirjutajal puuduvad. uuris kohapealset ümbruse minevikku ja olevikku (Traat 1983: 513). Kas meil on põhjust kahelda koduloohuvilise baltisaks- lase sõnades? Kui kindral C. Tenner oli tõesti eesti päritolu, oleks tegu ilmselt ühe kõige kuulsama eestlasega. C. Tenner oli väljapaistev teadlane ja sõjaväelane, kes pani aluse tervele

9Tenneri teadustegevuse kohta vaata artiklit Vassiljev 1983.

820 821 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

EESTLASTEST OHVITSERID SÕJA- JA Türgi sõjast 1877–1878 (Kaukaasia rindel), kus osales mitmes JUNKRUKOOLIDES väiksemas kokkupõrkes türklastega Bajazeti ja Erzerumi lähistel. 1880–1881 võttis G. Hantsov osa Alha-Tekini sõjakäigust turk- Seoses junkrukoolide avamisega 1860.–1870. aastatel hakkas kii- meenide vastu. 1895. aastal lõpetas ta Oranienbaumis ohvit- resti kasvama ka sõjaväelase elukutse omandanud eestlaste arv. seride täienduskursused, kus valmistati ette pataljoniülemaid ja Ainuüksi sajandi viimasel kümnendil lõpetas junkrukooli üle poo- 1897. aastal määrati ta 74. polgu 3. pataljoni ülemaks. 1898. aas- lesaja eestlase. Tegelikult oli see arv ilmselt suurem, sest paljude tal ülendati G. Hantsov alampolkovnikuks ja 1903. aastal arvati saksapäraste nimedega ohvitseride kohta täpsemad andmed puu- polkovnikuna erru mundri kandmise õigusega. G. Hantsov asus duvad. Igal juhul oli eestlasi juba junkrukoolide esimeste lendude elama Eestisse (talle maksti pensioni Tallinna renteist). G. Hant- seas. Vene-Türgi sõjast võtsid ohvitserina osa vennad Aleksan- sov oli abielus 2. gildi kaupmehe Otto Wenzeli tütre Mette-Emilie- der ja Gotlieb Hantsovid (Hansenid). Vendade isa, Läänemaa Elisabethiga, kellega tal oli poeg Aleksander-Otton (sünd. 1881) talupoegadest pärit Peeter Hansen, teenis meresuurtükiväes ja ja tütar Jelena-Alide-Doﬁe (sünd. 1884). (VRSAA, f 409, n 1, tegi laeval “Vürst Mihhail” kaasa 1828–1829 Türgi sõjakäigu. tl 318-953; Hradetzky 1931: 169; Amburger nr 68701.) P. Hansen võttis muu hulgas osa kuulsast Navarino merelahin- Hantsovi- ja Antsovi-nimelisi ohvitsere teenis 19. sajandil ligi gust10, mille eest pälvis hõbemedali Georgi ordeni lindil. Errumi- kümmekond (peamiselt laevastikus), kuid enamiku päritolu ei ole nekul ülendati P. Hansen allohvitseriks (EAA, f 178, n 1, s 2399). õnnestunud kindlaks teha. Peterburi 1900. aasta aadressiraama- P.Hanseni poeg Aleksander Hansen (Hantsov) sündis 1844. aastal. tus on näiteks alampolkovnik Nikolai Spridoni p Antsovi nimi Üldhariduse omandas Tallinna kubermangugümnaasiumis (1860– (Adresnaja kniga... 1899: 2500). 1891. aastal suri Tallinnas ad- 1863). A. Hantsovi teenistuslehte ei ole artikli autoril õnnestunud miraliteedi major Ludvig Heinrichi p Antsov (EAA, f 179, n 1, Moskvast leida. Tema teenistusest on teada vaid, et ta oli ohvit- s 352, l 116 p–117). Enamik Antsovi ja Hantsovi nime kandvaid ser Riias 100. Ostrovi polgus ja hiljem Kamenets-Podolskis, kus ohvitsere oli 19. sajandi lõpul täielikult saksastunud või venestu- 25. detsembril 1899. aastal suri. A. Hantsov oli kaks korda abielus: nud. esimest korda Peterburist pärit Emilie Kentmaniga ja teist korda Georg Keermann sündis 1858. aastal Eestimaa kubermangus. Karola Bergiga (Hradetzky 1931: 155; Amburger nr 68702). Üldhariduse omandas kodus, sõjalise hariduse aga Riia junkrukoo- Venemaa Riiklikus Sõjaajaloo Arhiivis on säilinud A. Hant- lis, mille lõpetamisel 1878. aastal lipnikuna määrati ta teenistusse sovi noorema venna Gotlieb-Voldemar Hantsovi teenistusleht. 115. Vjazma polku. 1897. aastal ülendati G. Keermann kapteniks, G. Hantsov sündis 1851. aastal Peterburi kubermangus ametniku 1905. aastal alampolkovnikuks ja nimetati 4. pataljoni ülemaks. pojana. Üldhariduse omandas nagu vendki Tallinna kuberman- 1906. aastal viidi üle 177. Irboska polku 1. pataljoni ülemaks. gugümnaasiumis. Sõjaväeteenistusse astus G. Hantsov 1867. aas- 1. oktoobril 1908. aastal läks G. Keermann erru. G. Keermann tal. 1871. aastal lõpetas ta Riia junkrukooli ja ülendati sama oli abielus Minna Jelena Neimaniga ja tal oli kaks last: tütar aasta detsembris lipnikuks. Nii nagu vendki, teenis G. Hant- Irina (sünd. 1901) ja poeg Ivan-Karl-Paul (sünd. 1895). Esimese sov ohvitserina esmalt Riias 100. Ostrovi polgus. 1874. aastal maailmasõja ajal G. Keermann mobiliseeriti ja määrati 217. Kov- viidi ta üle 75. Sevastoopoli polku ja järgmisel aastal 74. Stav- rovi polku. G. Keermann langes lahingus 21. juunil 1916. aastal ja ropoli polku. 1877. aasta jaanuarist oli G. Hantsov 74. pol- teda autasustati postuumselt Georgi ordeni IV järguga (VRSAA, gus 11. roodu ülem. Jerivani polgu koosseisus võttis osa Vene- f 409, tl 90; EAA, f 301, n 1, s 332, l 31–33). Aleksander Jaani p Pensa sündis 1856. aastal Liivimaal 1020. oktoobril 1827. aastal purustas Briti, Prantsuse ja Vene ühis- Käreveres möldri pojana. Üldhariduse omandas A. Pensa Tartu eskaader Navarino lahes Türgi ja Egiptuse laevastiku. linnakoolis ja Tartu Veterinaaria Instituudis ning sõjalise Kons-

822 823 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström tantini sõjakoolis, mille lõpetas 1881. aastal lipnikuna. Tee- 1916). Polkovnik M. Plussi viimane teenistuskoht vanas armees nis seejärel ohvitserina 13. suurtükiväebrigaadis, kus ülendati oli 11. tööbrigaadi ülem (1916–1917). Pärast revolutsiooni as- 1893. aastal staabikapteniks. 1903. aastal viidi A. Pensa üle rat- tus M. Pluss enamlaste teenistusse, olles muu seas 1919–1920 saväkke ja ülendati rittmeistriks. Teenis mitmel pool intendantuu- Revolutsioonilise Sõjanõukogu (Revvoensovet) administratiiv- rides. Aastail 1909–1910 oli ta 35. suurtükiväe brigaadi intendant. osakonna ülem. 1921(?). aastal lahkus M. Pluss sõjaväest ja 1910. aastal ülendati ta polkovnikuks ja määrati Sveaborgi kind- asus juhtima Vene Geodeesia Instituuti. Pärast Vabadussõda tegi luse intendandiks. Kogu oma teenistuse jooksul ei olnud A. Pensa M. Pluss katse Eestisse opteeruda, kuid ei saanud selleks luba. võtnud osa sõjategevusest, kuid sai haavata 4. märtsil 1917 Svea- Oma 1921. aastal kirjutatud kirjas väitis M. Pluss, et käis ohvitse- borgis toimunud madruste mässu käigus.11 Pärast seda viibis ravil rina vähemalt korra aastas Eestis ema vaatamas ja pärast viimase ühes Helsingi hospidalis, kus tal opereeriti parema käe kaks sõrme. surma 1908. aastal tema haual. 1921. aastal elas M. Pluss Pihkva 30. aprillil 1917. aastal kirjutati polkovnik A. Pensa hospidalist kubermangus Holmi kreisis. Ta oli abielus näitlejanna Jekaterina välja, tema edasine saatus on teadmata. A. Pensa oli abielus rii- Aleksejevaga, kellega oli tütar Ksenja (sünd. 1895). M. Plussi ginõuniku tütrega ja tal oli kolm tütart (Spisok polkovnikam... sõnul oli tal ka vend, kes teenis Esimese maailmasõja ajal koos 1910: 88; EAA, f 404, n 1, s 2833). Pearo-August Pitkaga ja langes maailmasõjas (ERA, f 36, n 2, Jaan Teodori p Sarnit (Saarniit?) sündis 1861. aastal Võrus s 13 789; f 2124, n 2, s 585, l 16).12 ametniku pojana. Lõpetas 1882. aastal Irkutski junkrukooli ja Gustav Randman sündis 1856. aastal Harjumaal; sõjaväetee- ülendati lipnikuks. Teenis pärast seda ohvitserina pikemat aega nistuses 1877. aastast. Üritas samal aastal astuda edutult Peterburi 148. Kaspia polgus. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast, kus sai haavata junkrukooli. 1878. aastal õnnestus G. Randmanil astuda Vilno ja põrutada. Esimese maailmasõja ajal oli polkovnik J. Sarnit ühe junkrukooli, kuid juba samal aastal viidi ta kursust lõpetamata kreisi sõjaväeülem Rjazani kubermangus. Pärast Vabadussõda tagasi 96. Omski polku. 1879. aastal ülendati G. Randman alam- püüdis opteeruda Eestisse (ERA, f 36, n 2, s 16 514; VRSAA, lipnikuks ja 1884. aastal alamleitnandiks. 1903. aastal viidi kapten f 2708, n 1, s 276, l 6 p). G. Randman üle 7. Siberi kütipolku, mille koosseisus ta võttis osa Mihkel-Aleksander Pluss sündis 2. juulil 1862. aastal Tal- Vene-Jaapani sõjast. 1908. aastal oli G. Randman samas polgus linnas. Tema isa Julius Pluss (?–1877) oli pärit Harjumaalt roodukomandör (VRSAA, f 400, n 12, s 24 755, l 242–249 p). Paunkülast Proosa talust, linna tulles oli hakanud aga orelimeist- Et 1910. aasta Vene armee ohvitseride üldnimekirjas G. Rand- riks. M. Pluss õppis Tallinna linnakoolis. Astunud 1880. aastal mani nime ei leidu, siis võib oletada, et ta lahkus teenistusest kas sõjaväeteenistusse, lõpetas ta 1883. aastal kiitusega (kulduuriga) 1908. või 1909. aastal. Vilno junkrukooli ja ülendati samal aastal lipnikuks. M. Pluss tee- Jaan Kirp sündis 1863. aastal Liivimaa kubermangus talupoja nis 24. diviisi staabis vanema adjutandina ja võttis 5. Siberi korpu- perekonnas. Pärast Riia junkrukooli lõpetamist (1884) teenis oh- sega osa Vene-Jaapani sõjast. 1905. aastal ülendati M. Pluss alam- vitserina 179. reservpataljonis, mis 1898. aastal formeeriti ümber polkovnikuks ja 1909. aastal polkovnikuks. Aastal 1913–1914 178. Võnnu polguks. 1914. aasta septembris oli polkovnik J. Kirp oli ta Staraja Russa kreisi sõjaväeülem. Esimese maailmasõja 185. Baˇskadõklari polgu komandör (VRSAA, f 408, n 1, s 113- ajal teenis Põhjarinde staabis korrapidaja kindrali abina (1915– 271; f 409, tl 116-182).

11Võib öelda, et A. Pensal vedas — mässu käigus tapeti mitu oh- 12Selle väite õigsust on raske kontrollida. 1910. aastal ei teeninud vitseri, sealhulgas Balti laevastiku ülem viitseadmiral Adrian Nepenin. 93. Irkutski polgus Pihkvas ega üheski teises maaväe üksuses teist Plussi Mässu põhjuseks oli väidetavalt asjaolu, et Nepenin ei edastanud kohe nime kandvat ohvitseri. Võimalik, et M. Plussi vend oli enne 1910. aastat teadet tsaari troonist loobumise kohta. erru või reservi arvatud ja mobiliseeriti Esimese maailmasõja puhkedes.

824 825 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

Aleksander Mihkli p Tats sündis 1864. aastal Virumaal all- Johanson oli samuti ohvitser (VRSAA, f 409, n 2, s 9829, tl 279- ohvitseri perekonnas (sünnikanne on Vaivara kihelkonna meetri- 307). kas). Üldhariduse omandas A. Tats Narva linnakoolis ja sõjalise 1887. aastal ülendati alamleitnandiks Riia junkrukooli kasvan- Varssavi junkrukoolis, mille lõpetas 1884. aastal alamlipnikuna. dik Nikolai Jakobi p Kõigerist, kes oli sündinud Laiuselt pärit Järgmisel aastal ülendati ta lipnikuks. A. Tats teenis ohvitserina õigeusu preestri Jakob Kõigeristi perekonnas. 1916. aastal teenis 93. Irkutski polgus pataljoni adjutandina ja polgu kortermeistrina. alampolkovnik N. Kõigerist 52. Siberi kütipolgus. Lahingus il- 1899. aastal viidi ta üle 95. Krasnojarski polku ja 1900. aastal mutatud vapruse eest autasustati teda Georgi mõõgaga (VRSAA, XVIII korpuse staapi vanemaks adjutandiks. Viimasel kohal täitis f 408, n 1, s 13 427, l 426 p; EAA, f 301, n 1, s 311, l 23–24; sageli ka korpuse staabiülema kohuseid. 1904. aastal viidi A. Tats Vojennõi orden... 2004: 552). N. Kõigeristi vend Aleksander üle Varssavi sõjaväeringkonna staapi. 1911. aastal nimetati ta Kõigerist oli samuti ohvitser ja lõpetas 1892. aastal Vilno junk- 1. kaadri vooripataljoni ülemaks ja ülendati polkovnikuks. A. Tatsi rukooli. N. Kõigeristi poeg Boris Kõigerist võttis ohvitserina osa nime leidub veel 1916. aasta Vene armee polkovnikute üldnime- Vene kodusõjast kaardiväe ratsapolgu ridades ja langes lahingus kirjas, andmed tema hilisema elusaatuse kohta siinkirjutajal puu- 27. oktoobril 1920 (Volkov 2002: 225). duvad (VRSAA, f 409, n 1, tl 311-647; Spisok polkovnikam... 1880. aastal teenis 17. Arhangelski polgus leitnant Nikolai 1916: 95). Raudse (Raudsepp?) (Nikolajev 1900: 49), kes nime järgi ot- Hans Potari sündis 1853. aastal Liivimaal talupoja perekon- sustades võis olla eesti päritolu. 1911. aastal suri Tallinnas Vene- nas. Sõjaväeteenistuses 1874. aastast. 1885. aastal lõpetas Vilno Jaapani sõja veteran polkovnik Paul Anderson, kes oli ohvitseriks junkrukooli alamlipnikuna. Järgmisel aastal ülendati H. Potari ülendatud 1877. aastal. P. Anderson oli teenistuslehe andmetel alamleitnandiks ja määrati 161. Aleksandropoli polku, kus tee- sündinud Peterburi kubermangus soldati pojana (VRSAA, f 2704, nis kuni 1897. aastani, mil viidi üle formeeritavasse 172. Lida n 1, s 98, l 2 p). Eesti päritolu võis olla ka 1879. aastal Mih- polku. 1904. aastal ülendati H. Potari kapteniks ja 1907. aastal er- haili suurtükiväe kooli lõpetanud Eduard Eduardi p Martenson ruminekul alampolkovnikuks (VRSAA, f 409, n 1, s 382, tl 402; (VRSAA, f 409, tl 323-505). Pravitelьstvenny˘iVestnik, 1908, nr 270). 19. sajandi viimasel veerandil lõpetas junkrukooli mitu Lii- Tõenäoliselt oli eestlane 1886. aastal Vilno junkrukooli lõpeta- vimaalt pärit ohvitseri, kelle rahvus ja täpne sünnikoht on teadnud ja Dvinski kindluse suurtükiväes teeninud Ivan Pikkur (An- mata. Olgu siinkohal mõned neist nimetatud: 1905. aastal teenis tonov 1900: 85). inseneriväes Vene-Türgi sõja veteran polkovnik Voldemar Pe- Otto Jaani p Eester (Ester) sündis 1865. aastal Järvamaal terson (VRSAA, f 409, n 2, s 28 455). Esimese maailmasõja Väinjärvel. Üldhariduse omandas Tallinna kubermangugümnaa- ajal oli 94. Jenissei polgu nimekirjades 1891. aastal Vilno junk- siumis. Lõpetas 1887. aastal Peterburi jalaväe junkrukooli ja ülen- rukooli lõpetanud kapten Peeter Erler (VRSAA, f 2708, n 1, dati alamleitnandiks. Teenis ohvitserina Tallinnas 90. Onega pol- s 272, l 6 p; Spisok kapitanam... 1910: 25). Kindralstaabi gus ja Kaug-Idas 13. Siberi kütipolgus. Võttis osa Vene-Jaapani Akadeemia lõpetas 1874. aastal sündinud polkovik Peter Da- sõjast. Kapten O. Eester läks 1908. aastal erru ja suri 1911. aas- nielson, kes 1916. aastal oli V Kaukaasia korpuse staabis inten- tal (VRSAA, f 409, tl 265-549; Hradetzky 1931: 250–251). dant (VRSAA, f 2355, n 2, s 168, l 50 p; Spisok polkovnikam... Ferdinand Johanson sündis 1864. a Rakveres. Lõpetas Pe- 1916: 402). Vene-Jaapani sõjast võttis osa Tartu gümnaasiumis terburi junkrukooli 1887. aastal ja ülendati alamleitnandiks. F. Jo- õppinud ja 1896. aastal Vilno junkrukooli lõpetanud Mihkel Gus- hanson teenis ohvitserina Pihkvas 94. Jenissei polgus. 1908. aastal tavi p Erel (VRSAA, f 400, n 9, s 34 918, l 98 p–99). 30. augustil läks ta tervislikel põhjustel erru. F. Johanson oli abielus, abikaasa 1914. aastal langes Ida-Preisimaal vangi 113. Staraja Russa polgu oli pärit Soomest Uusimaa läänist. F. Johansoni poeg Nikolai alampolkovnik Karl Mihkli p Tiimann (VRSAA, f 408, n 1,

826 827 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström s 17-148). Kõik nimetatud isikud olid pärit Liivimaalt ja talupoja Astunud 1880. aastal sõjaväeteenistusse, lõpetas ta 1883. aas- seisusest. 1885. aastal (?) lõpetas Riia junkrukooli Liivimaalt tal Sõjamereinseneride kooli ja ülendati 1883. aastal lipnikuks. pärit Gustav Hermani p Janni, kes 1916. aastal oli polkovnik E. Blumbach teenis vanema tüürimehena õppelaeval “Abrek” ja ja ühe piirivalvepolgu komandör (VRSAA, f 409, tl 284-073). soomuslaeval “Admiral Uˇsakov”. 1909. aastal ülendati E. Blum- 1900. aastal lõpetas Peterburi junkrukooli Viljandist pärit Mihhail bach polkovnikuks ja 1913. aastal viidi ta üle Hüdrograaﬁa Ernsti p Dörbeck. Kapten M. Dörbeck osales Esimeses maail- korpusesse. Esimese maailmasõja hakul teenis E. Blumbach masõjas 37. Siberi kütipolgu roodukomandörina ja sai 1916. aasta Sevastoopolis. Tema Esimese maailmasõja aegse teenistuse septembris raskelt haavata. Pärast Vabadussõda üritas M. Dörbeck kohta ei ole palju teada. Vene kodusõja ajal teenis ta Lõuna- Eestisse opteeruda (VRSAA, f 3348, n 1, s 125, l 12 p; ERA, f 28, Venemaal valgetes vägedes, kus ülendati kindralmajoriks. Pärast n 2, s 1807; f 36, n 2, s 1704). Seda nimekirja võiks veel pikalt kodusõja lõppu sõitis E. Blumbach Eestisse ning suri 20. jaa- jätkata. nuaril 1929. aastal Tallinnas. 1908. aastal ilmus E. Blum- Lätlased on püüdnud välja selgitada oma 19. sajandil Vilno bachilt väike broˇsüür pealkirjaga Morska astronomiqeska junkrukoolis õppinud rahvuskaaslasi (Latvijas armijas... 1998: i kompasna observatori v Kronxtade (ERA, f 1580, 48). Võrreldes lätlaste koostatud nimekirja junkrukooli lõpetanute n 1, s 169, l 49–50; Spisok litˇsnogo sostava... 1914: 153, 884; omaga, leiame sealt hulga ohvitsere, keda lätlased pole n-ö omaks Volkov 2004: 52). tunnistanud, kuid kes nime järgi otsustades võiksid olla eestla- 1875. aastal ohvitseriks ülendatud Aleksander Mikkov (Mi- sed või eesti päritolu: Nikolai Nieländer (1877), Vladimir No- ckov) (sündinud Luuga kreisis?) teenis insener-mehaanikuna im- renberg (1881), Paul Iverson (1885), Peter Anderson (1887), peraatorlikul jahil “Poljarnaja Zvezda” (Spisok litˇsnogo sostava... Karl Meier (1888), Konstantin Silberman (1890), Aleksan- 1914: 25). 1876. aastal ülendati lipnikuks Virumaalt Konju vallast der Zimmermann (1892), Ivan Hanipe ja Aleksander Mil- pärit Johan Hansu p Seestrand, kes lõpetas Kroonlinna merein- ler (1893), Leonid Marts ja Martin Rosenberg (1894), Alek- seneride kooli ja Mereväe akadeemia mehaanikaosakonna. J. Prei sander Stahl (1899) (Antonov 1900: 72, 77, 83, 88–89, 92, sõnul oli polkovnikuna erru läinud J. Seestrand Siberis kullakae- 97–98, 100, 111). 1896. aastal lõpetas Peterburi junkrukooli vanduse omanik ja “väga rikas mees” (ERA, f 2124, n 2, s 589). Pihkvast pärit Aleksander Martini p Indrikson. Aasta hiljem 1881. aastal ülendati lipnikuks Tallinnast pärit Hugo Karli p lõpetas Moskva junkrukooli Tallinnast pärit Theodor Karli p Korjus, kes Esimese maailmasõja eel oli alampolkovniku aukraa- Jürgens (EAA, f 402, n 2, s 11 275). 1917. aastal avaldas soovi dis (Spisok litˇsnogo sostava... 1914: 93). 1884. aastal ülendati tulla eesti rahvusväeosadesse polkovnik Sergei Meder (ERA, lipnikuks ilmselt eesti päritolu Ivan Jaani p Sekk. Enne Esi- f R-1703, n 1, s 4, l 37). Teenistuslehe järgi Mogiljovi kuber- mest maailmasõda oli I. Sekk polkovnik ja traaleri “Ingul” ko- mangu aadlist pärinev S. Meder oli Esimese maailmasõja ajal mandör (Spisok litˇsnogo sostava... 1914: 511). ühes kaardiväe reservpataljonis majandusülem (VRSAA, f 409, 1871. aastal Tallinnas sündinud Voldemar Peetri p Ma- tl 86-211). Millised seosed olid S. Mederil Eestiga ja kas tal neid disov teenis laevastikus insener-mehaanikuna ja lõpetas Me- üldse oli, pole teada. Küll on teada, et rahvusväeosadesse soovis reväeakadeemia. 1905. aastal ülendati V. Madisov alampolkov- 1917. aastal astuda mitu eesti päritolu, kuid täielikult venestu- nikuks ja 1909. aastal polkovnikuks (Spisok litˇsnogo sostava... nud ohvitseri (näiteks 109. Volga polgu alampolkovnik Theodor 1914: 11, 365). V. Madisson jäi pärast revolutsiooni Nõukogude Mathiesen). Venemaale, tegutsedes peamiselt õppejõuna (vt http://www.gma. Mitu eesti soost ohvitseri teenis 19. sajandil ka sõjalaevastikus ru/history03html). V. Lurje 2001. aastal ilmunud raamatus (peamiselt insener-mehaanikuna). 1860. aastal sündis Paides hili- nõukogude admiralidest ja kindralitest Teise maailmasõja ajal on sem hüdrograaﬁakorpuse polkovnik Ernst Martini p Blumbach. peatükk ka V. Madisovist (Lurje 2001).

828 829 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

Eduard Martini p Saar sündis 1859. aastal. Nagu mit- vaid paaril juhul lubab abikaasa nimekuju oletada selle kandja med teisedki eestlased, alustas ka E. Saar teenistust laevasti- eesti päritolu. kus ametnikuna. 1907. aastal nimetati tema ametniku-auaste Sellest hoolimata säilitasid paljud vanema põlve ohvitserid ümber admiraliteedi kapteniks. E. Saar võttis (ametnikuna) osa kontakti Eestiga ja mitmed lävisid teenistuse kestel eesti selts- 1900.–1901. aasta Hiina sõjakäigust ja Vene-Jaapani sõjast (Spisok konnaga. Kolonel Jakob Prei sõnul osales näiteks polkovnik Jo- litˇsnogo sostava... 1914: 586; Amburger nr 83405). han Seestrand aktiivselt Peterburi eesti seltsielus (ERA, f 2124, Nime järgi otsustades võis eesti päritolu olla sajandivahetu- n 2, s 589). Igal juhul leidub J. Seestrandi nimi Peterburi Eesti sel Peterburis Meretehnilise komitee statistikaosakonnas teeninud Seltsi 1897. aasta liikmete nimekirjas (ERA, f 3372, n 1, s 44, l 8). alampolkovnik Konstantin Karli p Tenisson (Tõnisson?) (Adres- Kindral Johan Untile pühendatud raamatus on foto, kus poseerivad naja kniga... 1899: 919). Mõnedel andmetel oli eesti päritolu sajandivahetusel Riias õppinud eesti soost tudengid koos seal tee- ka admiral Tˇsuhhonin, kuid kinnitust selle kohta pole (VRSAA, ninud ohvitseridega. Pildil on kaheksa noort eesti ohvitseri, kes f 2124, n 2, s 508). olid lõpetanud junkrukooli ajavahemikus 1897–1902 (Kindral Jo- han Unt... 1931: 96). Ajalehtedes ilmunud “nuppudest” nähtub, et mitu vanema põlve ohvitseri oli kas vahetult või kirja teel KOKKUVÕTTEKS ühenduses eesti seltskonnaga (Ernst Limberg Tallinnas, Eduard- Väga ligikaudse hinnangu järgi teenis enne junkrukoolide ava- Richard Villmann Tartus, Pearo-August Pitka Pihkvas jmt). mist 1860.–1870. aastatel Vene armees ohvitserina vähemalt paar Päris mõjuta need kontaktid ilmselt ei olnud. Ainuüksi teadmine, tosinat eesti soost ohvitseri. Tegelikkuses oli see arv ilmselt et eestlasi kuulub privilegeeritud seisusesse (seda ohvitserid kaht- mõnevõrra suurem. Pärast junkrukoolide avamist hakkas eesti lemata olid), võis positiivselt mõjutada eestlaste eneseteadvust. soost ohvitseride arv kiiresti kasvama, ulatudes sajandivahetu- Tsaariajal ohvitseriks saamine tähendas eestlase jaoks eeskätt seks sadakonna isikuni. Lisades siia reservlipnikud, keda oli tõusu sotsiaalses hierarhias. Ohvitseril oli Vene ühiskonnas eri- 19. sajandi lõpuks samuti umbes paarkümmend meest, saame line roll. Keiser näitas eeskuju, ilmudes avalikkuse ette enamasti eesti päritolu ohvitseride koguarvuks 19. sajandil 140–150 isikut. ohvitserimundris. 1900. aastal Vilno junkrukooli lõpetanud pol- Nagu öeldud, on tegu väga ligikaudsete andmetega. Tõenäoliselt kovnik Jaak Rosenbaum kirjutas kodustele: “Teadke, et ohvit- oli eesti soost ohvitseride arv suurem. Põhjalikum uurimistöö seri tähendus on ikka suur, ehki palk on tal väike” (Ohvitserina seisab siin alles ees. Käesolev artikkelgi on suures osas kirju- Vene armees... 2002: 12). 19. sajandi esimesel poolel andis tatud aastate jooksul ühel või teisel viisil kogunenud materjalide juba esimene ohvitseri aukraad (lipnik) kohe ka pärusaadli sei- põhjal. Vanemate eesti ohvitseride põhjalikum uurimine eeldaks suse. Sajandi teisel poolel andis esimene ohvitseri aukraad isiku- pikemaajalist tööd Venemaa Riikliku Sõjaajaloo Arhiivis, eeskätt aadli ja polkovnik pärusaadli seisuse. Venemaal valitsenud seisu- fondiga 395 (Inspektorski˘idepartament), kus on andmed liku printsiibi järgi polnud oluline mitte niivõrd rahvus, kui sei- Vene armees ajavahemikus 1787–1865 teeninud ohvitseride kohta. sus ja päritolu. Enne Esimest maailmasõda Tallinnas paiknenud Tõsi on, et eesti soost ohvitserid venestusid ja saksastusid kii- 90. Onega polgu veltveebel Jakov Vassiljev kirjeldab üht intsidenti resti, võib-olla kiireminigi kui mõne tsiviilelukutse esindajad. Ar- eestlasest lipnikuga Vene-Jaapani sõja ajal. Eestlasest veltveebel meekeskkond jättis eestlaseks olemisele vähe võimalusi. Eestis, oli vabatahtlikult sõjaväljale sõitnud ja seal lipnikuks ülendatud, kus paiknes viis Venemaa enam kui kahesajast jalaväepolgust, mis tekitas polgus suurt pahameelt. Kord nõudis, et ohvitseri teenisid vaid üksikud eesti soost ohvitserid. Niisamuti Riias ja tuli kättpidi teretada ja talle pidi “teie” ütlema. Polgu ohvitserid Peterburis, kus olid suuremad eestlaste kogukonnad. Eesti soost püüdsid värsket lipnikku igati ignoreerida. Veltveebli sõnul ei ol- kaadriohvitseride abikaasadest polnud peaaegu ükski eestlane ja

830 831 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström nud ohvitseride sellise käitumise põhjuseks mitte lipniku rahvus, LISA vaid tema madal päritolu (ERA, f 2124, n 3, s 1653, l 6). AASTAIL 1890–1900 JUNKRU- VÕI SÕJAKOOLI Kas esimesi eesti päritolu ohvitsere võib pidada eesti harit- LÕPETANUD EESTI OHVITSERID lasteks? Suurem osa 19. sajandi esimesel poolel ohvitseriks ülendatud eestlastest olid oma polgu endised allohvitserid, kes Junkrukooli lõpetamise ja ohvitseriks lõpetamise aasta ei pruugi kattuda. Kooli 2. järgus lõpetanud ülendati esmalt alamlipnikuks ja ülendati alamleitnandiks tundsid küll teenistust, kuid kellel oli nõrk üldhariduslik põhi. ühe-kahe aasta pärast. Selle grupi puhul ei saa me ilmselt rääkida haritlastest. Enamik neist ei jõudnud ka teenistuses kuigi kaugele — suur osa lahkus Esimeses Sõja- Nimi Teenistus Vene armees Viimane pärast mõneaastast teenistust sõjaväest lipniku või leitnandina. Sa- ohvit- või kuni 1. I 1918 auaste mas avas pääs kõrgemasse sotsiaalsesse gruppi võimalused nende seri junkru- Vene järeltulijatele. Nagu nägime, tegid nii ohvitseride kui ka endiste au- kool armees sõdurite ja allohvitseride järeltulijad sõjaväes tublit karjääri. astmes Toomas Karjahärmi ja Väino Sirgu pakutud kriteeriumide ko- 1890 Kaasani Aleksander LÕH- Siberi kütipolgud; õppis Kapten haselt peaksid keskastme haritlaste hulka kuuluma aga kõik junk- MUSSAAR Vladivostoki idakeelte ins- rukoolide lõpetanud, sest junkrukooli võeti vastu kreiskooli ja mit- tituudis; teenis Amuuri 13 sõjaväeringkonna staabis; tetäieliku gümnaasiumi hariduse põhjal. Suur osa junkrukoolide tõlk 9. armee staabis (1915) lõpetanutest oli pärit talupoegadest või linnakodanike madalama- Peterburi Aleksei PETERSON 85. JP.Langes Vene-JaapaniStaabi- test kihtidest. sõjas 1904 kapten Ohvitseridel, kelle puhul saame vaid tinglikult rääkida eesti 1891 Peterburi Pearo-August PITKA 93. JP; 269. JP pataljoni Alam- päritolust, oli üldjuhul väga hea üldhariduslik põhi. Enamik oli ülem. Langes 1915. a polkov- lõpetanud gümnaasiumi täiskursuse, mõned olid jõudnud õppida nik isegi kõrgkoolis. Samas olid nad täielikult venestunud või saksas- Peterburi Aleksander HAGEN 295. reservpolk Kapten tunud ja selles mõttes ei saa neist jällegi rääkida kui eesti haritlas- Moskva Artur JOHANSON 25. raskesuurtükiväe divis- Polkov- test. jon nik Põgus uurimistöö ohvitseride kohta näitab, et sotsiaalsed 1892 Peterburi Aleksander KIIKER 18., 12. , 56. Siberi küti- Alam- polk; Eesti tagavarapatal- polkov- barjäärid ei olnud 19. sajandil sugugi nii kõrged, kui nõukogude joni ülem nik aja ajalookirjutus on püüdnud väita. Kindrali või staabiohvitseri Peterburi Ernst LIMBERG 89. JP roodu- ja pataljoni- Polkov- õlakuteni võisid jõuda ka madalamatest seisustest pärit noorme- ülem nik hed. Ohvitseri Aleksander SILBERG 1. ja 2. Soome kütipolgu Kindral- eksam ülem; 1. Soome kütidiviisi major Paaˇzi- brigaadiülem ja diviisi- korpuse ülem (1917) juures Vilno Aleksander KÕIGE- 20. kütipolk. Langes I maa- Kapten RIST ilmasõjas 1893 Vilno Johan JAAKSON 177. JP. Langes 1914. a Kapten 13Keskastme haritlastele vastav ettevalmistus omandati kreisikooli- des, õpetajate või vaimulikes seminarides, erakoolides, harvem gümnaa- siumi madalamates klassides. Vt Karjahärm, Sirk 1997: 67.

832 8 833 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

Vilno Andrei SEPP 113. JP. 1906. a lahkus Staabi- Kiievi Artur VÖÖRMANN Suurtükiväe peavalitsus Polkov- sõjaväest. Enne I maa- kapten nik ilmasõda oli Paide kreisi 1897 Kiievi Alfred BIRKEN- I maailmasõja hakul teenis Kapten sõjaväe ülema abi BERG 59. suurtükiväebrigaadis (1914) 1894 KonstantiniAdolf-Eduard 37., 38. suurtükiväebrigaad;Staabi- Tˇsugujevi Vladimir JÜRGENS 1905. aastal leitnant 199. re-Leitnant? JOHANSON Läks erru. Mobiliseeriti kapten servpataljonis I maailmasõja ajal, teenis Kroonlinnas Vilno Jaan KEERMANN 160. JP., Liibavi kindluse Alam- polk; 257. JP. , 202. JP; polkov- Kaasani Karl KERO-OR (?) 23. Siberi kütipolk; suri Kapten 29. reservbrigaad (1917) nik 1911 Kiievi Julius UDER 25. suurtükiväebrigaad; Kapten Vilno Jakob PREI 179. JP; hüdrograaﬁakor- Alam- 9. Siberi kütisuurtükiväe pus polkov- brigaad. Suri 1911. a nik Peterburi Sigfried PINDING 89., 10., 471. JP Polkov- Kiievi Georg TAMBERG 91. JP. Arvati 1896. a re- Alam- nik servi leit- Kiievi Alfred SAAR 73. JP. Suri 1911. a Staabi- nant? kapten 1895 Peterburi Feodor GEORG 89. JP roodu- ja pataljo- Polkov- nikomandör. 23. diviisi nik Peterburi Artur SALF I maailmasõja ajal 1. ar- Kindral- väljaõppeülem; 470. JP mee staabis; 143. JP ülem staabi- ülem (1916–1917) polkovnik Kiievi Mihkel LEMBERG 92., 51. JP; 8. Siberi küti- Kapten 1898 Peterburi Adolf AALBERG 3. JP roodu- ja pataljoni- Kapten polk (ALBRE) ülem. Langes 1914. a Odessa August-Friedrich 66. JP roodu- ja pataljoni- Polkov- augustis Ida-Preisimaal MASTBERG ülem. Langes lahingus nik vangi 1915. a Vilno Jaan JAAKSON 45., 421. JP. Langes lahin- Leitnant Kiievi Vladimir MÕTUS 25. kütisuurtükiväe brigaad Kapten? gus 1915. a Vilno Juhan PÕRK 115. JP; 24. SbKP. 1908. a Kapten Odessa Albert HERNIK 38. JP. Osales I maailma- Polkov- läks erru. 1916. a mobili- sõjas nik seeriti Odessa Oskar LOKK Osowieci kindluse koman- Alam- Peterburi Andres SALLO Vene-Jaapani sõjas 4. Taga- Polkov- dandi adjutant. Langes polkov- Baikali kasakapolgus nik 1916. a nik 86. JP Moskva Konstantin PÕDDER 48. JP; langes 1914. a Kapten Kaasani Johan STAHL 139. JP Kapten Peterburi Joosep RETS 22., 34. Siberi kütipolk Kapten Vilno Edmund TOMEL 19. Siberi kütipolk; 91. JP; Kapten langes lahingus 1914. a Peterburi Vladimir MARTSON 1915. a teenis 197. JP.Lan- Kapten 1896 Odessa Artur KORJUS 191. reservpataljon; Suvo- Alam- ges I maailmasõjas? rovi kadetikorpuses saksa polkov- 1899 Tˇsugujevi Voldemar BRINK- 89. JP. Langes 1915. a Alam- keele õpetaja nik MANN vangi. Sõjainvaliid polkov- Tˇsugujevi Friedrich ORG 26., 53. Siberi kütipolk. Staabi- nik Elas pärast kodusõda Toms- kapten? ? Karl GRÜNTHAL Inseneriväes Alam- kis. 1938. a arreteeriti ja polkov- hukati nik

834 835 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

Tveri Alfons PARRISON 12. ulaanipolk; 3. Petro- Ritt- 2704 — 90. Onega polk gradi piirivalvediviis meister 2708 — 94. jalaväepolk Vilno Peeter RAUDSEPP 52. JP; 248. JP ülem Polkov- 2927 — 423. jalaväepolk nik 2355 — 25. jalaväediviis Vilno Peeter ORO 89. JP. 449. JP pataljoni- Alam- 3348 — 14. Siberi kütipolk ülem. Elas Argentiinas polkovnik 3586 — 13. ulaanipolk Moskva Aleksander TÕNIS- 1. KP Vene-Jaapani sõjas. Polkov- Riigiarhiiv (ERA) SON 113. JP.1. Eesti polgu ülem nik 14 — Siseministeerium Moskva Alfred TEETSOV Siberi kütiväes. Langes Alam- 28 — Petrogradi kontroll-opteerumiskomisjon Vene-Jaapani sõjas 1904. a leitnant 36 — Moskva kontroll-opteerumiskomisjon 1900 Vilno Johan KIROTAR 11. SbKP; 35., 179. JP. Kapten 45 — Eesti Rahvuslik Komitee Konstantinoopolis Suri 1916. a 2124 — Vabadussõja Ajaloo Komitee Töökomisjon Pauli Aleksander-Artur 91. JP roodukomandör. Kapten 1580 — Eesti Saatkond Varssavis BRINKMANN Langes lahingus 1915 3372 — Venemaal asunud eesti seltside dokumentide kollektsioon Kaasani Johan ERIK Siberi kütiväes. Jäi 1918. a Kapten R-1703 — Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee Kiievis kadunuks Tˇsugujevi Karl NUGIS 129. JP., 9. SbKP; osales Staabi- Ajalooarhiiv (EAA) Vene-Jaapani sõjas; lan- kapten 29 — Eestimaa kubermangu kantselei ges 1914. a 30 — Tallinna Asehalduskonna Valitsus Vilno Gustav PIILBERG 13. GrP komandör (1917), Polkov- 178 — Eestimaa Kroonupalat hukkus Vene kodusõjas nik 179 — Harjumaa rentei Vilno Ernst PÕDDER 123. JP: osales Vene-Jaa- Polkov- 301 — Liivimaa kubermangu väeteenistuskomisjon pani sõjas; 32., 52. SbKP nik 1. Eesti polk (1917) 402 — Tartu Ülikool Vilno Martin TERRAS 22. Siberi kütipolk; 22. ras- Alam- 404 — Tartu veterinaariakool kesuurtükiväebrigaad polkovnik Tallinna Linnaarhiivi fondid (TLA) Tiﬂisi Siegfrid ERLE- 19. TuKPAT; Välijäägri Ritt- 238 — Pühavaimu kogudus MANN korpus. Suri 1917. a meister? 1411 — Aleksander Nevski kogudus

Kirjandus Allikad Adresnaja kniga . . . 1899 = Adresna kniga goroda S. Peter- burga na 1900 g. S. Peterburg Venemaa Riikliku Sõjaajaloo Arhiiv (VRSAA) A m b u r g e r = Amburger-Archiv: Personendatenbank zur Migra- 395 — Inspektori osakond tion ins vorrevolutionäre Russland. Vt http://www.lrz-muenchen.de/ 400 — Sõjaministeeriumi peastaap oeihist/amburger.htm ∼ 408 — Kindralite, staabi- ja vanemohvitseride nimekirjad A n t o n o v 1900 = Antonov A. Vilenkoe pehotnoe nkreskoe 409 — Kindralite- staabi- ja vanemohvitseride teenistuslehed, atestat- uqiliwe 1864–1899 g. Vilna sioonid ja autasulehed D r . B e r t r a m [Schultz-Bertram, Georg Julius] 1868. Wagien: Bal- tische Studien und Erinnerungen. Dorpat: W. Gläsers Verlag

836 837 Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil Mati Kröönström

D u b i n i n 1903 = Dubinin R. Istori 103-go pehotnogo O h v i t s e r i n a V e n e a r m e e s : Polkovnik Jaak Rosenbaumi kir- Petrozavodskogo polka (1803–1903). Sankt Peterburg jad vennale (1892–1904, 1906, 1909). Allikapublikatsioon. 2002. Gubernartˇsuk1909= Gubernarquk P. Oqerki istorii Koost. Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 129-go pehotnogo Bessarabskogo Ego Imperatorskogo Vy- Pantzerˇzinski1890= Pantzerжinski˘iA. Oqerki istorii soqestva Velikogo Kn za Mihaila Aleksandroviqa polka 97.-go pehotnogo Lifl ndskogo polka (ot 1700 do 1888). 1806–1863–1906. Kiev S.-Petersburg G u l e v i t ˇs 1911 = Guleviq S. Istori 8-go pehotnogo Spisok generalam . . . 1904, 1909 = Spisok generalam po Зstl ndskogo polka: Spiski xtab i ober-oficeram i starxinstvu. S. Peterburg qinovnikam Зstl ndskogo polka s 1811 po 1911. S. Peter- Spisok kapitanam . . . 1910 = Spisok kapitanam arme˘isko˘i burg pehoty po starxinstvu. S. Peterburg H r a d e t z k y , Heinrich 1931. Schüler-Verzeichnis des Revalschen Spisok litˇsnogo sostava. . . 1914 = Spisok liqnogo sostava Gouvernements-Gymnasiums 1805–1890. Reval: Kluge & Ströhm sudov flota, stroevyh i admiralitetskih uqreжdenii J õ g i , Harri 1999. Eesti soost kindralid: Teatmik. Tallinn: Sisekaitse- morskogo vedomstva. S. Peterburg akadeemia kirjastus Spisok polkovnikam . . . 1891, 1899, 1916 = Spisok polkov- K a r j a h ä r m , Toomas, Väino S i r k 1997. Eesti haritlaskonna kuju- nikam po starxinstvu. S. Peterburg nemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Zalesski 2003= Zalesski˘iKonstantin A. Kto byl kto v Kindral Johan Unt: Jooni elust ja tegevusest. 1931. Tallinn: Pervo˘imirovo˘ivo˘ine: Biografiqeski˘islovarь. Moskva: Kaitsevägede Staabi VI osakond Astrel—AST K r ö ö n s t r ö m , Mati 2005. Eesti ohvitserid Vene kodusõja rinnetel T r a a t , August 1983. Kas C. F. Tenner oli eesti päritolu? — Eesti 1918–1920. — Akadeemia, nr 5, lk 909–938 Loodus, nr 8, lk 513 L e m m , Dagobert von 1995. Die Familie Kuhlberg in Estland, Livland V a s s i l j e v , Lev 1983. C. F. Tenner, geodeet ja topograaf. — Eesti und Kurland. — Baltische Ahnen- und Stammtafeln. 37. Jg. Köln, Loodus, nr 8, lk 509–512 S. 17–19 Vojennõi orden . . . 2004 = Voenny˘iorden Sv togo Veliko- L a t v i j a s a r m i j a s augst¯akie virsnieki 1918.–1940.: Biogr¯afiska muqennika i Pobedonosca Georgi . Otv. sost. V. M. Xa- v¯ardn¯ıca. 1998. Sast. E.¯ J¯ekabsons, V. Sˇcerbinskis.ˇ R¯ıga: Latvijas banov. Moskva Valsts v¯estures arh¯ıvs V o l k o v 1993 = Volkov Serge˘i. Russki˘ioficerski˘ikorpus. L i p p , Martin 1909. Eesti suguvõsade uurimine. — Eesti Kirjandus, Moskva: Voennoe izdatelьstvo lk 3–15 V o l k o v 2002 = Volkov Serge˘i. Oficery Rossi˘isko˘igvar- L i p p , Martin 1932. Karellide suguvõsa: Haridus- ja perekonnalooli- dii: Opyt martirologa. Moskva: Russki˘iPutь sed uurimused. Täiend. ja red. Aadu Lüüs. Tartu: A. Annuk V o l k o v 1993 = Volkov Serge˘i. Russki˘ioficerski˘ikorpus. L u r j e 2001 = Lurьe V. M. Admiraly i generaly Voenno- Moskva: Voennoe izdatelьstvo Morskogo flota SSSR v period Veliko˘iOteqestvenno˘i V o l k o v 2004 = Volkov Serge˘i. Oficery flota i morskogo i Sovetsko-ponsko˘ivo˘in. S. Peterburg: BLITZ vedomstva. Moskva: Russki˘iPutь Martirolog . . . 2001 = Martirolog russko˘ivoenno-morsko˘i зmigracii. Red. Vladimir Lobycyn. Moskva: Paxkov Dom; Feodosi : Koktebelь MATI KRÖÖNSTRÖM (sünd. 1965) on lõpetanud Tartu Ülikooli aja- N e v e ˇzi n 1899 = Neveжin N. 112-˘ipehotny˘iUralьski˘ipolk: loo alal 1991, kaitses 1999. a magistriväitekirja eesti rahvusest ohvit- Istori polka (1797–1897). Vilna seridest Vene armees 1870–1917. A-st 2003 Tartu Ülikooli filosoofia- Nikolajev 1900 = Nikolaev N. Istori 17-go pehotnogo teaduskonna ajaloo osakonna doktorant. Akadeemias on temalt ilmunud Arhangelorodskogo polka 1700–1900. SPb artiklid “Punaarmee üksuste juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas” (2004, Obˇstˇsii spisok. . . 1910 = Obwii spisok oficerskim qinam Russko˘iImperatorsko˘iarmii. S.-Peterburg nr 8, lk 1687–1717) ja “Eesti ohvitserid Vene kodusõja rinnetel 1918– 1920” (2005, nr 5, lk 909–938).

838 839 MÄLESTUSI AJAKIRJA MANA ESIMESTEST AASTATEST

Alur Reinans

Ajakirja Mana neljast asutajast — Ivo Iliste (1935–2002), Ilmar Laaban (1921–2000), Ivar Grünthal (1924–1996) ja Alur Rei- nans (1932) — olen ainsana alles. See peaks ju andma head eeldused mälestuste kirjutamiseks, vastuvaidlejaid ei ole ja risk, et keegi meist oleks päevikut pidanud, tundub mulle väga väike. Paraku ei mäleta ma nendest peaaegu poole sajandi tagustest sündmustest väga palju; on vaid üldised muljed ja üksikud konk- reetsed mälupildid. Olukorra päästab mõnevõrra minu isiklikust “arhiivist” — kolm-neli pappkasti segamini paberitega — leitud Managa seonduv: sadakond kirja aastaist 1957–1965, hulk käsikirju Manale saadetud (ja enamasti ka ilmunud) kaastööga, samuti mu enda käsikirju tollest ajast, sealhulgas mingid “kirjan- duspoliitilised” arutelud, mida ma tõenäoliselt olen esitanud Mana korraldatud kirjanduslikel kokkutulekutel. Huvitav osa sellest ma- terjalist on Ivar Grünthali 60–70 kirja minule aastaist 1957–1965, mis annavad võimaluse jälgida Mana toimetuse tegevust ajakirja esimestel aastatel.1 Manal oli kaks algust või õigemini kaks algatust ajakirja väljaandmiseks, mis ühinesid. Ühelt poolt Ivo Iliste ja mina Uppsalas, teiselt poolt Gotlandil Visbys elav arst Ivar Grünthal, kes tõmbas oma algatusse kaasa Stockholmis elava Ilmar Laabani.

1Varsti, 1959. aasta lõpul, liitus Mana tegemisse ka Paul Laan (1928), kellest siin on vähe juttu, kuigi ta aastail 1960–1964 tegi ära suure osa toimetuse tööst. Tema on aga eluaeg põhjalikult päevikut pidanud, nii ANNE PARMASTO et sisuliselt oleks tal hulga hõlpsam seda perioodi käsitleda, teiseks kavatsen ma temaga veel palju aastaid vahetevahel koos õlut juua.

841 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans

Ivo oli 1956. aastal 21-aastane üliõpilane Uppsalas, mina Teine algatus tuli siis järelikult Ivar Grünthalilt, kes oli arst, 24-ne. Meid ühendas kirjanduslik huvi. Paar aastat käisime väga elas Visbys Gotlandil ja kellel siis juba mitu luuletuskogu oli il- tihedalt läbi ja siis otsustasime ka hakata välja andma uut kirjan- munud. Ei mäleta, et Ivar oleks kunagi rääkinud või põhjendanud, duslikku ajakirja, stentsileeritud kujul, nagu oli ilmunud tuulisui- miks ta tahtis uut kirjanduslikku ajakirja luua. Oma kirjades on laste Sõna (1948–1950 ja 1956). Ei mäleta, et see oleks olnud ta küll väga kriitiline Tulimulla vastu, läbi kumab ka tunnetus, mõeldud erilise protestina Bernard Kangro Tulimulla vastu — kui et tema osatähtsus eesti luule üldpildis on alahinnatud — kuskilt õigesti mäletan, oli mul ju ka Tulimullas mingi novell ilmunud. selliselt pinnalt võiks otsida seletust. Grünthal oli rääkinud Ilmar Aga kopitanuks me kindlasti tollast eestikeelset kirjandust, eriti Laabaniga ja siis teinud Ivole ettepaneku kokku saada ning ühist n-ö kirjanduspoliitikat — nagu ilmuvaid arvustusi — pidasime. ettevõtmist arutada. Ivo oli meist kahest kindlasti spontaansem ja uljam pealehak- Kevadel-suvel 1957 saime Stockholmis vähemalt kahel korral kaja. Me olime ka mõlemad aktiivsed tollal vägagi elujõulises kokku. Esimene nendest kokkusaamistest toimus väga kummali- eesti üliõpilasi koondavas üliõpilaskonnas (peale selle oli Ivo sel viisil, püstijalu Nybroplanil, mis on avalik väljak keset Stock- korp! Sakala ja mina korp! Fraternitas Estica võrdlemisi värske holmi linna, Draamateatri ees. Miks nii, ei mäleta. Arvatavasti oli värvikandja liige) ja kindlasti ei hoidunud me sõna võtmast, eriti Grünthalil kuskile kiire, nii et ei olnud võimalik rahulikult maha kirjanduslikes küsimustes, kui selleks võimalus tekkis. Kui Harri istuda. Kas me jutt kestis veerand või pool tundi, ka ei mäleta. Küll Kiisk, kes tol ajal ajalehte Teataja toimetas, pani Ivole ette aval- aga leppisime kokku, et hakkame ühiselt ajakirja välja andma. Et dada Teatajas artikkel eesti kirjandusest paguluses, oli Ivo nõus. selles oli niisama lihtne kokku leppida, oli võimalik tänu sellele, et Artikkel tuli vägev (vt Teataja, 1957, nr 5 ja 6), kuigi kirjandusest Grünthal võttis kogu majandusliku asjaajamise ja vastutuse enda on seal vähe juttu, rohkem kirjastuspoliitikast ja ajakirja Tulimuld peale. Ma ei mäleta üldse, et me kunagi Mana esimestel aas- madalast tasemest ning eestluse püsimisest. Eestis ilmuv Loo- tatel oleksime toimetuse pinnal ajakirja majandamist arutanud. ming tõi sealt ära valitud tükke (1957, nr 4), arvatavasti Ivolt luba Küll mainis Grünthal, et tal ka üks teine pakkumine oli. Grünthal küsimata, Välismaine Eesti Kirjanike Liit pidas vajalikuks selle oli siis valitud Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskokku, ja esin- kohta oma koosolekul avalik resolutsioon vastu võtta, ja Ivo oli duse juhatuse liikmed Ahti Pae ja Voldemar Kiviaed olid talle ette saavutanud enfant terrible’i kuulsuse, mida jätkus hulgaks ajaks. pannud anda välja ajakirja ühiselt. Sellel oleks siis muidugi ol- Probleem oli muidugi, et tegelikult oli Ivo pagulaskirjandust vähe nud rohkem ühiskondlik-poliitiline iseloom kui meie kavandatud lugenud. Mäletan, kuidas istusime minu toas, vedasime näpuga ajakirjal. Selle peale teatas Laaban, et sellisel juhul jääb tema raamaturiiulis järge ja arvasime, mida võiks kiita ja mis tuleks küll välja, ja Grünthal kinnitas, et ta Pae ning Kiviaia ettepane- maatasa teha. Paljus oli tal muidugi õigus; kuigi mina oleks ar- kut tõsiselt kaalumisele ei ole võtnudki. Esinduse reˇziis hakkas vatavasti sellise artikli kirjutamisest kas üldse loobunud või siis ilmuma ja ilmub ikka veel hoopis ajakiri Rahvuslik Kontakt. oleks see igal juhul hoopis taltsam olnud. Mingit ühiskondlikku toetust Manale ei olnud kuskilt ooda- Ka ajakirja väljaandmise plaani suhtusime mõnevõrra erine- ta (kaks-kolmkümmend aastat hiljem oleks see Rootsis täiesti valt. Mina rohkem käisin ringi ja mõtlesin, kuidas sellist omateh- mõeldav olnud); et selline ajakiri majanduslikult ots otsaga välja tud ajakirja tegemist praktiliselt korraldada ja kust raha võtta — oleks tulnud, ei tundu ka usutav. Mul ei ole mingit täpsemat kui mitte muud, siis pidime ju paberi ja trükivärvi eest maks- pilti Mana majandusest ja puudujääkide tegelikust suurusest. ma —; Ivo aga kirjutas kõikidele võimalikele kirjainimestele ja 1958. aasta teist numbrit trükiti 600 eksemplari ja selle trükkimine palus kaastööd! Mulle rääkis ta sellest, kui Marie Underile saa- maksis 2900 krooni. Tundub muidugi odav, aga tegemist on detud kirjale vastas äraütlevalt Marie Adson! Oletan, et niimoodi 1958. aasta hinnaga. Tänapäevases (2006. aasta) rahas teeks sai meie kavatsusest teada ka Ivar Grünthal. see umbes 30 000 (Rootsi) krooni, millele tulevad juurde igasugused postikulud ja isegi honorarid, mida Grünthal valikuliselt

842 843 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans kaastöölistele maksis. Tavaline taks oli 50 krooni (tänapäevases Teine kord saime minu mäletamist mööda kokku Laabani juu- väärtuses seega nii umbes 500 Rootsi krooni), mis oli täitsa vii- res kodus. Sellest koosolekust mäletan ainult, et Laaban pakkus sakalt makstud. Mana üksiknumber maksis 1958. aastal kuus meile midagi süüa, sinna juurde kapsasalatit, ja mina imestasin, et krooni, nii et kokku see äri küll kuidagi ei saanud minna. ta väike poeg Isidor käis pidevalt seda kapsast näppamas. Arvasin Grünthali otsus see lõbu ise välja maksta oli muidugi he- millegipärast, et nii väiksed poisid ei hooli nii tugevasti vinegre- roiline, tänu Rootsi maksusüsteemile aga siiski ainult piiratud tiga maitsestatud söögist. Sisuliselt pidime aga siis kokku lep- määral. Rootsis oli siis, nagu on ka praegu, progressiivne riik- pima, kuidas see Mana toimetamine peab toimuma. Mana pidi lik tulumaks. Kui asi kõige hullem oli, 1980. aastate lõpul, oli trükitama Visbys, kus Grünthalil oli kohaliku trükikojaga kon- maksumäär kõige kõrgemas kihis 85%. See tähendab, et kõige takt, tegevtoimetajaks määrasime aga hoopis Ivo Iliste. Ei mäleta, kõrgema sissetulekuga isikutel läks viimasest teenitud tuhandest miks või kelle ettepanekul. Esimestel aastatel trükitud Manas on kroonist 850 krooni maksuks ja endale jäi 15%. Aastal 1957 olid toimetus ära toodud tähestiku järjekorras, ilma et Ivot oleks “te- maksumäärad küll madalamad. Ivar töötas aga arstina, ja ars- gevtoimetajana” esile tõstetud. Toimetuse aadressiks on aga antud tid olid siis ja on ka praegu Rootsis kõrgelt tasustatud isikud. Ivo aadress, talituse aadressiks Grünthali oma. Alles 1961. aastast Oletame, et tema sissetuleku juures võis maksumäär olla kus- on Grünthal lasknud end ära märkida kui “peatoimetaja”. Ma ei kil 60–70% üle. Oli see 60%, maksis ta viimasest teenitud tu- mäleta mingit sellist arutelu toimetuses, see ei kajastu ka säilinud handest krooni 600 krooni maksuks ja sai 400 endale. Kui ta kirjavahetuses. Kui aga näiteks Eesti kirjanike leksikon Grünthali aga näitas Mana väljaandmist rahateenimise eesmärgil tehtud ma- kohta ütleb “ajakirja Mana asutaja ja peatoimetaja 1957–1964”, jandusliku tegevusena, võis ta eventuaalse puudujäägi oma sis- siis sisuliselt võib see enam-vähem tegelikkusele vastata, vormi- setulekust maha arvestada, s.t võimalikust puudujäägist maksid liselt aga küll mitte. Omaette talitust meil ei olnud. Et ajakiri Rootsi maksumaksjad välja 60% ja Ivarile jäi maksta 40%. Mis ju trükiti Visbys, pidi Grünthal paratamatult ka seal suuremat koor- loomulikult on hulga lihtsam, eriti kuna sellele tuleb veel juurde mat kandma, kuigi esimesi numbreid saatsime ka Uppsalast, s.t Ivo tunne, et on riigi käest ära võtnud 60% üllaks ettevõtteks. Ka ja mina, suurel arvul välja, igasugu tuttavatele. Alles mõned aastad maksuametnike arvates on täitsa loomulik, et selline majanduslik hiljem, kui Grünthal oli Göteborgi kolinud, figureerib talitusena ettevõte nagu mingi ajakiri võib esimesel aastal minna kahjuga. Elmar Ojaste Göteborgis; kui ajakirja trükiti Stockholmis Esto Ka teisel aastal. Kolmandal-neljandal aastal leiab aga iga kor- trükikojas, toimis see trükikoda (või tema omanik Imant Rebane) ralik maksuametnik, et tegemist ei ole majanduslikku tasu taot- talitusena. leva ettevõttega, vaid hoopis mingi maksukohustuslase imeliku Poleks Grünthal välja ilmunud nagu mingi deus ex machina, hobiga, ja keeldub maksu maha arvestamast. Nii läks muidugi oleks vist tõesti sündinud stentsileeritud ajakiri sama nimega. Ar- ka Grünthaliga. 1964. aastal mainib Ivar, arutades võimalust üle vestades aga probleeme, mis trükitud Mana toimetamisega varsti minna kord aastas ilmuvale aastaraamatule, et “üht köidet saab tekkisid, oleks see stentsileeritud Mana küll vist piirdunud ühe- ka kergemini maksudeklaratsioonist maha võtta, st kui see kah- kahe numbriga. Ivo oli muide asjaosaline ka ühe rootsikeelse judega läheb — Rootsis”. Asja juurde kuulub muidugi seegi, et kirjanduslik-kultuurilise ajakirja väljaandmises. Sellest ilmus Grünthal algatas — ja ilmselt ka maksis välja — terve rea raama- ainult üks number. tute väljaandmise, sealhulgas mitte ainult tema enda luulekogud, Trükitult ilmuv Mana sai Ivo ja minu algatusest päranduseks vaid ilmselt ka näiteks Jaan Oksa kogutud teosed (1957) ja Underi nime ja paar kaastööd. Melaneesia päritolu sõna mana tähendab rootsikeelne valik (1963). Tundub igati tõenäoline, et ta ka selliste mingit üleloomulikku jõudu; mis sorti see jõud täpselt on, selle väljaannete puhul üritas saada osa puudujäägist tagasi maksualan- kohta on etnograafidel erinevaid arvamisi. Üldine ja võrdlev et- dusena. nograafia oli aga Uppsala ülikoolis tol ajal aineks, mida võis õppida, kui oli mingi punkt eksamist puudu ja taheti see kiiresti

844 845 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans kätte saada. Ülikooli lõpetamiseks oli vaja kuus sellist “punkti”. Aga ma ei mäleta, et ma seda asja eriti traagiliselt oleksin võtnud. Arvestus oli, et ühe punkti saamiseks pidi terve semestri õppima, Oleks keegi mulle tol ajal ütelnud, et mul veel 74-aastaselt ei eksamiks siis kolm aastat. Etnograaﬁas olevat aga rekord eksam ole ilmunud ühtegi ilukirjanduslikku teost, poleks ma seda ütlejat ära teha olnud paar nädalat ja peamine nõue oli, et tuli käia hoolega mitte ainult põrunuks pidanud, vaid seda ka talle ütelnud. Täitsa vastava aine dotsendi (professuuri selles aines ei olnud) loengu- kindlasti ei olnud nii, et minu käsikirja mitteavaldamine ja Mana tel. Loengud olid kord nädalas, topeltloengud pausiga. Kõige ilmumine oleks kuidagi seotud. Igatahes Ivo ja minu plaanid olid tähtsam oli koos dotsendiga minna pausi ajal ülikooli kohvikusse juba enne olemas ning Grünthal vaevalt sai üldse minu käsikirjast kohvi jooma, nii et tal nägu meelde jäi. Mina harrastasin ka koh- teadlik olla. Kui 1957. aasta suvel oli Mana ilmumine otsusta- vikus käimist, kuigi eksami tegin alles 1959. aastal. Sõna mana tud, pidin muidugi toimetuse liikmena seal ka midagi avaldama, kokkulangevus eestikeelse ligilähedase mõistega mana ja mana- ja pidasin sobivaks mingit katket romaanist. Arvasin aga, et teis- misega tegi selle minu arvates sobivaks uue ajakirja nimeks, ja tel oleks lihtsam paras jupp välja valida, ja andsin käsikirja Ivo sellega oli ülejäänud seltskond nõus. kätte (ta oli kindlasti seda juba varem lugenud) edasisaatmiseks Trükitud Mana esimeses numbris on ka paar kaastööd, mis Grünthalile. Grünthalilt tuli juuli lõpul mulle ootamatu ettepanek. olid meil juba varem valmis vaadatud. Sissejuhatav eesti rah- Esimeses säilinud kirjas juuli lõpust kirjutab ta: valaul ühest Oskar Looritsa raamatust ja katke Gustave Flau- Ivo saatis mulle vastavate viidetega (avaldamiseks Manas) Sinu robert’i teosest Püha Antoniuse kiusatused professor Andrus Saa- maani käsikirja. Olen sellest sügavalt imponeeritud, eriti Sinu lakoo- reste tõlkes. Saarestel oli kogu teos tõlgitult käsikirjas olemas nilisest stiilist ja kohkumatust haardest, mis lõpuni kujutatute ümber ja ta oli andnud selle mulle lugeda. Teda oli meelitanud tõlkima välja peetud. väljakutse katsuda sellist sõnade ilutulestikku eesti keelde panna, Mul oleks isegi eestkätt Sinule kui autorile kaalumiseks — mainisin ja mulle see asi meeldis. Olin tol ajal ka vaimustuses Aleksander sellest veel kirjas ka Laabanile — kas ei oleks omal kohal Manas Tassa novellidest ja poolvarasest Tuglasest. Loorits ja Saareste Sinu romaan järgnema panna ja igakord oma 40 lk. otsast peale edasi olid mõlemad Uppsala elanikud, mõlemad töötasid päevad läbi võtta? Soovitaksin seda soojalt, natuke tihedamini kui muud osa Carolina redivivas, Uppsala ülikooli raamatukogus. Saarestel oli trükkides saaks seda kahel veerul ära mahutada. Kui see 4 numbrist väike tööruum keldris, kus ta koostas oma eesti keele mõistelist läbi käinud, siis oleks ka võibolla kõige parem kogu romaan ikkagi sõnaraamatut. Sinna oli ta kuhjanud ka igasugu põnevaid eesti- trükitult välja anda. Kuidas arvad? Jäägu see Sinu otsustada. (I. G. keelseid väljaandeid, mitte ainult 17. sajandi haruldusi, vaid ka 29. VII 1957.) näiteks Loomingu aastakäigud. Looritsal oli töölaud üleval luge- Ilmselt olin ma nõus, sest romaan hakkas järjejutuna Manas missaalis. Et neid kaht meest ühte tuppa lasta, selleks pidi tuba ilmuma. See läks küll hulga konarlikumalt, kui Grünthal algul olema suur ja seal pidi ka küllalt teisi inimesi olema. Minul oli välja pakkus. Muu kaastöö rohkuse tõttu tulid igakordsed romaa- aga väga hea läbisaamine mõlemaga; tuli kõneks, mida juhtus nilõiked kõvasti lühemad; ka Ivari esialgne kavatsus 40 lk korraga väga harva, Saareste suur sõprus juunikommunistidega või Loo- oleks tähendanud viit ja mitte nelja numbrit. See venimine tüütas ritsa teod Saareste jälitamisel, kuulasin neutraalse näoga pealt ja aga arusaadavalt Grünthali ära. Nii arvab ta novembris 1958, et katsusin vait olla. võiks veel avaldamata poolest teha kokkuvõtte, millist mõtet ma Suvel-sügisel 1956 olin kirjutanud romaani “Naera, inimene!” ilmselt ei pooldanud. Ja novembris 1959 paneb ta ette jätta umbes ja pakkusin seda Eesti Kirjanike Kooperatiivile. EKK ei taht- 30 lk tekstist välja, mida tema arvates saaks teha “ilma et see nud raamatut välja anda, sest see kohe mitte ei sobivat raamatu- intriigi katkestaks”. Minu arvates ei saanud, leidsin ainult kaks- klubi põhimõttel töötavale kirjastusele, või midagi sellist. Mina kolm lehekülge, mida ilma pikemata võis maha tõmmata. Nagu muidugi leidsin, et olin just pakkunud neile hea võimaluse selle Grünthal kirjutab 1959. aasta detsembris, jäi romaani tekstist “vist raamatuklubi liikmeid intellektuaalselt vähe raputada ja elustada. lõppude lõpuks kõik kokku ca 10 lk. välja”, mis on umbes viis protsenti kogu käsikirjast.

846 847 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans

Ettepanek kogu raamat välja anda tuli küll uuesti jutuks kontaktist nende kirjastustega, mis muidugi iseendast ei tähenda, 1963. aastal, aga ei teostunud. Grünthalil oli siis idee hakata välja et see ei oleks võinud nii olla. Kui Orto suhtes tundub mõte täiesti andma “Mana raamatukogu”. Oktoobris 1963 kirjutab ta: absurdne, siis Vaba Eesti suhtes on täitsa võimalik, et Grünthalil Raamatukogu kava esitasin juba aastavahetusel — sellest oleks 1964 mingi selline jutt Rebasega võis olla. ette nähtud valimik Ivaski esseid eesti kirjanduse aineil, Sinu “Naera Märkimisväärseim Mana esimese numbri kaastööliste hulgas inimene!”, valimik nooremaid luuletajaid — Ilona Laaman, Toivo on muidugi Marie Underi ja Artur Adsoni esinemine. Augus- Nugin, Paul Laan, võib-olla Silvia Luige-Kuriste luulevihkudega ja tis 1957 kirjutab Grünthal mulle: Paul Reets aforismidega ja neljas teos on veel lahtine — kas valimik Edasi: Vanahärra Adson on pikema arvustuse-kirjutuse teinud Laabani kirjanduse-kunsti-muusika-tuumrelvastus esseid või Ivo ja ENSVs ilmunud E. Vilde artiklite köites EV[ilde]. seal ilmunud Ko- Vahur Linnuste kaksikteos uuest ﬁlmist/absurdsest draamast. (I. G. gutud teoste sarjas. — On päris tõhus ja võiks sisse minna kuna 10. X 1963.) arvan, 1) saaksime juba teatud tagamõttega 1. numbris ka ENSV-s Mina olin küll väga nõus Mana raamatukogu väljaandmisega — tähelepandavamat märkida ja ainult hea, et arvustus ise seni suure see pidi ju eeldatavalt ikka Grünthali kulul toimuma —, üllataval reaktsionäärina tuntud AA sulest on 2) AA.-d avaldades saame ka kombel mitte aga oma romaani avaldamisega. Täitsa erandlikult Marie Underilt tsükli värskeid (seni) ilmumata Rilke tõlkeid, mis olen ühest oma kirjast/vastusest Grünthalile jätnud endale koopia, oleks väga sobiv enne Ilmari artiklit saksa lüürika praegusest sei- ja seal kirjutan: sundist koos L[aabani]. Paul Celani tõlgetega. Muidugi saadaksin AA. artikli enne Sulle ja Ilmarile läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks. Mana raamatukogu mõte on mulle igati sümpaatne, kardan ainult (I. G. 7. VIII 1957.) raskusi selle praktilisel teostamisel. Muide olen ka arusaamisele jõudnud, et praegu ei ole aeg “Naera inimese” välja andmiseks raa- Grünthali iseloomustus Adsonile — “suur reaktsionäär” — matuna. Teos on siiski kirjutatud 6–7 aastat tagasi, minu enda aru- ja Underi kaastöö saamise sidumine Adsoni kaastöö kasutami- saamad, stiil ja suhtumine on vahepeal muutund; on ka liiga suur sega annavad kõneka pildi tolleaegsest Adsonist. Üldse oli aga nõrkuse avaldus kui inimene, kes nii kaua aja jooksul ei ole suutnud muidugi Adsoni kaastöö ajakirjale, kus üheks toimetajaks on Il- millegi uuega hakkama saada nii vana suppi soendab. Küll olen aga mar Laaban, uskumatu Adsoni varasemate seisukohavõttude taus- kaua kavatsend ja plaani pidand lühema romaaniga maha saamiseks. tal. Seletus on väga konkreetne ja lihtne. Grünthal elas Vis- Nii umbes 100 lhk tundub mulle sümpaatne. Kui sellega hakkama bys ja Under-Adson olid suvel 1957 (ja 1958) tema külalistena saan oleks ju Mana raamatukogu avaldamiseks väga sobiv. Kas ma Visbys suvitamas, kui Grünthalid ise olid ära sõitud. Ja nagu aga sellega hakkama saan? (A. R. 11. X 1963.) nähtub Adsoni märkmetest,3 meeldis see asi talle väga. Hea va- Ilmselt ei saanud. Vähemalt ei tea ma, et sellisest käsikirjast hekord lahke võõrustajaga kaalus üles, et too omakorda harrastas midagi olemas oleks. Mul ei ole ka mingit mälestust, mida ma õieti koostööd põhimõtteliselt kahtlase tegelasega. Nii et juba kaks tahtsin kirjutada. Mõte romaani kirjutada ei ole mind aga kunagi nädalat hiljem teatab Grünthal: maha jätnud, kuigi see teoks pole saanud. Ka Mana raamatukogu Lõpuks tuli tõesti kaks originaalluuletust Marie Underilt, väga under- idee jäi teostamata, kuigi selle ilmumine isegi Mana ringvaates oli likud ja sünged asjad. Rilke tõlkeid saatis U[nder]. 9, nii et nendest välja kuulutatud. Osaliselt vist selle tõttu, et tekkisid probleemid võiks mõni siiski vahele panna, enne Ilmari artiklit uuemast saksa Esto trükikojaga, millele Mana trükkimine vahepeal oli usaldatud. luulest. (I. G. 20. VIII 1957.) On väidetud, et “Naera, inimese!” avaldamisest olevat loobu- 2 Hea vahekord Underi-Adsoni ja Grünthali vahel sai ka sellise nud ka Orto ja Vaba Eesti. Mul ei ole mingit mälupilti mingist väljundi, et Grünthal organiseeris 1958. aasta märtsis koosviibi-

2Janika Kronberg, Tiibhobu märgi all: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 3Marie Underi eluraamat. I. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, lk 197 1950–1994. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 112. ja 218.

848 9 849 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans mise kitsama seltskonnaga Heinrich Laretei juures, kus olid ka See varem jutuks olnud Laabani vihkamine, mis mõnedes ring- Under ja Adson. Pühapäeval, 30. märtsil kell 13 oli Stockhol- kondades esines, tundub tagantjärele koomiline (õieti küll juba mis aktus Underi 75. sünnipäeva puhul, sama päeva õhtul kell 18 siis), aga oli konkreetselt olemas. Pole lihtne seletada, millest oli ametlikult Stockholmi Eesti Üliõpilaskonna korraldatud kir- see tuli, ja Laaban ise ei teinud kindlasti midagi oma imago janduslik õhtu, kus esines kogu Mana toimetus (teine selline kok- muutmiseks, pigem vastupidi. Laabanil-Ilistel õnnestus isegi Rai- kutulek oli olnud päev varem Uppsalas, samuti üliõpilaskonna mond Kolk üles ärritada Mana korraldatud kirjanduslikul õhtul, korraldusel). Minu mäletamist mööda läksime Laretei juurde sa- nõudes, et “see (eesti kirjandus) Eesti territooriumil juutide ja mal õhtul pärast seda kirjanduslikku kogunemist. Nii et see pidi mustlaste tapmist peaks käsitlema” (Side, 1958, nr 4 (aprill)). meile, eriti aga Underile-Adsonile, väga pikk päev olema, nad olid Kolgil on iseendast õigus, parem kirjandusele mitte selliseid ühis- ka sellel kirjanduslikul õhtul. Asi oli muidugi Managa seotud, aga kondlikke tellimusi esitada, aga oleks Laaban nõudnud rohkem samal ajal oli see ühtlasi Underi sünnipäeva tähistamine Grünthali Eesti töölisliikumise kirjeldamist, oleks Kolk kindlasti nõustudes poolt. noogutanud. Kes Laretei juures täpselt olid, ei mäleta, põhimõtteliselt Mana Grünthal muretses Mana reklaamigi pärast. Nii üritas ta inimesi ja kirjanikke. Laretei elas siis Stockholmis majandusli- mõjutada ka Rootsis ilmuvate eestikeelsete ajalehtede toimetusi, kult väga piiratud võimalustega. Ta oli väga hea kokk ja haruldane et need rohkem Manast kirjutaks. Iseloomulik ka Laabanisse suh- seltskonnainimene. Talle meeldis selliseid kokkutulekuid organi- tumises on see, mis ta kirjutab oma kontaktidest STEga:4 seerida eeldusel, et keegi teine selle lõbu kinni maksis. Laretei Kurese lugu STE-s oli nagu arvata võis väga magushapu — asja pakkus meile õhtusöögi — ma ei mäleta, mida ta sel korral oli tei- STE-s teeb kõige halvemaks see, et Kokla absoluutselt (Kangro nud, võib-olla böfstrooganovi, mida ta armastas teha, pannes sinna õhutusel? — Kangro maksta talle kuus palka Kooperatiivi reklaam- peale liha veel seeni. Joogiks pakuti vanema eesti generatsiooni agendina) igasuguse Manareklaami pääle kõige hädavajalikuma ja kombe kohaselt viina. See on ainus kord, kus ma olen täitsa ehtsate kuulutuse, mille eest makstakse on ära keelanud. Seda teatab Ku- siurulastega koos viina joonud, ja ma olin sügavalt imponeeritud. res ise, lisas, et Kokla möödund nädalalõpul Kangro juurde Lundi Ma olin tollal 26-aastane ja kannatasin oma teada päris palju, aga sõitis arupidama — EKKo tahab nimelt Vabariigi aastapäevaks Tu- selles seltskonnas ei olnud mul palju midagi hüpata. Mulle ei ole limulla e[r]ikerjanumbri välja anda, mis siis 4500 rootslasele laiali aga valge viin kunagi maitsenud, nii et ega ma rohkem kui paar läkitatakse ja kuhu praegu EKKo kirjanikud palehigis oma alstreid pitsi ei võtnud ja mingit vajadust end piirata ei tekkinud. Kui rootsi keelde tõlgivad. Selle Kokla ärasõidu tõttu olevat ammu koosviibimisel olev vanem generatsioon püsis väga viisakal selts- valmis kirjutatud Mana esitelu alles nüüd 8.12 õnnestund STE-sse kondlikul tasemel, siis mõne noorema osavõtja hääle tugevus ja panna. Kas sellel antud kujul üldse suuremat kasu on või oli on ise jutu sisu oli selgelt mõjutatud. küsimus. Mõned head müksud ta ju Tulimullale lõpplõigus annab, aga agasid jääb palju õhku rippuma. Selge on see, et meie kõik peame Laretei oli ju Rootsi asunud mõned aastad enne sõda ja tal oli — tegema Tulimulla üle selle vähest hiilgust andnud väheste autorite arvestades olukorda — väga hea raamatukogu. Ta oli välja otsinud Mana külge köitmiseks, kui nagu Kures avalikult kuulutatakse, et Underi Sonettide mingi varase trüki. Kunagi õhtu jooksul võtsin kahel kultuuriajakirjal “ruumi ei olevat”. (I. G. 10. XII 1957.) selle raamatu ja hakkasin seda lehitsema, mispeale Under selle minu käest ära võttis, öeldes, et see lugemiseks ei olevat. Ma olin Järgmisest Ivari kirjast on näha, et mina oma vastuses ei ole muidugi kõiki neid mitte lõppeda tahtvaid sukki ammu lugenud. tema STE toimetuse töö kirjeldusega nõus. Ma küll usun (praegu; Under oli aga vanemas eas väga tundlik mõne oma noorepõlve 4 luuletuse suhtes, need on ju ka tema samal aastal (1958) ilmunud Stockholms-Tidningen Eestlastele, tol ajal veel iga päev ilmuv le- Kogutud teostes ära solgitud. hekülg või kaks eestikeelset teksti Stockholmi ajalehes Stockholms- Tidningen. 1957. aastal oli peatoimetaja Juhan Kokla, toimetuses töötasid veel Voldemar Kures (pseudonüüm Fakt) ja Vello Pekomäe.

850 851 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans mis ma siis kirjutasin, ma ei tea), et Kures võis olukorda täpselt nii biva töö puududes, tööle Eesti Päevalehe toimetuses. Ma ei taha kirjeldada, ma ei usu aga, et tema kirjeldus tegelikkusele vastab. väita, et kõik EPLi toimetuses ja tegemistes oleks kulgenud ideaal- Pigem tundub mulle, et Kures väga tahab, et keegi (s.t Grünthal) selt, aga igatahes palju paremini, kui mitmesugused kuulujutud talle iga kuu midagi maksaks. (Ta pakkus ka oma mälestuskilde tahtsid või tahavad väita. Olin seal umbes aasta, kuni mulle Manas avaldamiseks, muidugi mingi honorari eest. Mis muidugi pakuti kohta oma erialal — sotsioloogina — Rootsi statistika on viisakas vorm sellise igakuise maksmise vormistamiseks. Paar keskbüroos. Seal oli üks osakond, mis tegeles küsitluste teostami- sellist ta ka kirjutas, millest midagi võib-olla isegi ilmus. Kõik sega, põhimõtteliselt tellija raha eest. Side Eesti Päevalehega aga aga kindlasti mitte. Ja meiepoolne huvipuudus tegi, et see huvi ka ei katkenud. Kui 1969. aastal Eskilstuna-Kuriren loobus majan- Kuresel vaibus.) Järgmises kirjas lisab Grünthal varasemale: duslikel põhjustel eestikeelsete lehekülgede avaldamisest, muu- V. K.-l on küll toimetuses palju öelda, aga nii Ivo kui eriti Ilmari tus EPL kaks korda nädalas ilmuvaks iseseisvaks eestikeelseks suhtes on ta kõigi misjonitöö peale vaatamata äärmiselt negatiivne ajaleheks. Selle ümberkorraldusega ja lehe saatusega ligemate olnud. Intervjuu + rohkem Mana-ainet oli Pekolt palutud juba no- aastakümnete jooksul olin ma väga ligidalt seotud, 1990. aastate vembri viimastel päevadel. Kui V. K. sellest kuulda sai, helistas ja algul ka osaliselt EPLi palgalisena. Oluline osa sellest tööst toi- kirjutas, et kas ainult tema ajab “Mana asju” STE-veergudel, või mus aga 1970. aastail, ja sel perioodil ei oleks EPLil olnudki raha kui Peko “Kah hakkab” siis las teeb, tema aga pöörab oma kahurid selle eest maksta. Kui suurel Rootsi lehel ei olnud jõudu eestikeel- Mana vastu. Hispaania kodusõda polegi nii palju paha teinud kui set osa ülal pidada, siis õnnestus see EPLil iseseisvalt paremini. mingisugused laulukesed, mida STE kunagi ära trükkis. (Ja misI.L. Meil õnnestus tellijate arvu mõnesaja võrra tõsta, majandust kokku kui pilkelaulud 1. pun. okup. ajal 1940 Ralf Parve toimetatud Eesti saada ei olnud aga sugugi lihtne. Nooruses — hilisema nimega Pioneeris avaldas.) [---] Kurest ma Just siis, kui Eesti Päevaleht iseseisvalt ilmuma hakkas, leppi- katsun veel uuesti esile võtta: lubas ise Mana nr. 2 suhtes palju lee- sid Rootsi sotsiaaldemokraadid — kes valitsuses olid — ja Rootsi bemad noodid peale võtta: nr. 1 sai sellepärast naha peale, et Laaban keskerakond kokku, et nende ajalehtedel on vaja riiklikku toe- toimetuses oli, nagu vana viha pärast võeti varnast natukene. (I. G. tust. Sotside hädaohus ajalehed olid suurlinnade ajalehed, kelle 10. II 1958.) probleem oli, et veel suuremad kodanlikud lehed võtsid kuulu- Olukord STE toimetuses lahenes varsti mõnevõrra. Stock- tused eest ära. Keskerakonna lehed olid väiksed, üks või kaks holms-Tidningen oli algselt liberaalne ajaleht, müüdi aga 1956. aas- korda nädalas ilmuvad kohalikud ajalehed. Et ettepanekule kesk- tal sotsiaaldemokraatidele, kes 1959. aasta 1. aprillist eestikeelse erakonna toetust saada, olid sotsid nõus neile, s.t ametlikult nende lehe väljaandmise lõpetasid. Lehe sulgemist on raske käsitada tei- lehtedele, korralikult maksma, ilmselt rohkem kui tegelikult oleks siti kui poliitilise sammuna, sotsid ei tahtnud oma tiiva alla eesti lehtede käigushoidmiseks vaja. Juhtus aga nii, et vastava määruse pagulasi. Leidus aga liberaalne leht, Eskilstuna-Kuriren, kes selle teksti järgi vastas ka EPL kõikidele nõuetele toetuse saamiseks, eestikeelse osa üle võttis koos peatoimetaja Koklaga. Kures küll välja arvatud muidugi sellele ebaametlikule, aga väga olulisele tegi kaastööd Eesti Päevalehele, nagu uus väljaanne nimeks sai, nõudele, et leht peab kuuluma keskerakonnale. Kui ma siis EPLi ei kuulunud aga toimetusse. Pekomäe jäi täiesti kõrvale ja oli hil- nimel seda toetust taotlesin, hääletasid sotsid ja keskerakond EPLi jem seotud ajalehega Välis-Eesti. Pildi täienduseks peab võib-olla toetuse saajate hulgast välja, ülejäänud kodanlikud erakonnad aga lisama, et radikaalsetes ringkondades, kuhu Laaban kindlasti kuu- toetasid EPLi. Kiusu pärast, kuigi nad põhimõtteliselt olid sellise lus, oli hea toon suhtuda põlglikult nii Kokla toimetatud lehtedesse toetuse vastu. Ja nii algas umbes seitse aastat kestnud sõda selle kui nende toimetajasse. ümber, kas ikka üks mitte rootsi keeles ilmuv ajaleht on Rootsi Minuga läks vähe teisiti. Olin 1959. aasta lõpul ülikooli ajaleht. Mina taotlesin iga aasta EPLile toetust, kirjutasin aasta lõpetanud (see võttis mul ainult natuke rohkem kui kaks nor- jooksul igasugu seletuskirju ja artikleid ning kord aastas uue esil- maalset õppeaega), ja märtsis 1960 hakkasin, peamiselt küll so- dise Riigipäevale, mida siis Per Ahlmark, liberaalne poliitik, hil-

852 853 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans jem Folkparti (Rahvaerakonna) juht ja tol ajal suur eestlaste sõber, lekäimisele järele, ma ei tea. See allkiri mind eriti ei pahandanud. ametlikult esitas. Iga aasta kordus etendus, kus argumendiks oli, et Küll aga olin väga ärritatud Imant Rebase käitumisest, eriti kuna toetuse keelamine EPLile on keeleline diskrimineerimine. Samal umbes samal ajal pidin temaga maid jagama lõputute lugejakir- ajal valmistati ette Rootsi uut sisserännu- ja vähemuspoliitikat, jade pärast, millega ta EPLi toimetust pommitas Balti Instituudi kus just keeleliste vähemuste omakultuuri tähtsust rõhutati. Selle sekretärina. uue vähemuspoliitika sõnastajate hulgas olin ka mina, vastava ko- Aga tagasi korraks Ilmar Laabani juurde. Ma ei mäleta, et olek- misjoni võrdlemisi anonüümse abisekretärina. Komisjoni seisu- sin kunagi kohanud kedagi teist inimest, kes nii enesestmõistetava kohad osutusid aga EPLi suhtes igati sobivaks. Selle järgi ka kerguse ja enesekindlusega võis analüüsida niihästi muusikat ja Riigipäeva otsuse motiveeriv tekst. Kõik see kokku tähendas, et kirjandust kui ka kunsti. Tal olid hirmuäratavalt laiad teadmised EPLi suhteliselt lootusetu aktsioon õnnestus. Leht sai (oma ma- kõigil neil aladel. Mäletan, kuidas ma kord aastaid hiljem sattusin jandusliku läbikäiguga võrreldes) hiigelsuure iga-aastase toetuse, Eesti Majast lahkudes Laabaniga samasse bussi. Mingil põhjusel ja sellest jätkus peale lehe väljaandmise veel muukski. Et EPL läks jutt hispaania kirjandusele. Laaban sattus hoogu ja luges korjas kokku ja säilitas (ning saatis pikapeale Eestisse) kümneid mulle ette paarkümmend (kümmekond oli vähemalt) Hispaania tuhandeid välismaal ilmunud eestikeelseid raamatuid, et võisime kirjanikku ja nende teoseid, sellise näoga, nagu ei peaks ma mitte saata Eestisse kopeermasina, kinkida Eestist tulnud fotograaﬁle ainult et neid kõiki tundma, vaid olema ka nende teoseid lugenud. mingi läätse, mida ta väga tahtis, või palgata lehe arvel inimese, Õnneks ei olnud mul vaja palju midagi vahele ütelda, ja õnneks kes tegelikult töötas Eesti Informatsioonibüroole, ei oleks muidugi olin seitsme-kaheksa minuti pärast jõudnud oma sihtkohta ning mitte võimalik olnud ilma selle sotside ja keskerakonna sisuliselt vaarusin rõõmsalt naeratades ja viibates bussist välja. Aga ma moraalivaba kokkuleppeta. Samuti ei usu ma, et EPL oleks ilma olen veendunud, et Laaban tõesti oli kõiki neid autoreid lugenud, selle toetuseta saanud välja anda suure hulga eestikeelseid laste- pealekauba tõenäoliselt veel originaalkeeles. raamatuid (väga mitu tõlget Astrid Lindgreni raamatuist) ja paar Veel mõned aastad hiljem, Eesti Kultuuri Koondise esimehena, Arvo Mägi ajaloolist raamatut. Vastupidi, oleksime tõenäoliselt kutsusin sageli Laabanit rääkima kunstinäituste avamisele. Sel- olnud sunnitud lehe väljaandmise kunagi nii umbes 1980. aasta leks ajaks oli Stockholmi eesti seltskond oma Laabani-foobiast paiku lõpetama, sest majandus ei oleks lihtsalt välja andnud. Ja üle saanud. See oli üks periood, kus meil Stockholmi Eesti Majas minul ei oleks 1991. aasta augustis olnud võimalik kujundada oli võimalik näidata päris mitmeid Eesti kunsti tippudest. Ma ei EPLi esikülge, kuhu suurte tähtedega kirjutasin EESTI ISESEI- mäleta, et Laaban oleks kunagi ära ütelnud; ma usun, et see talle SEV. Kuigi pean tunnistama, et kui mulle hiljuti see lehenumber isegi meeldis, kuigi ta mingit tasu muidugi ei saanud. Siis tuli näppu sattus — kolm-neli sellist huvitavamat numbrit lehest olen Laaban nii umbes veerand tundi varem, käis toale ringi peale, ﬁk- säilitanud —, oli see pealkiri küll suurte tähtedega, aga üldse mitte seerides väga süvenenult igat pilti paarkümmend sekundit, ja võis nii suurtega kui minu mälestuses. siis rääkida veerand või pool tundi teoseid analüüsides, tõmmates Väga kaudselt on sellesse loosse segatud ka Laaban. Imant paralleele teiste kunstnikega, mõnikord ka psühhoanalüüsi appi Rebane, kunagine kirjastuse Vaba Eesti omanik ja kunagi ka võttes. Ma olen täitsa veendunud, et enamik asjaosalistest kunst- Mana trükkimise/väljaandmisega seotud, oli sel ajal, kui ma ürita- nikest kuulsid oma teoste kohta asju, mida nad uneski ei oleks sin EPLile riiklikku toetust muretseda, seotud ajalehega Teataja. osanud ette kujutada. Kõige fantastilisem selle juures oli Laabani Tema organiseeris igasugu aktsioone Teatajale (rahalise) toetuse keelekäsitus. Ta põimis oma lausetesse igasugu kõrval- ja liitlau- saamiseks. Ühele sellisele kirjatükile, mis sisuliselt tähendas, et seid, nii et kuulajal kindel tunne tekkis, et seda lauset nüüd küll ei EPLile ei tohi toetust anda, küll aga peab seda andma Teatajale, ole võimalik mõistlikult ära lõpetada, ja siis tegi ta mingi elegantse oli ka Laaban alla kirjutanud. Kas nüüd Laaban tõesti arvas, et viguri ja lõpetas lause grammatiliselt õigesti. Mäletan peale tema EPLi vaja ei ole, ei saanud asjast aru või lihtsalt andis Rebase pea- veel ainult üht inimest, kes võis rääkida pool tundi järjest gramma-

854 855 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans tiliselt perfektsete lausetega, see oli Oskar Loorits. Aga Laabani Ma isiklikult arvan, et praeguses seisukorras (kirjutasin sellest ka laused olid keerulisemalt üles ehitatud. Ivole) me iseendast väga kerge tööga nagu see Ranniti nahanülgimine Viimastel kordadel, kui me kohtusime, oli Laaban halvatud, on, küll ainult asjatult Manale vaenlasi kogume. Andsin talle nõu istus ratastoolis ja oli kaotanud kõnevõime. Tervitasime üksteist selle kallal veel kõhvitseda ja vähem arrogantsi ülesnäidata. Kogus rõõmsalt viibates, mulle jäi aga nendest kohtumistest rusuv tunne, on ikkagi suur osa häid luuletusi ja Ranniti luulestiil on juba kord ei osanud kuidagi loomulikult lävida inimesega, kes oli nii hiilga- niisugune, mis knockoudiks oma lõuga nagu meelega ette ulatab. valt valitsenud sõna ja nüüd ei saanud end üldse väljendada. Nojah, aga eks Ivol endal ole täielik vabadus teha nagu ta ise soovib, ei ole minu mõte olnud mingit tsensori mängida. (I. G. 10. XII 1957.) Kogu selle perfektsuse juures oli Laabanil üks omadus, mis ta hulga inimlikumaks tegi. Tal oli peaaegu võimatu mingi kir- Kas ja kui palju Ivo oma arvustust ümber tegi, ei mäleta. jatükiga valmis saada. Paraku tuli välja, et ka Ivo Ilistel oli selline Grünthal lahendas aga asja nii, et Manas nr 2 ilmus koguni kaks kalduvus (kuigi tema puhul olenes see võib-olla rohkem sellest, Ranniti kogu arvustust, esimene Ants Oraselt, teine siis Ivo oma. et ta liiga palju ette võttis). Ja see andis end Mana toimetamisel Grünthal soovis ka, et Mana teeks ametlikku koostööd Eesti peatselt tunda. Grünthali lootus oli Mana esimene number kunagi Pen-klubiga (Pen-klubi juhatuse esimees oli Adson), pidades seda 1957. aasta septembris välja saada. Augustis kirjutab ta: eriti oluliseks välismaal. Laaban ja tema jälgedes ka Ivo olid vastu, tõenäoliselt just Adsoni tõttu. Grünthal mulle: Mis Manasse puutub on veel tulemata Laabanilt osa kaastööst ja Ivo, kes nii mitu arvustust on teha lubanud, ei kõssagi. Nii, et praegu on Minu arvates Mana leviku suhtes äärmiselt ebatark on loobuda tegevtoimetaja enda taga asi kõige rohkem kinni. (I. G. 13. VIII ev[entuaalsest]. koostööst Pen.-klubi ja ÜEKS-iga [Ülemaailmse 1957.) Eesti Kirjanduse Seltsiga]. Eesti Kirjanike Liit, kus jäme ots EKKo- meestel ja millest Laaban kui võimalikust koostööorg-ist juttu tegi Ja oktoobris: naerab ainult meie ev. vastavale ettepanekule. Oma kirjades vare- Meie ajakirja avanumber venib ja selles on peasüüdlane sõber Ilmar, malt oli Ivo enne vähemalt PEN-i suhtes leigelt pooldaval seisukohal, kes vaatamata kõigile jne. jne. — ikka pole oma artiklit ära saat- nüüd aga järsult eitav. Mul on mulje jäänud, et Sina mõistad minu nud — s.t. ei saa murdma hakata ja selletõttu võeti ka trükikojas muresid Mana levitamisel täielikult, Ivo ja Ilmari seisukohad on aga uus töö vahele, nii et kirista hambaid ja oota. Helistan talle uuesti tihti niivõrd diivalikud, et mu laup pilve tikub minema. homme õhtul — see lugu tema artikliga kipub juba tragikoomiliseks Minu isiklik töökoorem on võrreldes Ilmari ja Ivo omaga nii suur, et muutuma. (I. G. 15. X 1957.) mulle on äärmiselt tähtis see asjaolu, et Mana toimetamine ja talita- Novembris aga number tõesti tuli, mis ju tõi kaasa hulgaliselt mine selle kõrval nii väheste friktsioonidega kui võimalik toimuks. tööd selle levitamisega, samal ajal kui tuli kokku panna järgmise Nojaa, aga milleks kibestuda, küll asi annab arutust. (I. G. 11. IV numbri sisu. Põhiraskus mõlemas tegevuses oli täitsa selgelt Ivar 1958.) Grünthali kanda, talituse osas juba sellepärast, et ajakiri trükiti Grünthal viib oma tahtmise läbi ja teatab hiljem, et Pen-klubi Visbys. Grünthali kirjadest 1958. aasta algul võib välja lugeda juhatuses oli neli selle poolt, üks erapooletu (August Mälk) ja üks kasvavat ärritust. Grünthal üritas üles ehitada ülemaailmset Mana selle vastu (Karl Ristikivi), “vist oma tuulisuilaste ettepanekul”, esindajate võrku ja sinna juurde kuulus ka see, et teatud isiku- nagu Ivar seda kommenteerib. tega ei tohtinud tülli minna. Sellel pinnal tekkis tal Ivoga pikem Juba tsiteeritud kiri jätkub lõiguga, kus tuleb esile teine motiiv, arusaamatus Aleksis Ranniti luulekogu arvustuse üle. Ivo oli kir- mis esineb Grünthali seisukohavõttudes korduvalt: jutanud arvustuse, kus ta Ranniti kogu Suletud avarust maatasa tegi. Grünthal kirjas mulle: Eriti kui ma Kolgi sulajääd loen ajab selle tõesti häbematult madal tase kõrvu nende suurte sõnadega, mis Kolk Mana-õhtul Stockhol- Ta [I. I] võibolla pani pahaks mu häid nõuandeid tema Ranniti ar- mis rääkis ja Teatajas pajatas, südamest naerma. Ammulisuilas- vustuse puhul? test (ametliku nimega Tuulisui) on Lepik ja Kolk igatahes omadega

856 857 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans

läbi ja Ivo eksib rängasti kui ta arvab, et ta just sellest rühmitusest üldse välja ei teinud. Kolk vähemalt proovis ja tema auks peab ka mingisugust Mana-tuge leiab. (I. G. 11. IV 1958.) hiljem ütlema, et ta hiljutisel E. Kirj. Liidu Välismaal peakoosole- Eriti Kalju Lepiku ja Arvo Mägi suhtes on Grünthal väga krii- kul ainuke kohalviibijaist oli, kes Sinu kriitilist tegevust avalikult häbiposti naelutavat resolutsiooni maha laitis. [Järgneb pikem kriitiline. Korduvalt esineb motiiv, et Mägi oma Eesti lüürika (1958– tiline lõik Lepikust.] 1959) valimikus on ebaõiglaselt palju ruumi pühendanud Risti- kivile ja Lepikule ja vastavalt siis liiga vähe Grünthalile. Kas Ma ei kahtle, et Tuulisui poolt in spe toimetatav Tulimulla number ühtteist tera võib sisaldada, Kolgi murdeluulet hindan näiteks seletus on nii lihtne või on selle vastuolu taga ka midagi muud — väga kõrgeks. [---] Nii Laaban kui mina oleme varem ilmund Sõnas ei tea. On kõnekas, et kui Lepik Manale kaks luuletust andis, saa- kaasa töötanud, kaastööst Tulimullale aga keeldund. Kui nüüd Ilma- tis ta need minu kätte, kuigi jutt pidi tal olema olnud Grünthaliga. ril kaastööd vajaka on, miks siis seda mitte avaldada ja on ju ainult Nende luuletuste suhtes oli Ivar siiski positiivsem: hea kui Tuulisui oma jõud numbri väljaandmiseks ei küüni. Ma aga Lepiku luuletused on ootamatult head, need paneme kindlasti ei saa lahti tundest, et tegemist on ühe üsna tavalise Lund (Kangro) sisse. (I. G. 7. VIII 1957.) ja Stockholmi (Lepik, Kiisk) kvasikirjandusliku intriigiga, millega Lepiku retsepti järgi kuluaarides Mana toimetusse kiil aetakse. [---] Vahepeal on Ivo kolinud Stockholmi, ja seal on tal tekkinud uusi kontakte ja ideid. Minu suhtlemine temaga on sellest ajast Mulle tundub, et Stockholmi kolimine Sinu vaimule mitte hästi pole mõjund. Ma tahaks loota, et enne Tulimullale kaastööliseks hak- väga sporaadiline ja nendest uutest ideedest saan teada Grünthali kamist Sa siiski oma 9 kuud käima pääl olnud Hemingway esseega vahendusel. 3. juulil 1958 on Grünthal kirjutanud Ivole pika maha saad ja et Laaban oma Janu-arvustuse ?-all olevate kaastööde kirja ja saatnud täitsa erandlikult minule koopia teadmiseks. Kiri nimekirjast peatselt kustutab. (I. G. Ivo Ilistele 3. VII 1958.) on väga kriitiline ja selle esimene osa käsitleb segadusi Mana nr 2 (mitte)väljasaatmise ümber. Vähemalt Grünthali arvates on Mis Ivo vastas, säilinud kirjavahetusest ei selgu. Luba- ta Ivoga kokku leppinud väljasaatmises, mida Ivo on tegemata tud saksakeelsest Sõnast asja ei saanud. Küll aga ilmus Tuli- jätnud. Edasi kirjutab Grünthal: muld nr 4/1958 Sõna-tegijate toimetusel. Ilma Iliste või Laa- bani kaastööta ja ilmselt üldiselt kaunis nigelalt. Vähemalt arvas Mida Sa oma viimases kirjas Sõna saksakeelsest väljaandest kirju- Grünthal nii. tad ja Kangro lubadusest Tuulisui grupil järgmist (??) Tulimulda toimetada pole mulle mingiks eriliseks uudiseks. 1957. varakeva- Mana toimetamine jätkus nagu tavaliselt, Grünthal kolis aga deks ilmund eestikeelset Sõna üksikväljannet toimetati oma 2 aastat 1959. aastal Göteborgi. Ilmselt oli ta sellest ajast ka tihedamalt ja 1956 a. sügisel Lepiku ja Kolgiga juttu ajades pidid Sinu poolt Stockholmis ja meil oli võimalik toimetusega tervelt või osa- mainit saksakeelse Sõna asjad joones olema. Plaan on plaan ja tegu liselt kohtuda, mis muidugi tähendab, et kirjavahetus ja seega on tegu ja mul pole ei plaanipidaja ega tegijate kohta midagi ütlemist. ka säilinud kirjade arv väheneb. 1959. aasta lõpul on Grünthal Mis rahvusvahelisse puutub on hoopis elujõulisem Mana nr. 1–4-st küsinud Paul Laanelt nõusolekut tulla Mana toimetusse sek- 4:keelne erinumber teha, kus tõhusamad artiklid vahelduvalt inglise, retäriks. prantsuse, saksa ja rootsi keeles esinevad (mitte iga artikkel kõigis Ise olen mõtelnud kas me Paul Laant ei saaks toimetusesekretärina neljas keeles) ja mille täpsema sisu kohta võiksime varsti kokku lep- tihedamalt mana külge köita; ta on hoolikas kirjadele vastaja ja ta pida. võiks meie boheemlikku asjaajamist korda seada võib-olla paremini Et Sa kavatsetavat Tulimulda oma kaastööga toetada mõtled on mui- kui ükski meist. (I. G. 18. XI 1959.) dugi Sinu eraasi. Hoolimata oma õnnetust armastusest nii Tuulisui kui Tulimulla vastu peab Sul tõesti paks nahk olema, et Sa pärast Samal ajal on Ivo Iliste end üha rohkem angaˇzeerinud Vaba sihikindlat mittemõistmist, kui mitte avalikku teotust oma tõrvajate Eesti väljaandmisse, 1959. aastal kolleegiumi liikmena, aga kaela ümbert kinni hakkad. On vist asjatu Sulle meenutada, et juba 1960. aastal juba tegevtoimetajana. Grünthali kommentaar: siis kui Mana sündis Talve ja Lepik ilma tagamõtteta pakutud käest

858 859 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans

Viimse Vaba Eesti palgelehe järgi otsustades on Ivo isegi VE tegev- tat kestnud kirjavahetusest ja siiski korduvatest kokkusaamistest toimetajaks hakanud: ju siis teda see poliitiline traaditõmbamine hu- on mul tunne, et ma teda inimesena õieti tundma ei õppinudki. vitab rohkem kui kirjanduslikkude materjalidega tegelemine. Laan Tema juures kodus olen käinud vist ainult korra, kui ta Göteborgis on aga usin ja nutikas noormees: loodame et saame temast abi edas- elas. Sellest mäletan aga ainult, et istusime suures toas, mis oli pidisel asjaajamisel. (I. G. 7. I 1960.) tihedalt raamaturiiuleid täis, väga palju moodsat rootsi kirjandust. Paar aastat pärast algust on pinged Mana toimetuses selgelt Oletasin endamisi, et ta on vist kasutanud Mana olemasolu vaba- tajutavad. Märtsis 1960 on Grünthal kirjutanud mulle kirja, kus eksemplaride saamiseks. juttu kuskile seisma jäänud käsikirjadest: Oluliseks kujuneb aga üllataval kombel Mana vahekord aja- Absoluutselt tähtis oleks sellest hunnikust Arved Viirlaiu uue ro- kirjaga Vaba Eesti. Selgelt väljendub see aga alles 1963. aasta maani katkendigi avaldamine. Laane viimses kirjas ainult lakooni- kirjavahetuses. line tähendus, et Ivo seisukoht olevat “eitav”. Nii kitsarinnaliselt Ajakiri Vaba Eesti ilmus Stockholmis aastail 1959–1963, enne asja ka ei saa ajada. Muretsegu siis ise muud algupärast proosat — seda ajalehe vormis aastast 1951, veel varem kolme üksiknumb- pealegi ei ole minu kasina aru kohaselt romaanil midagi erilist viga. rina, mida andsid välja Imant Rebane ja Rain Rebas. Asja- Kirjanduspoliitiliselt — kui seda siia korraks segada on aga avalda- osaliste ettevõttel on sellest ajakirjast ja temaga seotud poliitilistest mine päratu tähtis — sest kõik teised Kooperatiivi autorid hoiavad rühmitustest nüüd Eestis ilmunud põhjalik ülevaade.5 Kõik Mana printsiipi, et nad mujale midagi enne ei anna kui EKKo oma silmad aktivistid peale minu ja Paul Laane olid kuidagi seotud kas Vaba pealt läbi on lasknud käia. Eesti taga olnud rühmitustega (Radikaaldemokraatlik Koondis ja Ivole endale pole mul suurt mõtet kirjutada — tal on kolm kirja Vabadusmeelsed Föderalistid) või siis otseselt ajakirjaga, Ivo nagu vastamata ja venitab ja venitab nii igaasjaga et ma täna paar rida talle varem mainitud a-st 1960 koguni tegevtoimetajana. Vaevalt aga visates teen talle ettepaneku “ajapuudusel toimetusest lahkuda” — et Laabani aktiivne tegevus seal oleks suurem olnud kui Mana nii laisalt ja lohakalt ei saa asju ikka ajada. puhul. Kuidas see toimetamine tegelikult funktsioneeris, ma ei See “sabotaaˇz” on eriti silmnähtavaks muutunud pärast seda kui ta tea. See omateada radikaalsete poliitiliste vaadetega ringkond, mis Vaba Eesti tegevtoimetajaks asus ja see on ju mõistetav et ega oma oli koondunud Vaba Eesti ümber, oli kindlasti ka Mana toetajas- jõudu üle võime ei saa pingutada. konnas. Seda seltskonda pidada oma “põlvkonna häälekandjaks” Reklaamteated Mana nr 4 ilmumise kohta, mida ta ammuaega tagasi Rootsi eestlaskonnas, nagu seda teeb Ivo Iliste (Vaba Eesti tähistel lubas teha on ka veel ilmumata, nii et mu süda on kuhjaga täis. (I. G. eessõnas), on aga muidugi selge liialdus. Ma tean hulgaliselt ka 18. III 1960.) häälekaid eakaaslasi, kellel olid teistsugused arusaamad, ja suu- Kas Grünthal sellise kirja Ivole saatis ja kuidas asi nende vahel rem osa sellest generatsioonist ei teinud muidugi üldse mitte asjast arenes, ma ei tea. Sellest ajast ei esine aga Ivo enam “tegevtoi- välja. Ka nende hulgast, kes end eestlaseks pidasid ja selleks jäid. metajana” ja Grünthal hakkab end “peatoimetajaks” nimetama — Muide ei olnud see Vaba Eesti seltskond minu meelest maail- kes ta tahtiski olla ja kellena ta kindlasti end algusest peale tundis. mavaateliselt üldse mitte ühtne seltskond, ja päris paljudega (kind- Mingi konﬂikt minu ja Grünthali vahel hakkab küdema ar- lasti enamusega) olin ka paljudes küsimustes ühte meelt. Aga olin vatavasti juba umbes sellest ajast, põhjus minu pidev irisemine ka arvamusel, et Vabas Eestis on tegemist liiga teoreetilise asja- tema ringvaadete ja kommentaaride kallal, mis minu arvates on ajamisega, mis mõnikord kaldus rohkem nagu oma naba vahti- ülemäära subjektiivsed, vähemalt ei ole ma temaga samal arva- miseks. Ma tundsin muidugi enamikku Rootsis elavaid Vaba Eesti misel. Aru võib aga saada ka Ivarist, pidi ta ju kogu selle asja ümber koondunud isikutest, pidasin neid üldiselt mõistlikeks ini- kinni maksma ja suurel määral ka ise tegema — muidugi leidis ta, et võib ka kommentaarides kirjutada, mis sülg parajasti suhu 5Vaba Eesti tähistel: Valimik tsensuurivaba eesti mõttelugu aastaist tõi. Mul on raske siin mingit hinnagut anda. Hoolimata mitu aas- 1948–64. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.

860 861 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans mesteks ja sain nendega ka hästi läbi. Erandiks kindlasti Imant Mana taset saab ainult toimetajate energilisem tegevus tõsta — ma Rebane, kuigi minu raskused temaga kuuluvad juba aega pärast ei näe, et Sind oleks kuidagi ajakirja juurest eemale peletatud või Mana. Ise olin aga end poliitiliselt hoopis teisiti määritlenud, olin et Sinu enda kaastöö või kaastööd, mida Sina oled Manale vahen- aktiivne Rootsi Eestlaste Esinduses (mis arvatavasti mõne Vaba dand kuidagi külma vastuvõttu oleks leidnud. Keegi ei ole Sulle Eesti aktivisti arvates oli väga tagurlik tegevus) ja minu seotus ka etteheiteid teinud, et Sa mujal kirjutad — kui Sa ise seda min- Eesti Päevalehega ei teinud ju asja kuidagi paremaks. Võib-olla gist tõrjeolekust Mana suhtes oled teinud, siis on see ikkagi tunnete on kunagi kusagil kasulik väita, et Laaban ja Iliste juba 1958. aas- asi, millele Sa Mana sisust nagu mingit ringikujulise tõestuse taolist tal nõudsid, et eesti kirjandus peaks käsitlema mustlaste ja juutide alibit otsid. (I. G. 10. X 1963.) tapmist Eestis, aga et see kuidagi oleks (positiivselt) mõjutanud Minu vastusest: eestikeelse kirjanduse ilmumist paguluses, seda ma küll ei usu. Minu osa Mana kujundamisel ja kaastöö hankimisel on kahjuks ol- Kunagi nii 1963. aasta lõpul muutub aktuaalseks küsimus kahe nud minimaalne ja see asi on ka mõni kord takistand mind oma ar- ajakirja, Mana ja Vaba Eesti ühendamisest. Oktoobris 1963 toi- vamiste esitamisel kuna mul ei ole olnud enda panust näidata vigade mub Grünthali ja minu vahel kirjavahetus, mis võrreldes meie ta- kõrvaldamisel. Olen aga omaks võtnud teatud vaated ja arusaamad valise kõneviisiga on ootamatult äge. Ilmselt on Grünthal saatnud meie asjaajamisest siin maal ja oma osast selles. Selle minu rol- toimetusele tutvumiseks oma järjekordse ringvaate/kommentaaride liga ei sobi Vaba Eestiga ühenduse pidamine ja silmapilgul ka mitte käsikirja. Meil oli tavaks saata käsikirju toimetuse liikmete vahel Mana sisulise haarde laiendamine. Minu järsult negatiivne suhtu- edasi, nii et kõnealust käsikirja ei ole mul säilinud. Viimases lõigus mine Vaba Eestisse pärineb nii kindlalt muide sellest ajast kui I[vo] aga võtab ta ilmselt üles Vaba Eesti ja Mana ühinemise. Mul ei kord seal ühe jutu avaldas mida kirjasõnas olen nimetanud eesti aja- ole ka seda esimest kirja, mis ma talle saatsin, nii et suur osa tema kirjanduse eetilise taseme põhimärgiks ja mida ka nüüd olen nõus vastusest sellele jääb arusaamatuks. (Grünthalil pidi olema väga sellisena mainima. Kirjatükk oli kirjutatud mõnda aega pärast Rei ulatuslik kirjavahetus, ja ta arhiveeris seda järjekindlalt. Juhtus USA-s käimist ja seal oletati muuseas, et Esinduse büroo Stockhol- sageli, et ta saatis mingi kirja lugemiseks palvega see tema ar- mis tegeleb väikeste Rei kujude valmistamisega mida siis nõelaga hiivi jaoks tagastada. Ilmselt on aga see arhiiv kaduma läinud.) läbi torgata. [---] Küll olen säilitanud oma juba kord tsiteeritud vastuse Ivari kirjale, Niisiis, Sinu kroonika viimane lõik peaks küll ladumatta jääma. koopia säilitamise põhjuseks muidugi nende kirjade tavalisest te- Ülejäänu osas (kuigi seal ohtralt seisukohti esitad mis risti vastu ravam toon. Mana ja Vaba Eesti ühinemist käsitlev lõik Grünthali minu arusaamadele) — ilmub see ju Sinu nimemärgi all! (A. R. kirjast: 11. X 1963.) Ka kroonika viimase lõigu suhtes on Ivo võtmekuju — oma kirjas Kirjatükk, millele viitan, on “Nõiaprotsess New Yorgis” (Vaba Paulile kohe pärast kroonikat ütlesin, et nii selle eelviimane kui vii- Eesti, 1959, nr 2). Ilmselt arvas Ivo, et ta on irooniline, mina aga mane lõik on problemaatilised ja lahtised asjad — kui neist midagi nõuan iroonialt siiski mingit elegantsi ja sädet. On jutt labane, välja ei tule, siis neid üldse ei lao. Panin Paulile südamele, et nii siis on see lihtsalt labane ja mitte iroonia. Teatud “eemalesuru- pea kui Ivo Stockholmi naaseb, kogu fusiooni asi kiiresti nii VE kui tuse” mulje võis mul tõesti olla, samal ajal kui ma täitsa selgelt M toim. koosolekuil käsile võtta. Ma ei leia sugugi et VE peaks oleks võinud hoopis suuremat rolli toimetuses mängida, selleks kaduma, ei ole Sul ka põhjendusi selle kadumiseks ette tuua — liht- rohkem energiat pühendades. Selles osas võib Grünthalil õigus salt tahad et kaoks. Mis kahju see väljaanne Sinule on teinud?? Ei olla. Minu mulje aga oli, et Grünthali huvi oli kaldunud rohkem või ütelda, et see liitumine Mana seisukohast hädavajalik oleks — ülemeremaades elavatele Mana esindajatele ja kaastöölistele, sa- tegemist on ju rohkem jõudude koondamisega, kes oma nina otsast mal ajal kui Rootsi asjajamine koondus rohkem Paul Laane kätte. kaugemale näevad ja sellega ka julgevad välja tulla ja debatti elus Augustis 1964 kommenteerib Grünthal olukorda nii: hoida.

862 863 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans

Juba kolmat aastat on M tehnilise toim. koorem peagu täiesti lasund Mina olin vahepeal kolinud Stockholmi ja minu juures toimus Paul Laanil. Talituse osas on Esto veelgi korratum olnud kui seda siis 12. septembril 1964 koosolek, kus pidime otsustama, mida 3 aastat varem Göteborgis teinud E. Ojaste. Toimetamise osas on Managa teha. Ivar on 7. oktoobril kirjutanud märkmeid sellest minu arvates valusaimaks probleemiks see, et ei Laaban, Iliste ega koosolekust, mida tsiteerin. Kohal oli toimetusest Grünthal, Iliste, Reinans pole 3 aastat enam ühtegi arvustust kirjutand. Selle juures Endel Kõks, Laan ja Reinans. Veel võtsid koosolekust osa Otto lähevad vähemalt EKK ja VE arvustuseks Ivo kätte, ilma et I. kui Paju, Harry Olt ja Helgi Iliste. Ilmar Laaban oli haigestunud, aga tal endal mahti pole kirjutada, hoolitseks vähemalt teiste arvustajate oli esitanud oma seisukohti toimetusse saadetud luuletuste kohta muretsemisest, varustamisest. (I. G. 26. VIII 1964.) kirjalikult. Kirjalikult oli arvamusi esitanud ka USA toimetus. 1964. aastal on saabunud kriis. Esiteks on probleemne koostöö Nagu karta võis ei ole Imant Rebane, trükikoda Esto ärijuht, suut- Imant Rebasega ja tema trükikojaga Esto, kuhu Mana trükkimine nud või tahtnud esitada mingit rahuldavat seletust selle kohta, et on üle viidud. Esto vastutas ka ajakirja väljasaatmise eest. 100–150-le Mana tellijale 1964 on nr. 1 jäänud välja saatmata. Kas Grünthal oli aprillis 1964 Estole üle andnud aadressid, kellele lohakusest või pahatahtlikkusest on seda numbrit trükit 100–150 eks saata Mana 1964. aasta 1. number. Number oli valmis trükitud tellitust vähem. Suure vaevaga — IR ei ole pärast isiklikku kokkusaa- mais, ja juulis hakkasid tulema kaebekirjad, et see on jäänud saa- mist 6.6. (sic!) ühelegi kontaktivõtule Göteborgist reageerinud — mata. on PL:l õnnestunud hiljem selgitada, et IR:i laos oli 20 eks Mana Kaebekirjade 1–3 originaalid saatsin Rebasele üle juba 15.7., pärast 1:64 järel, mida see oli “lubanud” saata H. Grabbi kätte esmajoones seda olen kirjateel (telefonis pole ta vastand) asja R:le meenutanud. USA:s juurde tulnud tellijate rahuldamiseks. Ta ei ole musta ega valget vastand. Kuna temaga siit ühendust ei saa, Otsustati pärast osaliselt laotud M 3:64 valmimist trükkimine Estos peaksid toimetajad Stockholmis koheselt selgitama, mis õieti lahti lõpetada. (I. G. 7. X 1964.) on. Praeguse tõendusmaterjali põhjal on vähemalt 80 eks M 1:64 Edasi kuulati ära Grabbi saadetud ülevaade Mana trükkimise hoopis välja saatmata. On need kaotsi läinud ja kuidas mõtleb R. sel võimaluste kohta New Yorgis. Konkreetsema ettepanekuga tuli juhul neid tellimisi tagantjärele täita? [---] Ajakirja on igal juhul välja Harry Olt, kes soovitas Rootsi kontserni Gummeson, millest rängasti kahjustatud. (I. G. 26. VIII 1964.) tal töö kaudu parimad kogemused. Selle trükikoja võimalused Edasi arutab Grünthal, mida Managa edasi teha. Num- pidid vastama järgmisele: ber 3/1964 tuleb trükkida Esto juures, sest seal on juba laotud oma lihtsuses geniaalset lay-oudi kava, mille pikema töö vil- 20–30 lk materjali selle numbri jaoks. Otto Paju on kontaktis Harri jana koosolekule esitas OP. Lühidalt seisneb kava kolmeveeruli- Olti ja Grünthaliga Manale välja töötanud uue kujunduse. Seda ses trükipildis, kus kaks sisemist veergu on esmajoones ettenähtud ettepanekut kasutades tuleks Mana trükkida Stockholmis, “muidu jooksvale tekstile ja äärmine veerg illustratsioonidele. (I. G. 7. X tuleks trükkimine USA:sse üle viia”. Pikale üldisele kirjale on ta 1964.) kirjutatud mulle mõeldud lisa: Otsustati seda Otto Paju kava rakendada juba alates 1964. aasta Armas Alur, loodan, et Sa kõigi asjade ajamiselt saad nii palju hinge 4. numbrist, millega siis Mana formaat oleks muutunud võrdkülg- tagasi tõmmata, et mõtled ka veidi Mana peale ja mis ajakirjast pika seks ristkülikuks. Gummesoni juures trükkimise kohta arvas Olt peale üldse saab. Katsun Stockholmi sõita kas 5–6/9 või 12–13/9 “ebaametlikult”, et see võiks isegi odavam tulla kui Esto suhteli- olenedes, kuidas teil seal kandis parem on kokku tulla. selt soolane hind. Edasi arutati Mana 1964. aasta 3. ja 4. numbri Kui enam üldisemat huvi siin Managa jännata pole, siis on USA toim. sisu ning otsustati USA ettepanekul asuda kiires korras eluaeg- valmis meie laevukest jälle vabamasse vette aitama. sete Mana-tellijate kogumisele — 100 dollarit Põhja-Ameerikas Tervitades Ivar. (I. G. 27. VIII 1964.) ja Rootsis 500 kr (mis 2006. aastal vastaks umbes 4400 Rootsi kroonile). Lepiti ka kokku uueks Mana toimetuse koosolekuks

864 10 865 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans kokku tulla 25. oktoobril. Minu ilmselt viimaseks panuseks Mana VE saatuse kohta langetatakse lõplik otsus koosolekul Stockhol- väljaandmisel jäi aga supikeetmine: mis 19.10. Tahetavat Managa ühineda ja on ettepanek poliitilise- majandusliku osakonna avamiseks Manas ja sellele omaette toime- Järgnes lühike vaheaeg keha kinnituseks. Alur oli keetnud vägeva taja valimine. M. sisulise külje laabumiseks on ettepanek tegevtoi- pajatäie peedisuppi lihaga, mida tõsteti ette hapukoore kaavitusel — metaja valimiseks — nagu see sündis I ja II aastakäigu vältel. Sellele mõni mees tegi seda kuni 4 korda. Siis mindi kohvi ja konjaki peale kohale palutakse esmajoones astuda Ivo Ilistet. (I. G. 12. X 1964.) üle ja koosolek jatkus. (I. G. 7. X 1964.) Kas koosolek 25. oktoobril toimus, ma ei tea, sest enne seda Sellega oli Mana tulevik sisuliselt otsustatud — Mana Rootsi on Grünthal 12. oktoobril kirjutanud: toimetuses ei olnud kedagi, kes oleks tahtnud või kellel üldse oleks olnud võimalik sellist majanduslikku garantiid anda. 1964. aas- H. Olt on saanud nüüd Gummesoni trükikoja pakkumise. See oleks takäik trükiti aga siiski terves ulatuses Imant Rebase juures; mis kr 5750.- [51 000; siin ja hiljem klambrites vastav hind umbkaudselt laadi kokkuleppele Grünthal temaga jõudis, ei nähtu säilind ma- 2006. a hindades, Rootsi kroonides] numbri pealt, mille maht on terjalist. 64 kaheveerulist lehekülge ja tehtud OP murdmisskeemi kohaselt. 1965. aastal ilmunud Mana trükiti Kanadas ja on märgitud kak- Hinda ei ole sissearvestet käibemaks, mis Rootsis on praegu 6% ega siknumbrina 1–2. Kavatsus on seega edasi anda neli korda aastas klisheekulud, mis võivad ühe numbri ulatuses kõikuda 3–500 kr — ilmuvat ajakirja. Tegelikult aga muutus Mana aastaraamatuks, olenedes sellest kui palju on võimalik klisheesid mujalt laenata. Sa- muti lisanduksid postikulud, mis on ca 500 kr nr pealt. mida andis välja Hellar Grabbi USAs. Üleminek toimus aga vae- valiselt, tükk aega kestsid veel talvel-kevadel 1965 katsed Mana Konklusioon: Esialgne arvestus näitab 64 lk numbri tegelikeks ku- ludeks kr 7000.- [62 000] Kui isegi selles piiris-mahus anda ainult välja anda Rootsis. Novembris 1964 oli Imant Rebane teinud ette- 4 nr aastas — ilma varem mainit kaksiknumbriteta oleks tegelikud paneku (või nõustunud ettepanekuga?) võtta Mana väljaandmine M aastakulud kr 28.000 [248 000]. majanduslikult oma vastutusele. Ajakirja sisu eest pidi vastutama toimetus, kõik mis puudutas trükkimist, väljasaatmist, tel- Praegu on M-l ca 700 maksulist tellijat, kes ka mitte korrapäraselt — suures osas — ette ei maksa, vaid tihti nii kuidas süda kutsub. Ka limiste/kuulutuste hankimist, selle eest pidi vastutama Rebane, sissemaksud välisesindajailt laekuvad läbisegi aastase hilinemisega. kes siis pidi ka saama võimaliku majandusliku kasu või kandma kahju. Seda Rebase ettepanekut toetas täielikult Paul Laan, ilm- Paberil on tellimisrahadest sissetulnud — mingisuguseid toetusi pole esinend järelikult 21.000 [186 000] — millest aga aasta jooksul selt ka Ivo. Grünthal seadis igasuguse läbirääkimise eeltingi- tegelikult laekund 1963 ja 1964 — kui kaks viimast aastat võtta: museks, et enne peab olema Rebasega kokkulepe vanade arvete 14–15.000 [124 000–133 000]. kohta. Grünthali aruande järgi oli Rebasel kokku 1964. aasta lõpul Gummesoni juurde minnes tuleks siis pooled numbrid oraste peale nõudmisi umbes 17 000 [150 000] krooni ulatuses — summa, mida teha. Mina kahjuks seda majanduslikku lisavastutust küll ei saa Grünthal vaidlustas, nõudes selle vähendamist. Grünthali arva- enam oma peale võtta. Me ei saa ainult heas usus sellest lähtuda, et tes oli Rebane täiesti ühekülgselt kokkuleppeid eirates trükihindu moderniseerimine toob robinal uusi tellijaid juurde, kes puudujäägi tõstnud (umbes 20%), samuti nõudis Grünthal, et Rebane kom- katavad. Kindlasti võib arvestada ainult 14.000 [124 000] — teise penseeriks Manale 1964. aasta 1. numbri väiksema trükiarvuga poole tegelikest kuludest peavad Mana-huvilised ise kokku panema, tekitatud kahju, samuti oli problemaatiline Manale ilma loata li- kui ajakirjaga 1965 soovitakse jatkata. (Kursiga 5.15 on see 2700 satud kirjastuse Vaba Eesti reklaam. Ilmselt mingi kokkulepe dollarit). See summa tõuseb aga veelgi kui ka 4/64 juba G. juures saavutati, igatahes aprillis 1965 Grünthali kirjutatud “Mana in- trükkida. Mina võin omalt poolt lubada ainult 1964 1–3 trükivõlgade formatsioonist” nähtub, et siis oli Vabal Eestil (s.t Rebasel) veel õiendamist Esto/IR trükikojaga, mis sirgeks saavad arvatavasti alles saada 1500 [13 000] krooni. 1965. a. II poolel. Veebruaris 1965 on ühe nädala jooksul toimunud mitu koosolekut Mana 1965. aasta väljaandmise kohta. Ma ei mäleta, kas ma

866 867 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans mingist sellisest koosolekust osa võtsin, kui, siis ainult esimesest, Mana võimaliku edasise väljaandmise eeltingimuseks Root- sissejuhatavast. Olemas on Ivo Iliste kirjutatud kiri Grünthalile sis, kas siis aastaraamatuna või senisel kujul ajakirjana, seab aga pärast teist koosolekut, kus olid Ivo, Paul (Laan), Harry (Olt), Grünthal selleks ideelise ühingu (praeguses mõistes seega mittetu- Eino (Tubin). Koosolijate ettepanek Grünthalile on, et kogu ma- lundusühingu) asutamise, mille liikmed paneksid kokku vajaliku janduslik vastutus, samuti siis talituse töö, jääb Imant Rebasele. garantiikapitali, igaüks 1000 krooni [umbes 8500 Rootsi krooni Tegevtoimetajate suhtes jäi püsima juba pühapäeval Centralenis 2006. a rahaväärtuses]. Ajakirja jätkamiseks kaks aastat on tema [s.t Stockholmi peajaamas] esitatud kava: Sina, Harry, Paul, mina. arvates vaja kokku saada 20 000 krooni [168 000]. Eino tuleb juurde iga nelja numbri puhul tehnilise toimetajana: Manal on kuulsus kui mingil läbimurde saavutajal kontaktides murdmine, lay-out jne. Printsiip sai samuti kinnitatud: tegevtoi- Eestiga. 20. sajandi kroonika väidab isegi6, et Mana juba algusest metuses esinevad ainult need nimed, kes on otseselt tööülesannetega peale “kujuneb sillaks” paguluse ja Kodu-Eesti vahel. On mui- seotud. Iga üksiku numbri sisekaanele või toimetusruutu pannakse dugi tõsi, et juba Mana esimeses numbris on Adsoni artikkel Eestis ainult ühe (tegeliku) tegevtoimetaja nimi: kõik teised on kolleegiu- ilmunud Eduard Vilde artiklikogust. Aga autor palub nagu vaban- mis. [---] dust selle eest, et Eestis ilmunud asjast kirjutab, põhjendades seda Kaks teatud määral vormilist/teatud määral sisulist muudatust, mis sellega, et tegemist on siiski tähtsa eesti kirjanikuga, kes pealegi on ette pandud kinnitamiseks laupäeval: üldrubriigi “Ringvaade ja suri ammu enne okupatsiooni. Aastail 1957–1958 on Grünthali ja kommentaarid” introdutseerimine, mille all oleks eelnevast hoopis minu kirjavahetuses korduvalt juttu, et peaks kirjutama ülevaate erinevalt nii kirjanduslikest kui ühiskondlikest küsimustest juttu — eesti kirjandusest 1957. aastal, mis hõlmaks niihästi paguluses kui lühemad palad (veerg-kaks), igaüks oma väikse alarubriigiga ning Eestis ilmunut. Ilmselt olen ma sellist ühist ülevaadet soovitanud, oma nimetähtedega ning kuhu koguks kõik (?) selle vahepealse ma- sest Grünthal on asjast nii aru saanud, et ma isegi nagu oleks nõus terjali artiklite selja ja arvustuste kõhu vahel. Teine asi: et arvus- seda kirjutama. (Äkki olingi, seda ma muidugi ei mäleta, aga min- tusosakonnas isegi mitte ametlikult selle järgi talitada nagu tahaks kõiki eesti keeles ilmuvaid teoseid arvustada. Siin ilmuvatest asja- git märki sellisest artiklist ka ei leia.) dest ainult olulised, + sihikindlam N. Eesti produktsiooni jälgimine + 1964. aastal loeb Grünthal üles rea raamatuid, mis Manas ar- rohkem võõrkirjandust. (I. I. 3. II 1965.) vustamata: Grünthal on resoluutselt Mana väljaandmise Imant Rebasele N. Liidus ilmund proosast vääriks arvustust A. Valtoni lühijutukogu usaldamise vastu: Veider soov (1963), V. Ilusa romaan Sinu enese elu ja P. Kuusbergi Andreas [sic!] Lapeteuse juhtum, R. Parve satiiriline näidend 7-ma- See on ka praegu mu kindel veendumus, et Rebasel pole ei jaksu ega gajapäeval. Veel 1964 seal ilmuvaist luulekogudest PE Rummo Tule tegelikke võimalusi M edaspidise väljaandmise ülevõtmiseks. Te- ikka mu rõõmude juurde, A. Kaalepi Järvemaastikud, M. Traadi mapoolsed ettepanekud ja nõuded enne lepingu sõlmimist — mida Küngasmaa. (I. G. 7. X 1964.) ta vist tegelikult polegi mõtelnud teha — on tavakohased viivitusope- ratsioonid põhimõttel — “ise ei saa, aga teisele ka ei anna”. Ma ei mäleta, et meil toimetuses oleks kunagi olnud põhimõtte- [---] Edasi teatas PL, et Iliste 10.4. lendas 2-ks nädalaks Itaaliasse list arutelu selle üle, kuidas suhtuda Eestis ilmunud raamatutesse, ja sellega lülitus välja nii väljaandmise läbirääkimistest kui tegeliku aga ma ei usu ka, et meil oleks sel ajal saanudki olla eri arusaa- toimetuse tööst M 1:65 juures (selle nr. materjalid on küll koos, masid. Et eestikeelne kirjandus oli meile huvitav, ükskõik kus ta aga keeleliselt näit. siiamaani ühtlustamata — PL pakkus seda tööd on välja antud, seal ei ole nagu midagi vaielda. Seda silda, millest lahkesti minule!) Vahepeal oli veel Harry Olt Laanile ette pannud räägib XX sajandi kroonika, ei olnud aga üldse olemas. Ja ükskõik lükata M 1:65 ilmumine sügiseni! PL teatas veel, et arvustused ja kui palju me seda tahtsime, meil ei olnud ju ka mitte seda silda artiklid, mida nii Iliste kui Olt kui ka PL ise on lubanud 1:65 tarvis, on “ajapuudusel” siiamaani sõnastamata. (I. G. 15. IV 1965.) 6XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. II osa, 17.06.1940– 31.10.1961. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk 457.

868 869 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans kuskile ehitada. Sild eeldab siiski vähemalt kaht tugipunkti, ja seal ja Gustav Ernesaks palju lilli. Ja siis ta võttis ja andis mingi osa peaks ikka olema võimalik mõlemas suunas liikuda. Aastail 1957– nendest lilledest Marie Underile, kes istus esimeses reas. Teel rii- 1958 oli Rootsis juba võimalik osta Eestis ilmunuid raamatuid, oli dehoidu sattusin Marie Underiga kõrvuti ja tema hakkas arutama, ka võimalik tellida Loomingut (Grünthal laenab korduvalt aastail mida ta küll oleks pidanud tegema, kas võtma lilled vastu või keel- 1958–1959 minu omi lugemiseks), mingi ülevaade oli võimalik duma. Mina rahustasin teda öeldes, et Ernesaks tegi väga ilusa saada, aga mingitest kontaktidest ei ole nagu alust rääkida. Ja mis ˇzesti ja loomulikult tuli need vastu võtta. Mul on tunne, et Marie arvustust sa kirjutad, kui küsimus on, mida julgeb ütelda ilma, et Underil oli sellest arvamisest väga hea meel, aga juba küsimuse autoril sellest mingit pahandust võiks tekkida? Vähemalt minule selline esitamine näitab, kui tundliku asjaga oli tegemist. oli see probleemiks, kui pikapeale tõesti hakkas Eestis ilmuma Mana toimetajatest oli vähemalt Ivol ja minul erinevad aru- huvitavaid asju ja ma nende kohta sõna võtsin. Mana algaasta- saamad, kuidas ja mis viisil kontakte Eestiga saab arendada. Pärast tel oli aga veel aeg, kus paguluskirjandus täielikult domineeris, Imant Rebase surma sai Ivost Balti Instituudi juht, mina, vastupidi, sinna oli veel mitu aastat, enne kui Kollane kass tipa-tapa tuli, ja vältisin sel ajal igasugu ametlikku seost selle instituudiga. oma kümmekond aastat, kui ei olnud enam selge, kus eestikeelse Balti Instituut oli algselt Balti Komitee allorganisatsioon, loo- kirjanduse peavool ilmub. Siis ei olnud aga Mana enam Rootsis. dud selleks, et Balti Komiteel oleks võimalik ära kasutada nn ar- Küsimus on muidugi laiem kui kirjandus. Suhtlemine Ees- hiivitööliste institutsiooni. Paljud eesti (ja läti) intellektuaalid, tiga oli põletav probleem, põhimõtteliselt okupatsiooni lõpuni või kelle paigutamine avalikule tööturule oli problemaatiline, said vähemalt nii 1980. aastate lõpuni. Küsimus oli loomulikult suurel tööd nn arhiivitöölistena. See tähendas, et riik kattis kogu nende määral selles, kui “ametlikul” pinnal olla nõus kontakte Eestiga palga või väga suure osa sellest, tööd tegid nad aga mitmesugustes pidama. Mind üllatas, kui kergesti Eduard Tubina hiljutise juu- institutsioonides, muuseumides ja raamatukogudes. Aga ka idee- beli puhul käsitleti Eestis tema Eesti-külastust ja sellele järgnenud listes organisatsioonides (mittetulundusühingutes). Balti Komitee reaktsiooni pagulaskonnas. Usub tõesti keegi, et N. Liidu saatkond oli poliitiline organisatsioon, mis ühendas (osa) eestlasi, lätlasi ja keelitas Tubinat ja mitut teist eesti vaimutegelast Eestit külastama neid üksikuid leedukaid, kes Rootsis elasid. Tööturuvalitsusel siirast huvist eesti kultuuri vastu? Mina küll ei usu, kindlasti ei ei sobinud kuidagi anda Balti Komiteele kui poliitilisele orga- uskunud ka 1961. aastal. Mul ei ole absoluutselt mingit mälupilti nisatsioonile õigust saada arhiivitöölisi oma teenistusse. Kõik sellest, mida ma siis tollest Tubina-loost arvasin. Ma ei olnud ju ka eesti (ja läti) suuremad organisatsioonid töötasid aga ainult tänu mitte sellega seotud ja ei olnud põhjust mingit arvamist väljendada. arhiivitööliste institutsioonile, s.t nende ametnikud, ka juhtivad, Oletan aga, et leidsin siis nagu praegugi, et pagulaskonna üldiselt olid vormistatud tööle arhiivitöölistena. See oli sisuliselt väga negatiivne reaktsioon on täiesti ootuspärane. Ma ei mäleta ka, et suur toetus eesti organisatsioonidele Rootsi ühiskonna poolt, kuigi meil Mana toimetuses või minul mõne teise toimetuse liikmega seda nii ei esitatud. Et siis ka Balti Komiteele selline võimalus oleks olnud neist küsimustest juttu. saada, loodi sisuliselt enam-vähem ﬁktiivne Balti Instituut, mis Kui ootamatus ühenduses võis kerkida küsimus, mis on so- “teadusliku” sihiasetusega võis endale arhiivitöökohta taotleda. biv, valgustab võib-olla järgmine väike mälupilt, mis on seotud Imant Rebane oli katsetanud väga mitmesugustel aladel äri Marie Underiga ja Tallinnast Stockholmi küllatulnud Akadeemi- teha, aga ikka oli see tal ebaõnnestunud. Täitsa selgesti on tal lise Meeskooriga. Ilmselt peab tegemist olema RAMi 1967. aasta suured teened Vaba Eesti kirjastuse omanikuna ja suure hulga kontserdiga7, kuigi minu mälu tahab seda siduda ühe hilisema väärtuslike raamatute väljaandjana; aga ka seda äri ei suutnud RAMi külaskäiguga. Kontserdi lõppedes sai koor tugeva aplausi ta rahuldavalt lõpetada, osal Saareste sõnaraamatu tellijail jäi osa raamatust saamata ja teose register tuli aastaid hiljem teise kir- 7 jastuse väljaandel. 1970. aastail avastas Rebane uue ala. Rootsi Vastav stseen on pildil raamatus Eduard Tubin ja tema aeg. Tallinn: ühiskond hakkas toetama mitmesuguste (keeleliste) vähemuste or- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2005, lk 323.

870 871 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest Alur Reinans ganisatsioone, ja Rebane oli meister neid võimalusi ära kasutama. kujul osa, ma usun, kõigist nende korraldatud konverentsidest. Sa- Alguses tegi ta seda eesti organisatsioonide pinnal, siis aga lõi en- mal ajal kui ma eitasin Balti Instituudi tegevuse põhilist alust — dale selleks uue foorumi. Ta äriplaan oli hiilgav, kuigi võib-olla Eesti anastamise aktsepteerimist. Loomulikult kätkeb siin mo- mitte kooskõlas tema — ja täitsa kindlasti mitte paljude Rootsi- raalne konflikt, mida ei ole võimalik lahendada, nii nagu kõikides eestlaste põhiliste arusaamadega. pagulaste ja ENSV vahelistes kontaktides. Ise mõtlesin küll ins- Eestlased ja lätlased olid kolmekümne aastaga küll väga tituudi üritustel käies välja ka mingi vabanduse — selleks et nau- hästi Rootsis kohanenud, aga käitusid ikka edasi kui poliitili- tida vasikapraadi, ei ole tingimata vaja vasikat ise maha lüüa. sed põgenikud, õiendades Balti riikide N. Liidu poolt anasta- Argument, mis küll rohkem filosoofilises vaidluses tundub nõrk. mise ümber. Me olime täitsa selgelt häiriv moment N. Liiduga Küll aga oleks huvitav, kui keegi võtaks ette uurida-kirjeldada läbikäimisel, ükskõik kas siis oli tegemist põrsaga, mille lätlased eesti pagulaste suhtumist kontaktitesse okupeeritud Eestiga.8 Ma lasid lahti Hruˇstˇsovi külaskäigu ajal, või lippudega, mida me heis- usun, see pilt tuleks väga kirju, mitte ainult suurte vahedega eri kasime (Eesti päevade ajal 1980 oli Stockholm täis sinimustval- asukohamaade (Rootsi-Kanada-USA), vaid ka ühe maa või ühe geid lippe, kõikidel aga ülal nurgas ESTO märk, nii et oli võimalik organisatsiooni piires. neid mitte riigilippudeks rääkida). Rootsis oli ju ka juba enne Isiklikult olin Tallinnas esimest korda pärast 1944. aastat sõda vaadeldud Eestit-Lätit-Leedut tihtipeale kui ajutist nähtust, mõned päevad suvel 1974. Põhjus minu abikaasa Marje vanaisa, nende kuulumine Venemaale (N. Liitu) oli loomulik ja Rootsi sot- kellel siis oli vanust üle 80 aasta. Oli väga tore ja muhe mees, siis siaaldemokraatlik ladvik uskus kaljukindlalt, et N. Liitu kuulu- veel kõbus. Peatselt pärast meie külastust ta haigestus ja suri mõni mine on ka Eestis (ja Lätis-Leedus) rahva seas omaks võetud. aasta hiljem. Ta ei olnud oma lapselast näinud pärast seda, kui Meie vastupidiseid väiteid ei uskunud Rootsi sotsid (karta võib, et too poolteiseaastasena oli emaga Saksamaale põgenenud. Marje osa meid toetavaid kodanlikke poliitikuid ka mitte) lõpuni välja. järelikult oma vanaisa teadlikult üldse mitte. Järgmine kord, kui Rootsi tolleaegse valitsuse arvates oli seega vaja saavutada olu- me Tallinna jõudsime, oli aastal 1988, siis tundus N. Liit juba nii kord, et need eesti-läti aktivistid, kes Rootsis “välisvõitlust” pi- lagunenud, et sai üle vastikustundest küsida okupandilt luba Ees- dasid, ometi kord vait jääksid ja oma saatusega lepiksid. Algust tisse tulla. VEKSA aktivistidest mäletan ma, et Juhan Kahk mind selliseks arenguks pakkus Imant Rebane Balti Instituudiga, ja saa- kodus külastas, ei mäleta, kelle initsiatiivil. Tõenäoliselt tema, vutas paari aastaga, et see instituut sai palju suurema riikliku toe- mina olin küll lugenud mingit tema tööd eesti talurahva olukorrast tuse kui kõik eesti ja läti organisatsioonid kokku. (Kuigi vähem ja see tundus huvitav, vaevalt aga nii huvitav, et oleksin kokkusaa- kui Eesti Päevaleht, mille toetus oli aga hoopis teistel alustel.) See miseks suuremat aktiivsust üles näidanud. Täitsa selgelt oleks ta tähendas muidugi “reaalse olukorra” aktsepteerimist, koostööd ja valmis olnud mulle vahendama küllakutse Eestisse, kui ma vaid kontakte N. Liidu saatkonnaga, VEKSAga ja ENSV võimudega, mingit valmidust selleks oleksin ilmutanud. N. Liidu diplomaati- ka Rootsi—N. Liidu sõprusühinguga, kuigi seda viimast katsuti liste esindajatega Rootsis keeldusin eraviisiliselt kohtumast kuni varjata. Ivo oli Balti Instituudi juhatuses ja oli selle juhiks pärast veel 1980. aastate lõpuni. Imant Rebase surma. Mina olin küll esinenud mingi ettekandega Pärast paariaastast väga tihedat sõprust üliõpilastena Uppsa- Balti Instituudi esimesel teaduslikul konverentsil, ei olnud aga las läksid Ivo ja minu teed seega lahku. Käisin küll tema kunagi instituudi liige — ma õieti ei teagi, miks —, nii et mul 25. sünnipäeval (1960) — seal olid aukülalisteks Under ja Adson, ei olnud vaja sealt välja astuda, nagu tegid paljud eesti teadlased pärast Rebase läbiviidud suunamuutust. 8(Nõukogude) Eesti poolse pildi on Indrek Jürjo andnud raamatus Muidugi oli Balti Instituudi tegevuses positiivset, tänu sellele Pagulus ja Nõukogude Eesti: Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiivi- said paljud eesti teadlased võimaluse Rootsis käia. Ise käisin dokumentide põhjal. Tallinn: Umara, 1996. Raamatu 7. peatükis on nende korraldatud loengutel, vaatasin filme jne. Võtsin mingil põhjalikult juttu Balti Instituudist, Vaba Eestist ja Ivo Ilistest, aga ka Manast (hilisemal perioodil).

872 873 Mälestusi ajakirja Mana esimestest aastatest loomulikult saime kokku ka Mana koosolekutel. Aga mingit pi- devamat läbikäimist ei tekkinud ka mitte pärast minu Stockholmi kolimist. Täitsa selgelt olime valinud erineva suhtumise mitmes ARVUSTUS küsimuses. Nii ei tea ma tegelikult suurt midagi tema hilisemast elust, ka mitte tema suurest panusest eesti kirjanduse tõlkijana rootsi keelde. Juhuslikult kokku saades ajasime aga sõbralikult LÄHIAJALOO KEERULISTEL RADADEL juttu. Viimased korrad lennujaamas, kui sattusime sama lennu- kiga Tallinna sõitma. Kõige viimasel korral, see võis olla kunagi Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast iseseisvumiseni. Kirjutanud sajandivahetusel, küsis ta luba tõlkida minu ajakirjas Rahvuslik Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kontakt ilmunud arvustus Peeter Puide raamatust Samuil Bra- 9 Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, And- schinskys försvunna vrede (Samuil Braschinsky kadunud viha) res Kasekamp. Tegevtoimetaja Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Ivo toimetusel rootsi keeles ilmuvasse ajakirja. Mina küll pakku- Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005. 463 lk. sin, et võin jutu uuesti rootsi keeles ümber kirjutada, ta aga eelistas tõlkida ja mulle oli see ju tegelikult lihtsam. Me ei saa kunagi teada, kuidas oleksid sõjaeelsed Eesti ajaloolased Esimese Kanadas trükitud Mana kaksiknumbris on pea- ja te- käsitlenud tookordset lähiajalugu ülevaatlikus koguteoses. Nagu juba gevtoimetajatena mainitud Ivar Grünthal ja Hellar Grabbi. Seni- mainitud Eesti ajaloo IV köite retsensioonis (Akadeemia, 2003, nr 6, sed toimetuse liikmed või toimetusega seotud inimesed on “kollee- lk 1283), jõuti alles omariikluse teisel aastakümnel niikaugele, et Ees- giumis”. Vahepeal toimetajana mainitud Harry Olt ja Eino Tubin ti akadeemilises keskuses Tartus hakati avaldama koguni kahte suurt puuduvad nimekirjast. Manale tekkinud kolleegiumil mingisu- ülevaateteost maa ja rahva ajaloost — Eesti ajalugu Eesti Kirjanduse gust sisulist funktsiooni ei olnud. Kirjutasin Grabbile ja palusin Seltsi ja Eesti rahva ajalugu kirjastuse Loodus väljaandel. Mõlemad oma nimi maha tõmmata. jäid lõpetamata 1940. aastal alanud Vene okupatsiooni tõttu. Esimene jõudis Põhjasõjani, teine ärkamisaja alguseni. Okupatsioon ja Teine maailmasõda lahutasid eestlasi. Eesti ajaloo kirjutamine jätkus kahel liinil: vabalt paguluses ning Moskva ettekir- jutustega Eestis. Paguluses polnud võimalusi suurteoste avaldamiseks, ALUR REINANS (sünd. 1932 Tallinnas) on õppinud Uppsala ülikooli tuli leppida lühimate üldkäsitlustega, mis seetõttu on mitmes suhtes filosoofiateaduskonnas sotsioloogiat ja statistikat 1952–1959. Töötanud pinnapealsed. Polnud ka kasutada vajalikke allikaid, oli palju rõhku Eesti Päevalehe toimetuses Stockholmis 1960–1961, pärast seda sta- mälestustel. Põhiteoseks jäi 1946. aastal pseudonüümide M. Ojamaa, tistika keskbüroos ametnikuna ja valimisstatistika eksperdina, Rootsi A. ja T. Varmas (Harri Moora, August ja Linda Annist) all ilmunud tööministeeriumis vähemusrahvaste ja sisserännueksperdina. Oli Eesti üheköiteline Eesti ajalugu (Stockholm: Eesti Raamat), mis oli 1944. aas- Päevalehe peatoimetaja 1993–1994 ja vastutav väljaandja; ajakirja Mana tal Soomes välja antud Viron historia (Porvoo—Helsinki: Söderström) asutajaid ja toimetajaid 1957–1965. Olnud Eesti Kultuuri Koondise esi- täiendatud versioon. Ilmusid ka mõned populaarsemad üldkäsitlused, mees Stockholmis 1980–2002, samuti Rootsi Eestlaste Esinduse abiesi- samuti Eesti ajalugu tutvustavaid teoseid teistes keeltes. Teaduslikku mees. Praegu elab Tallinnas. Avaldanud ajakirjanduses romaani “Naera, kaalu on Evald Uustalu 1952. aastal Londonis ilmunud ülevaatel The inimene!” (1958–1959), lühijutte, arvustusi, esseid jm. History of Estonian People, mis möödunud aastal anti pealkirja all Eesti rahva ajalugu (Tallinn: Olion) välja eesti keeleski, ja ka uuemat aega hõlmaval USAs üllitatud Toivo U. Rauna uurimusel Estonia and the Estonians (Stanford Hoover Institution Press; Stanford University). Esi- mene on selle väljaande valikbibliograafias, teine ka 1944–1991 histo- 9Peeter Puide seletamatu viha. — Rahvuslik Kontakt, 1997, nr 4. riograafias (lk 233), kuid puudub selle esimene väljaanne (1987).

874 875 Arvustus Arvustus

Eesti NSV perioodil ilmunud üldajalugu käsitlevaid teoseid pole va- sete poliitikute süüks, kuigi on ka ajaloolasi, kes leiavad pehmendavaid ja siinkohal mainida, nende kohta on historiograaﬁates piisavalt and- asjaolusid. Esimest “punast aastat” (1940–1941) ja Saksa okupatsioo- meid. Samuti on mainitud rida pärast taasvabanemist ilmunud uurimu- ni (1941–1944) on käsitletud mõnes üksikuurimuses ja Lennart Meri rah- si, mis on võimaldanud lisada sellele käsitlusele uusi nüansse. Ka see- vusvahelise komisjoni aruandes (vt Inimsusevastaste Kuritegude Uuri- kord võttis uue üldajaloo koostamine kaalumist ja aega, ilmumine annab mise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni raportid: Nõukogude okupatsioon uute köidete avaldamisele hoogu juurde. Ega sellise teose kirjutamine ja 1940–1941, Saksa okupatsioon 1941–1944 (Tartu: Haridus- ja Teadus- koostamine ole just lihtne töö, palju lihtsam on seda kritiseerida ning ja ministeerium; Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahe- igasuguseid nõudmisi esitada. line Komisjon, 2005; ka inglise keeles)).∗ Viimane rajaneb küll kogutud Eesti on küll vaba, aga kannab ikka veel vahepealse kurva minevi- materjalidel, aga hindajateks on peamiselt välismaa poliitikud, kellel on ku rasket koormat, mis on ka raskendanud suuna leidmist korraliku aja- oma eeldused ja huvid. Nii ei saa seda vaadelda teadusliku analüüsina, loo kirjutamisel. Vastuolulised tendentsid, suvalised tõlgendused, õigus- pigem lugemisel väljakujunenud arvamusena, mida mõjutab osalejate tused, vabandused, lauskriitika ja häbitu enesekiitus — materjali on üle- taust. Eriliseks panuseks on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uuri- arugi, aga selle analüüs sõltub kirjutajate oskusest kasutada sõela, mille mise Riikliku Komisjoni ülevaade Valge raamat: Eesti rahva kaotustest peale jäävad faktid, mida ei saa eirata, kuigi neid katsutakse mõnikord okupatsioonide läbi 1940–1991 (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, vahepealse tava kohaselt pea peale pöörata. 2005; ka inglise ja vene keeles), aga selles pole käsitletud kõiki vald- Areng on vahepeal edasi läinud, poolsada aastat võõrvõimu all ees- kondi. ti rahvale oma pitseri vajutanud, nagu ka põgenikele keskkonna mõjud S-Keskus alustas 10-köitelise koguteose Sõja ja rahu vahel avalda- nende varjupaigamaades. See annab end tunda ka ajalookäsituses. Pagu- mist, mille esimene köide Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani ilmus laste-väliseestlaste lähtekohaks on peamiselt Eesti Vabariik enne oku- 2004. aastal (Tallinn: S-Keskus; vt Akadeemia, 2004, nr 8, lk 1836– peerimist, praeguse võimueliidi taustaks nõukogude aeg. Siit läheb men- 1848). Kasulik väljaanne, milles on põhjalikke temaatilisi uurimusi, mi- taalne veelahe, mis ei kao enne uue põlvkonna võimuletulekut, kellel on da saab kasutada Eesti ajaloo kirjutamisel. On ka tehtud katset kirjutada samad võimalused enda harimiseks ja arendamiseks nagu vabas maail- uut Eesti ajalugu. Näiteks ilmus 1998. aastal Õie Elango, Ants Ruusman- mas varjupaika leidnud eestlastel. ni ja Karl Siilivase Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani Pärast taasvabanemist on olnud teoreetilisi väitlusi ajaloo periodisee- (Tallinn: Olion). Seda kirjutasid aga endise taustaga ajaloolased, nii et rimise kohta, erilist huvi on pälvinud Eesti Vabariigi periood 1918–1940, see on nagu mantlivahetajate ajakohastatud versioon. Pealegi peatuvad mis võõrvõimu all tundus tagantjärele paljudele kuldse ajana, aga mis nad enne 1940. aasta okupatsiooni. Jätkamine oleks vist tähendanud liiga loomulikult oli puuduste ja varjukülgedega. Eriti just paljudele pagu- põhjalikku kommunistliku partei lühiajaloo revisjoni, nüüd ei saa enam lastele tundus see kõigest hoolimata kadunud paradiisina, mille juur- ära keelata vanemate versioonide kasutamist. Eesti ajaloos iseloomus- de tagasi igatseti, seejuures tähele panemata, et see aja jooksul muutus tatakse seda kui ebaühtlast teost, mille mitmed osad pälvivad üksnes fatamorgaanaks. Maailm läks edasi, peale kasvasid uued põlved uute kriitikat (lk 15). mõjude ja mõtete pitseriga. See kõik mõjutas vabaks saanud ajaloo-uurimist ja mõjutab veelgi. ∗Pärast arvustuse valmimist on ilmunud ka aruande täisversioon, Ajaloolased on ju ka kaasaja produktid, lähtuvad oma eelistest ja eel- mida retsensendil polnud võimalik arvesse võtta: Estonia 1940–1945: dustest. Moodsas maailmas on suur meedia mõju, mille populaarsus ja Reports of the Estonian International Commission for the Investiga- edu suuresti rajaneb skandaalidel. Nii on ka ajaloos: süüdlaste otsimine tion of Crimes Against Humanity. Ed. Toomas Hiio, Meelis Maripuu, ja paljastamine äratab suuremat tähelepanu kui igav põhjuste analüüs. Indrek Paavle. Compiled by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Peeter Kaa- Viimasel 15 aastal uuemat aega käsitlevad ajaloolased on kirjutanud sik, Argo Kuusik, Aivar Niglas, Indrek Paavle, Ranno Roosi, Kaarel palju kriitiliselt endise Eesti Vabariigi poliitikast ja poliitikutest, Pätsi Piirimäe, Luule Rand, Magnus Ilmjärv, Tiit Noormets, Valdur Ohman, “vaikiv ajastu” on taas saamas vaat et diktatuuri templit ja Eesti okupee- Mika Raudvassar, Tõnis Möldre, Lauri Mälksoo, Riho Västrik. Tallinn: rimine ning annekteerimine 1940. aastal pannakse peamiselt tolleaeg- Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity, 2006. 1337 + X pp. Toim.

876 877 Arvustus Arvustus

Puudub korralik analüüs Saksa okupatsiooni ajast, kuigi selleks tinglik. Selle hävingule pani aluse 1940. aasta okupatsioon ja seda ei peaks olema piisavalt allikaid ja taustmaterjali, nii dokumente kui ka tunnustanud ka Saksa okupatsioonivõimud. Pärast ebaõnnestunud taas- kaasaegsete, eriti poliitiliselt aktiivsete tegelaste mälestusi. Võrreldes tamiskatset 1944. aasta septembris sai häving teoks. Algas “nõukogude järgnenud perioodiga Moskva hõlma all (1944–1991), on see ainult inimese” kasvatamine ligi poolsada aastat kestnud ajupesuga, mille jäljed lühike vahemäng. Praeguse olukorra taustaks on umbes kaks põlvkonda annavad end veel tunda. kestnud ENSV. On uuritud ja avaldatud ühte ja teist, eriti Stalini- Teose on koostanud kümme autorit, mis mõjutab ühtsust, tagab aga perioodist, rohkem allikaid kui mälestusi. Eriti eesti rahva kannatus- üksikute erialade käsitluse puhul asjatundlikkuse. Esimeses osas on suu- test, vähem selle põhjustajatest. Sel ajal ilmus vähe mälestusi, kirjutajad rim panus Ago Pajurilt, viimases Tõnu Tannbergilt, kuna keskmine jao- olid pealegi süsteemi kammitsas. Pärast Eesti taasvabanemist on küll tub ühtlasemalt seitsme autori vahel. Need viis saatuseaastat on ka kõige avaldatud kogumikke elulugudest, aga viimased juhtivad kollaboran- laiemalt valgustatud, hõlmates üle veerandi tekstist. Kultuuri ja olmet did on olnud oma mineviku kohta sõnaahtrad. Tolleaegse varjatud sise- kirjeldab kõigis kolmes osas Lauri Vahtre. poliitilise mehhanismi esindajad ja tunnistajad eelistavad sellest vaiki- Iga osa juhatab sisse historiograaﬁa, ülevaade senisest käsitlusest. da. Avameelsemalt kirjutavad üksikud intelligentsemad, kellel õnnestus Esimeses ja teises osas on koostajaks Ago Pajur, kolmandas Tõnu süsteemi haardest suhteliselt puhtalt välja tulla, nagu näiteks Uno Meres- Tannberg. Mõlemad on heade kogemustega ja nende ülevaated anna- te (vt Toimunust & kaasaelatust. 1. osa: Meenutusi aastaist 1928–1964. vad korraliku mulje Eesti ajaloo-uurimise erinevatest lähtekohtadest 2. osa: Meenutusi aastaist 1964–1992 (Tallinn: SE & JS, 2003–2004)). ning aspektidest. On mainitud üksikautoreid, aga oleks võinud juhtida See, et mitmed tolleaegsed juhtkujud mängivad veel tähtsat osa Eesti tähelepanu ka tähtsamatele väljaandjatele. Näiteks andis Evald Uustalu poliitikas, sunnib ajaloolasi ettevaatusele. Pole näiteks viisakas tsiteerida teose Eesti Vabariik 1918–1940 (1968) välja Eesti Kirjanike Koopera- nende tookordset ülevoolavat kiitust sellele süsteemile, mis läks põhja tiiv Rootsis ja kogumiku Von den baltischen Provinzen zu den baltischen koos N. Liiduga. Nii on viimase perioodi käsitlemine tänamatu ülesan- Staaten (1971/1977) Balti Ajalookomisjoni ülesandel J. G. Herderi insti- ne, lihtsam on analüüsida ja kritiseerida hauda varisenud kollaborante, tuut Marburgis. Mainitud komisjon seisab ka mitme teise publikatsiooni kuigi ka siin tuleb olla ettevaatlik, et mitte haavata nende mantlipärijaid. taga. Samuti puudub viide USAs paiknevale ühingule Association for the Palju kergem on see endise Eesti Vabariigi suhtes, sest selle esindajad Advancement of Baltic Studies, mille ajakirja Journal of Baltic Studies on ammu kas likvideeritud, või kui eluga pääsenud, siis nii Eestis kui on mainitud (lk 213). paguluses hauda vajunud. Nende suhteliselt vähestel järglastel pole sama Sellele järgneb ülevaade maailma taustast, esimeses osas on auto- väge ja võimu positiivsete hinnangute kindlustamiseks kui kollaboran- riks Kaido Jaanson, teistes Mart Nutt. Siin on jälle tegemist valikuga, tide suguvõsadel. püüdlusega mainida tähtsamaid aspekte, mis mõjutasid Eesti ajaloo ku- Seepärast on põhjust tervitada katset kirjutada ja üllitada Eesti junemist. See on tervitusväärne lisa, millele tuleks panna rohkem rõhku, lähiajalugu praeguste tingimuste kohaselt. Mitmed teemad nõuavad veel sest Eesti vabaduse saavutamine ja ka selle kaotus Teises maailmasõjas põhjalikumat uurimist, mis ju kunagi ei lõpe. Samuti pole võimalik leida on suurvõimude kokkupõrke tulemus. Sama sõltuvus kehtib taasvaba- täielikku üksmeelt, aga väitlused viivad ju edasi, kui säilitatakse teadus- nemise ja vabaduse edaspidise säilitamise kohta. lik tasakaal ja asjalik kriitika. Puuduva kohustusliku ideoloogiaga riigis Tähtsam on loomulikult Eesti oma ajalugu. Esimese osa — Eesti pole võimalik kirjutada ajalugu, mis kõiki rahuldaks. Pearaskus langeb Vabariigi perioodi — põhikäsitlejaks on Ago Pajur. Ta alustab Vaba- faktidele — ja nende võimalikult normaalsele tõlgendamisele. dussõjaga, millele on varutud paarkümmend lehekülge. Sellega on seo- Käesolev teos on üks sellesuunaline katse. Selle perioodiline jaotus: ses riikluse rajamine kümmekonna leheküljega. Järgnev aeg — demo- iseseisev Eesti 1918–1939, omariikluse häving 1939–1944 ja annektee- kraatlik Eesti ja suur kriis — võtab enda alla 25 lehekülge, autoritaarne ritud Eesti 1944–1991 paistab olevat põhjendatud. Kahjuks pole ilmunud Eesti 15 lehekülge. Välispoliitikat käsitleb Kaido Jaanson 11, kultuuri ja V köidet, mis oleks aidanud paremini näha seost. Ülesehituse põhjal võib olmet Lauri Vahtre 17 leheküljel. öelda, et kuna iseseisev Eesti algab tegelikult juba 1918. aasta veebruaris, See näitab kirjutajate probleeme. Eesti omariikluse aeg on kokku mitte Vabadussõjaga sama aasta lõpul, oleks juba perioodi nime tõttu surutud pisut enamale kui 100 leheküljele, mis nõuab lühikäsitlust, kaa- olnud loogiline alustada varem. Pärast baaside lepingut oli iseseisvus

878 879 Arvustus Arvustus lumist ja valikut, piirdumist faktidega, ei võimalda pikemat analüüsi ega kus on juttu ka Soome vabatahtlikest. On otsustav vahe Rootsi ja Taani arutlust. Tuleb nõustuda Vahur Made arvamusega, et tõenäoliselt oleks vabatahtlike üksuste vahel. Kui esimest saatsid skandaalid ja lahinguli- olnud parim lahendus Eesti esimese omariikluse ajajärgule pühendada ne panus oli väga väike, nii et see likvideeriti juba 1919. aasta juunis, omaette köide. See oleks aidanud vältida liigset keskendumist poliitili- olid taanlased distsiplineeritud sõdurid, tegid kaasa sõjakäigu Haanjast sele ajaloole ning tuua sisse tollase Eesti ühiskonna põhjalikuma poli- Jekabpilsini ja võitlesid hiljem Ostrovi rindel. Oleks võinud ka mainida, toloogilise ja sotsioloogilise analüüsi (Sirp, 10. III 2006). Omariikluse et Soome vabatahtlike üksus saadeti koju 1919. aasta aprillis. hävitamise osa, milles on käsitletud ka esimest Nõukogude okupatsiooni On pühendatud vajalikku tähelepanu Landeswehri sõjale, aga unus- ja Saksa okupatsiooni, on loomulikult väga oluline ja ka saanud veidi tatud Balti pataljon, mille formeerimist alustati juba 27. novembril 1918, rohkem ruumi. Kõige pikemale perioodile — annekteeritud Eesti (1944– ülemaks kolonel Constantin von Weiß, kelle panust austati Vabadusris- 1991) — on varutud 164 lehekülge, mis mõjub aga väga kokkusurutuna tiga. ega võimalda põhjalikumat analüüsi. Riikluse rajamise peatükis on juttu punasest terrorist, antakse ka ar- Mainitud piiratus on ka üldmulje taustaks: üldiselt asjalik ja tasa- vulisi andmeid. Öeldakse, et eriti rängalt vapustas veretöö Tartu Krediit- kaalukas, aga mitte just põhjalik. Mõnest faktist on kergelt üle libisetud, kassa keldris, kus tapeti 19 inimest, sh mitu tuntud vaimulikku. Lisaks teised kahe silma vahele jäetud. Loomulikult võib palju oleneda arvusta- oleks võinud mainida Rakvere massihaudu 82 ohvriga. ja subjektiivsusest, mitme probleemi üle võiks ju pikalt vaielda. Allpool Üht väga olulist punkti riikluse rajamisel — maareformi-maasea- ainult mõned üksikud tähelepanekud. dust — on käsitletud majandusolude all (lk 59), selle tulemusi aga alles Vabadussõja osas välditakse isikukultust. On küll mainitud Puna- järgmises osas (lk 79), see mõjub natuke lahjana. armee ülemjuhatajat Jukums V¯acietist (lk 28), aga mitte Saksa vägede Demokraatliku Eesti osas on juttu kommunismiohust, kusjuures käsuandjat Adolf von Senckendorffi. Mis amet oli kindralmajor Aleksan- on mainitud Viktor Kingissepa arreteerimist ja hukkamist 1922. aas- der Tõnissonil (lk 29)? On küll juttu Briti eskaadri saabumisest (lk 33), tal (lk 74). Samuti on juttu arreteerimistest 1924. aasta jaanuaris, aga aga ei mainita selle juhti admiral Sinclairi, ka mitte miiniristlejate “Spar- mitte 149 protsessist ega kohtuotsusest novembris, millega kommunis- tak” (“Vambola”) ja “Avtroil” (“Lembit”) vallutamist, nii et jääb selgu- tid just enne üsna põhjalikult kirjeldatud 1. detsembri mässu kaotasid setuks inglaste panus Eesti mereväe loomisel, mis admiral Johan Pitka märkimisväärse osa oma kandvamatest jõududest. juhtimisel Landeswehri sõjas tegutses Riia all (lk 40). Tegelikult oli Pit- Kaido Jaansoni ülevaade selle perioodi välispoliitikast on napivõitu ka tollal ainult mereväekapten, aseadmiraliks (kontradmiral) ülendati ta ja üldine N. Liidu osas (lk 113–114). Siin pole midagi 1926. aasta “bir- septembris. Pealetungi Eesti territooriumilt Petrogradile juhtinud Niko- giaadist”, mille peategelaseks oli Eesti Moskva saadik Ado Birk ja mis lai Judenitˇsit kohtab alles välispoliitika osas (lk 107). oli üks osa Nõukogude luureteenistuse laiahaardelisest operatsioonist Mainitakse siiski Soome vabatahtlike juhte, Taani ja Rootsi panust “Trust”, ka mitte veristest piirivahejuhtumistest Peipsi jääl ega spio- põgusalt, ühisnimetaja all (lk 33). Valikbibliograafias on ainult taanlaste naaˇzist Eestis. Käsitlus keskendub majandussuhetele ja mittekallaletun- kompanii ülema Richard G. Borgelini väga isikukesksed mälestused Da- gilepingule. nebrogi lipu all (Tallinn: J. Loosalu, 1934, I–II; Stockholm: Välis-Eesti & Lauri Vahtre mainib kultuuri ja olme peatükis Loomingu asutamist EMP,1973; Tallinn: Olion, 2004) ja rootslasest üksikvõitleja Einar-Paul- 1923. aastal (lk 121), aga kus on Varamu? Seda kohtab alles lk 179, Albert Lundborgi meenutused Soomusautoga Eesti Vabadussõjas: Minu seoses nimevahetusega (Viisnurk) 1940. aastal. Olme alla kuuluvad vist rindeelamusi 1919–1920 (Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968). Taa- ka tolle aja katastroofid: 1936. aasta plahvatus Männiku laskemoona- ni vabatahtlike ja ka taanlaste väliambulantsi ajalugu olen ise põhjalikult laos 60 hukkunuga; 1937. aastal plahvatas filmilint Kilingi-Nõmme alg- käsitlenud ühes Taanis 1988. aastal ilmunud pühendusteoses, mida on koolis, surma sai 17, vigastada ligi 70 last; 1939. aastal põles Petseris täiendanud Niels Jensen oma 1998. aastal trükitud uurimuses For Dan- 212 elumaja, 1500 inimest jäid peavarjuta. nebrogs Ære: Danske frivillige i Estland og Letlands frihedskamp 1919 (Odense: Odense Universitetsforlag). Lühema ülevaate annab Lars Eric- Palju tähelepanu on pühendatud omariikluse hävingule. Teist maa- soni koostatud The Boys from the North: The Nordic Volunteers in Esto- ilmasõda kirjeldab Mart Nutt. Selle lõpus on juttu N. Liidu lubadusest nia’s War of Independence, 1918–1920 (Västervik—Stockholm, 1993), astuda sõtta Jaapani vastu (lk 150), aga millal kuulutati sõda? Molotovi—

880 11 881 Arvustus Arvustus

Ribbentropi pakti, baaside aega ja esimest “punast aastat” iseloomustab lasub pearõhk sellel, et eestlased olid Hitleri sõjasulased, et N. Liit oli Jüri Ant üsna asjalikult, tuginedes faktidele ning püüdes vältida oletusi lääneriikide liitlane ja võitlus selle vastu mitte ainult nende, vaid ka Eesti ja süüdistusi. On mainitud lühidalt sakslaste ümberasumist ja nende vii- Vabariigi reetmine. Viimast seisukohta on eriti esindanud Rein Ruutsoo, mast transporti 1940. aasta mais (lk 159). See aga ei jäänud viimaseks, kelle arvates olevat sellel Euroopa ajalookirjutusega rohkem ühist (Eesti sest 1941. aastal viidi ju läbi järelümberasumine.1 Sellest vaikib aga Päevaleht, 27. I 2006). järgmine osa, mille pealkiri “Nõukogude okupatsioon” pole just täpne, Olen ise siin Taanis üle 60 aasta jälginud Euroopa ajalookirjutust. On sest samas öeldakse, et 6. augustil 1940 toimus Eesti annekteerimise otsustav vahe mainitud riikide ja Eesti vahel: neil ei tulnud läbi teha poo- formaaljuriidiline lõppviimistlus (lk 172). Nii võib juba siin rääkida an- le sajandi pikkust N. Liidu okupatsiooni. Neile piisas viieaastasest Saksa nekteeritud Eestist, mis on viimase osa pealkirjaks. On aga tavaks, et okupatsioonist, et natsismivastasusest luua saksa-viha, mis pole veel ka- kogu võõrvõimude valitsusperioodi nimetatakse okupatsiooniks, mille- dunud. Kui pagulased oleksid jälginud Ruutsoo soovi ja kooskõlastanud na seda ju tunnetati. oma vaated Euroopa ajalookirjutusega, oleksid nad pidanud leppima Tasakaalu püütakse hoida ka Saksa okupatsiooni käsitluses, mille okupatsiooniga ja tundma häbi selle üle, et suur osa neist “sõjarditena” autoriks on Andres Kasekamp (kultuuri ja olme lühilõik pärineb Lauri püüdis tõrjuda N. Liidu taastulekut, et nad olid Eesti Vabariigi (vist siiski Vahtrelt). Sõnastus on ettevaatlik, nagu näiteks Karl Säre puhul, et ta lan- ENSV) reeturid, nagu püüab tõestada Ruutsoo. Eestlasena ja ajaloolase- ges kohe politsei kätte ning temalt saadi teavet ka teiste põrandaaluste na polegi ma seda teinud, olen oma rumaluses nagu enamik meist kinni tööle jäetud kommunistide kohta (lk 207). Ei öelda, et ta reetis oma hoidnud lootusest, et Eesti kord saab vabaks, kuigi mitmed siinsed head seltsimehi, et need saadi kätte tema andmete põhjal, mis on ka küsitav. kolleegid tookordset Euroopa ajalookirjutust järgides pidasid mind na- Oleks võinud aga lisada midagi Säre katsest pääseda sakslaste käest Taa- pakaks. Pärast Eesti taasvabanemist on mõni neist ka möönnud oma eksi- ni vanglasse, milleks ta paljastas 1936. aastal Taanis aset leidnud mõrva. tust. Pealegi pole õige väide, et siin ei saada aru Eesti olukorrast. Kui ma See aga ebaõnnestus: Kopenhaageni kohtuprotsessil 1943. aastal lubasid 1993. aastal avaldasin taanikeelse Eesti lühiajaloo, millel oli suur menu sakslased Särel esineda ainult tunnistajana ja pärast seda kaob ta jäljetult. ja mis ilmus ka kordustrükis, ei järginud ma Ruutsoo ega Euroopa aja- Selle kohta on taani publitsist Erik Nørgaard avaldanud kaks raamatut, lookirjutust, vaid kirjeldasin N. Liidu okupatsiooni taastuleku tõrjumist mida olen varem tutvustanud (Akadeemia, 1991, nr 7, lk 1524–1530). tema sõnapruugi kohaselt üsna “natslikult”. Seda ei pannud aga pahaks Esimene neist on ilmunud ka eesti keeles (Erik Nørgaard, Kongelunde- ükski retsenseerija. Raamatukogudele antud esinduslikus üldhinnangus ni mõrv: Dokumentatsioon, mis sisaldab seni salajas hoitud materjale iseloomustakse seda kui korralikku ja tasakaalustatud väljaannet Eesti Kongelundenis vastlapäeval 1936 aset leidnud poliitilise mõrva kohta kurvast saatusest, mida soovitatakse põhiteoseks Eesti ajaloo alal. ja lugu sellest, kuidas kommunistid 1940. aastal Eestis võimu haarasid Poleks vaja korrata käibetõde, et absoluutset ja ülemaailmset ajalu- (Tallinn: Faatum, 2001)), aga puudub valikbibliograaﬁas. gu polekski nagu olemas (David Vseviov, Eesti Päevaleht, 18. II 2006), Võitlusi Eesti pärast kirjeldab Mart Laar, kellel tema poliitilise taus- sest pole ka olemas absoluutset täiuslikku inimest, rääkimata ajaloo- ta tõttu on vastaseid, kes kritiseerivad tema väljendusviisi. Samal ajal lastest. Kas peaks olema ideaaliks diktatuuride tasalülitatud või koguni ei panda tähele enda keelepruuki, mis pole vähem poliitiliselt värvitud. kloonitud indiviidide kogum? Ükski professionaalne ajaloolane ei tohiks Eriti suur on veelahe, kui on vaidluse all nõukogude okupatsiooni taas- Vseviovi eeskujul ühele tasemele seada uue Eesti ajaloo VI köidet Ees- tuleku tõrjumine, kusjuures ühel pool pannakse rõhku lootusele, et koos ti NSV ajalooga, sest viimase kirjutamisel eksisteeris ainult üks tõde, siis sakslastega okupatsiooni tõrjudes õnnestuks võita aega, mille jooksul polnud Eesti ju vaba. Sama arvab Vseviov aga ka hiljem, leides 1952. ja lääneliitlased said otsustava võidu, mille kaudu oli võimalik rakenda- 1971. aasta Eesti ajaloo ülevaateid võrreldes, et 2005. aasta oma olevat da Atlandi hartat. Normandia invasioon andis koguni julgust ja lootust siiski eelmistest parem (Sirp, 10. III 2006). juurde. Mart Laar väljendab seda tagasihoidlikult, et mindi sõtta oma Selliseid käibetõdesid kordab ka Marek Tamm (Eesti Päevaleht, kodumaa kaitseks, mitte Kolmandat Riiki päästma (lk 214). Teisel pool 28. II 2006), kes leiab, et ajaloolise eripära rõhutamine olevat kahtlane tee, et tuleks otsida saatusekaaslasi, leida ühisosa lähemate või kauge- 1Sellele tähelepanu juhtimise eest võlgnen tänu kolleeg Indrek mate naabrite minevikuga. Viimases on tal palju õigust, sest eestlaste Jürjole. hoiak ja ka suhtumine ajalukku on tihti egotsentriline. Käesolevas teo-

882 883 Arvustus Arvustus ses püütakse seda tasakaalustada ajaloolise üldtausta kirjeldusega. Sa- 20. sajandi kõige verisemat diktaatorit. Neil polnud aga valikut, sest nad mal ajal arvab Marek Tamm, et võõras pilk olevat kõige parem võimalus võitlesid ellujäämise nimel. Miks pole see lubatud eestlastele? väljuda rahvusliku ajalookäsituse kitsastest raamidest. Kõige huvitava- Sellega seoses ei saa mööda ühest kohalikust probleemist. Eestis on mad viimasel ajal Eesti ajaloo kohta kirjutatud teosed pärinevat sageli mitmed ajaloolased samal ajal aktiivsed poliitikud, mille kaudu nende välisajaloolaste sulest. poliitilised sümpaatiad võivad peegelduda nende ajalookäsituses. Seda Olen siin Taanis paljude aastate jooksul näinud mitmeid huvitavaid, väidavad igal juhul nende vastasrinda esindavad kolleegid, mille tõttu ka Eesti ajalugu käsitlevaid teoseid, mis järgivad kehtivat poliitilist kor- kaldub tähelepanu faktidelt nende esitamise väidetavale ühekülgsusele ja rektsust ja näevad Eestis ainult N. Liidu (Venemaa) loomulikku ja va- ajalooteemaline diskussioon muutub päevakajaliseks, propagandistlike batahtlikku osa. Olen püüdnud neid arvamusi korrigeerida ja pidanud argumentidega. Poliitikute mälestusi ei saa võtta ajaloo-uurimisena, vaid taluma süüdistusi natsionalismis. Pärast N. Liidu lagunemist ja Eesti kui allikmaterjali, mis võib olla väga kasulik, aga on ikkagi isiklik. Seda taasvabanemist on hoiak suurelt osalt muutunud, mida tõendab ka minu tuleb analüüsida ja võrrelda teiste allikatega. Siinkohal kehtib tarksõna, eespool mainitud taanikeelse Eesti lühiajaloo positiivne vastuvõtt. Nen- et “autobiograaﬁa ei paljasta tavaliselt midagi halba kirjutajast peale dele ajaloolastele on ühine, et nad vaatavad Eesti ajalugu oma ajaloo tema kehva mälu”. perspektiivis. Miks ei tohi eesti ajaloolastel olla oma perspektiivi? Annekteeritud Eesti, mis on kõige pikem periood, võtab raamatus Hasso Krull ütleb, et Eestis on olemas niihästi traditsioon vaadata enda alla suhteliselt väikese osa. Siin lasub pearaskus Tõnu Tannbergi end väljaspoolse pilguga kui ka vana tava end sellise pilgu eest kaits- panusel. Maailma taustast kirjutab Mart Nutt, kellel on mõni asi ka sil- ta. Pärast taasvabanemist on väljaspoolse pilgu sissetoomine kultuurili- made vahele jäänud, neist kõige tähtsam Berliini blokaad 1948–1949, selt väga oluline. Eestis on võimalik teatav kultuuriline iseseisvus, oma ebaõnnestunud katse mõjutada lääneriike loobuma Lääne-Berliinist. sõltumatu joon, mille hindamisel peaks väljaspoolset pilku kasutama On ainult mainitud 1961. aastal otsustatud isoleerimist betoonimüüri- küllalt ettevaatlikult, sest mõnikord sisaldab see väärtusi, “omakandi tar- ga (lk 243). Lk 245 esineb USA president James Carter, kes kasutas kust”, millele mujal ei leidu otsest vastet (Sirp, 3. II 2006). Seda tuleks eesnimena oma hüüdnime Jimmy, tema täielik nimi on James Earl Car- ka silmas pidada Eesti ajalookirjutamise võimaluste hindamisel. ter. ENSV ajal tuli Eesti ajalugu kooskõlastada N. Liidu (Venemaa), Nõukogude Eesti valitsemist kirjeldab ülevaatlikult ja tasakaalukalt nüüd aga Euroopa ajalooga? Seejuures on Euroopa riikidel oma ajalood, Tõnu Tannberg, toetudes faktidele ja püüdes mõista taktikat, milles oli paljude omavaheliste probleemidega. Euroopa ajalookäsituse kahepal- tugev sõna Moskva esindajatel. Ta näeb näiteks Käbini arengut, kes gelisus on ju tuntud. Miks ei tohi Eestil olla oma ajalugu? Moskvale sobiva kandidaadina küll teostas 1950. aastal senise juhtkonna Läänemaailm on Teises maailmasõjas kogu aeg näinud vaid liit- väljavahetuse, nii et tema meeskonnas pääsesid domineerima liidueest- lasvägede võitlust natsistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Ei ole lased, aga samal ajal oli ülimalt ettevaatlik, ning kokkuvõttes oli see aga soovitud (tahtlikult või tahtmatult) rääkida sõjale eelnenud MRPst, taktika Eestile pigem kasulik kui kahjulik (lk 264–268). Hiljuti ilmu- mille järgi Hitler ja Stalin olid 1939–1941 liitlased (sellele on käesolevas nud Kaljo-Olev Veskimäe teos Kuidas valitseti Eesti NSV-d: Eestimaa teoses lk 143 põgusalt viidatud), mitte ka saladokumentidest, mille alu- Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo 162 etteastumist 1944–1956 sel okupeeris pärastine liitlane Nõukogude Liit Balti riigid ja ka alasid vahemängude ja sissejuhatusega (Tallinn: Varrak, 2005) annab talle teistes riikides. aga hoopis teistsuguse hinnangu. Kui Arnold Rüütel 1983. aastal asen- Kui totalitaarsed liitlased omavahel tülli läksid, tuli ülejäänuil va- das Käbinit Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohal, ei saa seda vist lida liitlasi vastavalt sellele, kuidas oli kõige kasulikum võidelda oma küll iseloomustada kui karjääri tegemist (lk 268), vaid pigem kui endi- kõige ohtlikuma vaenlasega. Nii sai Suurbritannia ja USA liitlaseks Sak- se Käbini soosiku tema järglasena pensionilesaatmist. Hilisstalinistliku samaast mitte vähem kuritegelik N. Liit, sest hetkel kujutas Saksamaa ENSV kirjeldusel saame ülevaate parteisisesest võimuvõitlusest (lk 280– neile suuremat ohtu (vt lk 147). Samahästi võiksime ju inglasi ja amee- 282). riklasi manada, et nad võitlesid kommunistidega ühel poolel, toetades Sulaaega kirjeldades võtab järje üle Lauri Vahtre, kellel on ka silma nende jaoks, kes püüdsid kaitsta Eesti Vabariigi aegseid kultuurisaavu- tusi (lk 291). Tema “kuldsete kuuekümnendate”, komsomoliopositsiooni

884 885 Arvustus Arvustus ja “Praha kevade” võrdlemist Ungari ülestõusuga (lk 290, 295–296) kri- mulje arengust ja tulemustest. Ametlik areng läks aeglaselt, isemajan- tiseerib teravalt Rein Ruutsoo (Postimees, 10. II 2006). On loomulikult dava Eesti (IME) ideest, Rahvarinde Gorbatˇsovi reformide toetamisest, suur vahe, aga Prahas oli ikkagi vähemalt sadakond ohvrit. liiduvabariigi iseotsustuse suurendamise soovist üle laulva revolutsiooni Rein Ruutsool on teravat silma mõne puuduse kohta, aga selget uue liidulepingu poole, millega N. Liit oleks muutunud liitriigist riikide nägemist takistab palk, mis sunnib teda pahaks panema, et nõukogude liiduks. aega ei käsitata “vabaduse uue tuleku ettevalmistusena” ja et ei juletavat Suveräänsusedeklaratsioon tõstis rahva hulgas Eesti NSV juhtkonna veel midagi head öelda Eesti NSV kohta, mida käsitatavat enamasti kui populaarsust, eriti aga Arnold Rüütli avalik “vaibale kutsumine” Mosk- suurt hädaorgu. Poliitiline võim polevat vaid terror, see olevat alati lepin- vas. Õnnestus ka saavutada MRP-le õigusliku hinnangu andmine. Ava- gulise loomuga. Eesti Vabariigi eliidi/haritlaskonna massiline kollabo- lik arvamus tüüris üha enam täieliku iseseisvuse poole, kuigi Moskva reerumine 1940.–1941. aastal olevat nii piinlik seik, et seda ei juletavat uute liidulepingutega lootis säilitada ühtset ja jagamatut N. Liitu. Nur- veel uurida, jne (Sirp, 10. III 2006). See on vastuoluline jutt, sest samal junud augustiputˇsrajas aga teed selle lagunemisele ja Eesti tõelisele ajal kiidab ta ju Hans Kruusi. Kas on ka tema liitunud viimasel ajal üha vabanemisele. Kõige selle kirjeldus on lühike ja asjalik, ei ülehinnata enam levinud “süsteemi õõnestamise” teooriaga, mille järgi tõid Eestile üksikisikute panust, aga on ka lünki. Pole näiteks midagi poliitvangide vabaduse just “salajased vabadusvõitlejad” — kommunistid?Missellest, vabanemisest. et Eesti endise eliidi likvideerimise, teisitimõtlejate vangistamise ja ahis- Seda ülevaatlikku ajalugu täiendab tulusalt eespool mainitud S-Kes- tamisega? See ongi vist selle süsteemi lepinguline loomus? Just nagu ei kuse 10-köitelisena kavatsetud teaduslik koguteos Sõja ja rahu vahel, olnuks ENSV okupatsiooni ja anneksiooni tulemus, vaid päris normaal- mille esimese köite autorite hulgas on esindatud ka Ago Pajur ja Tõnu ne riik? Ei piisa nähtavasti sellest, et Tõnu Tannberg näiteks asjalikult Tannberg. Lisaks on tõhusa panuse andnud Magnus Ilmjärv, kelle hin- nimetab Otto Merimaad, Arnold Greeni ja Edgar Tõnuristi suhteliselt nangud ja järeldused on tekitanud palju poleemikat. Selles on ruumi eestimeelseteks võimukandjateks, kes püüdsid võimaluste piirides teha põhjalikumaks analüüsiks, eriarvamuste vaagimiseks. Nende esitamist palju, aga samas ikkagi olid valitseva reˇziimi ustavad pooldajad (lk 265). saab ainult tervitada, samal ajal aga eeldada teaduslikku lähenemist, Ülekohtu osalisest heastamisest pärast Stalini surma kirjutab Tõnu respekti faktide ees. Tuleb vältida sukeldumist oletuste merre, mis teeb Tannberg, esitades arvulisi andmeid. Ta räägib ka probleemidest, et ta- ka võimatu võimalikuks, see aga on ulmekirjanduse pärisosa. Igal ju- gasitulnud ei saanud tagasi oma vara ja paljusid ei lubatud asuda elama hul saab siit kasulikku lisa, näiteks Eesti kaitsedoktriini ja sõjajõudude oma kodukohta (lk 296–298). Sellele lisandus tõrjuv hoiak, mis mõjus kohta, millest käesolevas teoses kergelt üle libisetakse. psüühiliselt. Okupatsioonide periood vajab veel põhjalikku uurimistööd. Eespool Lauri Vahtre kirjutab ka stagnatsioonist ja venestuskampaaniast, vas- mainitud Kaljo-Olev Veskimäe teos annab näiteks palju lisateavet pe- tupanuliikumist käsitleb Mart Laar. Nagu ikka, võib siin vaielda eriti ar- rioodi 1944–1956 hindamiseks. Selle ajajärgu vaatlemisel on takista- vuliste andmete üle, väidete suhtes on juba murtud ja murtakse kindlasti jaks “tunnistajad”, isikud, kes tollal aktiivselt tegutsesid. Nende aja- veelgi arvukaid arvamuspiike. Kultuuri ja olme teemaga jätkab taas Lau- lugu lähtub enda panusest, oma mikrokeskkonnast, ja ei arvesta tihti ri Vahtre. Selles on palju üksikasju, mida on mõnikord katsutud esitada teisi tegureid. Mul on siin Taanis olnud võimalik jälgida lühiaegse Sak- värvikamalt. Seetõttu pole keelekasutus alati just kõige asjalikum. Korv- sa okupatsiooni (1940–1945) perioodi ajaloo-uurimise arengut 60 aasta pall asus küll tähtsaima rahvusspordiala kohale, aga “Kalev” ei püsinud jooksul. Esimene ajaloolaste põlvkond oli mõjutatud vastupanuliikumi- vist siiski kogu Nõukogude aja NSVL kõrgliigas (lk 351)? Kukkus igal sest, mille osatähtsust Saksamaa sõjakaotuses üle tähtsustati. Mõisteti juhul välja 1983. aastal ja vist ka hiljemgi. hukka kollaborante, kelle hulgas leiti mõned erilised patuoinad, polii- Pagulaseestlaste peatüki autoriks on Raimo Raag, keda huvitab tikud pääsesid suurelt osalt terve nahaga ja surusid aja jooksul ideeli- eelkõige kultuurielu. Siin puudub nii mõnigi esinduslik nimi, näiteks sed vastupanuliikumise tegelased tagaplaanile. Teine põlvkond hakkas Andres Küng, kes tuntud ja tunnustatud publitsistina mängis suurt osa analüüsima vastupanu tähtsust; sealjuures leiti näiteks, et sabotaaˇzil pol- Eesti kurva saatuse selgitamisel ja vabaduse nõudmisel. Taasiseseisvu- nudki Saksa sõjamasina nõrgendamisele erilist mõju. See loomulikult mise osa käsitleb Tõnu Tannberg. Selle probleemid on seni poliitiliseks ei meeldinud vastupanuliikumise aktivistidele, kes protesteerisid tihti tüliõunaks. Kirjeldus on üldiselt korralik, piirdutakse faktidega, saab hea väitekirjade kaitsmisel. Kolmanda põlvkonnaga on tulnud järjekord po-

886 887 Arvustus Arvustus liitikute ja tookordse riigiaparaadi kätte, kelle järeleandlikkust taunitak- selle sõjaväe neli esindajat, nende volitused tühistati alles Tiit Vähi va- se. Vahepeal on tookordsed tegelased manalasse varisenud, nende mainet litsuse ajal 1992. aasta 11. märtsil. Võib-olla pealtnäha tühine, aga siiski kaitsevad aga nende tänased parteikaaslased. põhimõtteline fakt: taasvabanenud Eesti Vabariigi esimene valitsus ei Nii on ka Eestis lähiajaloo hindamisel oodata peale täienduste kõrvaldanud parlamendist okupatsioonivägede esindajaid. ka ümberhindamist. Võõrvõimu periood kestis kauem, kollaboratsioon Häid faktilisi andmeid saab Sulev Vahtre juhtimisel koostatud üle- süvenes ja juurdus, aga loomulikult mitmel tasemel. Selle tegelased on vaatest Eesti ajalugu: Kronoloogia (Tallinn: Olion, 1994), mis on säilitanud palju mõju, mis annab end tunda ka ajalookirjutamisel. Pea- historiograaﬁas tagasihoidlikult mainimata jäetud, kuigi need andmed legi on vastupidiselt Taanile mitmed ajaloolased samal ajal aktiivsed osalt on ka uurimuste tulemused. Selles on palju kasulikku teavet ja poliitikud, sellega avalikult sõltuvad teatud poliitilistest vaadetest, mis head lisa, eriti kui lugeda seda kaasa mõteldes. kahandab nende usaldusväärsust. On vajalik jutustada minevikust, valmistamaks end ette tulevikuks. Kokkuvõttes jääb mulje, et käesolevas teoses püütakse olla neutraal- Kui pole tulevikulootust, on raske elada olevikus. Elul peab olema ajen- ne, anda põhi- ja piirjooned, vältida äärmusesse langemist. Pole sen- davat sihti. Isegi illusioonid on vajalikud, kuigi sel puhul terendab Sisy- satsioone ega vandenõuteooriad, peamiselt asjalikud faktid. Ka vähe phose roll: veeretada mäkke ikka jälle allaveerevat kaljurüngast. See on emotsioone, needki enamasti kultuuri osas, mis ju ise on sellega seo- ka nagu ajaloolaste pärisosa, ajalookirjutamisega ei saada kunagi valmis. tud. Üldajalugu pole just koht üksikute probleemide üle vaidlemiseks. Ajalugu tuleb kogu aeg juurde, tulevik muutub üle oleviku minevikuks, See kuulub eriuurimuste valda, on ka retsenseerijate harrastuseks. Mõne muutuvad ka tõlgendajad ja tõlgendused. Tegusid tuleb hinnata selle probleemi juures oleks siiski võinud viidata mitmele võimalusele, nagu teadmise ja nende kogemuste põhjal, mis olid taustaks nende tegude te- seda on tehtud Artur Sirgu surma puhul (lk 97). gemise ajal; muu on tagantjärele tarkus, mis võib olla imponeeriv, aga Illustratsioonideks kasutatud fotod, mida on kasinalt, on vahel taga- on tegelikult kasutu. Ajalugu on pealegi näidanud, et temast ei õpita. sihoidlikud, ei anna alati objektidest korralikku muljet. Valiku üle võib Käesolev teos ei jää viimaseks, seda täiendavad uued uurimused ja ju alati vaielda, aga Varese ja Säre kõrval tunneb 1940. aasta osas puu- avastused. See on ainult üks soliidne lüli ajalookirjutamise lõpmatus dust Johannes Lauristini fotost (Olga Lauristini ei ole mainitudki). Ka ahelas. Ajaloo käsitlemisel mängib ajaline distants loomulikult suurt pole esindatud Eesti Vabariigi vastu töötanud juhtivad eesti kommunis- rolli. Eesti lähiajaloo puhul on tähtis osa poliitilisel distantsil, mida pole tid, nagu näiteks Jaan Anvelt, keda mainitakse ainult seoses 1924. aas- veel suudetud saavutada. Ajalookirjutamine ei tohiks lähtuda poliiti- ta mässuga (lk 53), kuigi ta muuseas oli 1918. aastal Eesti Töörahva listest vaatekohtadest, vaid allikafaktidest, mille tõlgendamine rajaneb Kommuuni nõukogu esimees, hukati Stalini poolt 1937. aasta massi- asjalikul teaduslikul diskussioonil. See kehtib juba Eesti vanema ajaloo repressioonides. Tema pole Eesti ajaloo praegust käsitlust sel kombel kohta ja peaks aegamööda leidma tee ka lähiajaloo käsitlusse. Eelduseks lõhestanud nagu Alfons Rebane, kelle foto jaoks pole ka ruumi leitud. on aga, et ajaloolased võtavad tõsisemalt oma kutsumust kui poliitilist Sama kehtib Jüri Uluotsa, Otto Tieﬁ ja Ernst Jaaksoni kohta; viimast kuuluvust. Pole loomulikult mingit autoriseeritud ajalugu. Selle uuri- on mainitud ainult möödaminnes. Paguluse peatüki jaoks on leitud paar misel jääb vabas ühiskonnas ruumi moevooludele, mis võivad lisada grupifotot. 1957. aasta leerilapsed ei olnud Kumalas, vaid Kumlas. Poliit- värvingut ja uusi aspekte, aga ei muuda põhilisi fakte, kuigi leidub ka vange esindab ainult Enn Tarto. Kaardimaterjal on ülevaatlik ja korralik. selle taotlejaid. Ajavahemik 1991–2004 on antud sündmuste kroonikana, mille koos- Tänu seppadele, kes selle lüli valmis haamerdasid, lugejaid edasi tajaks on teose peatoimetaja Sulev Vahtre. Põhjenduses öeldakse, et uue aitasid! Eespool toodud vähesed kriitilised märkused ei vähenda suure iseseisvusaja algusaastad on veel sedavõrd värsked, et nende põhjalikum, panuse tähtsust. Nüüd on midagi, millest saab jätkuval ajareisil lähtuda, allikmaterjalidel rajanev ajalooteaduslik analüüs ja hindamine alles mida korrigeerida, täiendada ja uues kuues välja anda. algab (lk 398). See on ka tõsi: erinevalt nendest riikidest, kus jätkub Siinkirjutaja arvas varem, et vana väljaande jätkamise asemel oleks aastasadade areng, mis võimaldab ajaloo üldkäsitlust tänapäevani, sun- tulnud välja anda uus koguteos, alustada algusest. Seni ilmunud kahe nib Eesti ajaloo murrang järele mõtlema ja ootama — üleminekuaeg pole jätkuköite taustal olen oma arvamist revideerinud: on oluline pühendada veel möödas. Kroonikas pole peetud märkimisväärseks fakti, et pärast suuremat tähelepanu viimastele aastasajanditele, eesti keele ja meele taasiseseisvumist jätkasid Ülemnõukogus ka pärast N. Liidu lagunemist

888 889 Arvustus kujunemisele, omariikluse saavutamisele, hävingule ja taasvõitmisele. Selle piirjooned rajavad teed jätkuvatele uurimistele. Algusest alustades oleks see kestnud palju kauem. Nüüd ootame viiendat köidet ja esimeste VAITLUS¨ taaskirjutamist. Taasvabanenud Eesti esimesed 15 aastat on näidanud, et on olemas piisavalt ajaloolaste potentsiaali selle suurtöö teostamiseks. Vello Helk

Toivo Maimets, “Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas?”. — Akadeemia, 2005, nr 11, lk 2344–2384. VELLO HELK (sünd. 1923) on lõpetanud Võru gümnaasiumi 1943; a-st 1945 Taanis, õppis Arhusi˚ ülikoolis ajalugu ning ladina ja saksa keelt, lõpetades ajaloomagistrina 1956, dr.phil. 1966. Töötanud a-st 1958 Raik-Hiio Mikelsaar: Taani Riigiarhiivis, sh ülemarhivaarina 1970–1977 ja 1978–1990 ning Toivo Maimetsa hiljuti Akadeemias ilmunud mahukas artikkel “Kas si- riigiarhivaari kohusetäitjana 1977–1978. Dannebrogi ordeni Rüütliristi niste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas?” on kahtlemata kavaler ja Tartu Ülikooli dr. phil. h. c. (1996). Akadeemias on ta aval- oluline sündmus meie eluteadlastele. danud artiklid “Jesuiitidest mineviku Tartus ja olevikus” (1992, nr 1, Artikkel on väärt, et seda edasi arutada. Põhiplussiks on käsitluse lk 103–118), “Taani kuningas Christian IV Saaremaal 1597. a” (1998, laiahaardelisus ja filosoofiline laad — see on antiikajast tänapäevani nr 12, lk 2503–2511) ja “Kas Eesti Vabariik on 83-aastane?” (2001, ulatuv ülevaade inimmõtte arengust ontogeneesi ja evolutsiooni selgita- nr 2, lk 273–299) ning arvustusi (1991, nr 7, lk 1524–1529; 1994, nr 1, misel. Ilmselt said artiklist uut teavet ka need, kes on vastava problemaa- lk 180–191; 1996, nr 3, lk 589–593; 2000, nr 2, lk 400–405; 2000, nr 8, tikaga ise juba tegelnud. Mulle pakkusid erilist huvi Karl Ernst von Baeri lk 1758–1762; 2001, nr 3, lk 588–591; 2002, nr 5, lk 1075–1084; 2002, 1827. a artikli refereering, George Gamow’ “teemantkood”, Paul Weissi nr 11, lk 2423–2429; 2003, nr 6, lk 1283–1298; 2004, nr 8, lk 1836–1848; “Omnis organisatione ex organisatione”, Hugo de Vriesi mutatsiooni- 2004, nr 9, lk 2058–2079), samuti väidelnud Eero Medijaineniga (1995, teooria, Erwin Schrödingeri aperioodiline kristall ning Lynn Mossi D- nr 3, lk 633–635) ja Ain Kaalepiga (1998, nr 2, lk 396–404). ja P-geeni kontseptsioon. Põnevad olid mitmed asjakohased tsitaadid. Probleemide provokatiiv-polemiseeriv käsitlus sunnib lugejat kaasa mõtlema ja omapoolseid lahendusi otsima. Artikli plussidel aga tavaliselt pikemalt ei peatuta. Nagu ikka, läheb ka minu sõnavõtu põhiaur vaieldavate seisukohtade analüüsile. Peaksime teadusmaailmas kindlasti taotlema mõistete ja definitsioonide selgust — ütleb ju artikli autor Toivo Maimets isegi (lk 2346), et “suur osa praegusest segadusest on tegelikult mõistealane”. Ta märgib mõistelist segadust geneetilise teabe horisontaalse ülekande käsitlemisel. Minu arvates ei mõisteta horisontaalse geeniülekande all siiski mitte emarakust, vaid mujalt pärineva DNA sissetoomist. Selle, nn transgeneesi alla kuulub muidugi ka geeniteraapia. Igasugune geeni- de ülekandumine eelmiselt rakult järgmisele on alati vertikaalne, olgu tegemist sugu- või keharakkudega. Artiklis lk 2344 kasutatud väljend “DNA horisontaalne ülekanne tütarrakkudele” on ilmselt autori omalooming, mis tekkis kujutelmast, et sugurakk läheb põlvkonnast põlvkonda “pikisuunas”, igas põlvkonnas

890 891 Vaitlus¨ Vaitlus¨ siirduvad aga somaatilised rakud laiali “külgsuunas”. Minu veendumust artikli lõik (lk 2352–2353): “Munaraku tuuma ei määratlenud ta [Baer] kinnitavad ka Toivo Maimetsa poolt hiljem toodud “kaitse”-tsitaadid, niivõrd materiaalse osakesena, kui formeeriva aktiivsuse keskusena, mis mis ei sisalda kuskil väidet DNA “horisontaalse” ülekandumise kohta vastutab granuloosakihi tekke eest. Kuivõrd see keskus on terviku kont- poolduvates rakkudes. rolli all, siis on ka kogu arenguprotsess ette kujutatav kui tsentrifugaalne Kui jutt juba rakkude pooldumise teemale läks, siis lubage mul pa- protsess, mis liigub keskelt perifeeria suunas”. Esiteks — munaraku randada veel teinegi “lapsus”, milles ei ole aga süüdi artikli autor, sest t u u m! Kuidas ta seda nimetas (Kern?) ja kirjeldas — 1827. a? Minu see eksiarvamus on laialt levinud. Tartu Vana Anatoomikumi patrioo- teada peetakse rakutuuma avastamise aastaks 1831. Morfogeneesi vaat- dina peatun sellel veidi pikemalt. Jutt on kuulsast väljendist “Omnis lemine tsentrist perifeeria poole toimuva tsentrifugaalse protsessina on cellula e cellula”, mille võttis küll kasutusele tsellulaarpatoloogia ra- aktsepteeritav ka tänapäeval. On ju tüvirakud alati kusagil keskel ja nen- jaja Rudolf Virchow, kuid vastavale kontseptsioonile pandi alus hoopis de järglasi saadetakse väljapoole — nii on vereloome “paigutatud” luude lähemal — ei kusagil mujal kui siinsamas Tartus. Alusepanijaks oli Tartu keskossa, luuüdisse, seal moodustuvad verelibled aga saadetakse peri- ülikoolis aastatel 1843–1853 töötanud anatoomiaprofessor Carl Bogis- feersesse vereringesse; epiteeli kambiaalsed basaalrakud “istuvad” va- laus Reichert, kes 1845. a avaldas siin põhjapaneva töö Bemerkungen hetult basaalmembraani peal ja liiguvad küpsedes-diferentseerudes üha zur vergleichenden Naturforschung in allgemeinen und vergleichenden enam väljapoole, kuni irduvad näärme valendikku või nahalt ümbritse- Beobachtungen über das Bindgewebe und die verwandten Gebilde (Mär- vasse keskkonda. kusi võrdlevast loodusteadusest sidekoe ja sellele lähedaste moodustiste Keskne asend on morfogeneesi juhtrakkudele ülimalt soodne nii üldise ja võrdleva uurimise alal). Selles uurimuses lükkab ta ümber raku- juhtimise kui ka kaitstuse aspektist — sel viisil ollakse välismõjudest teooria loojate Schleideni ja Schwanni (ka hilisema Olga Lepeˇsinskaja) võimalikult kaugel ja puutumata (üldregulatsiooni tegurid inﬁltreeruvad väärkujutelma rakkude moodustumisest vedelast tsütoblasteemist ja kin- siiski muidugi ka siiakanti kohale). Printsiip “keskelt ääre poole” (keegi nitab, et iga rakk saab alati alguse vaid rakust. Kuna professor Reichert võiks pakkuda sellele ka ladinakeelse vaste!) kehtib laiemalt kui ainult oli saabunud Tartusse tööle Alexander von Humboldti soovitusel Berlii- morfogeneesis. Nii on ka tähtsamate molekulaarbioloogiliste protses- nist, siis on arusaadav, et Virchow oli kursis oma kunagise kaaslinlase side “kemogeneesis”, eeskätt valgusünteesis — rakutuum pole ju raku töödega, ja on teada, et ta tunnustas tema avastust rakkude tekkimise keskmesse juhuslikult sattunud ja ka kromosoomid pole tuuma keskel kohta. juhuslikult ega DNA omakorda histoonide ja protamiinide valgukihi all. Tartlastel on üldse põhjust uhke olla rakuteooriasse antud panuse üle: See kontseptsioon haakub hästi August Weismanni iduplasmaõpetusega, Karl Ernst von Baer — imetajate munaraku avastaja, ühtlasi rakkude mida Toivo Maimets oma artiklis (lk 2356) nimetab esimeseks ühenda- jagunemise (munaraku lõigustumine kuulub ju siia alla) esmakirjelda- tud arengu- ja evolutsioonibioloogia mudeliks. Tähtis oleks vaadelda ja; taimerakkude teooria looja Matthias Jakob Schleiden (TÜ professor kromosoomides pesitseva Weismanni “iduplasma” arengut determinee- 1863–1864); ja siis veel Reichert. See teema vääriks põhjalikumat et- rivat ja pärilikku rolli ning suhtelist konservatiivsust laiemalt — mitte tevõtmist ja lausa väikese raamatukese üllitamist (tõlkega inglise keel- ainult sugu-, vaid ka keharakkudes. On ju tänapäeva “iduplasma” — de) — “Tartlaste osa rakuteooria loomisel”. Lööksin ka ise raamatukese DNA — tõepoolest rakkude kõige tsentraalsemas osas, tuuma keskel, koostamisel kaasa. Toivo Maimetsa ülevaade (lk 2352–2353) kinnitab eemal maailma kärast, hästi kaitstud, soomast eraldatud, ei muutu orga- Baeri ideede olulist rolli nii Theodor Schwanni kui ka Matthias Schlei- nismi elu vältel, mistõttu on välistatud elu jooksul omandatud tunnuste deni õpetuse sünnis. pärilikkus. Originaaltekstidega tutvumine peaks tooma selgust ka mitmesse Muidugi ei ole see tõde absoluutne. Tegemist on ikkagi “darvinistli- mõistesse, mis praeguses Toivo Maimetsa eestikeelses loos segaseks ku rakutuumaga” (Toivo Maimetsa mõiste, lk 2355). DNAs tekib siiski jäävad. Enne Schleideni ja Schwanni tööde taasavaldamist võiks meie mutatsioone, mida kõiki kõrvaldada ei õnnestu — nende tagajärjeks on lugejate ette tuua Baeri “kuulsa 1827. a artikli”. Põnev oleks jälgida, rakuhäired (näiteks kasvajad), aga vahel üliharva sugurakkudes ka posi- kuidas Baer võrdleb Graaﬁ folliikulis teekat oolemmiga ja käsitleb mu- tiivsed efektid, mis on evolutsiooni ja arenguprogressi aluseks. narakku kui muna munas ning muna ja folliikulit kui põhjust ja tagajärge Weismannile au andes — organism püüab ikkagi kõige enam kaitsta Kanti vaimus. Eriti tähtis on lahti mõtestada järgmine Toivo Maimetsa sugurakkude iduplasmat: on ju need meie surematuse aluseks. Kui (mit-

892 893 Vaitlus¨ Vaitlus¨ tekasvajaliste) somaatiliste rakkude jagunemiste arv on piiratud ja “ette otsida tegureid, mis seda teavet loevad ja lugemist käivitavad. Ja loomu- määratud”, siis sugurakkude jätkumisel põlvest põlve see nn Hayflicki∗ likult ka igasugu abitegureid. Keegi ei väidagi, et loote DNA üksi kogu fenomen ei kehti. Viljastatud munaraku muutumisel uueks organismiks ontogeneesi määrab. On arusaadav, et selle juures on olulised ka vanema- eraldatakse tulevased sugurakud muust rakumassist aegsasti rebukoti te eellasrakkude nukleiinhapped (ema- ja isaefekt), tsütoplasmaatiline seina “vaiksesse kenasse kohakesse” ja tuuakse alles siis lootesse, kui oosegregatsioon ja miks mitte ka koos spermi DNAga munarakku in- teiste rakkude diferentseerumise “möll” neid enam segama ei pääse. jitseeritavad teised ained. Ka tänapäeval kehtivad mõlemad Toivo Mai- Üldiselt on nii sugu- kui ka keharakkude “iduplasma” ehk pärilikkusaine metsa tsiteeritud ladinakeelsed hüüdlaused, mis eesti keeles kõlavad: iga DNA (geen) oma olemuselt konservatiivne, üksnes passiivne teabeladu, rakk tekib rakust ja iga organisatsioon tekib organisatsioonist. Aga ikka- mis ise initsiatiivi üles ei näita ja mida ainult keegi teine, kusagil mujal gi jääb pärilikkuse puhul kuningaks 1953. a triumfaalselt deˇsifreeritud asuv instants mõttekalt loeb ja kasutusele võtab. desoksüribonukleiinhape. Nii kirjutab geeni kohta ka Toivo Maimets (lk 2347): “molekul, aga Arvestades artikli põhiteemat — preformismi ja epigeneesi ajalugu, ka informatsioon, retsept, programm, instruktsioon.” Aga lause jätkub millest Toivo Maimets on andnud suurepärase ülevaate, poleks minu ar- hoopis teist laadi funktsiooni omistamisega: “ja lõppude lõpuks veel vates kokkuvõttes olnud õige teha kummardust mitte lamarkismile, vaid ka aktiivne põhjuslik tegur, mis käivitab informatsiooni kasutamise — täis vaimustust ja optimismi näidata, kuhu on nende kahe suuna esinda- nagu programm, mis iseennast käitab”. See on küll nii uudne ja julge jate diskussioon tänapäeval jõudnud. Arvan, et tulemust iseloomustab kinnitus, et palun Toivo Maimetsal kindlasti selgitada, millise mehhanis- kõige paremini preformeeritud epigeneesi mõiste. Nagu teaduses va- miga sedavõrd konservatiivne keemiline aine nagu nukleiinhape iseenda remgi (näiteks humoraalse ja tsellulaarse immuniteedi uurimisel), nii kasutamist reguleerib. on ka siin osutunud õigeks mõlema vaidluspoole väited. Nukleiinhapete Kui on tõesti nii, nagu Toivo Maimets lk 2353 märgib, et “Baeri idee, nukleotiidjärjestustes on tõepoolest juba teatavas mõttes (koodina) pre- et morfogenees toimub tsentrist perifeeria poole, sai Schwannile arengu- formeeritud tulevase organismi kavand, nende elluviimiseks seisab aga bioloogia dogmaks”, siis on see hiigeltunnustuseks Eesti väljapaistvaima ees keeruline epigeneetiline ehitustöö. teadlase osale rakuteooria loomisel. Millegipärast ei ole molekulaarbio- Tähtsal kohal artiklis on arutlus geeni mõiste üle. Kohe algul tsi- loog Toivo Maimets ise sugugi vaimustatud oma eriala võidukäigust, kus teeritakse kaht õpikut, mille järgi geen on DNA piirkond, mis sisal- Baeri, Weismanni jt oma aja mõttehiiglaste ideed tänapäeva biokeemias dab teavet päriliku tunnuse kujundamiseks vajaliku polüpeptiidahela hiilgavat kinnitust ja realiseerimist on leidnud. Kogu tema artiklit läbib või RNA molekuli sünteesimiseks. Küllalt selged määratlused, mis rahulolematus sellega, et DNA molekulid pärilikkuses nii palju ise ära on enam-vähem kooskõlas ka meditsiinisõnastikes toodud definitsioo- määravad ja teistele selles erilist rolli ei jäta. Artikkel lõpeb üsna pes- nidega. Artikli autor aga ei jää nendega rahule. Ühelt poolt väidab simistliku prohvetliku ettekuulutusega: “Üha enam koguneb andmeid ta, et “tänapäevase õpikudefinitsiooni järgi on geen [---] keemiline pärilike efektide kohta, mille kandjaks (põlvkonnast põlvkonda) ei ole ühend” (lk 2346), teiselt poolt aga kinnitatakse: “Geen sai endale korra- DNA. On võimalik, et ühel päeval osutub DNA-l põhinev geneetika vaid ga kaks rolli: olla molekul, aga ka informatsioon” (lk 2347). Tegelikult erijuhuks üldises geneetikas.” Seda lugedes mõistan ma Mart Viikmaad, aga ju ebakõla pole — õpikuautorid ei iseloomusta geeni sugugi vaid kellele meenus üks nõukogude “teadlane”, kes 1948. a kinnitas ligikaudu keemilise ühendina, vaid seostavad seda ühendit (DNA) teiste ainete nii, et kromosoomid on toredad ja vajalikud osakesed küll, aga sugura- moodustamise ja päriliku tunnuse tekkega. Ka pliiatsit ei defineerita vaid kud tekivad ikkagi kogu keha baasil. Praegusel ajal, kus ainsateks replit- puu ja grafiidi kompleksina, vaid määratletakse ka tema rolli järgi kir- seeruvateks, transkribeeruvateks ja transleeruvateks biomolekulideks on jutusvahendina. Uut verd poleemikasse lisab Lynn Mossi D- ja P-geeni teadaolevalt vaid nukleiinhapped, mis saavad oma rolliga suurepäraselt mõiste sissetoomine (lk 2374–2375) — esimene tähistab geeni senises hakkama, on vara hakata otsima muid teabekandjaid. Loomulikult tuleb mõistes, teine aga püüab luua geneetilist alust tunnuse puudumisele. Ja- gan siin mõnede kolleegide skepsist niisuguse negativistliku momendi sissetoomise suhtes geeni määratlusse. ∗California ülikooli anatoomiaprofessori Leonard Hayflicki 1961. a avastatud seaduspärasus, mille kohaselt normaalsed rakud saavad jagu- neda piiratud arv kordi, tavaliselt ligikaudu 50 korda. Toim.

894 895 Vaitlus¨ Vaitlus¨

Tundub, et D- ja P-geeni eristamine kuulub rohkem ilukirjanduse Toivo Maimets: valdkonda. Igatahes, kui senise geenidefinitsiooniga ei olda rahul, tuleks Raik-Hiio Mikelsaar avaldab imestust, “millise mehhanismiga se- probleemile läheneda konstruktiivselt ja pakkuda välja uus määratlus. davõrd konservatiivne keemiline aine nagu nukleiinhape iseenda kasu- Arutlus selle üle, kas võib kasutada mõistet “haiguse geen”, kuu- tamist reguleerib”, ning nimetab minu sellesisulist väidet “uudseks ja lub rohkem filoloogia valdkonda. Kui kasutatakse üldaktsepteeritud gee- julgeks”. nimõistet, siis on arusaadav, et geeni defekt ei kutsu esile haigust mitte Ma ei pea seda ei uudseks ega julgeks. Siin pidasin ma eelkõige otse, vaid tema järgi sünteesitud häiritud valgu või RNA kaudu. silmas väga levinud mõtet, mida tõenäoliselt esimesena väljendasid Muide, Toivo Maimetsa poolt korduvalt mainitud tsüstilise fibroosi 1961. aastal Fran¸cois Jacob ja Jacques Monod. Nimelt ütlevad nad korral ei tekita CFTR-geeni mutatsioonid kloriidkanalite patoloogili- oma klassikaks saanud artiklis, mis kirjeldab geeniregulatsiooni ope- si muutusi mitte ainult kopsudes, vaid ka seedetraktis, suguelundites ronimudelit, järgmist: “Regulaatorgeenide, operaatorgeenide ja struk- jm (vt R.-H. Mikelsaar. Haigusõpetus. Üldpatoloogia I, Tartu, 2004, tuurgeenide aktiivsuse repressiivse regulatsiooni avastamine näitab, et lk 94). Kuna üldiselt kasutatakse artiklis teaduslikku terminoloogiat, genoomis ei sisaldu mitte ainult matriitside (ehitusplaanide) komplek- siis oleks võinud märkida ka silmade, naha ja juuste värvust määrava tid, vaid ka koordineeritud valgusünteesi programm ning vahendid sel- türosinogeense pigmendi nimetust — melaniin. le täideviimise kontrollimiseks” (F. Jacob, J. Monod, “Genetic regula- Teiseks mõisteks Toivo Maimetsa artiklis, mis vajab arutamist, on tory mechanisms in the synthesis of proteins”. — J. Mol. Biol. 1961, üldtuntud “rakk”. Ilma kommentaarideta märgib autor lk 2353: “Ko- 3: 318–356). See mõte — genoom ise kontrollib endas sisalduvate in- handades Schleideni teooriat taimerakkude kohta loomariigile, uuris struktsioonide täitmist (execution) — sai edasiste aastakümnete jooksul Schwann Baeri poolt varem kirjeldatut. Just nagu munarakk ja follii- üldlevinuks. kul, osutus ka rakutuum vaadeldavaks rakuna raku sees.” Viitasin eespool juba sellele, et tol perioodil alles kujundati tuu- RAIK-HIIO MIKELSAAR (sünd. 1939) on lõpetanud Tartu ülikooli ma mõistet, 1838. a aga oleks raku mõiste justkui nii selge olnud, et arstiteaduskonna 1963. aastal cum laude, kaitsnud 1968. a Tartus me- sellega saanuks juba “tuumaakrobaatikat” teha. Tegelikult tuleks veel ditsiinikandidaadi kraadi ja 1989. a keemiadoktori kraadi Moskvas. Ol- tänapäevalgi vaeva näha, et leida sobivat üldistust, mis hõlmaks ühtaegu nud 1975–1979 TÜ meditsiini kesklabori sektorijuhataja, 1979–1997 nii eukarüootse kui ka prokarüootse raku põhiolemust. TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi laborijuhataja, a-st 1987 pa- Poleemika eelmainitud kahe mõiste üle viitab vajadusele hakata meil toloogia dotsent, a-st 1998 patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse Eestis senisest enam alusmõisteid korrastama. Oma artiklis lk 2346 instituudi juhataja, 1999–2005 sealsamas korraline professor, praegu TÜ märgib Toivo Maimets õigesti: “Tundub, et suur osa praegusest sega- mikrobioloogia instituudi spetsialist. dusest on tegelikult mõistealane. Paraku tingib segadus mõistetes ka segadust mõtlemises endas.” TOIVO MAIMETS (sünd. 1957) on molekulaar- ja rakubioloog, bio- Lisan juurde, et võib-olla isegi sagedamini on vastupidi — sega- loogiakandidaat (1984, Moskva Riiklik Ülikool), filosoofiadoktor mole- dus mõtlemises viib segaste mõisteteni. Ehk annab keegi lugejatest üle- kulaarbioloogia alal (1991, TÜ), Euroopa Akadeemia liige (a-st 2004). vaate, kuidas on lood eestikeelsete bioloogiasõnastikega. Minu kooli- Lõpetanud Tartu ülikooli (1980), töötanud samas rakubioloogia profes- vend, mükoloog Kuulo Kalamees on väitnud, et bioloogidel ei ole sellist sorina, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaanina, teadusprorektorina institutsiooni, nagu on meedikutel Meditsiiniterminoloogia Komisjon. ning molekulaar- ja rakubioloogiainstituudi juhatajana, samuti Eesti Bio- Olen ise selle liige ja kutsun naaberala teadlasi osalema uue algupärase keskuses ja Inglismaal Marie Curie Memoriaalfondi uurimisinstituudis mõistesõnastiku Arstiteaduse alusmõisted loomisel. Meditsiinil on bio- külalisteadurina. Aastail 2003–2005 haridus- ja teadusminister. Uurinud loogia piirialal palju ühist käsitlust vajavaid mõisteid, kas või eelarutatud muu hulgas bakteriaalse valgusünteesi molekulaarseid mehhanisme ja “geen” ja “rakk”. rakusiseseid signaalradasid, mis seonduvad onkogeensete muutustega. Avaldanud varem Akadeemias artiklid “Aja- ja tulevikulugu kahekümne kolmes peatükis” (2003, nr 2, lk 452–463), “Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas?” (2005, nr 11, lk 2344–2384)

896 12 897 Vaitlus¨ Vaitlus¨ ja arvustuse “Mitmeti mõistetud Darwin” (2001, nr 7, lk 1524–1531) veel üsna vähekõnnitud rajal. Kusjuures taas rõhutan, et minu esitus, olgu ning tõlkinud Richard Dawkinsi artikli “Kadunud aegade geneetiline esmase või teisese mudelsüsteemi astmel, on paljuski esialgne — teemat raamat” (2000, nr 2, lk 342–363). meie vaimuruumis pigem püstitav kui tsementeeriv. Nii et revideerida saab seda omajagu, kui vaid diskurss oleks elav. Tuleb tõdeda, et selleks on tõsist lootust! Väljaspool illokutiivset peenskolastikat visandan siiski mõned põhi- TERVIST, ERKKI LUUK! punktid, mis on olulised minu praeguses mõttejärgus. Minu lähenemi- ne (kahtlemata sel moel piiratud) toetub kehtestamise ehk loomise ideele, mille taustal kumiseb — ketserlikult — ka fenomenoloogiline Stiften. Erkki Luuk, “Kõnetegude teooria, illokutiivse loogika ja prag- Erkki Luugi vaatenurk on paljus vastandlik, n-ö surnud autori ehk lugeja- mapoeetika analüüs”. — Akadeemia, 2006, nr 2, lk 399–438. teooria oma, mis kaldub perlokutiivse mõjuakti poole. Need vaatepunk- tid pole hästi ühitatavad, nad on üldse eri tasandeil, kuid mõjuküsimus Arne Merilai: on pärast Austinit tõepoolest laokil ja seega suur võimalus — on väga Rõõmu ja rahuldustundega lugesin Erkki Luugi kahepoognalist, tea- õige sellele innuga keskenduda. duslikult konsulteeritud ja eelretsenseeritud, avara pealkirja, kuid eri- Kehtestav hoiak ei ole aga tõlkija hoiak: väljendused nagu ütel- lise sisuga käsitlust minu Pragmapoeetika teemal. Juba tema magist- da — see on teha!, kõne kui tegu, kõnetegu, kõnejõud, illokutiivne punkt, riväitekirja oponendina oli mulle selge, et sellest semiootikust saab kord tõdemused, kohustumised, juhised, kehtestused, tundeväljendused, män- asja — jätk üldkeeleteaduse doktorandina on paljulubav. Iseloomulik, et gult usk jt on olemuselt vähem tõlked kui ideede taaslooming. Tekitatud just noorem põlvkond leiab selle uurimisala põneva olevat: nii Neeme emakeelne terminoloogia on keeleteadlaste poolt siiski kontrollitud ja Lopp Sirbis kui ka Aare Pilv Keeles ja Kirjanduses. Kuivõrd kirjan- juba mõnda aastat sujuvalt käibel. Kuid tõsi ta on, et meie kultuuris dusﬁlosoof ei saa lingvistikast elutööd teha, olen vahel muretsenud, kes on vaimne prestiiˇznihkunud isemõtlemiselt vahendamisele ja autori- arendab edasi kohalikku illokutiivset loogikat. Nüüd on mure murtud: teetsete nimede poetamisele — olen sellise ühekülgsuse vastu. Valda- võimekas mantlipärija on avalikult välja kuulutatud — edu talle! Annan va suhtumise taustal ei panegi seega väga imestama fraasid nagu “val- hea meelega järje üle, loovutan kontaktid, katsun leevendada mõjuängi. mistab ette autori originaalset panust pragmapoeetikasse” (16. p), mis Parim oleks, kui loodaks uurimisgrupp, mis seoks ﬁlosoofe, lingviste, mõjub (Linnar Priimäe kunagist võrdlust tarvitades) justkui Platoni port- semiootikuid, matemaatikuid ja stiliste; kusjuures minul ei ole dirigendi ree tätoveerimine Platoni enda rinnale. Pragmapoeetikat lihtsalt ei olnud ambitsiooni, peaasi, et valitseks tõeotsimise õhin. Kas meie akadeemi- enne Pragmapoeetikat olemas, millega koos ta tekkis. Selles ilmneb keh- listel ülakorrustel on kõrvad? testuse ja kirjelduse/analüüsi ületamatu erinevus: dictum, factum klas- Loomuldasa korjub nii pika jutu peale ka palju vaieldavat või ekslik- sivahe. Intrigeerivalt oksümooriline, kuid süvenedes vaevalt et kahepal- ku. Näiteks ei põhine Vandervekeni logistika “väidetel ehk propositsioo- geline ehk eklektiline kummardus Austinile, Heideggerile. nidel” (1. p), sest just nende eristamisest kõnetegude teooria sünnibki. Et Üldise paradigmatutvustusena ei vali Pragmapoeetika jäigalt poo- analüütiline menetlus kaldub juuksekarva lõhestama ja vastuväidetesse li: köidab näiteks nii Donnellani omistava ja osutava kasutuse eristus takerduma, ei hakka ma Erkki konstruktsiooni (milles on minu oma, kui ka selle tõepoolest ebasümpaatsem searle’lik tühistuskatse. Miski ei tõtt öelda, vahel raske ära tunda) üksipulgi dekonstrueerima. Esiteks on sega esindamast korraga nii väidet kui vastunäidet. Ei maksa kinnistu- igal süsteemil oma eluõigus ja teiseks näikse illokutiivse loogika autism da, piiravaid mõtteid pähe panna. (Osutava kasutuse eksijuhtumites, kus liiast olevat isegi antud ajakirja lugejale. Mainin vaid, et erinevalt Witt- referents siiski õnnestub, näen muide implikatuuri mudelit — kuulaja gensteinist käsitlevad Austin, Searle ja Vanderveken lihtkeelemängude seisukohast jah, kõneleja seisukohast mitte.) Kuiva huumorina võetav tüüpe, mitte lõputuid ad hoc eksemplare nende taustal; ja vastupidiselt formalism ‘Kalevipoja lõhkuja’ teemal (15. p), et kas too võib ka elus inglise eeskujudele ei nimeta eestikeelseid kõnejõudusid (ega -tegusid) või mitmuslik olla või iseend lõhkuda, variseb aga kaardimajana kok- tegusõnad. Poeetiliste keelemängudeni ja nende kommunikatiivsete sea- ku, kui vähegi raamatusse kiigata: nimelt on ‘Kalevipoeg’ unikaalne duspäradeni on sealt aga veel mitu pikka, esialgu grice’likku sammu seni lumememm (lk 151). Kas viskas konsultant väikese vembu? Eeldus-

898 899 Vaitlus¨ Vaitlus¨ te eiramine diskrediteerib matemaatilist meetodit, eneseparoodiana aga losoofia“1 saab peagi ka eesti keeles lugeda, ei hakka sellel praegu pea- paradoksaalselt siiski krediteerib. Vahva passaaˇz! Mis tõstatab küsimuse tuma (kuid loomulikult võin läkitada käsikirja). Möödaminnes viitan kirjeldustasandist: kui detailne rehkendus on tervemõistuslik, ilma et ta vaid, et mõneti on tegu vanade heade mõistete ‘sisu’ ja ‘vorm’ teatava minetaks üldjälgitavust ja matemaatilist vaimu kui sellist? Erkki toe- topeldusega. Seega juba intuitiivselt üsna vastuvõetav? Kahtlemata on tuseks möönan siiski, et mingid naljad võivad mingis seoses argumen- tarvis leida ja lõimida vastunäiteid, mida jään põnevusega ootama — ise tide jälgimist monograafias eksitada — vahel võib trikitamisest kahju neid leiutama ollakse kuidagi “laisk”, selleks tuleb rakendada kriitilist tõusta (aga kahtlen, kas põhimõtteliselt). Igav materjal lõbujanu igata- kõrvalpilku. Oluline on siiski mainida, et kui laiendada Jakobsoni skee- hes ei sütita ja raamatut oli põnev kirjutada, kuna meie kontekstis oli see mi eneseleosutuse ala, siis ikka emotiivse (lüürilise) funktsiooni, mitte justkui kuu pealt kukkunud (kuigi enam vahest mitte). konatiivse (sic! — kõnetava, dramaatilise) funktsiooni arvelt (17. p). Va- Siiski hajutavad naljatuju ja teevad ettevaatlikuks mõned joviaalsu- he on aga selles, et kui lüüriline on mimesise ehk sisu kvaliteet, subjekti sed àla “Oluline on märkida, et ideoloogilises plaanis — analüütilise, ak- siseilma (enese)peegeldus, siis poeetiline roll tuleb väljendusvahendite siomaatilise ja formaliseeriva lähenemise vajalikkuse küsimuses keele- eneseleosutusest — vormilisest küljest. ja kirjandusteooriale koos selle lootusrikka vastandamisega historismi- Sõbraliku repliigi lõpetuseks kolm kärmet punkti. 1) Kui elukutseline le, komparativismile, metafoorsusele ja narratiivsusele olen ma Meri- kirjandusteadlane rõhutab, et keeletegevusõpetus on kirjandusteadu- laiga samal seisukohal” (“Kokkuvõtteks”) või “Saussure’i nimetatakse alusdistsipliin, siis võiks vastavat haridust. . . sajandite kogemuse se vaid üks kord ja mõistagi halvustavas kontekstis, ehkki “semiooti- taustal. . . usaldada (8. p). Ilukirjandusele spetsiifiline ehk eriline joh- kale” viidatakse korduvalt — kuid see on seletatav kohaliku konteksti tub kujundlikust (mõtlemisest ja) keelekasutusest — sõnakunstiteos eripäraga, eelkõige seoses Lotmaniga, kellele viitamine on Eestis soo- põhineb kujundil.2 Poeetiline tekst, niisiis ehk paraku, on teatava kee- vitatav vähemalt kultuuripoliitilistel põhjustel” (1. p). Paraku pean alt lekasutuse tulemus, mille uurimise lätteid tulvab keelepragmaatikast. ära hüppama: mind sellest parteist ei leia. Kindlasti eristan ma vaid- Kusjuures vastuvõtja ehk dekodeerimine kuulub samamoodi pragmaa- lust konkreetsete teooriate vahel ja nende kõikide üldist pooldamist n-ö tikasse nagu saatja ehk kodeerimine. 2) Pragmapoeetikas on kaks me- ühendväljateooria tasemel, mida oma kirjandusteoreetilises tegevuses tafoori definitsiooni (muidugi mitte ammendavat) — teine neist, im- aktiivselt esindan. Pragmapoeetika on suures ampluaas vaid pendli üks plikatuurne, on tugevam ja vähem hüpoteetiline. 3) Imetledes deiksise asend, mitte absoluut. Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni väljajuurimatust, ei poolda ma siiski pandeiktilisust. Kuigi nii mõnegi liikmena või Lotmani filosoofia “apoliitilise” süvaaustajana võõristan toore seisukoha ümberhindamist luulelise lausungi autoreferentsiaalsu- sääraseid omistusi. Loomulikult, artikli autor on sellel alal veel kogene- se ja stilistika valguses võib jälgida üle-eelmise aasta Tartu deiksisekon- matu, kuid tekib küsimus: mida mõtlesid eelretsensendid? Olnuks ehk verentsi vastsest kogumikust.3 Siin on retsensendid neile avatud ustest kasulik kaasata mõni asjatundlik kirjandusteadlane? Aga, jah, kes? sisse murdnud (16. p). Nõndap ei ole otstarbekas ainult Pragmapoee- On tõsi, et ei Jakobson, Lotman ega teisene mudelsüsteem juhata- tikaga (2003) piirduda, kuna edenev mõte ei tardu — raamatu deiksi- nud mind suhteliselt isetekkelise kahe konteksti visioonini, mis minu kui õppejõu ja literaadi praktikat juba mõnda aega täielikult läbib, vaid pi- 1 gem russell’lik kitsa ja laia “skoobi” paralleel, millele potentsiaali avas- Ilmub eelretsenseerituna Studia Philosophica erinumbris, mis koon- tasin Madis Kõivu juhendatud analüütilise filosoofia seminarides. Ometi dab Eesti filosoofia aastakonverentsi 2005 “Filosoofia võimus ja võimu- tus” ettekandeid. ei seostu Jakobsoni “funktsioonid” või Lotmani mänguteooria wittgen- 2 steinlik “vilkumine” sellega mehaaniliselt (17. p), vaid õige sujuvalt. Vt ka Merilai, Arne; Anneli Saro; Epp Annus 2003. Poeetika: Põhjuseks ikka kirjeldatav nähtus ise, varjul nii Aristotelese “Poeeti- Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 11, 21jj. 3 kas” kui ka Gérard Genette’i jmt paremates arutluskäikudes. Et kahe Merilai, Arne 2006. Regarding Pragmapoetics: Deixis. — Lausun- konteksti teooria siledamat versiooni “Pragmapoeetika kui kirjandusfi- gist lausumiseni ja vastupidi. Multidistsiplinaarsed vaated deiksisele. De l’énoncéà l’énonciation et vice versa. Regards multidisciplinaires sur la deixis. From utterance to uttering and vice versa. Multidiscipli- nary views on deixis. Toim. Daniele Monticelli, Renate Pajusalu ja Anu Treikelder. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 270–285.

900 901 Vaitlus¨ sepeatükk on olemuselt ikkagi kümne aasta tagune (Akadeemia 1995, nr 10, lk 2086–2111), osalt aegunud nagu mõni muugi koht selles raamatus. ABSTRACTS Summa: kuigi Erkki Luuk jättis fiktsiooni ja implikatuuri sulgudesse, tegi ka olemasolev pragmapoeetiku õnnelikuks. Ole meheks, illokutiivne loogik! PEETER OLESK. Didactics and methodology ARNE MERILAI (sünd. 1961) on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloo- The article discusses the content of the concepts “didactics” gina (1984), praegu TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna teatriteaduse and “methodology” in our society whose (re)independence ja kirjandusteooria õppetooli dotsent, PhD (TÜ, 1990). Avaldanud va- has been so short that there are no young people yet who have rem Akadeemias artiklid “Eesti ballaad 30. aastate teisel poolel” (1989, obtained their education from the first form to the certificate of nr 6, lk 1229–1265), “Artur Alliksaare luule pragmaatika I” (1995, nr 10, secondary education in independent Estonia, to say nothing of lk 2086–2111) ja “Kõnetegude teooria. Artur Alliksaare luule pragmaa- receiving higher degrees. The education of present-day young tika II” (1998, nr 10, lk 2019–2057; nr 11, lk 2263–2298), arvustuse people contains accommodation to opportunities and fashion, “Kõrge sari” (1990, nr 8, lk 1727–1731) ja väitluse “Ballaadiuurija Villy and the idea that one of the features of reliable education is Sørensen” (1996, nr 6, lk 1298–1301). the consistency of teaching tends to remain purely theoretical. The author draws our attention to the fact that the significance of “didactics” and “methodology” is often underes- timated, which is wrong. Both are means for creating order in knowledge and behaviour, and order is necessary in education. Neither of them limits the functional freedom of the learner or the teacher; on the contrary, they make it more efficient. In Estonia, the emphasis in education has shifted to compiling syllabuses and curricula, which do not replace relying on didactics and methodology. (Auth.)

JAN KAUS. A day amidst life

JOHN DEELY, URVE ESLAS. Semiotics and ethics: An interview with John Deely Deely argues that the move toward maturity of semiotics today is the most important development in intellectual culture since the rise of science in the modern sense in the 17th century. In his opinion, semiotics is nothing less than the dawn of a truly “postmodern” era in philosophy. Although semiotics is a ﬁrm ally of the development of modern science, it remains more on the side of philosophy because it is a coenoscopic development of human understanding, i.e. a development of human understanding in terms of common experience, while science is from the ﬁrst ideoscopic,

902 903 Abstracts Abstracts

i.e. a development which relies principally on special expe- KURT GÖDEL. A remark about relationship between riences, such as those resulting from experiments. The point relativity theory and idealistic philosophy could be summarized as follows: with semiotics, we come to PIRET KUUSK. Real and unreal time realize that the world of nomos (culture) construed as in opposition to (rather than as a species-specific extension and Piret Kuusk presents a commentary to the paper by Kurt Gödel expression of) physis (nature) was misguided and mistaken “A remark about relationship between relativity theory and from the start. With the realization that culture is not properly idealistic philosophy”, elucidating briefly the mathematics opposed to nature, but is to be understood rather as a part of and physics of the Gödel solution to the Einstein equations. nature that has species-specific human semeiosis, not only is The notions of absolute time and subjective (personal) time modernity over but a global semiotics is established. used by Gödel and their relation to the time in Kant’s critical To understand Deely’s semiotic claims, the terms “subject” philosophy are discussed. The philosophical and biograph- and “object” have to be used in a different sense from what ical background to the paper is based on Hao Wang’s book is customary in modern intellectual culture. The “turn to the A logical Journey: From Gödel to Philosophy. (Auth.) subject” of modern philosophy resulting in the Way of Ideas with its “critical philosophy” and “epistemology” and, in the ÜLO LUMISTE. Ferdinand Minding and differential end, “linguistic philosophy” is exactly what has sedimented geometry in the Imperial University of Tartu: 200 years in common speech as the “subject/object” distinction, where from Ernst Ferdinand Adolph Minding’s birth the subjective is implied to be the mind-dependent and the objective the “mind-independent”, but this is an incoherent The first part of the article gives a short biography of Ferdi- opposition. The doctrine of signs requires two things: a re- nand Minding. He was born on 23 January 1806 in Kalisz, versal of the modern development of this distinction and a grew up in Hirschberg (now Jelenia Góra), and studied in the completion of the line of development implicit in the medieval universities of Halle and Berlin. He graduated from Berlin understanding, but a completion which is integrated above all University in 1828 and worked as a teacher in a suburb of by a clear understanding of the nature of relations among the Berlin, teaching geometry in Latin. After a year, he moved to modes of being, for it is in that nature that the sign participates. West Germany and worked in the classical secondary school Deely has attempted to formulate the nature of objectivity as of Elberfeld, teaching mathematics and other subjects. These the existence of things precisely as known, which is in princi- years were also filled with intense research work. As one ple never private or subjective but always in principle public of the results, he presented a manuscript to Halle-Wittenberg and even (prospectively) intersubjective. University in October 1829 and obtained a dr. phil. diploma in The most important development in semiotics for the near- mathematics and physics. Minding published several research term future is the extension of semiotics to the practical order papers in Crelle’s Journal für die reine und angewandte Ma- of human affairs, especially under the rubric of “semioethics”. thematik and in 1831 started working in Berlin University as a Semioethics should be conceived as an inevitable development privatdozent. In 1843 Minding left Berlin to accept the invita- of semiotics from within, which is necessary to the health of tion of Dorpat (Tartu) University to take up the professorship the biosphere insofar as humans are involved with it. (Edit.) of applied mathematics. He worked here for 40 years; in 1865 he was elected a corresponding member and in 1879 a hon- orary member of St. Petersburg Academy of Sciences. Minding died on 13 May 1885 in Tartu and was buried here in Raadi cemetery. The second part describes briefly the development of differential geometry in Tartu University in the 19th century. It summarizes the achievements of M. Bartels and C. E. Senff (the

904 905 Abstracts Abstracts

Bartels-Frenet equations), of Minding himself, and their disci- and related themes (education, founding of societies, etc.). ple K. Peterson (the Peterson-Codazzi equations and the fun- Historians have studied mostly the social groups that partici- damental theorem of surface theory) as well as the later works pated actively in the nationalist movement. Estonians’ social of O. Staude, A. Kneser and Fr. Schur. (Auth.) mobility has also been discussed in the context of the nationalist movement. We know very little about Estonians who, KALEVI WIIK. A western view on the origin of Britons having received education, became Germanized or Russified and other North Europeans and were lost for Estonian nationalism. Military officers as a social group have received little at- Kalevi Wiik provides an overview of and his comments on an tention from historians. It was partly because in the Soviet interesting article on ancient populations of the British Isles period the officers of the Tsarist army were not a favoured by a group of UK and US geneticists (A. Töpf, M. T. P. Gilbert, theme of research. Moreover, unlike people from some other J. P. Dumbacher and A. R. Hoezel) “Tracing the phylo- walks of life, officers did not make a visible contribution to the geography of human populatons in Britain based on 4th– nationalist movement. A great part of materials on officers 11th century mtDNA genotypes”. The article appeared in are preserved in the archives and libraries of Russia, which Molecular Biology and Evolution (Vol. 23, No. 1, pp. 152– makes research complicated, although not impossible. 161), the journal of the Society for Molecular Biology and Evolution, which is published by Oxford University Press The current article presents an overview of Estonians’ (http://mbe.oxfordjournals.org/cgi/content/short/23/1/152). chances of reaching the status of an officer in the Russian army in the 19th century and attempts to ascertain the approx- The article compares the bone material found in graves at imate number of officers of Estonian descent in that period. several places in the British Isles and dating back to different An approximate assessment says that, before cadet schools times with respective material of populations at several places were opened in the 1860s–1870s, the Russian army had a few in Europe and the Middle East that had been obtained earlier. dozens Estonian officers. After the opening of cadet schools, The following question was posed: do the skeletons found the number of Estonian officers increased rapidly to about in earlier and later graves in the British Isles have the same a hundred at the turn of the century. If we include reserve “ancient genetic relatives” as the respective modern popula- ensigns (about twenty the end of the 19th century), the total tions? If such relatives exist, where can the ancient relatives number of Estonian officers in the 19th century may have been of “earlier British skeletons” and “newer British skeletons” 140–150. These are approximate data. The number can be be found? somewhat larger, as data on junior officers or officers who The authors give the following explanation. The ear- served for short periods before the opening of cadet schools lier skeletons had relatively many common ancient relatives are missing. among the populations of Northern Europe — Estonians, A great proportion of the first officers of Estonian descent Finns, Norwegians, Scots, Icelanders, West Islanders and Russified relatively quickly. Nonetheless, many, particularly Sami. The later skeletons had relatively many ancient rela- those who completed cadet schools in the late 19th century, re- tives among the populations of the more southern regions of tained their contacts with Estonia. Several officers who served Europe and the Middle East — Germans, French, Spaniards, in Estonia, Riga, Pskov, St. Petersburg and Kronstadt social- Armenians and Palestinians. (Edit.) ized with local Estonians and were active in Estonian societies. For Estonians, who were mostly of peasant origin, promo- MATI KRÖÖNSTRÖM. Estonian officers in the Russian tion to the rank of an officer meant a sharp rise on the social army in the 19th century hierarchy. Being aware that there were Estonians among the Usually Estonians’ history in the 19th century has been viewed privileged class of officers may have boosted Estonians’ self- as agrarian history or the history of the nationalist movement confidence in the period of national awakening. The Estonians

906 907 Abstracts Abstracts

who graduated from cadet schools in the last quarter of the scribe the background to the everyday disputes between the century should definitely be counted among the Estonian in- editors and conflicts in the émigrécultural circles. (Edit.) telligentsia. Several Estonians who had become officers in the 19th century reached the rank of colonel before World War I (A. Pensa, A. Tats, M. Pluss, J. Kirp, J. Sarnit, etc.). At least four (H. Rauts- Review man, E. Peterov) became generals before World War I and another two (J. Lepik, A. Silberg) during the war. In addi- VELLO HELK. The complicated paths of recent history tion, there were several generals and senior officers of Esto- Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast iseseisvumiseni. [Estonian nian descent in the Russian army in the 19th century. These History VI: From War of Independence to Gaining of Indepen- were officers who descended from Estonian parents but had dence.] Written by Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre, become fully Russified or Germanized (the Tenner brothers, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, P. Kuhlberg, F. Mets and several others). Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. Managing editors Ago Pajur Social barriers were not insurmountable in the 19th century. and Tõnu Tannberg. Chief editor Sulev Vahtre. Tartu: Ilma- The rank of a staff officer or even a general could be attainable maa, 2005. 463 pp. for young men from lower social strata. (Auth.) Discussion

ALUR REINANS. Memories about the initial years of the RAIK-HIIO MIKELSAAR. Toivo Maimets, “Do the genes of journal Mana blue eyes, white flowers and diseases exist?” — Akadeemia, In its first years (1957–1964), the émigréEstonians’ literary 2005, No. 11, pp. 2344–2384. and cultural journal Mana came out in Sweden. Its founders TOIVO MAIMETS. Toivo Maimets, “Do the genes of blue were Ivo Iliste (1935–2002), Ilmar Laaban (1921–2000), Ivar eyes, white flowers and diseases exist?” — Akadeemia, 2005, Grünthal (1924–1996) and Alur Reinans. Initially, the leader No. 11, pp. 2344–2384. was Ivar Grünthal. When Hellar Grabbi became the editor, the publication of Mana was transferred to the United States. ARNE MERILAI. Hello, Erkki Luuk! The circulation was 800–1500 copies. From 1979, striving for Erkki Luuk, “Analysis of the theory of speech acts, illocution- broader geographic scope, the journal engaged co-editors in ary logic and pragmapoetics”. — Akadeemia, 2006, No. 2, Australia, Canada, Sweden and Finland. Mana’s programme pp. 399–438. was critical of the older and more conservative section of the Estonian refugee community and attempted to establish contacts with contemporary western art scene and social thought. From 1961, Mana consistently published writings by authors Serial living in occupied Estonia and reviewed their work. At the beginning, Mana was a quarterly publication, later it came Minutes of the foreign affairs and national defence com- out irregularly. Its last issue was published in 1999. mittee of the Riigivolikogu in 1938–1940 The author finds support to his memories in the preserved documents and letters, the most interesting of them by Ivar According to the new constitution of the Republic of Esto- Grünthal from 1957–1965. These enable him to follow and nia that took effect on 1 January 1938, the Estonian Parlia- comment on the activities of Mana’s editorial board in the ini- ment (Riigikogu) was to consist of two chambers — Riigivoli- tial years of the journal. The memories do not heroize the kogu and Riiginõukogu. The elections of the Riigivolikogu attempts to preserve and promote Estonian culture; they de- were held on 24–25 February 1938, and its first session was

908 909 Abstracts Abstracts

on 21 April. On 5 May, the Riigivolikogu elected a nine- eign Minister K. Selter substantiated the need for concluding member foreign affairs and national defence committee that in- the pact; J. Tõnisson and A. Piip, however, argued against it. cluded eight members supporting the government (M. Hansen, J. Tõnisson warned against the threat coming from Germany A. Jürima, V.-G. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Pukk, and claimed that Estonia had nothing to fear from the Soviet R. Riivik, L. Vahter) and the former foreign minister A. Piip Union. He also insisted on close cooperation with Britain and as a representative of the opposition. When issues of greater the Nordic countries. significance were discussed, leading statesmen, including the The most tragic question for the parliament, the govern- opposition leader J. Tõnisson, participated at the meetings of ment, the military leadership and the whole nation was the the committee. conclusion of the Estonian-Soviet mutual assistance pact. In March 1940, when the Soviet occupation of Estonia was V. Molotov had proposed it to K. Selter in the evening of impending, the minutes of the foreign affairs and national de- 24 September. On 26 September the government decided to fence committee were sent to the Estonian embassy in Sweden. start negotiations about the conclusion of the pact, trying to The last of the minutes were returned to Estonia in 2002, but achieve as favourable conditions as possible. The same issue the fate of some of them is still unknown. was discussed in the afternoon of 26 September at the joint The minutes differ in how detailed they are. In some cases, meeting of the foreign affairs and national defence commit- particularly after the conclusion of the mutual assistance pact tees of both houses of the parliament. A number of leading between Estonia and the Soviet Union, the information shared public officials and higher military officers were present; all at the meeting was considered so sensitive that the content of the speakers at the meeting considered the conclusion of the the discussion was not recorded in the minutes. pact inevitable. Later it has been revealed that their consid- The most essential historical sources are the minutes that erations — refusal would mean war, while no help could be have recorded leading Estonian public officials’ and oppo- expected — were justified. sition representatives’ views of on Estonia’s security. These The ratification of the pact concluded on 28 September was explain the transition from the policy of collective security to discussed on 2 October. The participants expressed intriguing the policy of neutrality and shed light on the circumstances that opinions about Estonia’s situation and future prospects and led to the conclusion of the Estonian-German non-aggression demanded government’s resignation. The minutes of the fol- pact and the Estonian-Soviet mutual assistance pact. lowing meetings (the last meeting was held on 10 April 1940) From spring 1939, the committee’s assessment of interna- are of less interest for researchers. tional situation in Europe turned increasingly pessimistic, and It is obvious that the information presented to the com- on 13 April, Foreign Minister K. Selter stated that war could mittee by the foreign minister and some other officials was start in the nearest future. The government and the army gen- one-sided, and the committee was not informed about all the eral staff were of the opinion that the main threat to Estonia considerations of the government and about some foreign po- was the Soviet Union; the opposition, particularly J. Tõnisson, litical measures taken by it. (Comp.) found that the main threat was Germany. The minutes of the joint meeting of the foreign affairs and AUTHORS national defence committees of both houses of the parliament of 8 June and 20 September 1938 reflect the considerations why Estonia abandoned the obligation to impose sanctions JOHN DEELY (b. 1942), professor of philosophy at the Uni- against the aggressor as stipulated by Article 16 of the League versity of St. Thomas (Houston, Texas, USA) of Nations Pact and adopted the policy of neutrality. On 25 May 1939, a heated discussion took place about URVE ESLAS (b. 1972), doctoral student of philosophy at the concluding the Estonian-German non-aggression pact. For- Estonian Institute of Humanities

910 911 Abstracts

KURT GÖDEL (1906–1978), logician and mathematician of Tartu RIIGIVOLIKOGU VELLO HELK PhD (b. 1923), historian JAN KAUS (b. 1971), chairman of the Estonian Writers Union, VÄLIS- JA RIIGIKAITSEKOMISJONI writer and essayist MATI KRÖÖNSTRÖM MA (b. 1965), doctoral student at the PROTOKOLLID 1938–1940 Department of History, University of Tartu Lisa: PIRET KUUSK ScD (b. 1947), senior research fellow at the Laboratory of Theoretical Physics, Institute of Physics, Uni- Riiginõukogu versity ÜLO LUMISTE ScD (b. 1929), professor emeritus of the Uni- välis- ja riigikaitsekomisjoni versity of Tartu, mathematician TOIVO MAIMETS PhD (b. 1957), professor of cell biology protokollid at the Institute of Molecular and Cell Biology, University of Tartu ARNE MERILAI PhD (b. 1961), associate professor at the Koostanud ja Chair of Theatre Research and Literary Theory, Department of Literature and Folklore, University of Tartu kommenteerinud RAIK-HIIO MIKELSAAR ScD (b. 1939), expert at the Insti- Heino Arumäe tute of Microbiology, University of Tartu PEETER OLESK (b. 1953), literary scholar and politician ANNE PARMASTO (b. 1952), associate professor of painting at the Department of Arts, University of Tartu ALUR REINANS (b. 1932), sociologist VIII KALEVI WIIK PhD (b. 1932), linguist, emeritus professor of the University of Turku

Algus 2005. aasta 9. numbris.

912 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 43

Salajane. Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 9. aprillil 1940 kell 13 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 25. Koos komisjoni liikmed: O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter. Koosolekust võtavad osa: Välisministeeriumi Väliskaubanduse osakonna abidirektor E. Hõbemägi ja Riigivolikogu Majandusko• misjoni aruandja J. Põdra. Koosolekut juhatab abiesimees M. Hansen. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Päevakorras: Käigu andmine Neljandale lisakokkuleppele kaubanduse• ja lae• vanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel ja Eesti— Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. * Koosoleku juhataja M. Hansen avab koosoleku ja tema ettepane• kul võetakse päevakord vastu. Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosoleku otsuse ko• haselt 6. märtsist on koosolek salajane. I. Käigu andmine Neljandale lisakokkuleppele kaubanduse• ja lae• vanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel ja Eesti— Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. Otsustatakse valida aruandjaks k[o]m[isjoni] l[iige] J. Tõnisson.

915 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

J. Nyman (korra kohta): Selle lepinguga tutvumiseks peaksime I. aruandjale andma aega, seepärast arvan, et peame järgmise koos• Eesti—Tsiiliˇ vaheline kaubavahetuse kokkulepe. oleku homme. (Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 8. IV 1940 — vaata lisa proto• II. kolli juures). Järgmise koosoleku määramine. Otsustatakse valida aruandjaks J. Nyman. Otsustatakse järgmine komisjoni koosolek lepingu arutamiseks Aruandja J. Nyman: Eesti—Tsiiliˇ kaubavahetuse kokkulepe on pidada 10. aprillil 1940 kell 11. Majanduskomisjoni poolt läbi vaadatud ja vastu võetud. Suurt Koosolek lõpeb kell 13.20. kaubandust Tsiiligaˇ meil ei ole olnud, kuid loodetavasti tõuseb Koosoleku juhataja M. Hansen see uue kokkuleppega. Leian, et see leping on välispoliitilisest seisukohast vastuvõetav ja teen ettepaneku leping vastu võtta. Protokollija P. Malvet Majanduskomisjoni aruandja M. Rõigas: See on õieti esimene Protokoll nr 44 Eesti ja Tsiiliˇ vaheline kaubanduslik kokkulepe. Meile oli Tsiiligaˇ kaubandus seni alati passiivne. Tsiiliˇ on olnud meile ainult ühe Salajane. kaubaartikli eksportijaks, s.o. tsiilisalpeeter.ˇ Umbes 25% meie tarvitusest saime sealt, s.o. umbes 8.000 krooni eest. Välja oleme Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 10. aprillil vedanud aga ainult umbes kr. 5.000 väärtuses. See leping taotleb 1940 kell 11 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 25. majanduslikku tasakaalustamist, mida püüdsime saavutada juba Koos komisjoni liikmed: K. Eenpalu, M. Hansen, V. Kadarik, alates 1935. aastast. Meile toob see leping ainult paremuse, andes A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, J. Tõnisson, R. Riives, L. Vahter. liht enamsoodustuse aluse, nagu see on teistel Tsiiliga.ˇ Suured Koosolekust võtavad osa: Välisministeeriumi Väliskaubanduse tollid takistasid seni meie kaupade suuremat suunamist sinna, büroo juhataja Pullerits, Välisministeeriumi Väliskaubanduse kuid selle lepinguga saame paremaid soodustusi. direktor G. Meri, Riigivolikogu Majanduskomisjoni aruandjad Otsustatakse Eesti—Tsiiliˇ vaheline kaubavahetuse kokkulepe M. Rõigas ja J. Põdra. tunnustada välispoliitilisest küljest vastuvõetavaks.55 Koosolekut juhatab komisjoni abiesimees M. Hansen. II. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Neljas lisakokkulepe kaubanduse• ja laevanduselepingule Eesti Päevakorras: Vabariigi ja Saksa riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kauba• vahetuse kokkuleppele. Neljas lisakokkulepe kaubanduse• ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kauba• (Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 1. IV 1940 — vaata lisa proto• vahetuse kokkuleppele. kolli juures.) Koosoleku juhataja M. Hansen teeb ettepaneku päevakorda Aruandja J. Tõnisson. täiendada, võttes päevakorra 1. punktiks: Eesti—Tsiiliˇ vaheline Aruandja J. Tõnisson: Parlamendile on esitatud kinnitamiseks kaubavahetuse kokkulepe. ainult väike osa sellest lepingust, mis on sõlmitud. Ratifitseeritav Otsustatakse päevakord vastavalt täiendada. osa näeb ette täiendusi teatavate kaubaliikide suhtes. Art[ikkel] 1 näeb ette ka muudatusi tollitariifide suhtes. Need on kõik väikese Välis• ja riigikaitse komisjoni koosoleku otsuse kohaselt 6. märtsist 1940 on koosolek salajane. 55Kõnesolev kokkulepe võeti vastu Riigivolikogu koosolekul 11. aprillil 1940. Vt Riigivolikogu stenograafilised aruanded. I koosseis. V ja VI istungjärk. 103.–178. koosolek 1939/40, lk 976–977.

916 917 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 majandusliku tähtsusega. Majanduskomisjon on seda kokkule• See leping teeb meile mõningaid raskusi kaubavahetuses Soo• pet pikemalt kaalunud ja siin ei tohiks raskusi olla tunnustada mega, kuhu võime välja vedada kuni 7–8 milj. kr. väärtuses, sel• see välispoliitilisest seisukohast vastuvõetavaks. lest on aga vähe. Teine lugu on aga sellega, mis on tehtud läbirääkimistel 14. jaa• Läbirääkimiste protokollides ja aruannetes on paljugi, mida võiks nuarist kuni 12. märtsini, — seal on väga kaugeleulatuvate ette tuua, kuid tähendasin vastu niipalju, et Saksal olid suured küsimustega tegemist olnud. Varem, oktoobris 1939, käis Ber• nõudmised, nõudes teataval määral monopolisti õigusi osas, mis liinis delegatsioon — A. Tattar j.t. — nii öelda informatsiooni temale tähtis on, ja teiseks taheti maksma panna keeluklausel, hankimas, kuid see delegatsioon oskas seal teha nii, et seal on millest pikapeale saime siiski kõrvale hoida. Valmistooteid taheti kõik protokollitud. Sellega on Saksamaa soodustatud meie toor• lasta Saksa poolt tasuda toorainetega, s.o. et peame näit. auto• ainete importimisega ja ekspordiks on tal ka vabad käed. Selle kummide, kalosside jne. eest tasuma toorainetega, nagu tsingiga, täpsustamiseks oli vaja asja selgitada, milleks delegatsioon läkski tinaga, toorkummiga jne. See eeldab, et meie peaksime im• sinna. Seal võeti aluseks, et hinnad on tõusnud jne. Saksa müük portima teisalt ja saatma Saksamaale ümbertöötamiseks, tasudes meile kujuneb väiksemaks kui meie oma sinna, seega oleks see seega tehtud töö toorainetega. Lõpuks lepiti kokku, et tasutakse meile aktiivne. Kaupade nimestik, mida ma nägin, ei ole aga kliiringu alusel, samuti ei tohi meie teostada sabotaaziˇ oste. täielik, see võib veel muutuda tingituna sõjaolustikust. Teiselt poolt ei ole meie saanud sealt niipalju põllutööriistu kui Ühenduses sellega on meil sõlmitud laevade liikumise kohta kok• vajame. Saime vähem, — näiteks 250 traktori asemel saime kulepe, mida pidime tegema kaaperdamisest hoidumiseks. Sel• ainult 80 jne., samuti oleme vähem saanud võimasinaid jne. On les küsimuses tuli delegatsioonil mitmes asjas võidelda. Saksa olnud kõnelusi usaldusvalitsuse küsimustest.56 Vetoõigusest pi• nõudmised olid, et meie ei tohi anda laevu inglaste kasutada. dime loobuma. Õiguse poolest seal ei ole palju õigusi järele Meie aga teame ka, et Inglismaa vaatab sellele teravalt, kui meie jäänud. Samuti arutati ka küsimusi ühenduses Saksamaale soodustame Saksamaad, mispärast meie delegatsioon rõhutas, et ümberasujate organisatsioonide varanduslike küsimustega. meie peame vastastikku kokku leppima. Seega meie võime alis• Pean tähendama, et avaldamisele kuuluva lepingu lisa kohta ei tuda Saksa kontrollile Inglise eeskujul. Selles mõttes saavutati ole palju vaidlusi. Rahu ajal võiks ju kõnelda, kuid praegusel kokkulepe. Kokku lepitud on ka kontingentide suhtes erapoole• ajal peame mõndagi tegema, mis ei meeldi. Kuid sellele vaata• tutes riikides. Kaupu võime välja vedada 1938. a. hindade alusel mata osas, mis avaldamisele ei kuulu, peab väliskomisjon olema kuni 31,8 milj. kr. Praeguste hindade järgi võib see tõusta üle täielikult informeeritud, mitte selleks, et tagasi lükata, vaid sel• 40 milj. krooni. leks, et teada, kuidas seda täita võidakse. Peame püüdma mitte Eesti sissevedu erapooletutest riikidest võib ulatuda kuni sattuda sõltuvusse Saksast. Laevanduse ringkonnad peaksid kat• 25 milj. kr., välja arvatud Venemaa, kellega on eritingimused. suma kasutada ka teisi laevateid, kui ainult neid, mis on Saksa Siis on veel eriline nimekiri “C”, mille järgi võib välja vedada kontrolli all. kuni 6,2 milj. kr. ulatuses kaupu, see on vanade kaubavõlgade Aruandja ettepanekul otsustatakse Neljas lisakokkulepe kauban• tasumiseks, kuid ka see summa on 31,8 milj. krooni sees. duse• ja laeavanduslepingule Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel ja Võrdluseks võib öelda, et Läti saab eksportida kuni 30 milj. lati eest, s.o. 24 milj. krooni väärtuses, — seega vähem kui meie. Saksa nõudis ka, et meie ei tohi rentida ega müüa inglastele laevu. Sellest saime üle deklareerides, et meie ei tee seda üldse sõdivate riikidega. Üksikud veod ei käi siia alla. 56Saksa Usaldusvalitsus (Treuhandverwaltung) moodustati Tallinnas 1939. a sügisel Eestist lahkunud baltisakslaste varade ning võlgade ja kohustustega seotud küsimuste lahendamiseks.

918 919 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele tunnus• Sõna võtab L. Vahter. 57 tada välispoliitilisest küljest vastuvõetavaks. Sõna võtab Sõjaminister kindral N. Reek. Koosolek lõpeb kell 12. Sõna võtab küsimuseks O. Köster. Koosoleku juhataja M. Hansen Sõna korra kohta võtab J. Tõnisson, kes arvab, et oleks otstarbe• Protokollija P. Malvet kohasem käsitada poliitilisi ja riigikaitselisi küsimusi eraldi. Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Protokoll nr 45 Sõna võtab küsimuseks J. Tõnisson. Salajane. Sõna võtab vastuseks Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laido• Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide ner. ühine koosolek 10. aprillil 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, Koosolekut asub juhatama Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse ko• toas nr. 25. misjoni abiesimees M. Hansen. Koos: Riigivolikogu liikmed: K. Eenpalu, M. Hansen, V.Kadarik, Sõna võtab J. Tõnisson (korra kohta): Kas ei oleks soovitav, et A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter; Välis• ja riigikaitse komisjon oleks koos ka pärast istungjärgu Riiginõukogu liikmed: J. Laidoner, F. Akel, V. Päts, J. Soots, lõppu. J. Puhk. Välisminister A. Piip: Mis puutub sellesse, kas komisjon jääb te• Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Rii• gutsema, seda veel ei ole kaalutud, kuid mina pooldan seda küll. ginõukogu Esimees M. Pung, Peaminister J. Uluots, Välisminister Koosoleku juhataja M. Hansen: Saan aru, et peetakse tarvilikuks A. Piip, Sõjaminister kindral N. Reek, Sõjavägede staabi ülem istungjärkude vaheajal koosolekuid pidada, milleks komisjoni kindral A. Jaakson, Minister A. Oidermaa. juhatus püüab tarvilikke samme astuda. Koosolekut juhatab algul Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komis• Sõna võtab J. Tõnisson. joni esimees J. Laidoner, hiljem Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni abiesimees M. Hansen. Sõna võtab Välisminister A. Piip. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Sõna võtab R. Riives. Päevakorras: Sõna võtab Välisminister A. Piip. Läbirääkimised 3. aprillil 1940 antud informatsiooni üle. Sõna võtab K. Eenpalu. Koosoleku juhataja J. Laidoner’i ettepanekul võetakse päevakord Koosolek lõpeb kell 14.50. vastu. Koosoleku juhataja M. Hansen Välis• ja riigikaitse komisjoni koosoleku otsuse kohaselt 6. märtsist Protokollija P. Malvet 1940 on koosolek salajane. Välisminister A. Piip annab täiendava informatsiooni. Sõna võtab O. Köster.

57Kõnesolev kokkulepe võeti vastu Riigivolikogu koosolekul 11. aprillil 1940. Vt Riigivolikogu stenograaﬁlised aruanded. I koosseis. V ja VI istungjärk. 103.–178. koosolek 1939/40, lk 974–976.

920 921 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

TÄIENDUS58 Koosolek lõpeb kell 12.15. Koosoleku juhataja A. Jürima Protokoll nr 1 Protokolli kirjutaja V. Jõgi Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek neljapäeval, 5. mail 1938 kell 12.12, Riigivolikogu hoones, toas nr. 4. Protokoll nr 5 Koos: 1) Riigivolikogu abiesimees A. Anderkopp; Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek reedel, 2) komisjoni liikmed: A. Jürima (Järvam[aa]), J. Nyman, A. Piip, 14. oktoobril 1938 kell 12.40 Riigivolikogu hoones, toas nr. 11. A. Karineel, L. Vahter ja M. Hansen. Koos Riigivolikogu liikmed: M. Hansen, A. Jürima (Järvam[aa]), Koosoleku avab Riigivolikogu abiesimees A. Anderkopp kell V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, A. Piip, O. Pukk, R. Riives. 12.12. Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. Protokollib komisjonide vanem asjaajaja V. Jõgi. I. I. Käiguandmine Erapooletuse seadusele — Vabariigi Valitsuse Komisjoni esimehe valimine. ettepanek 6. okt[oobrist] 1938. Riigivolikogu abiesimees A. Anderkopp teeb ettepaneku, valida Juhataja A. Jürima: Riigivolikogu juhatuse resolutsiooniga 10. ok• komisjoni esimees. toobrist 1938 on antud Välis• ja riigikaitse komisjonile Erapoole• Komisjoni esimeheks valitakse A. Jürima (Järvam[aa]). tuse seaduseelnõu. Teen ettepaneku tähendatud eelnõule valida aruandja. Riigivolikogu abiesimees A. Anderkopp. Aruandjaks valitakse r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Piip. Koosolekut asub juhatama komisjoni esimees A. Jürima (Järva• Koosolek lõpeb kell 13. m[aa]). Komisjoni esimees A. Jürima II. Komisjoni abiesimeeste valimine. Otsustatakse valida kaks abiesimeest. Abiesimeesteks eraldi hääletamisel valitakse M. Hansen ja A. Piip. III. Komisjoni tööaja küsimus. Avaldatakse soovi, et komisjon normaalselt esmaspäeval ja laupäeval ei töötaks.

58 Publikatsiooni toimetamise käigus lisandunud protokollid, vt Aka- deemia, 2005, nr 11, lk 2542.

922 923 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

palub nimetada kandidaate komisjoni esimehe ja abiesimeeste kohale. K[o]m[isjoni]l[iige] J. Puhk teeb ettepaneku valida komisjoni esi• meheks k[o]m[isjoni]l[iige] J. Laidoner ja abiesimeheks k[o]m[is• joni]l[iige] F. Akel. J. Laidoner valitakse ühel häälel komisjoni esimeheks. F. Akel valitakse ühel häälel komisjoni abiesimeheks. Koosolek lõpeb kell 14.34. Koosoleku juhataja H. Lauri Lisa: Protokollija Artur Mägi

RIIGINÕUKOGU VÄLIS• JA RIIGIKAITSEKOMISJONI Protokoll nr 6/11 PROTOKOLLID59 Riiginõukogu Majanduskomisjoni ja Välis• ja Riigikaitse Komis• joni ühine koosolek, reedel 11. novembril 1938 kell 10.00 Rii• Protokoll nr 1 ginõukogu hoones toas nr. 11. Riiginõukogu välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 5. mail 1938 Koos: 1) Majanduskomisjoni liikmed — J. Jaakson, A. Onno, kell 14.30, Riiginõukogu hoones, tuba nr. 12. J. Puhk, J. Masing, O. Rütli, A. Kask, A. Oinas, H. Neuhaus, Koos: 1) komisjoni liikmed: J. Soots, J. Puhk, V. Päts, J. Laidoner. A. Kohver, A. Naeres, B. Roostfelt. 2) Riiginõukogu esimene abiesimees H. Lauri. 2) Välis• ja Riigikaitse Komisjoni liikmed — J. Laidoner, F. Akel, V. Päts, J. Puhk. Koosolekut juhatab Riiginõukogu abiesimees H. Lauri. 3) Majandusminister L. Sepp, Teedeminister N. Viitak, Sõjaminis• Protokollib Riiginõukogu peasekretär A. Mägi. ter P. Lill ja Sõjaministri abi T. Rotberg. I. Päevakord: Majandusministri poolt antava informatsiooni ära• Komisjoni esimehe ja abiesimehe valimine. kuulamine. Koosoleku juhataja teeb teatavaks, et Riigikogu ajutise kodukorra Juhatab Majanduskomisjoni esimees J. Jaakson. art. IV (Rahvuskogu kodukord 22) alusel peab komisjon oma Protokollib protokollide toimkonna juhataja k.t. V. Eiso. esimesel koosolekul valima komisjoni§ esimehe ja abiesimehed ja Koosolek algab kell 10.25. 59 Avaldame lisaks Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni pro- Koosolek lõpeb kell 12.40. tokollidele ka Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokol- Koosolek kuulutatakse kinniseks. lid samast perioodist. Riiginõukogu oli kahekojalise Riigikogu teine koda (6 liiget kuulus sellesse ameti poolest, 10 liiget määras presi- Koosoleku juhataja J. Jaakson dent, 24 valisid omavalitsused ning Kaitseliit jt organisatsioonid). Kuigi Protokollija V. Eiso enamik välis- ja riigikaitsekomisjonide koosolekuid peeti üheskoos, on Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon pidanud ka eraldi istungeid. Nende protokollide originaalid asuvad Eesti Riigiarhiivis (f 84, n 1, s 1539). M. O.

924 925 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Salajane kaubad pole Saksamaal mitte kallimad kui teistes maades, osalt aga siiski. Müügi suunamise tõttu Saksamaale ja seal kehtiva PROTOKOLL nr.6/11. välisvõlgade likvideerimise korra tõttu oleme aga teatud määral Riiginõukogu Majanduskomisjoni ja Riiginõukogi Välis• ja Rii• seotud Saksamaaga. Praegu on meil suurema müügi tõttu tekki• gikaitse Komisjoni ühine koosolek reedel, 11. novembril 1938, nud teatud saldo Saksamaa kliiringu arvel meie kasuks. Mõni aeg kell 10.00, Riiginõukogu hoones, toas nr. 11. tagasi oli ümberpöördult, meie võlgnesime Saksamaale. Pööre tuli sellest, et metsaeksportöörid suunasid oma müügi Saksa• Koos: 1) Majanduskomisjoni liikmed — J. Jaakson, A. Onno, maale, kus hinnad kõrgemad kui Inglismaal ja mujal, kus ka J. Puhk, J. Masing, O. Rütli, A. Kask, A. Oinas, H. Neuhaus, hinnad olid võrdlemisi head. Müügi suunamine Saksamaale A. Kohver, A. Naeres ja B. Roostfelt; oli võimalik selle tõttu, et meil polnud veel sisse seatud lu• 2) Välis• ja Riigikaitse Komisjoni liikmed — J. Laidoner, F. Akel, bade süsteemi ja välisturgude valik oli vaba. Nüüd on selline V. Päts ja J. Puhk; võimalus kõrvaldatud loasüsteemi sisseseadmisega. Praegu lu• 3) Majandusminister L. Sepp, Teedeminister N. Viitak, Sõjaminis• batakse ainult 25% ekspordist suunata Saksamaale. Seda ei saa ter P. Lill ja Sõjaministri abi T. Rotberg. aga järjekindlalt läbi viia, sest on kaupu, mida saame müüa ainult Saksamaale ja osalt ka Venemaale, näiteks lihasaadused. Sak• Juhatab Majanduskomisjoni esimees J. Jaakson. samaa ei piira meie kontingente, just ümberpöördult — püüab Protokollib protokollide toimkonna juhataja k.t. V. Eiso. neid suurendada. Loasüsteemi paremus on aga see, et tema abil Koosolek algab kell 10.25. suudame saldot hoida endisel tasemel. Ümmarguselt võlgneb Saksamaa meile 3,7 miljonit Riigimarka, või meie rahas umbes I. 6 miljonit krooni. Majandusministri poolt antava informatsiooni ärakuulamine. See saldo on meile ebasoovitav. Ta närveerib eksportööre Juhataja J. Jaakson: Teatan, et Riiginõukogu kantselei poolt on mõlemates maades ja pealegi liiguvad kuuldused Saksa Riigi• minule saadetud järgmine kiri: “Teatan, et Riiginõukogu juha• marga devalveerimisest. Saksa valitsus on kuuldusi dementee• tus 8. novembril 1938 otsustas — 1) Majandusministri poolt an• rinud, kuid see ei muuda asja kuigi palju, sest suuremad Saksa tava informatsiooni ärakuulamiseks kokku kutsuda Majandus• eksportöörid on korduvalt soovi avaldanud võlgade korralda• komisjoni ja Välis• ja Riigikaitse Komisjoni ühine koosolek ree• mist kullaklauseli alusel. Need on peamiselt suuremate kontser• del, 11. novembril 1938 kell 10; 2) komisjonide ühise koosoleku nide esindajad ja peaksid olema teadlikud kavatsustest. Mina juhatajaks määrata Majanduskomisjoni esimees.” isiklikult kardan, kui Saksamaa saavutab kokkuleppe Londoni ja Majandusminister L. Sepp: Et informatsioon puudutab ka riigi• New•Yorki rahaturgudega laenusaamise asjas, siis nõuavad vii• kaitse ala, palun koosolek kinniseks kuulutada. mased kindlasti vabavaluuta sisseseadmist. Saksamaa võib seda teha ainult devalveerides oma vääringut. Kui see aset leiab, tekib Juhataja J. Jaakson: Kuulutan koosoleku kinniseks. meile tunduv kahju. Majandusminister L. Sepp: Ma tahan informatsiooni anda meie Kahju vältimiseks on Valitsusel soov vabaneda mainitud saldost väliskaubanduse alalt. Väliskaubanduse alal on Saksamaal mak• ja edaspidi hoiduda selle tekkimisest. Mulle tegi Valitsus üles• sev erikord. Saksamaal on toorainete puudus ja ta ostab pea• andeks välja töötada vastav kava. Koostatud kava kohaselt on aegu kõik oma toorained välismailt, kuid mitte valuuta eest. võimalik saldot likvideerida: 1) raudteematerjali erakorralise soe• Välisvõlgade likvideerimine sünnib erilise arvestuse teel, mis on tamise ja 2) sõjaväevarustuse soetamise forsseerimise abil. tingitud osalt sellest, et Saksa raha sisemine ostujõud on väikesem kui teistes riikides. Praegusel ajal on meil kasulik müüa oma Raudtee veerev koosseis on meil vananenud ja selle eksploatee• aineid Saksamaale, sest hinnad on seal kõrgemad kui teistes rii• rimine seotud suurte kuludega. Kulude vähendamiseks soovib kides, kuid osta vabavaluuta maadest. Kõik meile tarvilikud Raudteede Talitus muretseda ühekordselt uusi mootorvaguneid

926 927 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 ja kergvedureid. Viimaseid on peamiselt tarvis reisijateveo kor• kuidas fondi finantseerimist tegelikult läbi viia, sest eelarve kor• raldamiseks, sest olemasolevate raskevedurite abil reisijatevedu ras teatud aastate vältel iga aasta maksta fondi umbes 3 miljo• pole üldse tasuv. Pealegi on meie vedurid väga vanad ja nende nit krooni pole kerge. On mõeldav maksude tõstmine, kuid ka korrashoidmine nõuab suuri kulusid. Raudteede Talitusel on välislaenu konversioon võimaldaks fondi finantseerimist kergen• kava, mille kohaselt oleks tarvis 3,5 miljoni krooni eest osta mit• dada, sest välisvõlgnevus väheneb ja ühes sellega ka riigi kulud. mesuguseid materjale veereva koosseisu täiendamiseks. See ühe• Konversiooni teostamise üle oli läbirääkimisi Inglise pankade te• kordne kulu tasuks end umbes viie aasta jooksul. Selle ostu teos• gelastega läinud kevadel. Üldine arvamus oli, et see on teostatav tamiseks oli kavatsus teha laenu ja selleks anti ka vastav seadus sügisel. Praegu, pärast Müncheni kokkulepet, on aga konver• dekreedi korras — Raudtee tarveteks krediidi määramise sea• siooni teostamine muutunud peaaegu võimatuks. Loodan, et see dus (RT 1938, 42, 402). Laen oli kavatsetud teha materjalide siiski kuidagi korda läheb ehkki London•city pangad pole asjast ostu näol ja üks Saksamaal asuv pank oli nõus ostu teostamiseks enam huvitatud. 1 laenu andma ülalmainitud summas 7 /2 %. Majandusministee• Praegu on riigikaitse fondis olemas teatud summad, milliseid rium ei andnud oma nõusolekut, sest laen oleks halvendanud võime kasutada varustuse ostmiseks. Sõjaministeeriumiga on kliiringu arvet. Uue kava kohaselt tuleks see ost teostada sise• juba läbi räägitud, samuti ka Saksa asutistega, ja on teada, et Sak• laenu abil. Emisjoni nõukogus oli selle üle rääkimist ja ka era• samaa on nõus sõjavarustust müüma, kui osa tasutakse kliiringu pangad tunnevad huvi lühiajaliste väärtpaberite järgi. Hiljutine arvel, osa aga valuutas. Sõjaministeerium ei tee sel puhul muud, sõjaoht lükkas selle laenu teostamise edasi, kuid nüüd on pangad kui ostab teatud esemed aasta varem, kui see neil kavas ette uuesti huvitatud umbes 1,5 miljoni kr. summalisest väärtpaberite nähtud. Seega oleks meil võimalik vabaneda kliiringu saldost. hulgast. Protsent ei pruugi olla üle 5%. On hangitud informat• Riigikaitse fondi arvel teostuv maksmine ei tee esimesel aastal siooni eksportööride hulgas, kelle summad on Saksamaal kehtiva raskusi. Kuidas asja korraldada edaspidi, seda ma praegu veel ei korra tõttu kinni külmanud, kas nad ei oleks nõus ühte osa saa• tea. daolevast summast vastu võtma väärtpaberites, — umbes vee• rand osas saadaolevast summast — kui riik võtab enda peale Vabariigi Valitsus oli selle kavaga nõus. Et aga Riigikaitse fondi summade lahtisulatamise operatsiooni. Osa neist oli nõus, ja seadus ja Raudtee tarveteks krediidi määramise seadus on antud see summa tõuseb umbes ühele miljonile kroonile. Seega on dekreetidena, siis peeti tarvilikuks teada saada ka Riigivolikogu võimalik osa siselaenu pabereid realiseerida eksportööride juu• ja Riiginõukogu komisjonide seisukohti. Riigivolikogu komisjon 1 oli sellega nõus, tekkis ainult küsimus, kas on otstarbekohane res. Väärtpaberite väljaost teostuks 1 /2 aasta jooksul. Eesti Pank oli nõus osa väärtpabereid ostma. Selliselt realiseeritud siselaenu Saksamaalt sõjavarustust osta. Et relvastuse uuendamise kavas summa ulatuses oleks võimalik Riigimargad lasta kanda eriar• on kindlasti ette nähtud, milliseid relvi ja kust osta, ja osa ostusid vele ja sellega Raudteede Talituse ost Saksamaalt katta. Sel teel teostatakse kindlasti Saksamaalt, siis pole selle ostuga mingit rii• oleks korraldatud 2,8 miljoni kroonine ost ja umbes pool kliiringu sikot. Üldiselt on olukord relvade suhtes selline, et laskemoona saldost oleks likvideeritud. saab osta ka teistest maadest, mitte ainult sealt, kust relv ise os• tetud. Ülejäänud osa kliiringu saldost on võimalik likvideerida riigi• kaitselise varustuse ostu abil. J. Puhk: Kui kava teostamine on eelarveline küsimus, siis tuleks seda kindlasti arutada harilikus korras kummaski kojas. Kehtiva Riigikaitse fondi seaduse (RT 1938, 39, 354) kohaselt koosneb fond summadest, mis saadud riigikaitselise varustuse Majandusminister L. Sepp: Eelarveküsimus on ta niivõrd, kui• müügist ja riigi poolt eelarve korras antavatest summadest. Kava võrd neid summasid tuleb eelarve korras tasuda. See on aga vor• kohaselt tuleks riigikaitselise varustuse ost teostada 5 aasta jook• miline külg ja Vabariigi Valitsus ei taha kava teostamisel selle taha sul. Et fondi finantseerimine sünnib pikema aja jooksul kui varus• peatuma jääda. Raudteede osas võib raskusi sünnitada küsimus, tuse ostmine, võimaldab seadus Valitsusel väljamaksmiste teos• kas suudetakse summasid tasuda viie aasta jooksul, sest laen on tamiseks teha laenu. Praegu pole mul veel täiesti kindlat kava, mõeldud teha lühiajaline. Kindel on aga see, et kümne aasta

928 14 929 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 jooksul on see võimalik. Riigikaitse alal on summa suurem, kuid Mis puutub seadusesse, millest rääkis A. Oinas, siis on selge, et ka kava läbiviimine kiirem ja tähtsam ja kava teostamist tuleb riigikassa ei või selle alusel pantlehti välja anda. pooldada. Raudteed on tõesti puudulikud. Mitte ainult veerev koosseis pole A. Oinas: Raudteede uuendamine on hädavajalik. Majandus• puudulik, vaid nad on isegi välja ehitamata. Tartu—Petseri raud• ministeeriumi kava on põhjendatud ja selle teostamist tuleb teel puuduvad suuremalt osalt eksploatatsiooni•hooned. (J. Puhk: ainult pooldada. Kui aga tahetakse kava läbiviimiseks siselaenu Puuduvad isegi juurdeveoteed.) Arvan, et raudteed tuleksid teha, siis minu arusaamise järgi Raudteede tarveteks krediidi kõigepealt valmis ehitada aga mitte muretseda 10 aasta jooksul määramise seadus ei anna Valitsusele selleks vastavat volitust. amortiseeritavat materjali. Ma kahtlen, kuidas me saame sise• Laen tuleb ju teostada väärtpaberite väljastamisega ja need va• maal nõuetavat raha kokku. Juba nüüd surub maksuaparaat rah• javad riigi tagatist. Selle seaduse alusel on võimalik laenu teha vast raskemini kui vaja ja maksude suurendamisel tõuseb kisa. ainult firmadelt, see on ostes kaupa krediiti. Mis puutub sise• Riigikaitselise varustuse ostmise asi pole selge. Majandusmi• laenu tegemisse üldse, siis selle vastu ei või midagi olla. Siselaen nisteeriumil endal puuduvad kavad. Tuleb ära oodata ka• ei häiri kodanikke, küll aga maksude tõstmine. Pooldan siselaenu vade valmimist. Välislaenu konversiooni teostamine pole uudis. tegemist, kuid arvan, et selleks on vaja eriseadust. Mis puutub Praegu pole see aga võimalik. Nagu teada oleme Ameerikas hal• Riigikaitse fondi finantseerimisse, siis ei esitatud selle kohta min• bade maksjate nimestikus ja seetõttu pole sealt võimalik laenu git kindlat kava ja selle tõttu ei saa selle kohta seisukohta võtta. saada. (J. Laidoner: Ameerika ei anna üldse enam laenu.) Osa Arvan, et konversioon tuleks katsuda siiski läbi viia. välislaenu on aga realiseeritud Ameerikas. Konversioon oleks A. Kohver: Mul pole selge Saksa raha arvestamise viis. Kas võimalik siis, kui terve laen realiseerida uuesti Inglismaal. Saksa margad ei seisa välisvaluuta arvel Eesti Pangas nagu teised Teedeminister N. Viitak: Kava teostamise tarvidus pole Rii• välisrahad? Kuidas nende likvideerimine mõjub meie valuutale? ginõukogu liikmeile veel täiesti selge. Praegusel ajal teotsevad Räägiti raudteede kordaseadmisest. Need on tõesti tehniliselt liikluse alal autod, lennukid ja raudtee. Kuidas on nende va• maha jäänud ja kordaseadmine hädavajalik. On veel teisi ala• hekord? Teedeministeerium on asja uurinud ja leidnud, et nad sid, mis vajavad korraldamist, näiteks ehitusala. Kas ei oleks võivad väga hästi koos töötada. Teatud raadiuse juures on auto• võimalik kliiringu saldo likvideerimisel osta ehitusteks vajalikku dega kaupade vedu kahtlemata soodsam kui raudteel. Meie olu• rauamaterjali. des selliseks raadiuseks on 50 kilomeetrit, juhul kui pole tege• A. Kask: Siselaenu teostamise alal pole meil senini katseid teh• mist kaupadega, milliseid raudtee riigimajanduse huvides veab tud, kui mitte arvestada 1920. aastal teostatud riigi võidulaenu. alla oma hinna. Seega raudtee pole mitte iganenud, vaid täie• Praegu pole võimalik ette näha, kuhu siselaenu paberid mahutu• õigusline liiklemise vahend. Tuleb ainult ümber korraldada liik• vad. Kui endiselt pankadesse, nagu kõik väärtpaberid, siis kaht• luskorraldus ja moderniseerida veerev koosseis. Reisijatevedu len, kas kassareservid seda võimaldavad. Juba septembrikuu annab raudteele ebameeldiva 500.000 kr. kahju. Seda on võimalik häire puhul arvati, et hoiuseid on välja võetud 6 miljoni krooni vähendada tariifide tõstmisega. Kahju tekkimise põhjuseks on väärtuses. Tegelikult võis see summa olla vähem, umbes 2 või asjaolu, et liiklus on meil hõre ja toimub raskes koosseisus, mis 3 miljonit krooni, sest pangad on üksteisega seotud, ja kui ühest teeb kalliks rongkilomeetri hinna. Raudtee pole saanud summe pangast välja võetakse, siis mõjub see ka teise peale. Seepärast enda moderniseerimiseks ja paranduste läbiviimine on kallis. Os• kahtlen, kas pangad julgevad reserve siselaenu paberitesse ma• tes modernset veerevat koosseisu kaoksid suured paranduseks hutada. Kui protsent oleks viis ja veerand protsenti, peaksid tarvisminevad summad. Eelarve korras ei taheta ostudeks sum• paberid rahva sekka minema, kuid ka see teostub pankade ar• masid anda, seepärast on vastava seaduse alusel lubatud 3,5 mil• vel, sest raha võetakse pankadest. Loodan, et see katse siiski jonit krooni krediiti. See summa on võrdlemisi väikene ja kasuta• õnnestub. takse ainult reisijate liikluse parandamiseks, et ära hoida sel alal esinevat kahju. Kava kohaselt muretsetakse tähendatud summa piirides kergevedureid, diiselmootorvaguneid ja Nõmme liinile

930 931 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 elektrimootorvaguneid ning töökodadesse vastavaid moodsaid laenu teha, ja kui seda vabatahtlikult ei saa läbi viia, siis tuleb tööpinke. Diiselmootorvagunitega reisijate vedu on kolm korda see läbi viia sundkorras. Seepärast teeme käesoleval korral lihtsa odavam kui aururongidega. Pealegi on meil niisuguseid raudtee• laenu pankadast. otsasid, kus aururongidega liikluse korraldamine on raske ja ku• Küsimus on veel vormis. Kui dekreet anti mõeldi laen teha lukas: näiteks Mõniste teeosa, Türi—Tamsalu teeosa, Mustvee— välispangast. Kui väga vormaalne olla, siis tuleks uus seadus Sonda teeosa jne. Mootorvagunitega on võimalik otstarbekoha• anda. Riigivolikogu sellest tüliküsimust ei teinud. Oldi nõus, et selt korraldada reisijatevedu suuremate linnade ümbruses nagu antakse välja Teedeministeeriumi võlakirjad. Ma palun konk• Tartu ja Tallinn. Seal peab liiklus olema tihe, kuid väikeses koos• reetset otsust selles asjas, ja kui antakse luba laenu teha, siis seisus. Türi—Tamsalu liinil oli reisijate liiklus väike ja liikluse oleks tarvilik blankovolitus vekslite väljaandmiseks. Valitsusel korraldus ise halb — tuli kaua oodata. Kevadel pandi seal käima on säärane volitus laenude tegemiseks Eesti Pangast Riigi eel• rööbasomnibus 54 koha arvuga. Reisijate üldarv oli sellel lii• arve seaduse alusel olemas. Praegu meie vajame vastavat volitust nil 303 reisijat päevas. Nüüd on reisijatearv tõusnud kahe• ja teiste pankade kohta. poolekordseks, ning meie oleme sunnitud liikuma panema suu• remad üksused. Kokkuhoidu saaks teostada ka remondikulude J. Puhk: Kui Valitsus kavatseb välja anda võlakirju, siis on neile arvel. Ostes uue veereva koosseisu kaoks eelarvest teatud aas• tarvis ka tagatist ja asi tuleb uuesti arutamisele kodades, sest tate jooksul umbes 350.000•kroonine remondikulu — see on puht dekreedi alusel pole seda võimalik anda. Blankovolitust teatud remondikulu, arvestamata igasuguseid kõrvalkulusid. piirides võiks anda. A. Kohver väitis, et tuleks tellida ka rauda. See on omaette prob• Räägiti raudteede moderniseerimisest ja mainiti, et muretsetakse leem. Saksamaa soovis, et meie ostaksime neilt rööpaid ja me raudtee töökodadele moodsaid sisseseadeid. Meie metallitööstus ostame ka, kuid väga väikesel arvul. Põhjuseks on asjaolu, et on üldse maha jäänud. Ainult Krulli tehas ja Ilmarise tehase trei• rööpad ei tõsta raudtee tulukust. Muud rauamaterjali meie osta mise osakond on modernselt varustatud. Kui riik varustab oma ei saa. töökodasid moodsate abinõudega, siis tekib paratamata võistlus eratööstusega töö headuse alal, sest riigi ettevõtted võtavad vastu Majandusminister L. Sepp: A. Kohver küsis, kas saldo likvidee• ka eratöid, näiteks Sadamatehased. Mul pole küll teateid, kas rimine ei mõjuta meie valuutat. Ei, ta ei mõjuta seda kuidagiviisi, Raudteetehased eratöid teevad, jaataval korral esineb aga eeltoo• sest Saksa markade alal on eriarvestamise viis. dud olukord kindlasti. Ameerikas teostatud laenu konversiooni on raske läbi viia. On Räägiti mootorvagunite muretsemisest. See on väga hea, kuid siis küsitav, kas meie selleks sealt üldse nõusolekut saame. Kon• peaksime muretsema, et mootorvagunites ei valitseks õhupuu• versiooni läbiviimine on võimalik ainult siis, kui laen üle tuua dus, naga see praegu Tartu—Petseri liinil liikuvates mootorva• Euroopasse. See peaks olema võimalik, kui asjasse tõmmata gunites on. Kui õhupuuduse üle kaevata, soovitavad ametnikud Skandinaavia ja Soome rahaturg, milleks on ka väljavaateid. sõita teiste rongidega. Mis puutub siselaenu realiseerimisesse, siis ma ei taha üldse, et Mind huvitaks veel küsimus, kes on need metsatööstused, kes see läheks rahva sekka. Laen on kavatsetud teha riigikassa veks• saavad loa 25% oma ekspordist suunata Saksamaale. Kas peale lite näol ja neid on võimalik paigutada ainult pankadesse. Rii• Riigi Metsatööstuse teisi üldse veel on? (L. Sepp: Mõned muu• gikassa vekslid on nagu kõik teisedki vekslid likviidsed ja neist lastele kuuluvad ﬁrmad on olemas. Kliiringu saldos on ka lina•, mitte halvemad. Rahva sekka ma ei taha laenu lasta seepärast, puuvillavabrikute ja teiste summasid.) Minu arusaamise järgi et ma kavatsen sinna paigutada teise siselaenu. Ilma siselaenuta kaudseid makse võiks tõsta, sest see ei ärata tähelepanu ega te• pole Riigikaitse fondi ﬁnantseerimine võimalik. Siselaenu rahva kita nurinat. sekka viimine on raske ja kulukas, sest tuleb teha vastavat pro• pagandat meeleolu loomiseks. Kui siselaen rahva sekka lasta, A. Naeres: Meie oleme kõik teadlikud, et raudtee modernisee• siis peab see olema pikemaajaline. Ka konversiooni puhul tuleb rimine on vajalik, samuti ka riigikaitse moderniseerimine. Seda

932 933 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 oleks pidanud juba varem tegema. Kas seda teostada kodanike kulutab enam, umbes kaks korda. Leedu sõjavägi pole aga kaks maksukoorma tõstmisega, on iseküsimus. Juba praegu on mak• korda suurem meie omast. sud mõningatel aladel oma haripunkti saavutanud. Tootmine Majandusminister ütles, et temal puuduvad kindlad kavad fondi langeb, maks aga püsib tõstmise tagajärjel endisel kõrgusel. Siin ﬁnantseerimise kohta. Kindel on see, et kodanikel tuleb riigi• peaks mingi kava olema. Siselaenu võib teha, see on hea abinõu, kaitse kava teostamisel teatud raskusi kanda. Olgu see maksude kuid ainult vabatahtlikult, sest sundkorras selle läbiviimine võib tõstmise või laenu näol. Kui ka seda ei saa teostada, siis tuleb tekitada nurinat. mujalt kulusid vähendada, mis on veel vähem soovitav. Meie se• J. Laidoner: Raudteed tuleb korda seada. Raudteede peale nised kulud on olnud väikesed. Läti, Leedu, Poola ja kõik teised pole Vabariigi algusest saadik peaaegu midagi kulutatud. Sa• riigid on riigikaitsele enam kulutanud. Mina arvan, et kui makse masugune asi on riigikaitse alal. Riigikaitse alal meie omame suurendada ja ära tähendada, milleks raha kasutatakse, ei tohiks väärtusi, milliste kogusumma ületab riigi eelarve. Kuid see see nurinat tekitada. On täiesti ükskõik, kas teha laenu, tõsta kõik on pärit Vabadussõja ajast ja suuremalt osalt võetud vas• makse või kuskil kulusid kärpida, kuid vastavat kapitali peame tase käest. Seega oleme elanud vanadest tagavaradest, millised saama riigikaitse vajaduste rahuldamiseks ja kava tuleb läbi viia. on aga nüüd läbi. Sõjavarustust tuleb osta ükskõik missugusest Meie vajame õhukaitsesuurtükke ja teatud liiki haubitsaid. Peale suurriigist, sest tähtis pole süsteem, vaid ainult see, et relvad selle tuleb muretseda vastavad abinõud moodsate relvadega va• oleksid kõigemoodsamad. Väikeriik võib rahuajal sõjavarustust rustatud üksuste motoriseerimiseks. Kui moodsad relvad mu• krediiti müüa, kuid sõjaajal on tal endal puudus, kui ta osaline retseda, siis tekivad ka vastavad kõrvalkulud — tuleb ehitada on, või ta müüb ainult kulla eest. Suurriigid müüvad aga ka angaarid ja hoiupalgad. Ka meie lennuväljad on kitsad ja on sõjaajal krediiti, oleneb ainult sellest, kellega sa sõjajalal oled. juba peetud läbirääkimisi Tallinna linnavalitsusega laiendamiste Meie lennuasjandus baseerub Inglismaale ja meie saame vasta• võimaluste üle. Seega on selge, et moodsate relvade muretsemi• vat varustust osta ainult sealt, kuid ka see on raskendatud, sest sega tõusevad ka kaudsed kulud. Ma ütlesin juba varemalt, et kõik tehased on koormatud Inglise õhuministeeriumi tellimistega kogu selle pingutuse juures on meie kulud siiski väikesemad kui ja müüvad meile ainult siis, kui õhuministeerium lubab. Kava naabritel ja peaksid olema läbiviidavad. kohaselt on meil tarvis osta suurtükke. Neid võib osta igaltpoolt, headus on umbes samane. Süsteem ei mängi mingit rolli, meil on A. Kask: Oleks tarvis selgitada, kas Saksamaaga kliiringu saldo ka praegu mitmesuguseid suurtükke, sest laskemoona saab osta likvideerimise juures oleks võimalik varustuse küsimus kõrvale igaltpoolt vastavalt kaliibrile. Prantsusmaalt ei saa praegu osta, jätta. sest nende tehased on üle koormatud riigi tellimistega. Nad mak• Kui on mõeldud laen realiseerida pangas vekslite näol, siis pole savad pigemini viivitustrahvisid, kui et võtaksid välistellimisi võlakirju vaja ja ma loobun oma nõudmisest uue seaduse kohta. vahele. Rootsis on Saksa kapitaliga töötav tööstus, kes valmistab Kahtlen, kas on võimalik tagasimaksu teostada viie aasta jook• relvi Inglismaale, kuid on tellimistega üle koormatud ja suudab sul raudtee osas, kui Teedeministeerium arvab, et amortisatsioon tellimisi täita alles 36 kuu pärast. Saksamaalt on aga võimalik oleks võimalik 10 aasta jooksul. osta. Saksa suurtükid pole kõigeparemad, kuid siiski väga head, Tamsalu teel uute rongide sisseseadmisel tõusis kindlasti ka tulu. sest nende suurtükiasjandus oli juba varemgi heal järjel. Kliiring• Tulutõus oleneb kindlasti sellest, kuidas rongid liiguvad, ja seda marga alusel olemegi sealt tellinud. Meil on fondis teatud sam• võiks teostada ka teistel teedel. Meil on rongid seatud selliselt, et mud olemas ja nüüd forsseerime ainult tellimisi. Vastav raha sei• näiteks maalelavad isikud ei saa sõita linna teatri külastamiseks. sab Eesti Pangas välisrahas ja on saadud vanavarustuse müügist. Nad peavad jääma terveks ööks•päevaks linna, sest rong väljub Raskusi sünnitab fondi täiendamine edaspidi iga•aastaste mak• sudega, praegu pole aga mingeid raskusi. Eelarve kogusummast liialt vara. (J. Laidoner: Ärge sellisel teemil rääkige rahva seas. kulutame riigikaitse vajaduseks 21%. Mul on teada, et Leedu Mis puutub öösiseid ronge, siis Lääne•Euroopas ei tunta neid üldse.) Pikematel sõitudel tuleb aga siiski kasutada öösist aega ja öösiste rongide kaotamine pole seega teostatav.

934 935 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Laenude tegemisel ma ei poolda, et öeldakse ainult, et riik teeb sõjamoona müüa, sest tal on endal puudu. Kui asutada Lätiga siselaenu. Laenude tegemisel tuleb alati siht ära näidata. kahepeale tehas sõjamoona valmistamiseks, näiteks selliselt, et Ma ei saa ühineda A. Kohver’i väitega, et tehtav laen kasutataks meie valmistame kestasid ja Läti kuule, siis on kindel, et kumbki on sõja korral laskemoona valmistamise alal kitsikuses. Läti ei ära ehitusala parandamiseks. Üldse tuleb hoiduda laenu puhul saa meile anda kuule ega meie neile kesti, sest nad kuluvad en• selle kasutamist mitmeks otstarbeks. dile ära. Suurriigid suudavad aga ka sõja korral meid varustada Riigikaitse kava teostamiseks tehtava laenu üle pole vist mõtet laskemoonaga, sest neil on võimalik tööstust üle viia sõjatööstuse rääkida, sest selle tegemisest ei olnud konkreetset juttu. Üldi• alale. Laskemoonaga on ka veel see häda, et teda valmis olekus selt arvan, et Rahandusministeeriumi poolt esitatud kava võib üldse hoida pole võimalik. Meil on vastav tehas olemas, kus las• teostada. kemoon seatakse tarvitamiskõlbulikku seisukorda — Männikul. Juhataja J. Jaakson: Leian, et korra huvides ei ole soovitav tun• Laskemoona laod on aga üle maa laiali — Tapal, Viljandis, Petse• gida üksikasjadesse. Ma sain aru, et tahetakse teada ainult üld• ris, Tartus. Meie võime oma töökodades ka teatud määral moder• seisukohta. niseerida suurtükke — uuendatakse kompressoreid rannakaitse suurtükkidel, mille tõttu tõuseb nende laskekaugus. Üldse on A. Oinas: Kui Raudteevalitsus annab laenu kindlustamiseks kavas ette nähtud, et kõik mis võimalik tuleb teostada kodu• veksli välja ja see jääb panka, siis on kõik korras ja laen on teos• maal. Koostöö teiste riikidega pole siin mõeldav. Soome, Läti, tatud Põhiseaduse päraselt. Leedu, isegi Poola ei suuda oma sõjatarvet valmistada kodumaal Mind huvitab meie oma sõjatööstuse arengu võimalus. Arsenaal vajalikus hulgas. Ainult Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja teeb head tööd. Kas ei oleks võimalik kolme Balti riigi kohta luua Ameerika Ühendriigid suudavad oma sõjatarbeid täiel määral vähemalt üks ühine tehas. Mida enam meie välismaalt peame rahuldada ja isegi varustada väikeriikisid. ostma, seda raskemaks muutub meie majanduslik olukord. Käsirelvi meil praegu tarvis ei ole. Kuulipildujatega oleme varus• J. Laidoner: Riigikaitse küsimusi on raske avaldada. Kindel on tatud nõuetaval määral. Kuulipildujad pole küll kõigemoodsa• see, et on tellitud välismailt ainult selliseid asju, milliseid ko• mad, kuid siiski väga head. Kui teostada nende vahetust läheks dus valmistada ei saa. Lahinglennukeid ja õhukaitsesuurtükke see maksma umbes 5 miljonit krooni. Praegu tuleks meil muret• meie valmistada ei suuda. Õppe• ja harjutuslennukeid ehitame60 seda õhukaitse suurtükke ja teatud liiki haubitsaid. aga kodumaal. Meie peame muretsema ainult kõigemoodsamaid Juhataja J. Jaakson: Mina saan aru, et meie peame kava suhtes relvi, sest sõja korral on meil puudus inimestest mitte aga relva• ainult üldseisukoha võtma. dest. Et kasutada oma inimmaterjali ratsionaalselt peame nad varustama kõigemoodsamate relvadega. On abinõusid mida J. Laidoner: Teen ettepaneku — komisjonid, Majandusministri meie kodumaal valmistada ei saa. Osalt peame teatud vahen• informatsiooni ära kuulates, võtavad selle teadmiseks ja kiidavad deid isegi parandama kodumaal, kuid mitte riigi töökodades, kavad heaks. vaid eratöökodades, mis on moodsamalt sisse seatud, näiteks Ma teen ettepaneku seepärast, et meie peame olema kas kava kaitseväe autod. Meie arsenaal võib valmistada püsse, kuid poolt või vastu. nende järele pole vajadust. Relvade parandamine teostatakse Majandusminister L. Sepp: Mina tahan teada saada, kas kiide• kodumaal. Samuti teostatakse laskemoona valmistamine kodu• takse heaks kliiringu•saldo likvideerimine, osalt riigikaitse telli• maal. Materjal selleks saadakse aga välismaalt. Isegi suurriigid ei miste forsseerimisega ja osalt andes tellimised raudtee veereva suuda sõjavarustust valmistada oma toormaterjalist. Osalt on see koosseisu uuendamiseks. tingitud sellest, et sõjavarustuse valmistamiseks vajatakse erilisi raua ja terase sorte. Kui puhkeb sõda, siis ei saa väikeriik meile J. Laidoner’i poolt esitatud ettepanek võetakse vastu. Koosolek lõpeb kell 12.40. 60Tekstis: ehitama.

936 937 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Koosoleku juhataja J. Jaakson pooldan täiesti aga ka juhataja ettepanekut J. Soots’i aruandjaks Protokollija V. Eiso valimise kohta. J. Soots: Mina arvan, et F. Akel’i poolt ettetoodud raskus tema Protokoll nr 7 aruandjaks valimise vastu ei ole sarnaseks takistuseks, mis tema valimist võimatuks teeks. F. Akel on aga küsimustega tuttav, Riiginõukogu Välis• ja Riigikaitse Komisjoni koosolek 12. no• sellepärast oleks küll kõige parem kui aruandjaks valime F. Akel’i. vembril 1938 kell 10 Riiginõukogu hoones, toas nr. 12. Juhataja F. Akel: Ma loodan, et komisjon tahab aruandja vali• Koos: komisjoni liikmed: F. Akel, J. Puhk, V. Päts, J. Soots. mise ühel meelel otsustada. Minu aruandjaks valimisega ei saaks Juhatab komisjoni abiesimees F. Akel. ma nõustuda ettetoodud põhjustel. V. Päts’i viimast sõnavõttu mõistan ma nii, et ta sellega loobub enda ettepanekust minu aru• Protokollib Riiginõukogu sekretär H. Soone. andjaks valimise kohta. Koosolek algab kell 10.15. Erapooletuse korraldamise seaduse aruandjaks valitakse J. Soots. I. II. Erapooletuse korraldamise seadus — aruandja valimine. Erapooletuse korraldamise seadus — I lugemisel. Juhataja F. Akel: Riiginõukogu peasekretär kirjaga komisjoni esi• Aruandja J. Soots. mehele teatab järgmist: Aruandja J. Soots: Erapooletuse korraldamise seadus kujul nagu “Käesolevaga teatan, et Riiginõukogu juhatus 11. novembril 1938 ta on vastu võetud Riigivolikogu poolt ja järelikult Riiginõukogus otsustas: arutamisele tuleb on komisjoni liikmetele kätte saadetud. 1. Erapooletuse korraldamise seaduse eelnõu määrata Välis• ja Selle eelnõu Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitamisel on Riigikaitse Komisjoni kodukorra järgi talitamiseks. eelnõule lisatud järgmine seletuskiri: 2. Välis• ja Riigikaitse Komisjoni koosolekute aeg jätta komisjoni “Eesti Vabariigi Põhiseadus tunnustab rahvusvahelise õiguse esimehe määrata, kusjuures komisjoni koosolek tuleb kokku kut• üldtunnustatud eeskirju kehtivateks Eesti õigusliku korra la• suda hiljemalt esmaspäeval, 14. novembril s.a. hutamatute osadena. Need põhimõtted kohustavad riike, kes Riiginõukogu juhatuse otsuse põhjal saadan Teie korraldusse Era• säilitanud erapooletuse sõja korral kolmandate riikide vahel, tea• pooletuse korraldamise seaduse eelnõu.” tud kindlaksmääratud käitlemisele sõdivate riikide ja nende rel• Arvesse võttes etteloetud Riiginõukogu Juhatuse otsust, tuleks vastatud jõudude suhtes. Arvestades Eesti Vabariigi vankumatut kõigepealt Erapooletuse korraldamise seadusele valida aruandja. tahet jääda erapooletuks igas relvastatud konﬂiktis riikide va• hel, milline tahe on leidnud pidevalt väljendust Eesti Vabariigi V. Päts: Teen ettepaneku aruandjaks valida F. Akel. poliitikas algusest peale, ja tarvidusest täpsustada üldkehtivaid Juhataja F. Akel: Mina olen sunnitud koosolekut juhatama, kuna põhimõtteid vastavalt Eesti Vabariigi olukordadele, tekib vaja• komisjoni esimees kindral Laidoner koosolekult puudub. Samal dus täpsustada eriseadusega erapooletuse alal Eestis kehtivaid ajal aruandja olla oleks väga raske ja ei vastaks Riigikogu ko• norme. dukorra mõttele. Sisuliselt käsitab eelnõu sõjalise iseloomuga Rahvusvaheline konventsioon, mis sõlmitud Haagis 18. oktoob• küsimusi, sellepärast oleks kõige paremaks aruandjaks arutatava ril 1907. a. erapooletute riikide õiguste ja kohuste kohta merisõja eelnõu puhul J. Soots. puhul, sisaldab sel alal oma põhimõtetes rahvusvahelise õiguse V. Päts: Mina tegin oma ettepaneku teades, et F. Akel kui endine üldtunnustatud eeskirju, mis on leidnud rakendamist ka nende Välisminister on eelnõus käsitatavais küsimusis kodus. Mina riikide poolt, kes konventsiooniga ühinenud ei ole. Eriti on selle konventsiooni eeskirju omaks võtnud Soome, Rootsi, Taani ja

938 939 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Norra, kes avaldasid käesoleval aastal igaüks Erapooletuse sea• Võrreldes Riigivolikogu eelnõu Vabariigi Valitsuse ettepanekuga duse, mis võrreldes 1907. aasta konventsiooni eeskirjadega ko• ilmnevad mõned erinevused, mis on aga redaktsioonilist laadi. handab neid vastavalt praeguse aja tehnilistele saavutustele, eriti Uuena on Riigivolikogus juurde võetud eelnõu II osa. Ka on raadio ja õhusõidu alal. Kuigi antud igal maal siseseadusena, täiendatud eelnõu III osa. oli seaduse kava välja töötatud ühiselt, mille tõttu nimetatud Minu teadmise järele selle eelnõu arutamine Riigivolikogus kor• maades on kehtivusel normide suhtes ühtlane seadus. Soovist raks katkestati, et seda eelnõu kooskõlastada meie naaberriikides luua ühtlast seadusandlust Balti merd ümbritsevates maades, on Lätis ja Leedus väljaandmisel olevate analoogiliste seadustega. käesoleva seaduse eelnõus eeskujuks võetud Erapooletuse sea• Vastav kolme riigi esindajate ühine konverents peeti, sellepärast dus, nagu tema on kehtivusel ülalnimetatud riikides, eriti Rootsi peab arvama, et Riigivolikogu eelnõu esitab juba seda naaberrii• seadust, tehes selles ainult üksikuid muutusi vastavalt Eesti Va• kidega kooskõlastatud teksti. bariigi vajadustele. J. Puhk: Kas Läti ja Leedu poolt on vastav seadus juba keh• Seaduseelnõu käsitab õigusi, mis on sõdivate poolte sõjalaevadel tima pandud? Ja kas on tarvilik täpp•täpilt Eesti, Läti ja Leedu ja õhusõidukitel Eesti territoriaalvetes ja maal ning Eesti koda• vastavate seaduste identsus, või on tarvilik ainult põhimõtteline nikkude ja välismaalaste kohuseid sel alal. kooskõla? Eriliste muudatustena, võrreldes Rootsi seadusega, on mainida Juhataja F. Akel: Meie naaberriikide poolt ei ole veel sarnast sea• üldist keeldu allveelaevadele sõita territoriaalvetes normaal olu• dust vastu võetud. Aga teada on, et ka Lätis ja Leedus kavatsus korras ( 2 l[õige] 3) (Rootsi seadus näeb ette õigust läbi sõita on analoogilist seadust kehtima panna. Sundist);§ kõige enam kahe ühe sõdiva riigi või mitme liitlas• riigi sõjalaeva viibimist üheaegselt mõnes eesti sadamas ( 4 Aruandja J. Soots: Minu arvates Eesti, Läti ja Leedu vastava• l[õige] 2) (Rootsi seadus nagu Haagi konventsioon näeb ette kolm§ tes seadustes lahkuminekud sõnades on täiesti mõeldavad ja laeva); sõjaväe õhusõidukite absoluutset keeldu üle sõita Eesti võimalikud, ilma et see riivaks kolme Balti riigi koostööd selles territooriumilt ( 8) (Rootsi seadus näeb ette tingimuse, niivõrd küsimuses. § kui pole olemas vastupidiseid eeskirju, mida kohaldatakse või Juhataja F. Akel: Absoluutselt kokkulangev tekst oleks tarvilik tulevad kohaldamisele teatavate ruumalade suhtes vastavalt rah• siis, kui tegu oleks mitme riigi ühise deklaratsiooniga. Ma tean vusvahelise õiguse üldpõhimõtetele); ning keelu laiendamist abi• aga, et meie Välisministeerium on ikka hoidunud ühistest dekla• andmisele mõne sõdiva riigi kasuks teadete kogumisel ja vaatle• ratsioonidest. Just viimasel põhjusel ka sel korral iga Balti riigi mise korraldamisel teise riigi sõjalistest jõududest ( 13) (Rootsi poolt iseseisvalt pannakse kehtima erapooletust käsitavad nor• § seadus näeb ette ainult tähelepanekute tegemist). mid. Selle tõttu aga sõnalised ja redaktsioonilised muudatused Kuna Kr[iminaal] S[eadustiku] 109 näeb ette juba sanktsiooni on võimalikud. § erapooletuse määruste rikkumisele, ei ole vaja säärast normi sea• V. Päts: Minul tekib teatav kahtlus eelnõu 14 juures. dusesse üles võtta. § 14 räägib, et põhimõtteliselt on keelatud asutada sõdivatel rii• Muudes normides Erapooletuse seadus ühtub Rootsi Erapoole• kidel§ kütteainete ladusid Eesti territooriumil. tuse seadusega. Aga kas poleks tarvilik ja kas siin ei oleks paras koht deklaree• Kuna seadus leiab rakendust ainult eriolukorras, missuguse rida, et sõdivad riigid ei või ka kasutada neid ladusid, mis neil tärkamist on võimatu ette näha, siis tuleb tema kehtivusele ehk juba varem meie territooriumil asutatud on. Ma tean, et omal pääsemiseks ette näha erikord ja tema kehtima panna Vabariigi ajal oli mõeldud meil Vene•Balti tehaste ruumidesse rajada Ing• Presidendi eriotsusel. Samane kord on ette nähtud ka Rootsi ja lise kapitaliga suur kütteainete ladu. Kui see või teine sarnane Soome seadustes, kus seadused jõustuvad Kuninga, resp. Presi• ettevõte teoks oleks saanud, siis oleks sõdival riigil meie maa•alal dendi eriotsusel.” juba enne sõdivaks riigiks muutumist suur tagavara ladu, ja seda asutada sõja ajal ta enam ei pruugi. Ei oleks aga õige, kui ta sar•

940 941 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 nast varem asutatud ladu vabalt kasutada võiks, kui samal ajal duse kehtima paneme, siis võib sellest järgneda, et ühelgi riigil ei on keelatud uute ladude asutamine. ole õigust asutada ladusid meie maa•alal. Olgu toodud näitena, Aruandja J. Soots: Kui ka Inglise kapitaliga meil näiteks suure• et Barcelona 1921. a. konverentsil ei kirjutanud Vene kokkulep• mat kütteainete ladu asutada kavatseti, siis pidi see olema ikkagi pele alla. Sellega Venel on õigus meie riigist kaupu transiidina täielikult eraselts, mis elab meie seaduste järele. Sarnase eraette• läbi vedada, meil kui riigil seda Nõukogude Vene suhtes aga ei võtte tegevust sõdivate riikide suhtes tuleks vaadelda kui kõigi ole. teistegi eraisikute tegevust ja ta kuuluks vastavate normide alla. Juhataja F. Akel: Kui eelnõu 14 sisse võtta põhimõte, et keela• Käesolev seaduse eelnõu käsitab aga riikide kui sarnaste suh• tud on ka seni asutatud ladude§ kasutamine, siis oleks see tun• teid ajal, kui mõned neist on sõja olukorras, seega riikidevahelisi nustus, et meil sarnaseid ladusid on. Ja siis võiksid kõik tulla suhteid. Kui kolmandad riigid omavahel on sõjas, siis näiteks ka meilt nõudma sama õigust. Parem on kui meie seda täiendavat sarnast söeladu, millele viitas V. Päts, kasutatakse ainult nii, nagu klauselit eelnõusse ei võta. Minu teada Nõukogude Venel ei ole meie seadused seda lubavad. enam Eestis ladusid. V. Päts: Ma mäletan, et omal ajal oli siiski Inglise ringkondades J. Puhk: Ma tahaksin tõsta ülesse veel ühe küsimuse. On kau• just mõeldud, et sarnane ladu rahvusvaheliste konﬂiktide korral banduslisi, sõjalisi ja vaba•sadamaid. Küsimus oleks, kuidas siis oleks vajaliseks reserviks oma vajaduste katmiseks. kujuneks olukord tagavara•ladudega, kui meil korraldatakse va• J. Puhk: Praegusel ajastul on raske vahet teha era• ja riikliku kapi• basadamaid vabaladudega. Vabalaos võidakse kaupu laadida, tali vahel. Näiteks kaubandussuhete korral Nõukogude Venega ilma et seal maksaksid Eesti seadused. on tegemist alati ainult riikliku kapitaliga. Riigid teotsevad küll Juhataja F. Akel: Minu teada maksavad vabasadamates kõik Eesti rahvusvahelise õiguse järele ja eraettevõtted vastava riigi sise• õiguse normid, peale tollimakse käsitavate normide, sellepärast riiklikkude normide kohaselt. Kuid nagu öeldud viimane aeg on vabalaod ei ole vist ka hädaohtlikud neutraliteedi seisukohalt. siin vahed segi paisanud ja raske on teha vahet, kus algab riik või J. Puhk: Väliskapitalil on huvi vabasadama järele sellepärast, et kus lõpeb eraettevõtte mõiste. sinna paigutada kaupa parema konjunktuuri ootamiseks, et siis V. Päts: Mitmed suurriigid, eriti Saksamaa on asutanud üleval sealt kaupu lükata sinna, kus parem turg. Vabalao korraldus on põhjas, vist näiteks Norras suured tagavara laod. Võib•olla, et minu arvates väga kasulik meile ka sõja puhuks, ta võimaldaks meil näiteks Vene võib tahta asutada mingit ladu. Siis oleks aga meile suuri ja käepäraseid tagavara•ladusid. tema konstitutsiooni kohaselt see riiklik tagavara, mille kasuta• V. Päts: Vabalaod ei ole mõeldavad ja olulised mitte ainult toi• mist eelnõu 14 ei keela. Kas sellepärast poleks siiski parem 14 § § dutagavarade, vald ka mitmesuguse muu materjali jaoks. Nii täiendada sõnadega “ja kasutada”. näiteks on väga oluline, kui vabaladudes oleks paigutatud suu• Minu teadmiste järele oli Nõukogude Venel varematel aegadel red autode ja teiste tehniliste materjalide tagavarad. Aga mõeldav meie sadamais suuri ladusid. Ja ma arvan, et ka praegu veel tal oleks isegi, et vabalaod sisaldaksid relvade ja nende materjalide neid on teataval määral. reserve. See teeb vabaladude küsimuse huvitavaks ka käesoleva J. Puhk: Mina tean lähemalt Vene ladude asja. Inglises ükski riik eelnõu seisukohalt. ei tohi varandusi omandada. Eestis selle vastu varem on olnud Aruandja J. Soots: Ettetoodud küsimuste arutamine võiks aset võimalik Nõukogude Venel omaks pidada suuri ladusid. Praegu leida seaduseelnõu II lugemisel. Siin on avaldatud arvamist, et meie sadamais ei ole peaaegu Vene ladusid. Ja see Vene ladude ta• oleks otstarbekohane kui järgmisest koosolekust kutsutakse osa gasitõmbamine on aset leidnud terves maailmas. Selle põhjuseks võtma peale Välisministri ka Sõjaminister ja Majandusminister. on vastavate riikide tagasihoidlik lubade andmine. Nõukogude Teen ettepaneku Erapooletuse korraldamise seadus vastu võtta Vene erandlist seisukohta alla kriipsutada on mul juhus olnud I lugemisel. ka rahvusvahelises kaubanduskojas. Kui meie aga praeguse sea• Erapooletuse korraldamise seadus võetakse vastu I lugemisel.

942 943 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

III. Komisjoni järgmise koosoleku aja määramine. Juhataja F. Akel: Järgmise koosoleku aja määramisel tuleks sil• mas pidada, et sellest saaksid osa võtta need Vabariigi Valitsuse liikmed, kellede osavõtmist komisjoni koosolek peab tarvilikuks. Peale selle tuleks arvesse võtta ka Välisministri soovi, et arutatava eelnõu vastuvõtmine sünniks võimalikult lähemal ajal. Aruandja J. Soots: Teen ettepaneku pidada järgmine koosolek esmaspäeval kell 17. Kui aga Vabariigi Valitsuse koosoleku tõttu Vabariigi Valitsuse liikmed on takistatud sellel ajal koosole• kule ilmumises, siis pidada järgmine koosolek komisjoni esimehe määramisel. Aruandja J. Soots’i ettepanek võetakse vastu. Otsustatakse komisjoni järgmisest koosolekust teatada Välismi• nistrile, Sõjaministrile ja Majandusministrile. Koosolek lõpeb kell 11.30. Koosoleku juhataja F. Akel Protokollija H. Soone (Järgneb)

944