H . R. ЕЛ Л Л 'Ч

VÄllM iBAftAM I

5 10 50 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL

ZOOLOOGIA KATEEDER

H.Remm

PUTUKATE VÄLIMÄÄRAJA I

(APTERYGOTA, PALAEOPTERA, HEMIMETABOLA)

Teine trükk

Tartu 1970 S a a t в к e

Käesolev määraja on koostatud Sesti NSV-a esinevate suuremate Ja tavalisemate putukate valmikute liikide kind­ lakstegemiseks väliolukorras. Vastavalt sellele on püütud valida tuimuseid, mis on nähtavad palja silmaga või kuni 20-kordse suurendusega luubiga. Seltsidest on välja jäetud mõned väikesed, harvako ha tavad pinna sepu tukad (Prptura, Dlplura)f teiste loomade siseparasiidid ( Strepsiptera) Ja alalised väi ispara siidid (МаЫорЬа§а, Anoplu ra, Aphanlpte- ra). Seltsid) millede liikide määramine nõuab mlkroefcoopi- lise ehituse uurimist, on toodud alamseltsini või sugukon­ nani (Рофда, Thy s^optera). Ülevaate saamiseks seltside liigilisest koostisest on iga seltsi (või alamseltsi) ees toodud käsiteldud liikide nimestik. Nimestikus sulgudes toodud taksoneid pole määra­ mi stab el it esse sisse võetud. Liikide osas, mis Bestie pole seni kindlaks tehtud, kuid võiksid meil tõenäoliselt esi­ neda, on nimetatud naabermaid,kus neid on täheldatud. Fau- n is t ilis e lt nõrgalt uuritud rühmade juures (kevlkulised, karillsed, lehetäilised, kilptäilised) ei ole seda print­ siipi kasutatud. Määraja on mõeldud eeskätt TRÜ bioloogiaosakonna üli­ õpilastele käsiraamatuks välipraktikal. Seetõttu eeldatak­ se, et määraja kasutajal on põhilised entomoloogilised mõis­ ted juba tuttavad. Vastasel korral on kasulik eelnevalt tutvuda putukate kehaehituse iseärasustega kirjanduse põh­ jal: V.Maavara "Noore entomoloogi käsiraamat", TLn., 1956. ja G.Abrikossov jt. "Selgrootute zooloogia", Tln., I960. Rohked Joonised ja skeemid peaksid võimaldama määrajat ka­ sutada ka kõigil loodusehuvilistel ning olema abiks kooli- -3- de bioloogiaõpetajatele ekskursioonidel looduse tundmaõppi­ miseks. Lühendite ja tähiste seletu в

А - taga sulg а - taga soon (anal is) ар - ködutäide tiiva taga serval olev sulg (areola postica) ar - areolaris; ar^.,5 - ap-d piiravad sooned С - к оstaal sulg, serva sulg с - serva soon (costa) o-sc - serva soone ja eessoone vaheline rist soon Cu - küünar sulg cu - küünaraoon (cubitus), culf cu2 - selle harud cx - puus (coxa); ох-j-, схц, схш “ ееен, keäc- ja taga- . . puus en.- enama sti et - eestiib e.-v. - enam-vähem f - reis (fenur); fj, fjj, fjjj - ees-, keric- ja tagareis f . - sugukond (f am il i a ) ; vorm (forma) fm - furoa medial is, kesk soone hargnemiskoht M - mediaal sulg m - к 9 dc soon (media); n^, mg - selle harud p - jalg (pes); Pj, Pjj, PI;II - ees-, keäc-, taga jalg R - radiaal sulg r - kodar soon (r a d iu s ); r ^ , r4+^ - selle harud x^-rs " kodarsoone eesmise haru ja kodarsektori vaheline rist soon rs - kodar sektor (r 2 - 5 ) rspl - l i sako dar soon (radius auppl ementus) 3c - subko staal sulg so - eassoon ( eubooata) gf.- alam sugukond ( su bf am il la) so.- al am sel t s (aibordo) spp.- l i i g i d (species, species) st - eterniit, köhulooge t — sfiär (tibla); ^ 1 1 » ^ill ~ j®- taga— ^ ä r tg - tergilt, seljalooge -5- tr - käpp (tarsus); trj, trji, tpu x “ ees-» ked'- Ja taga- käpp tr, f tr«, tr«, tr*, trc - käpa 1., 2., 3., 4. Ja i ^ ° ^ 5.lüli trib. - augu st ik (tribus) tt - tagatiib v.a. - välja arvatud 6 - isane £ - omane - väiksem (vähem) kui - suurem (rohkem) kui - двтоя suur (pikk) või väiksem (lühem) kui ^ - sama suur (pikk) või suurem (pikera) kui

Tundi а, käpa ja tagakeha lülide lugemine toimib alati aluselt tipu poole. Seega esimene tundlalüli on kõige pea- poolne, esimene käpalüli kõige säärepoolne ja esimene taga- kehalüli kõige rindmikupoolne. Keha segmente ja nende Jät­ keid tähistatakse rooma numbritega, tun dl a ja käpa lülisid araabia numbritega. Keha pikkus mõõdetakse pea eespinnalt tagakeha (või kokkupandud tiibade) tipuni, arvestamata pea ja tagakeha peeneid jätkeid. Tiibade sulud tähistatakse suurte tähtedega, sooned väikeste tähtedega. Sulge nimetatakse reeglina selle soone Järgi, mis piirab teda eesserva poolt. Süstemaatiliste kategooriate eristamiseks kasutatakse Järgnevaid kirjaviise:

AAAcaeces - selts AAA - alam sol ts Aag - sugukond, alam sugukond Aaa - perekond aaa - l i i k

Määramistabelltes toodud sulgudes numbrid näitavad lehekülgi, millel määramine Jätkub.

-6- Klass I N S В С T A - putukad

Alamkla ss Apterygota - tiivutud putukad

( 1 Л Л Л Л Л Л - tõuk jalal ised) Ц Ш Л ш Ы - booghännalised (lk. 13 ) " (DIPLURA - harkhMnnalised) BCIBBSBBBBBSC IJLlmSAJ&JULA “ barjaahännalieed (valisLöualiaed) (lk. 13 )

Alamkla ss Pterygota - tiivul ised putukad Infraklass Palaeoptera - ürgtiibsod

selts Ш АААЛЛААА.1ААА - tm?Ps 9viku- fised (lk. 14 ) n ODONATOPTBRA - kiililised BBBBCBBBBC&BBBBBBBKBBBB (lk . 20 ) In fraki a ss Neoptera - uustiibsed Sektsioon Hemimetabola - vaegmoondega putukad Selts - prussakal ised (lk . 29 )

U .S .S .S .C JL 1.ЗД - kevlkulised (lk.30) ORTH OPTSRA - sihktiivalised •‘■BBaBB К К К ВС В ВВВ В ВВВВ ( 1 к .35 ) " -----DBRMAPTBRA-- nahkti ival (ike48 ised }

U L A .8 .fi.M .U A - ködutfiilised (lk . 44 ) ( MALLOPHAGA - vSivilised) bbbbbcbccbbbbeb :e: bbc " ( &.S.£.£A.S-S.£ - tan ised) “ sarnast ii vai ised ( l k .52) " S«g.¥»J.£JE-仧.£ - lutikalised (lk.113) T H Y SANOPTBRA- rip st i ival ised (lk . 43 ) Sektsioon Holometabola - täiaaoondega putukad (määramistabelid järgnevates vihikutes) Selts COLBOPTBRA- mardikal ised bbbbbbbbbbbbbbbbbbb " ( SeTBRBB_Pie§eIi,PeiTegeRiBA - 1 ehviktiival 1- MBGALOPTBRA - suurtiivalise£ed BBBBBBCBBBBBBBBBBBBBB

-7- Selts I D I О P T_S_R A - kaamel kael a- 1 ised " Nгввпвссссссвссегеев E U ROPTBRA - võrktiival ised " MBC0PT3RA - koonulised ■= в 8 к« в г* а *r & в et er er es *= в £-£.£.ё«ё«&.£Л.З-8.& - Qhrae stiival ised " fceS.SJLfi-2.S.XJLLA - liblikalised

" HYMSNOPTBRABSBBBBRCBceccBXEsecsBB - kiletiivalised " ( &.£.5.A.iL2-£.I.S.2.4 ■ kirbul ised) S.£.£.LJ.8«4 “ kahetiivalised

- 8 - C L . I Я S В С T A Seltside määramise tabel

pea 101 ilise nokaga pea koonuga

MBCOPTBRAававзаяпакааЯвоа» nokk algab pea eesservast; et tipuosa Kilajas, nokk algab ücannaosa tugevam tagantpoolt pea eesserva; HEMIPTSRA et ühtlase 4 1 3 ) konsistensiga IHOFTIR

keha lame; pea eesrindmiku serva a l l ; puusad suured BLATTOPTBRA ..... "“"29) p i l l hüppejalad vöi pl kaeve- Jalad, keha 1(0.75)- 4 om pikk 0 R T H O P T B R^ (35)

et sarvjad et nahkjad; uruJStked tangjad DBRMAPTBRA (43)

tiivad kilejad (10) tiivad puuduvad (12)

2 -9- tiibu 1 paar; tagatiibade asemel nuiakujulised sumistid tiibu reeglina 2 paari

ШЛ.Ш tiivad «oomistega LBPIDOPTBRA

tiiva pind karvane TRICH0PT1RA

tiivad paljad

tundiad naaakel Jad, S-7-lül 11 lead

tiivad aihvakad (SO) ODOHATOPTfRA tagakeha 2-3 sabani id iga •, tiivad laiad, kolamurkeed BPHXMBROPTBRA (14)

tiivad kepjad, eerval pikkade karvadega; käpp 1-2 lüliline P T S R A (43)

(11)

-10- käpp 2-3-lül 11 ine käpp 5-1 ill 11 Ine tiibadeta putukad

tagakeha tipul tagakeha niitjate uru jätketega P 0 l VŠ T l (13) taSakeha jätketeta U-X-S-A-OJLA 13)

keha lame keha soomustega L EPIDOPTBRA fi.UJULE.UJLA BeiBBsascBBBBcsccBBBB ($ jaanimardikas)

rlndmiku liii ld eraldatud PSOCOPTBRA BBBBBBBBSBBBBBBBBBB rindmik ühtne (44)

tagarindralk sumigtitega D I P T В R A (lunekärbes)

tagakeha varrel ine HYMBNOPTBRA

-12- P O D ü H A

Vaike eed (kuni 10 mm) pehmekehal ised putukad. Taimedel, pinnase ülakihis, ree pinnal jm. Kestis vähe uuritud. Seni leitud 84 liiki, tõenäoliselt esineb oa 150 liiki. Osa tai­ mekahjurid, osa kasulikud mulla tekkeprotsessis.

Tabel alam selt side määramiseks

keha sale, lülistunud keha muna ja s, kere ARTHROPLKONA segmend id enamasti liituzmd 1111 ihooghännal laed

i

THYSANURA

Kestis 4 liiki, neist tavaline majades harilik soomklane - L a p i « * saooharlna L.

-13- & ? .& & & JLJLJLK.X.JL&A - ühepäevikulised

Õrnakehalised amfiibsed putukad. Vastsed veekogudes, eriti vooluvetes, tähtsad kalatoiduna. Valmikud veekogude ääres elavad vaid mõne päeva Ja ei toitu. Besrtis leitud 45 l i i k i .

f . Polymitarcidae Polymltarols vlrgo L. Seni leitud vaid 1 vastne Nar­ va Jõest.

f. äghemeridae - ühepäevlklased Bphemera vulgata L . K õ ik jal, tavaline. danioa Müll. Kagu-Bestis. 1 in ea ta Stn.

f. Potamanthidae Potamanthus luteus L. Leitud vaid Pärnu jõest.

f. Legtoghlebiidag Lentonhlebla marginata L. vespertina L. Paral entonhleb la submarginata Steph. оlncta Retz. Haiuldane (Taagepera). Habrophlebia fu so a Curt. Loode-Bestis.

f. Bphemerellidae Bphemerella ignlta Poda. Vooluvetes sageli massiline. Chltonophora aurlvlllii Bgtn. Haruldane. muoronata Bgtn. Haruldane.

f. Gaenidae Brachycerous harrisellus Curt. Caenls. Bestist tuntud 5 liiki, Bristuvad genitaali­ de järgi. Tavalised järvedes.

-14- f - в & Ш М Prooloöon pseudo ruful um Kimm, Cloeon (rufulum Müll.) ( simile Btn.) (praetertum Bgtn.) dipterum L. Tavaline tiikides ja lompides. in so г lp tum Bgtn. Centroptllum luteolum Müll. Baötis. Kestis 6 rasöcesti eraldatavat l i i k i .

f. Siphlonuriõae tBsfassscssssen Siphlonurus llnnaeanus Stn. lacu strls Stn Kagu-Best is.

aestivalis Bt 1 . Ameletus lnoplnatus Btn. Haruldane, Bmajões.

f. AmetropciidaeBSBc&sЪтeesec Amet ropu s fragil is Alb. Haruldane, Klooga Järves. Metretopus norveglcus Btn. Haruldane.

f. BodyonuridaessrcsncsseBC Arthroplea congener Bg+n. Haruldane, Loobu jões. Heptagenla fuscogrlsea Retz. flava Rost. sulphurea Müll. coeiulans Rost. Haruldane, Tartu ümbruses. Bcdvonurus (1-3 liiki)

-15- Tabel sugukondade määramiseles tt väikesed, 3 pikieoonega tt a r cate soontega vöi puuduvad \ et cu g eemal dub järsult cu^-gt

sabaniite 2 • et välisserv vahesoontega Baetidaedö)

tiivad piimjad Polymitarcidae BSSBCSCSSSCCBK

tiivad klaasjad Potaraanthidae

tiivad pruuni kirjaga Ig (1 7 )

A^-s s-kujulised sooned

A^-s 2 paari pikki Ax-s 1 paar pikki vahesooni vahesooni (19) (19) Sphemeridae (Liigid eristuvadtagaiceSa joonise Järgi)

1 ln ea ta

dan loa Ш m Lgata m

Leptophl ebiidae BSDOBCCBCESCCCB

tt eesserv jätketa tt eesserv j§tkega Habrophl ebia et ag algus lähemal a3~le Paraleptophlebia

et ag algus a^a et 9-13 шш( tt laiemad vahekohal aibmarginata Leptophl ebia

et klaasjad vespertine

et tipuosa et 2-9 nun; tt kitsamad su its ja s clnota тя-pfilnata

-17- 3 Sghamerallidae 10-14 mm an-rlvllllji

jU < ^2 x ^’rXXL * t u i > 2 X t T jj ji gonopoodi 27Xull gonopood sal e tipul jäme Sphamerella nhitonophora

0 ^ - 5

Caenidae

eesrind lai 90srind kitsas Braohvcercus Caenis

et vahesooned paariti Baätis

rist sooned ill «nine ristsoon kohakuti tiiva karma pool Procloeon Cloeon S turban silmad silindril ised in scriptum

stigma alvil jas st igma al väi j a s С_Jj I 6-11 о salt hargnenud 3-5 hargnemata rist soont rist soont (teised liigid) cT turban silmad koonili8ed dl-pteram -18- rIII> ''III trlII< tIII Sip hl onu ru a Ameletue

stemiidid heledad viimased stemiidid tumeda joonisega enamasti tumedad linnaeanus c n s s IX tergiidi taganurgad välja veninud IX tergiidi taganurgad aestivalis pole välja veninud lacustris

A^-s vaid 1 pikk A^-s 1 pikk ja 1 lühike x vahe soonte paar vahe soonte paar Ametropus Metretopu в

Scdyonuridae r= SS cfc RECCSCXB tt r 4+5 hargnemata tt r 4+5 Arthroplea hargnenud

liir f tumedate sõõridega Heptagenla fu scogrlsea Scdvonurus tagakeha kollane tagakeha selge tumepunaka к e sk- kedcvöödita pikivörtdiga flava et ©e sserv värvitu et Sc kollane sinavalt helkiv EBEffl ailphurea ooerulans ODONATOPTIHA - kiilllised ВШеСБСССББСВССВВССВБВгВ

aiured (2-8 cm) sihvakate tiibade Ja aaleda tagakehaga röövloomad. Valmlkud veekogude läheduses, vastsed veekogu­ des. Tähtsad teiste putukate hävitajatena. Vastsed kaaili- kud kaiatoiduna, kahjulikud lindude prostogonimoosi siira­ ta jatena. Eestis 53 liiki.

so. ZYOOPTBRA - taolist ii vai ised

f. Caloptgrggl^ag - vesine it siklased. Vastsed vooluvetee. Calontervx virgo L . - harilik vesineitsik

sp! endens Harr. - vööt-vesineitsik

f. Leetidag - kõrsiklased Lafltes vlrens С harp. - väikekõrsik. Leitud üks kord Endla rabast. sponsa Hans. - luhakõrsik drvas Kirby - tumekörslk Svmpycna annulate Sel. - pronksfcörslk. Leitud Puhtust.

- säärikliidriklased Platycnemls pennlpes Pall. -säärikliidrik.Vastsed voolu- vetes, vaid mandriosas.

f - 2 2 2 SS€E!£gidae - liidriklased Nehalennla speoiosa С harp - pl eil iidrlk Ischnura elegans Vand. - pigiliidrik gm* Ule С harp. - Leitud 1 kord Pärnu rajoonist. Snallagma cyathjgeram Сharp. - seeniiidrlk Coenagrion о on о ln mm j0h. - põhjal iidrlk. Haruldane, soojärvedel. anna turn С harp. - tanul iidrlk hastulatnm С harp. - odal iidrlk ■^ÜSffJ.atqft Gharp. - kuul iidrlk. Haruldane. Puella L. - sa dull iidrlk mlohalinn Vand. - mrvlkl iidrlk

-20- Pyrrho «ода nymphula Sülz. - punal iidrlk. Vastsed sageli soo-o jades. SrvthroTTTTna na laa Hans. - punasilm-l iidrlk

so. AHiaOPTSRA - eristiivalised

f . S&WI&AüSfi “ jõgihobulased. Vastsed vooluvetea, mandriosas. Gomphns flavlpes С harp. - ida-jöglhobu. Ida-Seat is, harul­ dane. vulgatlsslmis L. - harilik jõgihobu Onychogonrphu g fo reipa tu s L. - näpa- jõgihobu Ophiogonrphu s serpentlnus С harp. - rohe-jõgihobu

f. Aesohnidae - tondihobulased ВВВКВСШЯВШ Braohytron hafniense №111. - väike-tondihobu Aesohna ooerulea Ström. - talga-tondihobu aarrata Eag. - saaremaa tondihobu. Saaremaal ja rannikul. iunoea L . - soo-tondihobu sabarotloa Walk. - raba-tondihobu. Haruldane. yirldjg Bv. - rohe-tondihobu grandi a L. - pruun-tondihobu ovanea Müll.- metea-tondihobu »ixta Latr. - sügie-tondihobu. 1 leid Puhtust, len­ dab oktoobris.

~ vöötkiillased Cordul еда ster annulatue Latr. - võõtkiil. Haruldane. Vast­ sed met sao jade s.

f . Cordul iidag - hiilgekiillased Cordnlia aenea L. - harilik hiilgakill aoBfttoohlora aetall loa Vand. - läik-hiilgekiil flavomaoulata Vand. - kollatähn-hiilgekiil aretloa Zett. - põhja-hlllgeklil. Saartel pole leitud. Knltheoa hinmmiut^ С harp. - kakaLalk-kiU. Haruldane, pea­ miselt Kagu-Xestis. f . Libgllul i^ag - та a lkl ill a sed Liballula depreeaa L. - lap ik-vesikiil quadrlmaculata L. - bar 11ik veelkill fulva Müll. - triip-vesikiil. Väga haruldane, Kagu-Bestis. Orth et rum со erol о эо еп 8 F. - Üks le id möödunud aa jandil Kiid järvel. cancellatum L. - sinikiil. 3age rannikul. Svnreetrmn flaveolum L. - kollatShn-loigukiil \nilgatum L. - harilik loigukiil gtriolatum С harp. - ranna-loigukiil. Aaremaal ja läänerannikul.

danae 3ilz. - mu st-loigukiil sangu In surn Müll. - puna-loigukiil. Haruldane. 7ahe- ja Ida-Beartie. Leucorrhlnla caudal is G harp. - hännak- rabak iil. Mandriosas. alblfrons Burm. - valgelaup-rabakiil. Mandriosas. dubla Vand. - väike-rabak iil rubiounda L. - punakas-rabak iil peo to rai ls Gharp. - suur-rabakiil

Isased erinevad emastest suguhaagikeste olemasoluga tagakeha teise lüli köhtmisal küljel.

-22- Tabei sagukondade määramiseks

et ja tt sarnased tt kanna sagaraga ZYGOPTBRA ANiaDPTSRA

varrelised kannaoaas kiirelt laie­ nevad, S- l sinised

stigma 1 salu stigma 2-3 pikkune salu pikkune ^ £ Ш £ 2 (24) tiiva nelinurk korrapärane; t laiad

tiiva nelinurk ebakorrapärane

silmad laubal koo s

silmad puutuvad kokku silmad eraldi ühes punktis;tagakeha 2 a ® S £ t e (25) et kolmnurk kollaste sõõridega risti Qordulggasteridae

et kolmnurk silma külg serv pikuti e.-v. sirge 4 §£££SŽÜŽ{26) Libellulidae “ (27)

silma külg serv sämbuga; keha tavaliselt metalse läikega Corduliidae(27)

■ 23—

Lestidae

kokal kollane kukal tume vlrens (vrd.

annulate sponea dryas

СоenagгionidaesBS2a3ao3BBcoB

kukal üleni kukal heleda kukal 2 ümara tume Joonega tähnlga / Nehalennla I schnura (25) tagakeha punane Pyrrho soma

silmad tg VIII o^> hele puna sed tg VIII osaliselt tg IX mu st Brvthromma ja tg IX heledad 5 tg VIII ja IX mustad elesana pumll lo

- 24“ kukal 2 kill ja tähniga Snailagma ja Соепадг1оп (vrd. kaeluse kuju,

*d u/ ПГ I

t I lill IIIQIIB

GoraphidaeаввЪвмвв

tt kolmnurga all anaal silmust anaal silmu s pole Gompbus

p mustad vulgatlssljms d1 anaal jätked pikad,tangjad Onychogomphu s <$ anaal Jätked lihtsad; -'P kukal sarvedega p enamasti Ophlogomphus kollased flavlpqs

-25- 4 Ae ao hn Ida в

rspi ко1ш3: . а rapi kohal 1 gulgude rida 3-4 sulgude rida Braohj Aesohna

silmad laubal kitaa.lt koos со erul ea

tiivad kollakad grandis näo õmblus hele; 6 tagakolmnurk 3-aululine; rindmiku küljed у tagakeha ei ahene III-l lülil üleni rohelised v ir id is а näo õmblus must; d tagakolmnurk 2-aululine; ^ tagakeha aheneb lll-l lülil

rindmiku aasrtähnid näo õmblus väikesed-, et 38-40 mm aheneb külgedel m iit a

näoõmblus ei rindmiku eestähnid auured; ahane külgedel et 46-50 mm; 6 anaaljätkete aubarotica tipp alla pöördunud

kukal kollaste tähnidega junoea kukal tume» ^ = ^ 6 anaal jätked 3aagjad serrata

-26- Corduliidag tt alu gel tume la ik ; tt laiguta-.keha keha metalse läiketa metalselt läikiv gpltheca

laup osalt laup üleni laubal kollased kollane roheline tähnid Cordulla (vrd. genitaale)

kollased tähnid kollased tähnid laubal kollane I I Ja I I I tergiidil II-VIII tergiidil vööt arctioa flavomaoulata metallioa i U

Libellul idae

et-1 üle 10 et-1 7-8 sõlme- viimane sõlme-eelne sõlme-eel se eelset risteoont ristsoon ulatub r,-ni; ristsDone ^ tt alu s tumeda laiguga Leuoorrhlnla (28)

tt alus laiguta tt alus tumeda Orthetrum(28) laiguga Libellul a viimane sõlme-eelne ristsoon ulatub so-ni Sympetrum( 28) tagakeha lapik/ et Cu-s ja tt Sc-s cf-l sinine tume t r iip ; depressa kolmnurk hele fui va tiiva sõlmel tume tähn guadrlmaoulata

-27- Orthfltrarn

tiiva täpp must tiivatäpp kollane oanoellatum no arule soeng

Sympetrum tt alu sel selge kollane laik sääred väljast sääred üleni flaveolum mustad kollase triibuga

(vrd. genitaale) rindmiku tumedad külgvöödid laiad danae rindmiku külg- vöödid kitsad gmsuingqm

Leuoorrhinia 1 küünar-ristsooiij tagakeha sale

2 küünar-ristsoont; tagakeha VI-VIII lüli laiad ülemised anaal- anaaljätked oaudalls jätked valged mustad albifrona (vrd. genitaale)

sõlmeni valge, о sõlmeni ja sõlm must sõlm valged о must peotoralis rublounda dubia

-28- 5Jb»£-J-2L2»£e2B3«S«£ “ prussakalised

Keskmise saurusega (5-30 nm) lapiku kehaga putukad.Prua- sakas ja tarakan elamutes. Kahjulikud inimese toidutagavara­ de reostajatena ja patogeensete organianide levitajatena. Metsprussakad metsades, metsaservadel ja -lagendikel. 4 liik i.

f . Blattidae - tarakanla sed KL atta orientalis L. - tarakan

- pru 8sakia sed HL a tell a germanica L. - prussakas gotobiuB lapponlous L . - harilik metsprussakas svlve stria Poda - euroopa metspru ssaka s

eesselg kahe eesselg ühtlaselt tumeda triibuga; pruun; 19-30 mm eesselg keefcel tume, 10-13 mm HIatta servad heledad; Slatalla 4-10 mm Во tobias

. eesselJa must la ik kollase eessel ja servis poollflbip istev, kontraeta aervisega-, <5 S nMmalohk (tg 7II-1) k .* d nSSrmaiotai p0hi ta « п е ; о v a lH e a ; 5 Ш « o a *m a plkaa tagikŠha tai tagakeha srlT.atrls lapponlous -- *-- £=fe=3=CE=Oi=P=T=Sc=R=4 - kevikulised

Keäanise suurusega (4-00 mm) saleda pehme keha, pikkade tundlate ja sageli ka pikkade uru jätketega putukad. Veekogu­ de ääres rohul ja põõsastel. Lendavad halvasti. Vastsed vee­ kogudes, peamiselt vooluvetes. Ainult kaks liiki võivad esi­ neda ka sei su vetes: Nemo ura cinerea ja Nenmrella plcteti Klap. Tähtsad kalade toiduna. Sestis seni vähe uuritud,tõe­ näoliselt esineb ligi 30 liiki.

f . Taeniogterggidae Brachyptera rlsl Mort. braueri Klap. Rhapdiopteryx acuminata Klap. Taeniopteryx nefailosa L.

f . N§movjric|ae Protonemura meveri Plot. intrlcata Ris. Amphinemura (3 l i i k i ) Remoura cinerea Retz. (avicularls Mort.) (erratlca Claas.) Nemurella plcteti Klap.

f• Lguctrldae. 4 liiki. Tiivad puhkeolekus rulluvad ümber kere.

f. Gagnlidae Capnla bifrons Newm. atra Mort. Capnopals sohilleri Rost.

f . ?®£lodidae Diura bicaudata L. Periode s dl spar Ramb. Isogenus nubecula Newm.

-30- Iaoperla grammatioa Po da dlfformis Klap. оЪзоига Zett.

f. Chloroperlidae SBSSSSSBBBBSBH Chloroperla burmelsterl Piot. aplcalls Newm. Isoptena serrioornis Piot.

Sugukondade määramise tabel

käpa liil id e.-v. ühepikkused t rg lühike trl SB tr2 It IS I =21 ida e (32) lühikesed \

cerci 1-lülilised tiivad X-Joonisega; Leuotridae cerci cerci 1-lülilised hulgal i'll il i sed 5graoijri<|gg( 32) Capniidae(33)

kuni 20 mm; pruunid või kollased pruuni k irjaga; tt-1 4-10 a või <5* tiivad rudiment sed Perlodidae(34) 5-11 mm; roheka s- kollased; tt-1 kuni 3a 33)

-31- at ou^ 3-4 haruga et ou^ 1 haruga Braohyptera

1-3 o-sc с-so rlsrtsooni pole Rhabdlopteryx Taenlontervi tun ila 5 .- 1 0 .l ü l i kerajad braueri

tundia 5.-10.Itai piklikud r i s i

NeraourldftacniMc==5Bi

eesrlnd lõpustega eesrlnd lõpusteta

4 lõpuste kimpu 6 sõrmjat lõpust Ajnrohlnemura Protoneraara e? cerol 2x pikemad kui st IX; о st VTII külgvallldega Nemurella

m ja sooned tipul tipul kõverad sirged meyerl intrioata

c? ceroi st IX pikkused $ st V I I I lihtne Nemoura tt M-s tt M-s poie l i sari sb sooni l i aarist sooni cinerea (teised liigid)

-32- et 1-2 o-ao rist- et о-so rist sooni soont; tt anaalala on pole; tt anaalala Capnia puudub (vrd. S tagakeha tippu) Capnopsis

Cu nelinurkne bifrons

Chloroperl idae ■ вгевсбсЕсваавв

tundlad niitjad tundlad saagjad; eesselg 2 la ia tumeda Chloroperla triibuga Isoptena

pea ja eesselg täpp silmade vahel Ja üleni kollased näol tume tähn; eesselg tumeda kecktriibuga apioalis burmelsterl

-33- 5 Perlodidae

normaal sets lühitiivalised tiibadega

aibanaal Jätked sabana al Jätked st V I I I Jätkega pikad lühikesed difformls bloaudata dlspar

tume tähn tumeda tähnita ristsDonel r^-rs; soonte võrk rs 2 haruline Iaot>erla rs 3-4 haruline Perlodes

vrd. pea Joonist

'/ grammatica obscura diffo xais

d tgX pikilöhega; <$ aibanaal jätked kepjad; £ g anitaalplaat suur genitaalplaat välke I sogana a Dlura £ JL£«5.&.£ •£.!«§*& “ sihktiival i aed

Kq demised kuni sutured (7-40 mm), enamasti külgedelt lit- aitud kehaga hüppurvormid. Peamiselt rohurindes. Впалиs l i i ­ ke ta imto idul ised, о salt taimekahjurid. 39 liik i.

so. BN5IFSRA - ritsikalised

f . S^Sgbidoghoridae - kiikritsiklased

Tachycines asvnamorus Ad. - kasvuhooneritsikas. Tartu botaanikaaia kasvuhoonetes.

f . Tettigoniidae - rit siklased

Barbltlstes constrlctus Br. - männiritsikas. Männimetsa­ des, haruldane. Meoonema thalasslmun Deg. - tammerit sika s. 1 leid Mihk­ l i tammikust (Pärnu r a j.). Conooenhalus dorsalis Latr. - sooritsikas. Saodel Ja Lääne-Be st i rannaniitudel. Tettlgonia vlridlssima L. - roheline lauluritsikas. Läänesaartel. can tans Fuess. - harilik lauluritsikas. Mandriosas. Dectious verruclvorus L. - heinar it sika s. Mitmesugustel niitudel ja põldudel. Metrioptera brachyptera L. - harilik niidu ritsikas. Niide etel niitudel. roe sell Hag. - ääris-ni idu ritsikas. N iis­ ketel ja me so fill setel niitudel. Pholldoptera cinerea L. - võsaritsikas. Põõsastel Ja puhmastes Lääne-Xestis.

f . Grjllidag - к il kl a sed

Gryllus dome st leus L. - toakllk. Majades.

f . Gryllotalpidae - sorila sed ■ВЕБССПСПВВВВ Gryllotalpa gryllotalpa L. - kaerasori. Lõuna-Be st is. 5ise eluviisiga geoblont.

-35- SO. flATCT.mCRA - tlrt soli sed

f . Tetrigidae - sirteLased

Tatrl-y aabulata L. - ahassirts tanu 1 corn is aahlb. - peenetundlane sirts blpunctata !l . - täplksirts

t . £or£$igag - tirtaLased

Podiana pedeetrie L. - sinisäär-tirt s. Peamiselt kanar­ bikul, п0шп edel ja rabadel. Melanoplue frlgidus Bob. - pöhjatirts. 1 leid Pä&dcüla juurest. Gbry soohraon dl spar Gexm. - kuldtirts. Niiäcetel nii­ tudel. Sathygtlra braohyptera Ooek. - lühitiib-tirt s. Meso- f il l , kõrgrõhu stute s. Meoostethus grosaus L. - luhatirts. Luba- ja rannanll- tudel, soodes. Stanobothrus lineatus Pan*. - auur joonlktirts. Löuna- ja Lääne-Xesti aruniitudel. stlgmatlcu s Hamb. - vfiike joonlktirt s. Pärnu rajoonist 2 leidu. Kuiva­ del niitudel. Omooefltus vlrldulus L .- harilik niidutirts. Niitudel, väga tavaline. haamorrhoidalls С harp. - punakõht-nildutirts. Lääne saartel Ja Taevadcojae. Kuivades palkades. Hyrmeleotettii maoulatus Thnb. - tähniktirts, Ä ge nõmmedel. Qomphooerippus rufus L . - tõlbtirts. 1 leid Rapla ra­ joonist loomännlkust. Chorthlppus aprioarlus L . - pruun rohutirts Pullus Phil. - puna Jalg-rohutirts. Harulda­ ne, kuivade8 palkades. brunnew s Thnb. - к ahe värv 11 lne rohutirts. Kuivades palkades, blguttulua L. - harilik rohutirts. Arvukae. VBga mitme augu st es elupaikades, v.a. soodel. —-llls Charp. - -välke rohutirts. Kuivades palkades. mpntftnus Charp. - soo-rohutirts. N ilb e tel niitudel, eoodel. e aL Earellelug Zett. - lühitiib-rohutirt« Mesofill. -36- doraatus Zett. - niidu-rohutirts albomarglnatu s Deg. - sale-rohu tirts Fsophus gtridulus L . - karistaja. Mesofiil. Loousta mlgratoria L . - rändtirts. Juhuallk sisse- 1 endaja. Bryodama tuberculatum F. - nõmmetirts. 1 le id Värska st. Sphingonotu s со erul an a L. - liivatirts. 2 leidu (Narva- - Jõesuu ja Hiiumaa).

Järgnevad tabelid on mõeldud valmikute määramiseks. Mõ­ nikord on raäce vahet teha vanemate vastsete ja lühitüvel is­ te valmikute vahel. Eraldamiseks tuleb vaadata tiiva asetust. Vastsetel on tiiva eesserv suunatud üles (seljede), valmiku­ tel alla (külje poole).

Tabel sugukondade määramiseks

tundiad keha tundiad mitte üle pikkused või pikemad poole keha pikkuse art

käpp 4- lüliline käpp 3-1 ülliine Pj labidjad 9 n l U i ШШ tiivad on; t tümpanaal avaga Tettlgonlidae(38)

Pj kõnni jalad

tiivad puuduvad; tT tümpanaalavata eesselg lühike eesselg pikk feü^idoghori^ae ulatub üle keha gg(39) Tgttigoniidae

tiimpanaalava tümpanaalava tj-1 lai,ovaalne pilu ja s & tT ülaküljel trx ja tr2 ogadeta Conocephalug külgvagudega Meoonema tT ülaktil jal 3-4 ogaga V \

12-20 mm tr^ ja t r g ktilg- 21-45 xnm vagudeta; tiivad lühikesed, soomusjad Barbltistes et lühikesed, soomus jad Fholidoptera et piklikud Metrioptera

eesselja küljesagarad üleni heleda servisega roa seli

talla sagaratega eesselja küljesagarad Deotious ainult taga heleda servisega braohyptera

eesrind 2 kepja jätkega; '-Г-Г-Г vahade tal la sagarateta XJ"Ll Tettlgonla

tiivad ulatuvad tiivad ulatuvad veidi kaugele tahapoole põlvi (2-3 mm) tahapoole põlvi т 1 г Ж 5 з ^ в а can tans Tetrigidae

eesselg kaardunud

tun dl ad Taevalt pikemad tundlad saledad, 1,5 i nii kui t j , keakmised lülid pikad kui f _ , keäcmised lü­ 1,5-2 x pikemad kui laiad lid 3 x pikemad kui laiad bjpunotata ;annlcoxnls

Aoridldae

laup pöikne (40)

*111 sinis9d Podlaaa Melanoplus

tt värvita Locusta tt punased, tt sinised ** rooaad austa tipuga tumeda vöödiga tumeda vöödiga Psopbua Sphingonotus Bryodeoa kiirulohud väikesed, kiirulohud kiirulohud kolmnurksed puuduvad pikad, selged Meeo stethu я

. tundlad tipul / ■ jämenenud et eesserv et eesserv alusosas lain ja s alu so sa в sirge / Gomphocerirnus Myxmeleotettix tundlad pole tipul Jämenenud

et preko etaal aulg . . eesselja kCilgkiilud nõrgalt pikk,pole laienenud ' paindunud,nende suurim vahe ca 1 ,5 x suurem väikseimast; et си-, ja oug koos või väga lähestikku;^ muneti hambaga Stenobothrus eesselja külgkiilude suurim vahe 2-31 suurem väikseimast} et c ^ ja cu2 lahknevad, g rmineti hambata Qmocestu s (41 ,A)

-40- silmad väikesed, sama kõrged ^ silmad 1,5-2 zkõrgemad kui silma-alune vagu;kiirmik^ kui silma-alune vagu; plklkiiluga; muneti pikem kiirraik plklkiiluta; viridulu s muneti lühem ha emo rrho idal i s

et preko staal sulg alu so sas laienenud Chorthlppus

eesselja külgkiilud sirged eesselja külgkiilud või nõrgalt paindunud tugevasti paindunud (42)

tiivad ei ulatu tiivad ulatuvad tagapõlveni üle tagapõlve

eesselja ristvagu eesselja ristvagu eesselja tagapool keäckohta; keskel, (? tt üle poole et-st, 6 tt alla poole et-st; g muneti pikem 9 muneti lühem montanu s parallelu s

eesselja külgkiilud sirged; eesselja külgkiilud tiiva keskel järsult laienev; veidi paindunud; R alt tume laieneb aeglaselt 'III al boma rp; inatu s c^orsatu s et kedcväli lai, et keskväli kitsas, cu, ja cu2 liitunud ja cug eraldi

t3 veripunased, põlved et 4,5-5,5 xnii pikk mustpruunid; $ tiivad kui lai, eesserv nõrgalt \ vaid pool tagakeha st, kaardunud,g et eesserv \ sama pikad kui tagakeha peaaegu sirge \ pullus

õ et 3,5-4,5xnii pikk kui lai, tugevasti kaardunud, о et eesserv kaardunud biguttulu 3

а

в et 13-17, q 15-22 mm; eesselja risxõmblus kesk­ cf et 10-13, о 12-15 mm; koha eel, külgkiilud eesselja ristõmblus keskel, tugevasti paindunud brunneu s külgkiilud mõõdukalt paindunud m ollis ?Л-5«-£ PJ L 2.S A nahk t i ival i sed

Kedanise suurusega tumepruunid lühikeste nahkjate ee&- tiibade ja tangjate urujätketega putukad. JSestis seni leitud vaid 1 liik - harilik kõrvahark (Forfioula aurlcularla L.). Igal pool tavaline. Niiskuse- ja soojalembene. Polüfaag.

r£=ä=X=S=A=N_0=£=2 =! =R=4_ - rip st ii vai ised

Väikesed, 0.5-5 mm, kepja kujuga putukad. Tiivad väga kitsad, ripsmetega või puuduvad. Imavad taimedel või toitu­ vad vetikatest ja seentest puukoorel ja rohtudel. Vähesed on röövto idul ised, hävitades le s ti ja väikesi putukaid.Pal­ jud liigid on seotud kindlate taimeperekondade või - sugu- kondadega. Osa kultuurtaimedel esinevaid liike (nisuripsla- ne, tubaka ripsi an e, hem eripslane jt .) on mahlade imemise ja viirushaiguste levitamise tõttu kahjulikud. Sestis väga puudulikult uuritud. Seni tuntud 38 liiki, tõenäoliselt esineb ligi 15u liiki.

Tabel sugukondade määramiseks

tagakeha tipp et tipul teritunud, torujalt väi ja veninud; vaid pikisoontega; tiivad goontata muneti paindunud alla ?hlo?othripidae Thripidae

et la ia d , rist soontega-, cj> muneti paindunud üles Aeolothripidae =r = =r=. = rr=- = ==-- = = cr = Л -43- P=S_q=C_0_P_T_2_R_A - kõdutnilised

Väikesed (1-5 mm) pehmekehalised putukad. Tiivad ena­ masti hästi arenenud, suhteliselt suured, sageli kirjud. Osa vorme ilma tiibadeta. 31a vad varjul istes kohtades tai­ mestikus, lehekulul, heinal, puudel jm. Toituvad peamiselt samblikest ja vetikaist. Osa tiivutuid vorme majades, või­ vad kahjustada toitaineid, taimede ja putukate kollektsioo­ ne. Eestis tõenäoliselt üle 40 liigi. Seni kindlaks tehtud 36 l i i k i .

f . Trogiidae Trogium pulsatorium L. - tolnutäi. Majades. Lepinotus inqulllnus Heyd. Majades, ka looduslikes bio toopides.

f . Lipo^C|lidae Liposcelis divinatorius Müll. - raama tu täi. Majades. Kosmopoliit. silvarum Kolbe. Okaspuude koorel.

f. Qaeciliidae Caeoilius flavidus Steph. Lehtpuudel, väga tavaline.

fu soop t eru 3 La tr. Peamiselt lehtpuudel. gynapterus Tet. Rohus ja maapinnal. pjceus Kolbe. Peamiselt okaspuudel. burmeisteri Br. »» Snderleinella obsoleta Steph. Puudel ja rohul. Kolb ea quisqulliarum Bertk. Rohul.

f. Stenop aocidae St.enopsocus immaculatuя steph. Lehtpuudel. lachlani Kolbe. Puudel, peamiselt okas­ puudel . -gt_igmaticus Imh. et Labr. Lehtpuudel. Graphqp^cus cruciatus L. Lehtpuudel ja metsakõdus.

-44- f. Lachesillidae Lachesilla pedlcularia L. Majades, ka looduses heinas ja puudel. Ко snopoliit. querous Kolbe. Lehtpuudel, lehekulul, heina­ kuhjades. Leitud Lätist. 1 lvida Snd. Tamme tüvedel. Leitud Soomest.

Peripsocus phaeopterus Steph. Puudel. alboguttatus Palm. Puudel, kanarbikul. Lei­ tud Lätist. aubfasciatus Steph. Puudel. Bctopsocus briggsi Mc Laoh. Kasvuhoonetes.

f. |1 ipso с ida 9 Slipsocus westwoodi Mo Laoh. Peamiselt okaspuudel. hyalinus Steph. Peamiselt lehtpuudel. abletis Kolbe. Okaspuudel. Sest ist pole leitud Reut er ell a helvimacula Jänd. Puukoorel. Leitud Soomest ja Lätist. Hemineura dispar Tet. Lehtpuudel, puhmastel ja rohul. Leptodella fusclpes Reut. Puutüvedel. Leitud Novgorodi oblastist.

f . Philotarsjdag Philotarais flavicepa Steph. Puudel.

f. Mesopsoeldae Mesopsocus unipunctatu3 Müll. Puudel. immunis Steph. Puudel. Leitud Lätist.

f. Paoci^ae Psococerastis gibbosus Sulz. Peamiselt lehtpuudel. Matylophorus nebulosus Steph. Puudel Psocus bipunctatus L. Puutüvedel ja seintel, samblikel. Leitud Lätist. (flavoplmbatuq Rost.) Cl ema to stigma morio Latr. Peamiselt lehtpuudel.

-45- Loensla fascia ta F. Puudel. variogata Latr. Puudel. piclcomls Steph. Puudel. Trichadenoteenum ma.lus Kolbe. Puudel. seypunctatum L. Puudel, äestist seni leidmata. Amphifcerontia bifasciata Latr. Peamiselt lehtpuudel. contaminata Steph. Okaspuudel. Suclismia conspurcata Ramb. Puudel. Copostipjna contrarlum Reut. Puudel.

Tabel augukondade määramiseks

tiivad tiivad puuduvad hästi arenenud või rudimentsed (47)

et ap ja et ap puudub et ap ja m m koos et ap vaba seotud rist soonega Per^pjogigae Psocidae(50) ^ 1222 soс idae J 48)

käpp käpp 2-lül il ine 3-1 ül il ine tiivad paljad tiivad paljad Lachesill idae Mesopsocidae (49У sooned kai ä (49) sooned karvased karvastu tihe, tt-1 iile kogu serva Ihilotarsidae tt m ja r teatud ulatu ses koo s «I^iiiidae (48)

tt m ja r karvastu hõre, seotud rist soonega tt-1 vaid tipul Reuterella iülipeo c idae (50)

-46- tiivad puuduvad; tiivad rudiment sed f III kolinnurkne Lipo scelis tundlad 24-29 lü lil i sed Trogiidae

puukoorel, 2 mm, kollane, tiivad 2-3.5 mm soonte jälgedega кейс sel ja keskel Kolbea valge tähn Reuterella 3-3.5 mm; oranž; pea ja rindmik tundlad peaaegu tumepruunid, tiivad keha pikkused H. dlspar.cj) soomusjad C. p;ynapterus

4-4.5 mm Me son эо cu s tg IV la ia tumeda vöödiga unipunctatus,

2-2.5 mm; tundlad pool keha pikkusest; tagakeha keskel pea läikivmust .rindmik tumedat vööti helepruun immunis.y L. fuscipes.(j>

-47- Caeciliidae

tiivad tumeda tiivad tumeda joonisega jooniseta

/ pea ja rindmik läikivraustad; et keha kollane; et tumeaiitsjas; pea ja rindmik kesäcel tume pikivööt et A tumepruun fu sconteru s flavidus mustpruunid piceu s

karvad tiiva soontel keha heledam, kahes reas hall või kollane Kolbea

karvad soontel: tundlad lühemad, et 2,6- 2,8 mm ühes reas

tundlad pikemad ptero stigma ptero stigma tipuosa ku i et; et 3 ,2 mm sale selgelt laienenud gynanteru з obaoleta burmeisteri

J^fnopjjocidae

tiivad selged tiivad kirjud Stenopaocu s pterostigma kollane Graohopaocus tipul pruuni servisega stigmaticus

ptero stigma serviseta pea kollane pruunide tHhnidega immaculatus Lache sill idae

et 2 ,3-2,5 mm, ptero stigma sale, sooned ja keha helepruunid et 1 , 6-1 ,8 mm, quercu s ptero stigma lühem

sooned kohati pruunilt servistatud,pea ja rindmik tumepruunid pedicularia et sooned ja keha hei ekollased 1 ivida

Peri^socidae

et r ja m liituvad ühes punktis et r ja m liituvad 3ctop 30 cu s pikemas ulatuses Peripeoous

et kiri selgem, tähnid et hall, heledate at tähnideta osalt mustad; 2,5 rara tähnidega; 3 mm hallikaspruun alboguttatus aibfasoiatu s phaeopterus

Mesogsooidae

et r ja m seotud et r ja m ühinevad rist soonega ühes punktis unipunctatus immuni a

-49- 7 et 1 ,7 шп-, tt tipu serv tt r ja m seotud tt serv ripaneteta rist soonega Hemineura ripanetega Leptodella

et 2 ,5-3,5 mm; tt r ja m liituvad teatud ulatuses SliDSOCUS

tiivad suitsjad westwoodi tiivad klaasjad

et lig i 3 mm; ap tipp tähniga hyal inu s

et üle 3 mm; ^ ap tipp tähnita abietis

Psocidae

et üle 5 mm, et väiksem, lühem kui tundel pikem kui tundel (51)

tiivad selged, tähnideta või väheste pruunide tiivad pruunid tähnidega Metylophorus Psooooerastis et r ja m et r ja m et r ja m seotud pikemas ulatuses liituvad rist soonega ühes punktis Amphigerontia

et marmoreeritud Lo an sia tiivad

et 3,7-4 nnn, в tiivad tähnita joonis N contaminata hallika spruun: et 3,4-3,7 mm picicornis

et tume Cl emato stigma

et serva sulgudes tumedad tähnid et st igma s Trichadenotecnum ümar tähn Psocus kiirmikul 1 lai pikitriip; pterostigma lühem ja laiem M-s hall laik sexpunctatum

6 et tähniöeta tume tähn ar.- Eucllgnia кiirmiku joonis hulgast punktidest; ptero stigma pikem ja saledam; M-s tumepruunid tähnid na .ju s 2=2---°-?-^ JlL5_A “ sam a st i ival ioed

Snamasti väikesed, taimemahla imevad putukad. Keha ku­ ju ja ehitus erinevad tunduvalt eri alam selt sides. Eestis ca 700 liik i.

Tabel alamseltside määramiseks

käpad l-liililised käpad või jalad puuduvad; 3-lülilised käpad о tiibadeta, sageli CICADINBA 2-lülilised kilbi all; õ tt - ta (53) COCCINBA (105)

Pllj hüppejalad; tiivad kile jad tiivad valge et Pergamentjad, või puuduvad kirmega, soonestus serva soon kulgeb APHIP ШВА redutseerunud üle kogu serva (83) p s ü l i m a АЬЯУНОРШВА (81) (68) t \ С1САРШКА - tirdilised

VÄlkesed, kolmnurkse pea ja taga aheneva kehaga hüppa­ vad putukad. Bestiivad enamasti nahkjad. ELavad mitmesugus­ tes taimekooslustes, eriti arvukalt aga niitudel rohurindes. Toituvad taimemahlast, paljud on oligofaagid. Vastsed ela­ vad reeglina samas paigas kus valmikud, osal rühmadel ka pin­ nases (Clxlldae) või taimedel vahumassis (Aphrophoridae). Majanduslik tähtsus seisneb peamiselt taimede viirushaiguste levitamises. Kestis üle 300 l iig i . Lilklde määramine toimub paljudel ainult genitaalide ehituse järgi. Allpool toodud tabelitesse en võetud vai 11c meil tavalisemaid, iseloomulikumaid ja suure­ maid vorme.

f . Achilidae - laanetirtlased Ciriaia oonfinis Zett. Haruldane, puude koore pragudes.

kiiltirtlased CiriuB La tr. 4 l iik i peamiselt puudel ja põõsastel. 01 laras lenorimis L. Pillirool.

rohutirtlased Peamiselt üheidolehelistel taimedel. Stsnooranua fusoovittatus Stfil. minutus F. Kel lsla Fieb. 8 liiki tarnadel. lUgwineiuB notula Germ. Soodel tarnadel. Fieb. 2 liiki. Dal-nhjtT orassloomls Panss. Pillirool. •pulohella Curt. - " - toides speoiosa Boh. - " - Ohlorioaa Fieb. 4 liiki pillirool. Calligypona J. 3ilb. 80-26 l i ik i, rohus. Oonomelua anoeps Germ. Lugadel. Knoonomelng 1 ep idus Boh. Tarnadel. p^owmotropls hameta Boh. Rohus.

-63- Сг1оиогт>Ьпв Soott. 3 liik i. DalPhaclnuB mesomelus Boh.

f . IflfijägJ _kooriktirtlased

Omnatid iotas diseiallie Fail. Niisketel niitudel Ja ------soodel; tavaline.

f. Tettigometridae — lametirtlased

Tettjgomatra atrata Fieb, Kadakal.

f. “ vabustajalased Peuoeptvelue oorlaoeus Fail. Kuu eel. Ата^тетр^угу! Fall. - lepavahustaja .Lehtpuudel. sal lo Ina Goeze - pa j uv ah us ta ja . Pajudel. (costalls Um.)

Lepyronla ooleoptrata L. - mardlkvahustaja,Lopsakatel niitudel. Phjlaenuв вршпаг1дв L. - harilik vahustaja.KölkJal rohu в, väga tavaline. Neophllaenus 1 in ea tn я L. Soodel. eiolamatlonla Thnb. Nõmmedel Ja kuivadel niitudel. oaarpestrls Fail. Kuivadel niitudel. albipennis F.

t. Membraoidae _ küürtirtlaeed Centro ta в oornutu w L .

f. Cio^dellidae (Iaseidae) - lehetirtlased Шора retloalata F. Kanarbikul Meffoph-frhjiiimn aoanlou я Fall. Kuivadel niitudel. Sfloopglj? a»rm. Leppadel, kaskedel Jt. lehtpuudel. 5-6 liik i. PedloPBis 111 laa Germ. Pärnal.

Lew. 8-10 l iik i, enamus liikidest pajudel. Curt. 4-5 l iik i, rohus. SahlberRotattlx salir.ir-ni« F1. Pajudel. Idiocerus jrbiffmat jcalljg Lew. Pajudel ja paplitel. herrlohl Kbm. Pajudel. -54- Id io о era s l i ta га tue Fall. Pajudel. confusu.s Fl. Pajudel Ja höbepaplll. 1 am Inatus Fl. Haaval Ja pajudel. PQTOli L . Haaval ja hObepapl 11. elegaas Fl. Pajudal. poecllus H .-s. Pajudel ja mustal paplil. tremulae Berti. Haaval, paplitel. J« fiai я ^ an in L . Tammel Bq pel ix ou SD Ida ta F. Körrelistel. Aphrodea blolnctus Sohr. Taval ine niitudel. albifrona L. Kuivadel niitudel. hletrlonloas F. flavo stria tu a Don. alb lg er Germ. trifasoiatu в Fourc. Kanarbikunömmedel Jm. blfasciatus L. Tavaline kuivadel niitudel. Stroggvloeenhalne livena Zett. Niisketel niitudel. arrest is Fall. " Bvaoanthus lnterruptus L . Rohns. aoumlnatus F. - " - Cloadella vlrldia L . - luhatirt. Niiefeetel niitudel.

sf. Tjghloojbinag Alebra albostriella Fall. Tammel. wähl be гк 1 Boh. La lal eh 1st el Jt. lehtpuudel. Notu a flavipennla Zett. Tarnaniltudel. Dlkraneara Hardy. 5-6 liiki rohttaimedel. Kyboa anaragdola Fall. Leppadel. gt rig 11 if er 0 ee. Haerennnelgal ja tuhknrpa Jul. vlrgator Rib. Rabedal resmelgal, höbepajal, rau dpa Jul. rufe ao ena Mel. Punapajul jt. Llndbergj Lnv. Soo- ja a roka eel. poroll Вdw. Haaval Ja m atel paplil. Chlorlta Fleb. 3 liiki.

-55 - Дпгооаяоа Walsh. 5 liik i rohttaimedel Ja puudel. ffaKneripter.yx sermari Zett. Männil Eupteroidea stellulata Burm. Pärnal. Eurhadina додоДдад Germ. Tammel ja vahtral. nuiohella Fall. Tammel. župtervx vlttata L. Niide etel aiitudel. no ta ta Curt. Kuivadel niitudel. atrormnotata Goeze. Huulöiel istel. siimatlpo^ni^ Boh. Angervaksal. tenella Fail. urticae F. Nõgestel. °У°Ш Л Mate- - " - staohvdearum Hardy. Huulöielistel. Linnavuoriana saxpunetata Fail.Pajudel. deoemuunotata Fail. Kaefcedel. Trphlooyba Queroua F. Tajmnel. Edwardsiana rosae L. Roosõielistel. geometrloa Sohr. Sanglepal. gratloaa Boh. Leppadel. Rlbautlana ulmi L. Jalakatel. Alnetoidea aineti Dhlb. Sanglepal, ka jalakatel Ja vahtratel. Erythroneura flHmmjgera Geoffr. Lehtpuudel. tillae Geoffr. - " - rosea F1. rubrovlttata Leth. Kanarbikul. parvula Boh. hyperlol H.-s. Naistepunal. žySina scutellarls Ы.-S.Kuivadel niitudel. ell vioola 0 ee.

sf. Su^el inee

(üle 100 liig i vSikesi Ja völ it ing isu st ee raakeeti mäfira- t a v a i d tirte).

-56 - Tabol gugukondade määramiseks

pea en. pikikiiludega; pea en. pikikilludeta; tundlad silmade all; tundlad silmade ees; tiivaketud on tiivaketud puuduvad

t j u tipul kannus ggllS§£k|!®(58)

tiivad nahkjad, mitte läbipaistvad tiivad läbipaistvad et tipuosas ei keha kumer kata üksteist Issidae keha tuge­ Gi?4iÜe§(58) vasti lapik TettiÄometridae et tipuosas cscsDCzetrcscscc katavad üksteist Achil idae

tjjj 4—kandiline; tu i silindriline, eesselg pika pole selget tipul hambuline; jätkega laubaplaati laubaplaat selge Membracidae С ioadellidae(61; Aphrogheridae(60) С iziidae

eesselg 3 eesselg 5 pikikiiluga pikikiiluga С1тlu a Oliaras

DBCB^sccsece alpha с idae

eesselja külgkiilud eesselja külgkiilud ulatuvad taga servani ei ulatu taga serva (59) nõrgalt taga tugevasti lahknevad lahknevad (45° keha 1 . tundi alüli pikitelje suhtes 2 x pikem Delphacodes kui lai Megamelu s

1 . tundi alül i sama pikk kui la i

kiirmik 2 x pikem kui lai kiirmik 3 x Kelisla pikem kui lai Stenocranus

1/3 kiirmiku.st eespool silmi

kiirmlkust eespool silmi minu tu g

-58- tundla l.lül'i pole tundla l .l ü l i laienenud, lühem lai ja lapik kui 2 .lüli Delphax

pikatiival istel et time joonis pika tiival istel laubal 1 lihtne katkenud, lühi- et-1 tume siksakiline keakkiil et triip, lühiti ival istel DelphaoinuB sirge triip craeaicornls

laubal 1 kiil, mis ülaosas hargneb kaheks kiilu harad laubal 2 tilal paralleelsed keekklilu \ Crloaorphn s kiilu harud Djoyanotroplg piiravad kolm- nurkse salu

et soontel tera jad köbiuke sed

et sooned siledad l.tundlalüli silindriline laup kõige laiem Suoonomelua allpool keskkohta; rohelised laup peaaegu Chlorlona paralleel servane

l.tundlalüli tundlad lühikesed tundlad pikad kolmnurkne ei ulatu näokilbl ulatuvad naokilbi tipul laienev ala serva ül a serva Conomelu e Calllgypona 8uides Aghrqghqr idao

eesselg к а skp Üc i- eesselg k9skpiki- ki iluga kiiluta

tundlapealne lauba tipp lihtna; kiil lihtne; kgha ülalt paljas lauba tipp mõlemal et tugevasti Peu с ep tv elus pool kahe kiiluga; kumer dunud keha ülalt karvane Lepyronla Aphrophora

et heledate tähnideta et 2 heleda tundlapealne salioina tähniga kiil kahekordne alni

laubaplaat piki- laubaplaat kiiluta, keha pikikiiluga värvus väga Neophllaenus varieeruv Fhilaenus

laubaplaat pikem kui la i; et triibuga 1 ineatus laubaplaat sama pikk kui la i

et serv alu spool es et enamasti hele; Ja punkt tipu pooles näokilp kumer, läikiv heledad albipennis exolamatlon i s

et ebaselgete heledate taimidega keskel Ja tipu- osas; näokilp lame, tuhm oampestrla

-60- Cioadellidae

f tipp Ja tjjj välis­ serv ogaharjastega f tipp Ja t j u vai is serv ogahar Ja eteta Ülona et piki sooned alusel redutseerunud, alu s- ri st soon puudub Tgghlooybinae (64)

et plkisooned alusel selged, alusristsoon on olemas

t u i väi is serval alla в oga; lauba- laup tugevasti ömblus laia kiiluga kumer M«gophthal«ia t Tn väi is serval üle 10 oga

roheline; kiirrai- kul 2 musta punkti Cioadella kuldkollane musta kirjaga interrupt*! g laup laae

tumepruun, ees­ selja keicpaik Ja tiiva sooned heledad aoumlnatu s

tundlapeal sed killud ulatuvad laubale Ш У.Д pea pikk Ja la i, tugeva pikikiiluga teisiti flipali* (62)

-61- täpp silmad täpp silmad kiir- pea 00 sserval 'f Y-^ mikul,eesservast eemaldanud või veidi üleval või allpool

täpp silmad sees­ täpp silmad väljas­ pool lau baõmblu st pool 1 au baõmblu st; või keha sale koha Jässakas äu soel inae

kiirmik risti- kiirmik sile kibrudega vöi piklkibrudega Stroggylocephalu s Aphrodes(64)

kilrmiku ees­ kiirmlku eesserv tiiva tipuservis serv hele tumepruun lai, kllejas agrestls livens (63)

tiiva tipu servis kitsas, nahkjas; mõnikord lüh it ii vai ised

eesselg ees eesselg ees nurk Ja s; ühtlaselt tundlad süga­ kumer või sirge vates aukudes АраПДд

eesselja vaod paralleelsed eesselja vaod taga servale põik sed Onoopsls

eesselg tugevasti kilrmiku kodc- völvunud, keskel o sa ülalt nähtav katab kilrmiku Maoropsis fedlopgift

-62- kiirmlk sagräänjas kiirmlk Sahlberg;otettix ristjoonine Id lo о eru a et eesserr et eeeserv pole kuni keskkohani alla paindunud alla paindunud

1 tipu sulg algab 3 tipu sulu ее э- tunduvalt eespool ots e.-v. samas kui teine tasapinnas; et eesserv selgete köbrukestega г üleni r hei edatäp liine stlgnatioalis pruun herrichi 1 ituratu s

et 2 täieliku et 1 talellku et haleda heleda ristvöödiga ristvöödiga rietvöödita trenulae

'pea ja eesselg kirjud elegans et pruunid, elavus heleda tipuga popull pea ja eesselg ühevärvilised et tumedad, lamina tu s sooned heledate punktidega et heledad, po eo Ilus tugevasti läikivad, kollakasrohelised; elavus sageli tume, tipul heleda tähniga; pajudel oonfuais

-63 - Auhrodes (äd )

pea eesserv ümardunud, pea eesserv kiirmik keskel veidi terav; kiirmik lame võivunud

kiirmikul kiirmik kiirmik ja eesselg hele vööt tume heledate vöötidega biclnctus 4 N et tipp hele trlfasclatua

et tipp tume kiirmik ja bifasoiatu s eesselg vöötideta eeanine hele et tipp Ja 2 ^ristvööt koo saeb ristvööti beledad- 3-st tlhnist albifrons alblger

Typhlooybinae

et tipul et viimane tipu- kile Ja servisega эооп aiubub tipu- Alebra et serviseta serva(65 A)

tu i välisserv punktideta t u i välisserval wahlbergi pruunid punktid et viimane tipu- albo striella sDon suubub taga- serva

tt-s 1-2 tipu- tt-s 3 tipu- aulgu aalgu (65, B) ( 66)

-64- г ja m tt kõik piki sooned suubuvad tiiva SQutavad serva eel serva;an lihtne kulgevasse soonde; (67) an hargnenud

tt cu^ lihtne

penis 2 tüve ja 2 sa gd avaga No tu penis 1 tüve kiirmlk e.-v. Ä t t ja 1 sa guavaga paralleel- Dikraneura servane Ivbos

kiirmlk ke&el \ pikem kui leppadel külgedel aaaragdala

haaval ja' pajadel С lühem kui Cu sama pikk papiitel atrigllifer Chlorita kui Cu РОИЙА vij^ata gmpoasoa rufeacene kaak edel lindbergi

kollakas ülalt ühevärviline ülalt selge- puna ete valkja sicollane joonisega tfihnidega Ed. rosae Typhlooyba joonis pruun triip elavus’ e või isa st õmblusel kogu elavus’ e Bd. geometriea tipupool eesselg 6 maeta mustpruun punktiga Ed. gratlosa deoanmunctata

eesselg ühe musta tähniga eesselg 4 шиsta ees serval tänniga Ribautlana L . вехшпо

-65- ülakülg roheka 8 selge kirjata ülakülg selge kirjaga tfagnerlptervx et 1. tipu soon eesselg ja (või) ümarguse maata eesselg ja kilbike punktiga kilbike heiedad üleni tume Eurh.pulohella vöi tumeda kirjaga т к и * ee *nised rist- et tipp sooned musta 99 anised rist- terav servisega sooned serviseta Euotегоidea Burh. goflojflaa Eupteryx slmatlpsnnls

olavus’ e distaalne olavus' e distaalne osa üleni aist osa osalt hele

üle 3 mm alla 2.7 si vittata kiirmik notata kiirmik hale osalt vöi algnatipennla üleni tume

viimane tipu- soon algab R-st tet 2 tumeda viimane tipu- stachydeamm triibuga soon algab M-st tsnslla

kiirmik 2 kiirmik 3 kiirmik у musta tähniga musta tähniga joonisega ovolops / eesselja külgtähnid ulatuvad ее eservani paaritu tähn atrorunotata laiem kui pikk urtloae paaritu tähn piklik ovolops eesselja külgtähnid ei ulatu ее в servani aignatlp«nnlg

-66- kiirmik tä huide ta või ebateravate kiirmikul 2 tä huidega teravalt piiritletud musta tähni Er♦parvula

kllblkesei 3 Ш1 sta tähni; kiirmik 2 ebaselge tähniga kiirmiku kedcel 1 la i tähn, kilbike hele alla 3.2 mm 3.4 - 3.6 tipp mu at Z. scutellaris Z.allvlcola Z.hrperlol

kilbike üleni tume või tipp 0 hele et selgete kollaste vöi et ühevärvilised, punakate heledad tähnidega Alnetoidea

/ t r i n 2 rea trjn karvad plkkaderkarvadega pole pikemad XSJU lüli paksusest

t määrdundkollased keha kuni 2.75 mm; kanarbikul t valkjad rubrovittata keha üle 2.75 mm

olavus su it s ja s olavus selge tlliaa ■n ^Trnnjgera

-67- P SELL ШВА - lehakirbulisad

1.5-5.5 ira, hüppavad tsikaadide taolised, kuid iseloo­ muliku tiiva soonesfcusega putukad. Toituvad alati taimedel, enamasti seotud kindla taimeliigi või perekonnaga. Imemise tagajärjel taimede võsud, lehed vöi õled deformeeruvad! te­ kivad pahad, kublad või kollakad imemistähnid, lehed к ip ru- vad või lehe servad rulluvad. Paljud liigid (Aphalara,Trio- za) talvituvad valmikutena okaspuudel, eriti kuusel, kust neid võib koguda hilissügisel Ja varakevadel. Liikide bio­ loogia ja majandusLik tähtsus on nõrgalt uuritud. Taimekah­ jurite st on meil tuntuimad õunapuu-lehekirp ja porgandi-le- hekirp. Sestia süstemaatiliselt uurimata. Seni kindlaks tehtud 49 liiki, tõenäoliselt esineb ligi 80 liiki. Raskesti määratavas sugukonnas Payllidae on liigid eral­ datud alguses to idu ta imede järgi. Määrangu kontrollimiseks on kõikide liikide juures toodud ka 66 genitaalide dceen.Ka­ ha pikkus mõõdetakse laubast kuni kokkupandud tiibade tipuni.

f . biviidae

Livia .lunoorum Latr. Lugadel, võsad ja õied deformee­ ruvad. Piranha orefeldenals Mink. Tarnadel.

f. Aghalaridae Rhlnooola aoeria L. Vahtrmtel. Caaarotosoena gpeolosa Flor. Paplitel, lehe servad rul­ luvad üles. Strophlngla erloae Gurt. Kanarbikul, väga tavaline. Aphalara oalthae L. Varsakabjal. borealis H.-H. Kirburohtudel. polygonl Frst. - « - , tavaline. affinls Zett. Soistel niitudel. exills W.M. Oblikatel.

—68— Cragpedolepta sabnunotata Fret. Põdrakanepil. flavlpennla Frst. Härjasilmal Jt. korv- õiel istel. sonohl Frst. Pilmohakal (?) neTxtloaa Zett. Põdrakanepil ja pajulilledel. nervosa Frst. Raudrohul. artemlsiae Frst. Põldpajul. latlor W. Wagn. Harilikul pujul. Leningradi oblast, Soome, Rootsi. malaohltloa Dahlb. Koirohul. Soome, Rootsi,

f. P^llidae Parllopsla fraxlnl L. Saartel, lehe servad rulluvad alla. fraxlnloola Frst. Saartel. disorepans Flor. Saartel. Soome, Rootsi. Favlla rhamnioola Scott. Türnpuul. Soome, Rootsi. ulmi Frst. Jalakal ja künnapuul. Rootsi. fusoa Zett. Leppadel. fo er st eri Flor. Sanglepal. alnl L. - lepa-lehekirp. Leppadel. betulae L . Aruka sel. orataegl Schrk. Viirpuudel. Rootsi. nlgrlta Zett. Pajudel. Leningradi oblast, soome, Rootsi. amblgua Frst. - " - - " - •parvlnennls Löw. Handipajul. hartigl Flor. Arukasel. pxuai Soop. Ploomipuudel. Soome, Rootsi. pvri L. - pimipuu-1 ehekirp. Pirnipuul. brunnelnennla Kdw. Pajudel. Rootsi, Pöhja-Äuroopa. mvrtilll W. Wagn. Mustikal. Soome, Rootsi. ledl Flor. Sookailul. oo stalls Flor. Õunapuul. Soome, Rootsi. mall Sohadbg. - öunapuu-1ehekirp. Õunapuul. pulohra Zett. Pajudel. Leningradi obl., Soome, Rootsi. abdominalis M.-D. Pajudel. Soome, Rootsi. -69- Psvlla ш el anon за га Frst. Viirpuudel. Rootsi. mosoovita Andr. Pajudel. peregrlna Frst. Viirpuudel. pyrisuga Frst. Pirnipuul. Soome, Roo tai. paimani Lõw. Pajudel. Leningradi obl., Soome, Root ai. sorbi Sdw. Pihlakal. Leningradi obl.

Trlohoohermes walkeri Frst. Türnpuul. Trioza remota Frst. Tammedel. Läti, Зэоте, Rootsi. alaoris Flor. - loorberi-lshekirp. Kasvuhoone­ tes loorberil Jt. galli Frst. Madaratel. chenopodii Reut. Haninßltsadel Ja maltsadel. Soome, Rootsi. obllqua Thoms. Maltsadel. Rootsi. proxima Flor. Hunditubakatel. oerastli Löw. Kadakkaertel. urtioae L. Nõgestel. Kõikjal tavaline. flavlpennis Frst. Naadil. dlsnar Löw. V õ ilillel, seanuppudel. rhamni Schrk. Türnpuul. abdominalis Flor. Niitudel, toiduta im? chrysantheml Löw. Harja silmal. Soome, Rootsi. munda Frst. Äiataril, ? nõgestel. agrophlla Löw. Põldohakal. calcarata Schaef. Toiduta lm? Leningradi obl. nigrlcornis Frst. То idu ta im? Läti, Soome, Rootsi. curvatinervis Frst. Pajudel. Leningradi obl., Soome, Rootsi. striola Flor. Pajudel. albiventris Frst. Pajudel. clrsll Löw. Seakapsal jt. ohakatel. Кейс- ja Põhja-Suroopa. pall ida Haupt. Toidutaim? Leningradi obl., Rootsi. -70- Trio za vlr Idul a Zett. - porgandi-lehakirp. Sarika- 1 ist el. femorails Frst. Kortsieht edel, sage. aoutlpennis Zett. Soopihlal. sallolvora Reut. Pajudel. bohemloa Šulo. 0 jamõõlal. reuterl Šulo. Тоidutalm?

Tabal sugukondade määramiseks

kiirmik pikk kiirmik mitte Livildaeesceescia pikem kui lai tundi а 2 . lüli sale Diraphla

tundla 2 .lüli paks Livia

põ sekuhikuid pole pösekuhikud Aghalaridae(72) on

et m ja cu et m ja cu alga­ ühistüvel ised vad üha st punktist Pfgllidae (73) Triozidae(77)

-71- Aphalaridae BDccccecBBV

pt его stigma on ptего stigma (vrd. ee st libu) pole

näokilp Kihlke Craspedolepta (73)

^trophlnftte

näokilp pikk, jätkena ette ulatuv APhalara

keha oust vöi pruun keha oranž et joonisega (vrd. genitaale) esil 1 b

et merivaikjad

1 7 f?

-72- С га spedolenta

et selge et sa1 ge Joonisega Jooniseta

joonis Joonis vöötidena piki sooni ristvöötidena et punkteeritud netsilo sa nervosa (vrd.genitaale)

tiib klaasjas; sooned heledad, tipul pruunid subpunctata

tiib kollakas vöi sooned heledad, sooned pruunid tipuosas so its jae lamedad reljeefsed flavipennis sonohl

PгкЬвкшпза syllidae

Saartel (Fraxim s spp.) fraxlnloola (heleroheline; tiib must­ rita)

fraxinl ( et pideva tumeda vöödiga välis- ja taga serval) Paludel \ Salix го sma г in Ifoila) parvipeimla (tiivad lühikesed, ulatuvad vaevalt üle tagakeha, keha 2-2.5 шп) ( Sai lx spp.) nlgrlta ( cug ümhruB tume)

ambigua (et valkjad, sooned hele­ dad)

brunneipennls (et kollakad, sulgudes tu­ medate varjudega)

•pulohra (an tipul tume tehn)

abdominalis (keha valkjas, laia oranži kirjaga,et tipupool kollakas)

moscovlta ( et klaasjad, stigma tume­ pruun , abd. pruun, tergii- did punaste servadega)

palraenl let soonte ümbruses pruuni­ kad varjud)

-74- Aruka sel (Betula з г г и с о ю ) hetulae (3.7-4.5 mm, et kollakad, sooned pruunid) hart lg i (2.5-3 mm, et erekollased)

Leppadel (Al mi^glut ino sa) foersteri (et kollakad, sooned hele­ dad) (Ainus spp.) alni (et klaasjad, о roheline, teised sooned pruunid)

fusoa ( stigma väga sale)

jalakatel (Ul™is gpp.) ulmi Pim i^”«i (Pvrus communis)

(et stigma ja an tipul tu- menenud alad, 2.5-3 mm)

pyriaiga ( 3 . 2-3 .7 mm) õunapuul (MaO^^aomestlca) mall

oo stalls (2.7-3.T ran)

aorbl Viirpuudel (Ciataegus spp.)

tumedad tähnid)

melanoneura (et kõige laiemad tipupoo- le l, sooned tumedad)

•peregrina (et köige laiemad k e & e l , sooned kahvatud)

Ploomipuudel (Prunus spp.) prunl (et tipukolmandlk sageli koilakaspruun, sooned pu­ nakad)

rharnn ioola et rs ltihike, ei ulatu et ristvöödiga et kirjata üle fm , paindunud tiiva Trlohoeherne а Trio za 'tagaserva poole või sirge

kõige laiemad tipu kolmandikus, ML < Cu! ranota et rs pikk, veidi lainjas ulatub üle t m. (78)

et kõige laiemad kedcel et tipp ümar et tipp nurkjas

viburi alu spool tundlad ja tundel must, tundial vaid hele (6 . 1 Ш _ keha üleni v .a . esimene 2 viimast vähocial mustjad viburi lüli lü li mustad tipu poolel tume) (79) (80) seakapsal põsekuhikud 0 .5 pajudel kiirmiku pikkusest; ja villohakal kiirmiku servad kitsalt põsekuhikud mustad heledad; keha 3-3.4 mm cirsii nlgrlcornls

põsekuhikud mustad

põsekuhikud heledad; ax tume põsekuhikud kiirmiku pikkused, keha 3.5-3.75 mm ealoarata põsekuhikud lühemad kui kiirmik tömbi tipuga curvatinervis põsekuhikud b kiirmik, tipul teritunud, küljel nõgusad striola

et klaasjad et kollakad sooned valkjad eesserv tume alblventrifl saliclvora et klaasjad

keha шц stpruun, selg punase servisega, keha kollakas või halli vahakirmega keskel punakas tumeda rhamni kirjaga

Ml > Cu-l abdominalis

põsekuhikud põsekuhikud pikemad lühemad kui kui kiirmlk,tugevasti kiirmlk lahknevad chrysantheml munda

tundia viburi 2. ja 4. lüli tundia viburi lülid hammasteta hambaga tipul, siseküljel

sooned helekollased acutipennis

M1< Cu1 et kol laka spruun keha punane sooned pruunid flayjpennls femoralis

-79- oteellid kiimlku oteellid kiirmiku serval 3ervasrt eemal ALBYRODINBA - karil ised

Viga väikesed, 1-2 imn. Keha Ja tiivad kaetud valge tol­ mu taol ise kirmega. Vastsed ja valmikud mitme sigu st e taimede lehtede alaküljel. Talvituvad pupaariumid. Taimede imemise tagajärjel lehed kolletuvad ja vastsete magusatel ekskr ee ti­ dal arenevad soodsalt nõgi seened. Liikide määramine toimub ainult pupaariumide ehituse järgi, mis väliselt on mõnevõrra sarnased kilptäidega. Bestis seni aurimata. Tõenäoliselt esineb 10-kond liiki.

f. Aleyrodidae - karilased BBSRSBBBBSB8 Tetralloia erloae Harr. - kanarbikukarilane. Kanarbi­ kul, Keäc- ja Põhja-Burooраз. Aleurolobus asari Sohrk. - piprakarilane. Metspipral, enelal, kuslapuul, Keäc-Buroopa. Trial eurodes vaporlarum Westw. - ka svuhoone-karilane. Kasvuhoone- ja toataimedel. Al euro chiton aoerinus Haupt - põldvahtra-karllane. Põld vahtral. Levinud koos toi­ du ta imega. oomplanatus Baer - vahtrakarilane. Hari­ likul vahtral. peeudoplatani Visn. - mägivahtra-kari- lane. Mägivahtral. Kedc-Buroopa. Pealius quercus Sign. - tamraekarilane. Tammel, jala­ kal, sarapuul, Kesk-Buroopa. Japaneyrodes simills europaeus Zahr. - pohlakarilane. Pohlal. Alevrodes proletella L. - kapsakarilane. Kapsal ja rohttaimedel. lonicerae WLk. - põõsakar ilane. Rohul, põõsastel ja puudel.

-81- 11. Tabel liikide määramiseks

pupaarium kitsas, tume, vahakatteta, ülakülg laiem alakülg laiem kui ülakülg kui alaktllg; kanarbikul erioae

pupaariumi serval sõrmjate näärmete rida, sel jal mõned pupaarium tume, о sai ise või täieliku pikad vahaniidid; pupaarium hele, vahakattega ruumide s vahakatteta vaporlarum

vahalindita selg 2 rea köbrukestega; tammel; 1 mm tagaots pole laiem kui ee sots, ühtlaselt querous ümardunud aoerinus

külgmise vaha- lindiga; 2 mm pseudoplatani

pohlal, 1 mm tagaots laiem kui simli is ee sots; taga serv sämtuga rohul või oonplanatus põõsastel

valge; seljal 1 rida kollane; selg sile kõbxukesl; valmiku tiib valmiku tiib 2 1 tumeda täpiga tumeda täpiga lonloerae. proletella APHID IN ISA - 1 eha tä il ised

0.5-6 mm, pehmekehal ised, kahe paari kilajata tiibade­ ga või ilma tiibadeta. Toituvad väga mitme augu etel taimedel. Sluteüklid keerul i aed. Aa ata a reeglina mitu põlvkonda, kus­ juures erinevad põlvkonnad võivad-erineda n ii kehaehituse, tiibade olemasolu, to idu ta imada kui sigimise poolest. Rida vorme kahjustavad kui tuur taimi Ja levitavad viiru eha lgu ai. Rühma bioloogia on üldiaelt nõrgalt uuritud. Bestis esineb tõenäoliselt 250 liigi ümber.

f . Adelgldae - pahktäilased (hermealased)

Bestis kuni 16 l iik i. Monofaagid männilistel .Põhipere- m eh eks kuude. L iig i määramine toimub I kasvu Järgu vastsete Järgi. 10-kond liiki tekitavad pahku kuuäcedel. Pineus oembraa Chol. Kuusel, migreerub seedermännile. oriental la Dreyf. Idakuu sel, migreerub nändidele. Drevfuala nordmannlanae Sokat. Idakuu sel, migreerub nulule. Aphraetaaia peotlnatae Chol. - naist-pahktäi. Kuusel, migreerub nulule. Adelges lariols Vall. - lehise-pahk täi. Kuusel, migree­ rub lehisele. Saochiphantes viridis Ratz. - roheline pahktäi. Kuusel, migreerub lehisele. abietls L. - kollauie pahktäl. Kogu elu­ tsükkel kuusel.

f . Phylloxaridae

Phylloxerlna saliols Lioht. Hõbepajul, koorel ja võr­ setel. Phylloxera cooolnea Heyd. Tamme lehtedel, lehed täpi- lised või kortsus.

f . Pgmghi^iägS - paunatäIlased

Aalnhum tremulae L . Haaval, migreerub kuuse Juurtele. Pachvpapnella tramulae Tullgr. Haaval. pomili L. Haaval.

-83- Paohvnappa mar gap lal is Kooh. Mustal paplil. vealoalia Koch. Hõbepaplllt migreerub kuu­ se Juurtele. grandis Tullb. Haaval. Prociphilus f rax ini F. Saarel, migreerub nulu Juur­ tele. bumellae Sohrk. Saarel (sir e lil), migree- rub nulu Juurtele. xvloertel Deg. Kualapuul, migrearub kuuse Juurtele. crataegl Tullgr. Viirpuul. Theoablus affin is Kalt. tostal p a p lU , migreerub tulikatele. Pemphigus llchtenstelnl Tullgr. Mustal p aplU . borealis Tullgr. Kaug-ida paplitel (P. saa- ▼eolens, P.laurifolia) tureariuB L . Papl itel. gplrotheoae Pass. Paplitel. fllaglnis B.d.F. Paplitel. Srloaoma lanlgermn Hau an. - veritäi. Õunapuu võrsetel Ja Juurtel. ulmi L . - Jalaka-kobrutäi. Jalakatel, mig­ reerub sõstardele Ja karus­ marjadele. Colopha oonrpreaaa Kooh. Jalakatel, migreerub kõrrelis­ te Juurtele. Kaltenbach lell a pallida Hai. Jalakatel, migreerub huul õiel iste Juurtele. Tetraneura ulmi L. - Jalaka-pauna täi. Jalakatel, mig­ reerub kõrreliste Juurtele.

• £m « u u * l iik i monõõkselt kõrreliste Juurtel.

f. Lachnidae - vÕrsetAllased

Cinara кто вал Kalt. Kuuse 8-15 om Jämedustel tüvedel suurte kolooniatena. bogdanovl Mordv. Kuuse võrsetel, okstel, tüve­ del, ka Juurtel. pllloornia Hart. Noorte kuuäkede võrsetel. okaste vahel koloniaalselt, olytata aickt. Noorte kuuskede vanana tel võr setel Ja tüvedel. -84- Сlnara eostata Zett. Kuuse peentel okstel okaste vahel. ploeae Panz. Uulu Jämedatel okstel, tüvedel Ja Juurtel. pinea Mordv. Männi võrsetel. Plni L. Männi võrsete tipul, okstel ja harvem ka tüvel. nuda Mordv. Noorte mändide tüvel. cembrae Chol. Seedermänni vanematel võrsetel. larlcls Walk. Lehise võrsetel. faniperi Deg. Kadakal. Sohlzolaohnus plnetl F. Männi okastel, ridastikku. Protolaohnns agllls Kalt. Männi okastel, vilkad. Laohnus roborls L. Tamme 1-3-aa st astel võrsetel. Тгягая гяДlolw Kalt. Korvõieliste Juurtel või Juure- kaelal. ranuneul 1 Guere. Roomava tulika Juurtel.

Mlndarus obllouus Chol. Kanada kuusel, parkides. abietlnus Koob. Nulul, kahjustab okkaid.

f . Anoeoiidae - Juureta 11 ased

Anoecla oom i F. Kontpuul, migreerub kõrreliste Juurtele. vagans Kooh. - " - " - (zlm it s l Mordv.) Monõõkselt holo tsüklil isalt kõrreliste juurtel. (pdcovloa Mordv.) Monõõkselt holotsükl ii i selt tarnade Juurtel .

f. Phloeomyzidae ■■ЕВВКСССШВВМ Phi oeomvzu a passer in il Sign. Papli koore pragudes, monõõkne.

f * Thelaxidge

Glvphlna betulae Kalt. Kaskede võrsete tippudes, koloniaalselt. sohrankiana C.B. Leppade - " _ -85- ThalBTjea drvophila Sch.rk. Tamme võrsetel, leherootsu- dal ja noorte lehtede alaküljel. Cerataphis orohldearum Westw. Kasvuhoonetes. Tetraphls betulinH Horv. Kaskede lehtede alaktOLjel punakates lohkudes. Hormaphldnla betulae Mordv. Kaeäcede lehtede alakül­ jel, lehed ei deformeeru.

f . Callaphididae CSCSBcSBSSBBB Synrohydobin s oblongus Heyd. Kaäcede võrsetel. Betaoallis oomss Walk. Kaskede ja leppade võvse al. Bttoeraphls punotipennls Zett. Kaskede tipul ь^-еие alaküljel ja võrsete tippudel. Phyllaphis fagl L. Pöökpuu lehtede alaküljel Ja võr­ sete tippudel. Tlnocallis platanl Kalt. Künnapuul. Tuberouloldes annul a tu a Hart. Tamme lehtede alakül jaL Tuberculatus querous Kalt. Tamme lehtede alaküljel, hajusalt. Betulaphis quadrltuberoulata Kalt. Kaskede lehtede alaküljel. heivetica H .R .L . Kaskede lehtede alaküljel. Pterocalli8 maoulata Heyd. Sanglepa lehtede alaküljel, alati koos sipelgatega. alnl Deg. Leppade lehtede alaküljel, Ilma sipelgadeta. Bucallipterus tlliae L . Pärna lehtede alaküljel, sipelgateta. Mygooallis oastanioola Bak. Tammel ja kastanil, leh­ tede alaküljel. myrlcae Kalt. Porsa lahtede alaküljel. ooryli Goeze. Sarapuu lehtede alaküljel. Pallipterlnella Goot. 2 liiki kaskede lehtedel. Calaphis flava Mordv. Kaskede lehtede alaküljel. betulloola Kalt. " Monaphls antenna ta Kalt. *» Drepanoslphum platanoidis Schrk. Vahtrate lehtede alaküljel. aoerlnum Walk. *»

-86- Thrloaphia trlfolii Mon. Rietikutel ja lutsernidel. la teol а С.В. Põl dr istikul. Thripsaphla oyperl Walk. Tarnadel. carloloola Mordv. Tarnadel. f . Cbaitjoghoridae

Qhaltophorus nassonowl Mordv. Mustal ja püramiid- p a p lü . po paleti Panz. Haaval Ja valgel paplil. trennilae Kooh. Haaval. leuoomelas Kooh. Paplitel, lehtede ala- pinnal Ja võrsetel. albus Mordv. Paplitel, lehtede alapinnal. niger Mordv. Pajudel. Periphyllus lyroplctus KessL. Vahtratel. aoeris L. Vahtratel. vUloaas Hart. Vahtratel Ja hobukastanil. Atheroldes serrulatus Hai. Kõrrel istel Ja tarnadel. Bungsla arenarll Mordv. Kõrrel istel (EL улив, Agro- рутит). Sipha give er lae Kalt. Vete lähe rohttaimedel, peami­ selt ühe idul ehel istel.

f. Aphididaeсквввавшв PioQfliBflDhls amerinae Hart. Vitspaju noortel võrsetel. Pterooomma saliols L. Pajude okstel. pilosurn Buckt. Pajude okstel. Rhopaloslphum padi L . - toominga lehe tai. Toominga lehtede alaküljel; le­ hed kolletuvad, keerdu- vad pikisuunas ja kui­ vavad; rändab kolmandas põlvkonnas kõrrel istele, kahjustab kõr st era vii Ju. insertum Walk. Õunapaulistel, lehtede ala­ küljel, lehed keerduvad risti suunas; rändab kõiv rel istele. nvmphaeae L . Ploomipuul istel, võrsetel ja lehtede alaküljel, rän­ dab veetaimedele. -87- Sohizanhis laroslavi Mordv. Jänedcastikul Ja tim t Ü. Hvalonterus nruni Geoffr. - ploomipuu lehetäi. Tiheda­ te kolooniatena ploomipuul iste lehtede alaküljel. Kahjustab.Rän­ dab pilliroole. Levib kosmopo­ liitselt. Chomaphis mira Mordv. Pai sel ehe Ja katkujuure Juurtel. vandergootl C.B. Korvöieliste Juurtel. ADhls зятпЬаа! L. Leedripuudel, fakultatiivselt rändab rohttaimede Juurtele. viburnl Scop. Lodjapuul, tugevasti kiprunud leh­ tedel . fabae Scop. - oa-lehetäi. Kikkapuudel, lodjapuul, jasmiinil, rändab paljudele roht­ taimedele. Kahjustab uba jt.taimi. evonvmi F. Kikkapuudel, võrsetel ja tugevasti kiprunud lehtedel, rändab palju­ dele rohttaimedele. rumlois L. Oblikate vartel ja alumistel 1 ehtedaL hederae Kalt. Luuderohu võrsetel ja lehtedel. oracoae L.- viki-lahe täi. Oa ja viki varte ti­ pul ja lehtedel. craooivora Kooh. - lut sera 1-1 ehe täi. Liblikõielis­ tel, talvitub lutsernil. lntybl Kooh. Siguri lehtedel, varte tipus ja õisikutel. farinosa Gmel. Pajude võrsetel ja lehtede ala­ küljel. Poml Deg. - õuna puu-l ehe täi. Õunapuul i stel, kõ­ verdab võrseid ja kortsutab lehti. ulmariae Schrk. Angervaksal ja enelal. idael Goot. - vaarika-lehetäi. Vaarikal, kõver­ dunud võrsete ladvas ja kortsu­ nud lehtede alaküljel. ruborum C.B. Põldmurakal, võrsete ladvas ja keerdus lehtede alaküljel. nasturtli Kalt. Türnpuul, rändab erinevatele rohttaimedele. grossalarlae Kalt. - karusmarja-1 ehetäi. Sõstar­ del ja karusmarjal, rändab roht- taimedele.

-88- Aphis umbrella С.В. Kassinaeri ja tokkroosi lehtede alaküljel, lehtede servad kään­ dunud alla. praetrita Walk. Pajulilledel. urtioata F. Kõrvenõgesel. afflnis Guerc. Müntidel. confusa Walk. Äiataril. flossypil Glov. - kurgi-lehetäi. Kõrvitsal istel jt. taimedel, ka lavakultuuridel. comiella H.R.L. Kontpuudel, rändab pajulille­ dele. plantaglnis Goeze. Teelehtedel. gentlanae C.B. Smajuurtel. Tribus Macrosiphini . 100-kond liik i. Süstemaatika halvasti läbi töötatud.

-89- 12 Tabel aigukondade määramiseks

et 3 põiksoonega; et 4 põik soonega; tiivututel tundlad tiivututel tundlad 3 - 101 il ised 4-6 lülil ised

1 ehtpuudel; oka spuudel; cu, ja 0Up ühis- cu^ ja cug eraldi A tüvelised 4ü&elaaa(92)

tundia viimase lüli tipuosa lühem kui pool tun dl a viimase lüli lü li alu ao sa st; saba tipuosa pikem kui pool' la i, ümardunud servaga, lü li alu ao sa st, kui lühem kui kolb ja s, siis tundlatel siis saba kolbjas ning mitte üle 5 lüli tundlad 6-lülilised (9 1 , B)

et stigma ulatub tiiva tipuni, silmad pea taganurga rs algab tema aluselt; saba 'lähedal; kedcselja eesosa kooniline; sifoonid urvetena k illjas; tiivad katuse­ Mindaridae(97) kujul iselt (91 ,A)

tiivututel ja vastsetel pea ja eesrindmik koos, paplite koore pragudes; mistõttu silmad näivad tiivuliste tundlad olevat pea külje keskel; 6-lülilised kesk sel ja eesosa taga ümardunud, tiivad pannakse kokku lapiti kaskedel, tammedel leppadel ja toataimedel; tiivuliste tundlad 5-1 ül il ised £ & & & £ & § ( 9 7 )

-90- noka viimase lüli tipp pole eraldunud; servaköbrukesi noka vi im за lüli tagakehal pole; m 1-2 haruline; tipp eraldatud; sageli pahkades m 1-3 haruline ( 9 3 )

okaspuudel ja tammedel kontpuudel (ka rohttaimede juurtel); (ka rohttaimede juurtel); pterostigma 4-20xpikem pterostigma 2-3.8 x kui la i; tagakehal serva­ pikem kui lai; sorva- köbrukesi pole köbrukesed on Anoeciidae(97)

saba sõrmjas või kolm­ nurkne, kui lühike ja ümar, siis sifoonid silinder jad ja võrk ja struktuurita saba kolb ja s; kui lühike Aghididae(1 0 1 ) ja ümar, siis sifoonid kännu- kujulised, võrk ja struktuuriga või tundlad 5-ltililised; kui saba on kolmnurkne, siis anaalplaat sügava sälguga

sifoonid võrk ja struktuurita; tundlad 6-lulilised; anaalplaat osal liikidel väljalõikega Callgghjdi^gl( 9 8 ) sifoonid võrkja struktuuriga; kui see puudub, siis tundlad 5-lülil ised ja anaalplaat kumera servaga (100) Adelgidae

pahk piki ik pahk e.-v. ümar, 3 -4 xpikem kui lai, huigakambr il ine ühekambril ine Pineus 2-3 cm; paha okaste tipud pole paksenenud; paha virve alusel; virve tipuosa normaalselt arenenud pahk sirge, okkad Sacohiphantes ümber paha oriental is

pahk kõver pahad üksikult, okkad ühel küljel avanevad juulis cembrae viridis

pahad hulgani koos, avanevad augustis abietis

pahal pole jätkeid pahk vahakirmega,oa 1 cm; vahakirmet ega vastseid; vastsed sageli paha pinnal, valmikud rohelised valmikud mustad Adelges harilikul kuusel idakuu sel Aphra sta sia Dreyfu sia

Phvlloxeridaee= ==tr c ae s= e= s= fc csn ks

kaetud valge paljad; vahatolmuga tamme lehtedel aallols coccinen Pemghigidae

kõrreliste juurtel puudel, lehepahkades sf. Fordinae või deformeerunud lehtedel ja võrsetel ( ja mitmete teiste liikide partenogeneetilised põlvkonnad) tt rs sirge tt rs ette jalakatel paindunud Õunapuu võrsetel okstel ja juurtel B. laniflaroni

leht kipras pahk kotjas B. ulmi varrel ine T. ulmi

et m 2-harul ine pahk tugevasti pahk kera jas lapik valge tiheda oompressa udestuga sifoone pole; pallida sifoonid on-, deformeeritud deformeeritud leheroot sud lehe laba ja võrsed Asiphum

mustal papi i l ; punaka skollane rohel ine pruuni kirjaga määrdunud maraipialis 'S P. tremulae kollaka sroo sa FFPPÄka hallil ja hõbepaplil oranž hallpruun vesioalis тюри!!

-93- saarel, ku d R puul 4-5 шш xylo stel fraxlnl bumel lae

lehe servad pahad kokku paisutatud suletud pahad lehe afflnls Pemphigus pearool, punakad filaglnlg

kera ja d, pak su seinal 1 sed üksikult 1 lohten stelnl

ell ip so id jad, sageli 2-3-kaupa koos borealis

Lachnidae

et rs paindunud, ^t rs sirge, stigma la i ja lühike m nõrgem kui teised sooned; okaspuudel (95) tr 2-3 x pikem kui III

i j p et m nõrgem -— kui teised sooned trin pole pikem kui trj või trj^; Trama et m pole nõrgem kui teised sooned; taronel nulul; kuu sel lehisel, 5-7 mm, kadakal, halli vahatolmu männil rau st pruun tugevasti laikudega (96) toiminud piceae larlcls juniperl seedermännil 4.5-5 aim,ülalt läikivpruun cembrae et m 2-haruline, tiivad joonisega;tiivututel 3 viimast et m 3-haruline, tundialüli e.-v. ühepikkused tiivad jooniseta со stata \ mustpruun, läikiv, 5-6 mm, tundia eelviimane lüli 1.9-2 x pikem viimasest sp.а ада

heledam, 3-4 m , tuhm; tundla eelviimane lüli 1 . 1 -1 .5 x pikem viimasest

sifoonid kõrgemad kui sifoonid madalamad kui silma läbimõõt;tundla silma läbimõõt; tundla eelviimane lüli 1.4-1.5 x eelviimane lü li 1 . 1 -1 . 2 x pikem viimasest pikem viimasest boRdanovi

karvad tundla 3 .lülil 1-1.5 x pikemad kui lüli paksus с i stata

karvad tundla 3. 2.5-3 x pikemad kui lüli pakais pllloornis

-95- noka tipuosa noka tipuosa kiil jaa; knopkataoline; koorel okastel

karvad kehal pikad, püstised; keha pigipruun, rind.rindmiku küljed, selja keäcjoon ja lülide\ vahed tolmunud; 4-5 mm plnea

trjjj^ alla 2x lühem kui trjjjg-, keha piklik-ellipsoidne, peaaegu paljas, rohekas Protolaohnus karvad kehal lühikesed, liibuvad

1%°.^

üle 3xlühem kui trju ; frSSxtši?*J keha manajas, tugevasti tolmunud Schlzolachnu з > ? A s :

värvus nagu pineal, 2-3.5 mm

keha roostepruun, tugevasti läikiv, tolmuta 3.5-4.Z mm nuda

-96- Mindaridae

tiivulised tiivulised 1-1.5 mm; 1.5-2.7 mm; kuuskedel nulgudel,okkad obllguus kõverduvad abietinus

kontpuul kõrreliste ja tarnade juurtel (tiivutud põlvkonnad ja teised liig id ) tagakeha hall, keskel suur tume tagakeha kollakas­ laik roheline, laiguta c o m i varans

Thelaxidae

anaalplaat terveservane; anaalplaat 2-sagaraline; tiivutud liikuvad, jalad ja tundlad hästi arenenud tiivutud kilptäide samased

ka sk edel leppadel tammedel ka svuhoonetes G. betulae schrankiana dryophila orchidearum

kaskedel

pruunid; tagakeha rohekad; heleda servaga; lehtede ülapinnal tagao sa serval vaha- H. betulae villaga; lehtede ala- külje lohkudes betuiina silma tagaosas eraldatud ailTnql pole eraldatud köpru; keha lapik, sale, tundlad 3-fasset 11 ine köber suunatud o ts e e t t e ; tarnadel Thrlpsaphis

roheline, mustatäp 11 ine, vahak irmega vanak irmeta cy p erl c a r ic lo o la

o x j 2 -3 x suuremad teistest; liblikõielistel Therloaphls ox ühe suurused

sifoonid 6-8 x nii harjaste alu äcöbrud pikad kui laiad; koonil ised, alu spl aadli vahtratel t r i f o l l l Drepano siphnm narjaste p alu ricöbrud |[ sifoonid mitte üle poolkerajad 1 2 .5 x pikemad kui la ia d

tagakeha rohekas, tundla viimase lü li tumeroheliste tipuosa 10 x pikem vöötidega alu so sa st platanoldls Monaphis tagakeha helekollane tundla viimase lü li 2 pruuni vöödiga tipuosa mitte üle sifoonide vahel 3 x pikem a lu sest aoerlxmm

saba l a i , ümar; saba kolbjas vöi anaal plaat kolmnurkne; kui ümar, vfil jalöiketa s i i s anaal pla a t sügava araphydobius vfil jalöikega (9 9 ) - 9 6 - koha valge vahakirmega; tergiltid e kesfcel Jfitkeld keha vahakirmeta pole

II tergiidi keskel sifoonid sifoonid Jätked kändjad urvetena \ Phyllaphis terg iid id kesk Jätketeta

tundi а 3 .1ü li karvad lühemad kui l ü l i paksus; II tergiidi kecäcel laup sügava vaoga 1 tipul lõhestunud Buceraphla tume Jätke Tubercula tu з tundia 3 .1 ü li kaikad 1.5-2 x pikemad kui lü li keäcJätked paaritud, paksus*, laup peaaegu vaota madalate kühmudena Betacallls 1,11 (III) tergiidil Pterooallls tergiitidel tumedad paarilised laigud; künnapuul Tlnocallis keskjätked tundi а 6. lü li paarilised tipuosa lühem kui alu so sa tergiidid ( 100) laikudeta Tuberculoldes tundi а 6. lü li tipuosa pikem kui alu so sa

saba tundla 3.1ü li soon istu seta saba karvad üle 2x Betulaphis kolb ja s lühemad lü li paksusest Йи о all lp t eru s

servakarvad rindmikul ja I-IV tergiidil nuijad tundla 3 .1ü li nagu V-VII tergiidllgi karvad 2x pikemad quadrituberculata kui lü l i paksus Pterocallls

servakarvad rindnikul laiade tumedate ja I-IV terg iid il kepjad, r i stvööt idega 2-6 x lühemad kui maculata tergiitidel V-VII hai vetica helerohekad, mõnikord tumedamate täppidega alni

- 9 9 - servaköbrud serva- ja keäkköbrud tergiitidel I-VII terg iitid el puuduvad Calllpterinella laup nõgus, kõbruga; laup sirge või et rs nõrgalt arenenud kumer;et rs selge Calaphls Myzocall is

kahvatu, sifoonid sifoonid laikudeta tergiitidel heledad tipul tumedad coryli pruunid laigud flava be tui icola X \ tammel porsal castanicola myrlcae

Chaitophoridae

tundlad 6 -lü lilis e d ; ^ tundlad 5-lüliliaed; sifoonid kändjad, Л Л sifoonid lühemad kui keskel kitsamad kui / keskel laia d , võrk ja pikkus, võrk ja truktuuriga; ^------^ struktuurita; rohul puudel saba kolb ja s saba la i, Jipha ümar ( 101) Г 7

Chaltophoru s keha sale, 3-4.5 x pajudel; üleni pap iitel pjicem kui la i, sifoonid sametmu st urvetena alge? Athero ide s ü lalt mustad heledate keha muna jas, 1 .5 -2 .4 z tähnideta \ pikem kui la i; sifoonid tremulae heledate kändjad tähnidega Rungsla sifoonid roheka svalged helerohelised sel Jakarvad na s so now 1 või valkjad tipul laiad, lõhestunud sifoonid albus mu stad, seljakarvad tipp hele tipul teravad 4 populeti leucomelas -100- vahtratel ja hobuka st an il Poriphyllus saba alusel mitte üle 1 .5 x laiem saba alusel üle pikku sest; kollane kuni pruun 2 x laiem pikkusest lyropictu s

helerohel ine, seljakarvad lehtjad villosu s

Aphididae = fe r= c= n rrtseses saba sõrmjas, kiiverjas või kolmnurkne,kui ümar saba lühike, siis mitte pajudel ümar; pajudel Aphidinae BCSCCC8SC (102) sifoon lühem sifoon pikem 1011 t r I I I 2 kui ^ H i g Plocamaphls Pterocomma mu st ja srohel ine; sifoonid puhetunud sa lic is tagekeha II ja II I l ü l i stigmade vahe üle 2 .2 x suurem I ja II l ü l i stigmade vahest, kui väiksem s iis stigmad suured, ümargused; servaköbrud, kui esinevad, on I ja VTI te rg iid il väiksemad Maoro siphlnl

tagakeha II ja III l ü l i stigmade vahe mitte üle 2 x suurem kui I ja II lilli stigmade vahe; stigmad neerjad; serva­ köhrud, kui eslnevad, on I ja VII te rg iid il sauremad kui II-V tergiiäll Aphldlnl VTI te rg iid i servaköher, kui esineb, on stigmast selgmiselt, kui puudub, s iis laup nõgus

VII te rg iid i servaköher, kui esineb, on stigmast kõhtmiselt, kui puudub, s iis laup vaota

sifoon tipul ümar П Hyalopterus sifoon tipul tasane, laiema servisega sifoon en. servisega; u et m 3- harul ine Aphis (103) et m 2- harul ine; sifoon servi seta; kõrrel istel et m 2- haruline Soblzanhla Chomaphis 1=1 saba kiiverjas, c.b m lühem kui laiu s 3-harullne; saba kolmnurkne, alu sel lehtpuudel pikem kui la iu s mira Rhopalo slphum alu sel (103) vandergootl

-102- Rhopalo slpfaum

keha nninajas, keha ellipsoidne pruun*, sifoon vähemalt roheline; sifoon 2 x pikem kui saba alla 2 x saba nymphaeae pikkusest

hall ika srohel Ine, kollaka srohel ine, sifoonide ümber 3 rohelise roo stepunane triibuga £adi inaertum

APhle

laup veidi laup tasane nõgus või kumer

roheline, rohel ine, keha tume fceha hele sifoonid ja sifoon mu st, saba mustad saba hele (104, B) plantaglnls gentianae puudel ja põõsastel' pruun, vahak irmega rohttaimedel comlella sifoon 1.4 -2 x sifoon 3.5-4 x sifoon 0.1-1.1 x pikem kui saba pikem kui saba; pikem kui saba keha sinaka kirmega viburni т д ьи о! karvad kehal 1.8 -2 x läikiv muatpruun, pikemad kui 1 tergiidi to Ihu ta servakõbru kõrgus orassivora fabae

luuderohul hederae

varte tipul ja teistel vartel ja alumistel taimedel lehtedel; sääred lehtede ülakül je l; pole paksenenud 2 sääred paksenenud (104 ,Д) rumlcls tumepruun, sinaka kirmega; Juurtel .gan&ol

-1 0 3 - tiivututel pole tagakehal tumedaid ski e ro t i see runu d skle roti seerunud tumedad vöödid vööte tagakehal on karvad kehal ja jalgadel pikad; karvad kehal sifoon 0.6-1 1. 5 -2 .2 x pikemad 1 -1 . 5x pikemad saba pikkusest kui 3.tundialiili kui 3.tundialüli cracoae laius laius fahae evonymi 1 .2 -2 . 5 crassivora

saba ja sifoon saba ja en. ka tumedad sifoon heledad 'V Siataril kõrvitsal istel mündil puudel ja confusa jp t. taimedel affin is põõsastel rohul SP.ssyP.ii

kassinaeril ja tokKroosil umbrella mitmetel rohttaimedel; erekollased või kollakas­ rohelised; sifoon 1 .3-1 .7 i paju lillel pikem kui saba praetitra nasturtii kõrvenõgesel urticata sifoon üle 3 x alla 3 x türnpuul pikem kui saba na stu rtii farinosa

karuanarjal ja sõ stardel sifoon hele fz.T o ssulariae

1 .3-1.5 x n ii pikk kui saba ulmariae 2 .5 -3 x 1 .4 -1 .8 x n ii pikk n ii pikk kui saba 1 .5 -2 .5 x kui saba ruborum n ii pikk kui raba ida ei pomi

-1 0 4 - СОССШВА - k ilp tä ilis e d

1-7 mm, Una selge lül istu seta ja ilma tiibadeta, v§ga väikeste tundi at e ja jalgadega, sageli kaetud vahekor­ raga või kilbiga. 36: palju vaiksemad, vaid 1 paari tiiba­ dega, harvakobatavad. Liikide määramine toimub täiskasvanud фф järgi. Toituvad taimede mitmesugustel osadel, peamiselt okstel, tüvel ja okastel, harva lehtedel ja juurtel. Sestis tõenäoliselt üle 60 liig i, kuid seni peaaegu uurimata. JuhusLikke andmeid on vaid 7 li i g i esinemisest meil. Alljärgnev nimestik ja tabelid on koostatud Leningra­ di oblasti ja Läti NSV kohta avaldatud andmete põhjal. Kas­ vuhoonetes ja toataimedel esinevad vormid (10-15 liik i) on määramistabelitest välja Jäetud. Bestlkeelsed nimetused on enamuses esmakordsed.

f . OrtheziidaeBBBBSBccaaa - plaattäilased Orthezla urtloae L. - nõgese-plaat täi. Mitmesugustel rohttaimedel, tavaline. Arotorthezla oataphraota SJiaw. Rohttaimedel. Newsteadia floooosa Deg. - sambla-plaattäi. Samblas, metsakõdus, taimede Juurekaeladel.

f . Margarodidae Matsuoooous inslgnis Borohs. - männi-puudertäi. Männi koore pragudes.

" puudertä ila sed Allooocous vovae Nass. - kadaka-puudertäi. Kadaka noortel okstel. Splnooooou я о allun at 1 Lndgr. - kanarbiku-puudertäi. "" Kanarbikul is t e l. Tavaline. Phenaoooou s aoerle Geoffr. - vahtra-puudertäi. Leht­ puudel. Tavaline. Paroudabl 1 з piceae Lw. - kuuse-puudertäi. Kuuse okas­ tel. Tavaline. vaoolnii Danz. - pohla-puudertäi. Pohla leh­ tede alaküljel. Пл-rernito pilo sellae Šxlo. Kanarbikul iste l Jt. roht------taimedel.

-10 R- 14 Coccura сошаг! Künow. - vaarika-pircdertai. Vaarikal, kitsemurakal ja lilla k a l, varre alusel. ( + 10 liik i tarnadel ja kõrrelistel)

f. ^rioooccidae - viittäilased Go ssrparia spuria Mod. - jalaka-vii ttä i. Jalaka okstel, tüvel ja võsidel. Annnthocooous uvae-ursl L. - leesika-vilttäi. Leesika vartel. Pseudochermes fraxinl Kalt. - saare- vii ttä i. Saarel, tüvel ja okstel. ( + 6 liiki kõrrelistel)

f . Kermococcidae BBBBSSBStSBBBC Kermococous guerous L. Tamme tüvel ja okstel. Põhjustab okste kuivamist.

f . Ast§rol|canii^ae Agterodiaspis queroioola Bouche. Tamme peentel okstel ringvalli sees. variolo sa Ratz. - " -

f . Coccidae - ebakilptäilased Psllococcus narvus Borohs. Tarnadel, lehekaenaldes. Luzulaspis luzulae Duf. Piipheintel ja tarnadel. ( + 2 liik i tarnadel) Parafairmalrla delicata Borchs. Tarnadel. g ra o ills Green. Tarnadel ja kõrrelistel. Sriopeltis (4 liiki kõrrelistel). Pulvinaria betulae L. Lehtpuude okstel. Tavaline. Phyllo stroma my rt i l l i Kalt. Kanarbikul iste lehtedel ja vartel. Parthenolecanlua cornl Bouche - põõsa-ebakilptäi. Lehtpuude o k ste l.' f l etcher i Ckll. - elupuu-ebak ilp tä i. Klupuul. Buleoanium transvittatum Green. Kase okstel. с jliatua Dougl. - rips-ebakilptäi. Leht­ puude peentel okstel. franoonicum Lndgr. - ш st ika-ebak ilp tä i. Kanarbikul is te l. -1 0 6 - žulecanlum douglasi Šulc. Lehtpuudel (kask, lepp j t .) . caraganae Borchs. Kollasel akaatsial ja kasel. mall Sehr. - õunapuu-ebakilptäi. Aedades õuna- ja pirnipuul. til lae L. - pärna-ebakilptäi. Lehtpuudel (pärn, vaher, hobukastan). Phvaokermes ploeae Sehr. Tavaline kuusel, võrsete punga soomuste a ll. la tlp e s Borohs. Kuusel.

f. Diasgididae - kilptäilased Syngenaspls parlatoriae äilo. - kuuse-kilptäi. Kuuse, nulu ja seedri okastel. Anamaspls loewl Colvee - männi-k ilp tä i. Männi okastel. Lepldosapile8 ulmi L. - vii japuu-kilptäi. Lehtpuude olestel Ja tüvedel. Chionaspls sa llo ls L. - paju-kilptäi. - •» - Aulaoaspls rosae Bouohe. - roosi-kilptäi. Roosidel. Nuculaspis a bletls Sohr. - nulu-kilptäi. Okaspuude oka ste l. Quadra sp id lotus ostraeformls Curt. - au st er-к ilp tä i. Lehtpuudel, tavaline. 20na tu s Frauenf. - tajume-к ilp tä i. Tammel, q okstel, 6 lehe alakül je l. bavarious Lndgr. - kanarbiku-kilptäi. Kanarbiku vartel.

-1 0 7 - Tabel aigukondade mäfiramiseks

keha lüllstamata, keha 1 üllatunud, keha kaetud selg tavaliselt kumer vahaplaatidaga kaetud koheva Ortheziidae pulberja või viitja vahekorraga

(1 1 0 ,1 1 1 ) BBfBBssraBcm keha kaetud Brloooooidae kergesti eraldatava ■вкпззаввава kilbiga (109) gi§S2 i^idae ( 112)

Ortheziidae

plaadid 2 pikireas; keha 1.6,nunapakk 2.5 mm floooo sa plaadid 6 pikireas; keha 3.5, шпаракк 5-10 nnn urtloae

plaadid 4 pikireas, kedcel veel 3 paaritut plaati*, koha. 3.5 , nunapakk 2 mm oatanhraota oka spuud&L, piklikud, valge vaha- pulbriga kadaka männi koore kuuse noortel pragudes okastel okstel lnslgniB pioeae vovae

lehtpuudel oranž, 1 mm; keha Qleni v iitja s vahamassis frazini ovaalne, pruun, v iitja l vaha- vaagnal; 3.5 mm keha rohekas-kollane, spurla ovaalne, kuni 4 mm; serval vahajätked aoerig

kanarbikul 1 stel

keha serval peened leesikal; keha üleni lühikesed vaha­ v iitja s munapakis ni idid; pohlal uvaeursl vaooinii

keha rohekas, kaetud keha roosa, tagaotsas kohevate, erineva kujuga kohevad vahaplaadid vahaplaatidega oallunetl pilosellae

1 iil aka spunane, peaaegu kerajas, vaarikal jt. valgel viitjal lähedastel vahavaagnal oomari

pinnasel, kõrrelistel Ja tarnadel keha kaetud keha üleni viitjas vahapuudriga vahamassis S*Ää22222iää2 Brioooooidae

-1 0 9 - kuusel (võrsete punga soomuste a ll)

hei epruun, tumepruun laius 3.5 mm laius 5-7 mm la tip e s ploeae mitmeaigustol lehtpuudel

<£-1 taga valge keha servad vähemalt munapakk, 6-8 mm lau gjalt langevad keha ееззетт betulae eom i järsult lam ev

pealtvaates ümar või lühiovaalne

pealtvaates nõrgalt kumer, ülal munajas, 2 roidega, 6.5x3.5 mm 5 .5 -7 mm noortel j-1 keha serval lühikesed vaharipaned keha kfilgedel arvukad c jlia tum väikesed punktid dougla gl

keha külgedel 2 rida punkte caraganae

tugevasti kumer, keha tagaots jä ra ilt langev surnud kollakaspruun, tumepruun 4x3.5 mm; keha külgedel alla paindunud mai i üle 5 mm, pealt з11е t il lae 3-4 mm, noored oo heledate ristvööt idega tran svittatum

-110- elupuul f l etcher!

taramel keha ketaajas, rohekas, keha neerjas, tugev; "lä ik iv , koore rin gvalli sees, 3-5 inm;koorepragudes noortel okstel ja võsudel querou 3 Asterodiaspls

1 .7 -2 .2 mm variolosa

katu seku jul i se üb e idul eh ei 1 st el vahakestaga Parafalrmairia

-111- lehtpuudel kilp piklik kilp ümar ee sots ahenenud

pirnjas komataoline galiola ulmi vastsekestad kilbi serval rosae

vastsekestad kilbi keskkoha lähedal

-112- HKMIPTKRA - lutikal i sed SBBBBOECCSCECCB®B

Väga mitme sigu se kuju ja saurusega. Iseloomulik on t i i ­ bade ehitus. Nende kannao sa on skl его t l seerumid, aarvjas või nahkjas, tipuosa (membraan) on k ile ja s. Mõnikord on tiivad lühenenud või puuduvad. Elavad vees, vee pinnal, maismaal va­ balt taimedel või varjatult pinnases, puukoore a ll jm. Toitu­ miselt röövloomad, taimede või loomade parasiidid või sega- toidulised. Äestis tõenäoliselt kuni 500 l i i k i . Seni kind­ laks tehtud üle 350 l i i g i ,

f . Corixidae - sõudurla sed seatasBBBBiB Vees, osalt röövtoidul 1 sed, osalt toituvad vetikatest. Corlxa dentlpes Thoms. punotata m . Lompides sahlborgl Fieb. Surüöök. linnaei Fieb. Seisavetes, kõikjal. moesta Fieb. Soome, Rootsi, Pihkva obl. oastanea Thoms. Soome, Rootsi, Kesk-Su roopa. Sigara F. 8-15 l i i k i . Cymatia bongdorffl C. Sahib. Tiikides, kraavides, jõgedes. ooleoptrata F. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes. Mlcronecta minutisslma L. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes. Tavaline, liivasel põhjal. power 1 Dgl. So. Soome, Leningradi oblast,

f . Naucoridae - u jurlutlklased B= (BCXCBOCKBffBSlCBSK üyocorls clmlooides L. Aeglase vooluga ja sel su vetes.

" kärestikulutikla sed Apheloohalrus aestivalis F. Kiirevoolulist es jõgedes.

f . Notonectidae - selgsõudurlased Notoneota glauoa L. lutea Müll. reuterl Hungert. Soome, Leningradi o b l., Lääne-Buroopa. f . Pleigag - kääbu seelgeõudurlased Linmofiil ja fü to fiil. Toitub plank ton vähike st eat. Plea leachi Mo Gp. et Kirk. Novgorodi o b l., Bootei. f . Ne^idge - harklutiklased oinerea L. - vesihark. Tavaline. Madage põhjaga veekogudes. RflTiqtra linear lg L. - nöelbark. Mitte sage. LSuna- - Bestie. f . Hebridag - pisilutikia eed Veekogude kallastel ja soodel, ka veetaimede ujul eh­ ted el . Hebrae ruficeps Thome. Peaaegu alati tiivutu. Peami­ selt soode e. pu siilus Fail. Alati tiivuline. Ka vabee vees.

f . Mgjjoveliidgg - pur Ilu tiki a eed Mesovel ia fu roata Muis. Veetaimede ujul ehted el.

f . ixümgStiüas - vesivaksurlased Veekogude kallastel vee- ja kai data imedel, ka vee pinnal. Hvdrometra gradients Horv. -vesivaksur. stagnorum L. -tiigivaksur. Soome, Moskva obl. f . Veliidge Microvelia umbrlcola Wrobl. Leningradi o b l., Root ei, Seieuvetee, p elofiil. ret leul ata Bura. Limnof ii l , veetaimede uju- 1ehtedel. Vella aaul 11 Tarn. Kogu Euroopa. oanral Tarn. Vooluvete pinnal. Mitte sage.

f . Gerridae - vesi jook eiklased Röövto idul i eed, limnof illid . Veekogude pinnal. Liiqnnr>orflP rufoeou tallata я La tr. Perris paludum F. MJag Deg. lateralis Sohumm. Soome, Rootei, Baltikum. thoraolous Sohunm.

1 1 4 - Gerrla sphagna to rum Gaun. Rootsi. odontogastar Zett. lacustria L. Kõige tavalisem. argentatu q sohumm.

f . ^5i<|i^gg - rannalut Ücla sed Veekogude kallastel Ja soodel, röövtoidul ised. Chlloxanthus pilosus F ail. Kesk-Su roopa st - Valge me­ reni. Mererannal. Sal da litto r a l la L. H a lo flil, mererannal. mu ell eri Gmel. H a lo fill. morlo Zett. Rannal ja aoodel. Charto90irta oinota H .-S. Mererannal, soodel. elegantula F ail. Mererannal, soodel. oo oksi Curt. Mererannal. Halosaida la te ra lis F a ll. Mererannal. Mloraoanthla fennloa Reut. Mererannal. Teloleuoa pelluoens F. Soome, Rootsi, Poola. Saldula seo t lo a Curt. Mererannal. ortoohlla Fieb. Sageli veekogudest eemal, kuivades kohtades. opaoula Zett. Mererannal ja magevete ääres. melano90ala Fleb. Kaldal 11 vai. 0-album Fieb. - " - sal ta tor la L. Tavaline mere ja magevete ääres. pall lpes F. Mererannal. arenioola Soholtz. Jõekaldal.

f . Dig so00ridae - samblalutiklaaed Sl avad samblas, valmlkud Ilmuvad suve lõpul. С era to combu 3 ool eoptratu 3 Zett. Samblas, 1 ehakulu 3 ja sipelgape sade s. cortlo a lls Reut. Зэоте, Poola. Puukoore a ll. Crypto st enima p u glllimum J.Sahib. Soodel. wait 11 Fleb. Niisketel niitudel.

-1 1 5 - f. Nab idae - sirplutiklased BB1SS9 HB Röövloomad, toituvad teistest putukatest. apterus F. Lehtmetsades põõsastel. Stal la boops Schiödte. Зэоте, Rootsi, Leningradi obl. Doliehonabis flavomarglnatus Soholtz. Lehtpuudel ja rohul. 1 lmbatus Dahlb. Niisfcetes kohtades, rohul ja põõsastel. 1 lneatus Dahlb. 3n. roostikes. Nabis ferus L. Niiäcetes kohtades. pseudoferus Rem. rugosas L. Lehtmetsades. erloetorom Soholtz. Kanarbikul. brevls Soholtz. Niieketel niitudel.

f . Rgäftlüäaa - röövlut Ikla sed Smpiooris vagabunda L. Puudel. oullolformls Deg. Puudel ja hoonetes. Coranus sabapterus Deg. Tavaline rohurindes. Rhlnooorls annulatus L. Põõsastel ja puudel. Redu vius per sõnatus L. Reeglina vanades hoonetes. Pygolampls bldentata Goeze. Niisketel niitudel.

f . Pb^matidae - коju siutikiased Phymata orasslpes F. Niitudel, rabal kanarbikul jm. Röövtoiduline. Valmlk varakevadel ja h ilis­ sügisel. f . ^SSoghjeidae - kääbu alut Ikla aed Röövloomad, toituvad lestadest, hooghännalistest jt. d ja 5 selgelt erinevad. Lorloula pselaphlformis Curt. Puukoorel samblike all. elegantula Baer. Soome, Rootsi, Kesk-Buroopa. Myrmedobla tenella Zett. Okaspuudel, samblas, sipelgapesades. dlstlnguenda Reut. Soome. Okaspuudel. ooleoptrata Fail. Samblae, samblikes Ja sipelgapesades.

-1 1 6 - «в«22ЙЙ22 “ õielutiklased Toituvad lehetäidest, ürasßcitest jt . putukatesrt. Sage­ l i puudel ja õitel. Talvituvad enamasti valmikutena. Soolopoecel 1 a obscurella Zett. Puude koore a ll. pulohella Zett. Okaspuudel, üraskite käikudes. Xylooorls cursltana Reut. Puude koore a ll, en. lühi- tiivaline. galaotlnus Fieb. Sageli sõnnikus. formloetorum Boh. Soome, NL Bu roopa osa metsa­ vöönd, sipelgapesades. latlventrls J.Sahib. Soome, NL Suroopa-osa. Lyotooorls oampestris F. Koore a ll, urgudes, ehitustes. Tqmnostethus puslllus H.-S. Lehtpuude koorel, toituvad en. kilptäidest. gracilis Horv. " » gLatophllus stlgmatellua Zett. Soome, Rootsi, Läti. Männa. nlgrloornls Zett. Soome, Rootsi. Männil. Anthooorls oonfu31 s Reut. Lehtpuudel (paju, pappel). nemo rails F. gall a rum-ulmi Deg. Jalaka-kobrutäi pahkades. Soome, Leningradi ja Pihkva obl. pllosus Jak. Soome, Leningradi o b l., K .-Su roo­ pa. Puudel ja rohul. nemorum L. Tavaline, puudel. limbatus Fieb. Soome, Rootsi, NL Suroopa-osa metsavöönd. Sn. pajudel. Tetraphleps biouspls H.-S. Nulul ja leh isel. Soome, Rootsi, L&tl. Aoompooorls alpinus Reut. Okaspuudel. рудтпяяая Fall. Okaspuudel. Orlus nlger Wo If f . Mitme aiguste taimede Õitel ja leh­ tedel. minu tu s L. agillfl Flor. Läti. latioollls Reut.

-1 1 7 - f . Cimloj/Даа - verelutiklased Imevad püsisoojaste lbomade verd. С Imex leotularius L. - voodilnttkaa. Inimesel. 0яо1яоцв hirundinis Jen. - pääsuke salu tika s. Pääsukes- te Ja piirpääsukeste pesades, ka varblastel jt. lindudel.

f . Miridae - rohulutiklased Suurim lutiklaste sugukond. Knaiai s taimtoidul ised, о за ka rööv- ja segatoidulised. Sõnajalgadel. Monaloooris f ll i c i s L. Bryooorls pteridia F all. s f. Dic^hinaa Dlcyphus P a llIdua H .-s. Mets-nõianõgesel. Rootsi, Novgorodi oblast. oonstrlotus Boh. Rohul (nõianõgestel). ataohydls Reut. " global if er Fall. Pu su rohtudel ja käokannil. sf. Deraeocorinae. Röövtoidulised. BBBSBDBDCBBBB Bothynotue pllogus Boh. Männil ja kuusel. Soome, Lenin­ gradi obl. Stethooonue cyrtopeltia Flor. Soodel, toitub võrkluti- katest Stephan it i s oberti. Alloetomua gothloua Fall. Männil. germanlous S.Wagn. Männil. Soome, Rootsi, Kesk-Su roopa. Deraeocorla punotulatua Fail. Rohurindes ja lehtpuudel. ruber L. Lehtpuudel ja põõsastel. soutellarls F. ” sf. Mirinae trib. Mlrinl Cap sus ater L. Kõrrelistel. wagnerl Rom. Sookastikul. Metsavöönd. Charagoohilus gyllenhall Fail. Madaratel. Polymerus nlgrltus Fail. Madaratel. palustris Reut. - " -

- 1 1 8 - Polymerua unifaaclatu ? f . Madaratel. vulngratua Panz. Polüfaag, kahjustab peeti Ja kartulit. oognatus Fieb. Polüfaag, kahjustab peeti Ja kartulit. Soome, Rootsi, Pihkva obl. Camptozygum aeouale VU1. Okaspuudel. Zyglinus .nl&rloeps Fail. Kadakal, männil. Soome, Root­ si, JarosLavi obl. Plesloooris rugloollls Fail. Pajudel Ja leppadel, mõ­ nikord kahjustab aedades v il­ japuudel. Lygooorls pabullnus L. - kartul Uu tika a. Rohul niiske­ tes kohtades. oontamlnatus Fail. Lehtpuudel ja põõsastel. viridis Fall. Lehtpuudel Ja põõsastel, eri­ t i pärnadel. 1 lmbatus Fail. Pajudel jt . lehtpuudel. Soo­ me, Rootsi, Läti. rhamnioola Reut. Paakspuul. Soome, Rootsi. luoorum M.-D. Põõsastel Ja rohul. gpinolal M.-D. Põõsastel Ja rohul. Soome, Läti. Lygus rugulipennla Popp. Polüfaag rohttaimedel. punotatus Zett. Soome, Rootsi. Kanarbikul, nõgestel. pratensis L. Polüfaag rohttaimedel ja puu­ del. gemellatuB H.-S. Soome, Rootsi, NL Buroopa- -osa. Sageli pujudel. Orthops rubrioatus Fail. Okaspuudel. oervlnus H.-S. Lehtpuudel. oampestris L. Rohttaimedel, eriti sarlka- 1 iste l. kalmi L. " - basal is Costa. NL Buroopa-osas la ia lt levinud. Liooorls trlpustulatus F. Bn. nõgestel. Agnocorls rubloundus Fail. Bn. pajudel. Diohroscytus ruflpennia Fail. Okaspuudel.

- 1 1 9 - Steno tu s blnotatua F. Niisketes kohtades orasheintel. Soome, L äti. Capaode 8 gothious L. Kuivadel niitudel, то ht ta ime del. Miria atria tu a L. Lehtpuudel. Calooorls quadripunotatus V ill. Taumel Jt. lehtpuudel. sexguttatua F. Rohul. blclavatua H.-S. Lehtpuudel, põõsastel Ja puhmastel. fulvomaoulatua Deg. Lehtpuudel. гозеотаои!atua Deg. Rohul, hserofiil. norveglous Gmel. Rohul Ja puudel. Adelphoeorls aetlcornia F. Liblikõielistel. 1 lneolatua Goeze. - lutaern ilu tikas. Roht­ taimedel, kahjustab lutserni. annulleornis F. sahib. Sn. nögeatel. Phytooorls populi L. Lehtpuudel. t lli a e F. L ehtpuud e l. longipennis Flor. Lehtpuudel. dinildiatua Kirschb. Lehtpuudel. Зэоте, Rootsi, Leningradi obl. hirautulus Flor. Rohul. reuteri Sd. Lehtpuudel. Põhja- Ja Kesk-Eu­ roopa. ulmi L. Lehtpuudel. varipes Boh. Rohul Ja põõsastel. in siinis Reut. Kanarbikul. Soome, Kest- 3u- roopa. in trioatu s Flor. Okaspuudel. plni Kbm. Okaspuudel. Pantillus tunioatufl F. Lehtpuudel. trib. Stenodemlni. Kõrrel istel Ja tarna- _ del. Stenodeaa oalcaratnm Fail. Niisketel niitudel. trispinosum Reut. Veekogude ääres rohul. yirena L. Rohul, talvitub okaspuudel. laevlgatum L. Rohul h o lsatum F. Kuivadel n iitu d el. No to at ira errat loa L. - uitlutika s. Niitudel.

-1 2 0 - Megalooeraea reotioomig Geoffr. Niitudel. Trlgonotvlue rufioomlfl Geoffr. Niitudel Ja põõsastel. Teratoooria paluflum J. Sahib. Tarnadel. aaunderai Dgl.So. Pillirool. antennatua Boh. Niisketel niitudel, kõrre­ lis t e l. Leptopterna dolobrata L. Vaga tavaline niitudel. ferrugata Fail. Niitudel. Aotitooori8 signatua Reut. Soodel. Soome, Leningradi obl. Aoetropla gimmerthali Flor. Läti, Rootsi, Leningradi obl. Liivep inna sel luste- t e l. trib. Pithanlnl Pithanus maerkell H.-S. Kõrrelistel Ja tarnadel, trib. Myrmeoorlnl Myrmecorls graollis B.Sahib. Sn. kõrrelistel,zoofaag. sf. Orthot^ Jngg trib. Haltlolni MyrmeQophyes alboornatus Stäl. Kõrrelistel. Karjala, Moeicva obl. Labopa sahlbergl Fail. Tarnadel. Soome, Läti. BarYopiooris nitidus M.-D. Liblikõielistel Orthooephalus brevis Panz. Kõrrelistel. corlaoeus F. Коrvõielistel. sal ta tor Hahr. Ко rvõiel istel. vlttlpennis H.-S. Pujudel ja härjasilmal. Soome, Läti. Stronftylocoris niger H.-S. Niisketel niitudel ja soo­ del. Soo-piimputkei. leuoocephalus L. Kellukatel. ateganoldes J. Sahib. Koola, Keeäc-Зиroopa. Madaratel. lurldus Fall- Sinimikul Jt. taimedel. Haltlous apterusL. Liblikõielistel.

16 -121- tr ib. Ortho tvl in i Cylleeorls hiatrlonlcus L. Tammel jt. lehtpuudel. flavoquadrlmaculatus Deg. Tammel jt. lehtpuudel. Globlceps sphegiformis Rossi. Puudel. яя! lo lool a Reut. Soodel, pajul ja käätxis- kasel. Soome*, Leningr. obl. flavomaoulatuв F. Niisketes kohtades, ro­ hul ja põõsastel. dlgpar Boh. Soodel, rohus. Mecomma ambulans Fail. Polüfaag, niiskes metsas, rohul. Fleberooapgus flaveolus Reut. Ssodel, rohus. Soome, Leningradi obl. Cyrtorhltrus carloia Fail. Tarnadel ja kõrkjatel. Soome, Leningradi obl. Ble-pharldopterus angulatus Fail. Lehtpuudel, zoofaag. Malacooorls chlorizans Panz. Lehtpuudel. 0rthotylu8 fuscescens Kbm. Männil ja kuusel. Soome, Leningradi obl. billneatus Fail. 3n. haaval. virens Fail. Pajudel. marginal is Reut. Pajudel jt. lehtpuudel. tenellus Fail. Lehtpuudel, eriti saarel. na s sa tu s F. Lehtpuudel, e r it i pärnal. ylrldinervis Kbm. Jalakal jt. lehtpuudel. prasinus Fail. Lehtpuudel, eriti pajul. dlaphanus Kbm. Pajudel j t . lehtpuudel. flavosparaus C.Sahlb. Maitselist el. Kah­ justab peeti. erioetorum Fail. Kanarbikul, trib. Pilo-phorlnl Pilophorus clnnamopterus Kbm. Männil. Toituvad lehetäidest. perplexus Dgl.So. Lehtpuudel. Ээоте, Rootsi, Moekva obl. cl avatus L. Lehtpuudel, oonfuBxs Kbm. Lehtpuudel, eriti pajudel. - 122- trib. Hallodaplnl Hallodapus rufe seana Burm. Kanarbikul. gygtellonotus trlguttatua L. Kuivadel niitudel. Cramnooephalus albol in eatu в Reut. Okaspuudel* Ээоте, Ke äc-Bu roopa. trib. Phyllni Oncotylus vlrldiflavus Goeze. JUmikatel. Leningr. obl. •punotities Reut. Soolikarohul. Ээоте, Lenin­ gradi obl. Macrotvlus eru elatus F.aüalb. Angervaksal. Ээоте, Karjala. Conostethus roseus Fail. Rohul, eriti mägiristikul. Conlortodes sa llo e llu s M.-D. Pajudel, sarapuul jt . põõsastel. Lopus decolor Fall. Rohttaimedel. Ambl vtvlu 8 na su tu 8 Kbm. Rohttaimedel. Megalocoleus pllosus Sohrk. Ээо1 Ikarohul jt. mollioulus Fail. " - Hoplomaohus thunbergl Fail. Hunditubakatel jt. roht­ taimedel. Tytthus gernlnu s Flor. Tarnadel, toituvad tsikaadidest. pygmaeus Zett. - " - " Pleslodema plnetellum Zett. Okaspuudel. Orthonotus ruflfrons Fail. Nõgesel Jt. rohttaimedel. Phylus melanocephalus L. Tammel jt. lehtpuudel. c o r y ll L. Sarapuul. Psallus k olen a tii Flor. Kuusel ja männil. ambiguus F ail. Lehtpuudel. ae th lo ps Zett. Pajudel. Soome, Leningr. obl. betuletl Fail. Kameedel ja leppadel. quereus Kbm. Tammel jt. Soome,Leningradi obl. perrisl M.R. Lehtpuudel. wagneri Oss. Lehtpuud el. varlabills Fail. Lehtpuudel. roseu 8 F. Pajudel jt . lehtpuudel. m ollis M.R. Lehtpuudel. -1 2 3 - РяиНия л lm 1 пи tug КЪт. Tammel Jt, lehtpuudel. Ээоте, Leningradi obl. varlans H.-S. Lehtpuudel. Soome, Leningr.obl. 1epiduв Fieb. Saarel Jt. " flavelluв Stich. Saarel jt. - " aoholtzl Fieb, Leppadel Jt. lehtpuudel. fallenl Reut. Kaäcedel jt . lehtpuudel. Sthenarus rotermundl Scholtz. HCbepaplU, ka pajudel. Atraototoaas morio J. Sahib. Mannil. Soome, Leningradi obl. mall M.-D. Roosõiel Istel. Toituvad lehetäi­ dest jt . putukatest. magnioornla Fail. Okaspuudel, eriti kuusel. Criooorls crasslcornls Hahn. Madaratel. quadrImaoulataв Fall. - n - Salloarus roaerl H.-S. Pajudel. Soome, Läti. Monosynamma bohemani Fail. Pajudel. Phoenloooorls modestua M.D. Männil, Soome, Leningradi obl. obscurellus Fail. Männil, kuusel Ja kadakal. Parapsallus vitelllnus Scholtz. Okaspuudel. Plaooohilus seladonlous Fail. Kuival niidul, roht­ taimedel. Plagiognathas chrysanthemi Wolff. Rohul Ja lehtpuudel. artustorum F. Rohul Ja lehtpuudel. albipennis Fail. Pujudel. Ohlaacrdatus pullcariaa Fail. Temofill. Liblikõielis­ te l. pullus Reut. " - _ n _ aalt Ita ns Fail. Rohul.

f " ▼örklutiklased Taimtoidulised, samblal, rohul Ja puudel. Campylosteira fallenl Fieb. Saumnaldel. Soome, Pihkva obl. Aoalypta oarlnata Panz. Sammaldel. platrohella Fieb. - " - nlarina Fail. - « - -1 8 4 - Aoalypta marginata Wolff. Sammaldel. Soome, Läti. gracllip Fieb. - " - parvula Fail. - " - Dlctynota trleornla Sohrk. Maapinnal. Derephyeia foliacea Fail. Rohul, ka tammel. oristata Panz. Korvöielistel. Galeatus splnlfrona Fail. Rohul. Stephanltis obertl Koi. sinikal. Lasiacantha сатадс!дя Germ. Huulöielistel. Tingis reticulata H.-S. Anakap sa stel, hunditubakatel jt . Novgorodi obl. oardui L. Ohakatel. Catoplatus fabrioll Stal. Härjasilmal. Physatocheila eostata F. Leppadel jt . lehtpuudel. Dlctvla lu m li Fieb. Soo-lõo silmal. convergeng H.-S. - " - echll sohrk. Karelehelistel. Agratmna tropldoptera Flor. Rabadel, villpeal. laeta Fail. Lugadel ja tarnadel. confusa Put. Lugadel. f . Aradidae - koorolutikiased Aradus olnnamomeus Panz. - mä nn i-koor elu tikas. Noortel mändidel. depressas F. Lehtpuudel. somohetlcus Kir. Jalakal. Leningradi obl. его sa s Fail. Vanadel kuuskedel. Soome, Lenin­ gradi obl. brevloollls Fail. Vanadel kuuekedel. betulinus Fail. Kuu&edel. Soome,Leningr.obl. cortioalis L. Okaspuudel. piotus Baer. - " - hleroglvphleus J.Sahib. Lehtpuudel. Lenin­ gradi obl. betulae L. Kaefcedel. «^pnatloornls F. Sahib. Soome, Läti. lugubrls Fail. Sn. oka puudel. -1 2 5 - Aradus angularis J. Sahib. Okaspuudel. Soome, Novgorodi ob l. aterrlmus Fieb. blroaculatus Reut. Lehtpuudel. Leningradi obl. orenaticollls F.Sahib. Mannil. Soome, Läti. Mezlra tremulae Gem. Lehtpuudel. Aneurua avenlus Duf. Lehtpuudel. Soome, Leningradi obl. ?. Pieamatidae - pit siu tiki a sed Taimtoidulised, maltsai istel. Pleana maculatum Lap. capItatum Wolff. quadra tum F ie b .- p eed i-p itslu tik as. Kahjustab p e e ti. f. Berytidae - karklutiklased CSOSBCBB8B Röövtoidulised või segatoidulised. Neides tipularlus L. Kuivadel niitudel. Berytlnus olavlpes F. Liblikõielistel. minor H.-S. ” crassipes H.-S. - " Metatropls rufescens H.-S. Varjulistes metsades nõia- k o lla l ja harakkul ju sel. ?• Lggaeidae - pikklutikla sed Taimtoidulised, en. polüfaagid. Lygaeus equ estris L.- rateilutikas. Rohul ja põõsastel. Nltheous jacobeae Sohill. Rohul. Nysius thymi W olff. Rohul ja puhmastel. erloae Sohill. " helvetious H.-S. " Ortholom s punctlpennls H .-s. Rohul a._eidooerys resedae Panz. Kaskedel jt. lehtpuudel ja põõsastel. Toitub lehetäidest. Cyxnus claviou lu 3 Fall. Tarnadel. glandloolor Hahn. Tarnadel. obllquus Hv. Kõrkjatel, tarnadel, lugadel. Baltikum. -1 2 6 - Isohnoäexmia sabuleti Fall. Kõrrel istel. Geoooria g rv llo ld e s L. - к il kiu tikas. Maapinnal. Fakultatiivselt röövto idul ine. dispar Waga. Leningradi oblast. lapponloua Zett. ater F. Heterogaster urtloae F. - nõgeselutikas. Nõgesel. Tropldophlebia со stalls H.-S. Kivistel kohtadel. Lenin­ gradi ob l. Macroplas prey sel eri Fieb. Korvöiel istel jt. Oxyoarenus modestus Fail. Lepakäbides. Soome, Läti. Phllomyrmex in slgn is C. Sahib. Männikäbides. Soome, Leningradi obl. P1 inthlaa s pu siilus Scholtz. Maapinnal, kuivades koh­ tades. Aoonrpus rufipes Wolff. Maapinnal, niisketel niitudel. Stygnooorls rustieus Fail. Maapinnal, kuivades kohta- des. pedestris F ail. Maapinnal. fuliglneus Geoffr. Karjala. pygmaeus F.Sahib. Soome, Leningradi obl. Tropistethus holoserloeus Soholtz. Soome, Rootsi. Isohnooorls augustulus Boh. Liivasel pinnasel. Soolopostethus piotus Schill. Niiäces metsakulus ja veekogude kallastel uhtrisus. a ffin is S ch ill. Sn. nõgestel. thomsoni Reut. Nõgestel. Soome, Modcva ob l. decora tu s Hahn. Kuival pinnasel. p ilosu s Reut. Veekogude k a lla stel uhtrisus. Sremocoris plebe.iug Fail. Metsakulus. abletls L. Metsakulus, okasmetsades. Taphropeltus contractus H.-S. Soome, Rootsi. Lanroroplflx pioeus F lor. Metsakulus ja samblas. Drymus ryei Dgl.Sc. Lehtmetsades ja rabadel, lehe- kulus. svlvaticus F. Nõmmemetsades maapinnal. brunneus F. Sahib. Metsades, lehekulus. Ga atro de в grosslpea Deg. Männikäbides. яЫя-Ьш Bergr. Kuusekäbidee. Grantopel tu s lvnoeu s F. Ra gl iu я я1 hoaoumlnatu s Goeze. Lehtmetsades, maapinnal ja koore pragudes. RTparoohrciTm1 я pinl т.. Bn. окаasetsades« phoenioeu s Rossi. Soome, Kesik-Su roo pa. Perltrechus angustloollie F.Ählb. Maapinnal, kuiva­ des kohtades. genloulatua Hahn. Metsakulus Ja samblas. nublluB F a il. Maapinnal diatlnguendus F lor. Liivap inna sel. Sphraglatlou в netailoeus Fail. Maapinnal, metsakulus, samblas. Megalonotua antennatus Schill. Maapinnal, kanarbiku ja maranate a ll. ohlragra F. Maapinnal Pterotmetus staphyllniformls Soh il l . Kuival pinnasel. Ma с rod ema micropterum Curt. Kanarbikul. Plonoaomus variue Wolff. Nõmmedel. Trapezonotus arenarlus L. Liivap inna sel. anoru3 Flor. Rohul, samblas ja metsakulus. desertue Seid. Kanarbikul, nõmmedel. Soome, Kesk-Зи roopa. Bmblethis denticollls Horv. Leningradi obl. Kuival pinna s e l. Gonlanotus marginepunctatus Wolff. Rannaliival. Paohybraohlus fractioollls Schill. Sooniitudel. lurldus Hahn. Sooniitudel. Llgyrooorls sylvestris L. Okasmetsades, rohul ja puhma s t e l.

f . Fjrrhocor^gg - punalutikla sed Pyrrhooorls apterus L. Sega to idul ine. Kuivades kohta­ des. Haruldane.

f. CoreidaeBScrcBSB - loidlutiklased SvTomastus rhombeus L. Kuivadel n iitu d el. Soome, Leedu. Coreas margina tu 3 L. - oblikalutikas. Oblikatel jt., niisketel niitudel. gnoplops acanha F. Ussikeelel jt. karelehel istel. Spathooera dalmanl schill. Oblikatel jt., liiva st ei alad el. Bathysolen nubilun Fail. Lutsernil. Ulmloola spinlpes Fail. Ristikutel. Nemocoris fallenl F. aihlb. Liblikõielistel. Soome. Coriomerls scabrleorniq Panz. Liblikõielistel. Soome, L äti. dentioulatus Soop. Liblikõielistel. Alydus calcaratus L. Liblikõielistel. Corizu8 hyosoyaml L. Polüfaag. Rohul ja põõsastel. Rhopalus maoulatus Fieb. Niisketes kohtades, soo­ kailul jt . gubrufus Gmel. Huulõiel iste l. parumpunotatus S ch ill. Polüfaag. Stlctopleurus crasslcornis L. Massiline rabadel. abutilon Rossi. Kuivadel niitudel. punotatonervoais Goeze. Kuivadel niitudel. Mynrns miriformis Fail. Kõrrelistel. Chorosoша sch ill in.ql Sohill. K õrrelistel. L iivastel alad el.

f. PlataspidaeesRscasBnBB Coptosoma scutellatum Geoffr. Soome, Läti. Liblik­ õielistel. Kaltsifiil.

Acanthoэогаа haemorrhoIdale L. Lehtpuudel. Haruldane. Sia srno stet ftu s lnterstlnctus L. Lehtpuudel, va st aed kaskedel ja pajudel. brevls Lindb. NL Suroopa-osa metsavööndis, haruldane. minor Horv. Sõstardel ja kuslapuudel. iSlasmoha ftrisea L. Okaspuudel. ferrup;ata F. Sõstardel ja kuslapuudel. betulae Deg. Lehtpuudel.

-1 2 9 - 17 f . c^dnidag - kaevurlutiklased Pinna see vöi pinnasel. Toituvad on. taimede Juurtel.

Thyreooorlfl aoarabaeoldea L. Kuivadel niitudel. Vast­ sed kannikestel. Aethna nlgrltua P. Polüfaag, psaramofiil. Cydnue aterrinaas Först. Piimalilledel. Legnotua plolpes Fail. Madaratel. Adomerua blguttatua L. Härgheintal. Oanthophorue dublua Soop. Polüfaag. Trltomeeaa b lool or L. Huul õieli stel. Sah ira a luotuosas Mis. Ka relabel iste l. morlo L. Karalehelistel. 0 ohe to stethqs nanua H.-S. Polüfaag. Läti, Leningr.obl.

f . Pent atom idae - kilplut Ikla sed Odonto soel lg fuliginoea L. Polüfaag, kuivades kohta­ des. Phlmodera lapponloa Zett. Leesikatel. Soome, Lenin­ gradi obl. humeral 1b Dalm. Rannaluidetel. flo r l Fieb. Läti. Liiva stel kohtadel kõrrelis­ te Juurtel. ttjtrygaster testudlnarla Geoffr. Vastsed tarnadel. maur a L. Polüfaag. Kahjustab teravilju. Qraphosoma lineatum L. Sarikal iste l. PodQPfl lnunota F. Polüfaag, niiaketal niitudel. aolooorla our sitane F. Maapinnal, kuivadel niitudel Ja nõmmedel. maerooephalus Fieb. Leningradi obl. mlorophthalmaa Flor. Nõmmedel. umbrlnue Wolff. Nõmmedel. Aelia acuminata L. - noklüutikas. Kahjustab tera­ vilju . klugl Hahn. Kuivadel palkadel, kõrralistal. N eo 11 iel oaga pu sll 1 a Gmel. soodel. Stagonoms puslllus H.-S. Soome, Kesk-Su roopa. Busaroorls aenws Soop. Leningradi obl.

- 1 3 0 - aibloonlfl Intermedia Wolff. Rohttaimedel. Palomena praalna L . L ehtpuudel. Tiridi^ifonfl Poda. Lehtpuudel. Pitedla .lunlperlna L. Kadakal. pinloola Mis. Bn. männil. Läti, Зэоте. Holoogtethng vernal is Wolff. Rohul Ja lehtpuudel. Carpoooria purourelpennla Dee. Soome, Baltikum. fueolapinua Boh. Polüfaag rohttaimedel. pudioua Poda. - " - An them in ia allena Reut. Dolyoorla Ьаооягитп L. - marjalutikas. Puudel ja rohttaimedel. Burydema ornatum L. Puudel ja rohttaimedel. domlnulu a Soop. Peamiselt sarikal is te l. olaraceum L. - harilik kapealutikas. Pentatoma ruflpes L. L ehtpuudel. Plcromerua bidena L. - " - Arma ousto3 F. Toitub en. lehemardlkateat, lepal, pajul jt . Trollua lurldus F. Puudel. Bntomofaag. RhaoQgn»thU3 punotatus L. Niidcetea kohtades, sa­ geli pajudel. Jalla dumoaa L. Bn. rohul. Zlorona caerulea L. Rohul, toitub hdplkpollagteert.

-1 3 1 - Tabal sugukondade määramiseks

vee pinnal või kaldal vee lähedal; vees; tundlad keha a lt hõbedase peast lühemad, mai anaal udestuga ülalt pole näha (133 ,B) (133,A) tagakeha tipul pikk õhu toru Pj. Pii ja ры 1 erineva Nepidae ehitusega; trj lühike ja l a i , 1 -1 ül 11 ine Ranatra

keha keha lame sil Inder jas

keha 2.5-3 x pikem pea 2 x laiem kui pikk; nokk ulatub cxj-ni kui lai; et siledad; 13-16 mm Nauoori^ge Notonectidae (136)

pea l i g i sama pikk kui la i; nokk ulatub keha lühike; et °XII I “ ni punkteeritud; 2.5-3 mm 4E££k2cheiridae Pleidae ====ane

-1 3 2 - tundlad 5-lülilised; tundlad 4-1 ill 11 ised; 1 - 2 mm vähemalt 3 ram 1§Шй81(13б) küünised käpa küünised kinnituvad tipu l enne käpa tippu 3 *

keha p ik iik - keha kepjas; fjjj ulatub üle ovaalne; 3-3.5 mm 7.5-13 mm tagakeha tipu Mgfoveliijlae HYdrometridae(i36 ь Gerridae(i38) f TTT ei ulatu tagaZeha tipuni IfiliÜ äl (138)

tundlad 4-lülilised, tundlad 5-lül il ised , kinnituvad pea eesserval kinnituvad pea eesserva a lla (136)

tundla 2 .l ü l i tundla 1 . ja 2 .l ü l i en. pikem kui 3. lühikesed ja paksud, 3.ja 4. pikad ja peened; 0.8-2.3 mm .j paks, tj ja tr j Dig soooridae (140) väga väikesed Phymatidae

(134)

-1 3 3 - nokk en. sirge, vastu nokk paindub kaarjalt keha, kui kaarjalt paindunud keha en. üle 6 ram (mõned Anthoooridae, Söldi&ae) s iis vaiksemad nokk 3-lülil ine, nokk 4-lüliline, pea ristvaoga pea ristvaota silmade taga Nabime (141) Reduviidae (142) J

eesselja tagyse v teravnurkselt välja veninud; et võrkjad keha lapik; T in gidae(l6 6 ) tiivad rudimentsed; loomapara siidid £iligid||(146)

et euneus on; kesk- ja taga rindmiku pleu riid id jagunenud; et ouneus puudub kehakatted pehmed kesk- ja tagarindmik X ühtsed; kehakatted en. tugevad(135)

käpad 3 -lü lilis e d või ainult trj 2-l ü lil in e nokk 4 -lü lilin e ; täpp silm i pole Miridae(i46) kõik käpad 2-lülilised; 1-2.5 mm nokk 3 -lü lilin e ; täpp silmad on (143)

-1 3 4 - käpp 2 -lü li lin e käpp 3-liililine kilbike 3-6 x lühem kiiblke suuij eeaseljast; ülelt ülalt võrkja võrkja struktuuriga stmiktuurita (17°) Aradidae(l68)/

täpp silmad lähestikku et membraan 4-5 suluga, sidumata p ik i soonteta Saldidae (139)

täpp silmad puuduvad, v õi nende vahe suurem kui täpp silma läbimõõt; et membraan p ik i soontega v õ i et lühenenud

täpp silmad puuduvad 7-12 mm, punase-mu staklrju Pyrrhoooridae =»: = =:r:ssrsss?«

keha kepjas, tundi а l.lü li ja f nuijalt paksenenud Ber^tidae(170)

et membraan arvukate et membraan kuni p ik i soont ega, kui membraan 5 pikisoonega; kui puudub (МуглЫ-з), s iis keha membraan puudub, s iis roheline, üle 7 mm keha pole roheline Goreidae(177)

-1 3 5 - käpp 2-lül il ine käpp 3-1 ül il ine

poolkerajas, must; sääred laiad, kilbike ulatub taga­ tugevate ogadega keha tipuni Ggdnidaed80). Plata spidae

keha p ik lik ; kilbike mitte üle 2/3 tagakeha pikkusest 4Sg5thQ5omatigge(i79)

sääred tugevate ogadeta Pentatomid§e (181)

Notonectidae

kilbike rm st kilbilce üleni kilbike keskel glauca kollane pruuni tähniga lutea reuteri

Hebridae

tundla l.lü li veidi tundla l.lü li 2x pikem kui 2 . pikem kui 2 . ruf iceps pu siilu s

Hjdrometridae

pea еезроо1 silm i pea eespool silmi ülimalt l i g i 2x nii pikk kui 1.5x nii pikk kui silmade taga; 9-13 ran silmade taga; 7.5-9 mm stagnorum gracilenta

-1 3 6 - &2 £ M 0t t

k ilb ik e nähtav-, kilbike pole, eesselg kollaste 1 .5 -2 .3 mm nähtav; ristvöötideta Mioroneota 3-16 mm Qymatia

et läikivad poolläbipaistvad selge kirjata minutissima et vörkja joonisega, 6-6.5 mm bonadorff 1

eesselg k olla ste vööt id ega

eesrinna külg- eesrinna külg- sagarad sõrmjad sagarad trapetsjad Sigara Coriia

7-9 mm; et vöödid kontra st sed

eesselg 7-9 heleda tjl alusel ^il vöödiga, serval VII ühtlaselt tume; sämbuga ^mbuta jätkega; dentipes punotata 8-9 mm 5-6 mm sahib ergi moesta

eesselg 6 heleda vöödiga ja peenikese joonega serval, S 7-8 mm jätke llnnael 4 .5 -5 mm castanea -1 3 7 - 18 Veli idae

l.tundlalüli pikim, l.tundlalüli sirge, kõver; 6-8.5 mm 4.pikim; 1.4-2.4 ran Velia Microvel ia

tagakeha alakülg pruunikasfcollane, eesselja hele vööt pidev £ -1 profiilis pealt sirge umbrlcola CflPJAi

tagakeha alakülg eesselja eesserva kollane; tagakeha hele vööt keäcel profiilis pealt kumer katkenud sau lli reticulata

Gerridge tundia l .l ü l i lühem kui tundia l .l ü l i vähemalt 2. ja 3. koos; fix lühem kui sama pikk kui 2. ja 3. koos; f III* eesselg punakaspruun f l l pole lühem kui fjx i * T. imnnpnm p Gerrls

tagakeha VII lü li taganurgad naaekel jad eesselja eesselja külg serval külg servad hele vööt tumedad ВвД-ЦфД na.1as eesselja tagaosa keeteel ruuge vöi kollane tähn

Sol eesselja tagaosa eesselja ktllgvööt tume katkenud pidev thoracicus lateralia eesselja hele külgvööt ka tagaosas ainult eesosas sphagnetorum f l hele, tumedate triipudega sise- ja välidcüljel- rtagakeha tipp * st v i i 2 nüri laou strla lihtne hambaga; о strpr-r-r Г j mu st, ristvaoga heleda alusega" о don toga st er ftrfiffltfltufl H -1 3 8 - з а Ш й з

et membraan 4- sulul ine 5- sulul Ine või lühenenud Chlloy»Dthii« I eesselja külg servad nõgusad; 3-4.5 mm kumerad või Charto gclrta peaaegu sirged et pikkade püstiste et pikkade püstiste karvadeta; silmad karvadega; silmad paljad udestatud clncta \ tundla 3. ja 4.lüli

pak eenenud saledad a la ti mustad elegantula SPO.fcgi et tugevasti läikivad, punkteeritud, pea vaevalt laiem eesselja eesservaet; 2 .7-4.7 mm Halo sai da

1 . 8- 2 .8 mm; et täiesti siledad, membraan üleni tume, kui punkteeritud, siis Mioracanthia 3-7 mm pea palju laiem / eesselja eesservast sulud alga va dN e.-v. ühes reas

1 . sulg lõpeb et membraani märksa enne 1 . sulg algab l.sulg e.-v. t e is i märksa enne t e is i sama pikk Teloleuoa kui teised 3&Ш 3al dul а (140)

et tihedalt et sile corlum tuhm, punkteeritud, tugevasti läikiv heledate tähnidegа tuhm, morio littoral is heledate tähnideta mu elle r j

-1 3 9 - et saraetmi stade tundla 2.lü li mõne pika laikudega või laikudeta; püstise karvaga en. valkjad; 4.7 -6.8 шш orthoohlla 3-4.7 вап sootloa

t j lühikese kriipsuga keskel; oorlnmi tj välisserv külg serv heledate pideva musta t T tähnlga alusel; joonega öoriumi külg serv tähnidega pideva heleda joonega / opaoula oo rima tuha, kontratse joonisega arqnlcplft oorium rasvaselt läikiv, joonis ebakontrastne palllpes elavus'e alu so sa tume i saltatoria heleda tähnlga f must, heleda tipu ja eesservaga mal ano so ela f kollakas, pruunide tähnidega o-album

nokk sale, nokk paks, ulatub охцх-n i ulatub ülimalt cxjj-ni Ceratooombua Crvptostemna / tundla 3. ja 2. lü li eohe nokk ulatub / CXII aluseni, üle 3-, p pruunikad 1 .4 -1 .8 mm ooleoptratus w altli

ülimalt 1.6; oxx - ni, p helekollased 0.8—1.2 mm oort loal la msilllmam -140- SaSJüat

eesselg kollakas msta keskjoonega; tagakeha servis silmad suured alaküljel Stalla ^ \ pole selgelt selge vaoga eraldatud eraldatud

eesselg pruun vöi raist kllbikese eesourk gfoftO.ftTUuB läikiva alata; tagakeha ülalt tume (v.a. servis) Nabli kilbikese eesnurgal läikiv poolsöõrjas ala; tagakeha ülal triibuline Dollohonabla 5.5-6.5 vrd. ka parameere /\ punakasrpruun, tagakeha ülalt tagakeha kollane kanarbikul must, 2 3 musta triibuga kitsa triibuga, erloetorum servis kollane flavomarginatu s tagakeha servis hallpruun, lai; läbipaistev; f I tumeda 8—9 mm pikitähniga llmbatus » brevis

6.5-8 mm (vrd. parameere) tagakeha servis kitsas, pole läbi­ paistev; 9.5-12 mm 1 in eatus pseudoferus mgosus Redu vi idae oxj pea art pikemad Bmpioorlg cx j peast lühemad Д A \ tundla Ja f heledad söörid tundla lülidest / \ väiksemad kui \ 1 > 2 2 > 1 tumedad; 4-5 пшЛ ouliclformia \ / aiuremad kui pea Ja rindmik alt tumedad; 6-7.5 mm vagabunda / ^ ogal iste Jätketeta? Jätketega-, hallikaspruuni Ja 16-19 mm 12-14 mm mustakirju; 9-12 mm Redu vlu в Pygolampla Coranus punase-ш stakir Ju5 12-13 mm Rhinooorls

Mloroghjsidae..... tundla 2 . l ü l i < 4. MyrmedobiaM 4 3 )

6 amboliura tipuosas lai, punakas; £ et laiad t> sel at>h if о rml я embolium k itsa s, ^ et väikesed elegantula

-1 4 2 - 6 eesselja mõhn <5 eesselja mõhn ulatub ei ulatu külg servani; peaaegu külg servani; 1.7 ши; 1 ,9 -3 .5 mm; ^ et о et katavad епаш ee lühikesed tagakeha st

Anthooorldae■■■шв«вевм1 / 3. ja 4, tundlalüli sil Inder Jad n iitja d või käävjad(144,A)

/ f j ee sserval hambulised f j pole ScoI otx) e c e lls hambulised nokk охц-n i; f j eale Lvctooorls nokk o x iu -n i; et üleni ^1 paks mu st pruun id XylooorlsM &A.\ obsourella et valkjad mlohella

-1 4 3 - eesselja krae eesselja krae selge ebaselge Orlns eesselja mõhn keäcel 0XIII laialt eraldatud; eraldatud; § lühitiiva- kukal pikk(145, a ) lin e ; 1 . 8 -2 mm a g ilis eesselja mõhn ühtse vallina; plkati ival ised, \ . , . . л aha en. üle 2 mm ^ t H Ja J lI I rnU£rtad \ n l g y cx j jj lähestikku; t kollaka s- kukal lühike (145, в) pruunid eesselg ees všhe (1/3 võrra) ahenev,\ eesnurgad ümar du nud' l.atj.colllfi eesselg ees tugevasti (üle 1 / 2 ) aheneb minutu s

-1 4 4 - oorium heleda oorium laiguga kannaosas ühevärviline Тешпо gtethu э SLatophilus tundel пц st; alati pikatiivaiised' pugillua et kollakaspruun stlgraatellue

et tumepruun nlftrleornls

tundla 2 .lü li helekollane; эп. 1tihitiivalised gracilis

nokk ulatub oxTj-n l Acompooorls nokk ulatub cx, \ et tumedad et kollakad / N vöi helepruunid eesselja krae vaid alpinu в pooleld i ее£фоо1 eesselja eesnurki; eesselja krae üleni et üleni mu stad eespool eesselja eesnurki; et en. kirjud Anthooorie

tundlad pole pikemad kui pea ja eesrindmik koos, 2 .l ü l i pole pikem pea laiu sest (146) tundlad pikemad kui pea ja eesrindmik koos, S.lüli pikem kui pea la iu s

eesselg üleni eesselja taga­ must; 3.5-4.3 rm pool kollakas; nemorum 3-3.5 шз 1 imbatu s J

19 -1 1 5 - £is4gläig et punakaspruunid;. et kollakad; 4 .3 -6 .5 ram 2.6-4 mm 0 eclacn в

Miridaeяввосвв

t r IIIg tume ■сгц13 pole paksenenud; paksem eelnevatest; et memcraan en. 2 saluga et membraan 1 suluga; 2-4 mm aroolid'ouj.za них-,harjasjad ^ , , J1159) aroolid küün iste nokk \il a tub vahel laiad nokk o x j-n i CXjp-ni Bryoooris Monalocorls koonduvad; lahknevad krae puudub Mirlnae Orthotvlinae SBBODCbBODBE

\ eesselja krae puudub; kiirmik pikivao või ristlobuga Sbenodemlnl krae lame; (153) / trTTT, 2x trxTT ; eesselja krae selge lühitiivalioed 2 M irini (147) (154.A)

-1 4 6 - Mir ini

eesselg ja et selgelt eesselg ja et punkteeringuta, punkteeritud, kui eba­ kui kribul 1 sed, siis kiirmik selgelt, siis kiirmUcu vähemalt keskel rletliistuta taga serv pideva risti ii stuga (150 ,д)

keha tihedalt kuldsete või hõbeda ste aoomu skarvadega keha vähemalt alt ilma soomu äcarvadeta \ I krae ja 2. tundi altil i paksuse suhe

Charagochllu s Polymeru s peaaegu üleni must; 3.7-4.8 mm nlgrltus

vähemalt к 11 bike ee tipp kollane I corlnra’ i välisserv oorium en. / \ kollane; 5-7 mm kollane peene musta joonega unlfasolatus ' keha en. kollane corium raa art, tahn vulneratue alusel ja teine cuneus'e ees kollased» eesselja eeenurgal 4.8-5.8 mm suur mx st tfihn; palu strls keha en. mist oo£pajaj

põse sagarad

katavad saure osa pole nuijas; näokilbist p en. raa stad Cap sa s wagn eri У ei kata 2. tundi altil i näokllpi / (148) nuijas; p en. punased ater

-14.7- tundlad kinnituvad

silma al a serval; veidi kõrgemal oka spuudel silma ala servast

eesselja tagaosa pruun; pea, krae roheline, pea ja tundlad ja jalad ristikriimul ine; eesselg mustad kollased keha üleni roheline Zygicmjg Camptozvgum Pleslo oorls

punkteeritud

2. tundi altai

pikem kui pea lai lühem kui pea la i (o) või sama pikk (c?); kiirmiku serval ii st keskel madalam; 5-5.5 mm kiirmiku tagaserv Agnocorie liistuta; keha must liistuga või või pruun; pea ja keha roheline kilbike ruuged Liocoris keha roheline; 4.7-7 mm Lygooorls (149)

keha en. pole roheline, kui on siis eesselg sügava punktaeringuga või keha alla 4.7 mm

t alu8 väljast

pole tume; tume; 4.7-7.5 mm 3.5-5.2 mm Lygus (149) Orthons (lao)

-148- L^gooorij

к i im iku taga serval

pole pidevat liistu; selge pidev üleni roheline, 5.4-6.8 mm liis t pafrilinua

t harjasod pruunid, alusel raustpruunida t harja sed naistad punktidega

alusel mustade 2. tundi al ül i punktidega alusel punktideta tipul pruun \ cuneus* e tipp cuneus viridis \ nn st üleni spinolai heleroheline ühevärviline lucorum contaminatu s

f i l l pole punased; türnpuudel rhamnioola

I ' m tipul punased; pajudel 1 imbatu s

Lzgus

et e.-v. läikivad, et tuhmid cuneus* e tipp must tiheda udestuga; kilbike ristviirgudega roo stekollane rugul ipennis punetatu s hele hallikasroheline, sageli pujudel Kemellatus

varieeruva värvuse ja kirjaga pratensis

-149- Ortnops

t ogakesed tumedad' t ogakesed (vrd. pea Joonist) heledad У kollakas kilbike kirjata; с must о ka spuudel rohekae, (vt. alt) rubrloatus с hele oempegtrie ba salle kalral

kilbike 2 tumeda triibuga; lehtpuudel cervinus

pea pikivaota--^ pea silmade vahel pikivaoga; / keha kollane, et Ja eesselg eesselja mõhn tumedate punktidega; 8.5-10 mm / Pant il lu в pole pikem kui krae; must, corium' i välis­ palju pikem serv ruuge kui krae Capaodes

fjU tugevasti lapikud, sageli u]etuvad üle 'tagakeha tipu, tipul ahenevad Phytocorls(152)

f I I I Peaaegu silindrilised, ei ulatu u iile tagakeha tipu kiirmik kiirmik mõlemal liistuta küljel madala liistuga Dlchro acvtus U i 1.5-2 x pikem' teisest lülist Stenotus

^Illi Ja trIII2 9*-v- võrdpikkused (151)

-150 corium 2 krae laiem kui corium 3 piki soonega; 2.tundialüll alus piki soonega; alla 10 шш 9-11 rnm Calooorls Mlrii

krae kitsam kui 2. tundi al iili alus Adelphocoris

kilbike ja et mustade kilbike ja st vaid ja kuldsete karvadega heledate karvadega annul ioornis \ ouneus cuneus " üleni hele tipul raast lineolatus setIoornis

keha ülalt mustade karvad ja kuldsete lamavate ühevärvilised karvadega / 2. tundi alüli pole t karvad tipul paksenenud pak senenud heledad biclavatus fulvomaoulatu s sexguttatu s

tumedad ülalt heledakarvane quadrlwnctatu s

ülalt mu stakarvane

et punakate hei 9rohel ine triipudega norvegicus ro seomaculatu s

-151- Phytooor^a 3. tundi alüli tume, heleda üleni valkjas sõõriga alusel / _ eesselja küljed ею sai ikse 1. tundi alüli -__ / \ la ia tumede kirjaga / I kontrastse triibuga must, 3 " triibuta 111 lae heleda triibuga j tumedad sõõrid РРДЦ1Л

к it samad ^v»hemalt sama kui heledad laiad kui heledad lonKlpennis I 1 . tundi alül i / \ / tihedalt pikkade üksikute karvedega karvadega hir su tulus \ kiirmlku ja silma laiuse suhe cf > 1 , 5 1.4 - 2.0 ^ d* < 1, J < 1.25 / \ lehtpuudel \ j lm id la tu a \ lehtpuudel okaspuudel reut eri pinl oka spuudel ; intrlcatus

-1. tundi alüli karvad pikemad kui lüli. paksus pole pikemad kui ulmi lüli paksus I d genltaallüli ava servaiStke

1 ihtne kaheharuline varlpe s in siffi i s V

-1Ь2- Steno demini kiirmik pikivaoga -kiirmik ristlohuga; 4-6 mm kiirmlk ristlohuga ja ebaselge pikivaoga 7-10 mm Leptopterna vrd. pea Joonist, c? tagakeha tippu ja £ 711 sterniiti

tundla 2 .lüli/ kilbike -kilbike nuijas punkteeritud sile(i54) Aotitocoris Stenodema

3 hambaga trisplno surn f I I I tipu eel 2 hambaga eal ca raturn eesselja külg serval (f*v~—- hambata l a i Õhuke k iil Асеtropis

laup ei kata näokilpi laup katab näokilbi virens

fju tipul järsult fjU lihtne ahenev hoi eatum laevlgatura

-153- 20 pea plieom kui la l;' pea laiem kui silmad puutuvad pikk; silmad ei eesselga puuduta eesselga Teratooorig vrd. 6 genitaale rohekas, musta ja punase kirjaga antennatu в

p ja tundlad kahvaturoheline, osalt punased ebaselge kirjaga; naludum p rohelised saunder8i

t ill lühikeste karvade 8.5-10.5 mm; ja mustade harjastega f-r-rj silindriline Walooeraea

^III Pikkade püstiste karvadega, harjasteta 4.8-6.3 mm No to st ira f I I I tipul ahenev Trlgonotvlu в

tagakeha alu sel tagakeha ei ole ahenenud Myiraeoorls alusel ahenenud Plthanus

-154- Ortho tvl Ina e

pea tagakülg nõgua, tagaserv teritunud, katab pea tagakülg sirge eesselja serva või kumer; ta tagaserv ei kata eesselja serva (156) et võötideta tundlad kehast pikemad; et 2 peene *111 2x Pik®“ Ja paksem kui heleda vöödiga fjtJ 2-3.5 mm Pllophoru я Mal t leu s

tundlad kehast lühemad; *111 va0val‘t suurem kui f j j 3-5.5 mm Strongylooorls

keha üleni p punakaspruunid must või heledamad nlfter / pea must; 3.7-4.5 mm steganoides keha kollane luridu s pea hele, punakas; 4-5.5 mm leucooephalus

et tahapoole laienevad, pikkade püstiste karvadega confusu3 4 tun dl alüli valge, 4. tundi alüli peaaegu üleni v.a. tipp; coriura’ i tipuosa must; coriura'i tipuosa üleni läikiv si sepool tuhm оInnaroopteru s hõbevöödid e.-v. hõbevöödid olavus* el eespool kui corium'11 ühel joonel parplexu s ol avatu s

-155- noka l.lflli üle 2i paksem l-1«;1 «На f* paks« г.-at; Tahemaa sümst näokilbl1?} *5^™ ^ifET tipuni tuuram sJlma läbtaaaau st 11 1 “ Orthotyllnl (157)

tagakeha alusel tugevasti ahenenud Mynuecophyes

:IIIl> trIII8i silmad varrel ised Labops trIII1 1.5-2x< Ъ*1Н2

l.tundlalüli kuni 2 harja sega 0 rthoо ephalu s l.tundlalüli arvukate harjastega \ Surrpiooris pealt hallikarvana, pealt soorau steta hõbe soomu st ega brevis

f ja et peamiselt haledad tundlad, f Ja et vittjpennls mustad sal ta tor

-156- eesselg mõhnade taga eesselg mõhnade taga vaota selge vaoga, mis läheb või nõrga vaoga, mis ei üle külgservade või ulatu üle külgservade mõhnad koonilised

c x j j j lähestikku; cXj j j üksteisest eemaldunud nokk ulatub nokk ulatub с х ц -ni üle o i j j j Cyllooorls roheline B1epharldiopteru s eesselg ja kilbike mustad flavoquadrlmaoulatu s must või punakas­ pruun, haledama kirjaga eesselja ees- ja taga serv Globioeps ja kilbike kollased histrionicuB mõhnad koonilised sphegiformis

ülalt mõhnad lamedad hõbe soomu steta / 3-4.5 mm ülalt di spar hõbe sooebi st ega 4.8-7.£ mm

6 ouneus vaikese tiputahniga; g 6 ouneus'e tipupool kiirmik madalam must; g kiirmik kõrgem flavomaoulatus sai ic lool a

silmad eesselja lähedal silmad oma laiuse võrra eesselja st eesselg üleni must> kaugemal; roheline vähemalt taganurgad või Malaoocoris \ tähn keskel heledad pea veidi ette (158) veninud pea lühike Cyrtorhlnus Mecomma

-157- .kahvatukollane, roheline, harvem 2.5-3.1 mm, pruun vöi kollakas, lühitüveline üle 3.2 mm Orthotylus Fleberooapau в (vrd. ka parameere) et en. iHistade karvadega, / et en. heleda- nende hulgaa ka heledaid karvased эоошц äcarvu

ouneus Ja oorium cuneus ja sooned et läbi­ üht© värvi erekollased paistvad, erlcetorum / tugevasti rohelinej läikivad 3.4-4 mm flavo sparaus oliivpruun vöi et ei ole läbipaistvad kollakas; '\=\4p: ega tugevasti läikivad 4-5 шт \ у / fu 3C e so en s / f kilbike kesŠcel tume kilbike bllineatus Ühevärvil ine

membraan \ \\ sUgavrohellste\ * \ membraan soontega J? kollakate\ Г* marginalia ff soontega / virens )/ kahvatukollane; membraan kollaste heleroheline; 1 .tundialüli alt soontega membraan roheliste 4.3-4.7 mm musta triibuga soontega ^ na s satu s tenellus \ 1. tundi alül i üleni hele

1 . tundialüli pikem kui .... \ pea, mõnede pikkade 1 .tundi alüli mark sa püstiste karvadega lühem kui pea, vlridinervis püstiste karvadeta

nokk oxjj-ni nokk cxin-ni diaphanus cf genitaallüli palju laiem kui eelnevad prasinu s

-158- \ eesselja krae eesselja krae eraldatud krae puudub lame selge vaoga Phvllnl Hallodaplnl (161) tiivad poolläbipaistvad, heledad} pseudaroolid on DloTPhus (160)

tiivad mitte läbipaistvad; pseudaroolid puuduvad; küünised tugeva hambaga

silmad pole silmad varrel ised varrel ised

kilblkese tipul kilbike /trTTT, sama pikk kui körge kiil kiiluta 2. 3.1üll koos; Stethoconu s Bothynotus kiirmiku servakiil puudutab silmi Alloetonns

2 .tundi al üll pikkade karvadeta germanleu a

S tundla 2.lüli pikkade püstiste trn 1.5-2.5 z lühem karvadega ■Illi gothious kui 2, ja 3. lü li koos Deraeooorls

krae läikiv* 7-8 mm ruber krae tunm; 3.8-4.4 mm 5.7-6.7 mm; •punctulatu s kilbike punane vöi must soutellarls

-159- Dioyphus

paa must*! 3.5-4.2 mm pea hele, glotttlIfer tumedate triipudega

2. tundlalüli pikku 99 ja eesselja laiuse suhe

2. tundlalüli pikkuse ja f taga serv mustade eesselja laiuse suhe harjastega; 4.5-6.8 mm 6 1.5, g 1.25 pall idu s

f taga serv kollaste karvadega*, 3.3- 4.6 rrnn oon strio tu s

Hallodapial

üle 5 mm Crexanocephalus

alla 5 mm

tagakeha alusel poi9 ahenenud ahenenud Hallodapu s 3y stellonotus

-160- Phylini

ülakülg haledate (1 6 3 ,B) аоош eäcarvadaga soomäcarvadeta

2 . tundlalüli шиst, 2 .tundi al Oli käävjas ($>-1 alati, 6-1 sageli) 'pole käävjas Atraototonua

oka spuudel; pea taga serv , tagaserv 6 2. tundi al «li must; 2.7-3.6 mm kollakas; 4-4.3 mm morio silindriline magnloornls roo sCiel istel mall

et heledad, pruunide punktidega, heledakarvased Coniortodea

et t e is it i

Л ТЛ näokilp ulatub näokilp vähem I vL Д /tugevasti ette ette ulatuv Criooorla et en. must 3.5-4 am corium alu эо eas crassloornls hele; 3-3.5 nan quadrlmaoul atu в

näokilp lame, küljelt vaadates peaaegu nähtamatu; et heledad, heiedakarvased Sthenaru з

näokilp küljelt selgelt nähtav; kui vähe välja ulatuv, s ii8 et mustad, mu stakarva sed silmad siledad; t hele, põlve all silmad teral ised; kui tumeda punktiga t hei odad, siis ilma Plaglogpathus tähnita põlve all (162) albipennis

-161- 21 keha raast, t kui keha on must, siie punktideta harjaste t mustade punktidega alu sel harjaste alusel või üleni must Phoenloooorle Psallus (vrd. aedeaguse tippu)

2. tun dl alüli > pea 2. tundi alüli < pea laiusjeesselg hele­ laius; eesselg date soomu sfcarvadega heledate soomu skarvadeta obaourellus mo de stu s

1 . tundi alüli üleni, 2.üleni või osaliselt must '/ t üleni t osalt 1 .tundialüli üleni mustad heledad või en. hele koi ena t li et karvad cuneus alu eel kõik mustad et vähemalt kannaosas hele; leppadel Ja kaskedel Ja ees serval heledate betuleti karvadega (mitte vahetada soomu skarvadega) ambiguus

ouneus üleni must; pajudel aethiops

*111 rax stad, punktideta *111 Puna0ed, ebaselgete- punktidega tipuosas *111 heledad, Variabills punkteeritud 4 ouneus osalt punakas või pruunikas (163 ,A)

ouneus üleni valge ro seus

-162- en. kaäcedei; kahvatud, f ja t mustade punane või pruunikas; kollakad punktidega; et olavus punaste et tagaosa et pruunikad tähniridadega 3.7-4.3 mm j 1 ep idu s punakas fallenl J 3-3.8 mm

flavellus ruuge või helepruun, tihedate mustade lühikeste karvadega; cuneus vaid tipul tume; 3.8-4.8 mm varlans

dlminutus punakas; nustade karvade vahel ka pikki valgeid karvu; en. leppadel; 3.6-4.2 mm f scholtzi

.pseudaroolid ai ulatu, pseudaroolid ulatuvad üle küünise keskkoha /I või en. küünisega üle küünise tipu; hallikas kokku kasvanudanud \ heleda udestuga; 3.8-4.8 mm (164) LO£U£ üle küünise keäckoha, vaid alusel liitunud t i Onootylus

küünise tipuni vaid alusel liitunud Maorotylus

eesselg eesselg tahnideta tähnidega; 4.4-5.3 mm 7-8.3 mm punotlpes vlrldlflavu s

-163- eesselja ktllgserv ees tunnused teisiti kitsa allarippuva plaadina; keha tuhm, \ peaaegu paljas t j u harja sed sustad, Cono stethus kahtlastel juhtudel har­ jaste alusel mistad punktid *111 barJesed valkjad, tumedate punktideta alusel, kui tume­ pruunid (Eiesig&ema, T^ttbas), siis keha alla 3 .2 mm ^ et heledakarvased, kui heledad, siis et en. heledad, keha üle 4 .4 mm tumedate karvadega

eesselja tagaserv eesselja taga serv nõgus; silma juures sirge; pea üleni pea alakülg hele tähn tume horisontaalne; Tytthus Pleslodema plkatüvaline !\ Phylu s 1. tundi alüli hele gemlnus musta peaga maiano e ephalu s

1. tundi alüli nii st, ; sarapuul valge tipuga ooryli pygnaeus

pea silmade ees välja veninud, ta alekülg peaaegu / \ vertikaalne; lühitüveline \ Orthonotua V I /

pea ja jalad pea või Jalad mustade punktideta mustad vöi mustade punktidega küünised paindunud \ (165) keskel; sinakasroheline \ küünised paindunud Plaooohllus tipu lähedal pea mõõdukalt ette veninud Megaloooleus pea tugevasti ette veninud; oxj alt kollakas oxi heledate, mustade Amblytylue karvadega karvadega moll loulu s pllosus

-164- pea l a i, mitte rohkem laup 2 пи st a kui 1/5 kitsam eesselja trlibaga taga serva st; tundla Hoplomaehu s 2 .lüli lühem pea laiusest; tjjj jämedad Chi amy data s

t mustade pea vähemalt 1 /4 kitsam punktideta kui eesselja taga serv, harva laiem, kuid siis tundla Efftltitana 2.lüli 1; fjjj pole tugevasti pak senenud

t punktidega pea taga serv madala liistuga; eesrindmiku küljed höbe soomustega f must, aallcaras punakaspruuni tipuga РЦПц9 pea taga serv liistuta; eesrindmiku küljed soomusteta

f en. hele, ieollane, tipul tumedate heleda punktidega udestuga pullcarius Parap sallu s

rohekas, mu stade tähnidega põlve all pole chrvsanthemi tumedat tähni Mono gynamma as must kuni ookerkollane; ■H3 f j j j mista joonega Й. serval arbustorum

-165- et lamedad vähemalt et klaasjad,- keskel läbipaistmatud vöi vurrud pea ogadeta / \ pea mustade alakülg ja p alakülg must, pikkade ogadega koi1aka spruunid p helekollased Galeatus Derephvsla Stephanitls

eesselg 1 eesselg 3 kiiluga kiiluga orlstata

eesselg 1 lameda kiiluga, к iie Ja võrk ja serviseta eesselg 3 killuga ja Agramma kile ja võrk ja servisega

et tipp et tipp terav ümardunud 3. tundi alüli lig i tropldoptera sama pikk kui pea ' la i; 2.4-2.6 mm 3. tundi alüli 1/3 lühem kui pea lai; 1.8-2.3 mm laeta

nokaplaadid ei puutu ees kokku, noka alus eestpoolt nähtav

:tundlad jämedad, tlhedakarva sed nokaplaadid moodustavad Dlotvonota ees suletud renni (167 ,д) tundlad saiedad, 4.1ü li jämedam kui 3. tipuosa eesselja eesserv jätketa Campylosteira eesselja eesserv laia katusja Jätkega Aoalypta(167)

-166- Aoalypta

3. tundi alüli 3. tundi alüli pole alusel paksenenud alusel paksenenud

et keskväli et kesicväli eesselja külg serv sale lühike ja lai peaaegu sirge, gracilis narvula ee suu rk terav eesselja külg serv kumer, eeemrk ümardunud külgkiilud paralleel sed tundlad illeni^ tundla . platyohella .1иаЛ en. ruuge; silmad sau red /У V , vfi lie sed külgkiilud marginata / ^ ette koonduvad oarinata

eesselja servis ^ eesselja servis selja peale suunatud küljele pööratud või üles(l68) / vinanäärmete ava ее 8sei ja servis lai, / \ e.-v. puudutab renniga \ külgkiUe Phy sa to che 11 a renn ita Dlotyla

bundlad ja f< kollased convergen s esselja servis kitsam, ei puuduta külgkiile eohii tundla 1. ja 2 .ltlll Ja f mustad lupull

-167- tundlad jämedad Catonlatus

et küljed hambulised et küljed siledad La s la о ад the Tln&ig I et ja ee sselja servad peaaegu paljad) 3.3-3.8 mm \ pikkade karvadega; 4-4.5 mm cardui reticulata

Aradidae

,--. kilbike 1 /poolkuujas kilbike — Aneurus kolmnurkne kukal 'jätketa Aradu s tundlad vaevalt pikemad tundlad peast kui pea; сГ tiivad kerfcel märkaa pikemad ahenenud; о en. lühitüveline о innamorpeu s / eesselja eesnurgad

valkjad pole valkjad / ee 8sel ja külg serv väljalöiketa v&ljalõikega 4 somohet leu s depressu з

2. tundi alüli

kogu ulatuses ühejämedune; eesselja külg serv hambuline tipul märksa (169 ,B) paksem kui alusel 3. tun dl alüli en. valge; en. mu st eesselja serv sile signaticornis (169 ,A)

-isa- tundlalüli alu spool es ahenev, jämeneb alates tipuosas ühe Jämedune, jämeneb ühtlaselt keskkohast, mitte tipul valge kogu ulatuses, lühem kui pea lugubria lühem kui pea qranatloolllg

et tähnita eesselja eesnurgad et kanna lähedal ee8serval heleda ümarad; k e ä ^ i d l u d ^ teravad» ^ e ^ i H u d tähnlga paralleel sed ees koonduvad anpularls blmaoulatus aterrljms

В tundla 2. lüli

< 3. + 4. selgelt >3. +4.

lühem kui pea eesjötke; keha üleni must; 6.5-8.5 nrm его да з

pikem kui paa 0 esjätke; t alusel ja tipul valkjad; 8-10 mm brevlcollis kilbike kitsas, sorvad sirgod betullnue 2 .tundlalüli Ja t üksikute valkjate köbrudeta köbrudega nictus pajudel, haabadal hieroglyph leus

-169- 22 sselg 2 kiiluga, eesselg 3 kiiluga kilbike rai st kilbike vähemalt tipul hele quadraturn

eesselja külg serv eesosas

1 sulureaga; \ 2-3 sulureaga; et tähnideta 0 et tähniline oapltatum * maculatnm

S й Ш Ш ё kilbike tipul ogaga kilbike Metatropis ogata

nokk ulatub cxj-ni > * 1 1 1 öi ulatu tagakeha nokk ulatub cxjj-ni tipuni -**111 tagakeha tipuni Berytinus Neides

membra an i se e spool sed sooned seotud rist soonega 5-5.3 mm orasslpes tundla l .l ü l i ja f paksenenud osad

tumepruunid; haLedad; laubajatke laubajätke tipul talbjasj 5.4-6.5 mm ahenev; 6.6-8.4 mm minor L jg a eiä a e

tagakeha 3 .Õmblus (st IV ja V vahel) enne külg serva pa indunud( 173, A) sirge, ulatub külg servani ZHD? \ et selgelt punkteeritud, et pole punkteeritud corium' 11 rohkem kui (mõnikord ebaselgelt) 1 rida punkte(l72,£)

eesselja eesosal joonjas eesselg joonja vagu; stigmad tagakeha vaota servise selgmisel küljel

7. stigma vent raal selt membraan üleni teised do reaal selt; et must; 4.5-4.7 mm kõik stigmad el ulatu tagakeha tipuni Phllomyrmei vent raal selt Isohnodemue ГЛ membraan osalt hele või puudub pea ja elavus punktideta; pea ja olavus 2-2.5 mm punktidega; Tropldopblebla 3-4 mm ^ \ elavus 4-5 ebakorrapärase elavus 2-3 punktireaga; punktireaga; tundla 1 .lüli tundla 1.1(111 ei ulatu Uli pea tipu ’ ulatub üle pea tipu Macro plax Orvoarenus corium'i taga serv nõgus

oorium' i taga serv I sirge; pea punane kilbikese tipp musta kirjaga / \ ümardunud Lvgaeus teritunud V/ keha ülalt tihedate püstiste keha püstiste karvadega karvadeta Ortholomus Nysius(172)

-171- Ny aiu s

kilbikese plkikiil kilbike peaaegu kogu nõrgalt arenenud pikkuses sileda valge keskkiiluga must joon eesseljal helveticua pidev;

silmad silmad suured 'väikesed Geoooris eesselg haleda/^ ^ raust, eesselg keäcel \jcollase triibuga; 3-3.5 mm\ triibuta at er ш > et uu stad, et valkjad H B v.a. külgserv või kollakad lannonious eesselja taga serv kilbike pikk; / \ t kollane, 3 musta keskel või sõõriga keäcel oust üleni kollane Heterogaster grylloldea dl враг kilbike lühike; t üleni kollane , \ 'kilbike pikem kui et õmblus Kleidooerya

kilbike lühem kui et Õmblus / 1 ogaga; tagakeha õmblus lõpeb enne külg serva Plinth lai s j ogadeta Cymu s (173)

•172- Cyams

1 .tundlalüli ulatub 1. tundi altai ei ulatu Ц Ц Ш üle pea tipu; kilbllce üle pea tipu; kilbikej ' valge kiiluta: 3-3.8 шт keskel valge sileda olavlculus kiiluga

et pruun triip pikk; et pruun triip corium' i tipp hele lühike; oorlnm' i tipp 4—4.8 mm mi stpruun; 3.. 7-4 mm glandioolor obliquua

eesselg keäckoha taga eesselg ristvaota, sügava rist vaoga, kui vaoga, siis see mis ulatub ka külgedele, ei ulatu külgedele eesosa moodustab nagu kaela üle 2z 2.+3. tr 1 * 2—1.3 x Illi Pachybrachlus Llgyrocorls keha ülalt selgelt keha peaaegu paljas karvane;______, f rohkem tugeva hambaga kui 8 hambaga fraotioollls lurldu s st V harja sed mõlemad^ st eesserva lähedal (176)

st V harjastest (või mustad tuhmid punktid) tagumine on lähemal eesselja külg st taga servale kui plaatja servisega , eeanisele harja eele (175) eesselja serv pole / plaat jalt laienenud eesselja еедаза nõrgemalt punkteeritud eesselg üleni kui tagaosa (174) tihedalt punkteeritud silmad ja et silmad lühikarvased' paljad StVglQ OOrls (175) Аоошшв

173- oorium* i taga serv

sBmbuga; sirge kilbikese tipp st V-l 3 harjast heleda v-tahnita Troplgtethus *Цг kilbikese tipp heleda v-tähniga; silmad väga suured Peritreohus f eesselja külg üleni tundlad paksud; eesselja külje kitsalt kollane f alusel heledad^ eesosa must dlstinguendus angustioolllfl X tundlad saledad; f üleni must / eesselg ees

kitsam kui pea Kenlculatus

eesselg märksa eesselg sama lal kui pea; keha sale; laiem kui pea \ et en. lühikesed 3.5-6.6 mm; fj hambulised Megalonotus 2.3-3.2 mm; fj hambata Pjonosomus kilbike hele kilbike en. tume eesselja eesserv \ tundla 2. ja S.lü li nögus sirge / Emblethis Gonißnntne , ,,, ' _ ------kogu pikkuses pool- pü st iste ripskarvadega; vaid udestatud kilbike tume

kilbike üleni kilbikese tipp nust heleda v-tähniga Trapezonotu s Peritreohu s eesselja külg serval fSistln^uendua / ^ pruunid punktid f j hambata; tj hambaga; Sphraglstlcua p mustad vähemalt anorua t-r kollased

d 4 .5 , £ 5 nim 6 3.8, $ 4.5 mm arenariu s desertus

kilbike mist kilbike kahe X heleda joonega ti j j nust Graptop eitus Hhyparochronu в \ tj alusel ja eesselja külg serv kollased Pfoi tj ja eesselja külg serv mustad phoeniceus

Sby^noooris

karvad lühikesed karvad pool püsti sea; lamavad; keha tuhm keha läikiv > 4 I eesselg " eesselja taga serv eesselja karvad üleni nust heledam, pruun rustioua fullglneus ca 1/3 silma ca 2/3 silma läblmöõdust läblmöõdust pygmaeua pedestris

-175- hambata fj ühe või Isohnooorig mitme hambaga keha tugevasti lapik; eesselja eesserv 3x kitsam kui taga serv Gastrodes keha alt kumer; eesselja eesserv kuni eesselja eesosa 2x kitsam kui taga serv külgserv kitsalt kollane silmad eesselja st vähemalt abietum silma diameetri võrra eemal Taphro peitus silmad eel­ sel ja lähedal

eesselja eesosa külgserv mist eesselja külg servis gro sslpes keöcel sissepoole laienev

eesselja külgservis ühel alune, kitsas 5-7.5 rmn 3-4.5 mm žremooorls 3oolopo stethu s / (177) f j 1 suure hambaga; pea ja eesselg nõrgalt et ja p kollakad punkteeritud; fj 2 abletls köbruga,miil edel kumbkil 1 oga C> Lamproplax

fj 2 suure hambaga; et ja f tumepruunid plebe.ius --- pea ja eesselg tiheda selge punkt ee rin guga; f I 1-2 väikese hambaga Drymug

aesselg üleni must eesselja tagaosa (vrd.

-176- Soolono stethna

eesselg ja et eeageig ja et pikkade tj aiur hammas peaaegu paljad puh iste karvadega skal; tundlad ic 9 pllosus üleni pruunikad pictus f j suur hammas t ipukolmandiku в; g. tundlalüli tundlad kirjud tundlad mustad, üleni ruuge 2 .lü li alus ruuge deooratu а & Ш ч 1 д tundla 1. ja 2.lüli kollased, 2.lüli tipp must thomaoni

Coreidae vinanäärmate ava

selge, sageli kõrv ja з ebaselge (178,B)

pea sama la i kui eesselg; fjj 3 ogaga pea kitsam kui eesselg AÜäüS pea keskel fill hammaste pikivaoga rühmaga tipul (178,A) Coriomerls pea pikivaota / *111 1 hambaga

eesselg tundlad mustad, eesselg pikkade lühikese püstiste karvadega lülid e.-v. ühepikkused udestuga Nemooorls Aent iculafirLS soabricornls

tundla 2. ja 3. lüli heledad -tundla 4 .lüli tundla 4.lüli sama muna ja s, palju pikk kui 3.; eesselja külgnurgad teravad lühem kui 3. Ulmicola Bathysolen

23 -177- tundla tundi a aluekühxnud / T j alu aäcühntJ1. d hambaga /-‘-Ц hambata \ tundla 3.1ü l i > tundla 3 . 1 ’li laup tundiate tagakeha 2 . , tipul laieK < 2., lapik vahel 2 ogaga rombjas Spathooera Bnoplons Coreue Syromastus /

tagarindmiku külgede В tagaosa punktideta, keha s a l e ,/ ^ k e h a la i taganurk vai Ja veninud kep jas Rhopalush 79) у l.tundlalüli / \ рила se­ twwq pikk 2x lühem must akir Ju kui pea kui pea Corizu8 Chorosoma Mvrmus

tagarindmiku küljed ühtlaselt punkteeritud, ta taganurk ümardunud StlctopleuTus (vrd. genitaale) \ eesselja ristvao ees sile vall, eesselja eesosa ristvao otstes ühtlaselt punkteeritud silmus punotatonerypsu s

sile vall la i, ulatub eesnurkadenl, sile vall kitsas, kollakas- võ'i\ , j ei ulatu eeaiurkadeni; punakaspruun W / pruun kuni tumepruun abutllon W orassloornia

-178- Rhopglus

"tagakeha alt mustade tähnideta mustade tähnidega \ maculatn a tagakeha servis vilalt I \ peamiselt hele valkjate Ja tumedate parummnctata s laiade vööt id ega subrufu 8

' \ 12-17 mm 6 . 5—11 * 5 imi tagakeha servis Acanthonomrt üleni hale jflagrostethu a (vrd. -tagakeha tipp* alt)

minor

tagakeha servis да stavöödil ine eesselja külgnurgad Slasraucha teravikuga; pea ülalt mu st ferrugata tagakeha alt üksikute mustade punktidega; tundlad en. heledad; lehtpuudel betulae tagakeha alt üleni nustapunktil ine; tundlad en. mustad; okaspuudel gjiaea L-

-179- Cydnidae sr Ъ es сз a ss css \ kilbike lal, ulatub kilbike lühem peaaegu tagakeha kui tagakeha e.-v. vördkülgne; tipuni 9-12 mm Thyreooorls pikem kui laius alusel

pea eesserv pea eesserv karvade paljas ja ogakestega Aäthus keskrind sügava vaoga, killuta; tagarind 2 kesfc- kiiluga; 3.3-4.3 mm Oehetostethus keäcrind lameda pikikiiluga; tagarind kiiluta keha üleni silmad \ must silmad koonilised kera jad; 3.5-4.5 mm Sehlrus - üle 5 mm Legnotug metalse läiketa / / 8.5-11,5 mm et valkja morlo L-tähniga О Tritomeeas et L-tähnlta metalse läikega 6—8 mm luotflqag sinaka au st; tagakeha servis kirjjt Canthophoru s

must; tagakeha servis tagaosas hele; et 2 heleda tähniga Adomerus

-180- kilbike 2/3 tagakeha st kilbike ulatub tagakeha tipuni pea pikem kui lai, moodustab eesseljaga \ laiem kui yjohise koonuse ee seel ja taga serv Aelia (182) \ pole laiem kui f I I 3a f I I I 2 eesselja tagaserv musta punktiga acuminata

^ __ laiem kui pikk; mustpruun, kollase I I I pikimustriga, 6-11 mm punktideta Odontoscelis klufil ea sama pikk kui Sai või pikem

nelinurkne', eesselja 5—8 тшя ee enurgad Phimodera konks jad Podons tagapöörel tipujatkega; A 5.5-6.5 шш. humeral ls

tagapöörel lihtne kolmnurkne; 8-11.5 шп 7.5-8 mn oa 6 mm SmyflftgfefflC lapponioa florl / näokilbi tipp samas tasapinnas eamaplaatidega, о keskmised genitaalplaadid ulatuvad st Ipp servani; kuivade kohtades sam aplaadid; о keskmised ma ura genitaalplaadid ei ulatu stt\ — ~~ZT— ■>» st servani; niisketel aladealadel / J j testudlnaria - keha tugevasti lapik, keha kumer. eesselja küljed plaatjau \ Sciocoris silmad varrelieed, üleni väljapool pea tagakeha alt serva macrocephalus ^ / hele, ^ pruun mustpruuni / joonieega silmad osalt cursitana pea serva aees

corium pikem corium lühem 1 ai kui kilbike, kilbike, taga: ur ümar taganurk terav microphthalmua umbrinus

üleni läikivainine hallikad või või -roheline; pruunikad, 5-8 mm selge kirjata (183, B) Zlcrona

rohuroheline või oliivroheline; 9-14 mm (183, A) eesselg ja et kontrastse kirjaga; 5-9 nim______musta-punasekirju Surydema

et eesserva alus- nimetatud keha sinakas- voi osas must tähn tähn rohekasmust, heledate ornatum puudub tähnidega aominulua oleraceum

- 182 - ülakülje punktid

austad põhivärvi; kilbikese Palomena tipp ja kere külgserv heledad I Pitedia •o вsei Ja külgserra эеэоав

veidi nõgus; tundla f 2. ja 3. lüli ff J ± võrdpiidcused,-^*^^ pr as raa f л* 'Ill-ni* м и M :I _n i i tundla 2. lüli must; männil ja kuusel pinicola veidi kumer, tundla 2. lüli 1,6-2 x pikem cx 2. lüli lõpeb tui 3. Ill-ni1 cxj ja cxjj vahel; tundla viridis a ima 2. luli rohekas; kadakal .juniper ina

В 6-7,5 aun; P®a / \ eesselja külg eesosas kooniline, eeej \ sügava p i l u g a ;_ -- kilbike aluskühmudeta hambuline (185) sile Rubiconia 5-6 mm; kilbike 9-15 mm (184) eesnurgal heleda näokilp lühike, kühmuga — s arnapla ad id ees koos Neottiglossa sarnaplaadid eraldatud

hallikaskollased, mustad, tumedate täppidega me ta 11 ihe lg iga Stagonomua Eusarcoris tundlad ja jalad muetad, t keskel kollane, f T ogaga; 12—15 mm Jalla jalad heledad, f ogata / tundlate

vähemalt 4. ja 5* lüli üleni mustad 2.-5. lüli heleda alusega; lülid valdavalt 10-12 mm heledad Dolycorls

9,5-10 mm; vina- 13-15 mm; 10-14 mm; v ina - näärme ava pika näärme ava punased lühikese renniga fentatoma renniga Carpocoria Antheminia

9-10 mm; tundla 4. ja 5» lüli keskel laialt mustad Holcostethus

et alus laiem kui vahemaa et alus sama lai kui eesselja eesselja küljenurgani, mis küljenurga kaugus sellest, on ümardunud viimane teritunud fuse is pinus

kilbike keskel selge

- 184 - 13-15 um* 7 -13 mm; nokk sale; nokk pake p punased Penta toina

tundlad ja p P põhivärv mustad, t keskel hele; laialt kollane; 10-13 mm 7-10 mm / Rhacognathus f j tipu eel hambaga; eesselj9 külgnurgad nõelteravad Picromerus f hambata

stI]; etteeuunatud \ hambaga; tundla hambata; tundlad 3.-5. lüli mustad, heledad; 4. ja 5» lüli 4. tipp hele tipuosas mustad Troilus Arma

- 185 - 24 Sugukondade ja perekondade register

Acalypta 167 Anoeciidae 97 Blatalla 29 Acanthosoma 179 Aneurus 168 Blatta 29 Acanthosomatidae 179 Antheainia 184 Blepharidiopterus 1 57 Acetropis 153 Anthocoridae 143 Bothynotus 159 Achilidae 57 Anthocoris 145 Brachycercus 18 Acompocoris 145 Aphalara 72 Brachyptera 32 Acompus 173 Aphalaridae 72 Brachytron 26 Acrididae 39 Aphelochelrldae 132 Bryocoris 146 Actitocoris 153 Aphididae 101 Bryodema 39 Adelges 92 Aphis 103 Caeciliidae 48 Adelgidae 92 Aphrastasia 92 Caecilius 47; 48 Adelphocoris 151 Aphrod.es 64 Caenidae 18 Adomerus 180 Aphrophora 60 Caenis 18 Aelia 181 Aphrophoridae 60 Calaphis 100 Aeolothripidae 43 Aradidae 168 Callaphididae 98 Aeschna 26 Aradus 168 Calligypona 59 Aeschnidae 26 Arma 185 Aethus 180 Callipterinella Arthroplea 19 100 Agallia 62 Asiphum 93 Calocoris 151 Agnocoris 148 Asterodiaspis 111 Calopterygidae 24 Agramma 166 Asterolecaniidae Camarotoscena 72 Alebra 64 111 Camptozygum 148 Aleyrodidae 82 Atheroides 100 Campylosteira 166 Alloetomus 159 Atractotomus 161 Canthophorus 180 Alnetoidea 67 Baetidae 18 Capnia 33 Alydus 177 Baetis 18 Capniidae 33 Amblytylus 164 Barbitistes 38 Capnopsis 33 Ameletua 19 Bathysolen 177 Capsodes 150 Ametropodidae 19 Berytidae 170 Capsus 147 Ametropus 19 Berytinus 170 Carpocoris 184 Amphigerontia 51 Betacallis 99 Catoplatus 168 Amphinemura 32 Betulaphis 99 Centroptilum 18

- 186 - Ceratocombue 140 Cordulia 27 Dolichonabis 141 Chaitophoridae 100 Corduliidae 27 Dolycoris 184 Chai tophorus 100 Coreidae 177 Drepanosiphum 98 Charagochilus 147 Coreus 178 Dreyfusia 92 Chartoecirta 139 Coriomeris 177 Drymus 176 Chiloxanthue 139 Corixa 137 Scdyonuridae 19 Chitonophora 18 Corixidae 137 Scdyonurue 19 Chlamydatus 165 Corizus 178 Ectobius 29 Chloriona 59 Craspedolepta 73 Ectopsocus 49 Chlorita 65 Cremnocephalus 160 Edwardsiana 65 Chloroperla 33 Criocoris 161 Elasmostethus 179 Chloroperlidae 33 Criomorphua 59 Elasmucha 179 Chomaphis 102 Cryptostemma 140 Elatophilus 145 Chorosoma 178 Cydnidae 180 Elipsocidae 50 Chorthippus 41 Cydnus 180 Elipsocus 50 Chrysochraon 40 Cyllocorie 157 Emblethis 175 Cicada11 a 61 Cymatia 137 Empicoris 142 Cicadellidae 61 Сушив 173 Empoasca 65 Cimex 146 Cyrtorhinus 157 Enallagma 25 Cimicidae 146 Decticus 38 Enoplopa 178 Cinara 95 Delphacidae 58 Ephemerella 18 Cixiidae 58 Delphacin.ua 59 Ephemerellidae 18 Cixius 58 Delphacodes 58 Ephemeridae 17 Clematostigma 51 Delphax 59 Epitheca 27 Cloeon 18 Deraeocoris 159 Eremocoris 176 Coccid&e 110 Derephysia 166 Eriococcidae 109 Coezxagrion 25 Diaapididae 112 Eriopeltis 111 Coenagrionidae 24 Dichroscytus 150 Eriosoma 93 Colopha 93 Dicranotropis 59 Erythromma 24 Coniortodee 161 Dictyla 167 Erythroneига 67 Conocephalus 38 Dictyonota 166 Bucalllpterus 99 Conomelus 59 Dicyphus 160 Euceraphis 99 Corxostethue 164 Dikraneura 65 Euclismia 51 Copostigma 51 Dipaocoridae 140 Euconomelus 59 Coranue 142 Diraphia 71 Euides 59 Cordulegas teridae Diura 34 Eupelix 61 23 - 187 - Supteгоidea 66 Heterogaeter 1 7 2 Leptopterua 153 Bupteryx 66 Himacerua 141 Lepyronia 60 Eurhadina 66 Holooatethua 184 Lestidae 24 Eurydema 182 Hoplomachua 165 Leucorrhlnla 28 Supygaatar 181 Hyaloptarua 102 Leuctridae З'! Burypicoria 156 Hydrometridae Libellula 27 Buaarcoria 183 136 Libellulidae 27 Buthyatira 40 Idiocarua 63 Llgyrocoris 173 Iachnocoria 176 Svacanthus 61 Limnopopua 138 Ischnodemus 171 Porficula 43 Linnavuorlana 65 Iechnura 24 Fiabarocapsua Liocoris 148 158 Iaogenua 34 Liposcelis 47 Galeatua 166 Isoperla 34 Livia 71 Gastrodea 176 Isoptena 33 Liviidae 71 Gaoooria 172 Issidaa 57 Locuata 39 Gerridae 138 Jalla 184 Loansia 51 Gerris 138 Jassus 61 Lopus 163 Globiceps Kaltenbachiella 157 Loricula 142 Gomphidae 25 93 Kelisia 58 Luzulaspis 111 Gomphocerippua Lyctocoris 143 40 Kermococcidae 111 Lygaeidae 171 Gomphua 25 Kleidocerys 172 Lygaeus 1 Gonianotus 175 Kolbea 47; 48 Graphopsocus 48 Lygocorie 149 Kybos 65 Lygus 149 Graphoaoma 181 Labops 1 5 6 Macrodema 174 Graptopeltua 175 Lachesillidae 49 Macroplax 171 Gryllidae 37 Lachnidaa 94 Macropsls 62 Gryllotalpidaa Lachnus 94 Macrotylus 163 37 Lampгорlax 176 Malacocoris 157 Habrophlebia Lasiacantha 168 Margarodidae 17 109 Legnotua 180 Hallodapua 160 Mecomma 157 Lepinotus 47 Haloealda 139 Ueconema 38 Leptodella 50 Mecoetethus 40 Halticua 155 Leptophlebia 17 Hebridae 136 Megaloceraea 154 Hemlneura 4 7 ;50 Leptophlebiidae Megalocoleus 164 Heptagenia 19 Megalonotus 174

- 188 - Megamelua 58 NemureUa 32 Parapsallus 165 Kegophthalmufl 61 Neophilaenus 60 Pediopsie 62 Pemphigidae 93 Melanoplus 39 Neottiglosaa 183 Pemphigus 94 Membraeidae 57 Nepa 132 Mesopsocidae 47; Nepidae 132 Pentatoma 184^185 49 Pentatomidae 181 Mithecus 171 Mesopsocus 47; 49 Motonectidae 136 Periphyllus 101 Mesovelildae 133 Peripsocidae 49 Notostira 154 Metatгорia 170 Notus 65 Peripsocus 49 Metretopus 19 Nyaiua 172 Peritrechus 174; Metrioptera 38 175 Ochetoatethua 180 Metylophorus 50 Perlodes 34 Odontoscelie 181 Mezlra 168 Perlodidae 34 Oeciacus 146 Micracanthia 139 Peuceptyelus 60 Oliarus 58 Mlcronecta 137 Philaenus 60 Omocestua 41 Microphysidae 142 Philomyrmex 171 Oncopsis 62 Microvelia 138 Philоtarsidae 46 Oncotylus 163 Mindaridae 97 Phimodera 181 Onychogomphus 25 MirIdae 146 Phloeomyzidae 90 Ophiogomphus 25 Mirie Phloeothripidae 43 151 Orius 144 Monaphis 98 Phoenicocoris 162 Or the tr urn 28 Monosynamma 165 Pholidoptera 38 Ortheziidae 108 Monalocoris 146 Phyllaphis 99 Orthocephalus Myrmecophyes 156 156 Phylloxeridae 90; 92 Hyrmecoris 154 Ortholomus 171 Phylus 164 Myrmedobia 143 Orthonotus 164 Phymatidae 133 lfyrmeleotettix 40 Orthops 150 Physatocheila 167 MyrmuB 178 Orthotylus 158 Phytocoris 152 Myzocallis 100 Oxycarenue 171 Picromerus 185 Nabidae 141 Pachybrachius 173 Piesmatidae 170 Nabis 141 Pachypappa 93 Pilophorus 155 Naucoridae 132 Pachypappella 93 Pineus 92 Nehalennia 24 Palomena 183 Pionoeomus 174 Neides 170 Pantilius 150 Pitedia 183 Nemocoris 177 Parafairmairia Pithanua 154 Nemoura 32 111 Placochilus 164 Nemouridae 32 Paraleptophlebia Plagiognathua 161; 17 165 - 189 - Plataspidas 136 Rhaphidophoridae Stsnotus 1 5 О Platycneaidae 23 37 Stsphanitis 166 Rhinoсоla 72 Plaidae 132 Ststhoconus 1 5 9 Rhlnocorla 142 Plssiocoris 148 Sthsnarus 161 Rhopalosiphom 103 Plssiodsaa 164 Stictoplsurus 178 Rhopalus P iin this us 172 179 Stroggylocephalus Plocamaphis 101 Rhyparochromus 175 62 Podisma 39 Ribautiana 65 Stroogylocoris 155 Podope 181 Rubiconia 183 Strophingia 72 Polymerus 147 Rungs ia 100 Stygnocoris "?5 Polyaitarcidas 16 Sacchiphantss 92 SyapetiruB! 28 Potananthidae 16 Sahlbsrgotsttix 63 Syaphydobius 98 Prociphilus 94 Salda 139 Syroaastus 178 Procloson 18 Saldidae 139 Systellonotus 160 Protolachnus 96 Säldula 140 Tasnioptsrygidae 32 Protoneaura 32 Salicarus 165 Tasnioptsryx 32 Psalloa 162 Schizaphis 102 Taphropsltus 176 Peeudococcidae 109 Schizolachnus 96 Tslolsuca 139 Peilococcue 111 Sciocoris 182 Tsmnoststhus 145 Peocidae 50 Sooloposcslis 143 Tsratocoris 1 5 4 Soolopoststhus Psococsrastis 50 177 Tstransura 93 Psocue 51 Sehirus 180 Tstraphlsps 145 Psophus 39 Sigara 137 Tstrigidae 39 Peyllidas 73 Sipha 100 Tsttigoastridas 57 Pterocallis 99 Siphlonuridas 19 Tsttigonia 38 Pterocoama 101 Siphlonurus 19 Tsttigoniidas 38 Pterotmetus 174 Soaatochlora 27 Thecabius 94 Pygolampis 142 Spathocsra 178 Thslaxidas 97 Pyrrhocoridae 135 Sphingonotus 39 Thsrioaphis 98 Pyrrhosоaa 24 Sphragisticue 175 Thripidas 43 Raglius 175 Stagonomus 183 Thripsaphis 98 Ranatra 132 Stalia 141 Thyrsocoris 180 Reduviidae 142 Stsnobothrus 40 Tingidas 166 Rsduvius 142 Stsnocranus 58 Tingis 168 Reuters11a 46{ 47 Stenodsaa 153 Tinocallis 99 Rhabdioptsryx 32 Stsnopsocidas 48 Traaa 94 Rhacogna thus 185 Stsnopsocus 48 Trapezonotus 175 - 190 - Trichadenotecnum Tr о ilus 185 Ulopa 61 51 Tropidophlebia 171 Velia 158 Trichochermes 77 Tropistethus 174 Veliidae 138 Trigonotylue 154 Tuberculatus 99 Wagneripteryx 66 Trioza 77 Tuberculoides 99 Xylocoris 144 Triozidae 77 lyphlocyba 65 Zicrona 182 Tritomegas 180 Tytthus 164 Zygimus 148 Trogiidae 47 Ulmicola 177 Zygina 67 Trogium 47

-191 - X . я. Peim

ПОЛЕВОЙ ОПРЕДЕЛИТЕЛЬ НАСЕКОМЫХ I Издание второе, дополненное На эстонском языке

Тартуски# государственный университет Х С Р , г. Тарту, ул. Юликооли, 18

TastataT toimetaja K. Ruse

TBt) rotaprint 1970. Paljundamisele antud 17- II I 1970. Trükipoognaid 1 2 ,0 . Tlngtrüklpoognald 1 1 ,2. Arvestue- poognald 7 ,6 . Trüklarr 1000. Paber 30 x 42. 1 /4 . ИВ 00457. Tell. nr. 181.

Hind 30 kop. 1BIIII111I llllllllll llllllllll! llllllllll!