Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Aruanne
Tellija: Valjala Vallavalitsus
Töö koostaja: OÜ Alkranel
Projektijuht: Alar Noorvee
Litsents nr KMH0098
OÜ Alkranel Tartu 2007-2010 2 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Sisukord
SISSEJUHATUS ...... 5 1. ÜLDOSA ...... 7 1.1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK, VAJADUS JA ÜLDISELOOMUSTUS ...... 7 1.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK, ULATUS JA METOODIKA ...... 8 2. ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA ...... 10 2.1. SEOS KÕRGEMATE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ...... 10 2.2. SEOS VALJALA VALLA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 13 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 21 3.1. ASUKOHT ...... 21 3.2. VALJALA VALLA KUJUNEMINE ...... 22 3.3. LOODUSKESKKOND ...... 22 3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 22 3.3.2. Veekogud ...... 26 3.3.3. Mullastik ja maastik, loodusvarad ...... 27 3.3.4. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ...... 27 3.3.5. Rohevõrgustik ...... 33 3.3.6. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maastikud ...... 34 3.3.7. Klimaatilised tingimused ...... 35 3.4. ELU- JA SOTSIAALKESKKOND ...... 36 3.4.1. Rahvastik ...... 36 3.4.2. Haridus ...... 38 3.4.3. Kultuur ja sport ...... 38 3.4.4. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ...... 39 3.5. MAJANDUSKESKKOND ...... 39 3.5.1. Tööhõive ...... 39 3.5.2. Ettevõtlus ...... 39 3.5.3. Turism ...... 39 3.6. KOMMUNIKATSIOONID ...... 40 3.6.1. Teed, tänavad ja sadamad ...... 40 3.6.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ...... 40 3.6.3. Jäätmemajandus ...... 41 3.6.4. Elektrivõrk ja soojamajandus ...... 41 3.6.5. Sidevõrgud ...... 42 4. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ...... 43 4.1. ELAMUALAD ...... 43 4.2. SEGAHOONESTUSALAD ...... 46 4.3. TOOTMISALAD (SH MÄETÖÖSTUSMAA) ...... 48 4.4. TEED JA SADAMAD ...... 50 4.5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...... 51 4.6. JÄÄTMEKÄITLUS ...... 53 4.7. ÜLDKASUTATAVAD ALAD ...... 54 4.8. KOMPENSATSIOONIALAD ...... 55 4.9. PUHKEALAD ...... 55 4.10. MAATULUNDUSALAD ...... 56 4.11. KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALAD ...... 57 4.12. VÄÄRTUSLIKUD ALAD ...... 57 3 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel 4.12.1. Väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud niidud ...... 57 4.12.2. Miljööväärtuslikud alad ...... 58 4.12.3. Väärtuslikud põllumaad ...... 58 4.12.4. Rannaalad ...... 58 4.13. ROHEVÕRGUSTIK ...... 60 4.14. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...... 61 4.15. KUMULATIIVSED MÕJUD ...... 62 5. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ...... 64 6. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA MÕJUDE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST ...... 66 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE ...... 68 7.1. VALJALA VALLA KESKKONNA ÜLEVAADE ...... 68 7.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESS ...... 69 7.3. MÕJUDE HINDAMISE KOKKUVÕTE, LEEVENDAVAD MEETMED ...... 70 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 77
Lisad Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsus Lisa 2. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumendid. Lisa 5. Üldplaneeringuga kavandatavate maakasutusfunktsioonide hindamise koondtabel
4 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Valjala valla üldplaneering, mille koostamine algatati Valjala Vallavolikogu 20.04.2000. a otsusega nr 22 (Lisa 1). Üldplaneering hõlmab Valjala valla haldusterritooriumit 15 aasta perspektiivis.
Üldplaneeringu koostamist teostab Valjala Vallavalitsus koostöös ERKAS Pärnu Instituut OÜ konsultantidega. Valla arengustrateegia visioon ning strateegilised eesmärgid töötati välja arenguseminaride käigus. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: - Kaido Kaasik – Valjala vallavanem; - Pille Pukk – Valjala valla maakorraldaja; - Aare Külaots – Valjala valla majandusosakonna juhataja; - Ahto Saar – Valjala valla ehitusspetsialist; - Valdeko Palginõmm – Pärnu Instituut, projektijuht; - Tuuli Veersalu – Pärnu Instituut, maastikuarhitekt-planeerija.
Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati, lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) § 33 lõike 1 punktist 2, Valjala Vallavolikogu 29.05.2007 otsusega nr 17. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldiseks eesmärgiks on hinnata üldplaneeringust tulenevaid mõjusid järgmistes valdkondades: 1. Vesi ja pinnas 2. Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik 4. Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand 5. Elanikkonna heaolu ja tervis 6. Sotsiaalse keskkonna kvaliteet 7. Majandusliku keskkonna arengutingimused
Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) viib läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: - Alar Noorvee - KSH töörühma juht, KSH juhtekspert (litsents nr KMH 0098); - Riina Raasuke - OÜ Alkranel projektijuht; - Reet Kivisild - OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist.
Asjast huvitatud isikud on: - Valjala Vallavalitsus; - Valjala Vallavolikogu; - Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon; - Saare Maavalitsus; - Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet; - Sotsiaalministeerium ja Tervisekaitsetalitlus; - naaberomavalitsused; - vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad; - laiem avalikkus; - valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused. 5 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel KSH programm (Lisa 2) on heaks kiidetud Saaremaa Keskkonnateenistuse (praeguse Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni) poolt 22.01.2007 kirjaga nr 30-12-1/3809-2 (Lisa 3).
Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindaja lähtus aruande koostamisel Valjala valla üldplaneeringu eelnõus seisuga juuli 2009 toodud planeeringulahendustest.
6 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel 1. Üldosa
1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus
Vastavalt Planeerimisseadusele (RT I 2002, 99, 579) § 2 ja 8 on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.
Üldplaneering peab tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Saare maakonnas asuva Valjala valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine algatati Valjala Vallavolikogu 20.04.2000 otsusega nr 22. Üldplaneeringu ülesanne on saavutada kõiki osapooli ja huvigruppe rahuldav maa- ja veealade kasutamine 15 aastast perspektiivi arvestades. Üldplaneeringu protsessi jooksul viidi läbi mitmeid avalikke arutelusid ning tööseminare, et välja selgitada võimalikult laiapõhjaline konsensus valla perspektiivsest maakasutusest.
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Valjala valla visioonist aastal 2015, mille kohaselt on Valjala vald turvaline, kaasaegse infrastruktuuriga ning pikkade traditsioonidega elupaik tasakaalustatud ning mitmekülgse ettevõtluskeskkonna ning rikkumata ja puhta loodusega elukeskkonnaga ning ühtlasi atraktiivne ajaloo- ja kultuuripärandile tuginev turismipiirkond, kombinatsioonis loodussõbralikul ja säästval põllumajandusel ning puhastel tehnoloogiatel põhineva tootmisega.
Valjala valla üldplaneeringu koostamine toimus järgnevate põhimõtete alusel: - Territoriaal-majandusliku arengu kavandamise eesmärgiks peab olema inimese elukeskkonna kvaliteedi tõstmine samaaegselt looduskeskkonna tasakaalu säilitamisega. - Säästva arengu seadus sätestab, et omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud peavad lähtuma säästva arengu seadusest. - Kestev ja säästev areng on võimalik, kui omandatakse kõikehõlmav mõtteviis säästva arengutee valiku tegurite ja asjaolude arvestamisel ning otsuste langetamine madalaimal võimalikul haldustasandil, kus see tõotab parimat tulemust. - Oluline on jagatud (valitsus ja riigiasutused, kohalikud omavalitused, ettevõtted, organisatsioonid, inimesed) vastutus: (1) mitmekesise ja elujõulise majanduse olemasolu ja toimimise eest, ning (2) igale inimesele rakendus- ja töövõimalusi pakkuva hariduse võimaluste eest.
Valjala valla üldplaneeringu rakendamise seisukohalt on olulised järgmised asjaolud, mis tagavad planeeringu vastavuse kestva ja säästva arengu tingimustega: 7 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel - Säästva arengu koostöövõrgustiku toimimine erinevate planeerimis-, projekteerimis-, ehitus- ja elukorraldusprotsesside etappides. - Üldplaneeringus kehtestatud põhimõtete sisuline, juriidiline ja finantspoliitiline seotus teiste kehtivate strateegiliste plaanidega, sh seaduste, arengukavade, investeerimisplaanide, detail- ja teemaplaneeringute ja eelarvega. - Kuna planeeringu elluviimine sõltub iga üksikindiviidi jõupingutustest, on vajalik avalikkuse järjekindel kaasamine strateegiliste plaanide koostamisse ja rakendamisse. - Keskkonnamõjude hindamise protseduuri juurutamine säästva ja tasakaalustatud ehituspoliitika realiseerimisel.
1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostatakse vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasandist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Valjala valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi Valjala valla territooriumil, kuivõrd üldplaneering hõlmab Valjala valla haldusterritooriumi ning piiriülest olulist mõju pole ette näha.
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1.1), mille suhtes üldplaneeringu meetmete mõju hinnatakse.
8 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 1.1. Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid. KSH VALDKOND KSH EESMÄRGID vältida pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist määral, mis võiks ohustada keskkonna kvaliteeti hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks ületarbimist Vesi ja pinnas vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata vältida õhu saastamist määral, mis võiks kahjustada keskkonda Õhukvaliteet ja klimaatilised vähendada vajadust autode kasutamiseks faktorid vähendada kasvuhoonegaaside emissioone säilitada bioloogilist mitmekesisust vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele, kaitsealustele Bioloogiline mitmekesisus, liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele taimestik ja loomastik tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel moodustada toimiv rohevõrgustik säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära säilitada kultuurimälestisi ja kultuuriliselt olulisi paiku ja tagada Miljööväärtuslikud alad ja neile avalik ligipääs kultuuripärand luua uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et need sobiksid antud keskkonda vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele toetada tervislikke eluviise Elanikkonna heaolu ja tervis säilitada elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda, looduses liikuda tagada elanikkonna turvalisus tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise võimaluste Sotsiaalse keskkonna kvaliteet kättesaadavus kõigile tugevdada elanike identiteeditunnet ja sotsiaalseid võrgustikke Majandusliku keskkonna soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut arengutingimused tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet
Üldplaneeringus kirjeldatud meetmete keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. Üldplaneeringu meetmete keskkonnamõju hindamisel kasutatakse järgmist hindeskaalat:
+ positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 olulist mõju pole ette näha ? mõju pole teada
Kuna keskkonnamõju hindamise protsess algatati oluliselt hiljem kui üldplaneeringu koostamine, olid planeeringulahendused juba välja töötatud. KSH käigus täiendavaid alternatiive planeeringule ei lisandunud, planeeringus pakutud lahenduste negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivse keskkonnamõju tugevdamiseks on välja pakutud rida leevendavaid meetmeid.
9 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimis- dokumentidega
2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega
Valjala valla üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud nii Euroopa kui Eesti tasandil kõrgemal seisvad planeerimisdokumendid.
Euroopa Liidu ruumilise arengu põhimõtted sätestab Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective, ESDP), mille kohaselt on ruumilise arengu eesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Igal riigil lasub kohustus rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid, püüdmaks tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks rakendatavad meetmed ei tähenda mitte ainult ökoloogilise võrgustiku loomist, vaid kogu territooriumi kompleksset arendamist; veeringluse säästvat korraldamist ning jõupingutuste tegemist kliimamuutuse leevendamiseks nii kohalikul kui globaalsel tasandil.
Läänemere regiooni ruumilise arengu suunamiseks on loodud valituste vaheline kümne Balti mere ümbruse riigi koostöö foorum nimetusega Visions and Strategies around the Baltic 2010 (VASAB 2010). Koostöö korraldamiseks on moodustatud vastav komitee (Committee on Spatial Development of the Baltic Sea Region - CSD/BSR), kelle ülesandeks on levitada planeerimiskogemusi, toetada vastava valdkonna ministreid, aidata kaasa projektide realiseerumisele ja koopereeruda teiste Baltikumi koostööorganisatsioonidega. Suundasid andev tegevus toimub riikide planeerimist kureerivate ministrite regulaarsetel kohtumistel vastuvõetud deklaratsioonide kaudu.
2001. a toimunud viies ministrite kohtumine (Wismari deklaratsioon) andis ruumilise planeerimise tegevuskava läbi kuue käsitlusteema: 1. Linnaregioonide koostöö säästva arengu küsimustes 2. Läänemereregiooni rahvusvahelise integratsiooni jaoks olulised strateegilised arengutsoonid 3. Üleeuroopalise integratsiooni jaoks olulised rahvusvahelised transpordikoridorid 4. Maapiirkondade olustiku mitmekesistamine ja tugevdamine 5. Rahvusvaheliste rohevõrkude, sh kultuurmaastike arendamine 6. Rannikutsoonide ja saarte integreeritud arendamine
VASAB 2010 ajaliselt viimaseks dokumendiks on 2005. a toimunud kuues riikide planeerimist kureerivate ministrite kohtumise nn Gdanski deklaratsioon. Dokument julgustab Baltimere riikide Nõukogu arvestama Euroopa Liidu nn territoriaalse ühtlustumise poliitikaga (EU Territorial Cohesion Policy), mille põhieesmärk on Balti riikide integreerumine teiste Euroopa piirkondadega, saavutamaks Euroopas territoriaalset ühtlustumist.
10 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid: - inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; - Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; - asustuse ruumiline tasakaalustamine; - Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; - looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.
Nimetatud sihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi - asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik kaupa.
Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk võrgustumisele.
Üleriigilise planeeringu transpordistrateegia lähtub Eesti "aeg-ruumilise kokkusurumise" (reisiliikluse kiirendamine peamistel ühendussuundadel) kontseptsioonist. Lisaks rahvusvaheliste teede väljaehitamisele on esiplaanil kogu territooriumi kättesaadavuse parandamine, märgitakse säästliku arengu ühe komponendina üleriigilise ja kohaliku ühistranspordi eelisarendamise vajadust.
Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Üldplaneeringuga on määratletud peamised tuumalad ja koridorid.
Saare maakonnaplaneering aastani 2015 on koostatud eesmärgil määratleda maakonna strateegilise planeerimise peamised põhimõtted. Maakonna arengustrateegia lähtub järgmistest eesmärkidest: - Loodusesõbraliku ja säästva arengu printsiipidest lähtuva turismimajanduse arendamine kombinatsioonis transiiditurismi teenuste osutamisega. - Kohalikul toorainel põhineva toiduainete tootmistsükli väljaarendamine süsteemis tootja-töötleja-turustaja-tarbija. - Infotehnoloogial põhineva ökoloogiliselt puhta allhanketööstuse kujundamine.
Saare maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral ka detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. Valjala valla üldplaneering arvestab üldisel tasandil maakonnaplaneeringut ning on sellega kooskõlas.
11 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2007) eesmärk on määratleda väärtuslikud kultuurmaastikud ja põllud ning roheline võrgustik maakonna tasandil ning tulenevalt nende säilitamise vajadusest seada tingimused asustuse ja maakasutuse suunamiseks. Arvestades maakonna saarelisust on käesolevas planeeringus eraldi käsitletud ranna-ala, mis kujutab endast nii maastikulist väärtust, olulist rohelise võrgustiku koridori kui ka avaliku huvi objekti. Samuti on määratud maakonna puhkealad.
Lääne-Saarte alamvesikonna veemajanduskavas (2006) sätestatakse vee kaitse ja kasutamise abinõud ning antakse ülevaate inimtegevuse mõjust veele, hinnang veekogude seisundile, majandusanalüüsi, vee majandamise eesmärkide ja meetmekava eesmärkide elluviimiseks.
Pinnavee küsimustes on peetud oluliseks hoida ära pinnaveekogude seisundi halvenemine ning saavutada kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund hiljemalt 2015. aastaks. Samuti on tähtis saavutada tehis- ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal 2015. aastaks.
Põhjavee osas on oluline tagada põhjaveehaarete vee kvaliteedi pikaajaline säilimine, hoida ära põhjaveekogumite seisundi halvenemine, kaitsta kõiki põhjaveekogumeid ning tagada põhjavee kasutamise ja taastumise tasakaal ning piirata saasteainete kontsentratsiooni kasvutendentsi.
Joogivee osas on eesmärgiks kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Ühisveevärgi (ühendatud üle 50 elaniku) vesi peab vastama sellistele kvaliteedinõuetele, kus vesi on nähtavalt puhas ja hea maitsega ning vastama kvaliteedinõuetele ka indikaatornäitajate osas.
Vooluveekogude hea seisundi saavutamisel on saartel võtmeküsimuseks morfoloogiliste tingimuste parandamine kalade ning jõevähi elu- ja sigimispaigaks olevatel vooluveekogudel. Unikaalsete loodusobjektidena ja veehoiualadena tuleb allikad ja karstialad säilitada võimalikult looduslikena.
Saare maakonna rannaala tsoneering (2004, ei ole kehtestatud) teeb ettepanekud piirangute ning tingimuste seadmiseks rannaaladel arendustegevuse planeerimiseks ning maakasutuse säilitamiseks. Rannaala tsoneeriti eelistuse alusel erineva sihtotstarbega aladeks, millele määrati tingimused keskkonnasäästlikult arendustegevuse elluviimiseks. Tsoneeringu alusel peab rannaaladel elamuehituses jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. Miljööväärtuslikes külades elamuehituse arendamisel tuleb krundisuuruse määramisel arvestada olemasolevat asustusstruktuuri. Oluline on säilitada maastiku avatus ja vaated. Võimaluse korral tuleb taastada traditsioonilist maakasutust (puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms).
12 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel 2.2. Seos Valjala valla arengudokumentidega
Valjala valla arengukava (2008-2015) peab oluliseks elanike elukvaliteedi tõstmist ning heaolu kindlustamist läbi soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja kohalike elanike ettevõtlusaktiivsuse suurendamise; kvaliteetse hariduse pakkumise ning mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste loomise; kaasaegse ja sotsiaalselt turvalise elukeskkonna kujundamise, säästva arengu põhimõtete järgimise ja looduskeskkonna väärtustamise. Arengumudeli saavutamiseks püstitatud kitsamad ja konkreetsemad eesmärgid on loetletud tabelis 2.1 KSH valdkondade kaupa.
Valla arengukavas on oluliseks peetud mitmeid elanike heaolu ja turvalisusega seotud teemasid, mida üldplaneeringus piisavas mahus käsitlust ei leia, nagu tänavavalgustuse projekteerimine ja ehitamine, bussiootepaviljonide paigaldamine ning juurdepääsu tagamine tuletõrje veevõtukohtadele. Samuti on seatud eesmärgiks soodustada tuuleparkide rajamist Valjala valda ning vaadata üle jäätmete kogumise ja äraveo süsteem. Eelnimetatud küsimuste osas on vajalik üldplaneeringut täiendada või põhjendada nende käsitlemata jätmist.
Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas (2003-2015) on seatud eesmärgiks: - Saavutada vee tootmise võimalikult kõrge kasutegur ja põhjavee säästlik kasutamine trassikadude ja tehniliste tootmiskulude vähendamisega; - Parandada tarbijale müüdava vee kvaliteeti ja viia see vastavusse kehtivate normidega, kõrvaldada vee bakterioloogilise saastumise võimalused ja sellega kaasnevate epideemiate puhkemise ohud. Halvema kvaliteediga põhjavee töötlemiseks enne tarbijale saatmist rajatakse elementaarsed veetöötlusjaamad; - Laiendada klientide ringi Valjala alevikus, Tõnijal, Saklas ja Kallemäel uute piirkondade hõlmamisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, suurendada müüki, parandada tootmise ökonoomikat; - Kõrvaldada kanalisatsioonitrasside infiltratsiooni kaudu reoveega reostumise ohud; - Muuta stabiilseks ja kontrollitavaks-prognoositavaks reoveepumplate ja -puhasti töö; - Vähendada reovee ülepumpamise ja puhastamise jooksvaid kulutusi; - Tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamises seaduslikkus ja juriidiline korrektsus;
Pikemas perspektiivis näeb Valjala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ette joogivee saamise ja heitvee puhastusena kasutada väikeseadmeid ja kogumismahuteid, kuna tarbijate arv on väike ning hajutatus liiga suur.
Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmekava (2006-2010) on koostatud Orissaare, Pöide, Laimjala, Leisi, Valjala ning Muhu vallale ühiselt. Saare maakonna jäätmekavas toodud eesmärgid, mis ka Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekava koostamisel aluseks võeti, on järgmised:
13 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel - Maakonda jääb tulevikus üks prügila, alternatiivseks võimaluseks on jäätmete maakonnast väljaviimine. - Kõik ülejäänud prügilad suletakse ja lõpetatakse. - Tiheasustusalad hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga. - Piirkondades, kus jäätmetekitajaid on vähe, nad on hajutatud või veetavate jäätmete kogused on väikesed, ehitatakse välja jäätmete vastuvõtupunktid, kus jäätmeid saab sorteeritult ära anda. - Orissaare valda, Maasi piirkonda, rajatakse jäätmejaam, mille koosseisus on ka jääkmudade ja biolagunevate jäätmete kompostimisväljak. - Reoveepuhastite mudade käitlussüsteemi väljaarendamine. - Jäätmete maksimaalne taaskasutamine. - Prügilasse ladustatakse ainult eeltöödeldud jäätmeid. - Ohtlike jäätmete kogumissüsteem funktsioneerib mitmel tasandil. Piirkonna suuremates vallakeskustes on ohtlike jäätmete kogumispunktid, kord aastas külastab väiksemaid asulaid kogumisauto. - Jäätmekäitlusalane selgitustöö, reklaam, kampaaniad jms, mida viivad läbi omavalitsus, erinevad organisatsioonid, jne. - Prügilate regulaarne keskkonnaseire.
Alates 16.juuli 2009 Kudjape prügilasse jäätmete ladustamist enam ei toimu. Jäätmeid kogutakse Kudjape ümberlaadimisjaama ning veetakse praamiga mandrile. Uue prügila rajamine Saare maakonda pole tänasel päeval kindel.
Kokkuvõttes on üldplaneering Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekavaga kooskõlas. Kaardile vajavad kandmist vaid avalikud jäätmekogumisspunktid.
Valjala valla üldplaneeringu seosed Saare maakonnaplaneeringu, teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ning Valjala valla arengukavaga on esitatud tabelis 2.1 valdkondade kaupa. Paksus kirjas on toodud teemad, millele pole üldplaneeringus piisavalt tähelepanu pööratud.
14 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel Tabel 2.1. Teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärgid valdkondade kaupa. TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Rekonstrueerida olemasolev ja Määratleda maa- ja Ühiskanalisatsiooni Vesi ja pinnas arendada välja ühisveevärgi ja - veealade üldised arendamine Valjala kanalisatsiooni uued piirkonnad kasutustingimused alevikus Valjala alevikus ja Sakla keskuses Kehtestada ranna-ala Ranna-aladel ehituslike Vaadata üle/korraldada jäätmete kasutus- ja piirangute seadmine kogumine ja äravedu ning ehitustingimused Määratleda maa- ja arendada edasi jäätmete liigiti veealadele laienevad kogumise süsteemi ehituslikud piirangud Tehakse ettepanek vähendada mitmes kohas ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndit Soodustada Jalgrattateede rajamine ümber Energeetika Õhukvaliteet ja ökonoomsemate/alternatiivsete Saaremaa arendamiseks tuleb klimaatilised kütteviiside kasutuselevõttu koostada arengukava faktorid Vähendada CO2 emissiooni elektrienergia säästlikuma ja efektiivsema kasutamisega ning alternatiiv- ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga Soodustada tuuleparkide rajamist Valjala valda TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Kavandada loodusvarade Tehakse ettepanek muuta Bioloogiline säilimist tagavad Laidevahe LKA mitmekesisus, meetmed Põldealuse taimestik ja Määratleda roheline sihtkaitsevööndi piire loomastik võrgustik maakonna Rohevõrgustiku tasandil ja selle toimimist korrigeerimine ja selle tagavad tingimused säilimiseks vajalike Uute elamumaade tingimuste seadmine. kavandamisel Maakasutuse muutuste rohevõrgustiku aladele mõju Natura 2000 tuleb üldplaneeringus ette võrgustikule selgitatakse näha leevendavad ja välja vajadusel kompenseerivad KSH/KMH/Natura meetmed võrgustiku hindamisega toimimiseks Maakasutuse muutuste/kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitada välja vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega
16 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Luua kõigile valla elanikele Määratleda maakonna Rahvatervise seisundi Segahoonestusalade Elanikkonna kohapeal kättesaadav kvaliteetne puhkealad ja nende parandamine, esmahaigestumise määramine ning heaolu ja tervis esmatasandi arstiabiteenus kasutustingimused vähendamine. kõrvalfunktsioonide Mõjutada vallaelanike Puhkealadele tuleb Töökeskkonna parandamine, s.o. lubamine tervisekäitumist läbi teenuste tagada juurdepääs töökoha tingimuste viimine perspektiivsetele arendamise kergliiklusega ja vastavusse tervisekaitse nõuetega, arendusaladele ning Looduskaunite paikade ja korraldatud parkimine tervisekontrollide läbiviimine, seeläbi teenuste objektide eksponeerimiseks Tagada avalik juurdepääs tööseadusandluse järgimine kättesaadavuse loodus-, matka- ja terviseradade kõikidele olemasolevatele Tervisekasvatus ja tervislike parandamine rajamine ja kaardistamine ja kavandatavatele paadi- eluviiside kujundamine, Matkaradade Luua (paremad) võimalused ja külalissadamatele (sh ühiskonnas levinud (kergliiklusteede) kergliiklemiseks vallas aktiivselt kasutatavatele väärtushinnangute reserveerimine kogu Laevnina puhkekoha rajamine lautritele) ja ümberkujundamine. valda hõlmava (ranna korrastamine, supluskohtadele Kujundada elanikkonnas positiivne võrgustikuna vetteminekud, lastele, Võimalusel tuleb suhtumine sportlikku eluviisi ning Puhkealade mängimiskohad, palli- ja supluskohtade maa-alad soodustada spordiklubide ja - reserveerimine Kungla, lõkkeplatsid, parklad, taotleda seltside loomist. Turja, Siiksaare, telkimiskohad jne) munitsipaalomandisse Randade kaitse- ja Oessaare, Jööri, Kõnnu, Kungla puhkeala väljaarendamine kasutusstrateegia väljatöötamine Kõriska, Tõnija, (arendaja huvi korral) Puhkealadele üld- ja Rannaküla külas ja Sakla seltsimaja hoovis oleva detailplaneeringute ning Valjala alevikus puhkekoha väljaarendamine arengukavade koostamine (parkla, kämpingud, telkimiskohta Koigi raba loodusõpperaja suitsusaun) väljaehitamine Tagada elanike vajadusi Jalgrattateede rajamine ümber rahuldavad kultuuri- ja Saaremaa spordirajatised nii alevikus kui külades
17 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Hoida valla haridusasutuste Kaasajastada vananenud Üldkasutatava maa Sotsiaalse hooned, ruumid ning maakoolide võimlad, vajadusel reserveerimine keskkonna (spordi)rajatised ajakohasel rajada uusi, kaasaegseid kultuuri- lasteaedade, koolide ja kvaliteet tasemel ning tagada neis tervislik ja spordikomplekse - kõigil soovijail vaba-aja asutuste jaoks ja turvaline töö- ja õpikeskkond peab olema võimalus oma vaba Tagada juurdepääs tuletõrje aja sportlikuks sisustamiseks veevõtukohtadele Luua juurde eralasteaedu, kus Luua vallasisene ja valda läbiv materiaalselt enamkindlustatud ühistransport, mis vastab pered saaksid lasteaiale juurde vallaelanike (sh kooliõpilaste) makstes seal antava alushariduse vajadustele taset tõsta Parandada teede ja tänavate Kujundada ümber valgustust Valjala alevikus ja kutseõppeasutuste võrk nii, et Sakla külas kutseõe oleks kõigile Saaremaa õpilastele kättesaadav Hoolekandeasutuste rekonstrueerimine Erihoolekande koduteenuste arendamine ja välja töötamine, kvaliteedi parandamine, teenuste mitmekesistamine ja kliendi individuaalsuse senisest suurem arvestamine, valikuvõimaluste loomine
18 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Kultuuriliselt ja looduslikult Määratleda väärtuslikud Tõsta kultuuriürituste kvaliteeti ja Väärtuslikele maastikele, Miljöö- väärtuslike objektide kultuurmaastikud ja säilitada maakondlike ühisürituste miljööväärtusega aladele väärtuslikud alad väljaarendamine nende säilimist tagavad traditsiooni ning väärtuslikele ja kultuuripärand külastusobjektideks: Valjala maakasutustingimused Vana kultuuripärandi aktiivne põllumaadele maalinn, Tõnija kivikalmed (viidad) Määratleda väärtuslikud uurimine ja talletamine arendustegevuseks Tagada valla ruumikasutuse põllumaad ja nende Muinsuskaitseliste ja tingimuste seadmine süsteemne ja planeeritud kaitse- ning loodusobjektide atraktiivne Avalikele vaatekohtadele arendamine (Jõelepa külaplatsi kasutustingimused eksponeerimine juurdepääsu tagamine ehitamine, Jööri-Kõnnu seltsimaja Määrata detailplaneeringu Ajalooliselt väljakujunenud Maatulundusmaal on ja platsi ehitamine, Sakla koostamise kohustusega tegevusalade (kalandus, minimaalne ehitusõiguslik seltsimaja kinnistu arendus, Tõnija alad ja juhud väljaspool talumajapidamine) kaasajastamine krundi suurus 1 ha kiige- ja palliplatsile valgustatud linnu ja aleveid, kui need ja uute turundusstrateegiate Detailplaneeringu vabaõhulava ehitamine, kiviaia ei ole veel kehtestatud kujundamine koostamise kohustusega korrastamine) üldplaneeringuga Turismi arendamine läbi juhtude määratlemine Arendada välja Valjala kirikumõisa Üld- ja muuseumite rekonstrueerimise, Merevaadete säilitamine kompleks detailplaneeringutega matkaradade rajamise, ja parimatele Laidevahe looduskaitseala tuleb tagada avalik kultuuripärandite korrastamise, vaatekohtadele väljaarendamine (valla maatükile juurdepääs viidasüsteemi väljaarendamise jm- juurdepääsu tagamine külastuskeskuse rajamine) vaatekohtadele. ga Tagada juurdepääsud valla Vaatekohtade Saaremaa turismiobjektide ja rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi vaatesektorisse ei tohi vaatamisväärsuste inventuur, GIS- objektidele ning kõrge rekreatiivse kavandada visuaalset andmebaasi loomine väärtusega aladele häirimist põhjustavaid objekte
19 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel TEEMAPLANEERING VALJALA VALLA VALJALA VALLA ARENGUKAVA „Asustust ja maakasutust KSH VALDKOND SAARE MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERINGU 2008-2015 suunavad EELNÕU 2009 keskkonnatingimused” Luua eeldused ja võimalused Suurendada kohalike Tootmismaade Majandusliku ettevõtluse arendamiseks vallas tooraineressursside kasutamise reserveerimine ja nende keskkonna Ettevõtluse arenguks vajaliku efektiivsust arendamiseks vajalike arengu- infrastruktuuri arendamine ja Suunata tööhõivepoliitikat, tingimuste seadmine tingimused ettevõtete kaasamine vähendada väljarännet maakonna Teede korrastamine: infrastruktuuri arendamisse valdadest kõvakatte alla Tugiinfrastruktuuri Soodustada kohalikke viimine/tolmuvabaks väljaarendamine külastus- ja ettevõtlusvõimalusi muutmine puhkealadel: kergliiklustee Alternatiivsete põllumajandus- ja Kungla ja Turja sadama rajamine alevikku, valgustatud aiandussektorite väljaarendamine rekonstrueerimine lähiliikumisradade rajamine (mahe-põllumajandustoodang, alevikku, Maalinna parkla marjad, ravim- ja maitsetaimed, rajamine; Sakla seltsimaja parkla seemned) rajamine, Laevnina puhkekoha Mereturismisadamate võrgu parkla rajamine väljaarendamine ja sadamate Parandada merelise avamine rahvusvahelisele ligipääsetavuse infrastruktuuri: mereturismile korrastada ja välja arendada vallas Toetada olemasolevate ja asuvad väikesadamad ja perspektiivsete paadisadamate lautrikohad (Kungla paadisadama arengut (sh Kungla sadam), et ehitamine, Turja kalasadama moodustuks maakondlik korrastamine, Laevnina lautrikoha sadamatevõrk ja puhkekoha väljaarendamine) Infrastruktuuri väljaarendamine ja Parandada vallasiseste teede kaasajastamine (sh sildade sõidetavuse kvaliteeti, renoveerimine, teede mustkatte liiklusohutust ja -korraldust alla viimine, jalgrattateede Tihedamini asustatud ja suurema ehitamine) liiklustihedusega külakeskuste teede pindamine tolmuvabadeks: Lõõne, Sakla, Rahu, Kõnnu, Jööri, Koksi, Kalli, Kalju, Põlluküla, Vanalõve
20 Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. OÜ Alkranel 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Asukoht
Valjala vald asub Saaremaa kesk- ja kaguosas, piirnedes läänes Pihtla, põhjas Leisi, kirdes Orissaare ja idas Laimjala vallaga ning lõunas Liivi lahega (joonis 3.1). Valla üldpindala on 180,088 km2, ulatudes põhjast lõunasse ~ 20,5 km ning läänest itta ~ 16 km. Valla loodeosa läbib ~ 9,3 km pikkune Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee lõik ning ~ 2,2 km pikkune Upa-Leisi tugimaantee lõik. Valla territoorium hõlmab 32 küla ning Valjala alevikku, mis on ühtlasi ka valla keskuseks. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt ääres paiknemise tõttu on Valjala alevik koos lähiümbrusega (Jööri) ka valla (põllu)majanduskeskuseks. Rannikuvööndi ja Masa-Laimjala-Tumala kõrvalmaantee vaheline ala on omandamas puhkepiirkonna rolli. Ülejäänud territooriumi iseloomustab ekstensiivne maakasutus. Valjala alevikust Orissaarde on ~ 29 km ning Kuressaarde ~ 25 km.
Valla territooriumile jääb Turja ja Kungla paadisadam ning Laevnina paadisild.
Joonis 3.1. Valjala valla paiknemine teiste Saaremaa omavalitsuste suhtes (Allikas: Maa- amet, 2009).
21 Pinnavormilt on tegemist suhteliselt tasase alaga. Valla põhjaosa on kõrgem, jäädes enamasti absoluutkõrguste vahemikku 15…20 m üle merepinna. Valla lõunaosas jäävad absoluutkõrgused valdavalt alla 13 m üle merepinna. Kõrgeim punkt, 20,9 m üle merepinna, asub Vilidu küla kirdeosas. Valla territooriumist 35 % moodustab metsamaa, 27 % haritav maa, 14 % looduslik rohumaa ning 24 % muu maa.
3.2. Valjala valla kujunemine
Valjalat tuntakse Eesti ajaloos eelkõige paigana, kus lõppes muistne vabadusvõitlus. Selle sündmuse tunnistajaks on Valjala keskusest umbes poolteise kilomeetri kaugusel asuv maalinn - castrum Waldia, mida Läti Henrik oma kroonikas iseloomustab kui tugevaimat Saaremaal. Selles paigas peeti 1227. aastal nõu kihelkonnavanematega ning otsustati orduväele pakkuda rahu ja vastu võtta ristiusk. Kristlased lasid saavutatud võidu auks ehitada kabeli, millest juurde- ja ümberehitamiste tulemusena kujunes tänane Valjala kirik. Arhitektuuri ajalugu tunneb Valjala kirikut kui vanimat säilinud maakirikut Eestimaal.
Valjala asula oli muistsel ajal ligi 700 km2 suurune ala, kus veel enne II maailmasõda elas 3900 elanikku. Praegune Valjala vald, mis sai oma staatuse 26. märtsil 1992. aastal, on pindalaga 180,02 km2. Valjala vallas elab 01.07.2007 seisuga kokku 1463 inimest. Valla piirid on läbi aegade muutunud peamiselt põhjaosas, kus on loovutatud alasid Leisi (Pärsama) vallale ja lääneosas, kus on laienenud Pihtla vald. Endisele muinaskihelkonna südamele, Valjalale, on keskuse roll jäänud tänaseni. Valjala alevikus asuvad vallamaja, põhikool, lasteaed, rahvamaja, kirik, apteek ja ambulatoorium.
3.3. Looduskeskkond
3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Saaremaa asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas Balti kilbi lõunanõlva ülemineku alal Balti sünekliisiks, kus moodustub Läti-Eesti monoklinaal. Nii aluskorra pealispinna kui teda katva settekompleksi lauge kallakus on lõuna-kagu suunaline. Aluskorra moodustavad ürg- ja aguaegkonna vanusega vulkaanilised, magmalised ja moondekivimid. Valjala vald asub Saaremaa maastikurajoonis, Siluri ladestu aluspõhjakivimite avamusalal.
Pinnakatte moodustavad erinevad kvaternaarisetted: valla põhja- ja keskosas levivad pinnakattena meresetted (enamasti saviliiv), lõunaosas ja keskosast üleval pool moreenid (valdavalt saviliivmoreen) ning kirde-, loode- ja lääneservas soosetted (turvas). Saaremaale omaseid õhukese (alla 1m) pinnakattega alasid ja alvareid esineb Valjala vallas väga vähe, üks suuremaid õhukese pinnakattega kohti asub Koksi piirkonnas.
Valdavalt esineb maapinnalt esimese aluspõhjakivimina Kesk-Siluri ladestiku Paadla lademe lubjakivi ja dolomiit savikate vahekihtidega, mille paksus jääb enamasti 10…26 m vahele. Kohati Kesk-Siluri kivimeid ei esine ning esimeseks aluspõhjakivimiks on
22 Alam-Siluri dolomiit ja lubjakivi (valla lääneosas). Kesk-Siluri aluspõhjakivimite all lasuvad Alam-Siluri ladestiku Rootsiküla ja Jaagarahu lademe savikad ja kavernoossed dolomiidid, mille paksus ulatub 70 meetrini. Maapinnalt u 80 m sügavuselt algavad Alam-Siluri Jaani ja Adavere lademe savikad merglid savika lubjakivi vahekihtidega. Selle all lasub Raikküla lademe lubjakivi.
Eesti radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel kuulub enamik Valjala valla territooriumist normaalse radooniriskiga alade hulka (joonis 3.2). Kohati esineb ka madala radooniriskiga alasid, kus looduslik kiirgus pinnases on madal. Valla loodeosa jääb karstialale, mis on potentsiaalselt radooniohtlikud alad. Kui hoone asub karstiühiku või -lõhe kohal, võib radoon migreeruda nende kaudu rõhuerinevuste tõttu majade siseõhku.
Joonis 3.2. Valjala valla piirkonnas esinev pinnase radoonirisk (allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004).
23 Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel on Valjala vallas põhjavesi enamasti nõrgalt kaitstud, kuid leidub ka kaitsmata ning keskmiselt kaitstud alasid (joonis 3.3).
Kaitsmata (A1)
Kaitsmata (A2)
Nõrgalt kaitstud (B1)
Nõrgalt kaitstud (B2)
Keskmiselt kaitstud
Joonis 3.3. Valjala valla põhjavee reostuskaitstuse kaart (1:50 000).
Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardi puhul on põhjavee kaitstus jaotatud järgmistesse klassidesse: - Kaitsmata alad – tingituna kattekihi paksusest, võib reoaine põhjavette jõuda vähem kui 30 ööpäevaga. A1 – alvarid, A2 – alad moreeni paksusega kuni 20 m. - Nõrgalt kaitstud alad – reoaine põhjavette jõudmise aeg on arvutuslikult 30…200 ööpäeva. B1 – alad moreeni paksusega 2…5 m või savi, liivsavi paksusega kuni 2 m, B2 – alad moreeni paksusega 5…10 m. - Keskmiselt kaitstud alad – moreeni paksus on 10…20 m või savi, liivsavi paksus 2…5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg Siluri veekompleksis on 200…400 ööpäeva. - Suhteliselt kaitstud alad – moreeni paksus ületab 20 m. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400…1000 ööpäeva.
24 - Kaitstud alad – pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.
Maapinnalt esimeseks veekihiks on Kvaternaari veekompleks (Q), mille vesi on vabapinnaline. Veekihi paksus Valjala vallas jääb enamasti alla 7 m. Arvestades veekihi väikest paksust, on kvaternaarisetete veekvaliteet kergesti reostusallikatest mõjutatav. Kvaternaari setetes esinev pinnasevesi leiab väikese veeandvuse ja sagedase reostatuse tõttu suhteliselt piiratud kasutamist.
Teiseks veekihiks on Silur-Ordoviitsium veekompleks (S-O), mis on reostatuse eest paremini kaitstud ning leiab seetõttu Ida-Saaremaal üldist kasutust joogi- ja majapidamisveena. Ka Valjala ühisveevärgi puurkaevud avavad antud veekihti. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. Valjala vallas moodustavad Siluri veekompleksi Alam-Siluri Raikküla lademe (S1rk) kuni Kesk-Siluri Paadla lademe (S2pd) veekihid.
Maapinnalt viimane veekompleks avaneb Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) kivimites. Põhjavesi levib Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuriitides. Vettandvad kivimid on esindatud Alam- ja Kesk-Kambriumi liivakivide ja aleuriitidega kogupaksusega üle 100 m. Ülemistes kihtides on vesi nõrgalt soolakas, alumistes seevastu mineraalvesi. Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud.
Siluri veekompleksi ülemises osas on vesi looduslikult vesinik-karbonaatne magneesiumilis-kaltsiumiline mineraalaine sisaldusega 0,3…0,5 g/l. Siluri veekompleksi lasuvussügavuse suurenemisega vee mineraalainete sisaldus suureneb ja vee keemiline koostis muutub algul vesinikkarbonaat-kloriidseks ja sügavamal kloriid-naatriumiliseks.
Merelistes liivades ning kruusades on vesi samuti vesinik-karbonaatne magneesiumilis- kaltsiumiline mineraalaine sisaldusega 0,3…0,5 g/l. Rannikuvööndis võib mere mõju tõttu mineraalainete sisaldus oluliselt suureneda ja vesi muutuda kloriidsemaks. Moreenides sisalduv vesi on vesinik-karbonaatne magneesiumilis-kaltsiumiline, kuid võrreldes liivades ja kruusades sisalduva veega oluliselt karedam ja mineraalainete rikkam (0,3…1,0 g/l).
Koigi soo lähedastel aladel esineb soovesi, milles mineraalainete sisaldus on madal, kuid orgaaniliste ainete sisaldus kõrge. Orgaanilise aine sisalduse tõttu on vesi kohati väävelvesiniku lõhnaga.
Saaremaa aluspõhjakivimitele on omane tektooniliste rikete ja lõhelisuse olemasolu, mis mõjutab oluliselt kivimite veeandvust. Valjala valla aladel asub mitmeid aluskorra rikketsoone, enamasti on rikked kirde-edela, loode-kagu ja põhja-edela suunalised. Lisaks esineb aluspõhja kivimis ida-lääne suunalisi väiksemaid rikkeid. Rikkevööndite tõttu on kivimite filtratsioonilised omaduselt kiirestimuutuvad, mistõttu erinevad tektoonilised plokid on erinevate lasumistingimuste ja erineva veeandvusega. Kohati toimub tektooniliste rikete piiril põhjavee mineralisatsiooni ja keemilise koostise muutus, mis
25 samuti on seletatav põhjaveekompleksi plokilise ehitusega (nt Sakla külas). Tektooniliste rikete tõttu on tekkinud ka nt Vilidu ja Veeriku karstialad.
3.3.2. Veekogud
Valla hüdroloogilise võrgustiku moodustavad peamiselt vooluveekogud (jõed, ojad, peakraavid ja kraavid), seisuveekogudest esinevad enamasti valla lõunaosa paiknevad merelahtedest tekkinud järved. Vooluveekogudest läbib valda Maadevahe ja Lõve jõgi, Kuke, Tõre, Kurdla, Sakla, Võhkse peakraavid, Räägi kraav ning Räägu oja. Valla alale jäävad ka Kunnati, Kõiguste ja Laidevahe lahed. Rannajärvedest esineb Põldealune (suurusega 30,9 ha), Aegna (16,7 ha), Oessaare (121,3 ha) lahed ning Purme (16,7 ha), Ristlaiu (3,2 ha) ning Ristilaiu (1,1 ha) abajad. Lisaks asub rannaaladel veel üheksa väiksemat järve suuruse vahemikus 1,1…2,4 ha. Allikatest asuvad vallas Vintri ehk Jursi Rahaallikas (Ariste külas) ja Anniallikas (Rannakülas).
Maadevahe jõgi saab alguse Tõnija soost ja suubub Kõiguste lahte. Jõgi läbib enamasti soiseid niite ja metsi ning 1 km enne Kõiguste lahte jõudmist kaob maa alla. Maadevahe jõgi on 8 km pikkune, valgalaga 29,6 km². Maadevahe jõgi on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrusele nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (RT I 1996, 58, 1090) alates Veeriku külast 3 km idakirde poolt kuni Kõiguste laheni avalikult kasutatav veekogu.
Lõve jõgi on Lõuna-Saaremaal üks suuremaid jõgesid, mis algab Tõrise külast kagu pool ning suubub Oessaare lahte, läbides Eikla ja Haeska soo. Lõve jõe pikkus on 31 km ja valgala pindala 159 km2. Lõve jõgi on Tõrise külast 2,5 km lõunakagu poolt alates kuni Oessaare laheni avalikult kasutatav veekogu.
Kuke peakraav on Ida-Saaremaal asuv väikejõgi, mis algab Koigi raba lääneservast ja suubub Saastna lahte; pikkus 21 km ja valgala 96,1 km2. Keskjooksul läbib oja Koigi järve lõunaosa. Veekogu on püsiva loodusliku toitega ja seetõttu klassifitseeritav jõena. Kuke peakraav on Ratla külast 2 km lõunakagu poolt kuni Saastna laheni avalikult kasutatav veekogu.
Oessaare laht on rannajärv Lõuna-Saaremaal, tema edelasoppi nimetatakse Poka laheks. Tegemist on 121,3 ha suuruse, kuid väga madala (suurim sügavus 1,6 m) mõningase läbivooluga veekoguga, mille põhja katab enamasti ravimuda. Oessaare laht on üks suurimaid ravimuda leiukohti Eestis, mille mudavaru ulatub 1,5 miljoni tonnini. Kalastik lahes on liigirikas tänu heale ühendusele merega. Oessaare laht on Saklast 2,5 km lõunast alates avalikult kasutatav veekogu.
Valjala vallas asuvad avalikult kasutatavad veekogud on veel Tõre peakraav (Ratla külast 3 km lõunaedela poolt kuni Võlupe jõeni), Purme abaja (Saklast 5 km idast alates), Aegna laht (Põldealuse lahest 200 m kagu poolt alates) ja Põldealune laht (Saklast 5,5 km lõunakagu pool t alates). Kõik Eesti veekogud on tundlikud heitveesuublad.
26 3.3.3. Mullastik ja maastik, loodusvarad
Valjala valla territooriumil levivad peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad ning rähk- ja klibumullad. Valla lõunaosas leidub rohkem ka madalsoomuldi.
Loodusvaradest leidub Valjala vallas turvast, liiva, kruusa ning savi. Riiklikus registris on arvele võetud Kuiste küla savimaardla (kogusuurusega 715 ha), mis jääb osaliselt ka Laimjala valda; Valjala savimaardla suurusega 250,78 ha; Sakla savimaardla suurusega 43,94 ha ning osaliselt Leisi valda ulatuv Reeküla savimaardla suurusega 351,9 ha. Kõik eelnimetatud maardlad kuuluvad aktiivse reservvaru nimekirja, v.a Sakla maardla, mis on osaliselt ka aktiivsete tarbevarudega. Liiva leiukoht asub Kõnnu külas ning kruusa kaevandatakse Lööne karjääris (suurus 5,2 ha), kus ülemised kihid on ammendunud. Turbamaardlana on arvele võetud Koigi kohaliku tähtsusega turbamaardla, mille varud on osaliselt aktiivsed, osaliselt passiivsed reservvarud.
3.3.4. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid 3.3.4.1. Natura 2000 alad Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) Looduskeskkonna ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitleva nõukogu direktiivi (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest) alusel moodustatav hoiualade ja kaitsealade võrgustik. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on EL tähtsusega elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi säilitamine või taastamine nende looduslikus levikualas. Natura 2000 võrgustik koosneb kaitsealadest ning hoiualadest, mis jagunevad loodus- ja linnualadeks.
Valjala valla territooriumile jäävad järgmised Natura 2000 alad: - Koigi linnu- ja loodusala (kaitseala); - Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Siiksaare-Oessaare lahtede linnu- ja loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Tõnija soo loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Tõnija loodusala (hoiuala); - Vanalõve loodusala (hoiuala); - Võrsna loodusala (hoiuala); - Mäe loodusala (hoiuala).
Koigi linnuala kogupindalaga 2353 ha on loodud Saare maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rääkspart (Anas strepera), laululuik (Cygnus cygnus), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla). Linnualast 7,2 % moodustavad veekogud, 13,2 % üleminekulised metsaalad mineraalmaal ja soodes, 28,6 % okasmetsad ning 30,2 % heitlehised lehtmetsad.
Koigi loodusala on loodud Saare maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), puisniidud (6530), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),
27 lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0) kaitseks.
Kahtla-Kübassaare linnuala on loodud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 13 230 ha, hõlmates 76 % ulatuses mereala ning 24 % ulatuses maismaad. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kahtla-Kübassaare loodusala pindalaga 13 160 ha on loodud Saare maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), (9030) ja soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080).
Kahtla-Kübassaare linnuala ja Koigi linnuala kuuluvad Euroopa Liidu tähtsusega linnualade nimekirja Eestis.
Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala on loodud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Linnuala üldpindala on 3892 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
28 kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Siiksaare-Oessaare lahtede loodusala on loodud Saare maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), kadastikud (5130), (5310), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), puis niidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ja soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080) kaitseks.
Tõnija soo loodusala kogupindalaga 210 ha on loodud Saare maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: lood (alvarid) (6280), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210) ja liigirikkad madalsood (7230).
Tõnija loodusala on 207 ha suurune ala, mis on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020) ja puiskarjamaad (9070) kaitseks.
Vanalõve loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020) ja laialehised lammimetsad (91F0). Kaitseala pindala on 71 ha.
Võrsna loodusala pindalaga 541 ha on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), puisniidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) kaitseks.
Mäe loodusala on 33 ha suurune hoiala, mis on loodud Saare maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide rannaniidud (1630), puisniidud (6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210) ja puiskarjamaad (9070) kaitseks.
Kõikide nimetatud Natura alade valitsejaks on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon.
3.3.4.2. Kaitsealad Valjala vallas asuvad kaitsealadest Koigi ja Kalli maastikukaitsealad, Laidevahe looduskaitseala, Lepna tammiku kaitseala ning Jaani hoiuala.
29 Koigi maastikukaitseala on moodustatud 18. augustil 2005. aastal. Kaitseala jääb Pöide, Laimjala ja Valjala valla territooriumidele. Koigi maastikukaitseala kogupindala on 2359,2 ha, ühtides suures osas Koigi linnu- ja loodusalaga. Kaitseala eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks (Kõriskaru ja Raba sihtkaitsevöönd) ning kolmeks piiranguvööndiks (Lõhmuste, Koigi ja Ollamäe piiranguvöönd). Valjala valla territooriumile jääb Kõriskaru sihtkaitsevöönd.
Kalli maastikukaitseala asub Valjala vallas Kallemäe, Kalli, Tõnija ja Rannaküla külas. Kaitseala eesmärk on kaitsta esinduslikku madalsoo- ja allikaala ning nendega piirnevaid looduslikke ja pool-looduslikke kooslusi; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas; (need elupaigatüübid on: kadastikud (5130)3, lood (6280*), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (9010*)); II kaitsekategooria kaitsealust taimeliiki – kärbesõit (Ophrys insectifera) – ning III kategooria kaitsealuseid taimeliike – kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), niidu-asparhernest (Tetragonolobus maritimus), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea) – ja nende elupaiku; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud liike – punaselg-õgijat (Lanius collurio), sookurge (Grus grus) ja punajalg- tildrit (Tringa totanus), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kalli soo sihtkaitsevööndiks ja Kallemäe piiranguvööndiks.
Laidevahe looduskaitseala asub Valjala ja Pihtla vallas. Laidevahe looduskaitseala on moodustatud Laidevahe lahe ja saarestiku ning jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala põhieesmärk on I kategooria kaitsealuse liigi - merikotka - püsielupaiga ja ürgmetsailmelise puistu kaitse ning veelindude ja nende elupaikade kaitse. Arvukalt esineb II ja III kategooria kaitsealuseid linnuliike. 7. juunil 2003. aastal loodud kaitseala on ligikaudu 2424 ha suurune, millest eramaa moodustab umbes 181 ha.
Kaitsealal on moodustatud seitse sihtkaitsevööndit (Sandla, Silma, Põldealuse, Oessaare, Laidevahe, Rukla ja Liivi lahe sihtkaitsevöönd) ning kolm piiranguvööndit (Liivi lahe, Kukessaare ja Siiksaare piiranguvöönd). Rahvusvahelises mastaabis on tegu linnualaga ning 31. märtsil 2003 kanti Laidevahe looduskaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Laidevahe looduskaitseala Põldealuse sihtkaitsevööndi piiride muutmiseks.
Lepna tammiku kaitseala on loodud 19. mail 1959. aastal. Tegemist on uuendamata kaitsekorraga kaitsealaga, kus asub endine tamme-puisniit, millest on praeguseks kujunenud mets. Tammede vanus on 65…195 aastat, keskmiselt 105 a. Kaitseala, pindala on 16 ha.
30 Jaani hoiuala (suurusega 5,8 ha) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - loodude (6280*) kaitse.
Kõikide Valjala vallas asuvate kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaameti Hiiu- Lääne- Saare regioon.
3.3.4.3. Kaitsealused pargid Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I 09.03.2006, 12, 89) käsitleb vastavalt looduskaitseseadusele maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja kasutamist. Pargi kaitse eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.
Kaitsealuse pargina asub Valjala vallas Lööne pargi kaitseala. Lööne park asub Lööne mõisa ümbruses ning on kaitse alla võetud 3. aprillil 1965. aastal. Tegemist on uuendamata kaitsekorraga pargiga, mille suurus on 1,2 ha. Kaitseala koosneb kahest pargialast. Mõisa ümber asuv park on liigivaene, kuid tuntud mitmete väärtuslike suurte puude kasvupaigana, nagu hobukastanite (Aesculus hippocastanum), saarte (Fraxinus excelsior) ja pärnade (Tilia) ning puu poolest, milleks on tõenäoliselt palsami ja siberi nulu hübriid (Abies balsamea x A, sibirica). 50 m eemal asub ilmselt põlistest lääne pärnadest (Tilia x vulgaris) koosnev puiestee.
3.3.4.4. Kaitsealused looduse üksikobjektid, ürglooduse mälestised Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel.
Kaitsealuste looduse üksikobjektidena on Valjala vallas kaitse alla võetud järgmised objektid: - Hiiukivi (e Hiiekivi) Väkra küla karjamaal; - Veske saar Masa-Laimjala-Tumala mnt ääres Kallemäe külas; - Roosu tamm Kungla küla Roosu talu juures; - Tammevälja tamm (e Ohvritamm) Tammevälja talu juures Vanalõve külas; - Lepna pappel Röösa külast 1,2 km lõuna pool.
Ürglooduse objektid ei ole seadusandlikult fikseeritud kaitstavad objektid, kuid vaatamata sellele on tegemist märkimisväärsete loodusväärtustega, mille kaitsele kaasaaitamine on vajalik ka läbi üldplaneeringu. Ürglooduse raamatusse kantud objektid Valjala vallas on Veeriku karstiala (Veeriku külas); Vilidu karstiala (Vilidu külas); Jursi e Vintri Rahaallikas (Ariste külas); Hiiukivi (e Hiiekivi) Väkra külas; Uure rahn (Kogula külas); Tõnija küla rahn (Tõnija külas); Kungla küla rahn (Kungla külas); Turja-Arka rahn (Turja külas); Siiksaare Rähni talu kivi (Siiksaare külas); Siiksaare Püssikivi (Siiksaare külas); Siiksaare Kotkakivi (Siiksaare külas); Siiksaare-Poka kadastikurahn (Siiksaare külas); Siiksaare teeäärne rahn (Siiksaare külas); Siiksaare põllurahn (Siiksaare külas); Siiksaare Põldaluse lahejärve rahn (Siiksaare külas).
31 3.3.4.5. Kaitsealused liigid Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 4-le on kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
II kaitsekategooria taimeliikidest esineb Valjala valla territooriumil kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), jumalakäpp (Orchis mascula), kärbesõis (Ophrys insectifera), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), must seahernes (Thyrus niger) ning III kaitsekategooria taimeliikidest madal unilook (Brium supinum), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), metsõunapuu (Malus sylvestris), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), sooneiuvaip (Epipactis palustris), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), karulauk (Allium ursinum), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). I kategooriasse kuuluvaid kaitsealuseid taimeliike valla territooriumil ei esine.
Kaitsealustest lindudest elavad Valjala valla territooriumil I kaitsekategooriasse kuuluv must-toonekurg (Ciconia nigra) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla), II kategooria liigid sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Potaurus stellaris), räusktiir (Sterna caspia), kivirullija (Arenaria interpres) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kategooria kaitsealused liigid värbkakk (Glaudcidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-tilder (Tringa totanus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), liivatüll (Charadrius hiaticula), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo) ning roo-loorkull (Circus aeruginosus).
Valla territooriumile jääb ka II kategooria kaitsealune samblik lumi-nuisamblik (Sclerophora nivea).
3.3.4.6. Püsielupaigad Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) kohaselt on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
Valla alale jäävad Ratla ja Jööri must-toonekure ja Oessaare merikotka püsielupaigad, mille valitsejaks on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Püsielupaiga kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. Must-toonekure puhul arvestatakse
32 püsielupaigana pesapuud ja seda ümbritsevat ala 250 m raadiuse ulatuses, merikotka puhul 200 m ulatuses.
Must-toonekure kaitse toimub vastavalt Keskkonnaministri 3.07.2006 määrusele nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri1” (RTL 2006, 55, 998). Merikotka püsielupaikade kaitseks pole veel kaitse- eeskirja koostatud. Seega toimub merikotka püsielupaiga kaitsmine vastavalt Looduskaitseseaduses sihtkaitsevööndile kehtestatud tingimuste ja piirangute alusel.
3.3.4.7. Vääriselupaigad Vastavalt Metsaseaduse (RTI, 2006, 30, 232) § 23-le on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt.
Valjala vallas leidub EELIS-e andmebaasi põhjal üle kahekümne vääriselupaiga. Enamasti esinevad vääriselupaigad valla edela- ja lõunapoolses osas.
3.3.4.8. Muinsuskaitseobjektid Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) alusel võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja loodusobjektid.
Valjala valla territooriumil asub 6 ajaloomälestist, 85 arheoloogiamälestist, 5 arhitektuurimälestist ning 44 kunstimälestist.
3.3.5. Rohevõrgustik
Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on Valjala valla territooriumile jääva rohevõrgustiku tuumalad moodustatud Laidevahe ja Koigi looduskaitsealadest (joonis 3.4). Koridorid on moodustatud maastiku joonelementidest: võsaribadest, jõeorgudest ning metsaosadest. Kõige olulisem roheline koridor Valjala vallas on Lõve jõgi, mis ühendab Lõuna- ja Põhja-Saaremaad. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku piire täpsustatud.
33
Joonis 3.4. Rohevõrgustiku kaart vastavalt teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Helerohelise viirutusena on märgitud rohekoridoride ning tumerohelise viirutusena tuumalade paiknemine.
3.3.6. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maastikud
Saare maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alusel on miljööväärtuslik hoonestusala üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse otsusega määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö oma ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri tõttu kuulub säilitamisele.
Üldplaneeringus on traditsioonilise külamiljöö ja maastikega aladena käsitletud Lööne, Väkra, Koksi, Kõriska, Tõnija, Kalli, Turja, Taga-Turja, Ariste, Siiksaare, Kungla, Vanalõve, Jursi külade keskuseid või kompaktselt hoonestatud alasid ning Turja külast kirdes asuvat miljööväärtuslikku hoonestusala.
Teemaplaneeringu alusel on Kunnati laht kauni merevaatega koht, kuhu üld- ja detailplaneeringutega tuleb tagada avalik juurdepääs. Ilusatele vaatekohtade
34 vaatesektorisse ei tohi kavandada visuaalset häirimist põhjustavaid objekte (pms erinevad liinirajatised ja tehnoehitised).
Väärtuslik maastik on teemaplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Valjala vallas paiknevad väärtuslikud maastikud on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1. Valjala vallas asuvad väärtuslikud maastikud. Ala Ala klass Ala Ala hinnangud Maakasutus nimetus tähtsus väärtus Tõnija- Kõige Maakondlik Rohked muistsed põllud ja Kultuurilis-ajaloolise ja Kalli väärtuslikum, kivikalmed, Maadevahe jõgi, identiteedi-väärtusega maakondliku muistendid. Vaated põldudele. ning esteetilise ja (ja/või riikliku) Geobotaaniliselt väärtuslikud puhkeväärtusega maastik tähtsusega ala alad. Kõrge kohalik väärtus. Veeriku- Väga väärtuslik, Kohalik Hästi säilinud külad, Kultuurilis-ajaloolise ja Kõriska- maakondliku kivikalmed, ohvrikivid ja – identiteedi-väärtusega Väkra või kohaliku allikad, kõrge kohalik väärtus. maastik tähtsusega ala Valjala Probleemne ala Maakondlik Ajaloo kontsentraat: Valjala Kultuurilis-ajaloolise ja – omaks suurt kirik, Valjala maalinn, Lööne identiteedi-väärtusega väärtust, kui mõis, Pahna külakooli hoone, maastik oleks paremini Rahu küla kultusekivid. hooldatud Kaugvaated maastikul. Geobotaaniliselt väärtuslikud alad. Kõrge kohalik väärtus. Kungla- Väga väärtuslik, Kohalik Hästi säilinud Kultuurilis-ajaloolise ja Siiksaare maakondliku maastikustruktuur, vaated identiteedi-väärtusega, või kohaliku külamaastikule. Rannaniidud, esteetilise ja tähtsusega ala geobotaaniliselt väärtuslikud puhkeväärtusega maastik alad, Roosu tamm. Maakondlik ja väga kõrge kohalik väärtus.
Valla kesk- ja lõunaosas esineb rohkelt väärtuslikke niidualasid. Enamasti on tegemist kõrge või keskmise väärtusega pärisaruniitude ning looniitudega. Valla lõunaosas mereäärsetel aladel esineb ka rannaniite.
Valjala vallas on palju väärtuslikke põllumaid, mille mullaboniteet on suurem kui 35. Kõrge viljelusväärtusega põllumaid üldjuhul ei hoonestata, neid tuleb võimalikult suures mahus kasutada haritava maana. Põllumaid tuleb hooldada, vältimaks nende võsastumist. Lisaks tuleb vältida väärtuslike põllumaade struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja -vared.
3.3.7. Klimaatilised tingimused
Valjala vald kuulub oma geograafilise asendi tõttu Läänemere vahetu mõju valdkonda, millest on tingitud suhteliselt sooja talve ning jaheda suve esinemine. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on vallale lähima meteoroloogiajaama (Kuressaare) pikaajalised meteoroloogilised näitajad järgmised:
35 Sademed: - keskmine aastane sademete hulk 597 mm - kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (veebruar) 28 mm maksimaalne (november) 75 mm
Õhuniiskus on kõrge peaaegu kogu aasta läbi. Kõrgendatud niiskusega päevade arv on suurim sügis-talvisel perioodil, millal õhu suhteline niiskus on keskmiselt 86-88 % (EGK, 1994).
Õhutemperatuur: - aastane keskmine õhutemperatuur 6,0 °C - kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,5 °C - kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -4,4 °C
Tuulekiirus: - aasta keskmine 5,3 m/s - kõige vaiksem ühe kuu (juuli, aug) keskmine 4,8 m/s - kõige suurem ühe kuu (nov, dets, jaan) keskmiine 5,9 m/s
Talvel valdavad lõuna- ja edelatuuled, kevadel sagenevad läänetuuled. Sügise algul saavad ülekaalu edelatuuled. Joonisel 3.5 on esitatud antud piirkonnale omane tuulteroos.
N 20 NW 15 NO 10 5 W 0 O
SW SO S
Joonis 3.5. Ida-Saaremaa tuulteroos.
3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond
3.4.1. Rahvastik
Valjala vald on väike vald, kus elanike arv on 01.01.2009 seisuga 1422 inimest (tabel 3.2). 01.01.2010 seisuga oli elanike arv 1416. Aastate jooksul on valla elanikkond vähenenud ning iive seetõttu langenud. Valjala rahvaarv kasvab oluliselt suveperioodil puhkajate ja suvitajate arvel. Arvestades püsivalt asustamata elamute arvu vallas, on umbmääraseks suvitajate arvuks pakutud 150 – 200 inimest.
36 Enamik valla külasid on oma põhistruktuurilt sumbkülad, hajakülasid on rohkem rannikul (Siiksaare, Turja, Kungla), vähemal määral ka mujal (Jööri). Vallas asub vaid üks alevik, kuhu on koondunud põhiosa elanikest. Valjala alevikus elab ~500 inimest. Suurema elanike arvuga on ka Sakla küla, kus elab ligi 120 inimest. Valjala valla elanike keskmine asustustihedus on 8,5 el/km2.
Saare Maavalitsuse poolt koostatud rahvastikuprognoosi alusel jätkub elanike arvu langus Valjala vallas, olles 2015. aastaks vaid üle 1100 inimese. Seda tendentsi toetab ka viimaste aastate elanike arvu statistika, mille kohaselt on elanike arv järjest vähenenud.
Tabel 3.2. Valjala valla elanike arv külade kaupa 01.01.2009 seisuga. Küla/alevik Elanike Küla/alevik Elanike Ariste 16 Rahu 45 Jõelepa 45 Rannaküla 3 Jööri 35 Röösa 17 Jursi 14 Siiksaare 23 Kallemäe 59 Sakla 122 Kalju 28 Turja 49 Kalli 29 Tõnija 59 Kogula 18 Undimäe 14 Kuiste 18 Valjala alevik 484 Kungla 34 Vanalõve 17 Kõnnu 45 Veeriku 40 Kõriska 33 Vilido 9 Lõõne 31 Väkra 3 Männiku 11 Väljaküla 33 Nurme 10 Võrsna 10 Oessaare 19 Koksi 26 Põlluküla 23 KOKKU 1422
01.01.2009 seisuga elab valla soolise koosseisu poolest mehi (50,6 %) ja naisi (49,4 %) praktiliselt sama palju. Tööealisi inimesi on elanikkonnast 65 %. Täpsema ülevaate rahvastiku vanuselisest jaotumisest annab joonis 3.6.
37
Joonis 3.6. Valjala valla elanike vanuseline koosseis (1.01.2009 seisuga).
3.4.2. Haridus
Haridusasutustena tegutsevad vallas Valjala Põhikool, Kallemäe kool ning Valjala Lasteaed. Valjala Põhikoolis õppis 2006/07 õppeaastal kokku 133 õpilast, Valjala lasteaia nimekirjas on 55 last. Kallemäe Põhikoolis käivad erivajadustega lapsed (2006/07 õppis 46 last), kooli omanik on Riigi Kinnisvara AS.
3.4.3. Kultuur ja sport
Tantsurühmad, koorid ning muud seltsid tegutsevad Valjala Rahvamajas, Sakla Seltsimajas ja Tõnija Klubis. Valjala kirikumõisa kompleks on kujunenud kooskäimiskohaks ümberkaudsetele elanikele nii alevikust, küladest kui kaugemaltki. Valjala Rahvamajas tegutseb ka noortekeskus. Valjala alevikus ja Sakla külas asuvad ka raamatukogud. Vallas tegutsevad kaks erainitsiatiivil tekkinud muuseumi: Jööri külamuuseum Madise talus ja Kuldse Trio muuseum Lause talus.
Valjala vallas tegutseb kultuurielu edendamise ja külaelu traditsioonide hoidmisega 10 seltsi ja seltsingut. Laidevahe Looduskaitseala säästva ja keskkonnasõbraliku majanduse arendamisega tegeleb MTÜ Laidevahe Loodus. Sportlike inimeste ühendamiseks on loodud MTÜ Valjala Spordiklubi.
Usuühingutest on esindatud Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse kuuluv Valjala Martini Kogudus ja Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Kirikusse kuuluv Valjala EKB Kogudus. Valjala alevikus asub Valjala kirik, mis on vanim kivikirik Eestis.
Sportimisvõimalustena kasutatakse Valjala Põhikooli staadionit, võimlat, pallimängu väljakute kompleksi ning Kallemäe Põhikooli juures asuvaid mängu- ja võimlemisväljakuid ja kooli võimlat. Samuti asub Laevnina puhkekohas Tõnija rannavolle väljak, Saklas ja Kõnnus võrkpalliväljak ning Valjala alevikus suusa(jooksu)rajad. Valda läbib ka ümber Balti mere kulgev rahvusvaheline jalgrattamatkajate trass EuroVelo.
38 3.4.4. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Valjala alevikus asub perearsti kabinet ning apteek. Valjala vallas makstavate sotsiaaltoetuste ja hüvitiste kord on paika pandud 2006. aastal vastu võetud vallavolikogu määrusega nr 19. Peale riiklike toetuste jagatakse vallavalitsuse poolt täiendavaid sotsiaaltoetusi.
3.5. Majanduskeskkond
3.5.1. Tööhõive
01.01.2009 seisuga moodustab Valjala valla kogu elanikkonnast tööealine elanikkond 65 % ning töötuid on registreeritud 60. Hinnanguliselt käib väljaspool valda tööl ca 50 % tööealistest elanikest. Kohalike ettevõtjate väitel on tööhõive probleemi põhjuseks osaliselt ka potentsiaalsete töötajate kvalifikatsioonipuudus.
Enamik vallasiseseid töökohti on koondunud Valjala alevikku, kus paiknevad erinevad teenindus-, tootmis- ja äriettevõtted, peale selle vallavalitsus ja selle allasutused nagu kool ja lasteaed.
Tööhõive parandamiseks on vallas loodud ühing Tööpada, mille üldine eesmärk on Valjala valla kõikide aktiivsest töötegevusest kõrvalejäänud inimeste resotsialiseerimine, tööellu tagasitoomine või tööaktiivsuse säilitamine, et selle kaudu tõsta piirkonna tööhõivet.
3.5.2. Ettevõtlus
Valjala vallas on peamisteks tegevusaladeks jõusööda tootmine, ehitus ja puidu töötlemine, metalli töötlemine ja autoremont. Tegeletakse ka põllumajandusega (seakasvatus, veisekasvatus, ka teravilja- ja taimekasvatus) ja ka kalapüügiga. Ettevõtlus on suuresti kogunenud valla keskusesse, Valjalasse. Suuremad Valjala vallas tegutsevad ettevõtted on Valjala Põllumajanduslik OÜ, Valjala Söödatehas AS ning Valjala Seakasvatuse OÜ.
3.5.3. Turism
Turismipaikadena on vallas tuntud Kalaküla, kus saab harrastada merest kalapüüki, ning Lause puhketalu kompleks, mis sobib puhkuseks, kokkutulekuteks, kultuuriürituste korraldamiseks, sportimiseks ja telkimiseks. Ööbimisvõimalust pakub Valjala alevikus asuv pastoraadi öömaja ning Kadariku talu Siiksaare külas.
Peamised turismiobjektid Valjala vallas on Valjala kirik, Valjala maalinn, kivikalmed Tõnija piirkonnas, kultuskivid, Laidevahe looduskaitseala, Valjala vana kalmistu, Lööne ja Kungla mõisahoone.
39 3.6. Kommunikatsioonid
3.6.1. Teed, tänavad ja sadamad
Lähtuvalt asustuse iseloomust on ka teedevõrk üpris tihe valla kesk- ja lõunaosas, lausa puudub aga loode- ja kirdeosas. Valla loodeosa läbib ~ 9,3 km pikkune Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare põhimaantee lõik, mis on osaliselt mustkatte ja asfaltbetooni all, ning ~ 2,2 km pikkune Upa-Leisi tugimaantee lõik, mis on mustkattega. Valda läbivad järgmised kõrvalmaanteedest Valjala-Laimjala, Valjala-Kallemäe, Tõnija-Veeriku, Masa- Laimjala-Tumala, Sakla-Siiksaare ja Kallemäe-Turja kõrvalmaantee.
Ajalooliselt on olulisim ühendustee välismaailmaga olnud praegune Masa-Laimjala- Tumala mnt. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt valmis alles 1970-tel ega ole suutnud asustuse kujunemisele märkimisväärset mõju avaldada, küll aga majandusoludele.
Valda läbib küll jalgrattatee EuroVelo, kuid tegemist on pigem soovitusliku marsruudiga kui nõuetekohaselt ettevalmistatud jalgrattateega.
Valla territooriumile jääb Turja ja Kungla paadisadam ning Laevnina paadisild. Laevnina paadisilla piirkonnale on koostatud detailplaneering, mille põhieesmärk on seal puhkevõimaluste loomine koos supelranna korrastamisega.
3.6.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Valjala alevikus ning Sakla külas. Valjala alevikus on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrku ühendatud 165, Sakla külas 21 majapidamist ja ettevõtet. Ühisveevärk on välja ehitatud ka Kallemäe Koolis. Valjalas kuuluvad ühisveevärgi koosseisu 65 meetri sügavused kaks puurkaevu, mis saavad vett Siluri veehorisondist. Veetorustikke on Valjala alevikus kokku umbes 4 km. Sakla 1999. a rekonstrueeritud veevärgi moodustab üks 30 meetri sügavune puurkaev koos 0,2 km pikkuse veetorustikega.
Ühiskanalisatsioon on olemas vaid Valjala alevikus. Sakla, Tõnija ja Kallemäe külades toimub reovee kogumine kogumismahutite kasutamisega. Valjala alevikus on kanalisatsioonitorustikud mitmel pool pinnase vajumise tõttu murdunud ja muutunud vett läbilaskvaks. Torustike ja vaatluskaevude amortiseerumise tagajärjel jõuab reoveepuhastisse palju suurem kogus reovett, kui kanalisatsioonisüsteemi ühendatud majapidamised ja ettevõtted toodavad. Kuivadel aastaaegadel imbub torustikest reovesi ka pinnasesse, suurendades põhjavee saastumise riski. 2000. aastal valminud Valjala uus aktiivmudapuhasti Veeminc A400 on tööpõhimõttelt klassikaline aeratsioonil põhinev puhasti, järelpuhastus toimub kahes biotiigis (495 ja 437 m²), millest heitvesi juhitakse ühenduskraavi kaudu Lõve jõkke. Muda suunatakse esmalt mudatahendusväljakule, edasi läheb see kompostimisele.
Tõnija suurfarmi teenindamiseks on Maadevahe jõe äärde ehitatud BIO-25 tüüpi reoveepuhasti. Järelpuhastus toimub biotiikides, kust heitvesi suubub Maadevahe jõkke.
40 Puurkaeve on vallas kokku ligikaudu 40. Suur osa vallaelanikke tarbib salvkaevude vett. Salvkaevudes kasutatakse pinnasevett Kvaternaari veehorisondist, mis toitub peamiselt sademetest ja pinnaveekogudest, levikuala langeb tavaliselt kokku toitumisalaga.
3.6.3. Jäätmemajandus
Valjala vallas prügilaid ei paikne. Jäätmeid ladestati kuni 16. juulini 2009 Kudjape prügilasse. Käesoleval ajal toimub jäätmete kogumine Kudjape ümberlaadimisjaama ja vedamine praamiga mandrile. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekava (2006-2010) kohaselt rakendus Valjala vallas korraldatud jäätmeveo süsteem 2006. aastal. Orissaare valda Maasi piirkonda rajati jäätmejaam, kus kogutakse jäätmeid vastavalt Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühisele jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmejaama kõrval asub jääkmudade ja biolagunevate jäätmete kompostimisväljak. Jaam tegutseb 2006. aastast alates.
Piirkonna suuremates vallakeskustes (sh Valjalas) on ohtlike jäätmete kogumispunktid, kord aastas külastab väiksemaid asulaid kogumisauto. Suuremate poodide juures Valjala alevikus asuvad müügipakendite konteinerid. Veo- ja rühmapakendite konteinerid asuvad Valjala Söödatehase juures ja Valjala alevikus. Jäätmekava alusel on teise etapina rajatud Tõnija ja Kallemäe, Sakla, Kõnnu, Lööne ja Koksi külla valikkogumispunktid.
Seoses korraldatud jäätmeveo rakendumisega toimub jäätmete kogumine järgnevalt: - Tiheasutusala eramajadel, korterelamutel ja ettevõtetel on konteinerid, mida tühjendatakse vähemalt üks kord kuus; - Hajaasutusega külas peab olema vähemalt üks konteiner, mille kohta on jäätmevedajaga sõlmitud leping; tühjendamise sagedus vähemalt üks kord kuus.
3.6.4. Elektrivõrk ja soojamajandus
Valjala valda läbib Laimjala-Valjala-Pihtla 110 kV liin, üks suurematest maakonna 110/35/10 kV alajaamadest asub Jõelepa külas, kõrgepingeliinidega (35 kV ja 10 kV) kaetus on vallas hea. Täpsed andmed liinide kogupikkuse ja alajaamade arvu kohta puuduvad. Valjala vallas on suuremas osas tegemist õhuliinidega. Seoses pingeklasside ühtlustamisega IEC standardiga on Eesti Energial kavas aastaks 2015 35 kV-ne pingesüsteem viia üle pingele 110 kV ning osa pingele 20 kV.
Kuna suurem osa Valjala valla elanikest elab hajaasustusega külades, kasutatakse hoonete kütmisel peamiselt lokaalkütet. Valjala alevikus, mis on ainus tiheasustusala vallas, kasutatakse kortermajade kütmisel kaugküttesüsteemide (küttematerjalina kasutatakse peamiselt puitu ja põlevkiviõli). Suurem konteinerkatlamaja (0,3 MW) kütab Valjala kooli ja lasteaeda, kasutades vaid 40 % oma võimsusest. Katlamaja on ka Kallemäe Koolil ja Valjala söödatehasel. Katlamajades kasutatakse kütusena kütteõli.
41 3.6.5. Sidevõrgud
Valjala vallas asub üks postkontor, mis asub Valjala keskuses. Mobiilside osas on valla territoorium kaetud kõigi Eesti Vabariigis mobiilsidet pakkuvate operaatorite levialaga. Vallas on kokku kolm mobiilside masti: Valjalas ja Saklas asuvad EMT mobiilimastid, Valjalas asub ka Tele2 mobiilimast.
Avalikud internetipunktid asuvad Valjala vallamajas ja raamatukogus ning Sakla raamatukogus. Edasiselt toimub telefoni- ja andmeside areng vastavalt erinevate teenust pakkuvate ettevõtete arengusuundadele.
42 4. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud
Üldplaneeringu eelnõu realiseerumisel kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud on alljärgnevas peatükis välja toodud maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa ning jaotatud seitsmesse mõjuvaldkonda: 1. Vesi ja pinnas; 2. Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid; 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik; 4. Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand; 5. Elanikkonna heaolu ja tervis; 6. Sotsiaalse keskkonna kvaliteet; 7. Majandusliku keskkonna arengutingimused.
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuuakse välja ainult olulised keskkonnamõjud. Kui mõnes mõju valdkonnas mõjud puuduvad, siis neid ei käsitleta.
Üldplaneeringuga kavandatavate maakasutusfunktsioonide hindamise koondtabel on esitatud käesoleva aruande lisas 5.
4.1. Elamualad
Üldplaneeringus on väikeelamute tarbeks reserveeritud elamualad E1...E5 ning korruselamute tarbeks EK. Detailplaneeringu koostamise kohustusega elamualad paiknevad E1 alade piires Valjala alevikus, miljööväärtuslikud hoonestusalad jäävad E5 aladele Turja, Kalli ning Siiksaare küladesse. E2, E3, E4 elamumaad on detailplaneeringu koostamise kohustusega vaid juhul, kui neile rajatakse majutus- ja toitlustushooneid. Elamumaadele on lubatud kõrvalfunktsioonide andmine ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, üldkasutatava maa, transpordimaa, maatulundusmaa, tehnorajatiste maa ja kaitsealuse maana. Elamumaade arendamine toimub peamiselt olemasolevate asulate laiendusena, valdavaks arendussuunaks on ühepereelamute kavandamine.
Vesi ja pinnas PRIA kaardirakenduse alusel asub valla territooriumil mitmeid kuivendatud maid, millele on rajatud drenaaži- või maaparandussüsteemid. Kuivendatud aladel ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva kuivendussüsteemiga ning tagada nende toimimine. Antud alad on soovitav kanda ka üldplaneeringu kaardile.
Leevendavad meetmed: - Drenaažiga ja maaparandussüsteemidega aladel ei tohi arendustegevuse käigus kahjustada drenaaži- ja maaparandussüsteemi toimimist. Vajadusel tuleb drenaaži- ja maaparandussüsteemid ümber ehitada.
Valjala aleviku olemasolevad ning perspektiivsed elamumaad on üldplaneeringu kohaselt planeeritud liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Antud vähendatakse oluliselt riske
43 põhja- ja pinnavee ning pinnase saastumiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on kavas liita ka perspektiivsed äri- ja tootmisalad.
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Läänemere ehituskeeluvööndi (s.o 200 m) vähendamiseks Turja ja Kungla külas ning Lõve jõe kalda ehituskeeluvööndi (s.o 50 m) vähendamiseks 25 meetrile Jõelepa külas. Vööndi vähendamise ettepanek tuleneb ajaloolise asustuse paiknemisest, kõlvikute piiridest (kiviaiad, pinnasteed) ning reljeefist (nt rannavallide esinemine). Läänemere äärde kavandatakse vastavatesse piirkondadesse perspektiivseid elamumaid ning Lõve külas segahoonestusala. Kungla ja Turja külas on ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andnud ka Keskkonnaministeerium (4.12.2006 kiri nr 16-6/14 960). Keskkonnamõju strateegiline hindaja nõustub ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ettepanekuga nimetatud piirkondades, kuna olulisi keskkonnamõjusid antud piirkondades arendustegevuse kavandamine kaasa ei too.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Üldiselt elamumaade kavandamine olemasolevate asulate laiendusena olulist mõju keskkonnale kaasa ei too, samas kattuvad kavandatavad elamumaad osaliselt Natura alade ning muude väärtuslike aladega (nt väärtuslikud niidualad, kaitsealad), mis võib bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku säilimisele negatiivset mõju kaasa tuua. Rannakülas ja Kungla külas kattub perspektiivne elamumaa Kahtla-Kübassaare Natura varialaga, Siiksaare külas Siiksaare-Oessaare loodus- ja linnuala, Valjala alevikus, Tõnija, Ariste, Koksi ja Nurme külas väärtuslike niidualadega. Kaitsealadega kattumine on näidatud joonistel 4.1, 4.2 ja 4.3.
Joonis 4.1. Elamumaade kattumine Natura varialaga Rannakülas.
44
Joonis 4.2. Elamumaade kattumine Natura variala ja väärtuslike niidualadega Kungla külas.
Joonis 4.3. Elamumaade kattumine Natura linnu- ja loodusalaga Siiksaare külas.
45 Natura aladele elamute kavandamisega seotud küsimusi käsitletakse peatükis 4.16.
Leevendavad meetmed: - Keskmise ja kõrge väärtusega väärtuslikele niidualadele elamute rajamisele peab eelnema keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus antakse ka hinnang hoonete võimaliku asukoha ja krundi täisehitusprotsendi kohta, vajadusel tuleb algatada KMH/KSH.
Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand Üldplaneeringuga kavandatakse miljööväärtuslike elamualadena neid asulakohti, kus kunagi on asunud talude kompleksid. Ette nähakse uute elamumaade kavandamine ka kinnistutele, kus varem on talukohad paiknenud. Seesuguse tegevusega taastatakse küladele omaseid ajaloolisi asustusstruktuure, mis kokkuvõttes avaldab maastikule ja kultuuripärandile ainult positiivset mõju.
Elanikkonna heaolu ja tervis Valjala vallas on asustus koondunud suuresti teede ümbrusesse, riigimaanteed läbivad ka perspektiivseid elamumaid. Teede vahetusse lähedusse elamute kavandamisel tuleb arvestada teedelt lähtuva kõrgema mürafooniga. Teede sanitaarkaitsevööndisse võib uusi elamuid rajada vaid juhul, kui lubatud välismüra tasemeid ei ületata. Mürataseme piirnormide ületamise korral tuleb ette näha leevendavad meetmed mürataseme alandamiseks elamumaadel. Kuna elamumaad on Valjala vallas kavandatud vaid madalama klassiga maanteede vahetusse lähedusse, siis väikese liiklussageduse tõttu mürataseme piirnormide ületamist ei ole ette näha.
Eesti radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel kuulub enamik Valjala valla territooriumist normaalse radooniriskiga alade hulka. Valla loodeosa jääb karstialale, mis on potentsiaalselt radooniohtlikud alad (ptk 3.3.1 joonis 3.2). Kui hoone asub karstiühiku või -lõhe kohal, võib radoon migreeruda nende kaudu rõhuerinevuste tõttu majade siseõhku. Karstialade piirkonnas on tarvilik elamualade kavandamisel erimeetmete kasutuselevõtmine radooniriski vähendamiseks.
Leevendavad meetmed: - Karstialade piirkonnas tuleb elamute rajamisel kasutada radooniriski vähendamiseks ehituslikke erimeetmeid.
Majanduslik keskkond Kõrvalfunktsiooni andmine elamumaade väljaarendamiseks aitab edendada erinevate piirkondade puhke- ja teenustesektori arengut nii tihe- kui hajaasustuses, tagades asulate loomuliku ja jätkusuutliku arengu.
4.2. Segahoonestusalad
Segahoonestusaladena reserveeritakse üldplaneeringus maad Valjala alevikus kompaktse hoonestusega alal ning Jõelepa külas. Segahoonestusala on lubatud kasutada elamumaa,
46 ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, tootmismaa (ainult keskkonnasõbraliku tootmise korral), transpordimaa ja üldmaa sihtotstarbel.
Vesi ja pinnas Tootmismaade kavandamisel Valjala alevikku kompaktse hoonestusega alale on oluline jälgida, et tootmisega ettenähtav veetarve ei hakkaks ületama Valjala ühisveevärki teenindavate puurkaevude lubatud põhjaveevõttu.
Põhja- ja pinnavee reostuse riski vähendamiseks on oluline potentsiaalselt ohtlik tootmisterritoorium pinnasest isoleerida. Pinnaveele potentsiaalselt ohtlike tootmis- ja äritegevusmaade kavandamine Lõve jõe vahetusse lähedusse pole soovitav. Keskkonnamõju strateegilise hindaja soovitusel loobuti segahoonestusala kavandamisest Lõve jõe kaldale, kuna see kattus osalisel Lõve Valjala savimaardla aktiivse reservvaruga. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada arvelevõetud maavara ja maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine. Keskkonnaministeerium võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga või kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Seega on Valjala savimaardla aladele lubatud kavandada vaid hooajalise iseloomuga tegevusi või tegevusi, mis ei kahjusta maavara kaevandamisväärsena säilimist.
Elanikkonna heaolu ja tervis Segafunktsiooniga alade arendamisel maanteede vahetus läheduses tuleb arvestada, et teede ääres tingib liiklemine kõrgema mürafooni tekke. Arendustegevuse elluviimisel tuleb tagada müratasemete vastavus Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud piirnormidele. Valjala valla üldplaneeringuga on kavandatud elamu- ja sotsiaalmaad vaid väikese liiklussagedusega maanteede äärde ja müra piirnormide ületamist ei ole ette näha.
Leevendavad meetmed: - Uute ühiskondlike hoonete juurde on soovitav planeerida kergliiklusparklaid.
Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Valjala aleviku mitmekülgse arengu tagamiseks on segahoonestusalade planeerimine oluline, kuna nii ei planeerita domineerivaid ja kindlaid maakasutuse funktsioone seadvaid alasid. Aleviku areng toimub loomulikumal moel.
Asustuse kavandamine olemasoleva asustuse laiendusena on otstarbekas, kuna see võimaldab ära kasutada olemasolevat sotsiaalset ja tehnilist infrastruktuuri, luues nii väärtuslikuma elukeskkonna ja hoides kokku kulusid.
47 4.3. Tootmisalad (sh mäetööstusmaa)
Tootmismaad on üldplaneeringu alusel detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Tootmisalasid on lubatud kasutada transpordimaa, maatulundusmaa, ärimaa, tootmismaa, puhastusseadmete maa (T3), sadamate maa (T4) ning mäetööstusmaana (T5).
Kuna üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade kasutuselevõttu ega olemasolevate laiendamist, siis olulist keskkonnamõju maavarade kaevandamisel ette näha pole.
Tootmisaladele seatakse üldplaneeringuga tingimus, mille alusel ei tohi tootmisettevõttega kaasnev reostus (sh valgus, müra, lõhn jmt) levida väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat tootmisala. Igasuguse reostuse kandumist väljapoole tootmisala piirata ei saa, kuna mistahes tootmistegevusega kaasnevad teatud mõjud ja saasted. Tootmisalast ei tohi väljapoole levida aga kindlasti ülenormatiivne reostus.
Samuti seatakse kohustus koostada tootmisobjektile keskkonnamõjude hindamine (KMH) enne ehitusloa väljastamist, kus tuleb muuhulgas arvestada kumulatiivseid mõjusid, kui objekti kavandatakse suuremale alale. Keskkonnamõju strateegiline hindaja ei pea otstarbekaks iga tootmisobjekti puhul KMH-d läbi viia, kuna lähtuvalt tegevuse iseloomust ja mastaabist ei pruugi see avaldada keskkonnale olulist mõju. Seetõttu teeb KSH koostaja ettepaneku kaaluda iga tootmisobjekti puhul eraldi keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, koostades keskkonnamõju eelhinnangu.
Vesi ja pinnas Keskkonnaministri 6.04.2006 käskkirja nr 404 „Saare maakonna põhjaveevarude kinnitamine” alusel Valjala vallas kinnitatud põhjaveevarusid pole, kuna põhjaveevõtt antud piirkonnas on sedavõrd väike. Siiski on oluline tootmismaade arendamisel Valjala alevikus arvestada ühisveevärki teenindavate puurkaevude lubatud veevõtuga. Suure veetarbega ettevõtete puhul tuleb kaaluda oma puurkaevu rajamist.
Tootmisettevõtete puhul on vajalik lahendada reoveekäitlus Valjala ühiskanalisatsiooni kaudu, lokaalsete puhastite kasutamine pole soovitatav. Erandiks on juhud, mil ettevõtte tegevuse tulemusel tekib suures koguses reovett, mis eeldab omapuhasti olemasolu, või on reovesi kõrge reostuskoormusega, mis enne ühiskanalisatsiooni juhtimist vajab eelpuhastust. Põhja- ja pinnavee reostuse riski vähendamiseks on oluline tootmisterritooriumil reostusallikad pinnasest isoleerida.
Leevendavad meetmed: - Valjala alevikus tuleb ettevõtete reoveekäitlus lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete reoveed Valjala reoveepuhastisse. Lokaalsete reoveepuhastite rajamine ei ole soovitatav. Väiksemate ettevõtete puhul võib kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni kasutada kogumismahuteid. - Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust.
48 - Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, tuleb tootmismaade arendamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. - Olenevalt tootmise iseloomust on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine.
Olemasolevate mäetööstusmaade ammendumisel on oluline tagada nende rekultiveerimine keskkonnanõuetele vastavalt. Olemasolevate mäetööstusmaade laiendamisel või uute kasutuselvõtul on kohalikul omavalitsusel soovituslik kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust.
Leevendavad meetmed: - Olemasolevate mäetööstusmaade laiendamisel või uute kasutuselevõtul on kohalikul omavalitsusel soovituslik kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust.
Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid Tootmisalade mõju õhukvaliteedile sõltub suuresti tootmise iseloomust, mida käesoleva töö raames ei ole võimalik hinnata. Tootmistegevusest lähtuvalt võib õhku paiskuda erinevaid ühendeid, sealhulgas lämmastiku-, süsiniku-, väävliühendeid ning LOÜ-sid. Tootmine võib tekitada ka müra ja tolmu, mis samuti õhukvaliteeti mõjutavad. Põllumajandusobjektide puhul halvendab õhukvaliteeti eeskätt põhiliseks haisuallikaks olev ammoniaak ja metaan. Puidutööstus ettevõtete puhul on jälle olulisemaks tolmu teke tootmisala lähiümbruses.
Valjala vallas paiknevad käesoleval ajal mitmed põllumajandusobjektid, mille tegevuse mõju võib ulatuda tootmisterritooriumi piirist ka väljapoole. Soovituslik on suurematele loomakasvatusettevõtetele määrata ümber mõjutsoonid, mille raadiuses uute elamute ja ühiskondlike hoonete või sotsiaalobjektide rajamine pole soovitav. Keskkonnaministeeriumi andmetel on Valjala vallas keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtted Valjala Seakasvatuse OÜ Sakla seafarm ning Valjala Seakasvatuse OÜ Jööri seafarm.
Leevendavad meetmed: - Soovituslik on suuremate loomakasvatushoonete ümber määrata kuni 300 m laiused mõjutsoonid, mille raadiuses uute elamute ja ühiskondlike hoonete või sotsiaalobjektide rajamine pole soovitav.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Üldplaneeringu eelnõus ei ole tootmisalasid planeeritud looduslikult eriti väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku alad jms). Planeeritavad tootmisalad on peamiselt olemasolevate laiendused või vanade tehnogeensete maade reserveerimine tootmisaladena. Juba kasutuses olevatele maadele tootmisobjektide rajamine olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele ei avalda, pigem toetatakse seeläbi olemasolevate looduslike alade säilimist ja tagatakse ökoloogiliste protsesside toimimine bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Siiski külgnevad paljud tootmismaad looduslikult väärtuslike aladega (Natura alad, kaitsealad jne), mistõttu tuleb tootmise kavandamisel arvestada asukohast tulenevate piirangutega.
49 Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand Endiste tootmisterritooriumide kasutamine ja olemasolevate alade laiendamine võimaldab kasutada maksimaalselt olemasolevat infrastruktuuri ning koondab tootmishooned juba sarnase kasutusega aladele, aidates vältida suuri muutusi maastikuilmes. Uusi tootmismaid maastikuliselt väärtuslikele aladele (muinsuskaitsealadele, väärtuslikele maastikele, väärtuslikele niidualadele ja poollooduslikele kooslustele) enamasti ei kavandata (v.a Tõnija külas madala geobotaanilise ja Koguja külas keskmise geobotaanilise väärtusega niidualale). Küll aga külgnevad tootmisalad mitmes kohas nimetatud aladega. Seetõttu on oluline olemasolevate tootmismaade laiendamisel lähtuda printsiibist, et need sobiksid antud keskkonda. Keskmise ja kõrge väärtusega niidualadele uute tootmisalade rajamine pole kultuuripärandi säilimise seisukohast soovitav, seetõttu tuleb nende aladega kattumisel viia läbi keskkonnamõju eelhindamine.
Elanikkonna heaolu ja tervis Tootmisaladele mõjutsoonide ümber määramine on positiivse iseloomuga meede, kuna seeläbi välditakse elamute ja muude sotsiaalobjektide tootmisaladele liiga lähedale rajamist. Elanike heaolule mõjub positiivselt ka nn kompensatsioonialade kavandamine tootmisalade ja elamumaade vahele Valjala alevikus, vähendades sellega elamuteni jõudvat keskkonnareostust (müra, haisu, vibratsiooni jne).
Majanduslik keskkond Tootmismaade arendamisel on otsene positiivne mõju valla majanduslikule seisule. Olemasolevate tootmisalade kasutamine ning laiendamine tagab infrastruktuuri kättesaadavuse ja väldib ülemääraseid lisakulutusi uute ettevõtete rajamisel. Uute tootmisalade reserveerimine soodustab ettevõtluse arengut vallas ning vajalike töökohtade rajamist.
4.4. Teed ja sadamad
Üldplaneeringuga on kavandatud muudatusi seoses valla teedevõrku puudutavate teede avalikuks kasutamiseks määramisega. Samuti nähakse ette tolmuvaba katte paigaldamine mitmetel teelõikudel.
Sadamate osas nähakse ette olemasolevate Turja ja Kungla sadama vastavusse viimist siseriiklike nõuetega ning Laevnina paadisilla kasutamist kohaliku tähtsusega sadamana. Kungla ja Turja sadama puhul nähakse ette laevateede puhastamist ja sadamate rekonstrueerimist. Kungla sadamasse plaanitakse ujukaide paigaldamist. Ükski nimetatud sadamatest riiklikusse sadamaregistrisse ei kuulu, tegemist on kohalike väikesadamatega, mis riiklikus mastaabis laevaliikluse arendamisel olulist rolli ei mängi. Sadamate laiendamist ei kavandata, seetõttu pole ette näha ka laevaliikluse sagenemist.
Vesi ja pinnas Laevateede puhastamine mudast mõjutab merevee kvaliteeti eelkõige põhjasetete liigutamise käigus vabaneva heljumi tõttu. Tegevuse positiivne mõju seisneb setetes olevate toit- ja saasteainete eemaldamises veepõhjast. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §
50 8 kohaselt on vaja veekogu süvendamiseks ning veekogu põhja pinnase paigaldamiseks taotleda vee erikasutusluba.
Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid Teede kõvakatte alla viimine või tolmuvabaks muutmine parandab teede kvaliteeti ning seega on ka teedelt lähtuv tolm minimeeritud.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Kungla sadam piirneb meres Kahtla-Kübassaare loodus- ja linnualaga. Kungla sadama laevateede puhastustööde käigus saavad mõjutatud eelkõige mudastes veekogudes elavad kalaliigid. Soomere (2006) andmetel võibki olulisim mõju elustikule laevaliiklusest avalduda just kalade kudemisperioodil, kui mudast ülespaisatud heljum katab kalamarja. Laevateede puhastustööde läbiviimiseks tuleks seega vältida kalade kudemisperioodi. Natura aladel võimalikku negatiivset keskkonnamõju kaasatoovate tegevuste puhul on vajalik alati läbi viia Natura eelhindamine.
Elanikkonna heaolu ja tervis Teede kõvakatte alla viimine või tolmuvabaks muutmine parandab teede kvaliteeti ning tolmu tekke vähendamise läbi ka elanikkonna heaolu. Valjala vallas, kus enamik elumajade kompleksse on koondunud just teede ümber, on elanike heaolu silmas pidades tegemist olulise teemaga.
Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Teede ja sadamate arendamine muudab inimestele avalike teenuste kättesaadavuse hõlpsamaks ning mugavamaks, toetades seeläbi sotsiaalse keskkonna arengut.
Valjala valla loodeosa (sh Valjala alevikku) läbib Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee lõik, jäädes seega mandrilt Kuressaarde suunduvate inimeste (kohalike ja turistide) liikumisteele. Teedevõrgustiku arendamine soodustab ka turismi arengut Valjala vallas.
4.5. Veevarustus ja kanalisatsioon
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas käesoleval ajal vaid Valjala alevikus. Ühisveevärgi arendamise aladeks on ette nähtud Valjala aleviku, Kallemäe, Sakla ja Tõnija tihedasti hoonestatud ja asustatud alad, sealjuures toimub ühiskanalisatsiooni arendamine vaid Valjala alevikus. Valjala alevikus kasutatakse joogiveena Siluri veekompleksi vett. Külade veevarustus toimub enamasti individuaalsetest puur- ja salvkaevudest.
Arendustegevuse elluviimisel on oluline teada, kas hõlmatav ala või selle lähipiirkond jääb ühisveevärgi piirkonda või on perspektiivis ette nähtud ühisveevärgi väljaarendamine, vastavalt sellele lahendatakse tegevusega kaasnev veevajadus. Seetõttu tuleks võimalusel kaardimaterjalile kanda lisaks Valjala reoveekogumisalale olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgiga ühendatavad alad.
51 Vesi ja pinnas Saare Maavalitsuse poolt koostatud rahvastikuprognoosi alusel jätkub Valjala vallas elanike arvu langus, saavutades 2015. aastaks 1100 inimese piiri. Elanike arvu vähenedes pole ette näha ka põhjavee kasutamise suurenemist ega ohtu piirkonna põhjaveevarudele. Mõningast vee tarbimise kasvu on oodata äri- ja tootmismaade väljaarendamisel ning kogu Valjala aleviku majapidamiste liitmisel ühisveevärki, kuid tegemist pole siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusega.
Valjala aleviku ühisveevärk ja –kanalisatsioon on rekonstrueeritud täies mahus 2009. aastal. 2010. aastal jätkub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni välja-arendamine reoveekogumise ala kogu ulatuses. Sellega peaks põhjavee võimaliku saastamise oht reoveega olema viidud miinimumini.
Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusega (RT I 1999, 25, 363) sätestatule tuleks alevikus kui ühes reoveekogumispiirkonnas juhtida kõikide majapidamiste ja asutuste reovesi puhastusseadmetesse. Valjala vallavalitsuse andmetel on Valjala alevikus selliseid majapidamisi, kes koguvad reovee kogumismahutitesse, alles jäänud vähe. Enamik elamuid on ühendatud ühiskanalisatsioonivõrku. Kuna elamuehitus ning ettevõtluse areng toimub tiheasustusaladel tõenäoliselt kiiremini kui kanalisatsioonivõrkude rajamine, on kuni ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni aktsepteeritav kogumismahutite kasutamine. Väljaspool reoveekogumisala on eelistatud kogumiskaevude kasutamine.
Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 241 lg 3: Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. Valjala valla reoveekogumisala asub Valjala alevikus. Reoveekogumisala suurus on 55 ha, hõlmates 551 inimekvivalenti. Lisaks ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale on vajalik üldplaneeringu kaardile kanda ka alla 2000 ie asulatele kinnitatud reoveekogumisalade piirid.
Leevendavad meetmed: - Kuna Valjala aleviku tiheasustusalal on perspektiiviks võetud kõikide majapidamiste ja hoonete ühendamine ühiskanalisatsiooni, siis tohib kogumismahuteid kasutada kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni. Tsentraalse kanalisatsioonimagistraalide valmimisel Valjala alevikus kehtestada sellega liitumise kohustus. - Kanda üldplaneeringu kaardile Valjala aleviku reoveekogumisala piir.
Elanikkonna heaolu ja tervis Saare maakonna rannaala tsoneeringu (2004) alusel võib Siiksaare, Oessaare, Väljaküla, Sakla ja Rannaküla piirkonnas olla veevarustuse rajamisel probleemiks Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee liigne mineralisatsioon (soolane vesi). Antud piirkonnas tuleks veevarustuse rajamisel arvestada kas Kvaternaari veehorisondiga, puhastada Silur-Ordoviitsiumi vett või segada erinevate veekomplekside vett omavahel, saavutades nii joogivee nõuetele vastavuse. Kvaternaari vee kasutamisel pole eelistatud suure veevajadusega tootmisettevõtluse arendamine ega ulatuslike tiheasustusalade
52 kavandamine, kuna nende kaevude veeandvus on sageli üsna väike. Kvaternaarikaevude puhul tuleb arvestada ka, et nende reostumisoht on suurem kui Siluri veekompleksist toituvate kaevude puhul põhjaveekihi nõrga kaitstuse tõttu.
Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK; 2003) järgi on alevikus probleemiks veetarbimise vähenemisest tingitud vee riknemise oht veevärgi torustikes (torustikud on üledimensioneeritud). Veeanalüüsides on esinenud ka mõningast bakterioloogilist reostust, mis ilmselt on tingitud aleviku kanalisatsioonisüsteemi halvast olukorrast ja lekkivatest kogumiskaevudest. Kuna üldplaneeringuga nähakse ette ehitatavate elu-, tootmis- ja ühiskondlike hoonete ühendamine olemasoleva ühisveevärgiga, siis suurendatakse seeläbi veetarbimist, vähendades torustikes vee seismise probleeme ja vee roiskumist. Kuna planeeritakse ka uute ühisveevärgi trasside ehitamist Valjala aleviku servaaladele olemasolevate väikeelamumaade ning äri- ja tootmismaa teenindamiseks, siis suurendatakse sellega veetarbimist veelgi. Vallavalitsuse andmetel on tänaseks päevaks suuremad veetorustikud ja pumplad rekonstrueeritud, mistõttu joogivee kvaliteedi osas enam olulisi probleeme ei esine.
KSH koostamise ajal kehtinud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas nähakse ette Valjala aleviku tuletõrje veevarustuse lahendamist hüdrantide abil, kuid vallavalitsus on jõudnud seisukohale, et tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on vajalik põhjalikuma analüüsi teostamine. Keskkonnamõju strateegiline hindaja soovitab kaaluda ka võimalust rajada hüdrantide asemel tuletõrjevee mahutid, mis seab asula veetorustikule madalamad tehnilised nõuded.
Lisaks tuleb üldplaneeringuga paika panna ka tuletõrje veevõtukohtade asukohad Valjala vallas. Veevõtukohad on soovituslik ka kaardile kanda.
Leevendavad meetmed: - Üldplaneeringuga on vajalik paika panna tuletõrje veevõtukohade asukohad ning soovituslik on need ka kaardile kanda.
4.6. Jäätmekäitlus
Vastavalt Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühisele jäätmekavale (2006-2010) asuvad piirkonna suuremates vallakeskustes (sh Valjalas) ohtlike jäätmete kogumispunktid, kord aastas külastab väiksemaid asulaid kogumisauto. Jäätmekava alusel kavandatakse teise etapina rajada Tõnija ja Kallemäe külla valikkogumispunktid. Ohtlike jäätmete kogumispunkt ning Tõnija ja Kallemäe jäätmekogumispunktide asukohad on soovituslik märkida üldplaneeringu kaardile.
Leevendavad meetmed: - Kaardile on soovituslik kanda olemasolevate ja perspektiivsete jäätmekäitluspunktide (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti) asukohad.
53 Vesi ja pinnas Korraldatud jäätmeveo rakendumisel kogutakse valdav osa tekkivatest jäätmetest kokku ning ladestatakse selleks ettenähtud kohta. Sellega vähendatakse oluliselt jäätmetest tulenevat koormust keskkonnale. Prügi sorteerimine aitab vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete kogust.
4.7. Üldkasutatavad alad
Üldkasutatavaid maid on õigus kasutada sotsiaalmaa, üldmaa, tehnorajatiste maa, transpordimaa, kaitsealuse maa ja metsamaa juhtotstarbel. Üldkasutatavaid maid reserveeritakse Valjala alevikku, Kungla ning Kallemäe küladesse. Üldkasutatavad maad hõlmavad ka kalmistumaad, Valjala alevikus kavandatakse kalmistu laiendamist.
Vesi ja pinnas Valdavas osas asub Valjala kalmistu nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reoaine põhjavette jõudmise aeg on arvutuslikult 30…200 ööpäeva. Puurkaevu arvestuskaartide alusel levib kalmistu alal pinnakattes saviliivmoreen ca 5 m paksuselt, kalmistu edelaosas on saviliivmoreeni kiht paksem. Maapinnalt esimese põhjavee kihi (surveta põhjavesi) liikumine järgib pinnavormide tendentsi, liikudes kalmistu alal edelast kirde suunda. Pinnaveekogud kalmistu läheduses puuduvad.
Mõju veekeskkonnale avaldub surnute kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette laguainete leostumisel. Kuigi säilmete lagunemisel ei eraldu spetsiifilisi mürkaineid, sisaldavad kõdunevad säilmed hulgaliselt baktereid ja viiruseid. Enamik mikroorganisme ja laguprodukte hävineb pinnases 50…100 päeva jooksul (Põhjaveekomisjon, 2004). Bakterioloogiline reostusoht on suurem maapinnalähedasi veekihte avavates salvkaevudes. Valjala kalmistu puhul kavandatakse laiendusosa kalmistu põhjakülge. Põhjavee liikumise suunda arvestades lähimatele elamutele kalmistu laiendus mõju ei avalda.
Elanikkonna heaolu ja tervis Üldkasutatavate alade reserveerimine omab üldiselt positiivset keskkonnamõju, kuna need alad on mõeldud lasteaedade, koolide ja vaba-aja veetmise kohtade ehitamiseks, mille olemasolu puudutab praktiliselt kõiki valla elanikke.
Kalmistute sanitaarkaitsevööndiks on määratud elu- ja ühiskondlike hooneteni tsentraalse veevarustuse korral 100 m ning salvkaevude korral 300 m (SNiP 2.07.01-89). Antud piiranguid saab käesoleval ajal võtta küll ainult soovitusena, sest seadusandlus seda rangelt enam ei reguleeri. Üldplaneeringuga reserveeritakse kalmistu ümber 50 m laiune keskkonnahäiringuvöönd. Valjala kalmistust ja selle laiendatavast osast jäävad lähimad olemasolevad elamumaad põhjasuunda (Ille talu, ca 155 m, puurkaev) ning edelasse (Pähkli villa, ca 170 m, puurkaev). Teadaolevalt salvkaevusid lähiümbruses ei paikne. Lähim kavandatav elamumaa jääb kalmistumaa reservalast ca 50 m kaugusele. Uute
54 elamute kavandamisel kalmistu vahetusse lähedusse pole salvkaevude kasutamine soovitatav.
Leevendavad meetmed: - Üldkasutatavatele maadele on soovituslik planeerida ka jalgrattaparklaid, toetades sellega kergliikluse suuremat kasutamist ja vähendades autoga liiklevate inimeste hulka.
4.8. Kompensatsioonialad
Kompensatsioonialad on reserveeritud aktiivselt kasutatavate alade vahetusse lähedusse, eesmärgiks on leevendada eeskätt inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku.
Elanikkonna heaolu ja tervis Kompensatsioonialade määramine suuremate tootmisalade ja elamumaade vahele on oluline meede tootmisaladelt lähtuva keskkonnahäiringu (müra, vibratsioon, tolm) leviku takistamiseks elamuteni. Tootmisalade, mille ümber kompensatsioonialasid pole määratud, juurde on soovituslik rajada vähemalt kaitsehaljastus tootmisterritooriumilt lähtuva keskkonnareostuse pidurdamiseks. Kompensatsioonialadel, millel paikneb metsamaa, lageraie läbiviimist lubada ei tohiks, kuna vastasel juhul kaotab antud ala oma puhverdava toime.
Leevendavad meetmed: - Mitte lubada kompensatsioonialadel lageraie läbiviimist.
4.9. Puhkealad
Puhkealadena on Valjala vallas reserveeritud munitsipaalomandisse taotletud alad Kungla, Rannaküla külades ja Valjala alevikus. Puhkealadele on lubatud rajada ärimaa, üldmaa, tehnorajatiste maa, transpordimaa, kaitsealuse maa ja maatulundusmaa otstarvetega hooneid ja rajatisi.
Matkarajad on reserveeritud kogu valda hõlmava võrgustikuna, mis ühendab ka suuremaid vaatamisväärsusi ja puhkealasid. Matkarajade trajektoorid kulgevad enamasti piki teid. Matkarajad sobivad ka kergliiklemiseks.
Avalikud supluskohad paiknevad Siiksaare, Turja, Kungla ja Rannaküla külades.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Siiksaare-Oessaare lahtede loodus- ja linnualale nähakse ette kahe puhkeala rajamine. Puhkealade eesmärk on tõsta Laidevahe looduskaitseala atraktiivsust. Käesoleval ajal paikneb kaitsealal linnuvaatlustorn, millele kavandatakse juurde rajada istumiskohad ja matkarajad. Puhkeala rajamine nimetatud kohtadesse saab toimuda vaid juhul, kui
55 tegevusega ei kaasne mõju Siiksaare-Oessaare lahtede loodus- ja linnuala terviklikkuse säilimisele. Olenevalt puhkeala konkreetsematest eesmärkidest tuleb kohalikul omavalitsusel Natura eelhindamine läbi viia. Vastavalt eelhindamise tulemusele peab otsustama keskkonnamõju hindamise vajalikkuse.
Elanikkonna heaolu ja tervis Puhkealade, supluskohtade, kergliiklusteede ja matkaradade arendamine pakub elanikele võimalust sobival moel vaba aega veeta ning tervisespordi harrastada, mis elanike heaolu silmas pidades on positiivse mõjuga tegevus.
Paljud puhkealad paiknevad ranna-aladel vahetult mere ääres. Läänemere ehituskeeluvööndi ning piiranguvööndiga arvestamisel olulist elanikkonna heaolu ohtuseadmist seoses üleujutuste tekkimisega antud aladel ette näha ei ole.
Majanduslik keskkond Valjala valla loodeosa (sh Valjala alevikku) läbib Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee lõik, jäädes mandrilt Kuressaarde suunduvate inimeste (kohalike ja turistide) liikumisteele. Valjala aleviku kui turismipiirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on aleviku ümbrusesse kavandatud maalinna, kirikompleksi ning teiste vaatamisväärsustega ühendatud kergliiklusteede võrgustiku loomine. Turistide arvu suurenemine mõjutab positiivset valla majanduslikku seisundit.
4.10. Maatulundusalad
Maatulundusmaale kehtestatud minimaalne krundi suurus on 1 ha. Ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Piisavalt suurte kruntide moodustamisel arendustegevuse läbiviimiseks tagatakse ka paremini olemasolevate metsa- ja põllumaade säilimine. Siiski on oluline üldplaneeringus lisaks minimaalsele krundi suurusele määrata ka krundi täisehitusprotsent metsa- ja põllumaal hajaasustuse tingimustes, et vältida liigset metsa mahavõtmist krundi piires metsamaal.
Leevendavad meetmed: - Määrata lisaks krundi minimaalsele suurusele ka maksimaalne õueala suurus, mille piires on lubatud nt metsa mahavõtmine. 1 ha suuruse krundi puhul võiks õueala suurus olla kuni 30 % krundi pindalast.
Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand Saaremaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on oluliseks peetud viljakate põllumaade kasutuseshoidmist põllumajanduslikul otstarbel, kasutades niiviisi ära antud põldude saagikuspotentsiaali.
56 4.11. Korduva üleujutusega alad
Valjala valla territooriumil ei paikne püsiva üleujutusega alasid vastavalt Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” (RTL, 07.06.2004, 72, 1192). Üldplaneeringus on täpsustatud korduva üleujutusega alade piire Läänemere rannal ning Lõve jõe kallastel ning sellest tulenevalt tehakse ettepanek nimetatud veekogude ehituskeeluvööndeid mitmes kohas vähendada. Turja ja Kungla külas on vööndi vähendamise ettepanekuga nõustunud ka Keskkonnaministeerium oma 04.12.2006 kirjas nr 16-6/14 960.
Lõve jõe puhul kavandatakse ehituskeeluvööndit Jõelepa küla segahoonestusala piirkonnas vähendada 25 meetrile. Kuna ehituskeeluvööndit on Lõve jõe piirkonnas vähendatud sõltuvalt traditsioonilisest asustusest ajalooliste talukohtade juures ning arvestatud on Looduskaitseseaduses sätestatut, ei näe keskkonnamõju strateegiline hindaja elanikele ohtu arendustegevuse elluviimiseks nendel aladel. Ehituskeeluvööndi vähendamise piirkonnas ei asu ka üleujutusele viitavaid soo- või gleimuldasid, alal levivad gleistunud leetunud mullad (Kog).
Lisaks suurendatakse Läänemere piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit Rannakülas, Kungla, Väljaküla, Oessaare ja Siiksaare külas lähtuvalt üleujutusala piiridest, väärtuslike koosluste levikust ja vaadete säilitamise vajadusest. Ehituskeeluvööndi suurendamine tulenevalt üleujutusala piirist on positiivne tegevus, arvestades inimeste üldist heaolu ja turvalisust ning samuti looduskeskkonna säilitamist.
4.12. Väärtuslikud alad
4.12.1. Väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud niidud
Valjala vallas asuvad Valjala ja Tõnija-Kalli maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ning Veeriku-Kõriska-Väkra ja Kungla-Siiksaare kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud.
Maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seab tingimused väärtuslike maastike kasutamiseks. Oluliseks peetakse maastike avatuse säilitamist. Kõigi väärtuslike maastike puhul on oluliste väärtustena muuhulgas välja toodud vaated maastikul ja geobotaaniliselt väärtuslikud alad. Kõrge geobotaanilise väärtuse annavad väärtuslikele maastikele liigirikkad pärandkooslused, mida leidub Valjala vallas märkimisväärselt palju.
57 4.12.2. Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtuslikud alad on piirkonnad, kus on säilinud ajalooline, aastakümnete ja - sadade jooksul kujunenud keskkond, mille moodustavad nii elamud, abihooned kui ka ajalooline teede- ja tänavatevõrk. Miljööväärtuslike hoonestusalade hulka on arvatud asumid Väkra, Kalli, Siiksaare ja Turja külades.
Miljööväärtusega hoonestusalade tähistamiseks on üldplaneeringus eraldi tähis E5. Aladel on seatud tingimused uue hoonestuse rajamiseks ja olemasoleva renoveerimiseks, lubatud ei ole kasutus ärimaana ja ühiskondlike ehitiste rajamine.
Üldplaneeringus seatud piirangud on piisavad, et säilitada miljööväärtuslike hoonestusalade omapära ja väärtust.
4.12.3. Väärtuslikud põllumaad
Saare maakonna muldade viljakus on suhteliselt madal ja väärtusliku põllumaana käsitletakse maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” põllumassiive, kus mulla boniteet on vähemalt 35 hindepalli.
Valjala valla üldplaneeringu eelnõus on mitmetele maakonna teemaplaneeringus väärtusliku põllumaana toodud aladele kavandatud perspektiivne hoonestusala. Enamik väärtuslikule põllumaale kavandatud hoonestusaladest on sisuliselt olemasolevate alade laiendus (Valjala alevik, Siiksaare, Koksi).
Asustuse laiendamine olemasoleva asustuse ümber on otstarbekas, kuna see võimaldab kasutada olemasolevat sotsiaalset ja tehnilist infrastruktuuri. Arvestades põllumaade suhteliselt väikest viljakust ning säiliva väärtusliku põllumaa pindala, ei kaasne väärtusliku põllumaa pindala vähenemisega olulist keskkonnamõju.
4.12.4. Rannaalad
Üldplaneering toob välja rannaalade tähtsuse avaliku huvi seisukohast, samas on rannaaladel suurim ehitussurve.
Lisaks kalda ehituskeeluvööndis kehtivatele piirangutele on rannaaladele ehitamisel seatud järgmised põhimõtted: - Uued ehitised peaksid rannaalal eelistatult paiknema olemasolevates asustustes või nende läheduses, vältides hajutatud arengut rannaalal ning säilitades loodusmaastikke. - Merega piirnevatel aladel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi hairida vaateid merelt või merele.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Mitmetele niidualadele, eriti Valjala väärtusliku maastiku piirkonnas, on planeeritud perspektiivsed elamu- ja puhkealad. Soovitav on säilitada väärtuslikel maastikel
58 looduslikuna vähemalt kõrge ja keskmise geobotaanilise väärtusega niidualad ja leida võimalused nende hooldamiseks. Elamualade rajamine väärtuslikele niidualadele ei ole soovitav.
Väärtuslike niidualade puhul tuleb võimalusel korraldada nende hooldus ja pikemalt hooldamata niitude puhul taastamine. Niidualad on rikka elustikuga alad ja omavad seepärast suurt väärtust ka väljaspool kaitsealasid. Rannikualadel on pärandkoosluste säilitamine vajalik ka selleks, et pakkuda peatuspaika rändlindudele ja minimeerida mõnede rändlinnuliikide (nt valgepõsk-lagle) poolt tekitatavat kahju põllumajandusmaadele. Kui lindudel on piisavalt toitumisvõimalusi rannaniitudel, puudub neil toidu otsimiseks vajadus siirduda põllumaadele.
Leevendav meede: - Soovitav on säilitada väärtuslikel maastikel looduslikuna vähemalt kõrge ja keskmise geobotaanilise väärtusega niidualad ning nendele aladele hoonestust mitte kavandada.
Miljööväärtuslikud alad ja kultuuripärand Üldplaneeringus on väärtuslikule maastikule Valjala aleviku ümbruses ja piki Valjala- Kallemäe kõrvalmaanteed kavandatud perspektiivne maakasutus elamumaana. Minimaalne krundi suurus on perspektiivsetele elamualadel 0,5 või 1 ha. Elamualade rajamisel kaovad teelt jälgitavad avatud vaated maastikul, mis vähendab maastiku väärtust. Valjala aleviku ümber on elamumaade arendamine sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu tõttu otstarbekas, kuid samas tuleb leida võimalused ka olemasolevate väärtuste säilitamiseks. Elamualad on soovitav integreerida maastikku nii, et väärtuslikul maastikul säiliksid ka avatud vaatekohad. Üks võimalus selleks on vaatekoridoride tekitamine hoonestuse vahele.
Üldplaneeringus on toodud põhimõtted rannalade arendamiseks, kuid ei ole määratletud rannaala ulatust, millel soovitakse neid põhimõtteid rakendada. Üldplaneeringu elluviimiseks on vajalik rannaala ulatuse määramine, milleks võib soovitavalt olla Saare maakonna rannaala tsoneeringus suurima ehitussurvega alana välja toodud rannavöönd, mis ulatub veepiirist maismaa poole kuni esimese riigimaanteeni.
On tõenäoline, et arendussurve tekib ka nendele rannaaladele, mis ei ole üldplaneeringus reserveeritud elamumaana. Sellisel juhul toimub arendamine maatulundusmaale seatud tingimuste alusel: ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused ning krundi suurus minimaalselt 1 ha. Nende alade puhul on suurim oht rannaaladele seatud ehituspõhimõtetega vastuollu minnes maastikupildi rikkumiseks. Üldplaneeringus toodud meede, mille kohaselt omavalitsus võib keelduda maastikutingimustega sobimatule hoonele kasutusloa andmisest, ei anna piisavat kindlust, et selliseid ehitisi ei rajata. Rannaaladel on soovitav lubada maatulundusmaale ehitamist vaid detailplaneeringu alusel, mis võimaldab paremini jälgida rannaaladele seatud ehituspõhimõtete järgimist.
Leevendavad meetmed:
59 - Elamualad on soovitav integreerida maastikku nii, et väärtuslikul maastikul säiliksid ka avatud vaatekohad. Üks võimalus selleks on vaatekoridoride tekitamine hoonestuse vahele; - Määratleda üldplaneeringus rannaalade ulatus; - Seada rannaaladele detailplaneeringu kohustus.
4.13. Rohevõrgustik
Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda ja levida erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad tervikuks, tagades liikide leviku.
Üldplaneeringuga on maakonnateemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud rohelist võrgustikku oluliselt täpsustatud: - muudetud on tuumalade paiknemist; - välja on toodud tuumalade äärealad; - fragmenteeritud koridorid on seotud võrgustikuks; - rohevõrgustiku kooseisu on haaratud vooluveekogude kaldaalad; - oluliselt on laiendatud rohevõrgustiku alasid rannaalal.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Rohevõrgustiku funktsionaalsuse säilitamiseks on vajalik tagada nende alade loodusliku ilme säilimine, milleks on üldplaneeringus seatud kitsendused maakasutusele. Rohevõrgustiku kooseisu on otstarbekas haarata ökoloogiliselt olulised alad. Valjala vallas kuuluvad rohevõrgustiku koosseisu kaitsealad, suuremad metsamassiivid, vooluveekogude kaldaalad, märgalad, pärandkooslused, vääriselupaigad ja väärtuslikud maastikumiljööga alad. Soovitatav on rohevõrgustikku haarata lisaks vääriselupaigad Nurme, Kallemäe, Vanalõve ja Ariste külades. Vääriselupaigad on kaitset vajavad alad, kus on suur tõenäosus kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Riigimetsades korraldab vääriselupaikade kaitset Riigimetsa Majandamise Keskus, eramaal toimub see maaomanikuga sõlmitava lepingu kaudu, kuid vastava lepingu sõlmimine on vabatahtlik.
Rohevõrgustiku alade funktsionaalsuse tagamiseks on soovitav seada rohevõrgustiku aladele täiendavad maakasutuse piirangud: - rohevõrgustikku kuuluvatel metsaaladel on soovitav vältida lageraiet; - rohevõrgustiku aladel ei või arendustegevusega koridore ega tuumalasid läbi lõigata; - rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku tarastamist; - soovitav on säilitada igasuguse arendustegevuse korral rohevõrgustiku elementidel loodusliku ala osakaal vähemalt 90 % territooriumist.
60 Rohevõrgustiku alade kattumisel intensiivse inimtegevusega aladega tekivad konfliktalad, kus loomade liikumine võib olla takistatud kunstlike barjääride või suure liiklustiheduse tõttu. Konfliktalad takistavad rohevõrgustiku toimimist ja nendel aladel on suurim oht õnnetuste toimumiseks (teede puhul). Valjala vallas on konfliktaladeks rohevõrgustiku ja Kuressaare-Kuivastu mnt ristumiskohad. Teised maanteed on suhteliselt väikese liiklussagedusega ja konflikt rohelise võrgustikuga pole nii terav. Konfliktide leevendamiseks on võimalik ette näha maanteeäärse nähtavuse parandamist ja metsloomade teele ilmumiskohtade tähistamist.
4.14. Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitsealad
Valjala valla territooriumile jäävad järgmised Natura 2000 alad: - Koigi linnu- ja loodusala (kaitseala); - Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Siiksaare-Oessaare lahtede linnu- ja loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Tõnija soo loodusala (kaitse- ja hoiuala); - Tõnija loodusala (hoiuala); - Vanalõve loodusala (hoiuala); - Võrsna loodusala (hoiuala); - Mäe loodusala (hoiuala).
Üldplaneering käsitleb Valjala valla arengut maakasutuse tasemel, olulisemate arendusprojektide puhul koostatakse üldplaneeringust lähtuv detailplaneering. Seega on käesolevas töös võimalik hinnata eeldatavat mõju Natura aladele lähtuvalt maakasutusest.
Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik Arendustegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et säilima peab Natura alade sidusus ja terviklikkus. Arendustegevus Natura aladel või väljaspool neid ei tohi oluliselt kahjustada Natura ala. Natura 2000 võrgustiku aladel ei ole arendustegevus keelatud, kuid eelistatud on ala kaitse-eesmärke toetavate tegevuste elluviimine. Muude tegevuste puhul on lubatud need, mis ei kahjusta Natura ala sidusust. Arendustegevuse kavandamisel, mis võib Natura alasid mõjutada, tuleb läbi viia Natura hindamine.
Valjala valla üldplaneeringu eelnõus jäävad osaliselt või täielikult Natura aladele järgmised perspektiivsed arenduspiirkonnad: - Rannaküla küla – elamuala (min krundi suurus 0,5 ha) ulatub osaliselt Natura varinimekirja jäävale alale (joonis 4.1); - Kungla küla – elamuala (min krundi suurus 1 ha) ja tootmisala (sh sadamate maa) kattub osaliselt Natura varialaga (joonis 4.2); - Oessaare – perspektiivne puhkeala (hoonete ehitamise õiguseta) asub Siiksaare-Oessaare loodus- ja linnualal; - Turja küla – perspektiivne puhkeala jääb Siiksaare-Oessaare loodus- ja linnualale.
61 - Siiksaare – elamuala (miljööväärtuslik ala) ulatub osaliselt Siiksaare-Oessaare loodus- ja linnualale ja perspektiivne puhkeala (hoonete ehitamise õiguseta) jääb täies ulatuses samale Natura alale (joonis 4.3).
Loetelus viimasena toodud elamuala osas Siiksaare külas on tehtud ettepanek Laidevahe looduskaitseala piiri muutmiseks, ühes osas kaitseala vähendades, teises osas suurendades. Perspektiivne elamuala on planeeritud alale, kus soovitakse kaitseala ulatust vähendada. Kaitseala jääb vähendamisettepaneku osas Siiksaare-Oessaare loodus- ja linnuala koosseisu ning Põldealuse sihtkaitsevööndisse.
Kaitseala piiride muutmine saab toimuda vaid Natura alade piiride muutmisel, milleks on vaja Euroopa Komisjoni nõusolekut. Siinjuures on oluline märkida, et alati ei ole piisavaks põhjenduseks ka kaitset vajavate loodusväärtuste puudumine konkreetsel alal ja positiivse vastuse saamine Natura ala piiride muutmiseks on vähetõenäoline.
Natura ala staatus ei välista elamute ehitamist alale. Eriti juhul, kui tegemist on miljööväärtusliku hoonestusalaga, kus elamute rajamiseks kasutatakse vanu majaasemeid. Hoonete ehitamist nimetatud alale piirab looduskaitseseadus, mille kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine. Seega on pigem otstarbekam teha ettepanek Põldealuse sihtkaitsevööndi ulatuse vähendamiseks kavandatava elamuala osas kaitseala valitsejale, kes arvestab otsuse tegemisel ala looduskaitselist väärtust.
Elamualade rajamisel ja muu arendustegevuse kavandamisel Natura aladele tuleb arvestada Natura ala sidususe säilitamise vajadusega. Vajalik on Natura hindamise läbiviimine vähemalt eelhindamise tasemel, mille põhjal saab otsustada edasise hindamise vajaduse. Kõik Natura alad on ühtlasi kaitse- või hoiualad. Tegevuse kavandamisel kaitsealadele tuleb silmas pidada kaitse-eesmärke ning kaitse-eeskirjades toodud piiranguid. Vältida tuleb kaitstavate liikide ja koosluste kahjustamist.
Natura varialad on alad, mis on eesti keskkonnaühenduste poolt esitatud Euroopa Komisjonile kui potentsiaalsed Natura võrgustiku alad. Varialade hulgast valitakse välja alad, mis võetakse riikliku kaitse alla. Seega tuleb varialasid käsitleda hetkel võimalike tulevaste Natura aladena.
Väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatav maakasutus eeldatavalt Natura aladele olulist mõju ei avalda. Arendustegevuse käigus tuleb võimaliku olulise keskkonnamõjuga objektide rajamisel algatada KMH või KSH, mille raames hinnatakse täpsemalt ka Natura alade võimalikku mõjutamist kavandatava tegevuse elluviimisel.
4.15. Kumulatiivsed mõjud
Positiivsed kumuleeruvad mõjud veele ja pinnasele kaasnevad ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitorustike laiendamise läbi, kuna aitavad ära hoida pinna- ja põhjavee
62 reostumisohtu. Samuti tagatakse elanikele seeläbi kvaliteetne vesi ning kanalisatsiooniteenus.
Õhukvaliteedile avaldab positiivset mõju maade polüfunktsionaalne arendamine läbi kõrvalfunktsioonide määramise, millega tagatakse teenuste kättesaadavus kodukoha lähedal, ning kergliiklus- ja matkateede võrgustiku planeerimine, pöörates tähelepanu kergliiklussõbralikkusele ja liiklusohutusele.
Kumuleeruvat negatiivset mõju õhukvaliteedile leevendab kompensatsioonialade määratlemine tootmisalade ümber, millega välditakse uute elamute ja sotsiaalobjektide ehitamist tootmisaladele liiga lähedale.
Bioloogilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, rohevõrgustik) seisukohast on positiivse kumuleeruva mõjuga rohealade (sh kompensatsioonialad, roheline võrgustik) määramine ja nende toimimise tagamine. Tootmisalade rajamisega kaasnevat negatiivset mõju leevendab tootmisalade laiendamine olemasolevate tootmisalade ümber, millega välditakse uute looduslikult väärtuslike alade kasutuselevõttu tehnogeensel moel. Negatiivsena mõjuvad arendust ettenägevate maade kavandamine looduslikult väärtuslikele aladele (väärtuslikud niidualad, poollooduslikud kooslused, kaitsealad ja Natura 2000 alad).
Kultuuripärandi säilitamise osas on oluline roll miljööväärtuslike alade ning väärtuslike maastike määramisel ning nende säilimiseks tingimuste seadmisel, aidates hoida piirkondadele omast maastikupilti ning tagades samaaegselt ka piirkonna elukvaliteedi säilimise.
Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv positiivne kumuleeruv mõju kaasneb läbi puhkealade kavandamise ning kergliiklus- ja matkateede rajamise. Mainitud meetmetega tagatakse elanikkonnale võimalused looduses sobivalt vaba aega veeta ning tervisesporti harrastada. Negatiivselt võivad elanikkonna heaolu ja tervise seisukohast kumuleeruda õhukvaliteedi muutused seoses tootmisalade laiendamise ning uute elamute vahetult teede äärde rajamine.
Positiivne kumuleeruv mõju sotsiaalvaldkonnale kaasneb erinevate alade polüfunktsionaalses arendamises, mis toimub läbi kõrvalfunktsioonide andmise erinevatele maakasutus otstarvetele. Sellega tagatakse mitmekülgne maade planeerimine ja valla loomulikum areng.
Majanduskeskkonna elavdamise seisukohast on positiivse kumuleeruva mõjuga tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega alade laiendamine, alade polüfunktsionaalne arendamine ning infrastruktuuride korrastamine ja laiendamine (teed, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid jms).
63 5. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus
Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju.
Suuremahuliste uuringute korraldamine erinevates valdkondades käib omavalitsusele tõenäoliselt üle jõu, seepärast tuleb vallavalitsusel end kursis hoida teiste riigiasutuste poolt teostatava seire ja analüüsidega tema territooriumil (näiteks Keskkonnaministeerium, selle allasutused, maavalitsus jne). See võib hõlmata näiteks inventuure kaitsealadel ja muudel looduslikel aladel, hinnanguid maastike väärtuste kohta, sotsiaalse keskkonna analüüse jm.
Omavalitsuse enda poolt teostatava seire korraldamiseks sobivad indikaatorid on toodud tabelis 5.1. Vallavalitsus peaks seireandmed koondama perioodiliselt (soovitavalt igal aastal) ja võrdlema neid varem kogutud andmetega. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seire tulemusi tuleb arvestada omavalitsuse töös ja üldplaneeringu uuendamisel.
64 Tabel 5.1. Soovituslikud indikaatorid keskkonnaseire korraldamiseks. Keskkonnamõju Võimalik Indikaatorid valdkond keskkonnamõju Vesi ja pinnas Pinnavee saastumine Analüüsid veekogudesse suunatavast heitveest ning suublast suubumiskohast üles- ja allavoolu (teostab vee-ettevõte vastavalt vee erikasutusloas sätestatavatele nõuetele) Ühiskanalisatsiooni või lokaalse puhastiga ühendatud majapidamiste arv Reovee purgimissõlmede arv Põhjavee saastumine Joogivee analüüsid puurkaevudest (teostab vee- ettevõte) Kasutusest väljasolevate tamponeerimata puurkaevude arv Õhk ja klimaatilised Kasvuhoonegaaside ja Välisõhku paisatavate emissioonide seire faktorid muude saasteainete (teostavad ettevõtted vastavalt välisõhu saasteloas paiskamine õhku sätestatud nõuetele) Bioloogiline Looduslike elupaikade Metsade, looduslike rohumaade ja haritava mitmekesisus, vähenemine põllumaa pindala taimestik, ja arendustegevuse Arendusprojektide maht rohelise võrgustiku loomastik tulemusena aladel, kaitsealadel ja metsaaladel Loodusliku pinnase osakaal puhke- ja turismialadel Bioloogilise Hooldatavate pärandkultuurmaastike pindala mitmekesisuse vähenemine Kultuuripärand ja Maastikuilme muutmine Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala maastik väärtuslikel maastikel ja väljaspool neid Väärtuslike põllumaade pindala ja selle muutused Elanikkond ja Keskkonnasaaste mõju Roheliste puhvertsoonide olemasolu inimeste tervis inimese tervisele ettevõtlusaladel Elamute kraanidesse jõudva joogivee kvaliteedi kontroll (teostab vee-ettevõte) Elanikkonna turvalisuse Tuletõrje veevõtukohtade, hüdrantide või vähenemine mahutite hulk ja vooluhulk Sotsiaalne ja Avalikud teenused ei ole Vallas pakutavate elukondlike teenuste nimistu ja majanduslik kättesaadavad neid pakkuvate asutuste arv ning paiknemine keskkond Kõvakattega/tolmuvaba kattega teede kogupikkus ja nende kaardistamine Kergliiklusteede kogupikkus ja nende kaardistamine Ühekülgne ettevõtlus Tegutsevate ettevõtete nimistu ja tegevusalad Jäätmeteke Jäätmekogumispunktide arv ja tühjendamissagedus Korraldatud jäätmeveoga liitunute arv
65 6. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest
Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati, lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 2, Valjala Vallavolikogu 29.05.2007 otsusega nr 17. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viisid läbi OÜ Alkranel konsultandid koostöös vallavalitsuse töötajatega.
Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu kohta küsiti enne programmi avalikku arutelu seisukohti järgmistelt asutustelt: - Saare Maavalitsus; - Keskkonnaministeerium; - Saaremaa Keskkonnateenistus (praegune Hiiu-Lääne-Saare regioon); - Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regioon; - Kultuuriministeerium; - Muinsuskaitseamet; - Sotsiaalministeerium; - Pärnu Tervisekaitsetalituse Saaremaa osakond; - Maanteeamet (Saarte teedevalitsus); - Maa-amet.
Programmiga oli võimalik tutvuda Valjala vallas ja valla koduleheküljel. Programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teatati 8.10.2007. „Ametlikes Teadaannetes” ja 9.10.2007 ajalehes „Oma Saar”. Programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.10.2007 – 30.10.2007 ning avalik arutelu 6.11.2007 Valjala Vallavalitsuse saalis. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid on esitatud käesoleva töö lisas 2. KSH programm on heaks kiidetud Saaremaa Keskkonnateenistuse (praeguse Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni) poolt 22.01.2007 kirjaga nr 30-12-1/3809-2 (Lisa 3).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 13. novembrist kuni 13. detsembrini 2009, avalik arutelu 18. detsembril 2009 kell 17.00 Valjala Põhikoolis. Kuna avaliku väljapaneku teateid jäid õigeaegselt saatmata osadele asjast huvitatud osapooltele, siis pikendati avalikku väljapanekut 11. Jaanuarini 2010. Täiendavat avalikku arutelu huvi puudumise tõttu ei korraldatud. Aruande avalikustamisega seotud dokumendid on esitatud aruande lisas
Olulisi raskusi töö tegemisel koostöös vallavalitsusega ei ilmnenud. Ajaline viivitus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel tulenes sellest, üldplaneeringu koostamine toimus algselt enne 2005. a jõustunud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Seetõttu alustati alles 2008. aastal üldplaneeringu kaardimaterjali ning seletuskirja ajakohastamist ning täiendamist, mis oli
66 KSH aruande lähtematerjaliks. Vastavalt üldplaneeringu koostamise ajalisele viivitamisele viibis ka KSH aruande kokkupanek.
67 7. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte
7.1. Valjala valla keskkonna ülevaade
Valjala vald asub Saaremaa kesk- ja kaguosas, piirnedes läänes Pihtla, põhjas Leisi, kirdes Orissaare ja idas Laimjala vallaga ning lõunas Liivi lahega. Valla territooriumist 35 % moodustab metsamaa, 27 % haritav maa, 14 % looduslik rohumaa ning 24 % muu maa.
Saaremaa asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas Balti kilbi lõunanõlva ülemineku alal Balti sünekliisiks, kus moodustub Läti-Eesti monoklinaal. Nii aluskorra pealispinna kui teda katva settekompleksi lauge kallakus on lõuna-kagu suunaline. Pinnakatte moodustavad erinevad kvaternaarisetted: valla põhja- ja keskosas levivad pinnakattena meresetted (enamasti saviliiv), lõunaosas ja keskosast üleval pool moreenid (valdavalt saviliivmoreen) ning kirde-, loode- ja lääneservas soosetted (turvas).
Eesti radooniriski levilate kaardi (1:200 000) alusel kuulub enamik Valjala valla territooriumist normaalse radooniriskiga alade hulka. Kohati esineb ka madala radooniriskiga alasid, kus looduslik kiirgus pinnases on madal. Valla loodeosa jääb karstialale, mis on potentsiaalselt radooniohtlikud alad.
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel on Valjala vallas põhjavesi enamasti nõrgalt kaitstud, kuid leidub ka kaitsmata ning keskmiselt kaitstud alasid. Saaremaa aluspõhjakivimitele on omane tektooniliste rikete ja lõhelisuse olemasolu, mis mõjutab oluliselt kivimite veeandvust. Tektooniliste rikete tõttu on tekkinud ka nt Vilidu ja Veeriku karstialad.
Loodusvaradest leidub Valjala vallas turvast, liiva, kruusa ning savi. Riiklikus registris on arvele võetud Kuiste küla savimaardla, mis jääb osaliselt ka Laimjala valda; Valjala savimaardla; Sakla savimaardla ning osaliselt Leisi valda ulatuv Reeküla savimaardla. Liiva leiukoht asub Kõnnu külas ning kruusa kaevandatakse Lööne karjääris. Turbamaardlana on arvele võetud Koigi kohaliku tähtsusega turbamaardla.
Valjala valla territooriumile jäävad järgmised Natura 2000 alad: Koigi linnu- ja loodusala; Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala; Siiksaare-Oessaare lahtede linnu- ja loodusala; Tõnija soo loodusala; Tõnija loodusala; Vanalõve loodusala; Võrsna loodusala ning Mäe loodusala. Valjala vallas asuvad kaitsealadest Koigi ja Kalli maastikukaitsealad, Laidevahe looduskaitseala, Lepna tammiku kaitseala ning Jaani hoiuala.
Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on Valjala valla territooriumile jääva rohevõrgustiku tuumalad moodustatud Laidevahe ja Koigi looduskaitsealadest. Koridorid on moodustatud maastiku joonelementidest: võsaribadest, jõeorgudest ning metsaosadest. Kõige olulisem roheline koridor Valjala vallas on Lõve jõgi, mis ühendab Lõuna- ja Põhja-Saaremaad. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku piire täpsustatud. Väärtuslike maastikena asuvad Valjala vallas Tõnija-Kalli, Veeriku-Kõristka- Väkra, Valjala ja Kungla-Siiksaare väärtuslikud maastikud.
68 Valjala vald on väike vald, kus elanike arv on 01.01.2010 seisuga 1416 inimest. Valjala alevikus elab ~500 inimest. Suurema elanike arvuga on ka Sakla küla, kus elab ligi 120 inimest.
Haridusasutustena tegutsevad vallas Valjala Põhikool, Kallemäe kool ning Valjala Lasteaed. Valjala alevikus asub perearsti kabinet ning apteek.
01.01.2009 seisuga moodustab Valjala valla kogu elanikkonnast tööealine elanikkond 65 % ning töötuid on registreeritud 60. Hinnanguliselt käib väljaspool valda tööl ca 50 % tööealistest elanikest. Suuremad Valjala vallas tegutsevad ettevõtted on Valjala Põllumajanduslik OÜ, Valjala Söödatehas AS ning Valjala Seakasvatuse OÜ.
Peamised turismiobjektid Valjala vallas on Valjala kirik, Valjala maalinn, kivikalmed Tõnija piirkonnas, kultuskivid, Laidevahe looduskaitseala, Valjala vana kalmistu, Lööne ja Kungla mõisahoone.
Lähtuvalt asustuse iseloomust on ka teedevõrk üpris tihe valla kesk- ja lõunaosas, lausa puudub aga loode- ja kirdeosas. Suurematest teedest läbib valla loodeosa ~ 9,3 km pikkune Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee lõik ning ~ 2,2 km pikkune Upa- Leisi tugimaantee lõik. Valla territooriumile jääb Turja ja Kungla paadisadam ning Laevnina paadisild.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Valjala alevikus ning Sakla külas. Valjala alevikus on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrku ühendatud 165, Sakla külas 21 majapidamist ja ettevõtet. Ühisveevärk on välja ehitatud ka Kallemäe Koolis. Sakla, Tõnija ja Kallemäe külades toimub reovee kogumine kogumismahutite kasutamisega.
Valjala vallas prügilaid ei paikne. Jäätmeid ladestatakse käesoleval ajal Kudjape prügilasse. Vallas toimib korraldatud jäätmevedu.
7.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Valjala valla üldplaneering, mille koostamine algatati Valjala Vallavolikogu 20.04.2000. a otsusega nr 22. Üldplaneering hõlmab Valjala valla haldusterritooriumit 15 aasta perspektiivis. Üldplaneeringu koostamist teostab Valjala Vallavalitsus koostöös ERKAS Pärnu Instituut OÜ konsultantidega. Valla arengustrateegia visioon ning strateegilised eesmärgid töötati välja arenguseminaride käigus.
Vastavalt Planeerimisseadusele § 2 ja 8 on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise
69 hindamise aruanne koostatakse vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasandist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Valjala valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine.
Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus samaaegselt üldplaneeringu koostamisega.
Keskkonnamõju hindamise käigus tervet üldplaneeringut hõlmavat alternatiivset planeeringulahendust ei kaalutud. Keskkonnamõju strateegiline hindaja lähtus aruande koostamisel Valjala valla üldplaneeringu eelnõus seisuga juuli 2009 toodud planeeringulahendustest.
KSH programm on heaks kiidetud Saaremaa Keskkonnateenistuse (praeguse Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni) poolt 22.01.2007 kirjaga nr 30-12-1/3809-2.
7.3. Mõjude hindamise kokkuvõte, leevendavad meetmed
Käesolevas töös hinnati üldplaneeringu eelnõus toodud maakasutusfunktsioone püstitatud KSH eesmärkide suhtes ning pakuti välja leevendavad meetmed (ptk 4).
Järgnevalt on toodud tähtsamad keskkonnamõju hindamise käigus tehtud järeldused ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Leevendavad meetmed on eraldatud muust tekstist allajoonitult.
Elamumaad Üldplaneeringus on väikeelamute tarbeks reserveeritud elamualad E1...E5 ning korruselamute tarbeks EK. Detailplaneeringu koostamise kohustusega elamualad paiknevad E1 alade piires Valjala alevikus, miljööväärtuslikud hoonestusalad jäävad E5 aladele Turja, Kalli ning Siiksaare küladesse. E2, E3, E4 elamumaad on detailplaneeringu koostamise kohustusega vaid juhul, kui neile rajatakse majutus- ja toitlustushooneid.
PRIA kaardirakenduse alusel asub valla territooriumil mitmeid kuivendatud maid, millele on rajatud drenaaži- või maaparandussüsteemid. Drenaažiga ja maaparandussüsteemidega aladel ei tohi arendustegevuse käigus kahjustada drenaaži- ja maaparandussüsteemi toimimist. Vajadusel tuleb drenaaži- ja maaparandussüsteemid ümber ehitada. Kuivendatud alad on soovituslik märkida üldplaneeringu kaardile.
70 Segahoonestusala Segahoonestusaladena reserveeritakse üldplaneeringus maad Valjala alevikus kompaktse hoonestusega alal ning Jõelepa külas. Segahoonestusaladele on lubatud anda kõrvalfunktsioone.
Uute ühiskondlike hoonete juurde on soovitav planeerida kergliiklusparklaid.
Tootmisalad (sh mäetööstusmaa) Tootmismaad on üldplaneeringu alusel detailplaneeringu koostamise kohustusega alad.
Kuna üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade kasutuselevõttu ega olemasolevate laiendamist, siis olulist keskkonnamõju maavarade kaevandamisel ette näha pole. Olemasolevate mäetööstusmaade laiendamisel või uute kasutuselevõtul on kohalikul omavalitsusel soovituslik kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust.
Tootmismaade arendamisel on oluline arvestada Valjala alevikus ühisveevärki teenindavate puurkaevude lubatud veevõtuga. Suure veetarbega ettevõtete puhul tuleb kaaluda oma puurkaevu rajamist.
Valjala alevikus tuleb ettevõtete reoveekäitlus lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete reoveed Valjala reoveepuhastisse. Lokaalsete reoveepuhastite rajamine ei ole soovitatav. Väiksemate ettevõtete puhul võib kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni kasutada kogumismahuteid. Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust. Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, tuleb tootmismaade arendamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Olenevalt tootmise iseloomust on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine.
Tootmisalade mõju õhukvaliteedile sõltub suuresti tootmise iseloomust: põllumajandusobjektide puhul halvendab õhukvaliteeti eeskätt ammoniaak, mis on ka põhiliseks haisuallikaks, ja metaan. Puidutööstus ettevõtete puhul on jälle olulisemaks tolmu teke tootmisala lähiümbruses. Soovituslik on suuremate loomakasvatusettevõtete ümber määrata kuni 300 m laiused mõjutsoonid, mille raadiuses uute elamute ja ühiskondlike hoonete või sotsiaalobjektide rajamine pole soovitav.
Planeeritavad tootmisalad on peamiselt olemasolevate laiendused või vanade tehnogeensete maade reserveerimine tootmisaladena. Juba kasutuses olevatele maadele tootmisobjektide rajamine olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele ei avalda, pigem toetatakse seeläbi olemasolevate looduslike alade säilimist ja tagatakse ökoloogiliste protsesside toimimine bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Keskmise ja kõrge väärtusega niidualadele uute tootmisalade rajamine pole kultuuripärandi säilimise seisukohast soovitav, seetõttu tuleb nende aladega kattumisel viia läbi keskkonnamõju eelhindamine.
Tootmismaade arendamisel on otsene positiivne mõju valla majanduslikule seisule. Olemasolevate tootmisalade kasutamine ning laiendamine tagab infrastruktuuri
71 kättesaadavuse ja väldib ülemääraseid lisakulutusi uute ettevõtete rajamisel. Uute tootmisalade reserveerimine soodustab ettevõtluse arengut vallas ning vajalike töökohtade rajamist.
Teed ja sadamad Üldplaneeringuga on kavandatud muudatusi seoses valla teedevõrku puudutavate teede avalikuks kasutamiseks määramisega. Sadamate osas nähakse ette olemasolevate Turja ja Kungla sadama vastavusse viimist siseriiklikele nõuetele (laevateede puhastamist ja sadamate rekonstrueerimist) ning Laevnina paadisilla kasutamist kohaliku tähtsusega sadamana.
Laevateede puhastamine mudast mõjutab merevee kvaliteeti eelkõige põhjasetete liigutamise käigus vabaneva heljumi tõttu. Tegevuse positiivne mõju seisneb setetes olevate toit- ja saasteainete eemaldamises veepõhjast.
Kungla sadam piirneb meres Kahtla-Kübassaare loodus- ja linnualaga. Kungla sadama laevateede puhastustööde käigus saavad mõjutatud eelkõige mudastes veekogudes elavad kalaliigid. Natura aladel võimalikku negatiivset keskkonnamõju kaasatoovate tegevuste puhul on vajalik alati läbi viia Natura eelhindamine.
Teede kõvakatte alla viimine või tolmuvabaks muutmine parandab teede kvaliteeti ning tolmu tekke vähendamise läbi ka elanikkonna heaolu. Valjala vallas, kus enamik elumajade kompleksse on koondunud just teede ümber, on elanike heaolu silmas pidades tegemist olulise teemaga.
Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas käesoleval ajal vaid Valjala alevikus. Ühisveevärgi arendamise aladeks on ette nähtud Valjala aleviku, Kallemäe, Sakla ja Tõnija tihedasti hoonestatud ja asustatud alad, sealjuures toimub ühiskanalisatsiooni arendamine vaid Valjala alevikus. Soovitav on kanda üldplaneeringu kaardile lisaks reoveekogumisalale olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgiga hõlmatavad alad.
Valjala aleviku ühisveevärk ja –kanalisatsioon on rekonstrueeritud täies mahus 2009. aastal. 2010. aastal jätkub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni välja-arendamine reoveekogumise ala kogu ulatuses. Sellega peaks põhjavee võimaliku saastamise oht reoveega olema viidud miinimumini.
Kuna Valjala aleviku tiheasustusalal on perspektiiviks võetud kõikide majapidamiste ja hoonete ühendamine ühiskanalisatsiooni, siis tohib kogumismahuteid kasutada kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni. Tsentraalse kanalisatsioonimagistraalide valmimisel Valjala alevikus kehtestada sellega liitumise kohustus. Kanda üldplaneeringu kaardile Valjala aleviku reoveekogumisala piir.
Saare maakonna rannaala tsoneeringu (2004) alusel võib Siiksaare, Oessaare, Väljaküla, Sakla ja Rannaküla piirkonnas olla veevarustuse rajamisel probleemiks Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee liigne mineralisatsioon (soolane vesi). Antud piirkonnas tuleks veevarustuse rajamisel arvestada kas Kvaternaari veehorisondiga,
72 puhastada Silur-Ordoviitsiumi vett või segada erinevate veekomplekside vett omavahel, saavutades nii joogivee nõuetele vastavuse.
Üldplaneeringuga on vajalik paika panna tuletõrje veevõtukohade asukohad ning soovituslik on need ka kaardile kanda.
Jäätmekäitlus Vastavalt Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühisele jäätmekavale (2006-2010) asuvad piirkonna suuremates vallakeskustes (sh Valjalas) ohtlike jäätmete kogumispunktid, kord aastas külastab väiksemaid asulaid kogumisauto. Jäätmekava alusel kavandatakse teise etapina rajada Tõnija ja Kallemäe külla valikkogumispunktid. Ohtlike jäätmete kogumispunkt ning Tõnija ja Kallemäe jäätmekogumispunktide asukohad on soovituslik märkida üldplaneeringu kaardile.
Üldkasutatavad alad Üldkasutatavaid maid reserveeritakse Valjala alevikku, Kungla ning Kallemäe küladesse. Üldkasutatavad maad hõlmavad ka kalmistumaad, Valjala alevikus kavandatakse kalmistu laiendamist.
Üldkasutatavate alade reserveerimine omab üldiselt positiivset keskkonnamõju, kuna need alad on mõeldud lasteaedade, koolide ja vaba-aja veetmise kohtade ehitamiseks, mille olemasolu puudutab praktiliselt kõiki valla elanikke. Üldkasutatavatele maadele on soovituslik planeerida ka jalgrattaparklaid, toetades sellega kergliikluse suuremat kasutamist ja vähendades autoga liiklevate inimeste hulka.
Valdavas osas asub Valjala kalmistu nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reoaine põhjavette jõudmise aeg on arvutuslikult 30…200 ööpäeva. Mõju veekeskkonnale avaldub säilmete kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette laguainete leostumisel. Valjala kalmistu puhul kavandatakse laiendusosa kalmistu põhjakülge. Põhjavee liikumise suunda arvestades lähimatele elamutele kalmistu laiendus mõju ei avalda. Lähim kavandatav elamumaa jääb kalmistumaa reservalast ca 50 m kaugusele. Uute elamute kavandamisel kalmistu vahetusse lähedusse pole salvkaevude kasutamine soovitatav.
Kompensatsioonialad Kompensatsioonialad on reserveeritud aktiivselt kasutatavate alade vahetusse lähedusse, eesmärgiks on leevendada eeskätt inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku.
Kompensatsioonialade määramine suuremate tootmisalade ja elamumaade vahele on oluline meede tootmisaladelt lähtuva keskkonnahäiringu (müra, vibratsioon, tolm) leviku takistamiseks elamuteni. Tootmisalade, mille ümber kompensatsioonialasid pole määratud, juurde on soovituslik rajada vähemalt kaitsehaljastus tootmisterritooriumilt lähtuva keskkonnareostuse pidurdamiseks. Mitte lubada kompensatsioonialadel lageraie läbiviimist.
73 Puhkealad Puhkealadena on Valjala vallas reserveeritud munitsipaalomandisse taotletud alad Kungla, Rannaküla külades ja Valjala alevikus. Matkarajad on reserveeritud kogu valda hõlmava võrgustikuna, mis ühendab ka suuremaid vaatamisväärsusi ja puhkealasid. Avalikud supluskohad paiknevad Siiksaare, Turja, Kungla ja Rannaküla külades.
Puhkealade, supluskohtade, kergliiklusteede ja matkaradade arendamine pakub elanikele võimalust sobival moel vaba aega veeta ning tervisespordi harrastada, mis elanike heaolu silmas pidades on positiivse mõjuga tegevus.
Siiksaare-Oessaare lahtede loodus- ja linnualale nähakse ette kahe puhkeala rajamine. Puhkeala rajamine nimetatud kohtadesse saab toimuda vaid juhul, kui tegevusega ei kaasne mõju loodus- ja linnuala terviklikkuse säilimisele. Olenevalt puhkeala konkreetsematest eesmärkidest tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia Natura eelhindamine, mis otsustab ka keskkonnamõju hindamise vajalikkuse.
Maatulundusalad Maatulundusmaale kehtestatud minimaalne krundi suurus on 1 ha. Ehitamise aluseks nendel aladel on projekteerimistingimused.
Piisavalt suurte kruntide moodustamisel arendustegevuse läbiviimiseks tagatakse ka paremini olemasolevate metsa- ja põllumaade säilimine. Siiski on oluline üldplaneeringus lisaks minimaalsele krundi suurusele määrata ka krundi täisehitusprotsent metsa- ja põllumaal hajaasustuse tingimustes, et vältida liigset metsa mahavõtmist krundi piires metsamaal. 1 ha suuruse krundi puhul võiks õueala suurus olla kuni 30 % krundi pindalast.
Korduva üleujutusega alad Üldplaneeringus on täpsustatud korduva üleujutusega alade piire Läänemere rannal ning Lõve jõe kallastel ning sellest tulenevalt tehakse ettepanek nimetatud veekogude ehituskeeluvööndeid mitmes kohas vähendada. Turja ja Kungla külas on vööndi vähendamise ettepanekuga nõustunud ka Keskkonnaministeerium.
Lõve jõe puhul kavandatakse ehituskeeluvööndit Jõelepa küla segahoonestusala piirkonnas vähendada 25 meetrile. Kuna ehituskeeluvööndit on vähendatud sõltuvalt traditsioonilisest asustusest ajalooliste talukohtade juures ning arvestatud on Looduskaitseseaduses sätestatut, ei näe keskkonnamõju strateegiline hindaja elanikele ohtu arendustegevuse elluviimiseks nendel aladel. Ehituskeeluvööndi vähendamise piirkonnas ei asu ka üleujutust tõendavaid soo- või gleimuldasid, alal levivad gleistunud leetunud mullad (Kog).
Lisaks suurendatakse Läänemere piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit Rannakülas, Kungla, Väljaküla, Oessaare ja Siiksaare külas lähtuvalt üleujutusala piiridest, väärtuslike koosluste levikust ja vaadete säilitamise vajadusest. Ehituskeeluvööndi suurendamine tulenevalt üleujutusala piirist on positiivne tegevus, arvestades inimeste üldist heaolu ja turvalisust ning samuti looduskeskkonna säilitamist.
74 Väärtuslikud alad Väärtuslike aladena käsitletakse väärtuslikke maastikke ja põllumaid, väärtuslikke niidualasid, miljööväärtusega alasid ning rannaalasid.
Mitmetele niidualadele, eriti Valjala väärtusliku maastiku piirkonnas, on planeeritud perspektiivsed elamu- ja puhkealad. Soovitav on säilitada väärtuslikel maastikel looduslikuna vähemalt kõrge ja keskmise geobotaanilise väärtusega niidualad ja leida võimalused nende hooldamiseks. Elamualade rajamine väärtuslikele niidualadele ei ole soovitav.
Üldplaneeringus on toodud põhimõtted rannalade arendamiseks, kuid ei ole määratletud rannaala ulatust, millel soovitakse neid põhimõtteid rakendada. Üldplaneeringu elluviimiseks on vajalik rannaala ulatuse määramine, milleks võib soovitavalt olla Saare maakonna rannaala tsoneeringus suurima ehitussurvega alana välja toodud rannavöönd, mis ulatub veepiirist maismaa poole kuni esimese riigimaanteeni.
On tõenäoline, et arendussurve tekib ka nendele rannaaladele, mis ei ole üldplaneeringus reserveeritud elamumaana. Rannaaladel on soovitav lubada maatulundusmaale ehitamist vaid detailplaneeringu alusel, mis võimaldab paremini jälgida rannaaladele seatud ehituspõhimõtete järgimist.
Üldplaneeringus on väärtuslikule maastikule Valjala aleviku ümbruses ja piki Valjala- Kallemäe kõrvalmaanteed kavandatud perspektiivne maakasutus elamumaana. Elamualade rajamisel kaovad teelt jälgitavad avatud vaated maastikul, mis vähendab maastiku väärtust. Elamualad on soovitav integreerida maastikku nii, et väärtuslikul maastikul säiliksid ka avatud vaatekohad. Üks võimalus selleks on vaatekoridoride tekitamine hoonestuse vahele.
Rohevõrgustik Üldplaneeringuga on maakonnateemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud rohelist võrgustikku oluliselt täpsustatud.
Rohevõrgustiku kooseisu on otstarbekas haarata ökoloogiliselt olulised alad. Valjala vallas kuuluvad rohevõrgustiku koosseisu kaitsealad, suuremad metsamassiivid, vooluveekogude kaldaalad, märgalad, pärandkooslused, vääriselupaigad ja väärtuslikud maastikumiljööga alad. Soovitatav on rohevõrgustikku haarata lisaks vääriselupaigad Nurme, Kallemäe, Vanalõve ja Ariste külades, kuna vääriselupaikade kaitse ei ole käesoleval hetkel õigusaktidega muul moel tagatud.
Rohevõrgustiku alade funktsionaalsuse tagamiseks on soovitav seada rohevõrgustiku aladele täiendavad maakasutuse piirangud: rohevõrgustikku kuuluvatel metsaaladel on soovitav vältida lageraiet; rohevõrgustiku aladel ei või arendustegevusega koridore ega tuumalasid läbi lõigata; rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku tarastamist; soovitav on säilitada igasuguse arendustegevuse korral rohevõrgustiku elementidel loodusliku ala osakaal vähemalt 90 % territooriumist.
75 Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitsealad Valjala valla üldplaneeringu eelnõus jäävad osaliselt või täielikult Natura aladele perspektiivsed elamualad arenduspiirkonnad Rannaküla, Kungla ja Siiksaare külas ning perspektiivsed puhkealad Oessaare, Siiksaare ja Turja külas.
Arendustegevuse kavandamisel Natura aladele tuleb arvestada Natura ala sidususe säilitamise vajadusega. Vajalik on Natura hindamise läbiviimine vähemalt eelhindamise tasemel, mille põhjal saab otsustada edasise hindamise vajaduse. Kõik Natura alad on ühtlasi kaitse- või hoiualad. Tegevuse kavandamisel kaitsealadele tuleb silmas pidada kaitse-eesmärke ning kaitse-eeskirjades toodud piiranguid. Vältida tuleb kaitstavate liikide ja koosluste kahjustamist.
Siiksaare külas on looduskaitseala piiri muutmise asemel otstarbekas piirduda Põldealuse sihtkaitsevööndi piiri muutmise ettepaneku tegemisega kaitseala valdajale.
76 Kasutatud kirjandus
Eesti põhjavee kaitstus. Põhjaveekomisjon, 2004
Eesti radooniriski levilate kaart (1:200 000)
Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective, ESDP)
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I 09.03.2006, 12, 89)
Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” (RTL, 07.06.2004, 72, 1192)
Keskkonnaministri 3.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1” (RTL 2006, 55, 998)
Keskkonnaministri 6.04.2006 käskkiri nr 404 „Saare maakonna põhjaveevarude kinnitamine”
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Kiirlaevad räsivad rannanõlva. Soomere, T., 2006. Eesti Loodus, 12, 634 - 639
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Lääne-Saarte alamvesikonna veemajanduskava, 2006
Maa-ameti kaardirakendus, 2009
Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572)
Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232)
Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmekava (2006-2010)
Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153)
Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579)
PRIA kaardirakendus, 2009
Regio kaardiatlas, 2004
Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart (1:50 000), OÜ Eesti Geoloogiakeskus
77 Saare maakonna rannaala tsoneering (2004)
Saare maakonnaplaneering aastani 2015
Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2007)
SNiP 2.07.01-89
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrus nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (RT I 1996, 58, 1090)
Valjala valla arengukava (2008-2015)
Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (2003-2015)
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
Visions and Strategies around the Baltic 2010 (VASAB 2010)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus (RT I 1999, 25, 363)
Üleriigiline planeering Eesti 2010
78