Tähtvere Valla

OÜ Märja

Märja 51015 Tartumaa Tel. (07) 493 597 Faks (07) 493 497 e-mail: [email protected]

TÄHTVERE VALLA

energiakasutuse arengukava

Tellija: Tähtvere Vallavalitsus

Täitja: OÜ Märja

Tartu 2003 SISUKORD

Sissejuhatus 4

A. Tähtvere valla lühiiseloomustus. 4 1. Ülevaade valla arengukavast ja arengusuundadest 4 2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandil 4 3. Energeetika sektorisse tehtud investeeringud 5 4. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad 5 4.1 Ilmatsalu alevik 5 4.1.1 Katlamaja 5 4.1.2 Soojusvõrgud 6 4.1.3 Soojustarbijad 6 4.2 Märja alevik 7 4.2.1 Katlamaja 7 4.2.2 Soojusvõrgud 7 4.2.3 Soojustarbijad 7 5. Elekrivarustussüsteemid 8 5.1. Tähtvere valla elektrivarustuse üldiseloomustus 8 5.2. Elektrialajaamad ja nende tehniline seisukord 9 5.3. Alajaamade koormatus 9 5.4. Tänavavalgustuse toide 10 6. Gaasitarbijad 10 7. Taastuvenergia ressurssside kasutamisvõimalusi 10 7.1 Puit 10 7.2 Turvas 10 7.3 Päikeseenergia ressursid 10 B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja sütematiseerimine ajaperioodiks 1998 – 2002. 11 1. Ilmatsalu alevik 11 2. Märja alevik 14 3. Järeldused 15 4. Elektri tarbimine 16 C. Tähtvere valla territooriumil paiknevate energeetika tehnosüstemide kaardistamine. 17 1. Soojamajanduse skeem 17 2. Tähtvere valla elektrijaotusvõrgud 17 D. Soojustarbijate energianõudlus ja soojuskoormusgraafikud. Elektrienergia tarbimine. Koormusgraafikud. Energiatarbimise tulevikuhinnang. Kütuse ja energia hinnad ja nende prognoos. 17 1.Tarbitava ja arvutuslikult vajaliku soojuse kogused ja soojuskoormuse graafikud olemasolevatele tsentraalküttesüteemidele 17 1.1 Ilmatsalu alevik 17 1.2 Märja alevik 18 2. Soojustarbimise prognoos tsentraalküttesüsteemidele 18 2.1 Ilmatsalu alevik 18 2.2 Märja alevik 18 3. Kütuse ja energiahindade prognoos 18 4. Elektritarbimise prognoos 22

2 E. Soojavarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finantsmajanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid. 22 1. Üleminek tsentraalküttelt lokaalküttele 22 2. Kütuste valik soojuse tootmiseks 23 3. Soojuspumpade paigaldamine 24 F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks. 26 1. Efektiivsemate soojavarustuse stsenaariumide valik 26 2. Arengustsenaariumide majandusanalüüs 26 2.1 Majandusanalüüsi metoodika 26 2.2 Majanduslike näitajate seletus 27 2.3 Majandusanalüüsi lähteandmed 28 2.4 Variantide kirjeldus ja analüüsi tulemused 28 2.4.1 Variant I. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks 28 2.4.2 Variant II-A. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad 29 2.4.3 Variant II-B. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (puidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad 29 2.4.4 Variant III. Olemasolevate soojustrasside rekonstrueerimine 30 2.4.5 Variant IV. Konteinerkatlamaja ehitamine Ilmatsalu koolimaja juurde 30 2.4.6 Variant V. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad kergel õlil. 31 2.4.7 Variant VI. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad puuhalgudel. 31 2.4.8 Variant VII-A. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidu) põletamiseks. 32 2.4.9 Variant VII-B. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuit) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad. 33 2.4.10 Maagaasi trassi rajamine Märja alevikku 33 G. Elektri jaotusvõrkude edasine areng 35 1. Elektri jaotusvõrkude arengu aspektid ja investeeringud 35 2. Tähtvere valla tänavavalgustussüsteemide kirjeldus 37 3. Tänavavalgustuse süsteemide arendamine 37 H. Energiasäästu meetmete rakendamine 38 1. Energiasääst elamutes 38 1.1 Tarbitava soojuse reguleerimine 38 1.2 Lisaisoleerimine 38 1.3 Muud meetmed 40 1.4 Soovitused madalahinnaliste energiasäästumeetmete rakendamiseks 41 2. Energiasääst energia tootmisel 41 2.1 Energiasääst lokaalkatlamajades 41 3. Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm 42 J. Pikaajaline energeetika arengukava ja soovitused vallavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks 42 1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava koostamine 42 2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks Tähtvere vallas. 45

3 Sissejuhatus

Tähvere vald asub Tartumaal Tartu linnast lääne suunas, selle vahetus naabruses. Tähtvere valla piiriks põhjasuunas on Emajõgi ning Tähtvere vald piirneb järgmiste valdadega: loodes Laeva vallaga, läänes Puhja vallaga, lõunas Nõo vallaga ja kagus Ülenurme vallaga. Suurematest maanteedest läbivad valla territooriumi Tartu-Tallinn ja Tartu Viljandi maanteed. Tänane Tähtvere vald on kaasaegne, meeldiva elukeskkonnaga, kõrgetasemelise põllumajanduse ja areneva ettevõtlusega vald. Tähtvere valla pindala on 112,74 km². Valla territooriumil elas 1. jaanuari 2002.a. seisuga 2939 elanikku ehk 26,1 inimest ruutkilomeetril. Tartumaa elanike arvust moodustab Tähtvere valla elanike arv ~2%. Vallas on 12 alevikku ja küla: Ilmatsalu ja Märja alevikud ning Ilmatsalu, Haage, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külad. Valla administratiivseks keskuseks on Ilmatsalu alevik, kus asuvad vallamaja ja valla munitsipaalobjektid.

A. Tähtvere valla lühiiseloomustus

1. Ülevaade valla arengukavast ja arengusuundadest .

Tähtvere valda iseloomustab mitmekülgne majandustegevus, eriti põllumajanduses. Vallas tegutseb 51 ettevõtet, nendest suuremad tööstusettevõtted on : AS Tartu Glaskek, mis tegeleb plastakende ja -uste valmistamisega; OÜ Märja, mis tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega, katlamajade ja küttesüsteemide ehitamisega; AS Tartu Sideehitus,mis tegeleb sidesüsteemide ehitamisega; AS Ilmre, mis tegeleb puidu ümbertöötlrmisega. Peale selle on veel mitmeid firmasid, mis tegelevad puidu ümbertöötlemisega, ehitamisega, maaparandusega. Perspektiivseks tegevusalaks peetakse turismi, puhkemajandust, allhangete tegemist mitmesugustele tootmisfirmadele. Tähtvere vallas on tugevalt arenenud põllumajandus. Endise Tartu Näidissovhoosi baasil on loodud ja edukalt tegutsevad AS Tartu Agro, Haage suurtalu, Lõuna- Eesti Riiklik Sordiaretuspunkt, Eesti Loomakasvatuse Instituudi baasil - AÜ Eesti Punane Kari ja OÜ Ilmatsalu kala. Nende ettevõtete areng peaks lähemas tulevikus olema stabiilne ning Euroopa Liitu astumisega veelgi edenema. Tähtvere vallas elab ligi 3 tuhat elanikku. Kahes alevikus, Ilmatsalus ja Märjal, elab kokku 1600 inimest. Ilmatsalus on 8 korruselamut ja mõnikümmend eramaja. Märjal on 7 korruselamut ja samuti mõnikümmend eramaja. Korruselamuid ei ole Tähtvere vallas ehitatud juba üle 10 aasta ning seda ei planeerita ka tulevikus. Viimastel aastatel on hoogustunud eramajade ehitus, eriti Märja ja Ilmatsalu alevikes.

2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandil

Ilmatsalu aleviku energeetikasektori tööd korraldab vallale kuuluv ettevõte OÜ Ilmatsalu Soojus millele allub Ilmatsalu alevikus asuv soojust tootev Ilmatsalu katlamaja. Selle tööd juhib juhataja ja 3-liikmeline nõukogu. Peale soojusenergia tootmise, tegeleb OÜ Ilmatsalu Soojus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügiga valla neljas asustatud punktis. Märja alevikus tegeleb soojuse varustamisega eraettevõte Märja Soojus.

4 Süsteemset ja perioodiliselt dokumenteeritud energiaseiret munitsipaalhoonetes ei tehta. Samas on suuremates munitsipaalomandis olevates objektides renoveeritud küttesüsteeme, parandatud aknaid ja vahetatud katuseid. Need meetmed on parandanud soojusvarustatuse kindlust ning säästnud energiat.

3. Energeetika sektorisse tehtud investeeringud

Viimase kuue aasta jooksul on Tähtvere vallale kuuluvatesse energeetikaobjektidesse investeeritud 943,6 tuh. EEK (vt tabel 1). Valla eelarvelistest vahenditest on investeeritud 893,6 tuh. EEK, toetusi on saadud 50 tuh. EEK ulatuses.

Tabel 1. Tähtvere Vallavalitsuse energiaalased investeeringud

Investeering Jrk nr Objekt Summa, tuh. Aasta Allikad EEK Ilmatsalu katlamaja 1 1997 662,0 eelarve rekonstrueerimine 2 Ilmatsalu katelde remont 1998 50,4 eelarve

Märja katlamaja pumpade 50% eelarve, 50% 3 1998 100,0 vahetus energiasäästuprojekti toetus Ilmatsalu katlamaja korstna 4 2001 131,2 eelarve ja katuse remont

4. Soojusvarustussüsteemid ja soojustarbijad.

Käesoleval ajal on Tähtvere vallas soojusvarustuse sektoris töös kaks tsenraalküttesüsteemi: OÜ Ilmatsalu Soojus soojusvarustussüsteem (valla omandis) ja Märja Soojus OÜ soojusvarustussüsteem (erastatud). Tähtvere vallas on olnud tsentraalküttesüsteemid ka Rõhul, Rahingel ja Haagel. Need tsentraalküttesüsteemid on nüüd suletud ja hooned üle viidud lokaalküttele seda aga juhuslikult. Hoonete kütmiseks kasutatakse elektrikütet ning halupuude või kerge kütteõliga töötavaid katlaid, kui ka ahikütet. OÜ Ilmatsalu Soojus soojusvarustussüsteemi kaudu varustatakse soojusenergiaga Ilmatsalu aleviku elamuid ja sotsiaalobjekte. Peamiselt nõukogude korra ajal ehitatud põllumajandusega tegelevad tootmishooned on 90-ndate aastate lõpus end lülitanud kaugküttesüsteemist välja. Märja Soojus OÜ soojusvarustussüsteemi kaudu varustatakse soojusenergiaga Märja aleviku elamuid ja Aretusühistut Eesti Punane Kari. Tõõstus ja teenindussfääri objektid, mis varem kasutasid tsentraalselt toodetud soojust, on käsolevaks ajaks sellest loobunud. Valla sotsiaalobjekte Märja alevikus ei ole.

4.1. Ilmatsalu alevik

4.1.1 Katlamaja Katlamajas on üks põlevkiviõliga ( varem masuudiga) köetav katel Kiviõli 80M võimsusega 1,5 MW. Katel on paigaldatud 1997.a. Teine katel Kiviõli 80 on reservis. Ilmatsalu aleviku tsentraalkatlamaja köeti varem masuudiga. Kuna põlevkiviõli hind osutus masuudi hinnast madalamaks ja kütmine lihtsamaks , siis asuti kütteperioodil 2001/2002 kütma sellega.

5 Kõigi eeltoodud katelde ja seadmete seisukorda hinnatakse tänu teostatud remontidele. Rahuldavaks.

4.1.2.Soojusvõrgud Ilmatsalu aleviku tsentraalne soojusvõrk on ehitatud mitmes järgus möödunud sajandi seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel. Seega on võrkude vanus rohkem kui kakskümmend aastat . Võrgud on ehitatud neljatorulistena – 2 toru kütteveele + 2 toru soojale veele. Viimaseid enam ei kasutata. Torustik on maaalune, paigaldatud r/b künadesse isoleeritu mineraalvatiga. Olemasoleva soojusvõrgu kogupikkus on 2218 m, millest kasutatakse 1878 m, kuna osa tarbijaid on loobunud tsentraalküttest. Soojusvõrgu seisukord on mitterahuldav, osa võrku on üleujutatav, soojusisolatsioon on mittepiisav. Kogu küttesüsteemi kasutegur näiteks 2002 aastal oli 0,58 ehk kogu kadu 42 %. Soojusvõrgu skeem on esitatud joonisel 1.

4.1.3. Soojustarbijad Tähtvere valla Ilmatsalu alevikus kasutab käesoleval ajal keskkatlamajas toodetavat soojust 16 objekti. Vastuvõetavate tingimuste korral ( sobiv hind, pole vaja tegeleda kütmisega seotud küsimustega ) võib eeldada, et perspektiivis soovib keskkatlamajast soojust saada varem keskkatlamajast soojust saanud objektidest – elamu 18, AS Tartu Agro kontorihoone ning töökoda.. Antud töös on vaadeldud soojamajanduse arenguvõimalusi praeguste tarbijatega ja perspektiivis võimalike soojustarbijate tsentraalkatlamajaga ühinemisel. Soojustarbijate nimekiri koos seni mõõdetud soojuskuluga ja arvutuslikult vajaliku tarbimisvõimsuse ning soojusvajadusega on praeguste tarbijate kohta esitatud tabelis 2 ja perspektiivsete tarbijate kohta tabelis 2a. Soojustarbijate paiknemine on antud joonisel 1. Sooja tarbevee valmistamist tsentraalselt saadava soojusega ei ole ette nähtud. Sooja tarbevett valmistatakse olemasolevate elektriboilerite abil. Kõigil soojust tarbivatel hoonetel on soojusmõõturid kuid puuduvad automatiseeritud soojussõlmed. Tabel 2. Ilmatsalu katlamaja soojustarbijad seisuga dets. 2002. a

Soojustarbimine MWh/a Arvutuslikult vajalik Jrk. Kubatuur Soojustarbija küte soojuslik võimsus kW soojus nr m³ keskmine* mõõdetud** küte vent. kokku MWh/a A. Elamud 1. Elamu 6 2764 166 85 81 81 200 2. Elamu 8 1132 71 35 35 85 3. Elamu 10 4728 272 135 133 133 328 4. Elamu 12 4728 272 180 133 133 328 5. Elamu 14 4800 276 156 135 135 333 6. Elamu 16 4800 276 173 135 135 333 7. Elamu 20 7214 399 273 195 195 481 8. Eramu 369 30 14 15 15 36 B. Sotsiaalsfäär 9. Võimla 5403 268 104 126 126 253 10. Lasteaed 6206 379 357 168 39 207 378 11. Kool 15282 694 713 384 73 457 909 12.Vallamaja 117 60 60 148 C. Tööstus ja teenindussfäär 13. Kaupl.- 6880 341 113 175 34 209 400 söökla 14. Telef.keskj. 553 38 20 15 15 32 Kokku: 64859 3084 2404 1792 146 1938 4244 * keskmine soojustarbimine eenne 2001. a. kütteperioodi, ** mõõdetud soojustarbimine 2001/2002.a. kütteperioodil.

6 Tabel 2a. Ilmatsalu katlamaja perspektiivis võimalikud soojustarbijad

Soojustarbimine MWh/a Arvutuslikult vajalik Jrk. Kubatuur küte soojuslik võimsus kW Soojus Soojustarbija nr. m³ keskmine* arvutatud** küte vent kokku MWh/a . A. Elamud 1. Elamu 18 6566 363 290 185 185 456 C. Tööstus ja teenindussfäär 2. Majandi-- peahoone 243 140 119 119 456 3. -töökoda 16048 478 370 120 120 293

* keskmine enne 2001 aastat, ** soojusmõõturid puuduvad, on arvutatud lokaalkatlamajades kasutatud kütuse koguse järgi.

Nagu tabelitest 2 ja 2a võib näha, on soojustarbimine aastate lõikes oluliselt väiksem kui arvutuslikult määratud. Põhjuseks võib olla, et välisõhu temperatuur on olnud arvutuslikust kõrgem ning ruumide siseõhu temperatuur on olnud arvutuslikust temperatuurist madalam.

4.2. Märja alevik

4.2.1. Katlamaja Katlamajas on kaks masuudi põletitega katelt Kadrina 4,5, üks põlevkiviõliga (varem masuudiga) köetav katel Kiviõli 80 võimsusega 1,0 MW. Teine katel Kiviõli 80 on reservis. Käesoleval ajal on paigaldamisel katel Kiviõli 80 kaasaegse spetsiaalse raskeõli põletiga. Kõigi eeltoodud katelde ja seadmete seisukorda hinnatakse tänu pidevatele remontidele, tehniliselt rahuldavaks.

4.2.2. Soojusvõrgud Märja aleviku tsentraalne soojusvõrk on ehitatud mitmes järgus möödunud sajandi seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel. Seega on võrkude vanus rohkem kui kakskümmend aastat . Võrgud on ehitatud neljatorulistena – 2 toru kütteveele + 2 toru soojale veele. Viimaseid enam ei kasutata. Torustik on maaalune, paigaldatud r/b künadesse ja isoleeritu mineraalvatiga. Olemasoleva soojusvõrgu kogupikkus on Märja alevikus 1362 m, millest käesoleval ajal on kasutusel 1097 m, kuna osa tarbijaid on loobunud tsentraalküttest. Soojusvõrgu seisukord on mitterahuldav, osa võrku on üleujutatav, soojusisolatsioon on mittepiisav. Kogu küttesüsteemi kasutegur 2002 aastal oli 0,62 ehk kogu kadu 38 %. See sisaldab võrgu kadu ja katla kasutegurit. Soojusvõrgu skeem on esitatud joonisel 2.

4.2.3. Soojustarbijad Tähtvere valla Märja alevikus kasutab käesoleval ajal keskkatlamajas toodetavat soojust 8 objekti. Vastuvõetavate tingimuste korral, soojuse hind osutub sobivaks, võib eeldada, et perspektiivis soovib keskkatlamajast soojust saada varem sealt soojust saanud objektidest –OÜ Märja ja Saloni Büroomööbli AS, kes käesoleval ajal kasutavad lokaalkütet. Antud töös on vaadeldud soojamajanduse arenguvõimalusi praeguste tarbijatega ja perspektiivis võimalike soojustarbijate tsentraalkatlamajaga ühinemisel. Soojustarbijate nimekiri koos seni mõõdetud soojuskuluga ja arvutuslikult

7 vajaliku tarbimisvõimsuse ning soojusvajadusega on praeguste tarbijate kohta esitatud tabelis 3. Soojustarbijate paiknemine on antud joonise 2. Tsentraalselt toodetud soojast tarbeveest on loobutud ja ei soovita seda ka tulevikus.. Sooja tarbevett valmistatakse olemasolevate elektriboilerite abil. Kõigil soojust tarbivatel hoonetel on soojusmõõturid. Soojussõlmed puuduvad elamutel Märja 11 ja 12. Teistele on need ehitatud 2002.aastal.

Tabel 3. Märja katlamaja soojustarbijad seisuga dets. 2002. a

Projekti- Aastane soojustarbimine MWh Jrk. kohane nr. Soojustarbija mõõdetud küttevõimsus arvutuslik . 1998 1999 2000 2002 kW A. Elamud 1. Märja 9 330 506 444 420 458 812 2. Märja 10 330 552 488 440 495 812 3. Märja 10 A 10 5 10 9 9 25 4. Märja 11 135 264 237 203 236 332 5. Märja 12 270 286 280 213 277 664 6. Märja 14 63 80 63 60 62 155 Kokku A 1138 1693 1522 1345 1537 2800 B. Tööstus ja teenindussfäär 7. AÜ EPK 210 489 398 336 377 492 Kokku B 210 489 398 336 377 492 Kokku A+B 1348 2182 19250 1681 1914 3292

Tabel 3a. Märja katlamaja perspektiivis võimalikud soojustarbijad

Soojustarbimine MWh/a Arvutuslikult vajalik Jrk. Kubatuur Soojustarbija küte soojuslik võimsus kW Soojus nr. m³ keskmine* mõõdetud** küte vent. kokku MWh/a C. Tööstus ja teenindussfäär 1. OÜ Märja 200 200 417 2. Saloni Büroo- mööbel AS 200 200 417

Nagu tabelist 3 võib näha, on soojustarbimine aastate lõikes oluliselt väiksem kui arvutuslikult määratud. Põhjuseks võib olla, et välisõhu temperatuur on olnud arvutuslikust kõrgem, ruumide siseõhu temperatuur aga on olnud arvutuslikust temperatuurist madalam.

5. Elektrivarustussüsteemid

5.1. Tähtvere valla elektrivarustuse üldiseloomustus Tähtvere valda läbib Tartu-Puhja suunaline 110 kV kõrgepingeliin nr 105A ja Saare- Tartu 110 kV kõrgepingeliin nr. 157, Tartu Vanaaseme 35 kV õhuliin nr.3511 ja Tartu-Märja 35 kV õhuliin nr. 3536. Toitealajaamad asuvad Puhjas (110/15/6 kV), Tartus (330/110/35/15/6 kV) ning Vanaasemes (35/15/10). Enamus valla keskpingeliine ja trafo-alajaamu on pingel 15/0,4 kV, mõned alajaamad (Vanaaseme-Kardla fiider) ka 10/0,4 kV. Nimetatud piirkonna kohta on teinud uurimuse, eelistatult keskpingeseadmete osas, Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika Instituut, mis on kokku võetud aruandes “Tartu ja Jõgeva maakonna elektrivarustuse kava”, Tallinn 2000, mille hulgas on ka järeldused ja

8 soovitused Tähtvere valla osas. Neid, nii organisatsioonilisi kui tehnilisi ettepanekuid ei pruugi kahtluse alla panna. Arvestades öeldut, on seetõttu siinkohal vajalik tähelepanu pöörata elektrienergia tarbimise poolele ja 15/0,4 (10/0,4) kV alajaamade olukorrale ning trafode vajalikule nimivõimsusele.

5.2.Elektrialajaamad ja nende tehniline seisukord Käesoleval ajal on Tähtvere vallas 66 alajaama, millest 58 pingel 15/0,4 kV ja 8 pingel 10/0,4 kV. Põhiandmed nende kohta (nimetused, nimivõimsused ja –pinged, tüüp) on esitatud lisas 41. Nagu näha tabelist ligi pool (44%) alajaaamu on ehitatud enne 1980 aastat, aastatel 1980…1990 on ehitatud 32 % ja peale 1990 aastat - 24% jaotusalajaamu. Kuid alajaamade vanus ei anna õiget pilti nende jääkressursist, kuna neid ja nende seadmeid on jooksvalt remonditud ja väljavahetatud. Suurel määral tuleb arvestada jaoskondade meistrite poolt antud eksperthinnangud. Nende hihhangute järgi jääkressursi üle 15 aastat omavad ligi 50% Tähtvere valla alajaamadest; 27% omavad jääkressursi 6 - 15 aastat ning 20% - kuni 5 aastat. Kokkuvõttes TTÜ uurijad on konstateerinud, et jaotusvõrgud on suurel määral vananenud ning ei vasta tänapaeva nõuetele. Puudulikud on andmehõive ja -tööt- lemise süsteemid, praktiliselt puudub kaasaegne japtusvõrkude automatiseeritud juhtimine. Nende moderniseerimine nõuab suuri investeeringuid nii liinide ja alajaamade renoveerimiseks, uute liinide ja alajaamade (eriti jaotusalajaamade) rajamiseks kui ka juhtimis- , side- ja andmehõive ning -töötlussüsteemide uuendamiseks ja loomiseks.

5.3. Alajaamade koormatus Edasiseks analüüsiks ja otsuste tegemiseks on vajalik välja selgitada, millised trafod alajaamades on ala- või ülekoormatud. Koormusoleku hindamiseks on võetud kasutusele suhtarv AKI (alajaamade koormusindeks), mille põhjal saab orienteeruvalt selgitada ning reastada vähem või rohkem koormatud trafod ja alajaamad võimalikul tipuajal. AKI on leitav lihtsa seose abil: AKI = Sn / W t , kus Sn on trafo nimivõimsus kVA ja Wt aastas tarbitud elektrienergia MWh. Kõnesolev koormusindeks on saadud seosest:

Sn T ⋅ cosϕ ⋅tk AKI = ⋅ 3 , Wt 2kt ⋅ t p ⋅10 Kus T = 8760 - tundide arv aastas cos ϕ = 0,88 - võimsustegur kt = 0,64 - tarbimise talvepoolaasta osa tk = 4 tundi - tarbimisaeg tp = 24 tundi - ööpäev

Koormuse sellisel hindamisel on murd

Sn T ⋅ cosϕ ⋅tk 8760 ⋅ ,0 88⋅ 4 AKI = ⋅ 3 = 3 ≈ ,1 Wt 2kt ⋅t p ⋅10 2 ⋅ ,0 64 ⋅ 24 ⋅10

9 mis võimaldabki koormusindeksi leidmisel kasutada järgmist kuju: AKI = Sn / W t . Nende oletuste alusel arvestatud koormusindeksid on toodud lisas 42. Nende alajaamade osas, kus AKI < 1, tuleb trafode koormusolukorda ja selle alajaama tarbijaid uurida detailsemalt, et tuvastada võimalikku ülekoormust tipuajal. Kui AKI >>1, siis võib sellest järeldada trafo alakoormust. Lisas 42 toodud tabelist järeldub, et 14 alajaama trafod on tugevalt ülakoormatud. alakoormusega aga töötavad 19 alajaama trafot.

5.4. Tänavavalgustuse toide Ilmatsalu aleviku tänavavalgustuse toide on võetud Paisjärve alajaamast; Märja aleviku tänavavalgustuse toide on võetud Heki alajaamast; Haage tänavavalgustuse toide on võetud Kirbu alajaamast; Rõhu tänavavalgustuse toide on võetud Laroni alajaamast; Rahinge tänavavalgustuse toide on võetud Rahinge alajaamast; Vorbuse tänavavalgustuse toide on võetud Kartuli alajaamast.

6. Gaasitarbijad

Käesoleval ajal Tähtvere vallas puuduvad maagaasiga varustatud asulad. Kõige tõe- näolisem on ühendada Tartu linna gaasitrassiga Märja aleviku tarbijad. Selleks on vaja ehitada gaasitrass Viljandi mnt ja Ravila tänavate nurgal asuvast gaasijaotus- sõlmest Märja alevikuni, pikkusega 2,5 km. Eesti Gaas on teinud ka gaasivarustamise kahe variandi eeluuringud, mille tulemused on kajastatud ka käesolevas töös (variandid VIII-A ja VIII-B).

7. Taastuvenergia ressurssside kasutamisvõimalusi

7.1. Puit Metsamajandustsooni moodustavad valla keskosas ja lääneosas Emajõe jääres asuvad Riigi ja erametsad. Tähtvere vallas on metsaga kaetud 38% valla territooriumist. Puidu hind on viimasel aastal püsinud eriti kõrge. 3 m pikkune puit 130 EEK/tm, lõhutud küttepuud kuni 200 EEK/rm, puiduhake 70 EEK/m3.

7.2. Turvas Lähim turba tootmisettevõte asub 20 km kaugusel Sanglas, kus toodetakse turbabriketti. Ettevõttel on kasutuses 400 ha kütteturbaraba ning tagavaraks veel 200 ha. Perspektiivis on riigilt tulemas veel 550 ha. Sanglas toodetakse aastas ligi 50 tuh. tonni turbabriketti. Enamus turbabrikettist eksporditakse, vähesel määral müüakse ka siseturul. Turbabriketi hind on käesoleval ajal 857 EEK/t.

7.3. Päikseenergia ressursid Eestis on alates 1930. aastatest uuritud päikese kiirgust. 30 aasta keskmine aktinomeetriline (potentsiaalne) ressurss on 977 (± 5%) kWh/m². Väiksem on ressurss Järvamaal Pandiveres, suurim Liivi lahe rannikul ja Loode-Eestis Dirhamist Tallinnani ja sealt veel edasi ida suunas. Oktoobrist veebruarini ressurss Eestis peaaegu puudub. 82% ressursist on koondunud suvekuudele kevadise ja sügisese pööripäeva vahel, märtsile langeb u. 15% aasta ressursist. Eesti suve päikeseenergia tehniline ressurss on näiteks Paide ümbruses 250 kWh/m² ning suurim saartel ja Loode-Eesti rannikualal - u. 290 kWh/m².

10 Päikese energia ressurssiks Eestis loetakse 0,2 TWh aastas.

B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja süstematiseerimine ajaperioodiks 1998 - 2002

Soojamajandus Tähtvere valla Ilmatsalu alevikus ja Märja alevikus on organiseeritud tsentraalkatlamaja ja kaugküttevõrgu baasil. Soojamajanduse areng on läbinud mitu etappi. Kaugküttevõrk ja katlamajad olid algselt ehitatud suurema soojustarbijate arvu soojusega ja sooja veega varustamiseks.. Põhilisteks soojuse tarbijateks olid korruselamud, sotsiaalobjektid ja põllumajanduslikud tootmishooned. Eelmisel aastakümnel toimus oluline tootmise ümberkorralus ning käesolevaks ajaks olemasolevatesse kaugkütte võrkuesse on ühendatud enamik korruselamuid ja sotsiaal- ning teenindussfääri hooned. Soojusenergiat kasutatakse ainult kütteks. Tsentraalne soojaveesüsteem on välja lülitatud. Soojavee valmistamiseks on tarbijad paigaldanud individuaalsed soojaveeboilerid. Kõigile soojust tarbivatele hoonetele on nii Ilmatsalus kui ka Märjal paigaldatud soojusmõõturid. Kahjuks pole seda tehtud kummaski katlamajas.

1. Ilmatsalu alevik Kütuste tarbimine Ilmatsalu katlamajas on esitatud tabelites 5 ja 6.

Tabel 5.Kütuse tarbimine Ilmatsalu katlamajas, masuut tonni

Aasta jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 199891 95 92 58 7 50 72 96 561 199972 71 69 33 25 36 88 82 474 200084 76 64 33 10 33 51 51 402 2001 51 65 58 14 188

Tabel 6. Kütuse tarbimine Ilmatsalu katlamajas, põlevkiviõli tonni

Aasta jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 2001 35 48 74 169 2002 64 43 53 35 42 6 36 42 72 399

Soojuse toodang MWh/a on toodud tabelis 7. Soojuse toodang kulutatud kütuse järgi on küllalt ebamäärane, kuna pole teada ka katla (katlamaja) kasutegur. Tabel 7. Soojuse toodang Ilmatsalu katlamajas, MWh/a

Aasta Jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 1998 913 883 973 577 70 682 702 730 5320 1999 839 712 682 331 250 409 878 823 4924 2000 842 761 740 331 100 360 512 511 4157 2001 512 651 582 261 328 474 643 3452 2002 632 448 504 315 413 429 599 3341

Soojuse müük lõpptarbija juures on esitatud tabelis 8.

11 Tabel 8. Soojuse müük Ilmatsalus lõpptarbija juures, MWh

Aast Jaan Veebr Märt April Ma Juun Juul Aug Sept Okt Nov Dets Kokk a . . s l i ...... u 1998 593 542 593 348 43 239 418 423 3199 1999 400 420 395 221 13 237 498 478 2787 8 2000 493 440 385 199 62 212 397 317 2505 2001 421 418 391 206 208 384 541 2569 2002 471 362 341 162 298 372 497 2503

Tabel 9. Kütuse kulu ja hind

Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 Masuut, t 561 476 402 188 - hind, EEK / t 1097 1265 1847 1903 Põlevkiviõli, t - - - 169 399 hind, EEK/t 1717 1865

OÜ-st Ilmatsalu Soojus saadud andmete põhjal oleksid Ilmatsalu katlamaja kaugkütte- piirkonda iseloomustavad suhtarvud järgmised: Ilmatsalu katlamaja kaugküttesüsteemi arvestusliku kasuteguri kütteperioodil leiame, kui jagame perioodil müüdud energia hulga samal ajal tarbitud kütuses sisalduva energiaga. Erinevatel aastatel: 2001 - 2569/(189x11.5+169x10.8) = 0.64 2002 - 2505/(399x10.8) = 0.58 keskmine oleks 0,61 ehk 61%. Ilmatsalu katlamaja kasuteguri määramiseks 12. märtsil 2003 teostati kateldel kasutegurite mõõtmised suitsugaaside analüüsi põhjal. Välistemperatuur sellel päeval oli - 4 °C. Mõõteriistaga Testo 325-1 kasuteguri mõõtmisel saadi järgmised tulemused: • Katel Kiviõli 80 - ei töötanud; • Katel Kiviõli 80M töötas, põletade põlevkiviõli. Katla kasuteguriks mõõdeti 88,7 %, mis viitab katla heale tehnilisele seisukorrale. Ilmatsalu katlamaja piirkonna trassi kasuteguri kütteperioodil leiame, kui jagame perioodil müüdud soojushulga samal ajal katlamajast toodetud soojushulgaga. Erinevatel aastatel: 2001 - 2569/(189x11.5+169x10.8)*0.887 = 0.72 2002 - 2505/(399x10.8)*0.887 = 0.65 keskmine oleks 0,68 ehk 68%. Soojuse müügihind aastate lõikes on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Soojuse müügihind, EEK/MWh Aasta 1998 1999 2000 2001 2002

Müügihind EEK/ MWh* 394 477 477 528 528

*. soojuse hind käibemaksuta oli kõigile tarbijatele ühesugune .

12 Soojuse hinna komponendid on esitatud tabelis 11. Andmed saadi ainult kütteperioodi 2001/2002 kohta

Tabel 11. Soojuse hinna komponendid EEK/ 2001/2002 Aastane soojuse toodang MWh/a 3341 Aastane soojuse müük MWh/a 2503

Aastased kulud kokku EEK 1529400 Põlevkiviõli 650000 Remont 150000 Töötasud koos maksudega 270000 Amortisatsioon 104900 Elektrienergia 103500 Veetöötluse kemikaalid 6000 Keskkonnamaksud 2000 Juhtimiskulud 144000 Kasum 50000 Transpordikulu 25000 Muud kulud 24000

OÜ Ilmatsalu Soojus soojusenergia hinna komponendid Juhtimiskulud Amortisatsioon 9% El. energia 7% 7% Muud kulud Töötasu 2% 18% Transport 2% Remont Kasum 10% 3%

Kütus 42%

13 2. Märja alevik Märja katlamaja kütuste tarbimine on toodud tabelites 12 ja13

Tabel 12. Kütuse tarbimine Märja katlamajas, masuut tonni

Aasta jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 1998 578 1999 95,6 91 83,3 38 31 13 2 13,5 13,5 9 - - 389 2001 51 65 58 14 188

Tabel 13. Kütuse tarbimine Märja katlamajas, põlevkiviõli tonni

Aasta jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 1999 28 69 86 183 2000 93 82,3 70 32 14,8 9,8 12,8 31,5 50 396 2001 48,5 58,5 47,5 21,8 17 40 66,5 300 2002 50 39 36,8 20 41 43,1 60 290

Soojuse toodang MWh/a on toodud tabelis 14.Kuna katlamajas puudub soojus- mõõtur, siis soojuse toodang arvutati kulutatud kütuse järgi. See on aga küllaltki ebamäärane. Seega on tabelis toodud arvud tegelikult kasutatud kütuse energiasisaldus.

Tabel 14. Soojuse toodang Märja katlamajas, MWh/a ( see on tegelikult kasutatud kütuse energia sisaldus )

Aasta jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets kokku 1998 1999 1032 983 896 410 335 140 22 146 146 400 745 929 6164 2000 1004 889 756 346 160 106 140 346 540 4287 2001 524 637 518 238 184 432 718 3251 2002 40 421 400 216 443 464 648 3132

Soojuse müük lõpptarbija juures on esitatud tabelis 15.

Tabel 15. Soojuse müük lõpptarbija juures, MWh

Aast Jaan Veebr Märt April Ma Juun Juul Aug Sept Okt Nov Dets Kokk a . . s l i ...... u 1998 1999 209 512 373 182 15 60 12 60 60 205 348 420 2598 7 2000 401 346 331 134 85 40 55 213 330 2025 2001 322 324 290 120 106 265 420 1848 2002 330 251 239 122 275 283 427 1929

Masuudi ja põlevkiviõli tarbimist ning hinda iseloomustab tabel 16.

14 Tabel 16. Kütuse kulu ja hind

Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 Masuut, t 578 389 ------hind, EEK / t 1020 1000 Põlevkiviõli, t ---- 183 396 300 290 hind, EEK/t 1360 1580 2150 2150

OÜ-st Märja Soojus saadud andmete põhjal oleksid Märja katlamaja kaugküttepiir- konda iseloomustavad suhtarvud järgmised: Märja katlamaja kaugküttesüsteemi arvestusliku kasuteguri kütteperioodil leiame, kui jagame perioodil müüdud energia hulga samal ajal tarbitud kütuses sisalduva energiaga. Erinevatel aastatel: 2001.a. - 1848/(300x10.8) = 0.57 2002.a. - 1929/(290x10.8) = 0.62 keskmine oleks 0,60 ehk 60%. Märja katlamaja kasuteguri kütteperioodil leiame, kui jagame perioodil toodetud soojushulga samal ajal kasutatud kütuses sisaldunud soojushulgaga. Erinevatel aastatel: 2001.a. - 3251/(300x10.8) = 1,0 2002.a. - 3132/(290x10.8) = 1,0

keskmine oleks 1,0 ehk 100 %, mis ei ole reaalne. Kuna katlamajas puudub soojus- mõõtur, siis soojuse toodanguks on võetakse kütuse energiasisaldus.

Märja katlamaja piirkonna trassi kasuteguri kütteperioodil leiame, kui jagame perioodil müüdud soojushulga (katlamaja kasuteguriks võtame tinglikult 85%) samal ajal katlamajast toodetud soojushulgaga. Erinevatel aastatel: 2001 - 1848/(3251*0.85) = 0,66 2002 - 1929/(3132*0.85) = 0.72 keskmine oleks 0,69 ehk 69%. Soojuse müügihind aastate lõikes on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Soojuse müügihind, EEK/MWh

Aasta 1998 1999 2000 2001 2002

Müügihind, EEK/ MWh 455 415 480 580 540

Soojuse hind käibemaksuta oli kõigile tarbijatele ühesugune. Soojuse hinda moodustavate komponentide kohta Märja Soojus OÜ andmeid ei väljastanud.

3. Järeldused

Ilmatsalu alevik

15 1. Katlamaja on tehniliselt korras ning komplekteeritud kaasaegsete seadmetega, kuid puudub väljastatava soojushulga mõõtur. 2. Soojustrassid on nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud. Soojuskadu on suur ( 32 % ). 3. Soojustarbijatele on paigaldatud soojusmôôturid, kuid puuduvad automaatsed soojussôlmed. 1. Soojuse müügihind on kôrge. 4. Vallavalitsusel puudub energiasäästu programm munitsipaalhoonete kohta.

Märja alevik 1. Katlamaja pôhiseadmed on moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Puudub väljastatava soojushulga mõõtur. 2. Soojustrassid on halvas olikorras, soojuskadu on suur ( 31 % ) . 3. Enamusel soojustarbijatel on paigaldatud automaatsed soojussôlmed ja soojusmôôturid. 4. Soojuse müügihind on kôrge. 5. Käesoleval ajal toimub katlamaja moderniseerimine (on soetatud kaasaegne raskeõli põleti ning kapitaalselt remonditud katel Kiviõli 80).

Lähtudes olemasolevast olukorrast, tuleks:

Ilmatsalu aleviku soojamajanduse arengustrateegias analüüsida kolme erinevat võmalikku arengusuunda: ---- soojuskadude vähendamist (eelkõige soojustrassides); ---- soojuskadude ellimineerimist lokaalkatlamajade ehitamise teel; ---- keskkatlamaja üleviimist odavamale kohalikule kütusele (saepuru, hakkepuit).

Märja aleviku soojamajanduse arengustrateegias analüüsida nelja erinevat võmalikku arengusuunda: ---- soojuskadude vähendamist (eelkõige soojustrassides); ---- keskkatlamaja üleviimist odavamale kohalikule kütusele (saepuru, hakkepuit); ---- keskkatlamaja üleviimist maagaasile; ---- soojamajanduse üleviimist lokaalküttele maagaasil.

4.Elektri tarbimine

Tähtvere valla elektritarbijad tarbivad ligi 7% Tartumaal (ilma Tartu linnata) müüdud elektrienergiast. Eritarbimine ühe elaniku kohta moodustas 1999 aasta 10 kuu jooksul 1833 KWh. 2002 aastal aga 3734 KWh/elaniku kohta. Eritarbimine pindala kohta moodustas 2002 aastal 97,4 MWh/km 2 kohta. Lisas 42. on toodud Tähtvere valla territooriumil asuvate elektritarbijate elektri- tarbimine alajaamade lõikes aastal 2002 a. Kokku 2002 aastal tarbiti üle miljoni KWh elektrienergiat. Enamusel munitsipaalobjektidel kasutatakse kahetariifset hinnapaketti:

Aktiivenergia päevane tariif 1,0763 EEK/kWh; Aktiivenergia öine tariif 0,6271 EEK/kWh; Reaktiivi tarbimine 0,0700 EEK/kvarh; Kuutasu 4,2373 EEK/tk.

Kolmel väiksemal munitsipaalelektritarbijal aga ühetariifset hinnapaketti:

16 Aktiivenergia 0,8898 EEK/kWh; Kuutasu 4,2373 EEK/tk.

Eriti kasulik on kahetariifse hinnapaketti kasutamine elektrienergia tarbimisel tänavalgustuses.

Elektritarbimist munitsipaalomandis olevatel objektidel iseloomustab tabel 18.

Tabel 18. Tähtvere valla munitsipaalobjektide elektrienergia tarbimis kulud

Jrk.nr. Ettevõte nimetus Elektritarbimise kulud aastas, tuh.EEK 2000 2001 2002 1 Ilmatsalu kool 56.2 55.6 59.4 2 Võimla 17 10.1 19.9 3 Lasteaed 19.7 19.7 17.5 4 Vallamaja 9.6 7.8 8.5 5 Sotsiaalmaja 1.6 6.3 1.5 6 Tervishoid 8.3 3.3 2.2 7 Tänavavalgustus 46.2 40.9 41.3 Kokku 158.6 143.7 150.3

C. Tähtvere valla territooriumil paiknevate energeetika tehno- süsteemide kaardistamine

1. Soojamajanduse skeem

On koostatud soojamajanduse plaanid (joon. 1 ja 2) kuhu on kantud katlamajad, kõik praegused ja perspektiivsed soojustarbijad ning olemasolevad soojusvõrgud ja soojavarustuse plokkskeemid ( lisad 1 ja 2), kus on esitatud kõik praegused ja perspektiivsed soojustarbijad, nende soojuskoormused, paiknemine üksteise suhtes, soojustrassi lõikude pikkused ja torude võimalikud läbimõõdud.

2. Tähtvere valla elektrijaotusvõrgud

Alajaamade ja elektriliinide plaan on toodud joonisel 2a.

D. . Soojustarbijate energianõudlus ja soojuskoormusgraafikud. Elektrienergia tarbimine. koormusgraafikud. Energiatarbimise tulevikuhinnang. Kütuse ja energia hinnad ja nende prognoos

1. Tarbitava ja arvutuslikult vajaliku soojuse kogused ja soojuskoormuse graafikud olemasolevatele tsentraalküttesüsteemidele

1.1. Ilmatsalu alevik Ilmatsalu aleviku praeguste tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus on toodud lisas 3, arvutuslik soojuskoormus sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 4 ja selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 5.

17 Ilmatsalu katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus on 1,9 MW, soojusvajadus 4200 MWh aastas

1.2. Märja alevik Märja aleviku praeguste tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus on toodud lisas 6, arvutuslik soojuskoormus sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 7, selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 8. Märja katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus on 1,3 MW, soojusvajadus 3300 MWh aastas.

2. Soojustarbimise prognoos tsentraalküttesüsteemidele

Kui soojuse hind kujuneb sobivaks, siis võib praegustele tsentraalkütte tarbijatele lisanduda need, kes seda varem kasutasid. Täiesti uute tarbijate lisandumine lähemas tulevikus ei ole tõenäoline, kuna vallalei ole plaanis uusi hooneid püstitada. Elamutena ehitatakse ühepereelamuid, mis paiknevad küllaltki hajali, ning nendeni ehitatavad soojustrassid on kallid ning soojuskoormused väiksed. Tsentraalse soojuse kasutajate püsivuse määrab otseselt soojuse hinna kujunemine. Kui tsentraalselt toodetud soojuse hind kujuneb suuremaks kui lokaalkatlamajade või grupikatlamajade (ühine katlamaja 2...3-le tarbijale) puhul, siis langeb kindlasti osa tarbijaid ära. See põhjustab allesjäävatele tarbijatele soojuse hinna tõusu..

2.1. Ilmatsalu alevik Ilmatsalu alevikus on perspektiivseteks soojustarbijateks elamu nr.18 ja AS Tartu Agro peahoone ning töökoda. Ilmatsalu aleviku perspektiivsete tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus on toodud lisas 9, arvutuslik soojuskoormus koos praeguste soojustarbijatega sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 10, selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 11 ja soojusvõrgu plokkskeem lisades 12 ja 12a. Ilmatsalu katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus koos perspektiivsete soojustarbijatega on 2,4 MW, soojusvajadus 5200 MWh aasta

2.2. Märja alevik Märja alevikus on perspektiivseteks soojustarbijateks OÜ Märja ja Saloni Büroo- mööbli AS. Märja aleviku perspektiivsete tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus on toodud lisas 13, arvutuslik soojuskoormus koos praeguste soojustarbijatega sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 13a , selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 14 ja soojusvõrgu plokkskeem lisas 15. Märja katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus koos perspektiivsete soojustarbijatega on 1,7 MW, soojusvajadus 4200 MWh aastas.

3. Kütuse ja energiahindade prognoos

Peamine Tähtvere valla kaugküttesüsteemides kasutatav kütus on vedelkütus (põlevkiviõli). Samuti on vôimalik kasutada tulevikus ka puidujäätmeid (saepuru, peenestatud puukoor, hakkepuit) ja maagaasi. Nende kütuste hinnad viimastel aastatel on toodud tabelis 19.

18 Tabel 19. Kütuse hinnad käibemaksuta, EEK/t(m3)

Kütused 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Kivisüsi 586 639 710 778 784 791 853 Põlevkivi 79 84 113 113 142 138 139 Kütteturvas 90 103 220 215 241 230 256 Turbabrikett 282 343 354 464 638 564 625 Küttepuud 95 97 99 105 106 109 103 Puiduhake 85 96 101 97 95 89 116 Maagaas 1094 1085 1123 1142 1096 1139 1084 Raske 1010 1082 1123 1032 926 1696 2010 kütteõli Põlevkiviõli 1182 1124 1170 1127 1025 1525 1887 Kerge 1988 2128 2709 2647 2699 4059 4792 kütteõli Puidu 1270 1800 pelletid

Samad kütused jäävad prioriteetseteks tôenäoliselt ka tulevikus. Kütuste hindade muutumise iseloomustamiseks on toodud järgnevad graafikud.

Kodumaiste kütuste hindade dünaamika

2000

1500 kütteturvs turbabrikett 1000 küttepuud puiduhake EEK/t(m3) 500 põlevkiviõli

0 1994 1996 1998 2000 2002 Aastad

19 Imporditavate kütuste hindade dünaamika

5000 4000 kivisüsi 3000 maagaas 2000 raskekütteõli

EEK/t(m3) kergekütteõli 1000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Aastad

Nagu graafikul näha, imporditavate kütuste hinnad aastas omavad püsivat tendentsi suurenemise suunas, eriti kerge kütteõli, mille hind on viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Sama tendents jätkub. Tahkekütustest puidu ja puiduhake hind on kôigil nendel aastatel püsinud enamvähem stabiilsena. Pidevalt on suurenenud turba ja turbabriketti hinnad.

Energiapoliitilised suundumused Euroopa Liidus Vastavalt Euroopa Liidu (EL) poolt välja antud Energia Valgele Raamatule ja teistele ametlikele dokumentidele koondab Euroopa Liit oma tähelepanu järgmistele pôhilistele energiapoliitika valdkondadele: • konkurents energiaturul; • energiakulutuste vastavus riigi majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevôimele; • varustuskindlus ja julgeolekuvaru; • keskkonnahoid ja -ohutus. Et ühtlustada Euroopa riikide energiapoliitikat, peab Euroopa Liit nii oma liikmesriikide kui ka teiste Euroopa riikide rahvusliku energiapoliitika tähtsamateks instrumentideks: • turu liberaliseerimist; • hinna läbipaistvust; • energia tootmise ja kasutamise efektiivsust; • riikidevaheliste energiavôrkude arendamist. Turu liberaliseerimine on EL printsiipide kohaselt kôige môjusam majanduspoliitiline instrument, mis stimuleerib majanduslikku efektiivsust ja soodustab firmade konkurentsivôimet. Ühtlasi paraneb ka energia tootmise efektiivsus ja tekib vajadus otsida teid energiakadude vähendamiseks. EL direktiivid näevad ette nii elektri- kui gaasivarustuses monopolide môju vähendamist ja uute energiatootjate vaba juurdepääsu energiaturule ka siis, kui ülekandevôrgud on suurtootjate vôi riigi valduses. Vastavalt Energiahartale tuleb tagada vaba energiavahetus riikide vahel ning vaba energiatransiit. Hinna läbipaistvus on energiapoliitiline instrument, mis tagab energiatootjate ja tarbijate vastastikuse môjutamise energiaturul. Energia hinnad peaksid môjuma turusituatsiooni peegeldavate signaalidena nii tootjatele kui tarbijatele ja katma kôik kütuste ja energia tootmise, transpordi ning jaotamisega seotud kulutused. Euroopa Liit peab nii subsideerimist kui ristsubsideerimist teguriteks, mis takistavad energiasektori otstarbekat arengut. Erinevatele tarbijagruppidele rakendatavad

20 energiatariifid peavad katma kulutusi ja vôimaldama pôhjendatud tulukust. Seega tuleks tarbijate madala maksevôime kompenseerimiseks kasutada riiklikke sotsiaalpoliitilisi meetmeid. Energia tootmise ja kasutamise efektiivsuse all môistetakse nii energia kôrge kasuteguriga tootmist, väikeste kadudega transporti ja jaotamist kui ka säästlikku kasutamist. Energia ja kütuste efektiivsusnäitajate paranemine tôstab ettevôtete konkurentsivôimet nii energiasektoris kui väljaspool seda. Ühtlasi vähendab energia efektiivne tootmine ja kasutamine energiasektorist lähtuvat keskkonna saastekoormust.

Eesti energeetika strateegilised eesmärgid Riigi energiastrateegia keskne eesmärk on kôigi tarbijate nôuetekohane varustamine kütuste ja energiaga kindlustamaks Eesti majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng.

Eesti energiapoliitika kujundamisel juhindub Vabariigi Valitsus järgmistest strateegilistest eesmärkidest:

1. Tagada nôuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustuse piisavus ja stabiilsus harmoonilise regionaalse arengu ning Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku majanduskasvu saavutamiseks. 2. Tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil riigi poliitiline ja majanduslik sôltumatus; luua Euroopa Liidu nôuetele vastavad strateegilised julgeolekuvarud. 3. Luua reaalselt toimiv energiasäästusüsteem kütuste ja energia tootmisel ning tarbimisel. 4. Kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanôuete täitmine. 5. Eelistada uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist, kindlustades seejuures olemasolevate küttevôimsuste optimaalse ärakasutamise. 6. Soodustada taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamist maksusoodustuste rakendamisega nii vastavatele investeeringutele kui nende baasil energia tootmisele.

Keskkonnale kahjulike môjude vähendamine Energeetika kahjulike môjude vähendamisel keskkonnale juhindutakse Eesti keskkonnastrateegiast, Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest lepingutest, millega Eesti riik on seotud.

Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale tuleb:

• vôtta kasutusele efektiivsemad kütusevarustuse ja energia tootmise, ülekande ning kasutamise tehnoloogiad; • ergutada vähemsaastavate kütuseliikide kasutamist; • vähendada pôlevkivienergeetika kahjulikku môju keskkonnale.

Lähtuvalt Eesti keskkonnastrateegiast töötatakse Majandusministeeriumi koordineerimisel välja konkreetsed keskkonnakaitsemeetmed energiasektoris.

Energeetika negatiivset môju keskkonnale ei saa vajalikul määral vähendada ilma energiaallikate struktuuri muutmiseta, suurendades vähemsaastvate ja

21 kasvuhooneefekti vähemsoodustavate kütuste (maagaas), samuti taastuvate energiaallikate ning pôlevate jäätmete kasutamist. Kütusekasutamise môjutamiseks kasutatakse maksusüsteemi, samuti kehtestatakse kütusest sôltuvad normid suitsugaasides saasteainete sisaldusele, mis stimuleerivad gaasipuhastusseadmete rakendamist ja madala väävlisisaldusega kütuste, sealhulgas pôlevkiviôli kasutamist.

Arvestades suundumusi Euroopa Liidus, tuleb kütuste hinnaprognoosides hakata arvestama saastemääraga ka meil. Käesoleval ajal Eesti Vabariigis kulutused saastekahjuhüvitisele soojuse hinnas ei ole määravad. Euroopa Liiduga ühinemisel hakatakse arvestama saastemaksuga ka Eestis ja saastemaks muutub üheks määravaks teguriks kütuse valikul. Sel juhul muutub puit kütusena eriti aktuaalseks. Mida suurem on puidu osatähtsus kütusekulus, seda väiksem on reostus. Puidu puhul annab reostuse vähenemise eelkõige väävli puudumine kütuses ja CO 2 saaste mittearvestamine (puidu põletamisel eraldub sama palju süsihappegaasi kui sama hulga mädanemisel metsas ning see läheb looduslikku ringlusse).

5. Elektri tarbimise prognoos

Peale taasiseseisvumise järgset elektritarbimise langust algas Tartumaal, nagu terves Eestis, selle uus kasv 1993 aastal ning kestis kuni 1997 aastani, edasi aga kaasnes majanduskasvu aeglustumisele tarbimise mõningane langus. Tarbimise prognoosimine traditsiooniliste ökonomeetriliste, tarvititega varustatuse või lõppkasutuse meetoditega pole võimalik, kuna puuduvad nii piisava ulatusega statis- tika koormuste kohta kui ka tarbimise elastsusederinevate mõjutegurite suhtes ja andmed tarvititega varustatuse ning eritabmisise kohta. Puuduvad ka saldusväärsed pro- gnoosid tööstuse, põllumajanduse, teeninduse ja elamumajanduse arengu kohta maakonna ja valla arenguplaanides. Neil põhjustel on TTÜ Elektroenergeetika instituudi spetsialistid Tartumaa elektritarbimise prognoosimiseks kasutanud lihtsustatud metoo- dikat. Sellele prognoosile tuginedes on võimalik prognoosida elektritarbimist ka Täht- vere vallas. Optimistliku stsenaariumi korral võib oodata elektritarbimise kasvu Tähtvere vallas aastaks 2005 17 MWh ehk 13% võrra ja aastaks 2014 89 MWh ehk 66 % võrra võrr- eldes aastaga 2002. Mõõduka arengustsenaariumi korral on vastavad näitajad 13MWh ehk 10% ja ligi 44 MWh ehk 34%. Samal ajal on oodata 10-15 KV võrkudesse antava energia koguse kasvu aastaks 2005 ainult 9% võrra ja aastaks 2014 55% võrra optimistliku stsenaariumi puhul. Mõõduka arengu puhul võib aastaks 2005 oodata isegi võrku antava energiakoguse langust 1% võrreldes aastaga 1999. Aastaks 2014 on vastav kasv 19 %.

E. Soojavarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finantsmajanduslikud ja keskonnakaitselised aspektid.

1. Üleminek tsentraalküttelt lokaalküttele

Ilmatsalu ja Märja alevikues on käesolevaks ajaks lokaalküttele üle läinud vaid üksikud tarbijad. Haagel, Rõhul ja Rahingel on aga tsentraalkütte liiga kõrge hinna tüttu täielikult üle mindud lokaalküttele. Enamus elamutele on ehitatud lokaalkatlamajad, mis töötavad tahkel kütusel. Hoonetes kus varem oli ahjiküte ja agjud on säilinud, kasutatakse neid.

22 Lokaalküttele ülemineku eesmärgiks on reeglina saada soojust odavamalt.. Eeltoodut vôidakse saavutada kasutades praegu vaid kohalikke kütuseid ja maagaasi. Gaasi puhul aga tuleb arvestada, et selle hind on täna suhteliselt madal ja jääb veel teiste importkütuste hinnatôusust maha.

Minnes üle halupuudega lokaalküttele, kaotame oluliselt mugavuses ja automatiseerituses. Kallimate puitkütuste (näiteks puidupelletid) puhul saame säilitada küll automatiseerituse, kuid kaotame odavuses, sest puidupelletid on mitu korda kallimad kui halupuud.

Kui elanikel on kôrge tööhôive, siis ei ole otstarbekas kasutada automatiseerimata kütmist ja tuleks reeglina kasutada kalli kütusega lokaalkütet, mida on otstarbekas automatiseerida. Lokaalküttele üleminekul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

a. Tehnilised lahendused Tehnilised vôimalused vôib jaotada kaheks: 1. Odavad kütused ja madal automatiseerimisaste, mida vôib lugeda väikese tööhôivega asulate hädaabinôuks - siia kuulub praktiliselt igasugune käsitsiteenindatav tahkekütuse kasutamine. 2. Kallid kütused, mis vôimaldavad kôrget automatiseerimisastet - siia kuulub kerge vedelkütus, gaas ja viimasel ajal ka puidupelletite kasutamine.

b. Finants-majanduslik tasuvus Ka finants-majandusliku tasuvuse suhtes võib käsitleda kahte eelpool toodule sarnast kahte erinevat varianti. Kuigi katelde maksumus on mõlema variandi puhul samas suurusjärgus, siis peamine erinevus tekib just kasutatava kütuse hinnast. Praegu on kergekütteôli hind kôrge (5,3 kr/l Kui vaadelda tarbijate üleminekut lokaalkatelde süsteemile, siis kerge kütteôli variant langeb oma kôrge soojusenergia hinna tôttu potentsiaalse vôimalusena ära. Kui tarbijad valiksid puidul töötavad automatiseerimata lokaalkatlad, siis nad vôidaksid mônevôrra soojusenergia hinnas (vähem püsikulusid), aga kaotavad mugavuse (puidu varumine, ladustamine ja kütmine). Lisaks tuleb soojusenergia hinda arvestada katlakütjate palgad ja hoonete ümberehitamiskulud. ). Hoolimata sellest, et odava puitkütusega töötav küttesüsteem vajab katlakütjaid, on see täisautomaatsest kergekütteôlil töötavast katlamajast märgatavalt odavam. Kindlasti kannatab ka küla heakord. Maagaasil töötavate lokaalkatlamajade ehitamist takistab maagaasitrasside puudumine. Nende ehitamine on aga väga kulukas Arvestades kaugemat perspektiivi, on see variant Märja aleviku kohta läbi arutatud. Täpsemad arvutused on toodud peatükis F.

c. Môju keskkonnale Keskkonda môjutab negatiivselt iga lokaalküttele üleminek, kuna ôhusaaste jaotub tarbijatele suurema kontsentratsioonina - korstnad on madalamad kui kaugkütte katlamajal ja asuvad vahetult tarbijate juures. Saaste seisukohast tuleb eelistada gaasikütet. Saaste seisukohalt on siiski parim variant puiduga töötav tsentraalküte. Kohalikud kütused on reeglina taastuvad kütused ja on keskkonnasõbralikumad fossiilsetest.Vôrreldud variantide saaste tase on toodud tabelis 21.

d. Sotsiaalmajanduslikud aspektid

23 Sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadatuna on soojuse tootmiseks kasulikum kasutada kohalikke kütuseid, sest raha jääb siis Eestisse,kohalikud inimesed saavad tööd ja keskkonnasaaste tase on märgatavalt väiksem.

2. Kütuste valik soojuse tootmiseks

Kütuste valikul soojuse tootmiseks tuleb lähtuda eelkõige tehnilistest ja majandusli- kest aspektidest. Eelkõige tuleb lähtuda erinevate kütustes sisalduva energiaühiku hinnast, mis on toodud tabelis 20 (Eesti energeetika 2001 andmetel).

Tabel 20. Erinevates kütustes sisalduva energiaühiku hind (EEK/MWh)

EEK / MWh 1999 2000 2001 900

800

700

600

500

400

300

200

100

0 Heat Coal Soojus LPG Kivisüsi Põlevkivi shale Oil LFO Petrol HFO Shale oil Shale Sod peat Sod Diislikütus Maagaas Küttepuud Diesel fuel Diesel Fuel w Fuel ood Põlevkiviõli Vedelgaas Tükkturvas Puiduhake Natural gas Natural Electricity Wood chips Wood Autobensiin Turbabrikett Elektrienergia Kerge kütteõli Kerge Raske kütteõli Raske Peat briquettes Peat

Tahked kütused (eriti kohalikud) nõuavad kas suuri tööjõukulutusi (näiteks puuhalgudega kütmisel) või kallist ja keerulist seadmestikku ja kõrgelt kvalifitseeritud personali (näiteks puiduhakke ja puidujäätmete põletamisel). Samuti tuleb arvestada kohalike kütuste kvaliteeti (eelkõige niiskusesisaldut ja tükkide suurust), sest erineva niiskusega kütuste põletamiseks on vaja hoopis eerineva konstruktsiooniga põletamiskoldeid.

Vedel- ja gaasikütus on oma omadustelt tunduvalt stabiilsemad ja nende kasutamine on võimalik odavamate seadmetega, millised on ka hõlpsasti automatiseeritavad ning omavad kõrgemat kasutegurit.

24 Sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadatuna on kasulikum kohalike kütuste kasutamine soojuse tootmiseks, sest raha jääb Eestisse, kohalikud inimesed saavad tööd ning keskkonnasaaste tase on kohalikel kütustel märksa väiksem. Kohalikud kütused on reeglina taastuda kütused ning on keskkonnasõbralikumad kui fossiilsed.

3. Soojuspumpade paigaldamine

Osa suvisest päikeseenergiast salvestub maapinda ja vette, mida saab soojuspumba abil aastaringselt kasutada. Pinnase madalatemperatuurilise soojusallikana kasutamisel on horisontaalse torustiku paigaldamiseks vajalik maa-ala 30...100 m²/kW, vee kasutamisel on vajalik vee hulk 0,2 kg/s tarbijale antava 1 kW soojus- vôimsuse kohta. Salvestunud soojusenergia varu on seega piisav hajaliasustusega piirkonnas. Lisaks sellele saab soojuspumba abil kasutada olmes ja tööstuses tekkivat heitsoojust, mis vôib olla tekkinud nii taastuvaid kui taastumatuid energiaallikaid

25 Tabel 21. Saasteallikatest välisôhku eralduvate saasteainete heitkogused Välisôhku eralduv saastaine, t/aastas

VARIANT Kütuse liik Aastane kütu- Kütteväärtus, Aastane kütu- Nox CO Tahked SO 2 LOÜ CO 2 se kogus,m3(t) MWt/m3 (t) se kulu,GJ/a osakesed 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 I põlevkiviõli 545 10.8 21190 3.2 2.1 2.1 254.3 0.1 1623.0 põlevkiviõli 62 10.8 2411 0.4 0.2 0.2 28.9 0.0 184.6 II-A puit 6,740 0.6 14558 1.5 14.6 7.3 0.1 0.7 0.0 kokku 16969 1.8 14.8 7.5 29.1 0.7 185 põlevkiviõli 82 10.8 3188 0.5 0.3 0.3 38.3 0.0 244.2 II-B puit 8,854 0.6 19125 1.9 19.1 9.6 0.2 0.9 0.0 kokku 22313 2.4 19.4 9.9 38.4 0.9 244 III põlevkiviõli 384 10.8 14930 2.2 1.5 1.5 179.2 0.0 1143.5 IV põlevkiviõli 384 10.8 14930 2.2 1.5 1.5 179.2 0.0 1143.5 V-I kerge õli 36 11.6 1503 0.2 0.2 0.2 18.0 0.0 93.9 V-II kerge õli 16 11.6 668 0.1 0.1 0.1 8.0 0.0 41.7 VI-I puuhalud 340 1.4 1714 0.2 1.7 0.9 0.0 0.1 0 VI-II puuhalud 149 1.4 751 0.1 0.8 0.4 0.0 0.0 0 põlevkiviõli 34 10.8 1322 0.2 0.1 0.1 15.9 0.0 101.2 VII-A puit 3,635 0.6 7852 0.8 7.9 3.9 0.1 0.4 0.0 kokku 9174 1.0 8.0 4.1 15.9 0.4 101 põlevkiviõli 47 10.8 1827 0.3 0.2 0.2 21.9 0.0 140.0 VII-A puit 5,126 0.6 11072 1.1 11.1 5.5 0.1 0.5 0.0 kokku 12900 1.4 11.3 5.7 22.0 0.5 140 VIII-A maagaas 370 9.2 12254 0.7 0.7 0.0 0.0 0.0 676.1 VIII-B/10 maagaas 81 9.2 2683 0.2 0.2 0.0 0.0 0.0 148.0 VIII-B/11 maagaas 38 9.2 1259 0.1 0.1 0.0 0.0 0.0 69.4

25 kasutades. Nii taastumatute kütuste abil tekkinud heitsoojuse kui toodetud elektrienergia kasutamine ei peaks tekitama eetilisi probleeme, sest soojuspumba vahendusel väheneb elektrienergia kulu kütteks 2,5...3 korda.

Eestis on paigaldatud u. 200 soojuspumpa ühikvôimsusega kuni 150 kW. Paigaldatud seadmete koguvôimsus on u. 2,5 MW ja nende toodetud soojushulk u. 7200 MWh/a. Kasutamist on leidnud aurukompressorsoojuspumbad. Paremad tulemused on saavutatud kôrgema temperatuuriga madalatemperatuurilise soojusallika kasutamisel kui soojusenergiat madalal temperatuuril väljastades (pôranda kütteveel u. 35 ºC, kütteôhule u. 25 ºC). Sel juhul jääb soojuspumba abil saavutatud temperatuuritôus piiridesse kuni 55 ºC, mis tagab hüveteguri (COP) ϕ ≥ 3,0.

Aastaks 2010 vôib eksperthinnangul eeldada Eestis soojuspumpade koguvôimsuseks 25 MW, milleks vajatakse olenevalt ülesseastud pumpade ühiku vôimsusest 100...250 mln. kr.

F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks

1. Efektiivsemate soojavarustuse stsenaariumite valik

Ilmatsalu ja Märja alevikute soojamajanduse areng toimus seni olemasolevate keskküttesüsteemide edasiarendamise teel.

Tehniliselt on alevikustes võimalikud järgmised arengustsenaariumid:

Variant I. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks.

Variant II. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuit) põletamiseks.

Variant III. Olemasolevate soojustrasside rekonstrueerimine.

Variant IV. Konteinerkatlamaja ehitamine Ilmatsalu koolimaja juurde.

Variant V. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad kergel õlil.

Variant VI. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töötavad puuhalgudel.

Variant VII. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidu) põletamiseks.

Variant VIII. Maagaasi trassi rajamine Märja alevikku.

2. Arengustsenaariumide majandusanalüüs

2.1. Majandusanalüüsi metoodika Majandusanalüüs on teostatud kulude analüüsi metoodika alusel.

26 Analüüsitakse kulusid enne ja pärast investeeringu teostamist. Kulutused enne investeeringu teostamist on antud positiivsete (+) ja pärast investeeringu teostamist nega- tiivsete (-) suurustena. Võrdlevate suurustena on välja toodud alljärgnevad näitajad: • summaarsed kulud enne investeeringut; • soojuse omahind enne investeeringut; • summaarsed kulud pärast investeeringut; • soojuse omahind ehk tarbijahind pärast investeeringut; • aastane kasum/kahjum pärast investeeringut; • ajaldatud tulu väärtus (NPV); • tulu sisenorm (IRR); • ajaldatud tulu väärtuse suhe investeeringusse (NPV ratio); • lihtne tasuvusaeg; • keskmine soojuse hind pärast investeeringu teostamist;

2.2. Majanduslike näitajate seletus

Ajaldatud tulu väärtus (NPV) Ajaldatud tulu väärtus näitab kui palju toodab investeering kasumit oma tehnilise eluea jooksul. Saadud tulemus on diskonteeritud aastasse, mil investeering teostatakse, antud juhul aastasse 2000. Antud arvutustes on võetud investeeringute tehniliseks elueaks 15 aastat ning diskontoprotsendina on kasutatud intressi määra 7%. Tasuva investeeringu korral peab NPV väärtus olemas positiivne. Negatiivse NPV väärtuse korral toodab investeering kahjumit.

Tulu sisenorm (IRR) Tulu sisenorm on intressi määr (%), mille puhul NPV on võrdsustatud 0-ga (NPV=0). Investeeringu tehniliseks elueaks on samuti võetud 15 aastat. Tasuva investeeringu korral peab IRR olema vähemalt üle pangalaenu protsendi, antud arvutustes vähemalt üle 7%. Mida kõrgem on IRR väärtus, seda rohkem toodab investeering kasumit.

Ajaldatud tulu väärtuse suhe investeeringusse (NPV ratio) NPV ratio võrdub NPV jagatud investeeringu suurusega. Mida suurema NPV ratio väärtusega on tegemist, seda tasuvam on investeering.

Lihtne tasuvusaeg Lihtne tasuvusaeg on investeeringu suurus jagatuna aastase kokkuhoiuga jooksvate kulude arvelt. Tasuvusaeg näitab mitme aastaga tasub investeering teostatud kulutused.

Soojuse 15 a. keskmine omahind Soojuse omahinna iseloomustamiseks 15 aasta jooksul on lisades toodud joonistel näidatutd selle dünaamika: esimese 10 a. jooksul (laenu ja intresside tagasimaksmise aeg) toimub omahinna tõus ning peale laenu kinnimaksmist oluline langus

27 2.3 Majandusanalüüsi lähteandmed

Majandusanalüüsi teostamisel on võetud aluseks:

OÜ Ilmatsalu Soojus katlamaja andmed (Ilmatsalu alevik) aastane soojuse müük, MWh/aastas 2550 elektri hind, EEK/MWh 890 soojuskaod,% 33 soojuse müügihind, EEK/MWh 528

OÜ Märja Soojus katlamaja andmed (Märja alevik) soojuse müük, MWh/aastas 1950 soojuskaod,% 33 elektri hind, EEK/MWh 890 Soojuse hind, EEK/MWh 540

Lähteandmetes on kütuse hindadeks võetud 2003 a hinnad: põlevkiviõli 2100 EEK/tonn, kerge õli 4500 EEK/tonn, maagaasi hinnaks on võetud 1750 EEK/ tuh.nm3 (tarbijad võimsusega üle 1 MW) ja 2120 EEK/tuh.nm3 (tarbijad võimsusega kuni 1 MW). Saepuru ja hakitud puidujäätmed 30 EEK/m3. Küttepuude hinnaks 200 EEK/m3. Puiduhake 70 EEK/m3.

Arvutused on teostatud intressimääraga 7%, laenu tagasimakseperiood on 10 aastat, tagasimakseperiood puudub ning laenude tagasimaksmine toimub nn. annuiteet- laenuna, kus aastas tagasimakstava laenu ja intressi summa on ühesugune.

2.4.Variantide kirjeldus ja analüüsi tulemused

2.4.1.Variant I. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks. Lisaks olemasolevale katlale paigaldatakse katel võimsusega 1 MW koos raskeõlipõletiga. Mõlema katla summarne võimsus (2,5 MW) katab olemasolevate ja perspektiivis liituvate soojatarbijate soojuskoormust. Soojustarbimine suureneb uute soojatarbijate liitumuse tõttu 800 MWh võrra aastas.

Investeeringute maht 311 tuh.EEK (Lisa 16.) Aastane soojuse müük 3350 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 17.

NPV 15aastat

1,422,868

IRR 15aastat

61.2%

28 NPV ratio

4.575

Lihtne tasuvusaeg

1.6

Keskmine soojuse hind 15 aastat

480

Järeldus Variant I on vähest kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Kuid investeeringu väikese mahu tõttu tasuvusaeg on lühike, vaid 3 aastat. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 528 EEK/MWh) tasemele 484 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 471 EEK. Keskmine omahind langeb vähe (10%).

2.4.2. Variant II-A. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (puidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad. Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 1,0 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusreziim välistemperatuuril -8 oC, madalama temperatuuri juhul rakendub n.n. tipukoormuse katel (olemasolev põlevkiviõlil töötav katel). Soojustarbijate arv ei suurene.

Investeeringute maht 2702 tuh.EEK (lisa 18.) Aastane soojuse müük 2550 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 19.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised:

NPV 15aastat 2,872,764 IRR 15aastat 21.4% NPV ratio 1.063 Lihtne tasuvusaeg 4.4 Keskmine soojuse hind 15 aastat 389

Järeldus Variant II-A on kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on lühike. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 528 EEK/MWh) tasemele 439 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 288 EEK. Keskmine omahind langeb 36%.

2.4.3. Variant II-B. Ilmatsalu katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (puidujäätmed) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad.

Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 1,3 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane

29 soojusreziim välistemperatuuril -8 oC, madalama temperatuuri juhul rakendub n.n. tipukoormuse katel (olemasolev põlevkiviõlil töötav katel). Katel katab põhikoormuse ( 90% aastas toodetud soojuse kogusest). Soojustarbijate arv suureneb uute soojatarbijate liitumise tõttu.

Investeeringute maht 3057 tuh.EEK (Lisa 20). Aastane soojuse müük 3350 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 21.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised:

NPV 15aastat

5,112,495

IRR 15aastat

28.7%

NPV ratio

1.672

Lihtne tasuvusaeg

3.4

Keskmine soojuse hind 15 aastat

347

Järeldus Variant II-B on kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on lühike. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 528 EEK/MWh) tasemele 390 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 260 EEK. Keskmine omahind langeb 52%.

2.4.4. Variant III. Olemasolevate soojustrasside rekonstrueerimine.

Ilmatsalu aleviku soojustrassi rekonstrueeritakse järgmise tehnoloogia jrgi: kanalid võetakse lahti, vahetatakse torustik õige läbimõõduga torude vastu ning isoleeritakse torukoorikutega, kanalid suletakse ning taastatakse mulla- või muu kate). Probleemsetes kohtades asendatakse olemasolev trass eelisoleeritud torudega). Trassi asukoht mõnevõrra muudetakse (joon 3 ,skeem lisas 12). Trassi rekonstrueerimine vähendab soojuskaod 5%-ni.

Investeeringute maht 2462 tuh.EEK (Lisa 22.) Aastane soojuse müük 3350 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 23.

30 Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 15aastat

2,342,304

IRR 15aastat

20.0%

NPV ratio

0.951

Lihtne tasuvusaeg

4.7

Keskmine soojuse hind 15 aastat

440

Järeldus Variant III on kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on lühike. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 528 EEK/MWh) tasemele 475 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 371 EEK. Keskmine omahind langeb 20%.

Variant IV. Konteinerkatlamaja ehitamine Ilmatsalu koolimaja juurde.

Ilmatsalu koolimaja juurde (kõige suurem tarbija) ehitatakse vedelküttel töötav kon- keinerkatlamaja võimsusega 1,0 MW. Katlamaja töötab põlevkiviõlil ning varustab soojusega koolimaja, lasteaed ja elamu nr.20. Soojustrassi rekonstrueeritakse analoog-se tehnoloogia alusel, kuid muutub asukoht (joon 4, skeem lisas 12A).

Investeeringute maht 3008 tuh.EEK (Lisa 24). Aastane soojuse müük 3350 MWh.

Majandusarvutused on toodud lisas 25.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised:

NPV 15aastat 1,728,304 IRR 15aastat 15.1% NPV ratio 0.562 Lihtne tasuvusaeg 5.8 Keskmine soojuse hind 15 aastat 458

Järeldus Variant IV on kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on samuti küllaltki lühike. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 528 EEK/MWh) tasemele 501 EEK ning

31 hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 371 EEK. Keskmine omahind langeb 15%.

2.4.6. Variant V. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töö- tavad kergel õlil.

Kõik soojustarbijad ehitavad kergel õlil töötavad automaatsed katlamajad. Soojuskadu soojustrassides puudub.Näitena arvutame majanduslikud näitajad ühel munitsipaalobjektil (lasteaed) ja elamul (Ilmatsalu 14)

Investeeringu maksumus on vastavalt 200 ja 179 tuh.EEK (Lisa 26) Aastane soojuse tarbimine vastavalt 357 ja 156 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 27, 28.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: Lasteaed Ilmatsalu 14

NPV 20 aastat negatiivne negatiivne IRRR 20aastat negatiivne negatiivne NPV ratio negatiivne negatiivne Lihtne tasuvusaeg negatiivne negatiivne Soojuse keskmine omahind 15 a. 596 709

Järeldus Variant V on kasumit mitteandev investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. Keskmine omahind tõuseb vastavalt 13 ja 34%.

2.4.7. Variant VI. Lokaalkatlamajade ehitamine Ilmatsalus. Katlamajad töö- tavad puuhalgudel.

Kõik soojustarbijad ehitavad puuhalgudel töötavad katlamajad. Soojuskadu soojustrassides puudub. Elamutes katelde kütmine toimub n.n. külakorras. Näitena arvutame majanduslikud näitajad ühel munitsipaalobjektil (lasteaed) ja elamul (Ilmatsalu 14)

Investeeringu maksumus on vastavalt 189 ja 173 tuh.EEK (Lisa 29) Aastane soojuse tarbimine vastavalt 357 ja 156 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 30, 31.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: Lasteaed Ilmatsalu 14 NPV 20 aastat negatiivne 102238 IRRR 20aastat negatiivne 15.5% NPV ratio negatiivne 0.592 Lihtne tasuvusaeg negatiivne 5.7 Soojuse keskmine omahind 15 a. 596 440

32 Järeldus Variant VI on kasumit andev investeering vaid juhul, kui ei arvestata tööjõukulusid katla kütmiseks. Näiteks juhul, kui korruselamu elanikud kütavad katelt ise n.n. külakorra kohaselt.

2.4.8. Variant VII-A. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuidu) põletamiseks.

Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 1,0 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusreziim välistemperatuuril -8 oC, madalama temperatuuri juhul rakendub n.n. tipukoormuse katel (olemasolev põlevkiviõlil töötav katel). Katel katab põhikoormuse ( 85% aastas toodetud soojuse kogusest). Soojustrass rekonstrueeritakse (võetakse kanalid lahti, vahetatakse õige läbimõõduga torude vastu ning isoleeritakse torukoorikutega, kanalid suletakse ning taastatakse mulla- või muu kate). Probleemsetes kohtades asendatakse olemasolev trass eelnevalt isoleeritud torudega) Soojustarbijate arv ei suurene.

Investeeringute maht 3718 tuh.EEK (Lisa 32.) Aastane soojuse müük 1950 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 33.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised:

NPV 15aastat

672,634

IRR 15aastat

9.8%

NPV ratio

0.181

Lihtne tasuvusaeg

7.7

Keskmine soojuse hind 15 aastat

474

Järeldus Variant VII-A on vähest kasumit andev investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on keskmine. Soojuse omahind esimestel aastatel peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 540 EEK/MWh) tõuseb tasemele 564 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) langeb tasemeni 293 EEK. Keskmine omahind langeb 14%.

33 2.4.9. Variant VII-B. Märja katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuit) põletamiseks. Olemasolevad ja perspektiivsed soojustarbijad.

Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusreziim välistemperatuuril -8 oC, madalama temperatuuri juhul rakendub n.n. tipukoormuse katel (olemasolev põlevkiviõlil töötav katel). Katel katab põhikoormuse ( 90% aastas toodetud soojuse kogusest). Soojustrassid rekonstrueeritakse analoogiliselt variandile VII-A ning lisaks ühendatakse kaugküttesüsteemiga OÜ Märja ja Salooni Büroomööbli AS (joon. 5). Soojustarbijate arv suureneb uute soojatarbijate liitumise tõttu.

Investeeringute maht 4075 tuh.EEK (Lisa 34.) Aastane soojuse müük 2750 MWh.

Majandusarvutused on toodud lisas 35.

NPV 15aastat 3,222,947 IRR 15aastat 18.0% NPV ratio 0.791 Lihtne tasuvusaeg 5.1 Keskmine soojuse hind 15 aastat 389

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised:

Järeldus Variant VII-B on kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on lühike. Soojuse omahind langeb kohe peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 540 EEK/MWh) tasemele 460 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) tasemeni 249 EEK. Keskmine omahind langeb 39%.

2.4.10. Maagaasi trassi rajamine Märja alevikku.

Märja aleviku gasifitseerimine Eesti Gaasi poolt võib toimuda kahel viisil:

Variant VIII-A. Maagaasiküttel Märja aleviku tsentraalkatlamaja.

Eesti Gaas gasifitseerib olemasolevat katlamaja järgmistel tingimustel: Orienteeruv gaasi tarbimine aastas 300 tuh. m 3 Orienteeruv gaasi hind 1750 EEK/tuh. m 3 Orienteeruv liitumistasu 950 tuh.EEK

Olemasolevas katlamajas vahetatakse õlipõletid kaasaegsete maagaasipõletitega koos vajalike abiseadmetega. Soojustrass rekonstrueeritakse (võetakse kanalid lahti, vahetatakse õige läbimõõduga torude vastu ning isoleeritakse torukoorikutega, kanalid suletakse ning taastatakse mulla- või muu kate). Probleemsetes kohtades asendatakse olemasolev trass eelnevalt isoleeritud torudega). Kaugküttesüsteemiga ühinevad uued soojustarbijad (OÜ Märja ja Salooni Büroomööbli AS).

34 Investeeringute maht 1789 tuh.EEK (Lisa 36.) millele lisandub liitumistasu 950 tuh.EEK. Aastane soojuse müük 2750 MWh Majandusarvutused on toodud lisas 37.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 15aastat

672,634

IRR 15aastat

9.8%

NPV ratio

0.181

Lihtne tasuvusaeg

7.7

Keskmine soojuse hind 15 aastat

474

Järeldus Variant VII-B on vähest kasumit toov investeering: kõik majanduslikud näitajad on positiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on keskmine. Soojuse omahind tõuseb peale investeeringut (2003 a. arvestuslik 540 EEK/MWh) tasemele 564 EEK ning hiljem (peale laenu tagasimaksmist) langeb tasemeni 293 EEK. Keskmine omahind langeb 14%.

Variant VIII-B. Lokaalsed gaasikatlamajad Märja aleviku korruselamutes.

Eesti Gaas gasifitseerib aleviku suured elamud järgmistel tingimustel: Orienteeruv gaasi tarbimine aastas 150 tuh. m 3 Orienteeruv gaasi hind 2120 EEK/tuh. m 3 Orienteeruv liitumistasu 1450 tuh.EEK Elamutes ehitatakse maagaasil töötavad lokaalkatlamajad.

Investeeringute maht (koos liitumistasuga) Märja 9 897 tuh.EEK (Lisa 38) Märja 10 924 tuh.EEK Märja 11 509 tuh.EEK Märja 12 712 tuh.EEK

Aastane soojuse tarbimine (sooja veega) Märja 9 600 MWh Märja 10 635 MWh Märja 11 300 MWh Märja 12 400 MWh

35 Näitena arvutame majanduslikud näitajad kahel elamul (Märja 10 ja Märja 11).

Majandusarvutused on toodud lisas 39, 40.

Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: Märja 10 Märja 11

NPV 15aastat 201,561 -53740

IRR 15aastat 10.3% 5.8%

NPV ratio 0.218 -0,106 Lihtne tasuvusaeg 7.5 10.2

Keskmine soojuse hind 15 aastat 483 534

Järeldus Variant VIII-B on kasumit praktiliselt mitteandev investeering. Esimese 10 a. jooksul toimub soojuse omahinna tõus (2003 a arvestuslik 540 EEK/MWh) tasemele vastavalt 553 ja 615 EEK ning hiljem langus tasemeni 345 ja 353 EEK. Keskmine omahind langeb 12…1%.

2.5. Erinevate arenguvariantide keskkonnakaitselised näitajad.

Eelpooltoodud variantide keskkonnale mõju hindamiseks on tehtud Keskkonna- ministeeriumi saastuarvutuse metoodika alusel saasteallkikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutused (tabel 21). Arvutused näitavad, et kõige väiksema keskkonna saaste tasemega on variandid, kus on kasutusel põhikütusena erinevates vormides puit (puuhalud, hake, puidujäätmed). Kõige rohkem saastavad välisõhku aga põlevkiviõlil töötavad katlamajad. Soojustrasside renoveerimine vähendab samasuguse soojuse hulga müümiseks põletava kütuse kogused ja seega ka saasteainete heitkoguseid. Maagaasi kasutamine kütusena samuti vähendab (võrreldes põlevkiviõliga) saasteainete heitkoguseid välisõhku.

G. Elektri jaotusvõrkude edasine areng.

1.Elektri jaotusvõrkude arengu aspektid ja investeeringud.

Eesti Energia tehnikapoliitika põhimõtete kohaselt kuulub Eesti elektrivõrkude nimi- pingete korrastamise raames pingeaste 35 kV likvideerimisele aastaks 2022. Olemasolev 35 kV elektrivõrk kuulub kas üleviimisele 110 kV või 20 kV pingele või demonteerimisele. Seetõttu ei nähta ette investeeringuid 35 kV seadmetesse ja enne uuele pingele üleviimist võib teha ainult töökindluse säilitamiseks hädavajalikke remonttöid. Vastavalt kavale: - Rajatakse uus Märja 110/20 kV alajaam (aastail 2000-2004). Tartu – Märja liin (3536) läheb üle 110 kV-le, toitega 110 kV liinidelt Tartu – Elva (148) ja Tartu – Maaritsa (154). Märja 110/20 kV alajaama valmimisel likvideeritakse Tartu alajaama 15 kV jaotla ja Vanaaseme alajaam. - Vanaaseme 35 kV alajaam likvideeritakse (aastail 2000-2004). - Likvideeritakse Tartu-Vanaaseme (3511) 35 kV liin (aastail 2004-2010).

Toitealajaamade 10 ja 15 kV jaotlate tehniline seisund on üldiselt rahuldav.

36 Tänu suhteliselt väikestele koormustele on 15 kV ja 10 kV võrkudes juhtmete voolutihedused keskmiselt piisava varuga ja ka pingekaod praktiliselt lubatavates piirides. Küll on aga lubamatult suured pingekaod madalpingevõrkudes, kus pikkade fiidrite tõttu on praegused pingekaod ülalmainitust lubatud väärtusest (5-8 %) paljudel juhtudel märksa suuremad. Seoses koormuste vähenemise ja ümberpaiknemisega on väga paljude jaotusalajaamade trafovõimsused osutunud tugevasti üledimensioneerituks: enamikus jaotusalajaamades ületab olemasolevate trafode võimsus mitmekordselt (vahel isegi kümnekordselt ja enamgi) tegeliku vajaduse. Seda kinnitab Tartumaa valdade kohta läbiviidud uurimus, mille kohaselt trafode võimsust tuleks suurendada väga vähestes alajaamades – vt tabel 22.

Tabel 22. Tähtvere valla jaotusalajaamad, kus on vaja suurendada trafode võimsust Trafo(de) võimsus, kVA Vald Alajaam Praegune Vajalik Tähtvere Piiri 250 400 Spordi 160 250 Sõbra 250 400 TREV-3 250 315

Samal ajal on Eesti otsustanud üle minna IEC pingestandardile, mille kohaselt on madalpingeks 230/400 V ning pinge kõrvalekalle tarbija liitumispunktis ei tohi üleminekuaja lõpuks ületada ± 10 %. Uue pingestandardi rakendamiseks on tänapäeval võetud Eesti Jaotusvõrgus eesmärgiks lühendada madalpinge fiidrite pikkus 0,5-0,6 km-ni, mis tagaks pingekao ülalmärgitud piires. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb aastatel 2000-2013 juurde ehitada Tähtvere valda 14 uut alajaama, 5,8 km keskpingeliine ja 3,6 km madalpingeliine. Jaotusalajaamade osas on põhiprobleemiks KTP ja KTPN tüüpi komplektalajaamade amortiseerumine – roostetavad läbi nende põhjad, läbiviigud ei pea vett jne. Eelseisva 15 a jooksul ammendub neist ligi poolte tehniline ressurss. Nimetatud alajaamu re- montida ei tasu, vaid nad tuleks asendada peamiselt mastalajaamadega. Kioskalajaamade ressurss ammendub umbes 23% ulatuses. Mastalajaamu tuleks eelseisva 15 a jooksul uuendada ligi ühe kolmandiku ulatuses.

Kokkuvõtlikult iseloomustab orienteerivalt jaotusalajaamade rekonstrueerimisvaja- dusi tabel 23.

Tabel 23. Lähiajal rekonstrueerimist vajavad jaotusalajaamad Trafode Alajaama Meistri Käitu Alajaama nimi Toitealajaam Fiider võimsus tüüp piirkond antud Tähtvere vald HOLMI 63KTP Puhja 1973 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV KANDIKÜLA 100KTP Puhja 1973 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV KARBI 100KTPN Puhja 1975 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV KARDLA 40KTP Puhja 1970 Vanaaseme 35/15/10 kV Vanaaseme-Kardla 10 kV KASE 250KTPN Puhja 1983 Vanaaseme 35/15/10 kV Vanaaseme-Vorbuse 15 kV PAISJÄRVE KIOSK Puhja 1973 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV VEE 160KTP Puhja 1983 Vanaaseme 35/15/10 kV Vanaaseme-Vorbuse 15 kV KOHU 160RAAM Puhja 1968 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Rõhu 15 kV KÄRMISE 100KTP Puhja 1978 Vanaaseme 35/15/10 kV Vanaaseme-Kardla 10 kV

37 RÕHU 250KTPN Puhja 1976 Puhja 110/15/6 kV Puhja-Rõhu 15 kV TÕNISE 160KTP Puhja 1979 Vanaaseme 35/15/10 kV Vanaaseme-Kardla 10 kV LÕUNA 160KTPN Puhja 1985 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV MÄRJA 250RAAM Puhja 1970 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Rõhu 15 kV TREV-3 400KTPN Puhja 1989 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Rõhu 15 kV TÜKI 100KTP Puhja 1972 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Ilmatsalu 15 kV KOLLA 75MAST Puhja 1996 Tartu 330/110/35/15/6 kV Tartu-Rõhu 15 kV

Investeeringute maksumuse hindamisel on lähtutud kekskmistest erimaksumustest (TTÜ spetsialistide eksperthinnangute alusel).

Summaarsed elektrivõrkude investeerimisvajadused Tähtvere valla territooriumil aastatel 2000-2014 on arvutatud eespool nimetatud TTÜ Elektroenergeetika Instituudi aruande alusel:

1. Märja alajaama ehitamine 36000 tuh.EEK 2. 110 KV Tartu-Märja liini ehitamine 5100 tuh.EEK 3. Keskpingeliinide ehitamine 870 tuh.EEK 4. Madalpingeliinide ehitamine 468 tuh.EEK 5. Jaotusalajaamade rekonstrueerimine 800 tuh.EEK 6. Jaotustrafode vahetus 120 tuh.EEK 7. Jaotusalajaamade ehitamine 840 tuh.EEK

2. Tähtvere valla tänavavalgustussüsteemide kirjeldus

Tähtvere valla territooriumil on tänavavalgustus korraldatud Ilmatsalu ja Märja alevikutes ning Haage, Rõhu, Rahinge ja Vorbuse asulates. Tänavavalgustusega on reeglina lahendatud pimedal ajal põhiliste asulasiseste liiklusteede ning auto- busssipeatuste ümbruste valgustamine. Paljukorteriliste majade ümbruse valgustamine ning asutuste territooriumide valgustamise küsimus on läetud valdaja- omaniku lahendada.

Ilmatsalu alevikus on valgustatud põhilised asulasisesed teed ning koolimaja, lasteaia, võimla ja vallamaja ümbrused. Valgustid paigaldatud mastidel, valgustitena on kasutatud reeglina valgustid MIRA 250 elavhõbedakõrgrõhulambidega. Mastid on paigaldatud selliselt, et tagada 2…4 lx valgustatus. Valgustuse sisselülitamiseks on kasutatud hämaruslüslitid. Elektrienergia arvestus toimub eraldi kahetariivse arvestiga.

Märja alevikus on valgustatud suurte korruselamute vaheline piirkond ja spordiväljak ning Viljandi maanteega ühendava teelõigu tiigi osa. Tehniline lahendus analoogne Ilmatsalu alevikuga.

Rõhu, Haage, Rahinge ja Vorbuse asulates on valgustatud põhiliselt asulasisesed teed.

3. Tänavavalgustuse süsteemide arendamine

Uute tänavavalgustuse süsteemide ehitamisel on otstarbekas kasutada suure valgusviljakusega lampe (Na-lambid, kõrgrõhuluminofoorlambid), kuna nende tööiga

38 on ligi kolm korda suurem, kui hõõglampidel (vastavalt 3000 ja 1000 töötundi). Samuti nende valgusviljakus (lm/W) on keskmiselt viis korda suurem. Kõik see tagab märkimisväärset energia kokkuhoidu. Seoses sellega on otstarbekohane vahetada olemasolevates tänavalgustussüsteemides hõõglambid effektiivsemate vastu. Näiteks hõõglampi võimsusega 500 W asendab sama suure valgusvooga kõrgsurvelumino- foorlamp võimsusega 100 W. Nende energiakulu aastas on vastavalt 2300 KWh ja 460 KWh, sääst seega 1840 KWh, ehk umbes 1700 EEK. Kui arvestada et ühe täna- vavalgusti (post, valgusti koos lambiga ja juhtmed) orienteeruv maksumus on 5000 EEK, siis selle investeeringu tasuvusaeg on 3…4 aastat. Uute tänavavalgustusliinide ehitamisel tuleks toide võtta vähem koormatud alajaamadest.

H. Energiasäästu meetmete rakendamine.

1.Energiasääst elamutes

1.1 Tarbitava soojuse reguleerimine Ilmatsalu aleviku soojustarbijad ei ole varustatud automaatsete soojussõlmedega, mis võimaldaks optimaalselt reguleerida soojustabijate temperatuurireziime. Seega oleks otstarbekas paigaldada kõigile soojustarbijatele automaatsed soojussõlmed. Kuna kaugküttevõrk ei ole suur, siis on võimalik paigaldada odavamad segamistüüpi soojussõlmed. Need soojussõlmed võimaldavad automaatselt, vastavalt välisõhu temperatuurile sujuvalt reguleerida hoone keskküttesüsteemi temperatuurireziimi. Automaatreguleerimine võimaldab saavutada keskküttesüsteemi optimaalse töö, mille tõttu saavutatav sääst jääb 5...30% piiridesse (olenevalt olukorrast). Samuti on otstarbekas läbi viia hoonetesiseste küttesüsteemide tasakaalustamine, mis võimaldab saavutada hoonete erinevates osades ühtlase küttereziimi. Paigaldades radiaatoritele reguleerventiilid, on võimalik iga ruumi temperatuuri maksimaalselt lähendada tegelikule vajadusele. Oluline on kontrollida hoonete keldrites asuvate torustike soojustust. Paljudes keldrites on sisetemperatuur 18-20 kraadi. Normaalne keldrite sisetemperatuur on ca 10 oC. Mida suurema läbimõõduga toru isoleerida, seda suuremat säästu saadakse. Torustiku isoleerimisel ei tohi unustada torustikul asuva armatuuri isoleerimist. Tavaliselt on soojuskadu ühe soojustamata ventiili kaudu võrdne 1,5 meetri pikkuse sama läbimõõ- duga isoleerimata toru soojuskaoga.

1.2 Lisaisoleerimine Enne täiendavate isoleerimiste alustamist tuleks tagada maja rahuldav tehniline seisund: vettpidav katus; korras kandekonstruktsioonid; funktsioneeriv ventilatsiooni, vee-, kütte- ja elektrisüsteem. Täiendav isoleerimine on kindlasti vajalik, kuna hooned ehitati enne 1992 aastat nn. vanade vene ehitusnormide ja kvaliteedile kohaselt. Nimetatud probleem ei puuduta mitte ainult kaugküttel olevaid hooneid, vaid kõiki. Vaatleme alljärgnevalt 5 korru- selise vene ehitusnormide järgi ehitatud hoone soojuskadude jaotust: suurimad kaod on läbi akende. Klaas juhib hästi soojust, kuid klaasikihtide vahel paiknev õhukiht mitte. Siiski kandub läbi kahekordse klaasi soojust 10 korda enam kui läbi tavalise hästi soojustatud seina. Kolmekordne klaas on 1,5-2 korda soojuspidavam kui tavaline, kuid siiski 5-8 korda kehvem kui sein. Odavaim soojustamise variant on akende (ka kahekordsete) vahele paigaldatud elastsest materjalist tihendusribad, mida saab teha iga elanik iseseisvalt.

39 Erilist tähelepanu tuleb akende puhul pöörata aknaraamide (saab kasutada eelmainitud elastseid tihendusribasid) ja raamide ning seina vaheliste vuukide tihendamisele.

Soojuskaod akendest Soojuskaod läbi muu fassaai Soojuskaod läbi otsaseina Soojuskaod läbi katuslae Soojuskad läbi põranda

Fassaadide soojustamisel võib soojustust paigutada nii sise- kui välispinnale. Seina väljastpoolt soojustamine on tülikas ja töömahukas. Lisasoojustuse paigutamine betoonpaneelidest või kivist välisseinte sisepindadele on tehniliselt väär alljärgnevatel põhjustel: • Soojustusest väljaspool paiknev kivist või betoonist sein külmub talvel kogu ulatuses läbi ja korduvad külmumis - sulamis tsüklid põhjustavad pragude tekkimist ning niiskuse tungimist seintesse. • Soojustuse ja külmast kivist või betoonist seina vahele kondenseerub niiskus, mis aja jooksul rikub seina. • Säiluvad külmasillad - mööda betoonist vahelage levib külm, ruumi lakke tekib kondensaat (niiskus). • Seintesse paigutatud kommunikatsioonid (torud, elektrijuhtmed) võivad külmuda ning külmatsüklitele mitte ettenähtud juhtmestiku isolatsioon mureneda. Lisaks nimetatud põhjustele hoone välisseintele asetatud soojustus parandab hoone välisilmet ja pikendab hoone eluiga. Otsaseinte soojustamine on odavam kui fassaadide soojustamine, kuna puuduvad aknad ja muud arhitektuurilised elemendid. Osa korrushooneid on ehitatud meie kliimavööndisse sobimatute lamekatustega. Sellisel juhul on otstarbekas katuse soojustamisel paigaldada mõnevõrra kallim, kuid püsivam kaldkatus. Katuslae osakaal 5-kordse tüüphoone puhul on ca 7%, seega ei ole ainult soojustamisel olulist mõtet. Otstarbekas on soojustada koos katusekatte remon-diga, üldjuhul kehtib sama ka fassaadi täiendava isoleerimise puhul. Vaatleme 1992-1993 aastatel Tallinna Mustamäe linnaosas teostatud energiasäästu tööde põhjal saavutatud tulemusi erinevate meetmete korral (Tabel 24.):

Tabel 24. Energiasäästu meetmed Tallinna Mustamäe linnaosas Nr. Meede Energiasääst kWh/m 3a 1. Piirdetarindite täiendav isoleerimine 3-5 2. 2- klaasiga akende asendamine 3- klaasiliste akendega 2-4 3. Akende tihendamine 5-10 4. Küttevee reguleerimine vastavalt välisõhule 10-18 5. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 5-10 6. Radiaatorite termostaatventiilide paigaldamine 4-6 7. Sooja tarbevee temperatuuri reguleerimine 10-15

40 8. Soojusenergia mõõtmine 10-15 9. Kokku säästu potentsiaal 40-80

Allpool on toodud energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvus.

Tabel 25. Energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvusaeg

Hind Tasuvusaeg Nr Meede (EEK/m2) (aasta)

Küttevee temperatuuri reguleerimine vastavalt välisõhu 1. 15 5 temperatuurile 2. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 15 3 3. Tarbevee tsirkulatsiooni ehitamine* 20 18 4. Termostaatventiilide paigaldus radiaatoritele 25 11 5. Kütte ja tarbevee torustike isoleerimine 5 6 6. 2-kordsete akende asendamine 3-kordsete akendega 30 6 7. Seinte välisvuukide tihendamine 55 25 8. Otsaseinte soojustamine 40 27

Üldjuhul on energiasäästu meetmed küllalt kallid ja seetõttu oleks soovitav need ühildada hoone muude osade renoveerimisega. Selleks, et anda majanduslikult õigeid soovitusi, tuleb võimalikest energiasäästu meetmetest eristada tööd, mida on vaja teostada hoone üldiseks korrastamiseks. Hoone üldise haldus- ja remontimisvajadus tuleb arvesse võtta hoone jooksvate ekspluatatsiooni- ja hoolduskuludena. Lisakulud energiasäästu abinõudeks fikseerida eraldi. Eristades hoone üldise remondi või korrastuse kulud energiasäästu meetmeteks vajalikest kuludest, osutuvad viimased sageli väiksemateks. See tähendab, et energiasäästu meetmete rakendamine osutub sageli enam põhjendatuks kui esialgselt arvati. Elementaarseim on arvutada energiasäästu mõõdetud energia tarbimiste vahega enne ja peale meetmete rakendamist. Reaalseim on arvestada tehtud investeeringuid, leides lihtne tasuvus aeg. Nimetatud meetodi puuduseks on, et ei arvestata aega s.o. inflatsiooni faktorit. Iga energiasäästu meetme mõju tuleks arvestada eraldi, kuigi see ei ole alati võimalik. Erinevad meetmed võivad üksteist vastastikku mõjutada ja summaarne sääst tuleb tavalisest väiksem kui kõigi rakendatavate meetmete säästude summa. Eriti kehtib see automatiseerimise ning käitumisharjumiste muutmisega. Kui ruumide sisetemperatuur oli eelnevalt liiga madal, on selge, et (võttes arvesse tervet maja) säästu summa on null. Säästu, mis tagab elukvaliteedi tõusu, on raske mõõta. Samuti peab säästumeetmete kavandamisel arvestama hoone tehnilise seisundi samaaegset parandamist, mis üldjuhul tagab hoone ja selle tehnosüsteemide pikema eluea. Soovitav on korrastada keldris asuvate kütte- ja sooja tarbevee torustikke likvideerides võimalikud lekked (ventiilide topendid).

1.3 Muud meetmed

41 Kaod hoonete ventilatsioonist on ligikaudu 1/3 soojusenergia üldkadudest, seega on siin küllaltki suurt säästupotentsiaali. Nõukogude normide järgi ehitatud hoonetel toimis ventilatsiooni värske õhu sissepuhe akende ja uste pragudest ning lahtise akna kaudu. Väljatõmme aga tualetti, vannituppa ja kööki paigaldatud väljatõmbe kanalite kaudu. Õhu väljatõmme toimis nn. ventilatsioonikorstna kaudu ja liikumapanevaks jõuks oli sise- ja välistemperatuuri vahe. Suvel, mil sise- ja välistemperatuurid on võrdsed, ventilatsioon praktiliselt ei toiminud - sisekliima halb. Talvel funktsioneeris ventilatsioon maksimaalse võimsusega – ruumide sisekliima kvaliteetne. Ruumide sisekliima on hea, kuid see saavutatakse suure kontrollimatu õhuvahetusega. Negatiivseks ilminguks on suur energia kulu lahkuva välja ventileeritud sooja õhuga. Ele mentaarseim abinõu oleks elanikel iseseisvalt reguleerida venti-latsioonirestide saluziisid. Praktika näitab et need on tavaliselt avatud asendisse kinni korrodeerunud ja/või värvitud. Talvekuudel, kui suur välis- ja sisetemperatuurivahe paneb õhu liikuma, tuleks nimetatud avade sulgemise teel vähendada ventilatsiooni intensiivsust. Vältimaks ehitiste ventilatsiooni juhuslikkust, paigaldatakse renoveeritavatesse ja praeguste normide järgi ehitatavatesse hoonetesse ja büroohoonetesse ventilatsiooni agregaat. Tegemist on seadmega, mis tagab väljatõmbe ja sissepuhke. Peale kontrolliall oleva õhuvahetuse kuulub seadmesse ka soojus-vaheti. Soojusvaheti jahutab väljapuhutava (sooja) õhu maha sissepuhutava (külma) õhuga. Seade tagab normaalse sisekliima ja ühtlasi hoiab kokku märgatava koguse soojusenergiat. Paraku on tegemist küllaltki kalli seadme ning õhukanalitega.

1.4 Soovitused madalahinnaliste energiasäästumeetmete rakendamiseks

Korteri omanikele/valdajatele: • Puhastage radiaatorid/konvektorid – kui õhu liikumine ribide vahel on tõkestatud tolmu ja prahiga, võib küttekeha anda meile vaid 5...20% kavandatud soojushulgast. • Ärge katke ega varjake radiaatoreid – vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% konvektsiooni teel (uuematel vastavalt 50% ja 50%). Kattes ruumi küttekeha (puitpaneeli, mööbli või muu kattega), vähendame kiirguse osa ja halvendame konvektsiooni osa. Viimasele mõjub kõige halvemini küttekeha pealt katmine ehk õhuvoolu piiramine küttepindadelt. • Kasutage dušši vannis käimise asemel (ühel vannis käimise korral kasutame ca 200 l vett, dussi all pesemise korral aga 20- 50 l).

2. Energia sääst energia tootmisel

2.1 Energiasääst lokaalkatlamajades • Puhastage katelt regulaarselt – katla küttepindadele sadenenud tahm toimib soojusisolaatorina ja kasutegur väheneb 15-20% võrra. • Sõltuvalt lisatava vee kogusest küttesüsteemi, puhastada katelt katlakivist kolme kuni viie aasta järel. • Kontrollige, et küttesüsteemis ei oleks lekkeid. Toorvee pidev lisamine põhjustab katlakivi teket ja lisavee (veevarustuse vee aasta keskmine temperatuur ca + 5 oC) lisamise tõttu täiendavaid soojuskadusid. • Vältige ülekütmist – 1 oC ruumide sisetemperatuuri tõusu suurendab soojusenergia kasutamist 5%. • Hoidke sooja tarbevee temperatuur nii madalal kui võimalik – kõrge temperatuur põhjustab liigseid soojusenergia kadusid torustikes (normaalne oleks 55 oC).

42 3. Munitsipaalhoonete energiasäästu programm .

Kõik tsentraalküttega munitsipaalhooned asuvad Ilmatsalu alevikus. Nende kulud soojusega varustamisele on toodud tabelis ning moodustavad OÜ Ilmatsalu Soojuse müügimahust üle poole (2002 aastal 54%).

Tabel 26. Munitsipaalhoonete küttekulud.

Kulutused, tuh EEK/aastas Jrk nr Objekt 1998 1999 2000 2001 2002 1 Koolimaja 401,7 354,0 360,5 371,8 388,6 2 Lasteaed 201,9 190,0 175,5 177,2 195,0 3 Vôimla 49,2 50,0 31,7 30,0 53,4 4 Vallamaja 57,3 73,6 44,2 28,6 57,9 Kokku 710,1 667,6 611,9 607,6 694,9

Munitsipaalhoonete küttekulude vähendamine ainult automaatsete soojussõlmede paigaldamise tõttu võimaldab kokkuhoida 70…100 tuh.EEK aastas.

Säästu meetodid munitsipaalhoonetes: • Paigaldage kõikidele hoonetele automaatsed soojussõlmed, mis võimaldab hoida hoone etteantud küttereziimi vastavalt välisõhu temperatuurile. Ühtlasi on võimalik vähendada ruumide temperatuuri pikemaks ajavahemikus (nädalalõpud, koolivaheaeg jne.). • Paigaldage kütteradiaatoritele termostaatventiilid. See võimaldab ära kasutada ruumidesste lisanduvat soojust (päikesekiirgusest, valgustutest, elektriseadmetest, inimestest). • Peske läbi perioodiliselt küttesüsteemid. • Likvideerige soojuskaod läbipuhumise teel. Üheks meetodiks on vanade mittekorrasolevate raamidega akende asendamine tihedate akende vastu. • Elektrienergia arvestuse korrastamiseks paigaldage kahetariifsed mõõturid (üldjuhul ei ole otstarbekas paigaldada, kui elektrienergia maksumus on väiksem kui 400 EEK/kuus). • Paigaldage uste ja akende tihendid. Peale energia säästu parandab ka sisekliimat (ühtlustab siseruumide temperatuuri ja väldib tuuletõmmet toas). • Isoleerige kütte ja tarbevee torustikud keldrites. • Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine vastavate ventiilide paigaldamisega. • Soojale tarbeveele ringluspumba paigaldamine. • Sooja tarbevee süsteemi maht olgu minimaalselt vajalik. • Uute säästlike kangventiilide paigaldamine (lisaks säästule muudavad elu mugavamaks). • Hoone piirdetarindite korrastamine. • Välisustele automaatsulgurite paigaldamine.

J. Pikaajaline energeetika arengukava ja soovitused vallavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks.

1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava koostamine.

43 Tabelis 27. on toodud kokkuvõte Ilmatsalu soojavarustuse erinevate variantide majandusliku tasuvuse kohta.

Tabel 27. Ilmatsalu variantide soojuse omahinna võ rdlus

800

700 709

600 596 596

500 480 440 458 440 400 389 347 300

200

100

0 I II-A II-B III IV V-I V-II VI-I VI-II

Üheksa erineva soojamajanduse arengustsenaariumi majandusanalüüs näitas, et kuna käesoleval ajal on soojuse hind kôrge, siis enamus investeeringuid (v.a. üleviimine kergeôli lokaalkatlamajale) on positiivsed ning viivad omahinna languseni. Kaasaegsete seadmete paigaldamine vôimaldab vähendada tööjôu- ja ekspluatatsioonikulusid. Variantide I, II-A, II-B vôrdlus näitab selgelt katlamaja puidujäätmete pôletamisele üleviimise eeliseid. Eriti juhul, kui kaugküttevôrguga liituks AS Tartu Agro adminhoone ja töökojad. Samuti tuleb igati soosida ka teiste soojustarbijate (elamu nr 18) liitumist kaugküttevôrguga. Tehniliselt katlamaja üleviimine puitkütusele ei ole kuigi raske, keskkonnasaastatus aga väheneb oluliselt. Puidu (saepuru, koor, hake) hinnad on suhteliselt stabiilsed vôrreldes fossiilsete kütustega (nii välismaise kui kodumaise päritoluga). Samuti on eeliseks asjaolu, et puit on taastuv kütus, mille kasutamist soodustab Euroopa Liidu saastemaksude süsteem. Soojustrasside rekonstrueerimine on paratamatu investeering, kuna trassid on halvas tehnilises olukorras. See investeering on majanduslikult tasuv. Nagu näha variantide I ja III vôrdluses, katlamaja rekonstrueerimine pôlevkiviôli pôletamiseks (suurendab katlamaja vôimsust, tôstab töökindlust) ning soojustrasside rekonstrueerimine (vähendab soojuse kadu trassides) oluliselt vähendab soojuse omahinda. Konteinerkatlamaja ehitamine kooli juurde ei anna erilist efekti, kuna kasutatakse sama kütust kui praegu (pôlevkiviôli). Vôrreldes variandiga III, vôimaldab variant IV vähendada soojustrasside pikkust. Automaatsete kergel ôlil töötavate lokaalkatlamajade ehitamine ei ole majanduslikult pôhjendatud, kuna toimub üleminek kôrgema hinnaga imporditavale kütusele, mille hind omab püsivat tôusutendentsi. Puidul töötavate lokaalkatlamajade ehitamine kôigile soojustarbijatele ei ole soovitav. Munitsipaalhoonetes ei ole see majanduslikult pôhjendatud, kuna tuleb täiendavalt

44 vôtta tööle katlakütjad. Elamutes on vôimalik kütta katlaid ka nn "külakorras", kuid see on organisatoorselt raskesti teostatav. Suureneb aleviku saastatus.

Kokkuvôte

Arvestades eeltoodut, soovitame Ilmatsalu alevikus teha investeringuid kaugküttesüsteemi arendamiseks järgmiselt: 1. rekonstrueerida katlamaja puitkütuse (puidujäätmed, puiduhake) pôletamiseks (pôhikoormus), jätta olemasolev ôlikatel tipukoormuste kompenseerimiseks; üheaegselt renoveerida soojustrassid. 2. ehitada kôikidele soojatarbijatele soojussôlmed; 3. väljatöötada ning sihikindlalt rakendada munitsipaalhoonete energiasäästu programm.

Tabelis 28. on toodud kokkuvõte Märja aleviku soojavarustuse erinevate variantide majandusliku tasuvuse kohta.

Tabel 28.Märja variantide soojuse omahinna võrdlus

600 534 500 474 472 483

400 389

300

200

100

0 VII-A VII-B VIII-A VIII- VIII- B/10 B/11

Nelja erineva soojamajanduse arengustsenaariumi majandusanalüüs näitas, et kuna käesoleval ajal on soojuse hind kôrge, siis kõik investeeringuid on positiivsed ning viivad omahinna languseni. Kaasaegsete seadmete paigaldamine vôimaldab vähendada tööjôu- ja ekspluatatsioonikulusid. Variantide VII-A ja VII-B vôrdlus näitab, et katlamaja üleviimisel puidujäätmete pôletamisele on otstarbekam juhul, kui kaugküttevôrguga liituvad OÜ Märja ja Salooni Büroomööbli AS. Samuti tuleb igati soosida ka teiste soojustarbijate liitumist kaugküttevôrguga. Tehniliselt katlamaja üleviimine puitkütusele ei ole kuigi raske, keskkonnasaastatus aga väheneb oluliselt. Puidu (saepuru, koor, hake) hinnad on suhteliselt stabiilsed vôrreldes fossiilsete kütustega (nii välismaise kui kodumaise päritoluga). Samuti on eeliseks asjaolu, et puit on taastuvkütus, mille kasutamist soodustab Euroopa Liidu saastemaksude süsteem. Tähtis on ka see, et puit on kohalik taastuv kütus. Soojustrasside rekonstrueerimine on paratamatu investeering, kuna trassid on halvas tehnilises olukorras.

45 Märja aleviku gasifitseerimisel on eelistatum variant, kus maagaasiga varustatakse keskkatlamaja. Sel juhul on madalam liitumistasu ning maagaasi hind. Maagaasil töötavate lokaalkatlamajade ehitamine ei ole majanduslikult pôhjendatud kõrge liitumistasu ja kõrge maagaasi hinna tõttu.

Kokkuvôte

Arvestades eeltoodut, soovitame Märja alevikus teha investeringuid kaugküttesüsteemi arendamiseks järgmiselt:

1. rekonstrueerida soojustrassid; 2. rekonstrueerida katlamaja puitkütuse (puidujäätmed, puiduhake) pôletamiseks (pôhikoormus), jätta olemasolev rekonstrueeritud ôlikatel tipukoormuste kompenseerimiseks.

2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks Tähtvere vallas.

Tähtvere vallale kuulub käesoleval ajal üks katlamaja: Ilmatsalu katlamaja, mille soojuse toodangust üle poole tarbivad munitsipaalhooned (Ilmatsalu kool, lasteaed, võimla ja vallamaja). Ilmatsalu alevikus on maksuvõimelisi perspektiivseid soojuse tarbijaid (näiteks AS Tartu Agro administratiivhoone ja töökoda), kes on nõus liituma kaugküttevõrguga mõistliku soojuse hinna korral.

Soovitame Vallavalitsusele:

Sihikindlalt koordineerida energiamajanduse arengut Tähtvere valla territooriumil.

Säilitada valla omandis Ilmatsalu aleviku kaugküttesüsteemi.

Soojamajanduse hinnapoliitikas pidada prioriteetseks uute soojatarbijate liitumine kaugküttesüsteemiga.

Detailplaneeringute koostamisel määrata iga objekti energeetilise varustuse viis lähtuvalt kinnitatud arengukavast.

Välja töötada ja sihikindlalt juurutada valla energiasäästu programm.

Koostöös Maavalitsusega ja Majandusministeeriumiga leida täiendavaid finantseeri- mise allikaid (rahvusvahelised abiprogrammid, soodsad laenud j.n.e.) katlamaja ja kaugkütte rekonstrueerimiseks.

Loodame, et käesolev töö aitab leida optimaalsed lahendused Tähtvere valla energiapoliitika elluviimiseks.