Tallinn 2015 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljaanne Koostanud Margus Pärtlas Toimetanud Merit Lassmann ja Viida Raag Küljendanud ja kaane kujundanud Maite-Margit Kotta Tallinn 2015 ISSN 1736-5902 Trükitud AS Spin Press SISUKORD
Saateks (Peep Lassmann) ...... 4 TEGEVUSARUANNE 2014 Valik sündmusi aastal 2014 ...... 6 EMTA nõukogus (Katrin Puur) ...... 8 Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine (Margus Pärtlas) ...... 10 Õppetöö ja üliõpilaskond (Jane Kreek) ...... 11 Akadeemilised üksused ...... 21 Klaveriosakond (Ivari Ilja) ...... 21 Keelpilliosakond (Arvo Leibur) ...... 21 Puhkpilliosakond (Toomas Vavilov) ...... 21 Lauluosakond (Nadežda Kurem) ...... 22 Dirigeerimisosakond (Tõnu Kaljuste) ...... 23 Kammermuusika osakond (Helin Kapten) ...... 23 Kompositsiooniosakond (Toivo Tulev) ...... 24 Muusikateaduse osakond (Toomas Siitan) ...... 24 Interpretatsioonipedagoogika instituut (Lembit Orgse) ...... 24 Koolimuusika instituut (Kristi Kiilu) ...... 25 Jazzmuusika osakond (Jaak Sooäär, Anto Pett, Tarmo Kivisilla) ...... 26 Lavakunstikool (Peeter Raudsepp) ...... 27 Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond (Marko Lõhmus) ...... 27 Meistrikursused ja külalisõppejõudude eriseminarid (Kai Kiiv) ...... 29 EMTA kontserdid (Brigitta Davidjants) ...... 32 EMTA videod (Marek Vilba) ...... 37 Valik heli- ja videosalvestisi EMTA liikmetelt (Viida Raag)...... 42 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus (Viida Raag)...... 48 Loodud heliteosed, autorikontserdid ...... 48 Lavastamine, etenduste dirigeerimine, uued rollid ...... 50 Valik kontserte ...... 52 Teaduslikud publikatsioonid ...... 63 Ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel ...... 66 Välis- ja avalike suhete osakond (Helena Tulve, Hanneleen Pihlak) ...... 68 Täienduskoolituskeskus (Ene Kangron) ...... 72 Raamatukogu (Ilvi Rauna)...... 73 Üliõpilasesindus (Kristi Talistu) ...... 75 Ametikohad 2014/2015. õppeaastal (Sirje Tuulberg) ...... 76 Juhtimine ja akadeemilised töötajad 2014/2015. õppeaastal ...... 78 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2014. aasta lõpetajad ...... 89 Majandustegevus (Ott Maaten, Ene Tõnissoo) ...... 97
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014 ...... 101
3 SAATEKS
2014. aastal tähistas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva. Märkimaks ära ebameeldivat asjaolu, et seni ei ole leitud võimalust meile nii vajaliku kontserdisaali kompleksi finantseerimiseks, toimus sünnipäeva tähistamine selleks spetsiaalselt püstitatud telgis – tulevase kontserdisaali asukohas. 23. septembril toimunud pidulikul kontsertaktusel anti üle audoktori diplomid Jaakko Ryhänenile ning Aleksandr Pepeljajevile, kolmas audoktor, Anders Jormin, ei saanud pidulikul sündmusel osaleda.
Sügisel algas õppetöö meie esimesel rahvusvahelisel magistritaseme ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpre- tatsioon ja loome”. Sellel õppekaval õpivad heliloojad ja interpreedid ühiselt neljas muusikaülikoolis Hamburgis, Lyonis, Stockholmis ja Tallinnas. Avasemestri õppetöö toimus kõigil selle eriala üliõpilastel meie akadeemias.
22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine meie dirigeerimise osakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele üle muusikamaailma ihaldatuima auhinna – Grammy. Selle sai ta koorimuusika kategoorias Arvo Pärdi loomingu- ga salvestatud plaadi „Adam’s lament” eest.
Ka riigisisest tunnustust jagus meie õppejõududele palju. Kultuurkapitali aastapreemia sai professor Paul Mägi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi dotsent Margo Kõlar ja Galina Grigorjeva ning Valgetähe V klassi teenete- märgi dotsent Aavo Ots. Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimelise auhinna sai professor Tõnu Tepandi ning Ants Lauteri nimelise lavastaja auhinna Mart Koldits. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia anti dotsent Jüri Alpertenile. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiate väärilisteks osutusid professor Matti Reimann, dotsendid Tõnu Kõrvits, Kristjan Randalu ja Taavi Kerikmäe ning Age Juurikas ja Kadri Voorand.
Meie üliõpilased olid jätkuvalt edukad mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, aga eriti tahaks ära märkida kolme üleriigilist konkurssi – puhkpilliorkestri dirigentidele, koorijuhtidele ja pianistidele. Tore on, et neil konkurssidel saatis edu teiste hulgas ka ka meie välisüliõpilasi. Palju õnne Valter Soosalu, Sten Heinoja, Jose Gil Gil, Mihkel Kallip, Johan Randvere, Miguel Carcelen Caballero ja Edmar Tuul!
Peep Lassmann rektor
4 TEGEVUSARUANNE 2014 Valik sündmusi aastal 2014
VALIK SÜNDMUSI AASTAL 2014
9. jaanuaril toimus Eesti Draamateatris pidulik auhinnagala, mille käigus anti kätte Eesti Kultuurkapitali aasta- preemiad. PAUL MÄGI pälvis aastapreemia laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal.
24. jaanuaril korraldati aasta esimene Jubilate-sarja üritus. EMTA orelisaalis tähistati loenguga maailmakuulsa Poola helilooja Witold Lutosławski 100. sünniaastapäeva.
25. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Aasta dirigent-muusikaõpetaja tiitli sai doktorant JANNE FRIDOLIN. Aasta nooreks dirigendiks tunnistati sega- koori Noorus dirigent, dirigeerimisosakonna üliõpilane MAARJA HELSTEIN. Aasta koori ja aasta kooriplaadi tiitlid omistati kammerkoorile Head Ööd, Vend, mille üheks dirigendiks on EMTA üliõpilane PÄRT UUSBERG. Koostöös Eesti Heliloojate Liiduga välja antava aasta koorihelilooja tiitli sai kompositsiooniosakonna dotsent MART SIIMER. Aasta korraldajaks tunnistati dirigeerimisosakonna üliõpilane SANDER TAMM. Uno Järvela stipendiumifondi koo- limuusika üliõpilase stipendiumi pälvis magistrant ANNELY LEINBERG, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga tunnustati tänavu magistrant REET RISTMÄGIt.
2. veebruaril viidi läbi Yamaha stipendiumikonkurss pianistidele, mille võitis bakalaureuseõppe üliõpilane JOOSEP TEPPO.
23. veebruaril andis Vabariigi president Valgetähe IV klassi teenetemärgi MARGO KÕLARile ja GALINA GRIGORJEVAle. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis AAVO OTS.
25.–29. märtsini Venemaal Petrozavodskis toimunud VII rahvusvahelisel puhk- ja löökpillisolistide konkursil osales edukalt Aavo Otsa trompetiklass. Kuni 30-aastaste vanusegrupis võitis GATIS GORKUŠA I koha ja PRIIT RUSALEPP III koha.
27. märtsil jagas Eesti Teatriliit aastaauhindu. Priit Põldroosi nimelise auhinna sai TÕNU TEPANDI pikaaegse peda- googitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna. Ants Lauteri nimelise lavastajaauhinna sai MART KOLDITS.
10.–18. aprillini toimus Armeenias Gyumris konkurss-festival “Renaissance”, millel LINDA-ANETTE SUSS ja LAURA REMMEL saavutasid I preemia ning KAIA VOITKA III preemia.
11. aprillil anti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil TÕNU KÕRVITSale üle Eesti Muusika Päevade 2014 preemia.
23. aprillil jagati festivalil Jazzkaar Eesti jazziauhindu. Noore Jazzitalendi auhinna pälvis üliõpilane KIRKE KARJA oma loomingulisuse, initsiatiivikuse ja aktiivsusega erinevates ansamblites.
3. ja 4. mail toimusid EMTA kammersaalis ja Tartu Ajaloomuuseumis Jubilate-sarja kontserdid professor RENÉ EESPERE 60. sünnipäeva tähistamiseks.
5.–11. maini Itaalias Piove di Saccos toimunud VII rahvusvahelisel muusikaõppurite konkursil saavutas klaveri eriala magistrant ANASTASSIA TŠIŽOVA II koha.
6.–11. maini Itaalias Filadelfias toimunud Paolo Serrao nimelisel konkursil saavutasid viiuli eriala üliõpilased ANETE AINSAAR ja MAARJA HELEN OSEROV keelpillide kategoorias mõlemad II koha ning kammeransamblite kategoorias I koha.
22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine EMTAdirigeerimisosakonna juhatajale professor TÕNU KALJUSTEle üle muusikamaailma ühe ihaldatuima auhinna – Grammy. Kaljuste pälvis auhinna Arvo Pärdi loomin- guga salvestatud plaadi “Adam’s lament” eest. Salvestusega olid seotud ka Jaan-Eik Tulve ja Margo Kõlar.
6 Valik sündmusi aastal 2014
8.–9. juunil Bolognas toimunud rahvusvahelisel Andrea Baldi nimelisel pianistide konkursil võitis JOHAN RANDVERE grand prix’. 19. juunil viidi Estonia kontserdisaalis läbi traditsiooniline kontsert-aktus. Esinesid 2014. aasta lõpetajad, kaas- tegev oli EMTA sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel.
8.–11. septembrini toimunud IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkursil võitis II koha MIHKEL KALLIP ja IV koha PRIIT RUSALEPP.
22.–28. septembril olid kõik huvilised oodatud EMTA Sügisfestile, mis seekord oli pühendatud akadeemia 95. aastapäevale. Värske heli festival Sügisfest toimus juba 15. korda. 23. septembril tähistati EMTA 95. aastapäeva piduliku aktusega. Sündmuse tähistamiseks püstitati akadeemia kinnistule tulevase saalikompleksi kohale telk-kontserdisaal. Aktusel kuulutati välja EMTA uued audoktorid: soo- me ooperilaulja Jaakko Ryhänen, rootsi jazzmuusik Anders Jormin ja vene lavastaja Aleksandr Pepeljajev.
1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, jagasid tunnustust Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia sai JÜRI ALPERTEN. Helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvisid AGE JUURIKAS (aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner), KADRI VOORAND (särav ja jõuline jazzmuusik), KRISTJAN RANDALU (tipptasemel kontsertide eest Eestis ja maailmas), MATTI REIMANN (pikaajalise pühendunud töö eest kammermuusika väärtustamisel), TAAVI KERIKMÄE (mitmekülgne ja uuendus- lik interpreet) ja TÕNU KÕRVITS (särava ja viljaka loomingulise aasta eest).
4. oktoobril täitus 120 aastat laulja ja laulupedagoogi Aleksander Arderi sünnist, mida tähistati EMTA kammer- saalis Jubilate kontserdiga. 4.–7. novembrini toimunud VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis VALTER SOOSALU, II preemia pälvis JOSE GIL GIL, III preemia EDMAR TUUL ning finalisti diplomid KSENIJA GRABOVA ja MAI SIMSON. Konkursi korraldas Eesti Kooriühing koostöös EMTA, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.
20.–28. novembrini toimunud VIII Eesti pianistide konkursi võitis STEN HEINOJA, saades ühtlasi ka ERSO, Eesti Kontserdi ja Eesti Heliloojate Liidu eripreemia, samuti Lilian Semperi fondi stipendiumi ja Helmi Valtmani mäles- tusfondi stipendiumi. II preemia sai JOHAN RANDVERE, III preemia MIGUEL CARCELÉN CABALLERO.
22. novembril Kölnis toimunud Euroopa filmimuusika ja -helifestivalil „SoundTrack_Cologne 11” võitis kompo- sitsiooni eriala magistrant MARIANNA LIIK Lääne-Saksa Ringhäälingu filmimuusika preemia.
29. novembril avaldati EMTA kammersaalis Jubilate kontserdil austust Viktor Gurjevile, kelle sünnist möödus 100 aastat.
1. detsembril San Franciscos toimunud võistlusel „Chanticleer Student Composer Competition” võitis dirigeeri- mise eriala üliõpilane KARIN KUULPAK oma kooriteosega I koha.
6. detsembril tähistati Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva mitme erineva sündmusega, mis olid koondatud ühise nime alla „Orelijubilate – Hugo Lepnurm 100”.
20. detsembril toimus Yamaha konkurss vaskpillidele, kus osales 18 vaskpillimängijat. Yamaha stipendiumi vää- riliseks tunnistati trompetist MÄRT METSLA.
2014. aasta kevadsemestril algatati koostöös Itaalia Suursaatkonnaga noorte ooperiprojekt „Tutto Verdi”, mille raames linastuvad EMTA kammersaalis aasta jooksul kõik Giuseppe Verdi 26 ooperit.
7 EMTA nõukogus
EMTA NÕUKOGUS
2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta kevadsemestril ja viis 2014/2015. õppeaasta sügissemestril. Põhilisteks teemadeks olid õppetöö ja selle korraldus, EMTA 95. aastapäeva tähistami- ne, eelarveküsimused ja akadeemiliste üksuste aruanded.
EMTA nõukogu 2014. aasta esimene istung toimus 15. jaanuaril. Arutati läbi ja kinnitati 2014. aasta eelarve, võeti vastu parandused VÕTA tingimustes ja korras, kuulati ära dirigeerimisosakonna juhataja prof Tõnu Kaljuste aru- anne osakonna tegevusest.
19. veebruari nõukogus kuulati ära rektoraadi aruanne arengukava täitmisest. Lisaks kinnitati õppeteenustasud 2014/2015. õppeaastaks ning tulemusstipendiumide taotlemise ja määramise kord.
19. märtsil toimunud istungil kinnitati akadeemiline kalender 2014/2015. õppeaastaks, IUT jätkutaotlus, muuda- tused õppekavades ja doktoriõppe määruses.
23. aprilli nõukogu istungil toimusid korralised konkurss-valimised, mille tulemusena täideti 24 ametikohta. Klaveriosakonna lektori kohale valiti Sten Lassmann, keelpilliosakonna lektor-kontsertmeistri kohale Lea Leiten, assistent-kontsertmeistriteks Jelena Fomina, Thea Nestor ja Reet Ruubel; puhkpilliosakonna löökpilli dotsendiks Rein Roos, tuuba lektoriks Madis Vilgats, lektor-kontsertmeistriks Ralf Taal, assistent-kontsertmeistriteks Tiiu Jürma, Meeli Ots, Jana Peäske; lauluosakonna assistent-kontsertmeistriks Kaili Eerma, dirigeerimise osakonna professoriks Toomas Kapten ja dotsendiks Hirvo Surva, kammermuusika osakonna professoriks Natalia Sakkos ja saateklassi professoriks Helin Kapten, saateklassi dotsendiks Ave Sikk, nüüdismuusika interpretatsiooni dot- sendiks Taavi Kerikmäe, muusikaloo professoriks Toomas Siitan, koolimuusika instituudi muusikalise kujunduse professoriks Olav Ehala, keelpillipedagoogika dotsendiks Niina Murdvee, jazzteooria ning -ansambli lektoriks Teet Raik ja lavakunstikooli Alexanderi tehnika dotsendiks Maret Tormis. Kinnitati 2013. aasta eelarve täitmise ja majandusaasta aruanded.
21. mai nõukogus valiti lavakunstikooli professoriks Anu Lamp. Emeriitprofessoriteks nimetati Tõnu Reimann, Olavi Kasemaa ja Mare Teearu. Jaak Sooäär esitas jazzosakonna tegevuse aruande. Kinnitati audoktorite ja au- liikmete statuut. Audoktoriteks otsustati nimetada Aleksandr Pepeljajev, Anders Jormin ja Jaakko Ryhänen. Au- doktorite promoveerimine otsustati läbi viia EMTA 95. aastapäeva aktusel 23. septembril. Peeter Raudsepp kiitis osakondadevahelist ühisprojekti – ooperit „Korduma kippuvad küsimused” – ja avaldas lootust, et see ei jää vii- maseks. Akadeemia uueks juriidiliseks aadressiks kinnitati Tatari 13. Veel võeti vastu õppekorralduseeskirja muu- datus, mis puudutab lisa-aastale jäänud üliõpilaste eksamite sooritamist.
2014/2015. õppeaasta esimene koosolek toimus 25. augustil. Tavapärasest laiendatud koosolekust võtsid lisaks EMTA nõukogu liikmetele osa ka teised akadeemia õppejõud ja töötajad. Päevakorras oli sissejuhatus uude õppe- aastasse ning ülevaade 2014. aasta vastuvõtust. Mälestati lahkunud töötajaid – emeriitprofessor Ants Sööti ja autojuht Rein Kirist. Rektor andis lühiülevaate eesootavatest muudatustest seoses akadeemiliste töötajate töö- lepingutega. Lisaks andis ta teada, et hakatakse välja töötama uut arengukava ning septembri lõpuks on kavan- datud EMTA 95. aastapäeva tähistamine. Seejärel õnnitles ta suviseid juubilare ja tutvustas uusi kolleege Riho Esko Maimetsa, taas end meie majaga sidunud Virgilijus Noreikat ja Fulbrighti külalisprofessorit Scott Millerit, samuti lavakunstikooli uue kursuse juhendajat Mart Kolditsat. Pensionile siirdus lauluosakonna pianist-kontsert- meister Katrin Paat.
Margus Pärtlas jätkas töölepingute teemat – millal toimub atesteerimine ja konkurss, kuidas reguleeritakse koor- musi. Arendusprorektor Helena Tulve tutvustas lähenevat Sügisfestivali ning vaatas tagasi hästi käivitunud vana- muusikafestivalile Ceciliana. Samuti andis ta teada, et rahvusvahelisel ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpre- tatsioon ja loome” (CoPeCo) hakkab meil sügissemestril õppima kaheksa välistudengit.
8 EMTA nõukogus
Haldusdirektor Ott Maaten selgitas muudatusi hoone halduses. Käivitus puutetundlik kaardisüsteem, renoveeriti orelisaal, osteti kaks Yamaha kabinetklaverit, analüüsiti ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise võimalusi. Äsja remonditi fuajeed, uuendati elektronmuusika foonikat ja saali valgustust.
Margit Võsa tegi ülevaate vastuvõtust. Populaarsemad erialad olid lavakunst, elektronmuusika, jazzmuusika, laul ja kultuurikorraldus. Kokku võeti kõikidesse astmetesse vastu 260 üliõpilast, neist 62 ingliskeelsetele õppekava- dele.
Olga Tungal tervitas kokkutulnuid ametiühingu poolt. Suvel toimus ametiühingu toetusel reis Peterburisse.
10. septembril toimunud istungil kinnitati nõukogu 2014/2015. õppeaasta tööplaan. Ott Maaten tegi ülevaate eelarve täitmisest. Doktorinõukogu uueks kaasesimeheks valiti Imbi Tarum, uuteks liikmeteks Arvo Leibur ning Anne Türnpu. Kinnitati muudatused õppetoetuste ja stipendiumide määramise korras. Helena Tulve tutvustas EMTA 95. aastapäeva ürituste kava.
15. oktoobri istungil kinnitati EMTA ettepanekud 2015. aasta tegevustoetuse eraldamise lepingu osas ja kuulati ära muusikateaduse osakonna aruanne. Laiemalt arutati uue arengukava koostamise põhimõtteid, kinnitati aren- gukava koostamise alused ning ajakava.
19. novembri istungil kuulati kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna tegevuse aruannet. Kinnitati 2015. aasta vastuvõtutingimused. EMTA teaduse eetikakomisjoni liikmeteks kinnitati Allan Vurma, Jaan Ross, Kadi Liik ja Ülle Kirss.
2014. aasta viimasel nõukogu istungil 10. detsembril toimus 2015. aasta eelarve esimene lugemine. Kinnitati muudatused akadeemiliste ametikohtade täitmise ja õppejõudude atesteerimise korras, samuti vajaduspõhise eritoetuse taotlemise kord. Kristel Pappel tegi ülevaate doktoriõppe tegevuskava täitmisest. Lisaks kinnitati muu- datused õppekorralduse eeskirjas.
9 Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine
HALDUSLEPINGUS SEATUD EESMÄRKIDE TÄITMINE
Eelmises aastaraamatus on põhjalikumalt kirjeldatud 28. jaanuaril 2013 EMTA ning Haridus- ja Teadusministeeriu- mi vahel allkirjastatud kolmeaastase halduslepingu eesmärke ja nendega seotud EMTA kohustusi. Siinkohal on ülevaade sellest, milliseid muutusi on eesmärkide täitmisel toonud 2014. aasta.
Õppekavade arv jäi 2014. aastal stabiilseks, ühtegi õppekava ei suletud ega loodud juurde. Vastuvõtuks avatud õppekavu on kõigi õppeastmete peale kokku endiselt 23. Seetõttu ei ole akadeemia õppekavade arvu vähen- damise eesmärgi täitmisele sel aastal lähemale liikunud, kuid kokku on lepitud kava, kuidas nimetatud eesmärk halduslepingus seatud tähtajaks 2015. aastal siiski täita.
Üliõpilaste ettevõtlikkusega seotud oskuste arendamisel on toimunud edasiminek. 75% 2014. a lõpetaja- test õppis ettevõtlusaineid vähemalt 3 EAP mahus. Head meelt teeb asjaolu, et muusikatudengitele valikainena pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul (20 EAP) kogub jätkuvalt populaarsust, seda on valitud rohkem kui aasta varem. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet. Algatatud on tudengi- projektide konkurss ja välja pandud stipendiumid. Ettevõtlusõppest ja ettevõtlikkuse arendamisest on juttu ka käesoleva aastaraamatu alapeatükis „Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond”.
Koostöö tööandjatega on olnud üsna tihe. Tänu edukatele läbirääkimistele Rahvusooper Estoniaga avanes EMTA lauluosakonnal võimalus teha proove Rahvusooperi laval, mis peaks parandama lauluosakonna tuden- gite suure lava tunnetust ja erialaseid oskusi. Oktoobris toimus juba traditsiooniks kujunenud konkurss „ERSO akadeemia 2014”, kus EMTA üliõpilaste valimisolekut orkestrandi tööks hindasid ERSO muusikud eesotsas pea- dirigent Neeme Järviga. Maestro Järvi juhatas ka ERSO ja EMTA sümfooniaorkestri ühiskontserte 28. veebruaril Tallinnas ja 1. märtsil Jõhvis. Tänu heale koostööle ERSOga said 3 orkestridirigeerimise eriala lõpetajat sooritada oma magistrieksami Eesti esindusorkestriga. Lavakunstikool tõi välja lavastused koostöös Endla Teatri, Teatri No99 ja VAT Teatriga (lähemalt vt alapeatükki „Lavakunstikool”). Jätkunud on ka traditsioon kutsuda tööandjate esindajaid lõpueksamite komisjonidesse.
2013. a detsembris vastuvõetud doktoriõppe tegevuskava täitmisest andis aasta hiljem nõukogu ees aru dok- torinõukogu kaasesimees prof Kristel Pappel. Mitmed doktorantide motivatsiooni ja õpingutes osalemise aktiiv- suse tõstmisele suunatud punktid on täidetud ning kandnud ka vilja. Doktorantide vastuvõttu on piiratud ja vas- tuvõtuprotseduure muudetud rangemaks. Kohustuse anda igal aastal kolm doktoriõppe lõpetajat suutis EMTA 2014. aastal täita.
10 Õppetöö ja üliõpilaskond
ÕPPETÖÖ JA ÜLIÕPILASKOND
ÜLDIST
2014. aasta kevadel läbisid õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavad edukalt kordus- hindamise, mille tulemusena sai EMTA muusikapedagoogika ja interpretatsioonipedagoogika õppekavadel tähtajatu õpetamise ja kraadide väljaandmise õiguse. Sellega sai nn üleminekuhindamine EMTA jaoks läbi ning 2014/2015. õppeaastast kehtib kõigil meie õppekavadel tähtajatu õppe läbiviimise õigus.
Sügissemestril alustas tööd EMTA esimene rahvusvaheline ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (CoPeCo). Tallinna semestri lõpetas kaheksast üliõpilasest koosnev rahvusvaheline õpperühm edukalt. Järgmistel semestritel toimub õppetöö Stockholmi, Lyoni ja Hamburgi muusikakõrgkoolides. Vastuvõtu perioo- diks oli EMTA liitunud välisüliõpilaste vastuvõtu infosüsteemiga Dream Apply. Edasi arendati ka EMTA enda õppe- infosüsteemi. Üliõpilaste tagasisidest lähtuvalt loodi selles võimalus broneerida harjutusklasse.
VASTUVÕTT
Korraline vastuvõtt toimus 27. juunist 2. juulini ning täiendav vastuvõtt bakalaureuseõppe muusikapedagoogi- ka, pärimusmuusika ja audivisuaalse loomingu erialadel ning magistriõppe muusikapedagoogika erialadel 19. augus tist 21. augustini.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 551 avaldust, millest 391 olid esitatud lavakunstikooli ning 29 ingliskeel- sele muusika õppekavale. Immatrikuleerimisele esitati kokku 117 üliõpilaskanditaati, neist eestikeelsetele õppe- kavadele 105 ja ingliskeelsele õppekavale tasulisse õppesse 12. Magistriõppesse esitati kokku 189 avaldust, neist ingliskeelsetele muusika ja kultuurikorralduse õppekavadele 81. Immatrikuleerimisele esitati kokku 138 üli- õpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 91 ja ingliskeelsetele õppekavadele tasulisse õppesse 47. Doktoriõppesse laekus avaldusi 15. Immatrikuleerimisele esitati 5 uut doktoranti.
EMTA 2014. aasta sisseastujate arv ja vastuvõtukonkurss õppeastmeti oli järgmine (võrdluseks on toodud viie järjestikuse aasta andmed):
11 Õppetöö ja üliõpilaskond
Üldine vastuvõtt akadeemiasse aastatel 2010–2014 Tabel 1
A asta Esitatud avaldusi RE + REV Vastuvõetud üliõpilasi Üldine konkurss Bakalaureuseõpe 2014 551 117 4,71 2013 166 116 1,6 2012 618 139 4,45 2011 177 116 1,63 2010 680 119 5,7 Magistriõpe 2014 189 138 1,37 2013 109 100 1,09 2012 175 138 1,27 2011 142 137 0,96 2010 186 143 1,3 Doktoriõpe 2014 15 5 3,0 2013 10 3 3,3 2012 23 9 2,56 2011 27 10 2,7 2010 24 9 2,7
Vastuvõtt 2014. aastal Tabel 2
Akadeemiline üksus Bakalaureuseõpe Magistriõpe Kokku Klaveriosakond 13 12 25 Keelpilliosakond 17 10 27 Puhkpilliosakond – puhkpillid 9 9 19 – löökpillid 1 - Lauluosakond 11 13 24 Dirigeerimisosakond 7 11 18 Kammermuusika osakond – kammeransambel * 3 6 – saateklass * 3 Jazzmuusika osakond – jazzmuusika 7 6 – pärimusmuusika 1 * 19 – kaasaegne improvisatsioon * 3 – nüüdismuusika interpretatsioon ja loome * 2 Muusikateaduse osakond 2 3 5 Interpretatsioonipedagoogika instituut 13 8 21
12 Õppetöö ja üliõpilaskond
Akadeemiline üksus Bakalaureuseõpe Magistriõpe Kokku Koolimuusika instituut 9 18 27 Kompositsiooni osakond 8 9 17 Lavakunstikool 19 10 29 Kultuurikorralduse osakond * 18 18 Kokku 117 138 255 * – vastuvõttu ei toimunud
Tabel 2a
Õppekava Doktoriõpe Muusika ja teatrikunst 4 Muusikateadus 1 Kokku 5
Populaarsemad erialad olid ootuspäraselt lavakunst ja kultuurikorraldus, järgnesid helirežii, elektroakustiline looming, jazzmuusika ning klassikaline laul.
ÜLIÕPILASKOND ARVUDES
2014. aastast alates esitatakse õppijatega seotud statistika 10. novembri seisuga, mis on ka Haridus- ja Teadus- ministeeriumile statistika esitamise kuupäev.
RE ja REV õppekohal õppivad immatrikuleeritud üliõpilased aastatel 2010–2014 Tabel 3
RE õppekohal / õppekulusid REV õppekohal / õppekulusid Aasta Üliõpilaste hüvitamata hüvitades (10. november) arv õppivad üliõpilased õppivad üliõpilased
2014 711 563 148 2013 710 571 139 2012 742 587 156 2011 748 560 145 2010 761 615 146
Riigieelarvelised (RE) õppekohad moodustati kuni 2012/2013. õppeaastani riikliku koolitustellimuse alusel, riigi- eelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppisid peamiselt välisüliõpilased väljastpoolt Euroopa Liitu, samuti osa- koormusega ning lisa-aastal õppivad üliõpilased. Alates 2013. aasta vastuvõtust võib rääkida üliõpilastest, kes õpivad tasuta (õppekulusid hüvitamata), ning üliõpilastest, kes hüvitavad osaliselt oma õppekulud ise. Esimesse rühma kuuluvad üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel õppivad üliõpilased, teise rühma ingliskeelsetel õppe- kavadel õppivad üliõpilased. Nagu näeme, ei ole olulisi muutusi üliõpilaste arvus kahel viimasel aastal toimunud.
13 Õppetöö ja üliõpilaskond
Järgnevad tabelid annavad ülevaate üliõpilaste arvudest õppeastmete ja erialade lõikes, üliõpilaste soolisest ja vanuselisest koosseisust ning piirkondlikust päritolust.
EMTA üliõpilaskond aastatel 2010–2014 Tabel 4
(10. novembri seisuga) 2010 2011 2012 2013 2014 Bakalaureuseõpe 472 439 414 391 364 Magistriõpe 245 266 280 272 301 Doktoriõpe 44 43 48 47 46 Kokku 761 748 742 710 711
EMTA üliõpilaskond akadeemiliste üksuste ja erialade lõikes 2014. aastal Tabel 5
(10. novembri seisuga) Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe Klaveriosakond 43 30 3 Keelpilliosakond 52 28 1 Puhkpilliosakond – puhkpillid 40 15 2 – löökpillid 4 1 Lauluosakond 33 31 3 Dirigeerimisosakond 25 18 4 Kammermuusika osakond - 10 4 Jazzmuusika 27 12 4 Pärimusmuusika 1 9 - Kaasaegne improvisatsioon - 9 - Muusikateaduse osakond 12 9 13 Interpretatsioonipedagoogika instituut 25 21 - Koolimuusika instituut 35 36 - Kompositsiooniosakond 34 19 6 Lavakunstikool 33 18 6 Kultuurikorraldus - 33 - Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome - 2 - Kokku 364 301 46
Üliõpilaste sooline ja vanuseline koosseis 2014. aastal Tabel 6
(10. novembri seisuga) 1. õpiaasta 2. õpiaasta 3. õpiaasta 4. õpiaasta keskmine keskmine keskmine keskmine MN MN MN MN vanus vanus vanus vanus Bakalaureuseõpe 37 70 22,1 45 67 22,2 72 73 24,4 Magistriõpe 55 106 27,6 46 94 30,3 Doktoriõpe 23 37,2 04 34 610 35,2 912 38,7
14 Õppetöö ja üliõpilaskond
Üliõpilaste piirkondlik päritolu 2014. aastal Tabel 7
Piirkond Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe Tallinn ja Harjumaa 185 153 26 Tartu ja Tartumaa 27 36 3 Pärnu ja Pärnumaa 16 12 1 Hiiu maakond 4 2 - Ida-Virumaa 12 11 - Jõgevamaa 7 5 - Järvamaa 9 3 - Läänemaa 2 1 - Lääne-Virumaa 14 5 - Põlvamaa 9 2 - Raplamaa 10 5 - Saare maakond 6 5 - Valgamaa 1 3 1 Viljandimaa 9 10 1 Võrumaa 12 7 1 Väljastpoolt Eestit 41 41 13 Kokku 364 301 46
ÜLIÕPILASTE AKADEEMILINE MOBIILSUS
Akadeemia üliõpilastel on võimalik õppida välismaal mitmesuguste rahvusvaheliste programmide ja stipen- diumide toel. Samuti saab külalisüliõpilasena valida üksikuid ainekursusi mõnes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis. Välis maalasi õpib EMTAs nii immatrikuleeritud üliõpilastena kui ka külalisüliõpilastena.
Üliõpilaste akadeemiline mobiilsus aastatel 2010–2014 Tabel 8 sh EMTAsse Üliõpilasi sh EMTA lisaks välis- Aasta immatrikuleeritud % % kokku üliõpilased välismaal külalisüliõpilasi välisüliõpilasi 2014 711 95 13,5 48 6,7 56 2013 710 82 11,5 48 6,8 49 2012 742 68 9,2 36 4,9 35 2011 748 68 9,1 28 3,7 45 2010 761 72 9,5 41 5,4 51
2014. aastal oli EMTAsse immatrikuleeritud välisüliõpilasi Iraanist (1), Austraaliast (1), Hiinast (23, lisaks 4 indi vi- duaalprogrammi alusel), Colombiast (1), Saksamaalt (2), Hispaaniast (11), Soomest (11), Prantsusmaalt (3), Gruusiast (1), Islandilt (1), Itaaliast (1), Jaapanist (1), Lõuna-Koreast (13), Leedust (3), Lätist (17), Venemaalt (1), Suurbritanniast (2), Rootsist (1) ja Ameerika Ühendriikidest (1).
15 Õppetöö ja üliõpilaskond
EMTA üliõpilased õppisid vahetusüliõpilastena või olid praktikal Soome (8), Saksamaa (5), Rootsi (4), Itaalia (4), Hollandi (3), Türgi (1), Austria (2), Hispaania (2), Šveitsi (1), Taani (1), Inglismaa (16) ja Portugali (1) erinevates partner- kõrgkoolides. Erasmus ja Nordplus programmide raames õppis EMTAs välisüliõpilasi Läti (2), Islandi (2), Saksamaa (12), Sloveenia (1), Belgia (1), Prantsusmaa (1), Soome (3), Itaalia (11), Hispaania (5), Rootsi (2) ja Suurbritannia (16) erinevatest partnerkõrgkoolidest.
2014. aastal kasvas üliõpilaste riigisisene mobiilsus. Kui 2013. aastal õppis EMTAs 15 külalisüliõpilast, siis 2014. aastal oli neid 47 (Tallinna Ülikoolist 14, Tartu Ülikoolist 6, Tallinna Tehnikaülikoolist 1, Estonian Business School’ist 2 ja Eesti Kunstiakadeemiast 24). Kasvas ka EMTA üliõpilaste õppimine külalisüliõpilasna teistes ülikoolides. 2014. aastal valis 80 EMTA üliõpilast aineid TLÜs (29), TÜs (35), EKAs (14) ja TTÜs (2). Võrdluseks: 2011. aastal valis teistest ülikoolidest ained 13, 2012. aastal 36 ning 2013. aastal 41 EMTA üliõpilast.
ÕPINGUTE KATKESTAMINE
Õpingud katkestanud üliõpilaste arv aastatel 2010–2014 Tabel 9
2010 2011 2012 2013 2014 Bakalaureuseõpe 25 40 32 49 42 Magistriõpe 18 25 34 31 34 Doktoriõpe48424 Kokku 47 73 70 82 80
Katkestamiste peamised põhjused on jätkuvalt õppeaja lõppemine (üliõpilane ei ole suutnud õppe lõpukuu- päevaks õppekava täies mahus täita) ja omal soovil lahkumine (suundumine tööle, õpingute jätkamine teistes, sh välismaa kõrgkoolides). 2014. aastal hakkas kehtima õppekulude osalise hüvitamise nõue tudengitele, kes ei täida õppekava täies mahus. On positiivne, et omal soovil katkestamise põhjusena ei ole kordagi toodud õppekulude hüvitamise nõuet.
LÕPETAMINE
Lõpetajate statistika 2010–2014 Tabel 10
2010 2011 2012 2013 2014 Bakalaureuseõppe lõpetanud 106 109 122 79 103 neist nominaalajaga 65 74 61 41 53 Magistriõppe lõpetanud 54 93 97 80 72 neist nominaalajaga 25 48 41 57 48 Doktoriõppe lõpetanud (kalendriaasta lõikes) 3 3 3 3 3 neist nominaalajaga 0 1 0 1 0
16 Õppetöö ja üliõpilaskond
EMTA lõpetajad akadeemiliste üksuste lõikes 2014. aastal Tabel 11
Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe Klaveriosakond 9 9 - Keelpilliosakond 9 2 1 Puhkpilliosakond – puhkpillid 9 4 - – löökpillid - - Lauluosakond 15 5 - Dirigeerimisosakond 5 6 1 Kompositsiooniosakond 6 5 1 Muusikateaduse osakond 2 1 - Koolimuusika instituut 15 12 - Interpretatsioonipedagoogika instituut 6 8 - Jazzmuusika osakond – jazzmuusika 8 5 - – pärimusmuusika 2 2 – improvisatsioon - 3
Lavakunstikool – lavakunst 17 - - – teatrikunst ja teatripedagoogika - 3 – teatri- ja filmilavastamine - 1
Kammermuusikaosakond - – saateklass - 1 Kultuurikorralduse osakond - 5 - Kokku 103 72 3
Lõpetajate tööhõive 2010–2014 Tabel 12
2010 2011 2012 213 2014 Bakalaureuseõpe Lõpetajaid kokku 106 109 122 79 103 Jätkab erialasel tööl 30 10 25 4 21 Jätkab erialaseid õpinguid 70 91 81 61 69 Lapsehoolduspuhkusel 0 0 1 0 1 Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal 4 1 5 8 4 Vabakutseline 3 5 Muu / andmed puuduvad 2 7 10 3 3 (jätkub pöördel)
17 Õppetöö ja üliõpilaskond
2010 2011 2012 213 2014 Magistriõpe Lõpetajaid kokku 54 93 97 80 72 Jätkab erialasel tööl 46 74 71 55 44 Jätkab erialaseid õpinguid 4 8 4 5 6 Lapsehoolduspuhkusel 1 0 5 4 5 Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal 0 8 12 3 5 Vabakutseline 5 10 Muu/andmed puuduvad 33582 Doktoriõpe Lõpetajaid kokku 33333 Jätkab erialasel tööl 3 3 3 3 3
EMTA lõpetajate kutsekindlus on stabiilselt kõrge: 87% bakalaureuse-, 83% magistri- ning 100% doktoriõppe lõ- petajatest jätkab erialaseid õpinguid või on erialasel tööl. Alates 2013. aastast näitame statistikas ka vabakut- seliste osakaalu, sest nii muusika- kui teatriinimeste hulgas on vabakutselise loovisiku staatus muutunud üsna tavapäraseks.
VÕTA
VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse) arvestamine 2014. aastal Tabel 13
Õppekava täitmiseks esitatud taotlused Arv Maht EAP 1 Varasemate õpingute arvestamine 40 1046,5 2 Mitteformaalse õppe (sh täienduskoolituste) arvestamine 1 6 3 Informaalse õppe (sh töökogemuse) arvestamine 3 34 Mitmekomponendiline arvestamine (kombinatsioon formaalharidusest, 4 374 mitteformaalsest haridusest ja informaalsest haridusest) 5 VÕTA rakendamine kõrgkooli sisseastumisel 0 0 Kokku 47 1160,5
Võrreldes 2013. aastaga esitati VÕTA taotlusi 11 võrra rohkem, samas arvestatud ainepunktide maht on ligi kaks korda suurenenud (2013 oli vastav maht 623).
TAGASISIDE
Õppeaasta lõpus küsime oma lõpetajatelt tagasisidet õpingute sisu ja mahu ning õppekorralduse ja tugiteenuste kohta. Kahjuks oli vastajate osakaal ka 2014. aastal suhteliselt madal: bakalaureuseõppes ligi 10% ja magistri- õppes 25%. Oma vabavastustes tõstsid nii bakalaureuse- kui magistriõppe üliõpilased esile praktika, sh peda- googilise praktika kvaliteeti ja võimaluste paljusust. Üliõpilased väärtustavad õppejõudude professionaalsust, samuti hinnati kõrgelt individuaalset suhtlemist ja nõustamist nii õppetegevuses kui tugiteenuste osas. Vähem oldi rahul üliõpilaste kaasamisega otsustusprotsessidesse ning projektinädalate sisu ja korraldusega.
18 Õppetöö ja üliõpilaskond
Kokkuvõte 2014 lõpetajate rahuloluküsitlusest Joonis 1
0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
Eriala/erialaste õpingute sisu
* Eriala/erialaste õpingute maht
Muude õpingute sisu
* Muude õpingute maht
Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) sisu
* Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) maht
Valikuvõimalused (valikained, kõrvalerialad) õppekava sees
Akadeemiast saadud ettevalmistust hilisemaks erialaseks tööks
Õpingute ajal õppejõududelt saadud tagasiside Akadeemia poolt pakutud võimalused osalemiseks külalisõppejõudude meistrikursustel ja eriseminarides
Õppetööd puudutava info sisukus
Õppetööd puudutava info kättesaadavus
Tunniplaan
Eksamiplaan
Pillide seisukord
Õpperuumide seisukord
Harjutamisvõimalused
Üliõpilaste nõustamisteenuse kättesaadavus
Üliõpilaste nõustamisteenuse kvaliteet
Karjäärinõustamise kättesaadavus
Karjäärinõustamise kvaliteet
Akadeemia IT tugi õpingutele
Ühiselamu majutustingimused
* Ühiselamu maksumus
Õppetööks vajalike materjalide esindatus raamatukogus
Lugejateenindus raamatukogus
Raamatukogu kui õpikeskkond
Akadeemia poolt pakutud esinemiste või omaloominguliste tööde esitamise võimalused
Akadeemia üliõpilasesinduse tegevus
Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste sisukus
Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste hulk
0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane MAG * 1 – liiga väike; 3 – optimaalne; 5 – liiga suur BAK
19 Õppetöö ja üliõpilaskond
Traditsiooniks on kujunemas ka bakalaureuseõppe uute üliõpilaste küsitlemine umbes kuu pärast õpingute algust. Allpool on toodud küsitluse kokkuvõte viimase nelja aasta võrdluses.
Kokkuvõte bakalaureuseõppe uute üliõpilaste rahuloluküsitlusest Joonis 2
0 1 2 3 4 5
EMTA sisseastujatele mõeldud info sisu ja kättesaadavus (veebileht, kuulutused ajalehtedes jms)
Vastuvõtu tehniline korraldus (dokumentide esitamine, operatiivse info kättesaadavus jms)
Sisseastumiseksamite (sh ühiseksamite) korraldus
Kas õpingute algus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kulges Sinu jaoks ladusalt ja probleemideta?
Õppetöö alustamiseks vajaliku info sisu
Õppetöö alustamiseks 2014 vajaliku info kättesaadavus 2013 Üldhinnang õppeainele 2012 „Sissejuhatus ülikooliõpingutesse” 2011
1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane
20 Akadeemilised üksused
AKADEEMILISED ÜKSUSED
KLAVERIOSAKOND
2014. aasta olulisemaks sündmuseks klaveriosakonna jaoks oli kahtlemata 20.–28. novembrini toimunud VIII Eesti pianistide konkurss – selle algatamine, läbiviimine ja üliõpilaste ettevalmistamine. Koostöös Eesti Klaveri- õpetajate Ühinguga korraldatud kolmevooruline suurüritus lõppes Estonia kontserdisaalis. Finaalis astuti üles koos ERSOga, dirigeeris Mihhail Gerts. Rõõmustas meie osakonna üliõpilaste rohke osavõtt ning kõrge tase seda- võrd tõsist pingutust nõudvast ulatusliku kavaga konkursist. Suure, nõudliku kava õppimine ja viimistlemine inspireeris ja mobiliseeris nii üliõpilasi kui ka õppejõude. Kokku osales 29 noort pianisti, neist 26 õpivad praegu EMTAs. Konkursi korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tallinna Kauba- maja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, ERSO, ERR.
Konkursil oli võidukas Sten Heinoja, kes lisaks I kohale pälvis eripreemiaid ja stipendiume. II koha sai Johan Rand- vere ja III kohale jõudis Miguel Carcelén Caballero. Diplomid finaali jõudmise eest pälvisid Mindaugas Neverovas ja Karl Peterson. EMTA eripreemia sai Auli Lonks.
10.–14. detsembrini toimunud Savšinski-nimelisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Peterburis võitis diplomi Mariin Gill.
1. märtsil viidi koostöös TMKK klaveriosakonnaga läbi suur galakontsert „Tõrudest tammedeni IX”. 3. mail astus performance class raames üles meie lektor Sten Lassmann.
Klaveriosakonna õppejõud Age Juurikas pälvis 2014. aasta Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia väljapaistva kontserditegevuse eest. 2014. aastal alustas klaveriosakonna õppejõuna tööd Mihkel Poll.
KEELPILLIOSAKOND
Keelpilliosakonnas korraldati 2014. aastal arvukalt meistrikursusi. Traditsiooniliselt viidi Rootsi-Mihkli kirikus läbi kahel korral meie osakonna Bachi-teemalised kontserdid. 30. septembril toimus koostööprojektina „ERSO aka- deemia 2014”, kus valiti ERSO asendusmängijaid. Lõppvoorus osales 12 keelpilliosakonna üliõpilast. 17. detsembril toimus EMTA jõulukontsert Mustpeade majas, kus seekord esinesid akadeemia õppejõud. Keelpilliosakonda esin- dasid Arvo Leibur (viiul, vioola), Heiki Mätlik (kitarr), Rain Vilu (vioola) ja Lea Leiten (klaver).
Viiuli eriala üliõpilane Kaia Voitka läbis tiheda konkursisõela ja pääses Euroopa Liidu Noorteorkestri 2014/2015 koosseisu. Kokku kandideeris sinna 955 noort muusikut üle terve Euroopa. Tunnustust väärib kindlasti ka vioola- mängija Joosep Ahun, kes pääses orkestri reservi.
PUHKPILLIOSAKOND
Aasta algas osakonnale pidulikult – 2. jaanuaril tähistati EMTA kammersaalis kontserdi ja plaaditutvustusega emeriitprofessor Hannes Altrovi 70. sünnipäeva.
16. veebruarist 9. aprillini 2014 toimusid XXV EMTA rahvusvahelised trompetipäevad, mille raames viidi läbi roh- kelt erinevaid üritusi: festival, kontserdid, koolitusprogramm ning noorte trompetisolistide konkurss „Trompeti- talendid Tallinn 2014”. Konkurss toimus kuues vanusegrupis, üliõpilased osalesid professionaalide grupis. Meie
21 Akadeemilised üksused
tudengitest saavutasid II koha Mihkel Kallip, III koha Gatis Gorkuša ja Chris Sommer. Võitjatele määrati Eesti Kul- tuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumid.
Märtsis toimus telekonkurss „Klassikatähed 2014”, kus eelvoorust pääsesid edasi kaheksa noort muusikut, nende hulgas kolm EMTA puhkpilli eriala tudengit: Rene Laur (altsaksofon), Pipilota Neostus (flööt) ja Anni Ruugla (flööt).
Populaarseks on saanud korraldada meie osakonna üliõpilaste kontserte Eesti erinevates muusikakoolides. 2014. aastal esineti Võrus, Tartus, Muhus, Suure-Jaanis, Keilas, Sauel, Viljandis, Paides ja Jõgeval. Koosmänguoskus on üliõpilastel väga hea. Samuti omatakse juba suurt solistikogemust – ainuüksi viimase poole aasta jooksul on orkestrisolistidena üles astunud kuus osakonna tudengit. Väga häid tulemusi on näidanud puhkpillikvintett (juhendaja Peeter Sarapuu), brassansambel (juhendaja Aavo Ots) ning flöödi- ja trompetiklass.
Paljud meie õpetajad ja õpilased dirigeerivad orkestreid, juhendavad ansambleid, arranžeerivad teoseid an- samblitele ja väiksematele orkestritele. Peale on kasvamas uus universaalne muusikutüüp – solist-kammermuu- sik-orkestrant-dirigent-arranžeerija-õpetaja.
Puhkpilliosakonna õppejõud on algatanud ja kunstiliselt juhtinud juba traditsiooniks saanud puhkpillimängijate suvelaagreid, populaarsemad neist on saksofonilaager Kundas, klarnetilaager Elvas, flöödilaager Rõuges ja vask- pillipäevad Võrus.
8.–11. septembrini korraldati IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkurss, kus EMTA üliõpilastest pääsesid finaali ja saavutasid II koha Mihkel Kallip ning IV koha Priit Rusalepp. Diplomitega sai premeeritud Liia Ringo ja Triin Viljus. Eripreemia, milleks oli kontsert EMTA brassorkestriga, võitis Mihkel Kallip. Konkursi eesmärgiks on innustada noori muusikuid tegelema puhkpilliorkestrite juhatamisega.
30. septembril toimus ERSO ja EMTA koostööprojektina „ERSO akadeemia 2014”, kus lõppvoorus osales 19 puhk- pilliosakonna üliõpilast. Juunis osalesid trompeti eriala üliõpilased EMTA hooaja lõppkontserdil Tallinna Mustpea- de majas. Sügis-talvel andis osakond oma panuse helilooja Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva tähistamisse ning osales iga-aastasel jõulukontserdil, mis sel aastal sisustati õppejõudude poolt.
20. detsembril viidi läbi YAMAHA konkurss vaskpillidele, kus osales 18 üliõpilast. Stipendium määrati trompetist Märt Metslale.
LAULUOSAKOND
EMTA noorte kultuuritegijate initsiatiivil sündis suuremahulise koostööprojektina kaasaegne ooper „Korduma kippuvad küsimused”, mis sai alguse lavastaja ja libretisti ühistest mõtisklustest vastutuse võtmise, täiskasva- nuks saamise ja oma elu tähtsate valikute tegemise teemadel. Projekt valmis ooperistuudio, lavakunstikooli, EMTA koori ja EMTA kammerorkestri ühistööna. Lavastajatöö tegi Laura Mets, libretist oli Andra Teede, heliloojad Marianna Liik ja Sander Mölder – kõik meie akadeemia üliõpilased. Muusikaline juht ja dirigent oli Taavi Kull. Ooperietendustele sai kaasa elada 15.–18. mail Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Niisuguses mastaabis koostöö- lavastust pole varem EMTA muusikaõppe ja lavakunstikooli vahel olnud.
Maikuus sai lavaküpseks ka teine ooperistuudio avalik etendus – Gaetano Donizetti koomiline ooper „Il campa- nello di notte” („Öökelluke”), mis etendus esmakordselt Eestis. Ooperi lavastas Taisto Noor, liikumisjuht oli Rufina Noor. Kunstnikutöö tegid Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala 2. kursuse üliõpilased Gerli Mägi ja Anette Konksi. Muusikaline juhendaja oli Ene Rindesalu. Etendustega astuti üles 21.–19. juunini Rahvusooper Estonia kammersaalis ja Suure-Jaani muusikafestivalil Olustvere mõisas.
2014. aastast alates on Rahvusooper Estonia ja EMTA lauluosakonna vahelisel kokkuleppel võimalus esmaspäe- viti õppejõududel kasutada Rahvusooper Estonia lava üliõpilaste laulutundide ja proovide läbiviimiseks. Koos- tööprojekt „EMTA esmaspäev Estonia laval” annab üliõpilastele võimaluse omandada hädavajalikku suure lava kogemust.
22 Akadeemilised üksused
Projekti „Ooper gümnaasiumiõpilastele” raames esineti septembris Vanemuise teatri väikeses majas, samuti Valga ja Paide kultuurikeskustes. Lauluosakonna doktorant Jie Yin (tenor) osales solistina 27. detsember 2013 kuni 7. jaanuar 2014 toimunud Saksa-Skandinaavia Noorteorkestri projektis.
5. juunil Tallinnas Mustpeade majas toimunud EMTA hooaja lõppkontserdil astus lauluosakonna üliõpilastest üles Tamar Nugis. Septembrikuus osaleti Rahvusooper Estonia laadapäeval ja Estonia Valges saalis kontserdil rahvus- ooperi veteranidele. 26. septembril, tähistamaks EMTA 95. aastapäeva, osalesid ooperistuudio üliõpilased vilist- laste õhtu programmis.
Kevadisel konkursil „Klassikatähed 2014” pääses kolme esimese hulka Elina Netšajeva, kes sügisest alustas magist- riõpinguid EMTA lauluosakonnas.
DIRIGEERIMISOSAKOND
Dirigeerimisosakonnale oli kahtlemata olulisimaks aasta märksõnaks XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudu- tus. Puudutuse aeg”, mille kunstiline juht oli meie õppejõud Hirvo Surva.
Teiseks suursündmuseks oli dirigeerimisosakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele 22. mail üle antud Grammy, mille ta pälvis parima koorimuusika esituse kategoorias Arvo Pärdi loominguga salvestatud plaadi „Adam’s lament” eest.
Osakonna ja EMTA teiste üksuste tõhusa koostöö kõnekaks näiteks oli ühisprojektina valminud ooper „Korduma kippuvad küsimused”. Dirigeerimisosakonna poolt aitasid projektile kaasa kooridirigeerimise üliõpilane Ksenija Grabova ja EMTA koor.
2014. aastal loodi uus kooslus sinfoniettorkesteri näol, mille eesmärgiks on anda praktikavõimalus noortele heli- loojatele ja orkestridirigentidele. EMTA sinfonietta esimene avalik kontsert toimus Hopneri majas 4. mail. Selle projekti jätkumine on professionaalsete muusikute koolitamiseks hädavajalik. Dirigeerimise õppimine on eesti noorte hulgas üsna populaarne. Aasta-aastalt on EMTAs dirigeerimise õppimine muutunud populaarsemaks ka välistudengite seas.
KAMMERMUUSIKA OSAKOND
Osakonna tegevus on olnud mitmepalgeline ja aktiivne, seda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude osas. Aastal 2014 käivitus koostöös EMTA kontserdibürooga projekt „Eesti heliloojate kammermuusika”. Projekti raames kohtuvad üliõpilased heliloojatega, esitavad nende teoseid ja saavad õpetust otse autoritelt. Tööprotsessile järgneb kont- sert. 18. aprillil toimuski kammersaalis esimene konkurss-kontsert Ester Mägi kammermuusikast helilooja osavõ- tul. Ester Mägi kammermuusika konkursi võitjateks osutusid Varvara Mikhaylova, Leevi Nielson, Sandra Klimaite, Nils-Kristjan Kosapoeg, Hans-Jürgen Kruus, Kristjan Plink, Julius Maaten, Mari-Liis Urb ja Natali Kaasik.
Kammeransambliõpetuses on endiselt tähtis paremini koordineerida üliõpilastevaheliste ansamblite loomist, suurendada läbivõetava repertuaari hulka, soodustada suure koosseisuga ansamblite teket. Rohkem tähele- panu tuleks pöörata kammeransambli eriala üliõpilaste võimalustele arendada end välismaal, näiteks Erasmus- programmi raames.
Kammermuusika osakonna üliõpilased ja õppejõud osalesid 11.–13. aprillini Balti riikide üliõpilaste kammermuu- sika festivalil Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Ühtlasi tähistati sealse akadeemia kammermuusikaosakonna 50. juubelit. Lisaks Eestile osalesid festivalil üliõpilasansamblid teistest välisriikidest. Festivali raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi. Paral- leelselt festivaliga toimus ka ulatuslik rahvusvaheline konverents.
23 Akadeemilised üksused
Traditsioonilised iga-aastased vokaalkammermuusika avalikud kontserdid EMTA kammersaalis toimusid 29. ja 30. aprillil, kus osales kokku 14 lauljat ja pianisti. Aastal 2014 valiti kammeransambli professoriks Natalia Sakkos, noore õppejõuna asus saateklassi alal tööle Kristi Kapten.
KOMPOSITSIOONIOSAKOND
Värskelt loodud EMTA sinfoniettorkester andis 2014. aastal tööd ja praktikat heliloomingu ja orkestridirigeerimi- sega tegelevatele üliõpilastele. Koostöö kontserdibürooga on aasta jooksul samuti paranenud, mille tulemusena on ühiselt läbi viidud mitmed põnevad kontserdiprojektid.
Esimene koostöö uue orkestriga toimus 7. aprillil Tallinna Metodisti kirikus, kus esineti ka 30. aprillil. Meie üliõpi- laste uudisloomingut esitasid EMTA sümfooniaorkester ning kammeransamblid.
21. mail esitati kinos Sõprus audiovisuaalsete kompositsioonide kontserdil Einike Leppiku autorikava. Esitusele tuli valik kolme õpinguaasta jooksul loodud teostest ning ulatuslikum uudisteos „Poco a poco morendo con amore” kammeransamblile, elektroonikale ja videole. Elektroakustiliste ja audiovisuaalsete kompositsioonide kontserdiga astuti üles ka 25. mail Mustpeade maja keldrisaalis. 27. augustil avati uus hooaeg EMTAs kontserdiga Katusekinos ning 27. septembril osaleti Värske heli festivali Sügisfest üliõpilaskontserdil.
Sügissemestril õpetas kompositsiooniosakonnas tänu Fulbrighti programmile elektroakustilise muusika erine- vaid aineid St. Cloudi ülikooli professor Scott L. Miller. Tema eestvedamisel toimusid ka mitmed elektroakustilise muusika kontserdid.
MUUSIKATEADUSE OSAKOND
Mahukaimaks ürituseks 2014. aastal võib pidada 8.–11. jaanuaril Tallinnas korraldatud VII rahvusvahelist muusi- kateooria konverentsi, mis korraldati koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga. Konverentsi peaesinejateks olid William Caplin (Kanada), James Hepokoski (USA) ja Steven Vande Moortele (Kanada). Lisaks esines enam kui 30 väljapaistvat teadlast Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Brasiiliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Belgiast, Norrast, Soomest, Iisraelist, Armeeniast, Leedust ja Eestist.
Toomas Siitani koostatuna ilmus osakonna ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine ajakiri Res Musica 6, milles kes- kenduti seekord muusikaloo uurimise erinevatele aspektidele. Kõik tekstid peale ühe on kirjutatud osakonnaga seotud õppejõudude ja teadurite poolt, nende hulgas on ka doktorandid Aleksandra Dolgopolova ja Heidi Hein- maa. 19.–20. septembrini toimus rahvusvahelise ühingu ICTM (International Council for Traditional Music) mitme- häälse rahvamuusika uurimisrühma seminar, mille korraldajaks oli Žanna Pärtlas.
2. detsembril andis Tartu Ülikooli Sihtasutus üle Tartu Ülikooli kunstimuuseumis sügissemestri stipendiumid ja preemiad. Perekond Maimetsa stipendiumi pälvis muusikateaduse eriala doktorant Geiu Rämmer. Teoreetiliste ainete õppejõuna alustas septembris tööd Riho Esko Maimets.
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT
2014. aasta oli interpretatsioonipedagoogika instituudile eriliselt teguderohke. Erinevaid külalisloenguid, koos- tööprojekte ja koolitusi oli eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda enam, seda paljuski tänu Sihtasutuse Archi- medes programmi Eduko pakutud rahalistele lisavahenditele.
Instituudi tähtsaimaks saavutuseks tuleb pidada kordushindamise tulemusel tähtajatu kraadide andmise õiguse omandamist õppekaval „Interpretatsioonipedagoogika”. Otsus andis instituudi tegevusele tulevikuks kindlus- tunde.
24 Akadeemilised üksused
Üliõpilastega seotud projektidest oli suureks väljakutseks 17. märtsil koostöös Eesti Muusikakoolide Liiduga kor- raldatud Noorte Interpreetide Konkurss EMTAs, kus meie tudengitel oli täita mitmesuguseid rolle, millest vastu- tusrikkaim oli üliõpilasžüriide poolt preemiate väljaandmine. Lisaks viisid üliõpilased noortele instrumentalisti- dele läbi improvisatsiooni mängutuba ja ekskursioone.
13. mail esitleti uut loengukogumikku õppejõududele „Arutlusi keelpillimängu radadel ehk muusikalis-inter- pretatsioonilise tegevuse psühholoogia ja didaktika”. Teose ainese autor on Olavi Sild. Raamatu koostasid Niina Murdvee ja Mirjam Kerem. Kogumik on leidnud elavat kasutust ja heakskiitu erinevate erialade esindajate poolt.
Sügissemestril tööd alustanud õppejõudude ja üliõpilaste grupp viib läbi haridusteemalist uuringut muusikakoo- lide õpetajate hulgas (klaveri, keelpilli, akordioni jm erialad). Uuritakse hinnanguid omandatud hariduse, hilisema enesetäiendamise ja tulevikuvajaduste kohta. Uurimistööd nõustab akadeemia külalisprofessor Wilfried Gruhn. Osalevatele üliõpilastele on see ühitatud pedagoogilise lõputööga.
Väga sisukaks ja osavõtjaterohkeks kujunes ka 7. novembril toimunud interpretatsioonipedagoogika üli- õpilaskonverents ning sellele järgnenud avalik vestlusring noorte tegevõpetajatega „Pilliõpetaja esimene kümnend – kujutlused ja tegelikkus”.
Aasta jooksul toimus instituudi korraldusel rida huvitavaid ja osavõtjaterohkeid avalikke loenguid ja koolitusi: Michael Gaisleri loeng „Classical and contemporary string teaching”, infotund ja vestlusring „Ergonoomika – mis see on?”, Anto Peti täienduskursused „Improvisatsioon erialaõppes” ja Indrek Tustiti avalik loeng “Valmistumine meistrivõistlusteks. Tähelepanekuid tippsportlase treeningupraktikast”.
Mitmed üritused toimusid koostöös partneritega: loeng-kontsert „EMTA kannel 10 – Väino Maala 100” koostöös Eesti Kandleliiduga, Henryk Wereda loeng „Klaveri- ja muusikaõppest vaegnägijatele” koostöös Poola Vabariigi suursaatkonnaga, Claudia Buderi meistrikursus koostöös Eesti Akordioniliiduga ja enam kui 400 osavõtjaga üle- riigiline noorte klaveripäev „Kodumaine viis” koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga.
KOOLIMUUSIKA INSTITUUT
Haridusministeeriumi meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajas- tamine” alameetme „Õpetajakoolituse õppelaborid” raames (koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga) seati 2014. aastal sisse EMTA didaktikakeskus, mis varustati interaktiivse seinatahvli ja 24 tahvelarvutiga. Didaktikakes- kuse loomisel täiustati pilliparki 4 digitaalklaveri, rütmimuusika instrumentide (bass, kitarrid, trummikomplekt) ja vajaliku võimendusega, 16 klassikalise kitarri, 10 väikekandle ja Orff-instrumentaariumiga. Projekti raames re- monditi ka rütmimuusika klass.
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava õpetajakoolituse edendamise programmi Eduko toel viidi EMTA didaktika- keskuses läbi järgmised töötoad: • Pilliõpe klassiruumis 01.02, 01.03 ja 22.03.2014; • Muusika kuulamise võimalusi eelkooliealiste lastega 13.03.2014; • Draamapedagoogika võimalused õpetajatöös: lühike sissevaade draamapedagoogikasse ja selle töövormides- se, valik draamamänge muusikatundi 29.03.2014; • Õpetaja enesekehtestamine 23.04.2014; • Djembe-õpetuse töötuba 11.04.2014; • Inspiratsioonipäev: kirjalik eneseväljendus 14.05.2014; • Inspiratsioonipäev: kuidas ja miks õppida muusikaõpetajaks? 21.05.2014; • Rütmikast üldhariduses 26.09.2014; • Muusikalised tegevused eelkoolieas 27.11.2014.
25 Akadeemilised üksused
2014. aasta peatähelepanu oli pööratud EMTA ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekava uue õpetaja kutsemooduli käivitamisele ning eelmisel õppeaastal ilmnenud vajakajäämiste parandamisele. Veelkord vaadati põhjalikult üle praktikate sisu ja korraldus ning arutati praktikakoolidega koostöö tihendamise võimalusi.
Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga viidi aastail 2013–2014 läbi uuring professionaalse muusiku muusikalise identiteedi mõjufaktoritest. EMTA-poolseks uurimisrühma juhiks oli külalisprofessor Wilfried Gruhn. Selle tulemusi tutvustati rahvusvahelistel konverentsidel Seoulis ja Helsingis.
3.–7. novembrini toimus EMTAs Nordic Network for Music Education (NNME) kursus „Quality of music teaching, learning and knowledge - perspectives on assessment and evaluation”. 18. novembril korraldati koostöös Heino Kaljuste Fondi, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga Heino Kaljustele pühendatud koolimuusika päev „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis”. Üliõpilased Hille Savi, Anneli Metsik, Kathi Koch ja Silja Uhs ning õppejõud Anne-Liis Poll ja Ene Kangron osalesid Erasmuse muusi- kapedagoogika Intensiivprojektis „Improvisatisoon” 4.–17. aprillil Hollandis Groningeni muusikakõrgkoolis.
Koolimuusika instituudi õppejõud Anu Sepp kaitses 12. septembril doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Tema väitekiri „From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish basic school music education” seadis fookusse muusikaõpetaja pedagoogilise mõtlemise erinevad tasandid ning käsitles an- tud fenomeni võrdlevalt Eesti ja Soome muusikaõpetajate hinnangute põhjal.
25. jaanuaril anti Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontserdil „Päikese poole” üle Uno Järvela stipen- diumifondi koolimuusika üliõpilase stipendium Sille Ojastule. 18. novembril toimunud Heino Kaljustele pühenda- tud koolimuusika päeval „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis” anti üle Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumid. Uno Järvela stipendiumifondi koolimuusika üliõpilase stipendiumi pälvis magistrant Annely Leinberg, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga tunnustati tänavu magistrant Reet Ristmägit.
JAZZMUUSIKA OSAKOND
Jazzmuusika osakond jõudis 2014. aastal oma kümnenda sünnipäevani, mida tähistati 15. märtsil EMTA bigbändi piduliku kontserdiga NO99 jazzklubis. Bigbändi juhatas Nick Smart Londoni Kuninglikust Muusikaakadeemiast ning kõlas legendaarse Kenny Wheeleri muusika.
5.–9. maini toimus Nordplusi toetusel rahvusvaheline IP „Girl Power in Jazz”, millest võtsid osa tudengid ja õppe- jõud seitsmest riigist.
Iga-aastane ansambliõpituba Göteborgi Muusikakõrgkooli tudengitega Rootsis ja meil lõppes kontserdiga festi- valil Tudengijazz.
Tuntud USA jazzikriitik ja -ajaloolane Larry Appelbaum külastas 21. aprillil EMTAt ning pidas seminari jazzmuusika olukorrast aastal 2014. Üritus toimus EMTA, USA saatkonna, Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu koostöös.
Kuigi kaasaegse improvisatsiooni erialal on käsil neljas aasta, on tegu siiski veel suhteliselt uue erialaga. Üli- õpilased suhtuvad õppetöösse entusiasmiga ja organiseerivad võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt rohkem ise kontserte ja muid loomingulisi kohtumisi teiste kunstiliikide esindajatega. Eredaid ja silmapaistvaid esitusi oli mitmetelt üliõpilastelt.
Hulgaliselt oli menukaid esinemisi Helsingis 18.–22. augustini toimunud Nordplus intensiivprojekti „Improvise to Improve” raames. Väga kordaläinuks võib pidada ka üliõpilaste esinemisi meistrikursuste lõppkontsertidel. 2014. aastal hakkasid improvisatsiooni õppetama kaks noort õppejõudu – Jaan Krivel ja Jaak Sikk.
Pärimusmuusika eriala oluliseks saavutuseks oli Estonian Folk Orchestra plaadi „Imemaa-Wonderland” ilmumi- ne. Kollektiivis mängivad pärimusmuusika eriala tudengid EMTAst ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Helikandjat esitleti Tartus ja Viljandis. Estonian Folk Orchestra andis oma muusikalise panuse ka 24. veebruaril Pärnu kontserdimajas Eesti Vabariigi 96. sünnipäevale pühendatud pidulikul kontserdil.
26 Akadeemilised üksused
Koostöös välis- ja avalike suhete osakonnaga esindati EMTAt Nordplus pärimusmuusika võrgustiku Nordtrad aas- takonverentsil Raulandis 29. aprillist – 4. maini.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond andis septembri lõpupäevil stipendiumi üle silmapaistvale muusikahariduse eden- dajale, pärimusmuusikaga doktoriõppes tegelevale Celia Roosele.
LAVAKUNSTIKOOL
2014. aasta kevadsemestril saatis lavakunstikool uue lennu lõpetajaid teatrilavadele. Lõpukursuslased – arvult juba 26. lend – astusid kevadel üles kahe bakalaureuselavastusega: 17. jaanuaril esietendus Endla teatris Aleksander Vampilovi dramaatiline komöödia „Hüvastijätt juunis”, kus lavastajatöö tegi Andres Noormets; 4. juu- nil esietendus Teatris NO99 lavastus „Lenni & Kizoo” (põhineb Ringo Ringvee näidendil „Lenni”), lavastajaks Anne Türnpu.
Sama lennu lavastajaüliõpilase Laura Metsa bakalaureusetööna valmis Neil LaBute’i näidend „Eedeni aed”, mis esietendus Endla teatri Küünis 8. veebruaril. Koostöös EMTA mitmete osakondadega valmis ja esietendus 15. mail Telliskivi loomelinnakus kaasaegne ooper „Korduma kippuvad küsimused”. Lavastajatöö tegi taas Laura Mets, libreto autoriks oli sama kursuse üliõpilane Andra Teede.
Sügissemestril sai Lottemaa teemapargis Pärnumaal näha 27. lennu esituses estraadilavastust „Puhkamisest vä- sinud”, esietendus 8. augustil, mille autor ja lavastaja oli sama lennu üliõpilane Mehis Pihla. 22. ja 23. septembril andsid lavakooli tudengid oma panuse EMTA 95. aastapäeva väärikaks tähistamiseks – taaskord astuti üles eten- dusega „Puhkamisest väsinud”. 6. novembril esietendus bakalaureuselavastusena William Shakespeare „Torm” ühistöös VAT Teatriga Linnateatri hobuveskis. Etenduse lavastasid Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja dramaturgia- tudeng Laura Kalle.
Ilmus „Lavastajaraamat II”, milles kaheksat Eesti lavastajat intervjueerisid lavakunstikooli 25. lennu üliõpilased. Kõigile esitati 52 küsimust lavastajatöö spetsiifika ja praktika kohta. Uus teos on järg 2001. aastal ilmunud „Lavas- tajaraamatule”.
2014. aasta Panso preemia sai dramaturgiaüliõpilane Mehis Pihla. Auhinna üleandmine toimus 30. novembril.
KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND
Erasmus LLP projekt MAPSI raames jätkati koostööd partnerkõrgkoolidega ning selle tulemusel viidi 25.–30. au- gustini läbi esimene ühine suveakadeemia, kus osales kolm meie õppejõudu ja viis kultuurikorralduse tudengit. Kultuurikorralduse osakond on aktiivne osaleja ka ActinArt muusikakõrgkoolide ettevõtlikkusele suunatud võr- gustikus, mille raames koolitati meie õppejõude portfoolio meetodi rakendamiseks kultuuriettevtõlikkuse moo- dulis.
2014. aastal lõppes ArtUpCareer raames loovtudengite ettevõtlusoskusi arendav koolitussari (valikainena muusi- ka- ja kunstitudengitele). Koolitus toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, toetajaks oli Ettevõtluse Arendami- se Sihtasutus. Kokku osales 44 tudengit erinevatelt erialadelt.
Osakonnale teeb head meelt asjaolu, et muusikatudengitele valikainena pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul kogub jätkuvalt populaarsust. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet. Mooduli arenduse kogemustest on huvitunud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ning Krakowi Muusikaaka- deemia.
Koostöös EMTA kontserdibürooga algatati tudengiprojektide konkurss ning eraldati stipendium kahe muusikatu- dengi initsiatiivil interdistsiplinaarse etenduse elluviimiseks. Esmakordselt kaasati kultuurikorralduse õppekavas
27 Akadeemilised üksused
välisõppejõud Sharyn Farnanit Šotimaalt, kelle teenusedisaini kursusel osales ka külalistudengite grupp Peter- burist.
Akadeemia erinevaid osakondi ja erialasid kaasava ooperilavastuse „Korduma kippuvad küsimused” edukaks val- mimiseks andis oma produtsenditöö panuse kultuurikorralduse tudeng Grete Nellis. Sügissemestril liitus meie meeskonnaga vilistlane Anna-Maria Ranczakowska-Ljutjuk.
28 Meistrikursused ja eriseminarid
MEISTRIKURSUSED JA KÜLALISÕPPEJÕUDUDE ERISEMINARID
KLAVERIOSAKOND • TEPPO KOIVISTO (Soome) 31.03–01.04.2014 • ETERI ANDŽAPARIDZE (New York) 10.–12.04.2014 • VANESSA LATARCHE (London) 16.04.2014 • FERNANDO DE LUCa (klavessiin, Itaalia) 16.–18.04.2014 • HANDE DALKILIÇ (Türgi) koostöös PLMFi ja Türgi suursaatkonnaga 29.–30.04.2014 • BORIS BERMAN (Yale, USA) 21.05.2014 • CLAUDIO TROVAJOLI (Itaalia) 26.–28.09.2014 • GIORGOS KONSTANTINOU (Ateena, Kreeka) 05.–06.11.2014
KEELPILLIOSAKOND • MARKO YLÖNEN (tšello, Soome) 29.–31.01.2014 • PAVEL BERMAN (viiul, Venemaa/Šveits) 01.–02.02.2014 • MICHAEL GAISLER (viiul, Israel) 03.–06.02, 21.–24.04 ja 13.–16.10.2014 • JAN-ERIK GUSTAFSSON (tšello, Soome) 17.–18.02.2014 • ALBERTO BOCINI (kontrabass, Šveits) 11.–12.03.2014 • FREDERIK MUNK LARSEN (kitarr, Taani) 23.–24.04.2014 • MIHHAIL ZEMTSOV (vioola, Holland) 02.–04.05.2014 • MARCO CHIANCHI (kitarr, Itaalia) 06.–08.05.2014 • EROS ROSELLI (kitarr, Itaalia) 22.–24.09.2014 • STANSILAV PRONIN (viiul, USA) Sügisfesti raames 24.09.2014 • SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) 03.11.2014 • SERGEI KRAVTŠENKO (viiul, Venemaa) 21.–22.11.2014 • CHILINGIRIAN QUARTET (London) 05.03.2014
PUHKPILLIOSAKOND • ANDREA MION (barokkoboe, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.02.2014 • ANDREA DI MARIO (barokktrompet, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 28.02.2014 • FREDERIC BELLI (tromboon, Saksamaa) 05.04.2014 • ZBIGNIEW MONKIEWICZ (metsasarv, Poola) 16.–17.04.2014 • OBERTO PASQUINI (flööt, Itaalia) 06.–08.05.2014 • CLAUDIO CONTI (klarnet, Itaalia) 22.–24.09.2014 • ANNE LA BERGE (flööt, Holland) 18.12.2014
29 Meistrikursused ja eriseminarid
LAULUOSAKOND • GLORIA BANDITELLI (Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.–28.02.2014 • LILIJA GREIDANE (Läti) 27.–28.03.2014 • VIRGILIUS NOREIKA (Leedu) 15.–17.04.2014 • KIRSTEN BUHL MØLLER (Taani) 23.–24.04.2014
KAMMERMUUSIKA OSAKOND • MARCO CHIANCHI ja ROBERTO PASQUINI (Cosenza, Itaalia) 08.05.2014 • ALEKSANDR BONDURJANSKI (Venemaa) 30.–31.05.2014 • DANIELA UCCELLO (saateklass, Milano) 24.–27.09.2014
KOMPOSITSIOONIOSAKOND • DANIELE BRAVI (helilooming, Itaalia) ja ROBERTA GOTTARDI (klarnet, Itaalia) Sügisfesti raames 25.–26.09.2014 • heliloojate esitlusloengud ISCMi koostööprojekti „Heliloojate vahetus” raames: PATRICIA ALESSANDRINI (UK), MAGNUS BUNNSKOG (Rootsi), CHAMILLA ANNE MARIE SOL ANDERSSON (Rootsi), SANJA DRAKULIC (Horvaatia), koostöös Eesti Heliloojate Liiduga 26.09.2014 • CHRISTINA VIOLA OOREBEEK (Holland) 27.09.2014 • ROBERT REIGLE (Türgi) 29.09.2014 • NIELS ROSING-SCHOW (Taani) 07.–09.10.2014
MUUSIKATEADUSE OSAKOND • MARTIN KNUST (Rootsi), eriseminar „Music iconography – an overview about the different uses of this method” 17.–21.02.2014 • BETTINA BARTZ (Saksamaa) eriseminar 08.–11.04.2014 • LEOPOLD BRAUNEISS (Austria), eriseminar Arvo Pärdi muusikast „Another look at tintinnabuli: an introduction to aesthetics and compositional technique” 29.09–03.10.2014 • ANDREAS WACZKAT (Saksamaa), eriseminar „Carl Philipp Emanuel Bach and European enlightenment” 25.–28.11.2014
KOOLIMUUSIKA INSTITUUT • IMKE MCMURTRIE (Saksamaa) hääleteraapia meistrikursus „Voice- and body-work in musictherapy” 25.–26.03.2014
30 Meistrikursused ja eriseminarid
JAZZMUUSIKA OSAKOND • TILO AUGSTEN (improvisatsioon, Saksamaa) 13.–14.02.2014 • CHRISTOPH BAUMANN (improvisatsioon, Šveits) 27. 02.–01.03.2014 • PER ANDERS NILSSON (jazz, Rootsi) 19.–22.03.2014 • LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–28.03.2014 • JULIO SÁNCHEZ–ANDRADE FERNÁNDEZ (jazz-löökpillid, Hispaania) 07.–09.04.2014 • ALFRED ZIMMERLIN (improvisatsioon, Šveits) 22.–24. 04.2014 • VIKTOR RITOVS (jazz, Läti) 13.–15.05.2014 • LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–27.05.2014 • CARLO MORENa (jazz, Itaalia) 14.–18.09.2014 • PATRYK PILASIEWICZ (jazz, Poola) 22.–27.09.2014 • PATRICK SCHEYDER (jazz-klaver, Prantsusmaa) „Improvisatsioonist interpretatsioonini” 13.11.2014 • BART VAN ROSMALEN (improvisatsioon, Holland) 02.–03.12.2014 • AGUSTÍ FERNÁNDEZ (improvisatsioon, Hispaania) 10.–12.12.2014 • TIMO ALAKOTILA (pärimusmuusika, Soome) 04.11.2014 • HOCA NASREDDIN TRIO (Türgi) improvisatsioonikursus Sügisfesti raames 29.09.2014
31 EMTA kontserdid
EMTA KONTSERDID
2014. aastal korraldas EMTA kontserdibüroo kokku 140 avalikku üritust. Nende hulgas oli 6 ooperietendust, 5 doktorikontserti, 9 külaliskontserti, 25 soolokontserti, 16 klassikontserti, 1 audiovisuaalne kontsert, 6 jazzmuu- sikakontserti, 8 improvisatsioonikontserti, 1 lavastus ja 5 loengut. Jätkusid kontserdisarja „Le chic classique” kontserdid koostöös Prantsuse Instituudiga ning Jubilate-sari tähistamaks Witold Lutosławski, Aleksander Arderi, René Eespere, Viktor Gurjevi, Heimar Ilvese ja Hugo Lepnurme ümmargusi tähtpäevi. Akadeemia repertuaa- ri lisandusid uued kontserdisarjad: „Kitarriõhtu”, „Vilistlane” ning heliloojate sari „Kummardus”. Sel aastal alus- tati kontsertidega Suurgildi hoones ja Adamson-Ericu muuseumis. Esmakordselt korraldati hooaja lõppkontsert nimega „EMTA aasta muusikas”, kus esinesid EMTA parimad tudengid, jõulukontsert „Õppejõudude eri” ja hooaja avakontsert „Katusele!”.
26. veebruarist 1. märtsini toimus esmakordselt vanamuusikafestival Ceciliana, mille raames sai osa võtta neljast kontserdist ja ühest loengust. Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamiseks 1. oktoobril korraldati EMTAs mitu loengut ja õpituba ning muusikalisi tervitusi viidi ka teistesse kõrgkoolidesse. Koostöös Tallinna linnamuu seu- miga jätkus kammermuusikasari „EMTA trubaduurid linnamuuseumis”. Kokku oli selle sarja kontserte kuus. EMTA sümfooniaorkester andis aasta jooksul seitse iseseisvat kontserti.
Sügissemestril tähistati EMTA 95. juubelit. Seekordne Värske heli festival Sügisfest leidis aset 22.–28. septembrini, ületades kõik senised mastaabid. Festivali vältel toimus 11 kontserti, kaks etendust ja hulk muid sündmusi (loen- gud, meistrikursused, kohtumised heliloojatega). Kõlas kaasaegne klassika, Toivo Tulevi uudisteos „Stringendo”, uus muusika vanadele pillidele ja elektroonikale ja palju muud. Festival möödus väga menukalt ning seda eel- ja järelkajastasid mitmed trükiväljaanded, Klassikaraadio jt meediakanalid.
Kontserdibüroo tegi koostööd mitmete kultuuriorganisatsioonidega: ERSO, Eesti Jazzliit, Hispaania suursaatkond, Poola suursaatkond, Eesti Kontsert, Katusekino, Suurgildi hoone, Adamson-Ericu muuseum, Prantsuse instituut, Eesti Muusika Päevad, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Muusikanõukogu.
KONTSERDID 2014
JAANUAR Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves • 17. veebruar (tšello), Johan Randvere (klaver), Võru muusikakool • 24. jaanuar Mari-Liis Urb (viiul), Natali Kaasik Toomas Vavilovi klarnetiklassi EMTA orelisaal (klaver) tudengid ja Võru muusikakooli „Jubilate – Witold Lutosławski” õpilased juubeliloeng • 13. veebruar EMTA orelisaal • 22. veebruar Külaliskontsert EMTA kammersaal VEEBRUAR Charlie Chaplini tummfilm „Suurlinna Dorpat Trio tuled” koos Tilo Augsteni (Saksamaa) • 1. veebruar klaveriimprovisatsioonidega • 26. veebruar EMTA kammersaal EMTA kammersaal VII flöödilaupäevak Veronika Issajeva (klaver) • 14. veebruar EMTA kammersaal • 12. veebruar VANAMUUSIKAFESTIVAL CECILIANA: Petter Gotterbarn (löökpillid, kohvik Paar Veini • 26. veebruar Saksamaa), Jaak Sikk (klaver), „Le chic classique” Adamson-Ericu muuseum Aita Vaher (vokaal), Madis Meister Agni Hallik (kitarr) Peeter Sarapuu (barokkfagott), (kitarr, elektroonika) Anete Ainsaar (viiul) Reet Sukk (plokkflööt, traversflööt), Imbi Tarum (klavessiin), Reinut Tepp • 6. veebruar • 16. veebruar (klavessiin) EMTA kammersaal Pärnu kontserdimaja Marje Lohuaru kammeransamblite 25 aastat rahvusvahelisi • 27. veebruar kontsert trompetipäevi Eestis EMTA orelisaal
32 EMTA kontserdid
Terni Muusikainstituudi Tuulikki Jürjo Narva muusikakooli Dirigendid Kathi Koch, Grett õppejõudude loeng „Vokaali mõjust oreliklassi õpilased Semidor, Liisa Rebane, Keili Simastel, instrumentaalile” Kadri-Liis Kõlar • 8. märts • 27. veebruar EMTA kammersaal • 2. aprill Adamson-Ericu muuseum Veronika Issajeva (klaver) Paide kultuurikeskus Lauri Honkavirta (klavessiin) 3. aprill Laura Ollberg (klavessiin) • 12. märts Estonia kontserdisaal EMTA kammersaal EMTA sümfooniaorkester • 28. veebruar Külaliskontsert Johan Randvere (klaver) EMTA orelisaal Alberto Bocini (kontrabass, Itaalia) dirigent Toomas Vavilov Anna-Liisa Eller (kannel) Polina Miina (klavessiin) • 12. märts • 7. aprill Leo Dubovski (klavessiin) kohvik Paar Veini Tallinna Metodisti kirik Tiina Tomingas (klavessiin) „Le chic classique” Kompositsioonitudengite Karolina Normak (barokkviiul) Héloise Bernard (laul) uudisloomingu kontsert Ka Bo Chan (kontratenor) Leo Dubovski (klaver) EMTA kammeransamblid EMTA Sinfoniett • 28. veebruar • 15. märts Estonia kontserdisaal NO99 jazzklubi ERSO ja EMTA sümfooniaorkester, „EMTA jazzmuusika osakond 10!” • 9. aprill solist Marko Martin (klaver) EMTA bigbänd kohvik Paar Veini dirigent Neeme Järvi dirigent Nick Smart (Inglismaa) „Le chic classique” Anastassia Isubina Alexeeva (sopran), • 16. märts Anastassija Tsizova (klaver) EMTA kammersaal MÄRTS Külaliskontsert • 12. aprill Pablo Peláez (klaver, Hispaania) Tallinna linnamuuseum • 1. märts „Trubaduurid linnamuuseumis” Rotermanni soolaladu • 23. märts Kristi Mühlingu kandleõpilased Imbi Tarum (klavessiin) Tallinna Metodisti kirik Andrea Di Mario (barokktrompet) Doktorikontsert „Virtuoosne barokk” • 13. aprill Andrea Mion (barokkoboe) Marju Riisikamp (orel, klaver) EMTA kammersaal Gloria Banditelli (laul) Tanel Joamets (klaver) • 26. märts • 1. märts EMTA orelisaal • 14. aprill Jõhvi kontserdimaja Kannatusaja kontsert Tallinna Pühavaimu krik ERSO ja EMTA sümfooniaorkester, Ott Indermitte (bariton) Primavera Orkester solist Marko Martin (klaver) Mirva Helske (klaver) dirigent Josep Gil dirigent Neeme Järvi • 29. märts • 1. märts • 19. aprill Tallinna linnamuuseum EMTA orelisaal Tallinna Niguliste kirik „Trubaduurid linnamuuseumis” Külaliskontsert TLÜ kammerkoor, Ene Salumäe Kristiina Are, Polina Miina, Christoph Baumann (klaver, Šveits) (orel), dirigendid Merlin Madisson ja Leo Dubovski, Tiina Tomingas jt Sander Tamm • 1. märts EMTA kammersaal • 19. aprill „Tõrudest tammedeni IX” Teatri- ja muusikamuuseum Hara Alonso (klaver) TMKK ja EMTA klaveri eriala õpilased APRILL ja üliõpilased Talvi Hunt (klaver) • 1. aprill • 7. märts Lauluväljaku klaassaal • 22. aprill EMTA kammersaal RAM, HUIK! EMTA kammersaal 25. EMTA Rahvusvahelised Dirigendid Valter Soosalu, „Kummardus Ester Mägile” Trompetipäevad Benjamin Kirk, Silja Uhs Ester Mägi kammermuusika konkurss Aavo Otsa EMTA ja TMKK trompetiklassi õpilased ning Priit • 2. aprill • 24. aprill Sonni Elleri-nim muusikakooli Hopneri maja Lauluväljaku klaassaal trompetiklassi õpilased EMTA praktikakoor, Euroopa Collegium Musicale, EMTA koor, Kultuuripealinna Segakoor, TTÜ segakoor Noorus. Dirigendid Valter • 8. märts kammerkoor, Kaarli koguduse koor, Soosalu, Benjamin Kirk, Markus EMTA orelisaal naiskoor Unistuste Koor. Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm
33 EMTA kontserdid
• 24. aprill • 3. mai • 22. mai ja 23. mai EMTA orelisaal EMTA kammersaal Rahvusooper Estonia kammersaal Alfred Zimmerlingi vabade 4. mai Donizetti koomiline ooper improvisatsioonide kursuse Tartu Ajaloomuuseum „Il campanello di notte” lõppkontsert „Jubilate – René Eespere” ansambel TampereRaw • 24. mai • 25. aprill Rotermanni soolaladu Adamson-Ericu muuseum • 3. mai „Meistrid ja sellid” Külaliskontsert Tallinna linnamuuseum Imbi Tarum ja varajase muusika Frederik Munk Larsen (kitarr, Taani) „Trubaduurid linnamuuseumis” tudengid Tiina Välja ja Sirje Mõttuse • 26. aprill akordioniõpilased Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” • 8. mai Heiki Mätliku ja Paul Danieli kohvik Paar Veini JUUNI „Le chic classique” kitarriõpilased • 5. juuni Dmitri Tkachenko (laul, klaver) Mustpeade maja • 26. aprill • 5.–9. mai hooaja lõppkontsert EMTA kammersaal „EMTA aasta muusikas” Doktorikontsert KUKU klubi Marta Hrafnsdottir (laul, Island), „Girl power in jazz” kaastegev Jaak Sikk (klaver) Taani, Norra, Rootsi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti muusikud • 28. aprill AUGUST EMTA kammersaal • 9. mai • 27. august Saana Kähkönen (viiul) EMTA kammersaal Katusekino Mirva Helske (klaver) Doktorikontsert „Teistmoodi harmoonia” hooaja avakontsert „Katusele!” Anne-Mai Edala, Kaisa Jõhvik, • 29. aprill Hans-Gunter Lock Ove-Kuth Kadak jt EMTA EMTA kammersaal REPOO Ensemble kompositsioonitudengid Aleksei Lõgun (klaver) • 10. mai Airike Kolk (sopran), EMTA kammersaal Lucia Gualandi (metsasarv) Leo Dubovski (klaver) • 30. aprill SEPTEMBER • 10. mai Tallinna Metodisti kirik Tallinna linnamuuseum • 20. september EMTA kompositsioonitudengite „Trubaduurid linnamuuseumis” EMTA kammersal loomingu kontsert Heiki Mätliku ja Paul Danieli Külaliskontsert EMTA sümfooniaorkester kitarriõpilased Värska leelokoor Verska Naase’ dirigent Toomas Vavilov • 15.–18. mai VÄRSKE HELI FESTIVAL SÜGISFEST: • 30. aprill Telliskivi loomelinnak • 22. september EMTA kammersaal kaasaegne ooper „Korduma EMTA telk Eeva Kurenniemi (sopran, Soome) kippuvad küsimused” „Puhkamisest väsinud” Anna Dõtõna (metsosopran) EMTA lavakunstikooli tudengite Terhi Laitinen (klaver) • 17. mai stand-up Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” • 23. september Imbi Tarumi klavessiinitudengid EMTA telk Uus ilu: Avarus Ensemble • 18. mai MAI Tartu Jaani kirik • 23. september • 2. mai 19. mai EMTA telk EMTA orelisaal Tallinna Niguliste kirik „Puhkamisest väsinud” Poliina Miina (klavesiin) „Tarkuse allikas” EMTA lavakunstikooli tudengite kammerkoor Voces Musicales stand-up • 2. mai dirigent Sander Tamm EMTA kammersaal • 24. september Loeng-kontsert „EMTA kannel 10, • 20. mai Adamson-Ericu muuseum Väino Maala 100” EMTA kammersaal „Uue ja vana sümbioos” kandle eriala eilsed ja tänased Külaliskontsert Eros Roselli (Itaalia, kitarr) ja üliõpilased Boris Berman (klaver, Venemaa) Claudio Conti (Itaalia, klarnet)
34 EMTA kontserdid
• 25. september • 1. oktoober Klassiõhtu Suurgildi hoone EMTA elektronmuusikastuudio Andres Uibo oreliõpilased „Innovatsioon ja traditsioon” Mait Visnapuu loeng „Ruumi tähtsus Stanislav Pronin (viiul, USA/ muusika kuulamisel” • 5. november Venemaa) EMTA kammersaal • 1. oktoober Kristjan Veermäe (klaver) • 25. september EMTA orelisaal Theodor Sink (tšello) EMTA kammersaal Rahvusvaheline muusikapäev „Slow dance” Nadežda Kuremi avatud laulutund • 6. november Ansambel U: ja UMA Estonia kontserdisaal • 4. oktoober „Jubilate – Heimar Ilves 100” • 26. september EMTA kammersaal EMTA sümfooniaorkester EMTA kammersaal „Jubilate – Aleksander Arder” Gatis Gorkuša (trompet) „Harlekiinid, improvisatsioonid ja dirigent Toomas Vavilov spektaaklid” • 10. oktoober Roberta Gottardi (Itaalia, klarnet), EMTA kammersaal • 7. november Tallinn New Music Ensemble, Klassiõhtu EMTA kammersaal EMTA ja ühisõppekava CoPeCo Aavo Otsa ja Priit Sonni Mirva Helske (klaver) partnerkoolide tudengid trompetiklass • 8. november • 27. september • 16. oktoober EMTA kammersaal Tallinna Reaalkooli aula Adamson-Ericu muuseum Johan-Eerik Kõlar (klaver) „Tonaalfantaasiad” Kitarriõhtu Helsingi Kammerkoor ja • 9. november Uusinta Ensemble • 18. oktoober EMTA kammersaal EMTA kammersaal Tanel Joamets (klaver) • 27. september Külaliskontsert EMTA kammersaal Mami Nishio (klaver) „Uus muusika vanale pillile” • 11. november The Roentgen Connection (Holland) EMTA kammersaal • 22. oktoober Klassiõhtu EMTA kammersaal Toivo Nahkuri klaveriklass • 27. september Ele-Riin Volmer (klaver) ERR I stuudio „Eesti noored ja Soome profid” • 14. november Uusinta Ensemble • 25. oktoober EMTA orelisaal EMTA kammersaal Scott Miller (elektroonika) Scott Miller (akusmaatiline looming) Nathan Hanson (saksofonid) • 28. september Suurgildi hoone „Eksperimentaalhingus” • 28. oktoober • 15. november Hoca Nasreddin trio (Türgi) Suurgildi hoone EMTA kammersaal Kristjan Veermäe (klaver) Klassiõhtu Age Juurikase klaveriklass • 29. oktoober OKTOOBER EMTA kammersaal • 16. november Leila Röömel (klaver) EMTA kammersaal • 1. oktoober EMTA trompetiklassi kontsert EMTA kammersaal Rahvusvaheline muusikapäev • 29. oktoober • 16. november Mirva Helske (klaver) Frenchy „Le chic classique” Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Pille Saar (sopran) Keelpilliosakonna Bachi loomingu • 1. oktoober Ille Saar (klaver) kontsert EMTA fuajee Rahvusvaheline muusikapäev • 30. oktoober • 18. november Heiki Mätliku kitarriklassi ansamblid Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Tallinna Kammerteater Arvo Leiburi viiuliklassi kontsert Doktorikontsert „RegiMetsaMäng” • 1. oktoober Celia Roose EMTA auditoorium Rahvusvaheline muusikapäev NOVEMBER • 18. november Allan Vurma loeng „Mis juhtub meie EMTA kammersaal kõrvadega, kui kuulame muusikat • 1. november Klassiõhtu liialt valjult” EMTA orelisaal Arvo Leiburi viiuliklass
35 EMTA kontserdid
• 18. november • 30. november • 16. detsember EMTA kammersaal Tallinna Peeter-Pauli katedraal EMTA kammersaal Klassiõhtu Vilja Sliževski õpilaste kontsert Marike Kruup (viiul) Toivo Nahkuri klaveriklass Ave Kruup (klaver)
• 19. november DETSEMBER • 16. detsember EMTA kammersaal Adamson-Ericu muuseum Vilistlane • 6. detsember „Jõuluootus” Naily Saripova (klaver) EMTA Imbi Tarumi klavessiiniklass „Jubilate – Hugo Lepnurm 100” • 20. november • 17. detsember Adamson-Ericu muuseum • 7. detsember EMTA kammersaal Kitarriõhtu Estonia kontserdisaal Leo Dubovski (klaver) Heiki Mätliku kitarriklass EMTA sümfooniaorkester Linda-Anette Suss (viiul) • 17. detsember dirigent Paul Mägi EMTA orelisaal • 25. november Scott Miller (elektroonika) Suurgildi hoone • 9. detsember Anne La Berge (flöödid) Anete Ainsaar (viiul) EMTA kammersaal Maarja Helen Oserov (viiul) Klassiõhtu • 17. detsember Nataly Sakkose juhendatud Mustpeade maja • 26. november kammeransamblid Jõulukontsert „Õppejõudude eri!” Tallinna Metodisti kirik Doktorikontsert „Remix” • 11. detsember • 18. detsember Andrus Kallastu EMTA kammersaal Adamson-Ericu muuseum Külaliskontsert Kitarriõhtu • 27. november Agusti Fernandez (klaver, Hispaania) Mirjam Kivisild EMTA kammersaal Anne-Liis Poll (vokaal) Svjatoslav Bortsov Hara Alonso (klaver) Anto Pett (klaver) jt Paul Stahl
• 29. november • 14. detsember • 20. detsember EMTA kammersaal EMTA kammersaal EMTA orelisaal Scott Miller (elektroonika) Klassiõhtu Jõulukontsert Pat O’Keefe (klarnet, bassklarnet) Toivo Nahkuri klaveriklass Andres Uibo oreliklass
• 29. november • 15. detsember • 30. detsember EMTA kammersaal EMTA kammersaal Suurgildi hoone „Jubilate – Viktor Gurjev” Aavo Otsa trompetiklass Liisi Rusnak (vioola)
36 EMTA videod
EMTA VIDEOD
VIII Eesti pianistide konkursi finaal / Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts Video ja montaaž Marek Vilba, heli Aili Jõeleht ja Maido Maadik HD (185´) 1. Rapsoodia Paganini teemale op. 43 / S. Rahmaninov, esit: Mindaugas Neverovas (klaver). 2. Klaverikontsert nr 1 c-moll op. 35 / D. Šostakovitš, esit: Johan Randvere (klaver), Indrek Vau (trompet). 3. Klaverikontsert nr 3 c-moll op. 37 / L. van Beethoven, esit: Sten Heinoja (klaver). 4. Klaverikontsert nr 1 b-moll op. 23 / P. Tšaikovski, esit: Karl Peterson (klaver). 5. Klaverikontsert nr 5 Es-duur op. 73 / L. van Beethoven, esit: Kristiina Rokaševitš (klaver). 6. Klaverikontsert nr 1 Es-duur / F. Liszt, esit: Miguel Carcelén Caballero (klaver) Salvestatud Estonia kontserdisaalis 27.–28.11.2014
Doktorikontsert / Alvaro Gómez Gómez, dirigeerimine; Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Video ja montaaž Marek Vilba HD (36´) 1. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 36 / L. van Beethoven Salvestatud Estonia kontserdisaalis 03.06.2014
Doktorikontsert / Hans-Gunter Lock, helilooming Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera HD (46´) 1. Kolm fragmenti, esit: Leonora Palu (Bohlen-Pierce altplokkflööt), Edmunds Altmanis (Bohlen-Pierce klarnet), Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver), Andrus Kallastu (dir); 2. (Er-)Lösung, esit: Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver); 3. 2012! / H.-G. Lock, esit: Repoo Ensemble, Andrus Kallastu (dir) Salvestatud EMTA kammersaalis 09.05.2014
Doktorikontsert / Jun Zhao, klaver, saateklass Video ja montaaž Marek Vilba HD (56´) 1. Quattro Rispetti op. 11 / E. Wolf-Ferrari; 2. La tombe dit à la rose; 3. La pauvre fleur / A. Cogni, esit: Ksenia Kuchukova (sopran). 4. Se tra l’erba; 5. Sento nel core; 6. Quelle labbra non son rose / S. Donaudy; 7. Cavaradossi aaria „E lucevan le stelle” ooperist „Tosca” / G. Puccini, esit: Andrei Bogatsh (tenor). 8. Liu aaria „Tu, che di gel sei cinta” ooperist „Turandot” / G. Puccini; 9. Poljubila ja na pechal’ svoju (Armusin oma kurbusesse) op. 8 nr 4; 10. Son (Uni) op. 8 nr 5; 11. Molitva (Palve) op. 8 nr 6; 12. Oni otvetchali (Nad vastasid) op. 21 nr 4; 13. Siren’ (Sirel) op. 21 nr 5; 14. Otryvok iz A. Myusse (katkend A. de Musset’st) op. 21 nr 6; 15. Kak mne bol’no (Mul on valus) op. 21 nr 12 / S. Rahmaninov, esit: Merle Hillep (sopran). 16. Chun Si Qu (Kevade laul); 17. Mei Gui San Yuan (Unistades roosist) / H. Zi; 18. Hong Shan Shu (Sekvoia) / S. Chuanxin; 19. Feng Qiao Ye Bo (Öösel vahtrapuu-sillal) / L. Yinghai; 20. Se Jiang Cai Fu Rong (Lootoslille noppimas) / L. Zhongrong; 21. Wu Tong Shu (Punaste õitega puu) / X. Qiming; 22. Yan Zi (Pääsuke) / W. Zuqiang; 23. Xing Hua Tian Ying (Mandlipuu õied) / W. Zhenya, esit: Ksenia Kuchukova (sopran). 24. Alla danza / L. Denza, esit: Ksenia Kuchukova (sopran), Andrei Bogatsh (tenor) Salvestatud Tallinna raekojas 29.11.2014
37 EMTA videod
Doktorikontsert / Marju Riisikamp, orel, klaver Video ja montaaž Marek Vilba HD (81´) 1. Ouverture süidist g-moll HWV 432; 2. Chaconne g-moll HWV 259 / G. Fr. Händel. 3. Introduzione e Pastorale; 4. Canzona francese in f; 5. Passagagli per Petronilla / B. Pasquini. Premier livre d’orgue: 6. Dialogue a-moll; 7. Récit de tierce en taille; 8. Dialogue sur les Grands Jeux; 9. Cromorne en taille à 2 parties; 10. Hümn „Veni creator spiritus” / N. de Grigny. 11. Sonaat C-duur K 72; 12. Sonaat C-duur K 159; 13. Sonaat f-moll K 69; 14. Sonaat G-duur K 201; 15. Sonaat d-moll K 1; 16. Sonaat g-moll K 30; 17. Sonaat h-moll K 27; 18. Sonaat D-duur K 214; 19. Sonaat d-moll K 434; 20. Sonaat D-duur K 416 / D. Scarlatti Salvestatud Tallinna Metodisti kirikus 23.03.2014
Doktorikontsert / Mihkel Poll, klaver; Mari Poll, viiul Video ja montaaž Marek Vilba, heli Kaspar Karner HD (80´) 1. Sonaat klaverile ja viiulile nr 28 Es-duur KV 380 / W. A. Mozart. 2. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 d-moll op. 108 / J. Brahms. 3. Viis meloodiat op. 35bis / S. Prokofjev. 4. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 a-moll op. 25 („Dans le caractère populaire roumain”) / G. Enescu. 5. Pala habaneera vormis / M. Ravel. 6. Albumileht / R. Wagner Salvestatud Estonia kontserdisaalis 16.10.2014
Domenico Cimarosa „Il matrimonio segreto” („Salaabielu”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ja sümfooniaorkestri ühistöö Video ja montaaž Marek Vilba, heli Liina Kullerkupp HD (136´) Libreto Giovanni Bertati, tõlge Malle Ruumet, lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia), dirigent Risto Joost, kunstnikud: Kristel Linnutaja, Eva Vellesaar-Mälk, Eneli Luiga (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased, juhendaja Inga Vares); muusikalised juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk; kontsertmeister Ene Rindesalu, lavastaja assistendid: Auri Jürna, Arete Teemets; itaalia keele konsultandid: Arete Teemets, Ille Saar; grimm Taimi Lume, klavessiinil Reinut Tepp; osades: Toomas Kolk, Pavlo Balakin – RO Estonia (Geronimo, rikas kaupmees); Anu-Mari Uuspõld (Elisetta, Geronimo vanem tütar); Marlena Keine, Sigrid Mutso (Carolina, Geronimo noorem tütar); Danna Malõško, Aule Urb (Fidalma, Geronimo õde, rikas lesk); Jie Yin, Hanno Mölderkivi – RO Estonia (Paolino, raamatupidaja Geronimo äris); Andrejs Krutojs, Tamar Nugis (Krahv Robinson); Ille Saar, Janari Jorro, Varvara Reino (Teenijad) Salvestatud Rahvusooperis Estonia 20.–21.05.2013
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva aktus ja kontsert Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera HD (100´) 1. Aktus. 2. Käolina; 3. Pico; 4. Võilillemäng; 5. The tiger; 6. Ikaros; 7. Libre te quiero; 8. Ennemuistse jahipüssi kuul / M. Rajandi, esit: Avarus Ensemble – Tarmo Johannes (flöödid), Meelis Vind (klarnetid), Kadri Voorand (vokaal), Virgo Sillamaa (kitarrid), Kirke Karja (klaver), Aleksandra Kremenetski (löökpillid), Egert Leinsaar (viiul), Villu Vihermäe (tšello), Mingo Rajandi (kontrabass) Salvestatud EMTA telk-kontserdisaalis 23.09.2014
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Video ja montaaž Marek Vilba, heli Lauri Kool HD (67´) 1. Valss-fantaasia / M. Glinka, esit: Kārlis Kundrāts (dir). 2. Kontsert viiulile ja orkestrile e-moll op. 1 / J. Conus; esit: Linda-Anette Suss (viiul); 3. Sümfoonia nr 8 G-duur op. 88 / A. Dvořák, esit: Paul Mägi (dir) Salvestatud Estonia kontserdisaalis 07.12.2014
38 EMTA videod
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / dirigent Neeme Järvi Video ja montaaž Marek Vilba, heli Maido Maadik HD (72´) 1. Avamäng ooperile „Gwendoline” / E. Chabrier. 2. Klaverikontsert nr 2 g-moll op. 22 / C. Saint-Saëns, esit: Marko Martin (klaver). Sümfoonia nr 3 h-moll op. 42 „Ilja Muromets”: 3. III Pidu vürst Vladimiri palees; 4. IV Ilja Murometsi kangelasteod ja kiviks muutumine / R. Glière. Süit balletist „Pähklipureja” op. 71a: 5. IV Trepak / P. Tšaikovski Salvestatud Estonia kontserdisaalis 28.02.2014
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Ansambel U: ja EMTA UMA (Uue Muusika Ansambel) Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera HD (53´) 1. Slow Dance / T. Hosokawa, esit: Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Helena Tuuling (klarnet), Tarmo Johannes (flööt). 2. Himmelwärts / M. Kishino, esit: Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Mart Kuusma (vioola), Vambola Krigul (löökpillid). 3. Sen VI / T. Hosokawa, esit: Vambola Krigul (löökpillid). 4. Wise Water / M. Mochizuki, esit: Jaanus Siniväli (kontrabass), Helena Tuuling (klarnet), Mart Kuusma (vioola), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Tarmo Johannes (flööt), Levi-Danel Mägila (tšello), Teno Kongi (tromboon), Valeria Stojakova (löökpillid), Merje Roomere (dir) Salvestatud EMTA kammersaalis 25.09.2014
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Roberta Gottardi, Tallinna Uue Muusika Ansambel ning Euroopa Liidu uue muusika loome ja esituse magistriprogrammi (CoPeCo) tudengid Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera HD (79´) 1. Nach-Ruf... ent-gleitend... / G. Fr. Haas, esit: Miina Laanesaar (viiul), Talvi Nurgamaa (vioola), Johannes Sarapuu (tšello), Helena Tuuling (klarnet), Heli Ernits (oboe), Marion Aruvee (flööt), Arash Yazdani (dir). 2. Motion Harmony #6 / J. A. Brown, esit: Marion Aruvee, Émilie Girard-Charest, Arash Yazdani, Helena Tuuling (pendel). 3. Aris / D. Bravi; 4. Soft / F. Donatoni; 5. Altre Tracce / F. C. Ciardi; 6. Der kleine Harlekin / K. Stockhausen, esit: Roberta Gottardi (klarnet, bassklarnet). 7. Improvisatsioonid, esit: CoPeCo magistriprogrammi tudengid Salvestatud EMTA kammersaalis 26.09.2014
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / The Roentgen Connection Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera HD (65´) 1. Gray Neon Life / E. Hamel, esit: Seth Woods (tšello). 2. Greca’s / Ch. V. Oorebeek, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 3. Beelden / M. Chyrzyński, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid), Goska Isphording (klavessiin), Tammo Sumera (live-elektroonika). 4. Studio 2a / E. Casale, esit: Karolina Bäter (bassplokkflööt), Tammo Sumera live( -elektroonika). 5. Auprès, au loin / E. Vesik, esit: Karolina Bäter (plokkflööt), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika). 6. Note del tuono / G. Castagnoli, esit: Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 7. Slow Slower / H. Vega, esit: Karolina Bäter (plokkflööt), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika) Salvestatud EMTA kammersaalis 27.09.2014
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Uusinta Ensemble Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tanel Klesment HD (63´) 1. Läbi metsade / A.-M. Edala, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 2. Nishida kanali ääres II / S. Pehk, esit: Mikko Raasakka (klarnet), Emil
39 EMTA videod
Holmström (klaver). 3. Obsession II / O. Tarkiainen, esit: Malla Vivolin (flööt), Emil Holmström (klaver). 4. Cottus / J. Tasker; 5. Ebakorrapärane pärl III / M. Liik, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 6. Deformation of Thought / P. Pajusaar, esit: Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello). 7. Quintet II „Pierrot” / T. Tuomela, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet) Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 1. stuudios 27.09.2014
Gaetano Donizetti „Il campanello di notte” („Öökelluke”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendus Video ja montaaž Marek Vilba, heli Katrin Kvade HD (73´) Lavastaja Taisto Noor, liikumisjuht Rufina Noor, kunstnikud: Gerli Mägi, Anette Konksi (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased, juhendaja Inga Vares); valguskunstnik Anton Kulagin (RO Estonia), muusikalised juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk, Tiina Kärblane; kontsertmeister Ene Rindesalu, itaalia keelest tõlkinud Malle Ruumet, eestikeelsete kõnetekstide autor Taisto Noor, grimm: Elis Niils, Kristiina Renser, Julia Loya (Grimmikooli õpilased, juhendaja Aimi Etverk); osades: Victoria Skornyakova (Serafina), Eerika Eensalu (Madama Rosa, Serafina ema); Olari Viikholm (Don Annibale Pistacchio, apteeker), Tamar Nugis (Enrico, Serafina endine armastatu, õigusteaduste tudeng), Auri Jürna – külalisena (Spiridione, apteekri abiline), Ille Saar, Aurelia Eespere, Héloïse Bernard, Xiaogi Yang, Yin Jin, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Anna Dõtõna, Sander Sokk, Yihe Zeng, Pavel Lapkovski, Taisi Pettai (pulmakülalised, sugulased, tuttavad) Salvestatud Rahvusooper Estonia kammersaalis 23.05.2014
Kontserdisari Vilistlane – Naily Saripova, klaver Video ja montaaž Marek Vilba HD (62´) 1. Sonaat nr 3 C-duur op. 2 nr 3 / L. van Beethoven. 2. Klaveripala nr 2 Es-duur D 946 / F. Schubert. 3. Rapsoodia h-moll op. 79 nr 1; 4. Rapsoodia g-moll op. 79 nr 2 / J. Brahms. 5. Sonaat d-moll K 9 / D. Scarlatti Salvestatud EMTA kammersaalis 19.11.2014
Marianna Liik ja Sander Mölder „Korduma kippuvad küsimused” / EMTA ooperistuudio, segakoori ja kammerorkestri ühistöö Video ja montaaž Marek Vilba, heli Nikita Šiškov HD (72´) Libreto Andra Teede (EMTA lavakunstikool), luulekatkendid: Tõnu Õnnepalu „Kuidas on elada, kui”; lavastaja Laura Mets (EMTA lavakunstikool), muusikaline juht ja dirigent Taavi Kull, koormeister Ksenija Grabova, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Reelika Palk (Viljandi Kultuuriakadeemia), liikumine: Kristina Paśkevicius, Karmen Ong (Argentiina Tango konsultant); korrepetiitor Kaili Eerma; osades: Maarja Aalmann, Kaisa Rüütsalu, Liisa Mets, Kaarel Kukk ja Egon Laanesoo (EMTA ooperistuudio), Jarmo Reha (EMTA lavakunstikool) Salvestatud Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis 17.05.2014
Orelijubilate – Prof Hugo Lepnurm 100 Video ja montaaž Marek Vilba HD (121´) 1. Sõnavõtud: prof Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor), Lauri Luik (Eesti Vabariigi Riigikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees). 2. Avamäng, esit: Kadri Ploompuu (orel); 3. Laul igavesest ülempreestrist; 4. Koraalieelmäng „See aeg on tõesti ukse ees”; 5. Sinu käes on kõik minu aeg / H. Lepnurm, esit: Ott Indermitte (bariton), Piret Aidulo (orel). 6. Lastepalade tsükkel „Kindes Gedanken”; 7. Koraaliprelüüd / R. Tobias; esit: Urmas Taniloo (orel). 8. Variatsioonid nr 2 viiulile ja orelile, esit: Daana Ots (viiul), Kristina Vilotševa (orel); 9. Tokaata / H. Lepnurm, esit: Merike Marli (orel). 10. Toccata quinta (sopra i pedali per l’organo, e senza) / G. Frescobaldi, esit: Ene Salumäe (orel). 11. Haec dies / Leoninus, esit: Tiit Kiik (orel). 12. Ciacona e-moll BuxWV 160 / D. Buxtehude, esit: Jaanus Torrim (orel). 13. Kaks variatsiooni koraali „Vom Himmel hoch, da komm ich her” teemale / J. Pachelbel,
40 EMTA videod
esit: Erika Jefimova (orel). 14. Fantaasia G-duur BWV 572,esit: Svetlana Kekiševa (orel); 15. Nun komm, der heiden Heiland BWV 659 / J. S. Bach, esit: Denis Kasparovitch (orel). 16. Prelüüd ja fuuga C-duur; 17. Vater unser im Himmelreich / G. Böhm; esit: Ines Maidre (orel). 18. Moderato Es-duur / S. A. Rousseau; 19. Larghetto c-moll / A.-P.-Fr. Boëly, esit: Natalia Enko (orel, Moskva). 20. Koraalieelmäng „Eks sa heida, karjane” + koraal KLPR 369; 21. Koraalieelmäng „Kristus on kuningas” + koraal KLPR 299; 22. Koraal KLPR 202 + Järelmänguks (Jumal olgu tänatud) / H. Lepnurm, esit: Gustav-Leo Kivirand (orel) Salvestatud EMTA oreliklassis ja orelisaalis 06.12.2014
41 Valik heli- ja videosalvestisi
VALIK HELI- JA VIDEOSALVESTISI EMTA LIIKMETELT
Arboles lloran por lluvia / Helena Tulve München: ECM Records, 2014 1 CD 1. Reyah hadas ‘ala; 2. silences/larmes; 3. L’équinoxe de l’âme; 4. Arboles Iloran por Iluvia; 5. Extinction des choses vues Esitajad: Charles Barbier (kontratenor – 1), Taniel Kirikal (kontratenor – 1, 4), Arianna Savall (sopran – 2, 3, 4, harf – 3), Riivo Kallasmaa (oboe – 2), Helena Tulve (tuulekell, klaasid – 2), Marco Ambrosini (nükkelharf – 4), Vox Clamantis, Hortus Musicus, Jaan-Eik Tulve (dir – 1, 3), NYYD Quartet, ERSO, Olari Elts (dir – 5) Salvestatud Niguliste kirikus oktoobris 2009 (1), Estonia kontserdisaaalis mais 2010 (5), Tallinna Issandamuutmise kirikus august – september 2010 (2, 3)
Brian Melvin’s Modern Times Tallinn: Modern Times, 2014 1 CD 1. Joe / W. de Silva. 2. Big J / J. Scofield. 3. Old man / N. Young. 4. Wanting and waiting / D. Kikoski. 5. Remembrandt; 6. Stone ends / B. Melvin. 7. The song that lives inside / S. Blake. 8. Two of us / P. McCartney. 9. P. M. : dedicated to Paul Motian / Melvin, Kass, Sööt, Sillamaa. 10. Bye-Ya / T. Monk. 11. Love / J. Coltrane. 12. The hustler / S. Turrentine. 13. Be still / I. Slade Esitajad: Brian Melvin (trummid), Raul Sööt (saksofon), Peedu Kass (bass), Virgo Sillamaa (kitarr) Salvestatud Peeter Salmela stuudios märts–aprill 2014
Complete piano music. Volume five/ Heino Eller, Sten Lassmann London: Toccata Classics, 2014 1 CD 1. Caprice in F sharp minor; 2. Romanze in F sharp major; 3. Molto vivo in F sharp minor; 4. Nocturne in B major; 5. Presto in F sharp major; 6. Lyric waltz; 7. Waltz in B major; 8. Small waltz; 9. Méditation; 10.–6. Preludes, book II; 17.–2. Theme and variations in E major; 23. 13 pieces on Estonian motifs Salvestatud Old Granary stuudios märtsis ja juulis 2012
Eesti capriccio / Politsei- ja piirivalveorkester, dirigent Hando Põldmäe Tallinn: Politsei- ja Piirivalveorkester, 2014 1 CD 1. Eesti capriccio / R. Ploom. 2. Süit nr 3 mängufilmist „Nimed marmortahvlil” / M. Kõlar. 3. MU-NYYD-OH: Mu süda, ärka üles; Nüüd hingvad inimesed; Oh, kui õndsad on need pühad taevas / T. Kaumann. 4. Persona grata / R. Eespere. 5. Üks vana lugu / T. Aints. 6. Muusika mängufilmist „Malev” / Ü. Krigul Salvestatud Eesti Raadio 1. stuudios 2010–2014
EMTA koolimuusika instituudi üliõpilaste kontsertsalvestus 6. veebruar 2014 Film koolimuusika instituudi tegemistest Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014 1 DVD Kontsert: 1. Unes või ilmsi / J. Vanvinckenroye. 2. Lauluame kaanonit : Z. Kodaly metoodika ja relatiivne solfedžo. 3. Beata viscera / Perotinus. 4. Rütmimängud : C. Orffi pedagoogika. 5. Kask / J. Sibelius. 6. Libertango / A. Piazzolla. 7. Veere, veere, päevakene / regilaul Paistu kihelkonnast; sdn: A. Ermast. 8. Sajab lund / M.-L. Ilus; sdn: V. Maar. 9. Per la gloria d’adorarvi / G. B. Bononcini. 10. Improvisatsioon : hääle improvisatsioon. 11. Must mees / U. Naissoo; sdn: T. Raik. 12. Kamina ees / U. Loop; sdn: T. Raik. 13. Aeg / P. Rips-Laul
42 Valik heli- ja videosalvestisi
Esitajad: Saale Kreen, Helena Kukk, Liisa Rebane, Merlin Madisson, Triinu Kont-Kontson, Kathi Koch, Silja Uns, Kadi Uibo, Mirelle Jakobson, Anna Igoševa, Olga Kulikova, Reet Ristimägi, Kristiina Rebane, Triinu Aasaroht, Mariann Nirk, Antti Pajula, Pinja Ruokonen, Grete Saarum, Merve Aug, Julia Orlova, Kadri Niine, Marit Jalakas, Ilona Malõško, Siim Selis, vokaalansambel Wannabes, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia praktikakoor, Roosi Rõõmusaare (dir 13)
Ennemuistse jahipüssi kuul / ansambel Heliotroop Eesti: Avarus Music: Heliotroop, 2014 1 CD 1. Igapäevapaanika; 2. Ennmuistse jahipüssi kuul / M. Rajandi. 3. Oktoober / K. Karja. 4. Küsija tütarlaps; 5. Mooniväljadel; 6. Pikisilmi / M. Rajandi. 7. Urbanismi apoteoos / K. Karja. 8. Kogemata / M. Rajandi. 9. Ulg / K. Karja Esitajad: Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (bassklarnet), Kirke Karja (klaver), Madis Meister (kitarr), Mingo Rajandi (kontrabass), Eno Kollom (löökpillid) Salvestatud Eesti Raadio stuudios jaanuaris 2014
Heli ja keel: Variatio delectat: chamber Music from Estonia Tallinn, Muusikasõprade Selts, 2014 2 CDd CD 1: Tšellosonaat / A. Mattiisen. Klaveritrio „Nõukoguliku inimese kolm palet” / A. Uritamm. Klaverikvintett d-moll, op. 5 / A. Volkonski CD 2: Sonaat klarnetile ja klaverile nr 2; Neli gemmi ksülofonile, vibrafonile ja klaverile, op. 23 / H. Kareva. Variatio delectat : kitarrile ja klaverile, op. 49a; Tarzan mängib tšellot / R. Kangro. Malera Kasuku Trio : viiulile, tšellole ja klaverile / M. Kuulberg, L. Sumera, R. Kangro Esitajad: Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Madis Metsamart (löökpillid), Andre Maaker (kitarr)
Isa tuli koju / Lauri Saatpalu Tallinn: L. Saatpalu, 2014 1 CD 1. Varielu / V. Eplik. 2. Öine / R. Sibul. 3. Isa tuli koju / R. Jancis. 4. Linnasuve laul / S. Sheripov. 5. Elamisekunst / J. Kasar. 6. Käime katuseid mööda / H. Sal-Saller. 7. Humanoid / K. Jancis. 8. Lumevärv / H. Kalle. 9. Loodus / A. Valkonen. 10. Päev, miks looja läed / T. Aints Esitajad ka: Tanel Ruben (trummid), Raivo Tafenau (saksofon, akordion), Marti Tärn (kontrabass, Hammond klaver), Paul Daniel (kitarr) Salvestatud Matrix stuudios ja Tallinna linnahallis veebruaris 2014
Koju / Noorteorkester Reaalmažoor Tallinn: Noorteorkester Reaalmažoor; MTÜ Kõrvale pai, 2014 1 CD 1. Koju / muusika ja sõn: M. Johanson. 2. Ei mullast / M. Kappel; solist L. Koikson. 3. See on, laps, meie muld / T. Mägi; solist T. Mägi. 4. Hinge hõige / R. Puur. 5. Eesti muld ja eesti süda / R. Rannap; solist M. Matvere. 6. Teel koju / muusika ja sõn: S. Sisask; solist S. Sisask. 7. Kodu lõhn / R. Puur. 8. Maa / muusika ja sõn: M. Jürjens; solist M. Jürgens. 9. Kaunimad laulud : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / F. A. Saebelmann, A. Mattiisen; solist Bonzo. 10. Mingem üles mägedele : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A. Hermann, A. Mattiisen; solist E. Meremaa. 11. Sind surmani / A. Kunileid, A. Mattiisen; solist K. Toome. 12. Isamaa ilu hoieldes : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / J. Leesment; solist A. Tamm; 13. Eestlane olen ja eestlaseks jään : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A. Hermann, A. Mattiisen; solist M. Tammepõld. 14. Palve / T. Mägi; solist T. Mägi Arranžeeringud ja orkestreeringud: Rasmus Puur (1, 5, 8–11, 13), Tõnu Kõrvits (2, 3, 12, 14), Erki Pehk (6, 8) Dirigendid: Edmar Tuul (3, 5, 7, 11–14), Rasmus Puur (1, 2, 4, 6, 8–10) Salvestatud Eesti Raadio stuudiotes
43 Valik heli- ja videosalvestisi
Koletise tagasitulek / Kaspar Kalluste Trio, Kadri Voorand Tallinn: Nu Beat, 2014 1 CD 1. Rahvalaul; 2. Koristaja / sõn: K. Voorand; 3. Plaan A / K. Kalluste. 4. November / M. Tärn. 5. Koletise tagasitulek / sõn: K. Voorand; 6. Südalinn; 7. Oodates und / K. Kalluste; sõn: K. Voorand Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu stuudios veebruaris 2014
Liiv, meri ning mõtted / Pärt Uusberg Tallinn: Kammermeeskoor Jõud, 2014 1 CD 1. Ma laulan suust ja südamest; 2. Liiv, meri ning mõtted; 3. Tule, öö pimedus!; 4. Nad vaatavad üksteise otsa; 5. Kojuigatsus – kauguseigatsus; 6. Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa; 7. Paradiis; 8. Mis on inimene?; 9. Küll on lainte hiilgus ilus; 10. Ma kuulan; 11. Viimne võimalus; 12. Nätse, Jeesus, mina tule Esitajad: Kammermeeskoor Jõud, Pärt Uusberg (dir, klaver), Miina Laanesaar (viiul), Kaisa Vaagen (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Ruslan Petrov (tšello), Aare Külama (klaver), Mikk Dede (vokaal), Siim Aimla (sopransaksofon) Salvestatud Rapla kirikus suvel 2014
Linda kivist Lilla daamini Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2014 2 CDd Valik Tallinn–Tartu maantee äärsete paikade lugusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist Esitajad: Anne Türnpu ja Piret Päär (lugeja), Andre Maaker (kitarr)
Magic of Sound / Fryderyk Chopin; Ralf Taal Tallinn: Estonian Record Productions, 2014 1 CD 1.–24. Prelüüdid op. 28; 25. Ballaad f-moll, op. 52; 26. Etüüd a-moll, op. 10/2; 27. Etüüd cis-moll, op. 10/4; 28. Etüüd Ges-duur, op. 10/5; 29. Polonees As-duur, op. 53; 30. Skertso b-moll, op. 31 Salvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias mais 2012
The Mighty Five / Alexey Kruglov, Jaak Sooäär Quartet Москва: АртБит, 2014 1 CD Scheharazade; Flight of the bumblebee or sorry Cezar / N. Rimski-Korsakov. Polovtsian dance; Prince Igor’s aria / A. Borodin. The old castle; The Great Gate of Kiev; Baba-Yaga, The hut on fowl’s legs / M. Mussorgski. Nocturne in F-sharp minor / M. Balakirev
More than fishermen / Joel Remmel Trio Eesti: Paw Marks Music, 2014 1 CD 1. Imeline nõuandja / A. Kremenetski. 2. Still alive / H.-J. Remmel. 3. More than fishermen; 4. Maast lahti; 5. Jaanuari vihm; 6. Correction / J.-R. Remmel. 7. Lullaby / A. Kremenetski. 8. Seitsme maa ja mere taga; 9. A cat with a short tale / J.-R. Remmel Esitajad: Joel-Rasmus Remmel (klaver), Heikko-Joseph Remmel (kontrabass), Aleksandra Kremenetski (trummid, löökpillid) Salvestatud Osnabrückis (Fattoria Musica) 2014
44 Valik heli- ja videosalvestisi
Ole hea / Estonian Voices Eesti: Sheikid, 2014 1 CD 1. Hey mr. Bubble / K. Voorand. 2. Ja jahtund süda jäta ilmale / V. Sillamaa, K. Voorand. 3. Cantaloupe island / H. Hancock. 4. Forgotten garden / M. Väli. 5. Tüli ; 6. Oota head meest / K. Voorand; 7. N’anga nala / A. Tamm. 8. Ole hea / K. Voorand. 9. Tokyo blues / H. Silver, D. D. Bridgewater. 10. Spinning wheel / D. Clayton-Thomas. 11. Little love song / sõn: K. Voorand; 12. Merel; 13. Kõik, mis sa teed, tee praegu; 14. Eriline / K. Voorand Esitajad: Maria Väli (1. sopran), Mirjam Dede (2. sopran), Kadri Voorand (alt), Mikk Dede (tenor), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass) Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 2. stuudios august–oktoober 2014
Opera quinta: VI sonata / Vivaldi; Baltic Baroque Tallinn: Estonian Record Productions, 2014 1 CD 1. Sonata XIII à violino solo e basso in Fa maggiore, RV 18; 2. Sonata XVI à violino solo e basso in La maggiore, RV 30; 3. Sonata XV à violino solo e basso in Si bemolle maggiore, RV 33; 4. Sonata XVI à violino solo e basso in Si minore, RV 35; 5. Sonata XVII a due violini e basso continuo in Si bemolle maggiore, RV 76; 6. Sonata XVIII a due violini e basso continuo in Sol minore, RV 72 Esitajad: Maria Krestinskaja, Evgeni Sviridov ja Anfisa Kalinina (barokkviiul), Sofia Maltizova (barokktšello), Reinut Tepp ja Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo Kõlar (helirežissöör) Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2011–2014
Pae kollektiiv / Pae Kollektiiv; all compositions are written and arranged by Kirke Karja Tallinn: Pae Kollektiiv, 2014 1 CD 1. Süüria; 2. Pööramatu; 3. Mr. Burns; 4. Siimu ballaad; 5. Hümn; 6. Interluudium; 7. Kivirullija; 8. Release Esitajad: Allan Järve (trompet, flüügelhorn), Mairo Marjamaa (alt- ja sopransaksofon), Indrek Varend (tenorsaksofon), Keio Vutt (sopran- ja baritonsaksofon), Ingvar-Vilmar Leerimaa (tromboon), Kirke Karja (klaver), Madis Meister (kitarr), Siim Usin (kitarr, elektrikitarr), Tõnu Tubli (löökpillid) Salvestatud Eesti Raadio stuudios 2013
Reigi õpetaja: ooper 6 pildis / Eduard Tubin; Vanemuise sümfooniaorkester, solistid ja ooperikoor, dirigent Paul Mägi Tartu: Vanemuine, 2014 2 CDd Salvestatud Vanemuise teatri suures saalis 09.–10.06.2014
Siin on ilus elada / Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste (dir) Eesti: Estonian Philharmonic Chamber Choir, 2014 1 CD 1. Mu isamaa on minu arm; 2. Sind surmani / A. Kunileid. 3. Lauliku lapsepõli; 4. Ei saa mitte vaiki olla; 5. Kus on kullala kodu?; 6. Küll on ilus mu õieke; 7. Enne ja nüüd / M. Härma. 8. Ellerhein / F. A. Saebelmann. 9. Kannel / F. A. Thomson. 10. Isamaa mälestus; 11. Munamäe otsas; 12. Ilus oled isamaa; 13.–14. Kaks laulu laulumängust „Uku ja Vanemuine”: Oh laula ja hõiska; Kungla rahvas / K. A. Hermann
45 Valik heli- ja videosalvestisi
Tango meeting / kitarriduo Esteban Colucci – Heiki Mätlik Eesti: H. Mätlik: E. Colucci, 2014 1 CD 1. 9 de julio / J. L. Padula. 2. El día que me quieras / C. Gardel. 3. Corazón de oro / F. Canaro. 4. Los mareados / J. C. Cobian. 5. Milonga del ángel; 6. Adios nonino; 7. Milonga en re; 8. Libertango; 9. Poema valseado / A. Piazzolla. 10. Taquito militar / M. Mores. 11. Milonga arrugada / M. Coronel. 12. Gato / J. Aguirre Salvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juunis 2013
Tuulefantaasia / Aavo Ots heli- ja videosalvestus, montaaž ja DVD-teostus Marek Vilba Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014 5 DVDd DVD 1–4: Aavo Otsa 2011/2012. õa trompetiklass DVD 5: Dies Festus; Unitas; Beneventum = Hea tuul / R. Eespere. Domus / J. van der Roost. Finlandia / J. Sibelius; sdn: A. Kuikka. Sonata pian’e forte / G. Gabrieli. Ave Maria / sdn: G. Bergler; Os justi / A. Bruckner. Diogenes / J. de Haan. Väike kontsert; Väike rapsoodia / A. Waignein. Pannonische Suite op 118 / J. Hausl. Džungel / T. Doss. El Torico de la Cuerda / L. Serrano Alarón. La virgen de la Macarena / hispaania rhvv; sdn: C. Custer. Fanfare and funk / O. Waespi. Trompetistid tuuril / F. Crepaz Esitajad: Eesti Noorte Puhkpilliorkester, Brass Academy, Tallinna Muusikakeskkooli Puhkpillisümfoonikud, Jaan Ots (dir), Aavo Ots (dir); Ingmar Nõmmann, Jaan Mesi, Marion Aruvee, Märt Metsla (trompetid)
Tõnu Naissoo Trio, Els Himma, Avo Joala Norway: Jazzaggression Records, 2014 1 CD; 1 LP 1. The opening; 2. Shall I see you again?; 3. Boy and girl; 4. A journey into the unknown / T. Naissoo. 5. Come ever up to my joys / E. Felicius. 6. Haapsalu town / T. Naissoo. 7. Two old women / U. Naissoo. 8. Come ever up to my joys : instrumental / E. Felicius. 9. Little Monica; 10. Rhythmograms; 11. Super C / T. Naissoo. 12. Kadriorg / B. Kõrver. 13. Vortex; 14. Misty bay; 15. Repetitio / T. Naissoo Esitajad: Tõnu Naissoo (klaver), Jüri Pliznik (bass), Eino Tandre (trummid), Avo Joala (flööt – 4, 7), Els Himma (vokaal – 5), Toomas Tiits (trummid – 10, 11), Aleksander Samohvalov (bass – 10, 11) Salvestatud Tallinnas 1960ndatel
Uus Eesti koorimuusika 2012–2014 Tallinn : Eesti Kooriühing, 2014 1 CD 1. Kellel kõrvad on, see kuulgu / M. Kõlar; esit: Rahvusooper Estonia Poistekoor, dir H. Surva. 2. Jalgrataste talveuni / M. Siimer; esit: M. Siimer (klaver) instrumentaalans, dir M. Alango. 3. Sest me oleme tähed / T. Kiilaspea; esit: ETV Kontsertkoor, dir Õ.-A. Roosvee. 4. Vihmalaul / M. Tally; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir A. Siimon. 5. Üks pisuke lind / T. Kõrvits; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir Õ.-A. Roosvee. 6. Unelus / T. Aints; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir A. Siimon. 7. Sõna vägi / K. Hunt; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 8. Mis on inimene? / P. Uusberg; esit: Tartu Akadeemiline Meeskoor, dir A. Ritsing. 9.–15. Seitse leelot lastekoorile / V. Tormis; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Tanner, K. Hunt. 16. Elul ei ole lugu / K. Matson; esit: kammerkoor Head Ööd Vend, dir K. Kiivet. 17. Люблю глаза твои / E. Seppar; esit: Segakoor K.O.O.R., dir R. Talmar. 18. Angele Dei / R. E. Maimets; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 19. Tule, uni, uksesta / M. Vihmand; esit: Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, dir S. Selis. 20. Miks?; 21. Nagu niuhti / U. Lattikas; esit: Musamari Koorikoori Lastekoor, dir T. Mee. 22. Lööb suvelaulu rohutirts / P. Rips-Laul; sdn: J. Randvere; esit: P. Rips-Laul (klaver), Võru muusikakooli keelpillians, juh. M. Randvere, Tartu Karlova Gümnaasiumi Poiste Mudilaskoor, dir A. Traks. 23. Kuldkollane on / M. Kõrvits; esit: Collegium Musicale, dir E. Üksvärav. 24. Ilmutab kaleidoskoobi pööramisel kadumise ime / L. Hirsch; esit: Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor, dir J. Fridolin. 25. Käänded / P. Volkonski; esit: Collegium Musicale, dir E. Üksvärav
46 Valik heli- ja videosalvestisi
Vivaldi senza basso / Baltic Baroque Tallinn: Estonian Record Productions, 2014 1 CD 1. Suonata a 2 violini da suonarsi anco senza il basso, RV 77; 2. Prima suonata da camera a 2 violini anco senza basso se piace, RV 70; 3. Seconda suonata a 2 violini da camera da suonarsi anco senza basso, RV 71; 4. Terza suonata a 2 da camera da suonarsi anco senza basso, RV 68 Esitajad: Maria Krestinskaja ja Evgeni Sviridov (barokkviiul), Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo Kõlar (helirežissöör) Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2013
Weekend Guitar Trio 20 / live at Estonian Concert Hall, featuring Una Corda, Kerikmäe, Remmel, Ruben Tallinn: Weekend Guitar Trio, 2014 2 CDd CD 1: 1. 18th century fox / WGT; sdn: M. Tally. 2. Coca inca / Leemets; sdn: M. Tally; 3. Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud / M. Soo; sdn: L. Viira. 4. Sweet talk; 5. Setu lamentation / R. Jürjendal; sdn: Kerikmäe– Remmel–Ruben. 6. Shunk / M. Soo; sdn: Kerikmäe–Remmel–Ruben CD 2: 1. Ways; 2. Aura; 3. Under the loupe / WGT. 4. Away / M. Soo. 5. Fiesta / R. Jürjendal. 6. Bird market / T. Leemets. 7. Kumab / Ü. Vinter, T. Leemets, M. Soo, R. Jürjendal
Öö valgus / muusika ja seaded: Helin-Mari Arder Tallinn: H.-M. Arder, 2014 1 CD 1. Veel oled sa tuul; 2. Nii valged ööd; 3. Olla koos; 4. Sügis on sügavik; 5. Õhtuhämaruse tunnid; 6. Sa läksid; 7. Kitsas; 8. Tule; 9. Valguse teisel poolel; 10. Sosista midagi head; 11. Hetk Esitajad: Helin-Mari Arder (laul), Teet Raik (kitarr, trompet), Mart Soo (kitarr), Ara Yaralyan (kontrabass) Salvestatud veebruar–aprill 2014
47 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
ÕPPEJÕUDUDE JA TEADUSTÖÖTAJATE LOOMINGULINE NING TEADUSLIK TEGEVUS
LOODUD HELITEOSED, AUTORIKONTSERDID
RENÉ EESPERE • „Concentus”, uusversioon (kitarr), esiettekanne: Argentina, Buenos Aires, Taani kirik 04.04.2014 • „Ante lucem”, oratoorium (sopran, bariton, meeskoor, puhkpilliorkester), esiettekanne: Liivimaa laulupidu, Läti, Valka laululava 31.05.2014 • „Epigramm IX” (tenor, klaver), esiettekanne: Tallinna raekoda 25.07.2014 • „Ludus tactus”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014 • „Matbeth”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014 • „Respectus”, uusversioon (kitarriorkester) 2014 • „In doubt” (kitarr) 2014 • „Tühi ruum” osad 8–14, 15–21 (kitarr) 2014 • Autorikontserdid: Tampere, Pikkupalatsi 02.05.2014, EMTA kammersaal 03.05.2014, Tartu ajaloomuuseum 04.05.2014
ROBERT JÜRJENDAL • „Three kings” (kannel, harf, klavessiin), esiettekanne: Mustpeade maja 13.02.2014 • „Kevade tulek” (hääl, klaver), esiettekanne: Suure-Jaani gümnaasium 18.06.2014 • Muusika loodusfilmile „Maastiku mustrid”, Riho Västrik (rež), esilinastus: 21.02.2014 • Muusika dokumentaalfilmile „A lucky boy”, Pawel Kuczynski (rež) 2014 • Autorikontserdid: kavas teosed kitarrile ja elektroonikale: Tallinna Oleviste kirik 25.05.2014; „Tornimuusika”, Tartu Jaani kirik 29.06.2014; „Päikesetõusukontsert”, Tallinna Merepäevad 19.07.2014; Viljandi Kitarrifestival, Viljandi Nukuteater 18.10.2014; Tallinn, Radisson hotell 15.12.2014; Paide Wabalinna maja 26.12.2014 kaastegev Liis Viira (harf): Jõulujazz, Niguliste kirik 03.12.2014
TAAVI KERIKMÄE • Originaalmuusika Johannes Pääsukese tummfilmile „Karujaht Pärnumaal” (1914), esiettekanne: Tallinna Kino- maja 30.09.2014 • „Serge ja Leon”, esiettekanne: Eesti raadio 1. stuudio, otseülekandega Klassikaraadios 15.04.2014
MARGO KÕLAR • „Läbi varjude oru” (2 poiss-sopranit, koor, orel, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 09.04.2014 • „Maarjamaa vesper” (solistid, koorid, orel, puhkpilliorkester), esiettekanne: Pirita kloostri varemed 07.09.2014 • „Missapsalmid 2014” (eeslaulja, koor), 66 psalmi Pirita psaltri tekstile, esiettekanded: pühapäevadel ja pühadel, Pirita klooster 2014
48 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
TÕNU KÕRVITS • Kolm laulu Ernst Enno sõnadele (tenor, klaver), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 19.02.2014 • „Üks pisuke lind” (naiskoor), esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014 • Muusika dokumentaalfilmile „Ester Mägi. Kadents ja teema”, Vahur Laiapea (rež), Ikoon, esilinastus: Kino Artis 19.05.2014 • „Stabat mater” (segakoor), esiettekanne: London 04.06.2014 • „Paabeli jõgede kaldail” (segakoor, keelpilliorkester), esiettekanne: Haapsalu toomkirik 14.06.2014 • „Moonlight, summer moonlight” (hääl, viiul, klaver, tšello), esiettekanne: festival „Wege durch das Land”, Nieheim, Gut Holzhausen 19.06.2014 • „Puudutus” (ühendkoor), esiettekanne: Tallinna lauluväljak 06.07.2014 • „Hümn sinisele taevale” (orel), esiettekanne: Tallinna ravusvaheline oelifestival, Tallinna Niguliste kirik 04.08.2014 • „Serenaad” (10-keelne kitarr), esiettekanne: Kopenhaageni kitarrifestival, Kopenhaageni Teatrimuuseum 06.08.2014 • Kolm pala klaverile, esiettekanne: EMTA kammersaal 24.11.2014 • Seaded Carlo Gesualdo madrigalidest 1611 (kammerorkester), esiettekanded: Tallinna Metodisti kirik 15.02.2014
HANS-GUNTER LOCK • „Klaveripala” (BP-digiklaver), esiettekanne: Musica Sacra, Pärnu Elisabeti kirik 26.04.2014 • „Kolm fragmenti” (BP-altplokkflööt, BP-klarnet, BP-digiklaver), esiettekanne: EMTA kammersaal 09.05.2014
MALLE MALTIS • „Linnu laul metsale” (sopran, fonogramm), esiettekanne: Pärnu Nüüdismuusika Päevad, Endla teatri Küün 09.01.2014 • Muusika nukufilmile „Papa”, Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja (rež), Nukufilm OÜ 2014/Andrus Raudsalu • Autorikontserdid: kavas „Res” (klaver, löökpillid, elektroonika, Tallinnas), „Night music” (elektroonika, Tartus), „Aja küsimus” (klaver), „Wavescape” ja „Counterflow” (suur ansambel), „Jääb järele vihm” (flööt, klaver, elekt- roonika, video), „Kandlekirjad” (kannel), „Dolce” (flööt, viiul, klaver), „A match” (metsosopran, tšello): Tallinna Õpetajate maja 23.01.2014, Tartu Ülikooli aula 24.01.2014
MART SIIMER • „Ipsum esse” (uusversioon, sümfooniaorkester), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 06.06.2014 • „Lüüriline fantaasia” (segakoor, klaver, keelpillikvartett), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 25.01.2015 • „Jalgrataste talveuni” (mudilaskoor, klaver, 2 plokkflööti, kannel, löökpillid), esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014
RAUL SÖÖT • Autorikontserdid: koos ansambliga Deeper Sound: Kõltsu mõis 24.08.2014, festival Juu Jääb, Muhu 28.06.2014
TOOMAS TRASS • „Missa de angelis” (segakoor, orel), esiettekanne: Tallinna toomkirik 24.08.2014
49 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
TOIVO TULEV • „Now comes good sailing” (kammeransambel), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 18.02.2014 • „Stringendo” (viiul), esiettekanne: Sügisfestival, Tallinna Suurgildi hoone 25.09.2014 • Sümfoonia, esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 07.12.2014 • Autorikontsert: kavas „Lamentatsioonid”, kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Iris Oja (metsosopran), Love Enström (tenor), Rainer Vilu (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Daniel Reuss (dir): Eesti Muusika Päevad, Niguliste kirik 05.04.2014
HELENA TULVE • „Südamaa” (klaver, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 11.04.2014 • „Sinna otsime teed tagasi” (metsosopran, flööt, keelpillikvartett), esiettekanne: Palamuse kirik 24.08.2014 • „Lost” (segakoor), esiettekanne: Tartu Jaani kirik 21.11.2014 • Autorikontserdid: kammerooper “It is getting so dark” (14 naishäält, instrumentaalansambel), Veronika Ports- muth (dir): Kadrioru loss 21.–22.02.2014
KADRI VOORAND • „You took a girl got a woman” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014 • „Will you make it in time” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Budapest, Jazzclub If Cafe 20.05.2014 • „Hey, Mr Bubble” (vokaalansambel), esiettekanne: jazz-klubi Philly Joe’s 16.06.2014 • „7 Star Friend” (vokaalansambel), esiettekanne: KUMU auditoorium 30.11.2014 • Autorikontserdid: Kadri Voorand Group: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014, Teater NO99 24.04.2014, Kuressaare kultuurikeskus 25.04.2014, World Jazz Festival, Riia 30.07.2014; Kadri Voorand Trio: Tallinn 16.05.2014, Lugano, Switzerland 26.03.2014, Budapest Music Centre 14.11.2014, Tallinn, Philly Joes 22.11.2014; Kadri Voorand ja Gyarfas Istvan Trio: Budapest Jazz Club 09.05.2014; • Kadri Voorand ja EU Jazz Express band: Budapest 11.05.2014; Kadri Voorand Trio feat Ahto Abner: Tallinna Mere- päevad 19.07.2014
LAVASTAMINE, ETENDUSTE DIRIGEERIMINE, UUED ROLLID
JÜRI ALPERTEN • Straussi operett „Nahkhiir”, dirigent, Mika Nikander (lavastaja), esietendus: Soome, Vaasa Ooper 10.01.2014
TEELE JÕKS • Geneviève’i roll Hindemithi kammerooperis „Pikk jõulueine”, esietendus: RO Estonia 12.04.2014 • Frasquita roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia, kevad 2014
AURI JÜRNA • Eduard Vilde „Tabamata ime”, lavastaja, esietendus: T-Teater, Eduard Vilde majamuuseum 25.01.2014
50 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
HELEN LEPALAAN • Carmeni roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia 05.04.2014 • Armida roll Händeli ooperis „Rinaldo”, esietendus: RO Estonia 18.09.2014
PAUL MÄGI • Tubina ooperi „Reigi õpetaja” muusikajuht ja dirigent, esietendus: Teater Vanemuine 04.04.2014
ANDRES OTS • Kogenud merekaru roll lavastuses „Jäälõhkuja sajand”, esietendus: Tallinna Lennusadam, Jäälõhkuja Suur Tõll 19.06.2014 • Gibarjani roll lavastuses „Solarise needus”: Von Krahli teater, Noblessneri kvartal 07.06.2014
PAAVO PIIK • „Varesele valu...” ja „Harakale haigus...”, teksti autor ja lavastaja (kaasautor ja -lavastaja Mari-Liis Lill), esietendus: Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater 15.03.2014 • „Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik”, lavastaja (kaaslavastajad Henrik Kalmet, Paul Piik), esietendus: Tallinn, Kinoteater 11.10.2014
VERONIKA PORTSMUTH • Dirigent Helena Tulve kammerooperis „It is getting so dark”, esietendus: Kadrioru loss 21.02.2014
ANU RUUSMAA • „1001 & 1...” (tantsuetendus), kaaslavastaja, esietendus: T-Ballett 29.08.2014
AVE SIKK • Dirigent ja pianist Rossini ooperi lühiversioonil „Itaallanna Alžeerias”, esietendus: Genf 24.01.2014
AIVAR SIMMERMANN • „Olen kahekümne aastane”, juhendaja, esietendus: Viljandi Pärimusmuusika ait 18.03.2014 • „Õnnevale(m)”, eestvedaja, esietendus: Eesti Luguteater 04.02.2014
ANNE TÜRNPU • Stockhauseni „Tierkreis” (multimediaalne heliinstallatsioon), lavastaja, YXUS Ensemble, Teater NO99, esi- etendus: kino Helios 27.10.2014 • „Metsik metsik linn” (audiovisuaaalne kontsertetendus), lavastaja: Kütiorg 12.07.2014
KATARIINA UNT • Agnese roll lavastuses „Brand”, esietendus: VAT Teater 16.09.2014
51 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
VALIK KONTSERTE
JÜRI ALPERTEN Kontserdid dirigendina koos Pärnu Linnaorkestriga: solistid Edmunds Altmanis (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Maano Männi (viiul), kavas Altmanis, Saint-Saëns, Eller, Tšaikovski, Rahmaninov: Pärnu kontserdimaja 26.04.2014; kavas Busoni, Bachi, Liszti, Beethoveni, Chopini, Saint-Saënsi klaverikontserdid: „Suveuni suurkontsert” Pärnu kontserdimaja 10.08.2014; kaastegev Marcel Johannes Kits (tšello), kavas Elgar, Schubert, Rossini: Pärnu kontserdimaja 30.09.2014; kaastegev Sten Lassmann (klaver), kavas Brahms: Pärnu kontserdimaja 24.10.2014
TUULIKKI BARTOSIK Kontserdid akordionistina: esinemised kollektiiviga Estonian Folk Orchestra: Pärnu kontserdimaja, plaadiesitluskontserdid Tartus ja Viljandis, veebruar 2014; Villu Talsi & Tuulikki Bartosik: Saku mandoliinifestival, 28.–29.2014; Tuulikki Bartosik ja sõbrad: Rõuge kunstikuur, juuli 2014; Duo Tuulikki Bartosik & Hannah James: Gower Folk Music Festival, Wales 2014; kaastegev Linnéa Sallay (metsosopran): Stockholm 2014; Duo Bartosik/ Hjalmarsson: Rootsi 2014
OLAV EHALA Esinemine pianistina: kaastegev Lembit Saarsalu (saksofon), kavas jazzstandardid, eesti muusika: Viin 02.12.2014, 26.02.2014; koos Ellerheina mudilaskooriga: Lauluväljaku klaas-saal 13.04.2014, Estonia kammersaal 04.05.2014, kevadkontsert 24.05.2014, Lauluväljaku klaas-saal 14.12.2014; kaastegevad Nele-Liis Vaiksoo, Jassi Zahharov, kavas Rannap, Valgre, Oit, Ehala jt: Laitse Graniitvilla õu 23.07.2014, Kaali järv 16.08.2014, kavas eesti autorite ja traditsioonilised jõululaulud: Kaarli kirik 08.12.2014; kaastegevad Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, kavas eesti autorite laulud: Tallinn, Nõmme kultuurikeskuses 14.11.2014; kaastegevad Lembit Saarsalu, Toivo Unt (kontrabass), kavas jazz-standardid, eesti muusika: Mustpeade maja, Taff-club20.11.2014; kaastegev Lauri Liiv: Tartu linna aastalõpu ball, Vanemuise kontserdimaja 30.12.2014; 22 kontserti koos Nele-Liis Vaiksooga, kavas eesti ja välismaa autorite laulud: Eesti 2014
MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN Kontserdid pianistina: kaastegevad Iris Oja (metsosopran), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Laur Eensalu (vioola), kavas Pärt, Mozart jt: Washington, Phillips Collection 29.05.2014; kaastegevad Iris Oja, Harry Traksmann, Anja Lechner (tšello), kavas Pärt, Silvestrov, Malle Maltis, Tõnu Kõrvitsa „Moonlight, Summer Moonlight” (esiettekanne): „Wege durch das Land”, Nordhein-Westfalen, Nieheim 19.06.2014; koos Yxus Ensemble’iga, kavas Thierry Escaichi „Chorus”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; E.-S. Tüüri autorikontsert, kaastegev Leho Karin, kavas „Dedication”, kaastegev Harry Traksmann, kavas „Conversio”: Mustpeade maja, 11.12.2014; kavas Pärdi „Te Deum”, „Salve Regina”, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste (dir): Washington, Kennedy Center 27.05.2014, New York, Carnegie Hall 31.05.2014; kavas Pärdi „Lamentate”, ERSO, Tõnu Kaljuste (dir): Tallinna Jaani kirik, 11.09.2014
IVARI ILJA Kontserdid pianistina: kavas R. Schumann, Chopin, Vanemuise Sümfooniaorkester, Paul Mägi (dir): Uppsala, Concert and Congress Hall 23.01.2014; kavas Chopini Klaverikontsert nr 1 e-moll, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Anu Tali (dir): Vanemuise kontserdimaja 04.12.2014, Estonia kontserdisaal 05. ja 06.12.2014; kavas Chopini Klaverikontsert nr 2 f-moll, Kymi Sinfonietta, Olari Elts (dir): Soome, Kotka kontserdisaal 01.10.2014, Kuusankoski
52 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
kontserdisaal 02.10.2014; kaastegev Dmitri Hvorostovski (bariton), kavas Tšaikovski, Medtner, Liszt, Rahmaninov, Mussorgski (erinevad kavavariandid): Prantsusmaa, Pariis, Theatre du Palais Royal 20.01.2014, Wiesbaden 03.02.2014, Baden Baden, Kurhaus 06.02.2014, Düsseldorf, Tonhalle 09.02.2014, Berliin, Konzerthaus 12.02.2014, Brüssel, Thetre La Monnaie, 03.03.2014, Genf, Victoria Hall Geneva 24.02.2014, Opernhaus Zürich 27.02.2014, Graz, Congress Graz Stephaniensaal 28.03.2014, Montreal, Maison Symphonique 16.05.2014, St. Paul, Ordway Music Theatre 19.05.2014, Boston, NEC Jordan Hall 29.05.2014, Toronto, Koerner Hall 01.06.2014; kavas vene heliloojate romansid Puškini tekstidele, Sviridov/Šostakovitš: London, Barbican Hall 10.03.2014, Los Angeles, LA Opera 22.05.2014, San Francisco, Davies Symphony Hall 25.05.2014; kavas Tšaikovski, Rubinstein, Bizet, Verdi, Glinka, Rahmaninov: Almatõ, Vabariigi palee 21.10.2014, kavas Glinka, Rimski-Korsakov, Mahler, R. Strauss: London, Wigmore Hall 23.11.2014
AGE JUURIKAS Soolokontserdid pianistina: kavas Rahmaninov, Albéniz, Balakirev: Eesti, mai 2014, kavas Bach, Rahmaninov, Balakirev, Šostakovitš, Albéniz: festival „Musical summer”, Hispaania, Malaga, juuli 2014, kavas Bach, Rahmaninov, Mompou, Albéniz, Balakirev: Eesti, september–oktoober 2014 Kontserdid kammeransambli koosseisus (kaastegevad Leonora Palu, Meelis Vind, Levi-Danel Mägila, Andres Kaljuste, Tikhon Lukjanenko, Andrus Kallastu), kavas Grisey, Levinas, Tulev: Estonia kontserdisaal, veebruar 2014, kaastegev Ivi Ots (viiul), kavas Šostakovitš, Montsalvatge: Mustpeade maja, juuli 2014, kaastegev Toomas Vavilov (klarnet), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014
TEELE JÕKS Esinemised vokaalsolistina: Tallinna Barokkorkester, Raul Talmar (dir), kavas J. S. Bachi „Lihavõtteoratoorium”: Hiiumaa 01.04.2014, Tallinna Jaani kirik 02.04.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Piia Paemurru (klaver), kavas prantsuse soololaulud ja duetid: Tartu linnamuuseum 01.05.2014, Mustpeade maja 02.05.2014
ROBERT JÜRJENDAL Esinemised ansambliga UMA, kavas omalooming: „Grüne Woche” 17.01.2014; UMA & Iris Oja, tekstid Anzori Barkalaja: Helsingi kaljukirik 20.11.2014
IRENE KABONEN Esinemised lauljana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Corrette, Franck, Pergolesi, Schubert, J. S. Bach, Bach- Vivaldi: Tallinna Kaarli kirik 17.05.2014; Jõulumuusika tund: Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014; viis muusikaõhtut: Tallinna Kaarli kirik 2014 Esinemised klaverisaatjana: Jaakko Ryhäneni (bass): RO Estonia Valge saal 12.04.2014; Mati Kõrts (tenor), kavas itaalia heliloojate vokaallooming: Tallinn 25.10.2014
HELIN KAPTEN Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: kavas itaalia, vene ja prantsuse heliloojate looming: Tallinna raekoda 05.01.2014; kavas Donaudy, Zandonay, Tšaikovski, Rahmaninov: Laitse loss 21.09.2014; kavas tuntud aariad ja ansamblid ooperiklassikast: Narva kultuurikeskus 18.10.2014; kavas Schubert, Zandonay, Tosti, Rachmaninov jt: Pärnu raekoda 29.11.2014; kavas 19.–20. saj itaalia, prantsuse, ameerika, vene vokaalmuusika: Tallinna raekoda 29.12.2014; kaastegev Toomas Kuter (bariton), kavas vanad vene romansid: Kuressaare Linnateatri kammersaal 24.10.2014
53 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
KRISTI KAPTEN Kontserdid pianistina: kavas Haydn, Liszt, Sun Yi-Qian, Lu Wen-cheng, Schubert, Chopin: Tohisoo mõis 27.03.2014, Hiina, Nan Chong, China West Normal University 04.04.2014; kavas Haydn, Schubert, Beethoven: Šotimaa – Perthi kontserdimaja 21.04.2014, Ardkinglas Estate 26.04.2014
TAAVI KERIKMÄE Esinemised pianistina: soolokontsert, kavas Bussotti, Cardew, Pärt, Koha, Brown, improvisatsioonid: „Virtuosi Século XXI”, Brasiilia, Recifes 24.10.2014; otseülekandega loeng-kontserdid sarjas URR koos ansambliga U:, kavas Andrus Kallastu „Tropus De profundis” (esiettekanne), Märt-Matis Lille „Autumn Road” (esiettekanne), Kozlova- Johannes, Kasemets, Koha, Hosokawa, Yun, Takemitsu, Wen, Cage, Taavi Kerikmäe „Serge and Leon”, Saariaho, Murail, Schönberg, Boulez, Berio, Lachenmann, Tulve, Young, Riley, Feldman, Webern, Andriessen: Eesti Raadio 1. stuudio, jaanuar–detsember 2014; kaastegev Camilla Hoitenga (flööt), kavas Kaija Saariaho „Tocar” (flöödi ja klaveri versiooni esiettekanne), Tulve, Murail, Debussy, Messiaen: Estonia kontserdisaal 26.06.2014
NADEŽDA KUREM Esinemised lauljana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Mozart, Schumann, R. Strauss, Rahmaninov, Tšaikovski, Puccini, Dvořak, de Falla, Mascagni, Lüdig: „Lossimuusika”, Kadrioru loss 13.04.2014; kaastegev Andres Uibo (orel), kavas Mascagni, Puccini: jaanipäevakontsert „Vivat Italia”, Suure-Jaani kirik 23.06.2014; kavas Grieg, Soo-orkester, Toomas Vavilov (dir): päikesetõusukontsert, Hüpassaare rabasaar 23.06.2014
SIGRID KUULMANN-MARTIN Kontserdid viiuldajana: kavas Virkhausi Viiulikontsert nr 2, ERSO, Taavo Virkhaus (dir): Estonia kontserdisaal 03.07.2014; kavas Vivaldi kontsert viiulile ja tšellole, Klaaspärlimäng Sinfonietta: Kreeka, Teatro Piraeus, Parnassose kontserdimaja, Ateena, 13.–05.12.2014; kaastegev Marko Martin (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 4–6: Narva linnus, Mustpeade maja, juuli 2014; kaastegev Petr Nouzovsky (tšello), Irina Zahharenkova (klaver), kavas Dvořaki trio „Dumky”: Hopneri maja 09.11.2014; kaastegev Ralf Taal (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014
PEEP LASSMANN Kontserdid pianistina: kaastegevad Raivo Trass (lugeja), Heli Veskus (sopran), kavas melodraama „Enoch Arden” ja soololaulud: „Richard Strauss 150”, Estonia kontserdisaal 15.02.2014; koos Tallinna Keelpillikvartetiga, kavas Schumanni ja Fauré klaverikvintetid: Tartu Ülikooli aula 16.04.2014, Estonia kontserdisaal 22.04.2014; koos Läti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestriga, Andris Vecumnieks (dir), kavas Sumera klaverikontsert: Daugavpilsi kontserdisaal 27.06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.10.2014
STEN LASSMANN Soolokontserdid pianistina: kavas Eller: üleriigiline noorte klaveripäev, Georg Otsa nim Muusikakool 07.03.2014; kavas Tubina klaverisonaat nr 2: Eduard Tubina päeva kammerkontsert, Tartu Heino Elleri nim Muusikakool 04.04.2014; kavas Saar, Eller, Tubin, Pärt, Mägi, E. Kapp: Peterburi Riiklik Kultuuri ja Kunstide Ülikool 20.05.2014 Muud kontserdid: kavas Brahmsi 1. klaverikontsert, Pärnu Linnaorkester, Jüri Alperten (dir): Pärnu kontserdimaja 24.10.2014; kaastegev Mikk Murdvee (viiul), kavas Eller, Brahms, A. Lemba, Kerem: Põltsamaa muusikakool 04.03.2014, Põlva muusikakool 06.03.2014; kaastegevad Pavlo Balakin (bass), Jana Boiko (metsosopran), kavas ooperiaariad ja ukraina romansid, sooloteosena Liszti „Rigoletto” parafraas: Saaremaa Ooperipäevad, Kuressaare Laurentsiuse kirik 26.07.2014; kaastegev Pavlo Balakin, kavas: Šostakovits, Eller, Mussorgski: Sillamäe kultuurimaja 13.11.2014, Tapa kultuurikoda 21.11.2014
54 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
ARVO LEIBUR Kontserdid viiulisolisti ja/või kontsertmeistrina: Klaaspärlimäng Sinfonietta, Toomas Vavilov (dir), kaastegev Mari- Liis Uibo (viiul), kavas J. S. Bachi kahe viiuli kontsert: Bachi festival, Niguliste kirik 01.01.2014; Pärnu Linnaorkester, kavas Bach, Piazzolla: Pärnu, juuli 2014; Tallinna Kammerorkester, kavas Vivaldi, Piazzolla: Palmse mõis, juuni 2014, kavas Schnittke „Concerto grosso”: Mustpeade maja, mai 2014, kavas Pärdi „Tabula rasa”, Tšaikovski: Wuhan, Peking, juuni 2014; ERSO, kavas Tšaikovski: Estonia kontserdisaal, oktoober 2014 Soolokontsert, kavas J. S. Bachi soolosonaat ja duod: Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, juuli 2014 Kammerkontserdid: kaastegevad Aare Tammesalu (tšello), Olev Ainomäe (oboe), kavas Mozart, Beethoven: Kadrioru loss, märts 2014; kaastegev Aare Tammesalu, kavas Paganini, Halvorsen jt: Kadrioru loss, veebruar 2014, kavas Cirri, Halvorsen: Mikkeli muuseum, september 2014; kaastegevad Toomas Vavilov (klarnet), Aare Tammesalu (tšello), iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin, detsember 2014
LEA LEITEN Esinemine klaverisolistina: kavas Mozart, Corelli, Virumaa Kammerorkester: Rakvere gümnaasium 29.12.2014, Mustpeade maja 30.12.2014 Kontserdid klaverisaatjana: kaastegev Oksana Sinkova (flööt), kavas Enescu, Poulenc, Kangro, Eller, Martinů: Tšehhi, Mlada Boleslav 20.02.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Andreas Lend (tšello), kavas Czerny, Martinů, Mendelssohn: Mustpeade maja 02.01.2014, kavas Kuhlau, Enescu, Kangro, Vähi, Pärt, Czerny: Hopneri maja 01.11.2014, Sloveenia, Ljubljana, Kristalna dvorana 23.10.2014; kaastegev Kaija Lukas (viiul), kavas Beethoven, R. Strauss: Rapla muusikakool 21.05.2014, Mustpeade maja 22.05.2014; kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello), kavas Mozart, Wolf, Dohnányi: Saue kontserdisaal 18.11.2014, Mustpeade maja 18.12.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas Gardel, Sarasate, Wieniawski, Rimski-Korsakov: Tallinna raekoda 30.12.2014
HELEN LEPALAAN Kontserdid lauljana: kaastegev Martti Raide (klaver), kavas Schubert, Strauss, Berlioz: „Ilus möldrineiu”, Tartu Ülikooli aula, Estonia kontserdisaal, detsember 2014 Kaastegev suurvormides vokaalsolistina: kavas Duruflé Reekviem: Rootsi 20.08.2014; kavas Haydni „Harmoniemesse”: Šotimaa 20.10.2014; kavas Schuberti „Missa solemnis”: Tallinna Metodisti kirik, Pärnu kontserdimaja, november 2014; kavas Rossini „Väike pidulik missa”: Estonia kontserdisaal, Tartu kontserdimaja, detsember 2014
LIINA LILL Esinemised klaverimängijana: kaastegevad Kai Kallastu (sopran), Atlan Karp (bariton), Andrus Kallastu (klaver), kavas stseenid Wagneri ooperitest: „Suveaaria”, Pärnu Eliisabeti kirik 16.07.2014, 09.08.2014; kaastegevad Kai Kallastu, Andrus Kallastu: „Musica Sacra. Richard Strauss 150 I–II” 11.10. ja 01.11.2014
HANS-GUNTER LOCK Kontserdid elektronmuusikuna: kavas Drawbotical Melodies (interaktiivne installatsioon, joonistuslaud, isemängiv plokkflööt, klaviatuur, videoprojektsioon, elektrooniline heli): Araabia Ühendemiraadid, Zayedi Abu Dhabi ülikool 02.11.2014; kaastegev Christos Sakelaridis (digiklaver), kavas Er-(Lösung) Bohlen-Pierce häälestuses digiklaverile: Ateena, Onassis Cultural Center 15.09.2014
55 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
MARJE LOHUARU Kontserdid klaverimängijana: kaastegev Urmas Vulp (viiul), kavas F. X. W. Mozart, Schubert: Haapsalu muusikakool 28.02.2014; kaastegevad Pille Lill (sopran), Andreas Lend (tšello), Kristjan Saar (tšello), Silvia Ilves (tšello), kavas Berg, Popper: „Riina Gerretz – in memoriam”, Rootsi-Mihkli kirik 08.07.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala (sopran), Arvo Leibur (viiul), kavas Barber, Copland, Gershwin, Bernstein: Kadrioru loss 01.06.2014, Loona mõis 17.07.2014; kaastegev Geraldine Casanova (sopran), kavas Satie, Fauré, Poulenc, Chausson: põllumajandusministeerium 01.10.2014; kaastegev Monika-Evelin Liiv (metsosopran), kavas Händel, Rahmaninov, de Falla, Cilea: Helsingi Eesti saatkond 17.10.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala, kavas Bach-Gounod, Wolf, Satie, Brahms, Reger, Frank, Bernstein, Mendelssohn: Kadrioru loss 14.12.2014, Käina muusikakool 22.12.2014
MATI LUKK Esinemised kontrabassimängijana: kavas Tubin, Juht: Alatskivi Tubina muuseum, kavas Juht, Rossini, Ellington, Lai, Lennon-McCartney, Barroso: Mustpeade maja 20.11.2014
MARKO MARTIN Kontserdid klaverisolistina: kavas Saint-Saënsi Klaverikontsert nr 2, ERSO, Neeme Järvi (dir): Estonia kontserdisaal 28.02.2014, Jõhvi kontserdimaja 01.03.2014 Soolokontsert: kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Maidla mõis 09.07.2014 Kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Schumann: Mustpeade maja 20.02.2014; kaastegev Anna-Liisa Bezrodny (viiul), kavas Brahms, Ravel, Elgar: London, St. James’ Piccadilly 20.06.2014; kaastegev Sigrid Kuulmann, kavas Tubin: Alatskivi loss 31.05.2014, kavas Beethoven: Narva linnus 12.07.2014, Mustpeade maja 14.07.2014, kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Kiltsi mõis 25.07.2014; kaastegevad Marika Järvi (flööt), Martin Kuuskmann (fagott), kavas Verdi,Morlacchi, Torriani: Pärnu kontserdimaja 18.07.2014; kaastegevad Jan-Erik Gustafsson (tšello), Anna-Liisa Bezrodny, kavas Debussy, Liszt, Schumann, Ravel: Mustpeade maja 28.08.2014; kaastegev Stravinski-nim kvartett (Venemaa), kavas Šostakovitši Klaverikvintett: Sillamäe kultuurikeskus 13.09.2014; kaastegevad Sigrid Kuulmann, Aare Tammesalu (tšello), kavas Mozart, Rahmaninov: Põlva muusikakool, Elleri-nim muusikakool 21.04.2014, Kadrioru loss 27.04.2014, kavas Rahmaninov: Viljandi Jaani kirik 01.11.2014, Kadrioru loss 02.11.2014, kavas Beethoven, Mendelssohn: Tallinna raekoda 31.12.2014
MATI MIKALAI Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014, kavas Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014, kavas Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet, Mendelssohn: Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014, kavas Mozart, Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014
NIINA MURDVEE Kontserdid viiuldajana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Lepnurm, Mägi: Tallinna Kaarli kirik 03.06.2014, kavas Händel, Lepnurm: Tallinna toomkirik 21.01.2014, 17.05.2014, 30.05.2014, kavas Vivaldi, Pärt, Schnittke: Tallinna Kaarli kirik 25.11.2014; kaastegevad Mikk Murdvee (viiul), Piret Aidulo, Irene Kabonen (sopran), Mati Palm (bass), kavas Torelli, Vivaldi: Jõulumuusika tund, Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014
PAUL MÄGI Kontserdid dirigendina: Uppsala Kammerorkesteriga Uppsala konserdi- ja kongressihoones: kaastegevad Katarina Giotas (metsosopran), Ivan Magri (tenor), kavas prantsuse ooperiaariad: 05.01.2014, kavas Ravel, Byström Busoni, Korngold: 06.03.2014,kavas Morhed, Zhibaj, Kien, Ntovas, Peterson, Riebe: 13.03.2014, kaastegev Klara
56 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
Hellgren (viiul), kavas Sibelius, Nielsen, Peterson: 08.05.2014, kaastegev Ellen Nisbeth (vioola), kavas Hensel- Mendelssohn, Bruch, Paganini, Bruckner: 11.09.2014, kaastegev Ulf Wallin (viiul), kavas Eespere, Schumann, Stenhammar: 20.11.2014; Vanemuise Sümfooniaorkesteriga: kaastegev Ivari Ilja (klaver), kavas Schumann, Chopin, V. Kapp: Uppsala konserdi- ja kongressihoone 23.01.2014, kaastegevad solistid, Vanemuise Ooperikoor, kavas ooperimuusika: Vanemuise kontserdimaja 07.02.2014, kavas Kaumann, Lill, Viira (esiettekanded), Tamberg: Estonia kontserdisaal 10.04.2014, kavas Dvořak, Peterson, Bernstein, Sibelius: Vanemuise kontserdimaja 16.05.2014, kaastegevad Aile Asszonyi (sopran), Aldo Caputo (tenor), Janis Apeinis (bariton), Vanemuise Ooperikoor, Tartu Noortekoor, kavas Franck, Gounod: Vanemuise ja Jõhvi kontserdimajad 19.–20.09.2014 Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga, kaastegev Kristine Blaumane (tšello), kavas Eespere, Tabakova: Cesis, Vidzeme kontserdimaja 31.05.2014
TÕNU NAISSOO Esinemised klahvpillimängijana: Tõnu Naissoo Trio ‘68 LP uus väljaanne ja CD, kaastegevad eesti ja soome jazzmuusikud: Von Krahli baar, veebruar 2014; Tõnu Naissoo Trio kontsert koos soome jazzmuusikutega, kavas Tõnu Naissoo jazzkompositsioonid: JazzKaar, Teater NO99 jazziklubi 26.04.2014; koos ansambliga Kaseke: Sõru Jazz, Hiiumaa 22.06.2014, Tuletorni muusika, Rannapungerja 26.07.2014; Hammond Trio koosseisus: Suvemuusika, Pärnu ranna kõlakoda, august 2014; Tõnu Naissoo – Danel Aljo Duo: Radissoni Jazz salong, september 2014
LEMBIT ORGSE Soolokontserdid klahvpillimängijana: kavas J. S. Bach, C. P. E. Bach, W. Fr. Bach, J. Haydn: Jõhvi kontserdimaja, Kohtla-Järve Gümnaasium, Lääne-Virumaa keskraamatukogu 01.10.2014; „Tundeline fantaasiameister – C. P. E. Bach 300” Estonia kontserdisaal 30.10.2014 Kontserdid solistina: kavas J. S. Bachi Klavessiinikontsert g-moll ning Kontsert kolmele klavessiinile d-moll (kaastegevad Reinut Tepp, Julia Ageyeva Hess), Tallinna Barokkorkester: Mustpeade maja 13.04.2014; kavas J. S. Bachi Klaverikontsert g-moll, Otsakooli Sümfooniaorkester, Kaspar Mänd (dir): Estonia kontserdisaal 18.10.2014 Kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Aare Tammesalu (tšello), kavas J. S. Bach: Tallinn, Niguliste ja Jaani kirikud 01.01.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Aare Tammesalu, kavas J. S. Bach, Mozart: Kadrioru loss 23.03.2014; koos ansambliga Corelli Consort, kavas Haydn, C. P. E. Bach, Corelli, Meder: Maardu mõis 26.06.2014, Austria, Rohrau loss 29.06.2014; koos Rahvusooperi puhkpillikvintetiga, kavas Mozart Klaverikvintett Es-duur KV 452: „Olev Ainomäe 60” Kadrioru loss 23.08.2014; kaastegevad Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Reet Sukk (plokkflööt), kavas Rameau, Haydn, Couperin: Kadrioru loss 12.10.2014
AAVO OTS Esinemised dirigendina: solistid Miroslav Petkov (Saksamaa), Philipp Hutter (Šveits), kavas Herteli Trompetikontsert, Gershwini „Rapsody in Blue”, Vivaldi Kontsert kahele trompetile: „Trompetitalendid Tallinn 2014”, EMTA orelisaal 06.04.2014; Eesti Noorte Kontsertorkester, kavas Eespere, T. Kõrvitsa popurrii Valgre lauludest: WASBE konverents 14.07.2014; Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Sibeliuse Akadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastest koosneva ansambli dirigeerimine Tallinn Brass Academy raames, kavas Gabrieli „Vaimulikud sümfooniad”, „Canzon septimi toni” nr 1 ja nr 2: Tallinna Jaani kirik 15.11.2014, kavas Plog’i Skertso: EMTA kammersaal 16.11.2014
PEETER PAEMURRU Kontserdid tšellomängijana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Respighi, Kreisler, Chopin: Tartu Heino Elleri nim Muusikakool 27.02.2014, kavas Respighi, Kreisler, Bruch, Chopin, Dvořak, Schumann, Sibelius: Budapest 13.03.2014, kavas Dvořak, Saint-Saëns, Sibelius: „SOV – 70!”, Stockholmi ajaloomuuseum 30.08.2014; kaastegevad Maria Listra (sopran) ja Piia Paemurru: EV aastapäevakontsert, Kuusalu rahvamaja 24.02.2014
57 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
Hardushetked Tallinna Jaani kirikus: kaastegev Maris Oidekivi-Kaufmann (orel), kavas Vivaldi, Bach: 15.01.2014, kaastegev Piia Paemurru, kavas Respighi, Kreisler: 30.04.2014
PIIA PAEMURRU Erinevad kontserdid klaverisaatjana: koos Vene Koorikapelliga, Olga Tungal (dir), kavas Chilcott: Mustpeade maja 29.03.2014, Peterburi Jaani kirik 27.09.2014, Tallinna Kaarli kirik 30.12.2014 Esinemised paljude nimekate eesti solistidega, näiteks: Pille Lill, Maria Listra, Arete Teemets, Aare Tammesalu, Nadia Kurem, Teele Jõks, Pirjo Püvi, Virgo Veldi, Kristina Kriit, Julia Savitskaja, Atlan Karp Vt ka Peeter Paemurru
MATI-JOHANNES PALM Esinemine lauljana: kavas Verdi ooperiaariad, Kostroma kubermangu sümfooniaorkester, Pavel Gerštein (dir): galakontsert „Parimate basside paraad”, Moskva konservatoorium 20.02.2014
ANTO PETT Improvisatsioonikontserdid: kaastegev Adriano Ambrosini (klaver): Verona konservatoorium 23.01.2014; kaastegevad Anne-Liis Poll, A. Shorr, A. MacDonald, kuus näitlejat: Glasgow klaverifestival 03.03.2014; kaastegevad Anne-Liis Poll, Tapani Heikinheimo, Sanna Vuolteenaho: Helsingi Meri-Rastila kabel 19.08.2014
JANA PEÄSKE Kontserdid klaverimängijana koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.–28.10.2014, kavas Reinvere „Loodekaar”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014
ANNE-LIIS POLL Improvisatsioonikontserdid: Duo Anne-Liis Poll – Jaak Sooäär: „EKA–100”, Kumu kunstimuuseum 03.11.2014; koos improansambliga Häikijad: Telliskivi loomelinnak 29.03.2014; kaastegevad Laura Remmel, Britt Kalbus, Aita Vaher, Dana Indane, Domenico de Cesare: „Helisev valgus”, Tallinn, Okasroosikese loss 25.05.2014; koos Celia Roosega, kavas regilaulud ja häikimine: RegiMetsaMäng, Viljandi; Pärimusmuusika ait 26.07.2014; kaastegevad Aita Vaher, Dana Indane: jazzklubi Philly Joe 21.10.2014; kaastegevad Bart van Rosmalen, erinevad ansamblid: Tallinna ajaloomuuseum, 03.12.2014 Vt ka Anto Pett
VERONIKA PORTSMUTH Kontserdid dirigendina: Popkooripidu, Tartu 12.07.2014; koos Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga: lavastuslik suurkontsert-etendus, kavas Nystedt, Tormis, Pärt: Lennusadam 07.11.2014; osalemine kooriolümpial: Riia 11.– 12.07.2014 (segakooride kategooria hõbediplom); jõulukontsert „Kling-li!”: Kose kirik 16.12.2014, Niguliste kirik 19.12.2014; Eesti Segakooride Liidu advendikontsert, kavas eesti muusika: Tallinna Kaarli kirik 06.12.2014; naiskoor Vero Vocale jõulukontsert: „Talvevõlumaa”: Vainupea kirik 21.12.2014
MARTTI RAIDE Kontserdid pianistina: kaastegevad Arete Teemets (sopran), Aare Tammesalu (tšello), Mati Palm (bass), kavas A. Kapp, E. Kapp, Tšikovski: Suure-Jaani, Heliloojate Kappide majamuuseum 28.02.2014; kaastegev Mati Turi (tenor),
58 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
kavas Šostakovitš, Tubin, Tõnu Kõrvits, Schumann, Schönberg, Korngold: „Eliitkontsert”, Keila muusikakool 03.03.2014, Tartu Ülikooli aula 05.03.2014, Estonia kontserdisaal 11.03.2014, Karksi-Nuia kultuurikeskus 20.03.2014, Valga muusikakool 25.03.2014, Pärnu kontserdimaja 26.03.2014; kaastegev Heli Veskus (sopran), kavas R. Strauss: „Richard Strauss – 150” , Rahvusraamatukogu saal 14.05.2014; kaastegevad Ott Indermitte (bariton), Marcel Johannes Kits (tšello), kavas Lepnurm, Kreek, A. Kapp, Wolf, Schubert, Tüür, Schumann: Suure-Jaani, Heliloojate Kappide majamuuseum 17.06.2014; kaastegev Mati Palm, kavas Mart Saar, A. Kapp, V. Kapp, Arro, Jürissaar, Naissoo, Valgre: Hüpassaare, Mart Saare majamuuseum 23.06.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Priit Volmer (bass), René Soom (bariton), Helen Lokuta (metsosopran), kavas Schuberti soololaulud: Estonia kontserdisaal 14.10.2014; kaastegev Helen Lepalaan (metsosopran), kavas Schubert, R. Strauss, Berlioz: Tartu Ülikooli aula 03.12.2014, Estonia kontserdisaal 09.12.2014
KAI RATASSEPP Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: kavas Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014, kavas Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014, kavas Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet, Mendelssohn: Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014, kavas Mozart, Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014 Kaastegev Atlan Karp (bariton), kavas Mägi, Debussy, Sviridov, Ravel: Tallinna raekoda 20.06.2014
TAAVO REMMEL Kontserdid kontrabassimängijana: koos ansambliga Hortus Musicus: Väravatorn 25.01.2014; Klaaspärlimäng Sinfonietta koosseisus, Andres Mustonen (dir), kavas Vähi, Tüür: London, St. Giles Cripplegate kirik 22.01.2014
JÜRI RENT 15 kontserti ja esinemist Tallinna Ülikooli Meeskoori peadirigendina: Emadepäeva kontsert, Estonia kontserdisaal 11.05.2014, Advendikontsert, Viljandi Pauluse kirik 05.12.2014, Advendikontsert, Pärnu Eliisabeti kirik 06.12.2014, Jõulukontsert, Tallinna Kaarli kirik 20.12.2014; 10 kontserti Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori peadirigen- dina: Emakeele päeva kontsert, Hopneri maja 12.05.2014, Koori 25. sünnipäeva kontsert, Nõmme kultuurikeskus 01.11.2014, Jõulukontsert, Leesi kirik 14.12.2014, Jõulukontsert, Nõmme Rahu kirik 21.12.2014
ENE RINDESALU Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: Young-Ko Kim, Maria Leppoja, Tamar Nugis, Sigrid Mutso, Andrejs Krutojs, Anu-Mari Uuspõld, Aule Urb: RO Estonia laadapäev, vabaõhulava 06.09.2014; Maria Melaha, Tamar Nugis, kavas katkendid Donizetti ooperist „Armujook”: RO Estonia Valge saal 16.09.2014; kavas Donizetti „Il campanello di notte”: „Ooper kooliõpilastele”, Vanemuise väike maja 22.09.2014, Valga kultuurikeskus 25.09.2014, Paide kultuurikeskus 29.09.2014; Egle Troon, Sigrid Mutso, Danna Malõsko, Maria Leppoja, Young-Ko Kim, Andrejs Krutojs, Tamar Nugis, Kesnia Kuchukova, kavas Mozart, Cimarosa ja Donizetti: EMTA 95. aastapäeva kontsert vilistlastele, EMTA ooperistuudio 26.09.2014; kaastegev Arete Teemets (sopran), kavas aariad Mozarti ja Puccini ooperitest: Tallinna vapipäev, Tallinna raekoda 22.12.2014
ÕNNE-ANN ROOSVEE Kontserdid dirigendi ja klaverisaatjana: ETV Lasteekraani Muusikastuudio: hooaja lõppkontsert, Mustpeade maja 14.05.2014, Jõulukontsert, Tallinna Jaani kirik 15.12.2014; Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas lääne ja eesti klassikaline koorimuusika: Rootsi-Mihkli kirik 30.06.2014
59 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
Esinemised dirigendina: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas Tõnu Kõrvitsa „Üks pisuke lind” (esiettekanne): Kooriühingu uudisloomingu kontsert, Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014, kavas eesti koorimuusika: Gustav Ernesaksale pühendatud kontsert, Lauluväljaku klaassaal 30.11.2014
TANEL RUBEN Kontserdid löökpillimängijana erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel–Ruben „Cross over music”, Sooäär–Vaigla–Ruben, Laima Vaikule band, Aldo Meristo – Hakan Levin kvartett, Hinkus feat Maarja, Lauri Saatpalu „Isa tuli koju”, Nick Smart – Jaak Sooäär kvartett, Sergei Manukjan – Villu Veski – Tanel Ruben, Weekend Guitar Trio, Sooäär–Kruglov kvartett, Avishai Cohen & Andres Mustonen jazzkvartett, Tanel Ruben & Victoria, Tape That, Drum Prana, Aleksei Kruglov – Jaak Sooääre kvartett, Ara Yaralyan – Holger Marjamaa kvartett, Pärnu Kammerkoor; osalemine VAT Teatri lavastuses „Nisa”
NATALIA SAKKOS Kontserdid klaverimängijana: kaastegevad Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsospran), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Toivo Peäske (klaver), kavas Brahms: Kuressaare Kammermuusika Päevad, Kuressaare kultuurikeskus 02.08.2014; kaastegev Imbi Kuus (viiul), kavas Schubert, Franck: Kadrioru loss 09.08.2014; kaastegev Leena Laas (viiul), kavas Beethoven, Brahms, Bernstein: Keila muusikakool 24.11.2014, Narva linnus 29.11.2014
PEETER SARAPUU Fagotisolist: kavas Tüüri Fagotikontsert: „G. Otsa nim muusikakool – 95”, Estonia kontserdisaal 18.10.2014 Kontserdid koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhausen „Tierkries”: 27.10.2014, kavas Tulve, Neuwirth: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; esinemised erinevates kammerkoosseisudes: Bachi festival 01.–07.2014, Viljandi Vanamuusika Festival 11.07.2014, Järvi Suvefestival 15.07.2014, Haydni festival, Viin 27.06.2014
TOOMAS SIITAN Kontsert dirigendina koos ansambliga Studio Vocale, kavas J. S. Bachi kuus suurt koorimotetti: Haapsalu Vanamuusikafestival, Haapsalu toomkirik 09.07.2014
AVE SIKK Kontserdid klaverisaatjana: koos lauljatetrupiga Operachoice, kavas Mozart, Bizet, J. Strauss, Messager, Verdi, Bernstein: Interlaken 09.01.2014, hotell Beau Rivage, Weggis 06.09.2014, Genf 09.10.2014; kaastegev José Pazos (tenor), kavas Puccini, Verdi, Sorozabal, Massenet, Tšaikovski: 20.03.2014; kaastegevad Olivia Peccoud (sopran), Carine Séchaye (metsosopran), Hélène Cajka McClellan (alt), David Hernandez (tenor), Davide Autieri (bariton), kavas Schumann: „Pèlerinage de la Rose” 15.06.2014 Kontserdid ja esinemised Genfi Kõrgema Konservatooriumi üliõpilastega 2014
JAAK SOOÄÄR Kontserdid ja esinemised kitarristina erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel– Ruben, Kruglov–Sooäär kvartett, Sooäär–Vaigla–Ruben, Heavy Beauty, Tuule Kann – Jaak Sooäär ja Riho Sibul, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Nick Smart, Paul Shigihara – Jaak Sooäär, TereMoi 4, Sibul–Sooäär, Bennink–Remmel– Sooäär, Bennink–Sooäär, Jaak Sooäär trio, Kruglov–Sooäär–Ragazanov, The Dynamite Vikings, Küberstuudio: 2014
60 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
RAUL SÖÖT Esinemised saksofonistina: kavas jazzistandardid, originaallooming: New York, Small’s 05.11.2014, New Jersey, Trumpet’s 06.11.2014, New York, Somethin’ Jazz Club 07.11.2014; koos ansambliga Brian Melvin’s Modern Times Quartet, kavas jazzistandardid, originaallooming: San Francisco, Sharp Park 17.11.2014
REET SUKK Kontserdid plokkflöödi- ja barokkflöödimängijana: kaastegevad Meelis Orgse (barokkviiul), Kristiina Are (klavessiin), kavas Bach, Leclaire, Rameau: Vanalinna Muusikamaja 11.01.2014; koos ansambliga Cantores Vagantes: kaastegev lautoduo Anna Kowalska – Anton Birula, kavas Purcell, Williams, Tollet, Hotteterre, Marais: Kõue mõis 07.05.2014, Niguliste kiriku Antoniuse kabel 08.05.2014; Anna-Kristiina Siitani tantsuetendus „Sihtkoht: akvaarium”: Ugala teatri väike saal 29.04.2014, Tartu Uus Teater 09.05.2014, Tallinna Kanuti saal 14.05.2014, kaastegev Ene Salumäe (orel): „Tuulemuusika”, Tartu Jaani kirik, Niguliste kirik, juuli 2014 Plokkflöödisolist: kavas Rameau „Pygmalion”, Vivaldi kontsert RV585, Bachi Missa A-duur: Peterburi filharmoonia Väike saal 15.03.2014
RALF TAAL Kontserdid pianistina: kavas Beethoven, Schubert, Chopin, Debussy: Estonia kontserdisaal 05.04.2014; kaastegev Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014
MARI TAMPERE-BEZRODNY Kontserdid viiuldajana, kavas Locatelli, Prokofjev, J. S.Bach: Hispaania, Málaga 12.07.2014, Benicàssim 16.08.2014
IMBI TARUM Kontserdid klavessinimängijana: kaastegevad Gloria Banditelli (sopran), Andrea Mioni (barokkoboe), Andrea Di Mario (barokktrompet), kavas Frescobaldi, Lignani, Scarlatti, Stradella, Sammartini, Franceschini, Rosenmüller: Rotermanni soolaladu 01.03.2014; kaastegev Julia Ageyeva Hess (klavessiin), kavas J. S. Bach, W. F. Bach, Mozart, Mattheson, Rannap: Kõltsu mõis 09.04.2014, kavas Le Roux, Mattheson, Eberl, Bach, Rannap: Kloostri Ait 23.05.2014, kavas Eberl, Kozeluch, Haydn, Mozart: Tallinna raekoda 01.07.2014, kavas Bach, Müthel, Buxtehude, Rannap: Rakvere muusikakool 16.10.2014, kavas J. S. Bach, J. C. Bach, Müthel, Buxtehude, Rannap: Mustpeade maja 06.11.2014; kaastegevad Fernando de Luca (klavessiin), Romeo Ciuffa (plokkflööt), kavas Telemann: Mustpeade maja 20.04.2014; kaastegev Jevgeni Sviridov (barokkviiul), kavas Vivaldi: Kadrioru loss 09.06.2014; kaastegevad Jevgeni Sviridov, Maria Krestinskaja (barokkviiul), kavas Vivaldi ja Vivaldi-Bach: Mustjala kirik 17.07.2014; kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Aare Tammesalu (tšello), kavas Corelli, Vivaldi, Rameau: Kadrioru loss 26.10.2014
OLGA TUNGAL Kontserdid dirigendina Vene Koorikapelliga: kavas Tanejev, Sviridov, Tšesnokov, Jašvili, Uusberg, Chilcott: „Vene Koorikapell 40”, Mustpeade maja 29.03.2014, kavas vene vaimulik koorimuusika: Rooma, Pantheon, märts 2014, kavas Sviridov, vene rahvalaulude töötlused: Estonia kontserdisaal 14.06.2014, kavas Uusberg, Tormis, Sarapik, Kreek, Sviridov, Chilcott: Peterburi Jaani kirik, 27.09.2014, kavas J. S. Bach, Sviridov, Jašvili, Illarion, Uusberg, Sarapik: Hopneri maja 02.11.2014, kavas Sviridov, Illarion, Mägi, Chilcott, jõululaulud: Kaarli kirik 30.12.2014
ANDRES UIBO Soolokontserdid orelimängijana: kavas J. S. Bach: Tallinna Jaani kirik 01.01.2014, kavas J. S. Bachi koraalipartiitad: Niguliste kirik 06.01.2014, kavas Buxtehude, Uibo, Bach: Saksamaa, Langenhorni Orelinädalal 19.08.2014, kavas J. S. Bach koraalieelmängud: Tallinna toomkirik 27.12.2014
61 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
Muud kontserdid: kaastegev Nadežda Kurem (sopran), kavas Verdi, Donizetti, Bellini: Suure-Jaani kirik 23.06.2014; kaastegev Aare Tammesalu (tšello), kavas Bach, Mendelssohn, Mägi, Pärt, Tüür (erinevad kavavariandid): Saksamaa, Göllnitz 27.06.2014, Zieckau 28.06.2014, Altdöben 29.06.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas Eller, Uibo, Pärt, Mendelssohn, Mägi: Riia toomkirik 16.07.2014, kavas Eller, Mägi, A. Kapp, Kušnarjov: Niguliste kirik 07.08.2014, kavas A. Kapp, Mägi, Uibo, Eller, Pärt, Tüür: Malta I orelifestival, Gozo saar 10.09.2014; kaastegev Jonathan Müller (trompet), kavas Albinoni, Bach, Tüür, Uibo, Buxtehude: Saksamaa, Fellbachi muusikafestival 24.08.2014; kaastegevad Aivars Kalējis (orel), Edouard Oganessian (orel), kavas Mendelssohn, Uibo, Liszt: Riia toomkirik 24.10.2014
VIRGO VELDI Kontserdid saksofonimängijana: kavas Grigorjeva, Terranova: Itaalia, Wales, Rootsi, Peterburi, jaanuar–detsember 2014
TOOMAS VAVILOV Kontserdid dirigendina: koos orkestriga Klaaspärlimäng Sinfonietta: kaastegev kammerkoor Collegium Musicale, kavas J. S. Bachi kantaadid: Bachi festival 01.–06.01.2014; kavas J. S. Bachi „Kohvikantaat”, instrumentaalkontserdid: Suure-Jaani, juuni 2014; kaastegevad Andres Paas (klaver), Julia Igonina (viiul), Rustam Komatškov (tšello), kavas Mozart, Haydn Beethoven: Kuressaare Kammermuusika Päevad 29.07.2014 ERSO ja „Klassikatähed”: Estonia kontserdisaal 16.04.2014 Kontserdid klarnetistina: kaastegevad Arvo leibur (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), kavas Crusell, Müller, Mozart: Pärnu 15.02.2014, Kadrioru loss 16.02.2014, Võru 17.02.2014; kaastegev Age Juurikas (klaver), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014; kaastegevad Arvo Leibur, Aare Tammesalu, iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin 03.–06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.–29.10.2014, „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014
KADRI VOORAND Soolokontserdid jazzlauljana: Budapest 09.05.2014, 11.05.2014 Esinemised erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Kaspar Kalluste Trio feat. Kadri Voorand, Kadri Voorand Group, Estonian Voices, Heliotroop, Avarus Ensemble, Kadri Voorand Trio feat. Ahto Abner, Kadri Voorand Trio, TereMoi 4, Kadri Voorand & Mihkel Mälgand
URMAS VULP Sooloesinemine viiuldajana, kavas Nielsen, Gade: Kopenhagen, märts 2014 Kontserdid Tallinna Keelpillikvarteti koosseisus: kavas Fauré ja Schumanni klaverikvartetid, kaastegev Peep Lassmann (klaver): Estonia kontserdisaal, Tartu Ülikooli aula, aprill 2014, kavas Bartóki ja Britteni keelpillikvartetid: „Tallinna Keelpillikvartt – 30”, detsember 2014 Kontserdid kammermuusikuna: kaastegevad Heiki Mätlik (kitarr), Toomas Nestor (vioola), kavas J. F. B. La Trobe: Tallinna raekoda, juuni 2014; kaastegevad Toomas Nestor, Levi-Danel Mägila (tšello), kavas J. F. B. La Trobe: Pärnu, august 2014
62 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
LAURI VÄINMAA Kontserdid pianistina: kaastegev Lauri Voipio (tšello), kavas Beethoven, Schumann, Chopin, Liszt, Fauré, Bruch, Tšaikovski: Soome – Mikkeli 23.02.2014, Kajaani 23.03.2014, Iisalmi 13.08.2014, Parkano 21.09.2014, Turenki 22.09.2014, Punkalaidu 18.10.2014, Vammala 19.10.2014; kaastegev Jüri Aarma (lugeja), “Pühendus” kavas Chopin, Liszt, Schumann: Abja-Paluoja kultuurikeskus 24.09.2014, Kuusalu muusikakool 01.10.2014, Kärdla muusikakool 15.10.2014, Tartu Elleri-nim muusikakool 03.10.2014, Põltsamaa muusikakool 21.10.2014, Estonia kontserdisaal 25.10.2014; kaastegev Piret Väinmaa (klaver), kavas Sisaski „Eesti rahvataevas”: Haapsalu muusikakool 02.12.2014
MARE VÄLJATAGA Soolokontsert lauljana, kaastegevad Toivo Unt (kontrabass), Lembit Saarsalu (saksofon), Olav Ehala (klaver): „Tallinn 60”, Löwenruh park 16.07.2014
TEADUSLIKUD PUBLIKATSIOONID
• ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Muusika perekondlikel talitustel 17. sajandi Narvas. – Res Musica 6, 2014. 37–49 • ANNE ERMAST. Plokkflööt üldhariduskooli muusikaõpetuses. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 124–153 • WILFRIED GRUHN. Gesundes Musizieren mit kontrollierten Bewegungen. Motorik und Vorstellungsbildung in neurokognitiver und biomechanischer Sicht. – Gesund und motiviert musizieren – ein Leben lang. Musikergesundheit zwischen Traum und Wirklichkeit (Üben und Musizieren. Texte zur Instrumentalpädagogik). Mainz: Schott, 2014. 43–52 • WILFRIED GRUHN, ANNEMARIE SEITHER-PREISLER. Der musikalische Mensch. Evolution, Biologie und Pädagogik musikalischer Begabung. Hildesheim: Olms 2014 • WILFRIED GRUHN. Musikerziehung im 21. Jahrhundert. Soziale Herausforderungen, pädagogische Aufgaben, empirische Evidenz. – Impulse zur Musikdidaktik. Festschrift für Mechtild Fuchs. Innsbruck: Helbling 2014. 13– 22 • KADI HÄRMA, ANU SEPP. Laulmine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 90–99
63 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
• KADI HÄRMA. Omaloomingu ja improvisatsiooni võimalustest muusikatunnis. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 108–123 • EERIK JÕKS. Keskaegne sakraalne ladina monoodia ja selle tänapäevane kõlapilt – normaalne tervik või „Siiami kaksikud”? – Res Musica 6, 2014. 144–185 • IRENE KABONEN. Wagneri ja Verdi ooperid Estonia laval. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 26–39 (ka ingliskeelsena) • ENE KANGRON. Heino Kaljuste ja uuenduste aeg eesti muusikapedagoogika arenguloos. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 59–75 • KAJA KAUS. Émile Jaques-Dalcroze’i rütmika ja pedagoogilised põhimõtted. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 210–228 • KRISTI KIILU, ANU SEPP. Muusikalistest võimetest. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 78–89 • KRISTI KIILU, KRISTIINE MÕTTUS. The phenomenon of Song Celebration in the narratives of singers of children’s choirs. – Voices for tomorrow. Sixth International Journal of Intercultural Arts Education. Helsingi: Research Report 352, 2014. 137–146 • KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Cultural managers as intercultural leaders. Germany: LAP Lambert Academic Publishing, 2014 • KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Euroopa kultuuripealinn kui sisuline ja formaalne integrat- sioonivahend. – Kultuur! Pealinn. Muutus? Mõjutusi Euroopa kultuuripealinna aastast Tallinna kultuurielule. SA Tallinna Kultuurikatel, 2014. 91–106 • KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Experiential learning theory applied to the degree profiles of the arts and cultural management programmes in Europe. – ENCATC Journal of Cultural Management and Policy, 4(1), 2014. 14–30 • ANU KÕLAR. Oleviste kirikumuusikute mälestused kui ajalooallikad ja kultuurimälu peegeldajad. – Res Musica 6, 2014. 100–123 • EVA-LIISA LINDER. Witold Gombrowiczi ja poola absurdidramaturgia retseptsioon Eestis. – Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2014. 277–295 • URVE LIPPUS. The source of power: discussing the relations between musical structure and (ideological) message in some Veljo Tormis’ large-scale choral compositions. –Music That Changed Time. Vilnius: Lithuanian Composers’ Union; Lithuanian Academy of Music and Theatre, 2014. 54–61 • URVE LÄÄNEMETS. Sissejuhatus: didaktika kui õpetamise kunst. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 10–19 • KAIRE MAIMETS-VOLT. (Üles)tähendusi muusikast. – Sõbralik semiootika: semiosalongi tekste aastast 2011– 2014. Tartu, Tallinn: Semiosalong 2014. 75–83 • ENE METSJÄRV. Tagasivaade – 50 aastat Artur Lemba surmast. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 40–47 (ka ingliskeelsena) • NIINA MURDVEE. Põgus pilk Olavi Silla vaimsele pärandile. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 5–12 (ka ingliskeelsena) • MALL NEY. Zoltán Kodály muusikahariduskontseptsioonist. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 156–185
64 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
• KRISTEL PAPPEL, TOOMAS SIITAN. „Uut ülestõusmist saksa vaimule ...”: Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal. – Res Musica 6, 76–99 • MONIKA PULLERITS. Orff-pedagoogika. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 186–209
• ŽANNA PÄRTLAS. The functional system of the Seto one-three-semitone mode: an approach based on a distribution analysis of multitrack recordings. – The Sixth International Symposium on Traditional Polyphony. Tbilisi: International Research Center for Traditional Polyphony of Tbilisi V. Sarajishvili State Conservatory, 2014. 393–408 • ŽANNA PÄRTLAS. Soolised variatsioonid rahvaviisi teemale: seto viisid meeste ja naiste esituses. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. 255–272 • MARTTI RAIDE. Bruno Luki muusikaliste ja pedagoogiliste põhimõtete kujunemisest. – Interpretatsiooni- pedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 57–73 (ka ingliskeelsena) • KAI RATASSEPP. Õpetaja – teenäitaja, mõjutaja, mõttekaaslane. Lilian Semperi pedagoogikast. – Interpretat- sioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 48–56 (ka ingliskeelsena) • JAAN ROSS, PÄRTEL LIPPUS. Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian songs. – Expressiveness in music performance. Empirical approaches across styles and cultures. Oxford: Oxford University Press, 2014. 184–199 • ANU SCHAPER. Muusikute mobiilsus ja muusika levik Läänemere ruumi idaosas Rootsi aja teisel poolel: kultuuriülekande teooria sobivusest regionaalse muusikaloo konstrueerimisel. – Res Musica 6, 2014. 21–36 • ANU SEPP. From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish basic school music education (doktoritöö). Research Report 359, Helsinki University, 2014 • ANU SEPP, INKERI RUOKONEN, HEIKKI RUISMÄKI. Musical practices and methods in music lessons: a comparative study of Estonian and Finnish general music education. – Music Education Research, 2014. 1–19 • ANU SEPP, KADI HÄRMA. Muusikalugu ja muusika kuulamine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 100–107 • ANU SEPP. Muusikaõpetaja rollist üldhariduskoolis. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 32–38 • ANU SEPP. Muusikaõpetuse didaktikast. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 20–31 • TOOMAS SIITAN. Estnische Idee und Musik: Konstruierung der nationalen Identität im 19. Jahrhundert. – Europa im Wandel: Literatur, Werte und europäische Identität: Internationale Konferenz der Konrad-Adenauer- Stiftung e.V., Tallinn 16.–19.05.2011. St. Augustin: Konrad-Adenauer-Stiftung e.V., 2014. 123–147
• ALLAN VURMA. The timbre of the voice as perceived by the singer him-/herself. Logopedics Phoniatrics Vocology, 39(1), 2014. 1–10 • ALLAN VURMA. Timbre-induced pitch shift from the perspective of Signal Detection Theory: the impact of musical expertise, silence interval and pitch region. – Frontiers in Psychology, 5:44, 2014 • TIINA VÄLJA. Ülevaade akordionimängu ja -õpetuse arengust Eestis. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 16–25 (ka ingliskeelsena)
65 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
ETTEKANDED RAHVUSVAHELISTEL KONVERENTSIDEL
• BRIGITTA DAVIDJANTS. Cultural wars between Caucasian nations and prospects for reconciliation. – Ljubljana 13.03.2014 • ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Reglementierte Musik: Rolle der Musik bei Privatanlässen in Narva im 17. Jahr- hundert. – Saksamaa, Heidelbergi Teaduste Akadeemia 07.05.2014 • WILFRIED GRUHN, KRISTI KIILU. Impact factors on musical identity formation of professional musicians and music teachers. – XIII International Conference on Music Perception and Cognition. Lõuna-Korea, Seoul 03.– 08.08.2014 • MART HUMAL. Chopin’s Prelude in F-sharp minor: form, harmony and counterpoint. – VII rahvusvaheline muu- sikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu 08.–11.01.2014 • MART HUMAL. The rising cycle-of-fifths progression: its structural and formal implications. – VIII Euroopa muu- sikaanalüüsi konverents. Leuven 17.–20.09.2014 • MART HUMAL. On modernism in Estonian music (1900–1940). – Modernisation in the Music of Eastern Europer (1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014 • OLAVI KASEMAA. Saksofon klassikalises muusikas ja džässis. Kaks erinevat toonikäsitlust. – Foorumi „XXI saj kunst ja pedagoogika” raames toimunud teaduskonverents. Klaipeda 29.11.2014 • KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. – XII JTEFS/BBCC konverents „Sustainable Development. Culture. Education”. Poola, Chełm 26.–28.05.2014 • KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014 • KRISTI KIILU, WILFRIED GRUHN, KARIN TÄHT (TÜ), GERLI SILM (TÜ), KADRI PÕDER, REET RISTMÄGI. The deve- lopment of skills and attitudes for music teachers and musicians. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014 • KAARI KIITSAK-PRIKK. Public cultural organization into foundation: consequences to the social impact, Esto- nian case. – 8th Interntional Conference on Cultural Policy Research. Saksamaa, Hildesheim 11.09.2014 • KAARI KIITSAK-PRIKK. Entrepreneurial education for music students: case of Estonia. – Professional Musician – Here and Now. Krakovi Muusikaakadeemia 11.12.2014 • KERRI KOTTA. Negotiating different identities in Arvo Pärt’s Adam’s lament. – Musica Practica, Musica Theore- tica. Poola, Poznan 08.–09.04.2014 • KERRI KOTTA. Form as interaction between harmonic prolongation and hypermeter. – EUROMAC 2014. Belgia, Leuven 17.–20.09.2014 • KERRI KOTTA. Estonian music with emphasis on Eduard Tubin. – NOBU, Nordisk Orkesterbiblioteks Union – Annual Conference. Tallinn 11.10.2014 • KERRI KOTTA. Eduard Tubin Symphony No 2 „The legendary” as two-dimensional cycle. –Modernisation in the Music of Eastern Europe (1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014 • MARJE LOHUARU. The „Concept of chamberness”: aspects and development. – Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival. Vilnius, Leedu Muusikaakadeemia 10.04.2014 • KAIRE MAIMETS-VOLT. Distant bolero drums’ in Estonian national mega-hit „Koit” („Dawn”) by Tõnis Mägi. – I International Congress of Numanities (ICoN2014). The Role of Humanities in Contemporary Society: Semiotics, Culture, Technologies. Leedu, Kaunase Tehnikaülikool 02.–07.06.2014
66 Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
• KRISTEL PAPPEL. Deutschbalten als Vermittler russischer Musik nach Deutschland. – Russische Musik in Westeuropa 1867–1917 „Ideen – Funktionen – Transfers”. Zürichi Ülikool, muusikateaduse instituut 24.05.2014 • KRISTEL PAPPEL. Kotzebue, das Theaterrepertoire in Reval und die musikästhetischen Diskussionen seiner Zeit. – Kotzebue-Gespräch III. Berliin, teaduste akadeemia 10.10.2014 • KRISTEL PAPPEL. Drama, Libretto, Fassungen unter der Lupe eines Regisseurs: Joachim Herz (1924–2010) inszeniert Puccinis „Madama Butterly” (avalik loeng). – Viini Ülikool, teatri-, filmi- ja meediateaduste instituut 31.10.2014 • MARGUS PÄRTLAS. Reinventing a tradition: the subordinate theme group in 19th-century concertos. – VII rah- vusvaheline muusikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu, 08.–11.01.2014 • ŽANNA PÄRTLAS. Heterophony: theoretical approaches to the musical phenomenon and terminology. – 1th Seminar of the ICTM Study Group for Multipart Music. Tallinn, 19.–20.09.2014 • ANU SEPP. Teachers’ pedagogical thinking and music teaching. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014 • ANU VEENRE. Reflections of non-Western musical cultures in Estonian music: Kuldar Sink on foreign musical cultures and nationalism in music. – 4th Winter School of the Estonian Graduate School of Culture Studies and Arts: „Absence, Presence, Distance: Ways of Seeing the Past”. Tallinna Ülikool 22.01.2014 • ALLAN VURMA. The voice problems of vocalists. – 22th Pacific Voice Conference. Poola, Krakow 11.04.2014; Salzburg Voice Symposium. 23.08.2014
67 Välis- ja avalike suhete osakond
VÄLIS- JA AVALIKE SUHETE OSAKOND
ÜLIÕPILAS- JA ÕPPEJÕUVAHETUS
ERASMUS+ EMTA on Erasmus haridusprogrammis osalenud 1999. aastast. Alates 2014. aastast kannab see nime Erasmus+. Programmi keskmes on Euroopa-sisene ja ülemaailmne õpiränne, õppejõudude vahetus ning rahvusvahelised koostöö- ja arendusprojektid. Üliõpilasvahetus võimaldab EMTA tudengitele kuni aastast õppimisvõimalust Euroopa muusikakõrgkoolides.
2014. aastal oli EMTAl kokku 127 partnerkooli, kuhu oli akadeemial võimalik saata õppima või praktikale 67 üliõpi- last. EMTAsse tuli neist õppima 47 üliõpilast. Erasmus+ programmi raames andsid EMTA õppejõud 29 meistrikur- sust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 27 välisõppejõudude meistrikursust.
NORDPLUS Nordplus on Põhja- ja Baltimaade koostööprogramm. EMTA kuulub klassikalise muusika võrgustikku Sibelius, jazzmuusikavõrgustikku Nordpuls, tantsu- ja muusikavõrgustikku ECA, pärimusmuusikavõrgustikku Nordtrad, teatrivõrgustikku Norteas, ooperivõrgustikku NordOpera, koolimuusikavõrgustikku NNME ja kultuuriettevõtlus- võrgustikku ActinArt.
Aastal 2014 õppis Nordplusi raames partnerkoolides 3 meie üliõpilast, EMTAsse tuli õppima 4 üliõpilast. Akadee- mia õppejõud andsid 7 meistrikursust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 6 välisõppejõu- dude meistrikursust.
DORA Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa elluviijaks on sihtasutuse Archimedes allüksus Kõrghari- duse arenduskeskus ning partneriteks Eesti kõrgkoolid. Programm kestab kokku seitse aastat (2008–2015) ning planeeritud 33,5 miljoni eurosest eelarvest tuleb 85% Euroopa Sotsiaalfondist. Tegevuste sihtrühmaks on nii juba õppivad ja töötavad üliõpilased kui ka potentsiaalsed Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid ja õppejõud.
Programmi raames toimusid 2014. aastal järgmised tegevused:
• kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi välisõppejõudude lühiajalise kaasamise (2 õppejõudu); • kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi õppejõudude enesetäiendamise välisülikoolide juures (3 õppejõudu); • rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände (6 doktoranti); • välisüliõpilaste kaasamine magistriõppesse (5 magistranti); • rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti magistrantide õpirände (1 magistrant); • noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses (8 lähetust); • „Study in Estonia” raames tutvustati EMTAt kolmel kõrgharidusmessil välismaal.
68 Välis- ja avalike suhete osakond
PROJEKTID
• Magistritaseme ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” EMTA koordineerib uut rahvusvahelist ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (Masters of Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo). Õppekava eesmärk on valmistada ette interpreete ja heliloojaid, kellel on uue muusika loomise ja interpreteerimise käigus toimuva loomingulise suhtluse koge- mus ning kes oskavad töötada interdistsiplinaarselt ja kasutada uusi tehnoloogiaid. Õppekava töötati välja 2010–2013 LLP Erasmus programmi raames koostöös Stockholmi Kuningliku Muusika- kõrgkooli, Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli, Lyoni Kõrgema Riikliku Muusika- ja Tantsu Konservatooriumi ja Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooniga. Ühisõpe algas 2014. aasta septembris. Üliõpilased saavad õppida ühe semestri igas partnerkõrgkoolis.
• Nordplus intensiivprojekt „Slavic Opera” Helsingis 10.–14.02.2014 Projektis osalesid oopervõrgustiku NordOpera liikmeskoolide õppjõud ja tudengid. EMTAst osalesid laulu- osakonna õppejõud Nadežda Kurem, Piia Paemurru ja Rostislav Gurjev ning üliõpilased Ksenia Kuchukova, Danna Malõshko, Tamar Nugis, Kim Young Ko, Arvids Keinis ja Aule Urb.
• Nordplus intensiivprojekt „Girl Power in Jazz” Tallinnas 05.–09.05.2014 Eeskätt noortele naissoost jazzmuusikutele suunatud projekti koordineeris EMTA, partneriteks olid muusika- kõrgkoolid Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust. Toimusid seminarid ja ansamblitunnid ning igaõhtused jämmimised KUKU klubis. Osalesid õppejõud Tanel Ruben ja Kadri Voorand ning üliõpilased Kirke Karja, Britta Virves, Rauno Pella, Heiko Remmel, Maarja Aarma, Virva Immonen ja Merje Kägu.
• Nordplus intensiivprojekt „Choreographer/Dancer and Composer/Musician, a Collaborative Platform” Vilniuses 20.08–01.09.2014 Kunstidistsipliinide vahelisele koostööle keskenduva võrgustiku ECA projektis osalesid tantsu, muusika, disaini ja filmi erialade tudengid ja õppejõud võrgustiku partnerkõrgkoolidest. Akadeemiat esindasid Theordore Parker ja Alvin Raat.
• Nordplus intensiivprojekt „Improvise to Improve” Helsingis 18.–22.08.2014 Projekti koordineeris Metropolia Rakenduskõrgkool, osalesid tudengid ja õppejõud Islandilt, Rootsist, Norrast, Eestist ja Soomest. Projekti raames toimusid meistrikursused, grupitunnid ja kontserdid. Eestist osalesid õppe- jõud Anto Pett ja Anne-Liis Poll ning kaasaegse improvisatsiooni eriala üliõpilased Hara Alonso, Dana Indane, Aita Vaher ja Jekaterina Semjonova.
• Nordplus intensiivprojekt „Quality of Music Teaching, Learning and Knowledge – Perspectives on As- sessment and Evaluation” Tallinnas 03.–07.11.2014 Projektis osales 50 üliõpilast ja õppejõudu koolimuusikavõrgustiku NNME (Nordic Network for Music Educa- tion) liikmeskõrgkoolidest Norrast, Soomest, Rootsist, Islandilt, Lätist, Leedust ja Eestist. Projekt oli suunatud magistritaseme üliõpilastele, kes tutvustasid oma käimasolevaid uurimisprojekte, millele andsid kommentaare osalevad õppejõud.
69 Välis- ja avalike suhete osakond
KONVERENTSID
• Nordplus pärimusmuusikavõrgustiku Nordtrad aastakonverents Raulandis 29.04–04.05.2014 Konverentsi põhiteemaks oli liikmeskõrgkoolide pärimusmuusika õppekavade ja pedagoogilise tegevuse võrdlus ja arutelu. Võrgustiku üldeesmärkideks on Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika erialade ja osakon- dade ühine areng institutsionaalse koostöö, üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse, ühiste projektide ja õppe- kava koostamise kaudu. Võrgustikus osaleb 16 muusikakõrgkooli Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist ja Lätist. EMTAt esindasid pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla, õppejõud Janika Oras ja Tuulikki Bartosik ning tudengid Mihkel Roolaid ja Timo Kalmu. • AEC (The European Association of Conservatories) välissuhete koordinaatorite konverents Aalborgis 26.–27. 09.2014 Konverentsi peateemaks oli välissuhtluse arendamine. Ettekannete keskmes olid 2014. a käivitunud Erasmus+ programm ja erinevad muusikahardiuse koostööprojektid. Osalesid EMTA välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak ning välissuhete spetsialistid Pilleriin Meidla ja Kai Kiiv. • Nordplusi välissuhete koordinaatorite konverents Viljandis 21.–22.10.2014 Konverentsist võtsid osa Taani, Soome, Leedu, Läti, Norra, Islandi, Rootsi ja Eesti muusikaakadeemiate esinda- jad. Tegemist oli võrgustike Sibelius (klassikalise muusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ning Nordpuls (jazzmuusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ühise konverentsiga. Arutelu teemadeks olid senised ja tu- levased intensiivprojektid, kvaliteetse mobiilsuse tagamine, koostöövõrgustike organiseerimine. Osales EMTA välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak.
RAHVUSVAHELISED ORKESTRIPROJEKTID NING ÜLIÕPILASFESTIVALID
• Euroopa Liidu Noorteorkester Osales Kaia Voitka (viiul)
• Orkester Norden Osalesid: Juan Jose Restrepo Duarte (viiul), Laur Ints (viiul), Mann Helstein (vioola), Sandra Klimaite (vioola)
• Orkester Animato Osalesid: Eeva-Maria Laas (viiul), Juan José Restrepo Duarte (viiul), Lucia Sanchis Alfonso (viiul), Juri Potštar (viiul), Maris Viisma (viiul), Kerstin Elisabeth Kullerkupp (viiul), Sandra Kaldma (viiul), Mann Helstein (vioola), Sandra Klimaite (vioola), Doris Mägi (vioola), Tarmo Hiis (tšello), Kristin Kuldkepp (kontrabass)
• Baltic Youth Philharmonic Osalesid: Kristi Timma (viiul), Regina Udod (kontrabass), Heili Rosin (flööt)
• Nordplus löökpillifestival „Percussion Plus” Helsingis 12.–16.02.2014 Projekti koordineeris Sibeliuse Akadeemia, osalesid Põhja- ja Baltimaade muusikakoolide ning -kõrgkoolide esindajad. Festivali jooksul toimus 12 kontserti, 19 meistrikursust, seminarid ning loengud. EMTAst osalesid õppejõud Rein Roos ja Vambola Krigul ning löökpilli eriala üliõpilased Maarja Nuut, Kaspar Ernesaks, Brita Rein- mann ja Valeria Jagudina.
70 Välis- ja avalike suhete osakond
• Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival Vilniuses 11.–13.04.2014 Osalesid EMTA õppejõud professor Marje Lohuaru ning üliõpilaste trio koosseisus Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves (tšello) ja Johan Randvere (klaver). Lisaks Eestile osalesid festivalil Läti, Leedu, Poola, Soome ja Norra tudengiansamblid. Festivali raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi, kus esitati Pärdi, Šostakovitši ja Piazolla teoseid.
STIPENDIUMID
• Yamaha stipendium – Joosep Teppo (klaver), Märt Metsla (trompet)
KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD
• Association Europeenne des Conservatoires, Academies de Musique et Musikhochschulen (AEC) • Erasmus muusikavõrgustik Polifonia • European League of the Institutes of Arts (ELIA) • Association of Baltic Academies of Music (ABAM) • International Network of Cooperation in the Arts (NICA)
71 Täienduskoolituskeskus
TÄIENDUSKOOLITUSKESKUS
2014. aastal oli EMTA täiendõppe kursustel kokku 585 osalejat, sh ettevalmistuskursustel 49 üliõpilaskandidaati ning 17 jätkukursustel osalevat õppurit. Kokku toimus 31 erineva mahuga koolituskursust (sh meistrikursused ja koolitusprogrammid). Iseseisva täiendõppe vormis õppis 7 õppurit.
2014. aastal lõppenud koolitusprogrammid:
• Muusikateraapia põhikursus (2012–2014, 8 lõpetajat); • Muusikateraapia algkursus (2013–2014, 8 lõpetajat).
Osavõtjaterohkeks kujunesid koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskooli muusikaõpetajatele suunatud pike- mad koolitusprogrammid (4–6 EAP), mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Eduko). Täienduskoolituskeskuse poolt esitatud hangetest rahuldati järgmiste koolitusprogrammide rahastami- ne (kokku 144 lõpetajat):
• Väärtused, loovad muusikategevused ja keeleõpe (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Karin Muldma); • Kitarrimängu ja loovuse arendamine muusikatunnis (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Kristo Käo); • Loojaks läbi lugude – väärtuskasvatus, pillimäng ja keeleõpe muusikategevustes (2014, 2 rühma, 58 lõpetajat, õppekava juht Karin Muldma); • Kokkuvõttev ja kujundav hindamine muusikaõpetuses (2014, 28 lõpetajat, õppekava juht Inge Raudsepp).
Koostöös Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega töötati välja uudne hindamisteema- line õppematerjal „Õppimist toetav hindamine muusikaõpetuses” (elektrooniline, autor Maria Jürimäe).
2014. aastal jätkus meistrikursuste planeerimine ja läbiviimine EMTA õppejõududele – toimus kokku 6 koolitus- kursust, mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Primus). Meistrikursusi viisid läbi väljapaistvad õppejõud erinevatest riikidest: Eteri Andžaparidze (klaver, USA), Line Groth (vokaaltehnika, Taani), Bettina Bartz (muusikalugu, Saksamaa), Marko Ylönen (viiul, Soome), Jukkis Uotila (jazzmuusika, Soome), Stein Bakke (muusikadidaktika, Norra).
Täienduskoolituskeskus on koolituste planeerimisel ja läbiviimisel teinud koostööd EMTA välissuhete osakonna ja akadeemiliste üksustega, samuti teiste Eesti institutsioonidega – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusega Innove, Sihtasutusega Archimedes (programmid Primus ja Eduko), Eesti Kontserdiga, Kitarrikool OÜga, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga.
72 Raamatukogu
RAAMATUKOGU
Seisuga 1. jaanuar 2015 oli EMTA raamatukogu fondi suurus 200 145 eksemplari:
• 37 722 raamatut; • 129 441 nooti; • 2782 teadustööd; • 25 565 helisalvestist (sh 14 887 CDd); • 3321 videosalvestist (sh 2553 DVDd); • 118 nimetust perioodilisi väljaandeid.
2014. aastal täienes fond 5279 eksemplari võrra:
• 1609 raamatut; • 2633 nooti; • 38 teadustööd; • 832 helisalvestist (sh 708 CDd); • 120 DVDd; • 10 CD-ROMi; • 37 perioodilise väljaande aastakäiku.
Aasta jooksul lisas EMTA raamatukogu Eesti raamatukogude e-kataloogi ESTER 3754 bibliograafilist kirjet ja 7090 eksemplarikirjet. Seisuga 1. jaanuar 2015 oli raamatukogu fondist umbes 65% (130 337 kirjet) kataloogitud ESTERisse. Eesti artiklite andmebaasi ISE (Index Scriptorum Estoniae) lisati 115 kirjet ja rahvusvahelist muusika- teadusliku kirjanduse bibliograafilist andmebaasi RILM (Répertoire international de littérature musicale) täiendati 10 inglise- või saksakeelse sisukokkuvõttega artiklitest, mis on ilmunud EMTA väljaannetes.
ELNET Konsortsiumi eestvõttel (koos liikmesraamatukogude jõulise panusega) viidi aasta jooksul lõpule kaks suurt ettevõtmist. Augustis ühendati e-kataloogi ESTER Tallinna ja Tartu serverid. Eesti 15 suurema raamatu kogu ühiskataloog asub nüüd aadressil www.ester.ee. Oktoobri alguses võeti kasutusele uus raamatukogusüsteem Sierra.
Juba eelmisel aastal alustas initsiatiivgrupp koosseisus Ene Kangron, Toomas Siitan, Innar Järva, Margus Pärtlas, Maris Pajuste, Ene Rindesalu, Malle Ruumet ja Ilvi Rauna ettevalmistusi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete and- mebaasi Loreta loomiseks. Õppeotstarbelise andmebaasi loomist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Primus) ja seda esitleti EMTAs 13. veebruaril. Loreta (www.ema.edu.ee/loreta) teeb kättesaadavaks võõrkeelsete ooperite, oratooriumide, kantaatide, laulude ja liturgiliste žanride eestikeelsed toimetatud tõlked ja seda haldab raamatukogu uus töötaja Maarja Leemet. Lähemalt saab Loreta kohta lugeda ajalehes Sirp ilmunud Ilvi Rauna artiklist „Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas” (21.03.2014).
Suvel toimunud IAMLi (International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres) aas- takonverentsil valiti Ilvi Rauna muusikaõppeasutuste erialasektsiooni (Libraries in Music Teaching Institutions branch) asepresidendiks. Uue üksusena IAMLi struktuuris loodi liikmelisuse komisjon (Membership Committee), mille liikmeks valiti samuti Ilvi Rauna.
Sügisel tähistas 40 tööaasta täitumist EMTAs hinnatud töötaja Eti Sukmit, kes siirdus pensionile. Pika karjääri jooksul töötas Eti Sukmit konservatooriumi interpretatsiooniteaduskonna dekanaadi ja kaugõppe osakonna vanemlaborandina, sekretäri, helikabineti laborandi ja raamatukoguhoidjana.
73 Raamatukogu
Eesti Muusikakogude Ühenduse (EMKÜ) traditsiooniline sügisseminar, millest võtsid osa kõik raamatukogu töö- tajad, toimus sel aastal EMTAs ja oli pühendatud vanamuusikale. Reet Sukk koos ansambliga Cantores Vagantes tutvustas kesk- ja renessansiaja muusikat helis ja pildis. Ülevaate sama perioodi muusikakultuuri arengust andis Toomas Siitan.
Detsembris lõpetasid Reet Sukk ja Maarja Leemet Tartu Ülikooli avatud ülikoolis edukalt täiendusõppeprog rammi „Infopädevuse alused” (78 tundi / 3 EAP). Peamised käsitletud teemad olid: infootsingu põhimõtted andme- baasides, teemaportaalid, teadustööde repositooriumid, infoallikate hindamine, otsing EBSCO andmebaasides, e-kataloogis ESTER ja internetis.
Raamatukogu nõuandva kogu koosolek toimus 17. detsembril. Tavapäraste päevakorrapunktide kõrval arutati põhjalikumalt raamatukogu võlglaste küsimust ja kammermuusika nootide liigitamise võimalusi.
E-raamatukogu arendamise vallas viidi sügissemestril läbi kaks andmebaasikatsetust: • Alexander Street Press muusikakogud – 13 kollektsiooni nootide, raamatute, audio- ja videofailidega; • Education Source – 2850 haridusalase perioodilise väljaande abstraktid ning 1800 ajakirja ja 550 raamatu täis- tekstid.
Alustati Claudio Monteverdi (1567–1643) ja Aleksandr Skrjabini (1872–1915) kriitiliselt redigeeritud ja teaduslikult kommenteeritud kogutud teoste tellimist. Hetkel on Monteverdilt ilmunud 22 ja Skrjabinilt 6 köidet – need on ka raamatukogus kättesaadavad. Varasematest tellimustest täienesid Eduard Tubina, Franz Schuberti, Robert Schu- manni, Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Alban Bergi jt koguteoste kollektsioonid.
Väärika annetuse tegi EMTA raamatukogule Veljo Tormis, kes kinkis meile suure osa oma plaadi-, noodi- ja raamatu kogust. Eriti hinnaliseks teevad annetuse just Tormise enda vokaalteoste noodid, mille kõiki eri versioone on olnud keerukas hankida. Perekonna vahendusel jõudsid meieni ka Ants Söödi noodid. Oma materjale anneta- sid veel Heli Lääts (Peeter Saul) ja Anti Marguste.
74 Üliõpilasesindus
ÜLIÕPILASESINDUS
Üliõpilasesindusele on 2014. aasta olnud ülikoolisiseselt ja -väliselt teguderohke. EMTAs on esindus kaasatud eri- nevate organite töösse, kus tegeletakse akadeemia arendamise ning juhtimisega.
2014. aastal korraldati traditsioonilised tudengipeod, mille hulgas olid kevadine lõpupidu, sügisene rebaste sisse- õnnistamise pidu ja talvine jõuluball. Viimati nimetatu korraldati koos Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Kevadel toimusid üliõpilasesinduse valimised, kus enamuses osutusid valituks juba kogenud liikmed. Märkimisväärne oli sel kevadel EMTA lõpusõrmuse loomine, mis on leidnud palju head tagasisidet üliõpilastelt ja õppejõududelt. Nii- sugune sümboolika on kooli ajaloos esmakordne ning loodame, et lõpusõrmuse traditsioon suudab akadeemias kanda kinnitada.
Uue projektina alustasime Erasmuse tuutorlusprogrammiga, kus üliõpilasesinduse liikmed on juhendajateks ja tugiisikuteks EMTAsse õppima saabuvatele vahetustudengitele. Programmi raames käidi avastamas Aegna saart, tutvuti Tallinna põnevamate muuseumidega ning külastati Tartut. Taoline koostöö aitab välistudengitel kiiremini kohaneda Eesti eluga ning ühtlasi edendab kultuurilisi suhteid. Programm on leidnud suurt huvi Erasmus Student Network (ESN) Estonia tegijatelt. Üliõpilasesinduse liikmed tutvustasid programmi ESN Estonia üldkoosolekul ning see leidis palju positiivset vastukaja. Esmakordselt toimus ka EMTA ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasesinduste kohtumine. Arutati nii ühiste probleemide kui ka uute mõtete ja koostöövõimaluste üle. Üliõpilaste suureks rõõmuks jätkati lepingut ning head koostööd linna ühe suurima spordiklubiga Reval-Sport.
Väljaspool EMTAt võtame aktiivselt osa Eesti Üliõpilaskondade Liidu tööst. Kuna oleme võrreldes teiste avalik- õiguslike ülikoolidega üsna väike üksus, peame väga oluliseks rääkida kaasa otsustusprotsessides ja EÜLi aruteludel. Üliõpilasesinduse töö efektiivsuse tõstmiseks osaleb ka sellel õppeaastal üks juhatuse liige EÜLi mentorprogrammis, mis algas 2014. aasta augustis. Sel kevadel liitusime ka Tallinna Üliõpilaskondade Ümar- lauaga (TÜÜL), mis koondab endas Tallinna kõrgkoole. Lühikese aja jooksul oleme suutnud end TÜÜLi nõukogus märgatavaks teha. Rõõmustav on teiste üliõpilaskondade tõusev huvi EMTA üliõpilasesinduse tegevuse vastu ning soov teha midagi ühiselt – seda on näidanud nii kohtumised EKA üliõpilasesindusega kui ka ühine jõulupidu Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga.
75 Ametikohad
AMETIKOHAD 2014/2015. ÕPPEAASTAL
2014/2015. õppeaastal töötab EMTAs 162 koosseisulist õppejõudu, neist korralisi 152 külalisõppejõude 10
Lisaks koosseisulistele õppejõududele viivad akadeemias õppetööd läbi ka 118 tunnitasulist õppejõudu. Aka- deemia liikmeskonda kuulub 18 emeriitprofessorit ja 11 emeriitdotsenti. Akadeemilise personali hulka kuulub ka 7 teadustöötajat.
Ametinimetuste järgi jagunevad koosseisulise akadeemilise personali ametikohad järgmiselt (võrdluseks nelja eelneva aasta näitajad):
Tabel 1
Isikuid Isikuid Isikuid Isikuid Isikuid Üksikisikute % Ametinimetus seisuga seisuga seisuga seisuga seisuga isikkoosseisust 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2014 Professor 31 34 34 33 32 18,9 Dotsent 52 53 58 59 57 33,7 Lektor 65 67 63 57 56 33,1 Assistent - - 20 19 17 10,1 Juhtivteadur331110,6 Vanemteadur333221,2 Teadur234442,4 KOKKU 156 163 183 175 169 100
Muusikahariduse spetsiifika tõttu töötab suur osa õppejõududest osakoormusega. Tegeliku pildi õpetamise ma- hust saame siis, kui taandame kõik osakoormusega õppejõud täisametikohtade ekvivalendile, mille põhjal on koosseisulise akadeemilise personali ametikohtade arv ja jaotus EMTAs järgmine (võrdluseks nelja eelneva aasta näitajad):
Tabel 2
Ametikohti Ametikohti Ametikohti Ametikohti Ametikohti % ameti- Ametinimetus seisuga seisuga seisuga seisuga seisuga kohtadest 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2014
Professor 26,65 27,25 27,4 27,5 26,85 22,3 Dotsent 37,2 37,35 40,45 43,45 40,75 33,9 Lektor 34,15 35,8 35,75 33,45 34,6 28,8 Assistent - - 13,9 13,0 13,15 10,9 Juhtivteadur 2,0 1,25 0,5 0,5 0,5 0,4 Vanemteadur 2,5 2,5 3,0 2,0 2,0 1,7 Teadur 0,75 1,75 2,25 2,75 2,35 2,0 KOKKU 103,25 105,9 123,25 122,65 120,2 100
76 Ametikohad
Järgnevas tabelis on esitatud kogu akadeemia personali statistika viimase viie aasta lõikes ametigruppide kaupa:
Tabel 3
Ametikohtade Seisuga Seisuga Seisuga Seisuga Seisuga koosseis 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 Õppejõud 98,0 100,4 117,5 117,4 115,35 Teadustöötajad 5,25 5,5 5,75 5,25 4,85 Administratsioon 37,0 34,0 34,0 35,25 34,4 Klaverisaatjad 16,5 16,75 - - - Abipersonal 16,9 18,06 16,46 16,01 14,7 Töölised 24,25 25,75 26,5 26,5 26,5 KOKKU 197,9 200,46 200,21 200,41 195,8
Akadeemia personalist 48,6% töötab osalise tööajaga. 2013/2014. õppeaastal oli osalise koormusega töötajaid 50,8% töötajate koguarvust.
Akadeemilise personali keskmine vanus ametinimetuste lõikes on järgmine:
Tabel 4
Ametinimetus Isikuid seisuga 31.12.2014 Keskmine vanus Professor 32 61 Dotsent 57 52 Lektor 56 46 Assistent 17 50 Juhtivteadur 1 57 Vanemteadur 2 55 Teadur 4 39 KOKKU 169 51
Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate isikute keskmine vanus seisuga 31.12.2014 on 52 eluaastat. Seisuga 31.12.2013 oli akadeemilise personali keskmine vanus 51 eluaastat ja mitteakadeemilise personali keskmine vanus 50 eluaastat. Seisuga 31.12.2014 oli akadeemia personali üldarv 251, sh meessoost töötajaid 109 ja naissoost töötajaid 142.
77 Isikkoosseis
JUHTIMINE JA AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 2014/2015. ÕPPEAASTAL (SEISUGA 31.12.2014)
NÕUKOGU
PEEP LASSMANN rektor MARGUS PÄRTLAS õppe- ja teadusprorektor HELENA TULVE arendusprorektor OTT MAATEN haldusdirektor JANE KREEK õppeosakonna juhataja ENE TÕNISSOO pearaamatupidaja IVARI ILJA klaveriosakonna juhataja ARVO LEIBUR keelpilliosakonna juhataja TOOMAS VAVILOV puhkpilliosakonna juhataja NADIA KUREM lauluosakonna juhataja HELIN KAPTEN kammermuusika osakonna juhataja TÕNU KALJUSTE dirigeerimisosakonna juhataja TOIVO TULEV kompositsiooniosakonna juhataja TOOMAS SIITAN muusikateaduse osakonna juhataja PEETER RAUDSEPP lavakunstikooli juhataja JAAK SOOÄÄR jazzmuusika osakonna juhataja LEMBIT ORGSE interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja KRISTI KIILU koolimuusika instituudi juhataja MARKO LÕHMUS kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja KRISTEL PAPPEL doktorinõukogu kaasesimees IMBI TARUM doktorinõukogu kaasesimees URMAS VULP keelpilliosakonna professor RENÉ EESPERE kompositsiooniosakonna professor ANNE TÜRNPU lavakunstikooli dotsent SILVIA LUIK bakalaureuseõppe üliõpilane KRISTI TALISTU bakalaureuseõppe üliõpilane HAAR TAMMIK magistriõppe üliõpilane AARE TOOL doktoriõppe üliõpilane KRISTIINA VEERDE magistriõppe üliõpilane
Nõuandvad liikmed: REIN OJA kuratooriumi esindaja TIMO STEINER Tallinna Muusikakeskkooli direktor ILVI RAUNA raamatukogu juhataja KADRI LEIVATEGIJA Tartu filiaali juhataja
78 Isikkoosseis
OLGA TUNGAL ametiühingu komitee esinaine KATRIN PUUR nõukogu sekretär
KURATOORIUM
JAAK ALLIK Riigikogu liige ERI KLAS dirigent, Tallinna Filharmoonia kunstiline juht ENN KUNILA ettevõtja TÕNIS LUKAS Eesti Rahva Muuseumi direktor AIN LUTSEPP näitleja, Eesti Teatriliidu esimees MARET MARIPUU Riigikogu liige JAAN MÄNNIK endine Eesti Panga nõukogu esimees REIN OJA Eesti Draamateatri teatrijuht MAILIS REPS Riigikogu liige SIIM SUKLES Eesti Olümpiakomitee peasekretär KADRI TALI ERSO direktor
REKTORAAT
PEEP LASSMANN rektor 1,0 MARGUS PÄRTLAS õppe-ja teadusprorektor 1,0 HELENA TULVE arendusprorektor 1,0 OTT MAATEN haldusdirektor 1,0
KLAVERIOSAKOND
Koosseisulised õppejõud IVARI ILJA osakonnajuhataja, professor 1,0 TOIVO NAHKUR professor 1,0 ANDRES UIBO professor 0,75 IMBI TARUM professor 0,5 MARKO MARTIN dotsent 1,0 MATI MIKALAI dotsent 1,0 KAI RATASSEPP dotsent 1,0 TOOMAS TRASS dotsent 1,0 LAURI VÄINMAA dotsent 1,0 AGE JUURIKAS lektor 1,0 STEN LASSMANN lektor 1,0
Tunnitasulised õppejõud professor PEEP LASSMANN, emeriitdotsent ADA KUUSEOKS, lektor PIRET AIDULO, lektor MIHKEL POLL
79 Isikkoosseis
ÜLDKLAVERI LEKTORAAT
Koosseisulised õppejõud KAI RATASSEPP lektoraadi juhataja VIKTOR GURJEV lektor 1,0 NIINA MAIOROVA lektor 1,0
KEELPILLIOSAKOND
Koosseisulised õppejõud ARVO LEIBUR osakonnajuhataja, dotsent 0,75 PEETER PAEMURRU professor 1,0 MARI TAMPERE-BEZRODNY professor 1,0 URMAS VULP professor 0,75 HEIKI MÄTLIK dotsent 0,75 TOOMAS NESTOR dotsent 0,75 KAUPO OLT dotsent 0,5 HENRY-DAVID VAREMA dotsent 1,0 KRISTINA KRIIT lektor 0,4 SIGRID KUULMANN-MARTIN lektor 0,4 LEA LEITEN lektor 1,0 MATI LUKK lektor 0,4 JELENA FOMINA assistent 0,75 THEA NESTOR assistent 0,75 REET RUUBEL assistent 0,5
Tunnitasulised õppejõud emeriitprofessor TÕNU REIMANN, emeriitprofessor MARE TEEARU, emeriitprofessor TOOMAS VELMET, professor MARKO YLÖNEN, lektor ANNA-LIISA BEZRODNY, lektor ROBERT STAAK, lektor HARRY TRAKSMANN, lektor RAIN VILU
PUHKPILLIOSAKOND
Koosseisulised õppejõud TOOMAS VAVILOV osakonnajuhataja, dotsent 1,0 KALERVO OLAVI KULMALA professor 0,4 AAVO OTS dotsent 1,0 MIHKEL PEÄSKE dotsent 1,0
80 Isikkoosseis
RAIVO PEÄSKE dotsent 0,25 REIN ROOS dotsent 0,5 PEETER SARAPUU dotsent 0,75 INDREK VAU dotsent 0,25 VIRGO VELDI dotsent 0,5 ANDRES KONTUS lektor 0,75 VAMBOLA KRIGUL lektor 0,4 OKSANA SINKOVA lektor 0,5 RALF TAAL lektor 1,0 MADIS VILGATS lektor 0,25 TIIU JÜRMA assistent 0,75 MEELI OTS assistent 0,75 JANA PEÄSKE assistent 0,5
Tunnitasulised õppejõud emeriitprofessor HANNES ALTROV, emeriitprofessor OLAVI KASEMAA, dotsent OLEV AINOMÄE, lektor REET KÄÄRIK
LAULUOSAKOND
Koosseisulised õppejõud NADEŽDA KUREM osakonnajuhataja, dotsent 1,0 EVA MÄRTSON-WILSON professor 0,75 VIRGILIJUS KESTUTIS NOREIKA professor 0,5 ROSTISLAV GURJEV dotsent 0,75 TEELE JÕKS lektor 0,5 HELEN LEPALAAN lektor 0,5 PIIA PAEMURRU lektor 1,0 TAAVI TAMPUU lektor 0,75 TAIMO TOOMAST lektor 0,75 HELI VESKUS lektor 0,5 KAILI EERMA assistent 1,0 PIRET HABAK assistent 0,75 MERIKE KÄVER assistent 0,5 IRINA OJA assistent 0,75 SIIM SELIS assistent 0,75
Tunnitasulised õppejõud emeriitprofessor MATI-JOHANNES PALM, emeriitdotsent ANU KAAL, dotsent ÜLLE KIRSS, lektor IRIS OJA
81 Isikkoosseis
OOPERISTUUDIO
Koosseisulised õppejõud ENE RINDESALU stuudio juhataja, lektor 1,0 TAISTO NOOR dotsent 0,75 TIINA KÄRBLANE lektor 0,5 ANU RUUSMAA lektor 0,5
Tunnitasuline õppejõud lektor AURI JÜRNA
HÄÄLESEADE LEKTORAAT
Koosseisulised õppejõud VILJA SLIŽEVSKI lektoraadi juhataja, lektor 1,0 UKU JOLLER lektor 0,5 TARMO SILD lektor 0,25
Tunnitasuline õppejõud lektor JAANIKA KUUSIK
DIRIGEERIMISOSAKOND
Koosseisulised õppejõud TÕNU KALJUSTE osakonnajuhataja, professor 1,0 TOOMAS KAPTEN professor 1,0 PAUL MÄGI professor 0,6 ANTS SOOTS professor 1,0 JÜRI ALPERTEN dotsent 0,25 SILVIA LANDRA dotsent 1,0 JÜRI RENT dotsent 0,5 HIRVO SURVA dotsent 0,6 OLGA TUNGAL dotsent 0,5 ANDRES HEINAPUU lektor 1,0 VERONIKA PORTSMUTH lektor 0,6 ELMO TIISVALD lektor 0,25 IRINA IEVLEVA assistent 1,0 KRISTIINA KERMES assistent 1,0 AIME PÄRISALU assistent 1,0 TIINA RENSER assistent 1,0 ÕNNE-ANN ROOSVEE assistent 1,0
82 Isikkoosseis
Tunnitasuline õppejõud lektor PEETER SAAN
KAMMERMUUSIKAOSAKOND
Koosseisulised õppejõud HELIN KAPTEN osakonnajuhataja, professor 1,0 MARJE LOHUARU professor 1,0 NATALIA SAKKOS professor 1,0 MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN dotsent 0,75 TAAVI KERIKMÄE dotsent 1,0 MARTTI RAIDE dotsent 0,6 AVE SIKK dotsent 1,0 REINUT TEPP lektor 0,5
Tunnitasulised õppejõud emeriitprofessor MATTI REIMANN, lektor KRISTI KAPTEN
KOMPOSITSIOONIOSAKOND
Koosseisulised õppejõud TOIVO TULEV osakonnajuhataja, professor 1,0 RENE EESPERE professor 1,0 TÕNU KÕRVITS dotsent 0,6 MART SIIMER dotsent 1,0 PAOLO GIROL lektor 0,75 HANS-GUNTER LOCK lektor 0,5 MALLE MALTIS lektor 0,75 SIIM MÄESALU lektor 0,5
ELEKTRONMUUSIKA STUUDIO
Koosseisuline õppejõud MARGO KÕLAR stuudio juhataja, dotsent 1,0
Tunnitasulised õppejõud professor HELENA TULVE, professor TAPIO TUOMELA, lektor GALINA GRIGORJEVA, lektor EINIKE LEPPIK, lektor TAMMO SUMERA, lektor MAIT VISNAPUU
83 Isikkoosseis
MUUSIKATEADUSE OSAKOND
Koosseisulised õppejõud TOOMAS SIITAN osakonnajuhataja, professor 1,0 MART HUMAL professor 1,0 URVE LIPPUS professor 1,0 KRISTEL PAPPEL professor 1,0 JAAN ROSS professor 0,5 LEIDA-TIIA JÄRG dotsent 0,4 KERRI KOTTA dotsent 1,0 ANU KÕLAR dotsent 1,0 JANIKA ORAS dotsent 0,4 RIHO ESKO MAIMETS lektor 0,5 ANU VEENRE lektor 0,25
Tunnitasulised õppejõud professor MARGUS PÄRTLAS, dotsent INGMAR KURG, dotsent JAAN-EIK TULVE, emeriitdotsent MERIKE VAITMAA, lektor BRIGITTA DAVIDJANTS, lektoR ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA, lektor EERIK JÕKS, lektor MAARJA KINDEL
MUUSIKALISTE ÜLDAINETE LEKTORAAT
Koosseisulised õppejõud KERRI KOTTA lektoraadi juhataja HELIN LIPPMAA lektor 1,0
Teadustöötajad JAAN ROSS juhtivteadur 0,5 ŽANNA PÄRTLAS vanemteadur 1,0 ALLAN VURMA vanemteadur 1,0 EERIK JÕKS teadur 0,6 KAIRE MAIMETS-VOLT teadur 1,0 ANU SCHAPER teadur 0,25
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT
Koosseisulised õppejõud LEMBIT ORGSE instituudi juhataja, dotsent 1,0 MIRJAM KEREM dotsent 0,75 NIINA MURDVEE dotsent 0,75 KRISTI MÜHLING dotsent 0,25
84 Isikkoosseis
IRINA FLOSS lektor 0,25 MARJA JÜRISSON lektor 0,25 IRENE KABONEN lektor 1,0 LIINA LILL lektor 0,25 ENE METSJÄRV lektor 0,5 TIINA VÄLJA lektor 0,25
Tunnitasulised õppejõud lektor PAUL DANIEL, lektor LAURI JÕELEHT, lektor MART LAAS, lektor JEKATERINA ROSTOVTSEVA, lektor MEEME SAAREVÄLI, lektor KATRIN TALMAR, lektor HEDI VIISMA
KOOLIMUUSIKA INSTITUUT
Koosseisulised õppejõud KRISTI KIILU instituudi juhataja, dotsent 1,0 OLAV EHALA professor 0,75 WILFRIED GRUHN professor 0,4 ANU SEPP dotsent 0,25
Tunnitasulised õppejõud professor ANU LEPPIMAN, dotsent URVE LÄÄNEMETS, dotsent MAIA MULDMA, dotsent MONIKA PULLERITS, dotsent ANNE TIKO, lektor KADI HÄRMA, lektor MERLE ILUS, lektor KAJA KAUS, lektor MALL NEY, lektor LIIVI URBEL
JAZZMUUSIKAOSAKOND
Koosseisulised õppejõud JAAK SOOÄÄR osakonnajuhataja, professor 1,0 KRISTJAN RANDALU dotsent 0,5 TAAVO REMMEL dotsent 0,75 TANEL RUBEN dotsent 1,0 RAUL SÖÖT dotsent 0,6 MARE VÄLJATAGA dotsent 0,4 TEET RAIK lektor 0,75 KADRI VOORAND lektor 0,6 RAIN RÄMMAL assistent 0,4
Tunnitasulised õppejõud dotsent ARNE LUHT, dotsent TÕNU NAISSOO, dotsent TERO MIKAEL SAARTI, lektor TIIT KÕRVITS, lektor IVO LILLE, lektor ANDRUS LILLEPEA, lektor MART SOO
85 Isikkoosseis
IMPROVISATSIOONI ERIALA
Koosseisulised õppejõud ANTO PETT professor 1,0 ANNE-LIIS POLL professor 1,0
Tunnitasulised õppejõud lektor JAAN KRIVEL, lektor JAAK SIKK
PÄRIMUSMUUSIKA ERIALA
Koosseisulised õppejõud TUULIKKI BARTOSIK lektor 0,4
Tunnitasulised õppejõud lektor TUULE KANN, lektor TARMO KIVISILLA
LAVAKUNSTIKOOL
Koosseisulised õppejõud PEETER RAUDSEPP lavakunstikooli juhataja, dotsent 1,0 ANU LAMP professor 0,75 TÕNU TEPANDI professor 0,25 MARET MURSA TORMIS dotsent 1,0 JÜRI NAEL dotsent 0,25 ANDRES OTS dotsent 0,5 RIINA ROOSE dotsent 0,25 ANNE TÜRNPU dotsent 1,0 KATARIINA UNT dotsent 0,5 MARTIN VEINMANN dotsent 0,5 ANU AIMLA lektor 0,5 MART KOLDITS lektor 1,0 DIANA LEESALU lektor 0,5 PAAVO PIIK lektor 0,5 KÄRT TOMINGAS lektor 1,0
Tunnitasulised õppejõud professor LUULE EPNER, professor KIMMO KARJUNEN, professor REIN RAUD, emeriitprofessor LEA TORMIS, dotsent MADIS KALMET, dotsent MERLE KARUSOO, dotsent JAN KAUS, dotsent PIRET KRUUSPERE, dotsent MARET KUKKUR, dotsent LAINE MÄGI, dotsent ANDRES PUUSTUSMAA, dotsent AARE TOIKKA, dotsent JEVGENIA TŠIGULINA, lektor LIIS-KATRIN AVANDI, lektor HELLAR BERGMANN, lektor REIN HEINSALU,
86 Isikkoosseis
lektor LIINA JÄÄTS, lektor LAURI KALDOJA, lektor LAUR KAUNISSAARE, lektor MARI-LIIS LILL, lektor EVA- LIISA LINDER, lektor TAIMI LUME, lektor LOORE MARTMA, lektor MAARJA MITT, lektor HEITI PAKK, lektor HOLGER RAJAVEE, lektor ANTI REINTHAL, lektor HELGA-ALIIS SAARLEN, lektor KRISTJAN SARV, lektor AIVAR SIMMERMANN, lektor TIIT TRELL, lektor VELLO VAHER, lektor KÜLLIKI VALDMA, lektor RAUNO ZUBKO, assistent ANDRANIK KECHEK, assistent KÄHTE VAINUS Teadur EVA-LIISA LINDER 0,5
KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND
Koosseisulised õppejõud MARKO LÕHMUS osakonnajuhataja, dotsent 0,4 ANNUKKA JYRÄMÄ professor 0,95 KAARI KIITSAK-PRIKK lektor 0,5
Tunnitasulised õppejõud professor JAAK KANGILASKI, professor AIRI LIIMETS, professor REIN RUUTSOO, dotsent KADI LIIK, dotsent MARGUS OTT, dotsent RINGO RINGVEE, lektor MARI-LIIS PAAVER, lektor ELINA REINOLD
KEELTE LEKTORAAT
Koosseisulised õppejõud REET VÄLJA lektoraadi juhataja, lektor 0,75 AIRE ISAND lektor 0,4 TIIU RELVE lektor 0,5 MALLE RUUMET lektor 0,75 MARIKA ÕISPUU lektor 0,5
TARTU FILIAAL
KADRI LEIVATEGIJA filiaali juhataja
Tunnitasulised õppejõud lektor URSULA CHILLAUD, lektor TANEL JOAMETS, lektor ANDRES LEIVATEGIJA, lektor PRIIT SONN, lektor PILLE TANILOO, lektor LINDA VILLER, assistent IEVA KOSTANDA
EMERIITPROFESSORID
HANNES ALTROV KUNO ARENG OLAVI KASEMAA IVO KUUSK
87 Isikkoosseis
VENNO LAUL INGO NORMET OLEV OJA MATI-JOHANNES PALM HEINO RANNAP MATTI REIMANN TÕNU REIMANN JAAN RÄÄTS HELJO SEPP MARE TEEARU LEA TORMIS TOOMAS VELMET ANTS ÜLEOJA ENE-JUTA ÜLEOJA
EMERIITDOTSENDID
ANU KAAL ADA KUUSEOKS TIIU LEVALD TEO-ENDEL MAISTE ARNE MIKK TOIVO PEÄSKE URVE RAUDMÄE-TAUTS ENN SEEP IVI TIVIK OIVI-MONIKA TOPMANN MERIKE VAITMAA
88 Lõpetajad 2014
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA 2014. AASTA LÕPETAJAD
BAKALAUREUSEÕPE
KLAVER JULIA BALTA dots M. Mikalai TALVI HUNT lektor A. Juurikas GRETA JAKOBSONAITĖ dots L. Väinmaa JOONATAN JÜRGENSON prof I. Ilja GRETE JÄDAL cum laude lektor T. Joamets MARIANNE LAUMETS dots A. Kuuseoks MAGONE RUNKA dots L. Väinmaa LEA SAAME dots L. Väinmaa
OREL KRISTINA VILOTŠEVA prof A. Uibo
VIIUL RAŠEL AVITAL KAC cum laude prof A. Ficher, prof M. Gaisler JURI POTŠTAR prof M. Teearu
ALTVIIUL JOOSEP AHUN dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor MANN HELSTEIN dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor DORIS MÄGI dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor
TŠELLO ANN KUUT cum laude prof P. Paemurru RUSLAN PETROV prof T. Velmet KRISTIAN PLINK prof P. Paemurru
KLASSIKALINE KITARR SIIM KARTAU dots H. Mätlik
FLÖÖT ANEMARIJA DANOVSKA dots M. Peäske HEILI ROSIN dots M. Peäske
89 Lõpetajad 2014
METSASARV MATTIAS VIHMANN prof K. Kulmala ANDREAS VÄLJAMÄE prof K. Kulmala
TROMPET MIHKEL KALLIP cum laude dots A. Ots
TROMBOON MARGUS TOOMPERE lektor A. Kontus
FAGOTT TEA TUHKUR dots P. Sarapuu
SAKSOFON GERT-OTT KULDPÄRG prof O. Kasemaa
TUUBA ARGO VALS lektor M. Vilgats
LAUL MAARJA AALMANN dots R. Gurjev JELENA GERDIGA-KUMM dots A. Krancmanis JING JIN prof M. Palm MARLĒNA KEINE dots N. Kurem ARVĪDS KEINIS prof M. Palm KAAREL KUKK lektor T. Tampuu RASMUS KULL lektor T. Tampuu MARIA MELAHA dots A. Krancmanis LIISA METS lektor H. Lepalaan HELIS NAERIS dots N. Kurem TAMAR NUGIS lektor T. Tampuu TAISI PETTAI dots N. Kurem VARVARA REINO lektor T. Toomast KAISA RÜÜTSALU lektor T. Jõks AULE URB dots A. Krancmanis
KOORIDIRIGEERIMINE KUNO KERGE prof A. Soots BENJAMIN THEOPHILUS MARTIN KIRK cum laude prof T. Kaljuste MARKUS LEPPOJA prof A. Soots VALTER SOOSALU cum laude dots H. Surva SILLE APRI eksternõpe
90 Lõpetajad 2014
HELILOOMING INDREK PALU prof R. Eespere MART RASMUS PUUR cum laude dots T. Kõrvits
ELEKTROAKUSTILINE LOOMING MARIANNA LIIK cum laude dots M. Kõlar, lektor M. Maltis
AUDIOVISUAALNE LOOMING EINIKE LEPPIK lektor P. Girol
HELIREŽII HAAR TAMMIK dots M. Kõlar, dots M. Siimer NIKITA ŠIŠKOV cum laude prof R. Eespere, dots M. Kõlar
MUUSIKATEADUS KRISTI KLOPETS dots K. Kotta SAALE KONSAP dots K. Kotta
MUUSIKAPEDAGOOGIKA kursuse juhendajad dots K. Kiilu, lektor A. Sepp KADRI-LIIS HIRS LIISI KAMS KATHI KOCH TRIINU KONT-KONTSON CARINE JESSICA KOSTLA JULIA KOZLOVA SAALE KREEN MERLIN MADISSON AGO NIGLAS MARLEEN NURM JULIA ORLOVA LIISA REBANE KEILI SIMASTEL SILJA UHS cum laude KRISTIINA VEERDE
INSTRUMENDIÕPETAJA Viiul JOHANNA-MARIA JAAMA prof T. Reimann, dots N. Murdvee TEELE TAKJAS prof U. Vulp, lektor K. Talmar
91 Lõpetajad 2014
Kitarr MIRJAM KIVISILD dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova PAUL-HERMANN STAHL dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova
Flööt ANETA TRUJEVTSEVA lektor O. Sinkova
Löökpillid VALERIA JAGUDINA dots R. Roos
JAZZMUUSIKA Klahvpillid HOLGER MARJAMAA dots K. Randalu BRITTA VIRVES dots K. Ikonen, dots K. Randalu
Kitarr MERJE KÄGU prof J. Sooäär MADIS MEISter prof J. Sooäär, dots R. Sööt
Viiul TAUNO VILU prof J. Sooäär, dots R. Sööt
Laul MAARJA AARMA lektor K. Voorand
Flööt ILJA GUSSAROV dots R. Sööt
Löökpillid KARL-JUHAN LAANESAAR dots T. Ruben, A. Lillepea
PÄRIMUSMUUSIKA TIMO KALMU dots J. Oras, V. Sliževski MIHKEL ROOLAID dots J. Oras, V. Sliževski
92 Lõpetajad 2014
LAVAKUNST kursuse juhendaja dots T. Ojasoo Näitleja JAANIKA ARUM MARKUS DVINJANINOV MARIAN HEINAT LINDA KOLDE REA LEST JÖRGEN LIIK ROMAN MAKSIMUK VEIKO PORKANEN HELENA PRUULI JARMO REHA REIMO SAGOR SIMEONI SUNDJA KÄRT TAMMJÄRV RAGNAR UUSTAL LINDA VAHER
Lavastaja LAURA METS
Dramaturg ANDRA TEEDE
MAGISTRIÕPE
KLAVER MARTA ESPEJO FERNANDEZ prof P. Lassmann, lektor A. Juurikas YUNGU LIU dots M. Mikalai JELENA MATVEJEVSKAJA cum laude prof I. Ilja SANDRA MEINDOK cum laude prof T. Nahkur JEVGENIA MOTŠALOVA dots L. Orgse ANNI POSKA prof I. Ilja ANASTASSIJA TŠIŽOVA cum laude lektor A. Juurikas OLESJA VORONJUK dots L. Orgse
93 Lõpetajad 2014
KLAVESSIIN POLINA MIINA cum laude prof I. Tarum
VIIUL LUCIA SANCHIS ALFONSO prof T. Reimann
KANNEL ANNA-LIISA ELLER cum laude lektor K. Mühling
FLÖÖT LIINA FIDELMAN cum laude lektor O. Sinkova
SAKSOFON ANQI HUANG dots V. Veldi
METSASARV MIHKEL OSS prof K. Kulmala
TROMPET ISTVÁN BARÁTH dots I. Vau
LAUL MARI KARJALAINEN lektor H. Veskus KÄDY PLAAS-KALA dots N. Kurem VICTORIA SKORNYAKOVA lektor H. Lepalaan HELEN LOKUTA cum laude ekstern AARE SAAL ekstern
KOORIDIRIGEERIMINE GALINA MOROZOVA prof A. Soots LIISA RAHUSOO prof A. Soots ALLAN TAMME ekstern
ORKESTRIDIRIGEERIMINE JOSE GIL GIL prof T. Kapten GUNTIS KUMACEVS prof P. Mägi KASPAR MÄND prof P. Mägi
HELILOOMING IVAN CANCIALOSI prof T. Tulev KADRI LAANES prof H. Tulve, dots T. Kõrvits PÄRT UUSBERG cum laude prof T. Tulev, dots T. Kõrvits
94 Lõpetajad 2014
ELEKTROAKUSTILINE LOOMING SANDER MÖLDER dots M. Kõlar, lektor M. Maltis
HELIREŽII JOSÉ DIOGO CARVALHO GOMES NEVES cum laude dots M. Kõlar, lektor S. Mäesalu
MUUSIKATEADUS KRISTIINA KIIS prof K. Pappel
SAATEKLASS ALEKSEI LÕGUN prof H. Kapten
MUUSIKAPEDAGOOGIKA/KOOLIMUUSIKA KATRI IILANE lektor A. Sepp INGRID JUHT cum laude dots K. Kiilu KRISTEL KUTSER lektor J. Suits AVELI PAIDE lektor T. Parmo ANTTI TAPIO PAJULA prof W. Gruhn KAILI PERN dots M. Muldma KADRI PÕDER cum laude dots K. Kiilu ANNELI PUUSAAG cum laude dots M. Muldma KAILI TŠERNOV dots U. Läänemets AET VILL dots C. Roose VESTA VOLTEIN lektor S. Medell HELENA KUKK dots U. Läänemets
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA EDITH ALLIKA-REBANE dots K. Ratassepp, lektor E. Metsjärv MAILIS KAMARIK dots L. Orgse, lektor L. Lill MADLI METSTE dots M. Mikalai, lektor M. Jürisson, dots L.Orgse HERLE PIUS cum laude dots R. Peäske EVELIN TAMMIKU prof U. Vulp, dots N. Murdvee TRIIN VILJUS dots T. Vavilov OLGA ZAITSEVA dots A. Krancmanis, lektor I. Kabonen MARINA ZOLOTARJOVA cum laude prof I. Ilja, lektor M. Jürisson
KULTUURIKORRALDUS ANNA MARIA RANCZAKOWSKA-LJUTJUK prof A. Jyrämä KALEV RUNDU lektor T. Seppel KADRI SUNDJA prof A. Jyrämä MONIKA TOMINGAS prof A. Jyrämä EMILIE TOOMELA prof I. Ibrus
95 Lõpetajad 2014
JAZZMUUSIKA Laul REELIKA RANIK lektor A. Aimla MARIA VÄLI lektor K. Voorand
Klahvpillid JOEL-RASMUS REMMEL cum laude lektor K. Randalu
Saksofon MAIRO MARJAMAA cum laude prof J. Sooäär ALEKSANDR PAAL cum laude prof J. Sooäär
KAASAEGNE IMPROVISATSIOON PRIIT LEHTO prof A.-L. Poll, prof A. Pett LAURA REMMEL prof A.-L. Poll, lektor A. Aimla, prof A. Pett JAAK SIKK prof A. Pett, prof A.-L. Poll
TEATRIKUNST MAARJA MITT prof I. Normet ELINA REINOLD cum laude prof I. Normet, dots P. Raudsepp REEDA KREEN ekstern
TEATRI- JA FILMILAVASTAMINE HELERI SAARIK teadur E.-L. Linder
DOKTORIÕPE
SIGRID KUULMANN-MARTIN prof M. Tampere-Bezrodny, prof K. Pappel VERONIKA PORTSMUTH prof T. Kaljuste, dots K. Kotta, vanemteadur A.Vurma PÁLL RAGNAR PÁLSSON prof H. Tulve, prof U. Lippus
96 Majandustegevus
MAJANDUSTEGEVUS
Majandusaasta 2014 lõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale kasumiga suuruses 240 148 eurot.
TULUD
Võrreldes 2013. aastaga suurenesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tulud 6,1% sh:
• riikliku tegevustoetuse maht suurenes 6,9% (tegevustoetus moodustas 74% EMTA kogutuludest); tegevustoe- tus sisaldas teadusraamatukogude tegevustoetust ning emeriiditasusid; • teadustegevuse riiklik finantseerimine suurenes 2,5%; • toetused riigieelarvest vähenesid 58%, kokkuvõttes tulud ja toetused riigieelarvest suurenesid 3,2%; • toetused muudest allikatest suurenesid 28%; • tulud sihtfinantseerimisest vähenesid 7%; • tulud tasulisest õppest ja koolitusteenustest suurenesid 29%; • tulud muust majandustegevusest suurenesid 7,8%.
Tulude jagunemine 2014 Joonis 1
Kodu- ja välsimaine sihtfinantseerimine 15,2%
Toetused, sihtfinantseerimine riigieelarvest 1,2%
Tasuline õpe 5,0%
Teaduse finantseerimine 2,3%
Muu majandustegevus 2,1%
Riiklik tegevustoetus 74,2%
KULUD
Võrreldes 2013. aastaga:
• tööjõukulud suurenesid 7,3%; • vähenesid kantselei-, lähetuste-, sõidukite-, õppevahendite kulud; • suurenesid kulud kinnistutele, inventarile ning käibemaksukulu.
Tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 67,7%, majanduskulud 32,3%
97 Majandustegevus
Kulude jagunemine 2014 Joonis 2
Toetused, muud maksed 6,2% Sihtfinantseerimise vahendamine 4,2% Õppevahendite kulud 5,7% Põhivara kulum 3,8% Kinnistute kulud 4,2% Käibe- ja tollimaksu kulud 2,0% Lähetuste kulud 1,7% Kantseleikulud 1,6% Inventari kulud 2,1% Muud kulud 0,8% Tööjõu kulud 67,7%
OSALUS MUUSA MAJUTUS OÜs
2009. aastal asutas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koos Eesti Kunstiakadeemiaga osaühingu Muusa Majutus, milles EMTA osaluse suurus on 37%. 2014. a lõpetas OÜ Muusa Majutus kasumiga ning EMTA osalus kasumis oli 30 793 eurot.
KINNISVARA HALDAMINE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia omanduses on 31.12.2014 seisuga kaks kinnistut Tallinnas, asukohaga Tatari tn 13 ja Toom-Kooli tn 4. Kinnistutel asub kaks õppehoonet netopinnaga 10 996 m2 ning äri- ja eluhoone neto- pinnaga 538 m2.
TÄHTSAMAD MAJANDUSSÜNDMUSED 2014
• Liideti kinnistud Tatari 13 ja Rävala 16 ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kinnistu uueks aadressiks määrati Tatari 13. Kinnistute liitmine oli detailplaneeringu tingimus peahoone 2. ehitusjärgu – saalikompleksi – ehitami- seks. • Uuendati klaveri- ja pilliparki. • Renoveeriti EMTA peahoone fuajeesid ning välisfassaadi.
TÄHTSAMAD KAVANDATUD TEGEVUSED 2015
• Euroopa Struktuurfondidest ning Kultuurkapitalist taotletakse vahendeid peahoone 2. ehitusjärgu ehitustöö- de finantseerimiseks. • Uuendatakse olulises mahus klaveri- ja muud pilliparki. • Viiakse läbi Tatari 13 peahoone ventilatsioonisüsteemi ümberehituse projekteerimistööd.
98 Majandustegevus
TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tegevustulud 5 197 651 5 045 969 5 482 171 5 794 889 6 003 084 6 368 709
Tegevuskulud 5 156 802 4 959 436 5 692 600 5 755 822 5 980 253 6 155 461
Finantstulud- ja kulud -9 423 -49 780 -219 829 -1 133 4 273 26 900
Tulem 31 426 36 753 -420 258 37 934 27 104 240 147
Bilansimaht 8 374 744 8 428 250 8 545 060 8 043 304 8 149 213 8 609 915
Käibevarad 293 619 449 576 1 453 346 1 020 290 973 635 1 548 748
Põhivarad 8 081 125 7 978 674 7 091 714 7 023 014 7 175 578 7 061 167
Lühiajalised kohustused 579 288 654 181 1 251 142 768 007 1 235 397 1 455 951
Pikaajalised kohustused 563 173 505 033 445 140 383 439 0 0
Netovara 7 232 283 7 269 036 6 848 778 6 886 712 6 913 816 7 153 964
Laenud 619 613 563 173 505 033 445 140 383 439 0
Tegevuskulud/Tegevustulud 99,2% 98,3% 103,8% 99,3% 99,6% 96,7%
Laenud/Tegevustulud 11,9% 11,2% 9,2% 7,7% 6,4% 0,0%
Käibevara/Lühiajalised 50,7% 68,7% 116,2% 132,8% 78,8% 106,4% kohustused
Põhivarad/Bilansimaht 96,5% 94,7% 83,0% 87,3% 88,1% 82,0%
Laenud/Bilansimaht 7,4% 6,7% 5,9% 5,5% 4,7% 0,0%
Netovara/Bilansimaht 86,4% 86,2% 80,1% 85,6% 84,8% 83,1%
99
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014 Majandusaasta aruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
Majandusaasta algus: 01.01.2014 Majandusaasta lõpp: 31.12.2014
Äriregistri kood 74000547 Aadress: Tatari 13, Tallinn 10116 Telefon: 6 675 700 Faks: 6 675 800 Elektronpost [email protected] Interneti kodulehekülg www.ema.edu.ee Põhitegevusala: Akadeemiline teadustegevus, integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhineva kõrghariduse andmine, õppe- ja teadustegevusel põhinevate teenuste osutamine ühiskonnale Nõukogu 35 liiget Nõukogu esimees Peep Lassmann Audiitorettevõtja BDO Eesti AS
102 Majandusaasta aruanne
SISUKORD
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss ...... 104 Tulemiaruanne ...... 105 Rahavoogude aruanne ...... 106 Netovara muutuste aruanne ...... 107 Raamatupidamise aastaaruande lisad ...... 108 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ...... 108 Lisa 2 Raha ja raha ekvivalendid ...... 114 Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed ...... 114 Lisa 4 Maksud ...... 114 Lisa 5 Varud ...... 114 Lisa 6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ...... 115 Lisa 7 Põhivara ...... 115 Lisa 8 Laenukohustused ...... 116 Lisa 9 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud ...... 116 Lisa 10 Viitvõlad ...... 116 Lisa 11 Müügitulu ...... 117 Lisa 12 Tulud ja toetused riigieelarvest ...... 117 Lisa 13 Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine ...... 118 Lisa 14 Sihtfinantseerimine ...... 119 Lisa 15 Toetuste kohustused ...... 120 Lisa 16 Laenude tagatised ...... 120 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud ...... 121 Lisa 18 Muud kulud ...... 121 Lisa 19 Sihtfinantseerimise vahendamine ...... 122 Lisa 20 Tööjõukulud ...... 122 Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega ...... 123 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ...... 125 Allkirjad 2014. a majandusaasta aruandele ...... 128
103 Majandusaasta aruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Bilanss (eurodes)
Lisa nr 31.12.2014 31.12.2013 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 2 1 215 770 615 823 Nõuded ostjate vastu 23 746 25 687 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed 3 298 066 319 975 Varud 5 11 166 12 150 Käibevara kokku 1 548 748 973 635 Põhivara Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 6 560 929 530 136 Materiaalne põhivara 7 6 490 514 6 641 762 Immateriaalne põhivara 7 9 724 3 680 Põhivara kokku 7 061 167 7 175 578 VARAD KOKKU 8 609 915 8 149 213
KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 8 0 383 439 Maksuvõlad 4 191 886 179 151 Viitvõlad 10 88 017 125 914 Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 14 946 343 233 525 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 9 107 763 107 126 Toetuste kohustused 15 121 942 206 242 Lühiajalised kohustused kokku 1 455 951 1 235 397 KOHUSTUSED KOKKU 1 455 951 1 235 397 Netovara Akumuleeritud ülejääk 6 886 712 6 848 778 Eelmise perioodi tulem 27 104 37 934 Aruandeaasta tulem 240 148 27 104 NETOVARA KOKKU 7 153 964 6 913 816 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 8 609 915 8 149 213
104 Majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne (eurodes)
Lisa nr 2014 2013 Müügitulu 11 450 472 370 016 Tulud ja toetused riigieelarvest 12 4 952 449 4 800 497 Toetused 13 705 606 551 655 Sihtfinantseerimise vahendamine 13 260 182 279 708 Kasum põhivara müügist 0 1 208 KOKKU TULUD 6 368 709 6 003 084 Mitmesugused tegevuskulud 17 1 367 828 1 446 140
Tööjõukulud 20 4 169 747 3 887 814 – palgakulu ja erisoodustused 3 117 745 2 906 607 – sotsiaalmaks 1 052 002 981 207
Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 235 681 249 686 Sihtfinantseerimise vahendamine 19 260 182 279 708 Muud kulud 18 122 024 116 905 KOKKU KULUD 6 155 462 5 980 253 Tegevustulem 213 247 22 831
Finantstulud ja -kulud Intressikulud -4 140 -7 761 Tulem osalustelt 30 793 11 689 Muud finantstulud ja -kulud 248 345 Finantstulud ja -kulud kokku 26 901 4 273
Aruandeaasta tulem 240 148 27 104
105 Majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (eurodes)
Lisa nr 2014 2013 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 213 247 22 831
Korrigeerimised – Põhivara kulum ja väärtuse langus 7235 681249 686 – Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -34 107 119 – Käibemaksukulu põhivara soetuselt 16 862 18 407 – Kasum/kahjum põhivara müügist/mahakandmisest 0 -16 577 – Korrigeeritud tegevustulem 431 683 274 466
Nõuete ja ettemaksete muutus 43 809 -11 914 Varude muutus 5 984 -2 652 Kohustuste ja ettemaksete muutus -195 619 145 763 Rahavood põhitegevusest kokku 280 857 405 663 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusel -73 231 -431 645 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 780 041 8370 Laekunud materiaalse põhivara müügist 0 34 108 Laekunud deposiidiintressid 248 345 Rahavood investeerimistegevusest kokku 707 058 -388 822 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed 8 -383 439 -61 701 Makstud intressid -4 529 -7 872 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -387 968 -69 573 Rahavood kokku 599 947 -52 732
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 615 823 668 555 Raha ja raha ekvivalentide muutus 599 947 -52 732 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 215 770 615 823
106 Majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne (eurodes)
Akumuleeritud Eelmise perioodi Aruande- perioodi Kokku ülejääk tulem tulem
Saldo seisuga 31.12.2012 7 269 036 -420 258 37 934 6 886 712 Akumuleerunud ülejääk -420 258 420 258 0 0 Eelneva perioodi tulem 0 37 934 -37 934 0 Aruandeperioodi tulem 0 0 27 104 27 104 Saldo seisuga 31.12.2013 6 848 778 37 934 27 104 6 913 816 Akumuleerunud ülejääk 37 934 -37 934 0 0 Eelneva perioodi tulem 0 27 104 -27 104 0 Aruandeperioodi tulem 0 0 240 148 240 148 Saldo seisuga 31.12.2014 6 886 712 27 104 240 148 7 153 964
107 Majandusaasta aruanne. Lisad
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
LISA 1
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtes- tatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätes- tatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, v.a juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Tulemiaruanne on koostatud lähtudes raamatupidamise seaduse Lisas 2 toodud kasumiaruande Skeemist 1. Arves tades EMTA põhitegevusest tulenevaid iseärasusi on muudetud tulemiaruandes ja netovaras kajastatud kirjete nimetusi ja struktuuri.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esitusviisi muutused Maa bilansilises maksumuses 519 239 eurot, mida eelnevatel perioodidel on kajastatud lõpetamata ehitusena on ümberklassifitseeritud põhivara gruppi “Maa ja ehitised”. Vastavad ümberklassifitseerimise andmed on taga- siulatuvalt korrigeeritud. Maa on kajastatud soetusmaksumuse meetodil ja seetõttu ümberkvalifitseerimine ei põhjusta muutusi netovaras.
Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena käsitletakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi kuni kolmekuulise lunastustähtajaga pangadeposiite.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantsee- rimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustused hinnatakse bilan- sipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümber- hindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Mitte- rahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil, bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuuta- kursi alusel.
Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse osutamise ja muu tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ja muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soe- tusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu-
108 Majandusaasta aruanne. Lisad
sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral individuaalselt. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt lae- kuvaks hinnatud nõuded kantakse kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuet kajastatakse kuni lae- kumiseni või lootusetuks tunnistamiseni ja bilansist mahakandmiseni ostjatelt laekumata nõuete registris. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendami- sena. Nõuet loetakse lootusetuks kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootuse- tud nõuded on bilansist välja kantud.
Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumusse ei arvestata laenukasutuse kulusid ja varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad mak- sud ja lõivud kajastatakse kuludes.
Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügi- hinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritami- seks. Varude kuludes kajastamisel kasutatakse individuaalmaksumuse meetodit.
Osalus sidusettevõtjas Sidusettevõtjaks on ettevõtja, mille üle omatakse olulist mõju, kuid mida ei kontrollita. Üldjuhul eeldatakse oluli- se mõju olemasolu juhul, kui ettevõtjas omatakse hääleõiguslikest aktsiatest või osadest 20–50%.
Omandatud osalust sidusettevõtjas kajastatakse soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse vajadusel allahind- lusega. Kui kajastatud osaluse soetusmaksumus on kõrgem kui EMTA osalus sidusettevõtja netovaras, mis on vähenenud dividentide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus alla kuni osaluse summani sidusettevõtja netovaras. Kui osaluse summa sidusettevõtja netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni või osaluse summani sidusette- võtja netovaras, olenevalt kumb neist on madalam.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varad alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida kasu- tatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab põhivara arvele võtmise piir- määra. Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu immateriaalne vara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on EMTA poolt kontrollitav; on tõenäoline, et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku tulu, vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene EMTA siseselt tehtud kulutustest uurimis- ja arendustegevusele. Uurimis- ja arenguväljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhin- nast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivarade soetusmaksumusse ei kapitaliseerita uue ehitise avamiskulutusi, uue toote või teenuse tutvustamise
109 Majandusaasta aruanne. Lisad
kulutusi (sh reklaamikulud), kulutusi majandustegevuse arendamiseks uues asukohas või uuele kliendisegmen- dile (sh töötajate koolituskulud), haldus- ja muid üldkulusid, laenukasutuse kulusid ning käibemaksu ja muid ta- gasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksu- musele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri 2000 eurot. Muid põhivara hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toi- mumise momendil.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kui immateriaalse põhivara kasu- likku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni kümme aastat. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutu- nud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad.
Amortisatsiooninormid aastas põhivaragruppide lõikes on alljärgnevad:
Hooned 2–4% IT-seadmed 25% Pillid 20% Klaverid, orel 7–10% Tööriistad, seadmed, mööbel 20% Immateriaalne põhivara, tarkvara 25%
Piiramata kasutuseaga mitteamortiseeruvaks materiaalseks põhivaraks on maa, kunstiväärtused ning keelpilli- dest viiul, vioola, tšello ja kontrabass.
Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsiooni- meetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
EMTA ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osu- tamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kae- tava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle
110 Majandusaasta aruanne. Lisad
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaeta- vat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoo- gusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinna- takse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivara allahindluse kulude vähendamisena.
Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kah- jumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes.
Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Muud rendi- lepingud kajastatakse kasutusrendin
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressi- kulu) ja kapitalirendi kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestu- sega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohus- tused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finants- kohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressi- kulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekke- põhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressikulud”.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kui puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Muude ettemakstud tulevaste perioodide tuludena kajastatakse järgmiste perioodide eest ette saadud õppe- teenustasusid ning aruandeaastal laekunud muid tulevaste perioodide ettemakstud tulusid, mida pole kajasta- tud aruandeaasta tuludes.
111 Majandusaasta aruanne. Lisad
Õppeaasta 2014/2015 eest tasutud õppeteenustasudena laekunud summadest on 49,9% arvestatud aruande- aasta tuludesse, 50,1% kajastatakse bilansipäeva seisuga bilansis saadud ettemaksetena ja kantakse tuludesse 2015. aastal.
Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud sihtotstarbel ja teatud tingimustel saadud toetust, mille saamiseks EMTA tegevus peab vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele ning mille eest EMTA ei anna otseselt vas- tu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse riigi raamatupidamise üldeeskirjas toodud põhimõtetest.
Sihtfinantseerimise liigid on kodumaine sihtfinantseerimine, välismaine sihtfinantseerimine ja mittesihtotstarbe- line finantseerimine.
Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimi- ne (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresi- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Mittesihtotstarbeline on finantseerimine, mis antakse ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata toetusena, mida EMTA toetuse saajana kasutab oma äranägemisel.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimise- ga seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tu- luna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui toetus on laekunud.
Tulud ja toetused riigieelarvest on laekuvad summad õppetegevuseks, teadustööks, üliõpilastele õppetoe- tusteks, õppelaenude kustutamiseks, põhivara ostude finantseerimiseks ja emeriitprofessoritele tasude maks- miseks.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimist. Tegevuskulude kat- teks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutaksetulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivara siht- finantseerimise põhitingimuseks on, et EMTA toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil st põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus kajastatakse vas- tavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahenda- mist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks,kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevus- kulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasi- antud toetuste kuluga.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse laeku- mata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui siht- finantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel „Saadud ettemaksed”.
Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajasta- takse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel.
Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus,kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt EMTA toetuse saajana kaupu või teenuseid saab; • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab EMTAle toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning mil- lega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
112 Majandusaasta aruanne. Lisad
Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toi- muks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).
Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sek- tori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.
Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning EMTA toetuse vahendajana või saajana vastu- tab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ning antud toetuste kulu.
Tulude arvestus Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist.
Tuluna kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus kaupade müügi ja teenuste osutamise eest saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud õppeteenustasudest. Tulu kajastatakse sellel perioodil, millal teenus osutati. Kui õppeteenuse osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajastatakse saadud tasud bilansis kirjel „Saadud ettemaksed”.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist ka- jastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptule- must ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et EMTA suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõe- näoline. Intressitulu kajastatakse siis, kui selle laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväär- selt hinnata.
Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõl- tub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sünd- mus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõp- penud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.
113 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 2 Raha ja raha ekvivalendid
31.12.2014 31.12.2013 Kassa 1 598 0 SEB 1 039 944 449 888 Swedbank 174 228 164 415 Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal 0 1 520 KOKKU 1 215 770 615 823
LISA 3 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed
Lisa nr 31.12.2014 31.12.2013 Saamata sihtfinantseerimine 14 239 893 270 707 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 57 467 45 237 Ettemakstud maksud 706 4 031 KOKKU 298 066 319 975
31.12.2014 saamata sihtfinantseeriminepõhivara soetuseks oli 19 959 eurot.
31.12.2013 saamata sihtfinantseerimist põhivara soetuseks ei ole.
LISA 4 Maksud
31.12.2014 31.12.2013 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 3 383 1 407 Erisoodustuse tulumaks 1 405 2 519 Üksikisiku tulumaks 64 586 59 504 Sotsiaalmaks 109 612 104 018 Kohustuslik kogumispension 4 344 3 732 Töötuskindlustusmaks 8 556 7 971 KOKKU 191 886 179 151
LISA 5 Varud
31.12.2014 31.12.2013 Valmistoodang (helisalvestised) 9 391 9 467 Valmistoodang (raamat „Kogemuste kuld”) 1 775 2 683 KOKKU 11 166 12 150
Raamatukauplustele on antud helisalvestisi realiseerimiseks seisuga 31.12.2014 summas 320 eurot ja raamatut „Kogemuste kuld” summas 960 eurot.
Seisuga 31.12.2013 helisalvestisi summas 256 eurot ja raamatut „Kogemuste kuld” summas 1215 eurot.
114 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 6 Osalused tütar-ja sidusettevõtjates
OÜ Muusa Majutus Osaluse väärtus 31.12.2012 518 447 Allahindluse taastamine 11 689 Osaluse väärtus 31.12.2013 530 136 Allahindluse taastamine 30 793 Osaluse väärtus 31.12.2014 560 929 OÜ Muusa Majutus asukohamaa on Eesti Vabariik. EMTA osaluse määr OÜs Muusa Majutus oli 31.12.2013 ja 31.12.2014 37%.
LISA 7 Põhivara Materiaalne põhivara
Muusika- Lõpeta- Maa ja Muu Transpordi- instru- mata KOKKU ehitised põhivara vahendid mendid ehitused
Soetusmaksumus 9 496 701 1 961 355 303 391 293 076 562 12 055 085 31.12.2013 Soetused 11 154 43 462 26 169 250 0 81 035 Mahakandmine (–) 0 0 4 865 0 0 4 865 Soetusmaksumus 9 507 855 2 004 817 324 695 293 326 562 12 131 255 31.12.2014 Akumuleeritud kulum 3 472 079 1 676 941 264 284 0 19 5 413 323 31.12.2013 Aruandeaastal arvestatud 174 185 47 311 10 675 0 112 232 283 kulum (+) Mahakandmine (–) 0 0 4 865 0 0 4 865 Akumuleeritud kulum 3 646 264 1 724 252 270 094 0 131 5 640 741 31.12.2014 Jääkmaksumus 31.12.2013 6 024 622 284 414 39 107 293 076 543 6 641 762 Jääkmaksumus 31.12.2014 5 861 591 280 565 54 601 293 326 431 6 490 514
Immateriaalne põhivara
Tarkvara Soetusmaksumus 31.12.2013 47 895 Aruandeaastal soetatud 9 442 Soetusmaksumus 31.12.2014 57 337 Akumuleeritud kulum 31.12.2013 44 215 Aruandeaastal arvestatud kulum 3 398 Akumuleeritud kulum 31.12.2014 47 613 Jääkmaksumus 31.12.2013 3 680 Jääkmaksumus 31.12.2014 9 724
115 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 8 Laenukohustused 31.12.2013 seisuga kajastatud laenukohustus summas 383 439 eurot maksti täielikult 2014 aastal tagasi.
Tagasimakse tähtaeg Saldo 31.12.2013 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Intressimäär Pikaajalised pangalaenud 383 439 383 439 0 sh Nordea Pank Finland PLc Eesti filiaal 383 439 383 439 0 0,9% + euribor Kokku 383 439 383 439 0
Laenukohustuste alusvaluutaks oli EUR. Informatsioon võlakohustuste tagatiste kohta on toodud Lisas 16.
Intressi arvestatakse intressimäära järgi, mis koosneb: 1) baasintressimäärast, milleks on euribor vastavalt intressiperioodile, millele lisandub 0,9% aastas 2) intressimäär seisuga 31.12.2013. a 1,241% p.a.
EMTAl on arvelduskrediit SEB pangas limiidiga 320 000 eurot, mille lõpptähtaeg on 01.11.2015. Leping on intres- simääraga 2,2210%. Leping on lõpetatav ühe kuulise etteteatamise tähtajaga. Seisuga 31.12.2014 arvelduskrediiti kasutatud ei ole. SEB pangas on kaks arvelduskontot. Üleöö deposiidi intressimäärad on 0,87% keskmiselt jäägilt ning 0,00% arvelduskonto miinimumjäägilt. Swedbankis on üleöö deposiidi intressimäär 0,01%.
LISA 9 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud
31.12.2014 31.12.2013 Tasuline õpe 103 765 101 903 Täiendkoolitus 2 497 4 272 Riigihanke pakkumise tagatis 200 600 Kinnistu Sakala 17 / Tatari 13 rendi tagatis 1 301 351 KOKKU 107 763 107 126
LISA 10 Viitvõlad
31.12.2014 31.12.2013 Võlad töövõtjatele 43 361 58 903 Intressivõlad 0388 Muud viitvõlad, sh võlad hankijatele 44 656 66 623 KOKKU 88 017 125 914
116 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 11 Müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes:
2014 2013 Koolitus (tasuline ülikooli haridus) 315 304 244 597 Muu tulu majandustegevusest 135 168 125 419 KOKKU 450 472 370 016
Müügitulu on 100% teenitud Eestis.
LISA 12 Tulud ja toetused riigieelarvest
Tegevuskulude finantseerimine 2014 2013
Tegevustoetus 4 723 880 4 417 454
Kokku tegevuskulude finantseerimine 4 723 880 4 417 454
Teaduse finantseerimine
Institutsionaalsete uurimuste toetuseks 87 006 87 020
Teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni hankimine 31 616 30 174
Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 27 640 22 600
Raha eraldamine riiklikust programmist „Eesti keel ja rahvuslik mälu” 3 000 5 800
Kokku teaduse finantseerimine 149 262 145 594
ESF projekti kaasfinantseerimine
Koolieelsete- ja üldhariduskoolide muusikaõpetajate täiendkoolitus, lõimitud 0 18 192 muusikaõpetus- ja tegevused
Projekt TULE 3 669 37 445
Toetus esseekonkursi läbiviimiseks 0 1 170
Kokku ESF projekti kaasfinantseerimine 3669 56 807
Toetused (kolmandatele isikutele)
Õppetoetused üliõpilastele 67 101 170 677
Õppelaenude kustutamine 8 536 9 965
Kokku toetused 75 638 180 642
Kokku tulud ja toetused riigieelarvest 4 952 449 4 800 497
117 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 13 Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine
Toetuse andja 2014 2013 Kultuurkapital 51 343 39 878 Tartu Linnavalitsus 7 222 7 222 Sihtasutus Eesti Teadusfond 31 559 37 418 Kultuuriministeerium 3 000 11 787 Sihtasutus Archimedes 434 502 294 474 Rektorite Nõukogu 8 120 0 Tallinna Linnakantselei 3 000 0 Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 41 744 26 720 Hariduse Infotehnoloogia SA 794 9 193 The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt “Masters in 3 494 23 555 Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) Tartu Ülikool (projekt HYPE, projekt LABOR) 7 859 13 665 Tallinna Ülikool (projekt LABORA) 50 097 0 European Com. Directorate (projekt MAPSI) 45 941 0 SA INNOVE (kitarriõppe projekt ) 0 9 168 Central Baltic Interreg IVA ACCESS -10 39 392 Hõimurahvaste Programmi Nõukogu 2 032 0 Muud sihtotstarbelised eraldised Eestist 5 868 26 088 Muud sihtotstarbelised eraldised Välismaalt 9 041 13 095 Kokku toetused 705 606 551 655
Sihtfinantseerimise vahendamine 2014 2013 Sihtasutus Archimedes 131 269 120 960 European Com. Directorate (projekt MAPSI) 128 486 0 The Education Audiovisual and Culture Executive Agency ( projekt „Masters in -645 73 322 Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) Central Baltic Interreg IVA ACCESS 1 072 85 426 Kokku sihtfinantseerimise vahendamine 260 182 279 708 Kokku toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine 965 788 831 363
Tuludest toetustest ja sihtfinantseerimise vahendamisest moodustab tegevuskulude sihtfinantseerimine
931 681 eurot (2013: 831 363 eurot) ja põhivara sihtfinantseerimine 34 107 eurot (2013: 0 eurot).
118 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 14 Sihtfinantseerimine Tulevaste perioodide tuluna sihtfinantseerimisest on kajastatud sihtfinantseerimine, mille kasutamine leiab aset järgmisel majandusaastal.
Sihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013 Haridus- ja Teadusministeerium 825 532 71 282 Sihtasutus Eesti Teadusfond 82 2 481 Sihtasutus Archimedes 106 954 88 121 AS Teaspon 677 677 European Com. Directorate (projekt MAPSI) 0 39 615 Hõimurahvaste Programmi Nõukogu 522 0 Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 8 832 22 985 Social Sciences and Humanities Research Council of Canada 1 505 2 204 The European Association of Conservatoires (AEC) 0 68 USA saatkond 0664 Kultuuriministeerium 0 1 000 Nantes Europe Express (projekt „Traveling Youth Orchestra” – TYO) 0 2 872 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikamuuseum 0 40 Eesti Kooriühing (2014. a laulu- ja tantsupeo toetuseks) 0 300 Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 944 104 232 309 Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustused 2 239 1 216 Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 946 343 233 525
Seisuga 31.12.2014 on bilansikirjel „Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed” (vt Lisa 3) kajastatud saamata sihtfi- nantseerimise nõuded summas 239 893 eurot (31.12.2013: 270 707), mis jaguneb alljärgnevalt:
Sihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013 Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus 0 897 Tallinna Ülikool 50 097 0 European Com. Directorate (projekt MAPSI) 23 994 0 Koninklijk Conservatorium te DenHaag 0 999 Sihtasutus Archimedes 154 302 128 808 Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 2 352 70 Haridus- ja Teadusministeerium 0 240
(jätkub pöördel)
119 Majandusaasta aruanne. Lisad
Sihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013 Hariduse Infotehnoloogia SA 794 0 Central Baltic Interreg IVA ACCESS 0 88 191 The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt „Masters in 0 39 273 Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) Tartu Ülikool 7 789 11 725 Tallinna Tehnikaülikool 0 504 European Commision Directorate General Budget 565 0 Kokku saamata sihtfinantseerimine 239 893 270 707
Aruandeperioodil tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 3578 eurot.
2013. a tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 1508 eurot.
LISA 15 Toetuste kohustused
Sihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013 SA Archimedes Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool” Tartu Ülikool 11 698 18 009 Tallinna Ülikool 19 743 7 360 Eesti Kunstiakadeemia 31 512 10 277 Central Baltic Interreg IVA ACCESS Eesti Kunstiakadeemia 0 25 994 Aalto ECON Small Business Center 0 15 023 Royal College of Music in Stockholm 0 17 234 Managing Art projects with Societal Impact SIBA(FI) University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy 15 853 31 895 Laurea (FI) Laurea-ammattikorkeakoulu OY 11 650 25 150 Bilboa (ES) Universidad del Pais Vasco/Euskal Herriko Unibertsitatea 17 442 29 179 EBS (EE) Estonian Business School 14 044 26 121 Kokku toetuste kohustused 121 942 206 242
Antud projektide juhtpartner on EMTA. Partnerite poolt esitatud aruannete alusel koostatakse koond, mis esita- takse sihtfinantseerimise andjale. Kulude aktsepteerimisel ja rahade laekumisel kantakse need edasi partneritele.
LISA 16 Laenude tagatised Nordea Pank Finland PLc Eesti filiaalist võetud laenu tagatiseks oli kinnistu asukohaga Tallinn, Toom-Kooli 4, mille bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2013 oli 622 510 eurot. Esimese järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 325 950 eurot. Teise järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 556 031 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteek hüpo- teegisummas 127 823 eurot.
120 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 17 Mitmesugused tegevuskulud
Majanduskulud 2014 2013 Kantseleikulud 98 238 101 931 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 231 659 215 815 Renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 24 338 18 679 Lähetused 103 482 105 712 Sõidukite ülalpidamiskulud 12 909 13 696 Inventari, inventari remondi, ameti- ja eririietuse kulud 128 397 94 937 Õppevahendid ja materjalid 350 363 409 758 Muud kulud 60 71 Kokku majandamiskulud 949 446 960 599 Personalikulud Päevaraha 28 189 25 637 Asutusevälised kursused 10 247 13 007 Kokku personalikulud 38 436 38 644 Muud kulud Õppetoetused 134 592 237 809 Stipendiumid 230 301 191 534 Sõidusoodustus 1 901 3 420 Liikmemaksud 13 152 14 134 Kokku muud kulud 379 946 446 897 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 367 828 1 446 140
LISA 18 Muud kulud
2014 2013 Muud kulud (käibemaks, tollimaks jm maksud) 122 024 116 905 Kokku muud kulud 122 024 116 905
121 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 19 Sihtfinantseerimise vahendamine
2014 2013 Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool” Tartu Ülikool 17 786 83 760 Tallinna Ülikool 81 593 19 178 Eesti Kunstiakadeemia 31 890 18 022 European Com. Directorate (projekt MAPSI) EBS 25 698 0 Laurea University of Applied Sciences 32 028 0 University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy 42 706 0 Universidad del Pais Vasco/Euskal Herrico Unibertsitatea 28 054 0 Projekt „Masters in Contemporary Performance and Composition” Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž 35 23 219 Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool 35 22 204 Lyoni Kõrgem Muusika- ja Tantsu Konservatoorium 35 21 860 Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon -750 6 039 Central Baltic Interreg IVA ACCESS Eesti Kunstiakadeemia -41 32 731 Aalto ECON Small Business Center 1 324 20 138 Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž -211 32 557 Kokku sihtfinantseerimise vahendamine 260 182 279 708
LISA 20 Tööjõukulud
2014 2013 Palgakulu ja erisoodustused 3 117 745 2 906 607 Sotsiaalmaks 1 052 002 981 207 Kokku tööjõukulud 4 169 747 3 887 814 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 197 199
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koosseisuliste töötajate keskmine arv 2014. a oli 256 (2013: 263), muid lepingulisi töötajaid 50 (2013: 47). Seisuga 31.12.2014 oli täistööajaga töötajaid 129 (2013: 131) ja osalise tööajaga töötajaid 124 (2013: 132). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keskmine brutopalk 2014. aastal oli 1161 eurot (2013: 1081 eurot).
122 Majandusaasta aruanne. Lisad
LISA 21 Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse akadeemia juhtkonda, nõukogu liikmeid ning eelnevalt kirjeldatud isikute lähi- sugulasi ja nendega seotud ettevõtteid ning sidusettevõtet OÜ Muusa Majutus.
Ostud 2014 2013 Ruumide rent (OÜ Muusa Majutus) 2 233 2 133
EMTA juhtkonnaga ja tehingute sõlmimiseks volitusi omavate isikutega seotud asutustega on toimunud järgmi- sed tehingud:
2014 Soetused Müügid Sihtasutused 9 094 0 Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 886 0 Mittetulundusühingud 10 212 1 252 Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud 1 316 6 185
2013 Soetused Toetused Müügid Sihtasutused 11 336 0 2 828 Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 386 0 0 Mittetulundusühingud 2 224 5 000 774 Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud 13 485 0 2 045
Seotud osapooltelt on aruandeaastal ja võrreldaval perioodil ostetud teenuseid ja müüdud teenuseid.
Tegevjuhtkonna liikmete töötasud moodustasid aruandeperioodil 193 704 eurot (2013: 180 965 eurot). EMTA nõukogu koosneb 35 liikmest ja 2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta kevadsemestril ja viis 2014/2015. õppeaasta sügissemestril. Nõukogu liikmed nõukogu töös osalemise eest tasu ei saa.
123
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Tel: +372 627 5500 A. H. Tammsaare tee 47 Fax: +372 627 5501 11316 Tallinn [email protected] ESTONIA www.bdo.ee
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogule Oleme auditeerinud kaasnevat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2014, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni.
Rektori kohustus raamatupidamise aastaaruande osas
Rektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime oma auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele.
Arvamus Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2014 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
/digitaalselt allkirjastatud/
Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 511
BDO Eesti AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 1 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316
13. aprill 2015
BDO Eesti AS Registrikood 10309827 VAT nr EE100081343 Tegevusluba 1
BDO Eesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDO International Limited, a UK company limited by guarantee, and forms part of the international BDO network of independent member firms. ALLKIRJAD 2014. A MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juhtkond on koostanud 2014 majandusaasta aastaaruande, millele on alla kirjutanud rektor
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Lassmann Rektor, professor
128