DOCSLIB.ORG

TOOMAS RAUDAM Väike Tuglas Kui Keegi Veel Küsiks, Küllap Siis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TOOMAS RAUDAM Väike Tuglas Kui Keegi Veel Küsiks, Küllap Siis 1212 TOOMAS RAUDAM Väike Tuglas Kui keegi veel küsiks, küllap siis vastaksin, et tahaksin olla alles väike Illimar. Friedebert Tuglas Kaks võimalust: kas end otsatult väikseks teha või seda olla. Teine on täius, seega tegevusetus, esimene algus, seega tegu. Franz Kafka Toomas Raudam. Väike Tuglas Toomas 1. Sissejuhatus (pihtimus) Kõik see, mida ma siin praegu, aga ka edaspidi ütlen või ütlemise asemel kirjutan (teist võimalust pole — tõsisemat, tõesemat), ei kuulu maha- tõmbamisele. Ja kui ma eksin — kui minu töö ei täida neid eesmärke, võbisevaid absoluute, millest olen mõelnud ja mille täitumist ma olen soovinud (teades, et see on võimatu), siis jäägu sellest jälg alasti vasturääkivuste näol. Luban endale vormilisi muutusi, kuid välistan sisulised kupüürid. Sissejuhatusi on kasulikum kirjutada siis, kui põhitekst on valmis ja autor võib oma algseid igatsusi viia vastavusse sellega, mida tal on õn- nestunud reaalselt saavutada. Kuid ka siis, kui seda tehakse varem (on autoreid, kes seda teha suudavad), ei jää eessõna kindlasti puhtal kujul samaks. Nii jääb autorist mulje, nagu oleks ta kui mitte eksimatu, siis vähemalt suuremeelne, tekst aga muutub kui mitte pühakirjaks, millesse eksegeedid süüvivad, siis millekski (ei tihka öelda kehaks), mille elujõudu loogiliste väidete abil proovile pannakse. Nii leitakse vigu, mille olemas- olust autor teadlik polnud. Nii leitakse üles tema hing, see säde, mis on teda sütitanud, too tuli, mis on pimestanud teda ennast, nii et ta pole märganud noid diskrediteerivaid tsitaate, mida ta teistest tekstidest on välja otsinud, lootes, et need tema „tõde” toetavad, kuid mis on tema töö kontekstis paraku osutunud vigasteks, invaliidseteks.1 Minu tööl on kaks keset: laps ja väike. Minu töö peab põhimõtteliselt võimalikuks näidata, et kõik (=mistahes) algab sealt, noist kahest. Ka lõpp on seal. Tegemist on tautoloogiaga stiilis Jumal on Jumal2 või roos on roos. Need kaks, laps ja väike, on sarnased, nad eeldavad ja tingivad teineteist, kuid pole identsed. Ütleme laps ja mõtleme väike; ütleme väike ja mõtleme... punkt. Punkt on väike, kuid tema tähtsust ja tähendust oleks patt alahinnata.3 Väike on ükskõik mis (=mistahes4 ), millest me nii mõelda tahame.5 „Väikesed esemed on intiimsemad, rohkem inimese Väljavõtteid pikemast käsikirjast. mõõtu (kes on lõputult väike võrreldes ühiskonna, maailma või univer- 1213 sumiga), kui suured või lausa hiiglaslikud esemed. Vähendamine ei tähenda veel alahindamist — see on lihtsalt vastavusse seadmine inimese mõõdupuuga.”6 Olen tahtnud — tahan — mõelda väikesest. Väike läheb veel väikse- maks, kui kõrvaldada temast üks täht ning öelda, kirjutada (on kindlam) mitte väikesest, vaid väiksest. Väiksest Illimarist. Väiksest Tuglasest ja väiksest Elost ja nende väiksest, sündimata jäänud lapsest või väikseist lastest või isegi, osutades keele kõikvõimsusele — lapsist. (Ning kuigi väike on meie vaatluses eelkõige vaimne baasväärtus, on siiski kasulik teada, et inimese looteraku suurus neliteist päeva pärast viljastamist on 0,3 mm. Veel pole hilja loobuda...) Nii tahan teha igal pool, koondada sellesse sõnasse kogu (kallis) kahanemine, kogu (kallis) kadumine. Tahan, Raudam. Väike Tuglas Toomas et kõik oleks väike või saaks selleks. Need kohad raamatutes, mis seda sõna või mõistet (mida saab väljendada sajal võimalikul viisil) ümbrit- sevad, tõmbuvad häbelikult kokku. Ma tõestan, et VÄIKE on kõik. Ma tõestan, et väike ON kõik. Ma tõestan, et väike on KÕIK. Kirjutamise väike on sama mis kõnelemisel hääletoon, aga ka näoilme ja silmavaade. Väike on keele absoluut. Ta võimaldab eksimatult kindlaks teha kõneleja/kirjutaja eetika, tema sisemise silmavaate. Kes seda ei kuule, lugedes ei näe, on kurt ja pime. Väike on see, mille või kelle (lapse) vastu alati ja igal pool kõige rängemalt ja rämedamalt eksitakse. Need, kes väikest (last) kalliks peavad, eksivad enim; tahtes ennast teistele aru- saadavaks teha (et nood ei eksiks), sooritavad nad koletuid roimasid, väga sageli muututakse selle tagajärjel tummaks või, kartes eksida, jäädakse kogelejaks terveks eluks. Glossolaalia on selle tõve erivorm — laliseva pühaku piinarikas eneseväljendus, mitte oskamatus rääkida, vaid rääkimise kui kõneakti tühistamine, negatiivne mnemoonika. 3. Deminutiivid Elo ja Friedebert Tuglase kirjavahetuses ning Elo päevikutes Ma usun kõike, mis on kirjutatud, ning umbusaldan kõike, mida rää- gitakse (ka siis, kui räägitakse „kirja” — sellest, mis võib kuskil olla kirjas). Nii välistan ma vähimagi võimaluse, et ükskõik kumb kirjade kirjutajast „rääkis” vähemat kui (emotsionaalset) tõtt. Ning ignoreerin laialt tuntud tõika paranduste tegemisest kirjadesse ja päevikutesse,7 mis on ärritanud mitmeid mu kaasaegseid ja vanemaid: „Pikem mõttevahetus Jaan Eilar- tiga, oli väga pahane Tuglase nn. Elo päevikute peale. See olevat Tuglase ja selle majahoidja vaimutöö ja redigeerimise vili. Tegeliku päeviku — Elo käsikirja Tuglas lihtsalt põletas.”8 On selge, et sedagi räägitut (ehkki kohe ka kirjutatut) ei saa võtta tõena, küll on eeltoodud katkes kontsent- reeritult kokku võetud see tohutu pinge ja paine, milles inimesed Vene aja lõpu poole ja ennegi pidid elama, kahtlustades üksteist punavõimude teenimises, kompromisside tegemises, nuhiks olemises jms. Katkest ei selgu, kas „tegeliku päeviku” all on mõeldud „Tartu päevikut” või 1214 „Elukirja” või mõlemat, kuid see polegi tähtis. Küllap oli Eilart üks neid väheseid, kes oli teadlik nii päevikute kirjutamisest kui käsikirjade hävitamisest. Väide, nagu oleks käsikirja põletanud mitte Elo, vaid Tuglas (õieti vahet küll pole), kes selle siis koos „majahoidjaga” (parteilase, nuhiga) uuesti kirja pani, on mõistagi emotsionaalne liialdus, kuid samas räägib (karjub, kisendab) see ajast, mis tegi kurjuse ja hävitamistahte normiks. Viha võõrvõimu vastu kandus riigilt inimestele. Ning see kehtis samavõrdselt nii all kui ülal, seda reeglit järgisid nii suured ninad kui väikesed sulid, aga ka need, kes olid „leppimatud”. Oma aja ajutrauma- dest oli see suurim, sellest paranemist pole vähemasti lähiaegadel loota, kuna inimpsüühikat iseloomustav loomulik turvatunne on saanud rängalt kannatada. Toomas Raudam. Väike Tuglas Toomas Kuid tagasi teema juurde. Kõigepealt kirjeldan veidi kirjades ettetulnud „väiksusi”, seejärel proovin neist tuletada tegelikkust, heita valgust sellele, millised olid kirjutajate omavahelised suhted ja kuidas need ajas võnkusid. Viimane ülesanne on küllaltki komplitseeritud — nii läbiv on hellus ja õrnus, mida kirjavahetajad lahus olles kirja teel teineteisele saata püüavad. Kuid ma usun, et tulen sellega toime — kirjutatud sõna on minu jaoks tõde. 4. Laps „„Paljunemine keelatud”, mida võiks teisiti ümber panna nii: ei lapsele, päritavus keelatud, sugulus katkestatud, steriilsed ämmaemandad. Oma- vahel öeldes olen ma alati uskunud (sina mitte, ma tean), sugulussuhete puudumine olnuks võimalus. Panus tehakse siis lõppematusele, s. t. nullgenealoogiale, mis võimaldab lõppeks ka armastada (s’aimer).9 Juhtub teisiti, laps jääb, elavalt või surnult, kõige ilusamaks ja elavamaks fan- taasiaks, sama ekstravagantseks kui absoluutne teadmine. Kuni sa ei tea, mis on laps, ei tea sa, mis on fantaasia, samuti ja sel samal põhjusel ei tea sa ka muidugi, mis on teadmine.”10 Nullgenealoogia soovimine, millest on jutt selles Derrida tsitaadis, ei tule meie kirjavahetajate puhul kõne alla.11 Elo Tuglasel olevat olnud vähemalt üks nurisünnitus (aastal 1922). Ning kuigi seda oleks võimalik paberites tuhnimisega isegi verifitseerida, kavatseme seda laadi infor- matsiooni — „fakte” — ignoreerida. Kutsugem toetuseks Baudelaire’i, kes samuti nagu Tuglaski kirjutas „poeeme proosas”: „Üritagem uskuda — mina ja lugeja —, et härra G-d pole olemas ning võtkem oma tähelepanu alla tema joonistused ja akvarellid... nagu õpetlased, kes peavad hindama juhuslikult leitud hinnalisi dokumente, mille autor peab igaveseks jääma saladusse. Enamgi veel, süümepiinade lõplikuks leevendamiseks eeldagem, et kõik see, mida mul on öelda tema iseloomu kohta ning mis on nii hämmastaval ja müstilisel moel hiilgav, tuleb vähem või rohkem ekslikult ainumalt tema loomingust...”12 Nõnda siis — see, mida teen Tuglasega, täpsemalt Tuglasest, Tuglasest ja Elost, tõukub tekstist, mis on küll elule lähedal — distants on mini- maalne: päevaraamatud ja kirjad —, kuid jääb sellest ikkagi lahutatuks, 1215 kunstilis-kunstlikuks selle teadmatuse läbi, mis on keel ja mis on temas võimalik, mis mitte. „Hiljuti tuli meil kõne lastest. Ma küsisin: „Kas sa tõesti selle all ei kannata, et meil pole lapsi?” — „Ei,” vastas ta, „mul pole ehtsat pere- konna- ega kodutunnet.” [---] „Kuid lapsed? Sa ju hoiad meie tuttavate lapsi ja nad hoiavad vaistlikult sind. See on ju ilmne lastearmastuse tundemärk.” — „Seda vahest küll. Kuid mul pole seda egoismi, et peaksin just isiklikult laste kaudu edasi elama, nagu ei tarvitse ka paljut muudki isiklikult omada, mis mulle meeldib. Mul lihtsalt puudub see instinkt, ja ma pole sugugi õnnetu selle puudumise pärast. Ses suhtes oleme väga õieti ühte sattunud: sinu tervislik seisukord ei luba sünnitada ja mina ei tunne nende puudumist.” Raudam. Väike Tuglas Toomas Mina aga mõtlesin endamisi: kui erinevad me siiski oleme! Mõistusega võiksin minagi kõike eelmist pooldada, mitte aga tundmusega. [---] Sa- muti ei saa ma ka lasteküsimusest nii lihtsalt üle.” (Tartu päevik. 1928— 1941. Tallinn, 1996, lk. 63.) Aasta on 1931. Aeg — kevad; märts. Elo on 35, Tuglas 45. Parim aeg laste soetamiseks on juba möödas, kuid (luhtunud) võimalus last saada püsib Elol valusalt meeles. Tuglast ta siiski
Load more

Recommended publications
  • Table of Contents.Pdf
    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
    [Show full text]
  • Appendix 1: Language and Literature
    Appendix 1 of Regulation No 2 of the Government of the Republic of 6 January 2011 National Curriculum for Upper Secondary Schools Last amendment 29 August 2014 Subject Field: Language and literature 1. General principles 1.1. Language and literature competence The objective of studying the subjects of the language and literature field in upper secondary school is to develop students’ language and literature competence, which means the ability to see language and literature as the foundation of national and personal identity and as an art form, and to understand and appreciate national and global cultural heritage. Language and literature competence also covers the skills to use language in different communication situation to achieve one’s goals, taking into account the communication standards and language use conventions. Language and literature competence means the ability to comprehend and create, analyse and critically assess various texts. Teaching language and literature is aimed at the upper secondary school graduate having developed the capability to: 1) express themselves clearly, purposefully and in accordance with the norms of the general literary standard both in oral and written communication; 2) deliberate based on the texts read, seen or heard in a relevant and well-grounded manner; 3) know the principles of text composition and compile texts of different types based on informative and literary texts as well as other sources by judging them critically; 4) judge media and other public texts critically and can identify influencing
    [Show full text]
  • Rutt) and Elga Eliaser – Unique Documentation of a Typical Fate of an Educated Estonian Family Peeter Väljas Estonian National Archives
    The Archives of Sisters Agnia (Rutt) and Elga Eliaser – Unique Documentation of a Typical Fate of an Educated Estonian Family Peeter Väljas Estonian National Archives About the Eliasers Agnia and Elga Eliaser’s father Rein (Roman) Eliaser was born in Sangaste in Valgamaa County in 1885. He studied at the Theological Seminary in Riga and then went on to study law at the universities of Kazan and Tartu (1906-1910). In 1908 (?) he married Anna Gailit (born 1885), sister of author August Gailit. From 1910, Rein Eliaser worked as a barrister. Anna and Rein Eliaser’s first child Roman Rein Eliaser junior was born in 1913, their daughter Agnia Eliaser in 1914, and Elga Eliaser in 1920. During the revolutionary times that saw the birth of the Estonian Republic, Rein Eliaser senior ended up in the centre of events: in 1917, he briefly worked as editor in chief at the newspaper “Tallinna Teataja”, in 1918 as specialist at the Ministry of Justice, in 1919 as the secretary to the Estonian delegation and in 1920 as the secretary of the Tartu peace delegation. When more peaceful times arrived, Rein Eliaser senior focused on his work as a barrister, at times also involving himself in politics. He was a Member of Parliament, (substitute member 1931-1932, member 1932-1934 [1937]) representing the Estonian People’s Party, later the National Centre Party. He was a member of the Civil Collegium of the Estonian Supreme Court from April 1939 to December 1940. In 1939, Rein Eliaser was awarded the Order of the White Star of the Third Class.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2019
    Estonian Literary Magazine Spring 2019 73 Nº48 elm.estinst.ee MORE INFORMATION: ESTONIAN INSTITUTE Eesti Instituut Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia Phone: +372 631 4355 www.estinst.ee ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee ESTonian Writers’ UNION Eesti Kirjanike Liit Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia. © 2019 by the Estonian Institute. ISSN 1406-0345 Editorial Board: Tiit Aleksejev, Adam Cullen, Peeter Helme, Ilvi Liive, Helena Läks, Piret Viires Editor: Berit Kaschan · Translator: Adam Cullen · Language editor: Robyn Laider Layout: Piia Ruber On the Cover: Eda Ahi. Photo by Piia Ruber Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center. Contents 2 Places of writing by Tiit Aleksejev 5 Hortus Conclusus by Tiit Aleksejev 8 Warmth and Peturbation. An interview with Eda Ahi by ELM 16 Poetry by Eda Ahi 20 A Brief Guide to Toomas Nipernaadi's Estonia by Jason Finch 24 The 2018 Turku Book Fair: Notes from the organiser by Sanna Immanen 28 Translator Danutė Giraitė: work = hobby = lifestyle. An interview by Pille-Riin Larm 34 Poète maudit? An interview with Kristjan Haljak by Siim Lill 40 Poetry by Kristjan Haljak 42 Lyrikline – Listen to the poet. 20 years of spoken poetry by Elle-Mari Talivee 44 Reeli Reinaus: From competition writer to true author by Jaanika Palm 48 Marius, Magic and Lisa the Werewolf by Reeli Reinaus 52 Ene Mihkelson: “How to become a person? How to be a person?” by Aija Sakova 56 Book reviews by Peeter Helme, Krista Kumberg, Elisa-Johanna Liiv, Siim Lill, Maarja Helena Meriste, and Tiina Undrits 70 Selected translations 2018 Places of writing by Tiit Aleksejev Places of writing can be divided into two: the ancient Antioch, which I had been those where writing is possible in general, attempting, unsuccessfully, to recreate for and those that have a direct connection to quite a long time already.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2017 XXIII (50)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIII (50) 2017 TALLINN 2018 Editor in chief: Jaak Järv Editor: Anne Pöitel Translation: Ülle Rebo and Technical Translation Centre Editorial team: Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Piret Suurväli Maquette: Kaspar Ehlvest Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas: pp.105–108; Reti Kokk: p.54; Maris Krünvald: p.109; photograph collection of the Estonian Academy of Sciences. Thanks to all authors for their contributions: Agnes Aljas, Madis Arukask, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Freiberg, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Angela Ivask, Marin Jänes, Jelena Kallas, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Ants Kurg, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Marju Luts-Sootak, Olga Mazina, Helle Metslang, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Enn Tõugu, Jaan Undusk, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar. Prepared by Publishing House Argo, 2018 Printed in Printing House Paar ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................5 CHRONICLE 2017 ..................................................................................................8 MEMBERSHIP OF THE ACADEMY ............................................................... 17 GENERAL
    [Show full text]
  • Download Download
    INTERLITT ERA RIA 2020, 25/1: 87–95 87 Twenty Years of Literature at University. An Insider’s Perspective Twenty Years of Literature at University. An Insider’s Perspective1 ANNELI NIINRE Abstract. Taking the Estonian philology BA curriculum as an example, the article analyses the changes in literature courses in 1998 and 2018 at Tallinn University (former Tallinn Pedagogical University). The year 1998 marks the beginning of my student life, the year 2018 marks the last full year as a lecturer. The 20-year period shoes vividly the changes that have taken pl ace in the Estonian educational system. The overview is based on Estonian literature and world literature courses included in the Estonian philology BA curriculum. The article gives an overview of the periods, topics, themes, authors, theories and methods discussed in literature courses. The emphasis is on the changes that have taken place. Keywords: literary pedagogy; university; curriculums; Estonian literature; world literature Introduction Over the last years more and more attention has been paid to literature: the way literature is being taught at schools;2 the position of literature, more specifically Estonian literature, has been the subject of debates, for example, the round-table discussion “Is Estonian literature leaving school?” held in January 2019.3 The round table included teachers of Estonian language and literature, a librarian, a representative of the Ministry of Education and Research and others. The main issue discussed was the fact that there are fewer and fewer lessons dedicated to (Estonian) literature and also the fact that literature tends to dissolve in other subjects, e.g.
    [Show full text]
  • Ength up to 280 Cm, Weight up to 315 Kg, and Shoulder Height up to 150 Cm
    Text: Jan Kaus Translation: Susan Wilson Captions and notes: Estonian Institute Graphic design: Piia Ruber Photo credits: Vahur Aabrams, Bank of Estonia Museum, Emajõe Lodjaselts, Estonian Institute, Estonian Land Board, Estonian National Museum, Irina Ivanova, Ülo Josing / Estonian Public Broadcasting, Raivo Juurak, Liisa-Lota Kaivo / Emajõe River Barge Society, Märt Kapsta / Ruhnu päevik, Sven Karjahärm’s Photo Collection, Helga Kross, Asko Künnap, Angela Leemet, Toomas Liivamägi, Evi Murdla / Viljandi City Library, Anton Mutt / Estonian Public Broadcasting, Ingmar Muusikus, Ebe Pilt / Town of Kunda, Maarja Pärsim / Estonian Public Broadcasting, Piia Ruber, Tarmo Saaret / Niguliste Museum, Mare Sabalotny, Reti Saks, Ervin Sestverk / Tallinn City Archives, Joonas Sildre, Tallinnfilm, Vally Tamm, Runo Tammelo, Tiitsmaa / Under and Tuglas Literature Centre, Veiko Tubin, Kadri Tukk / Ruhnu päevik, Siim Vahur / Tallinn City Theatre, Maarja Vaino / Anton Hansen-Tammsaare Museum, Mart Velsker, Tõnu Õnnepalu. PRESSIFOTO: Terje Lepp / Eesti Päevaleht, Raigo Pajula / Eesti Päevaleht, Rein Sikk / Eesti Päevaleht, Rauno Volmar / Eesti Päevaleht. SCANPIX BALTICS: Sille Annuk / Postimees, Margus Ansu / Postimees, Mati Hiis / Õhtuleht, Toomas Huik / Postimees, Karin Kaljuläte / Maaleht, Egert Kamenik / Postimees, Lauri Kulpsoo / Postimees, Peeter Langovits / Postimees, Ove Maidla / Postimees, Mihkel Maripuu / Postimees, Oliver Matkur / Postimees, Elmo Riig / Sakala, Raivo Tasso / Maaleht, Liis Treimann / Postimees. Reproductions: Estonian postage stamp
    [Show full text]
  • Aino Kallas Negotiations with Modernity
    Aino Kallas Negotiations with Modernity Edited by Leena Kurvet-Käosaar and Lea Rojola Studia Fennica Litteraria The Finnish Literature Society (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. Studia fennica editorial board Markku Haakana, professor, University of Helsinki, Finland Timo Kaartinen, professor, University of Helsinki, Finland Kimmo Rentola, professor, University of Turku, Finland Riikka Rossi, postdoctoral research fellow, University of Helsinki, Finland Hanna Snellman, professor, University of Jyväskylä, Finland Lotte Tarkka, professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society Johanna Ilmakunnas, secretary of the board, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Aino Kallas Negotiations with Modernity Edited by Leena Kurvet-Käosaar and Lea Rojola Finnish Literature Society · Helsinki Studia Fennica Litteraria 4 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via a Jane and Aatos Erkko Foundation grant. © 2011 Leena Kurvet-Käosaar, Lea Rojola and SKS License CC-BY-NC-ND 4.0.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2010 XVI (43)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVI (43) 2010 TALLINN 2011 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, the Board, Divisions, Councils and Committees . 21 Academy Events . 38 Popularisation of Science . 46 Academy Medals, Awards . 50 Publications of the Academy . 53 International Scientific Relations. 54 National Awards to Members of the Academy . 60 Anniversaries . 61 Members of the Academy. 76 Estonian Academy Publishers . 87 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 91 Financial Activities. 96 Associated Institutions . 99 Associated Organisations . 127 In memoriam . 162 Remembrance . 166 Appendix 1 Statutes of the Estonian Academy of Sciences . 171 Appendix 2 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 185 Appendix 3 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 187 Directory . 188 3 FOREWORD Composition of the Academy was rejuvenated this year by an influx of younger members –nine new Members of Academy were elected pur- suant to the new Academy Act. A downturn to negative of the trend for growth of the average age of Members of Academy prevailing over years enables making optimistic plans to enhance the impact of Aca- demy on the development strategy of the state of Estonia. In the mean- time the somewhat overdone state bureaucracy has found a formulation, by which to divest the Academy of its influence on development of Estonian research, based on the fact that the Academy is not an eva- luated research and development institution.
    [Show full text]