Kultuuri Kokkukõlamised Chords of Culture

Kultuuri kokkukõlamised Chords of Culture

Pärit mõnelt teiselt From a Distant Star... tähelt...

Arvo Pärt Taani Raadiomaja kontserdisaalis... Just seeing Arvo Pärt in Danish Radio’s con- Eesti helilooja mitte ainult ei näe välja nagu cert hall... Not only does the Estonian com- munk, vaid ta ka istub ebaharilikult vaikselt, poser look monkish, he is also sitting unusual- silmad suletud esimeste nootide kõlamisest ly quiet, eyes closed from the first note to the kuni viimase noodini. Kuidas ta küll kuulab! last. How he listens! And so do thousands of Ja tuhanded tema fännid kuulavad ka. Sel- fans. This music has got to have something in les muusikas lihtsalt peab midagi olema. Aga it. But no – it is just simplicity and harmony. ei! Mitte midagi peale lihtsuse ja harmoonia. (Berlingske Tidende, 15.02) (Berlingske Tidende, 15.02) Arvo Pärt is from a distant star... namely Arvo Pärt on pärit kusagilt teiselt tähelt... ni- Estonia. However, he has been only mar- melt Eestist. Samas on eesti traditsioonid teda ginally influenced by Estonian traditions. marginaalselt mõjutanud. (Die Welt, 10.09) (Die Welt, 10.09)

Arvo Pärdil on raske nimetada oma kodulinna. Arvo Pärt has trouble naming his hometown. Ta on sündinud Paides, elanud noorpõlves Rak- He was born in Paide and spent his youth in veres. Pärdi kodu on nii Laulasmaal, Berliinis kui Rakvere. Pärt has homes in Laulasmaa, Berlin ka Inglismaal. Pärt on Austria kodanik ja elab and England. He is a citizen of Austria and lives Berliinis, aga enda sõnul elab ta pigem oma muu- in Berlin, but says his real home would rather be sikas ja töös kui teatud kohas. (HS, 13.09) his music and his work. (HS, 13.09)

Pärt avastas juba 7-aastaselt klaveritunde võt- Already when taking piano lessons at the age ma hakates, et ülesantud palu veidi ringi te- of seven, Pärt discovered that he could play hes võib ta need muuta enda jaoks lihtsami- assigned pieces more easily after making small ni mängitavaks. 1968. aastal pärast “Credo” changes to them. Pärt was forced to keep silent esmaettekannet sunniti Pärt vaikima, tema after the 1968 premiere of his “Credo” and his teoste esitamine keelati. 1980. aastal emig- work was banned. Arvo Pärt and his family im-

94 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

ARVO PÄRT KOOS DIRIGENT TÕNU KALJUSTEGA ARVO PÄRT WITH THE CONDUCTOR TÕNU KALJUSTE reerus Arvo Pärt koos perega Austriasse ning migrated to Austria in 1980 and after a few years mõne aastaga sai temast maailma enimmän- Pärt ranked among the most played composers gitud helilooja. (L’Express, 29.09) in the world. (L’Express, 29.09)

Helilooja Arvo Pärt oli pikka aega For a long time, composer Arvo tuntum maailmas kui oma kodu- Pärt was better known abroad maal ning on ise tuntum kui tema than at home and is himself bet- kodumaa. ter known than his homeland.

70. juubelit pidanud eesti helilooja Arvo Pärdi teo- Th e works of Estonian composer Arvo Pärt, who seid esitavad maailmakuulsad orkestrid ning neid just turned 70, are performed by world-famous kantakse ette nii raadios kui ka teles. (HS, 13.09) orchestras and aired on TV and radio. (HS, 13.09)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines diri- Th e Estonian Philharmonic Chamber Choir un- gent Paul Hillieri juhatusel BBC Proms nime- der its British Chief Conductor, Paul Hillier, at- lisel klassikalise muusika festivalil. Koori prog- tended the BBC Proms classical music festival. ramm sisaldas ka müstilisi minimalistlikke Th e programme included some “mystical mini- motette eestlaste enda hämmastavalt süngelt malism” motets from the stupendously dreary heliloojalt Arvo Pärdilt. (The Times, 19.08) pen of Arvo Pärt. (Th e Times, 19.08)

Arvo Pärti, kes väga osavalt kombineerib Arvo Pärt, a skilful combiner of medieval re- keskaja religioosset muusikat tänapäevase ligious music and contemporary minimalism, minimalismiga, on viimase dekaadi jooksul has enjoyed huge success in the past decade. saatnud tohutu menu. (SvD, 15.09) (SvD, 15.09)

95 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Mängufi lmid on harva paslikud süvahelilooja Feature fi lms are rarely good places to search loojamõtte ülesleidmiseks. Arvo Pärdi 1976. for the essence of a serious composer. Luckily, aasta helitöö “Alinale”, mis kaunistab 2002. Arvo Pärt’s 1976 work “Für Alina”, which is the aastal valminud fi lmi “Paradiis”, on õnneks adornment of Tom Tykwer’s 2002 fi lm “Heaven”, selle väite kaalukas ümberlükkaja. Meloodiad is a sound proof of the opposite. Th e melodies suunduvad kuulaja sügavaimasse mälukihti, have a peculiar way of burrowing deep into the vihjates millelegi, mida nii Nietzsche kui ka memory, hinting at what Nietzsche and psycho- psühhoanalüüsiga tegelev Theodor Reik kir- analyst Th eodor Reik temptingly described as jeldasid kui “kolmandat kõrva”. (NYT, 30.10) “the third ear”. (NYT, 30.10)

Pärdi muusikatõlgendus on omapärane ja Pärt’s interpretation of music is rare and enrap- kaasahaarav, seepärast on lai ka tema loo- turing, which explains his wide scope of admirers. mingu austajate ring. (DN, 14.09) (DN, 14.09)

“Olen loonud kõik, mida olen osanud ja taht- “I have created everything I ever could and nud luua. Vananedes inimese vaimujõud nõr- wanted to. Spiritual powers grow weaker with geneb ning ma ei taha luua halbu teoseid,” age and I don’t want to create bad pieces,” says seletab Veljo Tormis oma vaikimist. Helilooja Veljo Tormis in comment of his silence. The arvates on tema muusika rahvamuusikale composer says his works are so close to folk niivõrd lähedal, et mõnel juhul pole seda või- music that they are sometimes hard to write malik traditsioonilises võtmes täpselt kirjagi down in the traditional way. Tormis’ interest in panna. Tormise rahvamuusikahuvil on aate- folk music is founded in idealism and ethics. line ja eetiline taust. “Mina ei kasuta rahva- “I’m not using folk song, it’s been using me.” laulu, rahvalaul kasutab mind.” (TS, 21.12) (TS, 21.12)

Veljo Tormise meeskoorimuusika kõlab plaadil Veljo Tormis’ male choir pieces have a force- “Vision of Estonia III” võimsalt, šamanistlikult. ful, shamanic sound on the Vision of Estonia Osa koorist loob rahvaviisidele või nende imi- III record. Parts of the choir create a rhythmi- tatsioonidele rütmilist tausta. Kalevalat lauldak- cal background for folk tunes or imitations. Ka- se kalevalalikult, aga ka poliitilised „Dialektilised levala is sung in a Kalevalan way, but political aforismid” kõlavad rahvapäraselt. (HS, 14.01) “Dialectic aphorisms” are also sounding folksy. (HS, 14.01) Eesti Rahvusmeeskoor, mis esindab eesti hämmastavat maskuliinset laulutraditsiooni, Th e Estonian National Male Choir, representing esitab eesti emeriithelilooja Veljo Tormise Estonia’s astonishingly masculine singing tradi- loomingut. Tormise muusika rajaneb vanale tion, performs the works of veteran composer eesti rahvalaulule, mis on oma iseloomult Veljo Tormis. His music centres on the repeti- kordusliku koega, lihtne. Helilooja sügavalt tive runic style of Estonian folk song. Tormis’ isikupärane kujundikeel on Eestis, kus laul- approachable, highly individual work is widely mine on sõna otseses mõttes rahvuslik tun- known in Estonia where singing is, quite literally, nus, väga hästi teada. (The Scotsman, 10.11) a national institution. (Th e Scotsman, 10.11)

96 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

Eesti Estonia’s säravad dirigendid Brilliant Conductors

Neeme Järvist saab 2005. aasta sügisel New Neeme Järvi steps in as the conductor of the Jersey sümfooniaorkestri peadirigent. 10 New Jersey Symphony in fall 2005. In 10 weeks, nädala vältel soovib Järvi kuulajateni tuua he will try to convey the creations of Shostako- Šostakovitši, Mozarti ja Haydni loomingut, vich, Mozart and Haydn, but programming will kuid kindlasti peegeldab programm ka Järvi also reflect his Estonian background in per- eesti tausta – ettekandele tulevad Eduard Tu- formances of works by Eduard Tubin and Arvo bina ning Arvo Pärdi helitööd. Tuntud oma Pärt. Known for his obvious taste for Nordic põhjamaise muusikaeelistuse poolest, saab music, Järvi will be calling up his conducting Järvi esinema kutsuda lisaks dirigentidest sons, Paavo and Kristjan, as well as Anu Tali. poegadele Paavole ja Kristjanile ka Anu Tali. (NYT, 15.01; 19.01) (NYT, 15.01; 19.01) Neeme Järvi is among the most sought-after Neeme Järvi on üks nõutumaid dirigente, conductors, making his future work as Head seega on tema eelseisev töö Hollandis Haagi Conductor of the Netherlands’ Hague Sym- sümfooniaorkestri peadirigendina vägagi tä- phony a remarkable event. Järvi’s current sea- helepanuväärne. Järvi seekordne hooaeg on son is ticked with performances in New Jersey, pikitud esinemistest New Jerseys, Detroidis, Detroit, Göteborg, Prague, the homeland Es- Göteborgis, Prahas, kodumaal Eestis ja Peter- tonia and St Petersburg. In Great Britain, Järvi buris. Suurbritannias on Järvi teatud Šoti Ku- is known as the Head Conductor of the Royal ningliku orkestri, Birminghami Linnaorkestri Scottish Orchestra, the Birmingham City Or- ja Londoni sümfooniaorkestri peadirigendina. chestra and the London Symphonic Orchestra. (The Hague/Amsterdam Times, 23.09) (The Hague/Amsterdam Times, 23.09)

Kristjan Järvi selgitab, miks ta otsustas avada Kristjan Järvi explains his decision to open the hooaja Franz Schmidti teose „Seitsme pitsatiga season with a performance of Franz Schmidt’s raamat” ettekandega. Kristjan peab seda oma “Th e Book of the Seven Seals”. Kristjan says it is isa Neeme Järvi teeneks. Tema avas poja sil- the merit of father Neeme Järvi, who opened mad helilooja geniaalsuse suhtes. Kristjan kat- his son’s eyes to the composer’s genius. Kristjan setab ka uute orkestrikoosseisude, uute heli- is experimenting with fresh line-ups and new loojatega. Ameerika on talle õpetanud avatust composers. America has taught him openness ideedele, mida kohtab üldjuhul kultuursemas to ideas that the often more cultured Europe Euroopas palju harvemini. (Die Presse, 26.09) has missed. (Die Presse, 26.09)

Kui tavaliselt on kuulsa dirigendi lastel isa While children of famous conductors are usu- varjust raske mööduda, siis erandi moodus- ally stuck in their father’s shadow, the Neeme tab Neeme Järvi pere. Maestro ise oma 357 Järvi family is an exception. Th e Maestro himself CDga on üks paremini dokumenteeritud di- ranks among the best documented conduc- rigente läbi aegade ja edukas teenäitaja oma tors of all times with 357 CDs, and has been

97 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

kolmele iseteadlikule lapsele. Paavo on Nee- a successful guide for his three self-confi dent me Järvi lastest vanim. Noorem vend Krist- children. Paavo is the eldest of Neeme Järvi’s jan on samuti tuntud dirigent, tütar Maarika off spring. Younger brother Kristjan is a success- soolofl ötist. Praegu juhib Paavo Järvi kol- ful conductor as well and daughter Maarika is me orkestrit ning töö käib Hesseni Raadio a solo fl utist. Paavo Järvi is currently conduct- sümfooniaorkestri ülevõtmisega. On see ing three orchestras and taking over the Hessen suurusehullustus? Ei, pigem julgus ruudus. Radio Symphony. Is it megalomania? No, rather (Die Welt, 2.11) courage squared. (Die Welt, 2.11)

Dirigent Anu Tali rajas 1997. aastal koos kak- Anu Tali created her own Nordic Symphony sikõest mänedžeri Kadriga Eestis Põhjamaade Orchestra in Estonia, working with her identical sümfooniaorkestri, mis on muuhulgas lindis- twin sister Kadri, who is the orchestra’s manager. tanud kaks CDd, võites ühega neist 2003. aas- Th ey have produced two CDs; one of them won tal Echo Classic Awardi aasta noorartisti tiitli. the 2003 Echo Classic award for young artist of (NYT, 14.01) the year. (NYT, 14.01)

Eestlannadest kaunitarid Anu ja Kadri Tali Estonian belles Anu and Kadri Tali are sure võluvad teid kohe, kui deklareerivad, et muu- to knock you out by declaring that life is sikata on võimatu elada. Neil on Eestis oma not possible without music. They have sümfooniaorkester, milles mängivad muusi- their own symphony orchestra in Estonia, kud 15 eri maalt. (The New York Sun, 19.01) combining musicians from 15 countries. (The New York Sun, 19.01) Põhjamaade Sümfooniaorkester sündis 8 aastat tagasi Soome iseseisvuspäeva 80. aasta- The Nordic Symphony Orchestra was created päeva kontserdiks ning on eksisteerinud sellest 8 years ago to play at Finland’s 80th anniversa- ajast saadik. Kui Kadri ja Anu Tali kasutavad ry of independence and has been around ever sõna „põhjamaine”, peavad nad silmas Euroo- since. When Anu and Kadri Tali say “Nordic”, pat. „Põhjamaine” on nende jaoks pelgalt geo- they mean Europe. For them, Nordic is mere- graaﬁ line mõiste. Kadri, projekti organisaator, ly a geographical notion. Project manager on veetlev huumorimeelega ekstravert, Anu Kadri is an enchanting, humorous extrovert, mõjub šarmantse, järelemõtliku, täpse ning while Anu strikes as charming, thoughtful, pigem introvertsena. Koos moodustavad õed precise and rather introvert. The two sisters dünaamilise, tohutult loomingulise terviku. form a dynamic, extremely creative unit. (FR, 23.05) (FR, 23.05)

32-aastane blond naisdirigent Anu Tali on The 32-year old blonde conductor Anu Tali jõudnud juba oma teise CD lindistuseni. See- has recorded her second CD. The latest re- kordse helikandja “Action Passion Illusion” cording is called Action, Passion, Illusion and lähtekohaks on kultuurisidemed Soome, Vene- is founded upon the cultural connections that maa ja Eesti vahel. Ettekandele tulevad nii link Finland, Russia and Estonia. It includes Sibeliuse, Rahmaninovi kui ka Tüüri helitööd. pieces by Sibelius, Rachmaninov and Tüür.

98 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

Ajas tagasi vaadates tundub 25-aastaselt süm- Setting up your own symphonic orchestra at fooniaorkestri rajamine pisut hullumeelne – es- the age of 25 seems a tad reckless – but it was malt oligi see plaanis ühekordse ettevõtmisena, meant to be a one-time project. Her orchestra kuid elujõulise kooslusena tegutseb orkester has been in business for several seasons now. juba mitmendat hooaega. (The Times, 11.03) (The Times, 11.03)

Naised dirigendipuldi ääres pole enam ammu Female conductors are no longer a miracle mingi ime – Anu Tali stardib Lääne-Euroo- – Anu Tali is taking off in Western Europe. Tali, pas. “Kivikirstkalmete, neljateistkümne kään- from “the land of sarcophagus tombs, four- de, metsikute karude ja põtrade maalt” tulev teen cases, wild bears and moose”, is among Anu Tali kuulub Eesti muusika edukaimate the most successful exports of Estonia’s music ekspordiartiklite hulka – kõrvuti Arvo Pärdi – together with Arvo Pärt and Vanilla Ninja. ja Vanilla Ninjaga. (Die Welt, 12.04) (Die Welt, 12.04)

Veel muusikast More of Music

Helirestaureerija Jüri Kruus on koostanud Sound restorer Jüri Kruus has prepared a 62- Miliza Korjuse loomingust 62. helilindis- piece compilation of Miliza Korjus’ works. Th e tusega kogumiku, kus lauljatari hääl kõlab voice of Miliza Korjus is more scintillating than sädelevamalt kui kunagi varem. Vähesed ever. Few people know that Korjus’ daughter teavad, et Miliza Korjuse tütar Melissa Wells Melissa Wells was the U.S. Ambassador in her oli aastatel 1998–2001 USA suursaadik Eestis. mother’s homeland Estonia during 1998–2001. Wells on asutanud noorte lauljate toetami- Wells has established a Miliza Korjus Founda- seks Miliza Korjuse Fondi ning tegeleb oma tion to support young singers and is devoted to ema helilindistuste avaldamisega. (HS, 9.10) publishing her mother’s recordings. (HS, 9.10)

Georg Ots on siiamaani kõige tuntum eestlane Georg Ots remains the best-known Estonian in Soomes. Kulle Raig, kes on kirjutanud Georg Finland. Kulle Raig, author of Georg Ots’ biog- Otsa eluloo, ütleb, et kuigi osad eestlased raphy, says some Estonians have called Ots the nimetavad Otsa Kremli ööbikuks ja suureks “Kremlin nightingale” and “major communist”, kommunistiks, polnud Ots suurem kommu- but he was in fact no more a communist than nist kui teised eestlased. “Kui Ots ei oleks any other of his countrymen. “If Ots had stayed parteisse astunud, oleks ta koorilauljaks away from the Party, he would have been a choir jäänud,” lisab Raig. Soomlastele tähendas Ots singer,” says Raig. For Finns, Ots was a symbol of tollal kogu eesti rahvast, Saaremaa heinamaa the Estonian nation and the Saaremaa hayﬁ eld oli nende jaoks kogu Eesti. (HS, 30.11) was the whole Estonia. (HS, 30.11)

Tundub, nagu oleks Georg Ots surnuist üles Looks like Georg Ots is back from the dead. tõusnud. Ta astub lava äärde ja kummardab He walks down the stage and bows before the rahvale. Üha uuesti ja uuesti. Tegelikult on crowd, again and again. Th e current public fa- praeguseks rahva lemmikuks särav täht Marko vourite is in fact brilliant Marko Matvere. He is

99 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Matvere. Ta on oma rolli niivõrd sisse elanud, et literally living the role and bears an astonishing meenutab Georg Otsa lausa füüsiliselt. Samas physical resemblance to Georg Ots. But Mat- ei imiteeri Matvere Otsa, vaid esitab armas- vere is not an imitator; he oﬀ ers a personal in- tatud laule oma tõlgenduses. Libretist Urmas terpretation of beloved songs. Librettist Urmas Vadi ei ole kirjutanud nostalgilist sangarilugu Vadi has not written a nostalgic hero-story or ega toonud lavale pühakut. Otsa tantsitatakse crafted a saint. Ots dances like a bear in a Mos- nagu karu Moskva suures tsirkuses, mille di- cow circus mastered by none else than Nikita rektoriks on Nikita Hruštšov ise. (HS, 30.11) Khrushchev. (HS, 30.11)

Teatrist Of the Theatre

Kevadest saadik suletud olnud Rahvusooper The Estonia Opera House, closed since spring, Estonia saal on pärast kapitaalremonti val- is now out of full renovations. Its grand open- mis. Avamist tähistatakse Giacomo Puccini ing will be celebrated by Giacomo Puccini’s ooperiga “Tosca”. Aastal 1913 valminud Es- “Tosca”. The Estonia Theatre, today’s Esto- tonia teatri, praeguse rahvusooperi Estonia nian National Opera, was completed in 1913, arhitektid on soomlased Armas Lindgren ja designed by Finns Armas Lindgren and Wivi Wivi Lönn. Renoveerimise käigus on teatrisaal Lönn. The theatre hall was restored almost to muudetud võimalikult sarnaseks originaaliga its original, including authentic colours. 2006 ka värvide osas. Aastal 2006 tähistab Estonia is Estonia Theatre’s one hundredth season. teater sajandat hooaega. (ESS, 15.12) (ESS, 15.12)

18 aasta jooksul on Inglise Rahvusballeti bal- English National Ballet stars Age Oks and letipaar Age Oks ja Toomas Edur näinud ka Toomas Edur have seen better times over paremaid aegu. 2004. aasta detsembris vigas- the past 18 years. Edur snapped his Achil- tas Edur Achilleuse kõõlust, nii on Oks seni les tendon in December 2004 and Oks has tantsinud ilma regulaarse partnerita. Seekord- been without a regular dance partner since. ses Peter Farmeri lavastuses Tšaikovski “Uinuv In Tchaikovsky’s Sleeping Beauty, set by Peter kaunitar” õnnestub Eestist pärit artistidel taas Farmer, the Estonian couple is back on stage. koos esineda. “Baleriini jaoks on “Uinuv kau- “For a ballerina, Sleeping Beauty is one of the nitar” klassikaliste sammude tõttu üks nõudli- hardest ballets, because of its pure classical kumaid ballette,” ütleb Oks, “Kui suudad seda steps,” says Oks. “If you can do this, you can teha, suudad kõike.” (The Independent, 20.10) do anything.” (The Independent, 20.10)

Kunstimaailmast Of Arts

Eesti kultuuri elujõulisuse näide KUMU on Th e KUMU Art Museum, a sign of Estonian cul- valmis ja ehitajalt loomeinimestele üle antud. tural vitality, has been completed and handed Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk over by the building contractor. Th e newly- ja soome arhitekt Pekka Vapaavuori esitlesid completed 23 000 square metre building was vastvalminud 23 tuhande ruutmeetri suurust presented by Estonian Art Museum Director

100 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

VASTVALMINUD KUNSTIMUUSEUM KUI KULTUURI MAJAKAS THE NEW ART MUSEUM AS A LIGHTHOUSE OF CULTURE

ehitist. Kuigi Pekka Vapaavuori töö võitis Marika Valk and Finnish Architect Pekka Va- juba 1993. aastal, kestis projekti käivitu- paavuori. Although Vapaavuori’s design was mine aastaid. Ehitustöödega alustati alles victorious at a competition held in 1993, it took 2002. aastal, mil valitsus otsustas ﬁ nantseeri- years to be brought into eﬀ ect. Construction da projekti hasartmängudest saadava tuluga. started in 2002 after authorities decided to fund Muuseumi maksumus on üle 40 miljoni euro. the project from gambling tax revenues. Th e (HS, 1.10) museum cost over 40 million euros. (HS, 1.10)

Esimest korda pärast asutamist 1919. aastal For the ﬁ rst time since its founding in 1919, the Es- saab Eesti Kunstimuuseum omaenda maja, mis tonian Art Museum will get its own building with pakub kunstikogude hoidmiseks häid võima- excellent storage conditions for its collections. lusi. Uues hoones saab lõpuks eksponeerida Th e new museum will ﬁ nally allow the displaying eesti kunsti rikkalikku pärandit. (FAZ, 7.09) of the rich heritage of Estonian art. (FAZ, 7.09)

Uue maja eest võidelnud Eesti Kunstimuu- Th e new project’s main advocate, Estonian Art seumi direktoril Marika Valgul, arhitekt Pekka Museum Director Marika Valk can take pride, as Vapaavuoril ja ehitajal on põhjust uhke olla – can Architect Pekka Vapaavuori and the build- tulemus on kaunis. „Loodan, et nii nagu Tal- ing contractor – the building is magniﬁ cent. “I linna majakad näitavad laevadele teed meie hope that like Tallinn lighthouses are showing kodusadamasse, saab KUMUst eestlastele the ships way to our home port, KUMU shall majakas, mis näitab teed kunsti ja kultuuri be the beacon to show Estonians the way to art

101 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

juurde,” ütles KUMU projektijuht Voldemar and culture,” said KUMU Project Manager Vol- Promet. (TS, 1.10) demar Promet. (TS, 1.10)

Eesti Kunstimuuseumi 56 tuhandest kunsti- Of the 56 000 works belonging to the Estonian Art teosest 50 tuhat paigutatakse uude majja Museum, about 50 000 will be transferred to the enne veebruari. Helsingi Kiasmast peaaegu new building by February. KUMU, almost twice kaks korda suurem KUMU sulandub hästi the size of Helsinki’s Kiasma, is a good match to Kadrioru pargi maastikuga. (Kaleva, 11.12) the landscapes of Kadriorg Park. (Kaleva, 11.12)

Ilmselt saab 2006. aastal uhiuue monumentaal- Opening of the brand new monumental Esto- se Eesti Kunstimuuseumi hoone avamisest sa- nian Art Museum building is likely to be a Eu- masugune arhitektuurisündmus nagu oli seda ropean architectural event like the completion Euroopas 2005. aastal ekstravagantse pilvelõhku- of Malmö’s extravagant skyscraper in 2005. ja valmimine Malmös. (Magyar Nemzet, 10.12) (Magyar Nemzet, 10.12)

Helsingi kunstihallis esitletakse Peeter Mudisti Th e works of Peeter Mudist are on display in teoseid. Mudist on algusest peale säilitanud Helsinki’s Art Hall. Mudist has stuck with his oma stiili. Kunstnik ise on kirjutanud: “Mulle style from the beginning. “I found it unpalatable oli vastumeelt maalida nii nagu teised, see- to paint like others, so I did it the exact opposite pärast tegin täpselt vastupidi.” (TS, 6.02) way,” he wrote. (TS, 6.02)

Peeter Mudist on eesti kunsti elav klassik, Peeter Mudist is a living classic of Estonian art, keda hindavad nii kriitikud kui ka rahvas. rated highly by critics and the public alike. Buy- Teadaolevalt ostetakse kõik Mudisti maalid ers snatch all of Mudist’s paintings directly from otse ateljeest. (HS, 11.03) the studio. (HS, 11.03)

Peeter Mudisti kunstis on lapselikku elurõõ- Peeter Mudist’s art combines childish joy mu ja jõulist väljendust. Ta on tuntud meele- and vigorous expression. He is known as the olude ja hingestatud maastike kujutajana. painter of moods and soulful landscapes. (TS, 12.03) (TS, 12.03)

Tema tööd on ühtaegu müstilised ja maagilised. His works are both mystic and magical. They Need viivad märkideta aega ja ruumi, nii nagu send you to an unmarked time and space, as võisid seda teha Chagalli Vene-perioodi pari- would the best pieces of Marc Chagall’s Rus- mad tööd... Olles kerge nagu Eesti suvetuul, sian period... Gentle as the Estonian summer elav ja nõtke nagu kure lend, on Mudisti loo- breeze, lively and graceful like the flight of a mingusse tihedalt põimitud ka inimlikud ja stork, Mudist’s work is braided with human poeetilised väärtused.” (La Libre, 6.09) and poetic values. (La Libre, 6.09)

Ene-Liis Semperi “Licked Room” (Lakutud Ene-Liis Semper’s Licked Room at the Temple Ruum) galeriis Temple Bar on just ruum ruu- Bar Gallery is just a room within a room, a clean

102 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

mis, puhas valge kuup, mida kunstnik on mõni white cube that the artist spent some time lick- aeg lakkunud. See imelik, rituaalne tegevus on ing. Th is odd, ritualistic action was recorded on salvestatud videole ning seda näitab kolm mo- video and can be seen on three monitors in the nitori. Kunstnik sooritab oma tegevust külma space. Th e artist sets about her self-imposed otsustavusega, nagu oleks see kõige loomuli- task with calm determination, and as thought kum asi maailmas. Teine video FF/REW kasu- it was the most natural thing in the world. Th e tab meediumi ajalist voolavust, et jälgida seda, other video in her show FF/REW uses the me- kuidas pöördumatud tegevused võivad põhi- dium’s temporal ﬂ uidity to look at the way ir- neda mööduvatel tunnetel. Lisaks on galeriis reversible actions can be based on transitory näha ka teise eesti kunstniku, Mark Raidpere feelings. Th e gallery is also showing two pieces kahte teost. (The Irish Times, 30.03) by another Estonian artist, Mark Raidpere. (Th e Irish Times, 30.03) E nagu euroopalik, ergonoomne, esteetiline ja eelkõige ... eestipärane! Selle Balti riigi ilusat E like in Europe, ergonomic, esthetic and, most ja otstarbekat tarbekunsti võib peaaegu pida- importantly... Estonian! Th e fancy and rational da ühiskonna fenomeniks. (Télérama, 30.03) industrial art of this Baltic country is almost a social phenomenon. (Télérama, 30.03) Seekordsel Veneetsia Biennaalil ei tohiks muude oluliste ja huvitavate teoste-väljapanekute kes- Among other signiﬁ cant and interesting works kel maha magada eestlase Mark Raidpere vi- or displays at this year’s Venice biennial, do not deo- ja fotokollektsiooni, mida võiks nimetada miss Estonian Mark Raidpere’s photo and video selle biennaali avastuseks. (Le Monde, 14.06) collection which is easily the current biennial’s discovery. (Le Monde, 14.06) Eesti on tuntud oma mööblitööstuse poolest ning ka kohalikud bussiootepaviljonid kujuta- Estonia is known for its furniture industry and vad endast isevärki avalikku mööblit. Nii leiab local bus pavilions are peculiar public furniture Viini arhitekt Markus Steinmair, kes on pildis- as well. Th is is the opinion of Vienna architect tanud Eestis 600 bussiootepaviljoni ja nendest Markus Steinmar who shot 600 bus stops in Es- näituse koostanud. Paljudes ootepaviljonides tonia and made them into an exhibition. Many ei ripu mingeid sõiduplaane – bussiaja saavad bus pavilions have no timetables – Estonians eestlased teada kas (muuhulgas traadita) inter- check bus times on the Internet (including wire- neti kaudu või siis mobiiltelefoniga mõnele üld- less) or call a common number on their mobiles. tuntud telefoninumbrile helistades. (SZ, 7.10) (SZ, 7.10)

Kirjandusest Of Literature

Jaan Kross on üks eesti kaasaegse kirjanduse Jaan Kross is a key player of Estonian contem- juhtﬁ guure. Kirjaniku 2003. aastal ilmunud porary literature. His 2003 autobiographical mälestusteraamat “Kallid kaasteelised” on Dear Companions has now been published nüüd ilmunud ka soome keeles. Teoses vaat- in Finnish. In the book, Kross observes a leb Kross enda ja oma rahva elust 40 aasta 40-year period in his life and his nation up to

103 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

KIRJANIK JAAN KROSS WRITER JAAN KROSS

pikkust perioodi, kuni 1960. aastateni. Raa- the 1960s. It focuses on living in the Stalinist matu põhiteema on inimeste olukord stalinis- era. The author compares it to living under mi ajal. Kirjanik võrdleb seda veealuse eluga: water: “One had to stay beneath the surface, “Pidi püsima tasakesi pinna all, hingama kaa- breathe through a pilfered straw and just sanäpatud kõrre abil ja ootama.” (HS, 13.02) wait.” (HS, 13.02)

Jaan Krossi võib pidada lausa Eesti rahvus- Jaan Kross might be regarded Estonia’s national kirjanikuks, kuna ka nõukogude ajal andis author, whose books sowed hope of better ta oma raamatutega inimestele lootust, et times even during the Soviet era. It is young kunagi tuleb parem elu. Ilmselt vajavad just nations that need writers like Jaan Kross. noored rahvad selliseid kirjanikke nagu Jaan (SvD, 8.03) Kross. (SvD, 8.03) His natural modesty, the infinite humanity of Loomupärane tagasihoidlikkus, tema sinise his blue glance, witty sequences of thought pilgu lõputu inimlikkus, tema terased mõt- and humour that never disarm; Jaan Kross tekäigud ja huumor, mis ei tee kunagi relvi- is one of Europe’s greatest writers and a po- tuks. Jaan Kross on üks Euroopa suurimaid tential Nobel Prize winner. On the eve of kirjanikke, Nobeli kirjanduspreemia potent- Moscow’s May 9 celebrations, Kross reminds siaalseid laureaate. Moskvas, 9. mail toi- that totalitarianism has two faces and the muvate pidustuste eelõhtul meenutab Jaan crimes of these both have to be condemned. Kross, et totalitarismil oli kaks palet, mõle- (L’Express, 2.05) ma sooritatud kuriteod tuleb hukka mõista. (L’Express, 2.05)

104 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

Rootsi kirjanike arvates on oluline, et Teise maa- Swedish authors say it is vital to remember ilmasõja raames toimunud kuriteod ei vajuks the crimes of World War II. Estonian-born Ilon unustuse hõlma. Eestist pärit Ilon Wiklandi pil- Wikland’s picture-book In my grandmother’s diraamat „Minu vanaema majas” kirjeldab hir- house describes fear of Soviet authorities and mu nõukogude võimu ees ja selle võimu kasu- the methods of communist powers. She has tatud meetodeid. Varem on ta oma raamatutes previously described her ﬂ ight to Sweden in kajastanud oma põgenemist Rootsi, kuid sõda her books, but war and annihilation of Baltic ning Baltikumis toimunud inimeste hävitamine peoples are being introduced for the ﬁ rst time. leiab käsitlemist esmakordselt. (SvD, 6.12) (SvD, 6.12)

Raamat “Minu vanaema majas” on lugu häda- In my grandmother’s house is a tale of peril and ohtudest ja hülgamisest. Pealispind on idül- abandonment. Th e surface is idyllic, but Rus- liline, kuid öösiti viivad venelased inimesi sians are deporting people to Siberia during the Siberisse. (DN, 21.11) night. (DN, 21.11)

Filmimaailmast Of Film

Priit Pärn on isemoodi geniaalne režissöör. Priit Pärn is a rare ingenious director. Ten of Kümme Pärna lühianimatsiooni on kogunud Pärn’s short animations have swooped priz- auhindu suurimatel rahvusvahelistel festiva- es at major international festivals. In 2002, lidel. 2002. aastal võitis ta Rahvusvahelise he won the International Animated Film As- Animafi lmide Assotsiatsiooni elutööauhinna. sociation’s life achievement award. Anima- Muide, Eestis on animafi lme tehtud alates tions have been made in Estonia since the 1930. aastatest ning stuudiot Tallinnfi lm, kus 1930s and the Tallinnfilm studio, home of Pärna tööd valmivad, peetakse Ida-Euroopa Pärn’s work, is seen as the liveliest anima- kõige elavamaks animafi lmide tootmiskesku- tion centre in Eastern Europe. (La Nouvelle seks. (La Nouvelle République, 6.12) République, 6.12)

Rahvusvaheliselt tuntuima eesti animaatori Works of Priit Pärn, the internationally most Priit Pärna ﬁ lmid liiguvad sürrealismi ja gro- acclaimed Estonian animator, balance be- teski piiril. Kui Pärn joonisﬁ lmidega alustas, tween the surreal and grotesque. When Pärn kujunes tema stiil iseenesest: nõukogude first started with animated films, his style aeg polnud ju mitte ainult groteskne, vaid emerged unwittingly – Soviet times were ka absurdne. „Demokraatia vajab huumorit grotesque as much as absurd. “Democracy vähem, kuid õnneks pole kusagil 100-prot- requires less humour, but fortunately there is sendilist demokraatiat,” ütleb Priit Pärn. no such thing as 100 per cent pure democ- (Magyar Nemzet, 10.12) racy,” says Pärn. (Magyar Nemzet, 10.12)

Imbi Paju tegi oma ema ja tädi meenutustest Imbi Paju used her mother and aunt’s memories dokumentaalﬁ lmi Eesti naiste kohtlemisest to make a documentary on the fate of Estonian Stalini vanglates. Filmi jaoks kogus Imbi Paju women in Stalinist prisons. Paju shot 40 hours

105 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

nelikümmend tundi intervjuusid, fi lm valmis of interviews and spent four and a half years nelja ja poole aasta jooksul. Imbi Paju sõnul working on her fi lm. According to Paju, the fi lm ei ole fi lmi eesmärk tekitada elevust, vaid is not aimed at creating a stir, but seeks to trig- anda tõuge arutelule küünilises ühiskonnas. ger discussion in the cynical society. Paju says Paju arvates on vaja mineviku tabud viimaks past taboos must eventually be untangled in ometi avalikult lahti arutada. (HS, 29.10) public. (HS, 29.10)

“Tõrjutud mälestused” räägib kahe õe kasva- Oppressed memories is a story of two sisters misest stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja growing up under Stalinism, Soviet occupation terrori tingimustes, kus mälestuste tõrjumine and terror, where rebuﬃ ng memories was the oli inimese ainus enesekaitse. 60 aastat vana- best self-defence. Analysis of memories from de mälestuste analüüs harutab lahti Paju ema 60 years ago unravels the painful past of Paju’s ja Eesti valusa mineviku. (Kaleva, 2.11) mother and Estonia. (Kaleva, 2.11)

Eestis õpib praegu esimene põlvkond, kellel Estonia’s schools are now seeing the first gen- ei ole ettekujutust 50 aastat kestnud võõrast eration that has no imagination of the 50-year võimust. Imbi Paju dokumentaalﬁ lmi “Tõr- foreign rule. Toomas Hiio, speaking at the jutud mälestused” esilinastusel korraldatud premiere of Imbi Paju’s Oppressed memories seminaril esinenud Toomas Hiio sõnul haka- documentary, said Estonia is beginning to takse Eestis vaatlema oma minevikku vabas study its future through a historical viewpoint Läänes aastakümnete jooksul rahus arenenud developed during the West’s decades of peace. ajalootõlgendamise kaudu. (ESS, 3.11) (ESS, 3.11)

Nõukogude animatsiooni käsitlevalt Annecy Th e Annecy Film Festival, focusing on Soviet an- fi lmifestivalil osales ka Priit Tenderi, Ülo Pik- imation, included the “Frank and Wendy” ani- kovi ja Kaspar Jancise ühistööna valminud mation by Priit Tender, Ülo Pikkov and Kaspar “Frank ja Wendy”. Selle fi lmi, nagu ka paljude Jancis. Th e tone and character of the fi lm, like teiste festivalil esitletud animatsioonide toon ja many other animated pieces screened at the nägu peegeldavad majanduslikku ja sotsiaalset festival, refl ect a Soviet-style economic and so- n-ö võidujooksu, mis valitseb praegu ekskom- cial race that is now prevalent in post-Commu- munistlikes maades. (Le Monde, 15.06) nist countries. (Le Monde, 15.06)

Üllatusterohkest Of Sport – spordist Full of Surprises

Võõrustajariigile suureks pettumuseks läks To the host country’s great disappointment, Es- odaviske maailmameistri tiitel vihmases tonia stole the Javelin World Championship in Helsingis Eestile. Tundus, et odaviske me- rainy weather. Javelin medals were thought to dalikohad on juba otsustatud, kuid pärast have been already decided, but Andrus Värnik’s Andrus Värniku heidet jagati medalid üm- throw meant redistribution. Th e Estonian ap- ber. Eestlane suutis ilmselt saavutada tipp- parently managed to achieve top performance

106 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

vormi õigel ajal ja õiges kohas. (Berlingske in the right place at the right time. (Berlingske Tidende, 11.08) Tidende, 11.08)

Eestlane tungis kontvõõrana soomlaste oda- The Estonian crashed Finland’s javelin par- viskepeole ning jalutas sealt minema MMi ty and walked away with the gold. Andrus kuldmedaliga. Andrus Värnik, Pariisi MMi Värnik, holder of the Paris World Champion- hõbemedali omanik, trotsis halbu võistlus- ship’s silver medal, defied lousy weather and tingimusi ning viskas neljandas voorus oda sent his javelin to 87.17 in round four, mak- 87.17, muutes seega võistluse jälgimise nau- ing the competition an enjoyable sight. (The ditavaks. (The Daily Telegraph, 11.08) Daily Telegraph, 11.08)

Eesti võitis Helsingi MMil kuldmedali oda- Estonia won the javelin gold medal and placed viskes, hõbeda ja neljanda koha kettaheites. second and fourth in discus throw in Helsinki Miks on Eesti kergejõustiku võistlustel edu- world championships. Why is Estonia more suc- kam kui Soome? Eesti edu põhineb kõrgetase- cessful in athletic contests than Finland? Its suc- melisel väljaõppel ja treeneritel. (TS, 12.08) cess is based on top-level training and trainers. (TS, 12.08) Jaan Ehlvest – legendaarse Paul Kerese järel Eesti tugevaim maletaja, kes, olles Nõukogude Jaah Ehlvest, Estonia’s strongest player since malesüsteemi produkt, on suutnud säilita- the legendary Paul Keres, is a product of the da edu professionaalse sportlasena tänaseni. fabled Soviet chess machine and has main- 1981. aasta Nõukogude Liidu noortemeister tained a top professional position. The 1981 kuulus hiljem mõnda aega viie kõige paremaks Soviet Junior Champ used to rank among the hinnatud maletaja hulka. Oma 228-leheküljeli- five best players for a while. In his 228-page ses autobiograaﬁ as “Maletaja lugu” seab Ehl- autobiography The Story of a Chess Player, vest kiretult ritta oma karjääri tippsaavutused Ehlvest recounts his career highlights and ja tagasilöögid ning illustreerib oma teost 40 setbacks and gives some 40 annotated games partii kirjeldusega – teiste seas kohtumised against such top-drawer talents as Garri tipptalentide Garri Kasparovi, Vladimir Kram- Kasparov, Vladimir Kramnik, Boris Spassky niku, Boris Spasski ja Viswanathan Anandiga. and Viswanathan Anand. (The Washington (The Washington Times, 30.04) Times, 30.04)

Kaido Höövelson on isegi sumomaadleja kohta Kaido Höövelson is huge even for a sumo suurt kasvu. 20-aastane mehemürakas on 197 wrestler. Th e 20-year-old king-sizer is 197 cm cm pikk, olles üks pikemaid sumomaadlejaid tall, thus ranking among the tallest sumos ever. üldse. Jaapanisse soovitas tal tulla tema Eesti His Estonian judo coach advised him to head judotreener, kes ütles, et sumos pole mida- to Japan saying sumo was a piece of cake: lots gi keerulist: palju söömist, magamist ja veidi of eating and sleeping and a bit of training. It treeninguid. Selgus aga, et asjad pole päris nii. turned out, however, that it was not quite that. Treeningute vahepeal pidi eestlane teiste maad- Between training sessions, the Estonian had to lejate riideid pesema ja dojo põrandat pühkima. wash other wrestlers’ clothes and sweep dojo

107 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Oli palju pesemist, palju treenimist ja veidi ma- ﬂ o o r s . Th ere was lots of washing, lots of training gamist. Vähemalt söömise osas oli judotreeneril and a bit of sleep. But at least the judo coach siiski õigus olnud. (The Japan Times, 1.03) was right about eating. (Th e Japan Times, 1.03)

Nagu Jaapan, nii on ka sumomaadlus aina enam Sumo, like Japan itself, is becoming globalized. globaliseerumas. Alabastritooni naha ning ter- The alabaster-skinned bursting young Baruto visest pakatava jumega noorsportlane Baruto – which means Baltic in Japanese and is the (jaapani keeles “baltlane”) alias Kaido Höövel- professional name of Kaido Höövelson – son paistab lisaks nahavärvile silma ka oma stands out not only for the colour of his skin, heledate juustega. Kahekümneaastane nooruk but his blonde locks as well. “I came to Japan ütleb, et tuli Jaapanisse sumotšempioniks saa- to be a sumo champion,” said Baruto, 20. ma. (The Washington Post, 3.11) (The Washington Post, 3.11)

Andeka eestlase hele juus on põhjustanud The talented Estonian has incited questions küsimusi, kas blond sumomaadleja on whether a blond sumo wrestler was suit- ikka jaapanipärasele spordialale kohane. able for the particularly Japanese institution. (WSJ, 7.10) (WSJ, 7.10)

Venelased tulevad! Jalgpallikohtumist Ees- Th e Russians are coming! Th e Estonia-Russia foot- ti-Venemaa oodatakse Tallinnas nagu apo- ball match has prompted apocalyptic moods in kalüpsist. Paljud vene fännid ei saanud Ees- Tallinn. Many Russian supporters were unable to tisse sõiduks viisat, kuna viisa saamiseks oli travel to Estonia as they did not have visas – tickets vaja mängu piletit. Viimaseid aga on võimatu for the match were required for obtaining one. But hankida, esmakordselt ajaloos on Lilleküla tickets are impossible to come by after the Lille- staadion ammu enne mängu välja müüdud. küla stadium was sold out in minutes for the ﬁ rst (Moskovski Komsomolets, 30.03.) time in history. (Moskovskyi Komsomolets, 30.03.)

Vene fänne ei lubata Tallinnasse. Jalgpalli Russian fans are not allowed to Tallinn. Th e soc- MMi turniiri valikmängule poogitakse külge cer world cup qualiﬁ ers are being politicized and poliitilist tähendust, samal ajal teevad Eesti Estonian authorities are doing everything they võimud kõik, et võimalikult vähe Vene koon- can to limit the number of Russian fans com- dise fänne Tallinnasse jõuaks. Üldse eraldati ing to Tallinn. Only 750 tickets were allocated Venemaa Jalgpalliliidule 750 piletit, mis pole to the Russian Football Federation, that is even isegi FIFA ette nähtud 10 protsenti staadioni less than 10 per cent of the stadium’s capacity as mahutavusest. (Vremja Novostei, 30.03) required by FIFA. (Vremya Novostei, 30.03)

Kuigi viigiga lõppenud Eesti-Venemaa jalgpal- Although the Estonian-Russian football match likohtumine tegi lõpu eestlaste lootusele eda- ended in tie and severed the Estonians’ hopes of si pääseda, tähistatakse tulemust kui võitu qualifying, the result has been hailed as a victo- vana vastase üle. Seekord kahe rahva vahelisi ry over the old archrival. Fortunately, there were rahutusi õnneks ei toimunud. Rahutused tek- no riots between the two nations. Th e only tur-

108 KULTUURI KOKKUKÕLAMISED • CHORDS OF CULTURE 2005

EESKUJU NAKATAB THE INSPIRING EXAMPLE kisid hoopis Vene jalgpalliametnike seas, kui moil broke out among Russian football oﬃ cials eestlased viigivärava lõid. (SZ, 1.04) after Estonians scored the tying goal. (SZ, 1.04)

Eesti võitis taas naisekandmise maailma- Estonia has once again won the wife-carrying meistritiitli. 25-aastane Eesti Stockholmi saat- world championship. Margo Uusorg, 25, a driver konna autojuht Margo Uusorg võitis neljandat at Estonia’s Stockholm Embassy, triumphed for korda võistluse, mis sedakorda tõi kokku 40 the fourth time after competing against 40 cou- paari kümnest eri riigist. (Libération, 3.07) ples from 10 countries. (Libération, 3.07)

Nii arvatakse... What They Think of Us

Kujutame ette, et tunneme üksteist, kuid te- We think we know each other, but we actually gelikult mõtleme paljudest asjadest igaüks have diff ering views on many subjects and one omamoodi ega tea, millest mõtteviiside eri- cannot say what the reason is for such a diff erence nevus johtub. Üks soomlaste valearusaam on of thought. A common Finnish misconception see, et eestlaste erinevus tuleneb nõukogude is that Estonians are diff erent due to their Soviet aja jäetud jäljest. Unustatakse, et eestlased legacy. Th ey forget that Estonians were under Ger- elasid pikka aega Saksa võimu all. Eestlased man rule for a long time. Estonians strive for per- püüdlevad täiuslikkuse poole ja usuvad, et fection and believe that they are more often than neil on tavaliselt õigus. (ESS, 29.03) not right. (ESS, 29.03)

Narvas asuva äri aknal reklaamitakse “ka- A shop in Narva advertises “chapel television” beli televisiooni”. Reklaamitakse kaabeltele- on its window. It actually offers cable televi- visiooni, kuid kummaline keeleviga ei häiri sion, but the odd linguistic flaw does not

109 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

peaaegu kedagi ega takista tekstist arusaa- seem to cause annoyance or misunderstand- mist. (HS, 8.01) ing. (HS, 8.01)

Tallinna külastas Hamburgi linna delegatsioon A delegation from Hamburg, headed by Mayor eesotsas linnapea Ole von Beustiga ning sattus Ole von Beust, visited Tallinn and immedi- otsekohe nagu oma koju – vanasse hansalin- ately found themselves at home – in an old na. Tõnis Palts rõhutas delegatsiooni võõrusta- Hanseatic town. When hosting the delegation, des: “Me pärineme ühest ja samast kultuuri- Tõnis Palts stressed: “We are from the same perekonnast. Meid ühendavad sajandid.” Von cultural family. We are united by centuries.” Beust märkis, et Läänemere piirkonnal peab Von Beust noted the Baltic Sea region should olema senisest suurem rahvusvaheline kaal, assume a greater role internationally, as this see tuleks kasuks nii kaubandusele, majandu- would facilitate trade, economy and culture. sele kui ka kultuurile. (Die Welt, 1.07) (Die Welt, 1.07)

110