KINNITATUD Iisaku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 62

IISAKU VALLAVALITSUS

IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2016 – 2028

OÜ RUUM JA KESKKOND TALLINN 2016

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 4 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUSt ja –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ...... 6 2.1 ÜLDIST ...... 6 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ...... 6 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 8 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 8 2.3.2 Viru alamvesikonna veemajanduskava ...... 17 2.3.3 Iisaku valla üldplaneering ...... 17 2.3.4 Iisaku valla arengukava ...... 18 2.3.5 Vee erikasutusluba ...... 19 2.3.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varasemad investeeringuprojektid ...... 24 2.3.7 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...... 25 3 IISAKU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 26 3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE ...... 26 3.2 ELANIKKOND ...... 26 3.2.1 Elanike arv ja struktuur ...... 26 3.2.2 Ettevõtlus...... 27 3.2.3 Tööhõive ja sissetulek ...... 28 3.3 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ...... 29 3.4 IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIETTEVÕTE - OSAÜHING IISAKU ELAMUMAJANDUS ...... 29 4 IISAKU VALLA KESKKONNASEISUND ...... 29 4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA ...... 29 4.2 PINNAVEEKOGUD ...... 30 4.3 LOODUSHOIUOBJEKTID ...... 30 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ...... 32 4.5 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 32 4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ...... 32 5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 33 5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...... 33 5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK...... 33 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ...... 33 5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt ...... 34 5.2.3 Ülevaade Iisaku valla ühisveevärgi veekasutusest ...... 34 5.3 IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED ...... 37 5.3.1 Iisaku alevik ...... 37 5.3.2 Varesmetsa puurkaev-pumpla ...... 41 5.3.3 Sõrumäe küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusseadmed ...... 43 5.3.4 Jõuga küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusseadmed...... 49

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 1

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.3.5 Puurkaevude üldtehnilised andmed ...... 56 5.3.6 Puurkaevude veekvaliteet ...... 57 5.4 VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 72 5.4.1 Iisaku alevik ...... 72 5.4.2 Sõrumäe küla veevõrk ...... 73 5.4.3 Varesmetsa veevõrk ...... 73 5.4.4 Jõuga küla veevõrk ...... 73 5.5 ÜHISKANALISATSIOON ...... 74 5.5.1 Iisaku aleviku ühiskanalisatsioon ...... 74 5.5.2 Iisaku reoveepuhasti ...... 78 5.5.3 Sademeveesüsteemid ...... 86 5.6 KOKKUVÕTE IISAKU ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST ...... 86 6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 86 6.1 EESMÄRGID ...... 86 6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 88 6.2.1 Elanikkonna tervis ...... 88 6.2.2 Loodushoiualad ...... 88 6.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ...... 88 6.2.4 Õigusaktide täitmise kohustus ...... 88 6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID IISAKU ALEVIKU ÜVK-SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL...... 88 6.3.1 Projekt A. Iisaku aleviku lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine ja laiendamine koos Kasevälja pargi puurkaevpumpla veetöötlusseadmete paigaldamisega ...... 88 6.3.1 Projekt B. Iisaku aleviku uuselamurajooni vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamine ...... 90 6.3.2 Projekt C. Varesmetsa puurkaevpumpla ümberehitamine ...... 90 6.3.3 Projekt D. Varesmetsa veevõrgu ümberehitamine ja laiendamine ...... 91 6.3.4 Projekt E. Iisaku aleviku puurkaevude tamponeerimine ...... 91 7 KOKKUVÕTE IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI INVESTEERINGUVAJADUSTEST ...... 92 8 IISAKU VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS ...... 99 8.1 METOODIKA ...... 99 8.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...... 99 8.3 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE ...... 99 8.4 TEENUSE TARIIFID ...... 99 8.5 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ...... 100 8.6 PEAMISED EELDUSED ...... 103 8.6.1 Ajahorisont ...... 103 8.6.2 Makromajanduslikud eeldused ...... 103 8.7 KULUD VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTELE ...... 104 8.7.1 Muutuvkulud ...... 104 8.7.2 Püsikulud ...... 104 8.8 INVESTEERINGUD ...... 107

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 2

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.9 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 108 8.10 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS ...... 108 8.11 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 114 1. LISAD: ...... 115

Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus IEM – Osaühing Iisaku Elamumajandus PK - puurkaevpumpla RVP- reoveepumpla RVPJ – reoveepuhasti VTJ - veetöötlusjaam BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 3

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

1 SISSEJUHATUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt: • ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; • dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et: • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas vesikonna veemajanduskavaga; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada keskkonnaameti ja terviseametiga; • mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused maaratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust hindav osa. Eeldatavasti on ka mainitud osa vajalik abitaotluste esitamiseks. Nii tuleb lähteülesande koostamisel tellijal paratamatult hinnata perspektiivsete investeeringute võimalikust mahust tulenevalt teenuste hindade muutust. Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab vastav finantsanalüüs.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA tuleb koostada kooskõlas: • vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; • omavalitsuse arengukavaga; • omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA selle valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

ÜVKA on koostatud Tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas:  Hr Raivo Raap, Iisaku vallavanem;

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 4

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

 Hr Ilor Teeväli, Iisaku abivallavanem  Pr Piret Anvelt, Iisaku vallavalitsuse arendusnõunik;  Hr Ervin Rajamets, Osaühing Iisaku Elamumajandus juhataja  Pr Tiina Jüris, Osaühing Iisaku Elamumajandus raamatupidaja.

ÜVKA koostamisel osalesid:

 Sven Otsmaa – üldosa, olemasoleva olukorra kirjeldus, investeeringuprojektid;  Jekaterina Tšitšikalova, projekteerija, kaardimaterjal;  Ene Laur – sotsiaalmajanduslik ja finantsanalüüs. keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks“.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 5

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST 2.1 ÜLDIST Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

 Seadused;  Määrused;  valdkondlikud EL direktiivid;  Ida-Eesti veemajanduskava;  Iisaku valla üldplaneering;  Iisaku valla arengukava.  Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele (loetelu pole lõplik ega ammendav):

1. Veeseadus; 2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; 3. Planeerimisseadus; 4. Ehitusseadustik; 5. Kohaliku omavalituses korralduse seadus; 6. Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8. Keskkonnatasude seadus; 9. EV Valitsuse (VV) 29. novembri 2012. a. määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”. 10. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ (edaspidi määrus nr 99); 11. Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 6

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

12. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”; 13. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 82); 14. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi määrus nr 1).

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadustikku.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse VV 29. novembri 2012. a. määrus nr 99 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.

Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks,

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 7

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas. Iisaku valla ÜVK-ga varustatud piirkonnad paiknevad vastavalt: Iisaku alevik keskmiselt ja suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega ala läätsel, Jõuga ja Varesmetsa keskmiselt kaitstud põhjaveega läätsel, kuid Sõrumäe küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (asukoht Jõugast läänes, põhjaveekaitstuse kaardil pole küla märgitud)(vt järgnev joonis, väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist). Sõrumäe

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudida- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf

Esimesed veemajanduskavad (perioodiks 2009-2015) neile vesikondadele kinnitati aastal 2010. Ajakohastatud veemajanduskavad on koostatud järgmiseks kuue-aastaseks perioodiks ehk aastateks 2015-2021. Veemajanduskavade uuendamise lähtematerjalideks olid lisaks esimese perioodi veemajanduskavadele, veemajanduskavade koostamise eeltöödena või selle käigus valminud uuringud ja aruanded, ajakohastatud seireandmed, ametlikud andmebaasid jms. Eesti vesikondade plaan on esitatud järgneval joonisel.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 8

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 2-1 Eesti vesikondade kaart Veemajanduskavad sisaldavad pinna- ja põhjaveekogumite kirjeldusi ning nende seisundi ülevaateid, ülevaadet seireprogrammidest kaitset vajavatest aladest ja veemajandusprobleemidest (peamistest veekogumite seisundit ohustavatest koormusallikatest), majandusanalüüsi ning veemajandusalaseid eesmärke.

Veemajanduskavadega koos on koostatud vastavad meetmeprogrammid. Meetmeprogramm on veemajanduskava lahutamatu osa, milles esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed ehk tegevusplaan.

Veemajanduskavade koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavade eelnõude koostamisega alustati 2014. aastal, aluseks olevate eeltööde teostamisega juba varem. Veemajanduskavade lõppversioonid peavad valmima detsembris 2015 ning need kinnitab Vabariigi Valitsus.

Veemajanduskava koostamine ja ajakohastamine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele. Selleks toimus 2015. aasta 1. maist kuni 31. oktoobrini kavade eelnõude avalik väljapanek vesikonna territooriumile jäävates maakonnakeskustes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Õigus teha ettepanekuid ja avaldada arvamust veemajanduskava eelnõu kohta oli igal isikul.

Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 9

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktreostusallikate osas, loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas liigitub sinna valdkonda ka Iisaku reoveepuhasti. Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVKA-s tähelepanu pöörata olemasoleva reoveepuhasti hooldamisele ja korrashoiu tagamisele, et oleks jätkuvalt tagatud määruse nr 99 nõuete täitmine.

Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud põhimõtteid.

Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 nõuetele. Ühisveevärgi (üle 50 tarbijaga või üle 10 m3/d toodanguga ning avalikkusele suunatud alla 50 tarbijaga või alla 10 m3/d veevärkide (lasteasutused, puhkekeskused vms) joogivee kvaliteeti ja seiret reguleerib EL-tasandil joogivee direktiiv 98/83/EÜ, mille rakendamise pikendusaeg Eestile on tänaseks lõppenud (viimane tärmin oli 31.12.2013).

Joogivee direktiiv annab võimaluse taotleda erandit näitaja osas, mille puhul ei saavutata vastavust piirväärtusele. Sellist erandit võib taotleda kolm korda, erandist tuleb kahel esimesel korral teavitada Euroopa Komisjoni, kolmandal korral on vajalik ka Euroopa Komisjoni kooskõlastus. Euroopa Komisjonile tuleb saata põhjendus ja tegevuskava. Erand ei tohi olla pikem kui 3 aastat. Eesti on varasematel aastatel taotlenud Euroopa Komisjonilt erandit kahel korral fluoriidide sisalduse osas ja ühel korral boori ning trihalometaanide summa osas. Üleminekuperioodi jooksul toimus eespool nimetatud kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee müümine kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks antud loa alusel. Loa andis asukohajärgse Terviseameti talitus kolmeks aastaks taotlusmaterjalide alusel. 2014. aastast ei ole taolise loa andmine vastavalt määrusele nr 82 enam ametlikult võimalik.

Iisaku aleviku ühisveevärgisüsteemis on tänase seisuga tarbijatele tagatud määruse nr 82 näitajatele vastav joogivesi. Aastatel 2013-2014 toimus veereservuaari rekonstrueerimine, käimas on projekt veevõrgu rekonstrueerimiseks kogu aleviku põhja- ja keskosas ning survetõstepumpla rajamiseks. Antud projekt lõppeb aastal 2016.

Sõrumäe küla ühisveevärk koos uue puurkaevuga rajati aastal 2014-2015, Jõuga ühisveevärk, sealhulgas uus puurkaev valmib 2016 aasta algul. Käesoleva ÜVKA käigus näeme ette ÜVK ümberehituse ja laiendamise Iisaku aleviku lõunaosas ning ühisveevärgi ümberehituse Varesmetsa külas.

Ida-Eesti vesikonnas on kokku 309 pinnaveekogumit, neist vooluveekogumeid: 267, maismaa seisuveekogmeid: 40 ning rannikuveekogumeid 2. Ida-Eesti vesikonnas on heas või väga heas seisundis 193 veekogumit. Mitteheas (kesises või sellest halvemas) seisundis on 103 vooluveekogumit, 12 maismaa seisuveekogumit (järve) ning mõlemad 2 rannikuveekogumit. Ida-Eesti vesikonnas on 117 pinnaveekogumit mitteheas (kesises või sellest halvemas) ökoloogilises seisundis või mittehea ökoloogilise potentsiaaliga. Veekogumite mittehead seisundit määravateks probleemseteks kvaliteedielementideks on enamasti kalastiku koosseis ja/või arvukus ning füüsikalis-keemilised kvaliteedi-näitajad, samuti suurselgrootud põhjaloomad, spetsiifiliste saaste-ainete leidumine ja fütoplanktoni

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 10

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

koosseis ja/või arvukus.

Ida-Eesti vesikonnas olid 2013. a seisuga usaldusväärsed keemilise seisundi andmed olemas vaid 7 % pinnaveekogumitest. Halvas keemilises seisundis on 4 vooluveekogumit ja 1 rannikuveekogum (Narva-Kunda lahe rannikuvesi).

2.3.1.1 Pinnaveekogud Iisaku valla jaoks olulisemad pinnaveekogumid ja nende seisund on järgmised:

Peipsi järv (kogu Eesti olulisim maismaa seisuveekogum, lisaks piiriveekogu) veekogumi kood: 2075600_1, looduslik veekogu (edaspidi LV);  Ökoloogiline seisund on halb, põhjuseks füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad ja fütoplankton vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44, halva seisundi näitajad on N-üld, P-üld, N:P, pH, Secchi, Chl a pind, Biom, CY %, nafta, Ba;  Koondseisund on 2013.a halb ning seisund on halvenenud vahemikus 2010-2013.  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015, kesine seisund, see on saavutamata;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

Rannapungerja jõgi Rannapungerja jõgi Millojani veekogumi kood: 1058700_1, tugevalt muudetud veekogu (edaspidi TMV);  Koondseisund on 2013.a hea ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on hea;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015 hea seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund. Rannapungerja jõgi Millojast Tudulinna paisuni veekogumi kood: 1058700_2, LV  Koondseisund on 2013.a kesine ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on kesine tulenevalt kalastiku seisundist vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015 kesine seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

Kauksi oja veekogumi kood: 1060900_1, LV  Koondseisund on 2013.a hea ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on hea;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015 hea seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

Mäetaguse jõgi veekogumi kood: 1059200_1, LV  Koondseisund on 2013.a hea ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on hea;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 11

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

 Eesmärk 2015 hea seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

Kuru oja veekogumi kood: 1061100_1, LV  Koondseisund on 2013.a hea ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on hea;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015 hea seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

Alajõgi Alajõgi Imatu ojani veekogumi kood: 1061300_1, LV  Koondseisund on 2013.a kesine ning seisund pole muutunud vahemikus 2010-2013;  Ökoloogiline seisund on kesine tulenevalt kalastiku seisundist vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44;  Keemiline seisund on antud lõigul hindamata;  Eesmärk 2015 kesine seisund, see on saavutatud;  Eesmärk 2021, veekogu hea seisund.

2.3.1.2 Põhjaveekogumite seisund

Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumeid iseloomustab järgnev tabel (väljalõigetena).

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 12

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 14

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 15

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 16

2.3.2 Viru alamvesikonna veemajanduskava Territoriaalselt kuulub Iisaku vald täielikult Viru alamvesikonda.

Varasemate ÜVKA-de koostamist on algusest peale viidud läbi paralleelselt Viru ja Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamise ja valmimisega, arendades koostajate vahel tihedat koostööd. ÜVKA-de ja Veemajanduskava meetmeprogramm arvestab täielikult Iisaku valla (põhiliselt Iisaku aleviku) veemajandussüsteemide arendamise eesmärkide ja vajadustega, seega toetavad projektide programmid vastastikku üksteist.

2008. a algul (enne 1. veebruari) teostatud viimased muudatused Viru alamvesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on täielikult kooskõlas käesoleva projekti investeeringuprogrammiga, sealhulgas asjaoluga, et Iisaku aleviku põhipuurkaevu- ja joogivees puuduvad probleemid üldraua osas, mistõttu seal veetöötlust ei evitata. Veetöötlust vajab aga Iisaku Kasevälja pargi puurkaevu vesi, kus on ülenormatiivne üldraua sisaldus ning hägususe järgi ei vasta puurkaevu veekvaliteet isegi III kvalitediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1.

2.3.3 Iisaku valla üldplaneering Iisaku valla üldplaneeringu algatas Iisaku Vallavolikogu 16. märtsi 2006. a otsusega nr 11 ja kehtestas 24. aprillil 2008. a määrusega nr 8.

Üldplaneeringus seatud arengueesmärgid tuginevad tänaseks mõnevõrra aegunud ja oma tähtsust kaotanud alusdokumentidele ja seisukohtadele. Nii on tänaseks ammu loobutud Ida- Virumaa 11 valla veemajandusprojekti arendamisest EL struktuurfondidest. Lõplikult selgus see peale KIK-lt saabunud eitavat vastust EL Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusele 18.02.2011. a.

Tulenevalt tänaseks kujunenud situatsioonist, käsitleb käesolev ÜVKA jätkuvalt varasemates töödes ja alusdokumentides (üldplaneering, teostatavusuuringud, eskiisprojektid, arengukavad, ÜVKA-d jt) väljatoodud tehnilisi probleeme, nende lahendusi ja eesmärke - kuid tulenevalt majanduslikust olukorrast ja tänastest võimalustest projektide realiseerimisel, vaatame mõnevõrra ümber ja konkretiseerime investeeringute elluviimise kava ning prioriteete. Seejuures arvestab ÜVKA kõiki Üldplaneeringus varem seatud üldisi ja keskkonnaeesmärke.

Järgnevalt loetleme Üldplaneeringus toodud arengueesmärgid.

Perspektiivses ühisveevärgis mittekasutatavad puurkaevud tuleb põhjaveekaitse eesmärgil tamponeerida ja hooned likvideerida. Kui mõnele kasutamata puurkaevule leitakse otstarve (näiteks kastmisveeks), võib puurkaevu tamponeerimata jätta. Sel juhul tuleb tagada puurkaevu korraline hooldus.

ÜVKA-st jätame välja perspektiivse puhkerajooni Kauksi–Kuru ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, kuna tegemist ei ole kompaktse hoonestusega alaga, pigem hajaasustusega ja vastavad arendused teostatakse hajaasustusprogrammide toel.

Üldplaneeringu alusel toimub ühiskanalisatsiooni areng vastavalt kehtestatud ja piiritletud reoveekogumisaladele.

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Vastavalt üldplaneeringule reoveekogumisaladel on vaja ette näha kanalisatsioon ning tagada heitvee nõuetekohane puhastamine, samuti keelata imbsüsteemide ehitamine.

Kommentaariks niipalju, et vastavalt Veeseaduse redaktsioonile alates 2010. aastast (§24I): Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie (Iisaku aleviku reoveekogumisalal on alla 2000 ie) ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Seega veeseadus otseselt ühiskanalisatsiooni täiendavat väljaehitamist ei kohusta.

Reoveekogumisalade piiride korrigeerimise vajadus võib tekkida detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel, millega kaasneb kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutuse kavandamine kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele.

2015. a lõpu seisuga juba toimuv kanalisatsiooni rajamine Iisaku aleviku põhjapoolsesse osasse avaldab positiivset mõju keskkonnaseisundile, sest väheneb kuivkäimlate ja lekkivate kogumiskaevude kaudu pinnasese sattuva võiva reostuse oht.

ÜVKA-s kavandatakse lühiajalises perspektiivis (2016-2022) varustada ühiskanalisatsiooniga kogu Iisaku alevik, seevastu otsustasime valla esindajatega jätta ka perspektiivis ÜVK alast välja Kauksi – Kuru piirkond. Käesoleval ajal ei ole kumbki antud asum ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumise vajaduseks või heitvee suublasse juhtimiseks, mis eeldaks reoveekogumisala moodustamist (Veeseaduse definitsioon reoveekogumisalale), lisaks on tegemist pigem hajaasustus- kui kompaktse hoonestusega aladega.

Ühisveevärk ehitati aastatel 2013-2015 välja Sõrumäe külla ja ehitustööd on lõpetamisel Jõuga külas, kuid need tööd on seotud kohustusega varustada piirkonna elanikud nõuetele vastava joogiveega, mis antud piirkondades, arvestades kaevandustegevust, ei olnud muul viisil (erakaevudega) enam võimalik.

Samuti näeme antud ÜVKA-s esmakordselt ette Varesmetsa külas olemasoleva ühisveevärgi ümberehitamise.

2.3.4 Iisaku valla arengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/411062014014&leiaKehtiv

Iisaku valla arengukava aastateks 2014-2025 võeti vastu Iisaku Vallavolikogu 29.05.2014 määrusega nr 15.

Arengukava võtab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra ja probleemid kokku alljärgnevalt.

Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni võrk on nii füüsiliselt kui ka tehnoloogiliselt halvas seisundis. Aastas kanaliseeritakse kanalisatsioonivõrgu kaudu ca 17 000 m³ heitvett, mis läbib aktiivmuda puhastusseadme. Reovee puhastusseade on rekonstrueeritud 2013. aastal. Varasemalt kasutuses olnud kaks biotiiki on peale uue biopuhasti valmimist reservis avariiväljalaskmena. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel on arvestatud vajadusega laiendada olemasolevat kanalisatsioonivõrku kogu aleviku piiresse ning sellele vastavalt on valitud uue reoveepuhasti

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 18

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

nimivooluhulk. Tänasel päeval on pool alevikust ilma kanalisatsioonita, sealhulgas Metsa ja Sõpruse tn korterelamute piirkonnad ning valla hooldekodu. Metsa tn piirkonnas paikneb alevikku veega varustav puurkaev ning selle ümbruskonnas asuvad ühiskanalisatsiooniga ühendamata korterelamud on potentsiaalsed ohuallikad elanikkonna poolt tarbitava põhjavee puhtusele. Olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on kaardistatud ning koostatud Iisaku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Iisaku aleviku edasise arengu ja tiheasustusega alal kaasaegsete elamistingimuste tagamise seisukohalt on väga oluline vee- ja kanalisatsioonitrasside jätkuv rekonstrueerimine ning kogu alevikku hõlmava kanalisatsioonisüsteemi rajamine. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldati nimetatud tööde esimese etapi rahastamiseks vahendeid 2012. aastal. Koos Iisaku Vallavalitsuse poolt finantseeritud omaosalusega teostati nende vahendite arvelt reoveepuhasti rekonstrueerimine. 2014. aastal viidi lõpule veereservuaari, Kasevälja pargi puurkaev-pumpla ja osaliselt siiberkaevude rekonstrueerimine ning paigaldati puurkaev-pumplate, reoveepumplate ja reoveepuhasti juhtimiseks automaatikasüsteem.

Eesmärgid

Kõigil tarbijatel on puhas joogivesi ja reovesi on nõuetekohaselt puhastatud.

Tegevused

1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine; 2. Hajaasustuse programmi toetamine.

2.3.5 Vee erikasutusluba Iisaku valla vee-ettevõtjal OÜ Iisaku Elamumajandus on alates 16.02.2015 Keskkonnaameti korraldusega nr V 1-15/15/54 välja antud tähtajatu kehtivusega vee erikasutusluba nr L.VV/325836 (edaspidi Veeluba).

Vastavalt veeloale on Iisaku vallas erikasutusega lubatud veevõtt neljast puurkaevust:  Iisaku aleviku puurkaevust, katastri nr 3190, kogusega 72 000 m3/aastas (198 m3/d);  Kasevälja pargi puurkaevust, katastri nr 52332, kogusega 16 000 m3/aastas (44 m3/d). Mõlemad puurkaevud on rajatud Ordoviitsiumi veekompleksi.  Sõrumäe küla puurkaevust, katastri nr 53056, kogusega 2800 m3/aastas (8 m3/d) ning  Varesmetsa puurkaevust, katastri nr 3171, kogusega 2400 m3/aastas (7 m3/d). Kaks viimast puurkaevu on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekohti-kompleksi (O- Cm).

Lisaks määratletakse veeloaga heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused Iisaku aastal 2013 põhjalikult rekonstrueeritud reoveepuhastile. Iisaku reoveepuhasti väljalaskme kood on: IV082 ning suublaks on Iisaku peakraav, mis omakorda suubub Rannapungerja jõkke. Viimase seisund lõigul Millojast kuni Tudulinna paisuni on vastavalt Veemajanduskavale kesine, kuid tõenäoliselt ei mõjuta seda Iisaku reoveepuhasti väljalask, sest kesine on antud jõelõigu seisund olnud ka eelmisel perioodil ning Iisaku reoveepuhasti rekonstrueerimine pigem parandab tulemust.

Tänase seisuga moodustab lubatud heitvee vooluhulk Iisaku reoveepuhastist 48 000 m3/a

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 19

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

(12 000 m3 kvartalis), mis on nii täna kui perspektiivis piisav.

Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse ka saastetasu, on: BHT7 – 25 mg/l, Heljum – 35 mg/l, Üldfosfor – 2 mg/l, Üldlämmastik – 60 mg/l, KHT – 125 mg/l ja pH – 6...9.

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4.

Veekvaliteedi kontrollikava Osaühingule Iisaku Elamumajandus on väljastatud Joogivee kvaliteedi kontrolli kava kümneks aastaks: 16.03.2015 - 31.12.2024.

Joogivee kvaliteedi kontrolli kava on järgmine (esitatud eraldi lehekülgedel).

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 20

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joogivee kvaliteedi kontrolli kava IISAKU VALLAS kümneks aastaks 16.03.2015 - 31.12.2024 SoM 31.07.2001a. Määruse nr 82 alusel

TAVAKONTROLL SÜVAKONTROLL kokku 10 aasta jooksul 2023 2015 2016 Iisaku- aastas Iisaku-Kasevälja Varesmetsa küla Kasevälja Varesmetsa Näitajad (aprill) v/v Sõrumäe küla v/v v/v v/v Sõrumäe küla v/v küla v/v 1 E.coli 1 10 10 10 1 1 1 2 Enteokokid _ _ _ _ 1 1 1 Kolooniate arv 3 22 kr _ _ _ _ 1 1 1 Coli-laadsed 4 bakt. 1 10 10 10 1 1 1 5 Antimon _ _ _ _ 1 1 1 6 Arseen _ _ _ _ 1 1 1 7 Benseen _ _ _ _ 1 1 1 8 Benso(a)püreen _ _ _ _ 1 1 1 9 Bromaat 1 1 1 10 Boor _ _ _ _ 1 1 1 11 1,2.-dikloroetaan _ _ _ _ 1 1 1 12 Elavhõbe _ _ _ _ 1 1 1 13 Fluoriid _ _ _ _ 1 1 1 14 Kaadmium _ _ _ _ 1 1 1 15 Kroom _ _ _ _ 1 1 1 16 Nikkel _ _ _ _ 1 1 1 17 Nitraat _ _ _ _ 1 1 1 18 Nitriit _ _ _ _ 1 1 1

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 21

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel jätkub TAVAKONTROLL SÜVAKONTROLL kokku 10 aasta jooksul 2023 2015 2016 Iisaku- aastas Iisaku-Kasevälja Varesmetsa küla Kasevälja Varesmetsa Näitajad (aprill) v/v Sõrumäe küla v/v v/v v/v Sõrumäe küla v/v küla v/v 19 Pestitsiidid _ _ _ _ 1 1 1 20 Plii _ _ _ _ 1 1 1 21 PAH _ _ _ _ 1 1 1 22 Seleen _ _ _ _ 1 1 1 Tetrakloroeteen 23 ja trikloroeteen _ _ _ _ 1 1 1 Trihalometaanide 24 summa _ _ _ _ 1 1 1 25 Vask _ _ _ _ 1 1 1 26 Tsüaniid _ _ _ _ 1 1 1 Radioloogilised näitajad: _ _ _ _ 27 Efektiivdoos 2016 2024 2015 Tritium 28 Alumiinium _ _ _ _ 1 1 1 29 Ammoonium 1 10 10 10 1 1 1 30 Elektrijuhtivus 1 10 10 10 1 1 1 31 Kloriid _ _ _ _ 1 1 1 32 Mangaan _ _ _ _ 1 1 1 33 Naatrium _ _ _ _ 1 1 1 34 Oksüdeeritavus _ _ _ _ 1 1 1 35 Raud _ _ _ 1 1 1 36 Sulfaat _ _ _ _ 1 1 1 37 PH 1 10 10 10 1 1 1 38 Hägusus 1 10 10 10 1 1 1

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 22

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel jätkub TAVAKONTROLL SÜVAKONTROLL kokku 10 aasta jooksul 2023 2015 2016 Iisaku- aastas Iisaku-Kasevälja Varesmetsa küla Kasevälja Varesmetsa Näitajad (aprill) v/v Sõrumäe küla v/v v/v v/v Sõrumäe küla v/v küla v/v 39 Maitse 1 10 10 10 1 1 1 40 Lõhn 1 10 10 10 1 1 1 41 Värvus 1 10 10 10 1 1 1 Joogivee hulk ööpäevas 90 m³ 2 m³ 2 m³ Tarbijate arv: 780 23 20 Iisaku Proovivõtu koht Gümnaasium Karlsoni talu Tagaangerja talu

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 23

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

2.3.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varasemad investeeringuprojektid

2.3.6.1 Iisaku aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) toetas 13.12.2011 tehtud nõukogu otsusega Projekti: „Iisaku valla Iisaku aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine”. Projektiga nähti esialgselt ette rekonstrueerida aleviku reoveepuhasti, renoveerida puhtaveereservuaar, korrastada ligikaudu 1000 m ulatuses veetorustikke ja täiendada veereservuaari, mis hetkel töötab Iisaku aleviku kõrgeimas punktis veetorni põhimõttel, II astme pumplaga. Väheses mahus sooviti korrastada ja laiendada ka aleviku kanalisatsioonivõrku. Kahjuks osutusid hangete käigus esitatud pakkumuste hinnad kavandatust oluliselt kulukamaks, mistõttu tuli plaane ja Projekti ulatuslikult kärpida. Projekti töömaht aastateks 2012-2014 kujunes järgmiseks:  Iisaku reoveepuhasti rekonstrueerimine;  Iisaku veereservuaari rekonstrueerimine;  Kasevälja pargi puurkaev-pumpla rekonstreerimine;  Iisaku aleviku ÜVK-süsteemide pumpla- ja puhastussüsteemide automaatikaseadmete projekteerimine ja paigaldus;  Sulgarmatuuri rekonstrueerimine ja asendamine.

Esimeses järgus rekonstrueeriti Iisaku reoveepuhasti (algselt planeeritud II etapp). Projekti osa realiseerimise käigus ehitati olemasoleva puhasti põhja raudbetoonkonstruktsioone ära kasutades välja eriprojektiga kaasaegne reoveepuhastusjaam. Jaamal on keemiline fosforiärastus ning bioloogiline lämmastikuärastus, mis leiab aset anoksikambris nitraatide deoksüdatsiooni käigus. Projekti toetas KIK 415 632.05 euroga. Koos omaosalusega kujunes projekti maksumuseks kokku 489 000 eurot. Omaosaluse tasus Iisaku vald. Projekteerimis- ja ehitustöid teostas AS Viimsi Keevitus, puhastusseade sai valmis 2013 suve lõpuks. Uue puhastusseadme kavandamisel ja võimsuse valikul arvestati kogu aleviku vajadustega. Valla ühiskanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest reovee vastuvõtmiseks rajatati rekonstrueerimise käigus purgla.

Projekti osa maksumus oli: 512 600.00 eurot.

2014. a kevadel ja suvel rekonstrueeriti Kasevälja pargi puurkaev-pumpla, rekonstrueeriti puhtaveereservuaar, korrastati väikeses mahus veevarustussüsteemi sulgarmatuuri ning viidi läbi ulatuslikud automaatikatööd - varustati reoveepuhasti ja kõik pumplad, sealhulgas puurkaev- ja reoveepumplad kaugjälgimis- ja juhtimisseadmetega.

Projekti osa maksumus oli: 157 367.55 eurot, projekti „Iisaku valla Iisaku aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine” kogumaksumus: 669 967.55 eurot

2.3.6.2 Iisaku aleviku põhjaosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitus ja laiendamine

Aasta 2014. a lõpul sai alguse ulatuslik projekt Iisaku aleviku põhjaosa ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, mida SA KIK otsustas rahastada 85% ulatuses.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 24

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Aasta 2015 algul teostati riigihange projekteerimis-ehitustöödeks ning 01.06.2015. allkirjastati osaühing Iisaku Elamumjanduse ja Wesico Project OÜ vahel „Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine (projekteerimis-ehitustööd)” teostamise leping.

2015. a lõpuks on projekteerimistööd teostatud ja alustatud ehitustöödega. Tööde käigus uuendatakse ja rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikud Iisaku peakraavist põhjapoole jäävatel tänavatel (aleviku põhjaosa).

Ehitustöödega alustati Kalda ja Metsa tänavatel ning ehitustööd, koos tänavate taastamisega, kestavad 2016 a. suve lõpuni.

Tööde kiiruseks peatrassi ehitusel lahtise kaeviku meetodil on arvestatud u 24-30 jm päevas. Peale peatorustiku ehitamist ja katsetamist teostatakse majaühenduste ehitamine.

Projekti kogumaksumus on 892 995.00 eurot, mis on üks ajaloo suurimaid ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni projekte Iisaku alevikus.

2.3.6.3 Sõrumäe ja Jõuga ühisveevärgi ehitamine

Omaette tööde grupi moodustasid Sõrumäe ja Jõuga külade ühisveevärgisüsteemi väljaehitamine. Ehitus- ja projekteerimistöid juhtis ja rahastas AS Eesti Energia Kaevandused, tööde käigus rajati mõlemasse külla uued O-Cm puurkaevud ning ehitati ühisveevärgi torustikke, et oleks tagatud elanike varustamine kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Sõrumäe ühisveevärgisüsteemi väljaehitamine jõudis lõpule aastal 2015, Jõuga tööd lõpetatakse 2016. aasta algul. Lähemalt kirjeldame töid ja valminud rajatisi ühiveevärgisüsteemi olemasoleva olukorra alapeatükkides.

2.3.7 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest Iisaku valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2016-2028 on olemas enamalt jaolt piisav andmestik. Kuna lõplikult pole valminud ÜVKA koostamise ajaks Iisaku põhjaosa tööprojekt, siis käsitleme Projekti töömahte torustike osas ligikaudsetena, samas kuna tööd teostatakse aastal 2016, siis järgnevateks perioodideks antud Projekt enam rahastamist ei vaja ja lõplik täpsus ei ole momendil hädavajalik.

Põhidokumentide osas kasutasime peamistest lähteandmetest: Ida-Eesti veemajanduskava, Viru alamvesikonna veemajanduskava, Iisaku valla üldplaneeringut, Iisaku valla arengukava, OÜ Iisaku Elamumajandus vee erikasutusluba, joogiveekvaliteedi kontrollikava jt ning eelpool loetlemata põhidokumentidest veel Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2011-2023.

Seoses Iisaku valla otsusega Kauksi-Kuru piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ebaotstarbekusest, jätame antud külad edaspidi ÜVK käsitlusest välja, samas võtame kavva Sõrumäe, Jõuga ja Varesmetsa külades asuvad veevarustussüsteemid.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 25

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

3 IISAKU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE 3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida piiravad kaunid looduslikud objektid - Muraka ja Agusalu sookaitsealad ning lõunast Peipsi järv. 258 km2 suurusel territooriumil elab 1226 (seisuga 31.12.2015) inimest. Keskus, Iisaku alevik, on 32 km kaugusel maakonna keskusest Jõhvi linnast. Valda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Iisaku on kujunenud Ida-Viru maakonna Lõunaregiooni tõmbekeskuseks, kus toimub elamuehitus, areneb turism ja metsatööstus.

3.2 ELANIKKOND 3.2.1 Elanike arv ja struktuur Iisaku vald koosneb Iisaku alevikust ja 17 külast: Alliku, Imatu, Jõuga, Kasevälja, Kauksi, Koldamäe, Kuru, Lipniku, Lõpe, Pootsiku, Sõrumäe, Sälliku, Taga-Roostoja, Tammetaguse, Tärivere, Vaikla, Varesmetsa. Asustus on aegade jooksul koondunud liikumisteede ümbrusesse.

Rahvaarv Iisaku vallas on viimaste aastate jooksul paarisaja inimese võrra vähenenud. Muret tekitav on pidev negatiivne iive, mille tulemusena tekivad hälbed vanuselise struktuuri tasakaalus. 2015. a. alguses moodustasid Iisaku valla elanikkonnast 5,6% eelkooliealised lapsed, 11,5% kooliealised, 21,6% pensionärid, 61,4% töövõimelised (19-63 aastased).

2011 2012 2013 2014 2015 Rahvaarv 1250 1205 1261 1243 1226 Sünnid 9 6 9 14 8 Surmad 19 22 24 26 14 Sisseränne 38 32 27 33 31 Väljaränne 41 41 23 29 35

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 26

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Iisaku valla elanike arv

1998 1999200020012002 2003 2004 2005 2006 2007200820092010201120122013 20142015 Elanike arv 31.12. seisuga IISAKU ALEVIK 979989974964935932914908883870847831810796778756742722 ALLIKU 524932314141434441393839414441444443 IMATU 766655556665555444 JÕUGA 615856605555575959575347525252494950 KASEVÄLJA 424866665150444747464346453634333236 KAUKSI 656162636360615957535346495052514949 KOLDAMÄE 777755443883335599 KURU 646461656664646363575446494846525156 LIPNIKU 151613141313111413131212131514141212 LÕPE 988866666666666666 POOTSIKU 353432333030292220201919182018171615 SÄLLIKU 323131324040392827273836353630302726 SÕRUMÄE 373737373131292838412626242323222322 TAGA-ROOSTOJA143455556667999999 TAMMETAGUSE 252523191818181818191611111616171616 TÄRIVERE 706564655858585553575550514948525354 VAIKLA 716665707069646766626363585856535452 VARESMETSA 454445454444434241413937343231323028 VALLA TASANDIL 759 10151717

KOKKU 1617 1612158515891536 1526 1494 1483 1447 1428138213301313130712791261 12431226 3.2.2 Ettevõtlus

Ettevõtlus

Iisaku vallas tegutsevad järgmised ettevõtted ja asutused. Ettevõte Aadress Tegevusala Puit-Iisaku OÜ Kasevälja küla metsa langetamine ja varumine, puidu ost, müük ja ümbertöötlemine Tisler OÜ R.T. Hanseni 17, Iisaku puidu töötlemine, täispuidust uste, akende, alevik mööbli valmistamine, autode remont ja teenindamine, turismiteenus Metsataga Veod OÜ Kaare tn 6, Iisaku teenustööde pakkumine kraana ja alevik traktoritega, majutusteenus Gambiveer OÜ Tartu mnt 70, Iisaku alevik ehitusmaterjali müük Iffi Äri OÜ Tartu mnt 70, Iisaku alevik mootorsõidukite lammutamine, kasutatud varuosade müük; mootorsõidukite remont ja tehniline teenindamine SKVT Puit OÜ Kaare tn 4, Iisaku üldehitustööd alevik Kasevälja F AS Pargi tn 1, Iisaku alevik karjakasvatus Lipniku OÜ Tärivere küla põllumajandus Tõnu Tours OÜ Uus tänav 1A, Iisaku bussisõidud alevik Olerex AS Tartu mnt 65a, Iisaku Iisaku tankla alevik Paberiroti Büroo OÜ Lõpe küla raamatupidamisteenused, äriplaanide(-projektide) koostamine ja finantsalane nõustamine

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 27

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ettevõte Aadress Tegevusala RR Lektus AS Tartu mnt 46 Iisaku alevik kaubandus – Meie Iisaku Ostukeskus (Meie kaubanduskett) Dello RD OÜ Tamme tn 1, Iisaku Kaubandus, kohvik, kondiitri- ja alevik pagaritoodete jae- ja hulgimüük Prowints OÜ Äri tn 2, Iisaku kaubandus ja toitlustus, baar alevik Prowints Distling OÜ Kuru küla kaubandus - kauplus Jaaniku

Asutused Keskkonnaameti Iisaku looduskeskus Aia tn 10, Iisaku alevik RMK Alutaguse Metskond Metsa tn 4, Iisaku alevik Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde-Eesti Kauksi küla piirkonna loodushoiuosakond Ida Prefektuuri Iisaku konstaablijaoskond Vilkuri tn 1, Iisaku alevik Ida-Eesti Päästekeskuse Ida-Virumaa Vilkuri tn 1, Iisaku alevik päästeosakonna Iisaku päästekomando Omniva Iisaku Postkontor Tartu mnt 34, Iisaku alevik Iisaku Gümnaasium Tartu mnt 62 Iisaku Lasteaed Kurekell Tartu mnt 56 Iisaku Apteek Tartu mnt 48 Iisaku Perearstikeskus Tartu mnt 52 Iisaku Kihelkonna Muuseum Tartu mnt 58 Iisaku Raamatukogu Tartu mnt 62 Iisaku Hooldekodu Tervise tn 7 Iisaku Rahvamaja Tartu mnt 22 OÜ Iisaku Elamumajandus Tartu mnt 56

Turism on valla majandustegevuse ja ettevõtluse üks peamisi prioriteete. Iisaku valla tulevik sõltub väga paljuski turistidele suunatud tegevusest, spordi ja vabaaja veetmise võimaluste arendamisest. Valla territooriumil osutavad turismiteenust järgnevad ettevõtted: Kauksi puhkeküla, Kauksi telklaager, Kauksi puhkemaja, Kuru puhkemajad, Kuru puhkemaja, Vaikla Puhkekeskus, Tagametsa puhkemaja, RMK.

Valla suurim turismimagnet on Peipsi järve põhjarannik. Puhkemajandust korraldab ja loodushoiu eest vastutab Riikliku Metsamajandamise Keskus (RMK) läbi Kauksi Looduskeskuse.

3.2.3 Tööhõive ja sissetulek Iisaku valla 1226 elanikust on ametlikult tööga hõivatud, s.t maksumaksjad, ligikaudu 460 – 500 inimest. Arv on aastasiseselt mõneti kõikuv, mis on seotud hooajatöödega peamiselt suveperioodil. Tööealisi elanikke on Iisaku vallas 2014. a seisuga 774, registreeritud töötuid oli 2014. a lõpul 26 inimest inimest, mis teeb ametliku tööpuuduse näitajaks ca 3,4% tööealisest elanikkonnast (19-64 a vanused).

Märkida tuleb siiski, et osa töövõimelisest elanikkonnast moodustavad samuti õppivad noored,

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 28

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028 nii et tegelik tööpuuduse % on siiski mõnevõrra suurem ja seda tuleks arvestada maksumaksjate arvu + töötute arvu järgi. Vallas elab pisut üle 270 pensionäri Iisaku vallas on ametlik netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 389 eurot, leibkonna suuruseks arvestasime 2,44 inimest.

3.3 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE Valla juhtimine toimub kahel tasandil: Vallavolikogus, kus on 11 liiget ja 3 komisjoni: eelarve- ja majanduskomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon. Vallavalitsuses, kus on 5 liiget ja kaks töökomisjoni: sotsiaalkomisjon ja kriisikomisjon.

2015. aasta eelarve tulude maht on 1 865 989 €, sellest kaupade ja teenuste müük 176 984€, maksude laekumine 725 008€ ja toetustelt 582 376€ 2015. aasta eelarve kulude maht on 1 763 182 €, kõige enam ehk 48% kulutab vald haridusele. Antud kulueelarve kindlustab kõigi hallatavate asutuste tegevuse ja püüab tagada hädavajalike tegevusalade finantseerimise.

3.4 IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONIETTEVÕTE - OSAÜHING IISAKU ELAMUMAJANDUS OÜ Iisaku Elamumajanduse (edaspidi: IEM) (äriregistrikood 10446530) on 100% osalusega Iisaku valla ettevõte Osaühingu juhatuses on üks liige - Ervin Rajamets. IEM kontor asub Iisaku vallamajas, aadressil Tartu mnt 56, Iisaku alevik. IEM teised kontaktandmed on järgmised: e-post: [email protected] telefon: 339 3540 Juhataja: Ervin Rajamets, telefon: 5694 0959.

4 IISAKU VALLA KESKKONNASEISUND 4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida piiravad looduslikud objektid - Muraka ja Agusalu sookaitsealad ning lõunast Peipsi järv. Valla pindala on 258 km2. Territoriaalselt piirneb Iisaku vald Mäetaguse, Alajõe ja Tudulinna vallaga.

Valda läbib üks Eesti põhimaanteedest: Jõhvi–Tartu–Valga maantee. Iisaku alevik asub 32 km kaugusel maakonnakeskusest – Jõhvist.

Iisaku kuulub Alutaguse maastikukooslusse, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus ning hõre inimasustus. Pinnavormid moodustusid jääaja lõpul, mil mandrijää taandumisega kaasnesid pikemaajalised seisakud ja ajutised pealetungid fikseerusid reljeefis arvukate servamoodustistena.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 29

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane, seda ilmestavad Iisaku-Illuka marginaalsete ooside süsteem, Varesmetsa ja Võhma mõhnastikud ning edela-kirde suunalised mandriluited. Mõhnastike ja mandriluidete vahele paikneb hulgaliselt limnoglatsiaalseid lavasid (Pootsiku, Luuga jt.). Pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kuni 30 meetrini, Ida- Virumaa kõrguselt teine tipp – Iisaku oos 94 m üle merepinna.

Alutaguse lõunaserv ulatub Peipsi põhjarannikuni, mida ilmestab kogu pikkuses Eesti suurejoonelisem mandriluitestik (suurim kõrgus 20 m). Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel nn. griivadel kaugele sisemaale, kuni Kurtna mõhnastikuni. Väga kõrged ja ilusad griivad liigestavad pinnamoodi Pootsiku ja Imatu vahelisel alal ning Sälliku ümbruses.

Aluspõhja katab Iisaku vallas võrdlemisi paks pinnakate, mille moodustavad peamiselt jääpaisjärvede liiv ning aleuriit. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (Roostoja, Sälliku, Koldamäe, Lõpe) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Iseloomulikuks on ka muldade erinev lõimis liivast savini, õhuke huumusekiht, kõrge happelisus ja madal kivisus. 4.2 PINNAVEEKOGUD Iisaku vald on suhteliselt rikas veekogude poolest. Kokku paikneb vallas 6 suuremat registrisse kantud järve ja 14 vooluveekogu: 3 jõge, 7 oja ja 4 peakraavi.

Pinnaveekogumeid on loetletud ja iseloomustatud ka alapeatükis 2.3.1. 4.3 LOODUSHOIUOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt Looduskaitseseadusele: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Iisaku valla tuntuim loodushoiuobjekt on osaliselt Iisaku vallas paiknev Muraka looduskaitsela. Muraka looduskaitseala on moodustatud Muraka rabast ja seda ümbritsevatest väiksematest rabadest (Matka soo, Ratva raba, Letermaa soo) rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk nn. Ramsari alaks. Kaitseala on loodud tüüpilise üks paremini säilinud Eestis Ida-Eesti soomaastiku kaitseks ja teda ilmestavad arvukad rabasaared, ca 12 800 ha pindalaga raba paikneb nelja valla maadel - Maidla, Tudulinna, Mäetaguse ja Iisaku. Soostiku eesvooludeks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi.

Muraka raba on unikaalne märgala ja kuulub Ramsari konventsiooniga kaitstavate alade hulka. Senised hüdrogeoloogilised uuringud ja ekspertarvamused näitavad, et kaitsealuse ala lähiümbrus on mõjutatud juba Estonia ja Viru kaevandustegevuse poolt. Kuna keskkonnakaitselised probleemid antud piirkonnas on seotud paljuski kaevandustegevusega, mis on kestnud aastakümneid, ei ole põhjendatud pinnavee kvaliteedis, põhjavee tasemes ja Muraka raba koosluses aset leidnud ja tõenäoliselt ka edaspidi toimuvate muutuste põhjendamine ainuüksi kavandatava Ojamaa kaevanduse mõjuga. Tegemist on kompleksse

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 30

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028 probleemiga, mille tekkepõhjuseid on mitmeid ja nende lahendamisele peavad kaasa aitama nii põlevkivi tootvad ettevõtted kui ka riik.

Tuntumatest loodushoiualadest võib nimetada veel Agusalu looduskaitseala.

Iisaku vallas paikneb arvukalt nii erinevaid sihtkaitsevööndeid kui kaitstavaid püsielupaiku. Olulisel kohal on Iisakus asuvad pargid ja hoiualad.

Iisaku aleviku olulised kaitstavad loodusobjektid on:  Iisaku parkmets ja  Iisaku mõisapark

Iisaku parkmets on lendorava (Fteromys volans volans) elupaigaks, samuti hariliku kopsusambliku (Lobaria putmonaria) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht ning vääriselupaik (VEPI02175).

Lisaks suurematele ja pindalalistele loodushoiualadele paikneb Iisaku vallas väga arvukalt kaitstavaid looduse üksikobjekte.

2.4.3. Kaitsealused objektid

Iisaku valla piiridesse jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid, mis on ära toodud alljärgnevas tabelis.

Kaitsealuse objekti nimi Objekti tüüp pindala (ha) Agusalu looduskaitseala looduskaitseala 2064,9 Alliku kalakotka püsielupaik püsielupaik 9,0 Ees-Roostoja kalakotka püsielupaik püsielupaik 12,5 Iisaku mõisa park kaitsealune park 2,3 Iisaku pargimets kaitsealune park 41,1 Imatu kalakotka püsielupaik püsielupaik 12,5 Kamarna metsise püsielupaik püsielupaik 360,0 Katmani tammed kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Kauksi metsise püsielupaik püsielupaik 533,3 Kivinõmme maastikukaitseala maastikukaitseala 115,1 Kuru merikotka püsielupaik püsielupaik 8,1 Kuru metsise püsielupaik püsielupaik 420,6 Kuru mänd kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik püsielupaik 15,8 Lõpe kalakotka püsielupaik püsielupaik 12,5 Lõpe lendorava püsielupaik püsielupaik 29,3 Muraka looduskaitseala looduskaitseala 2088,1 Sõrumäe männid kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Männisinelase püsielupaik püsielupaik 9,7 Ongassaare metsise püsielupaik püsielupaik 225,2 Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik püsielupaik 4,8 Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik püsielupaik 8,5 Raju hoiuala hoiuala 2,3

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 31

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE Eesti põlevkivimaardlast jääb Iisaku valda Estonia kaevevälja lõunaserv, peamiselt Peipsi, ning väike osa Seli ja Puhatu uuringuväljadest. Eespool nimetatud Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad on kantud riiklikku registrisse. Kaevandamistegevus algas valla territooriumil 2007. aastal. Eesti Energia Kaevandused AS andmetel jätkub kaevandamine olemasolevate kaeveväljade piires, uuringuvälju kasutusele ei võeta. Põlevkivi kaevandmise maht (prognoos muutub iga-aastaselt) oleneb edaspidisest põlevkivi vajadusest.

Lisaks paikneb Iisaku vallas üle 12 ha kruusa- ja ligikaudu 25 ha ulatuses liivamaardlaid. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (Varesmetsa, Sälliku) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Kasutamata maavaradest võib veel nimetada savi (varud ca 30 milj m³) ja turvast. Liiva- ja kruusakarjäärid on eravalduses. Munitsipaalomandis ei ole ühtegi maardlat.

4.5 JÄÄTMEKÄITLUS Iisaku alevik, Kauksi ja Kuru külade territoorium on korraldatud jäätmeveo piirkond, kus konkursi tulemusel on jäätmeveo ainuõiguse saanud AS Ragn-Sells. Iisaku valla territooriumil kogutakse olmejäätmeid, pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid, paberit ja pappi. Vallavalitsus on paigaldanud konteinerid olmeprügi kogumiseks valla allasutuste juurde, kalmistu juurde; pakendikonteinerid bussijaama, baari ja kaupluse juurde, Metsa ja Kruusa tänava ristmikule ja Pargi tänava sauna juurde; paberi ja papi kogumiseks on paigaldatud konteinerid Tartu mnt 62b (katlamaja) juurde.

Ohtlike jäätmete vastuvõtmise punkt asub ka Iisaku katlamaja juures, kus jäätmeid kogutakse liigiti ja hoitakse eraldi anumates ja kastides. Kauplustes on taaraautomaat pandimärgiga taara vastuvõtmiseks. Kaks korda aastas tellitakse konteiner vana mööbli ja olmetehnika kogumiseks. 4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Iisaku valla põhjapoolsete külade Sõrumäe ja Jõuga alla ulatub Estonia kaevanduse kaeveväli.

Mäetööd on tänaseks jõudnud sellesse piirkonda. Juba praegu mõjutab kaevandus ülemisi veehorisonte nendes külades ja kuivadel suvekuudel kaevud kuivavad. Tänaseks, 2015. a lõpp – 2016. a algus, saab veevarustuse probleem lahendatud Sõrumäe ja Jõuga külades, kus Sõrumäe ühisveevõrk on rajatud ja Jõuga ühisveevärk valmib 2016. a algul. Mõlemasse külla rajati veevarustuseks sügavam O-Cm veekompleksi puurkaev (126,6 ja 145 m sügavused).

Reostusoht tekkib põlevkivikihi all olevale veehorisondile kust võtavad oma vee sügavamad kaevud.

Suuremas osas Iisaku alevikus on ohuks keskkonnale ka kanalisatsiooni puudumine. Iisaku aleviku seni kanaliseerimata, kuid kompaktse asustusega osa asub looduskaitse all oleval Iisaku oosil. Heitvee suunamine katkiste kogumiskaevude kaudu otse loodusesse kujutab endast aga ohtu põhjaveele (vaatamata sellele, et Iisaku alevik paikneb keskmiselt ja suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega alal).

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 32

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND 5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Iisaku vallas saab 2016. a olema 4 ühisveevärgipiirkonda (Iisaku alevikus, Varesmetsa, Sõrumäe ja Jõuga külades)

Iisaku aleviku võib jagada tinglikult kaheks: põhjapoolne piirkond ja lõunapoolne piirkond. Kummaski piirkonnas on tänase seisuga ka eraldi töökorras puurkaevud: Iisaku aleviku puurkaev (katastri nr 3190) põhjapiirkonnas ja 2014. aastal rekonstrueeritud Kasevälja pargi puurkaev (katastri nr 52332) lõunapiirkonnas, kuid põhiliselt kasutatakse veevarustusallikana põhipuurkaevu – Iisaku aleviku puurkaevu (vt lisa, VK-1 ja VK-2), millele on veeloa alusel lubatud ka oluliselt suurem veevõtt. Tegelikkuses kujutab Iisaku alevik endast küll kaht rõhutsooni, kuid tulenevalt olemasolevast veereservuaarist (ning rajatavast II-astme pumplast) kõrguslikult vastavalt madalamale ja kõrgemale jäävatest aladest. Iisaku aleviku puurkaev- pumpla varustab aga veeallikana nii aleviku põhja- kui lõunaosa. Aastal 2014 rekonstrueeriti aleviku puhtaveereservuaar ja aastal 2016 ehitatakse välja survetõstepumpla puhtaveereservuaari naabrusesse.

Varesmetsa küla ühisveevärgipiirkonda varustab 1964. a rajatud O-Cm puurkaev (vt ka lisa, joonised VK-4).

Sõrumäe külla rajati küla ühisveevärgi ehitamise käigus O-Cm puurkaev aastal 2014 (vt ka lisa, joonised VK-6-1).

Jõuga puurkaev puuriti aastal 2015 samuti O-Cm veekompleksi ning Jõuga ühisveevärgi väljaehitamise käigus (vt ka lisa, joonised VK-5-1).

Infot vee- (ja kanalisatsiooni-)võrkude pikkustest, läbimõõtudest ja seisundist, samuti pumplatest käsitleme lähemalt valdkondi puudutavates peatükkides ja osades. 5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus Iisaku vallas on ühisveevärk Iisaku alevikus, Varesmetsa, Sõrumäe ja Jõuga külas ja ühiskanalisatsioon Iisaku alevikus.

Iisaku alevikus on veevarustusteenusega kaetud praktiliselt kogu elanikkond, 740 inimest. Veetarbimine aastal 2015 moodustas ca 39 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale (välja arvatud korteriühistud) 29,2 m3/d. Juriidilised isikud – asutused/ettevõtted ja korteriühistud, tarbisid aasta 2015 kolme kvartali ulatuses keskmiselt 34,9 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 64,1 m3/d (vt ka tabel 5-1).

Kui varasematel aastatel, aastakümnetele baseerus tarbijate vee mõõtmine suuresti tarbimisnormidel, siis üha enam on paigaldatud veemõõtjaid, nii et aastal 2015 tugineb käesolevas ÜVKA-s esitatav veebilanss enamuses reaalsetele mõõteandmetele. Lähemalt käsitleme veemüüki, väljapumpamist ja kogubilanssi järgnevates osades.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 33

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt Iisaku vallale on vastavalt keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 409 kinnitatud põhjaveevarud 300 m3/d ulatuses Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) veekompleksist kuni aastani 2020. Edasisi uuringuid nimetatud varudele tehtud ei ole ning aasta 2013 seisuga oli veevõtt antud veekihist 0 (Varesmetsa puurkaevu osas puudus registreeritud tarbimine, sest veevõtt jäi allapoole vee erikasutusloa taotlemise vajadust: < 5 m3/d). Tänaseks on aga valminud antud Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekihti kaks puurkaevu: aastal 2014 Sõrumäel ning 2015 Jõugal, samuti mõõdetakse alates aastast 2015 veevõttu Varesmetsa puurkaevust - seega on tekkinud varudele tänaseks ka mõõdetud tarbimine. Täpsemad kogused ja koormus veekompleksile selguvad lähiaastatel.

Ühisveevärgiga kaetud Iisaku alevikus kasutatakse veeallikana Ordoviitsiumi (O) veekompleksi põhjavett, mille osas eraldi põhjaveevarusid arvutatud ja kinnitatud ei ole. Jälgida tuleb Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nõudeid.

Vastavalt kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/325836 (edaspidi veeluba) nõuetele, on veevõtt Iisaku Elamumajandus poolt lubatud kahest puurkaevust: Iisaku aleviku puurkaevust (katastri nr 3190) ning Kasevälja pargi puurkaevust (kat nr 52332) kogustega vastavalt: 198 ja 44 m3/d, mis tagab täielikult nii tänase kui lähema 12 aasta perspektiivse veevajaduse alevikus.

Varesmetsa puurkaevust lubatud veevõtt on: 7 m3/d ning Sõrumäe puurkaevust: 8 m3/d.

5.2.3 Ülevaade Iisaku valla ühisveevärgi veekasutusest Detailse veevõtu ja –tarbimise seisu aastal 2015 annab järgneval leheküljel asuv tabel. Müümata vee (millest põhilise osa moodustab reaalne kadu ehk lekked) osakaal hakkab vähenema alates aastast 2017, mil on renoveeritud aleviku põhja- ja keskosa peatorustikud ja vahetatud kogu sulgarmatuur.

Iseloomustamaks veel järgneval leheküljel paiknevat tabelit, tuleb märkida, et korteriühistute poolt tarbitav veekogus on arvestatud juriidiliste isikute poolt tarbitava vee hulka. Ettevõtluse kahanemist prognoosida ei saa, kasvu ei lase aga oletada valla arengukava ega esialgu ka ükski teine ametlik dokument.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 34

Tabel 5-1 Iisaku valla ühisveevärgipiirkondade veetarbimisbilanss aastatel 2015-2028

Iisaku alevik Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike arv 722 719 716 703 690 677 664 651 638 625 612 599 586 573 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne arv 740 729 716 703 690 677 664 651 638 625 612 599 586 573 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 39 45 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 Müümata veekogus, % 56 50 20 20 20 15 10 10 10 10 10 10 10 10 Müümata veekogus, m3/d 82,6 66,8 17,5 17,6 17,8 12,7 8,1 8,1 8,2 8,2 8,3 8,3 8,3 8,4 Väljapumpamine, m3/d 146,7 133,6 87,3 88,2 89,1 84,6 80,6 81,2 81,7 82,2 82,7 83,0 83,4 83,6 Tarbimine, m3/d 64,1 66,8 69,8 70,6 71,3 71,9 72,5 73,1 73,6 74,0 74,4 74,7 75,0 75,3 Elanike tarbimine m3/d 29,2 32,8 35,8 36,6 37,3 37,9 38,5 39,1 39,6 40,0 40,4 40,7 41,0 41,3 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 34,9 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 Sõrumäe küla Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike arv 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne arv 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 39 45 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 Müümata veekogus, % 52,2 15,0 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 11 Müümata veekogus, m3/d 1,0 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Väljapumpamine, m3/d 1,9 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 1,5 1,5 1,6 1,6 1,7 1,7 1,8 1,9 Tarbimine, m3/d 0,9 1,0 1,2 1,2 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 1,5 1,5 1,6 1,6 1,7 Elanike tarbimine m3/d 0,9 1,0 1,2 1,2 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 1,5 1,5 1,6 1,6 1,7 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Varesmetsa küla Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike arv 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel jätkub Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne arv 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 39 45 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 Müümata veekogus, % 1,4 15,0 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 Müümata veekogus, m3/d 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Väljapumpamine, m3/d 1,2 1,6 1,7 1,7 1,8 1,9 1,9 2,0 2,1 2,1 2,2 2,3 2,3 2,4 Tarbimine, m3/d 1,2 1,4 1,5 1,6 1,6 1,7 1,7 1,8 1,9 1,9 2,0 2,0 2,1 2,2 Elanike tarbimine m3/d 1,2 1,4 1,5 1,6 1,6 1,7 1,7 1,8 1,9 1,9 2,0 2,0 2,1 2,2 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Jõuga küla Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike arv 50 49 49 48 48 47 47 46 46 45 45 44 44 43 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne arv 0 49 49 48 48 47 47 46 46 45 45 44 44 43 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 0 45 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 Müümata veekogus, % 0,0 15,0 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 Müümata veekogus, m3/d 0,0 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Väljapumpamine, m3/d 0,0 2,6 2,7 2,8 2,9 2,9 3,0 3,1 3,1 3,2 3,3 3,3 3,4 3,4 Tarbimine, m3/d 0,0 2,2 2,4 2,5 2,6 2,6 2,7 2,8 2,8 2,9 2,9 3,0 3,0 3,1 Elanike tarbimine m3/d 0,0 2,2 2,4 2,5 2,6 2,6 2,7 2,8 2,8 2,9 2,9 3,0 3,0 3,1 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 36

Tegemist on OÜ-lt Iisaku Elamumajandus saadud ametlike andmetega 2015. aasta kolme kvartali osas. Varesmetsa külas arvestatakse esialgu väljapumbatav ja müüdud kogus ühtseks, Sõrumäe külas on mõõdetud 2015. aastal protsentuaalselt suhteliselt kõrge müümata vee osakaal, tegemist on rauaeraldusfiltrite pesuveega. Jõuga külas 2015. aastal ühisveevärgi veetarbimine veel puudus. Sõrumäe, Varesmetsa ega Jõuga külades ei arvestata juriidilistest isikutest tarbijatega ei täna ega perspektiivis.

Perspektiivis arvestame ka elanike ühiktarbimise olulise kasvuga, sest tänane ametlik tarbimine (müük), ca 39 l/el d, on oluliselt alla Eesti vabariigi keskmist.

5.3 IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED 5.3.1 Iisaku alevik Nagu eelnevalt kirjeldatud, on Iisaku alevikus kasutusel kaks ühisveevärgi puurkaevu: Iisaku aleviku puurkaev ja Kasevälja pargi puurkaev. Iisaku aleviku puurkaev katab ligikaudu 90% aleviku veevajadusest (nii ajaliselt kui koguseliselt). Iisaku aleviku lõunapiirkonnas paiknev Kasevälja pargi puurkaev on üheastmeline ja töötab ühtses süsteemis aleviku veevõrguga, puurkaevu pump töötab tavaolukorras reservuaari nivooanduri järgi. Samal ajal on piirkond enamiku ajast veega kindlustatud Iisaku süsteemi kaudu. Kasevälja pargi puurkaev töötab ca 1 tund ööpäevas.

5.3.1.1 Iisaku aleviku puurkaev-pumpla Iisaku aleviku puurkaev, on rajatud Ordoviitsiumi (O) veekompleksi, sügavusega 85,00 m ning see on Iisaku aleviku põhiline veevarustusallikas. Puurkaev on puuritud aastal 1979 (tehnilised andmed puurkaevude kohta on esitatud tabelis 5-2). Veevõrgu rõhku ja pumba tööd reguleeritakse alates aastast 2014 veereservuaari nivooanduriga, mis käivitab puurkaevu süvaveepumba veetaseme alanemisel puhtaveereservuaaris alumisele tasemele. Rikke või avarii korral reguleerivad süvaveepumba tööd ka kaks 500 l mahuga membraanhüdrofoori. Puurkaev-pumpla koosneb kahest sektsioonist – pumbajaama hoonest ja puurkaevu päise kaevust. Puurkaevu päis asub vahetult pumplahoone ees olevas šahtis. Pumpla hoone mõõtmed on 2,5 * 2,5 m ning seal asuvad hüdrofoorid ja rõhuandur (joonis 5-1).

Aastast 2014 on pumpla täisautomatiseeritud, varustatud kaugjälgimise ja – juhtimisseadmetega, sealhulgas impulssanduriga veearvesti ning signaalide kaugedastusseade (antenn). Andmete edastus ja pumpla töö juhtimine toimub internetipõhiselt. Rekonstrueerimist vajab pumplas asuv Metsa tn torustiku haru veemõõdusõlm.

Puurkaev on varustatud suundantenniga andmete edastamiseks interneti üleselt Iisaku Elamumajanduse OÜ kontorisse. Sügavveepump on reguleeritud ja töötab vastavalt rekonstrueeritud reservuaari nivooandurile. Samal ajal edastatakse kogu info pumpla töö ja seisundi kohta keskarvutisse. Häireteated tulevad lisaks SMS-ga operaatori mobiiltelefonile.

Pumplakompleksi ehituslik osa on renoveeritud aastal 2001 ja on rahuldavas seisundis.

Puurkaevu sanitaarkaitsela: 30 m, on territoriaalselt tagatud, kuid kuna läheduses asub elumaja, õu ja mänguväljak (joonis 5-3) – tuleb sanitaarvöönd perspektiivis tähistada ning ümbritseda

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

aia ja lukustatava väravaga.

Joonis 5-2 Iisaku aleviku puurkaev-pumpla välisvaade

Joonis 5-3 Iisaku aleviku puurkaev-pumpla uus elektri-automaatikakilp

5.3.1.2 Iisaku veereservuaar Veereservuaar asub Iisaku aleviku ühes kõrgeimas punktis, Tartu mnt ääres Iisaku aleviku pumplast linnulennult ca 140 m kaugusel (vt ka joonis VK-1, lisa). Veetorustike pikkus puurkaev-pumpla ja reservuaari vahel on ca 245 m.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 38

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Reservuaari maht on 150 m3. Reservuaar on valmistatud raudbetoonist. Tema sügavus on ca 5 m. Rajatis on varustatud tasemeanduritega, mis juhib süvaveepumba tööd.

Kuna Iisaku alevikus puudub II astme (rõhutõste-)pumpla, ja mahuti paikneb ühes kõrgemas punktis, töötab reservuaar sisuliselt veetornina ja teatud määral tagab nii täna kui tulevikus vee võrkuandmise teatud aja jooksul ka elektrikatkestuste korral.

Veereservuaar on aastal 2014 põhjalikult rekonstrueeritud nii seest kui väljast, veepidavus ja veekvaliteet on kontrollitud ja mõlemad vastavad nõuetele.

Käimasoleva Iisaku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekti käigus rekonstrueeritakse reservuaari ühendustorustikud ja eraldatakse toorvee toite- ja joogiveetorustikud täiendavate torustike rajamise teel.

Joonis 5-4 Iisaku rekonstrueeritud veereservuaari välisilme

5.3.1.3 Kasevälja pargi puurkaev-pumpla Kasevälja puurkaev nr 52332 on rajatud Ordoviitsiumi (O) veekompleksi ning paikneb Iisaku aleviku lõunapoolses piirkonnas, Kaseväljal.

Aastal 2014 proovipumpamised läbi teinud ja keskkonnaregistrisse kantud puurkaev nr 52332 on rajatud 1989 ja kaevu sügavus on 35 m (tehnilised andmed puurkaevude kohta on esitatud tabelis 2-2). Puurkaev-pumpla on aastal 2014 põhjalikut renoveeritud, ehitatud on uus pumplahoone, paigaldatud uus hüdrofoor, uued elektri- ja automaatikaseadmed. Hoones on termoanduriga elektriradiaator ning õhukuivati, proovivõtukraan ning impulssanduriga veearvesti. Pumpla on varustatud alevikku hõlmava automaatikaseadmete blokiga, mis võimaldab nii pumplat käitada vastavalt reservuaari nivooandurile kui edastada pumplast andmeid pumba töö ning pumpla seisundi kohta. Häireedastus toimub ka SMS-ga operaatori mobiiltelefonile.

Uus pumplahoone on ehitatud puitkarkassile ning soojustatud mineraalvillaga. Välisviimistlusena on kasutatud püstlaudist. Hoonesse on paigaltud eelpool mainitud

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 39

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

tehnoloogilised seadmed. Pumpla on ehitatud raudbetoonist plaatvundamendile. Pumpla sisesein on kaetud veekindla vineeriga. Katusekatte materjaliks on profiilplekk.

Vihma ja muu vee ärajuhtimiseks on pumplaäärsele maapinnale antud kalle hoonest eemale.

Sügavveepump on SAER NP-E/18, mis tootlikkuse 3,6 m3/h juures tagab töörõhu H=5,0 bar. Arvestades puurkaevu erideebitit ja staatilist veepinda, on pumba paigaldussügavus 16 m. Veetõstetoruks on PELM veetoru Ø50. Pumbamootori toitekaabliks on spetsiaalne kummikaabel. Pumba julgestamiseks kasutatakse roostevaba terastrossi. Veetõstetoru on ühendatud puurkaevu suunduva horisontaalse veetoruga adapterühendusega. Veetasapinna mõõtmiseks paikneb puurkaevus PELM anduritoru Ø32.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m.

Kummaski eelkäsitletud pumplas ei ole veetöötlusseadmeid. Iisaku aleviku puurkaevu veekvaliteet on aastaid püsinud kehtestatud normide piires, siis ei näe me puhastusseadmeid ette ka tulevikus. Samas Kasevälja pargi puurkaevu veekvaliteet ei vasta nõuetele üldraua ja mangaani osas vastavalt määrusele nr 82 ning hägususe osas vastavalt määrusele nr 1, mille tõttu teeme ettepaneku nimetatud pumplasse paigaldada rauaeraldusseadmed. Puurkaev- pumpla hoone ehitati arvestusega, et sinna oleks võimalik paigaldada ka rauaeraldusfilter(rid).

Joonis 5-5 Kasevälja pargi puurkaev-pumpla välisilme

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 40

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-6 Kasevälja pargi puurkaev-pumpla sisevaade (500 l hüdrofoor)

Joonis 5-7 Kasevälja pargi puurkaev-pumpla uus elektri-automaatikakilp

5.3.2 Varesmetsa puurkaev-pumpla Varesmetsa puurkaev, katastri number 3171, on rajatud aastal 1964 Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi. Puurkaevu sügavus on 145 m (lähemalt tabelis 5-2).

Puurkaev-pumpla hoone kujutab endast silikaattellistest rajatud ehitist mõõtmetega ligikaudu 3,5 * 3,0 m, hoone seisund on rahuldav, kuid edasisel kasutusel vajab ümberehitamist. Puurkaevu päis paikneb hoones. Puurkaevu süvaveepumba töö on tagatud hüdrofoori ja rõhuanduriga. Proovivõtukraan asub peale hüdrofoori. Hüdrofoori maht on 3 m3.

Osaliselt on vahetatud hoone sisetorustikud, suhteliselt uus on ka veearvesti.

Hoone küte toimub pumplasse paigaldatud tavalise elekter-õliradiaatoriga (vt joon. 5-7).

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 41

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Elektritoide pumplasse toimub õhukaabliga.

Veetöötlus- ja muud seadmed pumplas puuduvad. Üldine seisund on rahuldava ja mitterahuldava vahel.

Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, mis on territoriaalselt tagatud, kuid hoone ümbrus on korrastamata ning hoone piirdeaiaga ümbritsemata. Arvestades, et veetarbimine puurkaevust saab olema tõenäoliselt alla 10 m3/d, kuid isegi veevõtu korral 10-50 m3/d võib vastavalt Veeseaduse § 28 lg (4) p 3) sanitaarkaisteala ulatust vähendada 10 meetrini puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. Seega teeme ettepaneku vähendada antud puurkaevu sanitaarkaitseala 10 meetrini.

Joonis 5-8 Varesmetsa puurkaev-pumpla välisilme

Joonis 5-9 Varesmetsa puurkaev-pumpla sisevaade, esiplaanil 2,5-3 m3 hüdrofoor

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 42

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-10 Varesmetsa puurkaev-pumpla sisevaade, puurkaevu päis ja veemõõdusõlm

5.3.3 Sõrumäe küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusseadmed Sõrumäe küla uut ühisveevärki varustab Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekompleksi aastal 2014 rajatud puurkaev sügavusega 126,6 m ja katastri numbriga 53056.

Enne 2014. aastat puudus Sõrumäel ühisveevärk.

Puurkaev-pumpla hoone on rajatud soojustatud kergplokkidest, lamekatusega, suletud netopinnaga 15,0 m2. Puurkaevu päis asub pumplahoone sees. Pumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed raua ja mangaani eralduseks.

Puurkaevu manteltoru suue ulatub 0,3 m kõrgusele veetöötlusjaama põrandast, manteltoru on kaetud roostekindla värviga.

Puurkaev-pumplas paikneb torustik PVC-U De50. Paigaldatud on mudakoguja, tagasilöögiklapp ja veearvesti 6 m3/h. Pumpla on varustatud sulgarmatuuri, manomeetri ja rõhuanduriga. Proovivõtmiseks on paigaldatud kaks proovivivõtukraani: toorveele ja töödeldud veele.

Puurkaevu on paigaldatud PE PN10 veetõstetoru De50. Pumba julgestamiseks roostevaba terastross. Puurkaevu päis võimaldab puurkaevu staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmist paigaldatud 25 mm siseläbimõõduga plastiktoru ja puurkaevu veenivoo anduriga.

Puurkaevu pumba karakteristikud on järgmised: Q = 4,5 m3/h, H = 80 m (dünaamiline veetase 55 m), P = 3 x 2,2 kW, mark: Grundfos SP 5A-21 (tehnilised andmed puurkaevude kohta on esitatud tabelis 2-2).

Veetöötlusjaama põhinäitajad:  veetöötlusjaama tootlikkus - 1 m3/d  veetöötlusseadmete omatarve (pesuvesi) – ca 0,5 m3/d (pool toodangust!)  veetöötlusjaama tüüp – üheastmeline  paigaldatud veetöötlussüsteemid:

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 43

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

- raua ja mangaani eraldus (2 m3/h, arvestatud on pideva töödeldud vee olemasoluga ning läbipesu teostamisega läbi paralleelse filtri);  desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl doseerimine).

Puurkaev-pumplas töötab aeratsioonil põhinev survefiltrisüsteem. Oksüdatsioon leiab aset filtripaakide ülaosas ja nendele eelnevas toorveetorustikus. Aeratsiooniks kasutatakse õlivaba ressiiveriga kompressorit ning filtrisüsteemis nähakse lisaks tavalisele filtriliivale ette ka katalüütiline MnO2 kattega materjal, mille pinnal toimub täiendav oksüdatsioon ning mis võimaldab viia läbi ka mangaani eraldamist toorveest.

Tehnoloogiline skeem Puurkaevu vesi juhitakse veetöötlussüsteemi. Veetöötlussüsteemis leiab aset surveline aeratsioon ning surveline filtreerimine. Seadmes leiab aset raua, mangaani ja väävelvesiniku hapendamine õhuhapniku toimel ja sellele järgnev eraldus.

Tabel 5-2 Sõrumäe küla veetöötlussüsteem

/h /h 3 3

süsteemi süsteemi

süsteemi süsteemi - ötlus

Veetö tüüp Veetöötlus nominaalne m tootlikkus, min Filtripaagi mm läbimõõt, Filtri arv paakide orienteeruv Pesuvee m vooluhulk, kestvus, Läbipesu kokku) (filtripaagid max Filtrisüsteemi bar töörõhk, filtrimiskiirus, Max m/h kogus Loputusvee kohta, ühe pesutsükli kokku) m3 (filtrid survefiltri- süsteem raua, mangaani ja 2,0 400 2 Max 3,5 ca 20 min 4 10 1,0 väävelvesiniku eraldamiseks

Aeratsiooniõhk juhitakse veetorusse enne filtripaake ning õhu ja vee segunemine leiab aset juba filtritele eelnevas torustikus. Aeratsiooniks vajalik õhukogus tagatakse õlivaba kompressori abil. Puurkaevu pumba juhtimine leiab aset veevõrgu torul oleva rõhuanduri järgi. Puurkaevu pump on varustatud sagedusmuunduriga.

Aeratsioonisüsteemist juhitakse vesi edasi filtritesse. Filtrisüsteem on varustatud juhtkraanidega. Automaatseks juhtimiseks kasutatakse elektriajamitega 3-käigulisi ventiile. Neid avades ja sulgedes juhitakse veetöötlusjaama tööprotsesse (filter töös/pesus). Filtri pesu ajal tagatakse pesuvesi puurkaevupumbaga läbi teise filtripaagi (võimaldab kasutada toorvee asemel pesuks töödeldud vett).

Filtrisüsteemi läbipesusse lülitamine leiab aset vastavalt töödeldud vee kogusele või ajaintervallile ning läbipesu algust on võimalik seadistada kindlale, eelnevalt programmeeritavale kellaajale. Filtrist väljuv pesuvesi juhitakse VTJ põrandasüvendi kaevu ja sealt omakorda PVC Sn8 De110 toru kaudu sademeveekraavi. Antud uhteveetorustiku pikkus on 21,6 m.

Lisaks filtrisüsteemide pesuveele juhitakse kanalisatsiooni põrandakaevu ka õhukuivati

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 44

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

kondensaat, filtrisüsteemi õhueraldusventiilidest eralduv vesi ja valamust kanaliseeritav vesi.

Filtrimahutid. Töös on kaks survefiltrit, materjal kuumtsingitud teras läbimõõt – 400 mm, kõrgus – ca 1850 mm). Filtripaagid on varustatud täiteavaga paagi peal ja tühjendus ning montaazhiavaga paagi ilindrilise osa küljel. Samuti on filtri ülaosas nähtud ette keermestatud otsik gaasideeraldus ventiili paigaldamiseks.

Filtrite läbipesu. Filtrimaterjali on vajalik pesta automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda materjali kihist välja raua, mangaani jm osakesed. Filtri läbipesu toimumisaeg on programmeeritav. Filtri pesu viiakseläbi, kui veetarbimine on minimaalne (öösel kell 2.00). Automaatikasüsteemi abil on võimalik filtri pesu aktiveerida nii taimeri põhjal, vastavalt töödeldud vee kogusele kui ka käsitsi. Filtrimaterjali läbipesu toimub filtrimisele vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm osakesed kanalisatsiooni. Filtrite pesu on ette nähtud läbi teise filtripaagi, mis võimaldab pesta filtrit väiksema rauasisaldusega veega ning tagab parema kvaliteediga vee filtreerimistsükli alguses. Korraga on pesus üks filter ning tarbijatele vajalik veekogus tagatakse teise filtri abil. Reeglina leiab filtripaakide pesu aset üksteise järel. Veetöötlusjaama on paigaldatud ka doseerimissüsteem NaOCl, naatriumhüpokloriti doseerimiseks kui peaks esinema mikrobioloogiline reostus. Doseerimissüsteem koosneb membraandoseerimispumbast, doseerimispumba ühendusvoolikutest ning klappidest ning doseerimismahuti kaitsevannist. Püsivalt doseerimine aset ei leia, seetõttu ei ole ette nähtud ka kloori jälgimisseadmete paigaldamine.

Puurkaev-pumpla hoonesisesed veetorustikud on liimitavast plasttorustikust PVC-U PN10.

Veetöötlusseadmed on ühendatud ühtsesse elektri- ja automaatikasüsteemi, kus puurkaev- pumpla lülitusi juhib elektri-ja automaatikakilpi paigaldatud peakontroller. Filtrisüsteemide juhtautomaatika on samuti veetöötlusjaama peakontrolleris.

Pumplahoone küte on lahendatud termoanduriga elektriradiaatoritega.

Kuna puurkaev on pindmise reostuse eest hästi kaitstud ja lisaks on veevõtt puurkaevust alla 10 m3/d, siis on puurkaevu sanitaarkaitseala vähendatud 10 meetrini.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 45

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-11 Sõrumäe küla puurkaev-pumpla välisilme

Joonis 5-12 Sõrumäe küla puurkaev-pumpla sisevaade, puurkaevu päis ja süvaveepumba tõsteseade

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 46

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-13 Sõrumäe küla puurkaev-pumpla sisevaade, paarisühendusega survefiltrid Järgnevalt esitame Sõrumäe veetöötlustehnoloogia projektlahenduse, mis oli aluseks selle ehitamisel.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 47

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-14 Sõrumäe küla veetöötlustehnoloogia skeem

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 48

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.3.4 Jõuga küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusseadmed Jõuga küla puurkaev-pumpla ei olnud käesoleva ÜVKA koostamiseks andmete kogumise ajaks veel valmis ning Konsultandil õnnestus fotografeerida puurkaev-pumpla ehitusplatsi ja puurmasinat (vt joonis 5-17).

Kuna puurkaev ei olnud andmete kogumise ajaks veel samuti lõplikult valmis ja polnud kasutada ka puurkaevu pumpamisjärgseid tehnilisi andmeid, anname siinkohal ülevaate puurkaevu, pumpla ja veetöötlusseadmete projektidest.

5.3.4.1 Ülevaade Jõuga puurkaevu projektist Puurkaev asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Jõuga külas riigi reservmaal. Puurkaevu asukoht on näidatud joonisel 5-14 (M 1:20 000) ja täpsemalt joonisel 5-15 (M 1:500. Puurkaev on projekteeritud 130 m sügavune. Puurkaevu asukoht on valitud arvestades sanitaarkaitseala ulatust ja looduslikku olukorda. Puurkaevule on tagatud 30 m raadiusega sanitaarkaitseala. Asukoht on kooskõlastatud Iisaku Vallavalitsusega ja Riigimetsa Majandamise keskusega.

Projekteeritud puurkaev on ette nähtud Jõuga küla olmeveega varustamiseks maksimaalse tootlikkusega 3,11 m3/h (36 m3/d).

Kuna Jõuga küla piirkonnas levib aluspõhja kivimites Viivkonna rikkevöönd, tuleb puurimise, manteldamise ja filtri paigaldamise sügavused hoolikalt täpsustada puurimistööde käigus vastavalt tegelikule geoloogilisele läbilõikele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele.

Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu, kuid veehaarde maaüksuse valdaja taotleb projekteeritud puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist 30 meetrini. Puurkaevuga avatav Ordoviitsium-Kambriumi veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse vastu kaitstud regionaalse veepidemega (diktüoneema-argilliit), veekihi sanitaarne seisund on hea ja 30 m raadiusega sanitaarkaitseala on seega piisav. Sanitaarkaitsealas reostavaid objekte ei asu. Asukohta ümbritseb haljasala, tee jääb 35 m kaugusele, ehitised jäävad sanitaarkaitsealast välja, lähim hoone asub 80 m kaugusel. Avatava veekompleksi sanitaarne seisund piirkonnas on stabiilne ja hea, vee kvaliteet on enamuse komponentide osas lähedane joogivee nõuetele, piirnorme võivad ületada vaid raua- ja mangaaniühendite sisaldus. Loodusliku ammooniumi sisaldus vees võib ületada joogivee I kvaliteediklassi piire.

Arvestades, et veetarbimine puurkaevust saab olema tõenäoliselt alla 10 m3/d, kuid isegi veevõtu korral 10-50 m3/d võib vastavalt Veeseaduse § 28 lg (4) p 3) sanitaarkaisteala ulatust vähendada 10 meetrini puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. Seega teeme ettepaneku vähendada antud puurkaevu sanitaarkaitseala 10 meetrini.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 49

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-15 Jõuga küla puurkaevu asukoha plaan Joonis 5-16

Joonis 5-17 Jõuga küla puurkaevu asukoha skeem

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 50

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-18 Jõuga küla puurkaevu puurimistööd 12.11.2015. Töid teostas OÜ Viru Geoloogia

5.3.4.2 Jõuga küla puurkaev-pumpla projekt Projekteeritud puurkaev-pumpla tehnohoone on ristkülikukujulise plaaniga ühekorruseline hoone. Hoone ehitatakse monoliitbetoonist plaatvundamendi peale. Hoone seinad tehakse puitkarkassil. Katus on lahendatud puitkonstruktsioonidega. Hoone katusekalle on 45º. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3.

Hoone funktsioon: puurkaev-pumpla tehnohoone Hoone ehitusalune pind: 38 m2 Hoone korruselisus: hoone on ühekorruseline Hoone suletud netopind: 19,4 m2 Hoone köetav pind: 19,4 m2 Hoone kubatuur: 108 m3 Hoone kasutusiga: 50 a

Ehitise monoliitbetoonist plaatvundament rajatakse tihendatud killustikalusele minimaalse paksusega 150mm. Vundamendile laotakse üks kivirida. Kivirida armeeritakse ja täidetakse betooniga C25/30. Põrandaplaat rajatakse armeeritud betoonist.

Seinad tehakse puitkarkassil 50*150 mm. Puitkarkassi vahele paigaldatakse soojustus 150 mm. Puitkarkassi välispinda paigaldatakse tuuletõkkeplaat Isoplaat 12mm, distantsliistud ja vertikaalne laudis. Hoone seinte laudis katta tumehalli Villa Akva toon 574X värviga, piirded Villa Akva toon 578X värviga. Seinte sisepinda paigaldatakse aurutõkkekile, distantsliist ja veekindel vineer 10mm. Hoone lagi tehakse puittaladel. Laetalade alapinda paigaldatakse aurutõkkekile, puitroovid ja veekindel vineer. Laetalade vahele ja peale paigaldatakse mineraalvill Knauf TP-116 ja tuuletõkkeplaat Isoplaat 12mm.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 51

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad 50x150 mm. Sarikatele paigaldatakse katuse aluskate ja distantsliist. Liistu peale kinnitatakse puitroovid. Katusekatteks on katusekivid Monier Elegant Plus. Katusekivide värv pruun.

Puurkaev-pumpla teenindamiseks rajatakse teenindusplats koos juurdepääsuteega (laius 3,5 m) olemasoleva teeraja kohale.

Puurkaev-pumpla teenindusplats rajatakse kalletega puurkaev-pumplast eemale, et oleks välistatud vee kogunemine puurkaev-pumpla ümber.

Pumpla- ja veetöötlusseadmete dimensioneerimise aluseks on järgmised andmed:

Perspektiivne ühiktarbimine on 120 l/d inimese kohta, arvestamata vesi on hinnatud 20 % veetoodangust.  Kogu veetarbimine, 12 m³/d; 3  Maksimaalne ööpäevane veetoodang, Qmaxd – 13,8 m /d; 3  Tunni keskmine, Qkh – 12 /24 = 0,5 m /h; 3  Maksimaalne tunnitootlikkus, Qmaxh = 3,11 m /h (0,86 l/s)

Veetöötlusskeemi komplekti kuuluvad:  Veetöötlus, raua- ja mangaani (teatud määral ka ammooniumi) sisalduse vähendamise süsteem, nt Schöttli AIR  Desinfektsioonisüsteemi valmidus (nähakse ette rajamise valmidus). On ette nähtud juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks.

Puurkaevu süvaveepumba andmed on järgmised (esialgsed soovituslikud): SAER NS- 95X/16.

Projekteeritud filterseade on ette nähtud raua, mangaani ja ammooniumi sisalduse vähendamiseks asula joogiveest. Veetöötlus koosneb õhustamisel ja filtreerimisel põhineval tehnoloogial. Filterseade näiteks: Schöttli AIR, koosneb komposiitmaterjalist aeratsioonipaagist, komposiitmaterjalist filtripaagist, õhueraldajast, filtri kontrollerist, filtrimaterjalist ning lisaks õlivabast rõhupaagiga kompressorist. Veetöötlusseadmete vaheline torustik on plastik torustik PVC- U PN10. Tabel 5-3 Jõuga küla puurkaev-pumpla rauaeraldussüsteem Näitaja Suurus Ühik Vooluhulk maksimaalne 3,11 m³/h Loputustsükli vooluhulk 2,1...3,1 m³/h Kontroller 1 kmpl Kontrolleri võimsus 6 W Töörõhk 2...8 bar Rõhukadu vooluhulgal ~1 bar Toruühendused sisse ja väljavoolul De40 PVC-U Toruühendused kanalisatsiooni De32 PVC-U Läbipesu vooluhulk filtripaagi kohta 0,5...0,9 m³ Loputuse kestus 12...20 min Loputusvesi Puhta vee mahutist

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 52

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Filtrimahuti. Paigaldada üks survefilter 13“, materjal komposiit-plastik, kõrgus – ca 1,4 m. Filtripaagi töörõhk on max 5 bar. Enne filtrimahutit nähakse ette väljavõte koos õhueraldajaga.  Lisa efektiivdoosi esinemise korral: Paigaldada kokku kaks survefilterit 13“, materjal komposiit-plastik, kõrgus – ca 1,4 m. Filtripaagi töörõhk on max 5 bar. Enne filtrimahuteid nähakese ette väljavõte koos õhueraldajaga. Filtrimaterjal. Filtrimaterjalina tuleb kasutada tavalist filtriliiva ja kruusa. Filtrisüsteemis võib vajadusel kasutada oksüdatsiooni efektiivsuse parandamiseks ja raua- ning mangaanieralduse tõhustamiseks ka katalüütilist filtrimaterjali (nt mangaandioksiidil põhinev materjal EURAQUA Aqua Mandix), mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina.  Lisa efektiivdoosi esinemise korral: Filtritesse näha ette spetsiaalne raadiumi eralduse materjal nt Schötti RA versioonis. Tänu materjali katalüütilistele omadustele kiireneb ka raua ja mangaani oksüdatsioon ning tekkinud sade filtreeritakse. Vees olev raadium adsorbeerub raua- ja mangaanisademele ning eraldatakse töödeldavast veest.  Lisa kõrge ammooniumi esinemise korral: Filtrisse näha ette spetsiaalne ammooniumi eralduse materjal (tseoliit) nt Schöttli CR versioonis. Filterseadmete materjaliga täitmisel tuleb järgida seadmete paigaldamis- ja kasutusinstruktsiooni, mis on välja antud valmistajatehase poolt. Aeratsioon. Enne filtripaake leiab aset vee rikastamine õhuhapnikuga ning filtripaagis ja sellele eelnevas aeratsioonipaagis toimub intensiivne vee ja õhu segunemine, mille käigus aset leidval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub vajadusel ka mangaani eraldus. Aeratsiooni saavutatav hapnikurikas vesi on ka meeldivalt tarbitav. Aeratsioonipaak. Nähakse ette õhu ja vee segunemise parandamiseks. Paigaldada üks aeratsioonipaak 13“, materjal komposiit-plastik, kõrgus – ca 1,4 m. Paagi töörõhk on max 5 bar. Enne aeratsiooni kontaktseadet nähakse ette aeratsiooniõhu sissevool süsteemi koos aeratsiooniõhu reguleerimisplokiga.  Lisa efektiivdoosi esinemise korral: nähakse aeratsioonipaagi asemel ette kontaktmahuti. Nähakse ette õhu, vee ja oksüdandi segunemise parandamiseks. Paigaldada üks spetsiaalne kontaktmahuti 13“, materjal komposiit-plastik, kõrgus – ca 1,4 m. Filtripaagi töörõhk on max 5 bar. Enne kontaktmahutit nähakse ette aeratsiooniõhu sissevool süsteemi koos aeratsiooniõhu reguleerimisplokiga ja oksüdandi doseerimissüsteem. Kompressor. Õhu lisamine vette leiab aset õlivaba kompressori abil, mis on varustatud õhurõhu paagiga ning õhufiltriga õhu imipoolel. Paigaldada kompressor TOP250 Filtripaakide läbipesu. Filtrisüsteemi tööprotsessi ja pesu juhtimiseks nähakse ette kontrollventiilid koos vajalike automaatventiilidega. Filtrimaterjali on vajalik pesta automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda välja sinna haaratud raua ja mangaani (lisa: ammooniumi, raadiumi) osakesed. Filtri läbipesu toimumisaeg peab olema programmeeritav vastavalt töösoleku ajale. Filtri pesu peab olema võimalik seadistada erinevatele kellaaegadele, et läbipesu läbi viia kui veetarbimine on minimaalne (nt. öösel kell 2.00). Automaatika peab lubama läbipesu tsükleid teostada ka manuaalselt. Filtrimaterjali läbipesu koosneb mitmetest tsüklitest, mille käigus toimub materjali läbipesu, loputus nii filtrimise suunas kui filtrimisele vastupidises suunas.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 53

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Läbipesuvesi tagatakse II-astme pumpade abil. Uhtumise sageduse ja programmi määrab seadmete tarnija. Soovitatav ette näha läbipesu teostamine vähemalt 1 kord nädalas. Filtrisüsteemi pesuvesi juhitakse hoone põrandas asuvasse vesilukuga kanalisatsiooni restkaevu (nt Ø315) ja sealt edasi lähedal asuvasse kraavi. Kanalisatsioonitorustiku PVC De160 Sn8 pikkus on 194 m.

Vee desinfitseerimine Ette nähakse torusikule ühendusotsikute paigalduse valmidus naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi paigaldamiseks võimaliku juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks. Vajalikud otsikud peavad olema paigaldatud nt hoonesisesele puurkaevust tulevale toorveetorustikule enne veetöötlusseadmeid.

Reservuaar ja survetõstepumpla Pumplasse rajatakse üks töödeldud vee reservuaar mahuga 5 m3. Mahuti on plastikust läbimõõduga ca 2000 mm ja kõrgusega kuni 2000 mm. Kogu mahutis rajatav torustik ehitatakse liimplastist PVC PN10 või PE PN10.

Reservuaari paigaldatakse veesamba rõhul töötavad andurid. Reservuaarile nähakse ette ka ujukklapiga avariiandurid.

Survetõstepumpasid on üks, esialgne soovitatav mark: SAER FC-25/2D (või anal)

Jõuga küla puurkaev-pumpla elektri- ja automaatikatööd on lahendatud eraldi projektiga Elkoral OÜ poolt. Puurkaev-pumpla ühendatakse ühtsesse elektri- ja automaatikasüsteemi, kus puurkaevu pumba lülitusi hakkab juhtima VTJ paigaldatud peakontroller. Filtrisüsteemid tarnitakse koos juhtautomaatikaga. VTJ elektri- ja automaatikakilp paigaldatakse VTJ ukse lähedusse.

Torustikud Kõik hoonesisesed veetorustikud ehitatakse liimitavast plastist PVC-U PN10 (vastavad standardile: EN 1452-1:1999).

Muud seadmed Õhukuivati. Tehnoloogiliste seadmete ruumi ette nähtud õhukuivati Nordcel 20l/24h, 3,1l paak, ~0,45kW. Kuivatusseade on ratastel. Küte. Tehnoloogiliste seadmete ruumi küte lahendatakse elektriradiaatorite baasil. Radiaatorid paigaldatakse ruumi välisseintele võttes arvesse tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigutust. Täpsem lahendus on toodu elektri- ja automaatika projektis. Ventilatsioon. Tehnoloogilises ruumis on ette nähtud loomulik ventilatsioon fresh klappide abil ruumi vastasseintes vastavalt siis üleval ja all. Klapid peavad olema reguleeritavad ning soojustatud. Veetöötlusskeemi projektlahendus on esitatud järgnevalt.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 54

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-19 Jõuga küla puurkaev-pumpla veetöötlusskeemi projektlahendus

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 55

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.3.5 Puurkaevude üldtehnilised andmed Tabel 5-4 Puurkaevude andmed

Deebit Tegelik Puurkaevu Ehitus- Vee- Sügavus Staatiline Dünaamiline Puurkaev keskmine veevõtt katastri nr aasta kompleks [m] veetase [m] veetase [m] [m3/h], [m3/d] 2015 [m3/d] Iisaku 3190 1979 O 85,00 22,6; 542 32,50 36,00 ~141 aleviku Kasevälja 52332 1989* O 35,00 20,0; 480 12,00 15,00 5,8 pargi * Varesmetsa 3171 1964 O-Cm 145,0 25,56; 614 7,5 23,00 1,2 Sõrumäe 53056 2014 O-Cm 126,6 5,4; 130 35,00 55,0 1,9 Jõuga** 2015 O-Cm 130** 3,11** Märkused: *Puurkaev registreeriti ja teostati proovipumpamised aastal 2014 **Käesoleva Iisaku valla ÜVKA andmete kogumise ja koostamise ajaks ei olnud puurkaev veel registrisse kantud, lähtume projektandmetest

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 56

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.3.6 Puurkaevude veekvaliteet Iisaku ühisveevärkide puurkaevude veeproovide analüüsitulemused aastatel 2014-2015 on esitatud järgnevas osas (laborianalüüside koopiad). Valisime analüüsitulemustest välja iseloomulikumad analüüsid. Ametlikud proovivõtukohad vastavalt joogivee kontrollikavale on: Iisaku Gümnaasium, Karlsoni talu Sõrumäel ja Taga-Angerja talu Varesmetsas.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 57

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 58

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 59

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 60

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 61

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 62

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 63

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 64

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 65

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 66

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 67

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 68

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 69

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Nagu analüüsitulemustest nähtub, on igati normis Iisaku aleviku puurkaevu veekvaliteet (kolooniate arv 22oC juures: 5 PMÜ/1ml kohta on täiesti aktsepteeritav) ning kõik mõõdetud näitajad on normi piires ka tarbimispiirkonnas, Iisaku Gümnaasiumi kraanivees. Mikrobioloogilised näitajad on normi piires samuti Iisaku veereservuaari vees. Üldraua osas on ülenormatiivne: 445 µg/l, Kasevälja pargi puurkaevu vesi. Vastavalt

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 70

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

määrusele nr 1, ületab Kasevälja pargi puurkaevu, katastri nr 52332, vee hägusus III kvaliteediklassi. Mikrobioloogiliste näitajate sisaldus on antud puurkaevus 0. Mõnevõrra torkab silma sulfaatide kontsentratsioon Kasevälja pargi puurkaevu vees: 85 mg/l, kuid ilmselt on see Ordoviitsiumi veekihile piirkonnas omane ja samas jääb see siiski tugevalt alla lubatud joogivee normatiivile: 250 mg/l. Hägususe näitaja põhjal ületab Kasevälja pargi puurkaevu vesi III kvaliteediklassi nõuded tulenevalt määrusest nr 1. Üldraud on II- ja kõik teised mõõdetud näitajad on I klassi tasemel.

Sõrumäe tarbimispiirkonnast Ojala ja Rõõmuse talu kraanidest 09.04.2015 võetud veeproovides ületas tugevalt joogiveenorme (vastavalt määrusele nr 82) kolooniate arv 22oC, mis olid vastavalt: 2000 ja 1300 PMÜ/1ml. Ülejäänud näitajad, sealhulgas üldraud ja mangaan, olid normi piires. Sama küla Karlsoni talu köögikraanist 14.04.2015 võetud veeproovides olid enamus mikrobiloogilisi näitajaid (Echerichia Coli, coli-laadsed bakterid ja enterokokid) 0 ning kolooniate arv 22oC: 16 PMÜ/1ml, mis on täiesti aktsepteeritav. Sõrumäe puurkaevu vees ületab norme (jääb kõrgemale III kvaliteediklassist) hägususe näitaja vastavalt määrusele nr 1, samas on probleem lahendatud rauaeraldusseadmetega, mis eemaldavad ka hägususe. Tarbijakraanidest võetud veeproovides oli näitaja normi piires vastavalt määrusele nr 82.

Varesmetsa puurkaevu nr 3171 vees on ülenormatiivne: üldraua sisaldus: 467 µg/l, mikorobiloogilised näitajad on normi piires, sealhulgas kolooniate arv 22oC: 12 PMÜ/1ml. Normi piires ehk I kvaliteediklassi tulemustele vastavalt määrusele nr 1, on Varesmetsa puurkaevu vees ka mangaani sisaldus. Üldraua kontsentratsioonist: 467 µg/l tulenevalt vastab puurkaevu vesi tervikuna II kvaliteediklassile.

Järeldused veekvaliteedi analüüsitulemustest on järgmised:

 Iisaku aleviku puurkaevu vesi vastab jätkuvalt nii määruse nr 1 I kvaliteediklassi kui määruse nr 82 joogivee kvaliteedinõuetele. Vesi töötlemist, sealhulgas rauaeraldust ei vaja;  Kasevälja pargi puurkaevu vees on ülenormatiivne üldraua sisaldus vastavalt määrusele nr 82, vesi vastab II kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1 ning puurkaevu vesi ei vasta hägususe osas isegi III kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1 – seega on meiepoolne soovitus, paigaldada puurkaevpumplasse veetöötlusseadmed rauaärastuseks. Menetlus viib normi piiresse ka hägususe näitaja.  Sõrumäe küla joogivesi vastab määruse nr 82 nõuetele üldraua osas (küla uues puurkaevpumplas on rauaärastusseadmed), ülenormatiivsed mikrobioloogilised näitajad kolooniate arv 22oC, Ojala ja Rõõmuse talu kraanidest 09.04.2015 võetud veeproovides olid ilmselt juhuslikud ja mitte määravad, sest 15.04.2015 võetud veeproovis Karlsoni talu köögi kraanivees oli näitaja 16 PMÜ/1ml, mis on täiesti aktsepteeritav. Sõrumäe küla puurkaevuvees ei vasta hägusus III kvaliteediklassi nõuetele, kuid probleem on veetöötlusseadmetega lahendatud.  Veetöötlust rauaeralduse osas vajab Varesmetsa puurkaevu vesi. Analoogselt teiste olemasolevate ja projekteeritud seadmetega Sõrumäel ja Jõugas on soovitav ka Varesmetsa puurkaev-pumplasse paigaldada vee desinfitseerimisseadmed.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 71

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

5.4 VEEVÕRK JA SELLE SEISUND 5.4.1 Iisaku alevik

Iisaku aleviku veevõrgu saab tinglikult jagada kaheks piirkonnaks:  Iisaku põhjapiirkond  Iisaku lõunapiirkond.

Samas on juba aastast 2004 toiminud piirkondade vahel magistraaltorustike ühendus, mis loodi Jõhvi-Tartu mnt alt läbiviiguna, nii et Iisaku veevõrku saab käsitleda ühtse survetsoonina. Aleviku varustamine tervikuna on võimalik nii Iisaku aleviku puurkaevu ja rajatava II astme pumpla kui ka Kasevälja pargi puurkaevu baasil. Et viimane variant oleks igal ajahetkel aktsepteeritav ka veekvaliteedinõudeid silmas pidades, näemegi ette rauaeraldusseadmete paigaldamise Kasevälja pargi puurkaev-pumplasse.

Iisaku aleviku reljeef eeldab kõrguste vahe poolest veevarustuse kahe rõhutsooni loomist sest reservuaar ei taga vajalikku survet aleviku kõrgemas osas, samas madalamas osas on surve piisav. Aleviku ühes kõrgemas punktis asuv puurkaev-pumpla ja reservuaar tagab veevõrgu rõhu sisuliselt geodeetilist kõrguste vahet ära kasutades ning loodava survetõstepumpla tõstekõrguse saab dimensioneerida, arvestades põhiliselt vaid Mäe tn ja Tartu mnt põhjapoolseima osa majade nr 1-10 elanikele vajaliku veerõhu tagamisega (vähemalt 20 m vs). Antud rõhuga on tagatud ka tuletõrjeveevajadus ja –rõhk hüdrantides.

Iisaku aleviku veetorustiku ligikaudne kogupikkus on 9805 m (koos Gümnaasiumi territooriumi peatorustike ja olulisemate ühendustega).

Käimasoleva Projekti: Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, raames rekonstrueeritakse ligikaudu 3970 m ja rajatakse 1470 m veetorustikke, kokku ca 5440 m. Samuti tekitatakse 2 survetsooni.

Lisaks sellele on lähema 4-5 aasta jooksul plaanis veevõrgust renoveerida veel ligikaudu 2830 ning ümberehituste ja ringistamistega rajada veel ca 120 m, kokku ca 2950 m torustikku. Lisaks on kavas rajada ühisveevärk Iisaku aleviku uue elamurajooni veega varustamiseks, mille osas on kehtestatud detailplaneering.

Lähemalt kirjeldame torustike rajamise ja ümberehitamise investeeringuprojekte järgnevates osades.

Tänane töösolev torustik (enne suuri ümberehitustöid) on ehitatud põhiliselt malmist, diameetriga DN150: näiteks Tartu mnt peatorustik selle algusest kuni Gümnaasiumini. Sõpruse tn torustik on läbimõõduga DN80 ja Metsa tn tänane torustik DN100. Suures mahus DN150 m torustik ehitati omal ajal soeses tuletõrjeveevajaduse tagamisega. Tänaseks on kahjuks suurem osa hüdrante rivist väljas. Hüdrandid taastatakse ja pannakse uued ning neid paigaldatakse juurde vastavalt EVS 812-6:2005: Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus nõuetele.

Vähesel määral on alevikku rajatud plasttorustikke (PEH De110), seda aastal 2004 ja põhiliselt seonduvalt Jõhvi-Tartu mnt alt läbiviigu ja kahe varem eraldiseisnud piirkonna ühinemise

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 72

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

aladele.

Kokkuvõttes on torustiku tänane (rekonstrueerimiseelne) seisund vähemalt ½ ulatuses alla rahuldavat taset ja vajab põhiosas võimalikult kiiret ümberehitamist. Seda näitavad ka müümata vee arvnäitajad – põhiliselt sisaldab müümata vee osa lekkeid. Kõige olulisemad tööd Projekti: Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine raames, on ette nähtud läbi viia aasta 2016 lõpuks.

5.4.1.1 Tuletõrjeveevarustus Olemasolev veetorustik on rajatud arvestusega, et torustikel on hüdrandid tulekahju kustutamiseks vajaliku vee võtmiseks. Varasematel aastatel rajatud hüdrantidest enamus ei ole töökorras.

Ka tulevikus tagatakse tuletõrjeveevarustus (vähemalt) De110 plasttorustikele rajatavate hüdrantide baasil. Lisaks ehitati Kasevälja pumplale otseväljaviigutorustik koos vastava sulgarmatuuriga ehk nn seinahüdrant puurkaevust vee otsevõtuks. Tuletõrjeveevajadusteks projekteeritakse ja paigaldatakse valmivasse II astme pumplasse tuletõrjevee tarbeks survepump.

Alevikus asub ka tuletõrje veevõtukohti ja –mahuteid, kuid nende seisund pole teada.

5.4.2 Sõrumäe küla veevõrk Sõrumäe küla ühisveevärgisüsteemi väljaehitamise raames rajati Sõrumäe külla ühisveevärk (võrk) järgmises ulatuses (vt ka lisa, joonised, VK-6-1, 6-2):

De32 - ca 1057 m De40 - ca 1483 m De50 - ca 400 m De63 - ca 950 m Kokku: 3890 m

Kõik torustikud on rajatud polüetüleenist PN10 PE 100 SDR 17.

5.4.3 Varesmetsa veevõrk Varesmetsa tänase veevõrgu pikkus on kuni 1,5 km, seisund pole teada, teada on ligikaudne asukoht. Käesoleva ÜVKA raames näeme veetorustiku ümberehituse ette sellises ulatuses, et tagatud oleks veeteenuse kättesaadavus kõigile Varesmetsa külas ühisveevärgiga liitunud elanikele (vt ka lisa, joonised, VK-4).

5.4.4 Jõuga küla veevõrk Jõuga küla veevõrk on valmimisjärgus ning kasutuslubade saamine ja lõplik üleandmine toimub aastal 2016.

Torustike osas on Konsultandil kasutada projektijärgsed mahud, teostusdokumentatsiooni veel ei ole.

Jõuga küla ühisveevärgisüsteemi väljaehitamise raames rajatakse Jõuga külla ühisveevärk

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 73

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

(võrk) järgmises ulatuses (vt ka lisa, joonised, VK-5-1, 5-2):

De32 - ca 1385 m De40 - ca 2270 m De50 - ca 1328 m De63 - ca 736 m Kokku: 5719 m

Kõik torustikud rajatakse polüetüleenist PN10 PE 100 SDR 17.

5.5 ÜHISKANALISATSIOON 5.5.1 Iisaku aleviku ühiskanalisatsioon Iisaku aleviku reoveebilansist annab ülevaate tabel 5.5

5.5.1.1 Kanalisatsioonivõrk Iisaku aleviku põh jaosa on suuresti ilma kanalisatsioonivõrguta – tarbijatel on kas oma kogumiskaevud või juhitakse reovesi imbkaevudesse. See põhjustab aga suuri keskkonnaohtusid. Kanalisatsiooniga on Iisaku alevikust varustatud selle lõunaosa ja põhjaosast kaks korterelamut. Plaanilt mõõdetuna on isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus ~1675 m.

Kanalisatsioonitorustikud on alal, mis hõlmab kaht korruselamut aadressidega Tartu mnt. 52 ja R.T. Hanseni 9, elamut Tartu mnt. 54, lasteaed-administratiivhoone, Iisaku muuseum (Tartu mnt 58 ja 49), elamu Tartu mnt 60, katlamaja ja Iisaku Gümnaasiumi (vt lisa, joonised). Antud territooriumil on kanalisatsioon lahendatud isevoolselt ja reovesi kogutakse kokku Gümnaasiumi reoveepumplasse. Sealt pumbatakse reovesi Iisaku reoveepuhastisse.

Iisaku aleviku kanalisatsioonisüsteem koosneb järgmistest torustikest:  R.T. Hanseni 9 ja Tartu mnt 52 kaev (pkt. 7) skeemil VK-1, DN 200 asbotsement;  Kaev (pkt. 7)- Gümnaasiumi pumpla (KP1), DN 200 asbotsement;  Elamu Tartu mnt 54 - Vallamaja (Lasteaed) - eelmise torustikuni, DN 150 materjal teadmata;  Tartu mnt 60- kaev (pkt. 8),  Muuseum- eelnev torustik, DN 150;  Katlamaja – Kaev (pkt. 8);  Gümnaasium-Gümnaasiumi pumpla (KP1);

Survekanalisatsioonitorustik on suhteliselt uus ja kulgeb Gümnaasiumi RP - Iisaku reoveepuhastini, De160 PE.

Eelnimetatud survekanalisatsiooni pikkus on 825 m. Kanalisatsioonisüsteemi põhiprobleemideks on lisaks selle vähesusele põhjapiirkonnas, selle vanus ning kasutatud torude materjal.

Lõunapiirkond on praktiliselt täielikult varustatud kanalisatsiooniga – seal on ~ 1795 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 74

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Kasevälja reoveepumplast lähtuva survetorustikuga K-2 (lisa, joonised) juhitakse piirkonna reovesi Tiigi tn isevoolsesse torustikku, mille kaudu omakorda puhastile. Survetorustiku pikkus on 160 m.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 75

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel 5-5 Iisaku aleviku reoveebilanss aastateks 2015-2028 Näitaja 2015* 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike arv 742 729 716 703 690 677 664 651 638 625 612 599 586 573 Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike ligikaudne arv 162 207 302 397 492 587 632 651 638 625 612 599 586 573 Elanike eritarbimine, l/in/d 39,0 45 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 Infiltratsioon, % -14,0 20 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Infiltratsioon, m3/d -4,4 6,9 8,0 6,8 7,7 8,7 9,2 9,6 9,7 9,8 9,8 9,9 9,9 9,9 Puhastatud reoveekogus, m3/d 27,0 41,2 48,1 52,5 59,3 66,5 70,9 73,7 74,2 74,8 75,2 75,6 75,9 76,2 Kanalisatsiooniteenuse müük kokku, m3/d 31,4 34,3 40,1 45,6 51,5 57,8 61,6 64,1 64,6 65,0 65,4 65,7 66,0 66,3 Kanalisatsiooniteenuse müük elanikud, m3/d 6,3 9,3 15,1 20,6 26,5 32,8 36,6 39,1 39,6 40,0 40,4 40,7 41,0 41,3 Kanalisatsiooniteenuse müük juriidilised isikud, m3/d 25,1 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 *Märkus: aasta 2015 kajastab tegelikke andmeid jaanuar-november 2015 (11 kuud)

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 76

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Käimasoleva projekti, Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, raames kindlustatakse ühiskanalisatsiooniteenus aleviku põhjaosa elanikele ning rekonstrueeritakse ligikaudu 540 m ja rajatakse 3595 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, kokku 4135 m. Survetorustiku lõplik rajatav pikkus ei ole veel selgunud, see selgub projekti lõpliku kinnitamise ja kooskõlastuse järgselt. Tööde käigus rajatakse kuus (6) reovee kompaktpumplat, millest üks pumpla: RVP-3 on väiksema diameetriga, 1200 mm ja see pumpab vaid kahe eramu reovett (vt ka lisa, joonised, VK-1).

Lisaks sellele on lähema 4-5 aasta jooksul plaanis Iisaku aleviku lõunaosa kanalisatsioonivõrgust renoveerida veel ligikaudu 1725 m isevoolset ja 990 m survetorustikku ning rajada 240 m, kokku ca 2955 m torustikku. Lisaks on kavas rajada ühiskanalisatsioon Iisaku aleviku uue planeeritava elamurajooni teenindamiseks, mille osas on kehtestatud detailplaneering.

Lähemalt kirjeldame torustike rajamise ja ümberehituse investeeringuprojekte järgnevates osades.

5.5.1.2 Reoveepumplad Iisaku alevikus on tänase seisuga kaks reoveepumplat, mõlemad neist on rajatud aastal 2001.

Gümnaasiumi reoveepumpla asukoht on Iisaku Gümnaasiumi staadioni läheduses. Pumplasse suubub Iisaku aleviku reovesi, mis pumbatakse reoveepuhastisse. Praegusel hetkel on pumplas ABS reoveepump AS 0830 S13/4D. Pumba karakteristikud: 3  Tootlikkus Qmax = 45m /h;

 Tõstekõrgus Hmax = 9,8 m. Pumpla on automaatne standardne pakettpumpla. Pumplast väljub survetorustik DN 150 PE.

Kasevälja reoveepumpla asukoht on Iisaku aleviku lõunaosas, Kasevälja piirkonnas, Kaare ja Tiigi tn ristmikul. Pumplasse suubub Iisaku aleviku Kasevälja idaosas asuvate hoonete reovesi, mis pumbatakse Iisaku aleviku reoveepuhastisse. Pumpla on rajatud 2001. aastal, samal ajal kui Gümnaasiumi reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud endise reoveepumpla kõrvale, kusjuures vana pumpla korpus (betoonrõngad DN 3000 pealt kaanestatud) on jäetud vastuvõtubasseiniks, millest piki ühendustorustikku läheb reovesi pumplasse. Praegusel hetkel on pumplas ABS reoveepump AS 0830 S13/4D. Pumba karakteristikud: 3  Tootlikkus Qmax = 45m /h;

 Tõstekõrgus Hmax = 9,8 m. Pumpla on automaatne standardne pakettpumpla. Pumplast survetorustik on ühendatud Tiigi tn isevoolse torustikuga voolurahusti kaevu. Survetorustiku pikkus on 160 m ja materjal PE De110.

Käimasoleva projekti, Iisaku aleviku põhja- ja keskosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 77

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

rekonstrueerimine ja laiendamine, raames rajatakse Iisaku alevikku täiendavalt 6 reoveepumplat.

Joonis 5-20 Kasevälja reovepumpla

5.5.2 Iisaku reoveepuhasti

Iisaku reoveepuhasti asub Iisaku aleviku lõunaosas, aadressil Tiigi tn 2. Arvestades Iisaku tänast kanaliseerituse taset, teenindab see esialgu veel suuresti vaid Iisaku lõunaosa. Puhastile jõudev vooluhulk oli 2015. a 11 kuuga keskmiselt ~27 m 3/d ning täna on tagatud puhastile jõudva reovee automaatne mõõtmine. Puhasti heitveesuublaks on Iisaku peakraav, mis on reostustundlik, sest vastavalt Veeseaduse (VS) § 36 lg (2) on kõik heitveesuublad reostustundlikud.

Iisaku aleviku reoveepuhasti on täielikult rekonstrueeritud aastal 2013. Olemasolevast puhastist on hästi ärakasutatud endise reoveepuhasti betoonmahutid (protsessimahutid), mis leidsid ärakasutamist 100%-elt. Uue puhasti tehnohoone ehitati kahe protsessimahuti (tanki): eelsetiti ja ühe aerotanki sektsiooni peale. Eelnevalt telliti vastavalt Tellija nõuetele TTÜ-st Ehitiste Projekteerimise Instituudist vana reoveepuhasti mahutite raudbetooni ekspertiis, mis aga kinnitas betoonelementide head säilivust ja vastupidamist.

Olemasolev heas seisundis olev puhurite ruum jäeti alles ja on kasutusel laoruumina.

Reoveepuhasti on ehitatud järgmistele koormustele ja näitajatele:

 Reovee keskmine vooluhulk – 100 m3/d (arvestades, et ühiskanalisatsiooniga ühineb kokku 800 inimest)  Maksimaalne tunnivooluhulk – 10 m3/h  Reostuskoormus (BHT7) – 700…900 ie; 42…56 kg BHT7/d  Lämmastikukoormus – 8,4…10,8 kg Ntot/d  Fosforikoormus – 1,4…1,8 kg Ptot/d

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 78

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Reoveepuhasti koosneb maa-alustest raudbetoonmahutitest ja nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Puhasti koosneb anoksilisest segamiskambrist, õhustuskambrist, järelsetitist ja hoone kõrvale paigaldatavast klaasplastist mudamahutist. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil koos lämmastikühendite eeldenitrifikatsiooniga. Puhasti juures on purgimissõlm paakautoga veetava reovee puhastisse vastuvõtuks.

Tehnoloogiliste seadmete hoone paikneb puhasti mahutite peal, nii et mahutid paiknevad osaliselt sooja ruumi (kus paiknevad ka võre, puhurid, elektri-automaatikablokk) all, osaliselt vaid õhukeste seinte ja katusealusega kütmata ruumis.

Hoones on kolm ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum (seal on ka töölaud ja tool puhasti operaatorile) on soojad ruumid ning külm ruum, mis paikneb poole õhustuskambri ja järelsetiti kohal. Tehnoloogiliste seadmete ruumis on kõik seadmed, mis ei talu miinustemperatuure: vooluhulgamõõtur, võreseade, puhurid ja fosforiärastusseade koos kemikaalimahutiga.

Iisaku reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus võreseadmes 2. bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes 3. fosforiärastus keemilise sadestamise teel, lisaks mõningane bioloogiline ärastus 4. jääkmuda tihendamine mudatihendis

Biotiikidesse juhitakse reovesi suure vooluhulga ja reoveepuhasti avarii korral. Eesvooluks on biotiikide kõrval voolav Iisaku peakraav.

Iisaku reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: 1. reoveepumpla 2. reoveepurgla 3. võreseade 4. aktiivmudapuhasti (olemasolev OXYD-90 reneoveeritud betoonkorpus), milles on a. anoksiline segamiskamber b. õhustuskamber c. järelsetiti 5. mudatihendi (mudamahuti) 6. tehnohoone puhasti peal (uus)

Reoveepumpla on maa-alune PE plastist mahuti läbimõõduga 1,6 m. Pumpla paikneb teenindusplatsi kõrval. Pumplas on kaks ühesugust sukelpumpa, pumplasisesel survetorul on siibrid ja tagasilöögiklapid DN100. Maa-alune survetoru reoveepuhastini on PE De110 torust. Pumbad on mitteummistuva töörattaga (WORTEX või ühelabaline), millest pääsevad läbi võõrised suurusega kuni 80 mm. Pumplasse suubub üks isevoolne toru ühinemiskaevust.

Pumba parameetrid on järgmised: - jõudlus Q= 12,6 m3/h - tõstekõrgus H= 6 m Reoveepumpla ette on nähtud avarii möödavool, pumpla rikke korral on võimalik reovesi juhtida enne pumplat avarii torustikku ja selle kaudu biotiikidesse.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 79

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Reovesi jõuab Iisaku reoveepuhastisse läbi reoveepumplast algava survetoru, mis lõpeb tehnohoones paikneva võreseadme rahustuskasti sissevoolu juures. Survetoru tehnohoonesse jäävale torule on ette nähtud induktiivse vooluhulgamõõturi andur (DN100).

Purgimissõlm on projekteeritud puhasti ette, reoveepumpla juurde. See koosneb maa-alusest plastmahutist suurusega 20 m3. Mahuti peal on kaks teeninduspüstikut läbimõõduga 600 ja 800 mm. Suuremas püstikus paikneb käsivõre (piide vahe 10 mm, materjal AISI 316) koos prahi nõrgumise plaadi/korvi ja vooliku kinnitamise kohaga. See on purgitava reovee vastuvõtukoht. Teise püstiku all paikneb reoveepump, mis pumpab purgitud reovee otse peapumplasse. Seda tuleb teha perioodiliselt, soovitavalt öösel, et vältida puhasti ülekoormamist. Puhastisse võib pumbata kuni 10 m3 purgitud reovett ööpäevas.

Pumba juhtimine toimub reoveepuhasti juhtkilbist. Purgla pumba parameetrid on järgmised: - jõudlus Q = 3 l/s - tõstekõrgus H = 4 m

Võreseade on kaheosaline. Esimene on kruvivõre, mille sõela avad on läbimõõduga 3 mm, (jõudlus 50 m3/h) ja teine käsivõre, mille piide vahe on 10 mm. Kruvivõre ja selle kast on tehtud roostevabast terasest AISI 316. Kui võre ummistub ja/või juurdetulev vooluhulk on suurem võre läbilaskevõimest, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti, läbib käsivõre ja voolab sealt edasi anoksilisse kambrisse. Kui kruvivõre sõel ummistub ja vesi hakkab ülevoolu kaudu voolama käsivõre kasti, antakse avariisignaal operaatorile.

Võrepraht eemaldatakse kruvitransportööriga prahikonteinerisse. Võreseadme transporttsoonis võrepraht taheneb ja tiheneb sedavõrd, et selle pressimine eraldi vajalik ei ole.

Anoksiline segamiskamber on vajalik juurdetuleva reovee ja puhastis ringleva vee segunemiseks ning lahustunud hapniku kontsentratsiooni alanemiseks. Lahustunud hapniku puudumise tõttu hakkab seal toimuma denitrifikatsiooniprotsess, mille käigus nitraatlämmastik redutseeritakse lenduvaks lämmastikuks. Protsessi toimumiseks vajalik süsinik saadakse värskest reoveest.

Anoksilises kambris paikneb segur (mikser), mis segab mahuti sisu pidevalt läbi takistades aktiivmuda settimist mahuti põhja. Segisti mootor on võimsusega 1,9 kW. Pealt on anoksiline kamber kaetud betoonplaadiga milles on seguri kohal, rihveldatud metallplaadiga kaetud teenindusava.

Anoksilise kambri suurus on 35 m3, vee maksimaalne sügavus on 2,7 m. Anoksilisest kambrist voolab reovesi õhustuskambrisse.

Õhustuskamber, paikneb vana puhasti ühes pooles, selle maht 70 m3, vee sügavus kambris on 2,7 m. Õhustuskambri põhjas on neli õhujaotustoru ja nende küljes 64 taldrik aeraatorit. Õhutorud on läbimõõduga DN80, materjal PE või PP. Õhu hulka, mis puhurist aeraatoritesse antakse, reguleerib hapnikuanduri juhtimisel töötav sagedusmuundur.

Denitrifikatsiooniprotsessi efektiivseks toimimiseks tuleb tekitada aktiivmudasegu ringlus anoksilise kambri ja õhustuskambri vahel. Aktiivmudasegu ringluse pidevaks ja stabiilseks toimimiseks on õhustuskambrisse projekteeritud õhktõstuk (airlift), mis võtab vee koos

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 80

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

aktiivmudaga õhustuskambri väljavoolu juurest, tõstab selle üles ja vesi voolab toru kaudu anoksilisse kambrisse. Ringlusmäär on 300…500% ööpäevakeskmisest vooluhulgast. Vajalik õhukogus õhktõstukile (ca 20 m3/h) saadakse õhustussüsteemist, õhu hulka reguleeritakse siibriga käsitsi. Kuna puhuri pöörded ajas muutuvad, muutub ka õhutorustikku antava õhu rõhk. Seega muutub ka õhktõstuki vooluhulk samas rütmis puhuriga. Kui õhktõstuki keskmine vooluhulk on välja reguleeritud puhuri keskmise töörežiimi järgi, on aktiivmudasegu ringlus tagatud ja selle vooluhulga väike kõikumine puhasti tööd ei häiri. Tagasi õhustuskambrisse voolab vesi läbi ava kambritevahelises seinas.

Õhustuskambris toimub aktiivmuda õhustamine ja segamine nn kestusõhustuse režiimis. Protsessi käigus lagundatakse reovees olev orgaaniline aine (BHT) ning toimub ammoonium- lämmastiku nitrifikatsioon. Õhustamine ja segamine toimub suruõhuga. Suruõhu allikaks on tehnohoones olevad puhurid. Suruõhk surutakse vette läbi ketasaeraatorite, mis on varustatud vastupidavate peenmullmembraanidega. Õhustuskambrist järelsetitisse voolab aktiivmudasegu läbi toru, mis algab õhustuskambrist ja lõpeb järelsetiti kesktorus.

Reovee õhustamiseks kasutatakse üht pöördkolb tööorganiga puhurit. Puhuri parameetrid on järgmised:  jõudlus Q = 270 m3/h  arendatav rõhk p = 320 mbar Tehnohoonesse paigaldatakse teine puhur tagavaraks.

Järelsetiti paikneb anoksilise segamiskambri otsas, õhustuskambri kõrval, vana puhasti ühel poolel.

Järelsetitis eraldatakse aktiivmuda puhastatud veest. Järelsetiti näol on tegemist koonuselise põhjaga vertikaalsetitiga, mille seinte kalle on 60°.

Aktiivmudasegu juhitakse järelsetitisse läbi kesktoru (De 400 mm). Väljavool järelsetitist toimub ülevoolurenni kaudu, mis tuleb teha 2 mm paksusest lehtterasest AISI 316. Ülevoolurenn on varustatud ujumuda tõkestamise plaatidega.

Aktiivmuda tagastamiseks ja liigmuda eemaldamiseks on järelsetiti ühes servas mudatagastuspumba kast, materjaliks lehtteras AISI 316. Muda sissevool kasti toimub läbi toru, mis ulatub järelsetiti põhja. Kastis paiknev mudatagastuspump töötab perioodiliselt.. Tehnoruumi jõudes hargneb mudatagastustoru torukolmikuga kaheks haruks. Kolmiku üks haru suundub anoksilisse kambrisse, enne mida see kõigepealt pöördub üles ja seejärel taas alla. Selle toru kaudu toimub mudatagastus puhastusprotsessi. Teisele, otse mudamahutisse suunduvale toru harule tuleb paigaldada elektriajamiga siiber DN50. Selle haru kaudu toimub liigmuda eemaldamine süsteemist. Mudatagastustoru kinnitatakse tehnoruumi põrandale roostevabast terasest kinnitusklambritega, elektriajamiga siiber toetub kuumtsingitud metallist kanduritele.

Fosforiärastusseade asub tehnoseadmete ruumis ja koosneb kemikaalimahutist ca 250 l ning dosaatorpumbast maksimaalse jõudlusega 2 l/h. Normaaltingimustes peaks dosaatori jõudlus olema reguleeritud 200-250 ml/h. Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse, mahuti keskele. Kemikaalimahutis peab olema tasemeandur, mis jälgib mahuti tühjenemist. Teatud min. taseme juures saadetakse puhasti hooldajale signaal kemikaalimahuti tühjenemise kohta.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 81

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Mudamahutiks e. mudatihendiks on klaasplastmahuti suurusega 20 m³, mis asub rekonstrueeritava puhasti kõrval. Mudamahutis muda osaliselt stabiliseerub ja tiheneb. Tihenenud muda veetakse ära paakautoga. Muda kihistuse vältimiseks ja osalise aeroobse stabiliseerimise eesmärgil on mudamahuti põhjas 3 jämemull aeraatorit, mille kaudu mahutisse jõudev õhk segab mahuti sisu läbi. Muda läbisegamise ajal tuleb õhustitesse anda õhku ca 15 m3/h. Selleks on tehnoloogiliste seadmete ruumi ette nähtud teine, väike puhur.

Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Selle puhastisse tagasisuunamiseks on mahutil kolmikuga väljavoolutoru, mis suubub reoveepumplasse.

Mudamahuti tühjendamiseks, kui mahuti on täis, tuleb paakautoga sõita selle teeninduspüstiku juurde ja muda sealt välja imeda.

Biotiigid töötavad puhvertiigina ja puhasti avarii korral. Sinna juhitakse ka reoveepumpla avariiülevool ja reovesi suure vooluhulga korral

Reoveepuhasti juurde viib tänase seisuga korrastatud juurepääsutee ning puhasti ees ja ümber paikneb korralik tihendatud kilustikuga plats pumpla, purgla, mudamahuti ja uue tehnohoone juures. Sisseneva tee laius väravate juures on 4,5 m, värava laius 4,0 m. Autodel on teenindusplatsidel ümberkeeramise võimalus. Võreprahi konteineri tühjendamiseks saab auto tagurdada uue tehnohoone ukse juurde. Reoveepuhasti territooriumi ümber on võrkaed kõrgusega 1,5 m.

Reoveepuhasti üld- ja protsessiskeem on näidatud järgnevatel joonistel.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 82

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-21 Iisaku aleviku reoveepuhasti üldskeem

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 83

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-22 Iisaku aleviku reoveepuhasti tehnoloogiaskeem Järelpuhastuseks on endiselt võimalik kasutada kaht biotiiki pindaladega 585 m 2 ja 560 m2, mis alates aasta 2013 augustist-septembrist on aktiivsest kasutusest väljas ja mõeldud kasutuseks avarii- või hädaolukorra tarbeks.

Järgnevates tabelites on toodud Iisaku reoveepuhastisse siseneva ja väljuva reovee analüüsid (suurim lubatud sisaldus on võetud OÜ Iisaku Elamumajandusele väljastatud vee erikasutusloast, mis kehtib alates 16.02.2015 tähtajatult.

Tabel 5-6 Iisaku aleviku reoveepuhastisse siseneva reovee analüüsi tulemused Saasteaine Proov Proov Proov Ühik nimetus 03.03.2015 14.04.2015 15.07.2015 pH 8,1 6,8 7,7 Hõljum mg/l 160 130 109

BHT7 mgO2/l 33 280 420 KHT mgO/l 300 645 850

Püld mg/l 8,0 13 14

Nüld mg/l 79 120 165

Arvestades Iisaku puhastisse jõudvat reovee vooluhulka: 27 m3/d ja maksiamaalset BHT7 väärtust: 420 mg/l, saame maksimaalseks inimekvivalentide arvuks ie koguse, 60 g BHT7/ie järgi: 189 ie-d.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 84

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel 5-7 Iisaku reoveepuhasti väljundheitvee analüüsi tulemused Suurim lubatud Saasteaine sisaldus Proov Proov Proov Ühik nimetus vastavalt vee 03.03.2015 14.04.2015 15.07.2015 erikasutusluba pH 6,0-9,0 7,4 8,3 7,8 Hõljum 35 mg/l 9,2 34 6,4

BHT7 25 mgO2/l 10 10 6,0 KHT 125 mgO/l 68 61 85

Püld 2 mg/l 0,6 0,79 1,1

Nüld 60 mg/l 40 46 29 - Saasteained, mille keskkonda Sulfaadid viimist loaga ei 2- mg/l 130 160 130 SO4 limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Kloriidid 140 200 150 (Cl-)

Nagu tabelist näha, vastavad puhastist väljuva heitvee näitajad kõigile veeloa nõuetele.

Joonis 5-23 Iisaku aleviku reoveepuhasti välisvaade

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 85

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Joonis 5-24 Esiplaanil reoveepumpla, vasakul purgla, paremal (tehnohoone pool) mudamahuti

5.5.3 Sademeveesüsteemid Iisaku alevikku on sademeveesüsteeme rajatud minimaalselt.

On olemas kaks süsteemi - gümnaasiumi territooriumil ning Sõpruse põiktänaval. 5.6 KOKKUVÕTE IISAKU ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST Probleemid, mis jäävad peale käesoleva (2015-2016) ehituse lõppemist: 1. Osa veetorustikust Kaseväljal on ehitatud asbesttorust; 2. Reoveepuhastil puudub veevarustus; 3. Veetorustike vanemad osad kohati kehvas või teadmata seisundis (teadaolevad kohad): 3.1 Vanemate majade torustik (Kasevälja 1 – Tiigi 8); 3.2 Torustik Kasevälja pargis, (pumplast läände), vana sigala ees kaevudes liitmikud läbi roostetanud ja torustik vilets; 3.3 Torustik kooli garaaž-muuseum-Tartu mnt 60- Aia tn (Endel Anvelt); 3.4 Trassiosa Kasevälja saun (Pargi 5-st lõunasse).

Puudused on kavas kõrvaldada ehituse järgmises etapis. 6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA 6.1 EESMÄRGID Eelnevas osas andsime ülevaate OÜ Iisaku Elamumajandus (edaspidi IEM) hallatava Iisaku valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhiprobleemidest.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 86

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

IEM tegevuspiirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega:  VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund ja renoveerimise vajadus;  Joogiveetöötluse vajadus puudub Iisaku aleviku puurkaevul,  Joogiveetöötluse vajadus Kasevälja pargi ja Varesmetsa puurkaev-pumplatel;  Vajaliku veevaru, k.a tuletõrjeveevaru tagamise vajadus Iisaku veevõrgus; Keskkonnaaspektidega:  Iisaku aleviku loodushoiualadega, eeskätt Iisaku parkmetsaga, mis on lendorava (Fteromys volans volans) elupaigaks, samuti hariliku kopsusambliku (Lobaria putmonaria) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohaks ning vääriselupaigaks (VEPI02175), samuti Iisaku parkmetsaga;  Olemasolevad kanalisatsioonivõrgud on amortiseerunud, mistõttu toimub reovee filtratsioon pinnasesse, samuti põhjavee reostusoht;  Tingituna kanalisatsioon puudumisest põhipiirkonna põhjaosas (veevarustuspumplate lähedal), on lekkivate kogumiskaevudega oht reovee sattumisel pinnasesse.

Majanduslike aspektidega:  Iisaku valla ja IEM rahalised vahendid on vee- ja kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute iseseisvaks läbiviimiseks ebapiisavad, mistõõttu näeme ette ka eeskätt KIK- ilt abiraha kasutamise.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonde ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:  Joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC nõuetele;  Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni);  Suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 ja Euroopa Ühenduse asulaheitvee direktiivi nr 91/271 nõuetele.

Käesolev töö on samuti edasiseks aluseks EL Veepoliitika Raamdirektiivi (2000/60 EEC) realiseerimisele. Vastavalt viimatinimetatud dokumendile on Eestit jaotatud kolmeks vesikonnanaks, mis lähtudes pinnaveekogude valgala printsiibist on jaotatud omakorda alamvesikondadeks. Veemajanduskavade uuendamise tähtaeg oli 22.12.2015. Veemajandusliku infrastruktuuri areng peab olema veemajanduskavaga kooskõlas. Käesoleva projekti realiseerimisega luuakse eeldused Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete edukaks täitmiseks Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamise ja väljaarendamise osas.

Vesikonna veemajanduskava meetmete kava ning Iisaku valla arengukava ja üldplaneering peab edaspidi haakuma antud töös kavandatavate tegevustega ÜVK-süsteemide osas.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 87

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA Investeeringuprojektide prioriteetsuse ja ajalise rakendatavuse arvestamisel programmide koostamiseks, tuleb lähtuda eelkõige elanikkonna tervisest, loodushoiu- ja keskkonnanõuete täitmisest, teiste õigusaktide täitmise kohustusest ja tähtaegadest.

6.2.1 Elanikkonna tervis Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt määrusele nr 82 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette puurkaevude, reservuaari ja pumplate korrasolek. Tänasel päeval saab öelda, et Iisaku põhjaveekvaliteet tagab joogiveekvaliteedi ilma vett töötlemata ning veereservuaar on rekonstrueeritud.

6.2.2 Loodushoiualad Iisaku parkmets on lendorava (Fteromys volans volans) elupaigaks, samuti hariliku kopsusambliku (Lobaria putmonaria) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht ning vääriselupaik (VEPI02175).

6.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine Keskkonnanõuete täitmisega seondub ÜVK-süsteemide osas enim reoveepuhasti ja selle kaudu suublasse juhitava heitvee kvaliteet. Eestisiseselt on kohustus täita määruse nr 99 nõudeid, mida on tehtud (Iisaku reoveepuhasti renoveeriti täielikult aastal 2013) ning EL asulareoveedirektiivi 91/271 nõudeid. Samas viimase õigusaktiga alla 2000 ie-ga reoveekogumisaladel käideldavat heitvett otseselt ei käsitleta. Kõige olulisem on aga Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nõuete täitmine, mis tänase seisuga on IEM poolt saavutatud.

6.2.4 Õigusaktide täitmise kohustus IEM peab oma tegevuses lähtuma nii veeseadusest, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest, planeerimisseadusest, ehitusseadustikust ning reast teistest osas 2.2 käsitletud kui eelnevas punktis nimetatud kvaliteedinõudeid reguleerivatest määrustest.

Kuivõrd enamik õigusaktide nõuetest on Iisaku valla ÜVK puhul täidetud: on toimiv ühisveevärk ja –kanalisatsioon, veekvaliteet vastab normidele, siis tulebki esmase prioriteedina, lisaks Kasevälja pargi ja Varesmetsa puurkaev-pumplatele rauaeraldusseadmete paigaldamisele – tagada aleviku lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu ümberehitamise ja laiendamise projekti töössevõtmine, mis väldib perspektiivis ohte keskkonnale. 6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID IISAKU ALEVIKU ÜVK- SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL Kuna kõik Iisaku valla ÜVK süsteemid on Konsultandi poolt põhiliselt kirjeldatud peatükis “Olemasoleva olukorra kirjeldus”, siis käsitleme siinkohal ainult edasiste investeeringuprojektide kavasse võetavaid süsteeme. Kuna põhitegevusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamine ja laiendamine ning Kasevälja pargi ja Varesmetsa puurkaev- pumplate varustamine rauaeraldusseadmetega, siis Konsultant käesolevas investeeringuprogrammis aletrnatiivvariante ei näe.

6.3.1 Projekt A. Iisaku aleviku lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 88

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

ümberehitamine ja laiendamine koos Kasevälja pargi puurkaevpumpla veetöötlusseadmete paigaldamisega

Projekt A1. Iisaku aleviku lõunaosa veevõrgu ümberehitamine ja laiendamine Tööde mahud on järgmised: Veetorustiku (V1) ümberehitamine: • De32 - ca 900m, • De40 - ca525m, • De50 - ca 60m, • De110 - ca 1260m, • De160 - ca 85m Veetorustiku (V2) (ehitamine/laiendamine) - De50 - ca 120 m (vt ka lisa, joonised, VK-2) Kokku: 2950 m.

Kõik torustikud rajatakse polüetüleenist PN10 PE 100 SDR 17. Tööde läbiviimise aeg: 2017- 2019 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga).

Projekt A2. Iisaku aleviku lõunaosa kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine ja laiendamine Tööde mahud on järgmised (vt ka lisa, joonised, VK-2): • Kanalisatsioonitorustik (K1) (ümberehitus PVC De200 Sn8, ca 1725 m; • Kanalisatsioonitorustik (K2) (rajatav) - PVC De160 Sn8 - ca 240 m; • Survekanalisatsiooni ümberehitus (K>) PE De110 PN10 - ca 990 m Kokku: 2955 m.

Tööde läbiviimise aeg: 2017-2019 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga, soovitav läbi viia üheaegselt veetorustikutöödega).

Projekt A3. Kasevälja pargi puurkaev-pumpla veetöötlusseadmete paigaldamine Kuna Kasevälja pargi puurkaev-pumplale ehitati aastal 2014 uus hoone arvestusega, et sinna saaks paigaldada ka veetöötlusseadmed, siis piirduvad käesoleva projekti tööd vaid veetöötlusseadmete, seadmete automaatika ja ühendustorustike paigaldamisega.

Kavandatavad tööd on üldjoontes järgmised:

• Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter (kaks paaki), Q = 3,6 m3/h, koos filtritäitematerjali, ühendustorustike ja uhteveemahutiga, tarne ja paigaldamine; filtripesu toimub analoogselt Sõrumäe pumplale, läbi paarisfiltri ühe paagi ; • Kompressori paigaldamine (alternatiiviks injektor); • Filtri paigaldamine suruõhu järelpuhastuseks ; • Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, L~ 60 m. Materjal: PE PN 10 de75; • elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd koos andmeedastus- ja kaugjuhtimisseadmetega ning hooldepersonali 1 p. Koolitusega.

Antud projektile puuduvad alternatiivid, küsimus on investeeringuprojektide kavandamise

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 89

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

ajaliste võimaluste ja prioriteetide seadmine.

Joogiveekvaliteet, selle tagamine ja säilitamine on ÜVK arendamise esmaseid prioriteete.

Projekti ligikaudne kavandatav maksumus on: 42 876.00 eurot ning realiseerimine aastal 2017.

6.3.1 Projekt B. Iisaku aleviku uuselamurajooni vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamine

Projekt B1. Iisaku aleviku uuselamurajooni veevõrgu ehitamine Tööde mahud on järgmised: Veetorustiku ehitamine:V4 (vt ka lisa, joonised VK-1 ja VK-3) De32 (majadele) - ca 300m De40 - ca 70m De50 - ca 240m De110 - ca 880m Kokku: 1490 m.

Käesoleval ajal, aasta 2015 lõpul, toimuvad juba antud võrgu ehituse projekteerimistööd, mille käigus mahud täpsustuvad. Antud mahud pärinevad detailplaneeringu mahtudest.

Kõik torustikud rajatakse polüetüleenist PN10 PE 100 SDR 17. Tööde läbiviimise aeg: 2017-2020 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga, Konsultandil on täpne aeg teadmata, kuid see jääb kindlasti lühiajalisse programmi, kuna hetkel toimuvad juba projekteerimistööd).

Projekt B2. Iisaku aleviku uuselamurajooni kanalisatsioonivõrgu ehitamine

Tööde mahud on järgmised (vt ka lisa, joonised VK-1 ja VK-3): • Isevoolne torustik K4 - De160 - ca 1080m; • Survetorustik KS4 - De110 - ca 250m. Kokku: 1330 m.

• Reoveepumplate rajamine 2 kmpl, koos automaatikaseadmetega, sh pumpla korpus 1600 mm, nivooandur ja elektri-automaatikablokk, reoveepumbad 2 tk.

Tööde läbiviimise aeg: 2017-2020 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga, Konsultandil on täpne aeg teadmata, kuid see jääb kindlasti lühiajalisse programmi, kuna hetkel toimuvad juba projekteerimistööd). Tööd viiakse läbi koos uuselamurajooni veevõrgu ehitustöödega.

6.3.2 Projekt C. Varesmetsa puurkaevpumpla ümberehitamine Näeme ette järgmised tööd:  Pumplahoone ümberehitus;  Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter (kaks paaki), Q = 2,5 m3/h, koos filtritäitematerjali, ühendustorustike ja uhteveemahutiga, tarne ja paigaldamine;  PE PN16-torudest (elekterkeevismuhvidega) või PVC-U PN16 (liimühendustega) sisetorustikud, koos siibrite ja tagasilöögiklappidega tarne ja paigaldus;

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 90

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

 Õhukuivati paigaldamine;  Desinfitseerimisseadmete paigaldamine;  Elektripaigaldise ehitamine, s.h. uus liitumiskilp, sise- ja välisvalgustus- ning jõuseade ja elektriküte;  Uue süvaveepumba paigaldamine puurkaevu koos veetõstetoru ühenduskaabli, julgestustrossi ja seadmetega, Q = 2,5 m3/h, H = 55 m (pumpade valik tuleb kooskõlastada Tellijaga) ;  Otseväljaviigusiibri (nn seinahüdrandi) paigaldus hoone seina koos vajalike lõikamis- lõhkumis- ja taastustöödega;  Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (ca 200 m2) + keevispaneelpiirdeaed, kõrgus 1,50 m, ca 60 jm, koos lukustatavate väravatega (jalgvärav + kahe poolega tiibvärav);  Kolmekambrilise septiku rajamine uhtevee töötlemiseks.

Tööde läbiviimise aeg: hiljemalt 2017 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga).

6.3.3 Projekt D. Varesmetsa veevõrgu ümberehitamine ja laiendamine

Tööde mahud on järgmised (vt ka lisa, joonis VK-4):

 De32 - ca 480 m  De40 - ca 110 m  De50 - ca 90 m  De63 - ca 1060 m Kokku: 1740 m.

Kõik torustikud rajatakse polüetüleenist PN10 PE100.

Tööde läbiviimise aeg (orineteeruv ajavahemik): 2017-2020 (koos taotlus- ja hangetele kuluva ajaga).

6.3.4 Projekt E. Iisaku aleviku puurkaevude tamponeerimine Näeme ette kasutusest väljas ja perspektiivitute puurkaevude, Kasevälja pargi vana puurkaevu katastri nr 3179 (S-O veekiht) ja Kasevälja elamute puurkaevu katastri nr 3169 (O-Cm veekiht) tamponeerimise.

Tööde läbiviimise aeg täpsustakse, kuid orienteeruvalt võiks see toimuda ajavahemikus 2017- 2022.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 91

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

7 KOKKUVÕTE IISAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI INVESTEERINGUVAJADUSTEST Tabel 7-1 Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tegevus- ja investeeringuprogramm

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) Lühiajaline programm 2016-2022 Projekt A Iisaku aleviku lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine ja laiendamine koos Kasevälja pargi puurkaev-pumplasse veetöötlusseadmete paigaldamisega Iisaku aleviku lõunaosa veevõrgu A1 ümberehitamine ja laiendamine Veevõrgu ümberehitamine De160 1 PE PN10 m 85 150,0 12 750,00 Veevõrgu ümberehitamine De110 2 PE PN10 m 1260 110,0 138 600,00 Veevõrgu ümberehitamine De50 PE 3 PN10 m 60 90,0 5400,00 Veevõrgu ümberehitamine De40 PE 4 PN10 m 525 85,0 44 625,00 Veevõrgu ümberehitamine De32 PE 5 PN10 m 900 80,0 72 000,00

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 92

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) 6 Veevõrgu rajamine De50 PE PN10 m 120 90,0 10 800,00 Kokku 2950 284 175,00 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 56 835,00 Kokku 341 010,00 Iisaku aleviku lõunaosa kanalisatsioonivõrgu A2 ümberehitamine ja laiendamine Kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine (isevoolne) De200 1 PVC Sn8 m 1725 160,0 276 000,0 Kanalisatsioonivõrgu rajamine 2 (isevoolne) De160 PVC Sn8 m 240 150,0 36 000,0 Kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine (survetorustik) 3 DN110 PE PN10 m 990 110,0 108 900,0 Kokku 2955,0 420 900,0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 84 180,0 Kokku 505 080,0 Kasevälja pargi puurkaev- A3 pumplasse, VTJ paigaldamine

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 93

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter (kaks paaki), Q = 3,6 m3/h, koos filtritäitematerjali, ühendustorustike ja uhteveemahutiga, tarne ja 1 paigaldamine kmpl 1 24000,0 24 000,0 2 Kompressor tk 1 980,0 980,0 3 Filter suruõhu järelpuhastuseks tk 1 250,0 250,0 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, 4 L~ 60 m. Materjal: PE PN 10 de75 m 30 100,0 3000,0 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd koos andmeedastus- ja kaugjuhtimisseadmetega ning kmpl 5 hooldepersonali 1 p. koolitus ja töö 1 7500,0 7500,0 Kokku 35 730,0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 7146,0 Kokku 42 876,0 Iisaku aleviku uuselamurajooni B1 veevõrgu rajamine 1 Veevõrgu rajamine De110 PE PN10 m 880 110,0 96 800,00 2 Veevõrgu rajamine De50 PE PN10 m 240 90,0 21 600,00

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 94

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) 3 Veevõrgu rajamine De40 PE PN10 m 70 85,0 5950,00 4 Veevõrgu rajamine De32 PE PN10 m 300 80,0 24 000,00 Kokku 1490 148 350,00 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 29 670,00 Kõik kokku 178 020,00 Iisaku aleviku uuselamurajooni kanalisatsioonivõrõrgu

B2 rajamine Kanalisatsioonivõrgu rajamine 1 (isevoolne) de160 Sn8 m 1080 150,0 162 000,0 Kanalisatsioonivõrgu rajamine 2 (survetorustik) de110 PN10 m 250 110,0 27 500,0 Reoveepumpla rajamine koos automaatikaseadmetega, sh pumpla korpus 1600 mm, nivooandur ja elektri-automaatikablokk, kmpl 3 reoveepumbad 2 tk jm ja töö 2 16000 32 000,0 Kokku 1330 221 500,0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 44 300,0 Kokku 265 800,0 Iisaku alevik kokku 1 332 786,0

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 95

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) Varesmetsa puurkaev-pumpla C ümberehitamine 1 Pumplahoone ümberehitamine töö 1 11200,0 11200,0 Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter (kaks paaki), Q = 2,5 m3/h, koos filtritäitematerjali, ühendustorustike ja uhteveemahutiga, tarne ja 2 paigaldamine kmpl 1 9000,0 9000,0 PE PN16-torudest (elekterkeevismuhvidega) või PVC- U PN16 (liimühendustega) sisetorustikud, koos siibrite ja tagasilöögiklappidega tarne ja 3 paigaldus kmpl 1 3500,0 3500,0 4 Õhukuivati paigaldamine kmpl 1 850,0 850,0 Desinfitseerimisseadmete 5 paigaldamine kmpl 1 495,0 495,0

Elektripaigaldise ehitamine, s.h. uus liitumiskilp, sise- ja välisvalgustus- 6 ning jõuseade ja elektriküte kmpl 1 7500,0 7500,0

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 96

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) Uue süvaveepumba paigaldamine puurkaevu koos veetõstetoru ühenduskaabli, julgestustrossi ja 7 seadmetega, Q = 2,5 m3/h, H = 55 m kmpl 1 1600,0 1600,0 Otseväljaviigusiibri (nn seinahüdrandi) paigaldus hoone seina koos vajalike lõikamis- 8 lõhkumis- ja taastustöödega kmpl 1 750,0 750,0 Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (ca 200m2) + keevispaneelpiirdeaed, kõrgus 1,50 m, ca 60 jm, koos lukustatavate väravatega (jalgvärav + kahe 9 poolega tiibvärav) töö 1 3200,0 3200,0 Kolmekambrilise septiku rajamine 10 uhtevee töötlemiseks kmpl 1 2800,0 2800,0 Kokku 40 895,0 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 8179,0 Kokku 49 074,0

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 97

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Ühik- või Investeeringu-projektide kogumaksumus maksumused ja kokku 2015. a realiseerimine, eurot Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus hindades, eurot (ilma käibemaksuta) Varesmetsa veevõrgu D ümberehitamine 1 Veevõrgu rajamine De63 PE PN10 m 1060 95,0 100 700,00 2 Veevõrgu rajamine De50 PE PN10 m 90 90,0 8100,00 3 Veevõrgu rajamine De40 PE PN10 m 110 85,0 9350,00 4 Veevõrgu rajamine De32 PE PN10 m 480 80,0 38 400,00 Kokku 1740 156 550,00 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 31 310,00 Kõik kokku 187 860,00 Kokku Varesmetsa 236 934,00 E Puurkaevude tamponeerimine 1 Puurkaevu nr 3179 tamponeerimine tk 1 1800 1800,00 2 Puurkaevu nr 3169 tamponeerimine tk 1 2200 2200,00 Kokku 2 4000,00 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 800,00 Kõik kokku 4800,00 Kokku Iisaku valla investeeringud 2016-2022 1 574 520,0

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 98

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8 IISAKU VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS 8.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:  Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid,  Iisaku Elamumajanduse OÜ raamatupidamislikke andmeid,  ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. 8.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED Finantsprognoos on koostatud Iisaku aleviku ning Sõrumäe, Varesmetsa ja Jõuga külade ühisveevärkide- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos on koostatud 12-aastase perioodi kohta (2016-2028) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. 8.3 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE Vee-ettevõtte andmetel oli 2015. aastal ühendatud ettevõtte ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga tarbijaid järgmiselt: Tabel 8-1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud tarbijate arv Iisaku Sõrumäe Varesmetsa Jõuga Ühisveevärgiga liitunute elanike arv 740 23 30 0 Vee tarbimine m3/in kohta aastas 14,4 14,4 14,4 0 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv 162 0 0 0 Veeheide m3/in kohta aastas 14,2 0 0 0

8.4 TEENUSE TARIIFID

Iisaku vallas kehtivad hetkel erinevad veetariifid Iisaku aleviku ja kolme küla ühisveevärgi tarbijatele. Kanalisatsiooniteenus on kasutusel ainult Iisaku alevikus.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 99

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel 8-2 Tänased vee- ja kanalisatsioonitariifid Iisaku Elamumajanduse OÜ tegevuspiirkonnas:

Tariifid km-ta Vesi €/m3 Kanalisatsioon €/m3

Elanikkonnale ja asutustele 1,079 1,562 Iisaku alevikus Elanikkonnale Iisaku 0,54 0,00 valla külades

8.5 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,44 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine: Tabel 8-3 Ida-Virumaa leibkonnaliikme netosissetulekud Leibkonnaliikme ... individuaalsest netosissetulek ... palgatööst ... pensionist ... lapsetoetusest töisest tegevusest kokku, sh ... 388,9 239,3 25,3 119,6 4,7

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 100

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel 8-4 Eeldused ja algandmed finantsanalüüsi koostamiseks

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Tarbijahinnaindeks -1,00 1,02 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 Nominaalpalga kasvumäär 1,05 1,05 1,05 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06

Elanike arv 844 831 818 804 791 777 764 750 737 723 710 696 683 669 Iisaku alevik 742 729 716 703 690 677 664 651 638 625 612 599 586 573 Sõrumäe küla 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 Varesmetsa küla 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 Jõuga küla 49 49 49 48 48 47 47 46 46 45 45 44 44 43

Ühisveev. hõlmatud elanike arv 793 831 818 804 791 777 764 750 737 723 710 696 683 669 Iisaku alevik 740 729 716 703 690 677 664 651 638 625 612 599 586 573 Sõrumäe küla 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 Varesmetsa küla 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 Jõuga küla 0 49 49 48 48 47 47 46 46 45 45 44 44 43

Tarbimine I/ööp*inimese kohta 39,5 45,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 62,0 64,0 66,0 68,0 70,0 72,0 Iisaku alevik 39,46 45,00 50,00 52,00 54,00 56,00 58,00 60,00 62,00 64,00 66,00 68,00 70,00 72,00 Sõrumäe küla 39,46 45,00 50,00 52,00 54,00 56,00 58,00 60,00 62,00 64,00 66,00 68,00 70,00 72,00 Varesmetsa küla 39,46 45,00 50,00 52,00 54,00 56,00 58,00 60,00 62,00 64,00 66,00 68,00 70,00 72,00 Jõuga küla 0,00 45,00 50,00 52,00 54,00 56,00 58,00 60,00 62,00 64,00 66,00 68,00 70,00 72,00

Leibkonna veetarve m3/a 35,1 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1 Iisaku alevik 35,1 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Sõrumäe küla 35,1 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 101

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Varesmetsa küla 35,1 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1 Jõuga küla 0,0 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1

Kanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv 162 207 302 397 492 587 632 651 638 625 612 599 586 573 Iisaku alevik 162 207 302 397 492 587 632 651 638 625 612 599 586 573

Veeheide I/ööp*inimese kohta 39,0 45,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 62,0 64,0 66,0 68,0 70,0 72,0 Iisaku alevik 39,0 45,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 62,0 64,0 66,0 68,0 70,0 72,0

Leibkonna veeheide m3/a 34,7 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1 Iisaku alevik 34,7 40,1 44,5 46,3 48,1 49,9 51,7 53,4 55,2 57,0 58,8 60,6 62,3 64,1

Leibkonna suurus 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44

Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 389 408 426 449 476 504 535 567 601 637 675 714 755 797

Leibkonna sissetulek € /a 11387,0 11933,6 12470,6 13144,0 13932,6 14754,7 15669,4 16609,6 17606,2 18662,6 19763,6 20909,9 22101,8 23339,5

* Allikas: stat.ee - ST08 LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS ELUKOHA JA SISSETULEKUALLIKA JÄRGI -

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 102

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.6 PEAMISED EELDUSED 8.6.1 Ajahorisont Iisaku ÜVKA on koostatud perioodi 2016 – 2028 kohta.

8.6.2 Makromajanduslikud eeldused

ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid makromajanduslikke näitajaid:  tarbijahinnaindeksi muut aastas,  nominaalpalga kasvumäär aastas,

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2015. a suvisest prognoosist (avaldatud 17.09.2015), perioodi 2000 – 2060. a kohta.

Indikaator / Näitaja 2015 2018 2021 2024 2027 2030 Tarbijahinnaindeks -0,3% 3,0% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% Nominaalpalga 4,8% 6,0% 6,0% 5,9% 5,6% 5,3% kasvumäär

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 103

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.7 KULUD VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTELE

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Ida-Virumaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2014.

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Iisaku Elamumajanduse OÜ poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid, sh. 2014. a ja 2015. aasta 9 kuu tegelikud kulud. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2016. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. Kulud jagunevad 55% veele ja 45% kanalisatsioonile. Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2016. aastal Iisaku Elamumajanduse OÜ ühisveevärgi teenuseid kasutav inimene ööpäevas 51,9 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni 58,3 liitrit reovett kanalisatsioonisüsteemi kasutava inimese kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb ettevõte 2015. aastal vett füüsilistele isikutele 11 421 m3 ning vastu võetud reovee maht oli 11 461 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

8.7.1 Muutuvkulud Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:  analüüside kulu,  personalikulu,  korrashoiu-ja remondimaterjal,  lisaseadmed ja tarvikud,  rajatise majandamisega seotud kulud,  tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.

8.7.2 Püsikulud Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:  põhivara kulum,  keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures arvestatakse veetoodangu prognoosimisel nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Teenuste osutamise eelduseks on Iisaku Elamumajanduse OÜ omandis olev põhivara.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 104

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Tabel 8-5 Iisaku Elamumajanduse OÜ põhivarad 2015 Vesi Kulumi Vara Jaotus Kul.obj. OF Funkts. Soet. aeg % Maksumus Iisaku veetorustik Iisaku OF 100% vesi Rajatised 10.05.1999 10,00% 10 002,87 Kasevälja puurkaev-pumpla Iisaku KIK 5,4507% vesi Rajatised 15.07.2014 8,00% 43 681,00 Veereservuaar Iisaku KIK 5,4624% vesi Rajatised 15.07.2014 8,00% 49 600,00 Veetrassi kummikiilsiibrid Iisaku KIK 5,6739% vesi Rajatised 15.07.2014 8,00% 14 470,00 Sõrumäe puurkaev-pumpla Sõrumäe OF 0% vesi Rajatised 27.02.2015 3,33% 27 375,35 Sõrumäe veetorustik Sõrumäe OF 0% vesi Rajatised 27.02.2015 3,33% 105 332,29 Sõrumäe pumpla isevoolne kanalisatsioonitorustik Sõrumäe OF 0% vesi Rajatised 27.02.2015 3,33% 19 426,82 Sõrumäe veetöötlusjaama teed ja platsid Sõrumäe OF 0% vesi Rajatised 27.02.2015 3,33% 7 422,33 Puurkaev-pumplate ja veereservuaari Masinad ja juhtimissüsteem Iisaku KIK 5,4282% vesi seadmed 27.02.2015 15,00% 42 350,00 Sõrumäe veetöötlusjaama tehnoloogilised Masinad ja seadmed Sõrumäe OF 0% vesi seadmed 27.02.2015 8% 15 085,19 Sõrumäe veetöötlusjaama tugev- ja Masinad ja nõkvoolupaigaldis Sõrumäe OF 0% vesi seadmed 27.02.2015 8% 11 365,21

Kanalisatsioon Kulumi Vara Jaotus Kul.obj. OF Funkts. Soet. aeg % Maksumus Iisaku kanalisatsioonitrass(amortiseerunud) Iisaku OF 100,00% Kanal Rajatised 10.05.1999 10% 3 337,08 Reoveepuhasti (vana osa) Iisaku OF 100,00% Kanal Rajatised 24.11.2000 8% 74 258,99 Reoveepuhasti rekonstrueeritud Iisaku KIK 18,9168% Kanal Rajatised 20.12.2013 8% 512 599,50

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 105

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Vee- ja kanalisatsiooniteenuseks vajalik põhivara kuulub 100% OÜ-le Iisaku Elamumajandus, kes osutab veeteenust Iisaku aleviku, Sõrumäe ja Varesmetsa piirkonnas. Praegu toimub Eesti Energia Kaevandused AS poolt Jõuga külas ühisveevärgi ehitamine, mis valmib 2016. aasta alguses. Kanalisatsiooniteenust osutab Iisaku Elamumajanduse OÜ ainult Iisaku alevikus. Kõik investeeringud jäävad Iisaku Elamumajanduse OÜ bilanssi. Iisaku Elamumajanduse OÜ hooldab vee- ja kanalisatsioonitrasse ning korraldab teenuse müüki.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 106

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.8 INVESTEERINGUD Tabel 8-6 Investeeringute mahud ja rahaline jaotumine (eurot)

Lühiajaline arendus- Maksumus Tegevusala Tegevusala - /investeeringuprojekt (2016 algus) kokku - vesi kanalisatsioon Investeeringud Iisaku alevikus 1 332 786 561 906 770 880 Iisaku aleviku lõunaosa veevõrgu ümberehitamine ja laiendamine 341 010 341 010 Iisaku aleviku lõunaosa kanalisatsioonivõrgu ümberehitamine ja laiendamine 505 080 505 080 Iisaku Kasevälja pargi puurkaev- pumplasse VTJ paigaldamine 42 876 42 876 Iisaku uuselamurajooni veevõrgu rajamine 178 020 178 020 Iisaku uuselamurajooni kanalisatsioonivõrgu rajamine 265 800 265 800 Investeeringud Varesmetsa külas 236 934 236 934 0 Varesmetsa puurkaev-pumpla ümberehitamine 49 074 49 074 Varesmetsa veevõrgu ümberehitamine 187 860 187 860 Puurkaevude tamponeerimine 4 800 4 800 Kokku investeeringud 2016 - 2021.a 1 574 520 803 640 770 880 Kokku Vesi Kanalisatsioon Kokku investeeringu summa 1 574 520 803 640 770 880 Sellest toetab KIK 1 338 342 683 094 655 248 sellest OF 236 178 120 546 115 632 Toetus Iisaku vallalt 236 178 120 546 115 632

Investeeringu omafinantseerimise määr on vähemalt 15%, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetus on kuni 85% investeeringu mahust. Investeeringud on planeeritud aastateks 2017 – 2020.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 107

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.9 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

Iisaku Elamumajanduse OÜ finantsmajanduslikud põhinäitajad Iisaku valla finantsmajanduslikud põhinäitajad Nimetus 2014 2013 Nimetus 2014 2013 Müügitulu 201 457 216 413 Müügitulu 203 866 188 583 Ärikasum /-kahjum 152 262 646 185 Ärikasum /-kahjum -14 862 164 591 Puhaskasum /-kahjum 143 922 643 648 Puhaskasum /-kahjum -6 802 282 805 Käibevarad 56 807 219 086 Käibevarad 471 459 498 894 s.h raha ja ekvivalendid 11 735 110 506 s.h raha ja ekvivalendid 281 959 330 243 Põhivarad 1 153 600 1 016 646 Põhivarad 2 784 522 2 689 173 Lühiajalised kohustused 63 224 198 397 Lühiajalised kohustused 182 809 151 477 Omakapital 944 751 800 829 Omakapital 3 073 172 3 036 590 Varad kokku 1 210 407 1 235 732 Varad kokku 3 255 982 3 188 068 Puhasrentaablus 71,44% 297,42% Puhasrentaablus -3,34% 149,96% Varade rentaablus 12,58% 52,29% Varade rentaablus -0,46% 5,16% Likviidsuskordaja 0,90 1,10 Likviidsuskordaja 2,58 3,29 Võlakordaja 0,19 0,36 Võlakordaja 1,54 2,18 Põhivarade käibekordaja 0,17 0,21 Põhivarade käibekordaja 0,07 0,07

8.10 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS

Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele saame prognoosida vee ja kanalisatsiooni

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 108

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028 hindasid kogu Iisaku Elamumajanduse OÜ teeninduspiirkonna peale kokku, samas on vajadus vaadelda eraldi Iisaku alevikku ja külasid.

Tabel 8-7 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahind ja soovituslikud tariifid Maksimaalsete võimalike tariifide prognoos Iisaku Elamumajanduse OÜ teeninduspiirkonnas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KULUD KOKKU 71 181 71 997 87 489 93 785 93 773 93 760 93 662 93 392 93 382 93 371 93 362 89 474 84 271 veele % 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 57% 59% kanalisatsioonile % 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 43% 41%

Tarbijahinnaindeks 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 Nominaalpalga kasvumäär 1,05 1,05 1,05 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 1,06 VESI Muutuvkulud 23 855 23 926 23 998 24 070 24 142 24 215 24 287 24 360 24 433 24 506 24 580 24 654 24 728 Püsikulud 15 350 16 021 23 843 27 193 27 124 27 055 26 900 26 572 26 503 26 435 26 366 26 297 24 914 Kulud veele kokku km-ta 39 204 39 947 47 841 51 263 51 266 51 269 51 187 50 932 50 936 50 941 50 946 50 951 49 642

Müüdud vee kogus m3 24 169 26 059 27 329 27 670 27 991 28 292 28 573 28 835 29 077 29 299 29 502 29 685 29 848 elanikele Iisaku alevikus 10 658 11 974 13 067 13 343 13 600 13 838 14 057 14 257 14 438 14 600 14 743 14 867 14 972 elanikele külades 763 1 675 1 852 1 917 1 981 2 044 2 106 2 168 2 229 2 289 2 349 2 408 2 466 asutustele Iisaku alevikus 12 748 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410

Müügitulu 25 667 27 215 28 490 28 823 29 134 29 425 29 695 29 944 30 173 30 380 30 567 30 732 30 877

KANALISATSIOON 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Muutuvkulud 20 104 20 164 20 225 20 285 20 346 20 407 20 469 20 530 20 592 20 653 20 715 20 777 20 840 Püsikulud 11 873 11 886 19 423 22 237 22 160 22 084 22 007 21 930 21 854 21 777 21 700 17 745 13 790

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 109

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kulud kanalisatsioonile km-ta 31 977 32 050 39 648 42 523 42 507 42 491 42 476 42 460 42 445 42 430 42 416 38 523 34 630

Reovee kogus 11 462 12 517 14 628 16 651 18 813 21 114 22 495 23 382 23 563 23 725 23 868 23 992 24 097 elanikelt Iisaku alevikus 2 300 3 392 5 503 7 526 9 688 11 989 13 370 14 257 14 438 14 600 14 743 14 867 14 972 asutustelt Iisaku alevikus 9 162 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125 9 125

Müügitulu 17 902 19 552 22 849 26 009 29 386 32 980 35 137 36 523 36 805 37 058 37 282 37 476 37 640

Vee ja kanalisatsiooni omahind 5,29 4,91 5,35 5,29 4,91 4,59 4,42 4,30 4,26 4,23 4,20 3,99 3,72

Vee 1 m3 omahind km-ga 1,95 1,84 2,10 2,22 2,20 2,17 2,15 2,12 2,10 2,09 2,07 2,06 2,00

Kanalisatsiooni 1 m3 omahind km-ga 3,35 3,07 3,25 3,06 2,71 2,41 2,27 2,18 2,16 2,15 2,13 1,93 1,72

Vee ja kanalisatsiooni hind kokku, soovituslik 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17 3,17

Vee 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29 1,29

Kanali 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87 1,87

Max võimalik vee- ja kanali hind kokku 15,64 14,29 13,44 13,62 13,91 14,20 14,56 14,92 15,30 15,72 16,14 16,57 17,02 Max võimalik vee m3 hind km-ga 7,78 7,15 6,72 6,81 6,95 7,10 7,28 7,46 7,65 7,86 8,07 8,29 8,51 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Max võimalik reovee m3 hind km-ga 7,87 7,15 6,72 6,81 6,95 7,10 7,28 7,46 7,65 7,86 8,07 8,29 8,51

Leibkonna tulu €/kuus 948,92 994,46 1 039,21 1 095,33 1 161,05 1 229,55 1 305,79 1 384,13 1 467,18 1 555,21 1 646,97 1 742,49 1 841,82 Leibkonna tarbimine m3/kuus 2,89 3,34 3,71 3,86 4,01 4,16 4,30 4,45 4,60 4,75 4,90 5,05 5,20

Leibkonna kulud veele ja kanalile €/kuus (km-ga) 9,17 10,58 11,76 12,23 12,70 13,17 13,64 14,11 14,58 15,05 15,52 15,99 16,46 Kulude suhe tulusse, %-des* 0,97% 1,06% 1,13% 1,12% 1,09% 1,07% 1,04% 1,02% 0,99% 0,97% 0,94% 0,92% 0,89%

Maksimaalne vee- ja kanalisatsiooni tariif 1 m3 kohta jääb alla 4% leibkonna sissetulekust.

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 110

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Iisaku valla ÜVK arendamise puhul on vajalik analüüsida veeteenuse hinna kujundamisel Iisaku aleviku veemajandust puudutavaid tulusid ja kulusid eraldi Sõrumäe, Varesmetsa ja Jõuga küla tuludest ja kuludest, kuna investeeringud puudutavad peamiselt Iisaku aleviku vee- ja kanalisatsioonimajandust ja külades puudub tsentraalne kanalisatsioon. Kulude ja tulude vahe korvab omavalitsus toetusena vee-ettevõtjale. Vastavalt volikogu 19.02.2015 määruses nr 31 toetatakse väljaspool Iisaku alevikku vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas ühisveevärgist vee tarbijaid veevarustuse teenuse eest tasumisel vee-ettevõtja kaudu sellise summa ulatuses, mis tagab ühisveevärgist vee tarbijatele hinna, mis on 50% Iisaku alevikus kehtivast veearvesti alusel tarbitavast vee hinnast.

Tabel 8-8 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulemi analüüs ja soovituslik tariif Iisaku alevikus:

Müüdud vee kogus m3 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 elanikele Iisaku alevikus 10 658 11 974 13 067 13342,94 13 600 13 838 14 057 14256,9 14 438 14 600 14 743 14867,18 14 972 14 973 asutustele Iisaku alevikus 12 748 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 Kokku Iisaku alevikus 23 406 24 384 25 477 25 753 26 010 26 248 26 467 26 667 26 848 27 010 27 153 27 277 27 382 27 383

Vee hind km-ta 1,079 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 Tulu vee müügist Iisaku 30 32 33 alevikus 25 255,13 479,78 31 846,25 32 191,18 512,38 32 809,85 33 083,60 33 333,63 33 559,93 33 762,50 941,35 34 096,48 34 227,88 34 229,13

Veevarustuseteenusega seotud kulud kokku 30 528 30 413 32 252 32 342 32 432 32 378 32 255 32 347 32 438 32 530 32 622 32 714 32 807 32 900 2 015 2 016 2 017 2018 2 019 2 020 2 021 2022 2 023 2 024 2 025 2026 2 027 2028

Elekter 3 900 3 912 4 512 4 525 4 539 4 552 4 566 4 580 4 594 4 607 4 621 4 635 4 649 4 663 Vee erikasutustasu 7 710 7 710 7 830 7 853 7 877 7 901 7 924 7 948 7 972 7 996 8 020 8 044 8 068 8 092 Administreerimiskulud 3 700 3 711 3 722 3 733 3 745 3 756 3 767 3 778 3 790 3 801 3 813 3 824 3 835 3 847 Personalikulu 7 740 7 763 7 787 7 810 7 833 7 857 7 880 7 904 7 928 7 952 7 975 7 999 8 023 8 047 Majandamiskulud 6 150 6 168 6 187 6 206 6 224 6 243 6 262 6 280 6 299 6 318 6 337 6 356 6 375 6 394 Autoliisingust 28% 537,6 358 358 358 358 213 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum * 790 790 790 790 790 790 790 790 790 790 790 790 790 790 Investeeringute kulum * 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 1 066 Muutuvkulud 22 028 21 913 22 566 22 632 22 699 22 621 22 475 22 543 22 610 22 678 22 746 22 814 22 883 22 951 Püsikulud (amort, ressursitasu) 8 500 8 500 9 686 9 709 9 733 9 757 9 780 9 804 9 828 9 852 9 876 9 900 9 924 9 948

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 111

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Vee tulem -5 272 67 -406 -151 80 432 828 987 1 122 1 233 1 319 1 382 1 421 1 329

Müüdud reovee kogus 11 461 12 517 14 628 16 651 18 813 21 114 22 495 23 382 23 563 23 725 23 868 23 992 24 097 24 097 1 m3 hind km-ta 1,562 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 Tulu kanalisatsiooniteenuse 25 37 44 47 47 müügist 17 902,08 034,79 29 256,15 33 302,60 626,45 42 227,69 989,34 46 763,80 125,88 47 450,00 736,16 47 984,36 48 194,60 48 194,60

Kanalisatsiooniteenusega seotud kulud 32 250 32 322 35 286 35 359 35 432 35 505 35 259 35 333 35 407 35 481 35 556 35 630 35 705 35 780 Elekter 4 711 4 725 4 739 4 754 4 768 4 782 4 796 4 811 4 825 4 840 4 854 4 869 4 883 4 898 Saastetasu 4 116 4 128 4 141 4 153 4 165 4 178 4 190 4 203 4 216 4 228 4 241 4 254 4 266 4 279 Bürookulu 3 236 3 246 3 255 3 265 3 275 3 285 3 295 3 305 3 314 3 324 3 334 3 344 3 354 3 365 Personalikulu 6 310 6 329 6 348 6 367 6 386 6 405 6 424 6 444 6 463 6 482 6 502 6 521 6 541 6 561 Majandamiskulud 5 800 5 817 5 835 5 852 5 870 5 888 5 905 5 923 5 941 5 958 5 976 5 994 6 012 6 030 Põhivara kulum 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 7 757 Investeeringute kulum* 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 2 891 Autoliisingust 25% 320 320 320 320 320 320 0 0 0 0 0 0 0 0 Muutuvkulud 20 057 20 117 20 178 20 238 20 299 20 360 20 421 20 482 20 543 20 605 20 667 20 729 20 791 20 853 2 015 2 016 2 017 2018 2 019 2 020 2 021 2022 2 023 2 024 2 025 2026 2 027 2028

Püsikulud (amort, ressursitasu) 12 193 12 205 15 109 15 121 15 133 15 146 14 838 14 851 14 863 14 876 14 889 14 901 14 914 14 927 11 12 Kanali tulem -14 347,69 -7 287,50 -6 029,87 -2 056,18 2 194,49 6 722,35 9 730,38 11 431,01 719,03 11 968,88 180,54 12 354,01 12 489,30 12 414,13 10 12 13 Kokku tulem -19 620,16 -7 220,59 -6 435,42 -2 206,92 2 274,57 7 154,65 558,51 12 417,96 840,81 13 201,49 499,97 13 736,28 13 910,40 13 743,62

Veemajanduse tulemi analüüs Sõrumäe, Varesmetsa ja Jõuga külades: Ühisveevärgiga hõlmatud elanike arv 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Sõrumäe külas 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 Varesmetsa külas 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 Jõuga külas 0 49 49 48 48 47 47 46 46 45 45 44 44 43 Kokku 53 102 102 101 101 100 100 99 99 98 98 97 97 96

Müüdud vee kogus külades m3/aastas 763 1 675 1 852 1 917 1 981 2 044 2 106 2 168 2 229 2 289 2 349 2 408 2 466 2 470

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 112

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

Vee hind km-ta 0,54 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 0,63 Tulu vee müügist Sõrumäe, Varesmetsa ja Jõuga külas 411,82 1 047,09 1 157,73 1 198,11 1 238,03 1 277,50 1 316,51 1 355,06 1 393,16 1 430,80 1 467,98 1 504,71 1 540,98 1 543,75

Veevarustuseteenusega seotud kulud kokku 9 291 9 917 12 956 12 965 12 974 12 984 12 928 12 937 12 946 12 956 12 965 12 974 12 102 12 112 Elekter 465 466 966 969 972 975 978 981 984 987 990 993 996 999 Vee erikasutustasu 44 44 164 164 165 165 166 166 167 167 168 168 169 169 Administreerimiskulud 622 624 626 628 629 631 633 635 637 639 641 643 645 647 Personalikulu 955 958 961 964 967 969 972 975 978 981 984 987 990 993 Majandamiskulud 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 Autoliisingust 5% 65 65 65 65 65 65 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum * 6 810 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 7 429 6 548 6 548 Veevarustuseteenusega seotud kulud kokku 9 291 9 917 12 956 12 965 12 974 12 984 12 928 12 937 12 946 12 956 12 965 12 974 12 102 12 112 Investeeringute kulum * 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 2 413 Muutuvkulud 2 437 2 444 2 950 2 959 2 967 2 976 2 920 2 928 2 937 2 946 2 955 2 964 2 973 2 981 Püsikulud (amortisatsioon, ressursitasu) 6 854 7 473 10 006 10 007 10 007 10 008 10 008 10 009 10 009 10 010 10 010 10 011 9 130 9 130 Vee tulem -8 879 -8 870 -11 798 -11 767 -11 736 -11 706 -11 611 -11 582 -11 553 -11 525 -11 497 -11 470 -10 561 -10 568

Ruum ja Keskkond OÜ 2015 113

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

8.11 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba ellu viidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.

Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel vee-ettevõttes, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest ning see põhineb väga paljudel eeldustel.

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge. Veeteenuste hinnad kehtivad Osaühingule Iisaku Elamumajandus alates 01.12.2013 ning tariifid elanikkonnale ja asutustele on võrdsed.

Iisaku vallavolikogu otsusega on määratud Sõrumäe, Varesmetsa ja Jõuga külades veetariifiks 50% Iisaku alevikule kehtivast tariifist. Sellest tulenevalt jääb vee-ettevõte küladele veeteenust pakkudes kahjumisse. Kahjumi kompenseerib Iisaku vald toetusena vee-ettevõttele.

Iisaku alevikus on soovitav, et veetulud katavad veekulusid. Sellest lähtuvalt teeb finantsist ettepaneku tõsta Iisaku alevikus veetariife hinnalt 1,079€/m3+km hinnale 1,25€/m3+km ning kanalisatsioonitariife hinnalt 1,562€/m3+km hinnale 2,0€/m3+km. Arendamise kavas toodud investeeringute omafinantseerimine kujuneb vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Omavalitsus on toetanud KIK toetuse kaasabil tehtavaid investeeringuid ja on andnud lubaduse ka edaspidi investeeringute omafinantseeringut toetada. Vee- ja kanalisatsiooni tariifi korrigeerides vastavalt antud töös toodud soovitustele ja tegelikule olukorrale tagab vee-ettvõtjal kindlustunde tuleviku ees.

Iisaku valla ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 114

Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2028

1. LISAD:

Iisaku valla ÜVK plaanid

VK-1 – Iisaku aleviku põhjaosa VK-2 - Iisaku aleviku lõunaosa VK-3 – Iisaku aleviku uuselamurajoon VK-4 – Varesmetsa ühisveevärk VK-5-1, VK5-2 – Jõuga küla ühisveevärk VK-6-1, VK6-2 – Sõrumäe küla ühisveevärk

Ruum ja Keskkond OÜ 2016 115