• valla infoleht • Nr 2 (214) veebruar 2014 •

Tunnustati Karksi valla kultuuri- ja Vallavolikogu osutas au sporditegijaid 16. jaanuari istungil otsustas volikogu anda valla aukodaniku nimetuse ning sellega kaasneva teenetemärgi ja elutööpreemia ornitoloogile ja looduskaitsjale Olav Rennole. Jaanuarikuus toimusid kaks väärikat kul- sellel aastal oli nominente 8. Laureaadi tiit- Karksi valla teenetemärk otsustati anda valla kultuurielu edendajale, rahvatantsujuhile ning Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse tuuriinimeste tunnustamissündmust. li sai Karksi-Nuia Muusikakooli direktor, Seltsi eestvedajale Leili Naelale, teenekale mesinikule Antu Rohtlale ning osaühingu Puidukoda juhile, edukale ettevõtjale, vallaelu Viljandimaa kaheksas „Pärlipidu“ ehk õpetaja ja pillimees Margus Põldsepp. aktiivsele arendajale ja toetajale Enn Kinnasele. maakonna parimate kultuuri- ja spordi- 9. jaanuaril anti Eesti Draamateatris üle tegijate austamisõhtu peeti 3. jaanuaril Eesti Kultuurkapitali kaheksa aastapree- Olav Renno on sündinud 26. veebruaril haudelindude levikuatlase“ koostamine. Sakala Keskuses. Anti üle maa- miat ning arhitektuuri, audiovisuaalse 1932. a Tartus. Bioloog-zooloogi kutse Renno on olnud ka väga aktiivne loodus- konna kultuurkapitali aastapreemiad, kunsti, kehakultuuri ja spordi, kujutava omandas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis 1956. kaitselistes seltsides, sealhulgas on ta olnud rahvakultuuri auhinnad ja kuulutati välja ja rakenduskunsti ning rahvakultuuri siht- aastal. Töötanud on ta Rõbatši ornitoloogia- TA Looduskaitsekomisjoni teadussekretär Kultuuripärl. kapitalide aastapreemiad. Õhtu lavastas jaamas, Looduskaitse Valitsuses ja 10 aastat ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige. Aastapreemia määrati mullu enim silma Ants Johanson. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal, sealhul- Peale pensioniikka jõudmist asus Olav paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia gas viis aastat direktorina. Oli 60ndate aas- Renno elama Karksi valda Pärsi külla Võit- sündmusele, laureaate oli 13. Karksi val- said teiste hulgas ka Alli Laande mulgi tate esimesel poolel TA Zooloogia ja Botaa- ma tallu põldu pidama ja kanu kasvatama last said maakonna tunnustuse osaliseks keele edendamise ning mulgi kultuuripä- nika Instituudi mittestatsionaarne aspirant ning lülitus kiiresti kohalikku ellu. Ta päl- August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi randi rikastamise eest ning Karksi-Nuia ja kaitses 1968. aastal bioloogiakandidaadi vis siinse rahva usalduse ja lugupidamise, õpetaja ja tantsujuht Reet Kasepalu ning Muusikakooli direktor Margus Põldsepp kraadi. Enam kui 35 kutselise ornitoloogi- olles valitud ka Polli/Karksi Vallavolikok- Karksi-Nuia Spordikooli direktor Leo kultuuripärandi rikastamise ja pärimus- na töötatud aasta jooksul süvenes ta Eesti ku. Olav kuulub valla ajalehe Karksi Sõna Liiber, kes on Karksi ja valla muusikahariduse edendamise eest Mulgi- sisevete, rannikute, rabade ja saarte (eel- toimetusse, osaleb mälumängudes, tegeleb spordielu koordinaatoriks. Rahvakultuu- maal. kõige Soome lahe saarte) haudelinnustiku kodu-uurimisega. Oma laialdaste teadmis- ri auhinna laureaadiks kuulutati Karksi Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ga- väljaselgitamisse, huvitus veelindude rän- tega loodusest ja ajaloost on Olav Renno mulke mokalaat kui aktiivne Karksi valla lal esines ka Karksi-Nuia Muusikakoolist dest ja talvitamisest, organiseeris lindude hinnatud giidina nii täiskasvanute kui las- pärimuskultuuri hoidja ja kandja. alguse saanud ansambel Tuulepuu. lennuloendusi. Nende uuringute tulemused te hulgas. Ta on tuntud aktiivse eluhoiaku Kultuuripärliga tunnustatakse ja innus- Soovime kõigile laureaatidele palju on avaldatud 150 teadusartiklis. Lisaks on poolest: sekkub ühiskondlikesse problee- tatakse väljavalitud kultuuri- või spordite- õnne, tegutsemisrõõmu ja tervist! kirjutanud üle 300 loodust ja looduskaitset midesse ja jagab publitsistina oma arvamu- gelase erialast pühendumist Viljandimaal, Kai Kannistu tutvustava artikli, koostanud kümme aasta- si maakonnalehe veergudel. Olav Renno käiku „Looduse kalendrit“, tõlkinud eesti kuulub mitmesse ühiskondlikku organisat- keelde tosin loodusraamatut. Üheks suuri- siooni ning on ka Eesti Ornitoloogiaühingu maks ettevõtmiseks oli Olav Rennole „Eesti ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige. Hea vallarahvas! Leili Nael on sündinud 3. märtsil 1945. erinevate sündmuste läbiviimiseks. Palju aastal Kuressaares, kus ta omandas alg- energiat ja aega kulutas ta Karksi Valla Olete oodatud Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamisele hariduse. Järgnesid õpingud Tartu XII Kultuurikeskuse hoone valmimise heaks. 24. veebruaril Karksi-Nuias. Keskkoolis ja Räpina Aiandustehniku- Ta on eluga kursis ja osaleb enamikel Kell 11.00 pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestusmärgi mis. Tehnikumi lõpetamise järel (1966) valla külamajade tähtsündmustel. Leili on jalamile. suunati ta Kurvitsa sovhoosi Murile, kus aktiivne kodanikualgatuses – ta on Kark- Kell 12.00 aktus valla kultuurikeskuses: valla aukodaniku tiitli, töötas aiabrigadirina. 1970. kuni 1984. si-Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsi esi- teenetemärkide, spordi- ja kultuuripreemiate üleandmine, aastani töötas Polli metskonna aednikuna. mees alates 1991. aastast. heakorrakonkursi parimate tunnustamine. 1984–1991 töötas Leili Nuia EPT ame- Leili Nael on ennast aastatega tõestanud Kell 13.00 Rein Rannapi kontsert „Idüll“. tiühingu klubis kunstilise juhina. Alates kui tegijat kultuuri valdkonnas. Ta on or- Suupistelaud. 1965. aastast on ta juhendanud hobikor- ganiseerinud 6 aastat Karksi Meefestivali, Siret Vene, volikogu esimees ras erinevates liikides ja vanuseastmetes mis aitab propageerida eesti toitu ja meile Arvo Maling, vallavanem rahvatantsu- ja liikumisrühmi. 27 aastat omast rahvuskultuuri. Leili eestvedamisel on tema juhendada olnud naisrahvatantsu- ja tema juhitud projekti järgi renoveeris rühm „Mari“. aianduse ja mesinduse selts Murri häär- Leili on valitud Karksi Vallavolikokku beri, kus on korraldatud külapäevi, tähis- kaks korda ning ühtlasi juhtinud kultuuri- tatakse rahvakalendri tähtpäevi ja viiakse Karksi valla elanikud komisjoni tööd. Kultuurikomisjoni esime- läbi erinevaid õppepäevi. Leili Nael on Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2014. aastal Karksi vallas 3507 inimest, hena on aidanud organiseerida valla üritu- juba kolmandat korda valitud Muri, Mor- neist 1768 meest ja 1739 naist. si, kirjutanud projekte mulgi rahvariiete na ja külavanemaks. Eelmisel aastal sündis vallas 29 last, neist 17 poissi ja 12 tüdrukut. Suri 43 inimest, muretsemiseks, tiibklaveri soetamiseks, neist 20 meest ja 23 naist. Valda saabus 91 inimest, neist 48 meest ja 43 naist ning lahkus 178 inimest, neist 77 meest ja 101 naist. Antu Rohtla on sündinud l7. aprillil õppepäevad, uute mesindusega tegelevate 1938. aastal Sangaste vallas talupidajate inimeste kaasamine, praktilised õppepäe- pojana. Pärast alghariduse omandamist vad mesilas, alates 2007. aasta sügisest iga- Restu 7-kl Koolis jätkus Antu Rohtla ha- aastaste meefestivalide korraldamine. Mee- Polli Hooldekodu tähistas oma sünnipäeva ridustee Antsla Põllumajandustehnikumis, festivalidel on suure populaarsuse võitnud mille lõpetas 1956. aastal. 1964. aastal Antu Rohtla organiseeritud mesindusalased Polli Hooldekodu loodi 1994. aasta 22. seid vanuses 80–97 aastat 20, neist naisi lõpetas ta EPA agronoomina, seejärel oli loengud. Ka ta ise on suurepärane kõneleja jaanuaril vallavanem Arvo Malingu ja 16 ja mehi 4. Hoolealuseid teenindab 9 aspirantuur EMMIs ja 1971. aastal väite- ja haarab neidki, kes mesindusega ei tegele. lasteaia juhataja Irene Univeri eestvõt- hooldustöötajat. Kaader on majas tubli kirja kaitsmine. Uurimisaladeks on olnud Loengutes on käsitletud mesinduse ajalugu, tel. Esimesel aastal oli hoolealuseid ka- ja suures osas ka püsiv. põllumajanduse ökonoomika ja mesindus. mesilaste tõuaretust, meetoodete kvaliteeti, heksa. Juba 1995. aasta sügisest laienes Tänan kõiki töötajaid selle raske ja 1975–85 tegeles ta Eesti meetaimestiku mesilaste haigusi, populariseeritud mett kui hooldekodu korterelamu näol. Käesole- tänuväärse töö eest ning soovin kõigile kaardistamisega. Temalt on ilmunud üle tervislikku toiduainet, tutvustatud meetoite. val ajal on asutuses kohti 26: peamajas kirevaid värve ja tugevaid närve, sitkust 60 teadustrükise. Loengute tasemest annab tunnistust see, et 12, korterelamus 14. Kuigi elame ka- ja tarmu ning kestvat armu! Tänan ka Töökohad: 1965–67 Türi Sovhoosteh- üha rohkem on hakatud hindama mett ja hes majas, on meil omavahel tihe side. oma tublisid sõpru ja abilisi – Mirjam ja nikumi peaagronoom, 1972–75 Olustve- meetooteid ning sügisene meefestival on re Sovhoostehnikumi direktor, 1975–90 alati oodatud. Huvi mesinduse vastu on Need, kes on suutelised, käivad söömas Guldar Järve, Leevit, Ennu ja Indrekut, EMMTUI Polli Katsebaasis puuviljandu- suurenenud nii vallas kui ka kogu piirkon- peamajas, kes on haiged või muidu vi- sõpru Oulaisest ja Karksi valda! se osakonna vanemteadur. 1990–94 oli nas. Üheks osaks Antu Rohtla panusest val- letsamad, neile viiakse toit neli korda Laine Ikonen Viljandimaa Talupidajate Liidu esimees, la ellu ongi olnud tema mitmekümneaastane päevas tubadesse. Hetkel on hoolealu- Polli Hooldekodu juhataja 1994–96 aseesimees. l975. aastast on elu- tegevus mesinikuna, mesinduse käsitlemine kohaks Polli küla. ühena riigi majandusharudest, erialase kir- Tegevust mesinikuna on tunnustatud ni- janduse ning oma kogemuste tutvustamine. metusega Aasta Mesinik 2003. Karksi vallas Kõneleme temast kui meistermesinikust ja on Antu Rohtla korraldada olnud mesinike spetsialistist selles valdkonnas.

Enn Kinnas on sündinud 20. veebruaril Osaühing Puidukoda on Karksi valla 1969. aastal Karksi-Nuias ja lõpetanud suurima käibega ekspordile orienteeritud Karksi-Nuia Keskkooli. ettevõte. Firmas töötab üle 70 töölise, 1997. aastal asutas Enn Kinnas ettevõt- olles sellega üks suurematest tööandjatest te OÜ Puidukoda, mille põhitegevuseks vallas. Kuueteistkümne aasta jooksul on on kõrgema lisandväärtusega okaspuu Enn Kinnas ettevõtte omaniku ja juhataja- höövelmaterjali tootmine ning turustami- na olnud tööandjaks ja ettevõtluse edenda- ne. Ettevõte alustas tööd endise Karksi jaks Karksi vallas. kolhoosi vanas puidutöökoja hoones paari 2013. aastal müüs Enn Kinnas äriühingu töölisega. Kuueteistkümne aasta jooksul Prantsuse ettevõttele Protac Ouest, kaasa- on Puidukoda tõusnud oma valdkonna tes nii väliskapitali Karksi valla ettevõtluse suurimate tegijate hulka Eestis. Ettevõttes arendamisse ja kasvu. on kaasaegsed ja paindlikud täisautoma- Enn Kinnas on toetanud Karksi val- tiseeritud tootmisliinid – sorteerimisest la noorsportlasi ja sporditegevust vallas. saagimise, hööveldamise ja kiletamiseni. Tema tegevus on olnud Karksi vallale suu- Liinid soetati 2004. aastal ning rekonst- re positiivse mõjuga. Polli Hooldekodus on mitmesuguseid vabaaja veetmise võimalusi ja tegevusi rueeriti 2010. aastal. päeva sisustamiseks. Karksi Sõna  veebruar 2014 KARKSI eurot – transpordimaa; Kassepa tänav, suurusega 7913 m2, maksustamishind Alustame Karksi valla uue arengukava tegemist VALLAVOLIKOGUS 1029 eurot – transpordimaa; Soo tänav, Karksi valla praegune arengukava koos- ne aasta jooksul ette näha. Seda seetõttu, mõjutavad valla avalikke teenuseid. suurusega 1357 m², maksustamishind 176 tati 2008. aastal, kui valla eelarve tulud et 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel Väga oluline osa arengukava kavanda- 16. jaanuari istungil eurot – transpordimaa; Lossimäe tänav, tõusid aastas rohkem kui viisteist protsen- loeti Karksi vallas elanikke kokku viiesa- misel on valla finantsvahenditel. Vaada- Võtsid osa: Kerti Einstein, Jüri Kert, suurusega 757 m², maksustamishind 98 ti ja Euroopa rahalaevad tundusid just ko- ja inimese võrra vähem kui neid registris tes rahandusministeeriumi arvestusi, siis Liidia Klaas, Kati Kuusk, Leo Liiber, eurot; – transpordimaa; Mäe tänav, suu- hale jõudvat. See tekitas suurt optimismi kirjas on. Seega elavad nad juba praegu nende järgi tõuseb, hoolimata rahvaarvu Heino Luik, Ain Peensoo, Anu Rebane, rusega 622 m2, maksustamishind 81 eurot ja arengukavva pandi kirja kõik soovid. kusagil mujal ja on ainult aja küsimus, ku- langusest, valla eelarve igal järgneval Enn Sarv, Raimo Sarv, Tarmo Simson, – transpordimaa; Tööstuse tänav, suuruse- Samal ajal oli juba märgata inimeste väl- nas nad oma andmed korrastavad. Tuleb aastal 2–5 protsenti. See katab küll inf- Andi Sõmmer, Kert Varik, Siret Vene ja ga 7898 m2, maksustamishind 1027 eurot jarände kiirenemist vallast. Sellest tulene- see siis sellest, et on vaja lasteaiakohta või latsiooniprotsendi, aga ei ole piisav suu- vallavanem Arvo Maling, puudus Monika – transpordimaa; Tehase tänav, suuruse- valt saigi valla arengukava peaeesmärgiks tasuta bussisõitu. remahulisteks tegevusteks või ümberkor- Erreline. ga 5102 m2, maksustamishind 663 eurot tingimuste loomine valla elanike arvu säi- Arengukava vajab uuendamist. Üheskoos raldusteks. Valla laenukoormus on praegu • Arutati II lugemisel Karksi valla 2014. – transpordimaa; Kooli tänava lõik 1, suu- limiseks üle nelja tuhande elaniku. Aren- on vaja arutada, mida on vaja teha, kuhu 1,75 miljonit eurot. Arengukava perioodil aasta eelarve projekti. rusega 771 m², Kooli tänava lõik 2, suuru- gukava visiooniks püstitati, et Karksi vald panustada, et aastal 2020 visioon – Karksi on võimalik arvestuslikult laenata täienda- • Algatati detailplaneering Karksi-Nuias, sega 436 m2, maksustamishind kokku 157 on aastal 2018 aktiivse elanikkonnaga, vald on aktiivse elanikkonnaga, kauni loo- valt veel umbes sama suur summa. Samas Koidu tn 8 kinnistul eesmärgiga määrata eurot – transpordimaa. kauni loodusega, Mulgi kultuuri väär- dusega, Mulgi kultuuri väärtustav, kaas- peab laenu võtmine olema hästi kavanda- ehitusõigus ja ehitusala koos tehnosüstee- • Määrati Metsaküla külas, Järve kinnistu tustav, kaasaegse sotsiaalsfääri ja infra- aegse sotsiaalsfääri ja infrastruktuuriga, tud ja põhjendatud. Mõningast abi arengu- mide ning -rajatistega. jagamisel moodustunud katastriüksustele struktuuriga, valla elanike heaolu tagav valla elanike heaolu tagav omavalitsus, kavaliste eesmärkide täitmiseks saab loota • Otsustati võõrandada kirjalikul enam- koha-aadressid ja sihtotstarbed järgmiselt: omavalitsus. täituks. Milline on omavalitsuse tegevuse Euroopa Liidu toetustest. Arengukavaline pakkumisel Karksi valla omandis olev Järve, pindala 26,59 ha – sihtostarve maa- Lisaks seati arengukavaliselt kaheksa peamine eesmärk kavandataval perioodil ja küsimus on, kas valla vahendeid on vaja kinnistu Polli viinaait asukohaga Polli tulundusmaa ja Väike-Veevre, pindala 2,5 alaeesmärki, mille kaudu saavutada põhi- mis on tegevused selle täitmiseks. paigutada ehitistesse või tegevustesse. küla alghinnaga 1000 eurot. ha – sihtotstarve maatulundusmaa. eesmärgi täitumist. Kuigi valla eelarve tu- Arengukava kavandatakse aastateks Viljandi maakonnas käib samuti aren- • Kehtestati Karksi Vallavolikogu ja • Eraldati Karksi Kultuuriseltsile 485 eu- lud ei ole veel tõusnud masueelsele 2008. 2015 kuni 2020. Kavandatav ajaorientiir gustrateegia koostamine, kus piirkonna Vallavalitsuse liikmete teenistuslähetus- rot projekti „Karksi külamaja fassaad“ aasta tasemele, on vallas siiski suudetud on küllaltki hoomatav ja protsessid, mis visioon on kirjeldatud järgmiselt: Viljan- se saatmise ja lähetuskulude hüvitamise laenuintressi ja laenulepingu muutmise säilitada ja tagada kvaliteetsed avalikud toimuvad, vajavad arengukava juures tä- dimaa inimeste heaolu on tagatud ning kord. rahastamiseks. teenused, arendatud infrastruktuuri, teh- helepanu nii lähteandmete seadmisel, kui see seisund on jätkusuutlik. Viljandimaal • Algatati Karksi valla arengukava aas- tud koostööd mittetulundussektoriga ja seire teostamisel. on säilinud asustus ja kohalik kultuur tateks 2015 kuni 2020 koostamine. Val- 20. jaanuari istungil kaasatud nii valla kui mittetulundusühistu- Uue arengukava koostamisel peame ar- ning nende arenguteks on piisavalt ini- lavalitsusele tehti ülesandeks korraldada Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, te poolt eelarveväliseid toetusrahasid valla vestama elanike arvu ja vanuselise koos- mesi. Viljandimaa elukeskkonna areng arengukava koostamine. Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi ja arendamisse. Tagasihoidlikult on tegeldud seisu muutustega. Karksi vald on nende on toimunud säästva arengu põhimõtete • Otsustati valla aukodaniku nimetus ning vallasekretär Inge Dobrus. alameetmetega, mis ei ole otseselt valla kümne omavalitsuse hulgas, kus kõige kohaselt. Valla arengukava haakumine sellega kaasnev teenetemärk ja elutöö- • Määrati toimetulekutoetus 22 taotlejale ülesanne: uute elamute rajamise korralda- kiiremini väheneb alla 65aastaste elanike maakonna arengustrateegiaga on oluline preemia anda ornitoloogile ja looduskaits- kokku summas 3186,47 eurot ja ühekord- mine ja munitsipaaleluruumide soetamine. arv. Viimasel viiel aastal vähenes las- seetõttu, et maakond tegutseks koos ja jale Olav Rennole. ne sotsiaaltoetus 13 abivajajale kokku Samuti meetmed, mis toetaksid töökohta- te arv 30%, tööealiste 10% võrra ja üle Euroopa Liidu toetuste jagamisel vaada- • Karksi valla teenetemärk otsustati anda summas 1360 eurot. Lasteaia toidutoetus de loomist ja säilimist piirkonnas. 65aastaste isikute arv tõusis 5%. Valda takse, kas toetatav objekt või tegevus on valla kultuurielu edendajale, rahvatantsu- määrati 2 ja õppekäigu toetus 7 lapsele. Hoolimata läbiviidud arengukavalis- iseloomustav töösurveindeks näitab, et kirjas ka maakonna arengukavas. juhile ning Karksi-Nuia Aianduse ja Me- Vajadusepõhine peretoetus määrati 19 test tegevustest, peame viis aastat peale iga kahe pensioniikka jõudva kohta saab Kutsun kõiki mõtisklema ja kaasa rääki- sinduse Seltsi eestvedajale Leili Naelale, isikule. Huvitegevuse toetus määrati 2 arengukava kehtima hakkamist tõdema, tööealiseks üks isik. Vähene noorte arv ei ma valla arengukava teemadel. Arenguka- teenekale mesinikule Antu Rohtlale ning õppurile. et need meetmed ei ole suutnud peatada anna lootust iibe kasvuks. Rahvaloendu- va on plaanis koostada käesoleva kevade osaühingu Puidukoda juhile, edukale et- • Väljastati ehitusluba: lauda täielikuks elanike äravoolu vallast. Nii elas 2014. se ajal tehti selgeks, et üle poole vallas jooksul. Kutsun kõiki osalema aktiivselt tevõtjale, vallaelu aktiivsele arendajale ja lammutamiseks Vainu kinnistule Karksi aasta alguses vallas 3507 elanikku. Kõik asuvatest töökohtadest täidavad vanemad töögruppides ja rahvaaruteludel. Vasta- toetajale Enn Kinnasele. külas, abihoone püstitamiseks Vana-Virite viis aastat on iive olnud negatiivne ja kui 50aastased inimesed. Kas sellest võib vasisulised kuulutused avaldatakse valla kinnistule Sudiste külas, rajatise „Morna väljaränne ületanud valda elama asunute tekkida tööjõu probleem meie ettevõtetele kodulehel, facebookis ja Karksi Sõnas. alajaama kaabel ning jaotus- ja liitumis- arvu. Vaadates tulevikku, ei ole elanike või toob see kaasa hoopis tööealiste mig- Arvo Maling KARKSI kapp“ püstitamiseks Morna külas, rajatise äravoolu peatumist lähima viie kuni küm- ratsiooni meie valda. Kuidas need näitajad vallavanem VALLAVALITSUSES „Vee- ja kanalisatsioonisüsteem“ püstita- miseks Mägiste 1 ja Mägiste 2 kinnistule 13. jaanuari istungil külas. Erich Krieger – nüüd juba tõsimeeli Eesti piirilaulik Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, • Määrati Leeli külas asuva pumbamaja Fotod: Jaak Kõdar Kui Nava talu oma Läti piiri äärsesse män- vuti laulusõnade kastiga ja vähemalt kord Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi ja hoone juurde teenindusmaa suurusega 2 nimetsa pani seitsme aasta eest püsti post- aastas, s.o meie riigi sünnipäeval, kogu- vallasekretär Inge Dobrus. 395 m ja saunahoone juurde teenindus- 2 kasti, mille sees eesti- ja lätikeelsed lau- neb siia 50–100 inimest, kes üsna kohe • Määrati projekteerimistingimused maa- maa suurusega 15 153 m . lusõnad ja kui mõlema riigi rahvuslinnud suudavad armsad isamaalaulud põimida kaabli-, liitumis- ja jaotuskapi paigaldus- • Määrati Mäeküla külas, Püksi 14 katast- suitsupääsuke ja linavästrik selle omaks üheks õnnesoovibuketiks. projekti koostamiseks Morna külas. riüksuse jagamisel moodustunud katastri- võtsid, siis oligi sündinud Eesti Vabariigi Tänavu on piirilaulmine 23. veebruaril • Anti kirjalik nõusolek Georg Gavronski- üksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed 2 piiri ainus ja esimene laulupiiripost. Nava kell 12 kogunemisega Lilli külamaja juu- le suletud süsteemiga energia-puuraukude järgmiselt: Priimäe, pindala 19 085 m , talu hoiab kiivalt piiriposti numbrit 1, sest res. Kui pole lumeteed, siis loodame, et rajamiseks Morna Õunahoidla kinnistule sihtotstarve elamumaa; Kaarli, pindala selliseid piiriposte võib Eestis püstitada ka mitte porirööpaid, mis samuti on jal- Morna külas. 11,93 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; tuhandeid, aga nr 1 on neist ikkagi vaid gadele takistuseks. Kuid mitte muusikale. • Väljastati ehitusluba üksikelamu laien- Püksi, pindala 52,81 ha, maatulundus- üks ja ainuke. Kaks aastat hiljem tuli para- Erich Krieger, kes on armeeteenistuse damiseks Suurekivi kinnistul, maa. ku selle asukohta muuta paksu lume tõttu, läbi teinud Lätis, laseb lahti laulud mõ- külas. • Määrati külas, Uue-Rauksi katast- millest läbikaevamine oli tõsine ja mitte lemas keeles. Ja nagu alati, ootame laulu- Lillis on juba traditsiooniks saanud • Määrati munitsipaalomandisse taotletava- riüksuse jagamisel moodustunud katastri- odav töö. Uues asukohas on laulupiiripost tuge Läti poolelt, kes kunagi pole jäänud tulla vabariigi aastapäeva eel kokku, tele tänavatele teenindusmaad, koha-aad- üksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed järgmiselt: Uue-Rauksi, pindala 12,54 ha, paremini nähtav ja kättesaadav ning selle tulemata. et koos lätlastega laulupiiriposti ressid, sihtotstarbe ja maksustamishinnad juures ühiselt isamaalisi ja sihtotstarve maatulundusmaa, Jahisaare, juurde mahub ka rohkem inimesi. Tuleme siis üksi või grupis, ansambli järgmiselt: Võidu tänava lõik 1, suurusega rahvalikke laule laulda. Disainer Heiki Kongi, esimeste lume- või kooriga. Pärast laulupärja panekut pii- 661 m2 , Võidu tänava lõik 2, suurusega pindala 6,64 ha, sihtotstarve maatulun- linnade väljamõtleja ja ehitaja ning küm- ril kuulame Nava luuleküünis mõne uue 1882 m2 ja Võidu tänava lõik 3, suuruse- dusmaa. nete rahvusvaheliste skulptuurikonkurs- värsitöö ja siis jätkub vabariigi sünnipäe- ga 1434 m2, kokku maksustamishind 517 • Anti nõusolek aktsiaseltsile Iivakivi side osaline ja laureaat, võttis Nava talu vapidu Lilli külamajas. eurot – transpordimaa; Männiku tänav, Karksi-Nuias, Ettevõtluse tn 3 katastriük- metsast jämeda männipalgi ja mootorsaag Tere tulemast! suurusega 4119 m2, maksustamishind 535 susel 4 pärna mahavõtmiseks. avastas, et selles pakus on peidus ehtne Jaak Kõdar lüüra. Nüüd seisabki see kaunis kuju kõr- Nava talu Karksi vallas on võimalus taotleda ID-kaarti Lilli looduskeskus pakub algaval aastal Lõuna Prefektuuri kodakondsus- ja mig- Saaja konto: EE932200221023778606 ratsioonibüroo pakub kõigile Eesti koda- (Swedbank) või tegevusi igale eale nikele, kel ID-kaarti veel ei ole või see EE891010220034796011 (SEB) hakkab aeguma, võimalust taotleda seda Viitenumber: 2900081994 2014. aastal rahastab Keskkonnainvestee- koostööd lähemate valdade ja Lasterikaste lausa oma koduvallas. Selgitus: märkige isiku nimi ja toimin- ringute Keskus MTÜ Lilli Looduskeskuse Perede ühendusega. ID-kaardi taotlust saab esitada 28. gu nimetus, mille eest riigilõiv tasuti (nt erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi Täiskasvanud saavad osa võtta juba märtsil 2014 kell 10–12 Karksi Valla Mari Maasikas ID-kaardi taotlus) igale eale. traditsiooniks kujunenud õppereisidest, Kultuurikeskuses Viljandi mnt 1 sinises Taotluse esitamiseks vallamajas pa- Kõige väiksematele toimub detsembris mis on planeeritud Elistvere loomaparki, saalis. Kohapeal on võimalik teha doku- lume kindlasti eelnevalt registreerida muinasjutuline talveprogramm „Metsa- Jääaja Keskusesse, Karula Rahvusparki, mendipilti (fotograaf Jaan Pääsuke). vallavalitsuse telefonidel 435 5510 või muhklimaa“. Saame pakkuda programme Pokumaale, Vapramäe looduskeskusesse, Taotlemiseks vajalikud dokumendid: e-postile [email protected] hiljemalt 12. 20 grupile. Põhikooli õpilastele jätkub Luke mõisa ning Eesti Maaülikooli Võrts- • taotlusankeet; märts 2014. alates veebruarist keskkonnaring „Soo- järve õppekeskusesse. Osaleda saavad ka Eesti Vabariigi laulupiiripost nr 1. • isikut tõendav dokument; Taotletud dokumente tuleme koha- kolli kool“. Esimene kokkusaamine on keskkonnaringi lapsed. Põhiliselt on õp- • üks värvifoto mõõtmetega 40x50 mm peale väljastama 25. aprillil 2014 kell Lilli loodusmajas 14. veebruaril. Kõigil pereisidel osalejad siiani olnud Viljandist, (foto tohib olla vana kuni 6 kuud, kindlas- 10–12. soovijatel saata kiri aadressile ly@loodus- kuid kui oma valla inimesed huvi tunnek- ti ei sobi eelmise dokumendi foto); Kontrollige aegsasti oma dokumentide keskus.ee. Osaleda saavad kõik, nii need, sid, siis saaksime korraldada nii, et buss õpilased Soontagas, Karula rahvuspargis, • riigilõivu (24,28 €, alla 15aastased isi- kehtivusaega ning taotlege uus soovitavalt kes varem on käinud kui ka need, kes pole alustaks sõitu Karksi-Nuiast. Seega palu- Otepää looduspargis, Pokumaal ja Vap- kud, puudega isikud ja üldtingimustel va- 6 kuud enne kehtivusaja lõppu. kunagi enne ringis osalenud. Põhiline on me huvilistel endast teada anda. ramäe looduskeskuses. Nii sügisesed kui naduspensioni ikka jõudnud isikud 6,39 €) Täpsemat infot kõikide dokumentide huvi looduse vastu. Ringi lastele on pla- Lisaks uutele tegevustele jätkuvad talvel talvised programmid on mõlemas maa- tasumist tõendav dokument; taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja neeritud suveks linnu- ja putukalaager ja kevadel programmid nii Viljandi- kui konnas olnud väga populaarsed ja täitu- • puudega isikutel puude olemasolu tõen- taotluse esitamise) kohta on võimalik saa- ning õppereisid/programmid Kablisse ja Valgamaa koolide õpilastele, kus osaleb nud esimeste päevade jooksul. dav dokument. da Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt Kiidjärvele. Ringitunnid hakkavad toi- õppeaasta jooksul kuni 6000 õpilast. Lillis MTÜ Lilli Looduskeskus pakub te- Sel päeval saab vastavat ankeeti täita www.politsei.ee rubriigist teenused, e- muma Lilli loodusmajas kaks korda kuus, pakume Valgamaa õpilastele programmi gevusi kõigile, kellel on soov loodust ja ka kohapeal. posti aadressil teeninduskeskus@politsei. kuid nii mõnegi tunni viime läbi kas Soo- Teringis ning Viljandimaa õpilastele Lil- maaelu lähemalt tundma õppida. Jälgige Võtke kindlasti kaasa kehtiv isikut ee või infotelefonil 612 3000. maal, Soontagas või mõnel kaunil õppera- li loodusmaja õpperajal. Lisaks nendele teateid ja pildigaleriid meie kodulehel tõendav dokument! Meeldiva kohtumiseni! jal. Ringides osalemine on tasuta. saavad meie projekti käigus Viljandimaa www.looduskeskus.ee ja facebookis ning Riigilõivu palume tasuda eelnevalt in- Merike Lees Suveks on planeeritud kolm tasuta loo- õpilased käia Soomaal, Siniallikul, Heim- võtke ühendust, kui soovite külla tulla. ternetipangas või postipangas. Lõuna prefektuuri kodakondsus- duslaagrit paljulapseliste perede lastele. talis, Olustvere tähetornis, Tõrvaaugus, Ly Laanemets Tasumine pangaülekandega. ja migratsioonibüroo Eelistame majanduslikult raskes olukor- Tipu looduskoolis, Viljandi lossimägedes MTÜ Lilli Looduskeskus Saaja nimi: Rahandusministeerium; Viljandi teeninduse vanem ras perede lapsi. Nende leidmiseks teeme ja Pärimusmuusika Aidas ning Valgamaa juhendaja veebruar 2014  Karksi Sõna

Fotolood kestavad ja koguvad „klikke“ KULTUURIKALENDER Kes on tuttav sotsiaalmeedia sõnavara ja piirduda pelgalt jäädvustamisega, vaid erinevaid vahendeid proovinud Tereese tavadega, teab, et 183 „laiki“ ehk meel- üha rohkem ka katsetada,“ selgitas Siret Tammaru ja kolmanda koha pesulauda ja KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS dimist väljendavat klahvivajutust on ühe Vene. -masinat kõrvutanud Kristel Jõesoo. K 05.02 19.00 Eesti kino „Riigivargad“. Pilet 2 € ajaloohõngulise postituse kohta tubli tule- Meie kooli ja Põlva Ühisgümnaasiumi Artikli alguses mainitud gümnaasiumi- R 07.02 15.00 Noorte tantsukonkurss „Move your body“, mus (võtkem võrdluseks kas või asjaolu, ühisele üleskutsele postitada „enne ja pä- astme võidutöö oli inspireeritud samade ansambel SKA FAKTOR. Pilet 5 € et 13. jaanuari seisuga oli keskkonnas rast“ fotosid ja lugusid teemal „Minu esi- autorite (Mikk Kask, Kerli Jaago) vara- L 08.02 09.00 Sakala maleva Karksi malevkonna üldkoosolek Facebook Viljandi muuseumi „laikinud“ mene ... “ või „20. ja 21. sajandi ajaloo semast fotoloost, mis võrdles sütel kuu- L 08.02 11.00 Termoretuuside, sukkpükste ja angoora sok- 401 inimest). sündmus minu peres ...“ vastas 45 noort maks aetavaid vanaema aegseid lokitange kide soodusmüük Eelmainitud kõrge hinnangu pälvis Vir- mitmelt poolt Eestist. tänapäevastega. Nüüd said mõlema ajastu L 08.02 14.00 Õhtu ombudsmaniga: maarahva mõjukuse tõstmine parandades nen- tuaalmuuseumi Facebooki leheküljel esit- Põhikooli arvestuses tulid esikolmikus- soengu tegemise vahendid omal nahal, õi- de põhiõiguste tundmist letud fotolugude konkursi võidutöö, mille se meie kooli õpilased. Võidutöö autorid gemini juustel ära proovitud ning tulemus R 14.02 20.00 Tantsivate mulkide sõbra pidu. Ansambel Anmatino, õhtujuht ja ülla- autoriteks olid Mikk Kask ja Kerli Jaago. Anna Leena Tae ja Hanna-Lauren Loit talletatud efektsel „Kaks ühes“ fotol. tused. Pilet eelmüügist 6 €, samal õhtul 8 € Eelmisel õppeaastal August Kitzbergi võrdlesid heinaniitmist eelmisel sajandil ja Sama vanuseastme teine koht jäi samu- K 19.02 17.30 Mälumäng nimelise Gümnaasiumi õpetaja Siret Vene tänapäeval ehk „vikat versus trimmer“. ti meie kooli ja selle teenis Kaari Talvet, K 19.02 19.00 Eesti film „Mitte keegi peale sinu“. Pilet 2 € poolt ellu kutsutud esemelugude ja fotode „Jõudsime järeldusele, et tänapäevaste kes pereliikmete abil lavastas ja töötles L 22.02 18.00 Kohtumisõhtu 2014. aasta Dakari rallist osavõtjatega, eesotsas Toomas kogumise projekt sai sel õppeaastal endale vahenditega on töö palju kiirem, täpsem fotod eri ajastu triikraudadest. Triisaga. Osavõtutasu toreda jätku. ja mugavam, samas nõuab see rohkem Kolmandaks tuli Põlva Ühisgümnaasiu- E 24.02 11.00 Pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile E 24.02 12.00 Kontsertaktus Eesti Vabariik 96 „Kuna oktoobris toimunud Teadlaste investeeringuid – nii masinate soetamisel mi neiu Janeli Rammo. E 24.02 13.00 Muusika maale: Rein Rannap „Idüll“ Öö festival keskendus humanitaar- ja sot- kui hiljem nende hooldamisel,“ võtsid Kõigi töödega on võimalik tutvuda Vir- E 03.03 12.00 II korruse fuajees rändnäitus „Põllumajandusreform“ siaalteadustele ning kandis nime „Suur tüdrukud kokku oma katse tulemuse. tuaalmuuseumi leheküljel Facebookis. E 03.03 16.00 Sinises saalis „Maalinäitus“ eksperiment“, otsustasime meiegi mitte Teise koha pälvis õunte kaalumiseks Katrin Johanson T 04.03 17.00 Vastlapäeva tähistamine Foto: Mikk Kask Foto: erakogu KARKSI KÜLAMAJA K 12.02 11.00 Eakate ennelõuna

LILLI KÜLAMAJA R 14.02 12.00 Sõbrapäev kohvilauas P 23.02 12.00 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Naval 1. Piirilauluposti juures ja pärast külamajas. Külas Erich Krieger, ansambel Pool Kuus ja Kööna Rahvamaja taidlejad

TUHALAANE KÜLAMAJA R 21.02 15.00 Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus T 04.03 15.00 Vastlasõit kirikumäel

MURRI HÄÄRBER R 14.02 14.00 Morna, Muri ja Suuga külakoosolek

KARKSI-NUIA LASTEAED E 10.02 10.00 Kloun Ummi R 14.02 Sõbrapäev, kohtumine 1. klassi lastega Võidutöö silmatorkav duaalsus oli üheks T18.02 16.30 Suusapäev edu võtmeks. Katse õnnestumisele aitab kindlasti kaasa stiilipuhas sisseelamine. R 21.02 11.00 Eesti Vabariigi aastapäeva pidu

KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Näitused Elu mitmekesine nagu Tootsi taskud 01.–20.02 Nukitsa konkurss Foto: Kalmer Märtson 01.–28.02 Rännumees Juhani Püttsepa lood Ehkki rahvasuu ütleb, et tibusid loetakse 01.–28.02 Eesti sportlased läbi aegade sügisel, peetakse koolielus suurarvestust lausa mitu korda aastas. Üks tähtsamaid ülevaatusi toimub talvisel vaheajal, mil õppeaasta 35 töönädalast on seljata- ga viisteist. August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis võiks viimasesse lausesse SPORDIKALENDER lisada „edukalt“. Õppejuht Marika Mäekivi sõnul näita- August Kitzbergi nim gümnaasiumi ujula vad hiljuti saabunud andmed, et võime T 11.02 18.00 Karksi valla ujumise meistrivõistluste 4. etapp. Start avatud kuni 19.00 julgelt pea püsti hoida. „Matemaatika on alati olnud üks põ- hiainetest, millega mõõdetakse kooli tugevust,“ selgitas ta, miks on põhjust rõõmustada nii 3. kui 6. klassi riikliku Õhtu ombudsmaniga Karksi-Nuias tasemetöö tulemuste üle. Arvude keeles Inimeste elu koosneb tuhandetest pisiasja- Valminud on kolm lühifilmi kodanike rääkides ületas meie kool kolmandate dest. Esialgu ehk tähelepandamatud olu- õiguste rikkumistest, mida õhtu alustuseks klasside matemaatikaalasel mõõduvõtmi- sel vabariigi keskmist näitajat 1,3 punk- korrad määravad tihti kodaniku heaolu ja kõigepealt näidatakse. Siis astub lavale tiga ning veelgi suurem oli meie edumaa hakkamasaamise. Väikeste asjade kogu- Foorumteater, kes annab publikule või- võrreldes teiste valla- ja väikelinnakooli- mit püüab koos hoida reeglite kogum, mis maluse valida üks väärjuhtum läbimän- koosneb nii kohustustest kui õigustest. gimiseks. Teatrietenduse võlu on selles, dega. „Olime veidi paremad ka Viljandi Tervislikku eluviisi ja positiivset suhtumist õpetava projekti Memento Mori Kui kohustusi teavad inimesed suhteliselt et auditoorium saab võimaluse loo käiku maakonna keskmisest,“ nentis Mäekivi. ettevõtmised toimusid meie koolis juba mitmendat aastat. Kuuendate klasside tasemetöö keskmi- hästi, sest nende jälgimisega ja täitmisega muuta. Otsida variante, mis aitaksid loo ne tulemus nii Viljandi maakonnas kui juba mainitud geograafiaolümpiaadilt 4. tööle. Plaanis on kutsuda Ruhja Keskkool tegeleb hulk ametiasutusi, siis õigustega osalistel õigusrikkumist vältida. Vahel on meiega sarnastes koolides üle Eesti oli kohaga. kevadel siia külla ja nii pikaajalisi sõp- on veidi teine situatsioon. selline võimalus inimese enda kätes. 24,5 punkti, August Kitzbergi nimelise Koidulauliku konkursil teisele kohale russidemeid luua,“ rääkis direktor Jaak Oma õiguste täitmist saab nõuda kohtu Õhtu on mõeldud igas vanuses vaatajai- Gümnaasiumi näitaja aga 25,7. tulnud Maarja Mõts lähtub vanematelt Israel. Tema sõnul innustavad eestlaste kaudu, aga protsessi läbiviimine osutub le, sest lugudes on juhtumeid kooliõpilas- Hea või väga hea õppetulemuse eest saadud lihtsast õpetusest. „Kes teeb, see head Pisa testi tulemused lätlasi meiega enamasti liiga kulukaks. Nüüd tuleb appi test pensionärideni. Porkunis Lääne-Viru- tunnustas kool 2. õppeveerandi lõpus 38 jõuab,“ kinnitas ta. kogemusi vahetama. ombudsman. Keeruline rootsikeelne sõna maal jooksid saalis päris väikesed lapsed õpilast. Matemaatikavõistlusel „Mulgi Pähkel“ Et täisvereline koolielu pole mitte ainult on võetud kasutusele kõigis Euroopa rii- ringi ja see ei seganud kuigivõrd, erine- Tublit tööd on teinud õpilasesindus puresid ennast edukalt ülesannetest läbi punktiarvestuse või hinnete nimel ponnis- kides ja märgib institutsiooni, mis abistab valt tavateatrist. koosseisus Mikk Kask, Kady Mäesalu, ka nooremad õpilased: Georg Teiter (1. tamine, näitavad õpilaste arvates esimest inimesi nende õiguste mõistmisel. Eestis Lõpetuseks jagab nõuandeid jurist ja Kärt Leppik, Birgit Kruuse, Hanna-Lau- koht), Anete Loreen Saar (1. koht), Gert poolaastat meenutama jäänud märksõnad: on ombudsmani kohustused õiguskantsle- seda nii esitlusega kui ka hiljem silmast ren Loit, Berit Tugi, Anna Leena Tae, Lehtme (2. koht), Laura Lemming (1. omaloominguliste filmide valmimine ja ril. Tema kompetentsi kuulub ka laste õi- silma vestluses kohvilauas. Maarja Mõts, Kaidi Veske, Elen Uuk, koht). Õpilasi juhendasid Ille Mõts, Karin nende eest Augusti nime kandvate auhin- guste kaitse ehk ta on ka lasteombudsman. Ootame karksilasi ja lähiümbruse ini- Andres Eelmaa, Vootele Saatmann, Ker- Valksaare ja Anneli Berštein. dade jagamine, militaarne õpetajatepäev, Jaan Tõnissoni Instituut on üle kaheküm- mesi 8. veebruaril kell 14.00 Karksi tu Märtson, Sirel Kruuse, Eero Maling, Tubli saavutus spordis oli Eesti Koo- uue infokeskkonna Stuudium rakendami- ne aasta tegelenud kodanikuharidusega ja Valla Kultuurikeskusse mõnusalt ja ka- Kaari Talvet. lispordi Liidu rahvaliiga finaalturniiril ne, tervislikku eluviisi toetava projekti kui üle-eelmisel aastal õnnestus meil ühi- sulikult aega veetma. Samuti on innukust üles näidanud sü- võistkondlik 6. koht (Birgit Kruuse, Ker- Memento Mori ettevõtmised, humanitaar- neda Euroopa Liidu programmiga „Õhtu Andrus Villem gisel ellu kutsutud meediagrupp, mille li Jaago, Mariliis Rood, Kertu Märtson, ainete päev oma huvitavate külaliste ja ombudsmaniga“, siis alustasimegi etteval- Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja koosseis (Anna Leena Tae, Hanna-Lau- Merili Rohulaid, Anna-Liisa Maiste, töötubadega ning mitmed õppekäigud. mistustega nende õhtute läbiviimiseks. ren Loit, Kaidi Veske, Maarja Mõts, Be- Greete Küper, Kärt Leppik ja Katre Vokk, Katrin Johanson rit Tugi ja Andres Eelmaa) kattub suuresti treener Kalli Laprik). Silmatorkavalt head Foto: Katrin Kivistik õpilasesinduse omaga. Ühest küljest toob taset näitas ka TV 10 olümpiastarti vaba- see välja vana tõe, et hakkajad inimesed riiklikul etapil teivashüppes viiendaks tul- on tegijad mitmel alal, teisalt aga kerkib nud Heidy Bergštein. Mänguring lasteaias küsimus, ega tublid õpilased kannata üle- Koolipere vanem põlvkond on samuti koormuse all? näidanud head vormi: õpetajate esindus Lasteaias algavad taas laulu- ja mängu- Sel õppeaastal nii maakondlikul geo- saavutas üleriigilistel õpetajate võrkpal- tunnid kõige pisematele. Oodatud on kõik graafiaolümpiaadil kui Koidulauliku auks li võistlustel II liigas 37 võistkonna seas väikesed lauluhuvilised koos vanematega. peetud etlejate konkursil 3. koha saavu- kolmanda koha. Kaotus tuli vastu võtta Pakume arendava ja õpetliku sisuga tanud Mikk Kask arvas, et aktiivsus on poolfinaalis lätlaste Dundaga Keskkooli tegevusi nii lastevanematele kui lastele. elustiil. „Iga võistlus, olümpiaad või võistkonnalt, medalimängus võideti Vil- Üheskoos õpime lihtsaid lauluviise, hü- projekt on minu jaoks uus ja põnev ko- jandi Ühendatud Kutsekeskkooli. pitussalme, liisulugusid ja lasteriime, jul- gemus, mitte õpetaja poolt peale surutud Poiste korvpallivõistkond osales Ruhjas gustame lapsi muusika järgi liikuma ning kohustus,“ lausus Mikk. Tema hinnangul traditsioonilisel, juba 65. korda toimunud teeme tutvust pillidega. Lapsed saavad on sama tähtis kui pidev toimetamine ka võistlusel. Pingeliste mängude käigus saa- esimesed kogemused suhtlemises eakaas- oskus keelduda ja puhata. „Ainult nii on vutati 7. koht. Turniiri tulemusrikkaima lastega ning emmed-issid jagada lastekas- võimalik eneseületamistest rõõmu tun- mängija tiitli ja vastava karika sai Janno vatamise rõõme ja muresid. da.“ Sarnaselt Mikuga on mitmel rindel Ligur. Kohtume neljapäeval, 6. veebruaril kell olnud edukas ka Indrek Karg, kes pälvis Kohtumine lätlastega ei piirdunud üks- 13.00 lasteaia saalis. Info tel 435 2270. matemaatikavõistlusel „Mulgi Pähkel“ nes väljakuga. „Vesteldes Ruhja Kesk- Ade Laande omavanuste hulgas teise koha ja naases kooli direktoriga, sai pandud alus koos- muusikaõpetaja Tibude rühma lapsed õpiringis. Karksi Sõna  veebruar 2014

Pensionäride jututuba sai hoo sisse Aja rüppe kaovad aastate read, Foto: Olga Palu need uued, mis tulevad, Viljandi Pensionäride Liidu eakaaslased toogu helget ja head! olid meie külalisteks jututoas 21. jaanua- ril. Kohtumine toimus väga sõbralikus õhkkonnas. Mõlemapoolselt esitatud kü- Õnnitleme sünnipäeva puhul simused said asjalikud vastused ja selgitu- sed. On ju eakate rõõmud ja mured ühe- 3. veebruar Hilda Sinka Lilli 93 sugused, küll aga määrab tihtilugu meie 3. veebruar Arnold Turb Karksi-Nuia 88 elukvaliteedi asukoht. Saime kuulda teise 4. veebruar Endel-Eduard Sults Mäeküla 70 organisatsiooni tegemistest ja nende või- 6. veebruar Vaike Sepma Karksi-Nuia 80 malustest oma elu paremaks muuta. Vil- 6. veebruar Õie Univer Äriküla 65 jandi Pensionäride Liit kuulub Eesti Pen- sionäride Ühenduse Liidu liikmete hulka, 7. veebruar Asta Jänes Karksi küla 75 millest tulenevalt on nende arengu võima- 7. veebruar Viimi Mikk Karksi-Nuia 87 lused ja ettevõtmised laiahaardelisemad. 9. veebruar Helju Martinson Karksi-Nuia 80 Kohtumine andis palju mõtlemisainet ja 10. veebruar Edgar Sarv Allaste 88 saadud informatsioon kindlust meie ühin- 14. veebruar Linda Kilk Hirmuküla 88 gu tegevusele. 14. veebruar Laine Arak Karksi-Nuia 75 Järgmine jututuba toimub 25. veeb- 14. veebruar Mirdza Zarina Karksi küla 75 ruaril kell 11.00. Teeme lühikokkuvõtte 18. veebruar Aime Kalja Polli 65 möödunud aasta tegemistest, kuulame et- 24. veebruar Martin Liiviste Karksi-Nuia 70 tepanekuid, peame aru ja kavandame selle 24. veebruar Benita Varik Karksi-Nuia 88 aasta tegevusplaani. Olga Palu 25. veebruar Aksel Purika Karksi-Nuia 86 Karksi-Nuia PÜ juhatuse liige Kuulumine ühtsesse organisatsiooni avardab tegutsemisvõimalusi. 26. veebruar Aime Bachmann Karksi-Nuia 88 26. veebruar Valve Pokk Kõvaküla 80 26. veebruar Eevi Oiluk Karksi-Nuia 70 26. veebruar Madis Kurst Karksi-Nuia 70 Mulgi Mälumäng kogub tuure 27. veebruar Anna Urakova Karksi-Nuia 87 29. veebruar Vaiki Pugal Polli 86 Viiratsi huvikeskusesse kogunes 22. (Enn Kauber, Arvo Maling, Rein Palu, Vahekokkuvõtet tehes selgus, et Kark- jaanuari õhtul üle kaheksakümne mälu- Enn Sarv ja Anti Sõlg), kes nüüd ei pida- si Mulgid on kolme vooruga kogunud mänguri, et 17 võistkonna vahel võtta nud esikohta kellegi teisega jagama: nad 95 punkti ja juhivad teisel kohal oleva Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid üksteiselt tarkusemõõtu sel hooajal juba kogusid 32 punkti ja olid teise koha saa- Abja ees 10 silmaga; kolmandana rühib kolmandat korda. Selle populaarse ja nud Abjast nelja punktiga ees. Järgnesid AKORD ja neile järgnevad Mõisaküla, 30. detsembril sündis Tatjana Jakovleva ja Priit Kudaku perre tütar Sandra uue suurvalla vanema Ene Saare sõnutsi üsna tihedalt Halliste ja AKORD (samast Halliste, Tarvastu VV ja Abja VV. Meie 15. jaanuaril sündis Sirli Hanseni ja Alder Malõševi perre poeg Andreas Sander traditsiooniliseks muutunud ettevõtmise vallast), Helme, Paistu Mulgid ja Tarvas- AKG Õpetajad on kindlalt esikümnes. hing, Karksi Valla Kultuurikeskuse juha- tu Vallavalitsus. Meie AKG Noored edes- Kolme võistkonnaga väljas olevatest ki- taja Kai Kannistu oli oma kuue abilisega tasid üllatuslikult oma õpetajate võistkon- helkondadest on seni edukaim Halliste, jälle kogunud kaks tosinat, enamjaolt ikka da lausa 3 punktiga, kuna varem on ikka karksilased on teised ja tarvastlased kol- Mulgimaaga või läinud aegadega seotud vastupidi olnud. mandad. Seoses tootmismahu suurenemisega küsimust. Saabuva hobuseaasta kohaselt oli kolm Järgmine voor peetakse 26. veebruaril  vajab AS Textuur Karksi-Nuias puidu- Paaritunnise peamurdmise järel sai sel- küsimust hobustega seotud ja nende hul- Mõisakülas. pingioperaatoreid ja tootmistöölisi. Töö geks, kes olid seekord nupukamad. Jälle gas oli ka parimaks tunnistatud pärimine Olav Renno   sobib nii meestele kui naistele. oli edukaim Karksi Mulkide võistkond Heimtali hobusekasvanduse kohta. CV palume saata e-mailile textuur@ textuur.ee või võtta ühendust meie toot- misjuhiga telefonil 517 5485. Ühel sügishallil päeval ... Foto: Gerli Liiva Väikebussi rent koos juhiga (6 kohta). ... käis Häädemeeste Hooldekodus no- diga väga rahule. Sulevi esituses kõlasid Info tel 5555 9421. vembrikuu sünnipäevalapsi lauluga ter- vanad head tuttavad viisid, mida oskasid vitamas ühemehebänd SULEW – Sulev paljud kaasa laulda. Elevust aitasid hoida Võtan rendile rohumaid Karksi-Nuia Helin Mulgimaalt, Karksist. Kui tavaliselt sellised lood, mille puhul tuli ära arvata, lähiümbruses. Tel 5668 9953. toovad meie maja perelistele muusikarõõ- millise TV- tunnusmeloodiad kõla- mu oma valla laululinnud Virge ja Har- vad. Ühe armsa laulu taassünnis oli Su- Kuivad pakitud pliidipuud ja kütteklot- ri, siis seekord oli tegu nn välisartistiga. levil abiks meie kodu väga väärikas eas sid. Vedu tasuta. Info tel 434 4976 ja Teadaolevalt on Sulev koduvallas Karksis elanik Johanna, kes aitas nii sõnade kui 517 6836. oma tagasihoidlikul moel tegelenud lau- viisiga elustada eelmisest sajandist Kamp- lu- ja muusikapõllul aastaid, rõõmustanud manni laulikust pärinevat lugu „Kaks väi- Nahkru talu müüb toidukartulit „Lau- oma lauluoskusega tuttavaid, kasvatanud kest laululindu“. ra“ ja „Fontane“. Info tel 516 5187. jõudumööda mantlipärijaid ning välja tee- Ettekandele tulid ka Sulevi omaloomin- ninud ka aasta vabatahtliku tiitli ja käinud gulised palad (kõigil huvilistel on võima- Müüme kuivi küttepuid 50 cm Leelil. kätlemas presidendiga. lik youtube`s kuulata tema laulu „Lugu Info tel 5623 8288. Esialgselt tunniajaliseks planeeritud vanaisalt“). Meile kinkis Sulev oma esi- laulutervitusest sai sujuvalt koguni kahe- mese CD plaadi, millel kolm omaloomin- Sulev Helina esinemine peletas tunnine südamlik kontsert. Häädemeeste gulist laulu. eemale kaamose ja kinnitas tõsiasja, Hooldekodu elanikud ja töötajad jäid ro- Siiras aitäh südameisse pugeva lauluter- et häid inimesi on ikka meie ümber. mantilise ja nostalgiast pakatava kontser- vituse toojale Sulevile, kes ei pidanud pal- juks heategevuslikult meile esinema tulla, UUS PARTII et peletada kaugemale kaamos ja aidata rõõmsamalt edasi elada uskudes, et häid KASUTATUD Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- Jõulumaa Tuhalaanes inimesi on alati meie ümber. ÄRIKLASSI ARVUTEID duse Seltsi üldkoosolek toimub 20. Detsembri kolmel päeval oli Tuhalaanes Andku hea tegu tiivad heategijale ja ini- TARKVARAGA. veebruaril kell 16.00 seltsi majas. mestele, kellele head teeme! Paistu lasteaia lastele jõulumaa, mida viis Kõigi liikmete ja toetajate osavõtt läbi Tuhalaane külamaja eesotsas juhataja Häädemeeste rahva nimel LAUAARVUTID al 45 € vajalik. Tiia Trei Anneli Anijärvega. Loomulikult oli tal ka SÜLEARVUTID al 95 € abiks palju päkapikke ning ei puudunud Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse jõuluvanagi. Selts annab teada, et Lõuna-Eesti Õues aida ees kuulati muinasjuttu, ehi- mesinike õppepäev toimub laupäe- EELK Peetri Lossi 28, tel 433 4171, ti kuuske, viidi lindudele-loomadele toitu val, 1. märtsil kell 10.00 seltsi ma- E–R 9–18. ja tunti end väga hästi, mis sest, et lund jas, Viljandi mnt 2a. Samas vaha polnud. Väljas toimetused tehtud, mindi koguduse teated www.mulgiarvutid.ee tuppa sooja, kus veeti vägikaigast, küp- vahetus. setati ja kaunistati piparkooke, tehti jõu- Soome humanitaarabi pastoraadis lukaunistusi ja mängiti mänguasjadega. Ja reedel ja laupäeval 7.–8. veebruaril siis oligi kord jõuluvana käes. Kui luule- kell 11.00–16.00 – talvine varu, riided. Mälestame jäädavalt tus loetud, sai iga laps kaasa käsitööringis NB! Muutus Karksi Sõna Soodsad hinnad kiriku annetuseks. lahkunuid ja avaldame valmistatud pehme padja. ilmumisaeg, mis on hiljemalt kuu 2. veebruaril kell 14.00 Küünlapäev. Paistu lasteaia pere tänas võõrustajaid 5. päeval (v.a august). Jumalateenistus armulauaga. Järgne- kaastunnet omastele ja mine tea, ehk järgmisel aastal jälle. vad kohvilaud ja vestlusring. LINDA TORIM Igatahes on jõuluvanaga juba räägitud. Palume kaastööd ja teated saata 16. veebruaril kell 14.00 Kolmas pü- TERMORETUUSIDE 24.01.1938–29.12.2013 Tänud korraldajatele: Anneli Anijärv, eelneva kuu 20. kuupäevaks. Annika Anijärv, Sirje Meltsus, Ellen hapäev enne paastuaega. Jumalatee- SUKKPÜKSTE Karksi-Nuia Joosep, Hevel Sarv, Viivika Sarv ja Jaak nistus armulauaga. Järgnevad kohvilaud ANGOORA SOKKIDE ja vestlusring. AKSEL ARRO Tuksam! 12.12.1919–30.12.2013 Enn Sarv Aida ees kuulati muinasjuttu ja ehiti 2. märtsil kell 14.00 Pühapäev enne kuuske. paastuaega. Jumalateenistus armu- SOODUS- Foto: Enn Sarv Tuhalaane külavanem lauaga. Järgnevad kohvilaud ja vest- PEET PALLI lusring. MÜÜK 23.07.1940–31.12.2013 Palume võtta ühendust õpetajaga (risti- Polli mine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 Karksi Valla 2518 või e-posti teel [email protected] Kultuurikeskuses JOSEPHE-HERMINE JOHANSON 8. veebruaril 05.10.1924–22.01.2014 EAÕK Karksi-Nuia kell 11.00–14.00 Ainja küla kirikus KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika 16. veebruaril kell 11.00 TEMPLI- Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. PÜHA Jumalik liturgia. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.