EESTI STATISTIKA KUUKIRI

REC UEIL MENS UEL DU BUREAU CENTRAL DE STATISTIQUE DE L'ESTONIE

1940 APRILL

SISU:

Avalikud raamatukogud 1938/39. a. Tulekahjud 1939. a. Raudteelaste tööõnnetused 1938/39. a. Valis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1939. a. Tööstustööliste haiguskindlustus 1938. a. Mootorsõidukid 1.1 1940. Mootorsõidukite liiklemme üle piiri 1939. a. Töötülid 1939. a.

Nr. 221(4) '.'C^^'"' ^: '.î^;,:.''.; ^"Nr.:221(4) RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO BUREAU CENTRALDESTATISTIQUE DEL'ESTONIE SISUKORD TABLE DES MATIÈRES

Lk. Page Avalikud raamatukogud 1938/39. a.—-A. Tuisk 161—166 Bibliothèques populaires en 1938139 161—166 Tulekahjud 1939. a. — V. Feldman . , . . 167—172 Incendies en 1939 167—172 Raudteelaste tööõnnetused 1938/39. a.—K. Eaid 173—178 Accidents du travail du personnel des chemins de fer en 1938 j39 173—178 Valis- ja rarmasõit ning kauba- ja reisijate­ Navigation et transports maritimes en 1939 . 179—183 vedu 1939. a. — J. Kits ...... 179—183 Tööstustööliste haiguskindlustus 1938.a. — Assurance-maladie des ouvriers en 1938 183—198 K. Raid ...... 183—198 Mootorsõidukid 1. I 1940 — J. Kita .... 198—203 Véhicules à moteur en 1. I 1940...... 198—203 Mootorsõidukite liiklemine üle piiri 1939. a. — Mouvement des voitures automobiles traversant J. Kits . . 203—204 h frontière • 203—204 Töötülid 1939. a. — R. Sõrmus 205—207 Conflits dutravaü en 1939 ...... > 205—207

ALATISED TABELID — TABLEAUX PERMANENTS (Standard- numerat- Numération sioon) Tab. 1. Väliskaubandus martsia . . . . . 208 Tab. Commerce extérieur en mars 208 „ 2. Väliskaubandus muude riikidega . . 542* Commerce extér. avec les autres pays 542* „ 3. Väliskaubanduse tähtsamad ained 542* Commerce extér. des princip. articles . . 542* Piiritusmonöpol 216 Ventes d'alcool 21S „ 6. Riigiraudteed veebruaris ...... 209 6. Chemins de fer en février . . . . . 209 „ 7. Tallinna sadama tegevus märtsis ...... 208 7. Mouvement du port de Tallinn en mars ...... 208 „ 8. Eesti Panga äriseis 31. ni 1940. . 208 8. Bilans de la Banque d'Estonie le 31. III1940 . . . 208 „ 10. Era- ja ühispankade äriseis 1. X—1. XII 1939 . . .'• 51* 10. Situât, financ. des langues 1. X — 1. XII1939 ... ; 51* „ 11. Üksikute pankade äriseisu summad 1. X—1. XII 1939 51* 11. Bilans des princip. banques l.X — 1. XII1939 . . - 51* „ 13. Valuutahinnad Tallinna börsil märtsis 210 13. Cours du change à Tallinn en mars 210 „ 14. Riigipiirist ülesõifcnute arv veebruaris ja märtsis . . 211 14. Mouvement frontier en février et mars ...... 211 ., 15. Linnade rahvastik märtsis 210 15. Mouv. de la populat. des villes en mars ...... 210 Liikvel olev raha . 596* Circulation fiduciaire 5.96* Pankadevahelise arvekoja tegevus . :. 596* Mouvement de la chambre de compensation ..... 596* Protestitud vekslid 596* Effets protestés...... ' 596* Kapitali-emissioonid . 596* Émissions des capitaux 596'* Tööstustoodang Production de quelques industries . . . 596* Loomataudid . 596* Épizooties 590* Tapamajade tegevus 596* Fonctionnement des abattoirs 596* „ 24. Hulgimüügihinnad märtsis . . 212 24. Prix de gros en mars 212 „ 25. Toiduainete maksumus kalorilise sisalduse järgi. . . 213 25. Coût de denrées alimentaires à la base de Uur valeur nutritive . 213 26. Turuhinnad märtsis • . 214 se. Prix de détail en mars 214 27. Elatusmaksumusmdeksid 213 27. Nombres-indices du coût d-e la vie . 213 28. Hulgimüügiindeksid 213 28. Nombres-indices de prix de gros 213 29. Tööturg märtsis 211 20. Marché du travail en mars 211 30. Tööstusettevõtted ja töölolu 1. märtsiks ...... 215 30. Entrepr. indust. et leur main-d'oeuvre au 1. mars . . 215 33. Nakkushaigused veebruaris ...'.' 21(5 33. Maladies contagieuses en février 210 Abiellumus, sündimus ja suremus ...... 210 Mariages, naissances et décès 210 Alatiste tabelite koostamisviis vt. nr. 182(1) —1937, lk. 33.

*) Viimased andmed ilmunud eelmistes kuukirjades. Par * sont désignés les tableaux parus dans les NN précédents.

Ilmunud 30. aprillil 1940. RIIGI TRÜKIKOJA TRÜKK A. Tuisk.

AVALIKUD RAAMATUKOGUD 1938/89. a. BIBLIOTHÈQUES POPULAIRES en 1938J39.

1. Kogude ja raamatute arv, lk. 161. 2. Raamatukogude koostis, lk. 103. 3. Raamatukogude kaswatamine, lk. 103. 4. Kulud ja tulud, lk. 165. 5. Võrdlusi välisriigega, lk. 160.

Avalikke raamatukogusid töö­ Raamatute arv kogndes 1938/30. a. — Nombre des livres en 1938/39. tas 1938/39. a. 736, neist lin­ 1. Kogude ja raa­ 1. Raamatuid kesk­ matute arv. nas 57 ja maal 679. Peale selle miselt — Nombre Nombre des bibliothèques moyen des livres et livres. oli rida harukogusid ja osa­ 31. III 39 kondi. Ühele Selles ülevaates on endised alevid (said linnaõigused 1. V1938) kogule esmakordselt toodud linnade rühmas, varem need olid koos maadega. Par une Ümberpaigutamise tagajärjel linnade rühm suurenes 15 kogu, biblio­ thèque 25,8 tuh. köite, 2 350 lugeja ja 43,4 tuh. laenutatud raamatu võrra. Maade rühmas on vähenemine raamatute arvus 4,2%, lugejate — Linnad — Tilles . 5Ï S0T 881 5 826 4,1% ja loetud raamatute arvus 6,5%. Maade suhtarvudesse on selle Tallinn .... 73) 95 7271) 13 675 ümberpaigutuse mõju järgnev: Antsla .... 1 1756 1756 Elva 1 970 970 maad ühes maad ilma Haapsalu . . . 4 062 2 031 end. alevitega end. aleviteta Jõgeva .... 1 1351 1351 Jõhvi 1 2 177 2177 100 elan. kohta 77 raamatut 76 raamatut Kallaste . . . 1 1396 1396 lugejaid rahvastikust 7,2% 7,1% Keila .... 1 2 411 2 411 Kilingi-Nõmme 1 1832 1832 100 elan. kohta laenutati. . . . 90 raamatut 87 raamatut Kunda . . . . 1 i643 1543 Kuressaare . . 8 328 4 164 üht raamatut laenutati keskm. . 1,2 korda 1,1 korda Kärdla . . . . 1 1011 1011 Mustla . . . . 1 1218 1218 Alevite rahvastik, suuremate lugejatena, hoidis maade laenu- Mustvee . . . 2 2 499 1250 Mõisaküla . . 1 1917 1917 tus-arvu kõrgemal, kuid üldiselt on muudatused väga väikesed. Narva .... 4 26 859 6 715 Nõmme . . . 1 5 908 5 908 Otepää . . . . 1 1211 1211 Kirjandust oli av. raamatukogudes 31. märtsiks Paide . . . . 2 4 840 2 420 1939. a. 883,6 tuh. köidet, linnades 297,0 tuh. ja maal Paldiski. . . . 1 2 285 2 285 Petseri . . . . 6 793 3 397 585,7 tuh. köidet. Aastate jooksul on kogud kasvanud Põltsamaa . . 1 1219 1219 Pärnu . . . . 0 25 565 4 261 järgnevalt. Rakvere . . . 2 7 423 3 712 Sindi 1 3 366 3 366 31. III oli tuh. köiteis: Suure-Jaani . 1 2 385 2 385 Tapa 1 2 054 2 064 üldse linnas maal Tartu 3 58 773 19 591 Tõrva . . . . 1 890 890 1939 884 298 586 Türi 1 2 864 2 864 1938 861 267 694 .Valga . . . . 2 5 907 2 954 1937 827 258 569 Viljandi. . . . 1 6 038 6 038 2 1Ö36 792 247 545 Võru . . . . 5 303 2 652 1935 745 233 512 Maad — Arrondiss trn 585 UÙ 8n 1929 439 142 297 Viru . 76 71192 937 Järva 66') 54 403") 825 Harju 1037) 83 934 815 Võrreldes eelneva aastaga on köidete arv kasvanud Lääne 49 41846 854 Saare 408) 33 066 827 30,7 tuh. võrra ehk 3,6%, kusjuures kogudesse muret­ Pärnu 73 63 285 867 Viljandi 55 50 083 911 seti 45,3 tuh. uut köidet ehk 5,3% ja kasustusest kõr­ Tartu. 99») 87 185 881 valdati 14,6 tuh. köidet ehk 1,7% arvust aasta algul. Valga. 25 19 776 791 Võru . 62") 56 051 904 Raamatuk. varustamist uue kirjandusega võrreldes Petseri 2311) 24 868 1081 varemate aastatega näitavad järgn. arvud. 1936/36. a-1 tldsc — Total 728 883 030 1314 x) Harukogud ja osakonnad iseseisvate aruannetega arvestatud eraldi kogudena. ") Elanike arv 1. III 1934 rahvaloendusel. 3) Siitpeale esitab Tall. 1. Keskraamatukogu Nooitekogu iseseisva aruande, varemalt oli Keskraamatukogu juures. *) Peale selle käsikogus 6 515 r., M. Martna kogus 8 990 r., arhiiv-raamatutogus 18 327 r. ja arhiivis 6 875 r. Kokku 131 434 köidet, 100 el. kohta 95 k. l) Järvamaa av. rmk. võrgus üldse 67 kogu. a) Peale selle Retla Rahvaraamatukogu Seltsi rmk. arhiivis 631 r. ') Saaremaa av. rmk. võrgus üldse 42 kogu. 8) Harjumaa av. rmk. võrgus üldse 104 kogu. *) Tartumaa av. rmk. võrgus üldse 100 kogu. 10) Võrumaa av. rmk. võrguB üldse 64 kogu. u) Petserimaa av. rmk. võrgus üldse 24 kogu. 162

Raamatute arvu muutumine 1938/39. a. Raamatuid 100 elaniku kohta 31. III: Mouvement du nombre de livres en 1938/39. 1939 1938 1937 1936 1935 2. % arvust 1. IV 38 Viru 66 65 63 60 54 Arv — Nombre En % au nombre Järva 111 111 104 102 93 au 1. IV 38 Harju . . 95 92 86 85 82 Lääne 61 55 53 49 •8 59 1 Saare 64 62 61 59 55 I "al l Pärnu 92 93 91 85 81 I wii I P -3 i Viljandi 85 87 84 80 78 Tartu 77 75 72 69 63 Üldse — Total 45Ž90 14 SIS 30 675 5,3 i,ï 3,6 Valga 77 72 68 67 65 Linnades — Villes . 15 073 7 324 7 749 5,2 2,5 2,7 Võru 74 72 69 66 61 Maades — Arrond. . 30 217 7 291 22 926 5,4 1,3 4,1 Petseri 41 42 39 36 33 alanud langusele järgneb käesol. aastal arvu kasv. Kokku 76 75 1% 69 64 Avalikud raamatukogud täienevad kõigis mais Uut kirjandust muretseti raamatukogudesse üldiselt järjekindlalt ja ka võrdlemisi ühtlases tempos. 1000 köiteis: Raamaturikkamaiks ja hoogsaimalt kasva väiks on üldse linnas maal Järvamaa kogud; Harju-, Pärnu- ja Viljandimaa suht­ .... 45,3 15,1 30,2 1937/38 40,6 13,5 27,1 arvud asetsevad samuti pealpool maade keskmist; 1936/37 45,8 13,2 32,8 Petserimaa kogud on jäänud, hoolimata pidevast kas- 1935/36 54,4 16,2 38,2 It aamatut a sisa j a keel % üldarvust 31. III39. 1934/35 63,4 15,5 47,9 Répartition des livres en % au nombre total, le 31. III 39. 1928/29 60,4 16,5 43,9 3. Sisu järgi Keele järgi Viimasel aastal on kogud saanud uut kirjandust D'après le contenu D'après les langues 4,7 tuh. köidet rohkem juurde kui eelneval aastal, kuid ., es samal ajal kõrvaldati ringkäigust 5,4 tuh. köidet enam il 1 e. a-st ja tegelik kirjanduse juurdekasv kogudes jäi lil s 'S •S eelnevast aastast vähe tagasihoidlikumaks. Kuigi kir­ H 37•5 fi1* ° a g § P $ 1 il Se janduse ostuks kulutatud summa tõusis 89,o tuh. kr-lt £. Il (fis) •Sia e. a. 95,2 tuh. hr-l& käesoleval aastal, on ühe köite Linnad — Villes . . 56,5 39,6 3,9 57,2 16,0 33,5 3,3 keskmine maksumus vähe langenud — e. a. 2,19 Ar-lt Tallinn . . 50,5 45,8 3,7 60,2 10,2 10,4 7,2 käesoleval aastal 2,10 hr-le. Antsla . . 56,2 35,5 8,3 100,0 Elva . . . 69,0 31,0 96,5 1,5 2,0 Haapsalu . 70,4 29,6 64,9 34,2 0,3 0,6 Arvestamata võimalikke ebatäpsusi kingitud raa­ Jõgeva . . 69,4 29,8 0,8 95,9 4,1 Jõhvi . . 59,0 39,7 1,3 98,1 0,2 1,7 matute mitteõige märkimise tõttu aruandeis, maksus Kallaste . 73,9 25,3 0,8 39,5 60,5 1 av. raamatukogusse muretsetud köide keskmiselt : Keila . . . 49,0 46,2 4,8 100,0 Kil.-Nõmme 60,7 37,4 1,9 100,0 1938/39. .... 2,10 hr 1935/36 1,51 kr Kunda . . 61,3 33,6 5,1 98,7 0,6 0,6 0,1 Kuressaare 62,1 37,1 0,8 49,7 47,9 1,9 0,5 1937/38 2,19 „ 1934/35 1,29 „ Kärdla . . 68,1 31,4 0,5 99,9 0,1 Mustla . . 59,7 38,5 1,8 100,0 1936/37 1,82 „ 1033/34 1,30 „ Mustvee . 70,6 28,7 0,7 43,0 0,1 56,9 0,0 Mõisaküla . 65,4 33,7 0,9 99,0 0,5 0,3 0,2 Narva . . 54,4 33,4 12,2 24,4 14,4 59,9 1,3 Võrreldes rahvastikuarvuga oli kogudes kirjandust Nõmme . . 66,2 27,4 6,4 72,2 9,4 17,3 1,1 järgnevalt. Otepää . , 67,1 31,2 1,7 100,0 Paide . . . 69,5 28,3 2,2 45,9 51,7 2,3 0,1 Paldiski . 65,3 31,8 2,9 81,4 8,7 9,5 0,4 Kirjandust 100 elaniku kohta köiteis : Petseri . . 66,8 31,4 1,8 35,9 0,4 03,3 0,4 Põltsamaa. 73,2 22,5 4,3 100,0 üldse linnas maal Pärnu. . . 62,7 35,5 1,8 65,3 22,1 8,8 3,8 1939 79 85 76 Kakvere. . 71,5 27,5 1,0 53,4 34,4 12,0 0,2 1938 77 82 75 Sindi . . . 49,2 47,4 3,4 98,9 0,1 0,4 0,6 Suure-Jaani 56,4 42,1 1,5 100,0 1937 74 79 72 Tapa . . . 06,8 33,2 99,6 0,1 0,3 0,0 1936 71 76 60 Tartu . . 51,7 44,9 3,4 40,0 13,9 43,4 1,8 1935 66 72 64 Tõrva . . 60,0 38,0 2,0 100,0 Tim . . . 65,0 32,6 2,4 91,5 2,9 5,3 0,3 1929 38 42 36 Valga . . 56,4 39,5 4,1 80,5 17,3 2,1 0,1 Viljandi 57,9 39,2 2,9 84,6 8,9 4,4 2,1 Olgu tähendatud, et need suhtarvud on võetud 1934. a. rahva­ Võru . . . 62,8 32,1 5,1 52,6 30,0 10,6 0,8 loenduse rahvastikuarvu alusel, sest maade jaoks värskemad rahv.- Maad — arvud puuduvad. Kuna rahvastikuarv on vahepeal kasvanud, siis Arrond, 64,3 34,3 1,5 95,1 0,3 4,0 0,6 tegelikult peaksid suhtaivud olema vähe madalamad. Üleriigiliselt Viru . . . 03,3 34,9 1,8 90,3 0,1 8,8 0,8 Järva . . 64,8 33,0 1,6 99,5 0,1. 0,4 0,0 oleks vahe 1 raamatu võrra 100 elaniku kohta (tuleks 78, mitte 79). Harju . . 64,5 34,1 1,4 98,4 0,2 0,4 1,0 Lääne. . . 02,5 36,1 1,4 95,9 0,8 0,2 3,1 Järgnevas toome suhtarvud kogude kasvu kohta Saare . . . 62,4 35,9 1,7 99,5 0,0 0,2 0,3 Pärnu. . . 66,4 32,7 0,9 09,0 0,3 0,1 0,0 üksikutes maades alates 1935. a. Möödunud aasta Viljandi . 64,1 34,9 1,0 99,6 0,2 0,2 0,0 Tartu . . 66,0 33,2 0,8 95,7 0,1 4,2 0,0 puhul tuleb pidada silmas endiste alevite ületõstmist Valga . . 02,8 35,6 1,0 99,1 0,2 0,3 0,4 uute linnadena linnade rühma. Väikesel määral on raa­ Võru . . . 60,7 -.38,0 1,3 98,4 1,4 0,1 0,1 matute arvu vähendanud suurem kogude puhastamine Petseri . . 07,1 28,1 4,8 49,3 0,1 49,0 1,0 kasüstuskõlbmatuks osutunud kirjandusest. tWse — Total . • 01,1 36,1 £.3 83,4 5,6 10,6 1,4 163 vust, raamatuvaesemaiks. Valga-, Võru-, Viru-, Saare- Keelte järgi oli raamatukogude koostis 31. III % : ja Läänemaa arvud kulgevad vaadeldavaid aastaid 1939 1938 1937 1936 1935 toodud järjekorras keskmise lähedal, kuid allpool; eestikeelne kirjandus 82.4 81,6 81,1 80,6 82,0 Tartumaa arvud peagu uhtuvad maade keskmisega. sell. linnas 57,2 52,4 51,0 49,6 53,0 maal 95,1 94,7 94,7 94,7 95,2 Viimasel ajal on eriti propa­ 5,6 6,1 6,2 6,3 6,5 2. Raamatukogude saksakeelne „ geeritud teadusliku (populaar-, sell. linnas 16,0 18,8 19,3 19,8 20,4 koostis. Répartition des livres d'ap­ rakendus-) kirjanduse soeta­ maal 0,3 0,3 0,2 0,2 0,3 rès le contenu et la langue. mist ja lugemist. Järgnevaist venekeelne „ 10,6 10,9 11,3 11,6 10,1 sell. linnas 23.5 25,3 26,3 27,2 24,6 andmeist näeme, et raamatukogude koostis on viimasel maal 4,0 4,5 4,5 4,5 4,0 aastal muutunud teadusliku kirjanduse kasuks, kuid muis keelis „ 1,4 1,4 1,4 1,5 1,4 seda väga vähe ja ainult linnades; maal püsib teadusi, sell. linnas 3,3 3,5 3,4 3,4 2,0 kirjanduse osatähtsus visalt ühel ja samal tasemel. maal 0,6 0,5 0,6 0,6 0,5 - Kogude koostis sisu järgi 31. III % : Eestikeelsete raamatute osatähtsus näitab väikest tõusu saksa- ja venekeelsete arvel. 1939 1938 1937 1936 1935 ilukirjandust 61,7 62,3 62,0 62,1 63,0 Lugejate arv ulatus av. raa­ sell. linnas 56,5 57,3 57,0 57,5 59,4 3. Raamatukogude maal 64,2 64,6 64,2 64,2 64,7 kasustamine. matukogudes 111,1 tuh. isikule, teaduslikku k 36,1 35,4 35,6 35,5 34,5 Utilisation des bibliathi- linnas 56,5 tuh. ja maal54,6 tuh. sell. linnas 39,6 38,5 38,8 38,4 36,3 isikut, mis on rahvastikust maal 34,3 34,0 34,2 34,2 33,8 vastavalt üldiselt 10%, linnas 16% ja maal 7%. lastekirjandust 2,2 2,3 2,4 2,4 2,5 sell. linnas 8,9 4,2 4,2 4,1 4,3 Laenutatud raamatute arv on võrreldes eelneva maal 1,5 1,4 1,6 1,6 1,5 aastaga kasvanud 23 tuh. köite võrra; 100 elaniku Laenajate ja laenutatud raamatutearv 1938/39. a. — Nombre des lecteurs et des livres prêtés en 1938J39. Laenutatud kirjandust — Livres prêtés 4. "Š «3 § IH Laenutatud — Prêtés % +5. • S II' S-3 a a fil Ig­ 1 al; sol:! S g S, H)^J «S'a lit HH-

Linnad — Tilles .... 56 470 991 ie,a 57 S69 306 363,3 73,4 33,0 3,6 Tallinn 34 416 4 917 25,0 7 759 617 551,3 69,7 26,6 3,7 Antsla 395 395 25,4 1 5 190 333,1 70,2 15,6 14,2 Elva 125 125 7,2 1 4 020 230,2 97,7 2,3 Haapsalu 432 216 9,3 2 11687 251,4 94,1 5,9 Jõgeva 62 62 5,4 1 1839 160,8 94,5 5,5 Jõhvi 154 154 7,5 1 3 991 195,3 • 85,8 12,7 1,5 Kallaste 85 85 5,3 1 1489 92,8 89,0 9,2 1,8 Keila 165 165 17,0 1 3 748 386,8 57,8 38,1 4,1 Kilingi-Nõmme .... 180 180 12,5 1 3 243 224,4 84,7 14,7 0,6 Kunda 228 228 12,2 1 4 470 239,9 71,0 16,5 12,5 Kuressaare 634 267 11,9 2 8 611 192,3 88,6 10,9 0,5 Kärdla 82 82 5,6 1 974 67,0 96,4 3,4 0,2 Mustla 142 142 15,1 1 2 396 254,1 77,2 18,3 4,5 Mustvee 244 122 8,6 2 2 039 71,8 92,6 7,4 Mõisaküla 219 219 9,9 1 2 786 125,4 69,8 28,6 1,6 Narva 1427 857 5,7 4 48 266 191,9 78,9 10,8 10,3 Nõmme 1 *)675 675 4,5 1 19 630 130,0 89,3 4,1 6,6 Otepää 1 286 286 14,2 1 1869 92,8 83,0 14,8 2,2 Paide 2 183 92 5,6 2 4199 127,8 84,3 14,5 1,2 Paldiski 1 160 160 18,8 1 3 921 460,8 81,0 12,3 5,8 Petseri 2 699 350 16,4 2 23 608 552,4 82,4 13,9 3,7 Põltsamaa 1 201 201 7,7 1 8 449 323,8 88,2 9,4 2,4 Pärnu 6 3 969 662 19,5 6 69 568 342,1 80,0 18,1 1,9 Rakvere 2 824 412 2 29 643 295,6 86,4 12,8 0,8 Sindi 1 185 185 io'o 1 5 172 279,0 78,0 20,8 1,2 Suure-Jaani 1 84 84 8,1 1 2 047 198,5 82,1 15,3 2,6 Tapa 1 180 180 4,8 1 5 219 139,1 86,7 13,3 Tartu 3 7 762 2 587 13,2 3 162 786 276,5 73,8 23,8 2,4 Tõrva ; 1 101 101 3,9 1 1997 76,8 90,2 9,3 0,5 Türi 1 414 414 14,3 1 5 808 200,1 74,8 21,7 3,5 Valga . 813 407 7,5 2 31071 286,6 71,1 20,3 2,6 Viljandi î 591 591 5,0 1 21959 186,3 78,1 17,3 4,6 Võru 2 453 227 8,5 2 7 894 148,0 80,3 18,4 1,3 Siaad — Arrondissements . C63 54 580 88 7,1 667 666 194 86,7 84,9 13,4 1,7 Viru 76 7 597 100 7,1 76 140 477 131,0 84,4 14,5 1,1 Järva 65 3 821 59 7,8 65 48 318 98,6 87,1 11,0 1,9 Harju . 101 8 514 84 9,6 101 100 609 113,8 85,9 12,5 1,6 Lääne . 49 4 520 92 6,6 49 42 552 61,7 87,5 11,4 1,1 Saare . 39 3 065 79 6,0 40 32 532 63,3 83,5 14,3 2,2 Pärnu . 72 4 337 60 6,3 73 56 818 82,6 88,0 11,3 0,7 Viljandi 55 3 812 09 6,5 55 40 934 69,8 88,1 11,1 0,8 Tartu . 98 8 254 84 7,3 98 95 798 84,7 84,8 14,4 0,8 Valga . 24 1955 81 7,6 25 21746 84,2 84,0 13,1 2,9 Võru. . 61 4 860 80 6,4 62 57 796 75,8 77,4 20,4 2,2 Petseri 23 3 845 167 6,4 23 28 614 47,3 82,0 8,3 9,7

Üldse— Total 720 111050 154 9,9 734 1935 400 173,3 77,3 19,8 8,9 *) Laenajate arv on tunduvalt vähenenud (eelm. aastail üle 1000) 164

Raamatukogude kasnstamise intensiivsus. Toome laenutatud kirjanduse suhtarvud 100 el. Intensité de l'utilisation des bibliothèques. kohta üksikuis maades. Need lugemishuvi-näitajad on 5. Koefitsiendid — Coefficients maades teataval määral rahutud — kõiguvad aastast- 1938/39 1937/38 aastasse. Kõigis mais oli suurem tagasiminek 1934/35. a., 1 2 1x2 järgnes tõus kuni 1936/37. a.-ni; viimasel ajal on tunda 1 8 Liikuvuse ) Loetavuse ) Intensiivsuse jälle langustendentsi. Teistest maadest kaugel ees sam­ (loetud (loetud raam. Intensiivsuse Intensité raam. 1 1 lugeja Intensité muvad Viru- ja Harjumaa; raamatute arvult esikohta raam. kohta) kohta) omav Järvamaa, asetsedes küll ülalpool keskmist, jääb linnad — eelnimetatud maist taha ja ühtlasi näitab teistest maa­ Villes . . 4,3 3S,5 9G,8 99,8 Tallinn . . 7,9 22,1 174,6 170,2 dest vähe suuremat langust. Teiste maade arvud aset­ Antsla . . 3,0 13,1 39,3 Elva . . . 4,1 32,2 132,0 sevad keskmisest allpool, kuid sellele võrdlemisi lähe­ Haapsalu . 2,9 27,1 78,9 80,9 dal, ainult Petserimaa suhtarvud on tunduvalt mada­ Jõgeva . . 1,4 29,7 41,0 Jõhvi . . 1,8 25,9 46,6 lamad. Kallaste . 1,1 17,5 19,3 Keila . . . 1,8 22,7 36,3 Laenutatud 100 el. kohta: Kil.-Nõmme 1,8 18,0 32,4 Kunda . . 2,9 19,6 56,8 1938/39 1937/38 1936/37 1935/36 1934/35 Kuressaare 1,0 16,1 16,1 18,8 Viru 131,0 130,8 131,1 123,3 113,4 Kärdla . . 1,0 11,9 11,9 Mustla . . 2,0 16,9 33,8 Järva 98,6 93,2 106,6 108,9 103,7 Mustvee . 0,8 8,4 6,7 Harju 113,8 117,3 129,0 120,4 110,1 Mõisaküla . 1,5 12,7 19,1 Lääne 61,7 59,0 60,6 64,5 59,5 Narva . . 1,8 33,8 60,8 85,0 Nõmme . . 3,3 29,1 96,0 48,3 Saare 63,3 58,7 67,2 62,6 65,5 Otepää . . 1,5 6,5 9,8 10,4 Pärnu 82,6 88,5 93,0 82,9 78,3 Paide . . . 0,9 22,9 20,6 24,4 Viljandi 69,8 72,0 78,9 77,7 69,4 Paldiski 1,7 24,5 41,7 37,0 Petseri . . 3,5 33,8 118,3 113,6 Tartu 84,7 82,4 86,0 81,8 71,9 Põltsamaa 6,9 42,0 289,8 226,8 Valga 84,2 97,8 88,4 74,4 71,3 Pärnu. . . 2,7 17,5 47,3 61,5 Võru 75,8 76,9 76,2 82,9 68,7 Rakvere. . 4,0 36,0 144,0 136,4 Sindi . . . 1,5 28,0 42,0 Petseri ...... 47,3 50,5 53,4 50,3 41,9 Suure-Jaani 0,9 24,4 22,0 Tapa . . . 2,5 29,0 72,5 50,4 Kokku 86,? 8Ï.5 91,Y M 80,3 Tartu . . 2,8 21,0 58,8 56,6 Tõrva . . 2,2 19,8 43,6 26,7 Türi . . . 2,0 14,0 28,0 29,0 Teadusliku kirjanduse kasustamises näivad pro- Valga . . 5,3 38,2 202,5 199,0 pagandatulemused olevat vähe tõhusamad ja seda pea­ Viljandi . 3,6 37,2 133,9 141,0 Võra . . . 1,5 17,4 26,1 33,3 miselt maal, kus laenutatud kirjanduses on teadus­ Maad — likku e. a. 11,6% asemel käesoleval aastal 13,4%. Lin­ Arronä. . 1,1 18,1 13,3 14,3 nades loetakse teaduslikku kirjandust üldiselt rohkem Viru . . . 2,0 18,5 37,0 36,4 Järva . . 0,9 12,6 11,3 10,3 kui maal; tõus selle osatähtsuses aga ei ole linnades Harju . . 1,2 11,8 14,2 14,4 Lääne. . . 1,0 9,4 S,4 8,3 märkimisväärne. Saare . . . 1,0 10,5 10,5 8,5 Pärnu. . . 0,9 12,9 11,6 12,1 Laenutatud kirjandusest oli % : Viljandi . 0,8 10,7 8,6 9,4 Tartu . . 1,1 11,6 12,8 12,3 linnas maal Valga . . 1,1 10,9 12,0 17,4 ilu-ja laste- teaduslikku ilu-ja laste- teaduslikku Võru ... 1,0 11,6 11,6 11,6 Petseri . . 1,2 7,4 8,9 9,0 1938/39 . . 77,0 23,0 86,6 13,4 Üldse — 1937/38 . . 77,4 22,6 88,4 11,6 Total . . Ä,Ä 38,3 3G,1f n,4 1936/37 . . 77,9 ' 22,1 88,2 11,8 1935/36 . . 77,8 22,2 87,9 12,1 kohta on laenutatud 2 köite võrra eelmisest aastast 1934/35 . . 75,9 24,1 87,7 12,3 rohkem. 1928/29 . . 76,3 23,7 86,2 13,8 Laenutatud köidete arv tuh. : Käesolevas on esmakordselt toodud av.-raamatu- kogude tegevust iseloomustavaid tähtsamaid suhtarve üldse linnas maal 1938/39 1935 1269 666 linnade suurusrühmade järgi rahvastikuarvu alusel; 1937/38 1912 1220 692 siin on rahvastikuarvuna kasustatud 1938. a. keskmist 1936/37 1901 1176 725 arvu, mistõttu suhtarvud on vähe madalamad kui 1935/36..... 1862 1165 697 mujal kirjutises. 1934/35. .... 1755 1117 638 1928/29. .... 1281 681 600 Suhtarve linnade suurusrühmade järgi: 1 raam. Laenutatud köidete arv 100 elaniku kohta: Kaarnat. Luge j. % Loet. 100 loetud k 100 el.-le rahvast. el. kohta korda üldse linnas maal 100 000 ja rõhk. el. linn. 06 23,7 523,4 7,9 1938/39 173 363 87 20 000—99 999,, 105 12,4 265,1 2,5 1937/38..... 171 374 88 10 000—19 999,, 41 4,8 166,2 4,1 1936/37 170 360 92 5 000— 9 99Ö„ 78 7,9 228,3 2,9 1935/36 167 856 88 2 000— 4 999 „ , 98 8,8 194,1 2,0 1934/35 156 346 80 alla 2 000 „ , 127 11,7 210,6 1,7 *) Du mouvement (nombre de livres prêtés par un livre). s) De la lisibilité (nombre de livres prêtés par un lecteur). 165

Av. raamatukogude kulud on Karjanduse (raamatud, ajakirjad, ajalehed ja köit­ 4. Kulud ja tulud. käesoleval aastal võrreldes eel­ mine) muretsemiseks ja korraldamiseks kulutati: Dépenses et recettes. nevaga vähe kasvanud; kulude tuh. kr % kasvu aastast-aastasse näeme ka varem. 1938/39 131,1 52,7 1937/38 120,3 50,1 Kulutati tuh. kr: 1936/37 114,2 53,4 üldse linnas maal 1935/36 114,9 54,7 1938/39 248,8 160,7 88,1 1934/35 115,8 55,5 1937/38 240,0 155,3 84,7 1929/30 128,2 56,8 193C/37 214,1 131,7 82,4 Samuti on tõusnud kulu palkadeks eelneva aasta 1935/36 210,1 123,8 86,3 1934/35 208,5 118,6 89,9 73,1 tuh. Jcr-lt käesoleval aastal 80,8 tuh. kr-h. Ka siin 1928/29 229,6 107,2 122,4 esineb tõus juba mitmendat aastat.

Raamatukogude tulud ja kulud kr 1938/39. a.— Dépenses et recettes des bibliothèques en kr , en 1938J39. 6. Kulud — Dépenses S «s Tulud — Recettes j à 3;^ II 1 1 •a~ ê -3 1 || 1 1 I | 1 1 1 !$ 1 1 1 £•§ II  11* || S'g 3 •S äi 2 Mil 3 s 11 I 1 HO Pn'e 1 M ail I H wa S Unnad — Vilks 57 38 651 7 m 14 886 68 870 30 438 160707 10 380 11368 7 476 124869 4 758 39 583 166686 4 401 171087 13 316 Tallinn . . . 7 17 711 3 035 8199 39 812 15 621 84 378 8 363 3 192 69 633 11 553 84 378 84 378 9 020 Antsla . . 1 258 9 88 120 13 488 2 119 320 42 481 9 490 Elva . . . 1 201 30 60 39 330 176 57 65 168 290 216 506 Haapsalu . 2 516 21 240 165 942 269 167 166 1)570 114 300 1150 61 1211 158 Jõgeva . . 1 161 20 60 63 304 5 48 120 114 27 309 309 Jõhvi . . 1 218 38 120 14 390 3 59 175 50 106 390 3 393 Kallaste . 1 92 22 5 5 124 19 38 35 5 40 118 25 143 Keila . . 1 201 25 63 128 417 6 79 133 133 69 414 9 423 Kii.-Nõmme 1 327 79 95 122 71 694 43 109 213 255 46 623 114 737 Kunda . . 1 283 162 150 192 787 40 119 567 100 41 827 827 Kuressaare 2 617 74 110 347 45 1193 14 75S 166 ^ooe 366 1201 6 1207 1088 Kärdla . . 1 240 40 21 301 124 13 30 105 2 41 178 247 425 15 Mustla . . 1 305 22 6 45 378 74 125 8 207 176 383 Mustvee . 246 24 25 39 334 63 89 150 67 306 91 397 Mõisaküla 1 236 34 120 126 516 18 30 170 170 146 516 18 534 5 Narva . . 4 1361 518 631 1014 943 4 307 1599 371 305 J)1485 224 2 197 4 211 1755 5 966 1 138 Nõmme 1 50 272 1325 842 3 243 593 120 3 012 111 3 243 3 243 230 Otepää . . 1 205 11 79 60 8 363 10 119 150 98 367 6 373 Paide . . 2 436 20 68 30 141 605 4 50 185 1)376 123 684 15 699 344 Paldiski . 1 235 76 120 30 461 2 119 343 1 463 463 Petseri . . 2 777 152 150 285 1021 2 385 237 1439 283 412 2 371 16 2 387 Põltsamaa. 1 254 82 116 180 133 765 118 647 765 765 Pärnu . . 6 3 608 533 1275 4 347 1774 11537 303 578 381 »)6 147 2107 3 007 11642 198 11840 621 Rakvere • 2 868 239 181 1414 649 3 351 116 166 x)2 254 975 3 395 72 3 467 Sindi . . . 1 362 59 94 127 123 765 110 250 268 128 765 765 Suure-Jaani 1 135 37 60 23 255 10 89 128 26 243 22 265 Tapa . . . 1 258 18 89 184 70 628 10 119 394 115 628 628 12 Tartu . . 3 5 645 1883 2 322 15 058 5 366 30 274 6 532 89 336 27136 474 8 575 36 521 285 36 806 151 • Tõrva . . 1 211 43 86 35 375 27 18 119 255 26 400 2 402 32 Türi . . . 1 407 50 99 511 93 1160 119 713 328 1160 1160 Valga . . 2 500 453 296 1158 1259 3 666 896 216 166 l)3 520 77 3 763 799 4 562 270 Viljandi . 1 537 170 112 1166 729 2 714 90 78 118 1790 459 211 2 578 226 2 804 86 Võru . . . 2 486 390 94 564 593 2127 2 64 166 *)1 780 — 153 2 099 30 2 129 140 Maad — Arvona. 670 56 581 2 459 10 630 11 946 6 513 88 138 13 898 167 23 304 43 370 16 661 4 581 87 816 13 310 101026 313 Viru .... 76 8 334 368 1693 2 165 889 13 449 1110 46 3 658 7 108 2170 506 13 442 1117 14 559 80 Järva. . 66 5 528 303 1022 1001 716 8 570 706 2 1702 2 905 3 310 443 8 360 916 9 276 24 Harju . 103 8 724 444 1797 1684 812 13 461 1906 03 3 457 6 215 2 488 669 12 829 2 538 15 367 107 Lääne . 49 4136 85 560 970 346 6 007 1001 9 1805 3196 823 124 5 948 1150 7 098 15 Saare . 40 2 479 154 490 379 304 3 806 477 1168 1751 646 259 3 824 459 4 283 Pärnu . 72 5 278 178 1077 1248 486 8 267 1911 12 2 039 4 869 1458 369 8 735 1443 10178 15 Viljandi 55 4 622 177 1042 1249 839 7 929 894 18 1633 4 010 1848 459 7 950 873 8 823 47 Tartu . 99 8 358 387 1450 1782 718 12 695 1785 17 3 982 6 718 1587 627 12 914 1566 14 480 Valga . 25 1962 28 399 174 451 3 014 209 593 1374 413 450 2 830 393 3 223 Võru • • 62 4 566 239 740 835 644 7 024 1552 1781 l)3 066 1839 507 7193 1383 8 576 2 Petseri . 23 2 594 96 360 459 307 3 816 1347 — 1486 2 058 79 168 3 791 1372 5 163 — Üldse — To ta l 737 95 23a 10 331 £5 516 80 816 36 940 248835 23 378 11535 30 780 168139 31419 34164 254503 17 611 373113 13 628

Palkadeks kulutati : 1935/36 68,5 27,8 1934/35 57,0 27,3 tull. kr % 1928/20 50,3 21,9 1938/39 80,8 32,5 1937/38 73,1 30,5 1 elaniku kohta oli av. raamatukogudel kulusid 1936/37 62,9 29,3 ca 22 s, linnas 43 s j a maal 12 s. *) Märkus: Saksa Kultuurvalitsuse summad on pandud omavalitsuste summade juurde. *) Saksa Kultuurvalitsuse summa 80 kr. 166

Üksikutes maades kulutati avalikele raamatuko­ 5. Võrdlusi valis- Lõpuks toome võrdlusi mõne gudele järgnevalt. riigega. välisriigiga. Kulu 1 elaniku kohta s: Données de l'étranger. 1 1938/39 1937/38 1036/37 1935/36 1934/35 Kirjandust kogudes 100 elaniku ) kohta: Viru 13 12 11 10 11 Eesti 1938/30 78 köidet Järva 17 15 15 16 15 Soome 1937 54 „ Harju 15 14 13 13 15 Taani 1937/38 74 „ Lääne 9 8 8 8 9 Saare 7 7 7 7 9 Ilukirjandust kogudes %-des: Pärnu 12 13 12 14 12 Eesti 1938/39 61,7% Viljandi 14 13 13 14 12 Taani 1937/38 42,6,, Tartu 11 10 9 10 13 Valga 12 10 10 14 14 Ilukirjandust kogudes maal %: Võru 9 10 11 9 10 Eesti 1938/39 64,2% Petseri 6 7 5 6 5 Taani 1937/38 53,5 „ Kokku 12 II 10 11 II Lugejate % rahvastikust: Eesti 1938/39 9,8% Tulusid, saadi av. raamatukogudes 2o4,5 tuh. hr-, Soome 1937 9,3 „ peale selle saldo eelnevast aastast ja lugejailt saadud Taani 1937/38 12,6 „ tagatised. Tulud koosnesid aruannete kokkuvõttena. Laenutatud kirjandust 100 elaniku kohta: riigilt 12,4% kuludest Eesti 1938/39 171 köidet omavalitsusilt 67,6 „ „ Soome 1937 125 „ eraorganisats 8,6 „ ,, Taani 1937/38 292 „ mujalt 13,7,, „ Ilukirjanduse % laenutatud kirjandusest: Riigisummadest määrati 1938/39. a. av. raamatu­ Eesti 1938/39 77,3% kogudele toetust eelarve korras 42,3 tuh. hr; võrreldes Taani 1937/38 72,8 „ eelnevate aastatega oli riigi toetus: Ilukirjandust laenutati maal % : 1938/39 42,3 tuh. kr 1037/38 36,9 „ „ Eesti 1938/39 84,9% 1936/37 30,0 „ „ Taani 1937/38 84,0 „ 1035/30 20,0 „ „ Avalike raamatukogude kulud 1 elaniku koht&Ekr 1034/35 16,0 „ „ Eesti 1938/39 0,22 Ekr Riiklikust toetusest anti av. raamatukogudele Soome 1937 0,33 „ Haridusministeeriumi poolt rahas 31,4 tuh. kr ja Taani 1937/38 0,93 „ 10,9 tuh. kr eest said raamatukogud ministeeriumi arvel Kuludest kirjanduse ostmiseks °/o : kirjandust; kirjandus selleks muretseti hinnasoodus­ Eesti 1938/39 38,3% tusega; kui arvestada kaanehinna järgi, siis tõuseks Taani 1937/38 21,4,, kirjandusena antud toetus 20,2 tuh. kr-lo ja toetus üldse Kuludest palkadeks % : 51,6 tuh. TCT-IQ. Kirjandusena telliti raamatukogudele Eesti 1938/39 32,5% ajakirju „Looming", „ Varamu" ja „Raamatukogu" Soomo 1937 37,9 „ ning annetati koguteost „Raamatu osa Eesti arengus". Taani 1037/38 34,2,, x) Elanike arvud vastavail aastail.

Avalike raamatukogude kohta varem Keskbüroo väljaandeis ilmunud artiklid: Avalikud raamatukogud 1937/38. a., A. Tuisk, Eesti Statistika nr. 212(7)—213(8), lk. 412—415. Avalikud raamatukogud 1936/37. a,., A. Tuisk, Eesti Statistika nr. 200(7)--201(8), lk, 305—400 Avalikud raamatukogud 1935/36. a., A. Tuisk, Eesti Statistika nr. 182(1), lk. 13—17. Avalikud raamatukogud 1934/35. a., A. Tuisk, Eesti Statistika nr. 171(2), lk. 05—69. Avalikud raamatukogud 1933/34. a., A. Tuisk, Eesti Statistika nr. 159(2), lk. 81—84. V. Feldman.

TULEKAHJUD 1989. à. INCENDIES en 1939.

Sisu; 1. Üldarvu liikumine, lk. 167. 2. Tulekahjud aastaaegade järgi, lk. 168. 3. Tulekahjude põhjused, lk. 168. 4. Tekitatud kah- jud, lk. 169. Möödunud aasta ilmastik, eriti Maal jäävad need tulekahjud suurelt osalt teadmata. 1. Üldarvu liiku­ valitsenud ebatavaline kuivus, mine. Ainelist kahju tekitanud tulekahjud, milliseid järgne­ Mouvement du nombre soodustas tulekahjude tekki­ vas peamiselt vaatleme, sagenesid maal ja harvenesid général. mist. Ilmastiku mõju, nagu linnas, ulatudes esimesed 814 ja viimased 152 eelmise tavaliselt, avaldus vaid maal. Võrreldes eelmise aastaga aasta 552 ja 186 vastu. Tulekahjud sagenesid kõigis sagenesid tulekahjud maal tunduvalt. Üldse märgiti mais peale Petserimaa, kus need püsisid endise arvu (ilma riigimetsa-tulekahjudeta) 1 164 tulekahju, neist juures. Sagenemine kujunes üksikute maade järgi suu­ maal 958 ja linnas 206, mis on üldse ja maal vastavalt resti erinevaks. Suurem oli see Saare- (+100%), 337 ja 358 enam ning linnas 21 võrra vähem kui eelmi­ Tartu- (+96%) ja Pärnumaal (+68%). 10 000 elaniku sel aastal. Kahjustanud ja kahjutute tulekahjude sage­ kohta oli maal keskmiselt 10,6 tulekahju (1938. a. 7,2) duse muutus toimus maal samasuunaliselt, linnas oli ja üksikuis mais 6,7 (Harju-) —18,0 (Pärnumaa) tule­ muutus vastassuunaline. kahju. Tulekahjude sagedus oli keskmisest suurem Tulekahjude arv. peale Pärnumaa veel Saare- (15,6), Valga- (13,2) ja 1939 1938 Virumaal (11,2). Petserimaal, kus eelnevail aastail Maal 958 000 tulekahjude sagedus oli kas suurim või suuremaid, osu­ Sellest kahjuga 814 552 tus see möödunud aastal 10,4 tulekahjuga 10 000 elaniku Linnas , 200 227 kohta pisut alla keskmist taset. 10 000 elaniku kohta Sellest kahjuga 152 186 oli linnas keskmiselt 4,3 ja üksikute maade järgi 1,3 Kokku 1 164 sai" (Võru-) — 7,0 (Petserimaa) tulekahju. Sellest kahjuga 966 738 Tulekahjude rohkus sõltub peale ilmastiku (maal) Kahjutute tulekahjude arv ulatus üldse 198, maal teatud määral ka majanduslikust seisundist. On pan­ 144 ja linnas 54, olles suurenenud maal 96 ja Unnas dud tähele, et tulekahjud surutise ajajärkudel rohke­ 13 võrra. Ilmnev hüppeline kahjutute tulekahjude nevad ja majandusliku tõusu ajajärkudel vähenevad. sagenemine maal tuleb panna peamiselt vabas looduses Alates 1937. a. näitab tulekahjude arv kasvu maal ja asetleidnud (raha, rohukulu jne.) põlemiste arvele. ka üldse. Kasv oli vaevalt märgatav 1937. a., kuid Kahjutud tulekahjud olid suhteliselt endiselt ülekaalus muutus kahel viimasel aastal järjest hoogsamaks. Sel­ linnas, tingitult paremaist registreerimisvõimalusist. les arengus avaldub kahtlemata eeskätt ilmastiku mõ-

Anduieid põlenud varanduste, nende omanike ja varanduste kindlustamise kohta.

1939 1938 1937 1936 1939 1938 1937 1936

Tule läbi kannatanud hoonete oman. Tulekahju läbi sai hoonete omanik arv 896 637 586 554 keskmiselt kahju hr: Neist maal 589 476 481 452 Maal 1594 1271 1516 1263 Kannatanud hoonete arv 1210 761 733 638 Linnas 6 202 2 559 2 562 1902 Neist maal 808 601 622 541 Hooned kaotasid tule läbi keskm. Hoonete väärtus enne tulekahju väärtusest %: 1000 £r 5 172 7 013 3 075 3 084 Maal 72,7 28,5 78,5 71,3 Sellest maal 1292 2124 929 801 Linnas 49,1 8,4 8,5 Hoonete põlemisest saadud kahju Hoonete omanikest olid hooneid tule 1 000 hr 2 843 1017 998 765 vastu kindlust. % : Sellest maal 939 605 729 571 Maal • 66,7 67,2 Kindlustuste arv (tule vastu) . . . 655 449 423 393 Linnas 85,3 80,1 81,4 Neist maal 393 320 330 310 Hoonete väärtuse üldsummast oli tule Kindlustuste summa 1000 hr . . . 3 182 5 585 2185 1756 vastu kindlustatud %: Sellest maal 778 1750 531 501 Maal 60,2 82,4 57,2 62,5 Muu varandus: Linnas . 62,0 78,4 60,2 65,0 Tule läbi kannatanud muu vara oman. Põlenud muu vara omaniku keskmine arv 1628 891 711 699 kahju kr: Neist maal 1136 692 585 581 Maal . 658 845 1164 566 Muu vara põlemisest saadud kahju Linnas 2 591 4 894 2 516 1754 lOOOfo- 2 022 1559 998 530 Muu vara omanikest olid vara tule Sellest maal . . . . . 747 585 681 323 vastu kindlustanud % : Kindlustuste arv (tule vastu) . . . 204 139 102 95 Maal . - . 7,7 11,3 10,9 9,6 Neist maal ...... 87 78 64 55 Linnas .,..,., 23,8 30,7 30,2 38,9 168 jutus. Majanduslik seisund oli kahel viimasel aastal (78,0%), sügisel 72 (59,0%), kevadel 22 (14,6%) ja tal­ üldiselt hea. Ent ühenduses välispoliitilise olukorraga vel 19 (21,6%) võrra. kujunenud ebaselgus majanduslikes tuleviku väljavaa- Aastaaegade järjekord tulekahjude rohkuselt kuju­ teis võis siin siiski teatud määral mõjuda kaasa. nes maal enam-vähem tavaliseks, nimelt alanevas suu­ Tallinnas märgiti 1939.a. 89 tulekahju eelmise nas: suvi (340 tulekahju), sügis (194), kevad (173) ja aasta 78 vastu. Neist tekitas ainelist kahju 60, kogu­ talv (107). Tingitult arvukaist soode, metsa-, pikse- jne. summas 123 tuh. hr (1938. a. 57 ja 477 tuh. hr), mis tulekahjudest püsis esikohal suvi ning viimasel kohal moodustas vastavalt 39,5% ja 3,9% linnade tulekah­ talv. Sügis ja kevad, olles ilmastikult ja tulekahjude jude üldarvust ja üldsummast. Tuletekkiniise põhju­ rohkuselt teineteisele lähedased, vahetavad sageli seks oli 34 juhul (kahjustunud) hooletus. kohti. Vabas looduses asetleidvate ja piksetulekahjude Tuletekkimist soodustav ilmas­ peagu täielikul puudumisel linnas ei sõltu siin tule­ 2. Tulekahjud aasta tiku mõjutus avaldus kogu aegade järgi. kahjude sagedus märgatavalt ilmastikust. Seetõttu on Incendies d'après les möödunud aasta kestel, kuid aastaaegade erinevus tulekahjude rohkuse suhtes lin­ saisons. mitte ühtlase intensiivsusega. nas väiksem ja järjekord siin sageli muutuv. Erandi Ilmastikus ilmnenud kõrvalekaldumine normaalsest, moodustab vaid talv, milline püsib tulekakjurohku- mis avaldus sademete äärmises vähesuses, oli suurim selt kindlalt esikohal. Tingitud on see asjaolust, et suvel ja sügisel. Maal, kus tulekahjude rohkus sõltub tulekollete kasustamine, mis on sagedamaid tulekahju- suurel määral ilmastikust, peamiselt vabas looduses tekkimise põhjusi, koondub linnas suurelt osalt talvele. asetleidvate ja piksetulekahjude suure osatähtsuse Maal seevastu on tulekahjud talvel harvemad, kuna tõttu, rohkenesid tulekahjud järsult suvel ja sügisel sellal puuduvad vabas looduses tekkivad ja piksetule- ning mõõdukalt talvel ja kevadel. Võrreldes eelmise kahjud, millised simrelt osalt põhjustavad maa ülekaalu aastaga suurenes tulekahjude arv maal suvel 149 tulekahjude sageduse suhtes.

Suhtarve tulekahjude kohta — Nombres relatifs sur les incerulies.

Maal — Arrondissements LinnaB — Villes Kokku — Total

1939 1938 1939 1038 1939 1938

Tulekahjude arv 10 000 elaniku kohta -- Par 10 000 habitants. Vira . 13,4 11,2 7,8 7,2 6,4 5,4 4,0 4,4 11,0 9,6 7,0 6,4 Järva . 10,2 7,5 6,3 5,3 2,0 2,0 2,0 2,0 8,8 6,6 5,6 4,7 Harju 7,1 6,7 5,4 5,0 6,9 4,9 0,3 4,8 7,0 5,6 6,0 4,9 lääne 11,7 9,3 6,1 5,7 0,6 3,3 10,7 8,5 6,1 5,5 Saare . 20,8 15,6 8,8 7,8 11,2 6,7 13,4 11,2 19,9 14,0 9,1 8,1 Pärnu 22,2 18,0 12,6 10,8 8,5 5,8 13,5 11,2 18,5 14,7 12,9 10,9 Viljandi 11,9 10,1 10,4 9,6 5,5 3,7 3,7 3,7 10,5 8,7 8,9 8,3 Tartu . 9,8 8,8 4,8 4,5 3,8 2,6 6,2 5,0 7,0 6,5 5,3 4,7 14,7 13,2 12,0 11,2 5,2 5,2 7,4 6,7 11,5 10,4 10,4 9,7 Võru . 10,5 9,8 7,1 7,0 1,3 1,3 4,1 4,1 9,0 9,0 6,9 6,7 Petseri 10,6 10,4 10,4 10,4 7,0 7,0 9,4 9,4 10,4 10,2 10,4 10,4 Kokku — Total 12,5 10,6 ?,8 V,% 5,» 4,3 6,5 5,3 10,4 8,6 U 6,6 Tulekahjud aastaaegade Järgi % — Répartition d'après les saisons en %. Talvel — En hiver . • . 11,9 13,1 1Ô-.0 15,9 26,7 27,6 36,1 32,8 14,5 15,4 21,5 20,2 Kevadel — Au printemps 21,8 21,3 26,5 27,4 31,1 27,0 24,7 26,4 23,5 22,2 26,0 27,1 Suvel — En été 43,5 41,8 35,8 34,0 21,8 23,0 16,7 17,7 30,7 38,8 30,6 30,3 •En automne . 22,8 23,8 21,7 22,1 20,4 22,4 22,5 23,1 22,3 23,6 21,9 22,4 Tulekahjupõhjused % — Causes des incendies en %• Hooletus — Imprudence 63,5 59,4 49,7 47,1 58,7 57,2 57,3 55,4 62,0 59,0 61,7 49,2 Korratud tuleasemed — Desordre des cheminées 11,5 13,3 12,8 13,2 9,7 9,8 7,5 8,1 11,2 12,7 11,4 11,9 Sädemed ja tahmapõlemine — Etincelles, suie enflammée 8,5 8,7 7,0 0,9 8,2 5,3 6,1 3,2 8,5 8,2 6,8 6,0 Pikne—Foudre 2,6 2,8 8,7 9,4 1,5 2,0 1,3 1,6 2,4 2,7 6,6 7,4 Süütamine—Incendie volontaire ...... 4,3 5,0 7,3 7,6 3,4 4,6 5,3 5,9 4,1 5,0 6,8 7,2 Arvatav süütamine — hicendie volotaire pre- sumée 4,1 4,8 0,8 7,4 . 1,5 2,0 3,1 3,8 3,6 4,3 5,8 6,5 Teadmata ja muud—Inconnu 5,5 6,0 7,7 8,4 17,0 19,1 19,4 22,0 7,6 8,1 10,9 11,8 Kokku — Total 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Tulekahjude sageduselt ei erine maa ja linn teine­ 3. Tulekahjude Tulekahjude arv 10 000 elaniku teisest kuigi palju talvel, kuna teistel aastaaegadel on põhjused. kohta kõikus üksikute tule- maa suures ülekaalus (suhteliselt). 10 000 elaniku kohta Causes das incendies. tokkimise põhjuste järgi maal tuli 1939.a. tulekahjusid: üldse — maal 10,6, linnas 0,3—6,3 ja linnas 0,1—2,5. Maal olid tulekahjud arvu­ 4,3, talvel vastavalt 1,4 ja 1,2, kevadel 2,3 ja 1,1, suvel kamad kõigi põhjuste järgi, arvatud välja teadmatuil 4,4 ja 1,0 ning sügisel 2,5 ja 1,0^ ja muil põhjusil alanud. Viimased olid endiselt suhteli- 169 selt sagedamad linnas, ulatudes seal 29 ehk 0,8-ni Süütamiste arv ühes arvatavate süütamistega 10000 elaniku kohta 49 ja 0,7 vastu maal. näitas möödunud aastal tagasihoidlikku koondumist. Hooletus oli endiselt sagedaimaks tuletekkirnise Süütamistulekahjusid registreeriti maal 80 ja linnas 10, põhjuseks. Võrreldes eelmise aastaga osutus selle põh­ mis moodustab tulekahjude üldarvust vastavalt 9,8 % juse järgi tulekahjude arv ja osatähtsus suurenenuks ja 6,6%. Nimetatud tulekahjud vähenesid arvult maal 3 maal (+223 tulekahju) ja vähenenuks linnas (—16 tule­ ja linnas 8 võrra ning protsendilt vastavalt 5,2% ja kahju). Hooletusest tekkis üldse 570, maal 483 ja lin­ 3,1%. Süütamistulekahjud olid arvukamad Pärnu- (11), nas 87 tulekahju, mis moodustas tulekahjude üldarvust Võru- (15), Petseri- (13), Harju- (9) ja Tartumaal (10) vastavalt 59,0% (1938.a. 49,2%), 59,4% (1938.a. ning Virumaal linnus (4). Süütamistulekahjud algasid 47,1%) ja 57,2% (1938. a. 55,4%). Tegelikult on hoole­ küünis 13, rehetoas 8, pööningul 7, vabas looduses tuse osatähtsus tulekahjupõhjustajana veelgi märksa 15 juhul jne. suurem, sest teised põhjused suurelt osalt on vaid hoo­ Mitmesuguseil muil ja teadniatuil põhjusil alanud letuse eriliigid, näit. korratud tuleasemed, sädemed, tulekahjusid märgiti üldse 78, maal 49 ja linnas 29, tahmapõlemine jne. Nimetatud tulekahjude algpõh­ mis on tulekahjude koguarvust vastavalt 8,1%, 6,0% juseks on suurelt osalt samuti hooletus. ja 19,1%. Arv kujunes väiksemaks kui eelneval aastal Hooletus avaldus 66 juhul puudulikus järelevalves üldse 9 ja linnas 12 võrra ning suuremaks maal 3 võrra. kütmisel ja nimelt maal 54 ning linnas 12 juhul, liig- Muil põhjusil tekkinud tulekahjudena arvestati tööta­ kütmises kokku 27, maal 21 ja linnas 6 juhul, laste misel, peamiselt tööstusruumes, tekkinud tulekahjud tulega mängimises ja hooletult käitumises üldse 57, (maal 27, linnas 11), isesüttimisest (maal 4, linnas 4), maal 56 ja linnas 1 juhul ning muul viisil tulega ja tule- elektri j uhtnieist (maal 1, linnas 5) jne. alanud tule­ kardetavate ainetega hooletult käitumises vastavalt kahjud. 420, 352 ja 68 juhul. Seda liiki tulekahjudest sai algu­ 4. Tekitatud kah- Tulekahjude sagenedes suure- se — maal eluruumis 33, köögis 21, küünis 32, saunas jud. nes tunduvalt neist tekitatud 42 (peamiselt puudulikust järelevalvest kütmisel ja Dommages causée aineskahju maal. Märksa suu­ liigkütmisest), rehetoas 22 jne. Hooletusest tekkis remat kasvu aga näitas kahjusumma möödunud aastal tulekahjusid vabas looduses (metsa-, raba- ja rohu- linnas, ehkki tulekahjude arv seal samal ajal vähenes. kulupõlemised, vallasvara põlemised väljaspool hoo­ Põhjustas seda Petseris asetleidnud suurtulekahju, mil­ neid jne.) 223, neist erametsa-tulekahjusid 60. Linnas les hävis peagu kogu linn. Tulekahjude läbi hävis vara- algas nimetatud tulekahjusid eluruumest 19 juhul, tööstusruumest 17 juhul jne. Kalijusumma Ï 000 hr. Korratud tuleasemed põhjustasid üldse 123, maal 1939 1938 108 ja linnas 15 tulekahju, mis on üldarvust vastavalt Maal . 1686 1187 Linnas. 3 179 1385 12,7%, 13,3% ja 9,8%. Need tulekahjud rohkenesid maal (+35) ja püsisid endise arvu juures linnas ning Kokku 4 805 3 573 osatähtsuselt ligikaudu jäid samaks maal ja kasvasid linnas. Arvukamad olid need tulekahjud Viru- (22), sid kogusummas 4 865 tuh. kr väärtuses, sellest maal Saare- (13), Pärnu- (12), Tartu- (13), Võru- (11) ja 1 686 tuh. kr ja linnas 3 179 tuh. kr. Kahjusumma pai­ Petserimaal (15). Korratud tuleasemed põhjustasid sus seega 1939. a. enneolemata suureks, ületades ka suuremal arvul tulekahjusid (maal) saunades (35), ses suhtes erakordse 1930. a. (kahju 1930. a. 4,5 milj. kr). pööninguil (korratud korstnad) ja eluruumes (18). Võrreldes eelmise aastaga oli kahjusumma suurenenud üldse 89,2%, maal 42,0% ja linnas 129,5%. Sädemeist ja tahmapõlemisest sai alguse üldse 79, maal 71 ja linnas 8 tulekahju. Nimetatud tulekahjud Maal, kahjude arvu ja summa ligikaudu võrdsel sagenesid tunduvalt maal (+33) ja tagasihoidlikumalt paisumisel, ei muutunud keskmine kahjusumma nime­ linnas (+2). Osatähtsuselt paisusid samuti maal ja tamisväärselt (1939. a. 2,07 tuh. kr, 1938. a. 2,15 tuh. kr). linnas, moodustades 8,7% ja 5,3% tulekahjude kogu­ Linnas suurenes keskmine kahjusumma hüppeliselt arvust eelmise aasta 6,9% ja 3,2% vastu. Need tule­ kahjud koondusid enamuses suvekuile. Sädemeist ja Tulekahju keskmine kahjusumma (1000 ifcr). tahmapõlemisest süttis 50 juhul hoone katus. Maal Linnas Kokku Möödunud aastal oli äikesejuhte võrdlemisi harva. 1939 1938 1939 1938 1939 1938 Selle tulemusel vähenes piksetulekahjude arv järsult võrreldes eelmise aastaga. Pikselöögist sai alguse Viru . . 1,49 1,69 1,04 4,48 1,55 2,20 Järva . 3,18 1,98 0,85 4,43 3,04 2,16 maal 23 ja linnas 3 tulekahju, seega maal 29 võrra Harju . 1,66 2,92 1,82 6,71 1,75 5,31 vähem ja linnas võrdselt 1938. a-ga. Piksetulekahjud Lääne . 1,40 2,44 9,87 1,40 2,81 Saare 1,45 1,73 0,02 8,57 1,40 2,49 moodustasid 2,7% tulekahjude koguarvust eelmise Pärnu . 1,67 2,45 4,02 15,35 1,99 6,09 Viljandi. 1,67 2,62 4,59 23,41 1,94 4,63 aasta 7,4% vastu. Valdav enamus neist langes suvele Tartu. . 2,45 1,94 3,84 3,66 2,67 2,63 (19), muu osa kevadele (4) ja sügisele (3). Pikselöögi Valga. . 1,51 1,63 0,49 1,26 1,34 1,54 Võru . . 4,35 2,72 0,18 2,87 4,29 2,73 puhul algas tulekahju eluruumist 4, küünist 5, rehe­ Petseri , 2,60 1,48 942,87 1,07 45,34 1,45 toast 5 juhul jne. Kokku a,or »,i5 ao,9i T,45 5,04 3,49 170

(1939.a. 20,91 tuh. hr, 1938.a. 7,45 tah.hr), misjuures med 5, tulega hooletult käitumine 61 ja kuritahtlik muutus toimus peagu ainult Petseri arvel. Nagu nähtub süütamine 8 juhul. 258 juhul ei läinud korda tuletekki­ vastavast tabelist, vähenes linna keskmine kahjusumma mise põhjust selgitada. kõigis mais peale Petseri- ja Tartumaa. Petseri keskmine Möödunud aasta sademete vähesusest tingitult kahjusumma 1 tuh. hr 1938. a. kerkis 943 tuh. kr paisus riigimetsapõlemiste arv enam kui kahekordseks 1939. a. (Petseris asetleidnud põlemine arvestati 1 tule­ võrreldes 1938. a. Veelgi suuremal määral kasvas met- kahjuna) kuna Tartumaal suurenes summa tähtsuseta sapõlemisest riigile tekkinud kahjusumma. Nimelt ula­ määral. tus see 111 tuh. kr ja kustutamise kulu 23 tuh. kr ehk Suurtulekahjusid (s.o. kahjusummaga vähemalt kokku 134 tuh. hr, eelmise aasta 45 tuh. hr, 4 tuh. hr 10 000 kr), milledest eeskätt sõltub aastakahju ulatus, ja 49 tuh. hr vastu. Rügimetsatulekahjude arv ja vas­ registreeriti maal 28 ja linnas 12, kogusummas vasta­ tav kahjusumma (ühes kustutamiskuluga) kujunes valt 700 tuh. kr ja 3 049 tuh. hr (1938. a. 356 tuh. hr maade järgi järgnevaks: ja 1 211 tuh. kr). Suurtulekahjudest olid tähelepanu- väärsemaiks kahju suuruselt ja kannatadasaanud isi­ Riiglinctsapõlemiscd 1039. a. kute arvult järgmised: Petseris 24. V, kus hävis Arv Summa kr 195 omanikule kuulunud 286 hoonet 1 742 tuh. kr väär- Virumaa 53 26 790 Järvamaa 47 7 015 Harjumaa 22 3 621 Suurtulekahjude irv ja kahjusumma. Läänemaa 32 15 619 Saaremaa 12 Q65 Maal Linnas Pärnumaa 03 26116 Viljandimaa 28 6 457 Kahju Arv Arv Kahju Tartumaa 37 4298 1 000 kr 1 000 kr Valgamaa 24 4 724 Võrumaa 53 38195 2 57 1 28 1 47 Kokku 371 133 800 3 43 5 69 25 2 54 Tule hävitustöö erinevus hoonete alal sõltuvalt 3 47 3 61 1 41 1 17 tarvitatud ehitusmaterjali liigist selgub järgnevast. 4 74 1 45 1 15 Tule läbi kannatanud hoonete arv oli maal 808, neist Võru 5 212 olid 47 kivist, 87 segaehitusmaterjalist ja 674 puust. 85 4 1 2 820 Hoonete väärtuse summa enne tulekahju ulatus üldse Kokku 38 Ï00 Vi 3 049 1292 tuh. hr ja nimelt 219 tuh. hr kivi-, 279 tuh. hr 19 1038 350 20 1211 segaehitusmaterjalist ning 794 tuh. hr puuhooned. Linnas arvestati üldse 344 põlenud hoonet (hoonete arv tuses ja 3õ3 omaniku vallasvara 1 085 tuh. kr suuruses oli tegelikult suurem, kuid osa neist ei saadud siin summas. Nimetatud tulekahju levis ka väljapoole linna arvestada andmete puudulikkuse tõttu), neist olid administratiivpiire, kus hävis 7 isiku hooneid ja 38 kivist, 23 segaehitusmaterjalist ja 283 puust. Nime­ 8 isiku vallasvara vastavalt 27 tuh. kr ja 14 tuh. kr tatud hoonete väärtus enne tulekahju oli 3 353 tuh. hr väärtuses. Võõpsus hukkus tules 12. maü 30 omanikul kogusummas, 1 394 tuh. hr kivi-, 274 tuh. hr sega- ja 81 hoonet ja 47 omaniku vallasvara 129 tuh. hr ja 1 685 tuh. kr puuhooneil. Tulekahju läbi kaotasid hoo­ 37 tuh. hr väärtuses. ned väärtusest : üldse — maal 72,7%, linnas 49,1%, kivi­ Riigimetsamajanduse büroo andmeil oli 1939. a. hooned— maal 49,6%, linnas 12,6%, segahooned— 371 riigimetsatulekahju (neid ei arvestatud toodud tabe- maal 64,5%, linnas 48,7% ja puuhooned — maal 81,9%, leis) eelmise aasta 175 vastu. Need langesid, nagu tava­ linnas 64,6%. liselt, ajale aprillist oktoobrini, nimelt märgiti aprillis 9, 43 tulekahju puhul sai tules surma 12 isikut (maal mais 96, juunis 59, juulis 22, augustis 133, septembris 39 6 ja linnas 6, viimaseist Petseris 4) ja vigastada 55 ja oktoobris 13 tulekahju. Tuletekkimise põhjuseks oli: (maal 34, linnas 21). Viimaseist suri hiljem saadud tule üle nietsapiiri tungimine 39, raudteeveduri säde­ vigastuste tõttu 4 isikut, neist linnas (Petseris) 3 isikut.

Tulekahjude kohta Keskbüroo viiljaandcis ennem ilmunud artiklid ja andmed: Tulekahjud 1938. a., V. Feldman, Eesti Statistika nr. 209(4) 1939. a., lk. 198—203. Tulekahjud 1937. a., V. Feldman, Beati Statistika nr. 197(4) 1938. a., lk. 187—192. Tulekahjud 1936. a., V. Feldman, Eesti Statistika nr. 185(4) 1037. a., lk. 182—187. Tulekahjud 1935. a., V. Feldman, Eesti Statistika nr. 173(4) 1936. a., lk. 200—205. Tulekahjud 1934.a., V.Feldman, Eesti Statistika nr. 161(4) 1935.a., lk. 201—205. 171

Tulekahjude atv ja kah j asumina (kroonides) üksikuis mais ja Unnas põhjuste järgi 1939. a . Nombre d'incendies et leur répartition d'après les causes, saisons et dommage (en hr) en 1939. Sädemed, Arvatav Korratud tahmapõle- Süütamine süütamine Muud ja Hooletus tuleasemed mine—Étin­ Pikne Incendie Incendie teadmata Imprudence Désordre des celles, suie Foudre volontaire volontaire Imconnw •:! I cheminées enflam. Arv Arv ATV Arv Arv Arv Nombre Arv « * « SOC « •ai 3 s 1 3 "3 .e> si :p 'Sa S •3 1 •B -a P •s M M M M 6

Maad — Arrondissements.

Viru . . . 1 9 9 9 760 5 5 1937 1 1 590 1 1 28 16 16 2 27 18 22 518 5 5 1461 4 4 6 870 1 1 590 1 1 15 38 29 3 44 34 21601 8 8 8 011 2 2 46 643 4 4 7 824 1 1 5 250 2 2 23 200 4 4 1711 65 55 4 17 14 16 510 5 4 2 758 1 1 1 37 1 1 1000 25 20 Kokku 97 75 70 389 33 33 14167 6 6 53 513 5 4 7 834 1 1 5 350 5 5 34 417 7 7 2 754 144 130 1938 45 39 63 455 11 11 10 521 7 6 3 165 9 9 22 976 1 1 1798 6 ti2 5 306 5 5 3 286 84 77 Järva. . . . 1 2 1 4 366 1 1 809 4 2 2 11 8 12 023 1 1 2 500 3 2 105 15 11 19 18 27 491 2 2 1619 5 5 58 988 26 20 4 1 2 2 4 054 1 1 3 000 1 1 1900 5 4 Kokku 33 33 43 880 r> 5 8173 10 8 63 093 1 1 809 1 1 1900 50 37 1938 17 14 17 919 5 4 6 873 2 1 1935 1 1 1870 1 1 50 1 1 115 4 4 22 725 31 26 Harju ... 1 6 6 10 805 1 1 22 000 1 1 800 1 1 15 2 2 3 700 11 11 2 8 8 13 273 3 3 5 475 1 1 850 1 1 170 13 13 17 14 3 396 1 4 4 5 917 1 1 2 000 2 350 25 21 4 4 2 959 1 1 1022 4 4 9 040 1 1 20 3 3 16 280 1 1 150 14 14 Kokku 35 33 30 433 3 3 33 033 13 13 21333 1 1 3 000 3 3 885 6 « 30 150 3 3 500 «3 59 1938 22 19 62 986 6 5 5 824 5 5 39 682 3 3 2 902 4 4 6 300 8 8 10 976 48 44 Lääne ... 1 4 4 7 944 2 2 165 6 6 2 14 9 22 397 2 2 303 1 1 100 1 1 8 768 18 13 31 24 12 279 1 1 50 1 1 280 2 UOO 1 1 150 2 2 100 38 31 4 13 10 17 962 1 1 1965 1 2 2 5 660 1 1 10100 18 14 Kokku 63 47 60 583 6 6 3 483 3 3 380 4 4 6 760 1 1 10100 2 3 8 918 3 3 160 80 64 1938 19 16 25 670 3 3 3 270 1 1 026 7 7 13 366 6 6 21825 2 2 16 075 4 4 14 178 42 39 Saaie . . 1 6 6 5 048 5 5 11027 1 1 122 12 12 2 10 7 3 804 2 2 236 1 1 300 1 1 8 830 1 15 11 3 45 30 7 479 2 2 3 099 2 1 2 200 1 2 40150 52 35 4 16 12 26 399 4 4 3 757 2 2 3 110 3 3 116 2 1 66 27 22 Kokku 77 55 43 730 13 13 18 119 4 3 5 310 3 1 300 4 4 8 946 1 1 133 5 3 40 216 106 80 1938 24 21 20 261 7 6 16147 1 1 250 5 5 16 100 2 1 5 880 4 4 10 615 2 2 64 45 40 Pärnu . . . 1 11 8 17 269 4 4 8 090 1 1 4 250 16 13 2 22 18 7 280 2 2 336 1 1 1 250 1 1 10 2 2 3 500 4 4 14 085 33 28 45 30 17 586 3 3 16 774 9 7 40 520 1 1 480 1 1 2 950 1 1 300 8 8 24 000 68 51 4 23 20 28 042 3 3 9 044 2 1 8 3 3 5 320 3 3 4 685 2 000 36 32 Kokku 101 76 TO 13 13 34 344 13 8 40 534 3 3 730 5 5 8 380 6 6 8 485 15 15 44 335 153 134 1938 51 40 77 48m2 9 9 11043 9 8 19 310 3 3 12 700 9 8 34 061 1 1 2 652 5 5 24 421 87 74 Viljandi . . 1 4 3 1070 4 3 2 5 5 2 939 1 1 350 2 1 1110 1 1 420 2 2 600 11 10 3 27 21 24 031 1 1 50 3 3 43 058 2 2 3 467 1 1 4 550 84 28 4 13 10 8107 4 4 2 212 2 1650 1 1 1000 1 1 2 000 21 18 Kokku 49 39 36147 6 6 3G13 7 6 45 818 3 3 3 467 3 3 4 970 1 1 1000 3 3 4G00 70 59 1938 32 28 21080 10 9 16 383 3 3 7 775 6 0 31270 3 3 63 282 2 2 405 5 5 6 332 61 56 Tartu . . . 1 14 13 29 054 2 2 560 16 15 2 14 12 35 272 2 2 550 6 4 20 275 1 1 480 1 1 15 850 1 1 1975 1 26 21 3 22 19 31530 6 6 11465 6 6 6 661 5 10 657 2 2 1185 3 3 18 948 44 41 4 13 11 46 522 3 3 6 950 2 2 3 985 3 3 2 025 3 3 820 1 1 1500 25 23 Kokku 63 55 143 378 13 13 18 635 14 13 30 931 6 6 11137 6 6 19 060 4 4 2 795 5 4 30 448 111 100 1938 28 26 62144 3 3 210 3 3 370 7 7 8 086 6 6 13 063 3 3 4 658 4 4 6 542 54 51 . . . 1 2 2 15150 1 1 1600 1 1 750 1 1 1500 5 5 2 7 5 6 340 1 1 300 1 1 1000 1 1 1860 10 8 10 8 11330 1 1 800 11 9 4 9 9 5 762 1 1 3 800 1 1 950 1 1 300 12 12 Kokku 38 34 38 583 3 3 3 700 3 4 800 » 3 3 560 1 1 300 1 1 1500 38 34 1938 17 15 15 486 3 3 4 333 3 3 5 320 1 1 1600 2 2 3 500 3 3 15 599 2 2 1450 SI 29 Võru .... 1 5 5 18 253 2 2 2 568 1 1 4 435 2 2 12 426 10 10 2 5 17 433 5 5 1755 2 2 172 991 2 1541 3 2 2 818 17 16 3 19 15 21156 1 1 87 4 4 6 443 4 4 14 476 3 3 2 066 3 3 340 34 30 4 8 8 10159 3 3 4 215 3 3 14 968 1 1 2 085 2 2 10 410 1 1 UOO 18 18 Kokku 37 33 67 001 11 11 8 635 9 9 194 403 8 8 33 537 7 7 34 902 7 6 4258 79 74 1938 22 21 95 386 4 4 1566 4 4 12 632 S 8 7 652 13 13 18 972 3 3 8169 64 53 Petseri . . . 1 6 6 1882 5 5 3 982 1 1 910 1 1 800 1 1 3 910 14 14 2 4 4 3 087 5 • 5 3 274 1 1 1 1 575 2 2 45 850 13 13 3 5 4 5176 5 5 7 825 2 2 2 540 2 2 2 790 2 2 6 955 2 2 2150 2 2 21641 20 19 4 11 11 21784 3 3 9 935 2 2 18 071 1 1 642 17 17 Kokku 36 35 31939 15 15 15 081 3 3 3 345 3 3 3 365 8 8 63 650 5 5 31021 4 4 36193 «4 63 1938 21 21 28 863 16 16 18 449 4 4 7 725 10 10 14 230 2 2 3 051 6 6 17 481 4 4 3 370 63 63

Kokku maad — Total pour arrondissements. Kokku maal 1 69 63 120 601 27 27 51929 2 1 800 4 4 6 110 8 8 18 447 4 4 9 688 114 107 2 127 99 146 366 26 26 11065 24 19 207 931 4 4 1605 10 10 75 211 6 6 15 003 12 9 19 518 209 173 3 284 212 183 055 31 30 49 780 38 35 213 256 18 17 28 318 11 11 35 366 9 9 27 866 26 26 107 300 417 340 4 128 109 184 206 26 25 35 077 18 16 39 561 3 2 5 660 16 16 30 551 16 16 51603 11 10 10 358 218 194 Kokku 608 483 634338 110 108 147851 83 71 461 548 35 23 35583 41 41 147338 39 39 113919 53 49 146 864 958 814 1938 298 260 490 732 77 78 94 610 42 38 102 090 52 52 125100 44 42 161362 41 41 111938 46 46 101 513 600 552 172

Tulekahjude arv ja kahjusumma (kroonides) üksikuis mais ja linnus põhjuste järgi 1939. a. (järg). Nombre d'incendies et leur répartition d'après les causes, saisons et dommage (en kr) en 1939 (suite). Sädemed, Axvatav Korratud tahmapõle- Süütamine süütamine Muud ja Hooletus tuleasemed rnine —Étin­ Pikne Incendie Incendie teadmata Kokku Imprudence Désordre des celles, suie Foudre volontaire volontaire Inconnu Total cheminées enflam. présumée

Nombre Arv Arv Arv Arv ATV ATV ATV £ a § a a a I a a a 1 a lif a a 3 I 3 a a S" -S '3 3 '•G S S •fl ¥ | ¥ f ¥ f 1 f ¥ 6 5 M 5 ¥ 6 M •B M ¥ M M 3 . Suve l — En été.

1 . Talve l — En hiver. 4 . Sügise l — En automne. s 2 . Kevade l — Au printemps. M M i ad-— Villes Viru .... 1 4 4 4155 2 2 28 205 6 6 32 360 2 5 3 535 1 i 5 6 4 540 3 1 1 2 000 69 1 1 164 l 950 6 5 3183 4 3 1970 212 2 2 i l 1500 1 950 7 6 4 632 Kokku 13 10 8 660 a 2 3S3 U i 1 1500 3 3 38 369 3 2 1900 25 21 40115 1938 13 12 5 254 i 1 1270 3 3 2 2 113 2 09 598 18 17 76 235 2 i 1 1641 1 1 1641 3 4 1 1 57 1 1 57 Kokku 1 1 51 i 1 1641 3 2 1698 1938 2 2 8 859 2 2 8 859 Harju ... 1 19 12 5 847 1 1000 3 1 25 6 6 22 285 30 20 29157 2 19 13 27 918 1 165 1 9 7 27 185 31 21 55 268 3 10 7 5 235 ï 1 2 817 3 1 200 2 1000 5 4 14 921 21 15 24 173 4 14 12 19 039 3 3 1270 3 1500 ï 1 50 3 2 7 719 24 20 29 578 Kokku 63 44 58 039 8 6 5 353 10 * 1135 3 3 1 050 23 19 Ï3110 106 16 138 116 1938 60 45 87 950 5 16 070 6 1 20 3 3 12 628 6 5 10 416 17 16 375 842 97 75 502 932 2 3 4 Kokku 1938 1 1 1 1 18 911 1 1 836 4 2 19 747 Saare . . . l 2 1 3 3 60 1 1 12 4 3 72 4 Kokku 4 3 60 1 1 13 5 3 13 1938 3 3 1650 1 1 200 2 1 41000 6 5 42 850 Pärnu ... 1 1 1 200 1 1 200 2 10 45 525 2 2 17 621 12 7 63146 3 2 i 10 1 1 1 4 500 2 1250 6 4 5 760 4 3 3 167 3 3 167 Kokku 16 10 45 903 1 ï 1 4 500 4 4 18 871 22 15 69 313 1938 16 13 164 386 3 2 300 4 3 55 3 3 17 199 2 2 4 577 7 6 258 700 35 29 445 217 Viljandi . . 1 1 1 17 219 1 1 1 450 4 2 17 669 2 1 4 895 2 1 4 895 3 2 2 1200 1 1 2 2 1200 4 1 1 3 800 1 1 3 800 Kokku 4 4 3Ä 319 1 S 4 895 1 1 450 9 6 21564 1938 4 ' 4 8181 1 1 2 132 250 6 6 140 431 Tartu ... 1 4 3 2 945 5 5 1065 9 8 4 010 2 5 45 013 1 3 2 11550 9 5 56 563 3 150 1 1 120 3 3 270 4 3 ï 7 670 1 1 1 600 5 8 270 Kokku 14 9 55 m 1 6 1185 1 4 3 12150 26 18 69113 19 13 7 6 7129 800 1 1 20 2 2 70 10 10 91814 42 34 124 347 1938 24 514 3 Valga ... 1 761 1 1 3 3 776 2 3 2 170 1 1 3 3 3 2173 4 î ï 500 1 1 500 Kokku 5 3 431 1 1 • 15 1 3 1 1 3 449 1938 6 5 4 550 1 1 5 965 1 1 400 2 440 10 9 11355 Võru .... 1 2 1 1 1 1 180 • 3 180 4 Kokku 1 1 1 1 180 1938 3 3 8 505 180 3 3 8 595 Petseri ... 1 2 2 1675 2 2 1675 2 1 1 1 1 2826 924 3 2826924 4 Kokku 1 615 I 1 3 3 2838 599 s a 3836924 1938 3 3 3 551 1 1 727 4 4 4 278 K okk U 1nna d — Vill es. Kokku liunas l 33 25 32 802 9 7 2 080 4 1 25 2 28 2051 7 7 22 735 55 42 85 847 2 40 24 118 991 2 1 165 4 1 5 4 i 2833640 14 11 56 356 64 41 3009 157 3 22 17 10 825 3 2 2 937 6 4 272 2 2 1000 2 2 4 512 1 1 164 9 7 17121 45 35 36 831 26 21 33 203 6 5 1482 3 1500 1 1 50 1 1 1500 5 4 9 269 42 34 47 004 Kokku 8Ï 195831 30 15 6 664 11 8 1803 3 3 1050 1 1 3839653 3 3 38 369 35 39 105 4SI 206 153 3118 839 m 227 186 1384 846 1938 103 317 496 17 15 24 969 14 6 875 3 3 12 628 12 11 52 511 7 7 5 160| 44 41 971 207 130 Koik koi ckn — Tota ix g énéraux. Kokku — . . 1 102 88 153403 36 34 54 009 6 2 825 4 4 6 110 10 10 46 652 11 11 32 428 169 149 293 422 Total 2 167 123 265 357 28 27 11230 28 20 207 936 4 4 1605 14 14 2908851 6 6 15 003 26 20 75 874 273 214 3485 856 3 306 22Ô 193 880 34 32 52 717 44 39 213 528 20 19 29 318 13 13 39 878 10 10 28 030 35 33 124 421 462 375 681 772 4 154 130 217 409 32 30 36 559 21 18 41061 4 3 5 710 17 17 32 051 16 16 51603 16 14 19 627 260 228 404 020 Üldse—Qr.total. 129 510 830 049 130 133 154515 99 19 463 350 38 36 36 633 48 48 3986890 43 43 141388 88 18 253 345 1164 966 4865 010 1938 428 363 808228 94 88 119588 56 44 102 965 55 55 137728 56 53 213873 48 48 117098 90 87 1072 720 827 738 2572 200 K. Raid.

RAUDTEELASTE TÖÖÕNNETUSED 1938/39. a. ACCIDENTS du TRAVAIL du PERSONNEL des CHEMINS de FER en 1938J39.

Sisu: 1. Raudteelaste arv, lk. 173. 2. Tööõnnetuste arv ja sagedus, lk. 173. 3. Tööõnnetuste aeg, lk. 174. 4. Tööõnnetuste põhjused lk. 174. 5. Tööõnnetustel vigastatute vanus, lk. 170. 6. Vigastuste iseloom ja asupaik, lk. 170. 7. Tööõnnetuste tagajärjed ja ravikestus, lk. 177.

1. Raudteelaste arv. Raudteelaste üldarv viimaseil kantselei- ja kontoritööd; kuna siin töö kannab vaimse, Personnel des chemins de aastail : fer. mitte füüsilise, pingutuse ilmet, on sel alal õnnetused 1938/39 1037/3S 1030/37 haruldased. Ametnikke 31. III ... 1320 1320 1312 Raudteelaste ja üldisele tööõnnetuskindlustusele Vabateenijaid 31. III . . 3 724 3 724 S 093 alluvate tööstustööliste tööõnnetuste kõrvutamisel on Töölisi 31. XII 2 950 3 400 2 879 õnnetused raudteetehastes hästi võrreldavad olu­ Kokku ;003 S 304 7 884 korraga metalli-, osalt ka puutööstuses. Ka ehitustöid raudteel võib teatavate reservatsioonidega kõrvutada Ametnike ja vabateenijate arv on 1938/39. ag ehitustööstusega, kuigi esimeses on enamikus ehitus- jäänud eelmise aasta tasemele, nimelt 5 044 isikut. ja parandustööd raudteemuldel, teises aga — hoonete Raudteetööliste arv osutub aga 1938. a. lõpul 501 ehitus ja remont. Töö, järelikult ka tööõnnetused, võrra ehk 14,5% madalamaks 1937. a. lõpust, seda rongiliikluse alal on aga niivõrd erinev tööstuslikust peamiselt Ehitusameti tööliste arvel. Olgu tähendatud, tööst, et siin on raske leida võrdlusvõimalusi. Tõsi, et 1937. a. lõpp oli tavalisest lumerohkem, mistõttu mõnes tööstusharus, kus transportvahendeina kasus- raudteede korrashoiuks vajati ka suuremal arvul tatakse vaguneid ja vagonette (näit. murdudes ja töölisi. Kuna ametnike ja vabateenijate arvuline kaevandustes), esineb ka samalaadilisi tööõnnetusi koosseis on pikemat aega stabiilne, siis annab ühe kui raudteeliikluse alal, need aga on vähemuses otse­ ajamomendi seis vastavate isikute arvust täiesti selt tootmistegevusega seotud õnnetuste kõrval. õige pildi. Seda aga ei saa öelda tööliste kohta, kuna nende arv on märksa kõikuvam ametnike ja vaba­ 1938/39. a. registreeriti raud- 2. Tööõnnetuste arv teenijate omast, eriti ehitustööde alal. Seepärast on ja sagedus. teelastega 671 tööõnnetust. tööliste arv ühel kindlal momendil tihti juhuslikku Nombre et fréquence des Võrreldes eelmise aastaga on laadi, ega iseloomusta aasta keskmist päris õieti. accidents du travail. õnnetuste arv kasvanud 14 Tavaliselt langeb raudteetööliste arvu kõrgseis sügis­ võrra ehk 2,1%. Üldarvust suuremal määral on aga kuudele. muutunud tööõnnetuste arv raudteelaste üksikuil 1938/39. a. ümarguselt 8 tuh. raudteelasest oli tööaladel. Nii on õnnetused 1937/38. a. võrreldes töölisi ca 3 tuh. ehk 37,0%. Muidugi on tööõnnetuste tehase- ja ehitustöödel sagenenud, rongiliikluse alal riisiko töölistel suurem kui ametnikel ja vabateenijail; Raudteelaste tööõnnetuste arv ja sagedus 1929/30—38/39. n. Nombre et fréquence des accidents du travail du personnel des chemins viimaseist juhtub õnnetusi sagedamini rongiliikluse de fer de 1929130—38/39. alal teotsevate isikutega. 1. 1 s Nagu varemaiski, nii ka käesolevas ülevaates | Tööõnnetusi käsitletakse raudteelaste tööõnnetusi — vastavalt 1 1000 raud­ teelase kohta tööiseloomule — eraldi 4 rühmas: tehasetöö, rongi­ ig-S Fréquence Jjj^ des accidents liiklus, ehitustöö ja kontoritöö. Esimesse rühma on il P il 11 •par 1000 paigutatud õnnetused raudteetehastes, veo jaoskon­ II personnes H^ 83 S^ MEH MÊH dade töökodades ja depoodes. Rongiliikluse alla kuu­ rto luvad: Ekspluatatsiooniameti alalt liiklemise ning 1938/30 279 130 250 671 84 182 220 057 77 kaubanduse toimkond ühes rongi- ja jaamateenijatega, 288 136 248 672 85 Veoameti alalt vedurimeeskonnad, vagunikütjad ja 281 149 229 9 668 89 1934/35 339 149 172 1 661 93 -koristajad, Ehitusameti alalt ülesõidukohavalvurid, 1933/34 203 164 204 3 064 92 267 109 270 1 047 80 lõpuks ka töötajad kütteainete-ladudes ning pumba­ 1931/32 202 110 284 662 84 majades. Kolmandas rühmas arvestatakse tööõnne­ 1930/31 ..... 246 137 23B 018 77 tused ehitustöödel, arvatud kaasa elektri- ja side­ 1929/30 ..... 315 160 273 4 752 94 Kcskin.—Moy. liinide ehitus. Viimase rühmana käsitletakse veel 1930/31—34/35 281 135 »»3 1 650 8* 174 aga märgatavalt harvenenud. Vastavalt on ka tehase- 1938/39. a. oli raudteelastega tööõnnetusi arvu­ ja ehitustöödel juhtunud tööõnnetuste osatähtsus kaimalt kesknädalata eelmisel aastal aga teisipäeviti. üldarvus tõusnud: esimene 37,6%-lt 41,6%-le ning Lühema tööaja kaastoimel on tehase- ja ehitustöödel teine 34,4%-lt 38,1%-le; samal ajal on rongiliikluse laupäeviti tavaliselt vähem õnnetusi kui teisil alal toimunud õnnetuste osatähtsus langenud 27,7%-lt tööpäevi!. Pühapäevased tööõnnetused on valda­ 20,3%-le. Erinedes küll eelneva aasta tööõnnetuste vas enamuses juhtunud seoses rongiliiklusega, mis ositusest, on vaadeldava aasta tööõnnetuste arv teatavasti toimub katkestamatult nii argi- kui püha- üksikutel tööaladel siiski täiesti sarnane 1936/37. a. päevil. omale. Tehasetöös toimub suurimal määral tööõnnetusi Üldiselt nähtub aga tab. 1, et raudteelaste töö­ viimastel töötundidel, nimelt kella 12 ja 14 vahel õnnetuste arv püsib juba pikernat aega stabiilsel (1938/39. a. 26,6%, 1937/38. a. isegi 32,0% üldarvust). tasemel, kõikudes 650 — 700 juhu vahel aastas. Palju madalam ei ole Õnnetuste sagedus ka ajavahe­ 1938/39. a. tuli 1 000 raudteelase kohta 84 töö­ mikul 10—12, mil 1938/39. a. leidis aset 25,5% töö­ õnnetust 1937/38. a. 77 vastu, mis tähistab õnnetuste õnnetustest tehasetöös. Olgu tähendatud, et Raudtee sageduse 9,1%-list kasvu. Peatehastes, kus on toimunud enamik selles rühmas Raudteelaste tööõnnetuste sa- käsitletavaist tööõnnetusist, kestab tööpäev kella 3. Tööõnnetuste aeg. gedusindeks oli 1938/39. a. 7.00—14.55 ilma vaheajata. Samad keskpäevased Accidents du travail tunnid on õnnetusrikkamad ka ehitustöö alal: d'après les mois, les jours üksikuil kuil järgmine (12 kuu de la semaine et les heures. 1938/39. a. langes siinseist tööõnnetusist kl. 10—12 keskmine = 100) : vahele 28,7% ja 12—14 vahele 26,4%. Rongiliikluse Rongiliiklus Ehitustöö Tehasetöö Kokku alal toimub tööõnnetusi kogu ööpäeva vältel, veidi Jaanuar • 136 82 109 Veebruar . 78 64 59 68 harvemini vaid hommikupoole ööd (0—5) ja ka kesk­ Märts . . 100 136 146 125 päeval kella 12—14 vahel. Üldiselt olid 1938/39. a. Aprill . . 91 109 59 82 raudteelastele õnnetusohtlikumad tunnid 10—12, haa­ Mai ... 100 64 150 113 rates 24% tööõnnetuste üldarvust. Juuni . . 70 82 109 88 Juuli . . . 117 123 155 127 Tab. 2 annab ülevaate raud­ August . . 109 91 136 116 4. Tööõnnetuste September. 96 100 90 96 põhjused. teelaste tööõnnetuste põh- Oktoober . 100 82 86 95 Causes deš accidents du juste protsendilisest ositumi- November 122 127 50 95 travail. , Detsember. 100 91 68 86 sest. Keskmine 100 100 100 100 Masinaist põhjustatud õnnetuste üldine osatäht­ sus on tõusnud 7,9%-lt 9,4%-le, ületades seega ka Õnnotusrohkeimaks kuuks oli juuli, järgnevad 1930/31—34/35. a. keskmise (8,8%). Lähem vaatlus märtB ja august. Teistest kuudest tunduvalt harvemini näitab, et masinateohu osatähtsus on suurenenud juhtus tööõnnetusi veebruaris. Tehasetöös olid kõr­ ehitustööde alal (2,7%-lt 5,5%-le), kuna tehasetöös geima õnnetuste arvuga kuudeks võrdselt jaanuar ja on olukord jäänud endiseks (1937/38. a. 17,8% : november; ka südasuvel (juulis — augustis) oli tehas­ : 1938/39. a. 17,6%). Tehasetöös on ohtlikumad masi­ tes õnnetusi keskmisest rohkem. Eongilükluse alal nad smirgelkäiad, aga neist tekitatud vigastused ei oli tööõnnetuste arv suurim juulis, seejärel jaanuaris, ole tavaliselt eriti rasked (puru kargab silma, käsi märtsis ja novembris. Peamiselt halvemate ilmastiku­ satub käia ja käiatava eseme vahele jne.). Edasi tingimuste (külm, pimedus, jäätunud pinnas jne.) juhtub suuremal arvul õnnetusi metallide puurimisel, tõttu on õnnetuste arv rongiliikluse alal talvel üldiselt treimisel ja hööveldamisel, töötamisel auru- ning suvekuudest kõrgem. Seevastu osutub ehitustöödel õhuhaamriga, puutöö alal — ketassaagidel, höövel- ja toimunud tööõnnetuste arv tavaliselt kõrgemaks freesmasinail. Transmissioonide ning tõstevahendite suvekuvdel, milleks muidugi mõjub kaasa vastavate läbi juhtub vaid üksikuid õnnetusi. Masinaist tingitud tööde tähtsal määral hooajaline iseloom. 1938/39. a. õnnetused, mis arvestatud ehitustööde all, on toimu­ olid siin õnnetusrikkamaiks kuudeks järjekorras: nud peamiselt remonttöölistega Ehitusameti liini- mai, märts, august, juuli ja juuni. jaoskondade töökodades. Ka siin tekitavad sageda­ Üldiselt võib tähendada, et toodud arvudest ei mini vigastusi juba loetletud masinad, eriti smirgel­ ilmne suvekuude suurem õnnetusohtlikkus nii selgesti käiad. kui see on tehtud kindlaks tööstustööliste tööõnne­ Olgu tähendatud, et masinaist põhjustatud töö­ tuste alal. Osalt on siin tegemist ka väikeste arvude õnnetuste osatähtsus üldarvus on raudteetehastes juhuslikkude hälvetega, mis tasanduvad alles pikema­ kõrgem kui üldise tööõnnetuskindlustuse alla kuu­ ajalisel vaatlusel. luvas metallitööstuses, veidi madalam aga kui puu- Samal põhjusel on vara teha üldisi järeldusi ka tööstuses. Nii langes 1938. a. masinate arvele 11,1% raudteelaste tööõnnetuste sageduse kohta nädala­ metalli- ja 18,1% puutööstuses juhtunud tööõnne­ päevade järgi. Igatahes ei ole raudteelaste! õnnetus- tuste üldarvust. Siit ei saa aga järeldada, nagu oleksid rohkeimaks päevaks esmaspäev, nagu seda tööstus­ masinad raudteetehastes ja -töökodades ohtlikumad tööliste suhtes nenditud juba mitmel viimasel aastal. kui teistes metallitehastes. Ei tule unustada, et need 175

Tööõnnetuste põhjused — Causes des accidents du travail.

•Sai 11 I B"«ä) : sl S 3 »

Vigastuste iseloom — Nature des lésions.

3. Silmavîgastused g.Sfs Lésions de l'oeil

5 52 $ ëj ä£ £J3

1038/39 63,6 1,8 6,1 0,3 0,4 0,7 100 Sellest: Tehasetöö . 60,2 2,5 9,7 5,7 0,3 100 Itongiliüdus. 67,6 0,7 8,1 11,0 100 Ehitustöö. . 65,2 1,6 8,2 3,5 100 Kontoritöö . 1937/38 61,6 10,5 5,8 100 1936/37 45,5 26,5 4,6 100 1935/36 45,1 28,3 4,0 0,2 0,2 100 Keskm. — Moy. 1930/31- 52,2 0,0 18,5 0,5 4,4 8,5 0,3 100

Teiseks sagedamaks vigastusliigiks raudteelastel Seevastu on väänamiste ja venituste suhteline on lõike- ja xebendihaavad, mis 1938/39. a. haarasid sagedus tööstustöölistel kõrgem (1938. a. 11,1%) kui 8,8% vigastuste üldarvust eelmise aasta 10,5% vastu. raudteelastel (1938/39. a. 6,7%), kelledel see juba Tööstustöölistel on lõike- ja rebendihaavade osa­ mõnda aega osutab langusetendentsi. Enamik siinseist tähtsus alati madalam kui raudteelastel, nii 1938. a. õnnetusist on tingitud üle j õukäivate raskuste tõst­ aimüt 4,7%. misest, töötaja komistamisest või kukkumisest jne. 177

Luumurdude ning -mõranemiste arv ja osatäht­ Vigastuste asupaik — Localisation des lésions. sus kasvab juba kolmandat aastat. 1938/39. a. on 4. viimane tõusnud 5,8%-lt 6,1%-le. Suurim oli luu­ murdude sagedus rongiliikluse alal juhtunud õnne­ tuste koostises (11,0%), järgnevad tehase- (5,7%) ja ehitustöö (3,5%). Enamik luumurde ei ole taga­ 3| järgedelt siiski mitte eriti rasked: sagedamini juhtub (St? £š 1$ 5 sõrmeluumurde (masinatel ja käsitööriistadega tööta­ 1938/39 13,0 2G,I 3,1 100 misel, haakimisel, sõrmede uksevahelejäämisel jne.)- Sellest: Märksa raskemad on roietemurrud, mis moodustavad Tehasetöö 14,3 6,1 54,9 23,3 1,4 100 Rongiliiklus 9,6 13,2 45,6 28,7 2,9 100 teise arvukama luumurdude rühma; neid juhtub Ehitustöö 13,3 9,4 47,3 27,7 2,3 100 sagedamini rongiallajäämiste, kuldnimiste ja muljuda- Kontoritöö 1937/38 13,4 11.7 46,4 27,1 1,4 100 saamiste tagajärjel. Varbaluumurde tekitab harilikult 1936/37 14,6 10,9 45,4 27,6 1,5 100 esemete jalale kukkumine. Luumurdude üldine osa­ 1935/36 18,0 10,9 45,1 24,7 1.3 100 tähtsus tööõnnetuste koostises on raudteel alati olnud Keskm. — Moy. 1930/31—34/35 18,0 10,7 44,4! 23,9 3,0 100 kõrgem kui eratööstuses. Pistehaavade osatähtsus on 1938/39. a. jäänud on nende osatähtsus langenud 13,4%-lt 13,0%-le, eelmise aasta tasemele (4,6%), põletushaavade oma seda tehasetöö arvel, kus selliste vigastuste sagedus aga langenud 2,4%-lt 1,8%-le: esimeste suhteline ongi suurim. Harvenenud on ka kehavigastused, sagedus on üldiselt veidi tõusmas, teistel aga lange­ saavutades 8,8%-ga vaatlusaja madalaima osatäht­ mas. Mõlemat liiki vigastuste osatähtsus on suurim suse; olgu mäigitud, et kehavigastuste esinemissage­ tehasetöös. Võrdluseks olgu tähendatud, et era-metalli- dus on suurim rongiliikluse alal toimunud tööõnne­ tööstuses moodustasid 1938. a. pistehaavad 6,0%, tuste koostises. Alumipte jäsemete vigastuste sage­ põletushaavad aga 11,0% vigastuste üldarvust. dus on langenud ehitus- ja tehasetöös, tõusnud aga rongide liikluse alal. Teisalt on tõusnud ülemiste jäse­ Viimaseil aastail pidevalt harvenenud silmavigas- mete vigastuste osatähtsus, nimelt 46,4%-lt 50,0%-le, tuste osatähtsus on 1938/39. a. ehitustööde arvel milline seis on kõrgem kui kunagi varem. Üksikuist veidi tõusnud, nimelt 5,8%-lt 6,1%-le. Suurim on tööaladest esineb tehasetöös ülemiste jäsemete vigas­ silmavigastuste esinemissagedus tehasetöös (7,5%), kus tusi suhteliselt sagedamini, alumiste jäsemete vigas­ neid juhtub võõrkehade silma sattumisest kaitse­ tusi aga harvemini kui teistel aladel. Viimaste aas­ prillideta metallide puurimisel, treimisel, raiumisel, tatega võrreldes on tõusnud ka üldiste "vigastuste smirgelkäia kasustamisel jne. Sama suur on silma­ osatähtsus, jäädes aga siiski madalamaks 1930/31— vigastuste suhteline sagedus ka metallitööstuses üldse —34/35. a. keskmisest. (1938. a. 7,3%). Tööõnnetuste protsendilisest ositusest vigastuste 7. Tööõnnetuste Jättes kõrvale surmajuhud, asupaiga järgi annab ülevaate tab. 4. tagajärjed ja ravi- millede sagedus on raudteel Nagu varemaltki nenditud, on raudteelastel kestus. üksikuil aastail kõrge, osutu­ Conséquences et durée de pea-, näo- ning kaelavigastuste osatähtsus suurem, traitement des accidents vad raudteelaste tööõnnetused kehavigastuste oma aga tunduvalt väiksem kui töös- du travail. üldiselt kergemaiks tööstus- tustöölistel, kuna üldiste ning jäsemete vigastuste tööliste omist. Nii oli 1938/39. a. 10,8% raudteelaste suhteline esinemissagedus on enamvähem võrdne. tööõnnetusist nii kergi;ed , et kannatanud peale esma- Pea-, näo- ning kaelavigastused kalduvad juba mit­ abi saamist võisid jätkata tööd; tööstustööüstel mendat aastat pidevale harvenemisele ; 1938/39. a. moodustasid sellised töölt vabastamiseta õnnetused

Tööõnnetuste tagajärjed — Conséquences des accidents du travi

5. Arv — Nombre % Incapacité au Töövõimekaotus travail a! II 'aï ï S 1 •g 2 1 1 Ul a 5 1 I 1 !» 'Si M 1938/39 I — 11 S81 593 n 665 »,1 — i,v 8Y,4 89,3 10,8 100 Sellest: Tehasetöö . 2 229 231 48 279 0,7 82,1 82,8 17,2 100 Rongiliiklus. 5 123 128 6 134 3,7 91,8 95,5 4,5 100 Ehitustöö. . 0,4 1,6 90,9 92,9 7,1 100 Kontoritöö . 1937/38 6 4 507 517 127 644 0,9 0,6 78,8 80,3 19,7 100 1936/37 2 5 545 552 116 668 0,3 0,7 81,6 82,6 17,4 100 1935/36 1 3 539 543 122 665 0,1 0,5 81,1 81,7 18,3 100 Keskm. —Moy. 1930/31--34/35 : 2 '"':,1 7 518 528 108 636 0,3 0,2 1,1 81,4 83,0 17,0 100 178

Töölt vabastamisega vigastuste ositns ravikestuse järgi. 1938. a. 7,4% üldarvust. Suurim on ajutisegi töö- Répartition des lésions entraînant l'interruption du travail d' võimekäotuseta tööõnnetuste osatähtsus alati olnud la durée du traitement. tehasetöös (1938/39. a. 17,2%). Tab. 5 aga nähtub, 6. Sellest et varemail aastail oli selliste kergete õnnetuste osa­ |$ tähtsus mullusest tunduvalt kõrgem, kaldudes isegi 05 § g 00 M 1"Et tõusule, nii 1930/31—34/35. a. keskmiselt 17,0% ja à« •S 3 1 1937/38. a. 19,7%. £ S H M MS Töötaja surmaga lõppenud tööõnnetuste poolest 1 päev . 0,2 0,4 1.5 1,6 1,5 0,7 oli vaadeldav aasta raudteelastele kergemaid: selliseid 2 jours . 3,0 4,3 1,6 3,9 3,9 4,2 3,7 2,6 3 „ • 6,5 8,7 3,2 0,0 8,4 9,1 6,5 5,7 õnnetusi juhtus vaid 1 (ehitustöödel) eelmise aasta 4 5,8 7,9 3,2 5,2 5,9 7,6 7,6 5,6 5 „ • 6,1 6,6 7,9 4,7 7,2 7,1 6,1 6,8 6 vastu. Seevastu on jäädava osalise töövõimekaotu- 6 „ • 9,0 10,1 7,1 9,0 6,3 4,5 7,6 6,2 sega lõppenud õnnetuste arv tõusnud 4-lt 11-le, mis 7 „ • 5,8 3,5 5,5 8,2 5,3 6,0 6,6 7,2 8—14 „ . 28,4 25,3 26,2 32,6 26,6 29,1 29,9 J45,9 on 1,7% üldarvust. Tööstustöölistel on jäädava töö- 15—21 „ . 15,3 16,2 16,7 13,7 13,9 11,8 14,8 22—28 „ . 5,6 7,0 6,3 3,9 7,0 7,1 5,2 võimekaotusega lõppenud tööõnnetuste osatähtsus 29—35 „ . 4,9 3,9 10,3 3,0 3,9 2,4 4,2 }ll,2 kõrgem, 1938. a, näit. 3,8% üldarvust. Ülejäänud 30—42 „ . 2,2 0,9 3,2 3,0 2,3 2,7 0,7 43—49 „ . 2,1 2,2 1,6 2,2 1,0 1,8 0,4 87,4% õnnetusist põhjustas töötaja ajutise töövõime­ 50—56 „ . 0,8 1,3 0,8 0,4 0,8 0,7 0,9 57—63 „ . 1,7 1,3 2,4 1,7 1,6 1,3 0,7 > 6,0 tuse. 64—70 „ . 0,2 0,4 0,2 0,6 Töölt vabastamisega vigastuste protsendiline osi- 71—77 „ . 0,8 1,6 1,3 0,4 0,4 78—84 „ . 0,4 tus vavikestuse järgi selgub tab. 6. Pikemaaegset 85—91 „ • 0,2 0,7 0,2 92—105 „ . 0,3 0,4 0,4 1,8 0,7 0,7 ravi nõudvate vigastuste osatähtsus töölt vabastamist 106—120 „ . 0,3 0,8 0,4 1,0 0,4 0,4 põhjustanud õnnetuste üldarvus on veidi madalam 127—140 „ . 0,2 141—161 „ . 0,2 0,8 0,2 0,2 f 2'1 kui 1937/38. a. Kokku kulus raudteelaste tööõnne- 162—182 „ . 0,2 0,2 tustel saadud vigastuste ravimiseks 1938/39. a. ca 183— „ . 0,2 — 0,8 — — 0,4 0,2 1,3 . 9,8 tuh. päeva eelmise aasta ümarguselt 9 tuh. päeva Kokku — Total 100 800 100 100 100 100 10Ô 100 vastu; üldine raviaja pikenemine on seega peagu 10%. Keskmine ravipäevade arv ühe vigastatu (incl. Töölt vabastamiseta õnnetuste osatähtsuse vähe­ tööd jätkanud) ja ühe töölt vabastatu kohta on 2 nemise tõttu on keskmine ravikestus ühe vigastatu viimasel aastal järgmine: kohta tõusnud 14,i-lt 14,7-le päevale ehk 4,3%. Samal Vigastatu kohta Töölt vabastatu kohta ajal on aga ravipäevade arv ühe ravi tõttu töölt 1938/39 1937/38 1938/39 1937/38 vabastatu kohta 5,7% vähenenud (16,5 : 17,5). Nagu 14,0 0 TehasetÖÖ . . . 12,3 9,7 14,9 näeme, nõuavad õnnetused rongiliikluse alal kesk­ Rongiliiklus , . 21,1 20,5 22,1 22,9 Ehitustöö . . . 14,1 13,4 15,1 15,9 miselt kõige pikemat, tehasetöös aga kõige lühemat ravi. Keskmine 14,7 14,1 16,5 17,5

Raudteelaste tööõnnetuste kohta varem Keskbüroo vüljaandcis ilmunud artiklid: Raudteelaste tööõnnetused 1937/38. a., K. Raid Eesti Statistika nr 200(7)-201(8) 1938 a., lk 391-395. Raudteelaste tööõnnetuste vastu kindlustus, R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. 188(7)—189(8) 1937. a., lk. 35d—döö. J. Kits.

VALIS- ja RANNASÕIT ning KAUBA- ja REISIJATEVEDU 1939. a. NAVIGATION et TRANSPORTS MARITIMES en 1939.

Sisu: 1. Üldiseloom, lk. 179. 2. Sadamate tegevus, lk. 182.

Eesti sadamate tegevus deva­ Kaub ave dxi laevadel sadamatesse ja sealt it. Üldiseloom. sõidu ja vedude alal püsis välja 1939.a. näeme järgnevatest arvudest: Caractéristique générale, , , . 1939. a., vaatamata soja kit­ Kaubavedu 1 090 tn — Transport des marchandises 1000 tn. sendavatele oludele, aasta viimase nelja kuu jooksul 2. eelmise aasta tasemel, näidates kogu aasta kohta suu- Välissõit Eannasõit :i & renemistendentsi. Long cours Cabotage fA Laevade läbikäik sadamatest ulatus 1939. a. mahu CS 1ž § P järgi: i % SI ê >• M Kl laevade Hibikiiik sadamatest — Navigation des ports. 1 1 1. Saabunud ja 1939 . 336 530 866 08,4 123 61 184 87,6 e105s 0 väljunud lae­ 1938 . 383 442 825 93,7 126 62 188 93,3 1013 Saabunud laevade arv ja maht vade maht 1937 . 404 523 927 105,1 129 55 184 87,4 lill Nombre et tonnage des navires entrés Tonnage (ent­ 1936 . 347 462 809 91,8 128 75 203 96,3 1012 rées et sorties) 1935 . 274 492 766 87,0 118 74 192 91,2 958 1934 . 230 532 762 86,5 109 53 162 77,1 924 1933 . 205 339 544 61,7 36 111 52,9 655 Laevade maht 1932 . 224 295 519 59,0 59 21 80 38,2 599 Laevade arv 1000 neto-reg.-Zw if «ul 1931 . 333 465 798 90,6 69 27 96 45,7 894 Nombre Tonnage 1930 . 392 888 780 88,6 91 38 129 61,3 909

es» «1 5s lg II 1000 neto-reg.-fri Kaupade üldläbikäik meie sadamatest suurenes t> œ k 1 SII 1939. a. võrreldes eelmise aastaga 3,6%. Suurenesid ainult välissõidu veod, kuna rannasõidus veetud kau­ 1939 . 2 454 8 241 10695 1171 388 1559 145,6 2 337 769 3106 1938 . 2 531 7 757 10288 1153 396 1549 144,6 2312 785 3 097 pade läbikäik läks tagasi. Välissõidu kaubavedu moo­ 1937 . 2 597 7 395 9 992 1073 435 1508 140,8 2150 862 3 012 1036 . 2 495 7 764 10259 1053 448 1501 140,1 2109 894 3 003 dustab 82,4% kogu kaupade läbikäigust sadamatest ja 1935 . 2 265 7174 9 436 934 446 1380 128,8 1873 885 2 758 tõus neis ulatus 1939. a. 5,1%. Juurdekasv välissõidu 1934 . 2 426 6 968 9 394 942 433 1375 128,4 1887 867 2 754 1933 . 2 394 6 451 8845 886 328 1214 113,3 1784 652 2 436 kaubaveos oli tingitud väljaveo suurenemisest meie 1932 . 2292 5 290 7582 796 286 1082 101,1 1591 573 2164 1931 . 2 902 5179 8 081 981 327 1308 122,1 1963 653 2 616 sadamatest; kasv väljaveos kestis peagu läbi aasta, 1930 . 2648 6 323 8971 978 398 1376 128,5 1948 799 2 747 raugedes ainult aasta paaril viimasel kuul. Suurenemise põhjustas peamiselt metsamaterjali väljavedu. Sisse­ Sadamatest läbikäinud maht ulatub kolmandat vedu välisriigest laevadel jäi 1939. a. 13,9% väiksemaks aastat üle 3 milj. neto-reg.-fri, olles 1939.a. suurem eelmisest aastast; sealjuures osutas sissevedu juba varematest aastatest, eelmisest aastast aga ainult 0,2%. aasta algusest peale vähenemist, mis aaBta lõpupoole Laevade mahu läbikäik sadamatest moodustub suure­ muutus ulatuslikumaks. Välissõidukaubad veeti ena­ malt osalt välissõidust tulnud ja sinna läinud laevade mikus juhuslikkude vedudena, liinilaevadel veeti ainult mahust, nimelt on välissõidu mahu osatähtsus üldläbi- ligi neljandik kogu kaupade veost. käigust 75,2% ning rannasõidule jääb 24,8%. Välis­ sõidu mahu läbikäik osutabki 1939. a. suurenemisten- Eannaveo alal sadamatest läbikäinud kaupade dentsi võrreldes eelmisega, kuna rannasõidus liikunud kogus osutas 1939. a. võrreldes eelmisega väikest taga­ maht veidi vähenes. Välissõidulaevade läbikäigu suu­ siminekut (0,2%). Eannaveokaupade läbikäik sada- renemise sadamates möödunud aastal tingis elavam maist on võrreldes välisvedudega väike, moodustades väliskaubandus ja sakslaste ümberasumine Saksa. ainult 17,6% kaupade üldläbikäigust sadamaist. Sisse­ Arvu järgi tuli sadamatesse sisse ja läks sealt välja vedu sadamatesse on ligi 3 korda suurem väljaveost, 1939. a. jooksul valis- ja rannasõidus kokkual 350 lae­ kuna sadamatesse veetakse kaupu sisse sarnastest ran- va, selle hulgas oli sissetulnuid 40 laeva võrra rohkem nakohtadest, kus registreerimist ei ole. Veetavamaks kui väljaläinuid. Eelmise aastaga võrreldes oli 1939. a. kaubaks rannaveos on metsamaterjal ja metsikud laevade läbikäik sadamatest 792 laeva võrra ehk 3,8% kivid. Kaubavedu rannasõidus toimub suurem-osalt suurem. samuti, nagu välissõidusld, juhusliku veona. 180

Tdb. 1. Laevasõit kuude jiirgi 1939. a.—

Jaanuar Veebruar Märts "Aprili Mai Juuli Mars Avril Mai Juin Janvier Février Juillet

1. Välissõit Long cours 2. Banaasöit

Ml t2a && I 24 || 25 | 26

I. Sissetulnud — Tallinn . . 11281698 21753 57593 28582 11671864 1218 32830 85035 1587 27871 378 107750 9765176J 502 115681 10707 34949 136629 81199 21679 57046 28443 70967 871 32233 81491 1023 25352 172 96120 5361 41789 179 101571 9600 21483 122132 74 547 139 897 347 597 3544 564 2519 206 11630 015 9976 323 14110 1107 13466 14497 Haapsalu . 399 541 10 75 2021 2244 34 79 1261 2417 2278 12 70 5 10 58 1147 399 10 63 1955 2244 29 69 1203 2417 1131 Heltermaa 1325 81 51 3052 1098 92 51 3143 2376 2814 Jaagurahn 843 273 150 839 356 493 14 10 1453 16 39 11 1309 13 1493 830 104 4 416 8 868 1 935 13 272 150 839 356 389 14 6 1037 16 39 3 441 12 558 Kuressaare 1180 623 18 2434 195 71: 38 6851 1000 657 36 8749 2 06 11 3122 185 174 12 4878 1180 623 16 2338 195 715 27 3729 815 483 24 3871 Kunda . . 69 189 2 58 1661 1 39 73 1845 10 184 52 828 69 120 2 41 926 1 56 1099 6 184 43 452 69 17 735 17 746 4 9 376 Kulvaste 1+2 75 1500 3038 1193 129 4317 1474 195 181 6092 3687 102 156 4900 Kärdla . . . 2 780 118 121 952 91 1374 198 1908 294 169 11 1712 208 152 11 1734 717 202 17 1881 Loksa 341 2 1209 19 49 2158 1 21 39 3172 658 64 4128 1 135 2 453 33 1209 1 2 27 2591 636 30 2908 2 210 756 19 16 949 19 12 581 22 34 1220 Narva-Jõesuu . 455 399 17 658 24 961 30 957 1306 23 507 1 8 11 200 3 520 24 487 819 19 148 2 447 399 6 458 21 441 6 470 487 4 364 Paldiski . . . 143 536 1838 14 1665 16 19 1519 72 11 2019 1 71 011 0 608 11 5 1144 . 68 6 1323 71 536 1227 8 1057 5 14 375 4 5 696 Pärnu . . . . 2127 1274 101 13187 159 5900 91 11560 720 3807 82 15834 1 1883 1000 26 11955 16 4164 22 9725 350 2050 23 14114 2 244 274 75 1232 143 1736 69 1835 370 1757 59 1720 Rohuküla . . 2 22 28 509 89 34 1025 809 92 46 1911 1586 160 48 3004 Taaliku . 1+2 238 2 9 1071 3 13 11 1259 86 58 8 952 Triigi . . 1+2 1054 154 21 2848 44 106 27 3425 120 188 24 2826 Virtsu . 1+2 59 1475 1174 2441 1665 60 135 3257 1541 6 183 4702 3337 160 153 3732 Muud 37 1769 7 89 115 5352 81 637 123 6180 380 496 114 6427 ' i 8 1089 2 8 1994 259 4 2828 2 37 1769 7 89 107 4263 79 637 115 4186 121 496 110 3599 Üldse— Gr.total 83463 Ï053 21874 10258929 1126 28823 26278024 3523 33387 105207 6315 30939 1225 155625 13874 60783 1515 172601 27178 43200 1421 199001 1 821O0 740 21079 57046 719 28443 71171 871 32235 84670 1024 26354 320 112791 5384 46620 355 122847 10410 25520 339 150860 1363 313 195 1883 407 380 0853 2652 1152 20537 5291 4585 905 42834 8490 14163 1160 49754 16768 17680 1082 48141 H. Väljaläinud — Tallinn . . 75422 22038 4464 23601 69108 1167 33611 86175 163839534! 384 114071 5833 41489 510 119393 10730 41320 516 140819 74630 21736 53796 23289 68254 932 33030 81098 1200 37079 184 103381 5374 39621 19410525 3 9120 39372 204 126961 792 302 688 312 854 235 581 5077 378 2455 200 10690 449 1868 316 14140 1610 1948 312 13858 Haapsalu . 519 492 136 78 2121 2207 630 78 1259 2532 45 64 2276 119 135 16 991 618 9 67 17 3 1129 400 492 l| 62 1130 2207 12 69 1192 2532 28 61 1147 Heltermaa 1325 436 50 3024 932 80 51 3143 1929 83 46 2814 Jaaguraliu 843 1600 40S 653 34 119 493 22 687J 10 1453 27 1872 11 1309 19 2382 11 1493 415 1000 307 680 8 1081 1855 9 937 1 2370 8 935 428 653 34 119 186 22 7 2 372 27 17 2 372 18 12 3 558 Kuressaare 765 108 161 18 2431 272 37 6718 602 459 37 8885 82 13 113 4 9 3243 167 3 10 4655 683 108 148 16 2318 228 268 28 3475 435 456 27 4230 Kunda . • 140 189 1 299 53 1394 1 2943 73 1975 2 3797 51 873 140 189 1 299 39 883 1 1969 61 1559 2 3014 38 457 14 511 974 11 416 783 13 416 Kuivaste 75 1500 1040 3038 1714 13 128 4248 1412 59 181 6092 3327 165 156 4900 Kärdla . 780 159 952 64 1374 243 79 1908 324 97| 11 1712 204 65 11 1734 368 49 16 1868 Loksa. . 377 667 1483 2698 49 1852 3780 36 3130 7 4294 58 4185 168 297 520 1344 31 1360 3137 24 2777 7 3770 32 3267 209 370 963 1354 18 492 643 12 353 524 26 918 Narva-Jõesuu 455 51 17 658 164 30 957 13 693 22 496 8 3 12 203 130 24 487 1 529 18 132 447 48 5 455 34 6 470 12 164 4 364 Paldiski 142 607 942 1081 2190 19 2309 2988 17 1483 281 11 1905 71 — 452 942 1081 2190 12 1421 2713 •1(1 1384 281 5 1690 71 155 4 7 888 275 7 99 6 215 Pttrnu 828 215 106 9918 67 4867 88 10217 518 3731 82 14965 1 581 192 20 7900 4807 20 8480 175 3642 21 13266 2 247 23 86 2018 68 1737 343 89 61 1699 Rohuküla . . 2 22 20 531 588 14 35 1232 870 12 45 1876 2175 11 50 3044 Taaliku . 2 238 2 9 1071 11 11 1259 91 •8 Ï 952 Trügi. . 1+2 1122 216 22 2859 173 27 3425 72 79 24 2826 Virtsu . 1+2 59 1471 948 2459 1191 135 3257 1469 62 183 4702 3653 62 153 3732 Muud 37 173 2646 33 2115 139 6931 120 1830 124 6105 442 1820 106 4399 ' ' i 1094 1963 3 1069 651 9 2269 25C 1280 1 .- 869 2. 37 173 1552 33 152 186 5862 120 1179 1.15 3836 186 540 105 3530 Üldse — Gr,ialal 115623076 55936 126223725 2587535834533555.358 9 105259 6563 48480 1263 160541 13388 61297 1512 174777 2648( 59279 1411 200432 1 9975116 22736 53796 23289 111 3943 933 85258 1261 43898 333 118455 5378 55533 373 126572 972£ 54283 84015336 1 2 I 15l 2071 340 2140 436147 6415 2520 1150| 20001 5302 4582 930 42086 8010 5764 11391 482051675 1 4996 1071 47071 181

Navigation d'après les mois en 1939. August September Oktoober November Detsember Kokku Août Septembre Octobre Novembre Décembre Total

s» > > 1> > S3 3 1 5 S •g" 3 l 1 > •a P- 3 -a 1 •s •B ,0 g .2 MP •S .a 1 > H •9 !» .a f •S •^ 3 "3 2 S .a "§ ÇA wa «i a (3 M-S 3 ä Ä 05 •a ä ti as 3 a PU M-S 3 S '1w a •5 * * ti S 29 30 81 32 34 35 88 | S7 38 31) 40 ! tt2 | 27 28 |S3 « <13 M ! « 46 « 48 49 50 53 52 Entrées. 11380 40176 507 136434 9315 68430 386 66349 3453 36334 399 140986 1501 36661 83631 1001 19533 59305 963 19658 3355 113183! 47833 398433 1.0457 24777 198 111551 8017 53151 145 53936 1965 12177 145 131382 1133 18220 77393 668 15788 56506 857 18859 1644' 1041294 41411 313951 923 15399 309 14873 1198 15269 241 12313 488 14057 154 9604 368 8441 5228 333 3735 2799 105 799 1711 90541 6421 84471 3374 94 65 3331 1974 63 67 1133 3199 73 67 Ï097 1596 67 1164 1887 54 648 1019 18 539 13316 16351 475 26 2 1 1108 2 21 1 5 4 32 2413 26 7 2348 92 64 1213 1974 63 65 1102 2199 73 66 1092 1596 67 1160 1887 54 648 1019 18 497 9903 16225 468 1449 108 49 3884 1399 34 45 3895 1083 63 63 3535 873 49 3367 661 39 1643 38 59 405 33657 10110 566 38 61 9 1433 30 131 4 897 13 36 7 1147 19 185 441 13 135 373 13 13 70 10991 168 1197 7 7 1060 2 99 2 525 3 719 35 5457 10 99 21 61 2 372 18 32 2 372 13 36 4 428 19 185 441 125 372 12 35 5534 158 1098 715 1117 47 8431 -731 873 41 3776 166 890 36 5441 140 964 3451 1054 3563 395 379 41876 3059 9848 187 210 13 4493 368 230 4 337 4 870 210 191 48 13987 740 824 528 907 34 3938 353 643 37 2439 166 890 32 4571 140 754 2200 43 1054 3563 30 2955 231 27889 2319 9024 64 493 46 1036 3 399 35 389 35 » 93 4 379 6110 77 1155 64 492 38 549 2 399 21 173 35 a 55 222 3443 73 1155 8 487 4 216 î 38 57 2667 4 3747 117 158 5333 3336 103 94 3378 1333 354 190 8339 1941 73 9714 1477 134 5783 406 1451 53369 18847 1457 348 368 15 3154 188 333 9 1451 66 147 13 1613 77 73 1674 83 163 1334 "S 135 134 18557 3430 1940 11 133 54 3033 3 63 44 1513 3 51 18 661 9 410 14 61 333 15678 36 959 11 24 1045 3 7 218 2 3 65 165 37 154 8820 26 640 122 30 977 63 37 1294 51 15 596 9 245 14 24 168 6852 319 55 411 34 3890 14 946 13 556 366 7 448 4 176 37 9ïi 137 7483 110 4584 37 17 18 2366 6 350 8 123 9 1 10 37 819 88 4193 46 1734 18 394 6 524 8 596 5 433 357 6 438 4 176 156 39 3290 64 2850 10 1659 45 11 881 7 143 6 340 9 98 10651 133 4 1120 45 3 585 1 16 1 31 30 5509 124 6 539 8 296 6 127 209 9 68 5142 9 1355 3353 139 31033 566 6137 143 8950 61 3140 108 10643 49 3150 39 477: 30 3605 3001 737 91109 3918 38367 813 1151 33 17343 342 4729 12 5118 833 15 7574 473 10 4324 3051 2986 149 75022 1522 17451 442 1101 106 3690 224 1408 131 3832 61 2307 93 3068 49 1677 29 451 30 554 15 5 2 578 10087 1396 10816 1166 95 53 3886 1383 87 38 1049 911 83 54 3051 675 171 54 3978 619 37 3871 530 45 408 19306 8370 850 13 4 13 1168 4 15 14 1183 4 6 8 953 7 3 9 1071 5 4 595 3 1 78 84S9 134 106 63 93 50 3133 156 1315 36 3133 99 413 35 3679 55 97 39 4343 51 1330 3599 64 1090 360 37019 659 4576 3316 138 157 4153 3135 67 85 3091 1439 76 179 6153 1136 353 330 7830 1313 306 4345 1131 97 1417 40179 18156 1053 316 319, 130 6810 365 570 94 4641 318 458 76 3454 51 431 71 5335 93 330 1875 36 330 766 41880 1541 3450 7 1756 137 94 6 1314 259 2 20 5 1546 117 41 10664 657 94 316 319 113 5054 ,128 476 88 3327 54 458 74 3434 51 421 06 3789 92 230 1758 36 230 725 31216 884 3356 3419» 45857; 1514 195659 31360 79400 1149 103044 10043 333351 1164 189434 8114 31355 1017 137450 737336377 90968 661334717 10695 1559405 130568 459037 11602 26649 343 142391 8877 59097 210 62350 2226 13054 184 140724 1133 18907 137 83691 668 18839 60465 857 18878 2454 1171106 44511 336275 12597 19208] 1171 53268 12383 20303 939 40694 7810 19271 980 48710 6981 12448 43759 6604 7538 30503 5755 5839 8241 388299 86057 122762 Sorties. 13088'53785 514 134169 9138 48664 377 69831 3337 45063 389 118933 8479 45401 188 88170 4391 38960 88 68368 1489 38880 3368 1138913 59138 451346 11036 50748 193 109370 8563 46484 146 57653 2001 42706 141 109571 8197 43975 11(3 82984 4048 27412 69 6614C 1307 26976 1670 1039091 53499 432428 1052 2037 321 14799 575 2180 231 12168 336 2357 148 0362 282 1426 72 5186 243 1548 10 2228 182 1904 1698 89822 5639 18918 3471 194 66 3334 1996 1971 67 1133 330( 37 67 1097 1687 139 «3 1164 191S 46 36 64E 1016 11 536 13531 16535 3199 26 184 2 1124 1957 2 31 7 2 0 4 43 23 43 3513 26 2941 2445 10 64 1200 1996 14 65 1092 220d 30 05 1088 1687 120 58 1121 191£ 23 26 648 1016 11 493 9018 16499 258 1303 99 49 3884 1773 68 45 3895 985 78 63 3535 798 83 44 3367 659 63 35 1643 537 40 404 33639 9351 645 17 3334 9 1433 33 3071 4 897 18 1060 7 1147 18 1345 3 441 10 31 3 373 7 17 70 10941 319 13858 2 2210 w-6 991 2 2060 2 525 1050 3 719 1330 39 5910 5 12555 15 14 3 441 20 11 2 372 18 10 4 428 18 15 3 441 10 21 2 372 7 17 31 5031 214 303 467 746 45 8334 911 607 34 3734 153 583 37 5147 983 391 8» 3481 43 563 31 4356 6 508 369 41851 349» 4388 170 1 10 4056 437 2 3 328 126 4 786 309 28 1 24 3 1 702 95 46 13989 1083 275 297 745 35 4278 474 605 31 2406 153 456 33 4361 673 363 19 2457 42 559 30 3654 6 413 223 27862 2416 4013 61 3016 51 1088 3534 13 367 534 33 309 310 377 6064 66 13463 61 1351 46 830 2015 9 120 223 21 171 132 230 4278 9143 665 5 258 51Õ 3 147 301 1 88 78 47 1786 3320 3338 143 158 5333 3933 114 94 3378 1444 191 190 8339 1155 150 337 9714 1333 363 143 5783 1154 107 1450 53300 17873 1303 377 38« 15 3154 385 86 9 1451 140 66 13 1613 157 159 9 1674 75 57 S 1334 40 83 133 18544 3614 1138 9 5715 -63 3355 3 3898 44 1549 3738 18 645 559 9 341 155 333 15717 19 34504 4492 — — — — — 9 23 933 3 1342 10 363 512 8 98 4 50 150 9536 19 14894 1228 39 1322 2556 34 1186 2226 15 547 559 5 191 155 172 6181 9610 49 311 34 3890 4 3583 14 558 3 351 7 448 3 153 1 37 38 4 817 931 134 7316 73 51Ï3 46 198 18 2366 3 2412 10 194 225 3 84 84 1 37 38 3 699 931 90 4210 54 4550 3 113 6 524 1 170 4 364 26 4 364 2 68 1 118 34 3106 18 623 1165 9 1780 1365 10 Ï083 3170 11 354 53 7 370 155 1 9 98 11036 11308 1165 5 1710 1365 5 861 2170 4 205 4 134 155 53 9009 10981 4 70 5 221 7 149 52 3 136 1. 9 45 2017 327 976 6588 135 30441 551 13074 149 7519 38 5585 98 10306 79» 4431 34 4816 30 3443 8 3001 5 1455 709 83011 3990 41389 554 6518 30 16881 342 9986 7 3231 2218 11 7193 772 2621 9 4262 2100 5 2986 1451 124 64780 1844 33535 422 70 95 3560 209 2088 142 4288 38 3367 87 3113 27 1810 25 554 30 343 3 15 5 4 585 17231 1146 7854 1347 10 49 3819 1139 7 38 1079 967 7 53 1963 1351 339 53 3909 657 1533 59 3883 700 3346 405 19357 9704 4169 t 5 13 1168 14 35 14 1183 10 13 8 953 7 7 9 1071 7 7 5 595 7 14 78 8489 150 101 54 100 50 3133 167 83 36 3133 73 549 35 3679 86 438 39 4343 47 553 39 3599 53 153 363 37093 575 3333 3701 81 157 4153 3173 73 85 3091 1308 45 178 6118 1937 44 330 7830 1533 45 138 4158 1747 311 1414 39975 18563 633 366 1031 117 8604 301 4963 97 4669 355 838 64 £597 101 718 43 3067 96 795 33 1781 39 181 746 41009 1853 14381 678 Ü 4299 137 4058 6 1323 259 19 9, 20 32 1 92 232 1 117 68 33 11152 652 8981 366 353 108 4305 164 905 91 3346 96 809 fi?,257 7 101 686 41 2975 96 563 21 1664 39 113 713 29857 1201 5300 34530 73498 1513 194851 31499 81194 1139 105319 99S5 59786 1148 166081 17459 54497 987 130594 10587 35683 599 100336 6799 34936 10655 1546671 143111 591010 11904 67545 342 142560 9487171681 200 64629 2262 49256 195 118864 9278 48218 140 87626 4048 29963 79 70644 1307 29521 2490 1165824 57248 530332 12626 5953 11V0 52291 12012 9513 929 40690 7673 10530 953 47217 8181 6279 847 42968 6539 5720 520 29692 5492 5415 8165 380847 60678 182

Reisijatevedu laevadel sadamatesse ja sealt Eeisijate üldläbikäik sadamatest tõusis 1939. a. välja ulatus järgnevate arvudeni : võrreldes eelmise aastaga 3,9%. Kasvas reisijatevedu Reisijatevedu — Transport des voyageurs. valis- kui ka rannasõidus — esimeses 6,8%, teises 2,3%. 8. ~~" Välissõit Rannasõit Välissõidureisijad moodustavad reisijate üldläbikäigust Long cours Cabotage sadamatest 37,1%. Nende arv kasvas 1939. a. Eestist Saksa ümberasunud sakslaste arvel, mistõttu suurenes ainult väljasõitnute arv. Üldse moodustub välissõidu-

Reisijate arv — Nombre des voyageurs. reisijate liikumine peamiselt reisijate liikumisest Eesti- 1939 44511 57248 101759 432,0 86057 85863 171920 155,6 273679 1938 47422 47832 95 254 404,4 85022 82934 167956 152,0 263210 Soome ja Eesti-Saksa vahel. Viimases on eelmainitud 1937 39159 38999 78158 331,8 77412 74763 152175 137,7 230333 1936 39410 39303 78 713 334,2 75682 73857 149 539 135,3 228252 põhjusel Eestist väljasõitnud tunduvas ülekaalus. 1935 27175 27179 54 354 230,7 61492 60402 121894 110,3 176248 1934 21350 21400 42 750 181,5 58795 57272 116 067 105,1 158817 Rannasõidu reisijate juurdekasv toimus liikumise arvel 1933 20412 20401 40 813 173,3 54724 52325 107 049 96,9 147862 1932 19645 19071 38 716 164,4 45388 43782 89 170 80,7 127886 saare ja mandri vahel, millest peamiselt koosnebki 1931 28871 28529 57 400 243,5 44485 43344 87 829 79,5 145229 1930 30695 30109 60 804 258,1 54750 55071 109821 99,4 170625 rannasõidureisijate läbikäik sadamatest.

Laevasõit ja kauba- ning reisijatevedu sadamate järgi 1939. a. Navigation, transport des marchandises et des voyageurs d'après les ports en 1939. Laevade arvu ja mahu läbikäik i. Navigation d'après le nombre des navires et Kaubavedu Reisijatevedu tonnage Transp. des marchandises Transp. des voyageurs

Välissõidus Rannasõidus Kokku Long Cabo­ Total Välis­ Ranna­ Kokku cours tage sõidus sõidus

Maht xr i Ton-- Maht Arv net. Arv net. Tonnid — Tonnes Arv — Nombre Nombra mL

Tallinn 3 314 2080 385 3 409 180 363 0 723 2260 748 746 379 103 389 849 768 94 910 12 060 106 970 Pärnu 273 130 802 1163 33 318 1436 173 120 50 986 18 670 69 656 3 366 2 542 5 908 Haapsalu 75 5 926 990 18 921 1065 24 847 2 948 726 3 674 52 32 724 32 776 Kuressaare 94 27 970 454 55 751 548 83 727 1099 13 037 14136 1823 4 735 6 558 Narva-Jõesuu 178 8 403 73 6 390 251 14 799 6 284 3 473 9 757 100 82 182 Paldiski 83 14 518 113 7 159 196 21677 11105 336 11441 Jaaguralm 74 11 367 66 10 505 140 21932 12 654 1401 14 055 15 372 387 Heltermaa 809 47 2SG 809 47 2; 1211 1211 19 361 19 361 Kuivastu 1 69 2 900 104 400 2 901 104 469 90 2 570 2 660 36 720 36 720 Kunda 452 104 4 458 556 12 174 10 298 3 320 13 618 139 4 143 Kärdla 7 721 247 37101 247 37 101 3 068 3 068 5 034 ' 5 034 Loksa 304 340 13 033 044 31 395 15 534 9 929 25 463 45 45 Orissaare . 18 302 319 22 812 319 22 812 3146 3 146 524 524 Orjaku 260 15 237 262 15 713 2 704 2 704 462 462 Rohuküla 470 813 38 663 813 38 663 5 019 5 019 17 974 17 974 Taaliku 69 155 16 909 150 16 978 49 158 207 274 274 Triigi 365 519 53 752 622 54117 57 0 851 6 908 1234 1234 Virtsu 151 2 813 80 003 2 831 80 154 49 1626 1675 36 719 36 719 Hiiu-Suursadani 29 994 29 994 119 119 Kaberneeme 319 123 4 13Ö 125 4 458 495 495 Kihnu 324 2 985 324 2 985 512 512 1060 1060 Käsmu 1169 7 835 12 2 004 2 Mõntu 12 317 54 2 237 66 2 554 145 1059 1204 Papisaare . 7 557 7 557 66 66 Ruhnu 31 5 864 48 1740 79 7 604 105 105 1309 39 1348 Vergi 463 266 8 443 268 8 906 448 448 Saaremaa Tannad 20 13 208 1 1094 21 14 302 8 930 — 8 930 Kokku — Total 4 944 3336 930 16 406 769146 21 350 3106 076 866 6077 183 444400 1050 047 1017501759 17193171 9300 273 679

Tallinna sadama tegevus üle• Kaupade läbikäik Tallinna sadamast ulatus 2. Sadamate tegevus. tab mitmekordselt kõigi teiste 80,9% üldläbikäigust, ületades seega teiste sadamate Activité dos ports. sadamate tegevuse kokkuvõe­ läbikäigu kokkuvõetult neljakordselt. Pärnu sadama tult. Üldisest laevade läbikäigust sadamais langeb mahu kaudu veeti kaupu 70 tuh. tn ehk .7% üldarvust. Üle järgi 72,7% Tallinna sadamale, seega kaks ja pool 1% üldläbikäigust moodustab veel kaupade läbikäik korda enam kui laevade läbikäik kõigis teisis sadamais Loksa, Kuressaare, Jaagurahu; Kunda ja Paldiski kokku. Teistest sadamatest omavad suuremat läbi- sadamast. Peale kahe esimesena nimetatud sadama käiku sadamad, kus käivad välissõidulaevad ning põhjeneb teistel kõigil nimetatud sadamatel kaupade sadamad, millede kaudu toimub ühendus saarte ja läbikäik väliskaubandusel. Välissõidukaupade .veos mandri vahel. Nii omab suuremat osatähtsust läbikäi­ oli 1939. a. väljavedu 57,6% ülekaalus sisseveo üle, nud mahus Pärnu sadam, nimelt 5,5%, mille laevade mille tõttu ka Tallinna sadamas domineeris väljavedu. läbikäik põhjeneb peamiselt välisühendusel. Mahu läbi­ Teistes sadamates, kus esineb välisvedu, koosneb see käigu suuruse poolest on nimetamisväärt veel Kures­ suuremosalt väljaveost. saare, Kuivastu, Yirtsu, Heltermaa, Rohuküla, Triigi Rannaveokaübad moodustasid Tallinna ja Pärnu ja Kärdla sadam. sadamates suurema koguse, nimelt esimeses 56,3% ja 183 teises 10,1% rannaveo-kaupade üldläbikäigust. Peale 7,0%, mis moodustas Tallinna sadama reisijate üld­ nimetatud sadamate oli rannaveokaupade läbikäik läbikäigust 8,3%. Teistele sadamatele langeb välis- suurem veel Kuressaare, Loksa, Triigi ja Rohuküla sõidu-reisijaid ainult 6,8% üldarvust, milline ositub sadamas. peamiselt Pärnu ja Kuressaare vahel. Peale Tallinna sadama on reisijate läbikäik suurem veel sadamais, Reisijate üldläbikäigust langeb Tallinna kust kaudu toimus ühendus saarte ja mandri vahel, sadamale 38,8% (e. a. 39,7%), kust kaudu liikus suur nagu Virtsu, Kuivastu, Haapsalu, Heltermaa, Rohu­ enamus välissõidureisijaist, nimelt 93,2% üldarvust. küla ja Kärdla sadamas. Kolmes esimeses sadamas Rannasõidureisijaist käis Tallinnast läbi 12 060 ehk ulatus reisijate läbikäik igas 12—15% üldläbikäigust.

Laevasõidu ja kauba- ning reisijateveo kohta varem Keskkbtiroo väljaandeis ilmunud artiklid. Valis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1938. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 212(7)—213(8), lk. 358—373. Valis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1937. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 199(6), lk. 283—299. Viilis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1936. a., J". Kits, Eesti Statistika nr. 186(5), lk. 248—263. Valis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1935. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 163(6), lk. 305—324. Valis- ja rannasõit ning kauba- ja reisijatevedu 1934. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 151(6), lk. 305—323 (v. var. ilmun.)

K. Raid.

TÖÖSTUSTÖÖLISTE HAIGUSKINDLUSTUS 1938. a. ASSURANCE-MALADIE des OUVRIERS en 1938.

Sisu; 1. Üldandmeid, lk. 183. 2. Haigekassade raking ja ravikorraldus, lk. 184. 3. Kindlustusele alluvate käitiste ja haigekassaliikmete üldarv, lk. 184. 4. Haiguskindlustuse ulatus üksikuis tööstusharudes, lk. 187. 5. Haigekassaliikmete arv üksikuil kuil, lk. 187. 6. Haigekassaliikmete sugu, lk. 188. 7. Haigekassaliikmete vanus, lk. 188. 8. Kassaliikmete abiõiguslike perekonnaliikmete ar?, lk. 189. 9. Haigekassade tulud, lk. 190. 10. Haigekassade kulud : a) Kassaliikmete abirahad, lk. 192. b) Kassaliikmete abiõigus­ like perekonnaliikmete toetusrahad ja ravikulud, lk. 194. e) Valitseraiskulud, lk. 194. d) Kassaliikmete ravikulud, lk. 196. e) Kulude üldsumma, lk. 197. 11. Haigekassade varaline seis, lk. 197.

1. Üldandmeid. 1938. a. möödus haigekassade tegevu-. Haigekassasid teotseb Eestis 1.11935 alates Données générales. ses üldiselt rahuldavalt: aastaid päe­ 25, neist 14 ühishaigekassat ja 11 üksikute käitiste vakorral olnud haiguskindlustuse re­ formi ootel täideti omi ülesandeid sotsiaalkindlustuse ja rahvatervis- juurde loodud erihaigekassat. Vabrikukassade liikmes­ hoiu alal võimaluste piires edukalt. konna püsides enamvähem stabiilsel tasemel, tuleneb Kuigi 1938. a. ei teostunud olulisi muutusi haiguskindlustuse haigekassaliikmete üldarvu juurdekasv ükishaigekas- normatiivseis aluseis, jõustus siiski rida haigekassadele tähtsaid mää­ sadest, mistõttu viimaste liikmeskonna osatähtsus üha rusi ja korraldusi. Eelkõige tuleb siin märkida 1937. a. lõpul antud Tööstuslikkude käitiste tööõnnetuste "Vältimise ja tõutervishoiu mää­ tõuseb. Mi kuulus 1937. a. keskmiselt ühishaige- ruse (RT 1037, 96, 781) jõustumist 1. VI 1938. Selle määruse kassade alla 84,8%, 1938. a. aga juba 85,6% kassa­ elluviimiseks anti üksikuile käitisile pikki tähtaegu; nagu töövõt­ liikmete üldarvust. Vastavalt on vabrikukassade jate ringkonnist kuuldub, täidetavat aga vastavaid sätteid kohati liikmete osatähtsus üldarvust langenud 15,2%-lt veel praegugi väga puudulikult. Varem avaldatud eeskirjadest hakkas 1938. a. algul kehtima Eesti farmakopöa, mille käsitamine on kohus­ 14,4%-le. lik kõigile farmatseutilistele tööstustele, ravimite valroistusasutistele, rohuladudele ja apteekidele (RT 1937, 95, 768). Edasi olgu nimeta­ Kuni 1. IV1938 olid kassaliikmete ravimise tud 3. III 1938 sotsiaalministri poolt antud Raviasutiste määrus võtnud oma kätte 15 haigekassat, neist 13 ühis- ning (ET 1938, 23,196), selle muudatus (RT 1938, 79, 712) ja Laboratoo­ 2 vabrikuhaigekassat, kuna ülejäänud 10 haigekassa riumide määrus (RT 1938, 23, 197), milliseid tuleb täita ka haige­ kassade ràviasutisis ja laboratooriumides. Väiksema tähtsusega on liikmed said arstiabi käitiste valdajate korraldusel. muudatus Tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduses (RT 1938, 1. IV 1938 tuli kassaliikmeid ravivate haigekassade 42, 39$) ja Ravivahendite, kosmeetiliste ja dieteetiliste preparaatide rühma juurde Balti Puuvillavabriku Haigekassa, ja desinsektsioohivahendite määrus (RT 1938, 81, 729). Haigekassade millega kassaliikmeid ravivate ja mitteravivate haige­ arvepidamise seisukohast on tähtsad KindluBtusnõukogu otsused haigekassa varade amortiseerimise (RT 1938, 87, 779) ja tööõnnetuste kassade suhteks kujunes 16 :9. Ravi üleandmine kindlustusühingute ning haigekassade vaheliste arvete õiendamise toimus käitise algatusel, kes andis haigekassale kohta (RT 1938, 87, 780). Tallinna tîhishaigekassale oli suure täht­ tasuta kasustamiseks ka senised ambulatooriumi, susega 1938.a. novembris Riigikogus vastuvõetud seadus, millega hambaarstimiskabineti ja ambulatooriumi-apteegi ruu­ anti Vabariigi Valitsusele õigus anda riiklik tagatis Tallinna Ühis- haigekassa poolt ravihoone ehitamiseks kuni 600 tuh. 1er ulatuses mid ning arstimisvahendid. Edasi kohustus käitise tehtavale laenule (RT 1938, 97, 833). juhatus maksma kassaliikmete ravimiskapitali arvele 184

2% asemel 2,5% teenistusest, s. t. 0,5% lisa haigekassa kuupalgalise tervishoiupersonaali oli haigekassadel toetuseks. 1938. a. lõpul veel lepingu vahekordi : arstidega 455, Haigekassaliikmete üldarvust sai 1938. a. kesk­ hambaarstidega 47, ämmaemandatega 52, velskritega miselt ravi haigekassade kaudu 86,3% ja käitiste 7 ning masseerijatega 43. Edasi on haigekassadel kaudu 13,7%. Nagu varemais nii ka käesolevas üle­ lepingusuhted paljude haiglate, sanatooriumide ja vaates käsitletakse kassaliikmeid ravivate ja mitte- muude eriraviasutiste, kolooniate, apteekide, labora­ ravivate haigekassade tegevustulemusi eraldi. tooriumide ja korseti- ning bandaažitööstustega. Sotsiaalkindlustuse puutuvate küsimuste alga­ Haigekassade raviasutiste võrgu väljaarenda­ tamisel, kaalumisel ja selgitamisel ning töövõtjate misel on viimaste aastate tähtsaimaks sündmuseks huvide kaitsmisel teotseb Eesti Haigekassade Liit. Tallinna Ühishaigekassa uue ravihoone eMtamine, 1938. a. lõpul olid liidu liikmeiks kõik haigekassad mille avamine toimus 30. IX 1939. Uus, ümarguselt peale Tallinna Ühishaigekassa ja 4 väiksema vabriku- 23 tuh. m3 kubatuuriga, ravihoone mahutab: haige­ kassa. kassa apteegi, kantselei, elektriraviasutised, masseeri- 2. Haigekassade Haigekassade rakingus kehtib misasutise, hammaste ja suuhaiguste ambulatooriumi, raking ja ravi- kassaliikmete omavalitsuse polikliiniku 22 arstikabineti ja ambulatoorseteks korraldus. põhimõte. Käitiste valdajad operatsioonideks vajalise operatsiooniruumiga, vesi- "SSStoZZ?* haigekassade juhtimisest osa ravila, haigla ja raviasutise pesuköögi ning gaasi- maladie. [ võta, neil on vaid õigus e varjendi 300 inimesele. haigekassa revisjonikomisjoni lähetada oma esindaja. 1938. a. lõpul oli haigekassade valitavate organite Haigekassa-apteekidest on vabamüügi-õigustega isikkond järgmine: 3: Tallinna Ühishaigekassa, Narva Ühishaigekassa ja Mehi Naisi Kokku Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Haigekassa apteek. Volinikke 1614 207 1721 Juhatusliikmeid 133 2 135 3. Kindlustusele Kuna 1938. a. ei muutunud Revisjonikonüsjoni-liikmeid .... 78 3 81 alluvate käitiste ja haiguslrindlustuse ulatuse sea­ Kokku 1725 212 1937 haigekassaliikmete duslikud alused, kujunes hai­ üldarv. 1. VII 1938 haigekassade kuupalgalises teenis­ Nombre des entreprises gekassade alla kuuluvate käi­ soumises à Vassurance et tuses olevast tervishoiupersonaalist annavad pildi des membres des caisses- tiste ja kindlustatud isikute järgnevad arvud: maladie, arv kooskõlas meie tööstus­ Mehi Naisi Kokku tegevuse üldise arenguga. Suurel määral seletub Arste 70 15 85 haigekassaosaliste arvu suurenemine aga ka kindlus- Hambaarste 5 29 34 tusametite tegevusega, kes tööinspektorite ettepanekul Velskreid 14 — 14 Halastajaödesid — 26 26 TTS-i § 270 p. 2 alusel pidevalt teostavad väike- Masseerijaid 2 12 14 käitiste haigekassade alla arvamist. Tegelikult on Rohuteadlasi 28 52 80 saabunud olukord, et haiguskindlustuse alla on arva­ Muid 15 54 69 tud kõik tööstuslikud ja käsitööstuslikud käitised, Kokku 134 188 322 kus töötab vähemalt 1 palgaline, arvatud välja vaid Võrreldes eelmise aastaga on haigekassade kindla- need käitised, millede olemasolus tööinspektsioon ei palgalise tervishoiupersonaali arv suurenenud. Peale ole teadlik.

Haigckassaliikmcto ja nende aMõiguslikc perekonnaliikmete arv 19X9—38 (12 kuu keskmine). Nombre moyen mensuel par an des assurés et des membres de famille de 1929—38. 1. Abiõiguslikke perekonna­ Haigekassaliikmeid % liikmeid— Membres de Haige­ Nombre des assurés famil. des assurés kassade arv N. des 1 000 ela­ 100 kassa- caisses- Mehi Naisi Kokku niku kohta Melli Naisi Üldse liikmc kohta maladie Hommes Femmes Total Par 1 000 Hommes Femmes Total Par 100 habitants assurés

1938 ..... 25 48 772 23 032 71804 63,4 67,9 32,1 42 1631) 61,7*) 25 46 317 22 215 68 532 60,6 67,6 32,4 38 1181) 58,9*) 1936 25 38 581 19 327 57 908 51,3 66,6 33,4 32 9171) 60,2l) 1935 ..... 25 31966 16 639 48 605 43,1 65,8 34,2 29 680a) 64,7*) 1934 ...... 27 29 511 14 500 44 011 39,1 67,1 32,9 33 015*) 79,3») 1933 ..... 28 26 914 13 201 40115 35,7 67,1 32,9 31 3193) 82,5») 1932 ..... 28 24 803 13 070 37 373 33,3 65,0 35,0 28 2608) 81,2») 1931 30 24 617 13 508 38125 34,1 64,6 35,4 27 014a) 76,6') 1930 ..... 30 25 969 15109 41078 36,8 63,2 36,8 26 59Õ3) 70,2") 1929 ..... 31 25 913 15 449 41362 37,1 62,6 37,4 26 591*) 69,7*) Keskni. 1930—34 29 26 263 13 877 40 140 35,8 65,4 34,6 29 841 79,0 Moy. 1925—29 32 24 115 13196 37 311 33,4 64,7 35,3 30 291 92,7 J) Arvestamata perekonnaliikmed Kreenholmi, Kuressaare ja a/s. Loksa Tehaste haigekassas, a) Arvestamata perekonnaliikmed Kreenholmi haigekassas. - a) Arvestamata perekonnaliikmed Kohila ja Kreenholmi haigekassas. *) Arvestamata perekonnaliikmed Koika, Kohila ja Kreenholmi haigekassas. 185

1937. a. saavutatud tööstuse kõrge aktiivsus ja kordset haiguskindlustuse alla arvamist. Et rõhuv inimtööjõu rakendusulatus suudeti 1938. a. säilitada, enamus juurdetulnud käitistest peab olema väikese tootmisalade enamikul tõus isegi jätkus. Seetõttu töötajate arvuga, selgub ka käitiste arvu juurdekasvu saavutas haiguskindlustusele alluvate käitiste ja võrdlusest kassaliikmete keskmise arvulise juurde­ isikute arv 1938. a. uue kõrgseisu. kasvuga. 1938. a. käiku läinud suurtööstuslikest Viiel viimasel aastal on haigekassade alla kuulu­ käitistest väärivad märkimist Kehra sulfaat-tsellu- vate käitiste üldarv võrreldes eelmise aastaga kasva­ loositehas, Tootsi turbabriketitehas, Kopli tellis- kivitehas ning uued õlivabrikud Kohtla-Järvel ja nud järgmiselt: + % Sillamäel. 1938 +610 +9,5 Haigekassaliikmete üldarv (tab. 1) oli 1938. a. 1937 +973 +17,9 12 kuu keskmiselt 71 804. Võrreldes 1937. a. on see 1936 +928 +20,6 1935 +609 +15,6 arv tõusnud 3 272 võrra ehk 4,8%. Kassaliikmete 1934 +234 +6,4 arvu (12 kuu keskmine) kasv 5 viimasel aastal võrrel­ des iga eelnevaga on olnud järgmine: 1938. a. lõpul kuulus haigekassade alla 7 026 + % käitist eelmise aasta sama aja 6 416 vastu; tõus seega 1938 +3 272 +4,8 610 käitist ehk 9,5%, mis absoluutselt kui ka prot­ 1937 +10 624 +18,3 sendiliselt on märksa tagasihoidlikum 2 eelneval 1936 +9 303 +19,1 aastal kindlustuse alla arvatud uute käitiste arvust. 1935 +4,594 +10,4 1934 +3 896 +9,7 Haigekassade alla kuuluvate käitiste arvu tõus sellises ulatuses ei iseloomusta sedavõrd uute käitiste tekki­ Keskmine kassaliikmete arv tõusis 1937. a. mist kui varem töötanud väike- ja pisikäitiste esma­ 10,0 tuh., nüüd aga ainult 3,3 tuh. võrra. See kinnitab,

Haigekassaliikmete ja nende abiõlguslikc perekonnaliikmete arv 1938. a. (12 kuu keskm.). Nombre moyen mensuel par an des assurés et des membres de famille en 1938. Kassaliikmeid Abiõiguslikke perekonnaliikmeid 2. Nombre des assurés Nombre des membres de famille des assurés 100 kassa- liikme Mehi Naisi Kokku Täisealisi Lapsi Kokku kohta Hommes Femmes Total Adultes Enfants Total Par 100

Kassaliikmcld ravivad haigekassad — Caisses-maladie accordant l'assistance médicale à leurs membres: Balti Puuvillavabriku Haigekassa 413 948 1 361 284 432 716 52,6 Kuressaare Ühishaigekassa . 660 104 764 A/s. Loksa Tehaste Haigekassa 72 28 100 Narva Ühishaigekassa 4 135 589 4 724 1504 1813 3 317 70,2 Paide „ 945 213 1 158 457 531 988 85,3 Põltsamaa „ 267 47 314 78 40 118 37,6 Pärnu „ 2 527 1401 3 928 837 1759 44,8 Rakvere ,, 1550 308 1858 546 671 1217 65,5 Kosen ja Ko Piiritusevabriku Haigekassa 29 1 30 25 10 35 116,7 Sindi Ühishaigekassa 742 612 1 354 239 269 508 37,5 Tallinna Linna Ettevõtete Haigekassa 1420 292 1 712 787 753 1540 90,0 Tallinna Ühishaigekassa 20 943 11 559 32 502 9 422 8 721 18 143 55,8 Tartu „ 5 596 2 403 7 999 2 584 2 663 5 247 65,6 729 179 908 178 230 408 44,9 Viljandi 1025 535 1 560 558 645 1203 77,1 Võru-Petseri 1335 365 1700 235 321 556 32,7 Kokku — Total 43 388 19 584 619Ï3 IHHU 18 031 35Ï55 58,5 Kassaliikmcid mitteravivad haigekassad — Caisses-maladie n'accordant pas d'assistance médicale à leurs membr Haapsalu Ühishaigekassa 809 160 969 335 402 737 76,1 Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Haigekassa 178 183 361 113 162 275 76,2 Kohila Paberivabriku 243 58 301 156 136 292 97,0 Kohtla-Järve Põlevkivikaevanduse 1937 305 2 242 904 1310 2 214 Kreenholmi Manufaktuuri 1325 1271 2 596 A/s. „Kütte-Jõud" Põlevkivikaevanduse 306 31 337 206 247 453 134,4 Narva Kalevi Manufaktuuri 322 320 642 151 250 401 62,5 Narva Linaketramise Manufaktuuri 463 976 1439 272 593 865 60,1 A/s. „Port-Kunda" Tsemendivabriku 801 144 945 511 660 1171 123,9 Kokku — Total G 384 3 448 9 833 3 648 3 TO0 G 408 88,6 tîldse — Or. total 48 TO U 033 71 804 30 38a Al TOI 43163 GÏ,T et meie tööstustegevuse arengus- tekkis juba 1938. a. (tab. 2). Samal ajal oli 12 kuu keskmine kassaliikmete mõningaid pidurdavaid tegureid, mistõttu tõusuhoog arv 11 haigekassas madalam kui 1 000, 6 haigekassas osutas raugemistendentsi. isegi madalam kui 500. Võrreldes 1937. a. on keskmine Tallinna Ühishaigekassa ümarguselt 32,5 tuh. kassaliikmete arv langenud 10 haigekassas ja suure­ kassaliiget moodustab 45,8% kassaliikmete üldarvust nenud 15 haigekassas. 186

CO TH C5 o m CM oo % OCOÛCO M pssdui 05 TU TH Ï> c?5 I> in co co rM rH 1H rH C0 00 rH m pastla CM O 05 C5 Oi O CM O -srej oo t-TH m IL os Tt< m CM ri ^ co « o> m TU ^ °° m CM •sl mpioa « rH CM CM M S O 00 CM IH UJ 1 i M OI CMnH 00 HTHICIO i T* rt CM CO •8 pasd^i t"HHM §^š H m C0 H rH ICO 05 05 t> os in ca pgstpra CO CM os 00 oo o» t§ H CO § S S ° * s s s Si s 2 =o eocon *£ s CM OS 05 £•- 3* m 01 £~ 00 OS CO 05 W°£ NN«0O |i i ™ Ni-I00 "d Ü co co in in § rH rH i* CJ ^'i s;uvlug CM mm CM §| oo m H o '1 m CM m o co H m co 1-1 TU S3)pipv

où M CO TH O r-( CM CM cooSrt OÏ 01 CO .O 1-1 CM rH TH OS TU CM roppE .» "* ^ « ^ M

H in to CM co CM CD 00 O posdTJi TflOcOOO t>lOTH TH rH rH rH rH IOUÎHT» m oo co en pasuua O5CMC0 TU COTff TfiT*

rH 00 TU CM co m co CM oo en I> O o o £- t> rH OS fc riCSNT» 3 CM r^ H rH « CM O cocooo CO t> t- CÎ5 î rH COt-00 S Td OS H t- •* COCO CM CD O CO O 1 *' THO00N •o H CM ira CM CM OS CM t> H os in •ä ÎZ5 OS £•"* CM

H, n ci H rH tvcft CO co H m S CO I>03 rH co r-co in ^ OS rHI> in if CO COCM CM to co m co IIX 'TS TU Tt* IfflOJ rH rH *• to in THCO «Ci r-jCO CO in co w wfl^AijtTJapwsBJt S 3 S rH S C S * i !o i OD OlO rH 00 s T* -aSJfBq RUAIY H * 1 ' 1 en oo >n m T}(

1 o oo in T* Bfl ? GpBS£TO[ CM 1 mo t- co 1-1 M, rH 1 NUSOCO -agreq Y(BAJY

sont assurés Î2 o> O CO 05 Haigekassad e all a kuuluvat e käitist

ses dont les ouvrier 1 'I TU T*i o> m arv—iV . des entrepri 1 m-* coco 1 •i : '£ '1 .g J à :« co co co co 1 '. i • 1 § • S -S isil --^ - i 05 05 05 05 •d * Il • HHriri 3- •s • 1 '•§ * lïll 1 -11- 8 . I • &tŠ lil H 1 -1 s S«:i:: if 1 •3 i - i7 2 'Jfla 1 • I ••* 1 . al l ê |1 er Us 'jj ' m S. j- 1 jfff 1 '•& 1 • ll|l • •Äg11"a! 11 B 0 Iuli -/» s « § • U •eä |g 1 Sii O 0 S* **<• *}ä %" "S i i ,* s §1 • ?'| '3 S *s 'S 3 «, 3* -s II 11 g «S ° «v s2äl fMtt IÄI3 oïl. il H s fc !*.'' £ ri *' S 1 ^ i M X fi- 187

4. Haiguskindlustuse Haigekassade alla kuuluvate ehitustööstus), võis neil aastail nentida suurenemist ulatus üksikuis käitiste arv on 1938. a. kas- haigekassaliikmete arvu sesoonsete muutuste ampli­ tööstusharudes. vanud kõigis tööstusharudes tuudis. Êi2iZt:IaaiZr:r arvatud välja transport, kus 1938. a. oli mees- ja naiskassaliikmete arv üksikuil industries. nende arv langes 73-lt 67-le, kuil järgmine: s. o. 8,2%. Kõrvutades 1938. a. lõppu aasta algseisuga Arv kuu algul tuh. Indeks (aasta keskm.=100) (tab. 3) selgub, et käitiste arvuline juurdekasv on Mehi Naisi Mehi Naisi suurim ehitustööstuses (172); järgnevad kehakatte- ja Jaanuar . . . 44,1 21,8 90 95 Veehruar . . . 44,1 21,6 90 94 pudukaupadetööstus (153), puhastustööstus (70), ning Märts .... 44,7 22,1 92 96 toidu- ja maitseainete- ning jookidetööstus (64). Käi­ Aprili .... 45,7 22,9 94 100 tiste arvu peamine juurdekasv esineb seega aladel, Mai 47,7 23,1 98 100 kus arvukamalt teotseb väikeettevõtteid. Ka käitiste Juuni .... 62,5 24,5 108 107 Juuli 53,6 24,4 110 106 arvu protsendilise kasvu poolest pärib esikoha ehitus- August .... 52,2 23,3 107 101 tööstus (25,0%); edasi on aga järjestus veidi erinev September. . . 51,0 23,0 105 100 kui absoluutarvulise juurdekasvu alusel, nimelt: Oktoober . . . 50,5 23,0 104 100 paberi- (21,4%), kehakatte- ja pudukaupadetööstus November . . 49,8 23,1 102 100 Detsember. . . 49,3 23,6 101 103 (13,9%), murrud ja kaevandused (13,9%), puhastus- Keskmine 48,8 23,0 100 100 (13,0%) ning nahatööstus (11,0%). Teistes tööstus­ harudes on uusi käitisi tulnud juurde suhteliselt Nagu näeme, oli meeskassaliikmete arvu liiku­ vähem. mine 1938. a. sesoonsuse mõttes väga tüüpiline: aasta Kassaliikmete arvu kasvult on 656 isikuga esi­ alguse madalseisule järgneb aeglane aga pidev tõus kohal toidu- ja maitseainete- ning jookidetööstus, kus kuni maini, ilma et saavutataks aasta keskmist taset, aktiivsuse tõus jätkus kõigil tähtsamail aladel (eriti hüppelisele kasvule juunis järgneb aasta kõrgseis maiustuste- ja jookidetööstuses ning tapamajades). juulis, et siis jälle aeglaselt langeda, jäädes aasta Arvukamalt suurenes 1938. a. kassaliikmete arv veel lõpul siiski palju kõrgemaks alguskuude madalseisust. murdudes ja kaevandustes (603) ning kehakatte- ja Kuna naistööjõule hooajalistes tööstusharudes leidub pudukaupadetööstuses (457); kassaliikmete arvu kasv meestest märksa vähem rakendusvõimalusi, on sesoon­ viimaseis seletub küll uute käitiste kindlustuse alla sed võnked ka naiskassaliikmete arvus väiksemad ja arvamisega, sest nimetatud tööstusharus nenditi mitte nii iseloomustavad kui meestel. Erinevusena 1938. a. üldiselt töömahu vähenemist. Metallitööstuses torkab silma, et naiskassaliikmete arv saavutas aasta kasvas kassaliikmete arv 395, tselluloosi- ja paberi­ keskmise taseme juba aprillis, kõrgseisu juunis, ning tööstuses 377 ning mineraalide töötlemise alal 373 aasta lõpukuil kaldus uuesti tõusule. isiku võrra. Võrreldes 1937. a. on haigekassaliikmete arv Protsendiliselt on kassaliikmete arv kasvanud 1938. a. jooksul muutunud üldiselt stabiilsemaks, suurimal määral (15,0%) paberitööstuses; järgnevad eriti naiste arv. Nii oli 1937. a. kassaliikmete arvu puhastustööstus (14,3%,), mineraalide töötlemine kõrg- ja madalseisu vahe meestel 12,2 tuh., naistel (12,4%) ning kehakatte- ja pudukaupadetööstus 3,0 tuh., 1938. a. aga vastavalt ainult 9,5 tuh. ja (10,0%). Suhteliselt suurel määral on kassaliikmete 2,9 tuh. Samal ajal on aastase kõrg- ja madalseisu arv suurenenud ka kindlustusasjanduse (16,8%) ja suhe langenud meestel 1,3-lt 1,2-le ning naistel 1,2-lt transpordi alal (12,0%). Ehitustööstuses tõusis kassa­ l,i-le. Kõrvutades üksikute kuude meeskassaliikmete liikmete arv 3,0%. Kassaliikmete arvu tõus ei esine arvu 1937. ja 1938. a. selgub, et see oli võrdne mõlema aga kõigis tööstusharudes. Mi oli 1938. a. ebasoodus aasta novembris, teistel kuudel oli aga 1938. a. arv tekstiiltööstusele, kus inimtööjõumaht suvel ja sügisel kõrgem, kusjuures ülekaal kõikus piirides 0,2—5,0 tuh. oli madalam eelmiste aastate sama aja tasemest. Naiskassaliikmete arv seevastu oli (peamiselt töö­ Suurimad raskused esinesid 1938. a. aga puutööstuses, olude tõttu puuvillatööstuses) 1938. a. septembrist kus 1937. a. kassaliikmete arv veel väga hoogsalt novembrini madalam, aasta esimesel poolel ja det­ tõusis. Metsasaaduste turukonjunktuuri halvenemise sembris aga kõrgem kui eelmise «aasta vastavatel tõttu • vähenes töömaht saeveskites, samuti esines kuudel, kuna augusti seisud mõlemal aastal ühtusid. tagasiminek vineeri- ja mööblitööstuses, öeldu koha­ Töötajate koostis muutub suuremal määral selt langeski kassaliikmete arv puutööstuses 1938. a. muidugi sesoonsetel aladel, aga ka pidevalt teotsevais lõpuks aasta algusega võrreldes 107 isiku võrra ehk käitisis on töötajate vaheldumine kohati küllaltki 2,0%. märkimisväärne. Seda kinnitab aastas haigekassade 5. Haigekassaliik- Sesoonsed võnked haiguskind- alla ja nende alt välja arvatud isikute arvude vaatlus mete arv üksikuil lustuse alla kuuluvate alade (tab. 3). Ei tule aga unustada, et isik arvatakse haige­ kuil. töömahus peegelduvad ka hai- kassa alla ja sealt välja vastavalt igakordse tööle­ rtombre des membres des , -.., võtmise ja tööltvabastamise puhul, mistõttu palju caisses-maladie d'après gekassaliikraete arvus. Kuna isikuid neis arvudes esineb korduvalt. 1938. a. teostus les mois. majandusliku tõusu ajal meie tööstusstruktuuris suurenes eeskätt sesoonse ise­ töötajate haigekassade alla arvamisi ca 103 tuh., loomuga sektor (õlikivi- ja turbatööstuse eriti aga haigekassade alt vabastamisi aga ca 99 tuh. Võttes 188 mees- ja naiskassaliikmete arvu 1.1 = 100, iseloomus­ kõrgema naiskassaliikmete osatähtsusega järgnesid tavad järgnevad indeksid haigekassade alla arvamiste 1938. a. lõpul järgmised tööstusharud: keemia- (44,1%), ja nende alt vabastamiste suhtelist sagedust 5 viimasel polügraafia- (38,5%) ning toidu- ja maitseainete ning aastal: jookidetööstus (35,4%). Madalaima naiskassaliikmete Aasta jooksul arvati osatähtsusega oli ehitustööstus (6,9%), sellele järgne­ halgekass. alla haigekass. alt välja sid murrud ja kaevandused (9,4%), elektrijaamad Mehi Naisi Mehi Naisi ning gaasi- ja veevarustuskäitised (11,2%) ja metalli­ 1938 179 109 174 102 1937 208 115 106 104 tööstus (11,3%). See tööstusharude järjestus on 1936 208 110 184 95 täiesti analoogiline eelneva aasta omale, ka meeste 1935 177 102 161 88 ja naiste osatähtsus üksikuis rühmis on muutunud 1934 166 124 159 105 vaid väga vähe. Neist arvudest ilmneb, et töötajate haigekassade Iga veerandaasta algul mää­ alla arvamisi ja sealt vabastamisi toimus 1938. a. 7. Haigekassaliik­ mete vanus. ratakse haigekassades kassa- eelmisest aastast harvemini ; järelikult oli haigekassa- Âge des membres des liikmete vanuslik koostis; tab. liikmete töölolu püsivam kui aasta varem. caisses'maladie. 4 annab üksikasjalise ülevaate Haigekassadele on lühiajalised kassaliikmed alati neist andmeist tuletatud kassaliikmete (tööliste) kulukamad alatistest. Nii maksavad nad liikmemaksu keskmisest vanuslikust koostisest 1938. a. sageli ainult väga lühikest aega, oma õiguste teosta­ Nooremate vanusrühmade osatähtsuse languse misel— eriti peale töölt lahkumist — on nad aga tõttu tõusis haigekassalükmete-tööliste keskmine vanus tavaliselt mitte üksi nõudlikumad, vaid pahatihti ka pidevalt kuni 1934. a-ni. 1935. a. peale hakkasid aga vastutustundetumad kui alatised kassaliikmed. tööprotsessi astuma 1914—19. a. sõdadele järgnenud sõjaajast veidi kõrgema sündimusega aastate noored, , _ . , .... Mees-ja naiskassaliikmete arvu mistõttu noorte (—19 a.) osatähtsus hakkas aeglaselt 6. Haigekassaluk- ,„ . u , , . .. ., mele sugu. ^ ™ keskmine on viimaseil aga pidevalt tõusma. Koos samaaegse vanema- ning Sexe des membres des aastail võrreldes eelneva aas- raugaealiste osatähtsuse langusega tõi see kaasa töös­ caisses-maladie. ^ järgmiselt: kasyanud tustööliste keskmise vanuse languse. Mehed Naised + % + % Viimasel 5 aastal on haigekassaliikmete keskmine 1938 +2 455 +5,3 +817 +3,7 vanus (aritm. keskmine) aastais järgmine: 1937 +7 736 +20,1 +2 888 +14,9 Töölised Ametnikud ja tehniline personaal 1936 +6 615 +20,7 +2 688 +16,2 Mehed Naised Mehed Naised 1935 +2 455 +8,3 +2139 +14,8 1934 +2 597 +9,6 +1299 +9,8 1938 35,3 34,9 41,7 34,8 1937 35,1 34,6 42,1 34,8 Toodud arvudest ilmneb, et 3 viimasel aastal on 1936 35,1 34,8 43,0 35,1 meeskassaliikmete juurdekasv naiste omast suurem. 1935 35,6 35,0 42,4 36,0 1938. a. tõusis 12 kuu keskmine meeskassaliikmete 1934 36,2 35,5 42,6 34,0 arv 2 455 võrra ehk 5,3%, naiskassaliikmete oma aga 817 võrra ehk 3,7%. Vastavalt on ka meeste osa­ Nagu näeme, on tööliste keskmine vanus 1938. a. tähtsus haigekassaliikmete üldarvust tõusnud 67,6%-lt veidi tõusnud: meestel 35,i-lt 35,3-le ja naistel 34,6-lt 67,8%-le, naiste oma aga langenud 32,4%-lt 32,1%-le. 34,9-le aastale. Samal ajal on ametnike ja tehnilise Olgu tähendatud, et nii madal oli naiste osatähtsus personaali keskmine vanus meestel langenud 42,i-lt veel ainult 1924. a. Naiskassaliikmete osatähtsuse 41,7-le, naistel aga jäänud võrdseks eelmise aastaga. langus viimaseil aastail sõltub olulisel määral muutu­ Alla 20-a. haigekassalükmete-tööliste arv ja nende sist meie tööstuse struktuuris, mis on avaldunud protsendiline osatähtsus on kujunenud järgmiselt: eeskätt töömahu laienemises peamiselt meestööjõudu kasustavail aladel. Arv Osatähtsus (%) Mehi Naisi Mehi Naisi Naiskassaliikmete arv ületas 31. XII 1938 meeste 1938 . . . 3 361 1141 7,4 . 5,1 oma ainult 4 rühmas. Kõrgeima naiste osatähtsusega 1937 . . . 3 125 1 084 7,3 5,1 . on puhastustööstus, kus nende osatähtsus 1937. a. 1936 . . . 2 218 805 6,3 4,5 lõpuga võrreldes on tõusnud 81,4%-lt 83,7%-le. Siia 1935 . . . 1627 592 5,6 3,7 kuuluvad pesumajad, puhastuskäitised ja juukse- 1934 . - . 1444 468 5,2 3,4 lõikusärid. Tõusnud on naiskassaliikmete osatähtsus ka 2 järgnevas ülekaalukalt naistööjõudu kasustavas Toodust nähtub, et alla 20-a. poiste ja tüdrukute tööstusharus, nimelt kehakatte- ja pudukaupade- arv on kõrgem kui 1937. a. ; osatähtsuse väikest tõusu (68,2%-lt 68,8%-le) ning tekstiiltööstuses (80,1%-lf (7,3%-lt 7,4%-le) võib aga nentida ainult alla 20-a. 61,3%-le). Haigekassade teenijaskonnas, kus samuti vanuste poiste suhtes, kuna samavanade tüdrukute on naised ülekaalus, on nende osatähtsus 1938. a. suhteline osatähtsus on jäänud võrdseks eelmise aasta siiski veidi langenud (62,7%-lt 62,2%-le). Suhteliselt omaga (5,1%). 189

Haigekassaliikniete (tööliste) ositus vanuse järgi (%; 1.1, 1. IV, 1. VII ja 1. X keskm.). Répartition des ouvriers assurées d'après l'âge (%; moyenne de 1.1, l.IV, 1. VII et l.X), 4.

â S sü Se £4 PS Mehed — Hommes.

i. Murrud ja kaevandused 0,1 1,1 5,1 12,6 21,2 19,5 13,8 9,9 6,9 4,1 3,0 2,7 100 0,6 6 448 n. Mineraalide töötlemine 0,0 i,y 7,7 12,5 21,0 16,8 11,5 8,2 6,3 5,0 3,7 5,5 100 0,3 2 844 m. Metallitööstus 0,0 2,5 11,7 16,5 21,2 14,5 9,0 7,2 5,3 4,8 3,7 3,6 100 0,2 6 427 IV. Keemiatööstus 0,i 1,5 4,2 9,5 23,5 18,9 14,6 9,3 5,8 4,3 3,5 4,8 100 0,0 781 V. Nahatööstus 4,2 9,5 13,2 16,0 15,9 10,4 7,8 6,8 5,7 4,0 6,5 100 0,7 776 VI. Tekstiiltööstus 0,6 4,0 10,0 18,9 16,1 12,5 8,8 6,8 5,8 5,0 10,3 100 0,4 4481 VII. Puutööstus 0,0 0,9 5,0 11,6 20,3 17,3 12,7 9,3 7,5 6,4 4,5 4,5 100 0,8 4 587 vin. Paberitööstus 0,4 2,1 6,0 16,9 16,7 13,4 8,4 8,3 8,1 7,7 12,0 100 0,05 1806 IX. Polügraaflatööstus 3,0 8,5 11,0 21,5 16,1 10,3 9,0 7,3 6,2 2,3 3,4 100 0,1 1320 x. Toidu- ja maitseainete- ning jookidetööstus . 0,0 1,4 5,5 11,6 21,2 16,9 13,8 9,2 7,2 5,2 3,5 4,5 100 0,8 5 442 XI. Kehakatte- Ja pudukaupadetööstus 0,0 2,0 7,6 13,2 24,3 20,7 11,6 7,2 5,6 3,8 1,6 2,4 100 0,2 1518 XII. Ehitustööstus 0,0 0,7 3,7 11,4 19,6 17,8 14,2 10,1 8,1 6,1 4,4 3,9 100 0,7 7589 XIII. Elektrijaamad, gaasi- ja veevarustus .... 0,3 1,8 9,8 15,8 17,8 12,1 11,2 10,6 7,3 6,7 6,6 100 0,1 758 XIV. Puhastustööstus 0,9 7,4 13,2 17,7 14,3 10,2 8,7 8,5 8,7 6,0 4,4 100 0,2 216 XV. Kindlustusasjandus 23,3 30,3 20,2 2,0 7,1 13,1 1,0 2,0 1,0 100 25 XVI. Transport ja side 0,7 2,3 11,8 22,2 21,0 15,4 11,2 6,2 4,3 2,3 2,6 100 0,1 897 XVII. Kaubandus — 1,1 4,3 9,7 22,6 17,2 15,0 10,7 5,4 5,4 5,4 3,2 100 0,8 Kokku— Total 1938 0,0 M 6,0 12,1 30,4 1T,3 13,6 9,0 T,0 5,4 4,0 4,9 100 0,5 45909 1937 0,0 1,3 6,0 13,4 20,4 16,6 11,9 8,5 7,2 5,6 4,2 4,9 100 0,6 43149 193Ö 0,0 1,0 5,3 14,9 20,6 16,2 11,8 8,5 6,9 5,6 4,1 5,1 100 0,7 35595 1935 0,0 0,8 4,8 15,4 19,7 16,1 11,4 8,9 7,3 5,8 4,5 5,3 100 0,7 29304 1934 0,0 0,7 4,5 14,6 18,2 15,9 11,9 9,2 8,1 6,4 4,9 5,6 100 0,8 27534 Naised — Femmes. I. Industries extractives 1,2 5,7 13,7 18,5 17,8 16,0 10,9 7,5 4,4 2,6 1,7 100 0,4 1087 II. Industrie minérale . . 0,8 6,8 13,0 15,9 15,8 13,8 13,6 8,6 7,1 2,9 1,7 100 0,2 809 III. „ des métaux 0,0 1,0 5,7 20,8 22,7 14,1 13,5 8,5 5,8 4,9 2,5 0,5 100 0,0 756 IV. „ chimique 1,0 2,8 12,9 22,7 19,5 14,1 10,5 7,9 3,0 3,3 2,3 100 629 V. ,, des cuirs et peaux 2,1 8,8 16,4 18,5 13,5 14,3 12,0 7,0 4,1 2,1 1,2 100 0,5 260 VI. „ textile 0,0 0,0 1,9 12,1 17,7 16,3 12,2 11,9 9,4 7,5 5,4 5,6 100 0,3 7 339 VII. „ du bois 0,0 0,5 2,4 9,8 15,9 16,2 14,5 12,5 10,2 8,8 6,7 3,5 100 0,4 1387 VIII. „ du papier 1,0 4,1 10,5 15,8 15,6 13,0 9,8 11,9 8,9 5,4 4,0 100 0,0 551 IX. „ polygraphique 1,7 8,6 17,4 17,9 16,9 17,9 11,3 4,8 2,6 0,8 0,1 100 0,0 829 X. „ de l'alimentât., des boissons ete.. . . 0,0 0,7 4,3 13,4 20,6 19,3 15,7 9,9 0,7 4,7 2,7 2,0 100 0,3 3125 XI. Confection de vêtements et fab. de mercerie . . 1,1 8,1 22,7 25,7 17,7 11,1 7,1 3,9 1,7 0,6 0,3 100 0,2 3 358 XII. Industrie du bâtiment 0,6 2,5 7,3 13,9 15,2 15,0 16,7 12,0 8,1 5,9 2,2 100 0,0 591 XIII. Usines électr., à gaz d'éclair, et distrib. d'eau 3,8 15,2 17,7 7,6 12,7 7,6 10,1 6,8 11,8 6,7 100 50 XIV. Industrie du nettoyage . 1,3 8,0 22,7 27,3 14,0 10,0 5,5 4,5 3,6 1,1 2,0 100 0,2 094 XV. Assurance 0,3 3,4 8,5 25,7 12,2 13,8 10,6 14,8 6,4 3,2 1,1 100 0,5 95 XVI. Transport et communications 7,2 22,2 23,1 19,1 11,7 4,0 6,3 2,2 3,5 0,7 100 230 XVII. Commerce 13,6 14,8 17,0 14,8 — 5,7 6,8 4,5 8,0 9,1 5,7 100 •— Kokku — Total 1938 0,0 0,G 4,5 14,8 19,9 1G,8 13,3 10,5 ?,6 5,5 3,5 3,0 100 0,3 38Ï8T 1937 0,0 0,7 4,4 16,2 19,7 16,8 12,7 10,2 7,8 5,5 3,3 2,7 100 0,4 21200 1930 0,0 0,6 3,9 17,3 19,4 16,3 12,7 10,3 7,7 5,6 3,4 2,8 100 0,4 18157 1935 0,0 0,3 3,4 17,2 19,4 16,4 12,9 10,3 7,8 5,9 3,4 3,0 100 0,5 10081 1934 0,0 0,3 3,1 16,9 18,9 15,5 13,0 10,0 8,9 0,7 3,7 3,0 100 0,5 13813

Üle 60-a. haigekassaliikmete-tööliste arv ja prot­ 8. Kassaliikmete 1938. a. 12 kuu keskmiselt sendiline osatähtsus on kujunenud järgmiselt: abioiguslike oli 22 haigekassas abiõigus- Arv Osatähtsus (%) perekonnaliikmete likke perekonnaliikmeid 42 163. Mehi Naisi Mehi Naisi arv. Selles arvus ei esine Kreen­ Nombre des membres de 1938 2 225 656 4,9 3,0 famille des assurés ayant holmi Manufaktuuri Haige­ 1937 2121 572 4,9 2,7 droit aux prestations. 1936 1788 513 6,1 2,8 kassa, Kuressaare Ühis- 1935 1553 487 5,3 3,0 haigekassa ja a/s. Loksa Tehaste Haigekassa kassa­ 1934 ..... 1510 413 5,6 3,0 liikmete perekonnaliikmed. Lähtudes abioiguslike pere­ Toodust nähtub, et 1938. a. on haigekassaliikmete- konnaliikmete ja kassaliikmete keskmisest arvulisest tööliste hulgas tõusnud üle 60-a. vanuste meeste vahekorrast teistes haigekassades, võiks 1938. a. arv 2 121-lt 2 225-le, naiste arv aga 572-lt 656-le. keskmist perekonnaliikmete arvu neis 3 haigekassas Raukade absoluutarvu tõustes on nende osatähtsus hinnata ca 2 000. Seega oleks siis 1938. a. keskmiselt meestel jäänud eelmise aasta tasemele (4,9%), naistel abiõiguslikke perekonnaliikmeid üle 44 tuh. Liites aga tõusnud 2,7%-lt 3,0%-le. need 71,8 tuh. kassaliikmele, saame ümarguselt 116 tuh. Teiste vanusrühmade alalt väärib märkimist, et isikut, s. o. enam kui 10% rahvastikust, kes on kind­ meestöölisil on võrreldes 1937. a. langenud 20—24 ja lustatud haiguste puhuks TTS-i sätete kohaselt 45—59 a. vanuste, tõusnud aga keskealiste (30—44 a.) haigekassade kaudu. Võrreldes 1937. a. on haigekassa- osatähtsus. Naiskassaliikmeil-töölisil on langenud 20— liikmete ja nende abioiguslike perekonnaliikmete —24 ja 45—49 a. osatähtsus, kuna teiste vanusrüh­ arv kokku kasvanud ümarguselt 6 tuh. võrra ehk made oma kas püsib või on tõusnud. veidi rohkem kui 5%. Nagu kassaliikmete, nii ka nende 190

abiõiguslike perekonnaliikmete keskmine arv 1938. a. parandamiseks varemalt sageli tulnud kärpida pere­ osutus kõrgemaks kui ühelgi varemal aastal. Abi­ konnaliikmete õigusi. õiguslike perekonnaliikmete 12 kuu keskmine arv Haigekassade peamiseks tulu­ 22 haigekassas, kust andmed olemas, on 1938. a. 9. Haigekassade tulud. allikaks on kindlustusmaks, eelmise aastaga võrreldes kasvanud üle 4 tük. isiku Recettes des caisses- mis koosneb liikmemaksust, maladie. võrra ehk 10,6%. sellele võrdsest käitiste val­ Varemate aastate tähelepanekuist ilmnes, et abi­ dajate juurdemaksust ja kassaliikmeid ravivates õiguslike perekonnaliikmete arv tõuseb kassaliikmete haigekassades veel käitiste valdajate maksust kassa­ omast märksa aeglasemalt, mistõttu 100 kassaliikme liikmete ravikapitali arvele. kohta arvutatud perekonnaliikmete arv 1934—37. a. Nagu varemailgi nii ka 1938. a. oli 22 haige­ pidevalt langes. 1938. a. aga toimus olukorras muutus : kassas liikmemaks 2%, Viljandi Ühishaigekassas abiõiguslike perekonnaliikmete mitte üksi protsendi­ aga 1,5% ning Kohila Paberivabriku ja Kreenholmi liselt vaid ka absoluutarvuliselt kassaliikmete arvu Manufatuuri haigekassas 1% kassaliikme teenistusest. tõusust kõrgema tõusu tõttu tuli 1938. a. 12 kuu Kreenholmis ravib käitis ka kassaliikmete perekonna­ keskmiselt 100 kassaliikme kohta 61,7 abiõiguslikku liikmeid täiesti omal kulul, mistõttu haigekassa saab perekonnaliiget eelmise aasta 58,9 vastu; juurdekasv läbi nii madala normiga. Kuigi Kohila Paberivabriku seega 4,8%. Arvatavasti sõltub selline muutus abi­ Haigekassa perekonnaliikmete ravi teostub osalt õiguslike perekonnaliikmete ringi laiendamisest mõnin­ vabriku kulul, ei suuda haigekassa 1%-lise liikme- ja gas haigekassas, suuremal määral aga vist asjaolust, juurdemaksuga tulusid kuludega tasakaalustada. Tek­ et oma õigustest teadlikumaks saanud lühiajaliste kiva puudujäägi on käitis tasunud oma summadest kassaliikmete perekonnaliikmed lasevad end seni­ (1938. a. 600 kr, 1937. a. 1400 hr). Majanduslike sest hoolsamini kanda abiõiguslike perekonnaliikmete raskuste tõttu hakati a/s. Loksa Tehaste Haigekassas nimestikesse. 1. IV1938 arvates võtma liikme- ja juurdemaksu Kuna perekonnaliikmete abiõiguslikkuse ulatus 3% teenistusest, milline määr pidi kehtima niikaua, määratakse igas haigekassas peakoosoleku otsusega, kuni kassa tagavarakapital jääb püsima 1 000 hr-h. ei ole olukord selles suhtes kõigis haigekassades üht­ 1938. a. lõpul tagavarakapital jõudis selle summani, lane. Üldiselt on abiõiguslikke perekormaliikmeid kuna sealt aga 1939. a. algul 400 kr tegevuskapitali suhteliselt rohkem kassaliikmeid mitteravivais, s. t. arvele üle kanti, kandus ka 3%-line liikmemaks ülekaalukalt üksikute käitiste juures asu vais, haige­ 1939. aastasse. Kassaliikmete ravikapitali arvele kassades, kus kassaosaliste isiklik koostis on stabiil­ maksavad kõik ravivate haigekassade alla kuuluvad sem, perekonnaga kassaliikmete osatähtsus kõrgem käitised, ka Viljandi Ühishaigekassa piirkonnas, ning, kuna haigekassade majandust ei koorma kassa­ 2% kassaliikmete teenistusest. Erandina vaid Balti liikmete ravimine, abiõiguslike perekonnaliikmete Puuvillavabrik, nagu ülemalgi märgitud, maksis ringi piirid avaramad kui osas kassaliikmeid ravivais Haigekassade tnlud kindlustusmaksudest 1939—38.a. (l 000 Jsr). ühishaigekassades. Nii oli keskmiselt 100 kassaliikme Recettes äss caisses-maladie de 1929—38 (en 1000 kr). kohta abiõiguslikke perekonnaliikmeid kassaliikmeid §•3 ravivais haigekassades 1938. a. 58,5 ja 1937. a. 55,9, 5. 3>« s-Si "S mitteravivais aga — 88,6 ja 78,8. Ravivaist haige­ 1,1 î kassadest on abiõiguslikke perekonnaliikmeid võrrel­ §•§1 il ¥'•§ « "|f ja! S M -B H Si des kassaliikmetega suuremal määral Tallinna Linna -il Ettevõtete Haigekassas ja Paide, Viljandi, Narva, &s Tartu ning Rakvere ühishaigekassas. 3 väiksemas liî .^1 93 1^3'S'É vabrikukassas, nimelt a/s. „Port-Kunda" Tsemendi­ rtO 911 vabriku, a/s. „Kütte-Jõud" Põlevkivikaevanduse ning Kassaliikmeid ravivad Rosen ja Eo Piiritusevabriku haigekassas, oli 1938. a. haigek. — öaisses-mal. accordant l'assistance abiõiguslike perekonnaliikmete arv isegi kõrgem médicale à leurs memb­ kassaliikmete arvust. Erinev on perekonnaliikmete res 979 981 978 2938 31,6 Kassaliikmeid mitteravi- arvuline suhe kassaliikmetega ka üksikuis tööstus­ vad haigek. —Caisses- mal, n'accordant pas harudes (üksikasjad tab. 2 ja 3). d'assist. médicale à leurs membres .... Abiõiguslike perekonnaliikmete koostises tõusis 131 131 262 26,7 1938. a. laste osatähtsus '51,1%-lt 51,7%-le, täiskasva­ Kokku— Total IÙ3S 1110 1113 9Ï8 3300 31,0 1937 980 981 845 2806 28,6 nute oma aga langes vastavalt 48,9%-lt 48,3%-le. 1936 781 782 670 2233 27,0 1935 612 613 519 1744 25,2 Perekonnaga kassaliikmete suhteliselt suurema arvu 1934 527 528 430 1485 24,0 1933 .454 455 368 1277 22,7 tõttu on laste osatähtsus mitteravivais haigekassades 1932 453 452 362 1267 24,2 kõrgem (58,7%) kui ravivais (50,4%). 1931 515 516 402 1433 27,0 1930 581 569 430 1680 28,0 Üldiselt iseloomustab perekonnaliikmete haige­ 1929 562 560 414 1536 27,1 kassasammetest osasaamise ulatus hästi kassa majan­ Keskm. • • Moyen. 1930—34 506 504 398 1408 25,8 duslikku seisundit; puudujääkide puhul on olukorra 1925—29 479 486 25,9 191

ravikorralduse üleandmisest arvates kuni 1938. a. maksu, s. t. ka kogu teenistuse, veidi suurem suhe lõpuni haigekassa ravikapitali arvele 2% asemel meestöötajate suurema töötundide arvuga. Vastavalt 2,5%. Summaliselt moodustas see 0,5%-line toetus meeste palganormide suuremale tõusule on ka kesk­ ca 3,7 tuh. hr; olgu tähendatud, et nimetatud summa mine aastane liikmemaks ühe kassaliikme kohta on arvestatud koos muude tuludega, mitte aga kind­ 1937. a. võrreldes tõusnud meestel rohkem (8,5%) lustusmaksuna. kui naistel (6,2%). Liikme- ja juurdemaks ühe kassa­ Kindlustusmaksudena laekus haigekassadele liikme kohta on kassaliikmeid ravivais haigekassades 1938. a. 3,2 milj. hr, sellest 91,8% kassaliikmeid ravi­ alati kõrgem kui mitteravivais, 1938. a. näit. 1,2 vais ja 8,2% mitteravivais haigekassades. Tab. 5 korda (31,6 : 26,7); suurel määral mõjub selleks kaasa nähtub, et ravivad haigekassad said 1938. a. liikme­ asjaolu, et ravivate haigekassade rühmas on ülekaalus maksu 979 tuh. hr, käitiste valdajate juurdemaksu Tallinna haigekassade liikmed, kellede teenistustase 981 tuh. hr ja maksu kassaliikmete ravikapitali arvele ületab provintsi oma nimetamisväärselt. Võrreldes 978 tuh. hr. Samal ajal koosnes kassaliikmeid mitte- 1937. a. on aga keskmine liikme- ja juurdemaks ravivate haigekassade kindlustusmaks 131 tuh. hr mitteravivais haigekassades tõusnud suhteliselt suu­ suurusest liikme- ja sellega võrdsest juurdemaksust. remal määral (8,1%) kui ravivais (7,5%). Võrreldes 1937. a. on kindlustusmaksu üldsumma Olgu märgitud, et 2 haigekassal, nimelt suurenenud 394 tuh. hr võrra ehk 14,0%. Kindlustus­ Sindi Ühishaigekassal ja Narva Kalevi Manufaktuuri maksudest laekunud tulude tõus ei sõltu 1938. a. Haigekassal oli keskmine liikme- ja juurdemaks, mitte üksi kassaliikmete arvulisest kasvust, vaid ka seega ka vastavates käitistes töötajate teenistus, üldisest teenistusolude paranemisest — esijoones 1938. a. madalam kui eelmisel aastal. See iseloomustab töötasunormide nominaalsest tõusust, edasi aga ka raskusi (peamiselt tööseisakud), milledega tekstiil- ületunnitöö laialdasemast levikust. Nii tõusis 1938. a. tööstus pidi võitlema juba 1938. a. suurtööstuses keskmine tunniteenistus meestöölistel 40,is-lt 42,4 5-le (+5,7%) ja naistöölistel 25,4 5-lt Haigekassade kaebuste põhjal tööinspektorite korraldusel koitiste valdajailt sissenõutud haiguskimHustnsmaksud' 1934—38. a. 26.5 s-le (+4,3%). Veidi enam tõusid palgad 1938. a, Contributions perçues sur demande des caisses-maladie grâce à l'intervention des inspecteurs du travail et de la police de 2934—38. kesktööstuses, kus varemail aastail palgatõus oli G. Indeks — Nombre-indice suurtööstusest pidurdunum. Nii tõusis keskmine (1925 = 100) tunniteenistus kesktööstuses meestel 33,0-lt 35,6-le Juhtude Summa arv (1 O00 kr) Primes de Nombre l'assurance (+7,9%) ja naistel 20,8-lt 22,0 sendile (+5,8%). Need des cas arvud näitavad töötasunormide nimesväärtuse, mitte (1 000 Itr) ostujõu kujunemist; viimase selgitamine ei ole siin­ 1938 . . . 3 075 133,9 311 100 1937 • . . 2 905 129,2 294 97 kohal oluline. Sõltuvalt palgataseme tõusust saavutas 1936 . . . 3 667 173,7 371 130 aastane liikme- ja juurdemaks keskmiselt kassaliikme 1935 . . . 4 417 205,9 447 154 1934 . . . 4 499 187,6 456 140 kohta 1938. a. seniolematu kõrguse — 31,0 hr 1937. a. 28.6 hr vastu; tõus seega 2,4 hr ehk 8,4%. "Ühe kassa­ Viimaseil aastail pidevalt paranenud haigus- liikme kohta arvutatud keskmine liikme- ja juurde­ kindlustusmaksude tasumine halvenes tööinspektsiooni maks aastas erineb üksikuis haigekassades suurel andmeil 1938. a. uuesti (tab. 6). Nii teostus 1938. a. määral. Peale erandliku liikmemaksumäära paaris- käitiste valdajailt kindlustusmaksude sundsissenõud- kolmes haigekassas on need lahkuminekud eeskätt misi 3 075 juhul 133,o tuh. hr suuruses. Võrreldes tingitud erinevast palgatasemest. Viimane omakorda 1937. a. on juhtude arv tõusnud 5,9%, sissenõutud sõltub olulisel määral töötajate soolisest koostisest, summa aga 3,6%. Suhteliselt laekunud kindlustus- töö- ja ametialast ning erioskusest, samuti käitise suurusest, asukohast jne. Üksikasjalised andmed Muud tulud haigekassades (1 000 hr) — Recettes diverses dans les cais- keskmise liikme- ja juurdemaksu taseme kohta selgu­ ses-malculie (1000 hr). vad tab. 10, üldjoonis aitavad 1938. a. kindlustus­ 7. maksude taset iseloomustada järgnevadki arvud: *) Caisses-mal. accordant l'assist. meä. à leurs membr. liikme- ja käitiste J) Cuisses-mal. n'accordant pas d'assist. meä. 3 n^î Liikmemaks valdajate Juurdemaks à leurs membr. m-s ti. keskmiselt kassaliikme kohta aastas {1er) M! Mehed Naised Kassaliikmeid ravivad hai­ % hoiustelt ja kapitalidelt — Intérêts 1938 39,0 4,6 43,6 gekassad ...... 18,2 10,5 31,6 des capitaux . 1937 28,3 4,9 83,2 Kassaliikmeid mitterav. hai- - Puhastulu Munis- ja vallasvarast — Bénéfice net des immeubles et mobi­ 1938 6,1 6,1 gekassad ...... 15,6 9,1 26,7 liers 1937 1,1 1.1 Keskmine 17,9 10,3 31,0 Raviasut. ja apteek, puhastulu — Bénéfice net des institut, médic. et 1938 55,7 1,2 56,9 Meeste liikmemaks oli, nagu eelnevalgi aastal, des pharmacies 1937 73,3 •1,8 74,9 1938 22,4 1,2 23,6 naiste omast kõrgem keskmiselt 1,7 korda. Kuna Muud — Divers 1937 15,1 1,7 16,8 tilemaltoodud mees- ja naistööliste keskmiste tunni- 1938 1Ä3,3 130,8 teenistusnormide suhe oli 1,6 :1, seletub haigekassa- Kokku— Total !»• 1987 1H.8 8,» 126,0 192 maksu üldsummaga moodustas sundkorras sisse­ kohaselt ka järgnevad kulusummad tähistavad neto­ nõutud kindlustusmaks 1938. a. 4,2% 1937. a. 4,6% tulusid, s. t. brutokuludest on arvatud maha tagasi- vastu. ja juurdemaksud ning hinnaalandused. Peale kindlustusmaksude laekus haigekassadele hai assad 1938. a. veel muid reaalseid tulusid 130,2 tuli. kr, 10. Haigekassade *"& šf f majandus- mis moodustas haigekassade üldtulust ligi 4%. Neist kulud. likud töötulemused olid 1938. a. Dépenses des caisses- üldiselt rahuldavad, esines ük- hoiuste intressid (43,6 tuh. kr) on 1937. a. võrreldes maladie. .-, .-, , ...... , a) Kassalükmete abirahad. SlkUll kassadel Siiski raskusi. tõusnud veidi üle 30%, puhastulu kinnis- ja vallas­ indemnités de maladie Nii oli olukord raske a/s. Loksa varast isegi 1,1 tuh. kr-lt 6,1 tuh. hr-le. Seevastu on aux assures, ' aga raviasutiste ja apteekide puhastulu ümarguselt Tehaste Haigekassal ja Sindi 18 tuh. kr ehk 24,0% langenud. Üksikuist asutisist Ühishaigekassal; viimases mõjus kaasa laialdane andis 1938. a. puhaskasu Tallinna Ühishaigekassa tööliste vallandamine seoses Kreenbalti kirjukudu- haigla 28,8 tuh. kr eelmise aasta 14,6 tuh. kr vastu. mise osakonna likvideerimisega. Ka Narva tekstiil- 3 haigekassade vabamüügiapteeki on viimaseil aastail käitistes esines ebasoodsa konjunktuuri tõttu koonda­ andnud puhaskasu järgmiselt (1000 kr): misi, eriti suvel. Tallinna Ühis- Narva Ühis- Hiiu-Kärdla Kalevi- Abirahanorme muudeti 1938. a. kohati kindlus­ haigekaasa haigekassa vabr. Haigekassa tatute kasuks, teisal aga nende kahjuks. Olukorda 1938 ... — 3,8 1,2 parandati näiteks Narva Ühishaigekassas, kus abi­ 1937 . . . 44,9 0,5 1,6 rahanorme üksikuile kassaliikmeile haiglas ja sana­ 1936 . . . 34,8 1,4 2,0 1935 . . . 22,4 0,0 1,0 tooriumis ravimise puhul tõsteti 73-lt Y2-le. Samuti 1934 . . . 30,8 0,6 0,8 lühendati seal ooteaeg 3 päevalt 2-le ning suurendati ühekordseid toetusi perekonnahikmete surma puhul. Tallinna Ühishaigekassa apteegi 1937. a. inven­ Tallinna Linna Ettevõtete Haigekassa tõstis abiraha- tuuri tegemisel oli juhtunud viga: nimelt arvestati normi kassaliikme haiglas sünnituse puhul %-lt apteegi kaupa ca 25 tuh. kr võrra rohkem kui seda 2 /3-le, ühekordse toetuse perekonnaliikme sünnituse tegelikult oli, mistõttu ka apteegi 1937. a. puhaskasu puhul 20 7cr-lt 30-le. Abirahasid hakati maksma üle (44,9 tuh. kr) oli näidatud selle summa võrra suure­ 12 p. kestvate haiguste puhul esimesest, lühemate mana. 1938. a. see viga parandati; samuti halvas haiguste puhul teisest haiguspäevast arvates. Haap­ apteegi tegevust asjaolu, et uue farmakopöa kehtima- salu Ühishaigekassa kaotas ooteaja. Ooteaega lühendas hakkamisega 1. I tõusid apteegi kulud, retsepti hind 1 päeva võrra samuti a/s. „Kütte-Jõud" Põlevkivi- normiti aga sellele vastavalt alles 1939. a. märtsis, kaevanduse Haigekassa; siin tõsteti ka ühekordne mistõttu apteek 1938. a. reaalset tulu (kui mitte toetus perekonnaliikme sünnituse puhul 7,5 kr-lt arvestada eraapteekidest suuremat hinnaalandust) 10-le. Võru-Petseri Ühishaigekassa hakkas abiraha ei andnud. Narva Ühishaigekassa vabamüügiapteek maksma 3-dast haiguspäevast (senini 4-dast) ning andis 1938. a. puhastulu 3,8 tuh. kr, Hiiu-Kärdla tõstis abirahanormi kassaliikme sünnituse puhul Kalevivabriku Haigekassa apteek aga 1,2 tuh. kr. kodus % palgalt tervele. Mõningaid soodustusi tehti Viimases on puhaskasu 1937. a. omast madalam ka Narva Kalevi Manufaktuuri, Narva Linaketramise apteegi oma majja üleviimise kulude tõttu. Peale Manufaktuuri, Kohtla-Järve Põlevkivikaevanduse ning nende vabamüügiapteekide andis 1938. a. ka Tartu a/s. „Port-Kunda" Tsemendivabriku haigekassa abi- Ühishaigekassa kinnine apteek tulu 23,1 tuh. kr, s. o. ja toetusrahanormides ning ooteajas. Tartu Ühis­ enam kui 3 korda rohkem kui eelarves loodeti. haigekassa laiendas juba 1937. a. lõpul abiõiguslike Igasugune muu haigekassade tulu, nagu kahtlaste perekonnaliikmete ringi, tõstes abiõiguslike laste võlgade laekumine, viivitušrahad, trahvid, toetused vanuspiiri 16 a-lt 18-le. Tallinna Ühishaigekassas käitistelt ja muud juhuslikud sissetulekud moodus­ suurendati 1938. a. perekonnaliikmeile antavate tasid 1938. a. kokku 23,6 tuh. kr. tšekkide arvu ja võimaldati mudavannide puhul 2 Toodud andmete kohaselt ületas haigekassade abiraha /3 palgast (enne %,), samuti võeti haigekassa reaalne üldtulu 1938. a. 3,3 milj. kr, mis kanti üksikute kanda masseerimistasud ja arstihonorarid seoses muda­ kapitalide arvele järgmiselt (1000 kr): vannide võtmisega. Eassaliikmeid Kassalükmeid Kindlustatute huvide kärpimistest olid 1938. a. ravivad mitteravlvad Kokku olulisemad: Balti Puuvillavabriku Haigekassa vähen­ haigek. haigek. das pärast ravikorralduse ülevõtmist abirahanorme Tegevuskap. arvele . . 2 064 269 2 333 haiglas, sanatooriumis ja puhkekodus ravimise puhul Kassaliikm. ravikap. 2 arvele ...... 984 ~ 984 /s-lt %-le; samuti hakati seal abirahasid maksma Tagavarakap. arvele . . 13 0 13 2. haiguspäevast arvates, mitte 1., nagu senini. 1. IV Kokku 3 061 269 3 330 peäle hakkas ka a/s. Loksa Tehaste Haigekassa maksma 2 Selgituseks olgu tähendatud, et toodud arvud abiraha /3 asemel y2 palgast. Sindi Ühishaigekassa 2 le oh haigekassade neto-, mitte brutotulud, s. t. neis ei vähendas abirahanorme 1938. a. märtsis /3-lt %" > esine puht-raamatupidamistuludena arvestatavad haiglas ravimise puhul isegi %-lt %-le. Kreenholmi tagasi- ja juurdemaksud rang hirmaalandused- Selle­ Manufaktuuri Haigekassas, kus 1937. a. suvel abiraha- 193

2 norm tõsteti /s-le, °^ 1938. a. sügisel jälle sunnitud likult halb ka Tartu Ühishaigekassale, lõppedes minema tagasi %-le palgast. Kohtla-Järve Haige- 9,4 tuh. kr puudujäägiga. Selle põhjuseks oli eeskätt kassas sundisid majanduslikud raskused 1938. a. ravi kallinemine, eriti Tartu Ülikooli kliinikuis, aga mais uuesti seadma sisse 2-päevase ooteaja, mida ka haiguste sagenemine. Abirahanormide kärpimine viimasel ajal enam ei olnud. 1938. a. oli majandus- teostus aga juba 1939. a. Haigekassade kulud 1934—38. a. (neto, 1000 Ar) — Dépenses nettes des caisses-maladie de 1934—38 (en lOOÛkr). Perekonnaliikmeile 8. Kassaliikmeile Pour les membres de Pour les assurés fam. des assurés Toetusrahad Abirahad Indemnités à Indemnités à cause de Kokku cause de Kokku j Üldse î Total Total a * s 11 si,» iU"! lt•lilî lif ltl liî 6-° fe 'Sii 11 Kassaliikmeid ravivad haigekassad — «si Caisses-maladie accordant l'assist. 720,2 20,7 25,9 1 593,7 2 360,5 5,0 13,6 338,7 357,3 179,5 2 897,3 Kassaliikmeid mitteravivad haigekas­ sad — Caisses-maladie n'accord. pas l'assist. méd. à leurs membres . . 156,9 6,6 5,5 169,0 1.7 4,7 51,0 57,4 22,4 248,8 Kokku — Total 1938 877,1 n,3 31,4 1 593,7 2 529,5 «.* 18,3 389,7 414,7 201,9 3 146,1 1937 754,9 23,3 27,7 1 333,6 2 139,5 6,1 15,7 320,0 341,8 170,6 2 651,9 1936 578,3 16,4 22,4 1 024,4 1 641,5 3,7 15,6 266,2 285,5 141,0 2 068,0 1935 410,0 14,0 18,7 807,3 1 250,0 3,5 12,4 227,0 242,9 121,9 1 614,8 1934 350,1 9,6 17,4 740,8 1117,9 3,3 10,7 217,3 231,3 116,7 1 465,9 Keskmine — Moyenne 1930—34 . . 333,2 16,8 19,6 666,0 1 035,6 4,3 14,0 272,5 290,8 124,9 1 451,3

Haigekassade neto-kulu kassaliikmete abi- ja Kassaliikmeid mitteravivate haigekassade kõrgem toetusrahadeks oli 1938. a. 935,8 tuh. kr, sellest haigus- abirahasumma sõltub osalt soodsamaist abiraha- abirahaks meestele 638,5 tuh. kr (68,2%), naistele normidest, teisalt aga suuremast haigestumise sage­ 238,6 tuh. kr (25,5%), sünnitusabirahaks 27,3 tuh. kr dusest. (2,9%) ning abirahadeks surma puhul 31,4 tuh. kr Võrreldes 1937. a. on keskmine abi- ja toetusraha (3,4%). Neis summades ei esine abirahad, mida haige­ ühe kassaliikme kohta tõusnud 1,27 kr võrra ehk kassad maksavad tööõnnetustel vigastatuile töö­ 10,8%. Ülemal nägime, et keskmine liikme- ja juurde­ õnnetuste kindlustusühingute arvel. maks ühe kassaliikme kohta, seega kogu palgatase Ühe kassaliikme kohta (12 kuu keskmise alusel) on tõusnud 8,4%. Abirahade suhteliselt kõrgem tõus tuli 1938. a. abi- ja toetusrahasid (neto-kr): on tingitud muutusist abirahanormides ja 1938. a. Kassaliikmeid Kassaliikmeid suuremast haiguste sagedusest võrreldes eelneva ravivais raitteravivais Keskm. aastaga. haigek. haigek. Haigusablraba .... 11,62 15,96 12,21 Tab. 9 annab ülevaate haigestumise sagedusest Toetusraha sünnituse pu­ 23 haigekassa liikmeskonnas,- andmete puudulikkuse hul 0,33 0,67 0,88 Toetusraha Burma puhul 0,42 0,56 0,44 tõttu on jäetud välja Sindi ja Põltsamaa ühishaige- Kokku 12,37 17,19 13,03 kassa, mida tuleb arvestada toodud arvude võrdlemisel Hafgekassaliikmete töölt vabastamisega haiguste ja tööõnnetuste arv ja sagedus (kassaliikmete 12 kuu keskmise arvu alusel).1) Nombre et fréquence des maladies et des accidents du travail des membres des caisses-maladie.

9. Töölt vahastamisega haigused Tööõnnetused Maladies Accidents du travail

Juhtude arv Haiguspäevade arv*) Haiguste Juhtude arv Nombre des cas N. des jours de maladie keskmine Nombre des cas kestus p. 100 kassa­ 100 kassa­ Durée mo­ 100 kassa­ Üldarv liikme kohta Üldarv liikme kohta yenne d'un Üldarv liikme kohta Nombre Par 100 Nombre total Par 100 cas de mala­ Nombre Par 100 total assurés (1000) assurés die en jours total assurés

Kassaliikmeid ravivad haigekassad — Caisses-maladie accordant l'assist. méd. 25 432 42,2 534 887 21,0 12 689 21,0 Kassaliikmeid mitteravivad haigekassad Caisses-maladie n'accordant pas d'assist. 5 705 58,0 100 1 014 17,5 1635 16,6 Kokku — !Totaî 1938 31 137 44,4 834 905 20,4 14 334 20,4 1937 29 296 43,8 594 887 20,3 14 467 21,6 *) Arvestamata Sindi ja Põltsamaa ühiBhaigekassa. *) ••''••.,, ooteaja-päevad. 194 vaxemavaldatutega. Töölt vabastamisega haigusjuh­ vastava kuluga (320,0 tuh. kr) tähistab 21,8%-list tude arv 100 kassaliikme kohta on 1938. a. tõusnud kasvu. See summa ositus kululiikide kaupa järgmiselt: 43,8-lt 44,4-le, haiguspäevade arv 887-lt 905-le; haigus- Kassaliikm. Kassaliikm. päevade suhteliselt kõrgema juurdekasvu tõttu on ravivad mitteravivad Köitku ka keskmine haiguse kestus tõusnud 20,3-lt 20,4 haigek. haigek. 1000 Ar % 1000 to- % lOOOir % Aistitasu arsti Lähtudes tab. 9 toodud arvudest, oli keskmine ja haige juures 56,8 16,8 6,9 13,5 63,7 16,3 haigusabiraha ühe töölt vabastamisega haigusjuhu ja Ambulatooriu- mikulu . . . 59,7 17,6 7,7 15,1 67,4 17,3 ühe haiguspäeva kohta kahel viimasel aastal järg­ Hambaravi . . 25,4 7,5 3,3 6,5 28,7 7,4 mine (kr): Massaaž ... 1,1 0,3 0,2 0,4 1,3 0,3 Haigusjuhu kohta Haiguspäeva kohta Ämmaemanda- Kassaliikm. ravivad haigek. 28,3 1,35 tasu .... 1,8 0,5 0,4 0,8 2,2 0,6 Kassaliikm. mitteravivad Arstirohud . . 81,3 24,0 14,0 27,4 95,3 24,5 haigek 27,5 1,57 Haiglaravi . . 108,1 31,9 14,4 28,2 122,5 31,4 Keskmine 1938 28,2 1,38 Ravi sanatooriu­ 1937 25,8 1,27 mis ja koloo­ nias .... 1,3 0,4 3,2 6,3 4,5 1,2 Selgub, et keskmine haigusabiraha ühe haigus­ Muud .... 3,2 1,0 0,9 1,8 4,1 1,0 päeva kohta on 1938. a. tõusnud 1,27 kr-lt 1,38 lcr-le, Kokku 338,7 100 51,0 100 389,7 100 s. o. 11 s võrra ehk 8,7%. Lähedaselt samal määral Üksikute kulurühmade järjestus ja osatähtsus on (8,4%) tõusis ka keskmine liikme- ja juurdemaks ühe jäänud väga sarnaseks 1937. a. omale. Esile tõsta võiks kassaliikme kohta. See kinnitab, et abirahanormide vast ambulatooriumikulu osatähtsuse väikest suure­ muutused tasakaalustuvad enamvähem, nii et kesk­ nemist (16,7%-lt 17,3%-le) ja arstimitekulu osatähtsuse miselt ühe haiguspäeva eest saadava haigusabiraha vähenemist (25,2%-lt 24,5%-le). tõus seletub peamiselt teenistustaseme tõusuga. Ühe abiõigusliku perekonnaliikme kohta (12 kuu keskm. alusel) oli haigekassadel 1938. a. keskmiselt Kassaliikmeid jäeti mitmesuguseil põhjusil (pea­ neto-kulusid (kr): miselt ravikorralduste mittetäitmise pärast) haigus- abirahast ilma 56 juhul 3,8 tuh. kr suuruse summa Kassaliikm. Kassaliikm. ravivais mitteravivais Keskmiselt ulatuses; abirahasid kärbiti 984 juhul 4,o tuh. kr haigek. haigek. ulatuses, paarilkihnnel korral määrati kassaliikmeile Toetusraha sün­ ka väiksemaid rahatrahve. nituse puhul. 0,14 0,27 0,16 Toetusraha sur­ ma puhul . . 0,38 0,74 0,43 Haigekassade neto-kulu kas­ ti) Kassaliikmcte nbiõigus- ° Ravlkulu . . . 9,47 7,95 9,24 Hke perekonnaliikmete saliikmete abiõiguslike pere- Kokku 9,99 8,96 9,83 t0eSha°?oi£ **a/Sud' konnaliikmete toetusrahadeks Võrreldes 1937. a. on keskmiselt ühele perekonna­ d'assistanceles familles médicaledes assurés. pour ja ravimiseks OÜ 1938. a. liikmele kulutatud summa tõusnud 8,97 kr-lt 9,83-le, 414,7 tuh. kr 1937. a. 341,8 tuh. s. o. 86 s võrra ehk 9,6%. See tõus on toimunud ravi­ kr vastu. Kuigi haiguskindlustuse seadus lubab pere­ kulude arvel, kuna keskmine toetusraha sünnituse konnaliikmeile kulutada kuni XJ aastas laekunud Z puhul on jäänud endiseks ja toetusraha surma puhul liikme- ja juurdemaksude summast, on selleks senini tõusnud vaid 2 s isiku kohta. Ravikulude tõus on summasid jätkunud märksa vähem. Nii moodustas omakorda toimunud ainult kassaliikmeid ravivais neto-kulu perekormaliikmeile aastasest liikme- ja haigekassades, kuna mitteravivais on keskmine ravi- juurdemaksude summast: kulu eelmise aastaga võrreldes isegi langenud. Ravi­ 1938 —18,6% kulude suurenemine sõltub eeskätt perekonnaliikmete 1Ô37 —17,4 „ arstivisiitide arvu kasvust; nii tuli 1938. a. ühe abi­ 1936 —18,3 „ õigusliku perekonnaliikme kohta keskmiselt 3,5 visiiti 1935 — 19,8,, aastas 1937. a. 3,3 vastu. Kas visiitide arvu kasv 1934 — 21,9,, tähendab õtse haigestumiste sagenemist või seletub Neist arvudest nähtub, et 1938. a. on perekonna­ see üldiselt sageneva arstiabi tarvitamisega, on raske liikmete abistamise alal toimunud siiski teatav edu, öelda. Edasi on ravikulude tõus tingitud arstide visiidi­ kuigi ollakse veel kaugel võimalikust ülemmäärast. tasu, haiglatakside ja arstimite kallinemisest; omajagu tähtsust evivad ka kohati antud soodustused pere­ Toetusrahad sünnituse ja surma puhul (25,0 tuh. kr) konnaliikmete ravi alal. moodustasid perekonnaliikmeile tehtud üldkulust c) Vaiiuemiskaiud. Käsikäes töökoormise suure- 1938. a. 6,o%, 1937. a. 6,4%. Summaliselt on toetus­ Frais d'administration. nemisega kasvab haigekassades rahad 1937. a. võrreldes kasvanud 3,2 tuh. kr võrra ka valitsemiskulude üldsumma. Nii oli neto-kulu ehk ca 15%. haigekassade valitsemiseks 1938. a. 201,9 tuh. kr Perekonnaliikmete ravimiseks kulutasid haige­ 1937. a. 170,6 tuh. kr vastu. Võrreldes liikme- ja kassad 1938. a. 389,7 tuh. kr, mis kõrvutatult 1937. a. juurdemaksude summaga on valitsemiskulude osa- 195 tähtsus tõusnud 8,7%-lt 9,1%-le. Üksikute kulu­ 61,4%-lt 60,0%-le. See langus on toimunud kassa- liikide järgi ositusid 1938. a. valitsemiskulud järg­ liikmeid ravivate haigekassade arvel, mis ülekaalukalt miselt : Kassalükm. Kassalükm. paralüseerib palgakulude osatähtsuse tõusu mitte- ravivad mitteravivad Kokku ravivais haigekassades. Edasi on langenud ka kantselei- haigek. haigele. ja trükikulude ning üüri, kütte ja valgustuse osa­ 1000 kr % 1000 kr % lOOO&r % tähtsus. Juhatuse- ja revisjonikomisjonitasu moodustas Teenijate palk . 108,9 60,7 12,3 54,9 121,2 60,0 võrdselt eelneva aastaga 7,1% valitsemiskuludest, Sõidu- ja päeva­ sõidu- ja päevarahade osatähtsus aga tõusis 3,6%-lt 3,7 1,9 8,5 8,5 4,2 rahad . . . 6,6 4,2%-le. Tõusnud on veel haigekassateenijate kind­ Juhatuse- ja re- visjonikomis- lustuskulude ning kassaliikmeid ravivate haigekassade jonitasu . . 11,4 6,4 3,0 13,4 14,4 7,1 arvel ka kohtuasjaajamise ja mitmesuguste muude Üür, kiite ja val­ valitsemiskulude osatähtsus. gustus . . . 11,1 6,2 0,5 2,2 11,6 5,8 Kantselei- ja Keskmine neto-valitsemiskulu ühe kassaliikine trükikulu . . 17,1 9,5 1,4 6,3 18,5 9,2 kohta (12 kuu keskm. alusel) oli 2 viimasel aastal Kohtuasjaaja- järgmine (kr): miskulu . . . 1,5 0,8 0,0 0,0 1,5 0,7 J ö 1938 1937 Teenijate kind­ Kassalükm. ravivais haigek 2,90 2,53 lustus . . . 16,6 9,2 1,7 7,6 18,3 9,1 Kassalükm. mitteravivais haigek , 2,28 2,29 Muu 6,3 3,5 1,6 7,1 7,9 3,9 Keskmiselt 2,81 2,49 Kokku 179,5 100 22,4 100 201,9 100 Toodud arvudest nähtub, et keskmine valitsemis- Võrdlusest eelmise aasta valitsemiskulude osi- kulu ühe kassaliikme kohta on 1938. a. tõusnud 2,49 kr-ït tusega torkab eelkõige silma, et suurima kulurühma — 2,81 kr-h, s. o. 32 s võrra ehk ca 13%. Üldine kasv teenijaskonna palkade — osatähtsus on langenud sõltub ainuüksi kasvust ravivais haigekassades, kuna

Tegevuskapitali tulud ja kulud (neto) üksikuis haigekassades 1938. a. — Recettes et dépenses nettes du foiids de roulement en 1938. 10. Tulud — Recettes Neto-kulud — Dépenses nettes Keskmiselt ühe kassa­ % liikme- ja juurdemaksude summast liikme kohta (kr) % au recettes des cotisations des assurés et des Moyenne par assuré (kr) entrepreneurs Liikmemaks Kassaliikmeilo Perekonnaliikmeile Cotisations des Pour les membres Pour les membres de assurés S S ' des caisses-maladie fam. des assurés •es || MÈ Mehed Naised 1s-g B3| Hommes Femmes K 1 i £,'§.-• a j II -S-2 HlSS H-Si >^)fe( 8. Kassaliikmeid ravivad haigekassad. Caisses-maladie accordant l'assistance médicale à leurs membres. Balti Puuvillavabriku Haigekassa . 25,7 12,8 33,4 50,8 5,1 23,1 1,6 13,4 4,46 Kuressaare Ühishaigekassa . . • • 11,4 6,4 21,5 25,8 2,1 0,0 14,5 3,12 A/s. Loksa Tehaste Haigekassa . . 22,5 12,7 39,6 31,5 5,4 12,5 16,7 6,60 Narva Ühishaigekassa 18,6 8.4 34,8 35,5 1,9 19,9 2,3 9,6 3,34 Paide „ 16,1 9,2 29,6 35,6 3,3 21,2 1,9 22,3 6,62 Põltsamaa „ 7,9 5,9 15,2 40,0 2,8 6,3 19,2 2,92 Pärnu „ 16,1 6,7 25,5 33,6 2,1 23,8 0,3 13,2 3,36 Eakvere „ 15,0 8,4 27,8 36,2 2,9 23,2 2,6 20,6 5,74 Kosen ja Ko Piiritusevahriku Haige­ kassa 26,0 13,7 51,1 57,0 31,1 2,0 16,3 8,35 Sindi Ühishaigekassa 15,6 9,5 26,4 28,4 1,2 14,3 1,6 13,4 3,53 Tallinna Linna Ettevõtete Haigekassa 23,9 18,5 46,0 38,2 1,7 24,0 1,5 9,6 4,42 Tallinna Ühishaigekassa 19,9 11,6 33,9 37,2 2,5 15,4 0,6 6,4 2,18 Tartu „ 16,2 9,1 28,2 41,0 2,1 20,2 0,9 8,8 2,49 Valga „ 13,9 7,5 25,9 25,7 1,2 11,2 0,8 17,6 4,56 Viljandi „ 12,5 6,4 20,9 34,5 1,9 17,4 3,0 19,7 4,11 Võru-Petseri „ 12,9 23,1 15,8 0,9 8,2 1,5 20,7 4,78

Keskmine — Moyenne 18,3 10,5 31,6 3,4 1Ï.3 0,9 9,8 8,90 Kassaliikmeid mitterav. haigek. — Caisses-mal. n'accordant pas d'assist. médic. à leurs membres. Haapsalu Ühishaigekassa 15,2 13,1 29,8 54,5 2,5 22,8 2,6 15,1 4,49 Hiiu-Kärdla Kalevivahr. Haigekassa 16,4 9,7 26,0 44,0 4,1 26,2 1,2 14,7 3,81 Kohila Paberivabriku „ 10,0 6,0 18,4 79,2 1,4 11,1 6,1 5,2 0,96 Kohtla-Järve Põlevkivik. „ 18,1 13,2 34,9 56,2 2,2 21,9 1,1 5,6 1,96 Kreenholmi Manufaktuuri „ 8,4 5,8 14,3 75,1 11,2 4,4 12,3 1,75 A/s. „Kütte-Jõud" Põlevkivik. „ 23,4 9,5 44,3 67,8 25,2 3,3 10,4 4,60 Narva Kalevi Manufaktuuri „ 19,6 12,0 31,7 63,9 4,6 22,2 2,3 3,0 0,94 Narva LinaketramiseManuf. „ 17,8 10,3 25,5 52,8 8,0 26,1 2,4 • 6,7 1,72 A/s. „Port-Kunda" Tsem. vabr. „ 17,5 32,7 59,3 20,5 3,1 9,1 2,97

Keskmine—- Moyenne 15,6 9,1 »6,T 59,9 4,6 19,4 8,5 8,88 Üldkeskmine — Moyenne générale 1T,9 10,3 31,0 39,5 8,6 IT,5 1,1 M 8,81 196

keskmine valitsemiskulu ühe kassaliikme kohta mitte­ Samal ajal laekus ravimiskapitali tuluna käitiste ravivais haigekassades on isegi 1 s võrra langenud. valdajate 2%-lisest maksust ainult 977,9 tuh. kr, Nii hoogsa kasvu tõttu moodustas kassaliikmeid järelikult tekkis ravikapitali arvel 615,8 tuh. kr suurune ravivate haigekassade valitsemiskulu 1938. a. 9,2% puudujääk. Võrreldes ravikapitali arvele laekunud liikme- ja juurdemaksude summast mitteravivate kindlustusmaksuga moodustas see puudujääk 1938. a. kassade 8,5% vastu; eelmisel aastal oli olukord vastu­ 63,0% 1937. a. 57,9% vastu. Teiste sõnadega: -2%-Iise pidine: valitsemiskulu moodustas mitteravivais haige­ ravikapitalimaksuga kaeti 1938. a. ainult 61,4% kassades 9,2%, ravivais aga 8,6% liikme- ja juurde­ kassaliikmete neto-ravikuludest, kuna ülejäänud 38,6% maksude summast. Keskmine valitsemiskulu ühe tuli katta muudest summadest, eeskätt muidugi kassaliikme kohta on aga mitteravivais haigekassades tegevuskapitali arvel, mis paratamatult kitsendab alati madalam kui ravivais; see sõltub ka asjaolust, kassaliikmete abirahavõimalusi ja perekonnaliikmete et mitteravivail vabrikuhaigekassadel on kohati kindlustussammetest osasaamist. Ravikapitali puudu­ ruumid koos kütte ja valgustusega käitise poolt jääk on nähtus, millega kassaliikmeid ravivad haige­ tasuta. Valitsemiskulude suurusest suhteliselt kassa­ kassad on pidanud võitlema ravikorralduse ülevõt­ liikmete arvuga ja liikme- ning juurdemaksude sum­ misest peale. Ka oma töölisi ravivais suuremais käitisis maga annab ülevaate tab. 10; üldreeglina on valitse- moodustab arstiabikulu rohkem kui 2% vastavate miskulud suhteliselt seda suuremad, mida väiksem isikute aastateenistusest. on haigekassa ja ümberpöördult. Raviliikide järgi ositus kassaliikmete neto-ravi- Tab. 10 iseloomustab tegevuskapitali arvel tehtud kulu haigekassades 1938. a. järgmiselt: neto-kulude protsendilist vahekorda liikme- ja juurde­ maksude summaga kõigis haigekassades. Näeme, et 1000 kr % Arstitasu arsti ja haige juures 219,1 13,7 mitteravivad haigekassad kulutavad abiõiguslikele Ambulatooriumikulu 329,6 20,7 perekonnaliikmeile ja kassaliikmeile abi- ning toetus­ Hambaravi 80,6 5,1 rahadeks märksa suurema osa liikme- ja juurdemaksust Massaaž u,o 0,9 Äramaemandatasu 1,4 0,1 kui ravivad haigekassad, kes, nagu teada, peavad Arstirohud 423,0 26,5 tegevuskapitalist säästma summasid kassaliikmete Haiglaravi 446,2 28,0 ravikapitali puudujäägi katmiseks. Ravi. sanatooriumis ja koloonias 33,2 2,1 Muud 46,6 2,9 d) Kassaliikmete ravi­ Kassaliikmeid ravivais haige­ kulud. kassades kulutati 1938. a. Kokku 1593,7 100 Frais d'assistance médicale des membres des caisses- kassaliikmete ravimiseks Võrdlusest eelneva aastaga nähtub, et ka siin, maladie. 1593,7 tuh. hr (neto), s. o. nagu perekonnaliikmetegi ravikuludes, on tõusnud ümarguselt 260 tuh. hr enam kui eelmisel aastal. ambulatooriumikulu (19,1%-lt 20,7%-le), langenud

Kassaliikmete ravikapitali tulud ja kulud (neto) 1934—38. a. (1 000 kr). Hecettes et dépenses nettes pour l'assistance médicale des membres des caisses-maladie de 1934—38 (1000 kr). Puudujäägi % 11. Tulud — Recettes Kulud — Dépenses % de déficit

•S^Ü sii Ho SH

H tn Š» *a |S§§ 3 a s» s •"§ll I II 31 Balti Puuvillavabriku Hai- 1361 15,0 11,0 23,2 17,0 8,2 54,7 35,3 Kuressaare Uhishaigekassa . 764 8,2 10,8 12,6 16,5 4,4 53,7 34,9 A/s. Loksa Tehaste Halge- 100 2,0 19,7 3,7 37,1 1,7 85,0 45,9 Narva Uhishaigekassa . . 4 724 82,2 17,4 115,6 24,5 33,4 40,6 28,9 Paide „ 1158 17,1 14,8 22,9 19,8 5,8 33,9 25,3 Põltsamaa „ 314 2,4 7,6 8,7 11,7 1,3 54,2 35,1 Pärnu „ 3 928 50,1 12,8 78,4 18,7 23,3 46,5 31,7 Rakvere „ 1858 25,9 13,9 29,0 15,6 3,1 12,0 10,7 Rosen ja Ko Piiritusevabriku 30 0,8 25,6 2,2 73,5 1,4 175,0 63,6 Sindi tJhiBhaigekassa . . . 1354 17,9 13,2 25,3 18,7 7,4 41,3 29,2 Tallinna Linna Ettevõtete Haigekassa ...... 1 712 39,4 23,0 54,1 31,6 14,7 37,3 27,2 Tallinna Uhishaigekassa . . 82502 551,1 17,0 945,0 29,1 393,9 71,5 41,7 Tartu 7 999 112,8 14,1 208,8 26,1 96,0 85,1 46,0 908 11,7 12,9 17,0 18,7 5,3 45,3 31,2 Viljandi 1560 21,7 13,9 25,7 16,5 4,0 18,4 15,6 Võru-Petseri 1700 19,6 11,6 31,5 18,5 11,9 60,7 37,8 Kokku — Total IMS 619*2 9H,9 15,8 1 593,T »5,T 615,8 63,0 38,6 1937 57174 844,7 14,8 1833,6 23,3 488,9 57,9 36,7 1936 47 566 669,8 14,1 1024,4 21,5 354,6 52,9 34,6 1935 39 243 518,8 13,2 807,3. 20,6 288,5 55,6 85,7 1934 34 272 430,1 12,5 740,8 21,6 310,7 72,2 41,9 197 aga arstimitekulu osatähtsus (28,2%-lt 26,5%-le). 1 593,7 tuh. hr ravikapitali arvel. Peale nende sum­ Hambaravikulude suhteline tõus (4,5%-lt 5,i%-le) made arvestati tegevuskapitali kuluna veel mitme­ kinnitab selle raviliigi üha suurenevat levikut. Arsti- suguseid muid väljaminekuid (varade soetamine, tasu ning haiglaravi osatähtsus on jäänud lähedaseks amortisatsioonid, ülekanded erifondide arvele, kus­ 1937. a. omale, sanatooriumi- ja kolooniakulu osa­ tutatud võlad, haigekassade liidu liikmemaks, Tallinna tähtsus aga langenud 2,3%-lt 2,1%-le. Ühishaigekassa apteegi 1937. a. valesti arvestatud Neto-ravikulu ühe kassaliikme kohta ravivais puhtakasu mahaarvutus jne.) ümarguselt 200 tuh. kr haigekassades oli 1938. a. 25,7 hr eelmise a. 23,3 hr ulatuses. Koos ravikapitali puudujäägi katmisega ja vastu, tõus seega ümarguselt 10%. Ravikulude suu­ osa liikme- ja juurdemaksude kandmisega tagavara- renemise põhjustena kehtivad siingi perekonnaliikmete kapitali arvele ületasid tegevuskapitali kulud 1938. a. ravikulude tõusu puhul nenditud asjaolud. 18 haigekassas sama kapitali tulud, mispärast puudu­ jäägi katmiseks tuli summasid võtta tagavarakapitalist. Ravikapitali tuludest-kuludest ja puudujäägist Tagavarakapitali kantud summa on aga suurem kui üksikuis kassaliikmeid ravivais haigekassades annab sealt võetu, mistõttu ka tagavarakapitali saldo 1938. a. ülevaate tab. 11. Suured erinevused on tingitud lõpul oli kõrgem kui e. a. lõpul. haigekassa majanduslikust kandevõimest, ravikorral- dusest, arstiabi kasustamise sagedusest jne. Raskemas Hoolimata üksikuist raskusist seisukorras on üldiselt haigekassad, kus liikmete 11. Haigekassade varaline seis. kasvasid haigekassade oma­ palgatase madal ja töötervishoiu-tingimused eba­ Bilan des caisses- kapitalid 1938. a. suurel mää­ soodsamad. maladie. ral, nii et nende varaline e) Kalude üldsumma. Vaadeldud kulurühmi liites, seis aasta lõpuks ületas juba 2 milj. hr. Võrreldes Dépenses totales. tõuseb haigekassade otsene hai- 1937. a. lõpuga on bilansi üldsumma kasvanud guskindlustuskulu (neto) 3146,1 tuh. hr-le (tab. 8), 414,9 tuh. hr võrra ehk ümarguselt 25% (tab. 12). millest 1552,4 tuh. hr kulutati tegevuskapitali ja Olgu nenditud, et kinnisvarade osatähtsus bilansi

Haigekassade varaline seis 31. XII (1000 kr) — Bilan des caisses-maladie au 31. XII {en 1000 kr).

12. Aktiva — Actif

al §§

EPS II §1 Mo t>q MS l>S| as. 'S•5i5 S as

Kassaliikmeid ravivad haigekassad — Caisses- maladie ace. l'assist. méd. à l. membres . . 26,8 448,7 9,5 122,8 48,1 60,2 253,3 181,3 10,2 1849,7 Kassaliikmeid mitteravivad haigekassad — Caisses-maladie n'acc. pas d'assist. méd. à leurs membres 6,1 140,1 0,5 21,9 17,4 2,5 5,1 10,0 0,2 203,8 Kokku - • Total 1938 38,9 588,8 10,0 Ï10,ï 140,3 50,6 65,3 253,3 191,3 10,4 2 053,5 1937 45,2 474,2 10,0 474,6 107,5 43,6 91,6 181,7 201,9 8,3 1 638,6 1036 22,2 429,0 10,0 391,3 90,3 44,5 63,8 140,6 142,6 10,9 1345,2 1935 21,3 348,3 10,0 374,0 74,1 54,7 46,1 125,2 120,3 6,9 1180,9 1934 28,3 309,8 10,0 279,6 66,5 102,9 63,3 71,4 113,6 17,7 1063,1

Passiva — Passif

•pa­ ll Ils sii! J4 g ii' is^ ial* |i •S'£ il MA* Kassaliikmeid ravivad haigekassad maladie ace. l'assist. méd. à l. membres . • 380,3 321,7 608,7 16,3 86,5 386,9 21,2 22,5 1 849,7 Kassaliikm. mitteravivad haigek. — Caisses- mal, n'acc. pas d'assist. méd. à l. membres 124,7 4,2 50,0 7,7 13,4 0,2 0,1 203,8 Kokku— Total 1938 505,0 325,9 658,ï 16,3 90,0 394,6 34,6 5,8 22,6 2 053,5 1937 443,0 90,5 577,6 11,7 115,0 325,9 57,0 6,5 11,4 1 638,6 1936 374,4 93,7 406,9 7,8 87,7 286,4 81,4 3,1 3,8 1 345,2 1935 331,5 192,5 292,0 4,2 68,2 234,5 47,5 2,7 7,8 1180,9 1934 324,6 241,7 214,2 2,9 57,4 197,4 8,3 0,1 16,5 1 063,1 198

üldsummas on 1938. a. tõusnud 29,o%-lt 34,6%-le. liaigekassa majale tehti suuremaid remonte. Ravi- See tõus on tingitud Tallinna Ühishaigekassast, kus asutised moodustasid 1938. a. lõpul haigekassade kinnisvara bilansiväärtus 1938. a. jooksul 228 tuh. hr varandusist 12,3%, apteegid — 9,3%. Tagavarakapitali võrra tõusis. Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Haigekassa seis oli 1938. a. lõpul 505 tuh. kr, mis moodustas lõpetas 1938. a. oma maja ehitustööd, Rakvere Ühis- 24,6% bilansi üldsummast.

Tööstustööliste haiguskindlustuse kohta varem Keskbüroo väljaandeis ilmunud artiklid: Tööstustööliste haiguskindlustus 1037.a., K. Baid, Eesti Statistika 1939.a., nr. 206(1), lk. 28—43. Tööliste haiguskindlustus, B. Sõrmus, Eesti Statistika 1037. a., nr. 188(7)—180(8), lk. 363—392. Haiguskindlustus 1932. a., A. Jaanson, Eesti Statistika 1934. a., nr. 149(4), lk. 195—202. Haiguskindlustus 1931. a., E. Sõrmus, Eesti Statistika 1932. a., nr. 133(12), lk. 713—724. Haiguskindlustus 1930. a., R. Sõrmus, Eesti Statistika 1931. a., nr. 118(9), lk. 538—547 (samas v. varem ilmunud).

J. Kits.

MOOTORSÕIDUKID 1.11940. VÉHICULES à MOTEUR en 1.11940.

Sisu: 1. Jõuvankrite üldarv, lk. 198. 2. Sõiduautod, lk. 198. 3. Autobused, lk. 200. 4. Veoautod, lk. 201. 5. Mootorrattad, lk. 202.

Liikvelolevate mootorsõidukite Sõidu- ja veoautode ning mootorrataste levikut 1. Jõuvankrite üld­ arv. arv kasvas eelnevate aastate meil ning Lätis ja Leedus näitavad järgnevad arvud: Nombre de véhicules à eeskujul ka 1939. a., nagu näha motmr. järgnevatest arvudest: Autode arv Eestis, Liitis ja Leedus. Elanike Liikreloluud mootorsõidukite arv 1925—40- a. arv Mootor- Nombre de véhicules à moteur en circulation de 1925- -40. Sõidu- Veo- Auto- ljõuv. rataste kasta autod autod bused Kokku kohta arv 1. -d Us Eesti 1 11910 3 618 2 476 289 6 383 176 3 607 •g S •d i| -a « 1 ISA Läti 1 11939 3 399 2 946 342 6 687 298 3 357 3| -d P II Leedu 1 11939 2 301 742 333 3 376 762 1589 II ji 11 1* P il Arvudest nähtub, et meil on mootorsõiduk levinud 1.11940 . 3 618 2 476 289 23 106 0 512 3 007 tihedamalt kui Lätis ja Leedus. „ 1939 . 3 209 2 305 281 18 100 5 913 2 983 „ 1938 . 2 723 2 078 2G9 11 95 5 176 2 058 1. IV 1937 2 458 1750 231 11 93 4 543 1497 Sõiduautode arv kasvas 1. jaan. „ 1938 2 037 1445 212 9 82 3 785 1211 2. Sõiduautod. 1940. a. 3 6l8-ni, suurenedes „ 1935 1750 1181 170 11 72 3 184 958 Automobiles. 1.11934 . 1710 1065 170 8 56 3 009 8Ö6 1939. a. jooksul 409 auto võrra „ 1933 . 1700 1128 192 6 51 3 077 833 „ 1932 . 1739 1141 203 6 34 3 123 754 ehk 12,7%. Varematel aastatel oli suhteline juurde­ „ 1931 . 1777 1118 180 6 32 3 113 550 kasv: 1938 — 17,8, 1937 — 10,7, 1936 — 20,6. „ 1925 . 448 302 141 4 — 895 306 1940. a. sõiduautode arv 1935. a. arvuga võrrel­ Juurdekasv 1939. a. oli vähem hoogne kui paaril des, mil nende levik võttis tunduvat hoogu, osutab 5 a. eelmisel aastal, kuid küllaltki nimetamisväärne, ulatu­ jooksul 106,7% juurdekasvu. 1939. a. tuli liikvele des autode arvus ilma mootorratasteta 599-ni ehk 681 uut sõiduautot, mis näitab, et 272 autot langes 10,0% eelmise aasta 738 auto ehk 14,2% asemel. Autode endisi autosid liiklusest välja. Uutest 1939. a. liikvele- arv suureneb meil alates 1935. a. iga aastaga jõudsasti. lastud sõiduautodest oli pisut üle Vs P.-Am. Ühendrii­ 1 Suureneb kõigi liikide arv. Eriti suur oli igaaastane kide päritoluga, ligi /3 autodest oli Saksa päritoluga juurdekasv viimasel 3 aastal mootorrataste juures, mis ning ülejäänud 7B sõiduautodest jaguneb peamiselt toimus suurelt osalt väike-mootorrataste arvel. Iga Prantsuse ja Briti firmade vahel, esimese tugeva ülekaa­ 100 elaniku kohta tuleb Eestis kõiki mootorsõiduki- luga; üksikuid autosid oli Itaalia, Vene ning Rootsi liike kokku 0,9 sõidukit. firmadelt. 199

Mootorsõidukid asukoha järgi 1.11940 — Véhicules à moteur le 1.11940 d'après le lieu d'enregistrement.

2. Automobiles Veoautod Mootorrattad — Motocycles Sõiduautod Camions

Sellest Sellest Väike- Üldse üüri "Üldse üüri mootorr. Korvita Korviga Kokku Total Dont Total À faible Sans Total taxis "3 s de taxe puis­ sidecar sidecar 11 MBl sance

Linnad — Villes: Tallinn 1598 244 917 249 12 2 641 534 683 Antsla 10 6 16 1 4 Elva 9 7 16 12 26 8 14 Haapsalu .... 27 10 21 51 15 20 Jõgeva 16 4 12 29 11 21 Jõhvi 13 10 25 4 7 Kallaste .... 1 2 3 Keila 3 1 11 1 1 2 Kilingi-Nõmme . 9 3 16 10 5 16 Kunda 2 2 4 1 2 3 Kuressaare . . . 27 13 12 26 67 10 17 29 Kärdla 3 1 7 7 1 Mustla 4 1 11 6 2 Mustvee .... 5 7 15 2 3 Mõisaküla . . . 3 1 3 5 Narva ühes N.-Jõe> suuga 66 24 45 134 20 31 Nõmme .... 93 1 55 151 7 28 Otepää 11 5 10 25 3 5 Paide 21 9 15 38 13 22 Paldiski 2 2 1 Petseri 31 11 40 78 5 21 Põltsamaa . . . 20 7 22 45 19 16 Pärnu 116 34 109 253 15 55 Rakvere .... 85 26 40 142 11 35 Sindi 4 1 2 6 1 6 Suure-Jaani . . 12 2 8 21 2 4 Tapa 21 7 6 28 3 10 15 Tartu 342 116 51 199 68 607 86 169 264 Tõrva 16 11 4 7 28 2 8 12 Türi 15 5 17 11 34 4 6 11 Valga 21 7 26 51 8 14 24 Viljandi 88 22 27 79 4 198 23 54 82 Võru 45 17 8 34 89 18 22 40 Kokku — Total 2 750 613 256 1751 517 33 4 860 368 1 116 131 1615 Siaad — Arrondiss.: Harju 126 15 125 266 64 134 212 Järva 79 16 57 142 54 71 136 Viru 142 27 123 280 108 139 255 Lääne 83 29 65 155 61 75 145 Saare 24 14 20 44 41 39 83 Pärnu 84 28 75 161 03 126 228 Tartu 119 30 122 244 146 152 304 Viljandi 96 23 42 141 94 129 230 Võru 76 30 66 150 176 09 278 Valga 23 3 15 38 23 37 62 Petseri 16 2 15 15 31 37 20 59 Kokku— Total 217 33 725 ao 1652 897 1 021 1992 Cldse — Qr. total 3 618 830 88» 2 476 796 106 23 6 512 1 265 2 137 205 3 607 Liikvelolevaid sõiduautosid kasustatakse enami­ mootorsõidukite arv kolvikäigu-manu järgi (1.11940). Véhicules à moteur d'après leur cylindrée. kus isiklikuks tarbeks. Üüriautosid oli 1940. a. algul 830 ehk 22,9% sõiduautode üldarvust. Koos üldise 8. sõiduautode arvu kasvuga on suurenenud ka üüriautode II arv 72 auto võrra ehk 24%. ?§ Asukohaks on enamikul sõiduautodest linnad. s « fa "Si1 MU Nii asub linnades 76,0% sõiduautodest (e.a. 78,6%), SI sü ;§•§. milledest 58,1% kogu linnade ja 44,1% autode üldarvust !| £fei on Tallinnas. Tartus asub 12,4% linnade ning 9,4% Kolvïkiiign-maht cm3 — Cylindrée autode üldarvust. Üle 100 auto on veel Pärnu linnas'; — 500 cm" l 2 1994 1262 teistes linnades kõigis on vähem. Maades on kõige 500—1000 „ 427 16 132 1000—1500 „ 569 55 3 enam sõiduautosid Viru-, Harju- ja Tartumaal ja 1500—2 000 „ 433 38 2 000—2 500 „ 395 67 3 kõige vähem Petseri-, Valga- ning Saaremaal. Üüri- 2 500—3 000 „ 383 148 7 3 678 sõiduautodest asub ligi /4 linnades ja ülejäänud maa­ 3 000—3 500 „ 983 27 3 500—4 000 „ 395 814 52 des ; viimastele on sageli tegevuspaigaks asukohale 4 000—5 000 „. 246 258 107 5 000—6 000 „ 53 57 26 5 lähedased linnad. 6 000—7 000 „ 21 19 12 Jõuallikaks on sõiduautodel bensiiniga töötav Üle 7 000 „ 7 44 4 Teadmata . . • 28 9 3 2 8 3 4 plahvatusmootor, ainult ühel julmi esineb diiselmootor. Kokka — Total (618 2476 289 205 2137 1265 106 200

Jõuvankrid (1.11940) tüübi, kandejõu ja tühikaaln Järgi. autosid leidub ehitusaastaga isegi 1920. Üldse on Véhicules à moteur d'après le genre, capacité et poids à vide. ehitusaastaga 1920—1930 sõiduautosid üldarvust 21,5%. 3. 35 Päritoluandmed sõiduautode kohta on näha s g. p •8 8 Il tab. 7. Sealt selgub, et meil liikvelolevad sõiduautod g g kuuluvad 8 riigi firmadele. Kõige enam on meil levinud si

1 Tühikaal /3 sõiduautodel ulatub kuni ühe tn-xà, Autobuste arv istekohtade arvu järgi ositus ülejäänud sõiduautode tüliikaal on 1—2 tn, ainult järgnevalt: üksikute kaal on üle selle. jlutoouste orv Istekohtade arvu Järgi. Vanus sõiduautodel on näha tab. 4. 1939. a. mudeleid on 17,1% üldarvust, sama palju autosid loeb Autobuste Sellest 2 üldarv Tallinnas ehitamisaastaks 1938. Ülejäänud /3 sõiduautodest —15 istekohta 4 1 kuulub varematesse aastatesse, kusjuures üksikuid 15—20 25 12 20—25 „ 50 13 25—30 „ 85 21 Mootorsõidukid liikluses (1-11940) eliitaraisaastnto Järgi. 30—35 „ 63 20 Véhicules en circulation d'après l'année de construction. 35— „ 62 26 4. Üldse — Total Sellest — Doni: Tallinn Kokku 389 93

Ehitusaastaks loeb 1939. a. ainult 6,5% autobus­ test (vt. tab. 4), ka 1938. a. mudeleid on ainult 12,1% autobustest. Pool autobuste arvust kuulub aastatesse 1934—37. a. Vanim autobus on pärit 1921. a. Üldse —1920 5 10 16 1921—24 20 13 32 9 on autobusi ehitusaastaga 1921—30 Vs autobuste 1925—27 177 65 43 60 35 10 1928—30 576 409 208 159 179 59 üldarvust. 1931—33 186 103 361 78 46 102 1934—36 854 763 975 452 285 214 Päritolu järgi kuuluvad autobused 6 riiki, mil­ 1937 . . 542 458 579 269 141 101 1938 . . 620 345 716 290 124 99 lede hulgas esikohal on P.-Am. Ühendriigid. Ameerika 1939.. . 621 264 550 286 83 Teadmata—In< päritoluga on 47,4% autobustest, sellele järgneb Eootsi connu . . . 17 46 127 24,5% ning Saksa 22,4%. Üksikud autobused on pärit Kokku — Total 3618 »4T6 389 360T 1598 91Ï 93 683 Prantsusest,Britist ja NSVL-st. 201

Autod firmade järgi (seis 1.11940) — Automobiles d'après la marque. 5.

Firma Marque

Adler 108 109 Karrier 4 4 Aero . 2 2 Kelly-Springfleld î 1 Aga • 5 S Krupp i 1 Albion Lancia 2 2 Alfa-Romeo 1 1 La-Salle .... 2 2 Amilcar 1 1 Leyland .... 1 1 Ansaldo. 1 1 Liberty — î 1 Aston • 1 1 Lincoln 10 10 Armstrong' Siddeley 3 4 3 Mercury .... 2 Auburn 19 19 9 Magirus .... — 1 — - 3 4 Audi . • 7 1 8 7 Mannesmann-Mulag 1 1 Austin . 103 1 104 38 Manchester . . . — _ — Bedford. 1 151 154 47 M.A.N 3 3 Berliet . 3 4 1 Marmon .... 2 2 Brennabor 1 1 1 Mathis 13 _ 3 — Z 16 Borgward 1 1 Maybach .... 2 2 Brockway 6 4 Mercedes-Benz . 119 - 19 20 158 Buiok . 99 71 M. G 4 4 Benz-Gaggenau 3 3 Morris 79 4 94 — — 177 BIitz . . 1 Marquette.... 2 2 Büssing 10 45 36 M". A. G 1 3 4 B. M. W. 22 22 22 Nash 38 î 39 Cadillac 3 3 3 Oakland .... 13 1 1 15 Cliandler 1 3 3 O.D 2 2 Chevrolet 304 024 39 979 372 Oldsmobile . . . 31 12 43 Chrysler 94 14 109 43 Opel 433 9 218 8 668 Citroen 133 11 144 72 Overland .... 18 1 19 Commer 4 ~ 4 4 Packard .... 24 1 1 26 Continental 1 4 1 Panhard-Levassor 2 2 Delage . 3 6 Peugeot 55 — 2 — _ 57 Daimler. 1 1 Plymouth . . . 8 S De-Soto 6 Pontiac .... 44 2 46 Dennis . 2 2 Protos — î 1 2 Delahaye 2 Pierce-Arrow . . 1 Z 1 Diamond 16 6 Raleigh .... 1 1 D. K. W. 17S 179 106 Renault 186 9 28 î 1 225 Dodge . 55 20 128 69 Reo 5 51 80 i 1 138 Durant . 5 7 4 Riley 1 1 Dux . . 1 Roosevelt ..... 1 1 Dixi . . 1 1 1 Rover 3 — — — 3 Brskine 7 7 1 Rugby 3 3 Bssex. . 57 59 22 Scania-Vabis . . 83 - — 33 James . 1 1 Selve 2 2 Jowett . 3 3 Siemens-Halske . 1 — 1 Fargo . 5 3 Singer 13 13 Falcone 2 2 Skoda 11 z 11 Fédéral . 10 11 9 Standard .... 69 69 Feierbach 1 Simbeam .... 2 - 2 Fiat . . 94 41 Steyr 3 3 Flint . . 1 1 3 3 F. N. . . 1 1 1 Svift 1 1 Fordson. 1 04 70 5 Sisu 5 — 5 Ford . . 602 499 1132 331 Stewarfc 1 i 2 Framo . 18 18 6 Stoewer 16 16 Garford (Ford) 2 2 1 Studebaker .... 119 4 53 i 179 G. M. 0. 23 23 14 Tempo 8 8 Graham 82 93 38 Tracta 1 1 Gramm 5 3 Vauxliall 48 i 49 G. A. Z.. 18 3 Wanderer 21 21 Hanomag 33 24 Willys 22 3 15 — 5 45 Hansa . 42 33 Wolseley 6 6 Hillman 49 23 Whippet 4 1 1 6 Horch . 4 4 White 4 4 Hudson 24 15 Volvo 2 38 102 — — 142 Humber 10 Unie ...... 1 1 Hupmobile 2 Z. I. S 3 25 28 International 17 234 260 67 Kokku — Total 3 618 389 %m as 106 6 51a

Veoautosid tuli 1939. a. juurde Uusi veoautosid tuli 1939. a. jooksul liikvele 331, ligi 4. Veoautod. 171, tõstes liikvelolevate autode kaks korda rohkem kui juurdekasv. Ligi pool uutest Camions. arvu 2 476-ni. Suhteliselt moo­ liikvelelastud veoautodest oli pärit P.-Am. Ühendrii­ dustab viimase aasta juurdekasv eelmise aastaga võr­ kidest. Saksa päritoluga oli 114 ehk 34,4%, ülejäänud reldes 7,4%. Varemate aastate juurdekasvud olid vii­ osas on Briti ja Rootsi päritoluga veoautod arvuka­ masest ulatuslikumad, nagu näha järgnevast: juurde­ malt esindatud. Üldisest veoautode arvust oli uurita­ kasv 1938. a. —10,9, 1937. a. — 18,7, 1936. a. — 21,1 vaid 32,1%. ja 1935. a. — 22,3%. Nimetatud aastad olid hoogsama­ Asukohaks on suuremal osal veoautodest samu­ teks veoauto-leviku aastateks. 1935. a. veoautode ti, nagu teistel jõuvankrite liikidelgi, linnad, nimelt arvuga võrreldes on 1940. a. veoautode arv kahekordne. 70,7% veoautodest asub linnades. Veoautode arv on 202

Mootorrattad firmade järgi 1.11940 — Motocycles d'après la marque. 6. Firma lif Marque li

A. S. TJ. . 1 Motosacoche A. I. S. . 112 12 124 Mayreg . . . 1 Adler . . 1 1 Meister . . , 17 Anker . . 10 19 Meedy ... 1 Ardie . . 18 1 19 Naumann. . 3 Ariel . . 43 49 New Impérial 75 Alba . . . 1 New Hudson . 7 Automoto 4 4 Nimbus . . , B. S. A. . 96 98 N. S. U. . . . 359 63 B.M.W 46 56 Norton 18 Bauer 102 102 Omega 1 Bismark . . . . 24 24 O. K. Suprême 14 Breimabor . . . 62 62 Opel ] Cotton . . . . . 1 1 Peugeot 3 Oalthorpe . . . 14 14 Phänomen Cleveland . . . 1 1 Presto Coventry-Eagle . 6 7 Puch 24 D.K.W 393 7 409 Prior 11 Deutsch . . . . 1 1 Panther 1 Diamond . . . . 36 36 Rüppe Douglas . . . . 12 13 Raleigh 16 Dresoh 1 1 Royal-Enfield 117 Dürkopp . . . . 1 168 16S> Rudge 81 Dunelt 1 1 Rugby Biite Rudoni Exelsior . . . . 10 20 Rialto Eldi 4 Saar ja Ko Express . . . . 5 Sachs Fédération . . . 12 12 Sarolea F.N 145 153 Sirius Frischauf . . . 2 Stock Gillet 12 Steyr Gnome-Rhône. . 2 Standard Gylling . . . . 1 Stevens Gärioke . . . . 1 Sunbeam Harley-Davidson 111 Super Henderson . . . 1 Sterling 31 1 Hercules . . . . 120 120 T.W.N 10 Hecker . . . . 1 1 Tempo 23 6 Horex 5 6 Temu 1 Humber . . . . 2 2 The Varringh Husgvama . . . 13 18 Triumph 2 LA. P 6 7 Torpedo 1 I.N 1 1 Urania . 1 James 15 15 Union 3 Ilo 172 172 Wanderer 7 153 Indlan 36 32 68 Velocette 47 Levis 1 1 Victoria 26 Latvello .... 1 Villiers 41 Marsch, .... 1 Willys Matchless . . . 14 Wolf 1 Maico 83 84 Zenith 6 Mäele 20 20 Ztindapp 64 2 Mietverke ... 1 öva 17 Motobecane . . 1 Teadmata 5 Morret ja Goyon 1 Kokku — Total •aist S05 IÜ65 suurim Tallinnas, kus asub 52,3% linnade veoautodest Tühikaal ulatub enamikul (58,8%) veoautodel ning 37,0% veoautode üldarvust. Maades on veo­ 2—3 tn-xd, ülejäänud on suuremalt osalt alla 2 tn rasked. autode arv suurem Harju-, Viru- ja Tartumaal. Kõige Vanus ulatub üksikutel veoautodel 1920. a-sse. väiksem Petseri- ja Valgamaal. Suurem osa (79,9%) veoautodest kuulub aastatesse Jõuallikaks veoautodel, nagu teistegi jõuvank­ 1931—39. Uusi 1939. a. mudeleid on 10,6% veoautodest rite liikide juures, on bensiinimootor, ainult 13 veo­ ning eelmisest aastast on 13,9%. autot omab diiselmootorit ja 4 naftamootorit. Mootori kolvikäigu-maht ulatub suuremal osal Päritolu järgi kuuluvad veoautod 8 rüki. Nende (83,0%) veoautodel 3 000—5 000 om3. Ülejäänud veo­ hulgas esinevad suure ülekaaluga teistest P.-Am. autode mootori kolvikäigumaht on.suuremal osal alla Ühendriigid, kust on pärit 69,5% veoautode üldarvust. 3 000 cm3. Suuremal arvul esinevad veel Saksa, Briti ja Rootsi Kandejõu järgi veoautosid liigitades on suure­ päritoluga veoautod, nende osatähtsus üldarvust on maks liigiks 4—5 tn kandejõuga veoautod, millede osa­ 12,2%, 10,3% ja 4,1%. tähtsus üldarvust 30,6%, 3—itn kandejõuga veoauto­ Mootorrataste arvu hoogne suu­ sid oli üldarvust 19,1%, 2—3 tn ja 1—2 tn kandejõuga Mootorrattad. renemine, mis algas paar aas­ Motocycles. veoautode arv oli peagu võrdne, moodustades üldar-, tat" tagasi, jätkus ka viimasel vust 14,5—16,1%. Suuremaid, kandejõuga üle 5 tn veo­ 1939.a. Mootorrataste arv 1.11940 ületas eelmise autosid, oli vähem, ainult 7,8% üldarvust; väikeste, kuni aasta vastava arvu 20,9%, paaril varemal aastal oli lin kandejõuga, veoautode arv ulatus 11,6% üldarvust. juurdekasv küll suurem, nimelt 44,9% ja 37,4%. Suu- 203

mootorsõidukid päritolu järgi 1.11940— Véhicules à moteur d'après les pays de provenace. Jõuvankrid — Véhiculas â moteur Mootorrattad — Motocycles

Sri el 3 1 "oi -Ol t>o SH MŽ i^ M6n

Eesti — Estonie 2 18 20 Belgia — Belgique 1 1 155 4 167 Briti — Gr. Bretagne 401 257 666 811 39 123 973 Itaalia — Italie 01 1 06 Rootsi — Suède 2 103 176 13 5 17 35 Sataa — Allemagne 999 303 1389 1020 39 903 1962 Soome — Finlande Šveits — Suisse • • 1 1 2 Prantsuse — France . 398 9 53 2 463 15 1 53 p.-Am. Ühendriigid — Etats-Unis 1715 137 1 722 77 73 110 220 Vene — U.R.S.S 11 3 31 1 Teadmata — Inconnu 1 47 126 175 Kokku—Tote? 3 618 389 3 4Ï6 106 6 513 3 IST 305 13G5 3G07 renemine toimus viimasel aastal nii väikemootorrataste Suurema arvu (27%) mootorrataste ehitusaastaks on kui ka teiste mootorrataste arvel. Asukohaks on 1934—36. a. mootorratastel, vastandina teistele mootorsõidukitele, Päritolu järgi on enamus (54,3%) Saksa moo­ peamiselt maad. Nii on maades 55,2% mootorratas­ torrattad. Peale selle esinevad suurema arvuga veel test. Briti mootorrattad, moodustades 26,9% üldarvust. Ehitusaastaks on suuremal osal (91,0%) moo­ P.-Am. Ühendriikide osatähtsus mootorrataste üld­ torratastest aastad 1931—39. Viimase aasta mude­ arvus piirdixb 6,1%, veidi väiksem sellest on Belgia leid on vaid 15,2%, 1938. a. loeb ehitusaastaks 19,8%. osatähtsus, mis ulatub 4,6%.

Mootorsõidukite kohtu varem Keskbüroo väljaandeis ilmunud: Mootorsõidukid 1.11939. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 208(3) 1939. a., lk. 156—161. Mootorsõidukid 1937. a., J. Kits, Eesti Statistika ur. 192(11) 1937. a., lk. 603—608. Mootorsõidukid 1. IV 1936, J. Kits, Eesti Statistika nr. 176(7)—177(8) 1936. a., lk. 399—401. Mootorsõidukid 1. IV 1935, J. Kits, Eesti Statistika nr. 167(10) 1935. a., lk. 482—484. Mootorsõidukid 1.1 1934, J. Kits, Eesti Statistika nr. 150(5) 1934. a.,lk. 229—231. Mootorsõidukid 1.11933, P. Semper, Eesti Statistika nr. 137(4) 1933. a., lk. 212—214. Samas vt. ka veel varem ilmunud art.

J. Kits.

MOOTORSÕIDUKITE LIIKLEMINE ÜLE PIIRI 1939. a. MOUVEMENT des VOITURES AUTOMOBILES TRAVERSANT la FRONTIÈRE.

Sisu : 1. Välismaa mootorsõidukid Eestis, lk. 203. 2. Eesti mootorsõidukid välismaal, lk. 204.

1939. a. Eestit külastanud Vastavalt mootorsõidukite arvu vähenemisele 1. Välismaa mootor- välismaiste mootorsõidukite kahanes ka Eestis veedetud päevade arv. Suurem sõidukid Eestis. arv oli 53 võrra väiksem kui osa mootorsõidukeid viibis Eestis lühikest aega, Voitures automobiles , ...... 1—3 päeva; osa aga viibis kauem, nii et keskmiseks étrangères en Estonie. aasta varem, nagu naha järg­ mootorsõiduki Eestis viibimise ajaks kujunes 6,5 nevaist arvudest: päeva. Mõned Läti mootorsõidukid külastasid Eestit Mootorsõidukite Eestis viibimise arv aeg (päeva) korduvalt. 1939.a. 718 4 804 Meid külastanud mootorsõidukeiks olid sõidu­ 1938. „ 771 5 265 autod, autobused, mootorrattad ja veoautod. Enamus 1937. „ . , 575 3 940 1936.,, 450 3645 mootorsõidukeist oli sõiduautod — 88,9% üldarvust, 1935. „ ...... 304 4106 ülejäänud osas esinevad arvukamalt mootorrattad, 204

kõige vähem oli veoautosid, nagu näha järgnevaist Mootorsõidukite ülepiiriliiklemine oli elavam maist arvudest: septembrini. Sel perioodil tuli sisse 83,9% kogu sisse- 1939 1938 1937 sõitnud mootorsõidukeist; ka ülejäänud kuudel kestis Sõiduautod 639 686 482 liiklemine, kuid üksikute mootorsõidukite viisi, eriti Mootorrattad 50 55 66 veebruaris, märtsis ja oktoobrist detsembrini oli Autobused 20 12 a liiklemine väike. eoau o ^ ^ ^ Sissesõitnud mootorsõidukite päritolu näitab järg- Surnuveoauto — — 1 nev tabel: Eestit kulastaund mootorsõidukite päritolu — Voitures automobiles ayant visité l'Estonie d'après la provenance. •ê

* %• 1 S •E S | s? ê S 1 a •1 "i s. t "1 » m S S $ ri ÜÜ PH Pi 11 <8 > H p fc ä M Mootorsõidukite arv — N. des voitures automobiles. Sõiduautod . . 2 14 19 5 16 275 5 26 37 94 118 2 12 5 3 6 639 Autobused . . 2 16 2 20 Veoautod . . . 9 Mootorrattad . — 2 1 — — 24 — — 2 6 11 2 — 2 •— 50 Kokka 1939 3 16 so 5 18 334 5 Z6 39 103 m 2 14 5 5 6 718 1938 16 38 9 24 347 22 64 102 102 5 11 31 771 1937 12 27 7 14 209 21 49 83 94 2 4 11 42 575 1936 7 28 1 7 182 25 24 56 77 4 2 12 19 450 1935 —• 4 15 2 5 144 — 10 11 33 37 — 4 1 6 32 304 Mooto rsôlduk itc Kestis viibi mise a PR (näe vu) — Durée de séjour (journées). Automobiles . . 5 111 270 5 102 1250 23 471 324 995 669 2 37 28 9 120 4 421 Autobus . . . 6 43 8 57 Camions . . , 45 Motocycles. . , —- 2 1 — — 122 — — 15 98 31 — 6 — 6 — 281 Total 1939 S 113 «ri S 108 1460 23 4Ï1 339 1101 TOO % 43 28 15 120 4 804 1938 38 660 18 157 1865 297 530 947 499 58 22 174 5 265 1937 20 422 17 107 1200 260 470 866 372 5 19 14 168 3 940 1936 10 258 4 35 1118 152 128 1025 398 15 4 60 438 3 645 1935 — 10 217 5 48 2 564 — 25 87 546 280 — 23 163 33 195 4196 Mootorsõidukeid tuli meile möödunud aastal Nagu näha arvudest, saabus kõige enam mootor­ sisse 19 riigist. Arvukamalt esinesid nende hulgas sõidukeid meile Laatre ja Tallinna piiripunktide Läti mootorsõidukid, milliseid oli 45,1% üldarvust. kaudu. Suuremat osatähtsust sissesõitnud mootorsõidukite Eesti mootorsõidukid välismaal. üldarvust omavad veel Soome (17,9%), Saksa (14,2%) Mootorsõidukite Viibitud ja Eootsi (5,4%) sõidukid. Lätist sisse sõitnud mootor­ arv päevade arv sõidukite hulgas näeme kõiki liike, kuna teistest riiki­ 1939 185 3 908 dest tulid peamiselt sõiduautod ja üksikud mootor­ 1938 180 3 258 1937 139 2 476 rattad. Võrreldes eelmise aastaga tuli 1939. a. pea 1936 127 3 298 igast suurema arvuga esinevast riigist vähem mootor­ 1935 104 3 245 sõidukeid sisse. Viimasel aastal käis välismaal 1939. a. Eestisse sõitnud mootorsõidukid läbis­ 2. Eesti mootor­ ainult 5 mootorsõidukit enam tasid sissesõidul ja tagasisõidul järgnevad piiripunktid: sõidukid välismaal. Voitures automobiles kui eelmisel aastal, seega on Välismaisi mootorsõidukeid estoniennes à l'étranger. saabus väljus üle piiri käinud sõidukite arv Laatre kaudu 242 186 paaril aastal jäänud 180 ümber püsima, mis moodustab Tallinna „ 219 177 ligi 5,5% meil liikvelolevaist sõiduautodest. Enamus Valga „ 88 104 väljunud mootorsõidukeist oli sõiduautod, nimelt Ikla „ 74 91 78% ehk 145; mootorrattaid oli 20 ja autobusi 17, Mäe-Muratsi „ 53 59 Polli 26 25 Meilt väljusid mootorsõidukid märtsist oktoob­ Soometsa „ 8 10 rini, kuid peamiseks sõiduajaks oli neli kuud maist — Mõisaküla ,, 2 21 septembrini. Keskmiselt viibis iga mootorsõiduk Taheva „ 3 3 välismaal 21,1 päeva. Pooled välismaale läinud sõidu­ Suldino „ 1 — Vastse-Roosa „ 1 — autodest viibisid seal ainult 1—5 päeva.

Mootorsõidukite liiklemise kotata üle piiri varem Keskbüroo väljaandeis ilmunud: Mootorsõidukite Uiklemine üle piiri 1937. a., J. Kits, Eesti Statistika nr. 197(4), lk. 161—162. Mootorsõidukite liiklemine üle püri 1936.a., J.Kits, Eesti Statistika nr. 185(4), lk. 175—176. Samas vt. ka veel varem ilmunud art. R. Sõrmus.

TÖÖTÜLID 1939. a.i) CONFLITS du TRAVAIL en 1939.^)

Sisu : 1. Töötülide arv, lk. 205. 2. Töötülide Lahendamise Komisjoni lahendatud töötülid, lk. 207.

1. Töötülide arv. Kehtivate tööõiguse normide juhul (p. 2), kui üks pooltest on jõudnud veendumusele, Nombre des conflits du kollaselt toimub kollektiivsete et omavaheline kokkulepe ei õnnestu. Ei õnnestu travail. töötülide lahendamine neljal aga kokkulepe ka tööinspektori vahendusel, esitatakse viisil: 1) töövõtjate ja tööandja omavahelise kokku­ küsimus Sotsiaalministrile, kes otsustab anda töötüli leppe teel, 2) tööinspektori vahendusel, 3) Töötülide Töötülide Lahendamise Komisjoni lahendada või Lahendamise Komisjoni vahendusel, 4) streigi abil. anda töölisile streigiluba, kui ettevõte kuulub liiki, Töötüli kuulub lahendamisele tööinspektori vahendusel kus streikimine ei ole üldiselt keelatud.

Töötülide Lahendamise Komisjoni lahendatud töötülid 1939. a. — Solution des conflits du travail -par la commission d'arbitrage Komisjoni otsuse vastu Töötüli lahendatud avaldasid protesti Solution des conflits Protestes contre les décisions flï-S:

1 < !"a -2 PnîTÏ !i ri Ial a*.

Stei ÉHigteï si 11 95

I. Murrud ja kaevandused — Industrie extractive 4 66g n. Mineraalide töötlemine — Industrie minérale. . 1234 III. Metallitööstus — Industrie des métaux . . . . 1423 IV. Keemiatööstus — Industrie chimique V. Nahatööstus— Industrie des cuirs et peaux . . VI. Tekstiiltööstus — Industrie textile ...... 6 619 vn. Puutööstus — Industrie du bois 119 vrn. Tselluloosi- ja paberitööstus — Ind. du cellulose et du papier 191 IX. Polügraaflatööstus — Industrie polygraphique . SO X. Toidu- ja jookide- ning maitseainetets. — Ind. de l'aliment, et des boissons XI. Kehakatte- ja pudukaupadetööstUB — Confect. de vêtement et fabr. de mercerie 34 XII. Bhitustööstus — Industrie de bâtiment .... 621 XIII. Elektrijaamad ning gaasi- ja vesivarustus — Usi­ nes électriques, à gaz d'éclairage et distribution d'eau 2 515 2 XIV. Puhastustööstus— Industrie du nettoyage . . . Transport (Tallinna linna tramm) — Transports 1 461 1 Kokku— Total m$ 34 15 816 14 80 2 1938 27 11 697") 22 7 1937 31 15 665 27 15 1936 24 13 930 17 4

Arvuliselt on esimest liiki töötülid, kus tullakse märgiga, ulatub viimaseil aastail ligi poole sajani toime vabal kokkuleppel ametisikute ja -asutiste aastas. Üldiselt tuleb märkida, et ca 30% ulatuses on vahèltsobituseta, teiste tülidega võrreldes kahtlemata tööinspektoreil läinud korda viia pooli töötülides suures ülekaalus. Need on ulatuselt ja iseloomult kokkuleppele, kuigi poolte nõudmised ja pakkumised kergemat laadi töötülid, milliseid ei registreerita. on tavaliselt suurel määral lahkuminevad ja sageli Kollektiivsete töötülide arv, kus tuleb kasustada võrdlemisi komplitseeritud. Kokkulepete sobitamise tööinspektorite vahendust kokkuleppe sobitamise ees­ määr tööinspektorite vahendusel on püsinud viimasel

*) 1939, a. ei olnud streike. — Durant l'année les grèves n'ont pas eu lieu. ') Arvestamata teistkordsed töötülid samas ettevõttes samal aastal. ') Arvestamata Tallinna sadamatöölised, kellede arv teadmata. 206

Töötülide Lahendamise Komisjon! otsused 1939. a. — Décisions de la commission d'arbitrage en 1939. Palga suhtes Concernant des salaires Muid täiendavaid tööliste nõudmisi ja Komis­ joni otsuseid: tööliste komisjoni Kokkuleppe või *) Tüki- ja päevatöölistele 10 s, kolmevahetuse nõudmised otsuse kehtimisaeg töölistele 13 s tunnis. otsus a demande des décision Date ou durée ) Ratsionaliseerimise korral võib tükitöö ta­ ouvriers riife alandada, kuid nii, et tööline teeniks vähemalt 7% rohkem, võrreldes eelneva tõsta palka — uunment. 3 kuu keskmisega. K£ 3) Kokkuleppel tõstetakse palganorme 2 s 1. Kreenholmi Puuvillasaa- võrra tunnis, arvatud välja poldi-töökoja duste Manuf-ri O/ü. . . 2 446 + 10 ja 13 s tun- a töölised. + 0% ) 1.1- • 3i. xn 39 ") Komisjon otsustas jätta kehtima 4. III 38 2. Riigi Sadamatel!ased . r.oo + 5 s tunnis 1. II- - 31. VIII 39 otsusega määratud töötasunormid. 3. Narva Linaketramise Ma­ s) Kokkuleppel makstakse päevatöölistele, nufaktuuri O/ii. . . . 1304 +10 s tunnis 15. II — 30. IX 39 kellede päevapalk alla Kr 1.60, lisatasu 4. E. Strandell'i võrguvab- vähemalt 10 s päevas. Muus osas üksikasja­ rik a) 20—22,5 s-lt 16. III 39 — . line kokkulepe. 30s-le tunnis °) Nõutakse ühtlasi patentkivi-töölistele maks­ b) 16,25—13,75 s tavate preemiate sissekandmist pääraa­ 25 s-le tunnis matasse. 5. A/s. Balti Puuvilla Ket­ ') Kokkuleppel määratakse: a) naistööliste ramise ja Kudumise Vab­ palga alammääraks 23 s, b) kirjukudumise rik 1200 15%°) ') 15. IV 39 — . osakonnas 25 s ja e) alatistele päevatöölis­ 6. Narva Kalevi Manufak­ tele tagatud palgaks 25 s tunnis. tuuri O/ü 508 + 5 ja 10 s tun­ + 1 s tunnis") 1. V 39 — 31. III 40 8 nis8) ) Nõutakse palgatõstmist nõelujaile 10 s ja 10 teistele 5 s võrra tunnis ning preemiate 7. Põhja Poolitööstus . . Tunnipalga alammäärad ): Ajatööliste kohta: maksmist teiste eeskujul ka poolijaile ja meestele 30 s meestele 28 s 1. V — 31. XII 39 korrutajaile. naistele 20 s naistele 20 s tükitööliste kohta: °) Kudumisosakonna korrutajaile, käärijaile oskustöölistele oskustöölist. 35 s l.V— 30. VI 39 ja abikäärijaile. 45 s 10 ) Panna kehtima tükitööhinnad, mis võimal­ 8. Tallinna Telliskivitehas 1. V- • 31. XII 39 ') *) 13 daksid vähemalt 50% määral enamteenis- 9. Eesti Kiviõli A/ii. . . Tunnipalga alammäärad ) : 1. VI- - 31. XII 39 tust võrreldes nõutud tunnipalga alammää­ meestele 28 s meestele 25 s raga. naistele 26 s nt'istele 21 s ") Niivõrd detailiseeritud, et võimata nõud­ 10. A/s. ,.Kütte-Jõud" põ- mise ulatust üldiselt määrata. Saavutati levkivikaevandus . . . 269 10% ja 15%") 0. V — 31. XII 39 kokkulepe. 11. A/s. Esimene Eesti Põlev­ la) Peale selle nõuti: a) palganormide tõstmist kivitööstus 1900 15% 1. VI —31. XII 39 tunnitöölistele 5 s võrra tunnis, b) arvata 12. A/s. Port-Kunda Tsemen­ vedurijuhid kuupalgalisteks põhipalgaga divabriku Ubja põlevki- Kr 80.— kuus + preemiad, haakijaile põ­ vikaevandus 31.2 30% 1. VI 39 — 31. III 40 hipalgaks & 70.—kuus + preemiad, c) kuu­ 13. Eestimaa Õlikonsortsiu- palgalistee palgalisa Kr 10.— kuus ja mi Viivikonna kaevandus 240 ca 10% d) tükitöötasude tõstmist 20%. Peale tabe­ 14. Sindi Tekstiilvabrikute 1 lis mainitu otsustati tõsta õlivabriku töö­ Ühisus 655 15%») 5% 22. V 39—31. HI40 ») liste palganorme 5%. 15. A/s. Viljandi Mehaanika la) Ajatöölistele, kellede teenistus 40 s tunnis Töökojad 64 + 4 s tunnis 1—4 s tunnis 1. VII 39—30. VI 40 ja vähem, +15%, tükitöölistele ja kõrge- 18. Tallinna Linnavalitsuse 80 mapalgalistele +10%. Korteri- ja muud Ehitusosakond .... 351 +5 « tunnis ) +2 s tunnis ") 1. VII 39—31. III 40 soodustused ja lõhkeaine normid jätta 17. A/s. Port-Kunda Tse­ 2a 2 endisteks. mendivabrik ...... 662 30% ) 5% 15.VII39-15.VII 40") w) Palgakõrgenduse nõudmised jäeti tagajär­ 18. Tallinna Liuna Tramm . 401 + 5s tunnis 5%' jeta; töötasunormid ja soodustused jäid 10. Tallinna Linna Gaasi- ja 26 endisteks. Veevärk 163 +5 s tunnis ) 5%") 1. VIII 39—31. III 40 ls) Otsustati kaevureil, kes kasustavad suru- 20. Tallinna Linna Elektri­ õhu-puure, arvata põlevkivi tn-lt maha jaam +5 s tunnis 5%") 1. VIII 39—31. III 40 15 s asemel 5 s; teistel töölistel otsustati 21. Tartu Linna Ehitusosa­ 28 jätta töötasunormid endisiks. kond 170 20% 8% ) 15. VII 39—31. III 40 16) Otsustati määrata tunniaplga alammääraks : 22. A/s. „Eranz Krull" . . 723 +5 s tunnis") 1. VIII 39—29. II 40 meestele 25 s, naistele 20 s ja oskustöölistele 23. O/ü. "Hiiu-Kärdla kalevi­ 28 s. Tükitöö tasunorme tõsteti 5%. vabrik ...... 322 Kuni 18% ca 7% 10. VIII 39—15. II40 ") Tööliste nõudmised jäid rahuldamata. 24. A/s. „Aivaz" 10—20% -10%" 1. IX 39 — . la) Peale selle nõuti tasuta saura kasastamise- 25. A/s. Türi Paberi- ja Puu­ 32 võimalust ja endiste korterite üürinormide papivabrik 101 +2 s tunnis +1 s tunnis ) 1. IX 39 — . kehtimapanemist. 26. Tallinnas asetsevad pae­ ls) Kui tõstetakse korterite üürinorme, võib murrud ...... 102 16.1X39—30.IV 40" alustada töötüli varem. To* 16. IX 39-30. IV 40") t0 27. K.Must'a paemurd . . 86 ) Peale selle nõuti palga tõstmist: a) öövahti- 28. Raapavabrik ..Astra". . 34 10—15% 6—15% 30.X39—31.XII40 ) dele 5 kr võrra kuus, b) veoautotöömeestele 29. Narva Linaketramise Ma­ 1 prahi mahapanemise ja mahaajamise eest nufaktuuri O/ü .... 1390 +88 tunnis + 3 s tunnis 16.XI39-31.VIII40 ") 5 s võrra m'-lt ja c) tükitööhindade tõstmist 30. Joh. Lorup'i klaasivab­ 88 8 10%. rik 504 +3 s tunnis ) 2—3 8 tunnis 1.XII39—18.IX40 ») 21) Peale selle tagati tükitööl sama palk mis 31. Kreenholmi Puuvillasaa- meest. +4stun 10 ajatööl. duste Manufaktuuri O/ü 2 339 +5 s tunnis ) naistele +3stun. 1. I 40—30. IX 40") aa) Peale selle nõuti: a) tunnipalga alammää­ 32. Trüki- ja köitekoda „Ma- Kr 2.—jaü>3.— raks meestele 2 s ja naistele 23 s, b) tüki­ ret" . . . , ... . . 30 +Kr 3.— nädal. nädalas 18.XII 39-30.1X40") töö tasunormide tõstmist 25%, c) tükitöö 33. Vennad Edenbergida ehi- puhuks 35% ajatöö tasunormidega võrrel­ tustööstusettevõtted") . des kõrgemaid põhipalganorme, d) kõigi 34. A/s. Eesti Turbatööstu­ 48 senini antud soodustuste sissekandmist sed, Ellamaa käitised 138 +5 s tunnis ) +3 s tunnis") 1.1 40—31. XII 40") palgaraamatusse. as) Peale selle otsustati: a) määrata tunnipalga alammääraks meestele 26 8 ja naistele 21 s, b) tükitöö puhuks tagada sama palk mis aiatööl. a4) Kui töölistele antavad soodustused jäävad kehtima. ") Arvatud välja vaguni- ja omnibusejuhid ning vagunijuhid-konduktorid. !8) Ühtlasi nõuti laternasüütajate palkade tõstmist 5 kr võrra kuus, milline nõudmine rahuldati. ") Otsus kehtib ajatööliste suhtes. ") Otsus kehtib aja­ tööliste suhtes; tükitöölistele tagati ajatööliste omale võrdne palk. *») Peale selle nõuti enamteenistuse kindlustamist tükitöö puhul 25% maa­ ral võrreldes põhipalgaga. ,D) Komisjon otsustas tõsta tükitöö puhul tagatud põhipalka 2 8 võrra tunnis. ai) Komisjon otsustas tõsta: a)tunni- palganorme lukuseppadele 5% ja b) tükitöölistele - valajatele tagatud põhipalka 10%. u) Tööliste nõudmise kohaselt tõsteti vastavalt ka tuki- tööhindu. 88) Nõuti kollektiivlepingu sõlmimist ja uute tükitööhindade kehtimapanemist. u) Kokkuleppel võeti vastu uus tükitööhindade tariif. as) Kui elatusmaksumus ei tõuse üle 10%. 88) Komisjon tegi eelmises tülis saavutatud kokkuleppele vastava otsuse. »») Kui elatusrnaksumus ei tõuse üle 5% ning kui ei vähendata töötasusid natuuras ja perekonna-abiraha. 88) Peale selle nõuti tükitöötasude tõstmist 10% ning tükitöö­ listele kõrgendatud tunnipalganormide sissekandmist palgaraamatusse põhipalganormidena. (Nõudmised ei puuduta klaasipuhujaid.) ") Kui ela­ tusmaksumus ei tõuse üle 10% võrreldes 1939. a. septembriga. ") Perekonnaabiraha jätta endiseks ja kanda palgaraamatusse, milline nõudmine rahuldati. ") Kui elatusmaksumus ei tõuse 5%. ») Komisjoni poolt korraldatud lepitusmenetlusel 18. XII 39 tööliste esindajad teatasid, et lõpe­ tavad töötüli. «») Ühtlasi tõsta tükitöõbindu 10%. «) Peäle selle tõBteti töötasu turbalaadijaile 72 s-lt 78 «-le vagonetilt ja jätta kehtima kõik soodustused kuni need ei ole korraldatud vastavate seadustega. •«•) Kui elatusmaksumus ei ole tõusnud 5%. 207 kolmel aastal 30% ümber. Tööinspektorite vahendusel mise ning toorainete saamise alal jne.—mõlemad lahendamata jäänud tülid lahendati enamuses järg­ pooled olid nõudmistes ja pakkumistes järeleandliku­ mises astmes — Töötülide Lahendamise Komisjonis. mad. Muide tekstiiltööstuses algatatud ja TLK poolt Möödunud aasta oli Töö­ arutusel olnud 9 töötülist, mis haarasid üle 6 000 2. Töötülide Lahen­ tülide Lahendamise Komisjo­ töölise, lõppesid kokkuleppega komisjoni vahendusel damise Komisjonis nile (TLK) neljandaks tegevus­ 4 töötüli ja ainult 5 töötüli puhul tuli teha sundotsus. lahendatud töötülid. Teiseks 1939. a. töötülisid iseloomustavaks joo­ Solution des conflits du aastaks. Komisjonil on tulnud travail par la commission neks, mis ilmnes ka kõigil eelmisil aastail, on asjaolu, d'arbitrage. lahendada ca 25—35 töötüli aastas. 1939. a. tõusis komis­ et tegelikult on TLK kujunenud valdavalt suurette- jonis arutamisele tulnud töötülide arv haripunkti — võtteis algatatud töötülide lahendavaks asutiseks. 34 töötüli aastas. Praegu kehtiva töötülide lahendamise menetlusviisi TLK poolt töötülide suhtes tehtud sundotsused sisseseadmisest alates (1935. a. lõpul) on kujunenud ja komisjonis saavutatud kokkulepped haarasid 1939. a. suures osas püsiv koosseis ettevõtteid, kellede tööliste ligi 16 000 töölist. Komisjonis 1939. a. arutusel olnud töötülid esinevad TLK arutlusobjektina peagu järje­ töötülisid iseloomustab üldiselt suhteliselt kõrge kindlalt igal aastal. Tüübilisemad neist on suurette­ poolte kokkuleppega lahendatud töötülide arv. 34-st võtted põlevkivi-, mineraalide töötlemise (tsemendi- lahendamisel olnud töötülist lõppes 14 töötüli kokku­ ja klaasitööstuse), metalli-, tselluloosi- ja paberi- ning leppe sõlmimisega komisjoni vahendusel ja ainult tekstiiltööstuse alalt. Väiksemad ettevõtted teistelt 20 töötüli puhul tuli komisjonil teha sundotsus. Ei aladelt moodustavad töötülidest puudutatud tööliste suhteliselt ega ka absoluutselt nii suurel arvul ei üldarvust vaevalt 10—15%. sõlmitud kokkuleppeid ühelgi eelmisel aastal. See 1939. a. lahendati esmakordselt, alates Eesti seletub osalt asjaoluga, et aasta lõpul, sõja puhkedes, iseseisvusest peale, kõik töötülid rahulisel teel — mil erakordne olukord veeretas ette raskusi nii ühele tööinspektorite ja Töötülide Lahendamise Komisjoni kui teisele poolele — töölisile kasvava elatusmaksu- vahendusel. 1939. a. seega esmakordselt ei olnud muse ning tööstureile raskuste kujul kaupade turusta­ ühtki streiki.

Keskbüroo väljaandeis töötülide ja streikide kohta ennem ilmunud: Töötülid ja streigid 1938. a., B. Kikkerist, B. Stat. nr. 209(4) 1939. a., lk. 183—186. Töötülid ja streigid tööstuses 1936. ja 1937. a., B. Sõrmus, E. Stat. nr. 197(4) 1938. a., lk. 175—179. Streigid tööstuses 1936. a., B. Kikkerist, E. Stat. nr. 184(3) 1937. a., lk. 151—152. Streigid tööstuses 1935. a., B. Kikkerist, E. Stat. nr. 178(9) 1936. a„ lk. 475—478. Streigid tööstuses 1934. a., B. Kikkerist, B. Stat. nr. 162(5) 1935. a., lk. 233—235. (Samas v. ka veel varem ilmunud artiklid). 208

Väliskaubandus pearühmade järgi — Commerce extérieur d'après les groupes principaux. Märts — Mars l./I — S1./UI 1 000 kr tn 1 000 kr

1940 1939 1940 1939 1940 1939 1940 1939 VÄL JAVEDTJ — EXPORTATION. I, II Elusloomad, toidu- ja maitseained, joogid 1806 2 983 1784 3 977 9 764 6 416 10 458 III Toor- ja poolvalmisained 22 758 26 247 1624 3 514 79 669 62 865 6 762 9 771 IV Valmissaadused 893 4 091 822 1899 4 661 10 206 2 916 5 040 V Väärismetallid ja -kivid 0 0 0 4 0 0 1 4 Kokku 25 45Ï 33 321 4130 9 394 93 939 83 835 16 095 35 3*3 SISSEVEDU — IMPORTATION. I, II Animaux vivants, denrées alimentaires et coloniales, boissons 3 749 4175 789 751 12 845 10 998 2 378 1847 III Matières premières et demi-fabriquées 11221 22 341 1878 2 867 26 323 52 496 4 696 6 965 IV Produits fabriqués 1443 6 839 1668 6 503 6 836 17 856 7 605 14 770 V Métaux et pierres précieux 0 0 109 82 0 1 208 268 Total 16 413 33 355 4 444 10 203 46 004 81351 14 88? 33 850

Tab. 7. Tallinna sadama tegevus märtsis 1940. a. Mouvement du port de Tallinn en mars 1940. Saabunud — Entrées Väljunud — Sorties

Neist laadlt. Neist laadit. Chargé Chargé i& '5 « ffl-g si t^ a s la Sa as HISH 3* $fe|; ni te; la §& i VÄLISSÕ1T - LONG COURS. Märtsis 6 8 368 3 6138 161 6 180 1 839 1 839 95 378 1.1—31. III1940 47 45 579 27 20 043 580 24 336 48 43 221 32 22 945 755 27 881 Veebruaris 1940 . 4 4 583 4 4 583 118 7 270 5 7 261 4 6 422 45 7142 Märtsis 1939 . . 107 70 967 82 53 044 871 32 233 104 68 254 82 51721 932 33 030 RANNASÕrr — CABOTAGE. Märtsis ..... 1.1—31. III 1940 5 1235 2 372 71 4 1261 2 372 140 Veebruaris 1940 . 2 841 Märtsis 1939 . . 9 897 o 800 597 7 854 5 780 581

Tab. 8. Eesti Panga äriseis 31. märtsil 1940.a. (1000 kr). Bilan de la Banque d'Estonie le 31. mars 1940 (1000 1er). 1000 kr % 1000 kr S fi B ti B Aktiva — Actif s S S § Passiva — Passif

Kattevara — Réserve 45 257 45 108 35,4 34,8 Põhikapital — Capital 5 000 5 000 3,8 a) kuldrahas ja -kangides — or monnayé Tagavarakapital—Fonds de réserve. . . 1479 1276 1,2 1,0 et non monnayé 40 901 40 922 32,0 31,5 Eritagavarakapital 4123 4123 3,2 3,2 b) välisraha — devis, étrang. nettes . 4 356 4 246 3,4 3,3 Jooksvad kohustused — Exigibilités cou­ Vahetusraha — Pièc. de mon. d'ap. est. 1303 1243 1,0 1,0 rantes 98 473 100 106 77,0 77,0 Sisevekslid — Effets intér. escompt. . . 18 408 20 367 14,4 15,7 A. Pangatähed liikvel — Billets en cir­ a) kaubaveksîid — commerciaux . . 16 022 17 908 12,5 13,8 culation . 64 702 64 496 60,6 49,6 b) põllumajandus! — agricoles . . . 2 373 2 442 1,9 1,9 B. Jooksvad arved — Dépôts à vue et c) metsatööstus! —rel.au com. de bois 13 17 0,0 0,0 comptes cour. 33 771 35 610 26,4 27,4 Laenud — Prêts et avances: a) valitsuse — État 14 372 15 400 11,2 11,9 valitsusele—à l'État ...... b) pankade — banques 14 943 15 330 11,7 11,8 teistele — divers . . ^l 975 »)31 719 25,0 24,4 c) teised — divers 4 456 4 880 3,5 3,7 Kinnis- ja vallasvara — Propr. im.et mat. 3 451 3 451 2,7 2,6 Muud passivad — Passifs divers .... 18 879 19 420 14,7 15,0 Muud aktivad — Autres actifs 27 560 . 27 977 21,5 21,5

Kokku — Total 13T954 139 935 100 100 Kokku — Total 131954 139 935 100 100 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega 31. III 40. 45,96% — Proportion de la réserve par rapport aux exigibilités courantes: 45,96% » » » „ 29.11 40.45,12%- „ „ „ „ „ „ „ „ 45,12% *) Selles summas Vab. Val. poolt garanteeritud laene (tuh. kr) 752. / » »» »» >> »i »> j» i» >t 750. 209

Tab. 6. Riigiraudteed veebruaris 1940 — Chemins de fer en février 1940. 1. Tähtsamad andmed piirkondade Jitrgl — Données principales d'après les districts du réseau. Laaditud kauba-" Keskmine kauba­ Keskmine kauba­ Reisi j a- vag. keskmine rongi brutokaal rongi telgede ») Kitsarööpmelisel arvestatakso Jem (1000) teljekoorem*) 9-8 ^ (iildv. tn) —Poids arv — Nombre teljekoormis teljcpaari peäle. Voyageurs- Poids moyen moy. brut d'un moy. d'essieux Si-Si km (1 000) par essieu d'un train à marchand, pour un train de wagon chargé S ES 2 g (traf. tôt. ton) march. •Sas Üld- Maksul. Tallinna Tallin­ Tallinna Tallin­ Üldarv III kl. veost veost l'ai .g suunas nast -Au suunas nast -Au Total III cl. Traf. Trafic Vers Vers dep. de total olli Tattinn Tallinn Tallinn Tallinn a) Laiarööpmelised teed — Voie large. Auru- ja mootorronges 312 14 888 13 430 88,9 — Sell: Paldiski-Keila (5 155 154 28,0 42,3 0,35 6,21 228 304 685 75,8 76,9 Haapsalu—Keila 17 «83 038 30,1 20,5 5,33 5,25 240 346 660 62,8 80,3 Keila—Tallinn 17 922 005 41,2 32,7 5,23 5,12 252 511 672 79,9 87,2 Tallinn—Tapa 02 3 237 2 818 30,5 34,9 0,07 6,38 340 868 457 90,0 105,0 Tapa—Kohtla 50 1 031 1 523 40,2 30,8 7,51 0,78 309 689 435 69,7 102,1 Kohtla—Narva 20 Olo 850 87,1 21,9 7,49 7,30 309 754 446 75,7 72,5 Tapa—Tartu . 53 2 045 2 508 35,3 16,2 5,70 5,37 271 368 455 54,5 67,2 Tartu-Petseri 1 090 1 000 38,0 28,3 5,32 5,14 230 489 151 55,1 72,4 Tartu—Valga . 41 1. 034 1 509 34,1 25,8 6,63 0,35 279 380 539 67,2 54,5 Valga—Petseri 20 001 082 32,7 28,1 4,00 4,40 109 198 350 39,8 47,2 Petseri—Irboska 4 00 09 27,2 17,4 9,19 9,10 418 184 45,5 Tähtajalisi kogu raudteel 007 702 Elektrirong. Tall.—Pääsküla 28 :$ 2oo 3 200 54,2 Kokku — Total 18 157 1G699 41,0 30,4 6,59 6,31 310 638 485 73,1 88,0 Jaanuaris — En janvier 1940 339 18 082 17 449 40,4 28,0 0,32 5,90 29Ö 056 440 77,2 87,1 Veebruaris — En février 1939 295 18 275 10 505 42,5 31,2 5,81 5,20 252 583 371 67,0 88,0 1. IV-29. II1939/40 3 (Mil 270 503 251 345 48,0 30,5 5,84 5,39 260 618 423 73,4 87,3 l.IV-29. II1938/39 3 530 255 400 234 724 40,2 28,8 5,57 4,97 231 542 348 64,7 78,3 1.1-29. II1940 . . 070 37 130 34 148 40,7 29,0 0,62 0,10 310 040 464 74,4 87,6 h) Kitsarööpmelised teed — T étroite, Tall.-Sad.—Türi. 47 1830 1087 40,4 33.8 3,90 3,75 125 292 203 93,0 139,4 Türi—Mõisaküla 720 694 49,9 16.9 3,09 3,18 105 171 121 61,1 65,2 Mõisaküla—Pärnu 13 338 324 48,8 40,4 3,29 2,92 87 82 172 68,0 63,4 LUva—Vääna . . 4 55 55 44,4 4,44 2,02 Bapla—Virtsu . 17 300 348 Mfi 20.4 3,13 2,92 47 123 79 46,2 51,3 lelle—Papiniidu 20 588 524 40,2 30,7 3,50 3,14 95 242 177 82,8 128,0 Türi—Tamsalu . 340 338 30,2 31.1 5,52 4,50 116 195 154 58,8 73,1 Ikla-BUselja . . 32 32 41,0 50,3 5,53 4,92 216 299 141 81,7 113,5 Mõisaküla—Valga 100 04 28,7 18.2 4,30 3,78 Valga—Mõniste . 151 151 40,3 42,1 4,32 4,53 78 12S 60 34,2 44,8 Sonda—Mustvee 307 301 51,2 40.5 3,07 2,92 107 194 117 74,0 93,6 Tähtajalisi kogu raudteel 268 221 Kokku — Total 5116 4 768 34,8 3,84 3,51 101 323 162 77,7 10G,0 Jaanuaris — En janvier 1940. m 4 997 4 009 3()'l 30,5 3,94 3,51 107 268 151 82,3 99,6 Veebruaris — En février 1939 183 4 834 4 378 44,7 33,3 3,81 3,33 106 240 188 83,2 114,5 1. IV-29. n 1939/40 .... 154 73 004 68 118 48,0 30,5 3,08 3,42 110 246 169 84,3 102,1 1. IV-29. II 1938/39 .... 1 004 08 095 03 059 45,0 30,0 3,74 3,30 100 231 174 81,7 97,0 1.1—29. II1940 2 014 10 113 0 377 41,9 34,5 3,85 3,51 105 246 157 79,8 103,0 350 Laiarööpmelised teed — Voie large. Kitsarööpmelised teed — Voie étroite.

Veobr. — en févr. 1.1V— 1. IV— 1.1— Veebr. — en févr. l.IV— 1.1— 29.11 29.11 29.11 1. rv— 29. n 29.11 1939/40 1938/39 1940 1940 1939 29.11 1940 1940 I 1939 1939/40 8. Kaubavedu (1000 — Transport des marchandises (1000) Kõigi saadetiste kaal — poids: tn 255 165 2 241 1785 483 74 67 817 743 147 tn-km 30 553 1,0 211 277 598 208 345 06 724 6 577 5 327 67 058 55 911 12 937 Sell.: maksulised saadet.—Dont les march. payables: tn 234 145 2 030 1508 445 08 60 741 658 134 tn-km 34 456 17 178 250 104 185 812 02 951 6 014 4 650 60 655 49 291 11825 Sellest kohalik, erakaubad—Dont marchand, privées: tn 105 140 1730 1477 324 67 59 723 643 131 tn-km . , 18 502 10 089 109 728 174 922 35 737 5 959 4 642 59 221 48104 11663 3. Pagasivedu (100O) • • Transport des bagages (i 000). Kaal—poids tn 0,341 S.OllT 5,8311 0,6811 0,161 0,1511 2,6611 2,5111 0,32 tn-km 82| 529 510 67 11 11 186 188 23

Msijate üldarv — Nombre total de voyageurs .... 759 713 9 049 9 329 1555 114 107 1450 1403 225 Sellest f Välisühendus — Communie, avec l'étranger 3 4 49 00 7 0,3 0,4 6 6 1 Dont \ Kohalik liikumino — Mouvement local . 756 709 9 600 9 209 1548 114 107 1444 1397 224 Sellest ni klassis — III classe 751 704 9 539 9 207 1539 112 103 1409 1358 219 Beisija-fa» üldarv — Voyageurs-km 18 157 18 275 270 593 255 400 37139 5 116 4 834 73 004 08 095 10113 Sellest — Dont: Elektrirongid—-Trains Aleciriq. . . . 3 209 3 010 39 808 39 274 0 749 Reisijaid tee-fcm-le — Nombre de voyag. par km expl. 24 24 355 335 49 8 7 109 101 15 Keskmine sõidukaugus — Parcours moyen km - . . 23,9 25,0 28,0 27,4 23,9 44,9 45,2 50,3 48,5 44,9 Magamiskaartide üldarv — Cart. pour wag.-lits vend. 4 44 39 7 0,5 0,4 3,8 2,3 0,7 Perronipüeteid — Tickets d'entrée vendus 5 0 120 138 12 — — 0,6 5. Bong-ïm Üldarv — Trains-km . . . 341 296 3 704 3 583 681 175 155 1978 2 014 361 SelleBt reisironges — Dont trains de voyageurs .... 210 2 630 2 642 458 128 124 1507 1533 269 i. klirkaubaronges—Dont trains de march. rapides "Ï8 19 216 280 86 8 84 15 17 » kaubaronges — Dont trains de marchand. , . 92 50 737 594 168 32 25 265 242 60 : » tööronges — Dont trains ouvriers ...... 1 1 43 47 2 2 1 74 84 5 «Ig-fe» üldarv — Essieutc-km 12 089 9 052 127 621 108 167 24 517 7 746 6 563 86 785 79 926 15 565 eisIva te 3 553 8 458 44 564 43 215 7 348 2 023 1966 25 675 26187 4 301 n , ( £ «-" te-to» — Voitures à voyageurs . 61110 53 739 11264 Kau b 9136 5 599 83 057 64 952 17169 5 723 4 597 TTt™ V1 ' a.vag.-telg-Â:m — Wagons à marclmnä. 43,1 87,2 30,6 84,4 30,2 36,0 44,3 42,3 43,9 39,7 Aesfcm. telg. arv rong. — Moyen des essieux par train 24,7 24,4 23,3 35,0 40,6 39,4 33,4 35,9 ( AurureisirongeB — Trains de voyageurs . . 28,9 24,2 8,2 8,4 8,2 8,2 8,3 Sellest I Efektaironges — Trains électriques. . . . . 4,1 4,2 4,0 3,8 6,7 6,8 0,7 6,9 6,6 •Dont \ Moot.-ronges — Trains à moteur (benz.) . . 3,0 92,8 78,6 75,4 77,0 70,1 79,6 92,1 95,9 96,4 88,5 I Kaubaronges — Trains de marchand. . . . 59,0 60,3 9,1 64,8 93,7 74,0 73,1 61,7 9,4 35,7 214 s-..»™ A ^oronges — Trains de service ...... 593 521 554 485 597 206 229 217 216 a-eston. kaubar. bruto-kaal ffldveoBt—JPofcfr de tr, march. 210

Tab. 13. Valuuta ja väärtpaberite hinnad Tallinna börsil märtsis 1940. a. Cours du change à Tallinn en mars 1940.

Kõrgeim Madalaim märtsis 1940 martsia 1940 märtsis 1940 veebruaris 1940 1.1—31. III 1940 märtsis 1939

0. m. 0. m. 0. m. 0. m. 0. m. 0. m.

1. New-York, 100 $ (dollar) .... 417,00 423,00 417,00 423,00 417,00 423,00 417,00 423,00 417,00 423,00 384,81 391,81 2. London, 100 £ (Inglis n.) . . . 1725,00 1 700,00, 1721,74 1 667,17 1 725,43 1725,53 1811,00 1835,00 3. Berliin, 100 Saksa riigimarka . 167,50 170,50 167,50 170,50 167,50 170,50 167,50 170,50 167,50 170,50 154,60 156,80 4. Helsinki, 100 Soome marka . . 8,59 8,59 8,59 8,59 8,59 7,98 8,10 5. Paris, 100 Prantsuse franki . 9,70 9,55 9,68 9,40 9,70 9,67 10,20 10,40 6. Bruxelles, 100 Belgia belgat . . . 71,00 72,50 70,50 72,00 70,60 72,16 70,50 72,00 70,55 72,05 64,85 65,85 7. Zürich, 100 Helveetsia franki . 94,00 96,00 94,00 96,00 94,00 96,00 94,04 96,04 94,35 96,35 87,22 88,62 8. Milano, . 100 Itaalia liiri .... 21,25 21,75 21,00 21,50 21,12 21,62 21,25 21,75 21,21 21,71 20,27 20,62 9. Stockholm, 100 Rootsi krooni . . 99,50 100,50 99,50 100,50 99,50 100,50 99,50 100,50 99,50 100,50 93,40 94,60 10. Kjöbenhavn, 100 Taani krooni . . . 80,75 81,75 80,75 81,75 80,75 81,75 80,75 81,75 80,75 81,75 80,85 82,05 11. Oslo, 100 Norra krooni . . . 94,50 90,00 94,50 96,00 94,50 96,00 95,33 96,41 95,11 96,30 90,95 92,15 12. Amsterdam, 100 Hollandi kuldnat . 222,50 226,50 222,50 226,50 222,50 226,50 222,50 226,50 222,50 226,50 204,64 208,14 18. Biga, 100 Läti latti .... 77,75 79,50 77,75 79,50 77,75 79,50 77,72 79,44 77,66 79,31 71,40 72,50 14. Kaunas, 100 Leedu Utti .... 68,00 69,50 68,00 69,50| 68,00 69,50| 67,80 69,30 67,69 69,19 64,25 65,75 Tab. 15. Linnade rahvastik märtsis 1940. a. Mouvement de la population dans les villes en mars 1940. Sisseregistreeritud Enrealstrés Väljaregistreeritud—Rayés des listes Registreeritud Teise Korterist Registreeri tud elanike arv Sündi- korterisse välja- elanike arv 1. III 1940 Sisse- kolijaid Surnuid Välja- Teadma­ kolijaïd 1. IV 1940 Nombre de la popu- sõitnuid Décès sõitnuid ta kuhu Change­ Nombre de la popu- lation au 1. III 1940 sances Arrivés ment du Départs Inconnu ment du lation au 1. IV 1940 logement logement Kokku M. N. M. N. M. N. M. N. M. N. M. N. M. N. M. N. Kokku M. N.

137 856 60 369 77 487 52 60 721 670 1992 2 319 77 78 625 603 801 919 1347 1606 137 620 60 284 77 336 1649 761 888 1 5 4 18 16 1 3 8 10 1 18 16 1636 756 880 1897 878 1019 1 1 15 20 12 14 1 11 18 1 1 12 14 1907 881 1026 4 785 2 062 2 723 3 2 50 46 25 86 2 3 38 51 25 36 4 792 2 075 2 717 1319 626 693 1 6 6 3 7 1 5 3 3 7 1323 627 696 2 365 1084 1281 2 2 19 21 13 11 1 1 19 26 13 11 2 362 1085 1277 1666 794 872 1 4 4 6 5 1 1 6 5 1673 798 875 1225 551 674 1 12 13 0 4 1 1 15 19 6 4 1215 548 667 Kilingi-Nõmme . . 1596 691 905 1 1 7 4 17 14 6 5 1 17 14 1597 692 905 1963 920 1043 6 8 6 7 1 7 8 6 7 1961 918 1043 Kuressaare .... 4 835 2153 2 682 3 55 53 17 26 3 2 54 58 17 26 4 829 2151 2 678 1381 551 830 10 10 2 4 2 10 4 2 1381 547 834 1033 461 572 1 1 2 1 4 6 3 1 6 4 6 1023 455 568 2 644 1183 1461 2 1 28 15 12 15 3 5 10 1 12 15 2 669 1204 1465 Mõisaküla .... 2 349 1120 1229 1 2 11 13 14 10 1 7 15 1 12 9 2 355 1125 1230 23 865 10 047 13 818 7 3 65 59 163 233 13 16 67 81 15 17 177 245 23 764 10 010 13 754 Settest: N.-Jõesuu . 1616 611 1005 7 10 3 6 1 5 1 4 3 1628 611 1017 22 087 9 875 12 212 11 12 169 230 202 238 13 10 125 144 21 26 178 226 22 206 9 920 12 286 2 415 1042 1373 1 8 2 2 2 1 9 11 2 2 403 1040 1363 3486 1593 1893 2 4 7 10 14 18 4 4 20 18 1 1 14 18 3 461 1577 1884 Paldiski 719 344 375 4 5 3 3 1 33 31 11 3 3 650 304 346 4 638 2 211 2 427 3 4 29 36 15 22 1 1 31 37 15 22 4 640 2 211 2 429 Põltsamaa .... 3103 1332 1771 3 4 19 21 21 25 1 18 15 3 2 21 25 3111 1332 1779 21727 9 348 12 379 6 8 200 169 297 355 11 12 208 183 5 8 2Ö7 355 21689 9 336 12 353 10 393 4 417 5 976 3 3 56 62 88 104 4 7 71 70 2 5 89 101 10 360 4 398 5 962 Sindi 1904 848 1056 1 6 6 4 7 1 2 5 1 4 7 1907 852 1055 Suure-Jaani . . . 1132 450 682 1 4 1 1 4 1 1134 455 679 3 820 1845 1975 4 1 36 30 28 28 2 3 18 12 12 22 17 3 849 1859 1990 58 995 25186 33 809 20 22 236 263 636 856 32 42 293 343 197 234 725 942 58 220 24 831 33 389 3153 1388 1765 3 1 13 17 13 16 1 5 16 16 1 13 16 3148 1386 1762 3 314 1511 1803 2 1 30 30 13 18 2 1 25 25 1 3 13 18 3 320 1515 1805 10 378 4 621 5 757 7 4 71 55 69 83 6 15 39 49 71 86 10 401 4 652 5 749 Viljandi 12 863 5 420 7 443 5 4 64 59 110 125 6 6 95 124 7 Ü 110 125 12 748 5 381 7 367 6 622 3 020 3 602 — — 34 41 20 40 3 3 23 35 4 3 42 35 6 609 3 002 3 607 Kokku— Tatud 363 m 158 m 204 4*5 144 146 2008 1989 3845 4GGG 201 221 1909 2034 108G 1243 3294 4022 361 963 158 207 203 756

2 90 3 8 Î09 4 3 )43 a ÏS9 tlG

Sissetulnud teated abiellumusest, sündimusest ja suremusest % eelmise aasta sama aja arvudest. Mariages, naissances et décès enregistrés en % aux nombres correspondants de l'année précédente.

Jaan.— Jaan. Veebr. MärtB Aprili Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Märts

Abielusid 1940 . 87,5 75,1 140,0 98,6 Mariages 1939 . 09,1 99,0 96,5 105,5 182,4 87,5 92,6 105,3 113,5 108,0 85,2 99,1 98,2 Sünde 1940 . 08,0 104,7 94,6 98,8 Naissances 1939 . 97,6 96,3 106,6 102,8 99,6 100,3 99,5 94,6 103,9 98,5 101,6 96,4 100,3 Surmajuhte 1940 . 109,3 120,3 . 94,6 107,1 Décès 1989 . 108,2 101,0 108,7 83,9 92,9 109,8 101,4 109,6 105,0 113,5 102,4 102,6 106,8 211

Tah. 14. Riigipiirist ülesoitnute arv veebruaris ja märtsis 1940. a. Mouvement frontier en février et mars 1940. Märts—Mars Veebruar—Févr. Reisikaartidega — Cart.de voyage: Eesti Soome Sisepassidega — Passeports ordin. Eesti — Estoniens 3 475 3 448 2 514 2 531 Läti — Lettons 2 757 2 733 2161 2139 Välispassidega b) Piiripunktide järgi Passeports pour l'étranger D'après les cordons de la fre-niière Tallinn 71 34 40 12 x Valga 599 748 ) 434 406 Välispassidega a) Riikkondsnse järgi Narva 109 94 67 48 Passeport pour l'étranger D'après la sujétion Mõisaküla 4 1 1 Haapsalu Eesti — Estonie 407 332 235 172 Paldiski Ameerika Ühendr. —États-Unis 4 3 7 4 Irboska 1 1 1 1 Kuressaare (ka Ruhnu) .... Danzig — Dantzig Koikküla Helveetsia — Suisse . . . . 4 4 2 Kunda Hiina — Chine ...... Narva-Jõesuu Hispaania — Espagne . . . Piirivalvepunktid — D'après les Hollandi — Pays-Bas . . . 2 8 9 cordons de la garde-frontière 15 15 10 13 Inglise — Angleterre . . . . 7 9 12 Kokku — Total 798 8921) 551 480 Itaalia — Italie 10 9 4 Jaapan — Japon 6 5 3 Reisikaartidega — Cart. de voyage Kanada — Canada .... Tallinn ...... — — Kreeka — Grèce 1 Teised punktid — Leedu — Lithuanie .... 69 66 25 26 Kokku — Total L.-Slaavia — Yougoslavie . Sisepassidega — Passeports ordin. Läti — Lettonie 17 18 13 15 Tallinn Norra — Norvège 3 1 1 1 Valga 850 8462) 734 715 N.S.V.L. (Vene) — U.R.S.S. 103 92 106 104 Mõisaküla 105 108 96 Poola (endine) — Pologne . 4 1 2 Pärnu Prantsuse—France . . . . 10 7 6 7 Koikküla 5 37 8 21 Rumeenia — Roumanie . . 1 Mõniste 49 50 20 21 Rootsi — Suède 10 10 7 5 Kuressaare 126 311 102 102 Piirivalvepunktid 5 203 5 140 3 817 3 819 Soome — Finlande 11 7 9 7 Kokku — Total 6 232 6181 4 670 Taani — Danemark 3 1 2 5 Üldse — Qr. total y 030 7 073 5 226 5 150*) Türgi — Turquie 1 1 Ungari — Hongrie 1 1.1—31. III 1940 18 248 18 500 11218 11427 Muud riigid — Autres pays . . 1 2 Vastav kuu eelmisel aastal. . . 10 020 9 916 9 082 9 266 Riikkondsuseta—N'ayant aua. su]. 2 2 3 Eelmine kuu 1940. a 5 226 5150 5 992 6 277 1) Sellest Saksa ümberasustunuid Eesti kodan. — 4, Saksa — 4, kokku välispassidega 8. e) Sellest Saksa ümberasustunuid Eesti kodan. — 183. a) Sellest Saksa ümberasustunuid kokku märtsis — 191 isikut. 4) Ümberasustajaid Eestist—Saksa veebruarikuul s.a. ei olnud.

Tab. 29. a) Tööturg märtsis 1940. a. — Marché du travail en mars 1940.

x A. Töötute arv — Nombre des cMmeurs B. Töövõtjate arv •Kl ) Arvestusaasta 1. IV—31. III. Demandeurs « Mehed—Hommes Naised—Femmes Kokku — Total

•SS NI (25ft( öe

Jäi üle eelmisest kuust — Restés de mois précédent . 245 364 609 316 237 553 561 601 1162 781 627 1408 2 570 Registreeriti (I korda aastas1) — Enregistrés (I fois au­ tours de l'année) . 123 265 388 77 77 154 200 342 542 432 371 803 1345 Tulnud tagasi töölt — Rentrés du travail fourni . . . 226 148 374 999 723 1722 1225 871 2096 313 208 521 2 617 Väljalangemist registreeriti uuesti — Rayés enreg. de nouveau 122 37 39 76 71 127 198 80 81 161 359 Kokku—Total 1429 1076 1941 3 998 1606 1287 2893 6891 1 628 865 1493 2505 2 057 Paigutati tööle (I korda aastas ) — Placés (Ifois) 184 250 434 69 89 158 253 339 592 235 163 398 990 Paigutati tööle (teist või enam korda aastas1) — Placés (II et plus fois) 163 115 278 927 576 1503 1090 691 1781 258 170 428 2 209 Langes välja — Rayés de Ustes 159 285 444 62 128 190 221 413 634 340 282 622 1256 Kokku — Total 506 650 1156 1058 793 1851 1564 1443 3 007 833 615 1448 4455 Registreer. 31. III 1940— Enregistrés au 31. III 1940 122 215 337 371 283 654 493 498 991 773 672 1445 2 436 Sellest — Dont d'après les bourses: Tallinna linna tööbörs 31 123 154 18 55 73 49 178 227 376 339 715 942 Tartu „ , 30 33 30 33 315 248 563 596

b) Tööle paigutatud ja nimekirjast kustutatud M.—S. N.—-F. M.—E. N.—P. töötud — Chômeurs placés et rayés c) Vabade kohtade arv — Offres du travail. Tööle paigutatud — Plaœés pour l'occupation aux: eratöödele—travaux privés . 57 40 Vabu kohti 1. in 1940 — Places vac. au 1. III1940 2 926 23 avalikele töödele — travaux publics . . . . . 623 243 Tööpakkumiste arv — Nombre des offres. .... 1397 2 032 32 1378 Tööpakkumisi võetud tagasi — Offres retirées . . 607 23 talvistele töödele—trav. organisés p. assist. Rahuldatud tööjõunõudmiste arv — Offres satis­ Kokku — Total 712 1661 faites 1205 1994 Nimekirjast kustutatud — Rayés de listes . . . 444 190 Neist —f töötutega — par chômeurs 712 1661 Tööle paigutamata — Non placés 1110 1326 Dont: \ töövõtjatega—par demandeurs d'emploi 493 333 Neist—f töötuid—chômeurs . 337 654 Dont: \ töövõtjaid — demandeurs d'emploi . 773 672 Vabu kohti 1. IV1940 ~ Places vae. aul. IV1940 2 511 38 212

Tab. 24. Hulgimüügihinnad märtsis 1940. a. (hr). Prix de gros en mars 1940 (en 1er). ^^

Veebr

Toiduained, loomasööt ja lielnasecme—Denrées alimentaires, Kastilauad — Planches pour caisses d'embaU. ) 55,00 55,00 fourrage et semence de foin. Paberipuu — Bois de papeterie ") 6,13") 6,00ls) 1. Eukis — Seigle 17,00 17,00 Toepuu — Étancons p. mines " 8,50 8,50 2. Nisu—Froment 23,00 23,00 3. Oder, sööda — Orge 14,00 14,00 4. „ olle — „ pour Mère Metallid ~ Métaux. 5. Kaer, sööda — Avoine 78. Haud, sordi — Fer en espèces 37,00 37,00 6. Eukkijahu—Farine de seigle 18,63 18,63 79. „ latt — „ „ lingots 37,00 7. Kukkipüül — „ „ „ blutée 26,75 26,75 37,00 80. „ vits — Feraille 41,00 41,00 8. Nisupüül, kõrgem sort—Farine de from. blutée . . . 42,50 42,50 81. „ plekk — Tôle de fer 55,00 9. Kaerahelbed—Flocons d'avoine 0,31 0,32 50,50 10 1 82. „ „ tsingitud — Tôle de fer zinquée 69,00 69,00 10. Kartulid ), söögi — Pommes de terre ') 10 83. „ talad (T) — Sommiers en fer ... . 32,50 32,50 11. „ tööstuse— „ „ „ 3,38 ) 84. Teras, vedru — Acier à ressort 47,50 47,50 12. „ seemne — „ „ „ 5,13") 85. „ valu — Fonte 13. Kartulitärklis «Supérieur" —Fécule de pom. de terre 31,66 31,00 86. „ talla — Aimant 37,00 37,00 14. Herned — Pois 39,83 28,50 87. Inglistina — Ètain 10 1 0,13 650,00 650,00 15. Piim ), piimatööst., I valik — Lait ") pour industrie I s. 0,13 88. Seatina — Plomb 65,00 0,11 0,11 65,00 16. „ „ II „ — „ „ ., Us. 89. Vaskplekk, punane — Tôle de cuivre, rouge 230,00 230,00 17. ,, piimakaupl., I „ — „ „ laiter. I s. 0,14 0,14 90. „ valge — Tôle de cuivre, blanche. 0,12 200,00 200,00 18. „ „ II „ — „ „ „ Us. 0,12 91. Tsinkplekk — Tôle de zinc 113,50 113,50 19. VCi10) — Beurre1") 2,08 2,10 20. Juust10), šveitsi —Fromage10) 1,32 1,24 21. „ hollandi— „ Eüttcained, õlid ja nende saadused — Combustibles, huiles 22. Munad10), siseturu --Oew/«10) 1,20 1,20 et leur produits. 23. „ eksport — „ 1,30 1,30 24. Taimevõi—Margarine 100,00 100,00 92. Kivistisi, sepa — Houille 51,25 51,25 25. Sealiha — Viande de porc 1,05 1,00 93. „ auru—Houille 47,50 47,50 26. loomaliha — Viande de boeuf 0,57 0,55 94. Koks, gaasi — Coke de gaz 76,67 75,00 27. Peekonsead (60—72 kg rasked)10) — Porcs de bacon10) 1,06 1,04 95. Ktitteturvas — Tourbe 11,50 11,50 28. Heeringad, Soti Matties I s.— Harengs 45,33") 96. Põlevkivi I s. — Schiste comb. I s 9,00 9,00 II s.— 97. Põlevkivi kütteõli — Huile de chauff 58,00 58,00 „ Matfuls I s. — , 98. ,, raskeõli — Huile lourde 7,25 7,25 II s. — , 99. Nafta, vene — Naphte de U.R.S.S 23,50 23,50 „ Spent. — „ 100. „ ameerika — „ d'Amérique a.-s. „Kalandus",Matties—Harengs . 101. Mootornafta — Naphte pour moteur 0,115 0,115 „ „ Matfuls — 102. Diiselmootornafta — Naphte p. Diesel-moteur .... 0,115 0,115 35. Suhkur, peenike, saksa —Sucre, d'Allemagne . . 103. Petrooleum, vene — Pétrole de U.R.S.S. . . . 24,50 24,50 36. „ „ vene — „ de Ü.R.S.S.. . . 58,50aa) 59,00 104. „ ameerika — „ d'Amérique .... 37. „ „ poola — „ de Pologne . . . 105. Mootorpetrooleum — Pétrole p. moteur 0,16 0,16 38. „ „ inglise — „ d'Angleterre . . . 59,00 106. Bensiin, Bugi põlevkivitööstuse segabensiin 0,55 0,55 39. Siirup, kartuli — Sirop de pommes de terre .... 33,67 33,00 107. „ o.-ü. Kiviõli „Estolin" ühes teedemaks. 40. GHükoos — Glucose 33,67 33,00 Benzine 0,57 0,57 41. Tee, Orange Pekoe, Jaava — Thé 108. Bensiin, välismaa, I s. — Benzine, étrangère, I s. 0,59 0,59 109. Masinaõli, ameerika — Huile à graiss. d'Amer. . 42. „ „ „ Tseilon — „ 36,00 36,00 43. Kohvi, Mo, Santos — Café de Bio, Santos .... 110. „ poola — „ „ „ de Pologne 44. „ Kesk-Ameerika sordid — Café â'Am. centr. 111. Mootorõli — Huile pour moteur 75,00 68,00 45. Kakao, hollandi — Cacao, d'Hollande. 112. Autoõli — Hüüe pour automobile 118,50 103,16 46. „ eesti — „ du pays 2,00 2,00 113. Eaualakk — Laque 16,75 16,75 47. Hiis, Burma II — Riz 114. Katuselakk — Laque 10,25 10,25 48- Sool, lahtine, saksa — Sel, d'Allemagne 115. Kivitõrv — Goudron de houille 18,25 18,25 49. „ „ vene — „ de U.R.S.S 3,53 3,53 116. Puutõrv — Goudron de bois 21,00 21,00 50. „ „ hispaania — Sel d'Espagne 51. õlikoogid, linaseemne — Tourteau de graines de lin 15,88 15,88 52. Sojatangud — Tourteau de soya Väctisaincd — Engrais. 53. Nisukliid — Sons de froment 10,00 10,00 117. Superfosfaat, 18—20% — Superphosphate 7,13") 7,13") 54. Ristikheinaseeme — Graines de trèfle 175,00 220,00 118. Kaalisool, 40% — Sel de potasse 13,00 14,25 55. Timutiheinaseeme — Graines de fléole 120,00 119. Segafosfaat — Phosphate mixte Lina, Imasaadnscd, vill, riie, palier ja nahk — Lin, produits 120. Eesti fosforiit, 27% — Phosphor. du pays de lin, laine, tissus, papier et cuire. 121. Nitrofoska — Nitrophoska 25,50 10 10 122. Lubisalpeeter— Salpêtre de chaux 14,75 16,55 66. Lina ), Võru—Petserimaal, B, —Ä ) 1,08 1,99 123. Lubiammonsalpeeter — Cyananide calcigue .18,85 18,85 57. „ mujal Bestia, B, — „ 1,89 1,89 124. Väävelhapu ammoniaak, 30% — Sulfate d'ammoniaque 15,00 16,75 58. Takud10), „Codilla" I s. — Ètoupe10), de Godilla, I s. 1,33 1,34 59. „ „ Ils.— „ „ „ Ils. 1,23 1,24 60. „ ehituse — „ „ construct. . . 1,12 Muud kaubad — Autres produits. 61. Linaseeme, õli tootmiseks — Graines de lin pour l'huile 62. „ külvi — Graines de lin pour semences . . 125. Telliskivid, I B:—Briques ) 42,00 42,00 63. Linaseemneôli — Huile d'Olive 85,50 85,50 126. Silikaatkivid — Briques 8) 37,50 37,50 10 1 10 64. Lambavill ), I s. — Laine "), I s ) 7,50 ) 7,50") 127. Tsement, tünnides — Piment ") -ao 65. „ II s.— „ II s ) 6,6010) 6,ö010) 128. , paberkottides — Piment 2,70 ) 2,70a0) 66. Puuvillaneriie, Bjas — Cotonnade ...... ) 0,66 0,66 129. Lubi — Chaux11) 2,20 2,20 67. „ Mtkal— ) 0,54 0,54 130. Kriit, toores — Craie brute 68. Paber, rotatsiooni — Papier roule 23,20 23,20 131. „ pestud — „ lavée 5,20 5,25 69. Tallanahk, Eesti nahast — Cuir de semelles, du pays ) 3,65 3,28 132. Kips, jahvatatud — Plâtre moulu . 70. „ Ameer, nahast I s. — Cuirdesemel. d'Am. Is. ) 3,93 3,74 133. „ krohvimise — Plâtre pour ouvrage en strie. . . ') 41,00 41,00 ') 0,63 0,63 10 1 134. Tsinkvalge, välismaa — Blanc de zinc, étrang. . . . 1 McteamatcrjaM ) — Bois "). 135. Tinavalge, „ — Blanc de plomb, étrang. . . ').1,27«) 1.28» ) 71. Palgid, kuusk ja mänd — Poutres de sapin et de pin 17,50 17,17 136. Ooker, välismaa — Ocre, étrang. ') 0,20 0,20 72. Prussid — Èquarries 36,00 36,00 137. Nigrosiin, veessulav, välismaa — Nigrosine, fondante :) _ 73. Plangud ja lauad (25%), kuuse u/s.—Planches et 138. Värnits— Vernis 85,50 madriers, sapin ) 38,67 38,00 139. Pesusooda — Soude 85,50 11,75 74. Plangud ja lauad (25%), männi u/s. — Planches et 140. Seebikivi — Pierre de savon ...... 37,25 37,25 pin ...... 5) 37,67 37,00 141. Tuletikud — Allumettes ') 125,00 125,00 Hinnad on antud ühe kvintaali (100 kg) kohta, peäle märgitute —Les prix sont indiqués par 100 kg eaxl. les cas marqués ci-après. x) liiter — U, l) kg, 3) tünn (170 kg) —baril, *) meeter —m, s) tihumeeter — thm, ') ruummeeter — m8, ') 1 000 kg, ") tuhat tk. — miile, •)5 000 toosi — 5 000 boîtes, 10) vastavate hindade noteerimiskomisjonide andmeil — D'après les notations des prix correspondants, u) fr. Tam­ salu, ") raudteejaamades, ") sulfaat, u) Ameerika — d'Amérique, ") «Varajane kollane", 18) piirituse — pour alcool, ") Norra, 18) kottides, fr. vene piir, «) ühes riikliku juurdemaksuga, 80) 100 kg, ») kodumaa— du pays, 2a) päritolu teadmata. 213

W»»ON«l»lÄO«lWlO!BtHN ÇON usaogo to «©OOM «- IMiSMOdOriN©» o©THN(Ncousust-

O* N M O IN O» (NI lu O N K» TH tO TU (NI O sousc-oeOrHoaeot- OOT»MN*»10I01>HOT(IOO8

cc s CD H to Q IN as US us o to IA Tri «O tH (M o «THcOOOTUrHOOleOO O» O TU IM (M «O Tu US t> O « TU «O O (NI 00 oo «o o» o te S TH S to S S? r4 T-l "" rH rH H N "* i-l rH rH us_j©coe

G ê oeicoœNMtsioiat-orato^M "õ SSSSSgagsoooooow «s MT»U!«>HONO «OOTHOS(SI«ft(N|lOTHOOO>rHeDO(N 8 US CS O! OJ ri t-T* © OO ri »• ri ri ri ri rH rH rH 00 OOCDOSOePuSTHriCD** TM 5b >i mqraas^acE S H CJririrH

F* I U»03eOOONOOCOU3USt»aseOCOTHCN 5S 53 S SE SB «° °° ° °° ** •** •S ©OSOCSTKUSONOI •8 §3 OJOOOTtlt-OJTrloquSTKOOSrHSOOCNI OOtOO)01DmTHrHCO"< g US 00 O rH rH TU TJH t- 00 •5 . E ;œqui3AO£i 5Si rH (M rH rH rH .g 5 TJtT* *• CO OS 00 M 00 OS US US I> «S OS tD-* (N «g 03 tOOOOgcDOOO OOM M t o> o a> os TU t- o os oo ^ ©«TU OC OS •* C- N "IK (M us TU 1> OS 05 «O O (M 00 00 CD OS O S» US ,fl ri s© 53 ïï g Td 00 O Os rH (M TU «O 00 13 Ä*7 » iaqoo^î[o _ *•*»*« rH T-« rH rH rH rH rH rH ** F* 03 ri »« IN ri rlHrtH «j II S^ "-SCO TrlOOOSOOINSr-OSUSUSrHäDOSCOTijeXI CONCOODOPcOOOOOOSÏ 00 00 TH t- N "* (M US TU t- O» 05 to O CM 00 00 CD 03 O SS us •* rH to *•« BO OS ^ aoqina'jdes HWHriHi S T-t 03

HTÕ5«Boococo(Ni««oo>oiotoï»TH toTHoa S CONUSODTJCOÕOTHOO»*g* tes MS S» »s o> us co us us ri o to i> ©T* 00 00 TU 00 N TÜ rH VO TU «O O» O «O O (M 00 00 «5 O) © «S iû rt< Q «S wm T* 7 ©os a» g TK 00 CO O ON TU CD00 a -j M»« H >•< rH rH rH rH r-H rH rH »• »•< Õ1HM »« I T-C » H « ririri ^ 03 ei, «S Js4 | w A Mososose

TH «P 00 OC0mi0«91IONIOHI9OHOC0MI A tOIMrilfiAeDOOOeOTjl >* •2 g» g ' Tm-NOOTBOC-O agi «! «*î 0000Trl|>Se0»>O ** OOtO««U»USTrlOUSO O M THoOOOtOOrHTKCOoO si* ÖT* HMHHHH rH IH cSIrHT^i^ i -

oo

(M

5(^raraHi~=ft! H fi Ck B >3 en M EH

00C-T«OI>t-0> COONO . (MN00uarHinuSUSC"COOirHrHt~tOTiU>rHU5001>tO , USMOOSOOOedeOtDUSTH . TtföaMUSi (/) TK-J U5«5 OS rH rH gJOSUSÇJ CD O TH •* OS «O ,£ rH QQ" rH rH ^ rH rH rH CM OS •>*

OtOrHOSOOOO Ov|©JOSU3T>.rHOMU303U3vOUSl>MOirHHI>tOTHt.rHT|(COI>tO , US(?3tOOSCOO(NCOOUSTH , THCSCSUSI s ri HH Hrl WNOMNW p NUSCOCQ^JrH -fOJUSt-CsOSOOTHTHOOCO ^ O0 »" niNrjîOiaOlHgJlONO rlriH"rti rH r^. rH Cs rH I ^ on V. « #oo s OXMOSNtOrHOOiO MiraiOlOt-eOOSrHrHt-«OTi(J>.rHT|l(SSl>tO,US(>IOSUSOSUS(SaoOTKinTrt .TdOSOSOSrH 2 "3 O3USI>O000«DU3TH 00 CO oo rH gTr-l H j^rH rH rH M « M (M M PS (M US US tO rH gjrH (M OJ rH rH ^rH SO g

CdlKlOOOtOOSuS (O^Mœa^MHOriNOONCOOlHrlîOCOlSIOiOOlSlSlOMmMHïlMrilOriMffilOOai^OTltOlO Tjt œ«US TU (N ^rH 00-C0USOTU5OI>«THr>Tll ^J rH H H jJ^-^^H M M « « H"« ^'US O U) ri ^O "O O ri H ri 0"w"ia TS «^ rH T-l rH ri ri rH rH " ri ri , _ o © eo OS © 1> OS US US US OS t-Osr-ri to OS OO «QCS (M CO C5N«TH ricoususeoHoOriri i>r-THsqoo TU r-i ©«© s «J. T TH ri 00 T* (M ri ri 00 TU CO «5 © «O TH OS 03 CO r^ ri ri ri rH ri ri « OS oq

(M 10 i "9 'Si te O S ' 8 -i ' ti. ti ta a "B a J3 ta. <5 .-9 a 214

Tab. 26. Turuhinnad märtsis 1940. a. — Prix de détail m mars 1940. Tallinn

tss •s<» t>H

Hinnad sentides — Prix en

1. Sealiha, seaviisi ostes — Viande de porc . . ; . kg 104 101 78 101 100 106 97 2. „ keeduliha — Viande de porc II s. ... 113 120 85 108 113 109 93 111 3. „ praeliha — Viande de porc I s 123 130 100 115 120 121 105 124 4. Seapekk — Lard 129 130 100 120 130 135 120 135 5 Loomaliha, supiliha — Viande de boeuf II s. . . 71 75 70 50 60 61 58 60 6. „ praeliha — Viande de boeuf I s. 101 105 90 68 70 70 70 70 7. VaBikaliha, esim. veer. — Viande de veau II s. . 19 80 60 48 61 57 55 54 8. „ tag. veer. — Viande de veau I s. . . 89 90 66 54 68 65 60 60 9. Lambaliha, esim. veer. — Viande de moût. II s. 06 100 73 70 70 79 85 10. „ tag. veer. — Viande de moût. I s. . . 106 110 84 SO 80 88 95 11. Scarasv, sulatam. — Graisse de porc 139 130 95 120 133 144 125 138 12. „ sulatatud — Saindoux 175 170 130 180 110 166 18. Loomarasv sulatam. — Graisse d. boeuf, n. fond. 75 70 65 70 65 75 ä 14. „ sulatatud — Graisse de boeuf, fondue 100 90 85 80 85 120 i-* 15. Teevorst — Saucisson 140 140 130 110 120 120 120 110 16. Sinlc — Jambon 225 225 225 180 180 220 170 " 17. Räimed, värsked — Ablettes frais 75 45 31 40 67 42 '60 18. Kilud, „ — Esprots frais 68 26 19. Haugid, „ — Brochas frais 100 99 56 100 100 83 85 20. Ahvenad, „ — Perches fraîcltes 56 44 48 53 43 45 42 f{ 21. Särjed, „ —Gardons frais 40 25 35 22. Räimed, soolatud — Ablettes salées 30 30 30 '45 28 25 35 23. Kilud, „ — Esprots salés 120 110 90 SO 75 24. Heeringad, „ —Harengs salés 100 100 55 75 78 90 75 70 26. Kilud toosides—Esprots en boîtes toos1) 55 50 43 55 45 50 55 50 58 26. Rukis—Seigle 10 kg 208) 20») 19») 160 170 150 163 164 178 27. Nisu— Froment 25") 25") 238) 210 215 190 208 210 220 28. Oder—Orge 18") 188) 17») 129 155 120 145 150 170 128 29. Kaer •— Avoine 155 129 1251 158 100 133 133 114 130 30. Rukkijahu—Farine de seigle 184i) 1841) m ) 208) 185 188 185 190 189 181 190 31. Sepikujahu—Farine de froment 2657) 265") 2651) 338) 280 270 250 280 275 318) 270 32. Nisupüül, sõre —Farine de froment blutée . . . 46 46 46 50 48 83. Odrajahu, inimtoiduks — Farine d'orge {pour alim.) 10 kg 328) 328) 348) 280 30») 220 280 280 270 268) 280 34. Odratangud suurveskite — Gruau d'orge .... kg 40 40 40 33 27 28 28 28 40 32 35. Kruubid, suurveskite — Orge perlé 40 40 40 35 27 31 32 50 35 86. Rukkileib — Pain de seigle 21 21 21 20 19,5 20 19 19 19 19 19,5 19 £ I 37. Peenleib — Pain demi-blanc de seigle 38 38 38 35 39,5 30 32 33 30 32 35,5 30 3{| 88. Sepik — Pain de froment 35 35 38 35 40 30 30 36 35 30 35 I 39. Naelasai — Pain blanc 45 45 45 50 50 45 44 45 55 50 * 40. Rõõskpiim, lahtine, II valik ~ lait frais .... 15 15 12 11 13 13 11 'l3 13 14 12 41. Vahukoor, lahtine — Crème fraîche 120 120 110 110 120 115 120 120 100 42. Hapukoor — Crème aigre kg 125 120 110 110 110 118 120 115 115') 120 1001) 100 43. Kohupiim — Caillebotte 50 35 40 40 45 30 35 35 35 44 30 44. Lauavoi — Beurre de table 215 215 205 220 221 215 220 215 220 221 215 215 45. Köögivõi — Beurre de cuisine 205 205 182 190 210 205 200 194 200 208 200 205 46. TaimevÕi — Margarine 90 125 47. Kanamunad—Oeufs de poule paar*) 21 18,6 13 18 19 23 16 16 20 17 17 19 19 * 48. Kartulid — Pommes de terre 10 kg 73 05 52 68) 00 51 63 43 82 78 73 65 49. Porgandid — Carottes kg 30 25 20 30 30 80 25 30 50 30 25 28 50. Peedid — Betteraves 30 30 15 20 30 18 30 50 30 25 28 51. Kaalikad — Navets . 25 25 15 25 15 25 15 25 30 25 25 23 20 52. Herned — Pois secs 50 40 35 36 35 43 35 30 40 50 38 30 45 53. Oad —Fèves sèches 40 40 85 35 40 251) 231) 25 36 80 45') 30 35 35 35 434) 35 54. Kapsad, hapud — Choucroute 40 35 25 40 55. „ värBked — Choux frais 35 35 35 40 30 50 45 40 35 56. Sibulad—Oignons 30 30 80 35 35 40 30 30 45 30 25 30 65 85 75 î 57. Riis — Riz 50 75 58. Manna — Manne 50 50 50 45 49 50 50 48 50 45 50 45 10 75 15 59. Makaronid — Macaronis 70 70 32 76 80 10 80 85 75 85 76 60. Kartulijahu —Fécule de pommes de terre .... 38 38 35 35 38 38 40 40 38 35 39 40 41 62 62 61. Suhkur, peenike — Sucre en poudre 60 60 170 62 63 62 62 62 63 63 63 200 200 170 175 180 175 190 200 170 188 200 62. Mesi, vurri — Miel 6 68. Köögisool — Sel de cuisine 5,5 5,5 6 5 6 6 5 5,5 64. Viljakohv, siguritega, lahtine — Café de grains . 50 50 50 60 75 55 60 80 60 65 60 65. Sigurid, kuival, praad-ta — Chicorée non torréfiée 40 35 30 45 43 40 66. Pesuseep — Savon 75 70 50 10 13 15 80 88 90 65 85 67. Petrooleum — Pétrole 23') 23') 24') 24') 23') 23') 26 23') 23') 23') 28 23') , 68. Tuletikud — Allumettes pakk») 28 28 28 28 28 26 28 28 28 30 28 28 28 > 69. Ristikhein — Trèfle lOOfcff 010 800 768 725 1150 900 1038 1062 1100 70. Timutihein—JWofe 902 880 550 760 700 1085 850 975 71. Aasahein — Autres herbages 715 670 490 625 508 625 950 650 825 850 72. Luhahein— Foin des prés 490 370 427 700 — 550 650 73. Soohein ~ Foin des marais . . 550 858 400 080 600 74. Rukkipõhk — PaiUe de seigle 350 350 370 250 300 395 - 325 — 75. Kaerapohk — „ d'avoine 76. Odrapõhk ~ „ d'orge . , . . 77. Kasepuud —Bois de bouleau ...... 1045 1032 845 650 1200 720 650 690 750 985 78. Männipuud — „ „ pin 704 692 563 500 566 545 550 588 714 79. Kuusepuud— „ „ sapin 704 692 563 500 566 570 480 550 525 80. Ktitteturvas — Tourbe ...... 388 388 368 — — Marku's: Kursiiviga —kaupluste jaemüügihinnad — Chiffres en italique désignent Us prix en magasins et boutiques. 1) —boite, ») — paire, ') — paquet, «) — »,«) ~ I valik, •) — kg, ') — kotiviisi, •) ~ kg hind kg-vtisi ostes. 215

WOH-ütOCOOOiCieOeMOseOeOeM •* CQiOCMCOrHTtlCOTtieO to e$ CO CO CM g}U9p}O0B Sdp 9J,(flU0£[ AIB 9!>Bn^9miQQ0I

t> «S H* O «lOOOOKSOONOltS totoio^caorttoeotOr-TrrTcTin THw^eo-^^itocoeocococoMiiueoTHeoco-MicoTHCM •tfeocoeoeMcoeocMcoeocOTtumo'i 3*5 M -^oo io xo eo eo io •* c^o CM «s •*,« eo eo =»•"*„ OO t- CM 00 u « iC oo •* HÎ e» oî t> o M io" T-T •* TJT oo i> •* in oo eo" of wi" eo OI IM CM CM CM OI CM OI CM CM N I M Si

"> i> ess en oo eo os •* •* «o i> CM t-c» t~ C «5 tH to H"O"eo CM TH t>COt> TJT© 04" Tfl^co^eoeoeoeocoeo-tfTHiftco sg cotointoeotocn^cMe»i3sinrHr-iinio ese» to eo eo CM l> •* OS rH -* co to eo CM -^ q» OHO (JSL 0001) t0!>CfrHt0OrHOOCMI>Tr?O^rH0ÔNrHbrtO^cid - I>>n00rHCM-*e0l0OC0CftCl-ltJI00t0 tf oo <£ us" e» oo" oo in oo CM cõ* d •* us sj,suano $ap s JUOQ; eo CM rH >* r-l r-l t-l tH IOINTHHHHHH tH tHiOrH CM-<*I CMeO'dleO rH (•*¥ 000 X) (W 000 T) NIXHOHCOTlIHOOOt-t-OCKO ^"oTin CM o of riTto'o'eo eo tö*TH to iHtocir-ieoio eocoinco tn {xq 000X) Bnnnnspin ttSpsd atpJtejQQi S coco eo coi> io c» i (0001) 'uinof O t— rH t— 00 £*• 05 IO i."- »•«# »ij w ^n v^ w* i—i wj r—i »*.j «•* WJ w»i i. N(OOKOO«HHM»rtOCOHOOKlHHOCOM< J2 *e»o?oo~eocMHÎ^<»if5c>îeoo6"coo jfMXMWji np 89X1193 d t- -* rH CM O CO « •<* eo •* CM •* CM IO CO rH Tjl rt S~. "*toMieooioHootoioto to (000 T) Ajrepin 2 rH tH eo rH 6pIpM4QQl OWIQQI cnoiior-cMrH-efltotiirHtoose» Moeaornoo S la SS^fi^S' I I

°" » ^CM tO CO ^CM N IO rH to 00c»I>eo ' loV'M^çoooVœ'ooTfcîoelœ'geoHiûM fc gof i>oo to tooio to eooeo"-* t£ 001 ==0*6 1 II 'I kooouooaiooaooriOioroaiooooiH S3J9PUT 'OOTdC»00lM"*I>C0'*Hlc»C0CMr--*HC!SiHO5lOtH CM o «o eo CM •* co to co rH oo eo CM m « w .COCOC-ltOrHJ. I _|_IH | HHCO | H | rH >> CM •«*< CO (M S 'g 4-rH 4.CM tHCOe» J, CM 104. eo _L CM + 1

2 i to rH •* to o eo vrt 10 O in CO 1>. it3 cn ~3 t- IO CM CM OOO O rH en 1-H 00 O-* to 0*61 III 'I M ' eoocMoiiootH^eMosifli eo sosn!}8rti9ai

lOOOifl-^CäHmiDW r^ri^O N « N N CO rt « «OH1* °i g^J> tO ^^CO rH O iO CO CS O tD 10 £; MCMI-TO eo to io es i>tdcoci'in eo to 001= ••OfQlWl 3rfNMoo"odo"Ha"odMoV«ffl''»m"Hi>o' ™vooosoooooaoooo s^apni goOOa)0)OOOO»OOHOO0101OOOCSH WrH rt rtHHriri H rHrH

00 e» to eo » CM >o Htoiool-tHiraeocowrirHrHrHCMej) rd o eo r- I xx SMca^-eoeocxiocoeoMiosocM"* 01 OI 4_CM | + ^ HiH riCJlOl J.H I GMOOCM tOCOrH + 1 ++'++^^+'|+++|+ +++ ' +r

T*rHlOeOJ>CMC»O0rH00 CM OI COG0tD00**C»CSO3 OI rH OOOXOWNMr-HtDOOOœt-t-meOlONiOOOO S SH tOCOCMtOtD00t«CMC»r-le!StOI>CvT of ex in "i corH'*»>cocoio-TtfeoK3rHfr-"tfeoi>iQtootocooeM fi: jo r-tC0. H o CCOM CrMH teoo Oi> rHCM «e5o t >0 0Ol 10O t o 1903 e n M IO easn^sinaaj, IflMHrKOlSriNH HCOCOrHCMrHeOCM CO rH oiois^iHMJOMr-^rHHCä "* en oo e j> ï> m to to io r-i oo M* H w us e» COHCSH 1 w uu 1- w w wj 1 pntmjppsi r-l CO i-t r-l I r-l r-l eo to CO rH CM CM ^sosn^epiaoi MO«5t»«C(IMOO>t»H»MCS <* W COt-HCMiarHrHCOOOOUÎ CO 3 15 pmnaqsv 9SSn!}Sp99X tocMentotoo^t-ioeoooocoiaooeooooocorH^sHcM ÜB IO -*«5ioc»eoto-*^toiootoioco C000«OC0CMI>O^l>CBCMOr-lOinC0J>-l0a3HC0 y* CM r-cocsTjioooorHOtoincnioto 0*61 II "X rH O M< O CO CO »« •"* CO US © t> rH CO I> IO to CJ5 to »> H rH fc» •<* COOeOCMtOOSrHincJSOiO CO W CM H CM to CM H CM H r|MWHMHl»i-l Mri Ifl e» eoan^spigox iH ^i eo 00tO-«rHtO"*j>lOlOl>OC»I>C0 o^ex ni 'x H)05MMlfliHHrHh.e]lft ^it s9sudsx}U9,p •$• AXB 9^QA9!$g[

:Stj 52 •a-s§ Illlfllp sii-ils s« rHÖM M ag fc* >-'tf g äÖH*.g 216

PHritusmonopol märtsis 1940. a. — Ventes d'alcool en mars 194/0.

Müük 1 000 liitrites (100%). Ventes en 1000 litres (calculé en esprit du vin). Joogiks — Pour consommation 224,2 271,3 +21,0 Sellest viin—Dont eau-de-vie 203,7 249,8 +22,6 Eriotstarveteks— Pour les besoins spéciaux 70,6 62,2 —11,9 Denaturaat— Esprit du vin dénaturé 43,3 36,6 —15,5 Väljaveoks — Pour Veseportation 1,6 fiokku — Total 339,? 3Ï0.1 +8,9

MUüglviliirtus 1 000 kr. Valeur des ventes (en 1000 kr). Üldse— Total 1551,3 I 3056,3 | +33,6 Sellest joogiks — Dont pour consommation 1397,5 I 1880,0 | +34,5

Tab. 33. Nakkushaigused veebruaris 1940. a. Maladies contagieuses en février 1940. § .13 § •i •S 1 -a j ï 1 I g, P. i 1 a .a i f-g 1 ! i 1 1 1 1 f 1 .a 1 Üts 1 1 1 1 1 î S g i 1 S !«• H 1 H 1 A 3* PH OS Linnad — VÜUs 29 3 6 334 3 8 45 3 55 35 13 410 Tallinn .... 1 27 3 11 20 1 5 72 Antsla .... 1 1 Haapsalu . . . 1 4 Jõgeva .... 4 Jõhvi .... 3 3 Kallaste . . . Keila 2 Kü.-Nõmme . 5 Kunda .... Kuressaare . . 1 Kärdla .... Mustla .... 1 Mustvee . . . 2 Mõisaküla . . Narva .... 1 12 Sel.: N.-Jõesuu Nõmme . . . 36 49 Paide .... Paldiski . . . 2 Põltsamaa. . . Pärnu .... 10 Eakvere . . . 1 2 3 1 18 Sindi 1 S.- Jaani . . . 2 Tapa 5 Tartu .... 71 Tõrva . . . . 7 _. — 7 Türi Valga .... 1 99 Vüjandi . . . 2

Maad—Arrond. — — U 19 — — 3 4T3 9 — — 94 — 6 58 ï - 30 T63 Viru 6 53 Järva. .... 1 5 7 1 2 16 Harju .... 1 5 1 17 1 14 10 7 56 Xääne .... 3 2 3 12 1 21 Saare . . . . 1 1 1 3 Pärnu .... 18 1 201 8 4 2 6 1 241 Vüjandi ... 1 5 1 4 3 14 Tartu . .•.:.. . 9 — 5 123 20 2 13 1 174 2 1 83 Valga , . . . 1 1 75 3 Võru ... . . 1£ — 2 41 19 6 1 87 Petseri . • . C 2 6 1* Kokko — Total 102 t _ 35 69fi 1 3 11 139 S 113 33 _ llï» 3 32

Eedaktor A. Tooms — Bédacteur A. Tooms TÄHTSAMAD ARTIKLID JA ÜLEVAATED „EESTI STATISTIKAS". RAHVASTIK. ÕNNETUSE» JA KURITEGEVUS. Ülepiiriliiklus 1939.a Nr. 220(3), lk. 148—151 Tööstustööliste'tööõnnetused 1938 . .. Nr. 217(12), lk. 641—651 Sündimus, suremus, abiellumus ja rahvas- Politseiliselt registreeritud süü- tikuarv 1939.a » 220(3), „ 147 tegevus 1938. a Nr. 212(7)—218(8), „ 402—411 Abiellumus, sündimus, suremus ja rah­ Liiklusõnnetused. 1938. a . Nr. 209(4), „ 203—212 vastiku iive 1938. a » 218(1), „ 8— 44 Tulekahjud 1938. a , 209(4), „ 198—203 Linnade rahvastik 1938. a », 214(9), „ 482—485 Põllutööliste tööõnnetused 1937. a. . . . „ 206(1), „ 23— 27 Andmeid eestlaste andekusest ...... „ 206(1), „ 1— 7 Kurjategijad 1936—37. a. . . . Nr. 200(7)—201(8), „ 866—374 Väljaränd 1937. a „ 196(3), „ 135—138 Kohtute tegevus 1932—36. a Nr. 194(1), „ 1— 16 Abielulahutused . . . . „ 186(5), „ 225—230 Enesetapped 1933. a...... Nr. 152(7)—153(8), „ 380—382 Kirjaoskus ja haridus Eestis ..... „ 183(2), „ 49— 57 Rahvastiku iive » 182(1), „ 1— 5 Suremus „ 181(12), „ 609—625 Sündimus . . „ 179(10), „ 485—498 TÖÖSTUS. Laste arv naistel „ 180(11), „ 557—569 Toodang ja tööjõud suurtööstuses 1934. a. Nr. 171(3), lk. 84—100 Abiellumus 178(9), „ 433—441 Kesk*, väiketööstus ja käsitöö osatäht* Rahvastiku leibkondlik Koostis . Kr. 176(7)--177(8), „ 349—369 sus tööstuses , 144(11), „ 580—581 Ühiskondlikud kihid Nr. 175(6), „ 285—302 Rahvastik töötajana ja tarbijana . . . „ 174(5), „ 221—253 Rahvastiku demograafiline koostis . . . „ 173(4), „ 176—196 Aaustamistihedus ja rahvaarvu muutu­ VÄLISKAUBANDUS. mine Eestis i> 173(4), „ 169—176 Eesti suremustabelid ...... „ 170(1), „ 1— 6 Tollimaks ja väliskaubandus tollitariifide Vigastused 1. III 1934 rahval, andmeil „ 169(12), „ 646—649 kohaselt 1938.a...... Nr. 220(3), lk. 108—121 Rahvastiku elukohavahetus 1922. ja Rahvusvaheline maksebilanss 166(9), „ 421—426 1937. a. . . Nr. 200(7)—201(8), „ 846—352 1984. a. vahel Kaubanduselepiugute mõju sisseveole . Mr. 115(6), „ 393—404 Rahvused Eestis . . , . . . .Mr. 164(7)--165(8), „ 353—361

HARIDUS. Alg- ja keskkoolid ning gümnaasiumid Nr. 217(12), lk. Ö15—641 TRANSPORT JA SIDE. Avalikud raamatukogud 1937/38. a. Nr. 212(7)-•213(8), „ 412—415 Tartu Ülikool 1938. a...... „ 212(7)--213(8), „ 391—401 Autobuseliinid 1938/39. a .Nr. 218(1), lk. 44— 47 Kooliraamatukogud 1937/38. õ/a. ... Nr. 209(4), „ 173—178 Raudteede tegevus 1938/39. a „ 216(11), „ 558—588 öppeasutised Eestis 1936/37. õ/a. . . . „ 198(5), „ 240—254 Post, telegraaf, telefon ja raadio Kirjastus ja ajakirjandus 1936. a. . . . „ 104(1), „ 16— 24 1938/39. a. „ 215(10), „ 500—538 Väljaspool kodu elavate õpilaste elu­ Tallinna lennujaama tegevus tingimused Tallinnas ...... „ 190(9), 485—489 1938.a. . . . • Nr. 212(7)—213(8), „ 874—376 Lasteaiad 1935/36. a. „ 186(5), 217—222 Valis- ja rannasõlt ning kauba- Täienduskoolid 1935/36. Õ/a „ 185(4), 187—194 ja reisijatevedu 1938. a , 212(7)—213(8), „ 858—«73 Õpperuumid alg- ja keskkooles 1935/36. a. „ 182(1), 18— 32 Mootorsõidukite liiklemine üle piiri õpilaste edasijõudmine alg- ja keskkooles „ 172(3), 149—160 1938. a .Nr. 209(4), „ 179—180 Tartu üliõpilaskonna majanduslik seisund Mootorsõidukid 1.11939 „ 208(3), „ 156—161 1932/33. õ/a . . Nr. 164(7)- •165(8), 841—353 Jalgrataste arv 1938. a. „ 207(2), „ 74— 76 Tallinna Tehnikum Nr. 163(6), 305—306 õnnetused laevadega Eesti vetes 1937. a. „ 204(11), „ 580 Tavakeel ja võõrkeelte oskus . . . . 162(5), 229—233 Kaubalaevastik 1.11988 „ 204(11), „ 575—579 Õpilaste ühiseluruurald maa-algkooles 143(10), 523—528 Siseveeteed 1937. a...... „ 197(4), „ 164—169 Ühingud vaimse kultuuri alal 1930. a. 137(4), 189—198 Alg- ja keskkoolide majad ja maad . 127(6), 355—S68 KINDLUSTUS. TÖÖ JA PALGA». Kindlustusseltsid 1938.a. .Nr. 219(2), lk. 57—76 Tööstustööliste tööõnnetused 1938 . . . Nr. 217(12), lk. 641—651 Tööstustööliste haiguskindlustus 1937. •«. „ 206(1), „ 28— 43 Töötülid ja streigid 1938. a. „ 209(4), „ 183—183 Pensionid 1.-IHJ36 „ 179(10), „ 498—507 Raudteelaste tööõnnetused 1937/38. a...... Nr. 200(7)—201(8), „ 391—395 Töökaitse 1934—37. a „ 200(7)—201(8), „ 321—333 Tööpäeva pikkus tööstuses 1933—37. a. Nr. 199(6), „ 299—305 KREDRT JA KAPITAL. Palgaolud tööstuses 1937. a „ 198(5), „ 217—239 Pandimajad 1938. «..•..".. Nr. 212(7)—213(8), lk. 886—390 Riigi- ja omavalitsusteenijate haiguskind­ Era- ja tähtsamate ühfspankade lustus „ 103(3), „ 129—134 tulud ja kulud 1938. a. . . . „ 212(7)—213(8), „ 377—386 Majateenijate töö- ja palgaolud .... „ 180(11), , 593—598 Rahvusvaheline makaehilanss 1937. a. Nr. 200(7)—201(8),, 346—852

••' BÜDŽETIUURIMUS. Tööstustööliste kehakattekulud . ... Nr. 220(3), lk. 105—108 RAHANDUS. Tööstustööliste ja riigi- ning omavalitsus­ Vallavalitsuste tulud ja kulud 1937/38. tn.-a. Nr. 220(3), lk. 122—136 ametnike ja -teenijate toltlusolud ". . „ 219(2), 77—95 Linnade ja alevite tulud ja kulud ' Põlevkivitööstuse tööliste leibkoh- 1937/38. a. . . „ 217(12), „ 601—815 dade büdžetid ... Nr. 212(7)—218(8), 853—358 Maavalitsuste tulud ja kulud 1936/37. a. „ 199(6), „ 273—288 Üksikult elavate palg. büdžetid „ 212(7)—213(8), 347—353 Põllutööliste leibkondade büdžetid „ 212(7)—213(8), 341—348 Tööstustööliste leibkondade büdžetid . . Nr. 208(3), 119—146 Büdžetiuurimuse korraldus 1937—38. a. „ 208(3), 117—118 PÕLLUMAJANDUS. Palgaliste varanduslik seisund . .... „ 196(3), 118—117 Kalandus 1939. a. ....',.'... .'". Nr. 220(3), lk. 137—148 Riigi metsamajandus 1938/39. a. . . . . „ 218(1), » i- s TEBVISHOID. Eelkokkuvõtteid 1939.a. põllumajandus- Imikute suremus 1937. a...... Nr. 209(4), lk. 193—198 loenduse andmeist . . .' . . ... • „ 214(9), „ 445—481 Surmapõhjused 1937. a. . '...... „ 207(2), 65— 74 Kanapidamise tasuvus 1938. a. ... :. „ 209(4), „ 186—193 Nakkushaigused 1937. a. . . . Nr. 200(7)- •201(8), 353—357 Maaomandite üleminekud ja hinnad •. . „ 194(1), „ 24—32 Suvitajad suvituskohtades 1933—37; a. Nr. 198(5), 354—258 Põllumajanduse tasuvus 1936/37. p.-a. . „ 193(12), 662—671 Tööliste tervislik seisund . . . ' Nr. 188(7)- •189(8), 393—407 Tervishoiupersonaal ja raviasutised Nr. 187(6), 297—302 Apteekide tegevus 1934—36. a. . . . . 186(5), 222—225 POLIITIKA. Kohtuarstlik tegevus 1931—35.a. . . . 175(6), 337—839 Tuberkuloos 1932—35. a...... 174(5), 272—275 Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsu­ Suviste terviskümblusasutiste tegevus miseks ...... Nr. 170(7)—177(3), lk. 402—407 1925—34.8...... 162(5), 256—260 Rahvahääletused, Põhiseaduse muutmiseks Nr. 145(12), „ 805—617 Kooliõpilaste tervislik seisund 1930/31— —1932/33. õ/a...... 156(11), 568—572 Ämmaemandad 1931—34. a...... 151(6), 324—325 'VARIA./.'' • Suguhaigused 1928—32. a...... 147(2), 85— 90 Alkoholjookide toodang ja tarvitamine 1934—38. a...... •'• ... Nr. 207(2), lk. 02—99 ' •; HOOLEKANNE.' Üüride üldsumma Tallinnas ja Nõmmel „ 185(4), „ 169—172 Lastekaitse ja hoolekanne . . ; . . . Nr. 196(3), lk. 139—146 Perekonnanimede statistika . .. ..;. . . „ 174(S), „ 262—267 MIGÏ STATISTIKA KESKBÜROO ERIVÄLJAANDED. Mik A. EESTI DEMOGRAAFIA. Vihk I.. Haridus Eestis I , Lk. 228+180, 1924. Kr. 6. „ ÏÏÏ. Tervishoid Eestis . 132+80, 1925. „ IV. Eahvastik Ja tervishoid „ 308, 1930. 8.— Surmapõhjuste registreerimiskorcl ja rahvusv. surmapõhj. nomenklat. . „ 4+128,1931. 1.30 „ V. Sotsiaalkindlustus Eestis „ 70, 1937. 1.50 EESTI 8IASANDUS. Vihk I. Väliskaubandus 1923.a. . . . . Lk. 20+72, 1924. Kr. „ II. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit . ... „ 102,1925. 2.50 „ IV. Väliskaubandus 1924.a. ,,22+92, 1925. 3.— V. Tööstus Eestis ,80, 1926. 2.50 „ VII. Väliskaubandus 1925. a. . . . . „ 109, 1926. 3.25 „ VIII. Väliskaubandus 1925.a „ IV+106, 1927. 3.25 „ IX. Aktsiaseltside, osaühisuste ja ühisteg. asut. äriseisud 1.11926 „ 32+34,1927. 2.— „ X. Väliskaubandus 1927.a. „ 106, 1928. 3.25 XI. Eesti -väliskaubandus 1928.a. . „ 120, 1929. 3.50 XH. Väliskaubandus 1929.a. . „ 152,1930. 5.— „ Xm. Väliskaubandus 1930.a. „ 144, 1931. 5.— „ XIV. Väliskaubandus 1931.a...... 140, 1932. 4.— XV. Väliskaubandus 1932. a. ' . . . . „ 124,1933. 4.— „ XVI. Väliskaubandus 1933. a. 124, 1934. 4.— „ XVII. Väliskaubandus 1934. a, , 120, 1935. 4.— „ XVIII. Väliskaubandus 1935.a ...... 120, 1936. 4.— „ XIX. Väliskaubandus 1936. a 124, 1937. 4.— XX. Väliskaubandus 1937.a...... „ 140, 1938. 4.— „ XXI. Väliskaubandus 1938.a...... „ 144, 1939. 4.— EESTI PÕLLUMAJANDUS. Vihk III. Loomapidamine Eestis 1924.a. Lk. 17+105, 1925. „ 1.50 IV. Eesti põllumajandus 1925.a , 3+201, 1926. ., 3,— „ V. Eesti põllumajandus 1926.a „ VÏÏI+254, 1927. „ 3.— „ VI. Eesti põllumajandus 1927. a. . „ VTII+207, 1928. „ 2.75 VII. Eesti põllumajandus 1928.a. . „ VIII+218, 1929. „ 2.75 „ VIIL Eesti põllumajandus 1929. a. VIII+264, 1930. „ 3.50 IX. Eesti põllumajandus 1930. a. „ VIII+239, 1931. „ 3.50 „ X. Eesti põllumajandus 1931. a. . . . . ; , VIII+222, 1932. „ 3.50 „ XI. Eesti põllumajandus 1932.a. „ VIII+207, 1933. „ 3.— „ XII. Eesti põllumajandus 1933.a. „ VIII+280, 19S4. „ 3.50 . „ XIII. Eesti põllumajandus 1934.a. . „ VHI+168, 1935. „ 3.50 „ XIV. Eesti põllumajandus 1935.a. „ VIII+172, 1930. „ 3.50 XV. Eesti põllumajandus 1936.a. , VIII+172, 1937. „ 3.50 „ XVI. Eesti põllumajandus 1937.a...... „ Vin+168, 1938. „ 3.50 „ . XVH. Eesti põllumajandus 1938.a...... „.VIH+168, 1939. „ 3.50 Ulk B. 1. Üldrahvalugemise eelkokkuvötted. .,;. '. Lk. 78, 1923. Kr. 2.— 2. Sugemed vigaste laste Jkohta Eestis ...... „ 164, 1923. „ 3.75 3. II" Bdigikogu valimised ...... „ 78, 1923. „ 3.— 5. 192*. a. Uldraltvalugcmise andmed. Vihk I. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud EestiB . . . Lk. 88, 1925. Kr. 2.— IL Üleriikline kokkuvõte (tab.) . „ 8+188, 1924. .. 4.— „ III. Baliva tööala ja ühiskondline Mhitus ,,88+84, 1925. „ IV. Virumaakond „ 24+52, 1924. V „ V. Järvamaakond ...... „ 52+60, 1923. 3.— „ VI. Harjumaakond ja Tallinna. . . . „ 40+56,1924. 3.— „ VII. a) Läänemaakond „ 20+56, 1Ö24. 2.— ,'...• b) Saaremaakond . 20+50, 1924. „ VIIL Pärnumaakond „ 40+84, 1924. 3!so „ IX. Viljändimaakond . „ 36+84, 1924. 3.50 „ X. Tartu-ja Valgamaakond 40+92, 1924. 3.— „ XI. Võru- ja Pstserimaakond . „ 30+46, 1927. 3.— 6. 1922. a. üldrahvalug. andmete läbitöötam. plaan ja tabelite EISU ... „ 48, 1923. 1.— 7. Asumaa majapidamised Eestis 1919—23. a...... , 46+60, 1924. 3.50 8. 1925. a. Tõllumajandusliku üleskirjutuse andmed „ 4+219,1926. 3.75 9. Statistiline album, v. I. Maa ja rahv. (38 dia» ja kart. värv.) .... „ 1925. 6.— Statistiline album, v. II. Majandus {24 dia-ja kart. värv.)...... „ 1926. 6.— Statistiline album, v. III. Põllumajandus (joonised, fotod, tekst) ... „ 112, 1928. 7.50 11. III Eiigikogu valimised ...... „ 48, 1927. 1.75 , 12. IV Mgikogu valimised , 52, 1929. 1.75 13. 1929. a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihk I ...... „ XI+235, 1930. 7.50 14. 1929. a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihk II ...... „ IV+94+44, 1982. 3.— 16. V RUgUcogu valimised „ 52, 1933. 1.50 17. n Rahvaloenduse andmed: v. I. Valdade rahvastik. . „ IV+104, 1934. 8.— v. 11. Eahvastiku koosöa ja korteriolud . „ VIII+152, 1935, ,, • v. III. Tõöharu ja leibkonnad „ 228,1935. v. IV. Rahvastikuprobleeme Eestis .... „ VIII+166, 1937. 18. Eesti arvudes 1920—1935 „ XVI+348, 1987. 19. Mafandnsloendusc andmed: v. I. Tööstus . . „ 96, 1940. 3.— v. IL KäsitööstaB . . . t „ 72,1939. 2.— v, IIL Kaubandus ja transport „ 96, 1939. 3.— • ••''!.• v. IV. Büdžetiuurimus ...... '. . „ 96, 1940. 3.— 20. ni Põllumajandusloendus: vihk I ; . . „ VIÏI+2Q9, 1940. 5*—

i liik F. EESTI STATISTIKA KUUKIRI: 1922. a. Nr. 1—-11 hind kokku Kr. 10.— 1928. al' Nr. 74— 85 hind kokku Kr. 15.— 1934. a. Nr. 146—157 hind kokku Kr.' 15.— 1923. „ „ 12—21 „ 15.— 1929.,, „ 86— 97 » » 15-— 1935.,, ,,158—169 „ „ „ 15.— 1924.,, „ 22—33 „ „ 15.— 1930. „ „ 98—109 „ „ 15,— 1Ö3Ö. „ „ 170—181 „ «•••"»• 15.— 1925.,, „ S4—45 „ „ 15.—. 1931. „ „ [ 110—121 „ „ 15.— 1987. ,, „ 182—198 •„.•:•• „ ,,15.— 1926.,, '„. 46—61 ,, ••'"„••' 15,— 1932. „ ,,122—133 „ 15.— 1937. „ „ 194-r205 „ '•» ,," 16-'- 1927.,, „ 62—73 „ 15.— 1933. „ „ 134—145 '•'••»,' (.„;i5.— 1939. „ „ 206--217 „ „ ; „ 15.— 1940. „.„ 218— ; ,, V à;v „ 1.60

mon Sind Kr. 1.50 "EESTi* ^v