Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 204, 2671

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine

Vastu võetud 27.11.2003 nr 24

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 7, § 37 lõikele 1 ja Viru-Nigula valla põhimääruse punktile 21.1.8 Viru-Nigula Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Tühistada Viru-Nigula Vallavolikogu 28. veebruari 1996. a otsus nr 168. 3.Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 4.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

Volikogu esimees Ain TIIVAS

Viru-Nigula Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määruse nr 24 lisa

VIRU-NIGULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 Sissejuhatus Viru-Nigula valla arengukava on dokument, mis sisaldab visiooni ning sellest lähtuvaid pikemaajalisi arengusuundi ja tegevuskava aastateks 2004–2007. Arengukava vajalikkuse, vastuvõtmise ning läbivaatamise korra sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS, § 37). Sellest lähtuvalt peab vallal olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks, selle kinnitab valla volikogu. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel ning investeeringute planeerimisel, selle alusel on võimalik taotleda toetust eri fondidest ja programmidest. Iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ning teeb vajalikud muudatused või täiendused. Arengukava on vajalik, et püsiks meeles ja silme ees, kuhu tahetakse jõuda ning kuidas on see saavutatav. See dokument ei sisalda lahendusi igale valla elus ette tulevale probleemile, vaid määrab ära üldised arengusuunad, mida igapäevases tegevuses püütakse järgida. Visioon on tulevikunägemus, olukord, milleni tahetakse jõuda ning mille poole püüeldakse tegevuskava ja arengusuundi järgides. Visioon on kirja pandud ning arengukava koostatud koostöös Viru-Nigula valla elanikega ning eri huvigruppidega, kelle arvamus jõudis meieni ankeetküsitluse, rahvakoosolekute, intervjuude ning töögruppides toimunud arutelude kaudu. Arengukava koostas Viru-Nigula vallavalitsus Tartu Ülikooli praktikantide Birgit Kaasiku ja Laura Uibopuu abiga. Käesolev dokument peaks olema pidevas kasutuses ega tohiks jääda riiulile seisma. Selle eest saavad hoolt kanda vallavalitsus ning volikogu, kuid ka igal vallaelanikul on võimalus teha ettepanekuid ning anda oma panus seatud eesmärkide saavutamiseks. Visioon Aastal 2015 on Viru-Nigula vald hea koht elamiseks nii keskuses kui kaugemates külades. Selleks on siin olemas puhas ja turvaline keskkond, võimalus konkurentsivõimeliseks hariduseks ja mitmekülgseks vaba aja veetmiseks, heal tasemel arstiabi ning sotsiaaltöö, korras teed ja vajadustele vastav bussiühendus. Majandustegevus on mitmekülgsem, arenenud on ettevõtlus ja turism, välja on arendatud Mahu sadam ja rannapiirkond. Üha vähem noori lahkub siit ning elanikkond kasvab ka mujalt saabunud elukeskkonda väärtustavate inimeste arvel. Hetkeolukord

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 1 / 15 Esmase ülevaate olukorrast Viru-Nigula vallas annavad arengukava kirjutamise protsessi käigus selgunud tugevused ja nõrkused. Täpsem informatsioon on kirjas profiilis (lisa 1). Tugevused: hea asend – Tallinn–Narva mnt ääres, Soome lahe kaldal, Kunda sadama ning suure majandusliku potentsiaaliga Ida-Virumaa läheduses; ilus, puhas ja turvaline keskkond; palju vaba maad majanduslikuks tegevuseks; rikas kultuuripärand; mitmekesine kultuuritegevus, korraldajate-aktivistide olemasolu; esmavajalike teenindusasutuste olemasolu keskuses; toimiv sotsiaalsüsteem; väike tööpuudus; sujuv koostöö avaliku ja erasektori vahel; intriigivaba õhkkond.

Nõrkused: vähe elanikke, vähe maksumaksjaid; hõre asustus väljaspool keskasulat; halb teede olukord; tarbijat mitterahuldav transpordiühendus; kohalike passiivsus ühiskondlikus elus osalemisel; toitlustusasutuse puudumine; remontivajavad allasutuste hooned; Selja piirkonna füüsiline ning sotsiaalne eraldatus; vallale kulukas ning tarbijaile kallis soojamajandus keskasulas. Välismõjude analüüs Viru-Nigula valla elu ja arengut mõjutavad enim järgmised välistegurid: Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aasta mais; regionaalhalduse reform (prognoosi kohaselt aastal 2005); ühiskondlike väärtushinnangute ning sellega seoses ka nõudmiste muutumine; Kunda sadama tähtsuse jätkuv tõus. Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa hulga norme ning kohustusi, millega peab tulevikus arvestama. Kuigi pikemas perspektiivis toob liitumine kaasa elatustaseme tõusu, on esialgu otstarbekas arvestada kriisiga, mis kaasneb igasse uude olukorda sisseelamisega. Oluliseks teguriks on EL-ilt saadavad toetused, mille abil on võimalik edendada kohalikku elu. Rahalist abi saab taotleda ka EL Struktuurifondidest (ESF, ERDF, EAGGF, FIFG) ning Ühtekuuluvusfondist. Lisaks neile on 2004–2006 avatud veel ka Phare, ISPA ja SAPARDi võimalused. Kuna neist fondidest saab taotleda toetust vaid väga suuremahulistele projektidele, on järjest suurem roll omavalitsuste ning ka rahvusvahelisel koostööl. Tähtis on tunda oma võimalusi Euroopa Liidus ning osata võtta pakutavast parim. EL-iga liitumisega kaasneb tõenäoliselt Ida-Virumaa kiire areng, mille tulemusel muutub kindlasti selle kandi maine ning tõuseb veelgi Tallinn–Narva maantee ning Tapa–Narva raudtee osatähtsus. Regionaalhalduse käekäigust sõltub Eesti elanike edasine elukvaliteet väljaspool suuremaid linnu, maapiirkondade areng ja demokraatia tulevik. Regionaalarengu tendentsid Eestis näitavad selget vajadust muudatuse järele, erinevused pealinna regiooni ja muu Eesti vahel püsivad ja on isegi kasvanud.

Leht 2 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Minister Jaan Õunapuu on välja töötanud kontseptsiooni regionaalhalduse reformist, mille järgi jätkataks ühetasandilise haldusmudeliga, arendades praeguste omavalitsusliitude süsteemi edasi ühisomavalitsuseks. Maakonnatasandile tulubaasi loomine on regionaalseks arenguks kõige olulisem ja tähtsam kavandatav muutus, mille tegemata jätmisel puuduks tema sõnul ümberkorraldusel mõte. Väljapakutud regionaalhalduse reformi kava on üks võimalik arengusuund, Eestile sobivaima regionaalhalduse variandi kujundamise arutelud jätkuvad. Oluline on selle informatsiooniga kursis olla, samuti teha tihedat koostööd Lääne-Virumaa omavalitsusliitu kuuluvate omavalitsustega, et võimalikud muutused ja ümberkorraldused sujuksid pingeteta. Lähtudes Eesti kuulumisest Euroopa kultuuriruumi ning sealt tulenevatest mõjutustest inimeste väärtushinnangutele ja ühiskonnakorraldusele, võib väita, et maapiirkonnad on muutumas elamis- ja töökohast elamis- ja puhkekohaks. Arenenud riikides on põllumajandussektoris hõivatud vaid mõned protsendid tööealisest elanikkonnast. Pole põhjust arvata, et Eesti tulevik teistsugune oleks. Trendide kohaselt noorte lahkumine maalt linna ei vähene, kuid tõuseb end majanduslikult kindlustanud ja rahulikku ning looduslähedast elukeskkonda väärtustavate inimeste hulk. Sellest lähtuvalt on oluline pöörata tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile ning võimalikele piirkondlikele eelistele. Oluline on ka osata pakkuda nädalavahetuseks või puhkuse ajaks maale tulevale närvilisele linnainimesele lõõgastumise võimalusi ning kvaliteetseid turismialaseid teenuseid. Kunda sadama tähtsus tõstab auto- ja rongitranspordi mahtusid ning meelitab ligi tööstust, mis omakorda loob eeldused teenindussektori arenguks. Oluline on teha koostööd Kunda linnaga ning teiste omavalitsustega ja koostada valla üldplaneering. Strateegia

Viru-Nigula valla arengueesmärk on saada atraktiivseks elamise piirkonnaks. Ühiskonnas on üha enam juurdumas looduslähedane mõtlemis- ja elamisviis, väärtustatakse ilusat, puhast ja turvalist elukeskkonda. Eesmärgiks tuleb seada elanikkonna arvu suurendamine selleks vastavate tingimuste loomisega. Sellest lähtuvalt tulevad esile järgmised strateegilised valdkonnad:

Kogu valla territooriumil infrastruktuuri- ja kommunikatsioonivõrkude väljaarendamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Viru-Nigula keskuses on olemas kõik vajalikud teenused, kuid eesmärk on teha need kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Väikevallal on raske leida oma eelarvest vahendeid suurinvesteeringuteks, tuleb ära kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide võimalusi. 1. Aastaks 2007 on vallasisestest teedest korrastatud 30%, tee antud riigi omandisse ning kogu valla territooriumil on tagatud heakord. Üldkasutatava teedevõrgu omanikud on määratletud. Remonditud on , Mahu–Männiküla, küla–Vandismäe, Kundaküla–Kunda, , Vasta kooli– Viru-Nigula ning Tallinn–Narva mnt–Samma tee. Teostatud on valla teedel asuvate sildade täiendav ekspertiis ning vajadusel koostatud remondiprojektid. Toimub teede regulaarne hooldamine ja teedeäärte niitmine. Märgistatud on valla teed ja külad. 2. Aastaks 2007 suudab vald teostada oma territooriumil jäätmemajanduse kontrolli, vähemalt 300 majapidamist on seotud prügiveolepinguga. Vald on soetanud 17 uut prügikonteinerit katmaks külade esmaseid vajadusi. Kinnistuomanikud on kohustatud koristama nende valdusi läbivate teede servasid. Vald teeb järjepidevat selgitustööd keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest. 3. Aastaks 2007 on alustatud filtrite paigaldamisega valla omandis olevatele kaevudele, eesmärk on keskkonnasõbralikult toimiv vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Aastaks 2007 on koostatud register valla territooriumil olevate kaevude kasutusest ja vajadusest.

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 3 / 15 On koostatud Viru-Nigula, Vasta ja Pada vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise projektid ning Viru- Nigula biopuhasti renoveerimise projekt. 4. Aastaks 2007 on keskasula soojamajandus muudetud ökonoomsemaks soojakadude vähendamise ning soojasõlmede väljaehitamise abil. On tellitud energeetika arengukava. Viru-Nigula küla korterelamutesse (5 tk) on ehitatud soojasõlmed. Lasteaia hoonel on vahetatud aknad ning soojustatud katus. Rahvamaja hoonel on vahetatud aknad.

Spordisaal on soojustatud. 5. Transpordiühendus on muudetud tarbijasõbralikumaks ning vastavaks elanike vajadusele. On korraldatud uuring täiendava bussiliini vajadusest ning selle sobivaimast graafikust. Uuringu tulemustest lähtuvalt on läbi vaadatud käigusolevate liinide graafikud ning marsruudid, tehtud on vajalikud muudatused. Kuude bussipeatusesse on paigaldatud ootepaviljon.

Käigus hoitakse tervet valda hõlmav bussiliin Vasta kooli õpilaste veoks. 6. Sidelevi valla territooriumil on vastav tänapäeva nõuetele.

Rajatud on internetipunkt Viru-Nigula külasse kui valla keskusesse ning veel kahte aktiivsemasse külasse. Koostöös mobiilsideteenust pakkuvate firmadega on kogu valla territoorium kaetud mobiilileviga. Loodud on interneti püsiühenduse võimalus.

Konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, mitmekesise kultuurielu korraldamine ning sotsiaalabivõrgu tõhus toimimine. Lastele tuleb võimaldada parimad tingimused arenemiseks – väikekoolid on tuntud oma lapsesõbralikkuse ja individuaalse lähenemisega, kuid vajalik on ka konkurentsivõimelise hariduse pakkumine. Kodukohaga aitab inimesi siduda mitmekülgne kultuuritegevus ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumine. Osalusaktiivsuse tõstmiseks tuleb üritusi organiseerida vastavalt inimeste huvidele, samuti inimesi organiseerimisse kaasata. Üldise rahapuuduse taustal tuleb vabatahtlike kaasamine mitmekordselt kasulik. Elukvaliteeti tõstab hästi toimiv sotsiaalabivõrgustik, selles valdkonnas tuleb teha tihedat koostööd teiste omavalitsuste ning allasutustega tagamaks parimat võimalikku teenust. 1. Viru-Nigula valla prioriteediks on kaasaegsetes tingimustes kõrgekvaliteedilise hariduse tagamine igas eas inimestele. Lõpule on viidud Vasta kooli remont (graafik on kirjas kooli arengukavas). Vald ja Vasta kool seisavad hea selle eest, et kõik põhikooliealised lapsed eelistaksid käia Vasta Põhikoolis, selle tunnistuseks on õppeaasta jooksul käigus olev tervet valda hõlmav koolibussiliin ning infopäev kooliminevatele lastele ja nende vanematele. Lasteaial on vahetatud aknad, soojustatud katus, paigaldatud uued valgustid ning põrand, muretsetud uued voodid, remonditud on söökla (vt lasteaia arengukava). Hariduse valdkonnas tehakse tihedat koostööd lapsevanematega, toimuvad regulaarsed arenguvestlused. Toimub allasutuste töötajate ning pedagoogide pidev täienduskoolitamine. Töövahendeid uuendatakse järjepidevalt. 2. Vallaelanikel on olemas võimalus mitmekülgseks huvihariduseks ning kultuuritegevuseks, selleks on loodud korralikud tingimused. Remonditud on allasutuste hooned: rahvamajas on teostatud remont – remonditud katus, vahetatud aknad, paigaldatud uus elektrijuhtmestik. Spordisaal on soojustatud, raamatukokku on paigaldatud ventilatsioon. Rahvamajas on olemas interneti püsiühendus.

Leht 4 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine On koostatud noorsootöö arengukava ning tegevusplaan. Rahvamajja on sisustatud noortetuba. Töötab poiste huviring. Ürituste hea taseme ja nõudlusele vastavuse eesmärgil on rahvamajja üles seatud arvamuskast. Osalusaktiivsus on suurenenud, kuna üritused on mitmekesisemad, arvestatakse rahva soove, vähemalt korra aastas käivad koos pensionäride ja noorte töörühmad. Vastavalt vajadusele rakendatakse vabatahtlike abi ürituste korraldamisel ning hooajalistel töödel.

Kultuurivaldkonnas toimub tihe koostöö teiste omavalitsustega, sh sõprusvaldadega. 3. Toimib kõigi abivajajateni jõudev koostööaldis sotsiaalteenuste võrgustik. Suviti toimuvad noorte töölaagrid koostöös allasutuste ning ettevõtjatega. Abivajaja saab probleemile lahenduse valla sotsiaalosakonnas. Toimub sotsiaalhoolekandetöötaja täienduskoolitamine vastavalt erialasele vajadusele. Edasi areneb koostöö lasteaia, kooli ja kohaliku perearstiga infovahetuse ning vastastikuste teenuste osutamise osas.

Toimub koostöö rahvamaja ning teiste omavalitsustega pensionäride ning puuetega inimeste paremaks kaasamiseks ühiskonnaellu. Leitud on vajalikud hoolduspered ja tugiisikud teemat puudutava info jagamise ning koolituste pakkumise läbi. Turvakorteri säilitamine, kuna turvakodu rajamist plaanis ei ole. Vald teeb koostööd naaberomavalitsustega, ostes turvakodu teenust abivajajatele , Kunda ja Uhtna turvakodust.

Elanikkonna kasvu soodustamine. Ettevõtluse arendamine ning majandustegevuse mitmekülgsemaks muutmine. Turismisektori edendamine koos Mahu sadama ning rannapiirkonna väljaarendamisega. Vald asub Kunda sadama vahetus läheduses, omades seeläbi ühelt poolt tugevat tööstuspotentsiaali, teisalt jääb aga edasiseks suurtööstusarenguks puudu vabast tööjõust. Oluline tähtsus on väikeettevõtlusel. Suurendamaks elanikkonda tuleb soodustada turisminduse ja teenindussfääri arengut. Viru-Nigula vald on kultuurilooliselt ja looduslikult väärtuslik ning kaunis paik. Oma väärtused tuleb aga selgelt eksponeerida ning külastajatele välja pakkuda. 1. Vald soodustab elanikkonna kasvu ning ettevõtlust, selleks on rajatud vajalikud baasinfrastruktuurid. Paranenud on teede olukord. Vallavalitsus teeb koostööd kohalike ettevõtjatega mõistmaks teineteise huve ning leidmaks mõlemaid osapooli rahuldavaid lahendusi. Vald omab ülevaadet kohalikest perspektiivsetest erialadest, jagab seda infot õppima minevatele noortele. Kundast väljuvate teede ümbrus on üldplaneeringus ette nähtud tööstusalana. See piirkond on tugevalt Kunda sadama mõjusfääris ning omab tugevat potentsiaali. Vanasse Viru-Nigula kolhoosikeskusesse ja selle ümbrusesse on üldplaneeringus ette nähtud tehnopargi rajamine. Korralike tegutsemisruumide ning toimiva kaasaegse infrastruktuuri pakkumine on tugevaks tõmbeteguriks ning ettevõtluse kasvu soodustajaks. Toetatakse põllumajanduse arengut, soodustatakse alternatiivharude (nt mahepõllundus, energiavõsa kasvatamine, lambakasvatus jms) proovimist informatsiooni jagamisega ning abistamisega Euroopa Liidust raha taotlemisel. 2. Tuginedes kohalikele kultuuriväärtustele ning kaunile loodusele toetab vald igati turismi edendamist. Selle sujuvaks arenguks on käivitatud infovahetus ning koostöö eri tegevusvaldkondade vahel.

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 5 / 15 Muuseumi juurde on rajatud I-punkt, kus pakutakse valda tutvustavaid materjale. Keskkonnaspetsialisti ametikohta on laiendatud ning turismiarendustöö lisatud tema töökohustuste hulka (I- punkti töö, viidastamise, matkaradade koostamise, väliskoostöö jmt korraldamine). Jätkub arendusnõunik-projektikirjutaja koolitamine. Valla kodulehele jooksva info väljapaneku eest hoolitseb sekretär. Valla territooriumil asuvad vaatamisväärsused on viidastatud ning selgelt eksponeeritud. Märgistatud on teed, tänavad ja külad.

Soodustatakse külaliikumist ja omaalgatust – tehakse koostööd külavanematega ning toetatakse kohalikke projekte. Rajatud on matkarada, lõkkeplatsid ning telkimiskohad. Valla keskuses on avatud toitlustuskoht. See on valla huvi, kuid realiseeritav üksnes koostöös eraettevõtlusega. Pastoraadi peahoonet (muuseumi) restaureeritakse järjepidevalt ja võimalustekohaselt ning püütakse leida rahastaja kirikumõisa restaureerimiseks. Viru-Nigula vald tutvustab koostöö raames oma vaatamisväärtusi mõisa külastajatele.

Tehakse turismialast koostööd Kunda linnaga ning teiste naaberomavalitsustega infovahetuse, ürituste korraldamise ja suuremate projektide rahastamise osas. 3. Otsitakse võimalusi Mahu rannapiirkonna ning sadama väljaarendamiseks.

Tehakse koostööd Väikesadamate Liiduga. Taotletakse toetust Euroopa Liidust. Arvestatakse Mahu Külaseltsi nägemusega, mis on kirjas küla arengukavas. Tegevuskava Tegevused on järjestatud arvestades vajalike kulutuste mahtu, järgnevat potentsiaalset kasu ning võimalust väljastpoolt valla eelarvet läbiviimiseks raha leida. Tegevuskava tuleb vaadata koos teemavaldkondades välja toodud punktidega. Kava täitmine peab olema paindlik ning oludele vastav. 2004 tegevus aeg maksumus rahastaja vastutaja turismiarendustöö 2004 vallavanem lisamine keskkonnaspetsialisti ametikohustuste hulka valla kodulehe 2004 vallavanem toimetamise lisamine sekretäri töökohustuste hulka register vallasisestest 2004 majandusosakonna teedest ning nende juhataja omanikest register valla 2004 majandusosakonna territooriumil asuvate juhataja kaevude kasutusest ja vajadusest bussiliinide vajaduse, 2004 1 000 kr vallavalitsus valla väljumisaja ning majandusosakonna marsruudi uuring juhataja uuringutulemustest 2004 valla lähtuvalt vajalike majandusosakonna muudatuste juhataja sisseviimine ühistranspordi korraldusse

Leht 6 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine rahvamajja 2004 rahvamaja juhataja arvamuskasti ülesseadmine noorsootöö 2004 noorsootöötaja arengukava puuviitade 2004 5 000 kr vallavalitsus keskkonnanõunik paigaldamine koostöös poiste mälestiste ja puutööringiga huviobjektide juurde I-punkti rajamine 2004 1 000 kr vallavalitsus keskkonnanõunik muuseumi juurde Viru-Nigulasse 2004 30 000 kr vallavalitsus 10% + vallavanem internetipunkti Hansapank 90% rajamine internetiühenduse 2004 25 000 kr vallavalitsus vallavanem paigaldamine rahvamajja uued 2004 12 000 kr vallavalitsus keskkonnanõunik prügikonteinerid (3 tk) energeetika 2004 100 000 kr majandusministeeriummajandusosakonna arengukava tellimine juhataja lasteaiahoonel 2004 110 000 kr vallavalitsus 25% + majandusosakonna akende vahetamine projektirahad 75% juhataja Mahu–Männikküla 2004 800 000 kr Estonian Cell 60% + majandusosakonna tee remont vallavalitsus 40% juhataja Toomika tee remont 2004 250 000 kr vallavalitsus 20% + majandusosakonna riik 80% juhataja vallateedel asuvate 2004 majandusosakonna sildade ekspertiis juhataja Vasta kooli remont 2004 670 000 kr vald 25% + RIP 75% koolidirektor summa 2 004 000 kr

2005 tegevus aeg maksumus rahastaja vastutaja valla üldplaneeringu 2005 250 000 kr Estonian Cell 80%, vallavanem koostamine vallavalitsus 20 % lasteaiahoone katuse 2005 25 000 kr vallavalitsus 25% + majandusosakonna soojustamine projektirahad 75% juhataja uued 2005 20 000 kr vallavalitsus keskkonnanõunik prügikonteinerid (5tk) lasteaiale uued 2005 35 000 kr vallavalitsus lasteaia juhataja voodid rahvamaja akende 2005 75 000 kr vallavalitsus 25% + majandusosakonna vahetamine projektirahad 75% juhataja rahvamajja noortetoa 2005 10 000 kr vallavalitsus noorsootöötaja sisustamine keskasula 2005 80 000 kr vallavalitsus majandusosakonna korterelamutesse (2 tk) juhataja soojasõlmede väljaehitamine lasteaia valgustite 2005 30 000 kr vallavalitsus majandusosakonna vahetus juhataja raamatukogusse 2005 30 000 kr vallavalitsus majandusosakonna ventilatsioonisüsteemi juhataja paigaldamine Vasta mõisa–Viru- 2005 250 000 kr vallavalitsus 20% + majandusosakonna Nigula tee remont riik 80% juhataja Siberi küla– 2005 300 000 kr vallavalitsus 20% + majandusosakonna Vandismäe tee riik 80% juhataja remont

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 7 / 15 summa 1 105 000 kr

2006 tegevus aeg maksumus rahastaja vastutaja Letipea tee andmine 2006 vallavanem riigi omandusse spordisaali 2006 50 000 kr vald 25% + projekt majandusosakonna soojustamine 75% juhataja lasteaiale uus põrand 2006 vallavalitsus majandusosakonna juhataja uued 2006 40 000 kr vallavalitsus keskkonnanõunik prügikonteinerid (10 tk) keskasula 2006 120 000 kr vallavalitsus majandusosakonna korterelamutesse (3 tk) juhataja soojasõlmede väljaehitamine Varudi tee remont 2006 150 000 kr vallavalitsus 20% + majandusosakonna riik 80% juhataja Kunda küla–Kunda 2006 200 000 kr vallavalitsus 20% + majandusosakonna tee remont riik 80% juhataja internetipunktide 2006 30 000 kr vallavalitsus 10% + vallavanem rajamine veel kahte Hansapank 90% külasse lasteaia söökla 2006 400 000 kr vallavalitsus 25% + majandusosakonna remont projektid 75% juhataja summa 990 000 kr

Pidevad tegevused tegevus aeg maksumus rahastaja vastutaja arendusnõuniku- pidev 5000 kr vallavalitsus vallavanem projektikirjutaja aastas järjepidev koolitamine arendusnõuniku- pidev arendusnõunik- projektikirjutaja projektikirjutaja poolne ettevõtjate ning põllumeeste abistamine koolibussi käigus pidev 150 000 kr vallavalitsus vallavanem hoidmine aastas koostöös pidev vallavanem sidelevifirmadega koduse interneti püsiühenduse ning valla mobiilileviga katmise võimaluste otsimine arenguvestlused pidev kooli direktor, lapsevanematega nii lasteaia juhataja koolis kui lasteaias infopäev pidev 1000 kr kooli eelarve kooli direktor kooliminevatele aastas lastele ning nende vanematele suvised noorte pidev sotsiaalosakonna töölaagrid juhataja poiste puutööringi 2004/pidev 7000 kr vallavalitsus noorsootöötaja käivitamine aastas Mahu sadama pidev vallavanem väljaarendamiseks võimaluste otsimine selgitustöö pidev 1000 kr vallavalitsus valla keskkonnasõbralikust aastas keskkonnaspetsialist jäätmekäitlusest

Leht 8 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine allasutuste töötajate pidev 3% palgafondist allasutused allasutuste juhid ja pedagoogide täienduskoolitamine valla teede ja külade pidev 20 000 kr vald 80% + teede vald + teede märgistamine, aastas omanikud 20% omanikud liiklus-märkide paigaldamine töövahendite pidev 15 000 kr allasutuste eelarved allasutuste juhid uuendamine allasutustes muuseumihoone pidev 100 000 kr aastaks Kultuuriministeerium majandusosakonna remont 2004 80% + vald 20% juhataja bussiootepaviljonide 2 tk aastas 40 000 kr vallavalitsus majandusosakonna ehitamine aastas juhataja teede hooldamine ja pidev 300 000 kr vallavalitsus majandusosakonna teeäärte niitmine aastas juhataja Viru-Nigula, Vasta 2004–2007 400 000 kr vald 10%+ KIK + vallavanem ja Pada vee- ja projektid kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisprojektid ning Viru-Nigula biopuhasti renoveerimisprojekt orienteeruv summa aastas 733 000 kr

LISA 1 PROFIIL 1. Ajalugu Viru-Nigula vald paikneb endiste Mahu, Kunda-Malla, Haljala ja Pada valla aladel. 1945. a need vallad likvideeriti, sama aasta mais moodustati Viru-Nigula külanõukogu, millele 1970. aastate alguses liideti juurde Kunda külanõukogu. 12. detsembril 1991. a anti Viru-Nigulale valla staatus. Vallakeskuseks olev Viru-Nigula küla tekkis keskajal kiriku ümber, mis oli ehitatud Hageda muinasküla keskele (1241 «Akedolae») ning mis on koondanud kiriku-, kooli- ja seltskonnaelu ajast aega. Valla territooriumile jääb ka Kunda Lammasmägi, Eesti vanemaid asulapaiku, mis paikneb Kunda linnast 4 km lõunas. Kunda rikkaliku leiukoha järgi hakati ka teisi Baltikumist ja Loode-Venemaalt avastatud mesoliitikumi leide nimetama Kunda kultuuri kuuluvaiks. Siin leidub arvukalt arheoloogia- ja arhitektuurimälestisi (kokku 324 objekti): linnamägesid, ohvrikive ja -allikaid, kivikalmeid, põliskülasid, mõisaansambleid (13 mõisa kihelkonnas 1696. aastal), Maarja kabeli varemed, Püha Nikolause kirik kahe kalmistuga. Kirik on tõenäoliselt pärit 13. sajandist, taastatud pärast põlemist 1755. Kiriku kalmistul võib näha 17. sajandist pärinevaid ratasriste. 2. Asend Viru-Nigula vald asub Lääne-Viru maakonnas, Soome lahe kaldal. Valla pindala on Maa-ameti maakatastri andmetel seisuga 31.03.2003 234 km2. Viru-Nigula on rõngasvald ümber Kunda linna. Idapiiril algab Ida-Viru maakond, seal asub Aseri ning Sonda vald. Lõunanaabriteks on Rägavere ja Sõmeru vald, läänes Haljala ja Vihula vald. Viru-Nigula valda läbib Tallinn–Narva maantee ning Rakvere–Kunda kaubaraudtee. Tapa–Narva raudtee jääb vallapiirist 3 km lõunasse. Valla keskuseks on Viru-Nigula küla, mis asub Tallinn–Narva maanteest 2 km põhja suunas. Viru-Nigula küla kaugus: Rakverest (maakonnakeskus) 25 km Tallinnast 120 km Narvast 95 km Jõhvist 45 km Kundast 11 km 3. Rahvastik Viru-Nigula vallas elab 27.05.2003 seisuga 1484 inimest, neist 742 (50%) meest ja 742 (50%) naist. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 6,34 in/km2, kuid tuleb silmas pidada, et neljandik (359 inimest) vallaelanikest elab keskuses ning ülejäänud osa vallast on väga hõredalt asustatud. Eestlased moodustavad rahvastikust 94%, venelased 4% ning muude rahvuste esindajad 2%. Rahvastiku vanuselist ja soolist jaotumist illustreerib joonis 1.

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 9 / 15 Joonis 1

Joonisel 2 on näha Viru-Nigula valla rahvaarvu muutus aastatel 1997–2003.

Joonis 2 Rahvastik jaguneb tööea järgi (27.05.2003 seisuga): • tööeast nooremaid (vanuses 0–15 aastat) 272; • tööealisi (vanuses 16–65 aastat) 949; • pensionäre (vanuses 65 ja rohkem aastat) 263. Töötuid on vallas 30 inimest, mis moodustab umbes 3% tööealisest elanikkonnast. Rahvastik jaguneb haridustasemelt (Statistikaameti 2000. a rahvaloenduse andmetel): • kõrgharidusega 64 inimest; • kesk-eriharidusega 223 inimest; • keskharidusega 282 inimest; • põhiharidusega 349 inimest; • algharidusega 289 inimest; • hariduseta 112 inimest (joonis 3).

Leht 10 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Joonis 3

Joonisel 4 on näha Viru-Nigula valla sünnidünaamika aastatel 1992–2002. 1992–1998 võib täheldada sujuvat langust ning seejärel tõusu, järgnevatel aastatel on aga sündide arv väga erinev. Ei saa väita, et vallas sünniks väga vähe lapsi või ka, et sünniks vähem kui varem.

Joonis 4 4. Looduslikud tingimused 4.1. Üldine Viru-Nigula vald asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ning Kirde-Eesti lavamaal, esimene neist moodustab väiksema ja teine suurema osa valla pindalast. Kahe maastikuüksuse selgesti eristuvaks piiriks on Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas. Lavamaa pinnamood on tasane, seda liigendavad vaid osaliselt mattunud Kunda, Pada ja Selja ürgorg. Põhjas piirab valda Soome laht, läänes, idas ja lõunas puudub selgesti eristuv looduslik piir. Rannajoont liigestavad Kunda laht ning Letipea poolsaar. Vallast voolavad läbi Toolse, Kunda ja Pada jõgi, siin asuvad Kunda, Varudi, Mahu raba ning Sämi-Kuristiku sookaitseala. Järvesid Viru-Nigula vallas ei ole. 4.2. Kliima Siinsele kliimale avaldab mõju mere lähedus, sademete levikule Pandivere kõrgustik. Lääne-Viru maakonna põhjaosale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, hiline ja jahe kevad, mõõdukalt soe suvi ning pikk ja soe sügis. Veebruari keskmine temperatuur on –6…–7 ºC, juulis +16…+17 ºC. 4.3. Geoloogia

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 11 / 15 Aluskorrakivimid (graniidid ja gneisid) lasuvad umbes 150–200 m sügavusel. Nende kohal lasuvad pealiskorra setted: liivad, savid, lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kõige pealmise kihi moodustavad pinnakattesetted, mis nii rannikumadalikul kui ka lavamaal on väga õhukesed (1–10 m), paksem on pinnakate vaid ürgorgude ja mandrijääsetete piirkonnas (kuni 80 m). 4.4. Maavarad Loodusressurssidest leidub valla territooriumil lubjakivi, liiva, kruusa, fosforiiti, turvast, pinna- ja põhjavett ning põlevkivi. Olemas on kaks liivakarjääri Kaliküla lähistel ning üks turbakarjäär Varudi rabas. Põlevkivi ega fosforiiti ei kaevandata. Põlevkivi leiukohad ulatuvad valla lõunaossa, olulisim fosforiidi leiukoht paikneb loodeosas. 4.5. Kaitsealused alad

Viru-Nigula valla territooriumil asub 229 muinsuskaitsealust objekti: 41 kivikalmet, 151 kultusekivi, muistsed asula- ja ohverdamispaigad, linnused. Looduskaitseobjektidest on seni arvel neli mõisaparki, Padaoru (Peetri) ja Vanaveski männid, Tagaküla suurkivi, Ehalkivi, Ellukivi ja Selja küla rahnud. Valla piiridesse jäävad Letipea linnukaitseala, Padaoru maastikukaitseala, Sämi-Kuristiku sookaitseala. 5. Maakasutus ja maa hind 5.1. Maakasutus

Valla pindala on 234 km2(23 400 ha), millest on Maa-ameti andmetel 31.03.2003 seisuga omandiks vormistatud 1376 üksust pindalaga 17 165,5 ha (73,3% valla kogupindalast). Vormistamata (ja enamuses ka kasutamata) maad on 6239,1 ha (26,7% valla kogupindalast). Katastris registreeritud maast kuulub vallale 1 üksus pindalaga 2,06 ha, riigile 65 üksust pindalaga 6228,1 ha ning eraomandusse 1310 üksust pindalaga 10 935,34 ha. Valla kogupindalast moodustab: • haritav maa 24%, • looduslik rohumaa 14%, • metsamaa 47,3%, • õuemaa 0,7%, millest on hoonete all 19% (0,1% valla pinnast), • muu maa 14%, millest on vee all 16% (2,2% valla pinnast). 5.2. Maa hind Selgelt on välja kujunenud kõrgelthinnatud tsoon ranniku ääres Kunda linnast Ida-Virumaa piirini. Mere või jõgede äärde soetavad maad ja maju suvitamishuvilised linnainimesed, valda elama kolijad eelistavad Viru- Nigula küla kui keskuse ümbrust. 2001. aastal Maa-ameti läbi viidud maa korralise hindamise tulemusel on moodustunud Viru-Nigula valla maal kolm hinnatsooni: 1. rannik Kunda linnast kuni Ida-Virumaa piirini, kus maatükkide väärtus ei sõltu nende sihtotstarbest ega kõlvikulisest koosseisust, standardkrundi suurus on 7000 m2, selles ulatuses on maa hinnaks 20 kr/m2, üle selle 3300 kr/ha; 2. Viru-Nigula küla, kus standardkrundi suurus on 1000 m2, millises ulatuses on elamumaa ja ärimaa väärtuseks 10 kr/m2, suurema maatüki puhul kasutatakse parandustegurit 0,2. Tootmismaa ja mäetööstusmaa osas on kuni 10 000 m2ulatuses elamumaa väärtus korrigeeritud parandusteguriga 0,2, seda ületava pinna osas kasutatakse haritava maa väärtust. Sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa ning sihtotstarbeta maa hinnaks on 500 kr/ha. Kaitsealuse maa väärtus on võrdne metsamaa omaga, mis on 3300 kr/ha. Õuemaa hinnaks on 2000 kr/ha; 3. valla ülejäänud territoorium, kus standardkrundi suurus on 1000 m2, millises ulatuses elamu- ja ärimaa hinnaks on 8 kr/m2, seda ületava pinna osas kasutatakse haritava maa väärtust 2000 kr/ha. Ülejäänud kasutusalade puhul on maa hind sarnane teise tsooni omaga. 6. Sotsiaalne keskkond 6.1. Haridus Viru-Nigula vallas tegutseb Vasta Põhikool, mis asub 1 km kaugusel valla keskusest. 2002/2003. õppeaastal õppis koolis 122 last. Paaril järgneval õppeaastal tõuseb kooli lõpetajate arv ning ka kooliminevate laste arv, viimane siiski tunduvalt tagasihoidlikumalt. Koolis töötab 16 õpetajat, kellest kõrgem erialane haridus on 11-l, vastavat haridust omandab 4. Klassiruume on 9. Laste transporti kodu ja kooli vahel korraldab kohalik omavalitsus. Gümnaasiumiharidust on võimalik omandada lähimates linnades Kundas ja Rakveres. Viru-Nigula vallas tegutseb alates 1982. aastast ka lasteaed, mida nagu kooligi haldab kohalik omavalitsus. Lasteaias on 28 kohta, neist on 2003. a juuni seisuga täidetud 25. Põhikohaga töötab lasteaias 5 inimest. Töö toimub kahes rühmas: 2–4- ja 5–7-aastastele lastele.

Leht 12 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Huviringid toimuvad rahvamajas, muusikakoolis on võimalik käia Kundas või Rakveres. 6.2. Tervishoid Lähim haigla asub Rakveres, mille alluvusse kuulub ka 24 h ööpäevas kättesaadav kiirabiteenus. Viru-Nigula valla elanikkonda teenindab kolm perearsti, vastuvõtt toimub Kundas ja Viru-Nigulas. Medõde, kes omandab pereõe kutset, on abivajajatele kättesaadav viiel päeval nädalas, vastuvõtt toimub ambulatooriumis, mis asub vallamajaga ühes hoones. Samas hoones asub ka apteek. Hambaarsti- ja günekoloogilist teenust osutatakse Kundas ja Rakveres. 6.3. Sotsiaalhoolekanne Viru-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalosakonna alluvuses töötab 2 inimest. Vallal on olemas turvakorter, sotsiaaltöötajad osutavad ka koduhooldusteenust. Pensioni saab vallas kokku 375 inimest, neist vanaduspensioni 349, rahvapensioni 7 ja toitjakaotuspensioni 19. 6.4. Kultuur ja sport Viru-Nigula vallas tegutsevad rahvamaja, raamatukogu ja koduloomuuseum, olemas on spordihoone ja jalgpalliväljak. Raamatukogu lugejate arv on 386, fondi suurus on üle 15 000 eksemplari. Rahvamajas tegutseb 18 huviringi eri vanuses inimestele, kokku võtab neist osa 214 inimest. MTÜ Viru-Nigula Spordiklubi tegutseb alates veebruarist 2001, klubis on üle 50 liikme. Spordihoones on võimalik tegeleda lauatennise, sulgpalli, korvpalli, tütarlaste võrkpalli, male, kabe, koroona mängimisega ning kasutada jõusaali. Talviti toimuvad tiigil ka jäähokitreeningud. Kord kuus ilmub valla ajaleht Viru-Nigula Teataja. Traditsiooniliselt toimuvad Viru-Nigulas valla- ja külapäevad ning Viru-Nigula Rahvajooks. 6.5. Korrakaitse Viru-Nigula vallas peab korda kohalik konstaabel, kes töötab Rakveres asuva Lääne-Viru Politseiprefektuuri alluvuses. Kundas asub Päästeteenistuse tugikomando. 7. Side 7.1. Postside Viru-Nigula vallas tegutseb Rakvere Peapostkontorile alluv Viru-Nigula Postkontor, teeninduspiirkonda jääb 19 küla. Posti kojukannet teostab 3 kirjakandjat. Postkontoris saab Postipanga kaudu teha pangatehinguid, müüakse postimaksevahendeid, ajalehti, ajakirju, kirjatarbeid, maiustusi jne. Kunda Postkontori teeninduspiirkonda jääb 16 Viru-Nigula valla küla, nendes külades toimub posti motoriseeritud kojukanne. 7.2. Telefonside Viru-Nigula vallas on Elioni klientide kasutuses 109 analoogjaama telefoni, 36 digitaaljaama telefoni, 66 statsionaarset raadiotelefoni (RAS 1000 või fiks-GSM), 10 ISDN ühendust ja 17 ADSL interneti püsiühendust. Viru-Nigulas asub 150 numbri mahuga Elioni automaatjaam (ATJ) ning ADSLi sihtvõrk. Kõik jaamanumbrid kasutuses pole ning reservi on piisavalt. Jaama tulevad kahelt poolt (Kunda ja Rakvere) vaskkaablid. See rahuldab praegu Viru-Nigula piirkonna kõnesidevajadused. Vallas on kõigi kohalike mobiilsideteenust pakkuvate firmade tugimastid: Eesti Mobiiltelefon, Radiolinja ja Tele 2. 8. Teed ja transport Teid on vallas kokku 263 km. Vallale kuulub 78 km, neist 1 km asfalteeritud. Truupe on kokku 172, sildasid 13. Normaalne tee puudub Pada–Toomika ja Mahu–Letipea vahel, väga lagunenud on see Pada mõisa ja Pada koolimaja vahel, Vasta–Viru-Nigula vahel ja Ojakülas, ülejäänud teed vajavad jooksvalt hooldust. Sillad ja truubid on lagunenud – Marinul, Kivikülas Toolse jõel ja Vanaveskil. Ülejäänud valla piirkonna teed kuuluvad kas metskonnale, eraomanikele või on hoopis omanikuta. Viru-Nigulast on regulaarne bussiühendus Rakvere ja Kundaga. Valla territooriumit läbib Tallinn–Narva maantee, kus Padaoru bussipeatusest on tihedam liiklus kui keskusest. Vallasisene ühendus on nõrk. 9. Elamumajandus Keskasulas on 7 mitmekorterilist korruselamut, Padas on neid 1, Seljal 1 ja Mallas 2. Enamus neist vajab kapitaalremonti, uuemad värskendamist.

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 13 / 15 Ülejäänud vallas on asustustihedus väga väike, elatakse eramajades. Uusehitisi on vähe ja peamiselt rannapiirkonnas. Elamuturg on suhtelises madalseisus, kuid mereäärsete eramajade hinnad üha tõusevad. Kinnisvarategevus on viimastel aastatel üsna aktiivne, palju otsitakse veekogudeäärseid maju suvilateks. Korteritest on hinnas kahetoalised. Korterite keskmine ruutmeetri hind Viru-Nigula külas on 400 kr/m2. Maja hind vallas sõltub selle seisundist ning maa hinnast. Renditurg on väheaktiivne. 10. Kommunaalteenused 10.1. Soojusvarustus Viru-Nigula valla keskasula elamute ja ühiskondlike hoonete soojavarustus toimub Flex Heat’i saepuruküttel konteinerkatlamaja kaudu, sõlmitud on Viru-Nigula Vallavalitsuse ja AS-i Flex Heat vaheline soojusenergia ostu-müügileping. Tagavaravariandiks on endal olemas ka vedelküttekatel. Mõnedesse kortermajade trepikodadesse on ehitatud väike erakatlamaja. 10.2. Gaasivarustus Gaasitrass läbib Viru-Nigula valla lõunaosa, kuid maagaasi kohalik tarbimine puudub. 10.3. Elektrivarustus

Viru-Nigula valla territooriumil asub Eesti Energia AS 80 trafopunkti võimsusega 15 674 kVA. Toide tuleb Uhtna 10/20/110 kV, Kunda 6/10/20/110 ning Kabala 10/35 kV alajaamast. Ärikliente on 38 (FIE-d ja ettevõtted) 97 tarbimiskohaga, erakliente 640 702 tarbimiskohaga. Suurtarbijaid on üks – Flexa Eesti AS. Valla objektidel puuduvad arvestid ning valla hoonete elektrisüsteem vajab vahetamist. Tänavavalgustuse koguvõimsus on 13 kW. 10.4. Veevarustus Ühisveevärki ja kanalisatsiooni on Viru-Nigulas ühendatud 7 korruselamut, 23 individuaalelamut ning 20 ühiskondlikku hoonet ja ettevõtet. Kasutusel on kaks veetrassi ja neli kaevu – kaks keskasulas ning Vastal ja Padas. Omaette veevarustus on Flexa Eesti AS-l ja AS-l Nigula Õlu (sh biopuhasti), samuti on oma kaevud Seljal ja Mallas. Kuigi välja on vahetatud veepumbad ja peaaegu kogu joogiveetorustik, sisaldab joogivesi raudoksiidi – vesi on punakas. Probleem on kihis, kust joogivesi võetakse (keskasulas Cm-O, Padas Cm-V), vaja oleks paigaldada rauaeraldusseade. Veeproove võetakse 1–2 korda kvartalis, bakterioloogiline joogivee analüüs on normi piires. 10.5. Kanalisatsioon Keskasula trass on välja ehitatud ja toimib. Reovee puhastamiseks kasutatakse kahte seadet BIO-100 ja kahte settetiiki, pindaladega 1750 m2ja 3250 m2. Seadme võimsus on 140m3/ööpäevas. Puhastatud vesi voolab Pada jõkke. Praegu on biopuhastite olukord rahuldav, biotiigid vajavad puhastamist. Biopuhastit kasutab praegu keskasula 380 elanikku ning asutustest Flexa Eesti, kelle heitvesi on juhitud kanalisatsioonitrassi. Ettevõttes töö käigus ohtlikke jäätmeid ei teki, kuna vett kasutatakse olmevajadusteks. Vasta koolist ja Pada korterelamust veetakse heitvesi paakautoga kogumiskaevu. 10.6. Jäätmekäitlus 10.6.1. Tööstusjäätmed Vallas problemaatilisi ettevõtteid pole ning oma jäätmete eest vastutavad nad vastavalt seadusele ise. 10.6.2. Olmejäätmed Viru-Nigula valla territooriumil puudub prügimägi ning seda pole kavas ka luua. Lähim prügimägi asub 25 km kaugusel Rakveres. Prügi teisaldamine toimub konteinerautodega. Viru-Nigula keskasulasse on paigaldatud 8 4,5 m3mehhaaniliselt tühjendatavat prügikonteinerit, mida tühjendatakse ca kaks korda kuus või vastavalt vajadusele. Prügifirmaks on valitud oü Leegever, kes veab prügi Rakvere prügimäele. Ümberkaudsete külade elanikel on võimalus sõlmida leping prügikäitlusfirmaga ning maksta tühjenduskordade eest vastavalt hinnakirjale. Seni on mõned majapidamised vastavat teenust ka ostnud. Kohalik Tüükri prügimägi on likvideeritud (1996) – vedelevad vanaraua, ohtlike jäätmete ja olmejäätmete jäänused on viidud vastavatesse kogumiskohtadesse, prügimägi on siledaks lükatud ja kaetud Flexa puukoorelaastudega, üles on pandud prügi mahapanekut keelustavad sildid. 10.6.3. Ohtlikud jäätmed Keskkonda ohustavate jäätmete äraandmiseks ilmuvad üleskutsed kohalikus lehes ja teadetetahvlil.

Leht 14 / 15 Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine 10.6.4. Korduvkasutatavate jäätmete kogumine Klaas-, plastik-, alumiinium- ja kiletaarat saab tuua Õ-poe juures asuvasse vastavasse konteinerisse. 11. Ettevõtlus Suuremateks tööandjateks on Flexa Eesti AS (331), kohalik omavalitsus (vallamaja 7, haridus 26, muu 27), AS Nigula Õlu (38), Selja Põllumajandusühistu (20), OÜ Nigula Veduk (15) ja OÜ Lemar Auto (8). Kohalikud ettevõtted: Flexa Eesti AS OÜ Lemar Auto OÜ Nigula Veduk AS Gerttu Auto OÜ Siberi Puidutöökoda AS Nigula Õlu OÜ Imprest OÜ Rekkur bensiinijaam OÜ Marit Õ pood AS Vuti Karin kauplus Viru-Nigula Postkontor OÜ Lammasmäe Puhkekeskus FIE Ester Vergi juuksurisalong FIE Rea Metsa lillekauplus Selja Põllumajandusühistu Kalev Pagari Kalevi talu Rabaveere talu Lassi-Uuetoa talu Alari Aadli talu Mikumaa talu Tervishoid: Laima Paartalu OÜ Heli Matla Eraapteek Viru-Nigula veterinaararst 12. Välissuhted Sõprusvaldadeks on Karvia ja Amt Plön-Land, mõlemaga tekkisid sidemed juba 1992. aastal. Karvia on 3500 elanikuga 500 km2suurune vald Kesk-Soomes. Amt Plön-Land on 11 vallast koosnev 7000 elanikuga piirkond Plöni maakonnas, mis asub Schleswig-Holsteini Liidumaal Saksamaal. Koostööd tehakse peamiselt kultuurivaldkonnas, on saadud ka rahalist abi haridustöö toetuseks. 13. Valla valitsemine 2002. a toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel käis valimas 1142 hääleõiguslikust kodanikust 495 inimest ehk 43,3%. 1999. aasta valimistel oli see protsent 48,6 (571 inimest 1176-st). Viru-Nigula valla 2002.a eelarvekuludest moodustas haridus 36,8%, majandus 25,3%, valitsussektor 8,3%, kultuur 3,4%, sport 3,4%, sotsiaalhoolekanne 4,0% tervishoid 0,49% ning laenude tagasimakse 5,2%.

Üksikisiku tulumaksu laekumine oli 2002. aastal oli Viru-Nigulas ühe elaniku kohta 2890 krooni aastas. Viru-Nigula valla valitsemiskulu oli 2002. aastal ühe elaniku kohta 660 krooni.

Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2004-2007 vastuvõtmine Leht 15 / 15