Nr. 15. Hind 15 senti. {ftnutti Qumwt&s

KEHAKULTUURI SIHTKAPITALI VALITSUSE » EESTI SPORDI KESKLIIDU * JA* ÜLERIIKLISE VÕIMLEMISÕPETAJATE SELTSI HÄÄLEKANDJA*

Toimetus ja talitus: Tallinn, Vene tfin. 11-a, kr. 10. Postkast 70. Telefon 9-28. gj Tellimise hind: aasta peale 7 krooni, kuus 60 senti. Eesti Spordileht ilmub igal reedel. IX. aastakäik. Reedel, 4. mail 1928. a. IX. aastakäik. Kes võidub Amsterdamis? Yankeed ennustavad endile endiselt esikohta. 300 meest Amsterdami. Kulusid 400.000 dollarit. Ameerika ülikoolide (spor­ liig vara võistlustest välja. diliidu esimees Gustavus Rattasõiduski ei tarvitse T. Kirby kirjutab Amster­ meil oma saavutusi häbe­ dami olümpiaadi kohta neda ja ratsutamises oleme järgmist: hästi õnnestunud, eriti On pikk maa esimesest 1924. a. Pariisis. modem-olümpiaadist 1896. Kuidas käib meie käsi a. Ateenas kuni 9. olümpi­ aga tänavu Amsterdamis? aadini. Ateena võistluste Võidame meie sealgi? kava koosnes peaasjalikult Asi on üldiselt väga pi­ kergejõustikust ja Amee­ nev, kuid ei ole meile loo­ rika meeskond oli siis 13 tusetu. Paberil märgitud meest suur. Tänavu tahab rekordid ei ole mingiks aga Ameerika välja -panna kindlaks aluseks seejuures 300 meest, kindral Douglas ennustustele. Ainult jõu­ Mc Arthuri juhtimisel. dude reaalne võistlus lubab Võistluste kava laiene­ oletusi teha. On palju sel­ mise peale vaatamata on liseid võistlejaid, kes üle­ kergejõustik olümpiaadi­ tavad oma seniseid rekor­ del oma esikoha alles hoid­ de tugevas võistluses, nud. Ameerika üihisriigid Otto Peltzeril on ilma­ on olnud võidukad j ust sel rekordid 500, 800 ja 1500 alal ja kokku võtnud roh­ meetril ja poolel miilil, kem auhinde, kui kõigi kuid oleks liig suur julgus teiste maade atleedid ühes­ väita, et ta võidab inglise koos. Laskevõistlustelgi on Douglas Lowe'i, kelle saa­ ameeriklased kaugelt teis­ vutuste ulatuse piir on test rahvastest eelpool väga veniv. Samuti ei tea seisnud, kuid see ala on midagi öelda, kuidas meie nüüd olümpiaadi kavast Peltzeriga pa­ kõrvaldatud. Purjesporti remuse küsimuse lahendab. arvesse võtmata on Amee­ Iohnny Gibson, kelle re­ rika veespordiski üldiselt kord 400 mtr. tõkkejook­ võitnud. Ka poksis ja sus on 52,6, ja F. Morgan maadluses on Ameerikal Taylor, kes võitis nim. edu. Võimlemises ja vehk­ maa Pariisis, on arvata­ lemises on ameeriklased vasti ameeriklaste kindlad samuti pääsnud auhinda­ võitjad, kuigi unustada ei dele, kuigi eurooplased näi­ saa Inglise lord Burghleyd, vad sündinud olevat mõõk kes on väledajalgne ja vi­ käes. Oleme osutunud li­ sa sportlane. saks maailma parimaks Millisel maal on sarnane rahvuseks rygbys, kuigi se­ väljavalik sprintereid kui da sporti ünisridikides üpris Charlie Borah, Jackson vähe harrastatakse. Jalg­ Scholz, Henry Cummings, pallis oleme õnnetuseks Chester Bowman, Roland sattunud alguses kohe (kõi­ Locke, Franik Hussey, ge tugevamate vastastega Chadie Paddock ja De kokku ja langenud seega " Hart Hubbard, kes on kõik ImeerilcalltaJt* Kindlamat oltimpla-lootustz tclvas&Uppa/a Sahin Carr (JärgZ3Jlhk.) fa Icfir/oolcs/a CQarles ftoraö EESTI SPORDILEHT Nr. 15

alla, nende hingeõhku püüti ainevahetuse kindlaksmääramiseks ja südame tegevust Amsterdami jalgpalliturniir jäädvustati elektrokardiogrammina, kuna lõpuks igal võeti paar tilka verd kõrvales­ Nõrk osavõtt Euroopast tast hapniku ja vastupanujõu määrami­ seks. Jalgpall olümpiaspordina läheneb lõpule Enamus võistle j aist 50 km ja patrull- Ülesandmiste tähtaeg Amsterdami Pan-Euroopa au kaitsmine langeb f^femises oli lühidavõitu, tüsedad me= jalgpalliturniirile on läbi, osavõtjate kogu- Amsterdamis peaasjaliselt Saksa ja Hei- *£nn^ vnirHn nh Vn ii,,hn ^uila«oW u ha guai, Põhja-Ameerika, Lõuna^Slaavia ja tea mis imet ja Bulgaaria, Prantsuse, f^ V°ltja °h ka JUba vaheldasem ^ t,u" Helyeetsia. Kokku 20 meeskonda. Greeka, Luksemburg, Portugal ja Lõuna- Patrull suusatuse osavõtmist sarnane Puhtarvuliselt on Amsterdami jalg- Slaavia püsivad ainult selleks nimekirjas, aM ^truiisuusatuse osavõtjaist sarnane- pallikonkurents juba napim Pariisi omast, et oleks, keda tosina või poolega nulli vas- ^^XÄdud Sub^^ve^ kuna Pariisi oh ul_es annud 24 meeskonda tu luua. ,..,„. lastel, itaallastel ja prantslastel esines see- ja võistles 22. Tõenäolik on, et praegu- Nn näeme, et Amsterdami jalgpalli- vastu enamuses pikem ja kitsam, n. n. sest 20 meeskonnast ka kõik võistlema ei turniir on kaunis lahja viin. üldse näk- asteeniline tüüp. Viimaste maade mees- Umu. Palju enam aga kui arvuliselt, tu- kab jalgpall olümpiaspordist lahku lööma, konnad koosnesid .peaasjalikult alpide leb konstateerida konkurentsi kvahtatiiv- nagu ta korraldamise ajaltki muust olüm- mäejuhtidest set langust — Amsterdami jalgpallitur- plaadist eraldi seisab. Võib olla, et senis- ' 18 km suusatuse osavõtjate kogupilt nnr ei küüni kaugeltki Pariisi turniiri te vastolude süvenemisel ja vaadete edasi- ei olnud enam nii ühtlane. Osalt tuletasid tasapinnani erinemisel järgmine olümpiaad enam jalg- nad jällegi meele ülalnimetatud 50 km Terve rida esimese järgu jalgpalliriike, palliturniiri ei näegi. Igatahes ei tunne suusatuse tüüpi, kuid nende kõrval esines nagu Ungari, Austria, Tschehhoslovakkia, väljapaistvamad Euroopa jalgpallimaad ka palju saledaid, pikki kujusid, kes sugu- Hispaania jne. on vahepeal endale elukut- enam põrmugi huvi ta järele. Huvi jalg- gi halvasti läbi ei löönud. selikkuse sisse seadnud ja kõik senised palliturniiri vastu on peamiselt ainult rii- Muskulatuuri ehitus näitas üksikute rahvusvahelised kuulsused olümpiaadi hu- g]\f kes olümpiaadi korraldab, et oma või- rahvaste juures suuri erinevusi. Soomla- vipiirkonnast eemale tõmmanud. Olüm- malikke kassa puudujääke jalgpalliga kat- sed, rootslased ja norralased omasid silma- piaad ei näe enam ei Orthi, Plattkot, Za- ta. Inglise saarte rahvad korraldavad torkavalt pehme, elastilise muskulatuuri, morat, Horvathi ega teisi, kelle nimed on seevõrra tihedasti omavahel maavõistlusi, Paljude juures võis märgata, et nad olid jõudnud rahvusvahelises jalgpalliilmas peavad liiga- ja karikavõistlusi, mis nende rohkesti saunatanud. Suurt rõhku pane- omandada maagilise kõla. Teiseks on tek- kogu hooaja ja jõu võtavad, nii et neil vad põhjamaalased teatavasti vihtlemi= kinud tugev tüli Fifa ja nende riikide va- muu tähtiski ei ole. Kesk-Eurodpä rah- seie ja massaashile. Nii hoolitses norra- hel, kes amatörismi mõtet hindavad, mis vastel on ka läbikäimine maavõistluste ja laste treener väga, et osavõtjail võistluse on viinud nende loobumiseni Fifa ettevõt- muu näol omavahel väga elav, viimasel lõpetamise järel oleks saun käepärast. test. Eelnimetatud värsked professio- ajai huvi keskkohaks tõusnud Kesk-Eu- Rootslased ei tulnud 50 km suusatuse jä- naalmaad oleksid kindlasti pannud olüm- roopa karikas võib neil täiesti olümpiaadi relkohe läbivaatamisele, vaid käisid enne piaadile välja oma amatöörmeeskonnad, asendada. Ja professionalismi maksma- saunas. kui selge amatööride ja professionaalide hakkamine Saksas, Helveetsias ja Root- Vastandina põhjamaalastele oli liigitus oleks liidu poolt läbi viidud. Liit sis on ainult aja küsimus. Nii näeme, et schveitslaste muskulatuur kõva. Sini­ aga kartis sel juhul olümpiaadi konkurent- jalgpallis huvi kandub olümpiaadilt järk- võimlemist, massaashi või sauna on vae- si liig hõredaks jäävat ja andvat puudu- järgult hoopis mujale. Jalgpallil kui olüm- vait keegi neist korralikult kasutanud, jääki korraldajatele, ning eelistas vee so- piaspordil on lõpp, võtkugi ta eluküünla Seepärast ei olnud neil ka mingit tundu- gaseks jätta, et siis kergemini kalu püüda, kustumine veel veidi aega. vat edu, kuigi võistlused peeti nende ko- Saavutas aga sellega õtse vastupidise oma _^_ dus, lapses tsaadik tuntud ja paljusõidetud kavatsustele — mitmed riigid, kes küll ümbruses, kus lume-ja teeolud täpselt varjatud professionalismi harrastavad C noris» rctliklf^ tähele- rteada- (Rootsi, Poola), kuid ausaid mõtteid alati ^HUI W'3""^c ia,,c,c 50 km suusatuses osutus väga kaalu- on valmis kaitsma, loobusid solidaarsuse nanekllid St WlOfltzist vaks te£unks hea treeningu ja tubli ette- mõttes ka olümpiaadist. Lõpuks loobusid K ' valmistuse kõrval ka õige suuskade mää^ mitmed riigid osavõtust ainelise Põhja* ja lõunamaalaste rimine. Halva määrimise tõttu ebaõnnes- kulukuse ja vähese tulu tõttu (Soome, Lä- suusatüübid. tus soomlasil, vaatamata nende hiilgavale ti Leedu jne.). füüsilisele konditsioonile. Nii võime meie öelda, et Amsterdami St. Moritzi taliolümpiaadil tehti es- Kehalise suursaavutuse sooritas Soo- olümpiaad milgi tingimusel Euroopa õiget makordselt tuntud Schveitsi sportarsti me patrullmeeskond. Suuri raskusi teki- jalgpallitasapinda ei esinda. Selleks on dr. Knolli initsiatiivil laiaulatuslikumaid tasid neile järsud allasõidud mäest, _mil- tarvis vaid meele tuletada et sealt puudu- sportarstlikke uurimusi võistlejate üle. lega nad kodus ei ole harjunud, ja teiseks vad sarnased suurused, nagu Inglise, Scho- Terve rida rahvusvahelise nimega teadia? jäi neil üks meeskonna liige päev enne ti Iiri Wales Ungari' Austria Tschehho- s* võttis uurimustest osa. Iga teadlane .võistlust külmetuse tõttu haigeks. Kuna 'slovakkia Rootsi Taani ja Norra rääki- tegutses omaette ja nende uurimuste tule- ta palavikus siiski starti läks, pidid kaas- mata vähematest'jõududest musi ei ole seni veel bökku võetud. Kok- lased omavahel ta varustuse jagama ja ülekaal Amsterdamis' kaldub ilmselt kuvõetult võiks aga neist tekkida väga sellega lisaks oma varustusele suusatama, teiste mandrite rahvustele. Kui Pariisis tähtsa kaaluga materjal. Uurimuste üle Kui meeskond siiski tuli auhinnale, on ta juba Uruguai triumfeeris, võib Amster- kirjutab nende osaline dr F. Keiss: voistlussudidus hinnatav, damis veel suuremat eksootiliste rahvuste u Uurimusi suusatamises tehti puu- Halvad ilmaolud ja ^iMbkud rasku- invasiooni ennustada. Need ei pane loo- "barakis, veidi fmischist eemal. Võistle- sed seadsid võistlejate võimele suuri kat- mulikult rõhku mingile amatöörimõistele Jadei .astunud just heameelega sellesse seid. .^jboendBh^js^et enam IP +Ö«S,VS»H v^irl õnnS Pt hnle-a raihvaste väikesesse halva ohuga onnikesse. Ka oh kui neljandik osavõtjate arvust jättis JŠnSalLl^ kodumaal mitmel pu- 50 km suusatuse pooleli. Finischi jõud- WSP Võrdseid ^hXse UraSai kõ?- M läbi vaadatud, nii et vaevalt neil huvi jäist aga jätsid põhjamaalased kõige pa- v ^ ?^rIie eesfeujuiMt «**»***»«* T&S •^f^aJtu^Š^iÄ näts^^rra SÄWfflSS ^Tnii ra,ke võistlus väga suurel mää= Ameerika^ kes r^*^%™°^ mist teaduse vastu, et laskis end nii enne rai keha vastupanuvõimet kahandab, näi- &e Ee V l' T ^ t1?„v*i+ MaÄ^Sn! kui pärast jooksu läbi vaadata. Neid foto- tab rohke haigeksjäämiste (angüna) arv sekundeerivad mõjukalt Mehhiko, Egip- gM£eriti ^ mõõdeti> seati röntgenkiirte peale võistlust, xus ja iurgi» i Nr. 15 EESTI SPORDILEHT 8 Ameerika olümpla-ennustusejd (1. Ihk. järg.)

Ameerika Kiireimad naisfooRsfad olümpia-treeningul. Stardivad vasakult]: Nelly Doerschlay, Rayma Wilson, Anne Urana, Ruth Webster ja Ethel Nichols.

mitmeid kordi korranud 100 yardi ilmare­ vad meie Glarence Houser, Cliffford Hoff- viimasele välja meesk., keda võib võrrel­ kordi 9,6. Teatatakse ju küll, et sakslane man, John Kuck, Herbert Sehvarze, Eric da ta Antverpeni hiilge võistlejatega, Yale, Körnig on kaks korda jooksnud sama maa Krenz, , John Merchant kes võitis hõlpsasti Pariisis, Harvard. kes 9,4 ja inglane Rinkel võib pakkuda suuri ja „suursugused roomlased" Pat McDo­ möödunud aastal oli ülevõimus ning Wash­ üllatusi. nald ja Matt McGrath. ington, Pensylvania ja Columbia moodus­ On võimalik vahel teadagi, et üks mees Keegi ei oska ennustada, kuidas läheb tavad konkurentsi, mida ei ole sel alal veel võib purustada kõik ennustused, nagu tegi kümnevõistlusega, kuid vaevalt kardab maailmas nähtud. On kindel, et Inglise, Abrahams 1924. a. Pariisis, lüües võima­ Osborne täit vormi saavutades nii tüseda Kanada, Prantsuse ja Schveits, Amsterda­ tuks peetavaid Scholzi, Bowmani, Pad- mehegi konkurentsi, kui seda on Paavo mis kõigist pingutustest hoolimata Amee­ dock'i ja Murchisoni. Sama üllatus võib Yrjölä. rikani ei küüni. korduda vast ka tänavu, kuna Ameerikal Ujumises on Ameerika üle võimsalt esi­ Mõni sõna ka naiste osavõtust oiümpi- raske, õige raske on oma hulga suursprin- mene, üksikud maad võivad küll minna aadist. Seni esinesid n°d olümmVadidpl ai­ terite hulgast nelja nõuetavat välja valida. välismaalastele, kuid see on hea spordi sei­ nult uiumises. vehkipmisps ja tennises, Pikkadel maadel oleks Ameerikal olnud sukohalt. Poksis on Ameerika ilma jäänud kuid nüüd ka. kerpv-iõustikns. Ameerika üks lootus, see on Willie Ritola, kuid ta nii heast mehest kui Fidel La Barba, kuid naissoort seisab kõwpl iäripl ra pp^ks edustab olympiaadil, nagu tavaliselt Soo­ arvatavasti on kohtunikud Amsterdamis suutma mepsteip vääriliselt esimese koha met. Paavo Nurmi jookseb veel ja Edvin senisest erapooletumad ja Ameerika esin­ rahvuste r>pres kinginstnda. Videt ei saa ebaõnnestumistele vaatamata dajatel ei tule selle eest kaotusi vastu Ameerika osavõtt olümpiaa^st läheb silmist lasta. Kuigi Ameerikal ei ole pabe­ võtta, et nad kohalikku keel ei oska. võrdlemisi mliu maksma — ^00 000 dol­ ril palju lootusi, võivad Cod ja Lermond Jalgpallis on siginenud pinev seisukord larit (152 milioni senti}. Ampprika o^im- pikal maal kaasa rääkida. Unustada ei tu­ seetõttu, et rahvusvaheline olümpia komi­ pia komitee on rentinud snortlsste viimi­ le ka Prantsuse ja Saksa jooksjaid, kes tee tahab jalgDallimängijatele maksta tasu seks Euroopasse aurik ..President Roo<*e- viimasel ajal suuri edusamme teevad. kaotsiläinud tööaja eest. Inglise ja Amee­ velfi." kuhu sportlased iäävpd asuma ka Mulle näib, et Ameerika võidab üldiselt rika protestid iseloomustavad asja ja 1929. võistluste aiaks. President Roosevelt oli ju kergejõustikus. 100 ja 200 mtr. kuuluvad a. rahvusvahelise Olümpia kongressi ees omal aial ka tuline soordi sõber. kindlasti meile. 400 mtr-is oleme ühe jõuli­ tuleb olümpia komiteel aru anda teorevuse Amperika linu peah võitma koha rah­ sed võistlejad, kui mõni suur 200 mtr. üle. Tegelikult on olümpiaadide peakorral­ vuste lippude peres mitte ülevõimu, vaid mees, nagu Fred Alderman, harjutab eriti dajaks ikkagi nim. kongress. Ameerika sõpruse tunnusena ja võitluse märgina selle vastu. 800, 1500, 5000 ja 10.000 väl­ saadab kõigest hoolimata oma jalgpalli­ spordi tugeval, kuid verevalamatul tandril. javaated ei ole head, 'kuigi Lloyd Hahn, meeskonna Amsterdaimi, mis koosneb ai­ Cod ja Lermond võivad üllatada. nult ouhtatest amatööridest. Maratoni kohta on raske midagi varuks Võimlemises esinesid ameeriklased —Holland võitis jnloDalh* maavõistlusel rääkida, kuna maastiku iseloom ja indivi­ Pariisis, kuid nüüd jääb see ära, kuna Amsterdamis Taani 2:0 (1:0). duaalsed omadused võivad seal palju tä­ ameeriklased on Euroopaga võrreldes sel —Unerari lõi võistluses Kpsk-E"roona ka­ hendada. Kui Hannes Kolehmainen ja Al­ alal ajast maha jäänud. Ratsutamises pa­ rika neale TsehehhoslovakHat Budapestis bin Stenroos võistlust kaasa ei tee, toob neme meie meeskonna välja, mis peab kuu­ 2:0 (1:0). Budapesti ia Pressbur$ri linna- mõni ameeriklane võidu ookeani taha. 110 luma maailma parimate hulka. meeskonnad mängisid 2:2. Praha lõi Bu­ ja 400 mtr. tõkke jooksus oleme meie üle- Modern viievõistlus peaks olema olüm­ dapesti 4:3. jõulised. Tarvitseb vaid mainida nimesid piaadil huvitavamaid numbreid. Võistlejad Monty Wells, Leighton Dye, Kenneth — Berliin lõi jalgpalli linnavõistlusel peavad hästi ujuma, laskma, vehklema Müncheni 5:1. Grumbles, Ghuck Werner, George Guth- ratsutama ja jooksma, üihisriikide armee rie, Henry Steiwbrenner, Johnny Gibson, ohvitserid on seda ala sedavõrd hoolega — Giosi Daniels näib muutuvat nuhtlu­ jne. harjutanud, et ennustada võib küll, et seks Saksa poksiiatele. K.-o.-võitude jä­ Kes võib teivashüppes konkureerida Rootsi enam ei korda oma triumfe. rele 2. roundil. Schmelingi ja Breitensträ- Sabin W. Carri ja Lee Barnesiga, kes mõle­ Pinev võistlus tekib 2000 mtr. sõudmi­ teri üle lõi ta 2. roundil nüüd ka k.-o. Hein­ mad ületavad 14 jalga? ses, kuigi konkurents ei ole Amsterdamis rich Domgörgeni. Odaviskes on skandinaavlased meist ees, igatahes nii tugev, kui Ameerika esivõist- — Brunetto hilpoas Argentiinas kolmi­ kuid kuulis, kettas ja vasaras domineeri­ luste finaalis. Ameerika merevägi paneb kut 15.64, mis uus ilmarekord. 4 EESTI SPORDILEHT Nr. 15 Kolonelleitnant Esimene mäng tõi kaotuse Gustav Maser f RFK ^ TJK 1:0 29. mai varahommikul lahkus äkilise surmaga elavate hulgast kaitseväe kehali­ se kasvatuse inspektor kolonel-leitnant Gustav Maser. Kadunu oli teeneterikka- maid Eesti sporditegelasi, kelle initsiatii­ vil ja väsimatul pingutusel meie kaitse­ väe sportlik elu oma praeguse massilise ulatuse, tasapinna kõrguse ja ilubadusrik- ka jõukülluse omandas. See oli suurel määral kõik kol.-leitn. Maseri teene, kuna tema igal kaitseväe sportlikul algatusel hingeks seisis, kuna kõik ideed ja tegevuskavad temalt või te­ ma kaudu ellu viidi. Kol.-leitn. G. Maseri surm on raskeks kaotuseks meie kaitseväe spordielule, ta on raskeks kaotuseks tervele Eesti spordi­ liikumisele. Meie võime tõendada ainult, et energilise juhi mälestus Eesti sportlas­ peres kunagi ei kustu. Olgu kerge sulle muld!

— Sleipneri murdmaajooksu Stokhol­ mis võitis R. Magnusson ajaga 35.38; 2. G. Jansson 35.45; 3. G. Bergström 36.16,1. — Olümpia jalgpalliturniiril kavatse- cakse järgmist meeskondade paaritamist toimetada: üles antud 20 meeskonda võistlevad kõik esimeses voorus. Kümme võitjat lähevad sealt teise vooru ja viis võitjat sealt kolmandasse. Siis mängivad kümme esimese vooru kaotajat omavahel, viis võitjat neist lähevad teise vooru, kus neil viie teise vooru kaotajaga mängida tuleb. Viis lähevad edasi kolmandasse voo­ ru. Kolmandas voorus on seega veel 10 meeskonda. Et nende arvu kaheksa peale viia, määratakse loosiga 4 meeskonda, kes vahe vooru mängivad. Neljandas voorus peetakse neli mängu, millele lõpumängud järgnead. Üldine võistluste arv tõuseb seega 35 peale. — F. I. Wall, Inglise jalgpalliliidu sekretär, sai 14. aprillil 70 aastat vanaks. Üleval: Moment TJK värava all. Ka Pihlak on kaitsesse tagasi tõmbunud. All: Esindajate Ta on oma kohal vahetpidamata 33 aastat kõned ja lillede vahetused enne võistlust. olnud. Jalgpalliliit kinkis talle sünnipäe­ vaks 1000 ingl. naela. 29. aprillil võistles Riias Tallinna jalg­ aeglase pööramisega ja kui palju palle — Hispaania-Itaalia jalgpalli maa­ palliklubi RFK vastu, olles seega esime­ põmmutati lähedalt üle! Asi ei kleepinud. võistlus, mis peeti Gijonis (Hispaanias) seks Eesti meeskonnaks, kes sõjakirve Mäng hakkas ikka rohkem ja rohkem lõppes 1:1. Poolajal juhtisid hispaanla­ lätlastega välja, kaevas. Kuna TJK täna­ koonduma lätlaste kätte, kes primitiivse­ sed. vuseks Spordi Reinu ja Einmanniga täie­ ma, kuid tervema mänguinstinktiga omale — Uusi ujumisrekorde püstitati nenud, peetakse tema võimeid lähedateks teed TJK väravani raiusid. TJK tagalii­ Ameerikas: Walter Spence parandas oma rahvusmeeskonna omaga. nid pidas esmalt vapralt vastu, kuid kui 200 yardi rmnuliujumise saavutuse 2.31,8 pealt 2.30,2 peale. Agnes Geraghty ujus RFK seevastu on tänavuseks tublisti edurivi enam palli pea sugugi oma käes ei suutnud hoida, muutus asi ka tagaliini­ 200 yardi 2.59 (end. rek. Irene Gilbert nõrgenenud, kaotades mitmeid oma tuuse dele kurnavaks. 3.01,4), Martha Norelius ujus 300 mtr. imetleva Jürgensiga eesotsas. Ei olnud vabalt 4.11,2 (end. rek. tema enese 4.19,4) seepärast liialdatud, kui Tallinnas hooaja Nii saabus moment, kus Anderson vei­ di ettevaatamatult palli väljalöögil maha ja Lisa Lindström 100 y. selili 1.16,6 (end. sissejuhatust rahvusvahelise võiduga en­ rek. Ethelda Bleibtrey 1.17,6). nustati. pillutas ja Osolinsch vahele kargas. Pall leidis tee võrku, Eesti eksmeister oli löö­ — Harry Perssen poksis Stokholmis Asi näiski alul sedasi arenewat, TJK dud. Ainseks vabanduseks TJK'le on, et inglase Charlie Smithiga 10 roundi otsus­ domineeris ladusa nõksutamisega, lastes Riia mäng talle esimene tänavu oli, kuna tamata. Võitluse korraldas Idrottsbladet. lätlasi tagajärjetult ümber palli tuuselda- RFK juba mitu tugevat mateni pidanud. Inglane olnud suures ülekaalus ja publik da. Jõuti korduvalt RFK väravani, kuid Igatahes ei pakkunud aga kumbagi poole vilistanud kohtunikkude otsuse välja. mis siis puudu jäi oli löök. Kui mitmeid mäng eriti simlapaistvat ega mainimis­ — Saksa murdmaajooksu esi võistlu­ häid palle käperdati ära jala seadmise, väärset. se võitis Veimaris Huisen ajaga 33.35,4; 2. Helber 33.59,2; 3. Brauch 34.20,9. — Bostoni maratoni võitis tänavu — Tschehhoslovakkia saadab Ams- Dickman, kukk-ikaal — T. Luttinen, sulg- traditsiooniliselt De Mar ajaga 2.37.07. terdami 233 osavõtjat. Neist on 170 tege- kaal — U. Lehtoniemi, kergekaal — Y. Teiseks tuli Jimmie Hennigan 2.41.01 ja likud sportlased, 55 esindajad ja 8 olüm- Virtanen, kergekeskkaal — G. Stjärn- kolmandaks sensatsiooniliselt , pia komitee liikmed. stedt, keskkaal — R. Hagelberg, poolras- kes mõne aasta eest oli kuulus keskmaa­ — Soome esivõistlused poksis andsid kekaal — T. Ström, raskekaal — H. Ves- jooksja ja vahepeal professionaal, ajaga järgmisi meistreid: kärbeskaal — R. terberg. 2.41.56. Nr, 15 EESTI SPORDILEHT 5 Punaste fa valgele rooside sõela Ajaloolised mälestused Inglise jalgpallielus. Blackburn Rovers tänavune karikavõitja

Kes meist ei oleks koolis ajalootunnis kuulnud Inglise kauges minevikus Punase #Äf!S!u roosi vihaseid võitlusi Valge roosi vastu. Need mälestused elavad Inglismaal veel tänapäev edasi ja leidsid meeletuletamist tänavusel karikavõistluste finaalil, kus Blackburn Rovers (Lancashire) Hudders- field Towni (Yorkshire) vastu seisis. Pu­ nane roos võitis jälle, valge pidi kaotajana lahkema. Vastavate värvidega roose kand­ sid võistlusel kumbagi meeskonna poole­ hoidjad. Tänavune karika lõpuvÕistlus peeti jälle, nagu eelmistelgi aastatel, Londonis Wembley staadionil 21. aprillil. Võistluse alguseks oli kogunud 150.000 pealtvaata­ jat tribüünidele, miljonitele jalgpallihuvi- listele tegi raadio võistluse käigu teata­ vaks. Kell y2 3 p. 1. ilmus kuninlikku looshi Inglise kuningas, kuninganna ja Yorgi hertsog, et Daily Expressi poolt korralda­ tavat massilist laulu kuulata. Peale mees­ kondade esitlemist kuningale, -asuti väl­ jale. Vahekohtunikuks oli Bryan (Birming­ ham), liinikohtunikud Sayce (Hereford- shire) ja Ridgwal (Bedfordshire). Mees­ konnad esinesid järgmistes koosseisudes: Huddersfield Town: W. Mer- cer; E. Barkas, F. R. Goodall; D. Steele, T. Wilson, L. Redfern; W.H.Smith, C. Stephenson, G. Brown, R. Kelly, A. Jack- so. Blackburn Rovers: J. Craw- ford; J. Hutton, H. Jones; H. Healess, W. Rankin, A. Campbell; G. Thornewell, S. Puddefoot, J. Roscamp, T. McLean, A. Rigby. Blackburni alglöök avab mängu. Kes­ kelt rändab pall kohe paremäärele, kes piki äärejoont edasi tormab. Ta tsender- dus langeb karistusalale, kus Mercer kõhk­ lematult palli hangib. Kuid kuidagi ko­ mistab väravavaht ja kukub. Seda ju­ hust ei jäta kasutamata Blackburni kesk- trio. Kiirelt on Roscamp kohal ja surub mehe ühes palliga võrku. Euroopas oleks vast mitmel pool sel puhul vabalöök Hud- Karikavõistluste finaalilt Londonis. Vasakul: Huddersfieldi meeskond—Mercer; dersfieldi kasuks antud, kuid Inglismaal Goodall, Barkas ; Redfern, Wilson, Steele; Jackson, Kelly, Brown, Stephenson, Smith. Keskel: loeti see puhtaks väravaks. Aega oli ku­ vahekohtunik Bryan ja karikas palliga. Paremal: Blackburni meeskond — Crawford; Hutton, lunud kõigest 30 sekundit. Jones; Healess, Ranken, Campbell; Thornewell, Puddefoot, Roscamb, McLean, Rigby. Hudderfield, kes enamuse favoriit, oli sündmusest rängalt üllatatud ja langes tuleb küll minuti pärast tagasi, kuid vahe­ nüüd registreerib vahekohtunik mängu tunduvalt tujus. Ta kuulsusi oli raske peal on uus katastroof sündinud — Mcains a ofsaidi. isegi nende kahvatu mängu tõttu veel ära Lean lõi 32. min. pommlöögiga 2:0. Selle­ Tempo kasvab järjest. 7 minutit enne tunda. Jackson, kes Schotile oli Inglis­ ga minnakse poolajale. lõpuvilet langeb lõpulik otsus. Hiilgava maa eest vast hiljuti 3 väravat löönud, oli Vahepeal kogub ennast Huddersfield soologa murrab Roscamp läbi ja lööb 3:1 oma võimete vari. Samuti Stephenson, tublisti ja alustab teist poolaega tugeva teravusega, kus palli tõrjumine igal vära­ muidu väga talendikas edurivi juht. surumisega. Edurivi mängib paremini vavahil oleks võimatu olnud. Blackburn vallutas täiesti mängu. Ta kokku. Ta saab kasutada vabalöögi, kuid Mängu järele andis kuningas võitja hingeks oli edurivis Puddefoot, kuna Hut­ Kelly kihutab palli üle põikpuu. Järgmi­ meeskonna kaptenile üle karika ja kõigi­ ton kaitses möödapääsmatu kalju oli Hud- sel minutil on Huddersfieldil jälle löögi- le 22 mängijale lõpuvõistluse kuldmedalli. dersfieldi sõidukitele. 2. minut toob Ro- võimalus, kuid Crawford päästab viima­ Blackburn Rovers on viimati 1890. ja versile nurgalöögi. Veidi hiljem läheb sel hetkel. Viimaks saavutab Jackson 1891. aastal karikavõitja olnud, praegu­ Thornewell läbi, kuid Rigby rikub kindla ometigi 2:1. sega kokku aga selle nüüd 6 korda võit­ schansi. Mäng võtab väga ägeda iseloo­ Järgnev veerandtund on nüüd mängu nud (1884, 1885, 1886, 1890, 1891 ja mu, kus Rovers oma massiivsemate män­ tulipunkt, kus saatus tegelikult otsusta­ 1928). gijatega paremuses. takse. Hakkab sadama ka vihma ja see Veerandtunni möödudes hakkab Hud­ on parema tehnikaga Huddersfieldile ka­ dersfield toibuma, kuid asi ei taha ikka suks. Ta surub peäle, kuid väravat ei tule — Saksa viskajate olümpiaikursusel kuidagi klappida. Terve minuti sudib ta ega tule. Jacksoni kornerist on kuning­ tõukas Hirschfeld 15.49 kuuli ja Schlokat Blackburni karistusajal tagajärjetult. lik võimalus 2:2 lüüa, kuid schanss läheb viskas 62.51 oda. Siis juhtub tal õnnetus — back Goodall luhta. Vabalöögist lööb Rovers palli kol­ — Conger jooksis Princetoni ülikooli saab vigastada ja lahkub mängust. Ta mandat korda Huddersfieldi Võrku kuid võistlustel 880 yardi 1.52,2. 6 EESTI SPORDILEHT Nr. 15

gemoonia Soome ja Norra. Kokkuvõttes Murdmaajooksu esivõistlused aga nii pikki kui lühikesi maid, hinnates neid punktidega, ei saa venelased kindlasti Rohkearvuline osavõtt. Uusi meistreid ja üllatusi. ligigi parematele Soome ja Norra uisutaja­ tele. Soomlane Thunberg on teistele siin Pühapäeval, 29. apr. Pirital EKRAVE neb Laurson, kuid ilmetult näolt ei usu kättesaamatu eeskuju, omades võrdselt liidu korraldusel peetud murdmaajooksu enam kaotatu tagasivõitmist. On veel peaaegu nii kiirust kui vastupidavust. Te­ esivõistlused möödusid täieliku kordami­ lootust, et ehk Paal liivalagendikul end ma punktiarvu tänavu Davosis — 193,87 neku tähe all. Vaevalt on olnud varake­ maksma paneb, tõsi — vahemaa Beldsins- punkti võiks pidada mitmekülgsuse ilma­ vadel leida sarnast ilma — mahe soojus, kiga väheneb vast 50 mtr. võrra, kuid va­ rekordiks. ei tuuleraasugi. Kõik see aina meelitas he oli liig suureks kärisenud ja vanameis­ Kui otsida kokku möödunud talve Piritale nii pealtvaatajaid kui osavõtjaid, ter peab leppima teise kohaga, jättes ma­ paremad uisutagajärjed, siis saame meie kelle üldarv 37-ni tõusis, igatahes näge­ ha ikka rohkem ja rohkem väsiva Laur­ järgmise uisutajate paremuisjärjekorra: matu senise hariliku 5—6 osavõtjaga kõr­ sona Paistab nagu puuduks Karlal see COOOlOlOt^^TtlCOSOTHCOOiJOOO© val. — Hinnatavamaks teeneks tuleb lu­ endine kolossaalne enesesundimine ja tah­ T- , cq,co TI^N •* •* IM eo o-„ j,' *.G^Oi'i-^oqi geda seda, et võistlus kahes klassis korral­ tejõud, andes ruumi mõnusale sörgile. — cd TJT TJT\o \o co~of of of czo" © —#,10, del kergejõustiku võistlustel omandanud soni järgi — neljandaks, viies on Rebas, TH" i> i> c-' i> i> i> i> t> ori oo r-* t> oo ori nud moodustasid B-klassi 4 km. võistlus­ kureerivad Vunder ja Gern. — Vahepeal maaga, kus rõõmustaval viisil ka Valga ja on noor Estam B klassis tulnud võitjaks eo, oo oo TH^OO^ O^C^C^O oo,oq,oq,tf5.oq,co Paide jooksjad oma jõudu proovima olid ajaga 14.20. üldse lõpetas jooksu B kl. of ori" ed of H od TJT -^T © ed •* of c*J ed of sõitnud, samuti esies ka Tallinna väike- 20 jooksjat. ooorioriorioöxoooricooooõoriocoooo seltside jooksjate eliit. Esmakordne meister Felix Beldsinski Jooksu alul kaalutleti ja löödi kätt A on tüseda talivõimlemise ja korrapärase 00,05,© »^'* «O,©,©,^^©^©,©, •* •* klassi võitja peäle, favoriidid olid Laurso- treeningu juures omandanud kauni stiili, ^^MC^C50a030JO] ni Karla ja Beldsinski, ka mõni Spordi lii­ pika vaba sammu, ja iseteadvuse tempo- ge julges H. Paali nimetada. B klassi koh­ hoidmises, millega Paali suurem jõurik- kus ja kogemused murdmaas võistelda ei •^•^T^T-^o^io «^GO^TJ^CO^N eo,© o ta oli arvamine suurelt kõikuvam: ris- cd rfT cdcdid"^ ^ifdid^^ir^r^TcdcD cd keeriti Estami, Räästasega jne., kuni kell suutnud. Mis puutub Laursonisse, siis: T^ ^4 ^4 ^H ^JH ^H ^i ^i ^i ^^ Tp ^^ TJ^ TJI TJI 12.05 papi Kiilimi läbilõikava „tähelepan- „omad vitsad peksavad!" ja tahame loota, na" ja paugu järgi jooksjad Kloostrimet­ et võttes sellest õpetust, Karla veel jook­ sa valgusid. surajal oma viimast sõna ei ole öelnud. — Vedamisele asus kindlalt Beldsinski, EKRAVE-liidu poolt annetati nii A kui mõõdukat tempos hoides, misläbi kuni B klassis viiele esimesekstulnule nägusad kontrollpunktini Lükati lähedal metsatih­ auhinnad. nikus A grupis järjekord kujunenud oli Tehnilised tagajärjed: järgmiselt: Beldsinski, Laurson, Paal, A klass: Rebas, Ertis, siis mõnekümnemeetrilise 1. F. Beldsinski, Kalev, 27.43,8; 2. H. Paal, vahemaaga Birkentak, Gern, kes pea kõn­ Sport, 28.27,8; 3. K. Laurson, Kalev, dima hakkab, ja Vunder. Kontrollpunk­ 28.53,8; 4. O. Ertis, Sport; 5. E. Rebas, HMfO^lOtOfQOOiOwMojTjin tist tagasi jõudes ja hobuseteele pääsedes, Kalev; 6. Birkentak, Sport. lisab Beldsinski järjekindlat hoogu umbes B Mass: Parimate meeste järjekord üksikala­ 1 km pikkuselt, mida K. Laurson, püüdes 1. A. Estam, Kalev, 14.20; H. del oleks tabelis toodud nimedest: 5 0 0 sammu pidada, välja kannatada ei jõua Seegner, Merkur; 3. A. Tschutschelov, mtr. — 1. Larsen 43,1; 2. ja 3. Thunberg ja kapituleerib isegi Paalile. Enne met­ Vitjas; 4. H. Räästas, Kalev; 5. A. Veske, ja Evensen 43,4; 4. ja 5. Ballangrud ja sast väljatulekut veab Beldsinski umbes T. N. Maleva; 6. E. Ilves, T. N. Maleva. Backman 44,4. 1500 mtr. — 1. Thun­ 300 mtr. edumaaga Paali ees, kellele järg­ berg 2.18,8; 2. Evensen 2.20,6; 3. Ballan­ J. T—dt. grud 2.20,9; 4. Larsen 2.21,3; 5. Staxrud 2.21,4. 5 0 0 0 m t r. — 1. Ballangrud 8.28 2. Staxrud 8.31,8; 3. Thunberg 8.32,6 MARTIN SAAR Kiiruisuiu&e: eliit 4. Carlsen 8.34,0; 5. Evensen 8.36,8 Austraalias kellameister. Thunberg esikohal. 15 parema 10.0 00 mtr. — 1. Carlsen 17.17,4 Martin Saar oli Kalevi jääpallijmees- saavutused möödunud hooajal 2. Ballangrud 17.22,6; 3. Staxrud 17.23,2 konna väravavaht ja kaitses ka Eesti vär­ 4. Evensen 17.30,2; 5. Mjelde 17.31,6. ve rahvusmeeskonnas. Möödunud aastal Möödunud tali oli suureks edusammuks matkas ta Austraaliasse. Nüüd on toime­ rahvusvahelisele kiiruisutamise arengule. tusele saadetud Austraalia ajalehtede väl­ Nii suurt elavust ei ole sel alal mitmel aas­ —. Argentiinat ennustavad Lõuna- jalõikeid ja ajakirju, millest näha, et M. tal näidatud ja nii mitmeid ilmarekorde Ameerika spetsid seekordseks olümpia Saar on tulnud! Austraalias Viktoria ei ole kaua aega püstitatud. turniiri võitjaks Amsterdamis. . Argentii­ meistriks kettaheites tagajärjega 35.61. Väljapaistvamaks kujuks kiiruisutami­ na koosseis on: Diaz; Paternoster — See oleks ka uus Viktoria rekord, kuid ses oli soomlane T h u n b e r g, kes tuli Bidoglio; Medici — Zumelzu — Monti; viske sündis alla tuult. Kuna nim. rekord euroopameistriks, ilmameistriks kui ka Carricaberi — Ochoa — Tarasconi — kõigest 34.21 peäl sei sis, võttis M. Saar võitjaks kahel alal St. Moritzi olümpiaadil. Cherro — Orsi. .', . käsile uued rekordivisked vastutuult. Re­ Teataval määral on alati huvitavaks ja — Hoiiben kavatseb tänavu 400 mtr. kordi löömine õnestus tal täielikult — uus vaieldavaks küsimuseks olnud, kas mitte jooksma hakkata. Et tal sel alal suur edu suursavutuis märgiti 34.88. kiiruisutamise ilmameistrit ei tule vene­ võib olla, näitab ta läinud sügisel 300 Kõik Austraalia lehed kirjutavad väga laste hulgast otsida, kes tihti paremaid ae­ meetris püstititud Saksa rekord 34,2. kiitvalt Saarest ja märgivad, et ta Tallin­ gu näitavad kui kodanlised sportlased ja — Rootsi esivõistlused vabamaadlu­ nas oru kümnevõistluse ilmameistri kelle tegelikuks võime mõõtmiseks Vene ses andsid järgmisi võitjaid: kärbeskaal A. Klumbergi käest õpetust saanud. valitsuse surve tõttu võimalus puudub. — Larsson, sulgkaal — E. Malmberg, Kuuli tõukas samas A. D. Mac Intosh On tõsi, et mitmel puhul on näit. Nor­ Söderquist, poolraskekaal — Larsson, ras- 12. 38. Saar jäi tagajärjega 10.86 nel­ ras, kui ühel pühapäeval peetakse tööliste kekaal — Richthoff. jandaks. 100 y. jooksis C. J. Lane 10,0; ja kodanlaste võistlusi, venelased pi­ — Rootsi lõi Norrat poksimaavõistlu- teivast hüppas M. W. Croger 3.25; 120 y. kematel maadel soomlastest ja norralas­ sel Stokholmis 7:1. tõkkeid jooksis A. J. Watson 15,7; 440 y. test paremaid aegu näidanud. Kuivõrd — Prantsuse B meeskond lõi jalgpallis võitis H. A. Basconte 50,6; 1 miili kattis neid seejuures on jääolud soodustanud, on Luksemburgi 3:2. L. Nichterlein 4.23,6 ja kaugust hüppas raske kindlaks teha. üldiselt aga kuulub —• Rumeenia — Türgi jalgpalli maa­ G. R. Lundqvist 6.82. aegadega iga talve ka pikkade maade 'he- võistlus lõppes 4:2 eelmise kasuks. Nr. 15 EESTI SPORDILEHT Polcsi/ci Jfel on edusamme Prantsuse ajakirjaniku hea otsus Eesti poksijatest. Möödunud laupäeva õhtul peeti Kalevi kaitsega ära ka kõik Lutsu ataagid, vaata­ võimlas hooaja lõpu võistlusi poksis, mil­ mata selle väga suurele liikuvusele. Kol­ lest võttis osa enamus Tallinna paremaid manda roundiga tegi aga Luts vahe tasa poksijaid. ja teenis oma kaunima töö eest paremuse. Võistlused olid vast tasapinnalt kõrge­ õige tublisti on edenenud ka K a 1 j o mad kui ühedki [Seninähtud poksivõistlu- (57 kg.), kes eksmeistrit Leigerit (56 kg.) sed Eestis, eriti maksab see kergemate lõi kindla paremusega. Leigeril näis puu­ kaalude kohta, üldmuljeks jäi, et poks on duvat vastupidavus ja kaotusest ei pääst­ meil möödunud talvega suure sammu edasi nud teda ka hea katmisoskus. jõudnud, milleks olümpiaadi ergutav mõju Maasik (64 kg.) — Kreekmanni ei ole ka vähese tähtsusega. (63 kg.) matschist oodati enam kui ta Päris kahju on, et nüüd treening näh­ pakkus. Kreekmann osutus vähe trenee- tavasti katkestatakse ja juba minnakse rituks ja väsis ära juba esimese roundiga. suvepuhkusele. Ei ole taktiliselt õige, et Maasik korjas lõpul rohkesti punkte, kuid Ekraveliit nii aegsasti ainult ühe poksija ta löök on seevõrra jõuetu, et see vasta­ määras Amsterdami saatmisele, oleks või­ sele liiga ei tee. nud esialgu veel mõningad poksijad jätta Mänd (67 kg.) lõi Isajevit (69 kg.) Tom Heeney. olümpiagruppi. Ja ega's meie poksijad kenas võitluses 2. roundil k. o. Isajev nii nõrgad olegi. Peaaegu oleks võinud kukkus seejuures õnnetult kuklaga vastu isegi kaalumisele tulla näit. ehk kolme Siis tuli aga teine juhus: Johnny põrandat, nii et võis karta halba, kuid me­ Risco suutis ilmameistri aspirandi Jack poksija saatmine, miš oleks märksa enam hel ei olnud häda midagi. Teisel hommi­ õigustatud kui jalgpallimeeste läkitamine. Sharkey 13. märtsil libedalt 12 roundiga kul võttis ta osa isegi Eesti murdmaa- punktidega võita. Loomulik katsevõistlus Viikberg sulgkaalus ja Luts või Taar kär­ j ooksii esi võistlusest. beskaalu ei oleks vist olnud sugugi hal­ Tunney vastase leidmiseks oleks pidanud vad olümpia konkurentsis'. Kõigil kolmel Palm poksis Võrgiga (mõl. 70 kg.). nüüd olema Heeney — Risco, kuid Tex on võistlejahinge, eriti Taaril, kes näit. Võrgi on suurte võimetega poksija, kuid Riekard otsustas otsekolhe Heeney Tunney Riias — oma esimesel välisvõistlusel — veel vähese rutiiniga. Esimese roundi vastu saata ja määras matsohi tähtpäe­ oli üllatavalt hea. domineeris ta ilmselt Palmi üle, saates sel­ vaks 20. juuli. Risco jäi varameheks ju­ lele näkku mitu salvavat lööki. Teisel huks, kui ernhnkumb võistleja ringi ei Väga heasse arvamisse Eesti poksi- roundil pani aga Palm juba end maksma, ilmu. j aist jäi ka neil võistlust el viibinud Prant­ riisudes lühiaegse kiirtulega Võrgi võhma, suse spordiajakirjanik Georges Lips- Tom Heeney on sündinud 19. mail nii et see käed puusa pani ja ütles — ai­ 1899. Ta vanemad põlvenevad Iirimaalt, mann, kes iseadis eestlased Prantsuse tab küll. amatööride tasapinnale. Prantslastel ole­ kust on tulnud kõik paremad poksijad. vat küll enam tehnilist finessi, kuid eest­ B a eh m a n n (73 kg.) — Miisler Kuni 1926. aastani oli Heeney saavutanud lastel enam visadust ja hoogu. üldiselt (72 kg.) oli äärmiselt ühe jõuline matsch. 8 knook-out võitu, 2 viiki ja 1 punktikao- tahendas aga nim. ajakirjanik, et eestla­ Mõlemalt poolt tehti innukaid ataake, mis tuse. 1927. a. tõi talle 3 k. o. võitu (ka sed kaitsevad liig vähe nägu. kohati väga kenasti välja kukkusid, ka Jim Maloney üle), 2 punktivõitu ja ühe Võistlused algasid sulgkaalu matschi- said mehed kordamööda kannatada, nii et diskvalifikatsiooni Bud Germani vastu, ga Viikberg — Saasep. Koik kolm iõpugongiks saavutuste kaalulauad balan- kuna Paolinole ta kord punktidega kao­ roundi tehti ägedas tempos tüsedat tööd, seerusid. Võit määrati Bachmannile. tas, tehes teise matschi viigiks. Käesole­ kus Viikberg oma suurema aktiivsusega K u u s k m a n n (76 kg.) — Kuura va aasta jaanuaris poksis Heeney Shar- teenis paremuse. Keha juures töötab (74 kg.) oli vast õhtu nõrgem paar, seda keyga viigi ja võitis Delaneyd punktidega. Viikberg hästi, kuid kaugemalt distant­ peaasjalikult Kuura arvel, kes ikka ei taha Kokku võttes on ta pidanud 33 võistlust, silt ei ole tal puhtaid tabamisi. harrastada tõsist poksi ja vastaselegi see­ mille hulgas 10 k. o. võitu, 17 punktivõitu, Luts 2 (54 kg.) — Taar (52 kg.) oli ga ei pakkunud võimalusi. Kuuskmann 4 viiki ja 2 punktikaotust. õhtu huvitavam paar. Taar näitas kahel märkis siiski kohati oma -ülekaalu õige Johnny Risco on sündinud 1902. aastal. esimesel roundil üllatavalt head poksi, edukalt ja jättis mulje, et ta talve jooksul Ta vanemad on poolakad. Ta on pidanud suurt erksust ja tabavust, hoides hea on teinud edusamme. 64 võistlust, millest 14 k. o. võitu, 1 k. o. kaotus, 14 otsustamata matschi, 15 punk­ tikaotust, 5 viiki ja 16 punktivõitu. Risco on punktidega võitnud Paolino ja Delaney, kuid saanud kaotused Heeneylt, McTig- ue'ilt, Tomimy Loughranilt ja Harry Pers- Tunney Hiili ümber sonilt. Omaaegne „manfciller" Jack Dempsey, Heeney ja Dempsey tulevad Ilmamelstri vastu ringi. praegune mõistatuslik sfinks ja Rickardi kullareserv sügiseks, on küll teatanud, et Tex Riekard oli asja nii hästi korralda­ di sissetulekuplaanidest osaliselt kriipsu ta kunagi enam ei poksi, kuna ta kardab nud, et raskekaalu tiitlivõistlusega lootis läbi. Esmalt suutis uus-meremaalane oma vigastatud silma eest, Harry Grebi tänavu kokku tõmmata ennenägematud Tom Heeney lüüa punktidega Delaneyd. ja Tiger Flowersi surm ja Sam Lang- summad. Peale . Tunney matsohi pidid Kaotus oli Delaneyle õige kurvastav, kuna fordi, Pete Hermani ja Mike Gibbonsi hai­ juba selle kolm eel võistlust Tunneyle vas­ ta, oli enda poolra&kekaalus hoidmisest gus tal peletava mälestusena, kuid kui tase leidmiseks olema tõmbavad. Ta paa- just loobunud mõttega, et saab osa võtta miljonid nii tungivalt meelitavad, võib ta ritas Delaney — Heeney ja Sharkey — raskekaalu tiitlimatsohist. Delaney kuu­ oma kartusest võidu saada ja kolmandat Risco, kus lootis otsustavaks paariks tule­ lus punch, millega ta ligi pooled oma või­ korda Tunney vastu tulla. vat Delaney — Sharkey, mis huvilt: ligi­ tudest k. o.-ga lõpetanud, ei avaldanud kaudu oleks võrdunud tiitlivõitlusele. Heeney peäle mingit mõju. Heeney ei ol­ Üldiselt arvati ka, et Delaney ja Shar­ nud mingi habras klaaslõug ja suutis — Martha Norelius parandas 300 mtr. key matsehidest võitjatena välja tulevad tempo hoida viimasel roundil sama tugeva vabaujumise ilmarekordi 4.19,2 pealt ja et lõpuks Delaney, endine poolraske- kui alguses. 4.11,2 peäle. kaalu ilmameister, sammub Tunney vastu. Kohe peäle oma võitu andis Tom Hee­ Tagaplaanil pidi seisma ka Dempsey, nii ney palve New-Yorgi poksikomisjonile — Prahas peetud kergejõustiku võist­ et Tex Riekard võimaluse korral tänavu loa saamiseks matschiks Tunneyga. Tal lustel hüppas Machan kõrgust 1.75, tõukas oleks korraldanud isegi kaks tiitlimafcschi ei olnud aga õnne, komisjon lükkas palve kuuli Chmelik 13.29, heitis ketast Douda — juulis Tunney — Delaney ja septemb­ tagasi, kuna tema meelest Jack Sharkey, 38.83, jooksis 800 meetrit naistele Pospi- ris Tunney — Dempsey. kes Tom Heeneyga viiki poksinud, peaks isilova 2.44,2 ja heitis ketast naistele Bla- Saatus või juhus tõmbas siiski Rickar- olema esimese pretendendina tiitli peale. hova 27.01. EESTI SPORDILEHT Nr. 15

omalajal juba Piiteris, Moskvas ja Riias Kuidas meie Antverpenis tosinate kaupa ilniarekorde purustanud ja igatses kõigest hingest Antverpeni. Olüm­ piaadi esialgses kavas aga puudus tõstmi­ käisime. ne. Mees oli hiilgevormis, surmkindel, et I. ühtki surelikku ei ole tema keharaskusega, kes teda üle tõstab. Kuid ei ole võistlust! Olümpia ettevalmistused on praegu des ringi ja jutustas äärmiselt vigases Olümpiavõit aga oli kas või elust kallim. täies hoos ja sõit Amsterdami ise ukse ees. eestikeeles oma seiklusi. Ise jõi lõpmatul Hakkas siis mees mõtteid mõlgutama, kas Tahtmatult kerkivad sel puhul meele mä­ hulgal limonaadi, mis teda iga päevaga ei saaks ruttu mõnda teist spordiala enese­ lestused meie ettevalmistustest eelmiste paisutas ikka paksemaks. Ei aidanud le valida, millega olümpiaadil võita saaks. olümpiaadide vastu, sõidud Pariisi ja Ant­ kellegi manitsused. Pütsep lubas küll li- Kere lühike ja tugev — jooksuks liig ras­ verpeni. monaadijoomise maha jätta, kuid juba ta­ ke — kas visked või hüpped! Küsib, palju Pariisi sõit leidis ajakirjanduses võrd­ bati ta jälle limonaadipudeliga suult. on teivashüppe ilmarekord, kui mitme lemisi elavat kujutamist, nii et tema puu­ Muidu treneeris küll ja näitas Martin meetriga võib olümpiaadil ketta võita? dutamine enam tähtis ei ole, kuid Antver­ Kleini (meie Stokholmi olümpiaadi kange­ Ükski arv ei kohuta, lubab ööd kui päevad peni reis möödus publikule vist õige sala­ lase) vastu head vormi. Tassiti Pütseppa treneerida. Kes teab, võib olla olekski Neu­ päraselt, E. Spordileht piirdus tema mär= siis suusatama ja Tondil asuvasse ka- land Frank Fossi löönud, kui mitte ühel kimisega kõige lakoonilisemalt ja ka üldi­ sarmusauna, et teda kuidagi viia olüm­ päeval pöörane rõõmusõnum poleks tulnud ne ajakirjandus ei annud talle suurt tähe­ piaadi vormi, võtta kaalu alla. lepanu. — tõstmine on võetud mängude kavasse. Korraldati kursustel siis Õpilasteva- Mis sellest, et võistlus sünnib hoopis ise­ Kuid ometigi oli ta meie esimene olüm- ihelised maadlusvõistlused. Pütsepal oli moodi süsteemis, tõsted kõiksugu veider­ piareis, kuhu meie mehed välja läksid n.ö. tarvis end võtta kergekaalu. Köeti saun dustega piiratud, peaasi on aga, et ikka verisulgis, vastküpsenud riigi esindajate­ tuliseks, maadlejad käisid ükshaaval seal Antverpenis tuleb tõstekangiga tegemist na, kõigil peaaegu püssirohu hais juures oma üleliigset maha kupatamas. Pütsep teha, — ja sel alal on ta igatmoodi kodus, — frondilt tulekust ei oimud kuigi palju ka hommikul vara ühes esimestega saunas. tõstetagu kas või pea peal. Nüüd oli Neu­ päevi seljataga. Ta oli esimene olümpia- Istub laval ja vihtleb hoolega. Vahete= land korraga kõige õnnelikum mees meist reis ja jääb vist ka kõige omapärasemaks vahel käib istub suures tulise vee tõrres, ja huvitavamaks selles pikas olümpiaadide mis ka kaalu peletamiseks peab kaasa ai­ — hommiku vara ja õhtu hilja mürtsus reas, mis meie meestel võib veel eel seista. tama. Alul on leil üsna krõbe, kuid lõuna­ tõstekang kasarmu betoonpõrandal ja iga­ Ei ole igatahes vist ränk patt, kui nüüd poole hakkab minema jahedamaks. Me­ sugused ilmarekordid sündisid iga hommi­ mõningaid E. Spordilehe lehekülgi kasuta­ hed kaovad ükshaaval saunast ära, Pütsep ku ja surid sama õhtu juba Neulandi enese da selle retke väledaks (ülevaateks —! hea istub mureliku näoga edasi, kõht lööb poolt. mõnuga kirjutajale enesele ja kerge mui­ nurru, ja naksutab janus keelt. Äramine­ üks kandvamatest kursuste kujudest ge meelitamiseks lugejalt, nagu ajaloo­ misele ei saa mõeldagi, mitu head üleliig­ oli nimetatud Martin Klein, kes Stokholmi liste" asjadega lugu ikka on. set naela veel turjal. Käib ikka vahelda­ olümpiaadil Asikaisega 11 tundi maadles. Teda võib vast üheks kõigi aegade meeldi­ Nagu öeldud, oli meie oiümpiameestel misi laval ja veetünnis. Juba hakkab mi­ nema videvikuks, saun läheb päris kül­ vamaks ja andekamaks Eesti sportlastüü- pea kõigil veel kõva püssirohuhais man — biks pidada. Kaine, mõistlik, haruldaselt olid tulnud vast punatseid vihtumast maks, Pütsep aga saunatab edasi. Mees on võtnud otsuseks tarviliku arvu naelu südamlik, otsekohene ja suure loomuliku Peipsi veerelt ja Narva kaevikutest. Sõja- intelligentsiga, omas ta maadlejatalendi päikse kolletama lüües oli Kalevlaste ma­ alla võtta — milleks detsimaalkaal kohal — ja ei pea kohaseks enne lahkuda, kui ja keha, müliseid sünnib vist Eestis kord leva juhil kapten Tõnsonil mõte tekkinud iga kümne aasta kohta. Ta oli loodud sportlasi rindelt ära tuua ja Tallinnas ülesanne täidetud. Ei mäleta hästi, kui kaua Pütsep seal külmal laval ja veetün­ maadleja, maadlus oli ta käes nn loomulik, spordikool luua, mis kaht kärbest korraga lihtne, endastmõistetav ja otstarbekohane, tabaks — võimaüdaks võrsuva sõjaväe nis veel lõdises, kuid lõpuks oli kaal käes. See visadus pani ta hooldajad rõõmusta* kui see vähe võib olla. Ei ühtki üleliigset füüsilist arenemist ja hoiaks alal meie võtet, liigutust, asjatut jõukulu, vaid süs- isportlijku eliidi. Mõeldud, tehdud. Asi ma, näitas, et mehel ikka midagi sees on, mida võib olümpiaadile viia. temaatlik algusest lõpuni käiv ataak, liht­ läks libedasti läbi. 1919. aasta hilissügisel suse juures seevõrd mitmekülgne ja tugev, hakati Tallinnas vormeerima sõjaväe Leks Klumberg oli muidugi ikka hiig- et vastane pidi paratamatult selle ohvriks spordikursusi ja 1920. a. esimestel kuudel lamaa vemblamees. Möllas kümne eest ja langema. Eesti oleks Antverpenis kuldme­ hakkas mehi väeosadest kokku sadama. tegi igasugu karutükke. Kord õhtul maga­ dali kindlustatud olnud Martin Kleiniga — Kõik meie tuntumad sportlased väe= ma uinudes kuulen teinepool seina pöörast kuid „djadja Vanja" oli varem ta Peterbu­ osadest mobiliseeriti kursuste instruktori­ naerulaginat, otse kramplikku naeruoiga- ris suutnud kuidagi elukutseliseks meelita­ teks. Kalevlaste malevast tulid Klumberg, mist ja ohkamist. Vaatama minnes selgub da. Ja Martin Klein oli Tondi kasarmutes Hiiop, Tammer, Neuland ituli soomusau­ isevärki pilt — Leks lõmpsib suurest kau­ vast oma elu parimas vormis, nii lahedaid tolt (vist Wahur), mille komanderiks ta sist sularasva, pool kaussi juba tühi, pool treeninguwimalusi, nii hõlpsat elujärge ei oli, üksteise järele siginesid Pütsep, Pürn, veel tühjendada. Kihlvedu! Kugistab ja olnud ta seni näinud. Ka vanus oli tal kõgi- Martin Klein, Schmidt, Müller ja teised. kugistab, silmad pisaras, kuid jonni ei jä­ ti paras, vist 32 aastat. Kuid ... midagi ei Suured Tondi kasarmud, mis mingi vilt- ta enne, kui kauss tühi. Pistab siis võide­ olnud teha. saapameeste all seisid, võeti kiirelt üle, tud sajamargalise tasku ja kaob kiirelt. H. T. hoonele pandi uksed, aknad ette ja hakati Kihlveo tagajärjed ei kuulu muidugi kir­ spordiabinõusid soetama. jeldusse. — Portugal võitis Lissabonis üllata­ Elu, mis seal siis valitses, oli kaunim Neuland oli meist kõige õnnetum mees. valt Itaaliat jalgpallis 4:1. Poolaja seis sportlik kommuun või internaat, mis kee­ Ta oli meist sel ajal kõige kuulsam, oli oli 2:1. gi oskab omale ette kujutada. Kaunis tali- loodus, kare sõjamöhereshiim, kuid kül­ lalt vabadust jättev; elurõõmust ja spor- dinäljast pakitsevad mehed, kelle kõigi unistuseks olij nii lähedal juba seisev olümpiaad Kaitseväe keQalise kasvatuse juQii Eriti on meele jäänud mõned kujud ja momendid sellest peiust. Pütsep, kes Rolonel-leitnanf Peterburis oli õige noorena tuntud juba hea maaddejana, oli kommunistide poolt millegipärast pistetud vangikongi. Mees Gustav Maser*it oli kuidagi siiski sealt ära põgenenud, vist Arhangeli jõudnud, seal laevale is­ leinab tunud ja lõpuks Eesti sattunud. Kursus* tele tuli ta 7. polgust. Nälja ja raskete KLetyateultuuri si§t- kannatuste järele oli ta ennast sõjaväl­ Rapitali valitsus. jal paksuks söönud kui part. Oli meie lemmikuks ja naljatilgaks. Käis tatsuta- Vastutav toimetaja H. Tammer. Tallinna Eesti Kirjastusi-Ühisu.se trükikoda, Pikk t, 2. Välgaandaja Eesti spordi keskliit.