Kõlleste Vallavalitsus

KÕLLESTE VALLAVALITSUS

KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2014-2026

KROOTUSE 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 6 2 KÕLLESTE VALLA ÜLDINE ÜLEVAADE, ASUKOHT JA GEOGRAAFILINE ASEND ...... 7 3 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST..9 3.1 ÜLDIST ...... 9 3.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST...... 9 3.3 STANDARDID...... 11 3.4 KÕLLESTE VALLA KOHALIKUD ÕIGUSAKTID ...... 12 3.5 EUROOPA LIIDU TOETUSED 2014-2020 ...... 12 3.6 ÜLEVAADE KÕLLESTE VALLA ARENGUT PUUDUTAVATEST ALUSDOKUMENTIDEST...... 13 3.6.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 13 3.6.2 Põlvamaa maakonnaplaneering...... 14 3.6.3 Kõlleste valla üldplaneering...... 15 3.6.4 Kõlleste valla arengukava...... 20 3.7 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI TEENUSE OSUTAMIST REGULEERIVAD DOKUMENDID 20

3.7.1 Vee erikasutusluba...... 20 Krootuse küla...... 20 Ihamaru küla (vt veeluba KKA märkused!) ...... 21 3.7.2 Joogivee kontrolli kava ...... 21 3.7.3 Kõlleste valla varasemad veemajandusprojektid ...... 22 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammi projektid ...... 22

3.7.4 Ülevaade reoveekogumisaladest ...... 22 3.7.5 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest...... 22 4 KÕLLESTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 23 4.1 ÜLDINE ÜLEVAADE ...... 23 4.2 ELANIKKONNA ARV JA STRUKTUUR ...... 24 4.3 TÖÖHÕIVE JA MAJANDUS...... 26 4.4 ETTEVÕTLUS...... 26 4.5 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ...... 27 4.6 VALLA VEE-ETTEVÕTE...... 27 5 KÕLLESTE VALLA KESKKONNASEISUND ...... 27 5.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA, PINNAVESI, PÕHJAVESI...... 27 5.1.1 Maastik, pinnavormid, geomorfoloogia ...... 27 5.1.2 Geoloogia, looduslikud tingimused...... 27 5.1.3 Pinnavesi...... 28 2

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

5.1.4 Põhjavesi...... 28 5.2 LOODUSKAITSE...... 29 5.3 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ...... 31 5.4 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 31 6 KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND...... 32 6.1 ÜLDIST ...... 32 6.2 KROOTUSE ÜHISVEEVÄRK...... 32 6.2.1 Ühisveevärgi veetarbijad ...... 32 6.2.2 Põhjaveevarud ja veevõtt ...... 32 6.2.3 Krootuse puurkaevude tehnilised andmed...... 34 6.2.4 Puurkaevpumpla- ja veetöötlusseadmed...... 34 Keskuse puurkaevpumpla...... 36 6.2.5 Krootuse ühisveevärgi veekvaliteet...... 36 6.2.6 Krootuse ühisveevõrk...... 38 6.2.7 Krootuse tuletõrjeveevarustus...... 38 6.2.8 Kokkuvõte Krootuse ühisveevärgisüsteemist...... 38 6.3 IHAMARU ÜHISVEEVÄRK ...... 39 6.3.1 Üldist ...... 39 6.3.2 Ühisveevärgi veetarbijad ...... 39 6.3.3 Põhjaveevarud ja veevõtt ...... 39 6.3.4 Ihamaru puurkaevu tehnilised andmed ...... 41 6.3.5 Puurkaevpumpla- ja veetöötlusseadmed...... 41 6.3.6 Ihamaru ühisveevärgi veekvaliteet...... 43 6.3.7 Ihamaru ühisveevõrk...... 44 6.3.8 Ihamaru tuletõrjeveevarustus ...... 45 6.3.9 Kokkuvõte Ihamaru ühisveevärgisüsteemist ...... 45 6.4 KROOTUSE ÜHISKANALISATSIOON...... 45 6.4.1 Krootuse reoveebilanss ...... 45 6.4.2 Krootuse ühiskanalisatsioonivõrk ...... 47 6.4.3 Krootuse küla reostuskoormus ...... 48 6.4.4 Krootuse reoveepuhasti ...... 48 Reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad...... 50 6.4.5 Kokkuvõte Krootuse ühiskanalisatsioonist ...... 51 6.5 IHAMARU ÜHISKANALISATSIOON ...... 51 6.5.1 Ihamaru ühiskanalisatsioonivõrk ...... 51 6.5.2 Ihamaru reoveepuhasti ...... 52 6.5.3 Kokkuvõte Ihamaru ühiskanalisatsioonist ...... 52 7 ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMINE...... 54 3

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

7.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED ...... 54 7.2 ÜHISVEEVÄRGI RENOVEERIMISE JA LAIENDAMISE ÜLDINE METOODIKA ...... 55 7.3 ÜHISKANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMISE ÜLDINE METOODIKA ...... 55 7.3.1 Reoveepuhastite rekonstrueerimine...... 56 7.4 KÕLLESTE ÜVK ARENDUSPROJEKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA JÄRJESTAMINE AASTATEKS 2014- 2026 56

7.5 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS ...... 57 7.5.1 Torustikud ...... 57 7.5.2 Ihamaru reoveepuhasti ...... 57 Järeldus...... 58

8 KÕLLESTE VALLA ÜVK INVESTEERINGUPROJEKTID...... 58 8.1 PROJEKTIDE LOETELU ...... 58 9 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS ...... 58 9.1 LÜHIAJALINE PROGRAMM (2014-2018) ...... 58 9.1.1 Projekt A. Ihamaru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 58 9.1.2 Projekt B: Krootuse küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine...... 61 Veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine ...... 61 Tuletõrjeveevarustus...... 62 Krootuse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine...... 62 9.1.3 Projekt C: Krootuse reoveepuhasti varustamine keemilise fosforiärastusega...... 62 9.2 PIKAAJALINE PROGRAMM (2019-2026) ...... 62 9.2.1 Projekt D: Krootuse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis...... 62

9.3 KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIPROJEKTIDE INVESTEERINGUVAJADUS...... 64

10 KÕLLESTE VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS...... 67 10.1 METOODIKA...... 67 10.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED...... 67 10.3 L IITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE...... 67 10.4 TEENUSETARIIFID ...... 67 10.5 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ...... 68 10.6 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD...... 71 10.6.1 Muutuvkulud...... 71 10.6.2 Püsikulud ...... 71 10.7 INVESTEERINGUD...... 73 10.8 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD...... 74 10.9 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS...... 75 10.10 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE...... 77 11 LISAD. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONISKEEMID ...... 78 4

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Lisad: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniskeemid

Enamkasutatud lühendeid:

1. ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon

2. ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

3. IE – inimekvivalent (arvestab reostuskoormust asumi või reoveekogumisala kohta) 4. EL – Euroopa Liit 5. KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 6. PK - puurkaevpumpla 7. RP- reoveepumpla 8. RVP – reoveepuhasti 9. VTJ - veetöötlusjaam

10. BHT – biokeemiline hapnikutarve 11. KHT – keemiline hapnikutarve 12. PHT – permanganaatne hapnikutarve (oksüdeeritavus, orgaanikasisalduse iseloomustamiseks joogivees)

13. VMK – veemajanduskava 14. Sh - sealhulgas

5 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

1 SISSEJUHATUS

Käesolev Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on koostatud vastavalt Kõlleste Vallavalitsuse ja Hekes Eesti OÜ vahel sõlmitud Lepingule. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt:  ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;  dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et:  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas vesikonna ja alamvesikonna veemajanduskavaga;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada regiooni keskkonnaameti ja terviseametiga;  mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava peab lisaks vastavusele ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduses sätestatud nõuetele kajastama järgmist:

 Keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike näitajate nagu pinnakate, põhjavee, põhjaveevarude, pinnavee, reostusallikate, maakonna ühe leibkonnaliikme aasta keskmise netosissetuleku, elanikkonna maksevõime, vee-ettevõtja kliendigruppide, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, vee-ettevõtja andmete, tarbitud ja tarbitava vee koguste, torustikuleketest tingitud veekadude, hinnangulise infiltratsiooni suuruse ja piirkonna muude kava seisukohalt oluliste iseärasuste kirjeldus;  Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide asukoha ning nende süsteemide (puurkaevpumplate, veetöötlusjaamade, survetõstepumplate, veetorustike, tuletõrjehüdrantide, ühisvoolu- ja lahkvoolukanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete, reoveepumplate, purgimissõlmede, reoveepuhastite ja sademeveekanalisatsiooni, tulekustutusvee saamise lahenduse) tehniline kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang;  Vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate lühi- ja pikaajaliste investeerimisprogrammide kirjeldus ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (sh sademeveekanalisatsiooni) teenusehindade prognoos 12 aastaks aastate kaupa, investeeringute allikad ning veeteenuse pakkumiseks vajaliku põhivara kirjeldus ja seisundi hinnang;  Lähtudes eelnevatest punktidest kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate planeeritavate tehniliste lahenduste iseloomust;  Kohaliku omavalitsuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu.

6 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA tuleb koostada kooskõlas:  piirkonda hõlmavate veemajanduskavadega;  omavalitsuse arengukavaga;  maakonnaplaneeringuga, omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringutega. Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVKA tingimuste ja nõuetega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

ÜVKA perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi:  Lühiajaline programm: 2014-2019, mis peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja –kollektorite rekonstrueerimine.  Pikaajaline programm: 2020-2026, mis peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt perspektiivsete reovee kogumisala(de) piires, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee- ettevõtjale ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud.

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas Kõlleste Vallavalitsust ja Anton Invest OÜ-d.

ÜVKA koostamisel osalesid:  Sven Otsmaa, Hekes Eesti OÜ – projektijuht, olemasoleva olukorra kirjeldus, investeeringuprojektid;  Vahur Laas, Altren Projekt OÜ – aluskaardid ja kaardimaterjali ettevalmistamine;  Ene Laur, Enekun OÜ – üld- ja sotsiaalmajanduslik analüüs, finantsanalüüs; Ning keda nimetatakse ÜVKA käigus ühiselt „Konsultantideks“.

2 KÕLLESTE VALLA ÜLDINE ÜLEVAADE, ASUKOHT JA GEOGRAAFILINE ASEND

7 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

andmebaasi andmetel elab seisuga 01.01.2014 Kõlleste vallas 1018 elanikku, neist 51 % on naised.

Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva-Ihamaru-Saverna maantee ääres 15 km kaugusel Põlvast. Mööda maanteid mõõdetuna asub Krootuse Tartust 40 km, Tallinnast 227 km, Võrust 38 km, Otepäält 22 km ja Riiast 218 km kaugusel.

Elanike asustustihedus on 6,7 in/km2. Valla territooriumil on 12 küla. Suurimad neist on Krootuse, Ihamaru ning Prangli küla (vt ka sotsiaalmajanduslik analüüs ptk 4).

Kõlleste vald asub tüüpilisel Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Valla kõrgemaks punktiks on Peetsumägi (157 m). Valla lääneservas kulgeb Ahja jõe ürgorg.

Valla idaservas kulgeb vana Tartu–Võru maantee, nn Postitee. Valla lääneserva läbib Tallinn- Tartu-Luhamaa maantee. Valla lõunaosa läbib Põlva-Ihamaru-Saverna maantee, mis ühendab valla halduskeskust maakonnakeskusega.

Tervikuna on valla asend suhteliselt soodne nii elanikele kui majandustegevusele. Suuremad valla külad Krootuse ja Ihamaru omavad eelnimetatud maanteede kaudu väga head ühendust nii maakonnakeskuse Põlva, Tallinna, Tartu, Võru kui Otepääga. Teiste valla küladega on olemas ühendus põhiliselt pinnas- ja kruusateid kaudu.

8 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

3 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST

3.1 ÜLDIST

Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

 Seadused;  Määrused;  valdkondlikud EL direktiivid;  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava;  Põlva maakonnaplaneering  Kõlleste valla üldplaneering;  Kõlleste valla arengukava;  Standardid;  Valla õigusaktid;  Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

Vee-ettevõtte tegevuse oluliseks alusdokumendiks on vee erikasutusluba (-load).

3.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST

ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele*:

1. Veeseadus; 2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; 3. Planeerimisseadus; 4. Ehitusseadus; 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; 6. Asjaõigusseadus ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8. Keskkonnatasude seadus. 9. EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (edaspidi määrus nr 99); 10. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”. 11. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“; 12. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja

9 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“; 13. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, 14. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 ”Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC. 15. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1” Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” (edaspidi määrus nr 1). *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest.

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument.

ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel, sealhulgas tööde läbiviimisel, kontrolli ja järelevalve teostamisel, ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a. määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalalt. Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”, mis on vastavuses EL asulareoveedirektiiviga nr 91/271.

Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne 10

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas. Kõlleste vallas paiknevad ÜVK-ga varustatud asumitest: Krootuse, kaitstud põhjaveega alal ning Ihamaru suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, seega kehtib reoveekogumisala moodustamiseks 20 ie nõue 1 ha kohta. Prangli küla, kus on samuti korterelamud, paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Kui Veeseaduse (edaspidi VS) aastatetaguste redaktsioonide järgi oli kohustus, et kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse – mis sisuliselt tähendas ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamise kohustust, siis alates 2010. a muudatusest VS § 241 lg (6): Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Kõlleste vallas Keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisalasid ei ole.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK-vallas.

3.3 STANDARDID

Standardid kujutavad endast soovitusliku iseloomuga planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusnõudeid sätestavaid, reguleerivaid ja täpsustavaid dokumente, mis muutuvad projekteerijale ja ehitajale kohustuslikuks hankedokumentidesse sisestamise käigus, ehituspakkumustes ja hiljem lepingutes määratletutena. Standardid kui soovituslikud ja õigusaktidest alamad dokumendid peavad järgima kõiki õigusakte ja olema nendega kooskõlas.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab üldjuhul arvestama järgmisi standardeid (loetelu ei ole ammendav ega lõplik):  EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded (hetkel ümbertegemisel, valmib septembris 2014)

11 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

 EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus  EVS 921:2014 - Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioon  EVS 835:2014 - Hoone veevärk  EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon  EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.  EVS 843:2003 Linnatänavad (ptk 11: Tehnovõrgud).  EVS – ISO 13822:2011 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Olemasolevate konstruktsioonide seisukorra hindamine (olemasolevate reoveepuhasti mahutite hindamisel)  EVS – EN 14188 – 3 : 2006 Vuugitihendid ja –täited. Osa 3: Kasutusvalmidus, vuugitäidete spetsifikatsioonid. (olemasolevate reoveepuhasti mahutite hindamisel)  RIL77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;  Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002;  MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.

3.4 KÕLLESTE VALLA KOHALIKUD ÕIGUSAKTID Kõlleste valla kohalikud keskkonna ja kaudselt ka ÜVKA-ga seotud õigusaktid on:

 Kõlleste valla heakorra eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/4211120120977  Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2012 – 2016: http://www.kolleste.ee/files/documents/1012/Kanepi_Kolleste_Laheda_Valgjarve_Va stse_Kuuste_valla_uhine_jaatmekava_2012_2016.pdf

3.5 EUROOPA LIIDU TOETUSED 2014-2020 Eesti osa järgmise seitsme aasta eelarves on 5,89 miljardit eurot toetusi.

2014. aastal algab ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uus rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada rahalist toetust 5 fondist. Oodata on, et Eesti saab Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendeid uuel eelarveperioodil ligikaudu samapalju kui senisel ehk 2013. aastani kestval perioodil – prognoositav suurusjärk on 3,35 miljardit eurot.

Kõigi nende vahendite kasutamiseks on Eestil vaja olla valmis 2015. aasta alguseks – selleks ajaks peavad olema selged EL vahendite kasutamise eesmärgid ja kavandatud meetmed, valmistatud ette vastavad strateegilised dokumendid ja rakendussüsteemid.

Valitsuskabineti istungil arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014-2020 eurotoetused suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Sel viisil on kõige enam võimalik tõsta Eesti konkurentsivõimet ning mõjutada püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.

Uue perioodi eurotoetuste jagamisel tuleb keskenduda konkreetsematele valdkondadele ja teha pigem vähem, aga olulisi asju. EL vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või

12 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine).

3.6 ÜLEVAADE KÕLLESTE VALLAARENGUT PUUDUTAVATEST ALUSDOKUMENTIDEST

Kõlleste valla arengut reguleerivad ja iseloomustavad: Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, Põlva maakonnaplaneering, Kõlleste valla üldplaneering, Kõlleste valla arengukava jt.

Kõlleste vald paikneb Ida-Eesti vesikonnas.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 korraldusega nr 118 „Veemajanduskavade kinnitamine“.

3.6.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

http://www.iise.ee/index.php?veemajanduskavad

Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. http://www.envir.ee/et/piiriveekogude-kaitse-ja-saastliku-kasutamise-eesti-vene-uhiskomisjon

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on üldine alusdokument, mis on kokku pandud Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavade põhjal – seega seondub Kõlleste valla perspektiivne areng detailsemalt Peipsi alamvesikonna veemajanduskava ja selle eesmärkidega.

Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktreostusallikate osas, loetakse olulisteks punktreostusallikateks praktiliselt kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas kuulub antud kategooriasse Krootuse reoveepuhasti (Krootuse reoveepuhasti reostuskoormuseks on alla 2000 ie: projekteeritud reoveepuhasti koormus on 430-460 ie-d, Keskkond&Partnerid OÜ, 2007); üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks. Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVKA-s tähelepanu pöörata olemasoleva reoveepuhasti hooldamisele ja korrashoiu tagamisele, et oleks jätkuvalt tagatud määruse nr 99 nõuete täitmine.

Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud põhimõtteid.

Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele.

13 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Ühisveevärgi (üle 50 tarbijaga või üle 10 m3/d toodanguga ning avalikkusele suunatud alla 50 tarbijaga või alla 10 m3/d veevärkide (lasteasutused, puhkekeskused vms) joogivee kvaliteeti ja seiret reguleerib EL-tasandil joogivee direktiiv 98/83/EÜ, mille rakendamise pikendusaeg Eestile on tänaseks lõppenud (viimane tärmin oli 31.12.2013).

Joogivee direktiiv annab võimaluse taotleda erandit näitaja osas, mille puhul ei saavutata vastavust piirväärtusele. Sellist erandit võib taotleda kolm korda, erandist tuleb kahel esimesel korral teavitada Euroopa Komisjoni, kolmandal korral on vajalik ka Euroopa Komisjoni kooskõlastus. Euroopa Komisjonile tuleb saata põhjendus ja tegevuskava. Erand ei tohi olla pikem kui 3 aastat. Eesti on varasematel aastatel taotlenud Euroopa Komisjonilt erandit kahel korral fluoriidide sisalduse osas ja ühel korral boori ning trihalometaanide summa osas. Üleminekuperioodi jooksul toimus eespool nimetatud kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee müümine kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks antud loa alusel. Loa andis asukohajärgse Terviseameti talitus kolmeks aastaks taotlusmaterjalide alusel. 2014. aastast ei ole taolise loa andmine vastavalt määrusele nr 82 enam ametlikult võimalik.

Kõlleste valla ühisveevärgisüsteemides, põhiliselt kahes külas: Krootusel ja Ihamarus on tarbijatele tagatud määruse nr 82 näitajatele vastav joogivesi.

3.6.2 Põlvamaa maakonnaplaneering

http://polva.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering

Praegu kehtiv Põlva maakonna planeering on kehtestatud 28.06.2002 maavanema korraldusega nr 1.1-1/99 ja seda on täpsustatud ning täiendatud teemaplaneeringutega „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur".

Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algataja ning koostamise korraldaja on Põlva maavanem. Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi Ramboll Eesti AS. Maavanem lähtub planeeringu koostamisel maakonnaplaneeringute koostamise lähteseisukohtadest https://www.siseministeerium.ee/uute-maakonnaplaneeringute- koostamine/. Maakonnaplaneering peab valmima 2015. a lõpuks ja selle kehtestab Põlva maavanem.

Maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju hindamise käigu ja dokumentidega saab tutvuda Põlva Maavalitsuse veebilehel http://polva.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneering.

Kehtiva Põlva maakonnaplaneeringu üks eesmärke seonduvalt ÜVKA-ga on sõnastatud järgmiselt:

Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse valgala veemajanduskavas, mida tuleb omakorda arvestada kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas ning üld- ja detailplaneerinute koostamisel. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja töötada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavad edaspidiste tegevusplaanide elluviimiseks.

14 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Vee erikasutajad peavad tagama veemajanduskavade ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavade täitmise.

Käesolev ÜVKA täidab üht maakonnaplaneeringu eesmärki ja ülesannet.

Kuna nii Krootuse kui Ihamaru külal on olemas toimivad joogiveeveetöötlusseadmed ning Krootusel lisaks nõuetekohane reoveepuhasti (Ihamaru kanalisatsioon on väljaehitatud torustike ning kogumiskaevude baasil), kuulub põhitähelepanu ÜVK objektide puhul vee- ja kanalisatsioonivõrkudele.

3.6.3 Kõlleste valla üldplaneering http://www.kolleste.ee/files/documents/kolleste_mai2009/Kolleste_valla_yldplaneeringu_sele tuskiri_avalik_valjapanek.pdf

Üldplaneeringu ülesanded vastavalt Planeerimisseaduse § 8, haakuvalt ÜVK-ga on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;

3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine;

10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;

12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras;

17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus.

Vastavalt Planeerimissedus § 8: lõige (9) üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.

Kõlleste valla ÜP põhieesmärgid on planeerimisseaduse § 8 lg (3) tulenevalt ja haakuvalt ÜVK-ga põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine.

Kõlleste kehtiva ÜP on koostatud OÜ Hendrikson & Co poolt aastal 2009. Tänaseks on ühisveevärki ja –kanalisatsiooni situatsiooni käsitlev osa suuresti vananenud, sealhulgas viide ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale 2005-2010, kuid üldpõhimõtted vee- ja kanalisatsiooni infrastruktuurile on kehtivad.

Tänase ÜP osas on ÜVK planeerimispõhimõtted välja toodud järgnevalt (originaalis).

15 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

16 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Kõlleste valla ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteeme ja nõudeid neile järgnevalt:

Olemasolev ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitati valla territooriumil välja peamiselt aastal 1970-1985 seoses ühismajandite keskustesse korterelamute rajamisega. Ühisveevärk olemas Prangli, Ihamaru ja Krootuse külades, ühiskanalisatsioon on rajatud Ihamaru ja Krootuse külla. Hilisemal ajal on toimunud üksnes olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite remonditööd. 17

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Suur osa valla territooriumil asuvatest puurkaevudest, pumplatest ja puhastitest on erasektori valduses. Halb on olukord joogivee ja kanalisatsioonitrassidega. Enamus joogivee ja kõik kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ning rekonstrueerimist vajavad kõik vallas paiknevad reoveepuhastid. 2007. aastal rajati Krootuse külas uued vee ja kanalisatsioontrassid ning uus reovee biopuhasti.

Konsultandi nägemuses on siin vastuolu – kui aastal 2007 rajati Krootuse külas uued vee ja kanalisatsioontrassid ning uus reovee biopuhasti, siis ei saa väita, et enamus joogivee ja kõik kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ning rekonstrueerimist vajavad kõik vallas paiknevad reoveepuhastid.

Valla kommunaalteenuste osutamist korraldab vallavalitsuse osalusega osaühing Anton Invest OÜ, kes haldab kõiki valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasse ning seadmeid. Kõlleste vallas on peamiselt kasutusel lokaalsed reoveesüsteemid. Tiheasustusega asumites, kus puudub ühiskanalisatsioon, on majapidamiste juurde rajatud kogumiskaevud, nende tühjendamiseks ostetakse teenust. Kõlleste vallas on Eesti Geoloogiakeskuse registri andmetel 43 puurkaevu, neist 16 puurkaevu on kasutuses tarbepuurkaevudena (vt järgnevat tabelit).

Tabel 3-1 Kõlleste valla puurkaevude ülevaatetabel vastavalt ÜP-le ja Kõlleste valla ÜVKA 2009-2021

Puurkaevu Vee- Puurimise Sügavus Vee erikasutusloa kataster kompleks Aadress Eesmärk aasta (m) omanik

11035 D2 Lume farm, Ihamaru Tarbe 1960 97

11108 D2 Karilatsi laudad Tarbe 1961 101 Krootuse Agro AS 11109 D2nr Krootuse keskus Tarbe 1962 200 11111 D2 Piigaste laudad Tarbe 1960 90,5 11113 D2 Karaski küla Tarbe 1963 102,45 11123 D2 Lume farm, Ihamaru Tarbe 1972 90 11127 D2-1 Krootuse keskus Tarbe 1974 280 Anton Invest OÜ 11130 D2-1 Krootuse elukvartal Tarbe 1980 270 Anton Invest OÜ 11131 D2 Veski farm Tarbe 1981 145 11133 D2 Lume farm, Ihamaru Tarbe 1983 115 Krootuse Agro AS 11225 D2 Aksi farm Tarbe 1969 120 11226 D2-1 Krootuse farm Tarbe 1980 280 Krootuse Agro AS 11458 D2 Piigaste karjalaut Tarbe 1960 90,5 13450 D2 Palutaja talu Tarbe 1996 100 15136 D2 Lohu talu, Piigaste Tarbe 2000 90 16580 D2 Veski küla Tarbe 2002 100

Puurkaevud on rajatud aastatel 1957-2000, valdav enamus 1960. aastate alguses. Veekvaliteedi näitajatest on probleemne raua sisaldus põhjavees. Muude näitajate osas vastab vesi kvaliteedinormidele.

18 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Krootuse külas on veetarbijaid ligemale 330 inimest, neist valdav osa elab kortermajades. Veetrassid on rajatud 1970. aastatel korterelamute valmimise perioodil, hiljem liideti veevõrku üksnes üksikud eluhooned. Ühisveevärgi vesi võetakse kahest puurkaevust.

Krootusel on küll kaks ühisveevärgi puurkaevu, kuid kasutusel on neist üks – nr 11130, kaupluse puurkaev. Puurkaev nr 11127 ehk keskuse puurkaev, on reservis.

Ihamaru veetrassid on rajatud 1997. aastal korterelamute juurde ning varustavad veega üksnes kortermaju. Vett võetakse ühest puurkaevust. Ihamaru küla tööstusala ettevõtteid varustab veega oma veesüsteem ning vett võetakse eraldi puurkaevust. Prangli küla veetrassid varustavad veega üksnes korterelamuid. Krootuse küla kanalisatsioonitrassidega on varustatud kanalisatsiooni peatorustikust lõuna poole jäävad 4 korruselamut, Krootuse Põhikool, katlamaja ja AS Krootuse Agro tööstushooned ja garaažikompleks, samuti kanalisatsiooni peatorust põhja pool asuv individuaalelamute rajoon, läänepoolses otsas asuvad 2 ridaelamut, vallamaja, 3 korruselamut ning lasteaed. Samuti on kanalisatsioonitorustiku läänepoolsesse otsa ühendatud endine sigalakompleks, mis käesoleval ajal reovett ei tekita. 2007. aastal rajati Krootuse külas uued kanalisatsioontrassid ning uus reovee biopuhasti. Ihamaru küla kanalisatsioonitrassid on ehitatud üheaegselt korterelamutega 1977. aastal ning on amortiseerunud ning halvas seisukorras. Ihamaru reovee puhastamiseks on rajatud biotiik.

Teede ja tehnilise infrastruktuuri arendamisega kaasnevad mõjud. Sotsiaalsed mõjud.

Teede ja tehnilise infrastruktuuri arendamisel on oluline positiivne mõju kvaliteetse elukeskkonna loomisele, ettevõtluse soodustamisele ning avalikele ja erateenustele ligipääsetavuse parandamisele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine ja üldplaneeringuga reoveekogumisalade määramine. Ühiskanalisatsioon on rajatud ainult Ihamaru ja Krootuse külla. Krootusel toimib ka reoveepuhasti. Hajaasustuses kasutatakse peamiselt lokaalseid reoveesüsteeme, peamiselt imbkaeve, osaliselt ka kogumiskaeve, mida tühjendatakse teenustööna. Üldplaneeringuga on veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisel seatud tingimuseks ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine ning uutel tiheasustusaladel liitumine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis vähendab looduskeskkonna, sh pinnase, põhja- ja pinnavee, reostumise ohtu.

Tänasel päeval Kõlleste vallas EV Keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1080 reoveekogumisalasid määratud ei ole.

Üldplaneeringus (üldplaneeringu kaardil) on tehtud ettepanek ja näidatud soovitav reoveekogumisala Krootuse ja Ihamaru külades. Samas on reoveekogumisala määratletud mõlemas külas ebareaalselt suurena – Krootusel ligikaudu 194 ha ja Ihamarus 78 ha, mis moodustab vastavalt 1,9 ja 1,7 elanikku / ha ehk inimiekvivalenti, ie-d/ha, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”. Kõlleste vallas paiknevad ÜVK-ga varustatud asumitest: Krootuse, kaitstud põhjaveega alal ning Ihamaru suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, seega kehtib neis külades reoveekogumisala moodustamiseks 20 ie nõue 1 ha kohta.

19 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

3.6.4 Kõlleste valla arengukava

http://www.kolleste.ee/files/documents/2014/Arengukava_2014.pdf

Kõlleste valla arengukava (edaspidi Arengukava) on koostatud aastal 2014 ning käsitleb valla põhilisi arengusuundi aastateks 2014-2018.

Arengukavas on välja toodud järgmised momendid ÜVK osas (originaalis).

Kõlleste vallas on kolm ühiskasutuses olevat puurkaevu: Ihamarus, Pranglis ning üks Krootusel . Krootusel asub ka üks kasutusest väljas olev puurkaev. Mõned puurkaevud on ka üksikmajapidamiste kasutuses. Enamus valla eramutest saavad tarbevee salvkaevudest.

Kõlleste valla üks probleemsemaid teemasid on puhas vesi. Kõlleste valla keskuses. 2007 aastal rajati Krootuse külas uued vee ja kanalisatsioontrassid ning uus reovee biopuhasti. Teiste külade veepuhtuse tagamiseks piisab kogumiskaevudest, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse.

Tänase seisuga ei vasta hinnang, et valla üks probleemsemaid teemasid on puhas vesi ning seda Kõlleste valla keskuses - enam kaugeltki tegelikkusele ning seetõttu on soovitav valla arengukava veemajanduse osas korrigeerida. Samuti on soovitav peale käesoleva ÜVKA kinntamist ümbervaadata/-hinnata arengukava IV osa. Tegevuskava aastatel 2014 – 2018 Krootuse ja Ihamaru külasid puudutav osa.

3.7 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI TEENUSE OSUTAMIST REGULEERIVAD DOKUMENDID

3.7.1 Vee erikasutusluba

Kõlleste vallas osutab ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenust Anton Invest OÜ. Käesolev vee-erikasutusluba nr L.VV/323711 (edaspidi Veeluba) kehtivusaeg on 01.01.2014 - 31.12.2018.

Veeloale vastav lubatud veevõtt puurkaevudest ja reoveepuhasti näitajad on esitatud järgnevalt.

Krootuse küla

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Krootuse küla kaupluse puurkaevust: katastri numbriga 11130: koguses 21 400 m3/aastas (58,6 m3/d).

Veeseire

Krootuse küla kaupluse puurkaevust on kohustuslik veeproovide võtt üks kord kolme aasta jooksul. Analüüsitavad komponendid on indikaator- ja mikrobioloogilised näitajad ning keemilistest näitajatest nitraat ja nitrit.

20 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Reoveekogus ja kvaliteet

Krootuse küla reoveepuhasti suublaks Krootuse oja, suubla kood: VEE1047800.

Vastavalt veeloale on Krootuse reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 11 000 m3/a (2750 m3/kvartalis).

Loaga limiteeritud reostuskomponendid on: Püld : 2 mg/l Nüld : 60 mg/l BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, pH: 6...9

Ihamaru küla (vt veeluba KKA märkused!)

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Ihamaru küla puurkaevust – katastri numbriga 11110: koguses 5200 m3/aastas (14,2 m3/d).

Veeseire

Ihamaru küla puurkaevust on kohustuslik veeproovide võtt üks kord aastas ja analüüsitavad komponendid on indikaator- ja mikrobioloogilisi näitajaid ning keemilistest näitajatest nitraat ja nitrit.

Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud peamised meetmed ja erinõuded

1. Esitada Keskkonnaametile läbivaatamiseks Ihamaru küla ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti rekonstrueerimise projekt tähtajaga 30.09.2014. 2. Rekonstrueerida Ihamaru küla ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti lõpptähtajaga 30.06.2015.

Ülejäänud Ihamaru küla puudutavad nõuded on loetletud Veeloas nr L.VV/323711 osas 14.

3.7.2 Joogivee kontrolli kava

Anton Invest OÜ-le on väljastatud joogivee kontrolli kavad järgmiselt: 1. Krootuse küla ühisveevärgile aastateks 2012-2014 ja proovivõtukohaga Krootuse Põhikooli söökla kraanist järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord aastas maikuus tavakontrolli keemiliste näitajate ja tavakontrolli mikrobioloogiliste näitajatega; järgmine süvakontrolli aeg on aastal 2017, edasi 2021; 2. Krootuse küla kaupluse puurkaevule enne veepuhastamist aastateks 2012-2016 järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord kolme aasta jooksul indikaatornäitajate, mikrobioloogiliste näitajate, nitraatide ja nitriti osas; 3. Ihamaru küla ühisveevärgile aastateks 2012-2014 ja proovivõtukohaga AS Paloma Papp järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord aastas maikuus tavakontrolli keemiliste näitajate ja

21 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

tavakontrolli mikrobioloogiliste näitajatega; järgmine süvakontrolli aeg on aastal 2017, edasi 2020; 4. Ihamaru küla puurkaevust aastateks 2012-2016 järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord aastas indikaatornäitajate, kõigi mikrobioloogiliste näitajate, nitraatide ja nitriti osas.

3.7.3 Kõlleste valla varasemad veemajandusprojektid

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammi projektid

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) põhirahastamisel on Kõlleste valla ÜVK-des läbi viidud järgmised projektid:

1. Krootuse küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise I etapp, läbiviimise aeg 2007 ja 2010. Tööde käigus rekonstrueeriti üle poole Krootuse küla vee- ja kanalisatsioonivõrkudest, Krootuse reoveepuhasti ja aastal 2010 Krootuse kaupluse puurkaevpumpla ning see varustati veetöötlusseadmetega.

2. Ihamaru küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise I etapp, läbiviimise aeg 2010. Projekti raames renoveeriti Ihamaru küla joogiveetorustik, kokku 2532,67 m. Lisaks veetorustikule renoveeriti Ihamaru ja Krootuse küla pumbamajad ning paigaldati veetöötlusseadmed mõlemasse pumbajaama. Projekti kogumaksumus 104233,19 EUR KIK toetus: 83386,56 EUR Kõlleste Vallavalitsuse omafinantseering: 20846,63

Keskkond & Partnerid OÜ tööprojekt on aluseks käesoleva ÜVKA investeeringute programmi koostamiseks Krootuse küla osas.

3.7.4 Ülevaade reoveekogumisaladest

Kõlleste vallas keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1080 ametlikult kehtestatud reoveekogumisalad (edaspidi RVK) puuduvad.

3.7.5 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest

Kõlleste valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2014-2026 kasutatavad lähteandmed saab laiemalt jaotada viide valdkonda: 1. Õigusaktid:  22 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

 kohalikud, riiklikud õigusaktid ja EL direktiivid; 2. regulatsioon ja aruandlus, mis tuleneb õigusaktidest;  vee erikasutusload, joogiveekvaliteedi kontrollikavad, keskkonnadeklaratsioonid (vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioon, saastetasu deklaratsioon jt);  puurkaevude ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused; 3. riiklikud ja kohalikud valla arengut reguleerivad dokumendid  Ida-Eesti veemajanduskava;  Põlva maakonnaplaneering;  Kõlleste valla üldplaneering ja üldplaneeringu KSH;  Kõlleste valla arengukava;

4. Valla ÜVK osas teostatud varasemad projektid (eel-; põhi- ja tööprojektid). 5. Otsekontaktides Tellijaga saadud info, andmestik ja suusõnalised kommentaarid (objektide külastused, visiidid, koosolekud, nõupidamised).

Konsultant kasutas ÜVKA koostamisel kõigi eelnimetatud valdkondade informatsiooni. Kokkuvõttes saab informatsiooni hulga ja kvaliteediga rahule jääda, töö käigus kujunes välja täpsem info ja võimalused lühi- ja pikaajaliste programmide väljatöötamiseks.

4 KÕLLESTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE

4.1 ÜLDINE ÜLEVAADE

Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Põhjas piirneb territoorium Tartu maakonna Kambja vallaga, kirdes Vastse-Kuuste vallaga, idas Põlva vallaga, lõunas Kanepi vallaga ja läänes Valgjärve vallaga. Kõlleste valla suurus on 150,1 km2. Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva-Ihamaru-Saverna maantee ääres. Kõlleste valla territooriumil on 12 küla ja elanike asustustihedus on 7,5 in/km2.

Joonis 4-1 Kõlleste valla asukohta Eest mastaabis

23 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Joonis 4-2 Kõlleste valla külade asukohaskeem

Krootuse on Kõlleste valla halduskeskus Põlva–Saverna–Otepää maantee ääres; 389 elanikku (01.01.2014, teistel andmetel 369). Krootusel on Kõlleste valla keskus, põhikool, lasteaed, raamatukogu ja hooldekodu. Krootuse küla piiresse ulatuvad Hilba jõe hoiuala ja Osõtsuu hoiuala. Kaitse all on Kõlleste mänd (ümbermõõt 3,85 m ja kõrgus 17 m).

Aastani 1977 olid nüüdse Krootuse piires Kõlleste küla ja Krootuse asundus. Kõlleste küla kohta on teateid aastast 1544 (Kolles), mõisa kohta aastast 1549 (Kollis), hilisem nimi Krootuse tuleneb Rothausenite nimest (17. ja 18. sajandil kuulus mõis neile).

4.2 ELANIKKONNAARV JA STRUKTUUR

01. jaanuaril 2014 oli rahvaarv Kõlleste vallas 1004 elanikku. Alljärgnevalt toodud Kõlleste valla elanike arv külade viisi ning rahvastikupüramiid:

Kokku 0-17 18-64 65 ja elanikud a. a. vanemad

Kõlleste vald kokku 1004 176 580 248 Häätaru küla 15 2 10 3 Ihamaru küla 135 19 86 30 Karaski küla 31 6 16 9 Karilatsi küla 61 17 39 5 Krootuse küla 369 66 221 82 Palutaja küla 29 3 18 8 Piigaste küla 87 6 35 46 Prangli küla 108 27 63 18 24

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tuulemäe küla 39 9 19 11 Tõdu küla 33 3 23 7 Veski küla 57 7 31 19 Voorepalu küla 40 11 19 10

Kõlleste valla rahvastiku arv on aastate lõikes kasvanud, vaatamata negatiivsele loomulikukule iibele. Üks põhjuseid on positiivne rändesaldo.

Tabel 4-1 Loomulik iive Kõlleste vallas

2009 2010 2011 2012 2013 Elussünnid 11 8 7 9 11 Surmad 12 11 15 11 27 Iive -1 -3 -8 -2 -16

Tabel 4-2 Rändeiive Kõlleste vallas

2009 2010 2011 2012 2013 Sisseränne 39 41 26 40 33 Väljaränne 25 27 46 13 25 Rände saldo +14 +14 -20 +27 +8

25 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

4.3 TÖÖHÕIVE JA MAJANDUS

Oluliselt mõjutavad valla rahvaarvu logistiline asukoht ja ühenduse kvaliteet töökohtade suhtes, samuti ka töökohad vallas, et tööikka jõudvad noored ei lahkuks elama linnadesse ja teistesse valdadesse. Eluliselt vajalik on luua vallas võimalikult atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, sest selle mõjul tulevad paljud linnadesse õppima ja tööle läinud noored kodupaika tagasi elama.

Nimetatud tingimuste olemasolu korral suureneb ka üldine sisseränne Kõlleste valda. Suureks eeliseks on siinkohal juba mainitud Tartu linna ja Otepää, samuti maakonnakeskuse Põlva lähedus ning väga hea transpordiühendus valla keskusest Tartusse, Võrru ja Põlvasse.

Brutotulu aastate ja vanuserühmade lõikes:

Vanuse- rühmad kokku Alla 25 25-49 50-62 Kõlleste vald 2009 706 € 467 € 799 € 654 € 2010 715 € 525 € 777 € 697 € 2011 770 € 497 € 837 € 777 € 2012 824 € 593 € 877 € 843 € 2013 888 € 707 € 920 € 906 €

Aastate lõikes näitab brutopalk suurenemise tendentsi. Aastatel 2009 – 2013 on keskmine brutotasu tõusnud 706 eurolt 888 euroni, kõige paremini on tasustatud parimas tööeas ehk 25 – 49- aastased töölised. Registreeritud töötute arv on Kõlleste vallas aastatel 2010 – 2013 samuti vähehenud, 2010 oli registreeritud 50 töötut ja 2013 oli töötuid 27.

4.4 ETTEVÕTLUS

2013. aastal oli 51 majapidamist Kõlleste vallas hõivatud veiste, sigade või mesilaste kasvatamisega ja registreeritud oli 30 äriühingut, kes tegelevad kokku 81 tegevusalaga:

Kõlleste vald 2013 Tegevusalad kokku 81 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 36 Töötlev tööstus 9 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 Ehitus 5 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 6 Veondus ja laondus 2 Majutus ja toitlustus 4 Info ja side 2 Finants- ja kindlustustegevus 1 Kinnisvaraalane tegevus 1 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4 Haldus- ja abitegevused 2 26

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tervishoid ja sotsiaal-hoolekanne 1 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6 Muud teenindavad tegevused 1

Ettevõtluse arengut toetab Kõlleste vallas ettevõtluse alustamise toetamise kord, mis võeti vastu Kõlleste vallavolikogu määrusena 2014.a märtsis.

Kõlleste vallas tegutseb üks põhikool 61 õpilasega, lasteaed ja kaks rahvaraamatukogu.

4.5 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE

Kõlleste valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus. Kõlleste Vallavalitsus on 3-liikmeline. Kokku töötab vallavalitsuses 10 inimest, vallavanem, 6 ametnikku ja 3 töölepingu alusel töötajat Valla volikogu on 9-liikmeline ja moodustatud on 3 komisjoni: - revisjonikomisjon

- majandus- ja eelarvekomisjon - haridus-ja kultuurikomisjon

2014. a planeeritav tulu eelarvemaht on 1 078 448 €, sellest 609 500 € maksude laekumisena, 186 074 € kaupade ja teenuste müük, toetused 281 474 € ja muud tegevustulud 1 400 €

Planeeritav kulu eelarvemaht 1 078 448€ jaguneb sisu järgi antavateks toetusteks 117 506€ ja muudeks tegevuskuludeks 960 942€.

4.6 VALLA VEE-ETTEVÕTE Vee- ja kommunaalmajandusega tegeleb Kõlleste vallas ettevõte Anton Invest OÜ, milles Kõlleste valla osalus on 25%. Ülejäänud osalus on jagunenud korteriühistutele.

5 KÕLLESTE VALLA KESKKONNASEISUND

5.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA, PINNAVESI, PÕHJAVESI

5.1.1 Maastik, pinnavormid, geomorfoloogia

Kõlleste vald asub tüüpilisel Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Valla kõrgemaks punktiks on Peetsumägi (157 m). Valla lääneservas kulgeb Ahja jõe ürgorg.

5.1.2 Geoloogia, looduslikud tingimused

Valdav osa Kõlleste vallast paikneb Otepää kõrgustikul, mille maastiku eripära tuleneb põhiliselt selle kuhjekõrgustiku eri tüüpi pinnavormistike, eelkõige erineva koostisega küngastike vastastikusest paiknemisest.

Kõlleste valla reljeefis on valdavaks madalamad pinnavormid kui kõrgustiku keskosas. Valla põhja- ja lõunaosas on valdavaks mõhnaline keskmis- ja väikekünniselis-künklik (10-25 m ja

27 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

2-10 m) ja väikekünklik reljeef (2-10 m) ning Leevi jõe ümbruses moreenkattega mõhnaline keskmis- ja väike-künniselis-künklik (10-25 m ja 2-10 m) ja väikekünklik reljeef (2-10 m).

Kõrgustiku idapiiril Ahja jõe ürgoruga paralleelselt levivad ka tüüpilised ja uhutud lainjad moreentasandikud. Oluliseks reljeefis on ka ürgorud: Porijõe, Hilba ja Ahja jõe ürgorg.

Muldade poolest kuulub vald kahkjate leetunud ehk näivleetunud muldade piirkonda. Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad on laialtlevinud Lõuna- Eesti põllumullad, kus iseloomulik on kahekihiline lähtekivim – punakaspruun liivsavimoreen on kaetud väga vahelduva paksusega saviliivadega, kohati ka liivadega. Hoolimata keskmisest madalamast huumusesisaldusest ja –varust kuuluvad kahkjad mullad täiesti rahuldava viljakusega muldade hulka.

Näivleetunud saviliivmuldadel kasvavad metsad kuuluvad jänesekapsa kasvukohatüüpi. Levinud on suhteliselt laialdaselt ka leede- ja leetunud liivmullad, eelkõige Veski–Piigaste- Krootuse piirkonnas. Leedemullad on kujunenud toitainetevaeste, mitmesuguse veerežiimiga, tavaliselt paksukihilistel, tugevasti happelistel liivadel. Iseloomulik leedemuldadele on vähene huumusesisaldus, kuid metsakõduhorisondi olemasolu, mistõttu vaatamata madalalae viljakusele kasutatakse neid põllumaana.

5.1.3 Pinnavesi

Kõlleste valla territooriumil on 10 järve: Lillu Järv, Prangli Jaskajärv, Penijärv, Palojärv, Väike Palojärv e. Kogrejärv, Osetsoo järv, Janukjärv, Untsa järv, Ristikiriku järv ning paisjärved: Veski Mõisa järv, Sahkri järv, Tsähkna paisjärv.

Lisaks nimetatud järvedele asub vallas mitmeid väiksemaid seisuveekogusid. Vallast voolavad läbi Ahja jõe harujõed: Leevi Jõgi, Piigaste jõgi ja Hilba jõgi. Ahja jõgi on Kõlleste valla läänepiiriks. Vallast saab alguse Porijõgi.

Vallas puuduvad suuremad märgalad. Osetsoo ümber Osetsoo järve on arvatud Natura alade koosseisu.

5.1.4 Põhjavesi

Kõlleste vallas kasutatakse peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett, ülejäänud põhjaveekompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.

Valla hajaasustusega alade majapidamised kasutavad enamasti salvkaevusid, mistõttu peamiseks joogivee allikaks on kvaternaari vesi. Kesk-devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevude abil, mille sügavused on vahemikus 90-103 m. Vallas on Kesk-Devoni veekasutajateks valdavalt suurfarmid.

Krootusel kasutatakse Narva veepidemeni (D2nr) ja Kesk-Alam-Devoni veekihini (D2-1) ulatuvaid puurkaeve.

Kvaternaari veekompleks (Q) toitub sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostusele. 28

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-eesti Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavates jõeorgudes, mujalt katavad teda kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5-80 m.

Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m.

Kesk-alam-devoni veekompleks (D2-1) Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks lasumisügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle merepinna. Kõlleste valla territooriumil on põhjavesi kaitstud või suhteliselt kaitstud. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad vallas puuduvad.

5.2 LOODUSKAITSE

Oluliseks loodusalasid ühendavaks üksuseks on Kõlleste valla rohevõrgustikud.

Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku moodustavad tuumalad ja neid ühendavad koridorid. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas.

Kõlleste vallas on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud osaliselt või täielikult valla territooriumil asuvad järgmised tuumalad:  Porijõe ülemjooksu tuumala (T9)  Veskimõisa - Maaritsa tuumala (T9)  Voorepalu tuumala (T9)  Põlva - Häätaru tuumala (T7)  Hilba ülemjooksu tuumala (T8).

Teemaplaneering täpsustab ka piirkondlikud olulised rohekoridorid (K8) ja väiksemad koridorid (K9).

Väljaspool kaitsealasid asuvate Natura 2000 kaitsealadel toimub kaitsetegevuse korraldamine vastavalt keskkonnaministri määrusele ”Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel”.

Kaitse-, hoiualad ja kaitsealused pargid Kõlleste vallas asuvad looduskaitsealad:  Ihamaru looduskaitseala – kaitseala on loodud 1981. aastal. III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid.  Veski looduskaitseala – kaitseala on loodud 2001. aastal I kategooria kaitsealuse liigi (must-toonekurg) püsielupaiga kaitseks. Kaitsealal kasvav mets on ürgmetsailmeline. Must-toonekurg on alal pesitsenud 1980. aastast alates. Kaitseala pindala 63 ha.

29 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Vabariigi Valitsuse 27. Novembri 2001 määrusega nr 367 on kinnitatud „Veski looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Veski looduskaitseala kaitse-eeskiri”  Liiva-Varbuse maanteelõik, Liiva-Varbuse MKA – maanteelõik koos kahepoolse 50 m laiuse loodusliku ja rajatud haljastusega. Kaitseala tüüp on puistu ning kaitse alla võetud 1981. aastal. Planeeringualal asuvad hoiualad, mis on kaitse alla võetud vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 183:  Hilba jõe hoiuala – kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – hariliku võldase ( Cottus gobio ) elupaikade kaitse;  Osõtsuu hoiuala – kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) kaitse;  Palojärve hoiuala – kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110) kaitse;  Ahja jõe hoiuala – kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse

Kõlleste vallas asuvad looduskaitsealused üksikobjektid:  Kõlleste mänd – Ü 378 cm, H 17 m  Pika talu kuusk – Ü 260 cm, H 32 m  Rändrahn Põdrakivi – Ü 16,35 m, h 1,6 m; 5,3x5,1x1,4.

Lisaks looduskaitsealustele üksikobjektidele on algatatud menetlus Piigaste külas asuva Poka männi kaitse alla võtmiseks. Antud objekti on juba siiani hooldatud kui kaitsealust üksikobjekti ning ümbruse hooldamisega tagatud objektile nähtavus maastikus.

Märgalad ning nende säilitamise ja kasutustingimused Eesti poollooduslike märgalade inventeerimise käigus anti ülevaade nende looduskaitseliste väärtuste hindamisest, kaitsest ja majandamisest ning esitati konkreetsed soovitused inventeeritud märgalade edaspidiste majandamistingimuste ja kaitse kohta.

Kõlleste vallas leidub mitmeid märgalasid: Ahja jõgi: Jõesoo lääneserv; Hilba jõgi: Häätaru luht; Järvesoo (Järvemäe soo); Osetsoo; Penijärve soo; Piigaste (Tsähka) oja: Kõriska luht; Piigaste oja: Piigaste luht; Pirmaku (Pirmaka) soo; Sammalsoo; Sulaoja; Sahkri luht; Sulaoja; Veski luht.

Natura alad ja nende säilitamise ja kasutustingimused Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selle nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.

30 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

 Kõlleste vallas esinevad Natura 2000 alad: Veski loodusala, Ihamaru loodusala, Hilba jõe hoiuala, Osõtsuu loodusala, Palojärve loodusala, Ahja jõe hoiuala.

Vastavalt maakonna teemaplaneeringule: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tuleb Natura veekogude kallastel vältida ehituskeeluvööndi vähendamist. Säilitamisväärsete „Ürglooduse raamatu“ objektid vallas on:  Konsu allikas Prangli külas;  Möksi merioon Ihamaru külas;  Põdrakivi = Alamusti rahn Karilatsi külas;  Voorepalu mõhnastik Voorepalu külas. Kaitsestaatuseta liikidest (ei põhjusta seaduslikke piiranguid aga kuuluvad Punasesse raamatusse) on esindatud:  Lampetra planeri (silm, oja-)  Sparganium erectum (jõgitakjas, haruline).

Vallas on 3 allikat, mis asuvad Prangli ja Ihamaru külas.

5.3 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE

Maavaradest leidub vallas ehitusliiva järgmistes kogustes ja asupaikades:

1. Veskimõisa-Posti ehitusliiv 591 m3, 3,65 ha, aktiivne reservvaru; 2. Voorepalu ehitusliiv 250 m3, 4,04 ha, aktiivne reservvaru. (andmed Eesti Geoloogiakeskus).

5.4 JÄÄTMEKÄITLUS

Kõlleste vallas toimub jäätmevedu vastavalt Vallavolikogu 25.jaanuari 2008 määrusele nr 2 Kõlleste valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord.

Kõlleste Vallavolikogu otsusega kinnitati samuti ühine jäätmekava 2012-2016 koos Kanepi, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valdadega.

Kõlleste vallas on rajatud jäätmejaam, mis asub Krootuse külas ja mida opereerib AS Epler& Lorenz. Jäätmejaamas kogutakse ka ohtlikke jäätmeid.

Korraldatud jäätmeveo olmejäätmete vedamise õigus kinnitatakse vastavalt hanke tulemustele, mis 2014.aastal on AS Eesti Keskkonnateenustel.

Kõlleste vallas on kokku 10 jäätmepunkti pakendi jäätmete kogumiseks Krootuse külas (3 tk), Ihamaru külas, Karilatsis, Tõdu külas, Prangli külas, Veski külas, Piigaste külas ja Karaski külas.

Elanike teadlikkus jäätmete sorteerimise vajalikkuse kohta on täna veel puudulik. Ihamaru külas asunud prügila suleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2003. aastal, kuna ei vastanud kehtestatud nõuetele.

Teadaolevaid keskkonna- ja reostusohtlikke objekte ja reostusallikaid-koldeid Kõlleste vallas ei ole.

31 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6 KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI HETKESEISUND

6.1 ÜLDIST

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on Kõlleste vallas kaetud kaks asumit: Krootuse ja Ihamaru külad. Tinglikult on ühisveevärk, mis baseerub ühel puurkaevul ja ühendustorustikel ning mis varustab kaht korterelamut, olemas ka Prangli külas, kuid lähtudes teenuse tarbijate arvust: 25-28, neid ÜHISveevärgi alla käesolevas ÜVKA-s ei liigitata.

6.2 KROOTUSE ÜHISVEEVÄRK

6.2.1 Ühisveevärgi veetarbijad

Viimastel ametlikel andmetel (01.01.2014) oli Krootuse küla elanike arv 386. Ühisveevärgiga on neist tuginedes Anton Invest OÜ veekasutusaruandele, varustatud 287 inimest. Lisaks on suuremad veetarbijad põhikool ja hooldekodu. Eraettevõtetest tarbijatest väärib märkmist AS Krootuse Agro laudad ja töökoda.

Veekasutusbilansist annab ülevaate tabel 6.1. Veevõtt ja tarbimine on saadud Anton Inves OÜ veekasutusaruannetest ja keskkonnadeklaratsioonidest.

6.2.2 Põhjaveevarud ja veevõtt

Kõlleste valla külade väiksuse ja vähese veevõtu tõttu ühelegi külale eraldi põhjavee tarbevaru kinnitatud ei ole. Seega on lubatud veevõtt reguleeritud vee erikasutusloaga ning kaevu passijärgsete parameetritega. Krootuse kaupluse puurkaevule on vee erikasutusloaga kehtestatud maksimaalne ööpäevane veevõtt: 58,6 m3/d ja kaevu enda tootlikkus on: 8 m3/h. Mõlemast parameetrist jätkub Krootuse tarbijatele veeteenuse tagamiseks suure varuga.

32 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 6-1 Krootuse veetarbimisbilanss 2013-2026

Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Ühisveevärgiga liitunud elanike 287 287 286 285 284 283 282 281 280 279 278 277 276 275 ligikaudne arv Elanike ühiktarbimine, l/in/d 76,7 79,4 80,0 81,0 82,0 83,0 84,0 85,0 86,0 87,0 88,0 89,0 90,0 91,0 Müümata veekogus, % 19,9 38,6* 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Müümata veekogus, m3/d 7,2 18,7 19,4 5,3 5,3 5,4 5,4 5,5 5,5 5,5 5,6 5,6 5,6 5,7 Väljapumpamine, m3/d 36,2 48,4* 49,3 35,4 35,6 35,9 36,1 36,3 36,6 36,8 37,0 37,2 37,5 37,7 Tarbimine (müük), m3/d 29,0 29,7 29,9 30,1 30,3 30,5 30,7 30,9 31,1 31,3 31,5 31,7 31,8 32,0 Elanike tarbimine m3/d 22,0 22,8 22,9 23,1 23,3 23,5 23,7 23,9 24,1 24,3 24,5 24,7 24,8 25,0 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 7,0 6,9 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0 7,0

*Märkus: 2014. a I kvartalis oli suur leke, mi da ei lei tud tüki l ajal. V esi vool as pinna se kaudu tiiki

33 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.2.3 Krootuse puurkaevude tehnilised andmed

Krootuse ühisveevärgisüsteemis kasutatakse tänasel päeval ühte puurkaevu, katastri nr 11130. Teine puurkaev, katastri nr 11127, on reservis. Puurkaevude tehnilistest andmetest annab ülevaate järgmine tabel.

Tabel 6-2 Krootuse ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed ja tänane veevõtt

Puurkaev Rajamisaasta Veekiht / Sügavus, Staatiline Dünaamiline Deebit, Erideebit, Tegelik 3 3 / katastri - m veetase, m veetase, m m /h m /h * m keskm nr kompleks maapinnast maapinnast veevõtt 2013, m3/d Krootuse 1980 D2-1 270 Keskkonna- Keskkonna- 8,0 0,11 36,2 kaupluse registris registris pk / andmed andmed 11130 puuduvad puuduvad Krootuse 1974 D2-1 280 Keskkonna- Keskkonna- 5,1 0,8 Kaev keskuse registris registris reservis pk 11127 andmed andmed puuduvad puuduvad

6.2.4 Puurkaevpumpla- ja veetöötlusseadmed

Krootuse küla ühisveevärgi veeallikana kasutatakse tänase seisuga ühte puurkaevu – kaupluse puurkaevu, küla kirdeosas. Küla keskosas asuv keskuse puurkaev, mille rõhuregulaatorina on töötanud ka veetorn, on suletud ja reservis. Keskuse puurkaevu sulgeda ega tamponeerida ei kavatseta, kuna üks täiendav töökorras puurkaev peab kasvõi hädaolukorra juhtumiks külas olema.

Krootuse kaupluse puurkaevpumpla on täielikult rekonstrueeritud aastal 2010, mil puurkaevu päise ümber olnud plokkidest hoone soojustati ning vooderdati pealt profiilplekiga (vt joonis), s.t puurkaevu suue asub pumplahoones.

Hoonele on peale ehitatud kahepoolne viilkatus ning see on kaetud katuseplekiga. Vihmavee äravoolusüsteem puudub, samuti pole hoone ümber eraldi pandust rajatud. Hoone on ümbritsetud haljasalaga ning sademete- ja lumesulamisvesi imbub pinnasesse.

Töötavas puurkaevus on uus süvaveepump, mark: CPK 8A-37 nr 90, pump on paigaldatud 60 m sügavusele veepiirist.

Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega: EURA – IRA75 DUPLEX, mis koosneb kompressorist ja filterkomplektist. Filtreid on kaks ja need töötavad paralleelselt. Filtermaterjalina on kasutusel kruus ja kvartsliiv.

Süvaveepumba tööd, pöördeid ja rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga.

Pumplasisene veetorustik on põhiliselt tsingitud torust, mis kohati asendatud joogiveetorustiku sertifikaati omava PVC-U liimühendusega paigaldatava plasttorustikuga.

34 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Pumpla on varustatud veearvestitega nii puurkaevust pumbatavas kui võrkuantavas osas. Nii puurkaevust pumbatava kui filtreeritud vee proovide võtmiseks on olemas proovivõtukraanid.

Filtermaterjali uhtumiseks kasutatakse puurkaevu vett ja uhtumine toimub süvaveepumba baasil. Uhtumist teostatakse regulaarselt, üks kord ööpäevas kell 3.00 öösel, mil tarbimine on kõige väiksem.

Õhutemperatuuri hoitakse pumlaruumis nõutud tasemel soojapuhuriga, mis on käivitatav termoanduriga.

Pumplaruumis ja pumplaruumi kõrval muldkehas on säilinud vana hüdrofoor (ilmselt 10 m3). Hüdrofoor on hoones läbilõigatud ja ava kinni ehitatud, hoone kõrval on säilinud osa vanast hüdrofoori katnud muldkehast (vt foto).

Joonis 6-1 Krootuse kaupluse puurkaevpumpla välisilme. Näha on korralikult hooldatud ümbrus ja sanitaarkaitseala (vasakulpool hoonet on osaliselt säilinud vana hüdrofoori muldkeha)

Pumplahoonesse on ette nähtud loomulik ventilatsioon, õhukuivatit ei ole.

Elekter on pumplasse viidud õhukaabliga.

Pumpla on kahest küljest piiratud ca 30 m kauguselt piirdeaiaga. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on registriandmetel 50 m. Puurkaevpumpla ümbrus on hästi korrastatud.

35 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Joonis 6-2 Krootuse pumpla sisevaade (näha on paralleelfiltrid, kompressor tagaseinas ja jäänused vanast hüdrofoorist, kinni on ehitatud pumpla aken)

Keskuse puurkaevpumpla

Keskuse reservpuurkaevpumpla asub Krootuse küla keskuse lõunaosas töökoja-kuivati lähistel (vt lisa, joonised). Pumpla rõhku oli varem võimalik reguleerida veetorniga. Veetorn on ka täna töökorras, kuid kogu süsteem on tänaseks tööst väljas ja jäetud reservi.

6.2.5 Krootuse ühisveevärgi veekvaliteet

Krootuse ühisveevärgis on kohustuslik võtta ja analüüsida veeproove kaupluse puurkaevust, kat. nr 11130 ja põhikooli söökla kraanist.

Süvaanalüüse komponentidele nagu pestitsiidid, PAH, raskmetallid jt tuleb teostada kord nelja aasta jooksul (järgmised korras 2017, 2021). Kuna kõik eeltoodud näitajad olid tarbevees viimasel mõõtmisel alla määramispiiri, siis Konsultant neid siinkohal eraldi välja tooma ei hakka.

Tavakontrolli tuleb ühisveevärgi joogivees teostada üks kord aastas maikuus.

Puurkavu ja joogivee analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis.

36 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 6-3. Krootuse küla puurkaevu ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (2012- 2014, olenevalt proovivõtmiskohustusest)

Põhikooli Põhikooli Määrus nr Krootuse pk kat söökla, söökla, 82 ja nr 11130, Nr Näitaja Ühik 08.05.2013 07.05.2014 98/83/EC 18.09.2012

1 Värvus kraadi 0 0 0 2 Hägusus NTU 1 <1 <1 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,7 7,8 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,11 <0,05 <0,05 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,002 6 Nitraat mg/l 50 <1 7 Kloriidid mg/l 250 2,6 8 Sulfaadid mg/l 250 2,0 9 Raud µg/l 200 230* <20 <20

10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <0,5 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,5 12 Mangaan µg/l 50 <10 <10 <10 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 353 351 353 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 10,7 15 Boor mg/l 1,0 - 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 0 0 0 ml 17 Echerichia Coli PMÜ/100 0 0 0 ml 18 Enterokokid PMÜ/100 0 ml o 19 Kolooniate arv 22 C PMÜ/1ml Eba- 0 loomulike muutusteta

*Märkus: sõrendatult on tähistatud ülenormatiivsed näitajad

Analüüsitulemuste põhjal võib öelda, põhjavees on ülenormatiivne üksnes mõnevõrra kõrgenenud üldrauasisaldus, kuid eelpoolkirjeldatud piisavalt efektiivne ja intensiivse oksüdatsiooniga veetöötlus tagab joogivees nõutava sisalduse kõigi komponentide, sh üldraua osas.

Analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et kõik joogivees mõõdetud komponendid vastavad lubatud normidele vastavalt määrusele nr 82.

37 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.2.6 Krootuse ühisveevõrk

Krootuse ühisveevärk, sealhulgas veevõrk on esialgselt rajatud suuremalt jaolt vahemikus 1970-1985 seoses ühismajandite keskustesse korterelamute rajamisega, kuid viimastel aastatel on teostatud ka ulatuslikke rekonstrueerimis- ja laiendustöid.

Küla kompaktse hoonestusega ala on tänaseks täielikult kaetud ühisveetorustikuga ning kõigile tarbijaile on ühendus tagatud (vt ka lisa ÜVK joonised).

Võrreldes varasema ajaga ei tööta keskuse puurkaev ja rõhuregulaatorina kasutusel olnud veetorn.

Aastal 2007 KIK keskkonnaprogrammi raames elluviidud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise Projekti käigus rajati ja rekonstrueeriti kokku 2323 m veetorustikke läbimõõdus De32-De75.

Torustike jaotus läbimõõdu ja vanuse järgi on ligikaudu järgmine (Krootuse Ühisveevärgi Projekti teostusdokumendist ja tööprojekti kaardilt mõõdetuna):

Toru diameeter Rajamise aeg (mm) De või (või ligikaudne DN Pikkus, m Materjal ajavahemik) De32-De75 2323 PE 2007 Läbimõõt teadmata 1075 Malm/teras ~1970-1990 Kokku 3398

Kokku on Krootuse veetorustiku pikkus vastavalt Krootuse Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni KIK- Projekti teostusmõõdistustele ja varasemale kaardimaterjalile tuginedes seega ligikaudu 3,4 km. Sellest on tänaseks üle 2/3 rekonstrueeritud. Hetkel puudub info halvas, märkimisväärselt halvas või avariilises seisundis veetorustiku lõikude kohta.

6.2.7 Krootuse tuletõrjeveevarustus

Krootuse küla tuletõrje veevõtukoht paikneb Krootuse küla keskuse suure tiigi idaservas põhja pool väljavoolukraavi Karilatsi-Heisri kõrvalmaantee ääres. Tuletõrje veevõtukoha seisukord on rahuldav.

6.2.8 Kokkuvõte Krootuse ühisveevärgisüsteemist

Krootuse külas on ühisveevärgiga kindlustatud vastavalt ettevõtte Anton Invest aruandlusele 287 inimest ehk 3/4 kompaktse hoonestusega ala elanikest ja suurem osa juriidilistest isikutest tarbijatest.

Krootuse Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 2007. a KIK Projekti raames rekonstrueeriti ja korrastati üle 2/3 Krootuse ühisveevarustustorustikest, aastal 2010 rekonstrueeriti järjekordse KIK Projekti raames Krootuse puurkaevpumpla (kaupluse puurkaevpumpla) ning varustati see veetöötlusseadmetega, mis tagab joogiveekvaliteedi täieliku vastavuse nõuetele vastavalt määrusele nr 82.

38 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tänase ÜVKA käigus näeme lühiajalises programmis investeeringuid ligikaudu 2,5 km ühisveevärgitorustiku rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Hetkel vähemprioriteetsed torustikud küla lõunaosas vallamaja ja laohoone-kuivati vahelisel alal (ligikaudu 125 m) kuuluvad rekonstrueerimisele pikaajalises programmis.

6.3 IHAMARU ÜHISVEEVÄRK

6.3.1 Üldist

Ihamaru küla asub Kõlleste valla kaguosas. Küla paikneb kahe maantee Põlva-Ihamaru-Saverna ja vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee ristumiskoha piirkonnas. Kaugus Krootuselt ~ 4 km, Põlvast ~ 11 km.

6.3.2 Ühisveevärgi veetarbijad

01. jaanuari 2014. aasta seisuga elab Ihamaru külas 154 elanikku. Ühisveevärgiga on neist varustatud ligikaudu 100 inimest (joogivee kontrollikava ametlik määrang).

Külas on üks ühisveevärgi puurkaev, katastri nr 11110, rajatud 1957, mis varustab kompaktse hoonestusega ala elanikke ja mõningaid ettevõtteid.

Ihamaru külas kasutab ühisveevärgi vett AS Paloma Papp, mis tegeleb lainepapi tootmisega ja paberi-, papi-/pakenditootja AS Cista. Külas paikneb kauplus ja pitsakohvik Pizza Olive. Rohkem asutusi või ettevõtteid külas ühisveevarustusega ühendatud ei ole.

Veekasutusbilansist annab ülevaate tabel 6.4.

6.3.3 Põhjaveevarud ja veevõtt

Kõlleste valla külade väiksuse ja vähese veevõtu tõttu ühelegi külale eraldi põhjavee tarbevaru kinnitatud ei ole. Seega on lubatud veevõtt reguleeritud vee erikasutusloaga ning kaevu passijärgsete parameetritega. Ihamaru puurkaevule 11110 on vee erikasutusloaga kehtestatud maksimaalne ööpäevane veevõtt: 14,2 m3/d ja kaevu enda tootlikkus on: 11,9 m3/h. Mõlemast parameetrist jätkub Ihamaru tarbijatele veeteenuse tagamiseks suure varuga.

39 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 6-4 Ihamaru veetarbimisbilanss 2013-2026

Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne 100 100 100 100 100 100 100 99 98 97 96 95 94 93 arv Elanike ühiktarbimine, l/in/d 40,0 41,0 50,0 53,0 56,0 59,0 62,0 64,0 66,0 68,0 70,0 72,0 74,0 76,0 Müümata veekogus, % 37,4 27,5 25,0 20,0 15,0 25,0 25,0 25,0 25,0 25,0 20,0 15,0 15,0 15,0 Müümata veekogus, m3/d 4,0 3,0 3,0 2,3 1,7 1,7 1,8 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9 1,9 2,0 Väljapumpamine, m3/d 10,7 10,9 12,0 11,6 11,3 11,6 12,0 12,2 12,3 12,5 12,6 12,8 12,9 13,0 Tarbimine, m3/d 6,7 7,9 9,0 9,3 9,6 9,9 10,2 10,3 10,5 10,6 10,7 10,8 11,0 11,1 Elanike tarbimine m3/d 4,0 4,1 5,0 5,3 5,6 5,9 6,2 6,3 6,5 6,6 6,7 6,8 7,0 7,1 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 2,7 3,8 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0

40 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.3.4 Ihamaru puurkaevu tehnilised andmed

Ihamaru ühisveevärgisüsteemis kasutatakse tänasel päeval ühte puurkaevu, katastri nr 11110. Puurkaevu tehnilistest andmetest annab ülevaate järgmine tabel.

Tabel 6-5 Ihamaru ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed ja tänane veevõtt

Puurkaev / Rajamisaasta Veekiht / - Sügavus, Staatiline Dünaamiline Deebit, Tegelik katastri nr kompleks m veetase, m veetase, m m3/h keskm maapinnast maapinnast veevõtt 2013, m3/d Ihamaru pk / 1957 D2 204 14,00 32,00 11,9 10,7 11110

6.3.5 Puurkaevpumpla- ja veetöötlusseadmed

Ihamaru küla puurkaevpumpla on rekonstrueeritud aastal 2010. Puurkaevu päise ümber olev kiviplokkhoone soojustati ja kaeti profiilplekiga (joonis 6-3). Puurkaevu suue asub pumplahoones

Hoonele on peale ehitatud kahepoolne viilkatus ning see on kaetud katuseplekiga. Vihmavee jaoks eraldi äravoolusüsteem puudub, samuti pole hoone ümber eraldi pandust rajatud. Hoone on ümbritsetud haljasalaga ning sademete- ja lumesulamisvesi imbub katuselt pinnasesse.

Töötavas puurkaevus on uus süvaveepump, mark: NF 95-D9/17, paigaldussügavus 30 m veepiirist.

Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmetega: EURA – IR16T DUPLEX, mis koosneb kompressorist, eelaeratsioonimahutist ja filterkomplektist. Filtreid on kaks ja need töötavad paralleelselt. Filtermaterjalina on kasutusel kruus, kvartsliiv ja spetsiaalne materjal mangaani eraldamiseks Aquamandix. Eelaeratsioonimahutiga koos on pumplas kolm filterpaaki. Mangaanieraldus on antud puurkaevu veele hädavajalik, sest vees on vastavalt 2013.- 2014 a veeproovidele Mn sisaldus vastavalt 187 ja 177 µg/l, mis on üle kolme korra lubatust kõrgem.

Süvaveepumba tööd, pöördeid ja rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Hüdrauliliste löökide pehmendamiseks on kasutusel ka väike hüdrofoor (50 l).

Pumplasisene veetorustik on põhiliselt tsingitud torust, mis kohati asendatud joogiveetorustiku sertifikaati omava PVC-U liimühendusega paigaldatava plasttorustikuga.

Pumpla on varustatud veearvestitega nii puurkaevust pumbatavas kui võrkuantavas osas. Nii puurkaevust pumbatava kui filtreeritud vee proovide võtmiseks on olemas proovivõtukraanid.

41 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Õhutemperatuuri hoitakse pumplaruumis nõutud tasemel soojapuhuriga, mis on käivitatav termoanduriga. Lisaks on hoones igaks juhuks käsitsilülitatav elektri-õliradiaator. Pumplahoonesse on ette nähtud loomulik ventilatsioon, õhukuivatit ei ole.

Elekter on pumplasse viidud õhukaabliga.

Pumpla ei ole ümbritsetud piirdeaiaga, kuid sanitaarkaitseala ja ümbrus on hästi korrastatud. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on registriandmetel 50 m.

Puurkaevu tööd ja veevõrgu rõhku on varasematel aegadel reguleeritud veetorniga. See on lammutatud, kuid paikneb pumpla kõrval horisontaalasendis (joonis 6-3)

Joonis 6-3 Ihamaru puurkaevpumpla välisilme (paremal on näha vana veetorni jäänused)

Joonis 6-4 Ihamaru pumpla sisevaade (paremal eelaeratsioonimahuti, keskel ja vasakul paralleelselt töötavad filtrid, paremal ääres hüdrofoor, 50 l)

42 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.3.6 Ihamaru ühisveevärgi veekvaliteet

Ihamaru küla ühisveevärgile on kehtestatud joogiveeproovi võtmise kohustus aastateks 2012-2014 proovivõtukohaga AS Paloma Papp järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord aastas maikuus tavakontrolli keemiliste näitajate ja tavakontrolli mikrobioloogiliste näitajatega; järgmine süvakontrolli aeg on aastal 2017, edasi 2020; 4. Ihamaru küla puurkaevust aastateks 2012-2016 järgmise sageduse ja näitajatega: üks kord aastas indikaatornäitajate, kõigi mikrobioloogiliste näitajate, nitraatide ja nitriti osas.

Kuna süvaanalüüsi komponendid nagu pestitsiidid, PAH, raskmetallid jt näitajad olid tarbevees alla määramispiiri, siis Konsultant neid siinkohal eraldi välja tooma ei hakka.

Puurkavu ja joogivee analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6-6. Ihamaru küla puurkaevu ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (2013- 2014)

Ihamaru Pk Ihamaru Pk AS Paloma AS Paloma Määrus nr kat nr kat nr Papp, Papp, 82 ja Nr Näitaja Ühik 11110, 11110, 08.05.2013 16.07.2013 98/83/EC 07.05.2014. 08.05.2013 2014

1 Värvus kraadi 0 0 0 0 2 Hägusus NTU <1 <1 <1 <1 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,7 7,7 7,6 7,5 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 5 Nitrit mg/l 0,50 0,005 0,004 6 Nitraat mg/l 50 <1 <1 7 Kloriidid mg/l 250 2,3 2,2 8 Sulfaadid mg/l 250 1,5 3,1 9 Raud µg/l 200 88 53 <20 <20 10 Oksüdeerita- mg/l 5,0 2,1 1,4 vus O2 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2 0,2

12 Mangaan µg/l 50 187* 177* <10 <10 13 Elektri- μS 2500 424 425 428 426 juhtivus cm-1 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 3,2 3,4 15 Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/ 0 0 0 0 bakterid 100ml 17 Echerichia PMÜ/ 0 0 0 0

43 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Coli 100ml 18 Kolooniate PMÜ/ 100 2 arv 22oC 1ml

19 Enterokokid PMÜ/ 0 0 100ml

*Märkus: sõrendatult on tähistatud ülenormatiivsed näitajad

Analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et kõik joogivees mõõdetud komponendid vastavad lubatud normidele vastavalt määrusele nr 82.

Kui põhjavees oli tugevalt ülenormatiivne mangaani kontentratsioon, siis on näha, et eelpoolkirjeldatud efektiivne veetöötlus tagab joogivees nõutava kvaliteedi, sealhulgas mangaani osas.

6.3.7 Ihamaru ühisveevõrk

Olemasolev ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitati valla territooriumil tervikuna välja alates aastatest 1970-1985 seoses ühismajandite keskustesse korterelamute rajamisega.

Ihamaru veetorustik on rajatud korterelamu ja tööstuste teenindamiseks 1997. aastal. Hiljem on veevärgiga liitunud ka 9 ühepereelamut. Kokku on veevärgiga ühendatud 21 majapidamist (neist 12 korterid, 9 eramajad), kaks tööstust ning Ihamaru kauplus.

Kui varasematel aastatel jättis ühisveevõrk ja selle kvaliteet tugevasti soovida, siis peale 2010. a KIK-i Projekti Ihamaru küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise I etapp, olukord paranes tunduvalt. Projekti raames renoveeriti Ihamaru küla joogiveetorustik, kokku 2532,67 m ulatuses. Rekonstrueeriti enamus küla kompaktse hoonestusega ala veetorustikust ja tagati teenuse kättesaadavus mitmetele eramajadele.

Küla kompaktse hoonestusega ala on tänaseks kaetud ühisveetorustikuga ning kõigile tarbijaile on ühendus tagatud (vt ka lisa ÜVK joonised).

Ihamaru küla veetorustike kogupikkus ühtib üldjoontes 2010 Projektiga teostatud tööde mahuga. Tänase Ihamaru ühisveevõrgu kogupikkus on 2532,7 m.

Torustike jaotus läbimõõdu ja vanuse järgi on ligikaudu järgmine (kaardilt mõõdetuna, vt ka lisa, joonised):

Toru diameeter Rajamise aeg (mm) De või (või ligikaudne DN Pikkus, m Materjal vanus) Polüetüleen De63 1648,14 (PEM) 2010 De40 660,35 PEM 2010 De32 224,18 PEM 2010 Kokku 2532,67

Kokku on Ihamaru veetorustiku pikkus seega ligikaudu 2,5 km. Kogu torustik on uus või rekonstrueeritud ning heas seisukorras.

44 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.3.8 Ihamaru tuletõrjeveevarustus

Ihamaru tööstuspiirkonnas on AS Cista ja AS Paloma Papp varustatud autonoomsete tuletõrjesüsteemidega, kustutusvett on võimalik ammutada kohapealsetest veehoidlatest. Tuletõrje veevõtuks pole spetsiaalseid kohti rajatud. Tuletõrje vett on vajadusel võimalik ammutada lähedalasuvast Väikesest-Palojärvest. Mitme talu juurde on rajatud tiigid, millest on vajadusel võimalik saada kustutusvett. Suuremad tehisveekogud on rajatud Ala- Juusa ja Tamme talu juurde.

6.3.9 Kokkuvõte Ihamaru ühisveevärgisüsteemist

Ihamaru külas on ühisveevärgiga kindlustatud ligikaudu 100 inimest ehk suurem osa kompaktse hoonestusega ala (-vööndi) elanikest ja kolm juriidilisest isikust tarbijat: AS Paloma Papp, mis tegeleb papitööstusega, peamiselt lainepapi tootmisega; paberi-, papi /pakenditootja: AS Cista ning kauplus ja pitsakohvik Pizza Olive. Kokku on veevärgiga ühendatud 21 majapidamist (neist 12 korterid, 9 eramajad), kaks tööstust ning Ihamaru kauplus.

2010. a rekonstrueeriti kogu Ihamaru veevõrk ning Ihamaru puurkaevpumpla. Puurkaevpumplale paigaldati veetöötlusseadmed - nagu veeanalüüsitulemustest näha, vastab nõuetele ka küla joogivesi.

6.4 KROOTUSE ÜHISKANALISATSIOON

6.4.1 Krootuse reoveebilanss

Krootuse küla reoveebilanss erineb mõnevõrra veebilansist, kuna tööstusettevõtted nagu vasikalaut, AS Krootuse Agro töökoda ja pesula ei juhi tekkivat reovett ühiskanalisatsiooni.

Elanike hulgas on ühiskanalisatsiooniteenusega kindlustatus võrdne ühisveevärgiteenusega kindlustatusega.

Järgnevalt on esitatud Krootuse küla reoveebilanss ja selle prognoos tulevikuks. Viimane on oluline eelkõige rahavoo ja tariifide prognoosiks finanstanalüüsi koostamisel.

45 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 6-7 Krootuse küla ühiskanalisatsiooni reoveebilanss

Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Ühisveevärgiga liitunud elanike ligikaudne 287 287 286 285 284 283 282 281 280 279 278 277 276 275 arv Elanike eritarbimine, l/in/d 76,7 79,4 80,0 81,0 82,0 83,0 84,0 85,0 86,0 87,0 88,0 89,0 90,0 91,0 infiltratsioon, % 0,0 4,2 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 infiltratsioon, m3/d 0,0 1,2 7,2 5,1 5,2 5,2 5,2 5,3 5,3 5,3 5,4 5,4 5,4 5,5 loodusesse juhtimine, m3/d 27,6 28,6 36,1 34,2 34,5 34,7 34,9 35,2 35,4 35,6 35,8 36,1 36,3 36,5 reovee vastuvõtt (müük), m3/d 27,6 27,4 28,9 29,1 29,3 29,5 29,7 29,9 30,1 30,3 30,5 30,7 30,8 31,0 Elanikelt reovee vastuvõtt m3/d 22,0 22,8 22,9 23,1 23,3 23,5 23,7 23,9 24,1 24,3 24,5 24,7 24,8 25,0 Juriidilistelt isikutelt reovee vastuvõtt, m3/d 5,6 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0

46 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

6.4.2 Krootuse ühiskanalisatsioonivõrk

Krootuse külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud 287 inimest, mis on ligikaudu 75% kogu küla elanikest. Külas on väljaehitatud ühiskanalisatsioon. Tuginedes ÜVKA 2009-2021 andmetele, ehitati külla kanalisatsioonivõrk küll alles viimase suurema KIK Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniprojekti käigus, aastal 2007, kuid see ei ole tegelikkuses päris tõenäoline. Ilmselt ehitati ka algselt ühiskanalisatsioonivõrk külasse koos ühismajandite tekkimise ja korterelamute ehitamisega 1970.-ndatest aastatest. Eeldusele annab kinnitust ka asjaolu, et suur osa küla torustikust, mis on täna kasutuses, ei ole 2007. aastal rekonstrueeritud.

Krootuse küla uus ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustik on rajatud plasttorudest (PVC) isevoolsena algusest lõpuni, s.t. vesi läbib ka reoveepuhasti isevoolselt. Reoveepumplad puuduvad.

Torustik kulgeb lääne-idasuunaliselt ning juhib külas tekkivad reoveed küla idaosas asuvasse reoveepuhastisse. Kanalisatsiooni peatorustikust lõuna poole jäävad 4 korruselamut, Krootuse Põhikool, katlamaja ja AS Krootuse Agro tööstushooned ja garaažikompleks. Kanalisatsiooni peatorust põhja pool asub eramute rajoon. Peatoru läänepoolses otsas asuvad 2 ridaelamut, vallamaja, 3 korruselamut ning lasteaaed. Samuti asub Krootuse küla lääneosas endine sigalakompleks, mille kanalisatsioonitorustik on ühendatud Krootuse küla kanalisatsiooni peatorustiku läänepoolsesse otsa. Tänasel päeval sigalakompleksis reovett ei teki. Kanalisatsioonitorustiku reoveepuhasti poolne osa on paigutatud kraavi äärsesse pinnasevalli, mida pinnavee ärajuhtimiseks läbivad drenaažtorud.

Reovett kanalisatsiooni peatorustikku juhtivad väiksemad, rekonstrueerimata torustiku osa torud on asbotsementtorud, läbimõõduga 110-200 mm. Ühtekokku on Krootuse külas ligikaudu 4870 m kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrgu seisukord on hea. Uuendamist vajavad kanalisatsioonitorustikud majapidamisest liitumispunktideni. Üldplaneeringu järgsete elamu ja tööstuspiirkondadeni ühiskanalisatsiooni seni veetud veetud ei ole.

Uue ja rekonstrueeritud ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on 2491 ja läbimõõt De160. Ülejäänud torustiku pikkus on 2380 m, kohati on sissearvestatud ka kinnistuühendused, sest vanemate liitumispunktide asukohti on kaardil raske määratleda. Kuna külas puuduvad reoveepumplad, siis ei ole tarvidust ka survetorustike järele.

Kanalisatsioonitorustiku jaotus on vastavalt olemasolevatele andmetele järgmine (vastavalt Krootuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniprojekti teostusdokument, 2007 ja kaardilt mõõdetuna, vt ka lisa ÜVK joonised).

Rajamise aeg (või Toru diameeter (mm) ligikaudne De või DN Pikkus, m Materjal vanus) De160 SN8 2491 PVC 2007 1970.-ndad- Läbimõõt teadmata 2380 teadmata 1990.-ndad Kokku isevoolne 4871

47 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

torustik

6.4.3 Krootuse küla reostuskoormus

Krootuse külas reoveepuhastisse sisenevat reostuskoormust otseselt sisendnäitajate kontsentratioonide põhjal mõõdetud ei ole ning tabelis 6-7 esitame seetõttu küla elanike ja juriidiliste isikute (peamiselt Põhikooli ja hooldekodu) poolt tekitatud arvutusliku reostuskoormuse. Elanike ja juriidiliste isikute poolt ööpäevas tekitatud reovee vooluhulga andmed on Anton Invest OÜ veekasutusaruande põhjal teada ning arvutuslikult saab kasutada elanike arvu järgset reoveekoormust BHT7 järgi: 60 g/ie kohta.

Ühiskanalisatsiooni ei ole veekasutajatest ühendatud vasikalaut, Agro Töökoda ega Agro Pesula, mistõttu on ühiskanalisatsiooni koormus ja vooluhulk juriidiliste isikute arvel reoveepuhastile mõnevõrra väiksem kui veetarbimine.

Tabel 6-8 Krootuse küla arvutuslik reostuskoormus Anton Invest OÜ 2013. a veekasutusaruande põhjal.

Erireostus- Vee Reostus- Vooluhulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja Elanikud koormus eritarve koormus (m3/d) (kg/d) ie/d (l/d) (ie)

ÜK-ga ühendatud elanikud 287 1 76,7 287 22,0 17,2 Juriidilised isikud 73 5,6 4,4 REOVESI KOKKU 360 27,6 21,6

Krootuse küla elanike, Põhikooli ja hooldekodu poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk on ööpäevas 27,6 m3, millest elanike vooluhulk moodustab 22 m3. Küla ööpäevane orgaaniline reostuskoormus enne reoveepuhastisse sisenemist on ligikaudu 21,6 kg BHT7/d. Tänasel päeval on reoveekanalisatsioonitorustik suuresti renoveeritud ning ka sademeterohkel perioodil ei jõua reoveepuhastisse enam kuigivõrd suuri ja mitmekordseid reovee sisendvooluhulki.

6.4.4 Krootuse reoveepuhasti

Aastal 2007 rajatud reoveepuhasti on projekteeritud 450 (max 500) inimese tekitatud reovee puhastamiseks. Puhasti hüdraulilise koormuse määramisel on arvestatud, et Krootuse külla rajatakse lahkvoolne kanalisatsioon. See tähendab, et drenaaži- ja sademevett ei juhita reoveekanalisatsioonitorustikku. Puhasti reostuskoormus on antud puhasti parameetrites. Selle järgi on Krootuse küla hüdrauliline koormus (reovee vooluhulk) maksimaalselt 60…65 m3/d ja reostuskoormus 430…460 ie, ehk (maksimaalselt ja perspektiiviga):  BHT7 järgi 25,2…27,7 kgBHT7/d  lämmastiku järgi 5,16…5,52 kgN/d  fosforühendite järgi 0,86…0,92 kgP/d

Lokaalsetest (eel)puhastusseadmetest on Krootuse külas käigus Põhikooli söökla reovee väljavool suunatud rasvapüünisesse.

Krootuse külas töötab mehaaniline- ja bioloogiline reoveepuhasti. Selle seadmete komplekt on järgmine:

1. Septik 50 m3 (mehaaniline puhasti)

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

2. Bioloogiline puhasti FIL D’EAU 60 3. Järelsetiti 20 m3 4. Purgimissõlm 10 m3 Reovee puhastamine puhastusseadmes toimub järgmiselt: Reovesi voolab isevoolselt rahustuskaevu, läbimõõduga De560. Edasi voolab reovesi samuti isevoolselt läbi reoveepuhasti. Rahustuskaevu järel paikneb septik, selle järel vahekaev 1 läbimõõduga De400 mm ning siis biopuhasti. Biopuhasti järel on vahekaev 2 läbimõõduga De400, millest edasi voolab vesi järelsetitisse. Järelsetiti taga on proovivõtukaev ning selle järel äravoolutorustik pikkusega ca 75 m, mis juhib vee biotiikidesse. Puhastatud vee suublaks on Krootuse oja.

Septik toimib mehaanilise puhastina. Sinna jäävad pidama mehaanilised võõrised ja veepinnal ujuv praht. Projekteeritud on 50 m3 mahuga kolmekambriline septik, sisse- ja väljavoolutorudega De 160 mm. Settest tühjendamiseks on septiku peal kolm teenindusava läbimõõduga 600 mm.

Septik on klaasplastist kestaga, läbimõõduga 2,5 m ja pikkusega 10,55 m.

Bioloogiline puhasti on maa-alune plastmahuti, mis kujutab endast nn. uputatud täidisega biofiltrit. Seade margiga FIL D’EAU 60 kõrvaldab reoveest lahustunud ja kolloidse orgaanilise aine (BHT) ning osaliselt lämmastiku ja fosfori. Orgaanika lagundamine toimub aeroobses keskkonnas, spetsiaalse täidise peal olevas biokiles. Aeroobse keskkonna mahutis tekitab õhustussüsteem, mis koosneb puhuritest, õhutorudest ja taldrikaeraatoritest.

Biofilter on 2,2 m läbimõõduga ja 18,6 m pikk, PE kestaga mahuti, mis tuleb paigaldada tihendatud liivast alusele. Puhasti peal on kaks 600 mm läbimõõduga teeninduspüstikut, mis kaetakse soojustatud ja lukustatava luugiga. Biopuhasti mahuti kõrvale või kohale tuleb paigaldada plastkaev koos õhupuhuriga. Selle luuk tuleb sulgeda võimalikult vandaalikindlalt. Kindlasti on tarvis luuki teha ava või paigaldada toru õhu sissetõmbeks.

Järelsetiti ülesandeks on puhastatud reoveest irdunud biokile ja aktiivmuda eraldamine, et tagada heitvee nõuetekohane heljuvaine sisaldus. Sete, mis järelsetiti põhja koguneb, pumbatakse settepumbaga rahustuskaevu kaudu septikusse. Selleks tuleb paigaldada settetagastustoru PE De50 mm. Settepump on projekteeritud statsionaarse paigaldusega, kiirliitmiku ja juhtsiinidega. Pumba parameetrid on järgmised: Q= 1…2 l/s; H= 2…3 m.

Järelsetitiks kasutatakse klaasplastist 20 m3 mahutit, mis on varustatud kahe 600 mm läbimõõduga teeninduspüstikuga.

Purgimissõlme purgimismahutiks kasutatakse klaasplastist 10 m3 mahutit, mis on varustatud kahe 800 mm läbimõõduga teeninduspüstikuga. Ühes püstikus paikneb võre, see on reovee vastuvõtukaev ja teise all on reoveepump, mis pumpab mahutisse toodud reovee rahustuskaevu. Seda ei tohi teha ühekorraga, vaid kogu ööpäeva peale jaotatult. Pumba tööd juhib aegrelee. Reoveepump on projekteeritud statsionaarse paigaldusega, kiirliitmiku ja juhtsiinidega. Pumba parameetrid on järgmised: Q = 1…2 l/s; H = 2…3 m.

Puhastatud vee äravoolutoru (L= 75 m) algab järelsetiti taha paigaldatud proovivõtukaevust ja suubub teisel pool maanteed olevasse biotiiki. Maantee alt läbiminekuks kasutatakse hülsina

49 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

olemasolevat toru läbimõõduga 250 mm, mille sisse on tõmmatud PE toru läbimõõduga De 160.

Puhasti elektrivarustus Uue puhasti elektrivarustus on lahendatud olemasoleva õhuliini baasil. Liitumispunkti elektrikilbist alates on elekter juhitud maa-aluse kaabliga puhasti kilpi, kus see jaotatakse edasi pumpade ja puhuriteni.

Joonis 6-5 Krootuse reovepuhasti paikneb tervikuna maa-alusena kolmes kambris: septik, bioloogiline puhasti, järelsetiti ja purgimissõlm

Reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad

Hetkel puuduvad andmed sisendkoormuste ja –kontsentratsioonide osas RVP-sse siseneval reoveel.

Kõlleste valla vee-ettevõttele Anton Invest OÜ-le väljastatud vee-erikasutusloale nr L.VV/323711 vastavalt limiteeritud reostuskomponendid on: Püld : 2 mg/l Nüld : 60 mg/l BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, pH: 6...9

2013. a -2014. a I kvartali väljundtulemuste vahemikud on esitatud järgnevas tabelis. Proovivõtukoht on puhasti viimasest biotiigist. 50

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 6-9 Krootuse reoveepuhasti väljundnäitajad aastate 2013-2014 (2014 I kvartal) mõõdetud juhuproovide järgi

Saasteaine Lubatud heitvee Kontsentratsioon Reoveekogus, kg/d* väljund- 2013.a-2014.a kontsentratsioonid (kvartaalsete vastavalt veeluba juhuproovide järgi), L.VV/323711 mg/l BHT 25 10-48** 0,28-1,32 7 Heljum 35 9,8-85** 0,27-2,35 KHT 125 135** 3,73 Nüld 60 6,4-35 0,18-0,97 P üld 2 2,7-4,9 0,075-0,14 *Märkus: Kesk mise vooluhulga järgi 27,6 m3/d

** Kõik antud ülenormatiivsed tulemused on analüüsitud 18.09.2013 võetud heitveeproovist

Kuigi reoveepuhasti on suhteliselt uus, rajatud 2007 ja seda on pidevalt ning hästi hooldatud, ei ole väljundnäitajad alati vastavuses ei vee erikasutusloa kui määruse nr 99 nõuetega. Puhastusaste jääb nähtavalt ebapiisavaks üldfosfori osas. Teiste näitajate mittevastavus võib olla ka juhuslikku laadi (ühe heitveeproovi, 18.09.2013, järgi)

Kokkuvõttes saab olemasoleva reoveepuhasti hinnata rahuldavaks. Tõenäoliselt on vajalik juurutada fosfori väljundnäitaja normi viimiseks kemikaali - koagulanti.

6.4.5 Kokkuvõte Krootuse ühiskanalisatsioonist

Tänaseks päevaks on Krootuse küla ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud 287 inimest ehk ~ 75% küla elanikest. Osa külas paiknevatest ettevõtetest, mis on varustatud ühisveevärgi veega, ühiskanalisatsiooniteenust ei oma: Agro Töökoda, Agro Pesula ega vasikalaut. Ühiskanalisatsioonivõrk on suhteliselt hiljuti, 2007. a toimunud rekonstrueerimisprojekti tulemusena üldjoontes heas seisukorras.

Käesolev ÜVKA näeb ette seni rekonstrueerimata ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise lühiajalises programmis: 2015-2018.

Mõningaseks probleemseks kohaks ühiskanalisatsioonis on Krootuse reoveepuhasti ebaefektiivne fosforiärastus. Aastatel 2013-2014 I kvartal ei vastanud heitveenäitajad antud komponendi osas normidele.

6.5 IHAMARU ÜHISKANALISATSIOON

6.5.1 Ihamaru ühiskanalisatsioonivõrk

Ihamaru küla ligikaudu 135 elanikust on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ligikaudu 100 inimest, mis on 74% kogu küla elanikest. Ihamaru külale ei ole kehtestatud reoveekogumisala (see on planeeritud üldplaneeringus, kuid ebareaalselt suurena), kuid asukohas, kus on välja ehitatud ühiskanalisatsioon, omab KOV ja vee-ettevõte kohustust seda nõuetekohaselt korras

51 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

hoida, sealhulgas reoveepuhastit. Analoogselt reoveekogumisaladega, peavad ühiskanalisatsiooni puudumisel kompaktse hoonestusega aladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud.

Kanalisatsioonitorustik (vt lisa joonis 6) on rajatud üheaegselt korterelamuga 1977. aastal. Hiljem on liitunud 7 eramajapidamist. Kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Reoveetorustikust ja kontrollkaevudest lekib reovesi pinnasesse. Kuna kasutajate hulk ja sellega ka reovee hulk on suhteliselt väike, ei ole reostuskoormus suur kuid tarbijate perspektiivse lisandumisega ei ole võimalik olemasolevaid süsteeme kasutada.

Ihamaru küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud skeemina töö lisas ÜVK joonis 6 ja 7.

Täna kaardilt mõõdetuna saame isevoolse ühiskanalisatsioonivõrgu pikkuseks ligikaudu: 895 m. Analoogselt Krootuse külaga on ka Ihamarus tegemist isevoolse kanalisatsiooniga, seega puuduvad külas reoveepumplad. Kanalisatsioonivõrguga on seotud Ihamaru korterelamu ning üksikud eramajapidamised. Eraldi süsteemidega on seotud tööstusala (AS Cista ja AS Paloma Papp).

Käesolevas ÜVKA-s me Ihamaru kanalisatsioonivõrgu osas investeeringuid ette ei näe, kuna küla on sedavõrd hajaasustatud, et sellel puudub majanduslik põhjendus, samuti on ebaoluline keskkonnamõju.

6.5.2 Ihamaru reoveepuhasti

Ihamaru küla kohta reostuskoormuse uuringuuid tehtud ei ole.

Ihamaru reovee puhastamiseks on külakeskusest lõuna poole Põlva-Saverna tee äärde rajatud biotiik, mis on praeguseks võssa ja rohttaimedega kinni kasvanud.

Vastavalt Kõlleste valla vee- ja kommunaalettevõttele Anton Invest OÜ-le väljastatud vee- erikasutusloale nr L.VV/323711 p 14: Meetmed, on Anton Invest OÜ kohustuseks esitada Keskkonnaametile läbivaatamiseks Ihamaru küla ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti rekonstrueerimise projekt tähtajaga: 30.09.2014 ja rekonstrueerida Ihamaru küla ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti tähtajaga 30.06.2015. Reoveepuhastina on kokkuleppeliselt lubatud kasutada kolmekambrilist septikut ning imbväljakut enne töödeldud heitvee juhtimist suublasse – tõenäoliselt olemasolevasse biotiiki.

6.5.3 Kokkuvõte Ihamaru ühiskanalisatsioonist

Tänaseks päevaks on Ihamaru küla ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud ligikaudu 100 inimest, mis on 74% kogu küla elanikest.

Alates 1977. aastast välja ehitatud kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Reoveepuhastiks on biotiik, mis on praeguseks võssa ja osaliselt kinnikasvanud.

Vee-ettevõtjal on aastatel 2014-2015 kohustus korrastada ja rekonstrueerida olemasoleva ühiskanalisatsioon, sh. reoveepuhasti. Reoveepuhastiks näeme antud ÜVKA-s ette kolmekambrilise septiku kasutamise.

52 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

53 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

7 ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMINE

7.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on Kõlleste valla ÜVK-piirkondade varustamine kvaliteetse joogiveega ning reovee kogumine ja selle puhastamine tasemeni, mis võimaldaks selle tervisele ohutu keskkonda juhtimise ega põhjustaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale ning samal ajal peab teenuse tariif olema tarbijale taskukohane. ÜVK süsteemide dimensioneerimisel on püütud arvestada elanikkonna (ja ettevõtete) paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. ÜVK objektide tootlikkuse ja torustike läbimõõtude arvutamisel on lähtutud peaasjalikult olemasolevast seisust, olulise tarbijate kasvuga arvestamiseks ei olnud külade puhul alust.

Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab edaspidi toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. ÜVK arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate erinevatest arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest.

ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2014- 2026.

Vastavalt ÜVK seadusele peab ÜVK arendamine toimuma selliselt, et ÜVK piirkondades oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

Arendusprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega ning teostamiseks vajalike vahendite olemasoluga või nende saamise võimalikkusega.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud: ● Tarbimisprojektsioonidega – praeguse hetke ja tuleviku vee- ja kanalisatsioonitarbijate arvu ning iseloomuga (märkimisväärset muutust ei kavandata); ● Tehniliste aspektidega – lähtutud ÜVK rajatiste hetkeseisundist ja edaspidistest rekonstrueerimisvajadustest; ● Keskkonnamõjudega – arvestatud igal võimalusel keskkonnaseisundi säilimise ja/või paranemise meetmetega; ● Majanduslike aspektidega – leitud arendatavate investeeringuprojektide prioriteedid ning välja töötatud optimaalne investeeringute jaotumine nii vee- kui kanalisatsioonirajatiste arendamiseks lühi- ja pikaajalises programmis.

54 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Peamiseks piiravaks asjaoluks on vajalike rahaliste vahendite ja omafinantseeringu vahendite piiratus.

7.2 ÜHISVEEVÄRGI RENOVEERIMISEJA LAIENDAMISE ÜLDINE METOODIKA

Ühisvee jaotusvõrkude renoveerimisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kindlasti peaks ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema nii eel- kui tööprojekt, mille käigus veevõrgu süsteem mõõdistatakse ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise lahendus.

Uute veevõrkude rajamisele külades peaks eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral veevõrgu laiendustööd külades on ebaotstarbekad. Käesolevas ÜVKA-s me märkimisväärseid veevõrgu laiendamistöid ette ei näe.

Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas PEH, PELM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega (kas kummisiibrid või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja kummikiilsiibritega).

Ühisveevõrgu renoveerimise tulemusena paraneb tarbitava veekvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga terve asula ühisveevärgi süsteem.

7.3 ÜHISKANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMISE ÜLDINE METOODIKA

Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa PVC, Ultra PVC, ning survekanalisatsioon PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Käesolevas ÜVKA-s survetorustiku ehitamist ega renoveerimist ette ei näha. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus De400 - De 650 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega 40 T.

Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve ehk kinnised ja lahtised meetodid). Kuna Kõlleste valla Krootuse küla rekonstrueeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund on teadmata (arvestades vanust võib olla kohati võrdlemisi amortiseerunud), siis peaks renoveerimisel eelistama kaevemeetodit. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, liivapadjad, tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele, reoveepuhastite rekonstrueerimisele ja/või rajamisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning

55 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused.

Ihamaru külas kanalisatsiooniroeustike osas meetmeid ette ei nähta.

7.3.1 Reoveepuhastite rekonstrueerimine

Krootuse külas on tänase seisuga suhteliselt uus ja rahuldavas seisundis mehaanilis- bioloogiline reoveepuhasti, kuid Ihamaru külas on hädavajalik rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti, mis sisuliselt tähendab olemasoleva biotiigi asendamist väikepuhastiga: septik või analoogne (lähemalt järgmistes peatükkides).

Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette:

1. Krootuse ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise vastavalt järgnevates osades kirjeldatud mahule ja tööde programmile. 2. Krootuse reoveepuhasti varustamise koagulandi doseerimissüsteemiga keemiliseks fosforiärastuseks. 3. Ihamaru reoveepuhasti rekonstrueerimine, uue kompaktse puhasti: mitmekambriline septik, kombinatsioon mitmest septikust – rajamine.

Kasutada võib tehase valmidusega septikpuhastit, selle analoogi või kombinatsioone. Lõpliku lahenduse reoveepuhasti valikuks annab Tellija ning tema või tema poolt palgatud hankespetsialisti poolt koostatud hankedokument, täpsemalt: Tehniline kirjeldus ja Tellija eritingimused.

7.4 KÕLLESTE ÜVK ARENDUSPROJEKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA JÄRJESTAMINE AASTATEKS 2014-2026

Investeeringu- ja arendusprogrammide realiseerimise perioodide väljatöötamisel oleme lähtunud lisaks Kõlleste valla reaalsetest omafinantseeringu katteallikatest ka reaalsete vajadustega. Krootuse ja Ihamaru külades on olemas aastal 2010. a rekonstrueeritud ja korrektselt töötavad veetöötlusseadmed, jätkata tuleb Krootuse ühisveevärtgi ja – kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega. Ihamaru ühiskanalisatsioonisüsteem, eeskätt reoveepuhasti läheb rekonstrueerimisele vastavalt Keskkonnaameti poolt vee erikasutusloas p. 14, meetmetes antud nõuetele aastatel 2014-2015.

Põhilised probleemseks kohaks, millest tuleb lähtuda investeeringute väljatöötamisel on tänase kaasaegsete nõuete kohase reoveepuhasti leidmine Ihamaru küla reoveele enne selle väljalasku juhtimist.

Vastavalt prioriteetsusele ja omafinantseeringu võimalustele paigutame planeeritavad tööd ja investeeringuprojektid esimesse ja teise arengujärku ehk lühi- ja pikaajalisse programmi.

56 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Eelneva põhjal on Konsultant jaganud ÜVK investeeringuprojektid kahte etappi:  Lühiajaline programm: 2014-2018: • Ihamaru reoveepuhasti rekonstrueerimine; • Krootuse küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine; • Krootuse reoveepuhasti varustamine koagulandi doseerimissüsteemiga keemiliseks fosforiärastuseks  Pikaajaline programm: 2020-2026: • Krootuse vee- kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis.

7.5 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS

7.5.1 Torustikud

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Kuna Krootuse küla ligikaudu 1/3 vee- ja kanalisatsioonitorustikest (va. keskasula piirkonna veetorustikud) on jõudmas oma kasutusea lõppu tuleb vee-ettevõttel teha investeeringuid tagamaks ka tulevikus oma klientidele ühisveevärgist vett ja säilitada võimekus juhtida ära klientide reovesi. Seega puuduvad torustike rekonstrueerimise kavandamisel reaalsed alternatiivid. Teatud asukoha-, sealhulgas liitumispunkide valikud tulevad kõne alla, kuid need ei kuulu otseselt alternatiivide alla ja lahendatakse (töö)projekteerimise käigus. Alternatiivide hulka ei kuulu rekonstrueerimistööde tegemata jätmine, sest sellisel juhul ei ole lähitulevikus võimalik täita Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti puuduvad reaalsed alternatiivsed lahendused torustiku erinevate trajektooride osas.

7.5.2 Ihamaru reoveepuhasti

Tänapäeval on olemas väga erinevaid valmislahendusega (sealhulgas väikepuhastid) reoveepuhasti tüüpe. Tõenäoliselt on optimaalseimaks lahenduseks kasutada Ihamaru reoveepuhasti puhul piisava mahuga kolmekambrilist septikut koos lisaseadmega: imbväljak. Taoline puhastussüsteem tagab nõutava puhastusastme ja väljundnäitajad vähemalt orgaanika ja heljumi osas, vastavalt: BHT7 < 25 mg/l, HA < 35 mg/l. Üldfosfori eraldamiseks tuleb vajadusel kaaluda septikule keemiliseks fosfriärastuseks koagulandi doseerimissüteemi paigaldamist. Alternatiivide hulka ei kuulu olemasoleva biotiigi rekonstrueerimine, sest ainuüksi biotiik ei taga puhastus- ja väljundheitvee nõuete täitmist vastavalt määrusele nr 99 - lisaks on biotiigi nõuetekohane korrashoid (osaline puhastus põhjasettest vähemalt iga kolme aasta tagant ning võsaraie ja biotiigi ümbruse korrashoid igal aastal) väikesele omavalitusele ja vee-ettevõttele majanduslikult kulukas. Alternatiiv on individuaalsete reovee kogumissüsteemide kasutamise jätkamine, kuid ainult piirkondades, kus täna puudub ühiskanalisatsioon. Ihamaru küla aladel, kus ühiskanalisatsioonivõrk on välja arendatud, tuleb ette näha selle renoveerimine.

Tuginedes tänastele Anton Invest andmetele on Ihamaru külas tekkiv reovee vooluhulk koos infiltratsiooniga ~4-5 m3/d ning reostuskoormus maksimaalselt 30-40 ie. Lisaks ei kuulu Ihamarus ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate hulka tööstusettevõtted: AS Paloma Papp ja AS Cista .

57 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Järeldus

Arvestades lähteandmetega, ei ole otstarbekas ega mõistlik näha Ihamaru külale ette näiteks klassikalise bioloogilise läbivoolureoveepuhasti ehitamine. Kokkuleppel Keskkonnaametiga on lubatud kasutada septikpuhastit. Konsultandi ülesandeks on välja arvutada ja tagada septiku mahu (15 - 20 m3) ja puhastusaja piisavus. Samuti anda esmased instruktsioonid sellise puhasti hoolduseks ja settest tühjendamiseks.

8 KÕLLESTE VALLA ÜVK INVESTEERINGUPROJEKTID

8.1 PROJEKTIDE LOETELU

Projektid on väljatöötatud järgnevalt (vt ka lisa ÜVK joonised).

Lühiajaline programm (2015-2018)

Projekt A: Ihamaru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Projekt B: Krootuse küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Projekt C: Krootuse reoveepuhasti varustamine keemilise fosforiärastusega.

Pikaajaline programm (2019-2026)

Projekt D: Krootuse küla ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamine ja rekonstrueerimine.

Ülevaade kogu Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide investeeringuvajadustest on esitatud tabelis 9-1.

9 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS

9.1 LÜHIAJALINE PROGRAMM (2014-2018)

9.1.1 Projekt A. Ihamaru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine

Konsultant soovitab käesolevas ÜVKA-s Ihamaru küla reoveepuhastina kasutada klaasplastikust septikut 15 – 18 m³: D = 1600 mm, L = 7600 mm või D = 2000 mm, L = 5100 mm.

Siseneva trassi läbimõõt on De160, tõusutoru D = 600 mm kõrgusega 500 mm, septikul on plastkaas.

Süsteemi jõudlus on max. 7,5 m3/d ja see võtab vastu kuni 30 inimekvivalendi olmereovee.

Septik vajab 11 imbharu pikkusega 15 m ja 3 jaotuskaevu. Need tuleb eraldi paigaldada kas vettjuhtivasse pinnasesse või matta olemasolevasse biotiiki.

58 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Reoveepuhasti ja tema mõõdud (15 m3 või 18 m³) töötatakse lõplikult välja tehnoloogilise projekti (eelprojekti), hankedokumentide tehnilise kirjelduse ning tööprojekti staadiumis.

Käesoleval juhul ei välista Konsultant kaht bioloogilist reoveepuhasti tüüpi: • Eelkirjeldatud septiksüsteemi paigaldamist koos imbharudega ega • kompaktset tehasevalmidusega annuspuhastit.

Viimase maksumus on oluliselt kõrgem, vajab samuti imbväljakut, kuid lisaks ka puhasti ette reoveepumplat (septiksüsteem ei vaja). Seetõttu eelistame hetkel kolmekambrilist septikut kompaktannuspuhastile.

Perspektiivis tuleb samuti puhastada biotiik settest ning seda tuleb teha vähemalt kord iga viie aasta jooksul. Biotiik jääb varupuhastiks septikpuhastist möödaviigu kasutamisel, remonttöödel, septiku tühjendamisel või avarii puhul.

Kavandatavat septikut tuleb puhastada ja täielikult tühjendada vähemalt kord aastas. Kogutud sete on soovitav utiliseerida Põlva või Tartu mudatihendussüsteemi või purglasse. Krootuse reoveepuhasti purgla ei tule antud sette vastuvõtukohana, arvestades tema väikest jõudlust, kõne alla.

Projekti käigus tuleb ette näha lisaks septiku paigaldamisele pinnasesse ka kõigi imbharude (11 tk) paigaldamine, ühenduste ehitamine.

Joonised septikust ja imbharust on esitatud järgnevalt.

Joonis 9-1 Kolmekambrilise septiku pealt- ja külgvaade (15 m3 mahuga) 59

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Joonis 9-2 Kolmekambrilise septiku pealt- ja külgvaade (18 m3 mahuga)

Joonis 9-3 Kolmekambriline septik (näitlikustatult väiksemas mahus) koos imbharuga

Projekti ligikaudne kogumaksumus on: 7920 eurot ja see viiakse ellu aastatel 2015-2016.

60 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

9.1.2 Projekt B: Krootuse küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

Kõikide rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks on ette nähtud majaühendused. Olemasolevatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidele ehitatakse torustik välja kuni olemasoleva toruni ning taastatakse ka ühendus. Uutele liitujatele ehitatakse torustik välja krundipiirini. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.

Veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine

Ette nähakse Krootuse küla veetorustike (peatorustikud De75, De63, De50 ja De32) rekonstrueerimine ja ehitus. Ehitatavate-rekonstrueeritavate veetorustike kogupikkus on ligikaudu 2446 m, mis ehitatakse välja järgmiselt:

Tabel 9-1 Krootuse ühisveevärgitorustike planeeritavad ehitusmahud aastatel 2015-2018

Veetorustiku läbimõõt Pikkus Materjal De75 406 PE PN10 De63 600 PE PN10 De50 802 PE PN10 De32 638 PE PN10 Kokku 2446

Uute liitujate majaühendustorustikud ehitatakse välja kuni krundipiirini. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigalda maakraan, mis jääb liitumispunktiks. Liitumispunktid paigaldatakse kuni 1 m kaugusele kinnistu või kasutatava krundi piirist. Kui peatorustik asub krundi sees, tuleb maakraan paigaldada võimalikult peatoru sõlme lähedale. Maakraanid tuleb varustada spindlipikendustega ja kapedega. Uue majaühenduse puhul tuleb torule maakraani taha paigaldada otsakork (1 m kaugusel maakraanist). Kape koormustaluvus peab olema 40T. Olemasolevad majaühendused tuleb taastada.

Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale.

Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada traadiga märkelint, mis ühendatakse metalldetailiga kaevus ja/või maa-aluse sulgarmatuuri spindliga. Torustike paigaldamisel kinnisel meetodil paigaldatakse toruga koos roostevabast terasest 4 mm tross. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate malmtorustikega tehakse tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile.

Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud kummikiilsiibrid spindlipikenduse ja kapega. Torustike projekteerimisel arvestatakse Maanteeameti Lõuna Regiooni sätestatud tingimustega. Krootuse küla veetorustike asukohad on esitatud joonistel ÜVK skeemid lisa.

61 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tuletõrjeveevarustus

Lähtutakse on standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Krootuse küla ühisveevõrgus hüdrandid puuduvad. Asula tuletõrjeveega varustamiseks on rajatud tuletõrje veevõtukoh(ad). Krootuse küla tuletõrje veega varustamiseks on tiigi kõrvale rajatud veevõtukoht.

Krootuse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De160 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Torustikule on ette nähtud paigaldada De 400/315 teleskoopsed plastkaevud. Torustike olulisematesse ristumiskohtadesse paigaldatakse De 560/500 teleskoopsed plastkaevud.

Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 2854 m, mis rajatakse kogu ualtuses läbimõõdus De160, rõngasjäikusega Sn8.

Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Põldudel asuvad kaevude luugid peavad olema märgatavad, seega tuleb kanalisatsioonikaevu luugi juurde paigaldata punast värvi ~1 m kõrgune märgistuspost (sarnaselt AS Elion ja AS Eesti Gaas märgistuspostile). Põldudel asuvate plastkaevude luugid võivad olla tavalised plastkorgid. Kanalisatsiooni majaühendustorustikud tuleb teha PVC De160 SN8 torudest. Majaühendustorustikud lõpetatakse krundi piiril otsakorgiga. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus on 1,4 m. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Krootuse küla kanalisatsioonitorustike asukoht on esitatud joonistel lisas.

Projekti ligikaudne maksumus on: 770 292 eurot ja see viiakse ellu aastatel 2015-2018.

9.1.3 Projekt C: Krootuse reoveepuhasti varustamine keemilise fosforiärastusega.

Krootuse reoveepuhasti varustamine keemilise fosforiärastusega on vajalik seetõttu, et olemasolev biloogiline fosforiärastussüsteem on ebapiisav väljundi vastamiseks nõuetele üldfosfori osas vastavalt vee erikasutusloa ja määruse nr 99 nõuetele.

Projekti ligikaudne maksumus on: 1800 eurot ja see viiakse ellu aastatel 2015-2016.

9.2 PIKAAJALINE PROGRAMM (2019-2026)

9.2.1 Projekt D: Krootuse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis

ÜVKA näeb ette osaliselt Krootuse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise pikaajalises programmis, alates aastatest 2020-2021.

62 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Ehitatavate-rekonstrueeritavate veetorustike kogupikkus on ligikaudu 125 m, mis ehitatakse välja järgmiselt:

Tabel 9-2 Krootuse ühisveevärgitorustike planeeritavad ehitusmahud pikaajalises programmis aastatel 2020-2021

Veetorustiku läbimõõt Pikkus Materjal De75 38 PE PN10 De50 87 PE PN10 Kokku 125

Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 257 m, mis rajatakse kogu ualtuses läbimõõdus De160, rõngasjäikusega Sn8.

Projekti ligikaudne kogumaksumus on: 55 134 eurot ja see viiakse ellu aastatel 2020- 2021.

63 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

9.3 KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIPROJEKTIDE INVESTEERINGUVAJADUS

Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, eurot kokku 2014. a hindades, I etapp 2014 II etapp 2019 - Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus eurot - 2018 2026

Lühiajaline programm 2014-2018

Ihamaru küla reoveepuhasti A rekonstrueerimine 6600,0

Kokku 6600,0

Uuringud, projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve % 15 990,0

Ettenägematud kulud, hinnakõikumised % 5 330,0

Kõik kokku 7920,0

Krootuse vee- ja kanalisatsioonivõrgu B rekonstrueerimine ja laiendamine

Veetorustikud

De75 PE PN10 m 406 100,0 40600,0 De63 PE PN10 m 600 90,0 54000,0 De50 PE PN10 m 802 85,0 68170,0 De32 PE PN10 m 638 80,0 51040,0

64 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

isevoolsed ühiskanalisatsioonitorustikud

De160 Sn8 m 2854 150,0 428100,0

Kokku 5300 641910,0

Uuringud, projekteerimine,

projektijuhtimine, omanikujärelevalve % 15 96286,5

Ettenägematud kulud, hinnakõikumised % 5 32095,5 Kõik kokku 770 292,0 Krootuse reoveepuhasti varustamine

C keemilise fosforiärastusseadmega kmpl 1 1500,0

Uuringud, projekteerimine,

projektijuhtimine, omanikujärelevalve % 15 225,0

Ettenägematud kulud, hinnakõikumised % 5 75,0

Kõik kokku 1800,0

Kõik kokku Kõlleste ÜVKA I etapp lühiajaline programm 780 012,0 Pikaajaline programm Krootuse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja D rekonstrueerimine

Veetorustikud

De75 PE PN10 m 38 100,0 3800,0 De50 PE PN10 m 87 85,0 7395,0

De 160 Sn8 rekonstrueerimine,

survetorustik m 257 150,0 38550,0

Kokku 344 45945,0

65 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Uuringud, projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve % 15 6891,8 Ettenägematud kulud, hinnakõikumised % 5 2297,3 Kõik kokku 55 134,0 Kokku Kõlleste valla ÜVK investeeringud pikaajalises programmis 55 134,0 Kõik kokku Kõlleste valla ÜVK investeeringud 835 146,0

66 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10 KÕLLESTE VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS

10.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:

 Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid,  Anton Invest OÜ raamatupidamislikke andmeid,  ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

10.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

Finantsprognoos on koostatud Anton Invest OÜ haldusalas oleva kahe küla – Ihamaru ja Krootuse kohta lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos on koostatud 12-aastase perioodi kohta (2014-2026) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid.

10.3 L IITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE

Vee-ettevõtte andmetel oli 2013. aastal ühendatud ettevõtte ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga eratarbijaid järgmiselt:

Tabel 10-1 Tarbijate arv ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga

Ihamaru Krootuse Kokku

Ühisveevärgiga liitunute elanike arv 100 287 387 Vee tarbimine m3 1 497 8 322 9 819 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv 52 287 339

Veeheide m3 778 8 351 9 129

10.4 TEENUSETARIIFID

67 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Kõlleste vallas kehtivad hetkel vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas erinevad tariifid elanikkonnale ja asutustele. Prognoosi kohaselt viiakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid teenusepakkuja piirkonnas ühele tasemele.

Hetkel kehtivad tariifid:

Tabel 10-2 Tänased vee- ja kanalisatsioonitariifid Anton Invest OÜ tegevuspiirkonnas

Tariifid km-ga/ tarbija Vesi €/m3 Kanalisatsioon €/m3

Elanikkond 1,79 1,79 Asutused 1,96 0,82 Keskmine 1,88 1,31

10.5 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED

Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,25 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine:

Tabel 10-3 Kõlleste valla leibkonnaliikme netosissetulekud

Leibkonnaliikme ... palgatööst ... individuaalsest ... pensionist ... lapsetoetusest netosissetulek töisest tegevusest kokku, sh ...

388,7 232,7 33,6 116,7 5,7

68 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 10-4 Finantsanalüüsi koostamise põhialused

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Inflatsioon Eestis (Eesti Panga prognoos) Aasta määr 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% 2,1% Indeks % 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02

Elanike arv 545 545 545 545 555 555 555 555 565 565 565 565 570

Ihamaru 155 155 155 155 160 160 160 160 165 165 165 165 170

Krootuse 390 390 390 390 395 395 395 395 400 400 400 400 400

Elanikkonna veetarbimise ja veeheite suurus

Ühisveev. hõlmatud elanike arv 387 386 385 384 383 382 380 378 376 374 372 370 368 Ihamaru 100 100 100 100 100 100 99 98 97 96 95 94 93 Krootuse 287 286 285 284 283 282 281 280 279 278 277 276 275

Tarbimine I/ööp*inimese kohta 60,2 65,0 67,0 69,0 71,0 73,0 74,5 76,0 77,5 79,0 80,5 82,0 83,5 Ihamaru 41 50 53 56 59 62 64 66 68 70 72 74 76 Krootuse 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91

Leibkonna veetarve m3/a 49,5 53,4 55,0 56,7 58,3 60,0 61,2 62,4 63,6 64,9 66,1 67,3 68,6

Ühiskanal. hõlmatud elanike arv 339 338 337 336 335 334 333 332 331 330 329 328 327 Ihamaru 52 52 52 52 52 52 52 52 52 52 52 52 52 Krootuse 287 286 285 284 283 282 281 280 279 278 277 276 275

69 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Veeheide I/ööp*inimese kohta 60,2 65,0 67,0 69,0 71,0 73,0 74,5 76,0 77,5 79,0 80,5 82,0 83,5 Ihamaru 41 50 53 56 59 62 64 66 68 70 72 74 76 Krootuse 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91

Leibkonna veeheide m3/a 49 53 55 57 58 60 61 62 64 65 66 67 69

Leibkonna suurus 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25 2,25

Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 395 403 412 420 429 438 447 457 466 476 486 496 507

Leibkonna sissetulek € /a 10665,0 10889,0 11117,6 11351,1 11589,5 11832,9 12081,3 12335,1 12594,1 12858,6 13128,6 13404,3 13685,8

* Allikas: stat.ee - ST08 LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS ELUKOHA JA SISSETULEKUALLIKA JÄRGI -

70 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10.6 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Põlvamaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2012.

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Anton Invest OÜ poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid, sh. 2013.a. tegelikud kulud. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2014. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. Lühi- ja pikajaalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenev ei mõjuta hinnaprognoosi, kuna investeeringud jäävad osaliselt või täielikult Kõlleste valla poolt rahastada. Kulud jagunevad 58% veele ja 42% kanalisatsioonile. Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2014. aastal Anton Invest OÜ ühisveevärgiga ühendatud inimene ööpäevas 60 - 65 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni sama arv liitreid reovett kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elaniku kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb 2014. aastal ettevõte vett füüsilistele isikutele 9 819 m3 ning vastu võetud reovee maht oli 9 129 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

10.6.1 Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:  analüüside kulu,  personalikulu,  korrashoiu-ja remondimaterjal,  lisaseadmed ja tarvikud,  rajatise majandamisega seotud kulud,  tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.

10.6.2 Püsikulud

Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:  põhivara kulum,  keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Teenuste osutamise eelduseks on Kõlleste valla omandis olev põhivara. Anton Invest OÜ-l puudub teenuse osutamiseks vaja

71 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Tabel 10-5 Anton Invest OÜ põhivara

Põhivara Alg- Jääk- Kulum Kulum Üksuse seisundi Põhivara nimetus maksumus Kulum maksumus 2014 2015 Põhivara grupp nimetus hinnang

järelhaagis 1400 657,92 742,08 247,33 247,33 katlamaja 50%,vesi ja kanal 25%,teenused 25% Hooldus Hea ekskavaator-laadur 41800 1383 40417 8360 8360 katlamaja50%,veis ja kanl.25%,teeused 25% Hooldus Hea käänduv kiirliide S45 1720 57 1663 344 344 katlamaja 50%,vesi ja kanal 25%,teenused 25% Hooldus Hea veoauto 990,63 990,63 0 0 0 Hooldus Rahuldav murutraktor LT 1813,9 1813,9 0 0 0 hooldus rahuldav

Vee- ja kanalisatsiooniteenuseks vajalik põhivara kuulub 100% Kõlleste vallale. Samuti plaanitavad investeeringud toimuvad valla rahastamisel ja jäävad valla bilanssi. Anton Invest OÜ hooldab vee- ja kanalistasiooni trasse ning korraldab teenuse müüki. Sellise strateegiaga ei ole vajadust tõsta seoses investeeringutega teenuse hindasid liiga kõrgele, mis omakorda mõjub hästi elanikkonna maksevõimele.

Tabel 10-6 Kõlleste valla põhivara

21.12.2013 Põhivara Alg- Jääk- Kulum Kulum Põhivara Üksuse seisundi Põhivara nimetus maksumus Kulum maksumus 2014 2015 grupp nimetus hinnang

Ihamaru pumbamaja 163,1 122,08 41,02 8 8 Rajatis vesi Rahuldav

Ihamaru puurkaev-veetrass 74091,23 9955,37 64135,86 3705 3705 Rajatis vesi Hea Krootuse kanalisatsioon 325618,34 86415 239203,34 13342 13342 Rajatis kanal Hea Krootuse puurkaev-pumbamaja 13434,95 2130,92 11304,03 671 671 Rajatis vesi Hea Krootuse veevarustus 21187,29 9852 11335,29 1303 1303 Rajatis vesi hea Prangli veetrass 8665,97 2429 6236,97 347 347 Rajatis vesi Rahuldav

72 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10.7INVESTEERINGUD

Tabel 10-7 Investeeringute mahud ja rahaline jaotumine

Maksumus kokku 2014. Investeeringute a hindades, Tegevusala Tegevusala - rahastamine eurot - vesi kanalisatsioon K okku investeeringu summa 835 146 274 867 560 279 Toetus Keskkonna Investeeringute Keskuselt 701 612 233 637 467 975 Valla omafin lisaks KIK toetusele 123 814 41 230 82 584

valla rahastus 100% 9 720 0 9 720 Anton Invest OÜ omafinantseering 0 0 0

Investeeringu omafinantseerimise määr on vähemalt 15%, Keskonna Investeeringute Keskuse toetus on kuni 85% investeeringu mahust.

Tabel 10-8 Investeeringute mahud tegevusalade ja asumite lõikes

Maksumus Lühiajaline arendus- kokku 2014. /investeeringuprojekt (2015 a hindades, Tegevusala Tegevusala - Ehitus- algus) eurot - vesi kanalisatsioon Rahastajad aasta

Ihamaru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 7 920 7 920 Vald 2015 Krootuse reoveepuhasti varustamine keemilise fosforiärastusseadmega 1 800 1 800 Vald 2016 Krootuse vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine 770292 256 507 513 785 KIK + vald 2016

780 012 256 507 523 505

Maksumus Pikaajaline arendus- kokku 2014. /investeeringuprojekt (2019 a hindades, Tegevusala Tegevusala - algus) eurot - vesi kanalisatsioon Krootuse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja rekonstrueerimine 55 134 18 360 36 774 KIK + vald 2020

835 146 274 867 560 279 73

Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10.8 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

Tabel 10-9 Anton Invest OÜ Tabel 10-10 Kõlleste valla finants-majanduslikud finants-majanduslikud põhinäitajad põhinäitajad

Nimetus 2013 2012 Nimetus 2013 2012 134 261 143 351 184 814 135 367 Müügitulu Müügitulu -3 090 1 130 Ärikasum /-kahjum Ärikasum /-kahjum -73 057 58 576 -3 837 754 Puhaskasum /-kahjum Puhaskasum /-kahjum -77 869 55 566 49 423 45 242 Käibevarad Käibevarad 106 695 126 396 8 929 2 324 s.h raha ja ekvivalendid s.h raha ja ekvivalendid 41 495 13 889 42 822 989 Põhivarad Põhivarad 1 737 526 1 892 914 57 991 32 491 Lühiajalised kohustused Lühiajalised kohustused 64 083 137 910 9 903 13 740 1 638 234 1 715 218 Omakapital Omakapital 92 245 46 231 Varad kokku Varad kokku 1 847 558 2 024 214

-2,86% 0,53% Omakapitali rentaablus Puhasrentaablus -42,13% 41,05% -3,35% 2,44% Varade rentaablus Varade rentaablus -3,95% 2,89% 0,85 1,39 Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja 1,66 0,92 0,15 0,36 Võlakordaja Võlakordaja 0,65 0,36 3,14 144,95 Põhivarade käibekordaja Põhivarade käibekordaja 0,11 0,07

74 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10.9 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS

Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele saame prognoosida vee ja kanalisatsioonitariifid

Tabel 10-11 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahind ja soovituslikud tariifid

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 KULUD KOKKU 38 330 40 699 41 452 42 221 43 008 43 604 43 421 44 333 45 264 46 214 47 185 48 176 49 187 veele % 58% kanalisatsioonile % 42%

Inflatsiooni indeks 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02

VESI

Muutuvkulud 22 105 22 569 23 043 23 527 24 021 24 526 25 041 25 567 26 104 26 652 27 211 27 783 28 366 Püsikulud 782 747 712 678 538 0 0 0 0 0 0 0 Kulud veele kokku km-ga 22 105 23 351 23 791 24 240 24 699 25 064 25 041 25 567 26 104 26 652 27 211 27 783 28 366

Müüdud vee kogus m3 12 237 12 888 13 145 13 401 13 655 13 908 14 063 14 216 14 366 14 514 14 660 14 804 14 946 elanikkond 8 507 9 158 9 415 9 671 9 925 10 178 10 333 10 486 10 636 10 784 10 930 11 074 11 216 asutused 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730 3 730

KANALISATSIOON

Muutuvkulud 16 225 16 566 16 914 17 269 17 632 18 002 18 380 18 766 19 160 19 562 19 973 20 393 20 821

75 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

Püsikulud 782 747 712 678 538 0 0 0 0 0 0 0

Kulud kanalisatsioonile km-ga 16 225 17 348 17 661 17 981 18 309 18 540 18 380 18 766 19 160 19 562 19 973 20 393 20 821

Müüdud reovee kogus 9 510 10 078 10 300 10 521 10 741 10 958 11 114 11 269 11 422 11 575 11 726 11 876 12 025 elanikkond 7 451 8 019 8 241 8 462 8 682 8 899 9 055 9 210 9 363 9 516 9 667 9 817 9 966 asutused 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059 2 059

Vee ja kanalisatsiooni omahind 4,22 4,24 4,23 4,22 4,22 4,19 4,12 4,16 4,19 4,23 4,27 4,31 4,36 Vee 1 m3 omahind km-ga 2,17 2,17 2,17 2,17 2,17 2,16 2,14 2,16 2,18 2,20 2,23 2,25 2,28 Kanalisatsiooni 1 m3 omahind km-ga 2,05 2,07 2,06 2,05 2,05 2,03 1,98 2,00 2,01 2,03 2,04 2,06 2,08

Vee ja kanalisatsiooni hind kokku 3,58 3,58 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 3,91 Vee 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,79 1,79 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96

Kanalisatsiooni 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,79 1,79 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96

Max võimalik vee- ja kanali hind kokku 10,35 9,79 9,70 9,62 9,54 9,47 9,48 9,49 9,50 9,51 9,53 9,55 9,58

Max võimalik vee m3 hind km-ga 5,18 4,90 4,85 4,81 4,77 4,74 4,74 4,74 4,75 4,76 4,77 4,78 4,79

Max võimalik reovee m3 hind km-ga 5,18 4,90 4,85 4,81 4,77 4,74 4,74 4,74 4,75 4,76 4,77 4,78 4,79

Max vee- ja kanalisatsiooni tariif 1 m3 kohta jääb alla 4% leibkonna sissetulekust

76 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

10.10 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.

Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest ning see põhineb väga paljudel eeldustel.

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge. Valla poolt investeeringute rahastamine võimaldab hoida ära teenuste hinna hüppelise tõusu. Kuna hetkel kasutatakse erinevaid tariife elanikkonnale ja asutustele, siis soovituslik on ühtlustada alates 2016.a algusest tariifid tegevusalati ning kaotada erinevused elanikkonna ja asutuste tariifide vahel.

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele.

Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

77 Hekes Eesti OÜ 2014 Kõlleste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026

11 LISAD. ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONISKEEMID

78 Hekes Eesti OÜ 2014