AUGUST REI 1886–1963
“Rahvuslik vabadus ja riiklik iseseisvus on pühimaid ja kalleimaid, absoluutselt hindamatuid aardeid, mis võib ühele rahvale kuuluda. Mitte mingisugus te teiste ideeliste väärtuste eest pole inimsugu võidelnud sama visadusega, sangarlikkusega ja surmapõlgusega.” August Rei 1943
22. märtsil 1886 Kurla külas (tänapäeval Türi vallas) kooliõpetaja peres sündinud August August Rei. Rei oli üks Eesti Vabariigi rajajaid ja omariikluse kandjaid. Ta oli sotsialist ja ohvitser, jurist ja po liitik, riigimees, diplomaat, ühiskonnategelane ja literaat. Näe, Toompea, muistne Kalevite kaljutipp, ja seal Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste – Tartu Aleksandri gümnaasiumis õppides kuis uhkelt vaat’vad üle puude roheliste! (1896–1902) lõi August Rei kaasa kooliõpilas Ja ülal lehvib sini-must ja -valge lipp. te salajases rahvuslikus liikumises, mistõttu pidi Tartust lahkuma ja asus õppima Novgoro Veel palju pilte näen, mis nägemuste vöö di gümnaasiumis. Seal tutvus ta revolutsioonili mu ette toob. Ja iga pilt mult tummalt küsib: se liikumisega ja temast sai ilmavaatelt sotsialist. kas ülekohus tõesti igavesti püsib, August Rei võttis aktiivselt osa 1905.–1907. aasta kas igavesti kestma peab orjaöö? revolutsioonist Venemaa Sotsiaaldemokraat liku Tööliste Partei Tallinna komitee liikmena, Ei iial, iial mõistus jaksa tajuda, kus juhtis propagandatööd ja kirjutas lendleh et rahvas, kes kord jumalate jooki joonud, ti. August Rei oli Eesti oma sotsialistliku mõt kes olnud vaba, oma õitsva riigi loonud, te rajajaid. 1917. aastal oli ta üks Eesti Sotsiaal võiks jääd’valt musta orjaöösse vajuda. demokraatliku Tööliste Partei organiseerijaid ja liidreid. 1925. aastal oli ta Eesti Sotsialistliku Ei iialgi, ei iial seda olla saa! Tööliste Partei rajajaid ja selle keskkomitee esi Aeg tuleb – võidutuli jälle üles loidab, mees. August Rei oli nii nende parteide teo uus vabaduse hommik sulle jälle koidab, reetik kui ka Eesti mõõdukate sotsialistide üks mu üle kõige kallim maa, mu kodumaa. juhte. Ta oli mitmete sotsialistlike väljaannete algataja ja kaasautor; ajalehe Sotsialdemokraat August Rei luuletusest “Nägemused” asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel (vana-aastaõhtul 1946) 1927–1928 ajalehe Rahva Sõna peatoimetaja.
Näituse koostanud Riigiarhiivi ja Filmiarhiivi dokumentidest Tiit Noormets, kujundanud Einike Soosaar. Lipu annetamine 10. jalaväepataljonile 26. märtsil 1929 – riigivanem Rei võtab vastu pataljoniülema raporti.
1911. aastal lõpetas August Rei Peter Rei Eesti Vabariigi riigivanem (valitsus buri Ülikooli õigusteaduskonna. See juht ja riigipea). Hiljem oli ta erinevates järel oli ta ajateenistuses Vene impe valitsustes välisminister ja välisministri raatorliku armee suurtükiväes, kus sai abi ning 1938–1940 Eesti saadik Mosk lipniku auastme. Suure sõja süttimisel vas. Lisaks sellele oli August Rei Tallinna 1914 mobiliseeriti ka Rei. Ta teenis pata linnavolikogus, töötas erinevates asu reiülemana Petrogradi kindluse suur tustes juriskonsuldina ning advokaadi tükiväes ja õhutõrjepatarei ülemana na erapraksises. Ta oli ka tegus ühiskon August Rei perekonnaseisutunnistus 1938. Põhjarindel. Pärast Veebruarirevolut nategelane, lüües kaasa nii tööliste kul siooni sai lipnik Reist üks eesti sõjaväe tuuri- ja spordiühingutes kui ka näiteks laste organiseerijaid. Ta tegutses Eesti Prantsuse Ühingu Tallinna osakonnas Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesime Alliance Française presidendina. hena esimees Konstantin Pätsi kõrval ja hiljem esimehena. Sellel ametikohal 13. juulil 1940 põgenes August Rei töötas August Rei eesti sõjaväelaste Moskvast Riia kaudu Stockholmi. Pa Eestisse koondamisel ja rahvusväeosa guluses sai tema tööks Eesti iseseis de loomisel, kuhu astus ka ise. Lipnik vuse järjepidevuse kandmine. August Rei oli Eesti diviisi staabi kohtujaoskon Rei tegutses Rootsis mitmetes eestlust na ülem ja sõjakohtu sekretär. Sellel ajal hoidvates ja eestlasi abistavates orga ülendati ta leitnandiks. nisatsioonides, nagu Eesti Abistamis organisatsioon, Eesti Komitee, Eesti Pärast Saksa okupatsioonivõimu varise Rahvusfond, Eesti Rahvusnõukogu jm. mist novembris 1918 sai August Reist Vana poliitikamehe jaoks jäi aga kõige Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoole tähtsamaks poliitika. 1944. aastal nime kandeminister. Asutava Kogu valimis tas Jüri Uluots Rei taastatud valitsuses tel 1919 saatis suurim edu sotsiaalde välisministriks. Pärast Uluotsa surma mokraate ja August Rei valiti Asutava järgmisel aastal oli August Rei Eesti Kogu esimeheks. Hiljem valiti August Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister Rei kõikidesse Riigikogu koosseisudes presidendi ülesannetes, seda kuni oma se, kus ta tegutses peamiselt üld-, välis- surmani 29. märtsil 1963 Stockholmis. ja rahanduskomisjonides. 1925–1926 2006. aastal maeti August Rei ja tema oli Rei II Riigikogu esimees. 4. detsemb abikaasa Therese urnid ümber Tallinna rist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Metsakalmistule. August Rei mälestused ilmusid Stockholmis 1961 (kaane- kujundus Endel Kõks) ja teine trükk Tallinnas 2010. Ohvitser
Leitnant August Rei demobiliseerimise tunnistus Leitnant August Rei 22. juulil 1922 kokku seatud teenistuslehe algus. Eesti rahvusvägede laialisaatmisel 5. aprillil 1918.
Poliitikamehel ei olnud enam sõjaväega tegemist, kuid suurtükiväe ohvitserina seisis ta sõjaväe reservis.
Ohvitseride reservist vabastamise tunnistus. 11. september 1922. Riigimees
August Rei kõneleb Asutava Kogu avamisel Teenistuskiri Riigikantseleis 1918–1933. 23. aprillil 1919.
August Rei 1919. aastal. Asutava Kogu esimees August Rei kõneleb Eesti Vabariigi teise aastapäeva paraadil Tallinnas 24. veebruaril 1920 ...
... ja kirjutab alla Eesti ja Venemaa rahulepingu ratifitseerimise aktile 1920. Eesti Ajutise Valitsuse esimeses koosseisus oli August Rei novembrist 1918 kuni jaanuarini 1919 töö- ja hoolekandeminister, ühtlasi peaminister Konstantin Pätsi asetäitja ja Venemaal vangis olnud haridusminister Karl Lutsu kohusetäitja.
Teenistuskiri Välisministeeriumis 1936–1940.
4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem.
Konstantin Pätsi poolt Riigikogu esimehele 1. novembril 1932 esitatud valitsuse koosseisus oli August Rei välismi- nistrina.
1934. aastal kandideeris August Rei riigi- vanema valimistel Andres Larka, Kons- tantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrval.
Riigivanem August Rei võttis 27.–28. juunil 1929 vastu Rootsi kuninga Gustav V riigivisiidi (fotol paremal välisminister Jaan Lattik). Jurist
Sotsialist
Lipnik Rei oli märtsis 1918 Eesti diviisi staabi kohtujaoskonna ülem ja sõjakohtu sekretär.
Peterburi ülikooli õigusteadus- konna lõpetanud August Rei töötas erinevates asutustes juris- konsuldina ... 22. septembril 1934 poliitilises politseis koostatud August Rei kaardil on kirjas tema tegevus Eesti Sotsialistlikus Tööliste Parteis.
... samuti advokaadina erapraksises.
August Rei oli Eesti sotsialistlike ajalehtede Sotsialdemo- kraat (1917) ja Rahva Sõna (1927) üks asutajaid, korduvalt peatoimetaja ning viljakamaid kaastöölisi. Diplomaat
August Rei ja tema abikaasa Therese diplomaatilised passid.
1938–1940 oli August Rei Eesti saadik Moskvas.
13. juulil 1940 põgenes August Rei Moskvast Riia kaudu Stockholmi. Pagulane
Vabariigi Valitsuse liikme August Rei tõotusleht 31. detsembril 1944.
Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis koosseisus oli August Rei peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes.
Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis 1953: istuvad vasakult peaministri asetäitja ja siseminister Johannes Sikkar, peaminister presidendi ülesannetes August Rei, välisminister Aleksander Varma; seisavad majandusminis- ter Mihkel Truusööt, põllutööminister Tõnis Kint ja riigisekretär Heinrich Mark.
Järelehüüded August Reile ajalehes Teataja (Stockholm) 6. aprillil 1963.