Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 51, 785

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava

Vastu võetud 13.04.2000 nr 20

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõikest 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) paragrahvist 1, Palupera Vallavolikogu määrab: 1.Kehtestada Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava (lisatud). 2.Avaldada Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Käesolev määrus jõustub 23. aprillil 2000. a.

* Palupera Vallavolikogu 13. aprilli 2000. a määrusega nr 20 kehtestatud Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava lisadega 1–11 saab tutvuda Palupera Vallavalitsuses.

Volikogu esimees Vambola SIPELGAS

Lisa Palupera Vallavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 20 juurde

PALUPERA VALLA ENERGEETIKA JA VEEMAJANDUSE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Energeetika ja veemajanduse õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine Palupera vallas tuleneb kehtivast seadusandlusest, eelkõige energiaseadusest (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238), Valga maakonnaplaneeringust (1998), Palupera valla üldplaneeringust (KO 1999, 12, 177), Palupera valla ehitusmäärusest (kinnitatud vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusega nr 11), ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast (kinnitatud vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusega nr 12) jt. Käesolev energeetika ja veemajanduse arengukava (edaspidi arengukava) seab peaülesandeks tagada Palupera vallas tarbijate stabiilne ja kvaliteedinõuetele vastav energiavarustus ja veemajandus optimaalsete hindadega. Sellest tulenevalt prognoositakse arengukavas kütuse-, energia-, vee- ja kanalisatsioonimajanduse arengut peamiselt aastani 2003 ja antakse põhimõttelised arengusuunad kuni aastani 2013. Oodatava arengu saavutamiseks ning tarbijate käitumise suunamiseks kasutavad Palupera valla volikogu ja valitsus turumajandusliku regulatsiooni põhimõtteid. Kogu Eesti Vabariigi majanduse kiire areng on tinginud vajaduse kütuse-, energia- ja veemajanduse muutumisele efektiivsemaks, tagades majanduse konkurentsivõime ja vähendades kahjulikku mõju keskkonnale. Siinjuures tuleb silmas pidada, et energiasäästuna ei käsitata sellist energiatarbimise vähendamist, mis viib elukvaliteedi langusele. Eesti keskkonnastrateegiast tulenevalt on prioriteetsete keskkonnaprobleemide hulgas ka: • tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud; • põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi langus; • keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; • tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud probleemide lahendamiseks Palupera vallas on vajalik koostada piirkonnale iseloomulik arengukava. Samas oleks arengukava ka aluseks regioonide ja riiklike arengukavade ning investeeringuplaanide koostamisel, seega ka riiklike ja rahvusvaheliste abi taotlemisel. Arengukava on vajalik ka omavalitsuse ja vee-ettevõtte vastastikuste kohustuste täpsustamiseks (vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnakujundamise hõlbustamiseks, teiste omavalitsuse arengusuundade ja -kavade koostamiseks).

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 1 / 16 Vastavalt energiaseadusele kuulub käesolev arengukava perioodilisele ümbervaatamisele ja täiendamisele. II. OLEMASOLEV OLUKORD

Palupera vald loodi endise Palupera külanõukogu piirides 4. juunil 1992. a pindalaga 123,5 km2. Kaugus maakonnakeskusest on 58 km. 1. jaanuaril 2000. a elas Palupera vallas 1238 elanikku, neist 615 meest ja 623 naist. Majapidamisi on 554. Asustus Palupera vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige nelja suuremasse asulasse suuremate liiklusteede lähedusse. Rahvastiku tihedus on 10,5 inimest km2. Valla territoorium jaotub 13 külaks. Valla asustussüsteemi iseloomustamiseks olgu arengukavas toodud tabel 1, mis oleks esmatasandi (ehk kohalike) keskuste iseloomustus: Tabel 1 Palupera valla kohalik keskus Asula Tagamaa elanike arv 1. jaanuaril 2000. a 426 Hellenurme Mäelooga Räbi Urmi Nõuni 542 Lutike Neeruti Nõuni Päidla Palupera 270 Atra Miti Palupera

Valla elanikkond on vananev. Vanuselise koostise iseloomustamiseks on toodud alljärgnev: Vanus 10–19 Vanus 55–64 Tulevikus tööjõuga varustatuse % Elanikke 184 140 3,34

Hetkel on vallas töötavaid elanikke 301, nendest 178 meest ja 123 naist. Lisaks neile on tööga hõivatud kaheksa tööeast vanemat meest ja 18 tööeast vanemat naist. Ametlikult registreeritud (1. märtsiks 2000. a) tööotsijaid vallas oli 27 ja neist töötuid 20, mis moodustab 9% tööealisest elanikkonnast. Peamine valdkond, kus inimesed vallasiseselt tööd saavad, on põllumajandus, seal töötab üle 70% hõivatutest. Metsandus ja puidutööstus annab tööd 10% töötajatest. Üks suurem tööandja on vallavalitsus oma allasutuste kaudu (koolid, raamatukogud jne). Kaubandus ja toitlustamine ning teenindus annab tööd vaid vähestele. Osa vallaelanikke on töökoha leidnud väljaspool valda – Elvas, Otepääl, Rõngus ja Nõos. Töökohtade vähenemine, madalad palgad ja vähesed arenguvõimalused võrreldes nõukogude perioodiga on viinud ka pendelrände vastupidiseks. 1999. a oli leibkonna keskmine netosissetulek Valgamaal 1472 krooni (Eestimaal 1889 krooni) ja keskmine leibkonna väljaminek eluasemele 208 krooni (Eestimaal 335 krooni). 1999. a septembris Riigikontrolli poolt koostatud kontrollaktist: Palupera valla 1251 elanikust on tööealisi 658, see on 52,6% üldarvust. Tööealise elanikkonna rakendatuse % vallas on aga 60,33 (261 elanikku, kes ei õpi ega tööta), mis võiks aga olla suurem. Inimese sissetulek, elatustase ja tarbimisharjumused on olulised tegurid energeetika-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste ostmisel. III. ENERGEETIKA HETKESEIS JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ÜLDISELT Elektritarbimises on toimunud muutused, mis on peamiselt tingitud kogu Eesti majanduses toimunud muutustest ja mis peegeldavad küll tootmise vähenemist, kuid samas ka viimastel aastatel energiatarbimise muutumist mõnevõrra säästlikumaks. Tarbimise kasv on kandunud uutesse piirkondadesse (talud, tööstus jt), kus ei ole sellega varemalt liinide ehitamisel arvestatud ja seetõttu on elektripinge normikohasest madalam, trafode võimsus ja nende asukohad uutele väljakujunenud vajadustele mittevastavad. Kohati on ülekandeliinid liiga pikad (2–3 km, väikese ristlõikega). Voolukõikumised raskendavad hetkel mitmes piirkonnas inimeste elu ja ettevõtlusega tegelemist. Palupera valla elektrivarustuse toitealajaamad paiknevad väljaspool valla piire, vahealajaamu on vallas 48. Valla idaosa saab elektrit Rõngu alajaamast ja valla lääneosa Otepää alajaamast. Valda läbib Otepää–Elva 35/10 kV ülekandeliin. Jaotusvõrgu moodustavad 10/15 kV keskpinge õhuliinid (v.a Hellenurme, mis on 15 kV pingel ja saab toite Tartumaa Elektrilt) ja enamuses madalpinge, s.o 0,4 kV õhuliinid. Elektrisüsteem kuulub Lõuna Elektrivõrkude piirkonda ja liine teenindab Valga Elektrivõrk. Müüki teostab Valga Elektrivõrk.

Leht 2 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Liitumistasud on Palupera vallas ühtsed üle Eesti Energia (2000. a märtsi seisuga): 1) õhuliiniga liitumine 400 krooni + 18% (km) 1 ampri kohta; 2) kaabelliiniga liitumine 800 krooni + 18% (km) 1 ampri kohta; 3) kahetariifne liitumine 900 krooni + 18% (km). Palupera valla suurimad võlglased 2000. a märtsi seisuga olid vallas tegutsevad põllumajandusettevõtted. Elektriliinide kaitsevöönd on neid tehnovõrke (elektriliinid ja nendega liituvad ehitised) ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohust ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust alljärgnevalt: 1) elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis massiüritusi; 2) elektrivõrgu veekaabelliinide kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; 3) elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid; 4) elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traattarasid ja loomade joogikohti; 5) elektrivõrgu maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Keskküttesüsteeme kasutavad põhiliselt tihehoonestusega alade suurpaneelelamud. Vallas on kolm katlamaja. Kolhoosiaegne keskkatlamaja Hellenurmes ei ole kasutusel, vaid köetakse ühe elamu all oleva lokaalse katlamajaga. Kaks katlamaja asub Nõunis, omanikud OÜ Palu-Teenus ja Nõuni elamud. Kõigis on kütuseks puit ja turbabrikett. Korrusmajade ja ühiskondlike hoonete kütmine vallas lahendatakse edaspidigi individuaalsete soojasõlmede baasil. Vald eelistab kohaliku kütte ja elektrikütte kasutamist, samas ei kehtestata kitsendusi muudele kütteallikatele. Puidu ja turbabriketi kasutamine küttemajanduses põhilise energiaallikana on igati positiivne, kuna puitu iseloomustab kasutamisel väike keskkonnaohtlikkus, soodne võimalus leida rakendus vabale tööjõule. Antud olukorra illustreerimiseks omavalitsusterritooriumil asuvate suurimate ettevõtete ja allasutuste küttemajanduse ülevaade: 1. Palupera Vallavalitsus puiduküte, lisana elekter 2. MTÜ Hellenurme Mõis puiduküte, lisana elekter 3. Hellenurme kultuurimaja puiduküte 4. Nõuni kultuurimaja puiduküte 5. Hellenurme raamatukogu puiduküte 6. Nõuni raamatukogu keskküte lokaalsest katlamajast, puit 7. Palupera Põhikool puiduküte, osaline elekter 8. Nõuni Algkool puiduküte, lisana elekter 9. OÜ Palu-Teenus keskküte lokaalsest katlamajast, puit 10. OÜ Palupera-Agro kontor puiduküttel 11. OÜ Nõuni Taimekasvatus kontor keskküttel lokaalsest katlamajast, puit 12. OÜ Melkerin kontor keskküttel lokaalsest katlamajast, puit 13. PPF Nurme OÜ kontor ja töökoda puiduküttel 14. OÜ Nõuni puit kontor ja töökoda puiduküttel 15. AS Deca tsehh elektriküttel

Kütuse- ja energiamajanduse strateegilisedeesmärgid on tulenevalt Valga maakonnaplaneeringust ning kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisest riiklikust arengukavast üldjoontes samad ka Palupera vallas. Käesolevas arengukavas tooks aga antud piirkonnale eriti olulistena alljärgneva: • hinna läbipaistvus on energiapoliitiline instrument, mis tagab energiatootjate ja tarbijate vastastikuse mõjutamise energiaturul. Energia hinnad peaksid katma kõik kütuse ja energia tootmise, transpordi ning jaotamisega seotud kulutused; • tarbija madala maksevõime kompenseerimiseks kasutada riiklikke sotsiaalpoliitilisi meetmeid; • efektiivsus kütuse- ja energiamajanduses olulisele kohale, st nii kõrge kasuteguriga energia tootmist, väikeste kadudega transporti ja jaotamist kui ka säästlikku kasutamist; • soojuse mõõtmine tootja ja tarbija juures; • toetada elektrisüsteemi põhivõrgu renoveerimist, aidata leida lubamatult suurte energiakadude tekkepõhjused, rakendada meetmeid nende kõrvaldamiseks;

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 3 / 16 • taotleda tekkinud olukorrale sobiva alajaamade võrgu paigaldamist, täiendavate komplektalajaamade paigaldamist, seda elektrivarustuse ja pinge kvaliteedi parandamise eesmärgil. Veemajanduse analüüsimist tuleks alustada olemasoleva looduskeskkonna tundmisest. Palupera valla lõunaosas valitseb Otepää kõrgustikule omane künklik moreenmaastik. Kõrgustiku jalam ulatub 80–100 m kõrgusele üle merepinna. Pinnavormid on mitmekesised: leidub nii moreenist koosnevaid künkaid kui ka moreenkattega mõhnasid, limnoglatsiaalsetest savidest koosneva tasase laega kõrgendikke, nii fluvioglatsiaalseid kui ka limnoglatsiaalseid mõhnasid, peale selle kohati ka survelisi pinnavorme. Sugugi vähem arvukad pole negatiivsed pinnavormid – mitmesuguse kujuga lohud ja vagumused. Siin asub ka valla järvederikkam piirkond Päidla järvestik (vt lisa 1). Valla kesk- ja idaosas, Hellenurme ja Palupera kandis on ülekaalus lainjad ja tasased alad, mis kuuluvad Kagu-Eesti lavamaa koosseisu, kus tegemist on enamasti lameda, suuremalt jaolt põllustatud moreentasandikuga. Silmapaistvateks pinnavormideks on männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg. Maavaradest esineb valla territooriumil turvast, sapropeeli, savi ja kruusliiva. Viimase varud on valla jaoks märkimisväärsed ja on tähtsad kogu ümbritsevale piirkonnale. Savi leiukohad on kohaliku tähtsusega ja varudena arvel pole. Sapropeeli e järvemuda varud on määratud kolmes valla territooriumil asuvas järves – Päidla Mõisajärves, Päidla Suurjärves ning Mõrtsuka järves. Marusoos on leitud turba all keskmiselt poole meetri paksuse kihina samuti järvemuda või järvelupja. Väetisena kasutamiseks sobib kõige paremini Mõrtsuka järve sapropeel. Päidla Suurjärve sapropeelivarud on mittekonditsioonilised suure tuhasisalduse tõttu. Sapropeeli leidub ka Hellenurme paisjärves. Vallas on kolm kruusliiva leiukohta. Neeruti maardla materjal sobib teede mulleteks. Palupera maardla kruusad sobivad pärast purustamist betooni ja asfaldisegudeks. Seda maardlat kasutab Valga Teedevalitsus, kellele on vormistatud kaevandamisluba. Palo–Elva maardlat käesoleval ajal ei kasutata. Maardla materjal sobib ehitusmördiks. Turbavarude poolest tähtsamateks soodeks vallas on Marusoo, Palupera soo, Kirmi soo ja Keldo soo. Lõuna-Eesti ja seega ka Palupera valla liustikutekkelistel kõrgustikel on pinnasevee kaitstuse määramine märksa keerulisel kui tasandikel. Siin võib iga küngas koosneda erisuguse lõimisega pinnasest, samuti on pinnasekihid väga erineva paksuse ja ulatusega. Nõrgalt on pinnasevesi kaitstud künkliku reljeefiga alal, kus valdavad kerge lõimisega pinnased, seega Palupera valla Lapardi, Lutike ja Saluala kandis ning suurjärvede vahelistel küngastel, kus paikneb aga Nõuni põhiline haritav maa. Liivsavi kõrgendikel ja orusookestes, kus turba all on liiv või saviliiv, on pinnasevesi keskmiselt kaitstud. Läbivooluta orusoodes, kus turba all on raske lõimisega mineraalpinnased, tuleb pinnasevett lugeda kaitstuks. Põhjavesiesineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Veerikkad on moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad kruus ja liiv. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on tavaliselt moodustunud väikesed madalsood e allikasood. Inimtegevuse, vähese veevahetuse ja nõrga kaitstuse tõttu esineb vees üle normi lämmastikku ja fosforit. Nõuni–Päidla järvestiku piirkonnas oli reostunud veega kaevude osatähtsus 35% (Eesti kaitsealad …, 1996). Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100–200 m sügavusel. Kuna devonikihtide vaheline põhjavesi on kaitstud paksude savikate kvaternaarisetetega, siis seda põhjavett pole veel oluliselt inimtegevus mõjutanud, kuid see vesi on sageli kõrge loodusliku raua sisaldusega. Samas on põhjavee kasutamisel joogiveena ka probleeme looduslike mineraalide liigsisaldusega. Eesti joogivee standardit ületavate raua ja raskete metallide sisaldus, samuti ületab ka fluorisisaldus Kagu-Eestis 6 mg/l. Põhjavee kaitstus oleneb ajast, millega reoained läbivad teekonna maapinnalt kuni pinnaseveeni (s.o läbivad aeratsioonivöö), looduslikest (pinnamood, geograafiline ehitus, muldade veerežiim, reoainete vette jõudmise aeg) ja tehisteguritest (kaeved, kraavid, maa-alused hoidlad, sügavkünd jm). Veevarude aastasisesele jaotusele ja vee kvaliteedile (nii põhja- kui pinnavesi) avaldavad mõju piirkonnas paiknevad ning kavandatavad tehiskeskkonna rajatised. Peamised riskid ja probleemid Palupera vallas, mis on seotud potentsiaalsete reostusallikatega, on: • kruusa-liivakarjäärid: Neeruti karjäär pindalaga 3,45 ha (tarbevaru 47 300 m3kruusa); Palu karjäär 21,19 ha (tarbevaru 247 100 m3kruusa, reservvaru 609 000 m3kruusa) ja Palo–Elva karjäär 5,7 ha. Väiksemate maavaraleiukohtade säästlik kasutamine ja saatus oleks otstarbekas koos valla teede arengukava koostamisega sätestada maavarade kasutamise kontseptsioonis, seda koostöös naabervaldadega. Neeruti karjääris on veetase kaks meetrit maapinnast, sügavamalt kaevandades tuleb ette näha veealuseid kaevetöid. Karjääri laiendamisel on vajalikud hüdrogeoloogilised uurimised, et selgitada depressioonilehtri ulatus, sh mõju inimeste kaevuveele. Palupera vallas on ka valdajata karjääre, mis tuleb ohutusse seisundisse viia ja rekultiveerida; • tammid: Hellenurme veski tamm-pais, Palu tamm-pais, Kera veski tamm-pais (Tooma maaüksusel), Saareveski tamm-pais, Palu Spordi-puhkebaasi tamm-pais. Kõik asuvad Elva jõel ja omavad taga ka veehoidlat; • mootorsõidukid: kasutatud õli ja akumulaatorid; • raudtee: valda läbib Tartu–Valga raudtee. Raudtee kaitsevööndi laius rööpme teljest on 50 m. Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik ei või takistada raudtee kasutamist, halvendada oma tegevuse või tegevusetusega raudteehoiu tingimusi ja ohustada liiklust. Palupera vallas asus Palupera raudteejaama läheduses Nõukogude Liidu armeele kuulunud kütusehoidla, mille tõttu tekkinud pinnasereostuse kõrvaldamiseks kuulutas Keskkonnauuringute Keskus 1997. a välja riigihanke konkursi. Võitjaks osutus AS EcoPro. Eelnevalt läbi viidud uuringute alusel hinnati pinnasereostuse ulatuseks kuni 2500 m2ja mahuga kuni 5000 m3. Kohati oli AS TETRA hinnangutel naftaproduktide sisaldus kuni 13 000 mg/kg. Tööprojekt, mis kooskõlastati ka Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonnaga, nägi ette kompleksset tehnoloogiat – regulaarselt kobestati pinnast ja kobestamiste vaheajal bioventileeriti pinnas. Enimreostunud kohtades kaevati pinnas sügavalt läbi ning segati

Leht 4 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava saepuru ja peamiste toitainetega. Pinnaseproovidega määrati Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis pinnase naftaproduktide sisaldus. 5. novembriks 1997. a võetud kõikides proovides oli naftaproduktide sisaldus alla sihtarvu, kuid soovitavalt sobib nimetatud ala tööstustsooniks; • tööstushooned, väetisehoidlad: mõned näited Palupera valla tööstushoonete kui potentsiaalsete reostusallikate olukorrast: 1) Nõuni töökoda: põhjavee kaitstus nõrk, 100 m Nõuni järvest, territoorium asfalteerimata, õlihoidlal puudub betoonvann; 2) Päidla äädikatsehh: põhjavee kaitstus nõrk, 200 m Päidla järvest, kogumiskaevud korras. Lähedal asub Päidla väetisehoidla, kust vihmaga satub väetis pinnasele ja sealt talu kaevu (Riivik); • tapamajad: Viivi Sikk´u tapamaja, OÜ Päidla tapamaja. Vajalik on järgnevalt koostada valla jäätmekava, mille tarbeks tuleb nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust; • sõnniku- ja märgsilohoidlad: asuvad valla tegutsevate loomakasvatusfarmide juures kõikjal. Keskkonna seisukohalt kahjustab ja saastab farmide ümbruses sõnniku ja läga laotamine, maa tallamine raskete veokitega mulla struktuuri ja keemilist koostist. Vett reostab aga põllumajandus nii piiritletud koldeid moodustavate punktreostusallikate kui ka ulatuslikke maa-alasid haarava hajureostusega. Mõningad näited Palupera valla loomakasvatushoonete sanitaartehnilisest olukorrast: 1) Nõuni suurfarm: sõnnikuhoidlad otseseinaga, sõnnik satub hoidla taha kraavi ja sealt Nõuni järve. Keskkonda satub 50%. Puurkaev korras, 100 m laudast, künka otsas, sügavusega 145 m. Reovesi tuleks juhtida puhastusseadmesse. Silohoidla Väike-Nõuni järvest 500 m loode poole, põhjavee kaitstus nõrk, mahlakaevud puuduvad, silomahl valgub laiali kraavi, sealt Nõuni järve; 2) Päidla sigala: lägabasseinid korras. Lauda kõrval lohus on jääkreostus, puud on kõrbenud. Virts satub oja kaudu Kõverjärve, 25% keskkonda. Puurkaev korras, künka otsas, sanitaartsoon 50 m, sügavus 174 m. Tuleks likvideerida jääkreostus, tühjendada kogumiskaevud; 3) Lapardi sigala: sõnnikuhoidla väljaveol satub keskkonda 5%. Puurkaev korras, asub 250 m eemal, sügavus 151 m. Sõnniku komposteerimise plats 100 m ojast, mis suubub Nõuni järve, põhjavee kaitstus keskmine; • mineraalväetiste, ammoniaakvee, mürkkemikaalide, vedelkütuste jm hoidlad, mis on tänaseks põllumajanduslikus tootmises toimunud muudatuste tõttu küll reostuse seisukohalt minimaalseks jäänud; • prügi- ja jäätmehoidlad: Palupera vallas teostab jäätmete kogumist ja vedu Ragn Sells Eesti AS, kelle tööd Valga maakonnas koordineerib firma maakondlik büroo Valgas Metsa tn 23. Valga maakonnas teostab firma ainult olmejäätmete kogumist ja vedu. Konteinerite (suuruses 190–4500 l) tühjendamine toimub vastavalt lepingu sõlmimisel paika pandud graafikule või vastavalt tellimustele. Kehtib ühine hinnakiri nii era- kui juriidilistest isikutest klientidele. Kõik kogutud jäätmed ladustatakse Ragn Sells Eesti AS-le kuuluvasse Laguja prügilasse Tartu maakonnas Elva külje all Laguja ja Ketneri küla läheduses. Laguja prügimägi paikneb suhteliselt avatud maastikul. Prügilast ja õlijärvest põhja pool on võsastunud ala, ka õlijärve kaldad on osaliselt võsastunud. Laguja ümbruses on mullad erodeeritud ja viljakus on väike (33–38 punkti). Ümbritsev maa on osaliselt põllumajanduslikus kasutuses. Palupera vallas asuv kunagine Hellenurme prügila on likvideeritud. Erilist tähelepanu tuleb osutada ohtlike jäätmete utiliseerimisele, seda eelkõige teadlikkuse tõstmise teel (info vastuvõtust ja ohtlikkuse olemusest) ja järjekindla järelkontrolli teel. Potentsiaalsed jäätmetekitajad on vallas asuvad velskripunktid (aegunud ravimid), koolid (Palupera vallas on kaks kooli – Palupera Põhikool 78 õpilasega ja Nõuni Algkool 18 õpilasega) ja hooldekodu-lasteaed (päevavalguslambid, ravimid), sõidukite remondiga tegelevad ettevõtted ja eraisikud (autokummid, akud, õlijäägid jm). Eestis puudub terviklik süsteem meditsiiniliste jäätmete töötlemiseks, need satuvad enamasti olmeprügina prügilasse või loodusesse. Pikemaajaliste jäätmekäitluskogemustega riikides läbi viidud vastavaid uuringuid aluseks võttes tekib olmesfääris ohtlikke jäätmeid ligikaudu 4 kg aastas ühe elaniku kohta (olmekeemia, värvid, õlifiltrid, patareid, elavhõbedatermomeetrid, taimekaitsevahendid, ravimid, väetised jpm). Põhjalikult tuleb käsitleda probleeme jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamise eesmärgil koostatavas valla jäätmekäitluse arengukavas. Palupera vallal on olemas 1997. a AS MASP poolt koostatud «Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem». Töö koostamise otseseks ajendiks oli Otepää piirkonna soov tegelda oma kodukandi keskkonnaprobleemide, sh ohtlike jäätmetega seotud probleemide lahendamisega, mis omakorda on seotud turismipiirkonna arendamisega; • maaparandus: üks mõjutegur veevarude aastasisesele jaotusele ja vee kvaliteedile. Kuivendussüsteemid juhivad kevadise suurvee kiiresti ära, seetõttu suurenevad maksimaalsed vooluhulgad, kuivendatud põldudel ja rohumaal alaneb drenaaži mõjul kiiresti põhjavee tase. Intensiivne põhja- ja pinnavee varude ümberjaotamine kuivendussüsteemide kaudu soodustab biogeenide sattumist järvedesse, st nad nõrgendavad maastike looduslikku kaitsevõimet. Nt 1983–84 oli Marusoo maaparandusobjektidena töös 225 ha, kus eraldati lõunapoolne kõrgem reljeefilt liigestatum ja põhjapoolne madalam ja tasasem ala. Siin on tegu turbaaluse 2,9 m paksuse järvelubja kihi aluse kinnikasvanud allikajärvega, eesvooluks Laguja oja. Objekti uus põhjasuunaline laiendamine on veekaitse seisukohalt lubamatu. Samuti tuleks loobuda Neeruti (165 ha) ja Väike-Nõuni (13,5 ha) kuivendusobjektidel suurte süsteemide ja väljakute rajamisest, millega tulutult juhitakse ära põhjavesi ja muudetakse maastiku looduslikku kaitstust. Tuleks teha ainult seda, mis on vajalik taludele. Samas on kuivendussüsteemid meie kliimas vajalikud, sest tänu kuivendusele on võimalik kevadel õigel ajal külvata ja sügisel saaki koristada. Palupera vallas paikneb liigniiske maa nõrga läbivooluga või läbivooluta orgudes, Elva jõe lammil ja Laguja jõe äärsel lainjal tasandikul (nn Marusoo), esineb ka kohalikku põhjavee väljakiildumist nõlvadel kruusliiva kihtidest. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nii uue drenaaži ehitus kui ka vana drenaaži korrastustööd seoses maareformi läbiviimise ja riikliku finantseerimise olulise vähenemisega. Uustalunikud on finantsiliselt

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 5 / 16 nõrgad ja seetõttu on üks võimalus organiseeruda maaparandusühistutesse. Sel eesmärgil asutatigi MTÜ Hellenurme Maaparandusühistu, mille põhikiri kinnitati 30. septembril 1999. a toimunud asutamiskoosolekul. Ühistu põhitegevuseks on: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiuga, nende rekonstrueerimise ja uute rajamisega seotud tööde korraldamine; 2) maakorraldustoimingute, sealhulgas ümberkruntimistööde tellimine kooskõlas maakorraldusseadusega; 3) ühistu liikmete teedevõrgu hoiuga seotud tööde korraldamine; 4) muude teenuste osutamine keskkonnakaitse, maastikuhoolduse, veemajanduse ja põllumajanduse valdkonnas vastavalt ühistu võimalustele ja üldkoosoleku otsustele. Ühistu tegevuspiirkonda kuuluvad kõik maavaldused, mis paiknevad Purtsi ülemjooksu ja Hellenurme oja valgalal; • settekaevud ja reoveepuhastid. Kohaliku omavalitsuse hallata olevatest settekaevudest ja reoveepuhastitest ülevaade alljärgnevalt, kuid vähemoluline potentsiaalne reostaja pole sugugi ka eramukruntidel asuv settekaev, seda enam, et Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Statistikat: 1998. a avastati Valgamaal vee kaitse valdkonnas 30 keskkonnakaitsealast rikkumist, jäätmekäitlusnõuete järgimisel avastati 135 rikkumist. Valla territooriumil asuvas Päidla järvestikus on kokku 11 järve, vt lisa 1. Veel on vallas kolm paisjärve. Järvede nimekiri ja andmed (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977; 1989) on toodud tabelis 2: Tabel 2 Järve nr Järve nimi Pind (ha) Maksim sügavus Läbivool 1011 Väike-Nõuni 6,3 7,0 nõrk 1012 Mõrtsuka järv 19,7 5,4 nõrk 1013 Nõuni järv 78,8 14,7 nõrk 1014 Päidla Uibujärv 2,2 1,0 kesk 1015 Päidla Kõverjärv 6,1 7,0 nõrk 1016 Räbijärv 6,8 5,0 nõrk 1017 Kalmejärv 1,0 1,5 nõrk 1018-2 Hellenurme paisjärv läbivool 1020 Päidla Mõisajärv 13,8 6,9 kesk 1021 Päidla Suurjärv 10,1 5,0 puudub 1022 Päidla Ahvenjärv 5,6 5,1 nõrk 1023 Päidla Väikejärv 1,5 kesk 1024 Palu paisjärv läbivool 1025 Neeruti järv 1,6 läbivool Linajärv Käpajärv Tamme Palujärv läbivool Keldu järv

Järved on väikesed, enamikus pindalaga alla 10 ha, madalad, suhteliselt väikese valgalaga ja nõrga veevahetusega. Enamikus neist toituvad peamiselt allikatest. Detailselt on uuritud Nõuni Päidla järvestiku piirkonda ja selle tulemusena on valminud 1990. a veekasutamise ja -kaitse skeemid. Valla vooluveestik koosneb kümnest suuremast jõest ja ojast. Pikemalt läbib valda Elva jõgi, mis ühtlasi on suures osas valla lõunapiiriks. Valla jõed ja ojad on toodud tabelis 3 (Eesti NSV jõgede …, 1986): Tabel 3 Jõe nimi Kogupikkus km Valgala km2 Suubub Purtsi jõgi 28 107 V.-Emajõgi Elva jõgi 72 463 Emajõgi Kinsli oja 2,5 15,1 Elva jõgi Tinni oja 3 6,6 Elva jõgi Hellenurme oja 3,5 7,0 Elva jõgi Laguja oja 10 54,3 Elva jõgi Ilusa oja 7 13,7 Laguja oja Palu jõgi 5 26,0 Elva jõgi Maksima oja 2 2,0 Palu jõgi Karjamõisa oja 2 10,6 Palu jõgi

Leht 6 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Keskkonnastrateegias on põllumajanduse mõju veeoludele määratav järgmiselt: • põllumajandus saastab ja ohustab pinna- ja põhjavett (peremeheta jäänud taimekaitsevahendite ja mürkkemikaalide laod, pinnasest leostub endisest intensiivsest tootmisest tingitud jääkreostus, sõnnikumajanduse korraldamatus); • põllumajanduse ümberkorraldamise käigus muutub maastiku struktuur, sest suured alad võsastuvad. Lisaks maastikupildi halvenemisele kaasnevad ebameeldivad kõrvalnähud veekeskkonnale: • väikejõgede valgaladel ja poldritel üleujutuse laienemine; • orgaanilise aine lisandumine uutelt üleujutatavatelt aladelt – mõju põhjaveele; • põhjaveetaseme tõus; • põhjavee kvaliteedi piirkondlik halvenemine orgaanikarikka pinnavee tungimisel põhjaveekihti. Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3–10 m sügavustest salvkaevudest, mis lasuvad moreenisisestes kruusliiva kohtades. Keskuste elamud, laudad ja farmid tarbivad vett 130–180 m sügavustest puurkaevudest devoni veeladustust. Valla haldusterritooriumil asuvate puurkaevude nimekiri on toodud tabelis 4: Tabel 4 Puurkaevu Passi nr Sügavus m Vee horisont Puurimise Võimsus m3/h Omanik nimetus aasta asukoha järgi 1. Hellenurme 1883 85 D3-2 1967 19 PPF Nurme keskuse OÜ töökoda 2. Sakerja laut A1571M 130 D3-2 1966 10 Sulev Subert 3. Palupera A1528M 130 D3-2 1966 5 OÜ Palupera farm Agro 4. Palupera 3964 132 D3-2 1975 OÜ Palu- elamud Teenus 5. Hellenurme 5275 95 D3-2 1983 10 OÜ Palu- elamud Teenus 6. Sookuru A 1335M 120 D3-2 1965 15 Vaike Küngas 7. Päidla 3576 145 D3-2 1973 21 OÜ Palu- elamud Teenus Puurkaevu pump ei tööta, joogivesi võetakse šahtkaevust, tarbevesi järvest 8. Päidla 2375 174 QIIIgl- 1967 1,45 Valdeko Värva sigalad 9. Jennuda A 1218M 145 D3-2 1964 10 OÜ Melkerin farm 10. Pihlamäe A1559M 160 D3-2 1965 2,6 Aino Lillemaa farm 11. Lutike 2452 155 D3-2 1969 7 omanikuta farm 12. Lapardi 2198 151 D3-2 1968 7 Anti Kulasalu farm 13. Kullipesa 3576 145 D3-2 1973 25 OÜ Palu- elamud Teenus 14. Nõuni 2749 145 D3-2 1970 8 Heldur Kurig remondibaas 15. Nõuni 2188 145 D3-2 1968 10 OÜ Palu- keskasula Teenus 16. Päidla D3-2 1989 3 AS Deca äädikatsehh 17. Paluveski 4482 160 D3-2 1978 8 Anti Linholm 18. Palu baas 4930 160 D3-2 1981 2 Põllumaj.tehnika 19. Särevi 90 1958 2 FIE Vello Vene farm 20. Nõuni 140 1990 4 OÜ Palu- (reserv) uus Teenus Kaev on käesoleval ajal ilma

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 7 / 16 pumba, voolu ja trassita

Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. Veehaarde ulatust on võimalik vähendada keskkonnaministri otsusega seaduse alusel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega 30 m või 50 m on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel. Palupera vallas on kanalisatsioon ja veevarustus välja ehitatud Hellenurmes, Nõunis, Paluperas ja Päidlas. Veevarustuse olukord on väga halb. Kuigi põllumajandustegevuse vähenedes vees nitraadisisaldus väheneb, ei lahenda see olukorda tervikuna. Seni, kuni leitakse vahendid veevõrkude ehitamiseks ja puurkaevude rajamiseks, tuleb tähtsaks pidada pindmiste veekihtide parandamist, sest salvkaevude vesi jääb ka lähitulevikus peamiseks talude veega varustamisel. Siiski on vajalik juba reostatud salvkaevude asendamine korralike puurkaevudega. Veekaitse seisukohalt tuleks piirata mineraalväetistega külvikordadel antava lämmastiku aastahulka. Palupera vallas olemasolevatest puhastusseadmetest annab ülevaate alljärgnev tabel 5 (vt ka jooniskaardimaterjalina lisasid 2–8, mis on toodud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alade piiritlemiseks). Tabel 5

Palupera valla korrastada olevad veehaarded ja reoveepuhastid (teenindajaks OÜ Palu-Teenus, kus Palupera vald on ainuosanik):

Vt ka joonised 2–8 Veehaarde nim. Veevõtu kogus Heitvee liikumine võimsus ja (230 in 365 päeva Sisselask (nr ja Väljalask Lubatud olemasolev pump aastas) iseloomustus) heide näitaja/ kontsentratsioon/ maht 1. Hellenurme 7,7 tuh m3/a nr 1 Elva jõkke 10 tuh m3/a 2500 m3/ BHT7/25mgl HA/25 3 45 km suudmest mgl mõlema maht puurkaev 10 m /h 1920 m3/kv 22 m3/d kv 27 m3/d EUB6-6.3-85 veepuhastus: 0,06 t/kv (D 3-2, eh. 1983. a) biotiikides 1900 m2+ 0,25 t/a 2450 m2 2. Nõuni kesk- 7.3 tuh. m3/a nr 2 Elva jõkke 12 tuh m3/a 3000 m3/ HA/25 mgl mõlema BHT7/25 mg.l asula 3 3 61 km suudmest maht 0,08 t/kv 1820 m /kv 20 m /d kv 33 m3/d puurkaev 10 m3/h veepuhastus: 0,3 t/a EUB6-6.3-85 biotiikides 2600 m2+ (D 3-2, eh. 1968. a) 1340 m2 3. Kullipesa 4.0 tuh m3/a sama sisselask nr 2 3 puurkaev 25 m /h 1000 m3/kv 11 m3/d EUB6-6.3-85 (D 3-2, eh. 1973 a) 4. Nõuni (reserv) uus puurkaev ilma pumba, voolu ja trassita puurkaev (puuriti 1990. a) 5. Palupera 2.9 tuh m3/a 720 m3/ nr 3 Purtsi jõkke 3,0 tuh m3/a 750 m3/ BHT7/25 mg.l 3 21,4 km suudmest HA/25 mg.l mõlema puurkaev 13 m /h kv 8 m3/d kv 8 m3/d EUB6-6.3-85 veepuhastus: septik maht 0,02 t/kv (D 3-2, eh. 1975. a) 7,3 m3 ja biotiigid 0,08 t/a 400 m2, 450 m2, 1000 m2, 650 m2) Käesoleval ajal puurkaevu ei kasutata, Palupera veehaarde kliendid saavad vee Palupera farmi puurkaevust. Heitvesi sisselask nr 3 kaudu toimib. 6. Päidla elamute kogumiskaevu puurkaev (D 3-2, eh. 1973. a) Ei tööta, joogivesi võetakse šahtkaevust, tarbevesi pumbaga järvest.

Leht 8 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Lubatud heitenäitaja BHT7 – biokeemiline hapnikutarve ehk hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kuni 20 °C temperatuuril adapteerunud mikroorganismide poolt seitsme ööpäeva jooksul. Torustikud (vt lisade 9–11 skeeme): 1) Nõuni keskasula kanalisatsioonipumbamaja PM-1 ja PM-2 tüüpne, seeriast EMP-02-992 koos pumpadega. Vaatlus- ja kukkumiskaevud raudbetoonrõngastest läbimõõduga 1000 mm. Biotiigid asbotsementtorudest läbimõõduga 300 mm, isevoolne. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on keraamilistest kanalisatsioonitorudest läbimõõduga 150 mm ja 200 mm. Survetorustik veevarustuse malmmuhvtorudest läbimõõduga 100 m; 2) Palupera Põhikooli reovesi juhitakse isevoolu teel läbi malmist kanalisatsioonitorustiku jäätmepüüdjasse, mis on ehitatud kanalisatsioonitorustiku kõrvale. Jäätmepüüdja on ühendatud kanalisatsioonitorustikuga, mis suubub pargi alt biotiikidesse; 3) Hellenurme keskuses malmtorustikuga isevoolne kanalisatsioonitorustik.

Klientide nõuetekohase veega varustamise ühisveevärgist ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõtja. Palupera vallas on pandud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtja kohustusi-õigusi täitvale OÜ-le Palu- Teenus. OÜ Palu-Teenus (reg nr 10352579) põhikiri kinnitati Palupera Vallavolikogu 11. detsembri 1997. a otsusega nr 39 ja on ümber kujundatud munitsipaalettevõttest «Palu». Osaühingu tegevusalad on: • soojusenergia tootmine, ülekandmine, jaotamine ja müük; • katlamajade, veepumbajaamade, veepuhastusjaamade, vee- ja kanalisatsioonitrasside, soojusvõrkude ja soojussõlmede haldamine; • valla munitsipaalomanduses olevate elamute ja muude hoonete haldamine ja tehniline hooldamine; • vallale kuuluvate kraavide, teede, truupide, sildade jm rajatiste hooldamine; • valla valduses olevate haljasalade, kalmistute jmt hooldus; • tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, vahendus; • transpordivahendite hooldus ja remont (v.a litsentseeritavad tööd); • transpordi (Eesti Vabariigi piires), lao- ja tõsteteenuste osutamine; • sanitaartehniliste seadmete hooldamine. Osaühingu juhatusel on üks liige – juhataja, kelleks praegu on volikogu 11. detsembri 1997. a otsusega Tõnu Raak. Nimetatud otsuse alusel sõlmis Palupera Vallavalitsus Tõnu Raak´iga lepingu kohakaaslasena tööle asumise kohta määramata ajaks. OÜ-s Palu-Teenus on lisaks juhatajale töölepinguga tööl üks inimene – raamatupidaja. Osaühingu Palu-Teenus ainuosanik on Palupera vald, osanike esindajaks OÜ-s Palu-Teenus on Palupera Vallavalitsus. Nõuni osaühing andis põllumajandusreformi käigus 1. juulil 1994. a Palupera vallale üle sotsiaalobjekte summas 87 939 krooni, sh Päidla biopuhasti, Kullipesa kanalisatsioon, Nõuni keskasula kanalisatsioon, Päidla ja Kullipesa puurkaev, Nõuni reservpuurkaev, Nõuni keskasula puurkaev, puurkaevude ja biopuhastite seadmed, Nõuni elamute katlamaja seadmed jm. Hellenurme osaühing andis põllumajandusreformi käigus 18. mail 1995. a Palupera vallale üle sotsiaalobjekte summas 265 065 krooni, sh reovee puhastusseade, Hellenurme elamute katlamaja välissoojatorustik, elektri välisvõrgud ja seadmed, Hellenurme keskasula vesivarustus ja väliskanalisatsioon, fekaalipump, puurkaevud koos pumpadega jm. Veehaarete, trasside, puhastusseadmete asukoha ja kulgemise kohta on ülevaade käesoleva töö lisades 2–11. OÜ-l Palu-Teenus (veekasutaja VA-0950) on ka Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna poolt väljaantud veevõtu- ja saasteluba nr 139, mis kehtib kuni 28. juunini 2001. a. Vee-ettevõtjad on kohustatud: • regulaarselt täitma veearvestuse ja heitvee algarvestuse päevikuid; • esitama Valga Keskkonnateenistusele iga kvartali järel andmed kasutatud veekoguste kohta ja seda kuni veemõõtjate paigaldamiseni põhjaveekihist võetava veekoguse veetarbimisnormide järgi määrates; • tagama puurkaevude, kanalisatsiooni ja puhastusseadmete ning nende kaitsetsoonide korrashoiu, normaalse töö ja hoolduse, samuti põhjavee taseme ja kvaliteedi mõõtmise seadusandlike aktidega kehtestatud korras; • tellima atesteeritud proovivõtjalt ühekordsed proovid väljalaskudelt üks kord poolaastas; • tegema heitvee analüüsid atesteeritud laboris, määrama järgmiste reoainete sisalduse heitvees: BHT7, heljum, üldN, üldP, esitama analüüside tulemused igas kvartalis Valga Keskkonnateenistusele; • asuma kohe likvideerima naftasaaduste, mürgiste ainete ja heitveega tavalisest suurema koguse saasteaine looduskeskkonda sattumise korral reostust. Teavitama tekkinud olukorrast või ohust Valga Keskkonnateenistust; • täitma reovee laotamisel, komposteerimisel keskkonnakaitse nõudeid. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Kehtestatud nõuded ja kohustused omandist ei sõltu. Erastatud puurkaevude veehaardestsaadud kasutatud vesi väljub reoveena ülevaatlikult alljärgnevalt:

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 9 / 16 Tabel 6 Puurkaevu Puhasti tüüp Järelpuhasti Võimsus Ekspl a Eesvool nimetus BHT5/d (Vt joonis 2–8) 7. Hellenurme 2 biotiiki, 4350 89 1975 Elva jõgi keskuse töökoda m2(sisselask nr 1) 8. Palupera farm 3 biotiiki, 300 – 9 1971 Purtsi jõgi m2(puhastab farmi heitveed) 9. Päidla sigalad 2 biotiiki, – 7 1978 Kõverjärv 2590 m2 10. Jennuda farm 4 biotiiki, – 13 1975 Laguja oja 4300 m2 11. Nõuni 2 biotiiki, 2000 – remondibaas m2 12. Nõuni 2 biotiiki, 2000 – (reserv) uus m2 13. Päidla 3940 äädikatsehh m2(sisselask nr 2) 14. Paluveski septik Elva jõgi 15. Sookuru lagunenud kogumiskaev 16. Pihlamäe septik Nõuni-Väikejärv 17. Lapardi virts sõnnikuhoidlas, biotiigid 18. Lutike lagunenud kogumiskaev 19. Särevi 20. Palu baas septik 21. Sakerja suur väljaveoga bassein Nendest on vee erikasutusload väljastatud järgmistele ettevõtetele: VA 0062 Päidla osaühing, kehtib kuni 1. jaanuarini 2003. a VA 0065 OÜ Melkeri, kehtib kuni 17. detsembrini 2002. a VA 0067 OÜ Palupera Agro, kehtib kuni 1. märtsini 2001. a

Olgu mainitud, et kuni veemõõtjate paigaldamiseni on vee kogus määratud veetarbimisnormide järgi. Käesoleval ajal on veemõõtjad paigaldatud ainult Palupera Põhikoolil ja MTÜ Hellenurme Mõisal ning üksikul eratarbijal. Hiljemalt 31. detsembril 2001. a peavad kõik tarbijad ostma teenust ainult tegelikult tarbitud ja mõõturitega mõõdetud koguste järgi. Vee-ettevõtja on kohustatud selleks ajaks välja ehitama vee mõõtesõlmed. Igal tarbijal tuleks seejärel paigaldada ka isiklik veetarbemõõtur, kuna normide järgi on peagi kahjulikum maksta. Veemajandust Palupera vallas reguleerivad alljärgnevad õigusaktid: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (kus on kehtestatud ka olmevee kasutusnormid), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord jt. Käesoleval ajal on Palupera Vallavolikogu 29. märtsi 1999. a määrusega kehtestatud Palupera vallas veevarustusvõrgu kaudu realiseeritava vee ja kanalisatsiooni kaudu heitvee kanaliseerimise piirhinnaks 6.50 krooni m3. Piirhinda pole vee-ettevõtja tarbijatelt veel teenuse eest küsinud. Nii näiteks tasusid 1999. a Hellenurme puurkaevu vee tarbijad (normatiiviga kaks kanti inimese kohta kuus vett ja kaks kanti inimese kohta heitvett) 4,50 krooni m3-st, kaheksa korteriga ridaelamus 2,50 krooni (kuivkäimla); Nõuni keskasula ja Kullipesa puurkaevu vee ja heitvee

Leht 10 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava liikumisteenuse tarbijad tasusid 3,00 krooni m3-st ning Palupera küla heitvee liikumise eest tasusid tarbijad 3,00 krooni m3-st, puurkaevu vee eest aga vee-ettevõtjale 6,25 krooni m3-st. Kohaliku omavalitsuse volikogule antud õigus kehtestada vee ja ühiskanalisatsiooni kaudu juhitava heitvee hinnakujundus ja hinnad on oluliseks abinõuks veetariifide kontrolli all hoidmiseks ning monopoolse tegevuse ohjamiseks. Tabel 7 1999. aastal vee- ja kanalisatsioonihaarete tarbimisanalüüs Veehaarde nimi Tarbijate arv, iseloomustus Arvestuslik ja tegelik laekumine (kroonides) 1. Hellenurme puurkaev 8-krt ridaelamu, 12-krt 16 992 16 668 elamu, 2 ridaelamut à 6 krt, 7 ühepereelamut, 1 indiv. elamu, kokku 87 elanikku, kes kasutavad ka heitvee sisselasu nr 1 teenust. Lisaks kasutavad sisselasu nr 1 teenust ka MTÜ Hellenurme Mõis, Hellenurme keskuse töökoda, sigala söödaköök, Hellenurme kauplus- söökla, Hellenurme veski elamu. Viimastele on aga enamuses puurkaevuks Hellenurme keskuse töökoja puurkaev 2. Nõuni keskasula 3 elamut (1 2-korruseline, 11 760 10 900 puurkaev 1 3-korruselist elamut, 2 eramaja (Kuik, Raud) kokku 76 elanikku, Nõuni side, kes kasutavad ka heitvee sisselasu nr 2 teenuseid. Nõuni keskasula puurkaevu vett tarbivad ka Nõuni Toidutare 20 m3aastas ja Nõuni kultuurimaja, kuid väljalask toimub oma kogumiskaevu. Oma šahtkaevust saadud vee väljalasuks kasutavad sisselasu nr 2 teenust ka Nõuni 12-krt elamu ja üks eramaja (Viks) 3. Kullipesa puurkaev 16 ühepereelamut, kokku 5208 4878 25 elanikku, kes kasutavad ka ülepumpamisega heitvee sisselasu nr 2 teenuseid 4. Nõuni remondibaasi Puurkaevu teenust puurkaev kasutavad Palupera vallale kuuluva Nõuni endises kontorihoones asuvad Nõuni külaraamatukogu, velskripunkt ja mitmed rentnikud. Hoone tarbib kokku 170 m3vett aastas ja kasutab sisselasu nr 2 teenust. 5. Palupera farmi puurkaev Kolm 8-krt. elamut, 1188 1188 kokku 33 elanikku, üks eramaja (Reha) ja Palupera

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 11 / 16 Põhikool, kes kasutavad sisselasu nr 3 teenust 6. Päidla elamute šahtkaev Kaks 2-korruselist elamut, 675 675 kes kompenseerivad vaid kogumiskaevust heitvee väljavedu (1999. a 9 krooni in. kuus) Kokku tarbijaid 221 35 823 34 309 inimest + ettevõtjad

Arvestuslik laekumine eeltoodud tabelis ei kajasta aga tegelike kulude jaotamist tarbijate vahel. OÜ Palu- Teenus 1999. a aruandest selgub, et 1999. a kulutati vee- ja kanalisatsiooni teenuse haldamisele tegelikult 70 829 krooni, seega kompenseerib tarbija ca 50% tegelikest kuludest. Konkreetselt kulus elektrile 12 023 krooni, vee- ja saastemaksu tasumiseks 7068 krooni ning remonttööde teostamiseks 40 286 krooni, seda kogu valla ulatuses. Lisaks sellele peab olema tagavaraks alati üks pump, et vajadusel kohe kasutada. Selleks kulutati 1999. a 11 452 krooni. Siiani on kohalik omavalitsus doteerinud osa vallaelanikke (1999. a konkreetselt 51 738 krooniga, mis kulutati vee- ja kanalisatsioonitrasside remondiks) ja seda põhjendusega tarbijate väheses maksejõus ja teenuse madalas kvaliteedis. Tabelist nähtub, et isegi kohaliku omavalitsuse poolt doteeritult ei ole elanikud võimelised arvestuslikku tarbimist täielikult tasuma. Reoveepuhastite ja biotiikide kaitsetsooni laius on 200 m. Kuna valla ülesanne on vallaelanike varustamine puhta veega (vastavus joogivee standardile EVS 663; 1995) ja samas on ka toimivad puhastusseadmed eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele, peabki heitvee kanaliseerimise põhieesmärk olema võimalikult süsteemsete kanalisatsioonivõrkude rajamine. Enamus puhasteid ja septikuid on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist ja moderniseerimist. Samuti vajavad rekonstrueerimist pumbajaamad, mis vajavad senisest töökindlamaid ja efektiivsemaid seadmeid. Valga maakonnaplaneeringus on toodud üheks prioriteetseks keskkonnaprojektiks, mis on vajalik ellu viia, et tagada Eesti keskkonnastrateegia ka maakonna väikepuhastite renoveerimise projekt. Siin soovib kindlasti osaleda ka Palupera vald, alustades ja teostades vastavad projektid. IV. KONKREETSED TEGEVUSSUUNAD ENERGEETIKA JA VEEMAJANDUSE ALAL AASTATEL 2000–2003 4.1.Elekter Seoses elektritarbimise ümberpaiknemisega taludesse on vajalik muuta talude elektrivarustus piisavaks ja kvaliteetseks, mis aga nõuab märgatavalt madalpinge jaotusvõrgu moderniseerimist ja tugevdamist. Vaatamata sellele et viimase paari aastaga on mitmed taludest laekunud taotlused elektrivarustuse väljaehitamiseks ja olemasoleva rekonstrueerimiseks suudetud rahuldada (suurema tarbimise mahuga liine eelistades), ei ole probleem veel ikkagi täielikult kogu valla haldusterritooriumil likvideeritud. Probleemi lõplikuks lahendamiseks vajaminevad summad on riigieelarvest tegelikult eraldatud summadest tunduvalt suuremad. Lähiaastatel on EE AS-l Valgamaa Elekter plaanis Palupera valla toitepunktid järk-järgult tarbijale lähemale tuua. Aastal 2000 ehitatakse kaks uut mastalajaama: Nõuni Kullipesa juurde ja Neerutisse. Ka Palupera valla elektritarbijat hakkab peagi mõjutama elektrienergia uus hinnamudel, mille põhiidee seisneb selles, et mida rohkem tarbitakse, seda madalamaks läheb ühe kilovatt-tunni hind, st mida rohkem klient tarbib elektrit peakaitsme nimivoolu ühiku kohta, seda odavam tuleb elektrienergia keskmine hind. Uues mudelis lahutatakse teineteisest kahe eri kaubana elektrienergia ja võrguteenus ja esitatakse eraldis ka jaeturu hinnapakettides. Kõik seadmed, mis aitavad võrguühenduse läbilaskevõimet efektiivsemalt kasutada, eelkõige prioriteedireleed, kujunevad uueks kuumaks kaubaks. Samuti sellekohane projekteerimine, sest kui tarbija saab hakkama väiksema peakaitsmega, kuid tarbib sama palju kui varem, vähenevad tema igakuised püsikulud. Ülalkirjeldatud hinnamudel soosib elektriga kütmist ja elekterküte muutub üheks kõige efektiivsemaks elektrivõrgu läbilaskevõimsuse kasutamise võimaluseks. Lähitulevikus kujuneb elektrienergia hind elekterkütte kasutajale madalamaks kui muudele tarbijatele. Ühegi teise energialiigi müüja ei julge täna öelda, et ta prognoosib koduklientidele energia hinna langust. Energeetikamajanduse arengust rääkides ei saa unustada ka eesmärgiks olevat energeetika poolt keskkonnale tekitatud negatiivset mõju. Energiapoliitika tuleb suunata tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida energiat efektiivsemalt, rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid ja energia hinna sisse tuleb hakata arvestama ka energiakasutusega kaasnevaid keskkonnakaitsekulusid. 4.2.Küttemajandus Kohaliku omavalitsuse hallatavatest asutustest on Palupera Põhikooli keskküttesüsteemi rajamine olulisel kohal. Palupera Põhikooli kapitaalremont on juba viis aastat olnud Palupera valla investeeringute pingereas esikohal ja seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on «Põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse eeskirjadega» koolile esitatud normatiivsete näitajate täitmine. Põhikool asub muinsuskaitsealuste objektide nimekirja kuuluvas Palupera puitmõisa peahoones. Eelnevatel aastatel on teostatud katuse vahetus, välisfassaadi,

Leht 12 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava sh akende, uste, fassaadi ja sokli renoveerimine, osaline vesivarustuse ja väliskanalisatsiooni paigaldus, kaasaegsete duširuumide ehitus. Tehtud töödega on tagatud edasise keskküttesüsteemi energiasäästlikkus (uued soojustatud kolme klaasiga aknad, rõhtpalkvälisseinad (paksusega 22 cm) on soojustatud klaasvillaga (paksus 50 mm) ja kaetud tuuletõkkeplaatide ja laudvoodriga). 1999. a valmisid lisaks 1998. a koostatud rekonstrueerimisprojektile (koostaja OÜ K&M Projektbüroo) AS Kommunaalprojekt LTD tööna eriosade tööprojektid, sh keskkütte ja katlamaja projekt. Uurimistöö käigus selgus, et efektiivseim investeering oleks vedelkütuse katla paigaldamine. Praeguses hoones pole vesivarustust, rääkimata soojast veest. Majas puudub täielikult ventilatsioon. Soojaveeboilerid köögi ja duširuumide tarbeks saaks efektiivsuse eesmärgil asendada katlamaja mahtboileriga. Vastavalt tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele näeb sisetööde rekonstruktsiooniprojekt ruumide planeeringus ette muudatusi, mis toob kaasa olemasolevate ahjude osalise likvideerimise. Energiasäästu eesmärgil ei lammutata kõiki puiduküttel olevaid ahjusid, seda enam, et Palupera Põhikoolil on oma munitsipaalmetsamaa. Energiasäästu eesmärgil on samuti koolihoone ventileerimine projektis lahendatud kombineeritud viisiga: keldris on projekteeritud mehhaaniline juurdevool koos õhusoojendusega keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse. I ja II korruse klassiruumidesse antakse värske õhk aknaaluste pilu- või ümar-värskeõhu klappide kaudu. Sel juhul jääb ära sissepuhutava õhu eelsoojendamise vajadus. Tervisekaitsetalitus lubas seda varianti kasutada, arvestades koolihoone suurust õpilase kohta. Kuna enamus sisetöid on hoones tegemata, siis on järgnevalt vajalik just enne nende tööde tegemist paigaldada magistraaltorustikud keldris põranda kanalis ja sees ning püstikud seinte sees ja peal. Ka osaline ahjude likvideerimine sisetööde käigus eeldab katlamaja olemasolu. Seega on järgnev sisetööde teostus tihedalt seotud katlamaja ehitusega, mille kütteks on kütteõli. Soojavajadus põhikoolis on kütteks (85 kW), ventilatsiooniks (kompenseerimine 30 kW) ja soojale veele (49 kW), kokku 164 kW. Arvutuste aluseks on sisetemperatuur +21 °C ja välistemperatuur –24 °C. Soojuskandjaks on vesi 70/50 °C. Küttekehadena on ette nähtud plaatradiaatorid seintele akende alla. Palupera Põhikooli katlamajja on vaja paigaldada malmveeküttekatel võimsusega 165 kW (nt Lamborghini katel «BIG», mis töötab loomulikul tõmbel ja reguleerib temperatuuri 3-tee segamisventiiliga) koos õlipõletiga (nt ECO). Paisupaagina saaks olema mambraanpaisupaak. Katlamaja hakkab tööle automaatjuhtimisel, kütteõli hoidmiseks on ette nähtud kolm õlimahutit à 1000 l. Sooja vee valmistamiseks on ette nähtud katlamaja mahtboiler koos oma pumpade ja regulaatoriga. Uue katla, mille kasutegur on 90%, paigaldamisega tehtud investeeringu tehniliseks elueaks peetakse 25 aastat. Kuigi Palupera valla ettevõtetes, era- ja talumajapidamistes kasutatakse enamasti biokütuse liike, kasutatakse tihti aga väga ebaefektiivseid põletusseadmeid (vanad ahjud, pliidid ja kaminad), sest kaasaja nõuetele vastavaid kõrge kasuteguriga väikese võimsusega põletusseadmeid toodetakse Eestis vähe ning välismaised on kallid. On loomulik, et uute moodsate biokütuseid põletavate kütteseadmete kasutuselevõtmine toimub vastavalt rahva jõukuse kasvule ja selle protsessi kiirendamiseks tuleb teha propagandat kursustel ja meedias. Keskküttega elumajades ei ole korralike katlamajade ehitus odav. See ei ole elektriline soojapuhur nurgas. Katlamaja peab sisaldama küllaldaselt ja kvaliteetseid seadmeid, et oleks garanteeritud selle ökonoomne häireteta ja ohutu töö. Tegemist on siiski ju tule ja veega, seega peab ettevaatlik olema. Ehitada tahtjate pakkumisi võrreldes võib hinnavahe mitmekordseks osutuda, mis tuleneb pakutavate seadmete kvaliteedi ja komplekssuse ning teostatava montaaži korralikkuse arvelt. Soovitus: rohkem peab süvenema pakutavasse, enne kui kergekäeliselt otsustada odavama kasuks. Nii ei tule näiteks veepehmenduseta töötanud odavat malmkatelt ribidesse tekkinud lekete pärast kaks aastat pärast paigaldamist välja vahetada. Suurt tälehepanu tuleb osutada ka projekteerija valikule, et hiljem ei peaks uut projekti hakkama tellima. Ja meeles peab pidama ka seda, et tänapäeva täisautomaatne katlamaja ei tööta ka siis korralikult, kui pole vastavat hooldust: aeg-ajalt on tarvis seadmete korrasolekut testida, katelt puhastada, põletit reguleerida ja katlamaja tööd kontrollida. Seda peaks tegema igal juhul spetsialist, kes on saanud vastava koolituse ja kellel on piisav töökogemus. Uued lokaalkatlamajad kestavad õige hoolduse korral aastakümneid. Vastavalt keskkonnaministri 6. oktoobri 1999. a määrusele nr 88 (RTL 1999, 140, 1978) peavad kõik katlamajad, kus põletusseadmete soojusvõimsus on alates 0,3 mw tahke kütuse põletamisel või 0,5 mw vedelkütuse põletamisel, omama õhusaasteluba aastast 2001. 4.3.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem Esmajärjekorras tuleb sõlmida kõigi tarbijatega veelepingud. Majad, kus veel ühistuid ei ole, tuleb sõlmida kollektiivvastutuse leping teenuse osutajaga, tootjaga. Palupera vald ja vee-ettevõtja ei vastuta nende inimeste kaebuste eest, kes ei sõlmi lepingut ja/või ei maksa teenuse eest. Kanalisatsiooni osas ei vastuta hooldaja omavoliliste ühenduste tagajärjel tekkinud ummistuste jms eest. See jääb selle kodaniku või maja hooleks, kes ühenduse tegi, et ummistus likvideerida ja ühendus nõuetele vastavaks teha. Kujunema peab ka tarbijapoolne peremehelik suhtumine. Samuti on Palupera vald seisukohal, et teiste arvel elajat tuleb mitmesuguste vahendite abil sundida tasuma tarbitud teenuste eest (töökohtade teavitamine, ajalehes äramärkimine, toetuste taotlemisel arvestamine, veenmine, maksegraafiku koostamine, kohus). Tihti jäävad trassid või katlamaja remontimata alalaekumise tõttu. Kui hooldaja peab kõik remondiks ja ehituseks kogutud vahendid kulutama võlglaste vahe tasaarvelduseks, siis paratamatult tuleb võlglaste tõttu tõsta teenuse hinda. Tasuta vett ei ole kellegi jaoks olemas ja maksmata arved ei pea jääma maksumaksja kanda.

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 13 / 16 Olmevee nõuetekohase kvaliteedi kindlustamiseks: 4.3.1. poliitilised tegevused: 1) vajalike seadusandlike aktide ja juhendmaterjalide ja vastutuse määratlemine, väljatöötamine, täiustamine, tutvustamine. Seega reglementeeritakse täpselt kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja tarbija kohustused ja õigused; 2) tulenevalt planeerimis- ja ehitusseadusest ning Palupera valla ehitusmäärusest soovitada talupidajatele ja üksikmajapidamistele väikepuhastusseadmete kasutamist; 3) taotleda, et valitsus võtaks olulisemal määral eesvoolude hooldamise ja remondi riigieelarvesse, tööde läbiviimine jääks maaparandusbüroode ülesandeks; 4.3.2. majanduslikud tegevused: 1) rahastamissüsteemi väljatöötamine vajalike investeeringute teostamiseks (riigieelarvelised, kohaliku omavalitsuse vahendid, vee-ettevõtja omavahendid, krediidiasutuse teenused, keskkonnakeskuse vahendid, tagastamata välisabi ja toetus jm); 2) vee – ühe olulise maastikuökoloogilise faktori reguleerimine eeldab vastavat analüüsi ja maakasutuste tasakaalustamist (tootmisest väljajäävate alade metsastamine, säilitades kuivendussüsteemid; tootmisesse jäävatel aladel teha eesvoolude ja drenaažisüsteemide rekonstrueerimis-, remondi- ja hooldustööd); 4.3.3. tehnilised tegevused: 1) tehniliste projektide väljatöötamine (veehaare, veetöötlusjaam, uued torustikud, vanade rekonstrueerimine jms – vajaminev selgub projekteerimise käigus); 2) teiste välismõjurite poolt tekitatud ohtude likvideerimine ja vähendamine (nt põllumajanduse ökologiseerimine); 3) ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti rajamine; 4.3.4. sotsiaalsed tegevused: 1) omavalitsustöötajate, vee-ettevõtte töötajate täienduskoolituse korraldamine; 2) veeteenuste tarbijate maksukoormuse diferentseerimine; 3) evitada põhjavee defitsiidiga aladel põhjavee säästliku kasutamise süsteem, propageerida põhjendatud veekulu vähendamist ühiku kohta (toodang, inimene, loom); 4) tarbija informeerimine elektri-, vee- ja soojusenergia säästmisvõimalustest.

Efektiivse keskkonnakorraldusega ja inimeste keskkonnateadliku suhtumise korral on elatustaseme tõusu tingimustes võimalik ka reostuse vähenemine. Eesmärgiga saada objektiivne hinnang valla lokaalveevarustuse ja kanalisatsiooni olukorrale tellis Palupera Vallavalitsus 1999. a novembris AS-lt Kobras ekspertarvamuse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide seisukorra, nende rekonstrueerimise ehitus- ja projekteerimismaksumuse kohta. Väljavõte ekspertarvamusest: Olemasolev olukord Hellenurme keskasula olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid on täielikult amortiseerunud. Veetorustik, 1800 m malmtoru, on avariilises seisundis. Leketest tingitud veekaod moodustavad 35–40% asula veetarbest. Vee kvaliteet ei vasta Eesti veestandardi “rahuldav” tasemele. Kogu valla probleemiks on vee suur rauasisaldus. Seda probleemi saab lahendada kallite seadmetega ja selleks tuleb taotleda mitmetest allikatest raha. Praegu tuleks kasutada individuaalseid veefiltreid, kel see vähegi võimalik on, säästmaks kodumasinaid ja pesu. Kanalisatsioonisüsteemi isevoolne torustik toimib, selle seisund on rahuldav. Täielikult seisavad reoveepumpla ja -puhasti ning reovesi voolab Elva jõkke. Kolhoosi ajal välja ehitatud suure energiakuluga ülepumpamisjaam tuleks välja vahetada väiksema energiatarbimisseadmetega ülepumpamisjaamaga. Palupera Põhikooli veevarustussüsteem vajab puurkaevu juurde veepuhastusseadet. Koolimaja juures asuvad kolm septikut ja eemal asuvad amortiseerunud biotiigid ei suuda puhastada reovett piisavalt. Seetõttu on Palupera Põhikooli juures vajalik kompleksselt lahendada reovee kogumise ja puhastamise probleem. Nõuni ja Päidla elamute reovee puhastamisel on probleemiks amortiseerunud reoveepuhasti, -pumpla ja biotiigid. Nõuni elamute juures asuv suure energiatarbimisega reoveepumpla, mis kunagi pumpas reovee Tüki reoveepuhastisse, ei tööta ja reovesi valgub Nõuni järve. Päidla elamutest pärinevat reovett puhastav puhastusseade ei tööta ja reovesi voolab puhastamata Kalme järve. Samuti voolab otse järve Päidla elamute taga asuvast laudast virts. On vaja rakendada abinõusid järve reostuse vältimiseks. Seega toimub jätkuv nimetatud järvede ja jõe eutfrofeerumine, mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist ja kalavarude loodusliku taastootmise langust. Võimalikud lahendusvariandid Hellenurme keskasula veevarustussüsteem vajab puurkaevu juurde veepuhastusseadet, osalist torustiku väljavahetamist ning uute torustike rajamist. Kanalisatsiooni poole pealt on vaja rajada uus reoveepumpla ja - puhasti. Olemasolevat puhastit tasub rekonstrueerida siis, kui sellest on huvitatud sigalat haldav osaühing. Palupera Põhikooli veevarustussüsteem vajab puurkaevu juurde veepuhastusseadet. Koolimaja lähedusse tuleb rajada uus puhastusseade, kuhu saaks lülitada teisi lähedal asuvaid objekte.

Leht 14 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Päidla ja Nõuni elamute probleemi lahendaks elamugruppide juurde rajatavad uued kaasaegsed reoveepuhastid, vajadusel koos reoveepumplatega. Hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise kohta Orienteeruvad ehitus- ja projekteerimismaksumused: Objekt Eh. maksumus Proj. maksumus Hellenurme keskasula 250 000 18 000 veetöötlusseade ja veetorustiku rekonstrueerimine Hellenurme keskasula 520 000 22 000 reoveepumpla ja -puhasti rekonstrueerimine Palupera Põhikooli veetöötlusseade, 280 000 20 000 -torustik ja reoveepuhasti Nõuni elamute 240 000 12 000 reoveepuhastussüsteem Päidla elamute reoveepuhasti 130 000 10 000

Heal tasemel teostatavus- ja/või tasuvusuuring ning selle baasil projekti ettevalmistamine on esmane eeldus soodsaima lahendusvariandi leidmiseks ning investeeringuprojektidele rahastamise tagamiseks nii riiklikest fondidest, välispanga laenude kaudu kui ka rahvusvaheliste abiprogrammide raames. Ka rahvusvahelised finantsinstitutsioonid nõuavad keskkonnamõjude hindamist projektide teostatavusuuringute raames. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus. Veesüsteemide ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööde projekteerimistööde koostamiseks esitas Palupera Vallavalitsus rahastamistaotlused ka Valga Keskkonnateenistusele ja Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakeskusele. Omapoolne panus 2000. a eelarvesse on samuti planeeritud. Valitsusasutuste poolt on kehtestatud normatiivaktid «Joogivesi. Üldnõuded» ja «Heitvee veekogusse juhtimise nõuded» ja tarbijate vajaduste muutumise ja eeskirjade rangemaks muutumise tõttu on projekteerimistööd vältimatud. Projekteerimistöö koostamisel selguksid lahendused ekspertarvamuses toodud probleemidele, majanduslikud põhjendused. Projekteerimistööde tulemina valminud projekt loob eelduse ka rekonstrueerimistööde elluviimiseks, kuna finantsimahukas töö eeldab Eesti Vabariigi majandustingimustes paratamatult välisfinantseerijate kaasamist, mis omakorda eeldab põhjendatud tööprojekti. Lõppeesmärk on tagada vee tarbijatele tervisekaitse, säilitada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, realiseerida saaks 1997. a kehtima hakanud HELCOM-I soovitust, veemajanduse saaks viia ajakohasemale süsteemile. Kuna tarbijatelt vee- ja kanalisatsiooni eest ebarahuldava laekumise olulisteks põhjusteks ongi teenuse kvaliteet, siis kavandatu elluviimine oleks siin kindlasti üheks lahendusteeks ning eelduseks ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste tarbijate arvu kasvule. Ka Palupera valla kehtivas üldplaneeringus (kus on välditud ühtlasi ka tootmise kontsentreerumist veekaitse aspektist ebasobivatele aladele) on mõeldud potentsiaalsetele elamu- ja ettevõtluspiirkondadele, arvestades just sobivat võimalust ühineda olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Seega luuakse lähiaastatel eeldus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust kasutatavate tarbijate arvu kasvule ja kogu valla elanikkonnast suhtearvu kasvule. 1999. a väljastati Palupera vallas kolm ehitusluba. Täna on aga üheks võimaluseks sõlmida teenuse kasutuslepingud kõigi tarbijatega (kuna osa siiani ei tasu ikkagi), teostada võlgade rangemat sissenõudmist, hakata teenuse eest tegelikku hinda nõudma ja võtta kasutusele oma bilansis olevad puurkaevud, et mitte osta teenust (nt Nõuni uus (reserv) puurkaev ja Palupera puurkaev). Energiasektor on suurim keskkonna- ja inimtervise mõjutaja – nt lendtuha heitmete sattumine atmosfääri jne. Energeetika keskkonnakaitseline regulatsioon põhineb energiaseadusel, veeseadusel, jäätmeseadusel, säästva arengu seadusel ning nende alusel välja antud Vabariigi Valitsuse ning keskkonnaministri määrustel. 1998. a mais asutati MTÜ Eesti Biokütuse Ühing (EBÜ), mille põhieesmärk on biokütuste alase teadus- ja arendustegevuse ning evalveerimise arendamise kaudu keskkonnasäästlike kütuste varude hindamise, soetamise, tootmise ja kasutamise ning energiasäästu propageerimine riigi majandustegevuses ning elanikkonna seas. Eesti vabariigi kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas on arvesse võetud energiapoliitilisi suundumusi Euroopa Liidus ja välja toodud ka Eesti energeetika strateegilised eesmärgid, mis lubavad loota meilgi biokütuse laialdasemat kasutamist ja vastavate uurimis-arendustööde riiklikku toetamist. Vallaelanikel tuleb pidevalt EBÜ-st saadava infoga kursis olla, siin on oma roll kindlasti ka vallavalitsusel (info levitamine).

Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava Leht 15 / 16 Peagi on käivitumas ka Euroopa Liidu programmid (nt SAPARD), milles on abiprogrammid ja vahendid ka ühistutele (vee- ja soojamajanduse vallas). Energiamajanduse riiklikku järelevalvet reguleeritakse energiaseadusega (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403). Seaduse paragrahv 10 kohustab kütuse- ja energiaettevõtteid soodustama tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel. Kütuse ja energia tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine tuleb korraldada nii, et sellest tulenevad keskkonnakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud piire. Seaduse paragrahv 15/1 sätestab elektri- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndid ning nendega seotud kitsendused. V. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEST Ülalnimetatud prioriteetsete projektide elluviimiseks taotletakse vahendeid alljärgnevatest allikatest: riiklikud investeeringud (sh energiasäästu programm), välisabi programmid, Eesti Keskkonnafond, omavahendid. Palupera vallal on väliskoostööpartner Soome Vabariigi Vihti vald, kellega 1999. a lõpul sõlmiti ka koostööalane leping. Koostööpartnereid on plaanis veel juurde leida. Arengukava põhiprintsiibiks jääb sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. VI. ENERGEETIKA JA VEEMAJANDUSE VISIOON AASTAL 2013 PALUPERA VALLAS • Renoveeritud on vee-, kanalisatsiooni- ja soojustrassid. Veejuhtmete rajamis- ja hooldustöödel on vee reostusoht viidud miinimumini, kasutatakse võimalikult looduslähedasi veejuhtmeid, et suurendada bioloogilist ning maastikuelamuslikku mitmekesisust; • korrastatud on sõnnikumajandus, mineraalväetiste ja mürkkemikaalide kasutamisel juhindutakse HELCOM-i ja Euroopa Liidu soovitustest; • loomade arv on vastavuses põllupinna suurusega; • tühjaks jäänud hooned, kui võimalikud reostusallikad on uuesti kasutusele võetud või likvideeritud; • ulatuslike alade taassoostumise vältimiseks säilitatakse vajalike korrashoiutöödega vähemalt üle 2 km2valgalaga eesvoolude vajalik toimimisvõime; • esmaste energiakandjatena on kasutusel kerge kütteõli ja kohalikud kütused (valdavalt puit, hake, puidujäätmed ja turvas), samas on loodud võimalused eri liiki katlakütuse kasutamiseks olemasolevates katlamajades; • töös on valdavalt lokaalsed soojusallikad ja suhteliselt väikese koormusega amortiseerunud katlamajad on likvideeritud; • olemasolevad soojusvõrgud on renoveeritud; • energiakaod tootmisel ja ülekandmisel on viidud miinimumini; • soojusenergia hind on vaba; • toimivad energiasäästuprogrammid, siin pööratakse suurt tähelepanu hoonete soojapidavuse tõstmisele. Viiakse sisse mitmed energiasäästualased stiimulid. Otstarbekas on toota ainult seda energiat, mille tarbimist ei saa või ei ole otstarbekas vältida; • kuna soojuse kadude vähendamise seisukohalt on tähtsal kohal soojustrasside renoveerimine, siis trassid on selleks ajaks eelisoleeritud terastorudest või plastiktorudest; • elektri kandevõrk kuulub riigile, jaotusvõrgud on erastatud; • riik kontrollib elektri hinda; • kõigi tarbijate kindlustamine tehnilistele normidele vastava elektrivarustusega; • vähesel määral on kasutusel alternatiivsed energiaallikad – tuule- ja hüdroenergiaseadmete rakendamine ja stimuleerimine, doteerimine riigi poolt; • on garanteeritud energia eest tasumine vastavalt tarbitud energiakogustele; • tarbijal on võimalik ise reguleerida energiatarbimist; • on tagatud sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale; • Palupera vallal on oma Agenda ja efektiivselt töötav keskkonnakaitsega tegelev struktuuriüksus. Eesti majanduse ja haldussüsteemi arenedes suureneb keskkonnakaitse korraldamisel järk-järgult omavalitsuste roll. Õigusaktide korrastamise ja täiendamise protsessis tähendab see senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist omavalitsuste kohustuste, õiguste ja vastutuse täpsele reglementeerimisele. Sellega kaasneb vajadus luua vallavalitsustes keskkonnakaitsega tegelevaid struktuuriüksusi. VII. LÕPPSÕNA Arengukava on välja töötatud Palupera Vallavalitsuse poolt, eelnevalt on antud arengukava eelnõu arutada vallavolikogu komisjonidele ja allasutustele, seega subjektidele, kelle elukeskkonda ja tingimusi pikaajalised kavad vahetult kujundama hakkavad. Tuginetud on oluliselt Palupera Vallavolikogu 11. mai 1999. a määrusega nr 10 kehtestatud valla üldplaneeringule ja Valga maakonnaplaneeringule. Arengukava peab olema kättesaadav kohalikule elanikkonnale raamatukogudes ja vallamajas.

Leht 16 / 16 Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava