Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 964,70 -0,81% 6908,23 +0,25% 16.02.2004 16.02.2004

Tänases ITees: Tasuta internetitelefon alandab sidekulusid

teisipäev 17. veebruar 2004 nr 32 (2572) hind 15 kr

Eestlasel säästetud üks kroon belglase 50 vastu Keskmine Eesti Säästudes suured elanik on erinevused finantsvara võrreldes Eesti 23 inimese kohta, belglase või tuh krooni Portugal hollandlasega 360 Jüri Käo suutnud endale Soome 600 mustadeks Belgia päevadeks 1200 kõrvale panna Allikas: Eurostat, Äripäev umbes viisküm- mend korda vähem sääste. lk 17, 21 äri õitseb Astok kritiseerib ametiühinguliikumist Minule ei ole vastuvõe- tav ametiühinguliikumi- ne, mille ainus eesmärk liidrite karjääri toetamine ja klassiviha õhutamine, leiab Tartu abilinnapea, reformierakondlane Hannes Astok Hannes Astok. lk 23 Raamatukauplejad plaanivad ühinemist Raamatumüügifirmad Uus firma Rahva Raamat ja Apollost suurem Raamatuvaramu on käive 2003 86 Eesti Raudtee, alustanud liitumiskõ- mln kr 69 Tallinna Kauba- nelusi, et vastu seista maja ja rida teisi Eesti turu senisele liidrile, soomlaste Apollo Rahva ettevõtmisi on Raamatud Raamat + ASile Apollo Raama- Raamatu- varamu olnud Jüri Käole tud. lk 4 Allikas: Äripäev ja tema äripartne- ritele edukad. Tünnidega Norra turule Käo juhitud Idee nautida aastavahetust soojas vees katusettevõtte kümblustünnis on viinud kolm tudengit NG Investeerin- ärimaailma. Mullu müüsid mehed tünne enam kui poole miljoni krooni eest, neist gute väärtus on suurema jao Norrasse. lk 8 ligikaudu miljard krooni. Käo Viisnurk koondab juhtimisstiili Viisnurk sulgeb oma puidudivisjoni ja iseloomustab annab koondamisteate ligikaudu 190 jõuline sekkumi- töötajale, teatas ettevõte eile. lk 17 ne firmade tege- vusse. lk 2–3 äriidee Kümblustünnidega ärimaailma ... lk 8 turundus Müügimehe palk ...... lk 12 transport Riskide maandamine ...... lk 14

summary p 20 2 Äripäev 17. veebruar 2004

online Tallinn tahab Falcki parkimistulu kärpida Tallinna linnavalitsus otsustas eile, et senised parkimislepin- gud turvafirmaga Falck Eesti ei ole linnale soodsad ja linn asub Jüri Käo läbirääkimistesse, et vähendada turvafirma tulu Tallinna par- kimisest. Tallinna avalike suhete direktor Allan Alaküla ütles Posti- mees Online’ile, et linn saadab Falckile kirja, milles nõuab nii üldise parkimistulu protsendi kui ka mobiilparkimisest saada- Jüri Käo CV va tulu protsendi suurendamist linna kasuks. Praegu saab linn 55 ja Falck 45 protsenti parkimistuludest. Mobiilparkimine ei Ÿ sündinud 16. novembril 1965 nõua Falckilt aga muud tegevust kui lepingute sõlmimist Ÿ haridus: Peterburi Transpordi mobiilioperaatoritega ja laekuva raha ülekandmist linnale. Instituut, mehaanikainsener Ÿ NG Investeeringute nõukogu esimees Advokaat Simon Levin lahkus HETAst Ÿ Standardi nõukogu esimees Vandeadvokaat Simon Levin lahkus advokaadibüroost HETA Ÿ Eesti Raudtee nõukogu liige ja asus eile tööle büroosse Teder ja Partnerid. Ÿ BRSi nõukogu liige Simon Levin kommenteeris oma töökohavahetust järgmi- Ÿ 1997–2002 Eesti Energia selt: “On saabunud aeg oma tegevussfääri täpsustamiseks. nõukogu esimees Jätkan probleemistikuga, mis on alati olnud minu erilise huvi Ÿ 1996–1999 ASi Norma nõukogu esimees orbiidis. Selleks on karistusõigus ja -menetlus. Samas ei ole Ÿ 1992–1996 ASi Norma need aspektid advokaadibüroo HETA põhilisteks huvialadeks.” peadirektor Ÿ Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Terranova avab Eestis teise kaupluse Ÿ Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Aprillis avab uues Viru Keskuses uksed teine Itaalia päritolu juhatuse aseesimees Terranova kaubamärki müüv kauplus Tallinnas. Ÿ Eesti Suurettevõtjate “Baltimaad pakuvad suuri ärivõimalusi,” põhjendab teise Assotsiatsiooni liige poe avamist Tallinnas firma pressiteates Terranova müügijuht Ÿ Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse aseesimees Pierluigi Marinelli. “Kultuuriliselt ollakse siin enam sarnane Ÿ Eesti Autospordi Liidu juhatuse Euroopa maadega kui mujal endises Nõukogude Liidus.” aseesimees Marinelli sõnul on Eesti noored trenditeadlikud ja euroopa- Ÿ Tallinna Jahtklubi asekommodoor likud ning jälgivad aktiivselt lääne moelavadel toimuvat. Ÿ huvialad: jahindus, merendus, Terranova on Itaalia moebränd, mille esimene pood Eestis autosport, golf avati Kristiine Keskuses peaaegu kaks aastat tagasi.

BREM: Tallinna trahviähvardus on väljamõeldis BREM lükkab tagasi Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti ree- desed süüdistused. BREM juhataja Rait Lukase sõnul on abilinnapea poolt vii- datud leping ammu lõppenud. “Isegi siis, kui antud leping oleks jõus, pole linnavalitsusel alust midagi nõuda, sest BREMil pole ühtegi ületähtaegset võlgnevust Tallinna Vee või Tallinna Kütte ees,” märkis Lukas. Foto: Raul Mee “Ja on veel kolmas moment – linn teatas möödunud aastal, et loobub nõudest BREMi vastu. Lisaks valele süüakse praegu ka sõnu,” tähendas Lukas. NG Investeeringute kontserni ettevõtete käive üle 4 miljardi “Trahviga ähvardamise tegelik põhjus seisneb asjaolus, et Tallinna linn pole seni suutnud ei BREMile ega teadaolevalt ka Balbiino Kitman Liviko Roseni Majad Minu Varale maksta kokku ca 14 miljoni krooni ulatuses lootu- 240 286,1 setuid üürivõlgu. Ses asjus saatsime reede hommikul ka tähi- käive mln kr käive 60,5 käive mln kr käive 12 tud kirja rahandusministrile ja Tallinna volikogu esimehele 250 80 300 12 mln kr mln kr mln kr mln kr mln kr mln kr Ÿ osalus ning õhtul järgnes linna reaktsioon,” lausus Lukas. 200 Ÿ osalus Ÿ osalus Ÿ osalus 100% 60 9 Vitsut teatas eelmisel nädalal, et Tallinna linn kaalub kin- 100% 200 100% 100% 150 Ÿ kasum Ÿ kasum Ÿ kasum Ÿ kasum nisvarahooldusettevõtte BREM vastu 135 miljoni krooni suu- 2002 40 6 2002 2002 2002 ruse hagi esitamist. 100 13,3 mln kr -7,2 mln kr 100 36 mln kr -0,3 mln kr Ÿ kasum 20 3 50 Ÿ kasum Ÿ kasum Ÿ kasum 2003 2003 2003 2003 9 mln kr 0 0 3 mln kr 0 30,7 mln kr 0 0,8 mln kr Zaporoþje hakkab tootma Opel Astrat 200320022001 200320022001 200320022001 200320022001 Ukraina Zaporoþje autotehas (ZAZ) hakkab välja laskma Lää- Ÿ investeeringud 2002 7,9 mln kr Ÿ investeeringud 2002 10,9 mln kr Ÿ investeeringud 2002 8,2 mln kr Ÿ investeeringud 2002 39,5 mln kr Ÿ investeeringud 2003 70,6 mln kr Ÿ investeeringud 2003 4,3 mln kr Ÿ investeeringud 2003 4,6 mln kr Ÿ investeeringud 2003 0,4 mln kr ne-Euroopas tootmisest maha võetavat mudelit Opel Astra, teatas ITAR-TASS. Leping General Motorsi ja ZAZi vahel vahel kirjutati alla möödunud nädalavahetusel. Plaanis on toota kuni 15 000 Opel Astrat aastas. Tehases rekonstrueeriti selleks vähem kui aastaga peakonveier ja värvimistsehh. Mühlsi soov omanikuks saada Infoweb.ee pürib ettevõtlusportaaliks viis tagasiastumiseni Infowebi ärikataloogi internetis on lisandunud uusi tehnilisi võimalusi, mis teevad kasutamise tunduvalt mugavamaks. Kõige radikaalsemaks uuenduseks peab ettevõte võimalust, Peep Mühls esitas eile ja Leedu büroode juhtidega tegevjuhti Daniel Vaarikut, kes “Me oleme sellest palju rää- et iga internetikasutaja saab portaali kohandada enda vaja- tagasiastumisavalduse juba möödunud aasta juunis. on poole aasta jooksul rahvus- kinud, mida tema ja ta naine dustele vastavaks. “Minu Infoweb” võimaldab koguda oma suhtekorraldusfirma Hill “Vastus ei olnud kahjuks see, vahelisse korporatiivkultuuri soovivad teha,” vastas Nyberg elektronkausta kõikide nende ettevõtete info, mida kasutaja & Knowltoni Eesti büroo mida me ootasime,” ütles kenasti sisse elanud ja usun, et küsimusele, miks Mühls tagasi- sagedamini vajab või mis teda huvitavad. juhi kohalt, põhjendades Mühls. “Ma ei oska näha, kui- omandanud ka vilumuse klien- astumispalve esitas. seda firma omanike das selles olukorras jätkata. tide teenindamisel,” kommen- Nyberg ei soostunud kom- Olympic Casino toetab Eesti invasportlasi eitava otsusega tema Seepärast otsustasin pärast aru- teeris Peep Mühls. menteerima Peep Mühlsi väi- väljaostupakkumisele. pidamist oma pere ja kolleegi- Vaarik keeldus eile toimuva det, et tema lahkumise põhju- Laupäeval korraldas Olympic Casino Reval Park Hotel & Casinos dega esitada tagasiastumispal- kohta kommentaari andmast. seks oli eitav vastus Hill & heategevuspeo, mille raames koguti Eesti invasportlaste toe- Villy Paimets ve.” Hill & Knowltoni Ida- ja Põh- Knowltoni väljaostupakkumise- tuseks 30 838 krooni. [email protected] Mühls esitas eile tagasiastu- ja-Euroopa regiooni juht Kim le. Heategevusprojekt on osa Olympic Casino ja Eesti Inva- misavalduse ning tegi ettepa- Nyberg ütles, et Eesti büroo ju- Nybergi sõnul lahkus koos spordi Liidu pikaajalisest koostööprogrammist. Seekordne toe- Peaaegu kümme aastat Hill neku määrata firma Eesti bü- hil Peep Mühlsil tekkisid muud Peep Mühlsiga ettevõttest ka tussumma kulub invasportlaste ettevalmistuseks 2004. aasta & Knowltonis töötanud Mühls roole uus juht. “Näeksin uue huvid ja ta hakkab juhtima mi- tema naine Kersti Tänavsuu, Ateena paraolümpiamängudeks. ütles, pakkumine tehti koos Läti ettevõtte juhina meie praegust dagi muud. kes on lapsepuhkusel. uudised Äripäev 17. veebruar 2004 3

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] on sekkuv omanik

Fotol istuvad Tallinna Kaubamaja vasakult NG Teised Käo juhtimisviisist käive 1760 Investeeringute kaasomanikud endine partner 2000 mln kr mln kr Enn Kunila, Kaubamaja juht Andres Järving 1500 Ÿ osalus Andres Järving NG Investeeringud nõukogu liige 67% ja Indrek Toomas Tamsar 1000 Ÿ kasum Pärnu Konverentside 2002 Vanaselja. Kõik 45 mln kr juhataja n Hästi liberaalne juht. Teine- 500 nad osalevad Ÿ kasum n Sel mehel on haaret. Tark ja kaval kord tahaks, et oleks isegi kõ- 2003 aktiivselt 0 inimene. Juhina üsna jõuline. vema käega. Koostöö temaga 200320022001 67,3 mln kr firmade juhtimises. on pikaajaline ja mingeid ülla- Ÿ investeeringud 2002 185,3 mln kr tusi ei paku. Demokraatliku ja Ÿ investeeringud 2003 avaldatakse Foto: Peeter Langovits, endine pärast auditeerimist Postimees Norma juht avatud juhtimisstiiliga. Peep Aaviksoo Eesti Raudtee Tallinna abilinnapea partner Enn Kunila käive 1737 n Analüütilise mõtlemisega hea stra- NG Investeeringute nõukogu liige mln kr 2000 teeg. Omal ajal ma ei mõistnud, miks mln kr Ÿ osalus peaks võtma Normast raha välja, et n Kõik otsused on koos läbi 1500 11,7% Ÿ kasum NG Investeeringud omanikud eesotsas Jüri Käoga on see jäätisetootmisse panna, aga see mõeldud ja konsensuslikult 1000 2002 nelja aastaga mitmekordistanud oma 200 mln krooni oli jumala õige otsus. Risk oli õigus- vastu võetud. Väga hea kuula- 209,8 mln kr tatud. Ettenägelik juht, kelle mõnin- ja. Oleme suutnud koos toime- Ÿ kasum 500 suuruse algkapitali, investeerides õigetesse projektides- 2003 gate vahendite üle eesmärkide saa- tada tülideta, ehkki vahel ka avaldatakse vutamisel võib küll diskuteerida. vaidleme. 0 se ja võttes ise aktiivselt osa ettevõtete juhtimisest. 200320022001 pärast auditeerimist Ÿ investeeringud 2002 573 mln kr maha küllaltki suur laen või võtsid rohkem aega. Käo väitel miljardit, kuid 100 miljonit ku- Kõik neli NG Investeeringu- Ÿ investeeringud 2003 497 mln kr Sirje võtta ettevõte üle. Ehkki tollal on Eesti Raudtee kordades lub ka Tallinna Kaubamaja Viru te omanikku kuuluvad kõigisse Niitra oli naerjaid palju, pole toonas- efektiivsemaks läinud. Keskusse laienemise peale. Bal- nõukogudesse ja otsused võe- [email protected] tel investoritel nüüd midagi ka- NG Investeeringud on aktiiv- biino, Liviko ja Kitman rühivad takse vastu konsensuse alusel. Rocca al Mare hetseda, sest Balbiino käes on ne omanik, kes on ettevõttele Euroopa turule. Oma tegevust Nõukogud käivad koos kord Kaubanduskeskus 40% Eesti turust ja eksport kas- väga lähedal ja osaleb juhtimi- laiendavad Euroopa Liidu ootu- kuus, kuid iga esmaspäeva vab pidevalt. ses. “Meil on tegevjuhtidega ses kõik NG Investeeringute tü- hommikul kogunevad Jüri Käo, käive 60,3 NG Investeeringute osaluse- Livikoga semmimine algas selline kokkulepe ja nad on tarettevõtted. Andres Järving, Indrek Vana- 80 mln kr mln kr ga firmade eelmise aasta käive kinnisvarast. Nimelt omandas seda aktsepteerinud, et me ak- Teise omaniku Andres Jär- selja ja Enn Kunila Hobujaama 60 Ÿ osalus oli 2,5 miljardit ja kasum 304 NG Investeeringud ettevõtte tiivsed oleme,” lausub ta. Miks vingu sõnul on kõik NG Inves- 4 kuuendal korrusel asuvas 25% miljonit krooni. Nelja aasta eest käest Mere puiesteel paiknevad see hea on? “Tegevjuht võib teeringute rahapaigutused tõe- kontoris nõu pidama. Ühe neli- 40 Ÿ kasum 2002 turvarihmade tootja Norma Roseni majad. Ostu mindi tä- ebaõnnestumise korral minna poolest õnneks läinud. Ka eel- kuga koos töötanud tippjuhi sõ- 31,6 mln kr müügist rootslastelt saadud histama koos Liviko juhi Udo järgmisse kohta kandideerima, mise aasta hindab ta kordaläi- nul, kes ei soovi oma nime ava- 20 Ÿ kasum 200 mln krooni võib tänaseks Themasega. “Tundsime muu omanikele jääb aga kätte vara- nuks. Omajagu aitab siin kaasa likustada, on Käo rohkem stra- 2003 olla kasvanud viis korda ehk hulgas huvi, kuidas kulgeb tu firma ja kaob hulk töökoh- turuolukord ja Eesti majandu- teegi, Kunila elluviija ja Järving 0 36 mln kr 200320022001 miljardi kroonini. omanikevahetus. Tollal kuulus ti,” vastab seepeale Käo. NG In- se üldine areng, lisab ta. Edu- finantsanalüütiku rollis, Vana- Ÿ investeeringud 2002 13,5 mln kr On tähelepanuvääriv, et kõik Liviko Ühispangale ja oli tea- vesteeringutel on eri firmade kaim oli 2003. aasta Kaubama- selja aga suhteliselt passiivne Ÿ investeeringud 2003 15,6 mln kr selle kontserni investeeringud da, et ostjaks on soomlased, kaudu töötajaid ligi kaks tuhat. jale, mille kasum kasvas 50%. osanik. Sama anonüümse alli- on olnud tulusad. Käo ja ta kuid protsess venis ja me ot- Omanikud on tegevjuhte ka Balbiino ettevõtted andsid ka- ka sõnul käitub Käo sageli põ- Sikupilli Keskus meeskond on olnud rahakotiga sustasime pangale oma pakku- välja vahetanud. “Kui nõukogu sumis küll veidi järele, kuid si- himõttel, et eesmärk pühitseb õigel ajal õiges kohas. mise teha,” meenutab Käo. Res- ja juhi seisukohad on erinevad, seturu osa suurenes 40 prot- abinõu ja on oma rikkuse suu- 45,3 Tallinna Kaubamaja kohta toranilõunast tehingu vormis- lähevad teed lahku ja see on sendini ja eksport kasvas mitu rendamise huvides valmis tei- käive mln kr ütleb Käo, et selle erastajaks oli tamiseni läks vähem kui kaks täiesti normaalne,” lausub ta. korda, mis on eriti hea näitaja, sed ohvriks tooma. 50 mln kr algul 17 ettevõttest koosnev kuud. Liviko hakkas sealtpeale Käo sõnul ei sünni sellised ot- analüüsib Järving. Positiivsena Juhtimisteadlane Tiit Ele- 40 Ÿ osalus E Investeeringu Grupp. “Kuida- vahepeal kaotatud turgu tagasi sused kunagi äkki, sest tegev- märgib ta Liviko käibe kasvu ja nurme sõnul on ettevõtete re- 25% 30 gi läks nii, et hakkasime vaik- võitma ja on täna 70 protsen- juhi vahetus on nii omanikele turuosa suurendamist tiheda struktureerimise ajal vaja kapi- Ÿ kasum selt osalusi ära ostma, ehkki diga kindel liider. kui ka firmale suur õnnetus ja konkurentsi tingimustes, samu- talisti tüüpi omanikke, kes hin- 20 2002 7,2 mln kr meil algul plaani suuromani- “Ka raudtee on tubli olnud,” sellega venitatakse viimase het- ti kinnisvara korralikku toot- davad projekte ja vajadusel pai- 10 Ÿ kasum kuks saada polnud,” räägib ta. leiab Käo. Vana veneaegse et- keni. lust. Kaubamajal võib see aasta gutavad raha ümber, seistes et- 2003 Samamoodi polnud endistel tevõtte restruktureerimine on See aasta tuleb kontsernile tulla eelmisest keerulisem, sest tevõttele suhteliselt lähedal. 0 11,9 mln kr 200320022001 normakatel kunagi plaani jää- Norma meestele tuttav asi, kuid suurte investeeringute aasta. kui seni oli seal rentnike järje- “On mõistlik, kui iga nõukogu Ÿ investeeringud 2002 2,9 mln kr tist tootma hakata. Ühel hetkel raudtee puhul oli inerts kesk- Ainuüksi Tartu Kaubamaja kord, siis aprillist tuleb konku- liige on oma ettevõtte problee- oli lihtsalt valida, kas kanda misest suurem ning muutused uuendamine neelab veerand reerida Viru Keskusega. midest teadlik,” leiab ta. 4 Äripäev 17. veebruar 2004 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] ÜHINEMINE n Rahva Raamat käis ka Apollole oma aktsiaid pakkumas

online Raamatumüüjad plaanivad Tallinna kerkib veel üks munitsipaalmaja Sel nädalal hakkab AS Re- met Tallinnas ehitama 16 korteriga munitsipaalmaja murda Apollo ülemvõimu aadressil Alasi 4, hoone peaks valmima poole aasta pärast. Kahekorruselises majas Raamatumüügifir- on 16 korterit, neist 11 ühe- mad Rahva Raamat Liituvad raamatukauplejad toalised ja viis kahetoalised. Samuti rajatakse hoone ja Raamatuvaramu tõusevad Apollost suuremaks keldrikorrusele umbes 200- on alustanud liitu- ruutmeetrine vaba aja kes- misskõnelusi, mille Eesti kolm suuremat raamatuäri kus nii noortele kui ka pen- 2003. a käive, mln kroonides sionäridele. edukuse korral Ehitus läheb maksma li- Apollo Raamatud 69,2 möödub ühinev gikaudu kaheksa miljonit Raamatuvaramu 44 krooni. Elamumajandus- ettevõte senisest 86,3 amet sõlmis Remetiga pea- Rahva Raamat 42,3 liidrist, ASist Apollo mln kr töövõtulepingu Alasi 4 re- Raamatuvaramu+ konstrueerimiseks jaanuari Raamatud. Rahva raamat lõpus. Hoone projekteerija on OÜ Projekt TL 2. AS Apollo Raamatud • varustab raamatutega Prisma ja “Vanast hoonest jäävad Peeter Raidla • 100protsendiline omanik Suoma- Säästumarketi kette, osaliselt  alles vaid seinad ja mõni va- [email protected] lainen Kirjakauppa OY, viimased  Citymarketit, kauplusi üle Eesti 40% omandas läinud sügisel  • 2003 avas Tallinnas Harju tänaval  helagi ja pärast rekonstruee- rimist vastab munitsipaal- OÜ Raamatuvaramu üks ASilt Astro Holding oma kaupluse Felix & Fabian • kauplused Tallinnas (Viru tn),  • 2003. a kasum 0,6 mln kr  maja kõigiti kaasaja nõuete- omanikke Toomas Väljataga sõ- Tartus ja Pärnus (ametlikult kinnitamata) le,” ütles Remeti juhatuse lii- nas, et praegu saab küll rääki- • varustab raamatutega Tallinna   Kaubamaja, Maksimarketit, osaliselt AS Rahva Raamat ge Tõnu Altnurme Raepres- da alles läbirääkimiste alusta- sile. misest. Tänase seisuga on tal Citymarketit, mitmeid  • omanikud 66,7% OÜ Uus ETK süsteemi kaubamajasid (omandas osaluse jaanuaris 2004  olnud üks kohtumine Rahva maakondades OÜ-lt Uus Wara, mis kuulus  Raamatu omanikega, keda • 2003. a kahjum 0,7 mln kr kadunud Andres Eesmaale),  Enim tööõnnetusi esindasid Tõnu Pullerits, Hillar  33,3% OÜ Martes Soosalu ja Indrek Ilomets. OÜ Raamatuvaramu • põhimüük Tallinnas kaupluses juhtus 21aastastega • omanikud 50% Toomas Väljataga,  Rahva Raamat Hillar Soosalu kinnitas, et 25% Sven-Erik Moorlat,  • varustab raamatutega Selveri  Tööinspektsiooni kohalikele rääkida saabki pigem võimali- 25% Tiina Mänd kaubamaju, Keila, Rapla ja Viimsi  inspektsioonidele esitatud kust ühinemisest ehk aktsiate • põhitegevus raamatute hulgimüük kaubanduskeskusi raportite põhjal juhtus mul- vahetamisest kui ühe või teise • klientideks enamik Eesti raamatu- • 2003. a kasum 1 mln kr  lu kõige rohkem tööõnnetu- kauplusi, otselepingud paljude  (ametlikult kinnitamata) poole aktsiate ostmisest. Soo- kirjastustega  si (114, ehk 3,5%) 21aas- salu sõnul tegelevad praegu taste töötajatega. audiitorid kummagi poole äri- Allikas: Äripäev Rohkelt juhtus tööõnne- seisu hindamisega. tusi ka 25aastastega (96), “Usun, et lõplik selgus saa- 23aastastega (95) ning 24- bub lähema kolme kuu jook- Eesti ühe suurema raamatute hulgimüüja aastastega (94). sul,” märkis Soosalu. Raamatuvaramu ladu. Vanusegruppide lõikes ju- Rahva Raamatu juhatuse Foto: Julia-Maria Linna hib vahemik 20–24 aastat esinaine Sirje-Mai Pihlak pidas (476 tööõnnetust), mis moo- kahe ettevõtte ühinemist täies- Arvo Pihl kinnitas, et Rahva teoks saada, vastas Pihl: “Ras- raamatumüügiturul sugugi mit- omaniku ja juhatajana on kir- dustab kõigist tööõnnetus- ti võimalikuks ja teretulnuks: Raamatu esindajad käisid läi- ke öelda. Raamatuvaramu on te rahulik võitlus, seda just võit- jas Tõnu Pullerits. Kõnealune test 14,7%. Teisel kohal on “Siis suudab Eesti kapital soom- nud aasta lõpus ka nende juu- praegu vaieldamatult üks raa- luses müügipinna eest suurtes aktsiapakk kuulus varem osa- 25–29aastased (406), kol- laste omale vastu seista.” res pinda kompimas. matute hulgimüügi liidreid kaubamajades ja marketites. ühingule Uus Wara, mille juha- mandal 30–34aastased Pihlak lisas, et Rahva Raa- “Rahva Raamatu omanikud ning jaeväljundeid neil napib. Kui Rahva Raamatu ja Raama- taja ja omanik Andres Eesmaa (374). mat loodab veel selle kuu lõ- pakkusid oma aktsiaid müüa, Rahva Raamatu puhul võib aga tuvaramu ühinemine tõepoo- endalt läinud aasta lõpus elu Kui meestest juhtub kõi- pus oma endistesse ruumides- kuid summadest ma hea mee- kõnelda arengulae saavutami- lest teoks saab, tekiks Pihli sõ- võttis. ge rohkem tööõnnetusi va- se tagasi kolida. Nagu teada, lega ei räägiks,” ütles Pihl. sest, mis eeldab samuti uute nul Eesti raamatumüügiturul Eesmaa kompanjon Uus Wa- nuses 20–24 aastat (379), käib seal praegu remont, mille “Võin vaid öelda, et nende poolt väljundite leidmise vajadust. selge polariseerumine. Praegu- ras, Hotronicu juhatuse esi- siis naistega vanuses 45–49 järel jääb raamatukauplusele pakutud müügihind tundus Kui arvata, et üks tahab oma se kolme suure asemel tekiks mees Andrus Prous väitis endi- aastat (133). tarvis varasemast oluliselt väik- meile praegust turusituatsioo- ettevõtte maha müüa, siis te- kaks suurt konkurenti. selt, et temal pole Uus Waraga Kõige tihedamini sattus sem müügipind. Samas on Rah- ni arvestades pisut ülepinguta- kib kohe küsimus, kas teisel on Rahva Raamatu omanike- enam ammu mingit seost ja et tööõnnetusse mullu 21aas- va Raamat leidnud osale kau- tud.” raha selle ostmiseks. Nii et kui ring muutus viimati tänavu jaa- tal pole ka praegusest asjade tane mees (94) ja 47aastane bast uue poe Väike-Karja täna- Küsimusele, kas tema mee- midagi toimub, siis pigem ühi- nuaris, mil väärtpaberikeskuses seisust mingit aimu: “Kõik do- naine (34). vas. lest võiks Rahva Raamatu ja nemine.” registreeriti 66,7% aktsiate üle- kumendid on minu teada endi- “Kokkuvõttes saab järel- Apollo Raamatute tegevjuht Raamatuvaramu ühinemine Tema sõnul ei käi praegu minek osaühingule Uus, mille selt politsei valduses.” dada, et tööõnnetused kim- butavad eelkõige noori mehi ja vanemaid naisi,” ütles töö- inspektsiooni avalike suhete Taaskasutatavate nõunik Tõnu Vare. Savisaar: loa võtmine jäätmete maht suureneb Salva kogus ei olnud poliitiline otsus Eesti üks suuremaid jäätme- tekkekohas tagab materjalide jaanuaris 27 mln kr käitlusfirmasid Ragn-Sells AS kvaliteedi ja kõrged taaskasu- suunas eelmisel aastal taaska- tusmäärad.” Salva Kindlustus kogus jaa- Tallinna linnapea Edgar Oleks võinud varem teha, sutusse 35 protsenti enam jäät- Ragn-Sellsi arendusdirektor nuaris 26,9 miljonit krooni Savisaar väidab oma aga ka linna tellitud ekspertiis meid kui aasta varem. Agu Remmelg sõnas, et täna lä- kindlustuspreemiaid, mida vastustes Äripäeva võttis aega. Teisese toormena kasutatud hevad taaskasutamisse peami- on 40,4 protsenti enam kui küsimustele, et hotellilt jäätmete maht kasvas 6300 ton- selt paber, papp ja plastikpude- möödunud aasta samal pe- On väidetud, et Te ütlesite rioodil. Palace kasutusloa nini. Käesoleval aastal prognoo- lid, kuid oluliselt kasvab klaas- nõupidamisel midagi selle- sib ettevõte taaskasutatavate ja metalltaara taaskasutuse Jaanuaris kogutud kind- võtmine ei olnud laadset: “Kas võtame selle ot- lustuspreemiatest suurima poliitiline otsus. jäätmete mahu 50protsendilist hulk, seda just menetluses ole- suse vastu või läheb praegu- kasvu 10 000 tonnini. va pakendiseaduse tõttu. “Kui osa andsid sõidukitega seo- Peeter Raidla ne linnavalitsus laiali.” Kas “Jäätmete taaskasutamine hakkab kehtima nn pandisüs- tud tooted – kohustuslik liik- Te kinnitate seda? luskindlustus 52 protsenti ja [email protected] Edgar saab tänu vastuvõetud uuele teem, läheb Soome-Rootsi ko- kaskokindlustus 30 protsen- Savisaar See on täielik jama. Minu jäätmeseadusele ja Euroopa Lii- gemuse põhjal taaskasutusse Edgar Savisaare vastused jaoks oli see eeskätt juriidiline, duga liitumisele kõvasti hoogu kuni 90% tagatisrahaga kaetud ti. Äripäeva küsimustele, mis esi- enne ringkonnakohtu poolt mitte poliitiline otsus. Kaitse- juurde,” selgitas Ragn-Sells ASi taarast,” ütles Remmelg. Jaanuaris maksis Salva tati läinud neljapäeva ennelõu- tellitud ekspertiisi valmimist sin Tõnis Paltsu linnavalitsuse juhatuse esimees Rein Leipalu. Eestis tekib ühe elaniku koh- hüvitisi 10,8 miljonit kroo- nal: (pidi valmima 16. veebrua- otsust, mingi järjepidevus peab “Suurema taaskasutamise eel- ta 387 kg olmejäätmeid aastas, ni, millest kohustuslik liik- riks) hotelli Palace kasutus- ju olema. tingimuseks on valikkogumine Rootsis aga 460 kg. Eesti aasta- luskindlus moodustas 4,3 ja Miks oli linnavalitsusel vaja luba tühistada? On see kok- – taaskasutatavate materjalide ne olmejäätmete maht on 524 kaskokindlustus 5,7 miljonit just 11. veebruaril, vahetult kusattumus? vt ka 13. veebruari Äripäeva eraldamine muust prügist juba 000 tonni. ÄP Online krooni. uudised Äripäev 17. veebruar 2004 5

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] METSATÖÖSTUS n Suurima Vene tehase toodang ei vasta veel ELi nõuetele

online Venemaa rikkaim on Rootsi metsatööstust Roman Abramovitð Venemaa rikkaim inimene on Ro- ohustab konkurentide kasv man Ab- ramovitð, kelle va- jooksul oma tootmise kahekor- Hiina kiire esiletõus Rootsi teisel kohal maailmas, randuse distada 4 miljonile tonnile aas- mullu eksporditi ca 11,5 miljo- tselluloosi- ja pabe- Suurimad uued tehased Hiinasse hindavad Roman tas. Otsest konkurentsi Södra nit kuupmeetrit. Hoolimata Vene aja- Abramovitð ritootjana ning ei karda, lõviosa Ilim Pulpi too- uute turgude leidmisest USAs kirja Fi- riik firma tselluloositehase start dangust läheb ekspordiks Hii- ekspordi kasv Ida- ja Jaapanis annab tunda kon- nans eksperdid 12 miljardi- võimsus, tuh tonni nasse ega vasta veel Euroopa kurentsi kasv Ida-Euroopast. le dollarile. Euroopast tähendab Hiina APP/Jiang Lin, Hainan 1000 2004 standardile. Venemaa saematerjali eks- April (RGM) 1000 2007 2.-3. kohta jagavad No- Olulise muutusena vallutab port ulatub praegu 2,5 miljoni Rootsi metsatööstu- Brasiilia Aracruz 700 2002 rilski Nikli kaasomanikud järjest enam turgu eukalüptist kuupmeetrini aastas, Balti rii- Aracruz/Guaiba 100 2002 Vladimir Potanin ja Mihhail sele järjest uusi toodetud tselluloos, mille too- VCP/Jacarei 530 2002 gid ekspordivad aastas ca 4 mil- Prohhorov 5,4 miljardi dol- re on odavam. Kui Brasiilias on konkurente. StoraEnso Veracel 900 2005 jonit kuupmeetrit. Rootsi sae- lariga. Mihhail Hodorkovski tselluloositonni Tðiili Arauco/Valdivia 700 2003 tööstuse jaoks tä- on Jukose aktsiapaki aresti tootmiseks mineva Arauco/Itata 700 2006 Kui Brasiilias hendab tulevik suu- tõttu langenud 15. kohale. Sirje Rank toorme kulu 100 remat rõhku toote- CMPC/Santa Fe 750 2006 on tselluloosi- [email protected] dollarit, siis Södra arendusele ja lisa- Saksamaa Zellstoff Stendal 550 2004 tonni tootmi- Kanada Skeena Cellulose 350 2004 Rootsi tehastes 200 väärtusele. Volinike tasuks Pikkade traditsioonidega seks mineva Venemaa Ilim Pulp/Bratsk 280 2004 dollarit. Lääne kartongi ja 273 800 kr ja BMW tööstusharu, mis toob Rootsi rii- Soome UPM/Wisaforest 120 2004 Södra loodab toorme kulu lainepapi tootjad gile aastas ca 150 miljardit Eesti Hispaania ENCE/Huelva&Pontevedra 100 2003 konkurentsis püsida 100 dollarit, märkavad varsti Hii- 1. maist Euroopa Komisjo- krooni eksporditulu ning annab tootlikkust tõstes, siis Södra Allikas: Dagens Industri, Södra na toodangu hüppe- nis praktiseerima asuvad 10 30% Euroopa puidutööstuse mis konsultatsiooni- Rootsi tehastes list kasvu, ennusta- uut volinikku saavad kuu- toodetest, ei tunne end enam firma Jaakko Pöyry 200 dollarit. vad analüütikud. palgaks 273 800 krooni, kindlalt, kirjutas majandusleht Hiina ehitab praegu Hainani avamine endisel Ida-Saksamaal hinnangul on juba Põhjala metsafirma- kontori kolme abilisega ja Dagens Industri. maailma suurimat tselluloosi- Stendalis sel sügisel. Tehase praegu Euroopa parim. Tööta- dest on Hiinas seni kindlalt kan- BMW koos juhiga. Tselluloositööstuses on tehast koguvõimsusega miljon võimsus on 520 000 tonni ning ja kohta tuleb Södra tehastes da kinnitanud Soome UPM, mis Brüsseli diplomaatilises Rootsi Södrast viimase 20 aas- tonni aastas. See tehas üksi on selle rajamine oli põhjus, miks aastas 1112 tonni tselluloosi, toodab 350 000 tonni kvaliteet- klatðis kutsutakse uute liik- taga saanud Euroopa suurim ja pool Södra koguvõimsusest. Södra loobus osalemisest sama mida on 30% rohkem kui näi- paberit aastas ning plaanib li- mesriikide esindajaid BMW- maailmas suuruselt kolmas Samuti peaks tuleval aastal val- suures projektis Lätis. teks neli aastat tagasi. Suuri sainvesteeringuid, et viia toot- ga praktikantideks. Kuid nn tootja. Nüüd pakuvad talle tu- mima Stora Enso tselluloosite- Eestis tahab Norra tselluloo- uusi võimsusi Södra Rootsi ei mine 800 000 tonnile. Stora praktikandid on suurte koge- gevat konkurentsi Läänemere has Brasiilias võimsusega 900 sitootja Larvik Cell alustada plaani, kartes toorme nappust. Enso seevastu pole veel otsus- mustega poliitikud. Nende riikide ja Venemaa uued toot- 000 tonni aastas. Kunda tselluloositehase ehitust Küll aga uuritakse tselluloosi- tanud, kas rajab praegusele te- seas on üks endine peaminis- misvõimsused, veelgi enam aga Euroopas on kõige lähemal sel kevadel. tehase rajamise võimalusi Lõu- hasele lisaks Hiinasse ka uue ter, kaks välisministrit, kaks uued tehased Aasias ja Lõuna- Ðveitsi firma Mercer Interna- Venemaa suurim tootja Ilim na-Aafrikas. 450 000tonnise võimsusega rahandusministrit ja kaks Ameerikas. tional uue tselluloositehase Pulp plaanib samuti kümnendi Saematerjalide ekspordilt on kvaliteetpaberi tehase. Euroopa asjade ministrit.

VAATA HINDA, VAATA SISU Hind alates 299 900.- (kuumakse alates 3 300.-)

2,9 turbodiisel (keskmine kütusekulu Tagaspoiler lisastopptulega Katusekaared 9l/100 km) Kahes osas avanev tagaluuk Allakäivad tagaistmed Kiirusta! Automaatkäigukast Klaasipuhasti vihmasensor Pakiruumi rulookate Autosid piir on Kliimaseade Automaatselt tumenev sisepeegel Pakiruumivõrk atud kogus Roolivõimendi Kaugjuhitav kesklukustus võtmelt Koeravõrk Esi-ja külgturvapadjad Tehase toonitud klaasid Põhjamatid ABS pidurid Elektrilised aknatõstukid Libisemisvastane seade LSD Roolisamba kõrguse reguleerimine Nahksisu Tagaakna elektriline soojendus Puitdekooriga nahkrool Tagaakna klaasipuhastaja Elektrilised reguleeritavad mäluga peeglid, pesuriga juhiiste ja kaassõitjaiste Esimesed udutuled Esiistmete soojendus Elektriline klaasist katuseluuk Roolilt juhitav stereo Immobilaiser Asmelauad ja küljelaiendid Valuveljed 16"

TÄISVARUSTUSES MAASTUR ainult 439 500.- (tavahind 568 500.-)

Paide, Pärnu 116, tel 038 49 061 Pärnu, Lao 8, tel 044 78457 AS Pleione, Ehitajate tee 122, Tallinn 13517 Tartu, Sepa 21, tel 07 367 467 Tel 6 599 499, faks 6 599 480 Jõhvi, Rakvere 19, tel 033 71 264 TULE PROOVISÕIDULE! Lisainfo www.pleione.ee Kuressaare, Pikk 59 tel 045 21 028 6 Äripäev 17. veebruar 2004 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] AUTOMÜÜK n Suurte firmade käivet on kasvatanud tegevus väljaspool Eestit

online

Leiti Windowsi koodi Silberauto suurendas müüki lekkimisega seotud firma Microsoft Windowsi lähte- koodi internetti lekkimise poole miljardi krooni võrra uurimisel jõuti väikese Silicon Valleys asuva Main- softi-nimelise firmani. Microsofti spetsialistid ar- Mullu Eesti auto- maa kommenteeris ettevõtte vavad, et kompanii kasutas müüjatest kõige Juhib Mercedeseid müüv Silberauto majandustulemusi: “2003. aas- nende koode oma program- ta puhaskasumit mõjutab oluli- mide valmistamisel. enam müüki suu- automüüjate käibed, mln kroonides 2002. a 2003. a selt dividendide tulumaks, meil Mainsoftil oli aastatel rendanud Silberauto Silberauto on see kasumiaruandes sees, 1994–2001 ligipääs lähte- nagu uus seadus ette näeb. Sa- koodidele. Neid kasutati juhatuse esimees Kommest Auto 1100 muti ei ole veel arvestatud tü- Veho 1570 programmi MainWin loomi- 583 tarettevõtete kasumeid.” See- sel. Mainsoft on juba teata- Väino Kaldoja ütles, Fakto mln kr 519 tõttu aasta varasemaga võrrel- nud, et on valmis koostööd et käibe ja kasumi Amserv Grupp 386 des kasum langes, ehkki käive tegema. Saksa Auto hüppeline kasv ei 383 kasvas. Elke Auto Amserv Grupp müüs mullu tulnud talle üllatuse- 351 Scania 917 uut autot, sellest 853 To- Soome Alma Media 303 yotat ja 64 Lexust, ja kattis sel- na. United Motors parandas tulemust 255 lega 55% mullusest Toyotade Esma Auto 240 müügist ning 70% Lexuste Soome meediakontserni Reval Auto Anne Oja 206 müügist Eestis, selgitas grupi Alma Media maksude-eelne Ettevõte tänavuseks Japauto [email protected] suuri kasvuplaane ei 194 finantsjuht Heiki Puusaar. kasum kasvas 137,7 miljonilt Kia Auto kroonilt 219 miljonile. tee, vaid püüab 164 Aasta Auto juht Andres Tark Silberauto käive suurenes Helkama-Auto tõi esile, et Volkswageni sõidu- Kontserni eelmise aasta saavutada mullusega 131 mullu võrreldes 2002. aastaga Catwees kite teeninduse maht kasvas käive oli 7,2 miljardit kroo- samaväärse taseme. 129 poole miljardi krooni võrra. Et- Korea Auto võrreldes 2002. aaastaga vee- ni, mis on 391 miljoni võrra 105 tevõtte kasum kasvas üle kahe Aasta Auto randi võrra. Tartu müügipiir- väiksem kui aasta varem, kir- Väino Kaldoja, 77 korra – 2002. aasta 36 miljo- Iv Pluss konnas saavutas Volkswagen jutas MTV3 Internet. Umbes Silberauto juhatuse 41 60% Alma Media käibest an- nilt kroonilt 81 miljoni krooni- 200 400 600 800 1000 Allikas: Äripäev müügiarvult teise koha, müük ni. esimees moodustas sõiduautode müü- nab reklaami müük. 2003. aastal müüs Silber- giarvust ligi 11%, märkis Tark. Eestis kuulub Alma Me- auto Mercedes-Benzi, Chrysleri Ladade maaletooja vaban- diale uudisteagentuur BNS. ja Jeepi sõiduautosid Eestis ja ma,” rääkis Kaldoja. Ta avaldas tors. Kommesti kasum kasvas automüüjate, margidiilerite das viivitust majandustulemus- Leedus, üle kolmandiku käibest arvamust, et vabades konku- samal ajal vaid veidi üle miljo- aastatulemustega,” ütles Arge. te avaldamisel arvutiviirusega, tõigi Leedu müük. rentsitingimustes tegevust hoo- ni krooni, 18 miljonini. Helkama-Auto finantsjuht mis majandusandmed segi pais- Kaukaasia naftajuhe “Mingit hüpet ei olnud,” kin- gustavad autokaubamajad ei Eesti autohuvilisi Humme- Katrin Laikre ütles, et ettevõtte kas. võib keskkonda nitas Kaldoja ja lisas: “Kuid Lee- suuda turgu tänavu siiski pea ritega hullutanud Premium mullune kasum jäi tagasihoid- Japauto kasumi vähenemi- ohustada du turul on kahtlemata suur peale pöörata. Motorsi juht Tiit Arge lausus, likuks, kuna Mitsubishi esin- ne 2003. aastal võis tuleneda potentsiaal.” Samuti mitmesaja miljoni et avaldab majandustulemused dusõigus siirdus Silberautole. sellest, et ettevõte märkis 2002. Aserbaidþaani-Gruusia-Türgi Kaldoja märkis, et ettevõte krooni võrra käivet suurenda- selle aasta lõpus. Ettevõte on “Kaasnesid teatavad kulud, aasta kasumina konsolideeritud naftajuhtme ehitamisel kasu- tänavuseks suuri kasvuplaane nud Kommest Auto teatas, et tegutsenud veidi üle poole aas- koondamine, lao allahindlus,” andmed ja mulluse kasumina tatavad uudsed materjalid ei tee, vaid püüab saavutada müügitulemusi kasvatas laiene- ta ja avas online-autokaubama- selgitas Laikre. “Ka investeeriti konsolideerimata andmed. võivad põhjustada suure mullusega samaväärse taseme. mine piiri taha. Majandustule- ja alles sügisel. “Seetõttu ei ole reklaamikulutustesse rohkem Mitmed ettevõtted saatsid keskkonnakatastroofi. “Tuleb olla parim ja tekitada si- mused kajastavad müüki Läti meie majandustulemused võr- kui aastal 2002.” Äripäevale esmase müügiüle- Nii hoiatab British tuatsioon, kus klient tahab sinu tütarettevõttes Lauva Auto ja reldavad teiste, turul kümme Toyotade müüja Elke Auto vaate koostamiseks auditeeri- Petroleumi (BP) ekspert De- juurde tulla, mitte ei pea tule- Venemaal ettevõttes Kom Mo- ja enam aastat tegutsenud finantsdirektor Merike Laas- mata andmed. rek Mortimore. BP-l on 1600 kilomeetri pikkust naftajuhet ehitavas BTC konsortsiumis 32protsendiline osalus. Torude ühenduskohtade USA import ületas mullu eksporti 77% Ryanair palus Boeingul isoleerimiseks kasutatakse Kanada firma SPC uudset USA kaubandusbilansi puudu- tasid Reuters ja AFP. Ka teiste henes USA eksport detsembris osa mugavusi kõrvaldada materjali, mille kohta ei ole jääk kasvas 2003. aastal 17% suurte kaubanduspartnerite, 0,2 protsenti ja import kasvas katsetusandmeid. Torujuhe ja oli kõige aegade suurim – Euroopa Liidu ja Kanadaga on 3 protsenti. Iiri lennufirma Ryanair on pa- süsteemi. Lennufirma loodab kaevatakse maa sisse ja kui 489 miljardit dollarit. USA kaubandus negatiivne. Majandusanalüütikud prog- lunud Boeingult tellitud uutest sel moel aastas kokku hoida 22 see peaks hakkama lekkima, Enim on tasakaalust väljas Analüütikuid üllatas eriti, et noosivad, et väliskaubandusbi- lennukitest kõrvaldada ebaolu- mln krooni. Ryanairi peadirek- kuluvad selle parandamisele kaubavahetus Hiinaga – eelmi- USA kaubandusbilansi puudu- lansi puudujäägi kasv on söö- lised mugavused, teatas uudis- tor Michael O’Leary loodab astronoomilised summad, sel aastas eksportis USA Hiinas- jääk kasvas detsembrikuus ter- nud umbes 0,4 protsenti viima- teagentuur AP. muuta ka reisijate sõiduharju- ütles Derek Mortimore, kel- se kaupu 28 miljardi dollari velt 42,5 miljardi dollari võrra. se kvartali majanduskasvust, Nende all mõtleb Ryanair musi, nii et need võtaks kaasa lele oli tehtud ülesandeks eest, importides sealt samal ajal On tähelepanuväärne, et üli- mille suuruseks pakkus valitsus aknakatteid, istmetaskuid, pea- ainult käekoti. See võimaldaks uurida torude ehitamise kva- 152 miljardi dollari eest, kirju- odavale dollarile vaatamata vä- 4 protsenti. ÄP Online patju ja istmete langetamise säästa 20% kuludest. ÄP Online liteeti. uudised Äripäev 17. veebruar 2004 7

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] MAKSUD n Tulu deklareerija saab abi ka infotelefonilt BIG kasvatas jõudsalt kasumit

AS Balti Investeeringute sel aastal väljastatud laenudest Grupp (BIG) teenis 2003. moodustavad enamuse lühema aastal Eestis auditeeri- tähtajaga ning tarbimissuunit- mata andmetel 18,2 lusega laenud, mida on aktiiv- miljonit krooni kasumit. selt kasutatud ka elamispinda- de ostu ajutisel finantseerimi- 4 miljonit krooni teeniti era- sel. Seega on võrreldes 2002. korraliselt osaluse müügist ASis aastaga suurenenud BIGi roll Hiiu Turvas. Tulemus 14,2 mil- ettevõtete ja eraisikute sildfi- jonit puhaskasumit põhitegevu- nantseerimise pakkumisel. sest on ASi BIG juhatuse esi- BIGi varade maht on 2002. mees Targo Rausi sõnul ligi aastaga võrreldes suurenenud 68% enam kui 2002. aastal. 33,6%, moodustades 174,4 Kokku väljastas BIG eelmi- miljonit krooni ja laenuportfell sel aastal laene 131,9 miljoni (bruto) on kasvanud 39%, Maksu- ja tolliameti juhid tutvustasid eilsel pressikonverentsil tulude deklareerimist internetis: (vasakult) maksude krooni ulatuses, mis on 36,2% moodustades 153 miljonit osakonna juhataja Dmitri Jegorov, peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaar ja teenindusosakonna peaspetsialist Raivo rohkem kui 2002. aastal. krooni. Reitmann. Foto: Indrek Susi Võlakirjaportfell kasvas eel- AS Balti Investeeringute misel aastal 14,8 protsenti, ula- Grupp on pankade ja liisingfir- tudes 69,3 miljoni kroonini. made järel Baltimaade suurim Laenuportfell on aastaga kas- spetsialiseerunud laenuandja vanud 41%, ulatudes 151,4 eraisikutele. Sellel aastal plaa- Maksuamet propageerib miljoni kroonini. nib BIG müügivõrku laienda- e-tuludeklaratsioone Targo Raus ütles, et eelmi- da. ÄP Online

Eilsest saab eel- saab esitada viiendat aastat jär- töötukassa andmed eeltäidetud Iga teine deklaratsioon  jest ning maksuameti peadirek- deklaratsioonis. Rõõmussaar täidetud tulumaksu- juba elektrooniline tori asetäitja Avo Rõõmussaare kinnitas, et probleemid lahene- sõnul loodab amet, et pooled vad lähipäevadel. deklaratsiooni elektrooniliselt esitatud tulu- deklaratsioonid esitatakse Tulude deklareerimise pe- esitada ka deklaratsioonide osakaal deklareeritaval aastal, protsentides elektroonilisel teel. rioodiks on teenindusbüroodes- e-maksuameti Selleks on maksuamet ette se paigaldatud lisaks kliendiar- kaudu, esimese maksuameti valmistamas ka teavituskam- vuteid, mille kasutamiseks saab prognoos paaniat – 26. veebruarist hak- abi teenindajatelt. päevaga esitati üle 50% kab jooksma telereklaam ETVs Tulude deklareerijaid tee- 4000 deklaratsiooni. ning trükitud on ka infovoldi- nindab ülevabariigiline infote- 35 kud. Kampaania läheb maksma lefon 1181, mis töötab tööpäe- 273 000 krooni. vadel kell 7–21, kus maksualas- Gea Velthut-Sokka 21 Rõõmussaare sõnul hetkel tele küsimustele vastavad ees- 9 [email protected] 3 elektrooniline maksuamet põ- ti, vene ja inglise keeles 25 spet- himõtteliselt toimib, kuid on sialisti. Võrdluseks: paberkandjal 1999 2000 2001 2002 2003 mõningaid tehnoloogilisi tõr- 2002. aasta tulude kohta esi- tuludeklaratsioone on alates 1. Allikas: maksuamet keid. Nii näiteks ei ole praegu tati kokku 388 590 tuludekla- jaanuarist esitatud 3684. kliendil võimalik näha, millest ratsiooni, millest 35 protsenti Uuendustena on tuludekla- sioonide puhul on maksuamet ja kuidas täpselt kujuneb sum- esitati elektrooniliselt. Enam- ratsioon sel aastal kahes kee- eesmärgiks seadnud tagastada ma, mis tuleb hiljem juurde makstud tulumaksu tagastati les, e-maksuametisse on lisatud enammakstud tulumaks viie maksta või mille ta maksuame- summas 722 miljonit krooni, venekeelsed abimaterjalid ning tööpäeva jooksul. tist tagasi saab. Praegu on veel keskmine tagastussumma oli probleemivabade e-deklarat- Eeltäidetud deklaratsioone kohati puudulikud haige- ja 2160 krooni. Maksuamet täiendas IT-keskkonda kolmandiku võrra n Maksuamet töötab elektroo- ei osanud öelda, kui palju uue Igal aastal uue keskkonna väl- Eile õhtul saatis maksuame- niliste tuludeklaratsioonide keskkonna loomine maksab. jatöötamine oleks tohutu rais- ti pressiesindaja täpsustuse, et vastuvõtmiseks ja töötlemiseks “See on osa IT-osakonna tööst, kamine ja näitab, et maksuame- arendati siiski olemasolevat igal aastal välja uue keskkon- mingeid teenuseid me selleks ti infosüsteemi mudel ei ole pai- keskkonda. “Seoses uuenduste- na, ütles ameti peadirektori väljastpoolt ei osta.” gas,” ütles Kuusik. ga e-deklareerimises on umbes asetäitja Avo Rõõmussaar eile Tallinna Tehnikaülikooli in- Tema hinnangul ei saa kind- 40% ulatuses tegu eelmise aas- pressikonverentsil. formaatikainstituudi direktor lasti öelda, et nii saaks raha ta IT- keskkonnaga, umbes 30% “Meie IT-spetsialistid kinni- Rein Kuusik ei pea maksuameti kokku hoida. “See nõuab mee- ulatuses korrigeeriti vana kesk- tasid, et odavam ja otstarbekam iga-aastast täiesti uue IT-kesk- letult ressurssi ja ei tundu loo- konda ja umbes 30% ulatuses on igal aastal välja töötada uus konna loomist loogiliseks. giline. Siiski loodan ma, et här- on tegu täiesti uute lahenduste keskkond, mitte arendada eel- “Süsteem ja keskkond peab ra Rõõmussaar väljendus eba- ja arendusega,” seisis maksu- mist,” lausus Rõõmussaar, kuid olema pidevas arendamises. täpselt,” lisas ta. ameti teates. ÄP Tööandjad tahavad Purunenud veepark kuulus vähendada erisoodustusi Moskva linnapea abikaasale Tööandjad tahavad töötajate ja edukuse seisukohalt kõige Moskvas laupäeval kokku kuk- Informatsiooni kinnitasid haridus- ja tervisekulutuste väl- olulisem vara ja nende eest kunud veepark kuulub ajaleh- Kommersandi andmetel endi- jaarvamist erisoodustuste hul- hoolitsemine on otseselt ette- tede Kommersant ja Vedomosti sed veepargi omanikud. gast ning streigiõiguse paremat võtlusega seotud kulu. andmetel linnapea Juri Luþkovi Veepargi katuse sisselange- reguleerimist. Tööandjate Keskliidu hin- abikaasa Jelena Baturinale. mise põhjuseks võis olla Tööandjate Keskliit edastas nangul on streigiõigus praegu Ametlikult juhib nüüd ilm- diskoteegis kõlanud vali muu- eile oma eesmärgid kolmepool- ebapiisavalt reguleeritud, mis selt lammutamisele minevat sika. Sel päeval oli veepargis setel läbirääkimistel sotsiaalmi- seab ohtu nii sotsiaalse kui ka veeparki Transvaal masinaõli- suur sõbrapäeva pidu, kus kõ- nistrile ja ametiühingutele. majandusliku stabiilsuse. Suu- dega kauplev ZAO Terra Oil. las väga vali muusika. Tööandjate Keskliit on sei- remate tagasilöökide ärahoid- Ajalehtede andmetel ostis Terra Õnnetuse ohvrite hulk pole sukohal, et tööandja investee- miseks on oluline piirata strei- Oil veepargi eelmise aasta 27. senini selgunud – nende arvuks ringud töötajate haridusse ja giõigust osaliselt strateegilise novembril kompaniide grupi on nimetatud 25 kuni 40. tervisesse ei tohi olla maksus- tähtsusega majandusharudes. Inteko huvides. Moskva haiglates on 68 kanna- tatud nagu erisoodustused. Kolmepoolsed läbirääkimi- Intekot juhib Moskva linna- tanut (sh 25 last), kellest viis Töötajad on ettevõtte arengu sed toimuvad täna. ÄP Online pea abikaasa Jelena Baturina. on üliraskes seisundis. ÄP Online 8 Äripäev 17. veebruar 2004 Oma Maja raamat NB! Läheneb 3reklaampinna äriidee broneerimise tähtaeg Reklaamimüügi projektijuht toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post [email protected] PIRET VESKI, tel 667 0007, [email protected]

IDEE n OÜ Tartu Tünnitehas valmistab kümblustünne, puust kraanikausse ja sünnitustünne.

OÜ Tartu Tünnitehas

n 2002 jaanuar – Tartu Ülikooli geograafiamagistrand Priit Jagomägi, Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilane Tambet Leenurm ja Eesti Mereakadeemia Tartu ametikoolis sisevete laevajuhiks õppiv Meelis Michelson valmistavad oma lõbuks esimese kümblustünni n 2002 juuni – asutatakse OÜ Tartu Tünnitehas n 2003 veebruar – firma saab stardiabi 100 000 kr n toodab erinevas mõõdus kümblustünne, puuvanne, karastustoobreid, puust kraanikausse ja muud vannitoasisustust n kokku müünud sadakond kümblustünni, neist viiendik Eestisse ja ülejäänud Norrasse n männipuust kümblustünn koos lisavarustusega maksab 13 000–14 000 kr, tammepuust kümblustünni eest tuleb välja käia ligi 21 000 kr n 2003. aasta müügikäive üle poole miljoni krooni n investeerinud umbes 300 000 kr

Tünniseltskond teeb etapi värvikamaks

Alar Arukuusk, Otepää MK-etapi direktor: “Tünniseltskond on raja ääres olnud kaks aastat ning mina käsitlen neid kui sõprade klubi, mitte kui tünnitootjaid. Kui päris aus olla, siis esimesel korral ma väheke kartsin, et äkki läheb asi palaganiks kätte ja keegi pistab näiteks paljana mööda suusarada silkama. Õnneks on tegu äärmiselt distsip- lineeritud seltskonnaga. Igal juhul mingit tulu ega kulu pole nad korraldajatele tekitanud, küll on nad aga võistluse vär- vikamaks muutnud. Eurosport näitas vahepeal pikalt võist- lusega samal ajal telenurgas teist pilti tünnis kümblejate siirast kaasaelamisest. Euroopa televaataja jaoks on kümble- jad keset lumist metsa tõeline eksootika.” Meelis Michelsoni koduhoovis Tartus asuvat tünni võivad veemõnude nautijad endale rentida. Foto: Väinu Rozental Lõbutsevad kümblejad pladina saatel suurde ärimaailma

Kahe aasta tagune lõbu- ja romantikajanu- hästi ning puutünnis sulistami- helson. Seni on majandatud ne tundus lahe, tegime veel mõ- säästude toel, ilma laenuta. Tõ- Erinevad tünnid ne idee nautida karget talveööd soojas ned tagamõttega need maha si, aasta tagasi sai Tartu Tünni- vees kümblustünnis on viinud ärimaailma müüa,” meenutab Tartu Tün- tehas 100 000 krooni stardi- mahuvad turule ära kolmele noormehele kuuluva OÜ Tartu nitehase juhataja Meelis Mic- raha, mis võimaldas tootmise helson. Kümblustünnid, kuhu tarbeks renoveerida Tartu lähe- Tünnitehas. mahub 6–10 inimest, lähevad dal Maramaa külas Michelsoni tänaseni kui soojad saiad. vanavanematele kuulunud talu Juhan Habakuk, Ida-Virmaal Avinurmes asuva perefirma OÜ Michelsoni ar- lauda ja muretseda Puunõu juhatuse liige: Väinu Rozental tajad, kolm tudengit, juhusli- vestuste järgi on tööpingid. Eksport pole “Me ei ole Tartu Tünnitehase otsesed konkurendid, sest meie kult. Esmalt oli romantiline nad poolteise aasta Kümblustünnide vä[email protected] läinud libedalt, ja nende tünnitoodang erineb. Meie teeme koonusekujulisi idee võtta 2002. aasta vastu jooksul müünud ca puitosa valmistavad sest esimene tünnbasseine, soolamistünne ja tünnmööblit, kus lauad on Et lõbu tootmise juures päri- õues suures tünnis, milles olev sada tünni, millest Tartu Tünnitehase norralasest metallvitsaga kokku tõmmatud. Tartu tünnitootjad teevad selt ära ei kaoks, on uue põlv- ahi kütab ja hoiab vee sooja- viiendik on jäänud omanikud oma jõu- koostööpartner aga sirgetest laudadest kümblustünne, kus lauad on tõmmit- konna tündersepad koondanud na. Kuna kusagilt polnud või- Eestisse ja ülejää- dudega, metallvit- tegi Tartu satega kokku tõmmatud. Meie tünn on pealtpoolt laiem, enda ümber mitukümmend malik sellist tünni saada, ot- nud eksporditud sad, ahjud, katted ja Tünnitehasele nende oma on sirge seinaga. Muidugi, kümblemismõnude kümblussõpra. Erilise tähelepa- sustati see ise valmis teha. hulgiostjate kaudu muud manused tel- endale tünni, nautimisel pole sellel tegelikult mingit tähtsust.” nu osaliseks on Emajõe Kümb- Ainsana oli puutööst ja üma- Norrasse. Eksport litakse teenustööna. lusklubi liikmed saanud Ote- rast vormist mingi ettekuju- pole läinud libedalt, jättes viie “Kaks meest suuda- pääl toimunud murdmaasuusa- tus Tartu Kõrgema Kunstikoo- sest esimene norra- kümblustünni vad kuu aja jooksul Mullu suvel hakkas Tartu sünnitünn, kus on maailmaval- tamise MK etappidel, kui sini- li üliõpilasel Tambet Leenur- lasest koostööpart- eest maksmata. viisteist kümblustün- Tünnitehas eritellimusel ja gust näinud juba kolm ilmako- must-valgeks võõbatud põske- mel, kes oli kodusaarel Hiiu- ner tegi Tartu Tün- ni valmis teha,” rää- koostöös sisearhitektidega toot- danikku. Kevadel hakkab Tartu dega veehulle näidati kohati sa- maal põhikooli käsitöötunnis nitehasele endale tünni, jättes gib Michelson ja lisab, et kuna ma monoliitpuidust kraani- Tünnitehas vahendama Inglis- gedamini kui rajal rühkivaid teinud kunagi õllekapa. viie kümblustünni eest maks- tellimused suurenevad ning kausse ja muud vannitoasisus- maal vanadest viskitünnidest tippsuusatajaid. “Kuna meie esimene ligi ka- mata. toodangu sortiment laieneb, tust. tehtud aiakujunduselemente, Kümblustünnide ärisse su- hemeetrise läbimõõduga “õlle- “Õpime vigadest ja laieneme tuleb neil lähiajal ilmselt lisa- Kuu aega tagasi sai valmis nagu lillekaste, purskkaeve ja keldusid Tartu Tünnitehase asu- kapp” õnnestus tehniliselt väga samm-sammult,” rõhutab Mic- tööjõudu palgata. kodussünnitajatele mõeldud vihmaveetoobreid. karjäär Äripäev 17. veebruar 2004 9

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]

ASi Hadler Grupp missioon: oma ala professionaale koondav AS Coca-Cola HBC Eesti ettevõte, mis pakub partneritele strateegilist nõustamist ja äriks otsib oma meeskonda vajalikke tugiteenuseid. Oma tegevuse kaudu aitame maandada partnerite äririske ja võimaldame neil keskenduda oma põhitege- MÜÜGIHARUDE vusele. AS Hadler Grupp on kontserni emafirma. Gruppi kuulub 3 tütarfirmat: Hadleri Hulgikaubanduse AS, mis tegeleb toidu- ja MARKETINGIJUHTI, esmatarbekaupade hulgimüügi- ja jaotusega; Hadleri Toidulisandi- Coca-Cola HBC kelle peamiseks töökohustuseks te AS, mis tegeleb toiduainetööstuse tooraine ja lisaainete maale- on üks on luua ning ellu viia marketingi- toomise, ekspordi ja jaotusega; ja OÜ Jaotuskeskus, mis pakub lao- The Coca-Cola Company programme ja -kampaaniaid ja logistikateenust. karastusjookide müügiharude lõikes (HoReCa, tootjatest, kes bensiinijaamad, kioskid jne) Võtame konkursi korras tööle tegutseb 26riigis üle tagamaks müügiharude areng ja kasumlik läbimüügi kasv. Euroopa. TURUNDUSJUHI Coca-Cola HBC toodab, Peamised nõdmised: müüb ja turustab • kõrgharidus, soovitavalt marketingi Töö kirjeldus maailma või ärijuhtimise erialal kõige tuntuma • vähemalt 3aastane töökogemus • Hadler Grupi turundusstrateegia arendamine ja kaubamärgiga müügi ja marketingi osakonnas elluviimine karastusjooki Coca-Cola, (sellest 1 aasta juhtival ametikohal) • Grupi tütarettevõtete kaubamärkide/toodete/ samuti karastusjooke • väga hea inglise keele oskus teenuste marketingiplaanide suunamine Coca-Cola Light, Sprite, • väga hea suhtlemisoskus • analüüsioskus ja Fanta, Bonaqua, Nõudmised kandidaadile informatsioonikogumise oskus Schweppes jt. • projektijuhtimise ja • Kõrgharidus majanduse, ärijuhtimise või turunduse Coca-Cola HBC kui planeerimise oskus vallas või selle omandamine maailmaklassi • tugev sisemine motivatsioon • 3–5aastane turundusalane töökogemus müügiorganisatsiooni • Turundusprotsesside tundmine suunas liikuv ettevõte on Ettevõte pakub: • Hea suhtlemisoskus oma organisatsioonis • karjääri ja isikliku arengu võimalusi • Kohusetundlikkus ja kindlameelsus rahvusvahelises dünaamilises pühendunud sellise • Kliendikeskne suhtumine keskkonnas • Inglise ja vene keele oskus suhtlemistasandil kultuuri loomisele, mis • täiendkoolitust soodustab inimeste • konkurentsivõimelist palka võimete täielikku Ettevõte pakub rakendamist. Ingliskeelne CV p alume saata • Sõbralikku ja meeldivat töökollektiivi Coca-Cola tegutseb hiljemalt 2. märtsiks • Võimalust töötada laia portfoolio ja tegevusaladega Eestis alates aadressil Kadaka tee 76B, ettevõttes 19088Tallinn või e-postiga 1992. aasta • Konkurentsivõimelist kompensatsiooni [email protected], märgusõna maist. Ettevõttes on “Müügiharude CV saata hiljemalt 20. veebruariks aadressil Laki 30, üle 240 töötaja üle marketingijuht”. 12915 Tallinn või e-postiga [email protected] . Eesti. Telefon 650 3160, Märgusõna “TURUNDUSJUHT” faks 650 3101.

Vereins- und Westbank AG, Saksamaa üks juhtivaid panku, tegutseb Balti riikides alates 1996. aastast. Seoses infrastruktuuri muutumisega Eestis võtame tööle:

IT-OSAKONNA ARVELDUSTE ADMINISTRAATOR TREASURER OSAKONNA JUHATAJA

Kelle peamisteks tööülesanneteks on Kelle peamisteks tööülesanneteks on Kelle peamisteks tööülesanneteks on • panga infotehnoloogilise infrastruktuuri • panga intressi-, likviidsus- ja valuutapositsiooni • välis-, sise- ja rahaturuarvelduste ning ülalhoidmine, arendamine ja haldamine jälgimine dokumentaalmaksete teostamine, juhtimine ja • likviidsuse juhtimine vastavalt panga kontrollimine Eeldame: rahvusvahelistele standarditele • vähemalt 3aastast töökogemust IT vallas Eeldame: • kõrgharidust (soovitavalt IT-alane) Eeldame: • vähemalt 3aastast töökogemust arveldusteenuste • head arvutioskust (IBM-AS/400, MS Outlooki ja/ • vähemalt 3aastast töökogemust rahaturgude ja valdkonnas või Lotus Notesi, MS-Office’i ja Windows NT panganduse valdkonnas • kõrgharidust (soovitavalt majandus- või platvormi tundmist, teoreetilisi teadmisi või • kõrgharidust (soovitavalt finantsalane) finantsalane) kogemusi LAN ja WAN infrastruktuurist, • head arvutioskust (Reuter’s, Excel) • head arvutioskust S.W.I.F.T.st; teadmised Oracle’ist ja/või Borland/ • väga häid matemaatilisi teadmisi ja analüütilisi • S.W.I.F.T.i väga head tundmist Delphist tulevad kasuks) võimeid • akreditiivide ja garantiide rahvusvaheliste • väga head eesti ja inglise keele oskust kõnes ja • väga head eesti ja inglise keele oskust kõnes ja standardite tundmist kirjas, kasuks tuleb vene keele valdamine erialase kirjas, kasuks tuleb vene keele valdamine erialase • väga head eesti ja inglise keele oskust kõnes ja suhtlemise tasandil suhtlemise tasandil kirjas, kasuks tuleb vene keele valdamine erialase • head läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning • head läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning suhtlemise tasandil valmisolekut meeskonnatööks valmisolekut meeskonnatööks • head läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning • probleemide lahendamise oskust ja • probleemide lahendamise oskust ja valmisolekut meeskonnatööks vastutusvõimet vastutusvõimet • probleemide lahendamise oskust ja • iseseisvust, loovust, initsiatiivikust • iseseisvust, loovust, initsiatiivikust vastutusvõimet • oskust oma tööd planeerida ja analüüsida • oskust oma tööd planeerida ja analüüsida • iseseisvust, loovust, initsiatiivikust • oskust oma tööd planeerida ja analüüsida

Omalt poolt pakume: huvitavat tööd ja arenguvõimalust rahvusvahelises kontsernis, kaasaegset ja meeldivat töökeskkonda

Avaldus koos elulookirjeldusega (inglise keeles) palume saata hiljemalt 23. veebruariks aadressil Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn või e-postiga: [email protected] 10 Äripäev 17. veebruar 2004 karjäär

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]

NOVO Systems AS kuulub Põhjamaade suuruselt teise IT- EKOMAJAD kontserni WM-data. WM-data annab tööd ca 8100 inimesele. Soomes tegutseb kontsern ärinime all WM-data Novo, mis moo- Tööd saab dustus Novo Group ja WM-data ühinemisel 2003. aasta lõpus. Võtame konkursi korras Tallinnasse tööle assistent-juhiabi

Töö kirjeldus PROGRAMMEERIJA • juhtkonna töö assisteerimine • dokumentatsiooni vormistamine ja arhiveerimine Kandidaadilt eeldame: • personalitöö korraldamine • J2EE kasutamise kogemust • korrespondentsi vastuvõtt ja saatmine • Välislähetustes viibimise võimalust Nõudmised kandidaadile • Meeskonnatöö valmidust • eelnev töökogemus antud valdkonnas • juriidiline baasharidus Kasuks tuleb: • hea arvutioskus • Hea soome keele oskus • hea inglise ja vene keele oskus • Eelnev töökogemus Java programmeerijana • täpsus ja korrektsus • IDE, JTest ja TestDirectori tundmine Ettevõte pakub • Kõrgharidus või selle omandamine • kaasaegseid töötingimusi Pakume: • head töötasu • Tööd rahvusvahelistes projektides ja kogenud • koolitust vastavalt vajadusele meeskonnas Lisainformatsioon Asukoht: Tallinn CV saata hiljemalt 23. veebruariks aadressil Tööleasumise aeg: alates 15.03.2004 [email protected] või NOVO Systems AS, Türi 10c, 11313 Tööaeg: 9.00–17.00 Tallinn. Märgusõna “programmeerija”. Töö tüüp: täistööaeg Lisainfo tööpäeviti 10.00–12.00 telefonil 650 1300. CV koos pildiga saata või tuua 25. veebruariks aadressil Pärnu mnt 130, 11313 Tallinn. Telefon 655 9798 WWW.NOVOSYSTEMS.EE www.ekomajad.ee

BT EESTI AS ECCO OÜ Balti on amtlik ECCO jalanõude levitaja Balti riikides www.bt-baltic.com AS Lemeks MT on rahvusvaheline metsatööstuskontsern, Rootsi juhtiva laadimistehnika tootja BT esindus Eestis mis tegutseb 1993. aastast, praegu kolmes riigis. Kiire arengu ja suure jalanõude hulgimüügi tõttu avab ECCO BT EESTI AS kuulutab välja konkursi järgnevate Grupi konsolideeritud käive oli 2002. a 450 mln krooni. Eestis uue jalanõude kaupluse ja võtab konkursi korral tööle: ametikohtade täitmiseks: Lemeks MT Pärnu osakond on peamiselt Lääne-Eestis puidu varumise, transpordi ja laevatamisega tegelev struktuur. • tehniliste ja tehnohoolduse Otsime oma meeskonda AS Lemeks MT Pärnu osakonna kaupluse juhataja projektide projektijuht JUHATAJAT, • remondi ja tehnohoolduse Nõuded kandidaadile: • Majandusalane kõrgharidus mehaanik-elektrik kelle ülesandeks on osakonna operatiivne ja • Müügitöö kogemus (väljasõidud üle Eesti) strateegiline juhtimine. • Arvutioskus – Word, Excel, Power Point • Inglise ja vene keele oskus • remondi ja tehnohoolduse Kandidaadilt eeldame: – metsandusalast haridust • Ettevõtlikkus, organiseerimisvõime, loovus ja juhtimisoskus mehaanik-elektrik – töökogemust metsa varumise vallas • Autojuhiluba (väljasõidud Tartu piirkonnas) – süsteemse mõtlemise võimet – head läbirääkimisoskust Pakume: Kandidaatidelt ootame: – kõrget saavutusvajadust – head meeskonna- ja koostöövõimet • Loovat tööd rahvusvahelises firmas – erialaseid teadmisi ja kompetentsust • Koolitust – oskust töötada meeskonnas ja iseseisvalt Pakume: • Konkurentsivõimelist töötasu ja arenguvõimalust – eesti, vene ja inglise keele oskust – võimalust eneseteostuseks • Huvitavat tööd sõbralikus kollektiivis – soovi läbi lüüa arenevas rahvusvahelises firmas – arengut läbi meeskonnatöö ja koolituse – ametiautot ja edukale juhile piisavat materiaalset motivatsiooni CV eriala nimetusega palume saata hiljemalt 10. märtsiks Inglis- või venekeelne CV palume saata 22. veebruariks CV saata hiljemalt 18. veebruariks aadressil AS Lemeks MT, aadressil BT Eesti AS, Betooni 7, 11415 Tallinn, faksi teel +371 728 2061 või e-postiga faksil 606 6021 või e-postiga: [email protected] Betooni 9, 51014 Tartu. Märgusõna “konkurss”. [email protected]

GIICORP is a very fast growing global company. Since founded, January 1, 2003, the organisation has already passed 13 500 individual members, from many parts of the world, and is increasing daily. The company is now about to expand into the Baltic States, and is therefore looking for interested people in the region, to become regional teamleaders.

The people we are searching for, can be of any background, but if you have some sales experience, or like a career within sales, this may be the right job for you. Your salary is based upon your effort and success, but there are no limitations as of how much you can make per month.

Interested? If yes, please fill out an application, and send it through e-mail to one of the following addresses; [email protected] or [email protected]. Application deadline: February 20. We will be in Tallinn from the 24 to the 29 of February to conduct interviews, and to do presentations about the concept and the company. Any other questions may be sent to any of the e-mail addresses above. karjäär Äripäev 17. veebruar 2004 11

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]

OÜ LOODE EHITUS on väikeelamute ehitamisega tegelev firma. Majandusleht Äripäev Otsime oma meeskonda võtab konkursi korras tööle Country representative in Estonia reklaamiosakonda Our client is an international company specialized in services for OBJEKTIJUHTI the retail sector. The company has subsidiaries in more than 30 countries world wide with 800 employees and is the world’s leader Eeldame: n ametikohale vastavat haridust ja in its branch of business. praktilist töökogemust Our client is looking for a person who will be member of the team n head suhtlemisoskust establishing the business in Estonia and who there after shall be n head läbirääkimisoskust projekti- the Country Representative in Estonia heading a small represen- n sihikindlust ja organiseerimisvõimet tation office. n otsustus-, vastutus- ja analüüsivõimet The focus of the job will be to market and sell the service to identified customers in the retail business. Pakume: n huvitavat tööd n arenguvõimalust The main tasks of work include n tulemusliku töö eest väärilist tasu • take part in a market survey of the company’s customer base juhi • identify, solicit and affiliate retailer customers to the service CV saata hiljemalt 28. veebruariks k.a aadressil Katusepapi 4, • implement the company’s program for customer care, 11412 Tallinn, OÜ Loode Ehitus või e-posti aadressile: training and follow-up [email protected], faks 601 1914 • market the service concept in Estonia • be responsible for administrative procedures and contacts with service partners related to the business reklaami • keep contacts with authorities and organizations important to ja tule ovile the company Eesti Metsatööstuse Liit pro • head the small representation office ennast • work closely with and report to the regional manager kuulutab välja konkursi programmile Pane kui oled müüma, ja Our client has well developed systems and procedures and will “EESTI ELAB METSAST” projektijuhiprojektijuhi“EESTI hea suhtle • mõtlemisegajadusega give the candidate an extensive training in the company’s product leidmiseks. loova a offer and business philosophy. • saavutusv “Eesti elab metsast” on programm, mille püüdluseks on teadvustada kõrge lik The remuneration will be a fixed salary combined with a bonus • scheme and a company car. metsa ja metsaga seotud tegevuste tähtsust ühiskonnale ning propa- • kohusetundessitaluvusega geerida tasakaalustatud metsade majandamist viisil, arvestades met- ge str kõr The person applying for the position should have the following saga seotud erinevaid funktsioone. • t Projektijuhi tööks on programmi käivitamine ja koordineerimine ning tuleb koolitus konnas qualifications: asuks vald programmiga seotud projektide koostamine. K v müügialane - Experience from the selling of services or products. eelne tehnoloogia Kandidaadilt eeldame:eeldame:Kandidaadilt • info - Has been working against result targets and with cost budget Omalt poolt pakume:pakume:Omalt – kõrgharidust; teadmised - Reporting and some experience from administrative tasks – tulemustest sõltuvat töötasu; • – head organiseerimisvõimet; as - It is a merit to have experience from an international company – arenevat töökeskkonda; juhtiv – head suhtlemisoskust; kume - The applicant, man or woman, is preferably of the age 25–30 – huvitavat ja mitmekesist tööd; Pa areneda – eesti ja inglise keele oskust kõrgtasemel ja – enesetäiendamis- ja arengu- koolitust õppida years and can communicate in English. ning teise võõrkeele oskust kesktasemel; • võimalusi. • võimalust s – meeskonnatöövalmidust ning ajanduslehe meeskonna juhtimise oskust; m Please send your application letter and CV in English latest – analüüsi- ja otsustusvõimet. 02. March 2004 to: Rootsi Eksportnõukogu, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn or by e-mail: [email protected] Avaldus ja CV saata hiljemalt 1. märtsiksmärtsiks1. aadressil Viljandi mnt Additional information: Piret Pihelgas, tel 665 1800 18a, 11216 Tallinn, Eesti Metsatööstuse Liit või faksil 656 7644, e-post: [email protected]

Eeldame: • Vähemalt 3aastast tulemuslikku toote-, turundus- või müügijuhi töökogemust AS Tridens on juhtiv kvaliteetkaupade importöör ja turustaja Eestis. • Teadmisi alkoholist ja veinimaalimast Meie esindatavad tuntumad kaubamärgid on Jägermeister, Scottish • Planeerimisoskust Leader, Russky Standart, Remy Martin, Le Cardinal, Millaman, Odessa, • Algatusvõimet ja meeskonnas töötamise oskust Lapin Kulta, Orbit, Kit Kat, Taffel jt. • Väga head esinemis- ja suhtlemisoskust • Inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas Seoses laienemisega võtame konkursi korras tööle • Arvuti kasutamise oskust • B-kategooria juhiloa olemasolu Kasuks tuleb (turundusalane) kõrgharidus või selle omandamine. Sooviavaldus ja CV Omalt poolt pakume: tootejuhi • Mitmekülgset ja vastutusrikast tööd palume saata hiljemalt 27. veebruariks • Võimalust töötada arenevas meeskonnas kelle peamine tööülesanne on meie tooteportfelli kuulu- • Huvitavat ja arenevat töökeskkonda aadressil Pärnu mnt 105, • Täiendkoolitust 19094 Tallinn või vate kaubamärkide müüki edendavate turundustegevuste • Konkurentsivõimelist palka [email protected] planeerimine ja elluviimine. • Ametiautot

Konkursist osavõtuks palume toimetada oma CV ja avaldus palgasooviga märgusõna all “TOOTEJUHT” hiljemalt 29. veebruariks AS Tridens, Maardu tee 57, 74115 Maardu või e-posti teel [email protected]. Lisainfo telefonil 603 1802

Meie kliendiks on Eesti turul viis aastat edukalt tegutsenud Soome kontserni tütarfirma, mille klientideks on nii eraisikud kui ka ettevõtted ja organisatsioonid. Seoses tegevuse laienemise ja juhtimise restruktureerimisega võetakse tööle

MÜÜGIDIREKTOR ning plaanide ja eelarvete koostamine. Firma pakub huvitavat ja arendavat anneteks on aktiivne suhtlemine Edukal kandidaadil on kõrgharidus ning tööd ning head palka. olemasolevate klientidega ning uute Müügidirektor osaleb juhtkonna töökogemus müügi- ja turundus- klientide leidmine. liikmena ning koostöös teiste valdkonnas. Eeliseks on reklaami- ja VÕTMEKLIENTIDE Kandidaatidelt eeldame müügitöö allüksustega müügistrateegia kujun- meediavaldkonna tundmine. Vajalik on MÜÜGIESINDAJA kogemust ja head haridust. Oluliseks damisel. Müügidirektor suhtleb aktiivselt ka inglise või soome keele oskus. peame aktiivsust, suhtlemisoskust ja võtmeklientidega ja juhib firma Ootame valmidust aktiivseks Võtmeklientide müügiesindaja iseseisvust. Kasuks tuleb ka autojuhiloa müügiteami. Olulisteks tegevusvald- müügitööks ja juhtimiseks, püsivust ning vastutab müügitulemuste eest oma olemasolu. kondadeks on ka müügiandmete analüüs koostöötahet. kliendiportfelli ulatuses. Tööüles-

Palume saata oma CV koos vabas vormis avaldusega hiljemalt 27. veebruariks 2004 aadressil Mercuri Urval, Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn, faksil 667 1521 või e-posti aadressil: [email protected] . Täiendavate küsimuste korral palume helistada telefonil 667 1520. Palume märkida avaldusele vastavalt "müügidirektor" või "võtmeklientide müügiesindaja". 12 Äripäev 17. veebruar 2004

Meie uus aadress Peterburi tee 46, turundus 11415 Tallinn

toimetaja Eda-Liis Kann tel 667 0182, e-post [email protected]

MÜÜK n Müügimehe palk Tähtmüüjat ühtne palk ei rahulda Kuna ettevõtetel ei Palk sõltub grillihooajast õnnestu “täht- Kaarel Karu se turu käitumisest või näiteks müüjaid” ühise suvel grilltoodete puhul ilmas- Tallegg palgasüsteemi alla tikust tulenevate müügihälve- suruda, tuleb neil Talleggi müügimeeskonna pal- te negatiivset mõju müügi- gad koosnevad kolmest kom- meeskonna motivatsioonile. parimate kinnihoid- ponendist. Müügieesmärkide Tulemustasude reaalne suu- miseks sõlmida 100% täitmisel moodustab põ- rus sõltub meeskondliku ja per- hipalk ligikaudu 65% kogupal- sonaalse eesmärgi täitmise ula- standarditeväline gast, ca 20% on meeskondlik tusest, seega on eesmärkide üle palgasüsteem. tulemustasu ning ülejäänud 100% täitmise puhul võimalik 15% isiklik tulemustasu. “Nii tulemustasu eeltoodust suurem Indrek Rahi meeskondlikud kui isiklikud osakaal kogupalgast. Kuigi ees- OPTI Partnerid konsultant eesmärgid vaadatakse regu- märgid on realistlikud, on tule- laarselt läbi. Sedasi tagatakse mustasu suuruse lagi siiski Reeglina saavad müügime- tasu objektiivsus ning välditak- kindlaks määratud. hed põhipalka ja müügiboo- nust. Müügiboonuse arvestuse saab kergesti muuta rutiinseks Kõigil üks preemiakonfitsent tüüpskeemiks müüjate puhul, kes kontoris või müügisalongis Jüri Kalviste sõltub kasumist. Põhipalga osa- kliendi kontakti ootavad. Piisa- kaal kogu palgast on ca 30– valt kõrge põhipalk ja viiendik Saku Metall 40%, ülejäänud osa palgast tee- kuni pool palgalisa tundub pal- Saku Metall maksab müügitöö- nitakse boonustena. Saku Me- judele rahaliselt küllalt moti- tajatele põhipalka pluss boo- talli uutele töötajatele on kol- veeriv. nust nii isikliku kui ka osakon- meks esimeseks kuuks palk fik- Samas aga aktiivset, so oma na müügitulemuste pealt. Boo- seeritud, et tagada töötajatele initsiatiivil kliente juurde too- nuse väljaarvutamiseks on väl- endine elatustase. Kokku on vat müügimeest selle palgasüs- ja töötatud kõigile ühtne Saku Metalli teenistuses 26 teemiga kaua kinni ei hoia. preemiakoefitsent, mille suurus müügitöötajat. Mõlemaid pooli rahuldav stan- darditeväline kokkulepe on ideaalne, et tegusa müügiini- Janek Mõik on Euroopa parim Mazda-müüja. 2003 aastal müüs Mõik ca 300 uut ja 100 kasu- mese aktiivsust valla päästa. tatud autot. Tema palgast moodustab põhipalga osakaal vähem kui ühe kolmandiku. Juht ei saa kõrgemat palka Lõppkokkuvõttes annab müüja Foto: Julia-Maria Linna ju oma talendi ja kogemuse töö- Aavo Kokk ületamisel. Ülemist piiri tule- andja teenistusse. Mihkel Reinsalu mustasu määramisel pole. Tasustamise aluseks peab Parimal müügimehel oma isiklik assistent Lisaks on müügimeestel või- olema individuaalne müügi- Eesti Päevaleht malus teenida igas kvartalis ja plaan, mis lepitakse kokku Euroopa parimal Mazda auto- AS Vilojett turundusjuht Merje teiste automarkide esindajate te- EPL müügipersonal saab põhi- igal aastal preemiat. Preemiat arenguvestlusel vähemalt poo- de müüjal Janek Mõigul on Niidumaa. gevusest turul . “Hetkel olev pal- palka pluss tulemuspalka. Prot- makstakse reklaamikatte (tulu leks aastaks. Läbirääkimistel oma isiklik müügisekretär. Mõigu palgasüsteem on ol- gasüsteem on motiveeriv, lisa- sentuaalne jaotus sõltub müü- miinus kulud) ületamise pealt. tuleks määrata ka see osa käi- Kaksteist aastat Mazdasid nud kogu aeg sõltuvuses müü- boonustena korraldab maaletoo- gitulemustest. Müüjatel on või- Igal müügiinimesel on per- best või kasumist, mis hakkab müünud Janek Mõigut teavad gitulemusest: tulemustasu li- ja preemiareise, millel olen igal malus teenida suuremat tule- sonaalne müügiplaan. Müügi- liikuma müügiinimese rahako- autoturul küll kõik. Tema kuul- sandub põhipalgale, mis moo- aastal käinud. Lisaks on kasuta- muspalka kui nende põhipalk. plaani suurus sõltub müügiini- ti poole. sus on selline, et tuttava tutta- dustab kogu teenistusest vä- da ametiauto, kütusekaart ja te- Müügijuht ei saa teiste müügi- mese kliendiportfelist. Klienti- Siiski peaks müügiinimesel vad näiteks tulevad salongi ja hem kui ühe kolmandiku. lefon.” Omamoodi privileeg on inimestega võrreldes kõige de leidmise eest vastutab iga olema igakuine stabiilne ära- ootavad järjekorras, et just Töötasu võib kõikuda kuni ka isiklik assistent, kes aitab pa- kõrgemat palka. müügiinimene ise. elamist võimaldav püsipalk, tema käest autot osta, kinnitab 50%, kõik sõltub aastaajast ja beritööd teha. Tulemuspalka arvutatakse Uutele töötajatele on ette millest katta laenusid jm püsi- kõigile võrdsetel alustel, põhi- nähtud sisseelamisaeg. Klien- kulusid. Headel töökuudel üle- palga suurus aga sõltub müü- did antakse kohe pärast toote- tab müüja toodud käibest ja ka- et boonus jaotatakse mõtteliselt hakkavad kohe esimese halva hati oma palka tagantjärele, ko- giinimese aastaeelarvest. Tule- koolitust ja müügikoolitust. sumist arvestatav boonus kind- pika aja peale. Müügiinimese müügikuu peale töötajat karis- hati saab seda aga ette. muspalka arvestatakse juba esi- Katseajal toimub müük mento- lasti püsipalga piire. See maks- töös on paratamatult tõusud ja tama, viib see tulemuslikkuse Selline lähenemine nõuab mesest lepingust, preemia aga ri käe all, kelleks ei pea olema takse välja nö müügipreemia- mõõnad. Juba loomuomaselt veel suurema languseni, sage- muidugi suurt usaldust firma ja lisandub fikseeritud tulemuste müügijuht. na. on suhtlemisele orienteeritud dasti hea töötaja lahkumiseni. töötaja vahel, aga on lõppkok- Üks oluline printsiip aktiiv- müüjad tihti labiilsed. Kui juht Piltlikult öeldes teenib müüja kuvõttes üks parimaid motivat- se müüja tasustamise juures on, või müügitasustamise süsteem kirjeldatud süsteemi puhul ko- siooni käivitajaid. Põhipalk ja boonus võrdne Mari Kalause müügiplaani täitmisest ning sel- le järgi määratakse preemia- Saku Õlletehase AS personalijuht koefitsent. Lisaks on individuaal- Telefon (046) 22 525, 050 32 186 Eesti Müügimeeskonnas kasutame tu- ne müügiplaan, mille täitmise ja e-post [email protected] ELLAS AUDIT OÜ firmade hinnainfo lemusjuhtimise süsteemi, mis on mille ületamise puhul saab selle Emmaste, Hiiu maakond internetis hinnatud Hay hindamissüsteemi eest lisapreemiat. Tulemustasu ARHIIVITEENUSED AUDIITORI- JA järgi. Müügimeeste palk koosneb määramisel piiri pole, kuid plaa- RAAMATUPIDAMISTEENUSED. põhipalgast, millele 100% plaa- nid on realistlikud ja pingelised, • korrastamine nitäitmise korral on võimalus tuginedes kogemustele. Kuna õl- • säilitamine Kogu tegevus on seotud teenida veel teine põhipalk li- lemüük kõigub hooajati, siis Saku kõikidele nõuetele vastavas turvalises arhiivis. dokumentide loomise, saamise, saks. Müügiplaan sõltub nii piir- Õlletehas garanteerib müügi- korrastamise, kontrolli ja konnast kui sesoonsusest. Sisse- meeskonnale normaalse sissetu- elamise tasu Saku Õlletehases leku ka siis, kui näiteks suvi on TÄIENDAVALT säilitamisega. müügimeeskonna puhul ei ra- külm ja õlut palju ei tarbita. See- • asjaajamine • ohuplaanide koostamine Kõiki teenuseid osutatakse üle Eesti. .hinnaweb.ee kendata. Müügimeeskond on ja- ga võib öelda, et meie põhimõte www gatud müügipiirkondade järgi. on: põhipalk 50% ja tulemusta- PARIM KAITSE DOKUMENTIDELE Tulemuspalk sõltub piirkonna su 50%. turundus Äripäev 17. veebruar 2004 13

toimetaja Eda-Liis Kann tel 667 0182, e-post [email protected]

TELEREKLAAM n Täpsem sihtimine teleplaneerimises REKLAAMILEID Emor uurib telesaadete vaataja elustiili

Telereklaami plaanivad turundajad saavad Telereklaam õigele inimesele nüüdsest lisaks televaa- vad telereklaami kampaaniat. tajate vanusele infot ka Loomulikult on eeldatav, et nende elustiili kohta. Anne Linnamägi klient mõtestab lahti oma Kanal 2 brändide sihtrühmad ja kaar- Peeter Teedla reklaamidirektor Külli Esko distab need väärtushinnangu- põhiselt. Nii nagu kogu turun- TNS Emor Uus võimalus mõõta teleaudi- dustegevust on võimalik mõõ- tooriumi uuringus ka pehmeid Mynthoni Sweet Minti Emor täiustas möödunud ta, võime samamoodi mõõta väärtusi annab turundajale pa- välireklaam aasta lõpus teleauditooriumi ka väärtushinnangute uurin- rema ülevaate sihtrühmadest, mõõdikuuringut ja nüüdsest gute kasutamist. Aga siin ei nende käitumisharjumistest ja saa oodata väga kiireid tule- n Tellija: Leaf Baltics AS saab lisaks vanusegrupiliigitu- n Reklaamivitriin: Unicom väärtushinnangutest. Antud musi, eesmärgid ja suunad on sele teavet selle kohta, kas n Loovagentuur: Smile uuringust saavad kasu kõik: nii konkreetne isik soovitud vanu- läbi mõeldud pikemaks pe- n Meediaagentuur: Carat BMS meediaagentuurid, telejaamad AS selisest sihtgrupist sobib elustii- rioodiks kui üheks kampaa- kui ka ettevõtted, kes plaani- niaks. n Eesmärk: tutvustada uut lilt teie tootega: kas ta on ak- Mynthoni maitset Sweet Mint tiivne või passiivne, on ta brän- n Kampaania kestab: 9.–22.02. dilojaalne või mitte, eelistab ta Turundajale suur kokkuhoid n Kokku: ca 3000 pakki Mynthonit traditsioonilist lähenemist või n Eelarve: ca 10 000 krooni uuendusi. graafiliselt. Tänu sellele saa- Saadud tervikpilt tarbijast Nele Paves me reklaamid suunata pare- teeb reklaamisõnumi koostami- Trendmarki mini “õigete hoiakutega” ini- Võta tasuta se turundajale oluliselt lihtsa- meediaplaneerija mestele, uurida sihtrühma sü- maks, sest kui sihtrühma nn vitsi. Kui rääkida toote, brän- Mynthonit pehmed väärtused, temale Uue uuringuga (MeediaRISC) di edukast positsioneerimi- mõeldud sõnumi visuaalne saab sihtrühma täpsemalt mää- sest, siis muutub oluliseks kü- Viru hotelli kõrval asuvast väli- kuju ja idee pole omavahel ratleda, mitte ainult demograa- simus sihtrühma mõttelaa- reklaamivitriinist saab ise võt- kooskõlas, kulutab turundaja filiselt, vaid juba ka psühho- dist. RISC näitab seda, kuidas ta tasuta Mynthoni pakke. raha, et veenda valet inimest peamised sihtrühmad mõtle- Esmakordselt on Eestis Viru vales asjas. vad. Uuringuinfo oluliseks kõrval enne vanalinna suundu- Teleauditooriumi mõõdik- Teleseriaal Õnne 13 abiks teleplaani tegemisel ja vat ülekäigurada R-Kioski juu- uuringuga edastatakse and- on aastaid olnud Eesti lisainformatsiooni saamiseks. res üleval tootenäidistega Myn- meid klientidele iga päev. elanike lemmiksaadete Turundajale on see aga kind- thoni välireklaam. Kasutusel on Jooksvalt on võimalik analüü- TOP10 hulgas. Nüüd aga lasti suur võit, kuna aitab eraldi klaas, milles on spetsiaal- sida ka ühe või teise saate vaa- saab teada, millised on säästa raha ja hoiduda kulu- sed avaused näidiste kätte saa- taja, aga ka reklaamikampaa- seriaali vaataja väärtus- tamast ebatäpsetele või vale- miseks. nia nägija pehmeid väärtusi. hinnangud. Foto: ETV dele kontaktidele. Klaasi alla mahub kokku Näiteks uue moodsa spordi- umbes 400 pakki. Kuna piirkon- klubi avamise teavituskampaa- kirjeldust – “uuendusmeelne, suliselt kvaliteedilt annab väär- mesi, ükskõik kui vanad nad tab sellise inimese kirjeldatud nas on liikumine väga tihe, võe- nia. Seni kasutati sõnumi suu- eelkõige enda heaolule ja nau- tushinnangute kasutamine olu- on. Inimesele, kes ootab ham- toote suhtes ükskõikseks, sest takse vähem kui namisel sihtrühma “vanus 18– dingule mõtlev ning aktiivne.” liselt parema tulemuse. Näiteks bapastalt, et see teeks hambad sõnumi sisu ja sihtrühm on poole päeva jook- 45, keskmine ja kõrgem sisse- Esmapilgul näib, et vanuse, inimese vanus ei pane paika puhtaks, pole mõtet rääkida teineteisega vastuolus, teki- sul klaasialune tulek”. Kasutades TeleRISCi lä- soo, sissetuleku ja hariduse seda, kas ta on sportlik või mit- imelistest mikrograanulitest, vad käärid. Seetõttu aitab tühjaks. Klaasi henemist on aga võimalik pa- määramine defineerib sihtrüh- te – hoopis olulisem on tabada mis teevad “lihtsalt väga ilu- TeleRISC reklaamisõnumit täidetakse kesk- ralleelselt kasutada sihtrühma ma täpsemalt, kuid kontakti si- võimalikult palju sportlikke ini- saks”. Sellise sisuga sõnum jä- suunata õigele sihtgrupile. miselt kord kahe päeva jooksul. “Tahes-tahtma- ta on osa inimesi korduvmöö- UURING n Väikefirmade turundajatel puudub turunduspaan dujad ning eriti koolitundide lõppemise ajal leidub ka vähem Turundusotsuseid tehakse jooksvalt vastavalt hetke vajadusele tagasihoidlikke, kes võtavad kohe mitu pakki korraga. Meie Esta Kaal arve jääb alla ühe miljoni kroo- Seega kuldlõige 80:20 keh- Planeerimises on valdav aastane perspektiiv eesmärk ei ole klaasi kogu aeg ni. Kõige kaugemale vaatav tu- tib taas, kuid siin pikaajalise täis hoida, vaid teha seda ainult TNS Emor TNS Emori meediavisioon, nov 2003, % rundus (arengusuunad rohkem bränditurunduse kahjuks. Usu- tiheda liiklusega aegadel,” üt- ei vastanud aastaplaan on Väikese ja keskmise suuru- kui aastaks) on turundajatel, tavasti pole küsimus teadmiste nii eelarve kui les Leaf Baltics ASi turundus- sega ettevõtetes puudub turun- kelle turunduseelarve on üle 5 ja oskuste puudumises, vaid turundusplaanid pikemaks ajaks kui kolmeks aastaks tegevuste osas juht Andrus Purde. dusplaan ning turunduse pla- mln kr aastas. väärtushinnangutes, mis on 1 Tulemusi mõõdetakse piste- 6 neerimine toimub jooksvalt ja Enamik turundusplaane te- orienteeritud paindlikule tegut- kinnitatud nii aastaplaanid 37% lise vaatlusega, kes ja kui palju kui 2-3 a plaanid 1 ilma aastaeelarveta. hakse eelarve ja tegevuse osas semisele ja mõtlemisele. Detail- 10 pakke võtab, ning loomulikult Iga kümnes TNS Emori läbi- ainult aastaks, mis bränditu- se tegevusplaani koostamata planeerimine toimub ka selle järgi, kui kiiresti klaas jooksvalt, vastavalt vajadusele viidud uuringus osalenu väitis, runduse seisukohalt on lühike jätmine pole patt, vaid pigem tühjeneb. Rahaliselt ei mõõde- 17 28 et turunduse planeerimine toi- ajaperspektiiv. Pikemaks brän- väärtus. Pikem tulevikuvaade ei ta selle projekti edukust eraldi, konkreetsed plaanid tehakse on aastaeelarve, mub jooksvalt, neil ei ole ka diarenduseks on turundusplaa- muutu plaaniks, sest ollakse aastaks, arengusuunad ja tegevusi planeerime vaid koos kogu Mynthon Sweet jooksvalt aastaeelarvet. Iseloomulik on nide ajaperspektiivi seisukohalt valmis, et seda tuleb olukorra 2-3 a perspektiiv on paigas Minti lansseerimiskampaania see firmadele, kus turunduseel- valmis viiendik turundajatest. muutudes ümber kujundada. Allikas: TNS Emor tulemustega. 14 Äripäev 17. veebruar 2004 Regulaarne ühendus a member of the logistics people Interspe Hamann Group Rahvusvaheline Eesti ja transport ja Saksamaa ekspedeerimine transport 70 esindust Lääne- ja 16 Ida- vahel Euroopas tagavad kindla ja re- gulaarse kaupade liikumise Euroopa, Skandinaavia, Balti EE TRANS riikide ja Venemaa vahel. toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post [email protected] 3 www.revival-svoris.ee tel: (0) 605 30 0

LOGISTIKA n Riskide maandamine logistikateenust sisse ostes Teenuse sisseostmise ABC

n kasuta pikaajalisi partnereid – esiteks õpib Mitu koostööpartnerit teenusepakkuja firmat tundma ning see annab võimaluse saada paremaid hindu n hoia lisaks püsivatele partneritele ka alternatiivseid pakkumisi, see aitab turul toimuvaga kursis olla n varuteenusepakkujate abil saab maandada ka riski, et peamisel partneril juhtub näiteks mingi õnnetus aitab riske maandada n hoia alles ka need pakkumised, mida ei kasuta n logistikateenuste pakkujate seas tuleb välja kuulutada ühine pakkumiskonkurss, mis loob võimaluse teha Põhikoostööpartnerite kõrval varulogistika- mine kiireneb, kui detailid on mised kaasa tuua liigseid pin- teenuseosutajate tehtavad pakkumised võrreldavaks nii eelnevalt täpselt kokkulepitud. geid ja arusaamatusi. olemasoleva süsteemiga kui ka omavahel teenuse pakkujate hoidmine aitab vähen- Kuna hetkel on logistikatee- Kaubamaja on teinud riski- dada riski, et partner hakkab hinda diktee- nuste turul Eestis konkurents de maandamiseks omalt poolt Allikas: Äripäev, Jüri Jakobson, Annika Korjus tihe, peaks Korjuse sõnul iga selgeks kaks momenti. Esiteks rima või oma positsiooni ära kasutama. pakkuja lojaalsest kliendist kõ- ei visata ühtegi koostöö pak- vasti kinni hoidma. “Kliendil kumist ära. “Need arhiveeritak- Rivo Sarapik geteta, siis peame oluliseks ka tuleks aga siiski ennast logisti- se võimalike töövahenditena omalt poolt, et üritame säilita- [email protected] katurul toimuvaga kursis hoi- tulevikuks ning võimalusel da kokkulepitud teenuste ma- da, et mitte hiljem oma muga- proovitakse pakkumise vasta- Tallinna Kaubamaja logisti- hud,” lisas Jakobson. vusest ja laiskusest tulenevaid vust tegelikkusele. Oleme üri- kajuht Jüri Jakobson selgitas, Arvutite hulgimüügifirma lisakulusid ise katta,” leidis ta. tanud vältida situatsiooni, kus et logistikateenuste pakkujate- GNT Eesti logistikajuht Annika Jakobson aga kellegi kätte läheks ga on firma üritanud järgida Korjus rääkis, et firma kasutab leiab, et vaatamata enamik teenusepa- põhimõtet, et on üks põhitegi- peamiselt 13 logistikateenuse sellele, kui hea koos- Teenuse ostjal ketist ja meil puu- ja, kuid sellele lisaks on alati pakkujat. “Nii on firma vajadu- töö on olnud eelne- võiks olla dub alternatiiv,” li- olemas ka alternatiivid. “Seda sed kõige paremini rahuldatud. valt või millised ees- tagataskus ka sas Jakobson. mitte koostööpartnerite pinge Ideaalis võiks nende firmade märgid seatakse tule- alternatiivseid Teiseks on ole- all hoidmise pärast, vaid eel- arv olla väiksem, kahjuks aga vikuks, tuleb siiski variante teiste masoleva koostöö- kõige võimalike paremate la- ei leidu Eestis hetkel ühte tee- alati valmis olla või- pakkujate näol. partneriga läbi rää- henduste otsimiste eesmärgil nuse pakkujat, kes kõikide malike riskide maan- gitud tema tugevad ning võimalike riskide opera- meid huvitavate teenuste osu- damiseks. “Suures Annika Korjus ja nõrgad küljed tiivseks maandamiseks,” rääkis tamisega meid rahuldaval viisil osas on võimalik juba GNT Eesti ning ta on teadlik Jakobson. hakkama saaks,” ütles Korjus. kohe läbi näha, et oma positsioonist Näiteks välistranspordi osas “Meie eesmärk on siiski pi- koostööpartner võib hakata ja alternatiivide olemasolust. on firmal üks koostööpartner, kaajaline ja stabiilne koostöö. oma positsiooni tulevikus ära “Peame oluliseks võimalikult kes omab kuni 65% välisvedu- Sellel eesmärgil vähendasime kasutama,” väitis Jakobson. avatud koostööd, et nii-öelda de mahtudest, kuid lisaks on ka paar aastat tagasi oluliselt “Aga jäävad muud riskid, mis lahtiste kaartidega mängides ei olemas teine, kolmas ja neljas, teenusepakkujate arvu, kellega ei pruugi ka olla otseselt koos- saaks tekkida üksteise vääriti lised pakutava teenuse sobi- test asjaoludest ning see on ele- kes siis kas veavad suundadel, igapäevaselt tegeleme,” lisas tööpartnerist tingitud. Nendeks mõistmist,” selgitas Jakobson. vus firma vajadustele, teenu- ment, milles on alati võimalik milles suudavad paremat tee- Jakobson. “See annab ka koos- võivad olla kas allhankijad, Nii toimib ka GNT Eesti. se kvaliteet, kokkulepitust kin- ka kokkuleppele jõuda,” lisas nust pakkuda, või kelle erine- tööpartnerile võimaluse tee- inimsuhted, kiireloomulised “Teenuse ostjal võiks olla taga- nipidamine, paindlikkus ja Jakobson. vate suundade teenust kauba- nust ja hinnakujundust meie ümberkorralduse vajadused, taskus ka alternatiivseid va- professionaalsus. Need on maja pisteliselt katsetab, et lei- suunas vajadusel positiivselt kus tuleb leida alternatiive riante teiste pakkujate näol,” koostööpartneri valiku põhi- Teenusepakkuja valimisest da veelgi paremaid lahendusi muuta.” vms.” Olles liiga tihedalt ühe selgitas Korjus. kriteeriumid. saab lähemalt lugeda ka 25. oma vajadustele. Lisaks väheneb teenuse ost- koostööpartneriga seotud, või- Jakobson lisas, et teenuse- “Lisaks ka muidugi hind, veebruaril ilmuvast Logistika “Kuid kui koostöö sujub tõr- ja töökoormus ning info liiku- vad selliste muudatuste läbivii- pakkuja valiku juures on olu- kuid paljus sõltub see eelneva- kvartalikirjast.

[email protected] MÜÜA: Import, jae- ja hulgimüük ERIVEOD korralikult töötav Konsultatsioonid SUUR PIKK autotranspordi- LAI ettevõte Kahvelkärud - 2500kg = Kett-tropid KÕRGE = Põhitegevusala - puisteainete vedu (hakk- Tross-tropid RASKE puit, saepuru, puukoor); 4 Scania veoautot = Lint-tropid Hind ainult 3500 kr!* = koos haagistega; Töökoda - kontorihoone; Terastrossid VEOS abihoone; = Koormakinnitusvahendid Tel 672 4878, 50 92 605 6 töötajat Info tel 503 5414 = Talid = Telfrid ja sildkraanad = Tööstuslikud vintsid = Kaubakärud ja tõstukid = Trossitarvikud = Roostevabad tross- süsteemid www.r-autoveod.ee *Hinnale lisandub käibemaks 18% ...ja palju teisi tootegruppe Eesti–Soome Telli kohe! - Eestis transport tasuta kõikidel äripäevadel OÜ Palustre Pärnu mnt. 238 Tallinn Tel. 6722360 Faks 6140255 Telefon 651 7500, faks 651 7504, e-post [email protected] transport Äripäev 17. veebruar 2004 15

toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post [email protected]

TOLL LOGISTIKA n Arengutrendid Euroopa transporditurul 2004. aastal küsijulgesti Transport koondub jaotuskeskustesse Mis muutub kaupade aju- tisel sisseveol kolmanda- Selle aasta transporditu- jakutseid ja võimalusi, värske- test riikidest ELi peale ru märksõnad on matena turvalisusega seotud Eesti liitumist ELiga? terminalide loomine, küsimused ja Euroopa Liidu veomahtude kasv ning laienemine. kasvav nõudlus efektiiv- Pärast 2001. aasta 11. sep- sete tarneahelate järele. tembri sündmusi on kogu trans- Aivar Pau pordisektor jätkuvas valvelole- maksu- ja tolliamet Vallo Arumäe kus. Pidev vajadus leida komp- pressiesindaja romisse turvalisuse ja paindlik- Balti Logistika OÜ juhataja kuse vahel piirab teatud mõt- Euroopa on üks peamisi tes transpordituru arengut. n Olulisi muutusi ei tule. Eral- transpordi sõlmpunkte maail- ELi laienemine sellel aastal di võiks märkida ehk seda, et mas, olles kõikide tööstusharu- toob endaga kaasa tootmise tollikoodeksi rakendussätete de võtmeasukohaks. Ajal, mil üleviimise Lääne-Euroopast järgi ei rakendata täielikku im- tootjad vajavad järjest lühe- ühinevatesse Ida-Euroopa maa- pordimaksude vabastust toot- maid tarneaegasid ja jaemüü- desse. Seoses elektroonika- ja misvahenditele. Täielikku va- jad vastavad järjest nõudliku- autotööstuse tootmise ümber- bastust saab rakendada näiteks mate tarbijate soovidele, on paiknemisega on juba märgata eritööriistadele ja töövahendi- kaupade efektiivne liikumine kaubamahu suurenemist Ida- Peamiselt teemaksude tõttu kasvavad tänavu maanteeveo hinnad Euroopa piires. Muude tele, kui need kuuluvad isikule Euroopasse ja siit välja kriitili- Euroopa riikidest. veoliikide hinnad jäävad kas samaks või langevad. Fotol kiirteemaksu kogumise punkt väljastpoolt ELi ja neid kasuta- se tähtsusega. Lennu-, mere- ja autotrans- Saksamaal. Foto: Toll Collect takse tasu eest ning 100% nen- porditurg kasvab kogu Euroo- dega valmistatud toodangust n Lennutransport – teenu- ehk jaotuskeskuse strateegiaid, alust prognoosida ka märkimis- pordi “väravate” jaoks. Seega pas jätkuvalt, kuivõrd nõudlus eksporditakse. se hind langeb et suurendada ostujõudu ja väärset kaupade impordimahu saab tarneahela juhtimise võt- efektiivsemate tarneahelate jä- Üldiselt jääb aga ajutise im- Viimase kümne aasta jooksul on kriitilist massi ning saavutada kasvu Euroopasse. meküsimuseks lennu-, mere- ja rele suureneb, tekivad säästli- portimise tolliprotseduuril olev lennutransporditurg Euroopas suuremat efektiivsust kaupade Ekspedeerijad peavad laien- autotranspordi võimaluste kumad tootmiskohad ja tekib kaup tolli järelevalve alla ja kasvanud enam kui 6% aastas. konsolideerimisega, paremaid dama teenuste pakkumist im- kombineerimine ühtseks integ- suurem tarbimisturg seoses enne liitumist alustatud prot- Turul on toimunud märkimis- marginaale ja konkurentsivõi- portkaupadele, et püsida kon- reeritud lahenduseks, mis suu- Euroopa Liidu laienemisega. seduur tuleb lõpetada järgneva väärsed muudatused, kus glo- melisemaid hindasid. See hõl- kurentsivõimelistena. See tä- rendab Euroopa kaubavoogu- Kaupade efektiivsel liikumi- tollikäitlusviisiga. Kui ajutise baalsed kliendid soovivad üha mab ka partnersuhete jätkuvat hendab eelkõige kõrgel kvali- de läbipaistvust. sel üle Euroopa on võtmeks in- importimise tolliprotseduuril paindlikumaid ja läbipaistva- arendamist ja erinevaid veda- teeditasemel konsolideerimis- Kuna klientide vajadused tegreeritud võrgustikud, mis olev kaup saadetakse teise liik- maid lahendusi kogu tarneahe- jatega seotud programme. teenuseid, kulude juhtimist ja muutuvad, siis toimub konsoli- suudavad pakkuda multimo- mesriiki, rakendatakse transii- la ulatuses. Seetõttu on ka foo- tarneahela läbipaistvust. deerumine logistikaturul, kus daalseid transpordi- ja jaotus- di tolliprotseduuri. Kui aga kol- kus nihkunud kohalikelt tee- n Meretransport – teenu- logistikalahendused ühenda- teenuseid ning lisaväärtust mandatesse riikidesse, raken- nustelt globaalsetele. Selleks, et se hind langeb n Autotransport – hind takse transporditeenustega, et andvaid logistikalahendusi. datakse taasväljaveo tolliprot- kliente hästi teenindada, on Samal ajal toimub märkimis- kerkib luua globaalset ulatust. See Tänapäeva Euroopas on tar- seduur. Sellise kauba vabasse oluliseks muutunud globaalsed väärne kasv ka meretranspordi- Jätkuvalt toimub areng efek- protsess jätkub. neahela juhtimise strateegiate ringlusse lubamisel vabastatak- kaubamahud, suurem ostujõud turul. Ülemaailmsed konteiner- tiivsema üleeuroopalise auto- aluseks partnerlussuhete se kaup tollimaksust ja muu- ja eraldi kokkulepped globaal- veod arenevad jõudsalt. Hiina transpordi infrastruktuuri väl- n Tarneahelad muutuvad areng, et luua üleeuroopaline dest meetmetest, kui tõenda- sete mahtude teenindamiseks. kui maailma juhtiva tarbekau- jaarendamise suunas, millest efektiivsemaks turvaline võrgustik ja laiendada takse kauba ühenduse tollistaa- Ekspedeerijad arendavad pade tootja turu areng on üks on saamas oluline lüli Lääne- Kui turg areneb, tuleb turuloli- võimalusi Kesk- ja Ida-Euroopa tus või sooduspäritolu. üha enam nn Euroopa värava olulistest põhjustest. See annab Euroopa lennu- ja meretrans- jatel vastu võtta erinevaid väl- piirkondades.

EDUKA ÄRI RETSEPT

1 vettpidav äriplaan 1 tugev meeskond Kamaluga häid kliente Korralikke tarnijaid Kergituseks SCHENKERI SISEVEDUDE LEPING

Äripiruka küpsetamissaladustega tutvuge Schenkeri kodulehel www.schenker.ee Tel 606 0553, faks 606 0666

SCHENKERI SISEVEOD - Pärm Teie Äripirukas

TALLINN Hea pagar ostab pärmi ühest kohast, JÕHVI Rakvere sest nii saab tulemus alati parim.

Haapsalu Rapla Kärdla Paide Saiategu ja äritegevus eeldavad mõlemad õigeid komponente õiges vahekorras. Paljude meie klientide Jõgeva

PÄRNU jaoks on Schenkeri sisevedude leping just selleks pärmiks, TARTU Viljandi Kuressaare mis nende äripiruka kerkima paneb.

Põlva Võtke meiega ühendust - Valga Narva mnt 53, 10152 Tallinn Võru küpsetame koos paremaid pirukaid. Tel 627 7566, 501 7121, [email protected] 16 Äripäev 17. veebruar 2004 transport

toimetaja Rivo Sarapik tel 667 0181, e-post [email protected]

LOGISTIKA n Kogemus firmadevahelise infovahetuse tõhustamisest Tellimus liigub automaatselt partnerini

www.transservice.ee

1. NCH Eesti töötaja sisestab 2. Tellimus edastub NCH 3. Rootsi kesklaost läheta- 4. Tallinna terminalis vormis- tellimuse varasema mitme- Rootsi kesklattu, kus tellimus takse saadetis, info Eesti tatakse saadud info põhjal REGULAARNE kordse sisestamise asemel komplekteeritakse ning lõppkliendi kohta edastub saadetise tolliprotseduurid üks kord oma infosüsteemi moodustatakse saadetis. automaatselt Schenkeri ja saadetis veetakse siht- Tallinna terminali. adressaadini. TRANSPORTTEENUS Allikas: AS Schenker Eesti – Rootsi – Taani – Norra

Transservice AS Estled Terminal AB Automaatne andmeedastus hoiab Peterburi tee 71 Vintervägen 70 11415 Tallinn/Estonia 135 40 Tyresö/Sweden Tel 372 620 5117 Tel 46 8 798 56 10 Faks 372 620 5118 Fax 46 8 798 56 81 kokku raha ja vähendab vigu

Logistikas hoiab firma- sõnumeid vastastikku aktsep- devaheline elektrooniline teeritud formaati konverteeri- EDI kasutamine vähendab kulusid andmevahetuse formaat da. (EDI) kokku tööjõukulu See pole kuigi keeruline, sest n vähenevad kulud – NCH-l kadus EDI rakendudes igasugune vajadus ja aega ning viib miini- suured ja ka paljud keskmised veotellimuse eraldi vormistamiseks. Kui enne saatis NCH Eesti töötaja mumini inimlike vigade Eesti firmad kasutavad reegli- veotellimuse faksi teel logistikafirmasse, siis nüüd tuleb tellimus NCH na avatud tarkvara, kuhu on infosüsteemi kaudu automaatselt õiges formaadis tekkimise võimaluse. logistikapartneriinfosüsteemi. Kadus nii telefoni, faksi kui sisse programmeeritud ka EDI transporditellimusi administreeriva tööjõuga seotud kulu. EDI Ansi Arumeel sõnumite genereerimise valmi- rakendamise tasuvust mõõdetakse peamiselt kokkuhoitud tööajas, dus. Taolise valmiduse olemas- kusjuures arvestada tuleks nii andmete sisestamisele kui tekkinud AS Schenker suurklientide müügijuht olul pole EDI lingi loomine et- vigade korrigeerimisele kuluvat tööaega. n kaob vigade tekkimise võimalus – kuna EDI rakendudes muutus Siinsed transpordi- või logis- tevõtete vahel tehniliselt kuigi töötajate poolt käsitsi andmete süsteemi sisestamine ühekordseks, tikateenuste tellimused esita- keerukas ega nõua ka suuri in- kahanevad inimlikust eksimusest tekkida võivad vead miinimumini. www.laadur.ee takse suures osas vaid faksi teel vesteeringuid. Mõistagi peab n paraneb tootlikkus – EDI rakendudes tõusis tööjõu tootlikkus käsitsi – tellijafirma töötaja vaatab EDI rentaabliks rakendamiseks andmete sisestamise vähenemise tõttu nii teenuse ostja kui müüja poolel. Tellimuse info sisestatakse nüüd süsteemi ühekordselt ning oma infosüsteemist, mida telli- olema ettevõttel piisavalt ma- EDI fail suundub automaatselt teenusepakkujani. da, trükib tellimuse välja ning hukas andmevahetusvajadus. n EDI-l baseeruva koostöö käivitamiseks moodustati mõlema ettevõtte faksib teenusepakkujale. Logis- asjassepuutuvast personalist IT töögrupp, kusjuures EDI lingi M&M Militzer and Münch tikafirma töötaja võtab omakor- EDI praktikas loomiseks kulutatud ressurss oli suhteliselt väike – hinnanguliselt da saabunud faksi ja sisestab Näiteks EDI võimaluste efek- investeeris NCH selleks kokku vaid ca 80 inimtöötundi. AASTAST 1880 – KOGENUD TEGIJA n suurima efekti annavad EDI rakendused firmadele, kellel on suured tellimuse oma ettevõtte info- tiivsest rakendamisest on kee- andmevahetusmahud KLASSIKALINE TRANSPORDI TÄISTEENUS süsteemi. miatööstuskontserni Group Allikas: Ansi Arumeel See töökorraldus raiskab NCH tütarettevõte NCH Eesti Õhutransport üle kogu maailma kõikides hulga ressursse, et elektroon- OÜ, kes kohalikul turul tegut- teliselt lihtsalt – info, mille NCH tab. Hiljem koostab logistika- kaalukategooriates s.h kullerteenus set infot paberkandjale viia seb vaid müügistruktuuriga. Eesti töötaja NCH infosüsteemi firma sama info alusel osuta- Meretransport üle kogu maailma ning see jälle elektroonilisse Kui varem varustas logistika- sisestab, konverteeritakse kohe tud teenuste eest ka arve. vormi tagasi tuua. Lisaks on partner Schenker NCH Eesti EDI failiks, mis suundub auto- Autotransport Lääne- ja Ida Euroopas kanalite läbilaskevõime väike kliente NCH Soome kesklaost, maatselt NCH Rootsi kesklao Eelised ilmnesid kohe PARIM KIIRUSE JA HINNA SUHE! ning info liikumine aeglane. siis eelmise aasta keskel otsus- kaudu logistikapartneri Rootsi EDI eelised vana infosüsteemi Pärnu mnt 160a – 301, 11317 Tallinn Samuti tekib sellises infovahe- tas NCH juhtkond Eesti turu va- serverisse, mis omakorda edas- ees ilmnesid NCH Eesti OÜ-le Tel 665 7526, Faks 614 2180, [email protected] tuses inimlikke eksimusi. rustamise Rootsi kesklattu üle tab vajaliku info automaatselt selgelt peale uue lahenduse ra- www.llcnet.com Kui firmadel on kaasaegsed viia. Samas lepiti kokku EDI- logistikapartneri Eesti esindu- kendumist – NCH kohalikel infosüsteemid ja suured info- formaadis infovahetuses. se infosüsteemi. Seega luuakse töötajatel kadus vajadus Schen- mahud, ei sobi ettevõtetevahe- EDI-l baseeruva koostöö käi- juba NCH Eesti esinduses telli- keri Eesti töötajatega otsesuht- liste sõnumite saatmiseks ka vitamiseks moodustati mõlema musi sisestades fail, mis ringi- luse järele. Automaatne and- internetipõhised IT-lahendused. ettevõtte asjassepuutuvast per- ga Eestisse tagasi jõudes annab meedastus tähendab NCH-le sonalist IT töögrupp, kusjuures logistikapartnerile piisava info kohest ja selget kokkuhoidu, Paraneb info kvaliteet EDI ühenduse loomiseks kulu- lõppkliendikohase siseriikliku sest kadus kulu, mis oli seotud Kuna EDI (Electronic Data tatud tööjõuressurss oli suhte- jaotusveo ja tolliprotseduuride telefoni, faksi ja transporditel- Interchange) suudab automaat- liselt väike – hinnanguliselt in- korraldamiseks. limusi administreeriva tööjõu- selt edastada suuri andmemah- vesteeris NCH selleks kokku ca Faili Eesti serverisse saabu- ga. EDI lahenduse rakendudes te, tõstab see ettevõtetevaheli- 80 töötundi. Lisaks kulus veel des selekteeritakse sealt välja võivad NCH Eesti töötajad olla se infoliikluse eelmainitud neli nädalat ühenduse lõpliku- kogu Eesti-sisese jaotusveo kindlad, et kui nad on tellimu- edastuskanalitega võrreldes le seadistamisele. jaoks vajalik info, kontrollitak- se õigesti NCH infosüsteemi si- kvalitatiivselt tunduvalt kõrge- Selle aasta algusest toimib se see üle ning trükitakse välja sestanud, ilmub automaatselt male tasandile. EDI rakendami- ettevõtetevaheline EDI täies lõppkliendikohane veokiri. Väl- vastav info ka Schenkeri süs- se peamiseks eelduseks on mahus (vaata joonist). jatrükk edastatakse autojuhile, teemis ning iga Rootsi laost tee- koostööd tegevate ettevõtete EDI sõnumi automatiseeri- kes saadetise terminalist peale le pandud saadetis jõuab õige IT-süsteemide suutlikkus EDI tud rakendus toimib seega suh- võtab ja sihtadressaadile toime- infovoo toel lõpptarbijani.

agrovaru LAOTÕSTUKID IGAPÄEVANE TRANSPORDITEENUS Müük, rent ja EESTI JA SOOME VAHEL tehniline Navaka Transiiditeenuste OÜ EKSPEDEERIMINE SRÜ, EUROOPA Transiitvedude korraldus, toimingud JA SKANDINAAVIA RIIKIDES teenindamine Muuga vabatsoonis, Printsipaal. Maardu tee 57–311, 74115 Maardu Agrovaru AS Tel 631 9114, faks 631 9111 • osakoormad ja väikepakid Tallinna ja Helsingi vahel Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Tallinn Telefon 637 9123, faks 637 9360 Navaka Transporditeenuste AS uksest ukseni 24 h jooksul e-post [email protected] Soome–Eesti liin, Rahvusvahelised kaubaveod • tollimisteenused Eestis ja Soomes www.agrovaru.ee Navaka AS • tolliterminali Tolliteenused, Printsipaal ja tolliterminal teenus Navaka Ekspedeerimise OÜ 3. märtsil Delovõje Vedomostis erileht Erilehe toimetaja Nadezda Bersenjova, Tel 667 0038 Ekspedeerimine SRÜ, Skandinaavia ja e-post [email protected] Euroopa riikides Transport ja logistika www.vedomosti.ee Paavli 6A, 10412 Tallinn Tel 626 4020, Faks 626 4021 Reklaami projektijuht www.navaka.ee, [email protected] Reklaampinna broneerimine Eduard Stogov, Tel 667 0147 kuni 18 veebruarini. e-post [email protected] Äripäev 17. veebruar 2004 17 Info- tehnoloogia börs

25. veebruaril ilmub Delovõje Vedomosti erileht toimetaja Annika Matson, tel 667 0405, e-post [email protected] Reklaam telefonil 667 0144

RIKKUS-VAESUS n Säästmine kasvab tänu pensionivarade kasvule Viisnurgalt Vähene sääst seisab enamasti deposiidis tuleb ridamisi Eestlased säästude eestlaste säästude struktuur tagasilööke mld kroonides deposiidid Analüütikutele tuli teade Viisnurga 23,5 mld kr liimpuiduvabriku sulgemisest eba- meeldiva üllatusena. poolest väga vaesed “Ma ei uskunud, et nad sulgevad liimpuiduvabriku,” ütles Ühispanga fundamentaalanalüütik Sander Da- nil. Tema sõnul oli positiivne siiski, Keskmisel eestlasel on võrreldes teistes et kõrvaltegevusharude müük on fondides investeeringud aktiivselt käima läinud. põhjanaabriga kakskümmend viis 1,8 väärtpaberitesse “Viisnurga eilse börsiteate vihje korda vähem sääste. Hollandlase ja 3,5 seisneb selles, et lisaks spordikau- sularaha belglasega võrdlemine teeb pildi aga 2,0 pade ja ehitusmaterjalide divisjoni- kindlustus- le on oodata olulist allahindlust ka veelgi nukramaks. tehnilised  liimpuiduvabriku osas, mille suurus- reservid 1,3 järku ei oska ma hetkel hinnata,” Raivo Sormunen II ja III pensioni- ütles Danil. [email protected] samba fondid 1,3 Tema sõnul on väga vähe and- meid, mismoodi sulgemine välja Kõikidel eestlastel on kokku sääste näeb ja mida varade hindamine kaa- hinnanguliselt 31 miljardi krooni ehk sa toob. Lahtised on tegevuskavad umbes 23 000 krooni inimese kohta. lähiperioodiks ning seni pole ka saa- Eurostati viimase uuringu kohaselt daval eelmise aasta tulemusi. on igal Belgias, Suurbritannias ja Hol- Danil soovitab investoril jääda landis elaval inimesel finantsvara aga äraootavale seisukohale. “Alla kahe umbes 1,2 miljoni krooni eest. Isegi euro tundus aktsia päris huvitav, Euroopa Liidu kõige vaesema riigi Por- praegu ei kipuks sealt ostma, ta- tugali alamal on viisteist korda enam haks näha konkreetsemaid numb- likviidset vara kui keskmisel eestlasel. reid,” ütles Danil. Tegemist on küll viimase börsibuumi Ka Hansabank Marketsi peaana- aegsete andmetega, kuid need numb- lüütikule Urmas Riielile tuli puidu- rid pole ka saanud paisuda, sest divisjoni sulgemine üllatusena. Te- 2001.–2003. aastal Euroopat tabanud ma sõnul võib riskialdis investor akt- majandusseisak pole säästjate varale keskmine keskmine siat ju osta, aga väga raske on selles hästi mõjunud. Näiteks Belgia kesk- soomlane eestlane aktsias hetkel kiiret potentsiaali nä- panga andmeil oli möödunud aastal ha. keskmise belglase finantsvarade maht palk: 35 000 kr palk: 6500 kr Hansabank Marketsi Viisnurga võrreldes 2000. aasta börsibuumiga säästud: säästud: aktsia hinnasihiks on seni 40 kroo- kümnendiku võrra vähenenud. ni ja soovitus “hoia”. Aktsia eilne Kui säästude vahe on Eestil Euroo- 600 000 kr 23 000 kr sulgemishind oli 30,04 krooni. paga mitmekümnekordne, jääb meie Viisnurgalt on seoses liimpuidu- keskmine palk ja sisemajanduse ko- vabriku sulgemisega oodata veelgi gutoodang Euroopa Liidu keskmisele kehvemaid majandustulemusi, sest alla “vaid” neli-viis korda. Ostujõudu firma plaanib täiendavad varade al- arvestades on keskmine eurooplane lahindlused kajastada eelmise aas- meist ainult paar korda rikkam. ta neljanda kvartali tulemustes. Viis- nurga restruktureerimine tingib va- Eestlase raha kulub jaduse täiendavateks provisjoni- esmaste vajaduste peale deks, mis mõjutavad oluliselt firma 2003. aasta finantstulemusi, seisis Hansapangas majapidamiste säästmi- eilses börsiteates. se ja finantsvarade projekti juhtinud Seoses puidudivisjoni sulgemise- Anne Sullingu sõnul on individuaal- ga saab koondamisteate ligikaudu ne, kui palju inimesel sääste üldse olla 190 ettevõtte töötajat, kellest kuni võiks. “Samas sõltub säästumäär ka Allikas: Eesti Ühispank, Hansapank, Eesti Pank, 15 protsendile ehk kuni 28 inime- sellest, kuidas riigis on pensionisüs- HEX Tallinn, Äripäev sele tehakse ettepanek jätkata tööd teem korraldatud,” lisas ta. Illustratsioon: Eve Rammo teistes divisjonides. Koondamisku- Sullingu sõnul on eestlastel finants- lude kogusumma on esialgsetel hin- vara vähe seetõttu, et nende sissetu- 23,5 miljardi krooni eest ehk 17 500 sularaha, mida võib eraisikute käes rolli alla. Ta soovitab inimesel mää- nangutel 3,5 miljonit krooni, mille lekud on madalad ning suurel osal krooni inimese kohta. Viimase viie aas- olla paari miljardi krooni jagu. ratleda ära, kui palju nad peaks sääst- osaliseks katmiseks taotletakse hü- rahval kulub sissetulek esmaste vaja- taga on deposiitide maht kasvanud ma, et majanduslikult sõltumatud olla. vitist töötukassalt. duste rahuldamiseks. Finantsvarade kaks ja pool korda. Säästude suurendamiseks Kui inimesele tundub, et iga kuu pole Viisnurk teatas eile, et on alusta- kasvu vastu töötab Sullingu sõnul vii- Suuremateks säästuvaradeks on võimalik sellises mahus raha kõrvale tuleb säästa nud aktiivselt kõrvaltegevuste ehk masel ajal ka laenubuum. veel väärtpaberid. HEX Tallinna and- panna, soovitab Meerits piirata oma spordikaupade ja ehitusmaterjalide Eesti Ühispanga Varahalduse juha- meil olid eraisikud 1. veebruari seisu- Anne Sullingu sõnul on Eestis, kus rah- kulusid, vaadata, kas pole võimalik tu- divisjoni müüki. tuse liige Märt Meerits lohutab ja üt- ga investeerinud otse Tallinna börsile va sissetulekud on madalad ning kus lusid suurendada ning lõpuks vaadata Järjena otsusele müüa ehitusma- leb, et ei maksa põdeda, et keskmiselt 1,7 mld krooni. Võib arvata, et eraisi- isegi suurema sissetulekuga inimestel üle eesmärgid. terjalide ja spordikaupade divisjo- on eurooplasel rohkem sääste. Kõige kute investeeringud välisaktsiatesse ja on kiusatus rohkem tarbida kui sääs- Nii Sulling kui ka Meerits näevad, nid on Viisnurk võtnud vastu otsuse tähtsamaks peab Meerits hoopis sääst- kohalikesse väärtpaberitesse läbi äri- ta, põhiline säästmise motiveerimine. et eestlaste finantsvarad kasvavad lä- sulgeda ka puidudivisjon alates mise eesmärki, milleks on majandus- ühingute moodustavad sama suure “Siin on rida näiteid: valitsuse panus hitulevikus mõõdukalt kiires tempos. käesoleva aasta 16. aprillist. Firma lik sõltumatus perioodil, mil kodanik mahu. Kindlustustehniliste reservide lisaks isiklikule panusele teise pensio- Sullingu hinnangul jääb lähiaastatel kaalub puidudivisjoni varade müü- enam sissetulekut ei oma. “Seega maht on hetkel Hansapanga hinnan- nisambasse. Tulumaksusoodustused finantsvarade kasv 15–20% piiresse. ki või väljarentimist. peaks keskmine säästumäär garantee- gul 1,3 mld krooni ja teist sama palju pensioni kolmanda samba investeerin- Kasvu hoogustumist on oodata siis, kui Viisnurk tahab tulevikus kesken- rima mõistliku äraelamise pensioni- on investeerinud inimesed ka teise ja gutelt jne. Selline strateegia on en- suurem osa inimestest väljub niinime- duda põhitegevusele ehk mööbliäri- põlves,” arutleb Meerits. kolmandasse samba pensionifondides- nast õigustanud – paljud, kes muidu tatud toimetuleku tasemest ja inimes- le ning taastada ettevõtte kasum- Ülekaaluka enamuse eestlase fi- se. Ülejäänud fondidesse on Eesti kahe ei säästaks, on nüüd motiveeritud pen- tel jääb pärast oma esmaste vajaduste likkus. Viisnurga nõukogu liikme nantsvaradest moodustavad deposii- suurima panga arvates raha liikunud sionieaks säästma,” lisas Sulling. rahuldamist raha üle. Põhilist kasvu Joakim Heleniuse sõnul tahab fir- did. Möödunud aasta lõpus oli eraisi- umbes 1,8 mld krooni eest. Meerits rõhutab, et säästmiseks on näeb Sulling ja Meerits pensionivara- ma saada tulevikus Balti riikide suu- kutel Eesti Panga andmeil deposiite Finantsvarade hulka võib lugeda ka kõige tähtsam saada oma kulud kont- de kasvus. rimaks mööblitootjaks. Annika Matson 18 Äripäev 17. veebruar 2004 investeerimine Eestisse

toimetaja Peeter Stamberg 6670 189, e-post [email protected]

Tallinna börs suurim tõusja suurim langeja enim kaubeldud ÄP indeks 52 nädalat 16.02. 1025 Talse 313,68 -1,07% 16. veebruar Saku Õlletehas Tln Kaubamaja Hansapank 950 964,70 käive 19,43 mln kr 2,94% ää% -5,74% 17,11 mln kr 875 -0,81% ÄP tööstusindeks 122,81 -0,03% 800 52 nädala Viisnurk jättis 725 Investori kalender kõrgeim 650 973,48 T 17. veebruar 575 Skandia – majandustulemused madalaim 011109070503 Reuters Group – majandustule- 585,45 investorid külmaks Äripäeva üldindeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal mused Eniro AB – majandustulemu- Tallinna Börs 16.02. sed Romet Kreek sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. Air France – majandustulemu- hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** [email protected] Viisnurga aktsia aasta algusest sed PÕHINIMEKIRI Baltika ...... 31,29 ... 0,00 ...... 30,04 .... 32,86 ..... 0 ...... 0 ...... - ...... - Svenska Handelsbanken – Investorid ei teinud eile ühtegi 36 Eesti Telekom ...... 117,82 .. -0,53 .... 117,82 .. 118,76 ..... 8...... 243 570 ...... 15,6 .... 6,00 majandustulemused tehingut Viisnurga aktsiaga, Hansapank ...... 360,66 .. -1,50 .... 359,87 .. 360,66 ... 24 .. 17 109 249 ...... 14,0 .... 6,00 USA – tööstustoodangu Harju Elekter ...... 118,13 .. -2,58 .... 118,13 .. 124,23 ..... 1 ...... 61 311 ...... 5,6 .... 2,00 kuigi viimane teatas tegevuse 34 tootmine, jaanuar 2004 olulisest ümberkorraldamisest. Merko Ehitus ...... 208,88 ... 0,00 .... 199,65 .. 209,66 ..... 0 ...... 0 ...... 11,7 .... 2,25 Norma ...... 107,65 .. -0,72 .... 107,34 .. 108,74 ..... 7 .... 1 514 340 ...... 11,1 .... 5,00 K 18. veebruar Ümberkorralduste raames 32 T. Kaubamaja ...... 89,97 .. -5,74 ...... 89,97 .... 95,44 ..... 1 ...... 14 395 ...... 9,1 .... 1,00 Nordea Bank AB – majandus- alustati ehitusmaterjalide ja I-NIMEKIRI tulemused spordikaupade divisjonide 30 Estiko ...... 13,14 ... 0,00 ...... 11,58...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 5,7 .... - Kalev ...... 43,03 ... 0,00 ...... 37,55 .... 43,03 ..... 4 ...... 235 169 ...... 28,7 .... - Commerzbank – majandustu- müügiprotsessiga ning kahe 30,04 kr kuu pärast suletakse puidudi- 28 Klementi ...... 31,29 ... 0,00 ...... 31,29 .... 32,86 ..... 2 ...... 157 843 ...... - ...... - lemused Rakvere LK ...... 15,80 ... 0,00 ...... 15,65 .... 17,05 ..... 0 ...... 0 ...... 11,8.... - visjon. 16.02.200402.01.2004 BHP Billiton – majandustule- Saku Õlletehas .... 109,53 ... 2,94 .... 109,53 .. 111,87 ..... 2 ...... 50 633 ...... 18,4 .... 5,00 Allikas: Tallinna börs mused Puidudivisjoni sulgemine T. Farmaatsiatehas 20,18... 0,00 ...... 20,97 .... 23,00 ..... 1 ...... 41 933 ...... 14,3 .... - Applied Materials – majandus- toob endaga kaasa kuni 190 Aasta algusest ligi 15 protsenti kukkunud Viisnurga aktsia Viisnurk ...... 30,04 ... 0,00 ...... 28,95 .... 31,29 ..... 0 ...... 0 ...... - ...... - tulemused töötajale koondamise ja divis- sulgus reedesel tasemel. VÕLAKIRJADE NIMEKIRI Hansa Capital . 10 422,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 2,93%*** Metro-Goldwyn-Mayer – joni varade müügi või väljaren- timise. kaupade divisjonid müüakse müügirahade eest suure osa Eesti Post ...... 10 192,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 4,00%*** majandustulemused Tallinna Sadam 10 332,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 3,30%*** Seoses restruktureerimisega ilma laenudeta. Viisnurga ees- võlakohustustest lunastatud, N 19. veebruar VABATURG on firmal vajadus täiendavateks märgiks on divisjonide müük kui ei, siis jäävad võlad järele- EVP ...... 0,980 0,00 ...... 0,970 .... 0,981 ... 0 ...... 0 ...... - ...... - ABB – majandustulemused provisjonideks, mis mõjutavad lõpule viia kolme kuni kuue jäävat mööblitootmist koorma- * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise Wal-Mart Stores Inc. – raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal oluliselt Viisnurga eelmise aas- kuu jooksul. ma. ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) majandustulemused ta finantstulemusi. Ilmselt on Viisnurgal oli mullu 30. sep- Viisnurga aktsia hind jäi eile *** tulusus viimase tehingu põhjal Carlsberg – majandustulemu- karta suurt kahjumit, arvesta- tembri seisuga üleval lühiajali- reedesele sulgemistasemele Aktsiate ostu-müüginoteeringud 16.02. sed des seda, et puidudivisjoni kah- si võlakohustusi ligi 22 mln ehk 30,04 kroonile. Aasta al- aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija DaimlerChrysler – majandustu- jumiks majandustegevusest oli krooni eest ja pikaajalisi võla- gusest, mil aktsia maksis 35,20 EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank lemused 9 kuuga 13,1 mln krooni. kohustusi 123 mln krooni eest. krooni, on aktsia hind kukku- MicroLink ...... EEK ...... 70,00 ...... 150,00 ...... Trigon

Ehitusmaterjalide ja spordi- Loodetavasti saab Viisnurk nud ligi 15 protsenti. kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

Venekeelse nädalalehe Delovõje vedomosti 17. märtsil kvartalilisa Kinnisvara Teatmik ilmub Reklaam telefonil 667 0143, Ketli Näppi Reklaamimoodul 136x88 maksab1000 kr

Investeerimisfondid fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte Pensioniindeksid 16. veebruar kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr 111 EPI II PENSIONISAMBA FONDID 111,672 Ergo Tuleviku Pensionifond 16.02 ... 11,4000 ...... 11,8700 ... 11,5200 .... - ...... 2,86 ...... 15,13 ...... - ...... - ...... 33 912 902 ..... AS ERGO Varahaldus 108 -0,02% Ergo Rahulik Pensionifond 16.02 ... 10,4500 ...... 10,8800 ... 10,5600 .... - ...... 0,96 ...... 3,03 ...... - ...... - ...... 15 258 150 ..... AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 16.02 ... 10,7300 ...... 11,0000 ... 10,8400 .... - ...... 1,31 ...... 3,44 ...... - ...... - ...... 60 972 514 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K2 16.02 ... 11,0100 ...... 11,2900 ... 11,1200 .... - ...... 2,21 ...... 9,77 ...... - ...... - ...... 203 932 402 ..... Hansa Investeerimisfond 105 Hansa Pensionifond K3 16.02 ... 11,4600 ...... 11,7500 ... 11,5800 .... - ...... 3,12 ..... 17,33 ...... - ...... - ...... 288 508 607 ..... Hansa Investeerimisfond EPI 100 LHV Aktsiapensionifond 16.02 ... 11,1500 ...... 11,3700 ... 11,2600 .... - ...... 2,74 ..... 16,56 ...... - ...... - ...... 33 256 333 ..... LHV Varahaldus 102 106,76 LHV Intressipensionifond 16.02 ... 10,8800 ...... 11,1000 ... 10,9900 .... - ...... 0,55 ...... 4,97 ...... - ...... - ...... 8 452 715 ..... LHV Varahaldus Sampo Pension 25 16.02 ... 10,7613 ...... 10,9787 ... 10,8700 .... - ...... 1,49 ...... 4,12 ...... - ...... - ...... 22 817 992 ..... Sampo Varahaldus EPI 75 Sampo Pension 50 16.02 ... 11,2365 ...... 11,4635 ... 11,3500 .... - ...... 2,44 ...... 7,69 ...... - ...... - ...... 117 428 383 ..... Sampo Varahaldus 99 109,89 Sampo Pension Intress 16.02 ... 10,4049 ...... 10,6151 ... 10,5100 .... - ...... 0,67 ...... 1,64 ...... - ...... - ...... 9 318 021 ..... Sampo Varahaldus 011109070503 EPI 50 Seesami Kasvu Pensionifond 16.02 ... 10,2100 ...... 10,5200 ... 10,3100 .... - ...... 2,69 ...... 9,68...... - ..... - ...... 17 604 032 ..... Seesam Varahalduse AS 112,93 Seesami Optimaalne Pensionifond 16.02 ... 10,2400 ...... 10,5500 ... 10,3400 .... - ...... 1,47 ...... 4,23 ...... - ...... - ...... 17 636 114 ..... Seesam Varahalduse AS Eesti Väärtpaberikeskuse kogumispensionifondide indeksid Seesami Võlakirjade Pensionifond 16.02 ... 10,5100 ...... 10,7300 ... 10,6200 .... - ...... 0,76 ...... 1,43 ...... - ...... - ...... 13 448 509 ..... Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 16.02 ... 10,4500 ...... 10,7200 ... 10,5600 .... - ...... 0,74 ...... 1,76 ...... - ...... - ...... 66 239 822 ..... Ühispanga Varahaldus Ühispanga Pensionifond Progressiivne 16.02 ... 11,2300 ...... 11,5100 ... 11,3400 .... - ...... 2,96 ..... 11,19 ...... - ...... - ...... 223 586 494 ..... Ühispanga Varahaldus Maaklerifirmad III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V1 13.02 ... 14,4800 ...... 14,8500 ... 14,6300 .... 3,45 ...... 2,67 ...... 15,93 ...... 9,50 ...... - ...... 38 293 311 ..... Hansa Investeerimisfond Eesti Krediidipank ...... Narva mnt 4, Tallinn ...... tel 669 0941, faks 661 6038 Hansa Pensionifond V2 13.02 ... 10,1900 ...... 10,4400 ... 10,2900 ..... - ...... 2,29 ...... - ...... - ...... - ...... 11 075 276 ..... Hansa Investeerimisfond Eesti Ühispank ...... Tornimäe 2, Tallinn ...... tel 665 6622, faks 665 6802 Hansa Pensionifond V3 13.02 ... 10,4300 ...... 10,7000 ... 10,5400 ..... - ...... 4,05 ...... - ...... - ...... - ...... 7 959 185 ..... Hansa Investeerimisfond LHV Täiendav Pensionifond 16.02 ... 10,4200 ...... 10,6400 ... 10,5300 .... - ...... 2,43 ...... 18,18 ...... - ...... - ...... 6 250 213 ..... LHV Varahaldus Hansapank – ...... Liivalaia 8, Tallinn ...... tel 613 1659, faks 613 1545 Sampo Pensionifond 16.02 ... 12,3651 ...... 12,6149 ... 12,4900 ... 4,46 ...... 2,63 ...... 9,75 ...... - ...... - ...... 13 297 877 ..... Sampo Varahaldus LHV ...... Roosikrantsi 2, Tallinn .... tel 611 0300, faks 611 0310 Ühispanga Pensionifond Täiendav 16.02 ... 12,9000 ...... 13,1600 ... 13,0300 .... 3,27 ...... 3,09 ...... 13,80 ...... 9,51 ...... - ...... 42 585 004 ..... Ühispanga Varahaldus AVATUD INVESTEERIMISFONDID Sampo Pank ...... Narva mnt 11, Tallinn ..... tel 630 2104 Hansa Balti Kasvufond 13.02 . 297,6900 ...... 305,2100 . 300,7000 ... 9,13 ...... 7,53 ...... 37,97 ...... 18,71 ...... 18,75 ...... 237 529 782 ..... Hansa Investeerimisfond Suprema ...... Pärnu mnt 10, Tallinn .... tel 640 5784, faks 640 5701 Hansa Läänemere Aktsiafond 13.02 ... 86,1800 ...... 88,3600 ... 87,0500 .... - ...... 7,62 ...... 37,24 ...... - ...... - ...... 26 776 243 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Venemaa Aktsiafond 13.02 . 725,2600 ...... 743,5800 . 732,5900 . 25,18 ...... 14,24 ...... 76,33 ...... 34,33 ...... 43,86 ...... 96 950 275 ..... Hansa Investeerimisfond Trigon Securities ...... Pärnu mnt 15, Tallinn ..... tel 667 9233, faks 667 9201 Mandatum Neutral 16.02 . 344,9684 ...... 355,5286 . 352,0086 .... - ...... 0,34 ...... 1,74 ...... 2,62 ...... - ...... 3 638 407 097 ..... Sampo Rahastoyhtiö Mandatum Omega 16.02 . 341,6778...... 352,1373 . 348,6508.... - ...... 0,33 ...... 1,23 ...... - ...... - ...... 1 776 659 581 ..... Sampo Rahastoyhtiö Fondivalitsejad Nordea Euroland* 13.02 ..... 1,9886 ...... 2,0288 ..... 2,0087 .. 18,98 ...... 4,69 ...... 35,63 ...... -11,50 ...... - ...... 203 400 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* 13.02 ..... 0,2339 ...... 0,2386 ..... 0,2363 .... 6,56 ...... 2,30 ...... 10,97 ...... -4,80 ...... 0,00 ...... 516 400 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Ergo Varahalduse AS ...... Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Nordea Euro Obligaatio* 13.02 ..... 0,2613 ...... 0,2640 ..... 0,2626 .... 3,72 ...... 1,42 ...... 3,00 ...... 5,80 ...... 4,30 ...... 306 600 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti IF 16.02 ..... 3,6689 ...... 3,7812 ..... 3,7438 . 12,57 ...... 10,55 ..... 49,37 ...... 26,71 ...... - ...... 480 779 732 ..... Sampo Rahasto./Sampo Varah. Sampo Kasvufond 16.02 ... 13,4541 ...... 13,7259 ... 13,5900 . 18,64 ...... 9,16 ..... 29,55 ...... - ...... - ...... 39 091 417 ..... Sampo Varahaldus Hansa Investeerimisfondide AS ... Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636 Trigon Balti Aktsiafond 16.02 . 218,8872 ...... 224,4427 . 222,2205 .. 11,15 ...... 8,89 ...... 56,92 ...... 25,76 ...... - ...... 18 111 640 ..... Trigon Funds e-post: [email protected] Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 16.02 . 129,9119 ...... 133,2092 . 131,8903 .... - ...... 6,82 ...... 34,18 ...... - ...... - ...... 614 664 944 ..... Trigon Funds LHV Varahalduse AS ...... Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, tel 611 0308 Äripäeva Indeksi Fond 16.02 ...... - ...... - ...... 6,2037 .. 15,05 ...... 10,09 ...... 7,47 ...... 10,45 ...... 15,88 ...... 1 082 573 ..... AS Eesti Ühispank faks 611 0310, e-post: [email protected] Ühispanga Kasvufond 16.02 ..... 3,4311 ...... 3,5005 ..... 3,4658.. 11,06 ...... 7,95 ...... 36,99 ...... 27,78...... 23,44...... 124 173 257 ..... Ühispanga Varahaldus Nordea Rahastoyhtiö ...... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 VÕLAKIRJAFONDID Hansa Intressifond 16.02 . 134,8800 ...... 134,8800 . 134,8800 ... 0,30 ...... 0,59 ...... 3,43 ...... 4,13 ...... - ...... 1 197 057 006 ..... Hansa Investeerimisfond Sampo Varahalduse AS ...... Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 Kapitalikaitsefond 16.02 1 199,6773 ... 1 202,6840 1 202,6840 .... 0,31 ...... 0,51 ...... 2,81 ...... 3,72 ...... - ...... 32 055 136 ..... Trigon Funds e-post [email protected] Sampo USD Intressifond** 16.02 ... 56,7792 ...... 56,7792 ... 56,7792 .... 0,82 ...... 1,07 ...... 0,90 ...... - ...... - ...... 1 067 449 ..... Sampo Varahaldus kodulehekulg: http://www.sampo.ee Ühispanga Võlakirjafond 16.02 ... 11,9573 ...... 11,9573 ... 11,9573 .... 1,36 ...... 0,81 ...... 4,38 ...... 5,24 ...... - ...... 283 368 361 ..... Ühispanga Varahaldus Trigon Funds ...... Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 tootlus (p.a.) faks 667 9221, e-post:[email protected] kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte kodulehekulg: http://www.trigon.ee RAHATURUFONDID Ühispanga Varahalduse AS ...... Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 6565 Hansa Rahaturufond 16.02 ...... - ...... - ...... 1 000,0000 .... 1,79 ...... 1,82 ...... 1,78 ...... 2,05 ...... 1 404 742 418..... Hansa Investeerimisfond. faks 665 7122, e-post [email protected] Hansa USD Rahaturufond** 16.02 ...... - ...... - ...... 59,3954 .... 0,53 ...... 0,56 ...... 0,57 ...... 0,66 ...... 12 946 274 ..... Hansa Investeerimisfond. kodulehekülg: http://www.eyp.ee Sampo Rahaturufond 16.02 ...... - ...... - ...... 1 162,8000 ... -0,63 ...... 1,87 ...... 2,03 ...... 2,29 ...... 350 428 626 ..... Sampo Varahaldus Ühispanga Rahaturufond 16.02 ...... - ...... - ...... 100,0000 .... 2,31 ...... 2,06 ...... 2,55 ...... 2,35 ...... 1 718 141 502 ..... Ühispanga Varahaldus Seesam Varahalduse AS ...... Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727 faks 665 1729, e-post [email protected] * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve kodulehekülg: http://www.pension.ee investeerimine välismaale Äripäev 17. veebruar 2004 19

toimetaja Peeter Stamberg tel 667 0189, e-post [email protected]

13.02 13.02 16.02 FINANTSTURGUDEL n Esmaspäev 11500 10 627,85 2250 2053,56 7500 6908,23 -0,62% -0,97% 0,25% Autotootjate aktsiad online 10500 2000 6750 Norsk Hydro langesid enim kasum üle ootuste 9500 1750 6000 Norra kütusefirma Norsk Romet Kreek Volkswagen AG Hydro kasum kosus neljan- 8500 1500 5250 [email protected] EUR das kvartalis ligi 13% võrra 3,8 miljardi Norra kroonini, Eile olid Frankfurdi börsil suu- 42 teatas firma Oslo börsile. 7500 1250 4500 rimate langejate seas autotoot- 021210080604 021210080604 021210080604 Selle tulemusega ületas jate DaimlerChrysleri ja 38 firma analüütikute ootusi. Volkswageni aktsiad. Eksperdid prognoosisid kasu- USA börsid* 13.02. Helsingi börs* 16.02. Volkswageni aktsiat rõhusid 38,60 miks 3,2 miljardit krooni. Ka- aktsia sektor sulgemis- muut 52 nädala aktsia sektor sulgemis- muut 52 nädala 34 16.02.04 hind % max min p/e hind % max min p/e dividendi kärpimise spekulat- sum aktsia kohta tõusis 12,7 sioonid. Aktsia langes eile kel- Aldata Solution ...... TT 2,00 0,00 2,210,89 - Norra kroonilt 14,7 krooni- ABN Amro ...... FV 23,91-0,79 25,35 12,9816,5 30 Adobe Sys Inc ...... TT 38,53 -2,35 46,38 25,64 35,0 Comptel ...... TT 2,24 2,75 2,48 0,69 - la 17.30ks 2,5%, 38,60 eurole. ni. Ettevõtte käive tõusis Advanced Micro Dev ..... ET 14,94 -0,99 18,50 5,08 0,0 Elisa Comm...... TE 12,88 3,04 12,56 4,83 - Eile kõlasid Hannoveris 1,2% võrra 44,5 miljardi Elcoteq Network ...... ET 16,79 0,54 20,50 9,95 - Alcoa ...... MT 37,010,30 39,44 18,4532,5 26 Elektrobit Group ...... ET 0,62 -1,59 0,66 0,28 - Alam-Saksimaa liidumaa valit- kroonini. Altera Corp ...... ET 22,33 -1,72 26,82 11,50 55,8 041210080604 Altria Group Inc ...... MT 54,66 -1,05 56,10 27,70 12,1 F Secure ...... TT 1,63 -2,40 1,88 0,65 - suses jutud, et Volkswageni akt- Kogu 2003. aasta lõikes Amazon.com Inc ...... EK 46,38 -1,45 61,15 20,15 579,8 Nordea ...... FV 5,51-1,25 6,02 3,60 - sia kohta makstav dividend vä- Nokia ...... TE 17,42 0,40 17,73 11,44 - Volkswageni aktsia langes kasvas käive ligi 3% võrra American Express Co ... FV 53,65 0,56 53,98 30,90 23,2 heneb mulluselt 1,30 eurolt Amgen Inc ...... FT 64,67 -1,04 72,37 52,17 37,2 Novo Group ...... TT 4,51 0,00 5,17 2,10 - eile dividendi kärpimise 171,8 miljardi Norra krooni- Apple Computer Inc ...... AT 23,00 -3,08 25,0112,72 60,5 Outokumpu ...... MT 10,50 -0,28 11,68 6,92 - ühele eurole. Liidumaale kuu- spekulatsioonide tõttu. ni. Kasum suurenes võrrel- Applied Materials Inc .... ET 21,77 -1,27 25,94 11,33 0,0 lub umbes 18,5% firma aktsia- AT&T Corp ...... TE 20,00 -0,30 23,18 13,45 8,5 Pohjola Yhtyma ...... FV 23,92 -0,2124,30 12,00 - des 2002. aastaga viiendiku Bellsouth Corp ...... TE 29,55 -1,79 31,00 19,79 14,0 Perlos ...... MT 8,01-1,72 8,69 3,17 - test ja tal on kaks kohta firma DaimlerChrysleri aktsia lan- võrra 11 miljardi kroonini. Biogen Idec ...... FT 43,53 -1,98 45,75 27,80 47,3 Sampo ...... FV 8,90 1,71 9,00 5,05 - nõukogus. ges negatiivse Mitsubishi uudi- Nafta- ja gaasikaevanda- Boeing Co ...... MT 44,45 0,18 45,02 24,73 51,7 Stonesoft ...... TT 0,84 -2,33 1,02 0,35 - Bristol Myers Squibb .... FT 28,90 -3,31 31,30 21,00 19,1 Stora Enso ...... MP 10,23 -0,49 12,25 8,45 - Firma tahab vähendada väl- se tõttu, mille avaldas Jaapani misega tehti 2003. aastal uus Broadcom Corp ...... ET 38,63 -2,67 45,00 11,86 0,0 Teleste ...... TE 6,97 1,01 6,95 2,40 - jamakset seoses raske 12 kuu- ärileht Nihon Keizai. Mitsubishi rekord ning lisaks olid kõr- Brocade Comm Sys ...... ET 6,62 -2,07 8,28 3,70 0,0 TeliaSonera AB ...... TE 3,78 0,00 4,36 2,57 - ga, mille jooksul kasum vähe- teenivat sel aastal üle kahe kor- Campbell Soup ...... TO 27,65 -0,61 28,13 19,95 17,7 Tietoenator ...... TT 26,55 -2,03 27,10 11,59 - ged ka nafta hinnad, ütles tu- Caterpillar ...... MT 77,42 -1,61 85,70 43,35 24,7 TJ Group ...... TT 0,32 0,00 0,410,12 - nes poole võrra ja rahavoost ei ra suurema tegevuskahjumi, lemusi kommenteerides fir- Check Point Soft Tech ... TT 23,67 -1,13 24,12 14,09 24,7 UPM Kymmene ...... MP 15,19 0,13 16,99 11,56 - jätkunud investeeringute tege- võrreldes kolme kuu eest teh- ma juhatuse esimees Eivind ChevronTexaco ...... EG 86,52 -0,20 94,74 61,70 12,1 * hinnad 18 seisuga, EUR, allikas Äripäev miseks. Firmal on raske kanda tud kasumihoiatusega. Reiten. 500 mln euro suurust dividen- DaimlerChryslerile kuulub Chiron Corp ...... TT 51,16 -2,65 57,29 34,02 43,0 Stockholmi börs* 16.02. Ciena Corp ...... ET 6,00 -1,32 8,14 4,19 0,0 aktsia sektor muut 52 nädala dikoormat. Läinud aasta 9 kuu 37% Mitsubishist. Daimler- Cisco Systems ...... ET 24,06 0,04 29,39 12,33 45,4 hind % max min p/e arvestuses oli firma autotöös- Chrysleri aktsia langes Frank- UBS soovitab osta Citigroup Inc ...... FV 49,49 -0,04 51,11 30,25 14,5 Colgate Palmolive ...... MT 55,03 -0,05 60,99 48,56 22,4 tusega tegeleva üksuse raha- furdi börsil 2,3% jagu 35,76 ABB Ltd ...... MT 42,60 -0,23 - - 0,0 Coca Cola ...... TO 51,14 -0,78 52,78 37,01 28,9 Comcasti aktsiat Autoliv ...... MT 315,50 -0,63 - - 0,0 voog enne kapitalikulutusi ja eurole. Comcast Corp ...... TE 28,98 -0,58 35,36 23,40 20,1 Assa Abloy ...... MT 100,50 -0,99 - - 27,5 dividende 1,55 mld euroga ne- Päeva jooksul valdavalt mii- DaimlerChrysler ...... AU 46,35 -2,42 49,85 26,27 0,0 Investeerimispank UBS War- Atlas Copco ...... MT 276,00 0,00 - - 17,6 Delta Air Lines ...... TN 9,79 -2,59 16,05 6,56 0,0 gatiivne. Volkswagen keeldus nuspoolel olnud Saksamaa akt- AstraZeneca ...... FT 352,50 -0,14 - - 0,0 burg soovitab oma värskes Dell Computer ...... AT 34,55 2,92 37,18 25,14 34,2 Electrolux ...... MT 172,00 0,00 - - 0,0 FT.com’ile kommentaarist enne siaturul toimuvat kajastav DAX- Du Pont ...... MT 44,46 -0,7146,1734,7146,3 analüüsis Comcasti aktsiat Ericsson Tel Lm ...... TE 20,70 2,99 - - -14,1 Eastman Kodak ...... MT 29,03 -0,4132,46 20,39 35,0 neljapäevast teadaannet. Liidu- indeks tõusis 0,08%, 4060 osta. ForeningsSparbanken .. FV 141,50 0,35 - - 12,5 eBay Inc ...... EK 68,60 -0,88 69,95 37,47 112,5 maa teatas, et dividend on punktile. Euroopa investoritel USA meediakontsern EchoStar Comm ...... TE 38,93 0,3141,0025,21 0,0 Hennes and Mauritz ..... MT 194,50 1,04 - - 24,0 Volkswageni nõukogu asi ja polnud USAst eeskuju oodata, Electronic Arts Inc ...... TT 44,43 -1,38 52,88 24,95 27,6 Comcast tegi ülevõtmispak- Holmen AB ...... MP 252,00 0,80 - - 13,6 EMC Corp ...... AT 13,87 -0,79 15,80 6,54 63,0 keeldusid samuti kommentee- kuna seal tähistati presidenti- Icon Medialab Int ...... TT 3,70 -3,90 - - -11,0 kumise konkurendile Walt Exxon Mobil Corp ...... EG 41,91 0,00 42,15 33,23 13,3 Investor ...... FV 77,00 0,00 - - 28,5 rimast. de päeva. FedEx Corp ...... TN 68,91-0,66 77,39 47,70 32,4 Disney’le. Kontsern pakub Sandvik ...... FV 243,00 1,67 - - 18,2 Flextronics Intl Ltd ...... ET 18,60 -2,00 19,43 7,73 0,0 Disney’le 66 miljardit dolla- Skandia ...... FV 33,90 -0,29 - - -6,9 Ford Motor Co ...... AU 14,36 -1,31 17,34 6,58 28,7 Skanska ...... MT 62,50 -1,57 - - -56,3 rit, pakkudes hetkel Disney General Electric ...... MT 32,72 -0,43 34,57 22,54 22,0 SKF ...... MT 280,50 1,45 - - 15,4 aktsionäridele 26,47 dollarit General Motors ...... AT 48,88 -1,35 55,55 29,75 7,2 SEB ...... FV 98,50 2,60 - - 0,0 aktsia kohta ehk 10% üle akt- Genentech Inc ...... FT 98,25 0,66 99,85 31,53 89,3 Securitas ...... TN 119,50 0,42 - - 33,6 sia hinna. Kui pakkumine Genzyme Corp ...... FT 55,38 -1,12 57,47 29,60 0,0 Svenska Cellulosa SCA MP 292,00 0,17 - - 13,1 Gillette Co ...... MT 37,05 -0,30 38,38 29,70 27,4 läbi läheb, saab Comcast suu- Svenska HandelsbankenFV 140,50 -0,35 - - 12,0 GlaxoSmithKline ...... FT 42,52 -2,0147,64 31,8517,2 Tele2 AB...... TE 377,50 0,40 - - 50,5 rimaks televisiooni- ja filmi- Hewlett-Packard ...... AT 23,01 0,44 26,28 14,18 27,7 TeliaSonera AB ...... TE 34,70 0,87 - - 19,0 Honda Motor ...... AU 21,36 -0,19 23,59 15,47 10,2 turul, mis tagaks analüütiku- Volvo ...... AU 240,00 -0,21- - 22,8 Home Depot ...... JK 36,17 -1,09 37,89 21,45 20,7 WM Data ...... TT 19,90 0,51 - - -33,6 te sõnul pikaajalise kasvu. Honeywell ...... MT 36,41-1,46 37,65 20,20 23,6 Pärast ülevõtmispakkumi- IBM ...... AT 99,710,41100,4373,1723,1 * hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Äripäev Intel Corp ...... ET 30,14 -1,95 34,60 15,59 35,5 se avalikustamist langes International Paper ...... MP 43,40 0,12 45,01 33,09 68,9 Comcasti aktsia 8%. Pikaaja- Londoni börs* 16.02. Intuit Inc ...... TT 48,41-0,55 53,89 33,30 29,7 liselt on aktsia analüütikute JP Morgan Chase ...... FV 40,16 -0,50 40,65 20,13 18,6 aktsia sektor muut 52 nädala JDS Uniphase Corp ...... ET 4,81-2,63 5,88 2,60 0,0 hind % max min p/e sõnul atraktiivne. Johnson & Johnson ..... MT 54,23 -0,68 59,08 48,05 22,6 Juniper Networks ...... ET 26,65 0,19 31,25 7,45 296,1 Barclays ...... FV 4,93 -0,33 - - 14,0 Kraft Foods Inc ...... TO 32,94 -0,48 33,96 26,35 16,4 British Airways ...... TN 3,16 1,45 - - -61,8 Kroger Co ...... JK 18,91 -1,20 19,70 12,05 15,0 British Telecom ...... TE 1,73 -1,57 - - 5,4 AT&T Wirelessi Linear Tech Corp ...... ET 42,25 -0,3145,09 28,38 49,7 HSBC Holdings ...... FV 8,60 0,00 - - 18,6 Lowes Companies ...... JK 57,60 0,88 60,42 34,83 25,7 Lloyds TSB Group ...... FV 4,57 0,23 - - 13,9 pärast käib sõda

Lucent Technologies ..... TE 4,31-1,60 5,00 1,35 0,0 Marks and Spencer ...... JK 2,75 -0,11 - - 12,6 Cingular Wireless ja Voda- Maxim Intgr Products ... ET 52,79 -1,18 56,25 31,85 52,8 BP ...... EG 4,20 0,97 - - 16,4 fone tõstsid mõlemad ülevõt- McDonald’s ...... TN 26,63 -0,19 27,27 12,12 23,2 Shell Trans & Trading ... EG 3,55 1,26 - - 10,8 MedImmune Inc ...... FT 25,97 -0,08 42,09 20,76 36,1 Unilever ...... TO 5,55 -0,36 - - 22,1 mispakkumise hinda USA Merck & Co ...... FT 48,88 1,18 63,50 40,57 16,1 Vodafone Group ...... TE 1,32 -2,99 - - -9,4 suuruselt kolmandale mobiil- Merrill Lynch & Co ...... FV 60,55 0,51 61,12 30,75 18,0 Microsoft Corp ...... TT 26,59 -1,34 30,00 22,55 32,4 * hinnad kella 18 seisuga, GBP, allikas Äripäev sidefirmale AT&T Wireless Millennium Pharm Inc ... FT 19,22 -2,09 19,87 6,56 0,0 Vilniuse börs* 13.02. Services. 3M Company ...... MT 79,68 -1,61 86,20 59,73 26,4 Wall Street Journal kirju- Morgan Stanley ...... FV 59,75 1,19 60,90 32,46 17,3 aktsia sektor sulgemis- muut 52 nädala Motorola Inc ...... TE 17,22 -1,71 17,95 7,58 45,3 hind % max min p/e Maailma väärtpaberiturud* 16.02. tas, et USA teine mobiilside- Nextel Comm ...... TE 27,11-0,8129,3710,8910,2 Indeks viimane muutus aasta grupp Cingular Wireless ja Novell Inc ...... TT 12,65 -4,82 14,24 2,14 0,0 Lietuvos Telekomas ...... TE 1,86 1,09 - - - eelmisest % kõrgeim madalaim Office Depot ...... JK 17,30 0,64 18,50 10,28 19,7 maailma suurim Briti pärit- Ekranas ...... ET 7,20 -2,70 - - - Oracle Corp ...... TT 13,79 0,51 15,51 10,64 29,3 Ameerika olu mobiilsidefirma Voda- PalmOne Inc ...... AT 10,74 -1,83 27,55 9,00 0,0 Standard & Poors 500 ...... 1 145,81 ...... 0,00 ...... 1 158,89 ...... 788,90 PanAmSat Corp ...... TE 22,11 -1,69 23,24 12,60 33,5 * sulgemishinnad, LTL, allikas Äripäev Toronto TSE 30 ...... 8 715,92 ...... 0,25 ...... - ...... - fone pakkusid seni 35 mil- Paychex Inc ...... TN 34,88 -3,19 40,54 23,76 43,6 jardit dollarit ehk 13 dollarit Pepsico Inc ...... TO 50,52 -0,79 51,25 36,24 25,1 Riia börs* 16.02. Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Euroopa Pariis CAC40 ...... 3 671,88 ...... 0,62 ...... - ...... - iga aktsia kohta. Pärast pikki Pfizer Inc ...... FT 37,38 -0,93 38,89 27,93 169,9 aktsia sektor sulgemis- muut 52 nädala PMC Sierra Inc ...... ET 21,19 -2,89 24,91 5,16 0,0 London FTSE ...... 4 403,80 ...... -0,19 ...... - ...... - läbirääkimisi tõstsid firmad hind % max min p/e Stockholm OMX ...... 695,55 ...... 0,93 ...... - ...... - Oslo OSE All Share ...... 194,72 ...... 0,09 ...... - ...... - oma pakkumist. Procter & Gamble ...... MT 102,05 -0,33 103,67 79,57 24,6 Ventspils Nafta ...... EG 1,44 -0,69 - - - Kopenhaagen KFX ...... 275,51...... -0,29 ...... - ...... - Ajaleht kirjutas läbirääki- Qualcomm Inc ...... ET 57,69 -1,59 60,73 29,58 50,6 Frankfurt DAX ...... 4 060,17 ...... 0,08 ...... - ...... - mistele lähedalseisvatele al- RealNetworks Inc ...... TT 5,47 -4,87 9,29 3,30 0,0 * sulgemishinnad, LVL, allikas Äripäev Madrid General ...... 856,65 ...... 0,00 ...... - ...... - RF Micro Devices Inc .... ET 9,32 -2,92 12,51 4,55 116,5 Amsterdam AEX ...... 357,73 ...... 0,59 ...... - ...... - likatele viidates, et nüüd pa- SBC Communications .. TE 25,05 -2,30 27,73 18,85 13,9 Moskva kauplemissüsteem* 16.02. Milano MIBTel ...... 27 640,00 ...... 0,27 ...... - ...... - kutakse 38 miljardit dollarit Siebel Sys Inc ...... TT 13,92 -2,79 16,19 7,48 0,0 aktsia sektor sulgemis- muut 52 nädala Sony Corp ...... ET 41,16 -0,36 42,00 23,16 141,9 ehk 14 dollarit aktsia kohta. hind % max min p/e Kesk- ja Ida-Euroopa Sun Microsystems ...... AT 5,63 -2,43 5,93 3,06 0,0 Varssav WIG ...... 23 448,51...... 0,66 ...... - ...... - AT&T Wireless võttis ajalehe Texas Instruments ...... ET 30,77 -1,69 33,98 15,35 45,3 UES ...... EG 0,315 0,64 - - - Budapest BUX ...... 9 887,64 ...... 0,27 ...... - ...... - andmetel kahenädalase järe- Time Warner ...... TN 17,24 -1,09 19,30 9,95 30,2 Lukoil ...... EG 26,360 -0,15 - - - Praha PX50 ...... 748.60 ...... 0,07 ...... - ...... - Toyota Motor ...... AU 68,00 2,18 72,29 41,17 30,8 Rostelekom ...... TE 2,275 -0,22 - - - Moskva RTS-Interfax ...... 644,20 ...... 0,05 ...... - ...... - lemõtlemisaja. Wal-Mart Stores ...... JK 56,32 -1,16 60,20 46,50 28,0 Surgutneftgaz ...... EG 0,591 -1,17 - - - Vilnius LITIN-10 ...... 2 614,72 ...... 0,00 ...... - ...... - Walt Disney Co ...... MT 26,92 -3,86 28,4114,84 31,7 Yukos ...... EG 12,330 0,24 - - - Riia RICI ...... 533,80 ...... -0,10 ...... - ...... - Wells Fargo & Co ...... FV 57,37 -0,05 59,18 43,27 16,1 Viin ATX ...... 1 797,71 ...... -0,04 ...... - ...... - Verisign Inc ...... TT 17,86 -2,56 21,09 6,55 0,0 * sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev 16. veebruar Veritas Software ...... TT 32,80 -0,46 40,68 15,55 52,1 Aasia 115,07 Verizon Comm ...... TE 37,65 0,11 41,35 31,10 14,4 Sektorite tähised: AT - arvutitööstus FT - farmaatsiatööstus EG - energeetika Hongkong Hang Seng ...... 13 831,50 ...... 0,67 ...... - ...... - -0,30% Viacom Inc ...... TN 39,50 -1,64 48,13 33,26 0,0 ET - elektroonikatööstus EK - e-kaubandus MP - metsa- ja Tokio Nikkei 225 indeks ...... 10 548,70 ...... -0,08 ...... - ...... - Xilinx Inc ...... ET 41,51 -2,24 45,40 20,86 67,0 TT - tarkvaratööstus JK - jaekaubandus paberitööstus Soul KOSPI ...... 881,28 ...... -0,10 ...... - ...... - Yahoo! Inc ...... MT 46,40 -2,36 50,41 18,47 136,5 TE - telekommunikatsioon AU - autotööstus TN - teenindus TO - toiduainetööstus FV - finantsvahendus MT - muu tööstus * sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev * indeksite sulgemisväärtused, allikas Äripäev 20 Äripäev 17. veebruar 2004 rahaturg/börsikaubad

toimetaja Peeter Stamberg tel 667 0189, e-post [email protected]

12,261 16.02. Vase hind uuel 0,42% 2,079 Peep Mühls resigns from Hill & 15,2 2,60 kõrgtasemel Knowlton Baltic 14,4 2,45 Romet Kreek nädalal kõne, kus ta ütles, et One of Estonia’s top public näha on julgustavaid märke ka- [email protected] relations executives, Peep 13,6 2,30 pitalikulutuste ja tootmise osas. Mühls, has resigned from the Vase hind tõusis läinud nädalal Kõne lõi turuosaliste seas loo- top job in Hill & Knowlton Bal- 12,8 2,15 kaheksa aasta kõrgeimale tase- tuse, et tulevikus kasvab nõud- tic. mele. Metalli hind tõusis läi- lus metallide järele. Mühls said he resigned nud nädalal viis protsenti, 2727 Deutsche Banki tooraine- 12,0 2,00 because his offer to buy out 011109070503 011109070503 dollarile tonnist. analüüsi juht Michael Lewis üt- the company from the Hinnatõusu vedas Hiina ra- les, et üha rohkem paistab tõe- American owners was huldamata vajadus tooraine jä- näoline, et 1995. aastast päri- Eesti Pank 16.02. Rahaturu intressid 16.02. rejected. rele, mis on viinud tooraine lao- nev 3100 dollariline vasehinna valuuta tähis EEK tähtaeg Euribor Talibor Talibid Mühls added that he and seisud ohtlikult madalale tase- kõrgtase ületatakse. Latvian and Lithuanian Austraalia dollar ...... AUD 9,702977000 1 kuu ...... 2,0560 2,5700 2,0900 mele. Hiina on olnud viimasel Vask polnud sugugi ainuke, managers made the buyout Bulgaaria lev ...... BGN 8,000060000 2 kuud ...... 2,0590 2,5900 2,1100 15 kuul maailma suurim vase- mis tegi rekordi. Neljapäeval 3 kuud ...... 2,0650 2,6100 2,1300 offer already last June and that Euro ...... EUR 15,646640000 tarbija. tõusis alumiiniumitonni hind Peep Mühls Hiina jüaan ...... CNY 1,481335000 6 kuud ...... 2,0790 2,7000 2,2200 a specific response came only USA Keskpanga juht Alan esmakordselt nelja aasta jook- Hongkongi dollar ...... HKD 1,578213000 9 kuud ...... 2,0990 2,7700 2,2700 last week. IMF arveldusühik ...... SDR 18,458860000 12 kuud ...... 2,1490 2,8400 2,3500 Greenspan pidas möödunud sul üle 1700 dollari taseme. “Unfortunately, the answer was not what we expected,” Jaapani jeen ...... JPY 0,116287000 said Mühls, adding that he did not see how he could Kanada dollar ...... CAD 9,316742000 Börsikaubad continue in this position. Küprose nael ...... CYP 26,699590000 Nafta 16.02 Kim Nyberg, head of Eastern and Northern Europe region Leedu litt ...... LTL 4,531580000 Kütused Rotterdami sadamates (CIF) 30,44 London (IPE) USD/barrel of Hill & Knowlton, did not wish to comment speculations Läti latt ...... LVL 23,279500000 kuupäev ühik nafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus that Mühls resigned because of the refusal to sell the Malta liir ...... MTL 36,504340000 13.02...... USD/t ..... 30,57 ..... 262,5-264,5 ...... 131-133 ...... 322-324 .. 277,5-280,5 company. Nyberg claims that Mühls resigns because he and 32 Norra kroon ...... NOK 1,782736000 12.02...... USD/t ..... 30,08 ..... 258,3-260,3 ...... 129-131 ...... 321-323 .. 273,3-276,3 his wife will go into another business. BBN 11.02...... USD/t ..... 29,87 ..... 256,5-258,5 ...... 127-129 ...... 313-315 .. 271,5-274,5 Poola zlott ...... PLN 3,222842000 10.02...... USD/t ..... 30,04 ..... 255,3-257,3 ...... 123-125 ...... 315-317 .. 270,3-273,3 Rootsi kroon ...... SEK 1,706823000 29 Rumeenia leu ...... ROL 0,000385152 *brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) Allikas: FT Viisnurk to sell its two divisions, Shveitsi frank ...... CHF 9,921750000 26 Singapuri dollar ...... SGD 7,312756000 Väärismetallid focuses on furniture

Slovakkia kroon ...... SKK 0,387085200 kuupäev kuld hõbe plaatina pallaadium Sloveenia talaar ...... SIT 0,065896170 23 Estonian industrial group Viisnurk has put its buildings 16.02...... 411,70 ...... 6,5350 ...... 851,00 ...... 239,00 materials division and sporting goods division on sale to 13.02...... 416,00 ...... 6,5625 ...... 852,00 ...... 239,00 Suurbritannia nael ...... GBP 23,127870000 12.02...... 411,60 ...... 6,5400 ...... 846,50 ...... 240,00 20 focus on furniture business. Taani kroon ...... DKK 2,099825000 11.02...... 405,75 ...... 6,2850 ...... 839,00 ...... 236,00 011109070503 The company is looking to sell both divisions in their Tshehhi kroon ...... CZK 0,480854300 USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g) entirety by way of asset sale (together with operations). Türgi liir ...... TRL 0,000009275 Viisnurk has retained investment bank AS Trigon Capital to Ukraina grivna ...... UAH2,298792000 Värvilised metallid (13.02) Kohv Suhkur advise the company on the sale process. Ungari forint ...... HUF 0,059447330 metall ühik ost müük kuup. Arabica (USc)/LB Robusta(USD/t) kuup. valge(USD/t) toor-(USc/LB) Viisnurk’s Building Materials Division produces and USA dollar ...... USD 12,261300000 alumiinium ..... USD/t ..... 1 694,0 ..... 1 695,0 13.02...... 74,00 ...... 739,00 Uus-Meremaa dollar .. NZD 8,643602000 13.02...... 187,40 ...... 5,48 markets insulation and interior finishing boards for ceilings nikkel ...... USD/t ... 15 565,0 ... 15 570,0 12.02...... 75,15 ...... 752,00 12.02...... 191,00 ...... 5,40 and walls. Valgevene uus rubla .. BYR 0,005684423 plii ...... USD/t ...... 877,5 ...... 878,0 11.02...... 74,35 ...... 751,00 11.02...... 184,50 ...... 5,40 Venemaa rubla ...... RUB 0,430145500 tina ...... USD/t ..... 6 650,0 ..... 6 660,0 Viisnurk announced last month that its aim was to 1 LB = 453,59 g tsink ...... USD/t ..... 1 081,0 ..... 1 082,0 become the leading furniture producer in the Baltics. vask ...... USD/t ..... 2 727,5 ..... 2 729,5 Kuld (EEK/oz) ...... XAU 5037,861000000 Forward-tehingute kursid Eesti pankades 16.02. One of the most likely buyers for its sporting goods

Eesti404,25 Ühispank USD USD EUR EUR SEK 6,0950 SEK division is Rossignol to whom Viisnurk has been Põhivaluutade kursid 16.02. 834,00tähtaeg ost müük ost müük ost 236,00 müük manufacturing cross-country skis. BBN 179,40 5,62.11. spot05.02...... 12,2721 ...... 12,3073 ...... 15,6450 ...... 15,6470 ...... 1,7079 ...... 399,55 1,7159 ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK 1 nädal ...... 17 ...... 41 ...... -6 ...... 16 ...... -3 ...... 0 ost müük ost müük ost müük 16,1400 kuu ...... 74 ...... 176 ...... -15 ...... 76 ...... -11 ...... 822,00 0 3 kuud ...... 213 ...... 508 ...... -56 ...... 219 ...... -30 ...... 1 Mayor of Tallinn Edgar Savisaar denies Krediidipank ...... 12,2254 ...... 12,3482 ...... 15,6040 ..... 15,6900 ...... 1,7028 .... 1,7199 237,00 04.02. political bias Ühispank ...... 12,2201 ...... 12,3627 ...... 15,6000 ..... 15,6940 ...... 1,7020 .... 1,7218 Nordea399,30 Pank USD USD EUR EUR SEK 6,0800 SEK Tallinna Äripank .... 12,1424 ...... 12,2541 ...... 15,6232 ..... 15,6701 ...... 1,7020 .... 1,7184 tähtaeg ost müük ost müük ost müük 825,00 237,00 Edgar Savisaar, Mayor of Tal- spot ...... 12,3130 ...... 12,3200 ...... 15,6455 ...... 15,6475 ...... 1,7170 ...... 1,7190 linn, has told Äripäev that the SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK .02. ost müük ost müük ost müük 1 nädal ...... 12,3145 ...... 12,3235 ...... 15,6442 ...... 15,6488 ...... 1,7166 ...... 1,7189 decision made by the city 1 kuu ...... 12,3220 ...... 12,3360 ...... 15,6436 ...... 15,6546 ...... 1,7157 ...... 1,7188 Krediidipank ...... 12,1890 ...... 12,3970 ...... - ...... - ...... 1,6870 .... 1,7200 3 kuud ...... 12,3390 ...... 12,3660 ...... 15,6396 ...... 15,6672 ...... 1,7137 ...... 1,7187 government last year was not Ühispank ...... 12,2164 ...... 12,3762 ...... 15,5700 ..... 15,6995 ...... 1,6951 .... 1,7242 6 kuud ...... 12,3620 ...... 12,4090 ...... 15,6334 ...... 15,6867 ...... 1,7110 ...... 1,7189 political. Tallinna Äripank .... 12,1372 ...... 12,2592 ...... 15,5800 ..... 15,6800 ...... 1,6717 .... 1,7196 9 kuud ...... 12,3815 ...... 12,4485 ...... 15,6279 ...... 15,7069 ...... 1,7081 ...... 1,7190 12 kuud ...... 12,4015 ...... 12,4835 ...... 15,6257 ...... 15,7240 ...... 1,7058 ...... 1,7188 When asked why did the kursid on päeva jooksul korrigeeritavad city government needed to revoke the permit of use of Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 16.02. Arvelduskonto intressid Hotel Palace on Feb. 11, shortly before the new expert RUB RUB LTL LTL LVL LVL Nordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt ost müük ost müük ost müük study was completed, Savi- panga klient püsiklient võtmeklient saar said: “We could have Krediidipank (sular) ...... 0,4310 ...... 0,4470 ...... 4,4950 ...... 4,5770 ..... 22,9840 ..... 23,5430 kuni 50 000 kr ...... 0,4% ...... 1,0 ...... 1,25 (ülek)...... 0,4292 ...... 0,4347 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 23,1400 ..... 23,4900 50 000–250 000 kr ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,0 made the decision sooner, but üle 250 000 kr ...... 2,1 ...... 2,1 ...... 2,1 Ühispank (sular) ...... 0,4300 ...... 0,4400 ...... 4,5000 ...... 4,5700 ..... 23,0835 ..... 23,5265 the expert study Edgar Savisaar (ülek)...... 0,4290 ...... 0,4350 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 23,1767 ..... 23,4449 commissioned by the city also Tallinna Äripank (ülek)...... 0,4243 ...... 0,4330 ...... 4,5068 ...... 4,5556 ..... 23,0903 ..... 23,3438 took some time to complete.” (sular) ...... 0,4269 ...... 0,4458 Kontaktandmed He rejected claims that in the city government meeting kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 he had threatened to break up the coalition if the city Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 government did not pass the resolution to revoke the permit Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 of use from Hotel Palace. “This is total nonsense. For me it Muude valuutade kursid 16.02. Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201 was mainly a legal, not a political decision. I defended the UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK e-post: [email protected], www.nordea.ee resolution made by Tõnis Palts city government. There ost müük ost müük ost müük Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], Ühispank ...... 2,1800 ...... 2,2800 ...... 3,2013 ...... 3,2432 ...... 1,5582 ...... 1,6057 must be consistency,” said Savisaar. BBN www.sampo.ee kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Eurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 e-post [email protected], www.eurex.ee For more on these and other stories

Kommertspankade intressitooted visit www.balticbusinessnews.com jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa FOR SALE:

(4) (6) Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25 ...... - ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 1,85 ...... 2,05 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 1000/5000 (5) (6) Sampo Pank ...... 0,30 ...... - ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,20 ...... 2,45 ...... 2,70 ...... 2,75 ...... 1000/5000 Properly operating motor Krediidipank ...... 0,50 ...... 1000** ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,50 ...... 2,65 ...... 3,00 ...... 3,15 ...... 1000 Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,70 ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 2,00 ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,55 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,25 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 1000/100 000(3) vehicle transport Tallinna Äripank ...... 0,30 ...... 2,00 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,40 ...... 2,70 ...... 3,00 ...... 3,10 ...... 1000 Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt tabel ülal) ...... 1,74 ...... 1,75 ...... 1,76 ...... 1,79 ...... 1,82 ...... 1,85 ...... 5000 EEK company pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank ...... 0,80 ...... 0,85 ...... 0,85 ...... 0,90 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... Main area of activity: transport of bulk Krediidipank ...... 0,90 ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,15 ...... 1,30 ...... 1,50 ...... 100 USD ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,50 ...... 2,70 ...... 100 EUR substances (wood pellets, sawdust, tree Ühispank ...... 0,70 ...... 0,72 ...... 0,74 ...... 0,80 ...... 0,86 ...... 0,90 ...... 600 USD ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 640 EUR bark); 4 Scania trucks with trailers; Hansapank ...... - ...... - ...... 0,65 ...... 0,75 ...... 0,80 ...... 0,90 ...... 225 USD ...... - ...... - ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 1,95 ...... 2,10 ...... 195 EUR Tallinna Äripank ...... 0,90 ...... 0,95 ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,40 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,45 ...... 65 EUR Workshop - office building; accessory Nordea Pank ...... 0,50 ...... 0,50 ...... 0,50 ...... 0,60 ...... 0,75 ...... 0,85 ...... 5000 EEK ...... 2,02 ...... 2,03 ...... 2,04 ...... 2,08 ...... 2,14 ...... 2,20 ...... 5000 EEK building, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) 6 employees Phone: +372 50 35 414 personaalpanganduse klientidele (6) kontoris Äripäev 17. veebruar 2004 21 arvamus

toimetaja Kertu Ruus tel 667 0183, e-post [email protected]

JUHTKIRI TAUSTAINFO

Eestlased kulutavad enim toidule, soomlased eluasemele teised kulutused, majapidamiste kulutused, protsentides sh alkohol ja tubaka- tooted; hotellid, kohvikud, toit, alkoholi- rõivad, restoranid; tervishoid; Eesti 2002. a vabad joogid transport jalanõud haridus 30,5% 15,8

13,2 eluase Soome 28,7% vaba aeg maja- sideteenused 2001.–2002. a pidamis- kulud Allikas: Eesti ja Soome statistikaametid Eestis polegi veel rikkaid

Tõnis Oja Äripäeva börsitoimetuse juht Pole olemas kahte Eestit, on vaid üks suur vaene Eesti, kus mõnel promillil elanikest läheb veidi paremini. No mis rikkad need meie kohalikud jõukurid ikka on? Äripäevas avaldatud Balti riikide 50 rikkama inimese hulgas on rikkai- ma eestlase varandus 100 miljoni euroga üheksandal kohal. Jaanuaris koostatud Äri- päeva nn rikkurite edetabeli 100. kohale platseeruva Viktor Siilatsi varanduse suuru- seks oli siis hinnanguliselt 46 miljonit kroo- ni ehk alla kolme miljoni euro. See summa on väiksem kui näiteks Nokia tegevjuhi Jor- ma Ollila palk eelmisel aastal. No mida on siin nii väga ümber jaotada, kui eluasemelaenu saab endale lubada vaid vaevalt 50 000 inimest ehk mõni protsent Eesti elanikest. Või mis jõukurid need ikka on, kes ei saa endale lubada isegi vanade Tegelikult oleme vaesed – mõisate renoveerimist, vaid elavad Tiskres, Veskimöldres või teistes elamurajoonides, mis meenutavad pigem Detroidi autotehas- te liinitöötajate getosid kui elitaarseid piir- kondi. laske veel sääste koguda Äripäev, 10. detsember 2003

Kui palkadelt jäävad Eesti elanikud Lää- Eestis oleks ta miljonär. Meie inimeste ne säästmine võimalikuks alles kümme Säästmine lapsekingades ne-Euroopast maha umbes kuus-seitse säästude suhe SKPsse jääb 30 protsen- aastat tagasi. Meie nö jooksvad kulutu- korda, siis säästudelt mitukümmend di kanti, ELi keskmine on 226 protsen- sed on hoopis suuremad. Nii enamikul Kaidi Kandla korda, võib lugeda tänaselt börsikül- ti. Eesti kui Soome majapidamistel on ole- ASi EMOR projektijuht jelt. Head õpetust rikkuse mõõtmiseks pa- mas pesumasin ja värviteler. Kuid kui Sisemaine säästmine on väga oluline inves- Äripäeva meelest näitavad eestlaste kub meile viis, kuidas mõõdetakse vae- nõudepesumasin ja koduarvuti on Soo- teerimisressurss ja majanduse stabiilsuse ta- väikesed säästud meie tegelikku vae- sust. Nimelt eristavad mitmed teadla- mes pooltel leibkondadel, siis Eestis on gaja. Seda eriti olukorras, kui väliskeskkond sust. Sestap peavad meie poliitika ja sed kahte liiki vaesust: sisse- arvuti viiendikul ning nõu- on ebastabiilne ja pigem langusele suuna- seadused soodustama rikkuse kogumist tuleku- ja ilmajäetusvae-sust. depesumasin vaid 2 protsen- tud. Eestis on selle ressursi väljakujunemi- ja säästmist. See tähendab, et inimese va- Elanike rikkust dil. Auto on Soomes 70 prot- ne veel lapsekingades. ei saa hinnata Pea kõikides poliitilistes debattides randuslikku seisundit ei näi- sendil, meil 40 protsendil Üldjoontes võib perede tulude kasutami- vaid jooksvate ses ning finantskäitumises eristada nelja üks- võrreldakse Eestit alati Põhjamaade ja ta ainult tema sissetulek, vaid sissetulekute majapidamistest. See tähen- teisele järgnevat etappi: esmane tarbimine, teiste Lääne-Euroopa riikidega. Me ta- ka see, mis talle kuulub ja alusel, arvesse dab, et meie peame alles mit- lühiajaline säästmine, laenamine pankadest, hame jõuda “Soomele järele” ja “Lää- mis oludes ta elab. Eestis on peab võtma ka meid vajadusi rahuldama. pikemaajaline säästmine ja investeerimine. ne-Euroopa tasemele” ning arutame, palju inimesi, kes oma pal- rahva finants- Erinevad on ka kulutused Pooltel juhtudel on Eesti leibkondade ra- kas selleks võiks kuluda 10 või 30 aas- gaga toime peaksid tulema, säästud. toidule: kui soome perel ku- halised säästud kuni 5000 krooni. Seega on tat. Seejuures on võrdluse aluseks ena- kuid kellel puudub võimalus lus 2002. aastal toidule 13 Eesti areng etapis, kus suurem osa elanik- masti SKP või keskmine palk. osta endale katki läinud pesumasina ase- protsenti sissetulekust, siis meil üle 30 konnast on küll võimeline säästma, kuid seda lühemaajalisemalt ja väiksemates sum- Tuletame meelde, et me ei saa võr- mele uus või remontida katust. Rikku- protsendi. Eluasemelaenud on meile mades. Viimase aasta jooksul on lisandu- relda kahe riigi elanike rikkust vaid sega on sama lugu – kuusissetulekust prioriteediks, sest me peame oma elu- nud ka peresid, kes peavad säästmist põhi- jooksvate sissetulekute alusel, vaid pea- enam räägib summa, mille oled suut- asemefondi alles üles ehitama. mõtteliselt oluliseks ning kellel oleks vaja- me võtma arvesse ka rahva finantssääs- nud kõrvale, või, veel parem, raha kas- Äripäeva meelest on see tõestuseks, duse ja soovi korral võimalik säästa. tud. Keskmisel eestlasel on säästusid vatama panna. et Eesti poliitika peab soodustama sääst- Sealt edasi järgmiste etappideni on jõud- vaid kuni 25 000 krooni. Ja sellega ole- Äripäev pooldab säästmist ning in- mist ja isikliku vara kogumist. Õige valik nud juba vähem leibkondi. Kolmandasse me me Euroopaga võrreldes väga vae- vesteerimist. Kuid meenutame, et Ees- oli säästmist soodustav pensionireform. etappi ehk pankadest laenamiseni on jõud- nud kolmandik Eesti peredest, nö kõrgeima sed, kaugel maas ka Euroopa Liidu vae- ti elanike kulutuste struktuur erineb Läbi tuleb viia ka tulumaksureform, mis tasemeni – pikaajalise säästmise ja investee- seimast riigist Portugalist. paratamatult näiteks soomlaste omast. jätab inimestele rohkem raha kätte. rimiseni – kokku 13% Eesti peredest. Keskmisel belglasel või britil on sääste Soomes on iseseisva riigina saanud sääs- Tuleb mõista, et meie rikkad on Lääne- Postimees, 4. jaanuar 2002 40 korda rohkem, mis tähendab, et ta mitu põlvkonda, meil sai teoreetili- Euroopas vaesed. 22 Äripäev 17. veebruar 2004 arvamused

toimetaja Mati Feldmann tel 667 0052, e-post [email protected]

KOMMENTAAR n Õigusliku lahendi puudumisele omandivaidluses 9 aastat turismiturul

REISID VENEMAA, UKRAINA, MAJUTUS VALGEVENE, VIISATEENUSED TEISED SRÜ RIIGID Baltisakslastele ei taotleta Pärnu mnt 20a, Tallinn Tel 646 1390, tel/faks 646 3601, e-post [email protected]

VÄLISINVESTOR SOOVIB vara tagastamist OMANDADA OSALUST ARENEVAS ETTEVÕTTES VÕI ÄRIPROJEKTIS Riiki esindanud Eesti Omava- Palume võtta ühendust e-posti aadressil litsus aktsepteeris lahkumise Harri Leppik 1941. a ümber asunud Eesti [email protected] õigust andva dokumendina AS Simson Holding • Viru tn 7, Tallinn Eesti Õigusjärgsete kodanikelt subjektsuse äravõtt Omanike Liidu Rootsi Haridusseltsi 1944. a juhatuse liige väljastatud liikmekaarte. Või Rahvusvahelisele õigusele tuginevas õigusriigiks kuidas suhtuda vara tagastami- EESTI-SOOME VAHELISED Juba viis aastat köetakse aja- kuulutatud Eesti Vabariigis tekiks kujuteldamatu olukord, sel ümberasujatesse, kes mõ- KAUBAVEOD, ACltius onsult kirjanduses kirgi nn baltisaks- kuna see tähendaks: ned kuud hiljem 1941. a juulis KOLIMISTEENUS NING FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK lastele vara tagastamise teemal. “evakueerusid” samuti põgeni- MESSIDELE TRANSPORT. Vaatamata akadeemikute Endel n 1941. aasta jaanuaris NSV Liidu ja Saksa Riigi vahel kena NSV Liidu tagalasse? Ena- Tõnismägi 3a, tel 646 3760 Eesti Vabariigi suhtes sõlmitud kokkulepete otsese või [email protected] Lippmaa, Anto Raukase, endi- mikul juhtudest oli nende isi- Tel 565 69 127, faks 443 7245 www.altius.ee se Riigikogu liikme ning teede- kaudse siduvuse tunnustamist Eesti suhtes ja tema kute lojaalsus NSV Liidu poolt ja sideministri Kalev Kuke va- kodanike õiguste määramisel; okupeeritud Eesti Vabariigile rasematele kõnealust teemat n Eesti kodanike jaotamist kaheks – ühed, kellel on õigus küsitav, kuid nende isikute kuu- kunagi NSV Liidu poolt õigusvastaselt võõrandatud varale, asjatundlikult käsitlenud artik- lumist omandireformi õigusta- ja teised, kellelt see õigus tagantjärele ära võetakse, mis tud subjektide ringi ei ole kee- MÜÜA lasketiiru märgiheite- litele, püütakse üldsusele ning on vastuolus Põhiseaduse lähtekohaks oleva kõigi Eesti otsustajatele asja valgustada kodanike võrdse kohtlemise põhimõttega. gi vaidlustanud. masinale keskkonnasõbralikke teadlikult vääralt. Seetõttu on Riigikohtu otsus kohustab. küsimus jätkuvalt päevakorral Allikas: Harri Leppik Asja venitamise üks põhjus on ja kahjuks ilma aktsepteeritava olnud ka väide, nagu oleks Sak- lendavaid märke valmistav TEHAS. õigusliku lahendita. esimene suurküüditamine neli jus, miks Eesti Vabariigi Riigi- sa Riik kompenseerinud ümber- Baltisakslastega on asjal kuud hiljem. kohus oma 28. oktoobri 2002 asujatele mahajäänud vara. Tehas tegutseb 600ruutmeetrisel rendipinnal Tampere seost vaid niipalju, et 1941. a Need inimesed ei erinenud otsusega kuulutas põhiseaduse- Selle väite lükkab ümber SS- piirkonnas. Potentsiaalne turg Kesk-Euroopa. Alates 2005. toimus Nõukogude Liidu ja millegagi Eesti kodanikest, kes vastaseks ORASe § 7 lg 3, mis Reichsführer Himmleri korral- aastast tohib müüa vaid keskkonnasõbralikke lendavaid Saksamaa kokkuleppel okupee- põgenesid okupatsiooniaastail lülitati seadusesse alles 2. märt- dus 19. augustist 1940, mille- märke. Tootmisliini seadmed on projekteerinud Jaakko ritud Eesti territooriumile jää- mistahes suunas. Arusaadavalt sil 1997 ning mis on põhjusta- ga järelümberasunuid tuli kä- Pöyry OY. Võimalus osta osalus firmas või kogu firma. nud väheste Saksa kodanike jä- ei me räägi siin isikutest, kes ei nud juba ligi kuueaastase tõr- sitada kui Saksa riigile ebalo- Tel +358 400 548 798 Ene Koorm relümberasumine Saksamaale. olnud Eesti okupeerimise ajal ke omandireformis ning tagas- jaalseid põgenikke, kes ei ol- Selle grupiga õnnestus tutvusi Eesti kodanikud või kes lahku- tatud varade kasutus- ja käsu- nud järgnenud führeri 1939. a ja perekondlikke sidemeid ära sid 1939. a enne riigi okupeeri- tamisprotsessis. kutsele. Miks pidi Saksamaa kasutades maalt põgeneda ka mist. Riigikogus ORASe eelneval maksma mingit hüvitust nende umbes neljal tuhandel eestla- Õiguslik taust. Omandirefor- menetlemisel aga peeti silmas hulgas põgenenud ca 4000 sel, kellelt oli tollal juba õigus- mi aluste seadus (ORAS) sätes- vaid 1939. a Eesti Vabariigi ja eestlasele, kellest suur osa vastaselt ära võetud nende tab õigusvastaselt ära võetud Saksamaa vahelisel kokkulep- pöördus kodumaale tagasi juba õigused ja vara, kuid kellel oli vara tagastamise isikutele või pel maalt lahkunud isikuid (tol- 1941. a hilissügisel – 1942. a Eesti kodakondsus riigi okupee- nende pärijatele, kes 16. juuni leaegse justiitsministri Paul kevadel. rimisel 16. juunil 1940. a. 1940 seisuga olid Eesti Vabarii- Varuli väide Riigikogu steno- Jääb üle vaid vaidlust teki- MÜÜA ÄRAVEDAMISEKS Need isikud moodustasid gi kodanikud. ORAS ei sisalda- grammist). tanud ORASe § 7 lg 3 tühista- kogu Saksamaale 1939–1941 nud kuni 2. märtsini 1997 pii- Siinjuures kerkib veel tera- da, millega välistuksid ühtlasi ümberasunute hulgast veidi üle ranguid kõnealuste isikute valt Eesti Vabariigi kodanike kõik võimalused 1939. a Eesti 10% ja kujutasid endast valda- õigustatud subjektideks tunnis- võrdse kohtlemise põhimõte. Vabariigi ja Saksa Riigi vahel soojustamata valt haritlastest, kaupmeestest tamise vastu ning neile vara ta- Keegi pole seni vaidlustanud sõlmitud lepingute alusel Ees- ja töösturitest, samuti riigite- gastamiseks, mistõttu üle 90% rannarootslaste subjektsust tist lahkunud (ja seejuures Eesti gelastest kodanikke, keda nõu- neist on tegelikult juba oma omandireformi kontekstis, kui- kodakondsusest loobunud) bal- viilhall kogude võim oli selleks ajaks vara kätte saanud, seda valda- gi ka nemad lahkusid 1944. a tisakslaste mahajäänud varade juba hakanud massiliselt rep- ma ja kasutama asunud ning Saksa Riigiga sõlmitud lepin- tagastamiseks ja kompenseeri- mõõtudega 11×18 m, Fermidi liimpuittaladest, resseerima, mida kinnitas ka võõrandanud. See oli ka põh- gute alusel. Tol korral Saksa miseks. Rannila katteplekk, otsas tõstuks 4×4,4 m. Näha saab aadressil Vana-Narva mnt 28, Maardu VASTUKAJA n Äripäevas ilmunud Valdur Noormägi arvamusloole kalaärist, 10.02.2004 Hind 80 000 krooni + km Kala päritolu autentsus selgub järelkontrollis Kontaktnumbrid: 6051400, 504 6691 Harry Pässa ning eksportöörid ei ole seni andnud teada toote päritolu Tallinna tolliinspektuuri päritolusertifikaatide spetsialist mittevastavusest päritolu- staatusele, siis ei olnud tolli- Päevast päeva kala päritolu asutusel otsest alust kohe nõu- tõendavate dokumentide kont- da täiendavaid raamatupida- rollimisega tegeleva ametniku- misdokumente. Eksportööri esi- na ei saa ma kuidagi nõustuda tatud dokumentide autentsuse Valdur Noormägi artiklis “Eesti ja päritolustaatuse kontroll toi- ROOSTEVABA TERAS HAPPEKINDEL ALUMIINIUM kalatöösturid ei ole petturid” • kuumvaltslehed ROOSTEVABA TERAS • lehed mubki eelkõige järelkontrolli • külmvaltslehed • kuumvaltslehed • rihvellehed toodud väidetega maksu- ja tol- käigus või juhul, kui liikumis- • lihvitud lehed • külmvaltslehed • anodeeritud lehed liameti aadressil. sertifikaate väljastaval tolliasu- • poleeritud lehed • lihvitud lehed • profiilid Noormägi väidab kirjutises, tusel on konkreetseid kahtlusi • mõõtu lõigatud lindid • poleeritud lehed • kliendiprofiilid et kui paar aastat tagasi piisas päritolustaatuse õigsuses. Läh- • mõõtu lõigatud lindid • anodeeritud profiilid • ümartorud tolliametile kala päritoluserti- tuvalt EV ja ELi vahelise assot- selle kokkuostu legaalsust - puutuvale inimesele olema sel- • ümartorud • nelikanttorud fikaadi väljastamiseks ettevõt- siatsioonilepingu artiklist 17 lähtuvalt kalapüügiseadusest ge, et kala ei saanud pärineda • nelikanttorud VASK JA VASESULAMID • ristküliktorud ja kirjalikust kinnitusest kala väljastatakse vastav liikumis- (RT 1995, 80, 1384) ja selle Eesti territoriaalvetest. Ena- • ristküliktorud • lehed • poleeritud torud • poleeritud torud • ümarlatid Eesti päritolu kohta, siis järel- sertifikaat EUR-1 eksportiva le- rakendusotsusest (VVm masti hangiti kala ühtedelt ja • lihvitud torud • lihvitud torud • ristküliklatid kontrollimisel tolliameti poolt pingupoole tollivõimude poolt 31.01.1996 nr 35 “Kalapüügi- samadelt tarnijatelt. • ümarlatid • ümarlatid • nelikantlatid see enam ei kehti. eksportööri vastutusel ja tema seadusest tulenevate õigusak- Kalatoodete eksportijatelt ei • ristküliklatid • ristküliklatid • torud kirjaliku taotluse alusel. tide kehtestamine” RT I 1996 laekunud tolliametile 2000- • nelikantlatid • nelikantlatid • mõõtu lõigatud lindid Ettevõte teab päritolu Kalatoodete, enamasti koha- 12, 238), kontrollides kala es- 2002 ühtegi avaldust problee- filee ja jahutatud koha ELi eks- makokkuostu kviitungeid, sa- mide kohta liikumissertifikaa- Kala liikumissertifikaadi EUR- portivad ettevõtted on pidanud muti eksportiva ettevõte esita- tide väljastamisel ega viiteid 1 väljastamisel lähtub tolliasu- alati kinnitama kala sooduspä- tud arveid kala omandamise toorme võimaliku mitte- tus eeldusest, et ettevõtte poolt ritolu tema päritolemisega Eesti kohta esmakokkuostjatelt. päritolulisuse kohta. Maksu- ja esitatud andmed on õiged: et- territoriaalvetest või mõnest rii- Kuivõrd kalatoodete ekspor- tolliamet on käivitanud süstee- tevõte teab ja on kohustatud gist, kellega Eesti Vabariigil on dimahud on suured, ulatudes mi kala esmakokkuostukviitun- teadma kala päritolu üksikas- sõlmitud vabakaubandus- või sadade tonnideni, reaalselt eks- gite autentsuse kontrollimiseks, EUROOPA METALLI OÜ ju. Kuivõrd sertifikaadi väljas- assotsiatsioonileping. portivate ettevõtete arv aga pii- samuti on koostöös keskkonna- Tuuliku 4, 10621 Tallinn tamise hetkel ei ole tolliasutu- Toll kontrollib liikumisserti- ratud ja arvestades ekspordi ministeeriumiga lisatud and- Tel 651 7150, faks 651 7151 sel võimalik koheselt kontrolli- fikaadi EUR-1 väljastamisel kaubavooge ning kala reaalset meid, mis võimaldavad paremi- e-post [email protected] da kõigi esitatud dokumentide kala pärinevust Eesti Vabariigi olemasolu Eesti territoriaalve- ni kala päritolu ja legaalset autentsust ja andmete õigsust territoriaalvetest - kalapüüki ja tes, pidi kalandusega kokku- püüki kontrollida. arvamused Äripäev 17. veebruar 2004 23

toimetaja Mati Feldmann tel 667 0052, e-post [email protected]

KOLUMN VIIS AASTAT TAGASI Paluks demokraatiat 17. veebruar 1999 NRG vabaneb kõhklustest USA energeetikafirma NRG Energy esindaja Hillar Lauri tunnistas eile, et kahtles veel nädala alguses tänaseks mää- ilma sotsialismita ratud läbirääkimiste toimumises Eesti riigiga. Teede- ja si- deminister Raivo Vare tunnistas, et tema pole Eesti valitsu- se esindajana läbirääkimisteks veel täielikult valmis. Ta Revolutsioonilise Venemaa juhid püstita- nitakse neid, kes puhata ei taipa. Ilma räi- märkis, et poliitikute seas on valdav mõttelaad, et enne sid loosungi: “Kommunism = nõukogude Hannes Astok ge ametiühingulise surveta on Eestis tekki- valimisi mingeid seisukohti ei võeta. võim + kogu maa elektrifitseerimine”. See nud arukas dialoog töötajate ja tööandjate Hetkeseis: NRG ei suutnud täita oma investeeringuko- omakorda andis irvhammastele võimalu- vahel, sest röövkapitalism on lõppemas ja hustust, mistõttu Narva Elektrijaamu ei erastatud. se leida seletus sellele, mis imeasi see nõu- asemele astumas tsiviilühiskond. kogude võim ikka on – loomulikult kom- See ongi minu vaatevinklist sotsiaalne MAAKONNAKOMMENTAAR munism miinus kogu maa elektrifitseeri- demokraatia. Eelpool kirjeldatud teemad mine. Samamoodi võime tänases Eestis kü- on aktuaalsed igas ettevõttes, neist räägi- sida: kas demokraatia on võimalik ilma takse igal personalijuhtimise seminaril ning sotsiaalsuseta? Kindlasti mitte, sest vaba- ärikoolitusel. See on eluline osa iga ette- Ebanormaalne de valimiste kaudu peegeldab võim rahva võtte ja asutuse ellujäämiskursusest: kuigi tahet. Aga ma ei saa olla nõus ühe poliiti- palju tööd teevad ära masinad, otstavad lise rühma katsega monopoliseerida kõik lõpptulemuse ikkagi inimesed. Kohtla-Nõmme inimlik. Eesti viimase aastatosina edulugu on Dialoogi, mitte klassiviha! muljetavaldav: meist on kiiresti ja endale- Erik Gamzejev gi ootamatult saanud tänapäevane Euroo- Kõigi ühishuvi arvestav ja sõbralik otsus- Kohtla-Järve külje all paiknevale Kohtla-Nõm- pa riik. Edukas oma raha kasutuselevõtt, tusprotsess ei ole see, mida pakuvad mulle me vallale võis kolm aastat tagasi kergesti minimaalne inflatsioon, miljardid inves- surnust tõusnud sotsiaaldemokraadid. Mi- ennustada ligikaudu samasugust saatust, nagu teeringuid, tasakaalus eelarve, kümned nule ei ole vastuvõetav sotsiaaldemokraa- on osaks saanud hääbuvatele ja tondilosside- miljonid turistid, olümpia- ja eurolaulu- tia kattevarju viidud ametiühinguliikumi- ga ehmatavatele Sompa ja Viivikonna linna- võitjad, miljon mobiiltelefoni ja e-riik – ne, kus ainus eesmärk on liidrite poliitilise osadele. Põhjuseks Eesti Põlevkivi otsus sul- happy end nõukogude aja õudusele on kau- karjääri toetamine ja klassiviha õhutami- geda vallakeskuses paiknenud Kohtla kaevan- nim kui india filmis. ne, mitte töötajate paremad töötingimu- dus, mis oli ligemale 65 aastat olnud selle Aga erinevalt india filmist, kus kõik nii- EAKLi liidrid võiksid üles sed. Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) asula ülekaalukalt suurim tööandja ja kohali- kuinii õnnelikult lõpeb, oleme Eestis edu liidrid võiksid vahelduseks pikettide kor- otsida Kungla hotelli, ku elu mootor. Ja kuigi ka Kohtla-Nõmmele nimel teinud teadlikke valikuid. Vaatama- raldamisele ka pilgu sissepoole pöörata ning Pühajärve puhkekodu ja sisse sõites võib tee ääres näha üksikuid aher- ta töökohtade kadumise hirmule, ei ole üles otsida kaduma läinud Kungla hotelli, varemeteks või rusuhunnikuteks muutunud ettevõtteid elus hoitud riigi abirahaga. ametiühingute peahoone, Pühajärve puhkekodu ja ametiühingute mille luukere Tallinnas elamuid, on Kohtla-Nõmmel läinud siiski “eba- Madalad maksud on maksumaksmise peahoone. Viimase luukere Tallinna kesk- normaalselt” paremini kui teistel endistel kae- iseloomustab täpselt aü- muutnud tavaks, mitte erandiks. Kommu- linnas iseloomustab minu jaoks täpselt vuriasulatel. Tööpuudus vallas on naalteenuste eest tegeliku hinna maksmi- liikumise tegelikku seisu. ametühinguliikumise tegelikku seisu. Endises kae- üks madalamaid maakonnas ja vii- ne on olnud elanikele vaevaline, kuid sun- Minu jaoks ei ole demokraatlik selline vanduses ava- mastel aastatel on Ida-Virumaa asu- dinud igaühte otsima taskukohast elamist inimene on ettevõttele kindlasti püsivam maailmavaade, mille kohaselt omanikke latest just Kohtla-Nõmme kõige ning muutnud infrastruktuuriettevõtted ja ustavam kui üksik, vastutusevaba per- esindavasse ettevõtte nõukogusse kuuluk- tud muuseum sai eelmisel su- enam positiivset tähelepanu pälvi- jätkusuutlikuks. soon. sid ka töötajate esindajad. Laptuuvõistkond nud. vel üle-eestili- Veel mõned aastad tagasi lugesime valib kapteni, aga direktori nimetab oma- Endises kaevanduses avatud seks hitiks sa- Ühiskond muutub sõbralikuks imestusega, et noorte naiste töölepingu- nik. Mulle ei ole vastuvõetav ka selline sot- muuseum, kus on võimalik maa all tesse lisati nn rasestumiskeeld. Täna saab siaaldemokraatia, kus toetused määritakse dade külastaja- näha ehtsaid ja töökorras masinaid Tavapäraselt on ladinakeelsest sõnast iga mõistusega ettevõtja aru, et koolita- ühtlase kihina elanikonnale laiali ning iga- tega päevas. ning sõita maa-alustes käikudes ron- socialis tulenevat eesti sõna sotsiaalne tõl- tud töötaja võib vahepeal ka lapsi sünni- üks, kes kassa juurde taipab astuda, sealt giga, sai eelmisel suvel üle-eestili- gendatud kui ühiskondlikku ja kollektiiv- tada, sest kui kollektiiv on sõbralik ja töö ka raha ka saab. Kui täna jõuab toetustest seks muuseumihitiks, mis meelitas kohale sadu set, üksisikule ja indiviidile vastanduvat. motiveerib, naaseb noor ema esimesel või- abivajajateni hinnanguliselt vaid kolman- inimesi päevas. Kaevandusmuuseum moodus- Ometi on ladinakeelsel sõnal teinegi tä- malusel tööle. Tõsi, liigkiiret töölenaas- dik, siis miks peavad maksumaksjad asja- tab aga vaid osa endise kaevanduse territoo- hendus – sõbralik. Sõbralikkuse ja inim- mist aitab tänavusest aastast vältida vane- tult kinni maksma kaks kolmandikku? riumile rajatavast vabaajakeskusest. likkuse mõõde on minu hinnangul Eesti mahüvitis. Sotsialistlikku demokraatiat, kui selline Juba praegu on võimalik kogeda teravaid ühiskonnas muutumas päev-päevalt oluli- Lisagem siia igas ettevõttes oluliseks demokraatiavorm üleüldse eksisteerib, sai- elamusi köie abil ronimisel endise rikastus- semaks. Ettevõtetes ja asutustes ei vaada- motivatsiooniosaks muutunud töötingimu- me me nautida 50 aastat. Ja sellise supi vabriku 26 meetri kõrgusel paeseinal või ta väikelastega töötajaid kui tüütuid pide- sed, juurduvad aktsiaoptsioonid ja kasu- järel paluks küll demokraatiat ilma sotsia- dþiibisafaril mööda künklikku karjäärimaas- valt töölt puudujaid, pigem püütakse nen- mi jagamisel osalemine. Kui veel viis aas- listlikku garneeringuta. tikku. Tänavu veebruaris avati Kohtla-Nõm- de tööaeg sobitada laste elurütmiga. Sest tat tagasi peeti kangelasteoks töötada aas- Hannes Astok on Tartu abilinnapea, mel ka tõstukiga mäesuusakeskus, kus esialgu laste kasvatamise eest vastutust kandev taid ilma puhkuseta, siis täna pigem sun- Reformierakond saab ühe nõlva paralleelsetel radadel laskuda nii snowtubing’uga kui mäesuusaga. Lisaks on KOMMENTAAR n Lähenevale elektritariifide tõusule lähedal ka hästihooldatud ja -valgustatud murdmaarajad. Sihtasustuse Kohtla Kaevanduspark-Muu- Väike palve lugupeetud elektrijuhtidele seum juht ja Kohtla-Nõmme volikogu esimees Ain Luuk tunnistab, et siiani saavutatus on le. Kuid täiesti talumatu on see elektrit samuti võimalik saada kinni maksma - põhiliselt nen- olnud tohutus koguses kohalike inimeste en- udujutt, mida mitmed lugupee- (siis poleks ju turu avamist vaja de vara erastamisest moodus- tusiasmi. Toetajate leidmiseks on tulnud kõik- Ülo Ennuste tud elektrijuhid ajavad, “tões- karta; teiseks: kui meil riiklik- tatud stabilisatsioonifondist). võimalikel tasanditel kõvasti vaeva näha, tões- majandusprofessor tamaks”, et hindade monopool- monopoolselt edasi läheb, siis 6. Kui turg avaneb ja EE mo- tamaks, et selline asi on võimalik. 1937. aas- ne raks-raks tõstmi- on üsna pea meie nopoolsus väheneb, siis ei saa tal Kohtla-Nõmmele kaevanduse rajanud ing- ne ongi parim la- Meie ei tohtivat elekter siinkandi rii- EE enam elanike käest vabalt lased tegid asulasse ka golfiväljaku. Ain Luugi Lihtne elektritarbija saab väga hendus lihttarbija- julgeolekukaa- kidest kõige kallim). korjata raha oma ärilisteks tu- kõige uljam unistus on, et ei kulu palju aas- hästi aru, et meie elektrituru le. 4. Kui me turgu ei levikuinvesteeringuteks, kasvõi taid, mil ka Kohtla-Nõmme hallide aheraine- lutlustel väi- mehhanismid on läinud sassi. 1. Meie ei tohti- ava ja põlevkivielekt- Leedu võrkude ostmiseks, ja siis mägede jalameid ääristavad roheliste kraede- Lisaks elektritootmise monopo- vat julgeolekukaa- kestki osa vene rit kõvasti edasi too- ei saa meie oma lapsukestele na taas golfiplatsid. lile, mis saab ajada oma käe lutlustel isegi väi- elektrit importi- dame, siis ehk saame tulevikus kindlustada omatoo- Erik Gamzejev on Kirde-Eesti päevalehe Põhjarannik ikka üsna sügavale tarbija tas- kest kogust impor- da, aga soom- euroliidust mõned detud odavat elektrit (see oleks tegevtoimetaja kusse, sest keegi oma kodus tida odavat Vene lastele on see miljardid toetust põ- tõesti EEst ootamatult ebaeeti- vastuvõetav? elektrit hõõruda saa, on meil elektrit (huvitaval levkivielektri tootmi- line käitumine). Toimetus e-post: [email protected] elektrijaamade nurjunud eras- kombe soomlased sega tekkiva CO vä- 7. Numbrid ei olevat veel tel: (372) 667 0111 2 faks: (372) 667 0265 tamise tõttu see monopol veel seda võivad). Vene elektri kva- hendamiseks ja selle trikiga va- üldse paika pandud, aga üks Reklaamiosakonde-post: [email protected] peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 pealekauba riiklik. Seega saab liteet ei ole meile vastuvõetav baneva süsihappegaasi emis- on kindel, et täpselt keskmist väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn riiklikult nurjata elektrituru (kuidas see soomlastele on vas- siooni kvoodi saame ehk teiste- hinnatõusu 15,0% ületavad Tellimine ja levi e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 avamist: monopoli juhtkond ja tuvõetav). le riikidele mõne miljardi eest ainul mõned situatsioonid, kus (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 2100 kr nõukogu istuvad üksteise süles. 2. Turu avamisel kaotavat edasi müüa (tule taevas appi). on eramu pretsedent garantee- (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee Lihtne elektritarbija saab 5000 kaevuriperet sissetuleku 5. Elektritavavarustuse kind- ritud amprite juhuga. Jne. e-post: [email protected] WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress aru, et sellise turumehhanismi (kas ikka kõik 5000 korraga lust saavat meil luua ainult su- Vähemalt selliste udujuttu- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus korral ei aitaks elektrihinna kaotavad ja kas neid on üldse letud monopoolse turu ja riigi- de paunikud-elektrijuhid, kes kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tõusu pidurdada üksnes juht- õige jätkuvalt ülal pidada meie poolse toetusega stabilisatsioo- üldse aru ei saa, et meie elekt- teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine konna väljavahetamine, sest samuti väga vaeste elektritar- nifondist (hästi, kuid kas seda rijama esmane leevendus on mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. uus juhtkond hakkab täpselt sa- bijate kulul?). kindluseloomist peavad just turu viivitamatu avamine, need Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, made vanade mallide järgi töö- 3. Mujalt polevat odavamat meie praegused pensionärid paluks küll välja vahetada. [email protected] või tel (372) 646 3363 Äripäev teisipäev 17. veebruar 2004

VALUUTAKURSID

16.02.2004 USD 12,26 EEK SEK 1,71 EEK LVL 23,28 EEK Eesti üks eelmise aasta tuntumaid pankrotte oli Mart Susi juhitud Concordia ülikooli juhtum. Foto: Raul Mee EUR 1,27 USD

Euroopas kasvas pankrottide ÄRILAUSE arv – Eesti ujus vastuvoolu

Kui mujal Euroopas lus paraku ka Eesti, kuid siin- maksejõuetute Ungari Ida-Euroopa pankrotiliider sed näitajad üldtulemust oluli- selt ei mõjuta. Maksejõuetute ettevõtete muutus 2003 võrreldes 2002. aastaga, %, sulgudes absoluutnäitaja ettevõtete arv Äriregistri andmeil on Ees- +23,7% (7718) eelmisel aastal tis 2003. aastal välja kuuluta- kasvas, siis Eesti Ida-Euroopas tegutsevad Ungari tud 245 pankrotti, sellest neli veel mitmed FIE pankrotti. 2002. aastal kuu- pankrotistatistika maksejõuetud ettevõtted, Sloveenia +10,4 (1555) lutati välja 263 pankrotti, seal- mis läänelike näitas vastupidist hulgas seitse FIE pankrotti. See- kolumnist mõõdupuude järgi Läti +9,3 (986) ga on aastaga maksujõuetute suunda. peaksid juba pankrotiasju ettevõtete arv vähenenud ligi arutava kohtuniku ette -0,05 (4000) Tšehhi seitsme protsendi võrra. Hannes Rumm ilmuma. Vaadeldes maksujõuetute Andres Kärssin -6,9 (245) Eesti arvu 10 000 ettevõtte kohta, “Tähelepanu, tele- [email protected] viitab Creditreform suurtele vaatajad,” manitseb -11,3 (5554) Slovakkia erinevustele ka Ida-Euroopas. Marko Reikop. Saksa majandusinfokeskus Nii läks selles arvestuses Slo- “Riigikogu valimised -26,5% (589) -13,1 (1076) Poola Creditreform avaldas nädala veenias pankrotti 243 ettevõ- algavad nüüd. Te eest ülevaate, mille kohaselt Leedu tet, samal ajal kui Poolas oli saate oma valiku kuulutas mullu end maksejõue- Allikas: Creditreform, Äripäev neid ainult kolm. Eesti vastav teha järgmise 5 tuks 157 138 Lääne-Euroopa näitaja oleks 29. minuti vältel!” ettevõtet. See on ligi 6000 fir- Skaala teises servas on Cre- näitaja Hispaanial, kus eelmi- pankrotiõigust koos sellekoha- Creditreform rõhutab siiski, mat ehk 3,9 protsenti enam kui ditreformi andmeil Iirimaa, kus sel aastal läks pankrotti ainult seid asju arutavate kohtutega, et Ida-Euroopa andmed kuju- 2002. aastal. Kokku seadsid et- maksujõuetute ettevõtete arv kaks firmat kümnest tuhandest. on siingi ilmnemas oma suun- tavad endast jäämäe tippu – se- tevõtete pankrotid löögi alla 1,7 vähenes 16,6 protsendi ehk Kreekas oli neid kuus ja Iiri- dumus – aasta jooksul kasvas da juba mainitud osaliselt puu- miljonit töökohta. 316 juhtumi võrra võrreldes maal 33. Seevastu Luksembur- seitsmes uuritud riigis makse- duva pankrotiõiguse tõttu kui Enim maksejõuetuid ettevõt- 2002. aastaga. Ka Hispaanias gis oli see näitaja 321 ja Root- jõuetute arv kokku kolme prot- ka ametkondlike probleemide sendi võrra ehk kokku 21 478 teid registreeris Lääne-Euroo- ja Suurbritannias oli mullu sis 299. pärast. “Nii tegutsevad turul Naeruvääristades Eesti pankrotte vähem võrreldes aas- Esimest korda uuris Credit- juhtumini. pa arvestuses Portugal – seal veel mitmed maksejõuetud et- otsinguid uute hääletus- kasvas nende arv aastaga 42,2 ta varasemaga, vastavalt 13,4 reform maksejõuetuse seisu 1. Kümnest liitujamaast kaar- tevõtted, mis läänelike mõõdu- süsteemide rakendami- protsendi ehk 2980 võrra. Ne- ning 8,3 protsenti. mail Euroopa Liiduga liituva- distas Creditreform olukorra puude järgi peaksid juba pank- seks. gatiivse edetabeli tipust leiab Kui aga võrrelda maksejõue- tes riikides. Creditreform mär- Poolas, Tðehhis, Ungaris, Slo- rotiasju arutava kohtuniku ette Eesti Päevaleht veel Norra ning Ðveitsi, kus kas- tute ettevõtete arvu 10 000 ole- gib, et kuigi enamikus Ida- vakkias, Lätis, Leedus ja Slo- ilmuma,” tõdevad ülevaate vunäitajad olid kahekohalised. masoleva ettevõttega, on parim Euroopa riikides pole käibivat veenias. Väljajääjate hulka kuu- koostajad. 16.02.2004

bULSlHYDMXKWLPLVVHPLQDUYHHEUXDULOKRWHOOLV5DGLVVRQ6$6

5HJLVWUHHULPLVHVRRGXVKLQG NXQLYHHEUXDULQL NURRQL NPJDNURRQL  +LOMHPUHJLVWUHHULMDWHOH NURRQL NPJDNURRQL  .XLGDVVWUHVVLMXKWLGD" 0LWPHRVDOHMDNRUUDJD UHJLVWUHHULPLVHOKHVWHWWHY}WWHVW OLVDVRRGXVWXV 5HJLVWUHHULPLQHMDLQIRWHOHIRQLO  0HUOH.XPDUL ZZZDULSDHYHHVHPLQDU

.XLGDVWHNLWDGDMDKRLGD .XLGDVYlOWLGDOlELSįOHPLVW .XLGDVMXKWLPLVWHJHYXVHV .XLGDVWXQGDlUDVWUHVVL .XLGDVW||NHVNNRQGDLWDE .XLGDV+LLQDPHGLWVLLQ 7RHWDE HULQHYDLGYRUPH VWUHVVLYlOWLGD DLWDEWDVDNDDOXOHLGD PRWLYHHULYDWSLQJHW 77hSURIHVVRU VWUHVVLYlKHQGDGD (HVWL(KLWXV$6LSHUVRQDOLMXKW $UKLWHNW(HUR-UJHQVRQ 7UDGLWVLRRQLOLVH+LLQD PHHVNRQQDV 0DUH7HLFKPDQQ 0DLQRULSUHVLGHQWMDHWWHYįWMD 7DLPL(OHQXUP 0HGLWVLLQLPDJLVWHU 0LFUROLQN(HVWLPJLMD hOR3lUQLWV 7RRPDV7LLN DUHQGXVMXKW.DUHO.DQQHO