Kultuuri Kokkukõlamised Chords of Culture
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Kultuuri kokkukõlamised Chords of Culture Pärit mõnelt teiselt From a Distant Star... tähelt... Arvo Pärt Taani Raadiomaja kontserdisaalis... Just seeing Arvo Pärt in Danish Radio’s con- Eesti helilooja mitte ainult ei näe välja nagu cert hall... Not only does the Estonian com- munk, vaid ta ka istub ebaharilikult vaikselt, poser look monkish, he is also sitting unusual- silmad suletud esimeste nootide kõlamisest ly quiet, eyes closed from the first note to the kuni viimase noodini. Kuidas ta küll kuulab! last. How he listens! And so do thousands of Ja tuhanded tema fännid kuulavad ka. Sel- fans. This music has got to have something in les muusikas lihtsalt peab midagi olema. Aga it. But no – it is just simplicity and harmony. ei! Mitte midagi peale lihtsuse ja harmoonia. (Berlingske Tidende, 15.02) (Berlingske Tidende, 15.02) Arvo Pärt is from a distant star... namely Arvo Pärt on pärit kusagilt teiselt tähelt... ni- Estonia. However, he has been only mar- melt Eestist. Samas on eesti traditsioonid teda ginally influenced by Estonian traditions. marginaalselt mõjutanud. (Die Welt, 10.09) (Die Welt, 10.09) Arvo Pärdil on raske nimetada oma kodulinna. Arvo Pärt has trouble naming his hometown. Ta on sündinud Paides, elanud noorpõlves Rak- He was born in Paide and spent his youth in veres. Pärdi kodu on nii Laulasmaal, Berliinis kui Rakvere. Pärt has homes in Laulasmaa, Berlin ka Inglismaal. Pärt on Austria kodanik ja elab and England. He is a citizen of Austria and lives Berliinis, aga enda sõnul elab ta pigem oma muu- in Berlin, but says his real home would rather be sikas ja töös kui teatud kohas. (HS, 13.09) his music and his work. (HS, 13.09) Pärt avastas juba 7-aastaselt klaveritunde võt- Already when taking piano lessons at the age ma hakates, et ülesantud palu veidi ringi te- of seven, Pärt discovered that he could play hes võib ta need muuta enda jaoks lihtsami- assigned pieces more easily after making small ni mängitavaks. 1968. aastal pärast “Credo” changes to them. Pärt was forced to keep silent esmaettekannet sunniti Pärt vaikima, tema after the 1968 premiere of his “Credo” and his teoste esitamine keelati. 1980. aastal emig- work was banned. Arvo Pärt and his family im- 94 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005 ARVO PÄRT KOOS DIRIGENT TÕNU KALJUSTEGA ARVO PÄRT WITH THE CONDUCTOR TÕNU KALJUSTE reerus Arvo Pärt koos perega Austriasse ning migrated to Austria in 1980 and after a few years mõne aastaga sai temast maailma enimmän- Pärt ranked among the most played composers gitud helilooja. (L’Express, 29.09) in the world. (L’Express, 29.09) Helilooja Arvo Pärt oli pikka aega For a long time, composer Arvo tuntum maailmas kui oma kodu- Pärt was better known abroad maal ning on ise tuntum kui tema than at home and is himself bet- kodumaa. ter known than his homeland. 70. juubelit pidanud eesti helilooja Arvo Pärdi teo- Th e works of Estonian composer Arvo Pärt, who seid esitavad maailmakuulsad orkestrid ning neid just turned 70, are performed by world-famous kantakse ette nii raadios kui ka teles. (HS, 13.09) orchestras and aired on TV and radio. (HS, 13.09) Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines diri- Th e Estonian Philharmonic Chamber Choir un- gent Paul Hillieri juhatusel BBC Proms nime- der its British Chief Conductor, Paul Hillier, at- lisel klassikalise muusika festivalil. Koori prog- tended the BBC Proms classical music festival. ramm sisaldas ka müstilisi minimalistlikke Th e programme included some “mystical mini- motette eestlaste enda hämmastavalt süngelt malism” motets from the stupendously dreary heliloojalt Arvo Pärdilt. (The Times, 19.08) pen of Arvo Pärt. (Th e Times, 19.08) Arvo Pärti, kes väga osavalt kombineerib Arvo Pärt, a skilful combiner of medieval re- keskaja religioosset muusikat tänapäevase ligious music and contemporary minimalism, minimalismiga, on viimase dekaadi jooksul has enjoyed huge success in the past decade. saatnud tohutu menu. (SvD, 15.09) (SvD, 15.09) 95 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR Mängufi lmid on harva paslikud süvahelilooja Feature fi lms are rarely good places to search loojamõtte ülesleidmiseks. Arvo Pärdi 1976. for the essence of a serious composer. Luckily, aasta helitöö “Alinale”, mis kaunistab 2002. Arvo Pärt’s 1976 work “Für Alina”, which is the aastal valminud fi lmi “Paradiis”, on õnneks adornment of Tom Tykwer’s 2002 fi lm “Heaven”, selle väite kaalukas ümberlükkaja. Meloodiad is a sound proof of the opposite. Th e melodies suunduvad kuulaja sügavaimasse mälukihti, have a peculiar way of burrowing deep into the vihjates millelegi, mida nii Nietzsche kui ka memory, hinting at what Nietzsche and psycho- psühhoanalüüsiga tegelev Theodor Reik kir- analyst Th eodor Reik temptingly described as jeldasid kui “kolmandat kõrva”. (NYT, 30.10) “the third ear”. (NYT, 30.10) Pärdi muusikatõlgendus on omapärane ja Pärt’s interpretation of music is rare and enrap- kaasahaarav, seepärast on lai ka tema loo- turing, which explains his wide scope of admirers. mingu austajate ring. (DN, 14.09) (DN, 14.09) “Olen loonud kõik, mida olen osanud ja taht- “I have created everything I ever could and nud luua. Vananedes inimese vaimujõud nõr- wanted to. Spiritual powers grow weaker with geneb ning ma ei taha luua halbu teoseid,” age and I don’t want to create bad pieces,” says seletab Veljo Tormis oma vaikimist. Helilooja Veljo Tormis in comment of his silence. The arvates on tema muusika rahvamuusikale composer says his works are so close to folk niivõrd lähedal, et mõnel juhul pole seda või- music that they are sometimes hard to write malik traditsioonilises võtmes täpselt kirjagi down in the traditional way. Tormis’ interest in panna. Tormise rahvamuusikahuvil on aate- folk music is founded in idealism and ethics. line ja eetiline taust. “Mina ei kasuta rahva- “I’m not using folk song, it’s been using me.” laulu, rahvalaul kasutab mind.” (TS, 21.12) (TS, 21.12) Veljo Tormise meeskoorimuusika kõlab plaadil Veljo Tormis’ male choir pieces have a force- “Vision of Estonia III” võimsalt, šamanistlikult. ful, shamanic sound on the Vision of Estonia Osa koorist loob rahvaviisidele või nende imi- III record. Parts of the choir create a rhythmi- tatsioonidele rütmilist tausta. Kalevalat lauldak- cal background for folk tunes or imitations. Ka- se kalevalalikult, aga ka poliitilised „Dialektilised levala is sung in a Kalevalan way, but political aforismid” kõlavad rahvapäraselt. (HS, 14.01) “Dialectic aphorisms” are also sounding folksy. (HS, 14.01) Eesti Rahvusmeeskoor, mis esindab eesti hämmastavat maskuliinset laulutraditsiooni, Th e Estonian National Male Choir, representing esitab eesti emeriithelilooja Veljo Tormise Estonia’s astonishingly masculine singing tradi- loomingut. Tormise muusika rajaneb vanale tion, performs the works of veteran composer eesti rahvalaulule, mis on oma iseloomult Veljo Tormis. His music centres on the repeti- kordusliku koega, lihtne. Helilooja sügavalt tive runic style of Estonian folk song. Tormis’ isikupärane kujundikeel on Eestis, kus laul- approachable, highly individual work is widely mine on sõna otseses mõttes rahvuslik tun- known in Estonia where singing is, quite literally, nus, väga hästi teada. (The Scotsman, 10.11) a national institution. (Th e Scotsman, 10.11) 96 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005 Eesti Estonia’s säravad dirigendid Brilliant Conductors Neeme Järvist saab 2005. aasta sügisel New Neeme Järvi steps in as the conductor of the Jersey sümfooniaorkestri peadirigent. 10 New Jersey Symphony in fall 2005. In 10 weeks, nädala vältel soovib Järvi kuulajateni tuua he will try to convey the creations of Shostako- Šostakovitši, Mozarti ja Haydni loomingut, vich, Mozart and Haydn, but programming will kuid kindlasti peegeldab programm ka Järvi also reflect his Estonian background in per- eesti tausta – ettekandele tulevad Eduard Tu- formances of works by Eduard Tubin and Arvo bina ning Arvo Pärdi helitööd. Tuntud oma Pärt. Known for his obvious taste for Nordic põhjamaise muusikaeelistuse poolest, saab music, Järvi will be calling up his conducting Järvi esinema kutsuda lisaks dirigentidest sons, Paavo and Kristjan, as well as Anu Tali. poegadele Paavole ja Kristjanile ka Anu Tali. (NYT, 15.01; 19.01) (NYT, 15.01; 19.01) Neeme Järvi is among the most sought-after Neeme Järvi on üks nõutumaid dirigente, conductors, making his future work as Head seega on tema eelseisev töö Hollandis Haagi Conductor of the Netherlands’ Hague Sym- sümfooniaorkestri peadirigendina vägagi tä- phony a remarkable event. Järvi’s current sea- helepanuväärne. Järvi seekordne hooaeg on son is ticked with performances in New Jersey, pikitud esinemistest New Jerseys, Detroidis, Detroit, Göteborg, Prague, the homeland Es- Göteborgis, Prahas, kodumaal Eestis ja Peter- tonia and St Petersburg. In Great Britain, Järvi buris. Suurbritannias on Järvi teatud Šoti Ku- is known as the Head Conductor of the Royal ningliku orkestri, Birminghami Linnaorkestri Scottish Orchestra, the Birmingham City Or- ja Londoni sümfooniaorkestri peadirigendina. chestra and the London Symphonic Orchestra. (The Hague/Amsterdam Times, 23.09) (The Hague/Amsterdam Times, 23.09) Kristjan Järvi selgitab, miks ta otsustas avada Kristjan Järvi explains his decision to open the hooaja Franz Schmidti teose „Seitsme pitsatiga season with a performance of Franz Schmidt’s raamat” ettekandega. Kristjan peab seda oma “Th e Book of the Seven Seals”. Kristjan says it is isa Neeme Järvi teeneks. Tema avas poja sil- the merit of father Neeme Järvi, who opened mad helilooja geniaalsuse suhtes. Kristjan kat- his son’s eyes to the composer’s genius. Kristjan setab ka uute orkestrikoosseisude, uute heli- is experimenting with fresh line-ups and new loojatega. Ameerika on talle õpetanud avatust composers. America has taught him openness ideedele, mida kohtab üldjuhul kultuursemas to ideas that the often more cultured Europe Euroopas palju harvemini. (Die Presse, 26.09) has missed. (Die Presse, 26.09) Kui tavaliselt on kuulsa dirigendi lastel isa While children of famous conductors are usu- varjust raske mööduda, siis erandi moodus- ally stuck in their father’s shadow, the Neeme tab Neeme Järvi pere.