DOCSLIB.ORG

Saaremaa Looduse Ja Puhkuse Rajad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

EST Ohessaare pank Kärla – Kihelkonna – Harilaid – Sõrve poolsaare läänekaldal paiknev Ohessaare Saaremaa looduse ja pank on umbes 500 m pikk ja kuni 4 m kõrge lub- jakividest koosnev pangajärsak. Ohessaare pangal Pidula – Küdema avaneb kõige ulatuslikum läbilõige siluri noorima – Ohessaare lademe – kihtidest. Ohesaare pangal puhkuse rajad võib leida ka palju kivistisi. Tänapäeval on pank kuulsust kogunud sinna ini- Euroopa keskpunkt meste poolt püstitatud kivitornidega: rahvale Euroopal on erinevatest nurkadest vaadates umbes meeldib siinsetest rannas lebavatest lapikutest ki- 15 keskpunkti. Internetientsüklopeedia Wikipedia videst torne laduda. järgi asub üks neist Saaremaal. Kärla vallas Mõnnuste küla lähistel asuv punkt on Euroopa süda, kui võtta arvesse ka mandri kõige kaugemad punktid ja saa- red. Täpsete mõõteriistadega määratud keskpunkt on tähistatud. GPS 58° 19’ N, 22° 16’ E Pidula mõis Sääre tuletorn Pidula mõis on üks Saaremaa vanematest rüütli- Aastal 1646 laskis Liivimaa kindralkuberner Gabriel mõisatest, mille peahoone rajati 18.–19 sajandil. Oxenstierna ehitada Sõrve poolsaare tipus asuva- Karujärv Hilisbaroki stiilis härrastemaja on peetud Eesti üheks le väikesele saarele algelise tuletorni – tulepaagi. Saaremaa vanim ja suurim järv Karujärv asub saa- silmapaistvamaks barokseks mõisamajaks. Seda ees- Sügistormid näitasid, et tulepaagi asukohaks vali- re keskel, Kärla aleviku lähedal. Umbes 330 hektari kätt läbimõeldud proportsioonide ja maitsekate de- tud väikesaar oli sobimatu ja tulepaak koliti ümber suuruse sopilise järve suurim sügavus on 6 meetrit. tailide poolest. Mõisakompleksile annab lisaväärtuse Sõrve poolsaare tippu. 1770. aastal püstitati sinna Sealse liivaranna tõttu hindavad Karujärve suplejad samast ajast pärit park. kivitorn, mis hävis I maailmasõjas. Praegune kooni- ja suvitajad. Järve populaarsust tõstab veel asjaolu, line monoliitbetoonist 52 meetri kõrgune tuletorn et järvevesi on mereveest enamasti mõne kraadi soo- püstitati 1960. aastal. jem. Lisaks vähkidele elavad järves ahvenad, haugid Uustalu talu loodusrada ja säinad. Uustalu talu loodusrada asub Lääne-Saaremaal Abula külas. Looduskaunisse kohta rajatud 1 km pik- Viieristi looduskaitseala kune rada on jõukohane igale loodushuvilisele. Li- Viieristi looduskaitseala on kogunud kuulsust ees- Mihkli talumuuseum saks inimkätega rajatud traditsioonilistele vaatamis- kätt oma rannaastanguga. Tuhandeid aastaid ta- Mihkli talumuuseum on omapärane muuseum, kus väärsustele, nagu looklevad kiviaiad, saab rajal näha gasi tekkinud astang on tänapäeval 20–25 meetrit saab tutvuda tüüpilise Lääne-Saaremaa taluarhitek- põlistamme, metsõunapuud, näsiniini, pooppuud, kõrge. Liustiku ehitusest tulenevalt leidub astangu tuuriga. Talukompleks koosneb kaheksast hoonest, kadakaid ja paljusid teisi, väiksemaid taimi. Talu on jalamil rohkelt allikaid. Omanäoline veesilm on mis on ehitatud 19. sajandi keskel. Peale hästisäilinud tuntust kogunud veel seetõttu, et siinne pererahvas looduskaitsealal paiknev Koltsi järv. See ajutine ehitiste saab muuseumis tutvuda ka rikkaliku tarbe- on ainukesed Belgia piimalamba kasvatajad Eestis. veekogu täitub veega ainult kevadeti ja suurema- esemete koguga. Eriliseks muudab selle esemeteko- Samas on perenaine lahkesti nõus õpetama külalis- Panga pank te sadude ajal. Looduskaitsealustele piirkondadele gu asjaolu, et pea kõik need on valmistanud selles Harilaid tele taimede ja seentega värvimist. Saaremaa ja Muhu põhjarannikul on rannad enamas- omaselt esineb ka Viieristi looduskaitsealal mit- samas talus elanud kuus põlvkonda talunikke. Tagamõisa poolsaare tipus Vilsandi rahvuspargi ter- +372 534 21908 ti kivised ja astangulised. Mitte kuskil mujal ei moo- meid haruldasi taime- ja loomaliike. +372 454 6613, www.saaremaamuuseum.ee ritooriumil asuv 3,6 km2 suurune Harilaiu poolsaar dustu rannikul aga nii kõrget astangut kui Saaremaa on suurepärane koht matkamiseks ja ajaveetmiseks põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga pangana looduses. Rahvuspargile omaselt on poolsaarel rik- Küdema lahe äärsed matkarajad tuntud astangu maksimaalne kõrgus on 21,3 meetrit. kalik ja huvitav taimekate. Ornitoloogidele pakuvad Kalja matkarada (1 km) algab Mustjala–Kihelkonna Panga jalamil võib kogu astangu 2,5 km ulatuses leida Stebeli rannakaitsepatarei huvi siinsete mändide ja lahesoppide kohal tiirutavad tee 2,4. kilomeetril ja tutvustab Saaremaal mitte kui- põnevaid fossiile. Põnev on seegi asjaolu, et paarisaja komandopunkt veelinnud. Erilise kuulsuse on Harilaiule toonud pool- gi tihti esinevat karstiala. Karstiala lähedal on huvitav meetri kaugusel rannast asub merepõhjas veel teine- Kuna Sõrve poolsaar oli II maailmasõja ajal Saksa saare loodepoolses tipus seisev Kiipsaare majakas. Selgase dolomiidikarjäär ja Küdema kurisu. Lähedal gi astang. See pakub suurt huvi lähedal asuva Panga vägede viimane tugipunkt Eesti pinnal, toimusid Saaremaa Pisa tornina tuntud majakas sattus mere asub veel Kalasma matkarada (5,4 km), mis algab sukeldumiskeskuse klientidele. +372 511 6793 siin mitmed lahingud Saksa ja Nõukogude vägede pealetungi tulemusel aastaid tagasi üsna veepiirile. RMK Kalasma lõkkekohast ja tutvustab siinset ranni- vahel. Tänapäeval meenutavad neid raskeid aegu Pinnase toeta jäänud tuletorn vajus peagi viltu. Küm- kut, loometsi, järvede arengut ja taimekooslusi. Ku- mitmed militaarrajatised. Neist ehk tuntuim on mekond aastat pärast majaka viltuvajumist näitas ressaare–Mustjala tee 28,6. kilomeetril algavad 1 ja 3 Stebeli patarei. See 1941. aastal Nõukogude väge- loodus taas oma kõikvõimsust ja lükkas majaka ühe kilomeetri pikkused Konati matkarajad. Radade al- de poolt rajatud kaitserajatiste kompleks koosnes suure tormi ajal taas otse. Nii seisabki Kiipsaare tule- gus asub Konati karjääri ääres, kus kuumal suvepäe- komandopunktist, kahest maa-alusest suurtükitor- torn praegu sirgelt kui tikk. val saab end pärast kosutavat istumist piknikupaigas nist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. karjäärivees jahutada. Praeguseks on säilinud tuulikut meenutav vaatlus- torn ja hulganisti varemeid. Väljaandja: Väljaandja: Kuressaare Linnavalitsus Linnavalitsus Kuressaare Tehumardi mälestusmärk Saksa ja Nõukogude vägede vahel 1944. aasta sü- erakollektsioon gisel Tehumardi külas toimunud öölahing kujunes Fotod: Fotod: Tõnu Ling, Irina Mägi, Irene Teesalu, Teesalu, Irene Mägi, Irina Ling, Tõnu Viidumäe – Jämaja – Sõrve – Nasva Teise maailmasõja üheks verisemaks. 1967. aastal Vaata ka: www.ventspils.lv ja www.talsi.lv ja www.ventspils.lv ka: Vaata püstitati veriste lahingute mälestuseks 21 meetri kõrgune mälestusmärk. Betoonist ja dolomiidist [email protected] • www.visitestonia.com • www.visitsaaremaa.ee • www.saaremaa.ee www.saaremaa.ee • www.visitsaaremaa.ee • www.visitestonia.com • [email protected] mõõga käepidemel on kujutatud vaprate võitlejate tel +372 455 0550 455 +372 tel näod. Ausamba läheduses asub vennaskalmistu. tel/fax +372 453 3120 453 +372 tel/fax Viidumägi Ratsukievari vabaajakeskus Tallinna 2, 93819 Kuressaare, Eesti Kuressaare, 93819 2, Tallinna Saaremaa kõrgeimas osas paikneb ligi 1900 ha suuru- Ratsukievari on Jõgela külas asuv vabaajakeskus, mis Järve luited Kuressaare Turismiinfokeskus, Turismiinfokeskus, Kuressaare ne Viidumäe looduskaitseala. Merepinnast 54 meetri pakub erinevaid looduses tegutsemise võimalusi Kuressaaret ja Sõrve säärt ühendava tee kõrval mü- Kihelkonna Mihkli kirik kõrgusele, Saaremaa kõrgeimale kohale on rajatud – loodusretked, jalgrattaretked, maasturisafarid jne. hiseva männimetsa taga peidab end Järve luitestik. Kihelkonnal asuv keskaegne kirik on ehitatud 13. vaatetorn, mille tipust on näha kogu looduskaitseala Sealses aedikus elavad minikitsed, kanad, kodujäne- See Kuressaarest 15 kilomeetri kaugusel asuv ran- sajandil. Algne kirik oli ilma tornita. Pühakojast mõ- territoorium. Liigirohke loodusega tutvumiseks tuleb sed, merisead, paabulinnud, tuvid ja erinevat tõugu naastang oma 2–4 meetri kõrguste vallidega näi- nisada meetrit eemal seisev kellatorn on ehitatud Odalätsi allikad aga laskuda tagasi maapinnale. Sealsetel matkarada- kanad. Samal ajal kui lapsevanemad hobustel ratsu- Sõrve militaarmuuseum tab milliseid huvitavaid künkaid võib loodus liivast 1638. aastal ja on Baltimaades ainulaadne. Pärast Odalätsi küla juures jõuab mitmete avauste kaudu del on võimalik tutvuda sellele piirkonnale omase tavad, saavad lapsed ringi liikuda Shetlandi ponide- Sõrve militaarmuuseum asub Sõrve sääre tipus, en- vormida. Siit saab alguse ka 7 kilomeetri pikkune restaureerimist kostab eraldiseisvast kellatornist taas pinnale ümbruskonna soodest tulev ja mööda maa- loodusega – viinamäetigude ja Saaremaa robirohu- ga. Lastele on rajatud ka mitmesuguseid mängimis- dises piirivalveohvitseride elamus. Kohaliku ajaloo- Järve ja Nasva vahele jääv kaunis liivarand. Meri kellahelin, et kuulutada keskpäeva saabumist. Kiriku aluseid karstipragusid jooksev allikavesi. Odalätsi al- ga, mida ei kasva mitte kusagil mujal maailmas. Viidu võimalusi pakkuv muinasjutulinnak. pärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks loodud väi- läheb siin sügavaks võrdlemisi aeglaselt, sobides välisilme muutus oluliselt 19. sajandi lõpus, kui ehi- likad on legendi järgi alguse saanud Saaremaa vägi- külas asub looduskaitseala keskus, kus võib tutvuda +372 511 3395, www.ratsukievari.ee keses muuseumis võib näha nii kohalikku elu-olu suurepäraselt suplemiseks ka väikestele lastele. tati 60 meetri kõrgune torn, mida on kasutatud ka lase Suure Tõllu ja tema igipõlise rivaali Vanapagana piirkonna ajalooga. kui ka
Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020

    Mustjala Valla Arengukava 2009-2020

    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
  • Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

    SAAREMAA KIHELKONNA VALLA KEHILA KÜLA KESKNÕMME KALAKASVATUSE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0904 Tellija: Kesknõmme Jahisadam SA Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2010 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................8 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................10 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ........................................10 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .................11 1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine...............13 1.5 Metoodika .....................................................................................................................13 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................15 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................16
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia

    New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia

    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
  • TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Saaremaa Sadama Merekeskkonna Seire

    TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Saaremaa Sadama Merekeskkonna Seire

    TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Akadeemia tee 21, Tallinn 12 618 tel. 6 204 302 fax. 6 204 301 Internet: www.msi.ttu.ee e-mail: [email protected] Tellija: AS Tallinna Sadam Sadama 25, Tallinn Konsultatsioonileping nr 2590205 Saaremaa sadama merekeskkonna seire 2007 Andres Kase foto Direktor: Prof. Jüri Elken Projekti juht Tarmo Kõuts Tallinn 2007 Sisukord 1. Rannaprotsessid ja geoloogia……………………………………………................ 4 Dr. Jüri Kask ja Andres Kask (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 1.1.Põhijooni Saaremaa sadama piirkonna geoloogilisest ehitusest..............................4 1.2.Rannaprotsessid sadama piirkonnas ........................................................................5 1.2.1.Rannaprotsessid 2005 ja 2006 aastal .................................................................8 1.2.2.Rannaprotsessid 2007 aastal ..............................................................................9 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..11 Fotod ...............................................................................................................................24 2. Lainetuse ja hoovuste mõõtmised ...…………………………………………….. 33 Dr. Tarmo Kõuts, Kaimo Vahter ja Viktor .Alari (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 2.1 Tuuleolud Küdema lahe piirkonnas…………………………………………… 34 2.1.1 Tuuleolud suvisel mõõteperioodil……………………………………………34 2.1.2 Tuuleolud sügisesel mõõteperioodil…………………………………………36 2.2 Lainetuse mõõtmised…………………………………………………………….39 2.2.1 Lainetuse parameetrid suvisel mõõteperioodil ……………………………... 39 2.2.2 Lainetuse parameetrid suvisel
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions

    Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions

    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1

    Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1

    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
  • 2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus

    2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus

    VÄLJAVÕTE EKSPERTIISIL PÕHINEV KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK JA VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 42 uue kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise, kahe kanakulli püsielupaiga tsoneeringu muutmise ja ühe kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamise kohta MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi EOÜ) esitas 25.04.2011. a Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade (edaspidi PEPide) moodustamiseks. EOÜ esitatud ettepanek hõlmas (edaspidi 2011. aasta ettepanek)1 12 kanakulli püsielupaiga moodustamist (Koku, Pamma, Nurme, Metsküla, Allika, Palivere (Läänemaa), Adila, Jägala, Laiksaare, Aheru, Kurista, Palivere (Tartumaa)). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile (edaspidi KeA) nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 04.05.2011 kirjaga nr 13-1/3188 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 05.05.2011 nr 15-10/11/17095 all). EOÜ esitas 27.03.2013. a KeM-ile (edaspidi 2013. aasta ettepanek)2 LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks. 2013. aasta ettepanek hõlmas 26 täiendava kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmist (Reeküla, Kirikküla, Mätasselja, Selgase, Paatsa, Prassi, Reikama, Niiby, Selja, Tõnumaa, Kloogaranna, Mäealuse, Kannastiku, Pikassilla soo, Mõtsu, Lutsu, Vihi, Kalvre, Juba, Külaoru, Koolma 2, Uniküla, Ignase, Puhja, Arupää, Tähtvere) ja 2 kehtiva püsielupaiga piiride muutmist (Tüki ja Ringtee). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku KeA-le nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 01.04.2013 kirjaga nr 13-1/13/661-4 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 02.04.2013 nr 15-10/13/8649 all). Püsielupaikade otstarbekuse ekspertiisi tegi 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute alusel Ivar Ojaste Eesti Looduseuurijate Seltsist, ekspertiisi aruanne valmis 2013.
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija

    (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija

    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA