Arvamuste Ja Kooskõlastuste Koondtabel

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr 1 Muinsuskaitseamet Kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee Otsus: eelprojekti projekteerimistingimuste kohta Muinsuskaitseamet nõustub kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 1. Arvestada Muinsuskaitseameti väljastatud 1.1-7/2658-1 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti projekteerimistingimustega, mis tingimustega projekti koostamisel. Kohtades, kus kiviaeda ei arvestab MKA poolt 24.11.20 kirjaga 1.1-7/2658-1 väljastatud tingimustega. Lisame märkuse, et asendiplaan (Lisa ole võimalik säilitada, tuleb näha ette kiviaja taastamine samas 2) on ebatäpne, kuna mälestiste alad ja kaitsevööndid on valesti peale märgitud (Kivikalmed 17857, 17858, ulatuses. 17859), samuti puuduvad sealt Rebala muinsuskaitseala piirid. Loetleda lisaks Rebala muinsuskaitsealale kõik 2. Projektis kajastada õigesti mälestiste alad ja kaitsevööndid, mälestised, mis kogujatee alale jäävad – arheoloogiamälestised reg-nr-d 17543, 17566, 17561, 17547, 17853, muinsuskaitseala piirid, ning loetleda Rebala muinsuskaitseala 17854, 15858, 178561. mälestised, mis jäävad projektalale. 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Jõelähtme Vallavalitsus - Põhjendus: *vt märkus

Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2 MTÜ Põhja-eesti Kõrvalmaantee 11601 Loo−Loovälja ja kõrvalmaantee 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse Otsus: Ühistranspordikeskus kogujatee eelprojektis on jätkusuutliku ja areneva ühistransporditeenuse osutamiseks sisse viia projektimuudatus: Lugeda projekteerimistingimuste menetluse eelnõu arvamuse Täiendavate bussipeatuste väljaehitamine ja tähistamine Võerdla teel Jõelähtme−Kemba tee - Võerdla tee ristmiku avaldaja poolt heakskiidetuks. piirkonnas (Jaaniussi sissesõidutee vahetus läheduses). Selle läbi on tagatud ühistranspordi perspektiivsed peatumiskohad kõikidel liikumissuundadel. Elektrilevi OÜ Anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja: Põhjendus:  taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel www.elektrilevi.ee/tehnilised- Otsus: tingimused. 1) Taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused projekti  peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel koostamiseks. www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine. Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering 2) Kooskõlastada projekt Elektrilevi OÜ-ga.

või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel 3) Lugeda projekteerimistingimuste menetluse eelnõu on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada. arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks.

Maa-amet Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium Põhjendus: ja volitatud asutus Maa-amet:  Loovälja tee T20 kinnisasi (tunnus 24504:004:0350). Kinnisasjalt likvideeritakse olemasolev tee ning kinnisasja Otsus: osale ulatub uus asfaltkattega tee. Kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Tallinna Keskkonna- ja 1) Tagada projektiga Põldorava kinnisasjale juurdepääs. Kommunaalameti kasuks. Kinnisasjale kavandatud lahenduse osas annab lõpliku seisukoha kinnisasja 2) Maa-ametile koos projektiga esitada kohaliku hoonestusõiguse omanik. omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend nimetatud  Jaaniussi kinnisasi (tunnus 24504:008:0161). Kinnisasjal on ette nähtud olemasolevate teede likvideerimine, reformimata maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või uue asfaltkattega jalgtee ja ootepaviljoni rajamine kinnisasja kaguossa ning uue asfaltkattega sõidutee rajamine tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kinnisasja lõuna- ja keskossa. Kinnisasja keskossa kavandatud tee kaudu on kinnisasjale tagatud juurdepääs. kohta. Kinnisasja lõunaosale on kavandatud perspektiivse teemaa piir. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil 3) Projekt koos lisadega esitada Maa-ametile seisukoha osaliselt rendile. Rendileping (nr 7-8/17/281) on sõlmitud 06.06.2017 lõputähtajaga 01.10.2022. Rendile antud andmiseks enne ehitusloa menetlust. osa hõlmab ka teede ehitamise alust ala. 4) Lugeda projekteerimistingimuste menetluse eelnõu  Põldorava kinnisasi (tunnus 24504:008:0169). Asfaltkattega jalgtee on projekteeritud läbi kinnisasja kirdenurga. arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. Kinnisasja põhjaosale on kavandatud perspektiivse teemaa piir. Põldorava kinnisasjaga idast piirnev 11260 Jõelähtme-Kemba tee (tunnus 24504:008:0485) likvideeritakse ning varasema sõidutee kõrvale jääb asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil tervikuna rendile. Rendileping (nr 7- 8/10/777) on sõlmitud 29.10.2020 lõputähtajaga 01.10.2025. Palume projektis näidata Põldorava kinnisasjale juurdepääs kinnisasjaga piirnevalt sõiduteelt.

Projekti alas on 11260 Jõelähtme−Kemba tee (tunnus 24501:001:1734) maaüksusel asuv kruuskattega tee, mille asukohta on kavandatud asfaltkattega tee. 11260 Jõelähtme−Kemba tee maaüksus on kantud katastrisse, kuid selle osas on maareformi toimingud lõpule viimata. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt on maareformi seaduse (edaspidi on MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks ehitusseadustiku tähenduses Maaamet. Maa-ametile pole teada, kas 11260 Jõelähtme-Kemba tee maaüksuse puhul on tegemist MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maaga. Maa-ameti reformimata maade rakenduse kohaselt on tegemist riigi omandisse jäetava maaga, mille osas on Transpordiameti huvi. Projektile seisukoha andmiseks tuleb Maa-ametile koos projektiga esitada kohaliku omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend nimetatud reformimata maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kohta. Lisaks juhime tähelepanu, et ehitamisega ei saa alustada enne, kui maaüksuse osas on maareformi toimingud läbi viidud.

Projekteeritav ala asub osaliselt Maardu aluskorra ehituskivimaardla (registrikaart nr 54) aktiivse tarbevaru 1. plokil ja aktiivse reservvaru 2. plokil ning Maardu lubjakivimaardla (registrikaart nr 178) passiivse tarbevaru 5. plokil.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Maardlatega kattuvas osas jäävad projekteeritavale alale olemasolevad teed, lemmikloomade kalmistu sanitaarkaitsevöönd, kuni 10 ha pindalaga veekogu ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd, Rebala muinsuskaitseala, tehnorajatised ja nende kaitsevööndid, seega ei ole alust arvata, et kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee rajamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Maa-amet lubab maardlate aladel Harju maakonnas Jõelähtme vallas Võerdla ja Rebala külas kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee rajamist ega esita vastuväiteid eelprojekti ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõule, projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõule ja asendiplaanile.

Valminud projektlahendus koos krundijaotuskava (või kasutusõiguse ala) joonistega palume edastada Maa- ametile enne ehitusloa menetlust. Selgitame, et Maa-amet ei saa nõustuda ehitusloa andmisega enne kui on lahendatud maakasutusõigus või kergtee ja sõidutee jaoks vajalikud (väljajagatud) maa-alad on riigivara seaduses sätestatud korras üle antud ning reformimata maaala osas maareform läbi viidud. Kuna teeprojekti elluviimine eeldab kehtivate rendilepingute muutmist palume edastada projekt ja sellele seisukoha andmiseks vajalikud lisamaterjalid Maaametile esimesel võimalusel, mitte jätta seda ehitusloa andmise etappi. Keskkonnaamet Keskkonnaamet on kirja määranud asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt AvTS §35 punkt 8. Põhjendus:

Otsus: 1) Arvamusega arvestada. 2) Arvamusega arvestada ning projektlahendus nihutada ehituskeeluvööndist välja. 3) Lugeda projekteerimistingimuste menetluse eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks.

Tallinna Keskkonna- ja Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on projekti eesmärgiks Võerdla põhjapoolse kogujatee uue tee Põhjendus: Kommunaalamet projekteerimine, mis ühendaks omavahel kõrvalmaanteed nr 11601 Loo−Loovälja ja nr 11260 Jõelähtme−Kemba. Projekteerimistingimuste menetlusega kaasati Tallinna Selleks kavandatakse muu hulgas osaliselt ümber ehitada ja rekonstrueerida Loovälja tee T20 Linnavalitus, kuid projekteerimistingimuste menetluse raames (katastrinr.24504:004:0350), Loovälja tee T21 (katastrinr. 24504:003:0063) ja Loovälja tee T22 Tallinna Linn arvamust ei avaldanud. (katastrinr.24504:003:0061) kinnistutel paiknev prügila juurdepääsutee. Otsus: Juurdepääsutee on 2003. aastal rajatud Tallinna linna poolt. Kinnistusraamatu kohaselt on juurdepääsutee tarbeks Arvamusega arvestada osaliselt. Kaasata Tallinna Linn Loovälja tee T20 seatud tasuline hoonestusõigus. Hoonestusõiguse omanik on Tallinna linn ja valitsejaks on projekteerimise käigus ning kaasata Tallinna Linn ehitusloa Tallinna Kommunaalamet (nüüd Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet). menetlusega. Eelnevast tulenevalt palume projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse menetlusse kaasata Tallinna linn.

Tallinna Linnavalitsus - Põhjendus: *vt märkus

Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Volikogu liige Kiri 1) Põhjendus: Vandjala külavanem Kiri 1) 1) Uurin kas paremaid jooniseid kui see valla lehel üleval olev eskiis pole olemas? Alternatiivi ei näe?! 1) 14.04.2021 toimunud projekti arutelu koosolekul tutvustasime nelja Käesolev kogujatee puudutab suuremat hulka inimesi lisaks maaomanikele kellede maadelt hakkab kaalutud varianti. Antud koosolekul põhjendasime, miks eelistati see ehitus toimuma. kõnealust varianti. Projekteerimistingimuste menetlus viiakse läbi ainult ühe lahendusega, mis on lisatud korralduse eelnõule ning mille 2020 lõpupoole kohtumisel vallas arutlesime pikalt ka teist alternatiivset varianti, seda ma siin kaasas ei osas küsiti arvamust ja seisukohta puudutatud isikutelt. näinud, et seda oleks ka alternatiivina esitatud. 2) Projekteerimistingimuste menetluses olev teelahendus arvestab võimalikult palju Jõelähtme valla üldplaneeringus toodud lahendust. 2) S.o. siis kui teie poolt projekteeritav tee siiski ei lõikaks katki veelkord Võerdla alles olevat küla osa Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga seisneb erinevus selles, et ja ka endise Kostivere karjamõis ehk Ületee talu, kes tegeleb hobuse kasvatusega. umbe pooles ulatuses on kavandatav ühendustee nihutatud põhja poole selliselt, et tee ei kulgeks läbi Ületee talu hoovi. 3) Kas ikkagi on mõistlik kesk külamiljöö heina- ja karjamaid tegevust, kus karjamid hakatakse asfalteerima ja 3) Ühendustee kavandamine on vajalik seoses projekti eesmärgiga rajada paigaldatakse siis ka välisvalgustus? See muudab oluliselt vana küla miljööd, seab raskusesse olukorda ka Võerdla põhjapoolne kogujatee, mis ühendaks omavahel väikettevõtja ja tekitab ebamugavust ka kohalikele, kes seal elavad kõrvalmaanteed nr 11601 Loo−Loovälja ja nr 11260 Praegune esitatud variant on rutakas Võerdla teeotsa sulgemine Peterburi maanteelt mahasõiduks ja Jõelähtme−Kemba. Tee muudaks Narva maanteed ohutumaks ja peale sõiduks ja läbi mõtlemata. Ja selliselt ei peaks kindlasti seda teehitiust realiseerima hakkama, annaks alternatiivi pöörete sooritamiseks eri suundades läbi Maardu liiklussõlme. Projektiga nähakse ette ohutuse parendamiseks 4) Kas peab ikkagi "vägistma" seda teed praegusele plaanitavale trassile kui kohe kohe on tulemas ka põhimaantee nr 1 Tallinn−Narva maantee ja kõrvalmaantee nr 11260 Peterburi mnt enda rek alates TJT prügila rist kuni Jägala viadukt? Jõelähtme−Kemba mahasõidu sulgemine ning Tallinn−Narva Loomulik oleks ikkagi teie praegu plaanitav teeehitusprojekt lahendada ära koos põhitrassiga. maanteelt vasakpöörde sulgemine.

5) Jõeläthme külade inimesed on juba pikemat aega avaldanud nördimust, et vanad külateede otsad 4) Projekti realiseerimise vajadus on tingitud liiklusohtlikust kohast suletakse. riigiteel nr 1 Tallinn–Narva km 19,05-19,1. Selleks, et tagada juurdepääs ja ühendus likvideeritava mahasõidu asemel, on tarvis Tulles tagasi 2020 aasta lõpu poole kohtumisele, siis süvendisse rajatav Peterburi mnt annaks võimaluse ka rajada kogujatee. Kogujateed on võimalik eraldi realiseerida (mille Jõelähtme inimestel normaalselt elada ja liigelda. Võimalus on jalakäijate sillad üle ehitada, samuti ka tulemusena saab ohtliku ja normidele mittevastava mahasõidu sulgeda autodele ülepääsu sillad. põhimaanteelt) ning puudub otsene vajadus kavandada seda koos Ja kasutada ka taristu alla jäävat maavara säästlikult ilma Kuusalu valla liivamägesid ülejäänud Tallinn–Narva maantee lõigu projekteerimisega. Jõelähtme territooriumile kuhjamata. c 90% sellest Peterburi mnt on Rebala muinsuskaitseala , kus on vaadete säilitamine oluline. 5) Planeeritud on sulgeda kaks mahasõitu tulenevalt parema ohutuse Ja ka Võerdla küla on Rebala ala tuumikala küla, mida ei peaks selliselt läbi lõikama ja selle küla tagamiseks bussipeatuse ja ristmiku piirkonnas. Suletud mahasõidud terviklikkust lõhkuma kui on olemas ka alternatiivne variant. ühendatakse olemasoleva teedevõrguga.

Suheldes praegu küladega (lisatud on siia kaasa mitmed külad), kes lisaks kasutavad praegust Võerdla Tallinn–Narva maantee paiknemist projekteerimise käigus ei muudeta. mahapeale sõidu teeotsa koju sõiduks , Tallinn–Narva maantee koos Jõelähtme−Kemba maanteega lahendatakse Uus-Rebala, Jõelähtme, Sareta, Võerdla, Rebala, Manniva Ülgase, Koljunuki, Kostiranna, Koila, Golfiküla, Maardu–Jägala projektiga. Rebala muinsuskaitseala vaateid siis on ka kohalikud seda meelt enamuses, et praegune rutakas lahend ei ole tegelikult mõistlik. projektlahendusega häiritakse minimaalselt ning projekteerimistingimuste Mõtleme ka tulevikule ka, kuidas kõigil parem oleks. Lisaks tuleb ka maanteid säästlikult ehitada meie menetlusega kaasati Muinsuskaitseamet. Tee projekteeritakse pooles maavarde suhtes. ulatuses olemasoleva tee asukohta. Projekti eesmärk on toodud projekteerimistingimuste menetluse punktis 5.1.2. Transpordiamet ei Ühelt poolt peab riigiesindaja läbirääkimisi Jõeläthme vallaga kaevandamise tuleviku üle, väljasta uuringulubasid.

teisalt poolt jätkub samaaegselt edasi geoloogiliste uuringulubade jõuga väljastamise soov välja anda ja Võõrandamise vajaduste võrdlus on toodud käesoleva tabelis 2.2 Piirnevate maanteid ehitada ümber. kinnisasjade omanikud Jnr nr 13 põhjendus nr 8 all. Need asjad on vaja esmalt kokku leppida nii valla kui ka siin elavate kogukondadega.

Jõelähtme valla inimesed soovivad näha sellel arutelul ka alternatiivset varianti, mis oli arutlusel 2020 kohtumisel, kus siiski seda teed ei ehitata keskpaikka Võerlda küla, vaid kasutatdes vabu riigimaid Kiri 2) alternatiivina eramaade võõrandamisele, St, et rajatava kogujatee taristuna kasutatkse siiski Peterburi mnt  tuleb arvestada ka Jõelähtme vallas elavate inimeste ohutusega ääres olevaid riigimaid : 24501:001:1419, 24501:001:1774, 24504:008:0169 Riigiteel nr 1 Tallinn−Narva km 19,05-19,1 mahasõidu sulgemisega muutub tee kasutamine ohutumaks liiklejatele Tallinn−Narva maanteel kui Koosolekul palun näidata ka alternatiivvarianti, mida eelpool kirjeldasin ja mille leppisime kokku 2020 ka liiklejatele, kes elavad Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Liiklus aasta lõpu kossolekul, et kaalute ka seda varianti suunatakse läbi Maardu liiklussõlme võimaldades kõiki päärdeid sooritada põhimaanteest eraldatuna. Kiri 2)  mitte halvendada projektiga nende elukeskkonda Ettepanekud ja vastuväited kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Tulevast teed hakkavad peamiselt kasutama liiklejad, kes seda kasutavad Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimistingimustele. Tänan võimaluse eest osaleda 14.4.2021 Teams juba praegusel hetkel, ning elukeskkonda mõjutab projekt minimaalselt. keskkonnas toimunud projekti tuvustamise koosolekul Jõelähtme valla inimestele. Kõrvalmaanteid 11601 Transpordiamet ei leia, et kavandatud projektlahendus halvendab kohalike Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee elanike elukeskkonda. projekteerimistingimuste tutvustamisel jäi kõlama, et eesmärgiks on seatud Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn- Narva maanteel liiklejate ohtutus. Vastuväide: Antud töös ei pea lähtuma ainult põhimaantee nr 1 (E20)  prioriteet ei tohiks olla ainult kiirmaanteel ohutama kihutamise Tallinn−Narva liiklejate ohtutusest, vaid: võimaluste suurendamisele, • tuleb arvestada ka Jõelähtme vallas elavate inimeste ohutusega Projekti eesmärk on toodud projekteerimistingimuste p 5.1.2 all. • mitte halvendada projektiga nende elukeskkonda, Projektlahendusega ei kavandata kihutamise võimaluse suurendamist • prioriteet ei tohiks olla ainult kiirmaanteel ohutama kihutamise võimaluste suurendamisele, põhimaanteel, vaid normidele ja ohutusele vastava projektlahenduse • suund-teravik peab olema suunatud pigem antud piirkonnale säästliku terviklahenduse leidmisele, kavandamist. • plaanitavad heaolu ei lahendataks teiste inimeste elukeskkonna ja turvalisuse arvelt • Praegune prügilatee (TJT) ringtee on talvel väga ohtlik olmaa sügavate paekivikraavidega, kus rekkad tihti  suund-teravik peab olema suunatud pigem antud piirkonnale kraavis on säästliku terviklahenduse leidmisele • Praegune prügilatee ringtee on liiklusohtlik, kuna Kostivere kogujateelt tulles ringile piirab vaatevälja Tee rajamisega ühendatakse ära kõrvalmaanteed 11601 Loo–Loovälja ja paekivisein. Lisaks sõidavad enamus E20 ringteele tulijad pidurdamata sellele ringile, kuna ei näe 11260 Jõelähtme–Kemba, millega tagatakse piirkonnas terviklik kogujatee kaeugemalt ette, et Kostivere kogujatetee poolt on juba auto ringile sõitmas. funktsiooniga teedevõrk. • Vaja oleks paigutada prügila ringteel Kiltriteelt-, prügila teelt-, E20-lt- ja Kostivere kogujatee poolt saabujatele kõgile STOPP märk ette, et autojuhid, oleks veendunud, et nad ette ei sõida juba ringteele tulnud  plaanitavad heaolu ei lahendataks teiste inimeste elukeskkonna ja autodele turvalisuse arvelt Transpordiamet ei nõustu, et plaanitud lahendus halvendab inimeste Kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse heaolu, elukeskkonda ja turvalisust. kogujatee projekteerimistingimuste tutvustamisel olite enda jaoks leidnud kaalutlemiseks 3 alternatiivi. Väidetavalt olete valitud enda jaoks kõige parema-, odavama, ja sobivama alternatiivi, mis lõikaks Võerdla  Praegune prügilatee (TJT) ringtee on talvel väga ohtlik olmaa küla kaheks. Märkisite koosolekul, et teie meelest on hea, kuna tekkib kaks eraldi tõmbekeskust!? sügavate paekivikraavidega, kus rekkad tihti kraavis on Maardu liikussõlme ringid ei ole antud projekti osa, kuid info saadetakse Vastuväide: Praegune plaanitav kogujatee alternatiiv juhitakse üle maastikulise Rebala muinsuskaitseala Transpordiameti põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks ning heina-karjamaade Põhjakarjääri ühendusteele. Miks on just see variant parim? vajadusel muudatusettepanekute tegemiseks.

14.4.2021 koosolekusl osalenud inimstest meelsusest võis järeldada, et teie poolt kirjeldatud variant pole  Praegune prügilatee ringtee on liiklusohtlik, kuna Kostivere kindlasti parim Jõelähtme valla põhja poolse elanikonna meelest. Pigem eelistatakse selles olukorras 0 kogujateelt tulles ringile piirab vaatevälja paekivisein. Lisaks alternatiivi, kus midagi ei muutuks. sõidavad enamus E20 ringteele tulijad pidurdamata sellele ringile, kuna ei näe kaeugemalt ette, et Kostivere kogujatetee poolt on juba Arutelul ei selgunud, millised on teie poolt alternatiivse kogujatee kaasnevad mõjud, elumuutused ja auto ringile sõitmas. tagajärjed põhjapool E20 maanteed elavatele kogukondadale ja inimeste eluviisile, kes nimetatud

kogujateed koju jõudmieks peavad kasutama – ajakulu, jalakäijate-jalgratturite-autosõitjate ohutus, Maardu liikussõlme ringteed ei ole antud projekti osa, kuid info saadetakse turvalisus ja privaaatsus. Transpordiameti põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks ning vajadusel muudatusettepanekute tegemiseks. Tegemist on maastikulise muinsuskaitseala Rebalaga, millist mõju avaldab selline lahendus Rebala Muinsuskaitseala terviklikkusele ja alaga seotud turismiarendusele?  Vaja oleks paigutada prügila ringteel Kiltriteelt-, prügila teelt-, E20-lt- ja Kostivere kogujatee poolt saabujatele kõgile STOPP Ettepanek laiendada alternatiivide valikut ja analüüsida neid: märk ette, et autojuhid, oleks veendunud, et nad ette ei sõida juba ringteele tulnud autodele 0 alternatiiv – kui midagi ei muutu ja kõik jääbki samamoodi edasi 4 alternatiiv – projekteeritav kogujatee Maardu liikussõlme ringid ei ole antud projekti osa, kuid info saadetakse lahendatakse terviklahendusega koos E20 Tallinn−Jägala lõigu rekonstrueerimise projektiga (vt joonist kirja Transpordiameti põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks ning lõpus) vajadusel muudatusettepanekute tegemiseks.

Põhjendus: Vastuväide: Praegune plaanitav kogujatee alternatiiv juhitakse üle • Jõelähtme-Kemba kogujatee Võerdla osa projekteerimislahendus puudutab otseselt või kaudselt suuremat maastikulise Rebala muinsuskaitseala heina-karjamaade Põhjakarjääri hulka Jõelähtme valla E20 Tallinn−Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid ühendusteele. Miks on just see variant parim? • Mõistlik ja põhjendatud on lähtuda ja läbi mõelda - välja töötada terviklahendus – kogu piirkondlik Välja valitud lahenduse kasuks räägib mitmeid põhjuseid: kogujatee on ette teedevõrgustik koos E20 Tallinn−Narva maantee Maardu−Jägala lõigu peale- ja maha pööretega ning ohutu nähtud üldplaneeringuga, kõige väiksem maksumus, ohutus (ei ole suure maantee ületamise võimalustega. nurga all olevaid kurve ja ristmikke, parem nähtavus), tee pikkus • Antud projekt peab lähtuma ka säästlikust maavarade kasutamisest. (võimalikest alternatiividest kõige mõistlikuma pikkusega), lühem • Käesolevolev Võerdla põhjapoolse kogujatee uus tee eelprojet pakub välja variandi, mille tõttu pikeneb, läbimise aeg, olemasoleva teedevõrgustiku ärakasutamine, väiksem mõju muutub keerukamaks naaberkülade elanikele vallasisene liiklemine, erinevatele piirangualadele jne. • Suurenev liikluskoormus Vana Narva mnt lõigul toob kaasa ohtlike olukordade tekkimine Jõelähtme külas praegu veel avatutuks jäävatel E20 Tallinn-Narva maantee tagasi- ja parempööretel. Arutelul ei selgunud, millised on teie poolt alternatiivse kogujatee kaasnevad mõjud, elumuutused ja tagajärjed põhjapool E20 maanteed Ettepanek projekteeriva kogujatee alternatiivide kaalutluses kaaluda minu poolt välja pakutud IV elavatele kogukondadale ja inimeste eluviisile, kes nimetatud kogujateed alternatiivi: koju jõudmieks peavad kasutama – ajakulu, jalakäijate-jalgratturite- 1. viia läbi Jõelähtme valla E20 Tallinn−Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid läbiva kogujatee autosõitjate ohutus, turvalisus ja privaaatsus. projekteerimine tervikuna, mitte lahendada rutakalt valmis ehitada vaid tee algust Võerdla külas, kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kembat ühendav kogujatee puhul. Tee muudaks Tallinn−Narva maanteed ohutumaks ja annaks alternatiivi 2. Jõelähtme-Kemba kogujatee projekteerimine täies ulatuses ühendada Põhimaantee 1 (E20) pöörete sooritamiseks eri suundades läbi Maardu liiklussõlme. Sellega Tallinn−Narva maantee Maardu−Jägala teelõigu rekonstrueerimise projektiga. sh tunnelite või sildade tõuseb ka ohutustase liiklejatel, kes hetkel sooritavad vasak- ja rajamine/planeerimine mõistlike vahemaadega, et tagada sellega liikluskoormuse hajutamist külasid läbival parempöördeid Jõelähtme–Kemba maanteele saamiseks Tallinn−Narva kogujateel ning tegelik vallasisene liikumisvajadus. maanteelt 19,1 km. Samuti saab tee ühendusega juurdepääsu Maardu 3. Teede projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda maavarade säästlikust kasutusest, viies uue kogujatee linnaga. Ajakulu jääb võrreldes olemasoleva ühendusega suhteliselt ehitamisel maanteega ristuvad ühendusteed osalist või täielikku süvendisse samaks, sest teekonnapikkus muutub vähesel määral. Bussipeatuste 4. Selliselt jääks ära Võerdla küla lõhkumine, säiliks terviklik Rebala muinsuskaitseala tuumikala algus. ühenduste vahele projekteeritakse eraldiseisvad kergliiklusteede Maanteede süvendisse viimine tagaks ka Rebala muinsuskaitseala ühe eesmärgi – vaadeldavuse säilimise ja ühendused koos ülekäigukohtadega võimaldamaks ohutud ei läheks vastuollu ala eesmärkidega teeületusvõimalused bussipeatuste vahel. Avalikel teedel kehtib 5. Sellise lahenduse puhul on võimalik suunata suurem liiklus üle E20-ne Kostivere kogujateele. liiklusseaduses sätestatu ning nii autojuhid kui ka jalakäijad on kohustatud 6. Süvendisse viidud E20-st saab üle ehitada liiklemiseks Kostivere kogujateele sillad, suunates liikluse teedel pidama kinni liikluseeskirjadest. Lahenduse ohutuse hindamise Kostivere kogujateele (turvalisuse) jaoks koostatakse projektlahendusele liiklusohutuse audit. 7.Sarnaselt saab lahendada jalgsi liiklejate ülepääsemine üle E20-ne Kaalumiseks alternatiiv nr 4, mis järgib Seoses hoonestuse suhteliselt suure distantsiga kavandatavast teest ei ka säästvat maavarade kasutamist Vandjala külas. mõjuta projekteeritav tee piirinaabrite privaatsust.

Tegemist on maastikulise muinsuskaitseala Rebalaga, millist mõju avaldab selline lahendus Rebala Muinsuskaitseala terviklikkusele ja alaga seotud turismiarendusele?

Muinsuskaitseala terviklikkust lahendus olulisel määral ei mõjuta. Säilivad muinsuskaitsealale omased vaated. Projektlahendusega on ette nähtud

arheoloogilised eeluuringud minimeerides lahenduse mõju Rebala muinsuskaitsealale ning projekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Transpordiameti hinnangul ei mõjuta projekteeritav lahendus Rebala muinsuskaitsealaga seotud turismiarendust.

Ettepanekud 1) viia läbi Jõelähtme valla E20 Tallinn−Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid läbiva kogujatee projekteerimine tervikuna, mitte lahendada rutakalt valmis ehitada vaid tee algust Võerdla külas, kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kembat ühendav kogujatee puhul. Jõelähtme–Kemba maantee on oma funktsioonilt kõrvalmaantee, mis kannab kogujatee funktsiooni. Võerdla põhjapoolse kogujatee realiseerumisega tagatakse terviklik kogujatee võrk kahe liiklussõlme vahelisel alal (Maardu liiklussõlm ja Jägala liiklussõlm). Puudub vajadus seda lahendada koos ülejäänud Narva maantee Maardu–Jägala lõigu projektiga.

2) Jõelähtme-Kemba kogujatee projekteerimine täies ulatuses ühendada Põhimaantee 1 (E20) Tallinn−Narva maantee Maardu - Jägala teelõigu rekonstrueerimise projektiga. sh tunnelite või sildade rajamine/planeerimine mõistlike vahemaadega, et tagada sellega liikluskoormuse hajutamist külasid läbival kogujateel ning tegelik vallasisene liikumisvajadus. Projektlahendust lahendatakse seoses liiklusohtliku kohaga eraldiseisvalt Maardu–Jägala projektist.

3) Teede projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda maavarade säästlikust kasutusest, viies uue kogujatee ehitamisel maanteega ristuvad ühendusteed osalist või täielikku süvendisse. Kogujatee projekteerimisel lähtutakse säästlikust maavarade kasutamisest, kuid puudub põhjendatus kogujatee rajada süvendisse.

4) Selliselt jääks ära Võerdla küla lõhkumine, säiliks terviklik Rebala muinsuskaitseala tuumikala algus. Maanteede süvendisse viimine tagaks ka Rebala muinsuskaitseala ühe eesmärgi – vaadeldavuse säilimise ja ei läheks vastuollu ala eesmärkidega. Võerdla põhjapoolset kogujateed projektiga süvendisse ei viida. Tallinn−Narva maantee profiili antud projektiga ei käsitleta.

5) Sellise lahenduse puhul on võimalik suunata suurem liiklus üle E20-ne Kostivere kogujateele. Kostivere kogujateega saab ühenduse läbi Maardu liiklussõlme.

6) Süvendisse viidud E20-st saab üle ehitada liiklemiseks Kostivere kogujateele sillad, suunates liikluse Kostivere kogujateele Tallinn−Narva maantee profiili antud projektiga ei käsitleta.

7) Sarnaselt saab lahendada jalgsi liiklejate ülepääsemine üle E20-ne Kaalumiseks alternatiiv nr 4, mis järgib ka säästvat maavarade kasutamist Vandjala külas. Kergliiklejate ületused Tallinn−Narva maanteega lahendatakse eraldiseisva projektiga. Antud kogujatee rajamine ei mõjuta Tallinn–Narva maanteel kavandatavat projektlahendust. Maavarade kasutamist Vandjala külas antud projektiga ei analüüsita. Kaevelubadega tegeleb Keskkonnaamet.

Otsus: Kiri 1) Arvamustega mitte arvestada ning projekteerimistingimusi ei muudeta.

Kiri 2) Arvamustega mitte arvestada ning projekteerimistingimusi ei muudeta.

2 T. V. huvitatud isik Seoses Võerdla küla põhjapoolse kogujatee väljaehitamisega, mis suubub edasi 11260 maanteele on kaks Põhjendus: ettepanekut, mida loeme ka lahutamatuteks teostuse eeldusteks ja üks küsimus. 1) Eesmärk on muuta projekteeritav tee peateeks ehk prügimäelt tulev liiklus peab andma teed Võerdla põhjapoolsel kogujateel ettepanekud - eeldused: liiklejatele.

1. Uus tekkiv lahknemine Loovaälja teel - Loovälja tee - rajatav Võerdla põhjapoolne kogujatee ristmik 2) Projekteeritav teelõik jääb mainitud kohast eemale. Info edastatakse peaks olema lahendatud nii, et peatee on ristmikul jõelähtme poole suunduv suund e. prügimäelt tulijad Transpordiameti põhja regiooni liikluskorraldajale olukorra annavad teed muule liiklusele. (tavapärane lahendus olukordades kus ristuvad valdavalt inimeste ja hindamiseks ning vajadusel ohutustaseme tõstmiseks lisameetmete tööstusliku transpordi voolud on eelisseisuses reisijate - inimeste liikumine). kasutusele võtmiseks.

2. Rajatav tee Jõelähtme suunal suubub 11260 maanteele, mis on kitsas ja mille ääres on tiheasustus. On 3) Küsimus 1. meelevaldne eeldada, et liikluskoormus ei suurene soeses uue tee ehitusega (tegelikkuses muutub mugavamaks ka Jõelähtme-Koogi ühendus Maarduga s.h. Jägala joa ligipääs). Kuna ka järgnevate etappide Kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba väljaehitamine on suuresti teadmata ajaraamiga siis on oluline tagada olemaseolvatel ja mitte ühendava kogujatee rajamise järgselt jääb prognoositav liiklussagedus alla rekonstrueeritavatel teedel liiklusohutus. Olemasoleval teel ei ole eraldatud jalakäijate liiklus samas asub tuhande auto ööpäevas. Võerdla põhjapoolne kogujatee ei ole eeldatavalt tee ääres Uus-Rebala bussiopeatus, mida kasutab igapäevaselt mitukümmend õpilast muude reisijate hulgas. müraallikana müra normtaset ületavat olukorda põhjustav. Olemasolevate tagamaks jalakäiate ohutust on ettepanek vähendada nimetatud teel (11260) lõigul mis kannab nime Vahtra teede teeprojektile koostatakse mürauuring kui olemasoleva tee tee lubatud piirkiirust ja rajada tõstetud ristmikud vahtra tee (11260 maantee) ja Otsa, Vahtra, Kuuse, Männi, rekonstrueerimisel muutub müraolukord teega piirnevatel elamualadel Silla ja Silla-Põik ristmikel ning tähistada korrektselt eelpool nimetatud reguleerimata rismikud projektlahenduse tõttu ebasoodsamaks (liiklussageduse kasv ca 8200 (Liiklusseadus). autoni ööpäevas, tee asukoha, pikiprofiili muutus või tee laienemine või lubatava piirkiiruse muutus). Käesoleva projektiga jääb müratundlik Küsimus: hoonestus teest ca 100 m kaugusele. Ülejäänud lahendus olemasolevatel teedel jääb samaks ning riigitee 11260 ääres olevate elamutele ega 1. Kuidas tagatakse müranormide täitmine 11260 maanteega piirnevatel kinnistutel suurenenud liiklusvoolu muudele müratundlikele hoonetele lähemale ei nihku ning müraolukorda tingimustes? ebasoodsamaks ei muudeta.

Otsus: 1) Arvamusega arvestada. Projektlahendusega näha ette Võerdla põhjapoolse kogujatee peateeks muutmisega. 2) Arvamusega arvestada osaliselt. Projekteerimistingimusi ei muudeta. Info edastatakse Transpordiameti põhja regiooni liikluskorraldajale. 3 Tõnu Kiri 1) Põhjendus:

24504:008:0277 Küsimus Võerdla tuumikküla teedest: Kiri 1) ja Kiri 2) 24504:008:0278 Vainu tee mahasõidu asukoha sobivust kontrollitakse täiendavalt projekti 24504:008:0279 eelprojekti järgi olete toonud Vainu tee risti üle põllumaa otsaga koostamise käigus ning kaalutakse ka bussipeatuse lahenduse muutmist (Vana-) Rebala teele ja tekitate situatsiooni, et külasse sisse- ja väljasõit peaks hakkama n.ö. "ühest august". nähtavuse parandamiseks. Võimalusel säilitatakse mahasõit olemasolevas See halvendab oluliselt meie praegust liikluskorraldust kuna külas tegutseb ka transpordifirma. Jättes asukohas. külasse ainult ühe sisse- ja väljapääsuvõimaluse ei ole meie meelest mõistlik. Tõnu-Puska eratee ristub ristmikul kehva nurga all ning tooks ristmikule Ettepanek: juurde ühe lisaharu, millega halvendataks liiklusohutuse taset. Seoses raskeliiklusega kontrollitakse mahasõidu pöörderaadiuseid šablooniga. miks ei võiks Vainu tee ja Tõnu-Puska eratee jääda nii nagu nad praegu on? (Uus-) Rebala külas, mida Projekteeritav teelõik projekteeritakse parameetritele, mis vastavad kogujatee läbib, saab vähemalt 10-st erinevast tänava- või teeotsast kogumisteele keerata. Seal on piirkiirusele 70 km/h. Hilisemalt on põhjendatud juhtudel võimalik kiirusepiirang 50 km/h. Miks ei võiks ka meil 50 km/h piirang olla lõigust Vainu tee kuni Rebala ristmik? liikluskorraldusvahenditega piirkiirust langetada kiirusele 50 km/h. Seda enam, et seal asuvad ka planeeritavad bussipeatused ja inimesi liigub rohkem. Kui Tõnu-Puska eratee ei tohi selliselt ristmikule suunduda nagu ta praegu on, siis võiks selle teeotsa suunata Otsus: (Vana-) Rebala teele. Kiri 1)ja Kiri 2) (Sellist varianti ju algselt pakutigi meile, mitte seda, et see veel omakorda Vainu teega kokku viiakse). Arvestada arvamusega osaliselt. Võimalusel säilitada mahasõit Selline lahendus, kus Vainu tee jääks sinna, kus ta praegu on ja Tõnu-Puska erateed veidi nihutada või mitte olemasolevas asukohas. Tõnu-Puska eratee viia ristmikust eemale nihutada, ei tükeldaks põllumaad, säilitaks külale kaks sissepääsu ja säilitaks ka meie praegust külasisest orienteeruvalt asendiplaani joonisel näidatud asukohale. hästi toimivat liikluskorraldust.

Kiri 2) Tänane koosolek küttis kirgi :). Me ei ole selle kogumistee projekti vastased, aga kuna tundus, et te MEIE jaoks tähtsasse teemasse eriti ei süvenenud ja me ammendavat vastust ei saanud, siis kirjutame uuesti.

Meie kõige suurem mure on Võerdla tuumikküla sisene uus teeplaneering. Selle järgi sunnite te kogu küla liiklema n.ö. "ühest august". Miks see meile vastuvõetamatuna tundub: kuna külas tegutseb transpordifirma, siis suruda kogu liiklus ühele sisse- ja väljasõidule on ettevaatamatu ja küla ei saa sellega nõus olla. Näiteks, kui mõni rekka peaks lumeolude või mõne rikke tõttu tee sulgema, ei ole külal teist sisse- ega väljapääsu.

Tänase koosoleku põhjal saime pisut targemaks teie tingimustes ja tegime oma algelise visandi, et teile n.ö. "puust ja punaseks" teha :), mis oleks meie lahendusvariant. Meie plaan on manuses. Selgituseks: võimalikud teed on rohelisega märgitud. Kuna põhiargumendiks olid bussipeatuste asukohad, siis tõstsime need ringi nii, et meie meelest saaks säilida ajalooline Vainu külatee. Tõnu-Puska eratee võiks küll suunata Rebala teele, ainult, et libamisi, mitte täisnurgaga, sest suurtel masinatel on keeramine raskendatud.

Kui transpordiamet alustaks oma planeerimist külainimestega läbi rääkides, mitte oma nägemust peale surudes, jääks kogu seda selgitamist-kirjutamist poole vähemaks. Meile tuli see praegune plaan suure üllatusena. Oleksime väga tänulikud, kui kaaluksite meie poolt pakutud varianti. See on kogu külale väga oluline teema. Meie kõiki tingimusi loomulikult ei tea, kuid plaan tuleks teha vajadusel niimoodi ümber, et Vainu ajalooline tee säiliks oma senisel kujul.

4 Vainu Kiri 1) Olles tutvunud Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti Põhjendus: 24505:004:1020 projekteerimistingimuste ja joonisega jääb arusaamatuks miks on likvideeritud Vainu tee mahasõit ja tehtud Kiri 1) uus tee risti üle Jaaniussi kinnistu. Vainu tee mahasõidu asukoha sobivust kontrollitakse täiendavalt projekti Sellega likvideeritakse külast teine väljasõidutee, mis on seal olnud võib-olla tuhat aastat. koostamise käigus ning kaalutakse ka bussipeatuse lahenduse muutmist Mahasõidutee likvideerimine ei suurenda liiklusohutust, pigem halvendab seda. nähtavuse parandamiseks. Võimalusel säilitatakse mahasõit olemasolevas Küla piirkonnas tuleks piirata liikluskiirust kuni 50 km/h. asukohas. Tõnu-Puska eratee ristub ristmikul kehva nurga all ning tooks Kiri 2) Jõelähtme-Kemba ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee seletuskirja ja koosoleku jutu jätkuks: ristmikule juurde ühe lisaharu, millega halvendataks liiklusohutuse taset. Lisaks Vainu tee peale-mahasõidule puudub praeguses projektlahenduses täielikult kergtee. Ära on Seoses raskeliiklusega kontrollitakse mahasõidu pöörderaadiuseid kadunud tunnel Peterburi mnt alt. šablooniga. Projekteeritav teelõik projekteeritakse parameetritele, mis See ei ole lahenduseks, kui räägitakse, et küll kunagi tuleb. Ka praeguses etapis peaks olema kergtee vastavad piirkiirusele 70 km/h. Hilisemalt on põhjendatud juhtudel kajastatud. võimalik liikluskorraldusvahenditega piirkiirust langetada kiirusele 50 km/h.

Kiri 2) Kergliiklusteed rajatakse antud projekti raames bussipeatuste ühendamise eesmärgil. Projektiga tehakse vajalikud uuringud selgitamaks välja kummale poole oleks võimalik kergliiklusteed tulevikus rajada. Kergliiklusteede vajaduse hindamine ning projekteerimine tellitakse Jõelähtme–Kemba maanteelõigule Maardu−Jägala lõigu projekti raames ( Loo–Loovälja tee kuni riigiteede nr 11260 Jõelähtme−Kemba ja nr 1101 Jägala tee ristmik km 7,4). Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimise käigus selgitatakse välja kergliiklusele mõeldud tunneli asukoht Tallinn– Narva maantee all ning sellega arvestatakse projekti koostamisel. Tunneli asukoht kajastatakse eelprojekti joonistel.

Otsus: Otsus 1) Kiri 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Kontrollida Vainu tee mahasõidul nähtavusi ning selle nihutamise võimalusi olemasolevas asukohas. Kui võimalik, siis säilitada mahasõit olemasolevas asukohas. Tõnu-Puska eratee viia ristmikust eemale vastavalt asendiplaani joonisel

näidatud lahendusele. Seoses raskeliiklusega kontrollida mahasõidu pöörderaadiuseid šablooniga. Otsus 2) Kiri 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Projektis kajastada kergliiklusteede ning Tallinn−Narva maantee aluse kergliiklustee tunneli võimalik paiknemine võrreldes projekteeritava teega.

5 H.J. Olen Jõelähtme valla, Ruu küla elanik. Mulle see pakutud eskiis sobib hästi. Olen proovinud mööda Otsus: huvitatud isik olemasolevat teed minna ja pean tunnistama, et läbi taluõue minekul tunnen ennast ebamugavalt. Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. Lugupidamisest Ületee kinnistu elanike vastu ma väldin seda "läbitrügimist"

Ma ei usu, et meie poolt vaadates liikluskoormus antud teele väga kasvaks, aga see loob väga hea alternatiivi rolleri ja rattaga liikujale. Uus võimalus kasutada rahulikumat kõrvalteed on väga teretulnud ja oodatud.

6 A.K. Vaadates kogujatee asukohaskeemi tundub see igati loogiline ja põhjendatud, kuid Võerdla külavanem on Põhjendus: huvitatud isik pakkunud välja, et kogujatee võiks paikneda hoopis Peterburi mnt ääres. Projektlahenduse väljatöötamisel arvestati nelja alternatiivi, mille hulgas Kui kogujatee oleks Peterburi mnt ääres, siis kui lähedal ta võiks olla Peterburi mnt-le? …. ja kui lähedalt oli ka Tallinn−Narva maantee äärne lahendus. Lahendus ei osutunud peaks ta mööduma Ületee talust? piisavalt optimaalseks ning menetluse all olev lahendus on lisatud projekteerimistingimuste menetluse lisasse. Kõige ohutuma lahenduse saamiseks tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid, millest tulenevalt kujuneb võimalike teede vaheline kaugus. Arvestades, et riigitee nr 1 Tallinn−Narva maantee on esimese klassi maantee, tuleks arvestada, et vabaruum oleks antud asukohas 13,4 m, külgnähtavuse tagamiseks peaks olema vaba maa 20 m. Lisaks tuleks arvestada kogujateele planeeritava bussipeatusega, mis on vajalik lemmiklooma kalmistu teenindamiseks, mis vähendaks vabaruumi kui külgnähtavust Tallinn−Narva maanteel. Samuti peaks arvestama võimalike kraavide, müraleevendusmeetmete ja valgustuse vajadusega, mis suurendaks maavajadust. Kogujatee nihutamisel Tallinn−Narva maanteele lähemale tekitaks olukorra, mille puhul langeks liiklusohutuse tase Tallinn– Narva maanteel. Sellisel juhul jääks võimalik kogujatee äär ca 40 m kaugusele, millele lisanduks bussipeatus, bussipeatusi ühendavad kergliiklusteed, kraavid , võimalikud müraleevendusmeetmed jm. Projekteerimistingimuste menetluses oleva lahenduse kohaselt jääks Võerlda põhjapoolne kogujatee Ületee talu hoonetest ca 140 m kaugusele. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

7 Ü. Kiri 1) Küsimus seoses antud projektiga: Põhjendus: huvitatud isik Kiri 2) Kuna see tee, mis tuleb Koogi poe juurest, kirikust mööda ja läbi Uus-Rebala on ju suhteliselt kitsas, kui Maardu–Jägala projektiga kontrollitakse Jõelähtme−Kemba maantee km suuremad transpordivahend vastakuti sõidavad, siis tuleb kiirust vähendada ja ratastega perve peale sõita, et 0,2-7,4 seisukorda ning vajadusel korrigeeritakse maantee parameetreid. üksteisest mööduda. Loo−Loovälja teest kuni Jõelähtme−Kemba maantee km 7,4 tehakse Kui nüüd liiklustihedus suureneb, kas tehakse antud tee laiemaks või jääb laius samaks? kergliikusteede vajaduse hindamine ning projekteeritakse kergliiklustee. Sõidu ja kergliiklustee lahendus ja täpne paiknemine selgub Transpordiameti vastus: Kui asukohast õigesti aru saan (pilt allpool), siis antud projekti raames nii kaugele projekteerimise käigus. ei minda. Kergliiklustee eeldatavaks laiuseks on eelpool nimetatud lõigul 2,5m.

Hetkel ei saa kindlalt veel väita kummale poole kergliiklustee sõiduteest tuleb ning ei saa anda sisendit aia kaugusele tulevatest teedest.

Otsus: Arvamus võtta teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

Omaltpoolt annan info kiiruse kohta Transpordiameti Põhja Regiooni liikluskorraldajale edasi, et vajadusel kiirust langetada Uus-Rebala piirkonnas.

Jõelähtme-Kemba maanteed hakatakse lähiajal lahendama Maardu−Jägala eelprojektiga, mille käigus vaadatakse üle olemasoleva tee seisukord,gabariidid, kiirused jne. Samuti projekteeritakse terve tee pikkuses läbi kergliiklusteed.

Antud projektiga koostatakse seoses Võerdla põhjapoolse kogujatee lahendusega ka liiklusuuring, mille järgi prognoositakse ka antud teelõigu liiklussagendus. Võerdla põhjapoolse kogujatee lahendusega ei tohiks liiklussagedus eeldatavasti oluliselt muutuda.

Projekteeritava Võerdla põhjapoolse kogujatee kiiruseks on võetud 70 km/h. Sõiduraja laius on hetkel valitud 3 m ning sõidutee kogugabariit on 8 m.

Kiri 2) Tegelikult on mul üks küsimus veel, millele ei ole ma vastust saanud vallast ega maanteeametist. See küsimus puudutab küll konkreetselt siis nüüd seda Jõelähtme−Maardu projekti, mis läheb hiljem koguja teega kokku, millest põgusalt ka eilsel koosolekul juttu oli. Minu küsimus on selline, et me olema aastaid lükanud edasi krundi ümber piirdeaia ehitust teadmisega, et millalgi tuleb kergliiklustee, aga me ei ole kuskilt saanud vastust, kui kaugele teest peaksime aia tegema, et mitte paari aasta pärast aeda lõhkuda, kuna jääb ehitusele ette. Minu kinnistu on Uus-Rebalas ja jääb mere poole, ma arvan, et kergliiklustee tuleb mere poole, sest siinpool kinnistuid vähem. Kuigi teistel naabritel tehtud aiad oma krundi piirile. Eelnevast vastusest saan aru, et tee kogugabariit saab olema 8 m, praegune tee on kitsam, seega tehakse ka tee laiemaks, kummale poole, või võrdselt, see vist ka sõltub millestki. Aga kui lai on tavaliselt kergliiklustee, seal ju ka kindlasti omad nõudmised ja peab ju ka hooldetöödeks mingi ruum jääma? Oleksin Teile väga tänulik, kui oskaksite mulle kas või mingid orienteeruvad meetrid öelda, millega peaksin arvestama. Või oskate anda juhised, kus seda infot saada?

8 M. P. huvitatud isik Miks meile näidatakse selliseid juppe kogujateest, kui on teada, et tulemas on veel selliseid teid kuni Jägala Põhjendus: viaduktini? Projekti eesmärk on Võerdla põhjapoolse kogujatee uue tee Lihtsalt mõistlik oleks teada tervikpilti - kust pääsevad kohalikud üle suure maantee liikuma, mitte ainult projekteerimine, mis ühendaks omavahel kõrvalmaanteed nr 11601 autoga, vaid ka jalgrattaga või jalgsi liikudes. Loo−Loovälja ja nr 11260 Jõelähtme−Kemba ning põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva maantee ja kõrvalmaantee nr 11260 Jõelähtme−Kemba mahasõidu sulgemine ning Tallinn−Narva maanteelt vasakpöörde sulgemine. Antud projektiga puudub vajadus Tallinn–Narva maantee Maardu–Jägala lõigu projektiga seda praegu siduda.

Otsus: Arvamus võtta teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

9 D. L. O. – huvitatud isik Kas te olete kursis kui palju on siin külas viimastel aastatel ja ka sündinud lapsi ja kui palju neid siin kokku Põhjendus: on? Lapsi kes tahaksid ka edaspidi nautida seda, et elavad maal. Kas Te teate, et need lapsed jooksevad ja Selgitame neid osasid, mis puudutasid ettepanekuid sõidavad ratastega külavahel ringi. Kas Te teate et aeg - ajalt ka üsna ootamatult satuvad oma tänavatelt projekteerimistingimuste muudatusteks ja korralduslikku poolt avalikul suurele teele. Meie, külaelanikud arvestame sellega. Küll aga juba praegu on see ootamatu madallennul tutvustaval koosolekul. golfi lendavatele autodele. Mis siis saab kui suurem osa liiklejaid siit hakkab läbi kihutama? Aga see ei ole ju Teie mure! See on perede mure, sest tänapäeva lapsed ju on toas arvutis või oma aias kinni ja Uus-Rebala piirkonna lahedust antud projektlahendusega ei kavandata lapsevanemad on neile autojuhid. muuta. Peamisteks teekasutajateks on endiselt isikud, kes kasutavad teed Lp härra Viiklepp, kas Te olete kursis kui palju on siin metsatukas ja külas üle tee liikuvaid loomi, kas Te ka praegu. Põhimõtteline tee paiknemine on kajastatud Jõelähtme valla olete kursis et siin astub kits ka aeglasel kiirusel sulle küljeuksest sisse. Kas te teate kui mitu ja kui mimest üldplaneeringus. Piirkiiruse mitte kinnipidamise probleemi anname edasi loomast koosnevad perekonnad siin liiguvad ja kus on nende ülekäigud. Teie ei tea seda, aga meie teame! Põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks, et vajadusel võtta ette Ja hoolime neist loomadest! Kas Te teate kui palju on siin õhtuti tervisesporti tegijaid või lihtsalt jalutajaid? meetmed piirkiiruse langetamiseks või liikluse rahustamiseks. Avalikel Teie ei tea aga mina tean ja pea igal õhtul jooksuringil on ka praegu nii mõnigi eluohtlik olukord. Mis siis teedel kehtivad liiklusseaduses sätestatu ning nii autojuhid kui ka jalakäijad saab kui autodevoolul ei olegi lõppu? on kohustatud teedel pidama kinni liikluseeskirjadest. Suureneva liiklusvooluga kaasneb ka heitgaaside poolt õhusaastatus? Aga see Teid ei huvita! Meie pere jaoks on oluline et avame aknaid ööseks 365 ööd aastas, kas see on ka edaspidi võimalik? Aga Tallinn–Narva maanteelt pöörete sulgemise vajadus tuleneb Teid see ei huvita. liiklusohtlikust kohast. Tallinn–Narva maantee km 18,94-19,18 on viimase viie aasta jooksul toimunud neli õnnetusjuhtumit, milles on saanud hukka Kas Te olete kohalike käest ka uurinud, nende käest kes neid Peterburi mnt.le minevaid mahasõite 2 inimest ning 5 inimest vigastada. kasutavad uurinud, kas see on neile keeruline? Te ei ole! Ja ma ütlen Teile, ise igapäev neid manöövreid tehes, see ei ole mitte mingi probleem. Kes sõita ei oska sõitku bussiga. Uus-Rebala piirkond vaadatakse üle Maardu–Jägala projekti koosseisus. Maardu–Jägala projektiga kontrollitakse Jõelähtme−Kemba maantee km Kas kavatsetakse Uus - Rebala majapidamistele paigaldada müratõkked. Nagu päriselt või , hakkan elama 0,2-7,4 seisukorda ning vajadusel korrigeeritakse maantee parameetreid. plangu taga? Jõelähtme–Kemba maantee lahendatakse olemasolevas asukohas ning Millised liikluspiirangud, kas kiirust langetatakse? Selgelt ütlesite välja, et kiirust tõstame 70 km/h , nagu geomeetriline lahendus viiakse kooskõlla maanteede projekteerimise päriselt või? Kas tulevad lamavad politseinikud? Siiani ei ole neid meile meie küsimise peale paigaldatud, normidega. Loo−Loovälja teest kuni Jõelähtme−Kemba maantee km 7,4 kuna tegemist on justkui varu maanteega ja sellisel teel ei tohtivat neid olla? kuidas nüüd aastal 2021? ja tehakse kergliikusteede vajaduse hindamine ning projekteeritakse edasi.. kergliiklustee. Kergliiklusteede vajaduse hindamise käigus selgitatakse ka kõige mõistlikumad kohad eritasandiliste kergliiklusteede ületuste kohta Kas ei oleks lihtsam teha Peterburi mnt äärde mahasõitudele paari kilomeetri pikkused kiirendusread? (pannakse paika tunnelite asukohad). Lisaks sõidutee parameetrite ja Olekski trassil sõitjad, keda Teie arvate, et siinsete küladest väljujad hirmsasti ohustavad kaitstud! kergliiklustee projekteerimisele selgitatakse Põhja-Eesti Ühistransprodikeskuse ja Jõelähme vallaga bussipeatuste asukohad Ainuke mure koht mis tuleks lahedada oleks see kuidas saaks üle nelja realise maantee, et laps rattaga projekti hõlmaval alal. Samuti nähakse ette Maardu−Jägala projektiga pääseks Kostivere kergliiklusteele. teostada müra ja ulukiuuringud ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed. Et saaks ise 20 min. kooli ja koju sõita. Täna tänu sellele peab ta loksuma bussis, milles on võõrkeelsed bussijuhid, kes ei saa arugi mida laps küsib ja ta lõpuks -15 kraadiga kipsis käega, jopet ühest käest selga Käesoleva projekti eesmärk on Võerdla põhjapoolse kogujatee uue tee panna ei saa, suur pillikohver kaenlas ta 3 km eemal maha paneb. Sest ta ei saanud aru, mis peatuse kohta projekteerimine, mis ühendaks omavahel kõrvalmaanteed nr 11601 laps küsis! Kas see oleks ka teile Ok kui see oleks Teie laps? Kas teate et linnast bussilt tulevad lapsed Loo−Loovälja ja nr 11260 Jõelähtme−Kemba ning põhimaantee nr 1 loevad päeval valges üle teeäärse tõkke pulki, et siis pimedas teaks kus saab üle ronimata teele? Teie ei tea Tallinn-Narva maantee ja kõrvalmaantee nr 11260 Jõelähtme−Kemba ja Teid ei huvita. Ja teate, minu lapsed saavad ka nii edasi hakkama, aga maantee oma akna alla, see on küll mahasõidu sulgemine ning Tallinn−Narva (I klassi maantee) maanteelt idiootsuse tipp! vasakpöörde sulgemine. I klassi maanteel kavandatakse teega piirnevatele aladele juurdepääs Loomadele ehitame sildasid üle maantee aga ... inimestele ei ole võimalik silda üle, mis lahendaks mure. kogujateede ja liiklussõlmede kaudu. Samatasandilised ristmikud ja Ja ärge eeldage, eeldamine on kõikide jamade algus! vasakpöörded pole lubatud. Seoses I klassi maantee nõuetega ei planeerita Väike märkus ka tänase koosolku korralduse poole kohta. Viisakas, elementaarne ja lugupidav teiste suhtes Tallinn–Narva maantee äärde kiirendusradasid. on et koosoleku pidaja ja ametlikud esinejad on kohal pildiga. Võerdla põhjapoolse kogujatee ülesanne ei ole Tallinn–Narva maantee jalakäijate ületuste lahendamine.

Tutvustaval koosolekul osalesid transpordiameti inimsesed näo ja pildiga koosoleku alguses. Ettekande ajal paluti kõikidel koosolekul viibijatel kaamerad välja lülitada, et suurendada Teamsi keskkonna kiirust.

Otsus: Arvamus võtta teadmiseks. Edastada Uus-Rebala piirkonna piirkiiruse info Transpordiameti Põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

10 Valla kaudu saabunud Prügila ringtee sõlm on tegelikult tõeline surmalõks. Põhjendus: kodaniku arvamus Alustada võiks seal esmalt panna stop märk E20 alla sõitjatele ja üles tee äärde kiiruse piirang. Info ringtee piirkiiruse kohta edastatakse Põhja regiooni liikluskorraldajale Muidu sõidetakse lennuga otse kohe ringile. hindamiseks. Vajaduse ilmnemisel võetakse ette meetmed liikluse rahustamiseks antud asukohas. Olen kaks korda olnud seal olukorras, kus olen sõitnud juba ringile ja rekka lendab lihtsalt hooga alla, ise veel näpib süles nutikat. need korrad jõudis õnneks pidurdada Otsus: Arvamus võtta teadmiseks. Edastada Maardu liiklussõlme piirkiiruse info Ja talvel on päris tihti just selle Maardu ja linna poolse osa vahel rekkad selles paekivi kraavis Seepärast Transpordiameti Põhja regiooni liikluskorraldajale hindamiseks. julgen arvata, et kohe kindlasti pole see ringristmik turvaline ja sinna ei peaks sellist liiklust suunama. Projekteerimistingimusi ei muudeta. Seda suunda hakkavad sõitma ka kõik need, kes muidu sellelt ristmikult Narva suunda muidu üles sõidavad, et Jõelähtmesse minna kuigi Kostivere ringilt võib juba auto seal startinud olla ringile. Sama ka prügila poole märk ette. See võtaks juba hoo ehk tagasi

Eelmisel kuul sõitis politsei mul taga, muideks sama moodi lennuga E20 alla. Ja kui ma ees hoo maha võtsin, ja peatusin, et veenduda, et keegi Kostivere suunalt seal prügila ristmikule juba ei sõida, pani tuled peale. Ja esitas küsimuse, miks ma seisma jään, et nii tulevad rekkad mulle selga. Ütlesin, et siin nüüd ongi olukord, kus tagant tulevad rekkad selga ja kui lennuga ringile lähen, siis tuleb ka see silla alt tulnud mulle peale kui lennuga ilma peatumata sõidan sellele ringteele. Et viga saan mõlemal juhul.

Ütlesid, et tõesti, teil õigus, sellisel juhul on see peatumine põhjendatud ja lasid minema.

11 P.P.H huvitatud isik Kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla Põhjendus: külavanemate põhjapoolse kogujatee projekteerimistingimuste järgi on eesmärgiks seatud Põhimaantee nr 1 (E20) Küsimused: ühispöördumine Tallinn−Narva maanteel liiklejate ohtutus. 1) millised on kogujateega kaasnevad mõjud, muutused ja nende Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimise käigus ning 14. aprillil toimunud kogujatee eskiisprojekti tagajärjed kogukonnale ja inimeste eluviisile – ajakulu; jalakäijate- tutvustaval veebikoosolekul on jäänud aga vastuseta otseselt või kaudselt kohalikku piirkonda puudutavad , jalgratturite- ja autosõitjate ohutus; turvalisus ja privaatsus. Ka sotsiaalmajanduslikud mõjud: 1. millised on kogujateega kaasnevad mõjud, muutused ja nende tagajärjed keskkonnamõju osa kogukonnale ja inimeste eluviisile – ajakulu; jalakäijate-, jalgratturite- ja autosõitjate ohutus; turvalisus ja Projekteeritav kogujatee muudab liikumise ohutumaks kõikide liiklejate privaaatsus. Ka keskkonnamõju osa. 2. mõju piirkonnale – inimeste kinnisvarale, maakasutusele, Rebala Tallinn–Narva maanteel ning liiklejatele, kes kasutavad igapäevaselt Muinsuskaitseala terviklikkusele ja alaga seotud turismiarendusele. 3. millised on lahendused? Kuidas Jõelähtme–Kemba maanteed, ning kaoks ära normidele mittevastav vältida või vähendada võimalikke puudusi ning ennetada vastuolusid planeeringulahenduses – näiteks vasakpöördekoht ja parempöörded. Sõidudistants lahendusega oluliselt ei puuduvad kergliiklusteed, müra ja liiklustiheduse prognoos. Kuna Jõelähtme−Kemba kogujatee Võerdla osa muutu ning ajakulu on võrreldes olemasolevaga olukorraga minimaalne. projekteerimislahendus puudutab otseselt või kaudselt suuremat hulka Jõelähtme valla E20 Tallinn−Narva Jalakäijate ja jalgratturitel tekib parem ja ohutum võimalus liigelda Maardu maanteest põhjapoole jäävaid külasid, peame mõistlikuks ja põhjendatuks läbi mõelda ja välja töötada suunas. Antud hetkel on olemasolev teelõik läbimatu või kergliiklejad terviklahendus – kogu piirkondlik teedevõrgustik koos E20 Tallinn−Narva maantee Maardu-Jägala lõigu peavad liiklema piki Tallinn–Narva maanteed. Samuti annavad uued peale- ja maha pööretega ning ohutu maantee ületamise võimalustega. Käimasoleval Võerdla põhjapoolse bussipeatused kergliiklejatele võimaluse liigelda mugavamalt kogujatee uue tee eelprojekti menetlusel välja pakutud variandiga, mille tõttu pikeneb ja muutub ühistranspordiga. Projekti üks osa on keskkonnamõjude eelhinnangu keerukamaks naaberkülade elanikele vallasisene liiklemine, on ette prognoositav, et suureneb hoopis koostamine, mille raames hinnatakse keskkonnamõjud antud projektlahendusele.

liikluskoormus ning sellega kaasnev ohtlike olukordade tekkimine Jõelähtme külas praegu veel avatutuks jäävatel E20 Tallinn-Narva manatee tagasi- ja parempööretel. 2) mõju piirkonnale – inimeste kinnisvarale, maakasutusele, Rebala Selleks, et Võerdlast algavale kogujateele leida kogu piirkonnale mõistliku aja ja turvalisusega liiklemist Muinsuskaitseala terviklikkusele ja alaga seotud tagav lahendus tuleb: turismiarendusele. 1. viia läbi Jõelähtme valla E20 Tallinn-Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid läbiva kogujatee Transpordiamet ei näe, et kavandatav tee muudaks kinnisvara, maakasutuse projekteerimine tervikuna, mitte lahendada ja rutakalt valmis ehitada vaid tee algust, kõrvalmaanteid ja turismiarendust. 11601 Loo-Loovälja ja 11260 Jõelähtme-Kembat ühendav kogujatee. 2. Jõelähtme-Kemba kogujatee projekteerimine täies ulatuses ühendada Põhimaantee 1 (E20) Tallinn – 3) millised on lahendused? Kuidas vältida või vähendada võimalikke Narva maantee Maardu - Jägala teelõigu rekonstrueerimise projektiga. Sh tunnelite ja sildade puudusi ning ennetada vastuolusid planeeringulahenduses – rajamine/planeerimine mõistlike vahemaadega, et tagada sellega liikluskoormuse hajutamist külasid läbival näiteks puuduvad kergliiklusteed, müra ja liiklustiheduse prognoos. kogujateel ning tegelik vallasisene liikumisvajadus. 3. kaaluda kogujatee, maanteega ristuvate ühendusteede Antud projekti raames selgitatakse välja perspektiivse kergliiklustee või maanteekoridori osalist või võimalik asukoht (kummal pool teed saaks paikneda). Kergliiklusteede täielikku süvendisse viimise võimalust. vajaduse hinnang ning projekteerimine teostatakse Maardu–Jägala projekti koostamisega. Mürameetmete leevendamise vajadust ei nähta ette seoses väikese liiklussagedusega ning hoonestuse suhteliselt suure kaugusega projekteeritavast teest. Tallinn–Narva maanteega seonduva müra leevendamiseks nähakse ette mürauuring Maardu–Jägala projektiga. Projekti käigus koostatakse liiklusuuringud, millega analüüsitakse liikluse kasvu.

Ettepanek 1) viia läbi Jõelähtme valla E20 Tallinn−Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid läbiva kogujatee projekteerimine tervikuna, mitte lahendada ja rutakalt valmis ehitada vaid tee algust, kõrvalmaanteid 11601 Loo-Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kembat ühendav kogujatee. Maardu Jägala projektis võetakse arvesse projekteeritava Võerdla põhjapoolse kogujatee teelõiguga. Ülejäänud teedevõrk säilib. Lisaks on kogujatee ette nähtud üldplaneeringuga, lahendus ei mõjuta ülejäänud Tallinn–Narva maantee Maardu–Jägala lõiku ning puudub otsene vajadus neid koos lahendada.

Ettepanek 2) Jõelähtme-Kemba kogujatee projekteerimine täies ulatuses ühendada Põhimaantee 1 (E20) Tallinn−Narva maantee Maardu−Jägala teelõigu rekonstrueerimise projektiga. Sh tunnelite ja sildade rajamine/planeerimine mõistlike vahemaadega, et tagada sellega liikluskoormuse hajutamist külasid läbival kogujateel ning tegelik vallasisene liikumisvajadus. Maardu–Jägala projektis võetakse arvesse projekteeritava Võerdla põhjapoolse kogujatee teelõiguga. Võerdla põhjapoolse kogujatee eesmärk ei ole ülejäänud teedevõrgu ümberprojekteerimine. Projekteeritav lahendus ei mõjuta ülejäänud Tallinn–Narva maantee Maardu–Jägala lõiku ning puudub otsene vajadus neid koos lahendada.

Ettepanek 3) kaaluda kogujatee, maanteega ristuvate ühendusteede või maanteekoridori osalist või täielikku süvendisse viimise võimalust. Kogujatee süvendisse viimine ei ole finantsiliselt mõistlik, suurendab keskkonnamõjusid ja takistab loomade liikumist. Võerdla põhjapoolse

kogujatee projektiga ei lahendata Tallinn–Narva maantee paiknemist ega selle kõrgust.

Otsus: Arvamustega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

12 Toomla Kiri 1) Põhjendus: 24504:008:0150 Nii palju kui küsisin, on info asjaosalisteni jõudnud. Kiri 1) P.P.H Kahjuks vaatan, et töös on ikkagi küla kohalikku elukeskkonda kõige enam häiriv variant. Projektlahenduse väljatöötamisel kaaluti nelja alternatiivi, mille hulgas oli Võerdla külavanem Miks maanteeäärne lahendus ei sobinud? ka Tallinn−Narva maantee äärne lahendus. Lahendus ei osutunud piisavalt Ja et olukorda kohalikule inimesele veelgi ebamugavamaks muuta, sunnitakse meid Vainu otsetee asemel optimaalseks ning menetluse all olev lahendus on lisatud Rebala tee kaudu kunstlikult tekitatud suure ringiga külla sisse sõitma. Ajaloolise külatee, Vainu tee projekteerimistingimuste mentluse lisasse. Välja valitud lahenduse kasuks sulgemise vastu oldi valjuhäälselt juba 2015 avalikul arutelul (kui ma ei eksi aastaarvuga). Samal arvamusel räägib mitmeid põhjuseid: kogujatee on ette nähtud üldplaneeringuga, oleme ka nüüd - olen saanud juba tagasisidet ka teiste talude esindajatelt. kõige väiksem maksumus, ohutus (ei ole suure nurga all olevaid kurve ja Kiri 2) ristmikke, parem nähtavus), tee pikkus (võimalikest alternatiividest kõige Kõrvalmaanteid 11601 Loo-Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Võerdla mõistlikuma pikkusega), lühem läbimise aeg, olemasoleva teedevõrgustiku põhjapoolse kogujatee eelprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõus on välja toodud ärakasutamine, väiksem hooldamise kohustus (maaomanik, KOV, 1. Punkt 5.3.3. „Kostivere tee“ bussipeatus - arvestada perspektiivse kergliiklustee tunneliga Transpordiamet) ja väiksem mõju erinevatele piirangualadele. põhimaantee nr 1 Tallinn−Narva all. 1.1. Miks 22.10.2015 aastal Teedeprojekt OÜ esitatud ja Maanteeameti tellitud asendiplaanil kergliiklustee Kiri 2) tunnel, mis on maantee mõlema sõidurea alla välja joonistatud, 15.03.2021 esitatud projekteeritava teelõigu 1) 1.1 – Projekteerimise käigus selgitatakse välja tunneli asukoht ning asendiplaanil enam välja joonistatud ei ole? Viite kergliiklustee tunnelile leiab 2021. aasta lahenduses vaid lisatakse projekteerimise käigus joonisele. Kuna tunnelit antud projektiga projekteerimistingimustes, kus seda on nimetatud perspektiivseks. Millistele andmetele tuginedes on see ei projekteerita ega ehitata, nimetatakse tunnelit perspektiivseks. perspektiivseks nimetatud? 2) 1.2 – Kergliiklustee tunneli vajadus tuleneb otseselt eritasandiliste 1.2 Millest sõltub kergliiklustee tunneli ehituse vajadus ja selle perspektiivsus? “Kostivere tee” ületuskohtade vajadusest vastavalt projekteerimisnormidele Tallinn–Narva maanteeäärne bussipeatus on pidevalt kasutuses nii Võerdla kui Rebala küla inimeste poolt. Vajadus maanteel. Perspektiivsus sõltub rahastusvõimalustest. turvalise maanteeületuse jaoks on igapäevaselt aktuaalne. 1.3 Kuidas vastab projekt punktis 5.1.2. välja toodud eesmärgile - tõsta liiklusohutuse taset? 3) 1.3 –Ohutus paraneb nii põhimaanteel liiklejatele kui ka Võerdla Kuidas suhestub liiklusohutuse taseme tõstmisel jalakäija ohutus kiirteel autoga liikleja ohutuse ja põhjapoolse kogujatee liiklejatele, kuna suletakse ohtlik samatasandiline sõidumugavususega? Äärmiselt traagilise näitena saab siin välja tuua detsembris 2018 samal kõnealusel teel ristmik põhimaanteel. Põhimaantee jalakäijate ületus ei ole antud projekti toimunud liiklusõnnetust, mille tõttu hukkus teeületusel inimene ülesanne. https://epl.delfi.ee/artikkel/84709731/julm-surm-ja-enneolematu-hoolimatus-tallinna-narvamaanteel- auto-alla-jaanud-naisest-soideti-veel-kaks-korda-ule 4) 1.4 – Piirkiirust ei kavandata Tallinn−Narva maanteel tõsta ennem 1.4 Kas piirkiiruse tõus Narva maanteel kaasneb põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ja kõrvalmaantee nr 11260 eritasandiliste teeületuste valmimist ja Tallinn−Narva maantee Maardu– Jõelähtme-Kemba ristmiku sulgemisega või on see seotud ka kergliiklustee tunneli valmimisega? Jägala lõigu projekti realiseerimist.

2. Projekteerimistingimustest punkt 5.4. Kergliiklusteed ja selle alapunkt 5.4.1. Ei kavandata 5) 2.1 – Võerdla põhjapoolsel kogujateel on planeeritud teeületuskohad 2.1 Üheselt arusaadav sõnastus kergliiklustee tunneli ehituse ja/või perspektiivsuse osas on oluline ka bussipeatuste lähedusse. Tallinn−Narva maanteel kergliiklejate ületuskohti kergliiklusteede käsitluse osas laiemalt, kuidas kohalikud inimesed erinevatele maanteepooltele ohutult võrreldes olemasoleva olukorraga ei muudeta ning ületused toimuvad pääsevad, mitte ainult bussipeatuste kontekstis. samades kohtades. Teeületuskoht lahendatakse teise projektiga. 2.2 14. aprilli veebikoosolekul oli kergliiklusteede kavandamise kohta küsimusi lisaks Võerdla küla inimestele ka Rebala ja Uus-Rebala inimestel, kes praegu Võerdla-Rebala ja Lemmikloomakalmistu – 6) 2.2 – Projekteeritava Võerdla põhjapoolse kogujateega ei ole plaanis Jõelähtme kiriku vahelisi teid lapsevankrite ja koertega jalutamiseks, jalgrattasõiduks ja tervisejooksuks muuta eemal paiknevate olemasolevate teede lahendust ega külade sisest kasutavad. Liikluskoormuse tõusuga olemasolevatel teedel ja uuel kogujateel kaob sellisteks tegevusteks liikluskorraldust. Avalikel teedel tuleb järgida liiklusseadust ning rattaga võimalus. sõitmine, kõndimine vms tegevus on lubatud. Projektlahendus ei muuda Kergliiklusteed, mis pakuks kodu läheduses vaba aja veetmiseks ja turvaliseks sportimiseks seda. võimaluse, ei kavandata. Kuidas selgitate, ennetate ja leevendate planeeringu elluviimisega kaasnevaid muutusi 7) 3.1 –Vainu tee mahasõidu asukoha sobivust kontrollitakse täiendavalt inimeste senisele eluviisile? projekti koostamise käigus ning kaalutakse ka bussipeatuse lahenduse

muutmist nähtavuse parandamiseks. Võimalusel säilitatakse mahasõit 3. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.7. Mahasõidud. olemasolevas asukohas. 3.1 Võerdla kogujatee asendiplaanilt on näha, et projekteerimise käigus on nähtud ette Võerdla külatuumikut ja kogujateed ühendava Vainu tee otsa sulgemine ja liikluse ümber suunamine üle Jaaniussi kinnistu. 8) 3.2 – Bussipeatuste asukohad ja lahendused on läbi räägitud Jõelähtme Selgituseks: Vainu tee on küla nelja talu (Toomla, Vainu, Tõnikse, Puska) autode poolt aastaringselt vallaga ning arvamust on küsitud Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuselt. aktiivses kasutuses. Lisaks kasutavad teed postiettevõtted, küla pumbamaja haldava OÜ Loo Vesi spetsialistid ja operatiivautod tuletõrje veevõtukohani jõudmiseks. Kohalike inimeste jaoks on Vainu tee 9) 4.1 –Lahendus vastab üldplaneeringule ja piirkonna arenguid vms küla harjumuspärane ja traditsiooniline peatee. Võerdla küla on üks Rebala muinsuskaitseala tuumikkülasid teemasid on käsitletud ÜP raames. Projekti raames ei ole kavas täiendavalt ning ajalooliste külateede ja teekoridoride säilitamist maastikel on siin prioriteetseks peetud. Seetõttu seda uurida. suhtlesin vahetult enne 14. aprilli veebikoosolekut Muinsuskaitseameti esindajaga, kes samuti kinnitas, et vana tee kasutamine on ajaloolises keskkonnas igati mõistlik. Seda kõike silmas pidades peame oluliseks 10) 4.2 – Lahenduse realiseerimisega ei suurene oluliselt ajakulu ega ja vajalikuks, et Vainu tee otsa ei sulgeta, vaid rekonstrueeritakse selliselt, et see jääb endiselt samas piirkondlik maakasutus. Kinnistuid, mille maakasutust uue tee asukohas kasutatavaks ja on autodega sõidetav ka uue kogujatee ehituse järgselt. projekteerimine ja realiseerimine puudutab, on vähe. Projekti käigus 3.2 Vainu tee lähedusse jäävad bussipeatuste asukohad peaks olema kooskõlas nii koolibussi/valla siseliini, koostatakse liiklusuuring, mille tulemusel selgub eeldatav liiklussagedus. kui Tallinna-Jõelähtme vahelise ühistranspordi marsruudiga, kuid neid tuleks planeerida sellistesse Projekti raames koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille raames asukohtadesse, et Vainu tee ots jääks autodele avatuks. Tallinn-Narva maanteel sõitvate bussiliinide kasutus selguvad keskkonnamõju leevendamise meetmete rakendamise vajadus. Võerdla inimeste poolt on hetkel kohalike kogujateel sõitvate bussiliinide kasutusest suurem. Riigiteed on mõeldud kõikidele liiklejatele liikumiseks, kuid ei ole mõeldud otseselt sportimise ja vaba aja veetmiseks. Kõikidel riigiteedel 4. Projekteerimistingimuste punkt 5.11. Muud projekti koosseisus teostatavad uuringud kehtib liiklusseadus, mida tuleb liiklejatel järgida. Projektlahendus 4.1 Teemaga Liiklusuuringud- ja prognoos seoses: Miks on planeeritud vaid uuringud, mis toetavad projekti kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Keskkonnamõjude leevendusja tehnilist teostatavust ja ei ole uuringuid, millele tuginedes selgitada ja ennetada planeeringu elluviimisel ennetusmeetmed selguvad keskkonnamõjude eelhinnangust. Tervet inimeste eluviisile ja piirkonna arengule kaasnevaid muutusi ja nende tagajärgi? piirkonda ei uurita seoses väikeste muutustega projektiga piirnevatel aladel. 4.2 Rajatav kogujatee omab suurt mõju kohalike inimeste elukvaliteedile ja muudab oluliselt harjumuspärast Seoses projektalast eemal paiknevate teede lahenduste mittemuutmisega elukeskkonda. Suurendab ajakulu liiklemisel, liiklusmüra ja keskkonnasaastet. Küla lähistele suunatud puudub vajadus teostada lisaanalüüse ning lahendus vastab liiklusvoog vähendab turvalisust ja privaatsust, võimalust seni harjumuspärastel kodulähedastel teedel üldplaneeringule. Piirkonna arengut ja keskkonnamõjusid on käsitletud sportida ja vaba aega veeta. Rebala muinsuskaitseala kontekstis muudab uue kogujatee ehitus ajaloolist Jõelähtme valla üldplaneeringus ja selle lisades. Lähimad hooned külamaastikku ja vähendab põllumajanduslikeks tegevusteks kasutatavaid maa-alasid. Millised on paiknevad projekteerimistingimuste menetluses oleva lahenduse suhtes üle leevendusja ennetusmeetmed? Miks ei ole peetud vajalikuks teostada kogujatee mõjupiirkonda 100 m kaugusel. Projekti eesmärk on Võerdla põhjapoolse kogujatee uue jäävate külade tundlikkuse vms analüüsi? tee projekteerimine, mis ühendaks omavahel kõrvalmaanteed nr 11601 Küsimuse, miks ei ole teostatud kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme – Kemba Loo−Loovälja ja nr 11260 Jõelähtme−Kemba ning põhimaantee nr 1 ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee projekti koostamise käigus sotsiaalmajanduslikku analüüsi, Tallinn–Narva ja kõrvalmaantee nr 11260 Jõelähtme−Kemba mahasõidu tõstatas ja tõi puudusena välja ka 14.aprillil toimunud veebikoosolekul osalenud Tallinna Ülikooli Loodus- sulgemine ning Tallinn−Narva maanteelt vasakpöörde sulgemine, mitte ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse professor, Jõelähtme valla elanik Helen Sooväli-Sepping. sotsiaalmajanduslike analüüside tegemine antud piirkonnas. Ettepanekud mõjude hindamiseks, mida ei ole kajastatud kehtivas ja koostamisel olevas 5. Kaaluda ja välja töötada kõrvalmaanteid 11601 Loo−Loovälja ja 11260 Jõelähtme−Kemba ühendava Jõelähtme valla üldplaneeringus, palume teha kohalikule omavalitsusele. Võerdla põhjapoolse kogujatee asukohale veel alternatiivseid variante 1. Alternatiiv: Kogujatee eskiisprojekti tutvustaval veebikoosolekul ning ka Jõelähtme Teataja facebooki lehel on korduvalt välja 11) 5. - Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimisel lähtutakse toodud kogujatee altenratiivne lahendus, kus lõunapoolne, Kostivere kogujatee ühildatakse käesoleva kirja projekteerimistingimustes olevast lahendusest. Lahendust muudetakse punktis 1. käsitletud perspektiivse kergliiklustee tunneliga mis tuleb põhja poole põhimaantee nr 1 vastavalt projekteerimistingimuste korraldusele. Lahendus vastab Tallinn−Narva alt. Tunnel maantee alt projekteeritakse nii mahukas, et see sobib kasutamiseks nii üldplaneeringule ja täiendavalt kaalumiseks puudub vajadus. jalakäijatele kui autodele. 2. Alternatiiv: Säilitades Võerdla külast parempöörde E20 Talllinn−Narva maanteele, saaks tunneli 12) 5.1 – Kergliiklustee tunnelit antud projekti koosseisus ei projekteerita. maanteee alla rajada ühesuunalisena - asendab olemasoleva vaskpöörde. Väide, et nii tihedalt ei ehitata Projekteerimise käigus selgitatakse välja kergliiklustee tunneli asukoht. ristmikke, ei päde, sest näiteks Tartu maanteel on Tallinna ringtee ringristmikust mõnesaja meetri kaugusel Sõidutee tunnelit Võerdla põhjapoolse kogujatee projektiga ei teine, hiljuti renoveeritud kahetasandiline ristmik, millelt maanteele suunduvad kiirendusrajad on vaid 30m projekteerita. pikkused!? 3. Alternatiiiv: Säilitada Võerdla ristmikul parempööre E20 Tallinn−Narva maanteele ja projekteerida 13) 5.2 – vt. põhjendus 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud jrk nr. 12 p12. planeeritav ühendustee Loovälja teele ühesuunalisena (asendab vasakpöörde maanteelt). Võidetud teelaiuse arvelt kavandada teepervele kergliiklejatele ala, mida mööda pääseks ohutult Lemmikloomakalmistule ja 14) 5.3 - vt. põhjendus 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud jrk nr. 12 p12. põhjapoolsete külade tõmbekeskusesse Maardusse. 0-Alternatiiv: Kuna Jõelähtme-Kemba kogujatee Võerdla põhjapoolne kogujatee saab olema osast terviklikust kogujateest

Võerdla osa projekteerimislahendus puudutab otseselt või kaudselt suuremat hulka Jõelähtme valla E20 ühendades Loo–Loovälja ja Jõelähtme−Kemba maanteed. Tallinn-Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid, on mõistlik ja põhjendatud läbi mõelda ja välja Jõelähtme−Kemba maanteed käsitletakse Maardu–Jägala projektis. töötada terviklahendus - kogu piirkondlik teedevõrgustik, kogujatee koos E20 Tallinn−Narva Projekti eesmärk on toodud projekteerimistingimuste punktis 5.1.2. Lisaks maantee Maardu-Jägala lõigu peale- ja maha pööretega ning ohutute maantee ületamise võimalustega ning puudub vajadus ülejäänud Tallinn−Narva maantee Maardu–Jägala lõiguga mitte lahendada ja rutakalt valmis ehitada vaid tee algust, kõrvalmaanteid 11601 Loo-Loovälja ja 11260 koos lahendamiseks, kuna aluseks on üldplaneering. Jõelähtme-Kembat ühendavat kogujateed. 15) Ettepanek - Projekti eesmärk on toodud projekteerimistingimuste ETTEPANEK valida 0-alternatiiv – Võerdlas jätkub tavapärane olukord ja kogujateed ei ehitata kuni punktis 5.1.2. Projekteeritav lahendus on toodud projekteerimistingimuste Jõelähtme valla E20 Tallinn-Narva maanteest põhjapoole jäävaid külasid läbiva kogujatee terviklahenduse lisas. väljatöötamise ja E20 Tallinn−Narva maantee Maardu−Jägala lõigu rekonstrueerimiseni. Otsus: Kiri 1 – Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta Kiri 2 – 1) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 2) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 3) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 4) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 5) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 6) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 7) Arvestada arvamusega osaliselt. Võimalusel säilitada mahasõit olemasolevas asukohas. 8) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 9) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 10) Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 11) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 12) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 13) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 14) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 15) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerimistingimusi ei muudeta. 13 Ületee Esitasite oma projekti tutvustaval koosolekul põgusalt ka teise kogujatee variandi, mille puhul tee jookseks Põhjendus: 24504:004:1060 tallinn-narva maantee kõrvalt. See lahendus teile ei sobinud ja tõite mõned argumendid välja. 1) Projektiga proovitakse võimalikult vähesel määral mõjutada Rebala 1. kultusekivi - minu küsimus: seda kivi on varasemalt liigutatud, ehk siis kivi ei asu enam oma originaalses muinsuskaitseala, mh avaldada mõju kultuskividele ja asukohas. Mis takistab seda kivi uuesti liigutamast? Palun esitage oma väidet toetav seadus, nõue või kivikalmetele (muististele). määrus. 2. kalmistu sanitaarkaitseala - minu küsimus: kuidas takistab kalmistu veehaarde sanitaarkaitseala autotee 2) Projektiga proovitakse võimalikult vähesel määral mõjutada kõiki rajamist? Kalmistud ja teed on igal pool kõrvuti, mis meie juhul teistmoodi on? piiranguid tekitavaid objekte, sh kalmistuga seotud 3. bussipeatus kuusehekis (see oli sõnaliselt juurde lisatud punkt) - minu vastuväide: bussipeatuse saab sanitaarkaitseala. Lahendusega täpsed mõjud selguvad panna tallu sissesõidu teest teisele poole jäävale põllule. keskkonnamõju eelhinnangust. 4. pikem ajakulu autoga sõites - minu väide: teie joonisel oli selle lahenduse tee joonistatud täisnurkselt ja läbi planeerimata. Kui see tee panna paika koos sobiva raadiusega kurvidega oleks võimalik see jätta 3) Bussipeatus sai alternatiiv variandil valitud vastavalt mahasõidu peateeks prügilat teenindava tee suhtes (lisas selgitav joonis). Sel juhul tuleks sõiduaja vahe marginaalne. asukohale, et seda oleks olnud võimalik säilitada. Bussipeatuse 5. kallim hind - minu väide: tõesti on kallim ehitus, aga maantee äärse variandi puhul jääb tee riigimaadele nihutamisega oleks tekkinud olukordi, kus mahasõidu oleks ja puudub vajadus maid eraisikutelt suures mahus välja osta. Lisaks veel, kui palju rolli see umbes 800m pidanud sulgema ja bussipeatuse tegema suletud taskuna (viima pikem lõik reaalselt terve kogujatee kogumahu mõistes mängib? veel rohkem kinnistu sisse, et tagada nähtavust). 6. topeltteed ja teehoolduskulud - praegune teehooldus on lumetõrje ja 2x aastas pinnase freesimine. Arvestades, et suur osa teest jääks meie talu erateeks, siis see jupp, mis jääb valla hooldada (mitte 4) Ajakulu on pikem mitte ainult autoga liiklejatel, vaid ka maanteeameti) on väga lühike lõik. Kui suured need aastased kulud oleks ja kas kaaluvad üle turvalisuse kergliiklejatel, kes teed kasutada võivad. Kui lahendust muuta (hiljem täpsustan) ja külamiljööle tekitatud kahjud? skeemil näidatud kujul, tekkiks mõlemal pool tee otsas kehva 7. topeltteed ja lühema tee eelistamine - väitsite, et juhid hakkavad sõitma läbi praeguse olemasoleva tee. nähtavusega ristmik. Ühel juhul terava liitumisnurga tõttu ja teisel Tuletan meelde, et tegu on vana lagunenud külateega, mida ükski autost hooliv sõitja vabatahtlikult ei puhul olemasoleva metsa näol. Kui muuta Loo−Loovälja tee

eelistaks. Väitsite ka, et vald võib otsustada selle tee asfalteerida. Arvestades, et tegu on ühe talu ristmikul lisanduv tee peateeks, tähendaks see peatee suuna sissesõiduteega siis ma siiralt kahtlen, et vald selliseid summasid sellele kulutama hakkab. Seda enam muutust, millega seoses tekib lisanduv liiklusoht ristmikul. puudub sealt läbisõit kui olemasolev tee jääb suures mahuks erateeks. Ehk siis sean taas teie argumendid Menetluses oleva lahendusega tagatakse heade nähtavustega kahtluse alla ja kui te minuga ei nõustu, sooviksin näha mingitele punktidele toetuvaid vastuväiteid. ristmikud ning Võerdla põhjapoolne kogujatee muudetakse teiste teede suhtes peateeks. 8) Teie praegune lahendus lõikab meie talu maad pooleks ja tekitab otseseid ja kaudseid kahjusid. Selline lahendus on meile vägagi ebasobiv. Teil tuleks samuti selle variandi puhul turvalisuse aspekti mitte 5) Analoogsete uute teede realiseerimisel võib kilomeetri hind jääda unustada. Selliselt lahendatud teed hakkaks igapäevaselt ületama kümneid hobuseid, ratsanikke ja lapsi, suurusjärgus vahemikku 700 000 - 800 000 €/km (millele lisandub lisaks põllutehnika. Ületuskoht jääb täpselt kurvi kohale. 70km/h liikluspiirang sellises kohas ei tundu käibemaks). reaalne. 6) Hooldust teostatakse vastavalt riigiteede seisunditaseme nõuetele. Teil on võimalik kogujatee projektiga jääda enamuses mahus riigimaadele ja hetkel puuduvad Olemasolev tee ei ole antud hetkel riigitee ning seisunditasemed ei tõsiseltvõetavad takistused miks seda varianti mitte kasutada. ole tagatud. Tee projekteerimisel tuleb võimalusel välistada olukordi, kus tekib topelt teede võrgustik ja hooldusvajadus Sooviks näha reaalset läbimõeldud maantee äärset lahendust. Sarnane lahendus sellele osale, mis jääb meie (hooldusvajaduse juures tuleb arvestada nii Transpordiameti kui ka talu juurde, on maardu järve äärsete majade ja maantee vahel juba olemas. (Pildid lisatud) kohaliku omavalitsuse hoolde vajadust kokku), millest tingituna tekivad suuremad hoolduskulud. Transpordiamet ei nõustu, et plaanitud lahendus halvendab inimeste heaolu turvalisust. Transpordiameti hinnangul ei mõjuta projekteeritav lahendus külamiljööd.

7) Transpordiamet ei saa välistada, et kohalik omavalitsus või kinnistuomanikud ise teedevõrku ei parenda. Kui teeolud paranevad, tekib olukord, kus tekib lühem võimalus ala läbimiseks. Olemasolev kinnistut läbiv tee ei ole eratee, vaid hetkel on sihtotstarbeta maa.

8) Projekteerimistingimuste menetluses olev teelahendus arvestab võimalikult palju Jõelähtme valla üldplaneeringus toodud lahendust. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga seisneb erinevus selles, et umbe pooles ulatuses on kavandatav ühendustee nihutatud põhja poole selliselt, et tee ei kulgeks läbi Ületee talu hoovi. Lahendus on tõstetud põhja poole vähendamaks mõju Ületee talule ja suurendada liiklusohutuse taset seoses võimalike liiklejatega teel. Lahendusega on projekteeritud teeületuskohad bussipeatuse lähedusse. Avalikel teedel kehtib liiklusseaduses sätestatu ning nii autojuhid kui ka jalakäijad on kohustatud teedel pidama kinni liikluseeskirjadest. Projekteeritav teelõik projekteeritakse parameetritele, mis vastavad piirkiirusele 70 km/h. Hilisemalt on põhjendatud juhtudel võimalik liikluskorraldusvahenditega piirkiirust langetada kiirusele 50 km/h.

Esialgsetel andmetel on projekteeritava tee eeldatav maavajadus ca 16000 m2. millest riigiomandis on ca 4000 m2 ja eraomandis ca 12000 m2. Tallinn– Narva maantee äärse lahenduse puhul oli eeldatav maavajadus ca 21000 m2, millest riigiomandis on ca 9500 m2 ja eraomandis ca 11500 m2. Võrdlusena on eraomandis oleva maade omandamise vajadus samas suurusjärgus ning riigimaal paiknemise vahe on üle kahe korra suurem.

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerimistingimusi ei muudeta.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse Loovälja tee T20 24504:004:0351 Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Kivila 24504:004:0529 tunnus Viimsi metskond 255 24501:001:0164 Tõnikse 24504:008:0147 Viimsi metskond 308 24501:001:0378 Puska 24504:008:0440

Võerdla tee lõik 3 24501:001:0504

Varekse 24504:003:0060

Muti 24504:003:0062

Tõnikse 24504:004:0155

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).