Jõhvi Valla Ühisveevärgi- Ja Kanalisatsiooni Lisa

Lisa Jõhvi Vallavolikogu 15.03.2007 määrusele nr 64 SISUKORD

KOOSKÕLASTUSED

SELETUSKIRI 1 SISSEJUHATUS ...... 2 2 ÜLDIST...... 4 2.1 Asustus ja elanikkond...... 4 2.2 Ettevõtlus ...... 4 3 VEEVARUSTUS...... 6 3.1 Ressursid ja veekvaliteet...... 6 3.2 Ühisveevärgiga kaetav ala ...... 8 3.3 Jõhvi linna veevärk ...... 9 3.3.1 Olemasolev situatsioon...... 9 3.3.2 Perspektiiv ...... 10 3.4 Kose asumi veevärk ...... 13 3.4.1 Olemasolev olukord ...... 13 3.4.2 Perspektiiv ...... 13 3.5 Ahtme ühisveevärgi piirkond ...... 15 3.5.1 Olemasolev olukord ...... 15 3.5.2 Perspektiiv ...... 15 3.6 Edise-Aiandi ühisveevärk ...... 17 3.6.1 Olemasolev olukord ...... 17 3.6.2 Perspektiiv ...... 17 3.7 Kahula-Kirbulinna ühisveevärk...... 19 3.7.1 Olemasolev olukord ...... 19 3.7.2 Perspektiiv ...... 19 3.8 Vajalikud investeeringud ühisveevärgile ...... 20 4 KANALISATSIOON ...... 21 4.1 Reovee kogumisalad ...... 21 4.1.1 Põhjavee kaitstus...... 21 4.1.2 Sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid ...... 22 4.1.3 Muud kriteeriumid ...... 23 4.1.4 Määratud reoveekogumisalad ...... 23 4.2 Jõhvi linna ja küla ühiskanalisatsioon...... 24 4.2.1 Olemasolev olukord ...... 24 4.2.2 Perspektiiv ...... 24 4.3 Tammik aleviku ühiskanalisatsioon ...... 26 4.3.1 Olemasolev olukord ...... 26 4.3.2 Perspektiiv ...... 26 4.4 Edise-Aiandi ühiskanalisatsioon...... 27 4.4.1 Olemasolev olukord ...... 27 4.4.2 Perspektiiv ...... 27 4.5 Vajalikud investeeringud ühiskanalisatsioonile ...... 28 5 KASUTATUD MATERJALID ...... 29

LISAD Lisa 1 Põhjavee reostuskaitstuse skeem (väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringust /1/) Lisa 2 Jõhvi linna kanalisatsioonisüsteemi 1-ehitusjärjekorra plaan (väljavõte tööst /4/) Lisa 3 Jõhvi linna sadevete 1-ehitusjärjekorra kanalisatsioonisüsteemide plaan (väljavõte tööst /4/) Lisa 4 Jõhvi linna kanalisatsioonitorustikud, mis kuuluvad rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele ISPA programmi raames (Tabel 1a ja skeem) Lisa 5 Jõhvi linna kanalisatsioonitorustikud, mis kuuluvad rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele (Tabel 1b ja skeem)

JOONISED 01 Ühisveevärgiga kaetavad alad. Ühisveevärgi põhirajatiste skeem. 1:20 000 02 Reovee kogumisalad. Olmekanalisatsiooni põhirajatiste skeem. 1:20 000

1 SISSEJUHATUS Käesolev töö on Jõhvi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava, mis on koostatud Jõhvi vallavalitsuse tellimusel. Töö on koostatud 2006. aasta esimesel poolel.

Jõhvi valla ÜVK arendamise kava koostamise peamisteks põhjusteks on: 1. Jõhvi linna ja valla ühinemine 28.11.2005, mille tulemusena moodustati uus omavalitsusüksus JÕHVI VALD. 2. Endisel Jõhvi vallal puudus ÜVK arendamise kava; Jõhvi linna ÜVK arendamise kava on koostatud 2000. aastal, mis vajab uuendamist. 3. Alates 01.01.2006 hakkas kehtima uus ÜVK seadus, milles on mõningal määral muudetud nõuded mida ÜVK arendamise kava peab minimaalselt sisaldama (näiteks reoveekogumisalad).

Eelpooltoodud põhjendusi arvesse võttes on käesolevas töös koostatud uus Jõhvi valla ÜVK arendamise kava, mis oma olemuselt sisaldab olemasoleva Jõhvi linna ÜVK arendamise kava uuendamist ja Jõhvi valla ülejäänud piirkonnale arendamise kava koostamist. Arendamise kava detailsuse määramisel on aluseks võetud ÜVK seaduses ette nähtud teemad, milleks on:

1. ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaardid 2. dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi, mis sisaldab: a. veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; b. tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; c. kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

ÜVK arendamise kava koostamise aluseks peaks olema eelkõige kehtiv valla üldplaneering. Jõhvi linnale on koostatud üldplaneering 2004. aastal AS Entec poolt. Jõhvi valla üldplaneering on koostatud 1999. aastal OÜ Maaplaneeringute poolt. Samuti peab ÜVK arendamise kava olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga (Virumaa veemajanduskava), mida aga ei ole veel koostama hakatud.

ÜVK arendamise kava jääb üldisemat laadi strateegiliseks dokumendiks, mille põhieesmärgiks on projektide väljaselgitamine, mis on vajalikud Jõhvi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni süsteemide arendamiseks ja nüüdisaja nõuetega vastavusse viimiseks.

Praegusel ajal on kogu Ida-Virumaa regioonis käimas rida erinevaid projekte alates eeluuringutest kuni ehitamiseni, mille käigus lahendatakse juba detailsemalt olemasolevate ÜVK objektide (torustikud, pumplad, puhastusrajatised) rekonstrueerimine ja laiendamine. Käesolevas ÜVK arendamise kava koostamisel võetaksegi aluseks juba teostatud ja käimasolevate uurimistööde tulemused, milleks on:

1. Kohtla-Järve regiooni veevarustuse rekonstrueerimise projekt

Projekt hõlmab endast kogu Kohtla-Järve regiooni linnade ühisveevarustust alates veeallikatest kuni tänavatorustikeni. Projekti piirkonda jääb ka Jõhvi linna territoorium. Läbi veekvaliteedi mõjutab see ka Jõhvi linna ja Ahtme veevõrguga ühendatud Jõhvi valla külade ühisveevarustust.

Projekti raames on teostatud Jõhvi linna veevarustuse tänavatorustiku rekonstrueerimise eelkavand; koostatud uus veevarustuse dimensioneeritud skeem; lahendatud perspektiivne joogivee ressursi küsimus, milleks saab olema regiooni ühine veetöötlusjaam Ahtmes, mis saab vee Kurtna-Vasavere olemasolevast ja Ahtme uuest veehaardest.

Projekt jätkub projekteerimishankena, mille käigus teostatakse olemasolevate rekonstrueeritavate rajatistele vajalikud uurimistööd, selgitatakse välja lõplikud torustike rekonstrueerimismahud ning koostatakse juba järgmised projekteerimis-ehitushanked.

2. Ida-Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/rekonstrueerimise teostatavusuuring

Projekti piirkonda jäävad Jõhvi vallast Edise, Sompa, Pauliku, Kose, Tammiku, Edise- Aiandi ja Kahula külad.

Projekti raames koostatakse nimetatud küladele ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni rajatiste (torustikud, pumplad, puhastid) eelprojektid ja tasuvusuuringud, mille käigus teostatakse ka olemasolevate rekonstrueeritavate süsteemide piirkondades geodeetilised mõõdistused.

Projekti tulemusel valmib projekteerimis-ehitushange valitud objektide rajamiseks.

3. Ida-Viru alamvesikonna Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitluse projekti

Projekti raames rajatakse esimeses etapis kanalisatsiooni magistraaltrassid Ida-Virumaa linnadest kuni Kohtla-Järve linna, kuhu rajatakse kogu regiooni reoveepuhasti. Projekti teiseks osaks on Jõhvi linna reoveekanalisatsiooni torustike ja pumbajaamade rekonstrueerimine ning uute võrkude rajamine, samuti Jõhvi linna sajuveetorustike väljaehitamine.

2 ÜLDIST

2.1 Asustus ja elanikkond Jõhvi valla pindala on 124,04 km 2, millest Jõhvi linn moodustab 7,60 km 2.

Valla territooriumil paikneb 13 asulat: 11 küla, Tammiku alevik ja Jõhvi linn.

Valla keskuseks on Jõhvi linn. Põhiosa asulatest on koondunud valla territooriumi keskossa Jõhvi linna ja Ahtme naabrusesse ja valda läbivate maanteede ja raudtee ümbrusesse.

Vastavalt endisele Jõhvi valla üldplaneeringule on valla tiheasustusalade piirkonnad: Tammiku alevik, Jõhvi, Edise ja Kose küla. Mujal piirkondades on tegemist hajaasustusega.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni puhul on üheks oluliseks näitajaks teenindatav elanike arv. ÜVK seaduse kohaselt on tegemist ÜVK-ga kui teenindatav elanike arv on vähemalt 50. Selle kohaselt ei saaks käsitleda eraldiseisvat ühisveevarustust ja/või kanalisatsiooni vähemalt viies külas (Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Ridaküla). Ühisveevärgist ja/või kanalisatsioonist saab rääkida juhul, kui asulate elamud on ühendatud mingi teise asula ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.

Tabel 2-1. Jõhvi valla elanike arv ja selle dünaamika Jrk Küla nimi 1998 12.2005 2018 nr 1 Jõhvi linn 12 979 12 138 12 800 2 Edise k. 244 227 225 3 Jõhvi k. 523 481 480 4 Kahula k. 106 124 120 5 Kose k. 227 166 150 6 Kotinuka k. 36 38 40 7 Linna k. 37 37 35 8 Pajualuse k. 46 46 45 9 Pargitaguse k. 9 6 10 10 Pauliku k. 60 62 60 11 Puru k. 59 69 70 12 Sompa k. 94 87 85 13 Tammiku al-k 391 381 380 VALD KOKKU 14 811 13 862 14 500 Märkused: Perspektiivne elanike arv aastal 2018 on hinnatud töö koostaja poolt.

Kohtla-Järve regioonis on üldine tendents rahvaarvu vähenemisele. Sama suund on olnud senini ka Jõhvi vallas. Viimasel paril aastal on Jõhvi linna elanikkond stabiliseerunud, mille peamine põhjus seisab tõenäoliselt asjaolus, et Jõhvi linn on kujunenud Ida-Virumaa keskuseks, kus käib aktiivne linna arendamine. Seoses aktiivse linna arendustegevuse jätkumisega, millega seoses luuakse hulganisti uusi töökohti ja parandatakse linna üldist heakorda, siis on perspektiivis ette näha linna elanikkonna kasvu ja just eelkõige tänu võimalikule sisserändele. Elanikkonna kasvu võib ette näha ka vahetult Jõhvi linnaga piirnevates külades. Mujal võib elanikkonna arvus siiski jätkuda langus, mis on põhjustatud juba üldises elanikkonna vananemises.

2.2 Ettevõtlus Seoses Jõhvi linna arenemisega regiooni keskuseks, on viimastel aastatel oluliselt arenema hakanud ka piirkonna ettevõtlus. Vallas asuvad mitmed ettevõtluse arendamisega ja koolitusega tegutsevad organisatsioonid, sh EAS Ida-Viru Agentuur, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõhvi Tööstuspark.

Valla ja piirkonna suurettevõtted on saneeritud ning töötavad stabiilselt. Vallas asub Eesti ühe suurima ettevõtte AS Eesti Põlevkivi administratsioon ning osa allasutusi (nt remondi- mehhaanikatehas).

Vallas on tugev toiduainetetööstus - AS Viru Joogid, AS Kalev Jõhvi Tootmine, AS Maag Piimatööstus, samuti trükitööstus, mis mõlemad on viimastel aastatel maakonnas koondunud Jõhvisse.

Tootmisettevõtetel on hea juurdepääs raud- ja maanteele, samuti on lähedal energeetiline ressurss.

3 VEEVARUSTUS Jõhvi vallas on ühisveevärk olemas või käesolevaks 2006. aastaks rajatav nii Jõhvi linna kui ka suuremale osale Jõhvi valla külade elamutel (ka hajaasustuspiirkondades). Ühisveevärgi rajamise põhjuseks hajaasustuspiirkondadesse on asjaolu, et seoses kaevandustegevusega on elamute joogiveekaevud jäänud „kuivale“. Eesti Põlevkivi on rajanud või rajab kokkuleppel vallaga omal kulul ühisveevärgi kõikidele elamutele, kus kaevud on jäänud „kuivale“. Selle tulemusena jääb hajaasustuspiirkondadest ühisveevärgiga katmata praeguse seisuga suurem osa Kotinuka ja Puru küla elamutest ning osaliselt ka Kose küla elamud.

Jõhvi linna veevarustus baseerub hetkel linna territooriumil hajali paiknevatel puurkaevudel ning osaliselt Ahtme linnast saadaval Kurtna-Vasavere veehaarde veel.

Jõhvi külade veevarustus baseerub peamiselt Jõhvi linna ja Ahtme ühisveevarustussüsteemil. Eraldi autonoomse puurkaevpumplaga veevärk on Kahula-Kirbulinna, Edise-Aiandi ja Kose küladel.

Veevärgid, mis on ühendatud Jõhvi linna veevärgiga ja mis on autonoomse puurkaevu baasil, on Jõhvi Veemajanduse OÜ halduses. Ahtme linna veevärgiga ühendatud külade ühisveevärki haldab AS Viru Vesi.

Jõhvi linnas tegutseb ka era-veeettevõtja, kelle tegevuspiirkonnaks on Jõhvi linna kagu osa peamiselt tööstuspiirkond.

Kokkuvõttes võib öelda, et Jõhvi vallas on ühisveevarustuse või selle võimalusega kaetud praktiliselt kogu valla elanikkond (~99%).

3.1 Ressursid ja veekvaliteet Jõhvi valla ühisveevärgis kasutatava joogivee allikaks on põhjavesi, mis ammutatakse ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) ja kambrium-vendi (Cm-V) ja kvaternaari (Q) veekompleksist.

Ordoviitsiumi veekompleks ei ole sobilik joogivee tootmiseks, kuna sisaldab ülenormatiivselt sulfaate ja kohati ohtlikke aineid ning vesi on maapealse reostuse eest täielikult kaitsmata

Kvaternaari veekompleksi veevarud paiknevad Kurtna-Vasvaere veehaardes, mille vett kasutatakse peamiselt Ahtme linnaosa veevärgis, millest juhitakse täiendavalt vett Jõhvi linna ühisveevärkki.

Jõhvi kinnitatud põhjaveevarud on määratud Keskkonnaministri 6. aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 409 „Ida-virumaa maakonna põhjaveevarude kinnitamine“, millest Jõhvi valda puudutavad andmed on esitatud järgmises tabelis: Tabel 3-1 Kinnitatud põhjaveevarud Põhjavee- Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru Varu kategooria Kasutusaeg maardla piirkond geoloogiline m3/ööp ja otstarve indeks Jõhvi Jõhvi O-C 600 P kuni 2020 Jõhvi C-V 3 630 T1 tootmisvesi kuni 2012 Jõhvi V2gd 1 000 T1 tootmisvesi 2013-2025 Jõhvi V2vr 370 T1 joogivesi kuni 2012 Jõhvi V2vr 250 T1 joogivesi 2013-2035 Jõhvi vald Jõhvi vald O-C 250 P Kuni 2020 Jõhvi vald V2vr 80 P kuni 2035 Jõhvi vald V2gd 170 P kuni 2035 Vasavere Vasavere 1 Q 8 000 T1 joogivesi kuni 2035 Märkused: T1-tagatud põhjaveevaru ja T 2 – hinnatud põhjaveevaru, P-prognoosvaru (haldus-või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada

piirkonna arendamise kavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel).

Jõhvi valla praegune veetoodang koosneb peamiselt Jõhvi linna veevajadusest, mis koos valla veetoodanguga teeb keskmiselt ~2 200m 3/d. Perspektiivne veevajadus aastaks 2018 on hinnanguliselt ~2 700m 3/d.

Kuni 2012. aastani kinnitatud Cm-V põhjaveevaru tagab vajaliku veekoguse, aga seda ainult tootmisvee otstarbel. Astast 2013 on Cm-V kinnitatud põhjaveevaru V 2gd T 1tootmisvesi 1000 3 3 m /d ja V 2vr T 2joogivesi 250 m /d, mis sisuliselt tähendab, et Jõhvi linn peab ühisveevärgi jaoks praktiliselt täielikult loobuma oma puurkaevude kasutamisest ja täilikult üle minema Ahtme pumplast saadavale joogiveele. O-C ja Cm-V puurkaevud on perspektiivis kasutatavad ainult väiksemate eraldiseisvate veevärkide korral.

Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevud paiknevad peamiselt Jõhvi linnas (kokku 19 puurkaevu), millest 7 on ühisveevarustuse allikateks (pidevalt hoitakse töös 3 puurkaevu). Jõhvi vallas on 2 Cm-V puurkaevu.

Kambrium-Vendi põhjaveekogumi veekvaliteedi puudused ja probleemid on seotud eeskätt kloriidide sisalduse ja mineraalsuse kasvuga sügavuse suunas ning viimastel aastatel vaatluse alla võetud radioloogiliste näitajatega. Kambrium-Vendi veekihtide ülemise (Voronka veekihi) ja alumise osa (Gdovi veekihi) vee keemiline koostis on märkimisväärselt erinev. Veekihtide ülemises osas (Voronka) on kloriidide sisaldus ja mineraalsus oluliselt madalam. Madalamas (Gdovi) veekihis kloriidide sisaldus väga suur, Jõhvis on see 465-615 mg/l. Tarbevarude hinnangu poolest on veerikkamaks osaks sügavamal asuv Gdovi veekiht, kuid arvestades ülalöeldut, tuleks paljudes puurkaevudes loobuda Gdovi veekihi kasutamisest või kasutada seda vett ainult segatuna muu veega. Radioloogiliste näitajate poolest ei vasta Kambrium-Vendi veekihtide põhjavesi joogiveele vastava efektiivdoosi nõuetele.

Vasavere veehaarde veekvaliteet vastab nõuetele, v.a raua- ja mangaani kõrgendatud sisalduse poolest. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. aasta määrusele nr 1 kuulub vesi joogivee II kvaliteediklassi.

Jõhvi vallas kasutavad 20 tarbeveepuurkaevu ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavett. Ühisveevärkidest kasutab O-C põhjavett Kose ning Edise-Aiandi veevärgid.

Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi madala deebiti tõttu kasutatakse seda ühisveevarustuses suhteliselt harva. Seda kasutavad suhteliselt väikese veevajadusega tarbijad, piirkondades, kus kaevandusettevõtted on Ordoviitsiumi veekompleksi kuivendanud.

3.2 Ühisveevärgiga kaetav ala Jõhvi valla üldplaneeringuga /1/ määratud tiheasustusalad on ühisveevärgiga kaetud. Vallas ei ole ühtegi vähemalt 50 elanikuga asustatud kompaktset piirkonda kus puudub ühisveevarustus.

Perspektiivis võib olemasolevat ala suureneda järgmiste põhjuste tõttu: 1. Uute elamu- või tööstuspiirkondade rajamisel: a. Jõhvi linnas Malmi tänava suvilate piirkond (kui muudetakse elamuteks) b. Perspektiivsete elamupiirkondade rajamisel (Aedlinna piirkond) 2. Jõhvi valla hajaasustuspiirkondade elamutele ühisveevarustuse laiendamine, kui nende joogiveekaevud on jäänud või jäävad tulevikus seoses kaevandustegevusega „kuivale“. 3. Ühisveevarustusega kaetud alale lähedal paiknevate elupiirkondade ühendamine ühisveevõrguga a. Linna küla elamute piirkond

Eelpool toodud kolm kolme kriteeriumit arvestades on koostatud ühisveevärgiga kaetava ala kaart, mis on näidatud joonisel Ühisveevarustuse põhirajatiste skeem (Joonis 1). Hajaasustuse ühisveevärki on laiendatud nendele majapidamisteni, mille kohta on Jõhvi vallal ja Eesti Põlevkivil vastav kokkulepe. Tulevikus võib sõltuvalt joogivee kättesaadavusest (ka kvaliteedist) ala veelgi laieneda.

Tabel 3-2. Perspektiivis ühisveevärgiga kaetavad alad Ühisveevärk Ühisveevärkki Persp. Veeallikas ühendatud piirkonnad tarbijaid Jõhvi linna Jõhvi linn, Jõhvi, Pauliku 13 500 Ahtme persp. veetöötlusjaam, mis ühisveevärk Pargitaguse küla, osaliselt saab vee Kurtna-Vasavere ja Ahtme Edise, Sompa, Linna külad perspektiivsest veehaardest (~50%) Ahtme Tammiku alevik, Pajualuse 450 Ahtme persp. VTJ ühisveevärgiga küla, osaliselt Puru küla ühendatud Kahula- Kahula küla, osaliselt 150 Kahula puurkaev (9027); Kirbulinna Tammiku aleviku alternatiiviks veevõrgu ühendamine majapidamised Ahtme veevärgiga Kose Kose olemasolev 120 Kose puurkaev (19064) ühisveevärgi piirkond Edise-Aiandi Edise-Aiandi elamud 120 Edise-Aiandi puurkaev (2268); alternatiiviks persp. Ahtme-Järve puhastatud joogivee torustik KOKKU 14 370

Arvestades, et perspektiivis (2018) elab Jõhvi vallas 14 500 elanikku, siis ühisveevärgiga kaetava ala sisse jääb ~99% valla elanikkonnast.

3.3 Jõhvi linna veevärk

3.3.1 Olemasolev situatsioon

Jõhvi linn ja küla Jõhvi linna veevärgist saab vee lisaks Jõhvi linna tarbijatele (~12 300 elanikku) veel Edise- Sompa külade hajaasustus piirkond ning Jõhvi ja Pauliku külade elamud. Kokku on kogu ühisveevärgis tarbijaid hinnanguliselt 13 000 elanikku.

Vesi juhitakse linna ühisveevõrku puurkaevudest (kokku 7 puurkaevu, millest töös hoitakse pidevalt 3) ja Kurtna-Vasavere veehaardest Ahtme pumplast tuleva veejuhtme kaudu, millest üks veejuhe on töökorras ja teine halva seisukorra tõttu suletud. Jõhvi puurkaevude vesi ei vasta joogiveekvaliteedi nõuetele järgmiste näitajate poolest:. - raud (0,28-0,47 mg/l), - mangaan (0,12-0,2 mg/l), - kloriidid (311-590 mg/l), - radionukleiidide sisaldus ( E > 0,1 mSv/aastas).

Linna ühisveevärk on jaotatud kaheks suuremaks survetsooniks (raudteest lõuna poole jääv kõrgem ala ja raudteest põhjapoolne madalam ala), mis on praegusel hetkel ühest punktist omavahel ühendatud ja varustatud automaatse survealandussõlmega. Erinevate survetsoonide vahel on veel ühendusi, mis on aga suletud. Maapinna kõrguste vahe idast (~69 m) läände (~42 m) on 27 m. Eraldi survetsoon on ka perspektiivse tööstuspargi piirkonnas (maapind on kõrgem), kus on oma puurkaev. Sompa tn veetoru on päevasel ajal muu linna võrgust seal suletud.

Jõhvi linna ühisveevärgist on rajatud torustik ka Jõhvi valla erinevate piirkondade veega varustamiseks (Jõhvi, Pauliku, Edise, Sompa külad) ehk ligikaudu 40% Jõhvi valla elanikkonnast saab vee Jõhvi linna ühisveevärgist.

Lisaks on Jõhvis üks era vee-ettevõtja OÜ Pesulux, kelle võrgust saab vee linna kagu poolne peamiselt tööstuspiirkond ning osa raudtee äärsetest eramutest.

Osad tarbijad omavad oma puurkaeve: EP Mäetehnika, AS Viru Joogid, AS Jõhvi Piim.

Jõhvi linna ja Veemajanduse OÜ olemasoleva torustiku pikkus on ~48,5 km, millest ~50% torustikust on terasest ja malmist ning vanusega üle 30.a. Täpset informatsiooni torustike kohta ei ole.

Edise ja Sompa külade ühisveevärk Ühisveevärk on rajatud aastal 2003-2005. Veevärgi omanik on Jõhvi vald ja haldaja Jõhvi Veemajanduse OÜ.

Veevärk saab vee Jõhvi linna veevõrgust torustikuga DN100 mm ja on suunatud läbi Edise survetõstepumpla Edise ja Sompa külade hajaasustus piirkonna elamutele. Torustik on läbimõõduga De63 – De32 (~12 km).

Survetõstepumplas on 2 pumpa (üks on tööpump teine varupump), 300 l hüdrofoor.

Võrguga on ühendatud 59 talumajapidamist ja 1 kortermaja (2-korruseline 7-krt elamu). Suurimaks veetarbijaks on Edise küla korterelamu. Asustusi ega ettevõtteid veevärgiga ühendatud ei ole.

Kõik veetarbijad on varustatud veemõõtjatega. Võrku juhitav vesi mõõdetakse Jõhvi linna võrgu ühenduskaevus ja rõhutõstepumpla ees paiknevas veemõõtekaevus.

Pauliku küla ühisveevärk Ühisveevärk valmis 2002.a. lõpus ja ta saab vee Jõhvi linna veevõrgust. Veevärk paikneb peamiselt Pauliku küla maal, kuid annab vett ka mõnele Sompa küla ja ühele Tammiku aleviku majale. Veevärgi omanik on Jõhvi vald ja haldaja Jõhvi Veemajanduse OÜ.

Pauliku-Sompa torustiku algosas asub rõhutõstepumpla. Rõhutõstepumplas on 2 pumpa, 200 l membraanhüdrofoor, veemõõtja. Paulikul on 2 tuletõrjehüdranti. Üks hüdrant paikneb ühisveevärgi torustikul ja teine Konsu järvest Kohtla-Järvele kulgeval tehnilise vee torustikul.

Võrguga on ühendatud kokku 30 talumajapidamist: läänepoolse torustiku kaudu saab vett 17 majapidamist ja lõunapoolse võrgu kaudu 13 majapidamist. Lõunapoolse võrgu peatorustik on ø63 mm ja lõpuosas ø50-40 mm. Pauliku-Sompa peatoru on kuni pumplani läbimõõduga 110mm ja edasi ø63mm. Harutorud on ø40-25 mm.

Mõlemal Jõhvi võrgust väljuval torustikul asub ühenduskaevus veemõõtja. Veemõõtja on ka rõhutõstepumplas. Veemõõtjaid on paigaldatud kõigile tarbijaile.

Pauliku-Sompa maapind tõuseb lääne suunas: kõrgemad kohad on lääneosas Sompa külas ja madalaim Jõhvi veevõrguga liitumiskohas.

Tabel 3-3 Jõhvi linna ühisveevärgi veetoodangu ja –tarbimise andmed Tarbimise liik 2005 Keskmine tarbimine m3/a m3/d l/d 1el. Veetoodang 722 692 1 979 152 Müüdud vesi 495 908 1 358 104 Arvestamata vesi 226 794 621 48

3.3.2 Perspektiiv Jõhvi linna perspektiivne veevärk on käsitletud Kohtla-Järve regioonile koostatud veevarustussüsteemi renoveerimisalases uurimistöös /5/. Järgnevalt on antud tööst välja toodud peamised näitajad, mis on olulised ÜVK arendamise kava koosseisus.

Perspektiivis on ette nähtud Ahtmesse uue veetöötlusjaama rajamine, mis muudab kogu olemasoleva veevarustussüsteemi: 1. kogu vesi juhitakse võrku Ahtme uue veetöötlusjaama 2. astme pumplast; 2. olemasolevad puurkaevpumplad normaalolukorras ei tööta; 3. kogu Jõhvis on üks vee-ettevõtja, kelle võrgust saavad vee kõik tarbijad; 4. 50% Jõhvi linnast väljapoole jääv valla elanikkonnast saab vee Jõhvi linna veevõrgust; Vallas laiendatakse osaliselt ühisveevärki Linna, Pargitaguse ja Sompa külade elamutele.

Ahtme perspektiivne veetöötlusjaam saab vee Kurtna-Vasavere ja Ahtme puurkaevudest.

VEETARBIMINE Tabel 3-4 Jõhvi linna perspektiivne arvutuslik veetarbimine Peamine tarbija Keskmine Keskmine Maksimum Maksimum Märkus liik tarbimine tarbimine tarbimine tarbimine m3/d m3/h m3/d m3/h Elanikkond 1 400 58,3 1 680 116,7 100 l/d 1 el. Asutused- 280 11,7 336 23,3 20 l/d 1 el. ettevõtted Arvestamata 350 14,6 350 14,6 25 l/d 1 el. vesi Tööstus 200 8,3 264 16,6 2004 aasta tase Viru Vangla 379 15,8 397 31,0 projektnäitajad KOKKU 2 609 108,7 3 027 202,2 183 l/el 212 l/el

Märkus: Arvutustes võeti aluseks persp. elanike arv 14 000, mis on mõnevõrra suurem kui käesolevas arendamise kavas prognoositud (13 500).

Nagu tabelist näha kasvab tarbimine Jõhvi linna veevõrgust ligi 30%, mis on põhjustatud peamiselt Viru Vangla perspektiivsest tarbimisest ning seni oma puurkaevudega varustatud ettevõtete lülitamisest linna ühisveevõrku. Samas on planeeritud ka Jõhvi elanike juurdekasvu nii linnas kui ka linna ümbruses.

Maksimum vajalik tunnitoodang erineb aasta keskmisest 1,86 korda.

SURVETSOONID Kuna veevärgi laienemine on suhteliselt väike, siis survetsoonid jäävad põhimõtteliselt samaks, mis nad on praegugi. Linna võrgust peab olema tagatud vajalik vabarõhk reeglina kuni 5-korruselistele elamutele. Sellele vastav rõhk sõltub eelkõige torustiku seisukorrast. Projekteerimisnormide kohane rõhk on 5-korrusleistele elamutele 36 mH20.

Arvestades korruselamute ja magistraaltorustike paiknemist, siis saab Jõhvi linna piires moodustada järgmised survetsoonid: 1. Lõuna pool raudteed 2. Põhja pool raudteed (surve alandamine) 3. Tööstuspargi piirkond (surve tõstmine); alternatiiviks on ka eraldi ühendustoru rajamine raudteest lõuna poosema piirkonnaga Jõhvi küla piirkonnast.

Valla territooriumil on reeglina tegemist madala hoonestusega. Eraldi survetsoonid on: 4. Edise-Sompa läbi Edise survetõstepumpla 5. Pauliku-Sompa läbi Pauliku survetõstepumpla

TULETÕRJEVEEVRAUSTUS Vastavalt tuletõrjenormidele /7/ peab linna (kuni 30 000 elanikku) piirkonnas 3-4-5 ja enam korruseliste hoonete tarvis olema garanteeritud vajalik tuletõrjevooluhulk 15 l/s. Eramute piirkonnas on vajalik vooluhulk 10 l/s. Vajalik tuletõrjevee varumaht tervele linnale on 162 m 3 (1 tulekahju võib toimuda samaaegselt).

Vajalik vabarõhk tuletõrjeolukorras peab olema hüdrandi juures (samuti ka igal pool mujal võrgus) vähemalt 10 mH 2O.

Maa-asulates on veekulu ühele tulekahjule 5 l/s.

Tuletõrjeveevarustus on linna ühisveevõrgus kätte saadav Jõhvi linna territooriumil ning lisaks Edise ja Pauliku survetõstepumplate juures. Mujal ei võimalda veetorusiku läbimõõt vajalikku tuletõrjevooluhulka kätte saada. Tuletõrjevee varumaht on tagatud Ahtme pumplas.

PERSPEKTIIVSED TORUSTIKU LÄBIMÕÕDUD/ RENOVEERIMISE VAJADUS Jõhvi linna omanduses oleva kogu veetorustiku pikkus on ~48,5 km (sisaldab ka Jõhvi bilansis olevaid majaühendustorustikke), millest ~18 km on juba renoveeritud või rajatud alates aastast 2000. Kogu nimetatud veetorustiku mahust on aga puudu magistraaltorustik olemasolevast Ahtme pumplast kuni Jõhvi linna piirini (2 niiti a’ 2,8 km).

Jõhvi valla territooriumil olev veetorustik on rajatud peale 2000. aastat, on heas korras ning lähema 12 aasta jookusul renoveerimist ette näha ei ole.

Töös /5/ on toodud vajalikud investeeringud olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimiseks, mis on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 3-5 Renoveeritavate ja süsteemi töökindluse tõstmiseks rajatavate torustike pikkused (uued läbimõõdud) Uus toru läbimõõt Pikkus, Märkus km PE Ø280/246 *) 8,3 Ahtme VTJ-st kuni raudteeni – 2 niiti PE Ø225/198 *) 1,3 Rakvere tn, persp Raudtee tn PE Ø160/136 4,6 PE Ø110/97 11,5 Harutorustikud ja 10,0 Keskmise läbimõõduga PE Ø63mm majaühendused Kokku 35,7 Kogu renoveerimata torustik Märkused: *) Kindlasti renoveeritavad/ rajatavad torustikud, mis on vajalikud veevarustussüsteemi üleminekuks ainult Ahtme VTJ-le **) Tabel ei sisalda perspektiivseid torustikke (Tööstuspargi, Viru Vangla, Sõjaväeosa, suvilate piirkonna ja perspektiivsete elamurajoonide veega varustamiseks), mis on toodud Jõhvi perspektiivse veevarustuse skeemi joonisel.

Võttes aluseks ainult torustiku vanuse (vanemad kui 30 a), tuleks hinnanguliselt renoveerida ~24 km ehk ~80% kogu olemasolevast renoveerimata torustikust (30,5 km). See sisaldab ka harutorustikke ja majaühendusi. Antud mahule lisandub magistraaltorustik uuest Ahtme VTJ- st kuni linnapiirini (PE Ø280 – 2 x 2,6 km).

JÕHVI PUURKAEVUD Kavandatud perspektiivsele veevarustussüsteemile üleminekuks (veevarustus baseerub Ahtme kesksel veetöötlusjaamal, milline saab vee Kurtna-Vasavere veehaardest ning asumitevahelisel transiittorustikul, lisavesi renoveeritud või uutest puurkaevudest) on vajalik teha terve rida renoveerimis-ja rekonstrueerimistöid ning välja ehitada uus veetöötlusjaam Ahtmesse.

Jõhvi olemasolevad puurkaevud jäetakse reservi, kuid enne seda on vajalik nende renoveerimine, kaks puurkaevu on vajalik tamponeerida ning hooned lammutada ja krunt korrastada.

3.4 Kose asumi veevärk

3.4.1 Olemasolev olukord Kose külas on ühisveevärk rajatud Kose asulal. Veevärgi omanik on Jõhvi vald ja haldaja Jõhvi Veemajandus (alates 12.2005).

Ühisveevärgist saavad vee 26 elumaja, metsamajandi kontor, metskonna maja ja kauplus. Suuremateks tarbijateks on 4-korterilised elamud (6 tk) ja 1 ridaelamu. Kõrgemad tarbijad on 2-korruselised majad. Ühisveevärgiteenust kasutavad ~120 elanikku.

Veevärk põhineb kohalikul puurkaevul (nr 46597). Puurkaev on rajatud 1966a ja võtab vee ordoviitsium-kambriumi veekihist. Pumpla hoone renoveeriti 2003a. Pumplas asub veemõõtja. Tarbijate juures veemõõtjaid ei ole (va metsamajandi kontoris). Veetarbimist arvestatakse inimese kohta vastavalt normile, mistõttu tegelik veetarbimine ei ole teada. Pumbatud ja arvestatud veekogused ei lange kokku, kusjuures arvestatud vee osakaal on isegi suurem kui pumbatud vee kogus.

2006a esimese kuue kuuga pumbati puurkaevust 1 918 m³ vett, mis teeb keskmiseks päevaseks veetoodanguks ~10,5 m 3/d ja inimese kohta 88 l/d.

Tuletõrjeveevarustus põhineb tuletõrjeveetiigil.

Võrreldes joogiveeproovide andmeid sotsiaalministri määrusega 31.07.2001 nr 82 – “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” on veetorustikus rauasisaldus lubatust kõrgem (~0.3 mg/l).

JAOTUSVÕRK Jaotusvõrk on tupikharudega ringvõrk. Peatorustik on enamuses ø40 mm va. pumplast väljuv 50 m pikkune torustiku lõik läbimõõduga DN100mm. Harutorustikud on läbimõõduga 32-20 mm. Torustike üldpikkus on ligikaudu 1,7 km, millest u 0,7 km on renoveeritud 2001. aastal. Vanad torustikud on peamiselt terastorudest ja on halvas seisukorras Kõigil harudel on kaevud, ca 23 kaevu (r/b rõngastest).

Võrgus on 3 tänava püstikkraani, millelt saab vett 6 elumaja, lisaks on üks eraldiseisev tänavakraan.

Statistiline tegelik informatsioon ja teostusjoonised veevärgi elementide (torustikud, kaevud, siibrid, hüdrandid jne) kohta omavalitsusel või vee-ettevõtjal puudub.

3.4.2 Perspektiiv Kuna piirkonnale ei ole arengut praegusel hetkel ette näha, siis ei ole ette näha ka ühisveevärgi laienemist.

Tabel 3-6 Kose perspektiivne arvutuslik veetarbimine Peamine tarbija Keskmine Keskmine Maksimum Maksimum Märkus liik tarbimine tarbimine tarbimine tarbimine m3/d m3/h m3/d m3/h Elanikkond 12 0,5 15,6 2,9 100 l/d 1 el. (120) Khmax=5.85 Asutused- 2,4 0,1 3,1 0,6 20 l/d 1 el. ettevõtted Arvestamata 3,0 0,12 3,9 0,7 25 l/d 1 el. vesi KOKKU 17,4 0,72 22,6 4,2 142 l/el 188 l/el

Selleks, et vesi vastaks joogiveekvaliteedi nõuetele, tuleb olemasolevale puurkaevpumplale aastaks 2012 paigaldada raua-mangaani veefiltrid (22,6 m 3/d; 4,2m 3/h).

Selleks, et garanteerida arvestamata vee osakaalu jäämise planeeritud tasemele, tuleb renoveerida olemasolev renoveerimata torustik ~1 km, mille käigus saab veevarustuse rajada ka üksikutele majadele, kellel seni puudub ühisveevarustus.

Kose küla veevarustuse tagamise üks alternatiividest on ühisveevarustustorustiku rajamine Illuka vallast kuni Jõhvi linnani (~3 km torustikku), millega saaks ühisveevärgi rajada ka Kose küla põhjapoolsema piirkonna elamutele. Antud investeering on reaalselt vajalik alles siis kui olemasolevast Kose puurkaevu veest ei ole võimalik saada joogiveekvaliteedi nõuetele vastavat vett. Seniks on aga investeeringu maksumus (min 3 milj krooni) oluliselt suurem kui Kose puurkaevule veetöötlusseadmete paigaldamine.

3.5 Ahtme ühisveevärgi piirkond

3.5.1 Olemasolev olukord

Tammiku alevik Veevärk on rajatud aleviku tiheasustuspiirkonnale. Veevõrgu omanikuks on Jõhvi vald. Vesi saadakse Ahtme veevõrgust, haldaja AS Viru Vesi. Ühisveevärgist saavad vett ~300 inimest.

Torustik on rajatud enamuses 1966-69 aastal läbimõõduga DN50-100 mm ~1,4 km (malm). Osaliselt on torustik renoveeritud plasttorustikega. Uus ühendustorustik PE De110 mm on rajatud Ahtme veevõrguga liitumispunktist kuni aleviku veevõrguni (2003 aastal). Ühenduspunktis asub veemõõtja.

Tammiku aleviku tarbijatel puuduvad veemõõtjad, mistõttu faktiline teave veetarbimise kohta puudub.

Puru ja Pajualuse külad Veevõrk saab vee Ahtme ühisveevärgist. Veevõrgu omanikuks on Jõhvi vald ja haldaja AS Viru Vesi.

Ühisveevärk varustab veega 26 talumajapidamist.

Torustik on ühendatud Ahtme linna Uus-Ahtme piirkonna veevõrguga Sõpruse tn 16a juures. Ühenduskohas asub kaevus veemõõtja. Veega varustatakse 20 Pajualuse ja 6 Puru majapidamist.

Ahtme veevõrguga liitumiskohas on torustikul veemõõdusõlm, ka kõigil tarbijatel on veemõõtjad.

JAOTUSVÕRK Veevõrk on ehitatud 2002. aastal, plasttorudest. Peatorustik on ø63 mm kuni 40 mm, majaühendused on ø25 mm. Torustiku kogupikkus ~5,5 km.

Hüdrante torustikul ei ole. Rõhumõõtmist torustikul ei toimu.

Piirkonna tuletõrjeveevarustuse mahuti asub Puru külas lennuväljast läänes paikneva karjalauda maaalal. Mahutit täidetakse samal territooriumil asuvast puurkaevust (pk kuulub Viru kaevandusele).

3.5.2 Perspektiiv Veevarustus jääb nii Tammiku kui Puru-Pajualuse piirkonnas ka tulevikus Ahtme veevärgi baasile, millest on peale veetöötlusjaama rajamist garanteeritud joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee kättesaadavus.

Tammiku Seoses sellega, et hajaasustuspiirkonna elamute kaevudest ei saa joogiveeks kõlbulikku vett, on juba lähitulevikus ette nähtud veetorustiku laiendamine kõigile Tammiku aleviku elamutele kuni Kahule-Kirbuküla veevärgini.

Olemasolevad üle 35.a. vanused malmist veetorustikud (~1,2 km) tuleb renoveerida. Kuna olemasolevad torud on suhteliselt suure läbimõõduga, siis renoveerimiseks on sobiv väiksema läbimõõduga plasttorude sissetõmbamine.

Puru-Pajualuse Perspektiivis on ette nähtud veetorustiku laiendamine ka külade põhja piirkondade majapidamistele, mille tarvis rajatakse uus veetorustik Tammiku aleviku veetoruga, millega tekib ringistatud ühisveevärk Ahtme võrguga.

Nii Puru-Pajualuse kui Tammiku aleviku ühisveevärgid paiknevad Ahtme Tammiku veevõrgu survetsoonis.

Kokku on kahe piirkonna peale planeeritud hajaasustusalas uue veetorusiku rajamist ~4 km.

3.6 Edise-Aiandi ühisveevärk

3.6.1 Olemasolev olukord Edise-Aiandi elamute veetorusikku omab Jõhvi vald ja haldab Jõhvi Veemajanduse OÜ. Aiand võtab vett oma puurkaevust.

Võrguga on ühendatud 2 kolmekorruselist 18-krt. elamut, 3 4-krt. elamut, 1 6-krt. elamu, 1 ühepereelamu ja haldushoone, kus asub ka baar. Kokku on võrguga ühendatud ~120 elanikku.

Veevõrku toidab 1965.aa rajatud puurkaev 2 268 (O-Cm). Puurkaevu hoone kuulub AS-le Revino, Hoones paikneb ka ettevõtte oma puurkaev. Puurkaevul on tagatud sanitaarkaitsetsoon 30 m. Puurkaevpumpla sisemine armatuur (torustikud, hüdrofoor) kuuluvad vallale.

Vastavalt 2006. aastal teostaud veeproovidele ületab puurkaevu vesi raua piirsisaldust (kuni 280 mg/l).

Pumbatavat vett mõõdetakse. Tarbijatel on samuti veemõõtjad.

2006. aasta esimese kuu kuuga pumbati puurkaevust keskmiselt 10,4 m 3/d, millest 75% ehk 7,8m 3/d realiseeriti ning arvestamata vee kogus oli 25% ehk 2,6m 3/d. Elanike keskmine veeeritarbimine oli ~60 l/d.

Torustiku kogupikkus on 525 m. Torustik on renoveeritud, torude vanused alates 1999.a., Torude pikkused on ø50 mm (190 m) ja 40 mm (305 m) ning 25 mm (30 m) ning on heas korras.

Tuletõrjeveevarustus ei ole kätte saadav ühisveevärgist.

3.6.2 Perspektiiv Perspektiivis soovib vald loobuda puurkaevpumpla kasutamisest, kuna puurkaev ja hoone ei kuulu vallale ning puurkaevu vesi vajab veetöötlust. Olemasolevate veetarbijate hulka ei laiendata.

Tabel 3-7 Edise-Aiandi perspektiivne arvutuslik veetarbimine Peamine tarbija Keskmine Keskmine Maksimum Maksimum Märkus liik tarbimine tarbimine tarbimine tarbimine m3/d m3/h m3/d m3/h Elanikkond 12 0,5 15,6 2,9 100 l/d 1 el. (120) Khmax=5.85 Asutused- 2,4 0,1 3,1 0,6 20 l/d 1 el. ettevõtted Arvestamata 3,0 0,12 3,9 0,7 25 l/d 1 el. vesi KOKKU 17,4 0,72 22,6 4,2 142 l/el 188 l/el

Puurkaevpumpla alternatiivid: 1. Ühendada veevõrk Edise-Sompa küladel paikneva Jõhvi linna veevärgiga.

Probleemiks asjaolu, et Edise-Sompa veetoru on Aiandi läheduses läbimõõduga De40 mm, aga Aiandi piirkonnas on tarbijaid sama palju kui kogu Edise-Sompa piirkonnas kokku. Reaalselt on võimalik rajada ühendustoru ringtorustikust De63 mm, mille puhul kujuneks uue torusiku pikkus ~1,5 km (De90 mm). Arvestades asjaolu, et Aiandi kortermajade tarbijad vajavad suuremat vabasurvet ja tegemist on pikka tupikharuga, tuleb planeerida ka survetõstepumpla rajamine.

2. Ühendada veevõrk perspektiivse Ahtme-Järve puhastatud vee transiittorustikuga DN300, mille tarvis on vaja rajada uus veetorustik De90 mm sõltuvalt trassi võimalikust asukohast ~1,2 km.

Kuna praegusel hetkel pole teada milline võib olla pidev surve transiittorus, siis tuleb planeerida ka survetõstepumpla rajamine.

3. Ühendada veevõrk Jõhvi linna veevõrguga, mille tarvis tuleb paralleelselt Jõhvi – Kukruse maanteega rajada ~2.0 km pikkune uus torustik De110 mm. Aiandi piirkonna maapind on ~5 m kõrgemal kui Jõhvi korterelamute piirkonnas, kus on tagatud vabasurve kuni 5 korruselistele elamutele. Seega peaks surve olema piisav ka Aiandi elamutele, mistõttu survetõstepumplat antud variandi puhul vaja ei ole.

Antud variandi eeliseks on, et paralleelselt maanteega võib perspektiivis lisanduda ka teisi tarbijaid, kes saaksid antud torusikuga liituda.

Lõplik variandi valik tehakse paralleelselt käimas oleva tööga /6/.

3.7 Kahula-Kirbulinna ühisveevärk

3.7.1 Olemasolev olukord Veevärk on rajatud 1999.aastal, aga nii puurkaevpumpla kui veevõrk uuendati ja laiendati täielikult 2006.aastal. Veevärk töötab Cm-V puurkaevu toitel (nr 9027). Veevõrku haldab Jõhvi Veemajanduse OÜ.

Tarbijateks on 49 Kahula ja 13 Tammiku küla majapidamist (~120 elanikku).

Puurkaevu vesi ei vasta joogiveenõuetele peamiselt kloriidide (~500 mg/l), mangaani (~150 mg/l) ja raua (~450 mg/l) osas.

Täitedokumentatsiooni põhjal töötab puurkaevpump võrku läbi veetöötlusseadmete (raua- mangaani survefilter) ja hüdrofoori. Antud veetöötlustehnoloogiaga ei ole võimalik puurkaevu vett kloriidide osas nõuetele vastavusse viia, mida tõestavad ka tarbijate juurest võetud veeproovid, mis näitavad ka ülemäärast mangaani sisaldus.

Veevõrk on plasttorudest läbimõõduga De63-De32 mm. Majaühendused De25 mm.

Kuna süsteem on alles rajatud ja renoveeritud, siis pole praegusel hetkel veel andmeid veetarbimise kohta. Puurkaevu toodangu kohta on andmed alates aprilli kuust 2006.a., mille kohaselt on keskmine päevane veetoodang ~20 m3/d.

3.7.2 Perspektiiv Piirkonna elamud on ühisveevarustusega kaetud. Probleemiks on puurkaevu veekvaliteet (kloriidid, raud, mangaan), mis nõuab kallist pöördosmoosi kasutamist. Alternatiiviks on võrgu ühendamise Ahtme veevärgiga või uue puurkaevu rajamine. Kohalik omavalitsuse eelistus on puurkaevust loobumine.

Seoses taludele ühisveevarustustorustiku rajamisega liidetakse veevõrk Tammiku veevärgiga (Pihlaka talu juures). Seda kas antud ühendusega saaks varustada ära ka Kahula-Kirbulinna tarbijad ei saa praegusel hetkel väita, kuna selleks on vaja andmeid tegelike maksimaalsete tarbimiste ja rõhukadude kohta nii Tammikus kui Kahulas.

Arvestades, et Tammiku veevärk vajab täielikku renoveerimist ja laiendamist, siis olukord tulevikus kindlasti muutub. Selleks, et garanteerida Kahula veevärgi jaoks vajalik veekogus tuleks rajada ühendustoru Ø110 mm otse piki maateed kuni Kahula linna võrguni, kus paikneb veetorustik Ø50 mm (~1,9 km). Kuna Kahula veevõrk on suhteliselt pikk tupikvõrk, siis võib vaja olla ka täiendava survetõstepumpla rajamine.

3.8 Vajalikud investeeringud ühisveevärgile Tabel 3-8. Vajalikud investeeringud ühisveevärgile Tegevused Hinnanguline Efekt L/ Märkused maksumus P tuh. krooni JÕHVI LINNA VEEVÄRK (persp. ~13 500 el.) 105 970 Transiittorustike rek. ja täiendavad ringistamised veevärgi toite Joogiveekvaliteet viiakse vastavusse nõuetega; L Investeeringu maht sisaldub üleviimiseks Ahtme veetöötlusjaamale tagatakse tuletõrjeveevarustus ühisveevärgist EL rahastamistaotluses (5) De280 mm – 8,3 km 26 560 hüdrantide baasil; paraneb veekvaliteet võrgus, De225 mm – 1,3 km 3 510 väheneb lekkevee kogus Olemasolevate veetorustike rek. L De160 mm – 4,6 km 11 500 De110 mm – 10,0 km 24 000 Harutorustikud, majaühendused – 10,0 km 23 000 Veevõrgu laiendamine Linna küla elamute piirkond – De 63-110 mm – 1,9km 4 465 Ühisveevarustuseta elamupiirkonna (~40 P elamut) liitmine ühisveevärgiga Malmi tn suvilate piirkond – De 63-100 mm – 5,5 km 12 935 Loob võimalused suvilapiirkonna muutmiseks P elamupiirkonnaks KOSE VEEVÄRK (persp . ~120 el.) 2 450 Ol.oleva torustiku rek. L~1,0km. 2 300 Väheneb lekke vee kogus ja paraneb L veekvaliteet võrgus Raua-mangaani survefiltri (Q=25m 3/d) paigaldamine 150 Joogiveekvaliteet viiakse vastavusse nõuetega L olemasolevasse puurkaevpumplasse KAHULA-KIRBULINNA (persp. ~150 el.) 4 870 Võrgu ühendamine Ahtme veevärgiga De11 0mm – 1,9 km + 4 370 Tagab piirkonnas joogivee kvaliteedile vastava P kompaktse survetõstepumpla rajamine 500 vee EDISE-AIANDI (persp. ~ 120 el.) 3 320 Uus toitetorustik PE De90 mm L~1,2 km ja 2 820 Veevärgi ühendamine Järve-Ahtme L Planeeritud 11 valla EL Kompaktne survetõstepumpla (Qmax=4,2 m 3/h) 500 transiittoruga, millega viiakse joogiveekvaliteet rahastamistaotlusesse /6/ võrgus vastavusse nõuetega Alternatiiv-Jõhvi linna veevõrguga ühendamine De110mm L~2,0 km 4 800 Loob lisa liitumiste võimalused AHTME VEEVÄRK (persp. ~450 el.) 10 160 Ol.oleva veetorusiku rek . Tammiku alevikus DN50-100 ~1,2 km 1 560 Väheneb lekke vee kogus ja paraneb L Planeeritud 11 valla EL (sissetõmbamisega) veekvaliteet võrgus rahastamistaotlusesse /6/ Veevõrgu laiendamine Tammiku alevikus, Puru ja Pajualuse 8 600 Joogiveeta elamud varustatakse L Eesti Põlevkivi investeering külas. Uus veetorustik De63-32 mm L~4,0 km ühisveevarustusega Märkused: 1) L – Lühiajaline investeering, P – pikaajaline investeering 2) Hinnad on käibemaksuta ning sisaldavad ainult otsese investeeringu maksumust

4 KANALISATSIOON Jõhvi vallas on rajatud ühiskanalisatsioon järgmistes piirkondades 1. Jõhvi linnas korterelamute (~10 000 el) ja ettevõtete piirkonnas, kus reovesi kogutakse kokku Jõhvi peapumplasse ning suunatakse Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. 2. Tammiku aleviku kortermajade piirkonnas (~300 el), kus reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse pumplaga kohalikku reoveepuhastisse. 3. Edise-Aiandi kortermajade piirkonnas (~120 el), kus reoveed kogutakse isevoolselt kokku ning suunatakse pumplaga kohalikku reoveepuhastisse.

Vastavalt uuendatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni seadusele peab ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama ka reovee kogumisala kaarte. Vastavalt Veeseadusele tuleb reovee kogumisalad määrata üldplaneeringuga. Olemasolevad Jõhvi linna ja valla üldplaneeringud ei sisalda reovee kogumisalasid, mistõttu määratakse reovee kogumisalad käesolevas töös.

Reovee kogumisala - on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Mõiste on defineeritud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses ( § 4 lõige 2 2) Reovee kogumisalad tuleb määrata vastavalt keskkonnaministri 15. mai 2003.a. määrusele nr 48, “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” (RTL 2003; 64; 917). Nimetatud määrus sätestab reoveekogumisalade määramise kriteeriumid piirkondadele kus elab rohkem kui 50 inimest.

Tulenevalt elanike asustustihedusest, saame Jõhvi vallas rääkida reovee kogumisaladest ja ühiskanalisatsiooni rajamisest ainult tiheasustuspiirkondades, milleks on Jõhvi linn ja küla, Tammiku alevik, Edise-Aiandi kortermajade piirkond ning praegu täielikult ilma ühiskanalisatsioonita olev Kose asum.

4.1 Reovee kogumisalad Järgnevalt on käsitletud reovee kogumisalasi vastavalt KKM määrusest nr 48, mille tekst on esitatud kursiivis.

4.1.1 Põhjavee kaitstus § 2. Reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi (1) Reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie). (2) Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud , tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. (3) Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata , tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad – alad, mille pinnakate on 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alad, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alad, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. 1 Kaitsmata põhjaveega alad – karstialad, alvarid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid; alad, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alad, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. 2

1 Veeseaduse § 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord §10 lg 10. 2 Veeseaduse § 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord §10 lg 8.

Vastavalt Jõhvi valla üldplaneeringus toodud põhjavee loodusliku kaitstuse skeemile (Lisa 1), on Jõhvi vald põhjavee kaitstuse osas üldiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Üldises plaanis jääb kaitsmata alale valla keskosa: Jõhvi linna ja küla, Edise, Sompa, Pauliku, ning Linna küla territoorium. Nõrgalt kaitstud alale jäävad peamiselt Kotinuka, Pargitaguse, Kose põhjapoolne osa, Tammiku, Kahula, Pajualuse ja Puru küla põhjapoolne osa. Reovee kogumisalade määramisel tuleb seega aluseks võtta kriteeriumitena 10 ie/ha (kaitsmata) või 15 ie/ha (nõrgalt kaitstud).

Arvestades, et ühe elamispinna kohta tekib reostus ~2.5 ie, siis reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta on elamispindade arv vastavalt: • Kaitsmata alal - 4 elamispinda 1 ha kohta, mis tähendab et eramupiirkonnas on kinnistud keskmise suurusega alla 2 250m 2; • Nõrgalt kaitstud alal - 6 elamispinda 1 ha kohta (eramukinnistud suurusega <1500m 2); • Muudel juhtudel – 12 elamispinda 1 ha kohta, (eramukinnistud suurusega <750m 2).

Hajaasustuspiirkondades jääb reostuskoormus oluliselt alla kehtestatud piirmäära (10 ie/ha), mistõttu neis ei tule määrata reovee kogumisala ega rajada ka ühiskanalisatsiooni.

Arvestades, et nii olemasolevates kui planeeritud eramupiirkondades (tiheasustusalal) on kinnistute keskmised suurused alla 1 500m 2 ning et enamus Jõhvi vallast jääb kaitsmata või nõrgalt kaitstud alasse, siis põhimõtteliselt tuleb iga olemasolev või planeeritud kompaktne eramupiirkond valla territooriumil määrata ka reovee kogumisalasse.

Tabel 4-1. Perspektiivne elanike arv ja reostuskoormus. Piirkond Elanikke Reostus- Ala Reostus- Põhjavee RKA koormus, pindala, tihedus, kaitstus vajadus ie ha ie/ha 1 Jõhvi linn ja 13 280 ~16 000 690 23 Nõrgalt/ Jah küla kaitsmata 2 Tammiku 300 300 15 20 Nõrgalt Jah alevik 3 Edise-aiandi 120 120 2,5 (20) 48 (7,5) Kaitsmata Jah

4 Kose asum 120 120 16 7.5 Muu Ei

KOKKU 25400 29800 1953 Märkus: 1. Elanike arv vastab piirkonna kompaktse asustuse elanike arvule 2. Edise-Aiandi puhul on sulgudes toodud arvu puhul piirkonna sisse arvatud ka Aiandi territoorium. Põhiarvus on ainult elamute piirkond 3. RKA vajadus – reovee kogumisala moodustamise vajadus vastavalt määrusele

Vastavalt põhjaveekaitstusele ja reostuskoormusele ei tule seega reovee kogumisala määrata Kose asumile.

Reovee käitlemisel tuleb siiski juhinduda Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001.a. määrusest nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord.

4.1.2 Sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid § 3. Sotsiaal-majandusliku kriteeriumi arvestamine Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Statistikaameti andmetel oli Ida-Virumaal leibkonna liikme netosissetulekuks 2005. aastal 2 656 krooni kuus ehk 31 872 krooni aastas, ehk 50% sellest teeb 1 536 krooni aastas.

Määrusest ei loe otseselt välja mille jaoks need kulutused ette nähtud (kas kinnistu kanalisatsiooni rajamisega seotud kulutused, liitumistasu ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, ühiskanalisatsiooni rajamise investeeringu suurus, kas arvestama peab ka tagastamatud abi, kas arvestada leibkonna liikmete arvu, jne). Samuti ei ole üheselt saadav kuidas arvestada antud kriteeriumit kui reovee kogumisala tuleb moodustada, aga kulutused ületavad etteantud piirmäära. Eelpooltoodud arvesse võttes ei saa antud kriteeriumit reovee kogumisalade määramisel otseselt aluseks võtta.

4.1.3 Muud kriteeriumid § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral.

Antud kriteeriumi kohaselt võib reovee kogumisalasse määrata ka Kose asumile. Selleks, et otsustada, kas Kosele rajada ühiskanalisatsioon ning suunata see puhastisse või jätkata kogumismahutitega, tuleb teostada vastav tasuvusuuring, kus võrreldakse nii rajamismaksumusi kui ka hilisemat ekspluatatsiooni.

Hinnangulised ühiskanalisatsiooni rajamismahud ja maksumused Kose asumile: Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160mm 1,5 km 3,75 milj kr Reoveepumpla 0,4 milj, kr Reoveepuhasti 120 ie 1 milj kr.

Kogu süsteemi rajamismaksumus on hinnanguliselt 5,15 milj. krooni, mis teeks rajamismaksumuseks ühe leibkonna liikme kohta ~43 000 krooni. Kuna piirkonna elamud on kõik rajatud varem kui 1999. aastal, ei saa nõuda ka liitumistasusid (va ühendustorustiku rajamine). Jõhvi vallavalitsuse nägemus on, et piirkonda tuleb rajada ühiskanalisatsioon koos reoveepuhastiga, mistõttu on antud piirkond lülitatud reovee kogumisalasse, kuhu on ette nähtud ühiskanalisatsiooni rajamine.

4.1.4 Määratud reoveekogumisalad Vastavalt reovee kogumisalade määramise juhendile, on reovee kogumisala koos ühiskanalisatsiooniga ette nähtud järgmises tabelis esitatud piirkondadele. Tabel 4-2. Reovee kogumisalad Reoveekogu Elanikke Reostus- Ala Reostus- Põhjavee Eesvool misala koormus, pindala, tihedus, kaitstus ie ha ie/ha 1 Jõhvi linn ja 13 280 16 000 690 23 Nõrgalt/ Järve RVP küla kaitsmata 2 Tammiku 300 300 15 20 Nõrgalt Tammiku RVP alevik või Järve RVP 3 Edise-Aiandi 120 120 2,5 48 Kaitsmata Edise-Aiandi RVP või Järve RVP 4 Kose küla 120 120 16 7,5 Muu Sanniku oja KOKKU 13 820 16 540 724,3

4.2 Jõhvi linna ja küla ühiskanalisatsioon

4.2.1 Olemasolev olukord Ühiskanalisatsiooniga on varustatud Jõhvi linna ja küla korterelamud (~10 000 el). Eramutest on kanaliseeritud ainult need majad, mis paiknevad korterelamute vahetus läheduses.

Kanalisatsiooni süsteem on peamiselt lahkvoolne, kus olmereoveed ja sajuveed kogutakse kokku eraldi. Reoveed suunatakse kanalisatsiooni peapumplast Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. Sajuveed suunatakse isevoolselt olemasolevatesse või Pühajõkke.

Reoveekanalisatsiooni süsteemis on 4 pumplat, millest kolm (Jõhvi küla, Mooni, Kaevanduse nr 2 pumpla) on väiksemad pumplad, mis teenindavad lokaalse piirkonda ja suunavad reovee isevoolsetesse kollektoritesse, mis suubuvad lõpuks kõik linna kirde osas paiknevasse Peapumplasse.

Kanalisatsiooni teenusega tegeleb Jõhvi Veemajanduse OÜ. Sademeveesüsteemi haldajaks on linn.

4.2.1.1 Torustik Jõhvi Veemajanduse halduses on nende hinnanul ~42,6 km reoveekanalisatsioonitorustikku, mille hooldamisega nad tegelevad. Torustikud on üldiselt halvas seisukorras, mis tingib suhteliselt suure infiltratsiooni vee osakaalu. Torustikud on rajatud peamiselt 1950- 1970.ndatel aastatel ja on peamiselt keraamikast ja r/b-st. Mitmel pool on torustikud purunenud ja vajavad kiiret asendamist.

Sademeveetorustiku kohta Jõhvi Veemajandusel andmed puuduvad. Vallavalitsuse andmetel on torustiku pikkus ~10,5km.

Vaadates Jõhvi peapumpla 2006. aasta vooluhulkasid ning samaaegset veetarbimist, võib öelda, et infiltratsioonivee osakaal kogu pumbatavast veest on ~41%.

Tabel 4-3. Jõhvi peapumpla 2006 aasta vooluhulgad Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Kokku Pumbatud 82480 74480 80020 104970 75780 69480 68210 555420 Tarbimine 49551 44182 46231 47459 48777 46625 43797 326622 Infiltratsioon 32929 30298 33789 57511 27003 22855 24413 228798 osakaal % 40% 41% 42% 55% 36% 33% 36% 41%

4.2.1.2 Pumplad Peapumpla on renoveeritud ja heas seisukorras. Pumba võimsus on piisav ka Ahtme reovee pumpamiseks Kohtla-Järve reoveepuhastisse.

Kolm lokaalset pumplat (Kaevandus nr. 2, Mooni, Jõhvi küla pumpla) on amortiseerunud ning vajavad täielukku renoveerimist või asendamist.

4.2.1.3 Purgimiskohad Spetsiaalset purgimiskohta süsteemis ei ole. Purgimist teostatakse kanalisatsiooni peapumpla ees olevasse kanalisatsioonikaevu.

4.2.2 Perspektiiv Jõhvi linna kanalisatsioonisüsteemile on teostatud esialgsed uuringud ning eelprojektid süsteemide rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks, mille alusel on valminud ka projekteerimishange esimese etapi töödele, mille hulka kuulub nii olemasoleva reovee- kui

sademetevee kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate rekonstruktsioon kui ka osaline reoveekanalisatsiooni laiendamine eramute piirkonda.

4.2.2.1 Olmekanalisatsiooni süsteem Selleks, et tagada olemasoleva kanalisatsiooni süsteemi tõrgeteta toimimine ning infiltratsioonivee oluline vähenemine, on tegelikkuses vaja rekonstrueerida praktiliselt kogu kanalisatsioonisüsteem ning olemasolevad kolm pumplat koos survetorustikega.

Selleks, et tagada ühiskanalisatsioon olemasolevate eramute piirkondades, on vaja täiendavalt vaja rajada ~14 km isevoolset tänavatorustikku, millele lisandub sõltuvalt maapinna reljeefist ka lokaalseid pumplaid ning mõningal määral ka survetorustikku.

Antud maht ei sisalda olemasolevate suvilapiirkondade ühiskanalisatsooniga varustamise mahtusid, mis Malmi tn piirkonnas tähendaks analoogiliselt ühisveevarustuse rajamisega ~5.5 km isevoolse torustiku rajamist.

Perspektiivsed elurajoonid on ette nähtud varustada ühiskanalisatsiooniga, mis sisuliselt rajatakse aga kinnisvara arendajate kulul vastavalt arendustegevustele.

Olemasolevast kanalisatsioonisüsteemist on esialgses ISPA plaanis kavandatud renoveerida vaid 1,7 km ning teises etapis 2,7 km kanalisatsiooni torustikku. Arvestades, et renoveerimist vajava toru maht on 10 korda suurem, siis antud renoveerimistöödega parandatakse kõige kriitilisemate torulõikude taastamine, aga infiltratsioonivee osakaalu vähendamist see põhimõtteliselt ei mõjuta.

4.2.2.2 Sademetevee kanalisatsioon Paralleelselt reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimisega on vaja teostada ka sademevee kanalisatsiooni torustike rekonstruktsioon 1,6 km ja laiendus mahus 2,8 km.

Sademetevee väljalaskudes peab veekvaliteet vastama esitatud nõetele, mille kohaselt tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse, va lähemale kui 200 m supelranna välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa hõljuvaine sisaldus 40 mg/l (alates aastast 2010) ja naftasaaduste sisaldus 5 mg/l.

Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete kogumise vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, milledelt sademevett ära juhitakse regulaarselt kuivalt puhastama .

Seda kas ja kui palju pärast sademetevee kanalisatsiooni rekonstruktsiooni ja laiendamist reostusnäitajad ületavad lubatud piirnorme ei saa praegu ennustada. Reostuse tase sõltub väga palju sellest kuidas tänavaid puhastatakse ning kas reostusohtlikel objektidel on rajatud lokaalsed sademetevee puhastid.

Juhul kui tulevikus tegelikkus näitab, et lisaks ennetavale puhastamisele on vaja kindlasti rajada täiendavad puhastid väljalaskude juurde, siis on reaalselt selleks ainult settebasseinide rajamine olemasolevate kraavide kohale ehk sisuliselt tuleb olemasolevaid kraave laiendada, et vähendada hõljuvainete kontsentratsiooni.

Maa-aluseid kompaktseid puhasteid valmistatakse suhteliselt väikeste võimsuste ehk valgalade jaoks (näiteks tööstusterritooriumide, bensiinijaamade puhul), aga mitte linna üldises sademetevee kanalisatsioonis.

Praeguses olukorras ei saa väita, et sademetevee puhastid on kindlasti vajalikud, aga soovitav on planeeritud väljalaskude juures reserveerida kraavi laiendamiseks vastava maa- ala olemasolu.

4.3 Tammik aleviku ühiskanalisatsioon

4.3.1 Olemasolev olukord Ühiskanalisatsiooni torustik on rajatud Tammiku aleviku korruselamutele (6 maja) ning 2 eramu ning 2 haldushoone tarvis.

Reovesi kogutakse isevoolselt kokku (~1,2 km torustikku) olemasolevasse pumplasse, mis suunab reoveed survetorusikuga ~0,7 km reoveepuhastisse BIO-100, kust peale biotiike suubub puhastatud heitvesi kraavi (~7 km), mis suubub Kohtla jõkke.

Kanalisatsiooni torustik ja pumpla on rajatud 1960-ndatel aastatel. Pumpla renoveeriti 1998.a. aastal, mille käigus vahetati elektri-automaatikasüsteem ja pumpla katus. Kogu torustik vajab renoveerimist ja pumpla rekonstrueerimist.

Reoveepuhasti BIO-100 paigaldati 1983 ja seadmeid renoveeriti 1999. aastal. Puhastist väljuv heitvee näitajad ületavad kehtestatud norme (BHT 7, Püld, Heljum). Reoveepuhasti kuja sisse r=100m jäävad olemasolevad elamud.

Olemasolevate tegelike reoveevooluhulkade kohta andmed puuduvad.

4.3.2 Perspektiiv Võttes aluseks reovee kogumisalade kriteeriumid, siis perspektiivis võiks ühiskanalisatsiooni laiendada korrusmajade piirkonna läheduses tihedamalt paiknevate elamuteni. Kompaktsest tiheasustusest väljapoole jäävate elamutele ühiskanalisatsiooni rajamine ei ole põhjendatud.

Hinnanguliselt tuleks täiendavalt rajada ~0,7 km isevoolset kanalisatsiooni, millega saaks täiendavalt kanaliseerida ~20 elamut. Perspektiivne elanike arv tihasaustusalal on ~300.

Olemasolevad ühiskanalisatsiooni rajatised (pumpla, torustik, puhasti) tuleb kõik renoveerida.

Puhasti rekonstrueerimisele on alternatiiviks reovete suunamine kas Jõhvi (~3 km survetoru) või Ahtme (~2 km) ühiskanalisatsiooni, mis suubub Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. Rajamismaksumuse poolest on survetorustiku rajamine mõnevõrra kallim kui uue reoveepuhasti (300 ie) rajamine. Samas jääb ära olemasoleva survetorustiku renoveerimine, mistõttu reovete Ahtmesse suunamise korral on investeeringud suhtelised samas suurusjärgus.

Lokaalse reoveepuhastist loobumise kasuks räägib asjaolu, et ei ole tagatud nõutud kuja 100 m ning reovesi suunatakse puhastisse, kus on tagatud parem puhastusefekt kui lokaalse puhasti korral.

4.4 Edise-Aiandi ühiskanalisatsioon

4.4.1 Olemasolev olukord Ühiskanalisatsiooniga on varustatud kõik korterelamud, haldushoone ning AS Revino aiand (olmereoveed).

Reoveed kogutakse isevoolselt kokku Narva mnt ääres olevasse pumplasse, mis suunab reoveed kohe kõrval paiknevasse reoveepuhastisse 2xBIO-25. Puhastist suubuvad heitveed magistraalkraavi, mis suubub Püha jõkke.

Reoveepuhasti ei taga nõutud veepuhastust.

Torustiku kogupikkus on 624 m.

4.4.2 Perspektiiv Kanalisatsioonivõrgu laienemist ette näha ei ole.

Reoveepumpla ja reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida (~150 ie). Puhasti asendamisele on alternatiiviks reovete pumpamine kas Jõhvi linna (~1,6 km) või Jõhvi-Järve survetorustikku (~1,2 km). Kuna Jõhvi linn on geodeetiliselt madalamal, siis on vähemalt teoreetiliselt võimalik ka isevoolse kanalisatsiooni rajamine.

Jõhvi linna ühiskanalisatsiooni suunamine on pikem, aga samas on võimalik torustikku juhtida ka teiste maanteeäärsete objektide reovesi. Juhul kui paralleelselt maanteega rajada ka veetorustik, siis vähenevad ka summaarsed rajamismaksumused.

Reovee pumpla ja survetorustiku dimensioneerimisel tuleb arvestada Edise-Aiandi elamute ja AS Revino aiandi reoveekogustega.

2006. aasta andmetel on keskmine päevane vooluhulk tarbitud vee järgi 12 m 3/d. Tegelikult pumbatud ja puhastatud reovee kogus ei ole teada.

4.5 Vajalikud investeeringud ühiskanalisatsioonile Tabel 4-4. Vajalikud investeeringud ühiskanalisatsioonile Tegevused Hinnanguline Efekt L/ Märkused maksumus P tuh. krooni JÕHVI LINN (persp. ~12 800 el.) 177 650 Ühiskanalisatsiooni renoveerimine I. etapp 1,7 km 4 250 Vähendatakse infiltratsiooni vee osakaalu ning L II. etapp 2,7 km 6 750 pikendatakse rajatiste eluiga. Osa renoveerimist P Ülejäänud amortiseerunud torustikud - ~30 km 90 000 vajavatest torustikest sisaldub uute torustike P Pumplate renoveerimine – 3 tk 1 500 mahus. L Ühiskanalisatsiooni laiendamine L I. etapp 9,4 km + 1 pumpla 28 600 L II. etapp 9,3 km 27 900 P Malmi tn suvilate piirkond - 5,5 km 13 750 Loob võimalused suvilapiirkonna muutmiseks P Linna küla piirkond - 1,8 km + 1 pumpla 4 900 elamupiirkonnaks

TAMMIKU (persp . ~300 el.) 10 150 Torusiku rek. L~1,2 km De160 mm 3 000 P Torusiku laiendamine L~0,7 km De160 mm 1 750 P Pumpla rek. (Qmax=3,5 l/s) 400 P Survetorusiku rajamine De110 m - 2 km (Ahtmesse) 5 000 Võimaldab loobuda lokaalsest reoveepuhastist P EDISE-AIANDI (persp. ~ 120 el.) 3 220 Pumpla rek. (Qmax=3,5 l/s) 400 P Survetorustiku rajamine PE De90 mm L~1,2 km (Jõhvi-Järve 2 820 Võimaldab loobuda lokaalsest reoveepuhastist P survetoruni)

Jõhvi linna ühiskanalisatsiooni suunamine De110 mm L~2,0 km 4 800 ALTERNATIIV. Teoreetiliselt võimalik ka isevoolse torustiku rajamine KOSE 5 150 Isevoolne torustik – 1,5 km 3 750 P Reoveepumpla 400 P Reoveepuhasti 120 ie 1 000 P Märkused: 1) L – Lühiajaline investeering, P – pikaajaline investeering 2) Hinnad on käibemaksuta ning sisaldavad ainult otsese investeeringu maksumust

5 KASUTATUD MATERJALID

1. Jõhvi valla üldplaneering. OÜ Maaplaneeringud 1998. 2. Jõhvi linna üldplaneering. AS Entec 2000. 3. Jõhvi linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kava. OÜ Projektkeskus 2000. 4. Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine. OÜ Projektkeskus 2006. 5. Teostatavusuuringu ja EL rahastamistaotluse koostamine Kohtla-Järve piirkonna veevarus- tussüsteemide renoveerimiseks. AS Entec 2005 6. Ida-Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/rekonstrueerimise teostatavusuuring. OÜ Projektkeskus 2006. 7. Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. EVS 81-6:2005 8. Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine. EVS 847-3:2003