'" TOSTAMAA JA POOTSI KOOL LIIDETAKSE

Pootsi kooli sulgemise tingis fakt, et pooled õpilased piirkonnast õpivad Hommikune buss peaks sõitma piirkonnas pole enam lapsi. Üritada juba Tõstamaal. Pärnu linnast on Il Tõstamaa kooli juurde ja lõunane läbi pidada kooli ilma lasteta või õpilast, kes vajavad nn. nädalakooli. Lao vajadusel Kavaruni. Bussis peaks kunstlikult komplekteerituna ei ole Linn tasub nende eest internaadi ja olema õpetaja, kes hoiab silma peal arukas. Kuigi volikogus osalenud söögikulu, ei kata aga kooli väiksematel ja ka toimetab Pootsi kooli direktor ja volikogu majanduskulu. 2002. aastast peaksid lasteaialapsed lasteaeda ja õhtul liikmest õpetaja· süüdistasid need lapsed asuma õppima avatavasse tagasi. Praegu toimib see süsteem vallavanemat ja otsuse teinud Tihemetsa nädalakooli. Linnaõpilastel Tõhela osas. volikogu liikmeid, et kool suletakse on võimalik jätkata ka Tõstamaal, kus Väikesel koolil on omad eelised kuid lihtsalt pahatahtlikkusest, on remonditakse internaat. Asukohalt on vaieldamatult suudsab normaalse põhjuseks ikkagi väike laste arv. Pootsi oluline neile, kellel on suurusega kool rohkem võimalusi Otsus sündis raske südamega ja pikalt võimalik käia koolis bussi või pakkuda. Tõstamaa oma 250 kaalutuna, sest teema on päevakorral intemaati kasutamata, seega ca 10 õpilasega on pigem väike kui suur olnud vähemalt kolm viimast aastat ja õpilasele. kool. Paljud pedagoogid leiavad, et lahendust pole tulnud. Samadel Pootsi kooli eelarve on 750 000 optimaalseim klassi suurus on 18-22 põhjustel suleti mullu Tõhela kool. krooni. Jagatuna õpilaste arvule 35 õpilast. Võttes valla laste arvu 260 ja Sisuliselt on tegemist Tõstamaa ja saame õpilase kohta 21 428 krooni, jagades selle Tõstamaaloleva ] 3 Pootsi kooli liitmisega, sest õpilastele jagatuna oma valla õpilastele, veelgi klassiga, saame keskmiseks täituvu• pakutakse endiselt õppimisvõimalust, suurema arvu. Tõstamaal on see arv seks 20 õpilast, mis arvestades sünde enamusele tööealistele õpetaj atele, õpilase kohta ca 13 000 . Mõlemad järgnevatel aastatel, mõnevõrra kellel selleks soov ja võimed, koolid on alafinantseeritud, paljutki väheneb. Et kool toimiks nii peda• pakutakse tööd valla haridus• uut ei saa ellu viia, kuna pole raha. googiliselt kui majanduslikult, peaks süsteemis, samuti liidetakse kahe Liites kahe kooli eelarved, saame ühe algkoolis olema (1-4) vähemalt 40 kooli rahalised vahendid. Põhjused, normaalselt finantseeritud kooli. Riik õpilast ja põhikoolis 100 (haridus• miks otsustati vallas jätkata ühe eraldab õpilase kohta õpetajate ministeerium pakub arve 120 ja 60) . kooliga, on: palgaks 6005 krooni. Pootsi koolis Vallavolikogul ja vallavalitsusel oli • Õpilaste arv jääb puudu ca 130 000 krooni, mida valida, kas püüda iga hinna eest • Valla võimalused hariduse seni on kaetud Tõstamaa säilitada kahte kooli või liita eelarved finantseerimisel palgavahenditest. Väike kool on alati ja üritada pakkuda ühes rohkemat. Ilmselt oleks lihtsam olnud mitte • Vajadus kasutada olemasolevaid kallim, kuid on piir, kuhu maani asi vahendeid valla kui terviku on hariduslikult ja majanduslikult midagi ette võtta ja püüda kuidagi seisukohast efektiivselt ja põhjendatud. järgmiste valimisteni välja vedada, otstarbekalt, et lapsed saaksid Arvestada tuleb transpordi korral• korrutades koolidele, et raha pole. olemasoleva raha eest võimalikult damise võimalusi. Täna olemas• Arvan siiski, vajalikud otsused tuleb palju. olevate bussiliinide juures ei ole teha, isegi kui need on Pootsist Tõstamaale käimine Kui aastat 15 tagasi oli vallas 320 ebapopulaarsed. Tegemist ei ole õpilast, neist Pootsis sadakond, siis keerulisem kui Kastnast ja Tõhelast. kokkuhoiuga, vaid vajadusega kasutada olemasolevat· efektiivsemalt praegu on õpilasi 270, neist Pootsis 35 Eestimaal käivad paljud koolis . Neid, kellel on võimalik käia Pootsis bussiga, seda ka linnades. Paljudes ja otstarbekamalt. bussi või internaati kasutamata, on kohtades on see tunduvalt vähem Arvestades eelpooltoodut ja veel alla kümne, ülejäänud peavad turvaline (eriti linnades) ja paljutki kirja panemata, langetas bussiühendus harvem kui Tõstamaal. kasutama õpilastransporti. Selistest on volikogu peale pikka arutelu raske otsuse siiski küllaltki üksmeelselt. Pootsis Il õpilast, nende koolitee Väikeste ümberkorraldustega on Pootsi on sama pikk kui Tõstamaale, ühendust võimalik pisut parandadagi. ljärg lk 2) Tõstamaa Tuuled lk 2 märts 2001

(algus lk 1) Lugedes viimase sellise avaldusena vahe. Kooli toetamisest niipalju, et Selge, et kaks Pootsi saadikut pidid reedest Pärnu Postimeest (nrA7, maja remondi konaldas vald, kuigi vastu olema, kuigi arvan, et sisimas 9.03), ei saa ka mina aru. Miks saadab raha oleks saanud ka Tõstamaal said nad asjast aru. Üks volikogu liige Milvi Rand oma lapsed kodust välja kasutada. Pootsis ei ole tehtud ei omanud seisukohta, jäädes juba pool seitse, kuigi võiks seda kolmeklassilist liitklassi, kuigi erapooletuks. bussile jõudmiseks teha tubli pool haridusosakond seda soovitas. Kui Kindlasti tekib küsimus, mis saab tundi hiljem. Miks lähevad lapsed kooli eelarves pole olnud pi isavait Pootsi koolimajast. Kindlasti jääb Tõstamaal kooli ringiga, sest otse raha, on olulised asjad vallapoolsel sll1na raamatukogu koos arvuti• koolini on üks, mitte kaks kilomeetrit. täiendaval toetusel ikka ära tehtud. kasutuse võimalusega ja ka ülejäänud Vahelagi Tõstamaa koolis ei kõigu Samuti on Pootsis aastaid olnud osa ei jää tühjaks. Mis sinna täpselt postidel rohkem kui vanades kulutused ühele õpilasele ca poole tuleb, on veel vara öelda, sest ideid on puithoonetes ikka (näiteks ka Pootsis) suuremad kui Tõstamaal ja igal aastal mitmeid. ja ehitusekspertiis ei näe võimalust, et eraldatud täiendavaid vahendeid Nüüd veel pisut emotsionaalsest lagi alla kukub ja lapsed peavad õpetajate palgaks Tõstamaa palga• poolest. Eelpooltoodu on olnud aknast välja hüppama. Kus on vahenditest. Nimetaksin seda siiski päevakorral aastaid, seda nii laste• kokkuhoid laste arvelt, kui kahe kooli toetuseks, ja kui kooli direktriss pole vanemate-, õpetajate- ja külakoos• eelarved liidetakse. Mis puudutab seda tunnetanud, on see tundmis• olekutel kui volikogus ja valla• koolitee kahjulikkust tervisele, siis võime ja tundatahtmise küsimus. valitsuses. Kahjuks ei saa osa inimesi enda kogemusest võin öelda, et Saan aru, et kodukooli on vaja kaitsta asja sisust aru või ei soovi seda. Ikka esimeses kahes klassis jalgsi- või ja hindan inimesi, kes seda teevad. kuuleb selliseid müüvaid ajakirjan• jalgrattaga läbitud kolmekilomeetrine Kuid reaalsuse ees ei saa silmi kinni duslikke väljendeid, et tegemist on koolitee tuli pigem kasuks kui kahjuks pigistada ja kõiki vahendeid kasutada lihtsalt volikogu ja vallavalitsuse ja ehk oleksin tervem, kui teeksin ei ole ilus. rumalusega, kokkuhoiuga laste arvelt, seda veel praegugi. Elu teeb üllatavaid keerdkäike. Kui kes pannakse enneolematult Ka kooli direktrissi poolt väidetav ühel päeval on Pootsis taas 60 õpilast, piinarikkasse situatsiooni ega puuduolev õpetajate palgaraha ei ole tuleb taasavada algkool, kui 100, siis võimaIdata haridust jne. vallavalitsuse arvestustel mitte 28 põhikool. Toomas Rõhu 000, vaid 128 000, millel on oluline vallavanem

Tõstamaa vallavolikogu korraline istung toimus 23. veebruaril Päevakorras oli: pedagoogilise tegevuse ja Tõstamaa otsustati võtta Tõstamaa vallale 1. Infominutid. Vallavanem andis kooli juhtimise eest. eraldatud 2 180 000 krooni ülevaate vallavalitsuse tegemistest ja Vapimärk nr.6 omistati Eimar täiendavalt eelarvesse. vallas toimunust. Rannale, kes on olnud üle 50 aasta 6. Valla hariduskulude edasine 2. Munalaiu sadamaga seonduv. tõsine põllumees, teinud tööd kavandamine. Vallaeelarvest kulub Vallavanem selgitas, et vastavalt südamega vaatamata oludele ning on haridusele 52% ja seda suurendada sadamaseadusele tuleb sadamad olnud ja on hinnatud tegija Tõhela pole reaalne. Praegu on kõik 3 registreerida ja passistada. Praegu piirkonna põllumajanduses. haridusasutust alafinantseeritud. Kui kuulub Munalaiu sadam riigivarana 4. Tõstamaa valla haridusasutuste välja ei tulda, on vaja vaadata, kas on maavalitsuse haldusalasse. Samas on tegevus aastal 2000. Kuna võimalik raha kasutada ka Manija sadam, mis kuulub vallaeelarves on suurim osakaal otstarbekamalt. Kindlasti on vajalikud Tõstamaa vallale. Et vähendada haridusel, kuulas volikogu keskkool ja lasteaed. Pootsi koolis on asjaajamis- ja ülalpidamiskulusid, haridusasutuste juhtide aruande järgnevatel aastatel neid, kes saavad registreeritakse mõlemad ühe eelmise aasta tegevusest. Ülevaate koolis käia bussi või internaati sadamana. Nii on juriidiliselt tegevusest ja probleemidest andsid kasutamata, ca 10 õpilast. Kooli Munalaiu sadama Munalaiu kai ja Tõstamaa keskkooli direktor Toomas eelarve on 750 000 krooni. Kas Manija kai. Kohaliku omavalitsusega Mitt, Pootsi algkooli direktor Karin säilitada järgnevatel aastatel iga hinna on vaja kooskõlastada sadama Mitt j alasteaia juhataj a Aita Lind. eest Pootsi kool või liita kool koos akvatoorium. Volikogule esitati 5. Pedagoogide palkadeks vahenditega Tõstamaa keskkooliga? vastavad veeteede ameti poolt ettenähtud vahendite võtmine Probleem on olnud päevakorral koostatud kaardid. Volikogu eelarvesse. Ettekandega esines aastaid. kooskõlastas sadama akvatooriumi. pearaamatupidaja Karin Randmäe. Kuulates ära vallavalitsuse, haridus• 3. Valla vapimärgi väljaandmine. Seni maksis õpetajatele palka riik, komisjoni ja koolidirektori seisu• Volikogu otsustas sel aastal anda välja tehes seda läbi valdade kohad, otsustas volikogu, peale pikka kaks vapimärki. raamatupidamiste, nüüd eraldab riik ja kohati tulist arutelu, jätkata vallas Vapimärk nr. 5 antakse Ants Pirsole õpilase nn. pearaha omavalitsustele järgmisest õppeaastast ühe kooliga. 20 aastase eduka, õpilaste, vanemate (tänavu õpilase kohta 6005 krooni). (vt. täiendavalt artikkel selles ja kolleegide poolt kõrgelt tunnustatud Täpne summa selgus peale vallalehes) . vallaeelarve vastuvõtmist. Nüüd Volikogu infoteenistus märts 2001 Tõstamaa Tuuled lk 3 Folkloorirühmad lunastasid pileti Baltieale Baltica on folkloorifesti val, mis Kiitsaka tantsu toimub kordamööda Eestis, Lätis ja kohta. Tublid lapsed Leedus. Sel aastal on ta järjega olid! jõudnud Eestisse ja toimub 4.-10. Komisjoni sõnul juulini. Kohale sõidavad välis• kõige särtsakama külalised - folkloorikollektiivid kogu kavaga esines maailmast. "Vokiratas". Väga Selleks, et külalisi hästi võõrustada, hästi läks peale korraldatakse kohalikud ülevaatused improvisatsioon ja valitakse välja rühmad, kes Eestit kohaliku regilaulu esindavad. viisil, mille sõnad 4. märtsil toimus Pärnus Nooruse koostas Õie Jaansoo majas ülevaatus. Kohaloli kultuuri• ja esilaulj atena komisjon Tallinnast koosseisus Ingrid kandsid ette Hilda Rüütel, Aune Ojalo, Igor Tõnurist, Ojamets ja Milvi Vapper. Tantsude Jaagupisse Armeenia rühm Ja Margus Veenre ja Angela Arraste. puhul märgiti ära lustlikku Tõstamaale Tsehhi noorte tantsu- ja Meie valda esindasid kaks kollektiivi: kaasaelamist. Mõlemad rühmad said rahvamuusikakollektiiv. 7. juulil keskkooli lasterühm (õp. Kaarin loa esineda Tallinnas Baltica toimub galakontsert Vallikäärus, kus Reinson) ja seltsimaja folkloorirühm lõppkontserdil. esinevad nii külalised kui kohalikud "Vokiratas" (juhendaj a Tiia Schär). Kuna sel aastal ei tohtinud kasutada kollektiivid lavastajate poolt Meie esinemine läks igati korda. Eriti saateks kassetti, siis tegime väikese väljavalitud numbritega. Ka meie valla rühmad. said kiita I ja II klassi õpilased julge saateansambli: kannel - Asrtid Pukk, esinemise eest. Paul Tilgale ja Mark akordi on - Viivi Karlep. Tänusõnad 9. ja 10. juulil toimub pidu Tallinnas. Martsonile ennustas Ingrid Rüütel neilegi. Esinetakse vanalinnas ja parkides. suurt laulutulevikku. Palju kiidusõnu Baltica väliskülalised saabuvad Suur lõppkontsert toimub Sakala öeldi vahelugejatele Merle Juurikule, Tallinna 4. juulil. Seal jagatakse nad Kultuurikeskuses. Kus meie täpselt Keir Lombile, Riina Reinsonile, Paul maakondadesse laiali. 5. juulil süttib esineme, selle paneb paika Tilgale ja Mark Martsonile. Pärnu jõe kaldal (ujuva restorani kultuurikomisj on. Ühtlasi märgiti ära, et kava oli õpetaja lähedal) Baltica tuli kell 20.00. poolt hästi koostatud selles mõttes, et 6.juulil sõidavad külalised maakonda• Tiia Schär folklooriansambli "Vokiratas" koos esinesid I klassi ja VI klassi desse laiali: Häädemeestele Kanada õpilased. Kiidusõnu öeldi poiste rühm, Audrusse Norra liihm, Torisse juhendaja Rootsi rühm, Surju udmurdid, Pärnu- Hõissa, vastlad! Tõstamaa lasteaia lapsed lustisid taha mäele kogunes päris palju Täname ka onu Jaani Päästeametist, vastlapäeval mäel koos vanematega. rahvast. Tore oli vaadata, kuidas kes lubas puuriidast lõkke jaoks puid Hommik üllatas meid värskelt maha emad-isad koos lastega kelkude mäest võtta. sadanud lume ja imetoreda ilmaga. alla lasksid ja võistlesid. Vahepeal sai Järgmine üritus, millest ootame kõiki Tellisime Pedaka talu perenaiseIt lõkke ääres riideid kuivatada ja käsi suuri ja väikesi osa võtma, on 9.• Tiinalt vastlasõiduks hobuse ja ta oli soojendada. Hobusele tehti ka väike l2.aprillil toimuv Ülestõusmispühade• lahkelt nõus. Kell 10 saabuski Eve ja puhkepaus ja lapsed kostitasid teda teemaline näitus. Praegu on just paras laste lõbusõit võis alata. Kaupluse leivaga. Iga hea asi lõpeb aga alati aeg mõtlema ja tegutsema hakata. liiga ruttu ja lasteaias Kasutada võib igasugust matel] ali: ootas kokatädi oksad, suled, värvitud munad, lõngast punapõskseid lapsi või riidest valmistatud jänkud ja tibud, hernesuppi ja muru jne. Näitusetööd palume ära vastlakukleid sööma. tuua 9.aprillil. Välja pannakse need Tahame tänada kõiki raamatukogu kõrval asuvasse tühjana vanemaid, kes said seisvasse ruumi. Kõigil on võimalik mäele tulla. Suur tänu näitust külastada 10.-12.aprillini kella Tiina Paabule, tasuta 9.00-l6.00-ni. Kui leiame sponsorid, talusponsorile, hobuse saavad parimad tööd ka auhinnad, eest! Aitäh Eve valla lehes avaldame võitjate nimed. Riisile, kes oli lastega Jõudu tööle! Aita Lind väga sõbralik ja lahke. lasteaia juhataja Tõstamaa Tuuled lk 4 märts 2001 Tõstamaa valla vapimärgi omanikud aastal 2001 "Töö - see on igavene, mitte kunagi lõppevega vähenev. Temas on elu mõte, elu laul, elu rõõm. " (J. Smuul)

Võtsin kaasa Usinski raamatu Eimar Rand "Valitud tööd". Lootsin teha kolme Eimar Rand on sündinud 1932.aastal tööd korraga. Algul laabus kõik Tõhelas Häidaste külas põliste kenasti - lehm ei mõelnudki paha põllumeeste pere esimese lapsena ja peale minna ja mina süvenes in truuks oma kodukohale ta on loetavasse. Poiss lalises ka kusagil jäänudki. "Tööd peab austama ja kuuIdekaugusel. Äkki oli aga kuidagi armastama," oli kõige tähtsam õpetus, kaua kahtlaselt vaikne. Poiss mis vanemad talle kodust kaasa kadunud! Hakkasin otsimaja hüüdma. andsid. Ja seda õpetust on ta kalliks Oeh! Ja mis ma siis nägin ja kuulsin, pidanud juba väikese poisina karja võtab veel praegugi jalust nõrgaks. järel kõndides ja ka hiljem eluteel. Poisi pea paistis üle veskikatuse halja Kooliteed alustas ta Tõhela 6• (selleloli kõrgust 25 - 3üm). Ise oli ta klassilises algkoolis ja selle väga lõbus. Patsutas ühe käega lõpetamisel siirdus Tõstamaa kooli 7• redelipulka ja hõikas:"Äh-Äh-ähl" sse klassi. Sellega koolitee piirdus • Kuidas ma talle järele jõudsin ja ootasid kodutalu põllud. Juba kuidas me sealt tervetena alla tulime, mõneteistaastase poisina tuli hakkama seda ei suuda ma tänase päevani saada nii adra kui äkkega. meenutada. Igal juhul mina võtsin 1949.aastal toimus Eestimaal suur palderjani ja jõin suhkruvett. Ema kollektiviseerimine. Kolhoosist ei pärast. Üle viiekümne aasta on ta haaras sae ja läks ning saagis sellel pääsenud ka Eimar. Ta oli just harinud oma kodukoha põlde ning tuletõrjeredelil alumised pulgad ära. jõudnud saada 16 aastaseks ja nii sai teeb seda veel praegugi osaühing Kooliteed alustas Ants Saulepi temastki kolhoosi asutaj aliige. 1949. Tõhelas. Ta on ehitanud oma käte ja Algkoolis. Peale selle lõpetamist tuli aasta kevadel on kolhoosikoosoleku mõistusega nii mõnegi masina ja ta Tõstamaa Keskkooli V klassi. protokolli kirjutatud read: "Anda seadme. Koolis õppis normaalselt. Tegi sporti Rand, Eimarile 1 paar tööhobuseid Eimar ei ole kunagi keelanud oma ja osales isetegevuses (etles, mängis inv. nr 13 ja 14, üks heinaniidu masin nõuandeid. Ta on olnud pidevalt näidendites ja koos klassiga koostasid nr.164, kahehobuse ühehõlmaline kolhoosi juhatuse liige ja praegu ise esinemiskavu ning käisid mitmes ader nr. 122, vanker nr. 118" ja läkski osaühing Tõhela nõukogu liige. ümberkaudses rahvamajas esinemas). tööks lahti. Aga tehnikahuvilist 2üüü.aastal oli tema abistavat kätt 1966.a. lõpetas Ants Tõstamaa noormeest see töö ei rahuldanud ja väga palju tunda Tõhelas muuseumi• Keskkooli karjabrigadir lüpsja aasta pärast avanes võimalus õppima toa korrastamisel ja mujalgi ei ole ta operaatori kutsega. Edasi läks ta minna traktoristide kursusele. Järgnes kunagi oma abi keelanud. õppima EPA -sse agronoomiat, sest töö traktoristina Tõstamaa ja Audru 38 aastat on ta jaganud ühiseid rõõme• siis olid ju ajad teised ja inimesed traktorijaamades ja 1958. aastal, muresid abikaasaga ja kasvatanud elasid teadmises, et meie igapäevane seoses traktorijaamade likvideerimi• selle ajaga suureks kolm last. toit kasvab meie oma maa põldudel. sega, kolhoosis "Kiir". Vahepeal tuli Peale EPA lõpetamist oli valida kaks sõduririided selga tõmmata ja teenida Ants Pirso töökohta: Saku Maaviljeluse Instituuti sõdurpoisina kodumaad 3 aastat nooremteaduriks või Jäneda Sovhoos• Mongoolias. IS. okt. 1947.a. sündis Pärnumaal tehnikumi õpetajaks. Erinevalt vane• Kolhoosis on ta töötanud traktoristina, Varbla vallas Rädi külas Möldri talus mast vennast (kes peale keskkooli mehaanikuna, keevitajana, lukk• pere pesamunana poisslaps, kellele lõpetamist ütles, et ükskõik kuhu, aga sepana. Majandite nimed on küll pandi nimeks Ants. mitte õpetajaks, sest seda ametit olen muutunud: Kungla kolhoos, kolhoos Titt oli nagu titt ikka. Aga niipea kui liiga lähedalt näinud) valis Ants "Kiir", Tõstamaa sovhoos, kaluri• jalad alla sai, enam paigal ei püsinud. Jäneda Sovhoostehnikumi. kolhoos "Pärnu Kalur", Tõhela Emal ja viieaastasel vanemal vennal 1979.a. sügisel tuli ta Tõstamaale kolhoos, osaühing Tõhela. Aga põllud oli tükk tegu, et teda ohtudest eemal osakonnajuhatajaks. 1982-1983.a. • on ikka samad, kõik kivid, kraavid ja hoida. Ja ohte jätkus, sest pisipõnni õu punane aeg (oli partorg). 1982.a. kännudki tuttavad. Töökaaslased on ja mängumaa oli sae- jajahuveski. sügisest j älle tagasi koolis. Algul temast lugu pidanud ta tehnilise taibu, Õele meenub üks suvine pealelõuna õpetajana, 1983.a. jaanuarist kuni kogemuste, kuldsete käte ning 49.a.: Pidin veskiplatsil lehma 1998.a. augustikuuni direktorina ja kohusetundliku töössesuhtumise kaljatama ja ka Antsu järele vaatama. nüüd jälle õpetajana. (järg lk 5) märts 2001 Tõstamaa Tuuled lk 5

(algus lk 4) Antsust väga lugu. Töö kõrvalt on Ants olnud innukas Kõige rohkem ise- iseõppija: Moskvas Timirjazevi nim. loomustab teda Akadeemias (jäi lõpetamata), Tartu väljend "mõnus Ülikoolis on ta õppinud psühholoogiat mees", kelle poole ja ka pedagoogikat. Praegu taotleb võib nõu saamiseks keemiaõpetaja kutset. väga erinevates Sel ajal, kui meie kodumaaks oli 1/6 küsimustes pöör- planeedist, armastas Ants vabadel duda. Õpilased, suvevaheaegadel rännata: on varbaid kellele ta kooli- leotanud Baikali kargetes voogudes, direktoriks on olnud, päikest võtnud Elbrusel ja peesitanud meenutavad neid Musta mere kallastel. Ise tunneb kõige aegu ikka hea

suuremat puudust sellest, et pole sõnaga. Tõstamaa valla vapimärgi omanikud. 1999 - I Andrei Udu, I käinud Saaremaal. Nii et on veel,mida Endel Tõnissan; 2000 - Vaike Hang, Õilme Vam'maa; avastada. Töökaaslased peavad 2001 - Eimar Rand, Ants Pirso.

Tegutsemist alustas sihtasutus Kihnu Väina Merepark

kaudu selle kõige poole püüdlemine realiseerimiseks, eriti veel kui need ei Käesoleva aasta jaanuarikuus ning ühtlasi ka tutvustamine kohapeal ole ärilised. Sihtasutusel on aga asutasid Tõstamaa, Kihnu ja j a kaugemal. võimalik küsida abi väga erinevateit Varbla vald sihtasutuse Kihnu Hetkel on juba valmis saanud Kihnu fondideit ja asutustelt nii Eestist kui Väina Merepark. Sihtasutus Väina Mereparki tutvustav voldik. ka väljamaalt. Samuti on plaanis hakkab tegelema Kihnu Väina Tegemisel on interneti kodulehekülg, erinevate õppepäevade ja reiside Merepargi arendamisega, mis oli mis võimaldab tutvustada mereparki korraldamine, et tutvustada võimalusi, siiani jaotatud vallatöötajate ja laiemalt ning samuti on tegeletud mida pakuvad erinevad kodu• Pärnu maavalitsuse spetsialistide merepargi idee tutvustamisega eesti majanduse, turismi ja põllumajanduse vahel. Sellega seoses peaks ka riigi ametnikele. Kõige olulisem siiani harud. Üheks oluliseks töövald• merepargi tegevus muutuma tehtust on aga erinevate rootsi ja eesti konnaks on ka merepargi väärtuste aktiivsemaks ja rohkem nähtavaks. ekspertide koostöös valminud "Kihnu kohta täpse info kogumine ja Väina Merepargi integreeritud objektide tähistamine. Ja kindlasti Kihnu Väina Merepark hõlmab kokku arengukava" esialgne variant. Antud tuleb veel ka igapäevaelu käigus palju 615 knl suuruse ala, millest suurema dokument sisaldab endas merepargi uusi mõtteid ja tegevusi, mida hetkel enamuse moodustab meri, kuid siia ala ülevaadet ning selles on ka antud veel ettegi ei kujuta. Selleks, et ükski jäävad ka Kihnu saar, Tõstamaa vajalike tööde ja tegevuste nimekiri, valupunkt aga kahe silma vahele ei rannikuvöönd, Lindi sookaitseala, mis peaks saama kogu merepargi jääks, oleks hea, kui kõik kel on Tõhela ja Ermistu järved koos neid edasise tegevuse aluseks. Arengukava ettepanekuid, ideid, märkusi või ümbritsevate soodega ning Sõmeri lõplik valmimine on planeeritud küsimusi merepargi kohta, mulle piirkond. Merepargi loomise mõte käesoleva aasta algusesse. Kuna sellest teada annaksid. Selleks on tekkis mõned aastad tagasi, kui otsiti merepark on loodud kohalike olude võimalik helistada tel. 052-70190 või uusi võimalusi, kuidas oleks võimalik parandamiseks, siis enne selle saata kiri e-post'i aadressil kaasa aidata piirkonna arengule • lõplikku valmimist arutatakse see ka [email protected] või jätta teade samal ajal selle loodus- ja vallarahvaga läbi, et ta sisaldaks kõiki vallamajja. Selles ei pea lähtuma kultuuriväärtusi säilitades. Sellise häid ideid ja ettepanekuid. jäigalt merepargi piiridest, kuna võimalusena nähtigi merepargi Lisaks on käesoleva aasta plaanis sihtasutus on asutatud siiski kogu moodustamist. Need väärtused, mille kevadel kõigis kolmes vallas piirkonna arengu huvides. Katsume kaitseks merepark eelkõige loodi, on merepargi päevade läbiviimine. jõudumööda kõikjal abistada. hooldatud ranna- ja puisniidud, Sellest aga täpsemalt edaspidi. kalarikkad jõed ja järved ning meri, Mida tähendab aga Kihnu Väina korras metsad ja pargid, hülged ja Merepargi loomine valdade elanikele? Parimate soovidega, linnurikkad laiud, puhtad kaevud ja Peamiselt on see lisandunud võimalus Heikki Luhamaa korras talud ning selle kõige aluseks oma mõtete realiseerimiseks abi sihtasutuse Kihnu Väina Merepark olevoma kodukohta armastav ja saada. Kui eraettevõtjatel või lihtsalt juhataja sellest lugupidav inimene. Merepargi füüsilistel isikutel on reeglina küllaltki eesmärgiks ongi erinevate projektide raske leida toetust oma ideede Tõstamaa Tuuled lk 6 märts 2001

Lp. Metsaomanikud Kevad ei ole enam mägede taga. istutamist. Metsa istutamine on jalalkuivanud puid, ka lamapuid, et Praegu on viimane aeg hakata paljudes kohtades vajalik ja ainus oleks ka rähnil kuskil toksida ja mõtlema metsa uuendamisele. Paraku võimalus uue metsapõlvkonna seentel areneda. Möödunud suvel on nii, et metsaomanike kõige suurem saamiseks. Siin on aga väga palju ka võis tähele panna, et kasel oli väga mure on kuidas kiiresti saada paberid muid võimalusi. Erametsaomanik hea seemneaasta ja praegu on väga nii kaugele, et saaks sae käima vaatab kõigepealt, kui paks on hea seemneaasta kuusel. Kuusel aga tõmmata, sest mis seal salata, eks see rahakott, sest metsa istutamine on korduvad head seemneaastad 5-7 rahamure on ka üks kole asi. Selle küllalt kallis lõbu. Maksab ju üks 4 aasta järel. Seepärast ei tasu praegust peale, et raiutud lageraied vajavad ka aastane kuuse istik keskmiselt 2 kr. ja talve ja kevadet maha magada. Kui metsastamist, on väga vähesed mets loetakse uuenenuks, kui seal märtsikuus istuda vaikse pä'ikese• mõelnud. Tasuks meeles pidada, et kasvab rohkem kui 1200 paistelise ilmaga kuusikus ja veidi mets on laen meie lastelt, mitte aga ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 kuulata, siis kostab iseloomulikku pärandus vanematelt. Kui teha väike m kõrgust peapuuliigi taime hektari krõbinat, mida tekitavad käbide statistika eelmise aasta kohta, siis kohta. See tähendab seda, et hektari avanevad seemnesoomused ja võib Audru vallas tehti lageraiet 32 ha, kohta tuleb istutada vähemalt 2000 näha kuidas tiivaga varustatud Tõstamaa vallas 88 haja Varbla vallas taime. Varem nõuti 3000 taime kuuseseemned nagu propellerid maa 145 ha. Metsa istutati aga vastavalt 6 hektari kohta, aga metskondade poole tiirutavad. Vaja neile vaid ha, 2 ha ja 9 ha. Metsa looduslikule praktika näitas, et iga langi peale jäi soodsad kasvutingimused luua. Seda uuenemisele kaasaaitamist tehti taimi üle. Ei ole ju ükski raiesmik saab teha maapinna purustamisega. vastavalt 6 ha, 4 ha ja 17 ha. See käib mingi põld, kus kõik saab ühtlaselt Soodsam aeg maapinna purustamiseks erametsade kohta, riigimetsas on asi täis istutada. Raielankidel on ikka on muidugi sügis, aga ega praegugi tasakaalus. Siit paistab kohe silma, et oksavaalusid ja suuremaid ja kõik veel kadunud ei ole. Ka raie tohutu pind on lageraiet, millega pole väiksemaid veelompe, mis võtavad käigus purustatakse maapinda. Parem midagi ette võetud. Kui vaadata veel osa pinda oma alla. Seepärast julgen on muidugi traktori järel vedada kas varasemaid aastaid, siis metsastamist öelda, et 2000 taimest hektari kohta ühte äkke, või randaali sektsiooni. On vajavate lageraiete pind on kasvanud piisab. Seda kuuse osas. Mändi tuleb ka spetsiaalselt maapinna minerali• katastroofilise piirini. Metsaseaduse § hektarile istutada vähemalt 5000. seerimiseks ettenähtud mehhanisme, 111õigel ütleb, et metsaomanik on Istutusmaterjali saamise võimalustest aga nende tellimine on kallis. kohustatud uuendama kõik raies• aga eespool. Kõigepealt vaatame neid Väikestel kuuse lankidel võib mikud ja suurema kui 0,1 ha muid võimalusi uue metsapõlve kasutada ka lihtsalt raudreha. Enne pindalaga hukkunud metsa osad saamiseks. raiet tuleb jälgida ka olemasolevat kolme aasta jooksul arvates raiest või Metsauuendamine algab tegelikult looduslikku uuendust ja seda raie hukkumisest. Sama § lõige 2-s on juba raiega, seepärast nimetataksegi käigus säilitada. Mõnes soodsas kohas kirjas, et kui lõikes 1 loetletud ala ei praegu lageraieid ja turberaieid on kuusk end hästi külvanud ja noori ole .seitsme aasta jooksul pärast rai et uuendusraieteks. Püsimetsana majan• kuusetaimi on nagu muru. Sealt on uuenenud, korraldab uuenemise datavas metsas kasutatakse valikraiet. kevadel soovitavosa taimi omaniku kulul Metsaamet (nüüd Turberaiete korral raiutakse vana mets ettevaatlikult välja kaevata ja istutada Maakonna Keskkonnateenistus). See 10-40 aasta jooksul kahe, kolme, või mujale. Taimede väljakaevamiseks on on nn. sundmetsastamise erijuhtum. enama raiejärguga ja uus mitmeid abivahendeid, aga siin ei saa Seda meil aga siiani kasutatud ei ole. metsapõlvkond saadakse vana metsa ruumipuudusel nendel peatuda. Kuuse Kinnistu võõrandamise korral läheb turbe all. Lageraiete puhul tuleb istutamine on ka omaette pikem teema raiesmiku, või hukkunud metsa kõigepealt vaadata, mis metsaga on ja vajaks võib-olla eraldi artiklit. Siin uuendamise kohustus üle uuele tegemist. Männil ja kasel jäetakse on parem esitada küsimusi, millele omanikule. See jutt käib tulundus- ja seemnepuid 20-70 tk/ha. Võib jätta ka olen nõus vastama. kaitsemetsade kohta. Hoiumetsas ei saare seemnepuid, neid aga vähem. Ei Männil sel aastal seemneaastat ei ole tohi metsa looduslikule arenemisele ole mõtet jätta seemnepuid kuusel, ja kui keegi tahab teha männikülvi, vahele segada ei kirve, ega labidaga. sest kuusk on tormihell. Seemne• siis on seemet võimalik osta. Mändi Aga, palju meil seda hoiumetsa ikka puudeks jäetakse paremate kasvu• uuendatakse nii külvi, kui istutuse on. omadustega mitte väga okslikud teel. Istutuseks kasutatakse kahe• Muidugi, ega loodus tühja kohta ei puud. Väga armetu vaatepilt on, kui aastasi männi seemikuid. Neid on salli ja eks midagi raiesmikule ikka langile on jäetud 4-5 kõverat ja võimalik saada. Kõigepealt tuleb peale kasvab ka, iseküsimus on rääbakat mändi või mõned kase selgeks teha, millist kultuuri me muidugi, et mida. Kui ilusa "reeaisad". Neid on juba parem mitte tahame rajada. See oleneb eelkõige kuuselangi peale tekkib ainult jätta. Bioloogilise mitmekesisuse metsa kasvukohatüübist ja milline oli valgelepavõsa, on asi kurjast. Kui tagamiseks jäetakse lageraielangile ka eelmise metsa peapuuliik. rääkida metsauuendamisest, siis võib• nn. säilikpuid, või nende püstiseisvaid (järg lk 7) olla nii mõnigi mõtleb just metsa osi. Siin on mõeldud kõigepealt märts 2001 Tõstamaa Tuuled lk 7

(algus lk 6) Metsamajanduskavas, või nüüd idanevusest ja päritolust 380-800 2a. männi seemikuid, hinnaga 0,65 metsamajanduse soovitustes on kõik kr/kg, männi seemnel 600-1100 kr/kg kr/tk. Tellimiseks võib helistada ilusti kitjas, aga need on eelkõige ja arukasel 300-500 kr/kg. telefonil 056493872 ja küsida hr. soovitused. Metsaomanikuian oma Metsa külvi korral tuleb seemne• Rein Annikat. Võib ka minu poole tahtest sõltuvalt muidugi võimalus ise kuluga arvestada ca 0,5-1,0 kg/ha. pöörduda. Kui Te kevadel otsustada, aga ainult ei tasu rumalusi Sel aastal on võimalik veel tellida 4a. metsakultuure rajate, siis palun see ära teha. Talvist raielanki ei tohi mingil kuuse istikuid, mis on kasvatatud näidata ka metsateatises. See on juhul kohe samal kevadel täis istutada, Rootsi suurima metsakasvatus• vaj alik statistiliste aruannete sel juhul paneb männikärsakas meie kontserni Svenska Skogsplantor AB koostamisel, sest neid andmeid päris hooIsa töö lihtsalt nahka. Peapuuliigi poolt. Eestis korraldab taimede müüki laest võtta ei saa. valikul tuleb silmas pidada, et mänd SA Erametsakeskus. Taimed tulevad Ühte asja tahaks küll südame• on valgusnõudlik ja kuusk varjusalliv Eestisse külmutatult ja on pakitud 250 tunnistusele koputada. Kui Te tulete puuliik. Kuusk tahab viljakat muldaja kaupa kottidesse. Ühe taime hind on 2 valda raiepabereid vormistama, siis mänd just kehvemat, sest kasvab ju kr. Tellimisega peab aga kiirustama. palun oma talu paberid kaasa võtta. mänd hästi nii liival, kui rabaturbal. Kodumaistest metsataimlatest 4a. Vaja on just kinnistusotsust ja Kui langile on oodata tugevat kuuse istikuid saada ei ole võimalik, katastriplaani ja kui on olemas rohukasv, siis mänd seal lämbub ja sest kõik kuluvad ära riigirnetsa. Küll metsamajanduskava, siis ka see. Ei tuleb eelistada kuuske. on aga vähesel määral võimalik tellida ole ilus sellepärast hakata Metsa looduslikule uuenemisele 2a. kuuse seemikuid Surju metskonna maakorraldajat tülitama, sest vallas kaasaaitamiseks on ka palju Reiu taimlast. Metsataimlas lähevad kulub Teie paberite väljaotsimiseks võimalusi, samuti väheväärtuslike 2a. seemikud puukooli ja välja• omajagu aega. Muidu tuleb varsti puistute rekonstrueerimiseks. Siin on kaevamisel sorteeritakse ülekasvanud hakata kasutama väljendit "Palun parem esitada küsimusi. liiga suured seemikud välja, sest tulge teine kord". Seniks aga jõudu Kust siis on võimalus saada seemet ja mehhaniseeritud puukooli istutusel tööle! istutusmateljali? Seemet on võimalik nad hästi ei sobi, küll aga sobivad Raimo Soomre saada, palun küsida aga julgesti. metsa. Ühe taime hind on 0,50 kr. piirkondlik metsanduse spetsialist Kuuse seemne hind on olenevalt Reiu taimlast on võimalik saada ka

Reformi küüsis ehk sõnad ja teod

Leib ja suudIus - õnne alammäär. viimiseks või lülitub kommunistlikule Kas mees ikka rikub seadust mehe Sooja sõnatajääb tuimaks leivakäär. kiirusele, et päästa rahva EVP-d? ilusate silmade pärast? Vastus: ainult (A. Sang) Kurb näide: 4- ja enamalapselised siis, kui tegemist on seksuaal• Eelmisest vallalehest leiame artikli pered saavad 25000 krooni eest tasuta vähemuse triumfiraadiga! "Maakorraldajate töötoast". Analüü• maad erastada. Maakorraldajatel aga, Aga võib-olla oleks siinkohal paslik SIme alljärgnevalt artikli sisu viidates objektiivsetele põhjustele, on laulda: vastavust sõnale - töö. võimalus senikaua venitada kuni kõik ....Raha paneb rattad käima, Kaheksa pika aasta jooksul on lapsed on täiskasvanud. Põhjuseks kas sa seda ei tea? maareformi käigus 60% valla maadest tuuakse lumi, pori, kaste, kulu, mis Raha eest võib seadust muuta, leidnud omaniku. Kas seda on vähe segab kõndimistja külmunud maa. kas sa seda ei tea ... või palju? Kui aluseks võtta kom• Kas erastamiseian tähtis seadussäte Soovin, et kõik, kes pole rahul munistliku maareformi läbiviimise või rahakoti paksus? Vaatleme! praeguse olukorraga maakorralduses, kiirust, mis teatavasti oli üks aasta, Üks väike maja, vallast väljaantud võtaksid sõna, sest oo. oljad pole meie siis ... on vist natuke veninudjah! teate põhjal, asub "Mätliku" maa peal. mitte. Vaid vabaduse võitlejad oo. Meie vallal, et sama tempoga Samal maal asub ka "Madisele" Laulsime endale nälja kätte, mis sest, äriartiklile - maareformile - punkt kuuluv saun. Kui te nüüd arvate, et et nälg pole kellegi varandus, aga panna, kulub veel 5,3 aastat. maa jagati võrdselt, siis elate veel midagi ikka! Venelastel pole sedagi! Teatavasti EVP-de eest saab maad ENSV -s. Maa anti lihtsalt väga ilusate erastada selle aasta lõpuni. Kohe silmade eest "Madisele". Altkäe• Riigi- ja omavalitsusega kerkib küsimus, kas vald palub valit• maksu võtmist eitasid nii abi- kui mitterahulolev suselt pikendust maareformi läbi- vallavanem. Vello Karlson Tõstamaa Tuuled lk 8 märts 2001

Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Spor tSport

vahet sõitev Tensi firma reisibuss. Kuna üle 55 kg kaaluvaid poisse Tiitli võistl usel t Edasi läks kõik nagu lepase reega. Ei polnud tehti kõigile soovijatele mingit äpardust tee peal ja 10 minutit absoluutkategooriavõistlus. Osaleda kullasadu enne võistluste algust olime rõõmsalt võisid kõik kaalud ja vanused. kohal. Registreerus 18 maadlejat.Eelringi Eesti Meistrivõistlused noortele Tõstamaa koolist läksid esimesena edukatena läbinud Tõnu ja Gerdo sumomaadlejatele toimusid teist võistlustulle Mart Randmäe ja Tõnis kohtusid omavahel finaalipääsu korda. Kui võrrelda osavõtjate arvu Kukk. Nendega kokku oli selles matsis. Seekord võidutses Gerdo, kes sel ja eelmisel aastal, on see jäänud kaalukategoorias 15 poissi. Mõlemad lõppkokkuvõttes ei kaotanud ühelegi enam vähem samaks. Võistlejad läbisid eelringid edukalt ja said pääsu oma vastasele ning krooniti ka esindasid 20 kooli ja 4 spordiklubi. võitlemaks finaalikoha pärast. Tõnis absoluutseks meistriksTõnu Tõstamaa kooli õpilased olid juba nn Kukk oma vastasele ei halastanud ja Reinfeldtil tuli ainuke kaotus vastu "vanad tegijad", sest enamusele Vinni oli kindel finalist.Mart kaotas võtta oma treeningkaaslaselt Gerdolt, Spordihoone ja osaliselt vastasedki finaalipääsu, samuti kolmanda koha sest võitluses kolmanda koha eest tuttavad. matsi ja jäi viiendaksTõnis läks soovinuks ilmselt Tõnu vastane, et Kui me kuu aega enne võistlust võiduka lõpuni j a sai kuldmedali ning seda matsi poleks olnud. treeninguga alustasime, olid nime• tiitli Eesti Meister. Võistkondlikult tõime koju kaks kirjad suured, kohale julgesid tulla Taavi Marus oli -35 kg kaalu s teine. karikat.Tõstamaa võistkond sai kokku neist pooled ning nendest omakorda Meie vapratele tüdrukutele oli kuus kulda, mis andis esikoha nii pidas vastu 75%.Kõik, kes lõpuni võistlusolukord ja matt natuke koolide kui ka spordiklubide arves• eeskujulikult kohal käisid, said ennast hirmuäratavad. Sellele vaatamata tuses. Tõstamaa koolile järgnesid ja oma oskusi näidata ka teistele. võitles Stiina-Riin Saar välja teise ja Lustivere Põhikool 2 kulla ja 25. veebruari hommik polnud aga nii Mari-Liis Vahkel kolmanda koha. Põltsamaa Ühisgümnaasium ning roosiline midagi. Pakane oli bussi Aasta vanemate seas näitas Stiina• Rakvere Reaalgümnaasium 1 kullaga. kallaloma töö teinud ja asi kiskus Riin üles äärmist võitluslikkust ja Tõstamaa Spordiklubile järgnesid kurvaks. Peaaegu oleks 2 üritust vastu alistas kõik vastased. Tasuks kuld• Jõgeva SK "Ramm", Vinni SK taevast lennanud, sest lisaks meile oli medal, teise koha napsas konkurentide "Sakura". vastutusrikas esinemine ees ka Ene eest Meelika Lehola. Kristiina Oli tore päev. Tagasisõitki möödus Lehtsalu juhendatavatel "Rõõmu• Reinfeldt sai kulla +45 kg tüdrukute kiiresti, sest bussijuht pani MR.Bean-I rullidel" Paides. Sellele kõigele aga hulgas, alistades samuti kõik oma filmi ja siis polnud aega magama reageeris väga operatiivselt valla• vastased. jäädagi. vanem Toomas Rõhu, kes ohverdas Poiste C-vanuseklassis olid eelmise Märtsi viimasel päevalootab ees magusa uneaja olukorrale lahenduse aasta kogemusega Tõnu Reinfeldt ja vanemate vanuseklasside võistlus. otsimiseks.Enamus autoga lapse• Gerdo Karotam.Tõnu oli aasta tagasi Vaatame, kuidas siis läheb. vanemaidki olid juba nõus Vinni viimaste hulgas, nüüd aga ei andnud sõitma. Lõpplahendus oli aga selline, võimalust ühelegi oma IS-st et valla buss käivitus äkitselt ja viis konkurendist.Gerdo vahetas eelmise Kairi Kuur meid Pärnu, kus ees ootamas välismaa aasta hõbeda meistrikulla vastu.

Võistlustulemused: 14. Laivi Noppel 31.51 Suusapäev I Hardo Vahemäe 21.14 15. Egle Niine 32.54 II Mihkel Lühiste 23.30 16. Taavi Tõnisson 33.12 Lumi tuli maha ja ... Tõstamaa III Lauri Sahtel 23.44 17. Andre Väli 33.49 Spordiklubi korraldas selle ning 4. Maarja Lühiste 24.25 18. Erge Saare 36.38 vastlapäeva kokkulangemise puhul 5. Dmitri Mehhovits 25.56 19. 1mbi Alpius 39.28 suusapäeva. Suusavõistlushimulised 6. Tiina Kapten 26.11 20. Mario Pusse 40.34 said läbida 5km pikkuse raja ajale ja 7. Sander Niidas 26.45 21. Eero Laansoo 43.40 võidusõidust mittehuvitatud 8. Alar Karjel 26.58 vallakodanikud matkata. Rada algas 9. Liia Oidjärv 28.00 Kasutage allesjäänud lumiseid päevi kõigile seltsimaj a eest ning lõppes 10. Epp Tuisk 29.20 ja sisseaetud suusaradu talvega staadionil sauna ja supiga. Osavõtjaid 11. Gerol Jugala 30.50 hüvastijätuks. kogunes 65. 12. Ranno Vahkel 31.46 13. Erika Leetmaa 31.50 Spordiklubi märts 2001 Tõstamaa Tuuled lk 9

hea ülevaade toimuvast. Ja llliS SllS 18. Rando Rand 4.29,69 JääralIi lõpuks toimus? 19. Jaak Jürgens 4.45,32 Kõigepealt läksid rajale naisautojuhid. 20. Viljar Kaal 5.02,79 Tõstamaal Nii mõnegi mehe süda peksis äravait Katkestasid Alal' Siine, Ants Allikas, kui naine autoga kolm tiiru rajal Urmas Isand, Jaanis Soonisoo, Tänu toetajatele Einar Härm, kihutas. Kas armsad asjad ikka Margus Tuulmees, Endel Vahemäe, Päästeamet, Teemeistri jaoskond, Janno Annus, Enn Maasind. Tõstamaa Kaubanduse oü, Valla• tervetena finisisse jõuavad? Jõudsid kõik: valitsus, Tõstamaa Spordiklubi, Lisaks autodele, mil veavad esimesed Tõstamaa Saeveski ja baar 'Täring" • I Kille Kiinvald sai 3. märtsil teoks Tõstamaa 3.38,96 või tagumised rattad - oh üllatus, II Merike Tuulmees 3.42,81 üllatus - on ka selliseid, millel veavad autojuhtimishuviliste lumerajasõit. III Zeena Kask 3.48,55 kõik neli ratast. Viimasest jäärajasõidust järvel on 4. Kaidi Lumera 3.55,18 I Jaanus Einsok 3.43,13 möödunud piisavalt aega. Vahele tulid 5. Annika Harkmann 4.14,56 II Janno Aringo 3.45,65 bensiinikriis ja Eesti Vabariigi taas• 6. Piret Press 4.20,26 III Peeter Lapp 3.53,85 tamine ning eks viletsatel ilmastiku• 7. Ülle Palits oludel on oma osa olnud. Nüüd oli 4.54,97 4. Sergei Kaskin 3.57,53 5. Karmo Kuura 4.26,91 aeg uueks katseks küps. Järgmistena lubati rajale noorem Asi sai alguse sellest, et pikamaa• generatsioon. Siin tulid ka esimesed autojuht Kalle Kask kodus puhkust Noored poisid ja kiired autod veetis ja tegevust otsis. Kaaslaste lumerallisõidud ja katkestamised. meeldivad enamusele meist ja ürituse viimane sõna kuulus neile. Mida leidmine polnudki nii raske. Platsi I Lauri Karotam pakkus välja vallavanem Toomas arvab kogu toimunust osavõtja: "Oli II Rainer Rand Rõhu, ettevalmistustööd võtsid enda tore päev, uskumatult palju rahvast. III Viljar Kaal Sain end teistega võrrelda ja tore oli. kanda Leino Blasen teemeistrina ja 4. Jaan Miidu Avo Miidu traktoriroolis, Päästeameti Aitäh tegijaile!" Lauri Sahtel ja Sven Jürgens pealtvaataja: "Tulime siia kogu perega mehed Kuldar Miidu ja Jaan Pall raja katkestasid. kastjatena. Bensiinitankla kõrvale ja kõige rohkem kaifisid üritust rajati igati tore lumerada autojuhtidele lapsed. Oli mõeldud soojendusele ja kõhumurede leevendamisele. Näeks proovisõiduks. Aga kaua sa üksi ikka Kolmas võistluskategooria - mehed: I Madis Ülemaantee tiirutad või oma naist koolitad • 3.25,15 kultuurimajas pidudel ka nii palju II Algis Kiinvald 3.28,72 võidusõitmine ju hoopis põnevam. rahvast. Loodame, et järgmisel aastal III Leino Blasen 3.30,58 kohtume siin taas." Enne võistlusi tuli rada sulgeda, sest 4. Kuldar Miidu ebaõnnestunud sõitude tulemusena 3.32,44 korraldaja: "Rahvast tuli loodetust 5. Elmo Vahemäe 3.33,09 rohkem. Kahjuks ei olnud Audru olid kurvid sirgeks sõidetud ja rada 6. Einar Härm vajas kohendamist. 3.34,00 poolt kedagi. Tahaks väga tänada 7. Janek Press 3.35,66 Laupäeva keskpäevaks kogunes raja toetajaid. Kingituste laualolid karikad 8. Meelis Pert 3.39,19 -kõrvale autosid ja autojuhte kogu Spordiklubi poolt ja meened 9. Kaido Tammeleht 3.40,50 vallast ning mõned sõbrad-tuttavad sponsoritelt. Aitäh Teemeistri Ja 10. Paul Karotam 3.42,94 kaugemaltki. Külma peletamiseks Päästeameti meestele, kohalikule 11. Indrek Meras 3.43,75 võis juua kuuma teed või hõõgveini politseinikule Algis Kiinvaldile, 12. Kalle Kask 3.46,31 saeveski meestele lõkkemateljali eest. ning kui sellest väheks jäi, soojendada 13. Marko Esko ihuliikmeid mõnusa lõkke ääres. Kel 3.48,18 Mis seal salata - mõte liigub edasi 14. Aro Kütt eluaastaid kümnest veidi siia või 3.50,57 järgmisse aastasse. 15. Valdur Palits 4.05,22 sinnapoole, olid kõige leidlikumad ja Saara Ziguli 16. Janek Tuulmees 4.13,66 võtsid sisse istekohad tuletõrjeautol 17. Toomas Siim 4.15,36 otse lõkke kõrval - soe istumine ja Tõstamaa Tuuled lk 10 märts 2001

Miks pidu ära jäi

Selleks, et kõik täpselt ära rääkida, võimalikult ruttu otsida uus esineja. kas viitsitakse välja tulla VOl el. peab alustama kaugemast ajast. Lausa vedas, et vaba oli ANE, kes Niimoodi on väga raske pidu Sellel aastal on püütud rahvamajas küll alles vähe tuntud on, kuid kelle organiseerida, kuna rahvamaja peab organiseerida kolme pidu. muusika paelub igas eas inimesi. Peol ennast täpselt samuti ise ära Esimene oli jaanuarikuine disko, kus oli 43 inimest. majandama nagu iga inimene. Kui oli rahvast väga vähe. Diskorid pidid Hiljem asja uurides, leiti põhjuseks raha ei tule sisse, siis pole seda ka leppima vaid kolmesaja kroonise küll seda, et pileti hinnad on kallid, välja anda. tasuga (tavaliselt alla 800 krooni kui seda, et ansamblid polnud küllalt Seoses sellega palun mõistvat ükski diskor välj a ei tule). tuntud. Põhjuseid leiab ju alati. suhtumist piletite eelmüüki. Järgmine üritus oli Eesti Vabariigi Selgituseks pileti hindadele: Odavamate ansamblite puhul pole sünnipäevale pühendatud kontsert• kuulsamaid ansambleid ja esinejaid eelmüüki vaja, sest tavaliselt saab aktus. Esinesid meie keskkooli tänapäeval alla 10000 krooni on väga vajaliku summa peo lõpuks ikka folkloorirühm, rahvamaja folkloori• raske leida. See eeldab, et peololeks kokku. rühm "Vokiratas" j a algklasside 40 kroonise pileti puhul vähemalt 250 Soovin teile kõigile ilusat kevade rahvatantsijad. Kontsert oli väga kena, inimest. Selleks ongi vajalik piletite tulekut ja loodan, et järgmisel peol, aga esinejaid oli saalis mitu korda eelmüük. mis toimub aprilli lõpus, olete kõik rohkem kui vaatajaid,kuigi üritus oli Eelmüügist ostetud pileti puhul saab kenasti kohal ja ka rahvamaja püüab tasuta. valida omale laua ja seltskonna, teile pakkuda meeldivaid esinejaid ja Õhtuks oli kutsutud esinema ansambel kellega koos olla. Saab soovi korral lustakat pidu. "Vanaviisi", kes kõikjal alati saalid katta endale kena peolaua ja mõnusalt Maire Adler rahvast täis toob, kuid Tõstamaal aega veeta. Rahvamaja juhataja osteti eelmüügist vaid seitse piletit. Küsitledes inimesi 9. märtsi peo Selleks, et pidu päris ära ei jääks, tuli suhtes, ei teadnud paljud midagi sellele ansamblile ära öelda ja öelda. Arvati, et ju siis õhtul paistab,

(Lahendajale auhinnaks I mIj. liiri) Ristsõna koostas Vello Tamm. RistsõnaMaskeeriTäidaUniKaguEnnemei valmistam.. MinistriteoeakateRing Armast.pÜ tunne TaktsammM.NimiMootoriHakkaaEhitus-VõrguSuhkurMetslookPärisVirelemaRiietuseseV Laine!iseNurmRänisiidVHõbe Hobuse!Vnõel Piirilinnvenek.union anna.MesiLiitv.riikKÜsitlusherdamakuubeSovietkodu<ÜmbritsebTsitaat550.Kuu karvalised... aastaUhmerTeraTaevatÜÜo Etn.oÜksid number ,~!. PalliKäänelöö- V1"-Ing.Pinna·./'\/..>AeakondmiseVolitamaI>HaniriistVVKiudainemustriga'/\lood/\/\ KoduloomSpordi-EelistamaEestisPaoagoikuinöörkallisVAmetiÜhin5. Elem. 104. nõukoguKuupäeva2.Hiiupäev "- "-1"- < viliasaak laevaköitepÜss!1"- Lena õis kassEnding.k.. 1/17V1"'-/\//1"'-"'-..-/"-./t>/"\/'\/'"'\../t>/\'\t>'\t>t>>'\1"'-\/>'\/\ V ",-/, < TrepiV> osa \I , 1/1/1/ Ülev 1// 1/ ~ 1/ \I \/ t>\/(K( \I V ) < >< \I\I > ./ ./ Solgutatud !riidium > Kelvin 1"'-. märts 2001 Tõstamaa Tuuled lk 11

Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu Ajalugu

Kirjutatud on ... Kiraste Hants käis Tõstamaa paruniga kohut.

lKirikali jutustus Tõstamaa õigus ja luba veskit uueste üles selleaegne Tallinna ajaleht endistest oludest: ehitada, mida aga mõisaherra "Virulane" tunnistas selle "Tõstamaa mõisa ja vald oli enne ikkagi pole lubanud. Hantsu kuulujutu tühjaks. Hants oli ja jäi Helmersenide (rahvasuus õigusest ütleb rahvasuu, et tänapäevani kadunuks ja ei tea "Helmis") omandus, aga pärast Peeterburis olnud tallabakinda täis keegi ta omastest, kuhu ehk mis teoOljuseaja järgus ja tuttavaks õigust, aga kodus mitte kinda temast on saanud. Veski ehitus ja saanud vastuhakkamiseajal pöidla täitki. Hants läinud uueste kohtuskäimine oli nii umbes nüüd Wilhelm Stael von Holsteini jagu. kaebama ja selle kaebetee peal on sada aastat tagasi. Hantsu Rahvasuu räägib, et Helmis on Hants ka jäljetult ära kadunud. järeltulijaid elab praegu Tõstamaal vaesuse pärast mõisa ära müünud. Kohtus käimine kestis Helmise ja ja Pärnus ja üks pojapoeg on Vaeseks olevat Helmis sellepärast Hantsu vahel mitmed aastad ja praegune Harjumaa rahvakoolide j äänud, et ta Kiraste Hantsuga Helmis on selle kohta inspektor M.Hantser.Ka Tõstamaa kohut käinud. Kiraste Hants ütelnud: "Olgu mul ühes jalas mõisa uus omanik ei annud Hantser oli oma loaga pukkveski saabas ja teises viisk, aga Kiraste kellegile veski ehitamise luba. ehitanud ja sellega enese ja teiste Hants peab kaduma." Hants Mõisal oli enesel ainukene külarneeste vilja hakanud kaduski. Rahvas rääkis, et Helmis vesiveski ja sellel pidi terve jahvatama. Tõstamaa mõisa pidas on nii palju meelehead maksnud, et vallarahvas oma vilja jahvatama. mõisa ja valla vilja jahvatamise ta ise vaeseks jäi ja mõisa ära Kui hiljem teoorjus kadus ja enese ainuõiguseks ja laskis mõne müüs. talusid hakati müüma, siis võeti nädala jahvatamise järele Kiraste Kiraste kadunud Hants oli kaugel ostukontrahti veel tingimine sisse, Hantsu veski maha raiuda. Hants oma ümberringi kohtukäimisega et ostja ei tohi enese maa peale hakkas kohut käima, käis Riias ja kuulsaks saanud ja rahva seas oli veskit ehitada ja praegu on Peeterburis, millest rahvasuu omal alles 1885.aastal jutt liikumas, et suurema jao Tõstamaa valla ajal imelugusid teadis rääkida. Hants on Tallinnast müüritult taluostu kontrahtides see keeld Riigi pealinnast antud Hantsule juhtumisi üles leitud, aga olemas."

Võitlus Tõstamaa valla volikogus.

Tõstamaa vallas oli, nagu lSutt veel pole kohta kirjutatud. kandidatidele hääle andnud. Nagu teatab, kolm aastat tagasi maksu Tõstamaa vallavanem Mihkels ma Tõstamaa meeste jutust aru jaotamise pärast võitlus. seletab selle kohta, et saan, ei ole võitlus mitte puhtalt "Meid oli aga volikogus kõigest 4 maatameestele mitte ei ole tahetud peremeeste ja vabadikkude vahel, lahtist meest, teisi 12. Meie ülekohut teha. Esiteks olevat vaid Tõhela meeste (enamus ettepanek ei läinud läbi, saime sulaste ja vabadikkude kümnikud peremehed) ja rannameeste katse eest ainult pilget. Teised liig liikuvad - täna siin, homme (enamus rentnikud ja vabadikud) lahtiste meeste asemikud olid seal, teiseks paluvat sulaste vahel. Tüliõunaks on uue peremeeste pojad, "troonipärijad" asemikud ise, et neid ei valitaks, vallamaja koha küsimus." j .n.e. Pärastpoole suruti ka need sest volikogu koosolekutel minevat üksikud volikogust veel välja ja palju kallist aega kaotsi ja nüüd on lahtiste meeste kolmandaks on pea pooled Eesti Kultura (Tartu, 1913.) asemikkudeks peremeeste pojad ja vabadikkude eneste asemikud just Lehitsenud Silvi Rand need peremehed, kelle nime peale peremeeste ülesseatud Tõstamaa Tuuled lk 12 märts 2001 Õnnitleme märtsikuu sünnipäevalapsi! 71 70 70 70 65 65 60 50 50

Tervitame uut vallakodanikku! Reedel 16.märtsil kell 12.00 Liljaja Peep Karbus - tütar Liis - 02.03.2001.a. TÕSTAMAA RAHVAMAJAS

Teade Tõstamaa valla beebidele TÕSTAMAA VALLA LASTE Lapsed, alates 6-st elukuust, on oodatud V LAULUVÕISTLUS kolmapäeviti kell 11.00 Taastusravikeskusesse BEEBIKOOLI. Osa võtavad ka Varbla valla lapsed. Esinevad rahvamaja liikumisrühmad ja Üürin suvila või korras väiksema on ka üllatusesinejad. maamaja looduslikuIt kaunis kohas alates aprillikuust. Tule kuulamaja vaatama. Tel.OSl 001 15 Lii

Kooli teated

15. märtsil LOENGKONTSERT "Tutvume vaskpillidega" algus kell 10.15 Selmaja Viktor Roos 5.algusegaaprill LASTEVkell 17.00ANEMATE ÜLDKOOSOLEK~3;-~~ :St""m~~~ kavas: 1) näitetrupi esituses etendus "Pole kuuldud loost kurvemast... " 2) kokkuvõte I poolaastast 2000/2001 50 3) uus õppeaasta 2001/2002 4) j ooksvad küsimused 5) klasside koosolekud ...mets mÜhama

Il. aprillil LAHTISTE USTE PÄEV ja kägu Oodatud on kõik lapsevanemad ja kukk 'ma jääb ... koolielust huvitatud kaaskodanikud!

Toimetus: Lea Rannik Tõstamaa Raamatukogu tel. 96 184 [email protected] Alo Adler Tallinna Tehnikaülikool tel. 96231 [email protected] Trükkinud OÜ Hansaprint