Põlevkivi Kaevandamise Eelispiirkondade Määramine Looduskeskkonna Ja Majanduslike Tingimuste Põhjal
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal Uuringuaruanne 2018 Uuringu tellis Keskkonnaministeerium ja valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel. Autorid: Kaupo Koppel on Praxise analüütik, kelle töö sisuks on majandus- ja sotsiaalpoliitikate mõjude analüüs. Roll projektis: Projekti juhtimine, sotsiaalmajanduslik analüüs. Aleksandr Michelson on Praxise ettevõtluspoliitika analüütik ning samuti panustab ta töövaldkonna uuringutesse. Roll projektis: sotsiaalmajandusliku analüüsi kvalitatiivne osa. Indrek Tamm on AS Maves keskkonna, kaevandamise ja hüdrogeoloogia valdkonna spetsialist. Roll projektis: I etapi tööde teostamine, II etapi tööde konsulteerimine ja abistamine Madis Metsur on Maves keskkonna, eluslooduse ja hüdrogeoloogia spetsialist. Roll projektis: I etapi tööde koordineerimine ja juhtimine Märt Murd on finantsekspert, töötanud Eesti Energia ASis juhtiva finantskontrollerina, analüütikuna rahandusministeeriumi riigivara osakonnas ning olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskuse nõukogu liige. Roll projektis: referentsmudeli majandusarvestuse osa koostamine, majandusarvestuse mudeli arvutusloogika valideerimine ning geoloogilise ja majandusliku sisu sidumine tervikuks. Erik Väli on TTÜ Geoloogia instituudi vanemlektor ja mäeosakonna juhataja. Varasemalt on ta olnud Eesti Energia Kaevandused AS juhatuse liige ning AS Eesti Põlevkivi tootmisdirektor. Roll projektis: II etapi koordineerimine ja referentsmudeli koostamine. Enno Reinsalu on TTÜ emeriitprofessor. Roll projektis: Referentsmudeli koostamine ja nõustamine. Suure panuse uuringusse on andnud Katrin Pihor ja Kristi Anniste Praxisest. Täname Sonda ja Mäetaguse vallavalitsuse ametnikke fookusrühmade korraldamise eest ning kõiki aruteludes osalenuid kohalikke elanikke ja ettevõtjaid. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, III korrus 10145 Tallinn tel 640 8000 www.praxis.ee [email protected] Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Koppel, Kaupo; Michelson, Aleksandr; Tamm, Indrek; Metsur, Madis; Murd, Märt; Väli, Erik; Reinsalu, Enno 2018. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2 ISBN 978-9949-507-97-9 Lühitutvustus Uuringu eesmärk on määrata Eesti põlevkivimaardlas põlevkivi kaevandamiseks eelispiirkonnad aastani 2030, lähtudes nii loodus-, majandus- kui ka ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Eelispiirkondade esialgsel valikul tugineti 2014 – 2015 aastal valminud kaevandamistundlikkuse aruandele. Loodusmõjude analüüsis hinnati looduspiirangutest lähtuvalt kümmet suuremat registreeritud kaevandamisloa taotlusega ala. Lisaks vaadeldi kolmes eri piiritluses potentsiaalset oluliste kaitstavate loodusobjektideta ala Iisakust põhja pool ning vaidlustatud kaevandamisloaga Uus-Kiviõli kaevanduse maa- ala. Töös ei hinnatud alla 30 miljoni tonnise põlevkivivaruga alasid Esimese etapi ehk loodusmõjude analüüsi tulemustena leiti: Põhjavee seisundit mõjutavad peamiselt veest sõltuvate oluliste loodusobjektide niiskusrežiim ja elanike veevarustussüsteemi joogiveeallika valik. Negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleb jätkuvalt rakendad asjakohaseid põlevkivi arengukava ja veemajanduskava meetmeid. Mäetehniliste tingimuste ja maavaravaru energiasisalduse alusel tuleks kaevandamiseks eelistada Uus-Kiviõli kaevandamisala, seejärel Sonda kaks kaevandamisala ja Estonia 2 kaevandusala. Muude kaevandamist mõjutavate majandamistingimuste poolest, nagu on põlevkivi transport ja elanikkonnale veevarustussüsteemide rajamine, oleks kavandatuist eelistatavamad Sonda kaevandamisalad. Prognoositava mõju osas olulistele kaitstavatele loodusobjektidele on sobivaimad Uus-Kiviõli kaevandamisala ja Iisakust põhja poole jääva kaevandamisala põhivariant. Teiste vaadeldud alade puhul tuleb rohkem arvestada kaevandamisalal esinevate (sh kaitsealuste) loomade ja lindude elupaikade häirega. Väiksemate maavaravaru kadudega kaevandamine on võimalik Sonda ja Uus-Kiviõli kaevandamisaladel Põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilises hindamises loetletud aladest on oluliste looduskaitseliste piiranguteta alaks vaid Uus-Kiviõli kaevandamisalal Lüganuse vallas looduskaitseliste piirangute laienemisel saab uue kaevanduse avada ilma oluliste looduskaitseliste piiranguteta alal Iisakust põhja pool. Kui põlevkivi kaevandamisega on Eestis vajalik jätkata ka pärast 2050. aastat, tuleks avada ka Estonia 2 ja Oandu kaevandusalad. Seda kindlasti siis, kui aastas kaevandatakse jätkuvalt keskmiselt 20 mln või enam tonni põlevkivivaru. Põlevkivi kaevandamise seisukohalt on üle Eesti hädavajalikud metsise ja lendorava asurkondade seisundi parandamisele suunatud tegevused. Tulemuste põhjal jätkati viie kaevandusala analüüsiga: Uus-Kiviõli põlevkivikaevandus, Uus-Kiviõli uuringuväljal; Estonia 2, Estonia kaeveväljal ja Puhatu uuringuväljal; Sonda põlevkivikaevandus, Sonda uuringuväljal; Oandu põlevkivikaevandus, Oandu uuringuväljal; Oluliste looduskaitseliste piiranguteta ala Iisakust põhja pool, Seli ja Peipsi uuringuväljadel. Teises etapi eesmärk oli luua nimetatud võrdlusalade kohta majandusarvutuse mudel, mis võimaldab koostada piirkondade eelisjärjestuse peamiste kulukomponentide lõikes. Selle jaoks lõid TTÜ eksperdid referentsmudeli, mis tugineb kulukomponentide hinnangulistel maksumustel, nende olulisusel ning 3 mõjuteguritel. Kaevandusalasid võrreldi nii kamber- kui kombainkaevandamisviisil. Referentskaevanduse kulustruktuuri põhjal on kombainkaevandamise esialgsete investeeringute kulu kuni 17% suurem. Vahe tuleneb peamiselt selle kaeveviisi masinate kõrgemas soetusmaksumuses, kuna laavakombaini seadmed koos toestikuga maksavad kuni 40% rohkem kui sama toodangu saamiseks vajalikud kamberkaevandamise masinad. Seevastu 10 aasta tootmiskulude osas on kombainkaevandamine 26% võrra odavam. Praktikas tuleb arvestada, et kui kogu ala ei ole võimalik kombainiga kaevandada, tuleb kasutada kahte kaeveviisi üheaegselt. Mõlema kaevandamisviisi puhul reastati eelispiirkonnad kaevise väljamise kulu ja kapitali kulu indeksite põhjal. Nii kamber- kui kombainkaevandamise korral on kulude poolest soodsaim Uus-Kiviõli kaevandusala. Kamberkaevandamise viisil järgnevad Uus-Kiviõlile Sonda, Estonia 2, Oandu, Sonda II ning Iisakust põhja poole jäävad alad, kusjuures Iisaku kümne aasta prognoositavad kulud on potentsiaalsest Uus-Kiviõli kaevandusest 11% suuremad. Kombainkaevandamisviisil on alade järjestus Uus-Kiviõli – Sonda – Sonda II. Seejuures kõik eelisalad, kus saab kasutada kombainkaevandamist, on väiksemate kadude ja tööjõukulude tulemusel soodsamad kamberkaevandamisest. Majandusliku tasuvuse ja kaevandamistundlikkuse analüüsile tuginedes soovitavad praeguse töö eksperdid lähiaastatel läbi viia uuringuid, mis käsitlevad kombainkaevandamise võimalusi Eestis. Uuringute eesmärk on leida alad, kus kombainkaevandamine on rakendatav, määratleda selleks vajalikud tingimused ning analüüsida võimalikke eeliseid või puuduseid teiste kaevandamisviisidega võrreldes. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel tugineti Ida-Virumaa rahvastiku ja tööturu arengutele, tulevikuprognoosidele ja põlevkivikaevanduste varasematele sarnastele uuringutele. Arenguid kõrvutati kohalike elanike ja omavalitsuste esindajate hoiakutega, mille uurimiseks viidi läbi viis fookusrühma arutelu Lüganuse ja Alutaguse vallas, kus paiknevad kõik eelnevalt nimetatud eelispiirkonnad. Mõlemas vallas peavad nii elanikud kui ametnikud läbivalt suurimaks mureks veetaseme muutuseid, mis võivad kaasneda nii uute kaevanduste avamisega ning mida on juba tunnetatud Aidu karjääri sulgemisel. Veerežiimi muutusega seostavad elanikud nii üleujutusi erakinnistutel kui ka muret Kuremäe kloostri ning Kurtna järvestiku veetaseme pärast. Toodud hirmud loovad aluse hoiakule kaevanduste negatiivsest mõjust ka kohalikule ettevõtlusele ja turismile. Intervjuudes valdavalt väljendatud vastuseis uute kaevanduste avamisele ei ole nähtav kinnisvarahindade ja väljarände statistikas. Kinnisvaratehingute keskmine hind maakonnas tervikuna on küll mõneti madalam riiklikust keskmisest, kuid viimase 15 aasta jooksul ei ole kaevanduste avamine või sulgemine mõnes omavalitsuses nähtavalt põhjustanud hinna ebakorrapärast tõusu või langust. Elanike esmane ootus arendajatele ning riigile on koostöölepete sõlmimine kohaliku kogukonna ja kaevandajate vahel. Kohustuslikes lepetes nähakse võimalust fikseerida arendamisele eelnevad olud ning seeläbi säilitada kaevetöödele eelnev elukvaliteet. See toimiks täiendava meetmena praegusele mehhanismile, kus kohalike sõnul lähtutakse küll seaduslikest piirnormidest, ent nende tegelik tunnetatav heaolu on langev. 4 Sisukord Lühitutvustus ................................................................................................................................................... 3 1. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade valik Eesti põlevkivimaardlas kaevandamistundlikkuse alusel ................................................................................................................................................................. 9 1.1. Potentsiaalsed kaevandamispiirkonnad Eesti põlevkivimaardlas ................................... 9 2. Looduskeskkonnast