Ajalugu Kohtub Tänapäevaga – Siin Ja Praegu!

www.tallinn.ee/kesklinn • 22. mai 2019 ERINUMBER

Tallinn 800 – linna sünd

Vägevam senistest juubelitest on peatselt ühines Hansa Liiduga. tähistada Tallinna esmamaini- Rajati linna toimimiseks vajali- mise 800. aastapäeva. Võimaluse kud institutsioonid ja ehitised: raad selleks annab Liivimaa Henrik, ja raekoda, kaupmeeste ja käsitöö- kes oma kuulsas kroonikas on liste gildid ja gildimajad, elamud ja maininud Taani kuninga Valde- aidad, tööhoov ja seegid, pühako- mar II sõjakäiku Revalasse juu- jad ning kloostrid, sadamamuulid, nis 1219: väravate ja tornidega linnamüür. KÕIK NAD MAABUSID OMA Taani ajal 1219–1346 kujunes tänini SÕJAVÄEGA REVALA MAAKON- säilinud tänavavõrk. NAS JA ASUSID LYNDANISESSE, Lyndanise kohal hakkas kõrgu- MIS OLI VAREM OLNUD REVA- ma ilmaliku ja kirikliku võimu kes- LASTE LINNUS, JA LAMMUTADES kus Toompea seal paikneva lossi kui VANA LINNUSE, HAKKASID TEIST, maaisanda residentsi ning neitsi UUT EHITAMA. Maarja toomkiriku ja toomkooliga. Lyndanise – seda nime võib All-linna kodanikele, kaupmeestele tõlgendada kui LINNAASEME, mis ja käsitöölistele annetati 1248. aasta tähistas muinaseestlaste asulat 15. mail Lübecki linnaõigus. Sellest ja sadamakohta kaitsnud linnust alates kinnistus Tallinn Lääne-Eu- praegusel Toompeal. Taanlased ei roopa seadus- ja kultuuriruumi. piirdunud linnuse kui võimu kantsi ehitamisega. Kaasates Läänest kut- Jüri Kuuskemaa sutud ehitusmeistreid ja kohalikke eestlasi, hakati ehitama euroopa- Tallinna heerold likku sadama- ja kaubalinna, mis

Ajalugu kohtub tänapäevaga – siin ja praegu!

38. korda järjepanu ehib Tallinna vanalinn end maikuu viimastel päevadel pidurüüsse ja kutsub oma müüride vahele uurima, esinema, osalema – osa saama.

Nagu vanalinna päevadele kohane, on Akadeemias 31. mail Kanuti gildis, kus tama ja töötubades õpetama imeline maikrahvi turniir ja papagoilaskmine, tänav, kust saab kaasa haarata mõnusa meie tegemiste fookuses auväärne teemat avavad eesti tippajaloolased. meister Bornholmi saarelt Ane Cecilie rahvusvahelise haardega ajalooline ampsu. Tegutsevad muuseumid, võib 800-aastane juubilar. Seekord suu- Loodame, et sünnib tuliseid vaidlusi, Morgensen. mõõgavõitlusturniir Old Tallinn Cup minna kirikurännakule, ühislaulmise- name pilgu peamiselt Tallinna ajaloo sest ajalugu on teadupärast ju tõlgen- Väiksemaid lapsi ja lapsemeelseid 2019, heategevuslik juunijooks, lille- le jne. Reedest pühapäevani on terve vanemate kihistuste poole, kompame damise kunst, eriti kui tegemist on nii lõbustavad vanalinna tänavatel „uju- ball ja palju muud. Uudisena tulevad lasteala Snelli ääres tegevust täis. 800 aasta tagust Taani aega, Taani põnevate ja kaugete aegadega. Aka- vad” hiigelmõõtu kalad, pärit Tšehhi- põnevad muusikaõhtud Harjumäel – Punkt pannakse pühapäeva õh- linna. Lõik Henriku Liivimaa krooni- deemia ustest on oodatud kõik huvi- maalt. Ungarlased rõõmustavad meid Plaadimägi, kus paljude teiste hulgas tul erilise etendusega „Aja vool” otse kas, mis kirjeldab Lindanise lahingut lised lahkesti sisse astuma. eriliselt tempoka, kirgliku, folgiliku, astuvad üles Puuluup, Andres Roots, Snelli tiigi veel. Kergitades pisut katet ja Dannebrogi langemist Taani Kunin- pungiliku ja pöörase ansambliga Bo- Forgotten Sunrise ja ansambel Tiik. üllatustelt, mida tegijad Ingmar Jõel ga aia lähistel, annab seekordsetele Mida erilist veel hemian Betyars. Peterburist jõuab Viru tänav muutub laupäeval ja ja Sander Mölder püüavad saladuses vanalinna päevadele oma tooni. Dan- toovad tänavused vanalinna päevad? Tallinna vaid neljaks päevaks väike pühapäeval tänavaetenduste män- hoida, siis – oodata on ka veepealset nebrogi legendi elustame juba vana- Varasemast rohkem ja uhkemalt on väljapanek parfümeeriamuuseumist. gumaaks. Okasroosikese lossis saab ilutulestikku. linna päevi 30. mai õhtul Raekoja plat- kaasa tegemas väliskülalisi ja -esine- Taani saatkonna abiga saab Raekoja maitsta slaavi kultuuri nii otse kui Tegemist jätkub kõigile, sest va- sil avades, kus meeleolu loob Ewert jaid. Taanimaalt saabub Tallinna Lars platsil vaadata õhtuti Taani filme: „Ini- ka kaude, mekkida pelmeene, juua nalinna päevade kavas on üle 400 üri- and The Two Dragonsi kontsert. Møller, põhjamaade üks juhtivaid mese mõõtu linn” (2012) ja „Babette’i samovariteed ja mängida rahvamän- tuse. Olen kindel, et igaüks leiab oma Meie vanalinnateemalises kavas džässmuusikuid. Tema esineb Peter- pidusöök” (1987). ge. Tornide väljakule on külla tulnud vanalinna! on huvitavaid kohtumisi ajaloolastega, buri ansambliga The BreadBerries. Peale välismaise külakosti on ko- folkloorifestival Baltica. Anne Velt põnevaid tutvumiskäike vanalinnas ja Väga omanäolist ja ka Taanis harul- hal meie väga head tegijad. Taas on Saab kaubelda, näiteks taluturul. peakorraldaja pikemaid arutelusid Vanalinna Avatud dast paberlõikekunsti tuleb tutvus- kavas teatraalne ajaloost inspireeritud Esimest korda on avatud väike toidu-

Kesklinna Sõnumite järgmine number ilmub 19. juunil.

Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus tel: 645 7229 e-post: [email protected] Trükki toimetanud: OÜ Rkontor Loe lk 2 Draakonid laval Loe lk 3 Taani aeg Loe lk 6 Kauget kunsti Loe lk 7–10 Kogu programm

2 22. mai 2019

VANALINNA PÄEVAD

Kaheksa sajandit Foto: Herkki Merila Euroopat

Miks tähistame sel aastal suurejooneliselt just 800 aasta möödumist Taani vägede saa- bumisest Tallinna alla, linna esmamainimist Läti Henriku kroonikas, Dannebrogi sündi? Igaühel on küsimusele oma vastus. Minule tä- hendab see tärmin viimase aastatuhande üht olulist verstaposti meie riigi ajaloos – Eesti sai osaks Euroopast. Vaevalt meie eelkäijad seda toona eriti posi- tiivsena võtsid. Nendele oli tegu vallutusretkega, mis hakkas peale suruma teisi väärtusi, ideaale, usku, võimu ja korda. Laiemat pilti vaadates oli tegemist toonaste Kesk- ja Põhja-Euroopa riikide omavahelise suurmänguga, kus igaüks püüdis laiendada oma mõjuvõimu itta suunatud ristiretke ettekäändel. Nii jaotuski Eesti territoorium erinevate võimude mõjupiirkondadeks. Vaadates neid sündmusi aga kaheksa sajandi möödudes, näeme eeskätt pärandit, milleta on meie praegust riiki ja ühiskonda raske ette kujutada. Ristiusk ja kristlikud väärtused on lahutamatu osa meie komberuumist, ehkki elame ateistlikus riigis. Keskaegne vanalinn oma kitsas- te tänavate, munakivisillutise ja kirikutornidega on meie linna olulisemaid visiitkaarte ja identi- teedi lahutamatu osa. Võiks ju väita, et ka püüd Põhjamaade poole tuleneb meie ajaloolisest seo- sest keskaegse Skandinaavia suurriikide, Taani ja Rootsiga. Huvitaval kombel ei tööta see seos ainult n-ö Ewert and The Two Dragons ülevalt alla, suurriigilt väikese riigi poole. Ei ole juhus, et legendi järgi said taanlased oma täht- saima sümboli – riigilipu Dannebrog – just siin, vabaõhukontserdi eel Toompea all toimunud lahingus. Taani aeg Tal- Teie bändi just liiga tihti Ees- nii lood uuelt albumilt „Hands harvem, aga kohtumisi vanalinnas saab mõnusalt vahel lõõgastuda. linnas ja Põhja-Eestis ei ole oluline osa ainult tis esinemas ei näe. Aasta algul Around the Moon” kui ka vane- tuleb ikka ette. Isiklikult meeldiks Taani Kuninga aias saab ajaloo meie, vaid ka Taani enda ja keskaegse Euroopa rõõmustasite siinset publikut matelt? mulle, et vanalinnas oleks rohkem hõngu kätte. ajaloos. kodumaise tuuriga. Nüüd on Ewert: Kava on küll üles ehi- „päris” elu ehk siis lisaks lokaali- Eelseisvad Tallinna vanalinna päevad kutsu- fännidel võimalus teid kuulata tatud viimase albumi ümber, aga dele, kohvikutele, restoranidele Annate vanalinna päevadel va- vad tähistama mitte lihtsalt Taani ajastu algust vanalinna päevadel. Kui erinev ettekandele tulevad paremad ja turistidele ka elanikke. Sest see baõhukontserdi. Kui peaks sa- Eestis. Ennekõike tähistame Eesti ja Tallinna on esineda kodupubliku või vä- palad ka kõigilt eelmistelt plaati- paneb ühe koha päriselt elama. dama vihma, on bändiliikmed euroopaliku ajaloo algust. See pole pelgalt aja- lismaiste kuulajate ees? delt. Oleme omast arust suutnud varju all sademete eest kaits- lugu, mida õpikutest lugeda või ekskursioonidel Ewert: Üldiselt pole suurt praeguse lugude nimekirja pea- Millised on teie bändiliikme- tud, aga millise soovituse an- kuulata, see lugu elab edasi koos meie kõigiga. vahet kus esineda. Anname en- aegu ideaalseks lihvida. te lemmikpaigad vanalinnas? naksite lageda taeva all olevale Samuti ei ole lõppenud Tallinna vanalinna lugu, dast igal kontserdil maksimumi, Ivo: Suurem rõhk on ilmselt Miks? publikule? vaid see linn areneb ega saa loodetavasti kunagi olenemata asukohast. Aga mingil uue plaadi lugudel, aga ka vane- Ewert: Mulle meeldib käia Ewert: On tihti juhtunud, et valmis. põhjusel hakkab jalg Eestis veidi mad hitid ei jää tulemata. Von Krahlis ja Von Krahli Aias, aga vihma sajab nii, et ka laval olijad Seadkem sammud rohkem värisema kui välismaal. mainimata ei saa jätta ka NoKut. on koos instrumentidega ära kas- vanalinna tänavatele, et Ivo: Kodupubliku ees on vas- Ewert, olete õppinud Georg Ivo: Mul lemmikpaigad puu- tetud. Publikul soovitan riietuda koos tähistada Tallinna tutus justkui suurem ja sabinat Otsa nimelises muusikakoolis, duvad. Elan linna servas ja väga kihiliselt ja pista taskusse kilejakk. kaheksat euroopalikku laval mõnevõrra rohkem. mis paikneb vanalinna veerel. tihti vanalinna ei jõua, aga nos- Ivo: Olnud ise korduvalt publi- sajandit! Vivat! Kristjan: Kuigi meie publik on Milline oli tol ajal suhe vanalin- talgiliselt mõjub ehk siiani Von kuna vihmas, taandub kõik lõpuks piiride üleselt suhteliselt sama, naga, milline on nüüd? Krahli külastamine. Omal ajal oli sellele, miks keegi kontserdile Vladimir Svet siis kodupubliku ees esineda on see koht, kus ikka head muusikat tuleb. Kui tuled kuulama midagi, Kesklinna vanem alati natuke ärevam tunne, kuna Ewert: Lisaks minule õppisid sai kuulamas käia. mis sulle meeldib, siis ilm küll ei publiku seas on alati palju tutta- Otsa koolis ju ka ülejäänud Draa- Kristjan: Loodusmuuseumi morjenda. Pole halba ilma, riietus vaid. Sestap on alastus suurem. konid. Kooliajal sai vanalinnas hoov. Ilus, vaikne ja rahulik, kuhu peab õige olema. rohkem aega veedetud kui prae- korraks sisse põigata tänavate Kristjan: Väike puusanõks Millist repertuaari saab vana- gu. Kohvikute ja klubide külasta- suuremast siginast-saginast. La- ühele ja teisele poole annab sooja, linna päevade kontserdil teilt mine oli igapäevase sotsialiseeru- boratooriumi 23 poolanonüüm- aga võib ka üles-alla hüpata. kuulda? Kas esitusele tulevad mise osa. Praegu satun sinna veidi selt tegutsev väike baarike, kus

Valdemar II: näeme eestlasi oma liitlastena

Meil on hea meel tervitada vippkülali- litud esmaste uuringute järgi torkab sed. Nad austavad loogilisi argumente. Sunesen: Harmooniline isiksus tegevuse algust? si äri- ja turismikeskuses Tallinn, mil- silma metsamassiivide küllus, reisijate Minul on Pariisi Sorbonne´i ülikooli peabki olema mitmekülgne. Sunesen: Koostan plaani Harju-, le sadamas maabus eile Taani kuning- turvapaikade nappus ja katkendlik, ko- haridus, mille hulka kuulub argumen- Viru- ja Järvamaa katmiseks misjonä- riigi sõjalaev Dreki. Pardal olid tema hati lausa puuduv teedevõrk. Eesti ala tatsiooni kursus. Ma suudan tõestada Ometi on eestlased tuntud kui vä- ride võrgustikuga. Tema majesteet lu- viikingimajesteet Taani kuningas Val- vajab Euroopa investeeringuid. paganatele Jumala olemasolu ja krist- gevad võitlejad, kes armastavad üle bas, et kui Eestist saab Taani vasallriik, demar II Võitja ja tema serenissimus luse paremust. kõige iseseisvust. Kas olete mõelnud, saab minust siin asevalitseja. Lundi peapiiskop Andreas Sunesen. Te olete nõus neid andma? et militaarkampaania võib nurjuda? Valdemar II: Käin jahil. Loodus- Tema viikingimajesteet ja peapiiskop Valdemar II: Kindlasti. Näeme Aga kui nad teid siiski ei usu? Valdemar II: Te mõtlete, et meie keskkond on siin hästi säilinud. Tallin- olid lahkesti nõus andma meie korres- eestlasi oma liitlastena. Mõistagi soo- Sunesen: Mul on head isiklikud kaotame? na lähedal on suured hirvekarjad. pondendile eksklusiivintervjuu. vib Taani oma investeeringute eest kontaktid Riia piiskopi Albertiga. Tänu kindlaid garantiisid. tema sõjaväele kulgeb misjon sünk- Ütleme nii. Viimane küsimus: mida teete, kui Millele võlgneme tänu nii kõrgel ta- Sunesen: Neist tähtsaim on siinse roonselt Eesti lõuna- ja põhjaaladel. Valdemar II: Teate, minu kui ku- eestlased hakkavad lahingut võitma? semel riigivisiidi eest? elanikkonna üleminek ristiusku. Valdemar II: Kui meid survestatak- ninga lisanimi on Võitja. Ma ei ole veel Sunesen: Kristlane usub, et Jumal Valdemar II: Läänemere idanurk se, peame ka meie minema diplomaa- kaotanud ühtki lahingut. tuleb appi. Keiser Constantinus nägi on mulle alati pakkunud strateegi- Kuidas suhtuvad Põhja-Eesti polii- tialt üle ofensiivile. taevas ristimärki. Miks ei võiks Jumal list huvi. Eriti kaubandusstrateegilist. tikud, näiteks Harjumaa ja Virumaa Sunesen: See tähendab – rakenda- Aga siiani olete sõdinud läänes, mit- meilegi taevast risti saata? Soobli- ja nugisenahkade ning must- vanemad, teie ettepanekusse? Kas ma sõjalisi mõjutusvahendeid. te idas. Te ei tunne ida sõjatavasid. Valdemar II: Või näiteks lippu? rebasenahkade tähtsust kristliku Eu- nad on nõus seniseid alusväärtusi Valdemar II: Minu ema oli Polotski Sunesen: Ristiga lippu. roopa turul on võimatu üle hinnata. Nn asendama? Kuuldavasti olite teie, reverendissi- vürstitar Sofia. Mul on ida mõttelaad Valdemar II: Nojah. Siiditee serv on rahvusvaheliselt tähtis Valdemar II: Erimeelsusi on, aga mus, seotud ka 1206. aasta rünnakuga nii-öelda emapiimaga kaasa saadud. Suur aitäh sisuka intervjuu eest! kaubanduspiirkond. Samas on taristu me loodame jõuda kokkuleppele. Saaremaale? Kuidas sobib see teie kui vähe arenenud. Meie ettevõtjate tel- Sunesen: Eestlased on ratsionaal- teadlase ja teoloogi kuvandiga? Millega tegelete enne oodatava sõja- Loone Ots 22. mai 2019 3

VANALINNA PÄEVAD

Foto: Herkki Merila Kellest saab järgmine maikrahv? Vanalinna Tallinna 800. sünnipäeva auks korral- lased, mõõgasulased ja vibukütid. Sõna mõõtu mitmel ratsaalal, vibulaskmises ja datakse üle mitme-setme aasta taas saab bürgermeister ehk linnapea, tea- rammukatsumises. Avatud maikrahvi valimine ning mõõtu võetak- teid hüüavad linna heeroldid ehk käsk- Turniiriplatsilt ei puudu sündmuse- se ka papagoilaskmisel! jalad ning muidugi ei puudu raeplatsilt ja ajastukohane söök, jook, muusika ja Maikrahvi suurejoonelise turniiri narrid. silmailu. Akadeemia avatseremoonia algab Raekoja platsil 31. Uhke rongkäik viib auväärt linnarah- Kel kuulata antud, see kuulgu! Kel Vanalinna päevade peamisi ideid on väärtustada ja tut- mail kell 18, mil rändmuusikud kaugelt va ühiselt Väikese Rannavärava bastioni näha antud, see tulgu kohale! vustada vanalinna, selle ajalugu ja eri ajajärke. Tänavu Ungarimaalt oma lood ja laulud lahti juurde, kus bastioniesisel muruplatsil Keskaegses stiilis vaatemängu on ala- kiikame 800 aasta taha, mil taanlased siinmail tegut- löövad. Raekoja ette kogunevad noob- leiab aset vaatemänguline turniir. Seal tes 2011. aastast korraldanud MTÜ Aja- sesid, elu korraldasid ja linna arengule suurema hoo lites keskaegsetes rõivastes ratsasõda- selgitatakse parimaist parimad. Võetakse teater. sisse lükkasid. Rikkalikus programmis on alati leidu- nud koht ka tõsisemate arutelude jaoks. Seekord pakume kaasa mõtlemise võimalust ajaloo teemadel Vanalinna Avatud Akadeemias 31. mail Kanuti Gildi SAAL-is (Pikk 20) kell 15–18. Neli nimekat ajaloolast räägivad inspireerivatel teemadel Tallinna algusaegadest. Ajaloolase ja arheoloogi Toomas Tamla ettekanne „Mütoloogiline Tallinn” lahkab Tallinna ajaloo uusaeg- seid müüte. Arheoloog Ain Mäesalu räägib „Eestlaste ja ristisõdijate relvastusest 13. sajandi algul”. Millega hakkasid muinaseestlased oma vallutajatele vastu ja kui moodsat relvastust kasutati? Ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus vastab küsi- musele „Millal ja kes lõi Tallinna esimesed rahad?”. Taa- ni kuningas Valdemar II laskis vermida esimesed mündid varsti pärast võidukat Lindanise lahingut vastses kantsis Toompeal 1220. aasta paiku. Kuid see rahalöömine oli ühekordne ja lühiajaline, uuesti hakati Tallinnas münte vermima 13. sajandi keskel. Arheoloog Erki Russow tõstatab oma ettekandes „Hansalinna lätteil” küsimuse, kes ja millal võis asutada Tallinna linna ning kuidas paari põlvkonna jooksul kujunes Soome lahe lõunakaldale linnamüüriga piiratud või- mas kaubalinn. Arutelu juhib ajaloolane Ott Sandrak. Akadeemia on kõigile Tallinna-huvilistele TASUTA. Registreerimine fienta.com/et/akadeemia.

Taani aeg Tallinnas ja selle tunnismärgid

Taani aeg Tallinnas kestis 1219. aas- matuks, arendades aolinna ja kauba- naõigusega, vaid lisades aina uusi pri- nade kloostriga, mille Mihkli kirik on kaugkaupmehed omaette Suurgildiks. tast 1346. aastani, katkestusega aas- hoovide hüpoteese või rõhudes Saksa vileege – küll sõltumatu kohtupidami- aretatud ilmselt Pühale Ventselile pü- Igatahes püsis Kanuti vendade tatel 1227–1238, mil sakslased olid vahevalitsuse segaste ja vägivaldse- se või kirikukorralduse, küll müntimise hitsetud 1219. aasta lahingu mälestus- seas kindel veendumus, et nende gild taanlased ajutiselt välja tõrjunud. te aastate erilisele tähenduslikkusele. või maksukogumise, küll kindlustus- kabelist, pikendades seda lääne suu- olla sama vana kui linn või isegi veidi Oleme harjunud seostama selle Saatusliku 1219. aasta juunikuud tööde või vesiveskite asjus. nas. Kloostri ida- ja põhjatiiva alumisel vanem. Tõenäoliselt just Kanuti gildi ajastu algust ja lõppu kahe väga veri- tuleks lugeda mitte üksnes Tallinna Eelöeldut illustreerivad Taani ku- korrusel peituvad Tallinna vanimad sümboolika kaudu sattus Taani ku- se ning hoolimata edukast hakatusest esmamainimise ajaks, vaid ka linna ningate Tallinnale annetatud ja linna- muutumatult säilinud ruumid: neli ninglik heraldika alguses Tallinna ja meie esivanematele traagiliselt lõp- rajamistööde alguseks. Kuningliku arhiivis talletatud kaks Lübecki õigu- ümarsammastega võlvsaali, mis oma sealt hiljem muudele vappidele. Kanuti penud sündmusega: Lindanise suur- ristiretke üks põhiülesanne oli Ees- se kaunist koodeksit ja muud ürikud. arhitektuuri poolest kuuluvad veel ko- uut gildimaja ehib aga taanlaste esi- lahing ja Jüriöö ülestõus. Tegelikult timaale piiskopkonna loomine. Kuna Toompea küljest eraldatud, linnamüü- guni romaani stiiliperioodi. Dominiik- pühakust kuninga suur kuju. Taani aja algas ja ka lõppes Taani aeg hoopiski kirikuseadust mööda peavad piiskopi ri lõpetuseks hädavajalik mäekülg kan- laste kloostri puhul on selle taaniaeg- lõpust on dokumentaalset teavet 70 kuninglike kingituste jagamisega... katedraal ja residents paiknema nor- nab aga kuningliku kingituse mälestu- sete ehitusjärkude eristamine küsitav, hoonestatud kinnistu kohta, ometi ei Taanlastesse teadagi pahatahtlikult maaljuhul linnas, siis pidi selle rajami- seks tänini Taani Kuninga aia nime. küll aga pärineb tollest ajast Katariina riskita ühtegi säilinud keskaegset aita suhtunud Läti Henrik ei täpsustanud ne ja küllap tulevane asukohtki olema All-linna alal käivitus tõsisem aren- kiriku välisseinal eksponeeritud rae- ega elumaja nii vanaks dateerida, seda oma esmamainingu tekstis, mis kinke juba ette otsustatud. Arvestades kogu dustegevus tõenäoliselt 13. sajandi härra Adolfuse hauaplaat. enam, et erinevalt esimestest olid tei- jagas eestlaste saadikutele äsja maa- ürituse suurejoonelisust, aga ka ris- keskpaiku koos kloostrite ning kind- Taani aega kuulub kindlasti esialg- sed toona ikka pigem puust. bunud Valdemar II, küll aga teame, kantsust, siis vaevalt asjata viivitati. lusvööndi ja uue sadama väljaehita- seks linnakirikuks rajatud ja tõenäoli- et Valdemar IV jagas veel „lahkumise Esialgne ehitustegevus koondus misega. Keskaegse all-linna struktuur selt Pühale Kanutile pühitsetud, kuid Tagamaa tunnil” heldelt mitmesuguseid privi- ilmselt Toompeale, kus Taani aegu pärinebki põhiliselt Taani ajast: linna- juba hiljemalt 14. sajandi alguses Püha- Taani kuningad hoolitsesid aegsasti leege, millest Tallinnale oli kõige täht- peaksid mäletama nii hilisemate hoo- müüri kulg täispikkuses koos värava- vaimu seegile kabeliks antud pühakoja linnale piisava tagamaa ehk linnasara- sam ja tulusam kahtlemata laokohaõi- nete välisseintena säilinud ringmüüri kohtadega, kõik tänavad ja väljakud, müüristik, ent mitte selle võlvistik ega se eraldamise ja korraliku mahamärki- gus, iga kaubalinna unistuste lagi. jäänused kui ka linnuse põhjakülje ja kvartalid ja nende kinnistujaotus, sa- torn. Ajajärgu lõpuks olid aga juba kor- mise eest. Paljuski kattub see praeguse Omamoodi kingituse tegi viimane toomkiriku idaotsa vanemad müürid. muti enamiku ühiskondlike esindus- ralikult välja ehitatud uued Niguliste Tallinna territooriumiga, millest maha Valdemar Tallinnale veel pärast Ees- Mõlemad Tallinna vanimad ehitised hoonete paigutus linnaruumis. Kava- ja Oleviste linnakihelkondade kirikud, arvatud Pirita, Nõmme, Mustamäe ja timaa hädasunnilist müüki: vallutades on aga hiljem korduvate põlengute tis järgib kenasti maastiku, ilmastiku, mis aga järgmisel sajandil veel uhke- Kakumäe kant, ent lisatud Naissaar. ja rüüstates Ojamaa ning Visby, vaja ümberehituste tõttu tundmatuse- liikluse ja kaitseotstarbekuse loogikat, malt ümber ehitati. Taani aja tunnismärke leiab ka sarase bastas ta tallinlased nende peamistest ni muutunud. Tänuväärse taaniaegse vilistab aga igasugusele geomeetrili- Taaniaegne raekoda sisaldub oma alalt, näiteks Jaani seek või Tiigiveski, kaubanduskonkurentidest. Järgnenud ja samuti edaspidise asutisena tuleks sele korrapärasusele, haakudes pigem tänini säilinud järglases, mis kujunes kunagine Nunnaveski. Mõlemad asu- hoogne majanduslik tõus lennutas meenutada äsja 700 aasta juubelit tä- Põhjala kui Saksa idakolonisatsiooni selle mõlemas suunas laiendamise vad nüüdseks maa alla peidetud Härja- Tallinna oma ajaloo rikkuse ja täht- histanud toomkooli, mille toonasest linnaehitusliku praktikaga. tulemusena. Algne maht kattub kõige pea jõe ääres, mõlema hooned on kor- suse tippu, tagades talle 15. sajandil asupaigast pole kahjuks vähimatki Linnamüür kujunes juba toona tähtsama ruumiga: ülakorruse raetoa duvalt hävinud ja korduvalt taastatud, enneolematu ja kahjuks hiljem kordu- aimu. Toompea kodarjas tänavastik on mitte ainult Tallinna, vaid kogu meie ehk kohtusaaliga. Keskaegse kohtu- ikka ja jälle samas kohas. Ülemiste ehk matu positsiooni kogu meie regiooni ilmselt taanlaste ajast, mõlemad plat- maa suurimaks tervikehitiseks ning on pidamise juures oli nimelt ülioluline Kuningaveskist on aga jäänud üksnes ulatuses. sid aga hoopis nooremad nähtused. jäänud selleks tänini. Taaniaegse esi- toimumispaiga traditsiooniline järjepi- mälestus, nii nagu ka Ülemiste järve otsa madalama müüri lõike tunneb ära devus. Sama kaaristu all peeti kohut ka Taani ajast pärinevast rööpnimest Ku- Kuldaeg Kaksiklinn iseloomulike kaarniššide järgi, tollas- vabas õhus. ningajärv. ja sellega kaasnenud ehitusbuum var- Juurtega Taani ajas on sajanditeks test väravatest on alles vaid arheoloo- Seevastu Naissaarel on metsane jutas ja varjas kõik senitehtu, mistõttu kestma jäänud omapärane elukorral- gilised jäänused, muudest tornidest on Gildimajad Kuningamägi ja Taani Kuninga aed võib tunduda, et varasemast ehk teisi- dus kaksiklinnana: Toompea riigi- ja sellesse ajastusse tagasi viidavad Neit- Taaniaegset müüriladu võiks loota lei- nüüdki teatud-tuntud paigad. Keela- sõnu Taani ajajärgust polegi Tallinnas kirikuvõimu keskuse ning aadlipesana sitorn, Kitsetorn, Kuldjalg ja vahest ka da Olevi ja Kanuti gildimajade keldri- tes ilmselt navigatsiooni huvides 1297. eriti midagi ette näidata. Ometi pole kõrvu kaupmeeste ja käsitööliste au- Nunnatorn. Taani ajast teada olevad test. Mõlemad põhjamaiste patrooni- aastal karmilt kõigil peale tallinlaste see nii. Just Taani võimu ajal rajati Tal- tonoomse vabalinnaga. Kumbki kogu- tänavate nimed pole ajaproovile vas- dega vennaskonnad figureerivad juba linnale kuuluvatel Aegnal, Naissaarel ja linnale kindel vundament nii õiguslikus kond elas ja ehitas vastavalt oma tava- tu pidanud, küll aga võiks seda mingil Taani aegu oma edasisel aadressil, Paljassaartel metsa raiumise ning söe kui ka linnaehituslikus mõttes. Seda dele ja seadustele. Aadlike ja vaimulike määral eeldada nende sillutamiseks gilditubade esinduslik väljaehitamine põletamise, asetas kuningas Erik VI tõsiasja pole suutnud väärata paljude ning teisalt linnakodanike vahelisi aru- kasutatud munakividest. jääb aga 15. sajandi algusesse. Iseära- Menved muu hulgas kogemata nurga- eestlaste ega sakslaste visad teadus- saamatusi ja tülisid lahendades hoidis nis Kanuti gildil oli Tallinna sünniloos kivi tulevasele Eesti looduskaitsele. likud ponnistused paradoksaalselt Taani kuningavõim huvitaval kombel Vanimad ehitised all-linnas kanda küllap keskne roll linnakodanike kokkulangeva eesmärgiga kahandada ikka viimaste poole, õnnistades neid Need seostuvad nii rajamise kui ka esmase korporatsioonina, millest ilm- Ott Sandrak taanlaste roll võimalust mööda ole- mitte üksnes niigi soodsa Lübecki lin- säilivuse mõttes kunagise tsistertslan- selt alles Taani aja lõpu poole eraldusid ajaloolane 4 22. mai 2019

VANALINNA PÄEVAD Hingekosutav muusika vanalinna kirikutes

Kui festivali ajal käib tänavatel pidu ja liai Cantat (Leedu), kus üldarvestu- pärandisse, sünteesitakse esivane- pillerkaar, siis kärtsu ja mürtsu kõr- ses saavutati I koht, oma kategoorias mate traditsioone ja modernse aja vale saab hinge kosutada kirikutes kulddiplom ja gregooriuse laulu kate- unistusi. Vääriline koht Heinavankri kõlava kiriku- ja vanamuusikaga. goorias hõbediplom. repertuaaris on nii eesti rahvakoraa- Kontsert toimub 1. juunil kell 18 lidel, muinasaegsetel regilauludel kui Püha Miikaeli Poistekoor And- toomkirikus (Toom-Kooli 6). ka Eesti nüüdisautorite loomingul. res Mustoneni juhatamisel avardab Nõnda nagu sajanditetagused lauli- vanalinna päevade kõrvaringi (Tõnu Rondelluse vanamuusikakont- kud suhtusid loovalt meloodiasse, nii Kaljuste uudissõna). Koor tähistab sert „Tallinna pühakud” Niguliste püüab ka Heinavanker hoida laulude sel aastal 30. sünnipäeva. Kontserdi kirikus 1. juunil kell 19. Pühakud on ansambliseadeid elusas ja arenevas „Jõuaksin suul tänada” esimeses osas meie keskel liikunud, söönud, olnud olekus. esitatakse läbilõige juubelihooaja ka- väsinud ja põdenud – nagu me kõik. Vanalinna päevade raames toimu- vadest, lauldakse gregoriaani muu- Nende mõtteid ja tegemisi saadab val kontserdil Rootsi-Mihkli kirikus on sikat, eesti rahvakoraale, regilaule, aga pühaduse helk, mis nähtamatu- kavas Tallinna asutamise aegade muu- jemeniitide laule, nüüdisaegseid psal- na silmale jääb arusaamatuks. Neid ja sika Euroopast ja Eestist. Kuulda saab me. Paljusid palasid saadab kooripois- nende tegude suurust mõistavad vai- nii keskaja varajast mitmehäälsust kui test koosnev instrumentaalgrupp (fii- mult sarnased, mõned meie seas ehk ka tolle aja maarahva regilaule. del, viiul, mandoliinid, plokkflöödid). praegugi… Kontserdi teises pooles kõlab Mozarti Rondelluse muusikud esitavad Hilisõhtused helid pühakojas – Missa Brevis (G-duur), mida dirigee- Niguliste kirikus laule 18. sajandi pü- kontsert „Samm sajandite taha” Ole- rib Andres Mustonen (ühe kooripoisi hakutele. Nende vahele saab kuulda viste kirikus (Lai 50) 1. juunil kell 21. vanaisa). Solistid on Iiris Oja, Taniel Niguliste muuseumi kuraatori Kerttu Kiili vanamuusikaansambel kutsub Kirikal (lapsevanemad), Jaanika Kuu- Palginõmme selgitavaid kommentaa- kõiki hilisõhtusele ajarännakule enam sik (endine õpetaja) ja Valter Soosalu. re. kui seitsme sajandi tagustel palve- Koori saadab Prezioso kvartett, Taavo rändurite radadel, kuninglikesse õu- Remmel (kontrabass) ja Ene Salumäe Ansambli Heinavanker kontsert kondadesse ja armunute unelmaisse. (õpetaja ja ühe kooripoisi tädi). „Laulud meretähe all” Rootsi-Mihkli Kiriku võlvide all elustuvad meloodiad „Nagu näha, kulgeb musitseerimi- kirikus (Rüütli 9) 2. juunil kell 14. 13.–16. sajandi Euroopa muusikast, ne ikka perekonniti ja suguvõsati – ka Heinavanker on omanäoline koh- mida esitavad Ingrit Malleus (sopran), meie oleme rõõmsad lapsevanemate tumispaik pea kogu elu koos laul- Tõnis Kaumann (bariton), Marten ja õpetajate kaasalöömise üle,” ütles nud sõpruskonnale. Helilooja Mar- Meibaum (bass) ja Kiili vanamuusi- dirigent Kadri Hunt. go Kõlari juhendamisel süvenetakse kaansambel Heili Meibaumi juhenda- Veebruaris esines koor Musto- varajase kirikumuusika rikkalikku misel. nenfestil nii Eestis kui ka Iisraelis, kus kanti Andres Mustoneni juhatu- sel koos Barrocade orkestriga ette Purcelli Jubilate, Te Deum ja Mozarti Missa Brevis. Kadri Hunt nentis, et töö selle repertuaariga oli huvitav Lilleball – lummav etendus täiendus. „Samuti koostöö Andres Mustoneniga oli väga õpetlik ning Tallinna lilleball on kevade üks vär- juneda tõeliselt värvikaks kõiki külalisi ääretult meeldiv,” lisas ta. „Taotleme vikamaid sündmusi meie linnas, po- rõõmustavaks elamuseks. Võistlejad muusikas samu asju. Ka tajub Musto- pulaarne ja armastatud elanike seas esitlevad kohtunikele ja pealtvaata- nen väga hästi poiste mõttemaailma ning alati pealinna külaliste suurt jatele unikaalseid, elusatest lilledest ja avab muusikat väga sütitavalt.” huvi pälvinud. ja muust taimsest materjalist tehtud Koosseisus on 70 lauljat vanu- Vanalinna päevade raames toimub kleite. Konkursitöid esitleb iga modell ses 10–20 aastat. Koori dirigendid seekord professionaalsete floristide laval spetsiaalse koreograafia ja muu- on Kadri Hunt ja Karin Veissmann, rahvusvaheline konkurss „Lillekleit”. sika saatel. hääleseadjad Jana Perens ning Alar Lummav sõu, mida näitavad Soome, Loomulikult on lillelised kingitu- Haak. Koor on tunnustust pälvinud Itaalia, Valgevene, Venemaa ja Rootsi sed valmistatud armastatud Tallinnale ka välismaisel areenil, mh 2016. aastal lilleseadjate meeskonnad, tõotab ku- 800. sünnipäevaks. rahvusvahelisel koorifestivalil Šiau- Taanlaste 800 aasta tagune puukirik Toompeal

1219 vallutasid taanlased Põhja-Ees- linnuseks (ld castrum maius). Kantsi peal pärinevad Taani võimu algusajal ta midagi enamat teada saada, seda 1837. aastal ilmus Dresdeni ti rannikul asuva muinasaegse lin- lääneossa asusid vallutajad rajama 1233. aastal Rooma paavstile saade- enam, et puit ei säili meie pinnases kunstiakadeemia professori, nor- nuse, tugevatõusulise loodusliku kivilinnust (castrum minus ehk väi- tud kaebekirjast, kus juttu verisest kuigi kaua. Päris lootusetu ettekuju- ra kunstniku Johan Christian Dahli paeplatoo, mis moodustab Vana-Tal- ke linnus) ja koos nendega saabunud sisetülist paavstimeelsete, peamiselt tuse saamine kirikust siiski pole, kui- (1788–1857) raamat Norra erilistest linna tuumiku. Raskesti ligipääseta- vaimulikud kirikut. taani päritolu feodaalide, ja Toompeal gi peab toetuma suuresti fantaasiale. püstpalkkirikutest. Neist avaldas 1892 vat kantsi hakati nimetama suureks Esimesed teated kirikust Toom- ajutiselt võimu haaranud Mõõgaven- põhjapaneva uurimuse norra luule- dade ordu vahel. Pärast taanlaste väl- Puitkirikud keskajal taja, kirjandus- ja kunstiajaloolane jakihutamist väiksest linnusest olid Enne kivikirikute massilist rajamist Lorentz Dietrichson (1834–1917). Kiri- mõõgavennad asunud seda 1227–1229 pidid puitkirikud Põhja- ja Kesk-Eu- kud olid ehitatud püstistest üksteise laiendama ja tugevdama. Paavsti ase- roopas olema laialt levinud, sest puit kõrvale paigaldatud palkidest ning legaat esitas neile korralduse linnus oli kõige kättesaadavam ehitusma- seotud sõrestikkonstruktsiooni teis- taanlastele tagasi anda, mispeale terjal. Aastasadade jooksul muutus te osadega ilma naelteta. Kuna need mõõgavennad raevukalt suurde lin- kirik üha jõukamaks ja sai puitkirikud ehitusvõtted olid väga sarnased vii- nusesse tungisid, võidukalt paavs- asendada püsivamast materjalist ki- kingite laevaehitusele, hakati püst- timeelseid tapsid ning kirikuaeda ja vikirikutega. Paarkümmend kesk- palkkirikuid väärtustama rahva kõige kirikusse tungisid. Taplus jätkunud aegset puitkirikut on oma perifeerse vanema ajaloo mälestusmärkidega. isegi pühakojas, kus pärast võitluse asukoha tõttu Norra fjordide ääres Jälgi oma vanimast kirikuajaloost lõppu laibad teotades altari ette tas- siiski tänini säilinud. Vanima neist, otsiti palavikuliselt samuti Rootsis, siti ning virna laoti. Verega rüveta- Urnesi kiriku osad, pärinevad koguni kus 1896 avastati püstpalkkiriku säil- tud kirik suudeti vaevu põletamisest 11. sajandist. Norra puitkirikute vastu med Ojamaal Hemse kiriku restau- päästa, millest võib järeldada, et see hakati huvi tundma 19. sajandi esi- reerimisel. Pärast põhjalikku uurimist pidi olema puidust. mesel poolel kantuna rahvusroman- avaldas kunstiteadlane Emil Eckhoff Kirik asus kunstiteadlase Villem tilisest vaimust ja hirmust vanema 1916. aastal uurimuse Rootsi püst- Raami arvates mitte täpselt, kuid kirikuajaloo mälestusmärke kaotada. palkkirikutest, esitades Hemse püst- umbes samas kohas nagu tänapäeval. Kohalik rahvas pidas oma veidraid ki- palkkiriku rekonstruktsiooni (pildil). Praegune kirik on ehitatud kunagi- rikuid vanamoodsaiks ega kasutanud Kas selline nägi välja ka taanlaste ki- se paemurru kohale, kuhu puitkiri- neid enam jumalateenistuseks, sest rik Tallinnas 800 aastat tagasi, jäägu ku rajamine olnuks liig vaevaline ja need olid sünged ja pimedad. Väär- lugeja otsustada. ebapraktiline, mistõttu see võis asuda tust hakkas neis nägema oma rahva hoopis praeguse kirikuplatsi ja Rutu ajaloost huvituv linnaintelligents, kes tänava vahelises kvartalis. Kuna sin- tajus ühiskonnas kiireid muutusi ja Eero Kangor na on hiljem uued keldritega hooned otsis tuge oma ebakindlaks muutu- kunstiajaloolane ehitatud, on vähe lootust kiriku koh- nud identiteedile. Tänav muutub lavaks

22. mai 2019 5

VANALINNA PÄEVAD

Peterburi Hingekosutav muusika vanalinna kirikutes parfümeeriamuuseumi näitus. Tänav muutub lavaks

Aasta ringi võib vanalinnas vaadata mitut pidevalt tegutsevat teat- ritruppi. Vanalinna päevadki kutsuvad teatrist osa saama, aga mitte mugaval teatritoolil, vaid otse tänaval vahetus suhtluses artistidega. Võib juhtuda, et publik leiab end lausa lavastuse keskelt.

Viru tänav pannakse tänavakunstiga elama 1. ja 2. juunil, mil mööda- käija ei saa ehk ise arugi, kui on etendusse kistud ja peab hüüdma: „Minu müts!” Nii on hõigatud ansamblile Kangelased, kes on Eesti esi- mene professionaalne kerjusteansambel. Nad teatavad ettehoiatavalt, et venitavad töölemineku vähemalt 20 minutit pikemaks.

Anna Kristini tänavaetenduses põimuvad nii akrobaatika, tsirkus kui ka tants. Kristin on oma etendusele nimeks pannud „Seotud sõlmed”. „On vaid üks asi ja me oleme kõik selle osa. Vaatame üksteist kasvõi sekundiks. Kohtugem!” selgitab ta.

Tulihingelistele teatrisõpradele annab leegitseva etenduse tuleteater Zerkala. Nukumeistri ja nukkude etteasted jutustavad tule ja tantsu- ga kaasahaaravaid lugusid, mis ei jäta külmaks ka kõige nõudlikumat vaatajat.

Kel hing sees leegitseb, saab vaadata Krista Palm Arti tule- ja elusate skulptuuride etendust või kaeda tuletrupi Flaamos etteastet. Flaamos jutustab tuliselt müstilise, samas argise loo eestlaste tegemistest maal. Artistid loovad elava tulega lummava atmosfääri 1. juunil Nunne ja Laia tänava haljasalal, kuhu sekka paisatakse ka ilutulestikku.

Tänavail leiavad rõõmu ka jalgpallisõbrad. Simon Llewellyn on professionaalne meelelahutaja, kes alates 2001. aastast on andnud jalg- pallietendusi üle kogu maailma. Sel aastal naelutab tänavaartist oma sarmiga etendust vaatama Tallinna vanalinnas, pannes jalgpallid keer- Kunst on rahvale lema, hüplema, veerema ja põrkuma. „Ärka ja ela!” – nii soovitab muusika- ja sõumehe Misha etteaste. Misha vaatamiseks ja ise loomiseks on Afro Tallinn Beat Orchestra trummar ning tõeline maailmamuusika armastaja. Ta annab vanalinna päevade tänavateatri elavale muusikale oma rütmi. Vanalinna päevadel on hulk näitusi töötoa/esitluse. Valikus on kaks va- viksid linna näha. Näitus on avatud ja palju eksponaate, mida saab imet- rianti: naha vedamine või trükk nahale 31.05–2.06. Salapära ja maagiat toob vanalinna tänavatele 1. juunil kell 17 Grete leda, uurida ja millele kaasa mõelda. ehk nahast medaljonide valmistamine. Gross oma lavastusega „Drüaad”. Lavastust näinud publik pannakse Lisaks saab ka publik loomisel käed Pallase tudengid soovivad näidata ar- Koodeksraamatu töötuba sai uskuma maagiasse, või vähemalt naeratama, kergemini hingama ning külge panna. hailisi töövõtteid ning publikut soovi inspiratsiooni Lübecki õiguse ori- märkama paiku ja hetki oma kodupaigas. korral tegevusse kaasata. Nahaosa- ginaalköitest, mille annetasid 1282. Ukraina kultuurikeskuses (La- kond tegutseb 31. mail kell 12–15. aastal Tallinna linnale Taani leskku- Nukuteatrite maraton, mille korraldab rahvusvahelise nukuteatrite boratooriumi 22) on 31.05–2.06 algu- Maaliosakond maalib munatempe- ninganna Margareta ja tema poeg ühenduse (UNIMA) Eesti keskus 2. juunil, toob kokku seitse teatritrup- sega kell 12 kalligraafia töötoad, kus raga – värviga, mille sideaineks kasu- kuningas Erik Klipping. Sellega saab pi: Viljandi nukuteater, Rauf Avšarovi nukuteater, nukuteater Fonarik, meistriklassides saab tutvuda kirjali- tatakse muna. Publik saab jälgida mu- tutvuda enne töötuba linnaarhiivi va- Harry Gustavsoni nukuteater, Pärnu nukuteater, Vana Vabriku Kino- ku linnakultuuri algusega. Etendus „7 natempera valmistamist ja kunstnike rakambris. Valmistatakse nüüdisaeg- teater, vene nukuteater. Stardipauk antakse Raekoja platsilt kell 11.45 pattu” kultuurikeskuse mehaaniliste tööd. Maalide teema on linnasiluetid. ne koodeksköide ja räägitakse Lübecki ning maraton jõuab viimaks Lahela lastealale. nukkude kapp-teatri esituses avab Soovi korral on võimalik publikul kätt õigusest kui seadusest. seitsme loo kaudu seitsme patu tee- proovida. Osakond tegutseb 1. juunil Õpitoa korraldavad ajaloolane Etendused ma läbi ajaloo. Etendus sobib kõigile, kell 12–15. Küllo Arjakas, konservaator Sille • Kell 12 „Karu-Ott tahab magada” (Viljandi nukuteater). Karu-Ott leiab sest kantakse ette eesti, vene, ukraina, Puutöö praktiline ja esteetiline la- Feldberg ja nahakunstnik Pille Kivi- metsas varjulise põõsaaluse ja sätib end mõnusasti magama, aga oh saksa, itaalia või inglise keeles – ole- dumiskoda 30. mai hommikul, kui Pal- hall. Vajalik eelregistreerimine: lin- häda – mitte kõigile metsaelanikele pole Karu-Oti soov meelt mööda. nevalt publiku vajadusest. lase üliõpilased hakkavad puid lõhku- [email protected]; tel 645 7401 • Kell 13 „Surmatants” (Rauf Avšarovi nukuteater), Kodulinna maja Kodulinna majas toimetab 1. juu- ma ja saagima, haarates tegevusse ka või 645 7402. Osavõtutasu 10 eurot. (Gümnaasiumi 3) II korruse saalis. Etendus on Niguliste kiriku altari- nil kell 12–16 muinasaja ehtesepise festivali külastajaid. Lõhutud puudest Töötuba toimub 30. mail kell 16–18 maali ainetel. meistrikojas pikaajaliste kogemustega võtab vaatajate silme all kuju skulptuur linnaarhiivis (Tolli 6). • Kell 14 „Villane muinasjutt” (nukuteater Fonarik), Kodulinna maja ehtemeister Toomas Mägi. sõltuvalt suuresti publikust. Perfor- keldrisaalis. Soome muinasjutt. ArtVitraz korraldab 1. ja 2. juunil mance tutvustab arhailisi töövõtteid Peterburi parfümeeriamuuseumi • Kell 15 „Jänes julgepüks” (Harry Gustavsoni nukuteater), loodus- vitraaži töötoa, kus räägitakse klaasi- ja kaasab publiku loomisse, näitab, et näitus Hopneri majas aitab erguta- muuseumi hoovis (Lai 29a). Mamin-Sibirjaki muinasjutu „Muinasjutt kunsti ajaloost Tallinnas. Igaüks saab igapäevases elus on kõik muutuv ning da lõhnataju. Külastajad saavad näha vaprast jänesest” ainetel. Ühel ilusal päeval otsustavad jänesed: aitab teha endale väikese vitraažtorni. ka puude lõhkumisel võib olla loov ja ja tunda maailma mõjutanud ja täna- värinast ja hirmust, aeg on saada vapraks ja julgeks! Kas neil õnnestub ootamatu tulemus. Kogu ettevõtmine päeva autorite töid valdkonnas, mis teha hundile tuul alla? Katariina kiriku kloostriõues ava- valmib kunstnike ja külastajate koos- on oluline osa Euroopa kultuurist. • Kell 16 „Tuli karu metsast välja” (Pärnu nukuteater), loodusmuuseu- takse 31. mail kell 15 Eesti keraamiku- töös festivali eelviimasel päeval ehk 1. Võimalik on proovida vintage-aroo- mi hoovis. Muusikaline „salongitükk”. te näitus „Vaasiaeg”. Huvilised võivad juunil. me muuseumi kollektsioonist, samuti • Kell 17 „Sinise saare saladus” (Vana Vabriku Kinoteater), linnateatri aeda uudistama tulla kella 14 alates, taasloodud aroome, mis tehtud vana- väikeses saalis (Lai 23). Kiisu, kellel perenaist enam ei ole, leiab suvilate kui on „Kasvava aia aeg” – külastajad Näitusesari „Skulptuurid õues ja de retseptide järgi. Interaktiivne näi- piirkonnas uue sõbra, toreda väikese tüdruku. Sügise saabudes aga kii- saavad jälgida kunstnikke, kes sätivad aias” saab teoks koostöös Eesti Kuju- tus „150 aastat parfümeeria ajalugu” sut linna kaasa ei võeta. Mis saab kiisust, kui talv on tulemas? Abi tuleb oma vaasikompositsioone. Väljapanek rite Ühendusega. Gea Sibola-Hanse- on 31.05–2.06 Hopneri maja dörnses sealt, kust keegi seda oodata ei oska – Siniselt saarelt. koosneb mõnekümnest vaasivormist, ni skulptuure „Euronyme” ning „Ying (sissepääs Vanaturu kael 3). • Kell 18 vene keeles „Muinasjutt vanast kohvrist” (vene nukuteater) mida autorid rikastavad taimede ja ja Yang” saab vaadata fotomuuseumi Kaminasaalis esitab temaatilisi Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5). Etendus on muinasjutu „Väike muude lisanditega. Töid eksponeeri- õues, Toomas Altnurme skulptuu- ettekandeid Elina Arsenjeva, kes on eesli unistus” ainetel. Iga laps unistab tulevikust. Lavastuse peategela- vad Eesti Keraamikute Liidu liikmed, re „Aare” ja „Unistuste meremees” parfümeeriaajaloolane ja kollektsio- ne on väike eeslikene, kes unistab saada liblikaks. Ta soovib lennata ja kunstiakadeemia vilistlased ja tuden- Adamson-Ericu muuseumi õues, näär, Peterburi parfümeeriamuuseu- on valmis selleks tegema kõike omamoodi. gid. Näitust aitab korraldada keraami- Taani skulptori Brian Lang Hanseni mi omanik, Art Deco Perfumes brändi kute liidu juhatus. Näitus jääb avatuks skulptuuri „Lauljad” Katariina kiriku looja ning õppejõud Peterburi parfü- 2. juunini. ees ning Katariina käigus võib kaeda meeriakoolis. Viru tänaval paikneb obelisk- Piret Meose kassiskulptuure „Pibi” ja skulptuur „Ajakell”, mis mõõdab va- „Hiireke”. Skulptuurid ilmestavad neid Loengud nalinna päevade kestust ja loeb aega, paiku vanalinnas 31.05–2.06. • 31. mail kl 17–17.45 Parfüümide ja in- Kroonikaraamat mis jäänud festivali lõpuni. Kell jääb terjööri maitsestamise viisid ja kom- Viru tänavale kogu festivali ajaks. Fantaasiaobjektid ja mängud Snelli bed 19.–20. sajandil. Vanalinna päevade kroonika raamatu võib leida Raekoja platsilt. See on tiigi juures avatud laste- ja noortealal. • 1. juunil 13–13.45 Sünteetiliste ma- inspireeritud vanadest kroonikatest, kuhu sündmused käsikirjaliselt Kõrgem kunstikool Pallas esitleb Seal saab imetleda Audentese kooli IB terjalide ja parfüümide ajalugu. üles tähendati. oma õpilaste rikkalikku loomingut ja Visual Art õpilaste linnaruumiteemali- • 2. juunil 13–13.45 Parfümeeria kolm Vanalinna päevade külalised ja muljetajad on oodatud oma emotsioone korraldab töötubasid, kus kõigil soovi- si fantaasiaobjekte, mänge ja üllatusi. žanri: kaunistus, mimikri, lõbustus. ning mõtteid jagama tänapäevasesse kroonikaraamatusse, mille autorid on jatel on võimalus kätt proovida. Harju Noored kunstnikud on inspireeritud NB! Loengud on vene keeles, osale- Pille Kivihall ja Eero Kotli. tänaval haljasalal on üles seatud kuns- linnaruumist, lähtunud oma ideaali- mine tasuta. Raamatukaaned on kõigile kirjutajatele avatud 31. maist 2. juunini. tikojad. Pallase nahaosakond teeb dest ja soovidest, kuidas nemad soo- 6 22. mai 2019

VANALINNA PÄEVAD Kunsti seitsme maa ja mere tagant Peale kodumaiste artistide saab va- jääb ruumi üllatusteks. Nende õpeta- nalinna päevadel seekord rohkesti ja selgitas, et klounid on erilised, sest näha väliskülaliste pakutavat. Tule- identifitseerivad end oma eksimuste mas on muusikuid, etenduskunst- ja haavatavusega. „Isegi eksides ar- nikke ja kunstnikke Taanist, Un- mastavad nad mängida!” garist, Venemaalt. Kuna heidame Eksida võib, kuid heaks klouniks pilgu ka sajandite taha Taani ajale, saamine nõuab pühendumist. „Heal siis leiame tänapäevastki toredaid klounil peab olema tugev keskendu- kokkupuutepunkte ja tegijaid, kes mis- ja kujutlusvõime ning ta peab seostuvad Taani ja taanlastega. oskama end lõdvaks lasta,” selgitas õpetaja. „Nad peavad end väga hästi Haruldane paberlõikekunst Taa- tundma ja lubama oma võluval iseloo- nist Ane Cecilie Morgensenilt võ- mul särada.” lub vaatajaid oma erilisusega – kunst Klounid, see sõbralik rahvas, võta- sünnib otse vaatajate silme ees ning vad kampa kah! Taanlased ning Piip ja selle jäljendamine tundub ilmvõimatu. Tuut mängivad etendusi kahel korral See on paberikunst. Morgensen lõi- koos: 31. mail kell 19 Taani Kuninga aia kab mängleva kergusega paberilehest amfiteatris ja 2. juunil kell 12 Piip ja keerukaid mustreid ja leiab, et paberi- Tuut Mängumaja hoovis. kunst on paeluv, sest on nii vastuoluli- ne – terav ja õrn ühel ajal. „Ja seetõttu Tšehhi tsirkusetrupi V.O.S.A. ka väga keeruline,” tõdeb kunstnik. liikmed ujuvad hiigelsuurte kalade- Kunagi ammusel ajal armastas ka ga mööda vanalinna tänavaid. Selleks Taani muinasjutuvestja Hans Chris- ei pea aga Ülemiste vanake linna üle tian Andersen illustreerida oma ju- ujutama – hiigelkalad hõljuvad hoopis tustamist käärilõigetega. Morgensen õhus. Tšehhi trupp on esinenud nii selgitab, et heaks paberikunstnikuks Berliinis, Peterburis kui ka Shanghais. saamiseks läheb vaja palju kannatust, Nüüd on neid peagi võimalik näha Tal- head kujutlusvõimet ja kindlat kätt. linnas: „Peab mõistma, et läheb palju tunde • 1. juunil kell 12.30 on etenduse teekond selleks, et lõigata välja vaid postkaar- Vabaduse väljakult Raekoja platsi, kell disuurune tükike, sest selles kunstis 14.30 Viru väravatest Raekoja platsi ja on ülikeerulised mustrid ja jooned. kell 16.30 Raekoja platsilt lastealale LA- Haruldane paberlõikekunst Taanist. Siin ei saa midagi kustutada!” HELA; Paberlõiked on priid üleliigsest • 2. juunil kell 11 kulgeb etendus Viru Eesti-Rootsi ansambel Fränder tud Ungari, Balkani ja mustlasmuu- Dalsgaard. Poeetiline ja mõjus doku- sõnade koormast. Selle kunsti taju- väravatest Raekoja platsi, kell 13 plat- koosneb õdedest-vendadest: Natasja sika elementidega. Bändi eesmärk on mentaal, kus Taani arhitekt ja kuning- miseks peab olema avatud meel – iga silt lastealale ja kell 15.30 Vabaduse Dluzewska, Gabbi Dluzewski, Daniel levitada ungarlastele omast kõrvulu- liku kunstiakadeemia endine profes- vaataja saab kunstiteose seostada oma väljakult Raekoja platsi. Dluzewski. Fränder on vana rootsi- kustavate pidude tunnet üle maailma. sor Jan Gehl mõtiskleb Kopenhaageni, mõtete ja unistustega. Morgensenile keelne sõna, mis viitab perekonnale Paari viimase aasta jooksul on tant- New Yorgi, Dhaka, Chongqingi jt näi- on paberikunst kui meditatsioon, eri- Peterburi kollektiiv The Bread- ja hõimule ning ka kaasinimestele. sitatud inimesi Läänemerest Atlandi dete põhjal linnaruumi mõjust inimes- line kunstižanr, mida just väga paljud Berries tuleb mängima eklektilist Juba lapsepõlvest peale oli Dluzews- ookeanini ligi tuhat korda. Tallinna tele. Gehl on kirjutanud raamatuid ei viljele. „On tore teha midagi, mis on muusikat. „Meid mõjutab muusika, kitel soov koos muusikat luua. Unis- kodanikud peaksid end korralikuks linnakujundusest ja teinud paljude veidi haruldane,” nendib ta. mida me ise kuulame ja igaüks meist tus täitus 2015. aastal. Bändi ja perega kardiotrenniks valmis panema, hoia- linnade arendusprojekte. Eesti keeles Paberlõigete töötoad Hopneri ma- kuulab erinevat muusikat! Meie loo- liitus neljanda liikmena Eesti juurtega tavad nad. „Oleme mänginud paljudes on ilmunud tema raamat „Linnad ini- jas 31. mail kell 16 ja 1.–2. juunil kell 13 ming ei kuulu ühessegi žanrisse ja me Säde, kes vürtsitab repertuaari eesti paikades ja alati jõudnud oma eesmär- mestele” (2015) – linnaplaneerijate ja kestusega 1,5–2 tundi. Vajalik on eelre- ei üritagi midagi konkreetset saavuta- folkmuusikaga. „See oli kohene klikk – gini – panna inimesed tantsima! Tegi- linnakultuurihuviliste „piibel”. gistreerimine ekskursioonid@vanalin- da või kujutada,” kirjeldavad muusikud armastus esimesest silmapilgust! See me seda isegi Hiinas ja Jaapanis, see • 1. juunil kell 21 „Babette’i pidusöök” napaevad.ee. enda loomingut. sobib meie pere muusikaga,” sõnasid oli täielik kultuurišokk. Saavutasime (1987). Taani kirjaniku Karen Blixeni Dluzewskid ning lisasid, et Säde toob kontserdi lõpuks täieliku deliiriumi!” raamatul põhinev ja võõrkeelse fil- The Commedia School toob Tal- Saksofonist, helilooja ja dirigent eesti folkmuusikast tõeliselt ilusaid Eesmärk ei ole ainult inimeste hul- mi Oscari pälvinud, filmikunsti ajaloo linna Taani klounid! Selles koolis on Lars Møller on Skandinaavia džässi meloodiaid ja sõnu, millest on ker- lutamine, vaid ka erinevate kultuuri- üks hinnatumaid toiduteemalisi lina- klounikraadi omandanud ka meie oma üks juhtfiguure. ge inspiratsiooni saada. Koos perega de nägemine. Eestis ei ole Bohemian teoseid. Romantiline draama kahest maailmakuulsad Eesti tsirkusekoomi- Møller seob oma loomingus elekt- olevat hea muusikat luua tänu ühisele Betyars varem mänginud, mistõttu täiskasvanud õest, kes elavad koos kud Piip ja Tuut. roonilise, koori- ja maailmamuusika. minevikule: „Vähem juttu ja rohkem on nad Tallinna kontserdi pärast väga isaga 19. sajandi Taani külakeses, mille Taanist saabub Tallinna 14 klou- Ta loob uusi kooslusi teiste vanalin- muusikat!” elevil. elanikud on andunud usklikud. Kuigi niõpilast koos kolme õpetajaga. Nad na päevadel esinevate muusikutega: 2. juunil kell 15 Raekoja platsil. 31. mail kell 22 U3 Kontsertklubis õdedel on austajad, otsustavad nad annab džässihõngulise ühiskontserdi annavad commedia dell’arte stiilis va- (Uus 3) ja 1. juunil kell 20 Raekoja platsil. isakoju jääda ja elada vaga vanatüdru- baõhuetenduse reedel kell 17 Vaba- Peterburi ansambliga The BreadBer- Energiline Bohemian Betyars kuelu. Saatuse tahtel satub aga nen- duse väljakul ja laupäeval kell 12 Taani ries 31. mail kell 20 Raekoja platsil; toob Ungarist kiir-folk-friik-pun- Taani filmid Raekoja platsil de majapidajannaks prantsuse daam Kuninga aia amfiteatris. Taani klounid teine džässikontsert koos Peterburi ki. See on põnev segu rokist, ska’st ja • 31. mail kell 21 „Inimese mõõtu linn” Babette... (Maria Ulfsak-Šeripova / nentisid, et valmistavad küll etendu- päritolu Deniss Kirilloviga on 1. juunil psühhedeelsest muusikast, vürtsita- („Human Scale” 2012), rež Andreas MOOD tutvustusest) se stsenaariumi varem ette, kuid alati kell 19 Katariina kirikus (Vene 14a). Slaavi kultuuri ala Plaaditurg ronib taas Harjumäe tippu Vanalinna päevadeks elustub – seda- oma jõud. Tulemusena saab Plaadi- puhku kolmepäevase rahvusvahelise mäest rahvusvaheline kireva program- festivalina! – Harjumäe tipus legen- miga kolmepäevane festival. Bändide daarne melomaanide kogunemis- (Puuluup, Andres Roots, Forgotten paik, mida kutsutakse Plaadimäeks. Sunrise jne) päralt on lava, avatud on Traditsioon sai alguse 1975. aastal, tänavatoidurestoranid ja voolab käsi- kui koguneti Niguliste kiriku kõrval tööõlu. Rahvusvaheliseks teevad turu asuvale platsile. Ent 1980. aastal haka- aga Soomest, Rootsist ja Lätist tulevad ti kirikut restaureerima ja selle ümber müüjad. Endiselt on kõigil huvilistel ehitati tara. Melomaanid kolisid siis võimalus tulla müüma, ostma ja vahe- Harjumäe tippu, kus jätkati aktiivselt tama erinevatel helikandjatel olevat 90-ndate keskpaigani. Viimased visad muusikat (kassett, vinüül, CD jne) ning hinged kohtuvad Harjumäel pühapäe- kõike muud muusikaga seonduvat (sär- viti tänini. gid, ajakirjad, plakatid jne). Ja nagu tra- Oma kümnendat aastat tähistav ditsioon nõuab, on nii müüjatele kui ka Plaaditurg esitleb end nüüd juba kol- ostjatele üritus tasuta. Suurema laua- mandat aastat järjest Plaadimäe nime pinna saamiseks palume siiski korral- all ja ronib Harjumäe tippu! Sel aastal dajatega ühendust võtta. Esimest korda on vanalinna päevadel avatud slaavi kultuuri ala. 1. juunil kell 11–18 saab Okasroosikese on aga kõik teisiti, sest juubilaridena Korraldaja: Ahto-Lembit Lehtmets, lossi hoovis (Uus 9) ergutada maitsemeeli värskelt küpsetatud pirukate, pannkookide ja babuška sa- ühendavad Plaaditurg 10 ja Tallinn 800 [email protected], tel 522 8801. movariteega. Laulda ja tantsida saab kogu südamest ning mängida vanu häid slaavilikke rahvamänge. Esinevad ansamblid Neposedõ ja Lira, Maardu rahvamaja kollektiivid jt. Plaaditurg ronib taas Harjumäe tippu

22. mai 2019 11

VANALINNA PÄEVAD / TEATED Lahe aeg lastele LAHELAS

31. maist 2. juunini on Snelli pargis avatud va- Lahelas saab ka tantsida. 31. mail kell 17 algab nalinna päevade lasteala LAHELA põnevate, vabaõhudisko, kus Tondiraba huvikooli DJ-d haaravate ja harivate tegevuste-sündmustega. keerutavad plaate ja mängivad muusikat, mis Tänavu on Lahelas tegutsemas palju Tallinna nende meelest parim. Üle 18 keelatud! muuseume töötubadega, kus saab meisterdada Traditsiooniliselt toimub 1. juunil Snelli par- kollaaže, topsiilutulestikku, proovida allveejoo- gis Junior Achievement Eesti SA korraldatav nistamist. Osaleda võib viktoriinides, mängudes õpilasfirmade laat, kus osaleb umbes 40 mini- ja robootikaringis ning teha veel palju muud põ- ja õpilasfirmat. Laadalt saab kell 12–16 soetada nevat. algajate ettevõtjate ärksa mõttega loodud huvi- Linnamuuseum tegutseb kogu festivali väl- tavaid tooteid. Pakutakse nii maiustusi, käsitööd tel. Lastemuuseum Miiamilla õpetab 31. mail, kui ka teenuseid. kuidas valmistada pisikest topsiilutulestikku. Lahelas jätkub laulu, tantsu ja tralli kogu fes- Iga soovija saab meisterdada tõelise rüütli koos tivaliks, esinejaid on lähedalt ja kaugelt. Näiteks kilbi, vapi ja kõige muu juurdekuuluvaga vene rõõmustab publikut Peterburi tantsustuudio muuseumi töötoas 2. juunil. MORE. Audentese kunstikooli rahvusvaheline Kunstihuviline võib külastada Eesti kunsti- õpilasgrupp on loonud noorusliku ja humoorika muuseumi töötube, näiteks reedel, 31. mail kol- linnaruumi näituse „Vabaala”. Lastekaitsepäe- laaži töötuba „Lõigatud linn ja sasitud silmapiir”. val, 1. juunil kell 17 esineb andekas ja särav tsir- See sobib nii lastele kui ka (hingelt) noortele. kuseartist Grete Gross lavastusega „Drüaad”. 1. juuni töötoas „Eilne ja tänane linn” luuakse Teid pannakse maagiasse uskuma, vähemalt ühispannoo Tallinna vaadetest. naeratama, kergemini hingama ning märkama Meremuuseumis saab aimu allveejoonista- paiku ja hetki, mis tihti väärilist tähelepanu ei misest – see on üks esimesi teadaolevaid mee- leia. todeid, mida kasutati allveeleidude dokumen- 2. juunil näitab end tsirkusestuudio Folie teerimiseks. Keskraamatukogu pakub 31. mail „Tsirkuse alleel”. Pärast etendust on töötoad meelelahutust terveks päevaks: lugemismän- lastele, noortele ja täiskasvanutele. Avatud on gud mudilastele, Tallinna-teemaline viktoriin, tsirkusepood ning saab meisterdada žongleeri- robootikaring, Hans Christian Anderseni mui- mispalle. nasjutubingo. Lahelas toimub veel palju huvitavat, mis Koomiks on selle aasta vanalinna päevade jäägu kohapeal avastada! Ootame kõiki suuri ja huvi all juba alates jaanuarist. Äge žanr, lugu- väikeseid Lahelasse trallitama! Oleme avatud de jutustamine piltidena, mille juured ulatu- kolmel päeval: 31.05–2.06 kell 12–19. Täpne info: vad koguni keskaega ja mis võib koosneda nii www.vanalinnapaevad.ee. kolmest-neljast pildist kui ka kujuneda terveks raamatuks. Meie koomiksikonkursi teemad lu- PS. Ettevaatust, ohtlik ja salapärane! basid vaadata nii minevikku kui ka tulevikku: Midagi neile, kes igatsevad natuke närvikõdi: „See lugu juhtus Tallinnas 800 aastat tagasi” või Bremeni torni põgenemisruum (Bremeni käik „See lugu juhtub Tallinnas 800 aasta pärast”. 1) on üles seatud „Critical Escape” projekti raa- Vahvad tulemused on nüüd käes – Lahelas on mes. Tornis on võimalus lahendada mõistatusi üles pandud Tallinna 1.–6. klasside õpilaste pa- ja panna end proovile, püüdes leida kinnisest rimad tööd, mis valiti välja 180 laekunud töö tornist põgenemisteed. Sobib vanusele alates seast. Parimatest parimad kuulutatakse välja 14. eluaastast. Põgenemisruumis saab osaleda 31. mail Lahelas ja nende tööd ilmuvad ajakirjas 30.05–2.06 kell 12–18, korraldab MTÜ Shokkin Hea Laps. Group Eesti. Lisainfo: [email protected].

Tallinna vanalinna päevade korraldajad tänavad koostööpartnereid:

Options - Lite Options - dark (standard)

CMYK:20.40.65.0 CMYK:35.60.80.25

Black and white option also permitted in certain circumstances (ie.background colour)

with strap line (Font is Olde Hansa Merchant TFF) -PÕRGU- Soovin osta päranduseks saadud või seisma jäänud ÕLLELOKAAL MARGIKOGU The Medieval Heart of Old Town Tallinn Eriti huvitavad Eesti margid (ka ümbrikud ja postkaardid)

without strap line kuni 1941.a ja Euroopa riikide margid kuni 1941.

Pakkuda võib ka muid kollektsioone. Tel 5623 0980, e-post [email protected]

PLANEERINGUTEST !IMPORTANT!

NEVER SELECT LOGO YOURSELF - ALWAYS REFER TO OLDE HANSA DESIGN TEAM Korduvteade Ants Lauteri tn 3 kin- ning keskkonnamõjude strateegilise eesmärgil muuta Ants Lauteri tn 3 liikluskorraldus planeeritud alale jää- tpr.tallinn.ee/. nistu ja lähiala detailplaneeringu hindamise, sest kõikides lehtedes esi- kinnistu piiri ja ühiskondlike ehitiste val Lennuki tänava lõigul. Keskkonnamõjude strateegilise avalikust väljapanekust mesel korral keskkonnamõjude stra- maa sihtotstarve 5–10% äri-, 40–60% Detailplaneeringu materjalide- hindamise materjalidega saab tutvu- Tallinna Kesklinna Valitsus ja teegilise hindamise teadet ei ilmunud. elamu- ja 30–55% ühiskondlike ehi- ga saab ülalnimetatud ajavahemikul da aadressil https://www.tallinn.ee/ Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vähendada Tallinna Linnavalitsuse tiste maaks, määrata ehitusõigus Ants tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklin- est/keskkond/Lauteri-3-ksh. avalikustavad ajavahemikul 16.05– 31. augusti 2011 korraldusega nr 1356-k Lauteri tn 3 kinnistule sellel oleva na Valitsuse, asukohaga Nunne tn 18, Keskkonnamõjude strateegili- 29.05.2019 Tallinna Linnavalitsuse 27. algatatud Ants Lauteri tn 3 kinnistu 4-korruselise koolihoone rekonst- hoovimaja toas nr 32 ning Tallinna se hindamise avaliku väljapaneku veebruari 2019 korraldusega nr 292-k ja lähiala detailplaneeringus planeeri- rueerimiseks ja kuni 30 maapealse ja Linnavalitsuses, asukohaga Vabaduse tulemusi tutvustav arutelu toimub vastuvõetud 1,19 ha suuruse maa-ala tud maa-ala suurust 1,23 hektarilt 1,19 2 maa-aluse korrusega õppe-, äri- ja väljak 7, I korruse infosaalis tööpäeviti. 6.06.2019 kell 15 Tallinna Kesklinna kohta koostatud Ants Lauteri tn 3 hektarini vastavalt detailplaneeringu eluruumidega juurdeehitise rajami- Detailplaneeringu jooniste ja seletus- Valitsuse saalis Nunne 18. kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijoonisele. seks ning määrata Ants Lauteri tn 3 kirjaga saab tutvuda ka Tallinna pla- (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 14138) Detailplaneering on koostatud kinnistu kasutamise tingimused ja neeringute registris aadressil https://