Tähtvere Valla
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
OÜ Märja Märja 51015 Tartumaa Tel. (07) 493 597 Faks (07) 493 497 e-mail: [email protected] TÄHTVERE VALLA energiakasutuse arengukava Tellija: Tähtvere Vallavalitsus Täitja: OÜ Märja Tartu 2003 SISUKORD Sissejuhatus 4 A. Tähtvere valla lühiiseloomustus. 4 1. Ülevaade valla arengukavast ja arengusuundadest 4 2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandil 4 3. Energeetika sektorisse tehtud investeeringud 5 4. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad 5 4.1 Ilmatsalu alevik 5 4.1.1 Katlamaja 5 4.1.2 Soojusvõrgud 6 4.1.3 Soojustarbijad 6 4.2 Märja alevik 7 4.2.1 Katlamaja 7 4.2.2 Soojusvõrgud 7 4.2.3 Soojustarbijad 7 5. Elekrivarustussüsteemid 8 5.1. Tähtvere valla elektrivarustuse üldiseloomustus 8 5.2. Elektrialajaamad ja nende tehniline seisukord 9 5.3. Alajaamade koormatus 9 5.4. Tänavavalgustuse toide 10 6. Gaasitarbijad 10 7. Taastuvenergia ressurssside kasutamisvõimalusi 10 7.1 Puit 10 7.2 Turvas 10 7.3 Päikeseenergia ressursid 10 B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja sütematiseerimine ajaperioodiks 1998 – 2002. 11 1. Ilmatsalu alevik 11 2. Märja alevik 14 3. Järeldused 15 4. Elektri tarbimine 16 C. Tähtvere valla territooriumil paiknevate energeetika tehnosüstemide kaardistamine. 17 1. Soojamajanduse skeem 17 2. Tähtvere valla elektrijaotusvõrgud 17 D. Soojustarbijate energianõudlus ja soojuskoormusgraafikud. Elektrienergia tarbimine. Koormusgraafikud. Energiatarbimise tulevikuhinnang. Kütuse ja energia hinnad ja nende prognoos. 17 1.Tarbitava ja arvutuslikult vajaliku soojuse kogused ja soojuskoormuse graafikud olemasolevatele tsentraalküttesüteemidele 17 1.1 Ilmatsalu alevik 17 1.2 Märja alevik 18 2. Soojustarbimise prognoos tsentraalküttesüsteemidele 18 2.1 Ilmatsalu alevik 18 2.2 Märja alevik 18 3. Kütuse ja energiahindade prognoos 18 4. Elektritarbimise prognoos 22 2 E. Soojavarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finantsmajanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid. 22 1. Üleminek tsentraalküttelt lokaalküttele 22 2. Kütuste valik soojuse tootmiseks 23 3. Soojuspumpade paigaldamine 24 F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks. 26 1. Efektiivsemate soojavarustuse stsenaariumide valik 26 2. Arengustsenaariumide majandusanalüüs 26 2.1 Majandusanalüüsi metoodika 26 2.2 Majanduslike näitajate seletus 27 2.3 Majandusanalüüsi lähteandmed 28 2.4 Variantide kirjeldus ja analüüsi tulemused 28 2.4.1 Variant I. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks 28 2.4.2 Variant II-A. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad 29 2.4.3 Variant II-B. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (puidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad 29 2.4.4 Variant III. Olemasolevate soojustrasside rekonstrueerimine 30 2.4.5 Variant IV. Konteinerkatlamaja ehitamine Ilmatsalu koolimaja juurde 30 2.4.6 Variant V. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad kergel õlil. 31 2.4.7 Variant VI. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad puuhalgudel. 31 2.4.8 Variant VII-A. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidu) põletamiseks. 32 2.4.9 Variant VII-B. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuit) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad. 33 2.4.10 Maagaasi trassi rajamine Märja alevikku 33 G. Elektri jaotusvõrkude edasine areng 35 1. Elektri jaotusvõrkude arengu aspektid ja investeeringud 35 2. Tähtvere valla tänavavalgustussüsteemide kirjeldus 37 3. Tänavavalgustuse süsteemide arendamine 37 H. Energiasäästu meetmete rakendamine 38 1. Energiasääst elamutes 38 1.1 Tarbitava soojuse reguleerimine 38 1.2 Lisaisoleerimine 38 1.3 Muud meetmed 40 1.4 Soovitused madalahinnaliste energiasäästumeetmete rakendamiseks 41 2. Energiasääst energia tootmisel 41 2.1 Energiasääst lokaalkatlamajades 41 3. Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm 42 J. Pikaajaline energeetika arengukava ja soovitused vallavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks 42 1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava koostamine 42 2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks Tähtvere vallas. 45 3 Sissejuhatus Tähvere vald asub Tartumaal Tartu linnast lääne suunas, selle vahetus naabruses. Tähtvere valla piiriks põhjasuunas on Emajõgi ning Tähtvere vald piirneb järgmiste valdadega: loodes Laeva vallaga, läänes Puhja vallaga, lõunas Nõo vallaga ja kagus Ülenurme vallaga. Suurematest maanteedest läbivad valla territooriumi Tartu-Tallinn ja Tartu Viljandi maanteed. Tänane Tähtvere vald on kaasaegne, meeldiva elukeskkonnaga, kõrgetasemelise põllumajanduse ja areneva ettevõtlusega vald. Tähtvere valla pindala on 112,74 km². Valla territooriumil elas 1. jaanuari 2002.a. seisuga 2939 elanikku ehk 26,1 inimest ruutkilomeetril. Tartumaa elanike arvust moodustab Tähtvere valla elanike arv ~2%. Vallas on 12 alevikku ja küla: Ilmatsalu ja Märja alevikud ning Ilmatsalu, Haage, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külad. Valla administratiivseks keskuseks on Ilmatsalu alevik, kus asuvad vallamaja ja valla munitsipaalobjektid. A. Tähtvere valla lühiiseloomustus 1. Ülevaade valla arengukavast ja arengusuundadest . Tähtvere valda iseloomustab mitmekülgne majandustegevus, eriti põllumajanduses. Vallas tegutseb 51 ettevõtet, nendest suuremad tööstusettevõtted on : AS Tartu Glaskek, mis tegeleb plastakende ja -uste valmistamisega; OÜ Märja, mis tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega, katlamajade ja küttesüsteemide ehitamisega; AS Tartu Sideehitus,mis tegeleb sidesüsteemide ehitamisega; AS Ilmre, mis tegeleb puidu ümbertöötlrmisega. Peale selle on veel mitmeid firmasid, mis tegelevad puidu ümbertöötlemisega, ehitamisega, maaparandusega. Perspektiivseks tegevusalaks peetakse turismi, puhkemajandust, allhangete tegemist mitmesugustele tootmisfirmadele. Tähtvere vallas on tugevalt arenenud põllumajandus. Endise Tartu Näidissovhoosi baasil on loodud ja edukalt tegutsevad AS Tartu Agro, Haage suurtalu, Lõuna- Eesti Riiklik Sordiaretuspunkt, Eesti Loomakasvatuse Instituudi baasil - AÜ Eesti Punane Kari ja OÜ Ilmatsalu kala. Nende ettevõtete areng peaks lähemas tulevikus olema stabiilne ning Euroopa Liitu astumisega veelgi edenema. Tähtvere vallas elab ligi 3 tuhat elanikku. Kahes alevikus, Ilmatsalus ja Märjal, elab kokku 1600 inimest. Ilmatsalus on 8 korruselamut ja mõnikümmend eramaja. Märjal on 7 korruselamut ja samuti mõnikümmend eramaja. Korruselamuid ei ole Tähtvere vallas ehitatud juba üle 10 aasta ning seda ei planeerita ka tulevikus. Viimastel aastatel on hoogustunud eramajade ehitus, eriti Märja ja Ilmatsalu alevikes. 2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandil Ilmatsalu aleviku energeetikasektori tööd korraldab vallale kuuluv ettevõte OÜ Ilmatsalu Soojus millele allub Ilmatsalu alevikus asuv soojust tootev Ilmatsalu katlamaja. Selle tööd juhib juhataja ja 3-liikmeline nõukogu. Peale soojusenergia tootmise, tegeleb OÜ Ilmatsalu Soojus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügiga valla neljas asustatud punktis. Märja alevikus tegeleb soojuse varustamisega eraettevõte Märja Soojus. 4 Süsteemset ja perioodiliselt dokumenteeritud energiaseiret munitsipaalhoonetes ei tehta. Samas on suuremates munitsipaalomandis olevates objektides renoveeritud küttesüsteeme, parandatud aknaid ja vahetatud katuseid. Need meetmed on parandanud soojusvarustatuse kindlust ning säästnud energiat. 3. Energeetika sektorisse tehtud investeeringud Viimase kuue aasta jooksul on Tähtvere vallale kuuluvatesse energeetikaobjektidesse investeeritud 943,6 tuh. EEK (vt tabel 1). Valla eelarvelistest vahenditest on investee- ritud 893,6 tuh. EEK, toetusi on saadud 50 tuh. EEK ulatuses. Tabel 1. Tähtvere Vallavalitsuse energiaalased investeeringud Investeering Jrk nr Objekt Summa, tuh. Aasta Allikad EEK Ilmatsalu katlamaja 1 1997 662,0 eelarve rekonstrueerimine 2 Ilmatsalu katelde remont 1998 50,4 eelarve Märja katlamaja pumpade 50% eelarve, 50% 3 1998 100,0 vahetus energiasäästuprojekti toetus Ilmatsalu katlamaja korstna 4 2001 131,2 eelarve ja katuse remont 4. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad. Käesoleval ajal on Tähtvere vallas soojusvarustuse sektoris töös kaks tsenraalküttesüsteemi: OÜ Ilmatsalu Soojus soojusvarustussüsteem (valla omandis) ja Märja Soojus OÜ soojusvarustussüsteem (erastatud). Tähtvere vallas on olnud tsentraalküttesüsteemid ka Rõhul, Rahingel ja Haagel. Need tsentraalküttesüsteemid on nüüd suletud ja hooned üle viidud lokaalküttele seda aga juhuslikult. Hoonete kütmiseks kasutatakse elektrikütet ning halupuude või kerge kütteõliga töötavaid katlaid, kui ka ahikütet. OÜ Ilmatsalu Soojus soojusvarustussüsteemi kaudu varustatakse soojusenergiaga Ilmatsalu aleviku elamuid ja sotsiaalobjekte. Peamiselt nõukogude korra ajal ehitatud põllumajandusega tegelevad tootmishooned on 90-ndate aastate lõpus end lülitanud kaugküttesüsteemist välja. Märja Soojus OÜ soojusvarustussüsteemi kaudu varustatakse soojusenergiaga Märja aleviku elamuid ja Aretusühistut Eesti Punane Kari. Tõõstus ja teenindussfääri objektid, mis varem kasutasid tsentraalselt toodetud soojust, on käsolevaks ajaks sellest loobunud. Valla sotsiaalobjekte Märja alevikus ei ole. 4.1. Ilmatsalu alevik 4.1.1 Katlamaja Katlamajas on üks põlevkiviõliga ( varem masuudiga) köetav katel Kiviõli 80M võimsusega 1,5 MW. Katel on paigaldatud 1997.a. Teine katel Kiviõli 80 on reservis. Ilmatsalu aleviku tsentraalkatlamaja köeti varem masuudiga. Kuna põlevkiviõli hind osutus masuudi hinnast madalamaks ja kütmine lihtsamaks , siis asuti kütteperioodil 2001/2002